Lisa 1 Põlva Vallavolikogu 25.11.2010 määruse nr 33 juurde

PÕLVA VALLA TERVISEPROFIIL TERVISEDENDUSE TEGEVUSKAVA 2010-2016

Põlva 2010

SISUKORD

Joonised ja tabelid 3

Sissejuhatus 4

1. Terviseprofiili eesmärk ja väärtused 4

2. Hetkeolukord 5

2.1. Üldandmed 6 2.1.1 Loomulik iive 14 2.1.2 Rahvuslik jaotus 15 2.1.3 Ränne 15 2.1.4 Tervise käitumine ja haigestumine 17 2.2 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused 18 2.2.1 Tööturu situatsioon 18 2.2.2 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted 22 2.2.3 Töötus 24 2.2.4 Sotsiaalne kaitse 25 2.2.5 Toimetulek 26 2.2.6 Kaasatus kogukonna tegevustesse 28 2.3 Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng 29 2.3.1 Noorte süüteod Põlva vallas aastatel 2007-2009 31 2.3.2 Riigi ja valla poolsed soodustused 31 2.4 Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond 32 2.4.1 Tervislik eluviiside propageerimine 32 2.4.2 Üldkasutatavad spordirajatised ja terviserajad 33 2.4.3 Transport ja teedevõrk 34 2.4.4 Keskkonna mõjurid 36 2.4.5 Kuriteod ja õnnetused 39

2.5 Tervise teenused 43 2.5.1 Tervishoiuteenused 43 2.5.2 Nõustamisteenused 43

2.6 Tervislik eluviis 46 2.6.1 Subjektiivne tervise enesehinnang 2.5.1.1 Põlva valla elanike tervise hinnang Põlva linna ja valla sotsiaaluuring 2010 andmetel 46 2.5.1.2 Kogu Eestit kajastav tervise hinnang Täiskasvanud rahavastiku tervisekäitumiseuuring 2008 andmetel 46

3.Terviseprofiili lühianalüüs ja sellest tulenevate eesmärkide saavutamise võimalikud meetmed vahendid 48 3.1 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused 48 3.2 Laste tervislik ja turvaline areng 49 3.3 Tervist toetav keskkond, terviseriskide vähendamine 50 3.4 Tervislikud eluviisid 51 3.5 Tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkus 52

4. Kokkuvõte 53

5. Põlva valla tervisedenduse tegevuskava 2010-2016 54

Kasutatud allikad ja kirjandus 57

2 JOONISED Joonis 1 Elussündide arv Põlva vallas Joonis 2 Sündimuse üldkordaja võrdlus Põlva maakonnaga Joonis 3 Põlva valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) Joonis 4 Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) Joonis 5 Põlva maakonna rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) Joonis 6 Põlva valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus Joonis 7 Kogu Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus Joonis 8 Surmade arv ja sooline jaotus Põlva vallas Joonis 9 Surmade arv ja sooline jaotus Põlva maakonnas Joonis 10 Surmad 1000 elaniku kohta Põlva vallas ja maakonnas Joonis 11 Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta Põlva maakonnas Joonis 12 Iibe kordaja võrdlus Põlva maakonnaga Joonis 13 Demograafiline tööturusurveindeks Põlva vallas ja kogu Eestis Joonis 14 Maksumaksjate arv Põlva vallas 2005-2009 Joonis 15 Üksikisiku tulumaksu maksjad ja miinimumpalga saajad Põlva vallas 2000-2006 Joonis 16 Keskmine brutotulu inimese kohta Põlva vallas ja Eestis Joonis 17 Aastakeskmine registreeritud töötute arv Põlva vallas Joonis 18 Töötuse määr tööealisest elanikkonnast võrdluses Põlva maakonna ja kogu Eestiga Joonis 19 Ravikindlustusega kaetute osakaal Põlva vallas ja kogu Eestis Joonis 20 Toimetulekutoetuse maksmine elaniku kohta võrdluses kogu eesti keskmisega Joonis 21 Sotsiaaltoetuste maksmine ühe elaniku kohta Põlva vallas 2005-2009 Joonis 22 Põlva valla haridusasutustes õppivate laste arv 2005-2009 Joonis 23 Inimkannatanutega liiklusõnnetused ja liikluskuriteod Põlva vallas Joonis 24 Varavastaste kuritegude osakaal kuritegude arvust Põlva vallas ja Eestis Joonis 25 Isikuvastaste kuritegude osakaal kuritegude arvust Põlva vallas ja Eestis Joonis 26 Vallas toimunud tulekahjud aastatel 2005-2009 TABELID Tabel 1 Põlva valla rahvaarv aastatel 2000-2010 ja aastate keskmine Tabel 2 Põlva maakonna ja kogu eesti loomulik iive Tabel 3 Sisse-ja väljaränne Põlva vallas, Põlva maakonnas ja kogu Eestis Tabel 4 Esmahaigestumine nakkushaigustesse Põlvamaal haiguste ja aastate lõikes Tabel 5 Haigestumus puukborrelioosi ja puukentsefaliiti Eestis aastatel 2005-2009 Tabel 6 Maksumaksjate arv Põlva vallas 2006-2009 kuude lõikes Tabel 7 Maksumaksjate arv Eestis 2006-2009 kuude lõikes Tabel 8 Keskmine brutotulu maksumaksja kohta Põlva vallas 2006-2009 Tabel 9 Registreeritud Põlva valla ettevõtjad ja mittetulundusühingud Tabel 10 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted Tabel 11 Ettevõtted/üksused Põlvamaal töötajate arvu järgi aastatel 2002-2009 Tabel 12 Ravikindlustusega kaetud isikud 2009-2010 Tabel 13 Põlva valla raamatukogude lugejad, laenutajad ja külastused Tabel 14 Põlva valla lapsed teistes koolides 2010/2011 õppeaastal Tabel 15 Mujalt käivate õpilaste osakaal Põlva valla munitsipaalharidusasutustes 2010/2011 Tabel 16 Põlva valla eelarve tulud aastate lõikes Tabel 17 Põlva valla investeeringute kulud aastatel 2005-2009/% Tabel 18 Pinnaveekogudesse juhitud puhastamist vajava reovee kogus Eestis 2005-2008 Tabel 19 Pinnaveekogudesse juhitav puhastamist vajava vee reostuskoormus Põlva maakonnas Tabel 20 Heitvee kogused ja puhastamine Eestis aastal 2005-2008 Tabel 21 Heitvee kogused ja puhastamine Põlvamaal 2005-2008 Tabel 22 Õhku paisatavate saastejääkide kogused Eestis aastatel 2008-2009 Tabel 23 Õhku paisatavate saastejääkide kogused Põlvamaal aastatel 2008-2009 Tabel 24 Maakondade lõikes tekitatud jäätmete kogused Tabel 25 Põlva vallas toimunud tulekahjud aastatel 2004-2009 võrdluses maakonna omavalitsustega Tabel 26 Põlva valla elanike hinnang tervisele seoses tööl käimisvõimega Tabel 27 Põlva valla naiste ja meeste hinnang tervisele seoses tööl käimisvõimega Tabel 28 Teenused AS Põlva Haiglas

3 Sissejuhatus Tervis on oluline rahvuslik ressurss, mis väärib sihi-ja kavakindlat teavitamist ning arendamist. Samuti kuulub õigus tervise kaitsele inimeste põhiõiguste hulka ning kõikidele inimestele peavad olema tagatud vajalikud eeldused parima võimaliku terviseseisundi saavutamiseks. Eesti inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas ja võimalus teha tervislikke valikuid. Inimeste tervis mõjutab nende võimet igapäevaselt toime tulla, nende sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi ülesehitamisel ning seega riigi üldist edu. Vabariigi Valitsuse prioriteetide seas on olulisel kohal rahvastiku iibe positiivseks muutumine, eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemine. Antud eesmärkide saavutamiseks on 2008. aastal koostatud „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2010“. Arengukavas välja töötatud suunad on aluseks ka kõigile käesolevas terviseprofiilis välja toodud eesmärkidele ja tegevustele. Eesti viimaste aastate areng rahvastiku tervises ja riigis on üldiselt igati positiivne. Majandus on kasvanud, rahvaarvu vähenemine on aeglustunud, sündivus on tõusnud ning rahvastiku eluiga on pikenenud, kui nimetada vaid mõnda olulist. Kiire arengu tagamisel muutuvad seniste prioriteetsete suundade kõrval üha olulisemaks inimeste tervisekäitumuslike valikute soodustamine, tervist toetava keskkonna arendamine ning sotsiaalse kaitse ja tervishoiusüsteemi osade integratsiooni parandamine. Valla tervisprofiili prioriteetide aluseks on meie ühised väärtused, nagu inimestevaheline solidaarsus, võrdsed võimalused ja õiglus, juurdepääs kvaliteetsele tervishoiuteenusele ja kodanikuühiskonna võimestumine. Terviseprofiili üldeesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikenemine tervislike eluviiside propageerimise kaudu. Eraldi on arengukavas välja toodud temaatilised valdkonnad, mis kajastavad sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkuse kindlustamist. Nende temaatiliste valdkondade kaupa on esitatud valla terviseprofiili üldeesmärgi täitmiseks seatud prioriteedid, alaeesmärgid ning võimalikud lahendused. Põlva valla terviseprofiili põhikoostajateks on Põlva Vallavalitsuse 3. septembri 2008 korraldusega nr 249-k moodustatud Põlva valla tervisekomisjoni liikmed, kes kaasasid andmete kogumiseks inimesi erinevatelt elualadelt. Käesoleva terviseprofiili koostamisel keskendutakse vallarahva tervisenäitajate faktiliste andmete, uuringute (tervisekäitumise ja –mõjurite) kogumisega ja analüüsiga, mille eesmärgiks on kavandada tervise edendamist (esialgsete andmete põhjal) konkreetsema tegevuskavaga aastani 2016. Rahvastiku tervises toimuvad pidevalt erinevad muutused, erinevatel põhjustel, seetõttu näeme edaspidi vajadust järjepideval tervisekäitumise ja hinnangute kogumisel elanikkonna seas.

1.Terviseprofiili eesmärk ja väärtused

Terviseprofiili eesmärk Põlva valla terviseprofiili eesmärgiks on kaardistada vallarahva tervist ja heaolumõjutavate sotsiaalsete, keskkondlike ning majanduslike tegurite hetkeseis. Neid analüüsides tuua välja peamised tervist mõjutavad tegurid, põhjused ja vajadused (probleemid) ning pakkuda välja võimalikud tegevused põhjuste teadvustamiseks ja vajadused olukorra lahendamiseks.

Terviseprofiili koostamisel lähtutud põhimõtetest

Põlva valla terviseprofiili kui arengudokumendi koostamisel on lähtutud: • Riiklikust strateegist – Rahvastiku tervise arengukava ning teiste valdkondade alus- dokumentidega. • Põlvamaa terviseprofiilist – 2010. aastal koostatud põhjalik maakonna andmebaas ja tegevuskava on oluline alusdokument ning koostöö alus. • Sotsiaalsest kaasatusest – isikute, sotsiaalsete rühmade ja kogukondade aktiivne osalemine oma kodukandi, ühiskonna elu ning keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel ja probleemide lahendamisel. • Inimõigustest. • Võrdsetest võimalustest ja õiglusest. • Ühisest vastutusest tervise ees.

4 2. Hetkeolukord

Põlva valla tervisetegurite hetkeseisundit on hinnatud Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamise juhendmaterjalis vajalikuks peetud indikaatorite abil.

2.1 Üldandmed

Põlva maakond koosneb 14 omavalitsuseüksusest: 13 vallast (Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Värska) ja ühest linnast (Põlva linn). Põlva vald on territooriumilt Räpina valla ja Kanepi valla järel 22 863 ha suuruse pindalaga maakonnas kolmas ning rahvaarvult 4120 elanikuga kolmas maakonna kohalike omavalitsuse seas.

Põlva vald asub maakonna keskosas piirates Põlva linna rõngasvallana. Põlva vald piirneb põhja suunas Ahja vallaga, kirde suunas Mooste vallaga, ida suunas Räpina, kagu suunas Veriora vallaga, lõuna suunas Laheda vallaga, edela suunas Kanepi vallaga, lääne suunas Kõlleste vallaga, loode suunas Vastse-Kuuste vallaga. Valla kirdetipust edelatippu on 24,51km, põhjast lõunatippu 20,18km ja läänetipust idatippu 17km. Põlva valda läbivad olulisemad infrastruktuurid Põlva valda läbib raudtee Tartu-Orava-Petseri suunas. Rongipeatus reisijate jaoks asub Taevaskoja ja Holvandi külas ja Põlva linnas, kus asub ka lähim kaubajaam. Riigimaanteest (nr 61 ja nr 198) Tallinn-Tartu-Põlva- Koidula suunas kulgeb 24 km Põlva valla territooriumil, läbides vahepeal Põlva linna 1,7km ulatuses, jagades valla territooriumi põhja ja lõuna poolseks osaks. Põlvast Tartu on vahemaa 48km. Olulise mõjuga on riigimaanteed suunaga Põlva-Võru (25km), Põlva-Räpina, Põlva-Mooste (14km), Põlva-Valgjärve, Põlva- Kanepi, mis mõjutavad soodustavalt valla arengut, ettevõtluskeskkonda ja elanikkonna võimalusi. Valla arengule tervikuna on olulise tähtsusega valla poolt hästi hooldatud ja aastaringselt kasutatav vallasisene teedevõrk.

Valla territoorium jaguneb 27 külaks. Rahvaarvult on Mammaste, Himmaste ja Rosma suurimad külad, kus ettevõtjad pakuvad vallasiseselt tööd nii kohalikele kui ka naaberomavalitsuste elanikele. Nende külade juhtpositsioon (rahvaarvult) lähiaastatel eeldatavasti säilib. Suuremate külade areng on suuresti kujunenud tänu külades ja Põlva linnas asuvatele ettevõtetele ning suuremate riigimaanteede vahetuslähedusega. See omakorda soodustab maakonna, valla, konkreetselt aga suuremate külade arengut, kuid lisab ka kohustusi sotsiaalelukeskkonna väljaarendamisega (sh ühistranspordi korraldus, tänavavalgustus, ühisvee- ja kanalisatsioon, kultuuriteenuste, vabaaja veetmise võimalused jne). Põlva valla külade elanikud on tööjõuallikaks lisaks vallas asuvatele ettevõtetele, Põlva linnale, naaberomavalitsustele ja samuti ka Tartu ja Võru linnale. Mammaste ja Orajõe külad säilitavad Põlva piirkonna olulisema aktiivse turismi- ja puhketsooni staatuse suuresti Mammaste Tervisespordikeskuse kompleksi näol (sh matka- ja suusarajad). Nii looduslikult soodus asukoht, lähedus Suure- ja Väikse Taevaskodade vaatamisväärsustega ning vahetu lähedus maakonna keskuses asuva Põlva linna ning valda läbivate riigimaanteede võrgustikuga loovad võimaluse sellel valla osal aktiivselt välja arendada ettevõtlus- ja elu- ning rekreatsioonikeskkonda. Valla külaelu on aktiivselt edendamas külade elanike poolt valitud külavanemad järgnevates külades: Taevaskoja, Vanaküla, Holvandi, Rosma, Aarna, Mammaste, Mammaste külaosa - Hatiku, Lutsu, Kähri, Tännassilma, Eoste, Valgesoo ja Himmaste. Eriti aktiivselt on oma külade elukeskkonda arendanud Taevaskoja, Vanaküla-Holvandi ning Mammaste külaosa Hatiku, kus külavanemate eestvedamisel ja küla MTÜde kaasabil on teostatud mitmeid suurinvesteeringuid küla elukeskkonna parendamiseks. Põlva vald on soodustanud külades omaalgatuslikke algatusi (sh eelkõige hariduse ja kultuuriliste ning vabaaja veetmisvõimaluste näol) aga veel rohkem peaks toetama rahvusliku paikkondliku, traditsioonide ja omapäraga tootmise tekkimist ja selle arendamist. Vallas on mitmeid hõredamalt asustatud, aga ka suuresti rikkumata loodusega piirkondi nagu Tilleorg, Ahja jõe ürgorg (sh Suur- ja Väike-Taevaskoda), Orajõe ürgorg, Valgesoo maastikukaitseala jt.

5

RAHVAARV, PINDALA JA ASUSTUSTIHEDUS, 1. JAANUAR 2010 seisuga 2010 Rahvaarv Pindala, km² Asustustihedus, elanikku km² kohta Kogu Eesti 1 340 127 43 432.31 30.9 Põlva maakond 30 889 2 164.77 14.3 Põlva maakonna vallad 24 335 2 159.30 11.3 Põlva vald 3 883 228.63 17.0

Allikas: Statistikaamet

Valla keskmine asustustihedus on 17 inimest ruutkilomeetrile ning sellega on vald maakonnas valdadest asustustiheduselt teine omavalitsus aga kogu maakonna asustustiheduse näitajast kõrgem.

Tabel 1. Põlva valla rahvaarv aastatel 2000-2010 ja aastate keskmine

Allikas: Statistikaamet Allikas: Rahvastikuregister

RAHVASTIK, 1. jaanuar 2010 seisuga RAHVASTIK, 1. jaanuar 2010 seisuga aasta elanike arv aasta elanike arv Põlva vald 2000 4 025 Põlva vald 2000 4 438 (vanuse- 2001 4 015 (vanuse- 2001 4 464 rühmad rühmad kokku) 2002 3 973 kokku) 2002 4 419 2003 3 957 2003 4 406 2004 3 948 2004 4 403 2005 3 947 2005 4 340 2006 3 945 2006 4 300 2007 3 928 2007 4 224 2008 3 897 2008 4 169 2009 3 882 2009 4 122 2010 3 883 2010 4 120 Keskmine 3 945 Keskmine 4 309 rahvaarv rahvaarv

6 Põlva valla elanike arvu on määratletult erinevalt. Erinevused on päris suured võrreldes Statistikaameti poolt edastatavate andmetega ja üle-eestilise Rahvastikuregistri andmetega. Ilmselt kasutab Statistikaamet rahvaloenduse andmeid (sellel olid omad puudujäägid loendamisel) aga vald kasutab reaalselt oma igapäeva toimingutes (sündide, surmade, sissekirjutuste vormistamisel) Rahvastikuregistrit, ning need arvud on kindlasti õigemad. Rahvastiku arv on Põlva vallas vähenenud, aga viimased aastad püsinud võrdlemisi stabiilsena, 1. jaanuari 2010 seisuga 4120 inimest ja Statistikaameti andmetel 3883 inimest.

Edaspidi kasutame läbi kogu profiili info analüüsimisel vastavalt võimalustele nii Statistikaameti andmeid, kui ka Rahvastikuregistri andmeid. Vajalike tendentside välja toomisel analüüsis rahavastiku arvu erinevus mõju trendi ei muutnud.

7 Joonis 1. Elussündide arv Põlva vallas

RV112: ELUSSÜNDINUD --- Sugu, Haldusüksus või asustusüksuse liik ning Aasta ..Põlva vald 2000 2002 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Poisid 33 22 28 29 20 13 16 22 Tüdrukud 15 27 25 25 22 26 26 34 Kokku 48 49 53 54 42 39 42 56 Allikas: Statistikaamet

Joonis 2. Sündimuse üldkordaja võrdluses Põlva maakonnaga

16

14

12

10

8

6

Sündimuse üldkordaja 4

2

0 2000 2002 2004 2006 2008 2009 Põlva vald 11,9 12,3 13,4 10,6 10,8 14,4 Põlvamaa 8,3 9,6 8,9 9,3 9,8 9,9

Joonistelt näeme, et Põlva vallas on sündimus hetkeseisuga tõusmas ja läbi viimase kümne aasta suhteliselt stabiilselt püsinud väikeste tõusude ja langustega. Põlva vallas sündivuse üldkordaja on võrreldes kogu maakonnaga suuremas tõusujoones.

8 Rahvastikupüramiididelt on näha, et Põlva vallas on sama vanuseline koosseis kohati erinev, kui kogu Eestis. Eriliselt head näitajad on vallal rahvastikupüramiidil 20-24 aastaste vanusegrupil, mis on sarnane ka Põlva maakonna ja kogu Eesti näitajatega. Põlva valla rahvastikupüramiid näitab väiksema aga stabiilse arvuga järelpõlve tulekut alates sünnist kuni 19 aastaste vanusegrupini. 25-29 aastaste vanusegrupi suhteliselt suur arv näitab, et noori perekondi, kuhu lapsi võiks sündida, on piisavalt nii vallas, kui ka maakonnas ja kogu Eestis. „Laulva revolutsiooni” lapsed, kes on jõudnud täiskasvanuikka, alles omandavad haridust ja teevad karjääri ning perekonna loomisega ei kiirusta. Seega võib eeldada, et lähitulevikus sündimus jääb kindlasti vähemalt stabiilsele tasemele püsima aga nihkega.

Demograafilise mõjutava väljarände faktorina saab välja tuua, et selles vanuses noored asuvad üldjuhul edasi õppima ning omandades haridust väljaspool Põlva valda suure tõenäosusega võivad luua ka pere uues elu- või töökohas, mida näitab eriti 30-34 aastaste tunduvalt väiksem elanike arv. Positiivne on, et hariduse ning kogemusi omandanud ja/või perekonda loonud paljud inimesed leiavad tee või tulevad tagasi Põlva valda juba alates 35-39 aastaste vanusegrupis. Tööealise elanikkonna vanusegrupp 45-60 aastased on suur ja võrreldes kogu Eesti näitajatega isegi suurem. See näitaja tõestab, et Põlva vallas on hea ja sobiv elukeskkond tööealisele elanikkonnale.

Joonis 3. Põlva valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid)

9 Joonis 4. Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid)

Allikas: Statistikaamet

Joonis 5. Põlva maakonna rahavastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid)

Allikas: Statistikaamet

10 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus on Põlva vallas jaguned üsna võrdselt, sest kuni 69 aastaste vanusegrupis on mehi ja naisi suhteliselt võrdne arv. Võrreldes kogu Eesti näitajaga (kus alates juba 50 eluaastast on naisi tunduvalt rohkem) on Põlva valla sooline jaotus paremini tasakaalus. Võib teha ka järelduse, et Põlva vallas elavad mehed kõrgema eani. Sooliselt jaotub kogu valla elanikkond (Statistikaameti 1. jaanuari 2010. aasta seisuga) 1 898 mehe ja 1 985 naise vahel, mis on hea tasakaalu näitaja.

Joonis 6. Põlva valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus

Joonis 7. Kogu Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus

11 Põlva valla demograafilised näitajad suremus- ja sündivuse näitajate poolest on stabiliseerunud, sest surmajuhtumite arv on olnud suhteliselt stabiilsed ning sündivus suurenenud, kuigi hetkel on iive veel negatiivne.

Joonis 8. Surmade arv ja sooline jaotus Põlva vallas

SURMADE ARV PÕLVA VALLAS 2000 2002 2004 2006 2008 2009 Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Nais e Põlva 29 30 30 36 26 29 25 35 26 32 26 30 vald

Joonis 9. Surmade arv ja sooline jaotus Põlva maakonnas

12 Joonis 10. Surmad 1000 elaniku kohta Põlva vallas ja Põlva maakonnas

18

16

14

12

10

8

Suremuskordaja 6

4

2

0 2000 2002 2004 2006 2008 2009 Põlva vald 13,3 14,9 12,5 13,6 13,9 13,6 Põlvamaa 15 15,5 15,4 14,7 15,6 13,6

Allikas: Statistikaamet

Põlva valla surmade arv on olnud suhteliselt stabiilne aga veidi madalam, kui kogu maakonnas aga 2009. aasta seisuga on seis võrdsustunud ning kahanevas languses.

13 Joonis 11. Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta Põlva maakonnas

14 Suremus kokkuvõttes on vähenemas nii Põlva maakonnas, kui Põlva vallas. Suremusepõhjuste struktuur on põhimõtteliselt jäänud samaks – esikohal on alates 2002. aastast ja ilmselt varemgi südame-veresoonkonna haigused, järgneb südame isheemiatõbi ja kolmandal kohal on meestel pahaloomulised kasvajad ning naistel peaajuveresoonte haigused. Märkimisväärne on neljandal kohal olevate meeste surmajuhtumite arv, mille põhjusteks on võrdselt õnnetusjuhtumid, mürgistused, traumad ning peaajuveresoonte haigused. Võrreldes 2004. aastaga on tõusnud seedeelundite haigused ning sisuliselt ainult meestel on stabiilselt läbi aastate esinemas hingetoru, bronhi ja kopsu pahaloomulised kasvajad (üks põhjustest on suitsetamine). Suremuspõhjusi on analüüsitud ainult maakonna statistiliste andmete põhjal, kuna haldusüksuse järgi pole need andmed välja võetavad Statistikaameti andmebaasist.

2.1.1 Loomulik iive Loomulik iive näitab, kui palju ületab surmade arv sündide arvu. Loomulik iive on üheks rahvastiku vähenemise põhjuseks, kuid rahvastiku vähenemises on oma osa ka rändel. Eesti puhul tervikuna on märgata iibe kordaja vähenemist, mis näitab, et rahvaarvu vähenemise kiirus on pidurdunud. Põlva vallas on iibekordaja väiksem võrreldes kogu Põlvamaaga. Langustrend on ka Põlva maakonna näitajates märgata alates 2009. aastast.

Tabel 2. Põlva maakonna ja kogu Eesti loomulik iive SÜNNID, SURMAD JA LOOMULIK IIVE Loomulik iive Kogu Eesti Põlva maakond Mehed ja naised 2000 -5 336 -218 2002 -5 354 -189 2004 -3 693 -206 2006 -2 439 -170 2008 -647 -180 2009 -318 -114 Allikas: Statistikaamet

Joonis 12. Iibe kordaja võrdluses Põlva maakonnaga

4

2

0

-2

-4

-6

-8 2000 2002 2004 2006 2008 2009 Põlva vald 1,4 2,6 -0,9 3 3,1 -0,8 Põlvamaa -6,7 -5,9 -6,5 -5,4 -5,8 -3,7

Allikas: Statistikaamet

15 2.1.2 Rahvuslik jaotus Ei saa täpselt välja tuua Põlva valla rahvastiku rahvusliku jaotuse, kuna andmed selle kohta Statistikaametil puuduvad. Põlva maakonna jaotust ei saa kasutada kuna Räpina, Mikitamäe ja Värska kandis elavate muukeelsete osakaal on seal tunduvalt kõrgem, seoses muuhulgas vanausuliste kogukonna olemasoluga. Põlva Vallavalitsuse kantselei arvamusel valla elanikest enamuse moodustavad eestlased, teised rahvused moodustavad ainult ca 1% kogu elanikkonnast. Eestlaste osakaal aastast-aastasse kasvab.

2.1.3 Ränne Ränne - elukoha muutus üle haldusüksuse piiri.

Siseränne - elukohavahetused Eesti ühest asustusüksusest teise.

Sisseränne - tegevus, mille käigus isik asub alaliselt elama uude haldusüksusse perioodiks, mis on või eeldatavalt on 12 kuud, olles eelnevalt alaliselt elanud teises haldusüksuses.

Väljaränne - tegevus, mille käigus varem alaliselt ühes haldusüksuses elanud isik lõpetab alalise elamise selles asutusüksuses perioodiks, mis on või eeldatavalt on vähemalt 12 kuud.

Rändesaldo - sisse- ja väljarändejuhtude vahe.

Tabel 3. Sisse- ja väljaränne Põlva vallas, Põlva maakonnas ja kogu Eestis

RÄNNE --- Sugu, Aasta, Näitaja, Rände liik ning Haldusüksus/Asustusüksuse liik Sisseränne Väljaränne Rändesaldo Siseränne Välisränne Siseränne Välisränne Siseränne Välisränne Kogu Põlva Põlv Kogu Põlv Põlva Kogu Põlva Põlva Kogu Põlva Põlva Kogu Põlva Põlva Kogu Põlva Põlva Eesti mk a Eesti a vald Eesti mk vald Eesti mk vald Eesti mk vald Eesti mk vald vald mk M ja 2002 37 605 1 089 172 575 4 0 37 605 1 252 157 2 038 13 3 0 -163 15 -1 463 -9 -3 N 2004 39 383 858 127 1 097 10 0 39 383 1 174 183 2 927 25 8 0 -316 -56 -1 830 -15 -8 2006 37 365 829 128 2 234 18 1 37 365 972 150 5 527 81 6 0 -143 -22 -3 293 -63 -5 2008 31 563 702 85 3 671 117 8 31 563 811 122 4 406 63 2 0 -109 -37 -735 54 6 2009 37 284 750 140 3 884 47 5 37 284 896 145 4 658 92 17 0 -146 -5 -774 -45 -12 Allikas: Statistikaamet RVR01 20.10.2010.a seisuga

Sisserände näitajate võrdlemiseks Põlva vallas on aluseks võetud Põlva maakonna ja kogu Eesti näitajaid. Sisserände suurenemine sai alguse 2000. aastal. Inimesi tuli valda kuni 2003. aastani juurde suuremas mahus, (edaspidi vähemas), kuna noored pered asusid elama maapiirkonda, vanemad kolisid laste või lapsed vanemate juurde, suvemaju hakati kasutama elumajadena, hoogustus individuaalehitus. 2004. aastast alates väljaränne suurenes. Põhjuseks võib tuua lasteaiakohtade vähesus (sõimekohtade puudumine), õpingute jätkamine ning erialase töö puudus. 2009. aasta seisuga on sisse- ja väljaränne stabiliseerumas minimaalse vahega. Põlva maakonna ja Eesti näitajad näitavad suhteliselt sarnast trendi vaata tabel 3.

16 Joonis 13. Demograafiline tööturusurveindeks Põlva vallas ja kogu Eestis

DEMOGRAAFILINE TÖÖTURUSURVEINDEKS, 1. JAANUAR- Piirkond/Haldusüksus, Näitaja ning Aasta 2000 2002 2004 2006 2008 2009 2010 Kogu Eesti Demograafiline tööturusurveindeks 1.20 1.14 1.02 0.91 0.84 0.81 0.79 Põlva vald Demograafiline tööturusurveindeks 1.23 1.17 1.03 0.88 0.82 0.81 0.80

17 2.1.4 Tervise käitumine ja haigestumine

Esmahaigestumisel nakkushaigustesse - käsitletakse järgmisi momente Põlva maakonna haigestumiste statistika ja Terviseameti andmete põhjal aastatel 2000-2009 (mõned andmed on saadavad kuni 2008. a): • uute HIV- nakkuse registreerimine maakonniti aastatel 2000-2009, reg. kokku 4 nakkust (sh 2 nakkust 2009. a). Võrreldes Tartumaaga, kus on registreeritud kokku 262 nakkust ning Tallinnaga, kus on 2647 nakkust registreeritud on Põlva maakond hetkel paremas olukorras. Kogu Eestis kokku on registreeritud 7224 nakkuse juhtumit. • HIV-tõve registreerimine maakonniti 2000-2009, pole ühtegi registreeritud. Põlva maakonna seis on koos Võrumaa, Viljandimaa, Läänemaa ja Järvamaaga üldiselt hea (registreeritud pole sellel perioodil ühtegi) aga suuremate naabermaakondade probleeme ei saa jätta märkamata. 4 nakkuse registreerimist HIV ja 14 registreeritud narkokuritegu vallas annab märku tervisedenduse olulisusest ning aktiivsema tervislike eluviiside propageerimise vajalikkusest elanikkonna seas. • Sugulisel teel levivate haigusjuhtude arv (klamüüdia, süüfilis, gonnoröa) Põlvamaal 2000-2008, kõige enam on registreeritud nende seast klamüüdia haigusjuhtusid, kokku 211 (sh 2008. a registreeritud 45 haigusjuhtumit). Nendest kõige vähem on haigusjuhtumeid süüfilisse, kokku 16 ja kõik 2002. aastal. Gonnoröa haigusjuhtumeid esineb iga aasta, sh 2008. aastal 5. • Tuberkuloosi haigestumine Põlvamaal 2000-2008, iga aasta on registreeritud haigestumisjuhte.

Tabel 4. Esmahaigestumine nakkushaigustesse Põlvamaal haiguste ja aastate lõikes 2000 2002 2004 2006 2008

HIV-nakkuse registreerimine 0 1 1 1 0 HIV-tõve registreerimine 0 0 0 0 0 Süüfilis pole täpselt 16 0 0 0 teada Gonnoröa pole teada 10 12 2 5 Klamüüdia pole teada 42 63 61 45 Puukborrelioos pole teada 2 2 6 22 Puukentsefaliit pole teada 2 1 1 5 Tuberkuloos 22 14 8 11 5 Allikas: Tervishoiuasutuste aastaaruanded

Tabel 5. Haigestumus puukborrelioosi ja puukentsefaliiti Eestis aastatel 2005-2009 Haigus 2005 2006 2007 2008 2009

Puukborrelioosi 281 482 721 1423 andmeid pole veel Puukentsefaliit 164 171 140 90 179 Allikas: Terviseamet

2009. aasta seisuga on Terviseameti aastaaruande andmetel kõige suurem puukentsefaliidi haigestumus Pärnumaal ja Saaremal, järgnevad kohe Hiiumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa ning haigestumise ohupiirkonnad on veel Harjumaa ja Ida-Virumaa. Puukentsefaliiti haigestunud inimesed on saanud viimastel aastatel puugi hammustused just linnalises piirkonnas mitte otseselt metsas. Puukborrelioosi haigestumise arv iga aastaga suureneb ning ohupiirkonnaks on kogu Eesti (juhtumeid on registreeritud kõigis maakondades). 2008. aasta seisuga oli registreeritud kõige suurem haigestumuste arv Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal. Oluline on tõsta elanikkonna teadlikkust nakatumise võimalusest, haiguste olemusest ning vaktsineerimise vajalikkusest, sest nakatumised on toimunud nii metsas, kodu hoovis kui ka mänguväljakutel ja linna parkides.

18 2.2 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused

Alljärgnevas peatükis kirjeldatakse valla elanike situatsiooni tööturul, nende majanduslikku toimetulekut ja kaasatust kogukonna ellu. Toimetulekutoetus on riigi abi isikule või perekonnale igapäevaeluga (füüsiliselt või psühhosotsiaalselt) toime tulemiseks. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.

2.2.1 Tööturu situatsioon

Keskmine maksumaksjate arv Põlva vallas on toodud alljärgneval joonisel ja kuude lõikes aastatel 2006-2009 ka arvandmete tabelis.

2.2.1.1 Maksumaksjad ja miinimumpalga saajad Maksumaksjad - Põlva vallas elavad inimesed, kes tasuvad üksikisiku tulumaksu. Indikaator näitab survet maksumaksjale sotsiaalvaldkonna ülal hoidmiseks. Miinimumpalga saaja- on potentsiaalses vaesusriskis elavate inimeste grupp. Näitaja võimaldab kavandada teenuste ja toetuste võrku.

Joonis 14. Maksumaksjate arv Põlva vallas 2006-2009 2006 2007 2008 2009

1 800

1 750

1 700

1 650

1 600

1 550

1 500

1 450

1 400

r i i li t r ts a n u s e r u u ber nuar rua ä M uu J a b M Aprill J m mb a e tember e J Aug p ove ts Ve Oktoober N Se De

Allikas: Maksu- ja Tolliamet (MTA)

19 Tabel 6. Maksumaksjate arv Põlva vallas 2006-2009 kuude lõikes Aasta/ kuu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Keskmine 2006 1 536 1610 1587 1608 1667 1692 1603 1702 1697 1693 1695 1736 1 652,17 2007 1684 1730 1710 1719 1741 1749 1666 1745 1721 1713 1731 1751 1721,67 2008 1671 1719 1709 1732 1774 1762 1710 1769 1763 1763 1756 1768 1741,33 2009 1643 1676 1666 1659 1683 1657 1602 1590 1610 1617 1607 1613 1635,25 Allikas: MTA

Tabelitest selgub, et alates 2006. aastast maksumaksjate arv kasvas. 2007. aasta maksumaksjate keskmine arvu tõus oli 69,5 maksumaksjat aastas. Aastatel 2007 ja 2008 oli maksumaksjate keskmine arv stabiilne. Hüppeline langus on toimunud maksumaksjate hulgas 2009. aastal kui arv langes 1741,33 lt 1635,25 ni.

2009. aastal vähenenud maksumaksjate arv ning miinimumpalga saajate suurenenud arv on tingitud eelkõige koondamistest, töölepinguta tööjõu kasutamisest ning osalise koormusega või ajutise tööjõu kasutamisest.

Tabel 7. Maksumaksjate arv Eestis 2006-2009 kuude lõikes

Aasta/ kuu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Keskm 2006 566957 580726 585206 589358 594149 600041 581623 585512 596197 599907 604339 612081 591341 2007 595607 603375 608999 611414 613342 619468 604917 601619 610629 612556 618627 624333 610407 2008 607324 616516 616944 619928 621023 623432 608801 601619 610629 612556 608693 609115 613048 2009 584894 583287 581594 579577 576960 575444 558628 549941 563820 567393 564144 566237 570993 Allikas: MTA

Põlva valla maksumaksjate osakaal tööealistest elanikkonnast on vähenenud kogu Eestiga võrreldes suhteliselt võrdselt. Sellest saab järeldada, et Põlva vallas aga samuti ka kogu Eestis on hõivatus tööga väiksem ja seega sotsiaalsete tagatiste vajadus suurem.

20 Miinimumpalga saajaid oli valla maksumaksjatest Maksu- ja Tolliameti andmetel järgmiselt:

2006. a 356 ehk 21,55% maksumaksjatest 2007. a 380 ehk 22% maksumaksjatest 2008. a 312 ehk 17,92% maksumaksjatest 2009. a 376 ehk 23% maksumaksjatest

Joonis 15. Üksikisikutulumaksu maksjad ja miinimumpalga saajad Põlva vallas 2006-2009

2000

1800

1600

1400

1200

1000 Arv 800

600

400

200

0 2006 2007 2008 2009 Maksumaksjad 1652 1722 1741 1635 Miinimumpalga saajad 356 380 312 376

Aasta 2006 2007 2008 2009 Maksumaksjad Arv 1652 1722 1741 1635 Miinimumpalga saajad Arv 356 380 312 376 Allikas: Maksu- ja Tolliamet

21 Joonis 16. Keskmine brutotulu inimese kohta Põlva vallas ja kogu Eestis

14 000 kr

12 000 kr

10 000 kr

8 000 kr

6 000 kr

4 000 kr

2 000 kr

0 kr 2006 2007 2008 2009 Põlva vald 7 882 kr 9 313 kr 11 106 kr 10 388 kr EESTI 8 073 kr 9 407 kr 11 336 kr 12 912 kr

Allikas: MTA

Keskmine brutotulu inimese kohta on läbi aastate olnud Põlva vallas natuke madalam, kui kogu Eesti näitaja. 2007-2008. aastal tõusid Põlva valla brutotulu näitajad võrreldes Eesti keskmise näitajaga sisuliselt samale tasemele. Suurim erinevus tuleb 2009. aastal, kus valla keskmine brutotulu ühe inimese kohta langes 10 388 kroonini, aga kogu Eestis vastav näitaja tõusis 12 912 kroonini.

Tabel 8. Keskmine brutotulu maksumaksja kohta Põlva vallas 2006-2009 Aasta/ kuu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Keskm 2006 6723 7025 7183 7568 7572 9030 8290 7513 7577 7959 8190 9720 7882 2007 7992 8316 8261 8936 9256 10721 9532 8858 8897 9547 10051 11312 9313 2008 9344 10379 10256 10429 13001 12471 11739 10650 10009 10907 11376 12564 11106 2009 10517 10081 10208 10555 10327 11685 10825 9528 9878 10112 9947 10963 10388 Allikas: MTA

22 2.2.2 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted

Majanduslikult aktiivsete üksuste/ettevõtete all peetakse silmas äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtja, asutuste ja mittetulundusühingute kogumit, mida Statistikaamet kasutab majandusstatistika üldkogumina. Statistiline profiil tugineb äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, maksukohustuslaste registri ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri andmetel.

Tabel 9. Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted töötajate arvu järgi Põlva vallas 2004-2009 STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED- Haldusüksus, Aasta ning Töötajate arv Kokku Vähem kui 10 10-49 50-249 250 ja enam Põlva vald 2004 143 128 13 2 0 2005 150 138 10 2 0 2006 162 149 11 2 0 2007 172 160 10 2 0 2008 172 159 11 2 0 2009 174 164 8 2 0 Märkus: Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud ja sellest 2009.a. jooksul äriregistrisse ümberregistreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. Ettevõtted on jaotatud haldusüksustesse kontaktaadressi järgi. Allikas: Statistikaamet

Majanduslikult aktiivsete ettevõtete ja üksuste arv Põlva vallas järjest tõusnud ning 2007-2009. aastal stabiilne, mis tõestab, et ettevõtete likvideerimisi on olnud vähe ning uusi on juurde tulnud. Kogu Põlvamaal on ettevõte arv stabiilselt suurenenud (osaliselt on põhjuseks ka ümberregistreerimine). Äriregistri andmetel on Põlva vallas ettevõtjateks registreerunud kokku 10.09.2010 seisuga 298 ettevõtet ja Statistikaameti andmetel on nendest aktiivseid ettevõtteid 2009. aasta seisuga 174.

Tabel 10. Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted töötajate arvu järgi Põlvamaal STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED- Maakond, Aasta ning Töötajate arv Kokku 250 ja enam 50-249 10-49 Vähem kui 10 Põlva maakond 2002 1 115 1 23 85 1 006 2004 1 075 1 20 80 974 2006 1 200 1 19 88 1 092 2008 1 251 1 17 87 1 146 2009 1 333 2 16 79 1 236 Allikas: Statistikaamet

23 Tabel 11. Registreeritud Põlva valla ettevõtjad ja mittetulundusühingud

Jrk Külad Aktsia- Osa- FIE-d Mitte- Usaldus- Täis- seltsid ühingud tulundus- ühing ühing ühing 1. Aarna küla 3 8 6 1 2. Adiste küla 1 4 3. Andre küla 1 5 4. Eoste küla 2 8 5. Himmaste küla 19 13 11 6. Holvandi küla 1 4 2 7. Kiuma küla 3 5 2 8. Kähri küla 2 1 1 9. Lutsu küla 2 3 1 10. Mammaste küla 3 42 14 13 11. Meemaste küla 2 1 12. Metste küla 10 5 13. Miiaste küla 1 1 14. Nooritsmetsa küla 1 1 15. Orajõe küla 2 8 1 16. Partsi küla 5 2 17. Peri küla 1 7 7 7 18. Puskaru küla 2 3 19. Puuri küla 3 7 4 1 20. Rosma küla 25 15 4 21. Soesaare küla 3 6 22. Taevaskoja küla 1 5 4 4 23. Tromsi küla 3 2 1 1 24. Tännassilma küla 8 9 3 25. Uibojärve küla 26. Valgesoo küla 2 27. Vanaküla 2 1 KOKKU 5 154 139 63 2 1 Allikas: Äriregister, info seisuga 10.09.2010

Tabelis 11. on välja toodud kõik ainult Äriregistris registreeritud ettevõtted (kokku 298, sh aktsiaseltsid, osaühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad) ja mittetulundusühingud (kokku 66) sõltumata nende majanduslikust aktiivsusest. Vaatamata Põlva maakonna väiksusele tegutsevad siinsed ettevõtjad väga paljudel aladel. Põlvamaa ettevõtjad tegutsevad nii põllumajanduse, metsa- ja puidutöötlemise, turismi, trükitööstuse, teeninduse, ehituse, kaubanduse kui ka toiduainetetööstuse alal. Statistika järgi tegutsevad enamus Põlva maakonna ja sh Põlva valla ettevõtetest valdkondades: põllumajandustootmine (loomad, linnud), metsa- ja puidutöötlemine, metallitöötlemine, transport/logistika, auto-kaubaveod jt. Põlva valda registreeritud suurimateks ettevõtjateks töötajate arvu poolest on Peri Põllumajanduslik Osaühing, Põlva Agro OÜ; OÜ Zeigeri Veod, Miiaste Põllumajanduslik Osaühing jt.

24 2.2.3 Töötus Töötus on üks olulisematest terviseriskidest. Omavalitsusel on võimalus planeerida ja käivitada projekte ning erinevaid meetmeid töötusega kaasnevate sotsiaalsete- ja terviseriskide maandamiseks.

Joonis 17. Aastakeskmine registreeritud töötute arv Põlva vallas

Allikas: Töötukassa

Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd ning on valmis kohe tööle asuma. Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Põlva vallas oli 2005. aastal 125 registreeritud töötut, 2006.a 61, 2007.a 77, 2008.a 127, 2009.a 244 ja 2010. aasta III kvartali lõpuks oli töötukassas registreeritud 196 töötut (Töötukassa andmetel). Seoses majanduslangusega on töötuse määr hakanud kiiresti kasvama ja 2009. aasta lõpuks oli keskmine töötuse määr vallas tõusnud rekordiliselt kõrgele. Jooniselt 18 selgub, et Põlva valla töötuse määr on tööealisest elanikkonnast oluliselt kõrgem võrreldes Eestiga.

Joonis 18. Töötuse määr tööealisest elanikkonnast võrdluses Põlva maakonna ja kogu Eestiga

Allikas: Statistikaameti Põlva vald liitus töötuse vähendamise eesmärgil 2005. aasta algul MTÜ Partnerlus projektiga „Töö tugi Kagu- Eestis- tööhõive probleemide lahendamine ja ennetamine kohalikul tasandil tugiisikute võrgustiku kaudu“. 2006. aasta septembris osaleti jätkuprojektis „Töö tugi Kagu-Eestis 2 Tööklubidest töötubadeni“ 2007. Põlva valla enda eestvedamisel ja ESF toel on läbiviidud kahe aastane projekt „Kõik tööle“ eesmärgiks oli Põlva valla pikaajaliste töötute integreerimine ühiskonda ja tööturule läbi konkreetsete rehabilitatsiooniteenuste osutamise. Vastavalt võimalustele jätkatakse töötute nõustamist ja koolitamist.

25 2.2.4 Sotsiaalne kaitse Eesti Haigekassa andmebaasist ja Rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal oli Põlva vallas elavatest isikutest ravikindlustusega kaetud ca 95% inimestest. Ravikindlustatute osakaal Põlva vallas on ligilähedane kogu Eesti sama näitajaga. Valdavalt kuuluvad Põlva valla elanikud Põlva linnas Perearstikeskuses tegutsevate perearstide nimistusse koos Põlva linna elanikega. Perearste on seitse ja nende nimistus on valla elanikke järgmiselt: Ljubov Kurusk 357, Taimi Laur 396, Anu Mõtsar 805, Hepp Nigol 418, Kersti Pelisaar 595, Mare Torn 1011 ja Karin Ulst 200. Kokku 3 782. Põlva valla elanikud, kes töötavad väljaspool Põlva maakonda, on end registreerinud teiste piirkondade perearstide nimistusse (2009.a 89 inimest ja 30.09.2010 seisuga 113 inimest). Teiste piirkonna perearstide nimistusse registreerimine näitab tõusu, kuna maakonnas leida sobivat töökohta või perearsti on raske (kohalikud perearstide nimistud on täis).

Tabel 12. Ravikindlustusega kaetud isikud 2009-2010 2009 30.09.2010 seisuga Ravikindlustatud Põlva vallas 3922 3895 Allikas: Eesti Haigekassa

Kuigi töötuse määr on vallas kõrge, omavad paljud ravikindlustust läbi hooldajaksolemise või Töötukassa arvel olles. Samas võib töötute suurt arvu analüüsides pidada tõenäoliseks ravikindlustust mitte omavate inimeste osakaalu tõusu pärast seda, kui Töötukassas arvel olemise aeg läbi saab.

Joonis 19: Ravikindlustusega kaetute osakaal Põlva vallas ja kogus Eestis

Allikas: Rahvatikuregister, Eesti Haigekassa ja Statistikaamet

Riikliku statistikat puudega inimeste kohta kohalike omavalitsuste lõikes ei peeta. Põlva valla sotsiaaltöötajate andmetel oli Põlva vallas 2009. aastaks hinnatud 551 puudega täiskasvanud isikut, nendest tööealisi 65 ja pensionäre 486. Sotsiaaltöötajatele teadaolevalt on vallas 24 puudega last. Seega puudega inimeste osakaal valla elanikest 13,88%. Statistikaameti andmetel oli 2009. aastal puudega inimesi vabariigis 118367 ehk 8,8% elanike koguarvust. Põlva maakonna samad näitajad olid 6942 ehk 22,4%.

26 Vallavalitsus maksab vähekindlustatud puuetega inimestele ja peredele toetusi ning võimaldab transporditeenust, kompenseerib abivahendite ostmisel omaosalust. Puuetega lastele on võimaldatud tugiteenuseid ja abiõpetajat. Puuetega laste vanematele on korraldatud infopäevi, kus käsitleti erinevaid huvipakkuvaid teemasid.

Hooldajatele makstakse hooldajatoetust. Hooldajaid on määratud 136 inimesele (seisuga 30.09.2010). Hooldajatoetuste summad on diferentseeritud sõltuvalt hooldatava hooldusvajadusest ja makstava hooldajatoetuse suurus on vahemikus 400-1000 krooni. Mittetöötavate hooldajate eest maksab Põlva Vallavalitsus sotsiaalkindlustusmaksu, mis on 1436 krooni kuus sõltumata hooldajatoetuseks makstava summa suurusest. Isikud, kes igapäevaeluga toime ei tule ning kellel puuduvad omaksed või omaksed ei suuda erinevatel põhjustel tagada hooldust kodus, paigutatakse valla osalusega hooldekodusse. Põlva vallal on oma hooldekodu. Hetkel (1.oktoobri 2010 seisuga) on hooldekodus 35 klienti, neist 19 on oma vallast ja hoolekandeteenust osutatakse 16 inimesele teistest omavalitsustest. Lisaks viibib teistes hoolekandeasutustes 9 valla elanikku. Eestkoste on seatud (1.oktoobri 2010 seisuga) 9 inimesele, kellest 6 on täiskasvanud ja lapsi 3. Lisaks on hooldusperes hooldusel üks laps ja asenduskodu teenusel seitse last.

2.2.5 Toimetulek

Joonis 20. Toimetulekutoetuse maksmine elaniku kohta võrdluses kogu Eesti keskmisega

Allikas: Statistikaamet

Majanduskasvu ajal langes toimetulekutoetuse saajate arv. Hetkel on toimetuleku taotlejate arv kasvanud ja see suureneb 2010. aasta teisel poolel oluliselt, kui töötutel töötuskindlustus hüvitise saamine lõpeb. Toimetulekutoetuse maksmise piirmäär on tegelikuks toimetulekuks ebapiisav, mistõttu vald maksab kodanike avalduste alusel mitmeid lisatoetusi, näiteks: peredele kooliminekuks riiete ostmise toetust, koolitoidu toetust, ühekordset abi, transporditoetust, prillide toetust ja teisi ühekordseid toetusi.

27 Joonis 21. Sotsiaaltoetuste maksmine ühe elaniku kohta Põlva vallas 2005-2009

Allikas: Põlva Vallavalitsuse sotsiaalosakond

Põlva vallas makstavad sotsiaaltoetused jagunevad kaheks: sissetulekust sõltumatud sotsiaaltoetused (sünnitoetus, matusetoetus, toetus esimesse klassi astujale, kutsekooli toetus, ravikindlustuseta isikute toetus, jõulutoetus ja muud) ja sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused (õppetoetus, toetus koolitarvete ja lasteriiete ostmiseks, toetus prillide ostmiseks, invaabivahendite toetus, toetus kütte muretsemiseks ja muud). Sotsiaalteenuste osutamiseks ja toetuste määramiseks on vallas vastu võetud sotsiaaltoetuste maksmise kord, mida vastavalt eelarve võimalustele iga aasta üle vaadatakse. Lisaks toetustele osutatakse vallas järgmisi sotsiaalteenuseid: Sotsiaalnõustamine- isikutele vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Eluasemeteenused- vallal on 3 sotsiaalkorterit ja 11 sotsiaaleluruumi, mida üüritakse ja antakse ajutiseks kasutamiseks isikutele või perekonnale, kes ise ei ole võimelised endale ja perekonnale eluaset tagama. Sotsiaalkorterit on õigus taotleda järgmistel abivajajatel: • orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad endisesse elukohta tagasi asenduskodust, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest, samuti pärast õppimist õppeasutuses, kui endisesse eluruumi elama asumine on võimatu; • eakad ja puuetega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid, kes vajavad kõrvalabi ja kelle kasutuses olevas eluruumis on raske hooldamist korraldada; • teised isikud mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. Isikliku abistaja teenus- teenust osutatakse rahvastikuregistri andmetel Põlva vallas elukoha aadressi omavatele sügava ja raske liikumis- või nägemispuudega isikutele, kes vajavad kõrvalist abi igapäevastes toimingutes, mida ei ole võimalik väljaspool kodu sooritada. Puudega isik otsib endale ise sobiva inimese abistajaks ja ta peab olema võimeline juhendama ning koordineerima abistaja tööd. Tugiisiku teenus- teenust osutatakse Põlva vallas elukoha aadressi omavatele puudega isikutele, kes vajavad kõrvalist abi oma toimetulekuvõime tõstmiseks ja igapäevase eluga toimetulekuks ning suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga. Teenuse eesmärgiks on puudega inimese ühiskonda integreerimine. Põlva vald on viimastel aastatel korraldanud iga aasta puudega lapse vanematele ja lastele õppe- ja puhkepäevi, et lapsevanemad saaksid kohtuda üksteisega ning vald saaks infot vahetada.

Transportteenus- kõigil abivajajatel on võimalik eelneval kokkuleppel kasutada valla transporti. Hooldamine hoolekandeasutustes- Põlva vald omab hooldekodu, kus pakutakse teenust nii oma valla elanikele kui ka teiste omavalitsuste elanikele (vabade kohtade olemasolul) ning hoolekodus viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine. Lisaks ostab vald teenust ka 8 omavalitsuse hoolekandeasutustest (9 abivajajat). Tavaliselt oleme leidnud igale hooldust vajavale inimesele sobiva hooldusasutuse.

28 Vanemliku hoolitsuseta laste hooldusteenus- asendushooldusele suunatakse vanemliku hoolitsuseta laps, kui vanemad on surnud, teadmata kadunuks tunnistatud, kui vanemad on piiratud teovõimega, kui vanematelt on ära võetud vanemlikud õigused või kui vanemad viibivad kinnipidamiskohas. Asenduskodu teenust ostab vald hetkeseisuga Tilsi Lastekodust ja Elva Väikelastekodust. Põlva valla riskilastele (alates 7 eluaastast) suunatud nädalane suveprojekt „Põlva valla riskirühma kuuluvate laste õppe-ja puhkepäevad“ 2008. a Haanjas ja 2009. aastal Saarjärvel, kus kokku osales 30 last. Vastavalt eelarve võimalustele püütakse suveprojekti jätkata igal aastal.

2.2.6 Kaasatus kogukonna tegevustesse Põlva vallas on kodanikele mitmesuguseid motiveerimise vahendeid valla elu edendamisel ja kaasa löömiseks. Suurimaks tunnustuseks on valla aukodaniku ja aasta tegija tiitli välja andmine alates 2004. aastast. Valla aukodaniku nimetus antakse vallapoolse erilise austusavaldusena üksikisikule, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on pikema perioodi vältel silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja kes on mõjutanud oluliselt Põlva valla arengut. Valla aasta tegija nimetus antakse üksikisikule või ettevõttele, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud oluliselt Põlva valla arengut. Nimetatud tunnustustega kaasneb rahaline preemia. Lisaks aunimetustele tunnustatakse ka aasta lõpus iga aasta valla heaks aasta jooksul tehtud tegevustega silma paistnud kodanikke. Lisaks eeltoodud autasudele premeeritakse igal aastal valla Kodukaunistajate Ühenduse poolt kauneid ja korrastatud koduümbrusi ning korrektse ümbrusega ettevõtteid. Parimad on esitatud Vabariigi Presidendi poolt väljaantava auhinna „Kodu kauniks” nominentideks. Alates 2006. aastast toimub vallavanema vastuvõtt parimatele õpilastele, kes on lõpetanud klassi kiituskirjaga. Tunnustatakse kõiki Põlva valla koolis edukaid lõpetajaid sõltumata sellest kus on tema elukoht ja alates 2008. a. lisaks ka Põlva linna koolides kiituskirjaga lõpetanud Põlva valla lapsed. Samuti kajastatakse kõikide tublide kodanike tegusid Põlva valla ajalehes.

Viimase kümnekonna aasta jooksul on tekkinud mitmeid seltse ja mittetulundusühinguid, kuhu kuuluvad kohalikud inimesed, kes aitavad kaasa küla seltsielu elavdamisele ja koostegevusele, kogukonna ajaloo jäädvustamisele ja kultuuripärandi hoidmisele, heakorratööde tegemisele jne. Külavanemad, seltsid ja MTÜ-d korraldavad kohalikke kultuuri- ja spordisündmusi, talguid, näituseid ning otsivad võimalusi külaelu edasiseks arenguks. Kirjutavad projekte investeeringute ja mitmesuguste ühistegevuste kaasfinantseerimiseks.

Põlva vallas on 2010. a seisuga 8 seltsingut (vormistatud aga Äriregistris registreerimata seltsing): • Seltsing „Vesipapp“ Taevaskojas, põhiline tegevus käsitöö ja küla ühisüritused • MANN-i seltsing Miiastes, põhitegevus käsitöö • Seltsing „Nobedad näpud“ Himmastes, põhitegevus käsitöö • Seltsing „Virmalise“ Vanakülas, käsitöö ja küla ühisüritused • Seltsing „Salimah“ Rosmal, tantsuharrastus • Seltsing „Rosma käsitöötegijad“, käsitöö • Seltsing „Taevaskojalased“, terviseliikumine, ühisüritused • Seltsing „Peri kooli vilistlased“, kohaliku külaelu ja hariduselu uurimine ning arhiveerimine, ühistegevuste/ürituste läbiviimine jm

Põlva vallas on 2010. a. seisuga Äriregistri andmetel registreeritud 63 MTÜ-d (sh põhilised tegevusalad on haridus, kultuuri, korteriühistud, külaelu, sport, maamajandus ja jahivaldkond ning kirikukogudused ja noorteühendused jt) Vallas sündinud lastele toimub alates 1997. aastast peresündmus „Väike laps on rõõmuks perele“ ühe aastaseks saanud lastele ja lastevanematele.

Igal aastal korraldatakse ühine õppepäev kõikidele allasutuste pedagoogidele ja töötajatele. Põlva vald on toetanud MTÜ-de tegevust projektide omafinantseeringu katmisel. Eraldatakse tegevustoetust tegutsevatele seltsingutele ja MTÜ-dele.

29 Põlva valla eelarves on kultuuriühingutele tegevustoetus 80 000 krooni aastas ja nende rahade eraldamiseks on kinnitatud kord „Põlva valla eelarvest kultuuriühingutele tegevustoetuse andmise kord.“ Olemas on ka Põlva valla eelarvest kultuuri-, spordi- ja noorsootööalastele projektidele toetuse andmise kord summas 180 000 krooni aastas. Toetuse andmise eesmärgiks on omaalgatuse toetamise kaudu arendada kultuuri-, spordi- ja noorsootööalaste sündmuste korraldamist Põlva vallas ning valla esindamine väljaspool Põlva valda. Põlva vallas on 27 küla. Põlva valla külavanema statuudi alusel on (1.oktoobri 2010 seisuga) valitud 13 külavanemat. Põlva valla eelarve toetusel on külavanematele külade elukeskkonna parandamiseks ning investeeringuteks loodud Külade arengutoetuse andmise kord, mille alusel eraldatakse külaprojektide kaasfinantseerimiseks kokku 100 000 krooni aastas.

Tabel 13. Põlva valla raamatukogude lugejad, laenutused ja külastused Peri Kiuma Vanaküla Taevaskoja Himmaste Raamatukogu Raamatukogu Raamatukogu Raamatukogu Vallaraamatukogu Lugejaid 269 160 162 199 459 sh lapsi 69 33 33 37 118 Laenutusi 5637 3612 6026 5912 22 186 sh lapsi 1067 404 1398 456 4704 Külastusi 7400 1227 2467 2203 15 276 sh lapsi 3882 177 1201 352 7046

Põlva vallas on 5 raamatukogu. Raamatukogu/külakeskused on kujunenud lisaks raamatulaenutuse teenuse osutamisele küla inimestele kokkusaamise ja ühistegevuse asukohtadeks. Raamatukogu juhid aitavad kohalikel MTÜdel ja seltsingutel paikkonna kultuuri ja külaelu elavdada. Põlva linnas asuv Põlva kultuuri- ja huvikeskus pakub kogu Põlva piirkonnale erinevaid kultuuriüritusi.

2.3 Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng

Põlva valla arengukava aastani 2015 on kinnitatud üheks prioriteediks noortele kvaliteetse hariduse kindlustamine.

Põlva vallas on kaks munitsipaalkooli ja üks erakool: • Himmaste Algkool 2010/11 õppeaasta seisuga õpib algkoolis 18 last (õpetajaid 5). Himmaste Algkooli õppehoone on koolimajaks ehitatud juba 1885. aastal. Kool on Jakob Hurda asutatud kooli järglane. • Mammaste Lasteaed–Algkool 2010/11 õppeaasta seisuga on Mammaste lasteaias 7 rühma 150 lapsega (õpetajaid 22). Mammaste algkoolis koolis õpib 135 last (õpetajaid 18). Mammaste lasteaed- algkool rakendab Hea Alguse programmi metoodikat nii lasteaias kui algkoolis. Lasteaed-algkoolis alustab laps oma haridusteed alguses lasteaias, seejärel 4-klassilises põhikoolis. Lasteaed-algkool on hea algus inimese haridusteele ja kogu elu kestvale õppimisele. • Johannese Kool Rosmal (erakool lasteaed-põhikool) 2010/11 õppeaasta seisuga õpib põhikoolis 48 last ja lasteaias on 26 last. Lasteaed-põhikooli missioon on pakkuda alternatiivharidust Kagu-Eesti piirkonnas. Kooli ja lasteaia põhiülesanne on keskkonna loomine vaba inimese kasvamiseks waldorfpedagoogika tutvustamise ja rakendamise läbi.

Põlva linna territooriumil pakutakse lastehoiuteenust alates lapse 1,5 eluaastast. Põlva vald kasutab lapsehoiuteenust lasteaiakohtade vähesuse tõttu.

30 Joonis 22. Põlva valla haridusasutustes õppivate laste arv 2005-2009

180

160

140

120

100

arv 80

60

40

20

0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Lasteaed 131 134 136 127 146 150 Mammaste algkool 167 154 142 125 138 135 Himmaste algkool 33 35 29 20 17 18

Lisaks valla koolidele käivad paljud Põlva valla lapsed ka Põlva linna munitsipaalkoolides. Samas käivad ka Põlva linna lapsed Põlva valla algkoolides. Jooniselt on näha, et valla lasteaedades ja algkoolides käivate teiste omavalitsuste laste osakaal on väike. Põlva vallal ei ole põhikooli ega gümnaasiumi, sest vahetusläheduses (Põlva linnas) asuvad Põlva Keskkool ja Põlva Gümnaasium.

Tabel 14. Põlva valla lapsed teistes koolides 2010/2011 õppeaastal KOOL Õpilaste arv Protsent Põlva linnas 340 mis on 83% mujal õppivatest lastest Põlva Ühisgümnaasiumis 224 mis on 55% mujal õppivatest lastest Põlva Keskkoolis 110 mis on 27% mujal õppivatest lastest Põlva Roosi koolis (erivajadustega 6 mis on 1% mujal õppivatest lastest laste kool) Mujal üle-Eesti koolides 69 mis on 17% mujal õppivatest lastest Kokku 409 õpilast

Tabel 15. Mujalt käivate õpilaste osakaal Põlva valla munitsipaalharidusasutustes 2010/2011 Himmaste Algkool 2 last 11% Põlva linnast Mammaste Lasteaed – Algkool 44 last 33% Põlva linnast ja mujalt 1,5% Kokku 46 last

Koolikohustuse täitmisega on aastas probleeme olnud keskmiselt 10 lapsega. Reeglina on need põhikooli lõpuastmes käivad lapsed. Probleemide lahendamiseks on leitud erinevad lahendused.

31 2.3.1 Noorte süüteod Põlva vallas aastatel 2007-2009 Avaliku korra rikkumiste arv aastas näitab noorte poolt toime pandud rikkumisi, mis võimaldab hinnata vallal riskinoorte osakaalu ja sekkumisi (sh planeerida toimivaid ennetustegevusi). Kajastatud on alaealiste komisjoni andmeid, kes arutab alaealiste poolt toime pandud õiguserikkumisi ning rakendab mõjutusvahendeid või taotleb Kohtult luba nende kohaldamiseks, samuti koordineerib maakonnas alaealistega tehtavat kuriteoennetust.

Alaealiste komisjoni jõudnud õpilaste kohta on toodud järgmised andmed: 01.01.2010 arvel 33 alaealist, neist on komisjonis käinud: 1 korra - 24 alaealist; 2 korda - 3 alaealist; 3 korda – 2 alaealist ja 4 - 8 korda – 1 alaealine. Alaealitse komisjonis on arutatud alaealiste õigusrikkumisi alljärgnevalt: 2007. a 11 alaealise õigusrikkumisi 2008. a 10 alaealise õigusrikkumisi 2009. a 16 alaealise õigusrikkumisi 01.10.2010. a. seisuga 8 alaealise õigusrikkumisi. Põlva vallas oli alaealiste arvust (7-17. a kaasa arvatud, so, kuni 18 a. saamiseni) komisjonis arvel: 2008. a - 5,7% alaealisi 2009. a - 6,0% alaealisi Allikas: Põlva Maavalitsuse alaealiste komisjon

Üldjuhul on noorte süüteod esmajuhud, korduvjuhtude osakaal on väike. Peamiselt pannakse süütegusid toime 12-16 aasta vanuses. Nooremate süütegude toimepanijate osakaal on väike ja 18-19 aasta vanuses pole süütegusid toime pandud. Alaealiste komisjonis on käinud lapsed eelkõige suitsetamise ja alkoholi tarbimise tõttu. Mõnel korral on olnud tegemist ka vargustega, koolikohustuse mittetäitmisega, liikluseeskirjade rikkumisega, koolikiusamisega. Karistuseks on piisanud hoiatustest, mõnel juhul on määratud karistuseks ühiskondlikult kasulik töö ja suunamine nõustamisele.

2.3.2 Riigi ja valla poolsed soodustused Koolilõuna Kõigile põhikooli lastele on koolilõuna tasuta. Johannese Koolis Rosmal ja Mammaste lasteaias–algkoolis valmistatakse toitu kohapeal ning küsitluse põhjal on lapsed ja lapsevanemad toidu kvaliteediga rahul. Himmaste koolilastele valmistatakse koolilõuna Mammaste lasteaed–algkooli köögis. Lasteaias maksab toidupäev 16 krooni (2010. aasta seisuga). Teistele kohalikele omavalitsustele maksab Põlva vald toiduraha 6 krooni lapse kohta. Kõik Põlva valla territooriumil asuvad kolm kooli osalevad tasuta piima ja puuvilja programmis. Ujumine Mammaste lasteaia vanema rühma lapsed ja Mammaste kooli ja Himmaste kooli kõik lapsed saavad valla toetusel igal aastal ujumisõpetust Põlva Spordikeskuses. Mammaste Lasteaia–Algkooli, Himmaste algkooli ja Johannese Kooli Rosmal II klassi lapsed osalevad riigi poolt tasuta ujumisõpetuse programmis. Tugisüsteemid Lastel, kes sõidavad koju koolibussiga, on võimalik jääda pikapäevarühma, kus nad saavad õppida ja osaleda huviringide töös. Mammaste lasteaias–algkoolis on nii lasteaias kui ka koolis logopeed. Toetused Vald maksab esimesse klassi astujale ranitsatoetust. Valla kaasabil võimaldatakse vähekindlustatud perede lastele osavõttu suvistest lastelaagritest. Korraldatakse lastele töö- ja puhkelaagreid, otsitakse võimalusi laste suviseks tööhõiveks. Põlva Vallavalitsuse eelarvest toetatakse valla noorsootööd. Aktiivselt tegutseb Peri Noorteklubi. Mammaste Lasteaed–Algkoolis töötab tervishoiutöötaja.

32 Tabel 16. Põlva valla eelarve tulud aastate lõikes

Aasta EEK 2002 29 281 937 2003 29 430 128 2004 61 863 279 2005 41 571 741 2006 47 480 630 2007 49 761 495 2008 58 250 215 2009 47 631 1993 Allikas: Põlva valla raamatupidamine

Tabel 17. Põlva valla investeeringute kulud aastatel 2005-2009 (kogu eelarve kuludest %)

Aasta Eelarve Invest- % Valitse- Majandus Kultuur Haridus Sotsi- Kesk- Elamumaa ja kulud eeringud mine ja sport aal kond kalmistud 2005 38990367 8146460 20,9 50000 1608965 4980400 323648 200000 983948 2006 49486165 18165700 36,7 113028 2776083 1215050 72688 2007 54930336 17469958 31,8 261800 3025149 537861 13372248 119000 153900 2008 51368717 5387220 10,5 96406 4361674 - 491340 400000 37800 2009 50138820 4185997 8,3 - 1606003 1029986 1210262 339745 Allikas: Põlva valla raamatupidamine

2.4 Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond

Käesolevas peatükis kirjeldatakse valla elanike võimalusi tegeleda huvitegevuse ja spordiga, antakse ülevaade tervist mõjutavatest keskkonnatingimustest ja elanike riskikäitumisest.

2.4.1 Tervislike eluviiside propageerimine Põlva vallas on tervise edendamist arvestavad ning propageerivad koolidest ja lasteaedadest Mammaste Lasteaed-Algkool, kes on liitunud üle-Eestilise tervist edendavate koolide ja lasteaedade võrgustikuga.

Põlvamaal kokku on võrgustikuga „Tervist Edendava Kool“ liitunud 13 kooli ja „Tervist Edendava Lasteaed“ 7 lasteaeda. Võrgustikuga „Tervist Edendavad Töökohad“ on liitunud Põlva maakonnas 7 suurettevõtte filiaali, Põlva valla ettevõtted hetkeseisuga ametlikult liitunud pole.

Põlva valla õpilastest õpib Põlva linna huvialakoolides ligikaudu 116 õpilast. Sh Põlva Spordikoolis 60 õpilast, Põlva Muusikakoolis 29 õpilast ja Põlva Kunstikoolis 27 õpilast. Vald toetab huvikoolis käivaid lapsi kohamaksu tasumisega.

33 Kohalik omavalitsus levitab tervisealast informatsiooni eelkõige valla ajalehe, allasutuste (sh koolid ja lasteaed) ja sportlike ühisürituste kaudu. Koostöös maakonna, linna ja valla klubidega ning allasutustega korraldatakse tervisepäevi ja tervise alaseid loenguid. Korraldatud on valla territooriumil erinevaid tervist edendavaid üritusi: • Kepikõnd Mammaste matka- ja suusaradadel; • Erinevad külade vahelised spordipäevad ning spordivõistlused erinevatele sihtgruppidele; • Lasteaedades ja koolides (sh lastevanematele) korraldatakse tervise teadlikkust suurendavaid õppe- ja teabepäevi ning õppereise; • Külaseltsid ja MTÜd koostöös raamatukogudega korraldavad ja tähistavad erinevates külades traditsioonilisi ühisüritusi (vastlapäev, jaanipäev jne), õppereise, õppeloenguid, infopäevi ning matku ja kohtumisõhtuid erinevate MTÜde/klubidega; • Põlva valla külades on valla toetusel aktiivsed eakad loonud ise seltsingud huviringide loomiseks; • Eakad osalevad ka Põlva linna Päevakeskuse tegevustes, ringides ning loengutes; • Noortele on iga aasta korraldatud tervise edendamise ning ennetuse eesmärgil õppe- ja infopäevi.

Tervisedenduse eesmärgil korraldatakse raamatukogudes ja külades infopäevi ning kepikõnni matku. Tännassilmas on toimunud kolmandat aastat eraalgatusel võrkpalliturniir Soku Cup. Iga suvi toimuvad Põlva valla eestvedamisel külade vahelised suvemängud. Peri Noorteklubi eestvedamisel on noortele aastaringselt korraldatud erinevaid õppepäevi ja –mänge, õppereise ning kaasatud aktiivselt vaba aega veetma.

2.4.2 Üldkasutatavad spordirajatised ja terviserajad Teenuste kättesaadavust näitab spordirajatiste, ehitiste ja terviseradade olemasolu ning kasutamine. Kogu maakonnas asub ~100 erinevat spordiehitist ning 13 omavalitsust omab hooldatud terviseradasid. Põlva valla MTÜ Spordiklubi Serviti tegeleb suusaspordi propageerimisega, suusatamise võimaluste avardamisega, võistluste ja ürituste läbiviimise ning korraldamisega. Samuti toetab klubi noorsportlaste spordimeisterlikkuse arendamist. Klubi esindusvõistluseks on Mammaste Karikas suusatamises. Lisaks on meie klubi korraldada traditsiooniline sügisene suusaraja jooks ja rattakross. Viimaste aastatel on koostöös Eesti Suusaliiduga korraldatud kas ETV - Swedbank noortesarja etapp või Eesti MV või Scandinavian CUP. Samuti korraldab klubi Põlva MK MV-si suusatamises ja Põlvamaa Talimängude suusatamise võistlust. Noorte suusatajatega tegelevad kvalifitseeritud treenerid. Mammaste suusa- ja matkarajad asuvad Põlva linna ääres Põlva vallas Orajõe külas - metsaga kaetud Orajõe ürgorus jõe mõlemal kaldal. Rajad on aastaringselt hooldatud ja kasutatavad 0,5; 1; 2; 2,3; 3; 5; 7,5 ja 10 km ringidena. Kasutada on võimalik ka kergemaid 5 ja 10 km matkaringe Talveperioodil saab kasutada 2,3 km valgustatud ringi (kunstlume kasutamine). Valgustatud on rada igal tööpäeval alates pimenemisest kuni kella 21ni õhtul. Reeglina on võimalik sõita klassikat ja vaba sõidustiili.

Mammaste Tervisespordikeskuse kompleks koosneb Orajõe ürgorus jõe mõlemal kaldal asuvatest hooldatud suusa-, jalgratta- ja matkaradadest ning kahel kinnistul asuvatest olmehoonest, stardi- finišistaadionist, pallimängudeväljakutest ja telkimis- ja karavaniplatsist jm.

Põlva vallas on aktiivseks vabaaja veetmiseks järgmised välisrajatised: • Mammaste Tervisespordikeskuse jalgpalliväljak ja suusastaadion • Peri mängu- ja korvpalliplats • Himmaste mängu- ja korvpalliplats • Mammaste mängu- ja korvpalliplats • Rosma motokrossirada • Taevaskoja võrkpalliväljak, puhkeplats ja tulekoda • Vanaküla külakeskuse puhke- ja mänguplats • Jalgratturid ja rulluisutajad kasutavad aktiivselt kergliiklusteid Mammastes ning Rosmas külas • Kiuma külaplats

Lisaks on valla turismiettevõtjate poolt pakutavad mitmeid lisavõimalused aktiivseks vabaaja veetmiseks. Vaata lisainfo www.polvavald.ee turismiinfo link.

34 2.4.3 Transport ja teedevõrk Põlva valda teenindavad maakonna linna ja lähiümbruse liinid: 1) Võru suunas: liin nr 18; 63; 246 2) Tartu suunas: liin nr 70; 70S; 70T; 71T; 292; 30 3) Kanepi suunas liin nr 11; 36 4) Räpina suunas: liin nr 12; 24; 25; 45; 46; 57 5) Mooste suunas: liin nr 16; 35A; 37A; 68 6) Värska ja Koidula suunal: liin nr 44; 59A, 59 7) Saverna suunal: liin nr 64; 65

Põlva vald on rõngasvald ümber Põlva linna ja seetõttu võrreldes teiste Põlvamaa omavalitsustega on bussiliiklus võrdlemisi tihe maakonna keskusega. 2010. aastal vaadati üle Põlva Maavalitsuse poolt maakonna linnaliinide graafik ning vastu tulles elanikkonna soovile viidi sõidugraafikutesse sisse muudatused. AS SEBE kaugliinidega on võimalik sõita enamustesse Eestimaa suurematesse linnadesse ning ümberistumine tuleb üldjuhul teha Tartus. Lähim bussijaam asub Põlva linnas. Suurimatest maanteedest läbib Põlva valda: 1) Põlva-Reola T-61(Tartu) riigimaantee, 9,7 kilomeetrit valla territooriumil; 2) Põlva-Võru T-64 riigimaantee,5,4 kilomeetrit valla territooriumil; 3) Põlva-Karisilla T-198 (Koidula piiripunkti) riigimaantee 10,65 km valla territooriumil; 4) Põlva-Saverna T-163 riigimaantee 6,4 km valla territooriumil

Enamus suurest transiitkaubandusest liigub mööda Põlva-Reola, Põlva-Võru ja Põlva-Karisilla maanteed. Põlva maakonna suurimate turismiobjektide juurde jõudmiseks tuleb läbida Põlva valla teid ja seega liigub suviti valla territooriumil palju turismikorraldajate transporti. Valda läbivad riigiteed ja Põlva valla kohalikud maanteed kogupikkusega 159 km on heas korras. 2010. aastal on riik investeerinud suuremaid vahendeid Põlva valla territooriumil asuvatele riigimaanteede ehitustöödeks. Mustkatte alla said alljärgnevad Põlva valla territooriumil olevad riigiteed: 1) riigitee 18190 Põlva- Vanaküla T-190 2) riigitee 18157 Miiaste- Kanassaare T-157 3) riigitee 18158 Holvandi- Partsi T-158 4) riigitee 18151 Meemaste- Kiuma T-151 5) riigitee 18155 Kähri- Koorvere T-155 Tellijaks oli Lõuna Regionaalne Maanteeamet ja tööde teostajaks AS Põlva Teed.

2010. aastal teostati maanteede T-62 Kanepi-Leevaku; Põlva(km 21,745) – Himmaste (km 25,25) ja T-18162 Himmaste-Rasina (km 0,0-1,5) ehitustööd, mille käigus rajatakse Mammaste ja Himmaste külla õueala ja kergliiklusteed.

Valla teid on kokku ca 159 km. Iga aastal on teostatud investeeringuid Põlva valla teede ehituseks. Palju vahendeid kulub samuti talviseks lume-ja libedusetõrjeks. Põlva vallal on kehtiv teehoiukava aastateks 2010- 2013. Põlva valla teed on aastaringselt heas seisukorras ning stabiilselt investeerides ja hooldades teede seisukord ei tohiks muutuda. Valdavas enamuses on valla teed kruusateed. Tiheasustusega aladel on enamasti mustkattega teelõigud. Iga aasta teostab vald kruusateedele ka tolmutõrjet, kuid samas tuleb arendada kruusateede ümberehitamist tolmuvabaks (mustkatte alla), sest see vähendab tolmu teket ja parandab elukeskkonda. Probleemiks on suurte põllumajandusmasinate liikumine Peri, Lutsu, Kiuma jt külades. Probleemi lahendamiseks on vaja suuremad vallateed muuta tolmuvabaks.

35 Joonis 23. Inimkannatanutega liiklusõnnetused ja liikluskuriteod Põlva vallas

30

25

20

15

10

5 1610 20 8 24 10 15 10 16 5 0

2005 2006 2007 2008 2009

Liikluskuriteod inimkannatanutega liiklusõnnetused

Allikas: Lõuna Prefektuur

Üldjuhul inimkannatanutega liiklusõnnetuste korral on olnud tegemist kergemate liiklusõnnetustega. Aastatel 2005-2009 on Põlva vallas liiklusõnnetustes hukkunud 4 inimest.

Liiklusõnnetused Põlva vallas

Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 Inimkannatanutega liiklusõnnetused 88995 Hukkunutega liiklusõnnetused 20110

Kergliiklejatele on ohutumaks liiklemiseks rajatud Mammaste külas Põlva-Reola T-61 maantee äärde kergliiklustee kogupikkusega 1554 meetrit. Rajatud on kergliiklusteed Rosma külla Võru-Põlva T-64 kogupikkusega 760 meetrit, Mammaste külas asub veel kaks kergliiklusteelõiku „Keldrikaela“ kogupikkusega 550 meetrit, mis ühendab Põlva valda ja Põlva linna mööda Põlva järvekallast. 2010. aasta lõpuks rajataks Lõuna Regionaalse Maanteeameti tellimusel (Põlva valla kaasfinantseerimisega) Mammaste õueala- ja kergliiklustee kogupikkusega 1580 meetrit ja Himmaste külla õueala- ja kergliiklusteed 490 meetrit. Põlva vald vajab elanikkonna turvaliseks ja ohutumaks liiklemiseks ning tervisliku liikumise soodustamiseks rohkem kergliiklusteid (sh Põlva-Rosma-Peri, Põlva-Puuri-Aarna, Põlva–Tännassilma-Kähri suunas jne).

Valla bussiga transporditakse lapsi kooli ja lasteaeda, ning õhtul tagasi koju. Himmaste kooli õpilased käivad kord nädalas ujumas Põlva ujulas. Selleks on käivitatud üks kord nädalas toimiv bussiliiklusliin. Põlva valla lapsed käivad koolis nii Põlva Ühisgümnaasiumis ja Põlva keskkoolis. Samuti ka Kauksi põhikoolis Mooste valla territooriumil. Õpilasvedu korraldab AS Harjumaa liinid.

Põlva valla külades Mammastes, Himmastes, Rosmal, Peril, Aarnas, Tännassilmas, Miiastes, Taevaskojas, Aarnas, Kähris, Orajõel ja Hatiku külaosas on kokku tänavavalgustust ~30 km ulatuses. Tänavavalgustuse kasutamise aega muudetakse vastavalt aastaajale. Tänavavalgustust on paigaldatud ka bussipeatustesse ja kortermajade lähedusse.

36 2.4.4 Keskkonna mõjurid Põlva valla üldplaneeringu kohaselt moodustab ca 53% valla territooriumist haritav põllumaa ja 37% jääb metsamassiivide alla.

2.4.4.1 Joogivesi Põlva vald jääb Ida-Eesti Vesikonna Peipsi alamvesikonda. Põlva vallas ja kogu Lõuna-Eestis on joogivesi kõrge raua sisaldusega. Põlva vald on alates 2004 aastast AS Põlva Vesi osanik ning AS Põlva Vesi võttis üle Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamisel uuendatavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Aastatel 2008- 2010 projekti raames ja rahaliste võimaluste piires rekonstrueeritakse Himmaste, Mammaste, Orajõe, Sika, Peri ja Rosma vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Eesmärgiks on tagada veetarbijatele normidele vastav joogiveekvaliteet. Reoveed juhitakse Põlva reoveepuhastisse. Põlva vald on aastatel 2008-2010 investeerinud joogivee ja kanalisatsiooni torustike ehitustöödesse ca 50 miljonit krooni. Kuid endiselt on asukohti, kus on veel vana amortiseerunud veetorustik, mis vajaks uuendamist. Pärast pumplate veepuhastusseadmete uuendamist on vee kvaliteet paranenud. Suurimates asulates Mammaste, Himmaste, Rosma, Orajõe, Peri, Sika on toimiv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem. Pärast renoveerimistöid on oluliselt vee kvaliteedi näitajad paranenud. Põlva valla kodanikud on alates 2008. aastast võtnud aktiivselt osa Hajaasustuse veeprogrammist, kust on võimalik saada toetust uue kaevu ehitamiseks, renoveerimiseks, joogiveetorustiku rajamiseks ja veetõsteseadmete hankimiseks. Programmi abiga on antud võimalus (1. oktoober 2010 seisuga) ca 50 majapidamisel oma probleemi lahendada. Hajaasustusega piirkondades saadakse joogivett enamasti kas salvkaevust või puurkaevust. Reovesi kogumine toimub lokaalselt, kas immutatakse maasse või siis kogutakse kogumismahutitesse. Valla territooriumil on veel talupidamisi, kellel on probleeme vee kättesaamisega. 2011. aastal alustatakse Põlva valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava 2007-2019 ülevaatamist ja uuenduste ja muudatuste tegemist, kuna 2010. aasta talveks saab u 95% ulatuses arengukava ettenähtud tegevused. Kõigis valla haridusasutustes on tsentraalne vee-ja kanalisatsioonivarustus. Veeproove võetakse regulaarselt ja vee kvaliteedi näitajad püsivad stabiilsed. Rahule saab jääda veekogude veekvaliteediga. Valla territooriumil on väljakujunenud supluskohad, kuid ametlikke randasid pole avatud. Alljärgnevas tabelis on toodud pinnaveekogudesse juhitav puhastamist vajava reovee kogus Eestis aastatel 2005-2008 (maakondlikud ja valla näitajad puuduvad).

Tabel 18. Pinnaveekogudesse juhitud puhastamist vajava reovee kogus Eestis 2005-2008 PINNAVEEKOGUDESSE JUHITUD PUHASTAMIST VAJAVA VEE REOSTUSKOORMUS Maakond, Aasta ning Reostuskoormuse näitaja Orgaanilised reoained BHT7* Heljum Üldlämmastik Üldfosfor Naftasaadused Kogu Eesti 2005 1 399 2 636 1 771 146 79 2006 1 366 2 727 1 621 146 40 2007 1 160 3 185 1 646 138 .. 2008 1 199 4 959 1 859 146 ..

Tabel 19. Pinnaveekogudesse juhitav puhastamist vajava vee reostuskoormus Põlva maakonnas PINNAVEEKOGUDESSE JUHITUD PUHASTAMIST VAJAVA VEE REOSTUSKOORMUS --- Maakond, Aasta ning Reostuskoormuse näitaja Orgaanilised reoained BHT7* Heljum Üldlämmastik Üldfosfor Naftasaadused Põlva maakond 2005 15 13 12 3 - 2006 10 16 9 2 0 2007 10 17 10 2 .. 2008 9 13 17 2 .. BHT7 - hapniku kogus, mis on vajalik orgaaniliste ainete lagundamiseks bioloogilistes lagunemisprotsessides. Allikas: STAT KK 25 30.10.2009 Info saadud : 18.10.2010

37 2.4.4.2 Heitvesi Heitvett tekib Põlva linna ja valla peale kokku ca 550 000 kuupmeetrit aastas. Sellest puhastatakse ligikaudu 100% Põlva reoveepuhastis. Võrreldes 2008. aastaga on puhastatava heitvee kogus langenud. 2008. aastal oli vastav näitaja 626 000 kuupmeetrit. Seega ei saa rääkida Põlva vallast kui reostatud piirkonnast, kuna reostuskoormus on äärmiselt väike.

Tabel 20. Heitvee kogused ja puhastamine Eestis aastal 2005-2008 HEITVEE PUHASTAMINE --- Maakond, Aasta ning Näitaja Heitvesi Puhastamist vajav heitvesi puhastamata heitvesi puhastatud heitvesi Kogu Eesti 2005 1 619 735 326 080 1 879 324 201 2006 1 614 981 263 906 941 262 964 2007 1 880 234 301 270 1 143 300 127 2008 1 659 040 384 849 1 911 382 938 Märkus: Mõõtühik: tuhat kuupmeetrit

Allikas: STAT KK 23 30.10.2009 Info saadud: 18.10.2010

Tabel 21. Heitvee kogused ja puhastamine Põlvamaa aastal 2005-2008 HEITVEE PUHASTAMINE --- Maakond, Aasta ning Näitaja Heitvesi Puhastamist vajav heitvesi puhastamata heitvesi puhastatud heitvesi

Põlva maakond 2005 1 087 1 087 13 1 075 2006 979 979 - 979 2007 1 079 1 079 - 1 079 2008 1 038 1 038 - 1 038 Märkus: Mõõtühik: tuhat kuupmeetrit

Allikas: STAT KK 23 30.10.2009 Info saadud: 18.10.2010

2.4.4.3 Õhk Välisõhu saastatus Saastamine paiksetest saasteallikatest on Põlvamaal äärmiselt väike. Valla territooriumil pole nii suuri tootmistsehhe, mis saastaksid välisõhku.

Tabel 22. Õhku paisatavate saastejääkide kogused Eestis aastatel 2008-2009 ÕHU SAASTAMINE PAIKSETEST SAASTEALLIKATEST --- Aasta, Saasteaine ning Maakond Lämmastikoksiid Vääveldioksiid Süsinikoksiid Tahked osakesed Lenduvad orgaanilised ühendid Kogu Eesti Kogu Eesti Kogu Eesti Kogu Eesti Kogu Eesti 2008 14 852.90 67 866.32 26 857.13 12 756.79 11 245.76 2009 12 564.73 53 600.71 30 905.61 11 549.90 13 458.12 Märkus: Mõõtühik: tonni Allikas: STAT KK 027 05.10.2010 Info saadud: 18.10.2010

38 Võrreldes 2009. aasta Põlva maakonna andmeid Eesti andmetega (tabel 22) on kogu õhku paisatavate jääkide osakaal minimaalne (lämmastikoksiidi osakaal 3,1%, vääveldioksiid 0,01%, süsinikoksiid 1,45%, tahked osakesed 0,8 %, lendavad orgaanilised ühendid 3,29%).

Tabel 23 Õhku paisatavate saastejääkide kogused Põlvamaal aastatel 2008-2009 ÕHU SAASTAMINE PAIKSETEST SAASTEALLIKATEST --- Aasta, Saasteaine ning Maakond Lämmastikoksiid Vääveldioksiid Süsinikoksiid Tahked osakesed Lenduvad orgaanilised ühendid Põlva maakond Põlva maakond Põlva maakond Põlva maakond Põlva maakond 2008 34.60 9.12 115.14 98.43 302.47 2009 397.67 7.25 449.40 92.75 442.90 Märkus: Mõõtühik: tonni

Allikas: STAT KK 027 05.10.2010 Info saadud: 18.10.2010

Siseõhk Eesti täiskasvanud Rahvastiku tervisekäitumise uuringu (www.tai.ee/?id=5239 ) kohaselt viibib vähemalt tund aega päevas suitsuses ruumis töökohal või kodus 25,8 % küsitletutest. Enamjaolt on need mehed. Küsitluses osales 2813 inimest, vastamata jättis 54. Suitsuses ruumis Mehed Naised Kokku viibimine > 5 tundi päevas 11,3% 3,5% 6,6 % 1-5 tundi päevas 10,5 % 4,1% 6,6 % <1 tund päevas 17,3% 9,6% 12,6 % Ei viibi 43,8% 59,8% 53,5 % Ei käi tööl 17,1% 23,0% 20,7 % Allikas: Tervise Arengu Instituut, info saadud 02.03.2010. a.

2.4.4.4 Jäätmed ja jäätmekäitlus Põlva valla territooriumil asus maakonna ainuke prügila (Adiste prügila), mis suleti 16. juulil 2009. 2007. aasta veebruarist läks Põlva vald üle korraldatud jäätmeveole, mille kohaselt on kohustatud iga majapidamine omama prügikasti ja prügiveo lepingut. Praeguse seisuga osutab meile jäätmeveo teenust AS Ragn-Sells ja jäätmed ladestatakse Torma prügilas, mis asub Jõgevamaal. 2011. aastal algavad Põlva jäätmejaama ehitustööd, mis rajatakse koos Põlva linnaga. Seal saavad kodanikud ära anda elektroonikaromusid, klaasi, ohtlikke jäätmeid, ehitusjäätmeid, olmeprügi, paberit ja pappi, rehve ,vana mööblit jne. Jäätmejaama platsile on plaanis paigaldada ka prügipress, mis peaks jäätmete äraveo hinda alandama.

Taaskasutatavate pakendite kogumiseks on Põlva vallas rajatud 15 kaasaegset kogumisplatsi, mis on varustatud konteineritega segapakendi ning kartongi ja paberi jaoks. Lisaks sellele on üle valla laiali paigaldatud veel 9 konteinerit segapakendi kogumiseks. Kuni jäätmejaama valmimiseni toimub ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikkonnalt kahes vastuvõtupunktis (linnaga ühiselt) ja lisaks sellele veel ühes valla kogumipunktis.

39 Tabel 24. Maakondade lõikes tekitatud jäätmete kogused

Allikas: www.keskkonnainfo.ee Info saadud 19.10.2010

2.4.5 Kuriteod ja õnnetused Konstaablid esitavad Põlva Vallavalitsusele ja Volikogule iga-aastase kokkuvõtte vallas toimunud kuritegevuse kohta. Nimetatud materjalid on väga tänuväärsed ja annavad ülevaate vallas toime pandud kuritegudest. Enamuse kuritegevusest moodustavad varavastased kuriteod (salajased vargused), mida on viimastel aastatel Põlva vallas vähem registreeritud võrreldes kogu Eestiga. Majanduslanguses võib eeldada varavarguste kuritegude suurenemist.

Joonis 24. Varavastaste kuritegude osakaal kuritegude arvust Põlva vallas ja Eestis

Varavastaste kuritegude osakaal

70%

60% 50%

40%

30% 20%

10%

0% 2005 2006 2007 2008 2009 Põlva vald 51,7% 42,2% 36,5% 24,3% 22,8%

EESTI 66,0% 62,8% 54,8% 55,4% 61,0%

Allikas: Lõuna Prefektuur ja Statistikaamet

40 Sh 2005-2009 on narkootikumidega seotud kuritegusid Põlva vallas toime pandud 15, millest 12 kuritegu pandi toime 2007. aastal. Kogu Eesti Põlva maakond 2006 Kuriteod kokku 51 834 701 Isikuvastane kuritegu 5 055 101 Varavastane kuritegu 32 550 383 2007 Kuriteod kokku 50 375 714 Isikuvastane kuritegu 6 005 110 Varavastane kuritegu 27 600 268 2008 Kuriteod kokku 50 977 815 Isikuvastane kuritegu 6 540 128 Varavastane kuritegu 28 262 312 2009 Kuriteod kokku 48 359 931 Isikuvastane kuritegu 5 676 171 Varavastane kuritegu 29 513 363 Kui kogu Eestis isiku- ja varavastased kuriteod siiski vähenevad siis Põlva maakonnas kokku kuritegude arv suureneb. 2007- 2008. aastatel oli hüppeline tõus isikuvastastes kuritegudes.

Joonis 25. Isikuvastaste kuritegude osakaal kuritegude arvust Põlva vallas ja Eestis

Isikuvastaste kuritegude osakaal

20%

18%

16% 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% 2005 2006 2007 2008 2009

Põl va val d 13,2% 15,6% 10,4% 11,7% 17,4%

EESTI 9,1% 9,8% 11,9% 12,8% 11,7%

Kuriteod Põlva vallas Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 Kuriteod kokku 90 87 108 103 90 1. Isikuvastased kuriteod 11 12 15 15 16 2. Varavastased kuriteod 52 40 44 28 28 3. Avaliku rahu vastased kuriteod 2 9 15 23 16 4. Liikluskuriteod 16 20 24 15 16 5. Muud kuriteod 9 6 10 22 14 Allikas: Lõuna Prefektuur ja Statistikaamet

41 Paljudes külades puuduvad tuletõrjehüdrandid, kuigi koos vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisega on suurematesse küladesse rajatud veevõtukohad. Vallas toimunud tulekahjude statistika on toodud järgmisel joonisel. Statistika näitab, et suuremates omavalitsustes toimub ka tulekahjusid rohkem. Tulekahjudes hukkunuid on Põlva vallas alates 2004. aastast ainult üks. Tulekahjude ennetamiseks tuleb järjepidevalt läbi viia elanikkonna seas ennetustööd, et tõsta teadlikkust.

Tabel 25. Põlva vallas toimunud tulekahjud aastatel 2004-2009 võrdluses maakonna omavalitsustega KOV 2009. a 2008. a 2007. a 2006. a 2005. a 2004. a Ahja 8 8 8 12 8 6 Kanepi 12 15 8 16 10 22 Kõlleste 1 5 6 10 6 9 Laheda 6 4 4 8 4 10 Mikitamäe 8 8 13 20 8 12 Mooste 5 8 6 21 5 19 Orava 2 5 2 20 7 7 Põlva vald 28 20 28 44 18 31 Põlva linn 28 26 44 25 34 21 Räpina 19 21 38 59 28 34 Valgjärve 5 13 6 15 11 12 Vastse-Kuuste 5 12 8 15 6 8 Veriora 4 10 7 22 8 12 Värska 6 14 10 27 15 16 Kokku 137 169 188 314 168 219 Allikas: Päästeamet

Põlva vald on paigaldanud paljudele riskirühma kuuluvatele inimeste kodudesse suitsuandurid. Enamus politseikampaaniaid „Kõik puhuvad” toimub Põlva linnast väljuvatel teedel, mis asuvad juba Põlva valla territooriumil. Külaelanikke teenindab kaks kauplusautot. Käesoleval ajal ei müüda kogu riigis alkoholi kella 22.00-st kuni 10.00-ni. Põlva vallas on samuti alkoholimüügi keeld kehtestatud ja ilmselt paljuski tänu sellele on vallas kaks külapoodi (Mammastes ja Himmastes) lõpetanud oma tegevuse. Valla territooriumil asub ööklubi „Life”.

42 2.5 Terviseteenused

Põlva valla naaberomavalitsuse Põlva linna territooriumil asub AS Põlva Haigla. Eestimaal ja ka Põlva vallas on tähelepanu keskpunktis tervishoiu esmatasand. Esmatasandi arstiabiga on kindlustatud kõik Põlva valla elanikud. Ravikindlustuseta inimeste arved tasutakse garantiikirja alusel raviteenust osutanud raviasutusele. Kuna Põlva vald asub ümber Põlva linna, siis esmatasandi arstiabi on koondunud Põlva linna Perearstikeskusesse (7 perearstiga) Põlva Haigla hoones, kus teenindatakse ühises nimekirjas Põlva valla ja linna inimesi.

2.5.1 Tervisehoiuteenused Põlva maakonnas osutavad (hetkeseisuga 2010.a) tervisehoiuteenuseid kaks haiglat: AS Põlva Haigla ja AS Räpina haigla. Haiglas osutatavaid teenuseid kirjeldab alljärgnev tabel. Väljaspool kahte haiglat tegutsevad Põlva maakonnas: • 2 psühhiaatrit-eriarstid; • 1 günekoloog-eraarst; • 1 okulist–eraarst; • 18 perearstipraksist; • 18 hambaarsti, neist eraarstidena 17; • 13 apteeki: sh Põlvas 4, Räpinas 2 ja Kanepis, Moostes, Värskas, Savernas, Ahjal, Vastse-Kuustes ning Verioral 1. Vajadusel suunatakse haigeid ka Tartu Ülikooli Kliinikumi vastavatesse osakondadesse. Eriarsti abi osutatakse Põlva haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis ja vajadusel ka Tallinna haiglates. Maakonda teenindab SA Tartu Kiirabi, mille koosseisus on 3 kiirabibrigaadi. Sanatoorset ravi pakub AS Värska Sanatoorium. Tervisehoiuteenust pakub Medicover Eesti AS.

Tabel 28. Teenused AS Põlva Haiglas Allikas: Tervisehoiuasustuste aastaaruanded Teenused AS Põlva Haigla Statsionaarne eriarstiabi ƒ sisehaigused 38 voodikohta ƒ lastehaigused 12 voodikohta ƒ kirurgia 26 voodikohta ƒ sünnitus- ja 16 voodikohta günekoloogia Erakorraline meditsiin X Päevaravi 10 voodikohta Ambulatoorne eriarstiabi X Taastusravi 10 voodikohta Rehabilitatsiooniteenus X Hooldusravi 19 voodikohta Koduõendus 2 ametikohta 108 inim (778 visiiti) Koolitervishoiuteenus 2 kooliõde

2.5.2 Nõustamisteenused Nõustamisteenused Põlvamaal: psühholoogiline individuaalnõustamine, pere- ja grupinõustamine, võlanõustamine, psühhiaatriline nõustamine, juriidiline nõustamine, nõustamine suitsetamisest loobumiseks, seksuaalnõustamine, toitumise nõustamine, karjäärinõustamine ja õpinõustamine; Ülevabariigilised usaldus- ja nõustamistelefonid (usaldustelefon, eluliin jne); E-nõustamine: Internetipõhine nõustamis- ja koolituskeskkond töötutele (projekt). Internetipõhised nõustamised erinevate asustuste kodulehekülgedel. Probleeme on haigekassa kulul saadavate taastusravi ja rehabilitatsioonivõimaluste kättesaadavusega, ravimite ja tervishoiuteenuste kallinemisega, eakate ja liikumispuudega inimeste suhtlemisvaegusega. Arengusuundadena saab välja tuua tervisliku ja turvalise arengu tagamise lastele ja noortele, tervise arenemist ja säilimist soodustava elu-, õpi- ja töökeskkonna tagamise, tervislike valikute ja eluviiside soodustamise, vajadustest lähtuva õiglase ja tulemusliku tervishoiusüsteemi arendamise.

43 Propageerida tuleb järjepidevalt tervislikke eluviise. Tõhustada ennetustegevust noorte seas kaasates loodud võrgustikke ning komisjone. Võimalusel tuleb jätkata toetamist valla elanike ning organisatsioone tervisliku elu-, õppe- ja töökeskkonna kujundamisel.

2.6 Tervislik eluviis Kohalik omavalitsus levitab tervisealast informatsiooni eelkõige maakonna tervise edenduse spetsialistiga koostöös, kes vahendab üleriiklikku ja Tervise Arengu Instituudi infot. Tervist edendava kooli ja lasteaiana on end registreeringud Mammaste Lasteaed-Algkool, kes korraldab iga aasta rohkelt temaatilisi info- ja õppepäevi nii lastele, kui ka lastevanematele. Vallas puuduvad tervist edendavad ettevõtted. Vallaelanikeni jõuab info läbi valla lehe, raamatukogude, arendusnõuniku, haridus- ja kultuurinõuniku, sotsiaaltöötaja, külavanemate, noorsootöötaja ja vallaarsti töö kaudu. Koostöös Põlva piirkonna klubide (sh Põlva linna), MTÜde ja seltsidega korraldatakse tervisepäevi, matku ja infopäevi ning tervise alaseid loenguid. Traditsiooniliste tervisespordi iga aastase ürituste (matkad, jooksud, rattasõidud, küladevaheline spordipäeva jm) läbiviimine. Suurim objekt, mis aitab tervislike eluviiside propageerimist ellu viia on Mammaste Tervisespordikeskuse kompleks. Mammaste matka- ja suusaradasid saava kõik vallaelanikud tasuta kasutada nii suvel kui talvel. Talvist hooaega aitab kindlustada ja pikendada tervisespordikeskusse rajatud kunstlumetootmissüsteem. Mammaste Tervisespordikeskuses viiakse läbi mitmeid spordi- ja tervisesportlikke võistlusi ning matku (sh ratta-, suusa-, orienteerumis- ja jooksuvõistlusi).

Paljud Põlva valla külade elanikud sh eakad on loonud omad seltsingud (hetkel 8) ja mittetulundusühinguid ning valinud külavanemaid (1. okt.2010 hetkeseisuga 13). Põlva vald toetab seltse läbi seltsitegevustoetuse ja MTÜsid projektide kaasfinantseerimisel vastavalt võimalustele. Valla pensionärid võtavad osa ka Põlva linna Päevakeskuse tegevustest, ringidest ning loengutest mida vald toetab. Külasid, kus on valitud külavanemad toetatakse täiendavalt külaarengutoetusega, et külad saaksid oma elukeskkonda parandada sh viidad paigaldada, ühisüritusi korraldada, heakorda tagada, puhke- ja mänguväljakuid rajada jne. Põlva valla territooriumil on kaks suuremat valgustatud rulluisutamist võimaldavad kergliiklusteed Rosmal ja Mammastes ning 2010. aastal on valmimas uued kergliiklusteede lõigud Mammastes-Orajõel ning Himmastes. Paljud jalgratturid ja rulluisutajad kasutavad kaitsevahendeid, kuid see peaks olema palju populaarsem õpilaste seas. Põlva vald ei oma siseujulat aga valla elanikkond saab kasutada Põlva linna siseujulat ning spordikeskust. Põlva vald toetab Mammaste ja Himmaste koolilapsi ujulas käimist ning ujuma õppimist. Põlva vald toetab vallalapsi huvi- ja spordikoolide ning -klubides käimisel, millest enamus asuvad Põlva linna territooriumil. On vaja täiendavaid vahendeid, et tutvustada elanikkonnale turvalist liiklemist kergliiklusteedel ja järjepidevalt korraldada vastavasisulisi üritusi ning õppepäevi. Põlva valla eelarve Tabeli 17 järgi on Põlva vald investeerinud 2005-2009 aastatel valla eelarvest keskmiselt 3,6% sporti- ja kultuurivaldkonda.

2.6.1. Subjektiivne tervise enesehinnang

2.6.1.1 Põlva valla elanike tervise hinnang 2010. aasta Põlva linna ja valla sotsiaaluuringu andmetel Norra ja EMP finantsmehhanismi poolt kaasrahastatud Põlva linna ja valla ühisprojekti “Põlva linna ja valla ühiste sotsiaalteenuste arengukontseptsiooni väljatöötamine” raames viidi 2010. aastal läbi sotsiaaluuring. Intervjuudes ja ankeetküsitluses küsiti muuhulgas ka ravikindlustuse olemasolu ja tervise kohta. Põlva vallast oli ankeedile vastajaid 105. Vastajate seas oli naisi rohkem kui mehi. Lisaks elanikkonna anketeerimisele viidi läbi noorte internetiküsitlus, millele vastas 69 Põlva vallas elavat noort. Noorte vastustest saab teada sportimise ja elustiili kohta. Ravikindlustatus on olemas eakatel inimestel, kuid olukord on probleemne nooremates vanusegruppides. Antud uuring näitas, et 18-34-aastaste Põlva valla vastanute seas ei ole ravikindlustust peaaegu igal neljandikul (23,1%) ja igal seitsmendal 35-59-aastasel. Ravikindlustuse puudumine on ehk seotud pikaajalise töötuse tagajärgede ja sotsiaalse tõrjutusega. Oma tervist hindab alljärgnevates tabelis halvaks 46% eakatest (60-aastased ja vanemad), 16% 35-59 aastastest ja 8% alla 35-aastastest. Heaks pidas oma tervist 12% eakatest, 14% 35-59-aastastest ja 42% alla 35-aastastest. Rahuldavaks peavad oma tervist iga teine alla 35-aastane ja kaks kolmandikku 35-59-aastastest.

44 Murettekitav on asjaolu, et iga kolmanda (37,5%) 35-59-aastase vastaja sõnul takistab nende tervis töölkäimist, see on samasuur osakaal kui vanemate vastajate seas (38,9%). Halb näitaja on see, et vaid veidi alla poole (43,8%) 35-59-aastastest vastajatest on seisukohal, et tervis ei takista töölkäimist, viiendik selles vanusegrupis vastajatest ei oska seda hinnata, mis näitab seda, et ka nendel on mingeid terviseprobleeme.

Tabel 26. Põlva valla elanike hinnang tervisele seoses töölkäimisvõimega, % Vanusegrupp jah ei ei oska öelda Kokku kuni 34 3,8 73,1 23,1 100,0 35-59 37,5 43,8 18,7 100,0 60+ 38,9 27,8 33,3 100,0 Allikas: Põlva linna ja valla sotsiaaluuring 2010

Uuringu teostaja väidab, et tulemused näitavad, et tervis takistab tööl käimist üsna suurel protsendil tööealisest elanikkonnast vastanutel, kellel nende hinnangul on terviseprobleeme ja eriti meestel. Samas statistika näitab, et Põlva vallas elavad mehed kümneid aastaid kauem, kui kogu Eestis.

Tabel 27. Põlva valla naiste ja meeste hinnang tervisele seoses töölkäimisvõimega, % Mehed Vanusgrupp jah ei ei oska öelda Kokku kuni 34 - 50,0 50,0 100,0 35-59 56,3 37,5 6,3 100,0 60+ 100,0 - - 100,0 Naised Vanusgrupp jah ei ei oska öelda Kokku kuni 34 4,2 75,0 20,8 100,0 35-59 28,1 46,9 25,0 100,0 60+ 23,1 30,8 46,2 100,0 Allikas: Põlva linna ja valla sotsiaaluuring 2010

Kõige halvem hinnang on oma tervisele 35-59-aastaste meeste seas, kellest üle poole (56,3%) arvab, et tervis takistab neil töölkäimist. Iga teine samas vanusegrupis olev naine ei pea tervist töölkäimise takistuseks. Kuna Euroopa Liidus peetakse väga oluliseks elukvaliteedi osaks ka eakate vabadust osaleda tööturul, siis Eestis on eakate tervis halvem ja Põlva vallas arvab veidi üle neljandiku (27,8%) eakatest, et nende tervis lubab neil tööl käia ning kolmandik eakatest ei julge selles osas oma tervist hinnata. Oma tervist peab omaealistest halvemaks 40% alla 35-aastastest, iga teine (52,3%) 35-59-aastastest ning ligi pooled (45,8%) üle 59- aastastest. Kuna vastanute seas on kõrge töövõimetuspensionäride osakaal ja eakad peavad nagunii sagedamini perearsti külastama, siis on kõrge ka perearsti külastamise arv aastas. Uuring ei kinnita uskumust, et naised käivad arsti juures palju sagedamini kui mehed seoses laste ja üldiste hoiakute tõttu. Antud uuring näitab meeste seas isegi veidi sagedasemat perearsti külastamist. Nooremate naiste oodatust harvem perearsti külastamine võib olla seotud ka sellega, et seoses väikeste lastega külastab hoopis perearst peresid, mitte vastupidi, küsitud oli aga perearsti juures käimise kohta. Keskmiselt alla ühe korra aastas (üks külastus kahe aasta kohta) käib perearsti juures alla 35-aastane mees, 5 korda 35-59 aastane ning 7,5 korda üle 59-aastane mees. Naiste seas käiakse keskmiselt aastas perearsti juures 3,6 korda alla 60-aastaste seas ning 5,3 korda külastavad perearsti üle 59-aastased naised. Perearsti juurde pääsemist peab halvemaks võrreldes varasemate aastatega viiendik vastajatest. Rahulolematumad on alla 35-aastased ja üle 59-aastased. Perearsti juurde pääsemist hindab samaks võrreldes varasemate aastatega kolmveerand üle 34-aastasi ja kaks kolmandikku alla 35-aastaseid. Intervjuudes oli perearsti juurde pääsemise üle nurinat tööealiste seas, kes ütlesid, et perearsti juurde saab elavas järjekorras, kus pensionäridel on vaba aja tõttu edumaa ja akuutsed haiged ei saa vajadusel kohe arsti juurde. Rahul ei oldud ka sellega, et perearsti valikut piirab see, et soovitud arstidel on nimistud täis ning nad ei võta juurde uusi kliente.

45 2010. aastal läbiviidud sotsiaaluuringu andmetel on Põlva vallas elanikel probleeme nii ravikindlustuse kui ka tervisega. Tervisekaotus alla 60-aastaste inimeste seas, eriti vanusgrupis 35-59, see võib olla tekkinud nii raskest tööst, kehvadest töötingimustest, pikaajalisest töötusest kui ka elustiilist.

Töövõimetusmäär Mehed Naised % kuni 34 35-59 60+ kuni 34 35-59 60+ 0 100,0 50,0 66,7 95,8 66,7 80,0 40 - 12,5 - 3,0 - 60 - 18,8 - 4,2 9,1 5,0 70 - - 16,7 - 3,0 - 80 - 18,8 16,7 - 18,2 15,0 Vastanute osakaal 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Allikas: Põlva linna ja valla sotsiaaluuring 2010

Alkoholismi peetakse valla elanike seas töötuse järel kõige suuremaks sotsiaalprobleemiks. Alkoholitarbimist ja suitsetamist noorte seas peavad probleemiks Põlva valla ja linna noored. Naised peavad alkoholismi tõsisemaks probleemiks kui mehed. Väga suureks turvalisust häirivaks teguriks peab alkohoolikuid iga kolmas Põlva valla mees (36,8%) ja üle poole naistest (56,3%). Noorteküsitlusele vastas 69 valla elavat noort, kelle keskmine vanus on 13 aastat. Kolmveerand (72,5%) Põlva valla noortest peab alkoholismi noorte seas suureks probleemiks ning 90% peab suureks probleemiks noorte suitsetamist. Õnneks arvab enamik valla noori (86%), et narkootikume ei ole Põlva kandis kerge kätte saada. 69st Põlva valla noorest vastas 31%, et ei tegele spordiga, 56% tegeleb peamiselt ühe ning 13% mitme spordialaga. Noormeeste hulgas (vastas 32 noormeest) on sport populaarsem kui tütarlaste (vastas 37 tütarlast) seas. Sporti ei tee 22% noormeestest ja 39% tütarlastest, mitme spordialaga tegeleb 25% noormeestest ja vaid 3% tütarlastest. 26% noortest vastab, et sportimisel on takistused, vaid mõni üksik toob välja terviseprobleemi, mis takistab sportimist. Valla noortele on takistusi ka teatud spordialadega tegelemisel, nimetatud on jalgpalli, võrkpalli, käsipalli, kuid ka üksikuid individuaalalasid. Jalgpalliväljaku rajamist küladesse sooviskid mitmed noored. Huvialaga tegelemise takistusena on kolmandik valla noortest välja toonud kesiseid transpordivõimalusi, mis on sageli ka treeningutes käimise takistuseks.

Mammaste suusa- ja matkarajal käib mõned korrad kuus iga kuues vastanu ning mõned korrad nädalas 15% vastanutest. Mõned korrad aastas käib seal pea iga teine noor ning 3% on igapäevased Mammaste radade kasutajad. Ujulas ei käi viiendik valla noortest, kuid mõned korrad nädalas käib iga üheksas (12%) vastaja ning mõned korrad kuus käib iga kolmas (37%). Mõned korrad aastas käib ujulas samuti iga kolmas noor (31%). Taevaskoja vaatamisväärsusi vaatamas ning aktiivselt puhkamas käib iga neljas valla noor mõned korrad nädalas ja kaks kolmandikku (68%) käib seal mõned korrad kuus.

2.6.1.2 Kogu Eestit kajastav subjektiivne tervise hinnang Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2008 andmetel (Allikas: Tervise Arengu Instituut www.tai.ee). Põlva valla elanike seas pole läbi viidud kõikidel teemadel käsitletavaid uuringuid, kuid need, mis kattuvad Põlva linna ja valla sotsiaaluuringuga 2010 on hea kasutada võrdluseks ja täiendava info saamiseks Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringuga, mis on läbiviidud aastal 2008. a piirkonna maakondade põhiselt.

• Tervise enesehinnang Küsitletud Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa arvasid, et hea tervis on 24%, üsna hea 26,7%, hea/üsna hea 47,8%, keskmine 40,5, üsna halb 6,5%, halb 2,3%. • Füüsiline aktiivsus Rohkem kui kord nädalas vabal ajal tervisesporti harrastanute jaotus. Vastanutest harrastab rohkem kui kord nädalas tervisesporti Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal elanikest 36,3%, Harju-ja Raplamaal 35,1%, Ida-ja Lääne-Virumaal 43,2%, Järva-Pärnu-ja Viljandimaal 33,3%, Lääne-, Saare-ja Hiiumaal 35,8%. • Alkoholi tarvitamine

46 Vastanutest tarbib vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal elanikest 30,6%,Harju-ja Raplamaal 26,7%, Ida-ja Lääne-Virumaal 20,3%, Järva-Pärnu-ja Viljandimaal 27,1%, Lääne-, Saare-ja Hiiumaal 28%. Vähemalt üks kord kuus korraga kuus või rohkem alkoholiannust tarbinute jaotus (%) Vastanutest tarbib vähemalt üks kord kuus korraga 6 või enam alkoholiannust Põlvamaa elanikest 28,8%, Harju-ja Raplamaal 24,3%, Ida-ja Lääne-Virumaal 23,4%, Järva-Pärnu-ja Viljandimaal 24,5%, Lääne-, Saare-ja Hiiumaal 32%. Vastajate jaotus (%) viimase seitsme päeva jooksul tarbitud absoluutse alkoholi koguse järgi (rohkem kui 40 g absoluutset alkoholi nädalas). Vastanutest vastas jaatavalt esitatud küsimusele Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal elanikest 34,9%, Harju-ja Raplamaal 33,7%, Ida-ja Lääne-Virumaal 30,5%, Järva-Pärnu-ja Viljandimaal 31,0%, Lääne-, Saare-ja Hiiumaal 34,3%. Mitte kunagi pole alkoholi tarbinud 8,4% küsitluses osalenud Eesti elanikest. Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa elanikud on uuringu põhjal kogu Eestiga võrreldes kõige alkoholi sõbralikumad. Põlva valla ja linna sotsiaaluuring 2010 kinnitab samuti, et Põlva valla suurimaks probleemiks peavad noored suitsetamist ja alkoholi liigtarbimist nii noorte, kui kogu elanikkonna seas. Koostöös kogu võrgustikuga (kool, vald, politsei, vanemad jne) tuleb elanikkonna alkoholismi algprobleemidele rohkem tähelepanu pöörata (analüüsida põhjusi, et ennetada) ning tugevamat ja järjepidevat ennetustööd läbi viia. Suitsetamise kahjulikkusest tuleb teavitustööd teha iga aasta ja juba algklassidest alates, sest uus huviliste põlvkond kasvab kohe peale. • Suitsetamine Igapäevasuitsetajate jaotus (%) Vastanutest suitsetab igapäevaselt Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal 27,0%, Harju-ja Raplamaal 24,1%, Ida-ja Lääne-Virumaal 29,2%, Järva-Pärnu-ja Viljandimaal 25,8%, Lääne-, Saare-ja Hiiumaal 31,3%. Mittesuitsetajate osakaal 43%. Igapäevasuitsetajatest rohkem kui 20 sigaretti päevas suitsetab ca 15% küsitletutest. Maakondade lõikes Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal 9,2%, Harju-ja Raplamaal 9,6%, Ida-ja Lääne- Virumaal 3,7%, Järva-Pärnu-ja Viljandimaal 12,6%, Lääne-, Saare-ja Hiiumaal 7,3%. • Narkootikumide tarbimine Narkootikume proovinud/tarbinud jaotus(%) Vastanutest on proovinud/tarbinud Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal 15,3%, Harju-ja Raplamaal 17,3%, Ida-ja Lääne-Virumaal 13,7%, Järva-Pärnu-ja Viljandimaal 10,3%, Lääne-, Saare-ja Hiiumaal 12,1%. Nagu selgub on Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal teisel kohal peale Harju-ja Raplamaal tulemuste, see tähendab, et selgitustööd ning teadlikkuse tõstmist elanikkonna seas on vaja teha järjepidevalt. Narkootikumide proovijateks on 52,3% 16-24 eluaastates noored mehed (suurim % kõigi maakondadega võrreldes) ja sama vanusegrupis 22,2% neiud. Proovijateks on enam keskeri haridust omavad 16-24 noored mehed 59,5%. Siit järeldub, et kodukohast kaugemale minevatel kutsekooli õppima asuvatel poistel on reaalselt suurem vabadus ja väiksem järelevalve proovida narkootikume. Suurt teavitustööd sõltuvusainete kahjulikkusest ja seksuaalelu riskikäitumistest noortele tuleks teha aktiivsemalt ja põhjalikumalt juba alates vähemalt 14 eluaastast, sest kui siirdutakse juba 16. eluaastast üle-Eesti kutsekoolidesse on juba hilja.

• Kondoomi kasutamine Mitte kunagi kondoomi kasutanute jaotus (%) Vastanutest ei ole kasutanud kondoomi Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal 49,2%, Harju-ja Raplamaal 32,1%, Ida-ja Lääne-Virumaal 51,3%, Järva-Pärnu-ja Viljandimaal 39,6%, Lääne-, Saare-ja Hiiumaal 42,3%. Analüüsides leiame, et sh Põlvamaal ei ole kunagi kasutanud kondoome 100% küsitletutest just 45 – 64 eluaastates naised ning samast vanusegrupist 70% mehi. See tähendab, et teavitustööd tuleb teha ka vanemale tööealisele elanikkonnale. • Stress ja masendus Rohkem, kui tavaliselt/talumatus stressis olnute jaotus (%) Vastanutest on olnud talumatus stressis Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal 19,5%, Harju-ja Raplamaal 13,6%, Ida-ja Lääne-Virumaal 10,8%, Järva-Pärnu-ja Viljandimaal 16,7%, Lääne-, Saare-ja Hiiumaal 14,5%. Uuring näitab, Põlvamaal kogu Eestiga võrreldes suuremat protsenti talumatus stressis elanikkonna olemasolu, mis omakorda tekitab neile tervisehäireid ja isegi suitsiidide võimalusi. Seda tõestab omakorda kogu Eestiga võrreldes Põlvamaal suhteliselt tihti esinevad suitsiidi- ja pere vägivalla juhtumid. Kõige enam on soolise jaotuse ja vanuse järgi stressis 35 kuni 54 eluaastates naised ja 16 kuni 34 eluaastates mehed ning uuring

47 näitab, et mehed ja naised on mõlemad võrdselt stressis. See võib tähendada, et Põlva maakonna üldine elu- ja töökeskkond on stressirohke mõlemale soole aga poistele juba 16 eluaastast alates. Uuring toetab teadmist, et peame rohkem tegelema ennetustööga, elanikkonnale võimaldama kättesaadava nõustamise jne. Kindlasti on suureks stressi lisaallikaks piirkonnas suurem töötus ja miinimumpalgad võrreldes kogu Eestiga. Kahjuks alljärgnevad uuringu tulemused masendunud ja õnnetute inimeste kohta (veel suurem protsent) tõestavad, et probleemid aina süvenevad. Seetõttu riigil, omavalitsustel ja ka ettevõtjatel on vaja kogukonnale- sh tööealisele elanikkonnale rohkem tähelepanu pöörata ja ühiselt ennetustööd läbi viia ning infot ja abivõimalusi pakkuda. Ettevõtjad peaksid rohkem võimaldama tervisliku töökeskkonda ja propageerima ning toetama töötajate tervislike eluviise. Rohkem, kui varem masendunud/õnnetu olnute jaotus (%) Vastanutest on rohkem, kui varem masendunud ja õnnetu Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal 27,2%, Harju-ja Raplamaal 20, 5%, Ida-ja Lääne-Virumaal 22,7%, Järva-Pärnu-ja Viljandimaal 19,0%, Lääne-, Saare-ja Hiiumaal 17,8%. Enam masendunud ja õnnetud on soojaotuse järgi naised. Vanuselise jaotuse järgi 35-44 eluaastates naised ning 45-64 eluaastates mehed. Nii meeste, kui naiste protsent on võrreldes kogu Eestiga kõrgeim, eriti kõrge on lahutunutel või lahus elavatel inimestel. • Helkuri kasutamine Peaaegu alati helkurit kasutanute jaotus (%) Vastanutest kasutab helkurit igapäevaselt Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal 52,8%, Harju-ja Raplamaal 32,8%, Ida-ja Lääne-Virumaal 32,7%, Järva-Pärnu-ja Viljandimaal 54,5%, Lääne-, Saare-ja Hiiumaal 62,5%. • Turvavöö kasutamine Vastanutest kasutab turvavööd pidevalt Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal 98,5%, Harju-ja Raplamaal 96,0%, Ida-ja Lääne-Virumaal 98,7%, Järva-Pärnu-ja Viljandimaal 97,6%, Lääne-, Saare-ja Hiiumaal 95,2%. Peaaegu alati turvavööd kasutanute jaotus kaassõitjana (%) Turvavööd kasutab kaassõitjana igapäevaselt Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal 96,8%, Harju-ja Raplamaal 95,0%, Ida-ja Lääne-Virumaal 95,8%, Järva-Pärnu-ja Viljandimaal 96,9%, Lääne-, Saare- ja Hiiumaal 90,4 %. Peaaegu alati turvavööd tagaistmel kasutanute jaotus (%) Turvavööd kasutab tagaistmel igapäevaselt vastanutest Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal 53,1%, Harju-ja Raplamaal 47,6%, Ida-ja Lääne-Virumaal 43,9%, Järva-Pärnu-ja Viljandimaal 55,4%, Lääne-, Saare-ja Hiiumaal 49,7%.

48 3. Terviseprofiili lühianalüüs ning sellest tulenevate eesmärkide saavutamise võimalikud meetmed Käesolevas peatükis tuuakse konkreetsemalt välja valla tervisetegurite hindamise analüüsimisel tuvastatud peamised probleemid/mõjurid rahva tervisele, püstitatakse käsitletud valdkondadele strateegiline eesmärk ja töötatakse välja võimalikud sekkumismehhanismid (sh tegevused, investeeringud) ja meetmed aastani 2016.

3.1 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused Rahva tervisele kujutavad suurt ohtu vaesus, pikaajaline töötus, vähenev sotsiaalne kaitse, inimestevahelise toetuse ja usalduse vähesus, ühiskondlik teadmatus, ebatervislikud eluviisid ja keskkonnategurid. Mida suurem on sotsiaalne sidusus, seda paremad on tervisenäitajad.

Probleemid • Majanduskriis on mitmekordistanud töötute arvu. Töötus suurendab omakorda tõrjutust ja majanduslikku toimetulematust. • Perekonnasiseste probleemide suurenemine, mis omakorda vähendab laste võrdseid võimalusi ning turvalisust. • Maksumaksjate arv on langenud, mis tõstab kulutuste määra sotsiaalsfäärile. • Tööpuuduse suurenemisega on kasvanud ravikindlustuseta isikute arv. Inimesed jäävad ilma sotsiaalsetest garantiidest ja tulevikus vajalikust pensionist. • Tööpuuduse ja tervise näitajate halvenemise vahel on kindel seos, seetõttu on ennekõike vajalik ennetavat psühholoogilist tuge, et mitte kaotada turvatunnet ja kindlust igapäeva toimingutes ning tuleviku ees. • Suurenenud on vajadus valla poolt pakutavate elamispindade järele (elanike eluruumid võetakse võlakattena ära, toimetulekuraskused suurendavad kommunaalvõlgasid jne). • Sotsiaalsete elamispindade kehv olukord, renoveerimisvajadus.

Valdkonna eesmärk Kõigi valla elanike rühmade sidususe suurenemine ja tõrjutuse vähenemine. Teadlik ning üksteist arvestav ja toetav kogukond. Ettevõtluse arendamine ja toetamine ning tervisliku töökeskkonna tagamine Terviseteenuste ja tervislike eluviiside kättesaadavuse parandamine.

Võimalikud meetmed • Kaasata koostöös kogukonnaga elanike rühmi, kes on kaotanud või kellel on oht kaotada side sotsiaalvõrgustikuga ja oma kogukonnaga (töötud, puudega inimesed, alkoholiprobleemiga inimesed). • Arendada valla sotsiaalset infrastruktuuri, toetada kogukondade liikumist. • Toetada valla ettevõtjaid töökohtade säilitamisel, töökoha atraktiivsemaks muutmisel ja töökohtade loomisel. • Kaasata avalikel ja heakorratöödel töö kaotanud isikuid. • Parandada valla sotsiaalkorterite seisukorda. • Tugigruppide loomine ja koolitus riskirühmadele. • Põlva vallavolikogu- ja valitsuse ning spetsialistide koolitamine kogukonna teadlikuks tervise hindamiseks ja analüüsimiseks, vajaliku infomaterjali süsteemseks kogumiseks, et planeerida eelarves tasakaalustatud investeeringuid vastavalt hinnatud vajadustele. • Uuringute läbiviimine ja analüüs elanike rahulolu kohta tervist edendavate võimaluste ja vajaduste kohta; perearstide ja pereõdede kaasamine tervise edendavatesse projektidesse.

49 3.2 Laste tervislik ja turvaline areng Laste tervise ja arengu toetamine põhineb tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna paindlikul koostööl, liikudes meditsiiniliselt mudelilt enam sotsiaalse mudeli poole. Koostöö ja toetava võrgustiku loomine on vajalik nii terviseprobleemide ja riskikäitumise õigeaegsel avastamisel ning sekkumisel kui ka krooniliste haigustega laste arengu toetamisel. Vajalik on luua koolinoorte tervisesportlik süsteem, mis leiab igale lapsele jõukohast ja arendavat tegevust ning ajendab neid aktiivselt liikumisharrastuses osalema. Koolil ja koolis toimuval on oluline roll lapse sotsiaalsete oskuste, tervise ja toimetuleku kujundamisel.

Probleemid • Mammaste algkoolil ja lasteaial on ruumipuudus ning 2010. aastal on alustatud uue õppehoone ehitamist olemasolevate hoone juurdeehituse näol. • Turvaliste ja tervislikke eluviise edendavate kooliteede (kergliiklusteede) puudumine. • Paljudes suuremates külades on puudu või on osaliselt välja arendatud spordi- ja mänguväljakud. • Noorteklubide, aktiivsete noorte ning noorsootöötajate vähesus. • Põlva piirkonna koolides puuduvad toimivad komplekssed sekkumistegevused, mis oleksid suunatud järjepidevale laste terviseteadlikkuse tõstmisele ja tervisekäitumise parandamisele. Loodud komisjonide, võrgustike liiga neutraalne ja passiivne hoiak. • Noorte kuritegude vähendamiseks ja sotsiaalprogrammide ellurakendamiseks on puudu hästi toimivaid mõjutusvahendeid ning inim- ja finantsressursse. • Noortele suunatud tervist ennetavate tegevuste ja ürituste läbiviimiseks eraldab riik ressursse reeglina projektipõhiselt, selline toetus ei suuda tagada püstitatud eesmärkide jätkusuutlikkust. • Lastevanemate probleemideks on ennetava abi võimaluste info vähesus, ebapiisav kättesaadavus, teadmatus/ebapiisav huvi ja vähene aktiivsus osaleda sotsiaalprogrammides.

Valdkonna eesmärk Laste turvalise arengu tagamine, tervislike eluviiside propageerimine ning teadlikkuse tõstmine ja võrdsete võimaluste suurendamine.

Võimalikud meetmed • Suurendada ja kaasata aktiivsemalt lastevanemate teadlikkust ja oskusi laste tervise edendamisel ja arengu toetamisel koostöös kooli, lasteaedade ja noorsoospetsialistidega ning vastavalt vajadusele loodud võrgustike ja komisjonidega. • Pakkuda aktiivselt tervislikke eluviise propageerivaid ja teadvustavaid tegevusi laste koolivaheaegade ja vaba aja sisustamiseks. • Ehitada välja kergliiklusteed (sh Põlva-Aarna ja Põlva-Kähri ning Põlva-Peri suunal) koos turvaelementide ja välisvalgustusega. • Perevägivalla alane teavitus ja koolitus. • Jätkata laste ja lastevanemate teadlikkuse tõstmist jalgrattaga liiklemisel ja traumade ennetamises ning koolitada lapsi turvaliselt liiklema ja tervisesporti harrastama. • Propageerida kõigi massikommunikatsioonivahenditega tervislikke eluviise kogukonnas ning toetada õppepäevade, tervistedendavate tegevuste/ürituste läbiviimisel ning võimaluste loomisel. • Jätkata ujumisõpetuse korraldamist ja võimaluse laiendada kehalise kasvatuse tundides läbiviidavaid tegevusi. • Lahendada Mammaste Lasteaed-Algkoolis lasteaiakohtade ja ruumide puudumise algkooli juurdeehitusega. • Külades puhke- ja mänguväljakute rajamine ning laiendamine. • Soodustada ja aktiviseerida külades noorteklubide tegevust ning uute klubide loomist üle valla. • Aktiivsete noorte kaasamine ja koolitamine koostöös noorsootööspetsialistidega. • Koolitused laste ja noorte teadlikkuse tõstmiseks liikluses, tervistkahjustavatest sõltuvusainete (alkoholi, tubaka, narkootikumide jm) mõjudest, riskikäitumises koolis ja tänaval ning seksuaalkäitumises jm.

50 3.3 Tervist toetav keskkond, terviseriskide vähendamine

Paljud terviseprobleemid saavad alguse ümbritsevast keskkonnast tööl, kodus, koolis. Ümbritseva elu-, õpi- ja töökeskkonna loomisel tuleb arvestada tööealise elanikkonna, laste, puuetega inimeste, eakate, noorte emade ja ajutise terviseprobleemiga inimeste erivajadustega.

Probleemid • Paljude perede joogivee kvaliteet on halb, suur rauasisaldus ning suveperioodil joogivee vähesus salvkaevudes. On majapidamisi, kus on joogivett vähe või puudub üldse vesi. • Paljudes külades puudub tsentraalne vee-ja kanalisatsioonivarustus, paljudes olemasolevates salvkaevudes on veepuudus ning nad vajavad rekonstrueerimist ning süvendamist. • Sadevee äravoolamine on paljudes külades korraldamata. • Mitmetes külades puudub tänavavalgustus ja olemasolev tänavavalgustus vajab rekonstrueerimist; • Tervisesporti ja tervislike eluviise toetavaid ettevõtteid on vähe või puuduvad (soodustuste puudumine töötajatele). • Ettevõtete ja kohaliku omavalitsuse kokkupuude ja koostöö on vähene. • Tööealisel elanikkonnal puuduvad tihti teadmised, võimalused ja vahendid (võrdsed võimalused) tervislike eluviise harrastada. • Hooldatud ja märgistatud matkaradade vähesus ning nõuetele vastavate ujumiskohtade puudumine.

Valdkonna eesmärk Elu-õpi-ja töökeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud. Tööealine elanikkond on teadlik, terve ja harrastab tervislikke eluviise kogu perega.

Võimalikud meetmed • Jagada järjepidevalt teavet inimeste (sh erivajadustega) juurdepääsuvõimalustest avalikele teenustele. • Toetada elanikke veeprobleemide lahendamisel (sh kaevude ehitus, renoveerimine jne) ja jätkata osalemist Hajaasustuse veeprogrammis. • Valla sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste arendamine. • Ehitada välja nõuetele vastavad puhastusseadmed, vee-ja kanalisatsioonitrassid. • Lahendada sadevete äravool tiheasustusaladel. • Turvalisuse tagamiseks laiendada ja ehitada välja tänavavalgustus külades. • Ettevõtetes tervise edendava töökeskkonna propageerimine. • Külade kogukondades tervist toetava elu- ja looduskeskkonna vajalikkuse teadvustamine ning erinevate info- ja õppepäevade, tervisespordi päevade ning talgute läbiviimine. • Elukeskkonna parendamiseks külades tegevuste ja investeeringute toetamine. • Koostöös ettevõtjatega leida võimalusi järjepidevalt propageerida ja võimaldada töötajatel tervislike eluviise harrastada (nt spordipäevad, ühisüritused, Mammaste Tervisespordikeskuse aktiivsem kasutamine, ujula kasutamise soodustamine jne). • Ujumiskohtade kaardistamine, korrastamine ja väljaarendamine. • Seiklus- ja matkaradade ning teemaparkide arendamine ning tugiinfrastruktuuri väljaehitamise toetamine. • Info kättesaadavuse tagamiseks valla ajalehes järjepideva „terviseveeru“ avaldamine, küladesse infotahvlite paigaldamine, kodulehel ja raamatukogudes tervisedenduslike infomaterjalide avalikustamine.

51 3.4 Tervislikud eluviisid Suurimad võimalused rahva terviseseisundi paranemiseks ja tervena elatud eluea pikendamiseks peituvad inimeste eluviiside tervislikumaks muutmises. Tervisekaotust põhjustavad riskitegurid: alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarbimine, tasakaalustamata toitumine ja vähene kehaline aktiivsus, riskialdis käitumine, koolivägivald. Oluline on tervena elatud elu, mitte lihtsalt elatud elu.

Probleemid • Paljudel pole rahaliselt võimalik külastada tervisespordi asutusi. • Eestimaa kliima ei võimalda aktiivselt sportida aasta läbi välitingimustes. • Tervislike eluviiside vähene propageerimine. • Elanikkonna vähene teadlikkus erinevatest tervisesportimisvõimalustest. • Riskirühma kuuluv pere ei suuda/ei oska toetada ning ette valmistada oma lapsi pereeluks (vajadus on perekoolide järele).

Valdkonna eesmärk Rahvastiku teadlikkuse tõus ja tervislike eluviiside ning vabaaja veetmisvõimaluste aktiivsem kasutamine

Võimalikud meetmed • Tõsta inimeste teadlikkust tervislikust toitumisest, tervist toetavast liikumisest ning liikumisharrastuse võimalustest. • Perekoolide taasloomine noortele peredele (tervislike eluviiside teadlikkuse tõstmiseks ja praktiline õpe). • Tagada kehalist aktiivsust soodustav keskkond (koolisport, tervist toetava sportimisvõimaluste propageerimine erinevatele elanikkonna sihtgruppidele, erinevatel spordiüritustel osalemise toetamine) ning infrastruktuur. • Järjepidevalt suurendada inimeste teadlikkust võimalusi veeta vaba aega tervislikult ja aktiivselt. • Soodustada sõltuvusprobleemidega inimeste eneseabi-ja tugigruppide tekkimist ja tegevust koostöös avaliku-, era- ja kolmanda sektoriga. • Alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarbimise riskitegurite ning ohtude järjepidev teavitustöö noorte ja tööealise elanikkonna seas. • Populariseerida elanikkonna seas sõltuvusvaba elustiili ja suurendada erinevate huvidega inimeste vabaajaveetmise võimalusi. • Toetada jätkuvalt kolmanda sektori, spordiklubide ja muude organisatsioonide tegevusi spordi ja tervise edendamisel. • Koolitused laste ja noorte teadlikkuse tõstmiseks liikluses, tervistkahjustavatest sõltuvusainete (alkoholi, tubaka, narkootikumide jm mõjudest, riskikäitumises koolis ja tänaval ning seksuaalkäitumises jm). • Tööealisele elanikkonnale seksuaalkasvatuslike, HIVi ja AIDSi teadlikkuse ning tervistkahjustatavate sõltuvusainete tarbimise ennetamise õppepäevade läbiviimine. • Uuringute läbiviimine ja analüüs elanike rahulolu kohta tervist edendavate võimaluste ja vajaduste kohta; perearstide ja pereõdede kaasamine tervise edendavatesse projektidesse.

52 3.5 Tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkus Kõik tervist halvendavad tegurid ei ole kahjuks ära hoitavad võimaluste loomise ja isiklike valikute abil. Igale inimesele peaks olema tagatud juurdepääs kvaliteetsele arstiabile olenemata sellest, kus ta elab või milline on tema majanduslik olukord.

Probleemid: • Ühistranspordi väiksus ja ühistranspordiliinide vähesus raskendab valla mõnede külade elanike ligipääsu tervise-ja rehabilitatsiooniteenustele, eriti puudega isikutel. • Valla kogukonnal on aegunud/vähesed teadmised ohutuse- ja esmaabialaste teadmiste kohta. • Hajaasustuses on ligipääs elamutele kohati raskendatud halbade teeolude tõttu. • Kiirabil on probleeme patsientide leidmisega, kuna puuduvad viidad ja kinnistud on tähistamata ning elukoha asukohta ei osata edastada.

Valdkonna eesmärk Kõigile valla elanikele on tagatud esmatasandi arstiabiteenus ja juurdepääs eriarsti ning rehabilitatsiooniteenustele.

Võimalikud meetmed: • Valla poolt transportteenuse arendamist arstiabi vajavatele isikutele (eakad, puudega isikud). • Ühistranspordi võimaluste laiendamine. • Parandada valla külamärkidesüsteem ja teavitada külade elanikkonda kinnistute märgistamise ja külateede viidastamise vajalikkusest. • Jätkata valla teede järjepidevat hooldust ning ehitustöid. • Külade elanikkonnale korraldada ja läbi viia ohutuse- ja esmaabialased õppepäevad.

53 4. Kokkuvõte Põlva valla terviseprofiili koostamise eesmärgiks on kaardistada vallarahva tervist ja heaolu mõjutavate sotsiaalsete, keskkondlike ning majanduslike tegurite hetkeseis. Andmeid analüüsides toodi välja peamised tervist mõjutavad tegurid ning probleemidering. Kõik tegurid ja probleemid on tahtmatult üksteisega otseselt või kaudselt seotud. Vastavalt probleemide ringile on välja pakutud võimalikud tegevused ja ennetusmeetmed tervise edendamiseks Põlva vallas. Põlva valla tervisedenduse propageerimiseks moodustas Põlva Vallavalitsus Tervise komisjoni, kuhu kuuluvad erinevate valdkondade spetsialisti: vallavalitsuse nõunikud, muude erivaldkondade spetsialistid, volikogu liikmed ja allasutuste juhid. Tervise komisjoni liikmed ja vallavalitsuse töötajad on olnud suureks abiks terviseprofiili koostamisel. Valminud terviseprofiili projekt avalikustati ning tutvustati 2010. a. oktoobri kuu volikogu istungil. Terviseprofiil vaadatakse läbi kord aastas valla arengukava läbivaatamise käigus ning vastavalt vajadusele muudetakse. Valla tervisetegurite hetkeseisundit on hinnatud Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamise juhendmaterjalis vajalikuks ja soovituslikuks peetud indikaatorite abil. Kuna käesoleva terviseprofiili koostamisel nappis ajaressurssi vallarahva tervisekäitumise hinnangute kogumiseks kõikidest valdkondadest, siis kasutati valla mõjurite ning tegurite analüüsis lisaks Eestis juba varem läbi viidud uuringute tulemusi maakonnapõhiselt. Põlva perearstide nimistutesse kuuluvad inimesed erinevatest omavalitsustest ja seetõttu ei ole võimalik valla täpsusega haigusi ja tervist puudutavat statistikat leida. Looduskeskkonnast tulenevad tegurid mõjutavad vallaelanike tervist pigem positiivselt kui negatiivselt. Suur osa vallast on roheala, palju puutumata loodust, metsa, vaikust ja rahu. Keskkonda otse saastavat tööstust valla territooriumil praktiliselt ei ole. Samas töökeskkonnad kohalikes ettevõtetes pole alati elanikke rahuldavad ning vähesed ettevõtted toetavad ja soodustavad töötajate tervist edendavat eluviisi. Maapiirkonnas elades peavad inimesed ka praktilise elu vajadustest lähtuvalt rohkem liikuma ja tegema füüsilist tööd, mis on tervisedenduse seisukohalt igati positiivne. Joogivee kvaliteedi parandamiseks on vald juba kolmel eelneval aastal osalenud Hajaasustuse veeprogrammis, mille kaudu saavad vallaelanikud taotleda toetust kaevude ja veetrasside rajamiseks. Probleemidena tulid välja: suur töötus, surve sotsiaalsfäärile, maksumaksjate arvu vähenemine ja miinimumpalga saajate suurenemine, ravikindlustuseta inimeste arvu pidev suurenemine (eriti töötute noorte seas), lasteaiakohtade puudus, alkoholism, suitsetamine, stressis ja masenduses olevate inimeste arvu suurt protsent ja noorte seas sõltuvusainete proovijate suur protsent ning kergliiklusteede vähesus. Välja saab tuua ka olemasoleva kauni ja reostamata looduskeskkonna vähene kasutamine valla elanike poolt vabaaja veetmiseks ning tervislike eluviiside harrastamiseks (võimalik on kasutada palju aktiivsemalt tasuta olemasolevaid ja kõigile kättesaadavaid matka- ja suusaradasid ning spordi- ja mänguväljakuid). Tervisedenduse eesmärgil ja koostöös kõigi osapooltega (koolid, ettevõtted, vallavalitsus, klubid, MTÜd jt) on vaja suurendada olemasolevate tervisesportimisobjektide ja -võimaluste kasutamissagedust, propageerida elanikkonnas rohkem tervislikke eluviise ja tervisesporti ning teavitada elanikkonda tervisekahjulikest käitumisviisidest. Rajada objekte, mis omavad mitut funktsiooni ning mida on võimalik kasutada kogu elanikkonnal (nt kergliiklusteed-spordirajatised ning turvaline liikumistee koolilastele ja kogu elanikkonnale). Terviseprofiili tegevuskava koostamisel on aluseks võetud Põlva valla arengukava aastani 2015, kus on planeeritud suuremate tegevustena töös juba Mammaste algkooli uus õppehoone juurdeehitusena ja kergliiklusteede ehitus Mammastes ja Orajõel ning Himmastes. Terviseprofiilis püstitatud eesmärkide elluviimiseks soovitakse teha koostööd riigi organisatsioonidega, maavalitsusega, naaberomavalitsustega, kolmanda sektori ning ettevõtjatega.

TERVISEPROFIILI KOOSTAJAD Terviseprofiili koostas ja andmete kogumist koordineeris Mari-Riina Terna Põlva Vallavalitsuse arendusnõunik.

Terviseprofiili koostamisel osalesid ja informatsiooni aitasid koguda Põlva valla tervisekomisjoni liikmed ja Põlva Vallavalitsuse spetsialistid.

54 Põlva valla tervisedenduse tegevuskava aastani 2010-2016

Tegevus Eesmärk Aeg Teostaja ja Rahastamise allikas koostööpartnerid Kogukonna teadlikkuse tõstmine Elanike 2010- Põlva Vallavalitsus, EL programmid, läbi koolituste, infopäevade ja teadlikkuse 2016 kolmas- ja erasektor, MTÜ-d, ettevõtted, ühistegevuste. tõstmine; Põlva Maavalitsus jt riik, Põlva valla Võttes aluseks: Rahvastiku tervise Tervislikud eelarve (edaspidi arengukavale 2009-2020; eluviisid ja KOV) jt Eesti riiklik HIVi ja AIDSi konkurentsivõime ennetamise strateegia aastateks lisus tööturul 2006-2015; Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005- 2020; Riiklik vähistrateegia 2007- 2015; Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012, jt Koolitused laste ja noorte Laste tervislik ja 2010- Koolid, lasteaiad, EL programmid, KOV teadlikkuse tõstmiseks liikluses, turvaline areng 2016 Põlva Vallavalitsus, jt tervistkahjustavatest kolmas sektor, sõltuvusainete (alkoholi, tubaka, Politsei, jt narkootikumide jm) mõjudest, riskikäitumises koolis ja tänaval ning seksuaalkäitumises jm) Sõltuvusprobleemidega isikute Tervislikud 2010- Põlva Vallavalitsus, KOV, EL programmid tugigruppide loomine ja tegevuse eluviisid 2015 kolmas sektor jt toetamine ning spetsialistide koolitamine Riskirühma kuuluvate inimeste (sh Sotsiaalse 2010- Põlva Vallavalitsus EL programmid, tööd kaotanud/kaotamas ja siduvuse 2016 ettevõtted, kolmas ettevõtted, KOV jt vanglast vabanenud isikud jt) arendamine sektor aktiivsem kaasamine ja nõustamine ning praktiline rakendamine Tööealisele elanikkonnale Tervislikud 2010- Põlva Vallavalitsus EL programmid, riik, seksuaalkasvatuslike, HIVi ja eluviisid 2016 Haridusasutused, KOV jt AIDSi teadlikkuse ning kolmas sektor, tervistkahjustatavate erasektor jt sõltuvusainete tarbimise ennetamise õppepäevade läbiviimine. Tööealisele elanikkonnale Tervislikud 2010- Põlva Vallavalitsus EL programmid, riik, tervisliku toitumise ja eluviiside eluviisid ja 2016 ettevõtted, kolmas- ja KOV jt propageerimine ning võimaluste konkurentsivõime erasektor loomine (koolitused, nõustamised, lisus tööturul infopäevad, praktiline õpe, väljasõidud, tervisepäevakud jm) Toetada tervisliku elu-, õppe- ja Tervist toetav 2010- Põlva Vallavalitsus, EL programmid, töökeskkonna parendamist keskkond 2016 kolmas sektor, ettevõtted, (sh investeeringud) ettevõtted ja KOV, MTÜ-d jt organisatsioonid Erivajadustega isikute kaasamine Sotsiaalse 2010- Põlva Vallavalitsus, KOV; erasektor, EL ja lõimimine kogukonda siduvuse 2016 kolmas sektor, programmid jt arendamine ja ettevõtted ja

55 tervist toetav organisatsioonid keskkond Valla sotsiaalse infrastruktuuri ja Sotsiaalse 2010- Põlva Vallavalitsus, EL programmid, teenuste arendamine siduvuse 2016 Põlva Linnavalitsus, KOV-d jt arendamine ja hooldekodu, teenuste kolmas sektor kättesaadavuse parandamine Perekooli käivitamine- iseenda ja Laste tervislik ja 2010- Põlva Vallavalitsus, EL programmid, pere toimetulekuks ning tervislike turvaline areng 2016 Põlva Linnavalitsus KOV-d jt eluviiside ja võimaluste teadvustamine. Perevägivalla alane teavitus ja Laste tervislik ja 2010- Põlva Vallavalitsus, EL programmid, koolitus turvaline areng 2016 Põlva piirkonna KOV-d, Põlva MV jt koolid ja lasteaed, politsei, Põlva Maavalitsus, perearstid, Ohvriabi jt Algkooli õpilaste ja lasteaialaste Laste tervislik ja 2010- Põlva Vallavalitsus, KOV, programmid, ujumise algõppe toetamine turvaline areng 2016 algkoolid ja lasteaed, riik jt lastevanemad Lapsevanemate koolitused, Elanike 2010- Põlva Vallavalitsus, EL programmid, infopäevad, ümarlauad –laste ja teadlikkuse 2016 Põlva piirkonna KOV-d, Põlva MV, jt noorte tervise edendamise, tõstmine, laste koolid ja lasteaed, terviseriskide maandamise ja tervislik ja lastevanemad, arengu toetamise teemadel. turvaline areng politsei, Põlva Maavalitsus, perearstid jt Laste teadlikkuse tõstmiseks Laste teadlikkuse 2010- Haridus-asutused, EL programmid, õppeväljasõitude korraldamine tõstmine 2016 vallavalitsus, kolmas KOV-d, sektor lapsevanemad, ettevõtted, MTÜd jt Laste aktiivsem koolivaheaegade Laste tervislik ja 2010- Haridus-asutused, EL programmid, KOV ja vaba aja võimaluste sisustamine turvaline areng 2016 Põlva Vallavalitsus, jt terviseteadlikult noorteklubi, kolmas sektor Aktiivse töö- ja puhkelaagrite Tervislikud 2010- Haridus-asutused, KOV, EL korraldamine eluviisid 2016 Põlva Vallavalitsus, programmid, jt valla asutused, noorteklubi, kolmas sektor Mammaste Lasteaed-Algkooli Laste tervislik ja 2010- Põlva Vallavalitsus, EL programmid, KOV juurdeehitustööd ja turvaline areng 2012 EL programm jt lasteaiakohtade loomine Tööealisele elanikkonnale aktiivse Tervist toetav 2010- Ettevõtted, kolmas EL programm, puhkuse võimaluste tutvustamine keskkond 2016 sektor, Põlva ettevõtted, KOV jt ning valla tervise- ja spordirajatiste vallavalitsus, jt kättesaadavuse parandamine Tervisedenduslike ettevõtete Tervislik 2010- Ettevõtted ,Põlva EL programmid, propageerimine ning võrgustiku töökeskkond 2016 Vallavalitsus, Põlva KOV, Põlva MV jt suurendamine MV Kergliiklusteede rajamine ja Elanikkonna 2010- Põlva Vallavalitsus ja KOV-d, riik, EL tänavavalgustuse liikumisaktiivsuse 2016 Linnavalitsus, programmid jt rekonstrueerimine ja laiendamine suurendamine ja Maanteeamet, jt

56 keskkonna terviseriskide vähendamine Joogivee kättesaadavuse ja Tervist toetav 2010- Elanikkond, Põlva KOV; EL programmid kvaliteedi parandamine, sadevee ja keskkond 2016 Vallavalitsus, AS (Hajaasustuse kanalisatsiooni ärajuhtimine; Põlva Vesi veeprogramm), tuletõrje veevõtukohtade elanikud jt väljaehitamine valla külades Tänavavalgustuse Tervist toetav 2010- Põlva Vallavalitsus KOV, EL programm jt rekonstrueerimine ja laiendamine keskkond 2016 Olemasolevate spordi- ja Laste tervislik ja 2010- Põlva Vallavalitsus, KOV; EL mänguväljakute laiendamine (sh turvaline areng 2016 kolmas sektor programmid, MTÜd jt väikelastele) ning uute rajamine valla küladesse Toetada valla elanikkonnale Tervislikud 2010- Põlva Vallavalitsus, KOV-d, EL tervisepäevade, spordipäevade, eluviisid 2016 külavanemad, programmid, ujulapäevade, külapäevade jm seltsingud, MTÜ-d, ettevõtted jt ühistegevuste korraldamist ettevõtjad Külade elukeskkonna Tervist toetav 2010- Põlva Vallavalitsus, KOV, EL parendamiseks investeeringute keskkond 2016 MTÜ-d, ettevõtjad programmid, MTÜd jt toetamine Esmaabi- ja keskkonnaalane Elanike 2010- Põlva Vallavalitsus; KOV, EL koolitus teadlikkuse 2016 Punane Rist, programmid, MTÜd jt tõstmine haridusasutused, kolmas- ja erasektor Info kättesaadavuse tagamiseks Elanike 2010- Põlva Vallavalitsus ja KOV, EL valla ajalehes järjepideva teadlikkuse 2016 valla asutused, programmid jt „terviseveeru“ avaldamine, tõstmine külavanemad küladesse infotahvlite paigaldamine, kodulehel ja raamatukogudes tervisedenduslike infomaterjalide avalikustamine Turvalisuse tagamiseks Terviseteenuste 2010- Põlva Vallavalitsus, KOV, EL naabrivalve liikumise kättesaadavuse 2016 kolmas sektor, programmid, kolmas propageerimine/toetamine. parandamine külavanemad sektor, kinnistute omanikud Külamärkide ja küla teeviitade Terviseteenuste 2010- Põlva Vallavalitsus, KOV, kinnistu paigaldamine küladesse. kättesaadavuse 2015 kinnistu omanikud, omanikud, EL Juurdepääsuteede parendamine. parandamine külavanemad programmid Ujumiskohtade kaardistamine, Tervist toetav 2010- Põlva Vallavalitsus, KOV, EL korrastamine ja väljaarendamine keskkond 2016 külavanemad, MTÜd programmid jt

Seiklus- ja matkaradade ning Tervist toetav 2010- Põlva Vallavalitsus, KOV, EL teemaparkide arendamine ning keskkond 2016 kolmas- ja erasektor programmid, tugiinfrastruktuuri väljaehitamise ettevõtted, MTÜd jt toetamine Aktiivsete noorte kaasamine ning Laste tervislik 2010- Põlva Vallavalitsus, KOV, EL laste ja noortega tegelevate areng 2016 valla asutused, Põlva programmid, MTÜd jt spetsialistide nõustamine ja MV jt koolitamine

57 Uuringute läbiviimine ja analüüs Terviseteenuste 2010- Põlva Vallavalitsus, KOV; perearstid, EL elanike rahulolu kohta tervist kättesaadavuse 2016 perearstid, valla programmid jt edendavate võimaluste ja parandamine asutused vajaduste kohta; perearstide ja pereõdede kaasamine tervise edendavatesse projektidesse Põlva vallavolikogu- ja valitsuse Sotsiaalne 2010- Põlva vallavolikogu ja KOV, EL ning spetsialistide koolitamine sidusus ja 2015 vallavalitsus, programmid, TAI jt kogukonna teadlikuks tervise võrdsed vallaametnikud, hindamiseks ja analüüsimiseks, võimalused. spetsialistid jt vajaliku infomaterjali süsteemseks Terviseteenuste kogumiseks, et planeerida eelarves kättesaadavuse tasakaalustatud investeeringuid parandamine vastavalt hinnatud vajadustele.

58 Kasutatud allikad ja kirjandus:

1. Põlva Vallavalitsuse spetsialistidelt saadud arvnäitajad 2. Statistikaameti statistiliste näitajate andmebaas (www.stat.ee ) 3. Tervise Arengu Instituut www.tai.ee 4. Põlva linna ja valla sotsiaaluuring 2010 5. Lõuna Prefektuur 6. Keskkonnaamet 7. Päästeamet 8. Kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamine Juhised Tervise Arengu Instituut 9. Põlva Maavalitsuse alaealiste komisjon 10. Põlvamaa Terviseprofiil 11. Maksu-ja Tolliamet 12. www.keskkonnainfo.ee 13. Terviseamet 14. Äriregister 15. Rahvastikuregister

59