NR 15 (28) SEPTEMBER 2019 ILMUB KAKS KORDA KUUS

Lühidalt • 13. septembril sai Järva valla äpp aastaseks! Äpil on 1650 kasutajat, neist 53% naisi Maailmas ainulaadne ja 47% mehi. Enim on kasu- tajaid vanuses 26–35 (32%). Järva valla äpi kasutajaid on enim piirkonnast – 93 inimest. piirkonnast on 84 inimest, Järva-Jaanist 79 inimest ning ülejäänud katsetehas sai nurgakivi kasutajad jagunevad teiste piirkondade vahel, neist 15 ARNIKA TEGELMANN sustegurit puidu väärindami- kasutajat ei ela Järva vallas. sel ja oleks samas võimalikult • 21. septembril avasid Jär- väikse keskkonnamõju ja öko- vamaal üheks päevaks uksed Aktsiaseltsi Graanul loogilise jalajäljega. Usume, et käsitöö- ja meistrikojad, kä- Invest tütarettevõtte väljavalitud tehnoloogia pakub sitööpoed ja -kohvikud ning OÜ Graanul Biotechi neid oodatud lahendusi, aga külamajad, teiste seas Järva reaalseid tulemusi näeme siis, Imaverre rajatav puidu vallast Jalgsema külamaja ja kui katsetehas on püsti ja prot- Kilplaste Koja käsitöötuba. väärindamise katsete- sessid toimimas,“ sõnas Pitk. • 28.–29. septembril on has sai 17. septembril Lihtsamalt öeldes hakkab liini 24 Koigi–Päinurme teel nurgakivi. Imaverre loodav maailma Sillaotsa silla remont, seoses mõistes ainulaadne katsetehas sellega sõidab kell 14.05 väljuv Seni pelletitootmise, ener- kasutama toormaterjalina leht- buss Kaiaru peatuseni ja osad geetika ja metsandusega tege- puu-, eelkõige vineeritööstuste peatused jäävad läbimata. lenud Graanul Invest tähistas kasepuidu töötlemise jääke, lõ- Laupäeval lastakse hommi- sellega uue, biomaterjalide äri- hustades puidumassi ligniiniks kune buss läbi. suuna algust. ja puidusuhkruteks. Alates 1. oktoobrist on lii- Graanul Investi territoo- Uudsed biomaterjalid on ni 34 Paide–Imavere–Paide riumile Imavere pelletitehase jätkusuutlik lahendus paljudele väljumisaeg Paidest kümme kõrvale kerkiva katsetehase tööstusharudele, alustades kee- minutit hilisem ja buss sõidab eesmärk on madala kvalitee- mia- ja toiduainetööstusest kuni mõisa peatuseni. diga puidust biomaterjalide kosmeetika ja ehitusmaterjali- • 23.–30. septembrini kor- arendamine ja tootmine. Kat- de tootmiseni. „Mida saab teha raldatakse Eestis juba viiendat setehase innovaatiline tehno- naft ast, saab teha ka puidust,“ korda spordinädalat. loogia lõhustab temperatuuri, kinnitas Pitk ja lisas, et muidugi • Koigi mõisa moosikon- rõhu ja mehaanilise jõu tule- tuleb teha mõistlikke valikuid kursile toodi 16 keedist, hin- musel puidukiud algosadeks ja leida kõige perspektiivsemad dajate meelest oli parim Jana – kõrge puhtusega ligniiniks suunad, kus peegelduks laiem Oleski õuna-vaarikamoos, ja puidusuhkruteks, mis või- lisandväärtus. millest saab nüüd Koigi mõi- maldavad kasutust paljudes Modernse tehnoloogiaga sa meenemoos – tellimus anti tööstusharudes. katsetehasel on väike ökoloo- sisse sajale purgile. Graanul Investi juhatuse liige giline jalajälg ning vähene mõju Nurgakivi kapslisse pandi kotike saepuru ja tops ligniiniga, katsetehase projekti äri- • Mälumängusari Järva Raul Kirjanen rääkis nurgakivi keskkonnale, mis võimaldab so- plaan ja põhiplaan, Graanul Biotechi põhikiri, Järva Valla Leht ja selle päeva Järva Kilb alustab oma 9. hooaega 8. üritusel sellest, kuidas 15 aastat bituda piirkonna võimalustega. Teataja. Kapsli asetasid paika (paremalt) Järva vallavanem Rait Pihelgas, Graanul In- oktoobril algusega kell 19 Ara- puidu töötlemise kogemust on „Imavere asukoht täpselt kahe Arnika Tegelmann vete kultuurimajas. Mängud olnud grupile piisav, et astuda Eesti juhtiva teaduskeskuse vesti juhatuse liige Raul Kirjanen ning teadus- ja arendusjuht Peep Pitk. toimuvad iga kuu teisel teisi- järgmine samm veel suurema vahel loob head võimalused päeval alati uues kohas. Mängu lisandväärtusega lahenduste laiapõhjaliseks koostööks Eesti Järva vallavanem Rait Pihel- kiiremas tempos ehitusluba, oli EL-i mõjukaima teadusrahastu- valmistab ette võõrustav võist- arendamisel, mis paneb loo- ülikoolidega, et luua Imaverre gas arutles teemal, miks tekkis esimene mõte, et kui me tahame se – Bio-Based Industries Joint kond, igas mängus kõlab 40 detavasti alguse täiesti uuele globaalse tähtsusega puidu- Imaverre tööstusküla. „Sest teha tulevikuasju, on avaliku Undertaking toetab projekti küsimust. Sarjas on oodatud tulevikule puidu töötlemises ja töötlemise kompetentsikeskus, aastal 1993. tegutses tollane sektori ülesanne olla toeks ja 20,96 miljoni euroga. osalema neljaliikmelised võist- väärindamises. mis koondab kokku maailma Imavere vallavanem Jüri Ell- otsida lahendusi, mitte öelda Uudse katsetehase tehnoloo- konnad. Eelmisel hooaja toi- Graanul Investi teadus- ja puidutöötlemise tippteaduse ja ram kiiresti. Kui Stora Ensot ei,“ kinnitas Pihelgas ja lubas gia projekteerija on De Smet musid mängud Aravetel, Järva- arendusjuht Peep Pitk rääkis, tööstuse praktikad,“ sõnas Pitk. poleks olnud, oleks Imavere üks toetada, kui hakatakse otsima Engineers & Contractors Bel- Jaanis, -Allikul, Jänedal, kuidas kolme ja poole aastaga Katsetehas ehitatakse kahes väheneva elanike arvuga küla kohta tööstuslikule tehasele. giast, eelprojekti ja põhiprojek- Paides ja Türil. Sarja korraldab on ideest ja tehnoloogiate otsin- etapis, esimene valmib orien- keset Eestimaad, kus kool oleks „Ilma tööstuseta pole maaelu ti eriosad projekteeris Sweco MTÜ Sääsküla Huviklubi ja gust jõutud tehasele nurgakivi teeruvalt 2020. aasta esimeses sulgemisohus ja rõõme vähe. jätkusuutlik.“ Projekt AS ning tootmishoone sõltumatu kohtunikuna hoiab panekuni. „Oleme aastaid otsi- pooles, aasta hiljem teine. Täis- Võtsin Jürilt õppust. Ja kui Peep Katsetehase rajamist toetav konstruktiivse projekti tegi Ma- punktitabelit Ants Käärma. nud tehnoloogiat, mis pakuks mahus tootmist alustab tehas Pitk võttis esimest korda ühen- projekt SWEETWOODS on ru Ehitus AS. Ehituse peatöö- maksimaalselt kõrget efektiiv- 2021. aasta keskel. dust ja rääkis, et nad tahaksid saanud ühe Eesti suurima ja võtja on Maru Ehitus AS. 2 SEPTEMBER 2019 Tööd võivad alata MERIKE KONT Tähtaegselt laekus Järva Val- Ohutu kütteperiood on Järva vallavalitsuse keskkonnaspetsialist lavalitsusele 55 taotlust. Vallava- litsuse moodustatud komisjon Hajaasustuse programmi kontrollis taotluste ja taotlejate seekordne taotlusvoor on lõp- nõuetelevastavust. Taotluste lä- penud, toetuse saajad selgunud, bivaatamisel ja objektide külas- igaühe enda teha kolmepoolsed lepingud taotleja- tuse käigus tuvastas komisjon, et te, vallavalitsuse ja tööde teosta- esitatud taotlustest vastasid 52 JAAK JAANSO läbi harjata ja alles siis imuriga jate vahel on sõlmitud ning tööd programmdokumendis esitatud Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve tahm eemaldada. võivad alata. nõuetele. büroo nõunik (pildil) Usaldusväärsete korstnapüh- Hajaasustuse programmi ees- Kolm taotlust ei vastanud kijate kontakte saab päästeala märk on tagada hajaasustusega programmdokumendi punktis Tänavu on toimunud 472 infotelefonilt 1524. Puhastami- maapiirkondades elavatele pe- 4.1.2. (taotleja elukoht on rahvas- eluhoone tulekahju, neist 81 se üle arvestuse pidamine on redele head elutingimused ning tikuregistri andmete kohaselt kat- tulekahju on alguse saanud majaomaniku kohustus. Arves- seeläbi aidata kaasa elanike arvu kematult taotluse esitamise aasta puudustega küttesüsteemide tuse pidamine on vajalik näiteks püsimisele neis piirkondades. 1. jaanuarist kuni toetuslepin- kasutamisest. Tulekahjudes on kindlustusseltsile, tõendamaks, Eesmärgi saavutamiseks toeta- gu sõlmimiseni majapidamine, hukkunud 20 inimest, neist 18 et küttesüsteem on kontrollitud takse programmist majapida- millega seotud projektile toetust eluhoone tulekahjudes. ja puhastatud. miste veesüsteemide, kanalisat- taotletakse) toodud nõuetele. Sügisel algab taas kütte- Kui korstnapühkija avas- sioonisüsteemide, juurdepääsu- Võttes arvesse selgunud periood ning turvaliselt ette tab puhastustööde käigus, et teede ning autonoomsete elekt- asjaolusid, otsustas komisjon mõtlev koduomanik hakkab küttesüsteemil on puudusi, risüsteemidega seotud tegevusi. hinnata 52 taotlust. Paikvaat- selleks aegsasti valmistuma. koostab ta kirjaliku ettepane- Hajaasustuse programmi lused teostas komisjon 4.–6. Enne kütteperioodi algust on nud põlenguid saab iga ko- või kuni 60-ruutmeetrise ehitus- ku. „Ettepanekus tuuakse välja taotlusvoor oli avatud selle aas- juunil ja hindamise viis komis- viimane aeg korstnapühkija duomanik ennetada. Esimese aluse pinnaga ja kuni viie meetri tuleohutusnõuete rikkumiste ta 11. märtsist kuni 13. maini. jon läbi 7. juunil 2019. Järva kutsumiseks. Soojade ilmadega asjana tuleb kutsuda kutseline kõrguses mitteelamus võib ahju, sisu, tuleohu kirjeldus ning va- Programmi reguleerib riigihal- Vallavalitsuse eelarvesse on on võimalik veel parandustöid korstnapühkija küttesüstee- kaminat või pliiti ning korstnat jalikud tegevused nende kõr- duse ministri 22.02.2018 määrus planeeritud projektis osalemi- teha ning kütteseadmed korda mi üle vaatama ja hooldama. ja ühenduslõõri enda tarbeks valdamiseks. Korstnapühkija nr 14 „Hajaasustuse programmi“ seks 64 000 eurot ja riigi toetus saada. Lääne päästekeskuse „Küttesüsteeme tuleb hooldada neli aastat ise puhastada. Igal ettepanekus toodud puudused programmdokument. on 56 302 eurot. ohutusjärelevalve büroo nõunik nii tihti, et ei tekiks tahma- või viiendal aastal tuleb kutseline tuleb küttesüsteemi omanikul Jaak Jaanso ütleb, et tahma- ja pigipõlemise ohtu, kuid mitte korstnapühkija kutsuda. Loet- kõrvaldada,“ ütleb Jaanso ning pigipõlengud, mis saavad al- harvemini kui üks kord aas- elust suuremate ehitiste korral lisab, et ühe eksemplari edastab Kokku laekus 55 taotlust guse korstnast, on väga ohtli- tas,“ ütleb Jaanso. „Kui köe- tuleb korstnapühkija tellida korstnapühkija alati ka pääste- Kolm taotlust ei vastanud nõuetele kud. „Korstnas tekkiv põlemi- takse märgade küttepuudega igal aastal. Ise puhastades tuleb keskusele. Kui omanik ise vasta- Vastavaks tunnistati 52 taotlust ne lõhub kütteseadmeid ning või on värske õhu juurdevool hoolitseda selle eest, et tahm valt korstnapühkija tähelepane- Rahastati täielikult 37 projekti, üks rahastati osaliselt ja 14 tekkivate pragude kaudu levib puudulik, tekib rohkem tahma. saaks eemaldatud kõikidest kule enda küttesüsteeme korda projekti ei rahastatud, kuna selleks ei jätkunud raha põleng kiirelt hoonesse. Sealt Siis tulebki puhastustööd käsile küttesüsteemi osadest. Jaanso ei tee, võib Jaanso sõnul oodata Esitatud taotlustes oli alla 18-aastaste lastega peresid 12 edasi tekivad juba korvamatud võtta tihedamini.“ sõnul on tuhaimur küll väga hea uksele koputamas inspektorit, Veesüsteemide projekte oli 27 – rahastati 21 kahjud,“ ütleb Jaanso. Ühe korteriga elamus ja selle abimees, kuid lõõrid tuleb kõi- kes esitab puuduse kõrvaldami- Kanalisatsioonisüsteemide projekte oli 22 – rahastati 15 Küttesüsteemist alguse saa- teenindamiseks vajalikus hoones gepealt korralikult lõõriharjaga se nõude juba ettekirjutusega. Tee-ehituse projekte oli 6 – rahastati 2 Prügiuputuse tekitavad valesti paigutatud jäätmed Järva Vallavolikogu algatas 27.09.2018 otsusega nr 50 Järva valla üldplaneeringu koostamise ja keskkon- TRIIN TÕNISSON kud konteinerid ning igaühele namõju strateegilise hindamise. Järva vallavalitsuse keskkonna vabalt kättesaadavad (st neid peaspetsialist ei hoita luku taga), oleneb kõik Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on valla territooriu- suuresti inimeste enda südame- mi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratle- Kahjuks üpris tihti sokuta- tunnistusest. mine. Üldplaneeringuga luuakse eeldused kasutajasõbrali- vad inimesed papi-paberi- või Järva vallas on kuus kesk- ku ning turvalise elukeskkonna ning kogukondlikke väärtusi segapakendikonteinerisse asju, konnajaama (Imavere ja Koigi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks. mis sinna ei kuulu, alates ehi- külas, , ja Koeru Nüüdseks on valminud koostöös üldplaneeringu koostaja tus- ja olmejäätmetest (nt vill, alevikus ning Järva-Jaani ale- AB Artes Terrae OÜ-ga Järva valla üldplaneeringu lähte- kipsi jäägid, aknaklaas, riided vis). Kõikides keskkonnajaa- seisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise jms) kuni mööblini välja. mades võetakse vastu ohtlikke koostaja Alkranel OÜ-ga keskkonnamõju strateegilise hin- Kui selline olukord tekitatak- jäätmeid ja elektroonikajäät- damise väljatöötamise kavatsus (KSH VTK). Nende doku- se, jätab prügiauto konteineri meid. Alatest sellest suvest on tühjendamata ning vallavalitsu- võimalus elektroonikajäätmeid mentidega on võimalik tutvuda Järva valla veebilehel Sellesse Koigi paberi- ja papikonteinerisse oli toodud https://jarvavald.kovtp.ee/et/jarva-valla-uldplaneering, kus se töötaja peab konteinerist sin- oma kodukohas ära anda ka na mittekuuluvad jäätmed välja Aravete inimestel: elektroo- on eraldi välja toodud ka lähteseisukohtadele ja ka rõivajäätmeid. õngitsema. Pikeneb konteineri nikaromu konteiner ohtlike KSH VTK-le esitatud ettepanekud. tühjendamise aeg ja suureneb Pakendite pesemine on soo- teineri (kollase konteineri) tüh- jäätmete konteineri kõrval on Lähteseisukohad ja KSH VTK on üldplaneeringu algdoku- inimeste pahameel, kuna õiged vituslik just järgnevatel põhjus- jendamise sagedus on enamikul avatud neljapäeviti kell 17–19. mendid ja pigem üldised. Nüüd hakkab aga pihta suurem jäätmed sinna ei mahu. tel: esiteks määrivad räpased viidud kõige tihedama graafi ku Imaveres, Koigis, Peetris, Koe- sisuline töö. Üldplaneeringu eskiisi valmimisel korraldab Rõivaid võib panna väikse- pakendid ära ülejäänud, juba peale, mille alusel Väätsa Prü- rus ja Järva-Jaanis võetakse Järva Vallavalitsus vastavalt seadusele ka üldplaneeringu mas koguses oma olmejäätmete konteinerisse paigutatud puh- gila meid teenindada suudab, vastu ka vanu rehve ja suure- eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande konteinerisse. Kui aga kogus on tad pakendid. Teiseks on puhas- ehk konteinereid tühjendatakse gabariidilisi jäätmeid (mööbel). eelnõu avaliku väljapaneku, sel ajal on õigus kõigil aval- suurem, võib iga inimene need tel pakenditel kordades suurem üle nädala. Sinised konteine- Imaveres, Koigis ja Koerus dada nende dokumentide osas arvamust. ise otse prügilasse viia. Järva võimalus saada taaskasutatud. rid tühjendatakse kalendri jär- võetakse vastu ka aknaklaasi. Kui Sul on aga soov olla kaasatud üldplaneeringu koosta- valla keskkonnajaamades teks- Määrdunud pakendid lähevad gi paaritul nädalal ja kollased Keskkonnajaamad ei võta vastu mise protsessi juba varem või on üldplaneeringuga seon- tiilijäätmeid vastu ei võeta, välja üldjuhul põletamisele, kuid paarisnädalal. Konteinerite ehitusjäätmeid ja vana sanitaar- duvalt küsimusi, ettepanekuid, arvamusi jm, siis esita arvatud Imavere keskkonnajaa- puhtaid kasutatakse tooraine- ületäituvus on suuresti sõltuv tehnikat (kraanikausid, WC- mas. Nimetatud jäätmeliigi ko- na uute asjade valmistamisel. sellest, kas inimesed sorteerivad potid). Need tuleb igal inimesel need Järva valla üldmeilile [email protected]. gumine teistes keskkonnajaama- Paberi-papikonteineri (sinise prügi või mitte. Kuna kollased ise viia Väätsa prügilasse, mis des on arendamisel. konteineri) ja segapakendikon- ja sinised konteinerid on avali- on avatud 24 tundi päevas. SEPTEMBER 2019 3 Lõpeb tõhus teetöödesuvi HELLE SALUM Järva valla teede spetsialist

Jõgisoo külas tuvastati 2018. aasta kevadel Ambla jõge üle- taval binokkeltruubi allavoolul purunemine ja teepinnal tek- kisid vajumid. Sillainsenerilt tellitud eksperthinnangust sel- gus, et sild-truup on ohtlik ning võimalik on läbivajumine. Ette- vaatlikuks tegi, et igapäevaselt sõidavad sealt üle jõe koolibuss ja põllumajandusmasinad. Inseneri loal suunati Ambla Sild-truup Ambla jõel. jõe ületamiseks liiklus truu- bi keskele ühele sõidurajale ja Albu–Aravete piirkonnas Männi väikekohas valmis val- kehtestati massipiirang, millele gustatud jalgratta- ja jalgtee pikkusega 315 meetrit, sel- järgnes kohe projekteerimis- le väljaehitamisega loodi Männi väikekoha elanikele või- ehitustööde hange ja vee erika- sutusloa taotlemine sild-truubi malus turvaliselt liigelda Albu küla poole. Et selline tee avariiremondiks. Ehitutööde valmiks, oli endise Albu valla rahva soov ja see oli üks käigus leiti muldest suur kaevik ühinemislepingus kokku lepitud objektidest. Ehitas ja vana paekivisild, mis arvata- Altos Teed OÜ, töö maksis 96 187 eurot, millest 30 000 valt pärineb esimese Eesti va- bariigi ajast, amortiseerunud ja Koeru kultuurimaja parkla eurot tuli üle Albu vallalt. Männi väikekoha jalgratta- ja lammutatud binokkeltruup oli jalgtee väljaehitamine andis olulise lisaväärtuse elu- ehitatud nõukogude ajal. keskkonnale ja turvalisema liikluskeskkonna sealsetele Binokkeltruubi asemele pai- elanikele. Tee avati pidulikult 18. septembril. galdati seekord üks suur, kahe- meetrise läbimõõduga truup. Septembri lõpuks peaks kahel vid, mis oli vajalik eri tasandite kaetud jalgteid. Hoone ees olev pool truupi olema paigas ka kokkuviimiseks. Renoveerimise ühendustee koos mänguvälja- nüüdisaegsed turvalised põrke- tulemusel lisandus kultuurimaja ku platsiga korrastati ning jääb piirded. Töid tegi Mefab OÜ ja küljele ja taha kokku kaheksa lasteaia soovi kohaselt väikeseks omanikujärelevalvet FIE Taivo parkimiskohta, läbiv tee muude- spordialaks, kus saab korralda- Kurg. Ambla jõe sild-truubi Priku tee enne ja nüüd. ti ühesuunaliseks. Kultuurimaja da erinevaid võistlusi. Et raha projekteerimis- ja ehitustööde taha saab vajadusel sõita ainult nappis, jäi pallimänguväljakule lõppmaksumus oli 51 366 eurot, Koeru teeninduskeskuse poolt, ja sportimisala jooksurajale pai- töid rahastas Järva vald. väljasõit on Tuljaku tänavale – galdamata tartaankate, mis lapse Koeru piirkonnas ehitati palume jälgida liikluskorraldust! kukkumisel oluliselt leevendab sel aastal valla ainus uus kruu- Ehituse käigus ilmnes asja- vigastuse suurust. Loodame seda satee pikkusega 0,9 km, mis sai olu, et algne asfaltkate oli ehi- teha edaspidi. Töid, mis maksid nimeks Priku tee. Seda teed oli tatud savipinnasele endisele ki- 48 525 eurot, tegi AS Tariston ja vaja, sest avalikult kasutatav tee visöehunnikute alusele, millest rahastas Järva vald. läbis AS Naturali tootmisala, kus tulenes ka tee väga halb seisund. Alanud on teede korraline sü- manööverdavad suured veoau- Kultuurimaja sisehoovi platsi gishooldus, mille käigus höövelda- tod, puidulaadimismasinad ja ja tee renoveerimine maksis 48 takse suure liiklustihedusega teid, ladustatakse valmistoodangut. Põllu ja Tiigi tänavate ühendustee Koerusu 870 eurot. Koeru kultuurimaja avariilistesse kohtadesse veetakse AS Natural ehitas oma kinnistu- töötajad on tagahoovi juba jul- juurde kruusamaterjali. Igas piir- le uued siseteed ja soovib kogu gelt kasutusele võtnud ja kor- konnas tehakse põhjalik hooldus tootmisala ümbritseda aiaga, ta- Koeru alevikus valmis Põllu Imavere lasteaia sisetee raldanud terrassikontserdi, mis kahe kilomeetri ulatuses teelõiku- gamaks tootmises ohutusnõuded ja Tiigi tänavate ühendustee võeti Koeru kogukonna poolt del, mis on avariieelses olukorras ja välistamaks kõrvaliste isikute pikkusega 250 meetrit. Ühen- soojalt vastu. või suure liiklussagedusega. Teede viibimist tootmisalal. Ettevõte on dustee oli projekteeritud juba Imavere külas kasutavad sügishoolduse korralisi töid te- väga pikaajaliselt teinud koos- 2015. aastal ja selle vajadus tu- Mõmmi lasteaia õueala nii hakse olenevalt ilmastikust kuni tööd endise Koeru vallaga tee lenes asjaolust, et Tiigi tänava lasteaialapsed kui ka kogu- oktoobri keskpaigani. avalikust kasutusest väljaarva- üks lõik läbis Fineltec OÜ kin- kond. Lasteaia territooriumil Koduste sügistööde ajal pa- miseks ning eraldas Järva vallale nistut. Firmal on aastaid olnud asuvad asfaltkattega teed olid lume majapidamistel kriitiliselt oma kinnistust tasuta 0,35 ha probleeme oma töötajate autode vanad ja lagunenud, hoone üle vaadata kinnistu siseteed, transpordimaad. Priku tee kaudu parkimiskohtadega ja fi rma soo- mööda Põllu ja Tiigi tänavate Koeru kultuurimaja taga oleva juurde suubuvad jalgrajad ko- millel tehakse lumetõrjet. Teede pääsevad omanikud nii kolme ta- vib oma kinnistul olemasolevat ühendusteed. Septembri lõpus sisehoovi ja tee renoveerimise II hati ära vajunud. Terviseameti äärest tuleb eemaldada kivid, lu kui ka metsakinnistute juurde. tootmishoonet laiendada, ette- tehakse veel teemärgistus- ja etapi, millega kaasnes ka Tuljaku ettepanekul oli lastel keelatud materjalide hunnikud ja muud Laaneotsa küla kinnistuomanikel võtte territooriumi läbiv tee su- liikluskorraldustööd, suunavii- tänava kõnnitee väljaehitamine sõita territooriumil jalgrattaga lumetõrjet takistavad asjad. Met- ja metsas jalutajatel palume kasu- letakse. Päästeameti alarmautod dad Paide maantee ääres paigal- (pikkusega 80 meetrit). Kõnni- ja koostatud ettekirjutis Järva sade või hekkide vahel kulgeval tada juurdepääsuks Priku teed, läbisid seni sisse- ja väljasõidul datakse õigesse kohta. Olemas- teed oli vaja, et kortermajade vallale olukorra likvideerimi- teel tuleb eemaldada tee kohal mis algab Mäeküla–Koeru–Kapu ettevõtte parklalt, mis oli kit- olev Tiigi tänava lõik jääb tupik- lapsed saaksid turvaliselt liikuda seks. Tehtud tööde käigus ee- olevad oksad kuni nelja meetri mnt Koeru kalmistu sissesõidu sas ja kurviline ning ohtlik tee teeks. Töid tegi Abeton Ehitus rulaparki ja noortekeskusesse. maldati vana asfaltkate koos kõrguselt, võimalusel paigaldada juurest. Töid tegi Altos Teed OÜ, ääres parkijatele. Uus ligipääs OÜ, need maksid 69 578 eurot, Sademevee kogumiseks rajati äärekividega, olemasolevale tee äärde tokid, et tee asukoht need maksid 49 924 eurot, töid autopesulasse, remonditöökotta raha tuli Järva valla eelarvest. imbväljak, noortekeskuse hoo- alusele paigaldati uus asfaltbe- oleks tajutav ka pimedas või roh- rahastas Järva vald. ja Päästeametisse kulgeb nüüd Sama ettevõte teostas ka ne ümber paigaldati tänavaki- toon ja korrastati betoonkiviga ke lumega. 4 SEPTEMBER 2019

Järva vallavalitsus pöördub tähelepanelike kodanike poo- le. Nimelt on rikutud väga mitmeid massipiirangu märke ja lisatahvleid, keeranud neid valesse suunda ja väänanud Muusikakool kasvatas kõveraks. Märgid on paigaldatud eesmärgiga hoida olemasolevaid teid lõhkumiste eest. Kui sa näed eelpool kirjeldatud tege- - vust, ole hea ja anna sellest teada Järva valla teede spet- sialistile. haaret ja õpetajate arvu

ARNIKA TEGELMANN

Koeru muusikakool on tublisti laienenud: koo- lis on 14 õpetajat, neist kuuele algas Koerus esimene kooli- aasta. Sellel sügisel alustanud õp- pekohas õpetab akor- dionit ja klaverit Pille Väisanen.

Koeru muusikakooli direk- tori Kerli Sirila sõnul on olnud vallavanema soov, et Koeru muusikakool võiks laieneda üle valla ja õpetada ka fi liaa- lides. „Sellest tulenevalt käisin ma kevadel vaatamas Imavere Pillistuudiot ja Ahula huviringi, kus on aastaid Ahula ja Albu lastele pilli õpetanud Pille Väi- sanen. Nii Imevere Pillistuudio Koeru muusikakooli avaaktusel musitseerisid ka õpetajad. Flöödil Kerstin Laane- kui Ahula huviring on toimivad mets, saksofonil Hanna Taube, klaveril Aleksandra Serebrjakova. Piia Pullinen süsteemid, mida mul tegelikult pole soovi lõhkuda. Nende piirkondade õpilased, kes on nud. Võtame samm-sammult, ka klaveri eriala. „Aleksandra käib siin kahel päeval nädalas, tahtnud muusikakoolides käia, aasta korraga. Kes tahab saada on täiskohaga kontsertmeister. tal on kaheksa õpilast ja rohkem saavad seda teha ka edasipidi muusikaharidust, neil on selleks Et õpilasi, kes kontsertmeist- ta võtta ei saa.“ ehk Imavere lapsed sõidavad nüüd võimalus. Pille on erialalt rit vajavad, on palju – on vaja Tänu sellele, et koolis on Põltsamaale, Paidesse või Türile, akordioniõpetaja ja annab ka saata viiulit, löökpille, kõiki nüüd eraldi saksofoniõpetaja, mida on ka tehtud. Albu, Ara- solfedžotunde.“ puhkpille –, on koormust 1,5 on võimalus puhkpille õppida vete, Ambla piirkonna lapsed Koeru muusikakoolis on kohale,“ ütles Sirila. „Tahame suurem. „Puhkpillierialade- on käinud Tapa või Paide muu- nüüd päris oma saksofoni- ju anda parimat haridust ja et le mahub õpilasi veel. Meie sikakoolis. Vestlesime pikalt õpetaja, Hanna Taube. „Pärit saaksime seda anda, on sellest raudvara Teet Tihvan, kes on (CUB) mõlemal pool. Muusikakoolis on ta samast keskkonnast, aastast tööl inimene, kel ongi vaskpilliõpetaja, saab nüüd te- Rosa Cruzʫ õpetamine nõuab õpetajalt vas- kust meie fl öödiõpetaja Kers- aega istuda tunnis ja mängida geleda oma liistudega ja õpe- tavat haridust. Pille Väisanenil tin Laanemets. Nad on Türi õpilasele klaverisaadet, et õpi- tada vaskpille. Kuigi ta õpetab on see olemas,“ selgitas Sirila. muusikakooli vilistlased, kuid lane harjuks teist kuulama ja ka klarnetit – ka klarnetiõpilasi Pillega kohtumise lugu on Hanna vahetas fl öödi hiljem koos mängima. 0,5 kohaga on ootame väga. Et kunagi oli palju aga hoopis iseäralik. „Tema ni- saksofoni vastu ja õpib nüüd kontsertmeister ka Risto Iljas just selle eriala õpilasi, siis pille mi ei öelnud mulle midagi ja Eesti Muusika- ja Teatriaka- Paide muusikakoolist.“ jagub – need ootavad praegu ilmselt minu nimi talle ka. Aga deemias saksofoni. Ilmselt tänu Paide muusikakooli klaveri- riiulis.“ nägu ütles küll: Pille on olnud Kerstinile tahtis ka Hanna siia õpetaja Astrid Sild õpetab nüüd Sirilal on plaan, et kui tuleks kunagi paar aastat minu enda tulla ja mõned saksofoniõpila- klaverit ka Koerus. kokku viis vaskpillihuvilist, saab akordioniõpetaja asendaja! Mul sed võtta – praegu on tal neid Uus on ka kitarriõpetaja kool neile teha pooleaastase või on siiani alles noodivihik tema neli. Mul on hea meel, et ta Siim Leppik. „Tema tuli meile aastase programmi, mille raa- kirjutatud nootidega. See oli teab täpselt selle pilli hingeelu Tallinnast ja on pop-jazz'i taus- mes õpetataks pilli kord nädalas nii äge kohtumine, mis kestis ja oskab seda kõige paremini taga, mis võibolla ongi väga hea, täiesti tasuta! „Vaskpille on ju viis tundi,“ meenutas Sirila õpetada. Siit ülekutse kõigile sest seni oli meie kitarriõpe liiga palju ja väga ägedaid. Aga kui naeruselt kevadist kohtumist. saksofonihuvilistele – meil on klassikaline. Mulle meeldiks, me neid näidata ei saa, ei os- „Andsin talle materjale ja mõt- olemas õpetaja, kel on koge- kui kitarriõpilased saaksid ka keegi neid õppima tullagi. Särtsakas kontsert teainet. Augusti viimasel nä- mus ja oskus õpetada saksofoni laiapõhjalist muusikaalushari- Kõik trompeti-, trombooni-, dalal helistasin ja küsisin, kas ning kelle klassis on veel ruu- dust, et edaspidi teha oma valik. aldi-, tuuba- ja saksofonihuvi- keegi tema õpilastest või mõni mi. Kõik huvilised on oodatud, Kuigi enamik õpilastest kaldub lised poisid ja tüdrukud – tulge Albu Mõisa Saalis päris uus soovija tahaks tulla andke endast märku!“ just pop-jazz'i poole ja mängib julgesti!“ lausus ta ja lisas, et muusikakooli. Katsetele tuli Tallinnast käib Koeru töö- bändides. Klassikaline suund paljud vaskpillid nõuavad veidi kolm last, kellest kaks asusid le kontsertmeister Aleksandra on väga-väga kitsas ja meie väi- tugevamat füüsist ja õpinguid

teisipäev kell 19.00 pilet 20€/15€ õppima klaverit ja üks akordio- Serebrjakova, kes õpib Eesti keses muusikakoolis pole see alustada võiks teises või kol- 1. nit. Ülejäänud tema õpilased Muusika- ja Teatriakadeemia ilmselt mõistlik,“ tunnistas Si- mandas, hiljemalt neljandas kohapealt saab osta suupisteid ja jooke oktoober jätkavad muusikaringis. See magistrantuuris küll viiulit, rila ja lisas, et kitarrihuvilisi on klassis. Järvamaa Järva vald Albu küla lisainfo +37255580257 võiks nii jäädagi, sest piirkon- aga ta on lõpetanud Tallinna palju ning ruumi jätkuks veel Koeru muusikakoolis on na inimesed on sellega harju- muusikakeskkoolis nii viiuli kui ühele õpetajale. „Siim Leppik õpilasi sel aastal 66. SEPTEMBER 2019 5

Arnika Tegelmann 1 küsimus Millal Imaveres toasooja saab?

ANDREAS SAPAS ga ja omaosaluse katame laenuga. Järva Haldus AS juhatuse liige Ehitab osaühing Rapla Metall. Katlamaja saab täielikult uue sisu. Alustame Imavere külas küt- Alustame kütteperioodi värs- mist septembri viimase nädala kelt rekonstrueeritud õlikatlaga, alguses. mis jääb hiljem reservkatlaks. Maikuust alates rekonstruee- Ootame uue hakkepuidukatla rime Imavere katlamaja, hanke kohalejõudmist ja tõenäoliselt kallinemisele vaatamata oleme novembris hakkame kütma juba töödega graafi kus. Kui esialgu sellega. hindasime tööde maksumuseks Vana, 1990. aastate algusest 250 000 eurot, siis lõplikuks mak- pärit hakkepuidukatel, mis pai- sumuseks kujunes 349 000 eurot, galdati Imavere katlamajja 1997. millest KIK toetab 174 214 euro- aastal, oli amortiseerunud.

Maanteeameti ida regiooni ehitusosakonnal on ülesanne muuta on lähtutud sellest, et kõigil lubatud sõidukitel oleks võimalik Vallavalitsus otsib Tallinna–Tartu–Võru– Luhamaa 100,078. kilomeetril asuv Koigi ristmikku kasutada, kuid väiksematel sõidukitel oleks takistatud ristmik ohutumaks. Maanteeamet on varasemalt rajanud jalakäi- põhimaantee peatumata ületamine. jate ohutuse parandamiseks ristmikule valgustuse. Vasakpoolne „Koigi“ bussipeatus on projekteeritud avatud kardirajale uut rentnikku Lähteülesandes seati eesmärgiks muuta ristmik pöörajatele taskuna. Vasakpoolses bussipeatuses ehitatakse uus ooteplat- Järva Vallavalitsus kuulutab kirjalikult Järva Vallavalitsusega. ohutumaks, arvestades ka teed ületavate jalakäijate ohutust. Üles- vorm. Parempoolne bussipeatus säilitatakse olemasoleval kujul, Järva Vallavolikogu 29.08.2019 Rentnik peab tasuma kõik ande täitmiseks viis maanteeamet läbi riigihanke ning sõlmis eel- bussipeatuseni on projekteeritud 2,5 m laiune asfalteeritud jalg- ja otsuse nr 58 alusel välja eelläbi- kinnistu ja selle oluliste osa- mise aasta 20. septembril projekteerimislepingu OÜga Landverk. jalgrattatee. rääkimistega pakkumise kinnistu de kasutamise ja säilimisega Kõik ristmikuharud jäävad alles ja keelatakse ära ainult Tallinna Tulenevalt uuest lahendusest sisenevad Tallinna poolt saabuvad rendile andmiseks aadressil Kar- seotud kulud, sh omal kulul suunast tulijate vasakpöörded. bussid Koigi asulasse 98,858. km asuva Päinurme ristmiku kau- diraja, küla, Järva vald. tegema korrashoiu- ja paren- Põhiteele on projekteeritud tehiskivist katendiga liiklussaared du. Selleks, et Tallinna poolt tulevad bussid saaksid Koigi asulas Järva vallale kuuluval Aravete dustöid ning võimalusel taot- ning kummipostid, takistamaks möödasõite ristmiku piirkonnas ümber pöörata ja Päinurme suunas liikuda, on Koigi mõisa ning Spordi- ja Tervisekeskuse kinnistul lema investeeringuteks ja oma ning võimaldamaks kergliiklejatel ohutumalt teed ületada. A ja O kaupluse vahelisele alale projekteeritud uus bussipeatus. asuvad Aravete kardirada, külalis- tegevuste läbiviimiseks toetusi. Mõlemale kõrvalteeharule on projekteeritud tehiskivist katen- Ehitustööd algasid septembri alguses ja lõpevad novembris. temaja, jalakäijate sild, veetrass ja Rentnikul on ka kohustus kar- diga liiklussaared. Liiklussaarte ülesõidetava osa projekteerimisel Ehitab Verston Ehitus OÜ. välisvõrgud, bokside ala, kohtunike dirada omal kulul rekonst- maja ja suusastardi maja. rueerida (sh rajakatte vahe- Et see on tuntud vaba aja tus) hiljemalt 31.12.2024. veetmise koht ja spordiobjekt, Pakkumise alghind on renditasu Päeval põlev tänavavalgustus viitab hooldustöödele on rendile andmise eesmärk, 750 eurot kalendrikuus, osalus- et vallale kuuluval kinnistul tasu on 50 eurot ja tagatisraha VALDOR MALVA vanad, võtab rikete otsimine meste põhiline jalgtee tööle lega lahendasime Imavere kü- pakutaks avalikkusele suuna- 3000 eurot. elektrispetsialist ja likvideerimine (eriti kaa- ja lastel kooli minekuks sai las Saare-Kuusiku tee elanike tud mitmekesiseid teenuseid, Tutvuge eelläbirääkimistega belliinidega tänavavalgustuse nüüdisaegse valgustuse, mil- kauaaegse mure. korraldatakse üritusi ja spor- pakkumise tingimustega lähe- Seoses pimeda aja saabumi- liinide puhul) aega ning tä- divõistlusi. Samuti, et kinnistu malt Järva valla kodulehel. sega ja uue kooliaasta algusega navavalgustus võib päevasel ja sellel asuvad ehitised on kor- Pakkumised märksõnaga kontrolliti augustis ja septemb- ajal kohati põleda ka pikemat 7" '" /"$$" "*"8 ras hoitud ja säilitatud. Rendi- „Kardiraja enampakkumine“ ris põhjalikult Järva vallavalit- aega. lepingu tähtaeg on 15 aastat. esitada allkirjastatult Järva Val- susele kuuluvaid tänavavalgus- Üldiselt on kõik Järva valla       Rentnik on kohustatud kasu- lavalitsusele aadressil Pikk tn 56, tuse liine ning viidi läbi Koeru tänavavalgustuse liinid nende tama kinnistut vastavalt selle Järva-Jaani alev, 73301 või e-posti piirkonna tänavavalgustuse lülituskilpides tööasendis sea-    sihtotstarbele, sh motospordi- aadressil [email protected] hiljemalt lülituspunktides hämarlülitite distatud automaatse sisse- ja 5 -*--.$ !6 '"( "" $%"4" võistluste korraldamiseks, ho- 07.10.2019 kell 12. Pakkumised kontrollreguleerimine. väljalülitusega kas läbi hämar- bikardi-, majutus- ja toitlustus- avatakse 08.10.2019 kell 14. 56 -0% Likvideerisime kontrolli käi- lüliti või pikemalt sisse prog- 6566 /"$$""%"  teenuse pakkumiseks, avalike gus ilmnenud rikked, vahetasi- rammeeritud astronoomilise 9-0 :)" " - 1""; ürituste korraldamiseks ja teiste Kinnistuga tutvumiseks võt- me mittepõlevad ning vilkuvad programmkella. Mõlemal lü- *".%+* + 93% tegevuskavas esitatud tegevus- ke ühendust piirkonnajuhi Kul- elektripirnid ja katkised arma- litusseadmel on oma viiteaeg !566 9&"1" 2$$"0"5 te läbiviimiseks, muul otstarbel dar Tammikuga, tel 553 3988, tuurid postide otsas. Seda tööd kuni ca +/- 15 min. Seega kõik $-$%*" %'0. kasutamine tuleb kooskõlastada [email protected]. ""%.$ <=9 < # < tegid piirkonniti meie AS Järva tänavavalgustuse piirkonnad ei !5 9-0 :9*% 4" "%"+; Haldus, Paide EG OÜ, Särts OÜ lülitu sisse ja välja üheaegselt. $*%&1"4" 0- % ja Eltoreks OÜ. Plaanime seda Programmeeritud on need töö- 5 9-0 :3 *21--+; )''"% tööd ka edaspidi perioodiliselt tama keskmisele valgustund- />>< teha, kuna Järva vallavalitsuse- likkusele ja päevasele päikese- ?$+*-$--$  le kuuluvad tänavavalgustuse tõusule ning -loojangule meie /3* "" liinid ja lülimisseadmed koos laiuskraadil. 7%-0$-.  93+ ! elektrikilpidega on enamjaolt Imeveres lõppesid 11. sep- &"% 4" vanad ja suuresti juba amorti- tembril Saare-Kuusiku uue $--+--+ %22* seerunud ning nõuavad seetõt- tänavavalgustuse ehitustööd, ,-." tu töös hoidmiseks tihedamat mida tegi hanke võitnud Paide ."3+ %22* 4" hooldamist. EG OÜ. Tööde käigus rajati ++""$ &"% Kuna töövõtja elektrifir- ca 300 meetrit uut tänavaval-     mad teevad tööd reeglina gustuse kaabelliini ja püstitati     päevasel ajal, siis põlevad ka kaheksa uut metallmasti koos         ! " #$% vastava tänavavalgustuse piir- uute tänapäevaste LED-valgus- & '"( "" )'"** '+"" ,- "". *" '" /"$$" konna postide otsas tuled päe- titega. Uue tänavavalgustuse 0" 1*-" "*" 23+ +"4"$ vasel ajal. Et tänavavalgustuse ehitustööd läksid maksma 11          liinid on suhteliselt pikad ja 986.04 eurot. Selle kandi ini- 6 SEPTEMBER 2019 Spordiklubi ootab tegusa ARNIKA TEGELMANN Arnika Tegelmann Kuigi augustis kuue- aastaseks saanud Järva-Jaani Ratta- ja Suusaklubi põhituumi- ku moodustavad Jär- va valla spordihuvili- sed, piiranguid pole: igal aastal liitub klubi- ga mitu uut tegijat nii koduvallast kui ka kaugemalt. Eriti ooda- tud on noored.

Teet Kallakmaa tegeles noo- remana orienteerumise, hiljem jooksmise ja võrkpalliga. Rah- vajooksudel võis tema nime lei- da ikka esimese saja lõpetanu seast. Aga jooksmine lõhkus liigeseid. „Selgi aastal osalesin Järva-Jaanis Ants Nurmekivi Koeru keskkoolis õpib Helin Kind, kelle unistus on saada jooksul – viie kilomeetriga olid saksa keele tõlgiks. See info jõudis teleri vahendusel ka jalad nii valusad, et järgmisel päeval ei saanud käia ka.“ proua Maaja Silmani ja ta soovis kinkida Koeru koolile Rattaspordiga tegelemist saksakeelset kirjandust. Õpetaja Priidu Künnapuu ja He- alustas ta arsti soovitusel tõsi- lin käisid läinud kolmapäeval proua Maajal külas ja tõid semalt 22 aastat tagasi, esimene raamatud kooli. Huvi saksa keele õppimise vastu hakkab võistlus oli aastal 1997. „Olen võistelnud nii individuaalselt, näitama elavnemise märke, kuna majanduskoostöö Sak- Ambla Spordiklubi, Eesti Pos- samaaga on tõusuteel. Kaasatoodud raamatud aitavad ti Spordiklubi ja ka teiste all. kindlasti saksa keele õpet koolis elavdada ja pakuvad uu- Seitse aastat tagasi mõtlesin, si põnevaid võimalusi. et miks ma pean olema selline väike vallaslaps. Kui võistled, Aitäh Maaja Silmale! võiks olla ka tiim. Et klubi võiks Pildil õpetaja Priidu Künnapuu ja proua Maaja Silm. olla elustiil. Ja et mõttekaasla- si oli veel, otsustasimegi teha oma spordiklubi, millel oleks rattavõistlustel oma võistkond, Ambla kooli uudiseid oma vorm, oma buss, sest võist- lustele on lisaks osalejatele vaja Ambla-Aravete Kooli direk- tevõtlik kool“ baaskoolituse ja vedada ka suvel rattaid ja talvel tor Madli Põder andis teada, valmis programmiga liituma. suuski. Kohe oli mõte korral- et koolil valmis uue õppeaasta Amblas on juba aastaid tava dada ka omi võistlusi ja muid alguseks uus nüüdisaegse ku- lõpetada kooliaasta mõne matka üritusi, treenida vahel koos ja jundusega kodulehekülg, millelt või laagriga ja kooliaasta algul- kasvatada järelkasvu,“ selgitas on lihtsasti leitav kogu info nii gi vaadata kodunt kaugemale. Kallakmaa. Ambla kooli kui ka Aravete ja Tänu KIK-i projektiga saadud Mai algul Järva valda külastanud president Kersti Kaljulaid sai Teet Kallakmaalt Järva- Ambla lasteaedade kohta. „Selle veidi üle 1100 eurole on toimu- Ideest klubini läks aasta – Jaani Ratta- ja Suusaklubi uue võistlusvormi ja kutse tulla Järva-Jaani Rattarallile. valmistas meie oma kooli vilist- nud juba kaks väljasõitu: Aravete MTÜ Järva-Jaani Ratta- ja lane, kes õpib Tallinna ülikoolis lasteaia lapsed käisid Viru rabas Suusaklubi alustas 2013. aasta magistriõppes infotehnoloo- ja Ambla lasteaia lapsed alpa- augustis. Kallakmaa teab Eestis aitavad klubi üritusi korraldada. kus meil on väljas võistkond või oli teistest eristuda. Vormid on giat,“ lisas ta. „Meie soov oli kafarmis. 20. septembril pakiti veel vaid üht sarnast klubi, kus Liikmemaks on 10 eurot aastas. kaks. Terveks hooajaks toimub enamasti kas sinised, punased saada koduleht, kuhu meil oleks Ambla kooli kõik 42 õpilast bus- käsikäes käivad ratta- ja suusa- „Aasta eelarve on 15 000 – 20 ühine registreerimine, poole või mustad, meie erksad kollase lihtne infot panna ja seda vahe- si ja sõit läks Pärnu loodusmajja. sport. Ja et ka temal ja sõprus- 000 eurot, lisaks liikmemaksule osalustasust maksab inimene ja rohelisega vormid paistavad tada, lapsevanematel aga lihtne Tagasiteel põigati läbi ka Soomaa konnal on huvi mõlema ala vastu, ja Järva valla toetusele saame ise, teise poole otsin mina.“ silma, kui grupp mööda vurab.“ seda leida ja et kogu info oleks rahvuspargist. sai sarnane klubi loodud. Klubis tuge sponsoritelt – buss on Igal aastal uuendab klubi Hooaja tähtsaimal võistlusel, leitav ühest kohast. Kui kodule- Septembrikuu viimasel ehk on kolm-neli inimest, kes ainult nende logosid täis, kuldsponsor vormi, üks ring on täis. „On Tartu Rattamaratonil 15. sep- hekülje lahendus on põnev, siis spordinädalal toimuvad koolis suusatavad, ja samapalju neid, on mu oma fi rma olnud paks jope, vihmajope, tembril osales kümme Järva- seda ka külastatakse rohkem.“ aga erinevad võistlused palli- kes sõidavad ainult rattaga, kuid Agro, ja ürituste korraldami- tuulejope, vest. Sel aastal on Jaani Ratta- ja Suusaklubi liiget. Veel on kooli õpetajad lä- mängudes ja ette võetakse ühine enamik harrastab mõlemat ala. seks kirjutame PRIAle projek- meil uus lühike võistlusvorm, Suusavõistlused toimuvad binud haridusprogrammi „Et- jalgrattamatk. Asutajaliikmeid oli kümme, te,“ rääkis Kallakmaa rahast. juba kolmas või neljas läbi aas- talvel kaootiliselt, seal regist- neist neli-viis pole klubi tege- Lisaks võistluste osalustasud. tate. Disain on jäänud samaks reerib end igaüks ise, ühtset vustega enam otseselt haaratud. „Laagriskäigu maksavad osale- ehk kasutasime Järva-Jaani val- suusavormi pole (on vaid klu- Täpsustus Klubi pole Kallakmaa sõnul jad kinni ise, võistlusvormidest la vapivärve, rohelist ja kollast, bi värvides müts ja puhv, mida Järva-Jaani gümnaasiumis alustasid kooliteed: Stenver Pernik, piirkonnapõhine. Nimekirjas poole. Hooajal on rattavõistlusi mis on juhtumisi ka Järva valla saab kasutada ka rattavõist- Aleksandra Saaremets ja Morgan Ait. on 35 liiget, kellest 25 on aktiiv- 30-40. Osaleme kahes sarjas: vapivärvid. Mõned ütlevad, lustel), kuid kohale sõidetakse Kool palub ebatäpsuste pärast vabandust. sed trennides ja üritustel osale- Bosch Eesti Maastikurattasarjas et pole võib-olla kõige parem koos. Näiteks teeb klubi kaasa jad. Osad isegi ei võistle, vaid ja Filter Maanteekarikasarjas, värvikombinatsioon, aga mõte Estoloppeti sarjas. SEPTEMBER 2019 7 aid noori KADRISANT ON ÕNNE PANT! Põhimure on, et napib noo- lant on pärit Koerust, maastikul mesel nädalal pärast laagrit ri. „Läbi aastate on noori olnud, on kõige tugevam Janek Resev puhata või looduses jalutada.“ tulnud, proovinud, võistlustel – Järva-Jaani poiss, aga elab Kallakmaa lisas, et kuna ta KADRISANT ON osalenud ja läinud. Praegu on nüüd Tallinnas, Jaanus Linkg- on mägedeinimene, meeldib ÕNNE PANT! klubis vaid üks tütarlaps, kes reim on meie klubi kõige tuge- talle see emotsioon mägedes ka regulaarselt võistleb,“ ütles vam maanteerattur ja võitnud sõita. „Selle aasta Vuelta, mis Kallakmaa. sel aastal ka kaks etappi. Rain kestis 24. augustist 15. sep- Seda, et klubist ei teata, ta ei Kuresoo on pärist Esnast ja on tembrini, teise päeva trass usu, sest ringi vurab klubi kirja- Eesti laskesuusakoondise teine kulges poolenisti meie trenni- dega buss (kohe saab kleebised treener, Indrek Tobrelutsu pa- ringil – me oleme seal kordu- peale ka klubi uus ja suurem rem käsi. Tene Must on Türilt. valt sõitnud. Seal on üks hästi HAKKAME SANTIMA! buss), aastas korraldavad nad Ehk raske on teha trenne koos, järsk mägi, mis lõi grupi laiali. On erinevaid kogukondi ja osapooli ühendav üle-eestiline koostööprojekt, viis võistlust, millest kirjutatak- kuna oleme nii laiali. Kevadel Meiegi teame, kui raske on sealt milles saame ühiselt midagi ära teha pärimuskultuuri heaks. Sellel aastal keskendume kadripäevale. se ja räägitakse (sotsiaal)mee- nädalavahetustel ikka käisime üles minna, mäletad igat tõu- 22. oktoobril kell 11–14 Vargamäel, A. H. Tammsaare muuseumis dias ja kuulutused on üleval. ühiskerimistel (nii nimetavad su ja kurvi. Isegi telekommen- Noori tuleb muidugi tree- ratturid ühiseid maanteetree- taator rääkis, et see piirkond, nida. Kallakmaa on juba küm- ninguid – toim) – siis alla 100 kus etapp toimub, on kevaditi KADRIKOMBESTIKU PRAKTILINE KOOLITUS KOOLITUS mekond aastat atesteeritud kilomeetri ei sõida,“ selgitas harrastajate hulgas populaarne Koolitaja: Rahvakultuuri keskuse pärimuse koolitaja ON TASUTA matkasporditreener, sest tema Kallakmaa. treeningupiirkond.“ ja folkloorinõukogu kuraator PIRET ARIKAINEN teine hobi rattaspordi kõrval Hooajale laotakse vunda- on matkamine (muide, mat- ment aga kahenädalases laag- Kodukohas Järva-Jaanis on Ootame kultuurimajade ja raamatukogude töötajaid, koolide ja lasteaedade õpetajaid, kapisiku sai Kallakmaa ris Hispaanias Denias. „Seal klubi korraldada viis võist- külade aktiviste, peresid ja kõiki teisi, kes soovivad sellel aastal marti- või katri minna jooksma. 8-klassilisest koolist, kui kool käivad treenimas paljud eest- lust, neist üks suusa- ja neli Tule koolitusele, et tõsta oma teadlikkust traditsioonilisest maskeerimis- ja sanditamiskombestikust. tuli Eesti meistriks matkateh- lased, ka Erika Salumäe elab rattavõistlust: Järvamaa maas- nikas ja esindas Eestit üleliidu- selles linnas, aga temaga me tikurattasarja etapp, Järva Rat- listel võistlustel) – pooleteise pole kohtunud. Mina olin ise tamaraton, kus sel aastal olid kuu pärast, nagu igal sügisel, Hispaanias treenimas käinud. rajal Eesti meistrid nii meeste võtab ta ette jälle ühe 5000 Kui klubi tegime, ostsime bussi kui ka naiste arvestuses, Järva- meetri kõrguse mäe valluta- ja käisime kahel kevadel laagris Jaani Rattaralli, kus olid rajal mise (eelmisel aastal alistus Itaalias. Aga mind tõmbas His- samuti Eesti tippsõitjad. „Mõ- koguni 6000 meetri kõrgune paaniasse tagasi ja nüüd oleme ned on jäänud nišiürituseks,  !"#"" tipp). „Mul on olemas treene- kolmel kevadel käinud seal,“ aga rattamaratoni tahame muu- ripaberid, mida paljudel, kes rääkis Kallakmaa. ta suuremaks ja rattaralli pai- $%&%% '"" treeninguid läbi viivad, pole. Märtsi keskel, kui siin suusa- sus sel aastal suureks kuidagi Ja et mul on rattaspordis pi- tada enam ei saa ja rattaga sõi- iseenesest,“ ütles ta. „Sel aastal kaajaline kogemus, julgen ma ta veel ei saa, pakitakse rattad on meie neljast rattavõistlusest "()* juhendada ka noori. Suusa- koos kolme inimesega bussi ja kolm ka Eesti Jalgrattaliidu treeneriks ma ei pretendeeri, asutakse Järva-Jaanist teele. Sõit ametlikus kalendris, mille eest ei oska õieti isegi,“ ütles ta. kestab kaks ööpäeva. Teised tuleb raha maksta.“ Päris kindlatel nädalapäeva- jõuavad kohale lennukiga. „15 6. oktoobril toimub Tam- &"+)"+% ,-'"* ,&&)!""+ del ja kellaaegadel koos käivat inimest on paras punt ja see on me karjääri kross, mille tarvis              !!"   treeningugruppi Kallakmaa järgmiseks kevadeks juba koos. on Kallakmaa kolme aastaga # $$  $$%%    %  % &!    siiski kokku panna ei plaani, Päevas on üks pikk trenn, kell trimmeri, sae, reha ja labidaga   $ $%$$&!   '(% sest seda ei võimalda teha tema 11 läheme välja, trenn kestab kujundanud karjääri 1,7kilo- põhitöö. „Mulle meeldiks, kui neli kuni seitse tundi. Kesk- meetrise tehniliselt raske rin- +)."$  -)&$" $ oleks kolm-neli perspektiivikat miselt läbime 100 kilomeetrit gi, mis nõuab osalejatelt head ) %&$%$$&!   * 13–15 aasta vanust noort, kes päevas. Lausikul 100 kilomeet- ettevalmistust. +   %%!"/"!) , +&!"$ ) ei alustaks vastupidavusalaga rit kerida pole ju probleem. Aga ) %& % &!   päris nullist, kelles oleks sisu, et on mäed ja tõusumeetreid Lisaks laagrile, ühisketra- huvi ja ambitsioone just selle tuleb teinekord 2000–3000, on mistele ja võistluste korralda- ."( %0&&)!"&() .$ +$ ++0"')&"'" " alaga tegeleda ja vundament see päris paras maa. Mu lem- misele on Kallakmaa meelest ) %& * % & !   -  . all ning kellega ei pea kindlatel miktõus on 20 kilomeetrit ehk klubis tähtis ka seltskondlik nädalapäevadel treenima. Kui kolmveerand tundi mäkke ro- osa. Pärast võistlusi ja trenne 0%-$0&& ))-!" sajab lausvihma, ei lähe ju rat- nimist – Eestis seda kogeda ei tehakse sauna, koos on käidud ) %&$%$$&!% taga sõitma. Saaksime reaalajas saa, “ pajatas Kallakmaa. „Vähe- rattamatkadel, igal aastal osa- suhelda, trenniajad paindlikult mambitsioonikamad sõidavad letakse Euroopas ühel World- &)"+ '" )&!)+  +$"+!"%)"+% ,-'"* ) %& $%$$&!  -  . paika panna ja koos trenni teha, vähem ja jätavad mõne päeva loppeti sarja suusasõidul ja et 0 ,&&)!""+ noored laagrissegi kaasa võtta. vahele ka.“ klubis on ka rallifänne, pan- *1)&"*("* )"* ) )'))))" %&  % &!    Paar poissi võtsid minuga juba Talvel hoitakse kopsu töös nakse bussile hääled sisse ja 0"-)'0" )' %& % & !   ühendust, aga et rattahooaeg suusatades. Kui ilm vähegi sõidetakse Ott Tänakut vaata- +*'""& &"0))+ hakkab läbi saama, alustame lubab, proovitakse ka enne ma. „Sel aastal käisime autoralli / %  !%   %%%)*"+)* %& % & !  * nendega kevadel. Piimapoerat- laagrit 500 kilomeetri ringis MM-sarja kaheksandal etapil , *#'" * %&  % & !   " -"&+)*')-)* % '$,+'"" taga trenni ei tee, olemas on rattaga sõita. „Sel kevadel Sardiinias,“ lisas Kallakmaa. ka neli korralikku maastiku- ja suutsin paarsada kilomeetrit Klubil on oma Facebooki le- neli maanteeratast.“ hangede vahel ukerdada, et hekülg, omavahel suheldakse       tuleks mingigi rattatunnetus. tihedalt.              Mehed ise treenivad, kui- Kui laagris tuleb nulli pealt Talvest rääkides lubas Kal-      das ja kus juhtub. „Muist me- kilomeetreid 1200–1300, lakmaa panna klubi võistkonna   hi käib Tallinnas, üks Soomes sest emotsioonid on üleval, välja ka Järva valla võrkpallisee- tööl. Kolm meest, Aivar La- pole see hea. Esimesest laag- riavõistlustele. „Seal on sega-  genõmm ning Mart ja Andres rist naastes olid mul endalgi võistkonnad. Kaks andekat tüd-     Laaniste, on Koerust. Kolm elementaarsed ületreeningu rukut on meil olemas, nüüd tuleb   meest on Tallinnast: Heigo Pag- sümptomid. Soovitus on esi- ainult mehed leida,“ ütles ta. 8 NOORED SEPTEMBER 2019 Noortejuhid Fotol (vasakult) Järva valla noorsootöötajad Marta, Tiit, Triin, Gordon, Elen ja Janika. seiklesid Lüganuse vallas Elen Pent (Albu Noortekes- kaasa lüüa. See on muljetavaldav kus): 13 ja reede ei tõota väga saavutus, arvestades seda, et mõ- head. Aga meie noorsootöötajate nikord on raske isegi kõrvalmajas väljasõit oli kõike muud kui läbi- olevat noort noortekeskuse tege- kukkumine. Päev oli korralikult vuses kaasa lööma meelitada. Er- sisustatud alates hommikul seits- ra noortetoa taskustuudio män- mest kuni järgmise hommiku kella gib kindlasti selles olulist rolli. kolmeni. Meie vastuvõtjad Lüganu- Lisaks oli äärmiselt tore see, se vallas olid kõik tegevused super et sai teiste Järva valla noor- hästi läbi mõelnud ja korraldanud. sootöötajatega koos aega veeta. Mina isiklikult sain väga palju mo- Logistilistel põhjustel on selli- tivatsiooni rahvusvahelistesse pro- seid võimalusi üsna vähe, aga jektidesse sukeldumiseks. seekord oli meil tõesti aega ka Marta Schönberg (Imavere üksteise tundmaõppimiseks. otsekui vee peal ja meie hingesid meeskonna tundmaõppimine Erra noortetoa noorsootöötaja Murula, kes kostitas meid lisaks Avatud Noortekeskus): Oli huvi- Saime n-ö mokalaata pidada ja noorena. Aga meie hinged saavad väljaspool tööaega, mis kindlasti rääkis sellest, kuidas noored tulid instrueerimisele ka Aidu karjää- tav väljasõit, millelt sai väga palju üksteiselt ideid koguda. noored olla alles siis, kui mõista- ühendab ja tugevdab meie endi ise sellele ideele, et neil võiks olla ri ajaloo ja tulevikuplaanidega. uusi ideid ja inspiratsiooni, mil- Tiit Lastik (Aravete Noorte- me noorsootöö tegemise vajalik- noorsootöövõrgustikku. raadiotegemise võimalus, ja kir- Peale seda aga ootas Gerri le poole püüelda noortekeskuse keskus): Reedene väljasõit Ida- kust oma südametes. Ja mõista- Gordon James Lightbody jutasid projekti fondi Nopi Üles, meid juba Maidla Noortekesku- miljöö ja elu-olu korraldamisel. Virumaale oli täis põnevust. Al- me, et me töötame noortega, kes (Koeru Noortemaja): kust on võimalik saada noorte en- ses, kus ta rääkis suure elevusega Nägin, kuidas vabatahtlike kaasa- guses kartsin kanuusõitu, kuna vajavad meie juhtimist ja tuge. Vaga hästi ja huvituvat. (õpib da tegevuste elluviimiseks kuni rahvusvahelisest noorsootööst. mine noortekeskuse töösse rikas- see oli minu jaoks esimene. Tei- Noorsootöötaja on ka külvaja, kes alles Eesti keelt) 1800 eurot. Juhendaja rääkis ka, Tema juures on käinud üle 11 tab noortekeskuse igapäevatööd ne põhjus on, et ma pole ujumist külvab oma olemusega noortele Triin Konrad (Järva valla kui oluline on noori kaasata ja vabatahtliku, kellest igaühest on ja annab võimaluse leida väljas- ära õppinud. Aga tegelikkuses kasulikke nippe tulevikuks. noorsootöö spetsialist): neid kuulata. Lisaks toimub neil jäänud meeldiv mälestus ning pool kodumaad sõpru. Usun, et oli see nauditav. Janika Nukke (Järva-Jaani Korraldasin Järva valla noor- kokandusring nii, et ei ole eraldi mingi lisaväärtus noortekesku- ka vabatahtlike endi jaoks. Kanuusõidul oli üheks eesmär- Noortekeskus): Oli väga huvitav sootöötajatele väljasõidu Lüga- juhendajat palgatud, vaid vane- sele. Näitkes üks vabatahtlik on Eriti inspireeriv minu jaoks giks meeskonnatöö. Noorsootöö kuulda ja näha, kuidas toimivad nuse valda reedel, 13. septembril. mad noored õpetavad nooremaid joonistanud noorteka seinale oli Erra noortetuba, kus toimetas ongi kui kanuu, mis triivib ootuste noortekeskused ja noortele suuna- Meid võttis vastu Gerri Alamets, – noortele pidi selline vastastikune suure seinamaalingu, teine te- aktiivse noorsootöö kasvandik ja ja lootuste poole. Selle juures on tud tegevused teistes maakondades. kes on Maidla Noortekeskuse toimetamine väga meeldima. kitas noortekeskusesse miniraa- andis edasi pärandit. See oli tõeli- oluline üksteisemõistmine. Eriti hariv oli saada infot rahvusva- noorsootöötaja. Gerri tutvustas Peale Erra noortetoaga tutvu- matukogu. Gerri andis ka nõu, ne noorelt noorele noortekeskus. Maidla Noortekeskuse juhata- helistest projektidest ja vabatahtli- piirkonnas noorsootöö tegemise mist ootas Järva valla noorsoo- kuidas alustada rahvusvaheliste Pole midagi imestada, et noored ja viitas, kes on noorsootöötaja. kest välismaa noortest, kes on end võimalusi ja viis meid tutvuma töötajaid meeskonnatöö sportlik projektide kirjutamist ja mis on valmis iga päev kümme kilo- Noppisin üles, et meil peab olema rakendanud Eesti noortekeskustes. Erra noortetoaga, kus tekitas ele- osa, milleks oli kanuumatk Aidu oleks esimesed vajalikud tege- meetrit maha kõndima lihtsalt kutsumus ja pühendumus seda Ja muidugi oli kiiduväärt vust raadionurk noortesaadete te- karjääris. Meie matkajuhiks oli vused selleks, et projekt oleks selleks, et noortetoa tegemistes tööd teha. See amet hoiab meid Järva valla noorsootöötajate gemiseks vajamineva tehnikaga. endine Maidla vallavanem Hardi edukas.

        

 

         " !  #$$$%

     

                **           )+$'+,    #   /0  -... 20 1  SEPTEMBER 2019 LAPSED 9 Suurtel lavadel on julgem esineda ARNIKA TEGELMANN juba viis ja pool aastat Paides klaveritunnis, algul õppis ka „Muusikakoolis peab käima,“ on Kristel Kasak, Alek- Aleksandra Loorits, Johanna viiulimängu, kuid jäi truuks kla- sandra Loorits, Johanna Randmäe ja Marliin Tadr kind- Randmäe, Marliin Tadr, Kristel verile ja lõpetab muusikakooli lad ja kui sätime pilli taha pilti tegema, on kõigil käed Kasak ja Katarina Puuram – need juba järgmisel kevadel. Alek- Arnika Tegelmann nimed tunduvad kuidagi tutta- sandra õpib klaverit neljandat klahvidel. Pildilt puudub Katarina Puuram. vad. Kodukohas muidugi, aga aastat ja Katarina alles alustas. ka neile, kes on hoidnud silma Tüdrukud on kindlad, et klaver peal valla ja Järvamaa laste lau- on kõige raskem pill, kuid kodus luvõistlustel, vahest makonnast harjutama see teadmine ei pane. kaugemalgi. Näiteks Aleksandra „Enamik Eesti kirurge on kla- võitis oma vanuserühma 2017. verit õppinud,“ teatab Marliin. aasta Laulukaarel, sel aastal oli Aleksandra, Johanna ja Mar- kolmas ja ütleb, et elas seda väga liin moodustasid viis aastat ta- üle – kurk oli haige, hääl vedas gasi Pääsusilmakese trio, millest alt ja ta poetas lava taga mõne eelmisel aastal sai kvintett, sest pisaragi. Muidu ta suur pabistaja Koigi kooli tulid Kristel ja Kata- pole või kaob hirm lavale jõu- rina, kes laulsid ka hästi. des. „Paides Laulukaare fi naalis Repertuaarivalikus saavad paistis prožektor silma, saalis ma tüdrukud sõna sekka öelda, inimesi ei näinud ja ei pabistanud peamiselt lauldakse eesti kee- laval üldse,“ meenutab ta. les, sekka ka mõni ingliskeel- Marliin küsib lavale minnes ne lugu. Aga sellega võib nihu vahel endalt, miks ta siin on. minna, kui sõnadest hästi aru Samas – kui ta üldse ei pabistaks, ei saa. Täiskasvanud ütlevad siis, siis ta ei kontrolliks oma häält ja et repertuaar polnud eakoha- kõik läheks suurema tõenäosu- ne. Et inglise keeles on parem sega metsa. Tüdrukud arutlevad, laulda, tüdrukud ei arva, kuigi et võõras kohas on lihtsam esi- juhendaja lubab neil kogemu- neda, väikeses saalis näed aga se saamiseks laulda ka inglise iga kuulaja nägu ja see teeb asja keeles. Eesti keeles jäävad sõnad keeruliseks. Näiteks oma koolis kergesti pähe ja neid pole va- ette – nende laulja andis mulle saate staarid? Tüdrukud kehita- ke, mis tähistab 28. septembril laadal ja eakate pidudel,“ ütleb neile seepärast esineda ei meeldi. ja õppidagi. „„Saladus“! „Väike üle lava ääre trilleri!“ meenutab vad õlgu ja ütlevad üksmeelselt, viiendat sünnipäeva. Päris palju, Ene. „Et esinemised teoks saak- Johannagi on lauluvõistlustel Eestimaa“,“ hõikavad nad oma Aleksandra vaimustunult. See et kõige parem oli ikka saates kui arvestada, et kvintetis on sid, on meil ikka alati väärt mees- alati parimate seas, kuid lauljaks lemmiklaulude pealkirju. Kui- on tal siiani alles. kümne parima noormehe hulka keskmine vanus12 aastat. kond – lapsevanemad (transport) saamisest ei unista, tahab pigem gi muusikamaitse pole kõigil Ka 5Miinust, Nublu ja Nöep jõudnud Mait Mikussaar, koha- Proove tehakse paar-kolm kor- ja Hugo, kes meile alati heli teeb.“ saada arhitektiks, stilistiks või ühesugune (Johanna armastab meeldivad tüdrukutele. Head lik noormees, kes on esinenud da nädalas. Enel on hea meel, et Et kultuuriseltsil on tava plaa- sisekujundajaks. Või pigem ik- kuulata pigem popmuusikat, laulu tuleb kuulata mitu korda ka koos nende ansambliga. tütarlasteansambel haakub hästi te üllitada, on oma plaadid ka ka arhitektiks, sest armastab ka Alaksandra väga erinevat muu- järjest ja vahel, kas üksi või hoo- „Nad on nii andekad,“ tun- teiste Koigi kultuuriseltsi kollek- kahel pääsusilmakesel ning triol. kodus igasugu plaane paberile sikat), on kõigi lemmik Metal- pis koos sõpradega, kõva häälega nustab Koigis ansambleid ju- tiividega ja esineb julgelt, kuhu „Pääsusilmakese viienda sün- panna. lica ja Metsatöll. „Käisin Pärnus kaasa laulda. hendav Ene Puhmast sünnipäe- kutsutakse. „Oleme esinenud ka nipäeva plaadi teeme järgmisel Sellegipoolest käib Johanna Metsatöllu kontserdil ja kujutage Aga „Eesti otsib superstaari" valapsi ansamblist Pääsusilma- Tallinnas käsitöömessil, Märjamaa aastal,“ lubab Ene.

26. oktoobril ARAVETE KULTUURIMAJAS kell 11–16 HobI-HobI- ja KÜLAS AAFRIKA HIIDTEOD buSE MAOD JA SISALIKUD kePpHObuSEkePpHO Vestlus roomajatest võIStLusvõIStLus Elusad maod ja sisalikud 12. oktoobril algusega kell 11 Pargi 9, Aravete

Parkuurid Osalustasu 5 € • 50 cm ja 80 cm puhtus-kiirus Registreerimine kuni • 40 cm – 80 cm puhtus 10. oktoobrini • Kross Aravete Tallide FB lehel

Pealtvaatajatele PEAAUHIND on üritus TASUTA!! Kruiis Stocholmi 4-le Pilet 2 €

MTÜ Aravete Perepilet 5 € MTÜ Aravete Kultuuri ja Huviselts Kultuuri ja Huviselts 10 KULTUUR SEPTEMBER 2019

Kuhu minna September 24. septembril kell 18 Eistvere järve jooks liikumissarja „Jär- Raamatutele rattad alla vamaa liigub“ raames 25.09 kell 12 Koeru kultuuri- ARNIKA TEGELMANN teame, et lapsi raamatukokku majas Koeru ja Järva-Jaani polegi nii keeruline saada kui eakate mälumängupäev pedagooge, kes on vanas kinni. 26. septembril kell 18 Piiman- Järva valla raamatu- Silvi Väinsalu: Albu kool dusmuuseumis masinasaali koguhoidjad ja külali- leidis üle pika aja jälle võima- kontserdisari, Marek Sadama sed arutasid Ahula luse ja saadab minu juurde iga laulud nädal üheks tunniks esimese 28. septembril kell 12 Koigi raamatukogus 14. klassi. Lihtsalt loeme. Ja eks me mõisas ansambli Pääsusil- septembril kohati vä- make 5. sünnipäevapidu räägime ikka muud juttu ka. ga tuliselt väikeraa- Terje Kuusmann: Piinlik on Oktoober matukogu tähenduse see, et kutsud kirjaniku külla 1. oktoobril kell 10 Imavere üle kultuurielu eden- ja siis hakkad rahvast paluma, rahvamajas muusikapäev damisel enne ja nüüd. et keegi tuleks teda kuulama – Mando Trioga inimestel on lihtsalt nii palju 3. oktoobril kell 11–14 Koeru teha. Ma ei tihka kutsuda, kui kultuurimajas doonoripäev Alustuseks tutvustas Ahu- inimesed ei tule. (Sellega olid 2., 16. ja 30. oktoobril kell la raamatukogu juhataja Kaja kõik nõus.) 10–17 Imavere rahvamajas Leidtorp Seidlas, Ahulas ja Al- Rait Pihelgas: Kas Järva pärimuskursus Järvamaa inimestele bus töötanud raamatukogude vallas on ka toimivaid raama- 5. oktoobril kell 11 Aruküla juhatajaid Valve Kanterit ja Lai- tuklubisid? mõisas XVII Kalju Lepiku ne Rannut, kes alustasid tööd Ly Vihtol (Koeru raama- luulevõistlus. Külas Veroni- aastal 1949. Et oli kolhooside tukogu direktor): Muidugi on ka Kivisilla asutamisaeg, pidid nad käima Räägiti, et õpetajad annavad ülesande lugeda 100-leheküljelist raamatut.„Hea näide on – Koeru Vaimuvalgus. Tuleva 6. oktoobril kell 9–15 Koeru vallamajas kord nädalas tele- Aino Perviku „Arabella, mereröövli tütar“ – üks on suur ja paks, teine väike ja õhem köide. aasta alguses saab 45aastaseks. kultuurimaja juures sügislaat. fonivalves. Päeval töötasid nad Sisu on täpselt sama, aga lapsed võtavad ikka väiksema,“ näitab Kaja Leidtorp. Arnika Tegelmann Koos käime kord kuus, meil on Müügil toidu- ja tööstuskau- kolhoosi põllul, õhtul pakkusid viieliikmeline juhatus. Klubis bad, talukaubad, käsitöö ja kontserdiga kolhoosnikele mee- on endised kirjandusõpetajad, vanavara. Info tel 5805 1915 lelahutust. ja ajakirjad reklaamivad uu- mine on raamatukogude kasvav mõtleme selle peale, kuhu me kes kokkusaamisi ette valmista- 10. oktoobril kell 18 Koeru 1970. aastal tuli hakata käi- diskirjandust ja mul on üsna roll, et inimesed saaksid võrdse tahame liikuda, on see minu vad. Liikmeid on nii nooremaid kultuurimajas kino, „Vaname- he film“, pilet 5.-, sooduspilet ma laenutuspunktides, neid oli mitu lugejat, kes helistavad ja juurdepääsu informatsioonile. jaoks uus kontseptsioon, et on kui ka vanemaealisi. 3.50 nii koolides, majandikontorites küsivad: „Kuule, kas sul seda Rait Pihelgas: Ehk siis raa- tehnoloogiaga varustatud raa- Rait Pihelgas: Kui me oleme 12. oktoobril kell 16 Salutagu- kui ka farmides – raamatukogu- raamatut on? Kas sa saad mulle matukogud on kogukonnakes- matukogud, kuhu võib iga kell kogukonnas kokku leppinud, et se seltsimajas Koigi Kultuuri- hoidja pakkis raamatud kohv- tuua?“ Ikka viin. kused, kus saavad kokku eri va- tulla ja raamatu võtta. siin on kogukonnakeskus, siis seltsi näiteringi etendus „Tõr- risse ja sõitis kord kuus, majan- Kristel Veimann (Rahvus- nusegrupid. Raamatukoguhoid- Tiina Oraste (Järva abival- on sel majal hoopis teine roll. re talu kosilased“. Pilet 4.- di palgapäeval, raamatuid lae- raamatukogu teenuste juht): ja ülesanded on märksa laiemad lavanem): Peetris see nn Soome Aga me kardame muutusi. 17. oktoobril kell 18 Koeru nutama. „Kui ma lähen Rahvusraamatukogul on küll kui raamatukogu juhatamine. mudel toimib täielikult. See on Eha Palm (Järvamaa kesk- kultuurimajas maailmakino laenutuspunkti, on samamoodi suur maja, kuid teemad on täp- Minu jaoks on ka hariduse nii avatud raamatukogu kui veel raamatukogu pearaamatuko- kohvi ja koogiga. Romantiline – olen kotte lõhkunud küll, sest selt samad. Saime rekonstruee- edendamine hästi oluline – lap- vähegi saab. Soovitus: enne kui guhoidja): Praegu on küsimus draama „Guernsey kirjandus- sangad ei pea raamatute rasku- rimiseks raha. Plaan on, et rah- se esimene samm hariduse teel lähete Soome, minge Peetrisse. rahas, sest riik annab raamatute ja kartulikoorepiruka selts“. sele vastu,“ ütles Leidtorp. „Nii vusraamatukogu oleks külasta- on ju raamat. Maailm on küll Terje Kuusmann (Peetris raha raamatukogudele. Kui selle Kinopilet 4.-, sooduspilet 3.- et pole siin muutunud midagi. jatele avatud 24/7. Oleme oma muutunud ja meil on erinevad asuva raamatukogu asutuse nimi on kogukonnakes- Teeme ikka kõike, nii plakateid maja väga avatuks teinud, meil infotehnoloogilised vahendid, direktor): See on kogukonna kus, pole see enam selles süstee- kui ka üritusi, näituseid – see pole mingeid piiranguid – kõik kuid esimene asi, mille sa oma tunnetuse küsimus. Mina ei ole mis, et peaks saama riigilt raha. KOERU AUTO OÜ ongi kõik kultuuritöö.“ võivad sisse tulla, lugejakaarti lapsele kätte annad, on väike täheldanud seal sellist problee- Rait Pihelgas: Aga kes on AUTOPESULA TEENUSED: pole vaja. Meie külastatavus on pildiraamat. mi, et raamatud kaoksid. Käivad riik? Meie otsustame, kuidas Vallavanem Rait Pihelgas tänu sellele kasvanud. Lugejaks Kui me räägime säästvast lapsed, vanad inimesed, kõik, me riiki peame, millised on põ- Vahupesu märkis, et tänapäeval on palju on vaja end registreerida ainult arengust ja keskkonnapoliiti- kes külas elavad, ka napsume- himõtted. Kui me ütleme – ei, Sise- ja välipesu klassikalist tööstust, kus tööta- siis, kui tahad raamatuid koju kast, mis on täna aktuaalne, on hed. Nemad usaldavad mind ja me ei saa, siis miks me ei saa? takse kolmas vahetuses – need laenutada. oluline, et me igaüks ei ostaks mina usaldan neid. Kuid lugeja Täna arutame selle üle ja ei tasu Pigipesu inimesed ei jõua sageli raama- Marii Väljataga (Rahvus- endale uut kirjandust koju, vaid jaoks pole see mugav. Tuleks öelda, et kuna riik ei anna raha, Vahatamine tukokku. „Imavere tööstuskü- raamatukogu innovatsiooni et me jagaksime seda ressurssi. tekitada mugavaid nurgakesi, ärme mõtleme enam edasi. Me Poleerimine la on kõige ehedam näide. Kas peaspetsialist): Oleme alus- Kristel Veimann: Noo- kus olla. tapame nii selle idee ära. peaksime ka tänapäeval neile tanud projektiga „Raamatud red armastavad väga paberist Jane Kiristaja (Järvamaa Jane Kiristaja: Tegelikult Väikesed värviparandused. seda võimalust pakkuma, na- liikuma“, mille mõte on, et raamatut, neid loetakse palju. keskraamatukogu direktor): toimuvad pidevad muutused Hinnad ja teenused leiad gu seitsmekümnendatel, ja ise raamatukogudesse kogutud Me oleme alati olnud kogu- Kui raamatukogutöötajad üle ka raamatukogudes. See, mida raamatutega tehasesse kohale kirjavara liiguks inimeseni, konnakeskused ja võrgustiku riigi käisid Peetris, siis neil oli lammutati üheksakümnendate www. koeruauto.ee minema?“ kes seda vajab. Et lugeja saaks kujundajad ja juba sajandeid väga palju etteheiteid. Neile alguses, on täna jälle tagasi. Oli Kaja Leidtorp: Nii ma pole endale koju tellida raamatuid. jagamismajanduse eest seisjad. meeldis idee, kuid see ruum ka Järvamaal raamatukogubuss, Broneering tel 5559 9393 mõelnud, kuid olen pakkunud Tahame sellega lahendada ka Soome on riik, kus ilmselt hirmutas, sest raamatukogul mida enam pole, kuid millest Koeru Auto OÜ, Tiigi 6, Koeru sellist teenust, et lasteaiaga raamatukogudevahelist laenu- kõik inimesed külastavad raa- on palju ülesandeid, ka see, et räägitakse jälle. Varem kuulusid koostöös meisterdame, pane- tust. Praegu on see kohmakas matukogu. Kes satub üle lahe raamatud peavad olema kindlas kõik raamatukogud keskraa- me näituse raamatukokku üles. protsess ja inimene peab lõpuks Helsingisse, minge Oodisse – järjestuses, süsteemis. Teine asi matukogu alla – see lammu- Ema-isa tulevad siia lapse tööd ikka oma raamatule raamatu- olge seal paar-kolm tundi ja on, et riik on andnud raamatu- tati. Iga vald võitles enda eest. vaatama ja ühtlasi laenutavad kogusse järele minema. Meie tunnetage seda õhustikku. See te ostmiseks raha ja need pole Raamatukogu pidi end kogu Väljaandja Järva Vallavalitsus ka raamatu. Tuleb kaval olla.“ idee on, et inimene saaks tellida on eriline. Aga ka riigi tasandil selles majas kuidagi turvatud. aeg tõestama, oma statistilisi Järva-Jaani, Pikk 56 Koerus on raamatukogu ava- endale raamatu koju ehk siis on palju panustatud. Pisikesed Rait Pihelgas: Aga ühtegi pole näitajaid näitama. Siiamaani oli Tiraaž 4300 tud ka laupäeviti, Käsukonnas lähimasse pakiautomaati. raamatukogud on 24/7 lahti, ju kaduma läinud? Kus see prob- lugejate arv argument. Seaduski Toimetaja Arnika Tegelmann koguni pühapäeviti ja kes nä- Kristel Veimann: Väikese tehnoloogiaga varustatud, on leem siis on? Mida me kardame? ütleb, et piirkonnas peab olema [email protected] dala sees tulla ei saa, need ikka raamatukogu roll kogukonna väravad ja iseteenindusautomaa- Jane Kiristaja: Me oleme ol- nii suure rahvaarvu peale nii Trükk AS Printall Toimetus ootab kaastöid iga kuu viimase käivad. hoidjana on niivõrd oluline. did. Töötajaid polegi palju, aga nud aastaid üsna akadeemilised mitu raamatukogu. Kui nüüd täisnädala esmaspäevaks. Silvi Väinsalu (Albu raa- Digipädevuste ja digitaalse kir- hooned on avatud ja inimesi täis. asutused ja seda on üsna keeru- tundub meile, et midagi võiks matukogu juhataja): Ajalehed jaoskuse hoidmine ja kasvata- Rait Pihelgas: Kui me line lõhkuda. Oma kogemusest teisiti teha, siis nii ongi mõistlik. SEPTEMBER 2019 SPORT 11 Orienteerujatel oli tihe võistlusperiood Aravetel võistlesid ka Eesti parimad Augusti teine pool ja sep- Udam 4. ja tavarajal oli Anett tembri algus on Eestis orientee- Liisa Parts 5. LEO MATIKAINEN rujatele tihe aeg, kolme nädala- Ilmar Udam tuli teatevõistluses vahetusega peetakse maha kuus M45 klassis orienteerumisklubi JO- Toomas Berendseni võistlust (sprint, sprinditeade, KA võistkonnaga Eesti meistriks. XV karikavõistlustel ja öine tavarada, tavarada, teade JOKA tüdrukute võistkond Järva valla meistrivõist- ja pikk rada). koosseisus Anett Liisa Parts, Järva valla orienteerujate me- Roosi Rütman ja Anna-Liisa Lei- lustel kergejõustiku dalisaak seekord suur ei olnud. ten said N14 klassis teatepronksi. viievõistluses Aravete Ainsa individuaalse medali sai August lõppes noorte suu- staadionil osales 14 Mehis Udam viimasel võistlusel, satajate jaoks Audentese test- võistlejat, et selgitada pannes oma jooksuvõime Varbola võistluse (kaheksa ala) ja Eesti seekordsed karikavõit- pikal rajal maksma. Tasuks M16 meistrivõistlustega rullsuusata- jad ja esimest korda ka pronks ja ühtlasi Eesti meistri- mises. Mehis Udamil õnnestus võistluste 15. medal sel aastal. mõlemad võistlused M16 klassis Järva valla meistrivõist- Öisel võistlusel oli Mehis võita. luste medaliomanikud. Daugmales kauss 2019 Võistluste avamisel tervi- tas osalejaid ja soovis kõigile Lätis toimusid 7. septembril Timor Arusaar Järva-Jaanist, kes mõnusat võistluspäeva Ambla maadlusvõistlused, millest võttis võistles kehakaalus kuni 50 kg. keskkooli vilistlane Toomas Be- ligi 150 maadleja seas osa ka neli Teise koha saavutas veel Karl rendsen. Ta on Nõukogude Liidu Järva valla noormaadlejat. Koju Kirsimets Koerust, kes võistles meistrivõistlustelt võitnud hõbe- toodi kolm medalit. Kehakaalus kehakaalus kuni 30 kg. Brent ja pronksmedali, Eesti meistri- kuni 47 kg võitis esikoha Rasmus Bürkland pidi kahel korral vas- võistlustelt mitmeid medaleid Peets Koigist. Esimeseks tuli ka taste paremust tunnistama. erinevatelt kergejõustiku üksik- aladelt ja tulnud Eesti meistriks gi kaasa ainult kuulitõukes. Väga Saare võistleja Johannes Treiel ja ka võrkpallis. Aastatel 1972 ja kõrgest rahvusvahelisest klassist kaheksanda punktisumma 2981 1973 kuulus ta hooaja edetabelis on ka Kristjan Rosenbergi sel punkti KJK Vike võistleja Mih- VALGEHOBUSEMÄE SUUSA- JA PUHKEKESKUSES maailma kümne parima küm- suvel püstitatud isiklik tippmark kel Holzmann. nevõistleja sekka, 1973. aastal 8033 punkti. Kohal oli ka eelmi- Parima Järva valla võistleja- püstitas ta ka isikliku tippmargi se aasta võitja, 7853 punkti mees na teenis üldarvestuses III koha 26. ALBU SÜGISJOOKS JA 8016 punkti. Risto Lillemets, kuid kahjuks ei 1744 punktiga Timo Loodis. Nagu traditsiooniks on saa- saanud ei tema ega ka Kristjan Karikaga autasustati kuut pa- nud, kostitas Toomas kõiki osa- Rosenberg pisivigastuste tõttu remat võistlejat, meenega üksi- 15. TERVISELIIKUMISPÄEV lejaid korvitäie õuntega ja pani kõikidel aladel teha kaasa. kalade võitjaid ja medaliga Järva isiklikult välja üldvõitja karika. Vaatamata favoriitide kõr- valla kolme paremat meest ja 29. septembril Ilusas sügisilmas peetud jõu- valejäämisele mitmevõistluse meesveterani. proovil osalesid lisaks kohalikele arvestuses kogus selle võistlu- Parimatele oli Järva vald kergejõustikuharrastajatele ka se (viievõistlus sai alguse 1990. välja pannud ka meened ja mitmed Eesti paremad mitme- aastate alguses Ambla staadio- Aravete Lilletuba lillekimbud võistlejad. Jõuproovil osalejatest nil kohaliku meistrivõistlusena – aitäh! Tänan ka võistlustel kuulub parim kümnevõistluse ja on alates 2005. aastast Too- kohtunikuna tegutsenud Ris- punktisumma Eesti kõigi aegade mas Berendseni karikavõistlus) to Jamnest, Tõnis Ukkivit, Lia edetabeli 13. mehele Andres Ra- 30aastase ajaloo seitsmenda Jamnest, Kaire Aavistet ja Ak- jale (8119 punkti), kuid tema te- punktisumma 3082 punkti KJK sel Õunapuud. INFO XV Toomas Berendseni KV paremad: Üksikalade parimad tulemused: • Laste stardid tasuta! I Johannes Treiel (KJK Saare) 3082 punkti Kaugushüpe: Johannes Treiel 6.39 • 11,5 km maastikujooksul II Mihkel Holzmann (KJK Vike) 2981 punkti Odavise: Risto Lillemets 57.85 10.00-12.45 Võistlejate ja osalejate registreerimine osalejatel 5 eurot, milles ka sauna III Timo Loodis (Järva vald) 1744 punkti 200 m: Kristjan Rosenberg 22,35 12.00 – 12.30 Laste stardid kuni 6 aastased 300 m ning duši kasutamine 4. Risto Jamnes (Järva vald) 1738 punkti Kettaheide: Kristjan Rosenberg 41.12 1500 m: Mihkel Holzmann 4.45,2 7-9 aastased 500 m 5. Caspar Rootsma (Järva vald) 1593 10-12 aastased 1000 m Kristjan Rosenbergi 200 m ja Mihkel Holz- punkti 13.00 manni 1500 m tulemused on selle võistluse Start 11,5 km maastikujooksule 6. Marek Palandi (Järva vald) 1533 punkti ning kepikõnni huvilistele kõigi aegade uued tippmargid. Lisaalana peetud kuulitõuke kolm parimat: Vanuseklassid: M, M 45+, N, N 35+ Järva valla MV medalivõitjad olid meeste 14.30 Autasustamine. I Kristjan Rosenberg 12.83 arvestuses Timo Loodis, Risto Jamnes ja II Andres Raja 12.82 Caspar Rootsma ning M40+ grupis Marek KORRALDAB III Risto Lillemets 12.35 Palandi, Mati Kõiv ja Vello Petter. SA Valgehobusemäe • Keskuses II korrusel Suusa- ja Puhkekeskus. avatud KOHVIK! Info: 5214270

Korstnapühkija TULE KOOS PEREGA, ET TEHA SPORTLIK FEKAALIVEDU Lauri Ilves JA TERVISTAV PÄEV VÄLIKÄIMLATE RENT VALGEHOBUSEMÄE tel 5697 9936 TRANSPORDITEENUS SUUSA- JA PUHKEKESKUSES! tel. +372 452 2002 e-mail:[email protected] www.fekaaliabi.ee KÕIK ON VÕITJAD! www.speqagri.ee 12 SEPTEMBER 2019

www.puurvesi.ee

Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus. MATUSETALITUS MIS TOOB HINGE RAHU! Meie büroo leiad Suur-Aia 19, Paide +372 5569 4310; taavi@puurv esi.ee puurvesi Kõik matusteks vajalik ühe koha pealt! Tel +372 5800 0906 vastab 24/7 www.hingesaatjad.ee www.facebook.com/Hingesaatjad Matusekorraldus kogu Järvamaal!

Reakuulutused Nüüd Koerul OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllu- Teostame vihmaveesüsteemide ja katuse- oma 5-kohaline maad. Tel 504 5215, 514 5215, turvatoodetega seotud töid. Vihmaveeren- [email protected] nid toodame kohapeal valtsimismasinaga – puuduvad liitekohad. Vihmaveerennid TAKSO Müüa saetud ja lõhutud kuivi küttepuid (30 OÜ, tel 527 1059, [email protected] TELLIGE JA SÕITKE cm, 40 cm ja 50 cm). Tel 504 5632 Sõiduautode kokkuost. Tuleme kohale Tel 5303 0415 Müüa soodsalt 3-meetriseid küttepuid. üle Eesti. Tel 553 3060. Väga kiired te- Tel 507 4553 hingud! Raha kohe kätte!

Müüa tooreid küttepuid (lepp, sanglepp, Ostan uuemaid ja vanemaid raamatuid, kask, okaspuu). Mõõdud 25-60 cm, vastavalt lisaks vinüüle, helikassette ja CD-plaate. kliendi soovile. Tel 501 3862 Samuti märke, mänguasju ja muid vanu esemeid. Ootan pakkumisi üle Eesti. Raha Müüa saetud, lõhutud küttepuud! Eri kohe kätte! Konakt: 5330 7540 või tarvo@ pikkused. Tel 558 4210 atdtrans.ee Ostame Metsa korraldamine, hindamine ja nõusta- Metsa-ja põllumaa ost Järvamaal. mine alates 1993. 516 5071, Aarne kasvavat ja Info 510 2224. [email protected] Veski Puukoolis laias valikus roosi- ja vilja- ladustatud Müüa lõhutud küttepuid (pikkus vastavalt puuistikuid, hinnad head. Asume Sõrandus soovile, erinevad puuliigid). Müüme ka kui- Koigi lähedal. Tel 5635 2857 võsa va ja 3 m küttepuud. Tel 507 4553 Müüa keskküttega korter Rakkes Lääne-Viru- Müüa kuivi kütteklotse. 504 5632 maal (52,4m2). Korteris on 2 eraldi tuba, esik, köök, sahver, panipaik, WC, vannituba ja avar Raiume võsast puhtaks: Pakume tööd klienditeenindajale! Rohkem rõdu. Soovi korral jääb osaliselt möbleerituks. infot [email protected]. Tel 508 1741 Hind 5600 eurot. Tel 552 0370. kraavid, tee- ja põlluääred, lepikud, haavikud jne. Ostan vanaaegseid asju 5555 5527 vana- Vahetada dokumentidega ja tagavaramoo- [email protected] toriga 1983. aasta Opel Kadett mõne vana Tel 505 2239 Müüa kuivad kaseklotsid 40L võrkkottides asja vastu. Tel 5565 8796. koos transpordiga. Tel 528 7186 Autoklaaside toonimine. Tel 558 4210 Fekaalivedu Hoonete soojustamine puistevillaga, teostame ka vajalikke eeltöid. Konsultat- Järvamaal sioon objektil TASUTA! Puistemees OÜ, tel. 501 6689, [email protected] pütt suurusega 8 t ja 16 t, voolikud kuni 50 m Ostan sõiduauto või mahtuniversaali, ka Tellimine: 527 6087 Valeri pisema rikkega vôi ülevaatuseta. Tel Hunting Grupp OÜ 5819 0200 [email protected]