ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Aprill 2021 (nr 57) www.mulgimaa.ee Instituut korjap mulgimustreliste postkaste pilte

ulgi Kultuuri Instituut Mkutsup kikki üles pane- me tähele ja pildisteme mul- gimustrelisi postkaste. Üles- kutse om seot sellege, et sii aaste om Abja-Paluoja üten kige Mulgimaage soome-ug- ri kultuuripäälinn ja aaste pääteemas om mulgi käsitüü, vana mulgi mustre rahvarõõ- vaste ja nüidse aa asju pääl.

“Selle üleskutsege tahame, et inimese neid mustrit rohkemb tähele panes, üles pildistes ja Alliste naise põlle mustrege post- Vanade mulgi mustridege ehit meiege jagas. Piltest om tet- kastialus Mulgi vallan postkast Tarvastu kihelkonnan. tu mede kodulehe pääle www. külän. Pilt: Asu Külliki Pilt: Karu Alar mulgimaa.ee veebialbum, mida egäüits vaadete saap. Sinna pa- gutsit üleskutsit, kus kutsutes neme pilte järest manu. Sedäsi saatma pilte mulgi kirjege ehit saame ek tõisi kah ärgite neid müübletükkest, autudest, jala- vanu väege mustrit uvveste tar- varjest ja muust. viteme,” kõnel Mulgi Kultuuri Pildi tules saata täissuurusen Instituudi mulgi keele ja kultuu- e-posti aadressi pääle kristi@ ri asjatundai Ilves Kristi. mulgimaa.ee, manu märki pilt- Postkaste võive ehti mulgi nigu nimi ja raasike täädust, kus kindakirja, kaaruspaglakeeru, postkast om ja kes selle tei. Post- Mulgimaa lipu kirja ja kik muu kastipilte oodetes aprilli lõpuni. mulgiperäne. Pildisaatjide vahel loosip Siikõrd oodetes pilte post- instituut vällä kah auinna. kastest, aga edespidi om insti- Räpp-Jaagu talu postkast Villän- Mägiste talu silt ja postkasti Mulgi vallan külän. Pilt: Israeli Jaak tuudil laanin tetä viil samasu- ÜM dimaal Koksveren. Pilt: Orav Maia

Sii aaste tulep kaits murdeluulevõistelust 14. Hendrik Adamsoni nimeline murdeluulevõistelus äoaaste om katel Mul- Võisteluse pääle oodetes egä mulgikiilne luulevõistelus om Tgimaalt peri kirjamihel kirjuteje käest vähembelt viit üits palludest sündmustest, Aig: 1. aprillist 1. septembreni 2021 ümärik tähtpäev: Adamsoni luuletust, mes om kirjutet mõ- mes avitep oma kiilt ja kultuuri Kiil: kik Eesti murdekeele Hendriku sündümisest saap 6. nen Eesti murden. Täisinimeste laiembelt näidäte ja millest või- Saata vähembelt 5 luuletust oktoobrel 130 aastet ja Nurme- ja noorde (kuni 19 aasteni) tüü- ve kik uvilise osa võtta. Luuletuse saata [email protected] või kuvääri sihen kunna Pendi sündümisest 16. sit innates omaette. “Mede suuv om selle võiste- aadressi pääle Mulkide Selts, Sultsi küla 69605, Metsarõõmu, detsembrel 115 aastet. Et väärt Indajide kogu om viieliik- lusege mulgikiilset luulet elun Viljandi vald mehi meelen pidäde, kõrral- meline ja sääl om kirjandus- oida ja tuvva nuuri kah mulgi Auinna om rahalise. deve mulgi mõlembe mihe aus täädlane, kaits eesti keele õpete- keelen kirjutemise manu. Sel- murdeluulevõisteluse. jet, mulgi kultuuri asjatundai ja leperäst oodame ütte kuni viit Uuri täädust www.mulkideselts.org, www.mulgimaa.ee, kirjanduseuviline. luuletust, mes om kirjutet Mulgi [email protected] või kõliste tel 507 0846 (Saare Ene). 14. Hendrik Adamsoni nimeli- Adamsoni-nimelist mur- murden. Egät luuletust innates ne murdeluulevõistelus om valla deluulevõistelust toeteve Eesti omaette,” sellät üits võisteluse 1. aprillist kuni 1. septembreni Rahvakultuuri Keskus, Villändi akatei Rahneli Peeter. Pent Nurmekunna nimeline 2021. Auinna andas vällä 9. re- vald, Mulke Selts ja Mulgi Kul- Salme indap viieliikmeline mulgimurdeline luulevõistelus hekuu päeväl Kärstne mõisan. tuuri Instituut. indajide kogu ja auinna andas Aig: 1. maist 1. oktoobreni 2021 “Võisteluse mõte om elun oida Mulgimaa juurdege keele- vällä Abja-Paluojal. Kiil: mulgi kiil murdekeelen kirjutemise kom- täädlase ja murdeluuleteje Pent Nurmekunna-nimelist mur- Saata 1-5 luuletust met, tuvva rahva ette ja kitta Nurmekunna aus kõrraldet luu- deluulevõistelust toeteve Mulgi neid, kes oman keelen kirjute- levõisteluse pääle oodetes mul- vallavalitsus, Mulgi valla muu- Luuletuse saata [email protected] või Mulgi vald, misege aviteve kodukandi kiilt gikiilsit salme 1. maist kuni 1. seumi- ja turismisõprade selts, Abja-Paluoja, 69403, Mulgi vallavalitsus. oida ja edesi kanda,” kõnel võis- oktoobreni 2021. Mulgi Kultuuri Instituut. Auinna om rahalise. teluse üits iistvedäjit Saare Ene Abja-Paluoja om sii aaste Ilves Kristi Uuri täädust mulgivald.ee, [email protected], tel 5556 0847. Mulke seltsist. soome-ugri kultuuripäälinn ja toimeteje 2 ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, aprill 2021

Mulgimaa peremäng otsip mängupunkte ulgimaa peremäng me sinna kokku korjanu lugu- Mkutsup Mulgimaa et- sit akkajide mulke tegemistest,“ tevõttit, kogukonde, talusit, ütel Habakukk. muuseume, külämaju ja tõisi Prilla käip kodulehe kaudu uvilisi suvel oma kihelkonnan kah mängupunkte kirjapanek. mängupunkte valla tegeme, Sel suvel om tulemen viis män- et mängja saas Mulgimaage gupäevä – egän kihelkonnan tutvust tetä ja uusi põnevit üits. Ürjätus om 26. juunil Allis- asju pruuvi. Kuvve aastege te kihelkonnan ja lõpetus 7. au- om mängust saanu Mulgimaa gustil Paistu kihelkonnan. Sinna kige suuremb suvine ettetvõt- vahele jääve Tarvastu, Elme ja mine, mes siia külälisi tuup. kihelkonna mängupäevä. „Kuigi me viil täpselt ei tää, Kõrraldustoimkonna juhi Ha- kudas selle koroonage lääp, loo- bakuke Krista jutu järgi om et- dame iki, et suvel saap vähem- Mulgimaa lugusit saave veebi tiil tasuta kulleme tulla kik, kel uvi om. tevalmistuse joba uuge käimä belt vällän vabambelt liiku,“ kõ- lännu. „Peris uus asi om meil nel Habakukk. koduleht www.mulgiperemang. Habakuke Krista ee, kost egä mängja saap täädust Peremängu kõrraldeje mängupunkte ja sääl pakuteve Mulgimaa luu Tel: 5553 3990 kohta. Veebilehe päält levväp e- post: põnevet lugemist egä uviline, [email protected] sest mängupunkte kõrvan ole- Mulgi kiil: Ilves Kristi kutsuve kulleme ja oma lugu jagame leme tennu akatust Mul- Rohkemb täädust ja lingi le oma kodu asjust mõne vahva Ogimaa lugude jagamisege joba ärä ollu kokkusaamiste sal- luu, sis jääp sii pere kohe miilde egä kolmabe kell 18 Zoom-i vestustege lövvät Mulgimaa Pe- ja süämese. keskkonnan. Egä kõrd om uus remängu kodulehe päält (mul- Oma kodun om kogundi tõi- teema ja uus kõneleje. Kulleme giperemang.ee) „Lugude“ teema ne tunne. Ma tää egät asja, esiki võive tulla kik, kel uvi om. Ku alt. Oma mõtetest võit kirjute neid, mida ma ei taha täädä. kolmabe aiga ei ole, saap pe- [email protected] Egäl asjal om oma lugu ja ma räst järgi kah kullete-vaadete. või kõliste tel 5788 0245. mõista kodun esiki silmä kinni kõndi. Mul om kodun ää olla, Seni om lugusit kõnelnu inime- Mesperäst me neid kuna kik asja om tuttave ja nii se üle Mulgimaa ja mujalt kah. lugusit kõneleme? teeve miule kodu armsas. Näituses Allilenderi Kaja kõnel Mia küsü vastu: Kas sia olet vahel Sama lugu om oma kodu- Mulgimaa aaluust ja mahut üte mõtelnu, mes vahe om olla võõ- kandige kah. Ku me tääme oma tunni sissi 200 aastet, Grosbergi rastemajan või oma kambren? kandi lugusit, sis saap sii meile Heli Villändi muuseumist kõ- Võõrastemaja om puhas, viil armsambes ja omatsembes. nel Mulgimaa kirikidest, Rõika ilus, kõrran ja sii mõni üü, Mõistame kõnelde lugusit, tai- Andres äärbänidest, Kabritse mes me sääl oleme, om siande pame, kuda asja ja inimese oma- Siim Barclay de Tolly elust ja esierälik tunne, a pikembes aas vahel seot om, ja ku me kõnele- Püttseppä Juhani oma Mulgi- vist ei tahas sinna jäiä? Mia küll me neid lugusit viil oma lastele maa lugudest. Põnevit lugusit ja ei taha. A mesperäst? ja tõistele, sis jääve neil kah nii äid kõnelejit om viil tulemen. Miule tundus, et sääl akkap kotusse parembini miilde. Tek- Edespidi om laanin võtta ju- igäv, sääl ei ole oma asju ja võõ- kup mälestus, tunne. Ja just sii tus tillembit teemasit ja köütä rastemaja asja ei kõnele miule tunne tuup inimese tõine kõrd neid tõiste elualade ja aaluuge. määnestki lugu. Sääl om tõiste kah siia. Oodet om ka tede kigi mõtte asja ja nii ei kõnele miuge. Lugudeni ja soovi, millest te tahas kuulda. Kellegi man käimän ollen Toome Jaanika Või-olla, et olede kogundi esi val- om tõine lugu, esieränis põnev Mulgimaa Peremäng mis oma lugu/täädust jagame. om sis, ku kennigi kõnelep mei- Mulgi kiil: Ilves Kristi Mulgi pidu tulep juulikuul ai lõppu laanit kuvves laulje-tansje kokku tulla ei või le joba 24. juulil, ku Mulgimaa MMulgi pidu “Mia ja sia ja ei ole ka täpselt täädä, kunas kige kõrgembe kotusse pääl Är- ütenkuun” om prilla edesi lü- ja kudas elu Eestin uvveste valla jassaare mäe otsan ürjätes pidu- kät 31. juuli pääle. lääp, sis ei ole mõtet suurt pidu tuli ja viias sii üten õimlastege lehekuu sissi laani, a sedä jälle egässe Mulgimaa kihelkonda. Kuvvendet Mulgi pidu päälis- ärä jättä kah ei tahete. Pidupäeväl, 31. juulil jakkup kirjage “Mia ja sia ütenkuun” “Sii aaste om ju Mulgimaal Karksin tegemist ja vaatemist om joba kaits kõrda koroonavii- soome-ugri kultuuripäälinna terves päeväs: mõisapargin om ruse peräst edesi lükät. Edimelt aaste ja tahame iki üte uhke suur laat, lasteala, tüükambre ja pidi pidu peetäme minevaaste pidu üten õimurahvastege maha simman üten õimurahvastege. maikuul Karksi mõisa pargin ja pidäde. Oleme sedä ju nii pikält Rohkemb täädust pidu kohta ku sii ärä jäi, sis selle aaste mai- ette valmisten ja inimese ju kah suve pääle, sis ek om tõbi järgi Instituudi juhateje Grenbergi saap veebilehe päält mulgimaa. kuul säälsaman. Kuna prilla om oodave. Selleperäst mõtlime, et anden ja inimeste liikmine va- Ave. ee. kik kooli ja asutuse iki viil kinni, ärä ei jätä, a laanime pidu kesk- bamb,” kõnel Mulgi Kultuuri Pidutuju tuvvas Mulgimaa- Ilves Kristi ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, aprill 2021 3 Mulgi mustre ja kirjä om mede nõiakirjä sit pistit, nigu vars-, maage. Sii näüdäp ka sämp-, ahel-, rist-, seost viige. Laande Alli, ristik-, madal- võ Jutt ülevest mulgi mustride mähkpistet. Pir- ala tähendep tundje la om sedä nätä ilmasammast, viil Mulgimaa sii om taeva ja rahvarõõvastel, maa toetus. Sii u me mõtleme, et mede nigu puusapõlle, näüdäp vaimu ja Kesivanempe es mõista sõba, päälinigu ja enge, mehelikku kirjute, sis ei ole sii peris õige. vaipseeligu. Mustre võimu ja väge. Siin Vanal aal tetti kirje mitti pap- om viil pääle tettü Nellälehelise roosi- om näütüses iiepuie re pääle, vaid egätsugu asju, puunõudel, karpel, ge rist sõõri sihen. austemise komme, rõõvide võ tüüriistu pääle. kirstel, kannel, tuu- Päevä ja maa märk. nii kasvive taevani Egäl kirjäl olli kindel tähen- lel, peokindil, üüks- vällä. Sii om köüdüs dus. Üttegi mustert es tetä tel, tanudel ja vaipul. esä ja esäesäde ning ka taevaesä- ilma mõttete. Põhivärmi om puna- ge. ne, tumesinine, ro- Päämise kujundi om kirjä- Üleven kaits elupuud üten ristige. Keskel veerde pääl katessearuline ko- Nõiamärgi käü- hilene ja kõllane. misel sõõr, rist võ elupuu. Sõõ- darratas sõõri sihen. Keskel rist üten roosige. All veeren kolm elupuud. siv egäpäevätse Rohilene rist tetäs puulsõõri, rõngasristi, elu manu. Ka värm tähistep kodarratta võ katsmearulise set pahade olendide man täätu joba vägä mulgi usksive maad, taimi, tähe. Kodarratta ku iidse pühä- vaenulige mõtete vanast aast ja om üleloomulikke aga ka surma. duse ja õnne märgi om joba aas- vastu. Selleperäst villäkuse märk. jõude: nii tõ- Sinine tähistep tesadu rahvastel tähtsä ollu. löüs ristimärk Päe om ollu bede ku kurja taevast ja mõt- Ristimärke om eestläse ja rahvakirjen ka- inemistel läbi tuujit ja kaitse- lemist. Tumero- mulgi pidänu väegä tähtses, sutust iilkige aigu elu ja luu- vaime. Et ennest hilene ja tumesinine neil om eräkõrdne võim ja vägi. pulmaasjuge duse märk. Rõn- üleloomulike jõude Rohilene rist annave kirjäle põhja. Kigepäält om sel kaitsev tähen- seosen. gasrist ek rist iist kaitsa või neid sõõri sihen. Punast – dus ja ta om ka õnne Sõõr om tõine sõõri sihen omgi ligi meelite, tarvi- maa, märk. Rist om enge tähtis märk mulgi selle valguse ja elu tedi märke ja kirje, millel om vere, tule ja ar- ja meelerahu tikandil, mes annap kujund. Sii om elu- vägi sihen. Märke tetti kaitses kaitse ja väe kurjuse Kodarratas ratas ja päeväratas, mastuse vär- märk ja näü- roosige. kurja (õnnetuste, pahatahtligu mi – ja kõllast täp, kudas om vastu. Sõõrige om mes käive ümmer- nõiduse võ tõve) vasta. Nii om ku päeväval- maa ja taevas köüdet ka tõise mär- tiiru. Sii om üits kõ- enämpest üleloomulikke jõude guse tähist kokku köü- gi, mes kirjatasse kokku. vempit kaitsemärke. ärä märgit kujundi (sõõr, kolm- kasutets roh- det. Ku ristel Lille kuninganna ruus om Elupuu märk om villäkuse nukk jt). Üle ilma om nõiamär- kep värvilaike om mitu viirt, Neitsi Maarja märk, näütäp ja õnne tuuje. Vanast olli ju just ke kasutet joba ürgaast saandik kaupa. Ariligult sis sii om kaitse andumust, kannatust ja vaiki- pere suurus õnne üits märke. ja neid sis joonistedi, tikiti, lõi- om kirjä ümmert- märk. Ristimärki mist. Ka äitsmelehti arv annap Midä rohkemp olli elupuuksel gati, palutedi või kanti mõne tiiru tikit tumesinitse Kuvvearuline rõn- kasutedi vanal aal märgile oma tähenduse. Nii om võ taimel osse ja äitsmit, sedä muu mooduge rõõvide, lõngage. gasrist roosi sihen. ka õhta padja pääle viielehelisel vaikimise, ku- suurempet õnne oodeti. tüü- ja majariistu võ E g ä l tegemises, et kaitsa vvelehelisel ühtsuse, Kaar om märk esiki luume pääl. jutil om oma ennäst ja peret. Rist om köüdet tasakaalu ja õnne, nõust, kun seisäp Nii kirjä ja mõte ja tähen- nellä ilmäkaarege, nellä aas- seitsmeleheli- vesi ja õnn sehen mustre om dus. Ku tikits teaage ja nellä ürgainege: tule, sel pühäduse ja ja ei vuula vällä. Mulgimaal jutt ütest vee- õhu, vii ja maage. Sii om ka katsmelehelisel Päevärattal viil täoaa- rest tõise, sis päevä märk – sõõri kesselt vällä uvvestesünni ek kodarrattal, ni kasutusel. sii tähendes ulatuv kiirte kimp. Ristimärki tähendus. Roosi kun sõõr sehen Mede kirjä om maa ja taeva kasutets pallu ehete, rõõvaste märk om köü- ja kiire ümmer, väegä vana ja kokkuputmist pääl ning üükse- ja vaibakirjun, det sõõrige. Sõõri om edesiminev ja egäl kirjal ja värmil ja om köüdet kige tahten sellege anda nende asju kõrvan om ristil ja edesipüidlik mõte ja om mõte. Kirjämisel Rist sõõri sihen, naiseliguge – emä, kasutejidel õnne ja edu, naistel elupuul ka tõine tä- Arilik ristimärk sedä nimetedi ka pe- kasutets erisugut- ruus ümmerringi. maaemä ja emäkse viil villäkust nink muduki kait- hendus, sii om mail- sõõri sihen. rituules ja tuuleroo- sis. Sedä märki om ka kuus nimetet. Ilmaratas om kah köüdet päeväge, ta om nõidusligu vai- mu oidje ja kaitsje. Iiesõõri ollive kik üttemuudu – üits oh- verdemisekotus sehen ja kates- se puud selle ümmer, sii olligi kaitsev ilmaratas, midä kirjati ka rõõvastel pääle. Vägä pallu om mede kirjul ütist tõiste soome-ugri rahvas- tege, nigu maride, udmurte, karjalaste, ingerlaste ja tõistege.

Elupuu üten ristige, risti sihen til- Ristimärk. Kaarege elupuuse ja tillikse kõl- Sõõr ristimärgi sihen, elupuuossa Mustre õmmel vällä ja pildist like sõõr. latse sõõri. ümmer. üles Laande Alli. 4 ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, aprill 2021

Vikipeedia oodap omakiilsit artiklit atsele õro Vikipeedia om vällä lõune-eesti keelen kirjute. Te- le esi valide. Äste kõlbave näitu- L Vkuulutenu artiklevõiste- geliguld om ju võro Vikipeedia ses kuulsa inimese, sündmuse, luse “Kesk- ja Hummogu-Eu- kigi lõune-eesti keelde oma ja kotusse, aaluusündmuse jne. Kits kimbun ruupa kevväi”. Siast võistelust mulgikiilsit artiklit võis sääl olla Soome-ugri keelin Vikipee- Kits, kikas ja siga kollanu Kits lasken oma „Mih-ee!“ iki peetäs edimest kõrda ja ar- kas või mitusada,” sellät Jüvä dijist om võrukiilne artiklide üitskõrd müüdä ehituselatsi. Kits kah sinna vahele, senikavva ku tiklit oodetes nii võru, mulgi, Sullõv. arvu perrä üits suurembit. Kui- jäänu jalgupidi kunnigile laudu ja tüümihe viimäte vaateme tullu, setu ku tartu keelen. Oodetes uusi artiklit Ees- gi sii om kigi lõune-eesti keelde ti, Kesk- ja Ommuku-Euruupa Vikipeedia, om setu- ja mulgi- lanke vahele kinni ja akanu tüü- mes sääl ädä om. mehi appi kutsma: „Mih-ee! Mih- Siga jättän sis songmise järgi, Üits võisteluse iistvedäjit Jüvä maie, nende kultuuri, poliitika, kiilsit artiklit sääl viil väige vähä. ee! Mih-ee!“ näidänu kärsäge sinnapoole, kos Sullõv ütel, et sedäsi tahetes saia ühiskonna, aaluu ja täembese aa Prilla omgi just paras aig sii viga Tüüuun mihe ei ole sedä kuu- kits kinni olli, ja röhkin: „Õkva- manu nii artiklit ku ka kirjutejit. kohta. Võistelust peetes kõrrage ärä parande. lu. õkva! Õkva-õkva!“ “Sii om ää võimalus võrukeelist mitmel maal ja mitmen keelen Võistelust kõrraldeve Võro Kikas lennänu paku otsa, so- Mihe löüdängi sis kitsi kätte ja vaba võrguentsüklopeediät ini- ja vällä om pantu ka kige enämb Instituut ja Wikimedia Eesti. puten siibu ja õiganu kigest kõrist: pästän valla. mestel tuttaves tetä ja kutsu neid tahetu artiklide nimekirja kigi Artiklit oodetes mai lõpuni. „Kas te kuule-dee? Kas te kuu- Eesti rahvajutt üten lüümä – Vikipeediat saap maie kohta. Teemat ei piä sõski Rohkemb täädust võisteluse le-dee?“ Mulgi kiil: Ilves Kristi ju egäüits esi tävvende. Osa võip tingimede neist nimekirjust võt- kohta saat, ku guugeldet: CEE võtta egäüits, kes mõist mõnen ma, selle võip egä osavõtje oma- kevväi 2021. YM Otsi ruute siist vällä 10 jänesse nimetust! Loe edes- ja tagaspidi, alt üles, ülevest alla ja viltu kah! JÄNES, LEEDUK, LEEBIS, LITU, KÜÜPJALG, AAVIKUEMÄND, AAVIKUESÄND, VÄLEJALG, PIKKKÕRU, KIKKKÕRU

M G B Ü P H M J D I Ö O L L M I D T G N J M A A V I K U E S Ä N D U J M U K Õ P N M L Ö R P L B K M E G E M R Õ Ü E V Õ S Ü E U Ü B K Ü E S R Ü B T K P R K K D E U I I M I O J K M U R S L Ü I V M Õ I B K E M D U Õ A N H Uvvembet lugemist K D Ä V Ä L E J A L G

arjan “Eesti metsanduse suurmehed” om vällä tullu Ilmeti Värvi pilt iluste ärä! SKaupo eluluuraamat. Mulgimaa Uhkuse aunime kandje, Mulke Seltsi kavvaaigne nõna- miis, Mulgi Kultuuri Instituudi uvveste asuteje ja mõtsandustege- lane Ilmeti Kaupo om põneve elukäiguge inime, kes kõnelep raa- matun oma luu latsepõlvest kuni siiamaani. Muduki saave sõna kah sõbra ja kaastiilise. Lugude man om ulka päeväpilte. and Ilmeti Kaupo 90. sünnipäeväs vällä Jõgevamaa Metsaselts. Nalla kah Tüdrik tulep lasteaiast kodu sõneli, viimäs pidi miis iks naise *** ja kõnelep emäle, et sõbral üten tulla luppame. Üits miis läits naabrenaase sündüs väike veli. Emä tahap Jõud jahtkond mõtsa. Võt- manu. Naane palunu, et terite teedä, kas vellel nimi kah om. seve endid sõõriku pääle kok- väitse ärä, seni ku ta ennest val- Tüdrik mõtlep ja mõtlep, sis ku ja andseva egäle ta tegemise mis sääd. Miis terit üte, terit tõi- lüüp nägu säräme: „Jõekalda!“ kätte. Sis ütel miis naisele: “Sa se ja akas mõtleme: “A kes meil (Laits olli nimes saanu Kristjan.) jäät nüid siiäde rahendiku veere kodun väitse ärä terit?” Sääjä sõna õigeste rivvi, sis saat üte vanasõna. Kirjute sii Lugu om tõeste sündünü. pääle. Me lääme meestege põtra *** juti pääle! *** aama. Ku põder tulep, ei ole sul muud, kui pane aga pauk pihta.” Vangimajan küstäs uvve MUNEP LEHM NOKAST SUUST KANA NÜSSÄP. Aigemajade tuudi suurte tu- Miis esi läits muduki üten käest, mille peräst ta istup ja leaabuge miis. Pääle mihe läbi- tõiste jahilistege jõe viirde ja- pallu aastit sai. kaemist ütel tohter: “Pääle tule himajade pidu pandma. Enne “Kaitskümmend viis kala- põletedu aabu om teil viil pallu peris õdagut tulli mihel naine püügi iist.“ luid kah murretu. Mis juhtusi, miilde. Jõud miis rahendiku “Kes selle iist 25 annap?” millest nii võise küll tulla?” viirde ja midä ta näie: Määnd- “Mia püünsi lõhkeainege. Miis vastu: “Pritsumeestel es Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Üitsainus Mulgimaa segi suure looma raibe om kesk Visassi dünämiidi vette ja kos ole vett üten, kistutiva tuld lap- Aalehe välläandmist toeteve Eesti Ravakultuuri Keskuse Mulgimaa rahendikku, naine juusk, püss käis käräk! Kõtu ollive ülespidi judege, kurivaimu.” kuvvel kilul ja 30 tuukrel.” perimuskultuuri toetemise abinõu, Tõrva, Mulgi ja Viljandi vald. kähen, ütel rohilidse vormirõõ- Toimetus: *** vige mihel perän ja rüük: “Sii *** e-post: [email protected] Nädälilõpp olli jällekine kät- om miu põder! Miuu!!!” Enne karantiini: ma es käi post: Mulgi Kultuuri Instituut, Leerimaja, te jõudan ja jahiseltskond sääd Miis, kes iist ärä juusk, rüük kuskil ja es tii midägi. Kulla küla, Mulgi vald, 69509 Viljandimaa endid mõtsa minekile. Naine üle õla vasta: “Om küll siu! Om Karantiini aal: kah ei käi kus- toimendei: Kristi Ilves, tel 5344 8176 nakas tsäunme, et võetegu tedä küll! Las mul inne tal satul säl- kil ja ei tii midägi, a tunne en- Toimendusel om voli kirjatükke parande ja lühembes tetä. kah jahti üten. Sõneli na, mis na läst ärä võtta!” nest ku täädlik kodanik.