Loome uue energia! Sisukord

JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE 3 Lisa 4. Olulised raamatupidamishinnangud 131 Lisa 5. Segmendiaruandlus 132 Lisa 6. Materiaalne põhivara 138 TEGEVUSARUANNE Lisa 7. Kasutusrent 140 Lühidalt 8 Lisa 8. Immateriaalne vara 141 Lisa 9. Investeeringud sidusettevõtjatesse 143 Strateegia 12 Lisa 10. Varud 144 Ühingujuhtimise aruanne 16 Lisa 11. Finantsinstrumentide jaotus kategooriate järgi Lisa 12. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 146 Tegevuskeskkond 31 Lisa 13. Tuletisinstrumendid 148 Majandustulemused 52 Lisa 14. Finantsvarade krediidikvaliteet 150 Töötaja 65 Lisa 15. Müügiootel finantsvarad 151 Lisa 16. Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 152 Ühiskondliku vastutuse aruanne 74 Lisa 17. Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades Lisa 18. Raha ja raha ekvivalendid Lisa 19. Aktsiakapital, kohustuslik reservkapital ja jaotamata kasum 153 KESKKONNAARUANNE 81 Lisa 20. Dividend aktsia kohta Maa- ja ressursikasutus 84 Lisa 21. Riskimaandamise reserv Jäätmekäitlus 91 Lisa 22. Võlakohustused Lisa 23. Võlad hankijatele ja muud võlad 155 Õhusaaste 94 Lisa 24. Tulevaste perioodide tulud Mõju veekeskkonnale 96 Lisa 25. Eraldised 156 Lisa 26. Müügitulu 157 Kliimamuutuste leevendamine 98 Lisa 27. Muud äritulud 158 Energiasäästu toetamine 99 Lisa 28. Kaubad, toore, materjal ja teenused Lisa 29. Tööjõukulud Lisa 30. Muud tegevuskulud 159 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Lisa 31. Neto finantstulud (-kulud) Konsolideeritud kasumiaruanne 100 Lisa 32. Tulumaksukulu 160 Lisa 33. Äritegevusest saadud raha Konsolideeritud koondkasumiaruanne 101 Lisa 34. Bilansivälised varad ning tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustused 161 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 102 Lisa 35. Müügiks hoitavad varad ja müügiks hoitavate varadega seotud kohustused 162 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 103 Lisa 36. Lõpetatud tegevusvaldkond Lisa 37. Tava- ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta 163 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 104 Lisa 38. Tehingud seotud osapooltega Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 105 Lisa 39. Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused 164 Lisa 40. Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta 165 Lisa 1. Üldine informatsioon Lisa 2. Kokkuvõte olulisematest arvestus- ja aruandluspõhimõtetest Lisa 3. Finantsriskide juhtimine 124 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 170 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK 171 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Hea omanik, head kliendid ja partnerid!

Lõppenud majandusaasta oli Eesti Energiale tegude- ja saavutusterohke. Jõudsime mitme pikalt plaanitud pro­ jektiga täideviimise etappi ja pälvisime tunnustust nii kindla ja tugeva firmana kui ka hinnatud tööandjana, kliendi­ teenindajana ning vastutustundliku ettevõtjana.

Eesti Energia äritulud olid 2010. aastal rekordi­ lised 12,5 miljardit krooni, kasvades eelmise perioodiga võrreldes viiendiku. Ärikasum suurenes aastaga 45% ja oli 2,3 miljardit krooni. Majan- duslikku lisandväärtust (EVA) lõime aastaga kokku 520 miljonit krooni.

Pool Eesti Energia müügitulude kasvust, 1 miljard krooni, tuli suuremast elektrimüügist avanenud vabaturgudel ning elektribörside käivitamisest Eestis ja Leedus. Teine peamine kasvumootor Sandor Liive oli vedelkütuste müügimahu kasv ja kõrgem juhatuse esimees

Eesti Energia aastaaruanne 2010 3 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord müügihind, mis andis eelmise aastaga võr- Eesti avatud elektriturul säilitasime turu reldes ligi kolmandiku võrra suurema ja avamise järel 87%-lise turuosa. Samal ajal 187 miljonit krooni parema müügitulemuse. suurendasime oma kohalolekut välisturgudel, Üle poole Eesti Energia näiteks Leedu elektriturul jõudis Eesti Energia müügitulude kasvust tuli Võrguteenuse müük suurenes 234 miljonit Enefiti kaubamärgi all aasta lõpuks 6%-lise krooni eelkõige eelmisest aastast madalama turuosani ja Baltimaade avatud turul tervikuna suuremast elektrimüügist välistemperatuuri ja kasvule pööranud majan- oli aasta lõpuks Eesti Energia turuosa 34%. avanenud vabaturgudel ning duskeskkonna tõttu. Sama palju teenisime elektribörside käivitamisest renditulu Estlinki merekaabli Nord Pooli kasu- Eesti Energia on viimastel aastatel edukalt tusse andmisest. laiendanud oma pakutavaid teenuseid, sisene- Eestis ja Leedus. des kodustes majapidamistes vajalike elektri- Investeeringute mahud on jätkuvalt kasvamas. tööde turule ja pakkudes energiasäästualaseid Lõppenud majandusaastal Lõppenud majandusaastal investeerisime 3,4 teenuseid. Kokku väljastasime aastaga 583 miljardit krooni Eesti energiavarustuskindluse energimärgist, hõlvates sellega 42%-lise investeerisime 3,4 miljardit tagamisse ja jaotusvõrgu töökindluse tõstmi- turuosa, teostasime aastaga 60 energia auditit krooni Eesti energiavarustus­ sesse Eesti koduturul. ning tegime klientide kodudes või ettevõtetes kindluse tagamisse ja elektritöid 2487 korral. Eesti Energia tugeva tulemuse taga on vii- jaotusvõrgu töökindluse mase paarikümne aasta suurimad tootmis- Teenisime 2010. aastal ligi poole oma tõstmisesse Eesti koduturul. mahud ja tõusnud efektiivsus. Põlevkivi, tuludest ja üle 60% kasumist avatud turgu- elektri ja põlevkiviõli tootmismahud kasvasid delt – elektri ja elektriga seotud lisa teenuste, samale tasemele 1992. aastaga. Märkimist põlevkiviõli, telekommunikatsiooni teenuste väärib, et tegime seekordse rekordi kolm ning metalltoodete müügist. See tähendab, korda väiksema töötajate arvuga, mis ilmes- et tänaseks on Eesti Energiast saanud tis ja detsembris tõime elektri tagasi ligi tab hästi firma pidevat liikumist suurema moodne ja tugev vabaturufirma. Avatud 190 000 majapidamisele. Varasemast roh- lisandväärtuse suunas. Tõhusust näitab ka turu tegevuste müügiedu kõrval pöörame kem pöörasime tähelepanu klientide eeltea- rekordmadalale, 6,6%-ni viidud võrgukadu. olulist tähelepanu oma reguleeritud äride, vitamisele ja juhendamisele olukordades, kus eriti võrguteenuse kvaliteedi ja efektiivsuse loodusjõud päevadeks elektrivarustust häirida Teine 2010. aastat ilmestav märksõna on tõstmisele. võivad. Eesti elektrituru esimese osa avanemine. Avatud turu käivitumiseks aitasime elektri- Lõppenud majandusaastal investeeris Jaotus- Eesti Energia läbiv strateegia on anda kõi- börsil NordPool avada Eesti turupiirkonna, võrk Eestimaa elektrivõrku oma puhaskasu- gile oma kasutuses olevatele ressurssidele andes turu kasutusse enda, Leedu ja Soome mist kolm ja pool korda rohkem, ligi 943 võimalikult kõrge lisaväärtus. Olemasolevate osad Estlinki merekaablis. miljonit krooni. Kahe suure tormi järel augus- varade parimaks kasutamiseks täiendame oma

Juhatuse esimehe pöördumine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 4 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord tootmisportfelli pidevalt uute tehnoloogiate Alanud aasta alguses allkirjastasime Alstomiga ja tootmisviisidega. lepingu Eesti ajaloo seni suurima, ligi 14,9 miljardi kroonise energeetikainvesteeringu Oma unikaalse põlevkivialase Olulisemad lisaväärtuse tõstmise näited lõp- tegemiseks. Senisest keskkonnasäästlikumal oskusteabe kasutamise ja penud aastast on põlevkiviõlitööstuse laien- tehnoloogial põhineva Narva uue kuni 600 MW damine Eestis ning Iru soojuselektrijaama võimsusega elektrijaama ehitamine võimaldab maavara väärtuse kasvatamise laiendamine riigi esimese jäätmeenergia- tagada Eesti energiavarustuskindluse. Inves- ideoloogiast lähtuvalt on plokiga. Kui esimene võimaldab tänu uuele teeringu lõplik elluviimine ootab riigiabi luba Eesti Energia laiendanud Enefit-280 tehnoloogiale põlevkivi toorainena Euroopa Komisjonilt. paremini ära kasutada, siis teine lubab Eestis oma tegevust ka teistesse seni kasutuna ladestatud prügist hakata kesk- Oma unikaalse põlevkivialase oskusteabe põlevkiviriikidesse. konda säästvalt energiat tootma. kasutamise ja maavara väärtuse kasvatamise ideoloogiast lähtuvalt on Eesti Energia laien- Eesti Energia spetsialistide vedamisel välja danud oma tegevust ka teistesse põlev- töötatud, senisest tõhusama ja keskkonna- kiviriikidesse. Jordaanias omandasime riigi kuulub Utah' osariigis 3,1 miljardi tonni suu- sõbralikuma Enefit-280 õlitehase süda – suurimas põlevkivimaardlas kasutamise ainu- rune põlevkivivaru, milles sisaldub hinnangu- retort – on Auveres paigaldatud, jätkub 2012. õiguse enam kui 2 miljardile tonnile põlev- liselt 2,1 miljardit barrelit põlevkiviõli. Meie aastal valmiva ja ligi 3,0 miljardi kroonise kivile, mis on üle viie korra rohkem kui meie sihiks on USAs, kus paikneb 70% maailma kogumaksumusega tehase ja vajaliku infra- kaevandus õigus Eestis. Jordaanias meie kasu- põlevkivivarudest ja mis impordib päevas ligi struktuuri montaaž. Käimas on ka 2013. aas- tada olevates varudes sisaldub hinnanguliselt 12 miljonit barrelit vedelkütuseid, arendada tal Irus valmiva jäätmeenergiaploki ehitustööd, 1,5 miljardit barrelit õli. välja Enefit-280 tehnoloogial põlevkiviõli- mille koguinvesteering ületab 1,5 miljardit tööstus päevase võimsusega 57 000 barrelit. krooni. Jätkame ligi 38 000-barrelise päevatoodan- guga õlitehase ja kuni 900 MW võimsusega Praegune reaalsus on naftavarude vähene- Narva elektrijaamades jätkub Eesti elektri- põlevkivielektrijaama arendamist Jordaanias. mine ja naftahinna kallinemine. Eesti Energia tootmise keskkonnasõbralikkuse tõstmiseks Lõppenud aastal kaasasime strateegilise part- põlevkiviarendused maailma põlevkivirikastes väävlipüüdmisseadmete paigaldamine. Pro- nerina Malaisia energiakontserni YTL Power piirkondades on hästi ajastatud, arvestades jekti maksumus on ligi 1,6 miljardit krooni. Internationali. maailma kasvavat nõudlust alternatiivsete Taastuvenergia arendusprojekte on töös üle kütuseallikate ja keemiatööstuse tooraine järele. 1,1 miljardi euro eest, ehitatavatest suurim, Eesti põlevkivikogemuse rakendamiseks uuel 39 MW võimsusega Narva tuhavälja tuulepark tasemel omandasime 2011. aasta märtsis Erinevalt paljudest suurtest energiafirmadest valmib 2012. aastal. USA põlevkiviarendusega tegeleva ettevõtte on Eesti Energia nii-öelda väikese turu suur- Oil Shale Exploration Company. Sellele firmale ettevõte. Koduturul paistame suurena, kuid

Juhatuse esimehe pöördumine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 5 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Euroopa või maailma mastaabis oleme jät- Analüüsime hoolikalt uue direktiivi võimalusi kuvalt väike tegija, kes peab puuduva „massi” ja sellel võib olla mõju ka meie lähemate korvama kiiruse ja paindlikkusega. aastate investeerimiskavale. Eesti Energia jätkab

Lähiaastatel ootame väärtuse kasvu eelkõige Eesti Energia jätkab kapitalimahukate elekt- kapitalimahukate vedelkütuste tootmise laiendamisest: 2012. ritootmisprojektide elluviimist, et kindlustada elektritootmisprojektide aastal valmiv uus õlitehas peab andma märki- riigi varustuskindlus ning olla võimeline ava- elluviimist, et kindlustada misväärse panuse Eesti Energia kasumi kasvu. tud elektriturul edukalt konkureerima. Samal ajal on vaja investeerida suuri summasid riigi varustuskindlus ning olla Jätkuvalt paneb meid proovile turu avanemine jaotusvõrgu kvaliteedi tõstmisesse, millest võimeline avatud elektriturul ja selle mõju meie turuosale Baltimaades. sõltub ligi poole miljoni kliendi rahulolu meie edukalt konkureerima. Seni oleme avatud elektriturul olnud edu- koduturul. See tähendab, et ettevõtte kapita- kad, mis sisendab kindlust, et meil on võita livajadus lähiaastail kasvab ja tulevikus tuleb ka järgmistest elektrituru avamise etappidest keskenduda hästi valitud projektide edukale Baltimaades. elluviimisele.

Suurimaks väljakutseks Eesti Energiale on Eesti Energiat on viinud ja viivad ka edaspidi õpetame noortele aktiivses ja kaasahaaravas Euroopa Liidu kliimapoliitikaga kohanemine. edasi efektiivsus, innovatsioon ja paindlikkus. vormis, kuidas olla elus ettevõtlik, plaane teha

Põlevkivist elektri tootmine on suure CO2- Meie edu toetub meie oma inimeste tarku- ja neid seejärel neid edukalt ellu viia. sisaldusega, mistõttu CO2 heidet piiraval sele, pealehakkamisele ja hästi tehtud plaa- poliitikal on meile suur mõju. Lahenduseks nide heale elluviimisele. Meie ettevõtte ja töötajate teadlik valik inves- on tootmisportfelli CO2-mahukuse järjekin- teerida noortesse ja ettevõtlikkusse aitab del vähendamine tootmise mitmekesistamise Nähes, et Eesti Energia, aga ka Eesti riik kindlasti ühiskonnas esile kutsuda olulisi kaudu. laiemalt vajavad tulevikus oma eduloo jätka- muutusi. Usume, et eduelamus, mis noortel miseks aina rohkem aktiivseid inimesi, alga- tekib projektide vedamisest Eesti tippasja- 2010. aasta detsembris võeti vastu Euroopa tasime lõppenud aastal noorte ettevõtlikkuse tundjate juhendamisel, annab nii mõnelegi Liidu tööstusheitmete direktiiv, mis annab arendamisele suunatud programmi Entrum. noore tulevikus tahte ja julguse asuda Eesti riigi varustuskindluse tagamiseks võimaluse arengut juhtima. kasutada piiratud ulatuses vanu väävlipüüdja- Eesti Energia peamises tegevuskohas, Ida- teta energiaplokke ka pärast 2015. aastat. Virumaal alguse saanud programmi raames

Juhatuse esimehe pöördumine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 6 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Erinevalt paljudest suurtest energiafirmadest on Eesti Energia niiöelda väikese turu suurettevõte. Koduturul paistame suurena, kuid Euroopa või maailma mastaabis oleme jätkuvalt väike tegija, kes peab puuduva „massi” korvama kiiruse ja paindlikkusega.

FOTO

Eesti Energia aastaaruanne 2010 7 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

LÜHIDALT

Eesti Energia on rahvusvaheline energiaette- • Eesti eelistatuim tööandja (TNS Emor, 2010) võte. Tegutseme Baltimaade ja Põhjamaade • Eesti kõige väärtuslikum ettevõte ühineval elektriturul. Kogu maailmas on (Gild Bankers, I koht 2009, II koht 2010) hinnas meie põlevkivi töötlemise unikaalsed • Eesti mainekaim riigiosalusega äriettevõte VÄÄRTUSED teadmised, oskused ja tehnoloogia. (TNS Emor, 2009) • paremuselt teine klienditeenindusettevõte Ettevõtlikkus Meie ühtselt juhitud äri teeb meist kliendile Eestis (TNS Emor, 2010) märkame võimalusi, oleme ettevõtlikud asjatundliku ja kindla partneri kõigis energia- • ettevõtete vabatahtlikkuse auhind, Eesti ja sihikindlad nende elluviimisel küsimustes. Oleme ainus Eesti energiaette- võitja (Business in the Community, 2010) võte, kes tegeleb nii põlevkivi kaevandamise, • vastutustundliku ettevõtluse indeksis elektri ja soojuse tootmise, ainulaadse õli- III koht (Vastutustundliku Ettevõtluse Asjatundlikkus tööstuse kui ka kliendile teenuste ja toodete Foorum, 2010) oleme oma valdkonnas asjatundlikud, pakkumisega. • stabiilse väljavaatega krediidireitingud – anname endast parima ja tahame areneda S&P tasemel BBB+ ja Moody’s tasemel A3 Oma pikaajalist kogemust pakume Eestist väljas- Koostegemine pool kaubamärgi Enefit all. Müüme elektrit Läti, Peamised tooted ja teenused tegutseme koos ühise eesmärgi nimel, Leedu ja Soome klientidele ning tutvustame sest nii jõuab parema tulemuseni maailmale ainulaadset, keskkonna sõbralikku • elektrienergia, võrguteenuse, soojusenergia, ja tõhusat põlevkivi töötlemise terviklahendust. põlevkivi ja põlevkiviõli müük Vastutustunne • energiaga seotud lisateenuste müük: elektri- oleme vastutustundlikud lubaduste Kiired faktid tööd, energiaaudit ja termoülevaatused, pidamisel ning arvestame oma tegevuste hoonete energiamärgise väljastamine ning ja otsuste mõjuga • asutatud 1939, rahvusvahelistel turgudel Kõu interneti pakkumine kasutusel kaubamärk Enefit • põlevkivi töötlemise oskusteabe ja tehno- • Eesti suurim tööandja, üle 7400 töötaja loogia eksport

Eesti Energia aastaaruanne 2010 8 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Lühiülevaade 2010. majandusaastast

Läbi aegade parim Rekordilised tootmisnäitajad majandustulemus: alates 1992. aastast: KONTSERNI INVESTEERINGUD 2010 Muud 167 • äritulud 12,5 mld krooni, +20% • Elektri müük – 10,7 TWh • kulumieelne ärikasum (EBITDA) • Võrgukaod – 6,6% Kütused Elektri ja soojuse 917 tootmine 3,8 mld krooni, +17% • Elektritoodang – 11,5 TWh 1354 • ärikasum 2,3 mld krooni, +45% • Põlevkivitoodang – 17 mln tonni • puhaskasum 1,8 mld krooni, +32% • Õlitoodang – üle 190 tuhande tonni, Investeeringud 3,4 mld kr • investeeringud 3,4 mld krooni, +5% rekord alates õlitööstuse käivitamisest % • elektrienergia müük 6,4 mld krooni, +22% 30 aastat tagasi Jaeäri 980 Olulisemad sündmused

• Põhivõrguettevõtte Elering müük jaanuaris 2010 • Nord Pool Eesti käivitumine ja 87% turuosa saavutamine Eesti avanenud elektriturul • Kontsessioonilepingu allkirjastamine Jordaania valitsusega, vähemusinvestori YTL Power International kaasamine Jordaania õli- ja elektrijaama projekti • Alstomi valimine 14,9 mld krooni maksva planeeritava põlevkivielektrijaama ehituspartneriks

Suuremad investeeringud

• Jaotusvõrgu uuendamine – 943 mln krooni • Väävlipüüdmisseadmete paigaldamine Narva elektrijaamadesse – 713 mln krooni • Uue õlitehase ehitus – 501 mln krooni • Põlevkivi kaevandamise tehnika uuendamine – 351 mln krooni • Iru jäätmeenergiaploki rajamine – 159 mln krooni • Aulepa tuulepargi laiendus – 140 mln krooni

Lühidalt / Eesti Energia aastaaruanne 2010 9 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Tähtsamad müügi­ ja finantsnäitajad*

2010 2009 2009/10 2008/09 2007/08 ÄRITULU Elektrienergia müük GWh 10 714 9 541 9 760 10 025 10 121 mln kr Soojusenergia müük GWh 1 428 1 381 1 412 1 689 1 739 14 000 12 459 Põlevkivi müük tuh t 1 966 1 662 1 689 1 730 1 796 12 000 10 545 10 975 10 378 Põlevkiviõli müük tuh t 181 154 171 139 128 10 000 9 086

8 000 Jaotusvõrgu kaod % 6,6 7,8 7,4 6,7 7,8 6 000 4 000

Puhaskasum mln kr 1 830 1 391 1 801 1 087 357 2 000 Rahavood äritegevusest mln kr 2 360 2 729 3 389 1 908 1 741 0 2007/08 2008/09 2009/10 2009 2010 Investeeringud mln kr 3 419 3 261 3 107 2 962 2 489 KULUMIEELNE ÄRIKASUM Varad aasta lõpus mln kr 28 854 27 547 28 700 28 198 26 498 mln kr Võlakohustused aasta lõpus mln kr 5 613 5 670 5 673 5 153 5 265 4 000 3 725 3 791 Omakapital aasta lõpus mln kr 17 322 17 264 18 626 18 153 16 514 3 500 3 240 3 000 2 709 2 500 Omakapital / varad aasta lõpus % 60,0 62,7 64,9 64,4 62,3 2 026 2 000 Investeeritud kapitali tootlus** % 12,7 7,5 11,8 7,6 4,2 1 500 Netovõlg / kulumieelne ärikasum 0,5 1,6 -0,4 1,0 0,8 1 000 Intressi kattekordaja*** 13,7 11,7 13,4 9,4 7,0 500

0 Töötajate keskmine arv 7 423 7 812 7 613 8 221 8 290 2007/08 2008/09 2009/10 2009 2010

* andmed jätkuvate tegevusvaldkondade kohta ** investeeritud kapitali tootlus = ärikasum / majandusaasta keskmine investeeritud kapital investeeritud kapital = omakapital + võlakohustused + eraldised + tuletisinstrumendid (pika- ja lühiajalised) - finantsinvesteeringud - tuletisinstrumendid (põhi- ja käibevara) - raha ja selle ekvivalendid - üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades" *** intressi kattekordaja = ärikasum enne kulumit / (intressikulud võlakohustustelt + intressikulud eraldistelt)

Lühidalt / Eesti Energia aastaaruanne 2010 10 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Eesti Energia edu jaeäris rajaneb aktiivsel toote­­arendusel ning elektriteenuste­ pakkumisel­ era- ja äriklientidele. Meie jaeäri strateegia­ on lühidalt kokku võetav kolme lausesse: „Rohkem tooteid. Rohkem kliente. Rohkem äri”.

FOTO

Eesti Energia aastaaruanne 2010 11 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

STRATEEGIA

Tegutseme Balti- ja Põhjamaade ühineval Arendame üheaegselt elektrienergia ja energiaturul. Kogu maailmas hinnatakse meie vedelkütuste tootmist ning energiaga seotud teadmisi, oskusi ja tehnoloogiat põlevkivi teenuseid. Meie terviklik käsitlus energiatoot- töötlemisel. Tegutseme vastutustundlikult ja misest ja klientide energiavajadustest annab Eesti Energia on tervikliku avatult. Meie meeskonnas oodatakse, hoitakse klientidele suurema kindlustunde muutlikul väärtusahelaga rahvusvaheline ja arendatakse töötajaid, spetsialiste ning energiaturul. Erinevate riskidega äritegevuste juhte, keda iseloomustavad meie väärtused: ühtne juhtimine võimaldab meil kiiremini kas- energiaettevõte. koostegemine, asjatundlikkus, ettevõtlikkus vada ja luua omanikule rohkem väärtust. ja vastutustunne. Eestis kanname Eesti Energia nime, aga maa- ilmas tutvustame oma pikaajalist kogemust Enefiti nime all. Jaeäri

Eesti Energia edu jaeäris rajaneb võrgutee- energiamärgiseid. Tahame saada energia- nuse kvaliteedil, aktiivsel tootearendusel ning säästuteenuste turuliidriks Eestis ja laiendada elektriga seotud teenuste pakkumisel era- ja teenuste müüki teistes koduturu riikides. äriklientidele. Meie jaeäri strateegia on lühi- Arendame andmeside teenuseid Põhja- ja Tahame saada energia­ dalt kokkuvõetav kolme lausesse: „Rohkem Kesk-Euroopa vahel. Valmistume elektrituru säästuteenuste turuliidriks tooteid. Rohkem kliente. Rohkem äri”. lõplikuks avamiseks Eestis 2013. aastal. Eestis ja laiendada teenuste

Eestis müüme elektrienergiat, jaotusvõrgu- Keskendume klientide lojaalsuse suurendami- müüki teistes koduturu riikides. teenust ja Rohelist Energiat, pakume Kõu sele Balti elektriturul, eesmärgiga saavutada internetti, teeme elektritöid ning väljastame ja säilitada regioonis kokku 35% turuosa.

Eesti Energia aastaaruanne 2010 12 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Meie eelisteks konkurentide ees on stabiilne põlvkonna süsteemid elektrivõrgu juhtimiseks, Peame väga oluliseks klienditeeninduse energiaportfell, paindlik tootepakkumine ja elektrienergia mõõtmiseks ja kadude vähenda- kvaliteedi ja tõhususe pidevat parandamist. aktiivne kohalik müügitöö. miseks. 2012. aastal vabastame kliendid elektri- Klienditeeninduste ja kõnekeskuse kõrval arvesti näidu teatamise kohustusest. Jaotusvõr- arendame e-äri keskkonda ja juurutame uue Võrguteenuse kvaliteedi parandamisel pöö- guettevõte tagab pidevalt kõigile turuosalistele kliendiinfosüsteemi. Ärikliente teenindavad rame põhitähelepanu kliendikatkestuste arvu võrdse ligipääsu võrguteenusele ning regulaa- personaalsed kliendi- ja võrguhaldurid. ja kestuse vähendamisele. Juurutame uue tori kehtestatud kvaliteedinõuete täitmise.

Elektri ja soojuse tootmine

Eesti Energia edu elektri ja soojuse tootmi- ostu ja müügiga regionaalsel elektriturul. sel põhineb mitmekülgsel tootmisportfellil, Tegutseme aktiivselt ja vastutustundlikult mis vastab Euroopa Liidu üha karmistuvatele elektribörsidel ning sõlmime regionaalset keskkonna nõuetele ning on konkurentsivõi- varustuskindlust tagavaid kahepoolseid lepin- Kasutame olemasolevate meline regionaalsel elektriturul. guid. Kasutame konservatiivset riskijuhtimist. tootmisvõimsuste potentsiaali Elektrijaamade käitamisel järgime eeskuju- Selleks et kindlustada klientide püsiv varusta- likke juhtimispõhimõtteid. ja investeerime uutesse tus elektrienergiaga, kasutame olemasolevate elektrijaamadesse. tootmisvõimsuste potentsiaali ja investeerime Oleme suurim taastuvatest energiaressurssi- uutesse elektrijaamadesse, et vähendada dest elektri tootja Eestis. Vähendame elektri- tootmisega kaasnevat CO2 heidet ja mitme- tootmise CO2-sisaldust aastaks 2016 vähe- kesistada oma elektritootmisportfelli. Meie malt 0,8 t/MWh tasemeni (2007. aastal oli tootmisvõimsused katavad vähemalt Eesti see näitaja 1,1 t/MWh). Tegeleme aktiivselt elektritarbimise, aidates seeläbi tagada Eesti suurte elektritootmisprojektide arendamisega, energiajulgeolekut. Regionaalse elektrituru mis aitavad oluliselt vähendada elektri toot- tuha käitluse keskkonnaohutuse suurenda- misse ning suitsugaaside väävli- ja lämmasti- arengu toetamiseks oleme andnud oma misega kaasnevat CO2 heidet. Konkreetsed osaluse Eesti-Soome vahelises elektrikaablis investeerimisotsused langetatakse järk-järgult, kuheitmetest puhastamisse. Nende uuenduste elektribörsi Nord Pool Spot kasutusse. arvestades seaduste ning elektrituru arenguga. abil täidame võetud kohustused ning tagame tootmisvõimsused ka pärast karmistunud Tootmisvõimsuste parimaks kasutamiseks on Tootmise keskkonnamõju vähendamiseks keskkonnanõuete kehtima hakkamist 2012. meie elektritootmine tihedalt seotud elektri in vesteerime Narvas elektrijaamade ja 2016. aastal.

Strateegia / Eesti Energia aastaaruanne 2010 13 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Iru elektrijaamas ehitame olmejäätmeid kütu- Narva kavatseme rajada Eesti varustus kindlust Põlevkivituha kui ehitustooraine ja keemi- sena kasutava elektri ja soojuse koostootmis- tõstva uue põlevkivi ja teisi kütuseid kasutava lise komponendi taaskasutamist suurendame ploki. Balti riikides ehitame kuni 100 MW väike- keevkihttehnoloogiaga elektrijaama. Tagame 2015. aastaks vähemalt kümme korda võrrel- koostootmisjaamu ja kuni 350 MW tuuleparke. Narva linna pikaajalise varustamise Eestis oda- des 2009. aastaga. vaima kaugküttesoojusega.

Kütused

Eesti Energia edu kütuste tootmisel põhineb Ehitame uue põlvkonna Enefit-põlevkiviõli- põlevkivi tõhusal kae van damisel ja vedelkü- tootmise seadmed. Tahame alates 2016. tuste tootmise tehnoloogia arengul, mis tagab aastast toota Eestis vedelkütuseid, mida saab põlev kiviressursi maksimaalse väärtustamise müüa vähemalt Põhjamere nafta (Brent Crude) Planeerime oskuslikult ning väikseima võimaliku keskkonnamõju. hinnaga. Selleks rajame põlevkiviõli järel- loodusvarade säästvat ja töötlustehase, mis suudab toota kvaliteetseid maksimaalset kasutamist ning Põlevkivi kaevandamisel ja transpordis tõhus- mootori- ja olmekütuseid vähemalt 20 000 tame ühtset tarneahela juhtimist kuni kliendi barrelit päevas. tagame kaevandatud alade tarbimiskohani. Planeerime oskuslikult loodus- taaskasutusse võtmise. varade säästvat ja maksimaalset kasutamist Meil on maailma juhtiv põlevkivist vedelkütuste ning tagame kaevandatud alade taaskasutusse tootmise tehnoloogia, mis võimaldab tööstus- võtmise. Kaevandamisel vabaneva lubjakivi likus tootmises kasutada tõhusalt kogu kae- aheraine ja sellest valmistatud killustiku oluli- vandatud põlevkivi, sealhulgas peenpõlevkivi. paigalduse ja hoolduse müügimahtu ning selt laialdasem kasutamine ehituses vähendab käivitada 2015. aastaks väljaspool Eestit uute lubjakivikarjääride avamise vajadust ja Täiustame tahkel soojuskandjal põhinevat vähemalt ühe Enefit-tehnoloogial põhineva säästab Eesti looduskeskkonda. vedel kütuste tootmise tehnoloogiat koostöös õlitootmise seadme. strateegilise partneri Outoteciga. Enefiti kauba- Soovime kindlustada põlevkiviressursi vähe- märgi all müüme patenteeritud tehnoloogia Omame kaeveõigusi Jordaanias ja USAs, kus malt meie elektri ja vedelkütuse tootmise kasutamise oskusteavet ja oluliste sõlmede valmistame ette põlevkivist vedelkütuste ja tarbeks Eestis, et olla võimeline tagama Eesti valmislahendusi põlevkivivarude kasutusele- elektrienergia tootmise käivitamist. Teistes põlev - energia julgeolekut mõlema strateegilise võtust huvitatud riikides. kivivarudega riikides keskendume põlevkivi energialiigi osas. Selleks peab meil olema kasutamise tehnoloogia ja projektiarenduse õigus ja võime püsivalt kaevandada 17 miljo- Tahame oluliselt kasvatada energeetika- müümisele. Välisprojektide elluviimisel kaasa - nit tonni müüdavat põlevkivi aastas. seadmete projekteerimise, valmistamise, me investoriteks ja partneriteks teisi ettevõtteid.

Strateegia / Eesti Energia aastaaruanne 2010 14 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Eesti Energial on maailma juhtiv põlevkivist vedel­kütuste tootmise tehnoloogia, mis võimaldab tööstuslikus tootmises kasutada tõhusalt kogu kaevandatud põlevkivi.

FOTO

Eesti Energia aastaaruanne 2010 15 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

ÜHINGUJUHTIMISE ARUANNE

Eesti Energia valitsemise põhialuseks on Oleme analüüsinud ja võrrelnud koondtava äriseadustik koos riigivaraseadusest tulene- põhimõtteid Finantsjärelevalve ja Tallinna vate erisustega. Riigivaraseaduse § 88 lõike Börsi poolt 2005. aastal väljatöötatud „Hea 1 punkti 10 kohaselt peab osaluse valitseja ühingujuhtimise tavaga”. Meie hinnangul ei 30. juunil 2010 tehtud aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et esine viimases selliseid põhimõtteid, mida riigi osalusega äriühingu põhikirjas on muu meil aluseks olev reeglistik ei käsitle. Seega ainuaktsionäri otsusega hulgas sätestatud kohustus rakendada äri- täidame koondtavast lähtudes kindlasti ka kinnitati Eesti Energia ASi ühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava „Hea ühingujuhtimise tava” soovitused. uus põhikiri. ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Täiendavalt oleme pidanud kohaseks analüü- 30. juunil 2010 tehtud ainuaktsionäri otsusega sida meie valitsemist ka Baltikumi Ühingu- kinnitati Eesti Energia ASi uus põhikiri, millega juhtimise Instituudi poolt väljatöötatud Baltic täideti muu hulgas viidatud nõuded. Guidance on the Governance of Government- Järgnevatel lehekülgedel käsitleme ühingu- owned Enterprices (edaspidi „Baltikumi tava“) juhtimise seisukohalt olulisi teemasid seoses Lisaks eeltoodule on hea ühingujuhtimise alusel. See käsitleb soovitusi tegevjuhtkonnale koondtava ja Baltikumi tava rakendamisega põhimõtetest juhindumine meile loomulik, et ning aruandlusele ja auditeerimisele. Osad, ning 2010. majandusaastal toimunud oluli- meil oleks võimalik end võrrelda teiste sama- mis käsitlevad soovitusi valitsusele ja nõuko- semaid sündmusi. Peatüki lõpus on esitatud laadsete ettevõtetega. Oleme leidnud, et meie gule riigi omandis oleva äriühingu valitsemise hinnang ja loetelu mittevastavustest koos jaoks sobilik reeglistik, millest juhinduda, on korraldamiseks, ei kuulunud meie hindamise selgitustega. Ühendkuningriigi Finantsaruandluse Nõukogu ulatusse. (Financial Reporting Council) väljatöötatud põhimõtete kogum The Combined Code on Corporate Governance (edaspidi „koondtava”).

Eesti Energia aastaaruanne 2010 16 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Struktuur 31. detsember 2010

AUDITI- NÕUKOGU KOMITEE

Riskijuhtimise ja Strateegia- Keskkonna- Personaliteenistus Kommunikat- Infotehnoloogia Kinnisvara- Finantsteenistus Õigusteenistus JUHATUS siseauditi teenistus teenistus teenistus ja sekretariaat siooniteenistus teenistus teenistus

Enefit Enefit Müük ja JAEÄRI Energiamüük Jaotusvõrk Elektritööd** Võrguehitus Televõrk (Läti) (Leedu) teenindus

ELEKTRI JA SOOJUSE Narva Kohtla-Järve Tabasalu Energia- Nordic Energy Taastuvenergia Iru elektrijaam Solidus TOOTMINE Elektrijaamad Soojus*** Koostootmisjaam kaubandus Link (59,2%) (55%) (39,9%)

Narva Aulepa N.E.L Finland* Soojusvõrk Tuulepargid

(66%)

KÜTUSED Kaevandused Õlitööstus Tehnoloogia- Enefit Outotec Jordan Oil tööstus Technology Shale Energy (60%) (65%) Elektrotehnika Orica Eesti Testimiskeskus ja Automaatika (35%) struktuuriüksused tütarettevõtjad osalise osalusega ettevõtjad, osalus sulgudes

* Nordic Energy Linki osalus 100% ** Elektritööd on reorganiseeritud Eesti Energia struktuuriüksuseks *** Kohtla-Järve Soojuse aktsiate müügitehing viidi lõpule 8. märtsil 2011

Ühingujuhtimine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 17 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Omanik ja organisatsioon

Eesti Energia on äriühing, mille aktsiad kuu- Eesti Energia kontsern koosneb Eesti Ener- reorganiseeri­mist Eesti Energia struktuuri­ luvad Eesti Vabariigile. Aktsionäri õiguste gia ASist ja tema tütarettevõtjatest. Kontserni üksuseks (protsess viiakse lõpule 2011. teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooni­ konsolideeritakse ja selle juhtimismudelis majandusaastal) ministeerium, mida esindab aktsionäride kajastatakse enamusosalusega tütarettevõtjad. - Sõlmiti leping Jordan Oil Shale Energy Co üld­koosolekul majandus- ja kommunikat­ 11%lise osaluse müügiks (13. detsember siooniminister. Selline allutamine on alates 2010. majandusaastal tehti kontserni üles­ 2010) 1. jaanuarist 2010 riiklikult reguleeritud riigi­ ehituses järgmised olulisemad muudatused: - Aktsionär andis nõusoleku Kohtla-Järve varaseadusega (kuni 31. detsembrini 2009 - OÜ Elering (endise nimega OÜ Põhivõrk) Soojus ASi 59,2%lise osaluse müügi­ kehtis riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes müüdi Eesti riigile (27. jaanuar 2010) lepingu sõlmimiseks (17. detsember 2010, osalemise seadus). - Alustati Eesti Energia Elektritööd OÜ tehing viidi lõpule 8. märtsil 2011)

Juhtimistasandid ja nende tegevus

Üldkoosolek majandusaasta lõppemisest juhatuse poolt - kaasata Jordaania projekti uue investorina määratud ajal ja kohas. Erakorralise üldkoos- rahvusvaheline energiakontsern YTL, Tulenevalt riigivaraseadusest ja Eesti Energia oleku kokkukutsumine on võimalik ühenäda- - ühitada Eesti Energia majandusaasta põhikirjast on aktsionäri õiguste teostaja lase etteteatamisega. kalendriaastaga ja konverteerida aktsia­ Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- kapital eurodesse, rium, mida esindab aktsionäride üldkoosole- 2010. aastal toimus kuus üldkoosolekut, mille - müüa enamusosalus Kohtla-Järve Soojus kul majandus- ja kommunikatsiooniminister. käigus ainuaktsionär otsustas: ASis, Koosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastu- - kinnitada Eesti Energia 2009/10. majandus­ - kinnitada Eesti Energia nõukogu töökord. võtmise kord ja pädevus on sätestatud Eesti aasta tulemused, Energia põhikirjas. - viia Eesti Energia põhikiri kooskõlla riigi­ varaseaduse muudatustega, Korraline üldkoosolek toimub üldjuhul üks - nimetada AS PricewaterhouseCoopers kord aastas kuue kuu jooksul kontserni (edaspidi PwC) Eesti Energia kontserni audiitoriks,

Ühingujuhtimine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 18 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Nõukogu nõuded ja ootused on sätestatud riigivara­ - SIA Valkas Bioenergo Kompanija omanda- seaduses. mine (23. september 2010) Eesti Energia nõukogu volitused ja vastutus - Sompa kaeveloa vahetus VKG-le kuuluva on sätestatud põhikirjas, riigivaraseaduses 2010. majandusaastal nõukogu koosseis ei Usnova kaeveloa vastu (23. september 2010) ja nõukogu töökorras. Nõukogu koosneb muutunud. - Eesti Energia 11% osaluse võõrandamine kaheksast liikmest, kellest pooled on määra- Jordaania projektist YTL Power Interna- nud ametisse ainuaktsionäri otsusega majan- Nõukogu koosolekud toimuvad üldjuhul üks tional Berhadi tütarfirmale (18. november dus- ja kommunikatsiooniminister ning üle- kord kuus, v.a suvekuudel. 2010. majandus- 2010) jäänud neli liiget rahandusminister. aastal pidas nõukogu 10 koosolekut. Nõu- - Iru jäätmeenergiaploki ehituse alustamine kogu täitis kõik seadustest tulenevad kohus- (18. november 2010) Nõukogu peamised ülesanded on üldkoos- tused ja kiitis heaks muu hulgas järgmised - Narva Elektrijaamade uute energiaplokkide oleku strateegia esindamine, kontserni olu- strateegilise tähtsusega otsused: investeeringu heakskiit (16. detsember 2010) lisemate strateegiliste ja taktikaliste otsuste - Aulepa tuuleelektrijaama teise järgu ehita- kinnitamine ning kontserni juhatuse tegevuse mine (22. aprill 2010) Nõukogu tööd korraldab advokaadibüroo kontrollimine. Nõukogu tööd korraldab nõu- - Narva tuhavälja tuulepargi rajamine Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaat kogu esimees. Nõukogu liikmetele seatavad (17. juuni 2010) Sven Papp.

NÕUKOGU KOOSSEIS SEISUGA 31. DETSEMBER 2010

JÜRI KÄO (45) MEELIS ATONEN (44) REIN KILK (58) REIN KUUSMIK (62) TOOMAS LUMAN (51) KALLE PALLING (26) JANEK PARKMAN (41) AIVAR REIVIK (54) nõukogu esimees nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige nõukogu liige Ametisse määramise aeg 30. mai 2007 16. mai 2005 30. mai 2007 25. november 2009 17. märts 1998 26. november 2009 26. november 2009 30. mai 2007 Volituste kehtivuse tähtaeg 25. mai 2013 19. mai 2011 25. mai 2013 24. november 2012 5. juuli 2012 25. november 2012 25. november 2012 25. mai 2013

Ühingujuhtimine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 19 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Nõukogu liikmete osalemine koosolekutel: kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi Auditikomitee koosolekud toimuvad vastavalt

Nimi Mandaat Osalemine Osalemise asutatud sihtasutuse auditikomitee moodus- kokkulepitud ajakavale, kuid mitte harvem kui koosolekuteks koosolekutel % tamise ja tasustamise ning töökorra põhi- kord kvartalis. 2010. majandusaastal toimus Jüri Käo 10 10 100 mõtted”. Auditi­komiteel on neli liiget. Komitee seitse korralist koosolekut, milles liikmed osa- Rein Kilk 10 10 100 Rein Kuusmik 10 10 100 koosseisu ja esimehe määrab Eesti Energia lesid järgmiselt: Kalle Palling 10 10 100 nõukogu. Nimi Mandaat Osalemine Osalemise Janek Parkman 10 10 100 koosolekuteks koosolekutel % Aivar Reivik 10 10 100 Komitee peamine ülesanne on nõukogu Jüri Käo 7 7 100 Meelis Atonen 10 8 80 nõustamine järelevalvega seotud küsimustes. Meelis Virkebau 7 7 100 Toomas Luman 10 5 50 Komitee teeb järelevalvet a) raamatupidamise Rein Kuusmik 7 6 86 Meelis Atonen 7 4 57 Eesti Energia tütarettevõtjate nõukogude põhimõtetest juhindumise, b) finantseelarve volitused ja vastutus tulenevad nende põhi­ ja -aruannete koostamise ja kinnitamise, Auditikomitee tegevusaruanne esitatakse kirjadest. Nõukogud on üldjuhul moodustatud c) välisauditi teostamise piisavuse ja tõhususe, nõukogule enne, kui nõukogu majandusaasta Eesti Energia juhatuse liikmetest. Erandiks on d) sisekontrollisüsteemi arendamise ja toimi­ aruande heaks kiidab. Eesti Energia Kaevandused AS (täiendavad mise (sh riskide juhtimise) ja e) ettevõtte nõukogu liikmed Toomas Luman ja Indrek tegevuse seaduslikkuse üle. Komitee osaleb Komitee tegevust korraldab Eesti Energia riski­ Saluvee) ja Eesti Energia Narva Elektrijaamad välisauditi sõltumatuse tagamisel ning sise­ juhtimise ja siseauditi teenistuse juht Heikko AS (täiendavad nõukogu liikmed Ants Pauls auditi planeerimisel ja hindamisel. Mäe. ja Meelis Atonen). 2010. majandusaastal auditikomitee koos­seis Tütarettevõtjate nõukogude koosolekud ei muutunud. Liikmete mandaat kehtib 3 aastat. toimuvad vastavalt vajadusele, nende kokku­ kutsumisel juhindutakse kontserni sisereegli- AUDITIKOMITEE KOOSSEIS SEISUGA 31. DETSEMBER 2010 test, tütarettevõtja põhikirjast ja õigusaktidest.

Auditikomitee

Eesti Energia kontserniülese auditikomitee tegevust regu­leerib Eesti Energia põhikiri, Eesti Energia nõukogu töökord, auditikomitee põhimäärus ja audiitortegevuse seadus ning JÜRI KÄO (45) MEELIS ATONEN (44) REIN KUUSMIK (62) MEELIS VIRKEBAU (54) selle alusel rahandusministri poolt väljaantud komitee esimees komitee liige komitee liige komitee liige Ametisse määramise aeg 17. detsember 2009 17. detsember 2009 17. detsember 2009 17. detsember 2009 määrus „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, Volituste kehtivuse tähtaeg 16. detsember 2012 16. detsember 2012 16. detsember 2012 16. detsember 2012

Ühingujuhtimine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 20 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

JUHATUSE KOOSSEIS SEISUGA 31. DETSEMBER 2010

SANDOR LIIVE (40) Teenistuskäik: Sandor Liivel on 21-aastane töökogemus, millest viimased 15 aastat mitme Eesti suurettevõtte juhi ja finants-­ juhatuse esimees juhina. Sandor Liive oli aastatel 1998-2005 Eesti Energia finantsdirektor. Aastatel 1995-1998 töötas ta Tallinna Sadamas finantsdirektori ja finantsosakonna juhatajana. Aastatel 1990-1995 oli ta mitmete eraettevõtete juhatuse liige ja finantsjuht. Ametisse määramise aeg 1. detsember 2005 Haridus: Sandor Liive on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ja jätkab samas ülikoolis doktori­ (juhatuse liige alates 31. märts 1998) õpingutega. Lisaks on ta õppinud kaks aastat Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonnas ning täiendanud end rahvus­ Volitustekehtivuse tähtaeg vahelistes ärikoolides INSEAD ja IMD. 30. november 2014

MARGUS KAASIK (37) Teenistuskäik: Margus Kaasikul on 18-aastane kogemus mitme Eesti suurettevõtte finantsjuhina. Margus Kaasik on töötanud juhatuse liige, Eesti Energias alates 1999. aas­tast. Aastatel 2000–2001 oli ta Jaotusvõrgu finantsjuht ning aastatel 2001–2005 kontserni finantsdirektor juhtimis­arvestuse osakonna juhataja. Aastatel 1994–1999 töötas ta FKSMi (varasem Kogeri & Sumbergi Grupp) finants­ Ametisse määramise aeg juhina ning aastatel 1993–1994 büroos Concordia Konsultant konsultandina. 1. detsember 2005 Haridus: Margus Kaasik on saanud ärikorralduse diplomi ja teadusmagistri kraadi Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadus- Volitustekehtivuse tähtaeg konnas. 30. november 2014

MARGUS RINK (38) Teenistuskäik: Margus Rinkil on 15-aastane töökogemus jaeäri valdkonnas. Aastatel 1996–2008 töötas ta eri ametikohtadel juhatuse liige, Hansa­pangas, sh personaalpanganduse ja jaepanganduse juhina. Aastatel 1994–1996 töötas ta Eesti Ühispangas ja Magnum jaeäri valdkonna juht Medicalis raamatu­pidaja ja finantsistina. Ametisse määramise aeg 14. aprill 2008 Haridus: Margus Rink on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning tal on ärijuhtimise magistrikraad.

Volitustekehtivuse tähtaeg 13. aprill 2016

RAINE PAJO (34) Teenistuskäik: Raine Pajol on 14-aastane inseneri- ja juhtimiskogemus. Aastatel 2001–2006 töötas ta mitmel ametkohal juhatuse liige, Eleringis (varasem Põhivõrk), täites ettevõtte juhatuse liikme, arendusosakonna juhataja ning arenduse ja käidu valdkonna elektri ja soojuse tootmise valdkonna juht juhi ülesandeid. Ta on töötanud ka Ecomaticus ja Soome põhivõrguettevõttes Fingrid. Ametisse määramise aeg 1. detsember 2006 Haridus: Raine Pajo on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli­ energeetika teaduskonna elektroenergeetika insenerina ning tal on tehnika­teaduste magistri- ja doktori­kraad. Tal on ka ärijuhtimise magistrikraad Tallinna Tehnikaülikooli majandus­ Volituste kehtivuse tähtaeg 30. november 2014 teaduskonnast.

HARRI MIKK (37) Teenistuskäik: Harri Mikkul on 17-aastane juhtimiskogemus. Aastatel 2001–2006 töötas ta Eesti Energia õigusteenistuse juhatuse liige, juhina. Aastatel 2000–2001 oli ta Vabariigi Presidendi kantselei sisepoliitiline nõunik ning aastatel 1994–2000 töötas eri kütuste valdkonna juht ametikohtadel Justiitsministeeriumis. Ametisse määramise aeg 1. detsember 2006 Haridus: Harri Mikk on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppe ning saanud Magister legum’i kraadi Hamburgi Ülikoolis. Volituste kehtivuse tähtaeg 30. november 2014

Ühingujuhtimine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 21 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Juhatus ja tegevjuht Ärivaldkondade juhtrühmad • jälgida valdkonna ja valdkonna ettevõtjate tulemusi, uuendada prognoosi, Lähtudes äriseadustikust ja põhikirjast kannab Eesti Energias põhineb juhtimine ärivaldkon- • anda tagasisidet valdkonna ettevõtjatele, Eesti Energia juhatus kohustust ja vastutust dadel. Iga valdkonna juures tegutseb juht- • korraldada infovahetust ja koostööd, kontsernile seatud eesmärkide täitmise eest. rühm, kuhu lisaks valdkonna juhile kuuluvad lahendada valdkonna ettevõtjate vahelised tütarettevõtjate ja ettevõtete juhatuse liikmed erimeelsused. Juhatusse kuulub viis liiget, kelle valib nõu- ning oluliste kesksete teenistuste esindajad. kogu, juhatuse esimees määratakse eraldi. Valdkonna juhtrühma juhib vastava valdkonna Juhatuse esimehel on ka tegevjuhi funktsioon. Valdkondade juhtrühmade eesmärk on viia eest vastutav Eesti Energia juhatuse liige. ellu strateegiat ja korraldada igapäevast tööd. Juhatuse liikmete vastutusvaldkondades 2010. Selle saavutamiseks on juhtrühma ülesanded: Ärivaldkonna juhtrühma koosolekud toimuvad majandusaastal muudatusi ei tehtud. • koordineerida ja jälgida tähtsamate otsuste üldjuhul üks kord nädalas. elluviimist, Juhatuse tööd korraldatakse vastavalt juhatuse • tagada koostöö valdkonna ettevõtete vahel, 2010. majandusaasta kestel ei toimunud äri­ koosolekute kokkukutsumise ja pidamise kor- • töötada välja valdkonna strateegiline tege- valdkondade juhtrühmade tegevuses olulisi rale. Juhatuse koosolekud toimuvad üldjuhul vuskava, muudatusi. üks kord nädalas. Vajadusel korraldatakse ka • kiita heaks valdkonna strateegilised otsu- elektroonilist hääletamist. 2010. majandus­ sed, Juhtimisalane erisus aastal toimus 49 koosolekut ja 5 elektrooni- • anda nõusolek tehinguteks, mille väärtus list koosolekut, milles juhatuse liikmed osale- on üle 300 000 euro, v.a müügipoliitika Lähtudes elektrituruseadusest ja asjaolust, et sid järgnevalt: tehingud ning elektri ja soojuse tootmise alates 1. aprillist 2010 on osa Eesti elektritu- valdkonna tehingud, mille puhul on raha- rust avatud, lasub Eesti Energia Jaotusvõrgul Nimi Koosolekutel Elektroonilistel osalemine hääletustel osalemine line piir 60 000 eurot (vt ka Juhtimisalane võrguettevõtjana muu hulgas kohustus tagada Sandor Liive 44 (90%) 2 (40%) erisus), turuosaliste võrdne kohtlemine ja võrguette- Margus Kaasik 48 (98%) 4 (80%) • anda nõusolek üle 300 000 eurose inves- võtja informatsiooni kaitsmine. Margus Rink 45 (92%) 4 (80%) teerimisprojekti alustamiseks ja tegevus­ Raine Pajo 45 (92%) 5 (100%) kavasse lisamiseks (sh eelanalüüsi ja Eesti Energia on seda kohustust teadvustanud Harri Mikk 43 (88%) 5 (100%) uuringute alustamiseks) enne kontserni ja korraldanud juhtimisalased erisused, taga- Iga tütarettevõtja juhatajad või juhatused juhatuses või ettevõtja nõukogus arutelu maks igakülgse vastavuse õigusaktidele ning nimetab ametisse tütarettevõtja nõukogu. (vt ka Juhtimisalane erisus), parimatele tavadele. Need sätted tagavad sõl- • kehtestada valdkonnas siirdehinnad, tumatuse investeerimisotsuste vastuvõtmisel, • jälgida valdkonna strateegilisi projekte, hangete teostamisel ja turuosalisi puudutava

Ühingujuhtimine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 22 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord informatsiooni konfidentsiaalsuse hoidmisel. äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on olema põhjendatud ja arvestama kontserni Seega oleme kehtestanud vajalikud piirangud, vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud eesmärkide täitmist, loodud lisandväärtust ja et eristada võrguettevõtja ja energiamüügi sihtasutuse auditikomitee moodustamise ja turu­positsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta teostajate juurdepääsu kliendi- ja äriinfole. tasustamise ning töökorra põhimõtted”. üksnes juhul, kui nõukogu kutsub juhatuse liikme tagasi oma algatusel enne tema voli- Konkurentsiamet on oma iga-aastases Vastavalt määrusele lisandub nõukogu liik­- tuste tähtaja möödumist, ning selle suurus ei Euroopa Komisjonile esitatavas raportis Eesti me tasule täiendav tasu nõukogu organi või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. elektri- ja gaasituru kohta kinnitanud jaotus­ tegevuses osalemise eest. Sellest tulenevalt Tasustamiskomiteed Eesti Energias moo- võrguettevõtte ja ülejäänud kontserni juh- makstakse auditikomitee tegevuses osalevale dustatud ei ole, lähtutakse Eesti tavadest ja timise eristamise piisavust. Samuti ei ole nõukogu liikmele täiendavat tasu 25% nõu- õigusaktidega seatud piirangutest. tähendatud huvide konflikti ohuga olukorda- kogu liikme tasust, komitee esimehe täiendav des emaettevõtte sekkumist. Siiski on Konku- tasu moodustab 50% nõukogu liikme tasust. Tehingud seotud osapooltega rentsiamet soovitanud sõltumatuse jätkuvaks Lahkumishüvitist ja muid täiendavaid tasusid tagamiseks suurendada Jaotusvõrgu juhatuse (v.a nimetatud tasu nõukogu organi tegevuses Seotud osapooltena käsitame a) üksusi, liikmete arvu. osalemise eest) nõukogu liikmetele ei maksta. kus Eesti Energia aktsionärile kuulub oluline osalus (>50%), b) Eesti Energia sidusette­ Kompensatsiooni- Juhatuse liikmete tasu otsustab nõukogu. võtjaid ja c) juhatuse- ja nõukogu liikmeid ja motivatsiooniprogrammid Juhatuse liikme tasu makstakse juhatuse ning nendega seotud ettevõtjaid. liikme kohustuste täitmise eest. Tasu on fik- Eesti Energia nõukogu, juhatuse ja auditi­ seeritud juhatuse liikmega sõlmitud lepingus Ülevaade 2010. majandusaastal tehtud tehin- komitee liikmete tasustamise põhimõtteid ja seda saab muuta ainult poolte kokkuleppel. gutest seotud osapooltega on esitatud raa- reguleerib riigivaraseadus (§-d 85 ja 86). Lähtudes riigivaraseaduse piirangutest ja matupidamise aruandes lk 163. kontserni tulemustest makstakse juhatuse Nõukogu ja auditikomitee liikmete tasude liikmele ka tulemustasu. Kontsernis on juurutatud majanduslike huvide piirmäärad ja täpsema tasustamise korra on aruandluse süsteem, mille kohaselt töötajad, kehtestanud rahandusminister 22. veebruari Juhatuse liikmete täiendava tasu ja lahkumis­ kes tööülesandeid täites võivad sattuda 2010 määrusega nr 10 (kehtiv alates 5. märt-­ hüvitise piirmäärad on sätestatud riigivara­ huvide konflikti, esitavad oma majandushuvid sist 2010). Kuni uue määruse jõustumi- seaduse §-s 86, millest tulenevalt ei või ning kinnitavad korrapäraste enesehindamis- seni kehtis rahandusministri 14. juuni 2004. juhatuse liikmele makstava täiendava tasu tega oma sõltumatust. aasta määrus nr 117. Täiendavalt laieneb suurus kokku ületada juhatuse liikme nelja- auditikomitee­ liikmetele 1. detsembril 2010 kordset keskmist kuutasu eelmisel majandus­ jõustunud rahandusministri määrus „Riigi aastal. Täiendava tasu määramine peab

Ühingujuhtimine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 23 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Informatsioon

Siseteabe käsitlemine Meile teadaolevalt ei esinenud 2010. majan- dusaastal ühtegi siseteabe väärkasutamise Eesti Energias kehtivad siseteabe käsitlemise tunnustega juhtumit. nõuded tulenevalt kontserni poolt emiteeritud 2011. tulemused ja Londoni Börsil noteeritud eurovõlakirjadest. Informatsiooni jagamine ehk kontserni konsolideeritud Siseteabe nõuetekohane käsitlemine on olu- line, et kaitsta võlakirjainvestorite huve ning Eesti Energia jagab avatult olulist informat- vahearuanded avalikustame tagada võlakirjade aus ja õiglane kauplemine. siooni meedia ja eurovõlakirja investoritega. järgmiselt:

Kõigile võlakirjaomanikele ja potentsiaalsetele Ettevõtte tegevust puudutavat ja eurovõla - I kvartal – 28. aprill 2011 investoritele peab olema õigeaegselt, järjepi- kirja hinda potentsiaalselt mõjutavat informat- devalt ja võrdsetel tingimustel (samas mahus, siooni jagame Londoni Börsi reeglite kohaselt II kvartal – 29. juuli 2011 samal ajal ja ning samal viisil) kättesaadav ja esmalt nende infosüsteemi kaudu. Eurovõla - III kvartal – 28. oktoober 2011 oluline informatsioon Eesti Energia ja tema kirja hinda eeldatavalt mitte mõjutava info tütarettevõtjate kohta. aval da me ettevõtte siseveebis ja siseriiklike meediakanalite vahendusel. Mõlemal juhul 2011. majandusaasta audi tee­ Eesti Energiaga seotud isikutel on oma ame- järgime informatsiooni avaldamise eel kont- ritud tervik tulemused ava li­ tikohast tulenevalt teatud aegadel ja juhtudel sernis kehtivaid siseteabe käsitlemise reegleid. kustame 27. veebruaril 2012. vältimatut rohkem teavet kontserni kohta, kui seda on investoritel ja avalikkusel. Sellise info 2010. majandusaastal edastasime Londoni väärkasutuse vältimiseks oleme loonud sise- Börsi infosüsteemi kaudu 23 börsiteadet, teabe kaitse korra. millest 6 olid regulaarsed teated (majandus- tulemused) ja 17 erakorralised.

Ühingujuhtimine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 24 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Kindlus ja järelevalve

Finantsaudit 2010. Järeldusotsus majandusaasta aruandele eest vastutab riskijuhtimise ja siseauditi tee- on esitatud käesoleva aruande lk 170. nistuse koosseisu kuuluv siseauditi osakond. Lähtudes Eesti Energia põhikirjast kuulub finantsaudiitori määramine üldkoosoleku Eesti Energiale on oluline omalt poolt kaasa Osakonna aruandluskohustus on auditikomi- pädevusse. Valikuprotsess toimub auditikomi- aidata finantsauditi teostaja sõltumatusele ja tee ees ning tegevusplaane ja tegevusaruan- tee eestvedamisel ja selle tulemused esita- vältida huvide konflikti tekkimist. Selleks on deid hindab ja kiidab heaks ka Eesti Energia takse üldkoosolekule kinnitamiseks. auditikomitee kehtestanud põhimõtted, mida nõukogu. Siseauditi osakonnal on ülesanne tuleb järgida, kui finantsauditi teostaja soovib kaasa aidata sisekontrollikeskkonna, riskide Eesti Energia finantsaudiitor on audiitorühing pakkuda kontserni kuuluvatele ettevõtjatele juhtimise ning ärijuhtimise kultuuri paranda- PwC, kes teostab majandusaasta aruande täiendavaid teenuseid. misele. Siseauditi osakonna esindajatele on auditi kõikides kontserni kuuluvates ettevõt- tagatud sõltumatus ja juurdepääs kõikidele jates. Sõltuvalt ettevõtja asukohamaast on 2010. majandusaastal ei osutanud PwC Eesti vajalikele andmetele. allkirjaõiguslik audiitor erinev. Konsolideeri- Energiale teenuseid, mis oleks võinud kahjus- tud auditi aruande eest vastutab vannutatud tada audiitori sõltumatust. 2010. majandusaastal töötas siseauditi osa- audiitor Ago Vilu. konnas viis siseaudiitorit ning kaks kontrolöri. Finantsaudiitoriga samasse ettevõtjate võr- Ainuaktsionär otsustas 7. detsembril 2010 gustikku kuuluv PwC Advisors osutas kõnealu- Siseauditi osakonna tegevusaruanded esitati ühitada Eesti Energia kontserni majandus- sel perioodil Eesti Energia kontsernile järgmisi 2010. majandusaastal auditikomiteele kahel aasta kalendriaastaga. Andmete parema teenuseid: kontserni IT-projektide portfelli­ korral. 2009. kalendriaasta koondaruanne võrreldavuse tagamiseks on andmed ümber juhtimise juurutamine, finantsaruandluse esitati Eesti Energia nõukogule 27. jaanuaril arvestatud nii, nagu 2010. ja 2009. majandus­ protsessi hindamine ja tütarettevõtja väärtuse 2010 ning 2010. kalendriaasta tegevusaru- aasta oleks kestnud 1. jaanuarist kuni hindamine. Enne nimetatud teenuste osuta- anne 27. jaanuaril 2011. Siseauditi aruanded 31. detsembrini. Sellest tulenevalt viidi läbi mist hindas auditikomitee olukorda ja leidis, on tehtud kättesaadavaks ka finantsaudiitorile. täiendavalt 2009. kalendriaasta­ aruande et nende osutamine ei kahjusta finantsaudii- audit. Muudes osades toimus audit lähtudes tori sõltumatust. Kontsernis on tagatud juhtkonna kohene tea- tavapärasest praktikast ja rahvusvahelistest vitamine kõikidest kõrge olulisusega riskidest auditeerimisstandarditest. Siseaudit ja nende riskide kajastamine kontserni riski­ profiilis. Juhatus on kõnealusel perioodil taga- Vaheauditi tulemusi tutvustas finantsaudii- Eesti Energias on loodud siseauditi funktsioon, nud riskide maandamise mõistliku aja jooksul. tor auditikomitee koosolekul 17. detsembril mis katab kogu kontserni tegevust. Siseauditi

Ühingujuhtimine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 25 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Riskide juhtimine Huvide konflikti vältimine partnerid Konkurentsiamet, Tehnilise Järele- ja pettuste ennetamine valve Amet ja Keskkonnainspektsioon. Eesti Energia riskijuhtimise aluseks on kont- Peamiste õigusaktide hulka, mis meie tege- serni ühtsed riskijuhtimise põhimõtted. Prot- Eesti Energia kontsernis kehtiva pettuse riski vust reguleerivad ja mõjutavad, kuuluvad muu sessi koordineerib riskijuhtimise ja siseauditi juhtimise strateegia ja sellest tuleneva tege- teenistusse kuuluv riskijuhtimise osakond. vusplaani rakendamise eest vastutab riski- hulgas maapõueseadus, kaevandamisseadus, juhtimise- ja siseauditi teenistuse koosseisu vedelkütuse seadus, kemikaaliseadus, elektri- Iga kontserni ettevõtja peab tagama, et kuuluv sisekontrolliosakond. turuseadus, võrgueeskiri (kehtestatud Vabariigi lähtuvalt talle seatud eesmärkidest on ris- Valitsuse määrusega), elektriohutusseadus, kid jooksvalt juhitud ning et need ei ohusta Strateegia keskendub pettuste ennetamisele mõõteseadus, kaugkütteseadus, konkurentsi- eesmärkide saavutamist. Riskide võtmine on ja avastamisele ning võimalike pettuste reali- seadus, veeseadus ning keskkonnamõju hin- äritegevuse normaalne osa, kuid seejuures seerumisest tekkivate mõjude vähendamisele. damise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. tuleb olla veendunud, et riski realiseerumisel Oodatava tulemusena näeme, et ennetus- ja oleks endiselt tagatud üksuse eesmärgipärane avastamistegevused aitavad ära hoida tulude 2010. majandusaastal tehti ülalnimetatud ja jätkusuutlik tegevus. Teisisõnu ei tohi kont- ja kasumi kaotust, maine kahjustamist, klien- õigusaktidesse mitmeid meie jaoks olulisi sern kanda oma riskitaluvuse piire ületavaid tide rahulolematust ja kaotust, ärisaladuste ja muudatusi, mille tõttu korraldasime ümber ka kahjusid. siseinfo või varade vargusi ning informatsioo- kontserni tegevust. niga manipuleerimist. Kontserni riskide konsolideerimise, analüüsi Elektrituruseadusega kehtestati lõppenud ja kõrvutamise tulemusena koostab riskijuh- 2010. majandusaastal jätkasime tööd majandusaastal järgmised meid mõjutavad timise osakond nii kontserni kui ka ärivald- seoses­ töötajate võimalike huvide konfliktide muudatused: kondade lõikes kaks korda aastas riskiaru- vältimisel. - keeld vabatarbijatel osta elektrienergiat anded. Aruanded esitatakse ärivaldkondade Konkurentsiameti kehtestatud piirhindade juhtrühmadele, kontserni juhatusele ja audi- Teadaolevalt ei ole kontserni juhatusel ega alusel, tikomiteele. Vastavalt vajadusele tutvusta- tütarfirmade juhtidel tekkinud 2010. majan- - elektribörsi loomine ja tegevusloa kaota- takse kontserni riskiaruannet ka Eesti Energia dusaastal huvide konflikte. mine elektrienergia impordiks, nõukogule. Riskiaruanne on oluline sisend - taastuvenergia eest toetuse saamisel kao- siseauditi tegevuste planeerimisel. Regulaatorid tati 6. juulil 2009 kehtestatud piirang, mille kohaselt ei saanud toetust tootmissead­med, 2010. majandusaastal ei toimunud kontserni mille netovõimsus ületab 100 MW. Samas Eesti Energia eri tegevusalade tõttu kehtib riskijuhtimise korralduses olulisi või erakorra- alates 1. juulist 2010. aasta kehtib bio­ meie suhtes mitmesuguseid regulatsioone. Riik­ lisi muudatusi. massist elektrienergia tootmise toetuse liku järelevalve teostajatena on meie peamised

Ühingujuhtimine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 26 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

piirang – biomassist tootes saab muuda- Euroopa Liidu elektri siseturu kolmanda Narva Elektrijaamade suhtes turgu valitseva tuse kohaselt toetust ainult koostootmise direktiiviga tehti liikmesriikidele kohustusli- seisundi kuritarvitamise eest, kui viimane režiimil. Selle toetuse tingimused kehtestas kuks põhivõrguettevõtjate eraldamine suurtest keeldus määratud tarne korras elektrienergia Vabariigi Valitsus oma määrusega. energiakontsernidest. Eesti Energiast eraldati müügist Kulon ASile ja Sagro Elekter OÜ-le. põhivõrguettevõtja Elering OÜ koos põhivõr- Narva Elektrijaamad esitasid Konkurentsiameti Veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste guga täielikult 2010. aasta alguses. otsuse peale kaebuse, mille kohus rahuldas muutmine tõi kaasa regulatsiooni, mis või- 2010. majandusaasta lõpu seisuga ei ole maldab rajada avalikesse veekogudesse tuu- 2009. majandusaastal tegi Konkurentsi- menetlus veel lõppenud. legeneraatoreid. amet väärteomenetluses otsuse Eesti Energia

Juhatuse kinnitus

Eesti Energia juhatus on 2010. majandusaastal täitnud nõuetekohaselt juhatuse liikmete kohustusi ning juhtinud Eesti Energia kontserni seatud eesmärkide suunas. Juhatus on regulaarselt andnud aru nõukogule, on lähtunud oma volitustest ja esitanud kõik vajaliku nõukogule otsustamiseks.

Juhatus teadvustab ja kinnitab käesolevaga oma vastutust majandusaasta aruande ettevalmistuse ning selles sisalduvate andmete eest.

Ühingujuhtimine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 27 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Auditikomitee kinnitus

2010. majandusaasta kestel tegutses auditikomitee lähtudes kehtivast põhimäärusest ning selle alusel fikseeritud tegevusplaanist. Meie tegevu- sele ei ole seatud mingeid piiranguid ja kontserni esindajad on meile teinud kättesaadavaks vajaliku hulga informatsiooni. Juurutatud on kindlad aruandlusliinid, mis toetavad samuti vajaliku informatsiooni korra pärast jõudmist meieni. Töö tulemusena kujunenud seisukohtadest ja nendega seotud ettepanekutest oleme andnud jooksvalt teada kontserni juhatuse esindajatele ning vajadusel ka tütarettevõtjate juhtidele.

Kontserni majandusaasta muutmisel korrigeerisime oma tegevusi nii, et see ei piiraks meie tege vuse ulatust ning et oleksime endiselt võimeli- sed andma hinnanguid, mida Eesti Energia nõukogu ja omanik vajavad ning mis on meile kohustuseks seatud regulatiivsete normidega.

2010. majandusaasta kohta oleme kujundanud oma hinnangud järgmiste kontserni tegevuste suhtes: - juhindumine raamatupidamise põhimõtetest, - finantseelarve ja -aruannete koostamine ja kinnitamisprotsesside toimimine, - välisauditi piisavuse ja tõhususe korraldamine ning sõltumatuse tagamine, - sisekontrollisüsteemi arendamine ja toimimine, - ettevõtte tegevuse seaduslikkuse jälgimine ning - siseauditi funktsiooni korraldamine.

Auditikomitee kui kindlustloova ahela ja järele valve eest vastutaja leiab, et Eesti Energia kontserni tegevuses ei esine selliseid puudusi, millest juhtkond ei oleks teadlik ja/või mis võiksid avaldada materiaalset mõju kontserni 2010. majandusaasta aruandele.

Jüri Käo Auditikomitee esimees

21. aprill 2011

Ühingujuhtimine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 28 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Vastavus hea ühingujuhtimise põhimõtetele

Oleme kontserni juhtimise ülesehitust ning 2010. majandusaastal esinesid koondtava ja - ei ole moodustatud tasustamise komi- toimimist hinnanud Ühendkuningriigi Finants- meie tegevuse vahel järgmised, õiguslikust teed (riigivaraseaduse §-dega 85 ja 86 on aruandluse Nõukogu poolt väljatöötatud regulatsioonist tulenevad mittevastavused: reguleeritud riigile kuuluva äriühingu juht- koondtava The Combined Code on Corporate - ei ole moodustatud ametisse määramise organite liikmete tasustamise põhimõtted), Governance alusel. Eelnenud peatükkides kir- komiteed (tulenevalt riigivaraseaduse - erineb nõukogu tegevuse enesehindamine jeldasime ühingujuhtimise seisukohalt olulisi §-dest 80 ja 81 toimub nõukogu liikmete (riigivaraseaduse § 84 lõike 1 kohaselt on komponente. ametisse määramine vastavalt majandus- nõukogu liige kohustatud aru andma teda ja kommunikatsiooniministri ning rahandus­­ valinud ministrile), Olles hinnanud kontserni juhtimissüsteemi ministri otsustele), - Eesti Energia kui riigile kuuluva äriühingu ülesehituse ja tegeliku toimimise vastavust, - erineb nõukogu liikmete tagasivalimise suhtes ei kohaldu koondtava peatükid D leiame, et meie korraldus ja tegevus on regulaarsus ja reeglistik (tulenevalt rii- (dialoog institutsionaalsete aktsionäridega) olulises osas koondtavaga kooskõlas. Samuti givaraseaduse §-dest 80 ja 81 toimub ja E (dialoog ettevõtjatega). on meie tegevus kooskõlas Eesti seadustega, nõukogu liikmete ametisse määramine mis mitmeid koondtavas esitatud põhimõtteid vastavalt majandus- ja kommunikatsiooni- Seoses tegevjuhtkonda ning aruandlust ja üksikasjalikumalt reguleerivad. ministri ning rahandusministri otsustele), auditeerimist käsitlevate soovitustega on - juhatuse liikmete valimine ja juhatuse esi- Eesti Energia valitsemine kooskõlas Baltikumi mehe määramine toimub nõukogu otsusega, tavaga.

Ühingujuhtimine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 29 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Elektrienergia hind Eesti kodu-ja äritabijatele on Euroopa Liidus jätkuvalt madalaimate hulgas. Meist madalam on hind ainult Bulgaarias. Elektrituru avamine Eestis on äritarbijatele hinda suurendanud.

FOTO

Eesti Energia aastaaruanne 2010 30 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

TEGEVUSKESKKOND

Peamised globaalse tegevuskeskkonna mõjurid

Majandus Euroopas hakkas majanduskasv 2010. aastal taastuma peamiselt ekspordi toel. Suur töö- Majandusolukord maailmas 2010. aastal para- puudus ja piirangud krediidi kättesaadavusel Globaalset tegevuskeskkonda nes pärast 2008. aastal alanud finantskriisi. hoidsid sisenõudluse nõrgana. Positiivne mõju iseloomustasid 2010. aastal Taastumise kiirus oli piirkonniti erinev – majanduse elavdamisel oli Euroopa riikides maailma majanduse taastumine arenenud riikides jäi kasv tagasihoidlikumaks ellu viidud fiskaalpakettidel. Samas kerkisid peamiselt nõrga tööturuolukorra tõttu, samal 2010. aastal teravalt esile eurotsooni kuu- ja peamiste energiakandjate ajal kui arenevates riikides jätkus kasv endise luvate riikide fiskaalprobleemid, peamiselt maailmaturu hindade kasv. hooga, suurendades ka inflatsioonisurveid. riikide kõrge võlatase, mis tõi kaasa ka mõne riigi võlakirjade riskitaseme järsu tõusu.

Vedelkütuste turg SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MUUTUS MAAILMAS JA SUUREMATES PIIRKONDADES muutuse % Majandusolukorra paranemine oli üheks tegu-

15 riks, mis suurendas nafta maailmaturuhinda. 2010. aasta keskmiseks Brenti toornafta 10 hinnaks maailmaturul kujunes 60 €/barrel 5 (80 $/barrel), mis on 37,1% (29,5%) kõrgem Maailm võrreldes 2009. aastaga. Hinnamuutusi diktee- 0 USA risid peamiselt maailma kahe suurima energia- -5 Euroala tarbija, USA ja Hiina makromajandusandmed, 2006 2007 2008 2009 2010 Hiina mis enamikul juhtudel olid oodatust pare- Allikas: IMF mad ning suurendasid ootusi naftasaaduste

Eesti Energia aastaaruanne 2010 31 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord tarbimise suhtes tulevikus. Suurim negatiivne kasvas 8,4%. Põhja-Ameerikas oli nõudluse kujune oluliselt kõrgemaks olemasolevast hinnamõju tulenes Euroopa fiskaalkriisist, mis muutus +2,3% ja Lääne-Euroopas -0,7%. tasemest, siis pikas perspektiivis ei pruugi oli üheks põhjuseks hinna langemisel mai see trend jätkuda. Rahvusvahelise Energia- alguse 65 €/barrelilt mai lõpuks 54 €/barrelini. Lähitulevikus on oodata nii toornafta kui ka agentuuri (IEA) prognoosi2 järgi kasvab Kütteõli aasta keskmiseks maailmaturuhinnaks kütteõlide hinna ja tarbimise kasvu jätku- nõudlus toornaftast rafineeritud toodete järele kujunes 344 €/t (456 $/t). Hinna liikumise mist. Brenti toornafta 2011. aasta tuleviku- 2035. aastaks 99,0 miljoni barrelini päevas, trend oli sarnane nafta maailmaturuhinnale. tehingutega1 kaubeldi 2010. aastal keskmiselt mis on võrreldes 2009. aastaga 17,9% enam. Toornafta hinna kasv ei ole siiski naftasaaduste tasemel 64 €/barrel (84 $/barrel) ja kütteõli Toornafta tootmine kasvab aga 2020. aastaks tarbimise kasvu vähendanud. Naftat Eksporti- 2011. aasta tulevikutehingutega tasemel 68,5 miljoni barrelini päevas ehk 0,9% võr- vate Riikide (OPEC) andmetel kujunes 2010. 379 €/t (501 $/t). OPEC prognoosib toornafta reldes 2009. aastaga ning püsib sel tase- aastal nõudluseks 86,3 miljonit barrelit päe- tarbimise kasvuks maailmas 2011. aastal 1,6%. mel kuni 2035. aastani. Pessimistlikumate vas ehk 2,1% rohkem kui 2009. aastal, olles prognooside kohaselt saabub aga aastatel enamike turuosaliste ootustest oluliselt kiirem. Kui lühiajalises plaanis on maailma kasvava 2020–2030 naftatipp ehk periood, mil nafta Sarnaselt eelmis tele aastatele andis suurima nõudluse rahuldamiseks olemas piisavalt tootmine hakkab langema. panuse nõudluse kasvu Hiina, kus tarbimine toornafta varusid, mille tootmiskulud ei

VEDELKÜTUSTE HINNAD* NÕUDLUS TOORNAFTA JÄRELE

€/barrel €/t mln barrelit päevas

100 500 110

80 400 88

60 300 66

40 200 44

20 100 22

0 0 0 jaanuar 2008 jaanuar 2009 jaanuar 2010 1980 2000 2008 2009 2020 2035

Brenti toornafta (€/barrel) Kütteõli (1%) (€/t) Rahvusvahelised (laevade) punkrid OECD*-välised riigid OECD*

Allikas: Reuters * päevalõpu sulgemishinnad Allikas: World Energy Outlook 2010 * Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon

1 Allikas: Reuters 3000xtra 2 World Energy Outlook 2010 Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 32 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Peamised alternatiivsed allikad toornaftast vedel- Tänapäeval toodetakse põlevkiviõli tööstus- väiksema kalorsusega. Pikemas perspektiivis kütuste tootmise asendamiseks on raske toorõli, likult ainult kolmes riigis maailmas – Eestis, võib põlevkivivarude kasutuselevõtmine USAs, õliliivad ja põlevkivi ehk mittetavapärased Brasiilias ja Hiinas. Kokku on maailmas üle mis on maailma suurim vedelkütuste tarbija ressursid. Seni on nendest ressurssidest 600 põlevkivimaardla, kus olevatest põlevkivi- ja importija, kujuneda oluliseks võimaluseks vedelkütuste kasumlikku tootmist pärssinud varudest on võimalik toota rohkem kui riigi energiasõltumatuse suurendamisel. madal hind, efektiivse ja keskkonnasõbraliku 2800 mld barrelit põlevkiviõli. Eri allikate Põlevkivi kui ressursi olulisust rõhutab ka tehnoloogia puudumine. Vajadus alternatiiv- põhjal ületavad maailma põlevkiviõlivarud Maailma Energeetikanõukogu kava lähiajal sete allikate järele ja ootused nafta maailma- isegi 3–9-kordselt tõestatud naftavarusid. uuendada põlevkivivarusid käsitlev ülevaade turuhinna püsimiseks piisavalt kõrgel tasemel ning välja anda põlevkivi kasutamise tehno- on aga suurendanud huvi ja investeeringuid Suurimad teadaolevad põlevkivivarud asuvad loogiaid puudutav uurimus. tehnoloogia arendamiseks. Kuna Eesti Ener- Ameerika Ühendriikides. Suurem osa põlev- gial on välja töötatud hetkel maailma pari- kivivarudest paikneb USAs kahes piirkonnas. Elektrienergia maks hinnatav põlevkivist vedelkütuste toot- Kõrgema kalorsusega varud paiknevad USA mise tehnoloogia Enefit, oleme ka huvitatud lääne pool – Colorado, Utah’ ja Wyomingu Üks olulisemaid elektrienergia sektorit mõju- maailma põlevkivivarudest. Lisaks võimaldab piirkonnas. Idapoolsetest varudest asub suu- tavaid tegureid on soov piirata inimtegevuse põlevkivi kasutamine tagada riigi energiasõl- rem osa Kentucky, Ohio, Tennessee ja Indiana mõju keskkonnale. 2010. aastal toimus ÜRO tumatuse. piirkonnas. Sealse piirkonna põlevkivi on aga kliimamuutuste konverents, mis aga riiki- dele siduvaid kohustusi kaasa ei toonud. Konverentsil ei jõutud kokkuleppeni, kuidas edasi minna pärast Kyoto protokolli esimest PÕLEVKIVIÕLI JA TOORNAFTA TOOTMISKULUD kohustuste perioodi, mis seab arenenud riiki- dest osa pooltele kindlad siduvad kohustused $/barrel seoses kasvuhoonegaaside heite vähendami- 100 90 75 79 sega. Ehkki Euroopa Liit on võtnud eesmär- 80 60 60 60 giks liidu piires heidet vähendada, ei ole seda 60 teinud maailma suurimad kasvuhoonegaaside 40 25 emiteerijad Hiina ja USA, kelle koguheide 20 20 moodustab ligikaudu 40% üleilmsest heitest.

0 Olulisemateks vastu võetud otsusteks olid Saudi-Araabia Venemaa USA maismaa Põlevkiviõli* Suurbritannia Mehhiko Angola Õliliivad Põhjameri süvameri süvameri piirata planeedi kliima soojenemist kuni Allikad: Cambridge Energy Research Associates, Eesti Energia * Eesti Energia hinnang 2 kraadi Celsiuse võrra, vähendada rikkamate liikmesriikide kasvuhoonegaase Kopenhaageni

Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 33 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord lõppdokumendis sätestatud koguse võrra ja 2020. aastaks vähemalt 20% kogu energia mille osatähtsuse reaalne kasv peegeldub ka luua nn roheline fond („Green Climate”), mis tarbimisest taastuvatest allikatest toodetud Euroopa Liidu tootmisvõimsuste netomuutu- aitaks rahastada kasvuhoonegaaside heite energiaga. Suurima panuse selle eesmärgi ses3. Aastatel 2000–2009 tulenes üle 50% piiramist vaesemate riikides. saavutamiseks on seni andnud tuuleenergia, tootmisvõimsuste netomuutusest tuuleenergiast.

Peamiseks elektrienergia tootmise allikaks on viimastel andmetel maailmas ja ka Euroopa Liidus jätkuvalt kivisüsi. 2008. aastal toodeti ELEKTRI TOOTMISE ALLIKAD ELEKTRI TOOTMISE ALLIKAD maailmas kokku 20 183 TWh elektrienergiat MAAILMAS EUROOPA LIIDUS

(+2,2% võrreldes 2007. aastaga), sellest TWh TWh Euroopa Liidus 3339 TWh (+0,4%). Kui maa- 40 000 5000 ilmas on kivisöest toodetud elektrienergia 4000 30 000 osatähtsus võrreldes 1990. aastaga kasva- Taastuvad allikad 3000 Taastuvad allikad nud, siis Euroopa Liidus on toimunud viimasel 20 000 Tuumajaamad 2000 Tuumajaamad kahel kümnendil oluline muutus – kivisüsi on Gaas 10 000 Gaas 1000 jätkuvalt peamine allikas, kuid selle osatäht- Vedelkütused Vedelkütused sus on langenud 1990. aasta 41%-lt 28%-le. 0 Kivisüsi 0 Kivisüsi Samal ajal on kasvanud maagaasi osatähtsus 1990 2007 2008 2035 1990 2007 2008 2035

7%-lt 24%-le. Taastuvate allikate osatähtsus Allikas: World Energy Outlook 2010 energiakasutuses on maailmas alates 1990. aastatest püsinud ligikaudu 20% tasemel, Euroopa Liidus aga suurenenud 12%-lt EUROOPA LIIDU TOOTMISVÕIMSUSTE MUUTUS* AASTATEL 2000-2009 17%-le. Rahvusvahelise Energiaagentuuri GW (IEA) pikaajaliste prognooside järgi muutub 81,1 nii maailmas kui ka Euroopa Liidus tootmis- 80 65,1 60 allikate struktuur mitmekesisemaks, eelkõige 40 suureneb maagaasi ja taastuvate allikate 20 13,0 2,9 2,5 2,0 osatähtsus. Viimane peamiselt tuuleenergia 0 tootmisvõimsuste suurenemise tõttu. -20 -7,2 -12,0 -12,9 Maagaas Tuuleenergia Päikeseenergia Hüdroenergia Biomass Muud Tuumaenergia Kivisüsi Kütteõlid võimsusega üle 10 MW Taastuvatest allikatest toodetud elektriener- Allikas: Wind in Power, 2009 European Statistics, EWEA * juurde ehitatud tootmisvõimsused, millest on lahutatud mahakantud võimsused gia tootmismahtude kasvu peamine mootor Euroopa Liidus on liidu seatud eesmärk katta

3 Juurde ehitatud tootmisvõimsused, millest on lahutatud maha kantud võimsused. Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 34 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

2009. aastal lisandus Euroopa Liidus uusi tootmisvõimsusi kokku 26 GW, millest 16 GW ELEKTRIENERGIA KESKMISED HINNAD ELEKTRIENERGIA KESKMISED HINNAD moodustas taastuvenergia, sealhulgas tuulee- EUROOPA LIIDU KODUTARBIJATELE EUROOPA LIIDU TÖÖSTUSTARBIJATELE nergia 10 GW. Aastase tarbimisega 2500–5000 kWh, perioodil jaanuar–juuni 2010 Aastase tarbimisega 2–20 GWh, perioodil jaanuar–juuni 2010

DK DK Elektri hinnad lõpptarbijatele Euroopa Liidus DE CY olid Eurostati andmetel 2010. aasta esimesel BE DE AT SK poolaastal kodutarbijatele 2,0% kõrgemad CY BE ja äriklientidele 2,7% madalamad kui 2009. SE CZ aasta esimesel poolaastal. Elektrienergia hind IE EU 27

ES LT Eesti kodu- ja äritarbijatele on aga jätkuvalt LU NL Euroopa Liidus madalaimate hulgas. 2010. aasta NL ES EU 27 esimesel poolaastal oli elektri hind koos mak- PL PT sudega madalam ainult Bulgaarias. Elektri turu SI SK avamine Eestis on hinda äri tarbijatele suuren- UK SI LV danud. 2010. aasta esimesel poolaastal oli UK IE elektri hind ilma maksudeta võrreldes 2009. CZ GR PL aasta sama perioodiga äritarbijatele 7,7% SE FI kõrgem. RO FR

GR PT

LT FR

LV FI

RO LU

EESTI EESTI € / MWh € / MWh BG BG 0 50 100 150 200 250 300 050 100 150 200 250 300

Elektrienergia hind maksudeta Maksud kokku Elektrienergia hind maksudeta Maksud kokku

Allikas: Eurostat Allikas: Eurostat

Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 35 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Peamised regionaalse tegevuskeskkonna mõjurid

Majandus tööpuudus ja elanike sissetulekute püsimine ligikaudu eelmise aasta tasemel. Valitsus- Majanduskasvu taastumine Sarnaselt muu maailmaga paraneb majan- sektori tarbimist mõjutavad kulude vähenda- duslik olukord ka Balti riikides ja Soomes. mine riigirahanduse positsiooni Maastrichti regioonis ning elektriturgude Sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutus oli kriteeriumi piires hoidmiseks, kapitali kogu- avamine ja elektribörside mahutusi aga tagasihoidlik sisetarbimine. 2010. aastal Balti riikides ja Soomes pärast käivitumine Eestis ja Leedus kriisi algust 2007. aasta lõpus ja 2008. aasta alguses taas positiivne. Taastumine on olnud Olukord Eesti tööjõuturul 2010. aastal olu- iseloomustasid 2010. aasta kiirem Eestis ja Soomes, kus SKP muutus oli liselt ei paranenud, kuna üldiselt reageerib regionaalset tegevuskeskkonda. 2010. aastal esialgsetel andmetel mõlemas tööjõuturg muutustele majanduses viitajaga. riigis vastavalt 3,1%. Eesti keskmine brutopalk hakkas kvartaalses arvestuses langema 2009. aasta I kvartalis, Majanduskasvu Eestis toetas 2010. aastal SKP aga 2008. aasta I kvartalis. 2010. aastal ulatudes 19,8%ni. Aasta keskmine tööpuudus eksport, mis kasvas 35%. Samal ajal on sise- püsis riigi keskmine brutopalk ligikaudu 2009. oli 2010. aastal 16,9%, mis on 3,1 protsendi- nõudlus püsinud nõrgana, langedes 2010. aasta tasemel, kasvades 0,9%. Tööpuudus punkti rohkem võrreldes 2009. aastaga. aastal 4%. Eratarbimist mõjutavad kõrge saavutas haripunkti 2010. aasta I kvartalis, Energia- ja toiduainete hindade kasv maailma- turul ja riigi eelarvepositsiooni parandami- SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MUUTUS BALTI RIIKIDES JA SOOMES seks tehtud maksumuudatused tõid kaasa muutuse % tarbija hindade kasvu kiirenemise 2010. aastal 3,0%ni. Aasta esimeste kuude deflatsiooniline 10 keskkond muutus järgnevatel kuudel peami- selt väliste tegurite mõjul inflatsiooniliseks, 0 tuues kaasa kuulise inflatsiooni kiirenemise 2010. aasta detsembriks 5,3%ni. Võrdlust -10 Eesti Läti 2009. aastaga mõjutas ka madal võrdlusbaas.

-20 Leedu 2006 2007 2008 2009 2010 Soome Ekspordivõimaluste laienemine ja suurem Allikas: Eurostat eksport toetasid tööstustoodangu mahu

Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 36 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord kasvu, mis ulatus 2010. aastal 22,7%ni. Eel- kõige tulenes see töötleva tööstuse konku- MAJANDUSKESKKOND EESTIS rentsivõime kasvust ning kasvanud nõudlusest välisturgudel. muutuse % muutuse % 40 30

30 Euroopa Komisjoni 2010. aasta sügisprog- 20 20 noosi järgi peaks majanduskasv Balti riikides ja 10 0 Soomes kiirenema. 2011. aastaks prognoosi- 10 -10 takse kasvuks neis riikides ligikaudu 3–4%. -20 0 -30 -40 -10 Elektrienergia 2006 2007 2008 2009 2010 2006 2007 2008 2009 2010

Sisemajanduse koguprodukt Tööstustoodangu Keskmine brutopalk Inflatsioon Elektrienergia hulgiturg (reaalne) mahuindeks

Balti riikide regionaalse elektrituru arengu Allikas: Eesti Statistikaamet seisukohalt on olulisim 2009. aastal sõlmitud Balti elektriühenduste kavas kokkulepitud meetmete ellurakendamine. Suurimad sam- kätte ning Estlink 2 investeerimis- ja ehitus- mud 2010. aastal olid päev-ette elektri- otsuste tegemine Eesti ja Soome süsteemi- ELEKTRIENERGIA TOOTMISVÕIMSUSED börsi käivitamine Eestis 1. aprillil 2010 ja haldurite poolt 2010. aastal. JA TIPUNÕUDLUS BALTI RIIKIDES selle sidumine Soome elektribörsiga (esialgu GW Estlinki hinnapiirkonna nime all, alates 2010. Ignalina tuumajaama sulgemine 2009. aasta 10 Ignalina võimsus aasta 1. oktoobrist Eesti nime all), Eesti ja lõpus vähendas Balti riikide tootmisvõimsusi 8

Soome piirkonna päeva siseste elektriturgude 1183 MW võrra, kuid ei toonud kaasa võim- 6 ühendamine 2010. aasta oktoobris, 1. jaa- suste puudujääki. 2009. aasta seisuga oli Balti 4 Leedu nuaril 2010 Nord-Pooli arvutusalgoritme riikides installeeritud netovõimsusi 9339 MW Läti 2 kasutava elektri börsi BaltPool käivitumine, ja tipunõudlus 4741 MW. Samuti on Leedus Eesti

Eesti ja Leedu valitsuste soov 35% elektri piisavalt tootmisvõimsusi kodumaise nõudluse 0 Tipunõudlus tarbimisest viia vabaturule (tulenevalt majan- katmiseks (elektrienergia maksimaalne aas- 2007 2008 2009 duslangusest jäi tegelik avatud turu osa- tane toodangu maht ligi 12 TWh ja nõudlus Allikas: BALTSO tähtsus väiksemaks), merekaabli Estlink 1 9 TWh). Tuumajaama sulgemine vähendas omanike otsused anda kaabli kasutamise aga märkimisväärselt madala muutuvkuluga ja otsustamine Nord Pool Spoti elektribörsi CO2-vaba tootmisvõimsuste mahtu.

Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 37 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Suurimaks muutuseks Balti riikide energia- kaubanduses 2010. aastal oli Leedu muu- ENERGIAKAUBANDUS BALTI RIIKIDES tumine netoimportijaks tulenevalt Ignalina TWh tuumajaama sulgemisest. Ignalina sulgemine 9 vähendas oluliselt Eesti importi Leedust, 6 samas suurenes Eesti eksport nii Estlinki merekaabli kaudu Soome kui ka teistesse 3 Balti riikidesse. 0 Eksport -3 Import

Alates 2010. aasta 1. aprillist käivitunud Nord -6 Netoeksport* Pooli Eesti piirkonna keskmine hind oli 2010. 2008 2009 2010 2008 2009 2010 2008 2009 2010 aastal 46,3 €/MWh. Hinna kujunemine Eesti EESTI LÄTI LEEDU piirkonnas on otseselt seotud hindadega Nord Allikad: Eesti, Läti ja Leedu statistikaametid * eksport miinus import Pooli Põhjamaade hinnapiirkondades, kuid Eesti piirkonna hinda ei kasutata veel Nord ELEKTRIENERGIA KUU KESKMINE HIND Pooli süsteemihinna määramisel. Tõenäoliselt hakatakse Eesti piirkonna hinda kasutama €/MWh süsteemihinna leidmisel pärast Läti ja Leedu 100 hinnapiirkondade käivitumist. 80

60

Kuna Eesti piirkond on seotud välisühenduste 40 kaudu naaberriikidega, mõjutavad Eesti piir- 20 konna hinda regionaalne tootmisvõimekus, 0 piirangud ülekandevõimsustes ja väljastpoolt jaanuar 2008 jaanuar 2009 jaanuar 2010 Euroopa Liitu imporditud elektrienergia. Tei- Nord Pooli Soome piirkond Nord Pooli Eesti piirkond Leedu elektribörs BaltPool selt poolt mõjutavad Eesti piirkonna elektri Allikas: Nord Pool, BaltPool hinda ka lokaalsed tegurid nagu majandus- aktiivsus ja välistemperatuur ning elektriener- gia pakkumine Eestis. Kokku osteti 2010. Päeva keskmine hind oli Eesti piirkonnas 24. augusti hinnatipu põhjus oli piiramata aastal Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnast 2,8 91% ajast vahemikus 31–60 €/MWh ning hinnaga ostuhuvi Lätist ja Leedust, mille kat- TWh elektri energiat. Sellest 1,8 TWh osteti vaid kahel päeval oli turul erakordselt kõrged miseks olid kasutada tootmisvõimsused Eestis Eesti sisetarbimise katmiseks, mis moodustas päeva keskmised hinnad – 13. juulil oli hind ja vabad ülekandevõimsused Estlinki mere- perioodi 2010 aprill–detsember kogutarbimi- 122 €/MWh ja 24. augustil 462 €/MWh. kaablis. Samal ajal oli kasutamata tipuhinnast sest ligikaudu kolmandiku.

Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 38 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord oluliselt madalama omahinnaga tootmis- Madala välistemperatuuriga kaasnenud kõrge küllaltki kõrged ning ulatusid 55–60 €/MWh võimsusi Lätis üle 100 MW ja Leedus ligi- nõudlus ja pakkumise vähenemine tulenevalt tasemele. Keskmine 2010. aastal tehtud kaudu 1000 MW, millest oleks piisanud hinna- hooldustöödest Rootsi tuumajaamades ning 2011. aasta tulevikutehingute hind oli ligi- tippude vältimiseks. Kuna aga Läti ja Leedu madal hüdroreservuaaride tase tõid nimetatud kaudu 47 €/MWh. tootjatel ei ole kohustust müügipakkumisi kuudel kaasa hindade kasvu. börsile teha, tõi see kaasa elektri tootmis- Leedus oli 2010. aasta keskmine elektri- võimsuste mitteturupõhise kasutamise nendes Eesti ja Soome piirkonna tunnihinnad olid energia hind 46,4 €/MWh. BaltPoolis kaubeldi riikides. Hinnatipu põhjuseks oli tõenäoliselt 2010. aastal võrdsed 48% ajast ehk 3209 esimesel aastal 8,1 TWh elektriga. Leedusse turuosaliste kogenematus ning väljastpoolt tunnil. Hindade konvergents kulges tõusvas saab Lätist ja Valgevenest importida elektri- Eestit pärit nõudluse kerge ligipääs elektri - joones kuni 2010. aasta augustini, kui hinnad energiat vaid elektribörsi kaudu. Samas käsit- börsile, mille tõttu lühiajaliselt ületas iga hin- olid võrdsed 82% ajast. Pärast augustit hakka- letakse Venemaa Kaliningradi oblastit Leedu naga ostetav nõudlus pakkumise elektribörsile. sid Soomes hinnad kasvama kiiremini kui Eesti elektrituru osana ning Leedu ja Kaliningradi piirkonnas ning tunnihindade erinevus suure- vahelised elektritarneid ei pea tegema elektri - Nord Pooli Soome hinnapiirkonna aasta nes märkimisväärselt. Tiputundidel (päevasisene börsi vahendusel. keskmine hind oli 53,5% kõrgem võrreldes periood kell 8–20) oli Eesti ja Soome hind eelmise aastaga ning ulatus 56,6 €/MWh-ni. võrdne 55% ajast ja mittetiputundidel 42%. Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna ja BaltPooli Hinnad olid Soome piirkonnas keskmisest elektribörsi kohta puudub veel otsene adek- oluliselt kõrgemad veebruaris ja detsembris, 2010. aasta lõpus tehtud tulevikutehingud vaatne tulevikuhindade referents. kui kuu keskmine hind oli üle 90 €/MWh. Soome piirkonna 2011. aasta hinnale olid

PÄEVA KESKMISED HINNAD EESTI JA SOOME TUNNIHINNAD 2010. AASTAL ELEKTRIBÖRSIDEL 2010. AASTAL

% tundi % 100 800 100

80 600 75

60 400 50 Eesti ja Soome tunnihinnad 40 Üle 61 €/MWh erinevad

46–60 €/MWh 200 25 Eesti ja Soome tunnihinnad 20 31–45 €/MWh võrdsed

0 Kuni 30 €/MWh 0 0 Hinnad võrdsed % ajast Eesti Soome Leedu aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets

Allikad: Nord Pool, BaltPool Allikas: Nord Pool

Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 39 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Tugev tootmisportfell ja võime pakkuda fikseeritud hindu eristasid Eesti Energiat konkurentidest ning on taganud ettevõttele avatud turul 87%-lise turuosa.

FOTO

Eesti Energia aastaaruanne 2010 40 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Elektrienergia jaeturg NORD POOLI BAASHINNA JA SOOME PIIRKONNA 2011. AASTA TEHINGUD

Eesti. Avatud turg hakkas Eestis reaalselt €/MWh toimima 2010. aasta 1. aprillist. Ehkki 2010. 70 aasta 1. aprillini oli elektriturg suurtarbijatele formaalselt avatud, võimaldas elektriturusea- 60 dus tarbijatel osta elektrit reguleeritud hin- 50 naga, mis seadis ülempiiri avatud turu hinnale ning välistas sisuliselt avatud turu toimimise. 40

1. aprillist aga kohustab elektrituruseadus 30 kõiki ühe liitumispunkti kaudu üle 2 GWh jaanuar 2010 aprill 2010 juuli 2010 oktoober 2010 tarbivaid kliente ostma elektrienergiat avatud Nord Pooli baashind Nord Pooli Soome piirkond turult. Allikas: Nord Pool

Elektrituru reaalse avamise 1. aprillil 2010 sätestasid elektrituruseaduse muudatused, Aja jooksul aga suurenes klientide usaldus Lätis avati elektri jaeturg konkurentsile 2008. mis jõustusid 27. veebruaril 2010. Hooli- turuhinna suhtes, mis peegeldus eelistuse aasta mais, kui hakkas kehtima seadusemuu- mata lühikesest perioodist seadusandliku liikumises turupõhiste toodete suunas. datus, mille kohaselt peavad üle 50 töötajaga baasi loomise ja turu reaalse avamise vahel või üle 156 mln kroonise käibega ettevõtted kulges turu avanemine sujuvalt. Väiksemaid Eesti Energia keskmine turuosa oli meie ostma elektrienergiat avatud turult. Sisuliselt probleeme esines seaduse tõlgendamisel hinnangul 2010. aastal perioodil aprill– tähendas see elektrituru avamist 35% ulatu- mitme tarbimiskohaga ja elektrit edasi müü- detsember avatud turul ligikaudu 87%. Tugev ses ning otsus puudutas ligikaudu 1400 tar- vate klientide osas ning ilma kehtiva elektri- tootmisportfell ja võime pakkuda fikseeritud bijat. Ülejäänud tarbijatel on õigus kasutada lepinguta vabatarbijate puhul. Tekkinud prob- hindu eristasid Eesti Energiat konkurentidest. regulaatori kinnitatud tariife universaalteenuse leemid lahendati Eesti vastavate ametiasutuste Kokku pakub elektrienergia müügiteenust põhimõttel. Kõigil tarbijatel on õigus vahetada ja võrguettevõtjate poolt operatiivselt. Eesti avatud turul neli-viis ettevõtet. elektrimüüjat.

Elektrituru avanedes käivitus Eestis ka elektri- Läti. Alates elektrituru avamisest Lätis 2008. Turu edasise arengu seisukohast on oluline börs. Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas kuju- aasta mais on turul aktiivsed kaks suuremat konkurentsi suurendamine elektripakkujate nenud hinnatase oli adekvaatseks referentsiks elektrimüüjat. Enefit (Eesti Energia kaubamärk vahel. Selle saavutamisele aitaksid kaasa avatud turu hinnatasemele. Eesti Energia hin- väljaspool Eestit) on suuruselt teine müüja, elektribörsi käivitamine Lätis ja elektri infra- nangul eelistasid kliendid turu avanedes pigem omades 2010. aastal avatud turul ligi 10%-list struktuuri ettevõtete reaalne eraldamine fikseeritud hindu ja lihtsamaid hinnastruktuure. turuosa. elektrimüügist ja tootmisest. Konkurentsi

Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 41 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord edendaks ka riigi suurimale elektrimüüjale otsustasid osta elektrit edasi varasemalt tar- See metoodika polnud aga läbipaistev, kuna kogu Lätis toodetud elektri ostmisel seadus- nijalt hinnaga, mis oli lähedane reguleeritud erinevus börsihinna ja riiklike tarnijate poolt tega kehtestatud eeliste kaotamine ja bilan- elektrienergia hinnale 44,9 €/MWh. Elektri müüdava hinna vahel oli küllaltki suur. Uue sienergia ostu-müügi elektrimüüja kontrolli hinna kasv Leedu elektribörsil aasta teises elektrituruseaduse eelnõu, mille vastuvõtmine alt vabastamine. pooles ei suurendanud tarbijate huvi tarnijat on planeeritud 2011. aasta märtsi, sisaldab vahetada. Sarnane trend on ka turu täiendaval selget valemit, mida hakatakse kasutama tar- Leedu. Leedus avati elektriturg 2010. aasta avanemisel alates 2011. aastast, kui paljud nija valimata jätnud vabatarbijatele – 2011. 1. jaanuarist, kui üle 400 kW liitumis punkti tarbijad ootavad 2011. aasta jaanuarini, et aastal on hind elektri avatud turul 20% võimsusega tarbijad, kelle tarbimine moodus- langetada otsus avatud turul osalemise kohta kõrgem kui reguleeritud hind ning järgneva- tas prognooside järgi 35% kogutarbimisest, alles siis, kui reguleeritud hinnaga tarnijad on tel aastatel kujundab hinna avalik pakkumine. pidid hakkama elektrienergiat ostma avatud oma hinna avalikustanud. Seaduse vastuvõtmisel võib oodata huvi kasvu turult. Seaduse järgi oli avatud turu tarbija- avatud turule suundumise vastu, kuna 2011. tele 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2010. aastal puudus selge metoodika, millise aasta alguses kujuneks reguleeritud hinnaga kehtestatud üleminekuperiood, mille jooksul hinnaga peaksid riiklikud tarnijad4 elektrit tarnijate müügihinnaks 55,7 €/MWh. pidid nad endale valima sõltumatu tarnija müü ma avatud turu tarbijatele, kellel pole poolte vahel kokkulepitud hindade alusel. lepingut sõltumatu tarnijaga. Kinnitatud Leedu elektrituru avanemine on kulgenud Üleminekuperiood pärssis oluliselt turu käivi- hinna valemi järgi kujunes hind jaotusvõrgu aktiivse konkurentsi tingimustes. Leedus tegut- tumist, kuna paljud avatud turu tarbijad poolt ostetud tegeliku elektri hinna põhjal. seb aktiivselt kümme ettevõtet, kes müüvad

TURUOSAD AVATUD ELEKTRITURUL (%) Eesti Läti Leedu Enefit* Enefit* Teised turuosalised 10 6 13

2010. a 2010. a aprill-dets 2010. a aprill-dets % % %

Eesti Energia Teised turuosalised Teised turuosalised 87 90 94

* Eesti Energia kaubamärk väljaspool Eestit

4 Riiklik tarnija on Leedu jaotusvõrgu ettevõte LESTO. Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 42 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord elektrienergiat avatud turu tarbijatele. Nendest ning taastuvatest energiaallikatest toodetud Ehkki nii tänapäeval kui ka lähitulevikus on neljal on pakkumiste tegemisel võimalik toetuda elektrienergia osatähtsus 8%. Põlevkivi kasu- Eestis elektrienergia tootmisel peamiseks alli- oma tootmisvõimsutele, sh Enefitil, kelle müügi- tamine peamise kütusena on Eestil võimalda- kaks jätkuvalt kivisöega sarnase keskkonna- mahud avatud turul vastasid 6% turuosale. nud seni tagada elektri varustuskindluse ning mõjuga põlevkivi, kasvab Euroopa Liidu elektri hinna sõltumatuse energiakandjate seatud eesmärkide saavutamiseks riiklike 2011. aastal hakkavad elektrienergiat avatud maailmaturu hindade liikumisest. toetuste toel jõudsalt ka taastuvatest energia- turult ostma üle 100 kW liitumispunkti võim- allikatest toodetud elektrienergia osatähtsus. susega tarbijad ja 2012. aastal üle 30 kW Eestis on taastuvatest allikatest elektri toot- Eesti energiapoliitika ei soodusta maagaasi võimsusega liitumispunktide omanikud. 2013. mine viimastel aastatel oluliselt suurenenud. suuremahulist kasutamist: kuna maagaasi tar- aastast kehtivad suletud turu reguleeritud hin- Sellele on kaasa aidanud nii uute tuule- ned pärinevad ühest riigist, on problemaatiline nad ainult kodumajapidamistele ning alates parkide rajamine kui ka biomassi kasutamine tarnekindlus ja maagaasi hinnakujunduse 2015. aastast on turg avatud kõigile tarbijatele. energiaallikana. 2010. aastal toodeti taastu- läbipaistvus. Poliitika võib muutuda, kui lange- vatest allikatest elektrit, mille toomisel maksti tatakse otsus Eesti enda või Balti riikide ühise Elektri tootmine Eestis taastuvenergia toetusi 862 GWh, mis on LNG-terminali ehitamiseks koos regionaalse 69,6% rohkem kui eelneval aastal. Olulise maagaasituru käivitamisega. Esialgsetel andmetel toodeti Eestis 2010. osa kasvust moodustas hakkpuidust elektri- aastal 11,5 TWh elektri energiat, millest põlev- energia tootmine Narva lähistel asuvates Eesti Peamine põlevkivienergeetikat mõjutav kivist toodetud elektri osatähtsus oli ligi 89% ja Balti elektrijaamades. tegur on keskkonnanõuete karmistumine

ELEKTRIENERGIA NETOTOODANG EESTIS TAASTUVENERGIA TOODANG EESTIS

TWh % GWh 15 100 750

12 80 500 9 60 2006 2007 6 40 Elektrienergia 250 netotoodang (TWh) 2008 3 20 2009 Põlevkivi osatähtsus 0 0 elektrienergia tootmisel (%) 0 2010 2006 2007 2008 2009 2010* Tuuleenergia Hüdroenergia Biomass ja muud taastuvad allikad Allikad: Eesti Statistikaamet, Elering, Eesti Energia * Esialgsed andmed Allikad: Eesti Statistikaamet, Elering

Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 43 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord ja Euroopa Liidu eesmärk vähendada kas- peaminister on kokku leppinud, et riigid üht- Taastuvenergia toetusmehhanismid vuhoonegaaside heidet. Euroopa Liidu kesk- lustavad kolmandatest riikidest elektri impor- Balti riikides konnamõju vähendamise eesmärkide saavu- timist käsitlevad reeglid 2011. aastal. tamiseks on uute tootmisvõimsuste rajamisel Riikide kehtestatud toetusmehhanismid on suurem rõhk soojuse ja elektri koostoot- Euroopa Ülemkogu pani 2011. aasta 4. veeb- uute taastuvenergia tootmisvõimsuste raja- mispotentsiaali kasutamisel ning biomassi ja ruaril Euroopa Komisjonile ülesande tagada mise peamiseks eelduseks kogu Euroopas. tuuleenergia laialdasel kasutuselevõtul. Balti Euroopa Liidu piirialade elektritootjatele Balti regionaalse elektrituru loomisel on riikidesse on võimalik importida väljastpoolt võrdsed konkurentsitingimused, et konkuree- oluline väljakutse Eesti, Läti ja Leedu toetus- Euroopa Liitu kuni 80% tarbitavast elektrist. rida väljaspool Euroopa liitu toodetud elektri mehhanismide ühtlustamine. Sellises turupiirkonnas on oluline luua sea- importijatega. dusandlikud mehhanismid, mis motiveerivad elektritootjaid investeerima ka varustuskindlust Taastuvatest energiaallikatest elektritootmise TAASTUVENERGIA TASU* EESTIS tagavatesse tootmisüksustesse. edasist kasvu mõjutavad diskussioon taastuv- energia tasude määra üle ja võimalike admi- €/MWh 9 Vastavalt Eesti elektrituruseadusele saab nistratiivsete piirangute seadmine. Eestis praegu 8,1 väljas pool Euroopa Liitu toodetud elektri- kehtiv ühetaoline toetusemäär on võimaldanud 6,1 energiat Eestisse tarnida piiranguteta, müües tulla turule uutel tootmisvõimsustel ja toetab 6 elektri Eestis tegutsevale elektribörsile või efektiivsemate taastuvenergiatehnoloogiate 3,9 taotledes eraldi loa elektrienergia impordiks. rakendamist. Samas võimaldab ühetaoline 3 1,9 Lätis ei ole piiranguid elektrienergia impordiks toetusskeem turuhinna kasvades teenida prog- 1,4 ning Leedusse saab elektrienergiat importida, noositust kõrgemat investeeringutootlust. Muret 0 kui see müüakse elektribörsile. tekitavad aga märgid taastuvaid energiaallikaid 2007 2008 2009 2010 2011 kasutavate elektrijaamade rajamisele seata- Allikas: Elering * summad ilma käibemaksuta Läänemere-äärsete riikide juhid leppisid Balti vatest administratiivsetest piirangutest, nagu energiaühenduste kava kinnitamisel 2009. kohalike omavalitsuste soovimatus algatada aasta juunis kokku, et Balti riigid ja Soome planeeringuid, tuuleelektrijaamade ja elamu- Eestis kaotati alates 27. veebruarist 2010 koostavad ühised põhimõtted elektrikauban - alade vahele ebamõistliku puhverala määra- taastuvenergia toetamine fikseeritud ostutarii- dusel Euroopa Liidu väliste riikidega. Rahvus- mine, konkurentsiõiguse mitterakendamine fide (fixed-price feed-in tariffs) abil. Edaspidi vaheline kokkulepe võimaldab tuleviku elektri - ja puudulik järelevalve kaugküttevõrkudele kasutatakse toetamisel turuhinnale lisanduvat turul prognoosida praegusest õiglasemat juurdepääsu üle. fikseeritud toetust (premium price feed-in konkurentsiolukorda. Eesti, Läti ja Leedu payment). Toetust makstakse 12 aastat alates uue tootmisvõimsuse käivitamisest. Vastavalt elektrituruseadusele makstakse taastuvenergiast

Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 44 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord toodetud elektri eest toetust 53,7 €/MWh. Üle 20 MW võimsusega koostoomisjaamades tingimustel laenu andmine Leedu Keskkonna­ Biomassist toodetud elektrienergiale maks- toodetud taastuvenergiale kehtib ostutariif investeeringute Keskusest ja saastetasudest takse alates 1. juulist 2010 toetust vaid siis, kogu toodangu ulatuses. Ostutariifi arvutamisel vabastamine biokütuste kasutamisel. kui see on toodetud koostootmisrežiimil. lähtutakse samuti tootmisjaama võimsusest. Koostootmisrežiimil jäätmetest, turbast ja Toetussumma ostutariifi leidmisel kasutatakse Balti energiaühenduste kavas on kokku lepitud, põlevkivitöötlemise uttegaasist toodetud valemit, mis põhineb maagaasi hinnal. Ostu- et Lätis ja Leedus tuleb muuta taastuvenergia elektrile ning alla 10 MW elektrilise võim- tariifi makstakse vaid elektri eest, mis on eest toetuse maksmise põhimõtteid ning või- susega tootmisseadmega toodetud elektrile müüdud Lätis avaliku elektritarnija litsentsi maldada kindlatele ostjatele müümisel raken- makstakse toetust 32,0 €/MWh. omavale ettevõttele (kelleks saab olla vaid duvate ostutariifide kõrval kasutada ka toetusi, suurim elektrimüüja). Tootjatele makstava mida makstakse elektri müügil vabaturule. Taastuvenergia toetamist rahastatakse vasta­ ostutariifiga tekkinud lisakulud finantseeri- valt tarbitud võrguteenuse mahule. Põhivõrgu­ takse kõigi tarbijate elektriarvele lisatud tasu Õlitootmine ettevõtja OÜ Elering optimistliku prognoosi (nn public service obligation fee) kaudu, mis tõttu sätestati taastuvenergia tasuks 2010. 2010. aasta lõpus oli 16,36 €/MWh. Ostu- Vedelkütuste tarbimine on majanduskriisi ajal aastal 8,1 €/MWh, mis langeb 2011. aastaks tariifi maksmine ainult suurima elektrimüüja Eestis langenud. Enim tarbitakse diislikütust, 6,1 €/MWh-ni (2010. aastal enam­kogutud vahendusel on viinud ühe turuosalise kont- mille osatähtsus tõusis 2005. aasta 44%-lt taastuvenergia tasust tasaarveldatakse osali- rolli alla kogu Lätis toodetud elektrienergia ja 2009. aastaks 48%-le. Põlevkiviõli tarbimine on selt 2011. aasta taastuvenergia tasu määr). andnud talle olulise turueelise elektrimüüjana vähenenud alates 2005. aastast ning langenud kogu Balti regionaalsel elektriturul. 2004. aasta 130 000 tonnilt 2009. aastaks Lätis kasutatakse tootjate toetamisel kogusel 70 000 tonnile. Languse peamine põhjus on põhinevad meetmeid ja fikseeritud ostutariife Leedus on kasutusel fikseeritud ostutariifide üleminek gaasi ja biokütuste kasutamisele. (fixed-price feed-in tariffs). Taastuvenergia (fixed-price feed-in tariffs) süsteem. Hüdro- tootjatele on tagatud elektrienergia ostmine energiast toodetud elektrienergia ostetakse Vedelkütuste import on peamine Eesti energia­­- riigi poolt määratud tootmismahus. Ostutariifi 75,3 €/MWh, tuuleenergiast ja biomassist ­sõltuvuse allikas. Eestis tarbitavatest vedel- suurus sõltub nii taastuvenergia liigist kui ka elektrienergia ostetakse hinnaga 87,0 €/MWh kütustest imporditakse umbes 80%, sest installeeritud võimsusest. Soojuse ja elektri­ ning päikesest toodetud elektrienergia olene- praegu ei vasta siin toodetud vedelkütused energia koostootmisele makstav ostutariif valt tootmisseadme võimsusest hinnaga 437– keemiliste näitajate poolest laiatarbekütuste sõltub maagaasi hinnast, mida korrigeeritakse 472 €/MWh. Ostutariif on tootjatele garan- nõuetele. Vedelkütuste tarbimine moodustab eri teguritega. Üle 1 MW võimusega biomassi teeritud aastani 2020. Ostutariif kehtib vaid võrreldes teiste energialiikidega suurima osa ja biogaasi elektrijaamades (kui elektrijaam elektri eest, mis on müüdud jaotusvõrguette­ ­ Eesti energiatarbimisest, samas on aga nende on töötanud aastas üle 8000 tunni) toodetud võtjale. Lisaks soodustatakse taastuvenergia­ kodumaine tootmine kõige väiksem. Eesti taastuvenergiale makstakse fikseeritud ostu- tootmist täiendavate meetmega, nagu mada- energeetiline sõltumatus imporditud ener­- tariifi ka riikliku tootmiskvoodi ületamisel. lam elektrivõrguga liitumise kulu, soodsatel giast on Euroopa Liidu keskmisest suurem.

Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 45 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Energeetilise sõltumatuse edasise suurenda- mise potentsiaal peitub põlevkiviõlist ja koha- VEDELKÜTUSTE TARBIMINE EESTIS VEDELKÜTUSTE TOOTMINE EESTIS likust biomassist vedelkütuste tootmises. JA EKSPORT tuh t tuh t 1000 600 Vedelkütuste tootmismahu kasv Eestis jätkub 500 – esialgsetel andmetel 2010. aastal tootmis- 800 400 maht sarnaselt 2009. aastale ligikaudu 10% 600 300 ning ulatus 530 000 tonnini. Peamiselt tule- 400 200 neb tootmismahtude suurenemine olemas- 200 100 olevate tootmisseadmete suuremast töökind- 0 0 lusest. Eesti Energia osatähtsus tootmisest on 2005 2006 2007 2008 2009 2006 2007 2008 2009 2010* aastate jooksul pidevalt suurenenud ja moo- Lennukikütus Autobensiin Diislikütus Kerge kütteõli Tootmine Eksport dustab 2010. aastaks orienteeruvalt 40%. Põlevkiviõli Raske kütteõli Netoimport* Allikas: Eesti Statistikaamet * import miinus eksport Allikas: Eesti Statistikaamet * Eesti Energia hinnang Lähitulevikus on Eestis oodata vedelkütuste tootmise kasvu kiirenemist, kuna kütusetootjad, sh Eesti Energia, plaanivad tootmis võimsusi üldkonstruktsioonid ning kohale paigutatud Eesti Energia kavandatava järeltöötlustehase suurendada. 2009. aastal alustas Eesti Energia retort. Uue õlitehase ehitus on Eesti Energia eesmärk on anda põlevkivile ja põlevkiviõlile esimese Enefit-280 seadme ehitamist, 2010. oluline samm kvaliteetsete vedel kütuste toot- maksimaalselt lisandväärtust ja samal ajal aasta lõpuks olid valminud tootmishoone mise tööstuse loomisel Eestisse. arvestada üha nõudlikumaks muutuva turuga.

ENERGEETILINE SÕLTUVUS* 2009. AASTAL EUROOPA LIIDUS

GWh

100

50

0

-50 Kõik allikad Toornafta ja toornaftast -100 rafineeritud tooted LU CY IE IT PT ES BE SK AT GR LV DE HU EU27 FI LT FR SI BG SE NL PL UK CZ EE RO DK

Allikad: Eurostat * Energia netoimport osatähtsusena brutotarbimisest

Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 46 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Vajadus alternatiivste allikate järele ja ootused nafta maailmaturuhinna püsimiseks piisavalt kõrgel tasemel on suurendanud huvi meie Enefit tehnoloogia vastu, mis on hetkel põlevkivist vedelkütuste tootmiseks maailmas parim lahendus.

Eesti Energia aastaaruanne 2010 47 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Peamised Eesti reguleeritud tegevuskeskkonna mõjurid

Põlevkivi kaevandamine tonni ülempiiri rakendamine hiljemalt 2020. aastal. Oluline oleks ühtlustada eri arengu- KAUBAPÕLEVKIVI TOODANG JA TARBIMINE 5 Kaubapõlevkivi tootmismaht Eestis kasvas kavade eesmärgid ja luua paindlikud reeglid, ELEKTRI- JA SOOJUSENERGIA TOOTMISEKS EESTIS

2010. aastal ligikaudu 20% ja ulatus 18 mln mis võimaldavad reaalselt tagada uute mln t tonnini, mis on viimase 18 aasta suurim kogus. energiaplokkide kütusega varustamise vas - 20 Eelneval kahel aastal vähenenud tootmismaht tavalt vajadusele ja üles ehitada õlitööstus pöördus taas tõusule tulenevalt elektrienergia Eestis ning seeläbi suurendada Eesti energia- 15 toodangu suurenemisest Eestis. Toodetud sõltumatust vedelkütuste osas. 10 põlevkivist ligikaudu 88% kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks, ülejäänud vedelkütuste Eesti Energia kaevelubadega kaetud kauba- 5 ja vähesel määral ka tsemendi tootmiseks. põlevkivivaru on 2011. aasta alguse seisuga 0 Tulevikus moodustab vedelkütuste tootmiseks 299 mln tonni. Tagamaks põlevkiviga varus- 2006 2007 2008 2009 2010* Toodang kasutatav põlevkivi üha suurema osa. Eesti tatuse ka tulevikus, soovime kasutusse võtta Tarbimine elektri- ja soojusenergia tootmiseks Energia kaevandab ligikaudu 94% kogu Eestis Uus-Kiviõli kaevanduse, mille potentsiaalne Allikas: Eesti Statistikaamet, Eesti Energia * Eesti Energia hinnang toodetud põlevkivist. põlevkivivaru on ligikaudu 160 mln tonni.

Lähitulevikus üks olulisemaid põlevkivi kae- Elektrituruseaduse kohaselt peab Eestis PÕLEVKIVI JA KIVISÖE HIND* vandamismahte puudutavaid küsimusi on põlevkivi kaevandav ettevõtja müüma Eestis €/MWh riiklikult lubatud kaevandamismahu piirmäära asuvaid vähemalt 500 MW netovõimsusega 20

ülevaatamine. Vastavalt maapõueseadusele elektritootmisseadmeid valdavale tootjale 16 on Eestis aastaseks põlevkivi kaevandamise põlevkivi hinnaga, mis ei ületa Konkurentsi- 12 mahuks lubatud 20 mln tonni, sealhulgas Eesti ametiga kooskõlastatud piirmäära. Sisuliselt 8 Energiale ligikaudu 15 mln tonni. Eesti põlev- vastab sellele kriteeriumile ainult Eesti Energia kivi kasutamise riiklikus arengukavas aastateks Narva Elektrijaamad, kes toodab põlevkivist 4 2008–2015 on seatud eesmärk leida võima- elektri- ja soojusenergiat ning on suurim 0 jaanuar 2008 jaanuar 2009 jaanuar 2010 lusi põlevkivi kaevandamismahtude vähenda- põlevkivitarbija Eestis. Eesti Energia Õlitööstu- Kivisöe hind Põlevkivi reguleeritud hind miseks 15 mln tonnile aastas hiljemalt aastaks sele ja kontsernivälistele klientidele müüdava Allikas: Eesti Energia, Reuters * põlevkivi kütteväärtusega 2,33 MWh/kg, kivisüsi kütteväärtusega 7,0 MWh/kg 2015. Energiamajanduse riiklikus arengukavas põlevkivi hind vastab reguleeritud hinnale, (Rotterdami sadamas kaubeldav) aastani 2020 on seatud eesmärgiks 15 mln erinedes ainult põlevkivi kütteväärtuse poolest.

5 Kaubapõlevkivi (müüdav põlevkivi) sisaldab lisaks kaevandatud puhtale põlevkivile lubjakivi ja niiskust (vett), mistõttu võib kaubapõlevkivi maht olla suurem kaeveloaga ettenähtud kogusest. Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 48 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Alates 2011. aastast võetakse müügihinna jäävatele tarbimismahtudele ja kliendipõhis- võivad muutuda aga ka sagedamini kui üks kujundamisel arvesse ka täiendavaid põlev- tele kuludele. kord aastas: need võivad muutuda ka selliste kivi tootmisega seotud kulusid, mis viivad mittekontrollitavate kulude muutumisel, nagu hinnakujunduse rohkem vastavusse tege- Suletud turu elektrihindade kooskõlastamisel teistele võrguettevõtjatele makstava võrgutasu like tootmiskuludega.­ 2010. majandusaastal­ arvestab Konkurentsiamet kuludega, mida on hind või elektrikadude kompenseerimiseks põlevkivi reguleeritud hind ei muutunud. vaja, et ettevõte saaks täita õigusaktidest ja ostetava elektrienergia maksumus. Regulatsioon kaotab kehtivuse alates 2013. tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi, aasta 1. jaanuarist. ning mis tagavad investeeritud kapitali põh- Võrgutasude korrigeerimise aluseks on vas- jendatud tulukuse. Põhjendatud tootluse tava regulatsiooniperioodi aasta lubatud müügi­ Elektrienergia müük määraks on ettevõtte kaalutud keskmine tulu ja võrguteenuse müügimahu jagatise kapitali hind (WACC). Hindade kooskõlasta- muutus võrreldes eelmise perioodiga. Elektrienergia turg Eestis jaguneb kaheks – mise metoodika on avaldatud Konkurentsi- elektri müük reguleeritud hinnaga (suletud ameti kodulehel. Suletud turu elektrihindade 2010. majandusaastal muutusid võrgutasud turg) ja müük turutingimustes kujunenud hin- regulatsioon kaotab kehtivuse 2013. aasta kahel korral. 2010. aasta 1. märtsil kasvas naga (avatud turg). Reaalselt hakkas turg sel 1. jaanuarist. keskmine võrgutasu 1,5% tulenevalt võrgu­ kujul toimima alates 2010. aasta 1. aprillist, tasude iga-aastasest korralisest korrigeerimi- kui üle 2 GWh ühe liitumispunkti kaudu tar- Võrguteenuse müük Eestis sest. 1. juunil tõusis keskmine võrguteenuse bivatel klientidel kadus võimalus osta elektrit maksumus 6,0% tulenevalt ülekandeettevõtte reguleeritud hinnaga ning tekkis kohustus Eestis on jaotusvõrkude äritegevus riigi tasandil Elering võrgutasu ligikaudu 19%-lisest suure- osta elektrit avatud turult. ulatuslikult reguleeritud. Eesti Energia koos-­­­ nemisest. kõlastab Konkurentsiametiga jaotusvõrgu luba- Suletud turu elektrimüügil nõuab seadus tud müügitulu, põhjendatud kulud ja investee- Külm ja lumerohke talv 2010. aasta alguses elektrienergia kaalutud keskmise hinna piir- ringute mahu, mille alusel arvutatakse võrguta- ja lõpus ning augustikuu kaks järjestikust määra kooskõlastamist. See piirmäär muutus sude ühtse metoodika alusel võrgutasude hind. äikesetormi suurendasid elektrikatkestuste 2010. aasta 1. juunil, kui uueks elektrienergia arvu kliendi kohta 2010. majandusaastal kaalutud keskmise hinna piirmääraks kinnitati Alates 2008. aasta 1. märtsist hakkas kehtima 2,8ni. Seda on 0,8 katekestust rohkem võr- 30,7 €/MWh. Elektrihinna piirmäära muutus võrgutasude kolmeaastane regulatsiooniperiood. reldes 2009. majandusaastaga (Euroopa oli seotud vabaturu tarbimismahtude­ eral- Võrgutasusid korrigeeritakse perioodi­ sees üks Liidus oli 2009. aastal keskmiselt 1,5 katkes- damisega suletud turu piirmäära arvutustest, kord aastas, alates ühe aasta möö­dumisest tust kliendi kohta aastas). Katkestuste tihedus kuna vabaturu tarbijad hakkasid elektrit regulatsiooniperioodi algusest vastavalt sõltub eelkõige ilmastikuoludest, kuna Eesti ostma turuhinna alusel. Suletud turu piir- Konkurentsiametiga­ kooskõlastatud võrgu- Energia jaotusvõrgust ligikaudu 78% moo- määra korrigeeriti vastavalt suletud turule tasude korrigeerimise valemile. Võrgu­tasud dustavad õhuliinid, millest omakorda üle 35%

Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 49 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord läbib metsi. Peamine abinõu katkestuste arvu vähendamiseks on elektrivõrgu uuendamine ja õhuliinide asendamine maakaabliga. Eesti EESTI ENERGIA JAOTUSVÕRGU TASUDE MUUTUSTE PÕHJUSED 2010. AASTAL

Energia keskendub elektrivõrgu ehitamisel s/kWh maakaabli paigaldamisele eelkõige kesk- 48 pinge elektrivõrgus. Keskpinge toob suurtest 46 alajaamadest elektrienergia väiksematesse valla- või külakeskuste alajaamadesse, mis- 44 tõttu rikkekindluse kasv keskpingel parandab võrguteenuse kvaliteeti kõige suuremal hulgal 42 klientidest. Maa-alust elektriliini ei mõjuta 40 tugevate tuulte või raske lume tõttu liinidele 1.08.2009 kehtinud Ülekandevõrgu Investeeringud Püsikulud Müügimahu Jaotusvõrgu kao 1.06.2010 kehtiv jaotusvõrgu tasu tasu kasv vähenemine jaotusvõrgu tasu murduvad puud ja oksad, samuti talviti vahel- duva sulailma ja külma tulemusel tekkiv jäide. Allikas: Eesti Energia

Suur osa jaotusvõrgust on üle 40 aasta vana, mistõttu suurenevad igal aastal järk-järgult KLIENDIKATKESTUSTE ARV KLIENDI KOHTA VÕRGUTEENUSTE OSUTAMINE MWh EESTI ENERGIA JAOTUSVÕRGU TASUDE investeeringute maht ning hooldus- ja EESTI ENERGIA JAOTUSVÕRGUS JA ELEKTRIVÕRGU ÜHE KILOMEETRI KOHTA MUUTUSTE PÕHJUSED 2010. AASTAL remon di kulud. Ligi 60 000-kilomeetrise EUROOPAS KESKMISELT jaotusvõrgu töökindluse hoidmiseks peaks 3 2,8 500 200 2,6 igal aastal uuendama ligi 2,5% kogu võrgu 2,4 2,2 400 2,0 150 mahust. Võrgu töökindluse tõstmiseks peaks 2 300 aastane uuendamise määr ületama aga 3% 100 200 piiri. 1 Põhi 50 100 Lääs Eesti jaotusvõrku iseloomustab võrreldes 0 0 0 Ida teiste Euroopa Liidu riikidega suhteliselt kõrge 2006 2007 2008 2009 2010 UK ES BE AT IT CZ PT CY DK PL FI EE I II III IV ülal pidamiskulu. Kui arvestada müüdud MWh Eesti Energia Euroopa Allikad: Eesti Energia, CEER 2008, Eurelectric 2009 Allikad: Eesti Energia, CEER 2008, Eurelectric 2009 Allikas: Eesti Energia elektrivõrgu kilomeetri kohta, on Eesti Euroo- pas tagareas. See tähendab, et Eestis on keskmiselt mahukam elektrivõrk, mis vastab

Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 50 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord hajaasustuse laiale levikule ning elektrifitsee- 2010. aastal oli peamiseks kasvu toetavaks ritud hoonete suurele osatähtsusele Eestis. teguriks madal välistemperatuur. SOOJUSENERGIA TOODANG Negatiivse kaasmõjuna on aga ühe tarbitud JA KESKMINE HIND EESTIS MWh elektri energia kohta vaja üleval pidada Elektrijaamades ja katlamajades toodetava GWh kr/MWh oluliselt suuremat elektrivõrku kui teistes soojusenergia osatähtsus kogutoodangust 12 000 800 700 Euroopa Liidu riikides, mis tekitab tõsist sur- on aastate jooksul püsinud ligikaudu muutu- 600 vet jaotustariifide kasvuks Eestis. matuna – natukene üle kolmandiku toode- 500 9000 400 takse elektrijaamades ning ülejäänud katlama- 300 Eesti Energia Jaotusvõrgu turuosa jaotustee- jades. Ligikaudu pool katlamajades toodetud 200 nuse osutamisel Eestis on 87%. Jaotusteenust soojusest baseerub maagaasil ning neljandik 100 6000 0 osutatakse ühtses müügipiirkonnas, kasutades puidul. See jaotus ei ole viimastel aastatel 2006 2007 2008 2009 2010** sama hinnakujundust ja müügitingimusi. oluliselt muutunud. Suurim muutus aga on toi- Soojusenergia toodang Soojusenergia keskmine hind* munud elektrijaamades toodetud soojusener- Allikad: Eesti Statistikaamet, * ettevõtetes aasta jooksul tarbitud Eesti Energia kütuse või energia maksumuse ja koguse suhe Soojusenergia tootmine gia osas – 2009. aastal kasvas taastuva test ** Eesti Energia hinnang ja müük Eestis allikates toodetud soojusenergia osa tähtsus 21%ni 2008. aasta 8%-lt. Eestis müüdava soojusenergia hind on regu - leeritud ja selle kooskõlastab Konkurentsi- Soojusenergia tootmisvõimsusi on viimastel Iru elektrijaama soojusenergia tootmisel amet. Soojuse piirhinna kujundamisel tagatakse aastatel suurendanud elektri ja soojuse koos- on peamine omahinda mõjutav komponent ettevõtjale vajalike tegevuskulude katmine, tootmisjaamade ehitamine. Koostootmis jaamade maagaasi kulu, mis moodustab üle 85% investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse eeliseks on kõrge efektiivsus ja väiksem CO2 tootmishinnast. Maagaasi hinna arvutamisel täitmiseks, keskkonna-, kvaliteedi- ja ohutus- heide toodetud energia kohta. Elektri ja soo- kasutatakse vastavalt Konkurentsiametiga nõuete täitmine ning põhjendatud tulukus. juse koostootmise tehnoloogiad on viimastel kooskõlastatud metoodikale eri kütteõlide vii- aastakümnetel märkimisväärselt arenenud ja mase kuue kuu maailmaturuhindasid, mistõttu Soojusenergia toodangu maht Eestis kasvas seda eriti väikeste ühikvõimsusega jaamade muutub maagaasi hind iga kuu, tuues kaasa esialgsetel andmetel 2010. aastal esimest juures. Väikese ühikvõimsustega koostootmis- ka Tallinna Küttele müüdava soojusenergia korda pärast viis aastat kestnud vähenemist. seadmed võimaldavad kasutada koostootmist müügihinna muutumise. 2010. majandus- Kasv oli ligikaudu 6%. Viimastel aastatel tule- ka väiksema soojuskoormusega soojusvõrkudes aasta keskmine Iru elektrijaama soojusener- nes toodangu mahu vähenemine ühelt poolt (sisuliselt kõik Eesti väikelinnad ja tööstused). gia tootmishind oli võrreldes eelmise aastaga suurenenud energiasäästust ja aasta keskmise kõrgem, sest maagaasi hind kasvas 4%. välistemperatuuri suurenemisest, teiselt poolt 2010. aastal Kohtla-Järve Soojuse ja Narva mõjutas tootmismahtusid majandus langus. Soojusvõrgu poolt müüdava soojusenergia hind võrreldes 2009. aastaga ei muutunud.

Tegevuskeskond / Eesti Energia aastaaruanne 2010 51 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

MAJANDUSTULEMUSED

Eesti Energia kontserni 2010. majandusaasta turu võimalusi kasutav elektri- ja põlevkivi- äritulud6 olid 12,5 mld krooni (+20,1% võr- õlitootmine, kontserni toodete ja teenuste reldes eelneva majandusaastaga), ärikasum konkurentsivõime vabal turul, efektiivne orga- Eesti Energia kontserni 2,3 mld krooni (+45,0%) ja puhaskasum jät- nisatsioon ning paranev majanduskeskkond. 2010. majandusaasta äritulud kuvatest tegevusvaldkondadest 1,8 mld krooni Lõpetatud tegevusvaldkonnad suurendasid 2010. kasvasid 20,1% võrreldes (+31,6%). Kasumi kasvu tagasid paindlik ja majandusaasta puhaskasumit 428 mln krooni. eelneva majandusaastaga.

Äritulud

Kontserni 2010. majandusaasta äritulud kasvasid võrreldes eelneva majandusaastaga ÄRITULUDE JAOTUS (%) ÄRITULUDE JAOTUS

20,1% ja ulatusid 12,5 mld kroonini. Äri- Põlevkivi Põlevkivi Vedelkütused Vedelkütused 4 Elektrienergia 4 6 tuludest moodustasid tulud reguleeritud avatud turgudelt 6 Elektrienergia hinnaga turgudelt7 55% (eelneval majandus- Soojusenergia 16 Soojusenergia avatud turgudelt 7 6 27 aastal 69%) ja avatud turgudelt 45% (31%). Äri tulude struktuuri muutus tulenes elektri- Muud tooted Muud tooted ja teenused ja teenused energia müügimahu suurenemisest pärast 10 2009 12 2010 elektriturgude osalist avamist ja elektribörside % % käivitumist Eestis ja Leedus. Võrguteenused Elektrienergia Võrguteenused Elektrienergia 24 reguleeritud hinnaga 22 reguleeritud hinnaga 33 23

6 Andmed jätkuvate tegevusvaldkondade kohta, kui ei ole mainitud teisiti. 7 Reguleeritud hinnaga elektrienergia müük Eestis era- ja äriklientidele ning võrguettevõtjatele, võrguteenuste müük ja põlevkivi müük. Eesti Energia aastaaruanne 2010 52 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Kontsernivälised müügimahud aitasid müügilangust pidurdada võrreldes eel- Energia teostanud Leedus ühele kliendile neva aastaga 1,0 kraadi madalam temperatuur testmüüki aastase müügimahuga alla 1 GWh. Ühik 2010 2009 Muutus % ja suurem majandusaktiivsus. Aktiivne müügi- 2010. aasta lõpuks suurenes klientide arv

Elektrienergia, sh GWh 10 714 9 541 12,3 töö tagas 2010. aastal Eesti avatud turul ligi- 83ni ja aastane müügimaht lõppklientidele 8 reguleeritud hinnaga GWh 6 084 7 074 -14, 0 kaudu 87% turuosa ja müügimahu 1,0 TWh. oli 223 GWh . avatud turgudel GWh 4 630 2 466 87,7 Rohelise Energia toodet, mis tagab klientidele Võrguteenuste müük GWh 6 311 5 964 5,8 ainult taastuvatest allikatest toodetud elektri­ Jaeäri valdkonna elektrienergia müük Soojusenergia müük GWh 1 428 1 381 3,4 energia, hakkas ostma 2432 uut klienti. GWh 2010 2009 Muutus % Põlevkivi müük mln tonni 2,0 1,7 16,4 Majandusaasta lõpuks oli Rohelise Energia

Vedelkütuste müük tuh tonni 181 154 17,7 klientide arv kasvanud 3700ni. Kokku tarbisid Elektri müük reguleeritud Rohelise Energia klien­did majandusaastal hinnaga, sh 5 663 6 812 -16 ,9 Edukas tegutsemine Eesti elektrienergia ava- 34 GWh elektrienergiat. kontserniväline müük 5 589 6 557 -14, 8 tud turul, kliendibaasi ning müügimahu kasv Elektri müük reguleerimata hinnaga, sh 2 073 490 323,5 Leedu jaeturul ning elektrienergia tarbimise Aasta keskmine elektrienergia reguleeritud Eesti avatud turul 976 - - müügihind Eestis oli 2010. majandusaastal kasv Eesti jaotusvõrgus olid peamised jaeäri Läti avatud turul 341 354 -3,6 valdkonna tulusid mõjutanud tegurid. Vald- 30,7 €/MWh. Müügihind muutus majandus- Leedu avatud turul 485 - - konna äritulud kasvasid 2010. majandusaastal aastal kahel korral – 1. aprillil, kui korrigee- kontsernisisene müük 272 136 99,7 10,9% ja ulatusid 7441 mln kroonini, millest riti hinnapakette, langesid enam kasutatud Elektri müük kokku 7 737 7 302 6,0 elektrienergia müügitulu moodustas 4181 mln pakettides hinnad ligikaudu 3%, ja 1. juunil, krooni (kasvades eelmise aastaga võrreldes kui hakkas kehtima uus elektrihinna piirmäär Madalam välistemperatuur ja majandus­ 13,4%) ja võrguteenuste müügitulu 2807 mln 30,7 €/MWh, mis oli ligikaudu 1% kõrgem aktiivsuse suurenemine Eestis olid peamised krooni (+9,0%). kui eelnevalt kehtinud piirmäär. tegurid jaotusvõrguteenuste müügimahu 6,0% kasvu taga 2010. majandusaastal. Eraklienti­ Jaeäri müüs 2010. majandusaastal kokku Elektrienergia avatud turul Lätis säilitati vara- dele müüdud võrguteenuste maht kasvas 7,7 TWh elektrienergiat (+5,8%). Eelnevatel sem klientide arv (suurenemine kuue kliendi seejuures 8,3%, müük äriklientidele ja võrgu­ aastatel müüdi elektrienergiat Eestis 100% võrra 116ni). Samas vähenes konkurentsi ettevõtjatele kasvas 5,1%. Kokku müüsime ulatuses reguleeritud hinnaga, kuid alates survel müügimaht 4,5% võrra suurema tarbi- jaotusvõrguteenust Eestis 6,6 TWh. 2010. aasta 1. aprillist on elektriturg reaalselt misega klientide arvelt. Lätis müüsime lõpp­ avatud ühe liitumispunkti kaudu üle 2 GWh tarbijatele 341 GWh elektrienergiat. Eesti Energia Jaotusvõrgu võrguteenuste müük tarbivatele klientidele. See muudatus oli ka peamine põhjus, miks reguleeritud hinnaga Elektrienergia avatud turul Leedus kasvasid GWh 2010 2009 Muutus % müügi maht 2010. aastal 16,9% vähenes. klientide arv ja müügimaht 2010. majandus- Jaotusvõrgus edastatud Ehkki reguleeritud hinnaga müük vähenes, aastal märgatavalt. Eelneval aastal oli Eesti elektrienergia, sh 6 552 6 184 6,0 kontserniväline müük 6 311 5 964 5,8

8 Tulenevalt Leedus kehtestatud seadustest müüakse avatud turule imporditud elektrienergia kõigepealt Leedu elektribörsile, ostetakse sealt tagasi ning müüakse seejärel lõppkliendile. Majandustulemused / Eesti Energia aastaaruanne 2010 53 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Korraline jaotusvõrgu tasude korrigeerimine Valdkonna elektrienergia müük oli 2010. Taastuvatest allikatest tootsime 2010. majan- 2010. aasta 1. märtsil ja ülekandevõrgu­ette­ majandusaastal 11,3 TWh, mis on 7,4% dusaastal 304 GWh elektrienergiat, mis on võtja Elering tasude ligikaudu 19% kasv 2010. rohkem võrreldes eelneva majandusaastaga. 112,8% rohkem kui eelmisel aastal. Too- aasta 1. juulil suurendasid keskmise võrgu- Elektrituru avanedes vähenes reguleeritud dangu mahu kasv tulenes esiteks suuremast tasu 2010. majandusaastal 26,7 €/MWh-ni, hinnaga müügi osatähtsus portfellis ning biokütuste kasutamisest Narva elektrijaamas mis on 3,0% enam võrreldes eelneva asendus müügiga avatud turgudele. Enamik ja teiseks suuremast toodangust Aulepa majandus­aastaga. müüki avatud turgudele teostati Nord Pooli tuuleelektrijaamas, mille jaoks 2010. aasta elektribörsi Eesti hinnapiirkonda, 2010. oli esimene täistööaasta. Toetusi taastuvatest Eelmisel majandusaastal lisas jaeäri oma majandusaastal kokku 2,4 TWh. Nord Pooli allikatest elektri tootmisele maksti kontsernile müügiportfelli kaks energiasäästuga seotud Soome hinnapiirkonda müüsime majandus- 257 mln krooni (+135,9%, +148 mln krooni). toodet, energiaauditi ja energiamärgise. 2010. aasta I kvartalis 0,3 TWh. Pärast Eesti hinna­ Eesti Energia tootis 2010. aastal 35,6% kogu majandusaastal kasvas klientide huvi energia­ piirkonna käivitumist ei müü Eesti Energia Eestis toodetud taastuvenergiast. säästuteenuste vastu. Eriti märkimisväärselt enam elektrit Nord Pooli Soome hinna­ kasvas turuosa energiamärgiste väljastamisel – piirkonda. Leetu müüsime 2010. majandus­ Soojusenergia müügimaht kasvas 2010. saavutasime esimese täisaastaga 42%lise aastal kahepoolsete lepingute alusel ja Leedu majandusaastal pärast kolm aastat toimu- turuosa. Ka elektritööde arv kasvas, tegime elektri­börsile kokku 0,9 TWh elektrienergiat. nud langemist ja ulatus 1,5 TWh-ni. Oluliseks elektritöid 2300 kliendile, kuid müügimaht­ müügimahu kasvu mõjutanud teguriks oli langes 1,4 miljoni krooni võrra. Keskmine müügihind oli 2010. majandus­ madal välistemperatuur kütteperioodidel – aastal 15,3% kõrgem võrreldes eelneva 2010. aasta I kvartali välistemperatuur -7,3 Sideteenuste müügitulu oli majandusaastal majandusaastaga. Müügihinna kasv peegeldab kraadi oli viimase kahekümne kahe aasta 202 mln krooni, kasvades 3,5% (+7 mln krooni). kõrgema hinnatasemega avatud turu osa­ madalaim ja IV kvartali -0,3 kraadi viimase 2010. aasta lõpus oli Kõu mobiilsel interneti- tähtsuse suurenemist müügiportfellis ning kaheksa aasta madalaim. Reguleeritud soojus­ teenusel ligikaudu 25 000 aktiivset klienti. elektri hinna kasvu regionaalsel hulgiturul. energia keskmine müügihind kasvas peami- selt maagaasi kõrgema sisseostuhinna tõttu Edukas kauplemine elektribörsidel tagas Elektrienergia müük elektri 2,3% ja ulatus 31,5 €/MWh-ni. elektri ja soojuse tootmise valdkonna äritulude ja soojuse tootmise valdkonnas 20,2% suurenemise 7881 mln kroonini. Elektri ja soojuse valdkonna Tuludest 6627 mln krooni teeniti elektri­ GWh 2010 2009 Muutus % soojusenergia müük energia müügist (+18,4% võrreldes 2009. Elektri müük reguleeritud aastaga) ja 761 mln krooni soojusenergia hinnaga, sh 6 599 7 917 -16 , 6 GWh 2010 2009 Muutus % müügist (+5,8%). kontserniväline müük 491 518 -5,2 Soojusenergia müük, sh 1 545 1 493 3,5 Elektri müük reguleeri- mata hinnaga, sh 4 721 2 565 84,0 kontserniväline müük 1 428 1 381 3,4 kontserniväline müük 3 922 2 113 46,1 Elektri müük kokku 11 320 10 482 7,4

Majandustulemused / Eesti Energia aastaaruanne 2010 54 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Jaeäri müügiportfelli lisandusid kaks energiasäästuga seotud toodet – energiaaudit ja energiamärgis, mille müügis õnnestus esimese tegevusaastaga saavutada 42%-line turuosa.

Eesti Energia aastaaruanne 2010 55 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Nord Pooli elektribörsi käivitumisel andis ka kontserniväliselt müüdavat põlevkivikont- maailmaturuhinna tõus. Hinnariski maanda- kontsern oma osa Estlinki merekaablist börsi sentraati. Samuti lisandus alates 2010. aasta miseks oli 2010. majandusaastaks sõlmitud käsutusse, teenides vastutasuks Eesti ja septembrist uus põlevkivi ostev klient. Põlev- tulevikutehinguid 63 000 tonnile, keskmise Soome piirkonna hinnaerinevuselt renditulu. kivi keskmine müügihind oli 2010. majandus- hinnaga 314 €/t. 2010. majandusaastal ulatus rendi netotulu aastal 0,6% madalam kui eelneval majandus- 212 mln kroonini. aastal, kuna müügiportfellis suurenes elektri Eesti Energia Õlitööstuse vedelkütuste müük ja soojuse tootmiseks müüdava madalama Suuremad põlevkivi ja vedelkütuste müügi- müügihinnaga põlevkivi osatähtsus. tuh t 2010 2009 Muutus % mahud ning nafta hinna toel kasvanud vedel- Vedelkütuste müük, sh 197 173 14,4 kütuste müügihind olid peamised kütuste Eesti Energia Kaevandused põlevkivi müük kontserniväline müük 181 154 17,7 valdkonna tulu mõjutanud tegurid. Valdkonna äritulud ulatusid 4331 mln kroonini (+38,6%), Mln t 2010 2009 Muutus % Valdkonna muude kaupade ja toodete millest põlevkivi müügitulu moodustas müügi­tulu oli 2010. majandusaastal 421 mln Põlevkivi kontsernisisene müük 2817 mln krooni (+41,0%) ja vedelkütuste (elektri ja soojuse tootmiseks) 14,2 9,7 46,4 krooni (+39,1%, +118 mln krooni). Nõrk müügitulu 871 mln krooni (+27,6%). Põlevkivi kontsernisisene müük nõudluskeskkond vähendas energeetika­ (õli tootmiseks) 1,7 1,5 12,3 seadmete eksporti 29,9%, samas ehitas Eesti Kontserni elektrienergia toodangu märkimis- Põlevkivi kontserniväline müük 2,0 1,7 16,4 Energia Tehnoloogiatööstus uuele Enefit-280 Põlevkivi müük kokku 17,9 12,9 38,4 väärne kasv ja vedelkütuste tootmise suure- õlitehasele retordi. Uttegaasi müügitulu ula- nemine kasvatasid põlevkivi müügimahtu Vedelkütuste müügimaht kasvas õlitehase tus 2010. majandusaastal 66 mln kroonini 17,9 mln tonnini. Müük kontsernivälistele paranenud töökindluse tõttu ning ulatus (+1,3%, +1 mln kroon). Ehitusturu jätkuva klientidele kasvas samuti, kuna suurem 197 317 tonnini. Vedelkütuste müügihinna madalseisu tõttu vähenes killustiku müügitulu põlevkivitoodang võimaldab rohkem toota 11,1% kasvu põhjustas peamiselt kütteõli 11 mln kroonini (-20,0%, -3 mln krooni).

Ärikulud ja ärikasum

Kontserni kulumieelseks ärikasumiks kuju- Jaeäri valdkonna ärikasum kasvas 616 mln oli piiratud börsidelt edasimüügiks ostetud nes 2010. majandusaastal 3791 mln krooni kroonini (+11,0%), millest suurima osa moo- elektri­energia kõrgema hinna tõttu. Läti ava- (+551 mln krooni, +17,0%) ja ärikasumiks dustas Eesti Energia Jaotusvõrgu ärikasum tud turul tõi müügimahu vähenemine kaasa 2330 mln krooni (+723 mln krooni, +45,0%). 497 mln krooni (+5,6%). Elektriturgude ava- ka müügimarginaalide vähenemise. Kokku Reguleeritud hinnaga turgude ärikasum moo- mine Eestis ja Leedus suurendasid valdkonna mõjutasid elektrienergia müügi ja kasum­ dustas 36% ja avatud turgude oma 64%. kasumlikkust, kuid turgude avamise mõju likkuse kasv Balti riikide avatud turgudel

Majandustulemused / Eesti Energia aastaaruanne 2010 56 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord valdkonna ärikasumit +8 mln krooni. Kasum- likkus suurenes tänu klientide paranenud ÄRIKASUMI JAOTUS (%) ÄRIKASUMI JAOTUS maksekäitumisele (mõju valdkonna äri- kasumile oli +31 mln krooni) ja elektritööde ja võrguehituse teenuste kasumisse jõudmi- sele (+31 mln krooni). Jaotusvõrgu kasum- Reguleeritud Reguleeritud turud turud likkus suurenes peamiselt müügimahu kasvu 41 36 2009 2010 (+70 mln krooni) ja müügimarginaali para- % % nemise tõttu (+11 mln krooni). Erakorraliste tormikahjustuste likvideerimise kulud summas Avatud turud Avatud turud 41 mln krooni samas vähendasid kasumlikkust. 59 64

Elektri ja soojuse tootmise valdkonna äri- kasumiks kujunes 1208 mln krooni (+56,9%).

Elektribörside käivitumine (mõju valdkonna Põlevkivi müügi kasumlikkust suurendas Ärikasum (mln kr) 2010 2009 Muutus (%) ärikasumile oli +269 mln krooni), reguleeri- müüdud põlevkivi mahu märkimisväärne kasv tud hinnaga müügikohustuse vähenemisest (mõju valdkonna ärikasumile oli +330 mln Jaeäri, sh 616 554 63 11,4 tõusnud müügihind (+138 mln kooni), suure- krooni), samas vähendasid kasumlikkust Eesti Energia Jaotusvõrk 497 471 28 5,9 Elektri ja soojuse tootmine 1 208 770 438 56,9 nenud müügimaht (+144 mln krooni), toetust keskkonnatasude kasv, ostetud elektri kulu Kütused, sh 607 430 177 41,2 saava taastuvenergia koguse kasv (+78 mln (kokku -164 mln krooni), eraldiste kulu Eesti Energia Kaevandused 304 245 59 24,1 krooni) ja ühekordne tulu (+53 mln krooni) (-78 mln krooni) ning kulumi suurenemine Muud, sh elimineerimised -10 0 -147 44 -29,9 olid peamised kasumlikkust suurendanud tegu- (-27 mln krooni). Nafta hinna toel kasvanud Konsolideeritud ärikasum 2 330 1 607 723 45,0 rid. Võrreldes eelmise majandusaastaga oli suu- vedelkütuste müügihind (+98 mln krooni), rim negatiivne mõju (-293 mln krooni) sood- keskkonnamaksude vähenemine tuha lades- sate elektrienergia ostulepingute lõppemisel. tamisel ja ostetud elektri kulu vähenemine suurendasid vedelkütuste müügi kasumlikkust. Kütuste valdkonna ärikasum oli 607 mln Valdkonna kasumi suurenemist mõjutas ka krooni (+41,2%), sh Eesti Energia Kaevan- energeetikaseadmete müügilepingute sõlmi- duste ärikasum 304 mln krooni (+24,0%). mine (+23 mln krooni).

Majandustulemused / Eesti Energia aastaaruanne 2010 57 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Puhaskasum

Eesti Energia 2010. majandusaasta puhaska- aastaga 14 mln krooni. Suurima osa intressi­ sum oli 1830 mln krooni, see on võrreldes kuludest moodustab kontserni emiteeritud Puhaskasum (mln kr) 2010 2009 Muutus (%) eelneva aastaga kasvanud 31,6%. võlakirjade intressimaksete tasumine 2010. Ärikasum 2 330 1 607 723 45,0 majandusaastal summas 223 mln krooni. Intressikulud võlakohustustelt 254 253 1 0,2 Kontserni finantstulud olid 2010. majandus- Eelmisel aastal rakendus kontserni suhtes Intressikulud eraldistelt aastal 118 mln krooni. Suurema osa tuludest intressi­kulude kapitaliseerimise nõue alates ja muudelt kohustustelt 26 26 -- moodustasid intressitulud panga­deposiitidelt, 2009. aasta 1. aprillist soetatud varale. 2010. Muud netofinantstulud 197 268 -71 -26,5 mis ulatusid 2010. majandusaastal 114 mln majandusaastal suurenes kapitaliseeritud Kasum investeeringutelt kroonini. Deposiitide maht kasvas 2010. intressi maht 14 mln krooni võrra 79 mln sidusettevõtjatesse 33 24 9 35,7 Tulumaks 451 230 221 96,1 majandusaastal oluliselt seoses ülekande­ kroonile tulenevalt investeeringute mahu Puhaskasum 1 830 1 391 439 31,6 ettevõtte Elering müügiga 2010. aasta jaa- suurenemisest peamiselt õlitehase rajamiseks Puhaskasum lõpetatavast nuaris. Keskmine teenitud intressimäär aga oli ja uute taastuvenergia tootmisvõimsustesse tegevusvaldkonnast 428 172 256 148,8 majandusaastal madalam kui eelneval aastal ehitamiseks. tänu euroala madalale intressikeskkonnale ja Eesti krooni intresside konvergentsile euro­ Tulumaksukulu ulatus 2010. majandusaastal alaga. Finantskulud ulatusid 2010. majandus- 451 mln kroonini, suurenedes väljamakstud aastal 201 mln kroonini, vähenedes eelneva dividendide mahu kasvu tõttu.

Majanduslik lisandväärtus

Kontsern kasutab äriüksuste juhtimisel Kontserni EVA oli 2010. majandusaastal tasakaalustatud tulemuskaardi süsteemi. positiivne ja ulatus 520 mln kroonini. EVA (mln kr) 2010 2009 Muutus

Finantsmõõdikutest on olulisim majanduslik Investeeritud kapitali maht vähenes 2010. Jaeäri, sh -102 -13 0 28 9 lisandväärtus (EVA ), mis võrdleb ettevõtte majandus­aastal investeeringute suurenedes Eesti Energia Jaotusvõrk -143 -143 - ärikasumit ettevõttesse investeeritud kapi- 8,7%, ärikasum kasvas 45,0%. Kontserni Elektri ja soojuse tootmine 451 120 331 tali mahu ja hinnaga. Eesmärk on saavutada kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamise Kütused, sh 307 195 112 kontserni lõikes positiivne EVA. aluseks olevad sisendid vaatame üldjuhul üle Eesti Energia Kaevandused 137 87 50 aastapõhiselt, kui aga kontserni bilansistruk- Muud, sh elimineerimised -136 -354 218 tuuris toimub olulisi muutusi, siis tihedamini. Kontsern 520 -170 690

9 EVA = ärikasum – aasta keskmine investeeritud kapital * kapitali kaalutud keskmine hind Majandustulemused / Eesti Energia aastaaruanne 2010 58 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Suurim EVA kasv oli elektri ja soojuse toot- elektrienergia ostulepingud. Kütuste valdkon- suurim mõju võrguteenuste müügimahu kas- mise valdkonnas, see tulenes suuremast nas tulenes EVA kasv nii põlevkivi tootmise vul ja elektrienergia turu avanemisel Eestis ja müügikogusest ja kõrgemast müügihinnast. kui ka vedelkütuste müügi kasumlikkuse Leedus. Samas lõppesid 2010. aastal soodsad suurenemisest. Jaeäri valdkonna EVA-le oli

Investeeringud

Kontsern investeeris 2010. majandusaastal Elektri ja soojuse tootmise valdkonnas inves- Kütuste valdkonna majandusaasta suurim 3419 mln krooni, mis on 4,9% rohkem kui teeriti 720 mln krooni väävlipuhastussead- investeering oli uue Enefit-tehnoloogial töö- eelneval aastal. Investeeringud suunasime mete paigaldamiseks Narvas asuva Eesti tava õlitehase ehituse alustamine, millesse jaotusvõrgu uuendamiseks, uute elektritootmis- elektrijaama energiaplokkidele ja 159 mln investeeriti 494 mln krooni. Põlevkivi kaevan- võimsuste rajamiseks ja olemasolevate kesk- krooni kütusena jäätmeid kasutava energia- damise seadmete ja rajatiste rekonstrueeri- konnasõbralikumaks muutmiseks ning uue ploki rajamiseks. Aulepa tuulepargi laienda- miseks ning uute ehitamiseks suunati 351 mln õlitehase ehitamiseks. misse investeeriti 140 mln krooni. krooni.

Jaotusvõrk investeeris elektrivõrkudesse 943 mln krooni. Sellest 188 mln krooni kasutati võrguliitumiste väljaehitamiseks ning INVESTEERINGUD ÄRIVALDKONDADE LÕIKES (mlnINVESTEERINGUD kr) ÄRIVALDKONDADE LÕIKES 755 mln krooni elektrivõrgu töökindluse ja kvaliteedi parandamiseks. 2010. majandus- Kütused Kütused aastal ehitasime kokku 579 uut alajaama 651 917 ning 791 kilomeetrit elektriliine, millest 571 Elektri ja soojuse Elektri ja soojuse kilomeetrit moodustab maakaabel. Keskpinge tootmine tootmine 1333 1335 õhuliine, mis varustavad elektriga suuremat 2009 2010 3,1 mld kr 3,2 mld kr tarbijate hulka ja kulgevad peamiselt met- % % sastel aladel, ehitasime ümber maakaabliteks

303 kilomeetrit. Madalpinge õhuliine viisime Jaeäri Jaeäri maa alla 268 kilomeetri ulatuses. 2010. 1115 980 majandusaastal uuendasime elektri jaotus- võrgust ligi 1,3%.

Majandustulemused / Eesti Energia aastaaruanne 2010 59 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Suuremate investeerimisprojektide seis 2010. • Iru jäätmeenergiaploki rajamine – kokku • Narva tuhaväljale 39 MW võimsusega majandusaasta lõpuks: oleme projekti investeerinud 0,2 mld tuule­pargi rajamine – kokku oleme • uue kuni 600 MW võimsusega põlev­ krooni. 2010. aasta lõpuks on jäätme­ projekti investeerinud 0,1 mld krooni. kivielektrijaama rajamine Narva – 2011. energiaploki rajamisel koostatud eel- Majandusaasta­ jooksul alustati tuulepargi aasta jaanuaris sõlmisime nn võtmed kätte projekt, hangitud ehitusluba ja alustatud teede ja kraanaplatside ehitamisega. Tuu- ehituslepingu Alstomiga. Enne ehitus­ ehitustöödega. Ehituse alla jäävad kommu- likud hakkavad plaanide järgi tuhaväljal töödega alustamist on vajalik Euroopa nikatsioonid on ümber tõstetud ja tehtud tööle 2012. aasta jooksul. Investeeringud Komisjoni kinnitus, et plokkide rajamiseks on vundamentide ja jäätmete ning tuha- kokku ulatuvad 0,9 mld kroonini. kehtestatud toetus on kooskõlas Euroopa punkrite jaoks vajalikud kaevetööd. Kokku Liidu õigusaktidega. Kokku on investeering planeerime projekti investeerida ligikaudu • Aulepa tuuleelektrijaama laiendamine kahe ploki ehitamiseks 14,9 mld krooni, 1,6 mld krooni ning jäätmeenergiaplokk kolme tuulikuga (lisanduv võimsus 9 MW) – elektrijaama esimene 300 MW võimsusega hakkab kavakohaselt tööle 2013. aastal. kokku oleme projekti investeerinud 0,1 mld plokk käivitub eeldatavalt 2015. aastal. krooni. 2010. aasta lõpuks olid kõik teed, • väävlipuhastusseadmete paigaldamine platsid ja betoontornid valmis ehitatud ja • uue Enefit-280 õlitehase ehitamine Narva elektrijaamadesse – kokku oleme üks kolmest tuulikust püstitatud. Kokku Auveres – kokku oleme 2010. majandus­ projekti investeerinud 1,0 mld krooni. plaanime projekti investeerida 0,2 mld aasta lõpuks projekti investeerinud 0,8 mld 2010. aasta lõpuks olid 3. plokil paigal­ krooni ja tuulikud käiku anda 2011. aastal. krooni. 2010. aasta jooksul valmisid kaks damis­tööd tehtud ja algasid esimesed uut 10 000 m3 vedelkütuste mahutit, käivitamisproovid.­ 6. plokk seisati majandus­­ renoveeriti autotee mahutiparki, rajati aasta lõpus ja alustati seadmete paigalda- retordihoone vundament ja retordi plat- misega. 5. ja 4. plokil hakatakse seadmeid vorm ning tõsteti paika Eesti Energia paigaldama 2011. aastal. Kokku planee- Tehnoloogiatööstuse poolt ehitatud retort. rime projekti investeerida ligikaudu 1,6 mld Planeerime projekti investeerida kokku krooni ning seadmed peaks praeguste 3,0 mld krooni ning tehase käivitada plaanide järgi olema paigaldatud 2012. 2012. aasta kevadel. aastaks.

Majandustulemused / Eesti Energia aastaaruanne 2010 60 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Rahavood

Kontserni puhas rahavoog oli 2010. majandus­ vähendas 616 mln krooni võrra suurem mln kr 2010 2009 Muutus aastal 296 mln krooni, suurenedes võrreldes tulevikutehingute maht, mis suurendas ka mln kr

2009. majandusaastaga 1022 mln kroon võrra. tehingute tagatiseks oleva raha mahtu. Võrrel­- Äritegevuse rahavood kokku 2 360 2 729 -369 des eelmise aastaga vähendasid äri­tegevuse Kontserni äritegevuse rahavood olid 2010. rahavoogusid suurematest dividendidest tule- Tasutud põhivara soetamisel -3 205 -3 179 -26 majandusaastal 2360 mln krooni, kahanedes nenud tulumaksukulu 220 mln kroonine kasv Üle 3-kuuliste deposiitide netomuutus -2 758 313 -3 071 370 mln krooni (-13,5%) võrreldes eelneva ja 128 mln krooni võrra väiksem intressitulu, Arvelduskrediidi muutus 2 936 -517 3 453 majandusaastaga. Kontserni tulemus äritege- kuna eelmisel aastal sisaldusid intressitulus vusest oli parem kui eelneval aastal, korri- ka sel ajal kontserni kuulunud Eleringi poolt Dividendimaksed -1 70 8 -1 36 0 -348 geeritud puhaskasum kasvas 381 mln krooni tasutud intressid. Pangalaenude võtmine 40 642 -602 3488 mln kroonile. Äritegevuse rahavoogusid Pangalaenude tagasimaksmine -55 -141 86 vähendas nõuete suurenemine klientide vastu Põhivara soetamisel tasutud summad kasvasid Lõpetatud tegevusvaldkonna 526 mln krooni võrra, mis tulenes kasvanud majandusaastal 0,8% ja ulatusid 3205 mln rahavood 2 700 480 2 220 müügimahust ja millest suurema osa moo- kroonini. Uute liitumiste arv püsis majandus- Muud korrigeerimised -13 306 -319 dustasid nõuded, mille tähtaeg polnud veel aastal jätkuvalt madalana, liitumis- ja muud Puhas rahavoog 296 -726 1 022 saabunud. Aasta jooksul klientide makse­ teenustasud vähenesid 24,6% ehk 147 mln käitumine paranes, mida peegeldab ka eba- kroonini. Üle 3-kuuliste deposiitide maht suu- tõenäoliseks hinnatud arvete bilansilise mahu renes 2010. majandusaastal seoses likviidsete Olulisi kontserni finantseerimist puudutavaid vähenemine 47 mln krooni võrra 67 mln vahendite suurenemisega ülekandeettevõtte tehinguid 2010. majandusaastal ei toimunud. kroonile. Kontserni võlgnevus hankijatele oli Elering müümisel 2010. aasta jaanuaris. Võlakohustuste rahavoogude netomuutus majandusaasta lõpus 429 mln krooni võrra Kontserni arvelduskrediidi muutus tulenes oli -14 mln krooni. Dividende maksti 2010. suurem kui eelneva aasta lõpus. 2010. aasta Eleringile antud arvelduskrediidi tagastamisest, majandusaastal 1708 mln krooni ehk 348 mln lõpus olid üleval peamiselt võlgnevused põhi- lõpetatavasse tegevusvaldkonda investeeritud krooni rohkem kui eelmisel majandusaastal. vara soetamisest, mille maksetähtaeg ei olnud rahavoogude suurenemine Eleringi müügist veel saabunud. Varude realiseerimine suu- saadud tulust. rendas rahavoogu 151 mln krooni. Rahajääki

Majandustulemused / Eesti Energia aastaaruanne 2010 61 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Krediidireitingud

Eesti Energia krediidireitingud majandusaasta toe eeldatava vähenemisega, mille üheks näi- Krediidireitingu alandamisel pole olulist mõju lõpus on Moody’se kinnitatud stabiilse välja- teks on ülekandeettevõtja Eleringi eraldamine. Eesti Energia finantssuutlikkusele ega laenu- vaatega A3 ja Standard & Poor’si kinnitatud Standard ja Poor’s muutis Eesti Energia reitin- võimele ning olemasolev reitingutase tagab stabiilse väljavaatega BBB+. Moody’s alandas gut 2010. aasta 8. juulil, põhjustena Eleringi ettevõttele piisava finantspaindlikkuse. 2010. aasta 14. juulil pikaajaliste võla­ eraldamine ja eeldatav võlakohustuste kasv kohustuste reitingut seoses Eesti valitsuse seoses suuremahulise investeeringukavaga.

Finantseerimine

Eesti Energia omakapitali nominaalväärtus Võlakohustuste kaalutud keskmine intressimäär Võõrkapital Nominaalväärtus oli 31. detsembri 2010 seisuga 17 322 mln oli 2010. aasta detsembri lõpu seisuga 4,16%, seisuga 31. destember 2010 (mln EEK) krooni ja selle moodustasid 471 645 750 kasvades majandusaastaga 0,1 protsendipunkti. Pangalaenud 1 081, sh NIB 900 mln liht­aktsiat. Võõrkapital koosnes kaasatud panga-­ Võlakohustuste portfellis moodustasid fiksee- EIB 181 mln laenudest ja emiteeritud eurovõlakirjadest ritud intressimääraga võlakohustused 81% Eurovõlakirjad 4 694 nominaalväärtusega kokku 5775 mln krooni. ning ujuva intressimääraga kohustused 19%. Kokku 5 775 Fikseeritud võlakohustuse kaalutud keskmiseks Kontserni suurim pikaajaline võlakohustus intressimääraks kujunes 4,50% ning ujuva kuna kontserni investeeringud kasvavad ning on Londoni börsil emiteeritud eurovõlakirjad intressimääraga võlakohustuste korral 1,53%, ületavad äritegevuse rahavoo. mahus 4,7 mld krooni, intressimääraga 4,5% millele lisandub viimase kuue kuu Euribor. Kontserni võime katta intressikulusid äri­ ja lunastamistähtajaga 2020. aastal. Pika­ Kõigi võlakohustuste alusvaluutaks on euro. tegevusest saadud vahenditega on viimastel ajaliste väljavõetud pangalaenude jääk oli aastatel suurenenud, kuna ärikasum on kas- 2010. majandusaasta lõpu seisuga 1081 mln Kontserni netovõlg oli 31. detsember 2010. vanud ja võlakohustused püsinud ligikaudu krooni. Põhjamaade Investeerimispanga aasta seisuga 2,0 mld krooni (-3,1 mld krooni). samal tasemel. Intressi kattekordaja oli laenude jääk oli 900 mln krooni ja Euroopa 2010. aasta alguses muutsid Eleringi müügist 2010. majandusaastal 13,9, kasvades võrrel- Investeerimispanga laenu jääk oli 181 mln saadud vahendid netovõla saldo negatiivseks. des eelneva majandusaastaga 2,2 protsendi- krooni. Aasta jooksul on aga netovõlg suurenenud, punkti.

Majandustulemused / Eesti Energia aastaaruanne 2010 62 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Viimastel aastatel on kontserni investeeringute maht püsinud natukene kõrgemal tasemest, NETOVÕLG VÕLAKOHUSTUSED / mida suudaksime finantseerida omavahenditest. mld kr KULUMIEELNE ÄRIKASUM Seda iseloomustab ka äritegevuse rahavoo 6 3 (välja arvatud äritegevusega seotud käibeva- 2,6 5 5,0 rade ja kohustuste netomuutuse) suhe inves- 4 3,2 1,9 teeringutesse, mis 2010. majandus aastal oli 3 2 1,8 2,1 1,5 1,5 85,3%, kahanedes 1,8 protsendipunkti võrrel- 2 2,0 1 des 2009. majandusaastaga. 1 0

-1 Kontserni bilansistruktuur on püsinud kon- -1,4 -2 0 servatiivsena, kuna võlakohustuste maht on 2007/08 2008/09 2009/10 2009 2010 2007/08 2008/09 2009/10 2009 2010 olnud stabiilne. 2010. majandusaasta lõpus oli finantsvõimendus 24,6%, vähenedes võr- reldes 2009. aastaga 0,1 protsendipunkti.

Dividendid DIVIDENDID

Kontsern maksis omanikule 2010. majandus- mln kr 2000 aastal dividende 1,7 mld krooni ehk 2009/10. 1708 majandusaasta puhaskasumi ulatuses. Divi- 1500 1360 1360 dendid maksti välja 2010. aasta juulis. 1000 1000 2010. majandusaasta tulemuste eest on 652 Eesti Vabariigi Valitsus väljendanud soovi 500 saada netodividende 0,9 mld krooni. 0 2007/08 2008/09 2009/10 2009 2010

* Majandusaastatel väljamakstud dividendid

Majandustulemused / Eesti Energia aastaaruanne 2010 63 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Investeeringute väljavaade

Kontserni investeeringuteks prognoosime 0,5 mld krooni kütuste valdkonnas eelkõige 2012. Elektri ja soojuse valdkonnas on kavas 2011. majandusaastal 8,6 mld krooni, mis on põlevkivi kaevandamisega seotud seadme- investeerida 3,7 mld krooni, sealhulgas tuu- 151,8% rohkem võrreldes eelneva majandus- tesse ja ehitistesse ning 0,3 mld krooni lepargi rajamiseks Narva suletud tuhaväljale aastaga. elektri ja soojuse tootmise valdkonnas. ja Paldiskisse, Iru jäätmepõletusel põhineva elektrijaama rajamiseks, Narvas elektrijaa- Investeeringutest planeerime suunata 2011. Lisaks olemasolevate seadmete parendami- made väävlipüügiseadmete paigaldamiseks majandusaastal 2,1 mld krooni ehk 24% seks on meil 2011. majandusaastal kavas ja uute põlevkiviplokkidele toetust võimaldava olemasolevate seadmete parendamisse. Sellest investeerida 6,2 mld krooni äritegevuse riigiabiloa otsuse korral ka uue elektrijaama 1,2 mld krooni moodustavad investeeringud laiendamisse. Kütuste valdkonnas planeerime ehitamiseks Narva. jaeäri valdkonnas peamiselt elektri­võrkude investeerida 2,6 mld krooni ulatuses Ene- töökindluse ja kvaliteedi parandamiseks, fit-280 seadme valmisehitamiseks aastaks

Majandustulemused / Eesti Energia aastaaruanne 2010 64 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

TÖÖTAJA

Töösuhted

2010. aastal suurenes töötajate arv pisut 2010. aastal algatasime kaks suurt arendus- Majandusaasta lõpu seisuga töötas kontser - kõigis ärivaldkondades, välja arvatud elektri ja projekti: nis kokku 7552 inimest, neist väljaspool soojuse tootmise valdkonnas. Selleks et olla a) tööaja planeerimise ja arvestamise tarkvara Eestit 22. Töötajate keskmine vanus ulatus efektiivsem ja vältida dubleerivaid tegevusi juurutamine, mille eesmärk on tööaja efek- 48 aastani ja tööstaaž 15 aastani. kontserni ettevõtetes, on möödunud aastal tiivsem haldamine. Nimetatud tarkvara abil Mehed moodustasid kõigist töötajatest 80% toimunud mitmeid kontsernisiseseid tööta- pareneb oluliselt meie tööjõu planeerimise ja naised 20%. Eesti Energia töötajaskonnast jate ümberpaiknemisi ja –paigutamisi. Tööta- kvaliteet; on 31% kõrgharidusega, 43% kutseharidusega, jate arv on kasvanud neis valdkondades, kus b) elektrooniline dokumendihaldus, mille ees- 22% keskharidusega ja 4% põhiharidusega. on käimas aktiivne arendustegevus, näiteks märk on tõhustada ülekontsernilist töösuhete vedelkütuste tootmise valdkonnas. haldamist.

TÖÖTAJATE PAIKNEMINE EESTIS TÖÖTAJATE JAOTUS VANUSE ALUSEL, TÖÖTAJATE JAOTUS TÖÖSTAAŽI ALUSEL,

Kesk-Eesti Saaremaa ja Hiiumaa seisuga 31. detsember 2010 seisuga 31. detsember 2010 Lõuna-Eesti 1 1 7 Tallinn ja 2500 2417 2500 Harjumaa 2173 13 1975 2000 2000 1665 seisuga 1500 1500 31. dets 2010 1144 1226 % 962 1000 845 1000 899 650 660 488 Virumaa 500 500 78

0 0 kuni 30 a 31–40 a 41–50 a 51–60 a üle 61 a kuni 1 a 1–3 a 4–7 a 8–10 a 11–20 a 21–30 a üle 30 a

Eesti Energia aastaaruanne 2010 65 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Personali planeerimine

Eesti Energia konkurentsivõime ja jätkusuut- laiendamiseks vajame oma äristrateegiast likkuse tagamiseks pöörame olulist tähele- tulenevalt oluliselt rohkem töötajaid juba panu personali planeerimisele ja järelkasvu- 2011. aastal. Kaevandustes nõuab järelkasvu reservi loomisele. Planeerime personali töötajate kõrge keskmine vanus. Üks põlv- lähtuvalt strateegiast, väliskeskkonna mõjudest kond, kes on andnud suure panuse ettevõtte Järelkasvu seisukohalt ning praeguse töötajaskonna kompetentsist edusse, on jõudmas pensioniikka. Eesseisvat on Eesti Energias kõige ja vanusest. Kaardistame äristrateegiast tule- põlvkonnavahetust võib täheldada ka meie kriitilisemad valdkonnad neva inimressursi vajaduse, mis peegeldub nii teistes ettevõtetes. Kontserni 7552 töötajast vajamineva kompetentsi kui ka töötajaskonna (töötajate arv 31. detsember 2010 seisuga) kaevandamine ja vedel­ koguarvu planeerimises. oleks 855 inimest aastaks 2013 vanemad kütuste tootmine. kui 61 eluaastat. Noorte spetsialistide õige- Personali planeerimise pikaajalise metoodika aegne ettevõttesse toomine ning neile eri- Noorte spetsialistide väljatöötamine ja protsessile ühtse raamis- alase kogemuse edasiandmine on olulise tiku loomine oli üks 2010. majandusaasta tähtsusega nii kaevanduste kui ka teiste Eesti õigeaegne ettevõttesse keskseid teemasid. Pilootprojektina koostati Energia kontserni ettevõtete jaoks. toomine ning neile erialase ärivaldkondade ja ettevõtete lõikes pikaajaline kogemuse edasiandmine personalivajaduse prognoos, silmas pidades Teiseks meie ettevõtteid ühendavaks välja- muutusi töötajate arvus ja vajaminevas päde- kutseks on inseneride ja teiste tippspetsialis- on olulise tähtsusega nii vuses. Prognoosi koostamise käigus tuvastati tide nappus Ida-Virumaal. kaevanduste kui ka teiste lähiaastatel eesseisvad suurimad mehitamise Eesti Energia kontserni projektid ning sellest tulenev sisemine ja Eesseisvate väljakutsetega toimetulekuks ettevõtete jaoks. väline järelkasvuvajadus. koostame konkreetseid tegevuskavasid, kavandame stsenaariume ja planeerime Järelkasvu seisukohalt on Eesti Energias kõige süsteemselt inimeste liikumist kontserni kriitilisemad valdkonnad kaevandamine ja ette võtete vahel. vedelkütuste tootmine. Vedelkütuste tootmise

Töötaja / Eesti Energia aastaaruanne 2010 66 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Eesti Energia konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamiseks pöörame olulist tähelepanu personali planeerimisele ja järelkasvu­reservi loomisele.

Eesti Energia aastaaruanne 2010 67 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Töö järelkasvuga

2010. majandusaastal toetasime 19 noore atraktiivsust noorte hulgas, luua koostöö- Ülikoolile ja TTÜ-le tuumaenergeetika ühis- õpinguid stipendiumidega nii kutsehariduse, võimalusi energeetikaharidust omandavatele magistri-õppekavade loomisel; TTÜ Virumaa rakenduskõrghariduse, magistriõppe kui ka noortele ja sõlmida partnerlusi õppeasutus- Kolledžile kütuste keemia ja tehnoloogia doktoriõppe tasandil kokku 340 000 krooni tega energeetikahariduse arendamisel. magistriõppekava ning TTÜ elektro­energeetika ulatuses. Meie olulisim partner stipendiu- instituudis taastuvatel energiaallikatel põhi- mide maksmisel oli Tallinna Tehnikaülikooli Õppe mitmekesistamiseks pakkusime möö- neva hajaenergeetika magistriõppekava välja- (TTÜ) Arengufond. Lõppenud majandusaastal dunud aastal ligikaudu 170 parimale ener- töötamisel. käivitasime kaks uut stipendiumiprogrammi. geetikavaldkonna kutse- ja üliõpilasele prak- Välisstipendumide programmi eesmärk on tikavõimalust Eesti Energia ettevõtetes üle Koos Ida-Virumaa haridusasutuste, ettevõtete koolitada maailma parimates ülikoolides välja Eesti. Samuti pakume energeetikat õppiva- ja kohalike omavalitsustega tegutseme aktiiv- tippspetsialiste meie kiirelt areneva vedel­ tele noortele võimalusi õppekäikudeks meie selt Kohtla-Järvele TTÜ Virumaa Kolledži kütuste tootmise jaoks. Noorõppejõu stipen- objektidele ja koostööd ühiste uurimistööde juurde Põlevkivivaldkonna Kompetentsikes- diumi eesmärk on toetada kõrgelt kvalifit- tegemisel. kuse rajamisel. Projekti eesmärk on rahvus- seeritud ja motiveeritud noori tegijaid, kes vaheliselt konkurentsivõimelise põlevkivialase soovivad alustada õppejõu karjääri energee­ Õppetegevust toetavad meie juhtide ja spet- teadus-arendustegevuse ning oskusteabe tikavaldkonnas. sialistide loengud koolides – kolmandat edendamine alates põlevkivi kaevandamisest aastat loevad meie inimesed TTÜs õppeainet ja töötlemisest kuni põlevkivienergeetika ja Lisaks stipendiumide andmisele püüame „Energiasüsteemi strateegiline arendamine”. -keemia valdkondadeni tervikuna. järelkasvu innustamiseks ennekõike tõsta Samuti oleme partneriks kõrgkoolidele ener- energeetikaga seotud karjäärivõimaluste geetikaerialade õppekavade loomisel – Tartu

Töötaja / Eesti Energia aastaaruanne 2010 68 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Juhtimise ja juhtide arendamine

Ka aastal 2010 hindasime ja arendasime Möödunud majandusaasta kinnitas valitud Viisime läbi töötajate oma juhte ning spetsialiste. Käivitasime äri- kursi õigsust. Me panustame organisatsiooni pühendumuse uuringu. ja arenguvajadustest lähtuvalt mitu pikemat suutlikkuse ja efektiivsuse tõstmisesse tule- Selle tulemused lubavad juhtide arenguprogrammi. Viisime neid läbi musjuhtimise juurutamise kaudu. See tähen- jaeäri ettevõtetes, Narva elektrijaamades ja dab selget eesmärgistamist, toetavat igapäe- meil öelda, et vaatamata kaevandustes, igas valdkonna eripäradest läh- vast juhtimist, hindamist ja tagasisidet ning raskematele aegadele tuvalt. Ülejäänud ettevõtetes toimuvad pike- tulemustest lähtuvaid diferentseeritud taga- majanduses on meie mad juhtide arenguprogrammid alates 2011. järgi arendamise ja tasustamise näol. aastast. Lisaks toimus ka mitmeid lühemaid töötajate ratsionaalne konkreetsete juhtimiskompetentside arenda- Katsime sel perioodil tulemusjuhtimisega ja emotsionaalne seotus mise koolitusi. pea kõik juhtimistasandid, osaliselt liikusime ettevõttega suurenenud. ka edasi spetsialistide tasandile. Eesti Energia Ka kuulutati meid uuringu­ Meie eesmärk oli ja on luua juhtidele või- juhtimise arendamisel näib olevat ka selge malus ja keskkond arenemiseks, oma positiivne seos töötajate pühendumise ja firma EMOR andmetel kogemuste jagamiseks ja diskuteerimiseks. tööandja maine kujunemisega. 2010. aasta möödunud aastal Eesti Õppematerja lidena kasutame filme, äri- sügisel viisime läbi töötajate pühendumuse eelistatuimaks tööandjaks. koolides kirja pandud ja ka osalejate enda uuringu. Selle tulemused lubavad meil öelda, koostatud juhtumeid. Tulemusena kujunevad et vaatamata raskematele aegadele majan - meie ette võtetes ühtsed väärtused ja orga- du ses on meie töötajate ratsionaalne ja nisatsioonikultuur. Juhtide jaoks ühtlustub emotsionaalne seotus ettevõttega suurene- juhtimisstandard ja tekib ühine „keel”, mida nud. Ka kuu lutati meid uuringufirma EMOR jätkusuutlikkuse ja töötajate töö ka tulevikus. juhtimisest rääkides kasutame. Lisaks tead- andmetel möödunud aastal Eesti eelistatui- Palgakärbetest „pääsemist” on meie töötajad vustavad juhid paremini iseenda kui juhi rolli maks tööandjaks. ilmselt osanud hinnata, andes uuringus kõr- organisatsioonis ning teavad, mida on vaja gemaid hinnanguid töötasu õiglusele. Tasus- teha juhina eesmärkide saavutamiseks. Meie töötajate pühendumuse kasv on seotud tamise tajutud õiglusega on tihedalt seotud ka sellega, et majanduslanguse ajal seisime ka väärtustatuse tunne, mis on suurenenud. Juhtide arenguprogrammides kasutame koo- oma töötajate huvide eest – erinevalt turul Väärtustamise märgiks võivad töötajad lugeda litajatena meie oma juhte, aga kaasame ka tavapärasest käitumisest meie oma töötajate ka seda, et nende töökoht on raskete aegade väliseid partnereid. tasusid ei vähendanud. Ühtlasi tagasime äri ja muutuste kiuste säilinud.

Töötaja / Eesti Energia aastaaruanne 2010 69 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Majanduslanguse ajal seisime oma töötajate huvide eest – erinevalt turul tavapärasest käitumisest meie oma töötajate tasusid ei vähendanud.

Eesti Energia aastaaruanne 2010 70 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Tasustamine

Tööandjana maksame oma töötajatele kon- tulemustest sõltuv tasustamine parim, mida kurentsivõimelist töötasu. Ühtlustatud tasusta- saame teha töötajate ja ettevõtte huvide mise põhimõtted kontsernis on olnud heaks tasakaalustamiseks. Loodame leida selles lähtekohaks ettevõtete tasusüsteemide aren- küsimuses ka ametiühingu selge toetuse. damisel suurema läbipaistvuse, lihtsuse ja Ühelgi ettevõttel ei ole selguse poole. Suurendasime eelmisel majan- Töötasime eelmisel majandusaastal välja võimalik hoida töösuhteid dusaastal oluliselt tasuteemalist kommuni- kontserni väärtusi toetava ühtse motivatsiooni - ja turuolukorda lahus, katsiooni, selgitasime töötajatele kontserni paketi. Soovime pakkuda oma töötajatele tasustamise põhimõtteid ja palgaturul toimu- soodustusi ja hüvesid, mis väärtustavad tule- mistõttu on tulemustest vaid muutusi. muslikkust, väärtuspõhist käitumist, õppimist sõltuv tasustamine parim, ja arenemist, töö ja isikliku elu tasakaalu ning mida saame teha töötajate Pöörasime möödunud majandusaastal suurt tervislikke eluviise. Ühtse motivatsioonipaketi ja ettevõtte huvide tasa­ tähelepanu eri töötajagruppidele sobivate rakendamiseks kõikides kontserni ettevõtetes tulemustasusüsteemide väljatöötamisele ja jätkame läbirääkimisi ametiühingutega. kaalustamiseks. rakendamisele. Aastapõhise tulemustasusüs- teemi juurutamine juhtidele ja spetsialistidele Nagu varasematel aastatel, nii osalesime ka on tõstnud nende huvi äritulemuse saavuta- 2010. aastal Fontese palgaturu-uuringus. mise vastu. Tulemustasu maksame vaid heade Meie eesmärk on olla kursis turul toimuvate ja väga heade töötulemuste eest. Lühiajaliste muutustega ja reageerida vajadusel muutus- tulemustasusüsteemide rakendamise tulemu- tele paindlikult ja kiiresti. sena on oskustööliste hulgas otseselt toot- misega seotud ametikohtadel tulud järjest Uuringu tulemuste analüüs andis meile kind- kasvanud. lustunde, et oleme suutnud säilitada tööta- sude konkurentsivõime. Mitte ühelgi ettevõttel ei ole võimalik hoida töösuhteid ja turuolukorda lahus, mistõttu on

Töötaja / Eesti Energia aastaaruanne 2010 71 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Ametiühing

Eesti Energias on ametiühingutega sõlmitud läbirääkimisi kontserni ühtse kollektiivlepingu täitmise jälgimisel, tasusüsteemide juurutami- kokku kaheksa kollektiivlepingut. Kollektiiv­ sõlmimiseks ja töötasime koostöös välja sel ja ürituste korraldamisel. lepingute paljusus ja neis sisalduvad tingimu- raamlepingu projekti. sed teevad läbirääkimised keerukaks. Soovime Ärilistest vajadustest tuleneval tööde ümber- jätkuvalt kõigi kontserniga seotud ameti- 2010. majandusaastal korraldasime ameti- korraldamisel ja tõhustamisel otsime vaba- ühingute allorganisatsioonidega sisse seada ühingutele kvartaalseid infopäevi ja selgita- nevatele töötajatele alati rakendust mõnes ühtsed koostööpõhimõtted ja ühise kollektiiv- sime ettevõttes, Eesti energeetikas ja Eesti muus kontserni ettevõttes. Töötajate mobiil- lepingu, mis arvestab nii eri ettevõtete töö­ majanduses aset leidvate muutuste tagamaid. sus ettevõtete vahel sõltub olulisel määral spetsiifikat kui ka turul toimuvat. Alustasime Tegime ametiühingutega koostööd töökesk- meie koostööst ametiühingutega. möödunud majandusaastal kõikide partneritega konna riskide hindamisel, tööohutusreeglite

Töötaja tervis ja ohutus

Eesti Energia tegevusprofiilid (kaevandused, poliitikast. Koolitamine tagab teadmised ja tõmbetuul ja niiskus, samuti ohustab töötajaid elektrijaamad, võrguettevõtted, tehnoloogia- oskused ohtude ennetamiseks, analüüsimiseks elektrijaamades põlevkivi-, põlevkivituha- ja tööstus, õlitööstus, elektrimüük jne) ja nen- ning kõige sobivamate tehniliste ja majan- asbestitolm. dega seotud ametikohad (tervistkahjustavad, duslike lahenduste leidmiseks ning seeläbi ohtlikud või rasked töötingimused, kontori- kindlasti ka tööülesannete nõuetekohaseks Elektrivõrkude teenindamise ja remondiga töö) on väga erinevad. Paljud meie töötajad täitmiseks. seotud töötajate töötingimused on rasked puutuvad kokku nii füüsikaliste, keemiliste, seoses töötamisega välistingimustes (ilmastik, bioloogiliste, füsioloogiliste kui ka psühholoo- Meie riskianalüüside kohaselt on kõige enam töö kõrgustes, töötamine eri liiki mehhanis- giliste ohuteguritega. tervist kahjustavad töötingimused kaevandus- midega, puugioht jne) ja elektrilöögiohuga. tes, karjäärides ja põlevkivielektrijaamades – Meie eesmärk on tagada töötajatele võimali- kaevandustes on ohuteguriteks raske füüsiline Töötajaid kahjustada võivate ohtude vähen- kult ohutu töökeskkond, mis võimaldaks neil töö, niiskus, madal temperatuur, tõmbetuul, damiseks järgime ja täidame tähelepanelikult töötada ilma tööõnnetuste ja kutsehaigestumis-­ tolm ja plahvatusoht; elektrijaamades on kõiki õigusnõudeid, investeerime ohutuma- teta. Pidev töötervishoiu- ja tööohutusalane põhilisteks ohuteguriteks õhu tolmusisaldus, tesse töötingimustesse ning seadmetesse koolitus ja täiendõpe on osa meie personali­ müra, vibratsioon, kemikaalid, temperatuur, ja vähendame järk-järgult kogu kontsernis

Töötaja / Eesti Energia aastaaruanne 2010 72 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord asbesti sisaldavate isolatsioonimaterjalide 2010. majandusaastal alustas Eesti Energia osatähtsust. Eesti elektrijaama energiaplok- Õlitööstus uuel Enefit-tehnoloogial töötava kide uuendamisel eemaldati ja utiliseeriti õlitehase Enefit-280 ehitamist. Suuremahulise TÖÖÕNNETUSTE ARV 2010. majandusaastal elektrijaamast üle 80 ja mitmete ehitusorganisatsioonide koostöös tonni tervisele kahjulikke asbestisisaldusega teostatava projekti tervislike töötingimuste 80 isolatsioonimaterjale. ja ohutu töö korraldajaks on Eesti Energia 70 Õlitööstus. 60 50 2010. majandusaastal juurutati Eesti Energia 40 Tehnoloogiatööstuses OHSAS 18001 stan- Viimasel kümnendil aset leidnud tööõnnetuste 30 dardile vastav töötervishoiu ja tööohutuse arv näitab selget vähenemise trendi, mis on 20 10 juhtimissüsteem, mis varasemast on olemas aga osalt seotud sellega, et ostame teatud teh- 0 Eesti Energia Kaevandustes, Eesti Energia nilisi teenuseid partnerite käest. 2010. majan- 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Jaotusvõrgus, Eesti Energia Võrguehituses ja dusaastal kontsernis töötaja surmaga lõppenud Iru elektrijaamas. tööõnnetusi ei olnud, eelmiste aastatega võrreldes vähenes tööõnnetuste arv oluliselt.

Inimõigused

Eesti Vabariik on liitunud enamiku rahvus- Pöörame eelkõige tähelepanu järgmiste Sisejuhenditega tagame selliste õiguste vaheliste ja regionaalsete inimõiguste kon- õiguste kaitsele: kaitse. Eesti Energia juhtkond, tütarettevõtjate ventsioonidega ning juhindub Euroopa Liidu - töötajate võrdne kohtlemine – lubamatu juhatused ja järelevalvet teostavad osakonnad nõuetest. Eesti Energiale on oluline, et meie on diskrimineerimine soo, rassi, emakeele, teadvustavad selliseid riske ning reageerivad tegevus vastaks täielikult rahvusvahelise ja poliitiliste veendumuste või vanuse alusel, nende ilmnemisel viivitamatult. siseriikliku õiguse normidele ning headele - laste õiguste kaitse – lubamatu on ala- tavadele. ealiste kasutamine tööjõuna, kui see ei ole 2010. majandusaastal ei esinenud kontsernis kooskõlas seadustega. ühtegi juhtumit, mida oleks võimalik klassifit- seerida inimõiguste rikkumisena.

Töötaja / Eesti Energia aastaaruanne 2010 73 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

ÜHISKONDLIKU VASTUTUSE ARUANNE

Eesti Energia on suur ettevõte – töötajaid üle ühiskonnagrupi tööoskusi ja konkurentsi- seitsme tuhande, kliente pool miljonit, kohal võimet tööturul. Eesti Energiale tõi auhinna kõikjal Eestis. Märkamatult mõjutame paljude oma töötajate kaasabil Ida-Virumaa noorte eestimaalaste igapäevast elu, tootes elektrit, ettevõtlikkuse suurendamiseks käivitatud 2010. majandusaastal pälvis viies seda klientideni ja arendades energia- programm Entrum. Samuti paistsid silma tootmist. See tähendab vastutust oma otsuste meie töötajate loengud ja praktikajuhenda- Eesti Energia Äripäeva, ja tegude mõju eest nii oma töötajate, klien- mised järelkasvu tagamiseks kutse- ja üli- Vastutustundliku Ettevõtluse tide ja partnerite kui ka kohalike kogukon- koolides ning kaasatus heategevuslikesse Foorumi, EBSi Eetikakeskuse dade, keskkonna ja ühiskonna ees tervikuna. ettevõtmistesse. ning Majandus­ ja Kommuni­ 2010. majandusaastal pälvis Eesti Energia Oma toetustegevuses lähtume kindlatest katsiooniministeeriumi Äripäeva, Vastutustundliku Ettevõtluse Foo- põhimõtetest, eelistame pikaajalisi toetus- eestvedamisel läbiviidud rumi, EBSi Eetikakeskuse ning Majandus- ja projekte energeetika ja keskkonna vallas, kuid vastutustundliku ettevõtluse Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel lööme kaasa ka ühiskonna arengule laiemalt läbiviidud vastutustundliku ettevõtluse uurin- kasuks tulevates algatustes, nagu näiteks uuringus kolmanda koha. gus kolmanda koha. Meile omistati kvaliteedi- noorte ettevõtlikkuse arendamine. Toetame Meile omistati kvaliteedimärgis märgis „Vastutustundlik ettevõte 2010”. ettevõtmisi, mis toovad kasu võimalikult „Vastutustundlik ettevõte 2010”. paljudele eestimaalastele. Kokku toetasime Suurbritannia organisatsioon Business in the 2010. majandusaastal mitmesuguseid ette- Community tunnustas meid Euroopa vaba- võtmisi 5,38 miljoni krooniga. Toetusprojek- tahtlike konkursi Eesti vooru võitjana ning tide valikul lähtume juhatuse poolt kinnitatud rahvusvahelisel konkursil valiti meid viie toetuste maksmise korrast, toetustaotlused parima hulka. Kokku 22 Euroopa riiki hõlma- vaatab läbi selleks kokku kutsutud sponsor- val konkursil hinnati ettevõtteid, kelle töö- luskomitee. Täpse ülevaate toetatud projekti- tajate vabatahtlik tegevus aitab tõsta mõne dest leiab alati meie veebisaidilt.

Eesti Energia aastaaruanne 2010 74 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Suurbritannia organisatsioon Business in the Community tunnistas meid Euroopa vabatahtlike konkursil Eesti vooru võitjaks ning 22 Euroopa riigi konkurentsis valiti meid viie parema hulka. Konkursil hinnati ettevõtteid, kelle töötajate vabatahtlik tegevus aitab tõsta mõne ühiskonnagrupi tööoskusi ja konkurentsivõimet tööturul. Eesti Energiale tõi auhinna Entrumi programm, mis aitab suurendada Ida-Virumaa noorte ettevõtlikkust.

Eesti Energia aastaaruanne 2010 75 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Panustame kogukonna arengusse

Olles kohal kõikjal Eestis väärtustame meie töötajad panustavad programmi vabatahtli- ärist mõjutatud kogukondade heaolu. Kaa- kul alusel, osaledes nii mentoritena kui ka same kohalikke elanikke diskussioonidesse, korraldusmeeskonna töös. osaleme piirkondlikes algatustes ning aitame Aitame oma teadmisi, oma teadmisi, oskusi ning võimalusi kasuta- Alustasime programmiga Ida-Virumaal, kus oskusi ning võimalusi des lahendada kogukonna ees seisvaid prob- elab ja töötab üle 70% Eesti Energia töötaja- leeme ja panustada kohaliku elukeskkonna test. Esimesel aastal olid kaasatud ligi poo- kasutades lahendada kogukonna arengusse. led Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ja ees seisvaid probleeme osalema registreerus üle 600 sealse noore ja panustada kohaliku Edendame noorte ettevõtlikkust vanuses 15–17 aastat. Programmi raames elukeskkonna arengusse. plaanitakse ellu viia 68 projekti oma kogu- 2010. aastal algatasime noorte ettevõtlikkuse konnas elu paremaks muutmiseks. arendamiseks programmi Entrum. Programm toetab Kaubandus-Tööstuskoja ettevõtlusõppe 2011. aastal on plaanis programmi laiendada, mõttekoja veendumust, et ühiskond kestab ja et pakkuda eelkõige vähemate võimalustega elektriohutuse loenguid, avalikel üritustel õpe- areneb tänu inimestele, kes julgevad unistada ja puuetega noortele rohkem võimalusi enda tas lapsi Elektrijänes ja laste päraseid elektri- ning tahavad ja suudavad oma ideid tegudeks arendamiseks. ohutuse materjale jagasime nii koolidele kui muuta. Teavitame elektriohutusest ka lasteaedadele. Kampaania sõnumit edasta- sid ka Tallinna rahvarohketes kohtades asuva- Entrumi raames õpetavad praeguseks juba tele alajaamadele värvitud teavitusmaterjalid. edu saavutanud inimesed noortele aktiivses 2010. aasta kevadel viisime läbi üle-eestilise ja kaasahaaravas vormis seda, kuidas olla elektriohutuse kampaania, et tõsta laste ja elus ettevõtlik ja aktiivne. Programm kesken- lapsevanemate teadlikkust elektriohutusest Arutleme energeetika dub noorte koolivälise aja sisukale ja loovat ning õpetada, kuidas talitada elektrilöögiohu võtmeteemadel ettevõtlikkust tõstvale täitmisele, propageerib korral. Suurem teadlikkus võimaldab vähen- aktiivset ellusuhtumist ja karjääri planeerimist. dada elektriga seonduvate või selle väärkasu- Ühiskonnas energiateemalise mõttevahetuse Entrum annab tuleviku tegijatele praktilisi tusest tulenevate õnnetuste ja surmajuhtude tekitamiseks korraldame avalikke foorumeid, teadmisi ideede teostamiseks ning eesmär- arvu. Lisaks teavituskampaaniale meedias kus käsitletakse energiasektori tulevikuga kide ja tulemuste saavutamiseks. Eesti Energia pidasid Eesti Energia töötajad ligi 20 koolis seotud aktuaalseid küsimusi, arutletakse

Ühiskondlik vastutus / Eesti Energia aastaaruanne 2010 76 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord energeetika arengustsenaariumide üle ning paranemine. Oleme näiteks sõlminud koos- üks asutajatest. Sel aastal viisime Energia tutvustatakse innovaatilisi lahendusi, mis aita- töölepingu Maidla vallaga, mille elukeskkonda Avastuskeskuse arendamiseks läbi arhitek- vad muuta energeetikat tõhusamaks ja kesk- ja kogukonda mõjutab meie kaevandamis- tuurikonkursi ja valmis maja renoveerimise ja konnasõbralikumaks. tegevus. Lepinguga tagame arengut soodus- uuendamise projekt. Tuleviku Energia Avas- tavate tingimuste jätkumise ka pärast Aidu tuskeskus annab huvilistele riiklikel reaaltea- Kevadel 2010 toimunud energiafoorumil karjääri sulgemist ja enne Uus-Kiviõli kaevan- duste õppekavadel põhinevaid teadmisi ja arutlesid arvamusliidrid selle üle, milline on duse avamist. muudab koolis õpitu käegakatsutavate näidete energiatootmise jälg ja kuidas innovatsiooni toel põnevamaks ja kergemini mõistetavaks. abil keskkonnamõjusid vähendada. Sügisel Arendame energeetika valdkonda 2010 toimunud foorumil diskuteeriti esimeste Meie abil viidi läbi ka MTÜ Teadusteave elektri vabaturu kogemuste üle Eestis. Ida- Eesti Energias hinnatud praktiline inseneri- korraldatav suvekool „Energiliselt energiast” Virumaal Maidlas korraldasime järjekorras juba haridus, reaalteaduslik maailmavaade ja inno- ja Best-Estonia tudengiorganisatsioonil aita- üheksanda põlevkivipäeva, kus 160 valdkon- vaatiline mõtlemine on vajalik tervele Eestile. sime insenerivõistluse jaoks ette valmistada naga seotud inimest arutlesid Eesti põlevkivi- Seetõttu oleme võtnud sihiks tekitada ini- võistlus ülesandeid noortele keemikutele. tööstuse arengusuundade ning võimaluste üle. mestes huvi energiavaldkonna vastu ja aidata kaasa energeetikateadmiste levikule kogu Toetame energeetika ajaloo süstematiseeri- Aasta jooksul panime õla alla mitmele ener- ühiskonnas. mist, arhiveerimist ja väljaandmist, väärtustades geetikat edendavale konverentsile, nagu selle kaudu energeetika ajalugu. Toetame näiteks SOMPi mäeprofessorite konverents, Peame oluliseks energeetikahariduse edenda- Eesti Mäeseltsi korraldatud mäekonverents või mist ja valdkonna populariseerimist eelkõige TTÜ Virumaa Kolledži korraldatud innovaati- noorte hulgas. Selleks et tagada ettevõttele liste lahenduste konverents. Toetasime üri tuse hea ettevalmistusega järelkasv, anname oma korraldamist ja sisu omapoolsete esinejatega. panuse meile oluliste erialade õppuritele Sel aastal viisime nüüdisaegse ja mitmekesise õppe võimalda- Energia Avastuskeskuse Peame oluliseks sidusrühmade kaasamist oma miseks. Muu hulgas pakume tudengitele või- tegevustesse. Regulaarselt toimuvad suur- malusi näha ja tunnetada õpingute vältel oma arendamiseks läbi klientide infoüritused ning kohtumised kohalike erialavaldkonna nn reaalset elu. Loe järelkas- arhitektuurikonkursi omavalitsustega ja meie äritegevuse mõjualas vutegevustest täpsemalt „Töötaja” osast lk 68. ja valmis maja renoveerimise elavate inimestega, et ühiselt välja selgitada ja uuendamise projekt. koostöövõimalusi ning saada tagasisidet oma Oleme nii lastele kui ka täiskasvanud tea dus- arendusplaanidele. Meie ühine huvi on tagada huvilistele suunatud energiateemalisi kohalike elanike elukeskkonna säilimine ja näitusi korraldava Energia Avastuskeskuse

Ühiskondlik vastutus / Eesti Energia aastaaruanne 2010 77 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi tegemisi, Eesti Energia Tervisekõnnile võtsime 2010. Toetame kohalikke algatusi aitasime välja anda brošüüri „Kohtla kaevan- aasta kevadest oma egiidi alla ka tervisejooks- Ida-Virumaal duse ajalugu” ja meie kauaaegse töötaja Hilja jatele mõeldud Eesti Energia Tervisejooksu. Kevadest sügiseni igal nädalal toimunud Alaku poolt koostatud Eesti Energia pika­ Kuna valdav osa Eesti Energia töötajatest etappidel sportisid kaunitel terviseradadel üle ajalise juhi Leonid Ingari elulooraamatu. ja tootmistegevusest paikneb Ida-Virumaal, 2000 tervisesportlase. oleme oma põhitähelepanu suunanud sealse Edendame tervislikke eluviise piirkonna arendamisele. ja elukeskkonda Oma töötajate seas tervislike eluviiside aren- damiseks oleme moodustanud spordiklubid, Koostöös kultuuriministeeriumi, olümpiako- mis pakuvad aktiivse füüsilise tegevuse või- Andes kogu oma energia inimese heaks, mitee, sõudeliidu ja Maidla vallaga plaanime malusi ning aitavad tõsta töötajate teadlikkust arendame eestimaalaste seas tervislikke elu­ peatselt suletava Aidu põlevkivikarjääri ala- tervislikest eluviisidest. Erinevate Eesti Energia viise ja tulevikku suunatud mõttelaadi. See dele rajada sõudekanaliga veespordikeskuse. spordiklubidega on liitunud üle 1300 inimese. toob parema homse nii ühiskonnale kui ka Tahame karjääriala arendada välja viisil, mis Klubides saavad inimesed tegelda erinevate meile ettevõttena, sest tugeva ühiskonna toel tooks olulist lisaväärtust Maidla valla sotsiaal- spordialadega, samuti korraldatakse spordi­ saame kergemini soovitud eesmärkideni jõuda. majanduslikule keskkonnale. Uuenduste võistlusi ja koolitusi. Näiteks osales Eesti teemaplaneering on algatatud ning plaanide Energia Spordiklubi 2010. sügisel Terve Eesti Eestimaalastele hea enesetunde pakkumiseks realiseerumisel valmib keskus koos rahvus- sihtasutuse HIV-teemalises sotsiaalkampaa- osaleme koos Swedbanki ja Merkoga juba vahelistele nõuetele vastava sõudekanali ja nias, mille raames Tallinnas ja Narvas oma kuuendat aastat Eesti Terviseradade projektis, töötajatele tehtud koolitused keskendusid nii külastajatele atraktiivse alaga 2013. aastaks. tuues valguse seni hämaratele või valgusta- enda kui ka laste kaitsmisele HIV eest. Väga mata looduslikele terviseradadele. Ettevõtmise populaarseks on töötajate seas osutunud ter- Koos Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumiga eesmärgiks on arendada välja Eesti liikumis- vislikku toitumist ja liikumisharrastusi käsitle- loome Euroopa Liidu struktuurifondide abiga ja spordirajad, mis propageerivad regulaarset vad loengud. Ida-Virumaale nüüdisaegse energeetikat liikumisharrastust ning kindlustavad kõigile tutvustava külastuskeskuse. Tahame Euroopa huvilistele looduses aastaringse ja tasuta Eestimaalaste elukeskkonna kaunimaks muut- Liidu ainsast põlevkivienergeetikat tutvusta-­ võimaluse aktiivseks liikumiseks. 2010. aasta miseks viisime koostöös Eesti Kunstiakadeemia vast muuseumist kujundada nii põlevkivi kae- lõpuks on projekti raames tehtud korda üle tootedisaini eriala tudengitega ja Tallinna lin- vandamist ja kasutamist kui ka energiatee- 70 terviseraja üle Eesti. naga läbi konkursi alajaamadele nüüdisa­egsete masid laiemalt käsitleva teemapargi. Aitame ja graffitikindlate disainlahenduste leidmiseks. välja töötada ja keskusesse üles seada Eesti Terviseradade kasutamise innustamiseks oleme 2010. aasta lõpuks valmis kuus esimest põlevkivienergeetika ajalugu ja tänapäeva ellu kutsunud kõigile jõukohased tervisespordi­ disainalajaama­ Tallinnas ja selle lähiümbruses. tutvustava interaktiivse püsiekspositsiooni. sarjad. Lisaks juba traditsiooniks kujunenud 2010. majandusaastal lõpetati uuendatud

Ühiskondlik vastutus / Eesti Energia aastaaruanne 2010 78 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord külastuskeskuse projekteerimine, kuulutati välja kogukonna esindajatele Purtse jõe reostus- Energia töötajad ühisel talgupäeval korda all maaosa tööde ehitushange ning valmis- ja keskkonna probleeme. Koostöös Entrumi Toila Oru pargi pingid. Igal kevadel toimuvad tati ette ekspertide kaasamine ekspositsiooni noorteprogrammiga toetasime Jõhvi haridus- meie töötajate metsaistutamistalgud, 2010. välja töötamisse. festivali ning selle raames toimunud ettevõt- aasta kevadel istutasime ühiselt metsa Vana- likkus- ja keskkonnahariduse konverentsi. küla karjääri. „Teeme ära” talgute raames Piirkondlike ettevõtmiste hulgas toetasime tegid Eesti Energia vabatahtlikud puhtaks Ida- 2010. majandusaastal suvist Purtse jõe Ka meie töötajad teevad vabatahtlikku Virumaal Kukrusel asuva endise kaevanduse festivali „Kuidas elad Purtse jõgi?”, et tõm- tööd Ida-Virumaa elukeskkonna paremaks stollisuudme. mata tähelepanu ning selgitada kohaliku muutmiseks. 2010. aasta suvel tegid Eesti

Hoiame loodust

Tahame anda tulevastele põlvedele Eestimaa ideoloogiat tutvustava kampaania, mille raa- üle heas korras. Saame seda teha meie kasu- mes tõid töötajad kodudest kaasa igapäeva- tusse usaldatud loodusressursse vastutus- sest kasutusest kõrvale jäänud, kuid endiselt tundlikult tarbides, oma tegevuse keskkonna- terveid ja kasutuskõlblikke esemeid. Meie Alustasime koostööd Looduse mõjusid vähendades ja keskkonnast hoolimist töötajate annetused tõid rõõmu ligi tuhandele Omnibussiga, et üheskoos mõtteviisina propageerides. Keskkonnasuuna- vähekindlustatud perele üle Eesti. liste tegevuste põhjalikum ülevaade on kesk- muuta looduses käimine konnaaruandes lk 81. Majandusaasta lõpus alustasime koostööd ja looduse tundmaõppimine Looduse Omnibussiga, et üheskoos muuta eestimaalaste elulaadi Lõppenud majandusaasta novembris osale- looduses käimine ja looduse tundmaõppimine loomulikuks osaks. sime üleeuroopalisel jäätmetekke vähenda- eestimaalaste elulaadi loomulikuks osaks. mise nädalal. Vahendasime oma töötajatele Looduse Omnibuss on juba 10 aastat süs- ideid, mida iga inimene saab jäätmete vähen- tinud inimestesse loodusearmastuse pisikut, damiseks ära teha, milliseid lihtsaid põhimõt- viinud iganädalaselt inimesi loodusretkedele teid järgides tekib vähem jäätmeid kontoris parimate loodusetundjate käe all, korraldanud foto konkurssi ja andnud välja loodusfoto ja kuidas äriotsustes keskkonnamõjudega iganädalasi loodusõhtuid, kus parimad loo- aastaraamatut. Aitame Looduse Omnibussil igapäevaselt arvestada. Ühtlasi korraldasime duse populariseerijad esinevad koos heade laiendada oma tegevust, et veelgi rohkem ini- koostöös Uuskasutuskeskusega taaskasutuse muusikutega, viinud läbi iga-aastast loodus- mesi saaks osa Eesti looduse heast energiast.

Ühiskondlik vastutus / Eesti Energia aastaaruanne 2010 79 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Väärtustame oma inimesi

Eesti suurima tööandjana panustame oma Aasta jooksul korraldame töötajatele mit- töötajatele innustava ja turvalise töökesk- mesuguseid üritusi. Näiteks Toila Oru pargis konna pakkumisse. Loome võimalusi päde- augustis toimunud suvepäevale olid töötajad vuse hoidmiseks ja isiksuse arendamiseks. oodatud kogu perega. Peame oluliseks tule- Peame oluliseks tulemuslikkust Rakendame tulemusjuhtimist, mille tulemu- muslikkust ja väärtuspõhist käitumist. Tunnus- ja väärtuspõhist käitumist. sena on töötajal selged ja mõõdetavad ees- tame oma ala parimaid aasta tegija tiitliga, märgid ning heade ja väga heade tulemuste kandidaate saavad töötajad ise siseveebi Tunnustame oma ala parimaid korral võimalus tulemustest lähtuvat tasu kaudu välja pakkuda. aasta tegija tiitliga. teenida. Peame oluliseks töötajate arvamust ja kaasamist arutelusse. Töötajatel on võima- Vaba töökoha tekkimisel otsime sobivat kan- lus anda tagasisidet mitmel viisil, nt pühendu- didaati ennekõike oma ettevõtte seest. Töö- muse uuringuga, mis toimub iga teisel aastal, suhte lõpetamisel aitame inimesel pöörduda siseveebis teemasid kommenteerides ja küsi- tagasi tööturule. Oleme näiteks pakkunud mustele vastates ning arenguvestlustel. koondatutele CV-kirjutamise koolitusi ja kar- jäärinõustamist koostöös piirkonna Tööhõive- Sel aastal oluliselt edasiarendatud eetika- ameti jt partneritega. koodeks aitab kaasa sellele, et meie töötajad järgiksid ettevõtte väärtusi ning käituksid oma Loe täpsemalt aastaaruande „Töötaja” osast tegevuses seadusekuulekalt ning eetilistest lk 65. tõekspidamistest lähtuvalt.

Ühiskondlik vastutus / Eesti Energia aastaaruanne 2010 80 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

KESKKONNAARUANNE

Hoolimata riikide ja ettevõtete suurtest jõu- Eesti Energia süstemaatilise keskkonnategevuse aluseks pingutustest taastuvate energiaressursside kasutussevõtmisel põhineb tänapäeva ener- on ühtsed põhimõtted, mis on koondatud kontserni ühtseks geetika jätkuvalt suurel määral fossiilsetel keskkonnapoliitikaks: primaarenergia allikatel. Meie poolt tarbitavad elekter, soojus ja vedelkütused mõjutavad • Kasutame rahvusvahelistele standarditele ISO 14001 ja EMAS vastavat keskkonda väga erinevatel viisidel, millest keskkonna juhtimissüsteemi. peamised on maa- ja ressursikasutus, jäät- • Järgime kõiki kohalduvaid Eesti, Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi keskkonnaalaseid mete teke, õhu- ja veereostus ning kindlasti õigusakte, konventsioone ja lepinguid. ka nende kõigi koondmõju, mis väljendub • Analüüsime eelnevalt oma tegevuse keskkonnamõju ning vähendame seda nii kliimamuutustena. tehnoloogiliste lahenduste ja innovatsiooni abil kui ka efektiivsuse tõstmise ja materjalide taaskasutamise teel.

Kahjuks ei erine ka Eesti olukord üldisest • Vähendame klientideni jõudva energia CO2-mahukust. Selleks mitmekesistame olukorrast maailmas. Oma keskkonnamõjude oma tootmisportfelli ja rakendame taastuvenergiaallikaid parimat võimalikku vähendamiseks teeb Eesti Energia igal aastal tehnikat kasutades tehnoloogiliselt ja majanduslikult otstarbekas mahus. olulisi märkimisväärsete kulutustega seotud • Oleme avatud uutele lahendustele, teeme oma keskkonnaeesmärkide saavuta- samme, mis suurendavad taastuvate energia- miseks koostööd nii Eesti kui ka rahvusvaheliste teadus- ja uurimisasutuste ning ressursside kasutamist, aitavad vähendada konsultatsioonifirmadega. keskkonnaheitmeid ning võimaldavad kasu- • Eelistame hankekonkurssidel muude võrdsete tingimuste puhul sertifitseeritud tada loodusressursse efektiivsemalt. Oluline keskkonnajuhtimissüsteemiga tarnijaid, kes kasutavad keskkonda säästvaid tehno- on ka samaaegselt meie klientide keskkonna- loogiad ja materjale. teadlikkuse tõstmine.

Eesti Energia aastaaruanne 2010 81 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Inimeste tegevus mõjutab alati ühel või teisel viisil keskkonda. Parim, mida me mõjude leevendamiseks teha saame, on oma tegevuse pidev ja teadlik analüüsimine ning võimalikult vähese keskkonnamõjuga tegevuste rakendamine.

Eesti Energia aastaaruanne 2010 82 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Lõppenud majandusaastal maksime kesk- fossiilkütuste põletamise üldlevinud järel- konna- ja ressursikasutuse tasusid kokku mõjud. Lokaalsed mõjud on seotud ressursi- 675,5 mln krooni. 2010. majandusaasta suu- kasutuse, õhusaaste ning jäätmemajandusega. rimaks keskkonnakaitseliseks investeeringuks Globaalsemas mastaabis lisandub kindlasti Meie toodetud elektrienergia suurusjärgus 720 mln krooni oli õhusaaste ühe peamise kasvuhoone gaasina tuntud CO2 vähendamisele suunatud DeSOx puhastus- suur heide ning selle võimalik mõju kliima- tarbijani viimiseks kasutatakse seadmete paigaldamine Narva elektrijaamades. muutustele. Oleme seadnud pikaajaliseks elektriliine, mille kogupikkusest Ettevalmistamisel on mitu suuremat investee- ülesandeks olulisel määral vähendada tootmis- piisab ligikaudu 1,5 ringi rimisprojekti jäätmekäitluse keskkonnaohutuse tegevusest tulene vate kasvuhoonegaaside tegemiseks ümber maakera. ja jäätmete taaskasutuse suurendamiseks. heidet. Eesmärgiks on vähendada 2015. aas-

taks CO2 heite osatähtsust toodetava elektri MWh kohta 30% võrreldes 2007. aastaga. RESSURSI- JA KESKKONNATASUD Selle eesmärgi saavutamiseks oleme põlevkivi Jahutusvee kasutamine osaliselt asendanud biomassiga ja tegelnud 38,5 Põhjavee pidevalt sellesuunalise arendustööga, laienda- lekete korral võimalikku reostusohtu. Möö- pumpamine 87,2 nud tuuleenergia tootmist jätkusuutlikul viisil, dunud aastal likvideerisime ka viimased Eesti suurendanud elektri ja soojuse koostootmise Energia kasutuses olnud keskkonnaohtlikku osatähtsust ning astunud muid samme oma ainet PCBd sisaldavad seadmed ning and- 2010. a 675,5 mln kr tootmisportfelli mitmekesistamiseks. sime need üle nende käitlemiseks pädevatele % Saastetasud jäätmekäitlusfirmadele. Jätkuvalt tegeleme ka Põlevkivi jäätmekäsitluse kaevandamine eest Meie toodetud elektrienergia tarbijani viimi- jäätmekäitluse keskkonnamõjude vähendami- 254,8 294,9 seks kasutatakse elektriliine, mille kogupik- sega ning tekkivate jäätmete taaskasutamise kusest piisab ligikaudu 1,5 ringi tegemiseks osatähtsuse suurendamisega. ümber maakera. Elektrienergia tõrgeteta jao- tuse tagamiseks on liinidealusele maale sea- Eesti Energia tootmisportfelli mitmekesista- Eesti Energia elektri, soojuse ja vedelkütuste tud kasutuspiirangud. Puud ja põõsad liinide misel on oluline roll taastuvate energiaallikate tootmine toimub peamiselt fossiilsest taas- all ei tohi liiga kõrgeks kasvada. Liini aluste kasutuselevõtul. Kuid ka uute taastuvenergia tumatust energiaallikast põlevkivist. Eesti maade hooldamiseks tehakse igal aastal arenduste puhul tuleb mõelda sellele, et need kohaliku primaarenergia allika kaevandamine märkimisväärses mahus raietöid. Elektri jao- ei halvendaks keskkonnaseisundit. Huvi kas- pakub küll suurt tarnekindlust ja on mõistliku tamine on seotud ka õli sisaldavate seadmete vuga taastuvenergia projektide arendamise oma hinnaga, kuid tekitab spetsiifilisi kesk- kasutamisega. 2010. aastal jätkasime oma vastu on muutunud ka inimeste suhtumine konnaprobleeme, mida ei ole primaarener - suuremate õli sisaldavate seadmete turva- uutesse projektidesse. Igasugused arendused giat importivates riikides. Neile lisanduvad basseinide rekonstrueerimist, et vähendada muutuvad keerulisemaks, sest inimeste hulgas

Keskkonnaaruanne / Eesti Energia aastaaruanne 2010 83 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord juurdub üha enam nn mitte-minu-naabru- keskkonnamõjusid ning aidata säästliku tar- Rohelist Energiat ostvate klientide arv Eestis sesse-sündroom. Inimeste suhtumine vähen- bimisega kaasa energeetika jätkusuutlikkuse 3700-ni, kes üheskoos tarbisid aasta jooksul dab potentsiaalseid arenduskohti ning tõstab kasvule. Oleme laiendanud energiaauditi ja 34 GWh eraldi ostetud taastuvenergiat. Kesk- ka arenduste maksumust. termograafia teenuste pakkumist klientidele konnateadlikkuse tõstmiseks toetame jätku- ning väljastame energiamärgiseid ener- valt Tallinnas asuvat Energia Avastuskeskust Keskkonnakoormuse oluliseks vähendami- giasäästu toetamiseks. Oma eduka Rohelise ning 2010. aasta lõpus hakkasime toetama seks peavad energia tootmise ja tarbimise Energia tootega propageerime oma klientide Looduse Omnibussi tegevust. pool tegema koostööd. Meie klientidel tuleks hulgas taastuvate energiaallikate laiemat kasu- mõista energia kasutamisega kaasnevaid tamist. 2010. aastal suurenes spetsiaalselt

Maa­ ja ressursikasutus

Eesti Energia nagu iga teise energiaettevõtte tootmiseks. Lõppenud majandusaastal kasuta- tegevus on seotud mitmesuguste ressurs- sime oma majandustegevuses 14,2 mln tonni side märkimisväärse kasutamisega. Elektri, põlevkivi, 267 652 tonni biokütuseid, 123,6 soojuse ja vedelkütuste tootmiseks kasutab mln m3 maagaasi ja 59,8 mln m3 uttegaasi. Eesti Energia praegu peamiselt põlevkivi. Nimetatud energiaallikatest tootsime kokku Elektri, soojuse ja vedel­ Energiaportfelli mitmekesistamiseks suure- 11 823 GWh elektrienergiat, 1676 GWh kütuste tootmiseks kasutab neb pidevalt ka teiste energiaallikate, nagu soojusenergiat ja 190 448 tonni põlevkiviõli. tuule, biomassi, uttegaasi jne osatähtsus. Eesti Biokütuste osatähtsus moodustas kogu tarbi- Eesti Energia praegu peamiselt Energia kui kõiki energeetika etappe hõlmava tud kütusest ca 2%. põlevkivi. Energiaportfelli ettevõtte puhul on möödapääsmatu vee ja mitmekesistamiseks suure­ maa kasutamine. On rõõm tõdeda, et hoolimata mitmesuguste neb pidevalt ka teiste energia­ eeskirjade ja toetusmehhanismide muutustest Energiaallikate kasutus oleme suutnud säilitada biomassi senise osa- allikate, nagu tuule, biomassi, tähtsuse meie energiaportfellis. Soovime seda uttegaasi jne osatähtsus. Ka möödunud aastal oli Eesti Energia jätku- tendentsi majanduslikult mõistlikul viisil jät- valt Eesti suurim energeetikaettevõte ning kata ning teeme selleks vajalikke investeerin- põlevkivi peamine Eestis kasutatav primaar- guid. Taastuvatest energiaallikatest kasutame energia allikas elektri, soojuse ja vedelkütuste praegu elektri tootmiseks tuult ja vähesel

Maa- ja ressursikasutus / Eesti Energia aastaaruanne 2010 84 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord määral ka vett. Elektri ja soojuse koostootmi- millest peale töötlemist jõudis tarbijateni Tänapäevased põletustehnoloogiad on muu- seks võtame juba alates 2013. aastast lisaks kokku 17,9 mln tonni kaubapõlevkivi. Põhi- tunud paindlikeks ning võimaldavad eri biomassile kasutusele mitmesugused olme- line osa ehk 14,2 mln tonni põlevkivi kasutati kütuste samaaegset kasutamist suurtes katla- ja tööstusjäätmed, vähendades nii ka üldise Narvas ja Ahtmes asuvates elektrijaamades seadmetes. Narva lähistel asuvates Balti ja jäätmekäitluse keskkonnamõju Eestis. soojuse ja elektri tootmiseks. Õlitehas tarbis Eesti elektrijaamas on olemas kaks keev- möödunud majandusaastal 1,7 mln tonni kihttehnoloogial põhinevat energiaplokki, mis Põlevkivi põlevkivi vedelkütuste tootmiseks. Väljaspool võimaldavad kütuste kasutamisel just sellist kontserni asuvatele tarbijate osas müüsime paindlikkust ning põlevkivi osalist asendamist Eesti Energia peamine energeetiline res- 1,8 mln tonni vedelkütuste tootmiseks ning biomassiga. Biomassi põhjalikumal ettevalmis- surss on endiselt põlevkivi. Elektri, soojuse 88 tuhat tonni ehitusmaterjalide tööstusesse. tamisel saab seda vähesemal määral põletada ja vedelkütuse tootmiseks vajaliku põlevkivi ka tolmpõletuse tehnoloogial põhinevates kaevandame ise karjääridest ja maa-alustest Biomass kateldes. kaevandustest. Lisaks omatarbele müüme põlevkivi ka teistele Eesti vedelkütuste ja Üheks Eesti Energia keskkonnaeesmärgiks Tingituna alates 1. juulist 2010 kehtima ehitus materjalide tootjatele. on tootmisportfelli mitmekesistamine ning hakanud uuest taastuvaenergia toetusskeemist seeläbi ka keskkonnamõjude vähendamine. vähenesid möödunud majandusaastal bio- Lõppenud majandusaastal kaevandasime kokku Varustuskindluse ja kättesaadavuse seisukohalt massi koospõletamiseks kasutatavad tootmis- 14,0 mln tonni põlevkivi (geoloogiline varu), on üks paremaid lahendusi biomassi kasutamine. võimsused poole võrra. Kui veel 2010. aasta

KAUBAPÕLEVKIVI KASUTAMINE (%) TOODETUD KAUBAPÕLEVKIVI

Muu Põlevkiviõli mln t 3 tootmine 18 11 15

12

2010 9 17,9 mln t Narva karjäär % 6 Aidu karjäär Elektri tootmine 3 Estonia kaevandus 86 0 Viru kaevandus 2008 2009 2010

Maa- ja ressursikasutus / Eesti Energia aastaaruanne 2010 85 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord alguses põletasime biomassi nii Balti kui ka ning vajab kõige vähem tehnoloogia ümber- katseid pole seni veel tehtud. Väga oluline on Eesti elektrijaama keevkihtkateldes ja tegime korraldusi. Biomassi suuremamahulisel kasu- kasutatava biomassi kvaliteedi pidev jälgimine. ettevalmistusi ka tolmpõletuskateldes kütuse tamisel on oluline stabiilse ja kvaliteetse osaliseks vahetamiseks, siis alates sügistest kütuse tarnevõrgustiku loomine. Meie suu- Teatud mõttes võib biomassi eeliseks põlev- piirdusime vaid koostootmisrežiimis töötavate rimaks biomassi tarnijaks oli ka möödunud kivi ees lugeda esimese kõrgemat kütte- Balti elektrijaama keevkihtkateldega. Samas majandusaastal Riigimetsa Majandamise väärtust (9,98 MJ/kg, energeetilise põlevkivi oleme algatanud täiendavad investeeringud Keskus (RMK), kuid on tekkinud ka püsivam kütteväärtus on ca 8,4 MJ/kg) ning oluliselt Balti elektrijaamas senisest suuremas mahus võrgustik teistest väiksematest tarnijatest. madalamat tuhasust (ca 1–2%, võrreldes biomassi põletamiseks. Ka lähimas tulevikus Kindlasti plaanime järgnevatel aastatel uurida põlevkivi 45%ga). Keskkonna seisukohalt on Narva rajatavad uued keevkihtkatlad võimal- ja arendada ka meie enda territooriumil oleva kindlasti oluline biomassi põletamisega kaas- davad biomassi koospõletust. potentsiaalse biomassi kasutamisvõimalusi. nev oluliselt väiksem SO2 heide.

Lõppenud majandusaastal toodeti biomassist Meie elektrijaamades saab põlevkiviga koos Biomassi loetakse taastuvaks energiaallikas Eesti elektrijaamas 110 539 MWh ja Balti põletada puiduhaket, puidugraanuleid ehk ning seetõttu ei arvestata selle põletamisel elektrijaamas 118 553 MWh elektrienergiat. pelleteid, puitbriketti, saepuru, puidulaaste tekkivat CO2 heidet. Seega aitab põlevkivi suu- Jätkuvalt on peamiseks biomassiks puidu - ja muid ohtlikke aineid mittesisaldavaid puidu- remahuline asendamine biomassiga vähendada hake, mille kasutamine on praegu nii majan- jäätmeid. Võimalik on ka teiste biomassi liikide meie poolt toodetava elektri CO2 sisaldust. duslikult kui ka tehniliselt kõige otstarbe kam kasutamine, kuid sellealaseid suuremahulisi Muud kütused

Lisaks põlevkivile ja biomassile kasutame BIOMASSI KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEKS elektri ja soojuse tootmiseks ka maa- ja GWh uttegaasi, vedelkütuseid ning tuult ja vett. 250 Alates 2013. aastast lisanduvad ka mitme-

200 sugused tootmis- ja olmejäätmed, mida plaanime hakata kasutama soojuse ja elektri 150 koostootmisel.

100 Eesti Energia ilmselt kõige väiksema kesk- 50 Balti Elektrijaam konnakoormusega fossiilkütustel põhinevas Eesti Elektrijaam 0 Iru elektrijaamas kasutasime elektri ja soo- 2008 2009 2010 juse tootmiseks lõppenud majandusaastal

Maa- ja ressursikasutus / Eesti Energia aastaaruanne 2010 86 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

115,5 mln m3 maagaasi. Maagaas on pea- taaskasutusele tuleb jäätmete ladestamise Veekasutus energia tootmisel mine kütus ka Narvas Balti elektrijaamas vähendamiseks kindlasti rakendada jäätmete asuvas reservkatlamajas, mida kasutatakse energeetilist kasutamist. Eesti Energia on Eesti suurim veekasutaja. Narva soojavarustuse tagamiseks. Narva lähis- Meie veekasutus on peamiselt seotud kae- tel asuva Eesti elektrijaama kateldes põletati Vastavalt oma energeetilise mitmekesisuse vandamisel väljapumbatava veega ja elektri- 3 koos põlevkiviga 59,8 mln m suure kütte- arendamise ning CO2 heite vähendamise jaamades kasutatava jahutusveega. Vähese- väärtusega uttegaasi, mis tekib vedelkütuste plaanile kavandab Eesti Energia ehitada Iru mal määral kasutavad vett Eesti Energia kaks tootmisel. elektrijaama lisaks senistele maagaasil töö- töötavat hüdroelektrijaama, Linnamäe 1,2 MW tavatele energiaplokkidele sorteerimata ja Keila-Joa 365 kW hüdroelektrijaam, ning Vedelkütuseid kasutatakse Eesti Energia olme- ja tööstusjäätmeid kasutava uue 17 MW renoveeritav hüdroelektrijaam Põltsamaal. toot mistegevuses peamiselt reservkütusena, elektrilise ning 50 MW soojusvõimsusega katelde sissekütmiseks. Peamiselt kasutame energiaploki. Ehituseping sõlmiti Prantsuse Elektrijaamades kasutatav jahutus- ja tehnoloo- selleks põlevkivi- ja kütteõli. Ahtme elektri- ettevõttega Constructions Industrielles De gilise vee hulk sõltub otseselt tootmis mahtudest. jaamas kasutame suveperioodil, kui soojus- La Mediterranee 2010. aasta märtsis. Kuna Narva lähistel asuvate Eesti ja Balti elektri- koormus on madal, soojuse tootmiseks tegemist on esimese sellise energiaplokiga jaamade tööks vajaliku vee võtame Narva põlevkivi asemel vedelkütust. Kokku kulus Eestis ja ühtlasi ka Balti riikides, siis on ette- jõest, Ahtme elektrijaama puhul Konsu järvest meil eelmisel aastal selleks 13 448 tonni valmistusaeg pisut pikem ning uus tootmis- ja Iru elektrijaama puhul Pirita jõest. Osali- vedelkütuseid. üksus valmib 2013. aastal. selt on võimalik vähendada loodusest võetavat

Energiaallikate mitmekesistamise raames oleme senisest enam pööranud tähelepanu põlevkiviga võrdse või isegi kõrgema kütte- JAHUTUSVEE KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEL väärtusega olme- ja tööstusjäätmetele. Arves- mln m³ tuslikult paigutatakse jätkuvalt igal aastal prügi- 1.6 lasse ca 300 000 tonni olme jäätmeid ning 1.4 lisaks ka mitmesuguseid tööstusjäätmeid, 1.2 mis oma energiasisalduselt rahuldaks vähe- 1 malt ühe ca 50 MW soojusvõimsusega 0.8 0.6 elektrijaama aastase kütusevaru vajaduse. 0.4 Kui vahepealne majanduslangus kajastus ka 0.2 Eesti elektrijaam jäätmetekke vähenemises, siis eelmisel aas- 0 Balti elektrijaam tal võis taas tõdeda majanduse taastumise 2008 2009 2010 ja jäätmetekke seotust. Lisaks aktiivsemale

Maa- ja ressursikasutus / Eesti Energia aastaaruanne 2010 87 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord jahutusvee hulka. Iru elektrijaamas raken- Maakasutus Regulaarsel liinikoridoride puhastamisel kasu- dame kondensatsioonirežiimis veetarbe tame nii käsivahendeid (saed, võsatrimmerid) vähendamiseks jahutusvee ringlemist gradiiri Maakasutuse seisukohast on olulised Eesti kui ka suuremaid mehhanisme (võsalõikajad, ehk jahutustorni abil. Ahtme elektrijaamas Energia elektrijaotusega seotud tegevused, harvesterid). Raiutud puud ja võsa kuuluvad ja rajatavas tipukatlamajas oleme uurinud aga ka karjääriviisiline kaevandamine ja tuule- maaomanikule. Tööde käigus tekkinud metsa- võimalust senise pinnavee asemel kasutada parkide rajamine. materjali järkame maaomanikuga kokkulepi- suletud maa-alustesse kaevandustesse kogu- tud sortimenti ja selle edasine väljavedu jääb nenud ja seni kasutuseta veevarusid. Elektriliinid maaomaniku korraldada. Järjest enam huvi- tuvad maaomanikud ka raiejäätmete (oksad, Lõppenud majandusaastal kasutasime oma Eesti Energia viib elektrienergia klientideni ladvad, võsa) kokkukogumisest, et neid elektrijaamades jahutusveena kokku 1,6 mln m3 peaaegu kogu Eestis. Suurem osa meie jaotus­ biomassina kasutada. Kui maaomanik raie- ja muudeks tootmisvajadusteks 162 520 m3 liinidest on õhuliinid ja väiksem osa maa-alused jäätmeid ei vaja, siis jätame need puhastatud vett. kaabelliinid, vastavalt 47 336 ja 13 239 km. liinikoridori serva vaalu. Kuna eelistame elektriliinide viimist maa-alus- Pinnavee kasutamisel jahutus- või tehno- tesse kaabelliinidesse, kasvab ka maa-aluste Karjäärid loogilise veena või ka hüdroelektrijaamades liinide osatähtsus. Kaitsevöönd on õhuliinidel energiaallikana on oluline küsimus vee pai- laiem kui maa-alustel kaabelliinidel. Õhuliinide Karjääriviisiline kaevandamise tulemusena sutamine, selle keskkonnamõju vähendamine puhul sõltub see vastavalt elektri ohutusseadu- muutub maastik oluliselt. Seetõttu tegeleme ja üldise ohutuse suurendamine. Põltsamaa sele liini pingest. Näiteks 35 kV õhuliini maa- pidevalt kaevandatud alade rekultiveerimise ja hüdroelektrijaama renoveerimisprojekti hõl- kasutuspiirangutega ala ulatub 50 meetrini, taastamisega, mille tulemusena võib taastatud mab ka kalapääsu rekonstrueerimist. Samad kaabelliini korral on see ala vaid 2 meetrit. maa saada senisest tunduvalt väärtuslikumaks. teemad on päevakorral ka Linnamäe hüdro­ Kaabelliinide eeliseks on ka suurem töökindlus Lisaks metsa istutamisele rekultiveeritud elektrijaama puhul. Möödunud majandus- ja muude keskkonnamõjude puudumine. karjäärialadele oleme loonud ka tehisjärvi ja aastal valmis Pirita jõel oleva Nehatu tammi isegi põllumaad. Rekultiveeritud karjäärialasid rekonstrueerimise kava. Rekonstrueerimine Õhuliinide koridore tuleb regulaarselt puu­- kasutab Eesti Kaitsevägi oma polügoonidena. suurendab Iru elektrijaama veevarustuse jaoks dest ja võsast puhastada. Aastas puhastame Aidu karjääri kavandatud sulgemisel on aga vajaliku tammi üldist turvalisust ning tagab ca 3000 km elektriliinide aluseid maid. Raie- tekkimas suur taastatud ala, kus on sõude­ kalade läbipääsu. Projekti rahastatakse pea- t­ööd kooskõlastame maaomanikega ja võtame spordikeskus, puhkeala, võimalik tuulepark miselt ELi fondidest. arvesse kõiki keskkonnakaitselisi piiranguid. jne. Kindlasti tuleks kaaluda ka biomassi tootmist rekultiveeritud ja metsastatud karjäärialadel.

Maa- ja ressursikasutus / Eesti Energia aastaaruanne 2010 88 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Praegu toimuvad Eestis suuremad tuuleparkide arendused maismaal ning esimeste meretuuleparkide valmimine on jätkuvalt tuleviku teema.

Eesti Energia aastaaruanne 2010 89 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Tuulepargid • Püüame senisest enam panna rõhku • Valmistame ette Aidu karjääri sulgemist, põlevkivi väärtustamisele vedelkütuste et pärast kaevandustööde lõppu saaks Praegu toimuvad Eestis suuremad tuule- tootmise kaudu. Uue Enefit-280 seadme sellest kas Eesti esimene rahvusvahelistele parkide arendused maismaal ning esimeste kasutuselevõtuga vähendame oluliselt nõuetele vastav sõudebaas, tuulepark või meretuuleparkide valmimine on jätkuvalt protsessi mõju keskkonnale ning tõstame Kaitseliidu lasketiir. Aidu karjääriala edukas tuleviku teema. Maismaal tuulest elektri toot- ressursi kasutamise efektiivsust. Ka kasvu­ korrastamine kummutab kindlasti müüdi miseks on üldjuhul vaja üsna palju maad, hoonegaaside heitmete seisukohalt on kaevandamise tõttu lõplikult rikutud maa- sest tuulegeneraatorite mõõtmed on suured põlevkivist vedelkütuste tootmine elektri aladest. ning nad ei saa olla üksteisele väga lähedal. tootmisest eelistatum, kuna selles prot- Tuuleparke­ rajataksegi enamasti tühjadele sessis läheb suurem osa põlevkivis ole- • Taastatud karjääride alad võivad tulevikus põllumaadele vms aladele. Euroopa riikide vast süsinikust vedelkütuste koostisse ega kujuneda olulisteks biomassi tootmise aladeks.

(nt Taani) kogemuste kohaselt on võimalik paisku CO2-na õhku. tuuleparkide alasid kasutada ka hiljem nt Elektriliinidealuse maa kasutus põllu­majanduslikel eesmärkidel. Peamisteks Keskkonna taastamine tuuleparkide rajamise piiranguks on aga • Eesti Energia poolt kasutatav õhuliinide- pigem mürast ja visuaalsetest häiringutest • Kaevandamise suure keskkonnamõju lee- alune maa on väga suure potentsiaaliga tingitud mõju inimesele. Eesti Energia tuule- vendamiseks taastame igal aastal kaevan- ala biomassi kasvatamiseks. parkide rajamisel on kõiki piiranguid rangelt damisega võrdväärses mahus karjäärialasid. • Selle maa kasutuselevõttu on seni piiranud järgitud. Pinnasevormid kujundame ja ennistame raske ligipääsetavus materjalile ja kõrge kohaliku omavalitsuse soove arvestades. transpordikulu tarbimiskohani. Ressursikasutuse tõhustamine Oleme RMK kõrval üks suuremaid metsa­ • Biomassi väiketarbijate lisandumine ja istutajaid Eestis. üldine biomassi tarbimise suurenemine Väärtustame senisest enam põlevkivi tõstab tulevikus kindlasti liinialuste maade • Peale korrastamistööde lõppu anname kasutusvõimalusi. • Uute põlevkivikaevanduste projekteerimi- endiste karjääride korrastatud maa-alad sel ja rajamisel analüüsime senisest enam üle kohalikule omavalitsusele. Juba enne põlevkivi rikastamise võimalusi, tellides karjääride sulgemist teeme aktiivset koos- uuringuid Eesti teadusasutustelt. tööd eri huvirühmadega, tagamaks endiste tööstusmaastike maksimaalse väärtustamise.

Maa- ja ressursikasutus / Eesti Energia aastaaruanne 2010 90 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Jäätmekäitlus

Eesti Energia peamise energiaallika, põlevkivi, möödunud majandusaastal Narvas asuvatele kasutamist iseloomustab suur jäätmeteke nii tuhaväljadele kokku 7,0 mln tonni põlev- kaevandamisel kui ka põlevkivi kasutamisel. kivi lend- ja koldetuhka. Ahtme elektrijaama Vähendame oma jäätmekäitluse keskkonna- tuhavälja sulgemistööde käigus taaskasuta- Vähendame oma jäätmekäitluse mõju ja otsime tootmisel tekkivatele jäätme- sime 82 290 tonni elektri ja soojuse tootmi- keskkonnamõju ja otsime tele uusi taaskasutusvõimalusi. sel tekkinud põlevkivi lend- ja koldetuhka. tootmisel tekkivatele jäätmetele Energeetiliselt kasutatav põlevkivi sisaldab Põlevkivi ei asu maa-all puhtal kujul, vaid uusi taaskasutusvõimalusi. kuni pool oma massist mineraalset materjali. segamini paekiviga. Seega tekib jäätmeid Seega tekib elektri või vedelkütuste tootmisel kaevandatud mäemassi rikastamise käigus. iga töödeldud põlevkivi tonni kohta kuni pool Rikastamisel eemaldatakse nõutava kvalitee- tonni mineraalset jäädet, tuhka, mida lades- diga põlevkivi saamiseks kaevandatud mäe- tame peamiselt tuhaväljadel. Narva lähistel massi mahust kuni 40% paekivi. Karjäärides asuvate Balti ja Eesti elektrijaamade tuha- viiakse rikastusjääk tagasi kaevealale ja kasu- asbesti ja inertsed tööstusjäätmed ladestame väljad on Eesti suurimad jäätmekäitluskohad, tatakse selle rekultiveerimiseks. Sel juhul ei oma tööstusjäätmete prügilasse või kasutame mis hõlmavad kokku 13 km2 suuruse maa- toimu jäätmete teket. Allmaakaevanduste jäätmekäitlejate teenust. Möödunud majan- ala. Oma tegevuse tulemusena ladestasime puhul ladestatakse rikastamisjääk ehk ahe- dusaastal eemaldasime kasutusest ning lades- raine puistangutesse ning see tegevus liigi- tasime kokku 250 tonni asbesti sisaldavaid tatakse jäätmete ladestamiseks. Lõppenud jäätmeid. Meie tegevuses tekkivate ohtlike PÕLEVKIVI LEND- JA KOLDETUHA TEKKIMINE majandusaastal paigutasime puistangutesse jäätmete käitlemiseks kasutame litsentseeri- Vedelkütuste tootmine kokku 3,4 mln tonni põlevkivi rikastamisel tud ettevõtete teenuseid. 0,8 tekkinud aherainet. Jäätmekäitluse keskkonnamõju Põlevkivituha ja aheraine kõrval tekib meie vähendamine

2010. a tegevuse käigus ka teisi olme- ja ohtlikke 7,0 mln t jäätmeid. Näiteks jaotusvõrgu liinide uuen- Eesti suurima jäätmetekitaja staatus nõuab % damisel eemaldame kasutusest immutatud Eesti Energialt suuri jõupingutusi jäätmetek- Elektri ja sooja puitposte, mida käitlevad meie eest vastava tootmine kest ja -käitlusest tingitud keskkonnamõjude 6,2 litsentsiga jäätmekäitlusettevõtted. Suurte vähendamiseks. Kogu maailmas tunnustatud tootmisseadmete hoolduse käigus tekkiva jäätmekäitlusprintsiipe aluseks võttes töötame

Jäätmekäitlus / Eesti Energia aastaaruanne 2010 91 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord jäätmetekke vähendamise kõrval veel kahel puhul segatakse elektrijaamade kateldes Ahtme elektrijaama põlevkivituha ladestuspaik suunal – tekkinud jäätmete maksimaalne tekkiv lend- ja koldetuhk veega ning trans- on alates 2009. aasta suvest aktiivsest kasu- taaskasutusse suunamine ja kasutatavate porditakse pulbrina tuhavälja peal asuvasse tusest välja arvatud. Tuhapulbi eeltöötlemise tehnoloogiate keskkonnamõju vähendamine. töötlemistsooni. Seal toimub tahke materjali tulemusena saadud materjali abil anname settimine pulbist raskusjõu mõjul ning trans- tuhaväljale enne selle lõplikku sulgemist Kahtlemata on keskkonnale parim kõikide pordiks kasutatud vesi juhitakse läbi vahetiigi vajaliku pinnakuju ning seega toimub mitte jäätmete suunamine taaskasutusse. See tagasi kinnisesse transpordisüsteemi. Lisaks materjali ladestamine, vaid selle taaskasu- vähendab ühelt poolt uute loodusressursside transpordikeskkonnaks olemisele toimib vesi tamine. Praeguste plaanide kohaselt tuleb kasutuselevõttu ning teiselt poolt ka jäätmete antud süsteemis ka jahutava agendina ning Ahtme tuhaväli lõplikult sulgeda 2013. aasta ladestamisest tekkivat negatiivset keskkonna­ ladestatava materjali stabiliseerijana. suvel ning vajalike ettevalmistusöödega on mõju. Tänane reaalsus ei võimalda siiski juba alustatud. täielikku taaskasutust ja seega kasutame oma Tuhaärastuse keskkonnamõjude vähenda- jäätmekäitluse keskkonnasõbralikkuse suu- mine on peamiselt seotud ärastussüsteemi Ladestamise asemel taaskasutus rendamiseks väikseima võimaliku keskkonna- isoleerimisega keskkonnast ehk tugevalt mõjuga tehnoloogiaid. aluselise transpordivee keskkonda sattumise Eesti Energia on oma peamiseks eesmärgiks vältimisega. Vajaliku tulemuse saavutamiseks jäätmekäitluse arendamisel seadnud jääkide Põlevkivituha ladestamise ümbritsetakse tuhavälja all olev transpordi- ja jäätmete taaskasutamise suurendamise. keskkonnamõju vähendamine vee puhverbassein ja tuhavälja ümbritsevad Meie suuremahulised jäätmevood, mida me tagasi­voolukanalid kuni veekindla savikihini praegu suuname ladestamisele, kujutavad Põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamise ulatuvate vaheseintega. Seoses tootmis­ endast väärtuslikku toorainet. Nende senisest keskkonnaohutuse suurendamisega tegeleme mahtude vähenemisega ja seetõttu ka laiem kasutuselevõtt vähendab ladestamise nii Narvas kui ka Ahtmes. Mõlema projekti vähenevate tuhakogustega ehitatakse Balti negatiivseid keskkonnamõjusid. Samas vähe- elluviimiseks taotleme ka Euroopa Liidult elektrijaamas ringleva transpordivee koguse neb ka uute toorainekarjääride rajamise vaja- kaasrahastust. optimeerimiseks väiksemaks tuhavälja kõr- dus, mis muudab taastumatute ressursside val olevat puhverbasseini. Kuna transpordi­ kasutamise efektiivsemaks ning vähendab Möödunud majandusaastal lõpetasime ette- protsessi käigus muutuvad transpordivee sellest tulenevat keskkonnamõju. valmistustöid Narvas olevate põlevkivituha keemilised omadused, siis ei tohi seda mitte ladestuspaikade keskkonnaturvalisuse suuren- mingil juhul otse keskkonda juhtida. Süsteemi Aheraine kui väärtuslik tooraine damiseks. Juba 2009. aastal olime jõudnud stabiilsuse tagamiseks eemaldatav transpordi­ kõiki osapooli rahuldava lahenduseni, kus vesi neutraliseeritakse enne keskkonda juhti- Põlevkivi rikastamisel tekkiv aheraine koosneb kõige töökindlamaks ja majanduslikult põh- mist. Keskkonnamõjude vähendamiseks oleme peamiselt üsna laialdaste kasutusvõimalustega jendatumaks osutus jätkuvalt hüdrotranspordi senised neutraliseerimiseks kasutatud tugevad paekivist. Karjäärides tekkivaid rikastusjääke tehnoloogia kasutamine. Selle tehnoloogia happed asendanud suuremas osas CO2-ga. kasutame kaevandusalade rekultiveerimiseks

Jäätmekäitlus / Eesti Energia aastaaruanne 2010 92 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord ja pinnasevormide kujundamiseks. Allmaa­ Estonia kaevanduse juures, kus kaevandamisel eesmärk maa-aluste kaevanduskambrite täit- kaevanduste puistangutesse ladestatavat aher­ ülejääv aheraine taaskasutatakse motopargi mine ja seeläbi maapinna stabiilsuse suu- ainet saab kasutada ehituses täitematerjalina. rajamiseks. rendamine, siis kaugem eesmärk on kadu- Suurima kasutusalana möödunud aastal oli deta ja maapinna stabiilsuse säilimist tagava ELi kaasfinantseeritud Jõhvi ümbersõidu Põlevkivituhk toorainena kaevandustehnoloogia­ väljatöötamine ja suuremahulised rekonstrueerimistööd. Kokku ellurakendamine. müüsime eelmisel aastal 389 775 tonni Põlevkivituha omadused ja keemiline koostis põlevkivi aherainet ning 46 493 tonni kae- annab talle toorainena väga suure kasutus- Möödunud majandusaastal saime koos vanduste katendist eemaldatud liiva. Kuna potentsiaali mitmel kasutusalal. Praegu kasu- partneritega ettevalmistatud põlevkivituha meie tarnitud materjali kvaliteet nimetatud tame elektrijaamades tekkivat põlevkivi lend- taaskasutusprojektile Euroopa Liidu LIFE+ tee ehituseks sobis, annab see lootust kasu- ja koldetuhka tsemendi tootmiseks vaid mõne programmi toetuse (17,9 mln krooni). Selle tada aherainet teedeehituses ka edaspidi. protsendi ulatuses kogu tekkivast kogusest. projekti käigus katsetame erinevate põlev­ Meie peamiseks partneriks selles vallas on kivituha segude kasutamist tee-ehituses ning Aherainest toote, s.o erineva kvaliteediga Kunda Nordic Tsement, kelle tehastes toode- töötame välja vastavad standardid. Läänemere killustiku saamiseks on Aidu karjääris ning takse meie tuhast spetsiaalset portland-tsementi. ümbruse riike ühendava SMOCS projekti Estonia kaevanduses killustikutootmise sõlmed. Aktiivse tegevuse tulemusena on siiski esi- raames otsime võimalusi põlevkivituha kasu- Kokku suudavad need toota aastas kuni mesed väiksemad saadetised põlevkivituhka tamiseks sadamate süvendamisel tekkivate 1,5 mln tonni killustikku, mis oma kvaliteedilt toorainena liikunud ka väljaspool Eestit asu- keskkonnaohtlike setete stabiliseerimiseks. ületab aheraine omadusi ning laiendab toor- vatele tarbijatele. Seegi võib kujuneda põlevkivituha oluliseks aine kasutusvõimalusi. Loodame jätkuvalt, et kasutusalaks. Koostöös Eesti teadusasutus- ehitussektori taaselavnemine, Tallinna ümbru- Peamiseks põlevkivituha kasutamist pärssivaks tega uurime ka põlevkivituha kasutusvõimalusi ses asuvate paekivimaardlate ammendumine teguriks on vastavate standardite ja kasutus- põllumajanduses happeliste pinnaste neutra- ja uute kaevanduste avamise keerukus ran- kogemuste puudumine. Probleemi lahenda- liseerimiseks ja pinnasesse mikroelementide gete keskkonnanõuete tõttu loob võimalusi miseks oleme alustanud uurimis- ja arendus- lisamiseks ning veel mitmes teises vallas. nõudluse taastumiseks ning edasiseks kasvuks. projekte, mille tulemusena peab põlevkivituha taaskasutamine mitmekordistuma. Näiteks vii- Meie pikem eesmärk on suurendada põlev­ Paralleelselt aheraine ümbertöötlemisega sime lõppenud majandusaastal lõpule labora- kivituha taaskasutamist võrreldes tänase tase- suuname protsessist ülejääva aheraine pro- toorsed katsed põlevkivituha ja aheraine segu mega kuni 10 korda. Lisaks eespool nimetatud jekteeritud puistangutesse, mida on võimalik kasutamiseks allmaakaevanduste täitmisel ja uuringutele peame täiendavalt investeerima ka võtta hiljem kasutusele mootorispordi keskus- alustasime pooltööstuslikke katsete ette- oma võimekusse eraldada põlevkivituhka kui- tena või muude vaba aja veetmise kohtadena. valmistamisega reaalsetes maa-alustes tingi- valt ning seda enne taaskasutusse­ suunamist Esimene sedalaadi projekt on meil alanud mustes. Kui projekti esimeses etapis on vajalikul määral ladustada ja töödelda.

Jäätmekäitlus / Eesti Energia aastaaruanne 2010 93 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Õhusaaste

Meie elektri, soojuse ja vedelkütuste tootmine esitatavate nõudmiste karmistamisele. Nii Alates 2016. aastast peavad meie tootmis- on seotud kütuste põletamisega. Seega mõju- on ka Eesti Energia sooviks ja suurimaks võimsused vastama täis mahus Euroopa Liidu tame oluliselt oma tootmisüksuste piir konna ülesandeks lähiaastatel vähendada oluliselt tööstusheitmete direktiivi nõuetele, millega

õhu kvaliteeti, paisates õhku SO2, NOX, tahkeid õhusaastet toodetud elektri, soojuse ja vedel- piiratakse SO2, NOX ja tahkete osakeste sisal- osakesi ja CO2. Väiksemates kogustes pais- kütuse ühiku kohta. Rakendatavad meetmed dust keskkonda juhitavates suitsugaasides kame oma heitgaasidega õhku ka raskmetalle, ja investeeringud võimaldavad meil säilitada ning mis kohustab meid praegust heidet olu- CO-d ja põlevkivist elektrienergia ja vedelkü- elektri- ja soojuse tootmisvõimekust praegu- liselt vähendama. tuste tootmisel tekkivaid lenduvaid orgaanilisi ses või sellele ligilähedases mahus. ühendeid. Lisaks mõjutavad lokaalselt õhu Narva Elektrijaamad kvaliteeti kaevandamise käigus toimuvad lõh- Esimene tõsisem piirang on alates 2012. kamised ning transpordivahendite heitgaasid. aastast rakenduv nõue, mille alusel ei tohi SO2 heite vähendamine meie põlevkivi kasutavad tootmisseadmed aastas paisata õhku üle 25 000 tonni SO . Õhusaaste vähendamine 2 SO2 heite olulise vähendamise saavutamiseks See tähendab praeguste heitmete vähenda- samaaegselt tootmisvõimsuste säilitamisega Puhtama elukeskkonna nimel on üldine mist vähemalt poole võrra. paigaldame Narvas Eesti elektrijaama neljale suund välisõhku juhitavatele suitsugaasidele 200 MW võimsusega energiaplokile väävli-

puhastuse (DeSOX) seadmed. Puhastus- seadmete kasutamine võimaldab meil ÕHUSAASTE vähendada nendest energiaplokkidest õhku

CO paisatavate suitsugaaside SO2 sisaldust kuni 12,5 kuus korda. Lisaks sellele väheneb ka tahkete osa keste sisaldus gaasides ning ühtlasi suure-

NOx 13,2 neb energiaplokkide tööiga.

2010. a Võttes arvesse elektrijaamade konstrukt - 108,3 tuh t % siooni ning põlevkivi põletamise eripära, vali- PM SO 2 sime SO2 eemaldamiseks firma Alstomi poolt 13,98 68,6 pakutava poolkuiva NID-tehnoloogia (Novel Intergrated Desulphurization), mis töötab gaasis endas sisalduva lendtuha abil ega vaja

Õhusaaste / Eesti Energia aastaaruanne 2010 94 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

täiendavat SO2 siduvat ainet. Seadmete pro- Lõpliku valiku tegemisel lähtume tehnoloo- tegeleb Ahtme elektrijaama edasise arendami- jekteerimise ja paigaldamisega tagame nõu- gia töökindlusest ja majanduslikest näitaja- sega alates märtsist 2011 Viru Keemia Grupp. tava efektiivsuse ja töökindluse järgneva 15 test. Vajalikud seadmed paigaldame hiljemalt aasta jooksul. Majandusaasta lõpuks valmisid 2015. aasta lõpuks. Iru elektrijaam esimese energiaploki väävlipuhastusseadmed ning algas nende tööstuslik testimine. Kõik Ahtme elektrijaam Tallinna piiril asuv Iru elektrijaam, mis kasu- neli planeeritavat seadet peavad olema valmis tab peakütusena maagaasi, peab juba täna hiljemalt 2012. aastal. Alates 2011. aastast peab Ahtme elektrijaam vastama kõikidele Euroopa Liidu keskkonna- vastama kõikidele Euroopa Liidu suurte põle- nõuetele. Lisaks maagaasile saab Iru elektrit Lisaks väävlipuhastusseadmete paigaldamisele tusseadmete keskkonnanõuetele. Kuni vana ja soojust koostootev elektrijaam avarii- otsime ka teisi majanduslikult optimaalseid jaam nõudeid täita ei suuda, saab ta töötada olukordades kasutada ka vedelkütuseid. Iru lahendusi ülejäänud energiaplokkide suitsu- vaid piiratud tööajaga. elektrijaam on praegu Eesti Energia kõige gaasides sisalduva SO2heite vähendamiseks väiksemate keskkonnaheitmetega fossiilseid ning ühtlasi nende tööea pikendamiseks. Möödunud majandusaasta lõpus valmis Ahtmes kütuseid kasutav elektrijaam. uus maagaasil ja vedelkütusel töötav 100 MW

NOX heite vähendamine võimsusega reserv- ja tipukatlamaja, mis vas­ Nõutava NOX taseme saavutamiseks keskkonda tab kõikidele Euroopa Liidu nõuetele. 1. märt- juhitavates suitsugaasides oleme vahetanud Iru Alates 2016. aastast lõpevad Eestile ELiga sil 2011 avatuks kuulutatud katlamaja hakkab elektrijaamas välja teise energiaploki põletid, ühinemisel antud leevendused ning rakendu- piirkonna elanikele pakkuma senisest kesk- uuendanud tootmisseadmete automaatika ja vad Eesti Energia Narva elektrijaamade toot- konnasõbralikumat soojust. heiteseire seadmed. Uute põletite paigalda- misseadmetele ka senisest rangemad piiran- misega vähendasime NOX sisaldust suitsu- gaasides enam kui 1,5 korda ja muutsime gud NOX sisalduse osas suitsugaasides. Tarbijatele stabiilse hinnaga soojusenergia tagamiseks kasutatakse alates 2011. aastast elektrijaama töö senisest optimaalsemaks. Oleme katsetanud ja analüüsinud mitmeid Ahtme elektrijaama osalisel võimsusel ehk Iru elektrijaama esimene energiaplokk töötab täna tööaja piirangutega ning peamiselt kasu- lahendusi, mille puhul saab NOX sisaldust alla 50 MW. Vastavad tehnilised lahendused suitsugaasides kas koos või ilma katalüsaatori realiseeriti möödunud majandusaastal ja need tatakse seda võimsuste puudumise korral. juuresolekuta keemilisel teel alandada. Samuti tagavad ka piirkonna õhukvaliteedi parane- on võimalik kateldes toimuvat põlemisprot- mise, sest elektrijaama tööst tulenevad õhu- Põlevkivist vedelkütuste tootmine sessi optimeerides vältida kõrgtemperatuuri- heitmed vähenevad märgatavalt. 2011. aasta liste NOX ühendite teket. märtsis sõlmitud müügitehingu kohaselt müüs Eesti Energial on pikaajaline kogemus põlev- Eesti Energia oma osaluse Kohtla-Järve Soo- kivist vedelkütuste tootmisel. Pideva arendus­ Kõik seni katsetatud tehnoloogiad võimal- juses Viru Keemia Grupile, kellest sai sellega töö tulemusena oleme suurendanud oma davad nõutava NOX heite taseme saavutada. soojusettevõtte ainuomanik. Sellest tulenevalt Enefit-140 seadmete tootmismahtusid ja

Õhusaaste / Eesti Energia aastaaruanne 2010 95 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord stabiilsust. Keskkonna seisukohalt on oluline, suitsugaasidest täielikult mitmed senise kasutatakse nii õli tootmiseks kui ka 35 MW et samaaegselt tootmismahtude suurendami- sead me kasutamisel tekkivad saasteained. auruturbiinis täiendavaks elektri tootmiseks. sega oleme suutnud vähendada keskkonda Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt võimaldab paisatavaid heitmeid. oluliselt suurendada vedelkütuste tootmise Suurt rõhku paneme ka toodetud vedel- mahtu halvendamata sealjuures piirkonna kütuste ladustamise, laadimise ja transpordi Meie pideva arendustöö tulemusena valmib õhukvaliteeti. keskkonnamõjude vähendamiseks erinevate 2012. aastal senisest kaks korda võimsam tehniliste lahenduste abil. Oluliseks sammuks uus keevkihtpõletuse tehnoloogiat kasutav Põlevkivi senisest veelgi efektiivsemaks kasu- on vedelkütuste laadimise sõlme rekonst- Enefit-280 seade. See vedelkütuste tootmise tamiseks ning tootmisprotsessi energeetilise rueerimine, mille tulemusena väheneb süsi- seadme edasiarendus võimaldab oluliselt kasuteguri tõstmiseks rakendatakse uues sead- vesinike heide ning ühtlasi ka ebameeldiv lõhn. vähendada SO2 ja NOX heitmeid ning eemaldab mes tekkivat soojust maksimaalselt ning seda

Mõju veekeskkonnale

Vastavalt eespool kirjeldatule vajab Eesti kuivendustöödega, mille käigus puutub eemal- Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatavat Energia oma tegevuseks palju vett. Suurema- datav vesi siiski kokku põlevkiviga ning sel- vett iseloomustab looduslikust foonist kõr- hulisel veekasutusel tekkib alati oht, et see lest tulenevalt muutuvad ka selle omadused. gem sulfaatide ja heljumi sisaldus. Happelist võib mõjutada vee kvaliteeti ja keskkonna seisundit. Negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks teeme nii praegu kui ka tulevikus VÄLJAPUMBATAV VESI JA SADEMETE HULK aktiivselt tööd oma tegevusega kaasnevate mln m³ mõjude ärahoidmiseks või vähendamiseks. 600 1000

500 Vee pumpamine kaevandamisel 800 400 600 300 Narva karjäär Kaevandustest ja karjääridest pumbatakse 400 vett välja, et alandada põhjavee tasapinda ja 200 Aidu karjäär Estonia kaevandus 200 100 saavutada kaevandamiseks kuivad tingimused. Viru kaevandus Alandamise määr ehk väljapumbatava vee 00sademete hulk kogus oleneb põlevkivi kihindite sügavusest 2008 2009 2010 ja nende paiknemisest. Tegemist on eeskätt

Mõju veekeskkonnale / Eesti Energia aastaaruanne 2010 96 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord ja kõrge raskmetalli sisaldusega heitvett Eesti pumbatud vees edukalt kasvatanud kesk- lahendusena lühikest tööett ja filtratsiooni- kaevandustes ei teki, sest selle hoiab ära konna kvaliteedi osas väga tundlike vikerforelle. tõket koos infiltratsioonibasseinidega, mis kõrge lubjakivisisaldus põlevkivis ning sellest Meie tellitud uuringud tunnistasid kõik kae- võimaldab kaevandada kaitseala piiril olevad tulenev neutraalne keskkond. Kaevandusala- vandusvete keskkonnatingimused koos sobiva põlevkivivarusid ilma põhjavee taset mõjuta- delt välja pumbatud vee juhime kraavide ja veetemperatuuri ja hapnikusisaldusega viker- mata. jõgede kaudu keskkonda tagasi. Suurem osa forellide kasvatamiseks soodsaks ja kalade veest jõuab Soome lahte ning väiksem osa tervisliku seisundi heaks. Koos oma koostööpartneritega teeme uurin- Peipsi järve. Väljapumbatava vee kogused on guid selleks, et määrata kindlaks võimalused raskesti mõjutatavad, sest sõltuvad peamiselt Lõppenud majandusaastal jõudis kaevandus- ning tehnilised lahendused kaevandamiseks ilmastikuoludest: sademete hulk, lumikatte tegevuse tulemusena keskkonda ligi 1557 märgalade alt. See teema muutub lähitulevi- paksus, temperatuur, maapinna külmumine tonni sulfaate ja 129 702 tonni heljumit. Et kus aina aktuaalsemaks, sest kaevandusalad jne. Lõppenud majandusaastal pumpasime vältida väga suurte heljumikoguste sattumist jõuavad sinna juba lähitulevikus. Samas on oma kaevandustest ja karjääridest välja kokku keskkonda, eemaldame enne väljapumbatava selge, et sellistel aladel saame kaevandada 232 mln m3 vett. vee keskkonda juhtimist sellest heljumi vas- vaid siis, kui me ei halvenda märgalade loo- tavalt meile kehtestatud normidele. Heljumi duslikku seisundit ega muuda sealset veere- Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatava eemaldamiseks ei kasutata kemikaale, vaid žiimi. vee keemiline koostis keskkonda ja inimest keskkonnasõbralikke vee voolukiirust alanda- ei ohusta. Näiteks oleme kaevandustest välja vaid settebasseine, kus tahked osakesed veest Jahutusvee mõju keskkonnale ise välja settivad. Sulfaatide veest eraldami- seks vajadus puudub. Suletud kaevandustesse Vee kasutamine jahutusveena elektrijaamades kogunenud vee kvaliteedi jälgimisel võib ei muuda selle keemilist koostist. Normaal- KESKKONDA JÕUDNUD SULFAADID täheldada sulfaatide sisalduse iseeneslikku tingimustel ei lisandu jahutusprotsessi käigus tuh t vähenemist vees juba mõne aasta jooksul. veele mingeid saasteaineid. Küll aga on kesk- 180 konda tagasi juhitav vesi keskkonnast võetud

150 Looduskaitsealade läheduses paiknevates veest keskmiselt 7-8 °C võrra soojem. kaevandustes ei saa tavalise pumpamise 120 teel veetaset alandada, sest see seaks ohtu Narva jõe suure vooluhulga tõttu on seal- 90 märgalade või veekogude seisundi. Vahetult sete elektrijaamade nn soojusreostuse mõju 60 Kurtna maastikukaitseala kõrval asuvas Narva lokaalse ja piiratud iseloomuga, jäädes 30 karjääri Viivikonna jaoskonnas pumbatakse eel kõige jahutusvee kanali väljalaske piir-

0 vett mäetööde eriprojekti alusel, et et mõju konda. Jahutusvee äravoolukanalites ei ole 2008 2009 2010 naabruses asuvale kaitsealale oleks minimaalne. normaal tingimustes negatiivset keskkonna- Peamiselt rakendatakse seal tehnoloogilise mõju täheldatud. Näiteks kasvatatakse Eesti

Mõju veekeskkonnale / Eesti Energia aastaaruanne 2010 97 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord elektrijaama kanalis edukalt soojalembeseid ja transpordivee pH-tase tõuseb põlevkivi eemaldatud vett ei juhita otse keskkonda. tuurasid. Probleemid võivad tekkida vaid siis, kõrge lubjakivisisalduse tõttu kuni 13-ni. Enne keskkonda juhtimist neutraliseeritakse kui erakorraliste ilmastikutingimuste tulemu- Lisaks sellele sisaldab tuhaärastuse süsteemis vesi vähemalt pH-tasemele 9, mis on loodus­ sena toimub üldine märkimisväärne pinnavee ringlev vesi ka erinevaid keemilisi ühendeid keskkonnale sobilik. Transpordivee neutra- 2 soojenemine. (K, Na, SO4 -,Cl- jne), mis aga ei ole kesk- liseerimise keskkonnamõju vähendamiseks konnale otseselt ohtlikud. oleme tugevate hapete asemel võtnud kasu- tusele CO . See vähendab aine üledoseerimi- Põlevkivi lend- ja koldetuha 2 ladestamine Tuha kinnine transpordi- ja ladestussüsteem sel liiga madalate pH-väärtuste teket, neut- tähendab, et transpordivesi ringleb selles ilma raliseerimisel tekkivad karbonaadid avaldavad keskkonda jõudmata. Stabiilse süsteemi taga- keskkonnale vähem mõju kui tugevate hapete Põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamiseks miseks tuleb tulenevalt tootmismahtude muu- kasutamise korral tekkivad soolad ning ühtlasi kasutame stabiilseimaks osutunud hüdro­ tustest ja sademete kogusest aeg-ajalt süs- muutub ka kogu protsess ohutumaks. transporti. Hüdrotranspordi käigus muutuvad teemist liigset transpordivett eemaldada, kuid süsteemis ringleva vee keemilised omadused

Kliimamuutuste leevendamine

Tänapäeva energeetika põhineb endiselt süsteem avaldab suurt mõju ka meie tege- Biomassi laiulatuslikum kasutuselevõtt nõuab suures mahus fossiilsete kütuste põletami- vusele. Selleks et säilitada oma pikaajaline nii tehnilist ettevalmistust kui ka biomassi sel, ja just see mõjutab viimaste arusaamade konkurentsivõime võrreldes teiste piirkonna allikate arendamist. Praegu tegeleme mõlema kohaselt maakera kliimat. Ka Eesti Energia energeetikafirmadega, oleme seadnud endale suunaga, võttes arvesse majanduslikke tingi- tegevuse käigus eraldub keskkonda märkimis­ eesmärgiks vähendada CO2 heidet toodetud musi ja kehtivat toetussüsteemi. väärne kogus kasvuhoonegaasi CO2 – lõppe- elektri MWh kohta 2015. aastaks 30% ja nud majandusaastal kokku 12,5 miljonit tonni. 2025. aastaks 70% võrreldes praeguse tase- Teine võimalik lahendus on põlemisprotsessi mega. Selle eesmärgi saavutamiseks ei ole muutmise või keevkihttehnoloogia rakenda- Selleks et leevendada kasvuhoonegaaside ühte ja lihtsat lahendust. Eesti Energia poolt mise kaudu kolde temperatuuri alandamine. poolt tekitatavate kliimamuutuste mõju, on püstitatud eesmärk tuleb saavutada erinevate Kolde temperatuuride alandamisega vähen- Euroopa Liit seadnud eesmärgiks vähendada lahenduste kombineerimise teel. dame põlevkivis oleva paekivi lagunemist ja

CO2 heidet 2020. aastaks vähemalt 20% täiendava karbonaatse CO2 tekkimist. Kind- võrra. Selle poliitika ellurakendamiseks kasu- Üks võimalus CO2 heite vähendamiseks lasti annab olulist efekti tootmise kasuteguri tatav üleeuroopaline kvootide kauplemise on biomassi ja põlevkivi koospõletamine. tõstmine kui toota sama kütuse hulgaga ja

Kliimamuutuste leevendamine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 98 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

ka sama CO2 heitmete koguse korral rohkem ja transpordivee puhverbasseinides neeldu- Kasvuhoonegaaside heidet aitab oluliselt elektrit. vaid CO2 koguseid oluliselt suurendada, mis vähendada ka meie energiaportfelli mitme­

vähendaks vajadust täiendavaks ja erinõuetele kesistamine CO2-vabade tootmisviiside ja

Eesti Energia CO2 heite vähendamiseks oleme vastavaks CO2 ladustamiseks. Efektiivsuselt lahendustega. Ühelt poolt arendame mitme- käivitanud uuringud CO2 osaliseks püüdmiseks ei ole see meetod võrreldav teiste maailmas sugused taastuvenergeetika võimalusi, mis põlevkivituha ja aluselise tuha transpordivee aktiivselt arendatavate CO2 püügitehnoloo- kasutavad allikana tuuleenergiat, biomassi ja abil. Erinevate tehnoloogiate rakendamisel giatega, kuid samas on tegemist siiski ühe jäätmeid. Teiselt poolt aga mõtleme tuuma- on võimalik praegu passiivselt tuhaväljadel võimaliku viisiga alandada elektritootmise energeetika keskkonnasäästlikule ja ohutule

CO2-sisaldust. kasutuselevõtule.

Energiasäästu toetamine

Lisaks CO2 heite vähendamisega on Euroopa üles energia säästmisele kontorites, raken- Energia­tõhususe Tuumiklabor. Selle käigus Liit seadnud eesmärgiks vähendada energia­ dades energiasäästlikke transpordiviise jne, töötati välja Eesti jaoks sobiliku ühiskondliku tarbimist 2020. aastaks 20% võrra. See on • tutvustame energiasäästu võimalusi oma passiivmaja projekt ning infomaterjal madala kõrge eesmärk, mis puudutab nii elektri klientidele, kasutades selleks näiteks ener- energiatarbega hoonete ja vastavate energia- tootmist, jaotamist kui ka tarbimist. See on giasäästu portaali kokkuhoid.energia.ee, lahenduste kohta. Seda infot saame tulevikus ühtlasi ka kõige keskkonnasõbralikum lahen- üleriiklikke kampaaniaid, erinevaid side- hakata oma klientidele jagama kui olulist tea- dus, sest igas mõttes on kõige puhtam ja kanaleid jne, vet ehituste projekteerimisel ja planeerimisel. keskkonnasõbralikum mittetarbitud energia. • arendame klientidele lisaväärtust pakkuvaid Projekti üldisemaks eesmärgiks oli tutvustada Eestis on energiasäästu potentsiaal väga suur. ja raha säästvaid teenuseid, näiteks teos- passiivmaja kontseptsiooni arhitektidele ja Hinnanguliselt võiks majanduslikult äratasu- tame energiaauditeid, teeme soojakadude teistele hoonete projekteerimisega seotud vaks potentsiaaliks olla vähemalt 20–30% hindamiseks vajalikke mõõtmisi ja väljas- inimestele. Loodame, et nende teadmiste praegusest tarbimisest. tame energiamärgiseid. alusel on võimalik tulevikus vältida energia­ kulukate hoonete ehitamist Eestis. Omapoolse panuse andmiseks energiasäästu Möödunud majandusaastal lõppes Tuleviku on Eesti Energia seadnud endale kolm eesmärki: Energia Sihtkapitali raames passiivmaja kont- • säästame energiat ise, kaardistades oma septsiooni arendamise projekt, mida toe- hoonete energiakasutust, kutsudes töötajaid tas Eesti Energia ja viis läbi Tartu Ülikooli

Energiasäästu toetamine / Eesti Energia aastaaruanne 2010 99 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Konsolideeritud kasumiaruanne

miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember Lisa miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember Lisa 2010 2009 2010 2009

Jätkuvad tegevusvaldkonnad KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 2 281,0 1 620,5

Müügitulu 12 269,0 10 181,5 5, 26 Tulumaksukulu -450,8 -229,6 32 Muud äritulud 184,5 195,4 27

Sihtfinantseerimine 5,4 1,1 24 KASUM JÄTKUVATEST TEGEVUSVALDKONDADEST 1 830,2 1 390,9

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus -145,9 181,0 KASUM LÕPETATUD TEGEVUSVALDKONNAST 428,0 171,6 36 Kaubad, toore, materjal ja teenused -5 445,6 -4 185,0 28

Tööjõukulud -2 0 41,2 -1 971, 8 29 ARUANDEAASTA KASUM 2 258,2 1 562,5 Põhivara kulum, amortisatsioon ja väärtuse langus -1 4 6 0,7 -1 632, 5 5, 6, 8, 33

Muud tegevuskulud -1 035,1 -1 162,4 30 sh emaettevõtja omaniku osa kasumist 2 257,0 1 562,9 mittekontrolliva osaluse osa kasumist/kahjumist 1,2 -0,4 ÄRIKASUM 2 330,4 1 607,3 5

Tavapuhaskasum aktsia kohta (kroonides) 30,58 21,17 37 118 ,1 203,3 31 Finantstulud Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (kroonides) 30,58 21,17 37 Finantskulud -200,6 -214,5 31 Neto finantstulud (-kulud) -82,5 -11, 2 31

Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse 33,1 24,4 5, 9, 33

Lehekülgedel 105–169 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Eesti Energia aastaaruanne 2010 100 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember Lisa 2010 2009

ARUANDEAASTA KASUM 2 258,2 1 562,5

Muu koondkasum Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -492,1 -359,8 21 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed -0,5 -

Majandusaasta muu koondkasum -492,6 -359,8

MAJANDUSAASTA KOONDKASUM KOKKU 1 765,6 1 202,7

sh emaettevõtja omaniku osa koondkasumist/-kahjumist 1 764,4 1 203,1 vähemusomanike osa koondkasumist/-kahjumist 1,2 -0,4

Lehekülgedel 105–169 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Eesti Energia aastaaruanne 2010 101 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar Lisa miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar Lisa 2010 2009 2009 2010 2009 2009 VARAD OMAKAPITAL Põhivara Emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid Materiaalne põhivara 20 240,9 18 637,9 22 373,7 5, 6 Aktsiakapital 7 379,7 7 379,7 7 382,3 19 Immateriaalne põhivara 364,0 238,5 146,8 5, 8 Ülekurss 4 065,5 4 065,5 4 065,5 Investeeringud sidusettevõtjatesse 185,1 190,0 183,6 5, 9 Kohustuslik reservkapital 738,2 738,2 738,2 19 Tuletisinstrumendid 5,0 3,8 84,0 13 Riskimaandamise reserv -541,2 -49,1 310,7 21 Pikaajalised nõuded 5,5 38,1 1,4 12 Realiseerimata kursivahed -0,5 - - Kokku põhivara 20 800,5 19 108,3 22 789,5 Jaotamata kasum 5 636,8 5 087,8 4 884,3 19 Kokku emaettevõtja omanikule kuuluv kapital Käibevara ja reservid 17 278,5 17 222,1 17 381,0 Varud 455,3 610,4 483,3 10 Mittekontrolliv osalus 43,5 42,3 42,7 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud 707,0 - 403,4 8 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 657,6 1 453,4 1 516,0 12 Kokku omakapital 17 322,0 17 264,4 17 423,7 Tuletisinstrumendid 6,6 42,4 243,3 13 KOHUSTUSED Müügiootel finantsvarad 156,8 - - 15 Pikaajalised kohustused Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 50,1 6,7 15,5 16 Võlakohustused 5 193,5 5 615,6 5 040,5 22 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades 2 838,1 79,7 392,7 17 Muud võlad 4,6 1,3 2,8 23 Raha ja raha ekvivalendid 857,5 566,6 1 293,0 18 Tuletisinstrumendid 76,9 60,6 - 13 Kokku käibevara 7 729,0 2 759,2 4 347,2 Tulevaste perioodide tulud 1 855,7 1 828,6 1 917,2 24 Eraldised 447,4 412,0 314,5 25 Müügiks hoitavad varad 324,1 5 679,0 - 35, 36 Kokku pikaajalised kohustused 7 578,1 7 918,1 7 275,0 Kokku varad 28 853,6 27 546,5 27 136,7 Lühiajalised kohustused Võlakohustused 419,4 54,8 134,6 22 Võlad hankijatele ja muud võlad 2 075,6 1 748,7 1 743,4 23 Tuletisinstrumendid 497,7 32,6 - 13 Tulevaste perioodide tulud 7,7 3,4 3,4 24 Eraldised 780,3 53,1 556,6 25 Kokku lühiajalised kohustused 3 780,7 1 892,6 2 438,0

Müügiks hoitavate varadega seotud kohustused 172,8 471,4 - 35, 36

Kokku kohustused 11 531,6 10 282,1 9 713,0

Kokku kohustused ja omakapital 28 853,6 27 546,5 27 136,7

Lehekülgedel 105–169 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Eesti Energia aastaaruanne 2010 102 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember Lisa 2010 2009 RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Jätkuvate tegevusvaldkondade äritegevuse rahavood Äritegevusest saadud raha 2 969,9 2 994,9 33 Makstud intressid ja laenukulud -241,2 -244,3 Saadud intressid 81,8 209,4 Makstud tulumaks -451,0 -230,9 Kokku jätkuvate tegevusvaldkondade äritegevuse rahavood 2 359,5 2 729,1 Lõpetatud tegevusvaldkonna äritegevuse rahavood 52,7 416,7 Kokku rahavood äritegevusest 2 412,2 3 145,8 RAHAVOOD INVESTEERIMISEST Jätkuvate tegevusvaldkondade rahavood investeerimisest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -3 204,8 -3 178,7 Laekunud liitumis- ja muud teenustasud 147,2 195,3 24 Laekunud materiaalse põhivara müügist 20,4 82,9 Laekunud materiaalse põhivara sihtfinantseerimine 0,6 - Sidusettevõtjatelt saadud dividendid 18,3 18,0 9 Üle 3-kuuliste deposiitide netomuutus pankades -2 758,4 313,0 17 Tasutud lühiajaliste finantsvarade soetamisel -585,1 -317,7 15, 16 Laekunud lühiajaliste finantsvarade müügist ja lunastamisest 385,4 327,8 15, 16 Lõpetatud tegevusvaldkonnale antud arvelduskrediidi muutus 2 935,6 -502,9 Kokku jäktuvate tegevusvaldkondade rahavood investeerimisest -3 040,8 -3 062,3 Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood investeerimisest -51,2 -439,7 Lõpetatud tegevusvaldkonnalt saadud dividendid - 480,1 Laekunud lõpetatud äritegevuse müügist 2 596,9 - 36 Kokku rahavood investeerimisest -495,1 -3 021,9 Rahavood finantseerimisest Jätkuvate tegevusvaldkondade rahavood finantseerimisest Saadud pangalaenud 36,7 641,8 Saadud muud laenud 3,4 - Tagasi makstud pangalaenud -54,8 -140,8 Arvelduskrediidi muutus - -14,3 Makstud dividendid -1 708,0 -1 360,0 20 Kokku jätkuvate tegevusvaldkondade rahavood finantseerimisest -1 722,7 -873,3 Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood finantseerimisest 101,6 23,0 Kokku rahavood finantseerimisest -1 621,1 -850,3 PUHAS RAHAVOOG 296,0 -726,4 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 566,6 1 293,0 18 Müügiootel varaks klassifitseeritud raha ja raha ekvivalendid -5,1 - 35 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 857,5 566,6 18 Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus 296,0 -726,4

Lehekülgedel 105–169 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Eesti Energia aastaaruanne 2010 103 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

miljonites kroonides Emaettevõtja omanikule kuuluv omakapital Mittekontrolliv Kokku Lisa osalus omakapital Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Muud Jaotamata Kokku reservkapital reservid kasum

Omakapital seisuga 31. detsember 2008 7 382,3 4 065,5 738,2 310,7 4 884,3 17 381,0 42,7 17 423,7

Majandusaasta koondkasum - - - -359,8 1 562,9 1 203,1 -0,4 1 202,7

Tehingud omanikuga Aktsiakapitali vähendamine (Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008 korraldus nr 502) (lisa 19) -2,6 - - - 0,6 -2,0 -2,0 Makstud dividendid - - - - -1 360,0 -1 360,0 -1 360,0 20 Kokku tehingud omanikega -2,6 - - - -1 359,4 -1 362,0 - -1 362,0

Omakapital seisuga 31. detsember 2009 7 379,7 4 065,5 738,2 -49,1 5 087,8 17 222,1 42,3 17 264,4

Majandusaasta koondkasum - - - -492,6 2 257,0 1 764,4 1,2 1 765,6

Tehingud omanikuga Makstud dividendid - - - - -1 708,0 -1 708,0 -1 708,0 20 Kokku tehingud omanikega - - - - -1 708,0 -1 708,0 - -1 708,0

Omakapital seisuga 31. detsember 2010 7 379,7 4 065,5 738,2 -541,7 5 636,8 17 278,5 43,5 17 322,0

Lehekülgedel 105–169 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Eesti Energia aastaaruanne 2010 104 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

1. Üldine informatsioon Kontserni konsolideeritud raamatupidamise soetusmaksumusele, välja arvatud müügi­ aastaaruande on juhatus kinnitanud 18. aprillil ootel ning õiglases väärtuses muutustega läbi Eesti Energia kontserni 31. detsembril 2010 2011. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadusti- kasumiaruande kajastatavad finantsvarad ja lõppenud majandusaasta konsolideeritud kule peab majandusaasta aruande täiendavalt -kohustused (sh tuletisinstrumendid). raamatupidamise aastaaruanne hõlmab Eesti heaks kiitma emaettevõtja nõukogu ja kinni- Energia ASi (emaettevõtja, õiguslikult vormilt tama aktsionäride üldkoosolek. Finantsaruannete koostamine kooskõlas aktsiaselts) ja tema tütarettevõtjaid (edaspidi rahvusvaheliste finantsaruandluse standardi- „kontsern”) ning kontserni osalemist sidus­ 2. Kokkuvõte olulisematest tega nõuab teatud raamatupidamishinnangute ettevõtjates. kasutamist. Samuti nõuab see juhtkonnalt arvestus- ja aruandluspõhimõtetest mitmete otsuste tegemist arvestus- ja aru- Eesti Energia kontsern tegeleb energia ja andluspõhimõtete rakendamise kohta. Need Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte konsoli- vedelkütuste tootmisega, samuti elektri- ja valdkonnad, kus raamatupidamishinnangutel deeritud raamatupidamise aastaaruande koos- soojusenergia müügi ning kohaletoimetami- ja arvestatud eeldustel on oluline mõju raa- tamisel rakendatud olulisematest arvestus- ja sega tarbijatele. Kontsern omab põlevkivi- matupidamise aastaaruandes kajastatud infor- aruandluspõhimõtetest. Nimetatud arvestus- kaevandusi, millest kaevandatav põlevkivi on matsioonile, on avalikustatud eraldi lisas 4. ja aruandluspõhimõtteid on kasutatud järjepi- põhiliseks energiatootmise tooraineks. Samuti devalt kõikidel aruandeperioodidel, v.a juhtudel, tegeleb kontsern energiasüsteemide rajamise 2010. aastal otsustas kontserni juhtkond mille kohta on eraldi avaldatud info. ja hooldusega. Kontserni äritegevus toimub muuta kontserni majandusaastat. Varasemalt valdavalt Eestis, kuid elektrienergiat ning kestis kontserni majandusaasta 1. aprillist 2.1 Arvestuse alused mõningaid muid kaupu ja teenuseid müüakse 31. märtsini, uus majandusaasta vastab ka väljapoole Eestit. Elektrienergiat turusta- kalendri­aastale. Kontserni 31. märtsil 2010 Kontserni konsolideeritud raamatupidamise takse lisaks Eestile Põhjamaadesse, Lätti ja lõppenud majandusaasta aruandes olid esi- rahvus­ Leetu. aastaaruanne on koostatud kooskõlas tatud majandustulemused perioodide 1. aprill vaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) 2008 - 31. märts 2009 ja 1. aprill 2009 - Emaettevõtja registreeritud aadress on ja Rahvusvaheliste Finantsaruandlusstandardite 31. märts 2010 kohta. Käesolevas aruandes Laki 24, Tallinn 12915, Eesti Vabariik. Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendustega, on esitatud majandustulemused perioodide Eesti Energia ASi ainuaktsionär on Eesti Vabariik. nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud. 1. jaanuar 2009 - 31. detsember 2009 ja Eesti Energia ASi võlakirjad on noteeritud 1. jaanuar 2010 - 31. detsember 2010 Londoni Börsil. Raamatupidamise aastaaruandes esitatud kohta, et tagada majandusaastate finants- finantsnäitajad tuginevad põhiliselt ajaloolisele näitajate paremat võrreldavust.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 105 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

2.2 Arvestuspõhimõtete muutused Lisaks täpsustab standard, kuidas mõõta annab detailsemad juhised ostumeetodi kasumit või kahjumit juhul, kui kontroll rakendamiseks äriühendustes. Etapiviisiliste a. Uus standard, mis on rakendatud enne­ tütarettevõtja üle lõpeb: kontrolli lõppemi- soetuste puhul on kaotatud nõue mõõta tähtaegselt alates 1. jaanuarist 2010 sel tuleb endises tütarettevõtjas järelejääv kõikide varade ja kohustuste õiglasi väär- osalus kajastada tema õiglases väärtuses. tusi, et välja selgitada täiendavat tekkivat - IAS 24 „Seotud osapooli käsitleva teabe Kontsern on alates 1. jaanuarist 2010 firmaväärtust. Selle asemel peab oman- avalikustamine” muudatus, välja antud muutnud oma arvestuspõhimõtet mitte- daja etapiviisilise soetuse puhul varasema novembris 2009. Muudetud standard kontrolliva osaluse negatiivse saldo kajas- osaluse investeerimisobjektis hindama vähendab avalikustamise nõudeid riigiette- tamisel nii, et omakapitali ületav kahjum ümber õiglasesse väärtusesse soetuskuu- võtetele ja selgitab seotud osapoole mõis- on jaotatud vastavalt osalustele emaette- päeval ning kajastama tekkinud tulu või tet. Kontsern on avalikustanud info seotud võtja omanike ja mittekontrolliva osaluse kulu kasumiaruandes. Soetusega seotud osapooltega tehtud tehingute kohta vasta- vahel. Muude tehingute osas ei olnud kulusid kajastatakse eraldi äriühendusest valt muudetud standardi nõuetele. muudetud standardil mõju käesolevale ning seega kajastatakse kuluna, mitte finantsaruandele, kuna aruandeperioodil ei firmaväärtusena. Omandaja peab ostukuu- b. Uute või muudetud standardite ja tõlgen­ ole toimunud tehinguid, kus osalus inves- päeval kajastama kohustuse lisatingimus- duste rakendamine teeringuobjektis on säilinud pärast kontrolli test sõltuva tasu osas. Muudatused selles kaotamist, ning tehinguid mittekontrolliva kohustuses kajastatakse kooskõlas vasta- Järgmised uued või muudetud standardid ja osalusega. vate IFRSidega, mitte firmaväärtuse korri- tõlgendused muutusid kontsernile kohustus­ - IAS 39 „Finantsinstrumendid: kajastamine geerimisena. Muudetud IFRS 3 laieneb ka likuks alates 1. jaanuarist 2010: ja mõõtmine” (muudatus) – Riskimaan- ühisomanduses majandusüksustele - IAS 27 „Konsolideeritud ja konsolideeri- damisnõuetele vastavad instrumendid. (ingl k mutual entities) ja äriühendustele, mata finantsaruanded”, muudetud jaanuaris Muudatus selgitab, kuidas teatud situat- milles üksused ühendatakse ainult lepin- 2008. Muudetud standard nõuab koond- sioonides rakendada reegleid, et otsustada, guga. Kontsern on muudetud standardit kasumi jagamist emaettevõtja omanike ja kas maandatud risk või osa rahavoogudest rakendanud edasiulatuvalt tehingutele, mittekontrolliva osaluse vahel, isegi siis, vastab riskimaandamisnõuetele. Muudatus mis toimusid alates 1. jaanuarist 2010. kui selle tulemuseks on mittekontrolliva ei mõjutanud finantsaruandeid. Aruande­perioodil ei toimunud kontsernis osaluse negatiivne saldo (varasem stan- - IFRS 3 „Äriühendused”, muudetud jaanua- omandamisi, seega muudatus ei mõjuta- dard nõudis enamikel juhtudel omakapitali ris 2008. Muudetud standard annab vali- nud finantsaruandeid. ületava kahjumi jaotamist emaettevõtja kuvõimaluse kajastada mittekontrollivaid - IFRS 5 „Müügiks hoitavad põhivarad ja omanikele). Muudetud standard täpsustab, osalusi kas varem kehtinud IFRS 3 põhi- lõpetatud tegevusvaldkonnad” muudatus et tehingud, mille tulemusena emaettevõtja mõtte (proportsionaalselt nende osalusele (ja kaasnevad muudatused IFRS 1-s). See osalus tütarettevõtjas muutub, kuid kontroll omandatud ettevõtja netovaras) kohaselt IFRS 5 muudatus on tehtud IASB iga-aas- säilib, tuleb kajastada otse omakapitalis. või õiglases väärtuses. Muudetud IFRS 3 tase muudatuste projektiga, mis anti välja

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 106 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

mais 2008. a. Muudatus selgitab, et juhul, Järgmised uued või muudetud standardid ja Järgmisi uusi või muudetud standardeid ja kui ettevõtja on seotud müügiplaaniga, tõlgendused muutusid kontsernile kohustus- tõlgendusi, mis on välja antud ja muutuvad mille tulemusena kontroll tütarettevõtja likuks alates 1. jaanuarist 2010, kuid ei oma kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2011 või üle kaob, siis tuleb tütarettevõtja varad ja tähtsust kontserni äritegevuse seisukohalt: hilisematel perioodidel, ei ole kontsern enne- kohustused klassifitseerida müügiks hoi- - IFRS 1 „Rahvusvaheliste finantsaruandluse tähtaegselt rakendanud: tavate varade ja kohustustena. Muudetud standardite esmakordne kasutuselevõtt”, - IFRS 9 „Finantsinstrumendid osa 1: klas- juhendit tuleb rakendada edasiulatuvalt muudetud detsembris 2008. sifitseerimine ja mõõtmine”. Standard kuupäevast, mil kontsern esmakordselt - IFRS 1 „Rahvusvaheliste finantsaruandluse muutub kontsernile kohustuslikuks alates rakendas standardit IFRS 5. Kontsern läh- standardite esmakordne kasutuselevõtt” 1. jaanuarist 2013. IFRS 9 asendab IAS tub eeltoodud põhimõtetest müügiks hoi- (muudatused) – Täiendavad erandid esma- 39 need osad, mis käsitlevad finantsva- tavate varade ja kohustuste kajastamisel. rakendajatele. rade klassifitseerimist ja mõõtmist. IFRS - IFRIC 18 „Klientide poolt üleantavad varad”. - IFRS 2 „Aktsiapõhine makse” (muudatu­sed) 9-t täiendati oktoobris 2010, et käsit- Tõlgendus selgitab klientide poolt üleantud – Rahas arveldatavad kontserni aktsia­ leda finantskohustuste klassifitseerimist ja varade kajastamist: asjaolusid, mille esinemi- põhised tehingud. mõõtmist. Peamised reeglid on järgmised: sel on täidetud vastavus vara definitsioonile; - IFRIC 9 „Varjatud tuletisinstrumentide 1. Finantsvarad tuleb klassifitseerida ühte vara arvele võtmist ning selle soetusmak- ümberhindamine” ja IAS 39 „Finantsinstru- kahest mõõtmiskategooriast – varad, sumuse mõõtmist; eraldi identifitseerita- mendid: kajastamine ja mõõtmine” (muu- mida kajastatakse õiglases väärtuses, vate teenuste tuvastamist (üks või rohkem datused) – Varjatud tuletisinstrumendid, ja varad, mida kajastatakse korrigeeri- teenuseid üleantud vara eest); tulu ning välja antud märtsis 2009. tud soetusmaksumuses. Otsus tehakse klientidelt saadud raha kajastamist. Kontsern - IFRIC 12 „Teenuste kontsessioonikokku­ vara esmasel arvelevõtmisel. Klassifit- hindas IFRIC 18 mõju liitumistasude kajas- lepped”. seerimine sõltub ettevõtte ärimudelist tamisele ning leidis, et senine arvestusmee- - IFRIC 15 „Kinnisvara ehituslepingud”. finantsinstrumentide haldamisel ning tod (liitumistasud amortiseeritakse tulusse - IFRIC 16 „Välismaise üksuse netoinvestee- instrumendi lepinguliste rahavoogude eeldatava kliendisuhte kestvuse jooksul) ringu riskimaandamine”. omadustest. vastab IFRIC 18 põhimõtetele, mistõttu see - IFRIC 17 „Mitterahaliste varade üleandmine 2. Instrumenti kajastatakse pärast arvele- tõlgendus ei mõjutanud finantsaruannet. omanikele”. võtmist korrigeeritud soetusmaksumuses - Muudatused IFRSdes, välja antud aprillis ainult juhul, kui on tegemist võlainstru- c. Uued või muudetud standardid ja tõlgendu­ 2009. mendiga ja a) ettevõtte ärimudeli ees- sed, mis on kontsernile muutunud kohustus­ märk on hoida vara, et saada temast likuks alates 1. jaanuarist 2010, kuid ei oma d. Uued või muudetud standardid ja tõlgen­ tulenevaid lepingulisi rahavoogusid, ning tähtsust kontserni äritegevuse seisukohalt dused, mida kontsern ei ole rakendanud b) vara lepingulised rahavood sisaldavad (aga võivad mõjutada tulevikus asetleidvaid ennetähtaegselt ainult põhiosa- ja intressimakseid, s.t tal tehinguid ja sündmusi): on „laenu baasomadused”. Kõik muud

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 107 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

võlainstrumendid kajastatakse õiglases Käesoleva konsolideeritud raamatupidamise - IFRS 7 „Finantsinstrumendid: avalikustatav väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. aastaaruande kinnitamise kuupäeva seisuga ei teave” (muudatus) – finantsvarade üle- 3. Kõik omakapitaliinstrumendid tuleb olnud Euroopa Liit seda standardit veel heaks kandmised*. pärast arvelevõtmist kajastada õiglases kiitnud. - IFRIC 14 „Kindlaksmääratud hüvitise vara väärtuses. Omakapitaliinstrumendid, mida piirang, minimaalse rahastamise nõuded hoitakse kauplemiseesmärgil, kajasta- e. Uued või muudetud standardid ja tõlgen­ ja nende koostoime” (muudatus) – Mini- takse õiglases väärtuses muutustega dused, mida kontsern ei ole rakendanud maalse rahastamisnõude ettemaksed. läbi kasumiaruande. Kõikide muude ennetähtaegselt - IFRIC 19 „Finantskohustuste kustutamine omakapitaliinstrumentide puhul võib omakapitali instrumentidega”. arvelevõtmise hetkel teha mittetühista- Uued või muudetud standardid ja tõlgendu- - „Muudatused IFRSdes”, välja antud mais tava valiku kajastada realiseerimata ja sed, mis veel ei kehti ja mida kontsern ei 2010*. realiseeritud kasumid ja kahjumid õiglase ole rakendanud ennetähtaegselt ning mil- väärtuse muutustest kasumiaruande ase- lel eeldatavasti ei ole olulist mõju kontserni 2.3 Konsolideeritud aruannete mel läbi muu koondkasumaruande. Õig- finantsaruannetele (muudatused, mis ei ole koostamine lase väärtuse muutusi ei hakata ümber­ veel heaks kiidetud Euroopa Liidu poolt, on klassifitseerima läbi kasumiaruande. märgistatud tärniga *): a. Tütarettevõtjad Selle valiku võib teha instrumendipõhi- - IAS 12 „Edasilükkunud tulumaks” (muuda- selt. Dividendid kajastatakse läbi kasumi­ tus) – alusvarade maksumuse katmine*. Tütarettevõtjad on kontserni poolt kontrol- aruande, tingimusel et need kujutavad - IAS 32 „Finantsinstrumendid: esitamine” litavad ettevõtjad. Kontroll eksisteerib, kui endast investeeringult saadavat tulu. (muudatus) – Märkimisõiguse emissioonide emaettevõtja omab mõjuvõimu määrata 4. Enamik IAS 39 nõudeid finantskohus- klassifitseerimine, välja antud oktoobris investeeringuobjekti finants- ja tegevuspõhi- tuste klassifitseerimiseks ja mõõtmiseks 2009. mõtteid, millega kaasneb reeglina enam kui kanti muutmata kujul üle IFRS 9-sse. - IFRS 1 „Rahvusvaheliste finantsaruandlus- pool hääleõigustest tütarettevõtjas. Kontrolli Peamine muudatus on see, et finants- standardite esmakordne kasutuselevõtt” olemasolu hindamisel võetakse arvesse hetkel kohustuste puhul, mis on määratud (muudatus) – Piiratud vabastus esmara- kasutatavate või konverteeritavate potent- kajastamiseks õiglases väärtuses läbi kendajatele IFRS 7 võrdlusandmete avali- siaalsete hääleõiguste olemasolu ja võima- kasumiaruande, peab ettevõte enda kustamisel. likku mõju. Tütarettevõtjad konsolideeritakse krediidiriski muutusest tulenevad õig- - IFRS 1 „Rahvusvaheliste finantsaruandlus- raamatupidamise aastaaruandes alates kont- lase väärtuse muutused kajastama muus standardite esmakordne kasutuselevõtt” rolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. koondkasumis. (muudatus) – Ränk hüperinflatsioon ja fik- Standardi rakendamine võib avaldada mõju seeritud kuupäevade eemaldamine esma- Äriühenduste arvestamisel rakendatakse finantsvarade kajastamisele. rakendajate jaoks*. omandamismeetodit. Tütarettevõtja oman-

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 108 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord damisel üleantud tasu mõõdetakse üleantud ettevõtjate vaheliste tehingute tulemusena osalusele vastavate netovarade bilansilise varade, tekkinud või üle võetud kohustuste tekkinud nõuded, kohustused, tulud, kulud väärtuse erinevus firmaväärtusena. ja omandaja poolt omandamise eesmärgil ning realiseerimata kasumid ja kahjumid on emiteeritud omakapitaliinstrumentide õiglaste elimineeritud. Vajadusel on tütarettevõtjate Kui kontsern kaotab kontrolli või olulise mõju, väärtuste summana. Üleantud tasu hõlmab arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia need hinnatakse järelejäänud osalus selle õigla- tingimusliku tasu kokkuleppest tulenevate kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega. sesse väärtusesse ning bilansilise maksumuse varade ja kohustuste õiglast väärtust. Oman- muutusest tulenev vahe kajastatakse kasumi­ damisega otseselt seotud väljaminekud kajas- Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes aruandes. Lisaks arvestatakse kõiki muus tatakse nende tekkimise hetkel kuludena. kajastatakse investeeringuid tütarettevõtjatesse koondkasumis kajastatud summasid selle Omandatud eristatavad varad, kohustused ja soetusmaksumuses, millest on maha arvatud tütarettevõtja suhtes samal alusel, nagu siis, tingimuslikud kohustused kajastatakse oman- võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad kui kontsern oleks seotud varad või kohustu- damise kuupäeval nende õiglases väärtuses. akumuleeritud allahindlused. Soetusmaksumust sed otse võõrandanud. See võib tähendada, Mittekontrolliv osalus omandatavas tütarette­ korrigeeritakse, et peegeldada muudatusi seo- et summad, mis olid eelnevalt kajastatud võtjas mõõdetakse kas õiglases väärtuses või ses muutustega tingimuslikus tasus. muus koondkasumis tuleb ümber liigitada mittekontrolliva osaluse proportsionaalses kasumiaruandesse. osas omandatavast eristatavast netovarast. b. Tehingud mittekontrolliva osalusega Kui investori osalust sidusettevõtjas vähen- Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõtjas Alates 1. jaanuarist 2010 käsitleb kontsern datakse, kuid investeeringut kajastatakse oleva mittekontrolliva osaluse ja omandajale tehinguid mittekontrolliva osalusega kui endiselt sidusettevõtjana, liigitatakse kasumi­ eelnevalt omandatavas ettevõtjas kuulunud tehinguid teiste osalejatega kontserni oma- aruandesse ümber ainult eelnevalt muus omakapitaliosaluse õiglase väärtuse (omanda- kapitalis. Kui mittekontrollivalt osaluselt oste- koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi mise kuupäeva seisuga) summa ületab kont- tud osalus tütarettevõtja netovarade bilansili- proportsionaalne summa. serni osalust omandatud eristatavates varades ses väärtuses erineb ostuhinnast, kajastatakse ja ülevõetud kohustustes, kajastatakse vahe vahe oma­kapitalis. Mittekontrollivale osalusele c. Sidusettevõtjad firmaväärtusena (lisa 2.8). Kui eelnimetatud müükidelt tekkinud kasumid ja kahjumid summa soodusostu puhul on väiksem kui kajastatakse samuti omakapitalis. Kuni 31. det- Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille omandatud tütarettevõtja netovara õiglane sembrini 2009 käsitati tehinguid mittekont- üle kontsern omab olulist mõjuvõimu, kuid väärtus soodusostu puhul, kajastatakse nega- rollivat osa omavate aktsionäride või osa- mitte kontrolli, ja millega kaasneb reeglina tiivne vahe kohe kasumiaruandes. nikega sarnaselt tehingutega kolmandate 20–50% hääleõigustest. Investeeringuid osapooltega. Mittekontrolliva osa võõranda- sidusettevõtjatesse kajastatakse kapitaliosa- Ema- ja tütarettevõtjate finantsnäitajad on misel tekkinud kasumid ja kahjumid kajastati luse meetodil ning võetakse algselt arvele kontserni raamatupidamise aastaaruandes kontserni kasumiaruandes. Mittekontrolliva nende soetusmaksumuses. konsolideeritud rida-realt. Ema- ja tütar- osa soetamisel kajastati ostuhinna ja soetatud

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 109 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Kontserni osa sidusettevõtjate omandamis- tulemuste analüüsimiseks. Kõrgeim äriotsuste päeva kursside erinevuse korral tekkivad järgsetes kasumites ja kahjumites kajastatakse langetaja, kes võtab vastu otsuseid segmen- kursivahed kajastatakse kasumiaruandes. kasumiaruandes ja kontserni osa omandamis- dile eraldatavate vahendite kohta ning hindab Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad järgsetes muutustes sidusettevõtjate muus segmendi tegevuse tulemusi, on emaettevõtja ja kohustused on ümber hinnatud aruande- koondkasumis. Kumulatiivsete omandamis- juhatus. perioodi lõpu seisuga kehtinud Eesti Panga järgsete muutuste võrra korrigeeritakse inves- ametliku noteeringu või, kui Eesti Pank vas- teeringu bilansilist maksumust. Kui kontserni 2.5 Tehingud välisvaluutas ning välis­ tavat valuutat ei noteeri, valuutat emiteeriva osa sidusettevõtja kahjumites on võrdne või valuutas fikseeritud finantsvarad riigi keskpanga ametliku noteeringu alusel ületab tema osalust sidusettevõtjas, kaasa ja -kohustused euro suhtes. Ümberhindamisest tekkinud arvatud pikaajalised nõuded ja laenud, mis kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumi­ oma olemuselt moodustavad osa netoinves- a. Arvestus- ja esitusvaluuta aruandes, välja arvatud efektiivse riskimaan- teeringust sidusettevõtjasse, ei kajasta kont- dajana kajastatavate rahavoo riskimaandamis- sern edasisi kahjumeid, välja arvatud juhul, Kontserni ettevõtjad kasutavad arvestuses instrumentide ümberhindamisest tulenevad kui ta on kohustatud täitma sidusettevõtja oma põhilise majanduskeskkonna valuutat, kasumid ja kahjumid, mida kajastatakse muus kohustusi või on sooritanud makseid sidus­ mis on nende arvestusvaluutaks. Konsoli­ koondkasumis. Võlakohustuste ning raha ja ettevõtja nimel. deeritud raamatupidamise aastaaruanne on raha ekvivalentide ümberhindamisest tule­ koostatud Eesti kroonides, mis on ema­ nevad kasumid ja kahjumid on kajastatud Realiseerimata kasumeid kontserni ja sidus- ettevõtja arvestusvaluuta ja kontserni esitus­ kasumiaruandes finantstulude- ja kuludena; ettevõtjate vahel elimineeritakse lähtudes valuuta. Eesti kroon on fikseeritud euro muud valuutakursside muutustest tulenevad kontserni osalusest sidusettevõtjas. Realisee- suhtes kursiga 15,6466 krooni euro kohta. kasumid ja kahjumid aga muude äritulude rimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja Aruanded on ümardatud lähima miljonini, või tegevus­kuludena. arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara v.a juhul, kui sellele on viidatud teisiti. väärtuse langus. Vajadusel on sidusettevõtjate c. Välismaal asuvate tütarettevõtjate konsoli­ arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia need b. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas deerimine kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega. fikseeritud varad ja kohustused Kui tütarettevõtja arvestusvaluuta ei lange 2.4 Segmendiaruandlus Välisvaluutas toimunud tehingud on ümber kokku kontserni esitusvaluutaga, kasutatakse arvestatud esitusvaluutasse, kasutades tehingu­ tütarettevõtja välisvaluutas koostatud aruan- Ärisegmendid on segmendiaruandluse tarbeks päeval kehtinud Eesti Panga vastava valuuta nete ümberarvestusel järgmisi valuutakursse: määratletud ning informatsioon ärisegmentide ametlikku noteeringut. Kui Eesti Pank vastavat - vara ja kohustuste kirjed hinnatakse ümber kohta avaldatud nii, nagu aruandeid koosta- valuutat ei noteeri, võetakse aluseks valuutat aruandeperioodi lõpu kursi alusel; takse kontsernisiseselt kõrgeimale äriotsuste emiteeriva riigi keskpanga ametlik noteering - tulud ja kulud hinnatakse ümber perioodi langetajale juhtimisotsuste tegemiseks ja euro suhtes. Raha ülekandmise ja tehingu­ keskmise kursiga (v.a juhul, kui seda

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 110 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

keskmist ei saa lugeda tulude ja kulude 2.7 Materiaalne põhivara laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud tekkimise päeva kursside kumulatiivse kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. mõju mõistlikuks ümardamiseks; sel juhul Materiaalse põhivarana käsitatakse mate- Laenukasutuse kulutuste kapitalisee­rimine tulud ja kulud hinnatakse ümber nende riaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või tekkimise päeva kursiga); ja ning mille eeldatav kasulik tööiga on üle selle kasutamine on pikemaks ajaks peatatud. - ümberhindluse vahe kajastatakse oma­ ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse Kuni 31. detsembrini 2008 kajastati laenu­ kapitalis eraldi kirjel „Realiseerimata kursi- finantsseisundi aruandes jääkväärtuses, mis kasutuse kulutused kuludena. vahed”. on saadud vara ajaloolise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väär- Materiaalse põhivara objektile tehtud hili- Tütarettevõtja omandamisel tekkinud firma- tuse languse võrra. Vara ajalooline soetus- semad kulutused lisatakse vara soetusmak- väärtust ning selle omandamisega seotud maksumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt sumusele või võetakse arvele eraldi varana varade ja kohustuste bilansiliste maksumuste seotud vara omandamisega. Ostetud põhivara ainult juhul, kui on tõenäoline, et kontsern õiglase väärtuse korrigeerimisi käsitatakse tütar- soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale saab tulevikus varaobjektist majanduslikku ettevõtja varade ja kohustustena ning hinna­- ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab takse ümber aruandeperioodi lõpu kursi alusel. ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otse- usaldusväärselt mõõta. Asendatud komponent selt seotud väljaminekuid. Omavalmistatud või proportsionaalne osa asendatud põhi­ Ükski kontserni kuuluvatest tütarettevõtjatest ei põhivara soetusmaksumus koosneb valmis- varast kantakse finantsseisundi aruandest tegutse hüperinflatiivses majanduskesk­konnas. tamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest maha. Jooksva hoolduse ja remondiga seotud materjalidele, teenustele ning tööjõule. kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. 2.6 Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt Maad ei amortiseerita. Muu põhivara kulumit erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel mee- Varad ja kohustused on finantsseisundi aru- võetakse osad arvele iseseisvate põhivara­ todil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. andes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühi- objektidena. Eeldatavad kasulikud eluead on järgmised: ajalisteks loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal või Alates 1. jaanuarist 2009, kui materiaalse Hooned 25–40 aastat kontserni tavapärase äritsükli käigus. Lühiaja- põhivara objekti valmistamine vältab pikema Rajatised, sh liste kohustustena on näidatud kohustused, perioodi ning seda finantseeritakse laenu või elektriliinid 20–50 aastat muud rajatised 10–30 aastat mille maksetähtaeg saabub järgmise majan- mõne muu võlainstrumendiga, kapitaliseeri- Masinad ja seadmed, sh dusaasta jooksul või mis tõenäoliselt tasutakse takse sellega seotud laenukasutuse kulutused elektriülekandeseadmed 7–40 aastat järgmisel majandusaastal või kontserni tava­ (intressid) valmistatava objekti soetusmaksu- elektrijaamade seadmed 7–20 aastat pärase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad musse. Laenukasutuse kulutuste kapitalisee­ muud masinad ja seadmed 3–20 aastat ja kohustused on näidatud pikaajalistena. rimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud Muu põhivara 3–8 aastat

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 111 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga inven- Immateriaalse põhivara väärtuse langust hin- läbi raha teeniva üksuse väärtuse test. Firma­ teeritakse aastainventuuri käigus, hilisemate natakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid väärtus jagatakse raha teenivatele üksustele, kulutuste arvelevõtmisel ja oluliste muutuste asjaolusid, samamoodi materiaalse põhivara mis eeldatavasti saavad firmaväärtuse tekita- korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline väärtuse languse hindamisega (v.a firma- nud äriühenduse sünergiast kasu. Firmaväär- kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt keh- väärtus). Määramata tähtajaga immateriaalse tus jagatakse raha teenivale üksusele või testatust, kajastatakse see raamatupidamisliku põhivara ning kasutusele võtmata immate- üksuste grupile, mis ei või olla suurem kui hinnangu muutusena, muutes vara järelejää- riaalse põhivara kaetavat väärtust kontrolli- ärisegment. Firmaväärtus hinnatakse alla tema nud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub takse kord aastas, võrreldes nende kaetavat kaetavale väärtusele juhul, kui see on väiksem järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. väärtust bilansilise jääkväärtusega. bilansilisest jääkmaksumusest. Firmaväärtuse­ allahindlust ei tühistata. Finantsseisundi Varad hinnatakse alla nende kaetavale väär- a. Firmaväärtus aruandes kajastatakse firmaväärtust jääk­ tusele juhul, kui varade kaetav väärtus on maksumuses (soetusmaksumus miinus väär- väiksem bilansilisest jääkväärtusest (lisa 2.9). Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõtjas tuse langus) (lisa 2.9). Tütarettevõtja müügist oleva mittekontrolliva osaluse ja omandajale saadud kasumi või kahjumi arvestamisel arves- Põhivara müügist saadud kasumite ja kahju- eelnevalt omandatavas ettevõtjas kuulunud tatakse firmaväärtuse jääkmaksumus müüdud mite leidmiseks lahutatakse müügitulust müü- omakapitaliosaluse õiglase väärtuse (omanda- tütarettevõtja vara jääkmaksumuse hulka. dud varade jääkväärtus. Vastavad kasumid ja mise kuupäeva seisuga) summa ületab kont- kahjumid on kajastatud kasumiaruandes kirjel serni osalust omandatud eristatavates varades b. Arendustegevusega seotud kulutused „Muud äritulud” või „Muud tegevuskulud”. ja ülevõetud kohustustes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Äriühenduses omandatud Arendustegevusega seotud kulutused on 2.8 Immateriaalne vara firmaväärtus kajastatakse finantsseisundi tekkinud uurimistulemuste rakendamisel aruandes immateriaalse varana (lisa 2.3). uute toodete ja protsesside väljatöötamiseks. Immateriaalset põhivara kajastatakse finants- Sidusettevõtjate omandamisel tekkinud firma­ Arendustegevusega seotud kulutused kapi- seisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud väärtust kajastatakse investeeringu soetus- taliseeritakse juhul, kui on täidetud kõik IAS järgmised tingimused: maksumuses ja seda hinnatakse koos inves- 38 kriteeriumid. Kapitaliseeritud arendus­ - varaobjekt on kontserni poolt kontrollitav; teeringu hindamisega. tegevusega seotud kulutused amortiseeritakse - on tõenäoline, et kontsern saab objekti perioodi jooksul, mil eeldatavasti uued tooted kasutamisest tulevikus tulu; Äriühenduses omandatud firmaväärtust ei on kasutusel. Uue majandusüksuse asutami- - objekti soetusmaksumus on usaldusväär- amortiseerita, selle asemel jagatakse firma­ sega seotud väljaminekuid, uue teadusliku või selt hinnatav. väärtus väärtuse languse kontrollimiseks tehnilise informatsiooni kogumise eesmärgil Immateriaalset põhivara (v.a firmaväärtus) raha teenivatele üksustele ning viiakse iga läbiviidud uuringutega seotud kulutusi ning amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meeto- aruandeperioodi­ lõpul (või tihemini, kui mõni koolituskulusid ei kapitaliseerita. dil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. sündmus või asjaolude muutus sellele viitab)

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 112 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord c. Lepingulised õigused - tarkvara arendustegevusega seotud kulu- perioodist. Riigilt tasuta saadud kasvuhoone­ tusi saab usaldusväärselt mõõta. gaaside lubatud heitkoguse ühikuid kajas- Äriühenduste käigus omandatud lepingulised tatakse nullmaksumuses. Juurde ostetud õigused kajastatakse soetamise hetkel õigla- Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühi- ses väärtuses ning pärast algset arvelevõtmist hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendami- kuid kajastatakse ostuhinnas. Kui emiteeritud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud sega otseselt seotud kulutusi. Arenduskulud, kasvuhoonegaaside kogus ületab riigilt tasuta akumuleeritud kulum. Lepingulised õigused mis ei vasta eeltoodud tingimustele, kajasta- saadud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse amortiseeritakse kuludesse lineaarsel mee- takse kuludena. Tarkvaraga seotud kulutusi, ühikute hulka, moodustatakse puudujääva todil eeldatava lepingulise õiguse kehtivuse mis on algselt kajastatud kuludena, ei kajas- koguse ulatuses eraldis aruandeperioodi lõpu perioodi jooksul. tata hilisemal perioodil immateriaalse varana. turuhinna või tulevikutehingutega fikseeritud Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse ostuhinna alusel. d. Tarkvara lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 3 aastat. g. Maavarade uuringu ja hindamise varad Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise het- e. Maakasutusõigused Maavarade uuringu ja hindamise varadena kel. Immateriaalse varana kajastatakse ostetud kajastatakse väljaminekuid, mis on seotud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara Immateriaalse varana kajastatakse kontserni uuringuks õiguse omandamisega, topograafi- lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud, kasuks seatud hoonestusõiguste ja servituu- liste, geoloogiliste, geokeemiliste ja geofüü- mis on otseselt seotud selliste eristatavate tide eest tasutud väljamaksed, mis vastavad siliste uuringutega, uurimusliku puurimisega, tarkvaraobjektide arendamisega, mis on kont- immateriaalse põhivarana kajastamise kritee- proovide võtmise ja maavarade kaevandamise serni poolt kontrollitavad, kajastatakse imma- riumidele. Maakasutusõiguste kulud amor- tehnilise teostatavuse ja majandusliku tasu- teriaalse varana, kui on täidetud järgmised tiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil vuse hindamisega. tingimused: lepinguperioodil jooksul, mille pikkus võib olla - tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on kuni 99 aastat. Varad võetakse algselt arvele soetusmaksu­ tehniliselt võimalik; muses. Sõltuvalt varade olemusest liigita- - juhatus kavatseb tarkvara valmis saada ja f. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse takse maavarade uuringu ja hindamise varad seda kasutada; ühikud kas immateriaalseteks või materiaalseteks - tarkvara on võimalik kasutada; varadeks. Infrastruktuuri rajatiste ehitamise, - on võimalik näidata, kuidas tarkvara loob Kontserni poolt kontrollitavaid kasvuhoone­ paigaldamise ja komplekteerimise kulud tõenäolist tulevast majanduslikku kasu; gaaside lubatud heitkoguse ühikuid kajasta- võetakse arvele materiaalse põhivara objekti- - tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasu- takse immateriaalse käibevarana või põhi- dena. Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse tamiseks on olemas piisavad tehnilised, varana sõltuvalt eeldatavast realiseerimise maavarade uuringu ja hindamise varasid soe- rahalised ja muud vahendid; tusmaksumuse mudeli alusel.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 113 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Maavarade uuringu ja hindamise varade 2.9 Mittefinantsvarade väärtuse langus - varadest saadavad tulud on väiksemad pla- väärtuse langust hinnatakse (lisa 2.9), kui on neeritust; ilmnenud üks või mitu alljärgnevat asjaolu: Määramata kasuliku elueaga varasid ei amor- - mõningate tegevusvaldkondade tulemused - periood, mil kontsernil on õigus teha tiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas nende on oodatust halvemad; uuringuid teatud piirkonnas, on lõppenud väärtuse langust. Amortiseeritavate varade ja - teatava raha teeniva üksuse tegevus kavat- või lõpeb lähitulevikus ja selle pikendamist maa puhul hinnatakse vara väärtuse võimali- setakse lõpetada. ei eeldata; kule langusele viitavate asjaolude esinemist, Samuti kontrollitakse väärtuse langust, kui - olulisi väljaminekuid maavarade edas­ kui teatud sündmused või asjaolude muutu- kontsern tuvastab teisi vara väärtuse langu- pidiseks uuringuks ja hindamiseks teatud sed viitavad sellele, et bilansiline maksumus sele viitavaid asjaolusid. piirkonnas ei ole eelarvestatud ega pla- ei ole kaetav. Varad hinnatakse alla nende neeritud; kaetavale väärtusele juhul, kui varade kaetav Varade väärtuse langust võidakse hinnata kas - maavarade uuringu ja hindamise tulemu- väärtus on väiksem bilansilisest jääkväärtusest. üksiku vara või varade grupi (raha teeniva sena teatud piirkonnas ei ole avastatud Vara kaetav väärtus on kõrgem kahest järg- üksuse) kohta. Raha teenivaks üksuseks loe- maavarade majanduslikult tasuvaid kogu- nevast näitajast: takse väikseim eraldi identifitseeritav varade seid ja kontsern on otsustanud lõpetada - vara õiglane väärtus, millest on maha lahu- grupp, millest genereeritavad rahavood on sellise tegevuse antud piirkonnas; tatud müügikulutused; olulises osas prognoositavad sõltumatult üle- - on olemas piisavaid andmeid, mis viitavad - vara kasutusväärtus. jäänud varade poolt genereeritavatest raha- sellele, et kuigi arendustegevus teatud piir- voogudest. Kahjum väärtuse langusest kajas- konnas tõenäoliselt jätkub, on vähetõenäo- Kui vara õiglast väärtust, millest on maha tatakse koheselt kasumiaruandes kuluna. line, et uuringu ja hindamise varade bilan- lahutatud müügikulutused, pole võimalik siline maksumus kaetakse täielikult eduka määrata, loetakse vara kaetavaks väärtuseks Iga aruandeperioodi lõpu seisuga hinnatakse, arendustegevuse või müügi teel. selle kasutusväärtus. Varade kasutusväärtus kas esineb asjaolusid, mis viitavad sellele, leitakse varade abil tulevikus genereeritavate et eelmistel aastatel vara, v.a firmaväärtuse, h. Kaevandamisõigused hinnanguliste rahavoogude nüüdisväärtusena. kohta kajastatud kahjumit väärtuse langusest Varade väärtuse langust hinnatakse juhul, kui enam ei eksisteeri või see on vähenenud. Iga Kaevandamisõigusi kajastatakse finantsseisundi sellele viitavad võimalikud järgmised asjaolud: sellise asjaolu esinemise korral hinnatakse aruandes immateriaalse käibevarana või - sarnaste varade turuväärtus on langenud; vara kaetavat väärtust uuesti. Vastavalt testi põhivarana sõltuvalt eeldatavast realiseerimise - üldine majanduskeskkond ja turusituat- tulemustele võidakse allahindlus kas osaliselt perioodist. Riigilt tasuta saadud kaevandamis- sioon on halvenenud, mistõttu on tõenäo- või täielikult tühistada. Firmaväärtuse väär- õigusi kajastatakse nullmaksumuses. Kaevan- line, et varadest genereeritav tulu väheneb; tuse langusest kajastatud kahjumit järgmisel damisõiguste tasu, mida makstakse kaevan- - turu intressimäärad on tõusnud; perioodil ei tühistata. datud maavara koguse alusel, kajastatakse - varade füüsiline seisund on järsult halve- kuludena nende tekkimise hetkel (lisa 2.19). nenud;

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 114 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

2.10 Lõpetatavad tegevusvaldkonnad tulemused hõlmavad ainult neid kulusid ja b. Müügiootel finantsvarad ja põhivarade (või müügigruppide) tulusid, mis elimineeritakse pärast müügi­ liigitamine müügiks hoitavaks tehingu toimumist. Müügiootel finantsvarad on tuletisinstrumenti- deks mitteolevad finantsvarad, mis on määrat- Lõpetatav tegevusvaldkond on kontserni 2.11 Finantsvarad letud müügiootel olevateks või ei ole klassifit- komponent, mis on kas müüdud või liigitatud seeritud teistesse kategooriatesse. Müügiootel müügiks hoitavaks ja a) esindab eraldi olulist 2.11.1 Klassifitseerimine finantsvarasid kajastatakse pikaajaliste finants­ äritegevusvaldkonda või äritegevuse geograa- investeeringutena, välja arvatud juhul, kui filist piirkonda; b) on osa eraldiseisvast koor- Kontsernile kuuluvad finantsvarad on klassifit- finantsvara aegub või kontsern kavatseb selle dineeritud plaanist realiseerida üksik oluline seeritud järgmistesse kategooriatesse: õigla- müüa 12 kuu jooksul aruandeperioodi­ lõpust. äritegevusvaldkond või äritegevuse geograafi- ses väärtuses muutustega läbi kasumiaruande line piirkond; või c) on tütarettevõtja, mis on kajastatavad finantsvarad, müügiootel finants- c. Laenud ja nõuded soetatud üksnes edasimüügi eesmärgil. Lõpe- varad ning laenud ja nõuded. Finantsvarade tatava tegevusvaldkonna tulud ja rahavood klassifitseerimise aluseks on finantsvarade Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaks- näidatakse eraldi jätkuvate tegevusvaldkon- soetamise eesmärk. Finantsvara kategooria määratavate maksetega tuletisinstrumentideks dade tuludest ja rahavoogudest ning vastavalt määrab juhatus finantsvara esmasel kajasta- mitteolevad finantsvarad, mis ei ole noteeri- korrigeeritakse ka võrdlusandmeid. misel. tud aktiivsel turul. Laenusid ja nõudeid kajas- tatakse käibevaradena, välja arvatud juhul, Põhivara või müügigrupp liigitatakse müügiks a. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi­ kui laenu või nõude tähtaeg on aruande- hoitavaks, kui selle bilansiline jääkmaksumus aruande kajastatavad finantsvarad perioodi lõpu seisuga üle 12 kuu. Sellisel juhul kaetakse peamiselt müügitehinguga, mitte kajastatakse neid põhivaradena. Laenude ja jätkuva kasutusega, ja müük on väga tõe- Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi- nõuete kategoorias on kajastatud järgmised näoline. Varasid hinnatakse bilansilises jääk- aruande kajastatavad finantsvarad on kauple- finantsvarad: „Raha ja raha ekvivalendid”, maksumuses või õiglases väärtuses, millest mise eesmärgil hoitavad finantsvarad, mis on „Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades”, on maha arvatud müügikulutused, sõltuvalt soetatud edasimüügiks lähitulevikus. Õiglases „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded”. sellest, kumb on madalam. väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatakse ka tuletisinstrumente, v.a juhul, 2.11.2 Kajastamine ja mõõtmine Grupisisesed tehingud lõpetatava ja jätkuvate kui need on määratletud ja efektiivsed riski­ tegevusvaldkondade vahel elimineeritakse vas­ maandamisinstrumendid. Finantsseisundi Tavapärastel turutingimustel toimuvaid tavalt sellele, kas tehingud jätkuvate ja lõpeta- aruandes kajastatakse kõiki sellesse kategoo- finantsvarade oste ja müüke kajastatakse või tava tegevusvaldkonna vahel jätkuvad ka pärast riasse kuuluvaid varasid käibevaradena. nende kajastamine lõpetatakse, kasutades müügitehingut. Lõpetatava tegevusvaldkonna väärtuspäevapõhist arvestust. Finantsvarad,

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 115 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord mida ei kajastata õiglases väärtuses muu- Kasum/kahjum müügiootel finantsvarade hetkeväärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud tustega läbi kasumiaruande, võetakse algselt õiglase väärtuse muutusest kajastatakse muus kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõl- arvele õiglases väärtuses, millele liidetakse koondkasumi summades. tub sellest, kas tuletisinstrument on määrat- tehingukulud. Finantsvarad, mida kajastatakse letud riskimaandamisinstrumendina ja kui on, õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi­ Börsil noteeritud finantsvarade õiglase väär- siis maandatava objekti olemusest. Kontsern aruande, võetakse algselt arvele õiglases tuse aluseks võetakse aruandeperioodi lõpul kasutab rahavoo riskimaandamisinstrumente, väärtuses ja omandamisega seotud tehingu- kehtinud pakkumishind. Börsil noteerimata mille eesmärgiks on maandada vedelkütuste kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. finantsvarade õiglase väärtuse leidmiseks ja elektrihinna muutumise riski. Kontsern lõpetab finantsvara kajastamise, kui kasutatakse erinevaid hindamistehnikaid. lepingujärgsed õigused finantsvarast tuleneva- Sõltuvalt finantsvara liigist võetakse aluseks Tehingu sõlmimisel dokumenteerib kontsern tele rahavoogudele lõpevad või on üle antud sarnaste finantsvarade noteeritud turuhinnad, riskimaandamisinstrumentide ja maandatavate ja üle on läinud ka oluline osa finantsvara vahendajate noteeringud või hinnangulised objektide vahelise suhte, riskimaandamise omandiga seotud riskidest ja hüvedest. Õigla- diskonteeritud rahavood. Kontsern kasutab eesmärgid ja erinevate riskimaandamis- ses väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mitmeid erinevaid meetodeid ja teeb oletusi, tehingute sooritamise strateegia. Samuti kajastatavaid finantsvarasid ning müügiootel mis põhinevad iga aruandeperioodi lõpu dokumenteeritakse ja testitakse nii tehingu finantsvarasid kajastatakse peale esmast turutingimustel. Tuletisinstrumentide õiglane sõlmimisel kui ka jooksvalt seda, kas riski- arvele­võtmist õiglases väärtuses. Laenusid väärtus leitakse hinnanguliste tulevaste raha- maandamistehingutes kasutatavad tuletis­ ja nõudeid kajastatakse peale esmast arvele­ voogude nüüdisväärtusena. instrumendid on efektiivsed maandatavate võtmist korrigeeritud soetusmaksumuses, objektide rahavoogude muutuste tasa­ kasutades sisemise intressimäära meetodit. Iga aruandeperioodi lõpu seisuga hinnatakse, arveldamisel. kas esineb finantsvarade võimaliku väärtuse Kasumeid ja kahjumeid õiglases väärtuses langusele viitavaid asjaolusid. Ostjate vastu Riskimaandamise eesmärgil kasutatavate muutustega läbi kasumiaruande kajastata- nõuete väärtuse languse hindamist on kirjel- tuletisinstrumentide õiglased väärtused on vate finantsvarade ümberhindlusest kajasta- datud lisas 2.14. esitatud lisas 13. Omakapitalis kajastatud takse kasumiaruande real „Finantstulud või riskimaandamisreservi liikumised on esitatud -kulud” nende tekkimise perioodil (lisa 31). 2.12 Tuletisinstrumendid lisas 21. Riskimaandamise tuletisinstrumen- Intressitulu müügiootel finantsvaradelt ning ja riskimaandamine tide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas laenudelt ja nõuetelt kajastatakse kasumiaru- pikaajalise vara või kohustusena, kui maan- ande finantstulude real (lisa 31). Kontsern ei Tuletisinstrumente kajastatakse nende esma- datava objekti järelejäänud realiseerumise ole saanud aruandeperioodil ega võrreldaval sel arvelevõtmisel õiglases väärtuses tuletis­ periood on pikem kui 12 kuud, ja lühiajalise perioodil intressitulu ega dividenditulu õigla- instrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval. vara või kohustusena, kui maandatava objekti ses väärtuses muutustega läbi kasumiaruande Peale esmast kajastamist hinnatakse neid iga järelejäänud realiseerumise periood on lühem kajastatavatelt finantsvaradelt. aruandeperioodi lõpul ümber nende õiglasele kui 12 kuud. Kauplemise eesmärgil soetatud

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 116 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord tuletisinstrumendid klassifitseeritakse lühiaja- Tuletisinstrumente, mida ei ole määratletud Nõuded ostjate vastu võetakse algselt arvele lise vara või kohustusena. riskimaandamisinstrumendina, kajastatakse nende õiglases väärtuses ja kajastatakse see- õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. Selliste järel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasu- a. Rahavoo riskimaandamine tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusest tades sisemise intressimäära meetodit ning tulenevad kasum ja kahjum kajastatakse kasu- arvestades maha allahindluse. Nõuete alla- Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja miaruandes muu äritulu või muu tegevuskuluna. hindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa 2.13 Varud ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingu- kajastatakse muus koondkasumis. Ebaefek- tingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võima- tiivse osaga seotud kasumit või kahjumit Varud kajastatakse soetusmaksumuses või likule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku kajastatakse koheselt kasumiaruandes sal­ neto realiseerimisväärtuses, kui see on varude pankrot või olulised finantsraskused ning deeritult muude äritulude või muude tegevus­ soetusmaksumusest madalam. Varude kulusse maksetähtaegadest mittekinnipidamine kuludena. kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise (makse hilinemine üle 90 päeva maksetäht- soetusmaksumuse meetodit. Lõpetamata ja ajast). Olulisi nõudeid hinnatakse individuaal- Omakapitalis kajastatud summasid kajasta- valmistoodangu soetusmaksumusse lülitatakse selt. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, takse kasumiaruandes nendel perioodidel, mil tooraine kulud, otsesed tööjõukulud ning arvestades eelmiste aastate kogemust laeku- maandatav objekt mõjutab kasumit või kahju- muud otsesed ja kaudsed kulud (lähtudes mata jäänud nõuete osas, mida korrigeeri- mit (näiteks, kui leiab aset maandatav müük). tootmisseadmete normaalvõimsusest). Varude takse lähtudes olemasolevatest tingimustest. soetusmaksumusse ei lülitata laenukasutuse Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on Kui riskimaandamisinstrument aegub või kulutusi. Tooraine ja materjali varude soetus- vahe nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste müüakse või kui maandamine ei vasta enam maksumus koosneb ostuhinnast, transpordi- rahavoogude nüüdisväärtuse vahel ning selle riskimaandamisarvestuse kriteeriumidele, jääb kuludest ning muudest soetamisega otseselt arvutamiseks kasutatakse sisemise intressi­ omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või seotud väljaminekutest. määra meetodit. Nõuete bilansilist väärtust kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumi- vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate aruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul Neto realiseerimisväärtuseks loetakse eelda- nõuete summa võrra ning kahjum allahind- kajastamisel. Kui prognoositava tehingu toi- tavat müügihinda, mida on vähendatud nende lusest kajastatakse kasumiaruandes muude mumist enam ei eeldata, kajastatakse oma- varude müügiga seotud kulutuste võrra. tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootu- kapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi setuks, kantakse nõue ja tema allahindlus kasum või kahjum kasumiaruandes koheselt 2.14 Nõuded ostjate vastu finantsseisundi aruandest välja. Varem alla saldeeritult muu äritulu või muu tegevuskuluna. hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisel Nõuded ostjate vastu on ostjatelt laekumata vähendatakse kasumiaruande rida „Muud b. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi­ arved tavapärase äritegevuse käigus müüdud tegevuskulud”. aruande kajastatavad tuletisinstrumendid kaupade või osutatud teenuste eest.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 117 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Nõuded, mille laekumine on ette nähtud Äriseadustiku nõuete kohaselt peab emaette- võlakohustuse kehtivuse perioodi jooksul, kuni ühe aasta jooksul, loetakse lühiajalisteks võtja moodustama puhaskasumist kohustus- kasutades sisemise intressimäära meetodit. nõueteks. Ülejäänud nõuded ostjate vastu liku reservkapitali, mille miinimumsuurus on Tingimustele vastavate varade laenukasutuse kajastatakse pikaajaliste nõuetena. Pika- 1/10 aktsiakapitalist. Iga-aastase kohustusliku kulutused kapitaliseeritakse varade soetus- ajalised nõuded ostjate vastu kajastatakse eraldise suurus on 1/20 aruandeaasta puhas- maksumusse. tõenäoliselt laekuva nõude nüüdisväärtuses. kasumist kuni reservkapitali määra täitumi- Tõenäoliselt laekuva nõude nominaalväärtuse seni. Reservkapitali võib kasutada kahjumite Võlakohustusi kajastatakse lühiajaliste kohus- ja nüüdisväärtuse vahet kajastatakse nõude katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta tustena, välja arvatud juhul, kui kontsernil on laekumistähtajani jäänud perioodi jooksul int- vabast omakapitalist, samuti aktsiakapitali tingimusteta õigus lükata kohustuse täitmist ressituluna, kasutades sisemise intressimäära suurendamiseks. edasi vähemalt 12 kuu võrra peale aruande- meetodit. perioodi lõppu. 2.17 Võlad hankijatele 2.15 Raha ja raha ekvivalendid 2.19 Maksustamine Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse käigus tekkinud kohustused tasuda hankijatele a. Dividendi tulumaks Eestis sularaha kassades, arvelduskontosid pankades ostetud kaupade või teenuste eest. Võlad, ja raha teel pankadesse ning lühiajalisi kuni mille tasumine on ette nähtud kuni ühe aasta Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt 3-kuulise tähtajaga kõrge likviidsusega inves- jooksul, loetakse lühiajalisteks kohustusteks. ei maksustata Eestis ettevõtja aruandeaasta teeringuid pankades. Ülejäänud võlad hankijatele kajastatakse kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, pikaajaliste kohustustena. Võlad hankijatele erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vas- 2.16 Aktsiakapital ja kohustuslik võetakse algselt arvele õiglases väärtuses tuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väl- reservkapital ning kajastatakse peale esmast arvelevõtmist jamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades Alates 1. jaanuarist 2008 on dividendidena Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koos- sisemise intressimäära meetodit. jaotatud kasumi maksumääraks 21/79 välja- seisus. Eelisaktsiaid ei ole emiteeritud. Uute makstavalt netosummalt. Teatud tingimustel aktsiate emiteerimisega seotud omakapitali 2.18 Võlakohustused on võimalik saadud dividende jaotada edasi tehingute tehingukulud kajastatakse oma­ ilma täiendava tulumaksu­kuluta. Dividendide kapitalist mahaarvamisena eeldusel, et need Võlakohustused võetakse algselt arvele õig- väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulu- on käsitatavad omakapitali tehinguga otseselt lases väärtuses vähendatuna tehingukulude maksu kajastatakse kohustusena ja kasumi- kaasnevate vältimatute lisakuludena. võrra ning kajastatakse peale esmast arvele­ aruandes tulumaksukuluna samal perioodil, Üldkoosoleku poolt otsustatud, kuid äriregist- võtmist korrigeeritud soetusmaksumuses. kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata ris veel registreerimata aktsiad kajastatakse Soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse sellest, millise perioodi eest need on välja omakapitali real „Registreerimata aktsiakapital”. vahe kajastatakse kasumiaruandes kuluna kuulutatud või millal need tegelikult välja

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 118 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääk- Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaas- tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu väärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka eda- neks jaotamata kasumi dividendidena välja- 10. kuupäeval. silükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. maksmisel, on esitatud aastaaruande lisades. Finantsseisundi aruandes ei kajastata tingi- Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei muslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jao- teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi tamata kasumist dividendide väljamaksmisel.

b. Muud maksuliigid Eestis

Kontserni kulusid mõjutavad järgmised maksuliigid:

Maksuliik Maksumäär Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt Töötuskindlustusmakse 1,4% töötajatele tehtud väljamaksetelt (kuni 2009. aasta 31. maini 0,3%, 2009. aasta 1. juunist kuni 31. juulini 1% töötajatele tehtud väljamaksetelt) Erisoodustuste tulumaks 21/79 töötajatele tehtud erisoodustustelt Müügimaks 1% Tallinna territooriumil füüsilistele isikutele müüdud kaupade ja teenuste maksumusest (v.a elektri- ja soojusenergia müük ja e-kaubandus) Saastetasud Saasteainete tonnimäärade alusel saasteainete viimise eest atmosfääri, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse ning jäätmete keskkonda paigutamise eest Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu 14,4 kr kaevandatud põlevkivi tonni kohta (2009. aastal 12 kr kaevandatud põlevkivi tonni kohta) Vee erikasutusõiguse tasu 25–1881 kr/1000 m3 põhjaveekihist võetud vee kohta (2009. aastal 25–1710 kr/1000 m3 põhjaveekihist võetud vee kohta) Maamaks 0,1–2,5% maa maksustamishinnast aastas Raskeveokimaks 50–3640 kr/kvartalis veoauto kohta Elektrienergia aktsiisimaks 70 kr/MWh elektrienergia kohta (kuni 2010. aasta 1. märtsini 50 kr/MWh elektrienergia kohta) Maagaasi aktsiisimaks 367 kr/1000 m3 maagaasi kohta (kuni 2009. aasta 1. juulini 157 kr/1000 m3 maagaasi kohta) Põlevkivikütteõli aktsiisimaks 235 kr/1000 kg põlevkivikütteõli kohta Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 21/79 ettevõtlusega mitteseotuks loetavatelt kuludelt (kuni 2008. aasta 1. jaanuarini 22/78 ettevõtlusega mitteseotuks loetavatelt kuludelt) c. Tulumaksumäärad välisriikides, kus toimub kontserni tegevus

Jordaania Residendist juriidiliste isikute Jordaanias teenitud tulu maksustatakse tulumaksumääraga 14–30% Läti Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 15% Leedu Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 15% Soome Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 26%

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 119 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord d. Edasilükkunud tulumaks Kontsern kajastab edasilükkunud tulumaksu b. Töösuhte lõpetamise hüvitised kõigisse tütar- ja sidusettevõtjatesse tehtud Välismaal asuvates tütarettevõtjates kajas- investeeringutega seotud maksustatavate aju- Töösuhte lõpetamise hüvitised on hüviti- tatakse edasilükkunud tulumaksuvara ja tiste erinevuste puhul, välja arvatud juhul, kui sed, mida makstakse, kui kontsern otsustab -kohustust, kui on tekkinud ajutised erine- kontsern saab kontrollida ajutise erinevuse lõpetada töösuhte töötajaga enne tavapärast vused konsolideeritud varade ja kohustuste tühistumise ajastamist ja on tõenäoline, et pensionilejäämise kuupäeva või kui töötaja bilansiliste väärtuste ning maksustamis- ajutine erinevus ei tühistu lähimas tulevikus. otsustab töölt lahkuda vabatahtlikult, saa- baasi vahel. Edasilükkunud tulumaksuvara ja des vastutasuks nimetatud hüvitised. Kont- -kohustuse kajastamisel kasutatakse bilansi- Seisuga 31. detsember 2010, 31. detsember sern kajastab töösuhte lõpetamise hüvitisi lise kohustuse meetodit. Edasilükkunud tulu- 2009 ja 1. jaanuar 2009 ei olnud kontsernil kohustusena ja kuluna juhul ja ainult juhul, maksuvara ja -kohustust ei kajastata juhul, edasilükkunud tulumaksuvara ega -kohustusi. kui kontsern on selgelt kohustunud lõpe- kui see tekib varade ja kohustuste esmasel tama töösuhte töötaja või töötajate rühmaga arvelevõtmisel sellise tehingu puhul, mis ei 2.20 Hüvitised töötajatele enne tavapärast pensionilejäämise kuupäeva ole äriühendus ja mis ei mõjuta tehingu toi- või pakkuma töösuhte lõpetamise hüvitisi, mumise ajal ei raamatupidamislikku kasumit a. Töötajate lühiajalised hüvitised et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist. ega ka maksustatavat kasumit. Edasilükku- Restruktureerimiste käigus toimuvate koon­ nud tulumaksusumma leidmisel kasutatakse Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad damiste puhul moodustatakse koondamis­ maksumäära, mida eeldatavasti rakendatakse palka ja sotsiaalmakse, töölepingu ajutise eraldised (lisa 2.21). arvestuse aluseks oleva vara realiseerimise peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud või kohustuse tasumise perioodil, lähtudes või muud seesugused tasud), kui eeldatakse, c. Muud hüvitised töötajatele aruandeperioodi lõpul kehtinud tulumaksu- et töölepingu ajutine peatumine leiab aset määradest ja maksustamist reguleerivatest 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, Kollektiivlepingutest ja muudest lepingutest seadustest. mil töötaja tööd tegi, ning muid hüvitisi, mis tulenevate endiste töötajate hüvitiste ning tuleb välja maksta 12 kuu jooksul pärast selle tervisekahjustuste hüvitiste katteks on moo- Kasutamata maksukahjumite ja kasutamata perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi. dustatud eraldised (lisa 2.21). maksukrediitide edasikandmise korral kajasta- takse edasilükkunud tulumaksu vara ulatuses, Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osu- 2.21 Eraldised mille suhtes kontsernil on küllaldaselt tõen- tanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust deid, et tulevikus tekib piisavalt maksustatavat eeldada hüvitise maksmist, moodustab kont- Eraldisi kajastatakse juhul, kui kontsernil on kasumit, mille suhtes saab kasutada tekkinud sern prognoositava hüvitise summa ulatuses minevikus aset leidnud sündmustest tulenev maksukahjumeid ja -soodustusi. kohustuse (viitvõla), millest arvatakse maha seaduslik või faktiline kohustus, kohustuse rea- kõik juba tasutud summad. liseerumine nõuab ressurssidest loobumist ja

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 120 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord kohustuse suurust on võimalik usaldusväärselt vähenemise tõenäosus olla väike, võib kohus- hüvitisi, moodustatakse nimetatud kulutuste mõõta. Eraldisi kajastatakse kohustuse täitmi- tuste klassi osas tervikuna ressursside teatav katmiseks vastav eraldis. Eraldiste hindamisel seks vajalike kulutuste nüüdis­väärtuses, kasu- vähenemine osutuda tõenäoliseks. Sellisel võetakse arvesse võetud kohustustes seatud tades intressimäära, mis kajastab turu hin- juhul eraldis kajastatakse (kui teised kajastamis- tingimused ning eeldatav väljamakseid saa- nanguid raha hetkeväärtusele ja kohustusele kriteeriumid on täidetud). vate isikute arv. iseloomulikele riskidele. Eraldiste suurenemist seoses realiseerumistähtaja lähenemisega Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi Tervisekahjustuste hüvitamise eraldised moo- kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna. lõpul ja korrigeeritakse lähtudes selle hetke dustatakse kohtuotsuste alusel väljamõistetud parimast hinnangust. Eraldiste moodustami- hüvitiste maksmiseks, võttes aluseks eelda- Eraldiste kajastamisel lähtutakse juhtkonna sega seotud kulu kajastatakse kasumiaruandes tava väljamakse perioodi. hinnangust, kasutades vajadusel ekspertide ärikuludes või põhivara soetusmaksumuses, abi. Töötajate koondamisega kaasnevaid kulu- kui eraldise moodustamine on seotud demon­ b. Keskkonnakaitselised eraldised tusi võetakse eraldistes arvele ainult juhul, kui teerimise, ümberpaigutamise või taastamis­ kontsern on avalikustanud restruktureerimis- kohustusega, mis on tekkinud varaobjekti Keskkonnakaitselised eraldised moodusta- kava, milles on kirjeldatud kavaga kaasnevaid soetamise või varaobjekti teatud perioodi takse enne aruandeperioodi lõppu toimunud kulutusi, mõjutatud äritegevust või äritegevuse jooksul kasutamise tagajärjel. keskkonnakahjustuste suhtes juhul, kui nende osa, peamisi ümberstruktureerimisest mõjuta- kahjustuste likvideerimise nõue tuleneb seadu- tud asukohti, oma töölepingu lõpetamise eest Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste sest või kui kontserni senine keskkonnaalane hüvitist saavate töötajate asukohti, funktsioone katmiseks, mille jaoks need olid moodustatud. tegevuspraktika on näidanud, et kontsernil on ja hinnangulist arvu ning plaani rakendamise faktiline kohustus kahjustused vabatahtlikult ajakava, ning on tekitanud asjaomastes isi- Kui eeldatakse, et teine osapool hüvitab mõ­- likvideerida. Eraldiste määramiseks on kasuta- kutes õigustatud ootuse, et kontsern teostab ned või kõik eraldise täitmiseks vajalikud kulu- tud ekspertide hinnanguid ning keskkonnakait- ümberstruktureerimise, olles kas alustanud tused, kajastatakse hüvitis juhul ja ainult juhul, seliste tööde teostamisel saadud kogemusi. kõnealuse kava elluviimist või teavitanud kui hüvitise saamine pärast kohustuse täitmist asjaomaseid isikuid kava põhipunktidest. kontserni poolt on praktiliselt kindel. Hüvitist c. Mäetööde lõpetamise eraldised Eraldisi ei moodustata tulevikus aset leidvate käsitatakse eraldi varana. Hüvitisena kajastatud tegevus­kahjumite katteks. summa ei tohi ületada eraldise summat. Mäetööde lõpetamise eraldised moodusta- takse kaevanduste ja karjääride sulgemisega Mitmete sarnaste kohustuste olemasolu korral a. Kollektiivlepingust tulenevate kohustuste seotud kulutuste katmiseks, kui kulutuste määratakse kohustuste täitmiseks vajalike ja tervisekahjustuste hüvitamise eraldised tegemise nõue tuleneb seadusest. Eraldiste ressursside vähenemise tõenäosus kindlaks, määramiseks on kasutatud ekspertide hin- vaadeldes kohustuste klassi kui üht tervikut. Kui kontsernil on tekkinud kohustus maksta nanguid ning mäetööde lõpetamisega seotud Kuigi iga üksiku objekti puhul võib ressursside oma endistele töötajatele töösuhtejärgseid tööde teostamisel saadud kogemusi.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 121 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord d. Koondamiseraldised seotud seadusest tulenevate kohustuste on avalikustatud raamatupidamise aastaaru- katmiseks. Kui emiteeritud kasvuhoonegaaside ande lisades tingimuslike kohustustena. Koondamiseraldised on moodustatud töötajate kogus ületab riigilt tasuta saadud kasvuhoo- koondamisega seotud kulutuste katteks, kui negaaside lubatud heitkoguse ühikute hulka, 2.23 Tulude arvestus kontsern on avalikustanud restruktureerimis- moodustatakse puudujääva koguse ulatuses kava, milles on kirjeldatud kavaga kaasnevaid eraldis aruandeperioodi lõpu turuhinna või Tuluna kajastatakse tavapärase äritegevuse kulutusi, mõjutatud äritegevust või äritegevuse tulevikutehingutega fikseeritud ostuhinna alu- käigus kaupade müügi ja teenuste osutamise osa, peamisi ümberstruktureerimisest mõju- sel. Kui kontsern loovutab kasvuhoonegaaside eest saadud või saadava tasu õiglast väär- tatud asukohti, oma töölepingu lõpetamise lubatud heitkoguse ühikud riigile emiteeritud tust. Tulu arvestatakse ilma käibemaksuta eest hüvitist saavate töötajate asukohti, funkt- kasvuhoonegaaside katteks, vähendatakse ning vähendatuna allahindluste võrra peale sioone ja hinnangulist arvu, plaani rakenda- võrdses summas eraldist ja immateriaalset kontsernisiseste tehingute elimineerimist. mise ajakava, ning on tekitanud asjaomastes käibevara (lisa 2.8). Tulu kajastatakse ainult siis, kui tulu suurust isikutes õigustatud ootuse, et kontsern teostab on võimalik usaldusväärselt mõõta, on tõe- ümberstruktureerimise, olles kas alustanud g. Eraldis kahjulike lepingute suhtes näoline, et kontsern saab tehingust tulenevat kõnealuse kava elluviimist või teavitanud asja- majanduslikku kasu, olulised omandiga seotud omaseid isikuid kava põhipunktidest. Eraldis kahjulike lepingute suhtes moodus- riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale tatakse, kui kontsern on sõlminud lepingu, ning on täidetud alltoodud täiendavad kritee- e. Varade demonteerimise kulude eraldised mille täitmisega kaasnevad kulutused ületa- riumid. Tulu suurust loetakse usaldusväärselt vad lepingust saadavat majanduslikku kasu. mõõdetavaks ainult siis, kui kõik tehinguga Varade demontaažikulude eraldised moodus- Eraldis moodustatakse summas, mis on väik- seotud asjaolud on selged. tatakse varade tulevase demonteerimisega sem kahest järgnevast: lepingu täitmisega seotud hinnanguliste kulutuste katteks, kui kaasnev kahjum (lepingust tulenevad tulud a. Elektrienergia müügi arvestus varade demonteerimise kohustus tuleneb miinus lepingu täitmisega kaasnevad kulud) seadusest või kui kontserni senine tege- või lepingu katkestamisega kaasnev leppe- Müügitulu kajastamise aluseks on klientide vuspraktika on näidanud, et kontsernil on trahv. arvestite näidud. Kliendid teatavad näidud faktiline kohustus kulutused teha. Varade tegeliku tarbimise alusel või need võetakse demontaažikulude nüüdisväärtus kajastatakse 2.22 Tingimuslikud kohustused kauglugemise teel või prognoositakse tarbimis­ põhivara soetusmaksumuses. graafikute alusel. Lisaks võetakse arvesse ka Võimalikud kohustused, mille realiseerumine aruandeperioodi lõpu seisuga teatamata, hili- f. Kasvuhoonegaaside emissiooni eraldised on vähetõenäoline või millega kaasnevate nemisega teatatud ning hinnanguliselt valesti kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usal- teatatud näidud, mille tulemusena kajastab Kasvuhoonegaaside emissiooni eraldis moo- dusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingi- müügitulu täpsemalt tegelikku elektrienergia dustatakse kasvuhoonegaaside emissiooniga mustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, tarbimist.

Eesti Energia aastaaruanne 2010 122 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord b. Liitumistasude arvestus usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajasta- 2.25 Rendid takse, kasutades vara sisemist intressimäära, Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitu- välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine Rendi all mõistetakse kokkulepet, mille koha- mistasu, mille määramise aluseks on võrguga on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse selt rendileandja annab rentnikule makse või liitumiseks tehtavad kulutused. Liitumistasud intressitulu kassapõhiselt. rea maksete eest kokkulepitud ajavahemikuks kajastatakse tuluna eeldatava kliendisuhte üle varaobjekti kasutusõiguse. Kapitaliren- perioodi jooksul, milleks on loetud 20 aastat. 2.24 Sihtfinantseerimine dina klassifitseeritakse rent, mille puhul kõik Tuludesse kandmata liitumistasu kajastatakse olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja finantsseisundi aruandes pikaajaliste tulevaste Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle hüved on läinud üle rentnikule. Muud rendid perioodide tuludena. õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kind- kajastatakse kasutusrendina. lus, et kontsern vastab sihtfinantseerimisega c. Teenustasu kajastamine valmidusastme seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine a. Kontserni ettevõtja on rentnik meetodil leiab aset. Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse Kapitalirendi tingimustel renditud vara kajas- Lõpetamata ja lõpetatud, kuid tellijatele veel vastavate kulude kajastamise perioodil. Siht­ tatakse algselt renditud vara õiglase väärtuse üle andmata teenustelt saadud tulu kajasta- finantseerimisena ei kajastata valitsusepoolset summas või rendimaksete miinimumsumma misel rakendatakse valmidusastme meetodit. abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväär- nüüdisväärtuses, juhul kui see on eelmisest Nimetatud meetodi kohaselt kajastatakse selt hinnata (näiteks tasuta konsultatsioonid). madalam. Iga rendimakse jaotatakse finants- teenuse osutamisest saadav tulu proport- Info sellise abi kohta avaldatakse aasta­ kuludeks ning kapitalirendi kohustuse vähen- sionaalselt ja samades perioodides teenuse aruande lisades. damiseks. Finantskulud jaotatakse igale osutamisega kaasnevate kuludega. Valmidus- rendiperioodile nii, et kogu rendiperioodi astme meetodil arvestatud tulu, mille kohta Varade sihtfinantseerimisi kajastatakse bruto- vältel oleks intressimäär kapitalirendi kohus- ei ole tellijale arvet väljastatud, kajastatakse meetodil, mille kohaselt võetakse sihtfinant- tuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi finantsseisundi aruandes viitlaekumisena. Kui seerimise arvel soetatud vara finantsseisundi kohustust vähendatakse põhiosa tagasimakse­ aruandeperioodi lõpu seisuga ületab tellijale aruandes arvele tema soetusmaksumuses, tega. Rendimakse finantskulu kajastatakse esitatud vahearvete summa projektile tehtud mitterahalise sihtfinantseerimisena saadud kasumiaruandes intressikuluna. Kapitalirendi kulutused ja sellele vastava tuluosa, kajasta- vara aga õiglases väärtuses. Varade soetamise kohustus (ilma finantskuludeta) kajastatakse takse tellijatelt enamlaekunud summa viit­võlana. toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa finantsseisundi aruandes pika- või lühiaja- kajastatakse finantsseisundi aruandes kohus- lise võlakohustusena (lisa 2.18). Kapitalirendi d. Intressitulu tusena kui tulevaste perioodide tulu siht­ tingimustel renditavat materiaalset põhivara finantseerimisest. Soetatud vara amortiseeri- amortiseeritakse kas rendiperioodi jooksul või Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laeku- takse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb mine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. on lühem.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 123 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Kasutusrendi maksed kajastatakse kasumi­ 3. Finantsriskide juhtimine õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tule- aruandes kuluna rendiperioodi jooksul võrd- vikus vahetuskursi muutuste tõttu. Valuuta­ setes osades vähendatuna rendileandjalt 3.1 Finantsriskid riskivabadeks finantsvaradeks ja -kohustusteks saadud stiimulite võrra. loetakse euros nomineeritud finantsvarasid Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed ja -kohustusi. Eesti kroon on fikseeritud euro b. Kontserni ettevõtja on rendileandja finantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, suhtes kursiga 15,6466 krooni euro kohta. rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära Valuutariskide vältimiseks sõlmitakse pika- Kontsernis ei ole kapitalirendi tingimustel riski ja hinnariski), krediidirisk ja likviidsus- ajalised võlakohustused ning elektri ekspordi väljarenditud vara. Kasutusrendi tingimus- risk. Kontserni üldine riskijuhtimise programm lepingud eurodes. Valuutariski maandamiseks tel väljarenditud varade suhtes kohaldatakse keskendub finantsturu prognoosimatusele ja sõlmitakse alates 2009. majandusaastast ka materiaalsele põhivarale kehtestatud arves- üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid vedelkütuste müügi tulevikutehingud eurodes. tusprintsiipe. Rendiperioodi jooksul saadavad mõjusid kontserni finantstegevusele. Kontsern maksed kajastatakse kasumiaruandes tuluna kasutab teatud riskipositsioonide maandami- Kontserni peamine valuutarisk on seotud rendiperioodi jooksul. seks tuletisinstrumente. vedelkütuste müügitehingute selle osaga, mis on tehtud USA dollarites ja mis ei ole maan- 2.26 Dividendid Finantsriskide juhtimise eesmärk on finants- datud tulevikutehingutega (lisa 13), lisaks on riskide maandamine ja finantstulemuste mõned muud üksikud hanke- ja müügilepin- Dividende kajastatakse nende väljakuuluta- volatiilsuse vähendamine. Riskijuhtimise vald- gud sõlmitud kontserni ettevõtjate arvestus- misel jaotamata kasumi vähendamisena ning konda kontsernis juhib juhatuse esimehele valuutast erinevas valuutas või eurodes. Val- kohustusena aktsionäri ees. alluv riskijuhtimise- ja siseauditi teenistus, dava osa sellistest tehingutest moodustavad kes vastutab kontserni riskijuhtimissüsteemi USA dollarites või eurodes sõlmitud tehingud. 2.27 Tehingud seotud osapooltega väljaarendamise, rakendumise ja töökorras hoidmise eest. Kontserni finantsriske juhi- Aruandeperioodi lõpu seisuga olid kontsernil Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande takse vastavalt juhatuse poolt heaks kiidetud järgmised USA dollarites fikseeritud finants- koostamisel on loetud seotud osapoolteks põhimõtetele kontserni tasandil. Kontserni varad ja -kohustused. sidusettevõtjad, Eesti Energia ASi nõukogu ja likviidsus-, intressi- ja valuutariske juhitakse miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõt- emaettevõtja finantsosakonnas. jad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõju- 2010 2009 2009 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 18) 28,6 - 14,0 tada kontserni finants- ja äriotsuseid. Kuna a. Tururiskid Positiivse väärtusega Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad 100% tuletisinstrumendid (lisa 13) - - 206,7 Eesti Vabariigile, loetakse kontserni seotud 1. Valuutarisk Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 59,6 34,9 15,9 osapoolteks ka riigi kontrolli või olulise mõju Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide Võlad hankijatele ja muud võlad 2,2 0,1 - all olevaid üksusi.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 124 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Kui USA dollari vahetuskurss krooni suhtes on elektrienergia ja vedelkütuste müügi ning ületab riigi poolt tasuta eraldatud kasvuhoone­ oleks seisuga 31. detsember 2010 olnud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühi- gaaside lubatud heitkoguse ühikute hulka. 22% (31. detsember 2009: 21%; 1. jaanuar kute ostu hinnarisk. Kaupade ja teenuste Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse 2009: 28%) võrra kõrgem või madalam (kõigi müügi ning kasvuhoonegaaside lubatud ühikute hinna muutuse riski maandamiseks muude näitajate samaks jäädes) oleks kont- heitkoguse ühikute ostu hinnariski maanda- kasutab kontsern forward- ja futuurtehinguid serni aruandeperioodi kasum olnud 18,9 mln miseks kasutab kontsern erinevaid tuletis- (lisa 13). Juhatus on kinnitanud kasvuhoone- kr võrra suurem/väiksem (2009: 7,3 mln kr; instrumente. Elektrienergia hinna muutumise gaaside lubatud heitkoguse kauplemise reeg- 2008: 12,6 mln kr võrra suurem/väiksem) riski maandamiseks­ kasutatakse forward- ja lid, mille kohaselt ostetakse puudujääv kogus ning riskimaandamise reserv 0 kr (2009: 0 futuur­lepinguid, mis on sõlmitud kindla koguse hajutatult kogu aasta jooksul, lähtudes eelda- mln kr; 2008: 53,6 mln kr võrra suurem/ elektrienergia müügiks igal kauplemistunnil. tavast kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse väiksem) tulenevalt raha ja raha ekvivalentide, Elektri­börsi Nord Pooli kaudu müüdava puudujäägist. positiivsete väärtustega tuletisinstrumentide, elektri­energia tulevikutehingute maht sõltub ostjate nõuete ja muude nõuete ning hanki- elektrienergia turuhinna ja kasvuhoonegaaside 2.2 Õiglases väärtustes muutustega läbi jatele võlgnevuse ja muude võlgade saldode lubatud heitkoguse ühikute hinna vahest. kasumiaruande kajastatavate finants­ ümberhindlusest.­ varade hinnarisk Vedelkütuste hinna muutumise riski maanda- Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi- Raha ja raha ekvivalentide jaotus valuutade miseks kasutatakse swap- ja futuurtehinguid. aruande kajastatavate finantsvarade hinnarisk lõikes on avalikustatud lisas 18. Nende tehingutega kohustub kontsern või seisneb selles, et intressi- ja rahaturufondide tehingupartner maksma fikseeritud hinna ja osakute turuväärtus võib muutuda tulenevalt 2. Hinnarisk turuhinna vahe arvestusperioodil. Kontserni fondi netovarade turuväärtuse muutusest. Hinnarisk on risk, et finantsinstrumentide õig- riskimaandamise põhimõtete kohaselt on riski- lane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus maandamistehingute teostamise eesmärgiks Võimalikud muudatused õiglases väärtuses muude kui intressimäärariskist või valuutaris- kindlustada etteantud kasum peale muutuv- muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate kist tulenevate turuhindade muutumise tõttu. kulusid. Alusvara kogus, mille riske maanda- finantsvarade õiglases väärtuses ei oleks aval- Hinnariskist on mõjutatud kontserni poolt takse, määratakse iga perioodi kohta eraldi. danud olulist mõju kontserni aruandeaasta toodetavate kaupade ja osutatavate teenuste Hinnariski maandamise tehingutele on seatud kasumile. müük vabaturutingimustes, tootmiseks vaja- hinna alampiir, millest alates tehinguid võib like ressursside ost ning õiglases väärtuses sooritada. Tehingute sooritamise maht sõltub 3. Rahavoogude ja õiglase väärtuse intressi- muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad alusperioodi ajahorisondist ja pakutavast määra risk finantsvarad. lepinguhinnast. Intressimäära risk on risk, et finantsinstru- mentide õiglane väärtus või rahavood kõi- 2.1 Kaupade ja teenuste hinnarisk Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühi- guvad tulevikus turu intressimäära muutuste

Olulisemad kaupade ja teenuste hinnariskid kute ostmise vajadus tekib, kui CO2 emissioon tõttu. Seisuga 31. detsember 2010, 2009

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 125 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord ja 1. jaanuar 2009 ei esinenud kontsernil 1. jaanuar 2009: fikseeritud 87% ja ujuva finantsvarad, positiivse väärtusega tuletisinstru- finantsvaradest ja kohustustest tekkivat õig- intressiga 13%). mendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. lase väärtuse intressimäära riski, kuna kont- sernil puudusid õiglases väärtuses kajastata- Kui seisuga 31. detsember 2010 oleks turu­ Kontserni riskijuhtimise põhimõtete kohaselt vad intressikandvad kohustused. intressimäär (6 kuu Euribor) olnud 70 baas- on kontserni lühiajaliselt vabu rahalisi vahen- punkti (31. detsember 2009: 70 baaspunkti; deid lubatud paigutada järgmistesse kodu- Rahavoogude intressimäära risk tekib kont- 1. jaanuar 2009: 70 baaspunkti) võrra kõr- ja välismaistesse finantsinstrumentidesse: serni ujuva intressimääraga võlakohustustest gem/madalam, oleks (kõigi muude näitajate - krediidiasutuste üleöödeposiidid; ning seisneb ohus, et finantskulud suurene- samaks jäädes) kontserni aruandeperioodi - krediidiasutuste tähtajalised deposiidid; vad, kui intressimäärad tõusevad. Üleöödepo- kasum olnud 0,6 mln kr võrra väiksem/ - kommertspaberid (riigi kommertspaberid, siidid ja tähtajalised deposiidid on sõlmitud suurem (2009: 0,6 mln kr väiksem/suurem; kohalike omavalitsuste kommertspaberid, fikseeritud intressimääraga ning ei tekita 2008: 0,2 mln kr väiksem/suurem) tulenevalt ettevõtete kommertspaberid); kontsernile rahavoogude intressimäära riski. ujuva baasintressimääraga pikaajalistelt võla- - võlakirjad (riigi võlakirjad, kohalike omava- kohustustelt arvestatud intressikulu suurene- litsuste võlakirjad, ettevõtete võlakirjad); Intressimäära riski hindamisel kasutatakse misest/vähenemisest. - intressifondid; tundlikkuse analüüsi. Kontserni intressimäära - rahaturufondid. riskide maandamisel järgitakse põhimõtet, et b. Krediidirisk fikseeritud intressimääraga võlakohustuste Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigu- osatähtsus portfellis peab olema üle 50%. Krediidirisk on risk, et kontsernile tekib raha- tamisel juhindutakse järgmistest printsiipidest Majandusaasta lõpu seisuga oli 81% kont- line kaotus, mis on põhjustatud finantsinst- alltoodud tähtsuse järjekorras: serni võlakohustustest fikseeritud ning 19% rumendi teise osapoole poolt, kuna viimane - likviidsuse tagamine; ujuva intressiga (31. detsember 2009: ei suuda oma kohustusi täita. Krediidiriskile - kapitali säilimine; fikseeritud 80% ja ujuva intressiga 20%; on avatud raha pangadeposiitidel, müügiootel - tulu teenimine.

Kontserni riskijuhtimise põhimõtete kohaselt võib kontsern paigutada vabu rahalisi vahendeid üksnes finantsinstrumentidesse, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

Finantsinstrument Kriteeriumid Kodumaiste krediidiasutuste deposiidid Kodumaine krediidiasutus omab krediidiasutuste seadusega kehtestatud tegevusluba ja Moody’s reitinguagentuuri krediidireitingut vähemalt Baa3 või selle ekvivalenti Välismaiste krediidiasutuste deposiidid Välismaine krediidiasutus omab Moody’s reitinguagentuuri krediidireitingut vähemalt Aa3 või selle ekvivalenti Kodumaise emitendi kommertspaberid ja võlakirjad Kodumaine emitent omab Moody’s reitinguagentuuri krediidireitingut vähemalt Baa3 või selle ekvivalenti ning võlakirjad on väärtpaberiturul vabalt kaubeldavad Välismaise emitendi kommertspaberid ja võlakirjad Välismaine emitent omab Moody’s reitinguagentuuri krediidireitingut vähemalt Aa3 või selle ekvivalenti ning võlakirjad on väärtpaberiturul vabalt kaubeldavad Intressi- ja rahaturufondid Fondivalitseja omab investeerimisfondide seadusega kehtestatud tegevusluba ja Moody’s reitinguagentuuri krediidireitingut vähemalt Baa3 või selle ekvivalenti

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 126 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Klientide tähtajaks tasumata võlaga tegel- Maksimaalne krediidiriskile avatud summa aruandeperioodi lõpu seisuga oli järgmine: dakse selleks moodustatud osakondades. miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja 2010 2009 2009 ületamise korral kasutatakse automatiseeritud Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades (lisad 11 ja 17) 2 838,1 79,7 392,7 meeldetuletuste ja hoiatuste saatmist, mil- Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 11 ja 12)* 2 574,2 1 415,6 1 316,5 lele võib järgneda väljalülitamine elektrivõr- Arvelduskontod ja alla 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades (lisa 18)** 857,5 566,6 1 292,7 gust. On kehtestatud tingimused, mille korral Müügiootel finantsvarad (lisad 3.3, 11, 14 ja 15) 156,8 - - alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu Finantsgarantii nominaalväärtus (lisa 34) 384,6 416,9 445,4 või antakse võla sissenõudmine üle inkasso- Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 11, 13 ja 14) 11,6 46,2 327,3 firmale. Erikokkulepete sõlmimine on selleks Kokku krediidiriskile avatud summa 6 822,8 2 525,0 3 774,6 moodustatud võlakomisjonide pädevuses. * Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded miinus ettemaksud. ** Kokku raha ja raha ekvivalendid miinus sularaha kassades ja sularaha teel pankadesse. Nõuetest ostjate vastu on maha arvatud nõuete allahindlused. Ehkki nõuete laeku- Kontsern on emiteerinud suurte investeeri- raha ekvivalendid ja üle 3-kuulise tähtajaga mist võivad mõjutada majanduslikud tegurid, mismahtude finantseerimiseks 15-aastase deposiidid) mahus 3,7 mld kr. Rahavoogude on juhtkond seisukohal, et puudub oluline tähtajaga rahvusvahelisi võlakirju mahus 4,7 projektsioonid koostatakse 12-kuulise perioodi kahjumi risk, mis ületaks juba kajastatud mld kr (lisa 22) ning võtnud välja laenusid kohta ja esitatakse kontserni nõukogule allahindluse summat. Ülejäänud nõuete liigid summas 1,1 mld kr (lisa 22). Võlakohus- kinnitamiseks kord aastas. Kontsernisiseselt allahinnatud varasid ei sisalda. tuste intressitaseme alandamiseks on kont- kasutatakse tütarettevõtjate likviidsuse juhti- sern hankinud krediidireitingud agentuuridelt miseks kehtestatud limiite. Täiendav info krediidiriski kohta on avalikus- Standard&Poor’s ning Moody’s, seisuga tatud lisades 12 ja 14. Informatsioon finants- 31. detsember 2010 olid reitingud vastavalt Alljärgnevas likviidsusanalüüsis on esitatud garantii kohta on avalikustatud lisas 34. BBB+ stabiilne ning A3 stabiilne. 2005. aasta kontserni lühi- ja pikaajaliste kohustuste oktoobris toimunud võlakirjatehingule andis (sh netomaksega tuletisinstrumentide) jaotus c. Likviidsusrisk Standard&Poor’s reitingu A- ning Moody’s kohustuste realiseerumistähtaegade lõikes. reitingu A1. Kõik tabelis esitatud summad on lepingute Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda alusel tasumisele kuuluvad diskonteerimata oma finantskohustusi täita rahavoo puudu- Seisuga 31. detsember 2010 oli kontsernil rahavood. Aruandeperioodi lõpust 12 kuu jäägi tõttu. Likviidsusriski maandatakse eri- väljavõtmata laenusid 2,2 mld kr ulatuses jooksul tasumisele kuuluvate kohustuste nevate finantsinstrumentidega nagu laenud, (lisa 22). Majandusaasta lõpu seisuga oli summa, v.a võlakohustused, on võrdne nende võlakirjad ja kommertspaberid. kontsernil vabu rahalisi vahendeid (raha ja bilansilise väärtusega.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 127 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 31. detsember 2010 (miljonites kroonides):

Kuni 1 aasta 1–5 aastat Üle 5 aasta Diskonteerimata Bilansiline väärtus rahavood kokku

Võlakohustused (lisad 3.2, 11 ja 22)* 632,8 1 456,9 5 827,1 7 916,8 5 612,9 Tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 11 ja 13) 497,7 76,9 - 574,6 574,6 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 11 ja 23) 1 350,3 - - 1 350,3 1 350,3 Maksuvõlad ja võlad töövõtjatele (lisa 23) 663,9 - - 663,9 663,9 Potentsiaalsed finantsgarantii kohustused (lisad 11, 23 ja 34) 32,4 352,2 - 384,6 1,2 Kokku 3 177,1 1 886,0 5 827,1 10 890,2 8 202,9

* Intressikulud on prognoositud seisuga 31. detsember 2010 kehtinud intressimäärade alusel.

Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 31. detsember 2009 (miljonites kroonides):

Kuni 1 aasta 1–5 aastat Üle 5 aasta Diskonteerimata Bilansiline väärtus rahavood kokku

Võlakohustused (lisad 3.2, 11 ja 22)* 268,1 1 906,0 6 064,1 8 238,2 5 670,4 Tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 11 ja 13) 32,6 60,6 - 93,2 93,2 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 11 ja 23) 1 026,4 - - 1 026,4 1 026,4 Maksuvõlad ja võlad töövõtjatele (lisa 23) 657,3 - - 657,3 657,3 Potentsiaalsed finantsgarantii kohustused (lisad 11, 23 ja 34) 32,3 384,6 - 416,9 1,3 Kokku 2 016,7 2 351,2 6 064,1 10 432,0 7 448,6

* Intressikulud on prognoositud seisuga 31. detsember 2009 kehtinud intressimäärade alusel.

Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 1. jaanuar 2009 (miljonites kroonides):

Kuni 1 aasta 1–5 aastat Üle 5 aasta Diskonteerimata Bilansiline väärtus rahavood kokku

Võlakohustused (lisad 3.2, 11 ja 22)* 312,1 1 319,2 6 309,7 7 941,0 5 175,1 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 11 ja 23) 1 071,4 1,6 - 1 073,0 1 072,8 Maksuvõlad ja võlad töövõtjatele (lisa 23) 668,4 - - 668,4 668,4 Potentsiaalsed finantsgarantii kohustused (lisad 11, 23 ja 34) 25,8 111,9 307,7 445,4 1,3 Kokku 2 077,7 1 432,7 6 617,4 10 127,8 6 917,6

* Intressikulud on prognoositud seisuga 1. jaanuar 2009 kehtinud intressimäärade alusel.

Informatsioon väljamakstavate dividendide kohta, mis kuulutatakse välja ja kuuluvad maksmisele peale aruandeperioodi lõppu, on avalikustatud lisas 19.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 128 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

3.2 Kapitaliriski juhtimine 3.3 Õiglane väärtus lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääk- väärtus, millest on maha arvatud allahind- Eesti Energia ASi kõik aktsiad kuuluvad riigile. Kontserni hinnangul ei erine finantsseisundi lused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses väärtusega. Avalikustamise eesmärgil leitakse suurendamise või vähendamise kohta teeb kajastatavate finantsvarade ja kohustuste õig- finantskohustuste õiglane väärtus tulevaste Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikat- lased väärtused oluliselt seisuga 31. detsem- lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel siooniministeeriumi kaudu). Igal majandus- ber 2010, 31. detsember 2009 ja 1. jaanuar turu intressimääraga, mis on kättesaadav aastal määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse 2009 kontserni konsolideeritud finantsseisundi kontserni sarnastele finantsinstrumentidele. korraldusega Eesti Energia ASi poolt riigi­ aruandes kajastatavatest jääkväärtustest, v.a eelarvesse makstav dividendisumma (lisad 19 võlakirjad (lisa 22). Kuna valdav osa kontserni Alljärgnevas tabelis on toodud kontserni varad ja 20). pikaajalistest laenukohustustest on ujuva ja kohustused, mida kajastatakse õiglases intressimääraga, mis muutub vastavalt muu- väärtuses vastavalt õiglase väärtuse hierarhia Kontsern järgib strateegiat, mille kohaselt ei tustele rahaturu intressimäärades, siis nende tasemetele seisuga 31. detsember 2010, tohi netovõlg ärikasumit enne kulumit ületada õiglane väärtus ei erine oluliselt bilansi­- 31. detsember 2009 ja 1. jaanuar 2009: rohkem kui kolm korda ning omakapitali suhe lisest väärtusest. Ostjate vastu suunatud varadesse peab olema üle 50%. Seisuga 31. detsember 2010 ja 31. detsember 2009 oli kontserni netovõla suhe ärikasumisse enne kulumit ning omakapitali suhe varadesse miljonites kroonides järgmine (miljonites kroonides): 31. detsember 2010 Hindamistehnikad Hindamistehnikad Kokku turgudel jälgitavate turgudel 31. detsember sisenditega mitte­jälgitavate (tase 2) sisenditega 2010 2009 (tase 3)

Võlakohustused Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (lisad 3.1, 11 ja 22) 5 612,9 5 670,4 (lisad 11 ja 16) 50,1 - 50,1 Miinus: raha ja raha ekviva- Müügiootel finantsvarad (lisad 3.1, 11, 14 ja 15) - 156,8 156,8 lendid ja üle 3-kuulise täht- ajaga deposiidid pankades Kauplemisderivatiivid (lisad 13 ja 14) 11,0 - 11,0 (lisad 3.1, 11, 17 ja 18 ) 3 695,6 646,3 Rahavoogude riskimaandamis-instrumendid Netovõlg 1 917,3 5 024,1 (lisad 13 ja 14) 0,6 - 0,6 Omakapital 17 322,0 17 264,4 Kokku finantsvarad (lisad 3.1, 11, 13, 14 ja 16) 61,7 156,8 218,5 Ärikasum enne kulumit 3 791,1 3 239,8 Varad 28 853,6 30 482,1 Kauplemisderivatiivid (lisad 3.1, 11 ja 13) 29,2 - 29,2 Netovõlg/ärikasum Rahavoogude riskimaandamis-instrumendid enne kulumit 0,51 1,55 (lisad 3.1, 11 ja 13) 545,4 - 545,4 Omakapital/varad 60% 57% Kokku finantskohustused (lisad 3.1, 11 ja 13) 574,6 - 574,6

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 129 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

miljonites kroonides 31. detsember 2009 miljonites kroonides 1. jaanuar 2009 Hindamis­tehnikad Kokku Hindamis­tehnikad Kokku turgudel jälgitavate turgudel jälgitavate sisenditega (tase 2) sisenditega (tase 2) Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi­ Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumi­ aruande (lisad 11 ja 16) 6,7 6,7 aruande (lisad 11 ja 16) 15,5 15,5 Kauplemisderivatiivid (lisad 13 ja 14) 1,1 1,1 Kauplemisderivatiivid (lisad 13 ja 14) 0,6 0,6 Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid (lisad 13 ja 14) 45,1 45,1 (lisad 13 ja 14) 326,7 326,7 Kokku finantsvarad (lisad 3.1, 11, 13, 14 ja 16) 52,9 52,9 Kokku finantsvarad (lisad 3.1, 11, 13, 14 ja 16) 342,8 342,8

Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid (lisad 3.1, 11 ja 13) 93,2 93,2 Kokku finantskohustused (lisad 3.1, 11 ja 13) 93,2 93,2

Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finants- enda hinnangutele. Instrument liigitatakse Juhtkonna hinnangul on jätkuvalt olulisema- instrumentide õiglase väärtuse aluseks on tasemel 2, kui kõik olulised sisendandmed, teks lühi- ja pikaajalisemateks ohtudeks: noteeritud turuhinnad aruandeperioodi mis on vajalikud õiglase väärtuse määra- - deebitoride võimalikud makseraskused lõpu seisuga. Turgu peetakse aktiivseks, kui miseks, on jälgitavad. Kui üks või mitu olulist võivad kaasa tuua kontserni nõuete väär- noteeritud hinnad on lihtsalt ja regulaarselt sisendit ei baseeru jälgitavatel turuandmetel, tuse languse ning varasemast suuremad kättesaadavad börsilt, vahendajalt, maakle- liigitatakse instrument tasemele 3. Müügi-­ allahindluskahjumid; rilt, tööstusharu grupilt, hindamisteenistuselt ootel finantsvarade õiglase väärtuse määra- - suurenev tööpuudus võib kaasa tuua kuri- või regulatiivselt organilt ja need kujutavad mise aluseks on tuleviku rahavood, mida on tegevuse kasvu ja elektrikao suurenemise. tegelike ja regulaarselt aset leidvate turu­ diskonteeritud intressimääraga 1,6%. Juhtkonnal ei ole võimalik täieliku usaldus- tingimustel toimuvate tehingute hindasid. väärsusega ennustada, milline on majandus- Kontserni finantsvarade noteeritud turuhinnaks 3.4 Majanduskriisi mõjud kontsernile kriisi mõju kontserni tegevusele ja finants- on nende hetke pakkumishind. positsioonile. Juhtkond usub, et on võtnud Juhtkond on hinnanud globaalse likviidsuskriisi kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada Aktiivsel turul mittekaubeldavate finants- ja sellega kaasnenud üldise majanduskriisi kontserni jätkusuutlikkus ja areng praegustes instrumentide õiglane väärtus määratakse mõjusid kontserni äritegevusele. Juhtkonna tingimustes. hindamistehnikate abil. Hindamistehnikates hinnangul on majanduskriisi peamisteks kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid mõjudeks seni olnud klientide makseraskuste turuandmeid, kui need on kättesaadavad, suurenemine, elektrikao suurenemine ning ja toetutakse nii vähe kui võimalik kontserni elektrinõudluse vähenemine.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 130 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

4. Olulised mld kr (31. detsember 2009: 18,6 mld kr; osutamisega seotud tulud, kulud ja inves- raamatupidamishinnangud 1. jaanuar 2009: 22,4 mld kr), aruande­ teeringud jäävad ettenähtud piiridesse, tagab perioodi jätkuvate tegevusvaldkondade amor- müügist saadav tulu nende varade põhjen- tisatsioonikulu oli 1,4 mld kr (2009: 1,4 mld datud tootlikkuse. Informatsioon aruande- Raamatupidamishinnangud ja rakendatud kr) (lisa 5 ja 6). Kui amortisatsioonimäärad eeldused perioodil ja võrreldaval perioodil arvestatud muutuksid 10% võrra, muutuks aastane varade väärtuse languse kohta on avalikusta- amortisatsioonikulu 140 mln kr võrra Aruannete koostamisel on kasutatud mitmeid tud lisas 6. (2009: 140 mln kr võrra). raamatupidamishinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja c. Eraldiste moodustamine ja ümberhindamine b. Materiaalse põhivara kaetava väärtuse kohustusi ning lisades avalikustatud bilansi­ hindamine väliseid varasid ja tingimuslikke kohustusi. Seisuga 31. detsember 2010 oli kontsernis Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juht- moodustatud keskkonnakaitselisi, mäetööde konna parima teadmise kohaselt, ei pruugi Kontsernis on vastavalt vajadusele läbi viidud lõpetamise, töötajatega seotud ning kasvuhoone- need kokku langeda hilisema tegeliku tule- materiaalse põhivara kaetava väärtuse teste. gaaside emissiooni eraldisi kokku 1,2 mld kr musega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes Põhivara kaetava väärtuse testimisel rakenda- eest (31. detsember 2009: 0,5 mld kr; 1. jaa- kajastatakse muudatuse toimumise perioodi takse mitmeid juhtkonna hinnanguid varade nuar 2009: 0,9 mld kr) (lisa 25). Nimetatud kasumiaruandes. kasutamisest ning müügist tulenevate ning kohustuste realiseerumise aeg ja summa ei varade hoolduseks ja remondiks vajalike ole kindlad. Alljärgnevad hinnangud omavad suurimat rahavoogude, inflatsiooni- ning kasvumäärade mõju käesolevas raamatupidamise aastaaru- kohta. Hinnangute andmisel võetakse alu- Eraldiste nüüdisväärtuse määramisel on kasu- andes kajastatud finantsinformatsioonile. seks prognoosid üldise majanduskeskkonna, tatud mitmeid juhtkonna hinnanguid ja eel- elektri­energia tarbimise ning müügihinna dusi kulutuste suuruse, inflatsioonimäära, väl- a. Materiaalse põhivara kasuliku eluea kohta. Kui olukord tulevikus muutub, võib see jamaksete perioodi ning aja kohta. Tegelikud hindamine põhjustada täiendavate allahindluste tegemist kohustused võivad osutuda siiski suurema- või varem tehtud allahindluste osalist või täie- teks või väiksemateks sõltuvalt muudatustest Materiaalse põhivara kasuliku eluea määra- likku tühistamist. õigusnormides, arengust keskkonnareostuse misel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara likvideerimiseks vajalikus tehnoloogias ning tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine Põlevkivi kaevandamise,elektrienergia tootmise kolmandate osapoolte finantseerimisest. kogemus on näidanud, et varade tegelik ning jaotusteenuse osutamiseks kasutatava kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra põhivara kaetavatväärtust mõjutab Konkurent- d. Varude hindamine pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. siamet, kes määrab nendelt varadelt teenitava Seisuga 31. detsember 2010 oli kontsernil tulu põhjen­da­tud tootluse määra. Kui põlevkivi Varude hindamisel kasutab juhtkond oma pari-­ materiaalset põhivara jääkmaksumuses 20,2 ja elektri­energia müügi ning jaotusteenuse maid teadmisi, arvestades eelnevat kogemust,

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 131 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

üldist taustinformatsiooni ja tulevikusünd- g. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamine h. Riskimaandamisinstrumentide efektiivsuse muste võimalikke eeldusi ja tingimusi. Varude hindamine väärtuse languse määramisel arvestatakse Individuaalselt oluliste nõuete laekumise nii müügipotentsiaali kui ka müügiks ostetud tõenäosust hinnatakse iga nõude kohta eraldi. Kontsernil on olulises mahus tehtud tuleviku­ kaupade neto realiseerimisväärtust. Seisuga Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina. tehinguid elektrienergia ja vedelkütuste hinna 31. detsember 2010 oli kontsernil varusid Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete muutumise riski maandamiseks, mille suhtes 455 mln kr väärtuses (31. detsem-ber 2009: väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või rakendatakse riskimaandamisarvestust, mis 610 mln kr; 1. jaanuar 2009: olulised finantsraskused ning maksetähtajast tähendab, et efektiivsete riskimaandamis­ 483 mln kr väärtuses) (lisa 10). mittekinnipidamine (makse hilinemine üle instrumentide õiglase väärtuse muutusest 90 päeva). Aruandeperioodi lõpu seisuga oli tulenevat kasumit ja kahjumit kajastatakse e. Tingimuslikud varad ja kohustused kontsernil üle 500 000 laekumata arve muus koondkasumis. Riskimaandamise efek- (sh need, mille maksetähtaeg polnud saabu­ tiivsuse hindamine tugineb juhtkonna hinnan­ Tingimuslike varade ja kohustuste hindamisel nud). Kõik nõuded, mille maksetähtajast on gutele eeldatavate tulevikus aset leidvate kasutab juhtkond eelnevat kogemust, üldist möödunud üle 90 päeva, hinnatakse alla elektrienergia ja vedelkütuste müügitehingute informatsiooni majandus- ja sotsiaalkeskkonna täies ulatuses. Ebatõenäoliselt laekuvate ning muude tingimuste osas. Kui riskimaan- kohta ning tuleviku sündmuste eeldusi ja nõuete summat korrigeeritakse iga aruande- damisinstrumendid peaksid osutuma eba­ tingimusi, mis põhinevad parimatel teadmistel perioodi lõpu seisuga, kasutades varasemale efektiivseteks, tuleks kogu kasum/kahjum olukorrast. Täiendav info on avaldatud lisas 34. kogemusele tuginevaid andmeid selle kohta, õiglase väärtuse muutusest kajastada kasumi­ kui palju ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud aruandes. Seisuga 31. detsember 2010 oli f. Liitumis- ja muude teenustasude nõuetest hilisemal perioodil laekub ning kui riskimaandamise reservi summa -541 mln kr kajastamine palju nõuetest, mille maksetähtajast polnud (31. detsember 2009: -49 mln kr; 1. jaanuar aruandeperioodi lõpu seisuga möödunud üle 2009: 311 mln kr) (lisa 21). Liitumis- ja muud teenustasud kajastatakse 90 päeva, jääb hilisemal perioodil laekumata. tuluna eeldatava kliendisuhte perioodi jook- 31. detsembril 2009 tehtud korrigeerimis- 5. Segmendiaruandlus sul, milleks on loetud 20 aastat. Eeldatava tel võeti täiendavalt arvesse majanduskriisist kliendi­suhte perioodi määramisel lähtutakse tulenevat tõenäolist laekumata nõuete või- Kontserni ärisegmendid on määratletud vas- juhtkonna hinnangust. Aruandeperioodil malikku suurenemist. Seisuga 31. detsember tavalt kontserni sisemisele juhtimisstruktuu- kajastati jätkuvate tegevusvaldkondade tuluna 2010 oli kontsernil ebatõenäoliselt laekuvaid rile, mille alusel on üles ehitatud kontserni liitumis- ja muid teenustasusid 124 mln kr nõudeid summas 52 mln kr (31. detsember aruandlussüsteem ning toimub tulemuste ulatuses (2009: 113 mln kr ulatuses). Kui 2009: 113 mln kr; 31. detsember 125 mln kr) hindamine ja vahendite eraldamine kontserni eeldatavat kliendisuhte perioodi vähendataks (lisa 12). kõrgeima äritegevust puudutavate otsuste 10% võrra, suureneks tulu 12,4 mln krooni langetaja – emaettevõtja juhatuse – poolt. (2009: 11,3 mln kr) (lisad 24, 26 ja 33).

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 132 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

Kontserni sisemise juhtimisstruktuuri koha- ärivaldkonna ülesandeks on elektrienergia - Narva Elektrijaamadele soojus- ja elektri­ selt on pakutavate toodete ja klientide alusel, ja soojuse tootmine erinevates elektri- ja energia tootmiseks müüdava põlevkivi kellele nimetatud tooteid pakutakse, eristatud koostootmisjaamades ning energiakaubandus piirhind; kolm ärivaldkonda: hulgiturul nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. - Narva Elektrijaamadest suletud turuosale - jaeäri (hõlmab ettevõtjad ja äriüksusi Kütuste ärivaldkond tegeleb põlevkivi kaevan- müüdava elektrienergia hinna piirmäärad; Energiamüük, Enefit UAB, Enefit SIA, Müük damise ja väärtustamisega, põlevkivist vedel- - müügikohustuse täitmiseks müüdava ja Teenindus, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ, kütuste tootmisega ning energeetikaseadmete elektrienergia kaalutud keskmise hinna Eesti Energia Elektritööd AS, Eesti Energia tootmise ja müügiga. piirmäär; Võrguehitus AS, Televõrgu AS); - võrgutasud. - elektri ja soojuse tootmine (hõlmab ette- Aruande kasutajate vajadustest lähtuvalt on Hindade kooskõlastamiseks on Konkurent- võtjaid ja äriüksusi Eesti Energia Narva avaldatud lisainformatsioon kahe reguleeritud siamet kehtestanud hindade arvutamise Elektrijaamad AS, Taastuvenergia, äritegevuse kohta - Jaotusvõrk jaeäris ning metoodikad. Kõikide eespool nimetatud hin- Iru Elektrijaam, Kohtla-Järve Soojus AS, Kaevandused kütuste ärivaldkonnas. Kumbki dade koos­kõlastamisel arvestab Konkurentsi- Energiakaubandus, Solidus Oy, AS Narva neist äritegevustest ei moodusta juhtimis­ amet kuludega, mis võimaldavad ette­võtetel Soojusvõrk, Eesti Energia Aulepa struktuuris omaette ärisegmenti. täita õigusaktidest ja tegevusloa tingimustest Tuuleelektrijaam OÜ, Eesti Energia Taba- tulenevaid kohustusi ning tagavad põhjenda- salu Koostootmisjaam OÜ); Käesolevas aastaaruandes on elektri ülekande tud tulukuse investeeritud kapitalilt. Konku­ - kütused (hõlmab ettevõtjaid ja äriüksusi valdkond loetud lõpetatavaks tegevusvald- rentsiamet loeb investeeritud kapitaliks üld- Eesti Energia Kaevandused kontsern, konnaks, kuna Eesti Energia AS müüs 2010 juhul ettevõtte aasta keskmist põhivarade Eesti Energia Õlitööstus AS, Eesti Energia aasta jaanuaris 100% osaluse Elering OÜs, jääkväärtust, millele on lisatud 5% kontserni­ Tehnoloogiatööstus kontsern, Jordan Oil mis moodustas elektri ülekande valdkonna, välisest müügi­tulust. Põhjendatud tulukuse Shale Energy Company, Enefit Outotec Vabariigi Valitsusele (lisa 36). Seetõttu ei ole määraks on ettevõtte kaalutud keskmine Technology OÜ). elektri ülekannet segmendiaruandes eraldi kapitali hind (WACC). Lisaks on eraldi esitatud kesksed teenistused, ärivaldkonnana kajastatud ning vastavalt on mis hõlmavad kontserni juhtimist ja muid korrigeeritud ka võrdlusandmeid. Segmenti kuuluvate ettevõtjate ja äriüksuste toetavaid teenuseid, aga ei moodusta oma- vahelistest tehingutest tulenevad sisekäibed, ette ärisegmenti. Äritulud ja -kulud on jaotatud segmentidele realiseerimata kasumid/kahjumid ning oma­ eri äriüksuste poolt koostatud sisearvete alusel. vahelised nõuded ja kohustused on eliminee- Jaeäri tegeleb elektrienergia, võrguteenuste, Kasutatud sisehinnad kinnitab Konkurentsiamet ritud. telekommunikatsiooniteenuste, elektritööde või lepitakse kokku vastavalt turutingimustele. ning muude lisateenuste pakkumisega lõpp- Ärisegmente ei ole segmendiaruandluse tar- klientidele. Elektrienergiat müüakse nii Eestis, Elektrituruseaduse kohaselt kuuluvad Konku- beks summeeritud. Lätis kui ka Leedus. Elektri ja soojuse tootmise rentsiameti poolt kooskõlastamisele

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 133 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

5. Segmendiaruandlus, järg Andmed ärisegmentide kohta 31. detsembril 2010 lõppenud majandusaastal

miljonites kroonides Jaeäri Elektri ja soojuse Kütused Kesksed Elimineerimised Kokku tootmine teenistused Kokku sh Jaotusvõrk Kokku sh Kaevandused

Müügitulu kokku (lisa 26) 7 405,0 2 955,5 7 752,2 4 303,4 3 258,6 234,9 -7 426,5 12 269,0 Segmentidevaheline müük -363,7 -61,9 -3 372,7 -2 648,9 -2 749,1 -220,3 6 605,6 - Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt (lisa 26) 7 041,3 2 893,6 4 379,5 1 654,5 509,5 14,6 -820,9 12 269,0 sh elektrienergia eksport 594,7 - 1 025,8 - - - - 1 620,5 elektrienergia müük Eestis 3 307,2 - 2 303,1 0,3 0,1 0,7 -820,9 4 790,4 võrguteenuste müük 2 751,5 2 751,5 254,1 - - - - 3 005,6 soojusenergia müük - - 734,1 - - 0,1 - 734,2 põlevkivi müük - - - 471,5 471,5 - - 471,5 põlevkiviõli müük - - - 809,7 - - - 809,7 muude kaupade ja teenuste müük 387,9 142,1 62,4 373,0 37,9 13,8 - 837,1

Põhivara kulum ja amortisatsioon (lisad 6, 8 ja 33) -578,9 -538,2 -503,9 -350,6 308,3 -26,9 -0,4 -1 460,7

Eraldiste moodustamine ja ümberhindamine (lisa 25) 1,5 1,5 788,4 49,8 49,3 2,5 - 842,2

Ärikasum 615,6 497,0 1 207,9 606,7 303,6 474,6 -574,4 2 330,4

Intressitulud (lisa 31) 7,0 - 10,2 7,7 - 591,4 -498,6 117,7 Intressikulud (lisa 31) -254,9 -232,7 -204,8 -38,3 -34,0 -276,5 577,6 -196,9

Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt - - 8,8 24,3 24,3 - - 33,1 sidusettevõtjatesse (lisa 9)

Tulumaks (lisa 32) -20,3 - -345,6 -84,9 -80,2 - - -450,8

Kokku varad 11 379,2 10 542,5 10 386,7 3 647,6 1 813,9 19 470,3 -16 030,2 28 853,6 sh investeeringud sidusettevõtjatesse (lisa 9) - - 154,0 31,1 31,1 - 185,1

sh materiaalne ja immateriaalne põhivara 10 195,0 10 031,5 7 331,2 2 384,0 1 198,3 562,7 132,0 20 604,9

Investeeringud põhivarasse (lisa 6 ja 8) 979,6 942,6 1 335,0 917,0 353,2 109,8 77,9 3 419,3

Kokku kohustused 7 315,4 6 871,2 4 766,0 1 677,5 1 084,5 6 179,6 -8 406,9 11 531,6

Töötajate keskmine arv (lisa 29) 1 437,6 779,3 1 581,3 4 044,0 2 982,2 290,2 - 7 353,1

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 134 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

5. Segmendiaruandlus, järg Andmed ärisegmentide kohta 31. detsembril 2009 lõppenud majandusaastal

miljonites kroonides Jaeäri Elektri ja Kütused Kesksed Elimineerimised Kokku soojuse tootmine teenistused Kokku sh Jaotusvõrk Kokku sh Kaevandused

Müügitulu kokku (lisa 26) 6 646,0 2 706,7 6 409,5 3 105,9 2 348,9 195,4 -6 175,3 10 181,5 Segmentidevaheline müük -242,4 -53,4 -3 943,7 -1 816,0 -1 909,8 -173,2 6 175,3 - Müügitulu kontsernivälistelt klientidelt (lisa 26) 6 403,6 2 653,3 2 465,8 1 289,9 439,1 22,2 - 10 181,5 sh elektrienergia eksport 267,2 - 1 299,7 - - - - 1 566,9 elektrienergia müük Eestis 3 255,0 - 421,0 0,3 0,1 0,8 - 3 677,1 võrguteenuste müük 2 521,2 2 521,2 10,0 - - - - 2 531,2 soojusenergia müük - - 692,8 - - - - 692,8 põlevkivi müük - - - 395,9 395,9 - - 395,9 põlevkiviõli müük - - - 622,5 - - - 622,5 muude kaupade ja teenuste müük 360,2 132,1 42,3 271,2 43,1 21,4 - 695,1

Põhivara kulum ja amortisatsioon (lisad 6, 8 ja 33) 540,6 498,0 552,3 311,2 280,4 25,4 -0,4 1 429,1

Arvestatud põhivara väärtuse langus (lisad 6 ja 33) - - 203,4 - - - - 203,4

Eraldiste moodustamine ja ümberhindamine (lisa 25) 0,1 0,1 4,0 -11,1 -10,4 1,0 - -6,0

Ärikasum 554,4 470,7 769,9 429,7 244,8 -90,8 -55,9 1 607,3

Intressitulud (lisa 31) 11,5 - 25,1 8,0 - 540,7 -385,9 199,4 Intressikulud (lisa 31) -233,8 -215,3 -94,7 -39,6 -34,4 -295,8 450,7 -213,2

Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse (lisa 9) - - 6,0 18,4 18,4 - - 24,4

Tulumaks (lisa 32) -9,5 - -198,3 -21,8 -21,8 - - -229,6

Kokku varad 10 744,0 9 969,1 7 902,1 3 135,4 1 801,1 17 779,3 -17 693,3 21 867,5 sh investeeringud sidusettevõtjatesse (lisa 9) - - 145,2 44,8 44,8 - - 190,0

sh materiaalne ja immateriaalne põhivara 9 794,8 9 627,1 6 717,4 1 820,2 1 156,0 489,6 54,4 18 876,4

Investeeringud põhivarasse (lisa 6 ja 8) 1 115,0 1 099,2 1 331,6 650,7 271,6 178,0 -15,5 3 259,8

Kokku kohustused 6 934,1 6 564,0 3 092,8 1 343,3 960,7 6 332,4 -7 891,9 9 810,7

Töötajate keskmine arv (lisa 29) 1 595,2 789,2 1 691,2 4 170,4 3 174,0 260,7 - 7 717,5

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 135 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

5. Segmendiaruandlus, järg

Müügitulu elimineerimised on seotud segmentidevaheliste tehingutega, millest peamise osa Ärisegmentide kohustuste summa võrdlus konsolideeritud moodustavad põlevkivi müük kütustelt elektri ja soojuse tootmisele summas 2345,2 mln kr kohustuste summaga (2009: 1601,7 mln kr) ning elektri müük elektri ja soojuse tootmiselt jaeärile summas 3237,4 mln kr (2009: 3821,5 mln kr). miljonites kroonides 31. detsember

Emaettevõtja juhatusele esitatavates aruannetes on segmentide varade summade arves- 2010 2009 tamisel kasutatud samu arvestuspõhimõtteid nagu konsolideeritud aruannete koostamisel. Segmentide kohustuste summa kokku 13 758,9 11 370,2 Segmendi varad hõlmavad varasid, mida segment oma äritegevuses kasutab, segmendi Kesksete teenistuste kohustuste summa 6 179,6 6 332,4 kohustused kohustusi, mis on tekkinud segmendi äritegevusest või finantseerimisest ning Elimineerimised: segmendi äritulud ja -kulud kõiki tulusid ja kulusid, mis on tekkinud segmendi äritegevuse käigus. Segmentidevahelised kohustused -8 406,9 -7 891,9 Kokku elimineerimised -8 406,9 -7 891,9 Ärisegmentide varade summa võrdlus konsolideeritud varade summaga Kokku jätkuvate tegevusvaldkondade kohustused 11 531,6 9 810,7 Müügiks hoitavate varadega seotud kohustused (lisa 36) - 471,4 miljonites kroonides 31. detsember Kokku kohustuste summa konsolideeritud finantsseisundi aruandes 11 531,6 10 282,1 2010 2009

Segmentide varade summa kokku 25 413,5 21 781,5 Kesksete teenistuste varade summa 19 470,3 17 779,3 Ärisegmentide ärikasumite summa võrdlus konsolideeritud Elimineerimised: ärikasumi summaga Tütarettevõtjate aktsiate ja osade bilansiline väärtus* -7 739,8 -9 836,5 Segmentidevahelised nõuded -8 274,1 -7 850,3 miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember Realiseerimata kasumid/kahjumid ja muud elimineerimised -16,3 -6,5 2010 2009 Kokku elimineerimised -16 030,2 -17 693,3 Segmentide ärikasumite summa kokku 2 430,2 1 754,0 Kokku jätkuvate tegevusvaldkondade varad 28 853,6 21 867,5 Kesksete teenistuste ärikasumi summa 474,6 -90,8 Müügiks hoitavad varad (lisa 36) - 5 679,0 Elimineerimised: Kokku varade summa konsolideeritud finantsseisundi aruandes 28 853,6 27 546,5 Kesksete teenistuste kasum Eleringi osaluse müügist -600,0 - * kajastatud kesksete teenistuste varana Segmentidevahelistest põhivara müükidest tekkinud kasumid/kahjumid - -42,6 Muud elimineerimised 25,6 -13,3 Kokku ärikasumi summa konsolideeritud kasumiaruandes 2 330,4 1 607,3

Täiendav informatsioon müüdud kaupade ja teenuste liikide kohta on avalikustatud lisas 26.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 136 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

5. Segmendiaruandlus, järg

Kontserni äritegevus toimub valdavalt Eestis, kuid elektrienergiat ning mõningaid muid kaupu ja teenuseid müüakse ka väljapoole Eestit. Kontserni äritegevuse peamised geograafilised piirkonnad on Eesti, Läti ja Leedu. Kuni 1. aprillini 2010 müüdi elektrienergiat Põhja- maade elektribörsile Nord Pool; alates 1. aprillist 2010 loodi Nord Pool Spot elektribörsi Eesti hinna­piirkond, kus toimuvat elektrienergia müüki kajastatakse Eesti-sisese müügina.

Kontserniväline müügitulu klientide asukoha järgi

miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember 2010 2009

Eesti 10 022,1 8 144,0 Leedu 963,9 16,9 Põhjamaad 491,5 940,0 Läti 261,0 780,5 Muud riigid 530,5 300,1 Kokku kontserniväline müügitulu (lisa 26) 12 269,0 10 181,5

Põhivarade jaotus varade asukoha järgi*

miljonites kroonides 31. detsember 2010 2009

Eesti 20 599,9 18 875,0 Leedu 0,1 0,1 Põhjamaad 1,3 1,1 Läti - 0,1 Muud riigid 3,6 0,1 Kokku põhivarad (lisa 6 ja 8) 20 604,9 18 876,4

* välja arvatud finantsvarad ja investeeringud sidusettevõtjatesse

Kontsernil ei olnud aruandeperioodil ega võrreldaval perioodil kliente, kellega sõlmitud tehingutelt teenitav tulu oleks moodustanud 10% või rohkem kontserni tuludest.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 137 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

6. Materiaalne põhivara

miljonites kroonides Maa Hooned Rajatised Masinad ja seadmed Muud Kokku Materiaalne põhivara seisuga 31. detsember 2008 Soetusmaksumus 181,7 2 537,2 15 030,5 19 309,9 76,0 37 135,3 Akumuleeritud kulum - -1 282,2 -6 262,8 -8 898,5 -61,4 -16 504,9 Jääkmaksumus 181,7 1 255,0 8 767,7 10 411,4 14,6 20 630,4 Lõpetamata ehitus - 19,8 628,2 869,7 - 1 517,7 Ettemaksed 4,4 - 21,3 199,9 - 225,6 Kokku materiaalne põhivara seisuga 31. detsember 2008 (lisad 4 ja 5) 186,1 1 274,8 9 417,2 11 481,0 14,6 22 373,7

Perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2009 toimunud liikumised Klassifitseeritud lõpetatava tegevusvaldkonna varaks -48,6 -145,5 -2 867,2 -2 125,8 -0,2 -5 187,3 Investeeringud põhivara soetusse kokku (lisa 5) 520,4 62,6 750,6 1 802,0 4,6 3 140,2 Aktsiakapitali vähendamisel üle antud vara jääkväärtuses (lisa 19) -0,2 -1,9 - - - -2,1 Arvestatud kulum (lisad 4, 5 ja 33) - -68,1 -343,4 -1 000,9 -6,7 -1 419,1 Arvestatud väärtuse langus (lisad 5 ja 33) - -22,9 -37,7 -142,8 - -203,4 Müüdud põhivara jääkväärtuses -4,9 -52,2 - -8,0 - -65,1 Moodustatud demontaažikulude eraldis (lisa 25) - - 1,0 - - 1,0 Ümberklassifitseeritud vara jääkväärtuses - - 0,1 -0,1 - - Kokku perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2009 toimunud liikumised 466,7 -228,0 -2 496,6 -1 475,6 -2,3 -3 735,8

Materiaalne põhivara seisuga 31. detsember 2009 Soetusmaksumus 652,3 2 318,7 10 900,0 17 946,3 77,2 31 894,5 Akumuleeritud kulum - -1 291,3 -4 434,0 -8 695,3 -64,9 -14 485,5 Jääkmaksumus 652,3 1 027,4 6 466,0 9 251,0 12,3 17 409,0 Lõpetamata ehitus - 19,4 414,8 433,7 - 867,9 Ettemaksed 0,5 - 39,8 320,7 - 361,0 Kokku materiaalne põhivara seisuga 31. detsember 2009 (lisad 4 ja 5) 652,8 1 046,8 6 920,6 10 005,4 12,3 18 637,9

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 138 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

6. Materiaalne põhivara, järg

miljonites kroonides Maa Hooned Rajatised Masinad ja seadmed Muud Kokku

Perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2010 toimunud liikumised Investeeringud põhivara soetusse kokku (lisa 5) 1,4 37,8 468,4 2 761,4 2,8 3 271,8 Arvestatud kulum (lisad 4, 5 ja 33) - -65,5 -350,6 -1 017,1 -5,5 -1 438,7 Müüdud põhivara jääkväärtuses -8,0 -1,6 - -3,3 - -12,9 Moodustatud demontaažikulude eraldis (lisa 25) - - 0,9 16,9 - 17,8 Klassifitseeritud müügiootel varaks -1,5 -0,9 -82,2 -150,2 -0,2 -235,0 Kokku perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2010 toimunud liikumised -8,1 -30,2 36,5 1 607,7 -2,9 1 603,0

Materiaalne põhivara seisuga 31. detsember 2010 Soetusmaksumus 644,3 2 332,1 11 258,1 18 792,3 76,8 33 103,6 Akumuleeritud kulum - -1 326,6 -4 646,5 -9 394,8 -67,4 -15 435,3 Jääkmaksumus 644,3 1 005,5 6 611,6 9 397,5 9,4 17 668,3 Lõpetamata ehitus - 11,1 340,7 1 546,3 - 1 898,1 Ettemaksed 0,4 - 4,8 669,3 - 674,5 Kokku materiaalne põhivara seisuga 31. detsember 2010 (lisad 4 ja 5) 644,7 1 016,6 6 957,1 11 613,1 9,4 20 240,9

2009. majandusaastal viidi läbi Iru Elektrijaama ning Balti Elektrijaama 9., 10. ja 12. ploki väärtuse test. Testi tulemusena hinnati Iru Elektrijaama varasid alla 137,5 mln kr ja Balti Elektri- jaama 9., 10. ja 12. ploki varasid 65,9 mln kr ulatuses. Varade kaetava väärtuse leidmiseks kasutati kasutusväärtust. Prognoositavad rahavood diskonteeriti diskontomääraga 11%. Varade väärtuse langus tuleneb varade kasutusvajaduse vähenemisest.

2010. majandusaastal teostatud vara väärtuse testis kasutatud eeldused ei ole muutunud võrreldes 2009. aastal kasutatutega. Testi tulemusena ei tuvastatud vajadust vara väärtuse langus tühistada või kajastada täiendavat väärtuse langust

Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimismääraks oli aruandeaastal 4,5% (2009: 4,6%) (lisa 31).

Kasutusrendi tingimustel rendile antud varad

miljonites kroonides 31. detsember Rendile antud varasid kasutatakse osaliselt oma äritegevuses ning osali- selt renditulu saamise eesmärgil. Soetusmaksumus ja kulum on arvestatud 2010 2009 vastavalt rendile antud vara osale. Rendile antud varadelt saadud tulud on Soetusmaksumus 96,0 98,6 avalikustatud lisas 7. Akumuleeritud kulum aruandeaasta alguses -44,1 -42,2 Aruandeaasta kulum -3,4 -3,0 Jääkväärtus 48,5 53,4

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 139 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

7. Kasutusrent

miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember Mittekatkestatavate kasutusrentide tuleviku rendimaksete summa 2010 2009 lepingutähtaegade alusel

Jätkuvad tegevusvaldkonnad miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember Vara rendi ja hoolduse tulu 2010 2009 Hooned 21,4 27,6 Renditulu sh tingimuslik rent 10,7 9,6 < 1 aasta 16,3 15,1 Rajatised 11,2 11,6 1–5 aastat 65,1 59,6 Kokku vara rendi ja hoolduse tulu (lisa 26) 32,6 39,2 > 5 aasta 277,9 269,6

Rendikulu Kokku renditulu 359,3 344,3 Hooned 9,6 6,8 Mittekatkestatava rendilepingu alusel on rendile antud masuudimajand. Rendileping lõpeb Transpordivahendid 21,7 22,0 2033. aastal. Muud masinad ja seadmed 29,2 15,4 Kasutusrendilepingud, kus kontsern on rentnik, on valdavalt lühiajalise etteteatamistähtajaga Kokku rendikulu (lisa 30) 60,5 44,2 katkestatavad.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 140 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

8. Immateriaalne vara Immateriaalne põhivara

miljonites kroonides Firmaväärtus Tarkvara Maakasutusõigused Maavarade uuringu Lepingulised Kokku ja hindamise varad õigused Immateriaalne põhivara seisuga 31. detsember 2008 Soetusmaksumus 39,0 16,8 47,7 15,2 - 118,7 Kogunenud amortisatsioon - -5,1 -1,6 - - -6,7 Jääkmaksumus 39,0 11,7 46,1 15,2 - 112,0 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara - 34,8 - - - 34,8 Kokku immmateriaalne põhivara seisuga 31. detsember 2008 (lisa 5) 39,0 46,5 46,1 15,2 - 146,8

Perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2009 toimunud liikumised Klassifitseeritud lõpetatava tegevusvaldkonna varaks - -6,1 -11,8 - - -17,9 Investeeringud põhivara soetusse kokku - 117,4 0,6 - 1,6 119,6 Arvestatud amortisatsioon (lisad 5 ja 33) - -8,6 -1,2 - -0,2 -10,0 Kokku perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2009 toimunud liikumised - 102,7 -12,4 - 1,4 91,7 Immateriaalne põhivara seisuga 31. detsember 2009 Soetusmaksumus 39,0 52,4 36,1 15,2 1,6 144,3 Kogunenud amortisatsioon - -13,6 -2,4 - -0,2 -16,2 Jääkmaksumus 39,0 38,8 33,7 15,2 1,4 128,1 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara - 110,4 - - - 110,4 Kokku immmateriaalne põhivara seisuga 31. detsember 2009 (lisa 5) 39,0 149,2 33,7 15,2 1,4 238,5

Perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2010 toimunud liikumised Investeeringud põhivara soetusse kokku - 141,1 2,1 1,7 2,6 147,5 Arvestatud amortisatsioon (lisad 5 ja 33) - -19,3 -1,2 - -1,5 -22,0 Kokku perioodil 1. jaanuar – 31. detsember 2010 toimunud liikumised - 121,8 0,9 1,7 1,1 125,5 Immateriaalne põhivara seisuga 31. detsember 2010 Soetusmaksumus 39,0 97,9 38,2 16,9 4,2 196,2 Kogunenud amortisatsioon - -33,0 -3,6 - -1,7 -38,3 Jääkmaksumus 39,0 64,9 34,6 16,9 2,5 157,9 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara - 206,1 - - - 206,1 Kokku immmateriaalne põhivara seisuga 31. detsember 2010 (lisa 5) 39,0 271,0 34,6 16,9 2,5 364,0

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 141 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

8. Immateriaalne vara, järg

Firmaväärtus Maavarade uuringu ja hindamise varad

miljonites kroonides Kaevandused Muud Firmaväärtus Maavarade uuringu ja hindamise varadena on kajastatud kulutused Jordaania Kuningriigis kokku asuva põlevkivimaardla varude uurimiseks. Uurimise õiguse aluseks on 5. novembril 2006 Firmaväärtuse jagunemine raha teenivate üksuste lõikes sõlmitud leping Jordaania Kuningriigiga. Varade väärtust kontrollitakse väärtuse testiga. Bilansiline jääkmaksumus 31. detsember 2010 38,6 0,4 39,0 Testide tulemusena väärtuse langust ei ole tuvastatud.

Bilansiline jääkmaksumus 31. detsember 2009 38,6 0,4 39,0 Immateriaalne käibevara – Bilansiline jääkmaksumus 31. detsember 2008 38,6 0,4 39,0 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud Varade kaetav väärtus leitakse kasutusväärtuse alusel lähtudes kuni järgmiseks 20 aastaks Immateriaalse käibevarana on kajastatud ostetud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse koostatud rahavoogude prognoosist. Perioodide valikul on lähtutud elektriäris tavapäraselt ühikute soetusmaksumus. 2010. majandusaastal soetati 3 147 000 tonni (2009: 0 tonni) kasutatavatest investeerimishorisontidest. Rahavoogude prognoosimisel kasutati ajaloolisi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid. andmeid ja Eesti energiabilansi prognoosi. Diskontomäärana on kasutatud kapitali kaalutud keskmist hinda (WACC), mis on määratud lähtudes ettevõtte tegevusalast ja riskiastmest. Testide tulemusena väärtuse langust ei ole tuvastatud. miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember 2010 2009 Kasutusväärtuse leidmisel kasutatud põhieeldused Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud aruandeperioodi algul - 403,4 Soetatud 716,9 - 31. detsember 1. jaanuar Loovutatud riigile kasvuhoonegaaside emissiooni katteks (lisa 25) -9,9 -403,4 2010 2009 2009 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud aruandeperioodi lõpul 707,0 - Kaevandused Diskontomäär 9,3% 7,9% 7,9% 2010. majandusaastal vähenes riigile loovutatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute hulk seoses kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemisega tulenevalt energia tootmis­mahu vähenemisest.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 142 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

9. Investeeringud sidusettevõtjatesse Muutused investeeringutes sidusettevõtjatesse

miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember 2010 2009 Raamatupidamisväärtus perioodi algul 190,0 183,6 Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (lisa 33) 33,1 24,4 Sidusettevõtja poolt välja kuulutatud dividendid -38,0 -18,0 Raamatupidamisväärtus perioodi lõpul (lisa 5) 185,1 190,0

Andmed sidusettevõtjate kohta

miljonites kroonides Asukoht Varad Kohustused Äritulud Puhaskasum Osalus (%) Ettevõtja 31. detsember 2010 31. detsember 2010 1. jaanuar – 31. detsember 2010 31. detsember 2010 Eesti, Nordic Energy Link Grupp Soome 1 406,0 1 010,2 243,1 21,8 39,9 Orica Eesti OÜ* Eesti 203,8 115,1 324,9 65,7 35,0 1 609,8 1 125,3 568,0 87,5

miljonites kroonides Asukoht Varad Kohustused Äritulud Puhaskasum Osalus (%) Ettevõtja 31. detsember 2009 31. detsember 2009 1. jaanuar – 31. detsember 2009 31. detsember 2009 Eesti, Nordic Energy Link Grupp Soome 1 480,9 1 107,0 289,8 14,3 39,9 Orica Eesti OÜ* Eesti 179,1 100,0 265,3 39,2 35,0 1 660,0 1 207,0 555,1 53,5

* Orica Eesti OÜ majandusaasta on 1. oktoobrist kuni 30. septembrini.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 143 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

10. Varud 11. Finantsinstrumentide jaotus kategooriate järgi

miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar miljonites kroonides Laenud ja Finantsvarad Müügiootel Tuletis- Kokku nõuded õiglases finantsvarad instrumendid, 2010 2009 2009 väärtuses mille suhtes Tooraine ja materjal ladudes 190,7 201,3 252,9 muutusega rakendatakse läbi kasumi- riskimaandamis- Lõpetamata toodang aruande arvestust Ladustatud põlevkivi 189,3 300,4 143,8 Seisuga 31. detsember 2010 Paljandustööd karjäärides 31,4 50,6 32,7 Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes Muu lõpetamata toodang 15,0 17,6 13,9 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, Kokku lõpetamata toodang 235,7 368,6 190,4 välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1 ja 12) 2 574,2 - - - 2 574,2 Valmistoodang Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 13 ja 14) - 11,0 - 0,6 11,6 Põlevkiviõli 18,1 35,2 34,0 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades Muu valmistoodang 6,4 5,0 3,4 (lisad 3.1, 3.2 ja 17) 2 838,1 - - - 2 838,1 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi Kokku valmistoodang 24,5 40,2 37,4 kasumiaruande (lisad 3.3 ja 16) - 50,1 - - 50,1 Ettemaksed hankijatele 4,4 0,3 2,6 Müügiootel finantsvarad (lisad 3.3 ja 15) - - 156,8 - 156,8 Kokku varud (lisad 4 ja 33) 455,3 610,4 483,3 Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 14 ja 18) 857,5 - - - 857,5

Aruandeperioodil hinnati ladudes riknenud ja vähe­kasutata­ Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 6 269,8 61,1 156,8 0,6 6 488,3 vaid tooraine- ja materjalivarusid alla 8,4 mln kr eest Seisuga 31. detsember 2009 (2009: 20,7 mln kr eest). Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1 ja 12) 1 415,6 - - - 1 415,6 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 13 ja 14) - 1,1 - 45,1 46,2 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades (lisad 3.1, 3.2 ja 17) 79,7 - - - 79,7 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (lisad 3.3 ja 16) - 6,7 - - 6,7 Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 14 ja 18) 566,6 - - - 566,6 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 2 061,9 7,8 - 45,1 2 114,8

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 144 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

11. Finantsinstrumentide jaotus kategooriate järgi, järg

miljonites kroonides Laenud ja Finantsvarad Müügiootel Tuletis- Kokku nõuded õiglases finantsvarad instrumendid, väärtuses mille suhtes muutusega rakendatakse läbi kasumi- riskimaandamis- aruande arvestust Seisuga 1. jaanuar 2009

Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1 ja 12) 1 316,5 - - - 1 316,5 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 13 ja 14) - 0,6 - 326,7 327,3 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades (lisad 3.1, 3.2 ja 17) 392,7 - - - 392,7 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (lisad 3.3 ja 16) - 15,5 - - 15,5 Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 14 ja 18) 1 293,0 - - - 1 293,0 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 3 002,2 16,1 - 326,7 3 345,0

miljonites kroonides Finantskohustused Tuletisinstrumendid, Muud Kokku õiglases väärtuses mille suhtes rakendatakse finantskohustused muutusega läbi riskimaandamisarvestust kasumiaruande Seisuga 31. detsember 2010

Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes Võlakohustused (lisad 3.1, 3.2 ja 22) - - 5 612,9 5 612,9 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 23) - - 1 351,5 1 351,5 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 13) 29,2 545,4 - 574,6 Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes 29,2 545,4 6 964,4 7 539,0

Seisuga 31. detsember 2009

Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes Võlakohustused (lisad 3.1, 3.2 ja 22) - - 5 670,4 5 670,4 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 23) - - 1 027,7 1 027,7 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 13) 0,3 92,9 - 93,2 Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes 0,3 92,9 6 698,1 6 791,3

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 145 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

11. Finantsinstrumentide jaotus kategooriate järgi, järg

miljonites kroonides Finantskohustused Tuletisinstrumendid, Muud Kokku õiglases väärtuses mille suhtes rakendatakse finantskohustused muutusega läbi riskimaandamisarvestust kasumiaruande Seisuga 1. jaanuar 2009

Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes Võlakohustused (lisad 3.1, 3.2 ja 22) - - 5 175,1 5 175,1 Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 23) - - 1 074,1 1 074,1 Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 13) - - - - Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes - - 6 249,2 6 249,2

12. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar 2010 2009 2009 2010 2009 2009

Lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded Pikaajalised nõuded Nõuded ostjate vastu Sihtfinantseerimise nõue (lisad 14 ja 25) - 35,3 - Ostjatelt laekumata arved 1 732,1 1 287,5 1 337,7 Ettemaksed 5,2 2,6 1,2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (lisa 4) -52,1 -113,3 -125,1 Pikaajalised tagatistasud (lisa 14) 0,3 0,2 0,2 Kokku nõuded ostjate vastu 1 680,0 1 174,2 1 212,6 Kokku pikaajalised nõuded 5,5 38,1 1,4 Viitlaekumised Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 3.1 ja 11) 2 663,1 1 491,5 1 517,4 Arvestuslik nõue valmidusastme meetodil (lisa 14) 44,5 41,7 47,8

Arvestuslik nõue elektrienergia eest teatamata, Nõuete ja ettemaksete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilansilisest maksumusest. hilinemisega esitatud näitude või prognoosi alusel (lisa 14) 4,2 5,2 3,5 Nõuete laekumine ja ettemaksete eest saadavate teenuste ja kaupade laekumine ei ole Intressinõuded (lisa 14) 48,2 0,3 12,9 tagatistega kaetud. Valdav osa kontserni nõuetest ja ettemaksetest on Eesti kroonides või Muud viitlaekumised (lisa 14) 0,9 11,4 - eurodes. USA dollarites fikseeritud nõuete summa on avalikustatud lisas 3.1. Kokku viitlaekumised 97,8 58,6 64,2 Ettemaksed 83,7 73,3 199,7 Nõuded sidusettevõtjatele (lisa 14) 27,4 8,3 19,5 Sihtfinantseerimise nõue (lisad 14 ja 25) - 4,3 - Nõuded lõpetatava tegevusvaldkonna vastu (lisad 14 ja 36) - 59,8 - Muud nõuded (lisa 14) 768,7 74,9 20,0 Kokku lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 657,6 1 453,4 1 516,0

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 146 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

12. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, järg

Ostjatelt laekumata arvete analüüs Muutused ebatõenäoliselt laekuvates nõuetes

miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember 2010 2009 2009 2010 2009

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi algul -113,3 -125,1 Ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg ei ole saabunud Aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvateks loetud -54,3 -48,4 (lisa 14) 1 545,9 1 029,8 1 085,8 Aruandeperioodil laekunud arved 59,9 30,0 Ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg on saabunud, aga mida ei ole hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks Lootusetuks tunnistatud arved 41,1 30,2 maksetähtajast möödunud 1–30 päeva 113,5 107,3 93,6 Klassifitseeritud müügiootel varaks 14,5 - maksetähtajast möödunud 31–60 päeva 12,2 13,7 21,6 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpul (lisa 4) -52,1 -113,3

maksetähtajast möödunud 61–90 päeva 8,4 7,9 9,8 Ülejäänud nõuete liigid allahinnatud varasid ei sisalda. Kokku ostjatelt laekumata arved, mille maksetähtaeg on saabunud, aga mida ei ole hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks 134,1 128,9 125,0 Ostjatelt laekumata arved, mis on alla hinnatud Tulu valmidusastme meetodil maksetähtajast möödunud 3–6 kuud 10,6 21,6 11,6

maksetähtajast möödunud üle 6 kuu 41,5 107,2 115,3 miljonites kroonides 31. detsember Kokku ostjatelt laekumata arved, mis on alla hinnatud 52,1 128,8 126,9 2010 2009 Kokku ostjatelt laekumata arved 1 732,1 1 287,5 1 337,7 Lõpetamata projektid aruandeaasta lõpul Lõpetamata projektide müügitulu 213,6 105,4 Esitatud vahearved -169,7 -64,0 Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse kõik nõuded, mille maksetähtajast on Lõpetamata projektid, mille eest on arved esitamata 44,5 41,7 möödunud üle 90 päeva, alla täies ulatuses. Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate nõuete Lõpetamata projektid, mille eest on ette makstud -0,6 -0,3 allahindluse kogusummat korrigeeritakse tuginedes varasemale kogemusele selle kohta, kui palju ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest hilisemal perioodil laekub ning kui Lõpetamata projektide kulud aruandeaastal kokku -195,2 -103,3 palju nõuetest, mille maksetähtajast polnud aruandeperioodi lõpu seisuga möödunud üle Lõpetamata projektidelt arvestatud kasum/kahjum 18,4 2,1 90 päeva, jääb hilisemal perioodil laekumata. Samuti võetakse nõuete hindamisel arvesse Kokku ehitusprojektidelt arvestatud tulu aruandeaastal 360,1 231,2 muid individuaalseid ja erakorralisi mõjusid nagu globaalne majandusolukorra halvene­mine. Kokku ehitusprojektide kulud aruandeaastal -338,8 -222,0 Kokku ehitusprojektidelt arvestatud kasum 21,3 9,2

Pikaajalised ehitusprojektid on põhiliselt seotud energeetikaseadmete tootmise ning võrgu- seadmete projekteerimise ja ehitamisega.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 147 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

13. Tuletisinstrumendid

miljonites kroonides 31. detsember 2010 31. detsember 2009 Varad Kohustused Varad Kohustused

Elektrienergia ostu ja müügi forward-lepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid - 440,5 29,9 0,3 Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja optsioonilepingud – kauplemisderivatiivid - 29,2 1,1 - Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostu ja müügi optsioonilepingud – kauplemisderivatiivid 11,0 - - - Vedelkütuste müügi swap- ja futuurlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 0,6 104,9 15,2 92,9 Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 11 ja 14) 11,6 574,6 46,2 93,2 sealhulgas pikaajaline osa Elektrienergia ostu ja müügi forward-lepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid - 8,1 3,8 - Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja optsioonilepingud – kauplemisderivatiivid - 10,3 - - Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostu ja müügi optsioonilepingud – kauplemisderivatiivid 5,0 - - - Vedelkütuste müügi swap- ja futuurlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid - 58,5 - 60,6 Kokku pikaajaline osa 5,0 76,9 3,8 60,6 Kokku lühiajaline osa 6,6 497,7 42,4 32,6

1. jaanuar 2009 Varad Kohustused

Elektrienergia ostu ja müügi forward-lepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 120,0 - Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja optsioonilepingud – kauplemisderivatiivid 0,6 - Vedelkütuste müügi swap- ja futuurlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 206,7 - Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 11 ja 14) 327,3 - sealhulgas pikaajaline osa Elektrienergia ostu ja müügi forward-lepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 6,5 - Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja optsioonilepingud – kauplemisderivatiivid 0,1 - Vedelkütuste müügi swap- ja futuurlepingud – rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 77,4 - Kokku pikaajaline osa 84,0 - Kokku lühiajaline osa 243,3 -

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 148 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

13. Tuletisinstrumendid, järg

Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja optsioonilepingud Muutused elektrienergia ostu ja müügi forward- ja optsioonilepingute puhul Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja optsioonilepingud on sõlmitud eesmärgiga maan- dada elektrienergia hinna muutumise riski või teenida tulu elektrienergia hinna muutustelt. miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember Kõik forward-lepingud on sõlmitud kindla koguse elektrienergia müügiks või ostuks igal kauplemistunnil ning nende hind on nomineeritud eurodes. Tehingud, mille eesmärgiks on 2010 2009 elektrienergia hinna muutumise riski maandamine, on määratletud rahavoo riskimaandamise Õiglane väärtus aruandeperioodi algul 30,7 120,6 instrumentidena, kus maandatavaks alusinstrumendiks on kõrge tõenäosusega prognoosita- Õiglase väärtuse muutus, sh -577,2 109,9 vad elektrienergia müügitehingud elektribörsil Nord Pool. Riskimaandamise eesmärgil tehtud kauplemisderivatiivide õiglase väärtuse muutus, mis on tehingute õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse läbi muu koondkasumi kajastatud muu ärituluna või muude tegevuskuludena 1,2 18,6 ning arvestatakse kasumiaruandes müügituluna või müügitulu vähendamisena elektrienergia rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse müügitehingute toimumise hetkel või juhul, kui on selgunud, et müügitehingute toimumine muutus, mis on kajastatud läbi muu koondkasumi (lisa 21) -578,4 91,3 mingil perioodil ei ole tõenäoline. Arveldatud rahas (laekunud) 76,8 -199,8

Õiglane väärtus aruandeperioodi lõpul -469,7 30,7 Forward-lepingud, mis on sõlmitud eesmärgiga teenida kasumit elektrihinna muutustelt, on klassifitseeritud kauplemisderivatiividena, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutus- tega läbi kasumiaruande. Riskimaandamise eesmärgil sõlmitud elektrienergia ostu ja müügi Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostu forward-lepingud realiseeruvad aastatel 2011–2012 (31. detsember 2009: 2010–2011). ja müügi optsioonilepingud Seisuga 31. detsember 2010 oli sõlmitud riskimaandamistehinguid 2011. aastaks 1 284 414 MWh ja 2012. aastaks 118 558 MWh ulatuses (31. detsember 2009: 2010. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostu ja müügi optsioonilepingud on klassifit- aastaks 480 MWh ulatuses). seeritud kauplemisderivatiividena ja nende õiglase väärtuse muutust kajastatakse kasumiaru-

andes kasumi või kahjumina. Tehingute õiglase väärtuse määramise aluseks on SEB Futures Optsioonilepingud on klassifitseeritud kauplemisderivatiividena ning neid kajastatakse õigla- noteeringud. Tehingute hinnad on nomineeritud eurodes. ses väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

Tehingute õiglase väärtuse määramise aluseks on Nord Pooli noteeringud. Muutused kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostu ja müügi optsioonilepingute puhul

miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember 2010 2009 Õiglane väärtus aruandeperioodi algul - - Kauplemisderivatiivide õiglase väärtuse muutus, mis on kajastatud muu ärituluna või muude tegevuskuludena -8,2 394,0 Arveldatud rahas (tasutud) 19,2 -394,0 Õiglane väärtus aruandeperioodi lõpul 11,0 -

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 149 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

13. Tuletisinstrumendid, järg 14. Finantsvarade krediidikvaliteet

Vedelkütuste müügi swap- ja futuurlepingud Finantsvarade, mille maksetähtaega pole ületatud ja mida pole alla hinnatud, krediidi- kvaliteedi hinnangu aluseks on reitinguagentuuride poolt antud krediidireitingud või nende puudumisel klientide ja muude lepingupartnerite varasem krediidikäitumine. Vedelkütuste müügi swap- ja futuurlepingute eesmärgiks on vedelkütuste hinna muutumise riski maandamine. Tehingud on sõlmitud kindla koguse vedelkütuste müügiks tulevastel perioodidel ning need on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentidena, kus maan- miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar datavaks alusinstrumendiks on kõrge tõenäosusega prognoositavad vedelkütuste müüg­i­ 2010 2009 2009 tehingud. Tehingute õiglase väärtuse määramise aluseks on Platt´s European Marcetscani Nõuded ostjate vastu ja Nymexi noteeringud. Tehingute hinnad on noteeritud eurodes. Nõuded uute klientide vastu (arveldatud alla 6 kuu) 14,1 12,2 15,6 Riskimaandamise eesmärgil sõlmitud vedelkütuste müügi swap-lepingud realiseeruvad aas- Nõuded olemasolevate klientide vastu (arveldatud 6 kuud tatel 2011–2013 (31. detsember 2009: 2010–2012). Seisuga 31. detsember 2010 oli või rohkem), kes viimase 6 kuu jooksul ei ole makse­ tähtaega ületanud 854,4 432,1 498,4 sõlmitud riskimaandamistehinguid 2011. aastaks 61 800 t, 2012. aastaks 44 400 t, 2013. aastaks 36 000 t ulatuses (31. detsember 2009: 2010. aastaks 63 000 t, 2011. aastaks Nõuded olemasolevate klientide vastu (arveldatud 6 kuud või rohkem), kes on viimase 6 kuu jooksul makse­ 40 800 t, 2012. aastaks 44 400 t ulatuses). tähtaega ületanud 677,4 585,5 571,8 Kokku nõuded ostjate vastu (lisa 12) 1 545,9 1 029,8 1 085,8

Muutused vedelkütuste müügi swap- ja futuurlepingute puhul Intressinõuded Nõuded pankade vastu, mis omavad Moody´s krediidireitingut A2 24,3 - - miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember Nõuded pankade vastu, 2010 2009 mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa3 10,6 - 0,1

Õiglane väärtus aruandeperioodi algul -77,7 206,7 Nõuded pankade vastu, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa2 7,7 - - Õiglase väärtuse muutus, sh -53,0 -188,9 Nõuded pankade vastu, kauplemisderivatiivide õiglase väärtuse muutus, mis on mis omavad Moody´s krediidireitingut A1 5,6 0,1 12,5 kajastatud muu ärituluna või muude tegevuskuludena -0,7 0,6 Nõuded pankade vastu, rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse mis omavad Moody´s krediidireitingut Baa3 - 0,2 - muutus, mis on kajastatud läbi muu koondkasumi (lisa 21) -52,3 -189,5 Nõuded pankade vastu, Arveldatud rahas (- laekunud/+ tasutud) 26,4 -95,5 mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa1 - - 0,3 Õiglane väärtus aruandeperioodi lõpul -104,3 -77,7 Kokku intressinõuded (lisa 12) 48,2 0,3 12,9

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 150 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

14. Finantsvarade krediidikvaliteet, järg 15. Müügiootel finantsvarad

miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar 2010 2009 2009 2010 2009 2009

Arvelduskontod, deposiidid ja akreditiivid pankades Börsil noteerimata finantsvarad (õiglases väärtuses): Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut A1 1 126,5 236,4 1 373,2 Swedbanki intressivõlakirjad (fikseeritud intress 1,6%, lunastustähtaeg oktoober 2012) (lisad 3.1, 3.3, 11 ja 14) 156,8 - - Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa3 1 092,0 1,1 95,1 Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut A2 848,4 - - Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa2 628,7 80,1 - Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Baa3 - 328,7 - Muutused müügiootel finantsvarades Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa1 - - 217,1 Kokku arvelduskontod ja deposiidid pankades miljonites kroonides 1. jaanuar - 31. detsember (lisad 3.1, 3.2, 11, 17 ja 18) 3 695,6 646,3 1 685,4 2010 2009

Muud nõuded ja viitlaekumised Õiglane väärtus aruandeperioodi algul - - Muud nõuded, mis omavad Moody' s krediidireitingut A1 757,5 70,7 - Soetatud 156,5 - Nõuded ilma sõltumatu osapoole krediidireitinguta 88,5 170,4 91,0 Arvestatud intress 0,3 - Kokku muud nõuded (lisa 12) 846,0 241,1 91,0 Õiglane väärtus aruandeperioodi lõpul (lisad 3.1, 3.3, 11 ja 14) 156,8 -

Müügiootel finantsvarad Swedbanki intressivõlakirjad on nomineeritud eurodes. Intressivõlakirjade õiglase väärtuse Moody's krediidireitinguga A2 krediidiasutuse intressivõlakirjad määramise aluseks on tuleviku rahvood. Maksimaalseks krediidiriskile avatud summaks (lisad 3.1, 3.3, 11 ja 15) 156,8 - - aruandeperioodi lõpu seisuga on müügiootel varade bilansiline väärtus. Aruandeperioodi Tuletisinstrumendid lõpu seisuga ei olnud varade väärtus langenud. Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa1 - - 57,8 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa3 - - 49,2 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody´s krediidireitingut A1 11,6 45,6 99,7 Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid ilma sõltumatu osapoole krediidireitinguta - 0,6 120,6 Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 11 ja 13) 11,6 46,2 327,3

Juhatuse hinnangul ei esine muude nõuete ja viitlaekumiste puhul, mille osas puudub sõltu- matu osapoole krediidireiting, olulist krediidiriski.

Seisuga 31. detsember 2010 ja 31. detsember 2009 ei olnud kontsernil olulisi krediidi­ riskide kontsentratsioone.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 151 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

16. Finantsvarad õiglases väärtuses Üle 3-kuuliste tähtajaliste hoiuste efektiivsed intressimäärad olid aruandeaastal vahemikus 0,6-4,7% (2009: 0,7-6,9%). Hoiuste tähtajad olid aruandeperioodi jooksul 29 – 367 päeva muutustega läbi kasumiaruande (2009: 59-504 päeva). Hoiuste järelejäänud tähtajad aruandeperioodi lõpu seisuga olid alla 12 kuu.

miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar Garantiihoiustega SEB Pangas tagatakse Eesti Energia ASi kohustusi, mis võivad tekkida 2010 2009 2009 elektrienergia müügi forward-lepingutest ja spot-lepingutest elektribörsil Nord Pool. Börsil noteerimata finantsvarad: Garantii­hoiuste intressimäärad olid vahemikus 0,6-1,8% (2009: 0,7-5,1%). Danske Invest Euro Interest Fund'i osakud 50,1 - - Danske Invest Likviidsusfondi osakud (lisad 3.3 ja 11) - 6,7 15,5 Üle 3-kuulistest tähtajalistest hoiustest oli seisuga 31. detsember 2010 750,0 mln kr nomi­ neeritud Eesti kroonides ning 2088,1 mln kr eurodes (31. detsember 2009: 79,7 mln kr Kokku börsil noteerimata finantsvarad (lisad 3.3 ja 11) 50,1 6,7 15,5 nomineeritud eurodes; 1. jaanuar 2009: 392,7 mln kr nomineeritud eurodes).

Muutused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavates finantsvarades 18. Raha ja raha ekvivalendid

miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar 2010 2009 2010 2009 2009 Õiglane väärtus aruandeperioodi algul 6,7 15,5 Sularaha kassades - - 0,1 Soetatud 428,6 317,7 Sularaha teel - - 0,2 Müüdud -385,4 -327,8 Arvelduskontod pankades 132,0 132,8 117,0 Kasum õiglase väärtuse muutusest 0,2 1,3 Lühiajalised hoiused 725,5 419,4 1 175,7 Õiglane väärtus aruandeperioodi lõpul (lisad 3.3 ja 11) 50,1 6,7 Akreditiivid - 14,4 - Kokku raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 11 ja 14) 857,5 566,6 1 293,0 Danske Invest Likviidsusfondi osakud on nomineeritud Eesti kroonides. Fondiosakute õiglaseks väärtuseks on loetud fondi netovarade turuväärtuse alusel arvutatud fondiosakute puhasväärtust. Fondiosakute õiglase väärtuse muutus on kasumiaruandes kajastatud finantstuludena. Raha ja raha ekvivalentide jaotus valuutade järgi

miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar 17. Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades 2010 2009 2009

Eesti kroon 116,6 410,2 839,4 miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar Euro 699,5 154,8 434,9 2010 2009 2009 USA dollar 28,6 - 14,0 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades Läti latt 7,9 1,6 2,6 Garantiihoiused pankades - 79,7 392,7 Leedu litt 4,9 - 2,1 Muud üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades 2 838,1 - - Kokku raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 11 ja 14) 857,5 566,6 1 293,0 Kokku üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades (lisad 3.1, 3.2, 11 ja 14) 2 838,1 79,7 392,7 Kuni 3-kuuliste tähtajaliste hoiuste efektiivsed intressimäärad olid aruandeaastal vahemikus 0,2–5,0% (2009: 0,3–8,1%).

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 152 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

19. Aktsiakapital, kohustuslik reservkapital 20. Dividend aktsia kohta ja jaotamata kasum Aruandeaastal maksis Eesti Energia Eesti Vabariigile dividende 1708,0 mln kr, dividend akt- Seisuga 31. detsember 2010 oli Eesti Energia ASil registreeritud 471 645 750 aktsiat sia kohta 23,14 kr (2009: 1360,0 mln kr, dividend aktsia kohta 18,43 kr). Juhatus teeb üld- (31. detsember 2009: 73 796 524 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Aktsia nimi­väärtus koosolekule ettepaneku 31. detsemberil 2010 lõppenud majandusaasta eest välja maksta muudeti aktsiakapitali eurodesse konverteerimisel detsembris 2010, kuni selle ajani oli aktsia dividend 1,86 kr aktsia kohta kogusummas 877,0 mln kr. Käesolevas aastaaruandes ei ole nimiväärtus 100 kr. Kõik seltsi aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja akt- seda dividendisummat kohustusena kajastatud, sest seisuga 31. detsember 2010 ei olnud sionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab seltsi dividend välja kuulutatud. aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja kommunikatsiooniminister. Eesti Energia ASi põhikirjas fikseeritud miinimumaktsiakapital on 250,0 mln eurot ja maksimumkapital 1000,0 mln eurot. 21. Riskimaandamise reserv Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a korraldusele nr 502 vähendati Eesti Energia ASi aktsiakapitali 2,6 mln kr võrra 26 742 aktsia tühistamise teel (lisa 6). Septemb- ris 2009 andis Eesti Energia AS mitterahalise väljamaksena üle kinnistu Tallinnas Telliskivi miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember tänaval Eesti Vabariigile. 2010 2009 Seisuga 31. detsember 2010 moodustas kontserni kohustuslik reservkapital 738,2 mln kr Riskimaandamise reserv perioodi algul -49,1 310,7 (31. detsember 2009: 738,2 mln kr; 1. jaanuar 2009: 738,2 mln kr). Seisuga 31. detsem- Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus ber 2010 on Eesti Energia ASil kohustus kanda täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 0 kr (lisa 13) -630,7 -98,2 (31. detsember 2009: 0 kr; 1. jaanuar 2009: 0 kr). Kajastatud müügitulu suurendusena - -261,6

Seisuga 31. detsember 2010 oli kontserni vaba omakapital 5636,8 mln kr (31. detsember Kajastatud müügitulu vähendusena 138,6 - 2009: 5087,8 mln kr; 1. jaanuar 2009: 4884,3 mln kr). Kasumi jaotamisel aktsionäridele Riskimaandamise reserv perioodi lõpul -541,2 -49,1 tuleb maksta tulumaksu (alates 1. jaanuarist 2008 on dividendide tulumaks 21/79).

Kogu jaotamata kasumi jaotamisel dividendideks tuleks maksta 1183,7 mln kr (31. detsem- ber 2009: 1068,4 mln kr; 1. jaanuar 2009: 1025,7 mln kr) tulumaksu. Netodividendidena 22. Võlakohustused oleks võimalik välja maksta 4453,1 mln kr (31. detsember 2009: 4019,4 mln kr; 1. jaanuar 2009: 3858,6 mln kr). Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2011. a korraldusele nr 117 peab Eesti Energia AS miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar pärast 2010. aastaaruande kinnitamist aktsionäride üldkoosoleku poolt maksma dividendi- dena 56,1 mln eurot (877,0 mln kr). Sellega kaasnev dividendide tulumaks on 14,9 mln 2010 2009 2009 eurot (233,1 mln kr). Lühiajalised võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel Järgnevas tabelis on esitatud vaba omakapitali, võimaliku dividendisumma ja sellega kaas- perioodil 419,4 54,8 120,3 neva dividendi tulumaksu arvutuse alus: Arvelduskrediit - - 14,3 miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar Kokku lühiajalised võlakohustused 419,4 54,8 134,6 2010 2009 2009 Pikaajalised võlakohustused Jaotamata kasum (lisa 40) 5 636,8 5 087,8 4 884,3 Emiteeritud võlakirjad 4 535,0 4 522,8 4 511,2 Vaba omakapital 5 636,8 5 087,8 4 884,3 Pangalaenud 658,5 1 092,8 529,3 Tulumaks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel 1 183,7 1 068,4 1 025,7 Kokku pikaajalised võlakohustused 5 193,5 5 615,6 5 040,5 Võimalikud netodividendid 4 453,1 4 019,4 3 858,6 Kokku võlakohustused (lisad 3.1, 3.2 ja 11) 5 612,9 5 670,4 5 175,1

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 153 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

22. Võlakohustused, järg

Võlakirjad Seisuga 31. detsember 2010 oli kontsernil väljavõtmata laenusid 2127,9 mln kr eest (31. detsember 2009: 2174,6 mln kr; 1. jaanuar 2009: 625,9 mln kr). Otsus väljavõtmise

miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar kohta tuleb teha hiljemalt 25. mail 2012. Intressimäära tüüp (ujuv või fikseeritud) otsusta- takse laenu võtmisel. 2010 2009 2009

Võlakirjade nominaalväärtus (lisa 3.1) 4 694,0 4 694,0 4 694,0 Juhtkonna hinnangul ei erine laenude õiglane väärtus majandusaasta lõpu seisuga oluliselt Võlakirjade soetusmaksumus 4 478,1 4 478,1 4 478,1 nende bilansilisest väärtusest, kuna riskimarginaalid ei ole muutunud. Nominaal- ja soetusmaksumuse vahe, mida amortiseeritakse võlakirjade tähtaja jooksul 56,9 44,7 33,1 Võlakohustused intressimäärade fikseerimise perioodi järgi Võlakirjade bilansiline maksumus 4 535,0 4 522,8 4 511,2

Võlakirjade turuväärtus noteeritud müügihinna alusel (lisa 3.3) 4 585,3 4 027,4 2 967,5 miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar 2010 2009 2009 Pikaajaliste võlakirjade lunastustähtaeg on 2020. aastal. Võlakirjad on nomineeritud eurodes < 1 aasta 1 077, 9 1 147, 6 663, 9 ning on fikseeritud intressimääraga 4,5%. Võlakirjad on noteeritud Londoni börsil. 1–5 aastat - - - > 5 aasta 4 535, 0 4 522, 8 4 511, 2 Pikaajalised pangalaenud nominaalväärtuses tagasimaksetähtaja järgi Kokku (lisad 3.1, 3.2 ja 11) 5 612, 9 5 670, 4 5 175, 1

miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar 2010 2009 2009 Võlakohustuste kaalutud keskmised efektiivsed intressimäärad

< 1 aasta 419,4 54,8 106,0 miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar 1–5 aastat 587,1 1 001,2 427,6 2010 2009 2009 > 5 aasta 74,9 96,2 117,5 Pikaajalised pangalaenud 2,8% 2,5% 4,3% Kokku 1 081,4 1 152,2 651,1 Võlakirjad 4,9% 4,9% 4,9%

Kõik laenud on nomineeritud eurodes. Seisuga 31. detsember 2010 olid kõigi laenude intressimäärad ujuvad, intressimäärad olid vahemikus 1,6–4,6% (31. detsember 2009: 1,3-4,3%; 1. jaanuar 2009: 3,8-5,4%). Kaalutud keskmine intressimäär ujuva intressiga välja võetud laenudel oli 31. detsembri 2010. a seisuga 6 kuu EURibor+1,48% (31. detsember 2009: 6 kuu EURibor+1,46%; 1. jaanuar 2009: 6 kuu EURibor+0,43%).

Laenude kaalutud keskmine intressimäär oli 31. detsembri 2010. a seisuga 2,72% (31. detsember 2009: 2,43%; 1. jaanuar 2009: 3,94%). Eesti Energia ASi poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad kontserni konsolideeritud finantsnäitajatele. Kontsern ei ole piirmäärasid ületanud.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 154 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

23. Võlad hankijatele ja muud võlad

Seisuga 31. detsember 2009 moodustas lühiajalisest võlast hankijatele 344,3 mln kr miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar (1. jaanuar 2009: 344,3 mln kr) võlg Foster Wheeler Energia Oyle. Vastavalt Eesti 2010 2009 2009 Energia Narva Elektrijaamad ASi uute plokkide ehitamiseks Foster Wheeler Energia Oyga Finantskohustused võlgades hankijatele ja muudes võlgades sõlmitud lepingule kuulus 10% lepingu maksumusest kinnipidamisele kuni plokkide käiku- Võlad hankijatele 1 195,4 815,2 891,5 andmiseni. Seoses renoveerimistööde lõpetamise hilinemisega ja lepingutingimuste rikkumi- Viitvõlad 32,3 35,3 47,7 sega kinnipeetud summat välja ei makstud ning Foster Wheeler Energia Oy algatas Londoni arbitraažis kommertsvaidluse. Vastavalt vahekohtu otsusele ei kuulunud kinnipeetud summast Võlad sidusettevõtjatele 34,3 24,5 34,6 väljamaksmisele 169,1 mln kr, mis kanti aruandeperioodi muudesse ärituludesse (lisa 34). Võlad lõpetatavale tegevusvaldkonnale (lisa 36) - 148,4 - Muud võlad 89,5 4,3 100,3 Kokku finantskohustused võlgades hankijatele ja muudes võlgades 1 351,5 1 027,7 1 074,1 (lisa 11) Võlad töötajatele 283,9 253,7 229,6 Maksuvõlad 380,0 403,6 438,8 Ettemaksud 64,8 65,0 3,7 Kokku võlad hankijatele ja muud võlad 2 080,2 1 750,0 1 746,2 sh lühiajalised võlad hankijatele ja muud võlad 2 075,6 1 748,7 1 743,4 pikaajalised võlad hankijatele ja muud võlad 4,6 1,3 2,8

24. Tulevaste perioodide tulud Sihtfinantseerimine

miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember Liitumis- ja muud teenustasud 2010 2009

Sihtfinantseerimise ettemaksed perioodi algul 9,7 10,4 miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember sh lühiajalised ettemaksed 3,4 3,4 2010 2009 pikaajalised ettemaksed 6,3 7,0 Tuluna kajastamata liitumis- ja muud teenustasud perioodi algul 1 822,3 1 910,2 Saadud toetused 15,0 0,5 Klassifitseeritud lõpetatava tegevusvaldkonna ja müügiootel kohustuseks (lisa 35 ja 36) -1,9 -170,1 Tagastatud toetused - -0,1 Laekunud liitumis- ja muud teenustasud 147,2 195,3 Arvestatud tuludesse -5,4 -1,1 Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 33) -123,5 -113,1 Sihtfinantseerimise ettemaksed perioodi lõpul 19,3 9,7 Tuluna kajastamata liitumis- ja muud teenustasud perioodi lõpul 1 844,1 1 822,3 sh lühiajalised ettemaksed 7,7 3,4 pikaajalised ettemaksed 11,6 6,3

Valdav osa sihtfinantseerimisest on saadud Ühtekuuluvusfondist (ISPA), LIFE-programmist, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt ja Eesti Töötukassalt.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 155 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

25. Eraldised

miljonites kroonides Algjääk Moodustamine ja Arvestatud Kasutamine Klassifitseerimine Lõppjääk 31. detsember 2010 31. detsember ümberhindamine intressikulu müügiootel Lühiajaline eraldis Pikaajaline eraldis 2009 (lisa 31) kohustuseks Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 30) 258,8 65,4 11,9 -12,0 -89,6 37,0 197,5 Mäetööde lõpetamise eraldised (lisa 30) 119,9 28,7 6,7 -0,2 - - 155,1 Töötajatega seotud eraldised (lisa 29) 66,1 3,4 2,9 -10,9 -0,3 6,5 54,7 Varade demonteerimise kulude eraldis (lisa 6) 20,3 17,8 2,0 - - - 40,1 Kasvuhoonegaaside emissiooni eraldis (lisad 8 ja 28) - 746,7 - -9,9 - 736,8 - Kokku eraldised (lisad 4 ja 33) 465,1 862,0 23,5 -33,0 -89,9 780,3 447,4

miljonites kroonides Algjääk Moodustamine ja Arvestatud Kasutamine Klassifitseerimine Lõppjääk 31. detsember 2009 31. detsember ümberhindamine intressikulu müügiootel Lühiajaline eraldis Pikaajaline eraldis 2008 (lisa 5) (lisa 31) kohustuseks Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 30) 163,9 97,2 10,5 -12,8 - 30,9 227,9 Eraldis kahjulike lepingute suhtes 33,1 - - -33,1 - - - Mäetööde lõpetamise eraldised (lisa 30) 120,6 -9,8 9,1 - - - 119,9 Töötajatega seotud eraldised (lisa 29) 49,0 29,4 3,6 -15,9 - 22,2 43,9 Varade demonteerimise kulude eraldis (lisa 6) 17,9 1,0 1,4 - - - 20,3 Kasvuhoonegaaside emissiooni eraldis (lisa 28) 486,6 -83,2 - -403,4 - - - Kokku eraldised (lisad 4 ja 33) 871,1 34,6 24,6 -465,2 - 53,1 412,0

Eraldiste moodustamise ja ümberhindamise kuludest 2009. majandusaastal tulenes 108,0 Mäetööde lõpetamisega kaasnevad kohustused realiseeruvad aastatel 2012–2046. mln kr diskontomäära alanemisest 8%-lt 5,4%-le. Mäetööde lõpetamise eraldistes ei ole arvestatud kulutusi töötajate koondamistasude välja­maksmiseks, kuna töötavate kaevanduste ja karjääride lõppsulgemisplaane pole välja Keskkonnakaitselised ja mäetööde lõpetamise eraldised on moodustatud: kuulutatud. - kaevandatud maa-alade rekultiveerimiseks; - pinnase puhastamiseks; Töötajatega seotud eraldised on moodustatud: - kaevandamise tegevuse tagajärjel rikutud veevarustuse taastamiseks; - kollektiivlepingutes ning muudes kokkulepetes sätestatud toetuste maksmiseks; - jäätmeväljade sulgemiseks ja üleliigse vee neutraliseerimiseks; - tervisekahjustuste hüvitamiseks; - suletud tuhaväljade järelhooldustööde tegemiseks; - koondamishüvitiste maksmiseks. - asbesti likvideerimiseks elektrijaamades. Pikaajalised töötajatega seotud eraldised realiseeruvad lepingutes sätestatud tähtaegade Pikaajalised keskkonnakaitselised kohustused realiseeruvad Eesti Energia Kaevandustes jooksul või töötajate järelejäänud eluea jooksul, mille määramise aluseks on võetud aastatel 2012–2013 ning Narva Elektrijaamades 2012–2037. Statistikaameti andmed prognoositavate eluigade kohta vastavalt vanusele.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 156 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

25. Eraldised, järg 26. Müügitulu

Varade demonteerimise kulude eraldis on moodustatud Narva Elektrijaamades renoveeritud miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember 8. ja 11. ploki ning tööstusjäätmete prügila tulevase demonteerimisega seotud kulutuste 2010 2009 katteks. Varade demonteerimise kulude nüüdisväärtus on arvestatud põhivara soetusmaksu- musse. Varade demonteerimise kulude eraldised realiseeruvad aastatel 2034-2035. Jätkuvad tegevusvaldkonnad

Tegevusvaldkondade lõikes Kasvuhoonegaaside emissioonikulu eraldis on moodustatud juurde ostetavate kasvuhoone­ gaaside emissiooniõiguste maksumuses. Kasvuhoonegaaside emissiooni katteks vajalike Kaupade müük emissiooniõiguste kogusest on maha arvatud riigilt tasuta saadud emissiooniõigused. Elektrienergia müük (lisa 5) 6 410,9 5 244,0 Soojusenergia müük (lisa 5) 734,2 692,8 Eraldis kahjuliku lepingu suhtes oli seisuga 31. detsember 2008 moodustatud tuhaärastuse Põlevkiviõli müük (lisa 5) 809,7 622,5 pilootprojekti kulude katteks, mida ei rakendatud sellisel kujul tööle. Põlevkivi müük (lisa 5) 471,5 395,9 Energeetikaseadmete müük 311,8 186,8 ASi Kohtla-Järve Soojus eraldised on seisuga 31. detsember 2010 kajastatud müügiootel kohustustena, kuna 22. detsembril 2010 sõlmis kontsern ASi Kohtla-Järve Soojus osaluse Muu kaupade müük 80,0 74,6 müügilepingu OÜ VKG Energiaga (lisa 35). Seisuga 31. detsember 2009 oli moodustatud Kokku kaupade müük 8 818,1 7 216,6 eraldis ASi Kohtla-Järve Soojuse tuhavälja tööde ja reostuse likvideerimise kulude katteks Teenuste müük ning 50% kulude summa ulatuses, mis kaetakse ISPA vahenditest, kajastatud eraldi varana Võrguteenuste müük (lisa 5) 3 005,6 2 531,2 arvestuslik sihtfinantseerimise nõue (lisa 12). Telekommunikatsiooniteenuste müük 180,0 174,9 Eraldised on diskonteeritud diskontomääraga 5,4% (2009: 8%). Liitumise teenustasud (lisad 4, 24 ja 33) 123,5 113,1 Remondi- ja ehitusteenuste ning elektritööde müük 65,6 50,8 Vara rent ja hooldus (lisa 7) 32,6 39,2 Muude teenuste müük 43,6 55,7 Kokku teenuste müük 3 450,9 2 964,9 Kokku müügitulu (lisa 5) 12 269,0 10 181,5

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 157 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

27. Muud äritulud 29. Tööjõukulud

miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember 1. jaanuar – 31. detsember 2010 2009 2010 2009

Jätkuvad tegevusvaldkonnad Jätkuvad tegevusvaldkonnad

Saadud viivised, trahvid, hüvitised 157,3 116,0 Töötajate arv Saastekvootide müük - 36,3 Töötajate arv perioodi algul* 7 413 8 255 Kasum materiaalse põhivara müügist 7,6 10,4 Töötajate arv perioodi lõpul** 7 455 7 413 Muud äritulud 19,6 32,7 Keskmine töötajate arv (lisa 5) 7 353 7 718 Kokku muud äritulud 184,5 195,4 * Töötajate arv seisuga 31. detsember 2009 on näidatud ilma OÜ Eleringi töötajateta. ** Töötajate arv seisuga 31. detsember 2010 on näidatud ilma AS Kohtla-Järve Soojuse töötajateta.

Aruandeperioodi saadud viiviste, trahvide ja hüvitiste summa sisaldab Foster Wheeler Ener- miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember gia Oylt saadud hüvitiste netosummat 81,4 mln kr (lisa 23) ja müügilepingu rikkumise eest 2010 2009 saadud trahvi summas 34,2 mln kr. Võrreldaval perioodil saadud viiviste, trahvide ja hüvitiste summa sisaldab müügilepingu rikkumise eest saadud trahvi summas 89,1 mln kr. Tööjõu kulud Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 1 541,2 1 465,2 Keskmine töötasu kuus (kroonides) 17 467 15 821 28. Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tasud ja toetused töötajatele 73,9 76,1 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 561,3 527,6 Töötajatega seotud eraldiste moodustamine ja ümberhindamine miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember (lisa 25) 3,4 29,4 2010 2009 Kokku arvestatud tööjõukulud 2 179,8 2 098,3

Jätkuvad tegevusvaldkonnad sh arvestatud nõukogudele ja juhatustele Palgakulu, preemiad, lisatasud 29,1 25,6 Elektrienergia 662,0 1 190,5 Lahkumiskompensatsioonid 0,1 - Ülekandeteenused 1 094,7 909,2 Erisoodustused 1,6 0,8 Tehnoloogiline kütus 666,4 450,5 Kokku arvestatud nõukogudele ja juhatustele 30,8 26,4 Hooldus- ja remonditööd 493,1 393,5 Kapitaliseeritud oma jõududega ehitatud materiaalse Loodusvarade ressursimaks 380,2 292,9 põhivara maksumusse -134,4 -121,7 Kasvuhoonegaaside emissioonikulu (lisa 25) 746,7 -83,2 Kaetud mäetööde peatamise ja keskkonnakaitselistest eraldistest -4,2 -4,8 Muud kaubad, toore, materjal ja teenused 1 402,5 1 031,6 Kokku tööjõukulud 2 041,2 1 971,8 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 5 445,6 4 185,0 Emaettevõtja juhatuse liikmed valib emaettevõtja nõukogu. Juhatuse liikmed valitakse täht- ajaliselt kuni 5 aastaks.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 158 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

30. Muud tegevuskulud 31. Neto finantstulud (-kulud)

miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember 2010 2009 2010 2009 Jätkuvad tegevusvaldkonnad Jätkuvad tegevusvaldkonnad

Keskkonnakaitselised saastemaksud 294,7 369,1 Finantstulud Mitmesugused bürookulud 103,7 92,0 Intressitulud Rendikulud (lisa 7) 60,5 44,2 Intressitulud lõpetatavalt tegevusvaldkonnalt 2,8 118,0 Mäetööde lõpetamise ja keskkonnakaitseliste Muud intressitulud 114,9 81,4 eraldiste moodustamine ja vähendamine (lisa 25) 92,0 47,8 Kokku intressitulud (lisa 5) 117,7 199,4 Uurimis- ja arengukulud 44,2 22,0 Kasum valuutakursi muutustest - 2,6 Muud tegevuskulud 440,0 587,3 Muud finantstulud 0,4 1,3 Muud tegevuskulud 1 035,1 1 162,4 Kokku finantstulud 118,1 203,3 Finantskulud Intressikulud võlakohustustelt Intressikulud võlakohustustustelt -253,9 -253,3 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused 79,0 64,7 Kokku intressikulud võlakohustustelt (lisa 33) -174,9 -188,6 Intressikulud eraldistelt ja nõuetelt teiste osapoolte vastu (lisa 25) -22,0 -24,6 Kokku intressikulud (lisa 5) -196,9 -213,2 Kahjum valuutakursi muutustest -1,2 - Muud finantskulud -2,5 -1,3 Kokku finantskulud -200,6 -214,5 Neto finantstulud (-kulud) -82,5 -11,2

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 159 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

32. Tulumaksukulu 33. Äritegevusest saadud raha

Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele maksustatakse Eestis jaotamata kasumist välja­ miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember makstavaid dividende. Alates 1. jaanuarist 2008 kehtib tulumaksumäär 21/79 dividendi 2010 2009 netosummast. Tasumisele kuuluvast tulumaksust on võimalik maha arvata teistelt Eestis registreeritud äriühingutelt saadud dividendidelt arvestatud tulumaks, kui dividendide saajale Jätkuvad tegevusvaldkonnad kuulus dividendide maksmise ajal vähemalt 10% (kuni 31. detsembrini 2008 15%) dividendi maksja aktsiatest või osadest. Kasum enne maksustamist 2 281,0 1 620,5 Korrigeerimised Keskmine tegelik tulumaksumäär Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus (lisad 5 ja 6) 1 438,7 1 622,5 Immateriaalse põhivara amortisatsioon (lisad 5 ja 8) 22,0 10,0 Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember (lisad 4, 24 ja 26) -123,5 -113,1 2010 2009 Kasum materiaalse põhivara müügist -7,4 -10,3 Jätkuvad tegevusvaldkonnad Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon -1,0 -0,7 Eesti Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumid (lisa 9) -33,1 -24,4 Dividendide netosumma 1 708,0 1 360,0 Kasum muudest mitterahalistest tehingutest (lisa 23) -169,1 - Dividendidele rakendatav tulumaksumäär 21/79 21/79 Tasumata/laekumata kasum/kahjum tuletisinstrumentidelt 24,0 14,5 Teoreetiline tulumaks antud tulumaksumääraga 454,0 361,5 Intressikulu võlakohustustelt (lisa 31) 174,9 188,6 Lõpetatavalt tegevusvaldkonnalt saadud dividendide mõju (lisa 36) - -127,6 Intressi- ja muud finantstulud -118,1 -200,6 Sidusettevõtjatelt saadud dividendide mõju -4,9 -4,8 Korrigeeritud kasum enne maksustamist 3 488,4 3 107,0 Tegelik tulumaks dividendidelt 449,1 229,1 Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Keskmine efektiivne tulumaksumäär 20,8% 13,3% Kahjum ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (lisa 12) -5,6 18,4

Soome ja Läti tütarettevõtjate tulumaksukulu 1,7 0,5 Äritegevusega seotud nõuete muutus -520,7 -15,3 Kokku tulumaksukulu (lisa 5) 450,8 229,6 Varude muutus (lisa 10) 150,9 -127,1 Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -1 351,4 432,7 Seisuga 31. detsember 2010, 31. detsember 2009 ja 1. jaanuar 2009 ei olnud Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -1 726,8 308,7 kontsernil edasilükkunud tulumaksuvara ja -kohustusi. Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus Eraldiste muutus (lisa 25) 831,2 -446,6 Võlgnevuse muutus hankijatele 429,0 -24,5 Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus -51,9 50,3 Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus 1 208,3 -420,8 Äritegevusest saadud raha 2 969,9 2 994,9

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 160 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

34. Bilansivälised varad ning tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustused a. Bilansivälised varad Kontsern on andnud garantii sidusettevõtja ASi Nordic Energy Link pankadega sõlmitud Põlevkivi varud laenulepingutest tulenevate kohustuste garanteerimiseks 39,9% ulatuses juhul, kui pangad Seisuga 31. detsember 2010 on kontserni kaevanduste ja karjääride kaevandamiskõlblikud nõuavad ASilt Nordic Energy Link lepingutingimuste rikkumisele viidates laenude täielikku põlevkivi varud hinnanguliselt kokku 367 mln tonni (31. detsember 2009: 385 mln tonni), tasumist (lisa 3.1). Seisuga 31. detsember 2010 oli ASil Nordic Energy Link väljavõetud sh allmaa kaeveväljadel 267 mln tonni (31. detsember 2009: 278 mln tonni) ja pealmaa laenusid summas 964,0 mln kr (31. detsember 2009: 1044,8 mln kr; 1. jaanuar 2009: kaeveväljadel 100 mln tonni (31. detsember 2009: 107 mln tonni). 1118,1 mln kr).

Emissiooniõigused c. Siduvad tulevikukohustused Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määrusega nr 257 kehtestatud jaotuskava kohaselt on Eesti Energia kontserni ettevõtetele aastateks 2008–2012 eraldatud kasvuhoonegaaside Euroopa Liidu keskkonnanormide täitmise kohustus lubatud heitkogus 9,2 mln t/aastas (perioodiks 2005–2007 eraldatud kogus oli kokku 46,7 Vastavalt Euroopa Liidu ja Eesti vahelisele liitumislepingule peavad põlevkivikatelde heitmed mln tonni). välisõhku alates 2016. aastast vastama suurtele põletusseadmetele kehtestatud nõuetele. Nimetatud kohustuse täitmine nõuab täiendavate investeeringute tegemist. b. Tingimuslikud kohustused Ehituslepingutest tulenevad siduvad tulevikukohustused Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustused Seisuga 31. detsember 2010 oli kontsernil põhivara soetamiseks sõlmitud lepingutest Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi tulenevaid kohustusi 3987,6 mln kr (31. detsember 2009: 3636,6 mln kr; kontrolli üheski kontserniettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksu­ 1. jaanuar 2009: 1018,5 mln kr) eest. arvestust kuni 6 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvasta- misel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostulepingud Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kont- Seisuga 31. detsember 2010 oli kontsernil sõlmitud lepinguid kasvuhoonegaaside lubatud sernile olulise täiendava maksusumma. heitkoguse ühikute ostuks 2011. ja 2012. aasta detsembris summas 523,8 mln kr (31. detsember 2009: 102,9 mln kr; 1. jaanuar 2009: 660,3 mln kr). Tagatised, garantiid ja kohtuvaidlused Kontserni poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad kontserni konsolideeri- tud finantsnäitajatele. Piirmäärasid ei ole ületatud.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 161 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

35. Müügiks hoitavad varad ja müügiks hoitavate 36. Lõpetatud tegevusvaldkond

varadega seotud kohustused Augustis 2009 kiitis Vabariigi Valitsus heaks plaani osta kontsernilt 100% osalus Elering OÜs. Tehing viidi lõpule 27. jaanuaril 2010. Kuni müügini moodustas Elering OÜ äritegevus ASi Kohtla-Järve Soojus varad ja kohustused on käesolevas aastaaruandes kajastatud müü- elektri ülekande segmendi ning on seetõttu kajastatud käesolevas aastaaruandes lõpetatatud giootel varade ja kohustustena, kuna 22. detsembril 2010 sõlmis kontsern ASi Kohtla-Järve tegevusvaldkonnana. Soojus osaluse müügilepingu OÜ VKG Energiaga. Tehing viidi lõpule 8. märtsil 2011, pärast seda, kui Konkurentsiamet andis nõusoleku koondumiseks. Kuni müügini kuulus AS Kohtla- Lõpetatud tegevusvaldkonna tulude ja kulude analüüs Järve Soojus elektri ja soojuse tootmise segmenti. miljonites kroonides 1. jaanuar – Müügiks hoitavad varad 27. jaanuar 31. detsember 2010 2009 miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar Tulud 155,8 1 171,9 2010 2009 2009 Kulud -62,5 -872,7 Raha ja raha ekvivalendid 5,1 - - Kasum lõpetatavast tegevusvaldkonnast enne maksustamist 93,3 299,2 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 52,9 - - Tulumaksukulu (lisa 32) - -127,6 Varud 4,2 - - Materiaalne ja immateriaalne põhivara 261,9 - - Kasum müügist 334,7 - Kokku müügiks hoitavad varad 324,1 - - Kasum lõpetatavast tegevusvaldkonnast 428,0 171,6

Müügiks hoitavate varadega seotud kohustused Lõpetatud tegevusvaldkonna varad ja kohustused miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar miljonites kroonides 27. jaanuar 31. detsember 2010 2009 2008 2010 2009 Võlakohustused 52,2 - - Raha ja raha ekvivalendid 103,1 - Võlad hankijatele ja muud võlad 28,7 - - Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 316,9 205,3 Eraldised 90,0 - - sh nõuded jätkuvatele tegevusvaldkondadele (lisa 23) 236.0 148,4 Tulevaste perioodide tulud (lisa 24) 1,9 - - Materiaalne ja immateriaalne põhivara 5 500,4 5 473,7 Kokku Müügiks hoitavate varadega seotud kohustused 172,8 - - Kokku lõpetatud tegevusvaldkonna varad 5 920,4 5 679,0

Võlakohustused -3 010,4 3,0 Võlad hankijatele ja muud võlad -341,9 -273,8 sh võlad jätkuvatele tegevusvaldkondadele (lisa 12) -52.0 -59,8 Tulevaste perioodide tulud (lisa 24) -202,8 -200,6 Kokku lõpetatud tegevusvaldkonna kohustused -3 555,1 -471,4

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 162 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

36. Lõpetatud tegevusvaldkond, järg 38. Tehingud seotud osapooltega Lõpetatud tegevusvaldkonna varad ja kohustused, järg

miljonites kroonides 27. jaanuar 31. detsember Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni aruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks sidusettevõtjad, emaettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmed 2010 2009 ning muud ettevõtjad, kelle üle nimetatud isikutel on oluline mõju. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju. Netovara 2 365,3 5 207,6

Müügihind 2 700,0 Jätkuvad tegevusvaldkonnad Kasum müügist 334,7 miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember Raha sissetulek osade müügist: 2010 2009 Laekunud müügist 2 700,0 Tehingud sidusettevõtjatega Tütarettevõtja raha ja raha ekvivalendid -103,1 Kaupade ja teenuste ost 396,8 318,1 Kokku raha sissetulek osade müügist 2 596,9 Tulu kaupade ja teenuste müügist 51,8 60,1

Seisuga 31. detsember 2009 oli lõpetatud tegevusvaldkonnal arvelduskrediit emaettevõtjalt Tehingud äriühingutega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad summas 2 935,6 mln kr, mis oli finantsseisundi aruandest välja elimineeritud ja mis refi- olulist mõjuvõimu nantseeriti jaanuaris 2010 pankade sündikaatlaenuga. Kaupade ja teenuste ost 70,2 62,1

2010. majandusaastal võõrandas kontsern Eesti Vabariigile 100% osaluse Elering OÜs 37. Tava- ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta (lisa 36). 2009. majandusaastal ei teinud kontsern olulise mõjuga üksikuid tehinguid üksus- tega, kus riigil on valitsev mõju. Tavapuhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on puhaskasum jagatud kaalutud keskmise emi- teeritud aktsiate arvuga. Kuna potentsiaalseid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud on avalikustatud lisas 29. Nõuded sidusette- kõigil perioodidel võrdne tavapuhaskasumiga võtjate vastu on avalikustatud lisas 12 ning võlad sidusettevõtjatele lisas 23. Aruande- perioodil ega võrreldaval perioodil ei ole hinnatud alla nõudeid seotud osapoolte vastu.

1. jaanuar – 31. detsember Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise korral on teenistus­ 2010 2009 lepingutes ette nähtud kolme kuu hüvitise maksmine. Emaettevõtja omaniku osa kasumist (mln kr) 2 257,0 1 562,9 sh jätkuvatest tegevusvaldkondadest (mln kr) 1 829,0 1 391,3 Elektrienergia ostul-müügil kasutatakse Konkurentsiameti poolt kinnitatud hindu. Ülejäänud tehingud toimuvad turuhinnas, selle puudumisel kasutatakse kokkuleppehindu. lõpetatavatest tegevusvaldkondadest (mln kr) 428,0 171,6 Kaalutud keskmine aktsiate arv (mln) 74 74 Tavapuhaskasum aktsia kohta (kr) 30,58 21,17 sh jätkuvatest tegevusvaldkondadest (kr) 24,78 18,85 lõpetatavatest tegevusvaldkondadest (kr) 5,80 2,32 Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (kr) 30,58 21,17 sh jätkuvatest tegevusvaldkondadest (kr) 24,78 18,85 lõpetatavatest tegevusvaldkondadest (kr) 5,80 2,32

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 163 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

39. Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused a. Arvestusvaluuta muutus

Alates 1. jaanuarist 2011 ühines Eesti eurotsooniga ja Eesti kroon (EEK) asendus euroga (EUR). Sellest tulenevalt konverteeris kontsern sellest kuupäevast alates oma raamatupidamis­arvestuse eurodesse ning 2011. aasta ja järgnevaid finantsaruandeid hakatakse koostama eurodes. Võrdlusandmed konverteeritakse ametliku üleminekukursiga 15,6466 EEK/EUR. b. Äriühendused

17. jaanuaril 2011 omandas kontsern 75%-lise osaluse Läti äriühingus SIA "Valkas Bioenergo Kompanija" (uus ärinimi - SIA Enefit Power&Heat Valka) 0,8 mln euro eest ning laiendas omandamise järgselt aktsiakapitali, mis järel kuulub kontsernile 90% äri­ ühingust. Omandatud ettevõte toodab soojust kahes biokütust ja kütteõli kasutavas katla­ majas ning on arendanud uue biokütuse elektri ja soojuse koostootmisjaama projekti. Uus koostootmisjaam valmib 2012. aastal.

c. Muud tehingud

14. veebruaril 2011 viidi lõpule kaevanduslubade vahetamise leping Osaühinguga VKG Kaevandused. 8. märtsil 2011 viidi lõpule tehing, millega kontsern võõrandas osaluse ASis Kohtla-Järve Soojus (lisa 35). Müügileping sõlmiti 22. detsembril 2010. a.

14. jaanuaril 2011 sõlmis kontsern lepingu Oil Shale Exploration Company 100% aktsiate omandamiseks USA-s 42 mln USDi eest. Tehing viidi lõpule 30. märtsil 2011. Juhatuse hinnangul ei kujutanud antud tehing äriühendust, kuna tegemist oli ainult varade omanda- misega, mis ei moodusta äri.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 164 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

40. Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta

Emaettevõtja kohta esitatava finantsinformatsioonina on toodud emaettevõtja eraldiseisvad põhiaruanded, mille avalikustamine on nõutud Eesti raamatupidamise seadusega. Emaettevõtja põhiaruanded on koostatud samadel arvestuspõhimõtetel, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel. Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes kajastatakse investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse soetusmaksumuses.

KASUMIARUANNE KOONDKASUMIARUANNE

miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember 2010 2009 2010 2009

Müügitulu 6 360,1 5 764,2 ARUANDEAASTA KASUM 2 366,5 1 975,7 Muud äritulud 745,5 151,0 Muu koondkasum Sihtfinantseerimine 0,5 - Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -469,6 -90,1 Kaubad, toore, materjal ja teenused -5 975,4 -4 637,6 Majandusaasta muu koondkasum -469,6 -90,1 Mitmesugused tegevuskulud -261,0 -221,4 MAJANDUSAASTA KOONDKASUM KOKKU 1 896,9 1 885,6 Tööjõukulud -304,9 -253,4 Põhivara kulum, amortisatsioon ja väärtuse langus -57,7 -214,4 Muud ärikulud -92,3 -195,4

ÄRIKASUM 414,8 393,0

Finantstulud 2 216,4 1 861,9 Finantskulud -264,7 -279,2 Kokku finantstulud ja -kulud 1 951,7 1 582,7

KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 2 366,5 1 975,7

ARUANDEAASTA KASUM 2 366,5 1 975,7

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 165 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

40. Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta, järg

FINANTSSEISUNDI ARUANNE

miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar miljonites kroonides 31. detsember 1. jaanuar 2010 2009 2009 2010 2009 2009 VARAD OMAKAPITAL

Põhivara Aktsiakapital 7 379,7 7 379,7 7 382,3 Materiaalne põhivara 1 262,9 1 038,7 475,2 Aažio 4 065,5 4 065,5 4 065,5 Immateriaalne põhivara 187,6 95,9 15,2 Kohustuslik reservkapital 738,2 738,2 738,2 Investeeringud tütarettevõtjatesse 7 843,5 9 940,1 9 940,1 Riskimaandamise reserv -440,6 29,0 119,1 Investeeringud sidusettevõtjatesse 137,2 137,2 137,2 Jaotamata kasum 4 017,0 3 358,5 2 742,5 Tuletisinstrumendid 5,0 3,8 6,6 Kokku omakapital 15 759,8 15 570,9 15 047,6 Nõuded tütarettevõtjatele ja muud nõuded 2 485,7 2 511,8 4 888,4 KOHUSTUSED Kokku põhivara 11 921,9 13 727,5 15 462,7 Pikaajalised kohustused Käibevara Võlakohustused 5 193,5 5 600,1 5 040,5 Varud 1,8 1,7 1,2 Muud võlad 1,2 1,3 2,8 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7 728,7 8 466,2 4 607,8 Tuletisinstrumendid 18,4 - - Tuletisinstrumendid 6,6 28,1 129,1 Tulevaste perioodide tulud 5,0 5,6 2,1 Müügiootel finantsvarad 156,8 - - Eraldised 5,8 9,6 4,6 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 50,1 6,7 15,5 Kokku pikaajalised kohustused 5 223,9 5 616,6 5 050,0 Üle 3-kuulise tähtajaga deposiidid pankades 2 838,1 79,8 392,7 Lühiajalised kohustused Raha ja raha ekvivalendid 726,2 433,7 1 195,7 Võlakohustused 419,4 54,8 134,6 Kokku käibevara 11 508,3 9 016,2 6 342,0 Võlad hankijatele ja muud võlad 1 564,5 1 499,6 1 571,2

Kokku varad 23 430,2 22 743,7 21 804,7 Tuletisinstrumendid 455,7 0,8 - Eraldised 6,9 1,0 1,3 Kokku lühiajalised kohustused 2 446,5 1 556,2 1 707,1

Kokku kohustused 7 670,4 7 172,8 6 757,1

Kokku kohustused ja omakapital 23 430,2 22 743,7 21 804,7

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 166 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

40. Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta, järg

RAHAVOOGUDE ARUANNE

miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember miljonites kroonides 1. jaanuar – 31. detsember 2010 2009 2010 2009 Rahavood äritegevusest Rahavood investeerimisest Kasum enne maksustamist 2 366,5 1 975,8 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -385,1 -542,9 Korrigeerimised Laekunud materiaalse põhivara müügist 12,1 98,3 Materiaalse põhivara kulum 50,6 190,4 Laekunud kapitalirendi põhiosa maksed - 9,8 Immateriaalse põhivara amortisatsioon 7,1 5,0 Tütarettevõtjatelt saadud dividendid 1 708,0 1 360,0 Sihtfinantseerimise amortisatsioon -0,5 - Üle 3-kuuliste deposiitide netomuutus -2 758,4 313,0 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist -2,4 -9,2 Tasutud lühiajaliste finantsvarade soetamisel -585,1 -317,7 Kasum tütarettevõtja müügist -600,0 - Sisse makstud tütarettevõtjate aktsiakapitali -53,9 -0,1 Muud kasumid/kahjumid investeeringutelt -1 680,3 -1 360,0 Laekunud lühiajaliste finantsvarade müügist ja lunastamisest 385,4 327,8 Kasum muudest mitterahalistest tehingutest - -12,2 Laekunud tütarettevõtja müügist 2 700,0 - Tasumata/laekumata kasum/kahjum tuletisinstrumentidelt 24,0 14,5 Laekunud tütarettevõtja likvideerimisest 22,8 - Intressikulu võlakohustustelt 261,2 278,5 Raha väljaminek osalise äritegevuse müügist - -1,3 Intressitulu -507,4 -499,7 Tütarettevõtjatele antud pikaajalised laenud -60,2 -23,9 Korrigeeritud puhaskasum -81,2 583,1 Tütarettevõtjate poolt tagasi makstud laenud 10,0 11,6 Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Tütarettevõtjatele antud arvelduskrediidi muutus 2 612,0 -2 178,7 Kahjum ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 7,4 19,7 Kokku rahavood investeerimisest 3 607,6 -944,1 Äritegevusega seotud nõuete muutus -351,4 -58,6 Rahavood finantseerimisest Varude muutus -0,1 0,7 Saadud pangalaenud - 625,8 Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -1 414,5 452,8 Tagasi makstud pangalaenud -54,8 -140,8 Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus -1 758,6 414,6 Arvelduskrediidi muutus - -14,3 Äritegevusega seotud kohustuste netomuutus Tütarettevõtjatelt saadud üleöölaenu muutus -89,7 -257,7 Eraldiste muutus 2,1 4,7 Makstud dividendid -1 708,0 -1 360,0 Võlgnevuse muutus hankijatele 30,3 36,1 Kokku rahavood finantseerimisest -1 852,5 -1 147,0 Muu äritegevusega seotud kohustuste netomuutus 128,6 60,2 Kokku äritegevusega seotud kohustuste netomuutus 161,0 101,0 Puhas rahavoog 292,5 -762,0 Makstud intressid ja laenukulud -250,6 -269,1 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 433,7 1 195,7 Saadud intressid 466,8 499,5 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 726,2 433,7 Kokku rahavood äritegevusest -1 462,6 1 329,1 Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus 292,5 -762,0

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 167 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

40. Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta, järg

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

miljonites kroonides Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Riski- Realiseerimata Jaotamata Kokku reservkapital maandamise kursivahed kasum reserv EMAETTEVÕTJA

Omakapital seisuga 31. detsember 2008 7 382,3 4 065,5 738,2 119,1 - 2 742,5 15 047,6

Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline maksumus -9 940,1 -9 940,1 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil 191,6 - 12 081,9 12 273,5 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember 2008 (lisa 19) 310,7 - 4 884,3 17 381,0

Koondkasum Majandusaasta koondkasum - - - -90,1 - 1 975,7 1 885,6

Tehingud omanikuga Aktsiakapitali vähendamine (Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008 korraldus nr 502) (lisa 19) -2,6 - - - - 0,3 -2,3 Makstud dividendid ------1 360,0 -1 360,0 Kokku tehingud omanikuga -2,6 - - - - -1 359,7 -1 362,3

Omakapital seisuga 31. detsember 2009 7 379,7 4 065,5 738,2 29,0 - 3 358,5 15 570,9 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline maksumus -9 940,1 -9 940,1 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil -78,1 11 669,4 11 591,3 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember 2009 (lisa 19) -49.1 - 5,087.8 17,222.1

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 168 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord

40. Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta, järg

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

miljonites kroonides Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Riski- Realiseerimata Jaotamata Kokku reservkapital maandamise kursivahed kasum reserv

EMAETTEVÕTJA

Omakapital seisuga 31. detsember 2009 7 379,7 4 065,5 738,2 29,0 - 3 358,5 15 570,9 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline maksumus -9 940,1 -9 940,1 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil -78,1 11 669,4 11 591,3 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember 2009 (lisa 19) -49,1 - 5 087,8 17 222,1

Koondkasum Majandusaasta koondkasum - - - -469,6 - 2 366,5 1 896,9

Tehingud omanikuga Makstud dividendid ------1 708,0 -1 708,0 Kokku tehingud omanikuga ------1 708,0 -1 708,0

Omakapital seisuga 31. detsember 2010 7 379,7 4 065,5 738,2 -440,6 - 4 017,0 15 759,8

Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline maksumus -7 843,5 -7 843,5 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil -100,6 -0,5 9 463,3 9 362,2 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital seisuga 31. detsember 2010 (lisa 19) -541,2 -0,5 5 636,8 17 278,5

Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad / Eesti Energia aastaaruanne 2010 169

Sisukord

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Eesti Energia AS-i aktsionärile

Oleme auditeerinud kaasnevat Eesti Energia AS-i ja selle tütarettevõtete konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2010, konsolideeritud kasumiaruannet, koondkasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni.

Juhatuse kohustused konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande osas

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õige ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Vandeaudiitori kohustus

Meie kohustuseks on avaldada auditi põhjal arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nõuavad, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindlustunnet, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi.

Audit hõlmab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Nende protseduuride hulk ja sisu sõltuvad audiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohaste auditi protseduuride kavandamiseks võtab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamiseks ning õigeks ja õiglaseks esitamiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse, juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute põhjendatuse ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadi hindamist.

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Arvamus

Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt Eesti Energia AS-i ja selle tütarettevõtete finantsseisundit seisuga 31. detsember 2010 ning nende sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

AS PricewaterhouseCoopers

Ago Vilu Laile Kaasik Vandeaudiitor, litsents nr 325 Vandeaudiitor, litsents nr 511

18. aprill 2011

AS PricewaterhouseCoopers, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee

Eesti Energia aastaaruanne 2010 170 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord Kasumi jaotamise ettepanek

Eesti Energia kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2010 oli 5 636 755 604,52 kr.

Riigivaraseaduse § 77 lg 1 kohaselt kinnitab äriühingu, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstava dividendisumma Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2011. aasta korraldusele nr 117 peab Eesti Energia AS maksma 2011. aastal dividendidena 56 050 516 eurot (877 000 003,65 kr).

Lähtudes eeltoodust teeb juhatus äriseadustiku § 332 alusel ettepaneku jaotada Eesti Energia kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2010 järgmiselt: 1. maksta aktsionärile dividendidena 877 000 003,65 kr (56 050 516 eurot); 2. seoses Eesti Energia kontserni jätkuva finantseerimisvajadusega jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 4 759 755 600,87 kr jaotamata.

Eesti Energia aastaaruanne 2010 171 Tegevusaruanne Keskkonnaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne Sisukord Juhatuse liikmete allkirjad majandusaasta aruandele

Eesti Energia kontserni 31. detsembril 2010 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise astaaruandest, audiitori järeldusotsusest ja kasumi jaotamise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku.

JUHATUS 18. aprill 2011

Juhatuse esimees Juhatuse liikmed

Sandor Liive Margus Kaasik

Harri Mikk

Raine Pajo

Margus Rink

Eesti Energia aastaaruanne 2010 172 Eesti Energia AS Laki 24, 12915 Tallinn tel 715 2222 faks 715 2200 [email protected] I www.energia.ee