„Põhjaveekogumi Veest Sõltuvad Ökosüsteemid, Nende Seisundi Hindamise Kriteeriumid Ja Seirevõrk“

Töö Tellija: Keskkonnaministeerium, leping 4-1.1_171_1_07072014_800080

Projekti

„Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk“

Lõpparuanne 12.10.2015

Töö koostaja: TLÜ Ökoloogia Instituut

Töö baseerub Tellija lähteülesandel 10.07.2014. ja täpsustatud tegevustel Tellija esindajaga 04.09.2014.

Töö põhitäitjad: J. Terasmaa, M. Vainu, E. Lode, R. Pajula, A. Raukas.

Konsultandid: Keskkonnaagentuuri veeosakonna veemajanduse peaspetsialist K. Altoja Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog M. Häelm

Sisukord 1. Taust ja eesmärgid...... 5 1.2 Eesmärk ...... 6 1.3 Lähteülesande täpsustus ...... 6 2. Kasutatavad lühendid ...... 8 3. Põhjaveekogumitest sõltuvad ökosüsteemid ...... 9 3.1 Põhjaveekogumitest sõltuvate seisuveeökosüsteemide valik ...... 9 3.2 Põhjaveekogumitest sõltuvate vooluveeökosüsteemide valik ...... 12 3.3 Põhjaveekogumitest sõltuvate maismaaökosüsteemide valik ...... 19 3.4 Põhjaveest sõltuvatele ökosüsteemidele avalduv koormus ...... 22 4. Põhjaveekogumitest sõltuvate ökosüsteemide põhjaveest tingitud muutuste hindamise kriteeriumid ...... 31 4.1 Muutuste hindamise kriteeriumid ...... 31 4.2 Kvantitatiivse mõju hindamine ...... 31 4.2.1 Põhjaveekogumitest sõltuvad seisuveeökosüsteemid ...... 31 4.2.2 Põhjaveekogumitest sõltuvad vooluveeökosüsteemid ...... 33 4.2.3 Põhjaveekogumitest sõltuvad maismaaökosüsteemid ...... 34 4.3 Kvalitatiivse mõju hindamine ...... 35 4.3.1 Põhjaveekogumitest sõltuvad seisuveeökosüsteemid ...... 35 4.3.2 Põhjaveekogumitest sõltuvad vooluveeökosüsteemid ...... 37 4.3.3 Põhjaveekogumitest sõltuvad maismaaökosüsteemid ...... 42 5. Metoodika põhjaveekogumitest sõltuvate ökosüsteemide põhjaveest tingitud muutuste hindamiseks ...... 43 5.1 Põhjaveekogumitest sõltuvad seisuveeökosüsteemid ...... 43 5.2 Põhjaveekogumitest sõltuvad vooluveeökosüsteemid ...... 46 5.3 Põhjaveekogumitest sõltuvad maismaaökosüsteemid ...... 50 6. Põhjaveekogumitega otseselt seotud ja juba mõjutatud ökosüsteemidele põhjaveest tingitud mõju testid ning kontseptuaalsed mudelid ...... 55 6.1 Põhjaveest tingitud mõju testid seisuveeökosüsteemidele ...... 55 6.1.1 Põhjavee kvalitatiivne mõju ...... 55 6.1.2 Põhjavee kvantitatiivne mõju ...... 79 6.1.3 Kontseptuaalsed mudelid ...... 81 6.2 Põhjaveest tingitud mõju testid vooluveeökosüsteemidele ...... 92 6.3 Põhjaveest tingitud mõju testid maismaaökosüsteemidele ...... 111 6.3.1 Põhjavee kvantitatiivne mõju maismaaökosüsteemidele ...... 111 6.3.2 Kontseptuaalsed mudelid ...... 118

7. Põhjaveekogumitega otseselt seotud ja juba mõjutatud ökosüsteemide põhjaveest tingitud muutuste seire ning keskkonnaeesmärkide saavutamise hindamine ...... 121 7.1 Seirevõrgustiku rajamise põhimõtted ...... 121 7.2 Põhjaveekogumitest sõltuvate veeökosüsteemide seire ...... 123 7.2.1 Kvaliteedinäitajad ...... 123 7.2.2 Kvantiteedinäitajad ...... 125 7.3 Põhjaveekogumitest sõltuvate maismaaökosüsteemide seire ...... 127 7.4 Põhjaveekogumitega otseselt seotud ja juba mõjutatud ökosüsteemide põhjaveest tingitud muutuste seirevõrgustiku arendamine ...... 129 8. Lühikokkuvõte ja ettepanekud ...... 130 8.1 Põhjaveekogumitest sõltuvad seisuveeökosüsteemid ...... 130 8.2 Põhjaveekogumitest sõltuvad vooluveeökosüsteemid ...... 133 8.3 Põhjaveekogumitest sõltuvad maismaaökosüsteemid ...... 137 Kasutatud materjalid ...... 139 Lisad ...... 142

1. Taust ja eesmärgid

1.1. Taust

23. oktoobril 2000. a. võeti vastu Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (edaspidi VRD). VRD eesmärk on kaitsta rannikumere, maismaa pinnaveekogude ja põhjavee seisundit.

VRD II lisa punktide 2.1. ja 2.2. alusel peavad liikmesriigid koostama nimekirja maismaa- ja veeökosüsteemidest, mis otseselt sõltuvad põhjaveekogumist.

Seega tuleb liikmesriikidel põhjaveekogumite vee seisundi hindamisel määratleda põhjaveest sõltuvad maismaa-ja veeökosüsteemid, kehtestada nende seisundi hindamise kriteeriumid ning hinnata millisel määral ja viisil mõjutab põhjavesi sellest sõltuvaid ökosüsteeme. Selleks on vaja luua kompleksne seirevõrk põhjavee ja sellest sõltuvate ökosüsteemide seisundi muutuste jälgimiseks.

Töö koostaja on lähtunud EL veepoliitika raamdirektiivist 2000/60/EÜ (edaspidi VRD), põhjaveedirektiivist 2006/118/EÜ (edaspidi PVD), veeseadusest (RT I, 08.07.2014, 23) ja keskkonnaministri 29. jaanuari 2009. a. määrusest nr 75. Lisaks kasutati oluliste lähtematerjalidena järgmisi aruandeid ja allikmaterjale:

The Role of Wetlands in the Water Framework Directive. Guidance Document No. 12

Guidance on Groundwater Monitoring. Guidance Document No. 15

Guidance on Groundwater Status and Trend Assessment. Common Implementation Strategy for the Water Framework Directive (2000/60/EC). Guidance Document No.18. European Communities, 2009.

Groundwater Dependent Terrestrial Ecosystems. Informal assessment of current state. 2013

Põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kriteeriumite ja metoodika väljatöötamine. Infragate Eesti AS. 2012

Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2012

Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp. OÜ Hartal Projekt, 2014

Põhjaveekogumite seisundi hindamine II etapp. OÜ Hartal Projekt, 2014

Tõenäoliselt heas seisundis põhjaveekogumite seisundi hindamine. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2015 Eesti märgalade integreerimine EL veepoliitika raamdirektiiviga. Metoodika. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. 2011

Metoodika väljatöötamine ja lähteülesande koostamine ning kooskõlastamine märgalade seisundi hindamiseks ja määramiseks. Koondaruanne. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. 2011

Kink, H. 2006. Veeobjektid „Eesti ürglooduse raamatus“. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn

Põhjaveekomisjon, 2004. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn

Pirrus, E., 2007. Karst Eestis. MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Tallinn

Heinsalu, Ü. 1977. Eesti allikad ja nende kaitse. Eesti Loodus (7, 8): 418–426, 490–496

1.2 Eesmärk

Töö eesmärk on välja selgitada põhjaveekogumite veest sõltuvad maismaa- ja veeökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid, mis iseloomustavad põhjaveest põhjustatud muutusi ökosüsteemides. Samuti tuleb koostada seirevõrk koos seiremetoodikaga põhjaveekogumite veest sõltuvate ökosüsteemide seisundi muutuste hindamise kriteeriumide jälgimiseks.

1.3 Lähteülesande täpsustus

Vastavalt Tellija nägemusele keskendub projekt halvas seisundis või ohustatud maapinnalähedastele põhjaveekogumitele, mis juba on olulise inimmõju all. Töös tuleb käsitleda kahte peamist piirkonda:

1) Ida-Virumaa põhjaveekogumid:

a) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum nr 7

b) Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum nr 6

c) Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum nr 27

2) Nitraaditundliku ala põhjaveekogumid:

a) Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum nr 16

b) Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr 15

c) Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas nr 14

Olulise inimmõjuta põhjaveekogumite puhul tuuakse välja kogumist otseselt sõltuvad ökosüsteemid, kuid seoste sügavamat analüüsi läbi ei viida. Põhjalikult käsitletakse ainult põhjaveekogumitega otseselt seotud ja mõju potentsiaaliga ökosüsteeme, mille seisund on üldjuhul halvem kui hea. Põhjaveest sõltuvate veeökosüsteemide puhul lähtutakse olemasolevatest pinnaveekogumite seisundit kirjeldavatest andmebaasidest, vajadusel lisatakse projekti ka olulisi mitteveekogumeid. Maismaaökosüsteemide puhul keskendutakse Natura aladele ja teistele piisava ökoloogilise ja sotsiaalmajandusliku väärtusega põhjaveest sõltuvatele maismaaökosüsteemidele, mille seisundi kahjustamist põhjavee muutuste kaudu võib pidada märkimisväärseks. Kaitstavad allikaalad, mis ei jää seotud maismaa- ega veeökosüsteemide piiresse, käsitletakse võimalusel ja põhjendatuse korral eraldi.

Põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide määramisel on aluseks võetud, et põhjaveekogumite vee puhul hinnatakse eraldi selle koguselist (kvantitatiivset) ja keemilist (kvalitatiivset) seisundit, millest peaksid omakorda sõltuma maismaa- ja pinnavee ökosüsteemide seisundid. Näiteks sõltuvad põhjaveelise toituvusega jõgede, järvede ning märgalade veerežiim maapinnale jõudva põhjavee väljavoolu dünaamikast, mille muutusi ajas saab siduda põhjavee tasemete muutustega. Taoliste ökosüsteemide veekvaliteet sõltub aga neid toitva põhjavee keemilisest koostisest. Vooluvee süsteemides on lisaks maapinnale jõudva põhjavee avamuse või põhjavee pindalalise filtratsiooniala vooluveekogus tugevalt mõjutatud vooluvee valgla morfoloogiast maapinnal.

Pinna- ja põhjavett saab käsitleda taastuva loodusvarana. Kuna põhjavee hea seisundi taastumine toimub viibega, siis selle hea seisundi kaitse nõuab nii pikaajalist kaitse planeerimist kui ka vastavate meetmete rakendamist (Türk, 2013). VRD-st lähtuvalt moodustavad põhjaveekogumitest otseselt sõltuvad märgalad (sh sood ning voolu- ja seisuveekogud) osa pinnaveekogumitest, millede hea seisund sõltub veekeskkonna heast seisundist ning millede ökoloogiliselt halb seisund mõjutab veekogumite ökoloogilist seisundit (Lode et al., 2011).

2. Kasutatavad lühendid

Allikate SJ – alikate seirejaam

HJ - hüdrojaam

HK ja HB – vooluveekogu hüdrokeemilise ja hüdrobioloogilise seire läved

HÜMO – hüdromorfoloogiline seisund

KESE – keemiline seisund

PVD - põhjaveedirektiiv

PVM – põhjaveekogum

Põhjavee SK – põhjvee seire kaev

PÕSMÖS - põhjaveekogumitest sõltuv maismaaökosüsteem

PÕSSV - põhjaveekogumitest sõltuv seisuveeökosüsteem

PÕSVV - põhjaveekogumitest sõltuv vooluveeökosüsteem

PÕSÖ – põhjaveekogumitest sõltuv ökosüsteem

RVM – rannikuveekogum

SV – seisuveekogu

SVM – seisuveekogum

VRD – veepoliitika raamdirektiiv

VV - vooluveekogu

VVM - vooluveekogum

ÖSE – ökoloogiline seisund

3. Põhjaveekogumitest sõltuvad ökosüsteemid

Soovituslikud tegevused põhjaveekogumitest sõltuvate ökosüsteemide (PÕSÖ) asukohakirjelduseks ja põhjalikumaks mõistmiseks on toodud joonisel 3.1. Antud skeemi saab rakendada ka mistahes põhjaveekogumite veest sõltuvate veeökosüsteemide uurimisel (GD7, 2003). Kuigi esialgu tuleb lähtuda uurimisalasse jäävast põhjavee tasemest ja voolusuundadest, tuleb edasises analüüsis arvesse võtta ka pinna- ja sademevee parameetreid ning seotust teiste ümbritsevate ökosüsteemidega. Samuti on PÕSÖ seisundi määratlemisel oluline tuvastada antropogeenne mõju uurimispiirkonnas.

Joonis 3.1. Soovitatavat sammud põhja- ja pinnavee vaheliste seoste mõistmiseks ja määratlemiseks (GD7, 2003 põhjal).

3.1 Põhjaveekogumitest sõltuvate seisuveeökosüsteemide valik

Põhjaveekogumitest sõltuvate seisuveeökosüsteemide valikul peeti seose hindamiseks piisavalt oluliseks kolme gruppi kuuluvaid alalisi veekogusid:

a) Ürglooduse raamatus olevad järved ja karstiveekogud, millele on omistatud vähemalt regionaalne tähtsus – Ürglooduse raamatu puhul on tegemist senise ainsa süstemaatilise ülevaatega Eesti põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide kohta. Ürglooduse objektideks on loetud 9

vaid need järved, mille vesi on seotud põhjaveega (Kink, 2006, lk 16). Sageli puudub küll hinnang, kas järv toitub pinnakattes olevast põhjaveest või aluspõhja kivimites olevast põhjaveest. Seega on paksema pinnakattega aladel ilma täiendavate uuringuteta keeruline veekogumi seotust põhjaveekogumiga kindlalt määrata. Käesoleva töö raames hinnati aluspõhjalise põhjaveega seotuse tõenäosust küsitavamatel juhtudel järvedele lähimate Keskkonnaregistrisse kantud puuraukude ja -kaevude geoloogiliste läbilõigete ja staatilise veetaseme põhjal.

b) Veekogumid – Paljud veekogumid liigitusid põhjaveekogumist sõltuvaks ürglooduse objektiks olemise läbi. Veekogumite puhul, mis ürglooduse objektide hulka ei kuulu, analüüsiti nende võimalikku seost aluspõhjaliste põhjaveekogumite sügavuse järgi järve ümbruses. Aluseks võeti Keskkonnaregistrisse kantud järvedele lähimate puuraukude ja -kaevude andmed. Analüüsist välistati Veepoliitika raamdirektiivi (VRD) klassifikatsiooni järgi tüüpi IV kuuluvad tumeda ja pehmeveelised järved, kuna need peaksid olema seotud rabaveega ning tüüpi VIII kuuluvad rannikujärved, kuna need peaksid olema seotud mereveega.

c) Natura järved – Natura järvede puhul, mis ei ole ürglooduse objektid või veekogumid, hinnati seotust põhjaveekogumiga vaid juhul, kui järved asuvad Kvaternaari põhjaveekogumitel või moodustavad kaitsealuseid järvestikke. Kõik Kvaternaari põhjaveekogumitel asuvad Natura järved loeti põhjaveekogumiga seotuks, välistati ainult elupaigatüüp 3160 – huumustoitelised järved ja järvikud (sama põhjus, mis VRD tüüp IV puhul). Järvestike puhul, mis ei asu Kvaternaari põhjaveekogumite piires, hinnati tõenäolist seost aluspõhjalise põhjaveekogumiga puurakude ja –kaevude andmete põhjal.

Seose hindamisel eeldati, et kui üldse, siis on järved seotud konkreetse asukoha kõige maapinnalähedasema põhjaveekogumiga. Kõik Kvaternaari põhjaveekogumitel asuvad hinnatud seisuveekogud loeti põhjaveekogumitega vaikimisi seotuks, kuna järvede veevahetus neid ümbritsevate setetega on kõige tõenäolisem. Lisaks hinnati Kvaternaari põhjaveekogumiga seotud järvede puhul ka võimalikku seost kõige maapinnalähedasema aluspõhjalise põhjaveekogumiga.

Kui punktides b) ja c) nimetatud tüübikriteeriumite põhjal pidanuks järve põhjaveekogumitega seotud ökosüsteemide hulgast välistatama, kuid ürglooduse raamatu põhjal on järvel seos põhjaveega olemas, siis oli prioriteet Ürglooduse raamatul.

Kõige selgem seos põhjaveega avaldub ajutistes karstijärvikutes, milles olev veekogus sõltub täielikul määral maa-alusest veest. Oluliste karstijärvikute valimisel võeti aluseks Ürglooduse

raamatusse kantud vähemalt regionaalse tähtsusega objektid. Põhjaveekogumiga seotud seisuveekogumiteks loeti objektid, mis täituvad kirjanduse põhjal regulaarselt veega ning millel ei ole ruumilist lähedust mõne vooluveekoguga. Natura elupaigatüüpi 3180 - karstijärved ja järvikud – määratud objektide kasutamine oli raskendatud, kuna nimetatud elupaigatüüp on omistatud väga vähestele ning ruumiliselt väga ebaühtlaselt jaotunud karstijärvikutele. Kaks kolmandikku nimetatud elupaigatüüpi kuuluvatest objektidest asuvad Jõelähtme karstialal.

Kokku klassifitseerus sel viisil olulisteks põhjaveekogumist sõltuvateks seisuveeökosüsteemideks 197 järve ja 26 karstiobjekti (Lisa 2, Lisa 3, Joonis 3.2). Neist 77 järve ja 7 karstiobjekti on sõltuvad käesoleva töö puhul prioriteetsetest põhjaveekogumitest (Lisa 2, Lisa 3, Joonis 3.3). Kindlasti tuleb esitatud nimekirja edaspidi järvede põhjaveega seotuse selgitamiseks korraldatud väliuuringutega täpsustada (vt ptk 8). Eelkõige vajab alusuuringutega täpsustamist paksu pinnakattega aladel paiknevate aluspõhjaliste põhjaveekogumite (nt. Devoni põhjaveekogumite või Kvaternaari põhjaveekogumite all paiknevate (Siluri)- Ordoviitsiumi põhjaveekogumite) seotus ökosüsteemidega.

Joonis 3.2. Põhjaveekogumist sõltuvate järvede ja karstiobjektide paiknemine põhjaveekogumitel.

Joonis 3.3. Põhjaveekogumist sõltuvate järvede, karstiobjektide ja põhjavee seirekaevude paiknemine prioriteetsetel põhjaveekogumitel.

3.2 Põhjaveekogumitest sõltuvate vooluveeökosüsteemide valik

Eesti jõgedele on omane nii põhja- kui ka sademeveeline toitumine, millede omavaheline suhe territoriaalses jaotuvuses on erinev. Karstiala allikalistel jõgedel (Põltsamaa, Kunda, Esna, Valgejõgi) ja Kagu-Eesti sügavates ürgorgudes voolavatel jõgedel (Ahja, Võhandu, Piusa) ulatub põhjaveelise toitumise osatähtsus 50–60%-ni aastasest äravoolust (Järvet, 2002). Enamik Põhja- Eesti jõgesid saavad alguse allikatest, millest tuntuimad on Pandivere kõrgustikku ümbritsevad veerikkad karstiallikad. Kogu jõgikonnaga Lääne-Eestis paiknevate jõgede (Velise, Vihterpalu, Vändra, Reiu, Sauga) äravoolus on põhjavee osatähtsus 10–20% (Ibid). Lumesulamisveel on suurim osatähtsus Alutaguse jõgedel, sest talv on seal pikim, lumikate paksim ja lume veevaru suurim. Väikseim lumesulamisvee osa aastases äravoolus on lühema ja pehmema talve tõttu Eesti saarte jõgedel ja lumesulamisvee kiirema põhjavette infiltreerumise tõttu Pandivere kõrgustikul (Ibid). Vihmavee osatähtsus jõgede äravoolus sõltub suvise poolaasta sademete varieeruvusest. Piirkondades, kus sademevee filtratsioon põhjavette on väike, jõuab see kiiremini jõesängi ning moodustab seega jõgede toitumises suurema osa. Selle näiteks on

Lääne-Eesti madalikul asuv Kasari jõgi, kus viirsavide tõttu on põhjavette jõudva vee kogus Eesti väikseim. Lõuna-Eesti kõrgustikelt lähtuvatel jõgedel (Väike Emajõgi, Võhandu, Piusa, Halliste, Raudna jt) on vihmavee põhjustatud äravool märgatavalt suurem, sest jõgede ülemjooksude järsemad langud soodustavad vihmavee kiiremat äravoolu veekogudes (Ibid). Levinumaks põhjavee toite osakaalu määramise meetodiks VV-s on graafiline baasäravoolu visualiseerimine jõgede aastastes hüdrograafides. (Joonis 3.4).

Sõltuvalt maapinna, geoloogiliste lademete ning VV voolusängi morfoloogiast, eriti aga selle lasuvussügavuse morfoloogiast, toimib VV-de põhjaveeline toide kas maapinnalähedase surveta või kihtidevahelise survelise põhjavee toite kaudu (Joonis 3.5). Kahe vettpidava kihi vahel lasuv surveline põhjavesi väljub looduslikes tingimustes maapinnale survelise vee väljavoolualade kaudu tõusuallikatena või pindalalise väljaimbena. Ülavesi või maapinnalähedane põhjavesi toidab aga VV-id langeallikatena või pindalalise VV toitepiirkonnana. Tavaliselt saavad langeallikatest alguse ojad, kuid tõusuallikate avamiteks on tavaliselt „keeva“ veega karstilised lehtrid VV-ges. Vee deebiti ehk allika „tootlikkuse“ püsivuse alusel jagunevad allikad: väga püsiva deebitiga (minimaalne ja maksimaalne deebit on peaaegu võrdsed), püsiva deebitiga 1 (minimaalse ja maksimaalse deebiti suhe on /2), vahelduva deebitiga (vastavate deebitite suhe 1 1 1 1 1 1 on /2- /10), väga vahelduva deebitiga ( /10- /30) ning ülivahelduva deebitiga ( /30- /100) allikateks (Marandi, el. allikas 2015).

Eestis arvatakse olevat 3000 kuni 10 000 allikat, millest enamik on väikesed. Kirjanduse põhjal on suuri, alalisi allikaid viiesaja ringis ning Pandivere piirkonnas on keskkonnaregistrisse kantud 135 allika asukohad (Põhjaveekomisjon, 2004; AS Maves, el. allikas 2015). Tavapäraselt on allikad vooluveekogude läheteks, kuid neid esineb ka veekogude vooluveega hõivatud sängides. Eestis on eriti palju Kvaternaari setete veega seotud allikaid, moodustades rohkesti pisikesi langeallikaid. Nii on Tallinnas Mustamäe nõlval Glehni pargi lähedal allikafrondi pikkus 500 m ja allikate arv üle 20. Tõusuallikaid esineb harva, rohkesti on aga igritsevaid allikaid (näit. Viieristi, Illuka, Sadala jt. allikasoodes). Neid leidub sageli oosiderikastel aladel, näiteks Iisaku-Illuka ümbrus, Saadjärve voorestik, Otepää ja Haanja kõrgustik, Sõrve poolsaar ja mujal. Lõuna-Eestis onpõhjavett kandvaiks kihtideks Devoni ladestu terrigeensed settekivimid - kvartsliivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtidega. Põhja-Eestis leidub aluspõhja terrigeensete setekivimite põhjaveest toituvaid allikaid vaid kitsal klindieelsel alal või klinti lõikunud orgudes. Nendes on allikad seotud Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksiga (Heinsalu, 1977).

Marandi (el. allikas 2015) järgi on keemiliste elementide sisaldus põhjavees erinev. Vee keemilise koostise, tüübi ja mineralisatsiooni astme määravad 7 komponenti. Nendeks on 13

- - 2- 2+ 2+ + + anioonidest HCO3 , Cl ja SO4 ning katioonidest Ca , Mg , Na ja K . Enamikel juhtudel moodustavad need ioonid 90-95% kõigist vees lahustunud soolade hulgast. Ülejäänud elemente leidub tavaliselt väikestes kogustes, mistõttu neid nimetatakse mikrokomponentideks. Neist on 2+,3+ - - - - - 3- 2- Eestis tähtsamad Fe , F , I , N-, P- ja Si- ühendid (NH4 , NO2 , NO3 , PO4 , SiO2 ). Mõnikord leidub põhjavees ka broomi, tina, plii, vase jt ühendeid (vt ka Joonis 3.5).

- HCO3 satub põhjavette tavaliselt karbonaatkivimite ning õhus ja mullas oleva CO2 lahustumise mg teel. Eesti põhjavees on vesinikkarbonaadi sisaldus 50-500 /l. Vees leiduvate soolade hulgast on süsihappesooli sageli üle 50 %. Cl- satub vette reliktse merevee kaudu, soolalademete lahustumise tagajärjel, sademetest ning kaasaegse merevee tungimisel magestunud 2- põhjavette. Eesti põhjavees on kloriide rannikualal kuni 100 mg/l, sisemaal alla selle. SO4 satub vette väävlit sisaldavatest mineraalide lahustumisel/oksüdeerumisel - kipsist, anhüdriidist, püriidist jm. Vähesel määral (alla 2 mg/l) sisaldab sulfaatiooni ka looduslik vesi. Kõrgendatud sisaldus põhjavees, kui pole lähedal väävlit sisaldavaid mineraale, on reostuse näitaja. Ca2+ on levinuim element põhjavees, kuhu ta satub karbonaatsete kivimite lahustumisel ja magma- ning moondekivimite porsumisel. Looduslik sisaldus 20-100 mg/l. Mg2+ satub põhjavette peamiselt dolomiidi ning tard- ja moondekivimite lahustumisel. Tavapärane sisaldus põhjavees 4-50 mg/l. Na+ ja K+ satuvad põhjavette peamiselt päevakivide porsumise tagajärjel. Nende sisaldus põhjavees on 5-25(30) mg/l. (Marandi el. allikas 2015)

Maapinnale jõudva allikavee keemiline koostis on Eestis üldjuhul karbonaatne kaltsiumilis- magneesiumiline (soodus allikalubja tekkeks), üldmineralisatsioon - 0.3–0.4 mg/l (Kink, 2004).

Põhjavee hea kvalitatiivne seisund tähendab põhjavee looduslähedast koostist, kui keskkonnakvaliteedi standardeid pole inimtegevuse mõjul ületatud. Heas seisundis põhjaveele on omased järgmised kvaliteedinäitajad ja väärtused (Põhjaveekomisjon, 2004; keskkonnaministri 29. jaanuari 2009. a. määrus nr 75):

• ühealuselised fenoolid < 1 μg/l;

• naftasaadused < 2 μg/l;

• benseen <1 μg/l

• SO4 <250 mg/l

• taimekaitsevahendid < 0,1 μg/l;

• nitraatiooni sisaldus < 50 mg/l;

• puudub inimtegevusest tingitud oluline kloriidiooni sisalduse tõus; 14

• ammooniumioonid looduslikult aeroobses põhjavees < 0,5 mg/l, looduslikult anaeroobses põhjavees < 1,5 mg/l

Põhjavesi on heas kvantitatiivses seisundis, kui (Keskkonnaministri 29. jaanuari 2009. a. määrus nr 75):

• aasta keskmine põhjaveevõtu hulk on väiksem kinnitatud põhjaveevarust või vesikonna veemajanduskava koostamise käigus määratud põhjaveekogumi looduslikust ressursist;

• põhjaveetaseme muutustest tingitud põhjavee voolusuuna muutused ei põhjusta soolase vee sissetungi põhjaveekogumisse;

• ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid olulise halvenemise sellise põhjavee keemilises või koguselises seisundis;

• ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid suutmatust saavutada

põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes «Veeseaduse» § 38 lõikes 3 sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke.

Kõige üldisemas mõttes on põhjaveest otseselt sõltuvateks ökosüsteemideks defineeritud kõik ökosüsteemid, mille funktsioneerimine sõltub kas täilikult või osaliselt seda süsteemi toitvast põhjaveest. VV sängi avanev põhjavesi toetab fluvio-akvaatiilise bioloogilise mitmekesisuse olemasolu olles samal ajal nii pinnavee äravoolude kui ka vee hüdrokeemilise koostise ning temperatuuri reguleerija (Richardson et al., 2011). Põhilised näitajad taoliste ökosüsteemide stabiilsuse kohta on baasäravoolu, hüdrokeemiliste ning -bioloogiliste näitajate püsiv distantsjaotus põhjaveelisest toiteallikast arvestatuna. Muutuste hinnang peab põhinema põhjaveelise toiteallikate muutustega seotud ökosüsteemi kriitiliste piiride näitajatel (Ibid). Kontseptuaalsete mudelite eesmärgiks on sellisel juhul visualiseerida lihtsustatult ökoloogilise süsteemi põhjus- tagajärg seoseid, kusjuures vajaliku andmestiku puudusel võib asendada selle kontseptuaalsete diagrammide kogumitega (Ibid).

Eesti tingimustes saab esimeses lähenduses põhjaveest otseselt sõltuvate VV ökosüsteemide ruumilise määramise aluseks võtta VRD tarbeks loodud pinnaveekogumid, millede erinevate tagatustega nii bioloogilise kui ka keemilise seisundi koondhinnangud on saadaval alates 2012. aastast (näit. KAUR, 2015). Eestis on sellisel moel kokku hinnatud 750 VVM-i (Ibid) füüsikalis- keemiliste (FÜ-KE) ning ökoloogiliste üldtingimuste seisundiklassid (ÖSE) (Pinnaveekogumite moodustamise kord…, 2010). Siinkohal on oluline märkida, et Keskkonnaregistrisse kantud

VVM-ide loomise aluseks on VV integreeritud jaotus, mis koosneb VV teatud lõigu kategooriast, tüübist, veerežiimi eripärast, survetegurite intensiivsusest ning valgla pindalast, kusjuures VVM- i valgla alumiseks piiriks on 10 km2 (Ibid). Vooluveekogude ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate järgi on toodud Keskkonnaministri määruses nr. 44 – 28.07.2009 - Lisas 4.

Vooluveekogu hüdrograaf Sademelise toite osakaal, %

Põhjaveelise toite osakaal, %

Vooluveekogu äravool Baasäravool e. põhjavee toide

Joonis 3.4. Kontseptuaalne skeem põhjaveelise osakaalu määramiseks vooluveekogudes

Joonis 3.5. Kontseptuaalsed skeemid survelise ja vabapinnalise põhjavee punktallikate toidetest vooluveekogus (vasak joonis) ning põhjavee keemilise koostise muutustest vastavalt sügavuse muutusele (parem joonis) (Põhjaveekomisjon, 2004).

Põhjaveest sõltuvate vooluveeökosüsteemide valikul lähtuti käesoleva aruande Lisades 5-9 toodud VV-de nimekirjast. Nimetatud VV-d seoti kaardipõhiselt allikate ning VVM-ide andmebaasidega (Joonis 3.6) ning VVM-de seisundi hinnangute andmebaasiga (KAUR, 2015). 16

Tulemuseks saadi allikatega seotult 154 VVM-ist koosnev nimekiri, millede lasumiks oli 26 PVM- i (Lisa 5). Kriteeriumiks VVM-i seose määramisel allikatega oli allikate kaugus vooluveekogumist (ca kuni 1 km, mõõdetuna perpendikulaarselt VV joone kulgemisest kaardil). Seoste leidmise aluseks olid kõik Eestis kehtivad VVM-id ning EELIS-es registreeritud allikad ja allikate piirkonnad, st allikad andmebaasidest: veekogud, ürglooduse ning pärandkoosluste objektid, kokku 1541 nimetust.

Valdava enamuse allikatega integreeritud VVM-ide nimekirjast moodustavad heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega VVM-id (Veekogu tüüp B) va kolm tumedaveelist ja humiinaineterikast VVM-i, valgla pindala kategooriaga 100-1 000 km2, millede lasumiks on halba seisundisse hinnatud Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini PVM (nr 7) (Lisa 5 ja 6). PVM-ide alusel koostatud VVM-de nimekirjast 51% on kesise 2014 aasta koondhinnangu seisundiga, 32% - hea seisundiga, 16% - halva seisundiga ning ainult 1 VVM on väga heas seisundis.

Joonis 3.6. Kehtivate vooluveekogumitega (VVM) seotud allikad (EELIS andmebaas), kus: SVM - seisuveekogum, RVM - rannikuveekogum, HJ - hüdrojaam, SJ - seirejaam.

VV-dega seotud kirjandusallikatest lisati VVM-ide andmebaasi veebilansilised näitajad põhjavee toituvuse osakaaluga ≥10%. Nimetatud VVM-ide hulgast veebilansiliselt kõige suurema 78%

põhjaveelise toituvusega veekogumiks on Pärnu jõe ülemjooksu Pärnu_1 VVM ning kõige madalama 16-17% põhjavee toitelisusega on Jõelähtme_3 ja Pirita_4 VVM-id (Lisa 7). Niisugustel VVM-idel nagu Selja_3 ja _4, Jägala_2 ja _3, Kunda_2, Võhandu_1, _2, _3, _4 ja _5 moodustab põhjaveeline toide 47-49% aastasest VV veebilansist (Lisa 7).

PVM-idega nr 6 (Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum), nr 7 (Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum), nr 14 (Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne- Eesti vesikonnas), nr 15 (Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas), nr 16 (Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum) ja nr 27 (Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum) seotud VVM-ide seisund 2014. aasta koondhinnangu järgi on järgmine: VVM- id PVM-i nr 6 jaoks - 50% kesine ja 50% hea, hinnangulise põhjaveelise osakaaluga 36%; VVM-id PVM-i nr 7 jaoks - 75% halb ja 25% hea, hinnangulise põhjaveelise osakaaluga 25-36%; VVM-id PVM-i nr 14 jaoks - 38% nii halb kui ka kesine ning 25% hea, hinnangulise põhjaveelise osakaaluga 47-58%; VVM-id PVM-i nr 15 jaoks - 15% halb, 55% kesine ja 30%, hinnangulise põhjaveelise osakaaluga 42-62%; VVM-id PVM-i nr 16 jaoks - 50% hea ja 50% väga hea, hinnanguline põhjavee osakaal teadmata; VVM-id PVM-i nr 27 jaoks - 60% halb ja 40% kesine, hinnangulise põhjaveelise osakaaluga 24% (Lisa 5 ja Lisa 7).

Lähtudes saadud tulemuste aluseks olnud põhjaveelise toitumise analüüsi perioodist (ajavahemik 1920 kuni 1965 (Anon 1 1972)) võib saadud tulemusi vaadelda eelkõige kui ajaloolise taustaga VVM-ide põhjaveelise toituvusega osakaalude tulemusi, millede võrdlus kaasaegsete, analoogselt süsteemsete ning avalikult kättesaadavate VV-de sh ka VVM-ide põhjaveelise toitumuse osakaalude kohta, osutus andmete puudusel võimatuks.

Integreeritud KESE ja ÖSE koondhinnangud erineva põhjaveelise toitumuse osakaaluga VVM- idele, millede lasumiteks on PVM-id 6, 7, 14, 15, 16, 27 näitavad, et enamuses VVM-idest ajavahemikus 2010-2014 olid hüdrokeemiliselt (KESE) heas seisundis, va Purtse-3 ja Jägala_6 VVM-id (Lisa 8). Füüsikalis- keemilisi kvaliteedi (FÜKE) näitajaid, kui ökoloogilise seisundi (ÖSE) halvema kui hea seisundi põhjuseks on toodud neljal VVM-il: Sõmeru, Sejla_3 ja Selja_4 (PVM nr 15) ning Vasavere (PVM nr 27) VVM (Lisa 8). Lisaks on toiteainete ja saasteainete sisaldus (st

Nüld, NH4-N, Püld) VVM-i ÖSE halvema kui hea seisundi põhjuseks nimetatud: Pühajõgi_1, _2 (PVM nr 6), Purtse_2, _3, _4, Pühajõgi_2 (PVM nr 7); Jägala_3 (PVM nr 14); Selja_2, _3, _4 (PVM nr 15), Vasavere (PVM nr 27); 1 al. fen-ide ja nafta sisalduse järgi: Purtse_3, _4, Mustajõgi (PVM nr 7), Sõmeru, Selja_3, (PVM nr 15), Mustajõgi (PVM nr 27); Zn, Cu järgi: Purtse_3 (PVM nr 7); pikaajalise reostuse järgi: Loobu_1 (PVM nr 15) (Joonis 3.7). Lisaks on bioloogiliste näitajate T,H´, DSFI, EPT, ASPT, jt järgi halvemas kui heas seisundis: Valgejõgi_1 (PVM nr 14), Selja_4, 18

(PVM nr 15) VVM-id (Lisa 8). Lisas 8 saadud nimetustest eemaldati omakorda kõik VVM-id, millede ÖSE ükskõik millise aasta halvema seisundi kui hea põhjuseks on märgitud KALA ja paisud ning VV-de suudme lõikude VVM-id allpool HEJ paisusid. Tulemuseks on erineva põhjavee toituvusastmega VVM-ide nimekiri (9 VVM-i), mille kohta koostati kontseptuaalsed skeemid ning viidi läbi põhjavee mõju-hinnangu testid.

Joonis 3.7. Põhjaveekogumitega 6, 7, 14, 15, 16, 27 seotud kuid halvemas kui heas seisundis VVM-id (KESE ja ÖSE järgi), kus: SVM - seisuveekogum, RVM - rannikuveekogum, HJ - hüdrojaam, SJ - seirejaam, HK ja HB - hüdrokeemilise ja -bioloogilise seire lävendid (EELIS andmebaas).

3.3 Põhjaveekogumitest sõltuvate maismaaökosüsteemide valik

Põhjaveekogumitest sõltuvate maismaaökosüsteemide puhul on kaks põhimõttelist põhjaveekogumist sõltuvuse viisi (joonis 3.8, 3.9):

1) ökosüsteem toitub põhjaveekogumi veest;

2) ökosüsteem ei toitu põhjaveekogumi veest kuid selle vesi toetub põhjaveekogumi veele.

Need kaks sõltuvuse viisi võivad omavahel kombineeruda ning olla ökosüsteemide jaoks absoluutsed või osalised ning avalduda ökosüsteemi (soo) eri osades erinevalt. Näiteks võib

põhiliselt sademetoiteline soo olla mingis osas allikaline ja toituda olulisel määral ka põhjaveekogumi veest.

Joonis 3.8. Põhjaveekogumi veest toituv maismaaökosüsteem.

Joonis 3.9. Põhjaveekogumi veele toetuv ökosüsteem.

Põhjaveekogumitest olulisteks sõltuvateks maismaaökosüsteemideks on Eesti tingimustes enamasti sood, sealhulgas ka soometsad ja soostunud alad. Põhjaveest täielikult sõltuvad sooökosüsteemid on allikasood, mis on kujunenud ning eksisteerivad pidevalt väljakiilduva ja igritsevate allikatena väljuva põhjavee tingimustes. Kuigi osa allikasoid toitub ilmselt põhjaveekogumeisse mittekuuluvast Kvaternaari ladestu põhjaveest, siis valdav osa suurematest allikasoodest on täielikult või osaliselt seotud põhjaveekogumitest pärineva veega. 20

Allikasoodele võivad avalduda mõjud nii põhjaveekogumite kvantiteedi kui ka kvaliteedi muutuste kaudu. Allikasoode puhul pole andmeid inimtegevusega muudetud põhjaveekogumist oluliselt mõjutatud aladest. Põhjaveekogumitest sõltuvate ning seeläbi potentsiaalselt mõjutatavate allikasoode hulka on valitud suuremad allikasooalad ning allikasoode grupid üle Eesti (Lisa 4).

Oluline seos põhjaveekogumitega on ka madalsoodel, mille veerežiim ning hüdrokeemia sõltub olulisel määral põhjaveest. Madalsoodest on olulisem seos põhjaveekogumitega eelkõige Lääne- ja Põhja-Eesti õhukese pinnakattega aladel olevatel lubjarikastel madalsoodel. Siirdesoode ja rabade puhul puudub reeglina põhjaveeline toitumine ning otsene seos põhjaveekogumitega. Siiski pole ka nende lasundiveed põhjaveest täielikult isoleeritud ning soovesi võib olla seotud põhjaveega. Põhjaveetaseme alanemine võib seega turbalasundi aluse veepideme puudumise või ebapiisavuse korral põhjustada ka pinnavee taseme alanemist rabades. Seda arvamust toetab veetaseme alanemise modelleerimine mõnede põlevkivikaevanduse mõjualal olevate rabade kohta, nagu näiteks Selisoo (Kalm & Kohv 2009). Põhjaveekogumitest mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatavate soode esialgse nimistu koostamisel nimetati kõik maapinnalähedaste halvas ja ohustatud seisundis olevate põhjaveekogumite (Vasavere ja Põlevkivibasseini põhjaveekogumid) alal paiknevad ning juba mõjutatud või uute põlevkivikaevanduste ning muu inimtegevuse kaudu potentsiaalselt mõjutatavad sooalad, arvestatava pindalaga üle 20-30 ha, sealhulgas rabad. Männiku- Pelguranna põhjaveekogumi alal nimetati samuti kõik mõjutatavad sood, sealhulgas rabad. Pandivere ning Põltsamaa-Adavere kui potentsiaalselt inimtegevusega mõjutatavate põhjaveeveekogumite aladel valiti nimistusse arvestatava suurusega ja kõrgema loodusliku väärtusega põhjaveest sõltuvad madalsood ning allikasood. Ülejäänud põhjaveekogumite mõjualadel valiti nimistusse vaid suuremad ja kõrge loodusliku väärtusega allikasood ja madalsood (osalt ka siirdesood), mis võivad põhjaveest olulisel määral sõltuda. Oluliste elupaikadena väärivad äramärkimist ka rannavallistike vahelised sood (tuntud nõmmrabadena), mida leidub ohtralt nii Hiiu- kui Saaremaal, kuid ka Eesti mandriosa rannikualadel ning Peipsi järve ümbruses. Nende seos põhjaveega ning põhjaveekogumitega vajab täpsustamist, kuna puuduvad adekvaatsed hüdrogeoloogilised andmed. Siiki on tõenäoline, et rannavallistike vahelised sood on sõltuvad enam sademeteveest.

Joonis 3.10. Põhjaveekogumitega seotud (potentsiaalselt sõltuvate) maismaaökosüsteemide (soode) levik Eestis.

Kokku valiti üle Eesti 70 sood, soostikku või soode gruppi mis võivad olulisel määral olla seotud põhjaveekogumitega (Joonis 3.10, Lisa 4). Mitmed neist võivad seotud olla ka mitme põhjaveekogumiga. Paljudel juhtudel on hüdrogeoloogiliste andmete puudulikkuse tõttu seos oletuslik või võib avalduda põhjaveekogumite drastilise muutuse (näiteks põlevkivikaevanduste veeärastuse) korral.

3.4 Põhjaveest sõltuvatele ökosüsteemidele avalduv koormus

Põhjaveest sõltuvatele ökosüsteemidele avalduva koormuse saab jagada kaheks – mõju läbi vee keemilise koostise ja kvaliteedi muutuste ning mõju läbi veekoguse (kvantiteedi) muutuste. Seega põhjaveest sõltuvaks saab maismaa või veeökosüsteemi lugeda siis, kui põhjaveekogum varustab ökosüsteemi teatud koguse ja/või kvaliteediga põhjaveega, mis on vajalik ökosüsteemi senisel kujul püsimajäämiseks. Põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide elustik võib erineda sademe- ja pinnaveetoitelisest ökosüsteemist, sest põhjavesi võib endaga kaasa tuua tavapärase pinnaveekogu veest oluliselt erinevate parameetritega vee (nt pH, temperatuur, lahustunud hapnik, erinevad keemilised elemendid ja ühendid). Loomulikult ei ole kõik

ökosüsteemid põhjaveest võrdselt sõltuvad, näiteks allikatoitelisi ökosüsteeme loetakse väga sõltuvateks, sest nende puhul toitub ökosüsteem põhjaveest pidevalt (GWDTE, 2011). Samas vaid kaudselt sõltuvatena saab vaadelda selliseid ökosüsteeme, mis puutuvad põhjaveega kokku harva (näiteks sesoonselt).

Joonis 3.11. Põhjaveega seotud pinnaveeökosüsteemi kontseptuaalne mudel järve näitel. Skeemil on toodud lisaks põhjaveele ka teised peamised ökosüsteemi seisundit mõjutavad põhitegurid (täiendatud Terasmaa, 2012 põhjal).

Vaadeldes põhjaveest sõltuva ökosüsteemi näitena järve (joonis 3.11), saab lisaks seostele põhjaveega välja tuua ka teised ökosüsteemi mõjutavad tegurid. Samad seosed ja põhimõtted kehtivad paljuski ka teistele põhjaveest sõltuvatele vooluvee- ja maismaaökosüsteemidele.

Veeökosüsteemi püsimiseks peab olema tagatud (lisaks sobivale nõole või voolusängile) tasakaaluline veebilanss. Maapinnale e. veeökosüsteemi valglale langenud sademetest kujuneb veekogu toitev pinna- ja põhjavesi – seega saab veekogu vett otse veepeeglile langenud sademetest, valglalt pärinevast äravoolust, sissetulevatest vooluveekogudest ning põhjavee sissevoolust järve. Veekogu kaotab vett aurustumise, väljavoolu ja põhjavette infiltreerumise kaudu. Järvede puhul moodustub veemahtu ületavast veekogusest fluviaalne väljavool või kujuneb järvest põhjavett toitev veekogu. Avatud valglatega järvedes jõuab sademevesi pinnavee fluviaalse ja valgvooluna suhteliselt kiiresti järve ning eemaldub vooluveekogude kaudu samuti kiiresti. Taolistes järvedes on pinnavee sissevoolu ja väljavoolu komponendid veebilansis kõige suuremad (Winter, 2004). Sademetega maapinnale langenud veest liigub osa

gravitatsiooni jõul sügavamatesse maapinna kihtidesse, kuni jõuab vee liikumist takistava geoloogilise kihini, mis moodustab veepideme. Sellest ülespoole moodustub veest küllastunud põhjaveekiht. Maapinna ja põhjaveekihi ülemise piiri ehk põhjaveetaseme vahele jääb veega küllastumata aeratsioonivöönd (Holden, 2005).

Stabiilse süsteemi väljakujunemiseks on lisaks meteoroloogiliste tingimuste kompleksile olulisel kohal ka lokaalsed tegurid, näiteks valgla suurus, konfiguratsioon, mullastik ning taimkate. Kui järve valgla on kordades suurem kui järve veepeegli pindala, siis olulisimaks vee sisendiks on valglalt saabuv äravool, mitte otse järve pinnale langevad sademed (Winter, 2004; Vainu, 2011). Valgla mullastik ja taimkate mõjutavad infiltratsiooni ja evapotranspiratsiooni. Näiteks metsasuse vähenedes (tulekahju, torm, lageraie) võib valglalt vee sissevool järve tunduvalt kasvada. Samas on paljudel juhtudel isegi olulisemal kohal põhjaveevalgla (i.k: groundwater catchment area, subterranean catchment area – mujal maailmas levinud kontseptsioon. Käesoleva projekti seisukohast on tegemist alaga, millest pärinev vesi toidab põhjaveega seotud ökosüsteemi), mitte pinnaveevalgla suurus. Põhjavee valgla lihtsustatud käsitluste korral lähtutakse sellest, et põhjavee valgla veelahe järgib nagu pinnavee valglagi maapinna topograafiat ning seetõttu kattub pinnaveevalglaga. Maapinna topograafilisi muutusi põhjustavate sündmuse puudumisel võib pinnaveevalglaid käsitleda ajas muutumatutena. Põhjaveevalglaid võivad oluliselt mõjutada aga nii meteoroloogiliste tingimuste varieerumine kui ka põhjavee veevõtt (Winter et al., 2003). Põhjaveetaseme sügavus maapinnast sõltub nii pinnase omadustest kui ka piirkonna sademete režiimist. Juhul kui sademete hulk võrreldes pinnase läbilaskvusega on väike, asub põhjaveetase sügaval. Kui aga sademeid on pinnase läbilaskvusega võrreldes palju, siis lasub ka põhjavesi maapinnale lähemal ning see võib topograafilistes lohkudes maapinnale väljuda. Maapinnalähedase põhjavee puhul on põhjavee vooluteed veekogudeni oluliselt lühemad võrreldes sügaval lasuva põhjaveekihiga ning maapinnalähedase põhjavee viibeaeg maapinnas on lühike (Fitts, 2002). Kuna geoloogilised kihid ei paikne sageli rõhtsalt, vaid on mingis suunas kaldu, siis on ka põhjavee lasuvussügavused ning survetingimused erinevad. Survelise põhjavee liikumine on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas ning surveta e. vabapinnalise põhjavee puhul on põhjavett liikuma panevaks jõuks topograafiline pinnalang (Fitts, 2002).

Nõo konfiguratsioon, geoloogiline ehitus ja olemasolevate setete vee läbilaskvust iseloomustavad parameetrid määravad järve veekogumi hüdraulilise seose põhjaveesüsteemiga (Winter, 1999). Kui vettpidav kiht nõo põhjas puudub või on liiga väikese ulatusega ja õhuke, siis järv stabiilset seisundit ei saavuta. Järvenõo settega täitudes infiltratsioonikoefitsient

muutub ning koos sellega suureneb järve puhverdusvõime näiteks kliimakõikumiste või inimtegevusest põhjustatud muutuste (kraavitamine, põhjavee väljapumpamine jne) vastu. Järvedes, mis asuvad halva hüdraulilise juhtivusega lasundites, savikas moreenis, limnoglatsiaalsetes savides või tihedas turbas, on nii põhjavee sisse- kui ka väljavoolu kogused tühised. Järvedes, mis asuvad liivakas moreenis, liivas, kruusas või karstialadel, toimub aga reeglina intensiivne põhjavee veevahetus järve moodustava veekogumiga (Alley et al., 2005). Juba paksu settekihiga täitunud nõo korral on järv põhjaveega seotud peamiselt kaldalähedase erosiooniala (litoraali) kaudu, kus pinnase infiltratsiooniomadused on endiselt head. Järve sügavamates osades koosneb settekiht enamjaolt savidest ja aleuriitidest, mida katavad orgaanilised setted. Taolised setted on madala vee läbilaskvusega ja takistavad reeglina seetõttu nii põhjavee sisse- kui ka väljavoolu. Üldiselt eeldatakse, et vastavad järveosad aktiivses veevahetuses põhjaveega ei osale. Samas on viimased teadusuuringud (Vainu et al. 2015) näidanud, et vett võib lisanduda ka läbi põhjasetete. Põhjaveetaseme järsul alanemisel (näiteks inimtegevuse mõjul) võib moodustuda nn rippuv järv (Joonis 3.12B), mis põhjaveega seotud ei ole ning umbjärve korral sõltub veebilansiliselt sademete ja aurustumise tasakaalust (Vainu, 2011). Veetaseme alanemine toob kaasa järve ruumala ja pindala vähenemise. Kaasnevad olulised muutused järve hapnikurežiimis ja sete/vesi piirpinnal toimuvates redoksprotsessides, settimistsoonide asukohtades, erosioonilisel teel sissekantava materjali kogustes ja koostises. Toimub varem kuhjunud materjali ümbersettimise, samuti pääsevad aineringesse tagasi erinevad toiteained ning mõju ökosüsteemile võib olla väga suur.

Suure põhjavee sisaldusega maastikes moodustab põhjavee osakaal märkimisväärse osa järvede veebilansist (Fitts, 2002) (Joonis 3.12A). Üldjuhul ongi järved kujunenud neisse maapinna lohkudesse, kus põhjavesi avaneb maapinnale (Rushton, 2005). Eristatakse hajusat, fokuseeritud või nende kahe kombinatsioonis kujunenud põhjavee sisse- ja väljavoolu järvedes (Alley et al., 2005). Fokuseeritud põhjavee sissevool järvedesse toimub läbi allikate. Hajus sisse- või väljavool toimub aga kogu järvekatla vett läbilaskva osa piirkonnas.

Vastavalt järvede põhjavee toiterežiimile jaotatakse järved a) suubumisjärvedeks, b) läbimisjärvedeks ja c) lähtejärvedeks (Winter, 2004; Rushton, 2005 põhjal Vainu, 2011) (Joonis 3.12):

A) Suubumisjärvedeks on enamjaolt suurte negatiivsete pinnavormide põhjas või niisketes kliimatingimustes asuvad järved, kus põhjaveetase järve ümbruses on järve veetasemest kõrgem. Sellisel juhul imbub põhjavesi kogu nõo ulatuses järve ning järv ise põhjaveekogumit ei

toida. Samas on veeökosüsteemi jaoks väga tähtsal kohal põhjavee keemiline koostis, mis määrab ära ökosüsteemi seisundi stabiilsuse.

B) Põhjavee läbimisjärvede puhul paikneb järv põhjaveegradiendil ehk järve ühel küljel on põhjaveetase kõrgem kui järve veepind ning teisel küljel madalam. Järve sisenevad ja sealt lahkuvad põhjaveekogused ei pruugi sel juhul olla võrdsed, vaid sõltuvad järvekatla põhjareljeefist ning järve põhja katvast settekihist. Põhjavee läbimisjärved on tüüpilised liustikutekkeliste setetega piirkondades. Selliselt põhjaveest sõltuva ökosüsteemi puhul on olulise tähtsusega nii põhjavee keemiline kui ka koguseline seisund.

C) Põhjavee lähtejärved paiknevad põhjaveetasemest kõrgemal. Sellisel juhul järv põhjaveest vett juurde ei saa ning järve püsimise tagavad vaid sademed ja pinna- või pinnasevee sissevool nõkku. Sellised järved asuvad tavaliselt topograafiliselt kõrgemates maastikupiirkondades või kuivemates kliimatingimustes. Neist toimub vee infiltreerumine sügavamal paikneva põhjaveelasundi suunas ning allapoole suunduva veevoolu tõttu kujuneb vahetult järve alla põhjaveekühm (i.k: groundwater mound), kus põhjavee tase on kõrgemal kui järve ümbritsevas põhjaveekihis ning põhjaveetase langeb järvest kaugenedes.

Joonis 3.12. Pinnaveekogude põhjaveelised toiterežiimide kontseptuaalne mudel järve näitel: suubumisjärv (A), vett kaotav või läbivoolujärv (B), lähtejärv, mis on kaotanud ühenduse põhjaveega (ka nn rippuvad järved) (C) (Winter, 2004; Rushton, 2005 põhjal).

Põhjaveega hüdrauliliselt hästi seotud järvede puhul võivad põhjaveetasemetes ja selle liikumissuundades toimuvad muutused ökosüsteemi seisundit pöördumatult mõjutada. Põhjavee veevõtt pinnaveekogudega seotud vabapinnalistest põhjaveekihtidest võib avaldada olulist mõju vee liikumissuundadele põhjaveekihis, mis omakorda võib mõjutada põhjaveest sõltuvate vee- ning maismaaökosüsteemide hüdraulilist seost põhjaveega ning sellega seoses ka veebilanssi (Joonis 3.13).

Joonis 3.13. Pinnaveeökosüsteemi põhjaveevalglale põhjavee veevõtu mõju kirjeldav kontseptuaalne mudel (Winter et al., 1998 põhjal).

Joonise 3.13 (A) osa peegeldab süsteemi looduslikke tingimusi, kus looduslik põhjavee liikumissuund on suhteliselt suurelt põhjavee valglalt veekogu poole. Looduslikes tingimustes on välja kujunenud tasakaal, kus järve veetase vastab täpselt selliselt alalt sisenevale veekogusele.

(B) kajastab veevõtu algperioodil toimuvaid muutusi, kui järve lähedusse on rajatud puurkaev. Osa varem järve jõudnud veest pumbatakse välja ning järve ja puurkaevu vahele kujuneb põhjaveevalgla veelahe. Seega muutub järve põhjaveevalgla varasemast oluliselt väiksemaks ning järve jõuab vähem vett, mille tagajärjel muutub veebilanss esialgsega võrreldes negatiivseks ning järve veetase langeb.

(C) kajastab pikaajalisel veevõtul toimuvaid muutusi, mis kujunevad välja kui puurkaevust võetava vee kogust suurendada. Põhjavee veelahe puurkaevu ja järve vahel kaob ning põhjavesi hakkab liikuma järvest puurkaevu poole. Seega paikneb järv nüüd puurkaevu toitealal ning veekogu veebilanss muutub negatiivseks. Kui puurkaevu alanduslehter on väga ulatuslik, võib kujuneda olukord, et ka varem järve teisest kaldast välja voolanud põhjavesi hakkab voolama läbi järve puurkaevu poole. Sel juhul võib järve veetaseme langus peatuda, kuna puurkaevu poole liikuv veekogus kompenseeritakse teisest kaldast siseneva veekogusega.

Lisaks põhjaveevõtule on Perens et al. (2012) järgi Eestis maavarade kaevandamine põhiline survetegur põhjaveega seotud ökosüsteemidele. Inimmõju lõppedes taastub põhjavee kogus enamasti mõne aastaga, kuid vee kvaliteedi taastumine võib võtta väga pika aja ja taastuva vee koostis võib jäädagi looduslikust erinevaks. Kui aga pikaajalise maaksustuse või muu tegevuse kaudu on toimunud reoainete leke põhjavette, siis peaks see kindlasti peegelduma põhjaveega seotud VVM-ides ja SVM-ides. Kvantitiivsed režiimi muutused peaksid olema jälgitavad viie- kuue aastaste tsüklite omavahelistes võrdlustes (et elimineerida kliimaga seotud mõjutused), millega ilmselt kaasnevad ka muutused bioloogilises mitmekesisuses ning nende ruumiline paiknemine vooluveekogu mõju piirkonnas (näit. suureneb taimestikuga kinnikasvamine) (vt Tabel 1).

Tabel 1. Olulised PVM-ide 6, 7, 14, 15, 16, 27 survetegurid, mis võivad peegelduda PÕSÖ seisundis (alus 1,2Türk 2014a, b)

Survetegur Kirjeldus Peegeldus PÕSÖ-s

Ordoviitsiumi Ida-Viru (nr 6)

Põllumajandustegevus, ühiskanalisatsiooniga ühendamata Peamiselt muutused majapidamised, maakasutus suuremates asulates, lekked keemias ja bioloogias Hajureostus reostunud aladelt, lekked jäätmete ladustuskohtadest, lekked reostunud põhjavee õlitööstuse infrastruktuuridest kaudu

Kaevandustest Osa väljapumbatud vee kogusest imbub põhjavette ka Ida-Viru põhjavette Sama põhjaveekogumi alal minev reostus

Kaevanduste veega täitumisel pärast kaevandamise lõppemist Muutused äravoolu Kaevanduste võib fenoolide ja naftasaadustega reostunud vesi kanduda ka režiimis, keemias ja veega täitumine Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumisse. Sulfaatiderikas vesi bioloogias reostunud võib puistangutest infiltreeruda põhjaveekogumisse põhjavee kaudu

Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini (nr 7)

Lekked reostunud aladelt, kogumissüsteemidega ühendamata majapidamised, lekked õlitööstuse infrastruktuuridest, lekked Peamiselt muutused jäätmete ladustuskohtadest. Kiviõli poolkoksiladestus, Kohtla- keemias ja bioloogias Hajureostus Järve poolkoksiladestus, Balti Elektrijaama tuhaladestus, Eesti reostunud põhjavee Elektrijaama tuhaladestus. Jäätmeladestutest on olulised ka kaudu põlevkivi aherainemäed. Riikliku tähtsusega jääkreostuskolle on Soldinas paiknev Ida-Viru naftabaas

Peamiselt muutused Kaevandustest keemias ja bioloogias põhjavette Kaevandustest väljapumbatav vesi imbub põhjavette reostunud põhjavee minev reostus kaudu

Muutused äravoolu Kaevanduste Täitunud kaevanduste vees on suurenenud sulfaatide ja režiimis, keemias ja veega täitumine fenoolide sisaldus ning mineraalsus ja karedus bioloogias reostunud põhjavee kaudu

Muutused äravoolu Kaevanduste Veekõrvaldus on põhjaveekogumi halva seisundi peamine režiimis, keemias ja veekõrvaldus põhjus bioloogias reostunud põhjavee kaudu

Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (nr 14)

Lekked reostunud aladelt, näiteks reovee puhastusseadmed, sõnniku- ja silohoidlad, kütusehoidlad, prügilad, Peamiselt muutused keemias ja bioloogias Punktreostus trafoalajaamad, kemikaalide laod, jääkreostuskolded: endised sõjaväebaasid, asfaltbetoonitehased, katlamajad ja reostunud põhjavee naftabaasid, kust reostus võib lekkida ka põhjavette. kaudu Põhjaveekogumi alal on neli ulatuslikku vedelkütustest

saastunud põhjaveega jääkreostuspiirkonda: Tapa vagunidepoo endine kütusehoidla, RE Eesti Raudtee Tapa veduridepoo, Tapa lennuväli ja Lehtse raudteejaam

Punktreostus Loomakasvatuskompleksid Sama

Suuremate asulate maakasutus

Ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised Hajureostus Sama Põllumajandustegevus

Tööstusterritooriumid

Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 15)

Lekked reostunud aladelt, näiteks jääkreostuskolded: endised sõjaväebaasid, asfaltbetoonitehased, katlamajad ja naftabaasid, kust reostus võib lekkida ka põhjavette. Põhjaveekogumi alal on kuus ulatuslikku vedelkütusest Punktreostus Sama saastunud põhjaveega jääkreostuspiirkonda: Rakvere naftaterminal, Rakvere Moonaküla linnaosa, Rakvere kopterite lennuväli, E- Betoonelement Tamsalu tehas, endine Kadila raketibaas ja endine Koeru autoremonditehase töökoda

Punktreostus Loomakasvatuskompleksid Sama

Hajureostus Suuremate asulate maakasutus

Ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised Sama Põllumajandustegevus

Tööstusterritooriumid

Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum nr 27

Kaevanduste ja Muutused äravoolu režiimis, keemias ja karjääride Veekõrvaldus võib põhjustada põhjaveekogumi halba seisundit veekõrvaldus bioloogias reostunud põhjavee kaudu

Kaevanduste ja Kaevandamise lõppedes võib sulfaatiderikas põhjavesi karjääride veega Sama mõjutada põhjaveekogumi seisundi halvenemist täitumine

Muutused äravoolu Veevõtu ülemäära suurendamine võib põhjustada ka režiimis, keemias ja Veevõtt põhjaveekogumiga seotud vooluveeökosüsteemide (NATURA bioloogias reostunud alad) seisundi halvenemist põhjavee kaudu

4. Põhjaveekogumitest sõltuvate ökosüsteemide põhjaveest tingitud muutuste hindamise kriteeriumid

4.1 Muutuste hindamise kriteeriumid

Ökosüsteemide puhul, mis loetakse põhjaveekogumi(te)ga seotud olevateks, tuleb määrata kriteeriumid, kuidas hinnata põhjaveekogumi(te) poolt ökosüsteemile avalduvat mõju. Põhjaveekogumeist sõltuvate pinnavee- ja maismaaökosüsteemide soodsa ökoloogilise seisundi püsimiseks on tingimata vaja põhjaveest pärinevaid vooluhulki. Kui mõni põhjaveekogumitest sõltuv ökosüsteem on oluliselt kahjustunud ning kahjustumise põhjuseks olev surve tuleneb põhjaveekogumist, siis alandab see ka põhjaveekogumi seisundihinnet (Türk, 2013).

Põhjaveekogumeist sõltuvate ökosüsteemide seisund võib olla mõjutatud kahel põhimõttelisel viisil (Lisa 1): a) põhjaveekogumi veetasemete ja väljavooludemuutuste kaudu ning b) põhjaveekogumist ökosüsteemi jõudva vee kvaliteedi muutuste kaudu.

Mõlemal juhul on leitud kriteeriumid, mille põhjal hinnata põhjaveekogumi poolt ökosüsteemile avalduva mõju olemust. Kriteeriumite valimisel lähtuti aruandes „Põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kriteeriumite ja metoodika väljatöötamine“ (Türk, 2013) kirjeldatud põhimõtetest.

4.2 Kvantitatiivse mõju hindamine

4.2.1 Põhjaveekogumitest sõltuvad seisuveeökosüsteemid Põhjaveekogumist peab pinnaveekogusse olema tagatud vajalik vooluhulk või veetase, mis toetab selle hea keemilise ja ökoloogilise seisundi saavutamist ja säilitamist (Türk, 2013).

Pinnaveekogumite seisundiklasside määramiseks on kehtestatud keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr. 44 (RT 2009). Selle kohaselt määratakse pinnaveekogumi ökoloogiline seisund bioloogiliste, füüsikalis-keemiliste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide järgi. Seisuveekogude puhul on ökoloogilise seisundiklassi määramise hüdromorfoloogiliseks kvaliteedielemendiks veerežiim, mille kvaliteedinäitajaks on veetaseme muutused. Samas lähtutakse hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate alusel hinnangu andmisel seni kõigest ekspertarvamusest kolmesel skaalal ning kogu veekogumi seisundihinnangu andmisel võetakse 31

hüdromorfoloogilisi kvaliteedinäitajaid arvesse ainult juhul, kui veekogumi seisund füüsikalis- keemiliste kvaliteedielementide ja bioloogiliste kvaliteediklasside puhul on väga hea (RT 2009)1. Seega ei ole määruse nr. 44 järgi pinnaveekogumite seisundi hindamisel veetase otseselt mõjutav kriteerium. Ehk järve veetaseme langus ei tähenda kohe veekogu seisundiklassi halvenemist. See raskendab aga pinnaveekogude seisundi põhjaveest tingitud kvantitatiivse mõju hindamist kehtiva metoodika järgi. Veetase kaudselt küll mõjutab pinnaveekogude ökoloogilise ja keemilise seisundi määramisel kasutatavaid kvaliteedinäitajaid, kuna vähenenud veemaht mõjutab vee-elustikku ning suurendab ohtlike ainete ja toiteainete kontsentratsiooni veekogus2, kuid fikseeritav kvaliteedinäitajate muutus avaldub sageli operatiivsete järelduste tegemiseks liiga pika viibega (eriti bioloogiliste kvaliteedielementide puhul).

Eelnevast tulenevalt on sobivaimaks ja lihtsaimaks seisuveekogudele põhjavee poolt avalduva koguselise mõju hindamise üheks kriteeriumiks veekogu aasta keskmine veetase mõne fikseeritud näitajaga võrreldes. Mujal Euroopas on välja töötatud või on välja töötamisel seisuveekogude ökoloogilised miinimumveetasemed (Craig & Daly, 2010; The River Basin..., 2010; Water Framework Directive..., 2014) ning keskmisi veetasemeid saab nendega võrrelda. Ökoloogiliste miinimumveetasemete puudumisel oleks võimalik võrdluseks kasutada ka seisuveekogu pikaajalist keskmist veetaset või ajalooliste andmete põhjal määratud looduslikku keskmist veetaset (pinnaveerežiimi muutustest mõjutamata seisuveekogude puhul).

Saamaks infot selle kohta, kas seisuveekogu veetaseme langus allapoole aktsepteeritavat piiri võib olla tingitud põhjaveekogumist, on teiseks seisuveekogudele põhjavee poolt avalduva koguselise mõju hindamise kriteeriumiks põhjaveekogumi aasta keskmine veetase pikaajalise keskmisega võrreldes sellest sõltuvast veekogust üles- ja vajadusel ka allavoolu. Vastavalt Euroopa Liidus kehtivale põhimõttele käsitletakse pikaajalise keskmisena kuue aasta andmeid (Türk, 2013). Piisavalt pika aegrea puudumisel on mõistlik kasutada ka lühema ajaperioodi keskmisi, vastasel korral võib olla võimatu piisavalt operatiivselt pinnaveeökosüsteemile avalduvat negatiivset mõju fikseerida. Võimaliku mõju kindlaks tegemiseks tuleb nii veekogu kui põhjaveekogumi veetaset vaadelda paralleelselt.

1 Pinnaveekogude hüdromorfoloogilise seisundi määramise parandamiseks on hiljuti valminud aruanded vooluveekogude (Loigu et al.., 2014) ja seisuveekogude (Ott, 2014) hüdromorfoloogilise seisundi määramise metoodika kohta.

2 Loigu., E., Reihan, A., Reinsalu, K. 2012. Sanitaarvooluhulkade arvutamine ja paisutustaseme mõõtmine. TTÜ, Töövõtuleping 4/1.1/87 32

Nende kriteeriumite kohest rakendamist takistab sisuliselt täielik regulaarsete mõõtmisandmete puudumine Eesti seisuveekogude veetasemete kohta. Samuti on välja töötamata veekogude ökoloogilised miinimumveetasemed.

4.2.2 Põhjaveekogumitest sõltuvad vooluveeökosüsteemid Põhjaveest otseselt sõltuva vooluveeökosüsteemi looduslikkuse tagamiseks on vajalik ökosüsteemile omase veekoguste dünaamika nii aastasiseses kui ka pikaajalises skaalas (vt näit Richardson et al., 2011). Pinnaveekogumite seisundiklasside määramiseks on kehtestatud keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr. 44 (RT 2009). Selle kohaselt määratakse pinnaveekogumi ökoloogiline seisund bioloogiliste, füüsikalis-keemiliste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide järgi. Üheks vooluveekogude ökoloogilise seisundiklassi määramise hüdromorfoloogiliseks kvaliteedielemendiks nimetatud dokumendi järgi on vooluveekogu kvaliteedinäitajateks vooluhulk ning selle dünaamika madalvee perioodil ja väljaspool madalvee perioodi.

Samas lähtutakse hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate alusel hinnangu andmisel seni kõigest ekspertarvamusest kolmesel skaalal ning kogu veekogumi seisundihinnangu andmisel võetakse hüdromorfoloogilisi kvaliteedinäitajaid arvesse ainult juhul, kui veekogumi seisund füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide ja bioloogiliste kvaliteediklasside puhul on väga hea (RT 2009) 3. Seega ei ole määruse nr. 44 järgi VV veerežiimi seisund hindamise nii KESE kui ka ÖSE tulemustest otseselt nähtav. Ehk VV-de muutunud veerežiim ei tähenda veekogu seisundiklassi muutust. Seetõttu ei peegelda olemasolevad VVM-ide seisundi hinnangud (nii KESE kui ka ÖSE) VVM-i vooluveerežiimi tegelikku seisundit ning seetõttu on põhjaveest tingitud kvantitatiivse mõju hindamine kehtiva metoodika järgi võimatu. Vooluhulga muutus peegeldub kaudselt VVM-de ökoloogilises ja keemilises seisundis, kuid põhjaveest otseselt mõjutatud vooluveeökosüsteemile olulised kvantiteedinäitajad (veetasemed, äravoolud, reguleerituse koefitsiendid vms) jäävad teadmata. Tegelikkuses on aga VV-de kvantitatiivseid muutusi ajas peegeldavad kriteeriumid parimateks kiiresti põhjavee mõju peegeldavateks indikaatoriteks.

Põhjaveest otseselt sõltuva vooluveeökosüsteemi seisundi määramisel on oluline teada põhjavee otsese sõltuvuse läviväärtusi, mis teoreetiliselt peaksid olema seotud (1) põhjavee deebitiga vaadeldavasse VV-sse ja selle sumbumist sängi pikkuse ja valgla suurenedes ning (2)

3 Pinnaveekogude hüdromorfoloogilise seisundi määramise parandamiseks on hiljuti valminud aruanded vooluveekogude (Loigu et al.., 2014) ja seisuveekogude (Ott, 2014) hüdromorfoloogilise seisundi määramise metoodika kohta. 33

põhjavee deebiti aastasisese ja pikaajalise loodusliku muutlikkuse dünaamikaga vaadeldavas VV-s ning selle sumbumist VV sängi pikkuse ja valgla suurenedes. Nii näiteks on Anon 1 (1972) näha, et punktallikate avamusvalglate suurused (F) varieeruvad 1-15 km2 vahel (näit. Imastu allikal (Valgejõe bassein) on F=2 km2, Kuusalu allikal (Kuusalu oja bassein) F=1 km2, Jäneda allikal (Jägala jõe bassein) F=13 km2), allika rühmadega seotud VV valglad jäävad aga 10 - 25 km2 vahele (näit. Jõepre allikate grupi (Loobu jõe bassein) F=9.8 km2, Roosna-Allikute allikate grupil (Pärnu jõe bassein) F=23 km2, Karuste-Vanaoja allikatel (Vodja jõe bassein) F≈15 km2) ning allikalise toitega jõgede ülemjooksude valglad võivad varieeruda 10-40 km2 vahel (näit. Nõmme-Järniku 1 lävendis F≈40 km2, Nõmme-Järniku 2 lävendis F≈10 km2, Kurtna oja-Kärsa 1 lävendis F=22.9 km2 (endine Paala jõe bassein)). Kasutatud materjalist on näha, et ka sellel ajal lähtuti nii palju kui võimalik olemasolevast seirevõrgust, allikate olulisusest deebiti järgi ja ka olulisusest kohaliku tarbimise järgi - näit. allikavee kasutamine joogiveena. Seega ei peegelda käesolevas töös kasutatud VVM-ide seisundi hinnangud:

1) kõikide põhjaveega e allikatega otseselt seotud olulisi VV-de ökosüsteeme ning

2) on selgusetu, et missuguse põhjavee mõjulävendile/-kriteeriumile olemasolevad VVM- ide pikkused ja neile vastavad valglad vastavad.

Mõju lävendite suurused/kriteeriumid on teadmata ka Anon 1 (1972) andmete kasutamisel, kuid esialgsete hinnangute andmisel põhjaveelisele sõltuvusele on nad asendamatud, pealegi nõuaks veebilansiliste suhete arvutamine tegeliku põhjavee mõju-lävendi jaoks ajamahukate hüdroloogiliste analoog arvutusmeetodite kasutamist ning viimase eelduseks on hüdroloogiliste äravoolude täieliku andmebaasi olemasolu. Alles siis on mõistlik minna vastavate lävendite hüdrokeemilise ja -bioloogilise ning põhjavee tasemete andmestiku mõjupiirkonnale kohandamisele ja vastavate mõjulävendite määramisele. Lisas 1 on toodud VV-de ökosüsteemide põhjaveest sõltuvuse näitajad ja nende muutuste määramise ajalised kriteeriumid.

4.2.3 Põhjaveekogumitest sõltuvad maismaaökosüsteemid Maismaaökosüsteemi seisundis põhjaveekogumist tingitud muutuste (ehk muutuste põhjaveekogumiga seotuse) tuvastamiseks on tarvis esmalt tuvastada maismaaökosüsteemi (soo) seisund ning selle põhjuslikud seosed muude mõjuteguritega millest tähtsaim on reeglina pinnavee kuivendusvõrk (Lisa 1). Allikasoode puhul on kuivenduskraavide mõju ulatus ning kuivenduse tugevus reeglina väiksem kui madalsoode puhul, kuna allikasoodes kompenseerib kuivendust surveliste vete intensiivne juurdevool.

Põhjaveekogumi kvantitatiivset negatiivset mõju soodele võib eeldada juhul kui sooalal olevate ning seda ümbritsevate kuivenduskraavide ning muude pinnaveekogude osas pole olulisi muutusi toimunud, kuid langenud on soovee tasemed ning äravoolud sooaladelt on vähenenud. Siinjuures on oluline arvestada ka ilmastikutingimusi mis avaldavad soode veerežiimile samuti olulist mõju. Negatiivseid mõjusid soode veebilansile saab väljendada põhjavee hulga ning osakaalu vähenemisega soode veebilansis.

Põhjaveekogumitest sõltuvatele soodele avaldab mõju põhjaveekogumi veekogus. Sellest tulenevate mõjude esmasteks indikaatoriteks võivad sobida pikaajaline keskmine sooveetase ja kuivaperioodide veetase. Allikasoode puhul on oluliseks kriteeriumiks ka sood toitva põhjavee hulk, mida on võimalik mõõta seirates allikasoost lähtuvate vooluveekogude vooluhulkasid või mõõtes lüsimeetritega soovee liikumist.

Indikaatorina on võimalik kasutada ka soid toitva põhjaveekogumi puuraukude ja –kaevude veetasemete dünaamikat. Juhul kui põhjaveekogumi veetase langeb, on oht ka sellest sõltuvate sooökosüsteemide põhjavee sissevoolu vähenemiseks ning seisundi halvenemiseks.

Pikaajaliste veerežiimi muutuste ja põhjaveekogumi mõjude indikaatorina saab kasutada ka soo ökosüsteemi, eelkõige taimkatte seisundit.

Edasise töö käigus kaalutakse nimetatud indikaatorite kasutamise ning pinnaveekogumite puhul välja pakutud kahe-etapilise testi rakendamise otstarbekust.

4.3 Kvalitatiivse mõju hindamine

4.3.1 Põhjaveekogumitest sõltuvad seisuveeökosüsteemid

Põhjaveekogumist pinnaveekogusse avaneva vee kvaliteet ei või ohustada vastava pinnaveekogu ökoloogilise ja keemilise seisundi eesmärkide saavutamist (Türk 2013). Erinevalt koguselistest näitajatest on pinnaveekogude kvaliteedinäitajate tüübiomased läviväärtused kehtestatud keskkonnaministri määrustega (määrus nr. 49 – 21.12.2013 ja määrus nr. 44 – 28.07.2009). Seega, kui pinnaveekogu ökoloogiline või keemiline seisund on halvem kui hea, tuleb hinnata, kas näitajate piirnorme ületavad väärtused võivad olla põhjustatud põhjaveekogumist ehk kas samad näitajad ületavad norme ka ökosüsteemi mõjutavas põhjavees. Hindamine saab olla tulemuslik ainult juhul, kui pinna- ja põhjaveest mõõdetakse samu näitajaid.

Seisuveekogude seisundi hindamisel võetakse füüsikalis-keemilistest näitajatest aluseks vee 35

läbipaistvus, pH, Nüld ja Püld. Seetõttu ei ole otstarbekas järvede seisundile põhjaveest tingitud muutuste hindamisel käibele võtta uusi näitajaid, sest neil puuduvad järvedest lähtuvad tüübiomased läviväärtused. Neist neljast näitajast on vee läbipaistvuse ning pH puhul keeruline leida otsest seost põhjavee mõjuga, seega jäävad sobilikeks põhjavee poolt seisuveekogudele avalduva mõju hindamise näitajateks Nüld ja Püld. Praegu Eestis põhjaveele Nüld ega Püld läviväärtuseid kehtestatud ei ole.

Erineval kujul kasutatakse lämmastikku ja fosforit sõltuvatele ökosüsteemidele põhjavee poolt avaldava mõju hindamiseks ka teistes EL-i riikides (nt. Iirimaal (Craig & Daly, 2010) ja Suurbritannias (The River Basin..., 2010; Water Framework Directive..., 2014)). Erinevalt levinud arusaamast, et fosfor põhjaveega ei liigu, on viimase aja teadusuuringud näidanud, et fosfor võib olla väga oluline põhjaveega edasi kantav veekogude eutrofeerumist põhjustav toiteaine (põhjaliku ülevaate vastavast teaduskirjandusest on andnud Lewandowski et al. (2015)). Seetõttu on Põhjaveedirektiivi muudatusega (2014/80/EL) liikmesriikidele pandud ka kohustus hinnata üldfosforile või fosfaatidele läviväärtuste kehtestamise vajadust.

Üldjuhul tuleks põhjaveele kehtestatava läviväärtuse puhul arvestada lahjendusfaktoriga (vahemikus 0,1 kuni 0,9) ehk sellega, kui suure osa konkreetse veekogu toitest moodustab põhjavesi (Türk, 2013). Järvede puhul on põhjavee osakaalu arvestamine töö- ja ajakulukas ning arvukate metoodiliste väljakutsetega protsess, mistõttu on maailmas seni selletaolisi uuringuid läbi viidud vähe. Rosenberry et al. (2015) on andnud avaldatud teaduskirjanduse baasil ülevaate 65-st järvest, mille puhul on välja arvutatud põhjavee osakaal järve veebilansi sisend- ja väljundkomponentidest. Kuna Eestis puuduvad seni igasugused uuringud järvede põhjaveetoite osakaalu kohta, siis ei ole ei praegu ega lähitulevikus võimalik objektipõhiseid lahjendusfaktoreid kasutada. Seega on põhjaveest sõltuvate seisuveekogude puhul soovitatav rakendada universaalset ning mõõdukalt leebet lahjendusfaktorit 0,5. Sobivad põhjaveele kehtestatavad kvaliteedikriteeriumid seisuveekogudele avalduva mõju hindamiseks on järgmised:

2*Nüld (vastavalt seisuveekogu tüübile kesise seisundi läviväärtus)

2*Püld (vastavalt seisuveekogu tüübile kesise seisundi läviväärtus)

Tabel 2. Keskkonnaministri määruse nr. 44 – 28.07.2009 põhjal tuletatud Nüld ja Püld

läviväärtused põhjaveele, mis toidab halvemas kui heas seisundis seisuveekogusid

Näitaja/Seisuveekogu tüüp I II III IV V N (μg/l) >5000 >2000 >2000 >1800 >1000 üld Püld (μg/l) >40 >120 >120 >120 >40

Kui põhjaveekogumist sõltuvas järves on ökoloogiline seisund halvem kui hea ning Nüld või/ja

Püld läviväärtus on ületatud (Tabel 2) ning vastava järve põhjavee toitealal paiknevas seirekaevus on sama näitaja üle põhjavee läviväärtuse, tuleb alustada uuringut selgitamaks välja, kas liigne lämmastiku või fosforisisaldus võib tuleneda põhjaveest.

Sarnast lahjendustegurit on soovitatav rakendada ka pinnavee keemilist seisundit mõjutavate saasteainete puhul.

4.3.2 Põhjaveekogumitest sõltuvad vooluveeökosüsteemid VRD-st lähtuvalt viiakse kehtestatud vooluveekogumitel läbi erinevat tüüpi seisundi hinnanguid: ökoloogilise seisundi hinnang, seisundi hinnang lõheliste elupaigana, seisundi hinnang nitraaditundlikule alale, üldine seisundi hinnang ohtlike ainete kohta. Ökoloogilise seisundi hinnangul lähtutakse aga veekogumile kehtestatud tüübist (Tüübid I, II, III A ja B, ja Tüüp IV) (keskkonnaministri määrused nr. 49 – 21.12.2013 ja nr. 44 – 28.07.2009).

Siinjuures on saadud vooluveekogumi ökoloogilise seisundi hinnang peegelduseks veeökosüsteemi struktuuri ja funktsioneerimise kvaliteeti kohta võrreldes tema looduslähedase seisundiga. Käibel on viis seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Vooluveekogumi ökoloogiline seisundiklass määratakse seda kogumit iseloomustavate bioloogiliste kvaliteedielementide ning bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate füüsikalis- keemiliste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide järgi.

Füüsikalis-keemilised üldtingimused vooluveekogumite (va Narva jõgi) ökoloogilise seisundiklassi määramisel põhinevad tabelites 3 ja 4 toodud kvaliteedinäitajatel ning nendele kehtestatud piirväärtustel, kusjuures füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu andmisel kasutatakse tabelit 5.

Tabel 3. Vooluveekogude pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis- keemiliste üldtingimuste väärtuste järgi; tüübid I-A, II-A ja III-A Kvaliteedi- Väga hea Kesine Väga halb Ühik Hea klass Halb klass näitaja klass klass klass

10% tagatusega pH pH ühik 6-9 6-9 6-9 6-9 <6-9> väärtus

Lahustunud %küllast 10% tagatusega hapniku usastme >60 60-50 <50-40 <40-35 <35 väärtus sisaldus st

Aritmeetiline BHT5 mgO2/l <2,2 2,2-3,5 >3,5-5,0 >5,0-7,0 >7,0 keskmine

Aritmeetiline N mg/l <1,5 1,5-3,0 >3,0-6,0 >6,0-8,0 >8,0 üld keskmine

Aritmeetiline P mg/l <0,05 0,05-0,08 >0,08-0,1 >0,1-0,12 >0,12 üld keskmine

90% tagatusega >0,30- NH + mgN/l <0,10 0,10-0,30 >0,45-0,60 >0,60 4 väärtus 0,45

Tabel 4. Vooluveekogude pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis- keemiliste üldtingimuste väärtuste järgi; tüübid I-B, II-B, III-B Kvaliteedi- Väga hea Kesine Väga halb Ühik Hea klass Halb klass näitaja klass klass klass

10% pH tagatusega pH ühik 6-9 6-9 6-9 6-9 <6-9> väärtus

Lahustunud 10% %küllast hapniku tagatusega usastmes >70 70-60 <60-50 <50-40 <40 sisaldus väärtus t

Aritmeetiline BHT5 mgO2/l <1,8 1,8-3,0 >3,0-4,0 >4,0-5,0 >5,0 keskmine

Aritmeetiline N mg/l <1,5 1,5-3,0 >3,0-6,0 >6,0-8,0 >8,0 üld keskmine

Aritmeetiline P mg/l <0,05 0,05-0,08 >0,08-0,1 >0,1-0,12 >0,12 üld keskmine

90% >0,30- NH + tagatusega mgN/l <0,10 0,10-0,30 >0,45-0,60 >0,60 4 0,45 väärtus

Tabel 5. Vooluveekogude füüsikalis-keemiliste üldtingimuste koondmäärangu tabel

Ökoloogiline seisundiklass Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb

Hindepunktide summa 23-25 18-22 13-17 8-12 >8 (maksimaalselt 25 p) (92%) (72%) (52%) (32%) (alla 32%)

Lisaks kasutatakse ökoloogiliste seisundiklasside leidmisel teatud tagatusega vastavat väärtust + (pH ning lahustunud hapniku hindamisel 10 % tagatusega väärtust ja NH4 -N hindamisel 90 % tagatusega väärtust) ja aritmeetilist keskmist BHT5, Nüld ning Püld hindamisel.

Lahustunud hapniku ja pH protsentiilide leidmisel eeldatakse, et väärtused jaotuvad vastavalt + normaaljaotuse seadusele (kasutusele võetakse 10% tagatusega väärtusu), NH4 -N puhul on see 90% tagatusega ning väärtuse leidmisel lähtutakse log-normaaljaotusest.

Vooluveekogumitele, mis on kaitstavad nii lõheliste kui karpkalalaste elupaikadena (keskkonnaministri määrus nr. 58, 09.10.2002), rakendatakse lõheliste veekogude vee keemilisi ja füüsikalisi kvaliteedinõudeid (Tabel 6) ning vee kvaliteedi piirväärtused ohtlikele ainetele lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavates veekogudes on toodud tabelis 7.

Eestis on kasutusel nitraaditundliku vooluveekogu nõuded, st põhjaveega seotud vooluveekogum, kus nitraatide sisaldus ei tohi ületada 50 mg/l (direktiiv 91/676/EMU). Lisaks loetakse nitraatide suhtes tundlikeks pinnaveekogumiteks ka eutrofeeruvaid või suure eutrofeerumispotentsiaaliga pinnveekogusid, kuid siin ilmselt on vooluveekogumid pigem halva veekvaliteedi transportijateks. Vooluveekogumite ohtlike ainete piirväärtused on toodud tabelis 8.

Tabel 6. Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee kvaliteedinõuded määruse nr. 58 ja direktiivi 2006/44/EÜ järgi KM määrus nr. Direktiiv KM määrus nr. Direktiiv Kvaliteedinäitaja 58 2006/44/EÜ 58 2006/44/EÜ

Lõheliste veekogud Karpkalalaste veekogud

O2 (mg/l) 50% tulemustest ≥ 9 50% tulemustest ≥ 7 pH 6-9 6-9 ≤15; üleujutuse ≤15; üleujutuse Heljum (mg/l) ≤25(1) ≤25(1) korral >15 korral >15

(1) (1) BHT5 (mgO2/l) ≤5 ≤3 ≤5 ≤6

Püld (mg/l) Jõgedes ≤0,08 Jõgedes ≤0,08

Nüld (mg/l) Jõgedes ≤3 Jõgedes ≤3 (1) (1) NO2 (mg/l) ≤0,01 ≤0,03

NH4 (mg/l) ≤0,3 ≤1 ≤0,3 ≤1

NH3 (mg/l) ≤0,025 ≤0,025 1) Soovituslik väärtus

Tabel 7. Vee kvaliteedinõuded ohtlikele ainetele lõheliste ja karpkalaliste elupaikadena kaitstavates veekogudes (määrus nr. 58 ja direktiivi 2006/44/EÜ järgi)

KM määrus Direktiiv KM määrus Direktiiv Kvaliteedinäitaja nr. 58 2006/44/EÜ nr. 58 2006/44/EÜ

Lõheliste veekogud Karpkalalaste veekogud

Fenool (μg/l) ≤5 Vesi lõhnatu ≤5 Vesi lõhnatu

Naftasaadused ≤20 Veepinnal ei ole ≤20 Veepinnal ei ole (μg/l) näha näha Tsink (μg/l) ≤ 300 ≤ 1000

Vask (μg/l) ≤ 40 ≤ 40(1) ≤ 40 ≤ 40(1)

Tabel 8. Ohtlike ainete, sealhulgas prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete piirväärtused maismaa pinnavees (keskkonnaministri määrus nr. 49)

Aasta keskmine Suurim lubatud Kvaliteedinäitaja piirväärtus μg/l piirväärtus μg/l Naftasaadused Pole määratud 10 1-aluselised fenoolid Pole määratud 1 2-aluselised fenoolid Pole määratud 10 4-n-nonüülfenool 0,3 2 4-tert-oktüülfenool 0,1 Ei kohaldata Tsink Pole määratud 10

Vask Pole määratud 15

Kroom Pole määratud 5

Kaadmium* 0,15 0,9

Plii 7,2 Ei kohaldata

Elavhõbe 0,05 0,07

Nikkel 20 Ei kohaldata

Seega, kui põhjaveelise toitumusega vooluveekogumi ökoloogilise või muu kaitstava elupaiga seisundi hinnang on halvem kui hea, tuleb hinnata, kas näitajate piirnorme ületavad väärtused võivad olla tingitud põhjaveekogumite samade näitajate normidele mittevastavatest väärtustest. Hindamine saab olla tulemuslik ainult juhul, kui vooluveekogust ja põhjaveest mõõdetakse samu näitajaid.

Reeglina on põhjaveest määratavate keemiliste elementide arv suurem ning nõuded läviväärtustele rangemad võrreldes looduslike vooluveekogudega, seega on esialgselt soovitav jääda juba kehtivate vooluveekogude läviväärtuste juurde. Kuna aga veekogumite proovivõtu lävendite kohtade valikul lähtuti muudest eesmärkidest kui põhjaveelise toitumusega ökosüsteemide jälgimine, siis tuleks juba käibel olevate näitajate tarbeks viia läbi põhjavee veekvaliteedi ning allikate avamusalade veekvaliteedi seoste leidmine ning tulemuste alusel vastavate läviväärtuste leidmine. Samas tuleks määrata/nimetada läviväärtused põhjavees leiduvatele/mõõdetavatele ohtlikele ainetele, mis vooluveekogude nimekirjas puudub, aga ökosüsteemi jaoks võib olla oluline. Siinjuures on oluline, et määrtaks põhjavee piki- vooluveekogu mõju sumbumise läviväärtused, mille alusel oleks võimalik defineerida näiteks põhjaveest otseselt sõltuva või põhjavee osalise mõju alla kuuluvat ökosüsteemi; leida nende

seisundi muutuste hinnangud ja lävendid. Kuna erinevate lahjendusfaktorite kasutamine võib anda väga erinevaid tulemusi (Loigu, et al., 2012) ja reeglina on viga suurem väikejõgede puhul, siis eespool nimetatud seoste määramisel tuleks igal juhul aluseks võtta Eesti tingimustes välitöödel kogutud tegelikud mõõtmisandmed.

4.3.3 Põhjaveekogumitest sõltuvad maismaaökosüsteemid Maismaaökosüsteemidele põhjavee kvaliteedist tingitud negatiivsete mõjude osas selgelt kinnitatud andmed Eestis teadaolevalt puuduvad. Reeglina on põhjaveega seotud allikasoodes ja madalsoodes vee üldine mineraalainete sisaldus suhteliselt kõrge. Soovee keemilise koostise kujunemises annab oma osa ka sooökosüsteemis toimuv laguahel ning toiteainete vabanemine selle kaudu, toiteainete sidumine taimede poolt ning väljakanne äravooluga, samuti soovee lahjenemine sademetevee lisandumisel.

Suurbritannias on välja töötatud põhjaveekogumite vee nitraatide sisalduse läviväärtused põhjaveekogumeist sõltuvate erinevat tüüpi märgalaökosüsteemide jaoks, fosfaatide osas väljatöötamine käib. Eesti osas puudub asjakohane andmestik põhjaveekogumeist sõltuvate soode hüdrokeemia kohta, samuti on ebaselge nitraatide või muude põhjavees sisalduvate ühendite roll ökosüstemis ning mõju elustikule. Seetõttu eeldab läviväärtuste kehtestamine (kui see osutub siiski vajalikuks) põhjalikke hüdrokeemilisi ning ökoloogilisi rakendusuuringuid.

5. Metoodika põhjaveekogumitest sõltuvate ökosüsteemide põhjaveest tingitud muutuste hindamiseks

Põhjaveekogumitest sõltuvate ökosüsteemide põhjaveest tingitud muutuste hindamiseks ei ole võimalik välja töötada lihtsakoelist ja universaalset testimissüsteemi, mis annaks lisaandmeid kogumata igas olukorras kõrge usaldusväärsusega vastuse. Seega on käesolevas töös esitatud metoodika, millega oleks võimalik välja selekteerida ökosüsteemid, mille mittevastava seisundi põhjusena ei saa välistada põhjaveekogumit ning mille puhul tuleks alustada põhjalikumad uuringud mõju tegeliku olemasolu, ulatuse ja leevendusmeetmete väljatöötamiseks.

5.1 Põhjaveekogumitest sõltuvad seisuveeökosüsteemid

Seisuveekogudele avalduva põhjavee kvaliteedi mõju hindamise test koosneb järgmistest etappidest (joonis 5.1):

1) Esmalt tuleb välja selgitada, kas vaatlusaluses põhjaveekogumis on põhjaveest sõltuvaid ökosüsteeme.

2) Eeldades, et põhjaveekogumi kvaliteet ei saa olla avaldanud seisuveekogule halba mõju, kui viimase ökoloogiline või keemiline seisund on vähemalt hea, jäetakse sellised põhjaveest sõltuvad seisuveekogud edasisest hindamisest kõrvale.

3) Järgmisena saab välistada need veekogud, mille ökoloogiline seisund on küll kesine, halb või väga halb, kuid potentsiaalselt põhjaveest sõltuvate füüsikalis-keemiliste

kvaliteedinäitajate Nüld ja/või Püld kontsentratsioonid (vt. ptk. 4.3.1.) vastavad heale või väga heale seisundile. Järelikult põhjustavad sellise veekogu mittevastava seisundi põhjavee kvaliteedist sõltumatud tegurid.

4) Kui veekogu halvema kui hea seisundi vähemalt osaliseks põhjuseks on liiga kõrge Nüld

ja/või Püld või ohtlike ainete sisaldus, siis on järgmises etapis vaja hinnata, kas seisundit on muuhulgas mõjutanud punktreostusallikad. Kui on, siis punktreostusallika likvideerimiseni võib põhjavee mõju välistada. Tegelikkuses mõjutavad veekogu seisundit sageli nii punkt- kui hajureostusallikad (sh. põhjavesi) samaaegselt, kuid lihtsustamise mõttes eeldatakse testis, et punktreostusallika(te), kui kergemini piiritletava(te) ja tõestatavate mõju on olulisem.

5) Kui eelnevate etappidega ei ole olnud võimalik välistada veekogu mittevastava seisundi põhjustajana põhjavee kvaliteeti, siis järgmises etapis tuleb analüüsida põhjavee kvaliteedinäitajaid. Vastavalt ptk. 4.3.1. kirjeldatule on võimalik adekvaatsete 43

tulemusteni jõuda vaid juhul, kui põhjaveest mõõdetakse pinnavee kvaliteedinäitajaid,

seega kas Nüld, Püld või keemilist seisundit mõjutavad ohtlikud ained. Põhjavee proov(id) peab(vad) olema võetud veekogu põhjaveevalglal asuva(te)st seirekaevu(de)st (vt ptk 7). Põhjavee kvaliteedi negatiivse mõju saab välistada, kui saasteaine sisaldus põhjavees ei ole üle kahe korra kõrgem kui vastava seisuveekogu tüübiomane kesisele seisundile vastav läviväärtus.

6) Veekogude puhul, millel ei ole sel viisil võimalik välistada põhjavett mittevastava seisundi põhjusena, tuleb läbi viia põhjalikum välitöid sisaldav uuring, selgitamaks välja kas selle halvem kui hea seisund võib tõepoolest olla tingitud põhjaveekogumi vee kvaliteedist ning pakkumaks võimalikke leevendusmeetmeid.

Joonis 5.1. Seisuveekogudele avalduva põhjavee kvaliteedi mõju hindamise test.

Seisuveekogudele avalduva põhjavee kvantiteedi mõju hindamise test koosneb järgmistest etappidest (joonis 5.2):

1) Esmalt tuleb välja selgitada, kas vaatlusaluses põhjaveekogumis on põhjaveest sõltuvaid ökosüsteeme.

2) Kuna seisuveekogude seisundi määramisel nende veekogust ega veetaset arvulisel kujul ei arvestata, ei ole võimalik potentsiaalselt mõjutatud seisuveekogusid selle põhjal välja selekteerida. Järelikult tuleb veekogus toimunud negatiivse muutuse fikseerimiseks kasutada iseseisvat indikaatorit. Selleks on seisuveekogu aasta keskmine veetase ökoloogilise miinimumveetasemega või ajalooliste andmete põhjal määratud keskmise loodusliku veetasemega võrreldes (vt. ptk. 4.3.1.). Seisuveekogud, mille aasta keskmine veetase on madalam kui see võrdlustase, liiguvad edasi järgmisse etappi.

3) Veekogude veetase võib langeda keskmisest madalamale ka klimaatiliste või pinnaveerežiimi muutuste tõttu. Põhjaveest tingitud muutuste eelduseks on see, et veekogule piisavalt lähedal toimub piisavalt intensiivne põhjavee ammutamine või väljapumpamine. Et põhjavee alanduslehtri ulatus sõltub nii vettandva kihi omadustest, pumpamise intensiivsusest ning väljapumpamise sügavusest, on universaalset ohuraadiust tegelikult võimatu anda. Tagamaks testi rakendatavust, pakume välja järgmise kontrolliviisi: kui veekogust 10 km raadiuses ei toimu põhjavee ammutamist vähemalt 1000 m3/ööpäevas, siis järelikult ei saa veekogu keskmise veetaseme langus olla tingitud põhjaveest. Vastasel korral jääb võimalus, et põhjaveevõtt võib olla veekogu veetaset mõjutanud. Piir on antud pigem konservatiivne, tagamaks, et ühtegi potentsiaalset mõjujuhtumit selle etapiga ei välistataks.

4) Seejärel tuleb hinnata, kas veekogu põhjavee toitealal või ka veekogust allavoolu on aasta keskmine põhjaveetase pikaajalisest keskmisest madalam. Põhjavee toitealal toimunud põhjaveetaseme langus toob tõenäoliselt kaasa veekogusse jõudva veehulga vähenemise ning veekogust allavoolu toimunud põhjaveetaseme langus võib kaasa tuua veekogust väljaimbuva veekoguse kasvu. Mõlemal juhul kaasneb eeldatavalt veekogu veetaseme langus.

5) Kui sel viisil on tuvastatud, et nii veekogu kui seda ümbritseva põhjavee tase on normist madalam ning veekogu lähiümbruses toimub põhjaveevõtt, siis ei saa välistada, et veekogu veetaseme langus on põhjustatud põhjaveevõtust. Selgitamaks välja, kas see ka

tegelikult nii on, tuleb läbi viia põhjalikud välitööd ning klimaatiliste andmete analüüsi sisaldav uuring ning vajadusel pakkuda meetmeid olukorra parandamiseks.

Joonis 5.2. Seisuveekogudele avalduva põhjavee kvantiteedi mõju hindamise test.

5.2 Põhjaveekogumitest sõltuvad vooluveeökosüsteemid

VV-ga seotud põhjaveeliste ökosüsteemide leidmise aluseks käesolevas töös oli andmebaasides registreeritud allikad vooluveekogul/-kogumil, ehk kindel tunnus põhjavee väljumisest maapinnale. Arvestades suhteliselt suurt allikate arvu, nende hüdromorfoloogiliste ning - keemiliste näitajate paljusust integreerituna VV-de ja nende valglate eripäradega on mingit ühest ja ideaalselt toimivat põhjaveega seotud ökosüsteemi(de) hinnangute metoodikat raske kujundada. Oluliseks puuduseks on veebilansiliste ning teiste oluliste näitajate vähesus VV-de põhjavee avamusaladel. Teadaolevalt on möödunud sajandi 70-80ndate aastate publikatsioonid jäänud ainsateks põhjaveega seotud VV-de režiimi uuringuteks Eestis. Järgnevate aastate jooksul on küll tehtud erineva intensiivsuse ja kvaliteeediga allikate seireid, kuid saadud

tulemusi pole analoogselt 70nate aastate töödega VV-dega teadaolevalt seostatud. Selleks, et anda hinnang põhjaveelise mõju suuruse ja ulatuse kohta, peaksid teada olema põhinäitajad, millest lähtuda. Olemasolevad KESE ja ÖSE hinnangud annavad integreeritud VVM-i seisundi hinnangu, kaudselt läbi VVM tüübi viite ka põhjaveelisele toitumusele, kuid sellest ei piisa põhjavee mõju osakaalu hindamiseks ökosüsteemis. Ka käesoleva töö raames läbiviidud hinnangute saamiseks tuli läbi viia väga suuremahuline erinevates andmebaasides paikneva info kokkusobitamine. Samuti oli suuremahulisest ja erinevate andmebaaside osades erinevalt registreeritud allikate kirjeldusest väga raske kujundada infobaasi allikate deebitite ja nende muutlikkuse kohta (seostatuna konkreetse VVM-iga). Tihti tundus, et olulised allikad paiknevad küll kehtestatud veekogumi valglal, kuid nende veed jõuavad VVM-i läbi voolusoonte, mis ei ole VVM-ide nimekirjas. Seega tuleb allpool pakutud testi näha kui hindamise põhimõttelist lähenemise käiku hindamaks põhjaveest sõltuva vooluveeökosüsteemi seisundit. Selle alusel on antud tingimustes võimalik jõuda väga erineva kaaluga e usaldusväärtusega järeldustele (Joonis 5.3 ja 5.4).

Usaldusväär- Tuvastamise käik sus*

1. Kas VV on ökoloogiliselt halvemas kui heas seisus? Ei 0,1,2,3 JAH

2. Kas VV avamusalade ökoloogiline seisund on

halvem kui hea? Ei 0,1,2,3 JAH

3. Kas VV lasumiks oleva põhjveekogumi ökoloogiline seisund on halvem kui hea? Ei 0,1,2,3 JAH

4. Kas VV ja põhjaveekogumi halbade näitajate elemendid on samad? Ei

0.1,2,3 JAH

5. Kas allikate avamusalade ja põhjveekogumite halbade näitajate elemendid on samad? Ei

JAH 0,1,2,3

VV-l on põhjavee halvema kui hea seisundi VV-l puudub mõju olemas põhjvee Koondhinnag halvema kui usaldus- hea seisundi väärsusele mõju

Näidata seisundi parandamiseks või usladusväärsuse tõstmiseks vajalikud tegevused

*0-ekspertarvarmus, andmed puuduvad, 1-madal, 2-keskmine, 3- kõrge Joonis 5.3. Põhjaveest sõltuvatele vooluveeökosüsteemidele avalduva põhjavee kvaliteedi mõju hindamise test.

Usaldusväär- Tuvastamise käik sus*

1. Kas VV on hüdromorfoloogiliselt halvemas kui heas seisus? Ei 0,1,2,3 JAH

2. KasVV-l on allikalised avamusalad?

Ei 0,1,2,3 JAH 3. Kas VV valgal on allikalised avamusalad

Ei JAH 0,1,2,3

4. Kas VV põhjavee toitelisue osakaal on ≥20% Ei 0.1,2,3 JAH

5. Kas allikate deebit on viimase 6 aasta jooksul muutunud? Ei 0,1,2,3 JAH 6. Kas põhjavee toitelisuse osakaal VV-s on

viimase kuue aasta jooksul muutunud? Ei

0,1,2,3 JAH 7. Kas allikat/VV toitva põhjveelasundi veetase on viimase 6 aasta jooksul muutunud? Ei

0,1,2,3 JAH

Koondhinnag VV on põhjveelise toituvusega ja selle mõjuga VV ei ole usaldus- põhjveelise

väärsusele toituvusega ja selle mõju VV-le puudub Näidata seisundi parandamiseks või usladusväärsuse tõstmiseks vajalikud tegevused

*0-ekspertarvarmus, andmed puuduvad, 1-madal, 2-keskmine, 3- kõrge Joonis 5.4. Põhjaveest sõltuvatele vooluveeökosüsteemidele avalduva põhjavee kvantiteedi mõju hindamise test.

5.3 Põhjaveekogumitest sõltuvad maismaaökosüsteemid

Põhjaveest sõltuvatele maismaaökosüsteemidele avalduva põhjavee kvantiteedi mõju hindamise test koosneb järgmistest etappidest (joonis 5.5):

1) Esmalt tuleb välja selgitada, kas vaatlusaluses põhjaveekogumi projektsiooni alal või teadaolevas mõjutsoonis on põhjaveest sõltuvaid maismaaökosüsteeme.

2) Kuna maismaaökosüsteemide (siinkohal eelkõige soode ja soometsade) inventeerimisel ja seirel ei mõõdeta nende veetasemeid, puuduvad nende osas veetasemete sügavust ja dünaamikat puudutavad andmed. Reeglina on soode seisundi halvenemine seotud nende veetaseme alanemisega, seetõttu on ainsaks võimalikuks indikaatoriks nende veetaseme alanemise tuvastamiseks ökosüsteemi (Natura elupaiga) seisundi halvenemine. Kuna korduvaid inventuure on tehtud vaid osade soode kohta ning korduvat seiret vähestel aladel siis on enamasti konkreetse soo seisundi trende raske leida. Seega võib siin etapis välja valida alad mille seisund on halvem kui hea (B). Mõistagi mõjutab maismaaökosüsteeme kraavitus ja turba kaevandamine ning muud maapinnal toimuvad inimtegevused, mis on reeglina ka seisundi halvenemise põhjuseks. Maismaaökosüsteemid, mille seisund on Natura sooelupaikade hindamise kriteeriumide alusel halvem kui hea liiguvad edasi järgmisse etappi.

3) Põhjaveest tingitud muutuste eelduseks on see, et maismaaökosüsteemile piisavalt lähedal toimub piisavalt intensiivne põhjavee ammutamine või väljapumpamine, mille tagajärjel on langenud veekogumi tase. Et põhjavee alanduslehtri ulatus sõltub nii vettandva kihi omadustest, pumpamise intensiivsusest ning väljapumpamise sügavusest, on universaalset ohuraadiust tegelikult võimatu anda. Tagamaks testi rakendatavust, on välja pakutud järgmine kontrolliviis: kui ökosüsteemist 10 km raadiuses ei toimu põhjavee ammutamist vähemalt 1000 m3/ööpäevas, siis järelikult ei saa ökosüsteemi veetaseme langus olla tingitud põhjaveest. Vastasel korral jääb võimalus, et põhjaveevõtt võib olla ökosüsteemi veetaset mõjutanud. Piir on antud pigem konservatiivne, tagamaks, et ühtegi potentsiaalset mõjujuhtumit selle etapiga ei välistataks.

4) Seejärel tuleb hinnata, kas ökosüsteemi toitva või selle vett toetava põhjavee toitealal või ka ökosüsteemist allavoolu on aasta keskmine põhjaveetase pikaajalisest keskmisest madalam. Põhjavee toitealal toimunud põhjaveetaseme langus toob tõenäoliselt kaasa ökosüsteemi jõudva veehulga vähenemise ning veekogust allavoolu toimunud

põhjaveetaseme langus võib kaasa tuua ökosüsteemist väljaimbuva veekoguse kasvu. Mõlemal juhul kaasneb eeldatavalt ökosüsteemis veetaseme langus. Kui ökosüsteem ei ole põhjaveetoiteline kuid selle vesi toetub all oleva põhjaveekogumi survele siis võib ka sel juhul põhjaveetaseme alanemine tuua kaasa ka ökosüsteemi veetaseme (sooveetaseme) langust.

5) Kui sel viisil on tuvastatud, et nii ökosüsteemi kui sellega eeldatavalt seotud põhjavee tase on normist madalam ning lähiümbruses toimub põhjaveevõtt, siis on võimalik, et ökosüsteemi veetaseme langus on põhjustatud põhjaveevõtust. Selgitamaks välja, kas see ka tegelikult nii on, tuleb läbi viia eeluuring kontrollimaks, kas ökosüsteemi veetaseme langus võib tuleneda põhjavee väljapumpamisest ja põhjaveekogumi veetaseme alanemisest.

6) Kui eeluuring kinnitab põhjavee väljapumpamise ja põhjaveekogumi veetaseme alanemise tõenäolist mõju ökosüsteemile, siis tuleb läbi viia põhjalik välitöid ning klimaatiliste andmete analüüsi sisaldav uuring selgitamaks välja põhjaveest sõltuva maismaaökosüsteemi funktsionaalsed seosed põhjaveekogumiga.

7) Järgneb seireprogrammi ja meetmekava väljatöötamine ning rakendamine eesmärgiga jälgida ökosüsteemi edasist seisundit ning leida lahendus selle parandamiseks. Nimetatud punkt on oluline eeskätt kaitstavatel aladel ning Natura 2000 võrgustiku aladel paiknevate soode puhul.

Joonis 5.5. Põhjaveest sõltuvatele maismaaökosüsteemidele avalduva põhjavee kvantiteedi mõju hindamise test.

Põhjaveest sõltuvatele maismaaökosüsteemidele avalduva põhjavee kvaliteedi mõju hindamise test koosneb järgmistest etappidest (joonis 5.6):

1) Esmalt tuleb välja selgitada, kas vaatlusaluses põhjaveekogumi projektsiooni alal või teadaolevas mõjutsoonis on põhjaveest sõltuvaid maismaaökosüsteeme.

2) Eeldades, et põhjaveekogumi kvaliteet ei saa olla avaldanud ökosüsteemidele halba mõju, kui viimase ökosüsteemi (Natura elupaikade) seisund on vähemalt hea, jäetakse sellised põhjaveest sõltuvad ökosüsteemid edasisest hindamisest kõrvale. Kuna

maismaaökosüsteemide (siinkohal eelkõige soode ja soometsade) inventeerimisel ja seirel ei analüüsita nende veekeemiat, siis puuduvad nende vee ja ka turba keemiat puudutavad andmed. Seetõttu on ainsaks võimalikuks indikaatoriks nende mõjutamisest veekeemia kaudu ökosüsteemi (Natura elupaiga) seisund või selle halvenemine. Kuna korduvaid inventuure on tehtud vaid osade soode kohta ning korduvat seiret vähestel aladel, siis on enamasti konkreetse soo seisundi trende raske leida. Seega võib siin etapis välja valida alad, mille seisund on halvem kui hea (B). Maismaaökosüsteemid, mille seisund on Natura sooelupaikade hindamise kriteeriumide alusel halvem kui hea liiguvad edasi järgmisse etappi.

3) Järgmisena tuleb selgitada, kas ökosüsteemide (elupaikade) seisundi halvenemist on

põhjustanud veekeemia muutused (kõrgenenud Nüld või/ja Püld, nitraatide vms sisaldus). Seda etappi on praktilistel põhjustel – andmete puudusel – võimatu teostada. Pealegi ei ole soode ning muude maismaaökosüsteemide puhul keemilise seisundi kriteeriume kehtestatud ning piisavalt selged pole ka eri sootüüpide hüdrokeemia ja seisundi seosed. Kui veekeemia on soole tüübiomane arvestades tema seisundit ning muid mõjureid (kuivendus, turba kaevandamine, aluseline saaste jne), saab tõenäoliselt välistada need ökosüsteemid, mille ökoloogiline seisund ei ole küll hea, kuid mille põhjustajaks on muud tegurid.

4) Kui ökosüsteemi halva seisundiga seonduva veekeemia iseärasused (näiteks kõrgenenud sulfaatide või fenoolide sisaldus) ei ole seletatavad süsteemi enda omaduste ning maapealsete mõjudega, tuleb selgitada, kas ökosüsteem toitub olulisel määral (vähemalt 50% veebilasist) põhjaveest. Välja langevad alad, mille puhul põhjaveelist toidet põhjaveekogumi veest pole või on selle osakaal väiksem kui 50%.

5) Tuleb selgitada, kas põhjaveekogumi vee kvaliteet ökosüsteemi toitvas piirkonnas on

halvenenud. Kas ökosüsteemi toitealal põhjaveeseire kaevus on Nüld või/ja Püld või muu keemilist seisundit mõjutava saasteaine tase kõrgem kui kahekordne ökosüsteemi veele tüübiomane. Adekvaatsete tulemusteni on võimalik jõuda vaid juhul, kui nii sooveest kui põhjaveest mõõdetakse samu kvaliteedinäitajaid.

6) Kui sel viisil on tuvastatud, et nii ökosüsteemi vee kui sellega eeldatavalt seotud põhjavee kvaliteet on halb, siis on võimalik, et ökosüsteemi vee halb kvaliteet on põhjustatud põhjavee kvaliteedist. Selgitamaks välja, kas see ka tegelikult nii on, tuleb

läbi viia eeluuring kontrollimaks, kas ökosüsteemi halb seisund võib tuleneda põhjavee poolt avaldatavast koormusest.

7) Kui eeluuring kinnitab põhjavee veekvaliteedi tõenäolist mõju ökosüsteemile, siis tuleb läbi viia põhjalik välitöid ning hüdrokeemilist analüüsi sisaldav uuring selgitamaks välja põhjaveest sõltuva maismaaökosüsteemi funktsionaalsed seosed põhjaveekogumiga.

8) Järgneb seireprogrammi ja meetmekava väljatöötamine ning rakendamine eesmärgiga jälgida ökosüsteemi edasist seisundit ning leida lahendus selle parandamiseks. Nimetatud punkt on oluline eeskätt kaitstavatel aladel ning Natura 2000 võrgustiku aladel paiknevate soode puhul.

Joonis 5.6. Põhjaveest sõltuvatele maismaaökosüsteemidele avalduva põhjavee kvaliteedi mõju hindamise test. 54

6. Põhjaveekogumitega otseselt seotud ja juba mõjutatud ökosüsteemidele põhjaveest tingitud mõju testid ning kontseptuaalsed mudelid

6.1 Põhjaveest tingitud mõju testid seisuveeökosüsteemidele

Peatükis 5.1. kirjeldatud metoodikat põhjaveest tingitud kvalitatiivse mõju hindamiseks rakendati peatüki 3.1. põhjal piiritletud põhjaveekogumitest sõltuvate seisuveekogude puhul. Iga põhjaveekogumi puhul analüüsiti seotud veekogusid nii kaugele, kui olemasolevad andmed võimaldasid. Veekogud, mille puhul andmeid järgmises etapis vajaliku otsuse tegemiseks ei olnud, jäid viimasesse andmetega kaetud etappi pidama. Edasi või analüüsist välja liikusid vaid andmetega kaetud veekogud. Tärniga (*) on tähistatud käesoleva töö seisukohast prioriteetsed põhjaveekogumid, millega seotud ja potentsiaalselt mõjutatud veekogudele koostati ka kontseptuaalsed mudelid.

Põhjaveest tingitud kvantitatiivse mõju hindamise metoodikat oli võimalik rakendada vaid Vasavere põhjaveekogumi puhul, sest Eestis puudub seni andmestik nii järvede kaasaegse kui ka optimaalse veetaseme kohta.

6.1.1 Põhjavee kvalitatiivne mõju Väga palju seisuveekogusid langesid kvalitatiivse mõju testist välja seetõttu, et neil puuduvad seisundihinnangud – 197-st põhjaveest sõltuvast seisuveekogust vaid 119-l on määratud seisund kas riikliku väikejärvede seire või EMÜ Limnoloogiakeskuse uuringute raames. Järvedest, mille seisund on määratud, on 38 kesises või halvas seisundis. Neist omakorda kaheksa on seotud käesoleva töö raames prioriteetsete põhjaveekogumitega. Ükski põhjaveest sõltuv järv ei ole mittevastavas seisundis keemilise seisundi tõttu, kõigil on probleemiks ökoloogiline seisund. Halvema kui hea ökoloogilise seisundi mõjutajaid oli võimalik analüüsida järvede puhul, mille seisund on määratud väikejärvede seire raames, prioriteetsetel põhjaveekogumitel paiknevate järvede puhul ka EMÜ Limnoloogiakeskuse uuringute raames.

Selgus, et kümnel järvel on halvema kui hea ökoloogilise seisundi korral liiga kõrged Nüld ja/või

Püld sisaldused, neist kuus on seotud prioriteetsete põhjaveekogumitega. Punkt- või hajukoormust halvema kui hea seisundi põhjusena oli võimalik arvestada vaid üksikute veekogumiks olevate järvede puhul, millele on vastavad hinnangud antud veemajanduskavade ettevalmistamise käigus Keskkonnaministeeriumis koostatud andmetabelis. Põhjavee kvaliteedi andmeid ei olnud ühelgi juhul võimalik analüüsida, kuna seni Eestis põhjaveest Nüld ega Püld ei määrata. 55

Karstijärvikute veekvaliteedi ega veetasemete andmeid Eestis ei koguta ning puuduvad ka kriteeriumid nende hindamiseks. Seega järgnevatesse testidesse põhjaveekogumitest sõltuvaks määratud karstijärvikuid ei kaasatud.

Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum nr. 6*

1. PÕSSV

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea Uljaste järv

Kurtna Ahvenjärv ÖSE: Allikjärv Kuradijärv Jaala järv Kurtna Martiska järv Kihljärv Peenjärv Kirjakjärv

Kurtna Konnajärv Hindamata: Kulpjärv Kurtna Ahvenjärv Lusikajärv Allikjärv Must-Jaala järv Kihljärv Kurtna Mätasjärv Kurtna Konnajärv Nootjärv Kulpjärv Peen-Kirjakjärv Lusikajärv Piirakajärv Must-Jaala järv Punane järv Kurtna Mätasjärv Kurtna Ratasjärv Nootjärv Rääkjärv Peen-Kirjakjärv Sisalikujärv Piirakajärv Kurtna Särgjärv Punane järv Virtsiku järv Kurtna Ratasjärv Väike-Niinsaare järv Rääkjärv Kurtna Nõmme järv Sisalikujärv Kurtna Ahnejärv Kurtna Särgjärv Aknajärv Virtsiku järv Kurtna Haugjärv Väike-Niinsaare järv Kurtna Kastjärv Kurtna Haugjärv Kuradijärv Kurtna Kastjärv Kurtna Linajärv Kurtna Linajärv Kurtna Väike Linajärv Kurtna Väike Linajärv Kurtna Liivjärv Kurtna Mustjärv Kurtna Martiska järv Pannjärv Kurtna Mustjärv Niisaare järv Pannjärv 3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea Peenjärv Räätsma järv Kuradijärv (Nüld, Püld) Kurtna Saarejärv Kurtna Martiska järv (Nüld) Kurtna Suurjärv Peenjärv (Nüld) Konsu järv Kurtna Valgejärv 4. Seisundi põhjus pole mh. punktkoormusallikas(d)

Pole määratud: Kuradijärv Kurtna Martiska järv Peenjärv

5. Normiületus põhjaveeseirekaevus

Nüld ega Püld pole määratud.

Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum nr. 7*

1. PÕSSV

Kõnnu Pikkjärv Hindamata: Kõnnu Ümmargune järv Kõnnu Pikkjärv Jõuga Liivjärv Kõnnu Ümmargune järv Jõuga Linajärv Kurtna Ahvenjärv Jõuga Pesujärv Allikjärv Kurtna Ahvenjärv Kihljärv Allikjärv Kurtna Konnajärv Jaala järv Kulpjärv Kihljärv Lusikajärv Kirjakjärv Must-Jaala järv Kurtna Konnajärv Kurtna Mätasjärv Kulpjärv Nootjärv Lusikajärv Peen-Kirjakjärv Must-Jaala järv Piirakajärv Kurtna Mätasjärv Punane järv Nootjärv Kurtna Ratasjärv Peen-Kirjakjärv Rääkjärv Piirakajärv Sisalikujärv Punane järv Kurtna Särgjärv Kurtna Ratasjärv Virtsiku järv Rääkjärv Väike-Niinsaare järv Sisalikujärv Kurtna Haugjärv Kurtna Särgjärv Kurtna Kastjärv Virtsiku järv Kurtna Linajärv Väike-Niinsaare järv Kurtna Väike Linajärv Kurtna Nõmme järv Kurtna Mustjärv Kurtna Ahnejärv Pannjärv Aknajärv Kurtna Haugjärv Kurtna Kastjärv 3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea Kuradijärv Kurtna Linajärv Jõuga Liivjärv (Nüld, Püld) Kurtna Väike Linajärv Jõuga Linajärv (Nüld, Püld) Kurtna Liivjärv Jõuga Pesujärv (Nüld, Püld) Kurtna Martiska järv Kuradijärv (Nüld, Püld) Kurtna Mustjärv Kurtna Martiska järv (Nüld) Niisaare järv Peenjärv (Nüld) Pannjärv Peenjärv 4. Seisundi põhjus pole mh. punktkoormusallikas(d) Räätsma järv

Kurtna Saarejärv Pole määratud: Kurtna Suurjärv Jõuga Liivjärv Konsu järv Jõuga Linajärv Kurtna Valgejärv Jõuga Pesujärv Kuradijärv 2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea Kurtna Martiska järv ÖSE: Peenjärv Jõuga Liivjärv Jõuga Linajärv 5. Normiületus põhjaveeseirekaevus Jõuga Pesujärv Kuradijärv Nüld ega Püld pole määratud. Kurtna Martiska järv Peenjärv

Siluri-Ordoviitsiumi Hiiumaa põhjaveekogum nr. 8

1. PÕSSV

Tihu järv Tihu Keskmine järv Tihu Kolmas järv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: -

Hindamata: Tihu Keskmine järv Tihu Kolmas järv

Siluri Saaremaa põhjaveekogum nr. 9

1. PÕSSV

Järise järv Kaali järv Karujärv Koigi järv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: Järise järv

Hindamata: Kaali järv

3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea

Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum nr. 10

1. PÕSSV

Peraküla Allikajärv 3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea Hindaste järv

Järlepa järv ?Jussi Pikkjärv (andmed EMÜs) Kahala järv Tänavjärv (Nüld, Püld) Klooga järv Jussi Kõverjärv Jussi Linajärv 4. Seisundi põhjus pole mh. punktkoormusallikas(d) Jussi Mustjärv

Jussi Pikkjärv Pole määratud: Jussi Suurjärv Tänavjärv Jussi Väinjärv Limu järv Lindjärv Maardu järv 5. Normiületus põhjaveeseirekaevus Punamäe järv Rahkjärv Nüld ega Püld pole määratud. Rummu Läänekarjäär Rõõsa järv Tõlinõmme järv Tänavjärv Turvaste Valgejärv Nõva Veskijärv Ülemiste järv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: Maardu järv Jussi Pikkjärv Tänavjärv Ülemiste järv

Hindamata: Peraküla Allikajärv Järlepa järv Limu järv Lindjärv Punamäe järv Rahkjärv Rõõsa järv Tõlinõmme järv Turvaste Valgejärv

Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum nr. 11

1. PÕSSV

Kaisma järv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: -

Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum nr. 12

1. PÕSSV

Lavassaare järv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: Lavassaare järv

3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr. 13

1. PÕSSV

Endla järv Viitna Linajärv Viitna Pikkjärv Nabudi järv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: Viitna Linajärv

Hindamata: Nabudi järv

3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea

?Viitna Linajärv (andmed EMÜs)

Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas nr. 14*

1. PÕSSV 3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea Kadaka järv Kannukse järv Porkuni järv (Nüld) Kuke järv Laksi järv Mardihansu järv 4. Seisundi põhjus pole mh. punktkoormusallikas(d) Suur Roogjärv Toomra järv Pole määratud: Väike Roogjärv Porkuni järv Kannukse soonik Lemmküla järv Piisupi järv 5. Normiületus põhjaveeseirekaevus Ratasjärv Sahkjärv Nüld ega Püld pole määratud. Süsijärv Võhmetu järv Porkuni järv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: Võhmetu järv Porkuni järv

Hindamata: Kadaka järv Kannukse järv Kuke järv Laksi järv Mardihansu järv Suur Roogjärv Toomra järv Väike Roogjärv Kannukse soonik Lemmküla järv Piisupi järv Ratasjärv Sahkjärv Süsijärv

Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr. 15*

1. PÕSSV

Kantküla Mustjärv Mõdriku järv Vetiku Suurjärv Vetiku Väikejärv Udujärv Uus Udujärv Neeruti Eesjärv Neeruti Orajärv Neeruti Tagajärv Nõmme Kaanjärv Mäeotsa järv Äntu Linaleojärv Äntu Vahejärv Äntu Valgejärv Äntu Sinijärv Väinjärv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: -

Hindamata: Kantküla Mustjärv Mõdriku järv Vetiku Suurjärv Vetiku Väikejärv Udujärv Uus Udujärv Nõmme Kaanjärv Mäeotsa järv Äntu Linaleojärv

Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas nr. 23

1. PÕSSV

Viljandi järv Õisu järv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: -

Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr. 24

1. PÕSSV

Lahepera järv Lavatsi järv Lõõdla järv Poka järv Punde järv Restu-Madissõ järv Uhtjärv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: Lavatsi järv Poka järv

3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea

?Lavatsi järv (andmed EMÜs) ?Poka järv (andmed EMÜs)

Ülem-Devoni põhjaveekogum nr. 26

1. PÕSSV

Kaussjärv Liinjärv Rõuge Ratasjärv Rõuge Suurjärv Rõuge Valgjärv Tõugjärv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: - -

Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum nr. 27*

1. PÕSSV

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea Kurtna Ahvenjärv

Allikjärv ÖSE: Jaala järv Kuradijärv Kihljärv Kurtna Martiska järv Kirjakjärv Peenjärv Kurtna Konnajärv

Kulpjärv Hindamata: Lusikajärv Kurtna Ahvenjärv Must-Jaala järv Allikjärv Kurtna Mätasjärv Kihljärv Nootjärv Kurtna Konnajärv Peen-Kirjakjärv Kulpjärv Piirakajärv Lusikajärv Punane järv Must-Jaala järv Kurtna Ratasjärv Kurtna Mätasjärv Rääkjärv Nootjärv Sisalikujärv Peen-Kirjakjärv Kurtna Särgjärv Piirakajärv Virtsiku järv Punane järv Väike-Niinsaare järv Kurtna Ratasjärv Kurtna Nõmme järv Rääkjärv Kurtna Ahnejärv Sisalikujärv Aknajärv Kurtna Särgjärv Kurtna Haugjärv Virtsiku järv Kurtna Kastjärv Väike-Niinsaare järv Kuradijärv Kurtna Haugjärv Kurtna Linajärv Kurtna Kastjärv Kurtna Väike Linajärv Kurtna Linajärv Kurtna Liivjärv Kurtna Väike Linajärv Kurtna Martiska järv Kurtna Mustjärv Kurtna Mustjärv Pannjärv Niisaare järv Pannjärv Peenjärv 3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea Räätsma järv Kurtna Saarejärv Kuradijärv (Nüld, Püld) Kurtna Suurjärv Kurtna Martiska järv (Nüld) Konsu järv Peenjärv (Nüld) Kurtna Valgejärv

4. Seisundi põhjus pole mh. punktkoormusallikas(d)

Pole määratud: Kuradijärv Kurtna Martiska järv Peenjärv

5. Normiületus põhjaveeseirekaevus

Nüld ega Püld pole määratud.

Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum nr. 29

1. PÕSSV

Harku järv Männiku järv Raku järv Ülemiste järv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: Harku järv Ülemiste järv

3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea

Harku järv (Nüld, Püld)

4. Seisundi põhjus pole mh. punktkoormusallikas(d)

Kvaternaari Laiuse põhjaveekogum nr. 33

1. PÕSSV

Kuremaa järv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: -

Kvaternaari Saadjärve põhjaveekogum nr. 34

1. PÕSSV

Elistvere järv Raigastvere järv Saadjärv Soitsjärv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: Raigastvere järv

3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea

Raigastvere järv (Nüld)

4. Seisundi põhjus pole mh. punktkoormusallikas(d)

Pole määratud: Raigastvere järv

5. Normiületus põhjaveeseirekaevus

Nüld ega Püld pole määratud.

Kvaternaari Elva põhjaveekogum nr. 35

1. PÕSSV

Arbi järv Vellavere Külajärv Vaikne järv Verevi järv Viisjaagu järv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: Arbi järv

Hindamata: Vellavere Külajärv Vaikne järv

3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea

?Arbi järv (andmed EMÜs)

Kvaternaari Otepää põhjaveekogum nr. 36

1. PÕSSV

Päidla Ahvenjärv 2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea Päidla Kõverjärv Päidla Mõisajärv ÖSE: Päidla Suurjärv Päidla Uibujärv Päidla Uibujärv Alevijärv Päidla Väikejärv Kaarnajärv Alevijärv Kalmejärv Inni järv Otepää Kärnjärv Jaanuse järv Neitsijärv Kaarnajärv Pülme järv Kalmejärv Restu järv Kauru järv Saagjärv Kirgjärv Koljaku järv Hindamata: Kukemäe järv Päidla Väikejärv Kurnakese järv Inni järv Kõlli järv Kauru järv Otepää Kärnjärv Lüüsjärv Otepää Mäha järv Väike-Nõuni järv Kääriku järv Lüüsjärv Neitsijärv 3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea Nõuni järv Nüpli järv ?Päidla Uibujärv (andmed EMÜs) Arula Peräjärv ?Alevijärv (andmed EMÜs) Päästjärv ?Kaarnajärv (andmed EMÜs) Pühajärv ?Kalmejärv (andmed EMÜs) Pülme järv ?Otepää Kärnjärv (andmed EMÜs) Restu järv ?Neitsijärv (andmed EMÜs) Saagjärv ?Pülme järv (andmed EMÜs) Tornijärv ?Restu järv (andmed EMÜs) Väike-Juusa järv ?Saagjärv (andmed EMÜs) Väike-Nõuni järv

Kvaternaari Piigaste-Kanepi põhjaveekogum nr. 37

1. PÕSSV

Janokjärv Jõksi järv Piigandi järv Piigandi Vähkjärv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: Piigandi Vähkjärv

3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea

?Piigandi Vähkjärv (andmed EMÜs)

Kvaternaari Võru põhjaveekogum nr. 38

1. PÕSSV

Kaasjärv Kahrila järv Kubija järv Kubija Veskijärv Kubija Vähkjärv Mäestjärv Tamula järv Vagula järv Verijärv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: Kubija järv Kubija Vähkjärv Tamula järv

Hindamata: Kaasjärv Mäestjärv Kubija Veskijärv

3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea

?Kubija järv (andmed EMÜs) ?Kubija Vähkjärv (andmed EMÜs) Tamula järv (Püld)

4. Seisundi põhjus pole mh. punktkoormusallikas(d)

Tamula järv

5. Normiületus põhjaveeseirekaevus

Püld pole määratud.

Kvaternaari Ruusmäe-Krabi põhjaveekogum nr. 39

1. PÕSSV

Hanija järv

Kikkajärv Paganamaa Liivajärv Paganamaa Mudajärv Paganamaa Sarapuujärv Maiori järv Murati järv Palujüri järv Sarise järv Väiku-Palkna järv

2. PÕSSV, mille seisund on halvem kui hea

ÖSE: Murati järv

Hindamata: Hanija järv Paganamaa Liivajärv Paganamaa Mudajärv Paganamaa Sarapuujärv Palujüri järv Sarise järv

3. PÕSSV Nüld ja/või Püld sisaldus halvem kui hea

6.1.2 Põhjavee kvantitatiivne mõju Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum nr. 27*

1. PÕSSV 2. PÕSSV, mille 2014. aasta keskmine veetase on madalam kui ajalooliste andmete põhjal määratud Kurtna Ahvenjärv looduslik keskmine veetase Allikjärv Jaala järv 1960. veetase vs. 2014. veetase Kihljärv Jaala jäv 43,0 – 42,8 Kirjakjärv Kirjakjärv 41,7 – 41,3 Kurtna Konnajärv Kurtna Nõmme järv 46,2 – 45,9 Kulpjärv Kurtna Ahnejärv 45,9 – 44,3 Lusikajärv Kurtna Liivjärv 45,8 – 42,7 Must-Jaala järv Kurtna Martiska järv 45,2 – 43,5 Kurtna Mätasjärv Nootjärv Samas Peen-Kirjakjärv Valgejärv 44,0 – 44,0 Piirakajärv Aknajärv 42,2 – 42,2 Punane järv Kurtna Ratasjärv Puudub, kas 2014. või 1960. veetase: Rääkjärv Kurtna Ahvenjärv Sisalikujärv Allikjärv Kurtna Särgjärv Kihljärv Virtsiku järv Kurtna Konnajärv Väike-Niinsaare järv Kulpjärv Kurtna Nõmme järv Lusikajärv Kurtna Ahnejärv Must-Jaala järv Aknajärv Kurtna Mätasjärv Kurtna Haugjärv Nootjärv Kurtna Kastjärv Peen-Kirjakjärv Kuradijärv Piirakajärv Kurtna Linajärv Punane järv Kurtna Väike Linajärv Kurtna Ratasjärv Kurtna Liivjärv Rääkjärv Kurtna Martiska järv Sisalikujärv Kurtna Mustjärv Kurtna Särgjärv Niisaare järv Virtsiku järv Pannjärv Väike-Niinsaare järv Peenjärv Kurtna Haugjärv Räätsma järv Kurtna Kastjärv Kurtna Saarejärv Kuradijärv Kurtna Suurjärv Kurtna Linajärv Konsu järv Kurtna Väike Linajärv Kurtna Valgejärv Kurtna Mustjärv Niisaare järv Pannjärv Peenjärv Räätsma järv Kurtna Saarejärv Kurtna Suurjärv Konsu järv

3. PÕSSV-ist 10 km raadiuses toimub põhjavee 5. Vaja läbi viia põhjalik uuring, kas PÕSSV-i 3 väljapumpamine vähemalt 1000 m ööpäevas veetaseme langus võib olla põhjustatud põhjavee väljapumpamisest: Vasavere veehaare: Jaala järv Jaala järv Kirjakjärv Kurtna Ahnejärv Kurtna Nõmme järv Kurtna Martiska järv Kurtna Ahnejärv Kurtna Liivjärv Kurtna Martiska järv

4. PÕSSV-i põhjaveeseire kaevus on 2014. aasta keskmine veetase madalam kui pikaajaline keskmine veetase

Jaala järv – (kaev 5077) 43,16 vs. 43,77 Kurtna Ahnejärv – (kaev 13733) 44,51 vs. 45,28 Kurtna Martiska järv – (kaev 3282) 42,87 vs. 43,39

Samas Kirjakjärv – (kaev 3367) 41,85 vs. 41,89

Sobiv puurkaev puudub: Kurtna Nõmme järv Kurtna Liivjärv

Kurtna järvestiku 13 järve veetaset seirati 2014. aastal TLÜ Ökoloogia Instituudi poolt. Nende tulemuste põhjal oli võimalik arvutada järvede 2014. aasta keskmine veetase. Järvede ajalooliste andmete põhjal määratud looduslikuks keskmiseks veetasemeks on võetud Põder et. al. 1996 toodud järvede 1960. aasta veetasemed, mis Vainu ja Terasmaa (2014) põhjal vastavad kõige paremini ala põhjavee väljapumpamise-eelsele looduslikule tasemele. Põhjaveekaevude osas võrreldi 2014. aasta keskmist veetaset kuue eelneva aasta keskmise veetasemega.

Analüüsi tulemusena selgus, et olemasolevate andmete põhjal ei saa välistada Jaala, Ahnejärve ning Martiska järve veetaseme languse põhjusena veevõttu Vasavere veehaardest ning läbi oleks vaja viia täiendavad uuringud Vasavere veehaarde mõjuala välja selgitamiseks. Enamik järvi langes analüüsist välja aga andmete puudulikkuse, mitte oletatava mõju puudumise tõttu. Antud juhul kõige olulisem ehk potentsiaalse probleemi olemasolu selles piirkonnas tervikuna tuleb ka sel viisil välja.

6.1.3 Kontseptuaalsed mudelid Kontseptuaalsed mudelid koostati neile seisuveekogudele (seisuveekogude süsteemidele), mille puhul:

1) tuvastati ptk. 6.1. testide põhjal võimalik põhjavee poolne negatiivne mõju,

2) on seotud käesoleva töö mõttes prioriteetsete põhjaveekogumitega.

Kurtna järvestik

Kurtna järvestik paikneb Ida-Virumaal Vasavere mattunud oru kohal ja selle ümber. Kokku 39 looduslikku veekogu (Joonis 6.1) hõlmav järvestik on seotud nii Kvaternaari Vasavere, Ordoviitsiumi Ida-Viru Põlevkivibasseini kui ka Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumiga. Seos Ordoviitsiumi põhjaveekogumitega tõenäoliselt järvestiku piires varieerub, kuid olemasolevate andmete baasil ei ole võimalik täpsemat jaotust teha. Ökoloogiline seisund on määratud 15 järvel, neist neljal riikliku väikejärvede seire raames, ülejäänutel EMÜ Limnoloogiakeskuse uuringute raames (Lisa 2). Kolme järve – Martiska järve, Kuradijärve ja Peenjärve seisund on viimasel määramisel olnud halvem kui hea.

Järvestiku kontseptuaalse mudeli koostamisel kasutati pinnalähedase põhjavee voolusuundade väljaselgitamiseks põhjaveekogumite seire raames kogutud 2013. aasta keskmise veetaseme andmeid kvaternaari kaevudest 3263, 3264, 3265, 3266, 3278, 3279, 3282, 3367, 3372, 3385, 3861, 3870, 3873, 3400, 5070, 5077, 13733; TLÜ Ökoloogia Instituudi poolt mõõdetud 13 järve 2013. aasta keskmisi veetasemeid ning ülejäänud järvede puhul 2013. aasta mais toimunud LiDAR kaardistamise kõrgusmudelilt tuletatud veetasemeid. Põhjaveetase interpoleeriti ja voolusuunad leiti ArcGIS 10.1 Spatial Analyst ja ArcHydro Groundwater Tools tarkvara kasutades (Joonis 6.2).

Joonis 6.1. Kurtna järvestik (Maa-ameti kaardiserver 2015)

Joonis 6.2. Põhjaveetase ja voolusuunad Kurtna järvestiku keskosas.

Üldine põhjavee voolusuund alal on läänest itta. Samuti toimub põhjavee voolu koondumine järvestiku idaosas paiknevate pinnavee väljavooluga järvede suunas. Vaatamata Vasavere veehaarde tööle ei tule kontseptuaalsel mudelil depressioonilehter esile. Selle põhjuseks on põhjaveetaseme andmete puudumine veehaarde keskosas. Vasavere veehaarde puurkaevude 83

piirkonnas on olemas vaid üks andmepunkt, puurkaev 3282. Sellest ida, põhja ja lõuna suunas seirekaeve ei leidu. Vasavere veehaarde keskosas seirati kuni 2011. aastani ka kaevu 19571. Pikendades selle andmerida analoogkaevu 3282 veetasemete põhjal, on võimalik veehaarde keskossa lisada üks täiendav andmepunkt. Sellist metoodikat on kasutatud Vainu et al. (2015) ja Vainu & Terasmaa (vastu võetud) uuringutes Vasavere veehaarde mõju kohta Kurtna Martiska, Ahne- ja Kuradijärvele aastate 2012. ja 2013. võrdluses (Joonis 6.3). Antud piirkonnas mõõdetakse veetasemeid ka Vasavere veehaarde puurkaevudes vee-ettevõtte poolt, kuid nende kasutatavus on kehv. Vee-ettevõtte poolt edastatud andmete ja metoodika analüüs näitab, et mõõdetakse suhtelisi veetasemeid igas kaevus eraldi ning absoluuttasemete välja arvutamine toob kaasa väga suure vea ning ebakõla andmetes. Suurelt erinevad kõrvuti asuvate kaevude veetasemed omavahel ning varasemalt olid tuvastatavad olulised erinevused ka ametliku seirekaevuga 19571.

Selgub, et järvestiku keskosa järvedest voolab vesi Vasavere veehaarde suunas ning 2012. ja 2013. aasta võrdluses on ala keskosas aset leidnud rohkem kui poole meetrine põhjaveetaseme langus.

Joonis 6.3. Põhjaveetaseme ja voolusuundade erinevus 2012. ja 2013. aastal Kurtna järvestiku keskosas.

Joonisel 6.2 kujutatud profiilil koostati Keskkonnaregistrisse kantud puuraukude läbilõigete põhjal ka põhjaveekogumi läbilõikejoonis (Joonis 6.4)

Joonis 6.4. Kurtna järvestiku keskosa geoloogiline läbilõige Kvaternaari põhjaveekogumi voolusuunaga (profiili asukoht joonisel 6.2).

Peatükis 6.1. läbiviidud testide põhjal ilmnes, et Martiska järve, Kuradijärve ja Peenjärve halvem kui hea ökoloogiline seisund võib olla mõjutatud põhjavee poolt kantavatest toiteainetest.

Kuradijärve puhul nii Nüld kui Püld, Martiska ja Peenjärve puhul ainult Nüld. Kuna kontseptuaalse mudeli põhjal paikneb kõigi järvede põhjavee toiteala metsamaastikus, Peenjärve puhul ka rabamaastikus, siis on vähetõenäoline, et nimetatud toiteainete liig on järvedesse jõudnud

Vasavere põhjaveekogumi kaudu. Samas puuduvad selle tõsikindlaks väitmiseks Nüld ja Püld mõõtmised järvede toitealal paiknevates põhjaveekaevudes.

Kvantitatiivse mõju hindamise testis selgus, et põhjaveekogumi poolne negatiivne mõju võib olla avaldunud vähemalt Ahnejärvele, Martiska järvele ja Jaala järvele. Üheaastase kontseptuaalse mudeli põhjal (Joonis 6.2), mis ei arvesta Vasavere veehaarde keskosa veetaset, ei ole võimalik teha selget järeldust mõju tegeliku olemasolu kohta. Samas on kahe aasta ja lisatud punktiga põhjaveetasemete võrdluses (Joonis 6.3) selgelt näha, et nii Martiska, Ahne- kui ka Kuradijärv (mis jäi testis võrdlusveetaseme puudumise tõttu teise etappi pidama) asuvad Vasavere veehaarde mõjupiirkonnas. Jaala järve puhul viimasel paaril aastal toimunud muutused Vasavere põhjaveekogumi keskosas nähtavat mõju pole küll avaldanud, kuid see ei välista, et Vasavere veehaarde käivitamisel (1972. aastal) vastav mõju oli. Joonistel 6.2 ja 6.3 on näha, et kui Vasavere veehaardest põhjavett vahepeal välja ei pumbataks, jõuaks see loomulikku vooluteed pidi lõpuks Jaala järve.

Ordoviitsiumi põhjaveekogumite vesi seniste teadmiste põhjal tõenäoliselt otseselt Kurtna järvestiku järvedesse ei jõua (va. Estonia kaevandusest Raudi kanalisse pumbatav vesi). Samas on Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi survepind kohati samal kõrgusel Vasavere veekogumi põhjaveetasemega – 2014. aastal oli Valgejärve kõrval paiknevate Kvaternaari vaatluskaevu nr. 3400 ja Ordoviitsiumi vaatluskaevu nr. 3398 keskmiste veetasemete vahe kõigest 13 cm ning Ordoviitsiumi põhjaveekogumi survepind oli Valgejärve põhjast settekihti arvestamata 8 m kõrgemal. Seega ei saa välistada survelise vee jõudmist läbi liiva ja põhjasette järve. Teisalt on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt otstarbekas lugeda Kurtna järvestiku järved siiski seotuks ka Ordoviitsiumi põhjaveekogumitega, kuna olukorras, kus nende survetase oluliselt langeks, kaasneks tõenäoliselt ka veetaseme langus Vasavere veekogumis, sest kuigi Vasavere põhjaveekogumi lamavaks veepidemeks olev moreenikompleks on suhteliselt vettpidav (Perens et al. 2012), ei ole Vasavere põhjaveekogumi kontseptuaalse mudeli põhjal (Perens et al. 2012) see veepide kogu põhjaveekogumit ümbritsev.

Vasavere põhjaveekogumi kontseptuaalse mudeli loomise tulemused näitavad, et vaatamata sellele, et Vasavere põhjaveekogum on Eesti keskmise mõttes kaetud väga tiheda põhjavee seirekaevude võrguga, ei ole see endiselt piisav, et põhjaveekogumi poolt järvedele avalduva tõenäolise negatiivse koguselise mõju ulatust kindlaks teha.

Porkuni järv

Porkuni järv paikneb Lääne-Virumaal valdavalt põllumajandusmaastikul (Joonis 6.5) ning on seotud Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumiga Lääne-Eesti vesikonnas. Järve ökoloogiline seisund oli Eesti Maaülikooli Limnoloogikeskuse poolsel viimatisel hindamisel

2009. aastal kesine. Põhjavee poolt mõjutatud näitajatest vastas Nüld sisaldus järves halvemale kui heale kvaliteediklassile (Ingmar Oti andmed). Peatükis 6.1. läbi viidud testimise tulemusena selgus, et järve kõrge Nüld sisalduse põhjusena ei ole võimalik välistada põhjavee mõju. Seega koostati järvele põhjaveekogumiga seotuse kontseptuaalne mudel.

Joonis 6.5. Porkuni järv ja seda ümbritsev maastik.

Joonis 6.6. Porkuni järve põhjaveekogumiga seotuse kontseptuaalne mudel.

Porkuni järve kontseptuaalse mudeli koostamisel ei olnud võimalik luua Kurtna järvestikuga analoogset interpoleeritud veetaseme pilti, kuna järve läheduses leidub väga vähe (kaks, kusjuures mõlemad asuvad lähestikku) põhjaveetaseme seirekaeve. Seega on Porkuni järve kontseptuaalne mudel Kurtna järvestiku omaga võrreldes oluliselt lihtsustatum. Mudeli koostamisel kasutati olemasoleva seirekaevu 3714 keskmist veetaset 2014. aastal, LIDAR- mõõtmiste põhjal koostatud Eesti kõrgusmudelil olevat Porkuni järve veetaset, Pandivere põhjaveekogumi Ida- ja Lääne-Eesti vesikonda kuuluva osa lahkmejoont ning üldist Eesti pinnalähedase põhjaveetaseme kaarti (Perens et al. 2012).

Eeldatav põhjavee voolusuund järve ümbruses on kirde ja ida suunast järve poole ning lääne ja lõuna suunas järvest eemale (Joonis 6.6). Kuna järve põhjavee toiteala selle lihtsa kontseptuaalse mudeli põhjal asub valdavalt põllumajandusmaastikul (Joonised 6.5 ja 6.6), siis ei saa välistada, et liigne lämmastik on jõudnud Porkuni järve põhjaveega. Kuna järve eeldataval toitealal põhjavee seirekaevud puuduvad, siis oletusest kaugemale andmete praeguse seisu põhjal minna ei ole võimalik.

Jõuga järvestik

Jõuga järvestik asub Ida-Virumaal metsa- ja põllumajandusmaastiku piiril (Joonis 6.7) ning on seotud Ordoviitsiumi Ida-Viru Põlevkivibasseini põhjaveekogumiga. Järvestik koosneb kolmest järvest, mille kõigi seisund määrati 2013. aastal väikejärvede seire raames halvemaks kui hea.

Füüsikalis-keemiliste näitajate poolest ületasid kõigis kolmes järves Nüld ja Püld sisaldused heale kvaliteediklassile kehtestatud piirmäärasid. Peatükis 6.1. läbi viidud testimise tulemusena selgus, et järvede kõrge Nüld ja Püld sisalduse põhjusena ei ole võimalik välistada põhjavee mõju. Seega koostati järvestikule põhjaveekogumiga seotuse kontseptuaalne mudel.

Joonis 6.7. Jõuga järvestik ja seda ümbritsev maastik.

Jõuga järvestiku kontseptuaalse mudeli koostamisel ei olnud võimalik luua Kurtna järvestikuga analoogset interpoleeritud veetaseme pilti, kuna järve läheduses leidub väga vähe põhjaveetaseme seirekaeve. Mudeli koostamisel kasutati olemasoleva seirekaevu 4016 keskmist veetaset 2014. aastal, LIDAR-mõõtmiste põhjal koostatud Eesti kõrgusmudelil olevat Jõuga järvestiku järvede veetaset ning üldist Eesti pinnalähedase põhjaveetaseme kaarti (Perens et al. 2012).

Joonis 6.8. Jõuga järvestiku põhjaveekogumiga seotuse kontseptuaalne mudel.

Järvestiku ümbruses on Ordoviitsiumi põhjavee voolusuund põhjast lõunasse (Joonis 6.8). Kuna Pesujärve lähedal oosi lael paikneva tarbepuurkaevu nr 16281 läbilõike põhjal on järvede pinna ja Ordoviitsiumi kompleksi vahel üle 30 m liiva ja moreeni ning järvede põhja ja Ordoviitsiumi kompleksi vahel üle 20 m liiva ja moreeni, siis otsest põhjaveekogumi vee sissevoolu järvestikku võib mitte esineda. Samas staatiline veetase nimetatud puurkaevus oli 2002. aastal ca. 8 m

Pesujärve põhjast kõrgemal. Ilmselt siiski pole järvestiku suure Nüld ja Püld sisalduse põhjuseks Ordoviitsiumi põhjaveekogumi vesi. Tõenäolisem oleks oosistiku Kvaternaari kihtides oleva põhjavee mõju, kuid et käesoleva töö tähelepanu all on põhjaveekogumid ning Kvaternaari põhjaveekogumit pole sinna moodustatud, siis jääb see võimalus praegu tähelepanu alt välja.

Isegi kui Jõuga järvestik ei saa otseselt vett Ordoviitsiumi Ida-Viru Põlevkivibasseini põhjaveekogumist, on selle sidumine põhjaveekogumiga õigustatud aga seetõttu, et juhul kui Ordoviitsiumi põhjaveekogumi survepind olulisel määral langeb, toob see ilmselt kaasa veetaseme languse ka Kvaternaari põhjavees ning järvestiku pinnaveetaseme säilimine satub ohtu. Estonia kaevanduse mäeeraldise piiri läheduse tõttu ei saa sellise stsenaariumi realiseerumist välistada. Sel juhul ei avaldaks Ordoviitsiumi põhjaveekogum Jõuga järvestikule mitte kvalitatiivset, vaid kvantitatiivset mõju.

6.2 Põhjaveest tingitud mõju testid vooluveeökosüsteemidele

Põhjaveest sõltuvate VVM-ide kontseptuaalsete mudelskeemide ning seisundi testide aluseks on Lisas 9 toodud VVM-ide nimekiri, mille koostamisel arvestati: põhjaveeliste allikate olemasolu VVM-i voolujoone vahetu kulgemise piirkonnas, KESE ja ÖSE 2010, 2012, 2013 ja 2014 koondhinnanguid ning PVM-de koondhinnangut. Kuna VVM-ide kulgemise joon maastikul/kaardil võib läbida erinevaid kaardile visualiseeritud PVM-ide polügoone, siis on kontseptuaalsete skeemide koostamisel ja testide hindamisel lähtutud nii VVM-ist kui joonobjektist ning sellele objektile vastavast pinnavee võrgustiku valglast. Visualiseeritud VVM-i valgla polügooni loomisel kasutati EELIS andmebaasi vastavaid vooluveekogumite polügoone. Siinjuures on oluline silmas pidada, et kaardil kujutatud VVM-i valgla polügooni pindala ei pruugi ühtida VV või VVM-i valglate tegelike suurustega, kuna järgnevalt toodud kontseptuaalsete mudelite skeemidel püüti nii palju kui võimalik jääda põhjavee toituvusega seotud polügoonide visualiseerimise juurde, st et näiteks VVM-i valgla polügooni juurde võib olla liidetud lisajõe polügoon, juhul kui andmebaasis registreeritud allikate olemasolu on tuvastatud suuremal hulgal lisajõel võrreldes analüüsitava VVM-i endaga. Seepärast on kontseptuaalsete skeemide legendidesse toodud mõiste „VVM-i valgla osa piir“.

Põhjaveest sõltuv pinnaveekogum - Pühajõgi_1 - seisund kesine SUSE, KALA järgi (2012.a), saasteained, paisud (2012.a)

Lasuvad põhjaveekogumid:

 Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (nr 6) - seisund halb

 Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7) - seisund halb

Pühajõgi_1 VVM-i Joonis 1.

Pühajõgi_1 VVM-i seoste kirjeldus:

 a) VVM on omapärase loode-kagusuunalise voolamisega

 b) VVM-i valgla lasumiteks on ca 80% ulatuses Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7) ning 20% Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (nr 6) 93

 c) veebilansilise põhjavee osakaal Pühjõgi-Toila Oru (endine Pühajõgi- Pühajõe) lävendis on 36% (aastad 1946-63 (Anon 1, 1972))

Järeldus 1: Kuna VVM-il paiknevad allikad, siis võib eeldada, et VVM on põhjaveega mõõdukalt seotud ca 40-50%.

 d) 2014 aasta veekvaliteedi näitajate järgi oli Pühajõgi suudme lävend heas või väga heas seisundis, sama kehtib ka samade näitajate perioodi 2008-2013 kohta (Hindrikson 2015)). Ohtlike ainete kontsentratsioonid (st 1- ja 2- aluselised fenoolid, naftasaadused ja Cu ning Zn) jäid 2013 aasta andmete põhjal alla lõhejõgedele kehtestatud normi piire. Teised ohtlikud elemendid nagu Cr, Cd, Pb, Hg ja Ni ei ületanud jõgedele kehtestatud ohtlike ainete piirnorme (Ibid)

Järeldus 2: ÖSE kesise seisundi põhjuseks on ilmselt paisude olemasolu VVM-il, kuid kuidas on Põhjajõe suudme lävendi veekvaliteet seotud Pühajõgi_1 VVM-i tegeliku seisundiga, olemasolevast materjalist ei selgu.

 e) VVM-i valgla piiridesse jääb vähemalt 3 põhjaveekaevu, kuid momendil nende kaevude veetasemete muutuste analüüs puudub (Türk, 2014a)

Järeldus 4: VVM-i põhjavee toite osakaalu muutuste kohta andmed puuduvad.

Lõppjäreldus 1: Olemasolevate andmete põhjal saab nõustuda, et põhjaveest sõltuva vooluveeökosüsteemi seisund kehtestatud VVM-i piires on hea ja väga hea; hinnangu usaldusväärsus - keskmine (puuduvad VVM-i veebilansilised näitajad, puuduvad andmed otseselt Pühajõgi_1 VVM-i kohta).

Lõppjäreldus 2: eeldatav PMV-i hea seisund ei luba väita põhjavee halba seisundit allikate avamusaladel; hinnangu usaldusväärsus - keskmine (puuduvad VVM-i veebilansilised näitajad vm seost tõestavad näitajad). Vaja on läbi viia täpsustavad uuringud.

Põhjaveest sõltuv pinnaveekogum - Purtse_3 - seisund halb - tugevasti muudetud veekogu, toiteained, saasteained (2012.a), 1-al.fen., Zn, Cu (2013.a)

Lasuvad põhjaveekogumid:

 Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (nr 6) - seisund halb

 Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7) - seisund halb

Purtse_3 VVM Joonis 1

Purtse_3 VVM-i seoste kirjeldus:

 a) valgla on ühtlaselt jaotunud mõlemale poole VVM-i voolusoont

 b) valgla lasumina domineerib Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7)

 c) veebilansilise põhjavee osakaal Purtse-Lüganuse lävendis on 25% (aastad 1961-65 (Anon 1, 1972))

Järeldus 1: põhjaveega kesiselt seotud veekogum

 d) 2013 aasta VVM-i toiteainete sisalduse järgi on VVM väga heas seisundis (SJ Purtse suue (Hindrikson 2014)), pikaajalises skaalas toiteainetes suuri muutusi toimunud ei ole (Ibid)

Järeldus 2: VVM-i ÖSE halva seisundi põhjuseks ei saa olla toiteained

 e) 1-al.fen., Zn, Cu ja naftasaaduste piirväärtused olid ületatud 2013 aasta kevadperioodil (SJ Purtse suue (Hindrikson, 2014))

Järeldus 3: VVM-il on ohtlike ainete tõus seotud pinnavee äravoolu tõusuga kevadperioodil

 g) vahetult VVM-iga piirnevates põhjaveekaevudes pole veetasemeid analüüsitud (Türk, 2014a andmed)

Järeldus 4: VVM-i põhjavee toite osakaalu muutuste kohta andmeid ei ole

Lõppjäreldus 1: põhjaveest sõltuva VVM-i halb seisund on pigem pinnvee reostuse, kui halvast põhjavee seisundist tingitud; hinnangu usaldusväärsus - madal (puuduvad VVM-i vee bilansilised näitajad, puuduvad võrreldavad veekvaliteedi näitajad)

Lõppjäreldus 2: VVM-i halb seisund ja selle seos põhjaveega vajab täpsustavat uuringut

Põhjaveest sõltuv pinnaveekogum - Jägala_3 - seisund kesine toiteainete tõttu (2012.a)

Lasuvad põhjaveekogumid:

 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (nr 14) - seis hea

 Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (nr 10) - seisund hea

Jägala_3 VVM Joonis 1.

Jägala_3 VVM-i seoste kirjeldus:

 a) 4/5 valglast moodustab VVM-i parempoolse kalda valgla

 b) 2/3 veekogumi valgla lasumiks on Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (nr 10)

 c) veebilansilise põhjavee osakaal Vasavere-Vasavere lävendis on 24% (aastad 1949-57 (Anon 1, 1972))

Järeldus 1: põhjaveega kesiselt seotud veekogum 97

 d) 2014 aasta VVM-i toiteainete sisalduse järgi on VVM väga heas ja heas seisundis (SJ-d: 5.Räägu talu (Simisalu sild), 6.Vetla pais, 7.Räägu-Tammiku (Hindrikson, 2015))

Järeldus 2: ÖSE kesise seisundi põhjuseks on paisude olemasolu VVM-il

 e) põhjaveekaevudes veetaseme muutusi pole toimunud (aastad 2007-13 (Türk, 2014b))

Järeldus 4: VVM-i põhjavee toite osakaal pole muutunud

Lõppjäreldus 1: põhjaveest sõltuvad vooluveeökosüsteemid on heas seisundis; hinnangu usaldusväärsus - keskmine (puuduvad VVM-i veebilansilised näitajad)

Lõppjäreldus 2: PMV-ide hea seisund on leidnud kinnitust; hinnangu usaldusväärsus - keskmine (puuduvad VVM-i veebilansilised näitajad)

Põhjaveest sõltuv pinnaveekogum - Loobu_1 - seisund kesine, KALA (2012, 2013, 2014.a), toiteained, (2012.a) paisud (2012, 2013)

Lasuvad põhjaveekogumid:

 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 15) - seisund halb

 Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 13) - seisund hea

Loobu_1 VVM-i Joonis 1.

Loobu_1 VVM-i seoste kirjeldus:

 a) VVM-i 2/3 valglast kuulub VVM-i vasakkaldale

 b) VVM-i valgla lasumiteks on ca 85% Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 15) ning 15 % ulatuses Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 13) 99

 c) veebilansilise põhjavee osakaal Loobu-Arbavere lävendis on 62% (aastad 1947-64 (Anon 1, 1972)). Nii Loobu_1 VVM-il kui ka temast allavoolu VVM-il paikneb palju allikaid. Aasta keskmine Jõepre allikate (F=9.8 km2) tootlikkus (veekogumi ja ühtlasi jõe lähtmes) aastate 1967-68 järgi (Anon 1, 1972) on 308 l/s kuu maksimumide ja miinimumidega 1136-80 l/s.

Järeldus 1: VVM on väga hea põhjaveelise toituvusega

 d) 2014 aastal oli Loobu jõgi Kuldnoka (Kadapiku) lävendis kvaliteedi näitajate

järgi valdavalt heas või väga heas seisundis, va Nüld järgi - kesises seisundis (Hindrikson 2015). Lõhelise elupaigale kehtivate piirväärtuste järgi (st O2, pH,

BHT5, Püld, Nüld, NH4, 1-al. fenoolid, naftasaadused, Zn, Cu) säilis sama trend -

Nüld järgi kuulub kesise seisundi klassi (Ibid). Ohtlike ainete sisalduse järgi (st 1- ja 2-aluselised fenoolid, naftasaadused, As, Ba, Zn, Cu, Cd, Pb, Hg, Ni) on lävendi vesi kesises seisundis Ba järgi (kogu 2014.a vegetatsiooni perioodi jooksul) ning Zn järgi (2014.a sügis) (Ibid).

Järeldus 2: ÖSE kesine seisund Nüld järgi ja Ba ning Zn järgi on leidnud kinnitust. Tuleb kontrollida võimalikku põhjavee mõju.

 e) VVM-i valgla piiridesse jääb vähemalt üks põhjaveekaev, kuid momendil nende kaevude veetasemete muutuste analüüs puudub (Türk, 2014b)

Järeldus 4: VVM-i põhjavee toite osakaalu muutuste kohta andmed puuduvad

Lõppjäreldus 1: momendil saab eeldada, et põhjaveest sõltuva vooluveeökosüsteemi seisund kehtestatud VVM-i piires teatud näitajate suhtes on kesine; hinnangu usaldusväärsus - keskmine (puuduvad VVM-i veebilansilised näitajad)

Lõppjäreldus 2: Väga hea põhjaveelise toituvuse tõttu võib VVM-i kesine seisund olla mõjutatud PVM-i nr 15 halvast seisundist; hinnangu usaldusväärsus - keskmine (puuduvad VVM-i veebilansilised näitajad). Vaja on läbi viia täpsustavad uuringud.

100

Põhjaveest sõltuv pinnaveekogum - Selja_2 - seisund kesine, FYBE, SUSE, KALA järgi(2012, 2013.a), toiteained (2012.a), paisud (2012, 2013.a)

Lasuvad põhjaveekogumid:

 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 15) - seisund halb

 Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 13) - seisund hea

Selja_2 VVM-i Joonis 1.

Selja_2 VVM-i seoste kirjeldus:

 VVM on kergelt idasuunalise voolusoonega, ca 70% VVM-iga seotud valglast jääb VVM-ist lõunapoole, ülejäänud - põhja poole

 b) VVM-i valgla lasumiteks on ca 65% ulatuses Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 15) ning 35 % ulatuses Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 13)

101

 c) veebilansilise põhjavee osakaal Selja (Selgejõgi)-Arkna lävendis on 42% (aastad 1932-60 (Anon 1, 1972)). VVM-i voolusoonel ning ka osavalglal allikad puuduvad, kuid VVM-ist ülesvoolu jääval VVM-il on allikas(d) olemas.

Järeldus 1: VVM on väga vähese/kesise põhjaveelise toituvusega

 d) 2013 aasta Selja jõe suudme lävend oli veekvaliteedi näitajate järgi

valdavalt väga heas seisundis, va Nüld ja Püld järgi - kesises seisundis (Hindrikson, 2014). Pikaajaline trend näitab suudmeala toiteainete suhteliselt kõrgmaid (kesise seisundi klassi) kontsentratsioone võrreldes teiste seire lävenditega (näitajad ajas muutlikud). Lõheliste elupaigale kehtivate piirväärtuste järgi normiületusi ei esine (Ibid). Ohtlike ainete sisalduse järgi (st 1- ja 2-aluselised fenoolid, naftasaadused, As, Ba, Zn, Cu, Cd, Pb, Hg, Ni) on lävendi vesi kesises seisundis 2-aluseliste fenoolide ja Zn järgi (2013.a talve kuud) ning nafta saaduste järgi (2013.a aug. kuu) (Ibid).

Järeldus 2: VVM-i ÖSE seisundit näitavad andmed puuduvad. Seire lävend asub jõe suudmes. Tuleb kontrollida VVM-i seisundit.

 e) VVM-i valgla piiridesse jääb üks põhjaveekaev, selle asukoht tundub olema liiga kaugel VVM-ist ning ka selle kaevu veetasemete muutuste analüüs puudub (Türk, 2014b)

Järeldus 4: VVM-i põhjavee toite osakaalu ning selle muutuste kohta andmed puuduvad

Lõppjäreldus 1: seisundi hindamise näitajate puudusel ei ole võimalik VVM-i seisundi kohta midagi näidata. Puuduvad nii VVM-i veebilansilised kui ka kvaliteedi näitajad.

Lõppjäreldus 2: tundub olema kesise põhjaveelise toituvusega VVM, kuid vastav tõestusmaterjal puudub. Vaja on läbi viia täpsustavad uuringud.

102

Põhjaveest sõltuv pinnaveekogum - Selja_3 - seisund halb, FYKE, FYBE, MAFY, SUSE,

KALA (2012.a), FYKE, FYBE, SUSE, SPETS (210.a), toiteained, paisud (2012.a), Nüld,

Püld, 100-TDI, EPT, ASPT, DSFI, nafta, 1-al.fen. , toiteained (2013.a)

Lasuvad põhjaveekogumid:

 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 15) - seisund halb

 Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 13) - seisund hea

Selja_3 VVM-i Joonis 1.

Selja_3 VVM-i seoste kirjeldus:

 a) VVM on enamuses põhjasuunalise voolusoonega ning valgla tugevalt ca 95% vasakkaldaline

 b) VVM-i valgla lasumiteks on ca70% ulatuses Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 15) ning 30 % ulatuses Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 13)

103

 c) veebilansilise põhjavee osakaal Selja (Selgejõgi)-Arkna lävendis on 42% (aastad 1932-60 (Anon 1, 1972)). VVM-i voolusoonel allikad puuduvad, esineb allikas(id) osavalglal. VVM on eesvooluks Sõmeru VVM-le (allikaterohke VVM). Sõmeruga seotud allikate kuu keskmine tootlikkus on ca 300 l/s, kuu maks.-miin. tootlikkusega - 1250-25 l/s (aastad 1959-68 (Anon 1, 1972)).

Järeldus 1: VVM võib olla keskmise põhjaveelise toituvusega, kusjuures põhjavee avamused asuvad Sõerde VVM-il

 d) 2013 aastal oli Selja jõe suudme lävendi vesi veekvaliteedi näitajate järgi

valdavalt väga heas seisundis, va Nüld ja Püld järgi (kesine seisund) (Hindrikson, 2014). Pikaajaline trend näitab suudmeala toiteainete suhteliselt kõrgmaid (kesise seisundi klassi) kontsentratsioone võrreldes teiste VV-de seire lävenditega. Lõheliste elupaigale kehtivate piirväärtuste järgi normiületusi ei esine (Ibid). Kuid ohtlike ainete sisalduse järgi (st 1- ja 2-aluselised fenoolid, naftasaadused, As, Ba, Zn, Cu, Cd, Pb, Hg, Ni) on lävendi vesi kesises seisundis 2-aluseliste fenoolide ja Zn (2013.a talve kuud) ning nafta saaduste järgi (2013.a aug. kuu) (Ibid).

Järeldus 2: VVM-i ÖSE seisundit näitavad andmed puuduvad. Seire lävend asub jõe suudmes. Tuleb kontrollida VVM-i seisundit.

 e) VVM-i vahetusse lähedusse ei jää ühtegi põhjaveekaevu

Järeldus 4: VVM-i põhjavee toite osakaalu ning selle muutuste kohta andmed puuduvad

Lõppjäreldus 1: seisundi hindamise näitajate puudusel ei ole võimalik VVM-i seisundi kohta midagi näidata. Puuduvad nii VVM-i veebilansilised kui ka kvaliteedi näitajad.

Lõppjäreldus 2: tundub olema transporditud põhjaveelise toituvusega VVM , kuid vastav tõestusmaterjal puudub. Vaja on läbi viia täpsustavad uuringud.

104

Põhjaveest sõltuv pinnaveekogum - Selja_4 - seisund kesine FYKE, FYBE (2012.a), FYBE, SUSE, KALA (2013.a), FYKE (2014.a), toiteained, paisud (2012.a), 100-TDI, T,

EPT, H, DSFI, toiteained, paisud (2013.a), Nüld (2014.a)

Lasuvad põhjaveekogumid:

 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 15) - seisund halb

 Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 13) - seisund hea

Selja_4 VVM-i Joonis 1.

Selja_4 VVM-i seoste kirjeldus:

 VVM on kirdesuunalise voolusoonega. Otsene valga on ühtlaselt jaotunud mõlemale poole voolusoont, kuid kogu jõe ulatuses on valgla ca 95% vasakkaldaline

 b) VVM-il kaardipõhine lasumi seos Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumiga Ida-Eesti vesikonnas (nr 13) ning Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumiga Ida-Eesti vesikonnas (nr 15) puudub

105

 c) veebilansilise põhjavee osakaal Selja (Selgejõgi)-Arkna lävendis on 42% (aastad 1932-60 (Anon 1, 1972)). Allikad paiknevad peamiselt voolusoonel või selle vahetus läheduses. Allikate kuukeskmine toodang ca 26-92 l/s, kuu maks.-miin. - 297-0 l/s (aastad 1959-60 järgi (Anon 1, 1972)).

Järeldus 1: VVM on keskmise põhjaveelise toituvusega

 d) 2013 aastal oli Selja jõe suudme vesi veekvaliteedi näitajate järgi valdavalt

väga heas seisundis, va Nüld ja Püld järgi (kesine seisund) (Hindrikson, 2014). Pikaajaline seis näitab suudmeala toiteainete suhteliselt kõrgmaid (kesise seisundi klassi) kontsentratsioone võrreldes teiste VV-de seire lävenditega. Lõheliste elupaigale kehtivate piirväärtuste järgi normiületusi ei esine (Ibid). Kuid ohtlike ainete sisalduse järgi (st 1- ja 2-aluselised fenoolid, naftasaadused, As, Ba, Zn, Cu, Cd, Pb, Hg, Ni) on lävendi vesi kesises seisundis 2-aluseliste fenoolide ja Zn järgi (2013.a talve kuud) ning nafta saaduste järgi (2013.a aug. kuu) (Ibid).

Järeldus 2: VVM-i ÖSE kesine seisund on tõestatav.

 e) VVM-i vahetuse lähedusse ühtegi põhjaveekaevu ei jää, kuid sellest lõunasse jääb vähemalt paar kaevu, millest ühes on pikaajaline aastane veetase kuni poole m ulatuses kõikuv (Türk, 2014b)

Järeldus 4: VVM-i põhjavee toite osakaalu ning selle muutuste kohta kaasajastatud andmed puuduvad

Lõppjäreldus 1: seisundi hindamise näitajate alusel on VVM-i seisundi kesisus tõestatav; hinnangu usaldusväärsus - keskmine (puuduvad VVM-i veebilansi kaasajastatud näitajad)

Lõppjäreldus 2: Seos põhjaveega on olemas, kuid vastastiku mõju ulatus on tõestamata; hinnangu usaldusväärsus - keskmine (puuduvad VVM-i veebilansilised näitajad). Vaja on läbi viia täpsustavad uuringud.

106

Põhjaveest sõltuv pinnaveekogum - Sõmeru - seisund halb, FYKE, SUSE, KALA (2012.a), KALA, SPETS (2013.a.), toiteained, paisud (2012.a.), 1-al.fen., paisud (2013.a)

Lasuvad põhjaveekogumid:

 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 15) - seisund halb

 Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 13) - seisund hea

Sõmeru VVM-i Joonis 1.

Sõmeru VVM-i seoste kirjeldus:

 VVM on valdavalt põhjasuunalise voolusoonega ning valgla paikneb ühtlaselt mõlemal pool voolusoont

 b) VVM-i valgla lasumiks on ≈100% ulatuses Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 15)

107

 c) veebilansilise põhjavee osakaal Selja (Selgejõgi)-Arkna lävendis on 42% (aastad 1932-60 (Anon 1, 1972)). VVM-i voolusoonel ning selle lähimas ümbruses paikneb palju allikaid. VVM toidab põhjaveega Selja_3 VVM-i. Sõmeruga seotud allikate kuu keskmine tootlikkus on ca 300 l/s, kuu maks.- miin. tootlikkusega - 1250-25 l/s (aastad 1959-68 (Anon 1, 1972)).

Järeldus 1: VVM võib olla suure põhjaveelise toituvusega, põhjavee avamused asuvad Sõerde VVM-il.

 d) Sõmeru veekvaliteedi näitajad ametlikes aruannetes puuduvad.

Järeldus 2: VVM-i ÖSE seisundit näitavad andmed puuduvad. Seire lävend asub Selja jõe suudmes.

 e) VVM-i vahetusse lähedusse ühtegi põhjavee kaevu ei jää

Järeldus 4: VVM-i põhjavee toite osakaalu ning selle muutuste kohta andmed puuduvad

Lõppjäreldus 1: seisundi hindamise näitajate puudusel ei ole võimalik VVM-i seisundi kohta midagi näidata. Puuduvad nii VVM-i veebilansilised kui ka kvaliteedi näitajad. Kuna aga VVM-ile on tema kesine seisund määratud, siis ilmselt on mingi andmestik kusagil olemas

Lõppjäreldus 2: On ilmselt hea põhjaveelise toituvusega, kuid vastav tõestusmaterjal puudub. Vaja on läbi viia täpsustavad uuringud.

108

Põhjaveest sõltuv pinnaveekogum - Vasavere - seisund halb FYKE, SUSE ja toiteainete tõttu (2012.a)

Lasuvad põhjaveekogumid:

 Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (nr 6) - seisund halb

 Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7) - seisund halb

 Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum (nr 27) - seisund halb

Vasavere VVM-i Joonis 1.

Vasavere VVM-i seoste kirjeldus:

 a) valgla on pirnikujuline. ahenedes põhjapoole, 2/3 voolusoone ulatuses on valgla ühtlaselt jaotunud mõlemale poole VVM-i voolusoont

 b) veekogumi valgla lasumiks on ca 70% ulatuses Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7) ning 30% ulatuses Kvaternaari 109

Vasavere põhjaveekogum (nr 27), vähesel määral Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (nr 6) valgla põhjaosas

 c) nii kogumil endal kui ka piiritletud valglal olulised allikad puuduvad

 d) veebilansilise põhjavee osakaal on Vasavere-Vasavere II lävendis 24% (aastad 1949-57 (Anon 1, 1972))

 e) VVM-i läheduses mitmes põhjaveekaevus on perioodil 2012-2013 registreeritud põhjavee veetaseme langus samaaegselt veevõtu suurenemisega (Türk, 2014a)

Järeldus 1: põhjaveega kesiselt seotud veekogum, võimalik põhjavee pindalaline või difuusne toide

 g) 2012 aasta FÜKE ja toiteainete sisalduse järgi halvas seisundis

Järeldus 2: VVM-il halb seisund

Lõppjäreldus 1: põhjavee allikalisest toitest otseselt ei sõltu; hinnangu usaldusväärsus - kesine (puuduvad VVM-i kaasajastatud veebilansilised näitajad).

Lõppjäreldus 2: PMV-i halb seisund on leidnud kinnitust; hinnangu usaldusväärsus - madal (puuduvad VVM-i veebilansilised näitajad, puuduvad võrreldavad veekvaliteedi näitajad).

Lõppjäreldus 3: VVM-i halb seisund ja selle seos põhjaveega vajab täpsustavat uuringut.

110

6.3 Põhjaveest tingitud mõju testid maismaaökosüsteemidele

6.3.1 Põhjavee kvantitatiivne mõju maismaaökosüsteemidele Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum nr. 6*

1. PÕSMÖS

Puhatu soostik Muraka soostik Sirtsi soo Selisoo

2. PÕSMÖS, mille seisund on halvem kui hea

- Kõigi põhjaveekogumi alal olevate sõltuvate ja potentsiaalselt põhjaveekogumist mõjutatavate sooalade keskmine elupaikade seisund on hea või väga hea.

Piirkonnas paiknevad Ordoviitsiumi põhjaveekogumiga potentsiaalselt seotud sood on veel heas seisundis, kuid on põhjaveekogumi kaudu põlevkivikaevanduste veeärastusest potentsiaalselt sõltuvad ning seetõttu vajavad seiret. Seirevõrk on juba rajatud Selisoole ja Muraka soostikku kuuluvale Ratva rabale.

111

Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum nr. 7*

1. PÕSMÖS Muraka soostik (Ratva raba) ; 2. PÕSMÖS, mille seisund on halvem kui hea Selisoo; Kurtna Suurjärve äärne soo; Kurtna Suurjärve äärne soo Nõmmejärvest ja Niinsaare järvest Kõrgesoo

läänes asuv soo; Kaasiksoo Konsu järve ümbruse siirdesood ja Oandu soo

soometsad; Rohukabja soo Sirtsi soo; Tedresoo Kõrgesoo; Kaasiksoo; Oandu soo; 3. Kas PÕSMÖS-ist 15 km raadiuses toimub põhjavee Rohukabja soo; väljapumpamine põhjaveekogumist vähemalt 1000 Linnasaare soo; Tedresoo; m3 ööpäevas? Jõeladvasoo Kurtna Suurjärve äärne soo; Kõrgesoo; Kaasiksoo; Oandu soo; Rohukabja soo; Tedresoo

Kõigi valikusse jäänud soode piirkonnas toimub veevõtt põhjaveekogumist põlevkivikaevanduste veeärastuse näol ning põhjaveekogumi tase on looduslikuga võrreldes oluliselt alanenud (või alanemas uute põlevkivikaevanduste avamisel). Sooveetasemete kohta seireandmed puuduvad, kuid Kaasiksoo, Oandu soo ja Tedresoo osas on teada vähemalt osalise (Oandu) veepideme olemasolu, lisaks moodustavad teatava veepideme savikast moreenist koosnevad kvaternaarisetted. Rohukabja soo all Oandu veepide puudub. Kurtna Suurjärve äärne soo on seotud põhiliselt Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumiga ning Suurjärve ja Vasavere jõe veetasemega. Kõigile soodele avalduvad mõjud kraavitusest ja turba kaevandamisest tingitud kuivenduse kaudu, samuti avaldab negatiivset mõju piirkonnas levinud aluseline õhusaaste. Nimetatud tegurid on suures osas sooalade halva seisundi põhjustajaks, kuid põhjaveekogumi mõju nende sooökosüsteemide veetasemele ning seisundile välistada siiski ei saa.

112

Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum nr 27*

1. PÕSMÖS

Kurtna Suurjärve äärne soo; Nõmmejärvest ja Niinsaare järvest läänes asuv soo; Puhatu soostiku loodeosa; Konsu järve ümbruse siirdesood ja soometsad

2. PÕSMÖS, mille seisund on halvem kui hea

Kurtna Suurjärve äärne soo

3. Kas PÕSMÖS-ist 15 km raadiuses toimub põhjavee väljapumpamine põhjaveekogumist vähemalt 1000 m3 ööpäevas?

Kurtna Suurjärve äärne soo

Kurtna Suurjärve äärse soo piirkonnas toimub põhjaveekogumist veevõtt Vasavere veehaarde kaudu. Üldine põhjavee voolusuund Kurtna järvestiku piirkonnas on läänest itta. Samuti toimub põhjavee voolu koondumine järvestiku idaosas paikneva pinnavee väljavooluga järvede suunas. Vaatamata Vasavere veehaarde tööle ei tule järvede kontseptuaalsel mudelil (vt 6.2.1.) depressioonilehter esile. Selle põhjuseks on põhjaveetaseme andmete puudumine veehaarde keskosas. Soo veetasemete ning täpsema hüdrogeoloogilise situatsiooni (soosetete aluse veepideme) kohta andmed puuduvad, kuid tõenäoliselt on soo veetase seotud Suurjärve ja Vasavere jõe veetasemega.

113

Pandivere Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas nr 14*

1. PÕSMÖS

Kiigumõisa allikasood; Esna allikasood ja madalsood Jäneda Siniallika allikasoo; Treimani ja Koolme allikasood

ja madalsood; Valgejõe ülemjooksu allika- ja

madalsood; Korba allikasoo;

Silmsi madalsoo; Peetri-Kareda madalsood ja

soometsad

2. PÕSMÖS, mille seisund on halvem kui hea

Silmsi madalsoo

3. Kas PÕSMÖS-ist 15 km raadiuses toimub põhjavee väljapumpamine põhjaveekogumist vähemalt 1000 m3 ööpäevas?

Pandivere Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi nr 14 alal on ainsaks mitteheas (keskmises) seisundis olevaks ja põhjaveekogumiga seotud sooalaks Silmsi madalsoo, mille piirkonnas ei toimu intensiivset veevõttu ning põhjavee tase ei ole alanenud. Silmsi soo keskmise seisundi põhjuseks on kraavitusest tingitud kuivendus, samuti ilmselt kunagise majandamise (niitmine, karjatamine) lakkamine.

114

Pandivere Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr 15*

1. PÕSMÖS

Endla soostiku loodeosa madalsood ja soometsad; Nõmme-Veskijärve allikasoo; Ilmandu allikasoo ja madalsood; Varangu allikasoo

2. PÕSMÖS, mille seisund on halvem kui hea

Kõik põhjaveekogumiga nr 15* seotud sood on heas seisundis ning kuna põhjaveekogumi tase pole oluliselt alanenud, siis ei ole kogumiga seotud soodele põhjaveest tingitud negatiivseid mõjusid ka ette näha.

115

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr 13*

1. PÕSMÖS

Näduvere-Lilastvere allikasoo; Luusika soo;

Endla soostiku loodeosa madalsood ja soometsad

2. PÕSMÖS, mille seisund on halvem kui hea

Kõik põhjaveekogumiga nr 13* seotud sood on heas seisundis ning kuna põhjaveekogumi tase pole oluliselt alanenud, siis ei ole kogumiga seotud soodele põhjaveest tingitud negatiivseid mõjusid ka ette näha.

116

Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum nr 29*

1. PÕSMÖS

Pääsküla raba; Männiku raba; Mustamäe-Nõmme-Astangu allikasoometsad

2. PÕSMÖS, mille seisund on halvem kui hea

Pääsküla raba; Männiku raba; Mustamäe-Nõmme-Astangu allikasoometsad

3. Kas PÕSMÖS-ist 15 km raadiuses toimub põhjavee väljapumpamine põhjaveekogumist vähemalt 1000 m3 ööpäevas?

Pääsküla raba; Männiku raba; Mustamäe-Nõmme-Astangu allikasoometsad

Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumist toimub veevõtt Tallinna veehaardesse, kogumit mõjutavad ka ulatuslikud Männiku liivakarjäärid. Seetõttu on kogumi tase võrreldes looduslikuga piirkonnas alanenud ning seda tõenäoliselt ka soode all. Kuna kõigile kogumiga seotud soodele on avaldanud mõju ka muud tegurid (kraavitus, turba kaevandamine, põlengud, saaste, ehitustegevus jms), siis on keeruline hinnata põhjaveekogumite rolli soode seisundile, pealegi puuduvad ka andmed sooveetasemete kohta. Enim on põhjaveekogumist mõjutatud ilmselt Männiku raba, mis piirneb liivakarjääridega; Mustamäe-Nõmme-Astangu allikasoometsade puhul võib mõju seisneda allikalise toite vähenemises. Põhjaveekogumi ja soode funktsionaalsete seoste selgitamine nõuaks hüdrogeoloogilisi uuringuid ning soode hüdroloogilist seiret.

Ülejäänud põhjaveekogumite puhul, mille aladel on nendega seotud maismaaökosüsteeme, on nende kogumite kvantitatiivne seisund hea, mis tähendab seda, et pole toimunud olulist põhjaveetaseme alanemist, mis võiks nendega seotud maiamaaökosüsteeme oluliselt mõjutada.

117

6.3.2 Kontseptuaalsed mudelid

Kontseptuaalne mudel Selisoo seostest Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumiga nr. 6 Kuigi Selisoo on valdavas osas heas seisundis olev raba, ohustab seda ida suunast lähenev Estonia kaevandus. Olukorra jälgimiseks on rajatud seirevõrk, milles mõõdetakse soovee tasemeid ning kvaternaari veekompleksi tasemeid. Seetõttu koostati Selisoo kohta kontseptuaalne mudel.

Estonia põlevkivikaevanduse kuivana hoidmiseks pumbatakse vett välja just Ordoviitsiumi Ida- Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumist, täpsemalt Keila-Kukruse veekihi alumisest osast. Põhjavee alanduslehter Keila-Kukruse veekihis ulatub kaevandusest vähemalt 5 km kaugusele ning seega ka Selisoo alla. Kui põhjavee looduslik voolusuund piirkonnas on lõunasse Peipsi suunas, siis Estonia kaevanduse depressioonilehtri tõttu voolab põhjaveekogumi vesi Selisoo all itta kaevanduse suunas (Joonis 6.9).

Joonis 6.9. Selisoo kontseptuaalne mudel pealtvaates.

Keila-Kukruse veekihi peal on seda sama põhjaveekogumi ülemisest, Nabala-Rakvere veekihist eraldav Oandu lademe savikatest lubjakividest ja merglitest koosnev Oandu-Keila veepide, mis vähemalt osaliselt kaitseb ülemisi veekihte kaevanduse mõju eest. Mõningal määral kaitsevad soovett ka kvaternaarisetted (Joonis 6.10), eriti savikas moreen ning turbalasundi alumises osas olev suure lagunemisastme ja väikese veejuhtivusega madalsooturvas. Väikese veejuhtivusega 118

vahekihtide tõttu ühelt poolt ning asjaolu tõttu, et kaevandus pole veel soo alla jõudnud teiselt poolt, ei ole Selisoo sooveetasemed veel olulisel määral alanenud. Hetkel on tulemused ja prognoosid mõjude osas mõnevõrra lahknevad, kuna Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi poolt tehtud modelleerimine näitab, et mõju soole võiks juba avalduda, kuid reaalsed veetasemete mõõtmised seda ei kinnita (Kalm & Kohv 2012, Paiste, 2014). Siiski on võimalik, et soo idaserva (kus kraavid ulatuvad liivadesse) veerežiimi on kaevandus juba mõjutanud. Seda oletust toetab kraavide vooluhulkade mõõtmine, mille tulemustel oli pinnavee äravoolumoodul soo idaservas paikneva kuivendusobjekti alalt oluliselt väiksem kui sooalalt. Kuna põlevkivikaevanduse ning sellega kaasneva põhjavee alanduslehtri soo alla liikumise mõjud on raskesti prognoositavad, siis jätkub veetasemete automaatseire nii Selisoo kui ka sarnases situatsioonis oleva Ratva raba alal.

Joonis 6.10. Selisoo kontseptuaalne mudel läbilõikes läänest itta piki põhjavee peamist lokaalset voolusuunda. Küsimärkidega on tähistatud määramatust ehk täpse info puudumist turbalasundi, kvaternaarisetete ja Oandu veepideme reaalse veejuhtivuse osas.

119

Kontseptuaalne mudel Kurtna Suurjärve äärse soo seostest Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumiga nr 27

Kurtna Suurjärve-äärne madalsoo paikneb Kurtna mõhnastiku lääneosas ning soo kirdeserv on Vasavere veehaardest vaid 0,5 km kaugusel. Vähemalt soo kirde ja idaosa asuvad põhjavee alanduslehtri alal, kus põhjaveetase on alanenud 0,1-0,4 m võrra ning vesi voolab itta Vasavere veehaarde suunas. Oletades, et turbalasundi vesi on seotud selle all olevate kvaternaarisetetega võib oletada, et kvaternaari põhjaveetaseme alanemine alandab ka turbauralasundi vee ja soovee tasemeid. Juhul, kui soonõo põhjas esineb savikaid setteid, mis toimivad veepidemena on soovee seos veekogumi veega nõrgem ning võimalik negatiivne mõju sooökosüsteemi seisundile nõrgem (Joonis 6.11).

Joonis 6.11. Vasavere põhjaveekogumi poolt Kurtna Suurjärve äärsele soole avalduva mõju loogiline skeem.

Mõõtmisandmed Kurtna Suurjärve äärse soos veetasemete kohta puuduvad, samuti on soo piirkonna geoloogilised ja hüdrogeoloogilised andmed napid, mistõttu ei saa lõplikke järeldusi veekogumi ja sooökosüsteemi seoste ning veekogumi negatiivsete mõjude kohta teha. Mõju väljaselgitamise teeb keeruliseks kuivenduskraavide olemasolu ning piirkonda mõjutav õgvendatud Vasavere jõgi. Seoste ja mõjude selgitamine ei ole võimalik ilma sooökosüsteemi

120

seisundi ja veetasemete seireta. Seetõttu on kontseptuaalne mudel esitatud blokkskeemil loogilise mõjude ahelana.

7. Põhjaveekogumitega otseselt seotud ja juba mõjutatud ökosüsteemide põhjaveest tingitud muutuste seire ning keskkonnaeesmärkide saavutamise hindamine

7.1 Seirevõrgustiku rajamise põhimõtted

Põhjaveekogumite seire (kasutatud ka nimetusi fooniseire ja põhjavee tugivõrgu seire) kuulub ühe alaprogrammina põhjavee seire allprogrammi. Põhjavee seisundi muutusi jälgitakse riiklikul vaatlusvõrgul, mis on koostatud vastavalt vee raamdirektiivi nõudmistele ja katab Eesti erinevad põhjavee veekogumid. Põhjaveekogumite seire eesmärgiks on põhjavee keemilise seisundi ja kvantitatiivse seisundi määramine ja muutuste jälgimine. Veetaset mõõdetakse 251 vaatlusjaamas, põhjavee kvaliteedi määramiseks võetakse proove 179 jaamast. Tulenevalt hüdrogeoloogilistest tingimustest ja keskkonnakaitseliste probleemide esinemise erinevustest piirkonniti on vaatlusjaamade jaotus Eesti territooriumil ebaühtlane. Seirevõrgu tihedus on suurem kõrge tehnogeense mõjutatusega Tallinna ja Ida-Virumaa vaatluspiirkonnas. Suhteliselt hõreda asustusega ja põhjavee looduslähedase seisundiga Lõuna- ja Lääne-Eestis on seirevõrgustik hõredam.

Veetasemeid mõõdetakse seire käigusmõõdulindiga või automaatmõõturiga. Veetaseme andmed esitatakse meetrites maapinnast, juurde lisatakse maapinna absoluutne kõrgus vaatluskaevu suudme juures. Veetaseme seireandmete töötlemisel määratakse järgmised parameetrid: kuu ja aasta keskmine veetase, kuu ja aasta madalaim ja kõrgeim veetase, aastane veetaseme kõikumise amplituud.

Põhjavee kvaliteedinäitajate seire raames määratakse põhjaveeproovidest üks kord aastas + 2- - + + 2+ 2+ - 2- järgmised füüsikalis-keemilised näitajad: NH4 , NO , NO3 , Na , K , Ca , Mg, Fe , Feüld, Cl , SO4 - , HCO3 ja PHT. Proovivõtu ajal määratakse väljas põhjavee O2-sisaldus, elektrijuhtivus ja pH. Kokkulepitud seirejaamades võetakse proove fluori (F) sisalduse määramiseks. Maapinnalähedastes veekihtides analüüsitakse põhjavett ohtlike saasteainete (trikloroeteen, tetrakloroeteen, 1-aluselised fenoolid, naftasaadused, benseen ja PAH) sisalduse määramiseks. Keemiliste näitajate valim ja seirejaamade paiknemine ning arv, kus neid määratakse, võib aastate lõikes erineda. Seirejaamad ja näitajate valim määratakse kindlaks igal aastal riikliku keskkonnaseire teostamise lepingu sõlmimise raames (tuuakse ära lähteülesandes). 121

Seiretöö tegemisel lähtutakse seadusandlikest aktidest (veeseadus, keskkonnaseire seadus, keskkonnaregistri seadus, keskkonnaministri 06.05.2002 määrus nr 30 "Proovivõtumeetodid", 29.12.2009 määrus nr 75 ja 06.04.2011 määrus nr 25 "Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta"), veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja selle seirejuhisest ning põhjaveekaitse direktiivist (2006/118/EÜ). Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 29. detsembri 2009. a määruses nr 75 toodud kvaliteedinäitajate väärtustest.

Seire käigus kogutud andmete põhjal on võimalik üsna täpselt määratleda, millises seisundis põhjaveekogum on. Samamoodi toimib ka pinnavee- ja maismaaökosüsteemide seire. Viiakse läbi vaatlused, võetakse proovid, analüüsitakse neid ning saadud andmete põhjal on võimalik määrata ökosüsteemi seisund (vt ptk. 4.3.2).

Põhjaveekogumitest sõltuvate ökosüsteemide määratlemine ning neile põhjaveekogumi poolt avalduva mõju välja selgitamine on Eesti puhul osutunud raskendatuks, sest toimiv keskkonnaseire võrgustik ei ole olnud üles ehitatud pinnavee ja põhjavee vaheliste vastastikmõjude väljaselgitamise vajadusest lähtudes. Praegu seiratakse pinnavee- ja maismaaökosüsteemide puhul neile spetsiifilisi näitajaid ning põhjaveekogumite puhul neile spetsiifilisi näitajaid asukohtades, mis mõjutatud ökosüsteemide seisukohast on väheinformatiivsed. Tulemusliku põhjavee/pinnavee vastastikmõjude seiramise jaoks vajab senine pinnavee, märgalade ja põhjavee seiresüsteem põhjalikke muutusi. Projekti käigus analüüsiti muuhulgas Eesti puurkaevude andmekihte, et selgitada võimalust kasutada juba olemasolevaid kaeve. Paraku selgus, et põhjaveest juba mõjutatud ökosüsteemide juures ei ole neid siiski piisavalt, kuigi registris on puurkaevude kohta tuhandeid kirjeid (Joonis 7.1). Samuti ilmnesid vajakajäämised allikatega soetud riiklikes andmekihitides.

122

Joonis 7.1. Kasutuskõlblikud (EELISe andmetel „Staatus“ Töötav ja/või „Tehniline seisund“ töötav, konserv. või vaatl.) puurkaevud Ida-Eesti pinnalähedastes põhjaveekogumitest (EELIS 2015).

7.2 Põhjaveekogumitest sõltuvate veeökosüsteemide seire

7.2.1 Kvaliteedinäitajad Põhjaveekogumite poolt pinnaveeökosüsteemidele avalduva kvalitatiivse mõju seireks tuleb alustada põhjaveekogumite ning pinnaveekogumite seireelementide ühtlustamist, ehket samade elementide ja ühendite jälgimist, mille põhjal määratakse veekogumite seisundit.

Põhjaveest sõltuvate veeökosüsteemide puhul on nendeks toiteainetest Nüld ja Püld kui enim seiratavad elemendid erinevates pinnaveekogumite programmides. Ohtlike ja prioriteetsete elementide puhul tuleb laiapõhjalise koostöö käigus, kuhu on hõlmatud nii hüdrogeoloogid, hüdroloogid ja hüdrobioloogid, läbi viia seiratavate ühendite nimekirjade ühtlustamine.

Vältimaks vajadust hakata teostama lausalist Püld seiret põhjaveekogumites, tuleb kõigepealt läbi viia kõiki pinna- ja maismaaökosüsteemidega seotud olevaid põhjaveekogumeid hõlmav

ühekordne uuring (vt. ptk. 8), millega selgitatakse välja, kas üheski põhjaveekogumis ületab Püld väärtus kõige karmimat pinnaveekogumi tüübispetsiifilist läviväärtust (vt. ptk. 4.3.). Kui Eesti põhjaveekogumites selliseid üldfosfori kontsentratsioone ei esine või on võimalik sel viisil 123

välistada mõned põhjaveekogumid, kus geokeemilistel põhjustel üldfosfori tase kunagi normist kõrgem ei ole, siis neis põhjaveekogumitest lausalist Püld seiret ei ole vaja hakata läbi viima. Sel juhul saab vastavate põhjaveekogumite puhul näiteks pinnavee seisuveekogumitele avalduva mõju hindamise testist (ptk. 5.1.) välja jätta ka Püld normiületuste arvestamise etapi ning piirduda ainult Nüld normiületustega.

Vooluveekogumitele on toiteainete koormuse kriitiliseks perioodiks miinimumperioodid, enamasti suvised. Samas on miinimumperioodide veetasemed ja äravoolud ka heaks põhjavee toituvuse osakaalu määramiseks. Teisalt toimub koguseliselt suurim toiteainete väljavool ja transport just veekogude hüdroloogilise maksimumperioodi jooksul. Esialgses lähenduses peaks uuring olema seega üles ehitatud vähemalt eespool nimetatud kahele perioodile.

Põhjavee kvaliteedi seiret, mis lähtub mõjust pinnaveeökosüsteemidele, ei tule läbi viia kõigis põhjaveeseire jaamades, vaid põhjaveest sõltuvatele ökosüsteemide tarbeks tuleb määrata konkreetse ökosüsteemi jaoks mõeldud seirejaam. Läviväärtused põhjavee kvaliteedile selles tuleb kehtestada lähtuvalt mõjutatava, põhjaveest sõltuva ökosüsteemi tüübist, vastavalt ptk. 4.3.1. esitatud piirväärtustele. Ideaaljuhul peaks iga põhjaveest sõltuva ökosüsteemi põhjaveevalglal asuma vähemalt üks mõjutava põhjaveekogumi kvaliteedi seirekaev, milles teostatakse regulaarset ülevaateseiretPõhjaveest sõltuva ökosüsteemi seisundi halvenemise põhjusena varasemates etappides (põhjavee mõju välistades) oleks sel viisil võimalik koheselt vaadelda ka põhjavee näitajaid. Lähitulevikus on realistlikum rakendada põhimõtet, et põhjaveest sõltuva ökosüsteemi seirejaam rajatakse nende ökosüsteemide juurde, mille puhul hindamise varasemates etappides ei ole olnud võimalik välistada põhjaveekogumi kvaliteedi negatiivset mõju. Seega teostataks sõltuvatest ökosüsteemidest lähtuvat põhjavee kvaliteedi seiret operatiivseirena ainult võimalikel probleemaladel.

Käesoleva töö ülesandepüstitusest lähtuvalt prioriteetsete põhjaveekogumitega seotud seisuveeökosüsteemidest on nendeks 2015. aasta teadmiste põhjal Kurtna Martiska järv, Kuradijärv, Peenjärv ning Porkuni järv. Nagu peatükis 6.2. koostatud kontseptuaalsete mudelite põhjal võib veenduda, ei ole käesoleval ajal ühegi nende järve põhjaveevalglal just selle järve veekvaliteedile avalduva mõju jälgimiseks sobivat põhjavee seirekaevu. Porkuni järve puhul on eeldataval põhjaveevalglal küll mitmeid tarbepuurkaeve (joonis 6.6), millest mõnda oleks nähtavasti võimalik ka seirekaevuna kasutada.

Eelnevast tulenevalt oleks I prioriteedina vajalik seirekaevude võrk rajada nimetatud nelja järve toitealale, II prioriteedina põhjaveekogumitest nr. 6, 7, 14, 15, 16 ja 27 sõltuvate

124

seisuveekogude toitealale ja III prioriteedina ülejäänud põhjaveekogumitest sõltuvate seisuveekogude toitealale. II ja III prioriteedi seisuveekogude puhul tuleb enne seirekaevude asukohtade määramist esmalt välja selgitada nende toiteala (vt. ptk. 8).

Antud projekti raames põhjaveest sõltuvate vooluveekogude ökosüsteemide mõju testideks selekteerus üheksa pinnaveekogumit, millede seisund oli halvem kui hea ning mis olid seotud allikalise e põhjaveelise toituvusega. Kõikide testide üldjäreldustes aga valdab nende suhteliselt madal usaldusväärsus, kuna tegelik andmestik korrektsete järelduste tegemiseks puudub. Kaudsetele materjalide tuginedes võib eeldada, et veekogumite Loobu_1 kesine ja Sõmeru halb seisund on mõjutatud põhjveekogumite halvast seisundist. Selja_4 veekogumi lähteandmed viitavad võimalikule põhjaveelisele mõjule, kuid usaldusväärne andmestik selle tõestuse tarbeks puudub.

7.2.2 Kvantiteedinäitajad Seisuveeökosüsteemid

Selleks, et oleks võimalik seirata põhjaveekogumite võimalikku mõju seisuveekogude kvantiteedile, tuleb esmalt seirama hakata seisuveekogusid endid. Hetkel Eestis sisuliselt puudub Eestis seisuveekogude veetasemete seirevõrk. Riiklikku veetasemete regulaarset seiret teostatakse vaid Peipsi järvel, Võrtsjärvel, Narva veehoidlal ja Tamula järvel (Hüdroloogiline aastaraamat 2013, 2014). Seega puudub võimalus hinnata, kas ja kui palju seisuveekogude veetasemed muutuvad ning võimatu on ka tuvastada võimalikke probleemobjekte.

Kuna kõigi põhjaveekogumitest sõltuvate seisuveekogude veetasemete seirama hakkamine on riigile taaskord üle jõu käiv, siis esimeses prioriteedis tuleks seirevõrk üles ehitada Ida-Viru põhjaveekogumitega (nr. 6, 7 ja 27) seotud seisuveekogudele, kuna nii ulatuslike kaevandusalade kui joogiveehaarde olemasolu tõttu on sealsed seisuveekogud võimalikust põhjaveetaseme alanemisest enim ohustatud. Teises prioriteedis ülejäänud põhjaveekogumitega seotud seisuveekogumitele, kuna nende seisundi jälgimine on Euroopa Liidu tähtsusega ning kolmandas prioriteedis kõigile ülejäänud põhjaveekogumitega seotud seisuveekogudele.

Lisaks veekogu enda veetasemele tuleb selle muutuse võimaliku põhjaveest tingitud põhjuste kindlaks määramisele seirata ka põhjaveetaset nii veekogu toitealal kui ideaalis ka allavoolu. Seisuveekogu toitealal sobivad põhjaveetaseme seireks samad kaevud, mis põhjavee kvaliteedi seireks.

125

Täpsed seirekavad saab välja töötada eraldiseisvate tellimustööde kaudu, nagu käesoleva töö koostamise ajal valmib Keskkonnaameti tellimusel Kurtna järvestiku seirekava, mis paljuski keskendub Vasavere veehaarde mõju väljaselgitamisele.

Üldine põhimõte, mida oleks kindlasti otstarbekas rakendada nii Ida-Viru põhjaveekogumitel kui ka mujal Eestis oleks see, et enne põhjaveevõttu puudutavate vee erikasutuslubade väljastamist hinnataks tegevuse mõju eeldatava depressioonilehtri levikualale jäävatele põhjaveekogumist sõltuvatele ökosüsteemidele. Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub, et eeldatav mõju ei ole oluline, siis sellele vaatamata tuleb koos põhjaveevõttu puudutavate vee erikasutuslubade väljastamisega hakata seirama ka vastava põhjaveekogumiga seotud ökosüsteemide veetaset eeldatava depressioonilehtri levikualal. Sel viisil oleks võimalik edaspidi operatiivselt tuvastada uusi probleemobjekte, kus põhjaveetaseme inimtekkeline muutus hakkab mõjutama veeökosüsteeme.

Vooluveeökosüsteemid

Põhjaveelise toite mõju määramise aluseks vooluveekogus on põhjaveelise toite osakaal, mida tavaliselt määratakse selleks valitud vooluveekogu lävendis. Paraku on aastatega põhjveelise sh allikalise toituvuse osakaalu jälgimine Eesti vooluveekogudes minetanud oma tähtsuse. Korrektse põhjaveelise osakaalu määramiseks on vaja vähemalt 4-5 aastat igapäevaste vooluhulkade hüdrograafe, millede töötlemise graafilised meetodid võimaldavad hinnata põhjaveelise toituvuse nii aastasisest kui pikemaajalist dünaamikat. Erinevate analoogmeetodite abil on võimalik luua hüdrograafe vaatluse all olevasse vooluveekogu lävendisse, kuid taolisel moel loodud hüdrograafide tõepära on seda madalam, mida suurem on kaudsete analüüsimeetodite kasutamine. Teisiti öeldes, mida suurem on vaatluse all oleva vooluveekogu lühiajaline või eklektiliselt kujunenud andmebaas, seda kõrgem on arvustusmeetodite abil loodud hüdrograafid sh põhjavee toitelisuse osakaalud.

Kõikidel käesoleva töö raames testitud vooluveekogumitel need andmed puudusid. Puudusid ka põhjavee taseme vastavad näitajad vaadeldava allika eeldatava toiteala puurkaevus ning igasugune info allikat toitva vee horisondi kohta. Kuna antud töö raames andmebaaside põhjal läbi viidud hinnangud viitavad nii Loobu_1 kui ka Sõmeru veekogumite sõltuvusele halvas seisundis olevast põhjaveekogumist, siis võiks need alad võtta ka lähima tuleviku uuringute aladeks, mille käigus peaks:

1) määrama kindlaks allikalise seose nii kehtestatud põhja- kui ka pinnaveekogumitega,

126

2) määrama kindlaks vajalikud meetodid suurema tõepäraga meetodite kasutamisele vooluvee ja põhjavee dünaamika kirjeldamiseks kesiste andmete olemasolul,

3) määrama kindlaks põhjaveelise toituvuse osakaalu sumbumise kriteeriumid vooluveekogus,

4) leidma usaldusväärseima ja kulutõhusama viisi põhjaveest sõltuva ökosüsteemi mõju hindamiseks.

Kvantiteedi dünaamikast lähtuvalt tuleb vastavad järeldused ja soovitused teha ka põhjaveest sõltuva ökosüsteemi veekvaliteedi näitajatele.

7.3 Põhjaveekogumitest sõltuvate maismaaökosüsteemide seire

Põhjaveekogumitest sõltuvate maismaaökosüsteemide (soode) kvantitatiivse seire üldpõhimõtteks peab olema sooelupaikade sooveetaseme ja ökoloogilise seisundi jälgimine. Vabapinnalist sooveetaset tuleb mõõta spetsiaalselt paigaldatud piesomeetrites automaatmõõturitega, mis võimaldavad saada veetaseme dünaamika aegread ning võrrelda neid ilmastikuandmetega. Lisaks soovee tasemele annab indikatsiooni soo alumiste turbahorisontide veetase ning turba lamamiks olevate kvaternaarisetete veetase, millesse tuleks samuti paigaldada piesomeetrid ning automaatmõõturid. Kui alumiste turbakihtide ning mineraalse lamami veetasemed on sooveetasemest madalamad, annab see märku vee võimalikust äravoolust seda toetavasse põhjaveekogumisse. Paralleelselt sooveetasemetega tuleb seirata mõjutava põhjaveekogumi tasemeid, eelistatult soole lähimates seirekaevudes. Koos seirejaamade rajamisega tuleb fikseerida ka sooökosüsteemide looduslik seisund kasutades Natura sooelupaikade seire metoodikat. Juhul, kui on juba fikseeritud sooveetaseme langus, tuleks koheselt alustada ka korduvseirega jälgimaks veetasemete muutuste reaalset mõju sooelupaikade seisundile. Võimaluse korral tuleks sellised sooalad lülitada Keskkonnaagentuuri poolt korraldatavasse Natura sooelupaikade seireprogrammi.

Soovee mõõtejaamade arv ja paigutus sõltub konkreetse seiratava objekti (soo) spetsiifikast nagu sooala suurus, sootüüpide levik, surveteguri(te) paigutus jms. Väikese ja kompaktse ala puhul piisab ilmselt ka ühest seirejaamast. Kui survetegur avaldab soole läbi põhjaveekogumi mõju ühest suunast siis tuleks paigutada seirejaam mõjurile lähimasse külge ning ala keskele, suuremate soode puhul tuleks jaamad paigutada mõjuri(te) suunas kulgevate transektidena.

Põhjaveekogumeist mõjutatud soode seirevõrgu rajamisel tuleb eelistada alasid millel on samaaegselt kõrgem looduslik väärtus ja mis paiknevad kaitsealadel ning Natura 2000 võrgustiku aladel ning mille puhul võib eeldatav negatiivne mõju (keskkonnakahju) olla suurem.

127

Sellisteks aladeks on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumist potentsiaalselt sõltuvad sood (Muraka soostik, Selisoo, Puhatu soostik, Sirtsi soo). Seiresüsteem on juba rajatud Selisoo ja Muraka soostiku seisundi jälgimiseks. Selisoo ja Muraka soostikku kuuluva Ratva raba veetasemete jälgimiseks rajas seirevõrgu Tartu Ülikooli Geoloogia Instituut. Muraka raba ökosüsteemidele avalduva mõju selgitamiseks on Eesti Geoloogiakeskus aktsiaseltsi Viru Keemia Grupp tellimusel rajanud kaks seirekaevude gruppi, kus jälgitakse automaatanduritega põhjaveetaseme muutusi nii põlevkivi sisaldavates põhjaveekihtides kui vahetult rabaökosüsteemidega seotud Kvaternaari põhjaveekihtides. Seirevõrk tuleks rajada ka Puhatu soostiku põhjaossa jälgimaks Narva karjääri veeärastuse mõju sooökosüsteemidele.

Teise prioriteedina tuleb seirevõrgustik rajada Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumist sõltuvatele sooaladele (Kurtna Suurjärve äärne soo, Nõmmejärvest ja Niinsaare järvest läänes asuv soo, Konsu järve ümbruse siirdesood ja soometsad) mis on väiksemad ja madalama loodusliku väärtusega, kuid on osaks Kurna mõhnastiku maastikukompleksist ja paiknevad Kurtna maastikukaitsealal ning osaliselt Natura võrgustiku Kurtna loodusalal. Seirevõrk on otstarbekas ühitada Kurtna järvestiku seirevõrguga.

Põhjaveekogumi kvantiteedi kaudu on ilmselt mõjutatud ka Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi alal olevad sood, mille puhul on tegemist võrdlemisi tugevalt inimmõjutatud aladega. Seetõttu võiks seirevõrgu kolmanda prioriteedina hõlmata Männiku raba, millel on säilinud veel võrdlemisi looduslikud sooelupaigad ning tugevalt muudetud, kuid kohaliku kaitse alla võetud Pääsküla raba.

Ülejäänud põhjaveekogumitest sõltuvad sood ei ole põhjaveekogumite kvantiteedist olulisel määral mõjutatud. Teadaolevalt ei leidu teiste põhjaveekogumite alal neist toituvaid või neile toetuvaid väärtuslikke või kaitsealuseid soid, mida ohustaks põhjavee väljapumpamisest tingitud põhjaveekogumi taseme langus.

128

7.4 Põhjaveekogumitega otseselt seotud ja juba mõjutatud ökosüsteemide põhjaveest tingitud muutuste seirevõrgustiku arendamine

Seisuveeökosüsteemid Vooluveeökosüsteemid Maismaaökosüsteemid a) Määrata ökosüsteemi a) Määrata ökosüsteemi toitet a) Määrata ökosüsteemi põhjaveevalgla. põhjaveekogum, tema seos põhjaveevalgla. pinnaveekogumiga (st määrata tema kaugus veekogumist – I, II jne järgu lisajõgi), hinnata põhjavee osakaal vooluvee hüdrograafis, leida selle sumbumise ja dünaamika parameetrid (näit allikalise veekogude deebitid ja muutused ajas). b) Võtta kasutusele või rajada b) Võtta kasutusele või rajada b) Võtta kasutusele või rajada valglale vähemalt üks põhjavee valglale vähemalt üks põhjavee valglale vähemalt üks põhjavee (taseme ja kvaliteedi) seirekaev (taseme) seirekaev ja rajada (taseme ja kvaliteedi) seirekaev ning üks (taseme) seirekaev representatiivsed ning üks (taseme) seirekaev allavoolu ökosüsteemi vahetusse hüdroloogilised seirelävendid. allavoolu ökosüsteemi vahetusse lähedusse. lähedusse. c) Veetaset mõõdetakse ja c) Päevaste veetasemete c) Rajada (soovee taseme ja veekvaliteedi proove kogutakse mõõtmine ja äravoolude kvaliteedi) seirekaev(ud) järvest. arvutamine valitud maismaaökosüsteemile. seirelävendites ning seirekaevudes d) Põhjavee veekvaliteedi d) Ühtlustatud veekvaliteedi d) Sood toitva veekogumi proove koguda neli korda aastas proovide võtmine nii seire põhjavee veekvaliteedi proove koos järve veekvaliteedi seirega. lävendites kui ka seirekaevudes. koguda neli korda aastas, sama Maksimumtihedus – viie aasta intervalliga seirata ka soovee jooksul kord kuus (hilisem kvaliteeti. Juhul kui soo ei toitu seiretihedus sõltub tulemustest). põhjaveekogumist kuid toetub Miinimumtihedus kaks korda sellele pole veekvaliteedi seire suvisel miinimumperioodil ning vajalik ning võib piirduda kaks korda kevadisel põhjaveekogumi taseme ja suurveeperioodil. Samas ka sooveetaseme seirega. representatiivse elustiku seire. e) Põhjavee- ja järveveetaset e) Seire lävendites kasutada e) Põhjavee- ja sooveetaset mõõta nii põhjaveekaevus kui veetasemete logareid mõõta automaatanduriga järves automaatanduriga (mõõtmine iga 1-3 h tagant), (mõõtmine iga 1-3 h tagant) või (mõõtmine iga 1-3 h tagant) või kusjuures äravoolude käsitsi minimaalselt kord kuus. käsitsi minimaalselt kord kuus. arvutamiseks tuleb luua vastavate lävendite ristprofiilid (vastavalt hüdroloogias kehtivatele tavadele). Luua hüdrograafid, eraldada hüdragraafidel põhjavee osakaalu suurus.

129

8. Lühikokkuvõte ja ettepanekud

8.1 Põhjaveekogumitest sõltuvad seisuveeökosüsteemid

1) Olemasolevatele kirjandusandmetele tuginedes määratleti Eestis 197 olulist põhjaveekogumitest sõltuvat seisuveekogu ja 26 karstiobjekti. Neist 77 järve ja 7 karstiobjekti on sõltuvad Ida-Virumaa ja Nitraaditundliku ala põhjaveekogumitest (käesoleva töö kontekstis prioriteetsetest põhjaveekogumitest).

2) Töötati välja kriteeriumid, mille põhjal hinnata põhjaveekogumite poolt seisuveekogudele avalduvat mõju. Põhjaveekogumite kvantitatiivse mõju puhul on nendeks seisuveekogu aasta keskmine veetase loodusliku keskmise veetaseme või ökoloogilise miinimumveetasemega võrreldes ning põhjaveekogumi aasta keskmine veetase pikaajalise keskmisega võrreldes. Põhjaveekogumite kvalitatiivse mõju puhul on nendeks nii

seisuveekogu kui põhjaveekogumi Nüld ja Püld ning ohtlike ainete sisaldus. Soovitatavate läviväärtustena põhjavee jaoks pakuti välja seotud seisuveekogude läviväärtustest kaks korda kõrgemad väärtused.

3) Töötati välja metoodika seisuveekogude seisundile põhjaveekogumite poolt avaldunud võimaliku mõju välja selgitamiseks ning esitati nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse mõju hindamise skeemid.

4) Viidi läbi vastavalt lähteandmete olemasolule põhjaveekogumitega seotud seisuveekogudele põhjaveekogumite poolt avaldunud võimaliku mõju väljaselgitamise testid.

5) Koostati kontseptuaalsed mudelid kolmele alale (Kurtna järvestik, Porkuni järv, Jõuga järvestik), millel asuvad järved on seotud prioriteetsete põhjaveekogumitega ning mille puhul andsid eelnevas punktis läbi viidud testid tulemuseks, et järvede halvema kui hea seisundi põhjusena ei saa välistada põhjaveekogumit.

6) Esitati põhimõtted vajaliku seiresüsteemi väljatöötamiseks põhjaveekogumitest sõltuvatele seisuveekogudele põhjaveekogumite poolt avalduva mõju jälgimiseks vajaliku seiresüsteemi väljatöötamiseks.

130

Ilmnenud probleem Võimalik lahendus

Pinna- ja põhjavee erineva ressursina käsitlemisest tulenevad probleemid ja nende lahendused

Puuduvad uuringud ja mõõtmisandmed Põhjaliku ülevaate erinevatest meetoditest, seisuveekogude põhjaveega seotuse kohta. mida on võimalik kasutada järvede põhjaveega Limnoloogilises kirjanduses esitatud juhuslikud seotuse hindamiseks on avaldanud Rosenberry kirjeldused allikate olemasolu või puudumise kohta ei et al. (2015). Peaaegu kõik need meetodid võimalda teha tõsikindlaid järeldusi. Lisaks on surveta eeldavad nii veekogu enda kui ka ümbritseva põhjaveekihtidega seotud järvede puhul põhjavee põhjavee parameetrite põhjalikke mõõtmisi, sissevoolu visuaalsel teel üldse keeruline kindlaks kuid on oma olemuselt kaudsed. Ainus teha, sest langeallikaid ei ole järves näha. tänapäeval kasutatav otsese mõõtmise vahend on filtratsioonimõõtur, kuid selle miinuseks jällegi on see, et mõõta saab vaid üksikuid punkte järve põhjas ning üldistavate järelduste tegemine on keeruline. Seega saabki põhjavee protsentuaalset osakaalu konkreetsete järvede veebilansis anda vähese usaldusväärsusega.

Põhimõtteline ettekujutus järve seotusest põhjaveega on võimaliknii järve ümbritseva põhjaveetaseme kui ka järve sees tehtavate filtratsioonimõõturi mõõtmistega saada. Järve jõudva põhjavee päritolu on võimalik kindlaks määrata selle keemilise koostise võrdlemisel põhjaveekogumi veega.

Taoliste uuringutega oleks võimalik käesolevas töös esitatud põhjaveekogumist sõltuvate seisuveekogude põhjaveekogumiga seotuse hinnanguid täpsustada.

Pinnaveest ja põhjaveest seiratakse erinevaid Veealaseid seiret reguleerivaid õigusakte tuleb kvaliteedielemente, mis ei võimalda hinnata, kas ühtlustada viisil, et põhjavee seireandmete pinnavee normidele mittevastav seisund võib olla põhjal oleks võimalik hinnata selle võimalikku tingitud põhjaveest. mõju seisuveekogudele. Vastavalt Põhjaveedirektiivi artiklile 3 ja lisale 2 peavad põhjavee seisundi hindamiseks kehtestatud kriteeriumid ja läviväärtused lähtuma selle mõjust pinnaveele ja seotud maismaaökosüsteemidele ning inimeste tervisele.

Põhjaveekogumite uuritusest tulenevad probleemid ja nende lahendused

Vaatamata näiliselt suurele põhjavee seirekaevude Põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide arvule ei ole võimalik koostada põhjaveetaseme ja – põhjaveevalglate väljaselgitamiseks tuleb voolusuundade kaarte enamike põhjaveekogumitegi koguda võimalikult palju samaaegselt lõikes, rääkimata seotud ökosüsteemide ümbrusest. mõõdetud põhjaveetasemeid ökosüsteemi Sellest tulenevalt ei ole võimalik piiritleda ümbruses. Kuna riiklike seirekaeve on seotud ökosüsteemide põhjaveevalglaid ehk toitealasid isegi ökosüsteemide ümbruses väga piiratud hulgal, üldisel tasemel, ega soovitada ka seirekaevude siis ühekordse uuringu käigus saaks tõenäoliselt asukohti. kasutada ka tarbe(puur)kaevude veetaseme näite. Eelnimetatud võimaluste puudumisel tuleks rajada uued puuraugud kõige 131

maapinnalähedasema põhjaveekihini. Mõõdetud põhjaveetasemete alusel saab interpoleerida põhjavee isohüpsid ning tuletada ökosüsteemi põhjaveevalgla piirid.

Piiritletud põhjaveevalglast lähtuvalt saab määratleda ka ökosüsteemi seisukohast sobiva põhjavee seirekaevu asukoha.

Puudub kaasaegne üldistav andmestik Tuleb läbi viia ülevaateuuring põhjaveekogumite Püld sisalduse kohta, mistõttu ei saa põhjaveekogumite Püld sisalduse määramiseks välistada võimalust, et vähemalt osades ning edasise seirevajaduse välja selgitamiseks. põhjaveekogumites kandub Püld põhjaveega Uuringu eesmärk on teha kindlaks, kas mõnes pinnaveekogudesse. Eesti põhjaveekogumis ületab üldfosfori sisaldus kõige karmimat seisuveekogudele kehtestatud hea seisundi piirmäära ehk 20 μg/l. Ruumiliselt võimalikult ülevaatlike tulemuste saamiseks tuleks eelistada pigem suuremat läbianalüüsitud seirekaevude hulka kui sesoonse muutuse väljaselgitamist korduvmõõtmistega samadest kaevudest.

Seisuveekogude uuritusest tulenevad probleemid ja nende lahendused

Paljudel põhjaveekogumitest sõltuvatel Suurendada avalikult kättesaadavate seisuveekogudel pole seisundit Veepoliitika seisundihinnangutega seisuveekogumite Raamdirektiivi järgi hinnatud. Nendest, millel on, vaid andmehulka. ligikaudu pooltel on seisundit hinnatud riikliku seire raames avalikult kättesaadavate andmetega.

Puudub seisuveekogude veetasemete seirevõrk. Alustada põhjaveekogumitest sõltuvate seisuveekogude veetasemete seiret vähemalt Ida-Viru põhjaveekogumitega seotud järvedes.

Puuduvad seisuveekogude ökoloogilised Viia läbi uuring vähemalt põhjaveekogumitest miinimumveetasemed ehk tasemed, millest sõltuvatele seisuveekogumitele (ja seejärel madalamale langemisel kahjustub oluliselt veekogu Natura-järvedele) vastavate ökosüsteem. Seetõttu puudub ka võimalus hinnata miinimumveetasemete leidmiseks. põhjaveekogumite kvantitatiivset mõju seisuveekogudele.

Karstijärvikud on väga puudulikult uuritud, mistõttu Kuna tegemist on esmatähtsa Natura pole sisuliselt kvantitatiivset metoodikat nende elupaigatüübiga, siis pöörata karstijärvikute seisundi hindamiseks. Ühtlasi ei võimalda see hinnata uurimisele ja inventeerimisele senisest põhjaveekogumi mõju nende seisundile. Samuti on suuremat tähelepanu. karstijärvikuid määratud Natura elupaikadeks väga ebaühtlaselt.

132

8.2 Põhjaveekogumitest sõltuvad vooluveeökosüsteemid

1) Vooluveekogude põhjaveest otseselt sõltuvateks ökosüsteemideks on kõik ökosüsteemid, mille funktsioneerimine sõltub kas täilikult või osaliselt seda süsteemi toitvast põhjaveest. Vooluveekogude (VV-de) sängi avanev põhjavesi toetab fluvio-akvaatiilise bioloogilise mitmekesisuse olemasolu olles samal ajal nii pinnavee äravoolude kui ka vee hüdrokeemilise koostise ning temperatuuri reguleerija. Põhilised näitajad taoliste ökosüsteemide stabiilsuse kohta on baasäravoolu, hüdrokeemiliste ning -bioloogiliste näitajate püsiv distantsjaotus põhjaveelisest toiteallikast arvestatuna. Muutuste hinnang peab põhinema põhjaveelise toiteallikate muutustega seotud ökosüsteemi kriitiliste piiride näitajatel. Kontseptuaalsete mudelite eesmärgiks on sellisel juhul lihtsustatult ökoloogilise süsteemi põhjus- tagajärg seoste visualiseerimine, kusjuures vajaliku andmestiku puudusel võib asendada selle kontseptuaalsete diagrammide kogumitega.

2) Eesti tingimustes saab esimeses lähenduses põhjaveest otseselt sõltuvate vooluveekogude ökosüsteemide ruumilise määramise aluseks võtta VRD tarbeks määratud pinnaveekogumid, millede erinevate tagatustega nii bioloogilise kui ka keemilise seisundi koondhinnangud on saadaval alates 2010 aastast (näit. KAUR, 2015). Eestis on sellisel moel kokku hinnatud 750 VVM-i, millede seisundid on hinnatud füüsikalis-keemiliste (FÜ-KE) ning ökoloogiliste üldtingimuste (ÖSE) seisundiklasside abil.

3) Nimetud 750 VVM-i seisundite hinnangud olid esimeseks veekogumite valikute aluseks, leppides samal ajal tõsiasjaga, et Keskkonnaregistrisse kantud VVM-ide seisundi määr on VV integreeritud hinnang vaadeldava VV/VV lõigu kategooria, tüübi, veerežiimi eripära, survetegurite intensiivsuse ning valgla pindala kohta. Siinjuures VVM-i valgla alumiseks piiriks on 10 km2. Vooluveekogude ökoloogilise seisundiklasside piirid on bioloogiliste ja füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate järgi toodud Keskkonnaministri määruses nr. 44 - 28.07.2009.

4) VVM-ide andmebaasist selekteeriti välja kõik veekogumid, millede seisundi hinnang oli KESE või ÖSE järgi aastatel 2010, 2012, 2013 ja 2014 halvem kui hea, kokku 154 veekogumit.

5) 154 veekogumit ühildati kaardipõhiselt põhjaveekogumite (Perens, 2012) maapealsete projektsioonide polügoonidega, millele lisati EELIS-es registreeritud allikad ja allikate piirkonnad, st allikad andmebaasidest: veekogud, ürglooduse ning pärandkoosluste objektid, kokku 1541 nimetust. Andmebaasile lisati VVM-idele Anon 1 (1972) järgi baasäravoolude osakaalude hinnangud: vastavalt 19-49% ning 50-78%.

133

6) Allikate olemasolu VVM-il või selle vahetul valglal ning põhjaveelise toitumuse e baasäravoolu >19% osakaal oli VVM-i põhjaveelise toitumuse olemasolu alusindikaatoriteks.

7) VVM-i Ida-Viru regiooni kuulumisest lähtudes selekteerus testimiseks üheksa põhjaveest sõltuvat pinnaveekogumit, mille seisund oli halvem kui hea ning mis olid seotud allikalise e põhjaveelise toituvusega. Arvesse võeti lasumiteks olevaid põhjaveekogumeid, allikate paiknemist VVM-i voolusoonel või selle vahetul valglal, baasäravoolude hinnanguid ning teadaolevaid seisundihinnanguid.

8) Kõikide testide üldjäreldustes valdab aga järelduste suhteliselt madal usaldusväärsus, kuna tegelik andmestik korrektsete järelduste tegemiseks puudub. Kaudsetele materjalide tuginedes võib eeldada, et veekogumite Loobu_1 kesine ja Sõmeru halb seisund on mõjutatud põhjaveekogumite halvast seisundist. Selja_4 veekogumi lähteandmed viitavad võimalikule põhjaveelisele mõjule, kuid igasugune andmestik selle tõestuse tarbeks puudub.

9) Põhjaveest sõltuvate vooluveekogude ökosüsteemide mõju hindamise aluseks on põhjaveelise toitumuse olemasolu ning selle määr e osakaal vooluvees, mida tavaliselt määratakse selleks valitud vooluveekogu lävendis baasäravooluna.

10) Korrektse põhjaveelise toite osakaalu määramiseks on vaja vähemalt 4-5 aastat igapäevaste vooluhulkade hüdrograafe, millede töötlemise graafilised meetodid võimaldavad hinnata põhjaveelise toituvuse nii aastasisest kui pikemaajalist dünaamikat.

11) Erinevate analoogmeetodite abil on võimalik arvutuslikult luua hüdrograafe vaatluse all oleva vooluveekogu lävendile (st viiakse läbi "hüdrograafide toomine vaadeldavasse lävendisse"), kuid taolisel moel loodud hüdrograafide tõepära on seda madalam, mida suurem on kaudsete analüüsimeetodite kasutamine ehk teisiti öeldes, mida suurem on vaatluse all oleva vooluveekogu lühiajaline või isegi eklektiliselt kujunenud andmebaas, seda kõrgem on arvustusmeetodite abil loodud hüdrograafide sh põhjavee baasäravoolu jaotuse tõepära.

12) Kõikidel käesoleva töö raames testitud vooluveekogumitel baasäravoolu andmed puudusid. Puudusid ka põhjavee taseme vastavad näitajad vaadeldava allika eeldatava toiteala puurkaevus, samuti puudus igasugune info allikat toitva vee horisondi kohta.

13) Kuna antud töö raames andmebaaside põhjal läbi viidud hinnangud viitavad nii Loobu_1 kui ka Sõmeru veekogumite sõltuvusele halvas seisundis olevast põhjaveekogumist, siis võiks need alad võtta lähima tuleviku uurimusseire aladeks, mis peaks sisaldama: 1) allikalise seose määramist kehtestatud põhja- ja pinnaveekogumiga, 2) kindlaks määratud vajalikke 134

meetodeid suurema tõepäraga meetodite kasutamiseks kirjeldamaks vooluvee ja põhjavee dünaamikat ka kesiste andmete olemasolul, 3) kindlaks määratud põhjaveelise toituvuse osakaalu sumbumise kriteeriumeid vooluveekogus, 4) usaldusväärseima ja kulutõhusama viisi leidmist põhjaveest sõltuva ökosüsteemi mõju hindamiseks, 5) saadud tulemuste põhjal seireprogrammi koostamist ning soovituste andmist analoogsete põhjaveest sõltuvate vooluveekogude/-kogumite seire programmiks. Kvantiteedi dünaamikast lähtuvalt tuleb vastavad järeldused ja soovitused teha ka põhjaveest sõltuva ökosüsteemi veekvaliteedi näitajatele ning seireprogrammile.

14) Reeglina on pinnaveekogumitele toiteainete koormuse kriitiliseks perioodiks miinimumperioodid, enamasti suvised. Samas on miinimumperioodide veetasemed ja äravoolud ka heaks põhjavee toituvuse osakaalu määramiseks. Teisalt toimub koguseliselt suurim toiteainete väljavool ja transport just veekogude hüdroloogilise maksimumperioodi jooksul. Seega esialgses lähenduses peaks minimaalne uuringuseire programm olema üles ehitatud eespool nimetatud kahele perioodile.

15) Põhjaveekogumite poolt VV-le avalduva kvalitatiivse mõju seirele peaks eelnema põhjaveekogumite ning vooluveekogumite seireelementide ühtlustamine, st tuleks leida kokkuleppeliselt põhja- ja pinnaveekogumite põhjus-tagajärg veekvaliteedi näitajad.

Esimeses lähenduses võiks nendeks näitajateks olla Nüld ja Püld kui enim seiratavad elemendid erinevates pinnaveekogumite programmides. Ohtlike ja prioriteetsete elementide puhul tuleks läbi viia seiratavate ühendite nimekirjade ühtlustamine, kuid seda tuleks teha koostöös hüdrogeoloogide, hüdroloogide ning hüdrobioloogidega.

16) Vältimaks vajadust hakata teostama lausalist Nüld ja Püld seiret põhjaveekogumites, võiks

esialgu olemasolevasse põhjaveekogumite seireprogrammidesse lisada Nüld ja Püld näitajate määramise. Samas tuleks läbi viia integreeritud põhjalikud uuringud, millega selgitatakse

välja, kui suur on tõepära Nüld ja Püld normi ületustele põhjaveekogumites ja mis tingimustel normide ületus toimus.

17) Eestis puudub täielikult allikatega ja selle elustikuga seotud hüdro-ökoloogiline andmebaas, mille olulisteks näitajateks oleks allikat toitva lasundi näitajad (nimi, sügavus, surve jms), allika kuuluvus selle deebiti järgi teatud allikalise "tootlikkuse" klassi, põhjveelisele toituvusele vastav elustik ja hüdrokeemia pinnaveekogus, allikalise/põhjveelise toituvuse mõju sumbumise näitajad nii koguseliselt, keemiliselt kui ka elustikuliselt. Selle tarbeks puuduvad vajalike näitajate mõõtmiste või arvutamiste kriteeriumite metoodiline

135

lähenemine, mille aluseks on ilmselt olemasolev, juba seiratav andmestik, ajalooliselt kasutusel olnud mõõtmiste ning arvutuste tehnikad ning innovaatilised teadmised muust maailmast.

Ilmnenud probleem Võimalik lahendus

Olemasolev andmestik

EELIS andmebaas ei ole kohandatud põhjaveest EELIS andmebaasis tuleks luua klastrid: sõltuvatele ökosüsteemidele hinnangu andmiseks. 1) allkaid toitvate põhjaveekogumite kohta, nende sügavus, surve ja viide põhjavee kaevule, mis kuulub vaadeldavale allika toitealale jms.

2) põhjavee osakaalud otsese toituvusega veekogumitele, soovitavalt põhjavee avamusalade ja mõju hääbumise lävendites

3) hüdroloogilised äravoolud

4) põhjaveelise toituvuse seirega seotud andmestiku lisamise võimalused; vee kogused, hüdrokeemia, elustik

5) siduda veekogumitest väljajäänud vooluveekogud allikatega/põhjavee avamusaladega (nimi, pikkus, valgla)

Seiratavad elemendid

Puuduvad vee kvantiteedi seire või seiret asendavad Tuleb taastada vastavad uuringud/seired ning analüütilised väärtused. vastavalt oludele lisada juurde olulised vooluveekogude lävendid olulise põhjaveelise mõjuga vooluveekogudele.

Vooluveekogudes ja põhjavees seiratakse erinevaid Veealaseid seireprogramme tuleb ühtlustada kvaliteedielemente, mis ei võimalda hinnata, kas viisil, et põhja- ja pinnavee integreerud pinnavee normidele mittevastav seisund võib olla koosmõjule oleks seireandmete põhjal võimalik tingitud põhjaveest. anda muutuste mõju hinnang.

Uurituse tase

Põhjavee toitelisuse osakaalu määramine Kiiremas korras tuleb alustada vastavasisuliste vooluveekogudes on minetanud oma aktuaalsuse. uuringute läbiviimisega Eesti vooluveekogudes. Alustuseks käesolevas aruandes testimiseks Teadaolevalt on möödunud sajandi 60-70-ndate tööd valitud üheksal veekogumil. ainukesed trükised selles valdkonnas. Uuring peab sisaldama objektipõhiselt Eestil puudub igasugune teave põhjaveelise olemasoleva andmestiku koondamist ning toitumusega vooluveekogude elustiku ja nende vastava seireprogrammi soovitusi. dünaamika kohta, samuti põhjavee mõju kvantitatiivse ja kvalitatiivse sumbumise kohta.

136

8.3 Põhjaveekogumitest sõltuvad maismaaökosüsteemid

1) Olemasolevatele andmetele tuginedes määratleti Eestis 70 sood, sooala või soodegruppi, mille puhul on tõenäoline oluline sõltuvus põhjaveekogumitest. Neist 26 objekti on sõltuvad Ida-Virumaa ja nitraaditundliku ala põhjaveekogumitest (käesoleva töö kontekstis prioriteetsetest põhjaveekogumitest). Koostati põhjaveekogumeist sõltuvate soode kaardihiht ja andmetabel.

2) Töötati välja kriteeriumid, mille põhjal hinnata põhjaveekogumite poolt soodele avalduvat mõju. Põhjaveekogumite kvantitatiivse mõju puhul on nendeks soovee aasta keskmine või miinimumveetase loodusliku keskmisega võrreldes ning põhjaveekogumi aasta keskmine veetase pikaajalise keskmisega võrreldes. Põhjaveekogumite kvalitatiivse mõju puhul puuduvad soode hüdrokeemia osas arvestatavad seireandmed, samuti pole teada seosed eri sootüüpide seisundi ja hüdrokeemia vahel. Praegu olemasolevate andmete ning tänase teadmiste taseme juures pole teada ühtegi maismaökosüsteemi, mis oleks halvas seisundis põhjavee kvaliteedi tõttu.

3) Töötati välja metoodika maismaökosüsteemide seisundile põhjaveekogumite poolt avaldunud võimaliku mõju väljaselgitamiseks ning koostati kvantitatiivse ja kvalitatiivse mõju hindamise testid.

4) Teostati põhjaveekogumitega seotud maismaaökosüsteemidele põhjaveekogumite poolt avalduva võimaliku mõju väljaselgitamise testid sel määral, mil lähteandmete olemasolu seda võimaldas.

5) Koostati kontseptuaalsed mudelid kahele sooalale (Selisoo, Kurtna Suurjärve äärne soo), mis on tõenäoliselt seotud prioriteetsete põhjaveekogumitega ning mille puhul võib inimtegevus avaldada põhjaveekogumi kaudu negatiivset mõju sooökosüsteemidele (põlevkivikaevandamise veeärastuse ja veehaardest veevõtu näol).

6) Esitati põhimõtted põhjaveekogumitest sõltuvatele maismaaökosüsteemidele põhjaveekogumite poolt avaldatava mõju jälgimiseks ja vajaliku seiresüsteemi väljatöötamiseks.

137

Ilmnenud probleem Võimalik lahendus

Põhjaveekogumite uuritusest tulenevad probleemid ja nende lahendused

Vaatamata näiliselt suurele põhjavee Põhjaveest toituvate ökosüsteemide seirekaevude arvule ei ole võimalik koostada põhjaveevalglate välja selgitamine eeldaks põhjaveetasemete ja –voolusuundade kaarte tihedamat vaatlusvõrku ning põhjveekihtide enamike põhjaveekogumite lõikes, rääkimata tasemete ja voolusuundade kompleksset seotud ökosüsteemide ümbrusest. Seetõttu ei ole hüdrogoloogilist modelleerimist. võimalik piiritleda isegi üldisel tasemel ka põhjaveekogumitest toituvate maimaaökosüsteemide (allikasood ja madalsood) põhjaveevalglaid (ehk toitealasid), ega soovitada seirekaevude asukohti. Samuti ei ole võimalik allikasoode puhul üheselt tuvastada vee päritolu (näiteks kas vesi pärineb põhjaveekogumist sõi selle peal lasuvast Kvaternaari veekomplekist)

Maismaaökosüsteemide uuritusest tulenevad probleemid ja nende lahendused

Põhjaveekogumeile toetuvate soode puhul pole Tuleb jätkata põlevkivikaevanduste piirkonnas piisavalt hästi teada nende piirkonna paiknevate potentsiaalselt mõjutatavate soode hüdrogeoloogiline ehitus ning veepidemete hüdrogeoloogisi uuringuid ning seirevõrgustike olemasolu ja omadused, mistõttu on rajamist. põhjaveekogumite veetaseme alanemise mõju soodele keeruline prognoosida. Teema on aktuaalne eelkõige Kirde-Eesti põlevkivipiirkonnas.

Eesti osas puudub asjakohane andmestik Keemiliste läviväärtuste kehtestamine (kui see põhjaveekogumeist sõltuvate soode hüdrokeemia osutub vajalikuks) eeldab põhjalikke kohta, samuti on ebaselge nitraatide või muude hüdrokeemilisi ning ökoloogilisi põhjavees sisalduvate ühendite roll ökosüstemis. rakendusuuringuid. Ebaselge on ka võimalik mõju elustikule ning soode seisundile. Sellest tulenevalt pole nitraatide või muude ühendite jaoks läviväärtuste kehtestamine praegu võimalik ega põhjendatud.

Soode osas hõlmavad seire ja inventuurid nende Potentsiaalselt mõjutatavatel soodel (eelkõige elustikku ja Natura 2000 elupaikade seisundi põlevkivipiirkonnas) tuleb jätkata uuringuid, kuid reeglina puudub andmestik sooveetasemete seirevõrgustike rajamist. sooveetasemete ja selle dünaamika osas. Seetõttu puudub ilma spetsiaalse seireta ka võimalus hinnata põhjaveekogumites lasuva põhjavee kvantitatiivset mõju soodele.

138

Kasutatud materjalid

Alley, W. M., LaBaugh, J. W., Reilly, T. E. 2005. Groundwater as an Element in the Hydrological Cycle. Anderson, G. M (Peatoim.) Encyclopedia of Hydrological Sciences vol. 4. John Wiley & Sons, Chichester, lk. 2215-2228. Anon 1. 1972. Resusrõ poverhnostnõh vod SSSR. Tom 4. Pribaltiiski rajon, Võpusk I, Estonija. Gidrometizdat (vene keeles). AS Maves, el. allikas 2015. Allikad, nende tähtsus ja kaitsmise nõuded. http://www.maves.ee/Trukised/Allikate_voldik.pdf Craig, M., Daly, D. 2010 Methodology for establishing groundwater threshold values and the assessment of chemical and quantitative status of groundwater, including an assessment of pollution trends and trend reversal. Environmental Protection Agency, Wexford. Fitts, C. R. 2002. Groundwater Science. Academic Press, London. GD7 - WFD CIS Guidance Document No. 7. 2003. Monitoring under the Water Framework Directive. Directorate General Environment of the European Commission, Brüssel. GWDTE - Groundwater dependent terrestrial ecosystems. 2011. Technical report (no.6) on groundwater dependent terrestrial ecosystems. Common Implementation Strategy for the Water Framework Directive (2000/60/EC). European Communities. Heinsalu, Ü. 1977. Eesti allikad ja nende kaitse. Eesti Loodus 7, 8: 418–426, 490–496. Hindrikson, M. 2014. Jõgede ülevaateseire hüdrokeemilised uuringud. Hindrikson, M. 2015. Jõgede ülevaateseire hüdrokeemilised uuringud. Holden, J. 2005. Infiltration/Capacity/Rates. Lehr, J. (Peatoim.) Water Encyclopedia: Ground Water. John Wiley & Sons, New Jersey, lk. 212-214. Hüdroloogiline aastaraamat 2013. 2014. Keskkonnaagentuur, Tallinn. Järvet, A. 2002. Eesti jõgede toitumine. EE 11. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_jõgede_toitumine Kalm, V., Kohv, M. 2009. Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. KIK projekt 127. Tartu Ülikool. Kalm, V., Kohv, M. 2012. Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. KIK projekt 15. Tartu Ülikool. Keskkonnaagentuur (KAUR) 2015. Seletuskiri veemajanduskomisjonile pinnaveekogumite seisundi 2014. a ajakohastatud vahehinnangu kohta (Koostajad: Altoja, K., Truumaa, I., Hommik, K.) (käsikiri). Kink, H. 2004. Eurolätted. Natura 2000 loodushoiualad Eestis. Eesti Loodus, 5. Kink, H. 2006. Veeobjektid „Eesti ürglooduse raamatus“. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn. Komisjoni direktiiv 2014/80/EL, 20. juuni 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/118/EÜ (mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest) II lisa. Euroopa Liidu teataja. Lewandowski, J., Meinikmann, K., Nützmann, G., Rosenberry, D. O. 2015. Groundwater – the disregarded component in lake water and nutrient budgets. 2. Effects of groundwater on nutrients. Hydrological Processes. DOI: 10.1002/hyp.10384

139

Lode, E., Ilomets, M., Marksoo, P., Ratas, U., Tammik, H. 2011. Eesti märgalade integreerimine EL veepoliitika raamdirektiiviga. Metoodika. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. Loigu, E., Pachel, K., Kaju, O., Elken, R., Raudsepp, K., Kuusik, A., Sokk, O. 2014. Oluliste looduslike ning inimtegevuse tulemusena rikutud (tugevasti muudetud või tehislike) vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi uurimine ning hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika väljatöötamine. TTÜ, Töövõtuleping 4-1.1/12/341. Loigu., E., Reihan, A., Reinsalu, K. 2012. Sanitaarvooluhulkade arvutamine ja paisutustaseme mõõtmine. TTÜ, Töövõtuleping 4/1.1/87. Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad. Keskkonnaministri määrus nr. 58, 09.10.2002. Riigi Teataja I, 29.07.2011, 25. Marandi, A. el. allikas, 2015. Põhjavee geoloogiline tegevus. Karst. Allikad. Maalihked. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_pohjavesi.htm Nõukogu direktiiv, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (91/676/EMÜ). Ott, I. 2014. Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamine hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide alusel. EMÜ. Paiste, T. 2014. Põlevkivi kaevanduse veeärastuse mõju ümbritsevatele põhjaveekihtidele Selisoo piirkonna näitel. Bakalauresusetöö. Tartu Ülikool. Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Jaštšuk, S., Häelm, M. 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja nende kohaldamise meetodid ning keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee-elustikus. Keskkonnaministri määrus nr. 49, 21.12.2013. Riigi Teataja I, 27.03.2015, 20. Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord. Keskkonnaministri määrus nr. 44, 28.07.2009. Riigi Teataja I, 25.11.2010, 15. Põder, T., Riet, K., Savitski, L., Domanova, N., Metsur, M., Ideon, T., Krapiva, A., Ott, I., Laugaste, R., Mäemets, A., Mäemets, A., Toom, A., Lokk, S., Heinsalu, A., Kaup, E., Künnis, K., Jagomägi, J. 1996. Mõjutatav keskkond. Ideon, T. & Põder, T. (Toim.) Keskkonnaekspertiis. Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile. AS Ideon & Ko, Tallinn, lk. 16-48. Asukoht TLÜ Ökoloogia Instituut. Põhjaveekomisjon, 2004. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn. Richardson, S., Irvine, E., Froend, R., Boon, P., Barber, S., Bonneville, B. 2011 Australian groundwater-dependent ecosystem toolbox part 1: assessment framework, Waterlines report, National Water Commission, Canberra. Rosenberry, D. O., Lewandowski, J., Meinikmann, K., Nützmann, G. 2015. Groundwater – the disregarded component in lake water and nutrient budgets. 1. Effects of groundwater on hydrology. Hydrological Processes. DOI: 10.1002/hyp.10403 RT 2009. Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik,mille seisundiklass tuleb määrata,pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad

140

kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord. Keskkonnaministri määrus 28.07.2009 nr 44 Rushton, K. R. 2005. Groundwater Hydrology: Conceptual and Computational Models. John Wiley & Sons Ltd, Chichester. Terasmaa, J. 2012. Aeg, ruum ja paleolimnoloogia. Kangur, M., Raukas, A. (Toim.). Jaan-Mati Punning ja tema aeg: 1940-2009. TLÜ Ökoloogia Instituut, Tallinn, lk. 57 - 87. The River Basin Districts Typology, Standards and Groundwater threshold values (Water Framework Directive) (England and Wales) Directions 2010. 2010. The Secretary of State and the Welsh Ministers. Türk, K. 2013. Põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kriteeriumite ja metoodika väljatöötamine. Infragate Eesti AS. Türk, K. 2014a. Põhjaveekogumite seisundi hindamine. I etapp. Hartal Projekt OÜ. Türk, K. 2014b. Põhjaveekogumite seisundi hindamine. II etapp. Hartal Projekt OÜ. Vainu, M. 2011. Häiringute peegeldused järvede veebilansis Kurtna järvistu kolme umbjärve näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool. Vainu, M. Terasmaa, J. The Consequences of Increased Groundwater Abstraction for Groundwater Dependent Closed-Basin Lakes in Glacial Terrain. Environmental Earth Sciences. (vastu võetud). Vainu, M., Terasmaa, J. 2014. Changes in climate, catchment vegetation and hydrogeology as the causes of dramatic lake-level fluctuations in the Kurtna Lake District, NE Estonia. Estonian Journal of Earth Sciences, 63: 45 - 61. Vainu, M., Terasmaa, J., Häelm, M. 2015. Relations between groundwater flow in an unconfined aquifer and seepage patterns in a closed-basin lake in glacial terrain. Hydrology Research, 46: 325-342. Water Framework Directive implementation in England and Wales: new and updated standards to protect the water environment. 2014. Department for Environment, Food & Rural Affairs. Winter, T. C. 1999. Relation of streams, lakes, and wetlands to ground water flow systems. Hydrogeology Journal, 7: 28-45. Winter, T. C. 2004. The Hydrology of Lakes. O’Sullivan, P. E. & Reynolds, C. S. (Peatoim.) The Lakes Handbook: Limnology and limnetic ecology. Blackwell Publishing, Oxford, lk. 61-78. Winter, T. C., Harvey, J. W., Franke, O. L., Alley, W. M. 1998. Ground Water and Surface Water A single Resource. US Geological Survey, Denver. [Online] http://pubs.usgs.gov/circ/circ1139/pdf/circ1139.pdf Winter, T. C., Rosenberry, D. O., LaBaugh, J. W. 2003. Where does the Ground Water in Small Watersheds Come From? Ground Water, 41: 989-1000.

141

Lisad

Lisa 1. Põhjaveekogumite veest sõltuvate ökosüsteemide seisundihinnangu määramise kriteeriumid.

Lisa 2. Põhjaveekogumitest sõltuvad seisuveekogud ja neid iseloomustavad näitajad.

Lisa 3. Põhjaveekogumitest sõltuvad olulised karstiobjektid ja neid iseloomustavad näitajad.

Lisa 4. Põhjaveekogumitest sõltuvad maismaaökosüsteemid ja neid iseloomustavad näitajad.

Lisa 5. Allikatega seostatud vooluveekogumid.

Lisa 6. Eesti looduslike vooluveekogumite tüübid ja nende jaotus.

Lisa 7. Veebilansilised VVM-ide põhjaveelise toituvuse osakaalud (%).

Lisa 8. KESE ja ÖSE koondhinnangud põhjaveelise toitumusega vooluveekogumitel.

Lisa 9. Halvemad kui hea KESE ja ÖSE koondhinnangutega põhjveelise toitumusega vooluveekogumid.

Lisa 10. Projekti „Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk“ kaardikihtide seletuskiri.

142

Lisa 1. Põhjaveekogumite veest sõltuvate ökosüsteemide seisundihinnangu määramise kriteeriumid.

Mõju Seisuveekogude ökosüsteemid Vooluveekogude ökosüsteemid Maismaaökosüsteemid Kommentaar

Näitaja Kriteerium Näitaja Kriteerium Näitaja Kriteerium

A) Põhjaveekogumi A) Järve 1 aasta A) A) Põhjvee osakaal A) Sooveetaseme A) Ühe aasta Võimalike pikaajaliste veest sõltuva järve keskmine veetase Põhjaveekogumist aastases veebilansis mõõtmiseks rajatakse miinimumveetase muutuste tuvastamiseks, mis veetase ökoloogilise sõltuva väheneb või soomassiivi keskossa pikaajalise võiks alata juba enne miinimumveetase vooluveekogu suureneb seirejaam, kus keskmisega pidevseiret, peab kõikide me või loodusliku põhjvee osakaalu (võrdlusperiood 5-6 mõõdetakse võrreldes. põhjaveekogumist sõltuvate keskmise näitaja muutus VV aastat) piesomeetriliselt ökosüsteemide puhul jälgima

veetasemega aastases veebilansis turbalasundi veetaset ka elustiku muutuseid. võrreldes (%) (Osakaalude B) Ükskõik millise Elupaiga seisundi muutumisel määramiseks võib näitaja halvemaks tuleb tuvastada kasutada erinevaid looduslikule järgmises etapis mõjuri meetodeid näit. VV seisundile olemus. äravool3 (q, m3/s), mitteomane Erinevate veerežiimi allpool muutus mõjutavate tegurite punktallikaid1,2 selle (võrdlusperiood 5- eristamiseks ning muutlikkus ajas e 6 aastat) inimtegevusest tingitud Kvantitatiivne (koguseline) reguleerituse tegur põhjavee koguselise muutuse 4 B) Järve toitva B) Põhjaveekogumi (Qm) , tuvastamiseks tuleb välja B) Põhjaveetase B) Ühe aasta põhjaveekogumi 1 aasta keskmine dünaamilisuse selgitada kuivendusvõrgu 5 samas punktis. keskmine veetase veetase veekogu veetase pikaajalise deebit (Dk) , mõju, ilmastikutingimuste pikaajalise lähedal sellest keskmisega reguleerituse tegur muutused ning koostada 6 Teadaoleva keskmisega ülesvoolu. võrreldes (ϕ) ) vastava veekogu veebilanss. inimmõju olemasolul võrreldes. Pikajaliste mõõteridade põhjaveekogumile Teadaoleva puudumisel tuleb (nt kaevandus) tuleb

inimmõju põhjaveetasemed objektipõhiselt kasuda olemasolul B) Allikaliste C) Looduslikule määrata ka mõjuri kaudseid meetodeid põhjaveekogumile väljalaskude veetasemele suunalt väljaspool varasema keskmise (nt kaevandus) miinimum- mitteomane muutus soomassiivi. veetaseme ligikaudseks tuleb maksimum (võrdlusperiood 5-6 määratlemiseks (nt põhjaveetaset veetasemed, nende aastat) kaardimaterjal, kirjalikud mõõta mõjuri tootlikkus (m3/s) ja allikad, fotod). suunalt. ka miinimum Tähtsal kohal ökosüsteemi maksimum deebitite hea või või väga hea omavaheline suhe ökoloogilise seisundi C) Põhjavee veetase tagamisel on väike inimmõju vooluveeöksüsteemi veekogu toitvas põhjvee hüdromorfoloogilistele horisondis kvaliteedielementidele. Kaldaala loodusliku seisundi olukord ja selle muutus on otseselt seotud veekogu kvantitatiivse seisundiga. Seega hüdromorfoloogilise seisundi koondhinnang lubab teha järeldusi võimalike pikemajaliste veekoguste muutuste mõju kohta.

Keskkonnaministri Põhjaveel kaks Keskkonnaministri Põhjavee avamusala pH määratakse nii pH muutus Võimalike pikaajaliste 28. juuli 2009. a korda kõrgemad 28. juuli 2009. a samad pinna- kui põhjaveest indikeerib teatud muutuste tuvastamiseks, mis määrusega nr 44 läviväärtused, kui määrusega nr 44 piirväärtused, mis määral seotust võiks alata juba enne pinnaveekogudele pinnavee pinnaveekogudele vastavad VVM-i põhjaveega pidevseiret, peab kõikide

Kvalitatiivne kehtestatud veekvaliteedi kehtestatud tüübile põhjaveekogumist sõltuvate

füüsikalis- puhul. põhjavee avamusalal Toitainete sisaldus Põhjaveekogumi ökosüsteemide puhul jälgima keemilised määratakse VVM (nitraadid, Püld) veekvaliteedi ka elustiku muutuseid. kvaliteedinäitajad tüübile vastavad määratakse nii pinna- muutusest tingitud Elupaiga seisundi muutumisel (Püld, Nüld) KESE ning ÖSE kui põhjaveest mõju halvemaks tuleb tuvastada määratakse nii näitajad, vajadusel maismaaökosüste järgmises etapis mõjuri pinna- kui ka ökossüsteemi emidele ei ole olemus. põhjaveest toitvas põhjavee olemasolevate Erinevate veerežiimi horisondis teadmiste juures mõjutavate tegurite ühegi kindla eristamiseks ning Keskkonnaministri Põhjaveel kaks Keskkonnaministri Põhjavee avamusala kriteeriumi alusel inimtegevusest tingitud 21.12.2013 korda kõrgemad 21.12.2013 samad võimalik eristada. põhjavee koguselise muutuse määrusega nr. 49 läviväärtused, kui määrusega nr. 49 piirväärtused, mis Tuleb läbi viia tuvastamiseks tuleb välja kehtestatud pinnavee kehtestatud vastavad VVM-i uuringud selgitada kuivendusvõrgu pinnaveest veekvaliteedi pinnaveest tüübile. vastavate mõju, ilmastikutingimuste määratavad puhul. määratavad ohtlikud kriteeriumite välja muutused ning koostada ohtlikud ained ained määratakse töötamiseks. vastava veekogu veebilanss. määratakse nii põhjavee pinna- kui avamusalal, põhjaveest vajadusel ka ökossüsteemi toitvas põhjavee horisondis

1 Vastavalt Kink, 2006 järgi eristatakse põhjavee väljavoolu iseloomu järgi kahte liiki allikaid: a) punktallikad ja b) pindalalised allikaimbed. Pindalalised allikaimbed on põhilisteks allikasoode moodustajateks (Kink, H. 2006. Veeobjektid „Eesti ürglooduse raamatus“. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn). 2 Hüdrofüüsikaliselt saab allikaid liigitada lange- ja tõusu allikateks. Langeallikad moodustuvad vabapinnalise e pinnasevee, tõusuallikad aga survelise põhjavee väljavoolul. Langeallikad paiknevad enamasti nõlva jalamil, olles seega pinnavee voooluveekogude (tihti ojade) lähteiks. Tõusuallikatest väljub põhjavesi maapinnale hüdrostaatilise surve mõjul. Looduslikult avaneb tõusuallikas maapinnale veega täidetud lehtri või lohu kaudu. Tõusuallikad võivad avaneda ka allikajärvedes. (Heinsalu, Ü. 1977. Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s. Valgus, Tallinn.) 3 Üldine äravool mõõdetud vooluveekogu lävendis allpool allikat/-id võib näidata äravoolumoodulina (l/s·km2) või moodulite vahena juhul, kui allikas/-d ei paikne vooluveekogu lähtes, kuid põhjaveelist äravoolu võib näidata mahuna (m3 ajaühiku kohta) 4 Äravoolu muutlikkus Qm on väljendatav aasta väikseima ja suurima voolhulga suhtena: Qm=Qmin/Qmax 5 Dünaamilisuse tegur e koefitsient Dk on väljendatav kuu suurima keskmise vooluhulga (Qkesk kuu) ja püsiva madalveelise perioodi keskmise vooluhulga (Qmadalsvesi) suhtena. Viimane arvutatakse aasta kolme veevaesema kuu keskmisena: Dk=Qkesk.kuu/Qmadalvesi 6 Eipre, T. 1981 Vodnõe Resursõ Zakarstovannoi Pandivereskoi Vozvõšennosti Estonii. Leningrad Gidrometeoizdat 1981.

Lisa 2. Põhjaveekogumitest sõltuvad seisuveekogud ja neid iseloomustavad näitajad.

Mittehea Natura Ökoloogiline Natura Natura Seotud Seotud VRD põhjus füüs- Punkt- LK Pindala On Tüüp KKR kood Nimi Olulisus seisund VRD elupaiga LK esmatähtsa Kommentaar põhjaveekogum tüüp0 keem reostus3 koond- (ha) veekogum4 järgi1 -tüüp4 väärtus4 PVK-ga näitajate järgi1 seisund4 Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2014100 Uljaste järv Natura järv, veekogum 06. O Ida-Viru 5 Hea 3110 B B 63,2 jah jah Ürglooduse objekt Looduslik Liivjärv (Jõuga järvestik), järv VEE2035100 (Jõuga Liivjärv) Natura järv 07. O Põlevkivibasseini 5 Kesine Üld-N, Üld-P 3110 1,7 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik Linajärv (Jõuga järvestik), Üld-N, Üld-P, järv VEE2034900 (Jõuga Linajärv) Natura järv 07. O Põlevkivibasseini 5 Kesine SD 3110 C B 1,0 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik Pesujärv (Jõuga järvestik), Üld-N, Üld-P, järv VEE2035000 (Jõuga Pesujärv) Natura järv 07. O Põlevkivibasseini Halb SD 3110 B B 1,8 jah ei Looduslik Pikkjärv Natura järv (Kõnnu järv VEE2034700 (Kõnnu Pikkjärv) järvestik) 07. O Põlevkivibasseini 3140 C C 1,9 jah ei Ümmargune järv (Kõnnu Looduslik Ümmargune Natura järv (Kõnnu järv VEE2034800 järv) järvestik) 07. O Põlevkivibasseini 1 3140 B B 1,5 jah ei Keskmine järv Looduslik (Tihu Keskmine Ürglooduse objekt järv VEE2051310 järv) (Tihu järvestik) 08. S-O Hiiu 4 3160 A 2,4 ei ei Kolmas järv Looduslik (Tihu Kolmas Ürglooduse objekt järv VEE2051320 järv) (Tihu järvestik) 08. S-O Hiiu 4 3160 A 4,1 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik (Tihu järvestik), järv VEE2051300 Tihu järv veekogum 08. S-O Hiiu 4 Hea 3160 A 51,2 ei jah Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2071200 Järise järv veekogum, Natura järv 09. S Saare 2 Kesine pH 3140 A 90,0 ei jah Looduslik järv VEE2077400 Kaali järv Ürglooduse objekt 09. S Saare 2 0,2 ei ei Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2076800 Karujärv veekogum, Natura järv 09. S Saare 3 Väga hea 3130 A B 348,1 ei jah Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2071500 Koigi järv veekogum 09. S Saare 2 Hea 3160 A 122,3 ei jah Allikajärv Looduslik (Peraküla Ürglooduse objekt, järv VEE2019300 Allikajärv) Natura järv 10. S-O Harju 4 3140 A A 8,2 ei ei Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2028600 Hindaste järv veekogum, Natura järv 10. S-O Harju 2 Hea 3150 A A 56,6 ei jah Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2030100 Järlepa järv Natura järv 10. S-O Harju 2 3140 C C 45,4 ei ei Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2001600 Kahala järv veekogum, Natura järv 10. S-O Harju 2 Hea 3150 B C 345,2 ei jah

Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2005500 Klooga järv veekogum, Natura järv 10. S-O Harju 2 Hea 3140 C B 131,4 ei jah Ürglooduse objekt Looduslik Kõverjärv (Jussi järvestik), Natura järv VEE2008000 (Jussi Kõverjärv) järv 10. S-O Harju 5 Hea2 3110 C C 7,2 ei ei Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2006500 Limu järv Natura järv 10. S-O Harju 2 3140 C C 11,9 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik Linajärv (Jussi järvestik), Natura järv VEE2007800 (Jussi Linajärv) järv 10. S-O Harju 5 Hea2 3110 B B 5,5 ei ei Looduslik Natura järv (Paunküla järv VEE2031100 Lindjärv järvestik) 10. S-O Harju 3140 C B 6,5 ei ei Looduslik järv VEE2005910 Maardu järv Veekogum, Natura järv 10. S-O Harju 2 Kesine pH 1 3140 C C 161,8 ei jah Looduslik Mustjärv Ürglooduse objekt järv VEE2007710 (Jussi Mustjärv) (Jussi järvestik) 10. S-O Harju 5 Hea2 2,0 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik Pikkjärv (Jussi järvestik), Natura järv VEE2007900 (Jussi Pikkjärv) järv 10. S-O Harju 5 Kesine2 3110 A A 6,2 ei ei Looduslik Natura järv (Paunküla järv VEE2030800 Punamäe järv järvestik) 10. S-O Harju 3140 C C 4,6 ei ei Looduslik Natura järv (Paunküla järv VEE2031000 Rahkjärv järvestik) 10. S-O Harju 2 3140 C B 4,2 ei ei AW - Tehisveek Rummu ogu VEE2005520 Läänekarjäär Veekogum 10. S-O Harju Hea 88,1 ei jah Looduslik Natura järv (Paunküla järv VEE2030400 Rõõsa järv järvestik) 10. S-O Harju 2 3130 1,9 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik Suurjärv (Jussi järvestik), Natura järv VEE2009300 (Jussi Suurjärv) järv 10. S-O Harju 2 Hea2 3150 B B 18,6 ei ei Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2005600 Tõlinõmme järv Natura järv 10. S-O Harju 2 3140 5,9 ei ei Looduslik Ürglooduse objekt, pH, Üld-N, Üld- järv VEE2028300 Tänavjärv Natura järv, veekogum 10. S-O Harju 5 Kesine P 3110 A A 138,8 ei jah Valgejärv Looduslik (Turvaste Ürglooduse objekt, järv VEE2029000 Valgejärv) Natura järv 10. S-O Harju 3140 A 10,9 ei ei Looduslik Veskijärv Ürglooduse objekt, järv VEE2028400 (Nõva Veskijärv) veekogum, Natura järv 10. S-O Harju 4 Hea 3110 A A 185,2 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik Väinjärv (Jussi järvestik), Natura järv VEE2007700 (Jussi Väinjärv) järv 10. S-O Harju 2 Hea2 3150 C B 5,8 ei ei Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2054000 Kaisma järv veekogum, Natura järv 11. S-O Matsalu 2 Hea 3140 B B 135,2 ei jah Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2064400 Lavassaare järv veekogum 12. S-O Pärnu 4 Kesine pH 3160 B 194,5 ei jah Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2052800 Endla järv veekogum, Natura järv 13. S-O Ida-Eesti 2 Hea 3140 A C 285,9 ei jah

Looduslik Linajärv Ürglooduse objekt järv VEE2003800 (Viitna Linajärv) (Viitna järvestik) 13. S-O Ida-Eesti 5 Kesine2 4,2 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik (Viitna järvestik), järv VEE2004000 Nabudi järv Natura järv 13. S-O Ida-Eesti 3140 0,6 ei ei Ürglooduse objek Looduslik Pikkjärv (Viitna järvestik), järv VEE2003900 (Viitna Pikkjärv) veekogum, Natura järv 13. S-O Ida-Eesti 5 Hea 3110 A B 16,1 ei jah Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere järv VEE2033560 Kadaka järv järvestik) Lääne-Eesti 0,4 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere järv VEE2033532 Kannukse järv järvestik) Lääne-Eesti 0,4 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere järv VEE2033531 Kannukse soonik järvestik), Natura järv Lääne-Eesti 3140 0,4 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere järv VEE2033534 Kuke järv järvestik) Lääne-Eesti 0,3 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere järv VEE2033522 Laksi järv järvestik) Lääne-Eesti 0,8 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere järv VEE2033540 Lemmküla järv järvestik), Natura järv Lääne-Eesti 3140 B B 6,0 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere järv VEE2033530 Mardihansu järv järvestik) Lääne-Eesti 3180* 2,3 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere järv VEE2033510 Piisupi järv järvestik), Natura järv Lääne-Eesti 1 3140 B B 5,0 jah ei Looduslik Ürglooduse objekt, 14. S-O Pandivere järv VEE2033500 Porkuni järv Natura järv Lääne-Eesti 1 Kesine2 Üld-N2 3140 B B 44,6 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere järv VEE2033570 Ratasjärv järvestik), Natura järv Lääne-Eesti 3140 0,9 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere järv VEE2033571 Sahkjärv järvestik), Natura järv Lääne-Eesti 3140 0,2 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere järv VEE2033542 Suur Roogjärv järvestik) Lääne-Eesti 0,2 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere järv VEE2033550 Süsijärv järvestik), Natura järv Lääne-Eesti 3140 1,3 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere järv VEE2033521 Toomra järv järvestik) Lääne-Eesti 0,4 jah ei

Võhmetu järv Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere Füüs-keem järv VEE2033520 suurjärv) järvestik), Natura järv Lääne-Eesti 1 Kesine korras 3140 B B 9,0 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik (Võhmetu-Lemküla 14. S-O Pandivere järv VEE2033541 Väike Roogjärv järvestik) Lääne-Eesti 0,2 jah ei Eesjärv Ürglooduse objekt Looduslik (Neeruti (Neeruti järvestik), 15. S-O Pandivere Ida- järv VEE2012300 Eesjärv) Natura järv Eesti 5 Hea2 3150 B B 2,5 jah ei Kaanjärv Ürglooduse objekt Looduslik (Nõmme (Äntu järvestik), 15. S-O Pandivere Ida- järv VEE2044210 Kaanjärv) Natura järv Eesti 3140 1,4 jah ei Linaleojärv Ürglooduse objekt Looduslik (Äntu (Äntu järvestik), 15. S-O Pandivere Ida- järv VEE2043810 Linaleojärv) Natura järv Eesti 3140 B B 0,5 jah ei Mustjärv Ürglooduse objekt Mäemets 1977 Looduslik (Kantküla (Mõdriku-Kulina 15. S-O Pandivere Ida- järgi aluselise järv VEE2023500 Mustjärv) järvestik) Eesti 4 3160 C C 5,1 jah ei reaktsiooniga Ürglooduse objekt (Mõdriku-Kulina 15. S-O Pandivere Ida- Paisjärv VEE2090020 Mõdriku järv järvestik) Eesti 1,3 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik (Äntu järvestik), 15. S-O Pandivere Ida- järv VEE2043820 Mäeotsa järv Natura järv Eesti 3140 0,4 jah ei Orajärv Ürglooduse objekt Looduslik (Neeruti (Neeruti järvestik), 15. S-O Pandivere Ida- järv VEE2012200 Orajärv) Natura järv Eesti 1 Väga hea2 3140 C B 2,6 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik Sinijärv (Äntu järvestik), 15. S-O Pandivere Ida- järv VEE2043600 (Äntu Sinijärv) veekogum, Natura järv Eesti 1 Hea 3140 A A 2,1 jah jah Ürglooduse objekt Looduslik Suurjärv (Mõdriku-Kulina 15. S-O Pandivere Ida- järv VEE2013200 (Vetiku Suurjärv) järvestik) Eesti 4,1 jah ei Tagajärv Ürglooduse objekt Looduslik (Neeruti (Neeruti järvestik), 15. S-O Pandivere Ida- järv VEE2012400 Tagajärv) Natura järv Eesti 3 Hea2 3150 B C 3,3 jah ei Ürglooduse objekt Mäemets 1977 Looduslik (Mõdriku-Kulina 15. S-O Pandivere Ida- järgi aluselise järv VEE2023300 Udujärv järvestik) Eesti 4 3160 C B 1,7 jah ei reaktsiooniga Ürglooduse objekt Looduslik (Mõdriku-Kulina 15. S-O Pandivere Ida- järv VEE2023310 Uus Udujärv järvestik) Eesti 1,3 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik Vahejärv (Äntu järvestik), 15. S-O Pandivere Ida- järv VEE2043700 (Äntu Vahejärv) Natura järv Eesti Hea2 3140 A A 0,4 jah ei Ürglooduse objekt Looduslik Valgejärv (Äntu järvestik), 15. S-O Pandivere Ida- järv VEE2043800 (Äntu Valgejärv) Natura järv Eesti 1 Väga hea2 3140 A A 1,6 jah ei Looduslik Väikejärv Ürglooduse objekt 15. S-O Pandivere Ida- järv VEE2013100 (Vetiku (Mõdriku-Kulina Eesti 2,7 jah ei

Väikejärv) järvestik) Looduslik Ürglooduse objekt, 15. S-O Pandivere Ida- järv VEE2050300 Väinjärv Natura järv Eesti 3 Hea2 3150 C B 35,9 jah ei Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2082800 Viljandi järv veekogum, Natura järv 23. D2 Lääne-Eesti 3 Hea 3150 155,7 ei jah Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2089700 Õisu järv veekogum; Natura järv 23. D2 Lääne-Eesti 2 Hea 3150 A B 190,9 ei jah Looduslik järv VEE2065600 Lahepera järv Veekogum 24. D2 Ida-Eesti 2 Kesine pH 100,4 ei jah Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2085100 Lavatsi järv Natura järv 24. D2 Ida-Eesti 3 Kesine2 3130 B B 8,8 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik (Urvaste järvestik), järv VEE2124100 Lõõdla järv veekogum, Natura järv 24. D2 Ida-Eesti 3 Hea 3150 B B 98,7 ei jah Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2085000 Poka järv Natura järv 24. D2 Ida-Eesti Kesine2 3130 B B 11,2 ei ei

Paisjärv VEE2121610 Punde järv Veekogum 24. D2 Ida-Eesti Kesine pH,SD 29,9 ei jah Restu-Madissõ Paisjärv VEE2121620 järv Veekogum 24. D2 Ida-Eesti Kesine 61,5 ei jah Ürglooduse objekt Looduslik (Urvaste järvestik), järv VEE2121600 Uhtjärv Natura järv 24. D2 Ida-Eesti 3 Hea2 3150 A A 44,7 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik (Rõuge järvestik), järv VEE2140200 Kaussjärv Natura järv 26. D3 1 Hea2 3150 A B 2,3 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik (Rõuge järvestik), järv VEE2140400 Liinjärv Natura järv 26. D3 1 Väga hea2 3140 B B 3,5 ei ei Ratasjärv Ürglooduse objekt Looduslik (Rõuge (Rõuge järvestik), järv VEE2140100 Ratasjärv) Natura järv 26. D3 3 Väga hea2 3130 B C 6,8 ei ei Suurjärv Ürglooduse objekt Looduslik (Rõuge (Rõuge järvestik), järv VEE2140300 Suurjärv) veekogum, Natura järv 26. D3 3 Väga hea 3130 B B 14,6 ei jah Ürglooduse objekt Looduslik (Rõuge järvestik), järv VEE2140000 Tõugjärv Natura järv 26. D3 3 Hea2 3130 B C 4,6 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik Valgjärv (Rõuge järvestik), järv VEE2140500 (Rõuge Valgjärv) Natura järv 26. D3 3 Väga hea2 3130 B B 5,4 ei ei Ahnejärv Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2026200 Ahnejärv) Natura järv Q kogumil Ida-Viru 5 Väga hea2 3110 B B 5,8 jah ei Ahvenjärv 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2027200 Ahvenjärv) (Kurtna järvestik) Ida-Viru 2,0 jah ei Looduslik Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O järv VEE2025600 Aknajärv (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O 5 Väga hea2 3110 C B 8,6 jah ei

Natura järv Q kogumil Ida-Viru

27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2025300 Allikjärv (Kurtna järvestik) Ida-Viru 0,1 jah ei Haugjärv Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2026800 Haugjärv) Natura järv Q kogumil Ida-Viru 2 3130 C C 1,7 jah ei 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2026000 Jaala järv (Kurtna järvestik) Ida-Viru 5 Hea2 19,3 jah ei Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Kastjärv (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2014900 (Kurtna Kastjärv) Natura järv Q kogumil Ida-Viru 3140 2,5 jah ei 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2024800 Kihljärv (Kurtna järvestik) Ida-Viru 2,0 jah ei 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2026500 Kirjakjärv (Kurtna järvestik) Ida-Viru 2 Väga hea2 13,8 jah ei Konnajärv 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2024700 Konnajärv) (Kurtna järvestik) Ida-Viru 4 2,2 jah ei Ürglooduse objekt (Kurtna järvestik), 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik veekogum, Natura järv Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2027900 Konsu järv Q kogumil Ida-Viru Hea 3140 138,6 jah jah 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2015200 Kulpjärv (Kurtna järvestik) Ida-Viru 0,6 jah ei Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O Halb/Kesine ph, Üld-N, Üld- järv VEE2025700 Kuradijärv Natura järv Q kogumil Ida-Viru 5 2 P, SD 3110 B C 1,5 jah ei Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Kurtna Linajärv (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2027800 (Suur Linajärv) Natura järv Q kogumil Ida-Viru 5 3110 C C 0,8 jah ei Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Kurtna Väike (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2027700 Linajärv Natura järv Q kogumil Ida-Viru 3110 C C 0,4 jah ei Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Liivjärv (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2015000 (Kurtna Liivjärv) Natura järv Q kogumil Ida-Viru 5 Hea2 3110 B C 4,7 jah ei 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2015300 Lusikajärv (Kurtna järvestik) Ida-Viru 0,3 jah ei Martiska järv Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna Martiska (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2026100 järv) Natura järv Q kogumil Ida-Viru 5 Kesine 3110 B C 3,0 jah ei Looduslik Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O järv VEE2026300 Must-Jaala järv (Kurtna järvestik) Põlevkivibasseini, 6. O 1,1 jah ei

Ida-Viru Mustjärv Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2027000 Mustjärv) Natura järv Q kogumil Ida-Viru 3140 5,5 jah ei Mätasjärv 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2025000 Mätasjärv) (Kurtna järvestik) Ida-Viru 4 0,5 jah ei Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2026700 Niinsaare järv Natura järv Q kogumil Ida-Viru 2 Väga hea2 3140 C B 6,2 jah ei 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2025200 Nootjärv (Kurtna järvestik) Ida-Viru 2 5,1 jah ei Nõmme järv Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna Nõmme (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2027400 järv) Natura järv Q kogumil Ida-Viru 2 Väga hea2 3130 12,9 jah ei Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2024900 Pannjärv Natura järv Q kogumil Ida-Viru 2 3140 1,9 jah ei Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2028000 Peenjärv Natura järv Q kogumil Ida-Viru 3 Kesine Üld-N, SD 3140 8,2 jah ei 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2026900 Peen-Kirjakjärv (Kurtna järvestik) Ida-Viru 2 9,5 jah ei 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2025500 Piirakajärv (Kurtna järvestik) Ida-Viru 1,3 jah ei 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2026810 Punane järv (Kurtna järvestik) Ida-Viru 0,1 jah ei Ratasjärv 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2025100 Ratasjärv) (Kurtna järvestik) Ida-Viru 1 0,4 jah ei 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2015100 Rääkjärv (Kurtna järvestik) Ida-Viru 2 5,0 jah ei Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2027600 Räätsma järv Natura järv Q kogumil Ida-Viru 3 Väga hea2 3140 B C 15,8 jah ei Saarejärv Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2027500 Saarejärv) Natura järv Q kogumil Ida-Viru 5 Hea2 3110 B B 6,4 jah ei 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2027300 Sisalikujärv (Kurtna järvestik) Ida-Viru 0,3 jah ei Suurjärv Ürglooduse objekt 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna (Kurtna järvestik), Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2025800 Suurjärv) Natura järv Q kogumil Ida-Viru 3 Väga hea2 3140 B B 33,9 jah ei

27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Särgjärv Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2027100 (Kurtna Särgjärv) (Kurtna järvestik) Ida-Viru 3 2,4 jah ei Ürglooduse objekt Valgejärv (Kurtna järvestik), 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik (Kurtna veekogum, Natura järv Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2025900 Valgejärv) Q kogumil Ida-Viru 5 Hea 3110 A B 8,5 jah jah 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2025400 Virtsiku järv (Kurtna järvestik) Ida-Viru 2,1 jah ei 27. Q Vasavere, 7. O Looduslik Väike-Niinsaare Ürglooduse objekt Põlevkivibasseini, 6. O järv VEE2026600 järv (Kurtna järvestik) Ida-Viru 0,6 jah ei Looduslik 29. Q Männiku- pH, Üld-N, Üld- järv VEE2001300 Harku järv Veekogum Pelguranna 2 Halb P, SD 1 162,9 jah jah AW - Tehisveek 29. Q Männiku- ogu VEE2006020 Männiku järv Veekogum Pelguranna Hea 105,3 jah jah AW - Tehisveek 29. Q Männiku- ogu VEE2006030 Raku järv Veekogum Pelguranna Hea 196,9 jah jah 29. Q Männiku- Looduslik Pelguranna, 10. S-O järv VEE2005900 Ülemiste järv Veekogum Harju 2 Kesine SD 944,4 jah jah Ürglooduse objekt, Looduslik veekogum, Natura järv järv VEE2055400 Kuremaa järv Q kogumil 33. Q Laiuse 3 Hea 3150 A C 399,7 ei jah Looduslik järv VEE2065100 Elistvere järv Veekogum 34. Q Saadjärve 2 Hea 129,0 ei jah Ürglooduse objekt, Looduslik veekogum, Natura järv järv VEE2065000 Raigastvere järv Q kogumil 34. Q Saadjärve 2 Kesine pH, Üld-N, SD 0 3150 B B 111,2 ei jah Ürglooduse objekt, Looduslik veekogum, Natura järv järv VEE2065300 Saadjärv Q kogumil 34. Q Saadjärve 3 Hea 3130 A C 723,2 ei jah Ürglooduse objekt, Looduslik veekogum, Natura järv järv VEE2065200 Soitsjärv Q kogumil 34. Q Saadjärve 2 Hea 3140 C C 158,2 ei jah Looduslik Ürglooduse objekt järv VEE2093300 Arbi järv (Elva järvestik) 35. Q Elva 1 Kesine2 6,0 ei ei Külajärv Looduslik (Vellavere järv VEE2092500 Külajärv) Ürglooduse objekt 35. Q Elva 3 3,9 ei ei Looduslik Ürglooduse objekt järv VEE2093400 Vaikne järv (Elva järvestik) 35. Q Elva 5 1,2 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik (Elva järvestik), järv VEE2093200 Verevi järv veekogum 35. Q Elva 3 Hea 11,7 ei jah

Looduslik VEE2092400 Viisjaagu järv Natura järv Q kogumil 35. Q Elva 1 Hea 3130 B B 25,6 ei ei

järv Ahvenjärv Ürglooduse objekt Looduslik (Päidla (Päidla järvestik), järv VEE2102200 Ahvenjärv) Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 2 Hea2 3140 5,6 ei ei Looduslik järv VEE2104000 Alevijärv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 2 Kesine2 3140 C C 2,4 ei ei Looduslik järv VEE2120000 Inni järv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 5 3150 25,4 ei ei Looduslik järv VEE2103800 Jaanuse järv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 3 Hea2 3150 B B 8,9 ei ei Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2103600 Kaarnajärv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 2 Kesine2 3150 24,8 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik (Päidla järvestik), järv VEE2101700 Kalmejärv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää Kesine2 3140 3,0 ei ei Looduslik järv VEE2120700 Kauru järv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 2 3140 C C 7,1 ei ei Looduslik järv VEE2121000 Kirgjärv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää Hea2 3140 1,2 ei ei Looduslik järv VEE2105600 Koljaku järv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää Hea2 3150 4,1 ei ei Looduslik järv VEE2104500 Kukemäe järv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää Hea2 3150 4,4 ei ei Looduslik järv VEE2103700 Kurnakese järv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää Hea2 3150 1,8 ei ei Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2105400 Kõlli järv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 3 Hea2 3140 C B 3,5 ei ei Kõverjärv Ürglooduse objekt Looduslik (Päidla (Päidla järvestik), järv VEE2101500 Kõverjärv) Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 2 Hea2 3150 8,8 ei ei Kärnjärv Looduslik (Otepää järv VEE2105100 Kärnjärv) Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 5 Kesine2 3110 B B 6,1 ei ei Looduslik järv VEE2105900 Kääriku järv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 2 Hea2 3150 19,8 ei ei Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2103400 Lüüsjärv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 2 3140 C C 3,4 ei ei Mõisajärv Ürglooduse objekt Looduslik (Päidla (Päidla järvestik), järv VEE2102000 Mõisajärv) Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 3 Hea2 3150 15,3 ei ei Mäha järv Looduslik (Otepää Mäha järv VEE2104800 järv) Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 4 Hea2 3150 C 13,0 ei ei Looduslik järv VEE2104600 Neitsijärv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 2 Halb2 3140 C C 8,0 ei ei Ürglooduse objekt (Päidla järvestik), Looduslik veekogum, Natura järv järv VEE2101300 Nõuni järv Q kogumil 36. Q Otepää 3 Hea 3150 A C 82,1 ei jah

Looduslik järv VEE2105200 Nüpli järv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 3 Hea2 3150 B B 28,1 ei ei Looduslik Peräjärv järv VEE2105000 (Arula Peräjärv) Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää Hea2 3140 7,1 ei ei Looduslik järv VEE2100500 Päästjärv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 2 Hea 3150 C B 7,9 ei ei Ürglooduse objekt, Looduslik veekogum, Natura järv järv VEE2105300 Pühajärv Q kogumil 36. Q Otepää 3 Hea 3150 A B 290,7 ei jah Looduslik Ürglooduse objekt, järv VEE2119800 Pülme järv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 5 Kesine2 3110 B B 6,4 ei ei

Paisjärv VEE2121500 Restu järv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää Kesine2 ph,SD 3130 8,3 ei ei Looduslik järv VEE2104700 Saagjärv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 3 Kesine2 3150 B B 3,5 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik Suurjärv (Päidla järvestik), järv VEE2102100 (Päidla Suurjärv) Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 2 Hea 3150 11,7 ei ei Looduslik järv VEE2105700 Tornijärv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 3 Hea2 3150 B B 13,3 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik Uibujärv (Päidla järvestik), järv VEE2101400 (Päidla Uibujärv) Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 2 Kesine2 3150 2,7 ei ei Looduslik järv VEE2104100 Väike-Juusa järv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää Hea2 3150 C B 3,1 ei ei Väikejärv Looduslik (Päidla Ürglooduse objekt järv VEE2102300 Väikejärv) (Päidla järvestik) 36. Q Otepää 2,8 ei ei Looduslik järv VEE2101100 Väike-Nõuni järv Natura järv Q kogumil 36. Q Otepää 1 3150 C C 6,1 ei ei Looduslik järv VEE2109400 Janokjärv Natura järv Q kogumil 37. Q Piigaste-Kanepi 3 Kesine/Hea2 Üld-N 3140 C C 11,4 ei ei Ürglooduse objekt, Looduslik veekogum, Natura järv järv VEE2122400 Jõksi järv Q kogumil 37. Q Piigaste-Kanepi 3 Hea 3150 B B 64,6 ei jah Looduslik järv VEE2108400 Piigandi järv Natura järv Q kogumil 37. Q Piigaste-Kanepi 5 Hea2 3110 A B 44,2 ei ei Vähkjärv Looduslik (Piigandi järv VEE2108500 Vähkjärv) Natura järv Q kogumil 37. Q Piigaste-Kanepi 4 Kesine2 3110 C B 9,0 ei ei Looduslik järv VEE2138600 Kaasjärv Natura järv Q kogumil 38. Q Võru 3 3150 B C 3,1 ei ei Looduslik järv VEE2139100 Kahrila järv Natura järv Q kogumil 38. Q Võru 3 Hea 3130 B B 40,3 ei ei Looduslik järv VEE2137800 Kubija järv Natura järv Q kogumil 38. Q Võru 2 Kesine2 3150 C C 16,5 ei ei Looduslik järv VEE2142900 Mäestjärv Natura järv Q kogumil 38. Q Võru 3 3150 C C 3,3 ei ei Looduslik Veekogum, Natura järv järv VEE2126200 Tamula järv Q kogumil 38. Q Võru 2 Kesine pH, Üld-P 0 3150 B B 215,9 ei jah

Looduslik Veekogum, Natura järv järv VEE2126100 Vagula järv Q kogumil 38. Q Võru 3 Hea 3130 A 603,5 ei jah Looduslik järv VEE2138100 Verijärv Natura järv Q kogumil 38. Q Võru 3 Hea2 3130 B B 25,2 ei ei Veskijärv (Kubija Paisjärv VEE2137820 Veskijärv) Natura järv Q kogumil 38. Q Võru 3150 C C 1,6 ei ei Vähkjärv Looduslik (Kubija järv VEE2138300 Vähkjärv) Natura järv Q kogumil 38. Q Võru Kesine2 3150 2,4 ei ei Looduslik järv VEE2150700 Hanija järv Natura järv Q kogumil 39. Q Ruusmäe-Krabi 5 3110 B B 3,0 ei ei Ürglooduse objekt Looduslik (Paganamaa järvestik), järv VEE2152100 Kikkajärv Natura järv Q kogumil 39. Q Ruusmäe-Krabi 3 Hea2 3130 B B 20,4 ei ei Liivajärv Ürglooduse objekt Looduslik (Paganamaa (Paganamaa järvestik), järv VEE2152300 Liivajärv) Natura järv Q kogumil 39. Q Ruusmäe-Krabi 3 3130 A A 4,3 ei ei Looduslik järv VEE2152000 Maiori järv Natura järv Q kogumil 39. Q Ruusmäe-Krabi 3 Hea2 3150 B B 17,5 ei ei Mudajärv Looduslik (Paganamaa Ürglooduse objekt järv VEE2152310 Mudajärv) (Paganamaa järvestik) 39. Q Ruusmäe-Krabi 1,0 ei ei Looduslik Veekogum, Natura järv järv VEE2155900 Murati järv Q kogumil 39. Q Ruusmäe-Krabi 3 Kesine pH, SD 0 3150 B B 65,8 ei jah Looduslik järv VEE2150800 Palujüri järv Natura järv Q kogumil 39. Q Ruusmäe-Krabi 5 3110 B B 7,6 ei ei Sarapuujärv Looduslik (Paganamaa Ürglooduse objekt järv VEE2152200 Sarapuujärv) (Paganamaa järvestik) 39. Q Ruusmäe-Krabi 2 2,5 ei ei Looduslik järv VEE2154800 Sarise järv Natura järv Q kogumil 39. Q Ruusmäe-Krabi 3110 C C 2,3 ei ei Looduslik Väiku-Palkna järv VEE2151710 järv Natura järv Q kogumil 39. Q Ruusmäe-Krabi 5 Hea2 3110 A B 4,8 ei ei

0 EELIS 1.05.2015 andmetel. 1 - väga kareda veega, 2 - keskmise karedusega kihistumata, 3 - Keskmise karedusega kihistunud, 4 - Pehme- ja tumedaveeline, 5 - Pehme- ja heledaveeline 1Kui pole märgitud teisiti, siis Väikejärvede seirearuannete põhjal 2 EMÜ Limnoloogiakeskuse andmed 1.05.2015 seisuga 3 Punktreostus kui üks mittevastava seisundi põhjus KMin tabeli "Lisad 1-3 tegevuskavad 12.12.2014_29.12.2014" põhjal. 1 - Jah, 0 - Ei, tühi - info puudub

4 EELIS 1.05.2015

Lisa 3. Põhjaveekogumitest sõltuvad olulised karstiobjektid ja neid iseloomustavad näitajad.

Natura Natura LK Nimi Olulisus Seotud põhjaveekogum elupaigatüüp0 väärtus0 Tsiistre karstinõod Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 26. D3 Poksa kurisu Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 26. D3 Paloslandi karstijärvik Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 26. D3 Kuusiku karstijärvik Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 09. S Saare Kalmu karstijärvik Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 09. S Saare Kuumi karstijärvikud Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 09. S Saare Neanurme karstijärvik Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 16. S-O Adavere-Põltsamaa Ahisilla karstijärvik Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 10. S-O Harju Kose-Risti Hundikuristik Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 10. S-O Harju Nõmme kurisu Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 10. S-O Harju Kustja karstijärvikud Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 10. S-O Harju Kurisoo neeluauk Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 08. S-O Hiiu Kõrveküla kurisud Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 13. S-O Ida-Eesti Esimene järta Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 11. S-O Matsalu Kaunismaa järta Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 11. S-O Matsalu Pikavere-Ura karstihäil Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 11. S-O Matsalu Tagumine ehk Tagajärta Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 11. S-O Matsalu Tammiäärne järta Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 11. S-O Matsalu Tulimurru abru Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 11. S-O Matsalu Kurisu Jaaniallika karstijärv Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 11. S-O Matsalu Assamalla karstiluht Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 14. S-O Pandivere Lääne-Eesti 3180* B Einjärve ja Aniste karstijärved Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 14. S-O Pandivere Lääne-Eesti 3180* C Kuksema karstihäil Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 14. S-O Pandivere Lääne-Eesti Paistevälja - Jalgsema karstinõod Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 14. S-O Pandivere Lääne-Eesti 3180* A Savalduma karstijärv Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 14. S-O Pandivere Lääne-Eesti 3180* Tudre karstiorg Ürglooduse objekt (vähemalt regionaalse tähtsusega) 14. S-O Pandivere Lääne-Eesti 3180* B

Lisa 4. Põhjaveekogumitest sõltuvad maismaaökosüsteemid ja neid iseloomustavad näitajad.

Muud Seotud Natura Elupaikade Tüüp Nimi Kaitstav ala Natura 2000 ala Soo tüüp Mittehea seisuni põhjus nimed põhjaveekogum elupaigatüüp üldseisund

Metsakuivenduse mõjud, aluseline saaste, võimalik mõningane Puhatu 6 - Ordoviitsiumi Ida- Looduslik Puhatu siirdesoo, raba, 7110*, põlevkivikarkääride kuivendav mõju läbi Puhatu soostik loodusala, Viru põhjaveekogum A (A,B,C) soo looduskaitseala soometsad 7140*, 91D0* lasundi ja tõenäoliselt mõju Puhatu linnuala (halb) sooveetasemele ka põhjaveekogumi kaudu läbi kvaternaarisetete

Metsakuivendus, võimalik mõningane Muraka 6 - Ordoviitsiumi Ida- põlevkivikarkääride kuivendav mõju läbi Looduslik Muraka siirdesoo, raba, Muraka soostik loodusala, Viru põhjaveekogum 7140, 7110* B (A,B,C) lasundi ja tõenäoliselt mõju soo looduskaitseala soometsad Muraka linnuala (halb) sooveetasemele ka põhjaveekogumi kaudu läbi kvaternaarisetete

6 - Ordoviitsiumi Ida- raba, siirdesoo, 7110*, Looduslik Sirtsi Sirtsi loodusala, Servaaladel metsakuivendus ja turba Sirtsi soo Viru põhjaveekogum madalsoo, 7140*, 7230, A (A,B,C) soo looduskaitseala Sirtsi linnuala kaevandamise mõjud (halb) soometsad 3161, 91D0*

Selisoo 6 - Ordoviitsiumi Ida- Metsakuivendus, võimalik mõju ka Looduslik Projekteeritav raba, rabametsad, Selisoo loodusala, Viru põhjaveekogum 7110*, 3160 B (A,B) põhjaveekogumi kaudu läbi soo Selisoo LKA kõdusoometsad Muraka linnuala (halb) kvaternaarisetete

Mustaladva Põlevkivikarkääride kuivendav mõju läbi Puhatu 7 - Ordoviitsiumi Ida- Looduslik Puhatu soostiku soo, Putki Puhatu siirdesoo, raba, lasundi ja tõenäoliselt mõju loodusala, Viru põlevkivibasseini 7140, 7110* B (A,B,C) soo põhjaosa soo, looduskaitseala soometsad sooveetasemele ka põhjaveekogumi Puhatu linnuala põhjaveekogum (halb) Krivasoo kaudu läbi kvaternaarisetete

Muraka 7 - Ordoviitsiumi Ida- raba, siirdesoo, Looduslik Muraka 7110*, Muraka soostik Ratva raba loodusala, Viru põlevkivibasseini siirdesoo- ja A (A,B) Metsakuivendus soo servaaladel soo looduskaitseala 7140*, 91D0* Muraka linnuala põhjaveekogum (halb) rabametsad

Selisoo 7 - Ordoviitsiumi Ida- Metsakuivendus, võimalik mõju ka Looduslik Projekteeritav raba, rabametsad, Selisoo loodusala, Viru põlevkivibasseini 7110*, 3160 B (A,B) põhjaveekogumi kaudu läbi soo Selisoo LKA kõdusoometsad Muraka linnuala põhjaveekogum (halb) kvaternaarisetete

Turbalõikamine, kuivendus ja Vasavere jõe õgvendamine ning Suurjärve Kurtna 7 - Ordoviitsiumi Ida- madalsoo, Looduslik Kurtna veetaseme alandamine + ilmselt Suurjärve äärne Viru põlevkivibasseini siirdesoo, 7230 C soo maastikukaitseala põhjave alandamise mõju läbi lasundi soo põhjaveekogum (halb) soometsad põlevkivi kaevandamise ja Vasavere veehaarde tõttu, nõrk aluseline saaste

Nõmmejärvest 7 - Ordoviitsiumi Ida- Kuivendus, võimalik veealandus Looduslik ja Niinsaare madalsoo, Viru põlevkivibasseini 7230 B (B,C) põlevkivi kaevandamise tõttu, nõrk soo järvest läänes soometsad põhjaveekogum (halb) aluseline saaste asuv soo

Konsu järve 7 - Ordoviitsiumi Ida- siirdesoo- ja Metsakuivendus, võimalik veealandus Looduslik ümbruse Lääneosas Kurtna Lääneosas Viru põlevkivibasseini rabametsad, 91D0*, 7140* B (A,B,C) põlevkivi kaevandamise ja Vasavere soo siirdesood ja maastikukaitseala Kurtna loodusala põhjaveekogum (halb) siirdesoo veehaarde tõttu, nõrk aluseline saaste soometsad

7 - Ordoviitsiumi Ida- raba, siirdesoo, 7110*, Looduslik Sirtsi Sirtsi loodusala, Servaaladel metsakuivendus ja turba Sirtsi soo Viru põlevkivibasseini madalsoo, 7140*, 7230, A (A,B,C) soo looduskaitseala Sirtsi linnuala kaevandamise mõjud põhjaveekogum (halb) soometsad 3161, 91D0*

7 - Ordoviitsiumi Ida- Kuivenduse, turbakaevandamise, Eesti Rikutud rikutud raba, 7120, 7140*, Kõrgesoo - - Viru põlevkivibasseini C SEJ settebasseinide mõjud, tugev soo soometsad 91D0* põhjaveekogum (halb) alauseline saaste kogu alal

Muraka 7 - Ordoviitsiumi Ida- raba, siirdesoo, Looduslik Kaasiksoo metsise 7110*, Kaasiksoo loodusala, Viru põlevkivibasseini siirdesoo- ja C (B,C) Metsakuivendus, nõrk aluseline saaste soo püsielupaik 7140*, 91D0* Muraka linnuala põhjaveekogum (halb) rabametsad 7 - Ordoviitsiumi Ida- Looduslik Pärniku raba, rabametsad, Oandu soo - - Viru põlevkivibasseini 7110* C Metsakuivendus, nõrk aluseline saaste soo soo kõdusoometsad põhjaveekogum (halb) 7 - Ordoviitsiumi Ida- Looduslik Aruvälja looduslik ja rikutud Metsakuivendus, turbakaevandamine, Rohukabja soo - - Viru põlevkivibasseini 7110*, 91D0* C soo soo raba, rabametsad nõrk aluseline saaste põhjaveekogum (halb) 7 - Ordoviitsiumi Ida- Looduslik Linnasaare soo - - Viru põlevkivibasseini raba, rabametsad 7110* B (B,C) Metsakuivendus, nõrk aluseline saaste soo põhjaveekogum (halb) Lõunaosas Sirtsi 7 - Ordoviitsiumi Ida- Looduslik Lõunaosas Sirtsi Tedresoo loodusala ja Viru põlevkivibasseini raba, rabametsad 7110*, 91D0* C Metsakuivendus soo looduskaitseala Sirtsi linnuala põhjaveekogum (halb) 7 - Ordoviitsiumi Ida- Looduslik raba, siirdesoo, Jõeladvasoo - - Viru põlevkivibasseini 7110*, 7140* B (B,C) Metsakuivendus soo rabametsad põhjaveekogum (halb)

8 - Siluri Ordoviitsiumi Looduslik Heistesoo, Kõpu allikasoo, Kõpu allikasood Kõpu loodusala Hiiumaa 7160, 7210* A Oluliste inimmõjudeta soo Möirasoo looduskaitseala mõõkrohusoo põhjaveekogum (hea)

8 - Siluri Ordoviitsiumi Looduslik Kukka Kukka-Luhastu allikasoo, Palade allikasoo Kukka soo Hiiumaa 7160, 7230 A Oluliste inimmõjudeta soo maastkukaitseala loodusala madalsoo põhjaveekogum (hea)

Koorunõmme Looduslik Koorunõmme loodusala, 9 - Siluri Saaremaa allikasoo, Lõuka allikasoo 7160 A Oluliste inimmõjudeta soo hoiuala Koorunõmme põhjaveekogum (hea) mõõkrohusoo linnuala

Kallaste- allikasoo, Looduslik 9 - Siluri Saaremaa Odalätsi - - madalsoo, 7110*, 7120 A (A,B) Oluliste inimmõjudeta soo põhjaveekogum (hea) allikasood mõõkrohusoo

allikasoo, Looduslik Viidumäe Viidumäe Viidumäe 9 - Siluri Saaremaa madalsoo, 7160, 7230, Kuivendus, turbakaevandamine, enamus A (A,B) soo allikasood looduskaitseala loodusala põhjaveekogum (hea) mõõkrohusoo, 7210*, 9080 alast oluliste inimmõjudeta soometsad

Viireisti Looduslik Sõrve poolsaare Viireisti, Viireisti 9 - Siluri Saaremaa loodusala, Kura allikasoo 7160 A Enamus alast oluliste imimmõjudeta soo allikasood Mõntu, Iide looduskaitseala põhjaveekogum (hea) kurgu linnuala

10 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik Mahtra soostiku Mahtra Mahtra Harjumaa madalsoo 7230 B (A,B,C) Kuivendus, turbakaevandamine soo madalsooalad looduskaitseala loodusala põhjaveekogum (hea)

Rabivere soo 10 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik Rabivere Rabivere siirdesoo, madal- ja Harjumaa 7140*, 7230 B (A,B,C) Kuivendus, turbakaevandamine soo maastikukaitseala loodusala madalsoo siirdesooalad põhjaveekogum (hea)

10 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik Paraspõllu Paraspõllu Paraspõllu allikasoo, Harjumaa 7160, 7230 B (A,B,C) Kuivendus soo allikasoo looduskaitseala loodusala madalsoo põhjaveekogum (hea)

Tuhala- 10 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik Nabala-Tuhala Tammiku allikasoo, Tammiku Harjumaa 7160, 7230 B (A,B,C) Kuivendus, metsaisututus soo looduskaitseala loodusala madalsoo allikasood põhjaveekogum (hea)

10 - Siluri-Ordoviitsiumi allikasoo, Looduslik Valgejärve Valgjärve Valgjärve 7160, 7230, Harjumaa madalsoo, A Olulise otsese inimmõjuta soo allikasoo maastikukaitseala loodusala 7140* põhjaveekogum (hea) siirdesoo

10 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik Suure-Aru Suure-Aru Suurearu soo Harjumaa madalsoo 7230 B (B,C) Kuivendus soo looduskaitseala loodusala põhjaveekogum (hea)

Rätla-Kiviloo- Parila eesti 10 - Siluri-Ordoviitsiumi madalsoo, Looduslik 7230, 9080, Kuivendus, majandamise (niitmine, Paasiku soojumika Parila loodusala Harjumaa soometsad, C (C,D) soo 6430, 6410 karjatamine) puudumine madalsood püsielupaik põhjaveekogum (hea) soostunud niidud

Marimetsa- siirdesoo, Õmma 11 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik Marimatsa raba Marimetsa madalsoo, 7140*, 7230, loodusala, Matsalu B (A,B,C) Kuivendus soo servaalad looduskaitseala allikasoo, 7160, 9080 Marimetsa- põhjaveekogum (hea) soometad Õmma linnuala

Marimetsa- Õmma 11 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik Tõlva raba Marimetsa-Õmma madalsoo, Kuivendus, enamus alast oluliste loodusala, Matsalu 7140*, 7230 B (A,B) soo servaalad hoiuala (osaliselt) siirdesoo inimmõjudeta Marimetsa- põhjaveekogum (hea) Õmma linnuala

Adila-Krimmi ja 11 - Siluri-Ordoviitsiumi madalsoo, Looduslik Linnuraba Linnuraba 7140*, 7230, Kuivendus, raied, majandamise Aigitse Matsalu soostunud niidud, A (A,B,C) soo looduskaitseala loodusala 6450, 9080 (niitmine, karjatamine) lakkamine madalsood põhjaveekogum (hea) soometsad

11 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik madalsoo, Kuivendus, majandamise (niitmine, Paisumäe soo - - Matsalu 7230, 6450 A (A,B,C) soo soostunud niidud karjatamine) lakkamine põhjaveekogum (hea)

Salavalge- 11 - Siluri-Ordoviitsiumi madalsoo, Looduslik Tõrasoo 7230, 6450, Kuivendus, majandamise (niitmine, Tõrasoo Tõrasoo Matsalu soostunud niidud, A (A,B) soo looduskaitseala 9080 karjatamine) lakkamine loodusala põhjaveekogum (hea) soometsad

11 - Siluri-Ordoviitsiumi raba, siirdesoo, 7110*, 7120, Looduslik Jalase Sõbessoo Jalase loodusala Matsalu madalsoo, 7140*, 7120, A (A,B,C) Kuivendus, turba kaevandamine soo maastikukaitseala põhjaveekogum (hea) soometsad 91D0*

Avaste 11 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik Avaste madalsoo, Avaste soo loodusala,Tuhu- Matsalu 7230, 9080 B (A,B) Kuivendus soo looduskaitseala soometsad Kesu linnuala põhjaveekogum (hea)

Tuhu loodusala, 11 - Siluri-Ordoviitsiumi madalsoo, Looduslik Tuhu 7230, 7140*, Tuhu soo Tuhu-Kesu Matsalu siirdesoo, B (A,B,C) Kuivendus, sood läbiv maantee soo maastikukaitseala 9080 linnuala põhjaveekogum (hea) soometsad

madalsoo, 11 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik Soometsa Paadremaa Paadremaa allikasoo, 7230, 7160, Kuivendus, majandamise (niitmine, Paadremaa soo Matsalu B (A,B,C) soo soo looduskaitseala loodusala soostunud niidud, 9080 karjatamine) lakkamine põhjaveekogum (hea) soometsad

Nehatu 11 - Siluri-Ordoviitsiumi madalsoo, Looduslik looduskaitseala, Väinamere 7230, 7210*, Nehatu soo Illuste soo Matsalu mõõkrohusoo, A (A,B) Enamus alast olulise inimmõjuta soo Kangruaadu loodusala 9080 põhjaveekogum (hea) soometsad hoiuala

Laiküla loodusala, Laiküla soo Laiküla hoiuala, 11 - Siluri-Ordoviitsiumi madalsoo, Looduslik Käntu-Kastja 7230, 7160, Kuivendus, naabruses madalsoo- ja Käntu-Kastja Matsalu allikasoo, B (A,B,C) soo loodusala, 9080 turbakaevandamine allikasooalad hoiuala põhjaveekogum (hea) soometsad Käntu-Kastja linnuala Marimetsa- Õmma 11 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik Palivere Marimetsa-Õmma madalsoo, loodusala, Matsalu 7230, 7160 B Kuivendus, naabruses kruusakarjäär soo allikasoo hoiuala allikasoo Marimetsa- põhjaveekogum (hea) Õmma linnuala Ehmja-Turvalepa Laheva- 11 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik Ehmja-Turvalepa loodusala, madalsoo, Kuivendus, majandamise (niitmine, Turvalepa soo Leke Matsalu 7230, 9080 B (A,B,C) soo hoiuala Ehmja-Turvalepa soometsad karjatamine) lakkamine madalsoo põhjaveekogum (hea) linnuala

Lavassaare Lavassaare Lavasaare hoiuala, 12 - Siluri-Ordoviitsiumi madalsoo, Looduslik loodusala, 7230, 9080, Kuivendus, majandamise (niitmine, soostiku Virussaare Pärnu põhjaveekogum soometsad, B (A,B,C) soo Lavassaare 6530 karjatamine) lakkamine madalsooalad rabasaar (hea) soostunud puisniit linnuala

12 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik Kallissaare Jälevere Saarjõe Saarjõe allikasoo, Pärnu põhjaveekogum 7160, 7210* A (A,B) Kuivendus soo allikasoo soo maastikukaitseala loodusala mõõkrohusoo (hea)

Näduvere- 13 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik Lilastvere - - põhjaveekogum Ida- allikasoo 7160 B soo allikasoo Eesti vesikonnas (hea)

13 - Siluri-Ordoviitsiumi Looduslik madalsoo, Luusika soo - - põhjaveekogum Ida- 7230, 7140* B (B,C) Kuivendus soo siirdesoo Eesti vesikonnas (hea)

Endla soostiku 13 - Siluri-Ordoviitsiumi madalsoo, Looduslik loodeosa Endla Endla loodusala, 7230, 7160, Kuivendus, majandamise (niitmine, põhjaveekogum Ida- allikasoo, B (A,B) soo madalsood ja looduskaitseala Endla linnuala 9080 karjatamine) lakkamine Eesti vesikonnas (hea) soometsad soometsad

Kiigumõisa Kiigumõisa 14 - Pandivere Siluri- Looduslik Kiigumõisa maastikukaitseala, loodusala, Ordoviitsiumi allikasoo, 7160, 7230, B (A,B) Kuivendus soo allikasood Kõrvemaa Kõrvema põhjaveekogum Lääne- madalsoo 6450 maastikukaitseala linnuala Eesti vesikonnas (hea)

14 - Pandivere Siluri- allikasoo, Looduslik Esna allikasood Esna Ordoviitsiumi 7160, 7230, Kuivendus, majandamise (niitmine, Esna loodusala madalsoo, B (A,B,C) soo ja madalsood maastikukaitseala põhjaveekogum Lääne- 9080 karjatamine) lakkamine soometsad Eesti vesikonnas (hea)

Kõrvemaa 14 - Pandivere Siluri- Looduslik Jäneda Siniallika Kõrvemaa loodusala, Ordoviitsiumi allikasoo 7160 A soo allikasoo maastikukaitseala Kõrvemaa põhjaveekogum Lääne- linnuala Eesti vesikonnas (hea)

Treimani käpaliste Treimani ja 14 - Pandivere Siluri- püsielupaik, Looduslik Koolme Ordoviitsiumi allikasoo, Koolme allikate - 7230, 7160 B Kuivendus soo allikasood ja põhjaveekogum Lääne- madalsoo käpaliste madalsood Eesti vesikonnas (hea) püsielupaik

Rutkamäe, osaliselt Valgejõe 14 - Pandivere Siluri- Tapa, Ohepalu madalsood, Looduslik ülemjooksu osaliselt Ohepalu Ordoviitsiumi 7160, 6450, Imastu, loodusala ja soostunud niidud, B (A,B,C) soo allika- ja LKA põhjaveekogum Lääne- 9080 Koluotsa, Ohepalu soometsad madalsood Eesti vesikonnas (hea) Vahakulmu linnuala 14 - Pandivere Siluri- allikasoo, Looduslik Ordoviitsiumi 7160, 7230, Kuivendus, majandamise (niitmine, Korba allikasoo - - madalsoo, B (A,B) soo põhjaveekogum Lääne- 9080 karjatamine) lakkamine soometsad Eesti vesikonnas (hea)

14 - Pandivere Siluri- Looduslik osaliselt Silmsi osaliselt Silmsi Ordoviitsiumi madalsood, Kuivendus, majandamise (niitmine, Silmsi madalsoo 7230, 9080 C (B,C) soo looduskaitseala soo loodusala põhjaveekogum Lääne- soometsad karjatamine) lakkamine Eesti vesikonnas (hea)

14 - Pandivere Siluri- Peetri-Kareda madalsood, Looduslik osalt Kareda osalt Kareda Ordoviitsiumi 7230, 7210, Kuivendus, majandamise (niitmine, madalsood ja mõõkrohusood, B (A,B,C) soo looduskaitseala loodusala põhjaveekogum Lääne- 9080 karjatamine) lakkamine soometsad soometsad Eesti vesikonnas (hea)

Endla soostiku 15 - Pandivere Siluri- madalsoo, Looduslik loodeosa Endla Endla loodusala, Ordoviitsiumi 7230, 7160, Kuivendus, majandamise (niitmine, allikasoo, B (A,B) soo madalsood ja looduskaitseala Endla linnuala põhjaveekogum Ida- 9080 karjatamine) lakkamine soometsad soometsad Eesti vesikonnas (halb)

15 - Pandivere Siluri- Nõmme- Looduslik Ordoviitsiumi allikasoo, Veskijärve - - 7160, 9080 B Ala läbib raudtee soo põhjaveekogum Ida- soometsad allikasoo Eesti vesikonnas (halb)

15 - Pandivere Siluri- madalsoo, Ilmandu Looduslik osaliselt Ilmandu osaliselt Ilmandu Ordoviitsiumi allikasoo, 7160, 7230, Kuivendus, majandamise (niitmine, allikasoo ja B (A,B,C) soo hoiuala loodusala põhjaveekogum Ida- soostunud niidud, 6430, 9080 karjatamine) lakkamine madalsood Eesti vesikonnas (halb) soometsad

osaliselt Varangu 15 - Pandivere Siluri- osaliselt Looduslik Varangu looduskaitseala ja Ordoviitsiumi allikasoo, kuivendus, turba või lubja Varangu 7160, 9080 B soo allikasoo Varangu mõisa põhjaveekogum Ida- soometsad kaevandamine loodusala park Eesti vesikonnas (halb) Heimtali Looduslik Päri, allikasoo, Raudna jõe looduspark, 23 - Kesk-Devoni soo, Sinialliku, Heimtali madalsoo, Kuivendus, majandamise (niitmine, ülemjooksu Viljandi põhjaveekogum Lääne- 7160 B (A,B,C) rikutud Vardja, loodusala soostunud niidud, karjatamine) lakkamine allikasood maastikukaitseala, Eesti vesikonnas soo Viiratsi soometsad Loodi looduspark Looduslik allikasoo, Kõpu jõe Hirmu, 23 - Kesk-Devoni soo, madalsoo, Kuivendus, majandamise (niitmine, ülemjooksu Kõpu, - - põhjaveekogum Lääne- 7160 A (A,B) rikutud soostunud niidud, karjatamine) lakkamine allikasood Morna Eesti vesikonnas soo soometsad Kõvaküla, Mellini, Looduslik allikasoo, Halliste jõe Halliste, 23 - Kesk-Devoni soo, madalsoo, Kuivendus, majandamise (niitmine, ülemjooksu Pornuse, - - põhjaveekogum Lääne- 7160 A (A,B) rikutud soostunud niidud, karjatamine) lakkamine allikasood Päigiste, Eesti vesikonnas soo soometsad Vana- Kariste

Looduslik Elva jõe Elva-Vitipalu Elva-Vitipalu 24 - Kesk-Devoni soo, keskjooksu Allika, Illi mastikukaitseala loodusala põhjaveekogum Ida- allikasoo 7160 A (A,B) rikutud allikasood (osaliselt) (osaliselt) Eesti vesikonnas soo

Looduslik Elva jõe Otepää 24 - Kesk-Devoni soo, Kastolatsi, allikasoo, ülemjooksu Otepää looduspark loodusala, põhjaveekogum Ida- 7160 A (A,B) rikutud Tõuka allikasoometsad allikasood Otepää linnuala Eesti vesikonnas soo

Looduslik 24 - Kesk-Devoni soo, Kavilda jõe Kobilu - - põhjaveekogum Ida- allikasoo 7160 A (A,B) rikutud allikasood Eesti vesikonnas soo

Looduslik 24 - Kesk-Devoni soo, Piigaste Osõtsuu - - põhjaveekogum Ida- allikasoo 7160 A rikutud allikasood Eesti vesikonnas soo

Looduslik 24 - Kesk-Devoni soo, Porijõe-Tatra - - põhjaveekogum Ida- allikasoo 7160 B (A,B) rikutud allikasood Eesti vesikonnas soo

Looduslik 24 - Kesk-Devoni soo, Mädajõe oru Järvepää, allikasoo, - - põhjaveekogum Ida- 7160 A rikutud allikasood Puugnitsa allikasoometsad Eesti vesikonnas soo

Looduslik 25 - Kesk-Devoni soo, Mustjõe oru Matsi, - - põhjaveekogum Koiva allikasoo 7160 A (A,B) rikutud allikasood Varstu vesikonnas soo

Looduslik Haanja soo, Rõuge ürgoru 26 - Ülem-Devoni Haanja looduspark loodusala, allikasoo 7160 A (A,B) rikutud allikasood põhjaveekogum Haanja linnuala soo

Looduslik Turbalõikamine, kuivendus ja Vasavere Kurtna 27 - Kvaternaari soo, Kurtna madalsoo, rikutud 7230, 7140, jõe õgvendamine ning Suurjärve Suurjärve äärne - Vasavere C (C-D) rikutud maastikukaitseala rabad ja siirdesoo 7120 veetaseme alandamine + ilmselt otsene soo põhjaveekogum (halb) soo põhjave alandamise mõju läbi lasundi

Nõmmejärvest 27 - Kvaternaari Kuivendus, võimalik veealandus Looduslik ja Niinsaare Kurtna madalsoo, - Vasavere 7230 B (B,C) põlevkivi kaevandamise tõttu, nõrk soo järvest läänes maastikukaitseala soometsad põhjaveekogum (halb) aluseline saaste asuv soo

Metsakuivendus, turbakaevandamine, aluseline saaste, põlevkivikarkääride Puhatu 27 - Ordoviitsiumi Ida- Looduslik Puhatu soostiku Mustaladva Puhatu siirdesoo, raba, kuivendav mõju läbi lasundi ja loodusala, Viru põlevkivibasseini 7110* B soo loodeosa soo looduskaitseala soometsad tõenäoliselt mõju sooveetasemele ka Puhatu linnuala põhjaveekogum (halb) põhjaveekogumi kaudu läbi kvaternaarisetete

Konsu järve Kurtna 27 - Kvaternaari siirdesoo- ja Metsakuivendus, võimalik veealandus Looduslik ümbruse Kurtna loodusala maastikukaitseala Vasavere rabametsad, 91D0*, 7140* B (A,B,C) põlevkivi kaevandamise ja Vasavere soo siirdesood ja (väikeses osas) (osaliselt) põhjaveekogum (halb) siirdesoo veehaarde tõttu, nõrk aluseline saaste soometsad

kuivendus, turba kaevandamine, Pääsküla raba 29 - Kvaternaari soometsad, jääkreostus + võimalik mõju veekogumi Rikutud Pääsküla raba kohalik kaitseala - Männiku-Pelguranna kõdusoometsad, - C (B-D) taseme kaudu eelkõige soometsadele ja soo (osaliselt) põhjaveekogum (halb) madalsoo, raba madalsooalale, eriti allikatoitelisele osale

Looduslik raba, rabametsad, kuivendus, turba kaevandamine, 29 - Kvaternaari soo, Valdeku kõdusoometsad, 7110*, aluseline saaste, Männiku-Raku Männiku raba - - Männiku-Pelguranna C rikutud raba siirdesoo, 91D0*, 7230 liivakarjääride mõju (osalt veekogumi põhjaveekogum (halb) soo madalsoo kaudu) + veekogumi taseme mõju

Looduslik Mustamäe- Nõmme- 29 - Kvaternaari allikasoometsad, Kuivendus, teed ja ehitised, võimalik soo, Nõmme- Mustamäe - Männiku-Pelguranna soovikumetsad, 9080? C (B-D) mõju allikasoo toitele (veehulgale) Rikutud Astangu maastikukaitseala põhjaveekogum (halb) kõdusoometsad veekogumi taseme kaudu soo allikasoometsad

Looduslik Kavilda jõe 35 - Kvaternaari Elva Kobilu - - allikasoo 7160 A (A,B) soo allikasood põhjaveekogum (hea)

Pühajärvest Otepää Looduslik 36 - Kvaternaari Otepää kagus asuv Otepää looduspark loodusala, allikasoo 7160 B Koprapaisutuse mõju soo põhjaveekogum allikasoo Otepää linnuala

Elva jõe Otepää Looduslik Kastolatsi, 36 - Kvaternaari Otepää allikasoo, ülemjooksu Otepää looduspark loodusala, 7160 A (A,B) soo Tõuka põhjaveekogum allikasoometsad allikasood Otepää linnuala

37 - Kvaternaari Looduslik Piigaste Osõtsuu - - Piigaste-Kanepi allikasoo 7160 A soo allikasood põhjaveekogum

Lisa 5. Allikatega seostatud vooluveekogumid (VVM) ja nende 2014 aasta seisundid (Altoja et al., 2015) vastavalt põhjaveekogumite (PVM) lasumisele, kus LV- looduslik veekogum, TMV - tugevalt muudetud veekogum. PVM-i nimetuse ees seisev värviline kastike tähistab PVM-i seisundi hinnangut Perens et al., 2012 järgi. Kolonnis Veekogumi lühike nimi on hele lillaga tähistatud veekogumi põhjaveelise toituvuse osakaal 19-49%, ning tume lillaga - osakaal - 50-78%. VVM-i nimekirja aluseks oli käesoleva aruande Lisa 1 VV-de nimkiri. Kolonnis PVM-i arv on halliga tähistatud PVM-id 6,7, 14,15, 16, 27.

PVM- VVM- PVM- VEEKOGU VESIKOND ALAMVESIKOND MAAKOND VEEKOGUMI VEEKOGUMI VEEKOGUMI VEEKOGU VEEKOGU KOONDSEISUND i arv i arv i ja KATEGOORIA KOOD PIKK NIMI LÜHIKE NIMI ALAMKATEGOORIA TÜÜP 2014 VVM- i Nr

1 6 halb Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum Pühajõgi Rausvere 1 532 VV EE2 Viru Ida-Viru maakond 1067000_1 jõeni Pühajõgi_1 LV 1B kesine Pühajõgi Rausvere jõest 2 533 VV EE2 Viru Ida-Viru maakond 1067000_2 suudmeni Pühajõgi_2 LV 2B hea

2 7 halb Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Purtse Viru HEJ paisust 3 525 VV EE2 Viru Ida-Viru maakond 1068200_4 suudmeni Purtse_4 LV 2A halb Pühajõgi Rausvere jõest 4 533 VV EE2 Viru Ida-Viru maakond 1067000_2 suudmeni Pühajõgi_2 LV 2B hea 5 465 VV EE2 Viru Ida-Viru maakond 1063800_1 Mustajõgi Mustajõgi TMV 2A halb Purtse Püssi paisust Viru 6 524 VV EE2 Viru Ida-Viru maakond 1068200_3 HEJ paisuni Purtse_3 TMV 2A halb

3 8 hea Siluri-Ordoviitsiumi Hiiumaa põhjaveekogum

7 174 VV EE1 Läänesaarte Hiiu maakond 1164000_1 Nuutri Nuutri LV 1B kesine

4 9 hea Siluri Saaremaa põhjaveekogum

8 144 VV EE1 Läänesaarte Saare maakond 1173500_1 Lõve Lõve LV 1B kesine 9 192 VV EE1 Läänesaarte Saare maakond 1168900_1 Pidula Pidula LV 1B kesine 10 215 VV EE1 Läänesaarte Saare maakond 1165100_1 Pähkla Pähkla TV 1B hea

5 10 hea Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum

Jõelähtme 11 45 VV EE1 Harju Harju maakond 1087900_1 Silmsi ojani Jõelähtme_1 LV 1B hea Jõelähtme Silmsi ojast 12 46 VV EE1 Harju Harju maakond 1087900_2 karstini Jõelähtme_2 LV 2B hea Jõelähtme karstist 13 47 VV EE1 Harju Harju maakond 1087900_3 suudmeni Jõelähtme_3 LV 2B halb Keila Atla 14 74 VV EE1 Harju Rapla maakond 1096100_1 jõeni Keila_1 LV 1B kesine Keila Atla jõest Keila 15 75 VV EE1 Harju Harju maakond 1096100_2 joani Keila_2 LV 2B kesine Pirita Kuivajõest 16 200 VV EE1 Harju Harju maakond 1089200_3 Vaskjalani Pirita_3 LV 2B halb Pirita Vaskjalalt 17 201 VV EE1 Harju Harju maakond 1089200_4 suudmeni Pirita_4 LV 2B hea

18 291 VV EE1 Harju Harju maakond 1091400_1 Tuhala Tuhala LV 1B kesine

Valgejõgi 19 312 VV EE1 Harju Lääne-Viru maakond 1079200_1 Moe paisuni Valgejõgi_1 LV 1B halb Valgejõgi Moest 20 313 VV EE1 Harju Harju maakond 1079200_2 Pikkojani Valgejõgi_2 LV 2B kesine Vasalemma Munalaskme 21 326 VV EE1 Harju Harju maakond 1099200_1 ojani Vasalemma_1 LV 1B kesine Vasalemma Munalaskme ojast 22 327 VV EE1 Harju Harju maakond 1099200_2 suudmeni Vasalemma_2 LV 2B kesine Vääna Pääsküla 23 356 VV EE1 Harju Harju maakond 1094500_1 jõeni Vääna_1 LV 1B kesine Vääna Pääsküla jõest 24 357 VV EE1 Harju Harju maakond 1094500_2 suudmeni Vääna_2 LV 2B kesine Selja Veltsi ojast 25 556 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1074600_2 Soolikaojani Selja_2 LV 2B kesine Selja Soolikaojast Varangu mnt 26 557 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1074600_3 sillani Selja_3 LV 1B halb

Selja 27 558 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1074600_4 Varangu mnt Selja_4 LV 2B kesine

sillast suudmeni Pärlijõgi Saarlase paisust 28 642 VV EE3 Mustjõe Võru maakond 1155700_2 suudmeni Pärlijõgi_2 LV 2B hea Selja Veltsi 29 555 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1074600_1 ojani Selja_1 TMV 2B halb

6 11 hea Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum Kasari lähtest Vardi 30 69 VV EE1 Matsalu Rapla maakond 1107000_1 jõeni Kasari_1 LV 1B kesine Kasari Vardi jõest Vigala 31 70 VV EE1 Matsalu Rapla maakond 1107000_2 jõeni Kasari_2 LV 2B kesine 32 257 VV EE1 Matsalu Lääne maakond 1104400_1 Salajõgi Salajõgi LV 1B hea 33 320 VV EE1 Matsalu Pärnu maakond 1116100_1 Vanamõisa Vanamõisa LV 1B hea 34 321 VV EE1 Harju Harju maakond 1095800_1 Vanamõisa Vanamõisa TMV 1B hea

7 12 hea Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum Esna Pärnu Jõe Natura ala algusest 35 27 VV EE1 Pärnu Järva maakond 1124100_2 suudmeni Esna_2 LV 2B kesine Pärnu Vodja 36 216 VV EE1 Pärnu Järva maakond 1123500_1 jõeni Pärnu_1 LV 1B kesine Pärnu Käru jõest Sindi 37 218 VV EE1 Pärnu Pärnu maakond 1123500_3 paisuni Pärnu_3 LV 3B hea Esna Pärnu Jõe Natura 38 26 VV EE1 Pärnu Järva maakond 1124100_1 ala alguseni Esna_1 TMV 1B kesine

8 13 hea Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Loobu 39 449 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1077900_1 Udriku ojani Loobu_1 LV 1B kesine Loobu Udriku ojast 40 450 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1077900_2 suudmeni Loobu_2 LV 2B hea Pada Tüükri 41 495 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1071900_1 kr-ni Pada_1 LV 1B kesine

Pada Tüükri kr-st 42 496 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1071900_2 suudmeni Pada_2 LV 1B kesine Põltsamaa Ilmandu 43 528 VV EE2 Peipsi Lääne-Viru maakond 1030000_1 jõeni Põltsamaa_1 LV 1B kesine Põltsamaa Ilmandu jõest Päinurme 44 529 VV EE2 Peipsi Järva maakond 1030000_2 jõeni Põltsamaa_2 LV 2B kesine Põltsamaa Päinurme jõest 45 530 VV EE2 Peipsi Jõgeva maakond 1030000_3 suudmeni Põltsamaa_3 LV 3B hea 46 610 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1077100_1 Võsu Võsu LV 1B kesine

9 14 hea Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas Esna Pärnu Jõe Natura ala algusest 47 27 VV EE1 Pärnu Järva maakond 1124100_2 suudmeni Esna_2 LV 2B kesine Jägala Ambla 48 49 VV EE1 Harju Järva maakond 1083500_1 jõeni Jägala_1 LV 1B kesine Jägala Ambla jõest 49 50 VV EE1 Harju Harju maakond 1083500_2 Aavojani Jägala_2 LV 2B hea Jägala Ambla jõest 50 51 VV EE1 Harju Harju maakond 1083500_3 Aavojani Jägala_3 LV 2B kesine Jägala Soodla jõest 51 52 VV EE1 Harju Harju maakond 1083500_4 Jägala joani Jägala_4 LV 3B hea Jägala Jägala joast 52 53 VV EE1 Harju Harju maakond 1083500_5 Linnamäeni Jägala_5 LV 3B halb Jägala Linnamäelt 53 54 VV EE1 Harju Harju maakond 1083500_6 suudmeni Jägala_6 LV 3B kesine Pirita Kuivajõest 54 200 VV EE1 Harju Harju maakond 1089200_3 Vaskjalani Pirita_3 LV 2B halb Pirita Kuivajõest 55 200 VV EE1 Harju Harju maakond 1089200_3 Vaskjalani Pirita_3 LV 2B halb Prandi Neeva 56 204 VV EE1 Pärnu Järva maakond 1125700_1 kanalini Prandi_1 LV 1B hea

Prandi Neeva kanalist 57 205 VV EE1 Pärnu Järva maakond 1125700_2 suudmeni Prandi_2 LV 2B halb Valgejõgi 58 312 VV EE1 Harju Lääne-Viru maakond 1079200_1 Moe paisuni Valgejõgi_1 LV 1B halb Valgejõgi Moest 59 313 VV EE1 Harju Harju maakond 1079200_2 Pikkojani Valgejõgi_2 LV 2B kesine Valgejõgi Pikkojast Kotka 60 314 VV EE1 Harju Harju maakond 1079200_3 paisuni Valgejõgi_3 LV 2B halb Mustjõgi Antsla- Litsmetsa 61 466 VV EE2 Peipsi Jõgeva maakond 1031000_1 teeni Mustjôgi LV 1A hea Esna Pärnu Jõe Natura 62 26 VV EE1 Pärnu Järva maakond 1124100_1 ala alguseni Esna_1 TMV 1B kesine

10 15 halb Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Kunda Ädara 63 429 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1072900_1 jõeni Kunda_1 LV 2B kesine Kunda Ädara jõest Kunda 64 430 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1072900_2 III paisuni Kunda_2 LV 2B kesine Loobu 65 449 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1077900_1 Udriku ojani Loobu_1 LV 1B kesine Loobu Udriku ojast 66 450 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1077900_2 suudmeni Loobu_2 LV 2B hea Pedja Karaski 67 502 VV EE2 Peipsi Lääne-Viru maakond 1023700_1 ojani Pedja_1 LV 1B kesine Pedja Karaski ojast Puurmani 68 503 VV EE2 Peipsi Jõgeva maakond 1023700_2 paisuni Pedja_2 LV 2B kesine Pedja Puurmani paisust 69 504 VV EE2 Peipsi Jõgeva maakond 1023700_3 suudmeni Pedja_3 LV 3B hea Preedi Vahujõest 70 521 VV EE2 Peipsi Järva maakond 1031500_2 suudmeni Preedi_2 LV 2B hea Põltsamaa Ilmandu 71 528 VV EE2 Peipsi Lääne-Viru maakond 1030000_1 jõeni Põltsamaa_1 LV 1B kesine

Põltsamaa Ilmandu jõest Päinurme 72 529 VV EE2 Peipsi Järva maakond 1030000_2 jõeni Põltsamaa_2 LV 2B kesine Põltsamaa Päinurme jõest 73 530 VV EE2 Peipsi Jõgeva maakond 1030000_3 suudmeni Põltsamaa_3 LV 3B hea Selja Veltsi ojast 74 556 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1074600_2 Soolikaojani Selja_2 LV 2B kesine Selja Soolikaojast Varangu mnt 75 557 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1074600_3 sillani Selja_3 LV 1B halb Selja Varangu mnt sillast 76 558 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1074600_4 suudmeni Selja_4 LV 2B kesine 77 562 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1075600_1 Sõmeru Sõmeru LV 1B halb Toolse Kunda karjääri 78 574 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1074100_1 sisselasuni Toolse_1 LV 1B hea 79 600 VV EE2 Peipsi Järva maakond 1032500_1 Võllinge Vôllinge LV 1B hea 80 601 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1073500_1 Voore Voore LV 1B kesine Kunda I ja III 81 431 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1072900_3 paisu vahel Kunda_3 TMV 2B kesine Selja Veltsi 82 555 VV EE2 Viru Lääne-Viru maakond 1074600_1 ojani Selja_1 TMV 2B halb

11 16 halb Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum

83 395 VV EE2 Peipsi Jõgeva maakond 1027200_1 Kaave Kaave LV 1B väga hea Umbusi Kablaküka 84 583 VV EE2 Peipsi Jõgeva maakond 1029200_1 pkr-ni Umbusi_1 LV 1B hea

12 21 hea Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas Pärnu Vodja 85 216 VV EE1 Pärnu Järva maakond 1123500_1 jõeni Pärnu_1 LV 1B kesine Pärnu Käru jõest Sindi 86 218 VV EE1 Pärnu Pärnu maakond 1123500_3 paisuni Pärnu_3 LV 3B hea

13 23 hea Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas

87 265 VV EE1 Pärnu Viljandi maakond 1139900_1 Sinialliku Sinialliku LV 1B kesine 88 265 VV EE1 Pärnu Viljandi maakond 1139900_1 Sinialliku Sinialliku LV 1B kesine

14 24 hea Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Ahja Hilba 89 360 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1047200_1 jõeni Ahja_1 LV 1B kesine Ahja Hilba jõest Kiidjärve 90 361 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1047200_2 paisjärveni Ahja_2 LV 2B kesine Ahja Saesaare paisust 91 363 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1047200_4 suudmeni Ahja_4 LV 2B hea

92 462 VV EE2 Peipsi Tartu maakond 1045700_1 Mõra Môra LV 1B kesine Porijõgi Lalli 93 516 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1044400_1 paisuni Porijõgi_1 LV 1B kesine 94 572 VV EE2 Peipsi Tartu maakond 1045500_1 Tatra Tatra LV 1B hea Võhandu Sillaotsa 95 603 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1003000_1 jõeni Võhandu_1 LV 1B kesine Võhandu Sillaotasa jõest Utita 96 604 VV EE2 Peipsi Võru maakond 1003000_2 paisuni Võhandu_2 LV 1B kesine Võhandu Utita paisust Vagula 97 605 VV EE2 Peipsi Võru maakond 1003000_3 järveni Võhandu_3 LV 2B kesine Võhandu Vagula järvest Paidra 98 606 VV EE2 Peipsi Võru maakond 1003000_4 paisuni Võhandu_4 LV 2B hea Võhandu Paidra paisust 99 607 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1003000_5 Viluste ojani Võhandu_5 LV 2B kesine Võhandu Räpina paisust 100 609 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1003000_7 suudmeni Võhandu_7 LV 3B kesine

Ahja Kiidjärve paisjärve algusest Saesaare 101 362 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1047200_3 paisuni Ahja_3 TMV 2B kesine

102 463 VV EE2 Peipsi Jõgeva maakond 1025100_1 Mõra Môra oja TMV 1B halb Võhandu Viluste ojast Räpina 103 608 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1003000_6 paisuni Võhandu_6 TMV 3B kesine

15 104 26 hea Ülem-Devoni põhjaveekogum

105 487 VV EE2 Peipsi Võru maakond 1001900_1 Obinitsa Obinitsa LV 1B kesine Piusa 106 514 VV EE2 Peipsi Võru maakond 1000200_1 Kiviojani Piusa_1 LV 1B hea Piusa Kiviojast 107 515 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1000200_2 suudmeni Piusa_2 LV 2B halb 108 548 VV EE2 Peipsi Võru maakond 1004100_1 Rõuge Rôuge LV 1B hea Pärlijõgi Saarlase paisust 109 642 VV EE3 Mustjõe Võru maakond 1155700_2 suudmeni Pärlijõgi_2 LV 2B hea

16 27 halb Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum

110 465 VV EE2 Viru Ida-Viru maakond 1063800_1 Mustajõgi Mustajõgi TMV 2A halb Sõtke Sillamäe ülemise 111 563 VV EE2 Viru Ida-Viru maakond 1066500_1 paisjärveni Sõtke_1 LV 1B halb Sõtke Sillamäe ülemisest paisjärvest Sillamäe I-se 112 564 VV EE2 Viru Ida-Viru maakond 1066500_2 paisuni Sõtke_2 TMV 1B kesine Sõtke Sillamäe I-st paisust 113 565 VV EE2 Viru Ida-Viru maakond 1066500_3 suudmeni Sõtke_3 LV 1B kesine 114 593 VV EE2 Viru Ida-Viru maakond 1067700_1 Vasavere Vasavere LV 1B halb

17 29 halb Kvaternaari Männiku-Pelgu põhjaveekogum

115 220 VV EE1 Harju Harju maakond 1095500_1 Pääsküla Pääsküla LV 1B kesine

18 30 hea Kvaternaari Kuusalu põhjaveekogum

116 137 VV EE1 Harju Harju maakond 1082100_1 Loo Loo LV 1B hea

19 32 hea Kvaternaari Sadala põhjaveekogum Kullavere Imukvere 117 427 VV EE2 Peipsi Jõgeva maakond 1052600_1 ojani Kullavere_1 LV 1B hea Kullavere Imukvere ojast 118 428 VV EE2 Peipsi Jõgeva maakond 1052600_2 suudmeni Kullavere_2 LV 2B kesine

119 570 VV EE2 Peipsi Jõgeva maakond 1053300_1 Tarakvere Tarakvere LV 1B hea

20 33 hea Kvaternaari Laiuse põhjaveekogum

120 462 VV EE2 Peipsi Tartu maakond 1045700_1 Mõra Môra LV 1B kesine

121 463 VV EE2 Peipsi Jõgeva maakond 1025100_1 Mõra Môra oja TMV 1B halb

21 122 34 hea Kvaternaari Saadjärve põhjaveekogum Laeva Loksu 123 439 VV EE2 Peipsi Jõgeva maakond 1039600_1 pkr-ni Laeva_1 LV 1B kesine

22 35 hea Kvaternaari Elva põhjaveekogum Elva 124 378 VV EE2 Peipsi Valga maakond 1036500_1 Kaarnaojani Elva_1 LV 1B hea Elva Kaarnaojast 125 379 VV EE2 Peipsi Tartu maakond 1036500_2 suudmeni Elva_2 LV 2B kesine Kavilda Kentsi paisjärvest 126 408 VV EE2 Peipsi Tartu maakond 1036200_2 suudmeni Kavilda_2 LV 1B kesine Kavilda Kentsi 127 407 VV EE2 Peipsi Tartu maakond 1036200_1 paisjärveni Kavilda_1 TMV 1B halb

23 36 hea Kvaternaari Otepää põhjaveekogum Elva 128 378 VV EE2 Peipsi Valga maakond 1036500_1 Kaarnaojani Elva_1 LV 1B hea Elva Kaarnaojast 129 379 VV EE2 Peipsi Tartu maakond 1036500_2 suudmeni Elva_2 LV 2B kesine

130 394 VV EE2 Peipsi Valga maakond 1036800_1 Kaarnaoja Kaarnaoja LV 1B kesine Laatre Laatre 131 437 VV EE2 Võrtsjärve Valga maakond 1011100_1 paisuni Laatre_1 LV 1B hea Leevi Järvemäe 132 444 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1047900_1 ojani Leevi_1 LV 1B kesine 133 456 VV EE2 Võrtsjärve Valga maakond 1008400_1 Marguse Marguse oja LV 1B hea 134 486 VV EE2 Võrtsjärve Valga maakond 1008700_1 Nüpli Nüpli LV 1B hea 135 526 VV EE2 Võrtsjärve Valga maakond 1013100_1 Purtsi Purtsi LV 1B hea Väike- Emajõgi 136 611 VV EE2 Võrtsjärve Valga maakond 1008200_1 Restu paisuni Väike Emajõgi_1 LV 1B kesine Väike- Emajõgi Restu paisust 137 612 VV EE2 Võrtsjärve Valga maakond 1008200_2 Pedeli jõeni Väike Emajõgi_2 LV 2B kesine Väike- Emajõgi Pedeli jõest 138 613 VV EE2 Võrtsjärve Valga maakond 1008200_3 suudmeni Väike Emajõgi_3 LV 3B hea

24 37 hea Kvaternaari Piigaste-Kanepi põhjaveekogum Ahja Hilba 139 360 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1047200_1 jõeni Ahja_1 LV 1B kesine Ahja Hilba jõest Kiidjärve 140 361 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1047200_2 paisjärveni Ahja_2 LV 2B kesine

141 386 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1047600_1 Hilba Hilba LV 1B hea Võhandu Sillaotsa 142 603 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1003000_1 jõeni Võhandu_1 LV 1B kesine Võhandu Sillaotasa jõest Utita 143 604 VV EE2 Peipsi Võru maakond 1003000_2 paisuni Võhandu_2 LV 1B kesine

Võhandu Utita paisust Vagula 144 605 VV EE2 Peipsi Võru maakond 1003000_3 järveni Võhandu_3 LV 2B kesine Võhandu Vagula järvest Paidra 145 606 VV EE2 Peipsi Võru maakond 1003000_4 paisuni Võhandu_4 LV 2B hea Võhandu Paidra paisust 146 607 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1003000_5 Viluste ojani Võhandu_5 LV 2B kesine Võhandu Räpina paisust 147 609 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1003000_7 suudmeni Võhandu_7 LV 3B kesine Võhandu Viluste ojast Räpina 148 608 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1003000_6 paisuni Võhandu_6 TMV 3B kesine

25 38 halb Kvaternaari Võru põhjaveekogum

149 390 VV EE2 Peipsi Võru maakond 1005100_1 Iskna Iskna LV 1B hea Piusa 150 514 VV EE2 Peipsi Võru maakond 1000200_1 Kiviojani Piusa_1 LV 1B hea Piusa Kiviojast 151 515 VV EE2 Peipsi Põlva maakond 1000200_2 suudmeni Piusa_2 LV 2B halb 152 548 VV EE2 Peipsi Võru maakond 1004100_1 Rõuge Rôuge LV 1B hea

26 39 hea Kvaternaari Ruusmäe-Krabi põhjaveekogum

153 629 VV EE3 Mustjõe Võru maakond 1158400_1 Kolga Kolga LV 1B hea Pärlijõgi Saarlase paisust 154 642 VV EE3 Mustjõe Võru maakond 1155700_2 suudmeni Pärlijõgi_2 LV 2B hea

Lisa 6. Eesti looduslike vooluveekogumite tüübid ja nende jaotus veemajandusvesikondade vahel (kinnitatud keskkonnaministri 20. juuli 2009. a määruses nr 44)

Tüüp Kirjeldus

IA Tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km2

IB Heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km2

IIA Tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100–1 000 km2

IIB Heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >10–1 000 km2

IIIA Tumedaveelised ja humiinaineterikkad (KHTMn 90%-ne väärtus üle 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >1 000–10 000 km2

IIIB Heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 1 000–10 000 km2 IVB Jõed valgala suurusega üle 10 000 km2 (Narva jõgi)

Lisa 7. Veebilansilised VVM-ide põhjaveelise toituvuse osakaalud (%) (* - Anon 1, 1972 järgi)

PVM- VEEKOG VESIKO ALAM- MAAKOND VEEKOGU VEEKOGUMI VEEKOGUMI ALLIKATE VEEKOGUMI HJ JÕEL VALGLA, HJ *SADE *ÄRAVO *PÕHJA *KASUTATUD i ja U ND VESIKON MI KOOD PIKK NIMI LÜHIKE NIMI OLEMAS HÜDROLOOGI F. km2 KAUGUS MED, P, OL HJ-s, VEE AASTAD VVM- KATEGO D OLU LINE RAJOON SUUDME mm h, mm TOITE i Nr ORIA VEEKOG ST, km OSAKAA UMIL L, %

6 halb Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum Ida-Viru maakond Pühajõgi Rausvere jõest jah- 2-III Kirde Pühajõgi - 533 VV EE2 Viru 1067000_2 suudmeni Pühajõgi_2 suudmes rajoon NE Pühajõe 166 0.7 722 314 36 1946-63

7 halb Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Ida-Viru maakond Pühajõgi Rausvere jõest jah- 2-III Kirde Pühajõgi - 533 VV EE2 Viru 1067000_2 suudmeni Pühajõgi_2 suudmes rajoon NE Pühajõe 166 0.7 722 314 36 1946-63 Ida-Viru maakond

Purtse Püssi paisust Viru 2-III Kirde Purtse- 524 VV EE2 Viru 1068200_3 HEJ paisuni Purtse_3 jah rajoon NE Lüganuse 792 7.9 729 255 25 1923-65

10 hea Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum Harju Jõelähtme maakond karstist 4-II Loode Jõelähtme- 47 VV EE1 Harju 1087900_3 suudmeni Jõelähtme_3 jah rajoon NW Kostivere 317 6.7 714 242 16 1951-56 Harju maakond Keila Atla jõest 4-II Loode 75 VV EE1 Harju 1096100_2 Keila joani Keila_2 jah rajoon NW Keila-Keila 665 19 754 289 35 1923-65 Harju Pirita maakond Vaskjalalt 4-II Loode Pirita- 201 VV EE1 Harju 1089200_4 suudmeni Pirita_4 jah rajoon NW Nehatu 709 12.7 750 309 17 1928-38 Lääne-Viru jah, maakond allika seirejaa m lähte Valgejõgi Moe läheduse 3-I Karstiline Valgejõgi- 312 VV EE1 Harju 1079200_1 paisuni Valgejõgi_1 s põhja rajoon N Vanaküla 402 25.6 712 272 58 1946-65

Harju maakond Vääna- Hüüru (vana Vääna 4-II Loode nimi Tôdva- 356 VV EE1 Harju 1094500_1 Pääsküla jõeni Vääna_1 jah rajoon NW Hüüru) 287 26 735 263 31 1952-65 Harju maakond Vääna- Vääna Hüüru (vana Pääsküla jõest 4-II Loode nimi Tôdva- 357 VV EE1 Harju 1094500_2 suudmeni Vääna_2 jah rajoon NW hüüru) 287 26 735 263 31 1952-65 Lääne-Viru maakond Selja-Arkna Selja Varangu (vana nimi: mnt sillast jah, 3-I Karstiline Selgejõgi- 558 VV EE2 Viru 1074600_4 suudmeni Selja_4 lähtes põhja rajoon N Arkna) 364 14.3 736 228 47 1932-61

12 hea Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum Järva maakond Pärnu Vodja 3-I Karstiline Pärnu- 216 VV EE1 Pärnu 1123500_1 jõeni Pärnu_1 jah põhja rajoon N Kükita 62 129 772 444 78 1952-65

13 hea Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Lääne-Viru maakond Loobu Udriku ojast 3-I Karstiline Loobu- 450 VV EE2 Viru 1077900_2 suudmeni Loobu_2 jah põhja rajoon N Arbavere 202 22 744 312 62 1947-65 Järva maakond Põltsamaa Ilmandu jõest jah, Päinurme lisajõged 3-I Karstiline Põltsamaa- 529 VV EE2 Peipsi 1030000_2 jõeni Põltsamaa_2 el põhja rajoon N Põltsamaa 1000 40 726 324 60 1932-65

14 hea Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas Harju maakond

Jägala Ambla 4-II Loode Jägala- 50 VV EE1 Harju 1083500_2 jõest Aavojani Jägala_2 jah rajoon NW Kehra 904 25.9 767 241 47 1942-65 Harju maakond

Jägala Ambla 4-II Loode Jägala- 51 VV EE1 Harju 1083500_3 jõest Aavojani Jägala_3 jah rajoon NW Kehra 904 25.9 767 241 47 1942-65

Harju maakond Valgejõgi Moest 3-I Karstiline Valgejogi- 313 VV EE1 Harju 1079200_2 Pikkojani Valgejõgi_2 jah põhja rajoon N Vanaküla 402 25.6 712 272 58 1946-65

15 halb Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Lääne-Viru maakond

Kunda Ädara jõest Kunda III 3-I Karstiline Kunda- 430 VV EE2 Viru 1072900_2 paisuni Kunda_2 jah põhja rajoon N Sämi 390 24.5 725 369 54 1942-65 Lääne-Viru maakond Loobu Udriku ojast 3-I Karstiline Loobu- 450 VV EE2 Viru 1077900_2 suudmeni Loobu_2 jah põhja rajoon N Arbavere 202 22 744 312 62 1947-64 Jõgeva maakond Pedja Karaski ojast Puurmani 2-III Kirde 503 VV EE2 Peipsi 1023700_2 paisuni Pedja_2 jah rajoon NE Pedja-Tôrve 792 45.6 731 249 42 1925-65 Järva maakond Põltsamaa Ilmandu jõest Päinurme 3-I Karstiline Põltsamaa- 529 VV EE2 Peipsi 1030000_2 jõeni Põltsamaa_2 jah põhja rajoon N Põltsamaa 1000 40 726 324 60 1932-65 Lääne-Viru maakond Selja Selja-Arkna Soolikaojast (vana nimi: Varangu mnt 3-I Karstiline Selgejõgi- 557 VV EE2 Viru 1074600_3 sillani Selja_3 jah põhja rajoon N Arkna) 364 14.3 736 228 47 1932-61

21 hea Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas Järva maakond Pärnu Vodja 3-I Karstiline Pärnu - 216 VV EE1 Pärnu 1123500_1 jõeni Pärnu_1 jah põhja rajoon N Kükita 62 129 772 444 78 1952-65

24 hea Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

Põlva Ahja Hilba 1-I Kagu rajoon Ahja- 360 VV EE2 Peipsi maakond 1047200_1 jõeni Ahja_1 jah SE Koorvere 286 61.6 752 258 51 1946-65

Põlva maakond Ahja Hilba jõest Kiidjärve 1-I Kagu rajoon Ahja- 361 VV EE2 Peipsi 1047200_2 paisjärveni Ahja_2 jah SE Koorvere 286 61.6 752 258 51 1946-65 Võru maakond

Võhandu Utita paisust Vagula 1-I kagu rajoon Võhandu- 605 VV EE2 Peipsi 1003000_3 järveni Võhandu_3 jah SE Muuga 265 116 787 270 48 1956-61 Võru maakond

Võhandu Vagula järvest 1-I kagu rajoon Võhandu- 606 VV EE2 Peipsi 1003000_4 Paidra paisuni Võhandu_4 jah SE Himmiste II 853 52 756 253 49 1924-65

26 hea Ülem-Devoni põhjaveekogum

Võru 1-I kagu rajoon Piusa- 514 VV EE2 Peipsi maakond 1000200_1 Piusa Kiviojani Piusa_1 jah SE Petseri 624 27 744 232 50 1931-62 Põlva maakond Piusa Kiviojast 1-I kagu rajoon Piusa- 515 VV EE2 Peipsi 1000200_2 suudmeni Piusa_2 jah SE Petseri 624 27 744 232 50 1931-62

27 halb Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum Ida-Viru 2-III Kirde Vasavere- maakond 593 VV EE2 Viru 1067700_1 Vasavere Vasavere ei rajoon NE Vasavere II 31.1 16.4 353 767 24 1949-57

37 hea Kvaternaari Piigaste-Kanepi põhjaveekogum Põlva maakond Ahja Hilba jõest Kiidjärve 1-I Kagu rajoon Ahja- 361 VV EE2 Peipsi 1047200_2 paisjärveni Ahja_2 jah SE Koorvere 286 61.6 752 258 51 1946-65 Põlva maakond Võhandu 1-I kagu rajoon Võhandu- 603 VV EE2 Peipsi 1003000_1 Sillaotsa jõeni Võhandu_1 jah SE Muuga 265 116 787 270 48 1956-61 Võru maakond Võhandu Sillaotasa jõest 1-I kagu rajoon Võhandu- 604 VV EE2 Peipsi 1003000_2 Utita paisuni Võhandu_2 jah SE Muuga 265 116 787 270 48 1956-61

Võru maakond

Võhandu Utita paisust Vagula 1-I kagu rajoon Võhandu- 605 VV EE2 Peipsi 1003000_3 järveni Võhandu_3 jah SE Muuga 265 116 787 270 48 1956-61 Võru maakond

Võhandu Vagula järvest 1-I kagu rajoon Võhandu- 606 VV EE2 Peipsi 1003000_4 Paidra paisuni Võhandu_4 jah SE Himmiste II 853 52 756 253 49 1924-65 Põlva maakond

Võhandu Paidra paisust 1-I kagu rajoon Võhandu- 607 VV EE2 Peipsi 1003000_5 Viluste ojani Võhandu_5 jah SE Himmiste II 853 52 756 253 49 1924-65

38 halb Kvaternaari Võru põhjaveekogum

Võru 1-I kagu rajoon Piusa- 514 VV EE2 Peipsi maakond 1000200_1 Piusa Kiviojani Piusa_1 jah SE Petseri 624 27 744 232 50 1924-65 Põlva maakond Piusa Kiviojast 1-I kagu rajoon Piusa- 515 VV EE2 Peipsi 1000200_2 suudmeni Piusa_2 jah SE Petseri 624 27 744 232 50 1931-62

Lisa 8. KESE ja ÖSE koondhinnangud põhjaveelise toitumusega VVM-idele, millede lasumiteks on PVM-id 6, 7, 14, 15, 16, 27. Kolonnis VVM-i arv on halliga tähistatud VVM, millede esialgsed hinnagud vajavad täpsustamist

2014

i Nr Nr i

2014

i arv i

2014

NIMI

SEISUND 2014 SEISUND

i ja VVM ja i

PÕHJUS

ELEME

VEEKOGU VEEKOGU

VVM

VESIKOND

MAAKOND

ÖSE MITTE HEA MITTE HEA ÖSE

VEEKOGU TÜÜP VEEKOGU

kESE MITTE HEA HEA MITTE kESE

ALAMVESIKOND

PVM

HINNANGU AASTA HINNANGU AASTA HINNANGU

VEEKOGUMI KOOD VEEKOGUMI

ALAMKATEGOORIA

ÖSE usaldusväärsus ÖSE usaldusväärsus

VEEKOGUMI LÜHIKE LÜHIKE VEEKOGUMI 2010 ÖSE VMK

KESE VMK 2010 KESE VMK

KOOND

VEEKOGUMI PIKK NIMI PIKK VEEKOGUMI

VEEKOGU KATEGOORIA VEEKOGU

ÖSE MITTE HEA PÕHJUS MITTE HEA ÖSE 6 halb Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum

Pühajõgi SUSE, Ida- saasteained, 1 532 VV EE2 Viru 1067000_1 Rausvere Pühajõgi_1 LV 1B kesine kesine 3 2012 KALA- hea 2010 Viru paisud 2012 jõeni 2012

Pühajõgi 2010, SUSE, Ida- Rausvere saasteained, 2012, 2 533 VV EE2 Viru 1067000_2 Pühajõgi_2 LV 2B hea hea 3 2012 KALA- hea Viru jõest paisud 2012 2013, 2012 suudmeni 2014

7 halb Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum

SUSE, toitained, KALA- 2010, Purtse Viru 2012, saasteained, Ida- 2012, 2012, 3 525 VV EE2 Viru 1068200_4 HEJ paisust Purtse_4 LV 2A halb halb 3 2013, paisud 2012, 1- hea Viru SPETS 2013, suudmeni 2014 al.fen. 2013, 2013, 2014 2014 2014

Pühajõgi 2010, Ida- Rausvere SUSE saasteained, 2012, 4 533 VV EE2 Viru 1067000_2 Pühajõgi_2 LV 2B hea hea 3 2013 hea Viru jõest 2013 paisud 2013 2013, suudmeni 2014

Ida- SPETS 2010, 5 465 VV EE2 Viru 1063800_1 Mustajõgi Mustajõgi TMV 2A halb halb ÖP 3 2014 1-al.fen., 2014 hea Viru 2014 2012

MAFY, toitained, KALA Purtse Püssi saasteained, Ida- 2012, 2012, 2010, 6 524 VV EE2 Viru 1068200_3 paisust Viru Purtse_3 TMV 2A halb halb ÖP 3 paisud 2012, 1- halb Diklorometaan -2013 Viru 2013 KALA, 2013 HEJ paisuni al.fen., Zn, Cu SPETS 2013 2013,

14 hea Siluri -Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas Esna Pärnu Jõe Natura KALA 7 27 VV EE1 Pärnu Järva 1124100_2 Esna_2 LV 2B kesine kesine 3 2012 paisud 2012 hea 2010 ala algusest 2012 suudmeni

KALA Jägala 2013, 8 49 VV EE1 Harju Järva 1083500_1 Jägala_1 LV 1B kesine kesine 3 2013, JKI 2014 hea 2010 Ambla jõeni 2014 2014 Jägala KALA 2012, paisud 2012, 9 50 VV EE1 Harju Harju 1083500_2 Ambla jõest Jägala_2 LV 2B hea hea 3 2012, hea 2010 2013 2013 Aavojani 2013

FYBE, KALA Jägala 2012, 2012, toitained, paisud 10 51 VV EE1 Harju Harju 1083500_3 Ambla jõest Jägala_3 LV 2B kesine kesine 3 2013, KALA 2012, paisud hea 2010 Aavojani 2014 2013, 2013, JKI 2014 KALA 2014

Jägala KALA 2012, paisud 2012, 2010, 11 52 VV EE1 Harju Harju 1083500_4 Soodla jõest Jägala_4 LV 3B hea hea 3 2012, hea 2013 2013 2013 Jägala joani 2013

KALA Jägala 2012, 2012, paisud 2012, 12 53 VV EE1 Harju Harju 1083500_5 Jägala joast Jägala_5 LV 3B halb halb 3 2013, hea 2010 2013, 2013, jKI 2014 Linnamäeni 2014 2014

FYBE Pirita 2012, 2012, toitained 2012, 14 200 VV EE1 Harju Harju 1089200_3 Kuivajõest Pirita_3 LV 2B halb halb 3 hea 2010 2014 KALA JKI, paisud 2014 Vaskjalani 2014

Prandi 15 204 VV EE1 Pärnu Järva 1125700_1 Neeva Prandi_1 LV 1B hea hea 3 puudub puudub hea 2010 kanalini

Prandi Neeva KALA 16 205 VV EE1 Pärnu Järva 1125700_2 Prandi_2 LV 2B halb halb 3 2012 paisud 2012 hea 2010 kanalist 2012 suudmeni

KALA 2012, Valgejõgi 2012, paisud 2012, Lääne- 2013, 17 312 VV EE1 Harju 1079200_1 Moe Valgejõgi_1 LV 1B halb halb 3 2013, 2013, EPT, ASPT, hea 2010 Viru SUSE, paisuni 2014 DSFI, JKI 2014 KALA 2014

2010, Valgejõgi KALA paisud 2013, JKI, 2012, 18 313 VV EE1 Harju Harju 1079200_2 Moest Valgejõgi_2 LV 2B kesine kesine 3 2013, 2013, hea paisud 2014 2013, Pikkojani 2014 2014 2014

Valgejõgi KALA 2012, paisud 2012, Pikkojast 2012, 19 314 VV EE1 Harju Harju 1079200_3 Valgejõgi_3 LV 2B halb halb 3 2013, 2013, JKI, paisud hea 2010 Kotka 2013, 2014 2014 paisuni 2014

Mustjõgi Antsla- 20 466 VV EE2 Peipsi Jõgeva 1031000_1 Mustjôgi LV 1A hea hea 3 puudub puudub hea* 2010 Litsmetsa teeni

Esna Pärnu kesine KALA 21 26 VV EE1 Pärnu Järva 1124100_1 Jõe Natura Esna_1 TMV 1B kesine 3 2012 paisud 2012 hea 2010 ÖP 2012 ala alguseni

15 halb Siluri -Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

KALA paisud 2012, 2010, Lääne- Kunda 2012, 2012, 22 429 VV EE2 Viru 1072900_1 Kunda_1 LV 2B kesine kesine 3 2013, JKI, paisud hea 2013, Viru Ädara jõeni 2013, 2013, 2014 2014 2014 2014

Kunda KALA 2012, paisud 2012, Lääne- Ädara jõest 2012, 23 430 VV EE2 Viru 1072900_2 Kunda_2 LV 2B kesine kesine 3 2013, 2013, JKI, paisud hea 2010 Viru Kunda III 2013, 2014 2014 paisuni 2014

paisud 2012, KALA 2013, JKI, 2012, Lääne- Loobu 2012, paisutamise ja 24 449 VV EE2 Viru 1077900_1 Loobu_1 LV 1B kesine kesine 3 2013, hea 2010 Viru Udriku ojani 2013, pikaajalise 2014 2014 reostuse mõju 2014

Loobu KALA 2010, Lääne- 2012, paisud 2012, 25 450 VV EE2 Viru 1077900_2 Udriku ojast Loobu_2 LV 2B hea hea 3 2012, hea 2012, Viru 2013 2013 suudmeni 2013 2013 Pedja KALA Lääne- 2012, paisud 2012, 26 502 VV EE2 Peipsi 1023700_1 Karaski Pedja_1 LV 1B kesine kesine 1 2012, hea 2010 Viru 2013 2013 ojani 2013

Pedja KALA paisud 2012, Karaski 2012, 2012, paisud/tõkestusr. 27 503 VV EE2 Peipsi Jõgeva 1023700_2 ojast Pedja_2 LV 2B kesine kesine 2 2013, hea 2010 2013, inventar. 2013, Puurmani 2014 2014 paisud 2014 paisuni

Pedja Puurmani 28 504 VV EE2 Peipsi Jõgeva 1023700_3 Pedja_3 LV 3B hea hea 3 puudub puudub hea* 2010 paisust suudmeni

Preedi 29 521 VV EE2 Peipsi Järva 1031500_2 Vahujõest Preedi_2 LV 2B hea hea 3 puudub puudub hea* 2010 suudmeni Põltsamaa Lääne- KALA 30 528 VV EE2 Peipsi 1030000_1 Ilmandu Põltsamaa_1 LV 1B kesine kesine 3 2012 paisud 2012 hea 2010 Viru 2012 jõeni

Põltsamaa Ilmandu KALA 2012, paisud 2012, 31 529 VV EE2 Peipsi Järva 1030000_2 jõest Põltsamaa_2 LV 2B kesine kesine 3 2012, hea 2010 2013 2013 Päinurme 2013 jõeni

Põltsamaa Päinurme KALA 2010, 32 530 VV EE2 Peipsi Jõgeva 1030000_3 Põltsamaa_3 LV 3B hea hea 3 2012 paisud 2012 hea jõest 2012 2012 suudmeni

FYBE, Selja Veltsi SUSE, toitained, paisud Lääne- 2012, 33 556 VV EE2 Viru 1074600_2 ojast Selja_2 LV 2B kesine kesine 3 KALA 2012, paisud hea 2010 Viru 2013 Soolikaojani 2012, 2013 2013

FYKE, FYBE, MAFY, toitained, paisud SUSE, Selja 2012, N-üld, P- KALA Lääne- Soolikaojast 2012, üld, 100-TDI, 34 557 VV EE2 Viru 1074600_3 Selja_3 LV 1B halb halb 3 2012, hea 2010 Viru Varangu 2013 EPT, ASPT, DSFI, FYKE, mnt sillani nafta, 1-al.fen. , FYBE, toitained 2013 SUSE, SPETS 2103

FYKE, FYBE 2012, toitained, paisud Selja 2010, 2012, FYBE, 2012, 100-TDI, T, Lääne- Varangu 2012, 35 558 VV EE2 Viru 1074600_4 Selja_4 LV 2B kesine kesine 3 2013, SUSE, EPT, H, DSFI, hea Viru mnt sillast 2013, 2014 KALA toitained, paisud suudmeni 2014 2013, 2013, N-üld FYKE 2014

FYKE, SUSE, KALA toitained, paisud Lääne- 2012, 36 562 VV EE2 Viru 1075600_1 Sõmeru Sõmeru LV 1B halb halb 3 2012, 2012, 1-al.fen., hea* 2010 Viru 2013 KALA, paisud 2013 SPETS 2013

Toolse Lääne- Kunda 37 574 VV EE2 Viru 1074100_1 Toolse_1 LV 1B hea hea 3 puudub puudub hea* 2010 Viru karjääri sisselasuni

38 600 VV EE2 Peipsi Järva 1032500_1 Võllinge Vôllinge LV 1B hea hea 0 puudub puudub hea* 2010

Lääne- KALA 39 601 VV EE2 Viru 1073500_1 Voore Voore LV 1B kesine kesine 1 2013 paisud 2013 hea* 2010 Viru 2013 KALA Lääne- Kunda I ja III kesine paisud 2012, 40 431 VV EE2 Viru 1072900_3 Kunda_3 TMV 2B kesine 1 2012, 2012, hea 2010 Viru paisu vahel ÖP 2013 2013 2013 KALA Lääne- Selja Veltsi 2012, 2012, paisud 2012, 1- 41 555 VV EE2 Viru 1074600_1 Selja_1 TMV 2B halb halb ÖP 3 hea 2010 Viru ojani 2013 SPETS al.fen. 2013 2013

16 halb Siluri -Ordoviitsiumi Adavere -Põltsamaa põhjaveekogum 2010, väga väga 2012, 42 395 VV EE2 Peipsi Jõgeva 1027200_1 Kaave Kaave LV 1B 3 puudub puudu hea* hea hea 2013, 2014

2010, Umbusi 2012, 43 583 VV EE2 Peipsi Jõgeva 1029200_1 Kablaküka Umbusi_1 LV 1B hea hea 2 puudub puudub hea* 2013, pkr-ni 2014

27 halb Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum

Ida- SPETS 2010, 44 465 VV EE2 Viru 1063800_1 Mustajõgi Mustajõgi TMV 2A halb halb ÖP 3 2014 1-al.fen. 2014 hea Viru 2014 2012

Sõtke KALA Ida- Sillamäe 2012, paisud 2012, 45 563 VV EE2 Viru 1066500_1 Sõtke_1 LV 1B halb halb 3 2012, hea* 2010 Viru ülemise 2013 2013 2013 paisjärveni

Sõtke Sillamäe KALA Ida- ülemisest kesine 2012, paisud 2012, 46 564 VV EE2 Viru 1066500_2 Sõtke_2 TMV 1B kesine 3 2012, hea* 2010 Viru paisjärvest ÖP 2013 2013 2013 Sillamäe I- se paisuni

Sõtke SUSE, Ida- Sillamäe I-st 2010, 47 565 VV EE2 Viru 1066500_3 Sõtke_3 LV 1B kesine kesine 3 2012 KALA paisud 2012 hea* Viru paisust 2012 2012 suudmeni

FYKE, Ida- 2010, 48 593 VV EE2 Viru 1067700_1 Vasavere Vasavere LV 1B halb halb 3 2012 SUSE toitained 2012 hea Viru 2012 2012 KESE - Pinnaveekogumi keemilise seisundi vahehinnang 2010-2014 seire ja uuringute tulemuste põhjal; FÜKE - füüsikalis- keemilised kvaliteedinäitajad (keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr 44); SPETS (ka saasteained) - spetsiifilised saasteained (keskkonnministri 21.12.2013 määrus nr 49); ÖP - tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi ökoloogiline potentsiaal; FÜBE - fütobentos (bentiliste ränivetikate kooslus) (Keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr 44); SUSE - suurselgrootud põhjaloomad (Keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr 44) ; MAFY- suurtaimed; JKI jõgede kalastiku indeks (Keskkonnaministri 28.07.2009 määrus nr 44)

Lisa 9. Halvemad kui hea KESE ja ÖSE koondhinnangutega erineval tasemel põhjveelise toitumusega VVM-id, millede lasumiteks on PVM-id 6, 7, 14, 15 ja 27. Kolonnis VVM-i arv on halliga tähistatud VVM-id, millede esialgsed hinnangud vajavad täpsustamist

VVM-i PVM-i ja VEEKOG VESIK ALAM MAAKO VEEKOGU VEEKOGUMI VEEKOGU VEEKOGU VEEK KOONDSEI ÖSE ÖSE HINN ÖSE ÖSE KESE HINNANG kESE arv VVM-i U OND VESIK ND MI KOOD PIKK NIMI MI LÜHIKE ALAMKAT OGU SUND VMK usaldu- ANGU MITTE MITTE VMK U AASTA MITTE Nr KATEGO OND NIMI EGOORIA TÜÜP 2014 2010- sväärsus AAST HEA HEA 2010- HEA ORIA 2014 2014 A ELEM PÕHJUS 2014 PÕHJ ENT US 6 halb Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum Ida-Viru Pühajõgi SUSE, saasteaine maakon 1067000_ Rausvere kesin KALA- d, paisud 1 532 VV EE2 Viru d 1 jõeni Pühajõgi_1 LV 1B kesine e 3 2012 2012 2012 hea 2010

7 halb Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum

MAFY, toitained, KALA saasteaine 2012, d, paisud Diklor Ida-Viru Purtse Püssi KALA, 2012, 1- ometa maakon 1068200_ paisust Viru halb 2012, SPETS al.fen., Zn, 2010, an - 2 524 VV EE2 Viru d 3 HEJ paisuni Purtse_3 TMV 2A halb ÖP 3 2013 2013, Cu 2013 halb 2013 2013

14 hea Siluri - Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas FYBE, KALA toitained, 2012, paisud KALA 2012, Harju Jägala 2012, 2013, paisud maakon 1083500_ Ambla jõest kesin 2013, KALA 2013, JKI 3 51 VV EE1 Harju d 3 Aavojani Jägala_3 LV 2B kesine e 3 2014 2014 2014 hea 2010

15 halb Siluri - Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida -Eesti vesikonnas

paisud 2012, 2013, JKI, paisutamis Lääne- KALA e ja Viru 2012, 2012, pikaajalise maakon 1077900_ Loobu kesin 2013, 2013, reostuse 4 449 VV EE2 Viru d 1 Udriku ojani Loobu_1 LV 1B kesine e 3 2014 2014 mõju 2014 hea 2010

FYBE, toitained, Lääne- SUSE, paisud Viru Selja Veltsi KALA 2012, maakon 1074600_ ojast kesin 2012, 2012, paisud 5 556 VV EE2 Viru d 2 Soolikaojani Selja_2 LV 2B kesine e 3 2013 2013 2013 hea 2010

FYKE, toitained, FYBE, paisud MAFY, 2012, N- SUSE, üld, P-üld, KALA 100-TDI, 2012, EPT, ASPT, FYKE, DSFI, Lääne- Selja FYBE, nafta, 1- Viru Soolikaojast SUSE, al.fen. , maakon 1074600_ Varangu 2012, SPETS toitained 6 557 VV EE2 Viru d 3 mnt sillani Selja_3 LV 1B halb halb 3 2013 2103 2013 hea 2010 toitained, FYKE, paisud FYBE 2012, 100- 2012, TDI, T, FYBE, EPT, H, SUSE, DSFI, Lääne- Selja KALA toitained, 2010, Viru Varangu 2012, 2013, paisud 2012, maakon 1074600_ mnt sillast kesin 2013, FYKE 2013, N- 2013, 7 558 VV EE2 Viru d 4 suudmeni Selja_4 LV 2B kesine e 3 2014 2014 üld hea 2014 FYKE, SUSE, toitained, KALA paisud Lääne- 2012, 2012, 1- Viru KALA, al.fen., maakon 1075600_ 2012, SPETS paisud 8 562 VV EE2 Viru d 1 Sõmeru Sõmeru LV 1B halb halb 3 2013 2013 2013 hea* 2010

27 halb Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum Ida-Viru FYKE, maakon 1067700_ SUSE toitained 2010, 9 593 VV EE2 Viru d 1 Vasavere Vasavere LV 1B halb halb 3 2012 2012 2012 hea 2012

Lisa 10. Projekti „Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk“ kaardikihtide seletuskiri.

Tööle on lisatud järgmised shape-formaadis kaardikihid:

1) Põhjaveest sõltuvad seisuveekogud.shp (vastab Lisale 2) – kaardikihi andmetabeli struktuur: tyyp – veekogu tüüp Keskkonnaregistri järgi; kkr_kood – veekogu kood Keskkonnaregistris; nimi – veekogu nimi Keskkonnaregistris; muud_nimed – veekogu muud Keskkonnaregistris esitatud nimed; Põhjavee_k – veekoguga seotud põhjaveekogum; Põhjus – kriteeriumid, mille alusel hinnati veekogu põhjaveekogumitest sõltuvust; vrd_tüüp – veekogu tüüp Veepoliitika raamdirektiivi klassifikatsiooni järgi; Seisund_se – veekogu ökoloogiline seisund; Mittehea_p – näitajad, mille tõttu on veekogu ökoloogiline seisund füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide järgi halvem kui hea. elupaiga_1 – veekogu Natura elupaiga tüüp; hinnang – veekogu üldine looduskaitseline väärtus Natura elupaigana; tx_koondse – veekogu looduskaitseline koondseisund Natura elupaigana; Pindala – veekogu polügooni pindala; Esmatähtis – 0 – veekogu pole seotud töö ülesandepüstitusest lähtuvalt esmatähtsa põhjaveekogumiga; 1 – veekogu on seotud töö ülesandepüstitusest lähtuvalt esmatähtsa põhjaveekogumiga; Kogum – 0 – veekogu pole nimetatud veekogumiks; 1 – veekogu on nimetatud veekogumiks.

2) Põhjaveest sõltuvad karstiobjektid.shp (vastab Lisale 3) - kaardikihi andmetabeli struktuur: nimi – karstiobjekti nimi; Seotud_põh – karstiobjektiga seotud põhjaveekogum; Natura_elu – karstiobjekti Natura elupaigatüüp; Natura LK - veekogu üldine looduskaitseline väärtus Natura elupaigana.

3) Põhjaveekogumitest sõltuvad maismaaökosüsteemid.shp (vastab Lisale 4) – kaardikihi andmetabeli struktuur: MAISMAAökO – maismaaökosüsteemi nimi.

4) Põhjaveekogumitest sõltuvad vooluveekogumid.shp – kaardikihi andmetabeli struktuur: OBJ_TYYP – objekti tüüp Keskkonnaregistris; NIMI – veekogumi nimi Keskkonnaregistris.

5) Halvemad kui hea seotud vooluveekogumid.shp (vastab Lisale 9)– kaardikihi andmetabeli struktuur: OBJ_TYYP – objekti tüüp Keskkonnaregistris; NIMI – veekogumi nimi Keskkonnaregistris.

6) Mõjutatud vooluveekogumite valglad.shp (Lisas 9 loetletud vooluveekogumite valglad)– kaardikihi andmetabeli struktuur: Nimi – Vooluveekogumi nimi

7) Kõik allikad_point.shp (Kõik EELISesse punktobjektina sissekantud allikad) – kaardikihi andmetabeli struktuur:

OBJ_TYYP – veekogu – allikas on kantud EELISesse veeobjektina; yrg – allikas on kantud EELISesse ürglooduse objektina; parandobj – allikas on kantud EELISesse pärandkultuuri objektina; NIMI – allika nimi EELISes; MUUD_NIMED – allika muud nimed EELISes.

8) Kõik allikad_region.shp (Kõik EELISesse pindobjektina sissekantud allikad) – kaardikihi andmetabeli struktuur: OBJ_TYYP – veekogu – allikas on kantud EELISesse veeobjektina; yrg – allikas on kantud EELISesse ürglooduse objektina; parandobj – allikas on kantud EELISesse pärandkultuuri objektina; NIMI – allika nimi EELISes; MUUD_NIMED – allika muud nimed EELISes.

9) Allikate seirejaamad.shp (EELISesse kantud allikate seirejaamad) – kaardikihi andmetabeli struktuur: SJ_TASE – seirejaama tüüp EELISes; KKR_KOOD – seirejaama kood Keskkonnaregistris; NIMI – seirejaama nimi EELISes.

10) Praegune HJ seirevõrk.shp (jõgede hüdromeetriajaamad, kus seire toimub 2015. aasta seisuga) – kaardikihi andmetabeli struktuur: HJ_NR – hürdomeetriajaama praegune number; JõgI_HüdRO - hüdromeetriajaama nimi; VANA_NR – hüdromeetriajaama endine number.

11) Endine HJ seirevõrk.shp (ajalooliselt olemas olnud jõgede hüdromeetriajaamad Keskkonnaagentuuri andmetel) – kaardikihi andmetabeli struktuur: NR – hürdomeetriajaama praegune number; JõgI_HüdRO - hüdromeetriajaama nimi; VANA_NR – hüdromeetriajaama endine number.