Detsember 2017, nr 42

Isa ja poeg. Foto autor Viktor Rõbtšenko

30. septembril avati Kassari muuseumimaja õuel tamme all mälestuspink Ülo Kaevatsile.

2012. aastal pandi pink Sääremäele Ott Arderile, 2013 Kassari kabeliaeda Marie Underile ning Kallaste suvemaja õuele Aino ja Oskar Kaldale, 2014 said Kassari muuseumimaja õuele oma padaajamise puki Lepa Anna ja Panso Volli.

Kaevatsi vaim

Oli 1947. aasta mihklipäev.

Kaevatsi tallu Augusti ja Hilda perre sündis poeg. Nimeks pandi Ülo. Juba olid olemas Eino ja Silvi, peagi sündisid Urve ja Ivi. Poiss kasvas ja arenes, läks kooli, Kassari algkooli, kus üks õpetajaid oli vanem vend Eino. Õppimine ja sport. Edasi üle mäe bussi peale ja Käina kooli, jälle sport ning igas aines väga head hinded. Eriline andekus avaldunud matemaatikas.

Tallinnas keskkoolis käies oli elukoht õe juures. Ülikool, füüsika ja filosoofia. Teadlane ja õppejõud. Aegade pööris, rahvarinne, „Äi-äi, jo see peab nöndaviisi olema, kui Kaevatsi poiss sedasi ütles,“ teadsid külamehed rääkida. Entsüklopeediakirjastus ja tehnikaülikooli filosoofia õppetool.

On 2017. aasta mihklikuu viimane päev.

Koolimaja õue tammepuu alla on kogunenud kenake seltskond, inimesi kaugelt ja ligemalt. Seltsi- ja muuseumitegelased ning perekond, on riigimehi, mäletajaid, klassikaaslasi, uudistajaid ja dokumenteerijaid. Ülo Kaevats saab omanimelise pingi. Sagrispäine noor mees pistab tulijale sõbralikult käe pihku: „Marten, oma isa poeg.“ Nooruke pillimees Georg Rüütel mängib alustuseks Siberimaa setude pisut nukra, ent hoogsa loo. Poeg Mihkel teeb sissejuhatavad sõnad ja jutujärje saab riigisekretär Heiki Loot. Ta meenutab, et Ülo oli riigijuht Platoni järgi: aus, arukas, aateline ja heatahtlik. Tema andis riigisekretäri ametile kuju ja sisu – pani spordimehena lati paika. Ja on veel üks teene, mille Ülo koos abikaasa Mallega Eestile on teinud, nimelt mõlemad pojad, nii Mihkel kui ka Marten, on jõudnud samuti riigiteenistusse. Lõpetuseks lausub Loot: „Kassari inimesed on andnud riigile Ülo, aitäh!“

Tiiu Kopli tutvustab Ülo päritolu, vanemaid ning kooliaega. Ülo oli ideaalne õpilane, olevat kooliõpetajad öelnud, kolmeteistaastasena kuulus Kassari võrkpallivõistkonda ja see oli tollal Hiiumaa parimaid. Rahvarinde aegadel käis kodusaarel kõnelemas ja haridusseltsi alguses oli nõuga abiks. Just Ülo ettepanekul pandi kokku Kassari kodulooline andmebaas. Kui 1999. aastal loodi Lepa Anna Sukasäär, oli Ülogi kohal, ja edaspidi oli ta halduskogu liikmena üks neid, kes stipendiume määras. Kui Ülo oli siit läinud, seisis ajalehes, et matustele palutakse pärgi ja lilli mitte tuua, küll aga võivad soovijad annetada Anna sukasäärde. Nii tegi Ülo meile 743-eurose kingituse juba siit lahkununa. 2

Georg mängib. Ja siis räägib perekonna nimel Mihkel Kaevats. Poeg silmab päästepaati ja mainib raskeimat aega isa elus riigimehena – see oli Estonia katastroofi aeg. Ta mõtleb isa kui elava inimese peale ja peab jutupinki heaks lobisemise kohaks, sest on võimalik, et tammeokstes lehvib isa vaim. Isa ei surunud omi mõtteid kunagi peale, vaid kuulas kaaslase ära ja korrigeeris oma arvamust, kui selleks oli põhjust. Pink toob inimesed kokku, siin on ruumi.

Toomas Kokovkin meenutab ühist tööd Hiiumaa koguteose kokkupanekul. Ta lisab, et Ülo Kaevats oli temale hindeks pannud viie, seda küll kunagi filosoofiaeksamil.

Muuseumis ootab kohvilaud, mille on katnud kohvik Hõng. Lastakse hea maitsta, tutvutakse, räägitakse, mis südamel, ja kuulatakse, mida teisel öelda.

Kas see ei pidanudki olema mälestuspingi mõte?

Ja vaim lehvib ...

Vaimu püüdis tabada Paja Anu

3

Ülo Kaevats sündis 29. septembril 1947 Tallinna tehnikaülikooli professorina ja Hiiumaal Kassaris. 1972. aastal lõpetas ta filosoofia õppetooli juhatajana. füüsikateoreetiku ja teadusfilosoofina Tartu Kaevats oli 1988–1990 rahvarinde ülikooli. programmikomitee ja aukohtu esimees ning osales I eestseisuse töös. 1995–2000 oli ta Ta töötas 1973–1981 Eesti NSV teaduste Tartu ülikooli kuratooriumi esimees ja akadeemia ajaloo instituudi teaduri ja aastast 1995 Eesti teadlaste liidu juhatuse filosoofia sektori juhataja kohusetäitjana liige. ning 1981–1989 teaduste akadeemia Ülo Kaevats suri 30. jaanuaril 2015. filosoofiakateedri dotsendina. 1989–1992 ja

1999–2000 oli ta „Eesti entsüklopeedia“ Mälestuspink avati riigikantselei, Kassari peatoimetaja ning 1991–1992 ja 1995–1999 haridusseltsi ja perekonna koostöös. Eesti Entsüklopeediakirjastuse („Eesti entsüklopeedia“ 14. köite (2000, peatoimetaja. 1992–1995 oli Ülo Kaevats peatoimetaja Ülo Kaevats) ja riigikantselei taastatud Eesti vabariigi esimene kodulehe põhjal Anu Hülg.) riigisekretär. 1999. aastast töötas ta

Riigisekretärid Uno Veering ja Heiki Loot. Foto autor Kristiina Tiimus / Riigikantselei

4

Ma lestusi Nurmelt

Nurme Reet ja Reet, kellele lisandus peagi läbi Palade niidi, Lao aia (Reet Saarinen, neiuna kaks poissi – Rein ja Andres. äärest, Matsi-Peetri õuest Oolmets, sündinud 1947) koos Lehte ja Silviga Kuna väikseid lapsi ei saanud Lemmena metsa kaudu Langi üksi jätta, siis oli hea juurde. Selline tore tee. Ja kui võimalus, et ema sai Lemmena mets ujutas, tuli koduõuel töötada. Meie Neitsimäe õuest läbi minna. endises laudas olid kolhoosi Pisut hirmutav oli nende lambad ja ema oli nende suur-suur hundikoer Poi. talitaja. Õnneks oli ta tavaliselt ketis.

Meie kodu esialgne majade Kooliteel sai nalja asetus oli tavaline: rehielamu, veesügavust mõõtes, vastas laut, kelder, kõrval parvetades või lumehanges aidad, kaugemal suitsusaun- koopaid uuristades. puukuur (töötuba isale). 30- ndatel ehitati uus maja teisele Kooli minnes olin pelglik ja poole kraavi. Kraav algas ei saanud õieti sõnagi suust.

Lemmena metsast ja viis vee Seepärast on huvitav, et Meie kodu Nurme talu Uidu Käina lahte. Sinna juurde ükskord olin julge, sakutasin külas asub Käina lahe ääres. ehitati puukuur ja selles olid Kalju Martat seelikusabast ja peale muu suured riiulid hüüdsin: „Õpetaja, õpetaja, Üks esimesi mälestusi ongi õunte hoidmiseks. Meil oli kuuled sa?!“ mul merre vajuvast suur õunaaed – eks tublid päikesekerast, mis otse aednikud vanaisa ja isa See pahandas õpetajat: köögiaknast sisse säras. istutasid ja pookisid. Ja meil „Õpetajale ei öelda sina! Tundus, et meri on kohe meie oli ligi kümme mesipuud. Nurka!“ karjamaa-aia taga! Vahva! Milline maiuspala oli värske See õppetund mõjus kaua – kärjemesi! Uidu külas meie lähedal olid praegugi on pisut keeruline kobaras koos talud: Nurme, Tagasi minnes ema oma klassijuhatajale sina Palade, Kontsu, Masu, Lao, lambasihvriameti juurde – see öelda. Hea on teada oma Sepa, siis pisut edasi Matsi- oli meie jaoks väga tore amet. õppetunde. Peetri ja lahe ääres veel Jüri. Me saime seal lambatallesid Suved olid meil vahvad. Külatee lõppes meie õues. lutitada ja neid muidu Kõigepealt tuli kodused tööd Karjamaa ja meri olid aia piltsida. Aitasime vett tassida ära teha. Töid oli palju, ema- taga. ja heinu pööningult alla isa olid päevad läbi ajada. Kevadel olime Käina Meri oli meile alati kohal kolhoositööl. Nii me siis lahe ääres karjas. Suuremaks tõmbasime loosi, kes mida olev sõber, kaaslane. saades käisime karjas juba teeb. Õnneks oli meid mitu. Sääre mäel ja Kassari otsas, Minu sündimise ajal olid Vahel sai omavahel vahetada, vanaema ja vanaisa (isa hiljem viidi lambad Hanikatsi kui mina näiteks ei tahtnud vanemad) veel elus. Kuid laiule. süüa teha või Anne mõnd aasta jooksul nad lahkusid Koolis käisime Kassari õuetööd. Tööd tehtud, siitilmast. Nii olid meie peres algkoolis mõisas. Tee viis tormasime suure mere äärde isa-ema ning tüdrukud Anne ujuma, õhtul spordiplatsile 5 või kinno, tantsima või tagasihoidlik, tagaplaanil. Meie koolitee viis meid edasi mõnele etendusele. Poistel Sünnipäevadel saime näha- Käina kooli (mind juba olid muidugi veel omad kuulda isa teistsugust, säravat Putkastesse, sest Käina kool tegemised, huvid. poolt. Suvel tähistati meie isa oli maha põlenud). Sealt ja ema sünnipäevi, siis sai edasi Kärdla keskkooli. Peale Suvi algab ju jaanituledega. emapoolne suguvõsa mandrilt keskkooli astusin TPI-sse ja Väiksena mäletan jaanitulesid Hiiumaale tulla. Isa omad sealt edasi omandasin Uidu küla tee otsas olid rohkem Hiiumaal. Peoks tekstiiliinseneri ja -tehnoloogi Saarumäel veski all. Kodust tehti suuri ettevalmistusi: isa tarkusi Kaunases. Rein läks võeti head ja paremat kaasa, või Kaasiku Priidu tegi õlut, peale Käina kooli Tallinna Kaubi Paul mängis pilli, tants ema õed vaaritasid mitu merekooli ja sealt edasi mere ja laul käis hommikuni. päeva saunaköögis ja toad avaratele vetele. Anne õpetas, Vahel tulid mõisa olid kookide küpsetamise treenis lapsi Hiiumaal. jaanitulelisedki meie juurde. lõhnu täis. Milline laul, Andres lõpetas Järva-Jaani Vahva oli. pillimäng, tants, rõõm, nali ja kutsekooli ning oli traktorist Hiljem olid jaanituled naer majas ja õues kajas! ja autojuht kodu lähedal, mõisaõues keldrivaremete Tõeline lust. kuigi ta tundis metsade kutset (vanaisa moodi). juures. Mäel veski juures sai Teismelisena tuli kolhoosis merd ja lühikest suveööd tööl käia: väetamine, Kõik me abiellusime, nauditud ning esimesi rohimine, heinategu. Kõik see rajasime kodud. Kuigi mina maasikaid otsitud. oli vahva koos teiste lastega. olen see ärakaranud hiidlane, Isa oli brigadir I brigaadis. Ta on mu hing tugevalt Laul ja muusika on meie peres väga olulised. Vanaisa, oli südamega väga asja juures kodusaare küljes. Nii kui jalg isa ja teised laulsid, mängisid ja kasutas meid vajadusel- Hiiumaad puutub, tuleb hinge võimalusel augu täiteks. rahu. harmooniumi, isa osales näitemängus ja oli igati tegev Tänud armsale kodusaarele ja seltsielus. Kolhoosi ajal oli ta inimestele!

6

Pa rna pere lugu

Anne Nurk võimalust. Isa sai Läti vanaisa. sündinud 1953 Vabariigilt aukirja osavõtu eest Läti vabastamisel. See on Meie talu maa oli olnud Meie talu nimi on välja antud 1928, kui põhiliselt mõisa karjamaa, dokumentides Lageda, aga Vabadussõja algusest oli põldu polnud kuigi palju. rahvasuus Pärna. Seda möödas 10 aastat. Olen seda Hulga põllumaad tegi isa ise sellepärast, et minu isa siiani alles hoidnud – lastele kadastikust juurde. Ehitati Aleksander Koor on pärit ja lastelastele. esialgne elumaja, millest on Jausa küla Pärna talust. Meie praegu vundament alles, ja talu sai ta mõisamaade Küsisin Hollmann Elmarilt, laut. Hiljem tehti ait, kelder, jagamisel peale Vabadussõda miks minu isa ei olnud saun-kuivati (ühes otsas saun, ja see jagamine oli käinud Vabadussõjast osavõtjate seas teises viljakuivati) ja uuem loosi võtmisega. nimetatud. Vastas, et teadis elumaja. Et laut ja uus ainult Kassari mehi, mitte elumaja olid ühel joonel, Isa sündis 1896. aastal ja Orjaku omasid. Ütles, et kui ehitati vahepeale veel teine Esimese maailmasõja ajal sai see oleks Vene ajal teatavaks laut (hobustele) ja ta nii vanaks, et pidi minema saanud, oleks selle eest olnud rehepeksukuur. Nii tekkis üks tsaariarmeesse ja rindele. Siberi sõit või mahalaskmine. pikk maja, mille pikkuseks Lapsena nurusin alatasa, et olen mõõtnud 38 meetrit. See isa räägiks sõjajutte. Kahjuks Minu isaga koos oli pidavat olema Eestis üsna mäletan neist väga vähe. Vabadussõjas Koor Andrei – haruldane. Loomadest peeti Koor Eriku isa ning Koor meil paari lehma, mõnd siga, Mäletan sellist juttu, et kui Tõnu, Toomase ja Anu olid lambad ja hobused. Kui kuulutati välja Eesti Vabariik, praegu mõelda, kui palju oli ta Vene poolel Narva taga. tööd tuli taludes teha – Sellest kuulnud, hakkas ta põldu harida, heina teha, mõtlema, kuidas Eestisse vilja külvata ja koristada – saada. Oli tulnud öösel rongi abiks ainult hobused ja välisukse küljes rippudes. mõni lihtne põllutööriist. Narva sillal oli sinel peksnud vastu silla käsipuud ja ta oli Isa käis alati ka merel kala mõelnud, et kui nüüd püüdmas. Teise kusagile kinni jääb, siis on maailmasõja ajal olevat ta lõpp. olnud rindele saatmiseks liiga vana, aga Aga ta jõudis Eestisse ja kalapüüginorm pandi võitles hiljem Vabadussõjas. peale, see tuli täita. Hiljem Ta rääkis, et nad olid olnud oli ta kalamees Ranna Lätimaal Burtnieki järve Kaluri kolhoosis. ääres. Vaatasin kaardilt, see on päris suur järv Abja- Paluojast ja Mõisakülast Sõjamehed Feodor lõuna poole ja eestikeelse Brenner Sarvelt ja nimega Asti järv. Ta tahtis Aleksander Koor väga sinna kunagi tagasi (seisab) minna, aga ei olnud I maailmasõja päevil 7

Isa abiellus Helene Vakuga, Millalgi kes on pärit Selja külast 50ndatel olid Aidaantsu talust. Helene oli meie karjamaal Lepa Anna sugulane, Vene sõjaväe sellepärast oli meil ka Anna õppused. Meie noorepõlve pilt, mille andsin õuest sõideti Hiiumaa muuseumile. Lapsi läbi mingite neil ei sündinud ja nii võttis roomikmasinate isa ühe oma õelastest endale ga, sest sügavad kasvatada. Õe perekonnas oli roomikute jäljed kaheksa last. Nad lapsendasid püsisid veel ta ja tema on minu poolõde palju aastaid. Silvia, algul Ohvitserid perekonnanimega Koor, sõitsid tsikliga hiljem abielludes Liik. Silvi õues kaevutoru sündis 1932 ja elas aastani lömmi. See oli 1952 meie talus. Kahju, et küll tükk maad tema oma elust ei kirjutanud, maapinnast oleks olnud huvitav lugeda. kõrgemal, aga Aga aeg oli selline, et ehk oli näe mööda ei ohutum mitte kirja panna. mahtunud. Silvi käis Kassari 7- Mäletan, et isal klassilises koolis. Meil on oli sellest väga veel alles tema tolleaegseid kahju ja sinna kooliraamatuid. Hiljem õppis enam uut ei Saaremaal Kõljala pandudki. põllumajanduskoolis. Oli Sõdurpoisid olid lühikest aega kolhoosis tööl Tartu etnograafiamuuseum käis filmimas, meie õunaaias ja siis läks mandrile. kuidas Elli kangastelgedel koob. Väikest Annet vargil käinud. lasti kiiktoolis kiikuda ja filmiti samuti. On see Isa leidis puu alt Isa esimene naine Helene oli lint veel alles? Hiljem saatis muuseum pildi. viisnurgaga kolhoosis pullitalitaja. Meie 1960. aastate I pool nööbi ja läks Orjaku lüpsifarmi juures oli sellega ülemuse ka pullilaut. Ja pulli läbi ta jutule. Pandud surma saigi, pull oli sarved näidis on antud Kassari siis poisid rivisse, et kellel läbi torganud. See jube surm muuseumile. Ta mängis nööp puudu on. Eks too siis oli aastal 1951. kitarri ja laulis. karistada sai, aga rohkem polevat käidud. Siis tuli meile minu ema, kes Mina sündisin 1953 ja Anne oli isast 13 aastat noorem. nimi olevat saadud Mäletan, kuidas sai isa merelt Ema on pärit Nõmmekülast naabriperest, kus sama koju oodatud. Isa tõi kala ja Kopa talust. Enne abiellumist nimega tüdruk oli elanud minu lapsepõlve lemmiktoit perekonnanimega Saarna, ainult mõned päevad. oli siiamari soola ja sibulaga. pärast siis Koor Elli. Tema Ja angerjad olid päris Koolieelsest ajast mäletan järgi on ka minu tütar oma tavalised kalad. Kartsin neid, mõnda pilti. nime saanud. Ema oli hea vingerdasid ju. telgedel kuduja, üks tema töö

8

Isa ja koer Riksiga pere õunaaias. 1955. aasta suvi

Ja kui palju oli suviti Nüüd ongi kahju vaadata, rannakarjamaad läbi käia, aga maasikaid! Meil olid kuidas meie ilus rand on lapselapsed enam ei saa. naabrilastega oma kindlad paksult pilliroogu täis ja maasikakohad, kus kunagi sigade poolt segi tuhnitud. ilma ei jäänud. Karjamaal Püüdsin ühel suvel olid ju ainult kadakad, seas trimmeriga roogu niita. Seda mõni üksik lehtpuu või mänd. tuleks teha igal aastal, aga Lagedat rohumaad oli palju. enam ei jaksa ja nüüd on ta Põllud olid väikesed, jälle täis kasvanud. Pole puuderibad vahel ja enam loomi, kes ranna puhta põlluääred maasikaid täis. hoiaks. Suuremad põllud tehti maaparandustöödega umbes Veel on kahju sellest, et kui 1970. aasta paiku. minu lapsepõlves oli kogu karjamaa ja rand ühine, Ja meri on ju alati mu igaüks võis kõikjal liikuda, kaaslane olnud. Suvel soe, siis nüüd on igal pool mõnusa liivarannaga, kus ka eramaad, eravaldused, aiad naabriperedest ujumas käidi. vahel, tarad ümber. Minu Sügisel tormine ja vahtu lapsed ehk veel tunnevad pilduv. Mul oli mere ääres meie randu ja karjamaid, üks mänd, mille otsa tormiga lapselapsed on ainult oma ronisin. Seal oli siis vahva randa saanud. Teise pere maa kiikuda ja merd vaadata. peale minna on imelik, nagu Talvel käisin mere peal teeks midagi keelatut. Sellest Ema ja isaga. 1950. aastate suusatamas, vahel on kahju, sest mina olen lõpp Sääremäeni. Seal oli hea saanud kõik Orjaku mäest alla lasta. 9

Koolis käisin Kassaris niidimetsa. Otseteed Rooli meile piltlikult: Oolmets aastatel 1960–1964. Sel ajal lauda juurest Orjakusse veel Andres pandi õpetaja laua oli seal algkool, mis asus polnud, oli ainult väike rada peale istuma ja kästi hästi praeguses muuseumimajas. läbi metsa, algul Kassarist palju kõikuda ühele ja teisele Oli kaks klassiruumi, koos Lõuka juurde, sealt Kopli poole. Sedasi pidi siis olid esimene ja kolmas ning juurde, edasi Mänsi juurde ja elevandiga sõit käima. teine ja neljas klass. Minu siis juba kodu paistis. õpetajateks olid Marta Kalju, Talvel käisime palju Helge Mägis, Raivo Mäletan, et töötasime suusatamas nii koolitunnis Tammistu, Helme Kääramees kooliaias, mis asus koolimaja kui ka vabal ajal. Suusad olid (tollal Hanikat) ja Kalev taga. Aed oli väga ilus ja vist igal lapsel olemas. Mäkk. Minuga koos alustasid korras, palju oli igasuguseid Populaarne oli Kukemäelt kooliteed Virve Põllo, Silvi lilli. Poisid mängisid allalaskmine. See tundus Hollmann (Steinberg), Taavi sõjamänge vanades tookord tohutu kõrge ja järsk. Elmi, Hans Kirsi ja Andres mõisavaremetes. Vahel võeti Mina ise käisin merel Oolmets. Järgmisel aastal tuli tüdrukud ka mängu, nad olid suusatamas ja otse üle lahe meie klassi Aime Mölder. siis pantvangid, kes pandi Sääremäelt alla laskmas. mõisakeldrisse kinni. Meie, Orjaku lapsed, saime Veel olid meil hommikul kooli liinibussiga, Kord tuli meile külla maastikumängud, mida mis läks üsna vara, kusagil Voldemar Panso, kes suvitas õpetajad korraldasid. Tuli seitsme paiku. Tagasi koju meie koolimaja teises otsas. teemärkide järgi liikuda, tulime koos ja jalgsi. Kevadel Panso oli käinud Indias ja salakirju lahendada ja ja sügisel käisin läbi rääkis oma reisimuljeid. ülesandeid täita. Elevandi seljas sõitmist näitas

Kassari kooli lapsed. Esimeses reas vasakult Jüri Põllo, Aime Mölder, Maili Liig, Raivo Kask, Ruth Elmi, Avo Kääramees ja Vilge Elmi. Teises reas Silvi Hollmann, Taavi Elmi, Virve Põllo, Andres Oolmets, Krista Oolmets, Liivi Vahe ja Anne Koor. Kolmandas reas Ruth Kääramees, Hans Kirsi, Aita Jõpiselg, Arvid Podoprigora ja Uno Tamm. 1964. aasta

10

Kooliaja algusse jäi ka kurb tohtinud. Teinekord keeras Kohalikud olid pidanud neid sündmus meie peres. Minu buss poole tee pealt tagasi – kurjategijateks, kes on esimesel kooliaastal oli isal ei saanud hangedest läbi. karistuseks sinna toodud. insult ja ta jäi halvatuks. Lastel muidugi hea meel, said Öeldi, te olete kindlasti Mäletan, kuidas ta hakkas vaba päeva. Koolis käisime venelasi tapnud. Seda, et tasapisi seinu mööda lappides kuus päeva nädalas, ka süütuid inimesi niimoodi käimist õppima. Hiljem juba laupäeval olid tunnid. kodudest välja aeti ja liikus kepi toel. Õppis vasaku Siberisse veeti, ei usutud. käega kirjutama ja tööd Mäletan tormi 1967. aasta Nimi Marta olevat olnud tegema. sügisel. Kella 11 ajal tuli venelaste jaoks keeruline, nii Kassari lastele kolhoosi buss pandi talle hüüdnimeks 1964. aastal sai Kassari kool järele, et pärast ei pruugi Tamara. Ju see oli siis läbi ja tuli minna Käina 8- enam sildadest üle saada. Ja lihtsam. klassilisse kooli. Tollal asus Orjaku sildadest jooksis vesi kool Putkastes kahes üle, õnneks sai buss veel läbi Oli lage maa, stepp, ei ühtki kahekordses majas, kus vee sõita. kivi, ei ühtki puud, ainult praegu on korterid. Meie jõeorgudes oli puid-põõsaid. viies klass oli Vaemla- Käina kooli aega jäi ka suur Külas majad kõik kõrvuti ühe poolses majas teisel korrusel. ja kurb muutus minu elus. peatänava ääres kilomeetrite Oli kaks viiendat klassi ja 1965. aasta suvel suri pärast pikkuselt. Marta pandi meiega sama koridori peal teist insulti isa. Aasta hiljem, lüpsjaks. Ta rääkis oma elust veel kaheksas klass. Meie 1966. aasta suvel suri ema. ja tööst pikalt, kahjuks ma klassijuhatajaks sai Kaubo Surmatunnistusel oli enam täpselt ei mäleta. Heinsoo, kes oli selleks kooli põhjuseks kopsumädanik, aga Lõpuks elasid nad juba päris lõpetamiseni. külarahvas arvas, et ju see hästi, said endale isegi maja ikka vähk oli. osta. Oli päris kahju olnud Juba ehitati ka uut koolimaja, tagasi Eestisse tulles kõike Mind taheti panna kus käisime koristamas ja maha jätta. aknaid pesemas. Ja 1965. lastekodusse. Ütlesin, et ei aasta oktoobri algul läksime lähe, jään üksi koju elama Niipalju mäletan, et see oli piduliku rongkäiguga (olin siis 13). Siis sugulased Tatarski rajoonis ja lähim Putkastest uude koolimajja. said kokkuleppele Martaga, suurem linn oli Tatarsk. kes oli mulle kaugemalt 1958. aastal said nad koos Ka Käina koolil oli kooliaed, sugulane. Marta elas ja töötas emaga lõpuks Eestisse tagasi. kus olid kasvuhoone, tollal Vasalemma koolis ja oli Nii et üheksa aastat Siberis. õunapuud ja peenrad. Praegu 60-aastane, kui meile elama Ära oli ta viidud mehe pärast, on sellel kohal suur teerist tuli. Tänu temale sain koju kes oli Saksa ajal omakaitses. ujula juures. Mõni õunapuu elama jääda. Mees võeti kinni juba 1945. on vist veel alles ujulapoolses aastal ja kogu Siberis oldud Marta neiupõlvenimi oli nurgas. Kooliaias olid aja ei teadnud Marta, mis Saarna, abielludes sai ta suvised töötunnid, mis tuli temast on saanud. Juba Eestis täis teha. perekonnanimeks Brandt. Lapsi tal ei olnud. 1949. tagasi olles oli kuidagi teada Koolis käisime ikka aastal küüditati ta Siberisse saanud, et mees oli viidud Magadani kaevandusse tööle. liinibussiga, mingit koos emaga (Liisa Saarna). Seal oligi surnud juba 1946. koolibussi polnud. Õhtul tuli Mul on nii kahju, et ma buss Kassarisse viie paiku. temaga koos elades ei aastal. Selle ajani tuli olla koolis kirjutanud üles tema Siberi- Eestisse jõudes ei lubatud pikapäevarühmas. Talvel, kui elu mälestusi. Ei mäleta isegi neid Hiiumaale elama tulla, tuiskas, tuli hommikul bussi küla nime. Ta oli olnud koos vist sellepärast, et siin oli pikalt oodata, koju minna ei Silk Siinaga Emmastest. 11 piiritsoon ja nemad nagu majades, mis ei olnud üldse Koormat tegi kaks tüdrukut, endised kurjategijad. Nii ta lähestikku. Poiste internaadis teine teises ääres. Sellise saigi Vasalemma kooli oli köök ja seal käisime tempoga pidid jõudma pallid kokaks. Selleks ajaks, kui ta söömas. Lisaks koolis klassi paika panna, kusjuures auto meile tuli, oli ta ema surnud korrapidaja olemisele olid liikus ja kõikus. Koorem ei ja 1966. aastal lubati juba veel mitmed internaadi tohtinud laguneda, alles kui Hiiumaale. korrapidaja kohustused. valmis sai, pandi köied ümber. Koormad olid ikka 1968. aastal lõpetasin Käina Meie klassijuhataja oli Raivo küllalt kõrged, arvan et viis kooli ja läksin edasi Kärdla Karjamaa. Muidugi oli kuni kuus palli kõrgust, ja keskkooli. Tuli minna legendaarne kuju Evald kasti sees olid pallid serviti. internaati, sest iga päev Teras, keda kardeti, aga ka Kui koorem läks kõrgemaks, kodust käia polnud võimalik. austati. Isegi rohkem kui oli üks tüdrukutest allpool ja Vist ei jõudnud hommikul direktorit. teine üleval. Tavaliselt olin kooli, sest mäletan, et sõitsin Keskkooli ajal sai kõik mina kui lühem alati see pühapäeva õhtuti Kärdlasse. ülemine. Liinibuss käis Kassaris kõik suvevaheajad kolhoosis tööl päevad ja õhtul sõitis otse käidud. Olin käinud ka Käina Koos põllutöönaistega Kärdlasse. Kool oli sel ajal ka kooli ajal, põhiliselt rohimas. käisime lahtist heina kokka laupäeviti, nii et koju sain Keskkoolisuvedel käisin juba panemas. Tavaliselt keegi laupäeva õhtul ja tagasi tuli heinatööl. Kõige rohkem on koolipoistest oli sõita juba pühapäeva õhtul. meelde jäänud heinapallide hobuloorehaga ja tõmbas vedu. Tavaliselt viskasid vaalud kokku. Meie asi oli Meie tolleaegsed poisid palle auto peale ja siis kokk valmis teha. Eks internaadihooned on ammu tüdrukud tegid koormat. Auto seegi tahtis õppimist saada, maha lõhutud ja uued majad liikus kahe pallirea vahel sest kokk pidi ilus välja asemele ehitatud. Poisid ja paraja käimiskiirusega ja nägema ja ilmale vastu tüdrukud elasid eraldi mõlemalt poolt visati peale.

Orjaku põllutöönaised enne 1966. aastat. Vasakult Natalie Holsmer, Helmi Kalju, Aino Liig, Klavdia Mölder, Eliise Jõpiselg, Helle Kalju ja Liivi Holsmer, taga Mathilde Kääramees ja Elli Koor 12 pidama. täiendavaid katseid ei tule. ämbritega ette tassida Mõtlesin, miks ka mitte, (Alberti töö). Ka Lainel oli Kord pandi meid ühe teise ainult et tuleb tööle minna. umbes 15 lehma, nii et 30 tüdrukuga heina kärpide loomale. peale panema. Me siis Küsisin siis kolhoosist tööd ja panime, aga kärp muudkui pakuti meie küla lüpsifarmis Kõige raskem oli varane kukkus ümber. Lõpuks keegi lüpsja kohta. Algul ikka tõusmine. Laudas tuli olla möödamineja ütles, et pange ehmatas ära küll, sest ma ei hommikul kell viis. Vabu ikka mõlemale poole osanud lehma lüpsta. Tollal päevi sain vahel harva, kui võrdselt, siis seisab. Nojah, oli see oskus enamikul just hädasti vaja oli, siis mõni vigadest õpitakse. Näe, siiani maanaistel olemas. Aga põllutööline asendas. Siiski meeles. Siis mõtlesime, et lohutati, et küll masin lüpsab. sai õhtuti kinos käidud. Kaks kuidas küll ise selle peale ei Ja nii sai minust 15 lehma korda nädalas olid kinoõhtud tulnud. lüpsja, 18-aastaselt. Töö Kassari rahvamajas. Kino käigus selgus, et pole see algas kell 8. Tuli nobe olla, et Teinekord tuli olla ka amet nii lihtne ühtigi. Lehma farmitööga valmis jõuda, pööningutel ja kuurides udar tuli ju tühjaks lüpsta, kodust läbi käia ja veel heinapalle ära panemas. Need peale masinat ikkagi käsitsi jalgrattaga kinno jõuda – toodi autodega kohale ja üle lüpsta, et tühi oleks. Ei kuus kilomeetrit. pandi maha. osanud ju algul sellest aru Pööningumeeskond pidi nad saada, millal ta piisavalt tühi Tihti olid tantsuõhtud, nii siis virna panema. Ja pandi on, ega korralikult lüpsta. Kassaris, Käinas kui ka tavaliselt harjani täis, nii et Mitmel lehmal tuli Putkastes, kust ei raatsinud ka palle tuli astmelt astmele udarapõletik. Sain nutta küll, ära jääda. Vahel korraldasime edasi anda. Teinekord oli riku veel kolhoosi lehmad ka neid Kassaris ise, tempo väga kiire, vahel sai ära. Õnneks oli mu kõrval makimuusikaga. Kellel oli aga puhata ja uut autot aastaid lüpsjana töötanud makk ja linte, see oli tehtud oodata. Mõnikord, kui pallid Laine Jõpiselg, kes mind mees. Neid linte vahetati ei olnud päris kuivad, olid õpetas ja aitas. Tänu Lainele omavahel ja lindistati endale nad üsna rasked. sain lõpuks ameti selgeks. ümber. Peod lõppesid ikka Peale lüpsmise tuli meil ka kõvasti peale keskööd, nii et Keskkooli lõpetasin 1971. loomi sööta, lüpsimasinad teinekord ei jõudnudki aastal. Mida edasi teha? lahti võtta, pesta ja pärast magama, tuli kohe farmi Tahtsin Hiiumaale ja oma minna. koju elama jääda, sellepärast jälle kokku panna. Aga see oli tore aeg tänu Lainele ja tuli sobiv amet õppida. Mitu korda aastas olid Mäns Albertile, kes töötas Soovitati minna Räpinasse kolhoosipeod. Ikka peolauaga aiandust õppima, selle ala karjakuna. Tema ajas sõnniku ja tantsuga pärastpoole. inimesi olevat kolhoosis vaja. vagonetiga välja, see liikus Algul, kui tööle läksin, oli Käisin suvel Räpinas mööda rippraudteed ja seda veel Kassari kolhoos, hiljem tuli lükata. Albert tõi ka sisseastumiseksamitel ja ei ühines see Sõpruse heinad kuurist lauda juurde. saanud sisse, kuigi hinded kolhoosiga ja kolhoosipeod olid head. Pärast kuulsin, et Nalja ja naeru oli meil palju peeti uues klubihoones. Ühelt keskkooli lõpetanutele oli ja see aitas kõigist raskustest selliselt peolt leidsin ka oma üle. teisele kursusele ainult mõni tulevase abikaasa. Tema nimi vaba koht ja eelistati poisse, Oli päevi, kus polnud elektrit. oli Uno Nurk ja ta oli et neid muidu koolis nii vähe. Kõik lehmad tuli lüpsta kolhoosis traktorist, hiljem Pakuti võimalust õppida käsitsi küünlatule valgel. Nõmme töökojas treial. Uno kaugõppes, et eksamihinded Kõigi lehmade joogivesi tuli kodu oli Ristivälja külas ja kantakse üle ja mingeid pumbata käsipumbaga ja kui 1973. aasta detsembris 13 abiellusime, kolis ta elama külas Viinalassi talus. See oli korda sattusin ka Elvasse. minu juurde. Marta ostis siis Eesti ajal olnud suur ja uhke Käisime Võrtsjärve endale naabruses asuva talu. Elumaja oli kahekordne mängudel, mis olid sel suvel tühjaks jäänud talumaja ja ja nii suur, et seal elasid kolm Rannu lähedal Trepimäel. kolis sinna. perekonda ja meie, Koos tüdrukuga, kellega koos praktikandid, seega oli seal elasime ja hästi läbi saime, Lüpsja sain ma olla umbes neli korterit. Osa sellest ajast käisin tema kodukohas Purtsi poolteist aastat, siis meie küla elasin seal üksinda, osa külas Pikasilla lähedal. See laut likvideeriti ja loomad kahekesi ühe teise tüdrukuga. oli suvi 1973. viidi teistesse lautadesse. Suvel oli meid rohkem, olime Mäletan, et päris kahju oli kuuekesi. Kütteks anti vanu 1974. aasta juunis lõpetasin neist ja mõtlesin, kuidas nad jämedaid puupakke ja Räpina sovhoostehnikumi ja küll võõras kohas hakkama kännujuurikaid. Mäletan, kui sain aiandusagronoomi saavad. hädas ma nende lõhkumisega diplomi. Minul tuli minna põllutööle. olin, aga tehtud sain. Tööl Siis algasid rohujahu Hommikul läksime Kassari käisime koos kohalike tegemise suved. Kassaris oli kontorisse, mis algul asus naistega ja tegime kõiki töid, kaks rohujahuagregaati. mis parasjagu vaja. Mäletan muuseumi kõrval olevas Rohumass veeti kohale silmastamist puukoolis, mis majas, hiljem uues majas autodega ja kallutati maha. koos töökoja ja sööklaga, kus oli üsna täpne töö ja tehti Sealt tuli see siis hargiga praegu on Kassari paaridena. Tavaliselt pandi lindile loopida, mis ta üles oskaja naine silma lõikama ja Puhkekeskus. Seal siis jagati trumlini viis, kus mass paika panema. Tema järel tööd, mis parasjagu oli vaja purustati ja kuivatati. Tempo teha. Palju oli heinavedu liikus praktikant, kes sidus pidi parajalt kiire ja ühtlane kuuridest ja pööningutelt pookekoha kileribaga kinni. olema. Teine naine oli lautade juurde. Jälle Pookijate tempole pidi järgi jahukotte vahetamas, mis oli jõudma, sest pookekoht ei pallikoormad autode peale – ka tihtipeale üsna kiire töö. tohtinud kauaks lahti jääda. tuttav töö. Oli kartulite Kotid pidi jõudma ka kinni sorteerimist, Kevadel lõikasime puukoolis panna ja käru (landoo) peale juurviljakoristust põldudelt, noori puukesi tagasi. Oli viia. Oli nii riidest kui ka sügisel mitu nädalat täpselt teada, et lõigata tuleb paberkotte. Ja see hirmus kartulikoristust väljapoole suunduva punga roheline tolm, mis sealt kombainidega. Talvel, kui kohalt ja latv peab jääma kuni lendas. Olime üleni rohelised muud tööd ei olnud, 20 cm teistest pikem. Suvel ja küllap hingasime seda ka parandasime riidest kotte oli palju rohimist ja pallivedu üsna palju sisse. (viljakotte). See oli tükitöö, (sest sovhoosil oli ka Töö käis vahetustega ööpäev nii et kes tervemad kotid sai, lüpsikari, kellele sööta vaja). teenis rohkem. läbi. Mäletan, et oli öine Siis tuli marjakorjamine, vahetus, mis algas õhtul kell põhiliselt sõstrad, ja peale 1973. aastal olin pool aastat 11 ja lõppes hommikul kell 7, seda ploomide ja õunte (märtsist oktoobrini) tööl päevane vahetus algas Rõngu sovhoosis Tartumaal. korjamine. Sinna võeti appi hommikul kell 11 ja lõppes Meie kolhoos hakkas juhutöölisi, keda toodi isegi õhtul kell 7 ja siis Tartust. Õunte jaoks olid Kassarisse rajama õuna- ja vahepealne, hommikul 7–11 suured hoidlad, kus tuli ka marjaaeda ning oli vaja selle ja õhtul 7–11. Selline vahetus ala inimesi. Mina õppisin teinekord sorteerimas käia. oli sellepärast, et inimestel Räpinas aiandust (kaugõppes Lähim asula oli Rõngu, olid kodus loomad, keda vaja küll) ja mul oli vaja umbes 4 km kaugusel, kus talitada. Vahetusi vahetati praktikakohta. Elasin Koruste käisime kinos ja pidudel. Paar nädala aja järel. Korraga oli 14 siis tööl kummalgi masinal vanadest lautadest, kus talvel hea töö, sai soojemas kaks inimest ja masinamees, igapäevase väljaajamise ruumis olla, ei pidanud väljas kes agregaatide tööd jälgis ja võimalust ei olnud. Tavaliselt ilma ees olema. reguleeris. Tööd vahetasime olid need vasikalaudad ja iga tunni aja tagant, et oleks vasikaaiad. Ei olnud üldse Kui ei olnud muud tööd ja võrdne ja vaheldus ka. Hiljem kerge töö. ilm oli vähegi parem, saadeti kadus käsitsi massi loopimine meid võsa raiuma. ära, pandi transportööri Sügisel oli suur töö Põlluvahekraavid oli vaja lindid, mis rohumassi üles kartulivõtmine. Naised jagati võsast puhtaks saada ja nii viisid. Selle võrra läks kartulikombainide peale. Tuli me puhastasime teetrassi kergemaks. seista lindi ääres ja noppida Rooli lauda juurest Peeduni. kartulid ja sodi eri lintide Hiljem tehti sinna kruusatee. Kassarisse hakati rajama peale. Ja kombainid Kõik oksad tuli kokku tassida suurt õunaaeda. Hiljem tulid võistlesid omavahel, isegi ja ära põletada. Suuremad veel ploomi-, sõstra- ja rajooni ulatuses. Tore oli puud, millele kirves ja meie arooniaaed. Mäletan puude Hiiumaa lehest lugeda, kui jõud peale ei hakanud, istutamist, neid tuli igal sinu kombain oli paremate jätsime saemeestele, kes siis kevadel lõigata ja kujundada. seas. Arvestus käis võetud pärast platsi puhtaks tegid. Õunte korjamist nagu ei kartulite koguse järgi. mäleta, eks puud olid veel Põhikoormus oli muidugi 1974. aasta novembris sündis väikesed ja kandsid vähe. traktoristil, kes pidi tütar Aili. Sain kodus olla Õunu käisime hoolitsema, et masinad poolteist aastat, siis tuli ta põllutöönaistega korjamas töötaks, ja poole ööni Jausa lasteaia sõimerühma Kassari kolhoosi vanast aiast, remontima, kui midagi viia ja ise jälle tööle minna. mis asub Kassari mõisast juhtus. Oli uhke tunne, et Lasteaias olid lapsed Orjaku poole kohe tee ääres. Nurk Uno oli alati esimeste esmaspäeva hommikust reede Ja sõstraid käisime korjamas seas, tihti parim. Ega see tal õhtuni, kui kolhoosi buss nad uuest marjaaiast. Eks põõsad kergelt tulnud. jälle koju sõidutas. Praegu hakkasid kiiremini kandma. tunduks see mõeldamatu, aga Sügisene töö oli tol ajal oli see tavaline ja Kolhoositöödest veel. Olen söödajuurvilja koristus. enamiku tolleaegsete laste olnud põhukuhja tegemas. Võtsime üles juurikaid, millel saatus. Tavaliselt oli kaks naist kuhja oli tore nimi – türnüpsid. Olid otsas. Alus lükati traktoritega sellised pealt lillat värvi ja 1977 detsembris sündis Elli. paika ja siis tõsteti järjest kaalika moodi. Käisime 1980–81 olin peale. Ja sina pidid siis ilusa veoauto järel ja kõrval ning noorloomatalitaja. Loomad kuhja tegema, sest see jäi loopisime neid kasti. Siis veel olid vanas Orjaku mõisa kõigile möödakäijatele söödakapsa koristus, tihti hoones, mis on nüüd kenasti vaadata. Lõpuks tuli veel hari juba siis, kui olid öökülmad. ümber ehitatud ja kuulus teravaks teha ja viimast otsa Need olid pika varrega vahepeal Dagoplastile. Seal jäi lõpetama üks, kes siis, kui kapsad, vars raiuti pooleks ja peeti umbes 60 lehmmullikat, kuhi valmis, tõsteti autokasti. kes müüdi hiljem põhutõstukiga alla. Tavaline talvine töö oli tõuloomadena Kesk- Olen veoauto peale lahtise kartulite sorteerimine. Neid Aasiasse. Neid tuli kaks heina koormat teinud. Ka see hoiti väljas kuhjades ja toodi korda päevas sööta-joota ja tahab oskust, et ilus tuleks ja talvel koormate viisi kusagile sõnnik välja ajada. Mingit ära ei laguneks. garaaži, kus neid pidi jootmissüsteemi ei olnud, sorteerima, vahel ka vesi tuli voolikuga lasta Kevadel pidid põllutöönaised kottidesse panema. See oli loomade ees olevatesse sõnniku käsitsi välja loopima puukünadesse. Sõnnik 15 kühvliga vagonetti ja mööda avadesse, mis nad maha pealegi kodust ainult ühe rippraudteed õue. Raske oli istutas. Tempo oli päris kiire. kilomeetri eemal. Ja laut talvel, kui kõik külmus. Käia Taga käis paar vigade seesama vana tuttav, kus tuli kodust kolme kilomeetri parandajat, kes täitsid tühjaks kunagi lüpsjana alustatud sai. kaugusel. Niipalju kui jäänud kohti. Vasikate arvu enam ei võimalik, käisin jalgrattaga, mäleta, aga neid võis ka aga talvel pidin jala liikuma. Aiandis oli palju rohimist, umbes 60 olla. Kunagine Teistmoodi oli seal veel see, istutamist, pikeerimist ja lüpsilaut oli vasikatele ümber et neile loomadele tuli kastmist. Jausas oli neli suurt ehitatud. Muret oli nendega allapanuks kasutada saepuru, klaaskasvuhoonet, oli küll, sest nad olid väikesed ja mitte turvast nagu tavaliselt. kurgimaja, tomatimaja, jäid kergesti haigeks. Joogiks Oli millegipärast selline lillede maja. Alustati veel toodi neile lõssi, mida tuli nõue, et muidu ei tohi müüa. uute kasvuhoonete ehitamist, soojendada – tulist vett sekka mis vist ei saanudki valmis, kallata. Nii et iga kord oli On ka üks ebameeldiv enne lõppes kolhoosiaeg otsa. esimene töö pliidi alla tuli mälestus seoses mullikatega. teha ja suur malmpada pliidi Et need oli müügiks mõeldud Aiandis õppisin tegema matusepärgi ja kimpe. Neid peal vett täis tassida. Talvel noorloomad, tuli neid tihti sulatasin kõigepealt pumpa, pidid oskama teha kõik, sest kammida, mis mõnele neist et üldse vett saada. Sel ajal, teinekord oli neid päris palju sugugi ei meeldinud. Juhtuski kui vesi soojenes, sai nii, et üks loom ehmatas ja korraga vaja. Kuuseoksi selleks käisime ise metsast jahuportsud ette anda, alused keeras mulle järsult otsa. Oli puhtaks teha ja turba alla toomas, autoga ja kusagilt kõige seinapoolsem loom, nii panna. Siis jootmine – kaugemalt suurest metsast. et jäin mullika ja kiviseina ämbritega künadesse. vahele, küünarnukk vastu Ka talvel suure lumega, ka vihmaga. Järgmiseks andsin heina ette seina ja käsi murdus ja siis sõnnik välja, ikka randmest pooleks. Esimese Liikumine tööle ja koju ei kühvliga rennist vagonetti ja ehmatusega valu üldse ei olnud üldse probleem, sest mööda rippraudteed õue. tundnud, ainult käsi oli kole. sõitsid kolhoosi bussid. Igas Õnneks oli lähedal pere, kus osakonnas sõitis oma buss. Selle raudteega seoses on oli telefon ja sain endale meeles mu teine tööõnnetus. Kindlal kellaajal nagu kiirabi kutsuda. Viidi mind Läksin väljast vagonetti liinibussiga viidi inimesed siis Kärdlasse ja käsi pandi tööle ja õhtul koju. Bussidel võtma ja äkki jäi käsi selle ilusti jälle kokku, seejärel tuli oli oma kokkusaamiskoht külge kinni, enam lahti ei pikemat aega kipsiga elada. saanud ja imelik surin käis Jausas, kus sai ühelt bussilt läbi keha. Ei saanud üldse teisele ümber istuda. 1982. aasta oktoobris sündis aru, milles asi, ja võtsin ka Mati. Peale tema lasteaeda Igas osakonnas oli söökla, veel teise käega kinni. minekut 1984. aasta sügisel kus sai lõunal käia. Ka sinna Järgmine, mida mäletan, oli sain tööle Jausa aiandisse. On viidi aiandist bussiga ja toodi see, et olin vagoneti juures meeles sügisene pärast lõunat tagasi. Ka poes pikali maas. Vahepeal oli kapsakoristus. Olid suured sai lõuna ajal käia, sest see oli teadvuses must auk. Enam kapsapõllud, kus liikusime Valgul päris söökla lähedal. ma igatahes seda puutuda ei veoauto järel, lõikasime Nii et tööinimeste eest julgenud ja helistasin kapsapäid ja viskasime kasti. hoolitseti küll hästi. elektrimeestele. Niipalju Kevadel oli kapsa istutamine, taipasin, et olin elektrivoolu mis käis masinaga, neli naist Siis pakuti mulle tööd kodu alla jäänud ja et istusid peal, taimekastid ees. lähedal vasikalaudas, see oli sõnnikuraudteel on vool sees. Tuli võtta taimed ja panna 1985. aasta kevadel. Võtsin Hiljem selgus, et üks lamp ühe kaupa ringikäiva ratta vastu, sest laudatöö oli tuttav, laes oli lahti pääsenud ja 16 rippus juhtme otsas nii, et puutus vastu raudteed ja andis sellele voolu. Nii et kui ma ühe käega kinni võtsin, läks vool läbi minu maasse, aga kui teise käe ka veel panin, käis vool läbi mu keha. Kui teadvus kadus, kukkusin ja tõmbasin oma raskusega käed vagoneti küljest lahti – küllap see mu päästis. Hiljem värisesin küll tükk aega ja mõtlesin, kui lähedalt surm mööda läks. Aga midagi Pilt kolhoosiajast. Vana söökla taga (muuseumi kõrval). Olime vist hullu minuga ei juhtunud ja Vaikega puid kuuri lappimas, teised naised olid sööklas tööl. arsti juurde ma ei läinud. Poisid sattusid arvatavasti juhuslikult kohal olema. Vasakult Vaike Suvel olid vasikad väljas Kärner, Anne Nurk, Helju Erik, Peedu Tüll, Tiit Kopli ja Ellen karjamaal. Pidin neid Podoprigora; kärus Helga Steinberg. 1980. aastate keskpaik söötmas käima kahes kohas: meie farmi juures ja juba noorukieast ja ta emale oligi mu esimene õmblejatöö. Adamsoni juures. Suvel said oli öeldud, et sellega peab Edaspidi tulid igasugused nad jõusööta ja lõssi. Suvist organism vastu umbes 20 muud õmblemised. Mida vasikate söötmist mäletavad aastat. Ja nii läkski. Kui Uno kõike me küll tegime: ka Aili ja Elli, kes käisid mul suri, oli Aili 13, Elli 10 ja kittelkleite, särke, tugevamast abiks ja asendasid, kui vaja. Mati viiene. Pidin üksi materjalist tööriideid ja hakkama saama. nokkmütse. Kord oli Siis tulid aastad, kus talveks tellimus – Eesti kaitseväele enam vasikaid ei toodud, 1989. aastal tuli mu ellu Aug talvised maskeerimisriided. ainult suveks sain nendega Vello. Pärit Luguselt ja Need olid valged ja üsna tööd. Tuli talveks muud tööd suurest perest. Vello oli tubli keerulised teha, palju detaile otsima hakata. Selleks ajaks ja nupukas mees, kui ta ja taskuid. Oleme teinud ka oli Kassaris alanud parasjagu ei joonud. Aga suuremas koguses nutriakasvatus ja tehti viinaviga oli tal tugev ja see padjapüüre, lihtne töö, aga nutrianahast mütse. Kuna mul ta lõpuks hauda viiski. palju pidi jõudma. Tegime oli vaja talveks ajutist tööd, meestele voodriga jopesid, oli Tuli aeg, kus mu töö sain hakata nutrianahku jälle mingi asutuse tellimus. vasikatega lõppes ja sain kammima. Ei olnudki see Veel olid laste kõige lihtsam töö. Mõnikord Kassaris õmblejaks. Hakati tegema uut toodet – kombinesoonid, mitut värvi olid nahad ikka päris hullud – ja mitme suurusega. Olen nahatükkidest kotte. Kusagilt sodi täis ja vigadega. teinud kunstkarusnahast tööstusest toodi suuremas Ettevaatlik pidi ka olema, et kasukaid, üks endalgi praegu mitte nahka rikkuda. Siiski koguses nahajääke: tükke ja ribasid, igat värvi ja tooni. veel kapis, ostsin selle, kui oli see mõnus tubane töö, ei firma tegevuse lõpetas. pidanud enam talvel väljas Nendest löödi stantsiga välja olema nagu põllutöölisena. ühesuurused tükid ja Siis tuli suurem töö – õmmeldi kotiks kokku. Oli tellimus Soomest (Nokian Isiklikus elus oli suur löök mitu mudelit suuremaid ja Jalkineet OY). Hakkasime Uno haigus ja surm 1988. väiksemaid käekotte, pikkade tegema Soome sõdurpoistele aastal. Tal oli suhkruhaigus ja lühikeste sangadega. See saabaste sisevoodreid. See oli 17 töö aastateks. Tulid ka tegemiseks kolhoosist kolm lehma, söötsin, jootsin, spetsmasinad, millega sai eri traktoriabi saanud. siis alused puhtaks või suvel operatsioone teha. Töö käis karjamaale. Piim kurnata ja liinitööna käest kätte, igaüks Tagastati maid. Mulle oli keldrisse külma vette. tegi oma õmblust. Mina tegin suureks üllatuseks, kui palju Eelmise päeva piim viimast tööd – õmblesin maad oli mul õigus tagasi piimaauto peale viia, taldasid alla. Ka see töö tahtis saada. Seda oli üle 45 hektari, jalgrattaga, piimaplekid õppimist, sest materjal oli sellest enda talu 16 hektarit ja lengstangi otsas. Piimanõud üsna veniv ja masin võõras. ülejäänu eraldi tükkidena pesta ja siis veel kaheksaks On meeles, kuidas me olime kaugemal, osa ka isa ja ema Kassarisse tööle jõuda. transporditöölised, kui kodutaludest. Mida ma koorem tuli või läks. Nii oleksin kogu selle maaga Suur suvine töö oli heinategu. tükid kui ka valmistoodang teinud, pealegi tuli ju sellelt Kõigepealt tuli otsida küla olid pappkastides, mis olid hakata maamaksu tasuma, pealt keegi, kes heina maha üsnagi suured ja vahel päris kust seda summat võtta? Nii niidaks. Kokku panime rasked. Olime trepi peal rivis ma siis andsingi kaugemad käsitsi. Kogu selle 3–4 lehma ja andsime neid käest kätte alt tükid kõik EVP-de eest ära. heina riisusime käsirehadega välisukse juurest üles laoni Kui siis ükskord nende eest ja tassisime hargiga kokku. välja. Koorma väljasaatmine raha anti, ei olnud see summa Hea kui sai pärast traktori, oli kergem, siis oli käest kätte enam kuigi suur. mis kokad põllult koju vedas. Ja siis kõik see hanguga rivi ainult otsaaknani, mis Jagati kolhoosi vara ja loomi. asus välisukse kohal. Oli pööningule ja virna. Mu Sealt sain endale teise lehma tehtud renn, mida mööda lasti tütred mäletavad siiani seda ja mullika. Nii saigi suvist päevast päeva tehtud kastid aknast alla otse loomapidamine üsna autokasti. heinatööd. Nemad põhiliselt oluliseks äraelamise osaks. riisusid ja mina tegin Viimased õmblemisaastad Varem olin pidanud lambaid, kokkasid. Pärast olid nemad tegime nii meestele kui ka kõige rohkem oli neid 18. pööningul ja mina all naistele toasusse. Õmblesime Nende käsitsi niitmine oli hangumas. Vahel oli ka Vello pealseid ja sisetalla külge. üsna suur ettevõtmine, ka see abiks, aga mitte alati. Tegin jälle taldasid. tuli ära õppida. Villa sai vahetada igasuguste kootud Aga piima kokkuostu aeg sai 2004. aasta sügisel tuli teade, toodete vastu. Vahetevahel otsa. Tulid järjest rangemad et enam Soomest tööd ei saa, sõitis kohale euronõuded. Kui sul ei olnud meie töö saadeti Hiinasse, villavahetusbuss, kus võeti jahutusseadmeid, jäi su piim kus olevat odavam toota. Ja vastu villa, ja selle summa madalamasse sorti ja said firma lõpetas tegevuse, sest eest said valida endale vähem raha. Loomapidajaid kohaliku tööga ei oleks vee villaseid kampsuneid, jäi vähemaks, piimaautol peal püsinud. sviitreid ja muud. polnud enam tasuv küla vahel käia. Siis tulid probleemid Suurem muutus vahepeal oli Lehmapidamine oli piimarahade kolhoosi lõpetamine 1993. sellepärast tasuv, et piima väljamaksmisega. Raha aastal. See oli suur osteti kokku päris hea asemel anti kilode kaupa elumuutus – kuidas siis nüüd hinnaga. Piimaauto käis algul juustu. Mäletan mitut korda, edasi? Kogu mu elu oli olnud farmi juures, hiljem Sireli kui müüsin Kassaris kolhoos ja nüüd äkki enam ei talu juures igal hommikul. töökaaslastele juustu, et ole. Kuidas majapidamisega Kõige rohkem oli mul kolm piima eest raha kätte saada. toime tulla, sest alati oli lüpsilehma, mullikas ja kolm põllutöödeks ja heina vasikat. Hommikuti tõusin Lõpuks kadusid ka loomade kell viis, lüpsin käsitsi oma tapmise võimalused

18

Hiiumaal. Nii oli siis kui nad hakkasid lõpetama. Kuna olin koristamist väikeloomapidamine lõplikult Mõni tund lubati öösel ka õppinud ja ka varem välja suretatud. Leidsin, et magada ja osa võis teha koristajana töötanud (meie olen sunnitud oma hommikul, näiteks restoranid. Kassari õmblusfirmas loomapidamise ära lõpetama. Siis oli päeval vaba aeg, nii et õmblemise kõrvalt), sain seal See oli aastal 2000. sain Stockholmi linnas ka tööd koristajana. Tööd oli käia. Oli raske, aga huvitav ainult suvel, muul ajal ainult 2003. aastal sain kokku Laid aeg, mäletan, kui ilus oli vahetevahel. Iga aastaga tuli Tõnuga, kes tuli mu ellu nagu hommikuti, kui laev kaljuste juurde objekte, mida sünnipäevakink. Ta tuli minu saarte vahel sõitis. Või öösel koristada. 2012. aasta suvel 50 aasta sünnipäevale ja jäigi koristades vaadata alla avati hotelliosa. Pidime meile. Selleks ajaks olin mitu tuledes säravale aitama tubade sisustamisel, aastat ainult lastega koos Maarianhaminale – palju esemeid tuli nimekirja elanud, sest Velloga läksime Ahvenamaa pealinnale, kus järgi tubadesse jagada. lahku ja tema läks siit ilmast laev öösiti peatus. Tassisime tugitoole trepist juba 2001 septembris. Tõnu üles, hirmus rasked olid. tuli Luguse külast, kus elas 2005. aasta sügisel sain Algul olid seal koristamas koos emaga. Ta oli tore töökoha Kärdlas SOL-i töötajad, hiljem meie jutumees ja õmblusfirmas Meritik. Kuna oma inimesed, kes tegid tube seltskonnainimene, kellele iga päev bussiga käia oli üsna korda. Minule jäi hotelli meeldis naabrimeestega kalal võimatu (hommikul üldosa pluss kõik, mis oli käia ja koos istuda. Ka tema kaheksaks ei jõudnud tööle), hoonest väljaspool. Lesta ja on nüüd läinud, raske hakkasin otsima Kärdlas Lammast tuli nagunii haigusega 2009. aasta ajutist elukohta. Kolme ja koristada. Peale selle veel jaanuaris. poole aasta jooksul, mis ma Kassari supelrannad seal töötasin, elasin nii Hiiu Mina jäin töötuks pärast meie (Piibunina ja Telliskivi kui ka Pikal tänaval. kiigeplatsi juures), õmblusfirma töö lõppu 2004. Tööpäevadel olin Kärdlas ja vahetevahel Pullu pubi ja poe aastal. Töötuna käisin reede õhtul sõitsin koju. ümbrus. Tööd jätkus. Tõusin puhastusteenindajate Pühapäeva õhtul jälle tagasi. kursustel ja 2005. aasta suvel igal hommikul kell 4, et kella Meritikis õppisin õmblejana viieks tööle jõuda. praktikal. Ühe töökohana palju juurde, seal tehti ilusaid Hommikusöögiks pidi Lest ja pakuti koristamist laeval ja ja keerulisema lõikega mõtlesin, miks ka mitte. Nii Lammas korras olema, peale riideid, mis läksid põhiliselt sööki tuli uuesti üle vaadata. olin kaks korda kaks nädalat Soome. Tegime vormiriietust tööl reisilaeval Victoria, mis Hotellis sai koristada, kui näiteks ettekandjaile ja külastajad olid lahkunud. sõitis Tallinna ja Stockholmi pangatöötajaile. Täpselt 2013. aasta suvel lisandusid vahel. Tööpäevad olid pikad: õmblemine oli oluline, et töö ülemine terrass ja mullivann. 10 ja pool tundi oli kena oleks. kohustuslik ja seda kõik Kõige tüütumad olid seal ämblikud, kelle võrke tuli iga nädalapäevad, sest kaks Siis tuli 2009. aasta päev pühkida. Teised nädalat oli vahepeal jälle majanduslangus ja meie vaba. Esimesel tööperioodil firmal jäi tööd vähemaks. Osa tüütused olid armsad tegime üldkoristust – laeva inimesi koondati, mina nende linnukesed linavästrikud, eriti üldkasutatavad ruumid. Seda seas. Olin jälle töötu. augustis, kui pojad pesast väljas. Nende plärtse tuli iga sai teha päeval, kui laev päev hulgem likvideerida. sadamas seisis. Teise Aastal 2010 alustas Kassaris kahenädalase vahetuse tööd Lest ja Lammas – Üks tõsisemaid töid oli koristasime söögikohti. Töö kunagisest kolhoosi sööklast mullivanni puhastamine. Sellel olid äärtes peenikesed algas öösel pärast kella 12, ümber ehitatud söögikoht. 19 ribid, mis tuli lahti võtta ja Aili läks pärast Kärdla Türgi vahet. Kuni leidis ära puhastada. Neid oli 230– keskkooli Tartu ülikooli endale tüdruku ja jäigi maale. 240 (lugesin üle, aga enam juurat õppima. Õppimise Nii tuli meile Merle, kellega täpselt ei mäleta). 2014. aasta vahel jõudis ka tütre elasime koos neli ja pool suvel lisandus õllesaal, mis sünnitada, Annette tuli ilmale aastat. Nüüd elab Mati pidi hommikul avamise ajaks 1996. Nüüd on elu viinud Käinas ja töötab vahetustega olema koristatud. Käisin tööl neid Londonisse, kus nad (kaks nädalat tööl, kaks vaba) ühegi puhkepäevata. Neid elavad juba üle kümne aasta. Rootsis plastitööstuses. küll pakuti, kuid ma ise ei Aili töötab rahvusvahelises tahtnud. Minu meelest oli firmas Deloitte, on 2014. aasta detsembrist elan palju raskem pärast käibemaksuspetsialist ja kodus üksinda. Mul on suur puhkepäeva uuesti alustada. sõidab palju maailmas ringi. Saksa lambakoer Nemo. Ja suurema osa aastast seal Annette õpib Kahjuks küll ketis, sest lahti tööd polnud, olin töötuna kunstikõrgkoolis. lasta teda ei saa, läheb küla kirjas ja sain peale pahandusi tegema. toimetulekutoetust. Selline Elli sai tütardest esimesena Lapsed ja lapselapsed on puhkus aitas suvel vastu emaks, minu esimene telefonikõne või arvutikirja pidada. lapselaps Oliver sündis 1994. kaugusel – alati olemas ja Olin mures, kuidas ta küll abiks, kui vaja. Siiski oli see tore aeg. Kerge hakkama saab, nii noor alles, ei olnud, aga oli huvitav. aga ta oli tubli. 1998 sündis Olen oma eluga rahul. Saan Inimesi liikus igasuguseid ja tal teine laps – poeg Hendrik. veel ise hakkama, vahel töökaaslastel polnud ka viga. Vahepeal elasid nad mandril, vaatan lastelaste järele ja nüüd on jälle Hiiumaal tagasi. mõtlen, et mul on siiski 2015. aasta kevadel jäin Elli abiellus ja on veel kahe huvitav elu olnud. Hea, et pensionile. Oleksin pidanud lapse ema, tal on Meribell ja sain elada rahuajal, et minu veel aasta tööl käima, kuni Mattias. Peale poiste sündi eluajal ei ole olnud suuri saan 63, aga et mul on kolm läks ta uuesti kooli ja laste sõdasid, see oleks olnud last, sain aasta varem kõrvalt õppides on ta kõige hullem. Ja ei olnud pensionile. lõpetanud Suuremõisa minu ajal sellel Vene ajal tehnikumis kaks eriala: viga midagi, elasime päris Töötuna oleku ajal sain käia aianduse ja raamatupidamise. hästi. Välisriikidesse küll ei arvutikursusel. Sellest oli Praegu töötab Omnivas. lastud, aga ega ei osanud palju abi, sest nüüd, kui olen tahtagi. Selle eest sai mööda kodus ja vaba aega palju, on Oliver ja Hendrik on mõlemad arvutieriala suurt liitu vabalt liikuda, arvuti hea ja huvitav ajaviide. õppimas, Oliver Tallinnas IT mida praegu jälle ei ole. Ja Kasutan arvuteid, mis laste ja kolledžis ja Hendrik reisimine oli odav, lihtne lastelaste jaoks vanaks kolhoosnik sai seda endale jäävad. Mulle sobivad küll. Haapsalu kutsehariduskeskuses. lubada. Meribell on tubli ujuja, Suviti olen siiski endale veidi Käisin 1973. aasta märtsis jalgpallur ja näitleja, hästi tööd võtnud. Koristan Sõpruse ja Emmaste kolhoosi endiselt supelrandu, õppida jõuab ka veel. Mattias turismigrupiga Musta mere kiigeplatsi, poe ümbrust, on tragi lasteaiapoiss. ääres – Sotšis ja selle Pullu pubi ja töökoda. See on Mati lõpetas pärast põhikooli ümbruses. Lennukiga paras töö suvel rattaga ringi Suuremõisa tehnikumis lendasime sinna ja tagasi, liikuda ja veel kuidagi kohapeal sõitsime bussiga. kasulik olla. kalanduse. Oli sõjaväes ja siis meremees kaubalaeval. Sõitis Käisime eesti külas nende elu vaatamas, mägedes Ritsa Nüüd ka veidi minu lastest ja Norra ja Rootsi vetes ning lastelastest. Vahemerel Hispaania ja järve ääres, mööda randa 20 sõitsime Suhhumini. Mäletan päeviti jõelaevaga Kui nüüd kolhoosiajale ahvikasvanduses käimist ja Leningradis. Põnev oli mõtlen, siis oli see ikkagi tore botaanikaaeda. Ööbisime loodusmuuseumis, imeilus oli aeg. Käsitsitööd oli küll perede juures. Sellest on palju Petrodvoretsi loss nii seest rohkem, aga see tundus pilte. kui ka väljastpoolt, kogu see loomulik ja paremat ei purskkaevudega ja kujudega osanud tahtagi. Põllud olid 1980. või 1981. aasta sügisel suur park seal ümber. korras ja hooldatud, ehitati käisime turismirongiga palju. Inimeste elujärg oli Karpaatides. Kohanimedest Oli veel grupireis Moskvasse. minu kolhoosiajal juba hea. on meelde jäänud Mukatševo Liikusime ise vabal ajal Omavahelist suhtlemist ja ja Užgorod. Käisime ühe mäe metrooga, väga lihtne läbikäimist oli palju rohkem. otsas, kuhu viis jalgrada. süsteem ja meie hotell oli Juba see, et igal hommikul Meie tasase maa inimesed metroojaama lähedal. saadi piirkonna kontoris väsisime päris ära ja Käisime Borodino lahingu kokku, kus siis tööd jagati. Ja imetlesime giidi, ta oli paigas, sellest oli tehtud töö oli vahel kodust päris kontsakingadega ja isegi ei panoraampilt. Nii et lahing kaugel teises osakonnas. hinganud kiiremini. Õhtul toimus nagu ümberringi ja käisime kohalikul tantsupeol, sina seisid selle keskel. Selline on mu elu olnud. Nii võeti tantsimagi. Tagasi Käisime VDNH-s. See head kui ka halba, nagu meil tulime läbi Kiievi, ka seal lühend ei ütle tänapäeval ehk kõigil. Ainult et halb ununeb, anti vaba õhtu ja käisin kinos. noorematele midagi, aga sel aga head mälestused jäävad. ajal oli ta Venemaa Oma pere ja autoga oleme tähtsamaid näitusealasid Kirjutasin selleks, et lapsed ja käinud Lätis, Riias ja (rahvamajanduse saavutuste lapselapsed saaksid lugeda, Siguldas. Ööbisime telgis näitus). Nägime kuidas oli elu enne neid. Ehk kusagil metsa ääres (ei mingit kosmoselaevu, mis olid kirjutavad nemad kunagi oma keeldu, et eramaa, nagu pärast kasutamist välja lood enda järeltulijaile. Seda praegu oleks). Käisime Riia pandud, ja imestasime, et nii võiks teha igaüks, sest iga loomaaias ja Siguldas väikesed – inimene mahtus inimese elu on lugu ja ajalugu köisraudteega sõitmas ja ainult kuidagi sisse istuma. neile, kes tulevad pärast koobaste juures. Näituseala oli tohutu, käisime meid. sellest läbi ainult osa, muidu Teine reis oli Leningradi. Ööbisime autos Petrodvoretsi oleks läinud mitu päeva. parkimisplatsil. Sealt käisime

21

Olnust Ma ealuse ku la Ranna talus, Richard Ja rvast eriti

Rein Järva oma pärisonuks. Veelgi enam, Onu Richardist. Teadvustasin sündinud 1946 vanaisa Jüri surma järel 1924. teda endale esimest korda aastal jäi Kassarist pärit noorel eelkooliealise poisina, kui ta Kassari on üks rahuriik, ütles naisel Annal üksinda üles Pelgulinnas oma perele maja korduvalt mu kadunud onu kasvatada neli veel lapseohtu ja ehitas. Sõja järel, kui Tallinnas Richard Järva. Nüüd, veetes teismeliseeas last. Ning oli puudus elamispinnast, juba ise 35 aastat suvesid sel võõrasvanaemast sai minu hakkas riik andma ehituskrunte imelisel maal, võin täielikult isapoolne vanaema. Kolmest Pelgulinna tagumises otsas kinnitada onu sõnu. Alustuseks suurde linna õnne otsima läinud vastu praegust Sõle tänavat. sellest, kuidas mina kui üks Kassari neiust jäid kaks, Liisa Maisi tänava lõppu onu Richard poolenisti Saaremaa verd mees ja Anna, linna pidama, noorem, maja ehitaski. Mäletan, et isehakanud hiidlaseks sain. Marie, olles mõned aastad ümbruskond oli siis veel nii majapidajanna tööd teinud, lage, et suur ja võimas Balti 1882. aastal rajas Jüri Kersen naasis peagi isakoju Kassari Manufaktuuri hoone paistis toa Mäealuse külla merelähedasse Ranna talusse ja jäi pärast aknast selgelt ära, nüüd on kogu paika Ranna talu. Abielust vanemate surma kohta ülal ala juba ammu hoonestatud. Leenaga sündis peresse neli hoidma. Tema oli siis minu Seda, et hiiu naisest sündinud tütart: Liisa, Anna, Marie ja (võõras)vanaema õde ehk onu Richard päris vimkavend ja Amalie. Mingil ajal tulid kolm minule (võõras)vanatädi. Minu hiiu huumorimeelega mees on, tütart suurde linna tööd otsima. onu Richard oli seega Marie sain kogeda juba aastaid hiljem. Juhtus aga nii, et Harjumaa Kersenile õepoeg. juurtega Jüri Järval (tollal Alghariduse saanud Richard Jerva), minu vanaisal, suri läks edasi õppima Riigi noorelt naine, minu vanaema. Tööstuskooli mööblitisleri Järele jäi kolm alaealist last: erialale. Sealt sai ta kuldaväärt Hugo (minu isa), Evald ja oskused, mis kogu pikaks eluks Agathe. Nüüd leidis vanaisa leiva lauale tõid. Minu teadmist ühe suure südamega Kassarilt mööda onu ühtegi mööblitükki pärit hiiu neiu Anna Kerseni – oma elus ei ostnud, kõik tegi ise ühe kolmest Ranna talust pärit oma kätega. Noorpõlves tuli tütrest –, kes sai vanaisa ellu ka sport jalgpalli näol. kaasaks ja võttis üles kasvatada Mingi tippmees ta ei olnud, aga kolm alaealist last. Jürile ja TJK (Tallinna Jalgpalliklubi) Annale sündis 30. juulil 1915. teises meeskonnas tegi näiteks aastal Tallinnas perre veel üks 1938. aastal kaasa Stockholmi laps – poeg Richard-Georg, võistlusreisi. kellest järgnevas loos pikemalt juttu tuleb. Kahekümneviieselt, 1940. aastal tegi elus ühe tähtsaima Kuna neli last (minu isa, vend, valiku, valis ühtaegu oma õnne õde ja pisivend) kasvasid üles ja õnnetuse. Abikaasaks sai Richard Järva ja Marie Kersen, ühes peres, ei ole ma kunagi Pelgulinna neiu Taime tänavast, 1970-ndate aastate lõpp vahet teinud ja vere poolest 19-aastane Aurelie. Esimene poolonu Richardit pidasin ikka Saksa okupatsiooni ajal 22 sündinud poeg Peep haigestus Pärast tädi Marie surma sai tarbeesemeks. Näiteks imikueas ja läks maamulda elu Richardist koha juriidiline pehkinud puutüvest sai aeda nägemata. Teine poeg Tiit peremees ja minust majanduslik krokodill. Ta pidas lugu korras sündis perre 1944. aasta mais, peremees. Aitasin suurima aiast ja taimedest, oli uhke Saksa aja lõpus. Richard oli heameelega onu kui uue aianduse ja mesinduse seltsi oma emalt, kassarlaselt Annalt peremehe plaane ellu viia. liikmesuse üle. Erinevalt pärinud töökuse ja aktiivse Mulle meeldis Ranna talu väga mitmestki boheemlasliku eluhoiaku. Tema pikaaegne juba sellest ajast, kui 1976. loomuga naabri aiast oli töökoht oli meretehases (tehas aastal esimest korda õuemurule Richardil alati eeskujulikult nr 7), ta oli innukas spordimees astusin. Siis oli leebe loomuga pügatud ja hooldatud aed. Eriti ja kehakultuurikollektiivi ja ääretult heasüdamlik meeldisid talle pojengid. nõukogu esimees. Järjest vanatädi Marie 84-aastasena Õunapuud said igal aastal rohkem aga tõmbas teda suviti veel üsnagi elujõus. Muidugi, noorenduskuuri. Pidevalt Hiiumaale, Kassarile, oma tädi omi vahendeid taluhoonesse nuputas ta midagi uut, aia nurka Marie poole. Tädi Marie, kel sisse pannes teadsin ära, et koht kerkis väike õdus paargu, kus omal lapsi ei olnud, vajas väga jääb minule ja minu perele. sai istuda ja midagi mekkida. abikäsi. Richardist saigi justkui Aias olid istumispingid, üks oma poeg, kes aitas Ranna talu Onu Richardil olid kuldsed ja hommikupäikese nautimiseks, majakest ülal pidada. Ja otse töökad käed. Mööbli teine lõunaleitsakus loomulikult ka Ranna talu koha valmistamise oskuse kõrval, päikesevõtuks, kolmas pärija. Muidugi tädi Marie elu millest juba juttu oli, oskas ta õhtuvaikuses mõtisklemiseks. ajal Richard veel omi plaane ka ehitus- ja restaureerimistöid. Ilmakaared olid õunapuu peal teostada ei saanud – maja Oli pensionipõlves isegi mitu looduslähedaselt tähistatud. perenaine oli tädi. aastat vabariiklikus Köögiuks sai kunstipärase restaureerimisvalitsuses tööl ja pudrupajakujulise akna. 1983. aasta jaanuaris jõudis paljud 1980-ndail kaunilt Välisuks omapärase kätte aeg, kus tädi Marie sai restaureeritud Kuressaare vineeritükkidest löödud mustri. viimse kodu Kassari kabeliaias. hooned tulid välja tema käte alt. Onul oli ka hea tahe vanavara Ranna talu uueks peremeheks Neid oskusi vajas nüüd ka säilitada, ühestki tädi Marie sai Richard Järva. Nüüd järgnes Ranna talu. Võtsime üsna asjast ta ei loobunud. Aeda 13 aasta pikkune periood, kus kehvas seisus taluhoone kahe kerkisid kapitaalsed, sain onu Richardit paremini peale päris kapitaalselt ette. maakividega ääristatud tundma. Kui varasem Sisemus sai uue põranda, lillepeenrad. läbikäimine ei olnud ehk seinad, laed, pliidi ja soemüüri, niivõrd tihe, siis nüüdsest külmast kambrist sai tagatuba. Onu Riks oli mingil määral kujunes meil nagu isa ja poja Väljast, lõunaküljelt sai hoone oma pehme iseloomu ohver. suhe. Minu oma isa oli selleks pehkinud palkide peale Esiteks – abielu ei kujunenud ajaks juba viis aastat Pärnamäel laudvooderdise, maja sai uue õnnelikuks. Raskel ajal, kui maamullas olnud ja võtsin onu esiku koos sisseehitatud maja ehitati, tekkis koosellu elutarkust, nagu tuleks see isa kuivkempsuga. Need olid onu pingeid, see muserdas mehe käest. Onu Richardil jällegi oli Riksu (niimoodi teda hüüdsin) hella hinge. Juba oli tulnud küll lihane poeg Tiit, aga see oli kui peremehe plaani järgi. otsus suhe lõpetada, paraku üks harvadest kordadest, kui isa Rehetuppa, kus tädi Marie oli võttis hea süda juba lahus ja poja vahelist kunagi loomi pidanud, tegi Riks elanud naise tagasi vast teineteisemõistmist ja oma värkstoa. valminud ja oma kätega läbisaamist ei olnud. Nii ehitatud majja. Seda otsust kujuneski välja, et onu, nähes Onul oli ka kunstimeelt, mõni kahetses Riks tegelikult elu mu saarlaslikku töökust, valis loodusest leitud puutüvi või oks lõpuni. Elu Greta Garboga – Ranna talu kohta edasi viima sai tema käe all uue niimoodi ta oma kaasat hüüdis minu. tähendusega kunsti- või – ei kujunenud kergeks. Naisel 23 olid omad vead küljes, see loksub uniselt vastu kivist Olid vast ajad praeguse tingis noorpõlves karske olnud rannariba. Kajakas aeg-ajalt luksusega võrreldes! mehe pudeli põhja vaatamise, häälitseb nagu tunneks kaasa. mis üha suurenes ja ei tulnud Vägisi tulevad peale mõtted • Polnud ju saladus, et muidugi abielule kasuks. Juba oma elu üle. minu onul ja heal suvenaabril eaka mehena, 75-aastaselt võttis Ott Arderil oli viinaviga küljes. ta vastu julge otsuse ja pool Nende meenutuste lõpetuseks Eks Ott tuli sageli õue peale, sajandit kestnud abielu sai lõpu. lugusid Richardist. pudel kaasas, aga seal vaid Linnakodust pool sai maha mõni suutäis kangemat põhjas. • Vanas Kassari poes müüdud ja viimaseks kuueks Kui alustus tehtud, siis käies piilus ta silm ikka sinna külalislahke mehena tõi Riks eluaastaks sai hingekodu riiuli poole, kus vägevamat Kassaris ka päriskoduks. toast oma tagavara välja, see kraami müüdi. Ütles siis aga oli juba täis pudel. Nii Veel. Onu Riksul oli veidi ka müüjale: „Anna mulle sealt libises see naabrimeeste ja annet üht-teist kirja panna. riiulilt see pudel, mulle on vimkameeste vahel kõrist alla. Leidis paberi ja sulepea ning doktor selle arstirohuks välja Hiljem, teisel päeval Riks kirus: jäädvustas niimoodi ennast ja kirjutanud!” „Näe, Ott kavaldas mu jälle üle, oma elu. Siinkohal näiteks paar temalt väike alustus, aga minu • Olime sageli koos lõiku tema kirjatöödest. Richardiga poe ukse taga poolt suur jätk!” Puhkusel viibides 1963. a. suvel järjekorras juba kell pool • Meenub onu Riksu 80 Kassari saarel Mäealuse külas, üheksa, pool tundi enne aasta juubel koduõuel. 1995. looduslikult ilusal maastikul. kaupluse avamist, kuna aasta suve ühel ilusamal päeval. Ühel pool mägi oma piimatooteid ei jagunud kuigi Olin ürituse korraldaja. Katsime kadakatega, teisel pool meri kauaks. Kui nüüd mõned laua aeda õunapuu alla. Kohal oma sügavsinise väljaga. päevad olid poeskäigud vahele olid lähimad naabrid, kogu Vaikus! Päike! Ujumine meres. jäänud, siis uuesti poodi minnes kohalik kultuurikiht: Silvia Magamine värsketel heintel. Ei küsis külarahvas: „Kus sa, Rannamaa ja Harald Suislepp, oska sõnadega väljendada seda Richard, oled olnud?” Riks Ants ja Eve Viidalepp, Lembit miljööd. Inimesel tuleb see vastu: „Käisin Argentinas, just ja Ester Odres, Árpad ja endal läbi elada. tulin, näed mul on ka taksojuht Veronika Arder ning nende siin.” Ja viitas minule, kes ma pojad Ott ja Jaan Arder. Ott tegi Vara hommikul lesides kuuris olin autoga ja koos Riksuga Riksule salmi ja Jaan tegi laulu. heintel ei tule und. Linnud poodi tulnud. Oli üks väga meeldejääv ja teevad oma hommikulaulu. hingeliigutav suvepäev. • Praamile pääsemisega Puulehtede vaikne kohin, vahel Järgmise, 81. eluaasta täitumist oli omal ajal tükk tegu. Üsna laseb kukk oma hommikust Riks ise oma silmadega enam ei kuke-le-luu. Aeg-ajalt häälitseb sageli juhtus, et sõitsime koos Riksuga pühapäevahommikuse näinud. Suur töömees pani need kajakas merelt. Mõni part jäädavalt kinni 9. mail 1996. laevaga mandrile. Eks lendab üle kuuri katuse plärts- aastal Sõru vanadekodus ja plärts omase tiiva löökidega. pealepanijail, Reinul ja Pikal, olid laupäeva õhtust pead puhkab viimast und Kassari See kõik on nii omapärane ja kabeliaias. huvitav ning mille üle üks linna haiged. Riks aga oli ettenägelik, saks imestab. tal oli lapik soru põues kaasas ja astus kohe pealepanijate Nüüd on juba aasta 1968 juurde sisse. Nüüd oli eeltöö Ise kutsus Riks ennast Richard juulikuu. Siin ma nüüd olen tehtud, auto number meelde Lõvisüdameks Lõvi tähtkujus Kassari karjamaal, Piibuninal jäetud ja umbes esimese viie sündimise, aga ka Inglismaa kadakate vahel. Rohi punane auto seas oli pääs laevale kuninga Richard I Lõvisüdame päikese lõõmast nagu alati. kindlustatud. See oli veel see (1157–1199) järgi. Ümberringi kõik vaikne. Meri aeg, kus praami peale hüüti. 24

Meenutusi Kassari suvedest

Kassari kolhoosi juhatus oli kogunenud järjekordsele koosolekule ja esimees Arvid Kääramees luges ette ühe kirja. Loetu tekitas kuulajates elevust, ei olnud just igapäevane, et pealinna tüdrukud tahavad suveks kolhoosi tööle tulla. Et kolhoosil olid head kogemused Kärdla keskkooli lõpetanud noortega, oldi meeleldi nõus ka Tallinna tüdrukuid vastu võtma – töökäsi oli ju tõesti tarvis. Hakati arutama, kus neile ulualust pakkuda jms.

Tiiu Kopli, toonane Kassari kolhoosi agronoom

Malle, üks neist tollastest tüdrukutest, kirjutab siin oma loo.

Malle Koor kõneldi üsna valjuhäälselt ja „sõber“ sõitis oma keerusaiaga sündinud 1947 näis, et peaaegu kõik olid edasi, meie aga kobisime omavahel tuttavad. Kassari keskuses bussist maha. Ei mäleta, kas Pööru Vello oma Oli 1967. aasta juunikuu Ei mäletagi, kuidas Vaemlas mootorrattaga oli meil vastas tavaline päikeseline maha oskasime tulla – ju kohe, kuid mingil hetkel ta seal pärastlõuna, kui järjekordne sõbraliku bussirahva abiga ... oli ja veidi aja pärast tuli üks praam Heltermaa kai ääres või oli see kuidagi teisiti? Igal mootorrattur veel. Meid sildus. Meile, kahele juhul veeres peagi ette Kassari kamandati ratastele ja sõidutati „pühapäevadressides“ ja sildiga suur buss, milles veidi maad edasi Martini majja, hiigelsuurte seljakottidega reisijaid väga hõredalt. Üks kus me elama pidime hakkama. tüdrukule, ei olnud see kindlasti neist jäi eriti meelde: üleni mitte tavaline, järjekordne mustas lõbusa olemisega Mäletan, et aknast paistis sisse Hiiumaale sõit – oli alles hambutu vanamees, kes meiega varaõhtune päike, kõikjal oli esimene ... väga suhelda tahtis ja meile tolmu, ämblikuvõrke – nagu oma keerusaia pakkus. Saiast maavärisemine oleks üle Nagu kord ette nägi, tuli me siiski loobusime ja ma ei tea käinud, nagu mingisse kõigepealt piirivalveputkas tänase päevani, kes see mees tondimajja oleks sattunud. sabas seista, et esitada oma pass oli, aga ta oli meie jaoks Tegelikult oli ilmne, et ja piiritsooni luba. Siis võis esimene hiidlane, kes meelde inimesed sellest majast olid istuda kohalikku väikesesse jäi. hulk aega tagasi lahkunud. Ei liinibussi ja oodata, kuni bussi mäleta miks, aga magasime uksele saabusid piirivalvurid, Ühel hetkel avanes esimese öö köögi põrandal kes reisijaile nende bussiakendest imeline vaade üle madratsitel. Uni ei tulnud, kõik dokumendid tagastasid. Kõiki kadakaväljade sinendavale oli võõras ja kuidagi jube. hüüti nime järgi ning see eesti vaiksele merele. Olen kindel, et nimede hääldamine just siis selle vaatepildiga Idee sõita suveks kuhugi umbkeelsete piirivalvurite poolt võluski Kassari meid ära. (Kui vaiksesse eksootilisse kohta – oli päris koomiline. Lõpuks hiljem Kassari imeilusat näiteks mõnele saarele – tuli võis buss startida. Põliste loodust kiitsime, ütlesid Hillel. Aga saared asusid linnatüdrukute jaoks oli kohalikud: mis siin nii imelist piiritsoonis, seega oli vaja luba. reisiseltskond vägagi eriline: on – tavaline.) Meie uus Kuna Hille emal elas Hiiumaal 25 keegi hea tuttav, saadigi tema kaudu infot Kassari kohta. Kuidas kirjavahetus täpsemalt toimus, ei mäleta, kuid mäletan selgesti, kuidas Hille ühel soojal juuniõhtul minu kodu aias mind Hiiumaale sõitma moosis. Ta näitas mulle kirja, millest mäletan, et Kassari kolhoosis pidid olema suured õunaaiad ning töökäsi heinatööle tarvis. Nii me siis ühel päeval veidi enne jaani Hiiumaa poole teele asusimegi, teised tüdrukud (Maie, Tiina, Heinapõllul. Laine, Malle, Maie ja Hille juulis 1967 Luule ja Laine) pidid hiljem tõsta kogu keha jõuga. Meile Õhtuti käis meil akna taga järele tulema. siiski halastati: raskema töö, s.t vahel „külalisi“ ka, kolkisid ja heinapakkide auto peale tagusid ümber maja – see oli Kui ma õigesti mäletan, kulusid tõstmise tegid tugevad hiiu küla meessoost noorus, kes esimesed päevad Martini maja naised, meie olime koorma järjekindlalt sisselaskmist koristamisele ja elamise otsas autokastis ja nõudis. Aga meile olid nad siis sisseseadmisele. Suutsime selle konstrueerisime sellist virna, veel täiesti võõrad, loomulikult masendavalt mahajäetud mis kohe ümber ei vajuks ning kindlustasime kõik sissepääsud. olemisega maja köögi ja ühe ikka õnnelikult küüni jõuaks. Omast kohast oli see ju põnev toa päris hubaseks eluasemeks Sealjuures oli meil enamasti ka. Niisugune väike mürgel muuta. Kohe oli käes ka abiks ja juhendajaks Sassa meil siis õhtuti käis: meie jaaniõhtu. Meie oma nina Irene – haruldaselt tore, rahulik kaitsesime oma „kindlust“, muidugi välja ei pistnud, sest ja sõbralik naine. Tegelikult poisid üritasid sisse tungida. kõik oli veel väga võõras. Aga olid kõik inimesed, kellega Ükskord üks õnnetu hüppaski meil oli siiski tore õhtu: küünal koos töötasime, meie vastu aknast sisse, aga küll ta seda põles laual, sõime praekartuleid väga kenad. Muidugi polnud kahetses, sest sai karja (kolhoosist oli toodud meile me harjunud hiidlaste tüdrukute käest halastamatult kott kartuleid), jõime suhkruga kõnepruugiga, mitte et me kolki. Kord lõhkusid nad meie sidrunhappevett (maitses poleks aru saanud, vaid need akna, aga lubasid ka kohe ära peaaegu nagu limonaad), võib- väljendid ja ütlemised olid ikka parandada. Järgmiseks õhtuks olla tegime isegi pannkooke väga teistmoodi. Aga varsti oligi korras. Saime aru, et ega (vahel ju tegime!), ajasime juttu harjusime, nii hiidlaste mahlaka nad vist nii väga kollid ei olegi, ja kirjutasime kirju. Niisugused jutu kui ka raske tööga. aga ikkagi ... olid meie õhtud enamasti, kui Hillega kahekesi olime. Mõnikord töötasime küünis, Vahel käisime Kassari kus virn tuli samuti korralikult rahvamajas kinos. See oli Aga töö? Töö oli päris raske, teha. Seal oli väga tolmune ja omaette elamus. Nn ketaste eriti esialgu. Mäletan, et palav, aga mõnusat heinalõhna vahetamise ajal käidi sisse- esimestel tööpäevadel me lõuna küll ja veel. Siis ma ei saanud välja, aeti valjusti juttu ja ajal süüa ei tahtnud, ainult sellest nii väga aru, aga kui ma toimus üldse paras seltsielu. magasime. Aga see läks hiljem praegu kuskil tee ääres Ekraan oli ukse kõrval, nii et üle. Heinapakid olid väga heinalõhna tunnen, tuleb kohe kui film juba käis, toimus filmi erineva raskusega – mõnikord Kassari meelde ja tunnen end taustal kohalik varjuteater sisse- oli hein märjem ja siis olid taas noorena – nii tugev mõju ja väljaliikujate näol. pakid suuremad ning neid tuli on lõhnal. 26

Tol ajal oli pood mingi ladu, kord nägime seal Esikülas, kuid seal rotte jooksmas, panime neile me eriti palju ei nimed: Ottomar ja Ülu. Sellised käinud. Meie imelikud asjad on meeles, aga peamine olulised sageli ununenud ... „kaubanduskeskus“ oli Neti pood. Neti Igal õhtul pärast tööd, oli kuulus naine: olenemata ilmast, käisime teda teadsid kõik ja endiselt Piibuninal ujumas. ka Neti teadis Pärast oli puhas ja värske tunne. kõigist kõike. Neti Kui koju jõudsime, eks siis me poest (tegelikult Vabal päeval Hiiumaaga tutvumas. Hille, arvatavasti sõime, enamasti kioskist) ostetud Malle, Laine ja autojuht Pööru Vello praekartuleid, leiba-saia ja leivast, rosinasaiast, Peagi sai suvi läbi ja pidime kurke oli ka (kust me neid limonaadist jmt piisas meile sõitma tagasi Tallinna oma saime, ei mäleta täpselt) ja ikka täiesti. Ohjeldamatult sai tegemiste juurde, kes tööle, kes Rooli lauda imehea piim. Õhtu joodud head maapiima – seda kooli. Ometi oli Kassari meile lõppes tavaliselt muuseumi taga ostsime Rooli laudast, kus olid hinge pugenud, mäletan, et võrkpalliplatsil. väga lahked lüpsinaised. käisime sel sügisel veel mitmel Augustis töötasime enamasti nädalavahetusel Kassaris. Mis Kassari kliimasse puutub, viljakuivatis. Mõnikord tuli olla siis minu mäletamist mööda * ka öösel. Oi kui hea oli sooja olid tol esimesel suvel enamasti vilja kottide peal pisut päikeselised päevad, ehkki alati Seda, kuidas järgmisel suvel tukastada. Aga ega seda palju oli tuul. Ka inimsuhete kliima Kassarisse jõudsime, ma üldse saanud, kuivati töötas ju oli soe: kolhoosi esimees Arvid ei mäleta. Elamiseks anti meile pidevalt. Ent kuivava vilja lõhn Kääramees suhtus meisse igati Vahe maja alumine korrus. oli võrratu, ja õunalõhn veel hoolivalt ning külanaistega sinna juurde ... Töö oli ikka enam-vähem sama: põllul töötamine oli päris lõbus. heinad, heinad ... Mäletan, et Ometi sai seegi suvi Igal õhtul pärast tööpäeva kui me hommikul juhtusime paratamatult läbi. Kuid side käisime Piibuninal ujumas, sisse magama, pistis Sulli Hugo Hiiumaaga on jäänud alles – pärast ujumist oli tööväsimus ehk Huhuu, nagu meie teda Maiel, Hillel ja minul maha uhutud ja olemine jälle hüüdsime, oma pea ukse vahelt tänaseni – nüüd on siin meie reibas. sisse ja kamandas meid maast kodud. See esimene suvi Kassaris jäi lahti tööle, aga ta oli sealjuures Kassari on viiekümne aastaga minul lühemaks kui teistel, sest väga sõbralik ja rahulik. No siis tegime ka väga kähku: üks- palju muutunud: midagi sellest, juuli lõpus tuli sõita mandrile: mis meid tookord vaimustas, on mind ootas pioneerilaagri kaks-kolm heina järgi lõhnavad jäädavalt kadunud, palju praktika. Kui augusti lõpus taas tööriided selga ja padavai kontori poole, mis tol ajal asus tuttavaid puhkab juba Kassarisse naasin, olid suhted kabeliaias, kuid see maakild ei kohalikega muutunud. Õhtuti väikeses punases majas, kus hiljem oli söökla ja nüüd ma ei ole meie jaoks kunagi tavaline, käidi meil nüüd kaarte vaid jääb oma mere, kadakate mängimas ja võrkpalli sai ka tea, mis seal on. Kunagi me ning siin elanud ja elavate palju mängitud, seda rohkem joonistasime seda maja – Hille, Maie ja mina. Üks pilt on mul inimestega alati eriliseks küll järgmisel suvel, kui me noorusmälestuste maaks. Vahe majas elasime. tänaseni alles, aga ma ei mäleta, kes selle joonistas. Üle tee asus

27

Veel kord Kassarist

Seekord lihtsalt Maive Marikaga juhtus ka teine tuule suund soodsast kandist äpardus. Koolis ta veel ei ja ikkagi suur meri. käinud. Sovhoosis oli kiire Seekord suvisest Kassarist, s.t aeg, kuid lapsed tuli ujuma Olin oma mäletamist mööda merest. Harald Suislepp ütles, viia. Sel ajal oli Laisna silla 6-aastane, võib-olla ka veidi et ta pole kuskil (arvatavasti juures sügav kraav, kus oli vanem, kui otsustasin ujuma Hiiumaal) nii sinist merd puhas selge vesi. Seal sai hakata. Olime siiani näinud kui Kassaris ja ka kiiresti lapsed ära ujutatud. külalastega madalas vees soojaks läheb siin varem. Paljud käisid seal. Marikal oli pladistanud, paar suuremat Võrdluseks näiteks Kärdlas, kummirõngas ümber. Ühel last seisid vee peal. Arvasin, Sõrul, Luidjal jm. hetkel libises tüdruk rõngast et olen könn, kui ujuda ei oska, ja nii ma otsustasin Merel on omadus haarata välja ja vajus vee alla. Rein ületas nobeduse rekordi, veenduda selles, mida olin sind oma lummusesse. Kui kuulnud räägitavat, et kui ma väike olin, käisin mäe hüpates talle järele. Kõik lõppes õnnelikult. jõuda tumesinise veeni, peal merele head ööd tõusevad jalad iseenesest soovimas. Märjamaal Meri oskab tembutada küll. üles. Jumala tõsi. Et mitte igatsesin mere järele. Kui Lapselapsed olid parajasti teiste naerualuseks jääda, koduigatsus peale tuli, läksin Putkastes. Lapsed nurusid, et läksin hommiku poole mere basseini äärde, panin käed peaks ujuma minema. Käsk äärde. Vesi oli suht jahe. pea külgedele nii, et nägin on teadagi vanem kui meie ja Ühtki inimest polnud näha. ainult vett. Kujutasin ette, et nii me Kassari poole Kui olin oma põksuva see on Kassari meri. sõitsime. Ebameeldiv üllatus südamega piiri ületanud, tabas meid siis, kui nägime, tõusidki jalad üles. Õhtul sain Vahel teeb meri ka vimkasid. Käisime lastega ujumas, siis et meri on löga täis. Ujumas teiste (mitteujujate) ees oli neid veel kolm. Kõige käimata ei tahtnud tagasi uhkustada. Õde Vilja oli noorem, Marika, ujus minna. Meri suur ja lai, meil tõeline merenarkomaan. Ta paat mere ääres, lähme käis suve jooksul 40 korda vanemate, õe ja vennaga sõuame puhtamasse vette. Ka ujumas ja mitte rannas kivile, kus oli üle pea vesi. Marika käis siis algklassis. seal, kuhu läksime, oli meres vedelemise ajal, vaid rattaga Ujujad olid nad kõik. Sel ajal sama seis, mererohi lausa randa, ujuda mingi aeg ja taas segas sõudmist. Üllatus oli kodutöödele. Ta oli ka üks meres veel tormi polnud. see, et mida kaugemale varasemaid meres käijaid ja Lapsed hüppasid üksteise võidu kivilt vette. Ühel sõudsime, seda sogasemaks üks viimastest, kes hooajal hüppel juhtus see, et Marikal läks. Reinul tuli hea mõte – ujumise lõpetas. kadusid püksid jalast ära. paat ankrusse ja autoga sõit Heltermaale, kus mere ääres Ma arvan, et kõik teavad, kui Rand oli rahvast täis. Õde on kinnistu, mis kuulub raske on sügavas vees paati Dana taipas, et tuleb õe meile. Sealt on ka hea ujuma ronida. Selle lollusega sain kaitseks midagi ette võtta. Nii ma hakkama, muidugi ta ujus kähku kaldale, vahetas minna. Järjekordne üllatus, aga meeldiv – meie proovimisega. Olime Reinuga riided ära ja viis oma ujukad ponnistused kandsid vilja. juba mõnda aega paadiga Marikale. Dana läks vees nii Meri oli peegelsile ja puhas. sõitnud, kui mul tekkis mõte, kaugele kui sai ja andis need et ma parema meelega õele üle, see pidi need siis Saime kaua mere headust nautida. Arvatavasti oli seal ujuksin. Rein lahkelt nõus: vee all jalga panema. hüppa vette ja uju, kui ära 28 väsid, tule paati. Hea mõte, ääreni täis selget vett, mis oli tarvis oli koju jõuda. Rein aga raskesti teostatav. suhtelisest sügav, aga külm. hoidis kursi nii kalda lähedal, Punnitasin mis ma Olgu kraav, jõgi või järv, ega kui sai. Salinõmme paistis nii punnitasin, paati ronida ei mere vastu ei saa. ligidal. Imetlesin Reinu. Ta jaksanud. Nii tuli mul ujuda võttis kokku kõik oma seni, kuni sai juba kaldale Oleme tunda saanud ka mere oskused, jõu ja hakkamise. kõndida. Õnneks polnud paat süngemat poolt. Sovhoosi Sõit läks lahti. Tundus, et laid kuigi kaugel. ajal käisime päris sageli on vahepeal mitu kilomeetrit laidudel, kus ööbisime kaugemale ujunud. Mul oli Väike kõrvalepõige Kassari telkides. Enamasti koos Vilja kahju Reinust ja lastest, merest Vahemerele. Seal perega, vahel oli keegi veel endale polnud aega mõelda. saime ka paati ronimist kaasas. Sel ajal oli Mardil Istusin tüdrukutega paadi harjutada. Ühel suvel olime lihtne luba saada. Nii oleme keskel oleval pingil ja võtsin Kreekas Tolos. Nägime, et käinud Kõrgelaiul, Ahelaiul nende ümbert kinni. Kõigil kalda ligidal seisab palju ja mitu korda Öaksil [Öakse]. hakkas ka külm, sest iga laine vesirattaid ja paate. Öaksi meeldis meile eriti. käis meist üle, olime kui Mõtlesime, et valime ühe Otsustasime ühel laupäeval märjad kassipojad. Urmas oli vesiratta välja, ronime sisse ja oma perega laiule minna ja ka vapper, ta ei näidanud oma sõidame. Mida lähemale me seal telkida. Midagi hirmu välja, vaid viskas kogu vahendile jõudsime, seda hirmutavat polnud, omal oli aeg hauskariga vett paadist sügavamaks läks vesi. Saime puupaat olemas. Sõit sai välja. Kuigi kõigil oli raske, siiski oma ihaldusobjektist alguse Salinõmme sadamast. ajas Marika ütlus „meres on kinni haarata ja üritasime ka Laid paistis ahvatlevana niigi palju vett, Urmas viskab sisse ronida, mis aga sugugi kätte. Ilm oli ilus, lapsed veel juurde“ meid naerma. ei õnnestunud. Nägime, et ootusärevil. Lapsed olid sel Seekord saime merest võitu. üks mees tuleb meie poole, ajal: Marika kolm, Dana kuus Au Reinule (ikkagi muhe naeratus suul, päästis ja Urmas üheksa. Veetsime meremees). Imekombel ei paadi lahti ja tõmbas selle toreda päeva ja öö. jäänud meist kaldale, et saaksime paati keegi haigeks. ronida. Häbelikult naeratades Märgade, ronisimegi paati. Nii oligi see külmunute ja mõeldud. Tuli meelde hirmunutena Kassaris kogetu. oleksime Kui lapsed väiksemad olid võinud ka muutus meri isegi tüütuks. merd kartma või isegi Muudkui „lähme ujuma“ ja vihkama „lähme ujuma“. Nii kui esimene soojem ilm, kuid hakata, kuid jäätükid veel meres, läks ei. See on nagu lapsega, nutulaul lahti. Laiu peale minek, ees õde Vilja. 1970. aasta paiku kes on pahandust Sovhoosi ajal sai isegi suures Hommik aga enam nii ilus ei teinud, kuid sa armastad teda magistraalkraavis ujutud, kui olnud. Oli puhuma hakanud ikka. polnud võimalik kaugemale tugev tuul. Rein kamandas minna. Peab ütlema, sealses mind ruttu asju kokku vees üle paari minuti vastu ei Kihnu Virve laulusõnadega pakkima, sest ta kartis, et tuul lõpetan oma mereteemalise pidanud, lapsed imekombel tugevneb veelgi ja nii leidsid, et vesi on väga jutu: meri on, meri jääb, meri juhtuski. Lained olid juba olema peab. mõnus. Need kraavid olid päris kõrged. Polnud parata, 29

Tagasi Hiiumaal

Hanikatsi Marju nimetust väikesaiu, pirukaid, nädalat tööl ja kaks vaba, nii kringleid, kooke ja küpsiseid. sai ta kodus palju ära teha. Suvel sai puhkuse ajal alati Kringlitellimusi ikka jätkus, Suvel olid lapselapsed ikka Hiiumaal käidud ikka eriti nädalalõppudel. Tööle meie juures, nii et ega igav ei lastelastega, neid oli mul tuli minna mõnikord kella olnud küll. Abikaasal oli kaks: Allar sündis sel aastal, viiest. Kuna elasin nii samuti üks poeg, keda enam kui mina sain viiekümneseks, lähedal, ei olnud sellega ei ole, ja kaks pojapoega Siim Elvis kolm aastat hiljem. raskusi. Et võisime ise ja Simo. Rõõmu oli nendega Põhiliselt olime ikka oma hea retsepte välja mõelda, oli palju, tundsime endid ühe Linda Paadi juures, mõnikord väga huvitav, ja eks see oli ka suure perena. ka Kassaris Helmi ostjatele põnev, kui mõni uus Kääramehe juures. Et nüüd nimetus letile ilmus. Nüüdseks on minu tuli võimalus endale korter lapselapsel Allaril viiene tütar osta, oli suurepärane. Nii see aeg läks ja hakkasin ja kolmene poeg. Ja abikaasa Käisime Lindaga seda üle laenudest vabanema. Kuid Simol kolmene poeg ja vaatamas ja kui tuppa astudes enne, kui jõudsin lõpparve aastane tütar. Teistel paistis aknast vana armas teha, juhtus seesama hea järeltulijatel veel lapsi ei ole. koolimaja, oli minu otsus Linda minult küsima, kaua sa Hiiumaa eluga harjumiseks kindel, et pean selle omale sedasi üksi oled, mille peale aega ei läinud, kuigi oli nagu saama. Nagu teada, on mina vastasin, et kui leiaksin uus elu algus. Naabrid Meeta tahtmine taevariik, saamine ühe vana meremehe, läheksin Tikka ja Helju Matt olid väga aga iseasi. Nii puudus vastav mehele küll. Temal oli see sõbralikud ja head inimesed, summa, kuid Linda ütles, et võtta ja nii me kokku saime. nii tundsin end hästi koduselt. tuleb lootuse peale minna. Sel ajal oli ta lahutatud vaba Talvel, kui lapselapsi ei olnud Arvasime, et kui taevaisa mees, kes tuli Hiiumaalt linna ja abikaasa oli kaks nädalat tahab, et ma korteri saaksin, tööd otsima. Tööle sai ta tööl, möödus aeg ikkagi teeb ta inimeste südamed Eestiranna peale, mis tegeles kiiresti ja igav ei olnud. Helju heldeks, ja kui ei tee, siis ei süvendustöödega. Nii täitus juures peeti baptistide ole korterit vaja. Heldeid minu noorepõlveunistus, mis palvetunde ja käisin tihti südameid oli, kes olid nõus siis, et olime 58-aastased. nendest osa saamas. mulle laenama. Nii olid ka Esimesel kohtumisel oli Pühapäeviti oli võimalus linna töökaaslased ja tööandja äratundmine, olgugi et kirikus käia, seal kohtusin helded. Tagantjärgi mõeldes nägime esimest korda. klassiõe Marie Võsaga oli siis vist juba võimalus Tänaseks oleme olnud abielus (Pihelgas) ja endise õpetaja pangalaenu saada, ainult selle 22 aastat ja seda nii rahulikult Leida Elbachiga. Nende peale ei tulnud keegi. Korter ja õndsalt, et arvan – selliseid toetusel sain oma kauase vajas remonti, aga sellele ei sünnib kord 100 aasta soovi täita, leeris ära käia. olnud aega mõelda. Pensioni jooksul. See mees on Osvald Mind õnnistas 1999. aasta juba sain ja tööd oli, nii Venski. viimasel õhtul Kassari kabelis hakkas tasapisi minema. Nii said minu korteri remondi õpetaja Urmas Nagel. See Keskhaiglas tööd jätkus ja mured murtud ja tasapisi õhtu jättis minule unustamatu kui tuli uus tööandja, anti hakkasime toimetama. See oli mälestuse. Nii sai minust meile võimalus ise retsepte kevadel ja sügiseks võisime Käina koguduse liige ja koostada ja sortimenti seal elama hakata. Abikaasa hakkasin enam Kassari laiendada. Valmistasime 5–6 töö oli vahetustega, kaks kabelis käima. Sinna on 30 maetud minu vanaisa ja tundnud sellest ajast, kui küll väike, aga mahutab vanaema ning seal saab ka Riisiperesse elama asusin. Et palju. Õnnestus see nii: kui minu tulevane paik olema. me õed oleme, teadsid peale linnast ära tulin, oli võimalik meie kõik lähedased. Miks oma erastatud tuba ära müüa. Meid, kabeliskäijaid, oli viis, küll seda meie, laste, eest Nii oli meie lastel võimalik ja olime alati kõik kohal, varjati, ei mõista. Sellest täisealiseks saamiseni suved olime kui üks pere. Kõigi teada saades oli hing ikka siin veeta, oma onnisid sünnipäevadeks ja pühadeks väga haige ja tundub, et see ehitada, looduses olla, mere oli meil alati laud kaetud. kestab elu lõpuni. Olen neile ääres käia. Külas käivad ikka Suvel käis Kassari kabelis andestanud ning see aitab praegugi oma peredega. rohkem rahvast, sain nendega valu vaigistada. heaks tuttavaks, kuigi algul Praegugi saadame siin sooja olime võõrad. Aga seal käies Õed Ene ja Eve said sellest aja mööda, ikka lumeni, ja meenus mulle kunagine teada umbes samal ajal Leeni kui on jõuluaeg, on suur pere kooliaeg, kirjatehnika vihik, vennatütre käest. Juhtus nii, koos. kuhu pidime kirjutama oma et Ene oli Soomest puhkusel ema ja isa nime. Kuidas ja pidime Hiiumaal kokku Kahju on lahkuda, sest ei saa õpetaja Johanson (Nittim) saama. Me kohtusime Hedvig tormide ajal mere ääres käia ütles, et minu isa nimi on Nittimi juures ja pidime lainte kohinast rahu leidmas. Lembit. üksteist üllatama. Õed ei Lõpetuseks südamest suur teadnud, et mina tean, ja mina tänu Tiiu Koplile ja Merike Nüüd ei mõelnud ma kaua, ei teadnud, et nemad teavad. Niimannile, kes mind küsisin Hedvig Nittimi käest, Kokku sai sellest üks suur utsitasid seda lugu kirjutama. kas minu isa on Sooba rõõm. Me suhtlesime varem Lembit, ta vastas, et on ja Evega suhtleme praegugi. Head lugejad, ärge muidugi, oled täitsa tema Ene lahkus igaviku teele pool pahandage, kui lugu on nägu. Nii sain oma isast teada aastat hiljem, kui õdedeks raskesti loetav, sest mina ei 60 aastat hiljem. Tuli välja, et saime. Isa Lembit suri 1980. ole ju kirjanik, vaid Hanikatsi isapoolseid sugulasi oli aastal 57-aastasena ja Marju. rohkem, sain nendega vanaema Leeni Kangur 1982. tuttavaks ja lähedaseks. aastal 81-aastasena. Olgu Kahju on, et ei teadnud neist muld neile kerge! varem. Lembitul oli kaks LÕPP tütart Ene Lillepärk ja Eve Veel oli õnn soetada Tammaru. Olime üksteist Hiiumaal Arukülas maakodu,

31

Aasta 2017

Jaanuar peremehele Ain Koorele anti aukiri tubli töö eest loodusmaastike hooldamisel. 3. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Mullu pälvis tänukirja Käina lasteaia Kassari kabelis. Kella lõid Kati Kukk ja Tirtspõnn kauaaegne kasvataja Silvi Tiina Veem. Steinberg. 6. Ilmus Kassarimaa nr 40. President Kersti Kaljulaiu vastuvõtule 12. PRIA ametnikud tutvusid Leaderi Tallinnas olid kutsutud Ester Tammis ja projektidega ja külastasid Orjaku Toivo Platov. külamaja. 26. Oleviste kiriku koori kontsert Kassari 13. Hiiumaa Kodukandi õppepäev Kuristes kabelis. „Kuidas muutustega toime tulla. Elujõu ja Kassari haridusseltsi 22. aastapäev. väe avastamine endas“. Osalesid Ester 28. MTÜ Hiiu Veis ja Lammas projekti Tammis ja Tiiu Kopli. „Kohalik toidupärand – hiiu viiuli 21. Eesti külavanemate foorum Tallinnas kvaliteedikava ja tasuvusuuringu hotellis Euroopa. Osalesid Ester Tammis koostamine“ infopäev Orjaku külamajas. ja Toivo Platov. 24. Uusaastatervitus Tohvri hooldekodu elanikele. Katkendeid „Naljakast Märts inimesest“ esitasid Evi Sadul ja Ester Tammis. 2. Eesti Kultuuriseltside Ühenduse õppepäev „Kodukoha kultuurilugu ja Veebruar seltsid“ Kärdla Kultuurikeskuses. Osalesid Anu Hülg, Tiiu Kopli, Leonora Kääramees 3. Orjaku külamaja sai pidulauaks vajalikud ja Tiivi Lipp. nõud. 7. Helja Kapteini lugu Hiiu Lehes „„Hiiu 11. Käina jahimeeste ühine seajaht Kassari viiuli“ muusika võtab suu veele“. saarel. 10. Hiiu Lehes ilmus Orjaku küla Veskitamme 15. Valve Mölder esines Kadi raadio saarte perenaisest Ruta Tammeveskist artikkel uudistes. „Naine, kes teeb kodusaarel unistuste 16.–18. ja 24. II oli Orjaku sadamas uisuplats, tööd“. laenutati uiske, avatud oli ka külamaja 13. Orjaku külamajas näidati filmi kohvik. „November“. 19. Kassari rahvamajas anti Paul-Eerik 17. Orjaku küla vanim püsielanik Käära Aldu Rummole Jaan Krossi kirjandusauhind. 14. ehk Aldo Kääramees sai 70-aastaseks. II Hiiu Lehes ilmus H. Roosna artikkel 30. President Kersti Kaljulaid külastas Kärdla „Musta laega saalist Kassari kadakate gümnaasiumi, Kärdla vahele“. päikeseelektrijaama, Leisus asuvat AS 22. Maaeluminister andis Eesti Vabariigi 99. Dale LD-d ja Männamaal asuvat ettevõtet aastapäevale pühendatud aktusel Triibuvineer, tutvus MTÜ Jääk ja Praak põllumajanduse ja maaelu edendajatele tegemistega ning kohtus Roograhu üle ministeeriumi teenetemärgid. sadamas vabatahtliku merepääste seltsi Ühenduse Kodukant Hiiumaa eestvedaja liikmetega. Ester Tammis pälvis hõbedase. 2015 sai President ööbis Kassari Puhkekeskuses. hõbedase märgi loomaarst Kalju Hülg. 24. Eesti Vabariigi 99. aastapäeva Aprill kontsertaktusel Käina kultuurikeskuses tänas Käina vallavalitsus Ulvi ja Tiit Uusoja 1. Kontsert „Ma olin Bonzo“ Orjaku põllumajanduses ilmutatud töökuse ja külamajas. visaduse eest. Orjaku Nina talu 3. Orjaku külamajas näidati filmi „Sangarid“. 32

15. Ülestõusmispühade missa Kassari kabelis. Orjaku sadamas oli tuulekalafestival, 19. G. Adolfi gümnaasiumis toimunud Nuti- peakorraldajaks Orjaku külaselts. Mati matemaatika meistrivõistlusel 28. Kassari jooks. saavutas Uku Härmson 11. koha. 22. Ühenduse Kodukant Hiiumaa üldkoosolek Juuni ja Hiiumaa külade arengu päev Valgul. Osalesid Ester Tammis ja Leonora 1. Lastekaitsepäeva tähistamine Orjaku Kääramees. sadamas, purjelaev Lisettega tegid 27. Soome kirjanduse seltsi saalis Helsingis väljasõite Käina kooli üheksandikud. esitleti Aino Kalda eluloost rääkivat 2. Käina KKK kunstiosakonna põhiõppe ja raamatut „Aino Kallas – maailman viiuli vabaõppe lõpetasid Maria ja Luisa sydämessä“. Autor Silja Vuorikuru. Jõpiselg. 3. Missa Kassari kabelis. Teenis õpetaja Mai Hüllo-Kristjan Simson. 6. Hiiumaa noorsportlaste päeval Kärdla 1. „Hiiu luule raamatu“ esitlus Kärdlas. staadionil oli 3. klasside parim palliviskaja Koostaja Tiiu Heldema, kunstnik Riina Meribell Rüütel. Degtjarenko. Raamatus on ka kassarlase 8. Uksed avas restoran Ilus Villem. Vilge Linikoja luuletused. Helgi Põllo tutvustas Kassari kabelit ja 5.–6. Eesti toidumessil Tallinnas osalesid Margit kabeliaeda. Käina KKK keelpillikontsert. Juur ja Tiit Kopli Lestast ja Lambast. 10. Hiiumaa 14. külade päev Sõrul. Kassarist 6. „Teeme ära“ talgud Kassari kabeliaias. osales kümmekond inimest. Tööd tegi 16 inimest. Trimmerdati, korjati Hiiumaa arvamusfestivalil Suursadamas kuivanud oksi ja riisuti. osales Tiiu Kopli. Orjaku küla kevadtalgud Orjaku sadamas. 15. Sõru Jazzi kontserdid Orjaku külamajas: Provintsiteatrite päeval Käinas osales Maimu Jõgeda trio ning Anna Põldvee ja Kassari haridusseltsi näitetrupp Erki Pärnoja. etendusega „Malle ülestunnistused“. 16. „Kolm risti Kassari kohal“. Kabelis esines 14. Algas tuulekala hooaeg Orjaku sadamas, akordionist Indrek Liit. esimesed 60 kala toodi kaldale. 17. Surnuaiapüha Kassari kalmistul. 17. Ühenduse Kodukant Hiiumaa korraldatud 22. Väike jaanipäeva lihalaat Orjaku sadamas, koolitus teemal „Külade elujõud muusikalist meelelahutust pakkus Iiukala muutuvas ajas. Külavanemate/külaliidrite bänd. Osalesid Lest ja Lammas rolli olulisus seoses valdade lihasaadustega, Tiina Kopli köögivilja ja ühinemisega“. Osalesid Ester Tammis ja maitsetaimedega ning Ester Tammis ja Tiiu Kopli. Toivo Platov suitsulihaga. Hiiu Lehes ilmus 18. Roheliste rattaretkel „Kuidas elad, 2. VI Margit Kääramehe artikkel „Väike Hiiumaa?“ osalejad külastasid Orjaku lihalaat pakub viiulit“. sadamat. Kassari saarel ööbis 2500 Käina basseinitriatlonil saavutas retkelist. täiskasvanutest II koha Triinu Schneider, 18. V – 14. IX KKNP. Kassari kuni 16-aastatest I koha Marco Murro, kultuurineljapäevade IV hooaeg – palju kuni 10-aastatest I koha Martin Schneider üritusi Kassari saare huvitavates ja eelkooliealistest II koha Iti Tikk. kohtades. Orjaku küla jaaniõhtu kiigeplatsil. 20. Muuseumiöö „Öös on mänge“ Kassari 23. Kassari jaanituli kiigeplatsil ansambliga muuseumimajas. Laine. Orjaku külamajas avati Tiiu Valdma 27. Sander Õiguse monoetendus „Hoopis vaipade näitus „Silmapiir II“, näitus oli teine tera“ Kassari kuursaalis. üleval 14. septembrini. 29. Kontsert ja tantsuõhtu Orjaku külamajas. 21. Kassari saare läbisid roheliste rattaretke Mängis ansambel Väliharf. „Kuidas elad, Hiiumaa?“ ratturid. 30. Festival Kassari Kitarrid. Kassari kabelis 27. Möödus 50 aastat Hiiumaa muuseumi esines Tõnu Timm. asutamisest.

33

30. VI – 1. VII Kassari Kitarride kontserdid Orjaku Johanson kitarril. Kiigeplatsil Estbel, trio külamajas. Jantson, Põldsepp ja Matvere, Antsud Viikingite teemapark Kassari rahvamaja ning Untsakad. õuel. Laste Vabariik – EV 100 Kassari Puhkekeskuse õuel. Juuli Hiiu Lehes ilmus artikkel „90 aastat postiagentuuri“. Autorid Merike Niimann 1. Orjaku Külaseltsi MTÜ üldkoosolek. ja Anu Hülg. 6. Kontsert Orjaku külamajas „Joon valgust Hiiu Lehes Helja Kapteini artikkel „Emad nagu vihma“ Esinesid Jaan Sööt ja Andre avasid neljapäevakohviku“. Maaker. 22. Hiiu Folgi kontserdil kiigeplatsil esinesid Kassari rahvamajas vestlusring „Hiidlased Torupilli Jussi duo ja Schönbergi kvartett, Vabadussõjas“, vestlust juhtis Enn Veevo. Lekarerätten, VLÜ, Maarja Nuut ning duo 7. Kassari kabelis külalised Saaremaa Malva & Priks. Anseküla Jämaja kirikust. Õhtupalvuse 23. Hiiu Folgi kontsert Kassari kabelis. Üles pidas Anu Konks. astusid Merje Kägu kitarril, Daana Ots 7.–9. Kestusratsutamisel Vihterpalus viiulil ja Rebecca Kontus lauluga. rahvusvahelise võistlusklassi CEIYJ2 24. Näitemäng „Mis pärast surma sündis“ juuniorid 120 km ja EMV arvestuses 120 Kassari rahvamajas. km distantsil võitis Priidu Tikk hobusel 25. Andrus Vaariku monoetendus „Elu on Paragon nii kulla kui kui meistritiitli. parim meelelahutus (pärast surma jõuab Rahvusvahelise võistlusklassi CEIY 80 km magada küll)“ Kassari kuursaalis. distantsil saavutas teise koha Doora Elmi Triinu Schneider ja hobune Mooses hobusel Penton. võitsid Saaremaal ratsatriatloni. Hiiu 11. Piip ja Tuut esitasid Kassari kuursaalis „Elu Lehes Hergo Tasuja artikkel „Schneider õisi“. võitis ratsatriatloni“. 13. Kontsert-tantsuõhtu Orjaku külamajas. 27. Kontsert Orjaku külamajas. Esines C-JAM. Esines Männiste perebänd. Hiiu luuleraamatu esitlus Kassari 14. Jarek Kasari kontsert Kassari kuursaalis. rahvamajas. 15. Sarjas „Kolm risti Kassari kohal“ esinesid 28. Ansambel Dagö kontsert Kassari Kassari kabelis Rein Orn akordionil ja Erki kuursaalis. Aavik viiulil. 29. Kassari Väike-Sulli talu laste Naisansambli Harmõn kontsert Kassari improvisatsiooniteater etendusega rahvamajas. „Osavad luurajad“ Kassari rahvamajas. Käsitöö ja omatoodangu laat Kärdlas 30. Käina Martini kogudus ja õpetajad Vabrikuväljakul. Kauplemas olid Jüri külastasid Emmaste kirikut 150. Rebane, Toivo Platov ja Merike Niimann. aastapäeval. 18. Indrek Taalmaa etendus „Sinised kilesussid jalas“ Kassari kuursaalis. August 19. Kassari haridusseltsi näitetrupi esietendus „Mis pärast surma sündis“ rahvamajas. 1. „Piip ja Tuut kontserdil“ Kassari Lavastaja Raivo Rüütel. Tegelased: kuursaalis. Härra Brinkmann – Sander Kopli; Alma 3. Näitemäng „Mis pärast surma sündis“ Vendel, tema lapselaps – Ulvi Uusoja; Kassari rahvamajas. doktor Vendel, Alma abikaasa – Rait Hiiumaa kohvikutepäeva Kassari Üksik; Riike, teenija – Evi Sadul; proua kohvituur – viis ühepäevakohvikut Kassari Bertram, Brinkmanni õde – Tiivi Lipp; saarel. Helene, Brinkmanni õetütar – Margit Kontsert „Mulle meeldib maa!“ Orjaku Juur; linnapea – Ester Tammis; Pristav – külamajas. Toivo Platov; Triinu, Brinkmanni 4.–6. Eesti külade XII maapäev Viljandimaal vennatütar – Triinu Schneider. Vana-Võidus. Osales Ester Tammis, 21. Hiiu Folgi kontsert Kassari kabelis, Hiiumaalt oli 14 inimest. esinesid Krista Citra Joonas flöödil ja Jaak

34

5. Pärnu nukuteatri etendus Kasssari tulemusena paigaldati külamaja ja rahvamajas. sadama sildid. Väelauluõhtu Kassari rahvamajas. 21. Näitemäng „Mis pärast surma sündis“ 8. Indrek Taalmaa etendus „Oranžid tropid Kassari rahvamajas. kõrvas“ Kassari kuursaalis. 29.–30. Tänureis vabatahtlikele. Külastati 11. Näitemäng „Mis pärast surma sündis“ Valgamaa kirikuid ja Põhja-Lätit. Kassari rahvamajas. 30. Ülo Kaevatsi mälestuspingi avamine Paide linnaorkestri kontsert Orjaku Kassari muuseumimaja õuel tamme all. külamajas. Pink valmis riigikantselei, perekond 12. „Kolm risti Kassari kohal“. Kassari kabelis Kaevatsi ja Kassari haridusseltsi koostöös. esines viola da gamba’l Mikko Perkola Soomest. Oktoober Näitemäng „Mis pärast surma sündis“ Kassari rahvamajas. 6. Eesti Rahvaluule Arhiiv külas Kärdla Pikas 17. Kirbuturg ja kohvik Hõng Kassari Majas. Helen Kõmmus esitles CD-DVD- rahvamajas. kogumikku „Hiiumaa rahvalaulud, 18. Sarja „Kolm risti Kassari kohal“ pillilood ja tantsud“, millel ka Kassari lisakontsert Kassari kabelis, kus koos pärand. Kärdla kiriku kooriga lauldi koraale. Koori 8. Lõikustänupüha jumalateenistus juhatas Siiri Rüütelmaa, teenis õpetaja kohvilauaga Kassari kabelis. Teenis Triin Simson. õpetaja Triin Simson. 19. Hiiu kala- ja õllefestival Kassari 12. Kinoõhtu Orjaku külamajas, näidati „Minu Puhkekeskuses. näoga onu“. 26. Käina Martini kogudus ja õpetajad 13. Teabepäev „Oska hoida kogukonda ja külastasid Reigi kirikut kiriku 205. ja aidata abivajajat“ Kassari rahvamajas. koguduse 390. aastapäeva puhul. Korraldaja Kodukant Hiiumaa. Muinastulede öö tähistamine Orjaku sadamas, merelaulude ühislaulmine ja November tantsuõhtu Iiukala bändi saatel. 31. Orjaku külamajas näidati filmi „Alibi“. 2. Hingedepäeva õhtupalvus Kassari kabelis koos Kärdla kiriku kooriga. Teenisid September õpetajad Triin ja Hüllo-Kristjan Simson. Koori juhatas Siiri Rüütelmaa. 1. Kooliteed alustasid Miia Marleen Üksik, 9. KÜSK’i kogemuspäev „Kogukonnad ei Andri Liit ja Iti Tikk. Põhikooli lõpetasid nuta“ Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Doora Elmi ning Maria ja Luisa Jõpiselg. Osales Ester Tammis. 7. Swedbanki vabatahtlikud tasandasid 11. Käina jahtkonna ühisjaht metssigade rahvamaja õuel lipuväljakut, juurisid üles arvukuse vähendamiseks. metsiku lillepeenra, raiusid võsa ja tegid 14. Hiiumaa aasta isa tiitliga austati küttepuid. talupidaja Tiit Uusoja, kelle peres on neli Orjaku külamajas näidati filmi last. Hiiu Lehes ilmus Harda Roosna „Peigmees“. „Aasta isa – laste jaoks alati olemas“. 8. Eesti Post ja Hiiu Kogujate Selts esitlesid Hiiu Lehes artikkel „Swedbanki töötajad uusi, Orjaku tuletorne kujutavaid tegid heateo“. Autorid Ester Tammis ja postmarke. Samal teemal ilmusid ka Liisi Kummer-Leman. postkaardid. 21. Hiiumaa tublimate vabaühenduste hulgas 14. Kontserdiga Orjaku külamajas lõpetati said uuendusliku algatuse eest auhinna Kassari kultuurineljapäevade IV hooaeg. Kassari rahvamaja kodukohviku Hõng Esinesid Käina huvikooli õpetajad ja eestvedajad Liisi Kummer-Leman ning õpilased. Annika ja Kaisa Kääramees. 15. Lõppes Orjaku külaseltsi ja Käina Orjaku külamajas alustas joogatreening, vallavalitsuse ühisprojekt, mille juhendab Maia Jõpiselg, osaleb 8 inimest, sest rohkem ei mahu.

35

25. Kassari rahvamajas ingelliku reiki õpetaja 4. Orjaku külamajas näidati filmi „Kibe!“. Egle Vodi juhendamisel meditatsioon. 15.–16. Käsitöö ja omatoodangu laat 27. Kassari rahvamajas hakkas Annika Kärdla kultuurikeskuses. Kauplemas Kääramees korraldama vabatantsu Margit Kääramees, Ülle Lorits, Merike treeninguid. Niimann ning Lest ja Lammas. 29. Vabariikliku koolinoorte 15. 23. Jõululaat Kassari Puhkekeskuses. mälumängumeistrivõistlustel Kärdlas 24. Jõulujumalateenistus Kassari kabelis. saavutas põhikooli arvestuses teise koha 27. Aastalõpukontsert Orjaku külamajas, Käina kooli võistkond, mille kosseisu esineja Jaan Pehk. kuulusid ka Jaagup Kopli ja Aigar 29. Kassari rahvamaja aastavahetuse Tammeveski. programm, kitarridel Märten Kross ja Hiiu Lehes 5. XII T. Heldema Peeter Metsar, avatud kohvik Hõng. artikkel.„Mälumänguritel tubli järelkasv“. 31. Aastavahetus Kassari rahvamaja kohvikus Hõng. Detsember

2. MTÜ Saarte Kogu üldkoosolek Muhus. Kassarit esindasid Linda Tikk ja Tiiu Kopli.

Meenutamisi ja kuulutamisi Kassari rahva mo o dunud aasta tegemistest

36

37

Lepa Anna Sukasa a r

2005. aastast on Lepa Anna Sukasäärest toetatud Kassari noorte haridust ja saare omakultuuri kokku 2601,92 euroga. Oleme toetanud Liisi Käärameest ja Mailiis Tammelehte (kuue kuu ühiselamuüür), Liis Vikerpuuri (ettevalmistus vabatahtlikutööks Kreekas), Kati ja Kristjan Lippu (osalemine Europeade’i festivalil Hispaanias), Maarja Niimanni (osalemine õpilasvahetuse programmis Uus-Meremaal), Kassari Haridusseltsi (lauamängu „Lepa Anna nõiaköök“ kujundamine), Epp Korvi (õpingud Tartu ülikoolis), Kristiina Kaske (õpingud Debreceni ülikoolis), Linda Tikku (Hiiumaa-teemalise lauamängu kujundamine), Merike Niimanni (Kassari postiteenuse ja kinonäitamise uurimistöö), Maarja Niimanni (viimase kursuse praktika) ning Anu Hülgi (raamatu „Pildikesi miljonäride elust“ toimetamine). Kahjuks on jäänud mõned noored toetuseta, kuna ei ole toetuse taotlust õigesti vormistanud. Lepa Anna Sukasääre halduskogu liikmed ja eeltoodud stipendiaadid on valmis teid taotluste tegemisel aitama.

Täiendav info www.erkf.ee.

Kassari Haridusseltsi juhatus kinnitas 2018. a stipendiumide eelisvaldkonnad: 1. Kassari saare noorte ja täiskasvanute õppe ja täiendõppe toetamine. 2. Kassari saare elu edendamine. 3. Kassari saart puudutavate kodulooliste materjalide kogumine ja trükiks ettevalmistamine.

Kassari Haridusseltsi juhatus kinnitas Lepa Anna Sukasääre halduskogu uue koosseisu: Rein Järva, Tiiu Kopli, Aivar Kääramees, Toivo Platov ja Heli Tuisk. Halduskogu valis esimeheks Heli Tuisu.

Halduskogu liige Tiiu Kopli

38

Ta name

 vabatahtlikke Evi Sadulat, Valve Möldrit, Rein Järvat, Maarja Unduskit, Kati Kukke, Ulvi Metsa, Hiivi-Liivi Mugamäed, Helin Käärameest, Urve Käärameest, Tiiu Koplit, Maie Nittimit, Tiia Karapetjani, Eva Lauri, Merike ja Tõnis Niimanni ning Silvi Steinbergi, kes hoidsid suvel neljapäeviti, reedeti ja laupäeviti Kassari kabeli avatuna, ning lilleseadjaid Mari Stormi ja Piret Üprust. Kabelit külastas 2627 inimest.  tundmatuks jääda soovinud inimest, kes kinkis kabelile gobeläänid, sepistatud palveküünalde aluse, müügiriiuli ja annetuste kassa.  õdesid Annika ja Kaisa Käärameest kohviku Hõng idee ja teostuse eest.  Kassari raamatukogule annetajaid. Vähe kasutatud ja uusi raamatuid ning laste lauamänge kinkis rahvamajale Anne-Mari Rebane, Toomas Risti tegi iga-aastase pööninguleid-annetuse, Adam Cullen kinkis oma luulekogu „Lichen/Samblik“ ning meie hea koostööpartner trükikoda Printon annetas uusi raamatuid.  kõiki Kassarimaa inimesi ja ettevõtjaid, kes aitasid kaasa Kassari kultuurineljapäevade neljanda hooaja ja programmi Suvi Kassaris sisustamisel – koos teiega oleme ellu kutsunud ühe tõeliselt suure asja! Uuel hooajal uue hooga! Et abilisi oli palju, ei mahuks kõik siia ära, seega – TÄNU JA KUMMARDUS KÕIGILE! Lugupidamisega Margit Kääramees, KKNP projektijuht. Teated

Kassari Haridusselts soovib Hiiumaal ellu kutsuda tervisekooli. Ühiskonna eesmärk ei ole eluea pikenemine, eesmärk on saada juurde täisväärtuslikult elatud aastaid. Tervisekoolis käsitletakse teemasid, mis pakuvad suuremat huvi ja aitavad ise enese heaks midagi ära teha. Osalemise soovist ja huvipakkuvatest teemadest andke palun jaanuarikuu jooksul teada Tiiu Koplile 469 7141 või 5347 8572. ______

24. detsembril kell 19 Kassari kabelis jõulujumalateenistus. ______Sel kirikuaastal laulatati kolm paari. Kassari kabeliaias saadeti viimsele teekonnale kuus inimest. ______29. detsembril kell 19.00 Kassari rahvamajas aastavahetuse programm. Kitarridel Märten Kross ja Peeter Metsar. Avatud kohvik Hõng. ______31. detsember 18.00 – 1. jaanuar 01.00 Kassari rahvamaja kohvikus Hõng aastavahetuspidu.

39

EESTIMAA

Meribell Rüütel, Käina kooli 3. klass

Mulle meeldib elada siin kaunil Eestimaal. Kus suviti saab supelda ja talvel lumi maas. Ei sõda siia ulatu, on rahu meie maal. Ja kui meil läheb igavaks, siis nalja teeme ka. Ei ole vaja reisida ja raha raisata, sest meie oma Hiiumaa on paradiisisaar.

Väljaandja Kassari Haridusselts. Kokku kirjutanud Merike Niimann. Toimetanud Anu Hülg. Kujundanud Tiivi Lipp. Ilmub kaks korda aastas. Fotod ja plakatid: Kristiina Tiimus, Urmas Liit, JAN007, Liisi Kummer-Leman, Tiivi Lipp, Anna Lipp, Eike Meresmaa ja Viktor Rõbtšenko (esikaanefoto).

40