Meremäe Valla Arengukava 2015-2020

Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu ... määrusega nr...

MEREMÄE VALLA ARENGUKAVA 2015-2020

Meremäe 2015 Sisukord

SISSEJUHATUS ...... 4 I ÜLDANDMED ...... 5 1.1 ASEND...... 5 1.2 KUJUNEMINE, AJALUGU ...... 5 1.3 ASUSTUS, RAHVASTIK ...... 6 II MEREMÄE VALLA VISIOON 2020...... 9 III KOHALIK OMAVALITSUS ...... 11 3.1 VALLAVALITSUS- JA VOLIKOGU ...... 11 3.2 ARHIIV ...... 11 3.3 MEEDIA ...... 11 3.4 EESMÄRK ...... 12 IV HARIDUS ...... 13 4.1 ALUSHARIDUS ...... 13 4.2 PÕHIHARIDUS ...... 13 4.3 NOORSOOTÖÖ JA HUVIHARIDUS ...... 15 4.4 GÜMNAASIUMIHARIDUS ...... 15 4.5 KUTSEHARIDUS JA KÕRGEM HARIDUS ...... 16 4.6 EESMÄRK ...... 16 V VABA AEG ...... 17 5.1 KULTUURIASUTUSED JA -PAIGAD ...... 17 5.2 LOOMEMAJANDUS ...... 18 5.3 RAAMATUKOGUD ...... 19 5.4 MUUSEUM ...... 20 5.5 KIRIKUD, TSÄSSONAD JA KULTUURIMÄLESTISED ...... 20 5.6 MUINSUSKAITSEALUSED MÄLESTISED ...... 21 5.7 SETO LEELO ...... 22 5.8 KINO ...... 22 5.9 SPORT ...... 22 5.10 EESMÄRK ...... 22 VI ETTEVÕTLUS JA TURISM ...... 23 6.1 ETTEVÕTLUS ...... 23 6.2 ETTEVÕTLUST TOETAVAD TEGEVUSED ...... 24 6.3 TÖÖHÕIVE ...... 24 6.4 TURISM ...... 26 6.5 EESMÄRK ...... 28 VII TERVISHOID- JA TERVISE EDENDUS ...... 28 7.1 ARSTIABI ...... 28 7.2 TERVIST EDENDAVAD SÜNDMUST ...... 29 7.3 EESMÄRK ...... 29 VIII SOTSIAALNE KAITSE ...... 29 8.1 SOTSIAALTEGEVUS ...... 29 8.2 HOOLDEKODU ...... 30 8.3 SOTSIAALTOETUSED ...... 30

2 8.4 EESMÄRK ...... 31 IX VALLAMAJANDUS JA KESKKONNAKAITSE ...... 31 9.1 ELAMUMAJANDUS ...... 31 9.2 VALLA TEED ...... 32 9.3 VEEMAJANDUS...... 32 9.4 ELEKTRIVARUSTUS ...... 33 9.5 SOOJAVARUSTUS ...... 34 9.6 SIDE, INTERNET, ÜHISTRANSPORT ...... 34 9.7 MAAFOND ...... 35 9.8 VEEKOGUD ...... 35 9.9 MAAVARAD ...... 36 9.10 JÄÄTMED ...... 36 9.11 LOODUSKAITSE ...... 37 9.12 KESKKONNATEADLIKKUS ...... 37 9.13 EESMÄRK ...... 38 X MAAKASUTUS, EHITUSTEGEVUS JA TERRITORIAALNE PLANEERIMINE ...... 38 10.1 EESMÄRK ...... 39 XI TURVALINE ELUKESKKOND ...... 40 11.1 EESMÄRK ...... 41 XII MEREMÄE VALLA TEGEVUSKAVA 2015-2020 ...... 42 XII MEREMÄE VALLA EELARVESTRATEEGIA ...... 71 12.1 ÜLEVAADE EELARVESTRATEEGIA KOOSTAMISEST ...... 71 12.2 Tulude analüüs ...... 71 12.3 Eelarvestrateegia ...... 83 12.3.1 Eelarvestrateegia valdkonniti ...... 87 12.3.3 Strateegia arvestusüksus ...... 89 12.3.4 Strateegia sõltuv üksus Meremäe Vesi OÜ ...... 90 12.3.5 Konsolideeritud strateegia ...... 91 12.4. Laenustrateegia ...... 92

3 SISSEJUHATUS

Meremäe valla arengukava 2015-2020 on koostatud koostöös valla elanike, vallavalitsuse ja -volikoguga. Arengukava lähtub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla põhimäärusest ning valdkondadest ja teemadest, milles omavalitsusel on seadusjärgselt oluline roll.

Meremäe valla arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada valla elanikele arenev ja turvaline elukeskkond, stimuleerida ettevõtlust, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, olla funktsionaalseks keskuseks ning arendada tihedat koostööd erinevate sektorite/partnerite, investorite ning avalikkusega.

Arengukava osad on:  üldandmed;  hetkeseisu analüüs, visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus;  eelarvestrateegia aastateks 2015 – 2020;  arengustrateegia elluviimine ja seire.

Hetkeseisu analüüsis on kirjeldatud valla üldist olukorda ja välja toodud peamised võtmeprobleemid, millest tuleneb visioon aastaks 2020.

Meremäe valla eesmärgid, tegevus ja tulemus on seatud arvestades olukorda ja võimalusi.

Meremäe valla eelarvestrateegia annab ülevaate tuludest ja kuludest aastatel 2015- 2020.

4 I ÜLDANDMED

1.1 ASEND Meremäe vald asub Kagu-Eesti idaosas kuuludes administratiivselt Võru maakonda. Meremäe valla pindala on Statistikaameti 2015. aasta andemte põhjal 131,97 km2. Valla suurimad külad on Meremäe ja Obinitsa küla.

Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Meremäe vald osa Setomaast, moodustades selle läänepoolsema osa. Setomaa on maa-ala, mis asetseb Pihkva-Riia kivitee, Irboska alevi, Pihkva järve ja Piusa jõe vahel. Setomaa on 1000 aasta jooksul moodustanud üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel. Hetkel on Setomaa jagatud Eesti-Vene kontrolljoonega kahte ossa. Lisaks Meremäele on Lääne-Setomaa osad ka Värska ja Mikitamäe vald Põlva maakonnas ning Misso vald Võru maakonnas. Nimetatud omavalitsused on moodustanud Setomaa Valdade Liidu.

Meremäe valla idapiir on ühtlasi Eesti-Vene riikidevaheliseks piiriks ning Euroopa Liidu idapiiri osa. Meremäe valla naabriteks on Vastseliina vald Võru maakonnas ning Orava ja Värska vald Põlva maakonnas.

Meremäe valla kaugused suurematest keskustest: 14 km Petserist, 34 km Võrust, 70 km Pihkvast, 104 km Tartust, 230 km Riiast, 290 km Tallinnast.

1.2 KUJUNEMINE, AJALUGU Meremäe vald sündis Petserimaal möödunud sajandi 20-ndate aastate algul läbiviidud haldusterritoriaalse reformi tulemusena, mille käigus nelja suure valla asemele moodustati 11 väiksemat. Nende hulgas oli ka Meremäe vald, mis esialgu kandis Obinitsa nime. Vastavasisuline siseministri käskkiri kannab kuupäeva 23. mai 1922.

Valla kantselei asus oma maja valmimiseni perekond Kärneri majapidamises Põrste külas. Tõsiseid vaidlusi peeti valla nime ja selle keskuse asukoha üle. Nende vaidluste tulemusena ehitati vallamaja valla geograafilisse keskpunkti, Mihhailova puustusele,

5 ajalooliste Võru-Petseri ja Obinitsast tuleva teede ristumiskohta. Ka valla nimi peeti õigeks ära muuta ning see võeti lähedal asuva Meremäe mäe järgi. 16. mail 1923. aastal kiitis Eesti Vabariigi siseminister oma otsusega vallanõukogu ettepaneku heaks ning Obinitsa vald nimetati ümber Meremäe vallaks.

Meremäe valla territoorium on aegade jooksul üsna oluliselt muutunud. 1944. aasta augustis, NSVL keskvõimu survel, sõlmitud kokkuleppe kohaselt loovutas ENSV valitsus üle poole Petserimaast Vene Föderatsioonile. Selle hulgas oli ka märkimisväärne osa Meremäe valla territooriumist: Krantsova, Kiirova ja Vasilde ümbruse külad. 1960. aasta 3. septembril liideti aga Meremäe külanõukoguga üks osa tolleaegsest Illi külanõukogust (Kapera, Möldre ja Vana- Vastseliina piirkonna külad).

Meremäe valla omavalitsuslik staatus taastati 5. märtsil 1992. aastal. 1. jaanuaril 1998. aastal anti eelpool nimetatud Vastseliina kihelkonda kuulunud külad tagasi Vastseliina vallale ning tänane Meremäe vald hõlmab 132 km² suuruse territooriumi.

1.3 ASUSTUS, RAHVASTIK Meremäe vallas on 87 küla: Ala-Tsumba, Antkruva, Ermakova, Helbi, Hilana, Hilläkeste, Holdi, Härmä, Ignasõ, Jaanimäe, Juusa, Jõksi, Kalatsova, Kangavitsa, Karamsina, Kasakova, Kastamara, Keerba, Kiiova, Kiislova, Kiksova, Kitsõ, Klistina, Korski, Kuigõ, Kuksina, Kusnetsova, Kõõru, Küllätüvä, Lepä, Lindsi, Lutja, Maaslova, Marinova, Martsina, Masluva, Melso, Merekülä, Meremäe, Miikse, Miku, Navikõ, Obinitsa, Olehkova, Ostrova, Paklova, Palandõ, Palo, Paloveere, Pelsi, Pliia, Poksa, Polovina, Puista, Raotu, Rokina, Ruutsi, Seretsüvä, Serga, Sirgova, Sulbi, Talka, Tedre, Tepia, Tessova, Teterüvä, Tiirhanna, Tiklasõ, Tobrova, Treiali, Triginä, Tsergondõ, Tsirgu, Tsumba, Tuplova, Tuulova, Tääglova, Ulaskova, Uusvada, Vaaksaarõ, Vasla, Veretinä, Vinski, Viro, Võmmorski, Väiko-Härmä ja Väiko-Serga küla.

6 Tabel 1. Meremäe valla külade elanike arv 2015.a. 25. juuni seisuga. Allikas: Rahvastikuregister.

Küla Elanikke Asutused ja objektid

Meremäe 166 Vallamaja, kus asub raamatukogu, avalik internetipunkt, perearstipunkt, erapood, Meremäe Kool (lasteaed-põhikool), staadion ja skatepark, mänguväljak, Meremäe Kultuuriühingu ruum, jõusaal, Meremäe Avatud Noortekeskus, vabaõhulava. Obinitsa 164 Obinitsa Muuseum koos internetipunktiga, Obinitsa Külakeskus, kus asub lasteaed ja raamatukogu ning spordisaal, mänguväljak, Obinitsa paisjärve rand, Obinitsa staadion (võrkpalli. Ja jalgpalliväljakuga), jõusaal postkontor, perearsti vastuvõtupunkt, Võru TÜ kauplus, Seto Seltsimaja, Galerii Halas Kunn, Eesti Apostliku Õigeusu Obinitsa Issanda Muutmise kirik ning surnuaed. Võmmorski 38 Kagu Piirivalvepiirkonna Piusa kordon, tsässon

Uusvada 34 Tsässon

Helbi 33

Miikse 37 Eesti Apostliku Õigeusu Meeksi Ristija Johannese kirik ja surnuaed Rokina 16 Külaplats, tsässon

Meremäe valla elanike arv on aasta-aastalt langenud. Samas pole see langus olnud drastiline, mida näitab ka diagramm 1.

Meremäe valla rahvaarv 2012-2015 1134 1200 1132 1119 1098

1000

800

600

400

200

0 2012 2013 2014 2015

Diagramm 1. Meremäe valla rahvaarv 2012-2015. Allikas: Rahvastikuregister.

7 Diagramm 2 näitab, et Meremäe vald on vananeva elanikkonnaga vald. Aasta-aastalt on sündide arv vähenenud, kuid vanemaealiste arv on jäänud samale tasemele ja mõnes vanusegrupis veidi tõusnud.

Meremäe valla vanuseline koosseis 2012-2015 1200

1000

800 2015 600 2014

Elanike Elanike arv 400 2013 200 2012

0 0-14 15-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-… Vanuseline koosseis

Diagramm 2. Meremäe valla vanuseline koosseis 2012-2015. Allikas: Statistikaamet.

Diagrammilt 3 on illustratiivselt näha ka rahvastiku jaotuvust Meremäe vallas, milles suurima osa moodustavad tööealised inimesed vanuses 19-64 aastat.

Meremäe valla rahvastiku jaotuvus 2015. a seisuga

10,30% 4,50% 29,10% Koolieelikud 0-6 a koolilapsed 7-18 a tööealised 19-64 a pensionärid 65- ...a 56,10%

Diagramm 3. Meremäe valla rahvastiku jaotuvus 2015.a. seisuga. Allikas: Statistikaamet.

Meremäe valla nelja viimase aasta asustustihedus on olnud üpris stabiilne olles seitsme elaniku juures ühel ruutkilomeetril. Seda illustreerib ka diagramm 4.

8 Asustustihedus Meremäe vallas 2012-2015

14,04 12,04 10,04 8,04 7,09 7,15 7,16072 7,11525

6,04 kohta 4,04 2,04 0,04

Asustustihedus Asustustihedus Asustustihedus Asustustihedus Asustustihedus, elanikkukm² 2012 2013 2014 2015

Diagramm 4. Asustustihedus Meremäe vallas 2012-2015. Allikas: Statistikaamet.

II MEREMÄE VALLA VISIOON 2020

Meremäe vald on nooreneva elanikkonnaga, teiste seto valdadega ühtseks majandus- ja kultuuriareaaliks integreeritud, valdavalt mahepõllumajandust viljelev piirkond. Turvaline elukeskkond, kaunis loodus ja elujõuline pärimuskultuur on inspiratsiooniks loomemajandusega tegelevatele inimestele.

Tugevused  Meremäe vald on tugeva pärimuskultuuri tasutaga vald.  Meremäe vald on puhta ja atraktiivse loodusega.  Meremäe vallas on elanikkonna seas tugev ühistegevuse suund ja tahe.  Meremäe valla valitsemine lähtub lähedasest ja efetiivsest valitsemisest. Nõrkused  Meremäe valla elanikkond on väiksearvuline ja vananev.  Meremäe valla tulubaas on tulenevalt elanikkonna vanusest ja väikearvulisusest, väike.  Meremäe vallas on arvestatav osa elanikkonnast passiivne.  Meremäe vallas valitseb sisemine poliitiline ebastabiilsus.

9 Võimalused  Meremäe vald saab panustada riigi julgeolekusse ja pidada seda prioriteediks tulenevalt oma asukohast.  Meremäe vallal on võimalus kutsuda inimesi linnapiirkondadest enda juurde, maapiirkonda, elama.  Tulenevalt sellest, et Meremäe vald on maapiirkond, rakenduvad Meremäe vallale erinevad poliitilised toetused maapiirkonna arendamiseks.  Tulenevalt Meremäe valla asukohast, on vallal suur potentsiaal piiriüleseks koostööks Venemaaga. Ohud  Meremäe valla oht on teiste Setomaa valdade tugevnemine, mis seab Meremäe valla halvemale positsioonile.  Meremäe vallal on piir Venemaa Föderatsiooniga, mis teates mõttes kujutab ohtu tervele Eesti riigile.  Haldusreformist tulenevad muudatused ehk ühe näitena valdade sundliitmine kujutab Meremäe vallale samuti ohtu.  Poliitilise toetuse vähenemine või üldse kadumine võib Meremäe vallale samuti ohuks kujuneda.

Tulenevalt SWOT analüüsist on Meremäe valla strateegilisteks võimalusteks:  Kasutada maksimaalselt erinevate fondide rahastusvõimalusi oma eesmärkide elluviimiseks.  Korraldada mõtestatud ja kindla suunitlusega (puhas loodus, tugev pärimuskultuur) kampaania, mis toob Meremäe valda uusi elanikke.  Kasutada poliitilist toetust, mis võimaldab suunata noori maale elama.  Kasutada ära kasvanud julgeoleku tagamise huvi, mis võimaldab valla huvi, hõive ja tulude kasvu.  Liitumine Seto vallaga, mis tugevdab Meremäe valla haldusvõimekust.  Kaasata valla arendustegevusse rohkem huvilisi erinevatest valdkondadest.  Kindlustada piiriäärseid külasid, mis tugevab ka üldist julgeolekut.  Propageerida kohalikke väärtusi läbi projektide ja patroonide.

10 III KOHALIK OMAVALITSUS

3.1 VALLAVALITSUS- JA VOLIKOGU Meremäe valla ametiasutuseks on Meremäe Vallavalitsus. Meremäe volikogus on 11 liiget ja Meremäe vallavalitsus on 3-liikmeline.

Meremäe Vallavalitsuse hallatavad asutused on Meremäe Kool, Obinitsa Lasteaed, Meremäe Raamatukogu, Obinitsa Raamatukogu, Obinitsa Muuseum, Meremäe valla avatud Noortekeskus, Meremäe Hooldekodu. Lisaks on Meremäe vallal tütarettevõte OÜ Meremäe Vesi.

3.2 ARHIIV Alates 1997. aastast on vallal oma arhiiv, mis asub Meremäe Kooli ruumides. 2015. aasta kevade seisuga on arhiivis ajutise säilitusajaga toimikuid 2192. Pikaajalise ja alatise säilitustähtajaga toimikuid on 5844. See tähendab, et kokku on Meremäe valla arhiivis 8036 erinevat toimikut. Võrreldes 2014. aastaga, on arhiivis hoitavate toimikute arv vähenenud. See on tulenenud pealmiselt ajutiste dokumentide hävitamisest.

Kõige vanemad dokumendid Meremäe valla arhiivis pärinevad aastast 1945. Toimikuid säilitatakse köidetult kaante vahel. Vallavalitsuse dokumendid säilitatakse karpides. Kõigi eelpool mainitud toimingute eest hoolitseb arhivaar, kes töötab Meremäe vallas 0,25 kohaga.

3.3 MEEDIA Meremäe vallal on kodulehekülg (www.meremae.ee) ning vald tegutseb aktiivselt ka sotsiaalmeedias. Valla koduleheküljel on keskmiselt 2500 külastajat kuus. Sotsiaalmeedias jälgib Meremäe valla ametlikku lehte 2015. a. augusti seisuga 409 inimest. Samuti on vallal sotsiaalmeedias grupp “Meremäe - Setomaa tipp”, millel on 2015. augusti seisuga 1147 liiget.

11 Meremäe vallas asuvad mõlemad raamatukogud koostavad meediamonitooringut, mis annab ülevaate sellest, kuidas valda meedias kajastatakse. Monitooringu aluseks on ajalehed - Maaleht, Setomaa, Võrumaa Teataja, Postimees, Lõunaleht, Koit ja Eesti Ekspress.

Meremäe valla meediamonitooring 2012-2015 45 42 40 40 35 30 28 25 Positiivne 20 17 Negatiivne

Kajastuste Kajastuste arv 15 12 Neutraalne 10 11 4 7 5 9 6 3 0 5 2012 2013 2014 2015 Aasta

Diagramm 5. Meremäe valla meediamonitooring 2012-2015. Allikas: Meremäe ja Obinitsa raamatukogu. Diagrammilt 5 on näha, et kui Meremäe valla kajastamine neutraalselt ja negatiivselt meedias on aastate 2012-2015 lõikes jäänud samale tasemele, siis valla positiivne kajastamine on olnud varieeruv. Eriti on positiivsed kajastused langenud 2014. aastal. 2015. aastal (juuni seisuga) on aga Meremäe valla positiivne kajastus taas tõusu teel.

3.4 EESMÄRK

Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks: Meremäe Vald on läbipaistva juhtimisega ja positiivse mainega vald, mille elanikkond on kasvav. Püstitatud eesmärk tähendab, et:  Meremäe vald osaleb aktiivselt siseriiklikus ja rahvusvahelises koostöös.  Meremäe vald on positiivse mainega vald.  Vallavalitsusel ja hallatavatel asutustel on tagatud hea töökeskkond.

12 IV HARIDUS

4.1 ALUSHARIDUS

Meremäe vallas on kaks lasteaeda, kummaski üks liitrühm. Logopeedilist abi antakse mõlemas lasteaias.  Obinitsa lasteaed Obinitsa lasteaed asub Obinitsa Külakeskuses 2009. a valminud ruumides. Personali kvalifikatsioon vastab nõuetele. Lasteaial on aiaga piiratud ja nõuetele vastav mänguväljak. Obinitsa lasteaia arengukava 2014-2019 näeb ette Obinitsa lasteaia ja Meremäe kooli juhtimise ühendamist.  Meremäe Kooli lasteaia liitrühm „Tsirgupesäkene” Lasteaia ruumid on remonditud ja asuvad koolimaja esimesel korrusel. Laste mänguväljak on kaasajastatud ja asub koolihoone tagahoovis.

Laste arv on mõlemas lasteaias aasta-aastalt langenud. Langus on rohkem puudutanud Obinitsa lasteaeda, kus perioodil 2008-2014 on laste arv langenud 26,3%.

Tabel 2. Laste arv Meremäe valla lasteaedades. Allikas: Meremäe ja Obinitsa lasteaed.

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Obinitsa 16 16 16 18 19 13 12 lasteaed Meremäe 19 19 22 22 19 18 14 lasteaed

4.2 PÕHIHARIDUS

Meremäe Kool on valla ainus kool ja asub Meremäel. Koolis asub ka lasteaed, mis toodi kooli ruumidesse 2005. 2010. aastal struktureeriti Meremäe-Obinitsa Põhikool ja Meremäe Lasteaed Tsirgupesäkene ümber kool-lasteaiaks nimega Meremäe Kool.

Koolihoones on renoveeritud võimla-saal, riietusruumid, garderoob, saunad ja trepikojad. Renoveerimist vajab ülejäänud koolihoonest: fassaad, koridorid, katus, klassiruumid. Kriitiline vajadus on renoveerida kooli elektrisüsteem, mis on

13 amortiseerunud.

Samuti puudub Meremäe vallas võistluste läbiviimiseks nõuetele vastav spordisaal. Meremäe koolimajale on kavas juurdeehitus spordihalli näol (Meremäe koolimaja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeriming).

Tabel 3. Meremäe Kool arvudes. Allikas: Meremäe Kool.

Meremäe Kool Selgitus Pindala Kolmekorruseline koolimaja 1960. a 2016 m2 Staadion jooksuraja pikkus 250 m 1,4 ha Territoorium 2,3 ha

Õpetajate arv Meremäe Koolis 2015/2016 õppeaaastal oli 14, abipersonali 6 inimest. Õpetajate ametikohti on 9,65. Keskmine õpetaja koormus on 0,67 kohta. Kooli õpetajatest 72 % omavad kõrgharidust ja pedagoogilist ettevalmistust, 21 % õpetajatest omab erialast pedagoogilist keskeriharidust. Üks õpetaja on keskharidusega.

Tabel 4. Meremäe vallas elavate koolilaste jaotumine. Allikas: Meremäe valla elanike register.

õp.a 2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015 klass Mere Teistes Mer Teiste Mer Teist Mere Teistes Mere Teistes mäe PK-s emä s PK-s emä es mäe PK-s mäe PK-s Kool e e PK-s Kool Kool Kool Kool I 7 2 0 3 7 2 6 6 4 1 II 5 0 7 2 0 3 7 2 6 3 III 6 3 5 0 7 3 0 3 6 3 IV 5 5 6 3 5 1 7 3 0 3 V 4 1 5 5 6 2 5 1 7 4 VI 6 2 4 1 5 3 6 2 5 1 VII 8 8 6 2 4 1 8 3 6 4 VIII 3 2 7 8 6 2 3 1 7 2 IX 6 - 3 1 7 7 7 2 3 3 50 23 43 25 47 24 49 23 44 24

Tabel 5 illustreerib, et lasteaiaealiste laste arv on Meremäe vallas langevas trendis. Kui perioodil 2011-2012 oli vallas lasteaiaelaisi lapsi üle kolmekümne, siis 2016. aastal on

14 neid vaid kakskümmend. Samuti on 2-18 aastaste laste arvu prognoos kulgenud langevas trendis kuigi 2016. aastal peaks see arv veidi kasvama.

Tabel 5. Prognoositav laste arv Meremäe vallas. Allikas: Rahvastikuregister. 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Lasteaed 2-6 a 22 35 34 25 26 22 20

7-9-aastased 25 20 21 28 31 26 22

10-12-aastased 21 25 25 21 18 21 26

13-15-aastased 41 29 22 23 24 25 21

16-18-aastased 39 28 30 35 27 22 31

Kokku 148 137 132 132 126 116 120

4.3 NOORSOOTÖÖ JA HUVIHARIDUS

Meremäel asub Meremäe Avatud Noortekeskus ja Obinitsas Külakeskuses noortetuba. Noorsootööd koordineerib noorsootöötaja.

Huvialaringe toimus 2014/2015 õppeaastas 8, s.h. projektipõhise rahastusega majandusõppe- ja robootikaring. Täiskasvanutele toimusid aeroobika, võrkpall, laulukoor ja pärimuskultuurist lähtuvad huvitegevused. Huvihariduse alaste projektide suurim eestvedaja on olnud MTÜ Meremäe Kultuuriühing. Huviharidust omandatakse ka Vastseliinas ja Võrus.

4.4 GÜMNAASIUMIHARIDUS

Gümnaasiumiharidust Meremäe vallas ei anta, peamiselt jätkatakse põhikooli järgset haridusteed Vastseliinas, Värskas ja Võrus. Meremäe vallal puudub hetkel võimekus pakkuda keskharidust, riigipoolse abiga oleks potentsiaali luua riigikaitsele spetsialiseerunud gümnaasium.

15 4.5 KUTSEHARIDUS JA KÕRGEM HARIDUS

Meremäe valla elanike jaoks on lähim võimalus kutsehariduse omandamiseks Võrumaa Kutsehariduskeskuses või Räpina Aianduskoolis. Paljud Meremäe valla elanikud omandavad kutseharidust ka Tartus ja Põltsamaal.

Meremäe vallal on potentsiaal koostöös Viljandi kultuuriakadeemiaga rajada Obinitsa külla kultuuriakadeemia filiaal, mis tegeleks näiteks pärimusmuusika uurimise, hoidmise ja arendamisega. See oleks oluline ka ääremaade arengu tagamiseks.

4.6 EESMÄRK

Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks: Meremäe vallas on toimiv haridusasutuste võrgustik, mis pakub erinevatele vanuserühmadele mitmekesist ja konkurentsivõimelist haridust ja huvitegevust. Püstitatud eesmärk tähendab, et:  Meremäe valla haridusasutuste taristu on korrastatud.  Lastele on huvihariduseks tagatud laialdased võimalused, tegutseb vähemalt 8 huvialaringi.  Meremäe vallas pakutavad haridusteenused on mitmekesised ja kvaliteetsed.  Lasteaedade teenused ja tegevused vastavad standarditele ja on kvaliteetsed.  Meremäe vald toetab õpilaste hariduse- ja kutsevaliku alast tegevust.  Meremäe vallas on tagatud õppe- ja kasvatusprotsessid, mis arvestavad lapse individuaalsust.  Haridusalane areng on Meremäe vallas tagatud ning sellesse kaasatakse erinevaid osapooli.  Noorte vaba aja veetmise võimalused on mitmekesised.

16 V VABA AEG

5.1 KULTUURIASUTUSED JA -PAIGAD

Tabel 6. Aktiivsemad kultuurikollektiivid ja kodanikeühendused Meremäe vallas. Allikas: Meremäe vallavalitsus.

Kultuurikollektiivid Põhitegevus/tegevusvaldkond Noorte leelokoor Tsibihärbläseq seto kultuuri alane koolitus noortele, ürituste korraldamine Folklooriansambel Hõpõhelme ja seto leelo ja seto kultuur Meremäe mehe Meremäe Naiskoor klassikalise ja kergemuusika viljelemine Seto Miihi Summ seto leelo ja kultuur Mokornulga leelokoor seto leelo ja kultuur Meremäe laste ja noorte folkloorirühm seto leelo Helmekese’ SMS Tuhkwizza Pärimuspunk

Kodanikeühendused Põhitegevus/tegevusvaldkond Seltsing Meremäe Pensionäride Selts ürituste korraldamine, elukestev õpe Seltsing Obinitsa Pensionäride Selts ürituste korraldamine, elukestev õpe Obinitsa naisselts „Miitsirk” naiste vaba aja sisustamine, ürituste korraldamine Meremäe Kultuuriühing spordi- ja kultuuriürituste korraldamine, töö noortega; külaareng; seminaride korraldamine Miikse külaseltsing „Jaanikõsõ`” küla arengu toetamine, ürituste korraldamine Obinitsa Noorte seltsing ürituste korraldamine, küla heakorra eest hoolitsemine MTÜ Uusvada Potiseto maaettevõtluse edendamine, töö noortega MTÜ Seto Ateljee-Galerii seto kultuur MTÜ Lõhmuse Selts seto kultuur, seto söök MTÜ Meieselts Meroos käsitöö, õpitubade korraldamine MTÜ Obinitsa Seto Muuseumitarõ seto kultuur selts MTÜ Taarka Pärimusteater pärimuspõhised lavastused, teatrialased koolitused Obinitsa Raamatusõprade Seltsing ürituste korraldamine Kuksina Küla Seltsing külaelu edendamine Serga Küla Seltsing külaelu edendamine SA Setu Kultuuri Fond oma- ja pärimuskultuuri edendamine MTÜ Seto Käsitüü Kogo ülesetomaaline organisatsioon, traditsioonilise käsitöö edendamine; seto traditsioonilisel käsitööl põhineva ettevõtluse arendamine Setomaa Valdade Liit ülesetomaaline kultuuri- ja majandustegevuse toetamine ja arendamine MTÜ Rahusoo külaelu edendamine läbi rahvusliku kultuuripärandi ning säästliku eluviisi propageerimise, huvihariduse ja pillilaagrite korraldamine MTÜ Ostrova Festivalid kultuuriüritused Meremäe külaselts külaelu edendamine MTÜ Meremäe Ettevõtjate Klubi piirkondliku koostöö arendamine MTÜ Järveääre Aktiivse puhkuse edendamine, seto kultuur Seto Infoselts Seto kultuur, konsultatsioonid, maaelu edendamine

17 Kultuurisündmuste läbiviimiseks on Meremäel vallal vallamaja saal, Obinitsa külas asuv külakeskus ning Meremäe Kooli saal-aula. Samuti asuvad Meremäe mäel ja Meremäe noortekeskuse juures vabaõhulavad, mida saab aktiivselt kasutada just suveperioodil.

Meremäe koolihoones asub Meremäe Kultuuriühingu büroo. Obinitsas on seto kultuuri tutvustav Obinitsa Muuseum ja Tobrova külas traditsioonilise seto taluarhitektuuriga Luikjärve talu. Obinitsas asuvad Seto Seltsimaja ja Obinitsa Külakeskus. Teatri- ja kontserdiõhtuid korraldatakse ka Obinitsa galeriis Hal`as Kunn ja näitusi Obinitsa Kunstizaalis. Eelpool nimetatud võimalusi saavad seltsid ja seltsingud kasutada oma tegevuse ning ülevallaliste ürituste korraldamiseks. Seltside ja seltsingute tegevust toetatakse projektipõhiste omaalgatus- ning tegevustoetusega, samuti vallale oluliste suuremate kultuuriprojektide kaasfinantseeringuga.

Kultuuriürituste kohtadena on väljaarendamisel festivaliplats Ostrova külas, Rahusoo talu, Meremäe Jahimaja ja Hilläkeste nulgatarõ.

Toimivad küla- ja kirmaseplatsid on Uusvadas, Lepäl, Tobrovas, Kuigõl, Sergas, Miikses, Kuksinas, Kalatsovas, Küllätüväs, Rokinas. Sealjuures on Miikse külaplatsi rajatised kehvas seisukorras ning vajavad uuendamist. Samuti asub Miikse külaplats jätkuvalt riigiomandis oleval maal, mida tuleb munitsipaalomandisse taotleda.

5.2 LOOMEMAJANDUS

Meremäe vallas tegeleb loomemajandusega umbes 30 inimest, lisaks on veel umbes sama palju inimesi, kes tegelevad loomemajandusega ja on rohkemal või vähemal määral seotud Meremäe vallaga. Loomemajanduse valdkonnaga tegelemine on tõusev trend, sest sellega tegelemine võimaldab töötada suurematest asulatest eemal.

18 5.3 RAAMATUKOGUD

Meremäe vallas on kaks avalikku raamatukogu - Obinitsas ja Meremäel, kus mõlemas töötab raamatukoguhoidja. Obinitsa raamatukogu asub Obinitsa Külakeskuse ruumides, Meremäe raamatukogu vallamaja II korrusel. Mõlemad raamatukogud on renoveeritud.

Raamatukogude tegevuse eesmärgiks on piirkonna elanike lugemisvajaduste rahuldamine, juurdepääsu tagamine informatsioonile ning elukestva õppe ja enesetäiendamise toetamine. Raamatukogude juures töötavad ka Avalikud Interneti Punktid (AIP-d).

Tavapärase lugejate teenindamise kõrval toimivad raamatukogud ka kooskäimiskohtadena, kus korraldatakse erinevaid kultuuriüritusi nii lastele kui täiskasvanutele. Meremäe raamatukogu korraldas 2014. aastal 48 üldkultuurilist sündmust, enamus tihedas koostöös lasteaia ja kooliga, samuti Meremäe

Tabel 7. Meremäe valla raamatukogude statstika. Allikas: Meremäe valla raamatukogud.

Raama- Trükis- Luge- Lugejate Laenu- Laenu-tusi Külas- Külastusi tukogu te arv jaid % tusi lugeja tuste arv elaniku elanikes kohta kohta t

2008 Meremäe 17939 335 49,9 13016 38,9 6567 9,78 Obinitsa 15291 244 41,5 7254 30,0 3517 6,0 2009 Meremäe 16454 343 51,9 13512 39,3 6920 10,5 Obinitsa 15652 250 44,0 7606 30.4 3989 7.0 2010 Meremäe 16443 335 51,6 15462 46,2 6742 10,4 2010 Obinitsa 16230 254 48 8207 32,3 6080 11 Meremäe 16501 338 53,4 14173 41,9 6829 10,8 2011 Obinitsa 16637 251 48 8435 33,6 4708 9,0 Meremäe 16840 327 52,6 13936 42,6 6942 11,2 2012 Obinitsa 17016 246 48,2 8441 34.3 3701 7,2 Meremäe 16779 323 51,5 13936 43,1 6902 11 2013 Obinitsa 17383 245 48,3 7665 31,2 3953 7,7 Meremäe 16976 325 52,7 13550 41,7 6580 10,7 2014 Obinitsa 17588 240 47,8 7955 33,1 3821 7,6

19 Pensionäride Seltsiga. Obinitsa raamatukogus toimus sarnaseid sündmusi 2014. aastal

34.

Kõik teavikud on kantud elektroonilisse kataloogi ning nende laenutamine toimub elekrooniliselt. Mõlema raamatukogu juures on alates 2013. aastast võimalus kasutada ka kahte e-lugerit.

Mõlemad raamatukogud teostavad Meremäe valla meediamonitooringut erinevates ajakirjanduslikes väljaannetes, et olla informeeritud sellest, kuidas Meremäe valda väljaspool kajastatakse.

Tabelist 7 on näha, et raamatukogude töö on olnud läbi aastate stabiilne. Trükiste arv on aasta-aastalt kasvanud, kuid muud näitajad on jäänud stabiilseks või veidi langenud. Meremäe piirkonna elanikud külastavad raamatukogu sagedamini kui Obinitsa piirkonna elanikud.

5.4 MUUSEUM

Obinitsas külas asub valla allasutusena töötav Obinitsa Muuseum, kus on aastaringselt kaks töökohta. 2009. aastal ostis vald Koplioja kinnistu Tobrovo külas, millel asuvad traditsioonilist seto taluarhitektuuri esindav Luikjärve talu ja Tobrova tsässon. Luikjärve talu kompleksi arendamine on lepingu alusel seatud ülesandeks Obinitsa Seto Muuseumitarõ Seltsile, vald toetab kompleksi arendamist investeeringutele omaosaluse lisamisega. Luikjärve talu kompleksi arendamise eesmärk on selle kujundamine elamustaluks, kus saab nautida Seto talupärandit.

5.5 KIRIKUD, TSÄSSONAD JA KULTUURIMÄLESTISED

Obinitsas ja Miikses tegutsevad õigeusu kirikud ja kogudused (Obinitsa kirik on ehitatud 1952.a. ja Miikse kirik 1953.a.). Aastal 2012 alustati Obinitsa kiriku restaureerimist. Nii Miikse kui Obinitsa kirik vajavad mõlemad rekonstrueerimist. Kirikute juurde kuuluvad kalmistud, mille haldamine vajab vastavusse viimist

20 kalmistuseadusega. Mõlemad kirikud on ehitatud ühiskondlikus korras koguduse liikmete poolt. Kalmistute haldamine on antud osaühingule Meremäe Vesi.

Eelmisel sajandil oli Setomaal peaaegu igas suuremas külas oma tsässon, mis on väike pühakoda, mille sees oli hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid, lilli. Tsässona katusel oli väike rist. Tsässonat ehitas ja hooldas külarahvas ühiselt. Igal tsässonal nagu ka kirikul on oma kaitseingel, pühak. Hetkel asuvad tsässonad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada, Ulaskova, Pelsi, Rokina, Obinitsa ja Kuigõ, Härma külas.

Tabel 8. Kultuurimälestiste arv Meremäe vallas. Allikas: Kultuurimälestiste register.

Aasta Kultuuri- Ajaloo- Arheoloogia Arhitektuuri Kunsti- Muinsus mälestised mälestised mälestised mälestised mälestised kaitse Kokku 2003 297 4 93 0 200 0 2012 307 4 89 0 214 0 2015 305 4 90 0 2011 0

5.6 MUINSUSKAITSEALUSED MÄLESTISED

 Kaitsealused arheoloogilised mälestised: Kääpad Sakalovapalos, Korsapalos, Võmmorski küla lähistel, Küllätüvä külas ja Obinitsa külas Sakalovapalos. Kaitsealused vanad kalmistud asuvad veel Jaanimäe , Härmä, Meremäe, Tsirgu, Sirgova ning Helbi külas.  Kaitsealused asulakohad paiknevad Võmmorski, Tsergondõ, Tobrova, Tiirhanna, Uusvada, Miikse, Kalatsova, Melso, Tedre, Miku, Talka, Hilana, Vasla ja Antkruva külas.  Kaitsealused allikad asuvad Kõõru külas ( „Müräläte“) ja Tepia külas („Silmaläte“).  Ohvrikividest asub Miikse külas ohvrikivi „Jaanikivi“ ning Pelsi külas „Annekivi“, Helbi külas lohukivi.  Kaitsealune säilinud ohvrimänd – laudsipettäi Tsirgu külas.  Pelgupaik (koobas) Jõksi külas Kalmetumüüris.

21  Ajaloomälestised: Kalmistud Obinitsa ja Miikse külas, Miikse kalmistul asuv II maailmasõjas hukkunute ühishaud ning Küllätüvä külas asub Vabadussõjas hukkunute ühishaud.

5.7 SETO LEELO

2009. aastal kanti Seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse. Seto leelo on setode traditsiooniline laulmisviis, mille lahutamatuks osaks on lisaks muusikale (omapärane mitmehäälsus ja hääletekitamise viis) ja kindla ülesehitusega tekstile ka sellise teksti loomise poeetilised reeglid ning laulmissituatsioonid. Leelo on üks seto kogukonna identiteedi ja ühtekuuluvustunde alustalasid, millega koos antakse edasi eluviisi, keelt ja kombeid.

5.8 KINO

Meremäe vallas puudub alaline kino, kuid erinevate projektide kaudu näidatakse Eesti filme selleks Meremäe vallavalitsuse saalis üles seatud kinosaalis. Üldiselt on kino, filmindus, fotograafia osa Meremäe valla loomemajanduse arengusuundadest.

5.9 SPORT

Meremäe vallas on kaks võimlat, kaks staadioni ning kaks jõusaali. Kõik loetletud rajatised vajavad kaasajastamist. Looduskeskkond annab suure potentsiaali rahvusvahelistele standarditele vastavate spordirajatiste rajamiseks. Populaarseimaks spordialaks võib pidada võrkpalli, mida mängitakse vallas aastaringselt. Võrkpallis korraldatakse ka populaarset turniiri – Paasavolle, millest osavõtjate arv on aasta- aastalt kasvanud. Sellest tulenevalt vajaks Meremäe vald uusi võrkpalliplatse ning samuti terviseradu ja välijõusaale. Rekonstrueerimist vajab Meremäe külas asuv staadion ja skatepark. Samuti vajab ümberkujundamist, -struktureerimist Obinitsa staadion, et see pakuks paremaid ja mitmekülgsemaid võimalusi sportimiseks.

5.10 EESMÄRK

Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks:

22 Meremäe vallas on mitmekesised vaba aja veetmise võimalused, mis arvestavad võimalikult paljude inimeste huvidega ning kindlustavad seeläbi elanike aktiivse osalemise kultuuri- ja spordielus. Inimesed tunnevad huvi ise korraldada või olla osa korraldusmeeskonnast spordi- ja kultuurisündmuste juures ning käituvad tervist väärtustavalt. Püstitatud eesmärk tähendab, et:  Meremäe valla elanikel on arenenud sportimisharjumused, mida toetavad vallas asuvad mitmekesised ja kvaliteetsed sportimistingimused.  Meremäe vallas on tagatud tingimused laste kehaliseks ettevalmistuseks ja arenguks.  Meremäe vald toetab olemasolevaid ja uusi kultuurisündmuseid ja aitab neid vajadusel korraldada.  Valla visuaalne ruum on korrastatud ja eripärane.  Meremäe vallas on lihtne kultuurielus osaleda ja olla ise osaline.  Meremäe vallas on välja arenenud raamatukoguteenused.  Meremäe vallas on välja arenenud muuseumi- ja turismikorraldusteenused.

VI ETTEVÕTLUS JA TURISM

6.1 ETTEVÕTLUS

Kohalikud tuntumad ettevõtted on Setomaa Turismitalo OÜ, OÜ Katusõkatja, OÜ Naxos, OÜ Seto Metall, OÜ Tõrvas, Lõuna-Antsu talu, Seto Aedvili TÜ, Taarka TARÕ OÜ, Seto Rügä OÜ, OÜ Möldri Kaubandus, Piusa Põllumajanduse OÜ.

Tabel 9. Ettevõtluse üksused Meremäe vallas 2011-2014. Allikas: Statistikaamet.

Aasta Kokku FIE OÜ Tulundusühistu MTÜ Sihtasutus KOV üksus 2011 145 78 23 0 39 0 5

2012 148 77 22 0 38 1 10

2013 149 74 27 0 40 0 8

2014 160 76 31 1 44 0 8

Lisaks tegutseb Meremäe vallas kaks ühistut, mis koondavad antud valdkonna ettevõtjaid - tulundusühistu SETO AEDVILI ja tulundusühistu SETO LAMMAS.

Põllumajanduslike ettevõtete hulgas on suurenenud mahetootmisega tegelejate arv, samuti on suurenenud haritavad pinnad; areng on olnud seotud toetuste süsteemi stabiliseerumise, uue tehnika soetamise, palgatööjõu ulatuslikuma kasutamise ja kaasaegsema tehnoloogia rakendamisega.

30.06.2015 seisuga on Meremäe valla territooriumist reformitud 96,3% maafondist (allikas: Maa-amet).

6.2 ETTEVÕTLUST TOETAVAD TEGEVUSED

Meremäe vallas on ettevõtlike inimeste poolt moodustatud Meremäe ettevõtjate klubi. Samuti toimub vallas kaks korda aastas Setomaa Ettevõtlike Inimeste Kogu kohtumine.

Valla poolt tegeletakse aktiivselt ka loomemajanduse arendustööga, sest loomemajanduse valdkond on Meremäe vallas väga oluline.

Üldiselt on piirkonnas mitmeid ühinguid, mille eesmärgis on ettevõtete pidev ja kasvav koostöö paremate tingimuste loomiseks.

6.3 TÖÖHÕIVE

Meremäe vallas on perioodil 2012-2015 töötute arv langenud, mida näitab ka diagramm 6. Langus on olnud üpris suur, sest näiteks võrreldes 2013. Aastaga on töötute arv Meremäe vallas langenud peaaegu poole võrra.

24 Töötute arv Meremäe vallas mai 2012-2015 50 41 40 36 27 30 22 20

0 2012 2013 2014 2015

Diagramm 6. Töötute arv Meremäe vallas 2012-2015. Allikas: Eesti Töötukassa.

Võrreldes Eesti ja Meremäe valla keskmist töötuse määra, on see Meremäe vallas olnud kõigil fookuses olevate aastate vältel tunduvalt madalam. Seda näitab ka diagramm 7. Sealjuures tekitab erinevust, et Meremäe vallas on töötuse määr vaadeldaval perioodil olnud kõige kõrgem 2013. aastal, kuid Eestis keskmiselt on see kõige kõrgem olnud aasta varem ehk 2012. aastal.

Töötuse määr Meremäe vallas ja Eestis keskmiselt 2012-2015

8,00% 6,70% 7,00% 5,80% Töötuse 6,00% 4,70% 4,80% määr 4,30% Meremäe 5,00% 3,90% vallas 4,00% 2,90% 3,00% 2,30%

Töötuse Töötuse määr 2,00% Töötuse 1,00% määr Eestis 0,00% 2012 2013 2014 2015 Aasta

Diagramm 7. Töötuse määr Meremäe vallas ja Eestis keskmiselt 2012-2015. Allikas: Eesti Töötukassa.

25 6.4 TURISM

Kagu-Eesti üheks atraktiivsemaks turismipiirkonnaks on Setomaa. Sellest tulenevalt omab turism Meremäe valla jaoks suurt tähtsust. Kaunis looduskeskkond soosib nii sise- kui välisturismi arengut. Meremäe vallas on mitmeid tuntud kultuuri- ja loodusturismi objekte. Säilinud on autentne seto kultuur, sumbkülad ning tsässonad. Sumbküla, kus taluõued ja hooned paiknevad korrapäratult kobaras üksteise kõrval (Meremäe läänepoolses osas: Melso, Tedre, Vasla, Hilana jt). Tänavküla – hooned paiknevad tee suhtes kindlaks määratud asendis nt Tiirhanna, Uusvada, Pliia, Vinski. (Setomaa. Traditsioonilise arhitektuuri põhijooni ning Meremäe valla üldplaneeringu eelnõu)

Aktiivselt korraldatakse pärimuskultuuri õpitubasid, et tagada ainulaadse kultuuri jätkusuutlikus. Vallas on kolm suuremat majutusasutust, mis suudavad pakkuda kvaliteetset majutusteenust: Obinitsa Puhkeküla, Setomaa Turismitalu ja Piusa Ürgoru Puhkeküla. Lisaks asuvad Meremäe vallas mõned väiksemad talud, mis pakuvad suvisel ajal kodumajutust. Üldiselt pakutakse Meremäe valla territooriumil puhkust – käsitööõpitubadest matkadeni ürgses looduses.

Meremäe vallas korraldab turismialast tegevust Obinitsa Muuseumis asuv turismiinfopunkt. Diagrammilt 8 on näha, et fookuses olevate aastate lõikes on Obinitsa muuseumi poolt loetletud Meremäe valda külastanud turistide arv kasvanud. Arv on aga langenud 2014. aastal ning seda üsna suurel määral. Langus võib tuleneda seoses halva ilmaga, mis puudutas turismihooaega.

26 Meremäe valda külastavate turistide arv 2011- 2014 5000 4537 3638 3792 4000 3083 3000 2000

1000 Turistide Turistide arv 0 2011 2012 2013 2014 Aasta

Diagramm 8. Meremäe valda külastavate turistide arv 2011-2014. Allikas: Obinitsa muuseum.

Vaatamisväärsused Meremäe vallas:  Kirikud - Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise Obinitsa kirik ja Miikse Ristija Johannese kirik.  Jaanikivi - (ohvrikivi) asub Miikse kiriku vastas Miikse oja kaldal.  Meremäe ja Kuksina mägi - Meremäe mäel asuvad vaatetorn ja laululava.  Viro kivirist - tähistab väga vana Viro tsässona kohta Viro külas. Asub 1 km kaugusel Meremäe külast Obinitsa viiva tee ääres.  Obinitsa paisjärv - Obinitsa paisjärve ehitamine jõudis lõpule 1995.a. Kaunis ning puhtaveeline (läbi voolab Tuhkvitsa oja) 22 ha pindalaga järv on sobilik puhkealaks.  Juudatarõ - Obinitsa järve kaldas asub allikatekkeline liivakivi paljand ja koobas.  Seto lauluema kuju - seisab Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal, skulptoriks E. Rebane, E. Taniloo 1986. Monumendi ümber on maakivid mälestustahvlitega kuulsamatele siitkandi rahvalaulikutele.  Tsässonad asuvad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada, Ulaskova, Pelsi, Rokina, Obinitsa, Härma ja Kuigõ külades. Hävinud on tsässonad Miikse ja Viro külades.  Meremäe leinapark – Meremäe vallast küüditatute mälestuspark koos mälestuskiviga.  Piusa ürgoru matkaraja ja jõe ääres asuvad Härmä müürümäed, Hilläkeste järv (Meremäe järv), Engli järv, Meremäe männid, Tepia silmaläte, Ojaotsa allikad (Tuhkvitsa allikad), Luikjärve talu, Obinitsa Muuseum, Galerii Hal`as Kunn, Obinitsa

27 Kunstizaal, Obinitsa Seltsimaja, Taarka kalm Obinitsa surnuaias, Sakalovapalo kääpad.

6.5 EESMÄRK

Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks: Meremäe vallas tegutsevad konkurentsivõimelised ettevõtted, mis pakuvad elanike oskustele vastavaid maksimaalselt kõrge lisandväärtusega töökohti ning vallas on aastaringselt aktiivne turismiperiood. Püstitatud eesmärk tähendab, et:  Meremäe vallas on ettevõtluse erinevatele vormidele sobiv infrastruktuur.  Meremäe valla elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest teadlikud.  Meremäe vald on Setomaa turismivõrgustiku keskpunkt, mis pakub aastaringselt erinevaid turismiteenuseid.  Meremäe vald osaleb turismialase võrgustiku koostöös.  Meremäe vald on esindatud turismiinfot pakkumates kanalites ja produtseerib ja levitab ise turismiinfot.  Meremäe valla turismiväärtused on rekonstueeritud ja kaasajastatud.  Meremäele on rajatud multifuntsionaalne külastuskeskus poe, kohviku, turismiinfo, wc ja bussipeatusena.  Viro kivirist on kaitstud ilmaolude eest ja eksponeeritud turistidele.

VII TERVISHOID- JA TERVISE EDENDUS

7.1 ARSTIABI

Tervishoiuteenust pakutakse Meremäe ja Obinitsa külas. Mõlemas külas asuvad perearstiruumid on täielikult renoveeritud, kuid puuduvad liikumisraskustega inimestele vajalikud kaldteed.

Kiirabi väljakutsed toimuvad läbi Lõuna-Eesti häirekeskuse, statsionaarse arstiabi- ja

28 erialaarsti teenuse saamiseks tuleb pöörduda Võrru, Põlvasse või Tartusse. Lähimad apteegid on Vastseliinas, Võrus ja Petseris.

7.2 TERVIST EDENDAVAD SÜNDMUST

Meremäe vallas toimuvad aastaringselt tervist edendavad sündmused nagu südamenädal ja tervislikku toitumist propageerivad üritused. Kindlasti võiks sarnaseid sündmusi rohkem olla, et parandada inimeste tervist puudutavat käitumist muutes seda teadlikumaks.

7.3 EESMÄRK Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks: Elanikkonnal on kõrge terviseteadlikkus ja suurt tähelepanu pööratakse tervislike eluviiside järgimisele. Meremäe vallas on tagatud perearstiteenus. Püstitatud eesmärk tähendab, et:  Elanikel on kõrge terviseteadlikkus.  Meremäe valla tervishoiuga seotud hooned ja väliskeskkond on vastavuses tervisekaitse nõuetega.  Meremäe vald toetab tervishoiuteenuste osutamist riskirühmadele.

VIII SOTSIAALNE KAITSE

8.1 SOTSIAALTEGEVUS

Elanike sotsiaalhoolekandega tegelevad sotsiaalnõunik (1,0), sotsiaalhooldustöötaja (0,5) ja hooldekodu töötajad (4,0).

Meremäe vallas on 2015. aasta alguse seisuga elanikke 1098, kellest pensioniealisi on ca 30%. 2015. aastal on hooldaja määratud 57 isikule, kes vajavad hooldusteenust.

Meremäe vallas osutatakse järgmisi sotsiaalteenuseid:  Sotsiaalnõustamine

29  Eluasemeteenus  Hooldamine hoolekandeasutuses  Koduteenus  Tugiisikuteenus  Isikliku abistaja teenus  Transporditeenus

8.2 HOOLDEKODU

Hooldusteenust osutab 2012. aastal asutatud Meremäe Hooldekodu. Hooldekodus on kohti kuni 12 inimesele, mis on 2015. aasta seisuga täidetud. Hooldekodu personali koosseisu kuulub 4 töötajat. Hooldekodu väiksuse tõttu on hooldustöötajad ülekoormatud ja alatasustatud.

2013. a. kevadel renoveeriti hooldekodu vannitoad ja tualett. Ehitati spetsiaalne kaldtee hooldekodu trepikotta. Meremäe hooldekodu asub kortermajas. Hoone- esine parkimisala ei ulatu hoone selle osani, kus asub hooldekodu. Praegu on probleeme piiratud liikumisvõimega klientide transportimisel, sh kiirabi juurdepääs on takistatud. Seetõttu on vajalik hooldekodu esise maaomandi korrastamine ning seejärel parkimisala laiendamine.

8.3 SOTSIAALTOETUSED

Meremäe vallas tagatavateks sotsiaaltoetusteks on:  Toimetulekutoetus.  Riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused, vajaduspõhine peretoetus.  Kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused.

2014. a sai toimetulekutoetust 36 peret, toetuse taotlusi rahuldati 229. 2015.a. I poolaastal on rahuldatud toimetulekutaotlusi 27 perel, taotlusi rahuldati 98,

Tabel 10. Toimetulekutoetuste kogusumma Meremäe vallas. Allikas: Meremäe vallavalitsus.

30 arvestusega 14683 eurot.

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

34 143 32 480 24 616 26 150 30 306 46 277 31 430 30268 27 930

8.4 EESMÄRK

Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks: Meremäe valla elanikkonnale on tagatud nende vajadusele vastavad sotsiaalteenused. Püstitatud eesmärk tähendab, et:  Meremäe valla sotsiaalteenuste taristu on korrastatud.  Hooldekodu teenuse osas on leitud lahendus kvaliteetse teenuse osutamiseks uue hooldekodu ehitusena Meremäe või siis lähivallas  Meremäe valla sotsiaalteenuste süsteem on välja arendatud.

IX VALLAMAJANDUS JA KESKKONNAKAITSE

9.1 ELAMUMAJANDUS Korterelamute haldamiseks on Obinitsa piirkonnas loodud üks korteriühistu. Meremäe külas asuvate kortermajade baasil on moodustatud neli korteriühistut. Valla omandis on Meremäe külas asuvaid kortereid arvuliselt 15, mille kogupind on 764,7 m2. Obinitsa külas asuvaid valla omandis olevaid kortereid on kuus ja nende üldpindala on 433,1 m2. Kõik valla omandis olevad korterid vajavad remonti.

Tabel 11. Meremäe valla omandis olevad korterid. Allikas: Meremäe Vesi.

Korteriühistute Vallale Vallale Vallale kuuluvad arv kuuluvate kuuluvate üüriliseta korterite arv korterite üldpind korterite arv Meremäe küla 4 14 764,7 m2 2 Obinitsa küla 1 5 433,1 m2 1

31 9.2 VALLA TEED

Meremäe valla avalikke teid hooldab vallavalitsus selleks spetsiaalset teenust sisse ostses. Riigi poolt eraldatud rahalised vahendid on parandanud vallateede üldist olukorda, kuid samas on suurenenud liikluskoormus Meremäe, Obinitsa, Uusvada külasid läbivatel riigimaanteedel halvendanud nende olukorda ning teed vajavad sellest tulenevalt lisainvesteeringuid. Kaugematesse küladesse viivate teede olukord on kõige halvem, sest liiklustihedus on nendel madal.

Vallas olevatest riigimaanteedest on mustkatte all 42%. Viimase nelja aasta vallateede remondi maht valla eelarvest näitab, et valla võimekus on remontida umbes 5% vallateedest igal aastal.

Tabel 12. Meremäe valla teed. Allikas: Statistika regionaalandmebaas.

Kohalikud Kohalikud teed tänavad Riigimaanteed Teed kokku (km) (km) (km) (km) Erateed (km) 2011 224 103 0 81 40 2012 224 107 0 81 36 2013 224 107 0 81 36 2014 224 107 0 81 36

9.3 VEEMAJANDUS

Meremäe valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni temaatika arengu jaoks on koostatud Meremäe valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava 2015-2027. Paljudes külades on sademetevaesel ajal põhjavee varustuse probleemid. Sellest tulenevalt on vallas palju inimesi, kellel on probleeme joogiveega ning millele püütakse leida lahendus suuresti hajaasustuse programmi toetuste abil, mida rahastab riik ja kohalik omavalitsus. Antud programmi toetus on Meremäe vallale äärmiselt oluline. Seda tõestab ka programmist toetust taotlevate inimeste arv.

Meremäe küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2000 meetrit, mis on täies ulatuses 2014. aastal renoveeritud. 2014. aastal ehitati ka uus pumpla, mis varustati rauaeraldusfiltritega. Samuti on täies ulatuses rekonstrueeritud ühiskanalisatsioon.

Obinitsa küla ühisveevõrgu pikkus on ligikaudu 3470 meetrit. Ühisveevõrk ja kanalisatsioon on rekonstrueeritud etappidena 2007. ja 2014. aastal. 2014. aastal ehitati ka uus puurkaev ja pumpla, mis on varustatud seadmetega raua ja mangaani eraldamiseks.

2015. aastal jätkub Meremäe ja Obinitsa külades ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimise projekt, millega parandatakse oluliselt kahe suurema küla joogivee kvaliteeti ja reovee käitlemist. 2015. aastal jätkub projekt Meremäe reoveepuhasti rekonstrueerimisega.

9.4 ELEKTRIVARUSTUS

Meremäe vallas pole kõik majapidamised elektrivõrguga ühendatud. Samuti esineb elektrivoolu katkestusi, sest paljud liinid on halvas seisus, kuid mida püüab parandada Elektrilevi, kelle eesmärk on kvaliteetse elektrivarustuse kättesaadavuse parandamine.

Meremäe vallas tegutseb MTÜ Piiriäärne Energiaarendus, mille visiooniks on aidata kaasa siinse piirkonna taastuvenergia jaamade võrgustiku arendamine. Eesmärgiks on jõuda järgneva 10 aasta jooksul olukorrani, kus Meremäe vallas on kokku 1 megavati võimsuses taastuvenergiajaamu.

Meremäe vallas asub hetkel üle 90% Setomaa taastuvenergia tootmisvõimsusest, mis teeb vallast absoluutse tipu teiste Setomaa valdade ja ka kogu Eesti mõistes. 2015. aasta seisuga on Meremäe vallas töötavate päikeseelektrijaamade koguvõimsus 65 kW.

Tabel 13. Meremäe valla taastuvelektri jaamad. Allikas: PEA.

33 Koht Objekt Võimsus Ehitusaasta Härma küla Eramu 9 kW 2013 Obinitsa Obinitsa 10 kW 2013 külakeskus Kalatsova küla Setomaa 5,5 kW 2014 turismitalu Kalatsova küla Meremäe 1 kW 2014 vaatetorn Ostrova küla Eramu 9 kW 2014 Meremäe küla Meremäe Kool 9 kW 2014 Meremäe küla Biopuhasti 7 kW 2014 Obinitsa küla Pumpla 9 kW 2014

9.5 SOOJAVARUSTUS

Meremäe külas köetakse kolme paneelkorterelamut keldrites asuvate lokaalkatlamajade baasil. Ühes paneelelamus tsentraalkütmist ei toimu. Obinitsa küla kortermajades tsentraalkütmist ei toimu, sest küttesüsteemid on hoonetesiseselt ümber ehitatud.

Meremäe ja Obinitsa tsentraalkatlamajade hooned on müüdud eraomandisse. Meremäe küla tööstusalal olevale katlamajale on võimalik juurde liita kõik Meremäe külas asuvad hooned. Valla allasutuste hoonete soojavarustus on lahendatud lokaalkatlamajade või maakütte baasil.

9.6 SIDE, INTERNET, ÜHISTRANSPORT

Meremäe valla territoorium on kaetud mobiilside võrguga, samas pole mobiiliside võrk ühtlaselt hea terve valla territooriumil.

2008. a ehitati välja Meremäe küla traadita interneti ühendus (WiFi). WiFi on tagatud ka Meremäe mäel. Vallas on tagatud ligipääs 2012. aastal toimunud EstWin projektiga lairibaühendusele.

Ühistransport toimib Meremäe vallas maakonna liinide baasil. Korrastatud ja ülevärvitud on kolm bussijaama - Kalatsova, Meremäe ja Obinitsa, kuid tänaseks

34 vajavad kõik vallas asuvad bussijaamad renoveerimist. Mõned bussijaamad neist vajavad täiesti uut bussiootepaviljoni, mõned bussiootekohad tuule- ja vihmatõket.

Meremäe vallas pole spetsiaalset Omniva postkontorit. Postiteenuseid pakub Obinitsa külas asuv pood.

9.7 MAAFOND

Meremäe valla maafond on 13421 ha (registreeritud katastriüksuste). Tabelist 14 on näha, et arvestataval määral on kasvanud haritava maa, looduslik rohumaa kui ka metsamaa. Samas, ehitusalune maa on jäänud suhteliselt stabiilseks.

Tabel 14. Meremäe valla maafond 2008-2015. Allikas: Maa-amet.

Aasta Maa- Kogu-pind Haritav Lood. Metsa- Õue- Ehitusa Muu Sh vee üksusi maa rohumaa maa maa lune maa all maa

2008 2215 12 068,5 4936,5 1 287,5 5 058,1 126,1 21,8 660,3 77,4 2009 2251 12 205,5 5011,6 1 308,7 5 091,6 126,9 22,4 666,7 78,1 2010 2333 12 359,1 5091,9 1 322,1 5 128,9 128,8 23,3 605 82,4 2011 2363 12 477,1 5166,5 1 330 5 156,5 130 24 694,1 84 2012 2365 12 477,4 5166,5 1 330 5 156,8 130,1 24 694 84 2013 2412 12 638,4 5230,5 1346 5215,5 131,6 24,2 708,6 85,3 2014 2471 12813 5272,4 1379,5 5289,1 132,85 24,3 734,8 94 2015 2511 12896,3 5300,4 1401,5 5316,6 133,9 24,5 737,4 96,8

9.8 VEEKOGUD

Meremäe valla territooriumil asub kolm järve - Obinitsa paisjärv ( 22 ha), Engli järv (8 ha) ja Hilläkeste järv (2 ha).

Piusa jõgi on valla suurim jõgi, mille ümbruses paikneb ka ürgoru maastikukaitseala, pindalaga 1205,4 ha. Tegevust jõe piirkonnas reguleerib valitsuse määrus, Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri ning Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala

35 kaitsekorralduskava. Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Meremäe valla territooriumil on veel Piusa jõe lisajõgi, Pelska jõgi, mis voolab läbi kauni ürgoru. Ojadest on suurim Tuhkvitsa, mille kallasrajal on matkarajapotentsiaal.

9.9 MAAVARAD

Meremäe vallas asub Lõuna-Eesti ainuke dolokivikarjäär, Marinova, mäeeraldise pindalaga 13,37 ha. Karjääris kaevandatakse ja purustatakse ehituslikku dolomiiti.

Dolokivikarjääris omab kaevandusõigust AS TREV2. 2011 aasta seisuga on jääkvaru 809,4 tuhat m3 ja sellest on kaevandatav 662,3 tuhat m3. Aastane kaevandamise maht kõigub 50-70 tuhande m3 ulatuses viimasel 5 aastal. 2015. aastal taotleb nii AS TREV 2 kui OÜ Aigren mäeeraldise laiendamist 7,6 ha võrra.

Vallas asuvad veel Hilande, Tuhkvitsa ja Väiko-Härma liivamaardlad, Tiirhanna ehituslubjakivimaardla ning Küllätüvä savimaardla. Ehituslubjakivi ja sellega kaasnev dolomiit sobib ehituskillustikuks, viimistlus- ja dekoratiivplaatide valmistamiseks ning osaliselt ka õhkkuiva lubja valmistamiseks.

9.10 JÄÄTMED

Meremäe valla jäätmehooldust reguleerib Võrumaa omavalitsuste ühine jäätmekava 2015-2020. Meremäe valla haldusterritoorium moodustab koos Värska, Veriora, Orava ja Mikitamäe valdadega ühise jäätmeveo piirkonna. Toimub korraldatud jäätmevedu AS Eesti Keskkonnateenuste kaudu. Ohtlike jäätmete ja olmetehnika kogumispunkt asub Meremäe külas. Meremäe, Obinitsa ja Uusvada küladesse on paigutatud ETO pakendikonteinerid.

36 9.11 LOODUSKAITSE

Meremäe valla territooriumil asub Piusa Ürgoru Kaitseala ning Piusa-Võmmorski hoiuala. Kaitsealused harivesiliku püsielupaigad asuvad Kiksova, Kõõru ja Martsina külas. Üksikpuudena on kaitse all Meremäe männid, Tsirgu mänd (Kalmõtõpettäi) ning Võmmorski mänd. Valla territooriumil on neli potentsiaalset vääriselupaika. Vallas on järgmised kaitsealuste liikide leiukohad:  Loomad: saarmas  Linnud: valge-toonekurg  Vee-elustik: harjus, paksukojaline jõekarp, harivesilik, võldas  Nahkhiired: veelendlane, põhja-nahkhiir  Liblikad: teelehe mosaiikliblikas, mustlaik-apollo, suur-kuldtiib, vareskaera- aasasilmik  Taimed: roomav öövilge, ahtalehine ängelhein, pruunikas pesajuur, nõmmnelk, kuradi-sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, suur käopõll, mets- vareskold.

9.12 KESKKONNATEADLIKKUS

Meremäe valla elanike keskkonnateadlikkuse kasvatamine vajab suuremat tähelepanu. Vallaelanike prügikäitlemise harjumused vajavad arendamist, samuti pole keskkonnateadlikkust propageerivad üritused olnud elanikkonna seas üleliia populaarsed.

Keskkonnteadlikkuse kasvatamise juures on tulnud abiks Meremäe kool, kes on korraldanud KIKi abiga mitmeid ettevõtmisi. Samuti saab Meremäe vallavalitsusest KIKi toetuse abil Euroopa Rohelise Kontori standardeid järgiv kontor. Keskkonnateadlikkust on püütud Meremäe vallas elanikele teadvustada ka erinevate sündmuste kaudu. Näiteks ülevallalistel terviseedendamise matkadel kevadel ja sügisel, kevadised ülevallalised heakorratalgud. Ka Piiriveere Leader on toetanud valla noortekeskue projekti, mille eesmärk oli suunatud eelkõige noorte keskkonnateadlikkuse suurendamisele.

37 9.13 EESMÄRK

Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks: Meremäe vallas on kaasaegne, lihtne ja mugav taristu, mis läbib Meremäe valla heakorrastatud keskkonda. Püstitatud eesmärk tähendab, et:  Meremäe valla olemasolevad teed on rekonstrueeritud ning valda on rajatud uusi teid.  Meremäe vallas asuvad avalikult kasutatavad hooned on rekonstrueeritud.  Meremäe valla tänavad kannavad nimesid ning aadressiandmed on korrastatud.  Meremäe vallas on ja projekteeritakse uusi hooneid.  Meremäe vald on kaetud kergliiklus- ja kõnniteedega.  Meremäe vallas on piisavalt parklaid, mis tagab ürituste korraldamise ja turismi edendamise.  Meremäe vald toetab energiasäästu.  Meremäe haljasalad on korrastatud ning vallas on välja arendatud uued haljasalad.  Meremäe valla kalmistute heakord on tagatud.  Meremäe valla kanalisatsioonisüsteem on välja arendatud.  Meremäe vallas on edukalt toimivad korteriühistud.  Meremäe vallas on tagatud kiire interneti lairibaühendus.  Meremäe vald on heakorrastatud.  Meremäe valla elanikud on keskkonnateadlikud.

X MAAKASUTUS, EHITUSTEGEVUS JA TERRITORIAALNE PLANEERIMINE

Meremäe vallas on arvestatav osa maa-aladest reformimata. See tekitab palju probleeme valla territoriaalses planeerimises ja erinevate projektide elluviimisel, sest nende maa-alade kasutamiseks tuleb Võru maavanemalt taotleda spetsiaalset luba. Eriti on antud probleem asjakohane Obinitsa külas. Samuti mitmed vaatamisväärsused ja avalikud puhkekohad asuvad reformimata maal.

Maa-ameti andmetel (31. mai 2015.a. seisuga) on Meremäe vallas katastrisse kantud 96,3% valla territooriumist. Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on katastrisse kantud territooriumi osakaal langenud, mis võib olla tingitud piirialade mõõdistusest, mil andmed on täpsustunud.

Meremäe vallas on arvestatavalt peremeheta vara (hooneid) kui ka lagunemisohtlikke ehitisi. Sellest tulenevalt on valla järgmiste aastate üheks valdkonda puudutavaks eesmärgiks peremeheta vara kaardistamine ja võimalusel nendele hoonetele uute omanike leidmine. Samuti erinevate fondide abil lagunemisohtlike hoonete lammutamine. Üldiselt aitaks Meremäe valla territoriaalsele planeerimisele kaasa hoonete-alase arengukava koostamine.

Meremäel on kehtestamisel ja kehtestatud mitmed detailplaneeringud, mis loovad aluse Meremäe küla arendamiseks ning vallale oluliste maade munitsipaliseerimiseks.

Olemasolev üldplaneering on kehtestatud 1999. aastal ning pole enam ajakohane. Koostamisel on uus üldplaneering. Meremäe valla üldplaneering on dokument, millega lepitakse kokku, kuhu kavandatakse elamualasid, tööstus- ja ettevõtluspiirkondi, puhke- ja spordialasid ning milliste reeglite järgi neid on edaspidi võimalik rajada. Oluline on iga piirkonna eripära ja elanike soovidega arvestada, et langetada kaalutletud otsused järgnevaks 10...15 aastaks.

Maade munitsipaalomandisse taotlemise ning külakeskuste arengusuundade täpsustamise vajadusest tingituna on Meremäe Vallavolikogu algatanud neli detailplaneeringut, millest kolm on käesoleval aastal veel koostamisel. Detailplaneeringutega käsitletakse Meremäe ja Obinitsa külakeskusi ning Hilläkeste ja Obinitsa järve-alasid.

10.1 EESMÄRK

39 Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks: Meremäe valla ruumiline planeerimine vastab kaasaja nõuetele ja valla arenguvajadustele. Püstitatud eesmärk tähendab, et:

 Meremäe valla arenguks vajalikud maad on munitsipaliseeritud.  Koostatud on vajalike munitsipaalmaade detailplaneeringud.  Maade omanikuküsimused on lahendatud.  Meremäe valda on rajatud büroohoone ja täiendavad elamispinnad.  Meremäe valla üldplaneering on uuendatud.

XI TURVALINE ELUKESKKOND

Meremäe valda teenindavad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru konstaablijaoskonna Meremäe, Misso, Vastseliina konstaablipiirkonna kaks konstaablit. Abiks on piirivalvekordoni olemasolu (Piusa kordon).

Valla territooriumil on palju tühje ja turvamata eravalduses olevaid hooneid, mis on oluliseks ohuks turvalisusele. Asulate põhitänavad Meremäe ja Obinitsa külas on valgustatud.

Tabel 15. Meremäe valla elanike liikmete arv Kaitseliidus

2010 2011 2012 2013 2014

1 9 11 15 15

Meremäe vabatahtlikul päästekomandol on olemas vajalik tehnika ja valmisolek osutada päästeteenust Meremäe vallas. Meremäe vallas asub kolm tuletõrje veevõtu kohta, kuid nendest ei piisa kõigi olulisemate ehitiste kaitsmiseks piisava turvalisuse loomiseks. Oluline oleks rajada juurde vähemalt kaks veevõtu kohta (üks nendest Meremäele, kaks Obinitsa. Piusa kordoni ehitusega saab üks veevõtukoht ka seal olema).

Keskuste kauguse tõttu ei vasta riigipoolse korrakaitse kättesaadavus tihti vajadusele ning ootusele, seetõttu on oluline arendada koos kohapealse piirivalvekordoni, kaitseliidu Vastseliina maleva ning kohalike riigikaitsehuvilistega piirkonna turvalisust.

Tabel 16. Kuritegevus Meremäe vallas 2009-2014. Allikas: Võru politseijaoskond

Meremäe vallas 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Liiklusega seotud 38 17 36 31 31 29 väärteod Vägivallateod 7 3 6 3 3 3 Muud õigusrikkumised 22 25 28 7 7 10 KOKKU 67 45 70 41 41 42

11.1 EESMÄRK

Eesmärk Meremäe valla edasise arengu tagamiseks: Meremäe vald on turvaline elukeskkond piirkonnas elavatele ja seda külastavatele inimestele. Püstitatud eesmärk tähendab, et:  Meremäe vallas on tagatud turvaline elukeskkond.  Rajatud on viis täiendavat tuletõrje veevõtukohta.

41 XII MEREMÄE VALLA TEGEVUSKAVA 2015-2020

 Summad on tabelis märgitud euro vääringus  “Pidev” tähendab tabelis märgitud summa eraldamist iga-aastaselt.

AASTAD

TEGEVUS 2015 2016 2017 2018 2019 2020 TEOSTAJA/VASTUTAJA MÄRKUS

ALLIKAS

ÜLESANNE

MAKSUMUS

ORIENTEERUV

FINANTSEERIMISE

ARENGUKAVA PERIOODIL

I KOHALIK OMAVALITSUS

EESMÄRK 1: Meremäe Vald on läbipaistva juhtimisega ja positiivse mainega vald, mille elanikkond on kasvav.

ÜLESANNE 1. Meremäe vald osaleb aktiivselt siseriiklikus ja rahvusvahelises koostöös. Tegevus 1. Koostöö arendamine teiste KOV’idega, 15 15 15 15 15 15 90 000 Vallaeelarve Abivallavanem kodanikeühenduste, 000 000 000 000 000 000 allasutuste, ettevõtjatega,

jõustruktuuridega. Tegevus 2. Sõprusvaldade 2 2 2 2 2 12 000 Vallaeelarve Abivallavanem

komisjoni asutamine. 000 000 000 000 000 Tegevus 3. Külavanemate 1 1 1 1 1 ja nulgakogode 6 000 Vallaeelarve Abivallavanem 000 000 000 000 000 rakendamine.

ÜLESANNE 2. Meremäe vald on positiivse mainega vald.

Tegevus 4. Vallalehe 4 4 4 4 4 20 000 Vallaeelarve Abivallavanem

väljaandmine. 000 000 000 000 000 Tegevus 5. Valla kodulehe aktiivne täitmine ja 1000 1000 1000 3000 - Abivallavanem

arendamine. Tegevus 6. Meremäe ja Obinitsa Meediamonitooringu X X X X X X - - raamatukogud koostamine. Tegevus 7. Valla avaliku suhtluse korraldamine X X X X X X - - Abivallavanem (pressiteadete, uudiste

koostamine).

43 Tegevus 8. Sisuka ja pikaajalise kampaania 3500 5000 5000 5000 5000 5000 28 500 Vallaeelarve Abivallavanem koraldamine rahvaarvu

tõstmiseks.

ÜLESANNE 3. Meremäe vallavalitsusele ja hallatavatele asutustele on tagatud kaasaegne töökeskkond.

Tegevus 9. Meremäe 2 2 3 3 3 3 Vallaeelarve, Vallavalitsuse liige vallamaja inventari 16 700 200 500 000 000 000 000 fondid majandusküsimustes kaasajastamine. Tegevus 10. Kaugtööks vajaliku inventari 4 Vallaeelarve, Vallavalitsuse liige 4 000 võimaldamine Meremäe 000 fondid majandusküsimustes

vallamaja hoones. Tegevus 11. Koolituste 3 5 5 5 5 5 korraldamine 28 000 Vallaeelarve Abivallavanem 000 000 000 000 000 000 vallavalitsuse ametnikele. Tegevus 12. Vallamaja 10 5 Vallavalitsuse liige ümbruse haljastuse 15 000 Vallaeelarve 000 000 majandusküsimustes korrastamine.

II HARIDUS

EESMÄRK 2: Meremäe vallas on toimiv haridusasutuste võrgustik, mis pakub erinevatele vanuserühmadele mitmekesist ja konkurentsivõimelist haridust ja huvitegevust.

ÜLESANNE 4. Meremäe valla haridusasutuste taristu on korrastatud.

44 Tegevus 13. Meremäe Vallavalitsuse liige 10 Riigieelarve, Kooli elektrisüsteemi 10 000 majandusküsimustes, 000 vallaeelarve kilpide rekonstrueerimine. Abivallavanem Tegevus 14. Meremäe 150 150 Fondid, Kooli direktor, 300 000

Kooli remont. 000 000 vallaeelarve Abivallavanem Tegevus 15. Setomaa tehnoloogia- ja 30 Fondid, Kooli direktor, ettevõtluskeskuse 30 000 000 vallaeelarve Abivallavanem käivitamine Meremäe

külastuskeskuses. Tegevus 16. Meremäe 15 Vallaeelarve, Kooli ümbruse 15 000 Kooli direktor 000 Fondid korrastamine.

ÜLESANNE 5. Lastele on huvihariduseks tagatud laialdased võimalused.

Tegevus 17. Huvihariduse 16 16 16 16 16 16 Vallaeelarve, 96 000 Abivallvanem

pakkumine noortele. 000 000 000 000 000 000 Fondid Tegevus 18. Koolis olevate Vallaeelarve, spordivahendite valiku 500 500 500 500 500 500 3 000 Kooli direktor Fondid mitmekesistamine. Tegevus 19. Hariduslike Vallaeelarve, Kooli direktor, 500 500 500 500 500 500 3 000

projektide korraldamine. Fondid noorsootöötaja

Tegevus 20. Lastelaagrite Vallaeelarve, Noorsootöötaja, 500 500 500 500 500 500 3 000

korraldamine. Fondid Kooli direktor

ÜLESANNE 6. Meremäe vallas pakutavad haridusteenused on mitmekesised ja kvaliteetsed.

45 Tegevus 21. Tugispetsialistide teenuste 10 10 10 10 10 10 tagamine (logopeed, 60 000 Vallaeelarve Kooli direktor 000 000 000 000 000 000 eripedagoog,

psühholoog). Tegevus 22. Meremäe Koolis majandusõppe 1 1 1 1 1 1 9 000 SVL Kooli direktor võimaldamine ja 500 500 500 500 500 500

korraldamine. Tegevus 23. Meremäe 6 6 6 6 6 6 Fondid, Koolis IT inventari 36 000 Kooli direktor 000 000 000 000 000 000 Vallaeelarve uuendamine.

ÜLESANNE 7. Lasteaedade teenused ja tegevused vastavad standarditele ja on kvaliteetsed.

Tegevus 24. Lasteaedade inventari ja 5 5 5 5 5 5 Vallaeelarve, Meremäe ja Obinitsa 30 000 mänguväljakute 000 000 000 000 000 000 Fondid lasteaedade direktorid

kaasajastamine. Tegevus 25. Meremäe 8 lasteaia mänguväljaku aia 8 000 Vallaeelarve 000 ehitamine. Tegevus 26. Obinitsa ja Meremäe lasteaedade X - - Abivallavanem

juhtimise ühildamine.

ÜLESANNE 8. Meremäe vald toetab õpilaste hariduse- ja kutsevaliku alast tegevust.

46 Tegevus 27. Tingimuste tagamine karjääri- ja X X X X X X - Fondid Kooli direktor haridusnõustamise

läbiviimiseks. Tegevus 28. Koostöö arendamine Noorsootöötaja, noortekeskuse ja noorte X X X X X X - - Kooli direktor haridusega tegelevate

organisatsioonidega.

ÜLESANNE 9. Meremäe vallas on tagatud õppe- ja kasvatusprotsessid, mis arvestavad lapse individuaalsust.

Tegevus 29. Tublide Kooli direktor, õpilaste toetamine ja 200 200 200 200 200 1 000 Vallaeelarve Abivallavanem tunnustamine.

ÜLESANNE 10. Haridusalane areng on Meremäe vallas tagatud ning sellesse kaasatakse erinevaid osapooli.

Tegevus 30 Hoolekogude aktiivsuse suurendamine ja selle liikmete rolli X X X X X X - - Kooli direktor olulisuse ja vastutuse

tõstmine. Tegevus 31. Fondid, Lapsevanematele 200 200 200 200 200 1 000 Kooli direktor Vallaeelarve koolituste korraldamine. Tegevus 32. Haridustöötajate Kooli direktor 200 200 200 200 200 1 000 Vallaeelarve motiveerimine ja Abivallavanem

tunnustamine.

47 Tegevus 33. Õpilaste kaasamine kooli arendus- Kooli direktor, X X X X X X - - ja juhtimisprotsessi võrdse Noorsootöötaja

partnerina.

ÜLESANNE 11. Noorte vaba aja veetmise võimalused on mitmekesised.

Tegevus 34. Meremäe Fondid valla noortekogu rajamine 6 500 500 500 500 500 8 900 Vallaeelarve, Noorsootöötaja ja selle tegevuse 400

toetamine. Tegevus 35. Meremäe valla õpilasmaleva X X X X X - - Noorsootöötaja

tegevuse toetamine. Tegevus 36. Vallavalitsuse liige Noortekeskuse 1 2 4 000 Vallaeelarve majandusküsimustes, varuväljapääsu 700 300 abivallavanem projekteerimine ja ehitus

III VABA AEG

EESMÄRK 3. Meremäe vallas on mitmekesised vaba aja veetmise võimalused, mis arvestavad võimalikult paljude inimeste huvidega ning kindlsutavad seeläbi elanike aktiivse osalemise kultuuri- ja spordielus. Inimesed tunnevad huvi ise korraldada või olla osa korraldusmeeskonnast spordi- ja kultuurisündmuste juures ning käituvad tervist väärtustades.

ÜLESANNE 12. Meremäe valla elanikel on arenenud sportimisharjumused, mida toetavad vallas asuvad mitmekesises ja kvaliteetsed sportimistingimused.

Tegevus 37. Obinitsa Obinitsa külakeskuse 50 Fondid, palliplatsi rajamine ja 50 000 juhataja, 000 Vallaeelarve abihoone renoveerimine. Abivallavanem

48 Tegevus 38. Valla Meremäe 1 1 1 1 1 Vallaeelarve, külamängude 5 000 kultuurikorralduse 000 000 000 000 000 Fondid korraldamine. MTÜ Abivallavanem, Tegevus 39. Terviseradade 10 10 10 10 10 Fondid, 50 000 Sotsiaalnõunik, arendamine. 000 000 000 000 000 Vallaeelarve Maanõunik Tegevus 40. Täismõõtmetes spordisaali 30 170 Fondid, 200 000 Abivallavanem rajamine Meremäe 000 000 Vallaeelarve külasse. Meremäe Tegevus 41. Spordiringide kultuurikorralduse X X X X X X - - toetamine. MTÜ,

Abivallavanem Tegevus 42. Talvel Meremäe vähemalt kahe suusaraja 400 400 400 400 400 400 2 400 Vallaeelarve Kultuurikorralduse rajamine. MTÜ Tegevus 43. Meremäe 150 Fondid, Abivallavanem, küla staadioni 000 Vallaeelarve Kooli direktor rekonstrueerimine. Tegevus 44. Skateparki rekonstrueerimine ja 10 Fondid, Noorsootöötaja, 10 000 täiustamine Meremäe 000 Vallaeelarve Abivallavanem vallas. Abivallavanem, Tegevus 45. 5 5 Fondid, Meremäe Võrkpalliplatside rajamine 10 000 000 000 Vallaeelarve Kultuurikorralduse välitingimustesse. MTÜ

49 Fondid, Tegevus 46. Vallavalitsuse liige 100 Võru Kergliiklussüsteemi 100 000 majandusküsimustes, 000 Maavalitsus, arendamine vallas. Abivallavanem Vallaeelarve Meremäe Tegevus 47. Välijõusaalide 3 3 Fondid, kultuurikorralduse 6 000 rajamine. 000 000 Vallaeelarve MTÜ,

Sotsiaalnõunik Tegevus 48. Meremäe Kooli Terviserajatiste X X X X X X - - direktor, Obinitsa tutvustamine ja külakeskuse juhataja reklaamimine. Tegevus 49. Tervisliku eluviisi toetamine – 1 1 1 1 1 1 6 000 Vallaeelarve Sotsiaalnõunik Värska SPA külastuste 000 000 000 000 000 000

toetamine. Tegevus 50. Liikumispäeva Vallaeelarve, korraldamine Südamele 300 300 300 300 300 300 1 800 Sotsiaalnõunik Fondid kevadel. Tegevus 51. Tervisliku Vallaeelarve, toitumise koolituse 400 400 400 400 400 400 1 600 Sotsiaalnõunik Fondid korraldamine sügisel. Tegevus 52. MTÜ Meremäe Treeningvahendite 1 1 1 1 1 1 Fondid, Kultuuriühing, 6 000 soetamine Meremäe ja 000 000 000 000 000 000 Vallaeelarve Obinitsa külakeskuse

Obinitsa jõusaalidesse. juhataja

ÜLESANNE 13. Meremäe vallas on tagatud tingimused laste kehaliseks ettevalmistuseks ja arenguks.

50 Tegevus 53. Obinitsa küla Noorsootöötaja, 10 Fondid, keskusesse mänguväljaku 10 000 Meremäe ja Obinitsa 000 Vallaeelarve rajamine. lasteaedade juhatajad

ÜLESANNE 14. Meremäe vald toetab olemasolevaid ja uusi kultuurisündmuseid ja aitab neid vajadusel korraldada.

Abivallavanem Tegevus 54. Seto 45 45 Fondid, Meremäe Kuningriigi päeva 45 000 000 000 Vallaelarve Kultuurikorralduse korraldamine. MTÜ Tegevus 55. Muuseumi Obinitsa muuseumi eestvõttel Tobrova juhataja, kirmase toimumine X X X X X - - Meremäe Luikjärve talu või Tobrova kultuurikorralduse

tsässona läheduses. MTÜ Meremäe Tegevus 56. Kino 15 Vallaeelarve, 500 500 500 500 17 000 kultuurikorralduse rajamine. 000 Fondid MTÜ Tegevus 57. Loomemajandusega Meremäe seotud inimestele harivate X X X X X X - - kultuurikorralduse ja koostöövõimalusi MTÜ pakkuvate sündmuste

korraldamine. Tegevus 58. Meremäe Abivallavanem, vallas toimuvate 10 10 10 10 10 10 Vallaeelarve, Meremäe 60 000 teatrilavastuste ja 000 000 000 000 000 000 fondid kultuurikorralduse

kontsertide toetamine. MTÜ

51 Tegevus 59. Meremäe Meremäe vallas võidupüha, 2 2 2 2 2 2 12 000 Vallaeelarve kultuurikorralduse jaanipäeva, jõulude 000 000 000 000 000 000 MTÜ tähistamine Tegevus 60. Meremäe Migulapäevade 500 500 500 500 500 500 3 000 Vallaeelarve kultuurikorralduse

tähistamine. MTÜ Meremäe Tegevus 61. Lusikapeo 500 500 500 500 500 2 500 Vallaeelarve kultuurikorralduse korraldamine. MTÜ Tegevus 62. Seto Meremäe pärimuskultuuri toetavate kultuurikorralduse X X X X X X - - sündmuste jätkuv MTÜ,

toetamine. Abivallavanem Tegevus 63. Elutöö tiitli 500 500 Vallaeelarve Abivallavanem

väljaandmine. Abivallavanem, Tegevus 64. Valla aasta 1 1 1 1 1 1 Meremäe 9 000 Vallaeelarve tegijate tunnustamine. 500 500 500 500 500 500 kultuurikorralduse

MTÜ

ÜLESANNE 15. Valla visuaalne ruum on korrastatud ja eripärane.

Tegevus 65. Meremäe 2 külasse lipuväljaku 2 000 Vallaeelarve Abivallavanem 000 rajamine. Tegevus 66. Obinitsa 17 Riigieelarve, külasse lipuväljaku 17 000 Abivallavanem 000 Vallaeelarve rajamine.

52 Tegevus 67. Ühtsete Meremäe motiividega Meremäe 5 5 5 5 5 Vallaeelarve, kultuurikorralduse 25 000 meenete ja trükiste välja 000 000 000 000 000 fondid MTÜ, töötamine. Abivallavanem Tegevus 68. Viro külas 5 Fondid, Vallavalitsuse liige Ilmastikukindluse 5 000

asuva kiviristi kaitsmine. 000 Vallaeelarve majandusküsimustes tagamine Viro kiviristile Tegevus 69. Visuaalselt vallaruumi rikastavate 5 5 5 5 5 Fondid, 25 000 Abivallavanem kujunduselementide 000 000 000 000 000 Vallaeelarve rajamine. Tegevus 70. Obinitsa 5 EAS, külasse sissesõitude 5 000 Abivallavanem 000 Vallaeelarve tähistamine. Tegevus 71. Meremäe 5 Fondid, külasse sissesõitude 5 000 Abivallavanem 000 Vallaeelarve tähistamine. Tegevus 72. Vabadussõja 20 Fondid, mälestusmärgi asukoha 20 000 Abivallavanem 000 Vallaeelarve valimine ja püstitamine. Tegevus 73. Meremäe vallas asuvate 3 1 1 1 1 1 EAS, 8 500 Abivallavanem vaatamisväärsuste 500 000 000 000 000 000 Vallaeealrve viidastamine. Tegevus 74. Soome-ugri kultuuripealinna tiitliga 10 Fondid, 10 000 Seto Kultuuri Fond seonduvate tegevuste 000 Vallaeelarve elluviimine. Tegevus 75. Luikjärve talu 30 170 Fondid, Luikjärve MTÜ, 200 000

rekonstrueerimine. 000 000 Vallaeelarve Abivallavanem

53 Tegevus 76. Seto taluarhitektuuri X X X X X X - Fondid Seto Instituut

eksponeerimine. Meremäe Tegevus 77. Hilläkeste 100 Fondid kultuurikorralduse nurgatarõ 100 000 000 MTÜ, rekonstrueerimine. Abivallavanem Tegevus 78. Meremäe Meremäe külas asuvate paekivist 100 Fondid, 100 000 kultuuriühing, silotornide kasutuselevõtt 000 Vallaeelarve Abivallavanem ja atraktiivseks muutmine. Tegevus 79. Obinitsa 4 6 Fondid, 10 000 Abivallavanem

pargiala korrastamine. 000 000 Vallaeearve Tegevus 80. Miikse 3 Vallaeelarve, külaplatsi 3 000 Abivallavanem 000 Fondid rekonstrueerimine.

ÜLESANNE 16. Meremäe vallas on lihtne kultuurielus osaleda ja olla selles osaks.

Meremäe ja Obinitsa Tegevus 81. Kultuuritöö raamatukogude korraldamine X X X X X X - - juhatajad, Meremäe raamatukogude baasil. kultuurikorralduse

MTÜ Tegevus 82. Kultuurisündmuste 10 korraldamiseks MTÜlt 10 000 Vallaeelarve Abivallavanem 000 teenuse ostmine

(pilootprojekt)

54 Tegevus 83. 8 9 10 11 12 13 Omaalgatustegevuseks 63 000 Vallaeelarve Abivallavanem 000 000 000 000 000 000 vahendite tagamine. Tegevus 84. Meremäe 50 50 Fondid, valda loomekeskuse 100 000 Abivallavanem 000 000 Vallaeelarve rajamine. Tegevus 85. Muusikaliseks Meremäe huvitegevuseks vajalike 1 1 1 1 1 1 Fondid, kultuurikorralduse 6 000 ruumide, võimaluste ja 000 000 000 000 000 000 Vallaeelarve MTÜ,

vahendite tagamine. Abivallavanem Tegevus 86. Meremäe X X X X X X - Fondid Meremäe külaselts

Paeklubi arendamine. Tegevus 87. Meremäe Meremäe valla kultuuri- ja kultuurikorralduse X X X X X X - - spordisündmuste kalendri MTÜ,

koostamine. Abivallavanem

ÜLESANNE 17. Meremäe vallas on välja arenenud raamatukoguteenused.

Tegevus 88. Meremäe ja Obinitsa Raamatukogude Fondid, raamatukogude 500 500 500 500 500 2 500 infotehnoloogiliste Vallaeelarve juhatajad,

võimaluste parandamine. abivallavanem Tegevus 89. Meremäe ja Obinitsa Liikumispuudega 20 Fondid, raamatukogude inimestele 20 000 000 Vallaeelarve juhatajad, raamatukogudesse abivallavanem ligipääsu võimaldamine.

55 Tegevus 90. Meremäe ja Obinitsa Raamatukogudele 8 8 8 8 8 8 48 000 Vallaeelarve raamatukogude teavikute soetuskulude 000 000 000 000 000 000 juhatajad katmine. Tegevus 91. Näituste Meremäe ja Obinitsa raamatuesitluste Fondid, raamatukogude 300 300 300 300 300 300 1 800 korraldamine erinevatele Vallaeelarve juhatajad,

sihtrühmadele. abivallavanem Meremäe ja Obinitsa Tegevus 92. 1 1 1 1 Fondid, raamatukogude Raamatukogude inventari 8 00 7000 11 800 000 000 000 000 Vallaeelarve juhatajad, kaasajastamine. abivallavanem

ÜLESANNE 18. Meremäe vallas on välja arenenud muuseumi- ja turismikorraldusteenused.

Tegevus 93. Muuseumi Obinitsa muuseumi pileti- ja kassasüsteemi 200 200 Vallaeelarve juhataja korrastamine. Tegevus 94. Seto kultuuri tutvustavate 5 5 5 5 5 5 Fondid, Obinitsa muuseumi 30 000 väljapanekute 000 000 000 000 000 000 Vallaeelarve juhataja

koostamine.

IV ETTEVÕTLUS JA TURISM

EESMÄRK 4. Meremäe vallas tegutsevad konkurentsivõimelised ettevõtted, mis pakuvad elanike oskustele vastavaid maksimaalselt kõrge lisandväärtusega töökohti ning vallas on aastaringselt aktiivne turismiperiood.

ÜLESANNE 19. Meremäe vallas on ettevõtluse erinevatele vormidele sobiv taristu.

56 Tegevus 95. Meremäe ettevõtlusklubide toetamine ja X X X X X X - - Abivallavanem nendevahelise võrgustiku loomine. Tegevus 96. Küsitluste korraldamine ja läbiviimine ettevõtjate X X X X X X - - Abivallavanem vajaduste välja selgitamiseks. Tegevus 97. Setomaa ettevõtlusnõustaja X X X X X X - SVL Abivallavanem kaasamine. Tegevus 98. Meremäe tööstusala (garaažid, töökoda, kuivati, laod, kartulihoidja, vanad X X X X X X - - Meremäe ettevõtjad sigalad jmt) arendamine kaasaegseteks tootmis- ja teenindusaladeks. Tegevus 99. Jätkuv koostöö ülesetomaaliste maaettevõtlus toetavate organisatsioonidega – Setomaa Turism, Seto X X X X X X - - Abivallavanem Käsitüü Kogo, Piiriäärne Energiaarendus, Taarka Pärimusteater, Setomaa

Ettevõtlike Inimeste Klubi.

57 Abivallavanem, Tegevus 100. Messidel ja 1 1 1 1 1 Vallaeelarve, Meremäe 5 000 laatadel osalemine. 000 000 000 000 000 Fondid kultuurikorralduse

MTÜ

ÜLESANNE 20. Meremäe valla elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest teadlikud.

Tegevus 101. Ettevõtlikkust ja Abivallavanem, ettevõtlusteadlikkust Fondid, Meremäe 500 500 500 500 500 2 500 kasvatavate ürituste Vallaeelarve kultuurikorralduse korraldamine ja/või MTÜ

toetamine.

ÜLESANNE 21. Meremäe vald on Setomaa turismivõrgustiku keskpunkt, mis pakub aastaringselt erinevaid turismiteenuseid.

Obinitsa muuseumi Tegevus 102. Meremäe 45 EAS, juhataja, mäele on rajatud uus ja 45 000 000 Vallaeelarve Vallavalitsuse liige atraktiivne vaatetorn. majandusküsimustes Tegevus 103. Meremäe 10 Fondid, Erinevad MTÜ’d vallas on toimivad - 000 vallaeelarve SVL rattalaenutused. Tegevus 104. Obinitsa järve rannaalale puhkeala 15 EAS, 15 000 Abivallavanem ja juurdepääsuteede 000 Vallaeelarve

rajamine. Tegevus 105. Hillakeste 5 Fondid, 5 000 Abivallavanem

järve heakorrastamine. 000 Vallaeelarve

58 Tegevus 106. Meremäe 5 5 Vallaeelarve, vaatetorni parkimisala 10 000 Abivallavanem 000 000 Fondid laiendamine.

ÜLESANNE 22. Meremäe vald osaleb turismialase võrgustiku koostöös.

Tegevus 107. Koostöö tõhustamine MTÜga 250 250 250 250 250 250 1 500 Vallaeearve Abivallavanem

Setomaa Turism.

ÜLESANNE 23. Meremäe vald on esindatud turismiinfot pakkuvates kanalites ja produtseerib ning levitab ise turismiinfot.

Tegevus 108. Turismialaste trükiste, Abivallavanem, infovoldikute 500 500 500 500 500 500 2 500 Vallaeelarve Obinitsa muuseumi publitseerimine, juhataja

uuendamine. Tegevus 109. Abivallavanem, Turismitoodete ja X X X X X X - - Obinitsa muuseumi võimaluste tutvustamine juhataja internetis.

ÜLESANNE 24. Meremäe valla turismiväärtused on rekonstrueeritud ja kaasajastatud.

Tegevus 110. Seto 100 100 000 Fondid Setu Kultuurifond

Seltsimaja arendamine. 000 Tegevus 111. Meremäe vallas asuvate 12 12 12 12 12 12 Vallavalitsuse liige 72 000 Vallaeelarve vaatamisväärsuste 000 000 000 000 000 000 majandusküsimustes

hooldus.

59 Tegevus 112. Obinitsa 3 3 3 3 3 3 Fondid, Obinitsa muuseumi Muuseumi eksponaatide 18 000 000 000 000 000 000 000 Vallaeelarve juhataja uuendamine. Tegevus 113. Obinitsa muuseumi hoone 10 40 Fondid, Obinitsa muuseumi 50 000 rekonstrueerimine 000 000 Vallaeelarve juhataja

lähtuvalt energiaauditist.

V TERVISHOID- JA EDENDUS

EESMÄRK 5. Elanikkonnal on kõrge terviseteadlikkus ja suurt tähelepanu pööratakse tervislike eluviiside järgimisele. Meremäe vallas on tagatud perearstiteenus.

ÜLESANNE 25. Meremäe valla elanikel on kõrge terviseteadlikkus.

Tegevus 114. Terviseprofiili X X X X X X - - Sotsiaalnõunik rakendamine,

uuendamine. Tegevus 115. Elanike kaasamine erinevate võrgustike kaudu aktiivseks osalemiseks südame- ja X X X X X X - - Sotsiaalnõunik veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia 2005-2020 raames korraldavatel

üritustel.

60 Tegevus 116. Sõltuvusainete tarbimise ennetamine, osalemine alkoholismi ja X X X X X X - - Sotsiaalnõunik narkomaania ennetamise programmis, osalemine maakondlikus

“narkoümarlauas”. Tegevus 117. Perearsti vastuvõturuumide Perearst, X X X X X X - - tagamine Meremäe ja Sotsiaalnõunik

Obinitsa külas.

ÜLESANNE 26. Meremäe valla tervishoiuga seotud hooned ja väliskeskkond on vastavuses tervisekaitse nõuetega.

Tegevus 118. Perearsti vastuvõturuumide 10 Fondid, Sotsiaalnõunik, 10 000 sissepääsu remontimine 000 Vallaeelarve Abivallavanem

koos kaldteega.

ÜLESANNE 27. Meremäe vald toetab tervishoiuteenuste osutamist riskirühmadele.

Tegevus 119. Puuetega 2 2 2 2 2 2 inimestele suunatud 12 000 Vallaeelarve Sotsiaalnõunik 000 000 000 000 000 000 teenuste laiendamine. Tegevus 120. Tugiisiku teenuse laialdasem 4 4 4 4 4 4 24 000 Vallaeelarve Sotsiaalnõunik osutamine teenust 000 000 000 000 000 000

vajavatele inimestele.

61 VI SOTSIAALNE KAITSE

EESMÄRK 6. Meremäe valla elanikkonnale on tagatud nende vajadustele vastavad sotsiaalteenused.

ÜLESANNE 28. Meremäe valla sotsiaalteenuste taristu on korrastatud.

Tegevus 121. Eluasemeteenuse 15 Vallaeelarve, Vallavalitsuse liige 15 000 parandamine 000 Fondid majandusküsimustes

(sotsiaalkorterid).

ÜLESANNE 29. Meremäe valla sotsiaalteenuste süsteem on välja arendatud.

Tegevus 122. Avahooldusteenuste 15 15 15 15 15 15 Vallaeelarve 90 000 Sotsiaalnõunik osutamine (sotsiaaltöötaja 000 000 000 000 000 000

tööjõukulu) Tegevus 123. Täiendavate 5 5 000 Vallaeelarve Sotsiaalnõunik

sotsiaaltoetuste tõstmine. 000

VII VALLAMAJANDUS JA KESKKONNAKAITSE

EESMÄRK 7. Meremäe valla taristu on kaasaegne, lihtne ja mugav, mis läbib Meremäe valla heakorrastatud keskkonda.

ÜLESANNE 30. Meremäe valla olemasolevad teed on rekonstrueeritud ning valda on rajatud uusi teid.

62 Tegevus 124. Kohalike teede remontimine ja 48 50 50 50 50 50 Vallaeelarve, Vallavalitsuse liige 298 000 hooldamine vastavalt 000 000 000 000 000 000 riigieelarve majandusküsimustes

teehoiukavale. Tegevus 125. Vallateede 67 70 70 70 70 70 Vallavalitsuse liige 417 000 Vallaeelarve

kapitaalremont ja ehitus 000 000 000 000 000 000 majandusküsimustes Tegevus 126. Vallavalitsuse liige 4 20 Vallaeelarve, Bussiootepaviljonide 24 000 majandusküsimustes, 000 000 Fondid rajamine (5 tk) Abivallavanem Tegevus 127. Vallavalitsuse liige 30 Fondid, Tänavavalgustuse 30 000 majandusküsimustes, 000 Vallaeelarve tagamine Uusvada külas Abivallavanem Tegevus 128. Liiklusmärkide- ja viitade Vallaeelarve, Vallavalitsuse liige 500 500 500 500 500 500 3 000 uuendamine ja Fondid majandusküsimustes

korrastamine

ÜLESANNE 31. Meremäe vallas asuvad avalikult kasutatavad hooned on rekonstrueeritud.

Tegevus 129. Meremäe Vallavalitsuse liige 3 297 Vallaeelarve, õpetajate maja ekspertiis 300 000 majandusküsimustes, 000 000 Fondid ja renoveerimine. Abivallavanem Tegevus 130. Obinitsa Vallavalitsuse liige 3 297 Vallaeelarve, õpetajate maja ekspertiis 300 000 majandusküsimustes, 000 000 Fondid ja renoveerimine. Abivallavanem

ÜLESANNE 32. Meremäe valla tänavad kannavad nimesid.

63 Tegevus 131. Meremäe ja Obinitsa külades 1 1 Vallaeelarve, 2 000 Maanõunik tänavanimede määramine 000 000 Fondid

ja –siltide paigaldamine.

ÜLESANNE 33. Meremäe vallas on ja projekteeritakse uusi hooneid.

Tegevus 132. Meremäe külastuskeskuse 20 140 140 Vallaeelarve, 300 000 Abivallavanem projekteerimine ja 000 000 000 Fondid

ehitamine.

ÜLESANNE 34. Meremäe vald on kaetud kergliiklus- ja kõnniteedega.

Tegevus 133. Kõnniteede 25 25 25 Fondid, Vallavalitsuse liige rekonstrueerimine ja uute 75 000 000 000 000 vallaeelarve majandusküsimustes kõnniteede ehitamine.

ÜLESANNE 35. Meremäe vallas on parklad, mis tagavad parkimisvajaduse.

Tegevus 134. Meremäe ja Obinitsa külla alalise Vallavalitsuse liige 50 49 Fondid, parkla rajamine, mis 500 100 000 majandusküsimustes, 000 500 vallaeelarve arvestab nii jalgrataste kui maanõunik

autode parkimisega.

ÜLESANNE 36. Meremäe vald toetab energiasäästu.

64 Tegevus 135. Koostöös PEA spetsialistidega 3 3 Vallaeelarve, Vallavalitsuse liige 6 000 taodeltakse hoonete 000 000 Fondid majandusküsimustes

energiamärgistust. Tegevus 136. Piirkonna suurem seostatus Vallavalitsuse liige X X X X X X - - energeetika riiklikus majandusküsimustes

arengukavas.

ÜLESANNE 37. Meremäe valla haljasajad on korrastatud ning vallas on välja arendatud uued haljasalad.

Vallavalitsuse liige Tegevus 137. Haljasalade 15 10 10 10 10 10 Vallaeelarve, 65 000 majandusküsimustes, planeerimine ja ehitamine 000 000 000 000 000 000 Fondid Abivallavanem

ÜLESANNE 38. Meremäe valla kalmistute heakord on tagatud.

Tegevus 138. Kalmistute 15 15 15 15 15 15 Vallavalitsuse liige 90 000 Vallaeelarve

haldamine. 000 000 000 000 000 000 majandusküsimustes Tegevus 139. Miikse Maanõunik, kalmistu 250 250 500 Vallaeelarve Vallavalitsuse liige

munitsipaliseerimine. majandusküsimustes

ÜLESANNE 39. Meremäe valla kanalisatsiooni- ja veesüsteem on välja arendatud.

Tegevus 140. Meremäe 250 Fondid, Vallavalitsuse liige biopuhasti 250 000 000 Vallaeelarve majandusküsimustes rekonstrueerimine.

65 Tegevus 141. Meremäe vallas 23 20 20 20 20 20 EAS, 123 000 Abivallavanem hajaasustusprogrammi 000 000 000 000 000 000 Vallaeelarve

toetamine.

ÜLESANNE 40. Meremäe vallas on edukalt toimivad korteriühistud.

Tegevus 142. Meremäe ja Obinitsa külas Vallavalitsuse liige X X X X X X - - korteriühistute (majandustegevus)

moodustamise toetamine.

ÜLESANNE 42. Meremäe vald on heakorrastatud.

Tegevus 143. Meremäe 1 1 1 1 1 1 Vallavalitsuse liige valla külade 6 000 Vallaeelarve 000 000 000 000 000 000 majandusküsimustes heakorrastamine. Tegevus 144. Meremäe Vallavalitsuse liige valla heakorrapreemiate 300 500 500 500 500 500 2 800 Vallaeelarve majandusküsimustes, välja andmine (Kaunis abivallvanem kodu preemia)

ÜLESANNE 43. Meremäe valla elanikud on keskkonnateadlikud.

Tegevus 145. Kaitsealuste objektide korrastamine ja Abivallavanem, Vallaeelarve, keskkonnateadlikkust 500 500 500 500 500 2 500 Vallavalitsuse liige Fondid kasvatavate ettevõtmiste majandusküsimustes

korraldamine.

66 Tegevus 146. Jahikultuuri edendamine Ja Meremäe X X X X X X 20 000 Fondid Jahiseltsid

jahimaja arendamine. Tegevus 147. Meremäe vallavalitsuse 6 KIK, kujundamine rohelise 6 000 Abivallavanem 000 Vallaeelarve kontori printsiipe

järgivaks.

VIII MAAKASUTUS, EHITUSTEGEVUS JA TERRITORIAALNE PLANEERIMINE

EESMÄRK 8. Meremäe valla ruumiline planeerimine vastab kaasaja nõuetele ja valla arenguvajadustele.

ÜLESANNE 44. Meremäe valla arenguks vajalikud maad on munitsipaliseeritud.

Tegevus 148. Hilläkeste ning Obinitsa järve ja ranna-alade ning Engli 500 600 500 1 600 Vallaeelarve Maanõunik järve

munitsipaliseerimine. Tegevus 149. Tsässonate ja külaplatside ning muude kultuuriväärtusega alade munitsipaali 1 500 700 2 200 Vallaeelarve Maanõunik taotlemine Võmmorskis, 000 Uusvadas, Küllätüväs ja Miikses, Ulaskovas,

Meremäel, Obinitsas

67 Tegevus 150. Vallateede 1 2 3 4 10 000 Vallaeelarve Maanõunik

munitsipaliseerimine. 000 000 000 000 Tegevus 151. Obinitsa ja Meremäe külade 1 1 elamualade,haljasalade, 2 000 Vallaeelarve Maanõunik 000 000 aiamaade ja parkimisalade

munitsipaaliseerimine Tegevus 152. Meremäe valla infrastruktuuri ja ettevõtluse arenguks vajalike maade munitsipaliseerimine Vasla külas (töökoda, ait, veski, 700 700 700 2 100 Vallaeelarve Maanõunik biolagunevate jäätmete ladustamisala), Meremäel (töökojad, päikeseelektrijaam,

sigala), Miikse laudad. Tegevus 153. Registrisse kandmata pärandkultuuri objektide muinsus- ja looduskaitse alla võtmine, 1 1 000 Vallaeelarve Maanõunik tähistamine, ligipääsu 000 võimaldamine koostöös vastavate ametkondade ja

maaomanikega.

ÜLESANNE 45. Koostatud on vajalike munitsipaalmaade detailplaneeringud.

68 Tegevus 154. Obinitsa 5 5 küla planeeringuprojekti 10 000 Vallaeelarve Maanõunik 000 000 koostamine. Tegevus 155. Obinitsa 9 järveala detailplaneeringu 9 167 Vallaeelarve Maanõunik 167 koostamine. Tegevus 156. Meremäe ja Obinitsa järve 8232 8232 Vallaeelarve Maanõunik detailplaneeringu

koostamine. Tegevus 157. Meremäe koolimaja kinnistu ja selle 4 4 704 Vallaeelarve Maanõunik lähiala detailplaneeringu 704

koostamine. Tegevus 158. Valla 10 10 üldplaneeringu 20 000 Vallaeelarve Maanõunik 000 000 uuendamine.

ÜLESANNE 46. Maade omanikuküsimused on lahendatud.

Tegevus 159. Vallale vajalike maade munitsipaliseerimine ja soetamine ning valla Vallavalitsuse liige 2 2 2 2 2 2 omavalitsusliku tegevuse 12 000 Vallaeelarve majandusküsimustes, 000 000 000 000 000 000 täitmiseks mittevajalike Maanõunik varade müük ja tegevuseks vajalike varade

soetamine.

69 Vallavalitsuse liige Tegevus 160. Peremeheta X X X X X X - - majandusküsimustes, vara kaardistamine. Maanõunik Tegevus 161. Vallavalitsuse liige 10 10 10 10 10 Vallaeelarve, Lagunemisohtlike hoonete 50 000 majandusküsimustes, 000 000 000 000 000 fondid likvideerimine Maanõunik Tegevus 162. Valla Vallavalitsuse liige hoonete arenguplaani X X X X X X - - majandusküsimustes,

koostamine. Maanõunik

IX TURVALINE ELUKESKKOND

EESMÄRK 9. Meremäe vald on turvaline elukeskkond piirkonnas elavatele ja seda külastavatele inimestele.

ÜLESANNE 47. Meremäe vallas on tagatud turvaline elukeskkond.

Tegevus 163. Koostöös Päästeametiga 15 Vallaeelarve, Vallavalitsuse liige 15 000 veevõtukohtade 000 Fondid majandusküsimustes

väljaehitamine Tegevus 164. Lasketiiru 150 150 Fondid, rajamine Võmmorski 300 000 Abivallavanem 000 000 Vallaeelarve lähedale. Tegevus 165. Vabatahtlike Vallavalitsuse liige 1 1 1 1 1 1 päästekomando 6 000 Vallaeelarve majandusküsimustes, 000 000 000 000 000 000 toetamine. abivallavanem

70 XII MEREMÄE VALLA EELARVESTRATEEGIA

12.1 ÜLEVAADE EELARVESTRATEEGIA KOOSTAMISEST

Käesolev eelarvestrateegia kajastab valla eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks aastatel 2016-2019. Eelarvestrateegias esitatakse majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealhulgas põhitegevuse tulude, kulude ja investeerimistegevuse prognoos ning muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Eelarvstrateegiat täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, tagades strateegilises planeerimises nelja-aastane perspektiiv. Eelarvestrateegia järgimise nelja aasta kavandamiseks kajastatakse strateegias prognoosi baasina võrreldaval kujul vastavad näitajad ka eelneva aasta (täitmine) ja jooksva (oodatav) kohta. Pikemaajalise jätkusuutliku arengu tagamiseks ning iga-aastase tulude/kulude parema planeerimise nimel seatakse valdkonnapõhised prioriteedid erinevate investeerimisprojektide elluviimiseks ning samuti püsikulude optimeerimiseks.

Valla eelarvestrateegia koostamise põhimõtted on: Jätkusuutlikkus – otsuseid langetades arvestada nende pikaajalist põhjendatust, elujõulisust ning õigustatust. Tagada pikaajaline ja eelarvevõimalustega kooskõlas olev rahastamine. Konservatiivsus – väliskeskkonnast tulenevate riskidega arvestamine, vahendeid ja tegevusi kavandada säästlikult ja vastutustundlikult. Tulemuslikkus – kriitiliselt läbimõeldud lähenemine tegevuste planeerimisele.

Eelarvestrateegia koostamise seisukohalt on olulise tähendusega valla elanike arv ning tööhõive olukord vallas ning riigis tervikuna.

12.2 TULUDE ANALÜÜS

Valla tulude analüüsil kasutatakse horisontaal- ja vertikaalanalüüsi tulude proportsiooni ning kasvu määratlemiseks. Omavalitsuste grupeerimisel kasutatakse rahandusministeeriumi metoodikat, mille kohane valdade jaotus on: Kohalike omavalitsuste grupeerimine tüübi ja elanike arvu järgi: Vald alla 1 500 elaniku – väike vald Vald 1 500 – 3 000 elanikku – keskmine vald Vald üle 3 000 elaniku- suur vald  Meremäe vald oma 1 098 elanikuga kuulub väikese valla gruppi.

Kohalike omavalitsuste grupeerimine tüübi ja arvestusliku tulu põhitegevuse järgi: Toimetulev vald ja linn - tulu elaniku kohta alla 876 euro Keskmise tulukusega vald ja linn - tulu elaniku kohta kuni 960 eurot Tulukas vald ja linn - tulu elaniku kohta üle 1050 euro  Meremäe valla arvestuslik tulu elaniku kohta on 624 eurot, millega kuulub toimetuleva valla gruppi.

12.2.1 Põhitegevuse tulud

Meremäe valla põhitegevuse tulud koosnevad maksutuludest, saadavatest toetustest põhitegevuseks, kaupade ja teenuste müügist saadud tulust ning muudest tegevustuludest. Põhitegevuse tulude suurima osa moodustab maksutulu (üksikisiku tulumaks, maamaks), muu tegevustulu (ressursimaks) ja saadavad toetused põhitegevuseks.

12.2.2 Füüsilise isiku tulumaks

Füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutab valla maksumaksjate arv ja keskmise sissetuleku muutus. Maksumaksjate arv sõltub valla elanike registris olevate elanike arvust. Tulumaksu laekumise prognoosi aluseks on võetud 2015. aastal laekunud füüsilise isiku tulumaks. Tulemuse saamiseks on korrutatud laekunud tulumaks tööhõive kasvu ja sissetuleku kasvu indeksiga ja tulumaksu eraldise kasvu indeksiga. Majandusprognoos eeldab 2015. aastal tööhõive kasvuks 0,6% ja keskmise palga reaalkasvuks 4,8 ja keskmise palga nominaalkasv 4,8%. 2016. aasta prognoosi

72 vastavad näitajad tööhõive osas on 0,3% ja keskmise palga reaal- ja nominaalkasvu osas 3,0%. Viimase rahvaloenduse tulemustele tuginedes on alust arvata, et 2016. aastast alates hakkab hõivatute arv kiirenevas tempos vähenema, mis piirab Eesti majanduskasvu võimalusi. Töötuse määr langeb soodsate majandusarengute puhul 2016 aastaks alla 6%. (Allikas. Rahandusministeeriumi 2015 kevadine majandusprognoos).

Tabel 16. Tulumaksu laekumise prognoos aastatel 2014-2019

2014 2015 2016 2017 2018 2019 tegelik oodatav prognoos prognoos prognoos prognoos Maksumaksjad 319 320 320 320 320 320 Tööhõive kasvu indeks 1,003 1,004 1 1 1 1 Tulumaksu eraldise 1,015 1,0026 1 1 1 1 kasvu indeks Sissetuleku kasvu indeks 1,06 1,064 1,055 1,055 1,055 1,055 Füüsilise isiku tulumaksu 391 885 433 769 468 470 494 235 521 417 550 095 laekumine aastas

12.2.3 Maamaks

Maamaks on maa maksustamise hinnast lähtuv maks. Maamaksu tasutakse iga- aastaselt vastava maksumäära alusel maa maksustamise hinnast. Maksumäär kehtestatakse volikogu poolt. Tulenevalt maamaksuseaduse muudatustest, mis hakka kehtima alates 2013. aastast, so maamaksu vabastus kodu alusele maale tiheasustusega piirkonnas kuni 1500 m² ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 ha ulatuses.

Tabel 17. Maamaks 2014 2015 2016 2017 2018 2019 tegelik oodatav prognoos prognoos prognoos prognoos Maamaks * 41210 Maamaks ** 40000 40000 40000 40000 40000 * maamaksu määr: haritav maa ja looduslik rohumaa 2,0% ja elamu- ja õuemaa, muu maa 2,5 % maa maksustamise hinnast.

73 ** maamaksu määr: haritav maa ja looduslik rohumaa 1,5 ja elamu- ja õuemaa, muu maa 2,0. Maamaksu määra ei tõsteta aastatel 2015 kuni 2019.

12.2.4.Käibemaks

Alates 1. maist 2014. on Meremäe Vallavalitsus osaliselt käibemaksukohustuslane vee- ja kanalisatsiooniteenuse ja muuseumi komisjonimüügi osas. 2014. aastal laekus käibemaksu valla tuludesse kuni 128 887 eurot. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise üleandmist OÜle Meremäe Vesi käibemaksu tulu oluliselt väheneb.

12.2.5. Muud maksutulud

Meremäe vald ei ole kehtestanud kohalikke makse kuna nende administreerimine on kulukas võrreldes sealt saadava tuluga.

12.2.6. Kaupade ja teenuste müük

Kaupade ja teenuste müügist saadava tulu struktuur on järgmine: 1) lasteaialaste lapsevanema osalustasu; 2) haridusasutuse (kooli) õppekava välisest majandustegevusest saadav tulu; 3) õpilaskoha maks teistelt omavalitsustelt; 4) kultuuri- ja kunstiasutuse (muuseumi) majandustegevuse tulu; 5) spordi- ja puhkeasutuse (Obinitsa Külakeskuse) majandustegevuse tulu; 6) sotsiaalasutuse (Meremäe hooldekodu) majandustegevuse tulu; 7) üldvalitsemise majandustegevuse tulu. Lasteaialaste lapsevanema osamaks, 12 eurot kuus, üheksa õppekuu jooksul. Lastevanemate osamaks on kehtestatud Meremäe Vallavalitse 10. oktoobri 2014. aasta määrusega nr 17. Eelarvestrateegias planeeritakse lapsevanema ühe kuu osamakse tõusu aastatel 2016-2019 20% aastas. Haridusasutuste majandustegevusese tulu koosneb osutatud teenuste ja koolihoone, kooli põhivara ja inventari, õppekava välisest tegevusest saadavatest tuludest. Teenuste loetelu ja hinnakiri on kehtestatud Meremäe Vallavalitsuse 25. märtsi 2013

74 aasta korraldusega nr 55. Vabariigi Valitsus kehtestab, oma määrusega, õppekoha tegevuskulu piirmäära igaks eelarveaastaks. Muuseumi teenuste loetelu ja hinnakiri on kehtestatud Meremäe Vallavalitsuse 5. juuni 2015. aasta korraldusega nr 162. Obinitsa külakeskuse teenuste loetelu ja hinnakiri on kehtestatud Meremäe Vallavalitsuse 4. aprilli 2011. aasta korraldusega nr 64. Eelarvestrateegias planeeritakse üürihinna tõusu aastatel 2016-2019 10% aastas. Meremäe Hooldekodu kohamaksumus on kinnitatud Meremäe Vallavalitsuse 14. mai 2012. aasta korraldusega nr 80. Kohamaksu korrigeeritakse lähtudes hooldekodu tegelikest kuludest. Elamu- ja kommunaalmajanduse tegevuse tulu moodustavad valla omandisse kuuluvate hoonete ja ruumide renditulud, vee- ja kanalisatsiooniteenuse tasu. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hind on kehtestatud Meremäe Vallavalitsuse 16. jaanuari 2015. aasta määrusega nr 5. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks moodustati vee-ettevõte, OÜ Meremäe Vesi, ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste tulud lähevad vee-ettevõttele. Üldvalitsemise majandustegevuse tulu moodustavad ehitus- ja kasutusloa väljastamise tasud. Tasu võetakse vastavalt kehtestatud korrale. 2015. aastal korraldas järjekordse Seto Kuningriigipäeva Meremäe vald, sellega seoses on ette näha tavalisest suurem teenuste müügi ja sihtotstarbeliste eraldiste tulu. 2016. aasta teenuste müügi ja sihtotstarbeliste eraldiste laekumise tulu ei ole eelneva ja järgneva perioodiga võrreldav.

12.2.7. Muud tegevustulud

Kohaliku tähtsusega kaevanduse kaevandamisõiguse tasu, laekumise vee erikasutuse tasust. Meremäe vallas on üks dolokivi kaevandus. Aktsiaselts Trev-2 planeerib aastatel 2015 kuni 2019 aastaseks kaevandamise mahuks ca 65 000 m³. 2014. aastal oli kaevandamiseõiguse tasu 1,75 eurot kuupmeeter.

75 Tabel 18. Ressursimaksu laekumine

2014 2015 2016 2017 2018 2019 tegelik oodatav prognoos prognoos prognoos prognoos Eeldatav kaevandamismaht m³ 65000 65000 65000 65000 65000 Kaevandamisõiguse tasu €/ m³ 1,75 1,76 1,77 1,78 1,79 Kaevandamisõiguse tasu 131724 138883 131724 131724 131724 131724 Vee erikasutustasu 546 600 600 600 600 600 Kokku 132270 139483 132324 132324 132324 132324

Vee erikasutustasu maksab ainult vald kuna suuri ettevõtteid valla territooriumil ei ole. Muud tulud, mis laekuvad erinevate tegevuste toetamiseks.

12.2.8. Tasandus- ja toetusfond

Tasandusfondi §4 lg 1 Tasandusfondi eraldis sõltub valla elanike arvust, kohaliku omavalitsuse keskmisest arvestuslikust tegevuskulust, tulumaksu laekumisest, arvestuslikust maamaksust ja ressursimaksust. Tasandusfond määratakse igal aastal Vabariigi Valitsuse määrusega. Kohaliku omavalitsuse tasandusfondi määramisel kasutatakse koefitsienti 0,9. Toetusfond §4 lg 2, sisaldab riikliku õppekava täitmiseks ja õpilaste toitlustamiskuluks 217302, teede raha 60793 eurot, riiklikuks toimetulekutoetuseks 32 200 eurot ja sotsiaalteenuse osutamiseks 3895 ja vajadusepõhiseks peretoetuseks 3315 eurot ja sündide surmade registreerimiskulu 41 eurot. Toetusfondi summa riikliku õppekava täitmiseks ja õpilaste toitlustamiskuluks sõltub eelarveaastale eelneva aasta 15. novembril fikseeritud õpilaste arvust. Riikliku toimetulekutoetuse eeldatav summa 2016. aastaks on sama suur kui 2015. aastal. Toetusfondi planeerimisel on arvestatud, et riik eraldab järgnevatel aastatel 20 protsenti rohkem palgavahendeid riikliku õppekava täitmiseks.

76 12.2.9. Varade müük

Meremäe vald omab Meremäe külas ühte 8 korteriga elamut, KÜ Meremäe Kaasiku kahte korterit, Kolmanda Maja KÜ 1 korterit, KÜ Meremäe Tiigike 3 korterit, Meremäe Esimese Maja KÜs 4 korterit. Obinitsa külas ühte 4 korteriga elamut. Obinitsa küla majas nr 2 ühte, majas nr 4 nelja, majas nr 6 kahte, majas nr 10 ühte korterit. Obinitsa küla mõned kortermajad ei ole moodustanud kinnistut ning seega on jätkuvalt käsitletavad vallasvarana. Lisaks sellele Obinitsa külas Sakalovapolo kinnistu. Eelarvestrateegia ei näe ette otseselt eelpool nimetatud vara müüki ning otsused tehakse valitsemiseks mittevajaliku vara osas volikogu poolt objektide kaupa. Eelarvestrateegias varade müügi kasvu ei ole planeeritud.

12.2.10. Ministeeriumide sihtotstarbelised eraldised

Riigi eraldis õppelaenu kustutamiseks, toetus ujumise algõpetuse läbiviimiseks, koolipiima- ja puuviljatoetus ja toetus Obinitsa muuseumi ülalpidamisekulude osaliseks katmiseks, eraldised fondidest ja sihtasutustelt ühekordsete projektide elluviimiseks. 2015. aasta Seto Kuningriigipäevaks olid täiendavad laekumised Kultuuriministeeriumilt ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.

12.2.11 Eraldised fondidest ja sihtasutustelt

Sihtasutustelt ja fondidest põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks laekuvad sihtotstarbelised toetused. Meremäe valla elaniku ja Võrumaa elaniku keskmise tulu võrdlus näitab, et Meremäe valla tulumaksu laekumine on märgatavalt nõrgem Võrumaa keskmisest. Tagasihoidlik on kaupade teenuste müügitulu, varade müük, muu omatulu. Kaupade teenuste müügitulu tagasihoidlik laekumine on tingitud sellest, et vald lasteaiateenuse eest tasu ei võta (va vanema osa). Muu omatulu, vald ei ole kehtestanud kohalikke makse. Toetusfondi üks komponent on hariduskuludeks eraldatud summa. Kuna 72

77 põhikooliealisest õpilasest õpib 32 õpilast teiste omavalitsuste koolides, jääb Meremäe valla eelarvesse laekumata õpilaste nn pearaha. Tasandusfondi eraldamisel lähtutakse arvestusliku tulu- ja kuluvajaduse vahest ning kuluvajaduse vahe kompenseeritakse 90% ulatuses. Investeeringuteks eraldatud toetuste osa on madalam Võrumaa keskmisest. Ressursimaksu laekumine märgatavalt kõrgem kui Võrumaa elaniku kohta keskmiselt. Tabelis on välja toodud tululiikide osakaal tulude mahust.

78 Tabel 19. Meremäe valla ja Võrumaa keskmise tulude jaotus majandusliku sisu järgi 2014-2019 (horisontaal- ja vertikaalanalüüs)

Aasta 2014 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Võrumaa keskmise Omavalitsus järgi Meremäe Vahe Meremäe Muut Meremäe Muut Meremäe Muut Meremäe Muut Meremäe Muut Kirje nimetus Täitmine Täitmine Oodatav Prognoos Prognoos Prognoos Prognoos 1 321 554 -34 852 -237 1 843 -121 Tulud 052 1 875 348 296 1 840 462 886 2 693 330 868 2 455 931 399 1 722 069 069 1 721 910 159 -52 Füüsilise isiku tulumaks 444 506 391 885 621 433 769 41 884 468 470 34 701 494 235 25 765 521 417 27 182 550 095 28 678 Osakaal tuludest 21% 21% 24% 17% 20% 30% 32% 0 Maamaks 26 097 41 210 15 113 40 000 -1 210 40 000 0 40 000 0 40 000 0 40 000 0 Osakaal tuludest 2% 2% 2% 3% 1% 0% 2% 0% 2% 0% 2% 0 121 Ressursimaks 10 616 132 270 654 138 883 6 613 132 324 -6 559 132 324 0 132 324 0 132 324 0 Osakaal tuludest 1% 7% 8% 5% 5% 8% 8% 0 Muud maksutulud 1 007 0 -1 007 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Osakaal tuludest 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0 -29 Kaupade ja teenuste müük 116 766 108 964 -7 802 164 354 55 390 134 500 854 134 500 0 134 500 0 134 500 0 Osakaal tuludest 9% 6% 9% 5% 5% 0 8% 0 8% 0 Varade müük 1 724 910 -814 5 500 4 590 -5 500 0 0 0 Osakaal tuludest 0% 0% 0% 0% 0% 0 0% 0 0% 0 127 -51 -67 Muu omatulu 1 310 128 887 577 77 587 300 10 000 587 -10 000 0 0 Osakaal tuludest 0% 7% 4% 0% 0% 0 0% 0 0% 0 -23 -15 Tasandusfond 171 640 147 891 749 132 292 599 139 696 7 404 139 696 0 139 696 0 139 696 0 Osakaal tuludest 13% 8% 7% 5% 6% 8% 8% 0 -67 Toetusfond 225 392 157 928 464 217 302 59 374 217 302 0 217 302 0 217 302 0 217 302 0 Osakaal tuludest 17% 8% 12% 8% 9% 0 13% 0 13% 0 Sihtotstarbelised eraldised põhitegevuseks 47 774 77 397 29 623 77 465 68 81 338 3 873 80 524 -814 81 330 806 82 143 813 Osakaal tuludest 4% 4% 4% 3% 3% 0 5% 0 5% 0 Põhivara soetamiseks saadav 297 -129 766 -131 -692 sihtfinantseerimine 235 090 532 343 253 403 310 033 1 169 700 390 1 038 350 350 345 500 850 345 850 350 Osakaal tuludest 18% 28% 0 22% 43% 42% 0 20% 0 20% 0 116 150 -121 Muud tulud 39 130 155 663 533 150 000 -5 663 300 000 000 179 000 000 110 000 -69 000 80 000 -30 000 Osakaal tuludest 3% 8% 8% 11% 18% 7% 6% 5%

Tabel 20. Meremäe valla ja Võrumaa keskmise kulude jaotus majandusliku sisu järgi 2014-2019 (horisontaal- ja vertikaalanalüüs) Aasta 2014 2014 Vahe 2015 Muut 2016 Muut 2017 Muut 2018 Muut 2019 Muut Võrumaa Kirje nimetus keskmine Täitmine Oodatav Prognoos Prognoos Prognoos Prognoos Kulude majanduslik sisu 1 374 410 1 949 007 574 597 1 921 462 -27 545 2 647 967 726 505 2 424 459 -223 508 1 643 249 -781 210 1 674 001 30 752

Personalikulud 530 358 512 997 -17 361 535 221 22 224 570000 34 779 590081 20 081 619585 29 504 650564 30 979 Osakaal kuludest 39% 26% 28% 22% 24% 38% 39% 0 Majandamiskulud 367 562 344 586 -22 976 543 295 198 709 483295 -60 000 450000 -33 295 450000 0 450000 0 Osakaal kuludest 27% 18% 28% 18% 19% 27% 27% 0 Sotsiaalabi 50 231 75 145 24 914 98 535 23 390 98535 0 98535 0 98535 0 98232 -303 Osakaal kuludest 4% 4% 5% 4% 4% 6% 6% 0 Muud eraldised 38 976 39 188 212 88 724 49 536 51465 -37 259 51465 0 51465 0 51768 303 Osakaal kuludest 3% 2% 5% 2% 2% 3% 3% 0 Varade soetamine ja renoveerimine 378 065 967 644 589 579 644 231 -323 413 1432899 788 668 1223500 -209 399 413000 -810 500 413500 500 Osakaal kuludest 28% 50% 34% 54% 50% 25% 25% 0 Intressi-, viivise- ja kohustis-tasukulud 6 335 2 447 -3 888 4 456 2 009 4773 317 3878 -895 3664 -214 2937 -727 Osakaal kuludest 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0

Muud kulud 2883 7000 4 117 7 000 0 7000 0 7000 0 7000 0 7000 0 Osakaal kuludest 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0%

81 Tabel 21. Meremäe valla ja Võrumaa keskmise kulu jaotus tegevusala järgi 2014-2019 (horisontaal- ja vertikaalanalüüs)

Aasta 2014 2014 Vahe 2015 Muut 2016 Muut 2017 Muut 2018 Muut 2019 Muut

Võrumaa Kirje nimetus keskmine Täitmine Oodatav Prognoos Prognoos Prognoos Prognoos Kulud tegevusalade järgi 1 374 410 1 949 007 574 597 1 921 462 -27 545 2 647 967 726 505 2 424 459 -223 508 1 643 249 -781 210 1 674 001 30 752 Üldvalitsemine 97 588 213 717 116 129 202 237 -11 480 223 572 21 335 201 659 -21 913 204 445 2 786 203 917 -528 Osakaal kuludest 7% 11% 11% 8% 8% 12% 12%

Riigikaitse, avalik kord 1 274 500 -774 1 000 500 1 000 0 1 000 0 1 000 0 1 000 0 Osakaal kuludest 0,1% 0,0% 0,1% 0,0% 0,0% 0,1% 0,1% Majandus 265 870 217 666 -48 204 274 490 56 824 564 632 290 142 314 003 -250 629 171 000 -143 003 271 000 100 000 Osakaal kuludest 19% 11% 14% 21% 13% 10% 16% Keskkonnakaitse, elamu- ja kommunaalmajandus 47 442 815 118 767 676 442 578 -372 540 437 886 -4 692 422 936 -14 950 270 500 -152 436 192 500 -78 000 Osakaal kuludest 3% 42% 23% 17% 17% 16% 11% Vaba aeg ja kultuur 17 8505 13 9305 -39 200 249 257 109 952 440 633 191 376 528 100 87 467 305 104 -222 996 318 284 13 180 Osakaal kuludest 13% 7% 13% 17% 22% 19% 19% Haridus 667 948 414 740 -253 208 568 701 153 961 784 997 216 296 767 350 -17 647 499 000 -268 350 485 000 -14 000 Osakaal kuludest 49% 21% 30% -559% 30% 32% 30% 29% Sotsiaalne kaitse ja tervishoid 115 783 147 961 32 178 183 199 35 238 195 247 12 048 189 411 -5 836 192 200 2 789 202 300 10 100 Osakaal kuludest 8% 8% 10% 7% 8% 12% 12%

82 12.3 Eelarvestrateegia

Tabel 22. Eelarvestrateegia tabel

2015 2014 eeldatav 2016 2017 2018 Meremäe Vallavalitsus täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve 2019 eelarve 1 266 Põhitegevuse tulud kokku 1 186 432 1 281 652 1 223 630 1 238 581 569 1 296 060 Maksutulud 433 095 473 769 508 470 534 235 561 417 590 095 sh tulumaks 391 885 433 769 468 470 494 235 521 417 550 095 sh maamaks 41 210 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0 Tulud kaupade ja teenuste müügist 108 964 164 354 134 500 134 500 134 500 134 500 Saadavad toetused tegevuskuludeks 383 216 427 059 438 336 437 522 438 328 439 141 sh tasandusfond 147 891 132 292 139 696 139 696 139 696 139 696 sh toetusfond 157 928 217 302 217 302 217 302 217 302 217 302 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 77 397 77 465 81 338 80 524 81 330 82 143 Muud tegevustulud 261 157 216 470 142 324 132 324 132 324 132 324 1 206 Põhitegevuse kulud kokku 962 697 1 221 791 1 190 295 1 177 081 585 1 237 564 Antavad toetused tegevuskuludeks 104 731 136 275 130 000 130 000 130 000 130 000 1 076 Muud tegevuskulud 857 966 1 085 516 1 060 295 1 047 081 585 1 107 564 sh personalikulud 512 997 535 221 570 000 590 081 619 585 650 564 sh majandamiskulud 344 586 543 295 483 295 450 000 450 000 450 000 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed sh muud kulud 383 7 000 7 000 7 000 7 000 7 000 Põhitegevuse tulem 223 735 59 861 33 335 61 500 59 984 58 496 Investeerimistegevus kokku -455 460 -290 761 -287 872 -208 928 -91 064 -90 487 Põhivara müük (+) 910 5 500 Põhivara soetus (-) -967 644 -644 231 -1 432 899 -1 223 500 -413 000 -413 500 sh projektide omaosalus -234 759 -263 199 -185 150 -67 500 -67 650 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 532 343 403 310 1 169 700 1 038 350 345 500 345 850 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -13 719 -50 984 -20 000 -20 000 -20 000 -20 000 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) -2 500 0 0 0 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -2 500 0 0 0 0 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 Antavad laenud (-) 0 0 Finantstulud (+) 97 100 100 100 100 100 Finantskulud (-) -2 447 -4 456 -4 773 -3 878 -3 664 -2 937 Eelarve tulem -231 725 -230 900 -254 537 -147 428 -31 080 -31 991 Finantseerimistegevus 123 305 121 500 261 002 129 861 48 000 18 000 Kohustuste võtmine (+) 155 663 150 000 300 000 179 000 110 000 80 000 Kohustuste tasumine (-) -32 358 -28 500 -38 998 -49 139 -62 000 -62 000 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -108 420 -109 400 6 465 -17 567 16 920 -13 991 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 138 347 28 947 35 412 17 845 34 765 20 774 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 208 607 330 107 591 109 720 970 768 970 786 970 sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) 70 260 301 160 555 697 703 125 734 205 766 196 Netovõlakoormus (%) 5,9% 23,5% 45,4% 56,8% 58,0% 59,1% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 186 432 768 991 734 178 743 149 759 941 777 636 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 40 024 25 736 11 440 E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 8% -5% 1% 2% 2% Põhitegevuse kulude muutus - 27% -3% -1% 3% 3% Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,23 1,05 1,03 1,05 1,05 1,05

2015 Investeeringuprojektid* (alati eeldatav 2016 2017 2018 "+" märgiga) täitmine eelarve eelarve eelarve 2019 eelarve 01 Kaugtööks vajaliku inventari võimaldamine Meremäe Vallamaja hoones 0 4 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 3 400 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 600 04 Setomaa tehnoloogia- ja ettevõtluskeskuse käivitamine Meremäe Külastuskeskuses 0 0 30 000 0 0 sh toetuse arvelt 25 500 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 4 500 04 Kergliiklussüsteemi arendamine vallas 0 0 0 0 100 000 sh toetuse arvelt 85 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000 04 Obinitsa külasse sissesõitude tähistamine 5 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 4 500 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 500 04 Meremäe mäele uus atraktiivne vaatetorn 43 165 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 28 165 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000 04 Vallatede kapitaalremont ja ehitus 67 000 70 000 70 000 70 000 70 000

84 sh toetuse arvelt 67 000 70 000 70 000 70 000 70 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 04 Bussiootepaviljonide rajamine 4 000 20 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 3 600 18 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 400 2 000 04 Tänavavalgustuse tagamine Uusvada külas 0 30 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 25 500 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 4 500 04 Meremäe külastuskeskuseprojekteerimine ja ehitamine 20 000 140 000 140 000 0 0 sh toetuse arvelt 17 000 119 000 119 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3 000 21 000 21 000 04 Kõnniteede rekonstrueerimine ja uute ehitamine 0 0 0 25 000 25 000 sh toetuse arvelt 21 250 21 250 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3 750 3 750 05 Meremäe biopuhasti rekonstrueerimine 230 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 180 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 50 000 06 Meremäe õpetajate maja ekspertiis ja renoveerimine 3 000 297 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 2 550 252 450 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 450 44 550 06 Obinitsa õpetajate maja ekspertiis ja renoveerimine 0 3 000 297 000 0 0 sh toetuse arvelt 2 550 252 450 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 450 44 550 07 Perearsti vastuvõturuumide tagamine Meremäe ja Obinitsa külas 0 10 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 8 500 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 1 500 08 Obinitsa Muuseumi hoone rekonstrueerimine lähtuvalt energiaauditist 10 000 40 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 8 500 34 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 1 500 6 000 08 Luikjärve talu rekonstrueerimine 0 170 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 144 500 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 25 500 08 Obinitsa küla keskusesse mänguväljaku rajamine 0 0 10 000 0 0 sh toetuse arvelt 8 500 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 1 500 08 Kino rajamine 0 15 000 500 500 500

85 sh toetuse arvelt 12 750 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 2 250 500 500 500 08 Meremäe valda loomemeskuse rajamine 0 0 50 000 50 000 0 sh toetuse arvelt 42 500 42 500 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 7 500 7 500 08 Obinitsa palliplatsi rajamine ja abihoone renoveerimine 0 0 50 000 0 0 sh toetuse arvelt 42 500 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 7 500 08 Võrkpalliplatside rajamine välitingimustesse 0 5 000 5 000 0 0 sh toetuse arvelt 4 250 4 250 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 750 750 08 Skateparki rekonstrueerimine ja täiustamine 0 10 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 8 500 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 1 500 08 Terviseradade arendamine 0 10 000 10 000 10 000 10 000 sh toetuse arvelt 8 500 8 500 8 500 8 500 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 1 500 1 500 1 500 1 500 08 Lasketiiru rajamine Võmmorski lähedale 0 0 0 150 000 150 000 sh toetuse arvelt 127 500 127 500 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 22 500 22 500 09 Meremäe Kooli remont ja elektrisüsteemi rekonsrueerimine 10 000 150 000 150 000 0 0 sh toetuse arvelt 5 000 125 000 125 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 000 25 000 25 000 09 Meremäe Kooli staadioni rekonstrueerimine 0 150 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 127 500 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 22 500 09 Täismõõtmetes spordisaali rajamine Meremäe külasse 0 30 000 170 000 0 0 sh toetuse arvelt 25 500 144 500 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 4 500 25 500 09 Meremäe lasteaia mänguväljaku aia ehitamine 0 8 000 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 8 000 06 Haja-asustusprogrammi toetus 50 984 40 000 40 000 40 000 40 000 sh toetuse arvelt 22 750 20 000 20 000 20 000 20 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 28 234 20 000 20 000 20 000 20 000 Eelpool nimetamata muud projektid kokku 201 082 230 899 201 000 67 500 18 000 sh toetuse arvelt 70 407 159 800 175 650 55 750 13 600 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 130 675 71 099 25 350 11 750 4 400 KÕIK KOKKU 644 231 1 432 899 1 223 500 413 000 413 500

86 sh toetuse arvelt 409 472 1 169 700 1 038 350 345 500 345 850 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 234 759 263 199 185 150 67 500 67 650

12.3.1 Eelarvestrateegia valdkonniti

Tabel 23. Eelarvestrateegia valdkonniti

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse 2015 kulud valdkonniti (COFOG)* (kõik "+" 2014 eeldatav 2016 2017 2018 2019 märgiga) täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve 01 Üldised valitsussektori teenused 213 717 202 237 223 572 201 659 204 445 203 917 Põhitegevuse kulud 178 067 197 781 214 799 197 781 200 781 200 980 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 178 067 197 781 214 799 197 781 200 781 200 980 Investeerimistegevuse kulud 35 650 4 456 8 773 3 878 3 664 2 937 sh saadud toetuste arvelt 27 000 3 400 sh muude vahendite arvelt 8 650 4 456 5 373 3 878 3 664 2 937 02 Riigikaitse 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 03 Avalik kord ja julgeolek 500 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 Põhitegevuse kulud 500 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 500 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 04 Majandus 217 666 274 490 564 632 314 003 171 000 271 000 Põhitegevuse kulud 38 337 72 733 73 733 74 003 76 000 76 000 sh saadud toetuste arvelt 18 959 48 613 48 613 49 003 50 500 50 500 sh muude vahendite arvelt 19 378 24 120 25 120 25 000 25 500 25 500 Investeerimistegevuse kulud 179 329 201 757 490 899 240 000 95 000 195 000 sh saadud toetuste arvelt 128 000 93 243 392 300 214 500 91 250 176 250 sh muude vahendite arvelt 51 329 108 514 98 599 25 500 3 750 18 750 05 Keskkonnakaitse 700 773 297 358 12 650 12 700 13 000 13 500 Põhitegevuse kulud 6 398 12 650 12 650 12 700 13 000 13 500 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 6 398 12 650 12 650 12 700 13 000 13 500 Investeerimistegevuse kulud 694 375 284 708 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 544 675 180 042 sh muude vahendite arvelt 149 700 104 666 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 114 345 145 220 425 236 410 236 257 500 179 000 Põhitegevuse kulud 43 389 61 236 65 236 63 236 65 000 66 000 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 43 389 61 236 65 236 63 236 65 000 66 000 Investeerimistegevuse kulud 70 956 83 984 360 000 347 000 192 500 113 000

87 sh saadud toetuste arvelt 6 500 38 025 295 000 282 450 152 000 85 050 sh muude vahendite arvelt 64 456 45 959 65 000 64 550 40 500 27 950 07 Tervishoid 5 428 7 052 17 100 7 000 7 200 7 300 Põhitegevuse kulud 5 428 7 052 7 100 7 000 7 200 7 300 sh saadud toetuste arvelt 5 198 690 700 700 700 700 sh muude vahendite arvelt 230 6 362 6 400 6 300 6 500 6 600 Investeerimistegevuse kulud 0 0 10 000 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 8 500 sh muude vahendite arvelt 1 500 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 139 305 249 257 440 633 528 100 305 104 318 284 Põhitegevuse kulud 133 305 239 195 190 633 191 600 209 604 222 784 sh saadud toetuste arvelt 12 500 31 282 31 282 31 500 35 000 36 000 sh muude vahendite arvelt 120 805 207 913 159 351 160 100 174 604 186 784 Investeerimistegevuse kulud 6 000 10 062 250 000 336 500 95 500 95 500 sh saadud toetuste arvelt 4 800 7 000 212 500 290 400 80 750 80 750 sh muude vahendite arvelt 1 200 3 062 37 500 46 100 14 750 14 750 09 Haridus 414 740 568 701 784 997 767 350 499 000 485 000 Põhitegevuse kulud 414 740 453 997 446 997 447 350 449 000 455 000 sh saadud toetuste arvelt 120 428 141 871 131 871 132 050 133 000 135 000 sh muude vahendite arvelt 294 312 312 126 315 126 315 300 316 000 320 000 Investeerimistegevuse kulud 0 114 704 338 000 320 000 50 000 30 000 sh saadud toetuste arvelt 85 000 278 000 269 500 45 500 25 500 sh muude vahendite arvelt 29 704 60 000 50 500 4 500 4 500 10 Sotsiaalne kaitse 142 533 176 147 178 147 182 411 185 000 195 000 Põhitegevuse kulud 142 533 176 147 178 147 182 411 185 000 195 000 sh saadud toetuste arvelt 37 500 41 556 42 556 44 556 45 000 50 000 sh muude vahendite arvelt 105 033 134 591 135 591 137 855 140 000 145 000 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt KOKKU 1 949 007 1 921 462 2 647 967 2 424 459 1 643 249 1 674 001 Põhitegevuse kulud 962 697 1 221 791 1 190 295 1 177 081 1 206 585 1 237 564 sh saadud toetuste arvelt 194 585 264 012 255 022 257 809 264 200 272 200 sh muude vahendite arvelt 768 112 957 779 935 273 919 272 942 385 965 364 Investeerimistegevuse kulud 986 310 699 671 1 457 672 1 247 378 436 664 436 437 sh saadud toetuste arvelt 710 975 403 310 1 189 700 1 056 850 369 500 367 550 sh muude vahendite arvelt 275 335 296 361 267 972 190 528 67 164 68 887 Põhitegevuse kulude kontroll 0 0 0 0 0 0 Investeerimistegevuse kulude kontroll 0 0 0 0 0 0 * Real "saadud toetuste arvelt" ei kajastata kulusid, mis on tehtud tasandusfond lg 1 ning toetusfondis lg 2 sisalduva väikesaarte toetuse vahendite arvelt. Nimetatud tulude arvelt tehtud kulud kajastatakse real "muude vahendite arvelt".

12.3.3 Strateegia arvestusüksus

Tabel 24. Strateegia arvestusüksus 2015 Muude vahendite arvelt tehtud 2014 eeldatav 2016 2017 2018 2019 väljaminekud täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Üldised valitsussektori teenused 186 717 202 237 220 172 201 659 204 445 203 917 Põhitegevuse kulud 178 067 197 781 214 799 197 781 200 781 200 980 Investeerimistegevuse kulud 8 650 4 456 5 373 3 878 3 664 2 937 Riigikaitse 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 Avalik kord ja julgeolek 500 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 Põhitegevuse kulud 500 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 Majandus 70 707 132 634 123 719 50 500 29 250 44 250 Põhitegevuse kulud 19 378 24 120 25 120 25 000 25 500 25 500 Investeerimistegevuse kulud 51 329 108 514 98 599 25 500 3 750 18 750 Keskkonnakaitse 156 098 117 316 12 650 12 700 13 000 13 500 Põhitegevuse kulud 6 398 12 650 12 650 12 700 13 000 13 500 Investeerimistegevuse kulud 149 700 104 666 0 0 0 0 Elamu- ja kommunaalmajandus 107 845 107 195 130 236 127 786 105 500 93 950 Põhitegevuse kulud 43 389 61 236 65 236 63 236 65 000 66 000 Investeerimistegevuse kulud 64 456 45 959 65 000 64 550 40 500 27 950 Tervishoid 230 6 362 7 900 6 300 6 500 6 600 Põhitegevuse kulud 230 6 362 6 400 6 300 6 500 6 600 Investeerimistegevuse kulud 0 0 1 500 0 0 0 Vabaaeg, kultuur ja religioon 122 005 210 975 196 851 206 200 189 354 201 534 Põhitegevuse kulud 120 805 207 913 159 351 160 100 174 604 186 784 Investeerimistegevuse kulud 1 200 3 062 37 500 46 100 14 750 14 750 Haridus 294 312 341 830 375 126 365 800 320 500 324 500 Põhitegevuse kulud 294 312 312 126 315 126 315 300 316 000 320 000 Investeerimistegevuse kulud 0 29 704 60 000 50 500 4 500 4 500 Sotsiaalne kaitse 105 033 134 591 135 591 137 855 140 000 145 000 Põhitegevuse kulud 105 033 134 591 135 591 137 855 140 000 145 000 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 KOKKU 1 043 447 1 254 140 1 203 245 1 109 800 1 009 549 1 034 251 Põhitegevuse kulud 768 112 957 779 935 273 919 272 942 385 965 364 Investeerimistegevuse kulud 275 335 296 361 267 972 190 528 67 164 68 887

12.3.4 Strateegia sõltuv üksus Meremäe Vesi OÜ

Tabel 24. Strateegia sõltuv üksus Meremäe Vesi OÜ 2015 2014 eeldatav 2016 2017 2018 2019 Sõltuv üksus Meremäe Vesi OÜ täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku (+) 23 681 127 260 133 623 136 295 139 021 141 801 sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 23 681 112 403 118 090 118 090 120 450 122 861 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt Põhitegevuse kulud kokku (+) 23 433 112 432 115 805 118 121 120 483 122 892 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega 23 433 112 432 115 805 118 121 120 483 122 892 sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele) Põhitegevustulem 248 14 828 17 818 18 174 18 538 18 909 Investeerimistegevus kokku (+/-) -5 710 -5 500 -6 000 -7 000 -8 000 Eelarve tulem 248 9 118 12 318 12 174 11 538 10 909 Finantseerimistegevus (-/+) Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 248 9 118 12 318 12 174 11 538 10 909 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-)

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 248 9 366 21 684 33 858 45 396 56 305 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 0 0 0 0 0 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline)

sh võlakohustused (arvestusüksuse sisene) sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis

Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

2015 Sõltuvad üksused KOKKU 2014 eeldatav 2016 2017 2018 2019 (konsolideeritud) täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku (+) 23 681 127 260 133 623 136 295 139 021 141 801 sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 23 681 112 403 118 090 118 090 120 450 122 861 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse kulud kokku (+) 23 433 112 432 115 805 118 121 120 483 122 892 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega 23 433 112 432 115 805 118 121 120 483 122 892 sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele) 0 0 0 0 0 0

90 Põhitegevustulem 248 14 828 17 818 18 174 18 538 18 909 Investeerimistegevus kokku (+/-) 0 -5 710 -5 500 -6 000 -7 000 -8 000 Eelarve tulem 248 9 118 12 318 12 174 11 538 10 909 Finantseerimistegevus (-/+) 0 0 0 0 0 0 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 248 9 118 12 318 12 174 11 538 10 909 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 248 9 366 21 684 33 858 45 396 56 305 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 0 0 0 0 0 0 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0 sh võlakohustused (arvestusüksuse sisene) 0 0 0 0 0 0 sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0 Sõltuvate üksuste omavaheliste tehingute kontroll 0 0 0 0 0 0

12.3.5 Konsolideeritud strateegia

Tabel 25. Konsolideeritud strateegia 2015 2014 eeldatav 2016 2017 2018 2019 Meremäe Vallavalitsus täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 1 162 999 1 184 077 1 123 358 1 138 665 1 164 657 1 192 108 Põhitegevuse kulud kokku 939 016 1 109 388 1 072 205 1 058 991 1 086 135 1 114 703 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0 Põhitegevustulem 223 983 74 689 51 153 79 674 78 522 77 405 Investeerimistegevus kokku -455 460 -296 471 -293 372 -214 928 -98 064 -98 487 Eelarve tulem -231 477 -221 782 -242 219 -135 254 -19 542 -21 082 Finantseerimistegevus 123 305 121 500 261 002 129 861 48 000 18 000 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -108 172 -100 282 18 783 -5 393 28 458 -3 082 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 138 595 38 313 57 096 51 703 80 161 77 079 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 208 607 330 107 591 109 720 970 768 970 786 970 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0

91 Netovõlakoormus (eurodes) 70 012 291 794 534 013 669 267 688 809 709 891 Netovõlakoormus (%) 6,0% 24,6% 47,5% 58,8% 59,1% 59,5% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 162 999 710 446 674 015 683 199 698 794 715 265 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 100,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 092 987 418 652 140 002 13 932 9 985 5 374

12.4. Laenustrateegia

Meremäe Vallavalitsuse eesmärk on võtta laenu ainult investeeringuteks ja sedagi investeeringute omaosaluse katteks. Eelarvestrateegia kohaselt on laenu võtmine planeeritud igal aastal. Juhul kui planeeritud investeeringute kaasrahastamist ei õnnestu saada, siis tõenäoliselt laenu ei võeta või võetakse planeeritust vähem. Iga üksiku laenu võtmiseks ja laenulepingu sõlmimiseks annab volituse Meremäe vallavolikogu. Vallavanem saab valla laenukoormust suurendada ainult vallavolikogu teadmisel ja heakskiidul.

Tabel 26. Meremäe valla pikaajalise laenu maksegraafik 2015-2019 Laen 1 Laen 2 SEB Swedbank Laen 3 Laen Kohustused Kuupäev Näitaja Pank AS AS KIK Laen 4 Laen 5 Laen 6 Laen 7 8 kokku 31.12.2014 Laenu jääk 3833 49111 155663 0 0 0 0 0 208 607 Tasumine 3833 10524 14143 28 500 Saamine 150000 150 000 Intress 2015 (summana) 35 1667 2378 376 4 456 31.12.2015 Laenu jääk 0 38587 141520 150000 0 0 0 0 330 107 Tasumine 0 10523 14 152 14323 38 998 Saamine 300000 300 000 Intress 2016 (summana) 0 1475 1839 1459 4 773 31.12.2016 Laenu jääk 0 28064 127368 135677 300000 0 0 0 591 109 Tasumine 10524 14 152 14 472 9991 49 139 Saamine 179000 179 000 Intress 2017 (summana) 914 1655 1309 3 878 31.12.2017 Laenu jääk 0 17540 113216 121205 290009 179000 0 0 720 970 Tasumine 0 10524 14152 14619 14705 8000 62 000 2018 Saamine 110000 110 000

92 Intress (summana) 0 473 1471 1200 520 3 664 31.12.2018 Laenu jääk 0 7016 99064 106586 275304 171000 110000 0 768 970 Tasumine 7016 14 152 14 769 14 000 8000 4 063 62 000 Saamine 80000 80 000 Intress 2019 (summana) 122 1287 1060 468 2 937 31.12.2019 Laenu jääk 0 0 84912 91817 261304 163000 105937 80000 786 970