OÜ Inseneribüroo STEIGER

Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Töö nr 15/1465

Tallinn 2015 OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 2

Kinnitan:

Martin Kaljuste ...... Juhatuse liige

Keskkonnamõju hindasid:

Aadu Niidas ...... Keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, 26.10.2017)

Raili Kukk ...... Keskkonnaspetsialist

Marge Uppin ...... Hüdrogeoloog OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 3

SISUKORD 1. SISU KOKKUVÕTE ...... 6 2. SISSEJUHATUS ...... 7 2.1 Arendaja, otsustaja, ekspert, asjast huvitatud isikud ja organisatsioonid ...... 7 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ...... 7 2.3 Kasutatud infoallikad ...... 9 2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ...... 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ...... 10 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 10 3.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele ...... 10 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND ...... 12 4.1 Turbatootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud ...... 12 4.2 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning maastik ...... 14 4.3 Kuivendustingimused ...... 15 4.4 Turbalasundi üldtehnilised näitajad ja maavara varu ...... 17 4.5 Kliima ...... 18 4.6 Taimed, loomad, rohevõrgustik, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid .... 19 4.7 Peatüki kokkuvõte ...... 21 5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...... 22 5.1 Turba tootmisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja tootmisprotsess ...... 22 5.2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ...... 22 5.3 Soovitatav korrastamise suund ja selle lühikirjeldus ...... 23 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ...... 24 6.1 Hindamise prognoosimeetod ...... 24 6.2 Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele ...... 25 6.3 Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis ...... 30 6.4 Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele ...... 31 6.5 Mõju infrastruktuurile, sealhulgas liikluskoormusele ...... 32 6.6 Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja tolmu kontsentratsioon ning nende vastavus normidele ...... 33 6.6.1 Müra ...... 33 6.6.2 Tolm ...... 38 6.7 Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega ...... 40 OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 4

6.8 Võimalikud keskkonnaavariid ...... 41 6.9 Tuleohutus ...... 41 6.10 Loodusvarade kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele ...... 42 6.11 Mõju maastikule ...... 45 6.12 Mõju taimedele, loomadele, rohevõrgustikule, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ...... 46 6.13 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ...... 50 6.14 Teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile ...... 52 6.15 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ja nende kasutamise eeldatav efektiivsus ning ohutusnõuded ...... 53 6.16 Peatüki kokkuvõte ...... 56 7. KESKKONNASEIRE JA TEISTE KESKKONNALUBADE VAJADUS ...... 59 8. KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA ...... 63 8.1 Kriteeriumitele kaalu andmine ...... 63 8.2 Kriteeriumite hindamine ...... 65 8.3 Alternatiivide võrdlus ...... 65 9. KOKKUVÕTE, SOOVITUSED JA KOONDHINNANG ...... 67 9.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ning vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele ...... 67 9.2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ...... 67 9.3 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ...... 67 9.4 Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ...... 68 9.5 Soovitused ...... 69 9.6 Koondhinnang ...... 69 10. KASUTATUD KIRJANDUS ...... 70

LISAD

1. Porissaare turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus. 2. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 12.01.2015. a kiri nr HJR 10- 5/14/19471-7 Porissaare turbamaardla Porissaare turbatootmisala mäeeraldisel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamine. 3. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 28.08.2015. a kiri nr HJR 6- 7/15/14930-7 Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmine. 4. Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega. 5. Terviseameti Põhja talituse 12.10.2015. a kiri nr 9.3-4/5999 Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 5

6. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 22.10.2015. a kiri nr HJR 6- 7/15/14930-12 ettepanekud Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande kohta koos vastuskirjaga. 7. KMH aruande avaliku arutelu (27.10.2015) protokoll koos registreerimislehega. 8. Keskkonnamõju hindamise algatamise (12.01.2015), programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise (03.07.2015), programmi heakskiitmise (31.08.2015) ning keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu (29.09.2015) teated Ametlikes Teadaannetes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 6

1. SISU KOKKUVÕTE

OÜ Laaniku (edaspidi arendaja) esitas Porissaare turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamise alustamiseks 08.09.2014. aastal Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotluse. Turbatootmisala mäeeraldise pindala on 115,84 ha ja selle teenindusmaa pindala koos mäeeraldisega on 162,21 ha. Mäeeraldise piires on vähelagunenud turba kaevandatav varu 258 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 379 tuh t, mida on võimalik kasutada aiandus- ja kütteturbana. Maavara kaevandamise luba taotletakse 30 aastaks ja maksimaalseks lubatud aastamääraks 24 tuh t. Porissaare turbatootmisala kuulub keskkonnaministri 13.01.2011. aastal vastu võetud määruse nr 7 alusel kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekirja, mille eesmärk on tagada varasemalt kaevandatud aladel turbavaru ammendamine ja korrastamine.

Keskkonnaamet algatas Porissaare turbatootmisalal kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamise 12.01.2015. a kirjaga nr 10-5/14/19471-7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõige 1 punkt 28 kohaselt on turba mehhaniseeritud kaevandamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõige 3 sätestab, et § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata. KMH menetluse käiku kajastavad dokumendid on toodud aruande lisades.

KMH toimus vastavalt KeHJS-le / 1 / ja selles juhinduti Keskkonnaministeeriumi juhendist „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“ / 2 /. Keskkonnamõju hindamise käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord eeldatava mõju piirkonnas, kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi, analüüsiti ja hinnati kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju ning võrreldi seda 0-alternatiiviga. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja leevendusmeetmed ning hinnati nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Töös anti soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja käsitleti teiste keskkonnalubade vajadust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 7

2. SISSEJUHATUS

2.1 Arendaja, otsustaja, ekspert, asjast huvitatud isikud ja organisatsioonid

Arendaja:

OÜ Laaniku, registrikood 12062740, aadress Kopra 10, Silla küla, Paikuse vald, 86604 Pärnu maakond. Kontaktisik Tarmo Thomson, juhatuse liige, tel 384 7489, e-post: [email protected].

Otsustaja ja järelevalvaja:

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, aadress F. J. Wiedemanni 13, 72213 Türi. Otsustaja kontaktisik Viktoria Burtin, maavarade spetsialist, tel 484 1182, e-post: [email protected]. Järelevalvaja kontaktisik Egle Alt, keskkonna- korralduse spetsialist, tel 384 8689, e-post: [email protected].

Ekspert:

OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn. KMH vastutav ekspert Aadu Niidas, litsentsi nr KMH 0145, 26.10.2017. a. Kontaktisik Aadu Niidas, keskkonnaekspert, tel 668 1013, e-post: [email protected]. Ekspertrühma koosseis: - Aadu Niidas, keskkonnaekspert (litsents KMH 0145, kehtivus 26.10.2017); - Martin Kaljuste, keskkonnaekspert (litsents KMH 0151, kehtivus 28.06.2018); - Raili Kukk, keskkonnaspetsialist; - Marge Uppin, hüdrogeoloog.

Asjast huvitatute ringi kuuluvad veel Imavere Vallavalitsus ja Pika-Reinu kinnistu omanik.

2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine

Arendaja esitas Porissaare turbatootmisalal tegevuse alustamiseks 08.09.2014. aastal Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotluse. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõige 1 punkt 28 kohaselt on turba mehhaniseeritud kaevandamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõige 3 sätestab, et § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Keskkonnaamet algatas Porissaare turbatootmisalal kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamise 12.01.2015. a kirjaga nr 10-5/14/19471-7.

Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisest teavitas Keskkonnaamet 02.07.2015. a kohalikus ajalehes Järva Teataja ja 03.07.2015. a Ametlikes Teadeannetes. Programmiga oli võimalik tutvuda ajavahemikul 03. juulist kuni 17. juulini 2015 Keskkonnaameti veebilehel http://www.keskkonnaamet.ee (Uudised & Teated, OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 8

Keskkonnamõju hindamised) ja tööaegadel Keskkonnaameti Türi kontoris (aadress F. J. Wiedemanni 13, Türi). Täiendavalt oli teade Imavere kodulehel ja Imavere küla infotahvlil. Kirjalikult ja e-posti teel teavitati KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust KeHJS § 16 lõikes 3 nimetatud isikuid 01.07.2015.

Programmi kohta oli võimalik esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kirjalikult või e-posti teel kuni 17.07.2015 KMH järelevalvaja kontaktidele. KMH programmi avalikustamise perioodil esitas Pika-Reinu kinnistu omanik 17.07.2015 omapoolsed ettepanekud seoses joogivee tagamisega ja erateede kasutamisega. Keskkonnaamet esitas KMH programmi kohta seisukoha 17.07.2015. a kirjaga nr HJR 66-7/15/14930- 3. Avalikustamise perioodil laekunud kirjadele vastas arendaja koostöös ekspertidega 27.07.2015.

KMH programmi avalik arutelu toimus 21.07.2015 kell 16:00 Imavere Vallavalitsuses (Viljandi mnt 11, Imavere küla). Avalikust arutelust võttis osa 8 inimest, esindatud olid Pika-Reinu kinnistu omanik, Keskkonnaamet, Imavere Vallavalitsus, arendaja ja ekspert. Avaliku arutelu käigus tutvustas arendaja OÜ Laaniku varasemat kogemust seoses turba tootmisega ja kavandatavat tegevust Porissaare turbatootmisalal. Seejärel tegi ekspertrühma liige KMH programmi tutvustava ettekande ja arutati ühiselt avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekuid. KMH programmi kiitis Keskkonnaamet heaks 28.08.2015. a kirjaga nr HJR 6-7/15/14930-7, mis on esitatud koos avalikustamise perioodil laekunud kirjade, vastuskirjade ja avaliku arutelu protokolliga aruande lisas 4.

KMH aruande koostamisel lähtuti KeHJS-st, Keskkonnaministeeriumi juhendist „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“ ja Keskkonnaameti 28.08.2015. a heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist. KMH aruande avalikustamisest teavitas Keskkonnaamet 29.09.2015. a Ametlikes Teadeannetes. Aruandega oli võimalik tutvuda ajavahemikul 30. septembrist kuni 18. oktoobrini 2015 Imavere Vallavalitsuse veebilehel http://imaverevv.kovtp.ee/ ja Keskkonnaameti veebilehel http://www.keskkonnaamet.ee (Uudised & Teated, Keskkonnamõju hindamised) ning tööaegadel Imavere Vallavalitsuses (aadress Viljandi mnt 11, Imavere küla) ja Keskkonnaameti Türi kontoris (aadress F. J. Wiedemanni 13, Türi).

KMH aruande kohta oli võimalik esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kirjalikult või e-posti teel kuni 18.10.2015 KMH järelevalvaja kontaktidele. KMH aruande avalikustamise perioodil esitas Terviseamet 12.10.2015 omapoolse seiskoha, et täiendavaid ettepanekuid, vastuväiteid ega küsimusi KMH aruande sisu osas ei ole. Keskkonnaamet esitas KMH aruande kohta ettepanekud 22.10.2015. a kirjaga nr HJR 6-7/15/14930-12, millele arendaja koostöös ekspertidega vastas.

KMH aruande avalik arutelu toimus 27.10.2015 kell 16:00 Imavere Vallavalitsuses (Viljandi mnt 11, Imavere küla). Avalikust arutelust võttis osa 8 inimest, esindatud olid Pika-Reinu kinnistu omanik, Imavere Vallavalitsus, arendaja ja ekspert. Avaliku arutelu käigus tutvustas arendaja OÜ Laaniku varasemat kogemust seoses turba tootmisega ja kavandatavat tegevust Porissaare turbatootmisalal. Seejärel tegi ekspertrühma liige KMH tulemusi tutvustava ettekande ja arutati ühiselt avalikustamise perioodil laekunud kirjas esitatud ettepanekuid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 9

2.3 Kasutatud infoallikad

KMH aruande koostamisel kasutati objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Lisauuringuid KMH raames läbi ei viidud. Keskkonnamõju hindamisel olid peamised infoallikad: - Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjon. 2. etapp. Tallinn 2006; - Porissaare uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2013), Tallinn 2014; - maavara kaevandamise loa taotlus, Tallinn 2014; - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - kirjavahetus arendajaga.

Kasutatud dokumentide ja varasemalt teostatud uuringute, kirjanduse ning avalikke andmebaaside ja infoallikate loetelu on toodud aruande peatükis „Kasutatud kirjandus“ vastavate viidetega tekstis.

2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata Porissaare turbatootmisalal olemasoleva kuivendussüsteemi rekonstrueerimisega ja freesturba tootmisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise eesmärgid KeHJS § 2 lõike 1 alusel on:  teha KMH tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;  anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõjust ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimalustest;  võimaldada KMH tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 10

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

OÜ Laaniku taotleb Porissaare turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamiseks maavara kaevandamise luba. Turbatootmisala mäeeraldise pindala on 115,84 ha ja selle teenindusmaa pindala koos mäeeraldisega on 162,21 ha. Mäeeraldise piires on vähelagunenud turba kaevandatav varu 258 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 379 tuh t, mida on võimalik kasutada aiandus- ja kütteturbana. Maavara kaevandamise luba taotletakse 30 aastaks ja maksimaalseks lubatud aastamääraks 24 tuh t.

Porissaare turbatootmisala kuulub keskkonnaministri 13.01.2011. aastal vastu võetud määruse nr 7 alusel kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekirja, mille eesmärk on tagada varasemalt kaevandatud aladel turbavaru ammendamine ja korrastamine. Arvestades, et Eesti kasvuhoonegaaside emissioon on pindalaühiku kohta suur, on kaevandamisega rikutud mahajäetud turbatootmisalade kasutusele võtmisega võimalik heitkoguseid vähenda. Maapõueseaduse / 3 / § 64 lõike 4 alusel kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekirja kuuluvatele turbatootmisaladele turba kriitilise varu suurust ega kasutusmäära ei kohaldata, et soodustada varasemalt kaevandatud ja korrastamata turbatootmisalade kasutusele võtmist.

3.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele

Kehtiva Järvamaa maakonnaplaneeringu (1998) / 4 / põhjal on Järvamaa arengu eeldusteks puhas looduskeskkond, väljakujunenud teedevõrk ja loodusressurssidest viljakas põllumaa, mets ja maavarad. Arengustrateegia põhiülesanneteks on maksimaalselt soodustada ettevõtluse arengut ja teket ning rakendada ressursi- ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Maakonnaplaneeringu põhjal oli Porissaare tootmisala rajamise tööd 1998. aastal osaliselt tehtud, kuid peatatud ja selle kasutusele- võtmise aeg ei olnud sellel ajal teada, kuna turbatootmisala kasutusele võtmine vajab suuri investeeringuid. Koostatava Järvamaa maakonnaplaneeringu / 5 / põhjal võib Porissaare maardlas kunagise turbatootmisala rajamise tarbeks kraavitud alal turba kaevandamist kaaluda.

Imavere valla üldplaneeringu (aastani 2015) / 6 / alusel tuleb maavara kaevandamisel rakendada tehnoloogiaid, mille puhul on keskkonnale ja isikutele tekitav kahju minimaalne. Kaevandaja on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks ja leevendamiseks ning kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks. Üldplaneeringu põhjal on Imavere vallas turvas, sealhulgas Porissaare turbamaardlas seni kasutamata ressurss. Üldplaneeringu rakenduskavas on toodud loodusressursside, sealhulgas turba kasutusele võtmise uuringu teostamine.

Imavere valla üldplaneeringu alusel on rohevõrgustiku ülesandeks inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja korvamine. Eestis kui ka Järvamaal on rohevõrgustiku sihipäraseks arendamiseks soodne maastikuline situatsioon, kus põllud, asulad ja tööstusmaastik on liigendatud metsade, soode ja veekogudega, mis toimivad ökoloogiliselt isereguleeruvate süsteemidena. Rohevõrgustikust tuleb lähtuda ehitus- OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 11 alade valikul ja seejuures on oluline jälgida, et kavandatav asustus ei lõikaks läbi rohevõrgustiku koridore. Rohevõrgustikule kavandatavate planeeringute ja kavade korral tuleb arvestada, et rohevõrgustik jääks toimima. Majanduse ja ettevõtluse edendamise ning elanikele töökohtade loomise eesmärgil tuleb pöörata senisest enam tähelepanu puhkemajandusele kui rohelise majandusharu arengule. Mahajäetud Porissaare turbatootmisala mäeeraldis, teenindusmaa ega väljaveotee ei ühti rohevõrgustikuga.

Looduskaitse arengukavas aastani 2020 / 7 / märgitakse, et vajalik on eelistada kuivendusest rikutud aladel kaevandamise jätkamist uute alade kasutuselevõtule. Porissaare turbatootmisalal kavandatav tegevus ei lähe vastuollu eelnevalt nimetatud planeeringute ja arengukavaga.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 12

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND

4.1 Turbatootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud

Porissaare turbatootmisala paikneb Järva maakonnas Imavere vallas Taadikvere külas kohaliku tähtsusega Porissaare turbamaardla (registrikaardi nr 0347) kesk- ja lõunaosas (joonis 4.1). Taadikvere küla iseloomustab põllumajanduslik tegevus. Porissaare turbatootmisala asub riigile kuuluval Türi metskond 165 kinnistul (katastritunnus: 23401:003:0174), mille sihtotstarve on maatulundusmaa (valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus). Porissaare turbatootmisala on mahajäetud turbatootmisala, mille kuivendusvõrk rajati 1980. aastatel. Turbatootmisalal plaaniti hakata tootma freesalusturvast, kuid sellega ei alustatud. Maardla lõunaosas on varasemalt väikeselt pinnalt käsitsi võetuna toodetud tükkturvast. Turbatootmisalal ehitised, kommunikatsioonid ja muud kitsendusi põhjustavad piirangud puuduvad.

Olemasoleva kuivendusvõrgu eesvoolud on turbatootmisalast läänes paiknev Järavere oja (VEE1131900, kalda piiranguvöönd 100 m) ja idas paiknev Navesti jõgi (VEE1131600, kalda piiranguvöönd 100 m). Mõlemad eesvoolud (maaparandus- süsteemi koodid vastavalt 6113190020000 ja 6113160020000) kuuluvad Vabariigi Valitsuse korralduse nr 1 alusel „Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu“. Navesti jõgi kuulub Tallinna-Viljandi maantee sillast Taadikveres kuni Põltsamaa- Võhma maantee sillani Loopres keskkonnaministri määruse nr 73 alusel „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 on nimistusse kuuluvatel veekogudel või selle lõigul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine.

Turbatootmisala külgneb põhjast, idast, loodest ja kagust Türi metskond 68 kinnistuga (katastritunnus: 23401:003:0055) ning kagust Pika-Reinu (katastritunnus: 23401:006:0049) kinnistuga. Lõuna suunas külgneb turbatootmisala Vana-Pelda (katastritunnus: 23401:006:0730) ja Uue-Pelda (katastritunnus: 23401:006:0721) kinnistutega ning läänest Uuesauna (katastritunnus: 23401:006:0041) ja Uuesaare (katastritunnus: 23401:006:0011) kinnistutega. Turbatootmisala on kohalike Porissaare (nr 2340116) ja Taadikvere (nr 2340013) teede abil ühenduses Imavere-Viljandi- Karksi-Nuia tugimaanteega (nr 49). Teekonna pikkus turbatootmisalalt kuni maanteeni on ~2,5 km.

Porissaare turbatootmisala jääb hajaasustuse piirkonda. Lähimad elumajad jäävad turbatootmisalast ~420 m kaugusele kagusse Pika-Reinu (katastritunnus 23401:006:0049) kinnistule ja ~470 m kaugusele lõunasse Uuesauna (katastritunnus 23401:006:0041) kinnistule. Turbatootmisalast ~860 m kaugusele idasse jääb AS-i Graanul Invest Imavere pelletitehase territoorium. Lähim maavara kaevandamiseks kasutatav mäeeraldis on AS-i Prelvex Retla turbatootmisala (maavara kaevandamise luba JARM-2/2003), mis jääb ~4,3 km kaugusele läände. ASENDIPLAANASENDIPLAAN JoonisJoonis 4.14.1 MM 11 :: 5050 000000

65.3 66.9 69.6 I M A V E R E

67.9 S u u Suureküla raba re k 66.6 ü 63.7 la 70.2

ra b a r k a ts e 70.2 m la a J ja 65.2 o 66.5

64.4 e r e J ä r a v e r e v 74.4 a

ä N J

70.8 63.2

67.7

P 64.7 o 63.3 ri 65.3 sa ar Porisaare raba e ra 65.0 I m a v e r e ba

65.3

Puiatu 64.0 60.4

Taadikvere 62.8 T a a d i k v e r e 59.4 65.8

65.3

l a 61.4

j j Lauka pkr 61.0 Jä sti rave ve re Na 61.3 oja 63.0 59.9 56.0 E i s t v e r e 62.0 Retla 57.4 kr 60.4

61.8 61.1 58.9

a j o a r e o

MäeeraldiseMäeeraldise piirpiir Märkused: 1. Plaani koostamisel kasutati Baaskaardi lehti 6322 ja 6411 2. Joonestamisel kasutati tarkvara Mapinfo 9.0 (litsents: MINWES0900922272) OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 14

4.2 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning maastik

Porissaare turbamaardla Porissaare turbatootmisala paikneb Pärnu jõe ülemjooksul suhteliselt sügavas nõos. Turbatootmisala ümbruses avanevad aluspõhja kivimitena peamiselt Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikküla lademe Raikküla kihistu lubjakivid ja dolokivid mergli vahekihtidega. Pinnakatte moodustavad kvaternaari- setted, mille paksus turbatootmisala lähiümbruses varieerub 1 - 5 m. Turbalasundi lamamiks on kohati kuni 0,9 m paksune järvelubja kiht ning liustikulised liivsavid ja saviliivad. Porissaare raba on tekkinud järve kinnikasvamisel ja servaaladel mineraalmaa soostumisel ning raba toitub peamiselt sademeveest. Suurema osa raba turbalasundist moodustab maardla keskosas leviv rabalasund, maardla ida- ja põhjaosas esineb madalsoolasund. Raba-segalasund on väga väikese pindalalise levikuga, esinedes vaid rabataimkattega ala põhjaserval. Turbatootmisalal varieerub turbalasundi paksus 0,90 - 5,50 m. Vähelagunenud turba keskmine paksus on 1,81 m ja hästilagunenud turba keskmine paksus on 1,69 m. Turbatootmisala maapind on küllaltki tasane. Maapinna reljeefi absoluutkõrgused jäävad vahemikku 64,0 - 67,5 m. Turbalasundi lamam on lauge, mille absoluutkõrgused jäävad vahemikku 61,5 - 63,5 m.

Porisaare turbamaardla kuulub Lääne-Eesti vesikonda. 1980. aastatel rajatud kuivendus- võrgustiku eesvoolud on turbatootmisalast läänes paiknev Järavere oja ja idas paiknev Navesti jõgi. Järavere oja suubub Navesti jõkke. Navesti jõgi voolab Kesk-Eesti tasandikul asuval ülemjooksul lõunasse, pöördudes keskjooksul edelasse ja suubub Jõesuu külas Pärnu jõkke. Navesti jõgi on Pärnu jõe veerohkeim lisajõgi. Keskkonnaregistri andmetel on Navesti jõe pikkus 106,1 km ja valgala pindala 3 004,2 km2. Porisssaare turbatootmisala piires on raba looduslikku veerežiimi muudetud. Looduslikus seisundis soodes ei ületa soosetete veekihi veetaseme sügavus poolt meetrit, kuid 2006. a juulis (Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjoni, etapp 2 käigus) oli Porissaare raba põhjaosa kraavides veetase allapoole maapinda 0,6 - 0,8 m ja lõunaosas 1 - 1,2 m / 8 /.

Hüdrogeoloogilises läbilõikes esinevad vaadeldavas piirkonnas Kvaternaari veekompleks, Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks, Kambriumi-Vendi veekompleks ning kristalses aluskorras esinev põhjavesi. Veetarbimise seisukohalt omavad tähtsust Kvaternaari ja Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksid. Pinnakatte moodustavad antud piirkonnas valdavalt soosetted ja glatsiaalsed setted. Varasema geoloogilise uuringu / 9 / andmetel levib turbalasundi all kohati kuni 0,9 m paksune järvelubja kiht, mille all lamavad liustikutekkelised liivsavid ja saviliivad.

Soosetete vesi on seotud raba-, siirdesoo- ja madalsooturbaga. Veetase on soosetetes üldiselt vabapinnaline, mis paikneb maapinnast kuni 0,5 m sügavusel. Looduslik rabavesi on happelise reaktsiooniga (pH ~4) ja mage, mineraalsusega 0,05 - 0,1 g/l. Soovee kõrge orgaanikasisaldus on põhjustatud humiinainetest ning veele iseloomuliku pruuni värvuse annavad humiinained koos rauaühenditega / 10 /. Soosetete vesi on spetsiifilise lõhna ja maitsega ning joogiks kõlbmatu, mistõttu ei oma soosetete vesi veevarustuse seisukohast praktilist tähtsust.

Glatsiaalsete setete peamine koostisosa on moreen, mis koosneb vähese vee läbilaskvusega liivsavist ja saviliivast (suhteline veepide). Moreenis sisaldub kohati vett sisaldavaid liiva- ja kruusarikkamad kihte ja läätsesid, mis toidavad veega salvkaeve. OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 15

Liustikusetetes on põhjavesi valdavalt vabapinnaline ehk surveta, liivakates läätsedes esineb ka survelist vett. Põhjaveekihtide toitumine toimub peamiselt sademevee infiltreerumisel, kuid ka ülemiste ja alumiste veekihtide arvelt. Filtratsioonikoefitsient kõigub vahemikus 0,01 - 1 m/d, suuremad väärtused on seotud liivakamate läätsedega. Salvkaevude tootlikkus on üldjuhul väike, mille veetase põuasel perioodil langeb. Veekihile on iseloomulik suure karedusega ja kõrge rauasisaldusega HCO3-Ca- ja HCO3-Ca-Mg-tüüpi vesi, mille mineraalsus jääb valdavalt alla 0,8 g/l / 11 /.

Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks on Kesk-Eestis peamine veevarustusallikas. Vaadeldaval alal moodustavad esimese aluspõhjalise veekihi Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikküla lademe lõhelised karbonaatkivimid – lubjakivid ja dolomiidid mergli vahekihtidega. Põhjavesi on valdavalt nõrgalt surveline. Karbonaatkivimite ülemise 20 m paksuse kihi filtratsioonikoefitsient on 10 - 150 m/d, sügavusvahemikus 20 - 50 m 10 - 30 m/d. Sügavuse suurenedes filtratsioonikoefitsient väheneb veelgi. Karbonaat- kivimite avamusalal on pinnakatte paksus enamjaolt väike, kus toimub intensiivne sademevee infiltratsioon. Seetõttu esineb maapinnalähedastes kihtides veetasemete sesoonseid kõikumisi. Veekompleksi iseloomustab HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca- tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldused jäävad vahemikku 0,3 - 0,5 g/l. Põhjavesi on valdavalt rauarikas, mille keskmine sisaldus on Siluri veekompleksis 0,52 mg/l / 12 /.

4.3 Kuivendustingimused

Porissaare turbatootmisala on mahajäetud turbatootmisala, mille kuivendusvõrk rajati 1980. aastatel. Tootmisväljakute kuivendamiseks rajati ~20 m vahedega kuivenduskraavid (fotod 4.1) ning kuivendusvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks kogujakraavid (foto 4.2 ja 4.3), millega muudeti Porissaare raba looduslikku veerežiimi. Turbatootmisala maapind on tasane, mille absoluutkõrgused jäävad vahemikku 64,0 - 67,5 m. Enne turba tootmise alustamist olemasolev kuivendusvõrgustik rekonstrueeritakse, mille käigus raadatakse puistu, eemaldatakse sugekiht, juuritakse kännud, puhastatakse kraavid ja settebasseinid.

1980. aastatel rajatud kuivendusvõrgustiku eesvoolud on turbatootmisalast läänes paiknev Järavere oja ja idas paiknev Navesti jõgi. Järavere oja suubub Navesti jõkke. Turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees setitatakse turba heljum enne eesvoolu juhtimist settebasseinides. Turbatootmisalal on olemas kaks settebasseini, mis vajavad puhastamist (foto 4.4). Porissaare turbatootmisalal on võimalik pinnasevee taset alandada isevoolse kuivendamise teel kuni absoluutkõrguseni 62,0 m. See tähendab, et valdav osa turbalasundist on isevoolselt kuivendatav. Turbatootmisala kasutusele võtmisel ei süvendata kuivenduskraave mineraalpinnaseni, ei rikuta turbalasundi all lasuvat veepidet ega süvendata Navesti jõge. Täpne turbalasundi kuivenduslahendus (sealhulgas settebasseinide hulk ja dimensioneerimine) projekteeritakse kaevandamise projektis.

Kohalikud inimesed saavad joogi- ja olmevee peamiselt salv- ja puurkaevudest. Geoloogilise uuringu põhjal ei ole põhjust eeldada, et turbatootmisala kuivendamine hakkab mõjutama joogi- ja olmevee kvaliteeti ega veerežiimi. Põhjavee kaitstuse võimaliku reostuse eest tagab turbalasundi lamamiks olevad saviliiv ja liivsavi, mis moodustavad loodusliku veepideme / 8 /.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 16

Fotod 4.1 ja 4.2 Mahajäetud Porissaare turbatootmisalal kinni kasvanud kuivendus- ja kogumiskraav (21.07.2015)

Fotod 4.3 ja 4.4 Mahajäetud Porissaare turbatootmisala ümbritsev kogujakraav ja kagu osas paiknev settebassein (21.07.2015)

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 17

4.4 Turbalasundi üldtehnilised näitajad ja maavara varu

Turbalasundi paksus varieerub 0,90 - 5,50 m. Vähelagunenud turba keskmine paksus on 1,81 m ja hästilagunenud turba keskmine paksus 1,69 m. Turbalasundi kändude sisaldus ehk kännusus on madal, keskmiselt 0,10 %. Üksikuid kände võib esineda raba servaaladel, kus toimus mineraalmaa soostumine. Turbalasundi keskmised üldtehnilised näitajad on toodud tabelis 4.1.

Tabel 4.1 Porissaare turbatootmisala turbalasundi keskmised üldtehnilised näitajad (kaalutud keskmine) / 8 /

Looduslik Tuhasus, Lagunemisaste Turba liik pH niiskus, % % (von Post) Vähelagunenud turvas 92,6 1,1 15,5 % (H2-H3) 2,7

Hästilagunenud turvas 87,5 4,5 32,2 % (H5) 3,5

Vähelagunenud turbakihi kütteväärtus on kõrge. Turba keskmine kütteväärtus 40 % tingniiskuse juures jääb vahemikku 2 454 - 2 613 kcal/kg (keskmine 2 543 kcal/kg) ehk 10,27 - 10,94 MJ/kg (keskmine 10,65 MJ/kg). Kasutades energeetilise potentsiaali leidmisel kütteväärtuse üleviimisel MWh/t-le suhet 1 MWh/t = 860 kcal/kg, on vähelagunenud turba keskmine energeetiline potentsiaal 2,96 MWh/t. Ka hästi- lagunenud turbakihi kütteväärtus on kõrge. Turba keskmine kütteväärtus 40 % tingniiskuse juures jääb vahemikku 2 611 - 2 767 kcal/kg (keskmine 2 712 kcal/kg) ehk 10,93 - 11,58 MJ/kg (keskmine 11,35 MJ/kg). Hästilagunenud turba keskmine energeetiline potentsiaal on 3,15 MWh/t.

Turbalasund on looduslikult puhas ja kahjulike elementide – kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), nikli (Ni), plii (Pb) ja üldväävli (S) – sisaldused on madalad / 8 /. Porissaare turbatootmisalal 2013. a suvel geoloogilise uuringu tulemusena hinnatud turba aktiivne varu on esitatud tabelis 4.2. Maavara kaevandamise loa taotluse põhjal on vähelagunenud turba kaevandatav varu 258 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 379 tuh t. Kaevandatava varu arvutamisel jäeti mäeeraldise põhja keskmiselt 0,2 m paksune põhjatervik, et kaevandamise järgselt oleks võimalik turbatootmisala taastuvaks sooks korrastada.

Tabel 4.2 Porissaare turbatootmisala aktiivne varu seisuga 01.10.2013 / 8 /

Pindala, Keskmine Maht, tuh Plokk Turba liik Koefitsient Mass, tuh t ha paksus, m m3 Plokk 2 Vähelagunenud 115,84 1,81 2 171,8 0,119 258 (Ta) turvas Plokk 1 Hästilagunenud 115,85 1,69 2 087,8 0,204 426 (Ta) turvas

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 18

4.5 Kliima

Porissaare turbatootmisala ilmastiku iseloomustamisel on kasutatud Türi meteoroloogiajaama (MJ) viimase kümne aasta andmeid ja arvestatud, et tootmisperiood kestab maikuust kuni augusti lõpuni. Algandmed on saadud Keskkonnaagentuurilt.

Kuude sademetehulga muutused on aastate lõikes üsna suured (joonis 4.2). Kuu keskmine sademete hulk jäi 2005 - 2014. aastatel tootmisperioodil vahemikku 53,1 kuni 110,5 mm. Kõige vähem oli sademeid keskmiste väärtuste põhjal maikuus ning kõige enam augustikuus. Viimase kümne aasta keskmine sademetehulk aastas oli 742 mm. Sademeteta päevi oli tootmisperioodil kokku keskmiselt 70. Sademete hulgast sõltub, kui palju turvast on tootmisperioodil võimalik toota ja kui suur on turbatootmisalalt ärajuhitava vee maht. Keskmine õhutemperatuur jäi vaadeldaval perioodil vahemikku 11,6 kuni 18,5 °C.

Joonis 4.2 Türi MJ sademed, sademeteta päevad ja keskmine õhutemperatuur ajavahemikul 2005 - 2014

Tuuled jaotuvad II ja III kvartalis suhteliselt ühtlaselt, mõningal määral domineerivad lääne ja edelatuuled (joonis 4.3). Ligikaudu 97 % mõõdetud tuule kiirused ei ületanud vaadeldaval perioodil 5 m/s (nõrk tuul). Tuule kiirusest ja suunast sõltub, kuhu suunas ja kui palju turbatolmu ümbruskonda levib. Samuti tuleb tuleohutuse järgimisel arvestada tuule suuna ja kiirusega.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 19

Joonis 4.3 Türi MJ II ja III kvartali tuulteroosid ajavahemikul 2005 - 2014

4.6 Taimed, loomad, rohevõrgustik, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid

Porissaare turbatootmisala ümbruskonnas asuvate loodusobjektide kirjeldamisel on lähtutud kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast. Porissaare turbatootmisalast ~860 m kaugusele läände jääb pärandkultuuri objekt „Naaritsa talitee Taadiveres“, mida on kujutatud joonisel 4.4. Turbatootmisalast ~300 m kaugusele kagusse jääb II kaitsekategooria loomaliigi kanakulli (Accipiter gentilis) leiukoht ja ~900 m kaugusele loodesse jääb II kaitsekategooria loomaliigi metsise (Tetrao urogallus) ~352 ha suurune elupaik (KLO9102236). II kaitsekategooria liikide elupaiku ei ole joonisel 4.4 kujutatud, kuna vastavalt Looduskaitseseaduse / 13 / § 53 lõikele 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Turbatootmisala mäeeraldis, teenindusmaa ega väljaveotee ei ühti rohevõrgustikuga.

Natura 2000 võrgustikku alad Porissaare turbatootmisala piirkonnas puuduvad, seetõttu Natura hindamist antud KMH raames läbi ei viida. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv Määru loodusala (EE0060102) jääb turbatootmisalast ~4,5 km kaugusele edelasse, mida kavandatava tegevusega ei mõjutata.

) r k

i e g r e õ j v e i t g i s i e K - v a a ts N e m a l a J ( r k a ts e m a l a J VooluvesiVooluvesi MäeeraldiseMäeeraldise piirpiir VooluvesiVooluvesi MäeeraldiseMäeeraldise piirpiir a j o e r e v a Vistre r ä J (Timmu) 0 1 1 Lehise Loigo # Peetri TeenindusmaaTeenindusmaa piirpiir LõhejõgiLõhejõgi 6Kr 3K r 3 Rebase K r 1 1 0 Lendre r K 3 2 tk Niinemetsa r # Pällastvere # K 6 Kaldapiirangu-Kaldapiirangu- r K PärandkultuuriPärandkultuuri 5 PärandkultuuriPärandkultuuri Hundiaugu vööndvöönd Kiigevere 2 vööndvöönd vööndvöönd objektobjekt metsasmetsas

7 4 # K Järavere r 4 (Aaviku) K r Pällastvere A Kõrtsi r K 3 Tamme # r J K a LE r 6 l a K m 4 n % e # 3K t r s & a k r Uue-Lassi Kase (Lauri) ( J a l a m PuurkaevPuurkaev e t

s Upi a

- K i i g e VääriselupaigadVääriselupaigad Kõrgemäe VääriselupaigadVääriselupaigad v VääriselupaigadVääriselupaigad 6 N e 0 1 A Kaeramäe r 1 e Kuuse k r ) r K a a a a 3 Valli (Alliku) jjjjjjj oooo el eeee # VeelaseVeelase eeee VeelaseVeelase 6 Kr eeee JJ 5 JJ K rrrr JJ Magasi-Aida 2 rrrr aa r eeee llll aa A vvvv aa 4 NaturaNatura vvvv mm # aaaa aaaa Papli rrrr ee rrrr tttt Raukase ääää tttt elupaigatüüpelupaigatüüp ääää ss elupaigatüüpelupaigatüüp JJJJ aa 3 JJJJ aa K Lillaka 1 Kardla r kk 4 rrr (Vainu) rrraa KohalikudKohalikud teedteed aa i aa g õ j saet i vv t vv s e Lohu v a turbatootmisalaniturbatootmisalaniturbatootmisalani N turbatootmisalaniturbatootmisalaniturbatootmisalani r Pilli K 3 3

Kr K 5 r % 5

tnk

K RohevõrgustikRohevõrgustik r Nurme Pihlaka EesvooluEesvoolu suubuvsuubuvMihkli-Krimmi & EesvooluEesvoolu suubuvsuubuv Remmelga l-aed Tooma sport Kase 3 Imavere kraavkraav K Aasa r r Leisu r K 3 K Seirejaam:Seirejaam: 5 Seirejaam:Seirejaam: vv " (Koidula) n 4 Kr Murka Keskvälja $! saarmas,saarmas, kobraskobras # # #2 kpl Porissaare raba ' # OlemasolevOlemasolev saet # (Pihlaka) el

& (Sapi) settebasseinsettebassein ehit el 4 K r

(Kuusiku)

eeeeeee eeeeeee eeeeeee eeeeeee (Allikivi) # kaal sssssss sssssss sssssss m m m m m m m sssssss m m m m m m m sssssss m m m m m m m # sssssss m m m m m m m m m m m m m m m m m m m m m Sassi # gar LähimadLähimad aaaaaaa LähimadLähimad aaaaaaa # LähimadLähimad aaaaaaa LähimadLähimad aaaaaaa uuuuuuu aaaaaaa uuuuuuu uuuuuuu aaaaaaa uuuuuuu uuuuuuu uuuuuuu i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i hhhhhhh hhhhhhh hhhhhhh rrrrrrr hhhhhhh rrrrrrr K hhhhhhh rrrrrrr hhhhhhh rrrrrrr rrrrrrr sport r eeeeeee Seppa eeeeeee eeeeeee eeeeeee ooooooo eeeeeee ooooooo ooooooo ooooooo ttttttt ttttttt ttttttt elumajadelumajad ttttttt elumajadelumajad ttttttt elumajadelumajad ttttttt elumajadelumajad ttttttt elumajadelumajad 3 RekonstrueerimistöidRekonstrueerimistöid elumajadelumajad i i i i i i i RekonstrueerimistöidRekonstrueerimistöid i i i i i i i RekonstrueerimistöidRekonstrueerimistöid K i i i i i i i RekonstrueerimistöidRekonstrueerimistöid K i i i i i i i RekonstrueerimistöidRekonstrueerimistöid park i i i i i i i RekonstrueerimistöidRekonstrueerimistöid # i i i i i i i RekonstrueerimistöidRekonstrueerimistöid r ooooooo i i i i i i i ooooooo 1516 ooooooo r 4 ooooooo ttttttt ooooooo ttttttt ttttttt ttttttt ttttttt ttttttt ttttttt r ttttttt ttttttt i i i i i i i r i i i i i i i i i i i i i i K K park i i i i i i i i i i i i i i 3 eeeeeee 3 eeeeeee eeeeeee eeeeeee Nupsi K eeeeeee rrrrrrr rrrrrrr rrrrrrr l l l l l l l rrrrrrr l l l l l l l rrrrrrr r l l l l l l l Pardiluha l l l l l l l l l l l l l l l l l l l l l rrrrrrr rrrrrrr 3 l l l l l l l rrrrrrr laululava rrrrrrr l l l l l l l rrrrrrr rrrrrrr l l l l l l l rrrrrrr jajaja settebasseinisettebasseinisettebasseini puhastamistpuhastamistMäepuhastamist(Saaremäe) kaal jajaja settebasseinisettebasseinisettebasseini puhastamistpuhastamistpuhastamist eeeeeee eeeeeee eeeeeee eeeeeee eeeeeee eeeeeee eeeeeee eeeeeee eeeeeee eeeeeee eeeeeee ttttttt ttttttt Nõmmiku ttttttt ttttttt ttttttt ttttttt PPPPPPP PPPPPPP PPPPPPP PPPPPPP PPPPPPP PPPPPPP 4 viiaviia läbiläbi kanakullikanakulli pesitsus-pesitsus- K viiaviia läbiläbi kanakullikanakulli pesitsus-pesitsus- r Tuti pmp a j Valli o perioodiperioodi väliselvälisel ajalajal perioodiperioodi väliselvälisel ajalajal e r e v a r r ä J K i i i i i i i i i i i i i i i g i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i õ j 3 i K ggggggg t ggggggg ggggggg ggggggg r ggggggg s e v õõõõõõõ õõõõõõõ õõõõõõõ õõõõõõõ õõõõõõõ Pika-ReinuPika-Reinu a Pika-ReinuPika-Reinu jjjjjjj Pika-ReinuPika-Reinu jjjjjjj Pika-ReinuPika-Reinu jjjjjjj Pika-ReinuPika-Reinu jjjjjjj jjjjjjj jjjjjjj Otsa Naaritsa N

Luhasaare Piiri iiiiiii iiiiiii iiiiiii iiiiiii ttttttt ttttttt ttttttt ttttttt ttttttt sssssss sssssss sssssss sssssss sssssss 5 eeeeeee eeeeeee eeeeeee (Piirisaare) eeeeeee eeeeeee 6 vvvvvvv vvvvvvv vvvvvvv (Vanatoa) aaaaaaa aaaaaaa aaaaaaa aaaaaaa aaaaaaa UuesaunaUuesauna aaaaaaa r NNNNNNN NNNNNNN NNNNNNN (Tiitsu) NNNNNNN K 3 Veiksaare Märkused: Jaani-Jüri Ristisaare Vana-PeldaVana-Pelda n 4 Vana-PeldaVana-Pelda K r 1. Plaani koostamisel on kasutatud EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem (Õunapuu) 6 K 4Kr Raja r - Keskkonnaregister): KeskkonnaagentuuriVäljaotsa andmeid Andrese r K 3 r 2. Eesti maakatastri aluskaarti 1:10 000, 63094, 63192, 64003, 64101, 64103 9 K 4 Puiatu 3 Vaasu 1 0 1 4 4 K 2 r 3. Joonestamisel tarkvara Mapinfo 9.0 (litsents: MINWES0900922272) r K 4 4 4 K r 4. Mäeeraldise piirist ~300 m kaugusele kagu suunda jääb II kaitsekategooria Mikusoo Silla r K 5 7 # loomaliigi kanakulli leiukoht ja ~900 m kaugusel e loode suunda jääb II

4Kr 6Kr r 4 6K r 3 K Kuke K

6 5K K Kr 3 !

r r Maasika r 9 r r K 4 6 Nurme K kaitsekategooria loomaliigi metsise elupaik. II kaitsekategooria liigi isendi r 3 Loimu K Anni 6 5 Kr r Lavi r K 5K täpse elupaiga asukoha #6 avalikustamine on massiteabe vahendites keelatud, Tooma A 2 Taadikvere Kivistiku r 1 # K 2 4 4 seetõttu ei ole neid plaanile1 märgitud (Looduskaitseseadus § 53 lg 1) 0 1 Lilleoja Antsu 5Kr 3 Kase Kr Jaaguri Killaspea

r Vanakubja 3K r K

5 7K K 4 r

r r 1

3K r 4185 K 4 Salu Murusaare 5K # Paia puurk r 4K r # Essa-Reinu Pilu r # Kaasiku K

n park r 6 K K Aru r Tõnise 4 Pendissaare Objekti nimetus ja aadr Joonise sisu Joonise nr 4.4 3 ess Kr # r

k p

Mägede N Mõõtkava a Tõnu-Reinu r a k K v Poriss 6 aare turbato otm isala Lu ooduskaitse e a s L t i 11 ::: 2200 000000 j 11 ::: 2200 000000 õ g Järv a maakond, Ima vere vald objektide plaan i kr a p k Küünissaare au Koostas Raili Kukk L OÜ Inseneribüroo STEIGER Kuupäev 21.08.2015 3 K r # Joonestas Raili Kukk Männiku tee 104 , 11216 Tallinn # 4 A Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Töö nr 15/1465 Kinnitas Aadu Niidas Jä rav Kubjaoja ere oja OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 21

4.7 Peatüki kokkuvõte

Porissaare turbatootmisala mäeeraldise pindala on 115,84 ha ja selle teenindusmaa pindala koos mäeeraldisega on 162,21 ha. Mäeeraldise piires on vähelagunenud turba kaevandatav varu 258 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 379 tuh t, mida on võimalik kasutada aiandus- ja kütteturbana. Maavara kaevandamise luba taotletakse 30 aastaks ja maksimaalseks lubatud aastamääraks 24 tuh t. Turbatootmisala kuulub „Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekirja“, mille eesmärk on tagada varasemalt kaevandatud aladel turbavaru ammendamine ja korrastamine. Turbatootmisalal ehitised, kommunikatsioonid ja muud kitsendusi põhjustavad piirangud puuduvad. Turbatootmisala mäeeraldis, teenindusmaa ega väljaveotee ei ühti rohevõrgustikuga ning kavandatav tegevus ei lähe planeeringute ja arengukavadega vastuollu.

Porissaare turbatootmisala on loodusliku veerežiimiga muudetud ja mahajäetud turbatootmisala, mille kuivendusvõrk rajati 1980. aastatel. Olemasoleva kuivendus- võrgu eesvoolud on turbatootmisalast läänes paiknev Järavere oja ja idas paiknev Navesti jõgi, millest viimane kuulub osaliselt „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Enne turba tootmise alustamist olemasolev kuivendusvõrgustik rekonstrueeritakse. Pinnasevee taset on võimalik alandada isevoolse kuivendamise teel kuni absoluutkõrguseni 62,0 m. Turbatootmisala kasutusele võtmisel ei süvendata kuivenduskraave mineraalpinnaseni, ei rikuta turbalasundi all lasuvat veepidet ega süvendata Navesti jõge.

Vähelagunenud turba keskmine paksus on 1,81 m ja hästilagunenud turba keskmine paksus on 1,69 m. Turbatootmisala maapind on tasane, absoluutkõrgustega 64,0 kuni 67,5 m ja turbalasundi lamam on lauge, absoluutkõrgustega 61,5 - 63,5 m. Turbalasundi kändude sisaldus on madal ja turbalasund on looduslikult puhas. Piirkonnas esineb varasemate andmete põhjal II ja III kvartalis valdavalt nõrk tuul (5 m/s), mis jaotub erinevate suundade vahel suhteliselt ühtlaselt. Turbatootmisala on kohalike Porissaare ja Taadikvere teede abil ühenduses Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia tugimaanteega. Turbatootmisalast ~860 m kaugusele idasse jääb Imavere pelletitehase territoorium ja ~4,3 km kaugusele läände jääb Retla turbatootmisala.

Turbatootmisalast ~300 m kaugusele kagusse jääb II kaitsekategooria loomaliigi kanakulli leiukoht ja ~900 m kaugusele loodesse jääb II kaitsekategooria loomaliigi metsise elupaik. Natura 2000 võrgustikku alad turbatootmisala piirkonnas puuduvad. Turbatootmisala jääb hajaasustuse piirkonda. Lähimad elumajad jäävad ~420 m kaugusele kagusse Pika-Reinu kinnistule ja ~470 m kaugusele lõunasse Uuesauna kinnistule. Kohalikud inimesed saavad joogi- ja olmevee peamiselt salv- ja puurkaevudest. Ei ole põhjust eeldada, et antud juhult hakkab turba kaevandamine mõjutama joogi- ja olmevee kvaliteeti ja veerežiimi. Põhjavee kaitstuse võimaliku reostuse eest tagab turbalasundi lamamiks olevad saviliiv ja liivsavi, mis moodustavad loodusliku veepideme.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 22

5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS

5.1 Turba tootmisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja tootmisprotsess

Porissaare turbatootmisala on mahajäetud turbatootmisala, mille kuivendusvõrk rajati 1980. aastatel. Enne turba tootmise alustamist olemasolev kuivendusvõrgustik rekonstrueeritakse, mille käigus raadatakse puistu, eemaldatakse sugekiht, juuritakse kännud, puhastatakse settebasseinid ja kraavid. Plaanitava tegevusega ei süvendata kuivenduskraave mineraalpinnaseni, ei rikuta turbalasundi all lasuvat veepidet ega süvendata Navesti jõge. Pärast ettevalmistustöid alustatakse vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamisega pinnakihilise freesimise meetodil. Turbalasundi freesimissügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus on keskmiselt 15 - 20 mm ja hästilagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Olenevalt ilmastikutingimustest sooritatakse aastas keskmiselt 10 - 15 kogumistsüklit.

Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas vallitatakse ja kogutakse kokku mehaaniliselt traktoritega ja/või pneumaatiliste vaakumkogujatega. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel tootmisväljakute otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Aunadesse kogutud turvas laaditakse tootmisperioodi välisel ajal ekskavaatoriga veoautode poolhaagistele ja transporditakse tarbijateni. Turba kaevandamine kui ka toodangu väljavedu hakkab toimuma päevasel ajal. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti lõpuni. Turba kaevandamisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja selle taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme. Tootmisperioodi välisel ajal tehakse muid abitöid, puhastatakse kuivenduskraave ja korrastatakse väljaveoteed. Pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastatakse projekti alusel.

5.2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused

Kavandatav tegevus on Porissaare turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamine pinnakihilise freesimise meetodil, mida on täpsemalt kirjeldatud peatükis 5.1. Kavandatavat tegevust võrreldakse 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et Porissaare turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata. 0-alternatiivil olemasolevat kuivendusvõrgustikku ei rekonstrueerita ja mahajäetud turbatootmisala turba tootmiseks kasutusele ei võeta. See tähendab, et ei toimu ka arendajapoolset mahajäetud turbatootmisala korrastamist.

Vastavalt pikaajalisele turbatootmise praktikale on freesturba tootmisel väljakujunenud efektiivne tehnoloogia ja erinevatel turbatootmisaladel toimub kuivendamine kui ka kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu Porissaare turbatootmisala kasutusele võtmisel reaalsed alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud turba kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik on käsitleda, vaid mõningaid OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 23 konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava tegevuse asukoha valikul puuduvad samuti reaalsed alternatiivsed võimalused, kuna maavara kaevandamisel on asukoha valik seotud tarbimisväärse maavaraga antud kohas. Porissaare turbatootmisala piiride määramisel lähtuti aktiivse tarbevaru ja varasema kuivendusvõrgustiku paiknemisest.

5.3 Soovitatav korrastamise suund ja selle lühikirjeldus

Porissaare turbatootmisala on otstarbekas korrastada taastuvaks sooks. Taastuva soo tekkimise jaoks on vaja jätta taimestiku juurdumiseks optimaalne jääkvaru kiht. Liiga õhukese jääkturbaga alal võib mineraalpind turbaga seguneda ja muuta korrastatava ala toitelisust. Soo taastamise eelduste loomise eesmärgil jäetakse Porissaare turbatootmisalal kaevandamata 0,2 m paksune põhjatervik. Mäeeraldiselt tootmisjääkide eemaldamise järel on oluline tagada taastuvale soole sobiv veerežiim. Eesvoolule või põhikogujakraavile tuleb vajadusel ehitada regulaator, et korrastatud maa-ala oleks võimalik perioodiliselt üle ujutada. Püsiva taimestiku kasvu soodustamiseks ja leviku kindlustamiseks tuleb rajada püsivast veetasemest kõrgemale ulatuvad vallid. Ammendatud turbatootmisala tuleb katta osaliselt või täielikult turbasambla fragmentidega. Taimedega kaetav kiht on optimaalselt 1 - 2 cm paksune, mis tuleb suvel kuivamise ja talvel külmumise vältimiseks katta õlgedega. Turbasambla fragmente tuleb koguda maksimaalselt 5 - 10 cm sügavuselt lähedal asuvatelt doonoraladelt (välja arvatud looduskaitsealused alad) / 14 /. Doonoralade suurus peab olema kokku vähemalt 1/10 turbasambla fragmentidega kaetavast maa-ala pindalast, seega ligikaudu 11,6 ha. Doonoraladena on võimalik kasutada mäeeraldise teenindusmaad, mida ei kasutata tulekaitseribana. Porissaare turbatootmisala sugekihi paksus on keskmiselt 20 cm, seega eemaldatakse turbasambla fragmentide kogumisega sellest kuni pool. Turbasambla fragmentide kogumisega ei rikuta doonoralade taimekooslusi ega kasvukohta, kuna taimefragmente kogutakse kuni 5 - 10 cm sügavuselt. Pärast turbatootmisala taastuvaks sooks korrastamist väheneb CO2 emissioon atmosfääri.

Maavara kaevandamise loa omanik on kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel ja enne maavara kaevandamise loa kehtivuse lõppemist. Arendajal tuleb küsida Keskkonnaametilt korrastamistingimused, millest lähtuvalt koostatakse korrastamisprojekt. Projektis kirjeldatakse korrastamisel tehtavate tööde tehnoloogiat ja järjestust detailsemalt. Korrastamistingimusi on soovitav küsida 4 aastat enne kaevandamistööde lõppu, kuna vastavalt praktikale võtab ammendatud turbatootmisala korrastamine aega 2 - 3 aastat. Korrastamisega tuleks alustada esimesel võimalusel. Korrastamisel tuleb tagada, et korrastatud ala põhjavee režiim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele, reljeef ja pinnavormid oleksid võimalikult looduslähedased, sobiks ümbritsevasse maastikku ning ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele / 3 /.

Maavara kaevandamise luba taotletakse 30 aastaks, seetõttu võib korrastamistingimuste väljastamisel tekkida (tulenevalt kehtivast seadusandlusest, turbatootmisalal tekkinud olukorrast või suurenenud praktilisest kogemusest turbatootmisala korrastamisel) vajadus korrastamise suunda muuta.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 24

6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD

6.1 Hindamise prognoosimeetod

Keskkonnamõju hindamisel võeti arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamisel kasutati objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Lisauuringuid KMH raames läbi ei viidud. Keskkonnamõju hindamisel hinnati kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju lähiümbruskonnale järgnevate mõjukriteeriumite lõikes: - kuivendusvee mõju pinnaveekogudele; - kuivendamise mõju soosetete veekihis; - kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele; - mõju infrastruktuurile; - müratase ja tolmu kontsentratsioon (hinnati eraldi); - jäätmete teke; - keskkonnaavariid; - tuleohutus; - loodusvara kasutamise otstarbekus; - mõju maastikule; - mõju taimedele, loomadele, rohevõrgustikule, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele (hinnati eraldi); - mõju elanikkonnale; - koosmõju teiste tegevusliikidega.

Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja leevendusmeetmed ja hinnati nende kasutamise eeldatavat efektiivsust (peatükk 6.15). Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne KeHJS § 20 lõige 1 punktis 4 nimetatud vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruandes ei käsitletud.

Kavandatava tegevuse ja 0-altenatiivi võrdlemisel (peatükk 8) lähtuti nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest. Võrdlemisel kasutati kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile anti vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutati mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalata (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 6.1).

Lisaks anti igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramisel kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumit võrreldi kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähem olulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 25

Tabel 6.1 Mõjude olulisuse skaala

0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju

Kaalutud hinde saamiseks korrutati mõjukriteeriumile antud hindepall selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadi kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.

6.2 Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele

Turba tootmisel on turbatootmisala kuivendamine ja veekõrvaldus paratamatud tegevused. Porissaare turbatootmisalalt juhitakse ära raba vett, mis formeerub peamiselt sademetest ja lumesulaveest. Ärajuhitavat vett kavandatava tegevusega keemiliselt ega bioloogiliselt ei töödelda. Rabavesi on kõigist teistest looduslikest pinnavetest erinev, sisaldades lahustunud mineraalaineid kümneid kordi vähem kui mineraalmaal asuvas jõe- või järvevees. Looduslikus seisundis olev rabavesi on happelise reaktsiooniga (pH ~4), värvuselt pruunikas ja suure orgaaniliste ainete kontsentratsiooniga. Filtratsioonikoefitsient oleneb turba lagunemisastmest, mis ulatub vähelagunenud turbas keskmiselt kuni 1 m/d ja hästilagunenud turbas 0,01 - 0,1 m/d.

Turbalasundi alumine osa (katotelm ehk hästilagunenud turbakiht) on rabades väga aeglase vee liikumisega, kohati isegi vettepidava iseloomuga. Turvas on suure veemahtuvusega, kuid kogu sademete filtratsioon, äravool ja aurumine on rabades seotud ~0,5 m paksuse ülemise turbakihiga (akrotelm ehk vähelagunenud turbakiht) / 10, 15 /. Suurveeperioodil lisandub rabaveele märkimisväärses koguses sademete vett. Vihmavee pH jääb vahemikku 4,4 - 6,2 ja lumesulavee pH jääb vahemikku 4,4 - 7. Sademete vee keskmine mineralisatsioon on 0,023 g/l / 16 /.

Turbatootmisalalt juhitakse vett ära peamiselt suurveeperioodil ja sellele järgneval ajal. Seega moodustab sademete vesi märkimisväärse osa turbatootmisalalt ärajuhitavast veest. Soosetetes ladestunud toitainete leostumise hulk ja uhtmine kuivenduskraavidega ärajuhitavasse vette sõltub paljudest teguritest nagu soo tüüp, turba omadused, turbakihi paksus, viibeaeg jne. Turbatootmisalalt ärajuhitaval kuivendusveel on eelkõige mõju eesvoolude veekvaliteedile ja veerežiimile.

Eesvoolude hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seisund. Kavandataval tegevusel juhitakse kuivendusveed turbatootmisala lääneosas olevast kuivenduskraavist Järavere ojja, mis suubub Navesti jõkke ning idaosas paiknevast kuivenduskraavist Navesti jõkke. Mõlemad eesvoolud kuuluvad „Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu“. Järevere oja valgala pindala on 27,5 km² ja pikkus koos lisaharudega 9,6 km. Järevere oja kuulub heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka (tüüp IB). Järevere oja suubub Navesti jõkke paremalt kaldalt (Navesti jõe suudmest 85,4 km kaugusel) / 17 /. OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 26

Navesti jõgi kuulub Tallinna-Viljandi maantee sillast Taadikveres kuni Põltsamaa- Võhma maantee sillani Loopres „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 on nimistusse kuuluvatel veekogudel või selle lõigul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Navesti jõgi suubub Pärnu jõkke. Valgala pindala on 3 004,2 km² ja pikkus lisaharudega 106,1 km / 17 /. Navesti jõgi kuulub heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede hulka (tüüp IIB). Ülemjooksul (Kesk-Eesti tasandik) ja keskjooksu ülemises osas (Võrtsjärve nõgu) voolab Navesti jõgi soo, põllu kui ka metsamaastikus. Alamjooksul on aasta keskmine vooluhulk 24 - 26 m3/s, maksimaalne vooluhulk 350 kuni 420 m3/s ja minimaalne vooluhulk 0,6 - 1,0 m3/s. Navesti jõe 1959 - 2007. aastate keskmine vooluhulk oli 8,97 m3/s / 18 /.

Navesti jõe seisundit hinnatakse regulaarselt riikliku keskkonnaseirega. Porissaare turbatootmisalale lähimad seirepunktid on Taadikvere, Eistvere ja Loopre seirepunktid / 17 /. Taadikvere seirepunkt (koordinaadid: X = 6 509 390 ja Y = 601 694) asub turbatootmisala läänepoolse kuivenduskraavi suudmest ~1,6 km allavoolu ja Järavere oja suudmest ~2,8 km ülesvoolu. Eistvere seirepunkt (koordinaadid: X = 6 507 659 ja Y = 600 528) paikneb turbatootmisala läänepoolse kuivenduskraavi suudmest ~4 km allavoolu ja Järavere oja suudmest ~0,5 km ülesvoolu. Loopre seirepunkt (koordinaadid: X = 6 500 430 ja Y = 603 394) asub turbatootmisala läänepoolse kuivenduskraavi suudmest ~14,5 km ja Järavere oja suudmest ~10 km allavoolu. Navesti jõe Taadikvere seirepunktis seirati 2012. aastal hüdrokeemilisi ja hüdrobioloogilisi näitajaid ning aastatel 1996, 2001 ja 2006 teostati Navesti jõe Eistvere ja Loopre seirepunktides hüdrobioloogilist seiret / 19, 20, 21, 22 /. Seirete tulemused on koondatud osaliselt tabelisse 6.2. Hüdrobioloogilise seire käigus mõõdeti seirelõikudes ka voolukiirust ja vooluhulka / 19, 20, 21 /, mis on esitatud tabelis 6.3.

Tabel 6.2 Navesti jõe hüdrokeemilise ja hüdrobioloogilise seire andmed / 19, 20, 21, 22 /

Seirepunkt Seire aeg pH BHT5, mgO2/l Nüld, mg/l NH4, mg/l Püld, mg/l Taadikvere 5.2010 7,5 1,6 5,7 0,06 0,018 6.1996 7,8 2,8 2,6 0,02 0,044 Eistvere 7.2001 7,8 2,1 6,6 0,01 0,031 7.2006 7,5 9,1 4,3 0,07 0,088 6.1996 8,1 2,5 1,7 0,08 0,030 Loopre 7.2001 8,2 2,8 2,2 0,01 0,023 7.2006 7,7 3,7 2,1 0,05 0,041

Navesti jõgi saab alguse nitraaditundliku ala piirilt ja sealne nitraadirikas vesi mõjutab jõe lämmastikuühendite dünaamikat. Iseloomulik on allavoolu vähenev üldlämmastiku (Nüld) ja eriti nitraatlämmastiku (NO3) sisaldus vees. Suhteliselt kõrge fosforiühendite (Püld) sisaldus jõe ülemjooksul viitab samuti reostusele. Ülemjooksul on jõgi ulatuslikult mõjutatud maaparandusest ja põllumajandusest. 2006. aasta seiretulemuste kohaselt oli vee kvaliteedi seisund Navesti jõe Eistvere lõigus „halb” (kõrged BHT5, Nüld ja Püld näitajad) ja Loopre lõigus „hea”. Ränivetikaindeksite järgi oli Navesti jõe seisund OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 27

Eistvere ja Loopre lõikudes „väga hea”. Ökoloogiline kvaliteediseisund oli Loopre seirelõigus „väga hea” ja Eistvere seirelõigus „hea”. Registreeritud kalaliikide arv Eistvere seirelõigus oli 8 ja Loopre seirelõigus 9. Katsepüükide tulemuste põhjal on üldlevinud liikideks haug, särg ja lepamaim. Laialt levinud liigid on võldas (puudub vaid jõe kõrgemal ülemjooksul Eistvere lõigus), trulling ja ahven. Jõeforell esineb regulaarselt vaid Navesti jõe ülemjooksu piirkonnas (seirepüükide ajal esines Eistvere ja Loopre seirelõikudes). Lõhe seire tulemusena Navesti jões ei esine. Kalastiku seisundit Eistvere seirelõigus hinnati 2006. aastal „heaks” ja Loopre lõigus „väga heaks”/ 21 /.

Tabel 6.3 Navesti jõe voolukiirused ja vooluhulgad / 19, 20, 21 /

Seirepunkt Mõõtmiste aeg Voolukiirus, m/s Vooluhulk, l/s Taadikvere 7.2006 0,5 100 7.1996 0,4 170 Eistvere 7.2001 0,5 280 7.2006 - 170 7.1996 0,1 - 0,4 600 Loopre 7.2001 0,2 315 7.2006 - 960

Lääne vesikonna majanduskava / 28 / kohaselt on Navesti jõe Järavere ojast Loopre mnt sillani hinnatud 2009. a ökoloogilist seisundit „heaks“ (kalade ja keemilise seisundiklassi järgi „hea“). Navesti jõest Järavere ojani on hinnatud 2009. a ökoloogilist seisundit „kesiseks“ (suurselgrootute järgi „kesine“, kalastiku ja keemilise seisundiklassi järgi „hea“, fütobentose järgi „väga hea“) ning seirelõigu surveteguriks on määratud põllumajanduslik hajukoormus.

Turbatootmise mõju eesvooludele. Turbatootmise käigus suureneb turbatootmisalalt ärajuhitavas vees peamiselt heljumi, fosfori ja lämmastiku sisaldus. Heljum satub pinnaveekogusse turbatootmise käigus leviva tolmu kaudu. Lisaks suureneb pinnavees fosfori ja lämmastiku sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamise ajal tekkivatest füüsikalis-keemilistest protsessidest. Settebaaseinides setitamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhja ummistusi ja muutusi vee-elustikus.

Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusveega kaasnevaid mõjusid turbatootmisala ümbritsevale piirkonnale on põhjalikult uuritud Soomes. Erinevates uuringutes on leitud, et kuivendusveega kaasnevad mõjud on väiksemad kui põllumajandusliku tootmisega kaasnevad mõjud / 23 /. Kuivendusveega kaasneva mõju suurus on sõltuv turbatootmisala suurusest ja selle suhtest valgala pindalasse, vastuvõtva veekogu veekvaliteedist, piirkonna üldisest kuivenduse olukorrast, soo tüübist jne. Pinnavee kvaliteeti mõjutab heljumi osas settebasseinide puhastusefektiivsus. Ärajuhitava kuivendusvee kvaliteedi tagamiseks, tuleb Porissaare turbatootmisalale rajatud settebasseinid enne kaevandamise alustamist rekonstrueerida. Settebasseine tuleb regulaarselt (vähemalt üks kord aastas) puhastada, mis vähendab oluliselt ärajuhitavas vees heljumi sisaldust.

Turba tootmisega kaasneva kuivendusvee mõju eesvooludele avaldub eelkõige pinnaveekogu suudmekohal, kuhu kuivendusvett juhitakse ja väljendub veekvaliteedi OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 28 muutuses. Eesvoolud kuhu kuivendusvett juhitakse on oluliselt mõjutatud metsakuivenduse ja põllumajanduse poolt, seetõttu on ka turbatootmise mõju hinnang eesvooludele raskendatud. Olemasolev mõju pinnaveekogudele antud teguritest võib olla turbatootmisala rajamise tagajärjel tekkinud mõjust tõenäoliselt suurem, kuid ainult turbatootmisalalt tulenevat mõju on kogu mõjust keeruline eristada.

Porisssaare turbatootmisala piires on raba looduslik veerežiim juba kuivendamisega muudetud. Kuivendusvõrk rajati turbatootmisalale 1980. aastatel, kuid freesturba tootmisega ei alustatud. Looduslikus seisundis soodes ei ületa soosetete veekihi veetaseme sügavus poolt meetrit, kuid 2006. a juulis oli Porissaare raba põhjaosa kraavides veetase allapoole maapinda 0,6 - 0,8 m ja lõunaosas 1 - 1,2 m. Mahajäetud tootmisala põhjaosas on kunagise laugastiku asemel kuivanud lohud, mille põhjas kasvab turbasamblaid.

Turbatootmisaladelt kuivendusveega leostunud ainete kontsentratsiooni koguste uuringud näitavad, et ainete ärakanded turbatootmisaladelt on suurimad vahetult pärast suurvee algust ja vahetult pärast kraavide võrgustiku rajamist või puhastamist. Mitmetes teadustöödes rõhutatakse, et sooaladelt suurenenud toitainete leostumise põhjus on anaeroobsete tingimuste asendumine aeroobsetega. Samas rõhutatakse, et leostuvate toiteainete kontsentratsiooni näitajad muutuvad oluliseks eesvooluks olevatele pinnaveesüsteemidele juhul, kui turbatootmisala pindala moodustab vaadeldava eesvoolu valgalast rohkem kui 20 % / 24 /. Porissaare mäeeraldis (1,16 km2) moodustub Navesti jõe valgalast (3 004,2 km2) ~0,04 % ja Järavere oja valgalast (27,5 km2) ~4,21 % . Seega ei ole põhjust eeldada, et leostuvate toitainete kontsentratsioonid mõjutavad praegu ega ka kavandataval tegevusel Navesti jõe ja Järavere oja vee kvaliteeti või veerežiimi negatiivselt.

Turbatootmisalat ärajuhitava kuivendusvee maht on aastaringselt erinev. Kuiv turba pinnakiht talletab endas sademetevett, mis vähendab äravoolu paduvihmade ajal. Samas võib ülisuurte sademete korral kuivendatud turbakihi veemahtuvus saada ületatud ja turbatootmisalalt võivad tekkida suurenenud äravoolud. Suurimad äravoolu mahud tekivad reeglina kevadise lumesula perioodil. Samas ei suurenda kevadised vooluhulgad eesvoolude tippvooluhulki, kuna lumesulavee jõudmine eesvoolu toimub kraavide olemasolu tõttu enne, kui jõuab looduslikult alalt tippvooluhulk jõgedesse. Sügisel võib äravoolu hulk olla sademete tõttu suurem ja talvel võib äravool pikemaks ajaks peatuda. Samuti võib äravool täielikult peatuda sademetevaesel suvel. Porissaare turbatootmisala pindala on 115,84 ehk 1,16 km2 ja äravoolumoodul on vaadeldavas piirkonnas q = 8,0 l/s x km2 / 25 /. Turbatootmisala pindala ja äravoolumooduli korrutamisel saame antud piirkonna keskmiseks äravoolu hulgaks ~9,27 l/s ehk 292 tuh m3/a, mis moodustab Taadikvere seirepunktis mõõdetud vooluhulgast ~8,5 %, Eistvere seirepunktis ~4,3 % ja Loopre seirepunktis ~1,5 %. Kuivendusvee teekonna pikkus Navesti jõkke tootmisala lääneosast läbi Järavere oja on ~6 km, idaosas paiknevast kuivenduskraavist ~1 km.

Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnainstituut käsitles 2007. aastal töös / 26 / hajureostuse koormuse andmete täpsustamist, mille põhjal on tabelis 6.4 välja toodud erinevatelt maakasutustüüpidelt lisanduvad koormused ümbritsevatele aladele. Tabeli 6.4 põhjal on põllumajandusliku maa lämmastiku ja fosfori koormus märgatavalt suurem kui rabaaladel. Tabeli 6.4 põhjal saab järeldada ka, et loodusliku rohumaa põllumajanduslikuks maaks ümber arendamisel suureneb koormus mitmeid kordi OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 29 rohkem, kui märgala arendamisel turbatootmisalaks. Selle põhjuseks on põllu- majanduses kasutatavad väetised. Turbatootmisaladel väetisi ega muid kemikaale ei kasutata.

Tabel 6.4 Erinevate maakasutustüüpide ühikkoormused / 26 /

Keskmine lämmastiku Keskmine fosfori Maa tüüp ühikkoormus aastas, ühikkoormus aastas, kg/ha kg/ha Väga intensiivne põllumajandus 27 0,44 tootmine, haritava maa osakaal Valdavalt põllumajanduslikkõrge maa 12 0,24 (haritava maa osakaal < 75 %) Looduslik rohumaa 3 andmed puuduvad Kuivendatud metsamaa 4,5 0,2 Madalsoo, siirdesoo 5,2 0,11 Valdavalt sademeveest toituv raba 3,9 - 5,1 0,04 - 0,17 Turbatootmine 6,5 - 8,0 0,38

Porissaare turbatootmisala pindala (115,84 ha) ja keskmiste ühikkoormuste korrutamisel saame Porissaare raba (tingimusel, et turbatootmist ei toimu) hinnangulise foonilise koormuse Navesti jõele (tabel 6.5). Seega lisandub arvutuslikult Porissaare rabast Navesti jõkke lämmastikku keskmiselt 521,3 kg ja fosforit keskmiselt 12,7 kg aastas. Soodest äravoolava vee heljumi sisaldus on kuni 10 mg/l / 27 /. Seega, arvutuslikult saame Porissaare rabast tulenevaks heljumi koormuseks 2 922,5 kg aastas.

Tabel 6.5 Porissaare raba koormus Navesti jõele

Lämmastik, Fosfor, Heljum, Rabast tulenev keskmine kg/ha/a kg/ha/a mg/l koormus pinnaühiku kohta 4,5 0,1 10,0 / 27 / Lämmastik, Fosfor, Heljum, Porissaare rabast tulenev kg/a kg/a kg/a koormus Navesti jõele 521,3 12,7 2 922,5

Porisaaare turbatootmisalalt ärajuhitavat kuivendusvett ei ole varasemalt seiratud, seetõttu on tabelis 6.6 Navesti jõe kogu koormuse leidmisel kasutatud uuringutes / 26, 27 / esitatud turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee kvaliteedi keskmiseid näitajaid. Kogu koormus saadi keskmiste näitajate ja mäeeraldise pindala korrutamisel ja lisakoormus saadi kogu koormusest loodusliku koormuse lahutamisel.

Kogu aastane lämmastiku koormus Navesti jõele, mis arvestab nii Porissaare rabast tulenevat koormust ilma tootmistegevuseta kui ka turbatootmisega on ~840 kg, fosfori koormus on ~44 kg aastas ning heljumi koormus ~9 267 kg aastas. Lisaks lämmastiku- ja fosforiühenditele suureneb turbatootmise käigus turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi kogus. Heljumi lisakoormust väheneb oluliselt, kui Porissaare turbatootmisalale rajatud settebasseinid rekonstrueeritakse enne kaevandamise alustamist ning neid puhastatakse regulaarselt vähemalt üks kord aastas. Toimiv settebassein peab kinni ~40 % heljumist / 27 /. Seega kogu heljumikoormus (brutokoormus) tingimusel, et OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 30 turbatootmisalal on settebasseinid enne kaevandamise algust rekonstrueeritud, on ~5 560 kg/a. Lahutades antud väärtusest foonilise heljumi koormuse, saame heljumi lisakoormuseks (netokoormuseks) toimivate settebasseinide korral ~2 634 kg/a.

Tabel 6.6 Kavandatava tegevuse lisakoormus Navesti jõele

Lämmastik Fosfor Heljum Looduslik koormus 521,3 12,7 2 926,5 Navesti jõele, kg/a Turbatootmisala keskmised ühik- 7,3 0,4 80,0 / 27 / koormused kirjanduse põhjal, kg/ha/a Kogu koormus (brutokoormus) 839,8 44,0 9 267,2 Navesti jõele, kg/a Lisakoormus (netokoormus) 318,6 31,3 6 340,7 Navesti jõele, kg/a

Üleujutused. KMH programmi avalikul arutelul juhiti tähelepanu asjaolule, et vaadeldavas piirkonnas on kobraste arvukus suhteliselt suur ja et kopratammid on varasemalt põhjustanud mitmeid probleeme. Koprad mõjutavad peamiselt väikeste ja keskmiste jõgede seisundit, hävitades põlispuitu ning ujutades paisude rajamisega üle jõgedeäärseid metsa ja põllumajandusmaid. Kobraste liigne arvukus on kaasa toonud jõgedeäärsete heinamaade hülgamise ja võsastumise. Kobraste mõju jõgede kalastikule on analoogne inimese ehitatud paisude mõjuga. Koprapaisud takistavad kalade pääsemist merest jõkke kudemis- ja sigimisaladele. Kobraste urgude ja kanalite rajamisel suureneb kallaste erosioon ning setete koormus. Lisaks võib madalaveeliste kaldaalade üleujutamisel kaasneda vee taimetoitainetega rikastumine. Kobraste elutegevuse mõju vähendamiseks jõgedele, metsale ja põllumaadele, piiratakse nende arvukust jahipiirkondade jahimaakorralduskavadega. Kobraste arvukust piiramata ei ole võimalik väikeste jõgede ja ojade head seisundit siirdekalade kudemis- ja sigimisaladena saavutada. Kobraste täielikku väljapüüki planeeritakse juhul, kui kobraste elutegevuse mõju on suure ulatusega ja kahjustab jõgede, ojade või kuivenduskraavide majandustegevuse põhifunktsioone / 28 /.

Arvestades käesolevas peatükis toodud vooluhulkasid, Porissaare turbatootmisala ja eesvoolude valgalade pindalade vahelist suhet, kuivendusvee teekonna pikkust tootmisalast suublani, mille vältel toimub vee segunemine ja turbatootmisalalt tuleneva kuivendusvee lahjenemine, ei ole oodata, et turbatootmisalalt leostuvate toitainete kontsentratsioonid kui ka heljumi kogus hakkavad mõjutama oluliselt pinnavee kvaliteeti ja veerežiimi. Seega on turbatootmisalal kavandatava tegevuse negatiivne mõju pinnaveele nõrgalt negatiivne (hindepall „-1“). 0-alternatiivil jääb olemasolev kuivendusvõrgustik toimima, seega toitainete ärakanne mahajäetud turbatootmisalalt jätkub (hindepall „-1“).

6.3 Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis

Mitmed uuringud turba kuivendamise teemadel on hinnanud kuivenduse mõju ulatust erinevalt. Vastavaid uuringuid on võrreldud TTÜ Keskkonnatehnika instituudi koostatud aruandes „Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks“. Aruandes on OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 31 kokkuvõtvalt välja toodud, et U. Valk andmetel ulatub kuivenduskraavide mõju 15 kuni 20 m kaugusele. Eestis läbi viidud erinevate turbamaardlate geoloogilised ja keskkonnamõju hindamised [Larvi (Orru, 1998), Sangla (Ramst, 2003), Niibi (Orru, 2000, Ramst, 2007), Kaseraba (Orru, 1999), Soosaare (Orru, 2004), Laiküla (Orru, 2004)] näitavad, et rabas ulatub kuivenduse mõju maksimaalselt 80 - 100 m kaugusele. Elbu rabas teostatud veetasemete mõõtmistele tuginedes hinnati kuivenduse mõju ulatuseks 200 - 250 m ja Leva rabas 100 - 150 m / 24 /. Põhara turbatootmisala KMH raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks raadiuseks 150 m. Läbiviidud mõõtmised näitasid, et kuivenduse mõju oli suurim mäeeraldise piirist kuni 20 - 30 m kaugusel ning kauguse suurenedes mõju olulisus vähenes / 29 /. Kuislemma turbatootmisalal läbiviidud veetaseme mõõtmised näitavad, et raba veetasemete muutused sõltusid peamiselt sademete hulgast. Kõrgveeperioodil avaldus suurim kuivenduse mõju kuivenduskraavist 25 m kaugusele ja sademetevaesel perioodil maksimaalselt 150 m kaugusele / 30 /. Keskkonnainvesteeringute Keskuse maapõue programmist rahastatud projekti „Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks“ raames koostatud aruandes tuuakse välja aastatel 2012 ning 2013 kogutud andmestiku tulemused. Kokkuvõtvalt jõutakse järelduseni, et kuivenduse tugev mõju ulatus rabades kõigi vaadeldud näitajate osas on vähemalt 100 m kaugusele ja mitmete näitajate osas täheldati mõju ka 200 m kaugusel / 31 /.

Arvestades eelnevaid uuringuid ja läbi viidud veetasemete seireid, võib eeldada et Porissaare turbatootmisala kuivendamise mõju ulatub kogujakraavist maksimaalselt 100 - 150 meetri kaugusele, olles intensiivsem kuni 20 - 30 m kauguseni. Porissaare turbatootmisala puhul tuleb arvestada asjaoluga, et kuivenduskraavid ehitati välja 1980. aastatel. Taotletava maa-ala hüdroloogiline režiim on juba muutunud ning Porissaare turbatootmisala kuivendusvõrgu rekonstrueerimise ja kaevandamisega ei kaasne võrreldes väljakujunenud veerežiimiga olulist muutust. Lähtuvalt eelnevast on kavandatava tegevusega kaasnev negatiivne mõju soosetete veekihile vähene (hindepall „-1“). 0-alternatiivi korral olemasolevat kuivendusvõrgustikku ei rekonstrueerita ja mahajäetud turbatootmisala turba tootmiseks kasutusele ei võeta. 0-aternatiivi korral kuivendusega muudetud veerežiim mahajäetud turbatootmisalal säilib (hindepall „-1“).

6.4 Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele

Porissaare turbatootmisala ümbruses on asustus küllaltki hõre. Lähim suurem asula on Imavere küla, mis asub ~1 km kaugusel idas. Joogi- ja olmevesi saadakse enamasti salv- ja puurkaevudest. Ei ole põhjust eeldada, et antud juhul hakkab turba kaevandamine mõjutama joogivee kvaliteeti. Põhjavee kaitstuse võimaliku reostuse eest tagab suhteliselt vettpidav saviliiv, liivsavi ja järvelubi turbalasundi lamamis. Turbatootmisalast 500 m raadiusesesse jäävad Pika-Reinu (katastritunnus: 23401:006:0049), Uuesauna (katastritunnus: 23401:006:0041) ja Vana-Pelda (katastritunnus: 23401:006:0730) kinnistutel asuvad elumajad. Keskkonnaregistri andmetel nimetatud kinnistutel registreeritud puurkaeve ei ole. Lähimad registreeritud puurkaevud (PRK0010415, PRK0015374 ja PRK0014383) paiknevad mäeeraldisest ~1 km kaugusel / 17 /.

Pika-Reinu kinnistu omaniku Jüri Meltsase sõnul on Pika-Reinu kinnistul 6 m sügavused salvkaev ja puurkaev. Salvkaev jääb põuasel perioodil tühjaks ja puurkaevus on veetase oluliselt vähenenud. Kinnistu omaniku hinnangul langes kaevudes veetase OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 32

1980. aastatel. Lähimate registrisse kantud puurkaevude andmete põhjal koosneb vaadeldavas piirkonnas pinnakate valdavalt 2 - 3 m paksusest vähese veeandvusega liivsavist või saviliivast. Pinnakatte all lasuvad Siluri ladestu Raikküla lademe karbonaatsed kivimid mergli vahekihtidega.

Karbonaatsete kivimite veeandvus oleneb eelkõige litoloogilisest koostisest ja lõhelisusest, mis on nii pindalaliselt kui ka vertikaalläbilõikes suhteliselt ebaühtlane. Kuigi nii salvkaev kui ka puurkaev ulatuvad ilmselt karbonaatsetesse kivimitesse, mõjutab kaevude veetaset siiski peamiselt sademete hulk, kuna salvkaevud on sageli täitunud setetega ja toitumine aluspõhjalisest veekihist on minimaalne. Ka puurkaevu põhja tekib aja jooksul sete, mille tulemusena kaevu veeandvus väheneb. Vaadeldavas piirkonnas on pinnakate õhuke, seega maapinnalähedane põhjavee tase on sesoonselt muutlik ja sademetest sõltuv. Lisaks ei asu kaevud soosetete veekihis, mis on Kvaternaari setetest ja Raikküla lademe karbonaatsetest kivimitest eraldatud vettpidavate savikate setetega. Olemasolevate kaevude veeandvuse säilitamiseks tuleb regulaarselt kontrollida kaevude tehnilist seisundit ja vajadusel puhastada need põhja ladestunud setetest. Kuna maapinnalähedane põhjavee tase on sesoonselt muutlik, on antud olukorras veevarustuse tagamiseks kõige mõistlikum rajada uus sügavamaid veekihte avav puurkaev, milleks on võimalik taotleda riikliku hajaasustuse programmi raames toetust. Tõenäoliselt asuvad kaevud ka Uuesauna ja Vana-Pelda kinnistutel.

Porissaare turbatootmisala kuivendamine on seotud soosetetega ja sooveega ning turbalasundi lamamiks on suhteliselt vettpidav saviliiv ja liivsavi. Tarbekaevud toituvad savikas pinnakattes esinevatest liiva- ja kruusarikkamate kihtide ja läätsede veest ning Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi veest. Seega ei mõjutata kavandatava tegevusega tarbekaevude vee kvaliteeti ega veerežiimi (hindepall „0“). 0-alternatiivi korral puudub samuti negatiivne mõju põhjaveele ja tarbekaevudele (hindepall „0“).

6.5 Mõju infrastruktuurile, sealhulgas liikluskoormusele

Porissaare turbatootmisalal ehitised, kommunikatsioonid ja muud kitsendusi põhjustavad piirangud puuduvad. Turbatootmisala on ühenduses Imavere-Viljandi- Karksi-Nuia tugimaanteega kohalike Porissaare (foto 6.1) ja Taadikvere kruusateede abil, mida on plaanis hakata kasutama toodangu väljaveoks. Turbatootmisala sissesõidutee ehk metsatee rekonstrueeritakse vajaduse korral turbatootmisala väljaarendamise käigus vastavalt kasutusintensiivsusele ja kandevõimele. Toodangut plaanitakse turbatootmisalalt välja vedada päevasel ajal ja üldjuhul tootmisperioodi välisel ajal.

Toodangu transpordist põhjustatud liiklusintensiivsus sõltub tootmismahust, veoautode kandevõimest, tööajast jne. Tootmismaht aastate lõikes erineb, sõltudes otseselt ilmastikutingimustest. Aastas suudetakse 1 hektarilt toota ~500 - 1 000 m3 freesturvast. Kuivendusvõrk (kraavid, settebasseinid jm) moodustab mäeeraldisest ~20 %, seega on turvast võimalik toota ~80 % mäeeraldise pindalast. Järelikult jääb Porissaare turbatootmisalal prognoositav tootmismaht aastas vahemikku ~46 - 93 tuh m3. Toodangu väljaveol hakatakse kasutama ~90 m3 mahuga veoautosid, seega tuleb aastas teha arvutuslikult ~1 030 - 2 059 edasi-tagasi reisi. Väljavedu hakkab toimuma päevasel ajal (7:00 - 23:00) ja septembrist kuni aprillikuuni (~170 väljaveopäeva). Seega on toodangu väljaveo intensiivsus keskmiselt ~6 kuni 12 masinat/päevas.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 33

Maa-ameti Maanteeameti kaardirakenduse / 32 / alusel oli 2014. aastal Imavere- Viljandi-Karksi-Nuia maantee keskmine liiklussagedus 2 603 masinat/ööpäevas ehk ~1 744 masinat/päevas. Seega moodustab toodangu väljavedu Imavere-Viljandi-Karksi- Nuia maantee päevasest liiklusintensiivsusest arvutuslikult ~0,3 - 0,7 %. Toodangu väljavedu moodustab maantee päevasest liiklusintensiivsusest marginaalse osa, mis ei põhjusta maanteel mürataseme kasvu (peatükk 6.6.1, joonis 6.3), ei avalda selle seisukorrale ega kasutatavusele märkimisväärset mõju.

Foto 6.1 Vaade Pika-Reinu kinnistule Porissaare kruusakattega teelt (21.07.2015)

Kokkuvõtvalt kavandatava tegevusega infrastruktuurile, sealhulgas Imavere-Viljandi- Karksi-Nuia maantee liiklusintensiivsusele märkimisväärset negatiivset mõju ei avaldata. Teatud mõju infrastruktuurile väljendub väljaveoks kasutatavate kohalike teede liiklusintensiivsuses, mis omakorda võib mõjutada teede seisukorda ja tavapärast kasutamist. Eelpool tulenevast on hinnatud kavandatava tegevuse mõju infrastruktuurile väheselt negatiivseks (hindepall „-1“). Samas sõlmib arendaja enne Porissaare turbatootmisala kasutuselevõttu kohalike teede kasutamiseks vastavad kokkulepped seoses teede kasutamise, ehitamise, hooldamise ja remondiga. 0-alternatiivil Porissaare turbatootmisala kasutusele ei võeta ning olemaolevat infrastruktuuri ja teede seisukorda ei mõjutata (hindepall „0“).

6.6 Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja tolmu kontsentratsioon ning nende vastavus normidele

6.6.1 Müra

Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra. See on üsna analoogne põlluharimisel kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus turbatootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 34 paiknemisest, nende tehnilisest korrasolekust jne. Erinevate tööprotsesside tekitatavad helivõimsuste tasemed on toodud tabelis 6.7.

Tabel 6.7 Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed

Protsess Helivõimsustase LwA, dB Freesimine* 99,9 - 110 Pööramine* 96,4 - 103 Vaalutamine* 100 Freesturba pneumaatiline kogumine* 104,6 - 113,5 Freesturba mehaaniline kogumine* 104,1 Tükkturba tõstmine tootmisväljakule 109,3 - 114 Tükkturba pööramine 89,5 Tükkturba vaalutamine 97,5 Tükkturba kogumine 99,2 - 118 Pinna profileerimine* 117 Laadimine* 107 * Hakatakse kasutama Porissaare turbatootmisalal

Tabeli 6.7 alusel põhjustab turbatootmisalal kasutatavatest tööprotsessidest kõige suuremat helivõimsustaset pinna profileerimine, mille LwA on kuni 117 dB. Samas profileeritakse pinda tootmisperioodi jooksul üks kord. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga:

LpA  LwA  20log r  8dB [ 6.1 ]

Valemi 6.1 järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Näiteks 100 m kaugusel allikast põhjustab pinna profileerimine mürataset 69 dB ja 200 m kaugusel 63 dB. Kui turbatootmisalal töötab samaaegselt mitu masinat või tööprotsessi, summeeruvad nende tekitatavad müratasemed seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.1.

Suurimale helirõhutasemele lisatav, dB

Müraallikate erinevus, dB

Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral

Turbatootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitu erinevat tööprotsessi koos ei tööta. Samuti on tootmisväljakute mõõtmed piisavalt suured, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad masinad ühte piirkonda tavaliselt ei satu. Seega on müra seisukohast erinevate masinate koosmõju minimaalne. Toome näiteks, kus ühte piirkonda satub kaks masinat, milleks on kaks suurimat müraallikat: pinna profileerimine (LwA = 117 dB) ja freesturba OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 35

pneumaatiline kogumine (LwA = 113,5 dB). Siis on müraallikate erinevus 117 - 113,5 = 3,5 dB. Vastavalt joonisele 6.1 liitub suurimale müraallikale ~1,5 dB. Kahe protsessi koostöötamisel oleks müratase näiteks 100 m kaugusel 69 + 1,5 = ~70,5 dB. Müratase allika(te)st erinevatel kaugustel on toodud tabelis 6.8 ja joonisel 6.2.

Tabel 6.8 Müratasemed allika(te)st erinevatel kaugustel

Kaugus r, m 0 100 200 300 400 500 600 Müratase L , dB pA 117,0 69,0 63,0 59,5 57,0 55,0 53,4 (üks masin, LwA = 117 dB) Müratase L , dB pA 118,5 70,5 64,5 61,0 58,5 56,5 54,9 (kaks masinat, LwA = 118,5 dB)

Võttes aluseks sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ / 33 / § 5 lg 4 p 2, on tööstusmüra taotlustase III kategooria segaalal päevasel ajal (7:00 - 23:00) 55 dB (joonisel 6.2 punane joon) ja öisel ajal (23:00 - 07:00) 45 dB. Seadusega kehtestatud müra normtasemed arvestavad inimese tundlikkust müratasemele. Võrdluseks võib tuua, et inimese tavalise kõne müratase on 50 dB. Avamaastiku korral oleks päevasel ajal elumaja juures 55 dB tagatud, ühe masina töötamisel vähemalt 500 m kaugusel ja kahe masina töötamisel vähemalt 600 m kaugusel (tabel 6.8 ja joonis 6.2). Samas ei arvesta kasutatud valem maapinna reljeefi ja absorbeerimisomadusi ega ka ümber turbatootmisala kasvavat metsa, seetõttu on saadud tulemused konservatiivsed.

130 120

110 100 90 80

70 Müratase, dB Müratase, 60 50

100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 Kaugus allikast, m Üks masin Kaks masinat Taotlustase

Joonis 6.2 Müratasemed allika(te)st erinevatel kaugustel avamaastikul

Porissaare turbatootmisala ümbritseb puistu, kus toimub mürataseme täiendav sumbumine iga 50 m kohta 5 dB / 34 /. Tabelis 6.9 on arvestatud mürataseme arvutamisel olemasolevate elumajade juures võimalike müraallikatega turbatootmisalal, müra sumbumisega avamaastikul ja täiendava sumbumisega puistus. Arvutuste kohaselt OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 36 ei ületata kavandatava tegevuse müratase lähimate elumajade juures taotlustaset (55 dB), seega ei ole leevendusmeetme rakendamine vajalik. Eeldatavasti on müratasemed tabelis 6.9 arvutatud müratasemetest madalamad, kuna masinad ei tööta pidevalt turbatootmisala piiri ääres, vaid kogu turbatootmisala ulatuses hajutatult. See tähendab, et tööpäeva jooksul jääb tootmismasinatest põhjustatud müra peamiselt turbatootmisala piiresse. Öisel ajal ületaksid masinate müratasemed lähimate elumajade juures suure tõenäosusega 45 dB, seega on kavandataval tegevusel lubatud turvast toota vaid päevasel ajal.

Tabel 6.9 Müraallikate mürataseme prognoos lähimate elumajade juures

Elumaja Müra Täiendav kaugus Metsa Müratase Tuleb rakendada Müra- sumbumine müra Kinnistu müra- laius, elumaja leevendusmeedet, allikas avamaastikul, sumbumine, allikast, m juures, dB lubatud kuni 55 dB dB dB m

Pika-Reinu 420 57 290 29 28 Ei

Uuesauna 470 57 90 9 48 Ei 117 dB

Vana-Pelda 530 57 50 5 52 Ei

Tootmisalal üks masin,

Pika-Reinu 420 58 290 29 29 Ei 118,5 dB

Uuesauna 470 58 90 9 49 Ei isalal lähestikkuisalal

Vana-Pelda 530 58 50 5 53 Ei

Tootm kaks masinat,

Müra levimist soomassiivist kaugemale takistab turbatootmisala ümbritsev puistu (männid 10 - 100. a, hall-lepad 3 - 50. a, kuused 85. a ja kased 45. a vanused), samas saavutab see osaliselt enne kavandatava tegevuse lõppemist raieküpsuse (raievanused: mänd 90 - 120. a, lepp 60. a, kuusk 80 - 90. a, kask 60 - 70. a). Tabelis 6.9 toodud andmete põhjal jäävad elumajade juures arvutuste põhjal pärast puistu eemaldamist müratasemed vahemikku 57 - 58 dB, mis ületavad piirnormi 2 - 3 dB (olukord kui masin töötab täpselt mäeeraldise piiri ääres, mis võib esineda tööpäeva jooksul vaid lühiajaliselt). Reaalselt on tootmismasinatest põhjustatud müratasemed arvutustest madalamad ja jäävad ka pärast puistu eemaldamist tööpäeva jooksul peamiselt turbatootmisala piiresse, kuna masinad ei tööta pidevalt turbatootmisala piiri ääres, vaid kogu turbatootmisala ulatuses hajutatult. Kohalike inimeste kaebuste korral tuleb turbatootmisalalt levivat mürataset lähima(te) elumaja(de)ni mõõtmistega täpsustada. Juhul kui müratase ületab mõõtmistulemuste põhjal elumaja(de) juures kehtestatud piirnormi 55 dB, tuleb arendajal leida võimalus mürataseme vähendamiseks. Üheks mürataseme vähendamise võimaluseks on vajaduse korral kavandada turbatootmisala ja lähima(te) elumaja(de) vahele kõrghaljastus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 37

Müratase toodangu väljaveoks kasutatavatel teedel sõltub liiklusintensiivsusest, tee lähedusest, sõidukiirusest, kasutatavatest rehvidest, teekattest ja raskeveokite osakaalust. Üldise seaduspärasuse järgi on liiklusintensiivsus ja müratase omavahel logaritmilises seoses. Näiteks liiklusintensiivsuse kahekordistumisel ehk helirõhutaseme kahekordistumisel kasvaks müratase tee lähipiirkonnas 3 dB võrra, liikluse nelja- kordistumisel kasvaks müratase 6 dB võrra, liikluse kaheksakordistumisel 9 dB võrra jne. Seda seaduspärasust on kujutatud joonisel 6.3. Porissaare turbatootmisala toodangu väljaveo liiklusintensiivsus moodustab arvutuslikult Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee päevasest liiklusintensiivsusest ~0,3 - 0,7 % (peatükk 6.5). Seega moodustab toodangu väljavedu Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee päevasest liiklusintensiivsusest marginaalse osa, mis ei põhjusta maanteel mürataseme kasvu ega avalda maantee seisukorrale ja kasutatavusele märkimisväärset mõju. Toodangu väljavedu ei ole pidev, vaid hakkab toimuma tootmisperioodi välisel ajal.

5.0 4.5 4.0 3.5 3.0 2.5 2.0 1.5

Mürataseme dB kasv, Mürataseme 1.0 0.5

0.0

40 10 20 30 50 60 70 80 90

170 100 110 120 130 140 150 160 180 Liiklusintensiivsuse kasv, %

Joonis 6.3 Mürataseme kasv sõltuvalt liiklusintensiivsuse kasvust

Arvestades, et elumaja Pika-Reinu kinnistul asub kohalikust kruusateest ~90 m kaugusel ja veoauto helivõimsustase on ~85 dB, levib arvutuste kohaselt (valem 6.1) elumajani ~38 dB müratase. Seega toodangu väljaveost põhjustatud müratase jääb Pika- Reinu kinnistul asuva elumaja juures alla kehtestatud piirnormi 55 dB / 33 /. Mürahäirivuse vähendamise eelduseks on arendaja ja kohaliku omavalitsuse tahe antud küsimuses teha koostööd. KMH aruande avaliku arutelu (27.10.2015) käigus lepiti kokku, et kohalike teede kasutamise osas sõlmivad arendaja ja kohalik omavalitsus omavahel vastavad kokkulepped (lisa 7). Transpordist põhjustatud mürataset kui ka tolmu kontsentratsiooni kohalikel kruusateedel on võimalik vajaduse korral vähendada suurima lubatud kiiruse alandamisega. Liiklusmüra vähenemisele on otsene mõju ka teede regulaarsel hooldusel. Kohalike inimeste kaebuste korral tuleb väljaveoteest levivat mürataset lähima(te) elumaja(de)ni mõõtmistega täpsustada.

Kokkuvõtvalt jääb tööpäeva jooksul tootmismasinatest põhjustatud müra peamiselt turbatootmisala piiresse, kuna masinad ei tööta pidevalt turbatootmisala piiri lähedal, OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 38 vaid kogu turbatootmisala ulatuses hajutatult. Toodangu väljaveo liiklusintensiivsus moodustab arvutuslikult Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee päevasest liiklusintensiivsusest ~0,3 - 0,7 %, mis ei põhjusta maanteel mürataseme kasvu. Hinnang kavandatava tegevusega kaasnevale müratasemele on väheselt negatiivne (hindepall „-1“). 0-alternatiivil Porissaare turbatootmisala kasutusele ei võeta, seega ümbruskonnas väljakujunenud müratase ei muutu (hindepall „0“).

6.6.2 Tolm

Turbatolm tekib tootmisest, laadimisest ja transpordist. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast saab toota just kuival ajal. Soomes 1985 - 1995. aastatel tehtud turbatolmu mõõtmistulemuste / 23 / põhjal alaneb turbatolmu osakeste arv 5 m kaugusel nende tekkekohast 50 % võrra ja 10 m kaugusel on osakeste arv vähenenud juba 25 %-le. Sama uuring näitab, et olenevalt ilmastikutingimustest (suured tuule- kiirused, pikaaegne põud, madal õhuniiskus) levib turbatolm turbatootmisalast 0,4 kuni 5 km kaugusele, samas kui ülenormatiivne tolmukontsentratsioon levib tavatingimustel kuni 100 m kaugusele.

Eestis läbi viidud mõõtmiste põhjal võib tuua näitena 2014. aastal Tõnumaa turbatootmisalal mõõdetud peenete tahkete osakeste keskmised kontsentratsioonid (tabel 6.10). Mõõtmiste ajal olid õhus lenduvate tahkete osakeste emissiooni allikateks turbatootmisalal töötanud traktorid koos pneumaatiliste freesturbakogujatega. Samuti toimus turba laadimine ja transport turbatootmisalalt välja. Mõõtmised viidi läbi kui freesturvast kogunud kaks masinat möödusid mõõtepunktist 50, 100 ja 200 m kaugustelt ja olukorras kus turvast koguti mõõtepunktiga piki suunas. Lisaks mõõdeti olukorras kus turvast koguti kolme masinaga, mis töötasid mõõtepunkti suhtes risti 250 - 500 ja 50 - 250 m kaugustel. Täiendavalt mõõdeti peenete tahkete osakeste kontsentratsiooni olukorras kui masinad töötasid vahetult turbatootmisala piiril nii, et kolme töötava masina ja mõõtepunkti vahel oli 100 m laiune metsariba. Keskkonnaministri määruse nr 43 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad“ põhjal on peenete tahkete osakeste saastatuse taseme 24 tunni keskmine piirväärtus 50 µg/m3. Tabelis 6.10 toodud mõõtmistulemuste põhjal jäävad traktoritest ja seadmetest põhjustatud tolmu kontsentratsioonid turbatootmisala lähiümbruses alla kehtestatud piirnormi 50 µg/m3 / 48 /.

Tabel 6.10 Tõnumaa turbatootmisalal mõõdetud peenete tahkete osakeste (PM-10) keskmised kontsentratsioonid 2014. a

Mõõdetud tolmu keskmine Piirnorm / 48 /, Mõõtepunkti iseloomustus kontsentratsioon, µg/m3 µg/m3 1 2 3 Masinad liikusid mõõtepunkti suhtes 17 piki ja 50 m kaugusel Masinad liikusid mõõtepunkti suhtes 17 50 piki ja 100 m kaugusel Masinad liikusid mõõtepunkti suhtes 16 piki ja 200 m kaugusel OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 39

1 2 3 Masinad liikusid mõõtepunkti suhtes 30 risti ja 250 - 500 m kaugusel Masinad liikusid mõõtepunkti suhtes 35 50 risti ja 50 - 250 m kaugusel Masinad liikusid mõõtepunkti suhtes 40 risti ja 100 m kaugusel metsas

Arvestades, et Porissaare turbatootmisalast jääb lähim majapidamine Pika-Reinu kinnistul ~420 m kaugusele, ei ole ülenormatiivsete tolmutasemete jõudmine tavatingimuselt selleni tõenäoline. Turbatolmu levimist soomassiivist kaugemale takistab turbatootmisala ümbritsev puistu, samas saavutab see osaliselt enne kavandatava tegevuse lõppemist raieküpsuse. Ka olukorras kus puistu turbatootmisala ja lähima(te) elumaja(de) vahelt on eemaldatud, ei levi ülenormatiive tolmutase elumaja(de)ni. Tolmu häirimise vähendamiseks on vajaduse korral võimalik kavandada turbatootmisala ja lähima(te) elumaja(de) vahele kõrghaljastus. Antud piirkonnas esines vaadeldaval perioodil Türi meteoroloogiajaama 2005 - 2014. a andmetel valdavalt nõrk tuul (5 m/s). See aga ei välista ilmastikutingimuste ekstreemumeid, kus turbatolm võib levida vastavalt eelpool toodud Soome uuringule eeldatavalt 0,4 - 5 km kaugusele. Eelpool tulenevast tuleb kohalike elanike kaebuste korral lähima(te) elumaja(de) juures mõõta turbatootmisalalt leviva turbatolmu kontsentratsiooni. Tolmu levimise vähendamiseks tuleb arendajal kavandataval tegevusel peatada turba tootmine ja laadimine pikka aega kestnud põuaperioodi ning tugeva tuulekiiruse (alates 12 m/s) korral.

Turbatootmisalal tuleb peamiselt tuleohutuse tagamiseks jälgida tuulekiirust, kuid see aitab ka oluliselt vähendada turbatolmu levimist turbatootmisalast kaugemale. Kui tuulekiirus jääb vahemikku 6 - 12 m/s, tuleb enne turbatootmisalal tööde jätkamist piirata seal töötavate masinate liikumiskiirust, kontrollida masinate väljalasketorude ja kollektorite tehnilist seisukorda ning vajadusel neid turbatolmust puhastada. Kui tuulekiirus ületab 12 m/s, tuleb turbatootmisalal kõik sisepõlemismootoriga masinatega tööd lõpetada (välja arvatud vihmase ilma, märja turbatootmisala või eriolukordade korral, näiteks tulekahju või avariilise olukorra likvideerimisel) / 35 /.

Tolmu tekitab ka toodangu väljavedu. Porissaare turbatootmisala on ühenduses Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia tugimaanteega kohalike Porissaare ja Taadikvere kruusateede abil, mida on plaanis hakata kasutama toodangu väljaveoks. Turbatolmu levimist teedele välistab väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste katmine koormakatetega. Tolmu vähendamiseks väljaveoteede ääres asuvate elumajade juures on üheks võimaluseks kruusateid niisutada või töödelda kloriidiga. See vajadus võib tekkida siis, kui sademeid on vähe ning kohalike teede kasutamisest tulenevalt levib tolm elumajadeni. Sellise olukorra tekkimisel on arendaja valmis vajaduse korral kohalike teid niisutama. Kuna kavandataval tegevusel on plaanis toodangut turbatootmisalalt välja vedada üldjuhul tootmisperioodi välisel ajal, ei põhjusta lähiümbruskonnale tolmu seisukohast olulist mõju ning väljaveotee niisutamine ega töötlemine kloriididega ei ole otseselt vajalik. Tuginedes varasemale kogemusele ei ületa transpordist (~1 veoauto tunnis) põhjustatud tolmu kontsentratsioon kohalikust kruusateest ~90 m kaugusel asuva Pika-Reinu kinnistu elumaja juures kehtestatud piirnormi 50 µg/m3 / 48 /. KMH aruande avaliku arutelu (27.10.2015) käigus lepiti kokku et kohalike teede kasutamise osas sõlmivad arendaja ja kohalik omavalitsus OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 40 omavahel vastava kokkulepped (liikluskiirus, niisutamine jt. tingimused). Kohalike inimeste kaebuste korral tuleb väljaveoteest levivat tolmu kontsentratsiooni lähima(te) elumaja(de)ni mõõtmistega täpsustada.

Kokkuvõtvalt jäävad tavatingimustel kavandatava tegevuse ülenormatiivsed tolmu kontsentratsioonid turbatootmisala piiresse, kuid siiski võib turbatolm olenevalt ilmastiku tingimustest jõuda lähimate elumajadeni. Turbatolmu leviku vähendamiseks tuleb tugeva tuulekiiruse korral tööd turbatootmisalal peatada. Kavandatava tegevusega kaasnev negatiivne mõju tolmu seisukohast on vähene (hindepalli „-1“). 0-alternatiivil turba tootmisega ja toodangu väljaveoga kaasnevat tolmu lähiümbruskonda ei levi (hindepall „0“).

6.7 Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega

Porissaare turbatootmisalal tuleb enne kaevandamise alustamist turbatootmisala ette valmistada. Ettevalmistustööde käigus raadatakse mets ja võsa, eemaldatakse raba pealmine taimestunud kiht ehk sugekiht ning juuritakse kännud. Raadatud metsa ja võsaga on tegemist metsandusest pärineva materjaliga. Jäätmeseaduse / 36 / mõistes ei käsitleta turbatootmisalalt eemaldatud sugekihti, juuritud kände ega settebasseinide ja kogujakraavide puhastamisel väljatõstetud setet jäätmetena vaid kõrvalsaadustena. Eelnevaid loetakse kõrvalsaadusteks, kuna nende edasine kasutamine ilma täiendava töötlemiseta on kindel ja nende kasutamine ei avalda keskkonnale ega tervisele negatiivset mõju.

Ettevalmistustööde käigus eemaldatakse turbatootmisalalt ~16 tuh t sugekihti. Jäätmekava alusel kasutatakse sugekihti mäeeraldisele rajatavate teede tervikute aluspõhjas ning laugaste ja madalike täitmisel. Ülejäänud sugekiht realiseeritakse koos toodanguga. Geoloogilise uuringu põhjal on Porissaare turbatootmisalal kändude sisaldus madal, keskmiselt 0,10 %. Juuritud kännud kogutakse turbatootmisalalt kokku ja ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal kuni 3 aastat. Juuritud kännud turustatakse töötlemata küttepuiduna. Maksimaalse aastatoodangu (24 tuh t) korral tekiks kände ~174 m3. Sõltuvalt kännuhorisontide paiknemisest on tegelik juuritud kändude kogus aastas oluliselt erinev. Kogujakraavide ja settebasseinide puhastamisel väljatõstetud sete laotatakse õhukese kihina tootmisväljakutele ja segatakse pärast kuivamist toodangu hulka. Porissaare turbatootmisalal tekib ühe tootmishooaja jooksul hinnanguliselt ~2,9 t veeärastus setteid, mis moodustavad maksimaalsest aastasest toodangu mahust ~0,01 %.

Jäätmekava põhjal ei ole Porissaare turbatootmisala mäeeraldisel ega teenindusmaal plaanis turba kaevandamisel tekkivaid kõrvalsaadusi kauem kui 3 aastat ladustada. Juhul kui kõrvalsaadusi ladustatakse rohkem kui 3 aastat, muutuvad need Jäätmeseaduse mõistes jäätmeteks ja nende ladustamiseks kasutatavat platsi käsitletakse B-kategooria jäätmehoidlana. Sellisel juhul käsitletakse ladustatud materjali Vabariigi Valitsuse määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ / 37 / alusel, mittemaakse maavara kaevandamisjäätmetena (kood 01 01 02). Hooldusplatsil masinate ja seadmete hooldamise ja remondi käigus tekkinud jäätmed (rehvid jms) tuleb toimetada jäätmete kogumisega tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse.

Kokkuvõtvalt Porissaare turbatootmisala ettevalmistamise ja turba tootmise käigus Jäätmeseaduse mõistes jäätmeid ei teki. Tekivad kõrvalsaadused, mille edasine OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 41 kasutamine ilma täiendava töötlemiseta on kindel ja nende kasutamine ei avalda keskkonnale ega tervisele negatiivset mõju. Seetõttu kavandatava tegevusega jäätmete tekkega seotud negatiivsed mõjud puuduvad, puuduvad ka märkimisväärsed positiivsed mõjud (hindepall „0“). 0-alternatiivil turba kaevandamisega seotud jäätmeid ei teki (hindepall „0“).

6.8 Võimalikud keskkonnaavariid

Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib ettevaatamatuse või rikke korral sattuda vette määrdeõli ja kütust. Tekkinud reostus võib kraavide kaudu edasi kanduda eevooludesse ja seeläbi mõjutada sealset elustikku. Seetõttu tuleb turbatootmisalal tekkinud reostus koheselt lokaliseerida ja likvideerida. Reostuse vältimiseks turbatootmisalal tuleb masinaid ja seadmeid tankida, remontida ja hooldada mäeeraldise teenindusmaale rajataval hooldusplatsil. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus. Kui avariileke toimub masinate töötamisel turbatootmisalal, tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti koristada, toimetada kas hooldusplatsile või kohe jäätmehoidlasse. Turba filtratsioonimoodul 20 % lagunemisastme juures on 0,2 m/ööp (hästilagunenud turbal) kuni 8 m/ööp (vähelagunenud turbal). See tähendab, et turvas seob lekkinud vedeliku (kütuse, õli) kiirelt ning takistab selle edasist levikut, kui just lekkiv vedelik otse vette ei satu. Lisaks turbale on väga hea imendumisvõimega materjal saepuru, mida saab kasutada võimalike avariireostuste likvideerimisel. Hooldusplatsil peavad olema vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks.

Turbatootmisala juurdepääsuteed peavad olema korrastatud ja läbitavad ning sissepääsude juures vastavad hoiatustähised. Turbatootmisalal peavad olema kuivenduskraavid stabiilsed. Masinate hoiuplatsid, pesemis- ja tuletõrje veevõtukohad peavad olema tähistatud ja hooldatud. Masina parkimisel tuleb tagada ohutus. Masina võib hoiuplatsile parkida, kui see on eelnevalt jahutatud ja puhastatud. Mujale kui hoiuplatsile võib masina parkida, kui see on tehnoloogiliselt möödapääsmatu. Turbakaevandamise ohutusnõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutus- nõuded“ / 38 /, mis on välja toodud peatükis 6.15.

Turvast toodetakse kuival ja soojal aastaajal, seega on tulekahju tekkimine üheks võimalikuks keskkonnaavariiks. Turbatootmisalal võib põleng tekkida turba isesüttimisel, summutist lendavast sädemest, inimese hooletusest, masina või seadme rikkest vms põhjusel. Turbakaevandamise tuleohtlikkusele on antud hinnang järgnevas peatükis 6.9.

Eeldame, et arendaja pöörab kavandataval tegevusel piisavalt tähelepanu keskkonnaavariide ärahoidmiseks ja omab valmidust võimalike keskkonnaavariide kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Turbatootmisalal töötavate masinate rikke korral säilib reostuse oht, seega ei saa keskkonnaavariide tekkimist täielikult välistada. Eelpool tulenevast on hinnang kavandatavale tegevusele mõõdukalt negatiivne (hindepall „-3“). 0-alternatiivil turbatootmisega seotud keskkonnaavariide oht puudub (hindepall „0“).

6.9 Tuleohutus

Rabad on nii looduslikus olekus kui ka turbatootmisalana kasutusel olles kõrge tuleohtlikkusega. Kuna turvast toodetakse kuival ja soojal aastaajal, võib põleng OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 42 turbatootmisalal tekkida turba isesüttimisel, summutist lendavast sädemest, inimese hooletusest, masina või seadme rikkest vms põhjusel. Tulekahju tekkimise riski suurendab tootmisterritooriumile sattunud kõrvalised isikud, kes ei ole tuleohutusnõuetest teadlikud. Isesüttimisele on enim vastuvõtlikud vähelagunenud turvas, uued tootmisse võetavad turbarabad ja ülekuumenenud aunad. Ohtlikuks võib pidada esimesel aastal kasutusel olnud väljakutelt kaevandatud freesturvast, mille aunade temperatuur võib tõusta kuni 65 °C. Seetõttu tuleb aunade sisemist temperatuuri regulaarselt kontrollida ja isesüttimise ohu korral tuleb rakendada süttimist takistavaid meetmeid. Aastate möödudes tuleohtlikkus väheneb. Oluline on, et võimalik põleng ei leviks turbatootmisalast kaugemale, vaid saaks kiiresti lokaliseeritud ja likvideeritud. Varasema praktika kohaselt suudavad turbatootjad väiksemad tulekolded kiiresti avastada ja omajõul kustutada.

Tulekahju korral seatakse suurde ohtu kohalik elu- ja looduskeskkond ning omand, seetõttu tuleb turbatootmisalal tuleohutusnõudeid rangelt täita. Üks võimalus järelevalve korraldamiseks on ehitada objektile tuletõrje vaatlustorn. Tuleohutuse tagamiseks tuleb turbatootmisalal jälgida tuule kiirust ning tuule kiiruse jälgimiseks ja sidepidamiseks (telefon, raadioside) tuleb tagada vajalikud vahendid. Turbatootmisaladel teostab järelevalvet ka Päästeamet, kontrollides tuleohutuse vastavust tuleohutuse seaduses sätestatud nõuetele. Turbakaevandamise ohutusnõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded“ / 38 /, mis on välja toodud peatükis 6.15.

Turbatootmisala peab olema ümbritsetud tulekaitseribaga, mille parameetrid määratakse projektiga. Sarnaste tingimustega turbatootmisaladel on tulekaitseriba laius ~50 m. Porissaare turbatootmisala mäeeraldise ja selle teenindusmaa vaheline kaugus on keskmiselt ~75 m, seega on tulekaitseriba rajamine teenindusmaale võimalik. Tulekaitseribal ei tohi kasvada mets. Võimaliku tulekahju kustutamiseks peab turbatootmisalal olema kustutusvee varu. Iga hektari tootmispinna kohta peab tuletõrje veevõtukohtades olema vähemalt 5 m3 kustutusvett. Porissaare turbatootmisala mäeeraldis on 115,84 ha suurune, seega peab võimaliku tulekahju kustutamiseks olema vähemalt ~579 m3 kustutusvett. Samuti peab turbatootmisalal olema piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid. Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada ning masinad peavad olema tehniliselt korras ja varustatud esmaste tulekustutusvahenditega.

Kuna ka kõikide ohutusmeetmete rakendamisel säilib turbatootmisalal töötamisega oht tulekahju tekkimiseks, on hinnatud kavandatava tegevuse mõju tuleohtlikkuse seisukohast mõõdukalt negatiivseks (hindepall „-3“). 0-alternatiivil säilib samuti risk tulekahju tekkimiseks, samas turbatootmisalal töötavate masinatega seotud ohud puuduvad. Seega on hinnatud 0-altenatiiviga kaasnevat mõju nõrgalt negatiivseks (hindepall „-2“).

6.10 Loodusvarade kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele

Säästva arengu seaduse / 39 / § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ja looduslikku mitmekesisust säilitades. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise, kasutamise kui ka OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 43 kasutuskõlbmatuks muutmise eest tuleb arendajal maksta maavara kaevandamisõiguse tasu / 40 /.

Maavara kaevandamisel on oluline väljata võimalikult suur protsent mäeeraldise piiresse jäävast varust. Turba puhul saab kaevandatavat varu määrata tinglikult, kuna: - kuivendamise tõttu turbalasund vajub, sealhulgas vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir ja alumised kihid tihenevad; - kuivendamise ja tootmise ajal on turbalasund tihedamas kontaktis õhuga kui taimkatte all, mistõttu järellagunemisprotsessid kiirenevad, turvas mineraliseerub ja mahult massile ülemineku koefitsient muutub.

Porissaare turbatootmisalal on vähelagunenud turba kaevandatav varu 258 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 379 tuh t. Kaevandatava varu arvutamisel on jäetud mäeeraldise põhja keskmiselt 0,2 m paksune põhjatervik, et kaevandamise järgselt oleks võimalik turbatootmisala taastuvaks sooks korrastada. Hästilagunenud turba kadu põhjatervikus on 47,3 tuh t. Turba tootmisel põhjustavad maavara kadu veel aunaalused, teetervikud, kogumis- ja kuivenduskraavid. Nende kadude tekkimine on turba tootmisel paratamatu, mis ei sõltu oluliselt arendaja tegevusest. Vastavalt pikaajalisele turbatootmise praktikale on freesturba tootmisel väljakujunenud efektiivne tehnoloogia, mille eesmärk on kaevandada turvast võimalikult minimaalsete kadudega.

Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjoni / 41 / põhjal on Porissaare raba hüdroloogiline veerežiim rikutud ja selle turbatootmisalana kasutuselevõtmine turba kaevandamise eesmärgil otstarbekas, kui antud piirkonnas on uute tootmispindade avamine vajalik. OÜ Laaniku juhtkond leiab, et Porissaare turbatootmisalal kaevandamine on perspektiivne ja ettevõtte on võimeline olema antud valdkonnas konkurentsivõimeline. Arvestades arendaja tehtud investeeringute mahtu Porissaare turbatootmisalal on ettevõtte kavandatav tegevus jätkusuutlik ja tulemustele orienteeritud.

Porissaare turbatootmisala kuulub keskkonnaministri määruse nr 7 alusel „Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekirja“. Nimekirjas on toodud maardlad ja kaevandamisalad, kus turba ammendamisel kehtivad teatud erisused. Mahajäetud turbaaladele ei kohaldata turba kriitilise varu suurust ega kasutusmäära, mis seavad piiranguid maakondades aastas kaevandada lubatavale turba hulgale. Määruse seletuskirja kohaselt on piirangute mittekohaldamise eesmärk olemasolevate kuivendatud turbaalade maksimaalne taaskasutamine, mis aitab vähendada loodusliku veerežiimiga rabade kuivendamist ja kasutuselevõttu. Lisaks sellele on võimalik mahajäetud turbatootmisalad pärast turbavaru ammendamist taastaimestada ja seeläbi turbaväljakutelt eralduvat kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada (foto 6.2). Turba kaevandamise jätkamine selleks sobivatel mahajäetud turbaväljakutel on majanduslikult otstarbekas ja järgib säästva arengu põhimõtet.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 44

Foto 6.2 Vaade Porissaare turbatootmisala osaliselt taimestumata väljakule (21.07.2015)

Melioreeritud turbamaardlate kasutusvõimaluste hindamise pilootprojekti / 42 / raames hinnati turbamaardlate sobivust kaevandamiseks, arvestades seejuures looduskaitselisi, metsanduslikke ja põllumajanduslikke väärtusi. Kaardianalüüsi põhjal on Porissaare maardla looduskaitseliselt väheväärtuslik ja maardla piires paiknevad looduslikuna säilinud rabakooslused on väikese või puuduva loodus- kaitseväärtusega ning turbakaevandamise jätkamise suhtes looduskaitselised vastunäidustused teadaolevalt puuduvad. Lisaks toodi 2012. a kaardianalüüsi põhjal välja, et soo keskosa sobib vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamiseks, kuid eelnevalt on vaja läbi viia geoloogilised uuringud. Porissaare turbatootmisalal viidi geoloogiline uuring läbi vähe- ja hästilagunenud turba varu ja kvaliteedi hindamiseks 2014. aastal, mille andmete põhjal koostati maavara kaevandamise loa taotlus.

Kokkuvõtvalt on Porissaare mahajäetud turbatootmisalal turba kvaliteet kui ka mäenduslikud tingimused turba tootmise alustamiseks soodsad. Turbatootmisala kasutamiselevõtmine on majanduslikult otstarbekas ja järgib säästva arengu põhimõtet. Mida täielikumalt kasutatakse turbavarusid kasutusel olevatel ja mõjutatud rabades, seda vähem vajatakse turba kaevandamiseks uut pinda ja seda rohkem jääb märgalasid looduslikku seisundisse. Muude loodusressursside, sealhulgas põhjavee kasutamist mäeeraldise piires ei kavandata (hindepall „4“). 0-alternatiivi korral mahajäetud turbatootmisala turba tootmise eesmärgil kasutusele ei võeta ega toimu arendajapoolset turbatootmisala korrastamist. 0-alternatiiv ei ole loodusvarade kasutamise ja säästva arengu seisukohast otstarbekas, kuna rikutud turbaväljakutel jätkuks turbalasundi mineralisatsioon ja kasvuhoonegaaside emissioon atmosfääri. Seega on 0-alternatiiviga kaasnev mõju mõõdukalt negatiivne (hindepall „-3“).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 45

6.11 Mõju maastikule

Negatiivse keskkonnamõju vähendamise eelduseks on maavarade kaevandamise pikaajaline kavandamine alates tootmisalade asukoha valikust kuni tehismaastiku planeerimiseni. Sellest hoolimata ei õnnestu maakasutusega seotud vahetut keskkonnamõju täielikult neutraliseerida. Taadikvere küla maastikuilmet iseloomustab hajaasustus ja põllumajanduslik tegevus. Viljakat mulda taotletava mäeeraldise piires ei leidu.

Porissaare turbatootmisala mäeeraldise pindala on 115,84 ha ja selle teenindusmaa pindala koos mäeeraldisega on 162,21 ha. Mäeeraldise teenindusmaa piir ühtib Türi metskond 165 kinnistu piiriga. Väiksema teenindusmaa pindala taotlemine ei ole otstarbekas, kuna sellisel juhul ei ole võimalik kogu 1980ndatel rajatud kuivendus- süsteemiga muudetud veerežiimiga raba pärast varu ammendamist korrastada.

Turbatootmisala on kaetud tiheda puistuga. Enne turba tootmise alustamist turbatootmisalalt puistu raadatakse, eemaldatakse sugekiht, juuritakse kännud, puhastatakse kraavid ja settebasseinid. Kavandatava tegevusega maastikuilme võrreldes olemasoleva olukorraga muutub, mille käigus võetakse võsastunud ja muudetud veerežiimiga mahajäetud turbatootmisala turba tootmiseks taas kasutusse. Kavandatav turbatootmisala jääb hajaasustuse piirkonda, seega võib turbatootmisala olemasolu hakata häirima lähedal paiknevate elumajade elanikke. Teisest küljest jääb turbatootmisala ümber puistu kasvama, mis vähendab müra ja tolmu levikut turbatootmisalaga ümbritsevatele maa-aladele ja hoiab ära visuaalse häiringu.

Turbatootmisala maapind on küllaltki tasane, mille absoluutkõrgused jäävad enne kavandatava tegevuse alustamist vahemikku 64,0 - 67,5 m. Turbalasundi lamam on lauge, mille absoluutkõrgused jäävad vahemikku 61,5 - 63,5 m. Arvestades, et soo taastamise eelduste loomiseks jäetakse turbatootmisalal keskmiselt 0,2 m paksune põhjatervik kaevandamata, jääb maapind pärast turbavaru ammendamist ligikaudu 2,3 kuni 3,8 m madalamaks.

Porissaare turbatootmisala kuulub keskkonnaministri määruse nr 7 alusel kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekirja, mille eesmärk on tagada varasemalt kaevandatud aladel turbavaru ammendamine ja korrastamine. Turba kaevandamise mõju maastikule vähendatakse pärast turbavaru ammendamist korrastamisega. Seejuures tuleks lähtuda, et korrastamine toimuks nõuetekohaselt ja korrastatud maa-ala oleks võimalikult looduslähedane ja sobituks ümbritsevasse maastikku.

Kokkuvõtvalt maastik kavandatava tegevusega Porissaare turbatootmisalal muutub. Kuna tegemist on juba varasemalt kaevandamisest mõjutatud rabaga, mis on tulenevalt veerežiimi muutustest võsastunud, on selle kasutusele võtmine ja hilisem korrastamine maastiku seisukohalt pigem positiivne. Ka pärast turbatootmisala väljaarendamist jääb turbatootmisala ümber puistu, mis vähendab tolmu ja müra levikut. Kavandatava tegevuse mõjuhinnang maastikule on hinnatud nõrgalt positiivseks (hindepall „+2“). 0-alternatiivil arendajapoolset mahajäetud turbatootmisala korrastamist ei toimu, samas maastikupildis see olulist negatiivset mõju kaasa ei too, kuna kavandatava tegevuse piirkond asub hajaasustuse piirkonnas ja on looduses vähemärgatav. 0-alternatiiviga kaasnevat mõju maastikule on hinnatud nõrgalt negatiivseks (hindepall „-2“). OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 46

6.12 Mõju taimedele, loomadele, rohevõrgustikule, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele

Mõju taimedele. Porissaare turbatootmisalale rajati kraavid 1980ndate lõpus, mis on raba looduslikku taimestikku muutnud (foto 6.3). Maapind on paiguti ebatasane kraavidest välja tõstetud turbahunnikute ja vallide tõttu. Mahajäetud turbatootmisala kujutab endast 2 - 6 m kõrguste mändide ja kaskedega puisraba. Kased kasvavad valdavalt vahetult kraavide kallastel, kusjuures magistraalkraavide kallastel ulatub üksikute kaskede kõrgus 20 meetrini. Väga tiheda puhmarinde (katvus 50 - 80 %) moodustavad peamiselt kanarbik ja vaevakask, esineb ka kailu, kukemarja, küüvitsat, sinikat ja murakat. Villpeamättaid on vähe / 41 /.

Samblarinde katvus on 10 - 20 %. Sammaldest on ohtramalt raba-karusammalt, muru- pungsammalt ja palusammalt, kraavipõhjades ka turbasamblaid (Sph. cuspidatum), samblikest mitmeid poro- ja põdrasamblikke (Cladonia deformis, Cladina rangiferina). Turbatootmisala keskosas on kunagise laugastiku asemel kuivanud lohud, mille põhjas kasvab turbasamblaid (Sph. compactum, Sph. magellanicum), samblikke (Cladonia deformis, Cladina rangiferina), küüvitsat, jõhvikat, valget nokkheina ning nii ümara- kui pikalehist huulheina / 41 /.

Mahajäetud Porissaare turbatootmisala on muudetud veerežiimiga raba, mille kraavituse peamine mõju taimestikule avaldub läbi veetaseme alanemise kogujakraavist ~30 m kaugusele. Veetaseme alanemine on põhjustanud osaliselt niiskuselembeliste liikide kadumist. Aja jooksul on niiskuselembelised taimeliigid asendunud liikidega, mis on praeguse veerežiimiga kohastunud. Kuivendamise tagajärjel on üldine trend kraavidega piirnevatel aladel puistu kasvu intensiivistumine, mida on näha ka Porissaare turbatootmisalal.

Turbatootmisala rekonstrueerimise käigus peamine taimkate ehk sugekiht eemaldatakse. Seega mõjutatakse kavandatava tegevusega taimestikku otseselt mäeeraldise piires, millega kaasnevat mõju tuleb lugeda taimestiku seisukohast negatiivseks. Samas mäeeraldise piires kui ka lähiümbruses kaitstavad taimeliigid ja haruldased kooslused puuduvad, seetõttu ei too kavandatav tegevus keskkonnakaitse seisukohast kaasa olulist negatiivset mõju (hindapall „-1“). Kaevandamisjärgselt luuakse turbatootmisala korrastamisega raba taimestiku arenguks soodsad tingimused, seega pikema aja jooksul taimestik taastub. 0-alternatiivil turbatootmisalalt taimestikku ei eemaldata, säilib olemasolev olukord (hindepall „0“).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 47

Foto 6.3 Mahajäetud Porissaare turbatootmisala taimestunud tootmisväljak (21.07.2015)

Mõju loomadele. 2012. aasta riikliku ulukiasurkondade seisundi ja küttimissoovituse aruande / 43 / põhjal elavad Järva maakonnas ulukitest põder, metssiga, metskits, karu, hunt, ilves, rebane, kährik, kobras, halljänes, valgejänes, metsnugis, mink ja tuhkur. Küttimissoovitusi antakse tulenevalt liikide arvukusest, et asurkonna seisund ei muutuks ebasoodsaks. Soovitatud on näiteks vähendada metskitse, halljänese ja valgejänese küttimist ning suurendada kähriku, kopra ja mingi küttimist. Kobraste arvukus (2012. aastal 690 isendit) tõuseb Järvamaal jahimeeste hinnangul jätkuvalt.

Turbatootmisala rajamine otseselt loomade liikumist ei takista. Kasutusel olevatel turbatootmisaladel võib metsloomi (rebane, karu, kährik, kits, põder jne) sageli kohata. Päevasel ajal turbatootmisalal töötavad masinad loomi ei ohusta. Inimpelgilikumad loomad saavad liikuda ja varjuda ümber turbatootmisala jäävas puistus. Aktiivsem loomade liikumine toimub peamiselt öisel ajal, kui kaevandamisega seotud tegevust turbatootmisalal ei toimu.

Kokkuvõtvalt kavandatava tegevusega loomi ei ohustata ega otseselt nende liikumist ei takistata, küll aga kaovad raba kasutavate loomade jaoks mäeeraldise piires leiduvad elupaigad, sealhulgas lindude pesitsemiskohad. Teisest küljest luuakse pärast kaevandamistegevuse lõppemist turbatootmisalale tingimused taassoostumiseks ja seeläbi uued elupaigad rabas elavatele loomaliikidele (hindepall „-1“). 0-alternatiivil mahajäetud turbatootmisala kasutusele ei võeta, seega turbatootmisala korrastamist pikemas perspektiivis ei toimu, samas säilivad väljakujunenud elupaigad. 0-alternatiivil olemasolev olukord ei muutu, seega mõju loomastikule puudub (hindepall „0“).

Mõju rohevõrgustikule. Porissaare turbatootmisala mäeeraldis, teenindusmaa ega väljaveotee ei ühti rohevõrgustikuga. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev negatiivne mõju rohevõrgustiku toimimisele puudub (hindepall „0“). 0-alternatiivil OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 48

Porissaare turbatootmisala turba tootmise eesmärgil kasutusele ei võeta, olemasolev olukord säilib (hindepall „0“).

Mõju kultuuripärandile. Porissaare turbatootmisalast asub lähim pärandkultuuri objekt „Naaritsa talitee Taadiveres“ ~860 m kaugusel läänes. Ülejäänud pärandkultuuri objektid jäävad turbatootmisalast veelgi kaugemale. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev negatiivne mõju pärandkultuuri objektidele puudub (hindepall „0“). 0-alternatiivil Porissaare turbatootmisala turba tootmise eesmärgil kasutusele ei võeta, olemasolev olukord säilib (hindepall „0“).

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Looduskaitseseaduse / 13 / § 48 alusel tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 % teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse, kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Seejuures lähtutakse alade esinduslikkusest. Porissare turbatootmisala ümbruskonnas kaitsealad, hoiualad ja kaitstavate liikide püsielupaigad puuduvad. Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse.

Metsis on paikne lind, kes eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Metsise mängupaigad asuvad Eestis eelkõige suuremate või väiksemate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 80 - 130 aastat. Valdavalt mängivad metsised traditsioonilistes mängupaikades. Metsise mänguaegne elupaik on metsisekukkede poolt kasutatav tavaliselt kuni 1 km kauguseni mängu tsentrist ulatuv puhke- ja toitumisala. Metsisemäng kestab märtsist kuni mai keskpaigani. Mänguaktiivsus on suurim perioodil, kui metsisekanad külastavad mänguplatse (paar nädalat). Porissaare turbatootmisalast jääb II kaitsekategooria loomaliigi metsise ~352 ha suurune elupaik ~900 m kaugusele loodesse. Metsise elupaik on ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad liigil seda asustada, seal ellu jääda ja paljuneda. Keskkonnaregistris märgitud metsise elupaik moodustatakse metsise poolt eelistatud kasvukohatüüpidest, mis on eksperdi poolt omavahel ühendatud terviklikuks alaks. Kokkuleppeliselt moodustatakse metsise elupaik metsaalal kuni 3 km raadiuses ümber mängu tsentri, mida liik kasutab (pesitsusajal ja väljaspool pesitsusaega) mängimiseks, sigimiseks, toitumiseks ning puhkamiseks erinevatel aastaaegadel.

Metsisekukkede arvukus on viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud vaatamata mängude heale kaitstusele (94 % teadaolevatest mängudest on kaitse all). Suured ohutegurid on elupaikade killustumine, kisklus, kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi langus ja nende tegurite omavaheline koosmõju, samuti pikaajalised maastikumuutused. Keskmise tähtsusega ohutegurid on elupaikade kadu potentsiaalselt sobivates elupaikades ja inimese häirimine. Metsise edasine arvukus sõltub otseselt Eesti metsade majandamise viisist ja kisklusest (eelkõige väikekiskjatest rebane ja metsnugis, lisaks metssiga). Metsamajandus mõjutab metsakanaliste elupaika mitmel viisil – puuliikide vaheldus, rohu- ja puhmarinde muutus, metsa killustumine, muutused ökoloogilistes protsessides (kiskjasaaklooma suhted). Väljaspool sobivat elupaika paiknevatel lageraiealadel seos metsise mängu suurusega puudub. Häirimise põhjusteks on peamiselt pesitsusperioodil tehtavad metsatööd, trasside raied ja teised metsas tehtavad tööd (maaparandussüsteemide hooldamine ja rekonstrueerimine, ehitiste püstitamine jne) / 44 /.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 49

Metsiste häirimistundlikust stressihormooni taseme muutuste põhjal on varasemalt uuritud 2013. a Kaitseväe harjutusväljal, Kaitseliidu lasketiirul ja nende läheduses asuvatel aladel / 45 /. Uuringus lindude sugusid ei eristatud, kuid on teada et isaslindude stressitase on kõrgem kui emaslindudel. Kuna laskmisega kaasneb väga vali heli, mis on kuulda kilomeetrite kaugusele, näitasid uuringu tulemused et vahetult pärast laskmisharjutusi metsise stressitase kõrgenes. Seega on häiringu mõju dünaamiline. See tähendab, et vahetult pärast häiringut toodetakse stressihormoone väga aktiivselt ning seejärel mõne tunni kuni päeva jooksul stressitase väheneb. Uuringus avaldus ka sesooni mõju metsise stressitasemele. Stressihormoonide sisaldus hakkas aprilli lõpus ja mai alguses proovides suurenema, mida võis mõjutada ka sigimisperiood. Sama uuringu tulemused näitasid, et rasketehnika liikumine metsiste stressitaset lühiajaliselt ei mõjutanud. Rasketehnika liikumisega kaasnev müra eristub üldisest foonist märgatavalt vähem, mis ei levi nii kaugele kui laskeharjutustega kaasnev heli. Samuti ei ole turbatootmisalal töötavate masinate müratase võrreldav harjutusväljal laskmisega kaasneva heliga.

Porissaare turbatootmisalal töötama hakkavate masinatega kaasnev müra ei levi arvutuste kohaselt ~900 m kaugusel asuva metsise elupaigani. Seega asub elupaik turbatootmisalast piisavalt kaugel, mida ei hakka mõjutama ka metsa raadamine ja sellega kaasnev müratase (mootorsaag ~110 dB) vm mõjud. Järelikult kavandatava tegevuse leevendamise vajadus metsise seisukohast puudub.

Kanakull. Porissaare turbatootmisalast ~300 m kaugusele kagusse jääb II kaitsekategooria loomaliigi kanakulli leiukoht. Kanakull on Eestis hajusalt levinud haudelind. Hinnanguliselt elab Eestis 300 - 500 kanakulli paari. See röövlind kuulub II kaitsekategooria linnuliikide hulka, kuna tema arvukus on viimasel ajal langenud. Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ja peab saagijahti nii metsaaladel kui kultuurimaastikus. Suurimad liiki ohustavad tegurid on pesapaikade hävimine ja toidubaasi vähenemine. Pesitsusaegne häirimine on asurkonnale väiksema mõjuga ja seda võib lugeda keskmise tähtsusega ohuteguriks. Keskkonnamürkide mõju on tänaseks kahanenud väikese tähtsusega mõjuteguriks, väike roll on tänapäeval ka tahtlikul tapmisel.

Kanakull pesitseb hajusalt üksikpaaridena, hõivates selleks pesitsusterritooriumi, mida kaitstakse teiste sama liigi isendite eest. Pesitsusterritooriumi olulisemaks osaks on pesapaik – väiksem pesaehituseks sobiv piirkond, kus asub üks või mitu pesa. Pesitsusterritoorium ja seda ümbritsevad toitumisalad moodustavad ühe kullipaari kodupiirkonna. Kanakull on pikaealine liik, kes elab aastaid ühes ja samas piirkonnas. Teatud aastatel võib osa paaridest mitte pesitseda ja samuti võib pesitsusterritooriumi hoida üksik lind, kellele paarilist ei jätku. Kodupiirkondade maastik varieerub märkimisväärselt ja selle suurus sõltub peamiselt seal leiduva toidu ohtrusest. Saagilennud leiavad aset eelkõige metsaservade lähedal, kus esineb saakliike ja varjevõimalusi rohkem. On leitud, et mosaiikses maastikus on kultuurimaastikul oluline roll ka kanakulli talvisel ellujäämisel, pakkudes rikkalikumalt toidubaasi kui metsaalad.

Kanakull eelistab pesitseda inimasustusest mõõdukal kaugusel. Taoline inimpelglikkus võib vähemalt osaliselt olla tingitud pikaajalisest tagakiusamisest, mis lõppes Eestis ametlikult juba pool sajandit tagasi. Viimastel aastatel on üha rohkem täheldatud kanakulli pesitsemist linna vahetus läheduses või lausa selle servaalade suuremates puistudes. Ühel juhul oli tegemist tihedalt kasutatava rekreatiivmetsaga, kus otse OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 50 tervisespordiraja kohal asuva pesa kaugus metsa servast oli 20 m, kaugus lähimast sõiduteest 250 m ja kaugus elamurajoonist 300 m. Tänapäeval on kanakulli otsene vaenamine keelatud, mis tõenäoliselt võimaldab liigil pesitseda inimese vahetus naabruses.

Kanakull on pesitsusaegse häirimise suhtes kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumisel, munemisel, haudumisel ja väikeste pesapoegade ajal, kui häirimine võib põhjustada kergesti pesitsuse ebaõnnestumist. Ehkki igasugune inimese viibimine tundlikul perioodil pesa läheduses võib kanakulli häirida, on peamine häirefaktor siiski pesitsusaegsed raietööd. Kanakulli pesitsust ohustavad eelkõige lähemal kui 300 m kaugusel pesast toimuvad raied ja selle soovituse mittejärgimist tuleb käsitleda liigi häirimisena. Puidu väljavedu mööda teid, mis läbivad seda tsooni, on lühiajalise mõjuga, kuid metsamaterjali laoplatse pesale lähemale kui 300 m ei ole kevadisel perioodil samuti soovitav rajada. Väljaspool kaitsealade reservaate ja sihtkaitsevööndeid riigimetsas asuvatel pesapaikadel aitab pesitsusaegset häirimist vältida 15. aprillist kuni 15. juunini kestev raierahu. Selline kaitse ei ole aga kanakulli kaitse tegevuskava alusel piisav, kuna see ei hõlma kogu kanakulli pesitsusaega. On tehtud ettepanek viia riigimetsas kehtiv raierahu vastavusse kanakulli pesitsusbioloogiaga tulenevalt ajalistest piirangutega. Kanakulli pesitsusfaasid (pesaehitus, munemine, haudumine, pesapojad, pojad pesade läheduses) kestavad maksimaalselt 1. märtsist kuni 15. augustini / 46 /.

Kanakulli leiukoht jääb Porissaare turbatootmisala mäeeraldise piirist ~300 m kaugusele, kuhu leviv müratase jääb arvutuste kohaselt alla 50 dB. Reaalselt töötavad turbatootmisalal kasutavad masinad mäeeraldisel hajutatult ja sattuvad mäeeraldise piiri lähedusse harva. Seega turba kaevandamisega kanakulli pesitsemist häirima ei hakkata. Samas jääb teenindusmaa idanurk 300 m tsooni, kus võivad kavandatavad rekonstrueerimistööd kanakulli pesitsusperioodi häirida. Kanakulli häirimise vältimiseks tuleb turbatootmisalal planeeritavad rekonstrueerimise tööd, sealhulgas raietööd ja regulaarsed kuivendusvõrgustiku puhastamise tööd mäeeraldise idaosas (joonis 4.4) viia läbi pesitsusperioodi välisel ajal ehk augusti keskpaigast alates kuni veebruari lõpuni.

Kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju metsisele puudub. Kanakulli võidakse häirida teenindusmaa idaosas planeeritavate rekonstrueerimistöödega ja regulaarsete kuivendus- võrgustiku puhastamisega (hindepall „-1“). Kanakulli häirimise vältimiseks tuleb eelnevalt nimetatud töid viia läbi kanakulli pesitsusperioodi välisel ajal. 0-alternatiivil säilib olemasolev olukord, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele puudub (hindepall „0“).

6.13 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse / 47 / § 23 lõige 1 alusel on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Eelnevalt nimetatud seaduse § 3 lõige 1 alusel on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 51

Mõju inimese tervisele. Turbatootmisalal on kõige tolmavamateks tegevusteks turba freesimine ja laadimine, mis mõjutavad eelkõige turbatootmisalal töötavaid inimesi. Töötajatele on füüsikaliseks ohuteguriks ka masinate ja seadmete tööst põhjustatud müra. Turbatootmisalal töötavate masinate läheduses võib müratase peatükis 6.6.1 toodud tabeli 6.7 põhjal ulatuda 96 - 117 dB-ni, mis pika aja jooksul kaitsevahendeid kasutamata põhjustab püsivat kuulmislangust. Turbatootmisalal töötavate inimeste terviseriske vähendab isikukaitsevahendite (respiraator, kõrvaklapid jne) teadlik kasutamine ja regulaarselt tervisekontrollis käimine.

Arvutuste kohaselt ei ületata kavandatava tegevuse müratase praegusel tingimustel lähimate elumajade juures 55 dB. Pärast puistu eemaldamist jäävad müratasemed arvutuste põhjal elumajade juures vahemikku 57 - 58 dB, mis ületavad piirnormi 2 kuni 3 dB (olukord kui masin töötab täpselt mäeeraldise piiri ääres, mis võib esineda tööpäeva jooksul vaid lühiajaliselt). Reaalselt on tootmismasinatest põhjustatud müratasemed arvutustest madalamad ja jäävad ka pärast puistu eemaldamist tööpäeva jooksul peamiselt turbatootmisala piiresse, kuna masinad ei tööta pidevalt turbatootmisala piiri ääres, vaid kogu turbatootmisala ulatuses hajutatult. Öisel ajal ületaksid masinate müratasemed lähimate elumajade juures suure tõenäosusega 45 dB, seega on kavandataval tegevusel lubatud turvast toota vaid päevasel ajal.

Ülenormatiivne tolmukontsentratsioon levib tekke kohast tavatingimustel kuni 100 m kaugusele. Antud piirkonnas esines vaadeldaval perioodil 2005 - 2014. aastatel valdavalt nõrk tuul. Seega lähimate elumajadeni kavandataval tegevusel häirivust põhjustav ja tervist kahjustav tolmukontsentratsioon ei levi. Ohuks ümberkaudsetele elanikele on pigem tulekahjud, kuna turba põlemisel tekivad tervisele ohtlikud saasteained. Turbatootmisalal tuleb peamiselt tuleohutuse tagamiseks jälgida tuulekiirust, kuid see aitab ka oluliselt vähendada turbatolmu levimist turbatootmisalast kaugemale.

Kohalike inimeste kaebuste korral tuleb turbatootmisalalt ja/või väljaveoteest levivat tolmu kontsentratsiooni ja/või mürataset lähima(te) elumaja(de)ni mõõtmistega täpsustada. Juhul kui tolmu kontsentratsioon ületab 50 µg/m3 / 48 / ja/või müratase ületab päevasel ajal 55 dB / 33 /, tuleb arendajal leida võimalus tekkinud olukorra leevendamiseks (ohutusnõuete täitmise ja masinate tehnilise korrasoleku kontrollimine, tööaja reguleerimine jne).

Turbatootmisala kuivendamine on seotud soosetetega ja sooveega ning turbalasundi lamamiks on suhteliselt vettpidav saviliiv ja liivsavi. Tarbekaevud toituvad savikas pinnakattes esinevatest liiva- ja kruusarikkamate kihtide ja läätsede veest ning Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksi veest. Seega ei ole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus hakkab mõjutama kohalike inimeste tarbekaevude vee kvaliteeti ega veerežiimi.

Mõju inimese heaolule. Heaolu mõistet ei saa siduda konkreetselt kehtestatud arvulistest normidest kinnipidamisega. Pidevas tolmu- või mürafoonis viibimine võib tekitada stressi ka siis, kui tegevusega kehtestatud norme ei ületata. Kohalike inimeste häirimise vähendamiseks tuleb arendajal rakendada läbimõeldud töökorraldust. Töötada ei tohiks ööpäevaringselt ega puhkepäevadel.

Piirkonna majandusele on turba tootmine kasulik, kuna maavarade kaevandamisel tuleb arendajal tasuda riigile kuuluva maavara kaevandamise eest maavara kaevandamis- OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 52

õiguse tasu. Tasude kaudu lisandub tulu kohaliku omavalitsuse kassasse ning selleläbi areneb ka kohalik piirkond. Lisanduvad veel töötajate eest makstavad tulu- ja sotsiaalmaksud. Porisaare turbatootmisala kasutamisele võtmisega luuakse ~3 - 4 täiskohaga töökohta, hooajatöölisi vajatakse umbes samas suurusjärgus.

Mõju inimese varale. Kinnisvara hinnale (eelkõige elamumaadele) võib turbatootmisala lähedus omada pigem negatiivset mõju, kuna turul kujuneva hinna puhul arvestatakse eeldatavasti turbatootmisala olemasoluga ja selle võimalike negatiivsete mõjudega (välisõhk, tuleohtlikkus, jne). Samas ei ole Porissaare turbatootmisalal aktiivse tarbevaru kaevandamine võimalike kinnisvarahinna languse kompensatsiooni nõueteks põhjendatud aluseks.

Turbatootmisalad on tuleohtlikud ning laiaulatusliku tulekahju korral seatakse ohtu lähimad talud. Tulekahjude ärahoidmiseks tuleb arendajal järgida rangelt tuleohutus- nõudeid.

Ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtudes ei saa seada takistusi tegevusele, mis peab kinni kehtivatest normatiividest, arvestab ühiskonnas väljakujunenud tavasid ning tagab inimestele tervise ja vara ohutuse. Kavandatava tegevuse mõju elanikkonnale on hinnatud väheselt negatiivseks (hindepall „-1“). 0-alternatiivil mõju inimese tervisele, heaolule ja varale puudub (hindepall „0“).

6.14 Teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile

Porissaare turbatootmisalast ~860 m kaugusele idasse jääb Imavere pelletitehase territoorium. Kavandatava tegevusega ei kaasne vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi, seega nendest aspektides koosmõju Imavere pelletitehase territooriumiga puudub. Saepuru ja hakkepuidu laoplatsi sademevesi suubub kraavide kaudu samuti Navesti jõkke. Aarens Projekt OÜ koostatud AS-i Graanul Invest territooriumi detailplaneeringu põhjal kogutakse sademevesi territooriumilt kokku sademeveekanalisatsiooni abil ning puhastatakse õlipüüdurites enne Navesti jõkke juhtimist. Keskkonnalubade Infosüsteemi põhjal ei ole AS-ile Graanul Invest sademevee kvaliteedi jälgimiseks vee erikasutusluba väljastatud. Porissaare turbatootmisalalt ärajuhitavas vees sisalduvat heljumit hakatakse enne eesvooludesse juhtimist setitama settebasseinides. Arendajal tuleb turbatootmisalalt ärajuhitava vee kvaliteeti vee erikasutusloas määratud tingimustel seirata (peatükk 7). Seega on mõlemal tootmistegevusel ette nähtud ärajuhitavas sademevees orgaanilise aine vähendamiseks vastavad meetmed.

Välisõhu seisukohast Porissaare turbatootmisalalt ülenormatiivne müratase ega tolmu kontsentratsioon Imavere pelletitehase territooriumini ei levi (peatükk 6.6). AS-i Graanul Invest välisõhu saasteloa nr 186413 põhjal on pelletitehase korstnast väljuvate saasteainete kontsentratsioonid madalad ja nende maksimaalsed saastetasemed normatiivseid väärtusi ei ületa. Seega antud tegevustega kaasnevad mõjud välisõhule ei liitu. Peamine võimalik koosmõju nende kahe tegevusliigiga võib tekkita tulekahju korral, kui ei suudeta tekkinud tulekahju levikut peatada. Tuleohtlikus on tingitud kergestisüttivate materjalide (turvas, saepuru, puidutöötlemisjäägid) ladustamisel suurtes kogustes. Saepuru ja turvas võivad teatud tingimustel ka iseeneslikult süttida. Tulekahjude ja muude avariiolukordade tekkimise tõenäosus viiakse tootmisaladel miinimumini tööohutuse, tuleohutuse jms üldjuhiste, eekirjade ja nõuete täitmisel (v.a. force majeure). OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 53

Porissaare turbatootmisalast lähim maavara kaevandamiseks kasutusel olev mäeeraldis on Retla turbatootmisala, mis jääb ~4,3 km kaugusele läände. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise käigus hinnatud mõjutegurite ulatusest ei teki eelnevalt nimetatud turbatootmisaladel töötamisega keskkonnaseisundile otsest koosmõju. Eestis tervikuna mõjutab rabade kasutamine turbatootmise eesmärgil looduslikku maastikuilmet ja suurendab kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri.

Kokkuvõtvalt võib tekkida kavandatava tegevusega Porissaare turbatootmisalal ja Imavere pelletitehase territooriumiga koosmõju tulekahju korral, mille tõenäosus viiakse miinimumini töökorraldusega (hindepall „-1“). 0-alternatiivil Porissare turbatootmisala turbatootmiseks kasutusele ei võeta, seega on ka koosmõju teiste tegevusliikidega välistatud (hindepall „0“).

6.15 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ja nende kasutamise eeldatav efektiivsus ning ohutusnõuded

Turbatootmisalad on kõrge tuleohtlikkusega alad, seetõttu tuleb turbatootmisalal tuleohutusnõudeid rangelt täita. Turbakaevandamise ohutusnõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded“ / 38 /.

Turbatootmisala ohutusnõuded: - Turbatootmisala asukohast lähtuvalt tuleb arvestada ümbruskonnale turba kaevandamisest tulenevate mõjudega ja negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid. - Turbatootmisala juurdepääsuteed peavad olema korrastatud ja läbitavad ning sissepääsude juures vastavad hoiatustähised. Veoskeemi kehtestamise tagab kaevandamisloa omanik. - Turbatootmisalal peavad kuivenduskraavid olema stabiilsed. Ülesõidukohad kuivenduskraavidest määratakse projektiga. - Turba ladustamiskohad, masinate hoiuplatsid, pesemiskohad ja tuletõrje veevõtukohad määratakse projektiga. Masinate hoiuplatsid, pesemis- ja tuletõrje veevõtukohad peavad olema tähistatud ja hooldatud. - Masina parkimisel tuleb tagada ohutus. Masina võib hoiuplatsile parkida, kui see on eelnevalt jahutatud ja puhastatud. Mujale kui hoiuplatsile võib masina parkida, kui see on tehnoloogiliselt möödapääsmatu. - Turbatootmisala peab olema ümbritsetud tulekaitseribaga, mille parameetrid määratakse projektiga. Tulekaitseribal ei tohi kasvada mets. - Võimaliku tulekahju kustutamiseks peab turbatootmisalal olema kustutusvee varu. Iga hektari tootmispinna kohta peab tuletõrje veevõtukohtades olema vähemalt 5 m3 kustutusvett. Samuti peab turbatootmisalal olema piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 54

Turba kaevandamise ohutusnõuded: - Masinate ülekuumenemise ja süttimise vältimiseks tuleb masinaid korrapäraselt turbatolmust puhastada. Masinad peavad olema tehniliselt korras ja varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. - Tuleohutuse tagamiseks tuleb turbatootmisalal jälgida tuule kiirust. Tuule kiiruse jälgimiseks ja sidepidamiseks tuleb tagada vajalikud vahendid. Mõõtmise ja kontrollimise protseduurid, sealhulgas tulemuste dokumenteerimise ja nende teatavakstegemise nõuded määratakse ettevõtja koostatud juhendis. - Aunade sisemist temperatuuri tuleb regulaarselt kontrollida, isesüttimise ohu korral tuleb rakendada süttimist takistavaid meetmeid. Mõõtmise ja kontrollimise protseduurid, sealhulgas tulemuste dokumenteerimise ja nende teatavakstegemise nõuded määratakse ettevõtja koostatud juhendis.

Tehnilise Järelevalve Amet on koostanud tuule kiiruse ja aunade sisetemperatuuri mõõtmiseks näidisjuhendid / 35 /. Vastavalt juhendile, kui tuulekiirus jääb vahemikku 6 - 12 m/s, tuleb enne turbatootmisalal tööde jätkamist piirata seal töötavate masinate liikumiskiirust, kontrollida masinate väljalasketorude ja kollektorite tehnilist seisukorda ning vajadusel neid turbatolmust puhastada. Kui tuulekiirus ületab 12 m/s, tuleb turbatootmisalal kõik sisepõlemismootoriga masinatega tööd lõpetada (välja arvatud vihmase ilma, märja turbatootmisala või eriolukordade korral, näiteks tulekahju või avariilise olukorra likvideerimisel). Kui aunade sisetemperatuur on tõusnud ohtlikult kõrgeks (65 °C), tuleb viivitamatult kasutusele võtta meetmed aunade jahutamiseks (näiteks aunade laiali tõstmine, äravedu). Ohtlike kollete leidmisel tuleb need esmalt piiritleda ja seejärel likvideerida.

Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees suureneb heljumi sisaldus: - Leevendusmeede. Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi setitamine settebasseinides enne eesvooludesse juhtimist. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas. - Leevendusmeetme efektiivsus. Settebasseinide kasutamine ja nende iga aastane puhastamine on vajalik ärajuhitavas vees heljumi sisalduse vähendamiseks. Heljumi setitamiseks peab olema settebasseinides voolukiirus 1 cm/s. Porissaare turbatootmisalale on varasemalt rajatud kaks settebasseini, mis vajavad puhastamist. Täpne turbalasundi kuivenduslahendus (sealhulgas settebasseinide hulk ja dimensioneerimine) projekteeritakse kaevandamise projektis. Settebasseinide projekteerimisel arvestatakse ärajuhitava kuivendusvee vooluhulka, heljumi kogust, settimiskiirust jt. tegureid. Õigesti dimensioneeritud ja regulaarselt puhastatud settebasseiniga on võimalik ärajuhitavas kuivendusvees heljumi sisaldust vähendada ~40 %. Settebasseinide puhastamisel tuleb valida minimaalne vooluveehulga periood, mis annab kõige efektiivsema tulemuse. Ilmastikutingimuste arvestamine raskendab tööde planeerimist, kuid vähendab oluliselt turbaosakeste kannet eesvoolu. Leevendusmeetme efektiivsuse piisavust näitab ärajuhitava kuivendusvee kvaliteedi seire.

Turba kaevandamisel ja väljaveol kasutatavad masinad põhjustavad müra: - Leevendusmeede. Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra, vibratsiooni ja on kütusesäästlikum. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras. Kohalike inimeste häirimise vähendamiseks töötada tööpäevadel ja päevasel ajal. Vajaduse korral (peatükk 6.6.1) on üheks mürataseme vähendamise võimaluseks kavandada OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 55

turbatootmisala ja lähima(te) elumaja(de) vahele kõrghaljastus. Transpordist põhjustatud mürataset kohalikel kruusateedel on võimalik vajaduse korral vähendada suurima lubatud kiiruse alandamisega. Liiklusmüra vähenemisele on otsene mõju ka teede regulaarsel hooldusel. - Leevendusmeetme efektiivsus. Masinad ei tööta pidevalt turbatootmisala piiri ääres, vaid kogu turbatootmisala ulatuses hajutatult. See tähendab, et tööpäeva jooksul jääb tootmismasinatest põhjustatud müra peamiselt turbatootmisala piiresse (ka pärast puistu eemaldamist). Öisel ajal ületaksid masinate müratasemed lähimate elumajade juures suure tõenäosusega 45 dB, seega on kavandataval tegevusel lubatud turvast toota vaid päevasel ajal. Leevendusmeetmete efektiivsuse piisavust on võimalik kontrollita mürataseme mõõtmistega.

Tolmu tekib turba tootmisest, laadimisest ja transpordist. Pikka aega kestnud põuaperioodil ja tugeva tuule korral võib turbatolm turbatootmisalast kaugemale levida: - Leevendusmeede. Peatada turba tootmine ja laadimine pikka aega kestnud põuaperioodil ja tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku turbatolmu levimist teedele välistab väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste katmine koormakattega. Vajaduse korral (peatükk 6.6.2) on võimalik tolmu häirimise vähendamiseks kavandada turbatootmisala ja lähima(te) elumaja(de) vahele kõrghaljastus. Transpordist põhjustatud tolmu kontsentratsiooni kohalikel kruusateedel on võimalik vajaduse korral vähendada suurima lubatud kiiruse alandamisega. - Leevendusmeetme efektiivsus. Ekstreemsete ilmastikutingimuste korral tootmisega seotud tegevuse peatamine vähendab olulisel määral turbatolmu levimist turbatootmisalast kaugemale, mis on piisav leevendusmeede ekstreemumitest tuleneva võimaliku tolmuleviku vähendamiseks. Leevendusmeetmete efektiivsuse piisavust on võimalik kontrollita tolmu kontsentratsiooni mõõtmistega.

Hooldusplatsil võib masinate ja seadmete hooldamise ning remondi käigus tekkida jäätmeid (rehvid jms): - Leevendusmeede. Hooldusplatsil masinate ja seadmete hooldamise ja remondi käigus tekkinud jäätmed tuleb toimetada jäätmete kogumisega tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse. - Leevendusmeetme efektiivsus. Masinate ja seadmete remondil tekkivate jäätmete toimetamine jäätmehoidlasse on jäätmete seisukohalt piisav leevendusmeede.

Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib ettevaatamatuse või rikke korral sattuda vette määrdeõli ja kütust. Tekkinud reostus võib kraavide kaudu edasi kanduda eevooludesse ja seeläbi mõjutada sealset elustikku: - Leevendusmeede. Reostuse vältimiseks turbatootmisalal tuleb masinaid ja seadmeid tankida, remontida ja hooldada mäeeraldise teenindusmaale rajataval hooldusplatsil. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus. - Leevendusmeetme efektiivsus. Remondi- ja hooldustööde tegemisega hooldusplatsil välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil, kuid see ei välistata avariilekete tekkimist masinate töötamisel turbatootmisalal. Seetõttu peavad hooldusplatsil olema vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Kui avariileke toimub turbatootmisalal, tuleb reostus koheselt lokaliseerida ja likvideerida. Turvas seob lekkinud vedeliku kiirelt ning takistab selle edasist levikut, kui just lekkiv vedelik otse vette ei satu. Lisaks turbale on väga hea imendumisvõimega materjal ka OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 56

saepuru, mida saab kasutada võimalike avariireostuste likvideerimisel.

Teenindusmaa idanurk jääb kanakulli leiukoha 300 m tsooni. Kanakulli võidakse häirida, kui rekonstrueerimistööd või regulaarne kuivendusvõrgustiku puhastamine planeeritakse pesitsusperioodile. - Leevendusmeede. Rekonstrueerimistöid ja regulaarset kuivendusvõrgustiku puhastamist viia läbi teenindusmaa idaosas (joonis 4.4) kanakulli pesitsusperioodi välisel ajal ehk augusti keskpaigast alates kuni veebruari lõpuni. - Leevendusmeetme efektiivsus. Leevendusmeetme rakendamine väldib võimalikku kanakulli häirimist pesitusperioodil.

Kaevandamisest mõjutatud turbatootmisala korrastamist ei saa otseselt leevendavaks meetmeks lugeda, kuid õnnestunud korrastamissuuna valiku ja korrastamisega on võimalik mahajäetud turbatootmisala korrastada võimalikult looduslähedaseks ja vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri.

Leevendusmeetmed ja ohutusnõuded aitavad vältida või minimeerida kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju, mille rakendamine/järgimine on kavandataval tegevusel vajalik ja kohustuslik.

6.16 Peatüki kokkuvõte

Olemasoleva kuivendusvõrgu rekonstrueerimise ja kaevandamisega ei kaasne võrreldes väljakujunenud veerežiimiga olulist muutust. Kuivendamise mõju ulatub kogujakraavist kuni 150 m kaugusele, olles intensiivsem 20 - 30 m kauguseni. Turbatootmisala kuivendamine on seotud soosetetega ja sooveega ning turbalasundi lamamiks on suhteliselt vettpidav saviliiv ja liivsavi. Tarbekaevud toituvad savikas pinnakattes esinevatest liiva- ja kruusarikkamate kihtide ja läätsede veest ning Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi veest. Seega ei mõjutata kavandatava tegevusega tarbekaevude vee kvaliteeti ja veerežiimi. Arvestades turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee vooluhulka ja teekonna pikkus, toimub enne eesvooludesse suubumist kuivendusvee segunemine ja lahjenemine. Leostuvate toitainete kontsentratsiooni näitajad hakkavad eesvoole olulisel mõjutama, kui turbatootmisala pindala moodustab eesvoolu valgalast rohkem kui 20 %. Porissaare turbatootmisala valgala moodustub Navesti jõe valgalast ~0,04 % ja Järavere oja valgalast ~4,21 %, seega ei mõjutata praegu ega kavandataval tegevusel eesvoole negatiivselt. Kuivendusvee ärajuhtimist võib hakata takistama kopra paisud, mis võib põhjustada kraavidega piirnevate metsa- ja põllumaade üleujutamist.

Tööpäeva jooksul jääb tootmismasinatest põhjustatud müra peamiselt turbatootmisala piiresse (ka pärast puistu eemaldamist), kuna masinad ei tööta pidevalt turbatootmisala piiri lähedal, vaid kogu turbatootmisala ulatuses hajutatult. Öisel ajal ületaksid masinate müratasemed lähimate elumajade juures 45 dB, seega tuleb turvast toota vaid päevasel ajal. Toodangut plaanitakse turbatootmisalalt välja vedada päevasel ajal ja üldjuhul tootmisperioodi välisel ajal. Arvutuslikult on toodangu väljaveo intensiivsus keskmiselt ~6 kuni 12 masinat/päevas, mis moodustab Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee päevasest liiklusintensiivsusest arvutuslikult ~0,3 - 0,7 %. Toodangu väljavedu ei põhjusta maanteel mürataseme kasvu ja ei avalda märkimisväärset mõju tee seisukorrale ega kasutatavusele. Teatud mõju väljendub väljaveoks kasutatavate kohalike teede liiklusintensiivsuses. Enne turbatootmisala kasutuselevõttu sõlmib arendaja kohalike teede kasutamiseks vastavad kokkulepped. Ülenormatiivne tolmukontsentratsioon levib OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 57 tavatingimustel tekke kohast kuni 100 m kaugusele. Kavandataval tegevusel lähimate elumajadeni häirivust põhjustav ja tervist kahjustav tolmukontsentratsioon tavatingimustel ei levi. Turbatootmisalal töötavate inimeste terviseriske vähendab isikukaitsevahendite kasutamine.

Turbatootmisalal Jäätmeseaduse mõistes jäätmeid ei teki. Tekivad kõrvalsaadused, mille edasine kasutamine ilma täiendava töötlemiseta on kindel ja nende kasutamine ei avalda keskkonnale ega tervisele negatiivset mõju. Raadatud puistuga on tegemist metsandusest pärineva materjaliga. Sugekihti kasutatakse mäeeraldisele rajatavate teede tervikute aluspõhjas ning laugaste ja madalike täitmisel. Ülejäänud sugekiht realiseeritakse koos toodanguga. Juuritud kännud turustatakse pärast kuivamist töötlemata küttepuiduna. Kogujakraavide ja settebasseinide puhastamisel väljatõstetud sete laotatakse kuivamiseks tootmisväljakutele ja segatakse toodangu hulka.

Masinate töötamisel turbatootmisalal võib rikke korral sattuda vette määrdeõli ja kütust. Turvas seob lekkinud vedeliku kiirelt ning takistab selle edasist levikut, kui lekkiv vedelik just otse vette ei satu. Turvast toodetakse kuival ja soojal aastaajal, seega on tulekahju tekkimine üheks võimalikuks keskkonnaavariiks. Turbatootmisalal võib põleng tekkida turba isesüttimisel, summutist lendavast sädemest, inimese hooletusest või masina rikkest. Tulekahju korral seatakse suurde ohtu kohalik elu- ja looduskeskkond ning omand. Varasema praktika kohaselt suudavad turbatootjad väiksemad tulekolded kiiresti avastada ja omajõul kustutada.

Porissaare turbatootmisalal on turba kvaliteet kui ka mäenduslikud tingimused turba tootmise alustamiseks soodsad. Turbatootmisala kasutamiselevõtmine on majanduslikult otstarbekas ja järgib säästva arengu põhimõtet. Mida täielikumalt kasutatakse turbavarusid kasutusel olevatel ja mõjutatud rabades, seda vähem vajatakse turba kaevandamiseks uut pinda ja seda rohkem jääb märgalasid looduslikku seisundisse. Turbatootmisala ümber kasvama jääv puistu hoiab ära visuaalse häiringu.

Porissaare turbatootmisala on muudetud veerežiimiga raba, mille kraavituse peamine mõju taimestikule avaldub läbi veetaseme alanemise kogujakraavist ~30 m kaugusele. Aja jooksul on niiskuselembelised taimeliigid asendunud liikidega, mis on praeguse veerežiimiga kohastunud. Kuivendamise tagajärjel on üldine trend kraavidega piirnevatel aladel puistu kasvu intensiivistumine, mida on näha ka Porissaare turbatootmisalal. Turbatootmisala rajamine ei takista loomade liikumist. Inimpelglikumad loomad saavad liikuda ja varjuda ümber turbatootmisala jäävas puistus. Aktiivsem loomade liikumine toimub peamiselt öisel ajal, kui kaevandamisega seotud tegevust turbatootmisalal ei toimu. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist luuakse turbatootmisalale tingimused taassoostumiseks ja seeläbi uued elupaigad rabas elavatele loomaliikidele.

Kanakulli leiukoht jääb mäeeraldisest ~300 m kaugusele, kuhu leviv müratase jääb arvutuste kohaselt alla 50 dB. Reaalselt töötavad turbatootmisalal kasutavad masinad mäeeraldisel hajutatult ja sattuvad mäeeraldise piiri lähedusse harva. Seega turba kaevandamisega kanakulli pesitsemist häirima ei hakkata. Samas jääb teenindusmaa idanurk 300 m tsooni, kus võivad kavandatavad rekonstrueerimistööd ja kuivendusvõrgustiku puhastamine kanakulli pesitsusperioodi häirida. II kaitsekategooria loomaliigi kanakulli leiukoht on piiritlemata elupaik, kus rakendub isendi kaitse. Turbatootmisalast ~900 m kaugusel asuva metsise elupaigani müra ei levi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 58

Turbatootmisalast ~860 m kaugusele jääb Imavere pelletitehase territoorium. Mõlemal tootmisel on ette nähtud ärajuhitavas sademevees orgaanilise aine vähendamiseks vastavad meetmed. Pelletitehase territooriumilt kogutud sademevesi puhastatakse enne Navesti jõkke juhtimist õlipüüdurites. Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees sisalduvat heljumit hakatakse enne eesvooludesse juhtimist setitama settebasseinides. Turbatootmisalalt ülenormatiivne müratase ega tolmu kontsentratsioon pelletitehase territooriumini ei levi. Pelletitehase korstnast väljuvate saasteainete kontsentratsioonid on madalad ja nende maksimaalsed saastetasemed normatiivseid väärtusi ei ületa. Peamine võimalik koosmõju võib tekkita tulekahju korral, kui ei suudeta tekkinud tulekahju levikut peatada. Tulekahjude ja avariiolukordade tekkimise tõenäosus viiakse miinimumini töökorraldusega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 59

7. KESKKONNASEIRE JA TEISTE KESKKONNALUBADE VAJADUS

Veeseaduse / 49 / § 8 lõige 2 punkt 13 alusel peab olema vee kasutajal vee erikasutusluba, kui vett juhitakse suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. Seega tuleb arendajal Porissaare turbatootmisala kasutusele võtmisel taotleda vee erikasutusluba.

Vee kvaliteet. Turbatootmisalalt ärajuhitavale veele ei ole Eestis kehtestatud erinõudeid. Porissaare turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademete ja lume sulamise veest. Sademevee veekogusse juhtimise nõuded ja piirmäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ / 50 /. Eelpool nimetatud määruse § 5 lõige 3 alusel ei tohi sademevee reostusnäitajad ületada määruse Lisas 1 esitatud reostusnäitajate piirväärtusi (BHT7 - 15 mg/l, KHT - 125 mg/l, Püld - 1 mg/l, Nüld - 45 mg/l), mis on kehtestatud reoveekogumisala kohta, mille reostus- koormus on 2000 - 9999 inimekvivalenti (välja arvatud heljuvaine ja naftasaaduste sisaldus). Heljuvaine sisaldus ei tohi ärajuhitavas sademevees ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus ei tohi ületada 5 mg/l. Üldjuhul lähtutakse turbatootmisaladelt ärajuhitava kuivendusvee kvaliteedi hindamisel eelpool toodud kvaliteedinäitajatest ja nende piirnormidest.

Navesti jõgi kuulub Tallinna-Viljandi maantee sillast Taadikveres kuni Põltsamaa- Võhma maantee sillani Loopres keskkonnaministri määruse nr 73 / 51 / alusel „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Navesti jõgi kuulub keskkonnaministri määruse nr 58 / 52 / „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“ põhjal lõheliste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia või peipsi siia) elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Lõheliste elupaigana kaitstava jõe vee keemiline ja füüsikaline kvaliteet peab vastama tabelis 7.1 toodud nõuetele, millest lähtutakse riikliku seire läbiviimisel.

Tabel 7.1 Lõheliste elupaigana kaitstava jõe vee keemilisele ja füüsikalisele kvaliteedile esitatavad nõuded / 52 /

Kvaliteedinäitaja Kvaliteedinäitaja piirväärtus 1 2 Veetemperatuur soojuse väljutamise tagajärjel ei tohi suublas tõusta üle 1,5 °C, Veetemperatuur, °C ületada 21,5 °C ega ületada kalade paljunemisperioodil 10 °C 50 % mõõtmistulemustest peavad andma Lahustunud hapnik, mg/l O2 tulemuse ≥ 9 pH 6 - 9 Heljuvaine, mg/l ≤ 15, üleujutuste korral >15 Bioloogiline hapnikutarve (BHT ), 5 ≤ 5 mg/l O2 Üldfosfor, mg/l P Jõgedes: ≤ 0,08 OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 60

1 2 Üldlämmastik, mg/l N2 Jõgedes: ≤ 3 Fenool, µg/l C6H5OH ≤ 5 Naftasaadused, µg/l ≤ 20 Ammoonium, mg/l NH4 ≤ 0,3 Vee reaktsioonil pH = 6: HOCl ≤ 0,5 Jääkkloor, mg/l HOCl Vee reaktsioonil pH >6: HOCl > 0,5 Vee karedusel 10 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,03 Vee karedusel 50 mg/l CaCO : Zn ≤ 0,2 Tsink, mg/l Zn 3 Vee karedusel 100 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,3 Vee karedusel 500 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,5 Vee karedusel 10 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,005 Vee karedusel 50 mg/l CaCO : Cu ≤ 0,022 Vask, mg/l Cu 3 Vee karedusel 100 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,04 Vee karedusel 300 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,112

Fenooli, jääkkloori, tsingi ja vase sisaldus määratakse vees reostuse korral. Veetemperatuuri mõõdetakse lõheliste elupaikadena kaitstavas veekogus, kuhu toimub soojuse väljutamine / 52 /. Seetõttu ei ole antud kvaliteedinäitajate seiramine turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees asjakohane.

Ärajuhitavas kuivendusvees suureneb eelkõige heljumi, lämmastiku- ja fosforiühendite sisaldused. Näitena võib tuua olemasoleva Nurme turbatootmisala ärajuhitava kuivendusvee seiretulemused aastatel 2008 - 2012, mille põhjal varieerus heljumi sisaldus 3,2 - 28 mg/l (olles kõrgem suvekuudel), üldlämmastiku sisaldus 1 - 4,9 mg/l ja üldfosfori sisaldus 0,024 - 0,35 mg/l / 53 /. Olemasoleva Kuislemma turbatootmisala varasema seiretulemuste põhjal oli näiteks turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees heljumi keskmine sisaldus ~17 mg/l, üldlämmastiku sisaldus ulatus kuni 5,7 mg/l ja üldfosforisisaldus jäi valdavalt alla 0,8 mg/l / 30 /. Ammooniumi sisaldust kuivendusvees ei ole analüüsitud, seega ei saa hinnata kui suure osa see üldlämmastiku kogusest moodustab. Lämmastikühendid esinevad vees peamiselt NH4, NO2 ja NO3 ioonidena, mis on omavahel geneetiliselt seotud ja võivad minna üksteiseks üle / 12 /. Hapnikuvaeses rabavees esineb lämmastikühenditest peamiselt NH4. Tegemist on suhteliselt ebapüsiva ühendiga, mille sisaldus hakkab õhuga kokkupuutel kiiresti langema ja ärajuhitavas kuivendusvees hakkab nitraatioonide osakaal järk-järgult kasvama / 24 /.

Turbatootmisala eesvooludeks olevate ojade ja jõgede veekvaliteet sõltub eelkõige turbatootmisala kaugusest, ärajuhitavast veehulgast, selle reostuskoormusest, vee lahjenemise tingimustest, veekogu iseärasustest, kraavide ja peakraavide pikkusest ning vee viibeajast kraavides enne jõkke jõudmist. Veehulkade sesoonne muutlikkus ja tootmishooaeg tingivad hüdrokeemiliste näitajate suure varieerivuse erinevatel aastaaegadel. Porissaare turbatootmisala lääneosast juhitakse kuivenduskraavist vesi Järavere ojja, mis suubub Navesti jõkke ning kuivendusvee teekonna pikkus on kokku ~6 km. Tootmisala idaosas juhitakse vesi olemasolevast kuivenduskraavist ~1 km kauguselt Navesti jõkke. Porissaare turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee arvutuslik vooluhulk on 9,27 l/s, mis moodustab mõõdetud vooluhulkadest Taadikvere seirepunktis ~8,5 %, Eistvere seirepunktis ~4,3 % ja Loopre seirepunktis ~1,5 %. Arvestades vooluhulkasid, kuivendusvee teekonna pikkust tootmisalast Navesti jõeni, OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 61 mille vältel toimub vee segunemine ja turbatootmisalalt tuleneva kuivendusvee lahjenemine, ei ole oodata, et turbatootmisalalt leostuvate toitainete kontsentratsioonid mõjutavad Navesti jõe veekvaliteeti või -režiimi negatiivselt. Lähtuvalt eelnevast ei ole Porissaare turbatootmisalalt ärajuhitavale kuivendusveele soovitav rangemaid piirväärtusi (võrreldes teiste turbatootmisaladele määratud piirväärtustega) seiratavatele parameetritele määrata.

Soovitame Porissaare turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees seireta BHT7, KHT, Nüld, Püld, heljumit ja naftasaadusi. Tulenevalt sellest, et ärajuhitav kuivendusvesi suubub Navesti jõkke, soovitame ärajuhitavas vees seireta sellegipoolest ka pH-d, O2 ja NH4, mis võimaldab vajaduse korral antud kvaliteedinäitajaid ärajuhitavas vees hinnata. Tulenevat ärajuhitava vee vooluhulgast ja teekonna pikkusest Navesti jõeni ei ole eelnevalt nimetatud parameetritele asjakohane piirmäärasid määrata. Kuivendusvees seiratavate parameetrite piirväärtused, seire sagedus ja aeg on toodud tabelis 7.2. Seirepunktid valida pärast settebasseine ja enne ärajuhitava vee eesvooludesse juhtimist.

Tabel 7.2 Porissaare turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees soovitatavad seiratavad parameetrid, piirväärtused, seire sagedus ja aeg

Seiratava parameetri Seiratav parameeter Seire sagedus ja aeg piirväärtus, mg/l Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 Üldlämmastik (Nüld) 45 Kaks korda aastas Üldfosfor (Püld) 1 tootmisperioodil II ja Heljuvaine 40 III kvartalis (kogu Naftasaadused 5 kaevandamiseperioodi pH - ajal) Lahustunud hapnik (O2) - Ammoonium (NH4) -

Veerežiim. Hüdromorfoloogilistest näitajatest on lõheliste elupaikadena määratletud jõgede puhul oluline eelkõige veerežiim ja jõevoolu tõkestatus. Et hinnata turbatootmisalalt ärajuhitava vee dünaamikat, tuleb kuivendusvee vooluhulka mõõta kaks korda aastas madalveeperioodil ja väljaspool madalveeperioodi (II ja III kvartal).

Pika-Reinu kinnistu omanik on tundnud muret, et turbatootmine mõjutab kinnistul olevates kaevudes veetaset. Maapinnalähedasest veekihist toituvate kaevude veetase sõltub eelkõige sademetest. Kaevude veeandvust mõjutab ka veekihti moodustavate kivimite litoloogiline koostis ja kaevu tehniline seisukord. Arvestades kinnistu kaugust turbatootmisalast ja asjaolusid, et turbatootmisalale on kuivenduskraavid juba varasemalt väljaehitatud ja et ärajuhitakse joogiks mittekõlblikku vett, ei ole kavandatava tegevusega mõju kohalike inimeste kaevudele oodata. Seega otsene vajadus kaevude veetaseme mõõtmiseks puudub. Sellegipoolest soovitame seirata turbatootmisalale lähima joogivee tarbeks kasutatava salvkaevu veetaset, et vajaduse korral oleks võimalik vaadeldavas piirkonnas veetaseme kõikumisi või alanemist jälgida. Selleks mõõta kaevus olevat veetaset enne turbatootmisega alustamist ja edaspidi üks kord aastas madalveeperioodil (III kvartal) kogu kaevandamisperioodi ajal. Veevarustuse tagamiseks on soovitav rajada sügavamaid ja veerikkamaid veekihte avav puurkaev. OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 62

Vaadeldavas piirkonnas on suur kobraste arvukus. Kopratammid paisutavad kraavides, ojades ja jõgedes olevat vett, mis võib kaasa tuua vooluveekogudega piirnevatel aladel üleujutusi. Lisaks võivad kopratammid hakata takistama turbatootmisalalt ärajuhitava vee suunamist eesvooludeks olevatesse Järavere ojja ja Navesti jõkke. Seetõttu tuleb arendajal tagada, et turbatootmisalalt ärajuhitav vesi voolaks eesvoolu ilma takistusteta ja näha selleks ette vastav kontroll. Ärajuhitava kuivendusvee äravoolu on soovitav kontrollida vähemalt üks kord kuus (eriti suurveeperioodil). Vajadusl tuleb kopratammid kraavidelt eemaldada.

Välisõhk. Kohalike inimeste kaebuste korral tuleb väljaveoteest ja turbatootmisalalt levivat tolmu kontsentratsiooni ja/või mürataset lähima(te) elumaja(de)ni mõõtmistega täpsustada. Juhul kui tolmu kontsentratsioon ületab 50 µg/m3 ja/või müratase ületab päevasel ajal 55 dB, tuleb arendajal leida võimalus tekkinud olukorra leevendamiseks (ohutusnõuete täitmise ja masinate tehnilise korrasoleku kontrollimine, tööaja reguleerimine jne).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 63

8. KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA

8.1 Kriteeriumitele kaalu andmine

Mõjukriteeriumite loetelu on toodud alapeatükis 6.1 ja nende olulisust on käsitletud peatükis 6 vastavate teemade alapeatükkides. Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded andsid KMH koostajad hindamisprotsessi käigus, mis põhinevad olemasolevale informatsioonile ja hindajate väärtushinnangutele. Aruandes pakuti välja kaks tegevus- varianti ehk alternatiivi (peatükk 5.2): - Kavandatav tegevus on Porissaare turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamine pinnakihilise freesimise meetodil. - 0-alternatiivi korral mahajäetud Porissaare turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata ja olemasolevat kuivendusvõrgustikku ei rekonstrueerita.

Kriteeriumite kaalu määramisel kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumit võrreldi kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Kriteeriumi väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. Mitmed kriteeriumid on omavahel otseselt või kaudselt seotud. Kriteeriumite võrdlus on toodud tabelis 8.1, mille tulemusena moodustus viimasesse veergu iga kriteeriumi kaal.

Suurima kaaluga kriteeriumiteks hinnati kuivendusvee mõju pinnaveekogudele, kuivendamise mõju soosetete veekihis, kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele, mõju kaitstavatele loodusobjektidele, mõju elanikkonnale ning koosmõju teiste tegevusliikidega. Sama oluliseks hinnati võimalikke keskkonnaavariide ja tulekahjude tekkimise võimalust, millega võib kaasneda keskkonnale pöördumatu kahju. Keskmise kaaluga kriteeriumiteks hinnati mõju infrastruktuurile, mürataset, tolmu kontsentratsiooni, jäätmete teket, mõju taimedele, mõju loomadele, mõju rohevõrgustikule ja mõju kultuuripärandile. Kõige väiksema kaaluga kriteeriumiteks hinnati loodusvara kasutamise otstarbekust ja mõju maastikule.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 64

Tabel 8.1 Kriteeriumite kaalud

Jrk Võrdlus Kriteerium ∑ Kaal nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Kuivendusvee mõju 1 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 13,5 0,09 pinnaveekogudele Kuivendamise mõju 2 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 13,5 0,09 soosetete veekihis Kuivendamise mõju 3 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 13,5 0,09 põhjaveele ja tarbekaevudele 4 Mõju infrastruktuurile 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 5,5 0,04 5 Müratase 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 5,5 0,04 6 Tolmu kontsentratsioon 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 5,5 0,04 7 Jäätmete teke 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 5,5 0,04 8 Keskkonnaavariid 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 13,5 0,09 9 Tuleohutus 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 13,5 0,09 Loodusvara kasutamise 10 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,003 otstarbekus 11 Mõju maastikule 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,003 12 Mõju taimedele 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 5,5 0,04 13 Mõju loomadele 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 5,5 0,04 14 Mõju rohevõrgustikule 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 5,5 0,04 15 Mõju kultuuripärandile 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 5,5 0,04 Mõju kaitstavatele 16 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 13,5 0,09 loodusobjektidele 17 Mõju elanikkonnale 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 13,5 0,09 Koosmõju teiste 18 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 13,5 0,09 tegevusliikidega Summa: 153,0 1,00

8.2 Kriteeriumite hindamine

Kavandatavat tegevust on kirjeldatud peatükis 5 ja kriteeriume on hinnatud peatükis 6. Iga väljatoodud kriteeriumit kirjeldati põhjalikult vastava teema alapeatükis ning peatüki lõpus toodi iga alternatiivi koondhinne. Kriteeriumite hinded on koondatud tabelisse 8.2.

Tabel 8.2 Mõjude hinnangu koondtabel

Hinnang Jrk Kriteerium Kavandatav nr 0-alternatiiv tegevus* 1 Kuivendusvee mõju pinnaveekogudele -1 -1 2 Kuivendamise mõju soosetete veekihis -1 -1 3 Kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele 0 0 4 Mõju infrastruktuurile -1 0 5 Müratase -1 0 6 Tolmu kontsentratsioon -1 0 7 Jäätmete teke 0 0 8 Keskkonnaavariid -3 0 9 Tuleohutus -3 -2 10 Loodusvara kasutamise otstarbekus 4 -3 11 Mõju maastikule 2 -2 12 Mõju taimedele -1 0 13 Mõju loomadele -1 0 14 Mõju rohevõrgustikule 0 0 15 Mõju kultuuripärandile 0 0 16 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele -1 0 17 Mõju elanikkonnale -1 0 18 Koosmõju teiste tegevusliikidega -1 0 * Kavandatava tegevuse hindamisel arvestati asjaoluga, et arendaja peab kinni peatükis 6.15 toodud ohutusnõuetest ja leevendusmeetmetest

8.3 Alternatiivide võrdlus

Järgnevalt korrutati omavahel kriteeriumite kaalud (tabel 8.1) ja hinded (tabel 8.2) ning saadi igale kriteeriumile väärtus. Väärtused liideti, mille tulemusena tekkis alternatiivide paremusjärjestus (tabel 8.3).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 66

Tabel 8.3 Alternatiivide võrdlus kaalutud hinnangute alusel

Hinnang Jrk Kriteerium Kavandatav nr 0-alternatiiv tegevus* 1 Kuivendusvee mõju pinnaveekogudele -0,09 -0,09 2 Kuivendamise mõju soosetete veekihis -0,09 -0,09 3 Kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele 0,00 0,00 4 Mõju infrastruktuurile -0,04 0,00 5 Müratase -0,04 0,00 6 Tolmu kontsentratsioon -0,04 0,00 7 Jäätmete teke 0,00 0,00 8 Keskkonnaavariid -0,26 0,00 9 Tuleohutus -0,26 -0,18 10 Loodusvara kasutamise otstarbekus 0,01 -0,01 11 Mõju maastikule 0,01 -0,01 12 Mõju taimedele -0,04 0,00 13 Mõju loomadele -0,04 0,00 14 Mõju rohevõrgustikule 0,00 0,00 15 Mõju kultuuripärandile 0,00 0,00 16 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele -0,09 0,00 17 Mõju elanikkonnale -0,09 0,00 18 Koosmõju teiste tegevusliikidega -0,09 0,00 Kokku: -1,13 -0,37 * Kavandatava tegevuse hindamisel arvestati asjaoluga, et arendaja peab kinni peatükis 6.15 toodud ohutusnõuetest ja leevendusmeetmetest

Hindamise tulemusena on parim alternatiiv „0-alternatiiv“ 0,76 punktise edumaaga võrreldes „kavandatava tegevusega“. Kuna keskkonna seisukohalt avaldab igasugune tootmine mõju, on kõige tähtsam tähelepanu pöörata tegevustele, millega kaasneb tõenäoliselt oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise tulemusena analüüsitud mõjutegurid on taotletaval Porissaare turbatootmisalal arvestades turbatootmise tehnoloogiat traditsioonilised, mis ei ületa ohutusmeetmeid ja leevendusmeetmeid rakendades keskkonnataluvuse piiri. Seetõttu on soovitatav valida alternatiiviks „kavandatav tegevus“. Ohutusnõuete ja leevendusmeetmete kasutamine ning keskkonnaseire läbiviimine on vajalik ja kohustuslik. Samuti tuleb jälgida teisi KMH aruandes antud soovitusi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 67

9. KOKKUVÕTE, SOOVITUSED JA KOONDHINNANG

9.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ning vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele

Arendaja esitas Porissaare turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamise alustamiseks 08.09.2014. aastal Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotluse. Turbatootmisala mäeeraldise pindala on 115,84 ha ja selle teenindusmaa pindala koos mäeeraldisega on 162,21 ha. Mäeeraldise piires on vähelagunenud turba kaevandatav varu 258 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu 379 tuh t, mida on võimalik kasutada aiandus- ja kütteturbana. Maavara kaevandamise luba taotletakse 30 aastaks ja maksimaalseks lubatud aastamääraks 24 tuh t.

9.2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Porissaare turbatootmisalal on vähelagunenud turba keskmine paksus 1,81 m ja hästilagunenud turba keskmine paksus 1,69 m. Turbatootmisala maapind on tasane ja turbalasundi lamam on lauge. Turbalasundi kändude sisaldus on madal ja turbalasund on looduslikult puhas. Turbatootmisala on Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia tugimaanteega ühenduses kohalike Porissaare ja Taadikvere teede abil. Turbatootmisalast ~860 m kaugusel idas paikneb Imavere pelletitehase territoorium. Turbatootmisalast ~300 m kaugusele kagusse jääb II kaitsekategooria loomaliigi kanakulli leiukoht ja ~900 m kaugusele loodesse jääb II kaitsekategooria loomaliigi metsise elupaik. Natura 2000 võrgustikku alad turbatootmisala piirkonnas puuduvad.

Porissaare turbatootmisala on loodusliku veerežiimiga muudetud ja mahajäetud turbatootmisala, mille kuivendusvõrk rajati 1980. aastatel. Olemasoleva kuivendus- võrgu eesvoolud on turbatootmisalast läänes paiknev Järavere oja ja idas paiknev Navesti jõgi, millest viimane kuulub osaliselt „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Turbatootmisala jääb hajaasustuse piirkonda. Lähimad elumajad jäävad ~420 m kaugusele kagusse Pika-Reinu kinnistule ja ~470 m kaugusele lõunasse Uuesauna kinnistule. Kohalikud inimesed saavad joogi- ja olmevee peamiselt salv- ja puurkaevudest.

9.3 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused

Kavandatav tegevus on Porissaare turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamine pinnakihilise freesimise meetodil. Enne turba tootmise alustamist olemasolev kuivendusvõrgustik rekonstrueeritakse. Plaanitava tegevusega ei süvendata kuivenduskraave mineraalpinnaseni, ei rikuta turbalasundi alla lasuvat veepidet ega süvendata Navesti jõge.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 68

Kavandatavat tegevust võrreldi 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et Porissaare turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata. 0-alternatiivil olemasolevat kuivendusvõrgustikku ei rekonstrueerita. See tähendab, et ei toimu ka arendajapoolset mahajäetud turbatootmisala korrastamist.

9.4 Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud

Turbatootmisala kuivendamise oluline mõju ulatud kogujakraavist 30 m kaugusele ja maksimaalne mõju 150 m kaugusele. Turbatootmisala kuivendamisega kohalike inimeste tarbekaeve ei mõjutata, kuna antud tegevus on seotud soosetetega ja sooveega ning turbalasundi lamamiks on suhteliselt vettpidav saviliiv ja liivsavi. Turbatootmisala valgala moodustub Navesti jõe valgalast ~0,04 % ja Järavere oja valgalast ~4,21 %, mistõttu ei too kuivendusvee ärajuhtimine kaasa eesvooludele negatiivset mõju. Kuivendusvee ärajuhtimist võivad hakata takistama kopra paisud, mis võib põhjustada kraavidega piirnevate maa-alade üleujutamist.

Tootmismasinatest põhjustatud müratasemed jäävad (ka pärast puistu eemaldamist) tööpäeva jooksul peamiselt turbatootmisala piiresse, kuna masinad ei tööta pidevalt turbatootmisala piiri ääres, vaid kogu turbatootmisala ulatuses hajutatult. Öine müratase ületaks lähima elumaja juures lubatud piirnormi, seega tuleb turvast toota vaid päevasel ajal. Samuti jäävad kavandatava tegevuse ülenormatiivsed tolmu kontsentratsioonid tavatingimustel turbatootmisala piiresse. Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maanteel ei põhjusta toodangu väljavedu mürataseme kasvu ega avalda märkimisväärset mõju tee seisukorrale ja kasutatavusele. Kohalike teede kasutamiseks sõlmib arendaja enne turbatootmisala kasutuselevõttu vastavad kokkulepped.

Turbatootmisel Jäätmeseaduse mõistes jäätmeid ei teki. Kännud turustatakse pärast kuivamist töötlemata küttepuiduna. Turbatootmisalalt eemaldatav sugekiht kasutatakse mäeeraldisele rajatavate teede tervikute aluspõhja rajamisel ning laugaste ja madalamate alade täitmisel. Kraavide ja settebasseinide puhastamisel väljatõstetud sete laotatakse tootmisväljakutele ja segatakse pärast kuivamist toodangu hulka. Samuti realiseeritakse ülejäänud sugekiht koos toodanguga.

Porissaare turbatootmisalal on turba kvaliteet kui ka mäenduslikud tingimused tegevuse alustamiseks soodsad. Turbatootmisala kasutamiselevõtmine on majanduslikult otstarbekas ja järgib säästva arengu põhimõtet. Mida täielikumalt kasutatakse turbavarusid kasutusel olevatel ja mõjutatud rabades, seda vähem vajatakse turba kaevandamiseks uut pinda ja seda rohkem jääb märgalasid looduslikku seisundisse.

Turbatootmisala kraavituse mõju on taimestikule avaldunud peamiselt läbi veetaseme alanemise kogujakraavist kuni 30 m kaugusele. Kuivendamise tagajärjel on üldine trend kraavidega piirnevatel aladel puistu kasvu intensiivistumine, mida on näha ka taotletaval turbatootmisalal. Turbatootmisala kasutusele võtmine ei takista loomade OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 69 liikumist. Aktiivsem loomade liikumine toimub öisel ajal, kui kaevandamisega seotud tegevust turbatootmisalal ei toimu.

Mäeeraldisest ~300 m kaugusele jääb piiritlemata kanakulli leiukoht, kus rakendub Looduskaitseseaduse alusel isendi kaitse. Juhul kui müraallikas asub mäeeraldise piiri ääres, jääb müratase arvutuste kohaselt liigi leiukohas alla 50 dB. Reaalselt töötavad masinad turbatootmisalal hajutatult ja sattuvad mäeeraldise piiri lähedusse harva. Seega ei hakkata turba kaevandamisega kanakulli pesitsemist häirima. Teisest küljest jääb teenindusmaa idanurk kanakulli 300 m tsooni, kus võivad kavandatavad rekonstrueerimistööd ja regulaarsed kuivendusvõrgustiku puhastamistööd kanakulli pesitsusperioodil häirida.

Turbatootmisalast ~860 m kaugusele jääb Imavere pelletitehase territoorium. Peamine võimalik koosmõju võib tekkita tulekahju korral, kui ei suudeta tekkinud tulekahju levikut peatada. Tulekahjude ja avariiolukordade tekkimise tõenäosus viiakse miinimumini töökorraldusega.

9.5 Soovitused

Valida tegevusvariandiks „kavandatav tegevus“.

Rekonstrueerida olemasolev kuivendusvõrgustik enne turbatootmise alustamist.

Puhastada kuivendusvõrgustikku ja settebasseine heljumist vähemalt üks kord aastas.

Viia läbi rekonstrueerimistöid ja regulaarset kuivendusvõrgustiku puhastamist teenindusmaa idaosas (joonis 4.4) kanakulli pesitsusperioodi välisel ajal ehk augusti keskpaigast alates kuni veebruari lõpuni.

Järgida kavandataval tegevusel KMH aruandes antud soovitusi, eelkõige peatükis 6.15 toodud turbakaevandamise ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid.

Vastavalt Veeseaduse § 8 lõige 2 punkt 13 alusel taotleda vee erikasutusluba.

Viia läbi keskkonnaseiret vastavalt peatükis 7 toodud tingimustele.

Eelistada korrastamissuunana tingimuste loomist taassoostumiseks.

9.6 Koondhinnang

Mahajäetud Porissaare turbatootmisalal olemaoleva kuivendusvõrgu rekonstrueerimine ja seejärel turba kaevandamine pinnakihilise freesimise meetodil on võimalik minimaalse keskkonnamõjuga, kui jälgitakse keskkonnamõju hindamise käigus antud soovitusi. Kavandataval tegevusel on oluline rakendada ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid, selleks et vältida või minimeerida kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevat negatiivset keskkonnamõju.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 70

10. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; 2015, 6).

2. Peterson, K. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2007.

3. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 2015, 3).

4. Järvamaa maakonnaplaneering, köide I. Paide 1998.

5. Koostatav Järvamaa maakonnaplaneering (algatatud 26.07.2013). Lisa 5. Ettepanek maardlate kategooriateks jagamiseks.

6. Imavere valla üldplaneering aastani 2015. Aarens Projekt OÜ. Paide, Imavere 2007 (täiendatud 2010).

7. Looduskaitse arengukava aastani 2020. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2012.

8. Sööt, M., Kahk, S. Porissaare turbamaardla Porissaare uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2013. a). OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 13/1133. Tallinn 2014.

9. Orru, M., Merilain, R., Ramst, R., Veldre, M., Sirokova, M. Paide rajooni turbamaardlate otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. EGF 5203. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. Keila 1982.

10. Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. TÜ Geoloogia Instituut. Tallinn 1998.

11. Suuroja, K., Morgen, E., Mardim, T., Kaljuläte, K., Shtokalenko. M. Eesti geoloogilise baaskaardi Kohila (6332) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 2012.

12. Perens, R., Savva, V., Lelgus, M., Parm, T. Eesti hüdrogeokeemiline atlas (CD versioon). Tallinn 2001.

13. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; 2015, 6).

14. Paal, J. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Tartu 2011.

15. Valk, U. Eesti rabad. Halo Kirjastus. Tartu 2005.

16. Raukas, A., Teedumäe, A. Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Tallinn 1997.

17. Keskkonnaregister. (2015). Keskkonnaregistri avalik teenus. [WWW] http://register .keskkonnainfo.ee/ (06.08.2015).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 71

18. Loigu, E., Reihan, A. Ökoloogilise miinimumvooluhulga arvutusmetoodika väljatöötamine. Keskkonnatehnika instituut. Tallinn 2008.

19. Järvekülg, A. Jõgede elustik. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. Tartu 1996.

20. Pall, P. Jõgede hüdrobioloogiline kompleksseire. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. Tartu 2002.

21. Pall, P., Järvekülg, R., Käiro, K., Piirsoo, K., Porgasaar, P., Trei, T., Viik, M., Vilbaste, S. Jõgede hüdrobioloogiline seire 2006. aasta aruanne. Eesti Maaülikool, PKI limnoloogiakeskus. Tartu 2007.

22. Hindrikson, M. Jõgede ülevaateseire hüdrokeemilised uuringud. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tartu 2012.

23. Turvetuotannon ympäristövaikutusten arviointi. Ohjeita turvetuotannon luonto- ja naapuruussuhdevaikutusten arvioimiseksi, Turveteollisuusliito ry, 2002.

24. Loigu, E., Leisk, Ü., Orru, M. Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks. TTÜ Keskkonnatehnika instituut. Tallinn 2008.

25. Kurkus, J. Maaparanduse käsiraamat I. Maaparanduse alused. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1962.

26. Loigu, I., Iital, A. Hajureostuse koormuse andmete täpsustamine. TTÜ keskkonnatehnika instituut. Tallinn 2007.

27. Kriis, V., Raadla, K. Turba kaevandamine ja sellega kaasneva mõju leevendamine põhja- ja pinnaveele Viru-Peipsi alamvesikonnas. Peipsi Koostöö Keskus. Tallinn 2004.

28. Keskkonnaministeerium. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1.04.2010. a korraldusega nr 118.

29. Johanson, J., Toomik, A., Timm, U., Kaljuste, M. AS Torfex Lavassaare turbamaardla Põhara turbatootmisala töötamise ja Põhara II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 11/0636. Tallinn 2011.

30. Niidas, A., Toomik, A., Kaljuste, M., Simmer, E., Schvede, H., Kukk, R., Loogna, T. Rapla maakonna Märjamaa valla Kuislemma turbatootmisala kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 14/1263. Tallinn 2015.

31. Kull, A., jt. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks. Tartu 2013.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 72

32. Maa-ameti Geoportaali kaardiserver. (2015). Maanteeameti kaardirakendus. [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (11.08.2015).

33. Sotsiaalministri 04.03.2002. a vastu võetud määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 38, 511).

34. SNIP 11-22-77. Ehituse normid ja reeglid II osa. Moskva 1978.

35. Tehnilise järelevalve amet. (2015). Tuule kiiruse jälgimise ja mõõtmise juhend ja freesturbaaunade sisetemperatuuri mõõtmise juhend. [WWW] http://www.tja.ee/do kumentatsioon-2/ (29.07.2015).

36. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 2015, 6).

37. Vabariigi Valitsuse 06.04.2004. a vastu võetud määrus nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ (RT I 2004, 23, 155; 2006, 35, 269).

38. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. a määrus nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded“ (RTL 2004, 112, 1761; 2015, 2).

39. Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; 2014, 109).

40. Keskkonnatasude seadus (RT I 2005, 67, 512; 2015, 3).

41. Ramst, R., Orru, M., Salo, V., Halliste, L. Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjon. 2. etapp. Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Tartu maakond. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Tallinn 2006.

42. Aljaste, A., Leibak, E., Kohv, M., Salm, J-O. Melioreeritud turbamaardlate kasutusvõimaluste hindamine. Pilootprojekt. Kaardianalüüsi koondtabel. SA Eestimaa Looduse Fond. Tartu 2012.

43. Männil, P., Veeroja, R., Tõnisson, J. Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2012. Keskkonnateabe Keskus. Tartu 2012.

44. Randla, T., jt. Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava. 2015.

45. Tilgar, V. Metsise stressihormooni uuring ekskrementidest. Tartu 2013.

46. Väli, Ü., Tuule, A., jt. Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava. 2015.

47. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1; 2015, 6).

48. Keskkonnaministri 08.07.2011. a vastu võetud määrus nr 43 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad“ (RT I, 12.07.2011, 3).

49. Veeseadus (RT I, 28.06.2015, 10; 2015, 7). OÜ Inseneribüroo STEIGER Porissaare turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 73

50. Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” (RT I, 04.12.2012, 1; 2013, 1).

51. Keskkonnaministri 15.06.2004. a määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (RTL 2004, 87, 1362; 2005, 47, 652).

52. Keskkonnaministri 09.10.2002. a määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad” (RTL 2002, 118, 1714; 2011,1).

53. Toomik, A., Niidas, A., Simmer, E., Schvede, H., Kukk, R. Nurme turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0971. Tallinn 2013.