AJALEHT NR 8 SEPTEMBER 2011 TASUTA kool alustas uues majas

1. september 2011 on Porkuni kooli jaoks vana kompleksi remondivõimalusi, tulid mis paljastasid maapinna all olevad ja asjaolule, et koolil oli oma abimajand, sama tähtis kui 11. jaanuar 1925, kui järeldusele, et see on tunduvalt kallim 440 miljoni aasta vanused rikkalikud mille toodangu müügist saadud rahadega mõisas alustas tööd Riigi Kurttummade kui uue maja ehitus. Porkuni Kooli korallrifid. Ehituse nurgakivi panekul ka kitsikuses elanud kunstnikke toetada Kool. Porkuni Kooli lugu sai alguse 1924.a. 80. aastapäeval 2005 a jaanuaris Väike ütles haridusminister T.Lukas, et selle sai, saades vastu maale ja muid taieseid. 15. mail, mil kurtidele lastele rajatud Maarja Kultuurimajas öeldi esimest ehitusega hakkab riik tasuma oma Väikesel vastuvõtul sõnas ehitaja esindaja, kooli Vändrast Porkunisse kolima hakati. korda välja, et riik on otsustanud 2007. võlgu erivajadustega õpilaste ja nende et ehitus oli keeruline oma suurte ja Tollane koolijuht oli Volmer Univer, kes aastaks uue koolimaja ehitada. Porkuni pedagoogide ees. Ehitus sujus erinevalt erivajadustega laste vajadusi arvestavate valis koolile kaheksa pakutud mõisa seast mahtus esimese viie riigikooli hulka, nii mõnestki teisest üllatavalt sujuvalt, kui nõudmiste poolest. Tuli ju valmis ehitada uueks koduks Porkuni. Aastakümnete kelle renoveerimist riik rahastastada mõned väiksed probleemid välja arvata ka ujula, pea kõikidesse ruumidesse tuli jooksul on koolis õpetatud erivajadustega otsustas. Siis algaski tegelik töö uue maja ning selle aasta kevadeks oli majakarp viia veevärk jne. Siiski saadi kõigega lapsi. Kooli on juhatanud 8 direktorit ja läbi ehitamiseks. Esimeseks asjaks oli asukoha sisuliselt valmis. Suveks jäid veel ümbruse hakkama ja majaga oli ta rahul. Kaljo aegade on koolil olnud 7 nime. Põhjaliku valimine, maja taheti ehitada mõisa küüni haljastamine ja augustis hakkas kooli Pilt soovis endiste pedagoogide nimel, et ülevaateloo kirjutas kooli kroonikapidaja tagusele kooli kinnistu lõunapoolsele kollektiiv kolima. Tagasilöök oli sisustuse uues koolis jätkuks töötahet ja visadust Tiiu Tammiksaar meie lehes 2010 a osale, hiljem tõid arhitektid maja põhja tellimisel, kus riigihanget ei jõutud õigeks jätkamaks kooli auväärseid traditsioone jaanuaris, kui koolil täitus Porkunis 85 poole. Projekteerimine algas vajaduste ajaks tehtud, nii et uus kooliaasta uues ka uues majas. aastat. väljaselgitamisest. Koolirahvas sai algul majas algas vanast kompleksist pärit Kuigi pealtnäha tundub uue kooli Kurtide kool sai Porkunis töötada 76 kõik soovid ja unistused välja tuua. mööbliga. Koolikollektiivile oli ehituse saamislugu lihtne ja selge, on ehituse aastat, siis leidsid kurdid koos tolleaegse Esimesed visioonid olidki muljetavaldavad aeg pingeline, sest peeti musttuhat tagamaad siiki keerulisemad, kui ehk õppealajuhataja Ave Laiapeaga, et kaugel – täismõõtmetes spordisaalist kuni nõupidamist ja koosolekut, kus pidevalt kõrvaltvaatajale näha. Nimelt oli enne kolkas neile enam õppimine ei sobi ja hippoteraapia võimalusteni (mis ehitajaga oma soove kooskõlastama ehituse algust tõsise küsimärgi all Porkuni kolisid pealinna. 1995 aastal olid kooli tähendanuks hobusetallide ja muu pidi. Kõik läks siiski üsna õnnelikult kooli edasine eksistents üldse, kuna tulnud esimesed vaimsete häiretega laste sinna juurde kuuluva ehitust). Tegelik ja 1. septembril jättis koolipere hüvasti kurtide kool oli lahkunud Tallinnasse ja klassid, hiljem lisandusid ka liitpuuetega elu tegi oma korrektiivid ja lõpuks jõuti vanade majadega, kooli uks keerati erivajadustega laste koole on vabariigis lapsed ning uue sajandi algusest töötabki ka rahastajaga enam- vähem ühisele sümboolselt lukku ja pikas rongkäigus palju, ka meie maakonnas on niisuguseks kool erivajadustega lastega. arusaamisele mida on võimalik ja vajalik suunduti uude kodusse. Avatseremoonial Vaeküla kool. Põhiliseks argumendiks Koolikompleksis pole viimased ehitada. Projekteerija esimene nägemus tõmmati kõigepealt üles riigi ja kooli Porkunisse uue kooli ehitamise kasuks aastakümned kapitaalset remonti tehtud, – suur sirge hooneplokk kohtas kooli lipud. Seejärel sõna saanud kooli direktor sai tegelikult olemasolev tugev ja teokas uue kuue said ainult tualettruumid ja kollektiivilt tugevat vastuseisu ja projekti tänas ehitajaid ja teisi, kelle abiga hoone pedagoogide kaader. Mujal oleks just ehitati uued katused. Töötingimused, mis autor Uko Künnap tegi täiesti uue kavandi püsti sai. Sõna said haridusministeeriumi kaadriprobleem olnud kõige tõsisem sobisid kurtidele ei sobinud enam vaimsete – lumehelbekujulise ühekorruselise kantsler, maavanem ja vallavanem kes takistus ja tuleb tänada kõiki, ka endistel puuetega ja erivajadustega lastele. Kooli kompleksi suure ja avara keskosaga. kõik rõhutasid oma sõnavõttudes ehitaja aegadel siin töötanud inimesi, koolile nii direktor Avo Hein otsis võimalusi kooli Aeg veeres aga omasoodu, vahetusid head tööd, koostöövalmidust ja kiitsid tugeva maine ja autoriteedi kujundamise kordategemiseks, kuid lossis kehtivad ministrid ja plaanid. Ehituse algust lükati valminud maja ilu. Õhku saadeti sülem eest. Muinsuskaitse eritingimused muutsid edasi riigieelarves ehituse rahastamise õhupalle, esinesid ratastoolitantsijad. Esimesed nädalad on teadagi näidanud kaasaegse õpikeskkonna loomise sisuliselt kajastamise segaduste tõttu, oma osa Kooli avamiseks saeti katki kopra kui kätte ka väiksed möödalaskmised ja võimatuks – poleks tohtinud ehitada andis maailma tabanud majanduskriis. kooli maskoti poolt langetatud ja kooritud puudused, aga need pole siiski varjutanud ratastoolilastele väga vajalikku lifti, Vahepeal tundus juba, et ehitust ei puu. Direktor Tiit Leemets kuulutas uue koolipere rõõmu ja rahulolu tipptasemel muuta ruumide suurusi ja muid vajalikke tulegi, aga siis avanesid Euroopa Liidu kooli avatuks. Eriti kauniks oli muutunud tingimustes töötegemise üle. ümberkorraldusi, mida kooli Porkunisse rahakotirauad ja AS Merko Ehitus ja Riigi kooli fuajee, mida ilmestasid koolile Tamsalu ajaleht ühineb kõigi õnnitlejatega kolimise eel mõisamajas tehti. Neist Kinnisvara AS sõlmisid 29. jaanuaril 2010 1950- 60 aastatel hangitud eesti kunstnike ja loodab, et edaspidi saavad leheveergudel piirangutest lähtudes käiski direktor a lepingu Porkuni Kooli projekteerimis- maalid, milledest suur osa oli vanas koolis tihedamalt sõna kooli tegijad pajatamaks esimest kord välja mõtte, et tegelikult on ja ehitustööde teostamiseks. Aprillis hoiustatud laoruumis. Kooli veteranide oma toimetamistest ka vallarahvale. Porkunisse vaja uut maja. Riigi Kinnisvara tulid suured masinad kohale ja ehitus sõnul sai tolleaegne direktor Viktor Kuriks AS spetsialistid, kes käisid hindamas algas mulla- ja kaevamistöödega, neid hankida tänu oma kunstilembusele Ain Aasa TAMSALU AJALEHT 2

Tamsalu Gümnaasiumi rekonstrueerimisest Lähenevaks õpetajate päevaks . Lepingu sõlmimisest ehitajaga (Elinord Ehitus OÜ) on möödu- nud 4,5 kuud, kuid tööde mahust on vastu võetud alles 15%. Ehi- tuse lepingujärgne valmimise aeg on 31.oktoober 2011.a. Ehitise Õpetajana tunned rõõmu ka pealtnäha väikesestest asjadest. Olgu selleks tarkusepäeval ulatatud lilleõis, valmimise tähtaega veel pikendatud ei ole, kuid ehitaja on luba- õpetajate päeval püüdlikult sind matkiv väike „asendusõpetaja“, salaja pihku poetatud komm või pirn, nud tööd lõpetada selle aasta lõpuks. kaardid ja joonistused. Õpetada ja teadmisi jagada peale selliseid meeldivaid tähelepanuavaldusi on lausa Võrreldes augustikuuga on ehitustegevus elavnenud. Välitööde lust. . kulgu takistavatele sokli betoneerimistöödele on rakendatud Eelmisel nädalal rääkisime inimeseõpetuse tunnis lähedastest ja kallitest inimestest. kolm brigaadi. Alustatud on õueala platside kivisillutise paigal- Järgmisel päeval tuli minu juurde üks tüdruk ja ütles: „ Õpetaja, ma tegin ise luuletuse. Ma kingin selle damisega ja staadioni harjutusväljakute ehitusega. Käivad fas- teile!” Luuletus oli kallitest inimestest. Seda lugedes mõistsin, et ka õpetaja kuulub kallite inimeste hulka. saadide soojustustööd. Söökla-aulakorpuse fassaadid on saanud Saabuva õpetajate päeva puhul, tervitan kõiki oma kolleege ja soovin ,et jätkaksite sama suure entusiasmiga juba oma lõpliku väljanägemise (paigaldamata on veel aknaple- ja säraga andes õpilastele tarkust ja turvatunnet, sest nad armastavad meid. kid ja vihmaveetorud). Õuealal paigaldatakse kanalisatsiooni ja vihmaveekanalisatsioo- ni torustikke, mis on kahjuks praegustes ilmastikutingimustes te- Sirje Luik 2.a klassi klassiõpetaja kitanud palju ebameeldivusi nii elanikele (pori) kui ka ehitajatele (kaevikute varingud). MINU KALLID INIMESED Paralleelselt kooli ehitustöödega käivad Kesk ja Kooli tänavate valgustuse ehitustööd, mis omakorda lisavad ebameeldivusi tä- navate sulgemise ja pori näol. Emme kallis oled sa, Kooli C korpuses (nn. uus maja) käivad põhiliselt tehnosüstee- mide (elekter, nõrkvool, vesi, kanalisatsioon, küte, ventilatsioon) Venna armas mulle ka. paigaldamise tööd. Issi on ka kallis mulle, Aula-söökla akende vahetusega seotud sisemised viimistlustööd lõpetatakse sügisesel koolivaheajal. Mina kallis olen talle Selleks, et ehitaja poolt lubatud uueks tähtajaks (2011.a lõpp) töö- dega valmis saada, peab ehitaja oluliselt tööde tempot tõstma. Mulle õpetaja armas, Mina olen väga kärmas. Mati Tamm Mina kallis olen ka, ehitusspetsialist Teie kallid mulle ka. Kultuurikalender Tere jälle armas kool, Sind ma oodand igal pool 03.10 kell 17.00 Alustab tegevust laste näitering „ATSIKE“ Mina olen tubli, viks 03.10 kell 17.30-18.15 Alustab tegevust muusika- mängu- ring Targemaks saan iga nips. „TÕRUKE“ noorem rühm. 03.10 kell 18.15-19.00 Alustab tegevust muusika- mängu- ring „TÕRUKE“ vanem rühm. Maarja-Liis Nirgi 13.10 kell 10.00-10.30 PRO PALSAMI näitus-müük. 15.10. kell 10.00-14.00 TAMSALU TÄIKA 18.10 kell 15.00 Peterburi TSIRKUS. Pääse 2€ enne Sind on keegi sellele tahvlile kirjutanud või kellegi koolil sõrmed arvutiklaviatuuri klõbistanud. Kool on lüli tänaste ja endiste vahel, kutsudes tähistama ka kooli aastapäeva. veerandsada täis 1.septembril 1986.aastal avati Vajangu Lasteaed- Algkool, ümbruskonnas ainulaadne, kaasaegne ja kaunis. Maja valmis tänu tollese Tamsalu sovhoosi juhtkonna perspektiivitundele Igal kohal oma lugu, mõõnaaeg ja tähelend. ning tahtmisele investeerida tulevikule – lastele. Kui on rahvas teokat sugu, külast saada võib legend. Kool alustas tööd kolme klassi ja 39 õpilasega, direktrissiks Igal külal oma laulik, prohvet ja ka klatšimoor, Irene Kaldma ja õpetajateks Evi Rammo ja Mari Nurk traagik, narr ja jutupaunik, klubi, selts või viisikoor. (Põder). Tollane Tamsalu sovhoosi direktor Harald Kiik Külast teavad jutustada väravad ja vapipuu, on kooli avamise puhul kirjutanud kroonikaraamatusse kirik, kool ja kalmurada, muistendid ja rahvasuu. järgmised read: Heitke kõrvale keskpärane ja talletage selles Igal külal omamoodi kombed, vaated, laad ja noot. raamatus kõik, mis teie elus ja töös on algupärane, sügav ja Andunult neist laulab oodi kodupaigapatrioot. vajalik. Igaühel oma lugu, veste, mälestus või laast. Lasteaed kolis vanast hoonest uude 23. novembril 52 Kokku saab neist kodulugu, kodukülast, kodumaast. lapsega. Õpilaste arv hakkas aasta-aastalt kasvama, saavutades kõrghetke 1994/1995 õppeaastal, mil koolis õppis 114 last. 1992.aastast sai Vajangu Lasteaed –Algkoolist põhikool.1993. aastal valmis võimla. Täna õpib Vajangu Põhikoolis 38 last ja lasteaias käib 15 last. Ettevalmistusi aastapäevapeoks tegid nii suured kui väikesed. Külalised said uudistada lasteaialaste ja õpilastööde näitust ning kuulata kontserti, mille kohta jagus külalistel ainult kiidusõnu. Pidupäevakontserdi aitasid meeleolukaks muuta vilistlased Egle Kiik, Enelin Kiisla ja Anna-Liisa Kasekamp lustakate kandlelugudega. Aitäh Teile selle eest! Tänusõnad ka Sirje Luigele tantsu vedamise eest! Klassiruumides olid uudistamiseks fotod, uurimistööd, laste joonistatud kaardid ja jutukesed. Aitäh kõigile Vajangu Kooli töötajatele, kes õhtu õnnestumiseks oma panuse andsid. Kahju ainult, et inimesi vähevõitu oli. Kes kohal oli, jäi rahule ja tantsu vihuti hiliste öötundideni. Iga kohtumine on väärtus. Igast kohtumisest on midagi õppida, olgu see siis positiivse või negatiivse iseloomuga. Soovin kõigile inimestele uusi positiivseid kohtumisi, mille pinnalt tärkaksid uued viljakad ideed. Soovin vaimujõudu ja väärikaks jäämise oskust! Ja lõpuks- tarkust märgata enda kõrval teisi inimesi! Kaunist sügist kõigile!

Siiri Hiiesalu 17. septembril tähistasime Vajangu Põhikooli 25. aastapäeva. 25 aastat pole ühe kooli jaoks teab mis märkimisväärne iga, Piltidel vasakult ülalt: esinevad kõige nooremad, aga tähistamist väärib seegi. vilistlaste kandlemängu saatel tantsiti vahva Kool ühendab erinevaid põlvkondi ja inimesi – õpilasi, puntratants, näitusel olid väljas Ele - Stella Borodini õpetajaid, lapsevanemaid. Tead, et enne Sind on keegi selles ja Merily Lendla vahvad pildid, direktor Siiri Hiiesalu pingis istunud, enne Sind on keegi seda raamatut lugenud, külalistele rääkimas. 3 TAMSALU AJALEHT

vahel on taandumas. Loksa vennashaual kirjandusauhind. Sügisesest... laulab aastaid ansambel, mille koosseisus on „Leegionärid“ on saanud ka kultuurkapitali nii saksa kui vene poolel võidelnuid. kirjanduse sihtkapitali 2010.aastal ilmunud Madisepäevast, ajaloost, monumendi raamatute auhinna draama kategoorias. Porkuni lahingust ja jalamile asetavad pärgi ka Tiit Aleksejev on kirjutanud veel kaks laskurkorpuse mehed. Tänased romaani: spioonilugu «Valge kuningriik» kirjandusest sõjaväelased Kirde Kaitseringkonnast (2006) ja ajalooline, seikluslik, on auvalves mõlemal kalmistul. ristisõdadest inspireeritud «Palveränd» Madisepäev ei ole Eesti rahvale hea päev Uhke oli 22. septembri ajalehest lugeda, et (2008). Tiit Aleksejev on üks paremini olnud, kas võidavad sakslased või venelased- Eesti kaitseminister kiitis meie Porkuni Euroopa konteksti sobituv Eesti kirjanik. kaotajaks on jäänud ikka eestlased. lahingu mälestusmärkide väga head Tema „Palveränd sai 2010.aastal Euroopa Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala korrasolekut. Tühja siis neist „põmmpeadest“ Liidu kirjandusauhinna. „Palverännule“ lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) peeti eestlaste kel oma jõudu mujal kui kalmistul näidata on peagi oodata ka 2. osa. Tiit Aleksejevi muistse vabadusvõitluse ajal Madisepäeval, ei oska. Küll saavad nemadki suureks raamatuid soovitan ajalugu, seikluslikkust 21. septembril 1217. aastal Sakalas, ja hakkavad ükskord peaga mõtlema. ja head eesti keelt hindavale lugejale. Viljandist umbes 10–12 kilomeetri kaugusel), Igatahes oleks ka nende jõujuurikate Sellised olid minu mõtted ja tunded oletatavasti Vanamõisa küla väljal eestlaste mõtlemisprotsessi kiirendanud 21. septembri pärast Porkuni lahingu mälestusteenistust ja Saksa ristisõdijate vahel. Eesti poolt tabas pärastlõunal Tamsalu kultuurimajas Eesti ja „Leegionäride“ ettelugemist. raske kaotus – langenuid oli 1400; mitme Draamateatri näitlejate poolt etteloetud Tiit Siiras lugupidamine mälestusteenistusel teise Sakala vanema hulgas langes ka väe Aleksejevi raamat „LEEGIONÄRID“. See osalenutele. Tänu kõigile, kes häid ideid üldjuht Lembitu.Muistse vabadusvõitluse on näidend 1944. aasta meestest. See on lugu andsid, nõu ja jõuga kaasa aitasid. suurim lahing lõppes eestlaste kaotusega. iseendaks jäämisest, mäletamisest, aga ka Ka 67 aastat tagasi ennustas kuiv ja leppimisest. Üks sõjast puutumata jäänud Tiia Uudeberg Tamsalu kultuurimajast. päikeseline sügisene Madisepäev sooja ja vana mees „SUUR-EINAR mõtleb viimases vihmavaest sügist. Vanarahva kalendris stseenis enda elust ja Porkuni lahingus Pärjad: ja kimbud Vistla memoriaalil: on sel päeval tuletegemine keelatud. hukkunud vanemast vennast Andreist: Oli 1944. aasta. Sõda oli jõudnud „... noor mees, kogu elu jäi tal elamata... et Eesti 20. diviisi ühendus -vanemleitnant taaskord Eesti piiridele ja Eesti pinnale. mida ta kõike oleks võinud korda saata... no Põder, leitnant Agu Madisepäeval, 21. septembril jõudsid ma ei tea... muidugi olen ma temast kauem Eesti Vabadusvõitlejate Liit- Lembit Kurs ja lahingud ka meie valla maadele. Porkuni ja elanud, aga kas see on mõni asi, millega Gunnar Vompas Sauvälja külade vahel said kohtumislahingus kiidelda... kilpkonn elab saja aastaseks... ja Lääne- Virumaa Endiste Poliitvangide kokku Narva poolt taanduvate Saksa krokodill saja viiekümneseks... kas neid peab Ühing- Ruuben Lambur üksuste umbes 1500-meheline kolonn, mis siis kuidagi kadestama või?... Ja kui ma nüüd Tööpataljonlaste Ühing –August Kondoja ja koosnes peamiselt 20. Eesti Relvagrenaderide omaenda elu peale tagasi mõtlen... Mida Karl-Eduard Rohtaas diviisi (kapten Hando Ruus) ja Eesti mina siis nii erilist korda olen saatnud?... Memento Rakvere Ühing- Heldi Teppan ja piirikaitse rügementide (juhid Juhan naisega oleme võõraks jäänud... poegadega Aino Kiiver Vermet ja major Valter Pedak) võitlejaist samuti... neist ei saa ma üldse aru... Eesti Leegionäride Veteranide Virumaa ja Punaarmee 8. Laskurkorpuse 249. Ja teinekord tundub mulle, et see, mis mu Klubi- Ervin Piirsalu, Heldor Esberg Eesti laskurdiviis (polkovnik A. Feldman). elus üldse olemas oli... mis seniajani kestab... Ida-Viru Vabadusvõitlejate Ühendus Sinimägedest taandunud 20. Eesti diviisi oligi mu vend... Ja mida vanemaks ma saan... Relvavennad.. ülesandeks oli luua endale taandumistee seda lähedasemaks ta mulle muutub... ei lähe Tamsalu vallavalitsus läände. Punaarmee 249. laskurdiviis päevagi mööda, mil ma Väike-Maarja vallavalitsus aga valmistus pealetungiks Tallinnale. Ei hoolinud keegi siis vanarahva tarkusest: tuld anti sel päeval kõvasti. Järgnenud lahingus langes vaid mõne tunni jooksul umbes 400-500 meest, ligi 700 võeti vangi. Poeg võitles isa ja vend venna vastu. Porkuni lahing oli sõja suurim võõrvägedes teenivate eestlaste omavaheline võitlus. 1965. aasta kevadel paigaldati Tamsalu- Väike-Maarja tee äärde künkanõlvale kivirahn, millele asetati tahvel tekstiga: „Lahinguga siinsetel põldudel ja metsades 21. IX 1944.a. murdis Nõukogude armee 8. Laskurkorpuse 249. diviis Saksa fašistlike väeosade tõsise vastupanu Eesti mandril.” Loksakülas asub Porkuni lahingus langenud Eesti laskurkorpuse sõjameeste vennaskalmistu. Nende mälestusmärkidega on minu eakaaslased hästi tuttavad. Need objektid olid keskkooli viimaste klasside korrastada- siit sai ühiskondlikult kasuliku töö tunde. Nende mälestusmärkide juurde korraldati ülekoolilisi matku. „Valel“ poolel langenutest teadsime me ka. tema peale ei mõtleks... Et kuidas ta seal Näidendi “Leegionärid” kandsid ette: Pereringis räägiti toimunust ausalt ja nii küll oli... ja mida ta tundis... kui ta üldse Lavastaja Margus Kasterpalu remarkide ja tekitas alati väikest kõhedust Sauvälja midagi tundis... Ja teinekord ma mõtlen, et episoodiliste tegelaste esitajana, näitlejad matmiskohast möödumine. Matmispaik oli kuidas ma ise tema asemel... (Paus.) Einoh, Tiit Sukk, Lauri Lagle, Kristo Viiding, Ester täiesti vana tee kõrval. Kevadeti nägime nemad olid ikka kõvad poisid... mina oleksin Pajusoo ja Guido Kangur. tihti vanamemme seal rehitsemas ja küünalt kindla peale vedelaks löönud... (Paus.)..... „ süütamas. Mõelge nüüd kalmistuvandaalid natuke Möödus mitukümmend aastat ja nüüd on asja üle järele- mida teil on kunagi Piltidel: vasakult ülalt: langenud ka sellel Eesti emal Tiit Kaljundi poolt meenutada? Kui palju haiget võib üks eestlased R.Ernesaks ja Otto Uin, Vistlas kujundatud uhke memoriaal Vistlas kuhu teie selline mõtlematu tegu teha sõja ajal esineb veteranide ansambel, Virumaa oma pojale lilli tuua- aga pole enam ema... hukkunud ja Vistlasse maetud Eesti kirjandusauhinna võitnud Tiit Aleksejev, Nii selle aja ja looga on. Juba aastaid meeste peredele ja sõpradele, meile kõigile. pärja asetas Tamsalu vallavanem korraldame me Porkuni lahingu Tuleme tagasi näidendi „LEEGIONÄRID Toomas Uudeberg, näidendi ettelugemine mälestusteenistusi nii Loksa vennashaual kui juurde. Enne etendust anti kultuurimajas Draamateatri näitlejate poolt. Vistla hukkunud sõjameeste memoriaalil. Nii Tiit Aleksejevile selle raamatu eest Viroli ja ka sel aastal. Leppimatus kahe vaenupoole Ivoli esindajate poolt üle Virumaa TAMSALU AJALEHT 4

Muuseumis Kristina teeb oma ülikooli magistritööd milles võrdleb eestlaste toitumistavasid enne 1940 tuletati meelde aastat ja nõukogude ajal. „Olen alati olnud huvitatud toidust. Ma vanu toite töötasin kokana Torontos ja Firenzes. Elan praegu Tallinnas ja õpin gastronoomiat Adelaid’i ülikoolis Austraalias (Master of Arts in Gastronomy). Elasin seal kaks aastat enne kui tulin Tallinnasse elama. Olen Torontos kasvanud ja vanavanemad on pärit Eestist. Eesti kultuur on alati olnud tähtis mulle. Nii et kui ma mõtlesin oma lõputöö teemast siis leidsin, et oleks huvitav panna kokku endine ja nõukogudeaegne eesti köök.“ Tamsalu leidis Kristina Malle Annuse vahendusel, kes on tema juhendaja Tiina Kirss’i sugulane. Tiina Kirss on pärit USA - st ja töötab professorina Tallinna Ülikoolis. Küsisin Kristinalt, millise mulje jutuajamine muuseumis talle jättis:“ “Overwhelmed” (ma valmis saan, siis mul oleks vaga hea meel tõrud, sigurid ja muu, mida kohvi tegemiseks ei tea mis see sõna on eesti keeles). (Vapustav, Tamsalusse tagasi tulla et kuulda rohkem.“ kasutati. Siis saadus jahvatati ja sellest keedeti rabav - oleksid eestikeelsed vasted. Toimetaja). Kohtumine kulges nii, et Kristinal oli valmis kohvi. Oakohvi joomist meenutas ainult Ellen, Mul on alati hea meel kui inimesed räägivad mõeldud küsimused ja ta salvestas diktofonile kelle kodu oli enne sõda Narvas. oma elust. Juttudest koorub meie ajalugu. kõikide jutu. Kuigi küsimused olid toitude Toidud olid enamasti lihtsad ja kordusid Huvitav on kuulda inimeste elulugusid ja kui kohta, läks jutt siiski ka sellele, mida peeti nädalast nädalasse. Meenutati, et kuigi olid küsid toidu kohta, siis räägivad nad väga palju oluliseks nendest aegadest meenutada - oma rasked ajad, eriti okupatsioonide ajal, polnud Tamsalu muuseumis toimus huvitav rohkem - oma igapäevasest elust. Seal on alati pere traditsioone, üleelatud ülekohut, mälestusi kokkutulnutest nälga siiski keegi kannatanud. kohtumine, mille initsiaatoriks oli Kristina midagi mis minu jaoks on uus. Eriti põnev on erinevatest inimestest. Seda oli tõepoolest Loodetavasti saab valminud magistritööga ka Lupp. Osalesid kohalikud, kes mäletasid ka teada saada inimeste erinevatest kogemustest põnev kuulata. Vestlus toimus omaküpsetetud kohapeal tutvuda. enne 1940 aastat oma peres tehtud toite: Silvi ja sellest mis nad on läbi elanud. On vaga tähtis kookide ja kohviga kena suupistelaua ääres ja Mill, Ellen Kurotškina, Helga Truupõld, Hinge et me mäletaksime et elu ei olnud vanadel algul läkski jutt ka kohvile. Enamuse peredes Ain Aasa Rosenberg, Karin Poom, Eleonora Kure, Ahto aegadel alati nii lihtne. joodi sellel ajal viljakohvi, mille valmistamiseks Annus, Malle Annus, Aadu Uudmäe. Olen juba öelnud Mallele et kui ma oma lõputöö pruunistati spetsiaalses metallist vahendis vili,

Politsei Krõlli palju teadmisi ja oskasid politseiniku küsimustele vastata. Koos vaadati üle Egerti jalgratas: kas lasteaias !? rattal on töökorras pidurid, signaalkell, ees valge helkur, taga punane helkur ja ratastel kollane või Ühel septembrikuu reedel saabus meie valge helkur. Kõik nõuded olid täidetud ja Egerti lasteaeda politsei auto. Miks politsei lasteaeda tuli, ratas on tõesti väga korras. Politseinik kordas veel pean kõik algusest peale ära rääkima. kord üle, et lasteaialaps võib rattaga iseseisvalt sõita Pärast suvepuhkust igal sügisel algab ainult kodumaja õuealal või hoovis ja alati peab õppeaasta liiklusnädalaga. Tuletame koos lastega kiivrit kandma. Seda reeglit jälgime ka lasteaias. meelde ja õpime juurde tähtsamad liiklusmärgid, Kohtumise lõpus andis külaline lastele aukirjad kuidas peab käituma tänaval ja jalgrattaga sõites ning liiklusteadmiste omandamise kohta. Kingituseks milline on jalakäija ja ratturi turvavarustus. lastele ja õpetajatele olid helkurid, lõvi Leo kommid Nädala jooksul arutleti, millised ja liiklusalased värviraamatud. Maanteeameti liiklusvahendid meie teedel-tänavatel sõidavad, ida regiooni poolt olid memoriin, kaardimäng tutvuti liiklusreeglitega läbi mängu, valmisid ,,Roheline tuli” , liiklusteemaline lasteraamat igasse liiklusteemalised kunstitööd. rühma ja liiklusmärkide komplekt lasteaiale. Suur Liikumisõpetajaga käidi jalutuskäikudel tänu ka endisele lapsevanemale Velvele lõvi Leo tänaval ja tunnelis, tutvuti liiklusmärkidega ja värviraamatute eest! õpiti, kus võib tänavat ületada. Lapsed said teada, Kodus vastutab lapsevanem oma lapse et tunnelis rattaga sõita ei tohi, enne tunnelisse turvalisuse eest ja südamest kahju on, kui näeme sisenemist on ka vastav liiklusmärk. Kahjuks ikkagi õhtuti linna vahel sõiduteel jalgratastel nägid Tehnika tänaval Krõlli rühma lapsed koos vänderdavaid väikesi lasteaiaealisi lapsi ilma kiivrita õpetajatega, et mõned autojuhid ei anna teed ,,sebra“ ja täiskasvanu järelvalveta! Lapsevanemad – ilma juures ootavatele väikestele jalakäijatele – koguni teiepoolse toetuseta on meie pingutused asjatud. 4 autot sõitis peatumata mööda, kuigi õpetajad olid Palun aidake omalt poolt kaasa ja olge lastele ka helkurvestides ja hästi nähtavad liikluses eeskujuks. Meie kõigi soov on, et lastest Kolmapäeval oli lasteaias rattapäev. kasvaksid liiklusreegleid austavad ja täitvad liiklejad. Õpetaja Maarit oli maha pannud põneva Ohutut liikelmist! teadmisi saab hulgaliselt nii haiguste kui vigursõiduraja. Eesmärk oli täpselt jälgida nooli ja Südamega silmitsi nende leevendamise ja ravi kohta. Asjad takistusi ning neist võimalikult ohutult mööduda, Viiu Uudam seletatakse ära loogiliselt ja lahendusedki on samas hoida ohutut pikivahet, et eessõitjale tagant Tamsalu Lasteaia Krõll direktor Hiljuti jäi mulle Tamsalu raamatukogus täiesti paberil kirjapanduna maru lihtsad – jäta maha mitte otsa sõita. Raja läbimine nõudis kannatlikkust, juhuslikult näppu Rein Vahisalu raamat „ Süda suitsetamine, võta kaalust maha 14 kilo, väldi osavat ratta käsitlemist, oskust pidurdada. Kõrvalt võtab sõna“. Panin ta kotti, lootes midagi uut stressi, puhka piisavalt, ära liialda alkoholiga, vaadates oli näha, et harjutamine teeb meistriks, sest teada saada. Arvasin, et olen üsna hästi kursis käi nädalas vähemalt kolm korda looduses või iga ringiga tundsid lapsed end jalgrattal kindlamalt. südameasjadega st selle ehituse ja talitusega. treeningutel jne. Tegelikus elus aga on kõiki Jalgrattasõit meeldib lastele väga ja Raamat üllatas aga positiivselt. Enamasti neid nõuandeid hirmraske järgida. Aga selle paljudel ei ole kodu juures võimalust rattaga ohutult on taolised teosed kirja pandud kuivas poole peaks pidevalt siiski püüdlema. sõita, siis õpetaja otsustasid lasteaiaõuele joonida kantseliitlik- bürokraatlikus stiilis millest Inimese elutee on paljuski tema enda teha, kuid rattaraja ja kavva võtta rattapäeva. Septembris ja läbinärimine on üsna suur piin. See teos aga maine teekond lõpeb südame poolt vaadatuna mais võivad rattarajal Sajajalgse rühma lapsed sõita üllatas laheda ja emotsionaalse lähenemisega. alati ühtemoodi - “no signal”, ja paberile pole kolmapäeviti, Krõllid neljapäeviti ja Lepatriinud Tõsi, algusosa – organismi talitlus ja laiemalt enam midagi joonistada. Oma süda kätte võtta reedeti, muudel päevadel ratastega lasteaia õuealal südame funktsioonide kirjeldamine oli raskesti ja temaga tõtt vaadata pole aga kunagi hilja. ei sõideta. Rattarajal on kehtestatud reeglid, mida hoomatav. Kui aga jutt läks juba üksikute tuleb täita. Laps võib sõita ainult oma rattaga, mis on südame funktsioonide ja nende anomaaliate, Ain Aasa tehniliselt korras ja kasvule vastav. Peas peab olema haiguste ja võimaliku ravi kirjeldamiseni, kiiver. Lapsed valmistasid endale load, millega nad muutus kõik arusaadavaks, sest need olid kinnitavad, et tunnevad reegleid ja täidavad neid. mulle endale tuttvad. Piltidel ülal: Krõlli lapsed kasvatajate Rikkumise korral on õpetajal õigus luba hoiule võtta. Arvan, et seda raamatut võiksid kõik lugeda, juhendamisel vigursõitu tegemas. Autori foto. Reedel sõitis lasteaia parklasse päris eriti mehed. Sest autor võrdleb südant auto politseiauto ja külla oli kutsutud meie lastele juba mootoriga, pikib vahele muhedaid ja tõetruid Vasakul “Süda võtab sõna “ kaanekujundus tuttav noorsoopolitseinik Airika-Helle. Hea oli pildikesi oma praktikast südamearstina. Ja kuulda, et lapsed olid liiklusnädalal omandanud mis kõige tähtsam- teost on kerge lugeda, 5 TAMSALU AJALEHT

kohtadele nii tootmises kui akadeemilises elus. Nende seas Tantsulaager noortele Soomepoistest oli akadeemikuid, õppejõude, õpetajaid, suurem enamus pidid aga jääma lihtsa töö tegijateks. Euroopas 1930-ndate aastate lõpul kujunenud olukord ei Soomepoiste olulisus meie jaoks peaks olema tõdemuses, Augustikuus toimus Tamsalu Kultuurimajas tantsulaager, millest võtsid tõotanud iseseisvale Eestile midagi head. Läkski nii, et et vaatamata rasketele aegadele, meie eest kõrgel ja kaugel osa 6- 16aastased kohalikud noored. See oli päevalaager, mis tähendas, et kahe suurvõimu sobinguna kaotasime iseseisvuse ja 1941. tehtud otsustele on siiski igal mehel alati võimalus ise lapsed ööbisid kodus ja tulid laagrisse vaid päevaks. Laagri juhendajateks ja aasta suvel jõudis sõda meie maile. Raske on täna oletada, valikuid teha ja sellega oma saatust kujundada. Soomepoisid korraldajateks olid meie oma tantsutüdrukud Kristina Jerjomina, Siret Kristel, mida arvasid ja teadsid sellel ajal lihtsad eesti inimesed. ei soovinud sõdida kummagi okupandi eest. Soomepoiste Tiiu Mürk ja Kerli Relli ning kõigile juba tuntud tantsuõpetajad Kaire Kaljuvee Mis kujundas nende tõekspidamisi, veendumusi, käitumist? juhtide hulgas tekkis nägemus nn „kolmandast teest“. ja Ülle Raudsepp, samuti aitas meid organisatoorse poolega Kristin Intelmann. Seda peab aga teadma, et saada aru järgnevast. Okupantidega koostööst keeldumise ja nagu Vabadussõjas Laagrist võttis osa 75 noort, kes olid jagatud viide rühma. Mürakarude rühma Eesti saksa sõjaväevõimu alla sattumine ei muutnud oma iseseisvuse eest võitlemise teest. Selle eesmärgi nimel moodustasid kõik poisid ja nende treenerid olid Tiiu ja Ülle. Poiste rühm midagi juba vene okupatsiooni ajal kadunud iseseisvuse tegutsedes loodigi eestlaste oma väeosa, keda loodeti osutus üllatuseks ka kõige arvukamaks, juhendajatel tuli hakkama saada 19 taastamise väljavaadetes. Sakslased välistasid igasugused kasutada siis, kui selleks võimalus avaneb. 1944 a augustis eri vanuses poisiga, mis oli paras katsumus, kuna poisid on väga elavad ja ei iseseisvustaotlused ja kogu võim oli saksa sõjaväe käes. Eestisse tulles arvati, et kordub kahekümne aasta tagune ole just lihtne neid kõiki korraga kuulama panna. Kõige pisemad tüdrukud Saksa sõjavägi alustas koheselt peale okupeerimist eesti olukord ja osutub võimalikuks kahe võõrvõimu vahel olid Nublude rühmas, sinna kuulusid koolieelikud ning esimese ning teise meeste mobiliseerimist saksa armeesse. Paljud astusid taastada kaotatud iseseisvus. Täna saame ainult spekuleerida klassi lõpetanud tüdrukud ja nende juhendajaks oli Kaire. Kolmanda rühma sinna ka vabatahtlikult. Kuna aga väga paljud noored teemal, mis oleks juhtunud, kui... Ajalooline situatsioon oli moodustasid kolmanda ja neljanda klassi tüdrukud, nende rühmanimeks oli mehed ei soovinud võidelda sakslaste poolel, hakkasid aga hoopis teistsugune ja pealetungiv Punaarmee polnud Tüdrikud ja juhendajaks Siret. Kuna neljanda klassi tüdrukuid oli palju, siis nad massiliselt põgenema Soome. Põgenikest põhiosa kaugeltki sama, mis 20 aastat tagasi. jagati nad kahe rühma vahel ära ning järgmise rühma moodustasid neljanda, moodustasid noormehed, kes pidid minema kutsealustena Soomepoisid teadaolevalt Porkuni lahingus ei võidelnud. viienda ja kuuenda klassi lõpetanud tüdrukud, nende rühmanimeks oli Preilid tegevteenistusse. Vanematest meestest olid paljud Eesti Küll aga võime oletada, mis oleks juhtunud, kui soomepoisid ja juhendajaks Kerli. Kõige suuremate tüdrukute rühma juhendaja oli Kristina, armee ohvitserid ja riigiteenistujad. Mindi Tallinna kõrval poleks Eestisse tulnud. Ilmselt oleks sakslased Emajõe äärest tema rühma moodustasid seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda klassi põhiliselt Põhja Eesti valdadest, kust pääs Soome oli lihtsam. hoopis kiiremini olnud sunnitud taanduma ja Sinimägedes lõpetanud tüdrukud ning nende rühmanimi oli Neiud. Kokku on allikate andmetel minejaid umbes 3400, mis on olevad väeosad oleks jäänud ärlõigatuks Tallinnast ning Laager kestis 7 päeva, mille jooksul õppisime erinevaid tantse, mängisime samas suurusjärgus Vabadussõjas võidelnud soomlaste Porkuni lahingut poleks toimunud. erinevaid mänge ja võtsime ette igasugu põnevat. Näiteks meisterdasime arvuga. Põhiline minek toimus peale sakslaste poolt välja Üldise ajaloo sees on aga igal mehel oma isiklik lugu plakateid ja flaiereid, et inimesi meie lõpukontserdile kutsuda. Joonistasime kuulutatud 1919 – 1924 aastakäikude üldmobilisatsiooni rääkida. Meie kandist oli soomepoisse 13 Assamalla vallast( spetsiaalsete värvidega särkidele, mis saime tänu organisatsioonile YMCA . 1943 a kevadel. Mindi siis juba organiseeritult, ülesõidu Ilmar ja Elmar Ainsaar), 1 Porkuni vallast (Juhan Ross), 16 Noorematel oli võimalus kultuurimaja treppidele joonistada asfaldikriitidega. eest paadiga tuli maksta päris kopsakas tasu. Soomlaste Vajangu vallast (Theodor Eilo, Leo Evardi, Alfred Nahkur, Neljapäeval käis meil laagrs proffessionaalne tantsuõpetaja Roman, kes suhtumine tulijatesse muutus peale esialgset umbusklikkust Herbert Toomsalu, August Epner), 17 Võhmuta vallast näitas noortele mõningaid trikke ning õpetas soovijatele tantsu, mille kohta ning soovijatele võimaldati astumine armeesse. Tulijad (Gneomar Ansaar, Elmar Eha, Raimond Jalakas). Kuna võib öelda tänavatants. Reede õhtul toimus lastele tasuta disko, millest paljud paigutati erinevatesse väljaõppekeskustesse. Suurem paljud siiajäänud tulid aga kodukandist ära, sattus meie lapsed väga vaimustuses olid. Veel meisterdasime noortega lavakaunistusi, osa sai jalaväelasteks, aga eestlasi jagus ka mereväkke, maile neid, kes olid pärit mujalt. et pealtvaatajatel oleks huvitavam kontserti jälgida. Trennides mängisime ka kahurväkke ja mujale. Soome armees saadud väljaõpe oli Näiteks Vao vallast pärit Endel Poom kelle lugu on tüüpiline erinevaid mänge, näiteks meeldis poistele “Uka” ning tüdrukute lemmikuks väga korralik, sellega tegeleti terve 1943 a ja järgmise aasta selle aja noore mehe tee. 1943 a mobilisatsioonist sai ta pere oli “Twister”, nubludele meeldisid erinevad teatejooksud ja telefonimäng. algul moodustati eestlastest rahvusväeosa jalaväerügement ainukese pojana 6 kuud ajapikendust. 1944 a veebruaris tuli Seitsmendal päeval toimus kontsert, kus lapsed said näidata kõigile huvilistele, JR200. Väeosa sai tuleristsed Karjala kannasel venelaste aga kutse. Klassivennad olid juba mobiliseeritud. Endel mida nad nädala jooksul õppinud on. Kontsert osutus üllatavalt populaarseks vastu võideldes, hoides koos soome vägedega ära rinde otsustas Eestist lahkuda. Tuttava kaudu sai ta kontaktid ja vanemad olid väga rõõmsad, et midagi sellist suvel ette võeti. kokkukukkumise, lahingutes kaotati kokku 178 meest. ülevedajaga. See tegevus oli Saksa sõjaväevõimude Meie ise jäime laste etteastetega kontserdil vägagi rahule ja igaüks meist on oma 1944 a juuliks oli olukord Soomes muutunud, riigi poolt karmilt karistatav ja nii toimus tegevus ainult rühma üle väga uhke. Loomulikult oli pisikesi eksimusi, aga peab arvestama, valitsus otsis väljapääsu tekkinud seisust ja valmistus usaldusväärsete inimeste kaudu. Ülevedamise tasuks tuli et lapsed olid väga erinevate tasemetega ning paljudel ei olnud varem üldse läbirääkimisteks venelastega, et päästa iseseisvus. Selles loovutada ema kuldrahad ja lisaks raha. Veebruarikuine meri tantsu kogemust. Oluline on see, et lapsed nautisid laval tantsimist ja tundsid olukorras soovisid paljud JR 200 sõdurid tulla koju et oli karm, paadimootor ütles üles, õnneks jõuti siiski pärale. rõõmu kogu sellest nädalast. Väga tore oli kuulda kiidusõnu vanemate käest, võidelda siin pealetungiva Punaarmeega. Keerulistes Külmetamisest tekkis terviserike, mida pidi pikalt haiglas aga juhendaja jaoks pole vist paremat tunnet, kui lapsed pärast kontserti sind poliitilistes oludes saadi luba Eestisse tulla, samal ajal ravima. Siis tuli väljaõpe, 1944 a suvel rindeleminek Viiburi südamest tänavad ja kallistavad. Nende silmis oli puhas tänu ja rõõm. Eks toimusid väeosas tulised debatid ja otsustati, et tulek on kanti, seal napilt eluga pääsemine. Siis Eestisse tulek, kus ta loomulikult pidi selle nädala jooksul tegema ka kõvemat häält ja alati ei saanud iga mehe vaba valik. Tulijaid kogunes 1752, ülejäänud jäi Keilasse väljaõppele. Sõja lõpetas Endel Iru kaevikutes, just nalja ja naeruga asju selgeks õpitud, aga ma loodan, et lapsed saavad aru, otsustasid jääda Soome. 19. augustil toodi väeosa laevaga kust tuli jalgsi läbi soode koju. Mõne päeva pärast saabus et juhendaja ja treenerina tuleb olla vahel ka karm. Siiski usun, et iga üks meist Tallinna. Suur löök meestele oli nende relvade äravõtmine aga kutse vene armeesse. Sinna Endel minna ei soovinud. sai selle nädalaga endale paljupalju väikeseid sõpru juurde. enne laevale minekut. Vaja oli saada töökoht, mis mobilisatsioonist vabastaks. Siinkohal sooviksin ära märkida ka meie toetajad: kõige suuremat abi osutasid Saksa armee eestlasi ei usaldanud ja nii ei moodustatud neist Appi olid nõus tulema Porkuni metsavaht, kes andis tõendi, meile Tamsalu Kultuurimaja, kus saime vabalt ruume kasutada ja proove teha, eraldi väeüksust. 25. augustil saadeti 1. pataljon Emajõe et Endel on vana metsamees, Haridusosakonnast lubati samuti aitas meid Kaja Hallik tänu kellele saime suupisteid ja maiustusi AS äärde, 2. pataljon (ligi 1000 meest) jäi Keilasse väljaõppele. anda töökoht Kiltsi kooli. Lõpuks sai ta töökoha Tamsalu HAGAR’ist. Võtsime ka ühendust Tuuli Lindrega organisatsioonist YMCA Rindele läinud osalesid mitmes lahingus ja aitasid rinnet Lubjatehasesse, mis oli sellel ajal sõjaväestatud asutus. Veel ja nende abiga saime lastele särgid ning nad toetasid meid ka rahaliselt. Suured hoida. 17. septembril asusid venelased vastupealetungile ja tuli arstide ees etendada näitemängu langetõbisena, aga tänud ka Tamsalu Spordikompleksile, kus saime täiesti tasuta ruume kasutada. kuna saksa väed olid oma rasketehnika ära viinud ja viisid peale seda jäeti ta rahule. Alustas Endel lihttöölisena, edasi Maitsvate kõhutäite eest täname Kaja Pajustet, kes tegi meile lõunasupid ellu taganemisplaani, jäid eestlased neid katma. Järgmistel motoristi, autojuhi ja normeerijana. Tehases töötas ta 46 sõbrahinnaga. Tänu kehalise kasvatuse õpetaja Liivi Rüngale saime kasutada päevadel väeosa taganes, lõpuks 23.09 saatis väeosa ülem aastat. Palju olenes neil sõjajärgsetel aegadel mehest endast, gümnaasiumi spordivahendeid. üksuse laiali, et tagada järeljäänud sajakonnale mehele aga ka kohast, kuhu sattuti – kas võeti omaks ja aidati või Ma loodan väga, et juba järgmisel suvel saame pakkuda lastele veelgi paremat paremad pääsemisvõimalused. anti üles. ja tegusamat laagrit, sest me ise õppisime sellest meeletult palju, teame nüüd Keilasse jäänud väeosa paigutati Lasnamäele kaitsesse, Tänaseks on meie valla soomepoisid ajalooks saanud. ka, mida ja kuidas hoopis paremini teha. Hetkel ei saa me veel midagi kindlat lahingutegevuses nad praktiliselt ei osalenud, mis on Austust väärib Soome riigi tegevus oma armees võidelnute lubada, aga me peame juba vaikselt plaane ja arutelusid, milline võiks laager kummaline rinde olukorda silmas pidades. Venelaste aitamisel. Nii said peale iseseisvumist kõik Soome armees järgmisel suvel olla. saabudes läks väeosa laiali. teeninud selle riigi pensionit. Tamsalu valla sõprusvalla Soome jäänud sõdurid suundusid pea kõik Rootsi ja sealt edasi Petäjävesi Lions – klubi pidas aastaid tagasi meie valla Kõigi teiste ja enda nimel Kerli Relli teistesse riikidesse, kuna Soome pidi vastavalt rahulepingu soomepoisse meeles kingitustega, mida käidi isiklikult tingimustele kõik eestlased nüüd juba vene võimu all üle andmas. Peale manalateele minekut valmistati Endel olevasse Eestisse tagasi saatma. Eestisse tulnute saatused Poomile Soome riigi rahade eest väärikas hauakivi. olid väga mitmesugused. Osa taganes koos sakslastega Lätti Pikemalt on Endel Poomist kirjutanud Tamsalu Ajaleht ja sealt edasi Saksamaale. Osa leidis võimaluse minna üle 2004 a veebruarinumbris. mere Rootsi. Paljud jäid ka Eestisse. Neist osa läks metsa, Soovitan huvilistel soomepoistest lugeda Evald Uustalu kust enamus varsti siiski välja tuli ja kas represseeriti või ja Rein Moora raamatust „Soomepoisid“ ning Soome mitte. Mõned langesid võideldes. Suurem enamus aga läks Sõjaveteranide Eesti Ühenduse poolt 1997 a välja antud koju ja katsus edasi elada. Nende saatus oli samuti väga soomepoiste elulugude raamatust „Vabaduse eest“. erinev. Paljud represseeriti ja said koju alles aastate pärast. Osa surid Siberis. Paljud aga said võimaluse uueks eluks Ain Aasa kodumaal Eestis. Nad said edasi õppida, jõudsid juhtivatele Kohtumine ajakirjanik Rein Sikuga Vallavalitsus kutsus Tamsallu Eesti Päevalehe ajakirjaniku Rein Siku. Tema ülesandeks on oma lehe varustamine maa- kondade infoga, lisaks veel Soomest ja Lätist uudiste korjami- ne. Kohtumisel rääkis Sikk sellest, kuidas inimesed, kellel on mingi sõnum/uudis, seda ajakirjandusele nö “ müüa” saaksid. Osalejateks olid vallasutuste töötajad, kellest enamus ka Tam- salu Ajalehe autorid. Kohtumisest on silmnähtavalt abi olnud, sest paljud osalenud on inspiratsiooni saanud ja valla lehe sel- les numbris ka midagi kirjutanud. Ajakirjaniku teema oli küll suunatud rohkem sellele, kuidas nö suurde meediasse pääseda, mis on päris keeruline. Saime teada, mida, kuidas ja kellele peaks info olema suunatud, kui- das leida omale nö ihuajakirjanik, kes vajadusel lobitöö ära teeb. Oli huvitav. Loodetavasti oli koolitusest kasu ja rohkem infot hakkab ka teistes väljaannetes ilmuma. Ain Aasa

Pildil Rein Sikk kolme oma põhilise teesiga : - Mida öelda tahate ja miks see on oluline? - Kus kanalis öelda tahate? - Kelle abil öelda tahate? TAMSALU AJALEHT 6

kava aastateks 2008-2014” perioodi 01.10. projekt. Ehitustööd. Osa 1“ – augustis oli legatsioon vallavanema juhtimisel viibib Ro- Vallavolikogu 2010.a kuni 01.10.2011.a täitmisest . pakkumiste esitamise tähtaeg, esitati 2 pak- kiškise omavalitsuses 23.09.-25.09.2011. 5. Otsustati taotleda tasuta munitsipaaloman- kumist. Parima pakkumise esitasid AS Merco *01. oktoobrist teenindab Tamsalu valda uus 1. Muudeti alates 01.10.2011 Sääse Lasteaia disse Tamsalu valla -Põdrangu tee, Vao Ehitus + AS Merco Infra (ühispakkumine). konstaabel. töötajate koosseisu ja koondati pesumasinisti tee, Piiri tänav, Põllu tänav, Kuie-Aavere tee, Kuulati T.Uudebergi infot järgmistel teema- * kolmel päeval nädalas võtab Tamsalu vallas ametikoht. Kandlemäe-Põdrangu tee ja Loksa-Porkuni del: vastu uus perearst Helle Vambola. 2. Anti nõusolek vallavanem Toomas tee alune ning neid teenindav maa . *Tamsalu valla teede ja tänavate talvine tee- *Allveelaevakapten Verner Puurand´i poeg Uudeberg`il sõlmida leping AS-ga SWECO 6. Otsustati lõpetada eelnõu “Tamsalu valla hoid 2011/2012 - Viidi läbi hange talviseks tegi annetuse Tamsalu vallale, toetamaks mä- Projekt Tamsalu Tamsalu valla ÜVK arengu- arengukava 2008-2014 muutmine” I lugemi- teehoolduseks. Vallavalitsus tunnistas edu- lestusmärgi püstitamist Naistevälja külasse kava täiendamiseks ja Assamalla ning Vajan- ne ja viia eelnõu II lugemisele volikogu ok- kaks neljale piirkonnale tehtud pakkumised Verner Puuranna tegevuse jäädvustamiseks. gu külade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni toobrikuu istungile. ja otsustas korraldada uue hanke 3., 4., 5., 6. *Pandivere II ettevõtlusmess toimub 7.ok- projektidele tasuvusuuringu teostamiseks Kuulati Mati Tamme ja T.Uudebergi infot: ja 7. piirkonnale, kuna väljakuulutatud han- toobril Väike-Maarja rahvamajas. summas 9 240.- eurot töö täitmise tähtajaga * Tamsalu Gümnaasiumi renoveerimine - kes ei esitatud nendele piirkondadele ühtegi 31.jaanuar 2012.a Tamsalu Gümnaasiumi renoveerimine jät- pakkumust või ületas esitatud pakkumus le- 3. Kinnitati Tamsalu valla 2011.aasta eelarve kub, on alustatud välistöödega, akteeritud on pingu eeldatavat maksumust. Ursula Saar muutmine 15% töödemahust. *Leedu Vabariigi Rokiškise omavalitsus esitas Vallasekretäri abi 4. Kinnitati aruanne “Tamsalu valla arengu- *Tamsalu reovee kogumisala veemajandus- Tamsalu vallale küllakutse. Vallavalitsuse de-

10. Nõustuti raieloa väljastamisega (Kesk tn 11 juures) ajavahemikul 13.09.- vabriku tee 2-3 korteri üürimiseks üürle- Vallavalitsus Laane tn 1 kinnistul ühiskanalisatsiooni 17.09.2011.a. ping õigusega korteri väljaostmiseks. ja –veetrassi ehitusele ettejääva puu 3. Nõustuti ehitusloa väljastamisega ela- 9. Kinnitati Tamsalu valla 2011.a eelarve 06.09.2011.a raiumiseks. mu rekonstrueerimiseks Tamsalu linnas vahenditest lasteaia toidupäeva maksu- 1. Nõustuti AS Tamsalu Kalor 11. Anti nõusolek AS Epler&Lorenz jäät- Koidu tn 21. muse kompenseerimine viiele lapsele ja Elamumajandusosakonna ettepanekuga meloa muutmise taotlusele. 4. Tunnistati hankel “Tamsalu linna Kesk keelduti ühe taotluse rahuldamisest. eraldada korterid üürilepingu alusel 12. Otsustati lõpetada Tamsalu Kultuuri- ja Kooli tänavate tänavavalgustus” edu- 10. Eraldati koht Sääse Hooldekodusse ea- kasutamiseks kaheksale perele. maja kohvikuruumi üürileping. kaks AS Elektritsentrum ja otsustati sõlmi- kale, enesega mittetoimetulevale isikule. 2. Anti luba FIE-le Silvi Pärn avaliku 13. Eraldati Tamsalu valla 2011.a. eelarves da ehitajaga leping tööde teostamise täht- 11. Lõpetati sotsiaalkorteri üürileping üü- ürituse “SÜGISLAAT” korraldamiseks sotsiaaltoetusteks eraldatud vahendite ar- ajaga 31.10.2011.a. rija avalduse alusel ja otsustati sõlmida 18.09.2011.a Tamsalu Kultuurimaja pargis velt ühekordset toetust kümnele abivaja- üürileping üheks aastaks sotsiaalkorterit ajavahemikul 9:00-16:00 jale. 20.09.2011.a. üürida soovijaga. 3. Anti luba Erko Jullinen`ile avaliku ürituse 14. Kinnitati Tamsalu valla 2011.a eelarve 1. Kinnitati Tamsalu Spordikompleksi ka- 12. Eraldati Tamsalu valla 2011.a. eelarves “Suur suvelõpu pidu” korraldamiseks vahenditest lasteaia toidupäeva maksu- sutamise teenuste hinna muutmine alates sotsiaaltoetusteks eraldatud vahendite ar- 16.09-17.09.2011.a Paide mnt 34 asuvas muse kompenseerimine seitsmeteistküm- 01.10.2011.a. velt ühekordset toetust kahele abivajajale. hoones ajavahemikul 21:00-04:00 nele lapsele ja kooli toidupäeva maksumu- 2. Nõustuti kasutusloa väljastamisega: 13. Anti luba Leif Rahvusvahelise Meelela- 4. Muudeti Vajangu Põhikooli ruumides se kompenseerimine neljale lapsele ning • veetrassi püstitamisel külas; hutuse OÜ-le Tamsalu linnas Rooberti kin- võimaldatava saunateenuse hinda ja keelduti kolme taotluse rahuldamisest. • sepikoja rekonstrueerimisel Loksa külas. nistul avaliku ürituse “TSIRKUSE TUUR” kinnitati alates 15.09.2011.a hinnad 15. Eraldati koht Sääse Hooldekodusse ea- 3. Nõustuti ehituslubade väljastamisega: korraldamiseks 24. ja 25. septembril s.a alljärgnevalt: kale, enesega mittetoimetulevale isikule. • Tamsalu linnas Kesk ja Kooli tänavate tä- 14. Tunnistati hankel “Tamsalu valla teede • täiskasvanu pilet 2.- eurot/tund; 16. Lõpetati sotsiaalkorteri üürileping üü- navavalgustuse ehitamiseks; ja tänavate talvine teehoid“ edukateks: • õpilase pilet 1.- euro/tund; rija avalduse alusel. • vedelsõnnikuhoidla püstitamiseks Va- • AS Võhmuta PM pakkumus piirkonnas • eelkooliealised lapsed tasuta. 17. Otsustati mitte rahuldada ettevõtlus- jangu külas; “Kursi--Vajangu-Kuie-Aavere-Va- 5. Kinnitati Tamsalu valla 2012.a toetuse saanud ettevõtja taotlust toetuse • puistesöödahoidla rekonstrueerimiseks jangu küla” ja piirkonnas “Võhmuta-Järsi- vallaasutuste eelarve projekti koostamise kasutamise tähtaja pikendamiseks ja ot- Vajangu külas; Türje küla”; tingimused ja projekti vormid ning eelarve sustati eraldatud toetus tagasi nõuda. • poegimislauda rekonstrueerimiseks Va- • Martex Kopad OÜ pakkumus piirkon- projekti esitamise tähtaeg. 18. Arutati volikogu septembrikuu istun- jangu külas.. nas “Tamsalu linn”; 6. Tunnistati Tamsalu valla ÜVK arengukava gile pakutavat päevakorda. 4. Nõustuti kaeveloa väljastamisega AS-le • Tamsalu EPT AS pakkumus piirkonnas täiendamiseks ja Assamalla ning Vajangu Elektritsentrum tänavavalgustuse paigal- “Tamsalu linn”. külade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni 13.09.2011.a damiseks Tamsalu linnas Kesk ja Kooli tä- Otsustati lükata tagasi hankele Tõnu Eiki projektidele tasuvusuuringu teostamiseks 1. Nõustuti kasutusloa väljastamisega navatel. Transport OÜ ja OÜ Remgreivel esitatud tööde teostaja leidmisel edukaks SWECO Tele2 Eesti AS-le Mobiilside tugijaama 5. Kiideti heaks hajaasustuse veeprogram- pakkumused, kuna esitatud pakkumuste Projekt AS- pakkumine. püstitamisel külas. mist toetuse saaja poolt esitatud, Järvajõe maksumused ületasid eeldatavat maksu- 7. Tunnistati Porkuni Paemuuseumi 2. Nõustuti kaevelubade väljastamisega: külas Mesilinnu talu amortiseerunud vee- must. kontoriruumi remonttööde teostaja • Eesti Energia Võrguehitus AS-le 0,4 kV pumpamise seadmete asendamise projekti Otsustati korraldada uus hange “Tamsalu leidmiseks küsitud pakkumistest parimaks maakaabelliinide paigaldamiseks lahti- aruanne koos täitmise eelarvega. valla teede ja tänavate talvine teehoid“ pe- Mertigrupp OÜ pakkumine. sel meetodil Tamsalu linnas Kooli, Koi- 6. Nõustuti ühe jäätmetekkekoha jäätme- rioodiks 01.10.2011-30.04.2012.a Tamsalu 8. Moodustati töögrupp Tamsalu valla du, Kolde, Kesk, Tehnika, Pargi ja Pärna veoga mitteliitumisega. valla viies piirkonnas.. terviseprofiili koostamiseks. tänavatel ajavahemikul 13.09.-31.10.2011.a; 7. Otsustati sõlmida Tamsalu Kultuurima- 9. Nõustuti ehitusloa väljastamisega sauna • JU Grupp OÜ-le vee-, sadevee- ja kana- ja hoones kohviku ruumide rendile and- Elvi Astok püstitamiseks aadressil: Järve tn 9, Porkuni lisatsioonitorustike paigaldamiseks lahti- miseks rendileping tähtajaga kolm aastat. vallasekretär külas. sel meetodil Tamsalu linnas Kesk tänaval 8. Otsustati sõlmida Porkuni külas, Viina-

maad hoopiski ise kasutada. Tõendeid kasutamise lepingut “Võlaõigusseadus” (§ plaan, millel on rendile antav maa Maakasutusõigus peaks koguma igal aastal uuesti, sest 389-395). Ka neid kokkuleppeid võib teha tähistatud. - Niisuguse lepingu olemasolu olukord muutub pidevalt. nii suuliselt kui kirjalikult. annab kindlust mõlemale poolele. versus pindalatoetus Poleks mõistlik toota sadu tuhandeid Kui pindalatoetuste taotlejal Rendisuhte puhul on oluline, et kui – kuidas vältida pabereid ja kulutada nende koostamiseks maakasutusõigus tegelikult puudub, aga rendileandja vahetub (maa saab uue ja töötlemiseks märkimisväärselt aega, ta hakkas maad harima/kasutama, siis omaniku), siis rendilepingu kehtivus arusaamatusi sest ilma loata maakasutuse juhtumeid rikub ta tegeliku omaniku omandiõigust sellega ei lõpe. Kui näiteks uus maaomanik on suhteliselt vähe. PRIA saab paljudel ja ka toetuse saamise tingimusi. Kui tahab ise maad kasutada, tuleb tal eelmise juhtudel neile rikkumistele jälile. selline info PRIAsse jõuab – näiteks rendileandja ja rentniku vaheline leping Igal suvel jõuab PRIAsse maaomanike Administratiivses (taotlusandmete maaomanik teatab -, siis saadab PRIA üles öelda. kaebusi selle kohta, et tema maid kasutab võrdlemine registriga) ja kohapealses taotlejale järelepärimise ja tal tuleb oma Kui maaomanik leiab, et tema maad on ja saab PRIAst pindalatoetust keegi, kellele kontrollis tuvastasime mullu 136 taotlejat, maakasutusõigust, nt suulise rendilepingu omavoliliselt kasutatud, saab ta sellest ta pole selleks luba andnud. Vahel taotleb kel polnud tervele või osale taotletud olemasolu tõendada. Kui taotleja seda ei PRIAle teatada ja küsida, kas ja kes on samale maale toetust mitu isikut. maale kasutusõigust. Neist viie kohta suuda, jätab PRIA talle toetuse maksmata. tema maale toetust taotlenud. Kui sinna Kuidas on toetused ja maakasutusõigus saime info kaebuse või vihjena. Kui samale maale taotlevad toetust mitu ongi taotletud, käivitub eespool kirjeldatu: seotud ning kuidas arusaamatustega Rendisuhteid reguleerivad seadused taotlejat, kellest ükski ei suuda tõendada järelepärimine, õiguste tõendamine, nende toime tulla? Pindalatoetuse saamiseks peab taotlejal oma maakasutusõigust ja maa tegelikku puudumisel toetusest ilmajäämine. Mõni PRIAlt on päritud, miks me maaga seotud olema õigus maa kasutamiseks ning ta hooldamist, jätab PRIA neile kõigile maaomanik on ka PRIA-le eraldi teatanud, toetustaotlusi vastu võttes ei küsi kõigilt peab tagama, et maad hoitakse heades toetuse määramata. PRIA omandivaidlusi et ei luba oma maale üleüldse kellelgi ka maakasutusõiguse kohta dokumenti, et põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. ei lahenda, vajadusel tuleb osapooltel toetusi taotleda. omanike õigusi ei rikutaks. Kasutusõigus on maa omanikul, rentnikul pöörduda kohtusse. Topelttaotlemised samale maale tuvastab Pindalatoetuste taotlejaid on üle 17 000 (põllumajanduslik rendileping), aga Eelistage kirjalikke lepinguid aga PRIA administratiivse kontrolli käigus ja taotlusalust pinda üle 860 000 hektari, maa kasutamine võib toimuda ka Oleme nii rentnikest taotlejaile kui ka – konkreetsel maal saab olla vaid üks põllumassiive üle 220 000. Mõnigi kasutusvalduse või tasuta kasutamise maaomanikele alati soovitanud: sõlmige toetuste saaja. suurtootja majandab mitmel tuhandel lepingu alusel. maakasutuse kohta lepingud kirjalikult, et Kokkuvõttes on maakasutusõigusega hektaril ning on põllud rentinud sadadelt Rendisuhete tõendamiseks ei saa PRIA ise vajadusel oma õigusi tõendada. seotud sihilikke rikkumisi siiski suhteliselt erinevatelt maaomanikelt. tingimusi määrata, sest Eestis reguleerib Lepingus peaks kindlasti kirjas olema vähe ning taotlejate teadmised toetuse Kui juba taotluse esitamisel nõuda maa rendisuhteid “Võlaõigusseadus” (§ 339- andmed maa rendile andja ja võtja saamise nõuetest on aasta-aastalt kasutusõiguse kohta dokumente, siis oleks 360) ja see ei kehtesta rendilepingule kohta, nende õigused (sh õigus taotleda paranenud. Infot saab alati meie kodulehelt seda vaja nõuda kõigilt taotlejatelt ja iga kohustuslikku vormi. See võib olla oma pindalatoetusi) ja kohustused (sh www.pria.ee ja infotelefonil 7377 679. massiivi ning katastriüksuse kohta, sest sõnadega kirja pandud või ka suuline. rendi suurus või muu hüvitis), lepingu omanik võib iga oma põllu erineval ajal Kasutusvaldust reguleerib jõustumise ja kehtivuse aeg ning andmed AHTI BLEIVE, PRIA padirektori asetäitja erinevale rentnikule kasutada anda ja osa “Asjaõigusseadus” (§ 201-224) ja tasuta maa kohta. Lepingule lisage katastriüksuse 7 TAMSALU AJALEHT

hooldustasu hinna tõstmist, sest senine tähistatakse kursuse lõpetamist ja toimub AS Tamsalu Kalor hind ei võimalda kulusid katta. Austatud piirkonna koostöökava alla kirjutamine piirkonna KOV, Arvestust peetakse igale majale eraldi, vabaühenduste ja organisatsioonide poolt. hooldustasust seda teeb meie raamatupidamine. Kui edendaja! Osalevad Riigikogu liikmed: Aivar kulutused on väiksemad, tekib maja Riisalu, Igor Gräzin, Eiki Nestor, Marko remondifond, mida saame antud elamu Pomerants, Lääne-Viru Maavanem Einar Lugeja palvel avaldame AS Tamsalu Kalor juures kasutada. Kui on näha, et majal on 06. oktoobril 2011 kell 9.00 – 16.00 toimub Vallbaum, vallavalitsuste, kolmanda sektori juhataja selgituse, kuidas arvestatakse vaja teha suuremahulist remonti, lepime manipuleerimise ja demagoogia äratundmise organisatsioonide esindajad ja kursuslased. kortermajade hooldustasu ja mida see majaelanikega ka kokku, et korjame koolitus Sündmusest tehakse otseülekanne internetti, endas sisaldab. remondifondi raha ja siis alles saame töö Sündmus toimub Järva-Jaani Gümnaasiumi mida saab vaadata otseülekandena. Neeme Malva: tehtud. Laenu antud töödeks Tamsalu saalis Ülekande teeb TipikasTV. „Kaasomand on kõigi korterite ühisomand Kaloril pole võimalik saada. Laenu saamise Lektorid Tõnu Ots, Härmo Saarm ja Osalemine on tasuta. Osavõtjate arv on väljaspool korterit (territoorium, võimalus on ühistutel. Meie piirkonnas on Andres Raid piiratud. trepikojad, elamu põhikonstruktsioonid loodud vaid kolm ühistut.“ Päevakava Osalema on oodatud vabaühenduste, jne). Haldustasu ongi kaasomandi Neeme selgitas ka seda, et majade 8.30- 09.00 Saabumine ja registreerimine väikeettevõtjate, riigi- ja omavalitsuste haldamiseks vajalik kulu. korrashoiuks kuluv raha tuleb ikka ainult 9.00- 11.00 Manipuleerimine meedias ja esindajad Järva ja Lääne-Virumaalt. Halduskulu sisaldab: majaelanike käest ja kui on inimesi, kes meediaga Härmo Saarm, FIE Härmo Saarm Oma osalemisest soovime tagasisidet prügivedu, territooriumi korrashoidu oma arveid ei tasu, samuti omanikuta Räägi ja sära! e-postile [email protected] (niitmine, koristus, lumetõrje), trepikodade kortereid, siis on ka võimalused maja 9.00- 12.30 Manipuleerimise psühholoogia- Palun edasta oma ja esindatava remonditööd ja selleks vajalikke materjale, hooldada väiksemad. Väga suur probleem lektor Tõnu Ots, MTÜ Koduabi Selts organisatsiooni nimi, e-posti aadressi ning avarii- ja hooldustöid (soojussõlmedes, on enamiku puuküttega majade katuste 12.30-13.30 Lõuna telefoni number. vee-ja kanalisatsioonitorustikele, ja korstnaotste amortiseerumine, millede 13.30- 14.00 Ülo Vooglaid otsetervitus Koolitus ja toitlustamine on tasuta. Projekti elektrisüsteemidele),transpordi kulu, avariiline lappimine on täiendav lisakulu interneti vahendusel. rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. töötajate töötasud ning selle vastavaid ajutise tulemusega. Seega tuleks hakata 14.00- 16.00 Demagoogiast ja Tegevus viiakse läbi projekti “Ületame makse, põhivahendite amortisatsiooni, nende majade remondifondi kiiresti raha sellekasutamise praktilised näited - lektor halduspiirid piirkonna arenguks” raames. üldhalduskulusid, põhikonstruktsioonide koguma, et vajalikud tööd tehtud saaks. Andres Raid, vaba ajakirjanik. korrashoiuga seotud avariide Samas saab ta ka aru, et ühistu haldamine Koolitus toimub ühes grupis Korraldaja: MTÜ Ökokratt likvideerimiskulusid (katused, uksed jne) on väga suur lisatöö juhatusele, mida 27. oktoobril 2011 kell 14.00 – 19.00 toimub Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Haldustasu kehtib alates 15.03.2005.a. ning praegustes oludes kus kinnisvara hinnad Väitluspäev Vajangu Põhikoolis millega Sihtkapital. on 0,294 senti/m². Haldustasu on püsiv on madalad ja kulud suured, keegi kanda suurus, mille kehtestab vald vastavalt meie ei taha. Aga ühistu saaks ise planeerida ja „Rahvaloenduse töökohad on väga atrakti- taotlusele. Haldustasu on kõigis majades otsustada, kus millal ja kui palju, ilma et Algab 2400 rahvaloen- ivsed juba ainuüksi niivõrd suures projektis ühesuurune. Seda maksab korteri omanik peaks sõltuma haldaja võimalustest. kaasa löömise võimaluse, saadava kogemuse dustöötaja värbamine kui ka koolituste pärast, mille iga rahvaloen- vastavalt oma korteri pinna suurusele. Praeguse olukorraga elamumajanduse duse töötaja läbib oma tööperioodi hakul. Erinevate majade kulud on loomulikult haldamisel pole rahul ei korterite omanikud Septembris ja oktoobris kuulutab Statis- Meie eesmärgiks on leida igasse kodusse erinevad, osad majad on kohati „miinuses“, ega haldaja. Kuidas aga seisus, kus ühistuid tikaamet välja värbamiskonkursid üle 2400 parim rahvaloendaja,“ rääkis Palmi Lindjärv. teised „plussis“ (osadel majadel on raha pole ja ka tekkimas ei ole näha, edasi minna inimese leidmiseks aasta lõpus algava rahva Kõikidelt kandideerijalt oodatakse head eesti ja eluruumide loenduse läbiviimiseks. üle, teised on kulutanud rohkem kui - seda ei oska keegi praegu öelda. (olenevalt piirkonnast ka vene) keele oskust „Rahvaloenduse läbiviimiseks plaanime kõnes ja kirjas, head suhtlemisoskust, arvuti- on kogunenud hooldustasu maksetest). järk-järgult palgata üle 2400 inimese ja Eesti kasutusoskust, ausust ja usaldusväärsust. Kan- Elamute seisund nõuab tegelikult Ain Aasa oludes on tegemist väga suuremahulise vär- dideerimise täpsemad tingimused leiab www. bamisega. Selleks, et igasse kodusse jõuaksid REL2011.ee rubriigist „Vabad töökohad”. parimad rahvaloendajad, asusid augusti al- Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. det- guses üle Eesti tööle ka 25 personalitöötajat,“ Püsireisija minimaalne kuutasu on 10 € iga sembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese Edelaraudtee rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loen- kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub sõlmitud lepingu kohta. duse (REL 2011) personalijuht Palmi Lind- elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, püsikliendile Kui püsireisijal on õigus sooduspiletile, järv. kus Eesti alalised elanikud saavad vastata säilib see õigus ka Püsireisijalepingu korral Esimene konkurss algab 16. septembril, kui küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendu- sõidusoodustust tõendava dokumendi hakatakse otsima 132 piirkonnajuhti. Piirkon- sel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar najuhi ülesanne on juhtida 15-17 rahval- Edelaraudtee pakub Püsireisijalepingu esitamisel. – 31. märts 2012 rahvaloendajad. oendajat ja tagada, et tööplaan saaks täidetud. 2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal sõlmimist ID-kaardiga. Püsireisijaleping Püsireisijalepingu sõlmimiseks peab Piirkonnajuhid värvatakse ajavahemikuks üheteistkümnendat korda. Varasemad loen- vabastab vajadusest kanda kaasas registreerima esmalt ID-kaardi kasutajaks. 05.12.2011–23.04.2012. dused on toimunud 1881., 1897., 1922., piletiraha. Oma sõitude eest saab tasuda Peale registreerimist saab Püsireisijalepingu Nädal pärast seda, 23. septembril avatakse 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja kuuarve alusel. allkirjastada sisenedes Iseteeninduse konkurss 90 andmetöötluse operaatori vär- 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimu- bamiseks, kes asuvad tööle Tallinnasse ning Püsireisija esitab ID-kaardi Edelaraudtee keskkonda. vad rahva ja eluruumide loendused enamikes kelle tööülesanne on korrastada ja töödelda maailma riikides. rongis klienditeenindajale Edelaraudtee Püsireisijalepingu sõlmimise loendusel kogutud andmeid. Operaatorid *** Klienditeenindaja fikseerib sõidu eelduseks on: värvatakse ajavahemikuks 15.12.2011– Lugupidamisega, piletimüügiterminalis, andes vastu - vanus alates 18 eluaastat 04.04.2012. Katerina Danilova vormikohase pileti - kehtiv ID-kaart Kõige suurem töökonkurss 2200 rahvaloenda- REL 2011 Kommunikatsioonispetsialist ja leidmiseks kuulutatakse välja 3. oktoobril. Järgmise kalendrikuu 10-ndal päeval - korrektne maksekäitumine Teabe ja levi talitus Rahvaloendaja töö algab 6. veebruaril koolit- Statistika levi osakond saabub lepingus määratud e-posti aadressil Plusskaardi omanikul on võimalus usega ja kodudesse inimesi küsitlema lähevad Statistikaamet arve Edelaraudtee rongidest sõidupiletite nad alates 16. veebruarist. Rahvaloendaja töö tel 6258 401 Arve maksetähtaeg on 7 päeva ostmisel saada sõidusoodustust 5%. lõpeb 2. aprillil 2012. Püsireisijalepingut on võimalik sõlmida Plusskaardi soodustus ei laiene: ka teise isiku kasuks:lapsele, vanemale, abonementpiletitele, muudele Tublid õpilased saavad esindajatest koosnev zürii, kuhu kuuluvad abikaasale. Vajalik on teenuse kasutaja sõidusoodustustele, I klassi sõidupiletitele, pedagoog ja laulja Silvi Vrait, kergejõustiklane toimiv ID-kaart. veebist ostetud piletitele. taotlelda stipendiumi Kaire Leibak, näitleja ja poliitik Liina Vahter, ajakirjanik ja loodussõber Heiki Valner, laulja jõuaksid. “Tahame, et konverentsile jõuaks Noortele suunatud konkursi Tulevikutalent 2011 Teele Viira ning konkursi eestvedaja Maxima Noortekonverents Lahe võimalikult palju maanoori, kelle võimalused raames saavad tublid ja andekad Eesti õpilased Eestist Ty Lehtmäe. on ahtamad,” kommenteeris konverentsi taotleda 5. oktoobrini stipendiumi oma huvialade Konkursil osalemiseks saab avaldusi esitada 5. Koolipäev toob kokku projektijuht Marko Vene. arendamiseks, enesetäiendamiseks või muudeks oktoobrini 2011. Osalemiseks on vaja esitada Teod saavad alguse tahtmisest ja tahe vajab hobide ja õppimisega seotud tegevusteks. järgnevad dokumendid: eelneva õppeaasta Eesti elu edendajad. energiat, mille konverents püüabki noortes Taotlusi kokku 25 stipendiumile saavad esitada koolitunnistus, vastava kategooria võistlustelt, üles leida. Elu keerdkäikudest tulevad rääkima kõik 5.-12. klassi õpilased viies erinevas konkurssidelt ja/või olümpiaadidelt saadud Eesti suurim noortekonverents Lahe Koolipäev teiste seas Raul Rebane, Ago Anderson, Sepo kategoorias: ühiskondlik tegevus; teadus; diplomite jms tunnistuste koopiad; kandidaadi 2011 toob 3. novembril Pärnu Kontserdimajja Seeman, Mart Noorma, Aleksei Turovski, Laura humanitaarteadus; kunst, muusika ja kultuur; sport motivatsioonikiri, kus muuhulgas näidatakse ära kokku üle 700 Eesti koolinoore. Konverents Põldvere ja David Vseviov. Konverentsile saab ja tervis. Esimese nädalaga on taotlusi konkursil ka auhinnaraha kasutusviis; õpetaja/juhendaja on seitsme aasta jooksul andnud erakordse registreerida aadressil: www.noortekonverents. osalemiseks esitanud juba üle 600 noore. soovituskiri; lapsevanema avaldus, millega vanem emotsiooni juba tuhandetele noortele Kihnust ee. “Eelmiste aastate kogemus kinnitab, et Igas kategoorias valib zürii välja viis laureaati, kinnitab, et on teadlik lapse osalemisest konkursil. Setuni. hiliseid huvilisi pole õnnestunud enam saali kellest kategooriate parimaid premeeritakse Konkursi stipendiumi paneb välja Maxima Eesti Juba kaheksandat aastat toimuv suurkonverents mahutada,” lisas Vene. Tulevikutalendi tiitli ning 600 euroga. Iga Oü. sulgeb 3. novembri hommikul viivuks Konverentsi raames tunnustatakse ka oma kategooria lõikes antakse välja ka neli teist Dokumente saab esitada läbi www.tulevikutalent. linnaliikluse ja äratab Eesti suvepealinna. kodukandi arengusse panustanud noori. “Hea kohta, keda premeeritakse igakuise 50-eurose ee veebikeskkonna või tavapostiga – Maxima Erakordne konverentsipäev algab rongkäiguga Eeskuju” konkursi kandidaate on võimalik stipendiumiga – kokku 450 euro ulatuses. Eesti Oü, Peterburi tee 47, 11415, Tallinn, Eesti. läbi Pärnu linna. Korraldusmeeskond on esitada igaühel eelmainitud kodulehel. Tulevikutalent 2011 stipendiumifond on 12 000 muretsenud selle eest, et ka kõige kaugematest Konkursi võitjat premeeritakse 1300 eurose eurot. Stipendiumi kasutamise otstarbe saab Tulevikutalent 2011 võitjad tehakse teatavaks 11. Eestimaa nurkadest pärit noored spetsiaalselt stipendiumiga. otsustada iga noor ise. oktoobril. tellitud bussidega rongkäigu alguseks kohale Parimad õpilased valib välja erinevate elualade TAMSALU AJALEHT 8

dukoha pärandkultuuriobjektide inventeeri- last on ideedega abiks olnud külaliikumise Türje ja Järsi küla uudiseid miseks ja kandmiseks temaatilisele kaardile. aktivistid Aime ja Vello Kallandi. Võhmuta külades.

Järsi, Türje ja Võhmuta külad on piirkond, mis ajalooliselt olnud Järvamaa koosseisus ning suhteliselt hiljuti toiminud lausa oma- ette Võhmuta vallana. Näiteks Järsi on Tamsalu valla üheks vane- maks külaks üldse. Kolme aasta, 2013. aastal, möödub 760.aastat esmamainimisest ajalooürikutes. Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Lii- vimaa kroonikas märgib Lõpekunna kihel- konnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanla- sed ehitasid 1221-1223 kiriku, mida nimetati Püha-Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks. Valla vanimaks külaks on Järsi, mida esmakord- selt mainitakse ürikutes 1253. a. Järsi külast on sirgunud Eesti tunnustatud koorijuht hr Kuno Areng. Oma lapsepõl- ves on Järsi külas Metsamõisa mõisas ela- nud loodusemees hr Fred Jüssi, kes ise ütleb, et seal ta just looduse pisiku külge saigi. Tänaseks on Võhmuta mõisa omandanud hr Gareth Niblett, kellel on olemas ideed ja mõtted, mida ja kuidas Võhmuta mõisaga ette võtta. Samuti minul Metsamõisa mõisaga. Oleme sellel teemal ka nõu pidanud ning arutanud Swot analüüsi tehes saime oma küla ja ka Eraldi soovin tänada nõu ja abi eest ettevõt- Samas pean oma kohustuseks meelde tu- seda ärksamate külaelanikega, Järsi, Türje ja kogu piirkonna kohta terve hulga võimalu- jaid Rainer Freienthal, Aleksander Villmann letada, et arengukava pole kunagi valmis Võhmuta külast. Samuti Järva-Jaani,Tamsalu si, mis on lihtsalt kasutamata ning samas on Everok Ehitus OÜ-st, Rein Lall AS Võhmuta ja lõplik. Seda tuleb pidevalt kaasajastada- ja Väike-Maarja Vallavalitsuste esindjatega. nad tugevuste poolel samuti esindatud. Näi- PM-st, Jaan ja Jaanus Kiisk JK Otsa talu OÜ- uuendada. Tuleb seada uusi eesmärke kui Oleme otsinud liitlasi Tallinna Tehnikaüli- teks hea ühendus maanteede võrgustiku- st. Hea koostöö on meil Vajangu Põhikooliga vanad plaanid teostatud või vajavad kohen- koolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Maaülikoo- ga, piirkonnas elavad haruldased loomad, eesotsas Siiri Hiiesalu ja Vajangu Noortekes- damist. Tegemist on dokumendiga millega list ja Tatu Ülikoolist. Näiteks on Tallinna koostöö omavalitsustega on hea, mõisade kus Monika Molodost. Samas teeme koos- saab asuda oma küla arendama, kuid pebe- Ülikool uurinud piirkonna loodust ja uu- olemasolu piirkonnas, piirkonna tugev kul- tööd Järva- ril on see lihtsam kui tavaelus. Muidugi pole rivad hetkel Võhmuta ja Järsi külade ning tuuriline ja ajalooline taust. Jaani Gümnaasiumiga ja kohalike külade küla arendamine ühe inimese töö vaid elani- Võhmuta ja Metsamõisa ajalugu. Siit üles- Võimalustest tõstaksin esile selle, et kasuta- seltsidega. ke ja maaomanike ühine eesmärk. Loomuli- kutse, et kellel on säilinud dokumente, fo- mata on suhtlemine kahe maakonna ja kol- Alati ei pea abi olema rahas. Abivajajale tu- kult on pessimiste. Alternatiiviks on arene- tosid, tevada jaaloofakte mis pole kirja pan- me valla ja naaberküladega, piirkonnal pole leb ulatada õng mitte kala. da edasi kolkakülaks. Teeääre niitmiseks ja dud eelmainitust, siis palun sellekohaseid omi traditsioone välja kujundatud ja ei tunta Pigem ootame head sõna ka raskel hetkel ja ajaloo või kultuuriobjekti võsast puhasta- teateid, et informatsioon panna kirja või ko- oma piirkonna ajalugu ja kultuuri. nagu projektimajanduses ikka toetuskirju miseks ei pea olema pururikas ega küsima peerida. Näiteks Tartu Ülikooli teadalsed on Mida tähendab lühend SWOT? – See on ing- ning usaldust, et saame asjadega hakkama. selleks suurt toetust fondist. Külaelanike ja koostamas energiatõhususe analüüsi Metsa- lise päritolu: strengths, weaknesses, opportuni- Tõsi, PAIK ega KOP meid seni toetanud maaomanike ühisel pingutusel on muutus mõisa multifunktsionaalse teeninduskesku- ties, threats ’tugevad küljed, nõrgad küljed, pole. Me ei virise. Teeme ikkagi omi tegemi- kiire tulema oma rammu, mõistuse ja või- sele ning otsimas Metsamõisast georadariga võimalused, ohud’ si. maluste juures. geoloogilisi rikkeid ja maaaluseid jõgesid. Pean kohe tunnistama, et pole ise kohalik Eesmärk on piirkonnas arendada külade Loomulikult on nüüd lugejad põnevil, et Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia inimene, kuid minu juured on pärit Järsi võimalused: loodus, kultuur ja ajalugu. mida nad seal nüüd küll ette võtavad. Meie on peatselt alustamas piirkonna rahavkul- küla Metsamõisa mõisast, muret teeb küll Järsi, Türje ja Võhmuta külade suurim aren- näeme võimalust just oma piirkonna eripära tuuri pärimuste kogumist ja valmistamas kui võimalused pole ära kasutatud mida guvõimalus seisneb selles, et paikneb kolme tutvustamises kõigile huvilistele. See ongi ette praktikabaasi tudengitele, kes saavad asukoht ja loodus pakub Järsi, Türje ja Võh- omavalitsuse kokkupuute punktis ja piirneb meie tugevus ning äriplaan. harjutada restaureerimist, kiviaia ladumist, muta külades. Loomulikult olen otsinud Järvamaaga. Samas teiselpool piiri Väike- Ootame kõiki inimesi 27. oktoobril jälgima pärimuslugude kogumist jne. tuge Tamsalu Vallavalitsusest ning olen Maarja vallas ning Järvamaal on sama mure väitlemist Vajangu Põhikooli, kus põhiroll Kurbuse ja piinlikkusega pean tõdema, et seda ka alati saanud. Abist pole keeldutud nagu Järsi, Türje ja Võhmuta külade elanikel riigikogu liikmetel: Igor Gräzin, Aivar Rii- RMK poolt juhitav pärandkultuuri projekt, ka naaberomavalitsuste juhid. Loomulikult ja maaomanikel: keskused kaugel ja oht jää- salu, Eiki Nestor ja Marko Pomerants. Juhul mis 06. oktoobril pidulikult Viljandis lõp- on külades ärksamad inimesed näiteks Tür- da ääremaaks suur. Tuleb haarata initsiatiiv. kui pole võimalik kohale tulla valmib väitle- tatakse ei märganud Tamsalu-Türi vahelist je külast Riina Palmiste, Võhmuta külast Koguda saatusekaaslsed kokku ning leida misest otseülekanne internetti mida on või- kitsarööpmelise raudtee tammi ega jaama- Annemarie Haldenby, Gareth Niblett, Eha ühisosa mis meid ühendab. See pole kerge malik jälgida otseülekandena internetist. hooneid. Samuti Järsi, Türje ja Võhmuta kü- Järve ja Ain Saar. Erilist rõõmu valmistavad ülesanne, kuid võimalik. Vähe on inimesi, kes tahaks minna nautima lades pärandkultuuri objekte nagu näiteks Võhmuta küla noored Ivor Tais koos oma Esmatähtsaks peame Järsi, Türje ja Võhmuta põllumajandust (põllule ehitatud kipsist ja kruusakarjääri, metsasihte, talude vunda- sõpruskonnaga: Janek Moldovtsuk, Margus küldes viidamajanduse kordasättimist ning paberist maju) näiteks Tallinna külje all. mente ega piirikive, samuti Järsi karstijärve Saar, Vladimiks Hvostjak, Chistjan Aasu- kultuuri- ja ajaloo-objektide tähistamist koos Enamus soovib näha kordumatut ja eripä- ega vanu maaparanduse süsteeme, rääkima- metsa, Kristel Vidaja ja Mari-Liis Laisaar, kes infotahvlite paigaldamisega oma küladesse. rast loodust ning eksponeeritud ajalugu. ta kiviadadest terves ulatuses. on abiks olnud ideede ja mõtete genereeri- Samal ajal peab need objektid kiiresti korda Leidke need oma külast ülesse! Sellised probleemid tekivad siis kui inven- misel ja esimeste stendide paigaldamisel kü- tegema, et suure linna elanik saaks nautida teerijaks on piirkonda mitte tundvad inime- lasse. Külade päeva ettevalmistamisel. väikse koha suurt omapära. Nii see olukord Priit Adler sed, kes ennast kõige targemaks peavad ja Järsi külas pole oma abist keeldunud Kuno muutubki, sest külastaja soovib süüa, maga- Metsamõisa omanik Järsi külas kõrvalt antud vihjeid omaks ie võta. Seepä- Areng, Aarne Sõber, Jaak Adler. Abi oleme da ja suveniiri osta. Tekivad töökohad. Pea- rast üleskutse teheke ettepanekuid oma ko- sanud loodumehelt Fred Jüssilt. Karinu kü- gi ei mäleta keegi, kuidas ennem elati Järsi,

osast taimede kasvul rääkis Malle Järvan, Paekivi koondas paelembeseid taimi tutvustas Tiiu Maran. asjaosalisi konverentsil Väike-Maarja rahvamajas peetud konverentsil tegi Marju Metsman tagasivaate kuni 9. septembril peeti Väike-Maarjas järjekordset tänaseni teemal Väike-Maarja seltsimaja 100. paekonverentsi. Paas puudutas erinevate Konverentsi korraldaja PAIK rääkis Virumaa valdkondade tegelasi: geolooge, haridus- ja paeaasta kogemustest ja andis impulsse paekivi turismivaldkonnas tegutsejaid, kirjutajaid, rahvuskiviks kuulutamise 20. juubeliaasta piirkonnaarendajaid, keskkonnaspetsialiste. tähistamiseks. Õppereisiga külastati piirkonna Kalle Suuroja tutvustas Eesti pae-erimite paeehitisi, -murdmis- ja töötlemisobjekte. kollektsiooni eksponeerimise plaani. Rein Perensi ettekanne Pandivere hüdrogeoloogiast Triin Sameli tegi jälle terake teadlikumaks põhjavee liikumisest, omadustest siin Pandiverel Pildil vasakul esiplaanil Paevana Rein Einasto ja selle äärealadel. Rein Einasto esitles (seda austavat tiitlit kannab Eesti Paeliidu võimalusi ja juba tehtut paekarjääride juht). osast maastikukultuuris. Lubiväetistest, Ca 9 TAMSALU AJALEHT

ASSAMALLA 770 metsavahele otsustati saata relvastatud mehed varitsusse. Samale järeldusele tuli ka kohalik politseinik (konstaabel) ja temagi otsustas isiklikult varitsema minna. Kaitseliidu pealik Teade ! Öine lahing ja konstaabel unustasid aga oma plaanidest Martin Orgus (1901-1994) on sündinud teineteist teavitada ja nii sattusid nad metsas LAUPÄEVAL, 01. OKTOOBRIL, Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas Porkuni omavahel tulevahetusse. vallas Assamalla küla väljataga asunud ja Tollal Rakvere Seminaris õppiv Martin Orgus KELL 9.00 – 10.00 toimub Kesk tn. 1 hoone kõrvaloleval Porkuni mõisale kuulunud ühe adramaa kuulus peremeeste-kaitseliitlaste hulka.Ka teda platsil koerte ja kasside marutaudivastane suuruses renditalus. Porkuni vald nimetati Eesti varustati vana vintpüssiga ja õhtuhämaruses Vabariigi ajal Assamalla vallaks ja Assamalla asuti Porkuni poole teele. vaktsineerimine. küla väljatagustest väiketaludest moodustati Juba vallamajas laaditi püssid – pandi viis Koeri ja kasse vaktsineeritakse alates 3 kuu vanuselt iga Vadiküla. M. Orgus on teinud aktiivset koostööd padrunit padrunisalve, Seenekülas aga lükati 2 aasta järel. (s.t. 2010.a kevadel vaktsineeritud loom Eesti Rahva Muuseumiga, kus on talletatud igal püssil kuul rauda ja tõmmati püssilukk rohkesti tema poolt kirja pandud mälestusi. kaitsevinna.Sündmuspaigale lähenedes tuleb jälle vaktsineerida 2012.a. kevadel) Selleks ajaks, millest jutustab Martin Orgus „Öises kuulsid mehed, et Porkuni poolt tuleb mööda lahingus“, oli Esimene maailmasõda lõppenud ja maanteed mõnemeheline salk tugeva taktsamm- verinoor Eesti Vabariik võitles Vabadussõjas oma kõnnakuga. Kaitseliitlastele anti käsklus: “Mehed, NB! olemasolu eest. Palju kohalikke nooremaid mehi kõik korraga teele välja!“ Porkuni poolt tulijate oli sõjas, rinne oli Assamallast kaks korda üle seast aga hüüti: „Seisa, kurat!“ ja samas järgnesid käinud, siin enam sõda ei käinud ja elu hakkas kaks lähestikulist püssipauku.Kolm kaitseliitlast Vaktsineerimine on kohustuslik ja tasuta! muutuma rahulikumaks, kuigi mitte täiesti. Eesti ja Martin Orgus hakkasid lamades läbi võsa Vabariik oli loodud tsaarivõimu riismetele, kus vastu tulistama, ülejäänud kaitseliitlased jooksid nüüd tuli hakata ise oma riiki valitsema ja elu ühtegi pauku tegemata mööda tuldud teed koju igas valdkonnas korraldama, selleks puudusid tagasi.Vastane olid taganenud metsa vahelt Ära hülga oma lemmikut aga kogemused ja paljuski ka teadmised. Iga välja ja andis lühidalt tihedat tuld.Kui Martin algus on raske. Siin räägitud lugu oleks võinud uued padrunid ükshaaval salve sai pandud, oli Kalendrisuvi on lõppenud ja käes on aeg, mil mil pered hakkavad maalt linna olemata olla, kui elukorraldus oleks parem tulistamine mõlemalt poolt lõppenud. naasma ning lapsed lähevad kooli. Maakodust lahkudes peetakse oluliseks kaasa olnud. Varsti pärast vallamajja tagasi jõudmist pakkida kõikvõimalikud tarbeasjad ja võetakse ühes sügisannid, mis puudelt ja See öine lahing toimus 1919. aastal 14. augusti selgus kaitseliitlastele, et metsavahel pidasid põldudelt kokku korjatud. Ärasõitu planeerides avastatakse, et korter või auto ööl vastu 15. augustit.Keegi elanik oli päeval nad tulevahetust kohaliku politseiniku, siinse ei ole kummist ja uskumatult tihti loobutakse esmajärjekorras kergekäeliselt just toonud Porkuni valda teate, et Porkuni-Kullenga metsahärra ja veel kahe tuttava mehega.Mõlemad loomast, keda lahkudes peetakse ühtäkki tülikaks ja väärtusetuks asjaks. Loomade metsa vahel on maantee ääres telefonipostidelt pooled olid ühise asja eest väljas, kuid halva maha jätmine toob kaasa mitmeid probleeme nii kohalikele omavalitsustele kui kaks traati maha kistud, need üle tee veetud organiseerimise ja puuduliku kordineerimise ka inimestele ja peamisteks kannatajateks on loomad. ja traadiotsad mõlemal pool teed kasvavate tagajärjel oleks see omavaheline relvastatud „Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?” on Eesti Loomakaitse puude külge kõvasti kinni seotud. Üks traat kokkupõrge võinud lõppeda ka mõne mehe Seltsi (ELS) sõnum 1. septembril alanud sügiskampaania plakatil. oli kõrgemal, teine madalamal, nagu traataeda surmaga. Kampaania eesmärk on kutsuda inimesi üles oma lemmikloomi tehakse. Kes selle püünise üles seadis ja miks ta Selles kirjatükis on kasutatud Eesti Rahva maakodudest ja suvilatest endaga kaasa võtma. ELS pöördub kõikide seda tegi? Kas loodeti röövida mõnda talumeest, Muuseumist saadud materjali. loomaomanike poole üleskutsega: ärge jätke oma lemmikloomi kes oli hommikul sealiha Rakvere turule müüma suvilapiirkondadesse maha ega visake loomi autodest välja! läinud ja õhtul pungil rahakotiga koju pöördus? Meeli Kuntur, Eesti Loomakaitse Selts kutsub kõiki omavalitsusi üles osalema kampaanias, Või taheti kimbutada Porkuni mõisahärrat Assamalla raamatukogu juhataja levitama ja muutma info kohalikele elanikele kättesaadavaks. Palume edastada von Rennenkampfi, kes ka seda teed kasutas? ja lisada kampaaniaplakat koos sõnumiga kohalikku või maakondlikku Vallatalitaja ja valla kaitseliidu pealik jõudsid lehte ning omavalitsuse kodulehtedele. Samuti soovib selts kohalike otsusele, et selle teoga võisid hakkama saada omavalitsuste poolset kõrgendatud tähelepanu seoses hüljatud ja hulkuvate ainult kurjade kavatsustega inimesed.Porkuni loomadega ning taolistel juhtudel ka kiiret reageeringut abi osutamisel. Hülgamise tulemusena võivad tekkida kasside ja koerte kolooniad, levivad haigused ning loomad kannatavad ja paljud surevad. Autodest välja visatud lemmikloomad võivad sattuda avariidesse, tekitada liiklusohtlikke olukordi, hukkuda või raskelt viga saada. Paljud lemmikloomad lõpetavad oma viimsed elupäevad ja Tamsalu arengukava -tunnid vigastatuna kraavis, maantee ääres lebades või puu külge seotuna nälga muutmine koostatud perioodiks 2008-2014, muutub see alates surres. Tähelepanu tuleb pöörata ka järelvalveta hulkuvatele lemmikloomadele. 1.oktoobrist 2011 kehtetuks. Arengukava muudatus Eesti Loomakaitse Seltsile ja teistele loomi abistavatele organisatsioonidele laekub Tamsalu valla arengukava muutmine on tingitud puudutab peamiselt valda iseloomustavate andmete aastas kümneid tuhandeid teateid hulkuvatest ja hüljatud lemmikloomadest. vajadusest viia see vastavusse muutunud kaasajastamist, arengukava perioodi muutmist Näiteks 2010. aasta jooksul püüti ja hoiustati ainuüksi MTÜ Loomade Hoiupaigas üle seadusandlusega. 1. jaanuaril 2011 jõustus ajavahemikule 2012 kuni 2015 ning investeeringute 800 koera ja üle 2500 kassi. Lisaks on Varjupaikade MTÜs ja teistes Eestis tegutsevates kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise plaani ümberhindamist. Arengukava muutmise varjupaikades aasta jooksul läbi käinud mitmeid tuhandeid kasse ja koeri. seadus, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse eelnõuga saab tutvuda Tamsalu valla kodulehel. ELS tuletab meelde, et iga loomaomanik vastutab oma lemmiklooma eest nagu arengukava hõlmama väheamlt nelja eelseisvat aastat. teistegi pereliikmete eest. Loomaomanik, ole inimene ja vastuta, sest sinu lemmik Kuna Tamsalu valla seni kehtiv arengukava on Riho Tell on elusolend, kes sõltub täielikult oma peremehest! teisipäeviti kell 16.30-18.00 ja neljapäeviti OOTAME UUSI HUVILISI argipäeviti kella 15.00st, nädalalõpul kell18.00-19.30 KULTUURIMAJA RINGIDES kokkuleppel. Alates oktoobrikuust OSALEMA!! Lugupeetud vallakodanikud! TÜDRUKUTE TANTSURING (5.-7. kl) tegutsevad Tamsalu kolmapäeviti kell 16.30-18.00 ja reedeti kell Täpsemat infot ringide kohta saate Selleks, et luua uued ringid, andke teada, 18.00-19.30 kultuurimaja kodulehelt http://web.zone.ee/ kas on huvilisi : kultuurimajas tamsaluk/ või telefonil 323 0968. Tantsurühm „KAIREE“ põhirühm (1.-4. TÄISKASVANUTE järgmised huvi- ja kl) – kolmapäeval Tamsalu Spordihoones kell UUDIS!!! SELTSKONNATANTSURINGI 18.00 ja lisaks kas esmaspäeval või reedel NAISTE RAHVATANTSURÜHMA taidlusringid: Sellest aastast alustavad UUED POISTE TANTSURÜHMA LINETANTS edasijõudnutele – TANTSURINGID 5.-7. klassi õpilastele ja ...... Tamsalu NAISKOOR – esmaspäeval Tamsalu kolmapäeval kell 19.30 8.-10. klassi õpilastele. VÕI SOOVITE VEEL LISAKS MÕNDA Gümnaasiumi aulas kell 18.00 MUUD RINGI Pandivere KAMMERKOOR (Tamsalu + Proovid toimuvad 2 korda nädalas: neidude Laste näitering „ATSIKE“ – esmaspäeval Väike-Maarja + Rakke + Laekvere vald)- tantsurühm (8.-10. kl) tantsib teisipäeviti kell ...... ????? kell 17.00 kolmapäeval kell19.00 16.30-18.00 ja neljapäeviti kell18.00-19.30; ????????????????????? Muusika- mängu- kool „TÕRUKE“ 3.-5. BRIDŽIKLUBI- neljapäeviti kella 18.00st TÜDRUKUTE (5.-7. kl) TANTSUPROOVID aastased – esmaspäeval kell 17.30 kolmapäeviti kell 16.30-18.00 ja reedeti kell Piisava hulga huviliste ja võimaluste Muusika- mängu- kool „TÕRUKE“ 6.-7. KERAAMIKARING alustab tegevust 08. 18.00-19.30 olemasolul saame ringid juba oktoobrist- aastased - esmaspäeval kell 18.15 oktoobril kell 10.30 (laupäeviti). Rühmi juhendavad noored tantsijad: Kristina novembrist tööle panna. Jerjomina, Kerli Relli, Siret Kristel, Katre Ootame infot tööpäeviti alates 15.00st kuni 15. Prouade RAHVATANTSURÜHM „KULDNE Kõhutantsuring „LEYLA“ – pühapäeval kell Tamm ja Kadri Hunt. oktoobrini telefonidel 3230968 ja 56470855 ja IGA“ – esmaspäeval kell 18.00 14.00 Selleks, et tantsurühma liikmeks aadressil [email protected] saada on vaja tantsuhuvilistel tulla LAULUKLASS – teisipäeval kella 13.30st, BÄNDIÕPE- pühapäeviti, kokkuleppel PROOVITREENINGULE. Proovitreening kolmapäeval kella 13.00st, reedel kella 11.00st juhendajaga 5.-7. klassi tüdrukutele 30. septembril kell 15.00, 8.-10. klassi neidudele kell 17.00 LINETANTS algajatele – teisipäeval kell • KLAVERIKLASS, • Tamsalu kultuurimajas. 19.00 ja neljapäeval kell 19.00 Rahvatantsu-segarühm SELTSKONNATANTSURING, • „KAIREE“ tantsuring algajatele(1.-4.. NB!!! Külastage ka kultuurimaja „TUHKATRALLAD“ – teisipäeva kell 19.00 klass)- tegutsevad vastavalt kokkuleppele fotoalbumit http:/fotoalbum.ee/photos/ ja neljapäeval kell 19.00, juhendajatega. Tamsaluk

Kapell „LUSTPILL“ – teisipäeval kell 19.30 Jälgige palun reklaame!! Seni, kuni jagame Tamsalu kultuurimaja Tamsalu gümnaasiumi sõbralike algklassidega NEIDUDE TANTSURING- (8.-10. kl) on kultuurimaja huviringidele avatud alates TAMSALU AJALEHT 10

osales 8 naist ja 7 meest. Naistest ei saanud kahjuks “Mes varam”- “Me Suudame” Suusahüpped osa võtta mitmekordne tiitliomanik A.Põldmaa, samuti R.Tamm ja G.Kruusmann. Meestest puudus Sellel aastal juba neljandat korda veetsid osa Porkuni Kooli õpilasi ühe septembrikuu Kasahstanis Almaatõs toimunud suvise GP sarja etapil üks favoriite U.Tamm. nädalavahetuse Lätis Valmieras, kus toimuvad kergejõustikuvõistlused saavutas Kaarel Nurmsalu 113 ja 112 m hüpetaga Naiste turniiri võitis ettearvatult Kai Uudeküll, intellektipuuetega õpilastele. Võistlus toimus 10 -11. septembril. Kohale 28. koha. Punkte kogunes 196,9. Võitja sloveen Juri alistades kindlalt kõik vastased. Teiseks jäi Telle tulid koolid üle Läti ja alati on osalenud ka üks võistkond Norrast. Tepes kogus 260,7 punkti. Teistkordne jõudmine Tiisler, kolmandaks 5. kl õpilane Eliise Lindre. Esimesel võistluspäeval osalesime võistkondlikult “petangis” (mäng, kus punktikohale annab lootust ka talvel häid tulemusi Meestest võitis turniiri Martin Uudeküll, kes üle kahe visatakse metallist kuule täpsuse peale), individuaalselt hoota kaugushüppes, oodata. tunni (!!!) kestnud mängus võitis Väino Stoltseni 60 m ja 400 m jooksus. Lisaks leidsid aset erinevad täpsusvisked. (Kiltsi) 2:1. V.Stoltsen oli teine ja Lembit Peterson Sama päeva õhtul toimus võistlejatele pidulik vastuvõtt.Tantsupõrandal ei Ekstreemsport kolmas. mänginud rahvus ega keelebarjäär mingisugust rolli- muusika ühendas meid kõiki. Oktoobris – novembris on Spordikompleksis kavas Teisel võistluspäeval jätkus “kuulide veeretamine”, lisaks osalesime kaugushüppes, Valgehobusemäel ACE X DREAMI 4. etapil läks välkturniir nii meestele kui naistele. Jälgige reklaami! 100 m ja 800 m jooksus ning palliviskes. Võistluspäeva lõpetas 4x100m teatejooks. kõige paremini Suusahullude naiskonnal, kuhu kuulus Ja veel – tähelepanu õpilased! Spordihoones algasid Autasustamisel said KÕIK sportlased medali ja diplomi. Kuna olime andnud endast ka Kaili Sirge. A rajal startinud naiskond saavutas tennisetreeningud järgmistel aegadel: parima, oli hinges saavutatu üle suur rõõm - ME SUUDAME! esikoha, üldarvestuses oldi 38. Team Prefontaine Algajad: E 14.30-15.30, R 12.45-13.30 koosseisus võistelnud Risto Rammul, Risto Tõnupärt Edasijõudnud: T 15.30 – 16.30, N 14.30 – 15.30 Evelyn Himma ja Rainer Tops saavutasid samal rajal 24. koha 63 Meistrid e Ässad: K 15.30 – 16.30, N 15.30 – 16.30 võistkonna hulgas. Vajalik varustus (reketid ja pallid )olemas võimlas. All: Porkuni kooli õpilased võidetud medalitega B rajal oli arvo Klaasimäe võistkond AT SPORT Treeningutest osavõtt ja varustuse kasutamine tasuta. Autori foto BUFF 8, Mati Kalvik võistkonna 222x6 koosseisus Tule aga trenni! 39. Naiskondadest 8. koha omaniku koosseisus startis ka Triin Limberg. Kokku lõpetas 224 võistkonda. Sergei Kurotškin Kergejõustik Võrkpall Tallinna Maratonil olid edukamad kunagise Tamsalu Augustis toimusid Tamsalu MV rannavolles 2x2. nimekaime treeneri Are Rooneti kasvandikud. Kokku toimus 3 etappi, kus osales 11 meeskonda. Parima 139. koha võitles välja Vajangult pärit Andrus Kokkuvõttes tulid meistriteks Rasmus Koitsalu – Kasekamp ajaga 3:14.58. 240. Risto Rammul 3:27.37, Tõnis Vainus, kes võitsid nii 1. kui 2. etapi. Teiseks 241. Rainer Tops 3:27.37, 275. Assar Tops 3:30.56, tulid Siim Lait – Kaarel Eesmaa, kes võitsid 3. etapi. 431. Chris Proomet 3:43.05, 690. Inno Puusepp Võrdsete punktide arvuga olid segapaar Priit Maasik 4:02.34, 741. (97.) Ragne Larin 4:07,23. – Aive Uueni ja I.Intelmann – K.Keero, seepärast Lõpetas 1264 jooksjat 40 – st riigist. Kõigi meie tuli kolmanda koha selgitamiseks pidada lisamäng. jookjate ajad mahuvad täna maakonna edetabeli 50 Põnevas kohtumises saavutas võidu esimesena parema tulemuse hulka. Maakonna Parimana oli nimetatud paar 2:1 (21:19, 20:22, 15:12) saavutades Andrus Lein Vinnist 9. See tulemus andis ka vabariigi seega kolmanda koha turniiril. MV hõbeda. 10 km distantsil oli Timo Simonlatser 37. Pane tähele! Võistlejaid oli ligi 10 000. Spordihoone võimlas algasid võrkpalli treeningud 5 – 12 kl tüdrukutele ja poistele: Tennis E 15.30 – 16.30, N 16.30 – 18.00, R 13.30- 15.00. Sergei Kurotškin Välisväljakutel toimusid Tamsalu MV tennises nii naistele kui meestele. Turniir kestis pea terve kuu,

ning Tamsalu lausa võitis Tallinna „Tamsalul olid neljapäevases Korvpall Kalevi 101:97. kohtumises siiski teised plaa- nid ning mängu saatuse otsus- tanud teise poolaja võitis esilii- gameeskond 5-punktiga 49:44. Jalgrattaga kodukanti avastamas Kohalviibinud korvpallihuvilise Uudeküla rahval on juba mõned aastad tavaks käia suve jooksul üks või kaks sõnul olid Tallinna Kalevi män- korda endi korraldatud rattamatkal. Siinkohal tahaksin jagada meie kogemusi ja gijate näod pärast mängu üp- anda innustust ja ideid samalaadseteks ettevõtmisteks. Valige järgneva seast endale ris mõrud ning abitreener Kalle huvipakkuv sihtpunkt ja asuge teele! Klandorf tegi riietusruumis karu Neli aastat tagasi kirjutasin Tamsalu Ajalehes esimesest rattamatkas järgmiselt: häält.“(Basket.ee) „9. juunil 2007 toimus Uudeküla rahvaga jalgrattamatk, kus sihtpunktideks olid Rainer Tops kommenteeris mängu Vao tornlinnus, Kiltsi mõis ning piknik Äntu Sinijärve ääres. Lisaks saime proovida nii: „Eks suuremad ja tugevamad Ebavere-Väike-Maarja jalgrattateed ning käisime uudistamas kiviktaimlat Väike- tulid kerge üleolekuga mängule Maarja aiamaade juures. Osavõtjaid oli 10, vanuses 9-67 aastat. Matk kestis 7 ja arvasid, et küll jooksevad üle. tundi, läbisime 40 km. Nägime ja kuulsime palju huvitavat, mida ei oleks osanud See võistkond ei ole küll enam kodukandi külje alt otsidagi. Osavõtjad jäid matkaga igati rahule ja tõdesid, et 40 eelmise aasta Tallinna Kalev aga kilomeetrit ühe päeva jooksul läbida ei ole üldse palju.“ kolme leegionäri, mitme kogenud Juba samal aastal võtsime ette teise rattamatka, kus Saksi kaudu sõitsime Neeruti meistriliiga mängijaga ja mitme järvede äärde, uudistasime ringi, lapsed said ujuda. Tagasi sõitsime Pariisi kaudu, noortekoondislasega meeskond edasi läbi metsade (kruusateed) Järvajõeni ja koju. Osalejaid oli 16, vanuses 9-75. peaks ikkagi amatööre võitma. Aga Päeva jooksul läbisime 45 km. eks meil oli mänguliselt väga hea Järgmine koduümbruse avastamise retk 2008. aastal viis Põdrangu metsade kaudu päev ka – visked tabasid ja kaitses Väike-Maarja maile Ebaverest mööda Äntu matkaradadele, kus tutvusime giidi suudeti lõpuni võidelda. Eriti juhendamisel metsapuude ja nende energiaga ning nägime kopra tegutsemise jälgi. positiivne on see, et isegi kui olime Edasi läksime kalakasvatusse hüljest vaatama. Tagasi sõitsime Aburi, Porkuni ja jäänud korraks kaotusseisu, siis ei Järvajõe kaudu. Osalejaid oli 13, päeva jooksul läbisime 60 km. toimunud murdumist ja meeste 2008. aastal võtsime suuna Järva-Jaani, kuhu sõitsime kõrvalisi teid pidi läbi Põdrangu vaim kestis lõpuni. Kodupublikust metsade (kruusateed), möödudes Võhmutalt ja külastades Karinul klaasitöökoda. oli ka abi ja loodame, et ka Järva-Jaanis oli huvitav loeng tuletõrjemuuseumis ja samas uudistasime vanade järgmistel mängudel saame autode ja masinate kollektsiooni. Osalejaid oli 15, päeva jooksul läbisime 60 km. tugeva fännitoetusega arvestada. Alles selle aasta augustis sõitsime Järvajõe orust läbi ja sealt edasi metsade kaudu Esmaspäevane kordusmäng tuleb Lasilasse välja. Lasilas jutustas giid mõisa ees ja sees mõisa ja kooli ajalugu. Edasi Eestimaa 2011/2012 a KV Tamsalu Los Toros/Simuna IVAX ilmselt raske – üllatusmoment sõitsime külateid pidi Mädapea mõisa, mis on seest väga mitmekülgne, mõisapere korvpallis alustas Tamsalu Los peab veerandfinaali pääsemiseks seekord puudub ja kuuldavasti külalislahke, tuleb vaid ette kokku leppida. Mädapea mõisas on muuhulgas ühe Toros/Simuna Ivaxi meeskond siiski edukalt esinema ka pidi vastastele lisanduma veel üks inimese 17 aasta looming. Minge Mädapea mõisa ja vaadake ise, mis täpsemalt! hooaega kodusaalis Saaremaa esmaspäeval Tallinnas peetavas leegrionär (2.08 keskmängija), aga esindusmeeskonna Kuressaare kordusmängus. see ei võta meilt esimese mängu Rattamatkalistega sõitsime tagasi Pariisi puhkeküla kaudu. Osalejaid oli 12, päeva SWE-7 vastu. Algusest peale Mängu eel sai Tamsalu võitu ära. jooksul läbisime 55 km. tasavägiselt kulgenud mängus 12-punktilise edu, kui tabas neli Meeskond on endiselt Tamsalu Need on marsruudid, millega iga inimene, vanusest ja treenimatuse tasemest kaotati 1. veerand 30:32, võideti kolmest kuuest võimalikust, mida Los Toros, aga nime osas on see hoolimata, saab hakkama ja võib alustada jalgrattal Eestimaa avastamist. Meie 2. 24:18 ning poolaeg 54:50. madalama liiga meeskonnad muudatus, et kuna meil on nüüd koduümbruses peitub mitmeid aardeid, mida oma silmaga nähes üllatute. Rattamatkal Ka 3. veerand lõpetati eduseisus juhendi järgi saavad. Poolajaks uus peasponsor – Lääne-Virumaa on oma kindlad reeglid. Kaasa tuleb varuda vett, süüa, varuriideid. Sõitmisel tuleb 17:16 kuid viimasel veerandil jõud jõudis Indrek Reinboki ja Kalle ettevõitja Hans Kruusamägi arvestada kaasliiklejatega. rauges, kaotati 16:25 ja kogu mäng Klandorfi juhendatav Kalev küll ja tema ettevõte Simuna Ivax, Kui rattamatkamine hakkab meeldima, siis omast kogemusest teame soovitada 87:91. Otsustavaks said saarlaste ette 53:52, kuid teise poolaja võitis siis lisandus see ka meeskonna kahepäevaseid rattamatkasid ka kaugemale. Oleme rongiga sõitnud sihtpunktile tabavad 11/12 vabavisked. Meie Tamsalu viie punktiga! ametlikulte nimele. Meil on lähemale ja edasi ratastel sõitnud. Laagriplatsi oleme seadnud mõne järve äärde nii edukamana viskas Raido Villers Võitjate resultatiivseim oli 26 meeskonnas mitu Simuna taustaga telkimise võimaluse kui ka kämpingus ööbimise võimalusega. 31 punkti, tabades 3 kolmest ja punktiga Raul Sinisalu, aastaid meest ja selline koosöö sobib väga Nii oleme sõitnud läbi kolm kahepäevast marsruuti 2009., 2010. ja 2011. aastal: väljakult 12/13. Korduskohtumises Rakvere eest meistriliigas hästi. Samas jätkavad ka eelmiste – Jäneda – Aegviidu – Valgehobusemäe – Albu – Käravete – Ambla - Tallinnas revanšeeriti kindlalt mänginud Raido Villers lisas 20 aastate toetajad.“ Uudeküla 86:70 ja kahe mängu kokkuvõttes silma. Seejuures puudus Tamsalul Esmaspäeval Tallinnas Kalevi Tabivere – Äksi – Elistvere – Luua – Palamuse – Kuremaa – Laiuse - Jõgeva kindlustas see pääsu järgmisse üks liidreid Sven Pugonen. hallis juhtus siiski paratamatu- Vastse-Kuuste – Kiidjärve – Taevaskoja - Varbuse maanteemuuseum – Põlvamaa ringi. Kalevile tõi Andrei Nazarovi poeg võitluslikus mängus tuli alla külad – Kõverjärve ääres Päikeseranna puhkeküla – Veriora Kohtumine Tallinna Kaleviga oli Deivydas Nazarovas 21 punkti. vanduda 80:89 ja viiepunktilise võitluslik ja seda kajastas rohkesti Mäng kiskus ka närviliseks: paremusega kahe mängu ka vabariiklik meedia: tehnilise vea said Villers ja kokkuvõttes pääses edasi Kalev. Head Eestimaa avastamist! “Eesti korvpallikarikavõistlused kalevlane Aleksei Fedortchuk. pööravad intrigeerivaks, sest Viimati nimetatule oli see viies Rein Tops, Ain Aasa Matkajuht Katrin Uudeküll Uudekülast esiliiga võistkonnad hakkavad viga, ta seletas edasi ja ka meistriliiga omadele hästi vastu diskvalifitseeriti.“(Õhtuleht) Pildil Raido Villers 11 TAMSALU AJALEHT

9 Karolina Alt Väike-M 1.21,0 4 Peeter Priks Lasila 12.03,4 10 Angelina Alt Väike-Ma 1.27,6 5 Andero Mitt Vajangu 14.33,8 Porkuni jooks 11 Annaliisa Part Koplitagu 1.31,1 12 Kätlin Elken Piisupi 1.39,1 96-93 sünd. 6,2km. Tüdrukud Suur ring 6,2 km 13 Adeele Aart Vinni 3.14,1

14 Aliis Aleknavitšiute Piisupi ? jrk Nimi Elukoht/Klubi Tulemus jrk Nimi Elukoht/Klubi Tulemus 1 Liis Järvamägi Võhmuta 27.16,7 1 Elar Vulla Saksi 19.41,0 Poisid 2 Birgit Neeme Tamsalu 28.21,8 2 Timo Simonlatser Tamsalu 20.49,4 3 Mairis Õispuu Rakke 29.27,7 3 Jaanus Kallaste Kuusalu 21.08,2 1 Karl Oskar Vikk Porkuni 57,4 4 Laura Evisalu Tallinn 30.46,1 4 Meelis Veilberg Tamsalu 21.19,1 2 Ossi Priks Lasila 58,3 5 Angelis Palm Apli SK 32.30,7 5 Ulvar Pavlov Tamsalu 21.56,0 3 Simmo Lait Tamsalu 59,4 6 Merike Järvamägi Võhmuta 34.44,3 6 Tomas Kaurson Kiviõli 22.14,0 4 Oskar Rannamets Tallinn 1.03,0

7 Kauri Piiskoppel Tamsalu 22.34,1 5 Janar Ervin Rakvere 1.05,1 Poisid 8 Tarvo Klaasimäe Tamsalu 22.54,3 6 Kevin Kukk Tamsalu 1.06,6 1 Kauri Piiskoppel Tamsalu 22.34,1 9 Laura Rohtla Alpi SK 22.57,7 7 Marten Langinen Tamsalu 1.08,7 2 Chris Proomet Tamsalu 24.19,8 10 Janelle Tarum Alpi SK 23.13,1 8 Holger Soll Tamsalu 1.12,9 3 Inno Puusepp Tamsalu 25.47,1 11 Cris Poll Harku 23.21,5 9 Hugo Rannamets Tallinn 1.17,1 4 Mike Mitt Vajangu 25.48,2 12 Chris Proomet Tamsalu 24.19,8 10 Markus Traus Rakvere 1.23,1 5 Martin Himma Porkuni 27.08,3 13 Indrek Mägi Väike-M 24.49,0 11 Kusti Priks Lasila 1.38,5 6 Erdo Hein Vajangu 29.25,8 14 Ilmar Raap Kadrina 24.49,6 12 Henri Fergert Tallinn 1.47,3

15 Ants Einsalu Väike-M 24.58,1 13 Atrur Hallik Tamsalu 2.47,1 16 Aivar Põldmaa Triigi 25.11,7 14 Steven Mälter Moe 3.34,8 Perede arvestus 17 Indrek Lepiksaar Kadrina 25.25,5

18 Tiina Idavain Järva-J 25.38,7 2001 ja hiljem sünd. 1,3km. Tüdrukud Nimi Elukoht/Klubi % koef. 19 Inno Puusepp Tamsalu 25.47,1 20 Mike Mitt Vajangu 25.48,2 jrk Nimi Elukoht/Klubi Tulemus 1 Himma Porkuni 3,3 21 Kaili Sirge Tamsalu 25.52,3 1 Geiri Suur Tamsalu 6.01,6 Evelyn 22 Mait Evisalu Tallinn 25.57,3 2 Kirke Suur Tamsalu 6.07,1 Andi 23 Rein Piirsalu Tallinn 26.06,2 3 Laura Tiidrus Kohila 6.20,4 Martin 24 Evelyn Himma Porkuni 26.24,9 4 Sandra Tiidrus Kohila 6.38,9 2 Kaarjärv Rakke 4,5 25 Urmas Suvorov Moe 26.35,7 5 Kätlin Tõnur Tamsalu 6.46,9 Mairit 26 Kalle Lett Tallinn 26.55,9 6 Laura Olde Tamsalu 6.50,6 Marius 27 Ela Vulla Saksi 26.57,8 7 Brita Rannamets Tamsalu 7.15,2 Mairis 28 Eret Aun Tallinn 27.06,8 8 Kaisa Kivirand Vajangu 7.33,2 Maris 29 Martin Himma Porkuni 27.08,3 9 Leandre Langinen Tamsalu 7.43,4 3 Suvorov 7,25 30 Liis Järvamägi Võhmuta 27.16,7 10 Roosi Hallik Tamsalu 7.51,0 Urmas 31 Rando Rannamets Tamsalu 27.33,8 10 Roosi Hallik Tamsalu 7.51,0 Marc 32 Raivo Aun Rakke 27.42,6 11 Karmen Elken Piisupi 7.53,8 Kristo 33 Rita Maamägi Rakvere 27.46,7 12 Rhonda Rannamets Tamsalu 7.55,1 Steven 34 Geidi Kruusmann Tamsalu 27.49,8 13 Marii Kivirand Vajangu 7.56,3 4 Rannamets 9 35 Andi Himma Porkuni 28,57,0 14 Laura Mätlik Tamsalu 7.57,1 Rando 36 Birgit Neeme Tamsalu 28.21,8 15 Britten Perm Tamsalu 8.06,8 Brita 37 Maris Kaarjärv Rakke 29.21,8 16 Eliise-Marie Soll Tamsalu 8.50,9 Rhonda 38 Erdo Hein Vajangu 29.25,8 17 Getrin Raudsepp Tamsalu 10.15,4 5 Vaikmaa 12 39 Mairis Õispuu Rakke 29.27,7 Ülal: Marko oli kohal nagu alati viimastel aaastatel, Maarit 40 Janek Floren Rakvere 29.45,9 Eliise Marie kiireim perekond Himma, all meie valla kiireimad 41 Karin Kallaste Kuusalu 30.00,3 Poisid Holger Timo Simonlatser ja Kaili Sirge valla sümboolikaga 42 Denis Rogotovski Rakvere 30.02,2 1 Reijo Vasemägi Rakvere 5.24,9 kruusidega 43 Marii Raudsepp Tamsalu 30.10,8 2 Frode Hallik Tamsalu 5.38,3 44 Laura Evisalu Tallinn 30.46,1 3 Kaspar Kukk Tamsalu 5.45,0 45 Riina Pomerants Rakvere 32.08,1 4 Marius Kaarjärv Rakke 5.49,4 46 Angelis Palm Apli SK 32.30,7 5 Argo Neeme 6.12,3 47 Maia Veiper Rakvere 32.34,4 6 Kristo Mälter Moe 6.32,5 48 Anu Kilki Rakvere 33.03,0 7 Oskar Daniel SaarmaaVäike-M 6.35,4 49 Lea Loddis Väike-Ma 33.05,9 8 Eerik Priks Lasila 6.52,6 50 Sirle Aosaar Väike-M 33.07,3 9 Juhan Uudeküll Uudeküla 7.03,3 51 Teet Fimberg Sinuma 33.08,9 10 Gert Olde Tamsalu 7.56,8 52 Rein Traus Rakvere 33.22,9 53 Maie Alaots Rakvere 33.27,4 00-99 sünd. 1,3 km. Poisid 54 Marko Pomerants Rakvere 34.13,6 55 Merike Järvamägi Võhmuta 34.44,3 jrk Nimi Elukoht/Klubi Tulemus 56 Liina Tinnuri Rakvere 34.59,9 1 Kauri Suur Tamsalu 4.44,9 57 Luule Laidro Rakvere 38.11,8 2 Martin Himma Porkuni 4.49,8 58 Maarit Vaikmaa Tamsalu 38.58,0 3 Erki Kuhi Rakvere 5.03,4 59 Tanel Pukk Tamsalu 4 Gerdo Hein 5.09,7 5 Egert Lepiksaar Kadrina 5.10,6 Mini 6 Germo Hein 5.56,7 7 Kevin Lomp Tamsalu 6.14,3 Tüdrukud 98-97 sünd. 2,4 km. Tüdrukud jrk Nimi Elukoht/Klubi Tulemus 1 Reele Raap Kadrina 58,0 jrk Nimi Elukoht/Klubi Tulemus 2 Riinu Tiidrus Kohila 59,6 1 Mairis Õispuu Rakke 11.28,3 3 Getrin Raudepp Tamsalu 1.02,2 4 Heleriin Hein 1.04,2 Poisid 5 Emma Kivirand Vajangu 1.06,0 6 Emma Lotta Vikk Porkuni 1.13,8 1 Andre Tammaru Rakvere 9.17,4 7 Etriin Etverk Rakvere 1.18,1 2 Taavi Luik Kadapiku 9.33,3 8 Mairit Kaarjärv Rakke 1.20,0 3 Marc Mälter Moe 11.0

TAMSALU AJALEHT 12 Õnnitleme ! TAMSALU TÄIKA Asjalik OÜ 15. OKTOOBRIL TAMSALU KULTUURIMAJAS Benita Rõuk 96 10.00-14.00 Pakutavad teenused: Helga Sepp 92 TULE OSTMA, MÜÜMA, VAHETAMA! Hilje Pilv 89 Ellen Kurotškina 88 * äriplaanide, arengukavade ja projektitaotluste Õilme-Rosalie Vesk 88 Oled oodatud müüma ja vahetama oma isiklikke puh- nõustamine ja sõnastamine Agnes Tätte 87 taid ja korralikke riideid, jalanõusid, raamatuid, käsi- * andmete kogumine ja analüüs, küsitluste korraldamine Nadežda Grigorjeva 84 tööd ja muud endale mittevajalikku. * ühistegevuse, turunduse ning ürituste korraldamine Silvi Mill 83 Kallis mees, too sinagi letti oma jalgu jäävad tööriistad, * küla ja pere fotode jäädvustamise teemal nõustamine ja Aino Kõre 82 Anna Tärn 82 tehnika ja kõik garaažis või kuuris tolmu koguv, mis koolitused Selma Jalakas 82 võiks kaubaks minna. Aino Sirtse 82 Sihtgrupid: Õie Voot 82 KÕIGI OSTJATE VAHEL LÄHEB LOOSI HULGA- Olga Vaguri 82 LISELT VÄÄRT AUHINDU! * väiketootjad/tegijad Eha Mettis 81 Luule-Reet Reinberg 75 Eelregistreerimine 5. oktoobrini tel. 56213918 (Triin) * mittetulundusühingud Antonina Krjukova 75 või [email protected] * inimesed Vera Kontonistova 75 Õilme Mäeots 70 Osalustasu 2 EUR Hinnad kokkuleppel. Violetta Ilves 70 Täikal veel „Müstikatelk“, kohvinurk söögi-joogiga ja Õilme Võip 70 Avo-Jaan Kaasik 70 tantsutüdrukud Katrin Uudeküll Leili Allmäe 65 telefon: 51 19 039, Vilma Tähiste 65 Üritust korraldab seltsing „Mannid“ e-post: [email protected] Gennadi Ogilko 65 Uudeküla, Tamsalu vald Raivo Moorpere 65 Heino Haagma 65 Üleskutse Tamsalu elanikele! Silja Tiits 60 Enn Halliparde 60 Pisikesed vajavad kasvamiseks armastust ja soojust. Kui armastust Vladimir Ševtsov 60 saavad nad oma vanematelt, siis soojust annaksid neile soojad Tiit Aasa 60 riided ja/või tekid. Siin on koht, kus kõik SUURE SÜDAMEGA inimesed saaksid aidata neid pisikesi lapsi, kes end veel ise aidata ei saa. Meie abi vajab Ida-Tallinna Keskhaigla enneaegselt sündinud laste osakond. OSTAME!!! Kui meist igaüks annetab ühe paari väikseid sokke või koob mõ- ned papud ,ei jää me vaesemaks ,kuid aitame neil ilmakodanikel soojas olla Ostame kokku Vaja on ka väikseid tekke (tekikesed ja linad õmbleme me ise MTÜ-s Ideejaam valmis) ja mütsikesi ilma paelteta, voodilinu, kõikvõimalikke plastjäät- kampsikud ja ka imiku sooje komplekte . Palun tooge oma valmistatud asjad Tamsalu Raudtee tn.5 käsi- meid ( kiled, kastid jne). tööpoodi TEISIPÄEVAST REEDENI KELLA 10-15.00. Võib Suuremate koguste puhul tuua ka kangatükke, millest saaks linu ja tekke õmmelda, Sobivad pehmed materialid nagu sits, flanell. tuleme ise järgi. Palume teie abi, sest see on üle Eestiline tegevus, näitame et me koos suudame ka siin piirkonnas midagi midagi ära teha! Tel.: 59 18 49 49 ON SÜNDINUD: Ette tänades [email protected] MTÜ Ideejaam Maire Steinberg. 1. GERMO JEVDOKIMOV 22.07.2011 2. REMI KASK 26.08.2011 OSTAME!!! TEADE! 3. KERTU SAAGE 04.09.2011 Ostame kokku kõikvõimalike plastjäätmeid TAMSALU LUNASTAJA KOGUDUSE ( kiled, kastid jne). Suuremate koguste puhul tuleme ise järgi. LÕIKUSTÄNUPÜHA TEENISTUS Tel.: 59 18 49 49 [email protected] toimub 02.oktoobril kell 14.00

TAMSALU AJALEHT Tamsalu Vallavalitsus, Tehnika 1A, 46107 On lahkunud tel. 3228431 Toimetaja Ain Aasa tel.3293888 ALICE REINART 01.11.1925 - 07.09.2011 gsm 53339749 e-post: [email protected] Toimetaja vallamajas teisipäeviti 15.00 - 16.00 Kaastööd oodatud 20. septembrini soovita- valt meilile. Järgmine leht ilmub septembri lõpus. Trükikoda Trükis Trükiarv 1700 Levitatakse tasuta valla sidejaoskondade kaudu, numbrid saadaval ka vallamajas. Leht on üleval valla kodulehel http://www. tamsalu.ee/est/?part=files&id=65