Loksa Linn on Meie Kodu – Kogukond Näitas Ennast Parimast Küljest! Palju Õnne Sünnipäevaks! MAI

Üks paigake siin ilmas on, kus varjul truudus, arm ja õnn; kõik, mis nii harv siin ilma peal, on pelgupaiga leidnud seal. Lydia Koidula Ilusat päikesepaistelist emadepäeva soovib Loksa Linnavolikogu ja Loksa Linnavalitsus

LOKSA KANDI AJALEHT mai 2017 Loksa linn on meie kodu – kogukond näitas ennast parimast küljest! Palju õnne sünnipäevaks! MAI

Leida-Marie Lehis 93 Lembit Laurend 92 Galyna Tsekhmister 90 Jevdokia Russanova 89 Harri Viirand 89 Kalev Nõmmsalu 86 Lidia Tšistova 85 Erna Škurko 85 Anna Mäll 84 Agnes-Pärje Makuhhina 83 Heino Soidla 83 Maime Nikolskaja 81 Inessa Boltenko 80 Anna Prokopova 80 Reet Vaher 70 Ljubov Solovjova 70 Jälle jäi seljataha õnnestunud talgupäev! Väikelinna inimesed Sellega korrastustööd ei lõppe, mitmel päeval käisid linnajuhid näitasid üles armastust kodulinna vastu ja talgulisi loetlesime paika panemas kevadisi töid parendamaks meie linnapilti, Loksa linna uued kokku 178. Meid toetas ilus ilm, reibas muusika ja hea tuju! järgmised tööd ootavad staadionil. ilmakodanikud Sel aastal keskendusime oma töödes rannajoonele, ranna palliplatsidele ja parkmetsa spordiväljakutele. Kõik, mis oli ripakil, Alati lõpetame me tänusõnadega – seekord tahaks erilised tänud sai koristatud. Pingid remonditud ja värvitud, rannaatraktsioonid anda edasi meie toetajatele: Loksa Linnavalitsusele, Loksa Artur Poleštšuk ja pallimänguväljakud said korras ilme. Rannapuhkajaid tervitab Haljastusele, Loksa Ehituse meeskonnale, Loksa Gümnaasiumi teada-tuntud ja remonditud suur puna-valge poi ja ankur. õpilastele ja õpetajatele, Sveta Gergertile maitsva talgusupi Vanemaealised korrastasid Nõmme linnaosa mälestusmärke ja eest, Lauri Metusele hea meeleolu loonud muusika eest ja Enari Sukamägi istutasid lilli. Noored tundsid rõõmu remonditud korvpallilaudade kõigile linlastele, väikestele ja suurtele talgutel osalemise eest! ja trimmerdatud terviseradade üle. Kohe-kohe peaksid saabuma Kohtumiseni järgmisel aastal! Palju õnne Nõmme parki ka uued kenad prügikastid. Ja nagu ikka lõpetas talgupäeva ühine talgusupi söömine. Traditsiooniline oli ka Korraldajate nimel, vanematele! menüü – seljankasupp ja kana-riisisupp. Maitses ülihea! Helle Lootsmann, volikogu aseesimees 2 AKTUAALNE

Rahvas arvab, valitsus Loksa linn on meie kodu – kogukond näitas ennast otsustab parimast küljest! Rahvaküsitlused Loksa linnas ja Kuusalu vallas möödusid ettearvatult. Küsimusele, kas Loksa ja Kuusalu peaksid ühinema, vastas küsitluses osalenud linnaelanikest „ei“ 73,73%! Tulemus kinnitab, et Loksa linnavolikogu on käimasoleva haldusreformi käigus „käinud ühte jalga“ rõhuva enamuse oma valijatega. Loksalased arvatavasti ei saa aru Kuusalu valla tänasest juhtimisstiilist, kus volikogust on kujunenud volikogu esimehe Enn Kirsmanni juhtimisel kohalik tsirkuseareen ja on veendunud, et saavad täna paremini hakkama iseseisvana, kui koos Kuusalu vallaga.

Loksal avaldas oma arvamust iga neljas hääleõigusega linnaelanik (kokku 632 inimest ehk 26,12%). Kuusalu nelja küsitluspunkti külastas iga üheksas vallaelanik (kokku 595 inimest ehk 11,4%). Naabrite juures toimunud küsitlusel osalemise madal protsent ei olnud tegelikult ootamatu. Valdade-linnade ühinemisprotsessi tähelepanelikumad jälgijad on kindlasti märganud, et mida suuremas omavalitsuses rahvaküsitlus toimub, seda viletsam on osalusprotsent. Rohkem rahvast tuleb arvamust avaldama vaid sundühendamise kartuses. Nii oli ka 2004. aasta novembris toimunud Kuusalu ja Loksa valla ühinemisele eelnenud küsitlusega. Tollased vallajuhid ei suutnud (või ei soovinudki?), nagu kord ja kohus, välja selgitada rahva arvamust – kahe valla peale kokku osales siis veelgi vähem vallarahvast - 523 inimest ehk 10,1%. Seega piisas 2005. aastal Loksa valla Kuusalu valla külge liitmiseks vaid mõlema valla volikogu liikmete ja 268 hääleõigusliku elaniku tahtest.

Aprillikuu Sõnumitoojas on sõna võtnud, seni sisutühja haldusreformi pooldanud ja Loksa linna (või hoopis vallavanema aastapalka?) himustanud vallavanem Urmas Kirtsi. Nüüd on ta asunud äkki kritiseerima valdade suvalist liitmist ja väidab, et põhjendamata mantraks on muutunud 5000 elaniku nõue. Seega, kui käsi viinamarjani ei ulatu, siis tee nägu, et ei tahagi magusat marja! Tema sõnul olevat ta seda meelt olnud kogu aeg.

Härra Kirtsi vestabki nüüd lugejaile ja kuulajaile soravalt oma vastumeelsusest reformile. Aga ka murest linnarahva pärast, kes on elavat tänu riigi abirahale, peremehekäe puudumisest Loksal ja linnaelanike helgest tulevikust Kuusalu valla rüpes. Ehk mis loksalasi ühinemisel ees ootaks, kui vaid tänaseid linnajuhte segamas ei oleks... Saa siis aru, mida mees tahab! Muide, Kuusalu tänaste vallaisade peremehekäest niipalju, et kõduneda lastud Alates 10.04.2017 tuleb Ida- Teadaanne: Uued olmejäätmete „peremehetu“ Kiiu mõisahoone remont läheb Kuusalu Harju piirkonnapolitseinikega käitlemise teenuse hinnad Loksal maksumaksjaile kallimaks kui miljon eurot. Säh sulle kohtumiseks aeg kokku leppida siis tublisid mõisavalitsejaid! 2017 aastal lõppevad AS-il Eesti Keskkonnateenused senised pikaajalised käitluslepin- Ida-Harju konstaablijaoskonna vastuvõtuaegade kao- gud koostööpartneritega. Uue korra kohaselt saavad kõik Eesti jäätmekäitlusettevõt- Juba 5 kuu pärast, 15. oktoobril on kohalike tamisega antakse inimestele võimalus probleemi korral omavalitsuste volikogude valimised. Millisesse jad võrdsetel alustel osaleda enampakkumistel segaolmejäätmete põletamiseks ja oma konstaabliga ise ühendust võtta ja määrata endale seetõttu kujunevad uued käitlushinnad avalike hangete tulemusel. Kasvanud on ka volikogusse – kas Loksa linna või Kuusalu valla sobiv aeg kohtumiseks. kütuseaktsiis mille tõttu on kallinenud kütusehind, samuti on kasvanud tööjõuku- volikogusse valib oma esindajaid loksalane, me veel ei „Inimene pöördub politseinike poole ikka siis, kui tal lud mis kokku mõjutavad märkimisväärselt jäätmete transpordi ja käitluskulusid. tea. Ei tea ka Kuusalu valla juhid. Valitsuse ettepanek on mure ning milleks oodata rääkimiseks kindla päeva Ettevõttel ei ole võimalik kasvanud kulusid enam katta sisemiste ressursside abil ja ühineda Kuusaluga ei ole vastuvõetav loksalastele kindlaid kellaaegu, kui on võimalus helistada Ida- seetõttu on AS Eesti Keskkonnateenused sunnitud muutma teenustasusid oma klien- ega linnavolikogule – nemad soovivad oma elu ise Harjumaa konstaabli mobiiltelefonile ja leppida kokku tidele. Uued teenustasud rakenduvad Loksa linna veopiirkonnas alates 01.05.2017 korraldada ja kindlasti saavad sellega ka hakkama. päev ja kellaaeg, millal kohtuda,“ rääkis muudatusest järgnevalt. Nagu olen ka varem öelnud, olen tugevamate ja oma Uued olmejäätmete käitlemise teenuse hinnad Loksal alates 01.05.2017 on Ida-Harju jaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht järgmised: rahvast paremini teenivate omavalitsuste poolt aga Rainis Sinikas. kiirkorras toimivate omavalitsuste ja kogukondade Sinikas loodab, et muudatus toob inimesed politseinikele lammutamine või kunstlik liitmine ei kasvata rahva Konteineri maht (m³) Regulaarne tühjendus Regulaarne tühjendus lähemale ning aitab murele kiiremini, paremini ja (hind ilmakäibemaksuta) hind koos käibemaksuga 20%) koostegemise tahet ega paranda heaolu. Arvan ka mugavamalt lahenduse leida. „Aeg on piiratud ressurss täna, et Lahemaa rahva eesmärk peaks olema ühine ja ja seda tähtsam on, et me oskaksime seda paindlikult Jäätmekott kuni 0,10 0,92 1,10 kogukonda liitev Lahemaa vald. kasutada,“ ütles Sinikas. Ida-Harju konstaablid töötavad Harjumaa idaosa kuni 0,08 1,25 1,50 Jõukust ei too omavalitsustele juurde ühinemiste ja linnades ja valdades ning on tööpäeviti mobiiltelefonide kuni 0,14 1,25 1,50 sundühendamistega saavutatud, näiliselt paremad teel tabatavad kella 8st 16.30ni. keskmised statistilised näitajad. Rahvas pole rumal *piirkonnapolitseinik Kalev Kuuspalu 6124656, kuni 0,24 2,00 2,40 ja saab väga hästi aru, et elu muudab paremaks riigi 6125565, 5123615, [email protected] kuni 0,37 2,58 3,10 kasvav majandus. Vaid siis hakkab jätkuma raha nii *noorsoopolitseinik Teili Piiskoppel 6072187, kuni 0,66 4,50 5,40 kesk- kui omavalitsustele, neile pandud ülesannete 53359346, [email protected] täitmiseks! Loodan väga, et uus valitsuskoalitsioon on *piirkonnavanem Kairi Ränk 6124637, 53334732, kuni 0,80 5,42 6,50 selleks ka suuteline. [email protected] kuni 1,50 10,33 12,40 Kohese abi saamiseks tuleb alati helistada Häirekeskuse kuni 2,50 18,33 22,00 Värner Lootsmann numbrile 112. Loksa linnapea Turvalist kogukonda soovides kuni 4,50 26,67 32,00 Kuusalu vallavolikogu liige Konteinerite rendi ja teiste lisateenuste hinnad 01.05.2017 ei muutu. Ida-Harju konstaablijaoskond AS Eesti Keskkonnateenused AKTUAALNE 3 Loksa Linnavolikogu tegevusest

Neljapäeval, 4. mail toimunud ja õppenõukoguga koostöös seoses muudeti ka ühingu põhikirja. kasutas 105 inimest ehk 16,61% intensiivse kasutamise tõttu on linnavolikogu istungil osalesid valminud arengukava lähtub OÜ Loksa Ujula, mille ainuomanik küsitlusel osalenutest. bussi hooldus- ja remondikulud 15-st volikogu liikmest 11. Istungi gümnaasiumi reaalsest olukorrast on Loksa linn, osakapitali suuruseks Kuusalu valla ja Loksa linna oluliselt suurenenud ja vajadus tööst võtsid osa linnapea Värner ning vajadustest. Gümnaasiumi saab olema pärast äriregistri kande ühinemise poolt hääletas interneti sotsiaaltranspordile, samuti Loksa Lootsmann ja Andres Kaskla, arengukava avalikustatakse nii tegemist 51082 eurot. teel ja küsitluspunktis kokku166 kooli õpilaste veole kasvanud, vajab abilinnapea. Loksa linna kui ka kooli kodulehel. inimest (26,27%), vastu 466 linn uut bussi. Väikebuss MB Vito Volikogu kinnitas Loksa linna inimest (73,73%). Kehtetud antakse uue bussi saabumisel üle Volikogu kinnitas Loksa Volikogu muutis Osaühingu haldusterritoriaalse korralduse sedeleid ei olnud. Veebikeskkonnas gümnaasiumile. Gümnaasiumi arengukava aastani Loksa Ujula põhikirja ja muutmisega kaasneva elanike volis.ee hääletanud 105 inimese 2020. suurendas ettevõtte osakapitali. arvamuse väljaselgitamiseks e-hääled jagunesid järgmiselt: Volikogu nõustus pensionär Arengukava koostamisel Linnavolinikud pidasid vajalikuks korraldatud küsitluse tulemused. VV ettepaneku poolt oli 43 isikut Galina Nikitina (sünd. 1941) juhinduti põhikooli- ja osaühingule üle anda kinnistu 23. ja 24.aprillil 2017 toimunud (40,95%), vastu 62 isikut (59,05%). palvega võtta tasuta linna gümnaasiumiseadusest, kooli Pargi tn 7a (Nõmme parkmets), Loksa elanike arvamuse Kaebusi küsitluskomisjoni omandisse talle kuuluv poolt läbi viidud sisehindamise millel asub ühingu hallata olev väljaselgitamise küsitluse toimingute või otsuste kohta ei eluruum aadressil Posti tn tulemustest ja asjaolust, et valgustatud suusarada ning oma korraldas Linnavalitsus seoses esitatud. Otsus küsitluse tulemuste 14-8, tingimusel, et Loksa Loksa Gümnaasium tegutseb otstarbe minetanud võrkpalli- ja Vabariigi Valitsuse (edaspidi: kinnitamise kohta edastatakse linn tasub tema pensionist kakskeelse koolina. Arengukavas korvpalliplats. Kinnistule on VV) ettepanekuga muuta Harju maavanemale hiljemalt 15. katmata jäävad hoolduskulud on välja toodud kooli tugevused ja kavas rajada lisaks suusarajale Kuusalu valla ja Loksa linna osas maiks koos Loksa Linnavolikogu hoolekandeasutusele. Kinkevara parendamist vajavad valdkonnad, kaasaegne terviserada, paigaldada haldusterritoriaalset korraldust. arvamusega VV ettepaneku kohta. omandamise korraldab samuti määratletud kooli arengu treeningseadmeid ja muid Arvamust said loksalased avaldada Linnavalitsus. eesmärgid ja põhisuunad. Paika vahendeid tervisespordiga elektrooniliselt veebikeskkonnas Volikogu otsustas lubada Loksa on pandud arengu prioriteedid tegelejatele. Otsustuskorras tasuta ja linnavalitsuse saalis paiknenud Linnavalitsusel liisida kasutusrendi Rohkem informatsiooni Loksa valdkonniti ja tegevuskava üleantava linnavara – Pargi tn 7a küsitluspunktis. alusel väikebussi kuumaksega kohaliku omavalitsuse tegevusest aastate kaupa. Arengukava kinnistu arvel otsustas volikogu 2420-st hääleõiguslikust Loksa kuni 500 eurot kuus. Loksa linna kodulehelt http://www. avaliku väljapaneku ajal eelnõule suurendada 48582 euro suuruse linna elanikust osales küsitlusel ja linna 7+1 istekohaga buss MB loksalinn.ee/ muudatusettepanekuid ei esitatud. mitterahalise sissemaksega avaldas oma arvamust 632 inimest Vito läbisõit on üle 305 000 Rein Heina Hoolekogu, õpilasesinduse osaühingu osakapitali, millega (26,12%). E-hääletamise võimalust km. Kuna suure läbisõidu ja Volikogu esimees

Väsinud munitsipaalpoliitiku eksirännakud Loksa kooli juubeliaasta Ei saa Loksa teemal sõna sekka aprilli Sõnumitoojas väidab üheksa seletuskirjas. Ei ole ju saladus, et ütlemata jätta üleriigilise käraga kuud Loksa linnapea ametis olnud Tallinna ja seda ümbritseva, nn kokkutulek toimub 17. juunil 2017 IRL-ist lahkuma hakanud, täna Kaarmann, et „Loksa ei suuda „kuldse ringi“ omavalitsuste tulubaas veel Saue abilinnapea ametit pidav ammu enam ise oma ülesannetega on kõvasti tugevam Eestimaa teiste Andres Kaarmann. Sõnumitoojale hakkama saada, igal aastal antakse omavalitsusüksuste tulubaasist. antud intervjuus annab Kaarmann sellistele mitte toimetulevatele oma- Sealhulgas ka Tartu ja Pärnu linna teada, et ta lihtsalt väsis Loksast. valitsustele riigieelarvest lisaraha, omast! Ka need suurlinnad saavad Mõni päev hiljem arvab „tegija“ et elanikud saaksid minimaalsed tasandusfondist miljoneid. Tänavu Kaarmann, et küllap nüüd pühendab nõutud teenused kätte … Kui saavad riigi 213 omavalitsusest Loksa Elu talle terve külje. Loksalt riigi tasandusfondi summa tasandusfondist toetust üle 77 Valesti arvab väsinud poliitik. Sest ära võtta, jääks linn tõsisesse hätta.“ miljoni euro ligi 190 valda ja linna. mida ikka saab rääkida vaevatud Soovitan Andres Kaarmannile Ja pole selles midagi kummalist – nii mehest, kes on 15 aasta jooksul ja ka vallavanem Urmas Kirtsile lihtsalt seadus sätestab. katsetanud enam kui tosinat ametit tutvuda esmalt omavalitsusjuhtidele Ma saan aru Andres Kaarmanni ja proovinud kanda kinnitada viies oluliste seadustega, et nad ei kibestumisest ja väsimusest aga (5) linnas-vallas. Kronoloogilises peaks oma rumalusi jagama kõigi selles pole kuidagi süüdi ei Loksa järjestuses Loksa linn, Kuusalu vald, lehelugejatega. Kuna nad ehk ei tea, linn ega selle tagasihoidlikud Viimsi vald, Kunda linn ja nüüd mida lugeda, siis tuletan meelde, poliitikud. Veerevale kivile sammal siis Saue linn. Tõepoolest võtab see et tasandusfondi vahendid on ette lihtsalt ei kasva. Kokkutuleku osamaks on 10 €, alates 1. juunist 15 € võhma välja. nähtud kohaliku omavalitsuse Aga Loksa teema on Kaarmanni üksuste ülesannete täitmise või- Rein Heina Ülekande tasumise võimalus alates 17. jaanuarist 2017 jaoks nii valus teema, et seda peab ta maluste ühtlustamiseks – seda Loksa Linnavolikogu esimees järgmistele Loksa Linnavalitsuse juba aastaid erinevas kastmes Loksa juba aastaid. Nii on kirjas ka arveldusarvetele: ja Kuusalu rahvale serveerima. 5. 2017. aasta riigieelarve seaduse Swedpank EE312200001120296285 AS SEB Pank EE241010002025531005 Teadmiseks lemmikloomade omanikele Selgitusse märgi: nimi, lend (või millises lennus õppisid) +„koolijuubel“ Loksa Linnavolikogu on andnud 17.04.2008 välja määruse nr 7, mis sätestab koerte ja kasside pidamise nõuded Loksa linna haldusterritooriumil. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kelle Rohkem infot: omandis või valduses on lemmikloom. Looma on lubatud pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil või selle territooriumi omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul. Loomapidajal http://loksagymn.kovtp.ee/loksa-kool- 150 tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus. Alates 01. jaanuarist 2009 on koera omanik kohustatud kindlustama tunnusmärgi olemasolu koera kaelarihmal või muul Meie kool – neis sõnus peitub palju... moel (mikrokiip, tätoveering), mis võimaldaks identifitseerida lahti pääsenud koera omanikku. Omanik peab koera märgistama viie päeva jooksul arvates päevast, millal koer sai kolme kuuseks. Omandatud täiskasvanud koer tuleb Hea Loksa kooli sõber! märgistada viie päeva jooksul arvates omandamise päevast. Teatame, et kaante vahele on jõudnud lood ja pildikesed Kõige enam meelehärmi linnas põhjustavad koeraomanikud, kes jalutavad oma lemmikuid kõikjal, ka laste Loksa kooli eluringist. mänguväljakutel ja nende läheduses ning jätavad ükskõikselt koristamata koera väljaheited. Loomapidaja on Vastilmunud raamatu esitlus on 10. mail 18.00 kohustatud jälgima, et tema koer või kass ei reostaks avalikke kohti ja hoone ühiskasutuses olevaid ruume. Looma Loksa kooli algklasside maja saalis. väljaheited tuleb koheselt koristada. Toimub raamatute müük. Lemmikloom on pere liige, kui ta kord on omale võetud. Loomakaitse seadus ei luba loomi hüljata, vigastada, piinata, abitusse seisundisse jätta, tekitada valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, põhjustada looma hukkumise või panna toime muu looma suhtes lubamatu tegu. Seda seadust eiratakse väga kergekäeliselt ja nii Teadaanne jalutavad linna tänavatel meie inimeste poolt hüljatud kassid. Samas on omanikuta looma toitmine ning pidamine korterelamu üldkasutatavates ruumides või territooriumil keelatud, sest sellega võetakse endale vastutus looma Kutsume kõiki korruselamute esindajaid (kus ei ole moo- eest hoolitsemisel ning loomapidajale seadusega pandud kohustused, mille hulka kuulub looma hoidmine vastavalt dustatud korteriühistuid) 25.mail 2017 kell 14.00 Loksa loomakaitse seadusele. Loomapidaja, kes soovib oma koerast või kassist vabaneda, peab tagama looma varjupaika Linnavalitsuse saali, kus Eesti Korteriühistute Liidu jurist viimise või nõuetekohase hukkamise veterinaararsti poolt. Irina Reva annab infot 1. jaanurist 2018 jõustuva Korteri- Eeskirjade nõuete rikkumise eest karistatakse Loksa linnas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 ³ omandi- ja korteriühistuseaduse rakenduse kohta. alusel: „Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest – karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse Palun eelnevalt registreerida Loksa Linnavalitsuses rahatrahviga. Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga.“ meiliaadressil: [email protected]. Laivi Kirsipuu Info Andres Kaskla, [email protected], 5086283 arendus- ja keskkonnanõunik 4 elu

Eesti õhuvägi õppusel Kevadtorm DigiMaa – kiire internet omavalitsuse Selle aasta suurõppus Kevadtorm toimub Põhja-Eestis 8. maist kuni 24. maini. Nagu tavaliselt, moodustavad ka sellel õppusel Eesti ja liitlaste õhuvägede abiga kõigile kättesaadavaks! üksused ühe ja ühtselt tegutseva õhuväe. Plaani kohaselt toimub enamus õhuväe lende ajavahemikus 15.-24. mai. Peamiseks lennupiirkonnaks on pärast. Tegemist on tulevikukindla Põhja-Eesti idaosa. ühendusega. Valguskaablis edas- Õppuse ajal võib meie taevas lisaks Eesti lennuvahenditele näha ka Poola tatakse infot laseritega valgus- ründelennukeid Su-22, Hispaania hävitajaid F-18 Hornet ning USA kiirusel. Valguskaablil võivad inter- koptereid UH-60 Black Hawk ja AH-64 Apache. Õppuse alal võivad lennata netiühenduse kiirused olla praktiliselt ka kaitseväe mehitamata õhusõidukid. piiramatud, näiteks ühe valguskaabli Õhuharjutuste käigus toimuvad ka madallennud. Vältimaks korduvaid üle- kiu peal on testitud kiiruseid kuni lende püüab õhuvägi hajutada madallendude lennumarsruute. Madallennud 65 Tbit/s – see on rohkem kui ko- toimuvad ohutus kõrguses, mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) gu internetiliiklus täna maailmas ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Madallennu harjutused on kokku. Täna reaalselt keegi nii suuri kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti kiiruseid ei vaja ning seepärast ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga. pakutakse Eestis valguskaabli kaudu Droonilendude kooskõlastamiseks õppuse ajal õppuse piirkonnas palun internetikiiruseid kuni 1 Gbit/s. kontakteeruda Eesti õhuväe õppuse juhtimiskeskusega telefonil 717 3404. Valguskaabel on tulevikus ainus majade ühendamise tehnoloogia. See on infoühiskonna vundament, kõik töötab tulevikus ainult tänu sellele. Ka näiteks mobiilitehnoloogia 5 ge-neratsioon - 5G, mis hakkab võimaldaa tulevikus suuri kiiruseid, Internetiühendus on Eesti linnades Õhk või kaabel? ei saa toimida ilma valguskaablita. pea sama loomulik nagu elekter. See Õhu kaudu liikuvat internetti mõju- Kuna suured kiirused levivad õhus on kättesaadav ja suhteliselt soodne tavad nii ilmastikutingimused vaid väga kõrgetel sagedustel ja – ettevõtlust ja e-riiki muud moodi kui teised samaaegsed interneti väga väikseid vahemaid, saab see enam ette ei kujutagi. Äärelinnades, kasutajad ning samuti kaugus inimesteni jõuda ainult siis, kui rääkimata maapiirkondadest, on mobiilimastist. Loodusseadused ei valguskaabliga ühendatud tugijaamad olukord sootuks erinev. Paljud lase õhu kaudu piiramatult internetti on nii inimeste kodudes igas toas kui elanikud saavad kiirest ja stabiilsest edastada ning seepärast antakse Meresõjaline õppus Baltic Fortress 2017 Hara lahes ka õues igas tänavavalgustuspostis. internetiühendusest vaid unistada igale kasutajale piiratud ühendus – Eesti Merevägi korraldab rahvusvahelise meresõjalise õppuse Baltic ning agaramad teevad väljasõite wifi operaatorid kehtestavad kiiruse ja DigiMaa ühendab majad Fortress 2017 Hara lahes ajavahemikul 22-26.05.2017. Õppusel osalevad levipiirkondadesse, et elementaarseid mahu piirangud. Õhu kaudu leviv valguskaabliga. äriasju ja suhtlemist korraldada. IT- internet ei ole stabiilne, ehk ei ole Eesti, Läti ja Leedu miinijahtijad ja mereväe tuukrid kokku 7 laeva. DigiMaa võrku hakatakse rajama taristu on Eestis alles arenemisjärgus pidevalt olemas ja ühtlase kiirusega. Õppusel on plaanis kasutada imitatsioonivahendeid: paukmoona, pidades silmas nii tänaseid kui ka ning on hea meel tõdeda, et riik ja Seetõttu ei saa selle kaudu näiteks valgustusrakette, harjutusmiine ning õhuväe helikopterit ROBINSON. tuleviku vajadusi. kohalikud omavalitsused on hakanud kvaliteetselt televisiooni vaadata Ühtegi veealust lõhkamist läbi ei viida. DigiMaa võrk valmib tervikult nüüd panustama sellesse. või videokonverentsi pidada. Kuna alles mõne aasta pärast ning see Harjumaa Omavalitsuste Liit alus- tegemist on piiratud ja ebastabiilse peab rahuldama kõiki vajadusi ka Eestis on tuhandeid noori, kes ei õpi ega tööta, kuid tas projektiga DigiMaa, millega on ühendusega, siis kõik toimingud, mis aastakümnete pärast. Sellepärast on ühinenud kõik Harjumaa omavalitused nõuavad kiirust ja kvaliteeti, jäävad Noorte Tugila programmi abil on kooli ja tööle jõudnud valitud tehnoloogiaks valguskaabel. ning Tallinna linnast Pirita ja Nõmme paraku õhuinternetiga tegemata. noorte arv jõudsalt kasvanud. Kõik majad, kuhu hakkab jõudma linnaosa. DigiMaa rajab valguskaabli Need, kellele tuleb koju või DigiMaa valguskaabel, saavad olla võrgud sinna, kuhu sideettevõtjad kontorisse Telia telefoniliin, ehk Noorte Tugila logiraamatu põhjal valmis märtsi lõpus põhjalik ülevaade, mis kindlad, et nendeni jõuavad alati neid ei ole veel rajanud ja kuhu neid vaskkaabel, kasutavad interneti avab tausta – kes on see Eesti noor, kes ei tööta ega õpi, milline on tema taust kõik vajalikud teenused. Kuna aina lähiaastatel ei plaani rajada. jaoks üldjuhul seda ühendust. Kuna ja miks ta on praegusesse olukorda sattunud? rohkem ja laiemal skaalal teenuseid Selleks, et kaasaegne ühendus majja tegemist on kaabliga, siis ühenduse Eestis oli 2015. aasta lõpu seisuga 15-26aastaseid noori, kes ei õppinud ega liigub internetti siis mõne aja pä- toodaks, peavad aga Harjumaa ela- kvaliteet ei sõltu ilmast ega teistest töötanud, ligi 30 000, ametlikult töötuid oli nendest ca kolmandik ehk üle rast tunneb igaüks, millist kasu nikud ise soovi avaldama. Soovide kasutajatest. Paraku kehtivad vask- 9000. Tänu Noorte Tugila riiklikule programmile on Eestis saanud tänaseks valguskaabli ühendus talle toob. Tänu kogumiseks on loodud veebileht kaablile füüsikaseadused, mis mää- üle 2000 noore vajalikku tuge jõudmaks tööturule või tagasi haridusteed kaasaegse ühenduse olemasolule www.digimaa.ee. Sealt leiab ka kogu ravad ette kui kaugele ja kui palju jätkama. tõuseb kindlasti ka kinnisvara väärtus. vajaliku info DigiMaa kohta. saab selle kaudu infot saata. Need, Põhjused, miks noored ei õpi ega tööta, on üle Eesti erinevad. Lisaks DigiMaa rajab ise vaid valguskaabli kes asuvad telefonisõlmest kuni paari poolikule haridusele, koolist väljalangemisele või sotsiaalsetele või võrgud, interneti teenust ise Kuidas internet täna meieni kilomeetri kaugusel, saavad kasutada majanduslikele takistustele, on põhjusteks ka näiteks lapsega kodus olek, pakkuma ei hakata. Tulevikus jääb jõuab? internetti, kaugemal asuvad majad ajutised või pikaaegsemad tervislikud või perekondlikud põhjused, sh DigiMaa rajatud võrkude omanikuks Internet tuleb koju või kontorisse aga üldjuhul mitte. Selleks, et saada pereliikme hooldamise kohustus jne. Tuge vajavad ka viimati nimetatud ning neid hakatakse rentima järgmiste ühenduste kaudu: tänapäeva nõuetele vastavat interneti noored, sest pikka aega töölt või hariduselust eemale jäädes kaob üsna teenusepakkujatele, nagu nt Telia, Mobiilivõrgu kaudu – teenust pakuvad kiirust ja kvaliteeti, ei tohi kaugus kiiresti sotsiaalvõrgustik, seejärel enesekindlus ja lõpuks tahe või võimalus Starman, STV, Telset, jne. Seega saab Telia, Tele2 ja Elisa Raadiolingi telefonijaamast ületada paarisadat tööd teha või haridust omandada. inimene ise teenusepakkuja valida, või muu õhuühenduse kaudu – tee- meetrit. Kuna füüsikaseadused ei lase Kuid kes on see noor? mis olukorras, kus võrgu on rajanud nust pakuvad mitmed väiksemad enam vaskkaabli kaudu suuremaid Kõige sagedamini on Eestis Tugila keskustesse pöördunud noorte staatuseks mõni ise internetti pakkuv ettevõte, ei teenusepakkujad internetikiiruseid pakkuda, on juba märgitud kas töötu (35%), noor on registreeritud töötukassas (14%), ole võimalik. mitteaktiivne (7%), töökogemus puudub (11%) ja töötav vabatahtlik (4%). Kaabeltelevisiooni võrgu kaudu (ai- alustatud nende välja vahetamist nult korterelamud) – teenust pakuvad valguskaablite vastu ning tulevikus Noore portree tähtsaks jooneks on ka kehvad sotsiaalsed oskused ja märgata Digimaa pakub majapidamistele Starman, STV ja Telset Telefoniliini lõpetatakse vaskkaablite kaudu inter- võib noorte vähest oskust eesmärke seada ja neid täita, meeskonnatööd teha, ka märksa odavamat liitumist. Kui ehk vaskkaabli kaudu – teenust pakub netiühenduste pakkumine. julgust otsuseid teha jne. linnades ei ole liitumistasud tavaliselt Telia. Analüüs näitas, et tüdrukud saavad programmis paremini hakkama ja suured, siis hajaasustuses võidakse Lairibaühenduse ehk valguskaabli Kaabeltelevisiooni võrgu, ehk koak- täidavad eesmärgid kiiremini ja kergemini. Teadupärast langevad poisid kaabli vedamise eest küsida tuhandeid kaudu – valguskaablivõrku on siaalkaabli kaudu saab täna pakkuda koolist kergemini välja, kuid siin ei ole Eesti erand, vaid see on teisteski eurosid. DigiMaa liitumishind saab peamiselt kortermajadesse ja äri- piisava kiiruse ja kvaliteediga inter- riikides nii. olema aga mõnisada eurot. Tugila programm on kestnud ligi poolteist aastat programmiga üle 2000 hoonetesse siiani rajanud Telia ja netiühendust. Internetiühenduse noore ja paljud neist juba tööturule või kooli jõudnud. mõned väiksemad teenusepakkujad. kiirus ja kvaliteet sõltub peamiselt Anna oma soovist teada! Kõik need ühendused võimaldavad sellest, kui hästi on teenusepakkuja Diana Nooska Kes soovib enda majapidamist või täna vähemalt minimaalsel tasemel oma võrku kaasajastanud ning Loksa-Kuusalu Tugila ettevõtet ühendada DigiMaa võr- internetiühenduse kiirust ja kvaliteeti. milliseid seadmeid ta võrgus kasutab. guga, peab juba praegu, kui võrku Sellest piisab, et lugeda internetist Kuigi kaabeltelevisioonivõrk ra- pole rajamagi hakatud, teada andma. uudiseid, teha pangatoiminguid ning huldab tänapäevaseid vajadusi, on DigiMaa võrku ei ehitata kõikidesse Tuleohtliku aja määramine saata väiksema mahuga e-kirju. Kui mitmed kaabel-TV firmad teatanud, majadesse, vaid ainult sinna, kuhu Tuleohtliku aja alguseks on määratud kogu Eesti territooriu- soovitakse lisaks vaadata läbi selle et nad alustavad üleminekut val- seda soovitakse. Oma soovist teada ühenduse digitelevisiooni, kasutada guskaablitele ning tulevikus nad mil 14.04.2017. a. Tuleohtlikul ajal on andmiseks peab minema lehele piiramatu mahuga ja kiiret wifi-t, teha lõpetavad teenuse pakkumise koak- metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal keelatud: www.digimaa.ee ja seal soovi- tööd või õppida internetis, suhelda siaalkaablite kaudu. Siiski seni, kuni 1. küttekoldevälise tule tegemine, välja arvatud selleks avalduse lehel märkima aadressi, sõpradega Skype kaudu, hoida oma kaabel-TV võrk on majas olemas, kuhu ühendust soovitakse. ettevalmistatud kohas; fotosid ja videoid turvaliselt „pilves“, piisab üldjuhul tavatarbijale sellest 2. kuluheina ja roostiku põletamine; ühendada valvekaameraid või kasu- ühendusest. Olav Harjo tada muid kaasaegseid teenuseid, Lairibaühenduse ehk valguskaabli 3. muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. DigiMaa projektijuht siis kõik ühendused ei tule sellega kaudu saab kasutada kõiki teenuseid Päästeamet võrdselt toime. nii täna kui mitmekümne aasta ELU 5

Rannakülade pärandkeskkond vajab hoidmist Möödunud 2016. aasta oli mere- poole, kelle kohta pole Selts varem Ajaloolised kaardid ning oluliste otsene osalemine aitas kergesti leida Kokkuvõte projektist tehakse mai kultuuriaasta, seega täis meelolukaid andmeid kogunud. isikute tutvustused koos piltidega olulised pärimuspaigad külas. Reet keskel 2017. Nende andmete alusel sündmusi merest ja merega seotud lisas küla ajaloolise õiendi juurde Kivi ja Leidi Piibeleht olid abiks valmib Lahemaa mälumaastike kaar- inimestest. Eru lahe Rannarahva Alusmaterjalide kasutamine Lauri Peterson. materjalide kogumisel Pärispea dikiht, kus on külade kultuuriloolised Selts (edaspidi Selts) aitas kaasa Lahemaa rannakülade ajaloolise II etapil (01.07.16-15.11.16) külas. Tiina Perminovi asjalikul paigad, tekstid ja fotod. mitmete sündmuste korraldamisel õiendi koostamisel võeti aluseks toimus Pärispea poolsaare piirkonna eestvedamisel kohtusime mitmete Lahemaa rahvuspargi rannakülades. prof. Enn Tarveli kirjutatud 8 küla kultuurilooliste paikade kohalike pärimuskandjatega. Loksa linn - rannakülade Juhendasime mereõppepäevi Päris- raamatud: „Lahemaa ajalugu“1983 kaardistamine, elava kohapärimuse Huvitavat suulist pärimust edastas tõmbekeskus pea rannalooduse õpperadadel, ja 1993. Prof. E.Tarvel oli kaasatud kogumine, fotomaterjali kogumine, Suurpeal Salme Karilaht. Kasispea Elame suurte muutuste ajastul, mil milles osales kokku 750 kooliõpilast. projekti eksperdina. süvaintervjuude korraldamine, küla pärimuspaiku tutvustas küla leiab aset haldusreform Eestimaal. Külastajate suurema arvu tingis Rannakülade arhitektuuri ja asus- varem kaardistatud pärimuspaikade põliselanik Värner Lootsmann ja Peatselt algatab vabariigi valitsus ilmselt Lahemaa rahvuspargi 45. tusstruktuuri osas kasutati Lahemaa kontroll, vajadusel täpsustamine ja pildistas Hilleri Treisalt. Leeotsa Eesti mereala teemaplaneeringu. sünnipäeva tähistamine. Lahe- rahvuspargi tellimisel 2012. a täiendamine elava pärimuse ning talu Kasispeal tutvustas Maaritsa 20. aprillil 2017 toimus Lääne- maale tuldi küladepäeval, 2. juu- valminud Artes Terrae koostatud ajaloolis-kultuurilooliste kirjetega. Kallaste. Loksa küla elust pajatas Virumaal Eisma külalistemajas lil kui kohalikud kogukonnad vastavat analüüsi. Viinistu küla Projekti täitjatena kaasati: Mari- põliselanik Inga Kosk. Oma endise Lääne-Viru rannaala visiooni arut- tutvustasid oma kodukoha loodus- arhitektuuri ja asustusstruktuuri Liis Lill eksperdina, Anu Karjatse koduküla Loksa pärimuspaiku elu, kuidas koondada kohalikud ja kultuuripärandit. Sel puhul oli kohta kasutati arhitekt Leele Välja põhitäitjana ja Elve Kuuskmäe tutvustas Raivo Neidla. Tammispea huvid ja vajadused piirkonna ranna- võimalik külastada talusid, osaleda koostatud analüüsi. Viinistu küla Turbuneeme küla materjalide küla pärimuspaikade tutvustamisel ja merealade arenduses. Tõenäoliselt töötubades, arutleda mõttekodades ajaloolise õiendi koostamisel võeti kogujana. Linda Metsaorg juhtis oli abiks Vihasoolt pärit Mauno ootavad meid ees samasugused jms. Selts viis meie külalised aluseks raamat „Viinistu“, mis projektitööd Pärispea poolsaare Muldma. arutelud Lahemaa rahvuspargi tutvuma rannaloodusega. 8. sep- ilmus Tea Kirjastuse väljaandena piirkonnas. Tema poolt koostati L.Metsaorg valmistas ette ja osa- rannakülades. tembril toimus Lahemaa ranna- 2012 ning mille koostasid Viinistu ka külade pärimuspaikade loetelu, les süvaintervjuude tegemisel looduse päev 200 õpilasele Pärispea Rahvuspargis on 145 kilomeetrit õpperadadel. Õpilased osalesid rannajoont ja 36 rannaküla. Kuusalu enne matkale minekut ka Vihasoo vallas asub neist 19 rannaküla. linnuvaatlustorni avamisel, mille Traali-ja paadisadam Turba- Rannakülad Lahemaa rahvuspargis kinkis Seltsile firma Nordic Houses. neeme küla Kuusiku rannas paiknevad piki poolsaarte (Vergi, Kõige väärtuslikumaks ja ulatus- 60-ndatel aastatel. Perek. Käsmu, Pärispea, Juminda) randu likumaks ettevõtmiseks kujunes Meistermani fotokogu. näoga mere poole. Ainuüksi projekt „Lahemaa rannakülade Pärispea poolsaare piirkonnas on mälumaastikud“. Lahemaa ranna- 8 rannaküla, mille aktiivsed inimesed külades (Juminda, Pärispea ja Vihula Jaani-Tooma suurkivi osalevad Seltsi tegevustes, et uurida, piirkonnas) alustati juba aastal 2015 säilitada ja tutvustada rannakülade oluliste ajaloolis-kultuuriloolise pärandkeskkonda. Seltsi muudab väärtusega paikade kaardistamisega aga murelikuks olukord, kus ja elava kohapärimuse kogumisega haldusreformi käigus pole pööratud kohalike kogukondade poolt. tähelepanu sellele, et rannaalade külad peaksid olema koondunud Lahemaa rannakülade omaette haldusüksusteks, et edu- mälumaastikud kamalt oma pärandkeskkonna Selts osales projektis „Lahemaa Vaade Loksa Tellisetehasele säilitamise ja tutvustamise eest rannakülade mälumaastikud“, mida 20-ndate aastate alguses. seista. Pärispea poolsaare ja koordineerib Käsmu Meremuuseum. Foto Digar enamikule Juminda poolsaare piir- I etapil (2.12.2015-30.06.2016) konna küladele on ajalooliselt Selts täitis ülesandeid Pärispea tõmbekeskuseks kujunenud Loksa poolsaare piirkonna külades: Lok- Pühapaigana tuntud ajalooline linn. Oleks viimane aeg haldus- sa, Suurpea, Pärispea, Viinistu, matusepaik on Haualõppe mägi reformi käigus parandada ära 2005. Turbuneeme, Kasispea, Vihasoo ja Loksa ja Kasispea küla vahel. aastal tehtud viga, mil Loksa valla Tammispea. Iga küla kohta koostati Pärandkultuuriobjektina on külad, mis ümbritsevad Loksa lin- ajaloolised õiendid, kus on kirjas küla kaitse all na, ühendati kohaliku rahva tahte ajalugu, kultuurilooliselt olulisemad vastaselt Kuusalu vallaga. isikud, külainimeste traditsioonilised Loksa olulisus tõmbekeskusena tegevusalad , kultuuriloolised pai- ümbritsevate rannakülade ajaloos ja gad ja pärimuskandjad isikud. Il- kultuuriloos on kõikidele üldtuntud lustratiivsete materjalidena lisati ning leidis veelkord kinnitust Seltsi joonised, kaardid ja fotod koos poolt tehtud uuringus Pärispea viidetega arhiividele/muuseumidele/ piirkonna rannakülades seoses erakogudele, mis paigutati iga projektiga „Lahemaa rannakülade küla juurde. Anti samuti ülevaade mälumaastikud.“ külade senisest uuritusest ning pärimusmaterjalidest Exceli-formaa- Kokkuvõtteks dis vastavalt Lahemaa teadusarhiivi Nimetatud projekt innustas pal- liigitusele. Vaade Turbaneeme-Loksa kit- jusid kohalikke elanikke tegema sarööpmelise raudteetammile, tagasivaate nii enda kui koduküla Külade kaasamine mille kaudu veeti savi Loksa ajaloo ja kultuuriloo sündmustele. Töö teostamisel kaasati piirkonna tellisetehasele (1874). Projekti eestvedajatel oli rõõm külad. Küladele ( külavanematele ja kohtuda ja lähemalt tutvuda rik- aktiivile) saadeti välja palve aidata küla 640. sünnipäeva puhul Urve mille alusel toimus külades materjali pärimuskandjatega külades. Süva- kalikku pärimust edastajate kohalike kaasa oma küla ajaloo kirjeldamisel Toompuu, Ülle Tikerpalu jt. kogumine. intervjuud salvestati järgmiste inimestega. Töö tulemusena oleme ning illustratiivsete materjalide Kohanimede kujunemist Pärispea pärimuskandjatega Pärispea piir- saanud ühtsemaks rannarahva ko- kogumisel külas. rannakülades aitas selgitada äsja- Tunnustus rannakülade konna külades: gukonnaks võrreldes varasemaga. ilmunud (2016) „Eesti Koha- pärimuskandjatele Lembit Laurend (Loksa küla), Seda ühtsust ei tohi lõhkuda Projektis osalevale 6-le külale nimeraamat. “Küla ajaloolist tausta Selts tänab ja tunnustab kõiki Maimu Tamm (Kasispea küla), haldusreformi tuultes. Peame täht- (Tammispea, Vihasoo, Kasispea, avavad ilmunud raamatud, nagu projekti „Lahemaa rannakülade Aivar Simson (Tammispea küla), saks, et Loksa linn jääks ranna- Turbuneeme, Viinistu ja Pärispea) „Sinust ja sinule Loksa“ (2010), mälumaastikud“ I ja II etapis Elsa Napp (Vihasoo küla), Elvi alade küladele keskuseks nagu ta saadeti materjalid, mis ilmusid külade “Pärispea lood“ (2009), „Viinistu“ osalenud külade elanikke. Eriti Koppelmann (Vihasoo küla), Helgi ajalooliselt ja kultuurilooliselt on kohta 2006. aastal Seltsi koostatud (2012) ja „Kasispea sõnas ja pildis“ märgime ära alljärgnevate isikute Nurmsalu (Vihasoo küla), Mare kujunenud. raamatus „Eru lahe rannakülad“. (2016) ning külade kodulehed veebis praktilise abi . Rosen (Pärispea küla), Väino Rannarahva elu-olu minevikust Selles raamatus tutvustatakse meie (Vihasoo, Kasispea, Pärispea, Loksa ). Urve Toompuu Viinistu küla Johannes Piikmann (Turbuneeme tänapäevani pakub huvi arvukatele Seltsi tegevuspiirkonna 7 küla pärimuspaikade hea tundja ja küla) ja Õie Külmsaar (Viinistu Lahemaa rahvuspargi külastajatele. ajalugu, mis põhineb Lahemaa Materjalide vormistamine tutvustaja. Väino Johannes Piik- küla). Kuidas seda kõige otstarbekamalt teadusarhiivi kui ka Loksa kooli Materjali külade ajalooliste mann Turbuneeme küla ja kogu teha? Selle üle on käimas arutelud, õpilaste poolt tollase ajalooõpetaja õiendite koostamiseks kogusid Pärispea poolsaare piirkonna Projekt „Lahemaa rannakülade milliseid vaatamisväärsusi külastada Krista Tammemäe juhendamisel Elve Kuuskmäe ja Linda Metsaorg. pärimuskandja. Elve Kuuskmäe, kes mälumaastikud“ on jõudnud ja kellega võiks rannakülades koh- kogutud materjalidel. Lisaks Eru Kogutud andmed vormistas koostas ülevaate tabeli rannakülade viimasesse, kolmandasse etappi. tuda. lahe rannaküladele, nagu Pärispea, ajalooliseks õiendiks Linda Metsaorg varasemast uuritusest. Andres Projekti III etapi koordinaator Riin Viinistu, Turbuneeme, Kasispea, koostöös Anu Karjatsega Kolga Napp, kes valmistas ette Vihasoo Alatalu edastas projekti tulemused Linda Metsaorg Vihasoo ja Tammispea pöörduti muuseumist. Pildimaterjali telliti küla pärimuspaikade nimistu külavanematele täpsustamiseks ja Eru lahe Rannarahva Seltsi eraldi veel Suurpea ja Loksa küla Rannarahva ja Kolga muuseumilt. koos liikumise marsruudiga. Tema fotomaterjaliga täiendamiseks. juhatuse esimees 6 NOORED

Eesti Õpilasesinduste Liidu XXXVI üldkoosolek 7.-9. aprillil toimus Lihula Gümnaasiumis Eesti Õpilasesinduste Liidu XXXVI üldkoosolek. Kohal olid esindajad koolidest üle kogu Eesti, et Projekt “Keskkonnateadlik Loksa vaadata üle eelmise tegevusaasta tähtsamad aruanded, otsused ja seisukohad. Hääletustega kinnitati 2016/17. tegevusaasta aruanne, haridusplatvormi Gümnaasium” täiendused, ettevõtlusõppe ja digiõppe seisukoht ning kuulati 2017. aasta Aprillis jätkus tervet õppeaastat majandusaruannet. Üldkoosoleku kaks olulist teemat, uue juhatuse valimine hõlmav KIK-i rahastatud projekt ning 2017 KOV valimiste platvormi kinnitamine, jäid kahjuks ootamatutel „Keskkonnateadlik Loksa Gümnaasium”. põhjustel arutamata ning nende jaoks toimus 30. aprillil III erakorraline Erinevad programmid toimusid neljas kohas: Kabli Looduskeskuses, Käsmu koosolek. Meremuuseumis, Puhta Vee Teemapargis ja MTÜ Loodusmaal. Siim Aksel Amer Alljärgnevalt õpilaste muljeid nähtu- Loksa Gümnaasiumi esindaja kuuldu põhjal:

4. aprillil külastasid Loksa Güm- naasiumi 9.b ja 12. klass Kabli randa ja looduskeskust. Õppeprogrammi „Merelt maale ja maalt merele’’ käigus räägiti meile erinevatest Läänemeres elutsevatest kaladest, loomadest ja taimedest. Selleks näidati lühifilmi, mis tutvustas Läänemere elustikku, kõneleti seda ohustavatest teguritest ning kuidas hoida veekeskkonda puhta ja liigirikkana. Lisaks sellele saime ringi vaadata looduskeskuse majas, kus oli erinevaid stende ja eksponaate Eesti metsa- ja mereelu kohta. Seejärel läksime Kabli randa jalutama, kus giid rääkis Liivi lahe ääres pesit- sevatest lindudest, linnuvaatlusest ja lindude rõngastamisest. Linde oli rannas Harjumaa – minu kodu tõesti palju: nägime suurt linnuparve, mis 17.-20. märtsil osales 12 Loksa Gümnaasiumi õpilast Keilas toimunud lendas laias kaares üle meie peade. Saime noortekohtumisel „Harjumaa - minu kodu“, mille käigus tutvuti Lääne- ka teada, kuidas tehakse purjelaeva. Harjumaaga. Keila noored tutvustasid Keila linna ja ühiselt tutvuti Ekskursiooni lõpupoole jalutasime metsas. Seal näidati meile erinevaid lindude Keilas asuva Harjumaa muuseumiga. Eelnevalt tuli noortel teha valik pesasid, samuti herilase ja vaablase oma. vaatamisväärsuste seast, koostada marsruut, ajakava ja valmistuda objektide Metsas kohtasime veel tormist räsitud tutvustamiseks. Seejärel tehti viietunnine õppereis, mille marsruut valmis mändi, mille võimsad juured olid maa noorte endi eeltööde põhjal ja ka giidi rollis olid kõik noored paarikaupa. seest väljas. Seda kõike tehti nii eesti kui vene keeles. Viimane noortekohtumise päev Jäime hariva õppekäiguga rahule, sest sisaldas õpitu ja kogetu analüüsi. Peavarju pakkus Keila Ühisgümnaasium saime uusi teadmisi ja nautida ilusat ja noorte toitlustamisega tegeles koolisöökla. Noortekohtumine kulges loodust. sõbralikus suhtlemises ja aprilli lõpul on noortekohtumise II osa Loksal. 24. aprillil sõitsime koos 1b ja 1a klassidega Käsmu, et külastada meremuuseumi ja kogu kaptenite küla. Kohale jõudes tervitas meid giid koos koeraga, kelle nimi oli Rosa, see oli lahe. Neil oli 25. aprillil toimus KIK projekti 2b, 3b kätega pisiesemeid ehtsast nahast, veel üks koer Punane. Seejärel liikusime ja 5b klassi õpilaste õppereis Puhta Vee poisid aga võtsid osa tõsisest vestlusest Käsmu majaka poole. Majaka sees oli Teemaparki. Selles pargis saab teadmisi selle kohta, kuidas hoida meie planeeti väga põnev. Siis tuli meile teine giid, kes vee tekkimise kohta Maal: kust tulevad puhtana järeltulevatele põlvedele, tegi meiega metsamatka ja õpetas, kuidas pinnaveed, kuidas need taastuvad, õppisid sorteerima prügi ja süütama lugeda puude vanust. Matk viis meid kuidas on inimese tervis seotud tikkudega lõket. Selle õppereisi eesmärk mereranda, kus me nägime Kuradisaart. puhta veega. Keskus asub Metsatalus oli väga väärtuslik – anda lapsele Huvitav oli soovikivide hunnik, kuhu Pandivere kõrgustikul. Vastu võeti mõista, et igaühest meist sõltub meie igaüks võis panna oma kivi ja soovida meid väga hästi ja kaasati kohe töösse. planeedi tulevik. Ja vaatamata sellele, endale midagi. Muuseumisse tagasi Jagati meeskondadeks, anti kätte kaardid et ilm sellel päeval ei olnud päriselt jõudes ootas meid soe supp. Söök oli ülesannetega. Mängu kaasatud lapsed kevadine, tulid kõik tagasi hea tujuga väga maitsev peale nii pikka jalutuskäiku. vastasid rõõmsalt küsimustele. Hiljem ja kasulike teadmistega. Suur tänu reisi Kui kõht oli täis, läksime õue endale sõid suures vigvamis lõunat kolde ääres, korraldajatele. (2.-3. kl.) kaelakeesid meisterdama. Igaüks sai said sooja ja vestlesid. Meile jutustati 26. aprillil võtsid 9.a ja 11. klassi ise põletada puidust medaljonile oma palju huvitavat prügi sorteerimisest ja õpilased suuna Paunküla matkarajale märgi. Neid oli kolme erinevat varianti. puhtast veest. Seejärel meisterdasid Harjumaal. Paunkülas kohtusime kahe Peale seda oli veel tubane tegevus. tüdrukud töökojas nahast esemeid, toreda matkajuhi Kadri ja Antsuga. Saime postkaardid ja nende tagaküljele aga poisid õppisid lõket süütama ja Matkajuhid õpetasid meile metsas kirjutasime merelippude tähistega oma prügi sorteerima. Meile näidati, kuidas ellujäämiseks vajalikke oskusi. Teel nime ning rääkisime vana aja mere näeb välja ümbertöödeldud plastik. jagati tarkusi asimuudi määramisest, asjadest. Meile väga meeldis. Lõpetuseks kõlas „saluut“ meie häältest. vee filtreerimisest, lõkke süütamisest, P.S. Huvitavaid kilde Meremuuseumi Oli lõbus ja huvitav. Tõime kaasa palju magamisaseme ehitamisest ning juhataja suust: uusi mälestusi. (5 kl.) õige matkavarustuse pakkimisest. Kui paned väikese kivi potti kasvama, Retk lõpetati omandatud oskuste siis ootad 2 miljardit aastat, et see 25. aprillil käisid 2b, 3b ja 5b praktiseerimisega. Taaskord üllatas suureks kasvaks. klassi õpilased õppereisil Puhta Vee ilmataat matkajaid ning saatis meie retke Ujuma võite minna, aga mitte riietega. Teemapargis. Õppetunni ajal mängisid vihma, rahe ja päikesega. Hoolimata Kui vaatad Kuradisaart tagurpidi läbi projektijuhid õpilastega õppemängu, kus märgadest jalanõudest ja rõskest ilmast jalgade, siis mõne aja pärast võid näha lapsed pidid osa võtma meeskondlikest oli õpilastel aktiivne ning teadmisterohke kuradit. võistlustest, vastates Eestimaa tundmi- õppepäev. Igal laeval on otsad, mitte nöörid ja sega seotud küsimustele. Sooritasime Maarja Moks, 11. klass neid otsi on 100-150 ning neil on kõigil pargi territooriumil väikese jalutuskäigu. nimed. Pärast maitsvat lõunat suures vigvamis Riina Paartalu Rahvamatk „Tere, Kevad!“ Aleks Vooglaid (4.a klass) oli tüdrukutel võimalus teha oma projekti koordinaator Seitsmendat korda toimuv rahvamatka „Tere Kevad“ hommik algas vihmasena, mis ilmselt jättis Loksa matkarahva sooja tuppa mõnulema. Kuid poolsada matkajat Järvamaalt, Tallinnast, Harjumaalt ja Lääne-Virumaalt otsustasid ilma trotsida ning tulla kevadet otsima ning Loksat juubelite puhul Õpime tundma raudteed tervitama. Ilmataadil hakkas piinlik ja niipea kui matkalised Loksa kooli peaukse ette kogunesid, haihtus vihm ja juba poolel teel näitas end ka päike 11. aprillil toimus Loksa siis tõenäoliselt ei oleks see foor rohkem. Pärast poole näidati veel ning matka lõppedes olid osalejate põsed saanud kena roosa jume. Gümnaasiumi 6.a ja 6.b klassidel töökorras ja kui on soov üle raudtee meile paari videoklippi raudtee Põgus ülevaade Loksa hariduselust ja leinaseisak Tõnu Mikiveri auks andsid raudtee ohutuste koolitus. Meile minna, tuleks kindlasti hoolega ohutusest ja näidati ka lavastust, kus esmased mõtisklusteemad matkalistele. Metsa all kraavipervel õitsevad tuldi rääkima rongidest, raudteest kui jälgida, et ega mõni rong pole kuskilt rong sõiduautole otsa sõidab ning lumikellukesed, värsked põdrajäljed, kohtumine karuperega, vulisevad veed üldiselt ja ka kõikidest ohtudest, mis tulemas. mis kahjustusi see siis autole tekitab. ja silmarõõmu pakkuv lumeta loodus jäävad osalejatele meenutama 2017. seonduvad raudteega. Seejärel rääkisime raudteel Oli tore ja kindlasti vajalik kuulata aasta kevadmatka. Lahkumisel öeldi ühiselt: „Kohtumiseni 2018. aastal Esmalt arutasime, mida tähendab asetsevatest ohtudest ja sellest kui seda koolitust. Täname Tamo kevade esimesel pühapäeval!“ vilkuv valge tuli raudtee kõrval pika vahemaaga suudab üks rong Vahemetsa selle huvitava koolituse Kena kevadet! seisvas fooris. Algul kõik arvasime, peatuda. Seega kui lähed raudteele eest, mis oli üks osa „Kaitse End ja et see tähendab muidugi seda, et ja ei märka rongi tulekut ning Aita Teisi“ projektist. Maie Itse rongi pole tulemas. Aga lõpuks tuli vedurijuht peab rongi kinni pidama, Loksa Gümnaasiumi õpetaja välja, et see valge tuli näitab foori siis selleks läheb umbes 1 km. Karl Kivistu tööolekut. Kui see tuli ei vilguks, Vanematel kaubarongidel kindlasti 6.a klassi õpilane NOORED/SPORT 7

Kaitseliidu Harju maleva noorte aasta olulisem Kevadine tervisekuu Loksal võistlus “LUURERETK 2017” – võidukarikas Loksale Tervisekuu ürituste eesmärk oli Kaitseliidu Harju maleva noorte aasta olulisem võistlus „LUURERETK 2017“ kujundada ja arendada kogukonna toimus aprilli viimastel päevadel Järvamaa ja Harjumaa piiril Kõrvemaa ja Paunküla liikmete seas tervislikke ja maastikukaitsealadel. Ette oli valmistatud 2 erinevat rada, orienteeruvalt 55 kilomeetri sportlikke harjumusi. Oskus pöörata pikkune vanematele noortele ning väiksemad pidi läbima 15 kilomeetrise matkaraja. Rõõm oli näha stardis nii palju võistkondi. Üllatuseks oli esimeseks ülesandeks vaja tähelepanu oma toitumisele ja vanematel noortel läbi käia Exit Room ehk põgenemistoast, mille läbimise ajad pandi kuidas see võib mõjutada tervist pingeritta. Parima tulemuse teinud võistkond sai ka esimesena stardijärjekorra valida. ja südametegevust. Oluline oli, et Loksa noorkotkad said teisena öelda mitmendana tahavad startida ning Kiili/Loksa kõik osalejad mõistsid, kui tore on tüdrukud kolmandatena. Ööl vastu laupäeva kell 00.00 algas punase ehk vanemate liikuda ja sporti teha, koos tegemine rajale minek ning stardist hakkasid pimeduses esimest kontrollpunkti otsima 17 on alguses lihtsam, kui üksi alustad. võistkonda. Saadi ka olulisi oskusi, kuidas Laupäeva hommikul kell 8.00 algas nooremate võistlus ning kui Loksa poisid oma alustada lauatennisetreeninguid, 9 stardinumbriga startisid veel kerge päikesepaistega, siis Loksa kodutütred läksid kuidas alustada ujumistreeninguid eelviimasena rajale juba tugeva vihmasajuga. Nooremaid kodutütreid-noori kotkaid ning juhendajateks olid oma ala oli 20 võistkonda. Ilm ei soosinud mitte kuidagi seda võistlust ning pani noored korralikult proovile. Juba poole võistluse peal hakkas katkestajaid olema ning lõpuks spetsialistid. jõudsid lõpujooksule vaid pooled startinud võistkonnad ning nendest paljud polnud Aprill on juba mitu aastat Eestis enam 4-liikmelised. Loksa noorematest tegid raja algusest lõpuni läbi vaid Helina tervisekuu, toimuvad väga eri- Peek ja Kolga rühmast appi tulnud Luana Heliste. nevad tervistedendavad üritused. Samal ajal trotsisid vanemad võistlejad vett, mida tuli taevast lisaks niigi märjale Loksal toimus tervisekuu raames maastikule. Vihma ja lund sadas vaheldumisi ning ka tuul oli väga tugev. Tuule joogatreening, lauatennise treening, tugevust sai tunda Simisalu Loodusmaja juures oleval laagriplatsil, kus lendasid tervisepäev, ujumistreening ja jüri- ümber väliköögi katusealune ning välitualetid. Kui nooremad olid lõpetanud, siis oli ööjooksu teatevõistlus. ka selge, et neid ei saa telkidesse saata ning nii tuli nad majja majutada. Punasel rajal Joogatreeningu viis läbi Liina jõudis ööbimiskohta 7 võistkonda, sest rasked ilmaolud murdsid ka suuremate seast Liivamägi, ujumistreeningu ja laua- ning oli palju katkestajaid. Võistlust jätkavad noored said metsas telgis mõned tunnid magada. Võistluse korraldajad otsustasid seoses keeruliste ilmastikutingimustega tennisetreeningu juba mitu aastat lühendada võistlustrassi ning pühapäeva lõunaks olid kõik noored oma raske Loksal tegutsenud treenerid Monika võistluse lõpetanud. Soe saun, puhtad riided ja maitsev toit nauditud, eredamad Tõnning ja Ülle Vilba. Täname kõiki muljed muljetatud, saabuski lõpurivistus. osalejaid ja treenereid ja et ikka rohkem spordihuvilisi oleks! Tervisepäev toimus 15. aprillil, kui just värskelt oli eelmisel päeval maha Ljudmila Kuljuhhina ja Margi Lepp. viimastel aastatel, ja seda just kooli- sadanud paks lumi. See ei seganud Osalejatel oli võimalik saada õpilaste võistkondade osas. Aga aga matkahuvilisi. Kavas oli 10 km käimiskepid ning matk võiski alata, kimbutamas olid haigused, mis pikkune matk, kuid kuna lumi oli kõik osalejad said pärast matka teha. Võistlus oli siiski ääretult tore teinud paljud kohad läbimatuks, siis ennast Loksa ujulas kosutada. ning tulemustest saab lugeda kõrval tuli leppida väiksema ringiga. Kuna Päevaga võis igati rahule jääda. artiklis. matkaseltskond koosnes väga erinevas Täname osalejaid ja pereõdesid. Eriti Et ikka sporditegemise rõõmu vanuses ja harjutamistasemega suur täna Taavi Tšernjavskile, kes oli jaguks! Terves kehas, terve vaim! inimestest, siis oli natuke lühema seekord meile abiks ja tõi tervisekuu 11. mail siis kõik ujumisvõistlustele! ring kõigile sobilik. Enne kepikõnnile materjale ning, mis kõige tähtsam - minekut said kõik osalejad mõõta tublisid osalejaid. Tervisekuu organisaatorid vererõhku ning oli võimalik mõõta ka Jüriööjooks oli sellel aastal kahjuks Osaliselt rahastatud “Rahvastiku tervise veresuhkrut – abiks olid perearsti õed väikseima osavõtjate arvuga arengukava 2009-2020” vahenditest.

Loksa noorkotkad Siim Aksel Amer, Kaarel Eelmäe, Marko Metus ja Märt JÜRIÖÖJOOKS 2017 Mägi tõid võidukarika Loksale ning lähevad Harju Malevat esindama vabariiklikule Loksa linna traditsiooniline jüriööjooks võistlusele Mini-Erna. Helina Piibeleht oli Kiili kodutütarde võistkonnas ning tõi taas jooksuhuvilised mõõtu võtma. võitsid kodutütarde arvestuses. Punasele rajale startis ka Paldiski võistkonnas Irina Haigused olid küll tulnud kimbutama, Kniazeva, kahjuks küll nad lõpuni ei jõudnud. seda enam tuleb kiita neid, kes ikkagi Sinisele ehk nooremate rajale startisid Liisa Laur, Karola Rõhlik, Kregor Latt, Kuldar võistkonnad kokku said pandud. Kõik Süda, Paul Paesüld ja Joonas-Jasper Peek ning ainsatena lõppu jõudnud Helina Peek said auhinnalised esikolmiku kohad! ja Luana Heliste (Kolga rühmast). Tulemused Kõik noored, kes läksid rajale olid väga tublid, sest nad tulid võistlema ja andsid Täiskasvanud: endast parima. Noored, kes tegid läbi terve raja on kõik võitjad! 1. PARKSI aeg:13.23,4 Margit ja Tarmo Amer, Loksa rühma juhid (Alo Allmägi, Aap Allmägi, Age Allmägi, Toomas Kurg, Janno Roopa, Pent Harju Maleva jüripäeva kompleksvõistlus Paalberg, Kristo Metus) 2. KOLGAKÜLA JÄÄRADA aeg: 14.44,4 Munadepüha laupäeval käisid (Kuldar Süda, Andro Veiler, Kristo Loksa rühma kodutütred ja Malkus, Siim Veiler, Silver Loderaud, noored kotkad Keilas, kus toi- Ragnar Piibemann, Timo Tšernjavski) mus Harju Maleva Jüripäeva 3. Linnavalitsus aeg:17.39,2 kompleksvõistlus. (Johanna Süda, Hilleri Treisalt, Arvo Sellel aastal katsetati esmakordselt Liivamägi, Anatasia Meier, Jessika kolme vanusegrupi arvestust. Jõesaar, Johanna Öösalu, Tauno Hang) Loksal pole hetkel väikseid liik- meid, seega saime välja panna 9-12 klass vaid keskmise ja vanema vanuse 1. 9a klass aeg:13.59,9 võistkonnad. Noori oli võistlemas (Sebastian Belõh, Rainer Piikmann, üle Harjumaa ning kõige rohkearvulisem oligi keskmine vanusegrupp, kus võistles Martin Meisterman, Kristo 10 tüdrukute ja 10 poiste võistkonda. Loksa kodutütred Liisa Laur, Margit Liiman, Peetermann, Engela Rajamägi, Argo Helina Peek ja Karola Rõhlik ning Loksa noorkotkad Joonas Rajamägi, Kuldar Jürimets, Ike Kaugerand) Süda, Alex Alliksaar ja Kregor Latt ning Andrei Bekker ja Martti Neidla läbisid 35 kontrollpunkti, kus oli vaja sooritada erinevaid ülesandeid. Mõni ülesanne vajas 7-8 klass osavust, mõni teadmisi ja kindlasti oli vaja ka õnne. 1. 7a klass aeg: 15.50,5 Vanemad kodutütred Hanna-Eliise Kiviberg, Helina Piibeleht, Kristi Tammemäe ja (Kevin Piibemann, Mihkel Kaugerand, Karolina Vaino ning vanemad noorkotkad Kaarel Eelmäe, Marko Metus, Märt Mägi Alex Alliksaar, Anni Jõe, Kevin Mõttus, ja Siim Aksel Amer said täita ülesandeid vähem, kuid see eest olid need mahukamad Eliisabeth Jordan, Andrei Bekker) ja vajasid rohkem organisatsiooni teadmisi. Loksa Nelikul (Joonas Rajamägi, Kuldar Süda, Alex Alliksaar ja Kregor Latt) jäi 4-6 klass kolmandast kohast puudu 0,5 punkti ja pidi leppima tubli neljanda kohaga. 1. 6a klass aeg: 18.05,6 Andrei Bekker ja Martti Neidla, kelle võistkonnaliikmed haigestusid, said endale (Jarmo Einstruk, Paul Paesüld, Liisa Riin kaaslasteks Kiili poisid ning saavutasid heas koostöös Kiili/Loksa Mix nime all 2. Linno, Eliisa Gusseva, Johannes Paesüld, koha keskmiste noorkotkaste arvestuses. Damir Kalinin, Romet Viisitamm) Loksa vanemad noorkotkad võistkonnas Lürvo (Kaarel Eelmäe, Marko Metus, Märt 2. 4-5a klass aeg: 19.00,2 Mägi ja Siim Aksel Amer) pidi alla vanduma Kuusalu noormeestele ning tulid koju (Ranel Liivamägi, Margit Liiman, teise koha diplomite ja medalitega. Kristiina Bekiš, Kristjan Gergerdt, Liisa Võistkond Tütred olid oma viimasel võistlusel kindlalt parim vanemate kodutütarde Laur, Kregor Latt, Martti Neidla) tiim ning tõi karika Loksale. Helina, Hanna-Eliise, Kristi ja Karolina, see oli ilus lõpetus teie kodutütarde võistlustele. Aitäh! Suur tänu korraldajatele ja osavõtjatele. Harju maleva noorte võistlused on läinud väga rohkearvulisteks ning ilma tublide abilisteta Korraldajatel on juba järgmiseks aastaks on raske häid üritusi teha. Täname Ranno Rõhlik, Kristo Metus, Kristel Soomann ja head mõtted, kuidas jooksuvõistlust Madis Amer, et veetsite ühe päeva meie noortega, usume, et see meeldis teile! atraktiivsemaks muuta. Uute võistlusteni! Margit ja Tarmo Amer, Loksa rühma juhid 8 NOORED

Vanamuusika kontsert Loksa Tervisenädal Loksa Lasteaias Õnnetriinu Muusikakoolis oli tõeline elamus Loksa Lasteaias Õnnetriinu oli tervisenädal. Selleks puhuks oli külla kutsutud Jekaterina Kiili vanamuusikaansambel täitis Loksa Muusikakooli tõeliselt imepärase Pavlova Loksa kiirabist. Jekaterina tutvustas keskaja ja renessansiaegse muusikaga. Pillimängule olid vahelduseks laul, oma tööd ja rääkis lastele, kuidas nad saavad faktid muusikaajaloost - kogu kontsert-etendus oligi pilguheit kaugetesse ennast ja oma sõpra aidata, kui on juhtunud aegadesse – tõeliselt elav muusikaajalugu. Nende kontsert toimus kogu saalis, mingi õnnetus. Lapsed said olla aktiivsed õp- pealtvaatajadki said kaasa laulda ja pille mängida. Ja õhus oli romantikat pijad, sest kõik olukorrad mängiti läbi. Lapsed – oli isegi prints, kes kinkis oma väljavalitule roosi. Suurepäraseid laule said panna sõbrale plaastri ning näha, kuidas kuulsime Karis Trassi, Tõnis Kaumanni ja Marten Meibaumi esituses. sidemega siduda ja lahast paigaldada.See kõik Vahetati ansamblis kohti, pille – kogu aeg toimus midagi uudset ja huvitav. oli laste jaoks väga põnev. Kuna käimas oli Ja loomulikult – suurepärane pillimäng ja väga huvitav kava! südamenädal, rääkis Jekaterina lastele südam- Suur tänu ansambli juhendajale Heili Meibaumile ja kogu tublile ansamblile! est ja sellest, kuidas hoida oma südant tervena. Kellel võimalik, minge kindlasti nende esinemist kuulama! Päeva peasündmuseks võib pidada kiirabiauto Vaata lisaks: http://www.intranordic.com/kiili/ www.facebook.com/early. saabumist lasteaia õuele, kus lapsed said näha, music.kiili/ milline on kiirabiauto seest ja millised vahendid Hilleri Treisalt on meedikutel autos. Oli õpetlik ja põnev hom- abilinnapea mikupoolik. Aitäh Teile, Jekaterina ja Loksa kiirabi! Margret Latt, Päevakoerte rühma õpetaja Aprill - tervisekuu ja teatri nädal Sellel aastal oli teatrinädal oli ja propageerida sõprust. Lapsed mis on lapse huumor. Tahaks tänada tervisekuus ja langes kokku naersid kogu südamest, rõõmustades Sipelgate ja Päevakoerte rühmade naljapäeva tähistamisega. Sellepärast meid oma siira naeruga. õpetajaid päeva ettevalmistuse eest. otsustasime ühendada kõik sündmused ja näidata lastele ühte Aga pärast esinesid vanemad Oli väga lõbus, aga just nimelt lõbu lõbusat lühikese osa muinasjutust rühmad: nad näitasid oma etendust ja naer pikendavad elu. „Kolm põrsakest“. Süžeed oli küll „Jälle kaks“ ja rääkisid anekdoote. natuke muudetud, kuid loo mõte Lapsed mängisid väga ilmekalt Natalja Kalinina ei kadunud ära. Kogu näidend oli ja teenis kogu saali suure aplausi. Loksa Lasteaia Õnnetriinu sõnadeta, peategelased püüdsid Anekdoodid viisid meid aga tagasi õppealajuhataja viia lasteni tervisliku eluviisi mõtet lapsepõlve ja värskendasid mälus,

Epp Paalbergi suusahooaeg 2016/2017 Erinevalt eelmistest hooaegadest Krasnojarski MM’il võistles Epp sel aastal rohkem võistlemas suusaorienteerumises kui murd- maasuusatamises. Võistlushooaeg algas murdmaa- suusatamise võistlustega: det- sembris Tamperes, sealt edasi juba EMV Otepääl ja noorte suusasarja etapp Jõulumäel. Kuna aga loo- duslikku lund nappis, siis otsisid suusaorienteerujad seda lõuna Sellel aastal tõi tervisenädal endaga letas kõige levinumatest traumadest, poolt. Järgnesid nädalavahetused kaasa üllatuse! Igas rühmas tutvusid kuidas võiks aidata ja milliseid va- Daugavpilsis, Põlvas ja Madonas lapsed inimkeha ehitusega, pöörasid hendid võime kasutada. Ta kiitis lapsi suusaorienteerudes. tähelepanu meie kõige tähtsamale tähelepanelikkuse ja päästeameti nö „mootorikesele“. Arutlesime, numbri 112 teadmise eest. Krasnojarskis kuidas ennast kaitsta ja hoolitseda Õues ootas meid päris kiirabiauto – pärast teatesõidu enda tervise eest. Aga kolmapäeval me saime oma silmadega näha kõike! avavahetust kutsuti meid saali, tutvusime med- Lapsed jäid rahule ja õhtul rääkisid itsiiniõega Loksa kiirabist. Lapsed rõõmsalt vanematele, mida olid päe- panid kohe tähele, et meditsiiniõe va jooksul näinud. riietus langeb kokku kiirabiauto vär- Olgem terved! vide punase-oranžiga. Liudmila Dmitricheva Jekaterina rääkis väga veenvalt ja se- Liblikate rühma õpetaja

Munadepühad lasteaias

Munapühade ootuses kogunes Loksa lasteaia- pere kolmeteistkümnenda aprilli hommikul saali, et üheskoos tähistada Veebruari alguses täitus hooaja eesmärk: võistelda juunioride MM’il Imatras, saabuvaid munadepühi. kus Epu parim tulemus oli sprindi 16. koht. Pärast tiitlivõistlusi võitis Epp 2 Eesti noorema rühma kulda Eesti meistrivõistlustelt suusaorienteerumise sprindis ja sprinditeates. lapsed olid selgeks õp- Märtsi esimeses pooles avanes võimalus võistelda MM’il Krasnojarskis juba pinud näidendi „Muna“. koos suusaorienteerumise absoluutse maailma paremikuga. Teatesõidus Väikesed näitlejad, kordasid naised (Epp Paalberg, Doris Kudre, Daisy Kudre) läbi aegade Eesti kellele see oli esimene parimat tulemust - 4. kohta. suurem ülesastumine, Lisaks jõudis Suusaväe esindus ka Tartu maratonile ja Harjumaa olid väga tublid ja tee- meistrivõistlustele. Harjumaa meistrivõistlustel teenisid Pent Paalberg ja nisid ära suure aplausi. Erti Paalberg kahepeale kokku 3 medalit: kulla, hõbeda ja pronksi. Pidu lõppes kogu lasteaia Vaatamata õhukesele lumele Loksal, oli Suusaväel meeldejääv hooaeg. ühise „Tibutantsuga“, mis kõigile palju elevust Täname Loksa linna, Confido Erameditsiinikeskust, Madshusi ja kõiki ja rõõmu valmistas. kaasaelajaid! Suusavägi Ruth ja Ülle skiforce.ee Põrnikate rühma õpetajad LINNAVARA MÜÜK TOYOTA JA MERCEDESE Loksa Linnavalitsus müüb avalikul suulisel enampakkumisel kokkuost alljärgneva linnavara: Ostame toyota, mercedes 1. Endise laboratooriumihoone kinnistu aadressil Kalurite tn 2b Loksa linn, pindalaga 7195 m², marki sõidukeid, võib sihtotstarve tootmismaa (võimalik maa sihtotstarbe ka pakkuda muid marke muutmine), enampakkumise alghind 21600 eurot. Kinnistu asub looduslike tiikide põhjakaldal, mereni sõidukeid. (Hara laht) umbes 250 m. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas. Tel 55678016

2. Kinnistu aadressil Kalurite tn 2c Loksa linn, pindalaga 2317 m², sihtotstarve tootmismaa (võimalik KORSTNAPÜHKIJA - maa sihtotstarbe muutmine), enampakkumise Teie teenistuses, alghind 4650 eurot. Mereni umbes 300 m. Valmidus tehnovõrkudega liitumiseks olemas. Teie kodu heaks!

3. Kinnistu aadressil Nooruse tn 6 Loksa linn, pin- Küsi varajase tellija dalaga 3232 m², sihtotstarve tootmismaa (võimalik soodustust! maa sihtotstarbe muutmine ja kinnistu jagamine kaheks eramu krundiks), enampakkumise alghind Tel 555 38 506, 32 320 eurot. Kinnistu asub Loksa linna keskosas. Valmidus [email protected] tehnovõrkudega liitumiseks olemas.

4. Loksa linn võõrandab suulisel enampakkumisel Korstnapühkimise Loksa linna omandis olev kinnistu aadressil teenus! Tallinna tn 41 Loksa linn, katastritunnusega OÜ Dolmax korstnapühkijad (litsents nr 075620) 42401:001:0051, pindalaga 1424m², sihtotstarve teevad puhtaks teie majade korstnad ärimaa, alghind 21 360 eurot. ja lõõrid. Sel alal on meil üle 20-aastane kogemus – see on puhtus 5. Loksa linn võõrandab avalikul suulisel enampakkumisel Loksa linna omandis ja kvaliteet. oleva korteri aadressil Posti tn 30-11, üldpindalaga 31,9 m2 Hind on taskukohane, pensionäridele enampakkumise alghind 3000 eurot. 10% allahindlust. 6. Jõekalda kinnistu Loksa linnas, pindalaga Tel.: 508 8941 või 6031263 14414 m², sihtotstarve elamumaa, võimalik maa E-post: [email protected] sihtotstarbe muutmine ja kinnistu jagamine. Enampakkumise alghind 59960 eurot. Kinnistu asub looduskaunis kohas Valgejõe kaldal, piirneb mereäärse parkmetsaga, mereni (Hara laht) umbes 300 m. Tehnovõrkudega liitumise võimalus. LUGUPEETUD LAPSEVANEMAD!

Osavõtu tingimused: Osavõtutasu 100 eurot tasuda enne enampakkumist Loksa Linnavalitsuse arvele 10002025531005 SEB panka. LOKSA LASTEAIAS Osalemisel esitada maksedokument. Registreeruda saab kohapeal enne oks- ÕNNETRIINU ON jonit. Notarikulud tasub ostja. Enampakkumine toimub 25.05.2017.Loksa Linnavalitsuse saalis Tallinna tn 45 KOLLEKTIIVPUHKUS Loksa linn. Info telefonidel 509 4088, 603 1252. 03.07.-31.07.2017 VALVERÜHM TÖÖTAB 01.08.-04.08 Loksa JA 07.08.-11.08. Postkontor (Papli 2, Loksa 74806)

Hauapiirete ja hauakividevalmistamine, T,K 9:00-16:00 müük ja paigaldus kalmistutel üle Eesti. Hauakiri on TASUTA. N 9:00-15:00 Avatud E-R 10-18, L 10-15 R 9:00-18:00 Loksa ujula lahtiolekuajad: Punane 68, Tallinn.Tel 558 7276 L 9:00-12:00 E, T,K, N, R: 8.00-21.30 Hauapiirded OÜ * L, P: 10.00-21.00 www.hauapiirded.info E,P suletud Telefon: 688 8055

LOKSA KANDI AJALEHT mai 2017 Loksa linn on meie kodu – kogukond näitas ennast parimast küljest! Palju õnne sünnipäevaks! MAI