autoriõigus MTÜ Loodusajakiri
1/2013 47. AASTAKÄIK jaanuar
SELLES NUMBRIS SIIT- JA SEALTPOOLT HORISONTI Tuuli Käämbre ja Minna Varikmaa Energia, elu ja tervis: süsteemi- bioloogiast, bioenergeetikast Ulvar Käärt. Horisont tunnustas teadusfotosid füüsikast 3 ja biomeditsiinist 16 Kuidas tekib osadest tervik? Allan Puur. SHARE uurib, kuidas Liikudes geenidelt valkudeni ja püü- rahvastik Euroopas ja Eestis des mõista, kuidas valgud keerulisi vananeb 5 võrgustikke moodustavad, muutub see probleem äärmiselt keeruliseks. Vaike Reemann. Siinkohal tulebki mängu süsteemi- Termoelektrigeneraator – riist, bioloogia, mis ei ole otseselt uus millega hädapärast elektrit toota 6 teadusharu, vaid pigem teistsugune 16 mõtteviis – uus filosoofia. Tiit Kändler. Kes elab vanaks nooremalt? 8
Enn Tarvel HORISONT KÜSIB Akadeemia ajad ja rajad: Kihelkond 32 1938–1940 10 Uuemal ajal on kihelkonna all Üksainus küsimus mõistetud maakiriku tegevuspiir- akadeemiast 4 Ain-Elmar Kaasik. Neurokirurgiast konda, aga see põline nähtus ulatub Vastab Eesti Teaduste Akadeemia Eestis 12 juuripidi kaugele muinasaega. asepresident akadeemik Jüri Engelbrecht. Baltimaade vaimse Jüri Engelbrecht. koostöö konverents 2013 14 Andrus Mölder PAÏSOS CATALANS või Intervjuu 24 Catalunya? 38 Nil nocere ehk ära iialgi OLÜMPIAAD Paari kuu eest Kataloonias peetud tee halba parlamendivalimistel said ligikaudu Meditsiinidoktor Piret Veerus räägib Sulev Kuuse kaks kolmandikku mandaatidest ühest erakordsest ja mõnes mõttes Olümpiaadisuvi Singapuri Kataloonia iseseisvust soosivad teedrajavast ravimiuuringust, teadus-Mekas 56 parteid. On tõenäoline, et Kataloonia mis peaks andma põhjust palju parlament hakkab ette valmistama enamateks samalaadseteks uuringu- iseseisvusreferendumi läbiviimist. teks. Juttu on ka rahvatervise PRAKTILIST uurimise vajalikkusest laiemalt ning Indrek Rohtmets inimese enda rollist oma ja oma Raamat Maa, kus puhkab lähedaste tervise hoidmisel. Hanno Ojalo. Keskmine suurmehe süda 46 raamatuaasta 59 Sambia on liblikakujuline maa. Mina & teadus 53 Toe Nõmm. Raamat, milleta Väidetavalt on Sambia see päris Kuidas on teadus mõjutanud ma oma eriala ette ei kujuta 60 Aafrika ja ka Sambias laiuvate tema elu, selle üle mõtiskleb miombometsade nimi kõlab päris näitleja ja lavastaja Roman Baskin. Hanno Ojalo. Lugemisnoppeid: aafrikapäraselt. Ometigi on miombo- tõlkeraamatuid sõjaajaloost 61 metsas avanev pilt eestlase jaoks pigem kodune. Piret Veerus. Lugemiselamus 61
Jüri Kamenik Enigma Kihtsajupilved, Tõnu Tõnso. need laussaju toojad 54 Värvi kaart nelja värviga! 62 Talv algas novembri lõpus järsult ja püsis stabiilsena kuu aega. Alates Ristsõna 63 jõuludest pääsesid aga Atlandi tsüklonid jälle vabalt itta liikuma Mälusäru 64 ning nendega kaasnevad kihtsaju- Nuputamist pakuvad pilved tõid meile ägedaid lume- mälumängijad Jevgeni Nurmla ja sadusid. 46 Indrek Salis. Auhinnaks raamatud! autoriõigus MTÜ Loodusajakiri
Vangerdusi vananemisega Aasta on taas vahetunud, vana aasta on minnes kasvatanud ka meie eluaastate arvu. Ambla kandis on öeldud, et inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks. Doktor Piret Veerus ei pea Horisondile antud intervjuus arukaks tervise liigset medikaliseerimist, kus tablettide-protseduuridega püütakse inimest hoida igavesti täpselt ühesugusena. Paljudes olukordades on mõistlikum kohaneda ning hulk vananemisega kaasnevaid füsioloogilisi
TOIMETUSE VEERG TOIMETUSE muutusi ei vajagi ravi. Muidugi ei tähenda see, nagu tuleks meditsiinile üldse selg pöörata. Vastupidi – põnev on teada nendestki uutest võimalustest, mida tõotab luua süsteemi- bioloogia, mille mõtteviisi tutvustavad Tuuli Käämbre ja Minna Varikmaa. Kohanemine on oluline märksõna ka rahvastikuvananemise tasandil. Eesti demograafid rõhutasid juba möödunud sajandi lõpus ühe suure rahvusvahelise uuringu kokkuvõtteks koostatud raamatus „Rahvastikuvananemine Eestis”, et too vananemine iseenesest pole probleem, probleemid kerkivad ühiskonna võimetusest kohaneda. Ameerika demograaf Frank Notenstein on hinnanud rahvastikuvananemist kui tsivilisatsiooni suurimat triumfi. Kalev Katust, Allan Puuri, Asta Põldmad ja Luule Sakkeust tsiteerides: „... rahvastikuvananemine ei too kaasa rahvastiku eluvõime miskipidist alanemist, mis paratamatult iseloomustab üksikisiku vananemist. Eakas rahvastik pole arengustaadium, kus toimub rahva elutahte ja jõuvarude vähenemine või muu- viisiline degradatsioon. See on modernsele taastetüübile vastav rahvastiku uus vanuskoostis, mis pakub ühiskonnaarenguks uusi võimalusi ... Kuivõrd rahvastiku- vananemine on demograafilise arengu märkimisväärse progressi tagajärg, on pigem tegemist rahvastiku elujõu tugevnemisega.” Aasta tagasi hakati meid taas kord üle lugema. Tänaseks on täpne arv kokku rehkendatud ning iga rahvaloendust puudutav uudis pälvib laiemat tähelepanu. Ent rahvastiku vallas on Eestis käimas teisigi mastaapseid ettevõtmisi, nagu näiteks SHARE ehk tervise, vananemise ja tööjätu uuring, mille haaret tutvustab Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi teadur Allan Puur. Vahelepõikena olgu öeldud, et erinevalt individuaalsest vananemisest pole rahvastiku- vananemine täiesti pöördumatu, sellele võib järgneda ka noorenemine. Ses mõttes võib siin tõmmata paralleele surematu meduusiga, kellest kirjutab Tiit Kändler, tutvustades Horisondis nüüdsest taas teaduse uusi tuuli. Kui inimese ja rahvastiku tasandil kipume vananemisse mõnikord kaheti suhtuma, siis riigi või ka akadeemia puhul näitab kõrge vanus kindlasti väärikust. Aastavahetusel meenutas president Toomas Hendrik Ilves, et märtsis saabub päev, mil Eesti praegune iseseisvus on kestnud de facto kauem kui eelmine. Seda on hea meeles hoida, lugedes katalaanide pürgimustest, millest kirjutab Andrus Mölder. Eesti Teaduste Akadeemia seitsmekümne viie aasta pikkust ajalugu plaanime tutvustada läbi kõigi tänavuste numbrite. Mida lugeja 2013. aasta esimese Horisondi kaante vahelt ei leia, on kuue aastaga omamoodi tavaks saanud arheoloogia-aasta kokkuvõte Ants Kraudi sulest. Rõõmuga pakume lugejale kogunisti kopsakama koguse arheoloogiaalast materjali – Horisondiga on kaasas Eesti arheoloogia aastakirja Tutuluse esimene number. ●
ESIKAANE FOTO: CORBIS / SCANPIX
E Ö Ilmub aastast 1967. 6 numbrit aastas. AAD KO M M A Ä J R Toimetus: Endla 3, Tallinn 10122 / tel 610 4107 / faks 610 4109 / H G • I Õ S e-post: [email protected] P
Peatoimetaja: Kärt Jänes-Kapp, [email protected] 541 787 Toimetaja: Rein Veskimäe, [email protected] Rubriigitoimetaja: Toomas Tiivel, [email protected] Trükitoode Keeletoimetaja: Signe Siim, [email protected] Kujundus: Kersti Tormis Infograafika: Kaarel Tamre ja Toomas Pääsuke
• Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri, Endla 3, Tallinn 10122 / e-post: [email protected] Vastutav väljaandja: Indrek Rohtmets, [email protected] Reklaamijuht: Elo Algma, 610 4106, [email protected]
Ajakiri ilmub Autoriõigus, MTÜ Loodusajakiri, Horisont, 2013 Keskkonnainvesteeringute Keskuse www.horisont.ee Trükitud trükikojas Kroonpress toetusel
autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2 Δ horisont 1/2013 Arko Kesküla ennast teaduse rüpes. teaduse ennast Kesküla Arko valgust, HorisondiKonkursil Teadusfoto eripreemia 2012 portreteeris pälvinud Peeter Piksarv teadusfotosid füüsikast Horisont tunnustas asendamatu töövahend niiise- on on valgusiseningkaamerad matu osa. uurimisobjekt „Meie temaon igapäevatöö lahuta- mõõtemeetodeid. nendelevija side tekitamist, ajalis-ruumilise kujugaimpuls- lühikesi valgusimpulsse, erineva Täpsemalt öeldunauuribtaüli- keskendudes laineoptikale. fessor Peeter Saaritöörühmas, PeeterPiksarv Füüsika doktorant Instituudi tööga seotud Tartu Ülikooli on nendesidefotograafiaga? mehed nadsellisedonjamilline alateaduse- ja ArkoKesküla.Mis rite hulgastesilePeeter Piksarve tõsteti piltideauto- füüsikalaste nud lõpuüritusel. AHHAA teaduskeskuses toimu- välja eelmisekuuhakul Tartus parimad tabamusedkuulutati 267ülesvõtet.ühtekokku Neist laekus peapoolesajaltautorilt konkursile Teadusfoto 2012 Eesti korraldatud neljandale keelset osaarendava Wikimedia sema teabeallika eesti- Wikipedia Internetiavaruste ühepopulaar- Piksarv sõnas,Piksarv etpildistamine Juba ülekuueaastateadus- eriauhinnaga Horisondi kahe on osalinepro- TEADUSFOTO 2012. FOTO: PEETERPIKSARV teadusfoto konkursileesitada. laiemaltjagadaning tasub ka huvitav, saigi otsustatud, etpilti punase peeglipealaimatavad.” on tegelikult lähemalvaatlusel vahepealsedspektritoonid ka peegli põhjustav sininesõõrja aluse punaseksmuudab. Sinise sõõr, misvastavalt sellepeegli langebpunanevalgus- servale gusele, etlähemalolevapeegli sattunud võre justselliselekau- laadse pildisaamislugu. „Pildil on vasakult,” ainu- Piksarv kirjeldas sisenebpildileülalt laseri kiir asub antudpildiltväljasparemal, nas peegeldunudvalgus. Võre näha agaselleltvõrelt tagasisuu- difraktsioonivõre taga,pildilon valgusväli ringsümmeetrilise huvitasvägalaiaspektriga „Meid tarbeks ettevalmistusi tehes. Express mullu USAväljaandesOptics nud piltsündisagaüheviimase, danud, kuidnatukeseesedaon.” aren- enda puhulvägakaugele ta. „Hobina polefotograafiat rite –valgustundlikuosana,” viitas seadmete – näiteks spektromeet- erinevate mõõte- seisvalt kuika Kuna tekkinud efekt tundus Kuna tekkinud Horisondi tunnustusepälvi- avaldatud teadusartikli a u t o r i õ i g u s
M T Ü
tuttavad, kuidnendepuudu- deks oninimesedehksõbrad ja „Eelistatud pildistamisobjekti- protsessist jaendameeleolust. töötlus- valitud kemikaalidest, tub pildilõpptulemussuuresti formaatfilmile, millepuhulsõl- kesk-enda sõnulmustvalgele Kesküla. Valdavalt pildistabta eksperimenteerimine,” osutas fototehnikate ja fotokeemiaga huvitavaksjaoks erinevate ras. Pildistamise muudabminu olen teinud sedaalatihobikor- nud peaaeguseitseaastatja valmistamine jaanalüüs. polümeersete ioonvedelike polümeerid ehksiistäpsemalt uurimisvaldkond onjuhtivad teaduse spetsialistina.Põhiline loogiainstituudis materjali- aga leiba Tartu Ülikooli Tehno- loogiad OÜ-s. Hetkelteenib ta keemikuna tööle Tartu Tehno- alates 2007. aastast, mil asus teadustegevusele pühendunud Arko Kesküla L „Pildistamisega olentegele- o o d u s a on aktiivsele j a k i r i • märkis ta. märkis teostusega ma iserahule jäin,” oli ainusfoto, milletehnilise mine osutuslihtsaks, kunasee tosina pildiseestvalikutege- mul seal suhteliselt vähe. Umbes teadusega seotudfotosid on uurima jaselgus, etotseselt kessoovitas talosaleda. kaudu, Kesküla teada omajuhendaja Kesküla. antud autoportree,” selgitas sündis Ühest sellisestklõpsust veidi klõpsutada. kaameraga vuse või väsimusepeletamiseks sünteesitunnil otsustasin iga- Umbeskümnendal väga pikaks. siga jasünteesipäev oliveninud süntee- päritolu süsinikmaterjali „Tegelesin parasjagu karbiidset vustas Kesküla2010.aastatalvel. iseenda.” misel olenvalinudobjektikska TEADUSFOTO 2012. FOTO: ARKO KESKÜLA Ulvar Käärt „Hakkasin omapildipanka „Hakkasin Teadusfoto konkursistsai Preemia toonud pildijääd- horisont 1/2013 Δ 3
SIIT- JA SEALTPOOLT HORISONTI Akadeemiast ÜKSAINUS KÜSIMUS Kuidas on möödunud 75 aastat Eesti Teaduste Akadeemias? Nikolai Alumäe, Paul Ariste, Viktor Masing, Karl Rebane, Riigihoidja Konstantin Päts allkirjastas 28. jaanuaril 1938 Artur Lind ja paljud teised räägivad ise enda eest. Suur osa napisõnalise otsuse: „Edasilükkamatu riikliku vajaduse tõttu tolle aja teadussammudest astuti Akadeemia instituutides. panen maksma ja kuulutan dekreedina välja Eesti Teaduste Tänapäeval on mõned neist iseseisvad, nagu Tartu Observa- Akadeemia seaduse.” Tasub vaadata ka seadust ennast, kus toorium, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum ja nähakse Akadeemia ülesandena üldise ja eriti Eestit käsitleva Eesti Biokeskus, teised aga integreeritud ülikoolidega. Võib teaduse edendamist, lähtudes eeskätt tegeliku elu vajadus- julgelt öelda, et ei uued suunad, nagu molekulaarbioloogia ja test välja kasvanud küsimustest. Ja edasi on öeldud – oma üles- arvutiteadus, ega ka traditsioonilised uuringud, nagu eesti andeid täidab Akadeemia otseselt või oma liikmeskonna, sekt- keel või pika ajalooga astronoomia, oleks täna sellel tasemel, sioonide ja Akadeemia juures olevate teaduslike ühingute ja kui isegi surutiste all poleks Akadeemia instituutides tõhusat asutuste kaudu. Esimesed 12 liiget nimetas riigihoidja 13. tööd tehtud. aprillil 1938. aastal. Akadeemia presidendiks nimetati Karl Praegu on Akadeemial vaid üks teadusasutus – Underi ja Schlossmann. Esimene Akadeemia täiskogu peeti sama aasta Tuglase Kirjanduskeskus, kuid assotsiatsioonilepingud on 20. aprillil ja 22. oktoobril oli Akadeemia pidulik avamine. kaheksa teadusasutuse ja seitsmeteistkümne teadusseltsiga. Akadeemia jõudis 1939. aastal teiste tegemiste kõrval valida Akadeemia potentsiaali üheks väljundiks on komisjonide ja järgmise liikme, kelleks sai Teodor Lippmaa, ja vastu võtta nõukogude tegevus oma soovituste ja ettepanekutega. Eriti otsuse asutada Eesti Murdeuurimise Instituut. Kahjuks pidi olulised on energeetikanõukogu, mereteaduse komisjoni ja vabariigi president Nõukogude Liidu survel 20. juulist 1940 looduskaitse komisjoni ühiskonnale suunatud nõustav tege- Akadeemia töö katkestama. Pärast Teist maailmasõda võtsid vus, uute komisjonidena alustasid hiljuti arstiteaduse ja ter- võimud 28. juunil 1945 vastu otsuse taastada Eesti Teaduste vishoiu strateegia alaline komisjon ning küberkaitse komis- Akadeemia, kujundades selle ENSV stiilis. Alates 1989. aastast jon. Akadeemia lööb kaasa paljudes rahvusvahelistes organi- kannab Akadeemia jälle algset nime – Eesti Teaduste Aka- satsioonides ja on sõlminud koostöölepinguid mitmete teiste deemia. Niipalju siis asjade algusest Eestis. akadeemiatega. Akadeemia kirjastab üheksat rahvusvahe- Laiemalt vaadates saab akadeemiate ajalugu alguse Antiik- liselt refereeritavat teadusajakirja. Kreekast ning praegused vanimad akadeemiad asutati Akadeemiale annavad näo akadeemikud ja viimasel ajal on Euroopas 17. sajandil. Akadeemiad on algusest peale olnud Akadeemia read täienenud mitmete noorema põlvkonna tippteadlaste kogud, mis ühendavad oma mõttejõu nii tead- tippteadlastega. Ühelt poolt võiks üles lugeda palju teadus- miste saamisel, arendamisel, edastamisel kui ka hoidmisel. tulemusi, kuid teiselt poolt on akadeemikute hääl ja teadus- Aegade jooksul on funktsioonid muutunud, kuid alati on esi- mõte kõlamas ka paljudes Eesti riigile nii vajalikes nõuand- plaanil olnud akadeemiate nõuandev roll. Akadeemiatel või- vates komisjonides ja töörühmades. Akadeemik pole üksnes vad olla uurimisinstituudid (erinevalt üldlevinud arvamusest kõrge renomeega teadlane, vaid ka on taolise struktuuriga ka mitmed Lääne-Euroopa akadee- ühiskonna probleeme mõistev miad), neil on reeglina palju komisjone konkreetsete prob- kodanik, kes annab oma tead- leemide lahendamiseks ning nende osalus teaduspoliitika mised ja analüüsivõime kujundamisel on oluline (pikemalt sellest vt Jüri Engelbrecht, üldise teadmiste kasvu toe- Akadeemiad ajas ja ruumis, Akadeemia, 2008, 10, 2116–2130). tamiseks. Ühiskond kui Möödunud 75 aasta jooksul on palju vett merre voolanud, komplekssüsteem lihtsalt kuigi hulk aega takistas vee voolu tamm, mida raudseks ees- nõuab seda. Akadeemia riideks kutsuti. Lennart Meri küsis oma tervituses Akadeemia ning akadeemikud järgi- 60. aastapäevaks, mis on teaduse efektiivsus. Eks ole selleks vad motot: Facta non solum ju uued tulemused ja mõju ühiskonnale, kuid verba. ● hindamine pole sugugi lihtne ning ennus- tamine raske. Teinekord on vaja läbi- nägelikkust nagu Michael Faradayl, kes teatas, et nähtust elektri ja magnetismi koostoimest saab kunagi maksus- tada. Juba Akadeemia esimese koosseisu akadeemikud tegid oma parima, et teadmiste teel edasi minna. Ernst Öpik, Ludvig Puusepp, ARNO MIKKOR / EESTI PÄEVALEHT Paul Kogerman, Oskar Loorits, Gustav Suits ja teised on oma nime Eesti teadus- ja Vastas Eesti Teaduste Akadeemia asepresident kultuurilukku jäädvustanud. Hoolimata ideoloogilisest sur- akadeemik vest möödunud sajandi teisel poolel arenes teadus edasi. Sel- les oli suur osa akadeemikutel, nimed a naguuto r Haraldiõigu s Keres,MTÜ LJÜRIoodusa ENGELBRECHTjakiri
4 Δ horisont 1/2013 üheks nüüdisaja olulisemaks suundumuseks, mis muudab ühiskondi ja inimeste elu kogu maailmas. maailmas. kogu elu ja inimeste muudab ühiskondi mis suundumuseks, olulisemaks nüüdisaja üheks pidada õigusega täie võib vananemist rahvastiku põhjustatud vähenemisest ja sündimuse pikenemisest Eluea Euroopas jaEestisvananeb SHARE ning teisalt hõlmatudkesk- ja tulekus, hoiakutes javäärtustes, abivajaduses, elustiilis, toime- nas jasotsiaalsetes võrgustikes, perekon-ses javaimsestervises, nagu tööjätt, muutused kehali- vananemisprotsessi põhitahud, onindividuaalse jest, etkaetud miseks. tähendabühest kül- See vananemisprotsessi käsitle- ainsana loodudspetsiaalselt ISSP, PISAjt)taustalonSHARE (EU-LFS, EU-SILC, ESS, GGS, WVS, olulisemate ühisettevõtmiste võtta järgnevas.lühidalt kokku sest jasellepõhijoonedvõib kesku- vananemisökonoomika sor Axel Börsch-SupanMüncheni koordineerib programmi profes- Euroopas). Rahvusvaheliselt vananemise jatööjätu uuring and Retirement inEurope (Tervise, ofHealth,Ageing SHARE –Survey 2004. aastaluuringuprogramm tele vastuste otsimiseks algatati vananemisega seotudküsimus- varieerub. rühmade jaühiskondadelõikes kuidas vananeminerahvastiku- seda, erinevad, egaka käijatest põlvkonnadomaeel- eakate palju sellest,millevõrra uued Samuti eiräägi osakaal eakate piirangutega elatudeluvahel. aastad aktiivse jatoimetuleku- on öelda,kuidasjagunevadlisa- 100-aastase elueaga,agaraske ligi keskmiselt dinud arvestada vad 2000.aastate algusessün- jätkub praeguses tempos, või- selge. Kui suremuse vähenemine kaugeltki tuste tähendussiiski või vanemad–polenendemuu- senti eurooplasi 80-aastased on9–10prot- sajandi keskpaigas riumist 27–30protsendini, taks sõltuvaltprognoosistsenaa- guselt 16protsendilt 2050.aas- rahvastikus prae-(65+) suhtarv pas suureneb vanemaealiste protsessi eesliinilolevasEuroo- ette näha– kulgu üsnakaugele sid võimaldavad vananemise Kuigi demograafilised prognoo- Esiteks, sotsiaalteaduse teiste Nendele japaljudeleteistele uurib, kuidasrahvastik lähedastelt). raames andmeidjubavastaja kogutakse viimaseintervjuu kohaselt lõpuni (uuringukava tub jälgida kuninendeelutee respondente õnnes- mat hulka seda hinnatavam, mida suure- piltlikult väljendudesonteave vastajatele:korraldajatele kui ka see tõsise väljakutseniiuuringu element. Arusaadavalt esitab ja teaduslikult väärtuslikum SHARE kõigeambitsioonikam datud paneel on kahtluseta küsitluslaine aastani2024kavan- semalt analüüsida.Läbikümne võimalik väljaspoolpaneelitõsi- polegi nende mõjukäitumisele seisundi või hoiakute muutusija ringi: majandus- näiteks tervise, nähtuste dades käsitlusaluste elulooandmestike suhtes, laien- gustetagasivaateliselt kogutud mitmesu- SHARE-le eeliseka nendevahel. Paneelsuska annab erinevate valdkondadepiires kui like mõjuseoste eritlemisenii ilmnevatevananemises põhjus- teeb paneelsusvõimalikuks kordse seisundifikseeringuga ma ajajooksul. Võrreldes ühe- isikute kordusküsitlemises pike- neb uuringuvalimisse kuuluvate paneelsus, misseis- unikaalseks maid earühmi. haara 75.–80.eluaastastvane- vaheline uuringuprogramm ei teine rahvus- Ükski terviklikult. vanemaealine rahvastik (50+) SHARE kolmas nurgakivi on SHARE kolmas nurgakivi Teiseks muudabSHARE a u t o r i õ i g u s
M T Ü
tika kujundamisel. tika tõenduspõhise vananemispolii- like järelmite hindamiselning vananemise sotsiaal-majandus- võtmeinstrumendina rahvastiku programmi ja käsitleb väärtust SHARE tulemuste rakendus- mist. Euroopa Komisjonrõhutab sotsiaalteaduslikust program- teegiliselt olulisekspeetavast ühenakolmest stra-teekaardile SHAREEuroopa teadusekanti tades poleüllatav, et2008.aastal kos jaUSA-s. Lõuna-Koreas,Kanadas, Mehhi- Brasiilias, Hiinas, Indias, Jaapanis, guid viiakse läbi Argentinas, võrreldavaidSHARE-ga uurin- liitunud üle20Euroopa riigi. nüüdseks onprogrammiga siis (2004–2005) osales11riiki, kui esimesespaneelilaines alates pidevalt paranenud – da onprogrammi käivitamisest võime sedamitmekesisusttaba- ja ajasteiseneva ilme. SHARE vananemiseleruumis annabki tatud mõjurite muutlikkus jms.poliitikarežiimid Justnime- konna institutsioonid, kultuuri, seas vägaoluliselekohaleühis- arusaam vananemistegurite pärasused, asetabtänapäevane määravad bioloogilised seadus- „loodusliku” protsessina, mida nemine võib esmapilgulpaista vana- tuaalseid mõjusid. Ehkki konteks-vahend, et käsitleda mis onsotsiaalteaduses põhiline rahvusvaheline võrreldavus, L Uuringu innovatiivsust arves- o o d u s a j a k i r i
CORBIS / SCANPIX aspx?VID=2290&lang=et Δ Δ Δ Teavet SHAREprogrammi kohta juhtivteadur, PhD TLÜ EestiDemograafia Instituudi • ühiskonda kasulikumalt muuta. ühiskonda kasulikumalt toime tullaning edukamalt meil rahvastiku vananemisega dada. SHAREtulemusedaitavad palist teadusinstrumenti aren- üle-euroo- seda uuenduslikku jätkuvalt koostööd jaaitavad vad,teevadvastajad kõik et mõjuseoseid. põhjuslikke uurima vananemisprotsesside Andmebaasi toel saabhakata longituudsele andmebaasile. pannakse alusSHARE-Eesti laine vastajaidteist korda ning raames küsitletakseeelmise paneelilaine alguses käivituva mustrite poolest.2013.aasta vastiku eristuvate vananemis- ning põlis-javälispäritolu rah- vormide suure mitmekesisuse paistab Eestisilmanäiteks pere- kohaneda.Samuti edukalt vananemise tagajärgedega vahendit, misaitaksrahvastiku mises nähakseagaühte peamist damises jatööjätu edasilükka- Liidus, hõive eakate suuren- mata ükskõrgemaid Euroopa võitu vaata- tervisenäitajatele vanemaealiste tööhõive kehva- panu vääriv. Näiteks on siinne aines mitmessuhtes tähele- Euroopakontekstis Eesti on teiste võrrelda. riikidega mis võimaldab meieolukorda vastuseid hõlmav andmebaas, seitsme tuhandeeestimaalase med. tulemuseksonligi Selle 2010–2011 SHAREesmasedand- komitee eestvedamisel koguti ministeeriumi ühendava juht- konda teadusasutust jamitut Sloveenia jaUngariga.Kümme- miga 2009.aastalkoosPortugali, LOE VEEL https://www.etis.ee/portaal/uudised. http://share-estonia.ee/index.php?id=44 http://www.share-project.org/. Allan Puur Uuringu korraldajad looda- Eesti liitus SHARE program- horisont 1/2013 Δ 5
SIIT- JA SEALTPOOLT HORISONTI EESTI ASI Termoelektrigeneraator – riist, millega hädapärast elektrit toota
ERM ARVUDES Eesti Rahva Muuseumi kogudes on
FOTOD: ERM A 909:74/ABC ERM FOTOD: 1 termoelektri- generaator
Ilma elektrita me oma elu enam ette ei kujuta ja see, et paljudesse Eestimaa küladesse veeti esimesed elektriliinid üksnes pool sajandit tagasi, ei tule probleemitul argipäeval meeldegi. 1950. aastate koolipoiste nali „Anna küünal, ma lähen vaatan, kas elektrit on, kas pirn põleb,” annab aimu, et ka suuremate keskuste ja koolide elektrivalgus oli toona üsna hädine.
Venemaal toodetud termoelektrigeneraator. Saadud Räpina valla Leevaku küla Kaseniidu talust. Kasutati 1948–1950. Generaator oli petrooleumilambi kohal. Kogutud energiaga sai raadio tööle panna. Elektri tulles polnud seda enam vaja. Gunnar Kaasik on sellist generaatorit näinud Virumaal Sallas kolhoosi kontoris.
autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 6 Δ horisont 1/2013 HORISONT KIRJUTAS
PISUT ÜLE SAJANDI TAGASI HORISONT 1/1993, LK 40–41.
Kahekümne aasta tagune esimene Horisondi number märgib 20aastat tagasi verstaposte.
„Elame oma ajas, ja tundub, et see ilmaelu ongi (alati olnud?) just niisugune nagu ta praegu on. Oleme harjunud autode ja lennukitega, antibiootikumide ja südamesiirdamisega, jäätisevahvli ja pasta- pliiatsiga. Teame, et lapsigi võib saada teisiti, kui meie esivanemad SIIT- JA SEALTPOOLT HORISONTI JA SIIT- SEALTPOOLT seda aastatuhandeid teinud on. Võib-olla oleks kasulik ja huvitav meenutada, et paljud teadusavastused ja leiutised polegi nii ammu 20. sajandi peibutised vajasid aga elektrit, mida kuueküm- inimeste kasutada olnud. /…/ nendate algusaastatel meie kodukülas veel polnud. Siiski on Ja mõtiskleda siia juurde, kuhu teadus meid küll veel viia võib!” mu lapsepõlvemälestuste oluline osa just filmielamused ja see suveõhtute ärevus, kui mõisahäärberisse sisse seatud kolhoosikontori juurest hakkas generaatori käimalöömise 1893 mürinat kostma – kinomasin oli kohale jõudnud. • KARL BENZ konstrueerib neljarattalise auto Kümmekond aastat tagasi annetas Eesti Rahva Muuseumi • HENRY FORD ehitab esimese oma auto korrespondent Gunnar Kaasik muuseumile imeliku riista- • RUDOLF DIESEL saab patendi diiselmootorile puu – termoelektrigeneraatori, mida aastatel 1948–1950 ole- • FRIDTJOF NANSEN alustab ebaõnnestunud ekspeditsiooni vat ühes Lõuna-Eesti talus raadio kuulamiseks kasutatud. Põhjapoolusele (1893–1896) Generaator rippunud 20-liinilise petrooleumlambi kohal ja • Hawaiil kukutati kuninganna ja kuulutati välja vabariik suutnud toita elektrivooluga näiteks patareivastuvõtjaid • Sureb PJOTR TŠAIKOVSKI (1840–1893) „Rodina”, „Iskra” ja „Tuula”, arendades võimsust 10–12 W. • Prantsusmaa ja Venemaa kirjutavad alla liidulepingule, millest Lähemal uurimisel selgus, et sedalaadi generaatorite välja- hiljem kujunes välja Antant töötamise ajendiks oli sõda ja partisanide vajadus raadio- • Sünnib HERMANN GÖRING (1893–1946) saateid edasi anda. Riiklikult tähtsaks peetud töörühma juhtis „Nõukogude füüsika isa” akadeemik Abram Joffe ise. Eesti seisukohast on aga huvitav asjaolu, et nimetatud riista 1903 tööpõhimõte toetub nn Seebecki efektile, mille avastas Tal- • WILHELM EINTHOVEN leiutab elektrokardiograafi linnas koolihariduse omandanud Thomas Johann Seebeck (Nobeli preemia 1924) 1821. aastal. • RICHARD ADOLF ZSIGMONDY leiutab ultramikroskoobi Vihje partisanidele tuletas omakorda meelde ühe Peipsi • ORVILLE ja WILBUR WRIGHT lendavad edukalt sisepõlemis- kandis kuuldud loo. Kolhoosi juhatuse liikmete hulgas olnud mootoriga lennukil mitmeid parteilasi, kuid ainult Hugot nimetatud kommunis- • Sureb PAUL GAUGUIN (1848–1903) tiks. Tema olnud päriselt ideeline. Rahvas rääkis, et 1943. • Esimene ooperilindistus (Verdi) aasta kevadtalvel lennanud Vene lennuk väga madalalt üle • Suurbritannias kehtestatakse autode suurimaks kiiruseks küla ning Hugo visatud langevarjuga alla. Kuulu järgi olevat 20 miili tunnis tal ka raadiosaatja kaasas olnud. No mis olulisi teateid sealt • Londonis sõidavad esimesed taksoautod kolkast üldse edasi anda oli, kuid isegi purjuspäi olevat ta • Esmakordne autosõit Ameerika ühelt rannikult teisele (65 päeva) sellest teemast kidakeelselt kõrvale hoidnud. Ja nüüd ei ole LOUIS LUMIÈRE leiutab värvifotograafias kasutatavad raster- temalt kahjuks enam võimalik küsida, et mis vahenditega • fotoplaadid tookord Eestimaalt raadioteateid edasi anti. Asutatakse Ford Motor Company Artiklis „Pooljuhid teaduses ja tehnikas” (Eesti Loodus • 1/1961, lk 6–12) kirjeldab Arlentin Laisaar termoelektrigene- raatorite tööpõhimõtteid, kiidab nende lootustandvalt head 1913 ehk ainult 100 aastat tagasi! kasutegurit ja nendib: „On valminud ka ahjusid termo- • NIELS BOHR formuleerib teooria aatomite struktuurist patareidega, mis annavad elektrienergiat võimsusega kuni • BÉLA SCHICKIL õnnestub saada difteeria vaktsiini 1000 W.” RICHARD WILLSTÄTTER teeb kindlaks klorofülli koostise Uljas oleks loota, et selline agregaat suudaks leevendada • Võetakse kasutusele termin isotoop meie aja avatud elektriturust tulenevaid kitsaskohti ja prob- • Saadakse vitamiini A leeme. Eesti Rahva Muuseumi kogud on aga mitmekülgsed ja • üllatavad nii asjade, lugude kui ka seoste poolest ning mõt- • FRITZ KLATTE patenteerib polüvinüülkloriidi (PVC) lemisainet nutikaks toimetulekuks saab sealt kindlasti. • Inglismaal saab magistriks esimene naine • Vaike Reemann Eesti Rahva Muuseumi kuraator autoriõigus MTÜ Loodusajakiri
horisont 1/2013 Δ 7 TIIT KÄNDLER
UUED UUED TUULED Kes elab vanaks nooremalt? KAAREL TAMRE
Kui vanaks keegi elada suudab: suurimad tõestatud eluead erinevatel loomaliikidel. 1 Surematu meduusi elu muutub tagasi munaks. Või vanamehega, vähktõve kohta midagi olulist ütelda. 1988. aastal leidis Saksa merebioloogia- kes muundub looteks. Ja miks ka mitte. Ennegi on loomad ini- tudeng Christian Sommer Itaalia Rivierast Nüüdseks teatakse, et Turritopsis dohrnii mese ravimisele kaasa aidanud. 18. sajandi Rapallo linnakese lähedalt mere põhjast taasnoorenemine on seotud keskkonna- Inglismaal avastati vaktsineerimine kui tillukese selgrootu, kes pööras pahupidi stressi või füüsilise vigastusega. Taasnoore- nakkushaiguse vastu võitlemise meetod, vananemisuurijate dogma – väite, et iga nemise käigus muutub üht tüüpi rakk teist uurides lüpsjaid, kes olid muutunud olend areneb noorusest vanaduse poole, tüüpi rakuks, naharakk näiteks närvirakuks. immuunseks lehmarõugete vastu. Alexander kuni viimaks sureb. Sajand varem kirjutas Samalaadselt muunduvad inimese tüvirakud. Fleming avastas penitsilliini, kui ühes tema Viimastel kümnenditel on surematu laboritassis hakkas vohama hallitus, inimese Rapallos töötanud Friedrich Nietzsche meduus edukalt levinud, teda on lisaks Vahe- vähihaiguse kohta on üht-teist saadud teada traktaadis „Nõnda kõneles Zarathustra”, et merele leitud Panamas, Floridas, Jaapanis. ümarussidelt. Miks mitte loota, et surematu kõik sureb, kõik õitseb jälle, olemise ratas Kui ka kõik teised liigid välja surevad, kas siis meduus annab välja pika eluea saladuse? veereb igavesti. Sommer leidis olendi, kes laevadele kinnitunud surematu meduus on Kubota on jälginud, kuidas Turritopsis ei olenevalt elueast meenutab kas pehmet üks väheseid elusolendeid meres? hakka noorenema mitte ainult mehaanilise koralli või meduusi ja on Nietzsche Seda polegi nii lihtne välja uurida, sest vigastuse järel, vaid ka haigestudes või liht- filosoofia kehastus. Praegu tuntakse seda laboris surematu elukas naljalt elada ei taha. salt vananedes. Ta on avastanud, et noorene- Ainus, kes teda kasvatada oskab, on Kyōto mist pidurdab nälgimine, suur vööümber- Turritopsis dohrnii’ks ristitud hüdralooma lähedal elav huviteadlane Shin Kubota. mõõt või külm vesi. Ta usub, et noorenemise surematu meduusi kõlava tiitli järgi. New York Times’i korrespondendina külastas saladus peitub eluka kombitsates. Et uurin- Sommer hoidis hüdralooma laboritassis ja teaduskirjanik Nathaniel Rich seda erakust guid rahastada, on Kubota hakanud ka laule avastas, et too ei kipu surema. Meduus teadlast, kel isegi konverentsidele sõites kirjutama. Tema enese laulud laulavad sure- tundus äkki noorenevat, kuni saavutas on meduusibassein käe otsas. Oma tähele- matust meduusist, kuid lähedases karaoke- arengu varaseima järgu, kust alustas uut panekutest nende mereloomakeste kohta baaris laulab ta iga päev vähemalt kaks tundi elutsüklit. 1996. aastal avaldasid Genova on Kubota ainuüksi 2012. aastal avaldanud kogu maailmast pärit laule. Arvuti karaoke- bioloog Ferdinando Boero ja tema kolleegid 52 artiklit. teabebaas kinnitab, et siiani ei ole laule artikli „Elutsükli tagasipööramine”. Nad Meduusil pole aju, kuid tema genoom surematust meduusist keegi teine laulnud. kirjeldasid, kuidas see hüdralooma liik suu- pole inimese omast lihtsam ning meenutab Võib-olla tajutakse ikkagi, et surematus dab end igal arenguastmel tagasi pöörata seda mitmeti. Dartmouthi molekulaar- on meduusi puhul eksitav sõna. Rakud või- polüübiks, hüdralooma varaseimaks elu- paleobioloog Kevin J. Peterson uurib hüdra- vad olla surematud, geenide ülekandumise astmeks. Tekkis mulje, et olend on saavu- looma genoomi mikroRNA-sid, geneetilise mõttes, kuid mitte organism. Rakud on tanud surematuse. Boero võrdles niisugust materjali tillukesi osiseid, mis reguleerivad taaskasutatavad, kuid lootest kasvab uus muundumist liblikaga, kes suremise asemel geenide avaldumist. Ta arvab, et hüdra- inimene uue aju, uue südame ja uute muutub tagasi röövikuks. Või tibuga, kes loomal on meile vananemise või vähemasti mõtetega. • autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 8 Δ horisont 1/2013 2 Kaitsekilbid vananemise vastu Galápagose kilpkonn Üksildane George see iva. Suhteliselt pikaealistel austritel ja nõnda et kinnisvaramaakleriks ta ei kõlbaks. suri 24. juunil 2012 arvatavalt saja aasta karploomadel on karbid, sajandeid elaval Evolutsioon ei vali, kui kaua mingi liik elab, UUED TUULED vaid eluiga on määratud ajaga, mil olend vanuses. Nii kaua elab üks inimene kümnest hiidkilpkonnal kilp, kaks sajandit vastu pida- val grööni vaalal suurus. Mida suurem oled, suguküpseks saab. Siit spekulatsioon: kui tuhandest. Kilpkonna jaoks on see tavaline seda kauem elad. Loodusel pole olnud lubada inimesel paljuneda üha vanemas eas, keskiga, hiidkilpkonn võib elada 180 aastat. mõtet leiutada 50-aastaseks kasvavat hiirt – siis võib keskmise eluea nihutada kindlasti Nõnda võidab aeglane ja visa kilkonn selle kaitsetu looma pistab keegi nahka vähemalt saja aastani – iseasi, kui kaua see igal keskmisel juhul kärme ja läbematu esimesel aastal niikuinii. Teine lugu on nahk- protsess aega võtab, kui palju inimsoost Achilleuse. Ilma Zenoni apooriatagi. hiirega, kes suudab röövli eest minema alles jääb ja kas eluea sellise pikendamise üle Inimesel jääb üksnes imestada, kuidas mõni lennata. Huvitaval kombel on igas hõim- eriti õnnelik ollakse. loom temast, targimast ja edukaimast, konnas mõni loomaliik, kes elab lühikest, ja Laborihiir elab kõige rohkem neli aastat, kauem elab. Midagi teada tahtes loob mõni, kes elab pikka elu. See tähendab, et kuid maa all elutsev paljasnahkne rott veab inimene mudeli. Vananemise mudeleiks on evolutsioon suudab luua pikema või lühema 30 aastani välja. Üksikute geenide manipu- seni olnud hiir, ümaruss ja pärmiseen. Tore elueaga liiki. leerimisega on hiire eluiga pikendatud kuni seltskond küll, ja midagi on nende käest Inimene on harukordne elukas, ta elab viiendiku võrra. Michigani ülikooli bioloog ka teada saadud, paradoksaalsel moel tänu kauem kui kes tahes teine primaat ja neli Richard Miller on uurinud eri näriliseliikide mudelorganismide lühikesele elueale. korda kauem kui sama suured kits, põder naharakke ja leidnud, et pikemaealiste liikide Nad kasvavad kiiresti, paljunevad hoogsalt või puuma. Aga hüdrani inimene ikkagi ei rakud on stressile vastupidavamad – sama ja surevad ruttu. Mõne meetodi, näiteks küüni, ja isegi hüdra elab kaua, kuni ta pal- on selgunud paljude lindude puhul. nälja piiril pidamisega õnnestub ümarussi juneb pungudes. Kui hüdraloom kitsastes Pikemaealiste organismide valgud on eluiga pikendada küll kas või kaks korda, oludes hakkab suguliselt paljunema, ei ela stabiilsemad ja suudavad end hoida kokku- aga kas selline sundnäljutamine inimese ta äädikakärbsest kauem. pakitud olekus edukamalt, et end kesk- puhul toimib? Hüdral on mitmeid inimesega ühiseid konnahädade eest kaitsta. Kuid võib-olla Katseloomaks on inimest vähemasti geene, mis hästiuuritud äädikakärbsel ja kehtib see kõigi organismi osiste kohta – läänemaailmas raske rakendada. Parimal ümarussil on evolutsiooni käigus kadunud. evolutsioon on arendanud organismid, juhul tulevad kõne alla vähemad ahvid. Ning need geenid võivad avaldudes mõjuta- nagu teeb seda nüüdne autotööstus: et kõik Pikaealistel loomadel on üks ühine da ka vananemist. koostisosad peaksid vastu enam-vähem tunnusjoon: ohtliku ümbruse eest kaitsev Kilpkonna ainevahetus on aeglane ja ühe ja sama aja. • kooruke. Jutt on see kooruke, õpetus on elustiil füsioloogiliselt surmalähedane, 3 Kõhubakterite elurikkus säilitab nooruse Sa oled, mida sööd, ja mida vanem oled, kuid elu alguse ja lõpu poole kaootiline. kodude asukad söövad tavaliselt rasvarik- seda rohkem sa söögi koostisest sõltud. Emaüsas mikroorganisme ei ole, vastsündinu kaid ja kiudainevaeseid toite nagu pudrud, Eakam inimene kipub oma söögiliigirikkust saab oma mikrobioomi sünnikanalist ja välis- kartul, praetud liha, pudingid ja suhkru- maailmast. Aastaga on mikrobioom välja mahlad. Kodus süüakse rohkem rasvast kala, ahendama, kas siis seepärast, et maitse- ja kujunenud. Kuid eaka inimese mikrobioom vähem punast liha ja rohkem kiudaineid. lõhnameel aheneb ning paljud toidud enam on teadlastele beebi omast tundmatum. Mikroobikooslusel läheb muutumiseks ei maitse, või siis seepärast, et toitu on Uurinud sadade 65 aastast vanemate aega umbes aasta. Ja kriitikud osutavad, et raskem närida ja alla neelata. inimeste väljaheiteid, järeldasid iirlased, et see kooslus sõltub ka inimese tervisest. Juuli keskel Dublinis peetud Euroopa Avatud vananedes mikrobioomi elurikkus väheneb, Mis aga puutub kuulsat Vahemere dieeti, Teadusfoorumil ESOF korraldati hulganisti kuid mikrobioomi liigirikkus võib olla väga siis O’Toole ja tosin teist teadusrühma on pressikonverentse. Üks populaarsemaid oli erinev. Teadlased jagasid katsealused nel- alustanud 9 miljonit eurot maksvat projekti Iirimaa Corki ülikooli geneetiku Paul O’Toole’i jaks, sõltuvalt elukohast: kodus tavakogu- NU-AGE, et jälgida Prantsusmaa, Itaalia, Poo- ja tema kolleegide pressikonverents, kus tut- konna keskel, päevahoiuhaiglas, lühikese la, Hollandi ja Ühendkuningriikide elanikke. vustati eakate tervise ja dieedi vahelisi seoseid. kestvusega hooldusravil või pikaajalisel Poolte toidusedel jääb aastaks muutuma- Dieet mõjutab seedekulgla mikrobioomi – koduhooldusel. Esimese kahe rühma mikroobi- tuks, teine pool hakkab sööma Vahemere baktereid, kes võivad seedimisele kaasa kooslused ei erinenud noorema rahva toitu. Osalejate mikrobioomi mõõdetakse aidata või selles segadusi tekitada. See pole omast. Kuid meditsiinilise hoolduse all ole- enne ja pärast eksperimenti. Võib-olla selgub enam suur uudis, kuid Nature artiklis tõesta- vate eakate bakterikooslus oli kallutatud siis Vahemere dieedi saladus – kui see ei ole sid Iiri teadlased, et eakama inimese mikro- kindla bakterihõimkonna suunas. Hoolde- tihedalt seotud elulaadiga. • bioom vaesub, kuna ta eelistab rasvarohket ja kiududevaba toitu. Inimese seedekulglas elab üle 1000 bakteriliigi, kes aitavad toitu UUED TUULED lagundada ja toetavad immuunsüsteemi. UUED TUULED on rubriik, kus teaduskirjanik TIIT KÄNDLER vaatab üle viimase paari kuu Inimeste mikrobioomid on erinevad, kesk- jooksul ilmunud markantsemad teadusuudised ja valib sellest hulgast ühisosaga alam- mise inimese kõhus elab umbes 160 liiki. hulga. Need uudised on loodetavasti kestvad ja põnevad ning kannavad teaduse vaimu: Suurema osa elust on mikrobioom stabiilne, huvitu, aga kahtle. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 1/2013 Δ 9 Akadeemia 1938-1940 AKADUMIAAMD JA RAJAD on niiriik. ...toob 2013. 1-.,Joo„„ hlgejlnl fiide. plltl,11 dokumente listi 1'llldute Alllldl11mll 75 _...... 1'11&
21..jMnum1UI lllllho* lulllllll„dela-ffdld,111 djl .lelltll l •• "' l „„ ...-. R .rr O IBO rD.JA 20.lpllll19JI OT•Olll T-Ollmalln0.... 111111- ....U- &1 1 mini~ esnea.1s111111. \I. • . " t J. ~-J • .._ lu.Ncad ••••b__._.d„wlftl JulmMlrt,s ' • ;uldeJulwbflb --"----·-- Edg9rK..iJa Fllul ra,-... ~-···--·--~•. ·
Riigihoidja nimetas Eesti Teaduste Akadeemia
"
Lllllll1ts9 AaallEllllKad• ...-.Stlls
-····~ - --„ &,_ fl _,. t ~ t:c:i:... ._..,:-,;-.:-:-,M :=t-.::0... ..-.- C: --·- - ~·=-:...,.:SS·-~·~-:..::=:..;;;;;;;;;;;i;;;;;:;;;;;;i;;;;;::=:..J--· LJ 15.-11tJ9 Ah ...... ,.. lllnelllwlll Teadar~•
.l'OtTllifaar
·- t:fin rr.,m m "~'ot:r.MI\ -.,e.a •• „• •••• l••.,.. 1• „. Je • 5'111..-k.tDUtn.'- - r.... , ,.,...,..„• •M'hlfl '-UT\l..4..\\1\T !lltobtt•I• 1J •1H fqelo>aMuf
Eesti Teaduste Akadeemial ulatuslik töökava. · Tlllmllllüa Kntllmltl 11111raafla aurfiiist, llYI k... ja tltlt rall111111Ufu •1111111111111, kodaal klrMI uur1111111 Ja t r 'IMede lriYUllusi r:eius. Eu ti Teaduste Akadeemia pre.iidendi prof. K. Schloumamu jutuajaniine „Uus Entiie". l\tteW aodi' Ersli Tndu-ste Abdtci· liid ~ -..... ~ t.XIO kr. t.-. mi.a J>!nldiml prOI. ~ S e h l o 1 1 19 a n a llllit4a,.. IMdiJ „;Mct ~ aJW:r)uik'Jc juba.aj.ambe E. Ttad\t.tt• 1111rim:i~ '"'°' , ...,.. lllM-. Wt11:Qf!t et.. Abclet.a. Mlliuu t6ht J• Wtima lul•· ...... ,...u "IWI• -~·'*-! ...... """ '4ll bn.t1w.Ht......
22.u11lllu1r1'3t N1111-.1a„11ane1sw&11 lftlld• -·NII.27.111lllu1r1'3t Alcld•111Te)lunlSMg'"'„b""N•llllll loodus uulQlll!Sdts(ll-IO.~ l!IHI. 2G.mllt&1Dt 22.•LtuolilerlM Alcld•1111Tl)luiaiwt1lsDielllA' h+mllRAjalaoSells l'lllla 10. Mirullt19391. Dll1NS'•' '•„1DDdulllDjambMll plddlbllt*dea•llODIDO.
Pühaoäevat, 28. aprillil 1940
V.\..B. \.HJJGJ P n J,;st nP.:-101 ()'l'JSL"" ... ""' " -~ ·--
flCu 1 1 .,...,..•x•hl f'llllU. ••J..e.-o.• ""'" ~- bt:,... u.. l • • .i.r„ .ei.t- o~ ""'' ,..._.„,„ ...... , . lrn11'-s.st.M ......
l l i autoriõigus MTÜ Loodusajakiri „., •••„ 111111 • 11 AKADEEMIK AIN-ELMAR KAASIK AKADEEMIK LUDVIG PUUSEPAST
Neurokirurgiast Eestis
Ludvig Puusepp (1875–1942) oli ilmselt esimene neuroloog, Ludvig Puusepp AKADEEMIK AKADEEMIKUST kes võttis neuroloogiliste haiguste ravis kasutusele kirurgilised neuroloog, akadeemik 13. aprillist 1938. meetodid. Ta oli neurokirurgia pioneer Venemaal ning rajas neuroloogia ja neurokirurgia Eestis. Kliiniline töö ja kirjutised tegid ● sündis 1875. aastal Kiievis ● õppis 1894–1899 Peterburis ta neurokirurgide ringis tuntuks, eriti 1920. ja 1930. aastatel. ● osales 1904–1905 välikirurgina Vene-Jaapani sõjas Ludvig Puusepp sündis 3. detsembril 1875. aastal Kiievis. Ta isa ● valiti 1910 Peterburi psühho- oli eestlane, kes oli parema elu otsingul emigreerunud Kiievisse, ning ema oli poola-tšehhi päritolu. Arstihariduse sai Ludvig Puusepp neuroloogia instituudi professoriks ● aastatel 1894–1899 Peterburi sõjameditsiini akadeemias, kus ta tegutses aastast 1920 Tartus, kuulsa vene neuroloogi Vladimir Behterevi juhendamisel alustas rajas Eesti neuroloogia ja neurokirurgia spetsialiseerumist neuroloogiale. Lõpetamisel sai ta hinde medicus ● mängis tennist, malet ja bridži eximia laude ja tema nimi kanti kooli marmortahvlile. ● armastas tunnustust ega talunud Oma esimese neurokirurgilise operatsiooni tegi Ludvig Puusepp kaotust 1899. aastal. 1902. aastal kaitses ta dissertatsiooni erektsiooni ja ejakulatsiooni reguleeriva ajukeskuse teemal ning talle anti meditsiinidoktori teaduslik kraad. esimeseks juhatajaks. See oli esimene iseseisev kirurgilise neuro- Aastail 1904–1905 osales Ludvig Puusepp välikirurgina loogia osakond ja kateeder mitte üksnes Venemaal, vaid kogu Vene-Jaapani sõjas, opereerides ka pea- ja seljaaju vigastustega maailmas. 1910. aastal valiti Puusepp selle kateedri professoriks. haavatuid. 1907. aastal loodi Peterburi psühhoneuroloogia insti- Seega sai temast maailma esimene kirurgilise neuroloogia profes- tuudis kirurgilise neuroloogia kateeder ja Puusepp nimetati selle sor, kelle taust oli neuroloogia. Isa kodumaale 1920. aastal tuli Puusepp oma isa kodumaale Eestisse ning nime- tati Tartu ülikooli neuroloogiaprofessoriks ja närvikliiniku direktoriks. Kuni 1940. aastani oli Puusepa kliinik ainus kõrgelt spetsialiseeri- tud neuroloogia ja neurokirurgia keskus Baltikumis. Kahekümne kahe aasta vältel käis end Puusepa juures täiendamas mitmeid neurokirurge välismaalt, sealhulgas Hispaaniast ja Jugoslaaviast. Juba varasema, Peterburi perioodi jooksul avaldas Ludvig Puusepp hulga teadustöid, kuid oma parimad artiklid ja raamatud kirjutas ta Tartus, nagu näiteks monograafia „Die Tumoren des
FOTOD: EESTI TEADUSTE AKADEEMIA FOTOD: Gehirns” (1929). Aastatel 1932–1939 ilmus kaks ja pool köidet Puusepa kapitaalsest käsiraamatust „Chirurgische Neuropatho- logie”, mis aga jäi kahjuks lõpetamata.
Folia ja Eesti Arst 1923. aastal alustas Ludvig Puusepp Folia Neuropathologica Estoniana publitseerimist, mis oli praktiliselt üks esimesi selle temaatika rahvusvahelisi ajakirju. Seitsmeteistkümne aasta jooksul ilmus seitseteist köidet, milles avaldasid oma töid ka väljapaistvad teadlased paljudest maadest, sealhulgas niisugused nimed nagu Behterev ja Polenov (Leningrad), Rossolimo (Moskva), Mingazzini (Rooma), Marburg (Viin), Freeman (Philadelphia), van Bogaert (Brüs- sel), Guillain ja Alajouanine (Pariis), Marinesco (Bukarest), Dandy (Baltimore), Walker (Chicago) ja Ley (Barcelona). Tartust pärinevad artiklid kajastavad teadustöö kõrget taset; märkimisväärne oli panus ajukasvajate diagnoosimise ja ravi probleemidesse. 1929. aastal kirjeldati ventrikulograafia (ajuvatsakeste pildistus – toim) modifikatsiooni; 1932. aastal esitati uudseid andmeid cauda equina vertebraaldiskidest tingitud kahjustuse kohta. 1939. aastal ilmus ulatuslik ülevaade peaaju angiograafiast (veresoonte röntgen- kontrastuuring – toim) ja ajuveresoonte aneurüsmide (arterilaien- dite – toim) kirurgilisest ravist. Mitmed artiklid olid pühendatud eri Ludvig Puusepp Vene-Jaapani sõja ajal (1904–1905). närvihaiguste diagnoosimisele ja kirurgilise ravi uutele moodustele, autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 12 Δ horisont 1/2013 AKADEEMIK AKADEEMIKUST
Ludvig Puusepp abikaasa ja tütrega 1938. aastal. nagu näiteks viienda varba Puusepa refleksile ja süringomüeelia meeleldi kõigi inimestega. Kaasaegsete mälestuste järgi ei olnud (seljaajuõõsistumus; aeglaselt progresseeruv haigus, mille korral temas toona Tartus saksa koolile iseloomulikku akadeemilise seljaajus moodustuvad piklikud tühikud, sümptomiteks liikumis- ja hierarhia rõhutatust, mis oli omane paljudele teistele. tundlikkushäired – toim) Puusepa operatsioonile. Professor Puusepp pidas meeleldi ka avalikke loenguid, käsit- Väärib rõhutamist, et Folia 1929. aastal ilmunud üheksas köide ledes populaarses vormis mitmesuguseid rahvatervisehoidu ja kandis pealkirja Folia Neurochirurgica, mis oli esimene neuro- sotsiaalprobleeme hõlmavaid küsimusi. Igapäevase kutsetööga kirurgia žurnaal maailmas. Zentralblatt für Neurochirurgie ilmus hõivatuse tõttu pidas ta neid loenguid sageli suvepuhkuse ajal Saksamaal seitse aastat hiljem ja alles viieteistkümne aasta pärast Eesti suvituskohtades. (1944) hakkas Ameerika Ühendriikides ilmuma käesoleva ajani 1940. aasta lõpul Ludvig Puusepa tervis paraku halvenes. juhtivaid neurokirurgia ajakirju Journal of Neurosurgery. Ilmselt oli Professor Puusepp suri 19. oktoobril 1942. aastal maovähi taga- Puusepp taas oma ajast pisut ees ja ta soov muuta Folia rahvus- järjel ja maeti Raadi kalmistule. vaheliseks neurokirurgia ajakirjaks ei täitunud ning hilisemad köited Tartu ülikooli 350. aastapäeva puhul 1982. aastal avati Tartus kandsid taas pealkirja Folia Neuropathologica Estoniana. Ludvig Puusepa ausammas. Tuleb märkida ka seda, et Ludvig Puusepp oli üks ajakirja Tartu ülikooli närvikliinik on tegutsenud seega varsti juba sada Eesti Arst asutaja 1922. aastal. Kaasaegsete mälestustes meenu- aastat. Selle juhataja pärast Ludvig Puuseppa on olnud Johannes tatakse, et kohale jõudsid kirjad, kus adressaadiks „Professor Riives, Voldemar Üprus, Ernst Raudam ja allakirjutanu. Praegu L. Puusepp, Tartu, Estonia”. juhatab kliinikut akadeemik Toomas Asser ja kliiniku aadress on Intensiivse arstitegevuse kõrval pidas Ludvig Puusepp loenguid Ludvig Puusepa tänav 8. paljudes Euroopa riikides, kuid samuti Ameerika Ühendriikides ja Loomulikult pole mitte ainult aadress meelde tuletamas esimest mujal. Eriti tihe koostöö oli tal kolleegidega Itaaliast, kus ta aastatel juhatajat, vaid kliinik tegutseb igati Ludvig Puusepa vaimus, püüdes 1936–1939 külastas korduvalt Racconigi kliinikut Põhja-Itaalias ja leida uusi ravimeetodeid ja arendades rahvusvahelist koostööd. ● opereeris seal mitmeid kordi. Professor Puusepp valiti Padova (1922) ja Vilniuse (1929) ülikooli audoktoriks ning Portugali Teaduste Akadeemia korrespon- Ain-Elmar Kaasik dentliikmeks. Pole mingi ime, et sellise reputatsiooniga teadlane neuroloog, akadeemik 31. märtsist 1993. nimetati 13. aprillil 1938 Eesti Teaduste Akadeemia esimese koosseisu liikmeks. ● sündinud 1934. aastal Tallinnas ● õppinud 1953–1959 Tartus Mõnevõrra eklektiline, ● töötanud 1961. aastast õppejõuna võib-olla koguni pisut ekstsentriline Tartu ülikooli närvikliinikus Professor Ludvig Puusepp oli kindlasti erakordselt dünaamiline isik. ● kaitsnud kandidaaditöö 1967 ja Tal oli alati uusi ideid ja ta ei kõhelnud neid väljendamast. Ilmselt doktoritöö 1972 oli ta mõnevõrra eklektiline, võib-olla koguni pisut ekstsentriline ● valitud 1975. aastal Tartu ülikooli tüüp, kes armastas vaheldusrikast elu ja kindlasti – tunnustust. professoriks Ta ei talunud kaotust, sealhulgas mängudes nagu tennis, male ja ● harrastab suusatamist, jalgrattasõitu bridž, mis olid ta vaba aja harrastused. Samas oli ta väga avatud ja pikamaajooksu ja demokraatlik, kuulates alati kolleegide arvamusi ja suheldes autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 1/2013 Δ 13 Baltimaade vaimse koostöö konverents 2013 Jaanuari lõpus kogunevad Tallinnas Eesti, Läti ja Leedu teaduste akadeemia esindajad, et pidada nõu Baltimaade vaimse koostöö küsimustes.
Selline konverents jätkab Teise ning koostööga laiemalt. Kuna Euroopa teadusruum ja väikesed riigid maailmasõja eelset (1935–1940) initsiatiiv on akadeemiatel, jõu- naaberriikide vaimuinimeste takse üldiste küsimusteni just teadustegevuse koordineeri- (professor Sigitas Tamulevičius, ühiste probleemide arutamise teadusuuringute vaatenurgast. misel. Professor Ivo Šlaus (Hor- Leedu), elurikkusele (professor traditsiooni. Varasemad kohtu- Niisiis, 28.–29. jaanuarini 2013 vaatia) arutleb akadeemiate rolli Martin Zobel, Eesti), kus rahvus- mised Kaunases, Tartus, Helsin- peetakse XIII Baltimaade vaimse tähtsusest teaduspoliitika kujun- vaheline koostöö on võimalda- gis, Riias ja Tallinnas katkesid just koostöö konverentsi Tallinnas damisel ja suunamisel. Olles Üle- nud ühendada jõupingutused Tallinna konverentsi ajal Eesti Teaduste Akadeemia korral- maailmse Kunstide ja Teaduste paremate tulemuste saamiseks. (15. juunil 1940), kui Nõukogude dusel, teemaks „Euroopa teadus- Akadeemia president, on tal hea Samas on tänapäeva ühiskonnas väed alustasid invasiooni Leedu ruum ja väikesed riigid”. Konve- ülevaade globaalsetest problee- väga oluline just inimene, mis territooriumile. Läti kolleegid rentsi fookuses on eelkõige midest. Professor Steven Bishop tõstab esile humanitaaria täht- taastasid traditsiooni 1999 ning teaduspoliitika ja koostöö nii (Ühendkuningriik), kes hiljuti suse. Sellest arutlevad profes- sellest ajast alates on konve- akadeemikute kui ka tipptead- valiti Eesti Teaduste Akadeemia sorid Valter Lang (Eesti) ja Boni- rentsid jälle toimunud regulaar- laste pilgu läbi. Arutluse all on välisliikmeks, keskendub teadus- facas Stundžia (Leedu). Pidades selt, roteerudes põhiliselt Riia, üldine visioon, aga ka üksikute tulemuste rakendamise küsimus- silmas võimalikke rakendusi, on Tallinna, Vilniuse ja Helsingi teadusvaldkondade raamistik, tele poliitikas. On ju argumen- sobiv määrata ka rõhuasetused vahel. Neil konverentsidel on mis võimaldab edasist tegevust teeritud ja põhjendatud poliitili- riigi seisukohalt prioriteetsetele olnud juttu teadus- ja kultuuri- kavandada. Professor Marja sed otsused äärmiselt vajalikud valdkondadele, nendest räägib alasest koostööst ning prob- Makarow (Soome) tutvustab ühiskonna arengu seadmisel professor Andris Sternbergs leemidest, mis ajaloopärandi põhjanaabri teaduspoliitika õigetele radadele. Hulk ettekan- (Läti). Kuidas on seotud lokaal- tõttu on üpris sarnased. Tihti on viimaseid suundumusi ning deid on pühendatud üksikutele sete probleemide uurimine välis- konverentsidel külalisi teistest professorid Eugenijus Butkus valdkondadele: mereteadusele maal tegutseva diasporaaga, maadest, sest üha rohkem on (Leedu) ja Andrejs Silinš (Läti) (professor Tarmo Soomere, sellest arutab professor Eduards ju tegemist Euroopa arengu esitavad oma maade visioone Eesti), materjaliteadusele Bruno Deksnis (Läti). Konverentsi avab ja lõpetab Eesti Teaduste Akadeemia presi- dent Richard Villems, pikema ettekandega Eesti Teaduste Akadeemia enam kui 75 aasta tegemistest esineb Akadeemia asepresident Jüri Engelbrecht. Koostöö teadusuuringutes on abiks nii lokaalsete kui ka globaalsete probleemide lahen- FOTO: TEADUSTE AKADEEMIA FOTO: damisel ja personaalsed kontak- tid on ka e-ajastul tähtsad, hooli- mata suhtlusvahendite palju- susest. Aja jooksul küsimused loomulikult muutuvad. Kui näi- teks 1936. aasta Tartu konverent- sil oli arutlusel ka suhtlemiskeel (soovitati prantsuse ja inglise keelt), bibliograafiliste ettevõt- miste koordineerimine, osavõtt rahvusvahelise vaimse koostöö komisjoni tööst jm, siis tänased arutlused on seotud Euroopa teadusruumi ideedega uute teadmiste genereerimisel ja kasutamisel. • Jüri Engelbrecht Eesti TA asepresident autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 14 Δ horisont 1/2013 f t ., • KREUTZWALD • V TRUMAA • RAHVARÕIVASTEST
FritJrich RtinholJ l\nutvooldi kiirikiri rtiwgroofAirao Voolnt • • NOOD 0 M00GIU ERMI muuseumipoes (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ja suuremates • raamatupoodides üle Eesti. K61k raamatud • on sign•ritudl Eesti Rahva Mu.-um .valdab Frledrtch Relnhold Kreutzwaldl Dlevaate Alutaguse rahvar6lvasll!st, mis wlmls 170 aastattagasi vastuseni Õpetatud Eesti Seltsl 11gatusele klrjeld1d& Ja joonistada Eesti kihelkondade rahvilr61vald. Klslklrj1le on llsiltud lai Alutaguse rahvar61Vilste joonised. Klslklrj1 jaJooniseid on lmmrr.11cteertnudautoriõigus EestiMT tunnustatuimÜ Loodusa jrahvar61V1uurtjaakiri Aina Voolm11. ~liina Tael. ~undlil Angellka Schneidet. Tartu 2012.111 leheleiilge. TUULI KÄÄMBRE JA MINNA VARIKMAA Energia, elu ja tervis: süsteemibioloogiast, bioenergeetikast ja biomeditsiinist Käesolev artikkel tutvustab nüüdis- aegseid teaduslikke uuringuid bioloogias ja meditsiinis, mis on seotud energia CORBIS / SCANPIX tarbimise ja muundamisega elusorganismis. Need teadmised on saadud süsteemi- bioenergeetika meetodiga, mis on süsteemibioloogia üks tähtis osa. Tänu sellele on meie teadmised energiaülekande mehhanismidest südamelihase rakkudes oluliselt edasi arenenud ning oleme saanud informatsiooni, mis on tõenäoliselt abiks mitmete meditsiinis valusate küsimuste lahendamisel. Sarnane lähenemine, mis on osutunud nii edukaks südame puhul, annab kindlasti palju uut informatsiooni ka kasvajarakkude kohta. Südamelihase struktuur. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 16 Δ horisont 1/2013 robleeme, mis on seotud nii ener- Mis on süsteemibioloogia? Selle mõistmiseks on vaja kasutada giaga üldiselt kui ka bioenergee- Meie teadmiste hulk elusorganismide matemaatilisi mudeleid, mis võtaksid P tikaga, käsitles Horisondis aasta funktsioneerimisest on viimase sajandi arvesse nii süsteemi komponentide tagasi ka Peep Palumaa (1/2012). Artiklis jooksul hüppeliselt kasvanud. Teame omadused kui ka nende omavahelised vaadeldi energia muundumist univer- juba paljugi sellest, millest on rakud interaktsioonid ning võimaldaksid sumi algusest peale, kui Suure Paugu üles ehitatud ja kuidas nende erinevad ennustada süsteemi käitumist erineva- käigus hakkas energiast tekkima matee- komponendid on omavahel vastastik- tel tingimustel. ria, see tähendab planeedid, tähed, mõjus. Mitmed fundamentaalsed küsi- Üks tähtis süsteemibioloogia haru teiste hulgas Päike ja Maa, kus ajapikku mused on leidnud vastuse, kuid samal on molekulaarne süsteemibioenergee- sai võimalikuks ka elu. Kust energia ajal on üles kerkinud mitmeid uusi. tika. Bioenergeetika all mõeldakse tea- alguse sai ja miks kõik toimus, ei oska Eeskätt on vaja teada, kuidas need mil- dust rakkude energiavahetusest ning teadus veel seletada, kui mitte arves- joniks killuks lahtiharutatud rakud sellega seotud süsteemidest. Kui rää- tada selgitust inimkonna kõige tähtsa- uuesti kokku panna. Kuidas tekib osa- gime bioenergeetikast, siis ei või rääki- mas ja tuntumas raamatus Piiblis, Esi- dest tervik ja milline on suurem pilt? da energia tootmisest või selle kulu- mese Moosese raamatu esimeses pea- See ei ole sugugi lihtne küsimus, mil- tamisest (nagu see toimus Suure Paugu tükis. Peame nõustuma Peep Palumaa- lele vastata. Kui liigume geenidelt edasi ajal ning toimub ka termotuumaprot- ga, et kõige revolutsioonilisem sünd- valkudeni ja püüame mõista, kuidas sessides). Bioenergeetika allub termo- mus on kahtlemata olnud tule kasu- erinevad valgud interakteeruvad ja dünaamika seadustele ning esimene tuselevõtt, alguses kindlasti selleks, et moodustavad keerulisi võrgustikke, mis seadus ütleb, et energia ei teki ega kao, saada sooja ja mammutiliha küpsetada, reageerivad muutustele raku välis- ja vaid muundub ühest olekust teise. Näi- hiljem juba tehnilise arengu tarvis. sisekeskkonnas, muutub see probleem teks meie muundame iga päev toidu- Progress püstitas ka uued probleemid: äärmiselt keeruliseks. Siinkohal tulebki ainetest saadavat energiat, et kindlusta- mammutid söödi ära juba ürgajal, ja mängu süsteemibioloogia. Tegemist ei da südame, skeletilihaste ja aju töö, lähituleviku kõige aktuaalsem prob- ole otseselt uue teadusharuga, vaid hoida kehatemperatuuri, seedida toitu leem saabki olema üha suureneva pigem teistsuguse mõtteviisiga, uue jne. inimkonna varustamine toiduga. Toit- filosoofiaga. Süsteemibioloogia püüab Metabolismi nüüdisaegse teadusliku ained ja nendes sisalduv energia on süsteemi lahtiharutamise asemel seda teooria alused rajas tuntud Austria vajalikud rakkude ja organismi elutege- hoopis kokku panna, redutseerimise füüsik, Nobeli preemia laureaat Ervin vuseks ja kasutatakse ära ainevahetus- asemel integreerida, kusjuures süstee- Schrödinger, kes oma väga kuulsas raa- protsessides. me uuritakse nii molekulaarsel, raku, matus „Mis on elu” (Cambridge, 1944) Meie eesmark on jätkata vestlust organi, organismi ja ka populatsioo- teemal, kuidas toimub energia muun- nide tasandil (joonis 1). Selline lähe- damine elusorganismides ainevahetus- nemine võtab arvesse sedagi, et lisaks Bioenergeetika all protsesside (metabolismi) käigus, kui- elusorganismi ehituskividele on oluli- mõeldakse teadust rakkude das neid protsesse reguleeritakse ja mil sed nende koostisosade vahelised inter- viisil on need seotud normaalse orga- aktsioonid, mille tulemusena ilmnevad energiavahetusest ning nismi talitlusega ning kuidas muutu- mingid bioloogilised funktsioonid. sellega seotud süsteemidest. nud haiguste korral. Lisaks sellele vaa- tame, kuidas seda kõike uuritakse labo- ratooriumides ning mil moel uurin- gutega panustatakse meditsiini aren- gusse. Selles artiklis kajastame mitmete uurimisrühmade viimaste aastaküm- nete jooksul tehtud töö tulemusi, kirjel- dades ka kahe Eestiga seotud labori koostöös panustatut, ja heidame põgu- sa pilgu nende laborite tulevikuplaa- nidesse. Viidatud kaks laboratooriumi on bioenergeetika laboratoorium Kee- milise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juures ning fundamentaalse ja raken- dusliku bioenergeetika laboratoorium Joseph Fourier’ nimelises ülikoolis Gre- noble’is. Süsteemibioloogilise lähene- misviisi „maaletoojaks” rakkude bio- energeetika uurimisel Eestis võib pida- da akadeemik Valdur Saksa, kes on olnud selle teema algataja mõlemas laboratooriumis. Nende kahe grupi Joonised on Horisondi jaoks kohandanud Igor Ševtšuk. koostöö on juba aastaid andnud teadus- ➊ SKAALAD. likult arvestatavaid ja huvitavaid tule- Süsteemibioloogia iseloomustamiseks sageli kasutatavad skaalad: ülemine on ruumiline ja alumine musi. ajaline teatud bioloogilise-biokeemilise interaktsiooni ehk koosmõju toimumise kohta. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 1/2013 Δ 17 anabolismi – käigus aga tagatakse vaja- SÜSTEEMIBIOLOOGIA ARENG like korrapäraste molekulide ja raku- struktuuride moodustamine, ning need Süsteemibioloogia populaarsus on märkimisväärselt kasvanud just viimase 10–15 aasta kaks protsessi on seotud energia muun- jooksul, kuid selle filosoofiline lähtepunkt ulatub tagasi 19. sajandisse. Esimeseks dumisega (joonis 2). tõeliseks süsteemibioloogiks peetakse Prantsuse füsioloogi Claude Bernardi, kes avastas Juba 1949. aastal avastas USA biokee- homeostaasi nähtuse (organismisisese keskkonna püsivuse vajaduse normaalseks eluks) mik Albert Lehninger, et oksüdatiivne ja kes juba siis leidis, et looduse fenomenide kirjeldamiseks on tarvis rakendada mate- fosforüülimine, tänu millele moodus- maatilisi meetodeid. Seda mõtet arendas edasi Ameerika matemaatik Norbert Wiener, tub suure energiasisaldusega ühend ni- kes uuris kommunikatsiooni ja kontrolli protsesse elektroonilistes ja bioloogiliste süstee- mega adenosiintrifosfaat ehk ATP, toi- mides. Tema kõige olulisemaks panuseks süsteemibioloogiasse peetakse tagasisidestuse mub mitokondrites (mitokondritest ja regulatsiooni teooria väljatöötamist. Tegemist on teooriaga, mis seletab, kuidas bio- ATP sünteesist tegi lähemalt juttu Peep loogilised süsteemid suudavad säilitada oma sisekeskkonda muutumatuna, samal ajal Palumaa Horisondis 1/ 2012). Kuid ainult kui väliskeskkonna tingimused muutuvad. Paraku ei olnud tollel ajal meie teadmiste mitokondritest ei piisa rakkude varus- tamiseks energiaga. Selleks on tarvis hulk elusorganismidest veel piisav selleks, et läbi viia ühte tõelist süsteemibioloogilist energiaülekande võrgustikke. Meile on uurimust. Elusorganismide uurimiseks süsteemsel tasemel on vaja küllaltki suurt teada, et sellised võrgustikud lihase- ja andmete hulka süsteemi erinevate tasandite kohta, kusjuures nendeks tasanditeks ajurakkudes on kõrgelt organiseeritud võivad olla nii geenid, valgud, ainevahetusrajad, rakud, koed või isegi kogu organism. ja koordineeritud süsteemid. Millised Oluline on see, et võetakse arvesse vaatluse all oleva süsteemi elementide omadused on seosed võrgustiku sees, kuidas nii ning samuti nendevahelised vastastikmõjud, mis annavad tulemuseks mingi bioloogilisi keeruline süsteem töötab ja kus ning funktsiooni avaldumise. miks esinevad võimalikud häired, seda Tõsine süsteemibioloogia alane uuring eeldab head koostööd eksperimentaatorite aitabki mõista süsteemibioenergeetika. ja teoreetikute vahel, kuna selle üks alustala on matemaatilised mudelid, mis kirjeldavad Praegu on tänu just süsteemsele lä- süsteemi käitumist. Need omakorda võivad anda väljundi juba näiteks meditsiini- või henemisele selgeks saanud, kuidas töö- biotehnoloogiasse. ● tab energiaülekanne südame-, skeleti- lihase- ja ajurakkudes, üha ilmsemaks muutub vajadus rakendada süsteemi- ennustas geeniteooria arengut ja selgi- sutav funktsioon. Elu aga nõuab vastu- bioenergeetika meetodeid ka vähirak- tas ainevahetusprotsesside olemust pidist – püsivat korrapärasust nii raku kude uurimisel. termodünaamika seisukohalt. Termo- kui ka molekulide struktuuris. Kirjel- dünaamika teine seadus väidab, et kõik datud kahe vastuolu lahenduseks ongi Kuidas saavad energiat spontaansed, iseenesest toimivad prot- vaja ainevahetust keskkonnaga, mis südame- ja skeletilihas sessid suurendavad süsteemides korra- seisneb selles, et metabolismi ühe osa – Tegelikult ulatub raku bioenergeetika päratust ehk kaootilisust, mida kvanti- katabolismi – käigus suurendatakse uurimise algus sajandite taha 1783. aas- tatiivselt iseloomustab entroopiaks kut- entroopiat väliskeskkonnas, teise osa – tasse, kui Prantsuse keemik Antoine Lavoisier ja füüsik Pierre Laplace avasta- sid bioloogilise oksüdatsiooni. Nad leid- sid, et hingamisel kasutatakse hapnik- ku ja toodetakse süsihappegaasi, mil- lest teadlased järeldasid, et see protsess sarnaneb söe põletamisele, mis annab samuti energiat. 150 aastat hiljem avas- tasid ja sõnastasid Saksa füsioloog Otto Frank ja Inglise füsioloog Ernest Star- ling südame töö ühe põhilise seadus- pärasuse – Franki-Starlingi seaduse (joo- nis 3). Selle praegugi väga aktuaalse seaduse võiks formuleerida järgmiselt: mida rohkem süda lõõgastusfaasis vere- ga täitub, seda rohkem südamelihas pikeneb ja südame kokkutõmbeenergia suureneb. Aastatel 1914–1926 kirjeldas Ernest Starling nähtust, et vatsakesse siseneva verehulga suurenemisel kasvab koos vatsakese töökoormusega lineaar- ➋ METABOLISM. selt ka müokardi hapnikutarbimine. Metabolism on organismis toimuv sünteesi- ja ainevahetusprotsesside kogum, mis tagab Vaatamata intensiivsele uurimistööle ei aine- ja energiavahetuse ümbritseva elukeskkonnaga ning seega ka organismi toimimise. suudetud kaua aega aru saada, kuidas Katabolismi abil viiakse toitainete energia organismis kasutatavasse energiavormi (peamiselt kindlustatakse seos südame töökoor- ATP-ks), anabolism aga kasutab seda biomolekulide sünteesil. Katabolismi käigus suuren- datakse entroopiat väliskeskkonnas, seevastu anabolismi käigus moodustuvad vajalikud muse ja hapnikutarbimise vahel. Selle korrapärased molekulid ja rakustruktuurid. Need mõlemad protsessid on seotud energia fundamentaalse probleemi lahendami- muundumisega rakkudes. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri seks oli vajalik integraalne lähenemine 18 Δ horisont 1/2013 ➌ STARLINGI SEADE. ➍ ENERGIAÜLEKANNE INTENSIIVSE TREENINGU AJAL. Üks Franki-Starlingi seaduse autoritest Fosfokreatiini sisaldus ja resüntees on otsustava tähtsusega suure energiavajadusega Ernest Starling, Inglismaalt pärit füsioloog, perioodil, näiteks püsivalt kõrge intensiivsusega treeningute ajal. Keha ise sünteesib kreatiini mõõtis koos Saksa teadlase Otto Frankiga peamiselt maksas ja neerudes, spetsiaalsed valgud transpordivad seda südame-, aju- ja lihase- koera südame ja kopsu preparaati, jõudes rakkudesse, kus ensüümi kreatiinkinaasi abil toimub selle kiire fosforüleerumine. Kuna ATP ei ole sel moel ühe olulisema südameseaduseni. võimeline kiiresti läbima mitokondrite välismembraani, peab see ensüüm mitokondrite sise- ja Kujutatud süsteemi nimetataksegi Starlingi välismembraanide vahel tegema ATP-st ja kreatiinist fosfokreatiini, mis jõuab lihasrakus sinna, seadmeks. kus seda parajasti vajatakse. molekulaarse süsteemibioenergeetika välja töötatud mehhanismid, mis taga- ni fosfaatrühm antakse ADP-le, moo- raames. Nüüd on selgunud, et müokar- vad energia otstarbeka kasutamise ning dustub ATP ning lihas saab tööks ener- di kontraktsioon on seotud mitokon- sihipärase suunamise. ATP liikumine giat. drite hingamise regulatsiooni muu- on kontrollitud ja piiratud mitokondri Ensüümid, kes erinevates energia- tustega täiesti otseselt – allpoolkirjel- välismembraani tasemel, edasi liigub ülekande sõlmpunktides fosfaatrühma datud rakusiseste energiaüksuste sees energia mitmete ensüümivõrgustike ümber tõstavad, on kreatiinkinaasi iso- toimuvate protsesside kaudu. Peale kaudu, mis suunavad energia valiku- vormid. Mitokondri membraanide selle on teine tegija siin kaltsium. Kui liselt tarbimise sihtkohta. Lihasrakud vahel töötab mitokondriaalne isovorm, lihase mõõtmed suurenevad, siis raku- kasutavad energiakandjana ühendit seevastu lihase selles osas, kus toimub sisesed interaktsioonid tugevnevad ja nimega fosfokreatiin (joonis 4). kontraktsioon, nn sarkomeeris, aga suureneb tundlikkus ka kaltsiumi suh- Kreatiin on oluline komponent nii hoopis lihastüüpi isovorm. tes. Selline aktivatsioon sõltub lihase aju- kui lihaserakkudes ning normaal- Mikroskoobiga vaadeldes ilmneb, et pikkusest, pikema lihase puhul on roh- sete rakusiseste tingimuste korral on nii südame- kui ka skeletilihast ise- kem lihase kokkutõmbega seotud koos- 2/3 kogu kreatiinist energiarikkas fosfo- loomustab äärmiselt korrapärane üles- mõjusid, kus vajatakse kaltsiumi. kreatiini vormis. Kreatiin ning fosfo- ehitus. Mitokondrid on paigutatud nii, Peamine energiavaru rakkudes on kreatiin võimaldavad energiat tarbiva- et tahtmatult tekib võrdlus kristalliga. kõrge energiaga molekul ATP, mida tel süsteemidel ATP kiiresti kätte saada, Pika uurimistöö tulemusena on selgu- saadakse toitainete muundamisel läbi nende kaudu kooskõlastatakse energia nud, et selline lihas ongi jagunenud nii biokeemiliste reaktsioonide ning mida tarbimine ja tootmine ning hoitakse nagu suur maja korteriteks, mida ni- toodetakse peamiselt mitokondrites. mitokondrite ATP toomise efektiivsus metatakse rakusisesteks energeetilis- Energia suunatakse sihtpunkti keeru- kõrgel. Kreatiin ja fosfokreatiin on ener- teks üksusteks (joonis 5). Esmapilgul liste ensüümivõrgustike kaudu ning on giaülekandevõrgustikes väga olulised tundub selline üksus väga keeruline, olenevalt rakutüübist vähemal või ena- tegelased tänu ühele olulisele ensüü- kuid tegelikult on seal kõik loogiliselt mal määral kontrollitud. mile – kreatiinkinaasile. Kõik eespool organiseeritud, mistõttu terve inimese Tänu süsteemibioloogiale on meie loetletud ülesanded saavad täidetud süda töötab tõrkumatult väga pikka teadmised energiaülekande mehhanis- tänu kreatiinkinaasivõrgustikele, mis aega. Sellise korrapärase mitokondrite midest normaalsetes südamelihase rak- mitokondrites muundavad kreatiini ja kudes oluliselt edasi arenenud. Kõrge ATP vastavalt fosfokreatiiniks ja energiavajadusega südame- ning ske- adenosiindifosfaadiks ehk ADP-ks ning Mida rohkem süda lõõgastus- letilihase rakkudele on eeskätt oluline, vastupidi, olenevalt raku piirkonnast ja faasis verega täitub, seda et energia saadaks kätte kiiresti, järje- vajadusest. Näiteks kui lihas tõmbub rohkem südamelihas pikeneb pidevalt ning võimalikult väikeste kokku ja selle kontraktsiooniaparaadis kadudega. Sellise efektiivse regulat- vajavad lihaskiud energiat, töötab ja südame kokkutõmbe- siooni saavutamiseks on lihasrakkudes kreatiinkinaas selliselt, et fosfokreatii- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri energia suureneb. horisont 1/2013 Δ 19 ➎ RAKUSISENE ENERGEETILINE ÜKSUS. Skeemilt on näha, kuidas paiknevad mitokondrid südameraku kontraktsiooni- aparaadi ja sarkoplasmaatilise retiikulumi (membraanide ioonkanalite süsteem, mille kaudu käib näiteks kaltsiumi metabolism) suhtes. Rakusisene energiaülekanne toimub kreatiinkinaasi ja adenülaatkinaasi isovormide vahendusel. CK tähistab kreatiinkinaasi, mis osaleb energiaülekandes. Energiatarbimise kohtades paiknevad ensüümid – ATPaasid, mis vabastavad vajalikku energiat ATP-st. Selline üksustest koosnev struktuur tagab energia toimetamise suurte kadudeta sellisesse punkti, kus seda parasjagu vaja on. Allikas: Guzun, R. and V. Saks, Int J Mol Sci, 2010, 11(3): 982–1019. paigutuse tagab väga oluline rakustruk- välja ja millised mitte. Seda tulemust uuringud Mayo kliinikus Rochesteris, tuur, mida nimetatakse raku tsüto- on kinnitanud ka mitmed hilisemad kus energiavooge südames uuriti eks- skeletiks. See on kokku pandud valku- eksperimendid. perimentaalselt, kasutades selleks hapni- dest ning seotud raku organellidega. Kogu selle uurimistöö tulemusena ku märgistatud isotoope fosforiühen- Juba 1967. aastast on teada, et mito- on välja töötatud mitokondriaalse inter- dites. Kõik need uuringud ongi võimal- kondrid ja tsütoskelet on tihedas kon- aktosoomi mudel. See koosneb põhi- danud välja selgitada mehhanismi, mis taktis. Neid kontakte on käsitletud kui liselt juba eespool loetletud komponen- seob südame tööd hingamiskiirusega – määrava tähtsusega faktoreid, et tagada tidest, millele lisandub ka ATP sün- seadusega, mille avastas Ernest Starling mitokondrite ja teiste rakustruktuuride teesiks vajalikku prootongradienti teki- peaaegu sada aastat tagasi ja on nii kindel paiknemine, ning mis kindlasti tav hingamisahel (joonis 6). Mitokond- eksperimentaalse kui ka kliinilise kar- kontrollivad ka mitokondrite funkt- riaalne interaktosoom kujutab endast dioloogia jaoks erakordse tähtsusega. sioneerimist. Eri tüüpi lihaste puhul on suurt valkude kompleksi, mille kompo- need kontaktid erinevad, seega koespet- nendid on seotud nii sise- kui ka välis- Raku bioenergeetika siifilised. Peale tsütoskeleti on energia membraaniga ning tsütoskeletiga. See abiks meditsiinile transpordil mitokondrist välja oluline kompleks kannab energia mitokond- Tänapäevane põhiküsimus on see, kui- roll ka kanalil, mida nimetatakse VDAC- riaalselt ATP/ADP tsüklilt üle tsütoplas- das kogu informatsioon, mis on kogu- kanaliks, eesti keeles tähendab see maatilisse kreatiinkinaasi võrgustikku tud isoleeritud rakuosade kohta, aitab nimetus pingest sõltuvat anioonkana- ja on energeetiliste üksuste üks oluli- meil mõista elusraku, organite ja ter- lit. Selle kanali kaudu transporditakse- sim komponent. vete organismide funktsioneerimist. gi kreatiin ja fosfokreatiin mitokond- Kui töökoormuse suurenedes on vaja Praegusajaks on biomeditsiinis uuritud rist välja. Kaua aega oli mõistatuseks, rohkem energiat, muutub kontrakt- paljusid inimese patoloogilisi seisun- milline tsütoskeleti valk reguleerib sioonitsüklis lokaalse ADP, kreatiini deid eelkõige genoomi seisukohalt, selle kanali läbitavust. Koostöös Prant- ning fosfokreatiini kontsentratsioon. kuid see ei võimalda mõista kõiki muu- susmaa ja Ameerika Ühendriikide tead- Muutused on signaal, mis võimenda- tusi raku metabolismis haiguslike sei- lastega avastati Keemilise ja Bioloogilise takse mitokondriaalses interaktosoo- sundite korral. Lahendusi südameliha- Füüsika bioenergeetika laboris, et ener- mis, ja hingamiskiirus suureneb. Mito- se infarkti ja paljude neurodegenera- giavoogude liikumist kontrollib tsüto- kondriaalse interaktosoomi hüpoteesi, tiivsete haiguste raviks ja ära hoid- skeleti valk tubuliin, mis istub mito- mis on välja töötatud meie kahe labori miseks tuleks otsida just molekulaarse kondri pinnal oleval kanalil ja regu- koostöös Tallinnas ja Grenoble’is, on süsteemse bioenergeetika valdkonnast. leerib, millised molekulid pääsevad atäielikultutoriõi g kinnitanudus MTÜ L o USAod u teadlastesajakiri Mitokondrid on otseselt seotud paljude 20 Δ horisont 1/2013 patoloogiliste seisundite ja haigustega bumine lakkab, kuigi ATP kontsentrat- gutatud nagu erinevatesse „sahtlitesse” nagu südame isheemiatõbi, isheemia- sioon jääb tasemele, mis vastab 80–90 ning üksnes kümnendik ATP koguhul- reperfusiooni kahjustused, oksüdatiiv- protsendile ATP normaalsest kontsent- gast on koondunud südame kokkutõm- ne stress, pärilikud haigused, toksiko- ratsioonist. See põhjapanev, klassika- bumiseks olulistesse raku piirkonda- loogilised kahjustused ja ravimite kõr- line teave näitab, et rakkudes eksis- desse. Nähtust ennast nimetatakse kee- valmõjud. Energia tootmise ja kasuta- teerib väga täpne energiatundlik meh- ruka nimetusega – kompartmentalisat- mise vahelisel tasakaalustamatusel ja hanism, mis reageerib eelkõige fosfo- siooninähtus. ATP kompartmentalisat- häiretel energiatarbimise võrkude töös kreatiini nivoo muutustele rakus. sioon südamelihases on saanud kinni- on tähtis osa paljude patoloogiate väl- Nende eksperimentide tulemuste tust mitmetes eksperimentides, mille jakujunemisel ja see teema on paljude hindamisel tekib probleem, miks ikkagi tulemused viitavad nn „glükolüütilise füsioloogiauuringute nurgakivi. Kõik- lakkab südame kontraktsioon hapniku- ATP” rollile isheemilise südame funkt- võimalike patoloogiate korral esinevad puudusel nii kiiresti, kuigi ATP nivoo sioneerimisel, samuti töödes, milles on häired rakusiseste energeetiliste ük- rakkudes on endiselt kõrge, seega kü- uuritud membraanide ioonpumpade suste ning mitokondriaalse interakto- tust peaks olema piisavalt? Sellele näh- energiavarustust. soomi ülesehituses ja töös. Näiteks tusele andis 1970. aastal selgituse Islan- Kõige olulisemaid andmeid selle isheemilises südames kaasneb südame di teadlane Sigmundur Guðbjarnason, fenomeni tähtsusest südame energia- löögivõime järsu langemisega alati pa- mille kohaselt on südame töö katke- metabolismis on saadud Stefan Neu- ralleelne fosfokreatiini kontsentrat- mise põhjuseks asjaolu, et ATP varu baueri töörühmas Inglismaal. Töös uuri- siooni langus ning südame kokkutõm- rakkudes on jaotatud ebaühtlaselt, pai- ti üht südamepuudulikkuse vormi – ➏ MITOKONDRIAALNE INTERAKTOSOOM NORMAALSES RAKUS. Mitokondriaalse interaktosoomi mudel on üks osa rakusisesest energeetilisest üksusest. Just selline kompleks mängib tähtsat rolli südamerakkude hapniku- tarbimise ja energiavoogude regulatsioonis. See koosneb ATP süntasoomist, mitokondriaalsest kreatiin- kinaasist, VDAC-kanalist ja selle kanali läbitavust kontrollivast valgust tubuliinist. Tõenäoliselt esineb see superkompleks südamelihase (või ka mingit muud tüüpi rakkude) mitokondris sellistes kohtades, kus puutuvad kokku sisemine ja välimine membraan. Allikas: Timohhina, N., R. Guzun, et al., J Bioenerg Biomembr., 2009, 41(3): 259–275. Lühendid: MITOKONDRIAALNE INTERAKTOSOOM VÄHIRAKUS. VM – mitokondri välis- Paljude vähitüüpide korral toimub muutus terve rakuga võrreldes just nende energeetikas: nimelt membraan oksüdatiivselt fosforüülimiselt glükolüüsi suunas, mida nimetatakse Warburgi efektiks, kusjuures MVR – membraanide- aeroobsetes tingimustes toodetakse suurel hulgal laktaati. Warburgi efekti esinemisel vähirakkudes vaheline ruum on ühe hüpoteesina tubuliini asendanud heksokinaas, see tähendab aga, et mitokondrites sünteesitud SM – mitokondri sise- ATP transporditakse VDAC-kanalite kaudu heksokinaasi aktiivsesse tsentrisse ja kasutatakse membraan glükoos-6 fosfaadi tootmiseks, mis viibki energiatoomisele glükolüüsi teel. Seega on heksokinaas nagu vähiraku energiametabolismi väravavaht ja valvur. Allikas: Pedersen, P. L., J Bioenerg Biomembr. 2007, 39(3): 211–222. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 1/2013 Δ 21 dilatatiivset kardiomüopaatiat – põde- vaid patsiente, rakendades magnetreso- nantsspektroskoopiat kombineerituna kujundianalüüsi tehnikatega, ning näi- Vähirakk dati, et vähenenud fosfokreatiini ja ATP suhe (madalam kui 1,6) on suurenenud suremuse selge ja tugev diagnostiline indeks. Seejuures jäi nende haigete südame üldine ATP-sisaldus samale ta- semele nagu tervetel inimestel, seevas- Normaalne tu fosfokreatiini tase oli nendega võr- terve südamerakk reldes oluliselt vähenenud – koguni 70 protsendi võrra. Eespool öeldu on tõenduseks, et kor- ralikult töötav fosfokreatiin – kreatiin- kinaasi energiaülekandevõrgustik on meile eluliselt vajalik ja selle korras- ➐ NORMAALNE TERVE SÜDAMERAKK VÕRRELDUNA VÄHIRAKUGA. olek üks vaieldamatult tähtis osa ini- Terve rakk on väga organiseeritud struktuuriga, vähirakus aga mitokondrid „elavad oma elu” – meste elukvaliteedist. neid ei ole tsütoskeleti valgud rangelt fikseerinud, mistõttu mitokondrid on võimelised eralduma Energiametabolismil on kriitiline ja kokku sulama. roll ka skeletilihaste funktsioneeri- misel. Kroonilist südamepuudulikkust iseloomustab rakuenergeetika allasuru- on südamelihase rakkudes langenud giasisaldusega ühendite jaotuses. tus nii südamelihases kui skeletilihas- võime energiat toota oksüdatiivse fos- Lihaseraku energiametabolismi langus tes, kusjuures on muutunud kõrge forüülimise teel. Seevastu skeletili- viib nn kontraktiilse reservi (see näitab, energiasisaldusega fosfaatide (ikka hastes on mitokondriaalne puudulik- kui tugevasti lihas kokku tõmbuda needsamad ATP ja fosfokreatiin) meta- kus nõrgemini väljendunud, kuid toi- võib) langusele ja seega ka skeletilihase bolism, kuid muutused südamelihase muvad nihked lihasekiudude tüüpides, töövõime langusele. Igasuguste lihas- rakkudes ja skeletilihastes on erinevad. samuti esinevad muutused lihaseraku düstroofiate tekke korral on oluline roll Kroonilise südamepuudulikkuse korral ensümaatilises süsteemis ja kõrge ener- muutustel just nende bioenergeetikas, ➑ VÄHIRAKKUDE HÄVIMISE VIISID: NEKROOS EHK KÄRBUMINE JA APOPTOOS EHK LOOMULIK SURM. John Hopkinsi nimelise ülikooli teadlane Peter Pedersen oletas, et heksokinaasi seostumine VDAC-kanaliga on võtmesündmuseks terve, oksüdatiivse energiametabolismiga raku muutumisel vähirakuks. Nimetatud hüpoteesi põhjal on ta pakkunud välja võimaluse tabada vähirakkude Achilleuse kanda, jättes samal ajal terved rakud puutumata. Selleks Trooja hobuseks on 3-bromopüruvaat, mis heksokinaasiga seostudes blokeerib vähirakkude energeetikat. Lihtsustatud joonisel on näha kahte vähirakkude hävimise viisi: nekroosi ehk kärbumist ja apoptoosi ehk raku loomulikku surma. Vähiraku nekroosi suunamiseks tuleks takistada selle ATP süntees. See oleks potentsiaalselt võimalik, kui kasutada 3-bromopüruvaati vähiraku „jõujaamade” pärssimiseks. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 22 Δ horisont 1/2013 Parkinsoni tõve korral. Veelgi enam, aju seid tulemusi lihaserakkude metabolis- on peamiseks sihtmärgiks laste krea- mi ja südame- ning lihasehaiguste tiinipuudulikkuse sündroomi korral, mehhanismide mõistmisel. Nii ongi mil patsiendi psühhomotoorika areng KBFI bioenergeetika laboratooriumis hilineb, hilineb ka kõne areng ning koos Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja müelinisatsioon, kaasuvad autism ja Vähiuuringute Tehnoloogia Arendus- langetõvehood. keskusega hakatud tegelema erinevate vähipaikmete bioenergeetilise profilee- Mitokondrid ja rimisega ning töö käigus on selgunud, pahaloomulised kasvajad et asi on palju keerulisem, aga ka huvi- Viimase viie aasta jooksul on kasvaja- tavam, kui esialgu tundus. Viimased rakkude bioenergeetika kohta kogune- tulemused rinnavähi uurimisel näita- nud väga palju teavet. Tänu sellele vad hoopiski „pöörd-Warburgi” mehha- muutub järjest selgemaks, kuidas kant- nismi olemasolu, mis seisneb selles, et ➒ SEOSED PEREMEESRAKKUDE JA serogeneesi korral raku metabolism vähirakkude naabruses asuvad terved VÄHIRAKKUDE ENERGIAMETABOLISMI VAHEL. (joonised 6, 7, 8) muutub. Erinevate kas- peremeesrakud toidavad vähirakke, too- Vähirakkude kahekompartmendiline energia- vajate glükolüütiline masinavärk on tes suurenenud glükolüüsi ja lipolüüsi metabolism selgitab mitokondrite töötamist põhjalikult läbi uuritud, viimasel ajal teel vähirakkudele „kütust”, mille abil mitmetes vähirakkude tüüpides, näiteks müofibroplastide ja epiteeli rakkudest pärit aga on järjest suuremat tähelepanu suurenenud mitokondriaalse aktiivsu- kasvajates. Potentsiaalsed uued ravimeetodid pööratud muutustele oksüdatiivses sega vähirakk ennast vajaliku energiaga võivad lahutada terve peremeesraku ja energiametabolismis. Paljud teadlased varustada saab (joonis 9). Samuti on vähiraku energiametabolismi. on näidanud oma töödes, kuidas oksü- üsna tõenäoline, et vähiraku hingamis- datiivne fosforüleerimine on muu- ahela komponentideks olevad valgud tunud raku elus ebaoluliseks, aga suur moodustavad nn superkomplekse, mis näiteks on langenud lihasmassi kaalu- osa värskest uurimistööst näitab hoopis omakorda annavad selliselt organiseeri- ühikule normeeritud fosfokreatiini ja mõnede komponentide tähtsuse kasvu. tud energiametabolismiga rakule eelise anorgaanilise fosfori suhtarv. Sellist konfliktiderohket pilti võiks sele- ATP sünteesil ning võivad aidata vältida Erinevalt tervetest inimestest kulu- tada erinevustega kasvajate tüüpides, vähirakkude programmeeritud surma. tavad lihasdüstroofiatega patsiendid staadiumites, hapnikutarbimises ning Kuigi süsteemibioloogilisel lähene- lihase töökoormuse tõustes kiiremini erinevate onkogeenide avaldumise misel on fundamentaalteaduslikust ära fosfokreatiini varu ja lihasrakkudes astmes. Millised on kasvajate erinevad aspektist lähtudes tähtis osa haigus- muutub keskkond happeliseks, seega bioenergeetilised vormid ning kuidas protsesside mõistmisel, on bioenergee- lihas väsib. Sellised muutused lihaste töötab nende rakuenergeetika, on tikaga seotud kliinilisi uuringuid vähe makroergiliste fosfaatide kontsentrat- viimase aja üks tähtsamaid probleeme, tehtud ja ravimeetodeid meditsiini- sioonis ei sõltu vähemalt osaliselt liha- mis seisab ees kasvajate uurimisel. liselt tagasihoidlikult juurutatud. Prae- se verevarustusest. Sellealased magnet- Rohkem kui 70 aastat tagasi avastas gu veel arvestatakse meditsiinis rak- resonants-uuringud on viinud arvamu- Saksa füsioloog Otto Warburg paha- kude süsteemse bioenergeetikaga vähe- sele, et sellistes skeletilihastes on lan- loomuliste kasvajate metabolismi fun- sel määral, kuid on üsna kindel, et nii genud hapnikutarbimise võime ja vähe- damentaalse tähtsusega omapära: see ei jää. Tasapisi on hakatud aru nenud mitokondrite võime toota aeroobse glükolüüsi, mille tagajärjel saama, et tegelikult peituvad selles suu- adenosiintrifosfaati (ATP) oksüdatiivse toodetakse rakus suures koguses piim- red reservid, mis vajavad täpseid uurin- fosforüülimise teel. hapet. Tänapäeval tuntakse nimetatud guid. ● Muutused rakuenergeetikas on reaktsiooniahelat avastaja järgi War- märksa laiema kõlapinnaga kui ainult burgi efektina (joonis 6). Viimase südame- ning skeletilihaste haiguste kümne aasta jooksul on see efekt korral. Ajus on kreatiinkinaasi süsteem taasavastatud ja väga paljud uurimis- AUTORITEST väga tähtsal kohal, kui on tarvis luua grupid tegelevad uuesti nende mehha- TUULI KÄÄMBRE (1960) on lõpetanud Rakke ühesugune energeetiline tasakaal kõi- nismide selgitamisega, mis viivad üle- Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli füüsika-keemia- kides raku osades, samuti selle säilita- reguleeritud glükolüüsi ja vaigistatud teaduskonna keemiaosakonna 1983. aastal. misel ning aju arengu kindlustamisel. mitokondrite tekkele kasvajarakkudes. 1999 omandas Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas Paljude aju patoloogiliste seisundite On võimalik, et oksüdatiivse fosfo- teadusmagistri kraadi biomeditsiinis ja 2004. aastal kaitses doktoriväitekirja (PhD) patofüsioloogia puhul esinevad häired just selles süs- rüülimise staatust saab kasutada kasva- erialal. Ta on KBFI bioenergeetika labori juhataja. teemis. Alzheimeri tõve korral langeb ja pahaloomulisuse hindamisel: just On USA Biofüüsika Seltsi liige (2009), Eesti Bio- fosfokreatiini kontsentratsioon ajus väga agressiivsete kasvajate korral arva- keemia Seltsi liige (2011) ja Eesti Toksikoloogia kerge dementsuse all kannatatavatel takse, et rakkudes olevate mitokondrite Seltsi liige (2011). patsientidel. Kuna kreatiinkinaas näib aktiivsus on maha surutud. Kuigi on MINNA VARIKMAA (1985) on lõpetanud Tallinna mängivat aju energeetikas võtmerolli, selgunud, et vähi väljakujunemine va- Saksa Gümnaasiumi ja 2006 Tallinna Tehnikaülikooli mõjuvad igasugused selle funktsiooni- jab mitokondreid vähemalt mõnes matemaatika-loodusteaduskonna rakenduskeemia häired Alzheimeri tõve kulule rasken- arenguastmes, pole nende roll selles ja biotehnoloogia eriala. 2008 omandas Tartu davalt. Kreatiini manustamise kaitsvat sugugi selge ning näib osutuvat arva- Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas magistrikraadi bioorgaanilises keemias. efekti on loomkatsete mudelite abil tust palju tähtsamaks. Siin peaksidki On TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna doktorant kontrollitud amüotroofilise lateraal- meile appi tulema süsteemibioloogia ning KBFI bioenergeetika labori vanem-insener. skleroosi, samuti Huntingtoni tõve ja aumeetodid,toriõigu miss M onTÜ andnudLood u suurepära-sajakiri Eesti Biokeemia Seltsi liige (2007). horisont 1/2013 Δ 23 INTERVJUU Nil nocere ehk MARKO MUMM MARKO autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 24 Δ horisont 1/2013 ära iialgi tee halba INTERVJUU Kogesime hiljuti meditsiinitöötajate praktikat ja lisateadmisi. Itaalia keele õppisin ära streiki. Muu hulgas oli kuulda kurtmist siis, kui osalesin aastaid üleeuroopalises vähitõrje- ajanappuse üle – arstil ei ole suure indikaatorite projektis Eurochip, mida koordineeris Itaalia. töökoormuse tõttu mahti rääkida ei Keelte õppimine avardab maailmapilti. Õnneks patsiendi ega kolleegiga. Ometi on on eestlastel väikerahvana paratamatult vajadus Eestis neidki tohtreid, kes igapäevase õppida suuremate rahvaste keeli, mis on meile arstitöö kõrvalt leiavad aega, jõudu ja ainult eeliseks. See avab uksed järgmistesse maa- huvi veel ka teadustööks. Üks neist ilmadesse. on doktor – seda nii ameti kui teadus- Kuidas olete suutnud ühendada tegevarsti töö teaduse kraadi poolest – PIRET VEERUS, kes tegemisega, ja seda veel suure pere kõrvalt? patsientide kõrvalt on juba üle kümne Elu seisneb kompromisside tegemises. Igapäevane aasta süüvinud ka rahvatervisesse. klinitsisti töö ja teaduri töö täiendavad teineteist. Kliinilises töös kerkinud küsimused saab lahendada Et teadustöös pädev olla, astus ta teadusuuringute käigus ja teadustöös saadud tead- Tampere ülikooli doktorantuuri, valides mised omakorda aitavad paremini lahendada kliini- Soome sel lihtsal põhjusel, et Eestis tol lisi probleeme. Muidugi, alati ei ole lihtne kõigeks ajal rahvatervist kui eriala ülikoolides aega leida. veel ei õpetatudki. Kõik klinitsistid ei lähe ju siiski seda teed? Millest ja millal Vabal ajal loeb Piret Veerus raama- selline sümbioos Teie jaoks alguse sai? tuid viies võõrkeeles, nii et välismaale See oli väga konkreetne uuring, nimelt aastatel tööle minekuks oleksid tal vähemasti 1999–2004 Eestis läbi viidud hormoonravi uuring keeleoskuse poolest head eeldused. üleminekueas naiste hulgas. Olles selle kliiniline Ja kui meie kohtumise lõpus jutt koordinaator, tundsin, et teadmistest jääb väheseks. Nii astusingi doktorantuuri, et täiendada ennast korraks sellele teemale kandus, kinni- rahvatervise alal. tas doktor Piret Veerus, et niisuguseid mõtteid on tal ka olnud. Aga siis tegi Uurisite doktoriväitekirja jaoks üht suhteliselt moodsat vestlus ootamatu pöörde, sest järgnev ravimeetodit – eeskätt selle pikaajalist mõju. Tulemused osutusid oodatust põnevamaks? selgitus ei puudutanud mitte paremat Bioloogiliste mehhanismide kaudu arvati, et hor- palka, vaid raamatute lugemisest moonasendusravi peaks mõjuma soodsalt muu hul- sündinud uitmõtteid – „miks mitte gas ka vere kolesterooli- ja triglütseriidide (teatud kunagi minna kas või Aafrikasse tööle; vererasvad – toim) sisaldusele. Seetõttu eeldati ka, et siis, kui lapsed juba natuke suuremad üleminekuea vaevuste leevendamise kõrval võiks hormoonravi ära hoida mitmeid südame-veresoon- on ...” Jutuajamise Piret Veerusega on konnahaigusi, aga ka vananemisega seotud dement- kirja pannud Kärt Jänes-Kapp. sust ja paljusid muid terviseprobleeme. Pikemate ravimiuuringute käigus on tänaseks selgunud, et nii see ei ole. Natuke varem kui Eestis, 1991. aastal, oli Kuidas ikkagi olete omandanud viis võõrkeelt? alanud samalaadne uuring (Women’s Health Initiative, Kõik keeled (inglise, prantsuse, vene, soome – toim) WHI uuring) ka Ameerika Ühendriikides, kus selles peale itaalia keele olen õppinud kooli ajal. Arvan, et osales mitukümmend tuhat naist ja jõuti samadele Eesti haridussüsteem on väga hea. Vaatamata sellele, tulemustele. et ma ei käinud mingis hiigelsuures koolis, nagu Hormoonravi vähendab küll luumurdude riski, nüüdne reform neid ette näeb, sain vene ja inglise aga teisalt kaasneb sellega hoopis paljude muude keele koolist kaasa ja prantsuse keelt käisin kooli ajal terviseriskide tõus, nagu näiteks südameinfarkti, juurde õppimas. Soome keele omandasin Soome ajuinfarkti ja pahaloomuliste kasvajate, eeskätt tea- televisiooni vahendusel, hiljem Soomes õppides sain tud rinnavähi risk. Selgunud on seegi, et infarkti VEERUS PIRET SELLES NUMBRIS: autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 1/2013 Δ 25 PIRET VEERUS MARKO MUMM MARKO ● Sündinud 11. märtsil 1965 Tallinnas. ● INTERVJUU Lõpetanud 1990. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala cum laude. ● Läbinud Pelgulinna Haigla sünnitusmajas internatuuri sünnitusabi ja günekoloogia erialal ning alustanud samas tööd naistearstina. ● Aastast 2000 Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi, aastast 2003 Tervise Arengu Instituudi teadur. ● Aastail 2000–2007 läbinud Tampere ülikoolis doktorantuuri rahvatervishoiu alal. ● Saanud 2007. aastal Tampere ülikoolist doktorikraadi, kaitstes väitekirja teemal „Menopausijärgse hormoonravi mõju tervisele ja tervishoiuteenuste kasutamisele: uuringu „Üleminekuiga ja naiste tervis” kogemus” (juhendajad Tartu Ülikooli külalisprofessor Mati Rahu ning Soome sotsiaal- ja tervishoiu uurimis- ja arenduskeskuse professor Elina Hemminki), sedagi cum laude. ● Uurib jätkuvalt rahvatervist: haiguste esinemist ja nende mõjureid Eesti rahvastikus. ● On avaldanud mitukümmend teadusartiklit, neist 21 rahvus- vahelistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades. ● Peres kasvab kolm last ja kaks lapselast. teket mõjutavad mehhanismid on palju keerulise- peavad selle registreerima ja sellest teada andma mad ning et hormoonravi mõjutab hoopis vere- ravimiametile, kust omakorda saadetakse info üht- soonte endoteeli (endoteelirakkudest moodustunud sesse andmebaasi, mis asub Rootsis Uppsalas. õhuke vooder, mis katab kogu vereringeelundkonna Aga ainult kõrvalnähtude registreerimisest jääb ja lümfisüsteemi sisepinna; endoteelirakud on kül- ühe või teise ravimi ohutuse või kasulikkuse hin- laltki pikaealised, nende keskmine eluiga on rohkem damisel väheks. Et täpselt teada saada, millised hü- kui üks aasta – toim) rakkude lämmastikoksiidi sisal- ved ja riskid ravimiga kaasnevad, peakski läbi viima dust. Seetõttu tänapäeval ennetavat hormoonravi turustamisjärgseid uuringuid. Iseküsimus on see, üleminekueas enam ei soovitata. kes seda rahastama peaks. Hormoonasendusravi Ka see negatiivne teadmine on vajalik, et teha uurimiseks õnneks raha leiti. õigeid ja tõenduspõhiseid otsuseid. Mis põhjusel on maailmas rahastatud siis just ülemineku- Nii Teie kui ameeriklased uurisite ju ravimeid, mis lubatud eas naiste hormoonravi turustusjärgseid uuringuid? Kas turule? määrav on olnud ravimi tarbijate hulk? Ravimite turule tulekut reguleerib kindel rahvus- Hormoonravi tarbijaid oli tõesti erakordselt palju. vaheline seadusandlus, mis määrab, kui pikalt ja Ameerika Ühendriikides rahastas uuringut ravimi- kuidas peab ravimit eelnevalt uurima – kui palju firma ja Eesti uuringu rahastaja oli tegelikult Soome inimesi peab uuringuis osalema, kui kaua faasid akadeemia, kes proovis samasugust uuringut käivi- kestavad, mida kontrollitakse. Turustamisjärgseid tada Soomes. Aga Soomes oli hormoonravi kasuta- uuringuid aga seesama seadusandlus ette ei näe. jaid juba nii palju, et raske oli leida kontrollrühma. Need oleksid liigkallid, tõstaksid ravimite hinda ja Seepärast pöörati pilk teisele poole lahte, kus hor- piiraksid seega ravimi kättesaadavust. Niisiis on see moonravi ei olnud veel nii juurdunud. ka eetiline küsimus. Praegune olukord on õigu- poolest kompromiss, mis on maailmas tehtud. Millele Teie hinnangud hormoonravi uuringus tuginesid? Tegelikult oleks turustamisjärgseid uuringuid Mida mõõtsite? kindlasti vaja, et uurida ravimi pikaajalist mõju ter- Kogusime andmeid naiste iga-aastaste arstivisiitide visele, aga ka kulutõhusust pikaajalise kasutamise käigus ja iga-aastaste posti teel saadetud küsitlus- käigus. Praegu kontrollitakse põhiliselt ainult kõr- ankeetide abil, millele lisandusid andmekogudest valtoimeid, mille osas on samuti kehtestatud kind- saadud terviseandmed. lad reeglid. Kõik, kes mingit kõrvaltoimet märkavad, Osalejad allkirjastasid oma teadliku nõusoleku, autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 26 Δ horisont 1/2013 kinnitades, et nad saavad aru, mis see uuring kaasa teiseks seetõttu, et neid on kasutatud aastakümneid. toob – et nad võivad sattuda nii rühma, mis saab Nende kasutamisega seotud riskid on väga hästi ravimit, kui ka rühma, mis ei saa. Sellele vaatamata teada ja minimaalsed võrreldes kasuliku efektiga, kohustusid nad käima kontrollis ja vastama ankee- mida need pakuvad. Rasestumisvastase pilli kasuta- tidele ning nõustusid ka nende isikut puudutava mine on kindlasti tuhandeid kordi ohutum tervisele info kontrollimisega andmekogudes. kui soovimatu raseduse katkestamine, risk aga mini- INTERVJUU Uuring oli kavandatud kümnele aastale, aga kat- maalne. Ka tromboosirisk, millest on viimasel ajal kestasime varem, sest juba nimetatud WHI uuring ajakirjanduses räägitud ja mille kohta esmast kasu- Ühendriikides näitas, et hormoonraviga kaasnevad tajat arst reeglina alati informeerib. Kui tromboosi- riskid on suuremad kui saadavad hüved ja me ei riski sagedus muidu on üks sajast tuhandest, siis pidanud eetiliseks ka oma uuringut jätkata. Kuigi riski tõus kaks korda tähendab, et esimesel kasu- meie uuringu andmeseire rühm, kes pidevalt jälgis tusaastal võib süvaveeni tromboos tekkida kahel naiste terviseandmeid, ei olnud samale järeldusele inimesel sajast tuhandest. Kasutajad peavad seda veel jõudnud. riski muidugi teadma, nagu ka seda, mida sel puhul See oli väga raske otsus, sest varasema lõpetamise teha. See on ju ravitav kõrvalnäht, mis väga harva on tõttu võisid mingid olulised riskid jääda analüüsi- letaalne. mata. Aga sellise otsuse uuringut läbi viiv töörühm 2004. aastal Eestis langetas. Niisiis – teatud mõttes ühte tüüpi ravim toimib erinevalt? Kõigi niisuguste uuringute puhul tuleb järeldusi Mis Ameerika Ühendriikides siis ikkagi juhtus? Kui turus- tehes vaadata seda, kellele tulemus on üldistatav ehk tusjärgsed uuringud on harvad, siis ilmselt veel harvemad missugusele rahvastikurühmale see kehtib. on juhud, kus taoline uuring lausa katkestatakse? Kui laiaulatuslikud kliinilised uuringud 1950. aas- Nii laiaulatuslikku ja pikaajalist turustamisjärgset tatel algasid, siis viidi neid läbi ainult täiesti tervete ravimiuuringut, nagu seda oli hormoonravi uuring noorte meeste hulgas ja tulemused üldistati kõigile – Ameerika Ühendriikides, korraldatakse üldse väga- mis iganes vanuses inimestele, sõltumata soost või väga harva. See oli erakordne ja mõnes mõttes ka põetud haigustest. Terveid mehi uuriti, sest leiti, et teedrajav ning peaks andma põhjust palju enama- see on kõige eetilisem. Ja mõnes mõttes see ju ka nii teks samalaadseteks uuringuteks. on. Kogu loos peitub ka veel see mõnes mõttes eeti- 1960. aastatel hakati mõistma, et ravimi mõju eri line küsimus, et ravimiuuring küll lõpetati enne täht- vanuses ja eri soost inimesele võib olla väga erinev ja aja lõppu ja ravimi kasutamine uuringus keelati, aga et uuringuid oleks vaja läbi viia ka naiste hulgas. See tavapraktikas selle kasutamine ju jätkub. küsimus tõstatus eriti teravalt pärast suurt talido- Tõsi – pärast WHI uuringu tulemuste avaldamist miiditragöödiat Saksamaal, kus rasedatele kirjutati on kontrollitud ravimite läbimüüki eri riikides. unerohuks väga kergekäeliselt talidomiidi ega mõel- Kuna meediakajastus ilmselt ehmatas naisi ja kasu- dud, et rasedal naisel ei saa rakendada samu kritee- tus läbimüügi andmete põhjal otsustades vähenes, riume kui noorel tervel mehel. Tagajärjena sündis siis analüüsiti eri riikides vähiregistri andmetel ka terve põlvkond invaliidistunud lapsi, aga ühtlasi rinnavähi haigestumust, mis näitas selget vähene- hakati taipama, et eri rahvastikurühmades on vaja mistendentsi. Niisiis oli uuringul mitmesuguseid läbi viia erinevaid uuringuid. mõjusid, ka uuringuväliseid ja niisuguseid, mis Tänapäeval on teadvustatud, et erinevas vanuses puudutasid rahvastikku tervikuna. meestel ja naistel on väga erinevad haigused, ravi- Südame- ja ajuinfarkti esinemise kohta ei ole mite mõju naistel ja meestel on erinev ning nad niisuguseid häid haigusregistreid, nagu pahaloo- vajavad erinevat lähenemist ja ka erinevaid uurin- muliste kasvajate kohta peetakse, nii et seda haiges- guid. Võrdsuse printsiip kehtibki siin selles mõttes, tumuse muutust ei ole suudetud rahvastiku tasemel et mõlemal on õigus just nimelt soospetsiifilisele nii täpselt mõõta. lähenemisele. Niisiis on ka ravimiuuringud ise pide- valt arenenud. Uuritud hormoonravi negatiivne mõju avaldub seega mitte aastakümnete pärast, vaid suhteliselt kiiresti? Antud juhul on küsimus teatud tüüpi rinnakasva- jais, mis on hormoontundlikud ja mille nn uinunud vähirakkudele on hormoonravi justkui trigger’iks Ravimite turule tulekut reguleerib ehk vallandajaks. Rinnavähirisk tõuseb 4–5-aastase kindel rahvusvaheline seadusandlus, kombineeritud hormoonravi kasutamise järel, mitte turustamisjärgseid uuringuid aga kohe. seesama seadusandlus ette ei näe. Kuidas selles valguses suhtuda hormoonpõhistesse anti- Need oleksid liigkallid, tõstaksid beebipillidesse? ravimite hinda ja muudaksid ravimid Need on maailmas üldse ühed enimuuritud ravimid. vähem kättesaadavaks. Esiteks seetõttu, et nendegi tarbijaskond on a lai,ut jaoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 1/2013 Δ 27 KOMMENTAAR uuringute Eetikakomitee), ei pruugi me kogu oma tead- Kolleeg MATI RAHU: mistepagasi juures ikkagi kõike ette näha? Antud uuringu tulemusi ei osanud maailmas keegi ette näha. Selleks ongi kõigisse uuringuisse kaasatud Kui uskuda e-kirjaarhiivi, siis sattus Piret minu vaate- andmeseire rühm, kes kontrollib pidevalt, et uuringu INTERVJUU välja 1998. aastal. Tollal otsisid soome kolleegid käigus ei tekitataks osalejatele kahju. Igas uuringus inimest, kes hakkaks Eestis vedama põnevat epidemio- osalemise kasu peab alati võimalikke riske ületama. loogilist uuringut. Piretini pakkumine jõudis, ta mõtles hulk aega, andiski sõrme ... epidemioloogiale, ja Hormoonasendusravi on nüüd läbinud järelkontrolli ja teadlik patsient oskab ses osas langetada teadlikuma 1. märtsist 2000 sai temast epidemioloogia ja biostatistika valiku. Aga kui selline järeluuring on pigem erand, siis osakonna teadur. Järgnesid uuringust välja kasvanud doktori- mille alusel peaks (meditsiinilise erihariduseta) patsient väitekiri ja, tänaseks, vanemteaduri ametikoht. tänapäeval hindama ravi, mida talle pakutakse? Ta tun- Piret on osakonnas parim soome ja itaalia keeles kõneleja. netab ehk elukvaliteedi muutust hetkel (ravimi lühiajaline Ta kõnnib oma toast printerini ja tagasi teistest hoogsama mõju), aga mille põhjal hinnata, mis võib juhtuda aastate sammuga. Tal on korralik kinderstube, kuid ei jäta ainult enda pärast (milline on ravimi pikaajaline mõju)? Kas see muu- teada, kui on kohtunud inimestega, keda silmas pidades dab kuidagi arsti rolli? Otsuste tegemine tervishoius on järjest enam jaga- sõnastati Peteri printsiip. Ta kuulub sellesse maailmaparan- tud vastutus. Arsti üleanne on varustada patsienti dajate rühmitusse, kes pole veel lootust kaotanud. igakülgselt kõige nüüdisaegsema teabega ja ühes- Seda ma ei tea, kas tema hobide loetelusse kuulub pitsi- koos jõutakse otsuseni. Kuigi lõpliku otsuse teeb ju heegeldamine, portselanimaalimine, orhideekasvatamine või alati patsient. Ka siis, kui arst on talle ravimi välja luuletuste kirjutamine. Igatahes aastaid tagasi tuvastas ta kirjutanud, sõltub patsiendist, kas ta ostab selle välja otsekohe aas-jürilillena minu kaamera ette jäänud taime ja ja kas ta seda kasutab või mitte. Ja ravimist tulenevat imestas, kas ma tõesti kasutan peamiselt „Eesti lillede kuke- elukvaliteedi muutust saab samuti hinnata üksnes aabitsat”, mitte aga mõnda kobedamat taimemäärajat. patsient ise. Näiteks kui üleminekueaga kaasuvad vegetatiiv- Praegu on Piret sattunud tõelise portsu otsa: käsilolev sed häired tõesti segavad igapäevast tööd ja põhjus- vähiskriiningu registri loomine tähendab ülisuure hulga tund- tavad unehäireid, siis loomulikult võib rakendada ka matutega võrrandi lahendamist inim- ja raharessursi piira- hormoonravi, aga ravi vajadust ja ka ravi näidustusi tuses. Tema puhul kehtib ütlus, et kellele on rohkem antud, ja vastunäidustusi peab igal aastal uuesti hindama – sellelt ka rohkem võetakse. ● kaaluma, kui pikalt seda kasutada, kas on vaja doosi muuta jne. Otsustamise juures on aga tõesti oluline, et kasu- tataks teaduspõhist infot, mitte seda, mis ringleb näiteks kusagil internetifoorumites, kus see ei pruu- Tänapäeval on teadvustatud, et erinevas gi olla kõige õigem ja pädevam. vanuses meestel ja naistel on väga Ei saa ju eeldada, et iga patsient oleks kursis uusimate erinevad haigused, ravimite mõju naistel teadussaavutustega? ja meestel on erinev ning nad vajavad Maailmas ongi järjest populaarsemad ajakirjandus- erinevat lähenemist ja erinevaid väljaannete terviselisad, kus püütakse uuemat tead- mist erinevatelt erialadelt tavakodanikuni viia. Just uuringuid. Võrdsuse printsiip kehtibki nimelt selleks, et oldaks kursis, missugused on uue- siin selles mõttes, et mõlemal on õigus mad teadussaavutused, ja osataks küsida oma arsti soospetsiifilisele lähenemisele. käest nõu. Selleks peavad omakorda koostööd tege- ma teadlased ja ajakirjanikud. Muidugi ei ole lihtne muuta seda väga keerulist teadussõna lihtsaks ja mõistetavaks iga inimese jaoks, kelle eelnevad tead- Talidomiid on muide jätkuvalt kasutusel, ainult mised ei pruugi olla piisavad. Tervisekasvatus Eesti muudel näidustustel. koolides ei ole kahjuks väga heal järjel. Üks juhtiv Briti lastearst on aga näiteks öelnud, et tema arvates on kõigi ravimite kasutamine lastel Seega kasvab ka arsti vajadus olla kursis teadussaavu- küsitav, sest spetsiifiliselt laste hulgas läbi viidud tustega? uuringuid on tehtud ikka veel väga vähe. Elukestev õpe on arsti igapäevatöös ääretult vajalik. Seisukohad muutuvad väga kiiresti ja arsti ülesanne Tulles tagasi hormoonravi uuringu käigu juurde, ei jää üle on ennast jätkuvalt kursis hoida kõikide uuemate muud kui tõdeda, et ehkki tänapäeval nõutakse iga- teadussaavutustega oma eriala raames. Et järgida suguste uuringute kinnitamist ka eetikakomitees (Tervise Hippokratese kõige suuremat nõudmist – nil nocere – Arengu Instituudi juures tegutseb Tallinna Meditsiini- ära iialgi tee halba. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 28 Δ horisont 1/2013 nms trieätmn j übisv keskkond, mille vallas tehtavaid otsuseid saame kõik mõjutada. ümbritsev ja tervisekäitumine inimese on missugune sellest, sõltub rohkem Palju väikene. väga siiski tervises on osa faktorigeneetilise et tada, rõhu- Tahaksin protsess. kompleksne väga ja ajaline visele. rahvater- mõju nende linnatranspordi mõõtma peaks planeerimine, või haljastus kesklinna ja siis ehitusplaneering see olgu juures, otsuste muude poliitiliste ka vaid tervishoiupoliitiliste, Kõikide, ainult tervisekäitumine. mitte rahvastiku on sugune mis- elukeskkondja on missugune tegelikultsellest, sõltub osa suurem Palju kvaliteedist. ja saadavusest kätte- terviseteenuse sõltub üldse tervisest meie osa vastikust. rah- osa suuremat palju see mõjutab kindlasti aga või terveks. leevendust muredele oma saab inimene – sutavam käegakat- muidugi tulemus on ravitöös Igapäevases igapäevaellu? meie väljund otsene üsna seega on teadusel tehtud Teie a. aaet vsau ksaa uu õnnestub puhul inimese eluiga pikendada. kasvaja avastatud Varaselt mad. väikse- palju muutus elukvaliteedi ning ulatus ravi on juhul Sellisel teha. kindlaks võimalik on käigus vajaeelsed muutused, mida emakakaela sõeluuringu kas- ka siis või staadiumis varases väga kas kasvaja pahaloomuline avastada et üldse, meetmeid tavaid on saanud. me vähk neil on diagnoositud või missugust ravi nad paik- missuguse sellest, omakorda sõltub vajavad mis Paljudtuge, elu. tavapärast jätkama ja naasma tööle julgustada tuleb Neid arvestada. oskama peab ühiskond millega erivajadused, oma on Neil jonit. loomuline kasvaja. järjest rohkem inimesi, elab kellel on kunagi diagnoositud keskelpaha- meie et see, tähendab elulemus paraneb, ja kasvab haigestumus kuna Aga tagasi. aastakümneid kui ei hullu nii tänapäeval midagi diagnoos enam tähenda vähi et see, on Positiivne võitlemise positiivsema poolega,kui nii võib öelda? haigusega raske selle tegelenud olete Niisiis tega javähihaigete rehabilitatsiooniga Euroopas. sõeluuringu- seotud olnud on osalenud, olen mina Vähiregistriga.Eesti kus epidemioloogidel Projektid, tege- Vägalema. koostööhea temaatikagaTervise on Instituudi Arengu selle sattunud mina ka olen nii ja projektides rahvusvahelistes on mitmetes osalenud Osakond uurimisteema. epidemioloogia- pikaajaline osakonna Instituudi Arengu Tervise on olnud kasvajatesse pahaloomulistesse Haigestumine mitmeteOlete vähiprojektidega? olnudseotudka See, et inimene tervena püsiks, on lõpmatu pika- lõpmatu on püsiks, tervena inimene et See, suur kui sellele, ka mõtlema peab Rahvatervises silmanähtav, nii alati tulem ole ei Rahvatervises Sõeluuringud on muidugi üks tõhusamaid enne- tõhusamaid üks muidugi on Sõeluuringud mil- mitukümmend neid on Euroopas Ainuüksi a u t o r i õ i a b prlimd Rnaäiasedd vajavad Rinnavähipatsiendid pereliikmed. abi ja nõustamist vajavad Mõnikord loobumisel. tamisest suitse- vajavadtugetoitumisnõustamist, ned mõned mõ- nõustamist, psühholoogilist vajab patsiente osa Väike lõppu. ravi pärast ka jätkamist ja diagnoosi, kasvajapahaloomulise saab patsient kui hetkel, mal sa- alustamist rehabilitatsiooniga peetakse tiivseks Posi- võrrelda. see- omavahel riike raske ehitatud, väga on pärast üles erinevalt ääretult abisüsteem sotsiaal- ja tervishoiusüsteem on riikides Euroopas kujutab? endast ikkagi meil, Kaugele võrreldes Euroopaga, siis ollakse sellega jõutud? rehabilitatsioon see Mida g CORBIS / SCANPIX u s M T vahelisi suhteid. vahelisi inimeste- tervist, vaimset eluiga, elukvaliteeti, mõjutades tervisesse, jälje inimeste jätavad muutused ja otsused ühiskondlikud Kõik Ü L o o d u s a j a k i r i horisont 1/2013 Δ 29 INTERVJUU tihti rinnaproteesi, kõrivähipatsiendid kõneteraa- Tervise Arengu Instituuti seega vajatakse ja instituudi tööd piat. hinnatakse? Eestis oleme astunud esimesed sammud. Juba Piiratud ressursi juures püüame anda oma parima. eelmises riiklikus vähistrateegias (aastateks 2007– Rahastamine on kindlasti ebapiisav ja Eesti väiksust 2015) on vähihaigete rehabilitatsioonile suurt tähele- arvestades on piiratud ka inimeste arv, kes selle panu pööratud. Ma loodan, et seda teeb ka järgmine teemaga jaksavad ja oskavad tegeleda. Aga me saame riiklik vähitõrje strateegia, mis on väljatöötamisel. hästi aru, kui väga on seda ühiskonnal vaja. Tead- Loodetavasti kaasatakse sellesse töösse klinitsistide- lased ei tee teadustööd oma eralõbu pärast, ja ena- onkoloogide ja teadlaste kõrval järjest rohkem ka mik neist ei ela ka elevandiluust tornis, vaid nad on patsiente. See ongi selline kolmepoolne koostöö, kus osa ühiskonnast ja töötavad selle heaks. neljandaks osaliseks on tervishoiupoliitika otsusta- jad ja võtmeisikud, kes peavad kõikide osapoolte Teie doktoritöö valmis koostöös Soomega. Mida see koge- huvid ühildama. mus on andnud? Ma olen väga tänulik Soomest saadud kogemuse Rahvatervise uurimiseks läheb vaja andmeid. Kuidas rah- eest. Esiteks oli see väga hea rahvusvahelisel tasemel vas ise nende kogumisse suhtub? haridus, mida mul tol hetkel kahjuks ei oleks olnud Mis puudutab inimeste soovi uuringutes osaleda, siis võimalik Eestist saada. Tuleb mõista neid inimesi, näiteks hormonaaluuringus me küsisime naistelt, kes käivad välismaal õppimas, mitte hukka mõista, miks nad uuringuga liitusid. Valdav enamik vastas, ja pigem soodustada, et nad ikka oma teadmised et altruistlikul eesmärgil – sooviga aidata Eesti naisi pärast jälle kodumaale tagasi tooksid. Mina küll tulevikus, sooviga parandada naiste tervist jne. Üli- tundsin iga hetk, et olen saanud nii palju infot, mida väike osa ütles, et tuli uuringusse ainult selleks, et ma tahan oma kodumaa heaks rakendada. saada paremat arstiabi. Nüüd pakub ka Tartu ülikool juba rahvatervise See tendents tundub olevat üldine. Loomulikult alal rahvusvahelist magistriprogrammi. Igal aastal tuleb järgida isikuandmete kaitse seadust jm nõu- kaitstakse seal väga huvitavatel teemadel magistri- deid. Aga õnneks on Eesti inimesed aru saanud, et töid. Nii et selles osas on areng olnud silmanähtav. andmete kogumine nii terviseregistritesse kui ka On positiivne, et väga paljude eri elualade inimesed mitmesuguste küsitlusuuringute või kliiniliste tahavad just rahvatervise alal end täiendada ja tee- uuringute käigus on meie kõigi ühine huvi ja sellega vad oma põhitööga seotud teemal magistritöö. ei riivata ühegi üksikisiku erahuve. Seda näitab kas Mõnikord on hea korraks natuke kaugemal ära või asjaolu, et kuigi terviseandmeid on võimalik käia. See paneb koduse elu protsessidele vaatama sel- Eesti terviseinfosüsteemis sulgeda, on seda võima- lise natuke distantseeritud ja värskema pilguga. lust kasutanud inimesi olnud ülivähe. Inimesed mõistavad, et terviseuuringute käigus kogutud and- Kuidas iseloomustate Teie Soome tervishoiusüsteemi? med on vajalikud nii neile endile kui kogu ühiskon- Ajaloost lähtuvalt on Soome tervisesüsteem teist- nale. moodi arenenud, aga ka kultuuriruum on meil pisut Ajalooliselt on Eestis küll olnud segaseid perioo- erinev. Näiteks kas või üleminekuea tunnetamine oli de, kus ei olnud võimalik isegi surma põhjust regist- Eesti ja Soome naistel väga erinev. Eesti naised pida- reerida. See tekitas suuri tõrkeid mitte ainult re- sid seda normaalseks eluperioodiks ja kaasnevaid gistrite töös, sest kui me näiteks ei tea, mis on pea- tervisemuutusi pigem loomulikuks. Seevastu Soome mine surma põhjus, siis kuidas saaksime seda ära naised leidsid, et see on midagi väga haiglast. Nendel hoida või inimeste eluiga pikendada. Need olid ilm- on rohkem juurdunud tervise medikaliseerimine – selt kasvuraskused, mis nüüdseks on läbi saanud. mis iganes häda vastu peab olema kohe võtta tablett või protseduur või ravimeetod, mis peaks inimest Kas otsustajate huvi andmete vastu on ka kasvanud? justkui igavesti hoidma täpselt ühesuguses staatu- Otsustajate huvi andmete, värske ja tõepärase info ses – noorena ja töövõimelisena. vastu on väga suur. Ja mitte ainult selleks, et neid Aga nii vanusega kui ka mitmesuguste haigustega Euroopa Liidule edastada, vaid selleks, et teha iga- kaasnevad siiski muutused ja pigem peab pakkuma päevaseid otsuseid – kuidas paremini tervishoidu abi ja tuge, et inimene saaks vastavalt nendele muu- korraldada, kuhu raha suunata, mis ala spetsialiste tustele edasi toimida. Tervet rida haigusi saame koolitada jne. tänapäeval ravida, aga on ka haigusi, mille puhul saame ainult tuge pakkuda. Ja päris kõik muutused organismis ei ole ka haiguslikud. Terve hulk vanane- misega kaasnevaid füsioloogilisi muutusi ei vajagi ravi. Otsuste tegemine tervishoius on Teisisõnu – on teatud piirid, kus peame sekkuma järjest enam jagatud vastutus. ning kus uuringud ja ravi on vajalikud, aga iga sei- Arsti ülesanne on varustada patsienti sund meie elus ei pea ka arsti järelevalve all olema. Eestlaste selline heas mõttes looduslähedus võib kõige nüüdisaegsema teabega. tervisekäitumises teinekord kasuks tulla. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 30 Δ horisont 1/2013 Teie uurimistöö kipubki esile tooma erisusi ja olukordi, kus Soomes on rahvatervis olnud tükk aega rahastata- tulemus ei vasta hüpoteesile? vate teadusteemade osas väga prioriteetne ja seal on See pole teadlikult nii korraldatud, aga see näitab, väga palju rahvatervise uuringuid läbi viidud. Ka kui oluline on uuringuid teha. Eelduslikud hüpo- inimesed on oma tervisest palju teadlikumad ja pöö- teesid ei pruugi alati tõeks osutuda. Otsused, mis ravad sellele rohkem tähelepanu, kui seda Eestis puudutavad rahvatervist, tuleb kindlasti rajada tehakse. Raske öelda, kas see tuleneb paremast uuringutele. haridusprogrammist või sellest, et ühiskonnas üldse rohkem räägitakse terviseteemadel. Milline on soomlaste suhtumine arsti, kes ühtaegu teeb ka teadust? Seega – ükskõik kui kõrgele või kaugele või individuaal- Soomes on tegevarstil loodud paremad võimalused seks või personaalseks teadus ja meditsiin tulevikus muu- uurimistöös osalemiseks. On võimalik töötada osa- tuvad, kõige olulisemad valikud teeb inimene ise? lise koormusega ja saada väga palju lisaraha uuri- Jah, inimene ise on see võtmeisik. See on sõnum, mistöö tegemiseks. Seda soodustatakse ja püütakse mille võiks lugeja saada. Ükskõik kui keerulisi prot- igal võimalikul moel toetada. sesse uuritakse maailma tippinstituutides, väga suur Ühiskonna suhtumine arstidesse on Soomes ka osa inimese tervisest on inimese enda teha. Lisaks kindlasti parem kui Eestis. Arst on seal väga lugupee- saab ta kaasa aidata sellele, missugune on tema tud inimene, kelle sõna maksab. Ma ei oska öelda kaaskodanike ja lähedaste tervis. miks, aga Eestis töötades paraku sellist tunnet ei ole. Ma väga loodan, et Eestis kasvab inimeste ter- Siin on tunne, et oled teenindaja, mitte nõuandja või viseteadlikkus ja ühiskonna teadlikkus sellest, et toetaja rollis. kõik ühiskondlikud otsused ja muutused jätavad jälje inimeste tervisesse, mõjutavad meie kõigi ühist Millised on põhjanaabrite teadmised oma rahvatervisest? elukvaliteeti, eluiga, ka vaimset tervist ja inimeste- Kas nad tunnevad oma rahva tervist paremini? vahelisi suhteid. ● Saadaval ka LEHED JA TÄHED 6 e-raamatuna Mitmekesisus – maailma loov alge Toimetajad Indrek Rohtmets ja Toomas Tiivel 256 lk, kõva köide Müügil raamatukauplustes üle Eesti ja MTÜ Loodusajakiri toimetuses Tallinnas ja Tartus ogumiku artiklite auto- Demokraatia ongi oma olemuselt rid on loodusajakirjade – Eesti Looduse, Horisondi, mitmekesisus ja diktatuur – ühetaolisus. Loodusesõbra ja Eesti Metsa püsiautorid. Liigirikkusest David Vseviov astronoomiasK kirjutab Tõnu Viik, universumist Andi Hektor, putu- katest Urmas Tartes, kuue mandri holisõltuvusele viitavatest geenidest Kogumikust leiab lugeja ka arut- metsadest Hendrik Relve, mitme- Jaanus Harro, keelepuust Urmas lusringi, kus toimetajate küsi- kesisuse uurimise võlust Ivar Puura, Sutrop, mitmekesisusest rändaja mustele mitmekesisusest vastavad haruldastest fossiilidest Oive Tinn, silme läbi Indrek Rohtmets. eri valdkondade asjatundjad: Jüri orhideedest Tiiu Kull, meie esiva- Kogumiku kuuendasse välja- Engelbrecht, Mart Viikmaa, Andres nematest Juha Valste, mõtlemisest andesse on koondatud 26 artiklit, Langemets, Jaan Tallinn, Rein Toomas Paul, mitmekesisusest ja mida ilmestavad arvukad algu- Minka, Kalevi Kull, Erkki-Sven Tüür ühetaolisusest David Vseviov, alko- pärased fotod ja illustratsioonid. ja Aivar Kriiska. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 1/2013 Δ 31 ENN TARVEL Kihelkond Praegusel ajal on kujunenud kombeks otsida oma juuri, olgu perekonna, suguseltsi või koduküla minevikust. Samasse kuulub kihelkonnapäevade korraldamine. Põhja-Eestis peeti neid eriti 2011. aastal ja aasta varemgi, sest „Taani hindamisraamatu” Eestimaa nimistu, kust leitakse kihelkondade esmamainimisi, on oletuslikult dateeritud 1240.–1241. aastasse. Sealjuures ei mõelda aga alati kihelkonna enda peale, mõiste tähendusele ja selle ajaloolistele juurtele. Uuemal ajal on kihelkonna all mõistetud maakiriku tegevuspiirkonda, aga see põline nähtus ulatub juuripidi kaugele muinasaega. jätkuvalt kinni pantvangiteooriast, aga jalookirjanduses on laialt levi- Nihkunud tähendused ei seosta seda võõrvallutusega. Nad nud ja tuntud kunagise Tallinna Tegelikult on aga nii, et sõna „kihl- peavad võimalikuks, et kihelkonnad ise linnaarhivaari Paul Johanseni kihla” ei esine tähenduses „pantvang” A ei eesti ega soome keeles üldse. Kuigi vahetasid kihlumisel omavahel pant- (1901–1965) kihelkonnateooria 1925. aas- vange võimalike üllatuste ja äraandlike tast. Johanseni arvates pärineb eestlaste see on vana skandinaavia laensõna, on kallaletungide vältimiseks. Suhtumine maa kihelkondlik jaotus kaugest ajast, selle tähendus nihkunud. „Kihlad, kih- niisugustesse hüpoteetilistesse teoo- mil Skandinaavia viikingitest vallutajad lus, kihlat, kihlaus” tähendab abielu riatesse oleneb muidugi sellest, milli- siin võimul olid, 9. sajandist. Kihelkond eellepingut (või tõotust), eesti keeles ka sena kujutada ette tolleaegse maa (rootsi keeli gislalagh) oli piirkond, mis aleatoorset tehingut või kokkulepet ühiskondliku arengu taset. oli lepingu sõlminud ja pantvange and- (kihlvedu). Paistab küll, et sõna „kihl” nud. Sõna „kihl” (soome keeli kihla) on on tähenduse poolest seotud pandiga, laensõna, mis tuleneb skandinaavia tagatisega, garantiiga (nii on ju mõle- Kihelkonna kihelkond: sõnast gisla (pantvang). Nii peaks kogu mas tähenduses, vrd kihlasõrmus ja millal ja miks? Õigupoolest jääb ainsaks mõistatuseks mõiste olema sealtpoolt laenatud. Selle millegi peale kihla vedama), aga pole Kihelkonna kihelkonna nimi. Millal ja kasuks, et kihelkonna mõiste on tulnud mingit jälge pantvangidest, inimestest. kuidas ja miks? Lohutuseks jääb ainult läänest, kõneleb tõsiasi, et kõige lääne- Paul Johansen osutas laialt levinud üle osutada, et mujalgi tuleb asustusük- poolsem eestlaste kihelkond on Saare- pantvangide andmise tavale Baltimaa- suste nimetusi ette pärisnimedena. maal ja pärisnimega Kihelkonna. des 13.–14. sajandil ning väitis, et selle Soomes on Etelä-Pohjanmaa (Södra 1951. aastal tegi tuntud soome etno- ilmingu jälgi oli veel 17. sajandi algu- Österbotten) vana nimi Maakunta, mis loog Kustaa Vilkuna (1902–1980) olulisi seski. Saaremaal esinesid nimelt min- tähendab ju „maakond, piirkond”. (Vil- korrektiive Johanseni konstruktsiooni. gid maaisanda madalamat järku amet- kuna väitis küll, et see nimi on tekki- Ta väitis, et läänemeresoome „kihel- nikud gieseler’id, kelle tarbeks talupojad nud ranna ja maa (sisemaa) vastanda- kond-kihlakunta” ei ole võetud vana- pidid maksma erilist maksu. Ei ole misel.) Või et Lääne-Soome ühe muistse rootsi sõnast gislalagh. See sõna tuleb selge, kellega oli tegemist; igatahes pole maakonna nimi on Satakunta, mis ette ainult kahes rootsi tekstis – Nov- küll mingit veenvat põhjendust sidu- tähendas rootsipärase asustusüksuse gorodi-Rootsi Karjala kohta käivas Päh- maks neid gieseler’e mõnisada aastat nimetuse tõlget. kinälinna rahulepingus 1323. aastast varem esinenud saarlastest pantvan- ja nn Eriku-kroonikas umbes samast gidega. ajast – ning paistab, et tegemist on Küsimusi kerkib ka kihelkonnainsti- Teine teooria Johanseni kihelkonnateooria ei ole soome (karjala) sõna oskusliku tõlkega tutsiooni tekke asjaolude arutamisel. ainuke. Juba soome ajalooklassik Yrjö- tolleaegsesse rootsi kantseleikeelde. Spetsiaalse maksustus- ja pantvangi- Koskinen (1830–1903) üritas 1890. aastal Vilkuna arvas veel, et kihelkond võis andmise institutsiooni tekkimine peaks sõna kihlakunta seletada: see pärinevat küll olla pantvangiandmise piirkond, tingimata eeldama kestvama Skandi- ajast, kui üks sugukond pidi korjama ja aga hoopis omamaiste võimukandjate, naavia ülemvalitsuse olemasolu. Seda teisele maksma mõrsjaluna (kihlat) ning mitte viikingitest vallutajate vahel. ei kinnita aga miski, kuigi saagad jutus- kihlakunta olnuvatki algselt niisugune Sedasama arvas baltisaksa ajaloolane tavad ebamäärasel moel sõjakäikudest sugukond. Ka mitu eesti ajaloolast jõu- Heinrich Laakmann (1893–1955). Saaremaale ja kogu eestlaste maale. Mõned Eesti muinasaja uurijad hoiavad dis 1930.–1960. aastatel arvamusele, et autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 32 Δ horisont 1/2013 SÕNA „KIHELKOND” PÄRITOLUST Paul Johanseni teooria 1925. aastast Yrjö Koskineni teooria 1890. aastast Kihelkond (rootsi gislalagh) oli piirkond, Soome kihlakunta (millest tulnud ka eesti „kihelkond”) mis oli lepingu sõlminud ja pantvange andnud. pärineb ajast, kui üks sugukond pidi korjama ja Sõna „kihl” (soome kihla) on laensõna, mis teisele maksma mõrsjaluna (kihlat) – kihlakunta tuleneb skandinaavia sõnast gisla (pantvang). a c oligi algselt niisugune sugukond. KIHELKOND D Autori hinnangul on eesti „kihelkond” ilmselt kujunenud vormist „kihlkond” pärast lõppvokaali „a” kadu sõnas „kihla”. On võimalik, et eesti keeles käibis 13. sajandil kihelkonna- institutsiooni kohta paralleelselt kaks sõna: kihelkond ja külakond. Kui see nii oli, siis näitab sõna „külakond” kihelkonnaorganisatsiooni kujunemise teed: külade koondumine külakonnaks. Kuna see koondumine kinnitati lepinguga – kihlumisega –, nimetati kujunenud ühendust kihelkonnaks. kihelkond on pigem vastastikuse tõotu- kihelkonnad polnud veel jõudnud maa- funktsioone, näiteks maakasutuse regu- sega (kokkuleppega) kinnitatud mitme deks ühineda. Igatahes oli kihelkond, leerimisel ja loomusekohtade jaota- maakogukonna (küla, vakuse vms) mida juhtis vanem (või vanemad), misel, piiride ajamisel jms. Kihelkond ühendus. esmane poliitiline üksus – mitte maa- oli sõjaväeringkond, seal kogunes oma kond. malev. Kihelkond kui esmane Aga kihelkond ei olnud linnuse- poliitiline üksus Kihelkonnavanemate võim piirkond (ladina castellatura). Oli küll Kihelkonna institutsioonist ja selle Maavanemate olemasolust pole ajaloo- palju selliseid kihelkondi, kus muinas- funktsioonidest teatakse väga vähe. allikates vähimatki informatsiooni. aja lõpul oli keskne maalinn, nagu Var- Kõik teadmisväärne pärineb Henriku Maa ja rahva suurte saatuslike välispo- bola, Viljandi, Tartu, Otepää, Lihula, Liivimaa kroonikast, „Taani hindamis- liitiliste küsimuste (rahvusvahelised Muhu, Valjala. Viimasel ajal näeb mõni- raamatust” ja mõnest napist ürikust. lepingud, sõda või rahu, allaheitmine) gi muinasaja uurija neis kihelkonna- Henrik tunneb sõna kiligunda jms, otsustajaiks olid kihelkonnavanemad. keskusi, kus linnuses või eeslinnuses aga tavaliselt kasutab ta oma ladina- Näiteks 1219. aastal läksid viie Virumaa asuti pidevalt. On ka niisuguseid kihel- keelses tekstis sõna provincia. Sel on kihelkonna vanemad pärast seda, kui kondi (Järvamaal), kus pole üldse lin- kaks tähendust: 1) kihelkond, 2) maa, sakslased olid viis päeva röövinud ja nust, Vaiamaal aga oli neid õige mitu. maakond (mitme kihelkonna lõtv ühen- tuhandeid inimesi tapnud, Riiga Viru- Eesti sõnal „maalinn” ei ole niisiis dus). Mitte kõik Eestimaa maad (pro- maad Riia kiriku alla heitma. Henrik midagi tegemist kihelkonnaga ega ka vintsid) ei koosnenud kihelkondadest kirjutab oma kroonikas: „Ja viis vane- mitte maaga, maakonnaga. Ei ole ni- (provintsidest). Tuli ette, et maa koos- mat Virumaa viiest provintsist järgne- melt võimalik näidata maalinnu, mis nes ühestainsast kihelkonnast, st et sid oma kingitustega Riiga, ja võttes oleksid maa ehk maakonna kesksed lin- kihelkond oli päris iseseisev administ- vastu püha ristimise müsteeriumi, and- nused. Nii saab maalinna tõlgendada ratiiv-territoriaalne üksus, tinglikult sid enda ja kogu Virumaa õndsa Maarja ainult maarahva linnusena, vastan- öeldes just nagu riiklik üksus. Kesk- ja Liivimaa kiriku hoolde; ja rahu kinni- dusena sakslaste kivikantsidele. On ju Eestis, Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti suurte tades pöördusid nad rõõmustades Viru- täiesti võimalik, et termin „maalinn” maakondade vahel, oli mitu niisugust maale tagasi.” on eesti keeles tekkinud alles pärast 13. iseseisvat kihelkonda: Vaiga ehk Vaia- Sellest, mis võim ja voli kihelkonna- sajandi vallutust. „Linn” ja ka „linnus” maa, Mõhu, Nurmekund, Alempois. vanematel oli siseasjades, ei ole midagi on genuiinsed muistsed sõnad, esi- Harilikult käsitatakse, et maakondade teada. Tõenäoliselt mõistsid nad kohut. nedes kohanimedes ja leidudes Wiede- kujunemise protsess oli seal pooleli, et auTõenäoliselttoriõigu s oliM T neilÜ L majanduslikkeoodusajakirimanni sõnaraamatuski. Viimasel ajal horisont 1/2013 Δ 33 külade nimekirjad on liigendatud maa- on mõni uurija konstrueerinud teoo- Enne ristiusustamist võis riaid erilistest linnusepiirkondadest, kondade, kihelkondade ja parohhiate mida kutsuti maa (ladina terra) ning ehk kirikukihelkondade järgi. Küla eestlaste alal olla umbes mis olid mingid kihelkonna alastruk- kuulub seal ikka mingisse kihelkonda. 45 nn muinaskihelkonda, tuurid. Seni pole neid piisava selgusega Kihelkondadel olid oma piirid, tava- 13. sajandi lõpul oli veenvalt tõestatud. liselt looduslikud, nagu jõed, sood, met- kirikukihelkondi 59 ja Mõnikord tuli ette kihelkonna ka- sad. „Taani hindamisraamatus” ei ole 16. sajandi lõpul 83. hest osast koosnemist (või pigem siis jälge muudest territoriaalüksustest, hoopis kaksikkihelkondi), kõigepealt mis esinevad hiljem (nimelt vakusest, Saaremaal, aga ka Läänemaal ja Viru- mis esineb kirjalikus allikas alles 1341. maal. Saaremaal oli neli kaksikkihel- aastal). nimedes: Nurmegunde, Loppegunde, konda (Pöide-Muhu, Valjala-Karja, Kaar- Alistegunde (1569 Alistekunda), Paiste- ma-Kärla, Kihelkonna-Sõrve), aga 1228. Kihelkonnaks läbi külakonna? kunda (1569). Eestikeelne sõna „kihel- aastal on kord ürikus juttu Saaremaa Liitsõnas kiligunda on teine osa üks kond” on ilmselt kujunenud vormist viiest kihelkonnast. Kaksikkihelkon- soome-ugri sufiks, tänapäevases eesti „kihlkond” pärast lõppvokaali „a” kadu dadel oli arvatavasti kaks vanemat, iga- keeles „-kond”, soome keeles -kunta, sõnas „kihla”. 13. sajandi allikates esi- tahes 1255. aastal esindasid Saaremaa tähendusega „kogum, koondis, komp- neb see sõna õige mitmel võõrkeelselt kihelkondi kaheksa vanemat. leks, piirkond jm”. Iseseisev soome sõna moonutatud kujul. Henriku Liivimaa kunta valla, kommuuni tähenduses on kroonikas on see „kylegunda[m], kili- Küla kuulub kihelkonda muide kunstsõna, mille 19. sajandi kes- gunda[m], kilegund[is], kiligund[is]”; Kindel on see, et kihelkond koosnes kel lõi Elias Lönnrot (1802–1884). mõnes ürikus „kiligunda, Kilekund, küladest. „Taani hindamisraamatu” Väärib tähelepanu, et see sufiks on kyligunda, kelichonta (ühel korral)”; Eestimaa nimistus on näha, kuidas viljakas olnud just Eesti kihelkonna- „Taani hindamisraamatu” väikeses KAAREL TAMRE, FOTO: TAAVO SOODLA TAAVO FOTO: KAAREL TAMRE, autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 34 Δ horisont 1/2013 KAAREL TAMRE Kaardil on kihelkonnad ja maakonnad 20. sajandi alguse seisuga. nimistus korduvalt „kiligunda” (mit- masti kasutatakse: „y” tähistab häälikut näitab termin „külakond” kihelkonna- muses „kiligunde”), ühel korral kirju- „ü”, „ae” vastab „ä”-le. Eesti sõna „küla” organisatsiooni kujunemise teed: kü- tusveana „kiligunge”, „Taani hindamis- antakse „Taani hindamisraamatu” lade koondumine külakonnaks. Kuna raamatu” Eestimaa nimistus „kylagund kohanimede kirjapanekuis edasi järg- see koondumine kinnitati lepinguga (ühel korral), kilegund (ühel korral), nevalt: „col, kaelae, culae (à ühel kor- (kihlumisega), nimetati kujunenud kylaegund (seitsmel korral)”. ral), kulae, kyl (à kolmel korral), kilae ühendust kihelkonnaks. Keeleteadlane Paul Alvre (1921–2008) (neljal korral), kylae (kümnel korral)”. Raske on öelda, kas ka asustus- on analüüsinud „kylegunda” jms vor- Paul Johansen seletas, et osa kirjapani- ajalooliselt tuli kihelkondade kujune- me Henriku kroonikas. Henrik kasutab jaid olid alamsakslased (sellest „col, misel ette mitu varianti. Võib-olla oli keskalamsaksa ortograafiat: „y”-ga mär- culae, kulae”). Kirjapanek „kylae” (taani Põhja-Eestis, kus asulad olid suuremad gib ta „i” (Lyvonia, Ykescola, Wysbu), paralleelvormiga „kilae”) annab üpris ja paiknesid tihedamalt, külade lähene- aga hääliku „ü” kirjutab „u”-ga (Dune- kõlatruult edasi eesti sõna „külä” (vo- misprotsess lihtsam ja loomulikum. munde, Memeculle, Lubek). Sõnas kaalharmooniliselt, nagu tänapäevani Võib-olla oli hajaasustusega piirkon- „kylegunde” puudub „h”, aga see on soome „kylä”). dades vaja rohkem jõupingutust asus- Eesti kohanimede märkimisel tavaline Sõna „kylaegund” (või „kylagund”) tusüksuste koondamiseks ja formaalse- viis (Leal-Lihula, Viola-Vihula, Koylae- „Taani hindamisraamatus” on raske mat lähenemist. Kohila). Ilmselt sellepärast, et „h” eesti seletada teisiti kui „külakond” – mitte sõnades oli nõrk, mitte nagu sakslastele „kihelkond”. „Külakond” muide pole Kihelkonnast kirikukihelkonnaks tuntud tugev häälik „ch” (Magdeborch, mõni alusetu väljamõeldis, vaid kõige Jalamaid pärast eestlaste maa valluta- Luneborch). Alvre tõlgendas Henriku viimase ajani elav sõna. Keeleteadlane mist ja ristiusustamist hakkas katoliku „kylegunda” kihelkonnana, ei seleta Paul Ariste (1905–1990) teatas 1967. kirik seal üles ehitama kirikute võrku. aga, miks sõnas esineb „e”. „E”-ga tä- aastal, et Hiiumaal tähendab „küla- Eesti linnades olid kogudused perso- histab Henrik häälikuid „e” ja „ä” kond”: 1) kogu küla rahvast, 2) mitut naalsed, kirikukoguduse liige kuulus (mitte „a”). Nii pidanuks sõna eesti kee- küla koos. sinna elukohast (linnaosast või täna- les olema „kihläkunda”, mis ei ole aga On võimalik, et eesti keeles oli 13. vast) sõltumatult. Maakirikul oli territo- põrmugi ootuspärane. sajandil kihelkonnainstitutsiooni koh- riaalne tegevuspiirkond, kus elav isik Teine lugu on taani ortograafiaga, ta paralleelselt kaks terminit: „kihel- kuulus kohustuslikult nn parohhiaal- mida „Taani hindamisraamatus” ena- akond”utor jai õ„külakond”.igus MT KuiÜ L seeoo niidu oli,sa jsiisakirisunni alusel kogudusse, pidi seal horisont 1/2013 Δ 35 (pärast 1667. aastat 17. ja 18. sajandil ajuti). Tuli ette kihelkondi, kus polnud oma pastorit ning kogudust teenindas teise kihelkonna oma (näiteks 1587–1877 Halliste pastor Karksit) ning siis räägi- takse kaksikkihelkonnast. Eesti riigi loomisel ja piiritlemisel 1918.–1920. aastal oli selle territooriu- mil 105 kihelkonda. Need olid Eesti SCANPIX / POSTIMEES / MARGUS ANSU SCANPIX / POSTIMEES MARGUS Evangeeliumi Lutheri Usu Kiriku maa- koguduste piirkonnad Vene riigi Eesti- ja Liivimaa kubermangust, mis olid 18. veebruaril 1918 kiriklikult ühen- datud. Õigeusukoguduste kirikupiir- kondi pole kunagi kutsutud kihelkon- dadeks (samuti nagu mitmesuguste nn vabakirikute omi). Sellepärast pole ka väljaspool Eesti- ja Liivimaa kuberman- gu (Pihkva kubermangu kuulunud Petserimaal) olnud kihelkondi. Kihelkonnale jäi ometigi ka oma roll Kihelkond, saades 13. sajandil kirikliku jaotuse aluseks, minetas oma haldus- likud funktsioonid. Territoriaalseteks haldusüksusteks said ordualal kom- tuurkonnad ja foogtkonnad, piiskop- kondade läänistamata piirkonnad ja- gati ametkondadeks. Rootsi ajal jagu- nes maa linnuseläänideks, hiljem krei- sideks, nagu Vene ajalgi, Poola ajal vojevoodkondadeks ja staarostkonda- deks. Aga midagi kihelkond varasemast ometi säilitas. Feodaalsete maavalduste paiknemise määratlemisel arvestati kihelkondlikku kuuluvust – iga mõis asus mingi kihelkonna alal. 17. sajandil, eriti 1660. aastatest alates, hakati kogudustes (s.o kihelkondades) pidama meetrikaraamatuid. Säilinud meetrika- raamatud on erakordselt tähtsad aja- looallikad. Ühine kirikukoguduse piir- Esimesed tänapäevased kihelkonnapiiride tähised avati 14. aprillil 2009 Tartu-Räpina-Võru maanteel kond kihelkond oli keskne territo- Luunja sillal Tartu-Maarja ja Võnnu kihelkonna piiril president Toomas Hendrik Ilvese osavõtul. riaalne üksus, mille ümber talurahvas koondus, eeskätt käis kohustuslikus korras kirikus. Teistesse kihelkonda- desse oli vähem asja, eriti naistel. Selle- laskma sooritada kõik nõutavad kirik- 1240. aastat, tõenäoliselt juba 1220–1221. pärast kujunesid (või säilisid) kihelkon- likud ametitalitused ja maksma mak- Kihelkonnakiriku rajamisel arvestati nas oma (põline) keelemurrak ning rah- sud. Maakirikute võrgu rajamisel võeti asukohta, st see pidi paiknema enam- vakultuuri eripärad (rahvarõivastes, lähtealuseks eestlaste senine kihel- vähem kihelkonna keskel. ornamentides, tavades, ka tööriistades kondlik jaotus. Muidugi sellepärast sai jm). Sellepärast on kihelkond etnoloo- preestri ametipiirkond, tema koguduse- Kihelkondade kasvav arv gilises uurimistöös kindel liigendus- kiriku piirkond (ladina parochia, kesk- Nii kasvas pidevalt kihelkondade arv. alus. alamsaksa kerkspel) endale eesti keeles Hinnatakse, et enne vallutust ja risti- Pärast usupuhastust, kui katoliku nimeks kihelkond. usustamist võis eestlaste alal olla kiriku valitsemissüsteem oli lagune- Kirikukihelkondade võrku hakati umbes 45 nn muinaskihelkonda, nagu nud, reguleeris Rootsi kirikukorraldus kohe tihendama. Näiteks Revala maa- neid mõnikord nimetatakse. 13. sajandi ka kihelkonnasiseseid küsimusi. 1675. konnas jagati Rebala kihelkond Jõe- lõpul oli kirikukihelkondi 59 ja 16. aastal asutati Eesti- ja Liivimaa kuber- lähtme ja Kuusalu kihelkonnaks ning sajandi lõpul 83. Mõned kihelkonnad mangu kihelkonnakirikutele haldus- Virumaa Rebala kihelkond Haljala ja eksisteerisid ajuti: Nissi, Iisaku, Haap- organiks kirikukonvent, peamiselt ma- Kadrina kihelkonnaks. See toimus enne salu, Mehikoorma (1680–1700), Lohusuu jandusasjade (palgad, hooned) jaoks. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 36 Δ horisont 1/2013 Kihelkond on etnoloogilises uurimistöös kindel liigendusalus. 12. novembril 1925 anti välja „Usu- ühingute ja nende liitude seadus”. Kogudus sai nüüd oma liikmete perso- SCANPIX / PÄRNU POSTIMEES URMAS LUIK naalseks koguks, mis polnud enam ter- ritooriumiga seotud. Terminit „kihel- kond” ei nimeta seegi seadus, § 22 sä- testab, et usuühing (kogudus) on usu- tunnistuse pooldajate ühendus. Kiriku- tegelaste praktikas jäi ometi püsima teatud tahtmata või tahtlik ebaselgus. Kiputi kõnelema kihelkondadest kogu- duste asemel seal, kus enne 1925. aastat polnud eluilmaski olnud kihelkonnaga 19. sajandil oli kihelkonnakool üks koolitüüp, mis levis eeskätt Liivimaa kubermangus. tegemist. Eriti abikirikute puhul, kõ- Pildil on 3. juunil 2005 Tori kihelkonnakoolile pandud mälestuskivi. neldes näiteks Loksa kihelkonnast või Tudu kihelkonnast. Konvent valis oma etteotsa kirikueest- ning sügisel, valis koolmeistrid. Kihel- Aga rahvaski ei unustanud kihelkon- seisja. 1832. aasta kirikuseadus sätestas, konnakonvent teotses 1917. ning kiriku- da, nooredki mitte. Nii peeti näiteks et ainult kinnisvaraga koguduseliik- ja koolikonvent 1919. aastani. Eestimaa Haljala kihelkonnas sõja ajal, nn Saksa med (s.o mõisnikud) võisid olla kiriku- kubermangus nähti kihelkonnakoolide ajal, kihelkonna spordipäevi, fikseeriti konvendi liikmed. Sama seadus kinni- asutamine ette 1867. aastal, koos kihel- ja ületati kihelkonna rekordeid. tas ka patronaadiõiguse, maavaldaja konna koolikomisjoniga ning mõisa- Tänapäevane kihelkondade tradit- kui just nagu kiriku kunagise rajaja omanike hulgast valitud koolivöör- siooni elustamine kihelkonnapäevade põlise päriliku õiguse täita kihelkonna- mündri ametiga (aastast 1856). Need vms näol väärib igapidi positiivset tä- vaimuliku ametikoht. See uuemal ajal juhtimisorganid kaotati 1917. aastal. helepanu ja toetamist, kihelkond on kogudustes palju paksu verd sünnita- Kihelkonnakoole oli Eestimaa kuber- üks meie rahvusliku identiteedi tugi- nud õigus püsis 1919. aastani. mangus vähe. Iseseisvas Eestis muudeti sambaid. ● Peale muu oli osalt kihelkondade kihelkonnakoolid 1919.–1920. aastal kaupa korraldatud rahvahariduse- ja avalikeks algkoolideks (sealhulgas õige- kohtusüsteem. Kool oli ju alati kirikuga usukoguduste koolid, mida mõnikord lähedalt seotud. Maakoolide võrk ku- ka kihelkonnakoolideks nimetati). junes suurelt osalt välja kihelkonniti. Kuni 1889. aasta kohtureformini oli 17. sajandil tekkinud talurahvakoolid kihelkond mõnel puhul kohturingkon- olid köstrikoolid, mida pidas kihelkon- naks. Eestimaa kubermangus oli kihel- nakiriku köster. 19. sajandil oli kihel- konnakohus aastail 1803–1866 esimese konnakool üks koolitüüp, mis levis astme kohus (1818–1858 nime all eeskätt Liivimaa kubermangus (alates kihelkonna kogudusekohus) ja aastail 1765. aasta koolipatendist). 1819. aasta 1866–1889 teise astme kohus; Liivimaa Liivimaa talurahvaseadus sätestas kihel- kubermangus oli kihelkonnakohus aas- konnakooli kui teise astme kooli valla- tail 1804–1889 teise astme kohus valla- kooli järel. kohtu apellatsiooniinstantsina. Veel oli 1849. aasta talurahvaseadus ja mitu Eestimaa kubermangus aastail 1818–1888 instruktsiooni täpsustasid asja. Juhtijad kihelkonna politseikohus, kuhu sai kae- ja kontrollijad olid kihelkonna kooli- vata mõisapolitsei kuritarvituste peale. valitsus (eesotsas kirikueestseisjaga) 1840. aastast ja koolikonvent. 1870. Kihelkonda pole unustatud AUTORIST aastal nimelt jagati Liivimaal senine Eesti Vabariigis võeti 15. aprillil 1919 ENN TARVEL (1932) on lõpetanud Tartu Ülikooli kirikukonvent kaheks: kihelkonnakon- vastu „Lutheri usu koguduste omavalit- ajaloo erialal. Uurinud ajaloolasena Eesti ajaloo vent ning kiriku- ja koolikonvent. suse ajutine korraldus”. Sellega kaotati teemasid muinasajast tänapäevani. 1971. aastal kaitstud doktoritöö teema oli „Adramaa. Eesti Kihelkonnakonvent, kuhu kuulusid ki- koolikonvendid. Kihelkonna nimetust talurahva maakasutuse ja maksustuse alused helkonna mõisaomanikud ja talurahva pole selles seadusandlikus aktis kasu- 13.–19. sajandil”. Muu hulgas kirjutanud eessõna esindajatena vallavanemad, tegeles ter- tatud, juttu on ainult kogudustest. ja kommentaarid 1982. aastal üllitatud „Henriku vishoiu, posti ja teede küsimustega. 1920. aastal moodustas luteri kirik veel Liivimaa kroonikale” ja olnud „Liivimaa vanema riimkroonika” teaduslik toimetaja. Õpetatud Eesti Koolivalitsus, mille eesotsas oli kiriku- kaks uut kihelkonda: Avinurme ja Käru. Seltsi auliige. Valgetähe III klassi teenetemärk 2001 eestseisja ja mis tuli kokku igal kevadel Needaut ojäidriõ viimaseks.igus MTÜ Loodusajakiri ja Poola Vabariigi teeneteordeni ohvitseririst 2009. horisont 1/2013 Δ 37 EVERT KREEK EVERT Kataloonia kirdeosas asuv 2400 elanikuga Besalú linn. ANDRUS MÖLDER Linna huvitav vaatamisväärsus on 12. sajandist pärinev romaani stiilis sild, mis viib üle Fluvià jõe. PAÏSOS CATALANS või Catalunya? 25. novembril 2012 toimusid Hispaania Kataloonia autonoomses piirkonnas Kataloonia parlamendi – Parlament de Catalunya – valimised, mille võitsid selgelt Kataloonia iseseisvust pooldavad parteid. Kuidas elavad Kataloonia põliselanikud katalaanid? autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ealkirjaks olev Països Catalans on katalaanikeelne nimi, millega tä- P histatakse eeskätt katalaani keele geograafilist leviala. Väidetavalt kasu- KAAREL TAMRE tati seda esimest korda 19. sajandi teisel poolel, tuntust kogus see aga 1960. aas- tate lõpul, mil Països Catalans omandas poliitilise värvingu – osa katalaane hak- kas niiviisi kutsuma katalaanide ajaloo- list asuala. See asuala on jaotatud His- paania, Andorra ja Prantsusmaa Rous- silloni piirkonna vahel. Hispaanias on katalaanide ajaloo- lised alad Kataloonia (Catalunya) auto- noomne piirkond, Valencia (País Valen- cià) autonoomne piirkond ja Baleaari saared (Illes Balears), Aragoni (Aragó) autonoomse piirkonna kõige äärmine idaosa (mida tuntakse katalaani keeles Hispaania rahvaste traditsioonilised asualad ja Hispaania katalaanide autonoomsed piirkonnad. nime all Franja de Ponent või ka Franja d’Aragó ehk maariba Aragonist) ning tükike Murcia (Múrcia) autonoomsest piirkonnast, mis rahvusvaheliselt on piirkonna pindala 60 361 ruutkilomeetrit. miljonit. Seega on juurdekasv 102 aasta- tuntud kui Carche (Carxe). Nii ongi ter- Kataloonia autonoomse piirkonna ga olnud 2,63-kordne. Hispaanias ter- minil Països Catalans tänapäeval mitu keskus on Barcelona (1,615 miljonit vikuna elas 1910. aastal 19,770 miljonit tähendust – ühest küljest mitteametlik elanikku); Valencia piirkonna keskus on inimest ja 2012. aasta algul 47,213 keeleline (või laiemalt katalaani kul- Valencia (798 000 elanikku) ning Ba- miljonit. Seega on Hispaanias tervikuna tuuriline, tähistades katalaani kultuuri leaaride piirkonna keskus on Mallorca rahvaarvu juurdekasv sama aja jooksul piirkonda); teisalt mitteametlik poliiti- saarel asuv Palma (405 000 elanikku). line, millega katalaanid vastustavad olnud 1,39-kordne ehk palju aeglasem Katalaanide täpne arv on nüüdisajal end Hispaania keskvõimule. kui Kataloonias. Juhul kui Kataloonias teadmata. Peamiseks põhjuseks on asja- Catalunya on katalaanikeelne ter- oleks rahvastiku kasvutempo olnud min, millel on kolm tähendust. Eeskätt olu, et termin „katalaan” on Hispaanias sama mis Hispaanias tervikuna, elanuks tähistab see Kataloonia autonoomset tõsistes poliitilistes tõmbetuultes ning Kataloonias 2012. aasta algul ainult piirkonda Hispaanias. Teiseks tähistab eri institutsioonid tõlgendavad seda 4,977 miljonit inimest. see Hispaania all olevat Kataloonia väga erinevalt. Enamasti püütakse amet- Erinevalt katalaanide rahvaarvu autonoomset piirkonda koos Prantsus- likult katalaanidena näidata kõiki Kata- puudutava info ebatäpsusest on kata- maa all oleva Põhja-Kataloonia ehk loonia autonoomse piirkonna elanikke laani keele kõnelejate ja sellest arusaa- Roussilloni (Rosselló) piirkonnaga. Kol- või kõiki seal sündinud elanikke, ehkki jate hulk teada suhteliselt täpselt. Huvi- mandaks, eeskätt osa katalaani rahvus- paljud neist ei ole tegelikult rahvuselt tava tõsiasjana oskavad katalaanide aja- laste jaoks, tähistab Catalunya kata- katalaanid. Samas Valencia ega Baleaa- loolisel alal, eriti Kataloonia autonoom- laanide laiemat ajaloolist asuala tervi- ride autonoomse piirkonna elanikke ses piirkonnas, katalaani keelt ka suhte- kuna. ametlikult katalaanidena ei tunnistata, liselt paljud hispaanlased (vt tabel). Kõige selle juures tuleb arvestada, et kuigi ka nende alade põliselanikud on Positiivne on asjaolu, et Kataloonia Hispaania keskvõim püüab väita, et katalaanikeelsed. autonoomses piirkonnas on katalaani Valencia autonoomses piirkonnas ei ela Peale Hispaania, Prantsusmaa ja keelest aru saajate ja seda keelt kõnele- katalaanid, vaid hoopis katalaanidele Andorra ehk riikide, mille vahel ja- jate osatähtsus vägagi kõrge. Negatiivne lähedane rahvas valentsialased. Euroo- guneb nüüdisajal katalaanide ajaloo- on aga see, et kuigi katalaani keelt osa- pa suurima riigita rahva kunstliku line asuala, elab katalaane arvukamalt takse, ei kiputa seda alati kasutama. tükeldamise püüde on Hispaania ette ka Argentinas, Mehhikos, Itaalias (ees- Mõned aastad tagasi tehtud ühe uuri- võtnud kartuses, et üheskoos omaksid kätt Sardiinia saarel Alghero ehk kata- katalaanid nii suurt jõudu, et Hispaa- muse kohaselt kasutab üksnes 35 prot- laani keeles L’Alguer’i piirkonnas), Sak- nia keskvõim ei saaks nendega enam senti Kataloonia autonoomse piirkonna samaal, Peruus, Itaalias, Tšiilis, Vene- hakkama. Katalaanide poliitiline tükel- elanikest igapäevaselt peamiselt kata- zuelas, Šveitsis ja mujal. damine meenutab NSV Liitu, kus kunst- laani keelt, samal ajal kui enamasti likult killustati näiteks komid permi- ja Katalaanide kui põliselanike osatäht- hispaania keelt kasutab igapäevaselt sürjakomideks ning adõgeed kolmeks sus katalaanide ajaloolisel asualal His- 45 protsenti elanikest. Seejuures peab rahvaks. paanias väheneb pidevalt, sest sinna hispaania keelt emakeeleks peaaegu Katalaanide autonoomsete piirkon- piirkonda on riik pikka aega soosinud pool Kataloonia piirkonna elanikest, ja dade pindala on järgmine: Kataloonial ulatuslikku Hispaania-sisest migrat- seda kahel peamisel põhjusel: esiteks – 32 114 ruutkilomeetrit, Valencial 23 255 siooni. Näiteks Kataloonia autonoomse juba mainitud massiline migratsioon; ruutkilomeetrit ja Baleaaridel 4992 ruut- piirkonna rahvaarv oli 2012. aasta algul teiseks – katalaani keel oli Franco dik- kilomeetrit. Kokku on nimetatud kolme a7,566utorimiljonit,õigus M1910TÜ. aastalLood u agasa j2,084akiri tatuuri ajal nii tugevalt alla surutud, et horisont 1/2013 Δ 39 12. sajandil sai ülikute abielust algu- se Kataloonia ja lääne pool asuva Ara- góni poliitiline liit ning katalaani KAAREL TAMRE aladel hakkas kehtima Aragóni krooni võim. Aragóni kroonile kuulusid lisaks Aragóni piirkonnale peagi nii tänapäe- va Kataloonia, Valencia kui Baleaari saared. 15. sajandi keskpaigaks oli Ara- góni krooni alla ühendatud ka Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, tänapäeva Itaalia lõunaosa, osa tänapäeva Kreekast jne. 15. sajandil kujunesid välja Kataloo- nia peamised valitsusorganid. 1450 asu- tati Barcelona ülikool. 1468 abiellus Aragóni kuningas Fer- nando II Kastiilia kuninganna Isabel I-ga. Sellega pandi alus kahe riigi liidule, mis ajapikku arenes Hispaania riigiks. 1640–1652 oli Kataloonia sisuliselt iseseisev. Aastatel 1640–1659 toimus Katalaani ülestõus, mis hõlmas olulise osa Katalooniast. 1618. aastal oli alanud suurt osa Euroopast haaranud Kolme- kümneaastane sõda, kus Prantsusmaa ja Hispaania olid vastaspoolel. Selle sõja ajal oli Hispaania toonud oma väed Katalooniasse, mis tekitas katalaanides rahulolematust. Seetõttu alustasid kata- laani talupojad 1640. aastal ülestõusu. Kataloonia omavalitsuse juht (President de la Generalitat de Catalunya) Pau Claris i Casademunt (1586–1641) kuulutas 1641. aasta jaanuaris välja Prantsusmaa pro- tektoraadi all oleva Kataloonia vabariigi (República Catalana). Kataloonia iseseisvaks kuulutamine tekitas Hispaania vägedes suurt viha, mistõttu rünnakutes Kata- looniale tapeti katalaane sisuliselt vali- matult. Üksnes Kataloonia liit Prantsus- Katalaani keele kõnelejad ja keelest arusaajad. maaga suutis ära hoida kõige halvema. 1648. aastal sõlmitud Vestfaali rahu- osa katalaane läks täielikult üle hispaa- keele baasil ja kohalike keelte mõjul leping tegi Kolmekümneaastasele sõja- nia keelele ning sisuliselt unustas kata- kujuneski ajapikku välja katalaani keel. le lõpu. 1652 vallutas Hispaania Barce- laani keele. Pärast Rooma võimu langemist lona ja Kataloonia langes jälle Hispaa- 5. sajandil oli praegune katalaanide nia võimu alla. Katalaanide väiksemat Katalaanide ajalugu: Puunia piirkond mitmete valitsejate – lääne- sorti vastupanu Hispaaniale jätkus veel sõdadest esimese raudteeni gootide, berberite ja araablaste, fran- seitse aastat. Prantsusmaa oli valmis Enamasti arvatakse, et katalaanid kuju- kide jt – võimu all. Ühe üpris laialt levi- Hispaania võimu enamikus Kataloonias nesid välja ibeeride (Pürenee poolsaarel nud arvamuste kohaselt on Kataloonia tunnistama, kuid jättis endale Kataloo- elanud tundmatu päritoluga lähedaste oma nime saanud seal elanud lääne- nia põhjapoolsed alad. 1659. aastal His- hõimude ühisnimetus) ja keltide segu- gootide järgi. Sellisel juhul tähendab paania ja Prantsusmaa vahel sõlmitud nemisel. Pärast Teist Puunia sõda Kataloonia ’gootide maa’. Püreneede lepinguga jäi Kataloonia (218–201 eKr) kindlustus katalaanide Ilmselt 9. sajandi keskpaigaks oli välja põhjaosa ka ametlikult Prantsusmaa esivanemate aladel Rooma riigi võim. kujunenud katalaani rahvus. 11. sajan- valdusesse. 1700 keelati Prantsusmaa Sellega seoses kehtestati piirkonnas dil alustas Kataloonia aladel tegevust valduses olevas Kataloonias katalaani ametikeelena ladina keel ja sinna hak- esimene seadusandlik kogu. Katalaan keele kasutamine. kas saabuma koloniste Rooma riigi teis- (Catalanenses) kui rahvuse nimi ja Kata- Kataloonia oli praktiliselt iseseisev telt aladelt. Rooma surve tõttu kata- loonia (Catalania) kui piirkonna nimi piirkond ka 1678. aastal ja hiljem aasta- laanide esivanemad romaniseerusid, leiab esmakordselt mainimist 12. sajan- tel 1701–1714, mil peeti ulatuslikku His- võttes omaks rahvaladina keele. Ladina di algusest pärit ladinakeelses kroonikas. paania pärilussõda. 1716. aastal tühistas autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 40 Δ horisont 1/2013 KATALAANI KEEL – anti välja katalaani keele nüüdisaegne JUURI PIDI RAHVALADINAS grammatikareeglite kogumik. Franco dikta- Katalaani keel arenes välja rahvaladina tuuri ajal oli katalaani keele kasutamine keelest. See kuulub romaani keelte hulka, ametiasutustes ja hariduses rangelt keela- täpsemalt gallo-ibeeria keelte iberoromaani tud. Samas katalaanikeelseid raamatuid anti keelte idarühma. Katalaani keele lähim Kataloonias välja isegi Teise maailmasõja sugulaskeel on laialdasel alal Prantsusmaa järgsetel aastatel ning teatrid võisid alates lõunaosas räägitav oksitaani keel, mida 1950. aastatest kasutada ka katalaani keelt. Eestis on harjutud ekslikult nimetama Tänapäeval on katalaani keel Andorra provanssaali keeleks. Tegelikkuses on vürstiriigis ainus ametikeel. Kataloonia, provanssaali keel oksitaani keele üks dialekt. Valencia (valentsia keele nime all) ja Baleaa- Hispaania keel, mida nimetatakse ka kastiilia ride autonoomses piirkonnas on katalaani keeleks, on katalaani keelele suhteliselt keel üks ametikeeltest. Eristaatus on kata- lähedane, kuuludes ibero-romaani keelte laani keelel Hispaanias Aragóni autonoomses läänerühma. piirkonnas ja Itaalias Sardiinia maakonnas. Katalaani keel jaguneb kaheks peamiseks Katalaani keele kahe põhidialekti ja nende Nüüdsel ajal antakse Kataloonia auto- dialektide rühmaks – idapoolseteks ja lääne- alamdialektide levialad. noomses piirkonnas haridust põhiliselt kata- poolseteks dialektideks. Idapoolsed dialektid laani keeles. Näiteks algharidus on täielikult jagunevad omakorda kolmeks – põhjakata- katalaanikeelne. Hispaania keelt õpetatakse laani-, keskkatalaani ja baleaari dialektiks autonoomse piirkonna ida- ja keskosas. üksnes kui võõrkeelt. Kataloonia autonoomse ning need kõik jagunevad omakorda alam- Keskkatalaani keelele suhteliselt lähedast piirkonna ametiasutused kasutavad täna- dialektideks. Läänepoolsed dialektid jagu- katalaani keelt kõneldakse Baleaari saartel, päeval asjaajamises katalaani keelt. nevad loodekatalaani- ja edelakatalaani kus Mallorca kõneldakse katalaani keele Kataloonia regulatsioonid näevad ka ette, dialektiks. Viimast nimetatakse ka valentsia mallorka, Menorca saarel menorka ja Pitiuu- et kogu äriline info, näiteks reklaamid, keeleks. Loodekatalaani ja edelakatalaani side saarestikus eivissa alamdialekti. Kesk- juhendid, menüüd jne, peab olemas olema dialekti vahel on veel üleminekukatalaani katalaani dialekti baasil on loodud ühtne katalaani keeles. Hispaania keeles sama info ehk tortosi dialekt. Loodekatalaani ja edela- katalaani kirjakeel. Katalaani keele standar- esitamine ei ole nõutud, kuid ei ole ka keela- katalaani dialektid jagunevad omakorda diseerimisega tegeleb Katalaani õpingute tud. Kataloonia autonoomsele piirkonnale alamdialektideks. Dialektid erinevad sõna- instituut (Institut d'Estudis Catalans). kuuluv meedia on peaaegu eranditult vara, grammatika ja häälduse poolest. Katalaani keele hiilgeajaks peetakse katalaanikeelne. Seevastu Hispaania riigile Suurima kõnelejate arvuga on keskkata- 15. sajandit. Katalaani keele positsioon taas- kuuluv meedia Kataloonias on peaaegu laani dialekt, mida räägitakse Kataloonia tus samal tasemel alles 20. sajandil. 1918 eranditult hispaaniakeelne. ● Hispaania kuningas Kataloonia põhi- davalt põllumajanduspiirkond. 19. sajan- kordselt välja Kataloonia riik. Paraku seaduse ning saatis laiali Kataloonia ja dil toimus Kataloonias ka ulatuslik järgmisel päeval Kataloonia võimu- Valencia parlamendi. Kuningas kehtes- rahvuslik ärkamine, kus mitmesugustes organite võtmeisikud vahistati. 1936. tas ka Hispaania uue administratiivse vormides edendati katalaani kultuuri. aastal püüdis autonoomiat saada Valen- jaotuse, viis Kataloonia ülikooli Barce- cia piirkond, kuid enne otsustamist lonast ühte Kataloonia väikelinna ning Katalaanide 20. sajand puhkes Hispaania kodusõda. keelustas katalaani keele kasutamise 1919. aastal kehtestati Kataloonias esi- Üldiselt oli Hispaanias 1930. aastate ametikeelena. Pool sajandit hiljem kee- mesena maailmas 8-tunnine tööpäev. esimesel poolel olukord keeruline. Eri- lustati katalaani keel ka haridusasu- 1920. aastatel leidis aset esimene suu- nevaid vaateid esindavate gruppide tustes. rem sisseränne Katalooniasse. 13. sep- vastasseis oli aeg-ajalt väga tugev ning 1848. aastal ehitati Kataloonias tembril 1923 viidi aga Hispaanias läbi muutus korduvalt vägivaldseks. Samas esimene raudtee Ibeeria poolsaarel. See riigipööre, kehtestati sõjaväeline dik- oli just see aeg, mil Hispaaniat ulatus- ühendas Vahemere-äärseid linnu Barce- tatuur ning kaotati elementaarsedki likult moderniseeriti. Muu hulgas keh- lonat ja Mataró’t (tänapäeval 122 000 vabadused ja õigused. testati siis demokraatlik põhiseadus, elanikku), mille vahekaugus linnulen- 1931. aasta aprillis Hispaanias pee- viidi läbi põllumajandusreform, laien- nult on vähem kui 25 kilomeetrit. tud kohalikud valimised võitsid vaba- dati kodanike õigusi jne. 1873. aastal kuulutati välja esimene riiklased ja sotsialistid. Kuningas lah- 1936. aasta veebruaris Hispaanias Hispaania vabariik ja ühtlasi ka Kata- kus riigist ning 14. aprillil sai Hispaa- korraldatud valimistel võitsid vasak- laani riik föderaalse Hispaania vabariigi niast jälle vabariik. Aprillis 1931 kuulu- poolsed. See ei meeldinud parempool- koosseisus. Katalaani riik eksisteeris tati Barcelonas välja ka Kataloonia setele, kes juulis 1936 alustasid relvas- vähem kui pool aastat – 12. veebruarist vabariik. Nädal hiljem Hispaania valit- tatud vastuhakku, mis kasvas kiiresti 11. juunini. Hispaania vabariik likvi- suse surve tõttu iseseisvus paraku tühis- üle Hispaania kodusõjaks. Mässajate deeriti 1874. tati. 1932. aastal anti aga Katalooniale juhiks oli kõigest 33-aastaselt kindra- 19. sajandil arenes Kataloonias kii- nagu ka Baskimaale mõningane auto- liks tõusnud Francisco Paulino Her- resti tööstus, Hispaania seevastu oli val- aunoomia.toriõi 6. oktoobrilgus MT 1934Ü Lkuulutatioodusa järje-jakirimenegildo Teódulo Franco y Bahamon- horisont 1/2013 Δ 41 KATALAANIDE SÜMBOLID lipud koos tähega (viisnurgaga). suse sinise taeva tähenduse ja Katalaanide kuulus kolla-puna- Selliseid lippe nimetatakse lühi- valge viisnurk iseseisvuse tähen- triibuline lipp on käesoleval ajal dalt Estelada (estel – täht). duse. Nimetatud lippu kasutati muu hulgas Kataloonia auto- Nüüdisajal on Estelada eeskätt kõrvuti Senyera’ga muu hulgas noomse piirkonna ametlik lipp katalaani iseseisvuslaste lipp. 14. aprillil 1931 Katalaani vaba- (laiuse ja pikkuse suhtega 2:3). Seejuures kasutatakse Estelada riigi väljakuulutamisel. See lipp (Senyera) või sama lipp lippe nii Kataloonia piirkonna ise- 1960. aastatel võtsid vasak- koos mõne sümboliga on nüüdis- ● Baleaaride autonoomse piir- seisvuse eest seismisel kui ka poolsed katalaani rahvuslased ajal paljude katalaanidega seo- konna lipp võeti ametlikult kasu- kõikide katalaani piirkondade kasutusele Estelada, kus sinist tud piirkondade lipuks ning esin- tusele 1983. aastal. Lipul olev ühendamise ja iseseisvaks kuulu- värvi kolmnurk oli asendatud datud mitmetel katalaanidega ehitis kujutab Baleaari saarte tamise eest võitlemisel. Katalaa- kollasega ja valge viisnurk puna- seotud piirkondade vappidel. suurimal saarel Mallorcal asuvat nide traditsioonilise lipu koos sega. Seda lippu hakati nimeta- Ajalooliselt on Senyera saanud Almudaina paleed. Lipu mõõtude vasemal pool asuva sinise kolm- ma Estelada vermelia (punane alguse Aragoni krooni vapist, kus suhe on 2:3. nurgaga ja valge viisnurgaga lõid Estelada). Tänapäeval ei iseloo- kuldkollasel põhjal oli neli punast ilmselt 1904. aastal katalaani musta punane Estelada aga enam triipu. Mõned katalaani ajaloo- rahvuslased, kes võtsid eeskujuks tingimata vasakpoolseid, pigem lased väidavad, et veel enne Ara- 1902. aastal iseseisvunud Kuuba on tegemist klassikalise Estelada góni krooni kasutasid kirjeldatud lipu. Sinise kolmnurga ja valge lihtsustatud variandiga (vähem motiivi Barcelona krahvid. Kuld- viisnurgaga Estelada võttis värve). sel taustal neli punast triipu kui hiljem kasutusele katalaani sümbol on olnud kasutusel ilm- rahvuslaste partei Estat Català selt hiljemalt aastast 1150. (Katalaani riik), mille eesmärk oli iseseisev Katalaani riik. Partei Senyera oli muu hulgas 14. april- ● Katalaani rahvuslased kasuta- idee kohaselt oleks katalaanide lil 1931 välja kuulutatud Kata- vad mitmeid lippe. Kõige popu- rahvuslipuks olnud traditsiooni- laani vabariigi üks sümbol. Kata- laarsemad on katalaanide tradit- line Senyera ja riigilipuks Estela- laanide traditsioonilise lipu kee- sioonilised kolla-punatriibulised lustas Franco fašistlik diktatuur da. Sinine kolmnurk sai humaan- 1939. aastal. Ametlikult hakati Hispaania autonoomsetel lippu taaskasutama 1979. aastal. piirkondadel on oma hümn. Kata- laanide Valencia autonoomse piirkonna hümn on olemuselt EVERT KREEK EVERT koloniaalne, sest juba esimeses reas räägitakse Hispaaniast, kuid Valenciat mainitakse alles hümni viimases stroofis. Seevastu Kata- loonia autonoomse piirkonna hümn „Els Segadors” on rahvus- ● Valencia autonoomse piir- liku sisuga. Selles ei mainita konna lipp kinnitati ametlikult kordagi Hispaaniat ja juba esime- 1982. aastal. Lipu vasemas servas se reaga märgitakse Kataloonia olev vertikaalne punane laid koos võidukust (Catalunya triomfant). kuldse ornamendiga sümbolisee- Kataloonia hümn pärineb põhi- rib avatud krooni. Punasel olemuselt 17. sajandi keskpai- vertikaalsel laiul olevad märgid gast, mil katalaanid võitlesid tähistavad pärleid (valged ele- iseseisvuse eest. Hümni muusika mendid), smaragde (rohelised kaasajastati 1892. aastal ja sõnad elemendid) ja rubiine (punased 1899. aastal. Kataloonia auto- elemendid). Lipu laiuse ja noomse piirkonna hümniks kinni- pikkuse suhet ei ole ametlikult tasid „Els Segadorsi” Kataloonia määratletud, tavaliselt kasuta- võimud 1993. aastal. ● takse suhet 1:2 või 2:3. 22 000 elanikuga Sant Feliu de Guíxols – Sant Feliu on 304. aastal surnud katalaani pühak ja Kataloonias on mitu kohanime, kus tema nimi sees on. Sant Feliu de Guíxols asub Kataloonia autoriõigus MTÜ Loodusajakiri idaosas Vahemere ääres. 42 Δ horisont 6/2007 de Salgado Pardo (Francisco Franco, pooldajat. Ebro lahingu järel, 26. jaa- paania demokraatiale. 1979 hakkas keh- 1892–1975). Franco oli küll sündinud nuaril 1939 langes Franco vägede kätte tima Kataloonia autonoomia statuut, Hispaanias galjeegi rahvuse asualal Barcelona. Sõja lõpuks peetakse 1. april- 1982 Valencia ja Baleaaride autonoomia Galicias, kuid oli rahvuselt hispaan- li 1939. Sõja tulemusena oli Francost statuut. Kehtestatud autonoomiad olid lane, kelle suhtumine Hispaania väikse- saanud Hispaania diktaator. põhiosas küll nimelised ja üksnes vä- matesse põlisrahvastesse oli põlastav. 1939. aastal algas koos Franco võimuga hestes küsimustes ka sisulised, kuid Hispaania kodusõjas sõdisid ühel katalaanide massiline tagakiusamine võrreldes Franco ajastuga oli mõninga- pool vabariiklased, kes kodusõja algul ning otsene terror rahvuslaste suhtes. negi autonoomia suur samm paremuse olid võimul (ja kelle hulka kuulusid Kataloonia autonoomia tühistati, kata- poole. peamiselt vasakpoolsed ja tsentristid) laani keele kasutamine ametiasutustes, 1992. aastal peeti Barcelonas suve- ning teisel pool nn parempoolsed nat- kirikutes, koolides, teeviitadel ja palju- olümpiamängud. Enne olümpiat oli osa sionalistid, keda toetasid jõukad lin- des muudes kohtades keelati. 1940. katalaanide organisatsioone pöördunud lased ja suurmaaomanikud ning keda aastal hukati Lluís Companys i Jover – Rahvusvahelise Olümpiakomitee poole juhtis Franco. Katalaanid olid Hispaa- mees, kes aastatel 1933–1939 oli olnud palvega lubada Kataloonial osaleda nia kodusõjas valdavalt vabariiklaste Kataloonia omavalitsusorganite presi- mängudel oma võistkonnaga. Olümpia- poolel, sest ühest küljest oli Kataloonias dent. 1950. aastatel tabas Katalooniat komitee jättis selle palve rahuldamata. palju tööstustöölisi, kuid teisalt oli järjekordne keskvõimu soodustatud Vaatamata sellele, et Rahvusvaheline vabariiklik valitsus andnud katalaani- massiline hispaanlaste sisseränne. Fran- Olümpiakomitee püüdis Barcelona dele kauaoodatud autonoomia. co režiimi üks eesmärk oli asustada olümpiamänge ja poliitikat võimalikult Juulist novembrini 1938 peeti pea- katalaanide ajaloolistele aladele nii palju lahus hoida, see täielikult siiski ei miselt Kataloonia territooriumil Ebro palju hispaanlasi, et katalaanid tahes- õnnestunud. Näiteks võis meeste mara- jõe lähedal Hispaania kodusõja kõige tahtmata assimileeruksid. Kõrvuti tonijooksu teleülekandes näha Barce- pikemaajalisem ja verisem lahing – vasakpoolsetega saidki Franco terrori- lona tänavatel ingliskeelseid plakateid Ebro lahing. Vabariiklaste poolel võttis režiimi ebainimlikkust kõige enam „Freedom for Catalonia” ehk „Vabadus sellest lahingust osa eri andmetel tunda baskid ja katalaanid. Katalooniale”. Maratonitrassi palistasid 80 000–100 000 sõdurit ja Franco poolel Novembris 1975 Franco suri. See mõne üksiku Hispaania lipu kõrval tu- 90 000–98 000 sõdurit. Tehnika osas võimaldas Hispaanial uuesti pöörduda handed Kataloonia lipud. Viimasel kahe- olid jõud üpris ebavõrdsed. Näiteks oli demokraatlikule arenguteele ning anda kümnel aastal on Barcelonas FC Barce- Francol eri andmetel kasutada 300–550 vähehaaval õigusi ka Hispaanias elava- lona jalgpallistaadionil Camp Nou pee- lennukit, vabariiklastel 150–200 (neist tele riigita rahvastele, st katalaanidele, tud jalgpallivõistlustel aga korduvalt vähem kui 50 kaasaegset). Lahingus galjeegidele ja baskidele. 1978 võeti väljas olnud hiigelsuured ingliskeelsed hukkus eri andmetel 10 000–30 000 vastu Hispaania uus põhiseadus, mis plakatid „Catalonia is not Spain” ehk vabariiklast ning 5000–6500 Franco pidi andma seadusliku raamistiku His- „Kataloonia ei ole Hispaania”. Kuulsat KUULSAD KATALAANID Paljud kuulsad „hispaanlased” on tegelikult rahvuselt hoopis katalaanid. Katalaanidest kuulsused on muu hulgas maalikunstnik CORBIS / SCANPIX Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domè- nech (Salvador Dalí, 1904–1989), arhitekt Antoni Plàcid Guillem Gaudí i Cornet (Antoni Gaudí, 1852–1926), bacardi rummi looja Facund Bacardí i Massó (1815–1886), tenor Josep Maria Carreras i Coll (José Carreras, sündinud 1946), sopran María de Montserrat Viviana Concepción Caballé i Folch (Montser- rat Caballé, sündinud 1933), endine tipp- tennisist Aránzazu „Arantxa” Isabel María Sánchez Vicario (sündinud 1971), tipptenni- sist Rafael Nadal i Parera (sündinud 1986). Rahvusvahelise olümpiakomitee kunagise presidendi Juan Antonio Samaranch i Torelló üks vanematest oli katalaan ja teine hispaan- lane. Katalaani ametlikud perekonnanimed koosnevad sarnaselt hispaania perenimedele Maalikunstnik Salvador Dali on olnud üks neid maailmakuulsaid hispaanlasi, kahest perenimest, millest üks on isa pere- kes tegelikult oli katalaan. nimi ja teine ema perenimi. Perenimede vahel on katalaanidel täht „i”, mis tähendab „ja”. ● autoriõigus MTÜ Loodusajakiri horisont 1/2013 Δ 43 Kataloonia autonoomse piirkonna või- mudele märku anda, et nad astuksid samme Kataloonia suveräänsuse suu- nas. Muu hulgas teatasid Sant Pere de Torelló võimud, et 12. oktoober, mis SCANPIX / AFP PHOTO SCANPIX / Hispaanias on rahvuspüha – Christoph Kolumbuse Uude maailma jõudmise aastapäev ja Hispaania relvajõudude päev –, on nende omavalitsuses tavaline tööpäev. Vaba katalaani territooriumi väljakuulutamise järgselt soovitas His- paania armee kolonel Francisco Ala- mán Castro nimetatud omavalitsuste juhid ja akti poolt hääletanud nõukogu Hetk 2012. aasta liikmed kohe arreteerida. 25. novembrist, kui Hiljem on end vabaks katalaani terri- Hispaania Kataloonia tooriumiks kuulutanud mitmed Kata- autonoomses piirkonnas valiti Kataloonia loonia kohalikud omavalitsused. 2012. parlamenti. Hääletama aasta 25. detsembri seisuga oli selliseid tulnute meelsust omavalitsusi (linnu ja valdu) 189 (vt demonstreerivad kaarti). Neis elab kokku 1,313 miljonit Estelada-lippudega inimest. Samuti oli vaba katalaani terri- ehitud lemmikud. tooriumi välja kuulutanud viie maa- konna nõukogu. Nendes maakondades elab 560 000 inimest. Mõned kohalikud omavalitsused on Kataloonia iseseis- jalgpallimeeskonda on fännide po- miat ja protestida Hispaania konstitut- vuse toetamise teise sammuna asen- liitiliste loosungite tõttu ka trahvitud. sioonikohtu hiljutise otsuse vastu, mil- danud kohalike võimuorganite juures lega annulleeriti või nõuti piiravat tõl- Kataloonia ametliku lipu Kataloonia Viimaste aastate areng gendust Kataloonia 2006. aasta auto- iseseisvuslaste lipuga – Estelada’ga. 2006. aastal uuendati Kataloonia ja noomiastatuudi mitmetele osadele (41 11. septembril 2012, st Kataloonia Valencia piirkonna autonoomiat ning artiklile 223-st). Organiseerijate hinnan- rahvuspäeval, toimus Barcelona kesk- 2007. aastal Baleaaride piirkonna auto- gul oli protestijaid poolteist miljonit, linnas massidemonstratsioon Kataloo- noomiat. Autonoomiate uuendamisega kohalik politsei hindas nende arvuks nia iseseisvuse toetuseks. Protestijad said piirkonnad õigusi mõnevõrra juurde. 1,1 miljonit. nõudsid Katalooniale iseseisvust ja kon- 2007. aastal tunnustati Lõuna-Prant- 2011. aasta detsembris loodi Kataloo- solideerumist slogani „Kataloonia, uus susmaal Ida-Püreneede departemangus nias Kohalike Omavalitsuste Assotsiat- riik Euroopas” („Catalunya, nou estat ehk piirkonnas, millest valdava enamiku sioon Iseseisvuse Eest (Associació de d'Europa”) alla. Protesti oli organisee- moodustab katalaanidega asustatud Municipis per la Independència). Nüüdseks rinud Katalaani Rahvusassamblee. Üri- Roussillon, ametlikult katalaani keelt on sellega ühinenud enam kui 630 Kata- tus kestis neli tundi. Selleks, et pro- regionaalse keelena ja võeti vastu otsus loonia piirkonna kohalikku omavalit- testist saaks osa võtta võimalikult palju aidata kaasa, et keelt laiemalt kasutataks. sust ehk valdav enamik. inimesi väljastpoolt Barcelonat, olid 13. septembril 2009 korraldati Alates septembrist 2012 on Kataloo- organiseeritud erirongid, mis inimesi Arenys de Munt’i vallas (enam kui 8000 nia autonoomse piirkonna mitme- Barcelonasse tõid. Protestist osa võtta elanikku) sümboolne Kataloonia ise- kümnes kohalikus omavalitsuses elani- soovijate kohaletoomiseks kasutati ka seisvusreferendum. Detsembris 2009 kud nimetanud mõne väljaku Iseseis- väidetavalt enam kui tuhandet bussi. peeti mitteametlik iseseisvusreferen- vuse väljakuks (Plaça de la Independència). Organiseerijate hinnangul võttis dum Kataloonia piirkonna rohkem kui Uue nime on saanud eeskätt väljakud, demonstratsioonist osa 2 miljonit ini- 160 omavalitsuses, kus elab kokku mis varem kandsid Hispaania väljaku mest. Barcelona politsei ja Kataloonia 702 000 inimest. Osavõtt oli keskmiselt nime. Ametliku ümbernimetamise siseministeeriumi hinnangul oli osavõt- 27,4 protsenti ja iseseisvuse poolt hääle- ootuses on vanad nimetahvlid kas kae- jaid 1,5 miljonit. Hispaania valitsuse tas keskmiselt 95 protsenti hääleta- tud või isegi juba uutega asendatud. esindus Kataloonias püüdis üritust näi- nutest. Aprillis 2010 toimus iseseisvus- 3. septembril 2012 kuulutasid Kata- data tegelikkusest selgelt väiksemana, referendum veel enam kui 200 koha- loonia autonoomse piirkonna Sant Pere väites osavõtjate arvuks 600 000. likus omavalitsuses, sh peaaegu 100 000 de Torelló (2400 elanikku) ning Call- 25. novembril 2012 Kataloonias pee- elanikuga Gironas ja peaaegu 140 000 detenesi (samuti 2400 elanikku) koha- tud parlamendivalimiste tulemusena elanikuga Lleidas. lik omavalitsus end vabaks katalaani said 135 mandaadist 87 (ehk 64,4 prot- 10. juulil 2010 toimus Barcelona territooriumiks (Territori Català Lliure), senti) Kataloonia iseseisvust soovivad kesklinnas massidemonstratsioon, mille näidates sümboolset allumatust His- või soosivad parteid. Parteide varase- eesmärk oli kaitsta Kataloonia autonoo-autopaaniariõig ukeskvõimule.s MTÜ L oSelleod uaktigasaja soovitikiri maid väljaütlemisi arvestades on väga 44 Δ horisont 1/2013 tugevnemisele. Paljud Kataloonia elani- kud mõistavad nüüd, et iseseisvalt võiks Kataloonia saada paremini hakkama Kataloonia kohalikud kui koos Hispaaniaga. Seda enam, et kui omavalitsused, KAAREL TAMRE mis 2012. aasta mõlemad riigid oleksid Euroopa Liidu 25. detsembriks liikmed, poleks kaubavahetusel Kata- olid välja kuulutanud loonia ja Hispaania vahel mingid kunst- katalaani vaba likke tõkkeid. Nii on jõutud olukorrani, territooriumi. kus Kataloonia iseseisvust toetab ka osa hispaanlasi, kes Kataloonias elavad. Tulevik Juba praegu on näha, et Hispaania keskvõim on valmis kasutama väga eri- nevaid võtteid (sh alatuid) selleks, et Kataloonia võimud ei püüaks korral- dada iseseisvusreferendumit ega viiks Katalooniat iseseisvuseni. Mõned His- paania kõrged sõjaväelased on rääki- nud koguni võimalikust sõjast (!) Kata- loonias, kui viimane peaks püüdma ise- seisvuda. Seetõttu on raske loota, et katalaanide vaieldamatut õigust oma- Katalaani aladel Hispaanias kehtib suhteliselt keeruline administratiivne ülesehitus. Autonoomsed riiklusele austatakse ja Kataloonial las- piirkonnad jaotuvad provintsideks (província), need omakorda maakondadeks (comarca) ning takse minna oma teed. maakonnad munitsipaliteetideks (municipi) ehk sisulises mõttes linnadeks ja valdadeks. Näiteks Kui aga Kataloonia saab siiski kätte Kataloonia autonoomne piirkond jaguneb neljaks provintsiks, need omakorda 41 maakonnaks, oma iseseisvuse, siis osa katalaani rah- kus omakorda on 947 munitsipaliteeti. Ajal, mil Eestis räägitakse sellest, et tuhande elanikuga vuslaste jaoks on see alles katalaanide vald ei ole elujõuline, on Kataloonias rohkem kui 20 valda, kus elanikke on alla saja. Kataloonia iseolemise pika tee algus. Osa katalaane kõige väiksema rahvaarvuga maakonnas on aga elanikke alla 4500, samas kui seitsmes maa- konnas on neid enam kui 200 000. tahaksid, et katalaanide kõik ajaloo- lised alad või vähemalt kolm Hispaania katalaanide piirkonda oleksid ühine- nud iseseisvaks katalaani riigiks. Paraku tõenäoline, et Kataloonia parlament võrdne Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa on Valencia või Baleaaride eraldumist hakkab ette valmistama iseseisvusrefe- Ühendkuningriigi sama näitajaga. See Hispaaniast veel palju raskem saavuta- rendumi läbiviimist. oli üle 15 protsendi kõrgem Hispaania da kui Kataloonia lahkulöömist. Esiteks 2012. aasta avaliku arvamuse uuri- kui terviku SKP-st elaniku kohta ja üle on Valencia ja Baleaaride piirkonnas mused näitavad, et rohkem kui pool 50 protsendi kõrgem Hispaania kõige katalaane ja katalaanikeelseid-meelseid Kataloonia elanikest hääletaks referen- vaesema piirkonna samast näitajast. täna suhteliselt vähem kui Kataloonia dumil pigem Kataloonia iseseisvuse Ostupariteeti arvestades oli Kataloonia piirkonnas. Teiseks on eriti Valencia poolt. Üksnes ligikaudu viiendik kuni SKP elaniku kohta aga Ühendkuning- oluliselt vaesem kui Kataloonia. Seega neljandik küsitletutest on kindlalt Ka- riigi vastavast näitajast isegi kõrgem. võib katalaani rahvuslaste unistus ise- taloonia iseseisvuse vastu. Kuna Kataloonia on olnud Hispaania seisvast Països Catalans’i riigist vähemalt rikkamaid piirkondi, on Kataloonia tra- lähiaastail jääda täitumata. Samas loo- Majandusliku olukorra mõju ditsiooniliselt andnud Hispaania riigi- tus sureb, teadagi, viimasena. ● iseseisvusideele kassasse rohkem kui sealt vastu saanud, Kataloonia iseseisvuslaste püüdlusi toe- aidates niiviisi üleval hoida Hispaania tab piirkonna majandus. Traditsiooni- vaesemate piirkondade majandust. AUTORIST liselt on Kataloonia olnud Hispaania Viimaste aastate majanduskriis on ANDRUS MÖLDER (1970) on lõpetanud 1992. aastal arenenumaid ja isegi kogu Lõuna-Eu- Hispaaniat, sh Katalooniat, tabanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna roopa rikkamaid piirkondi. Katalooniat väga rängalt. Kataloonia SKP on vähe- tootmise ökonoomika ja juhtimise erialal ning peetakse ka üheks Euroopa Liidu kõige nenud ja tööpuudus on tõusnud koguni tegeleb igapäevaselt finantside juhtimise ja finants- koolitusega ja aitab ettevõtetel toetusi ja laene industrialiseeritumaks piirkonnaks ehk kõrgemaks kui 25 protsenti töövõime- saada. Väikerahvastest ja rahvuslippudest, viimastel üheks Euroopa Liidu neljast nn mooto- lisest elanikkonnast. Olude kiiret para- aastatel eeskätt riigita rahvastest ja nende sümboo- rist (teised on Rhône-Alpes’i piirkond nemist ei ole kriisi jätkudes kusagilt likast, on huvitunud kaheteistkümnendast eluaastast saadik. Suhtleb interneti vahendusel riigita rahvaste Prantsusmaal, Lombardia maakond paista. Sellises olukorras ei ole paljud esindajatega üle maailma. Kirjutanud Horisondis Itaalias ja Baden-Württembergi liidu- Kataloonia elanikud enam nõus, et Ka- mitmetest riigita rahvastest, tutvustanud neid ja maa Saksamaal). taloonia Hispaania vaesemaid piirkon- nende probleeme alates 2004. aasta suvest ka Kataloonia autonoomse piirkonna sise- di majanduslikult toetab. Majandus- Vikerraadios, kus on salvestanud seni 82 saadet 79 rahvast. 2012. aastal kirjutas raamatu Kaukaasia majanduse koguprodukt (SKP) elaniku likust olukorrast tingitud rahulolema- riigita rahvastest, mis ilmus Horisondi kaasandena kohta oli 2008. aastal ligilähedaselt tusau t onor iõ aidanudigus M kaasaTÜ L o iseseisvusideeodusajakiri „Looduse raamatukogu” sarjas. horisont 1/2013 Δ 45 INDREK ROHTMETS ORBIS TERRARUM Maa, kus puhkab suurmehe süda Tahtsime liikuda veidi maad doktor Livingstone’i jälgedes, uudistada miombometsi ja proovida õnne, kas läheb korda kohata ühte sealsete soolagamike tähelepanuväärseimat linnuharuldust kingnokka. Livingstone oli üks minu lemmikkangelasi juba poisipõlves. Auto aken oli veidi irvakil, kui metsateele matu tiitellehte ilustama just tsetse- koosluse nimi sedavõrd „päris aafrika- pöörasime, ja mõne aja pärast tundsin kärbse. päraselt” kõlab. väga valusat torget parema jala pahkluu kandis. Torge oli nii valus, et vajutasin Livingstone ja miombo Aafrika seenemetsad kogemata liiga kõvasti gaasipedaali ja Sambia on liblikakujuline maa. Üks mu Aafrika lõunaosa pakub loodusehuvilisele auto tegi porisel metsateel ootamatu sõber, kes on varem Sambias käinud, matkajale suurel hulgal mitmesuguseid siksaki. Ja seejärel üritas keegi tiivuline ütles kord, et Sambia on „päris Aafrika”. maastikke. Taimede liigirikkus on pead- otse minu laupa rünnata ning saavutas Sain aru, et ta pidas silmas eelkõige pööritav ja see kirevus kajastub ka taime- mõningast edu, otsaesist kaunistas juba seda, et see riik on massiturismi peavoo- kooslustes. Karoo ja fynbos, highveld ja mõnekümne sekundi pärast paras muhk. lust kõrvale jäänud. Tihedamalt võib mitut bushveld jne. Ja siis on seal veel miombo, Sulgesin autoaknad ja üritasime koos masti külalisi kohata üksnes Victoria joal mis lisab afrikaani keelest tulenevatele abikaasa Mariaga mõrvamõtteid vaos Sambesi jõel ja Luangwa rahvuspargis, ökoloogilistele terminitele „päris Aafrika” hoidmata autosse tunginud parmulaad- mujal aga oled valge turistina enamasti aktsenti. setest kahetiivalistest vabaneda. Kõik oli ise kohalike jaoks vaatamisväärsus. 1866. aasta detsembris rändas David täpselt nii, nagu doktor Livingstone omal Meie esialgne siht oli Sambia põhja- Livingstone praeguse Põhja-Sambia aladel ajal kirjutas. Tsetsekärbsed on hämmas- osa, kus soisel madalikul laiub Bangweulu ja jõudis silmapiirini laiuva metsavööndini. tavalt vilkad, lausa ebaloomulikult kiired järv ja asub mitmeid rahvusparke, mille Ta kirjutas oma reisipäevikusse: „Ma nii põgenemisel kui rünnakul. Ja ebatava- hulgas ka Kasanka. Tahtsime liikuda veidi peaksin seda imekaunist maad paremini liselt vastupidavad. Pöidla all just nagu maad doktor Livingstone’i jälgedes, uudis- tundma õppima ... See paik võiks kindlasti puruks litsutud tsetsekärbes ärkas tada miombometsasid ja proovida õnne – olla tulevikus kohaks, mis inimeste meeli järgmisel hetkel ellu ja kadus kuhugi, et kas läheb korda kohata ühte sealsete hakkab kütkestama. Võimatu on kirjel- mõne aja pärast taas oma verejanust soolagamike tähelepanuväärseimat linnu- dada, millist pillavat mitmekesisust siin sööstlendu alustada. Leidsime, et neil haruldust kingnokka. Livingstone oli juba võib kohata.” peab küll mitu elu olema. Olime Põhja- minu poisipõlves üks mu lemmikkange- See maastik, mille kirjeldamist Living- Sambia miombometsas, tsetsekärbeste lasi, võisin omal ajal väsimatult silmitseda stone võimatuks pidas, on miombo, põliskodus, ja väga lähedal nendele gravüüre tema raamatust „Reisid Lõuna- kooslus, mis võtab Lõuna-, Kesk- ja Ida- paikadele, kus maadeavastaja David Aafrikas”, mida korduvalt raamatukogust Aafrikas enda alla ei rohkem ega vähem Livingstone (1813–1873) tegi oma laenutasin, sest mul endal seda nii kui 2 800 000 ruutkilomeetrit. Ligemale päevaraamatusse elu viimased tähele- hinnalisena tundunud väljaannet polnud. 80 protsenti Sambia ja 50 protsenti Tan- panekud. Üsna mõistetavaks sai siis ka Eriti põnev oli gravüür allkirjaga „Pääse- saania looduslikust taimestikust kasvab see, miks valge mees, kes esimesena mine lõvi küüsist”, mis kujutas Living- miombokooslustes. Nimetus miombo rändas risti, ookeanist ookeanini, läbi stone’i lebamas vihase lõvi käppade tuleneb sealse kõige levinuma puude- Lõuna-Aafrika, valis Aafrika üliohtra fauna vahel. Miombometsa aga tuli minna perekonna Brachystegia nimetusest. esindajate seast oma tähtsaima reisiraa- juba ainuüksi selle pärast, et selle taime- Need puud on paljudes kohalikes keeltes autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 46 Δ horisont 1/2013 FOTOD: INDREK ROHTMETS FOTOD: David Livingstone’i tähtsaima reisi- raamatu tiitellehel ilutseb tsetsekärbes. • TSETSEKÄRBSED Tsetsekärbsed (Glossina sp.) on verdimevad, suhte- liselt suured Aafrika kärbsed, kellel on pikk ja tugev piste-kärss. Neid on kokku 34 liiki ja alamliiki. Nime- tus tuleneb Botswanas räägitavast tsvaana keelest – tsetse on kärbes. Kuri kuulsus saadab neid kahetiivalisi eelkõige selle tõttu, et nad siirutavad viburiga varustatud algloomi, trüpanosoome, kes omakorda põhjustavad nii inimesel kui kari- ja metsloomadel trüpano- somiaasi. Inimestel kutsutakse nimetatud haigust unitõveks ja kariloomadel nagana, kui nimetada üksnes tähtsamaid. Trüpanosoomid tungivad verre ning siirduvad lümfisüsteemi ja ajju. Haigestumise esmaseks tunnuseks on suurenenud lümfinäärmed. Raskelt trüpanosomiaasi haigestunud inimene langeb lõpuks letargiasse ja sureb. Õigel ajal avasta- tud unitõbi on tänapäeval ravitav. Kariloomade jaoks on nagana surmav. Trüpanosoomid levivad antiloopide kaudu, kes on nende vastu immuunsed. Kui nakkuskandja antiloobi verd imenud kärbes siirdub järgnevalt mõnele kari- loomale, võib viimane saada nakkuse. Tänapäeval tõrjutakse tsetsekärbseid paljudes Aafrika piirkondades mitmesuguste vahenditega, nagu putukamürgid, erilised püünised, haigete loomade kindlakstegemine ja varane hävitamine jne. David Livingstone oli Šoti päritolu misjonär, arst ja maadeuurija. Ta avastas Euroopa jaoks muu hulgas Sambesi jõe ja Victoria joa sellel jõel. Palju aastaid pühendas ta Niiluse lätete otsimisele, kuid need jäid tal leidmata. See mälestussammas kuulsale maade- avastajale ja aafriklaste sõbrale seisab Sambias, Victoria joa kõrval, mõnekümne meetri kaugusel autoriõigus MTÜ Loodusajakkuristikust,iri kuhu langevad Sambesi jõe vood. horisont 1/2013 Δ 47 • MIOMBOMETS Miombometsad laiuvad Aafrikas Sambias, Tansaanias, Kongo DV-s, Malawis, Zimbabwes, Angolas ja Mosambiigis ning hõlmavad kokku 2,8 miljonit ruutkilomeetrit. ORBIS TERRARUM Tegemist on heitlehiste hõredate metsadega, kus puuduvad asteltaimed. Tähtsaimad puuliigid kuuluvad perekonda miombopuu (Brachystegia sp.), kuberneripuu (Julbernardia sp.), Isoberlinia, Combretum, Diplorhynchus, Keetia, Psorospermum, Pterocarpus jpt. Liigirikkaid miombometsi kasutab kohalik rahvas väga mitmel viisil. Nagu mets ikka, on see puidu allikas. Puit läheb ehituseks, sellest tehakse mööblit, mitmesuguseid tarbeesemeid ja voolitakse kujusid. Puude nektaririkkad õied köidavad mesilasi ja mets- mesindus ongi üks miombometsade tähtis tööndus. Sealt korjatakse ka väga suurel hulgal söödavaid tõuke, kellel on aafriklaste toidu- laual ikka väga tähtis koht olnud. Lisaks on need metsad ka väga head seenemetsad ja seega olulised valgurohke toidu allikad. Loomastiku poolest ei konkureeri miombometsad muidugi savannidega, kuid seal elab mitmeid antiloobiliike, nagu näiteks saabelantiloobid, duikerid, kaljupukid ja pukud. Elevandid võivad ringi rännates metsa sattuda, kuid üsna harva. Harva nähakse ka leopardi. Hea õnne korral võib kohata hüäänkoeri. Miombomets on pigem koduse kui silmatorkavalt eksootilise üldilmega. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 48 Δ Kui pojad on üles kasvatatud, liiguvad miombometsade linnud rühmiti ringi nii nagu meie tihased ja lehelinnudki, mitmed ja mitmed eri liigid koos. Pildil on Platysteira peltata, kes püüab putukaid nagu meie kärbsenäpidki ja on neile kaude ka sugulane. Miombometsa tavalise asuka, Pterocarpus angolensis’e vili. See on aeglase kasvuga puu, kellel on erinevalt väga paljudest troopilistest puudest aastarõngad. Tema puitu hindavad väga kõrgelt mööblimeistrid. Hiiglaslik termiidipesa miombometsas. Termiidid kuuluvad autoriõigus MTÜ lahutamatultLoodus apeaja kõikidekiri Aafrika ökosüsteemide juurde. Eestis kraavi ajamata jõge raamiva luha servas kasvavas lehtpuuhõrendikus. Aafrikas ringi rännates kogeb igaüks üllatusi, vahel lausa igal sammul, miombo- TOOMAS PÄÄSUKE TOOMAS metsa peamine üllatus oli minu jaoks aga tõsiasi, et tegemist on seenemetsaga. Seenemetsi oleme harjunud gloobusel ikka siia meie kodusele põhjapoolkerale ORBIS TERRARUM sättima, aga tuleb välja, et see pole kau- geltki õige. Seeneaeg saabub miombosse detsembri lõpus ja kestab veebruari algu- seni. Tegemist on vihmaperioodiga ja seda aega nimetatakse sealkandis ka nälja- ajaks, sest vana põllusaak kipub otsa saama ja uus pole veel valminud. Livingstone, kes 1866. aasta detsemb- Maailma suurim kübarseen Termitomyces ris läbi miombometsade rändas, kannatas titanicus on paraja vihmavarju mõõtu ja koos kaaslastega nälga ja just seened iga aasta detsembri alguses pakuvad seene- aitasid oluliselt kaasa haigustest nõrges- müüjad neid maitsvaid „hiigelsirme” otse tatud rännumehe taastumisele. Ta kirjel- maanteede ääres. dab, et tulid naised ja tõid oma korvides kuni kümmet liiki seeni ja orhideeõisi, mis maitsesid head ja kosutasid tervist. Jääb tuntud kui muombopuu (miombo on puude graafiaid, mille ümberjutustamine pole veel lisada, et miombometsades kasvab nimetus mitmuses), mis selgitab üldnime- siinkohal minu eesmärk. maailma suurima viljakehaga söögiseen, Termitomyces titanicus tuse päritolu. Ka eesti keeles kannab Miombometsa saabunud eestlase , kelle kübara läbi- Brachystegia puudeperekond nimetust jaoks on avanev pilt pigem kodune, sest mõõt võib küündida üle ühe meetri. See miombopuu. hõredas madalas metsas kasvavad puud värskelt söödav seen on võis praetuna Hoolimata doktor Livingstone’i kom- ei kipu toretsema põhjamaalase jaoks kõrgelt hinnatud delikatess ja sellest võib mentaarist, üritan siiski kirjeldamatut veidi eksootiliste detailidega, näiteks kümne- valmistada näiteks ka hiigelpitsa, aseta- kirjeldada. Miombokooslused on hõreda meetriste sulgjate lehtedega nagu palmi- des lihtsalt seenekübarale tomatipastat ja liigirikka metsaga kaetud alad. Paljusid del või tohutute tünnikujuliste tüvedega. ja juustu ning torgates selle kõik ahju, kui Aafrika taimekooslusi iseloomustab Miombopuud on madalad, 15 meetrit on muidugi juhtub nõnda suur ahi olema. mitmesuguste okkaliste puude-põõsaste enamasti laeks, paljud aga kasvavad Lisaks pidi „seeneriigi kuningas” olemasolu, miombos aga puuduvad torki- üksnes 8–10 meetriseks. Kui üritada leida pakkuma paduvihmade ajal suurepärast vad taimed. Et tegemist on väga suurel Eesti loodusest mõni kaudseltki miombot vihmavarju väikestele antiloopidele ja maa-alal laiuvate metsadega, siis on meenutav kooslus, siis võiks ehk midagi madudele. Need on seened, kes ilmuvad üsnagi selge, et miombotüüpe on palju ja sarnast leida näiteks Saaremaal mõnel välja juba esimeste vihmade ajal detsemb- nende kirevuse hõlmamine nõuab mono- umbekasvaval puisniidul või kusagil Kesk- ris. Siis seisavad maanteede ääres seene- müüjad, hiigelsirmid käes, ja pakuvad möödujatele oma kaupa. Et olime Sam- bias veebruaris, jäi see pilt nägemata, kuid kohalike pajatused seenerikkusest panid pähe idanema mõtte kunagi seene- aja alguses tagasi tulla. Miombo pakkus elatist miljonitele inimestele ja hinnanguliselt oleneb ka tänapäeval ligemale 50 miljoni inimese elujärg selle loodusmaastiku pakutavast puidust ja mitmesugustest metsaandi- dest, mille seas on olulisel kohal näiteks metsmesi ja mitmesugused ravimtaimed. Ja lisaks veel niisugune eksootiline valgu- allikas nagu mitmesugused söödavad putukavastsed ehk lihtsalt üteldes – röövikud ja tõugud, keda vihmaperioodil metsadest väga suurel hulgal kogutakse ja asulatesse turule viiakse. 1867. aastal kurtis Livingstone, et tal ei õnnestu Põhja- Sambias kuidagi oma kalinguri vastu toiduaineid ja muud tarvilikku vahetada, sest kohalik rahvas valmistas miombo- puude niinekiududest riiet, mis ei jäänud inglise kalingurile alla. Hea õnne korral võib miombometsas kohata viimasel aastakümnel Aafrikas järjest haruldasemaks Massiturismi arendajad ei näe miombo- jäänud hüäänkoera. Iga hüäänkoer on unikaalse mustriga. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri metsas kuigi suurt turismimagnetit, küll 50 Δ horisont 1/2013 kirjandusallikad. Et doktor Livingstone’ist polnud Euroopasse juba aastaid mingeid teateid jõudnud, suundus New York Heraldi ajakirjanik Henry Morton Stanley kuulsat maadeuurijat ja misjonäri otsima. Ühtlasi läks ta ka endale kuulsust koguma ja peab ütlema, et leidis ta nii kuulsust kui Livingstone’i. Pärast ränkrasket ja ligemale kaheksa kuu pikkust rännakut ORBIS TERRARUM jõudis ta Ujijisse, sest ta oli tee peal kuul- nud, et seal pidi peatuma keegi vanem valge mees. Kohtumine olevat aset leidnud härrasmeheliku viisakusega, mõlemad kergitanud kübarat ja Stanley lausunud oma tagasihoidlikkuse poolest kuulsaks saanud tervituse: „Doctor Living- stone, I presume?” („Julgen oletada, et doktor Livingstone?”). Stanley päevikute järgi leidis see sündmus aset 10. novemb- ril 1871, mitmed ajaloolased aga paigu- tavad legendaarse kaabukergitamise veidi varasemasse aega, ajavahemikku 24.–28. oktoobrini 1871. Nagu alati, lei- dub ka skeptikuid, kes kahtlevad, et see kohtumine nõnda väljapeetud ja väärikas oli, aga lugu on liiga ilus, et kahtlustega ülemäära põhjalikult tegelema hakata. Stanley saabumine ei toonud paraku suuri muutusi doktori ellu. Ta keeldus kodumaale tagasi minemast, sest leidis, et tema töö pole veel valmis. Nad matka- sid mõne aja koos Stanleyga, enne kui viimane rannikule naases, et maailmale 1973. aastal, sada aastat pärast doktori surma, püstitati Chitambo küla lähistele Sambias uudist kuulutada – kuulus maadeuurija on tagasihoidlik obelisk, mis meenutab Aafrika-uurijat ja aafriklaste sõpra David Livingstone’i. leitud. Kuigi haigustest puretud ja murtud, Mälestusmärgi avas Sambia legendaarne president Kenneth David Kaunda, kes juhtis riiki loobus Livingstone koju tagasi pöördumi- kakskümmend seitse aastat. sest ning siirdus jälle uurimisretkele, mis lõppes 1873. aasta 1. mail Chitambo on aga see piirkond bioloogiliselt väga keskuse juhataja. Oli selge, et kingnokk külas, kus surm olevat teda tabanud siis, oluline kas või maakera süsihappegaasi jääb seekord nägemata. Siiski oli veel kui ta parasjagu oma voodi kõrval põlvi- bilansi reguleerijana. Umbkaudu kümnen- võimalik teha viimased sammud kuulsa tades palvet luges (seda lugu rääkisid dik miombost on tänaseks kaitse all ja maadeuurija jälgedes. Teadsime, et Living- meile kohalikud elanikud ja ehk on sellel bioloogid, eriti botaanikud, leiavad, et stone’ile saatuslikuks saanud omaaegse natuke legendilõhna juures). sellel loodusmaastikul on teadusele veel hõimupealiku Chitambo küla asub pargi- väga palju huvitavat pakkuda. väravast üksnes 30 kilomeetri kaugusel Süda puhkab mupundu all ja tee on läbitav. Tänapäeval ei asu Chitambo küla enam Doctor Livingstone, I presume? 1870. aastate algul jätkas Livingstone täpselt samas paigas kui Livingstone’i Metsaküla Kasanka kaitseala värav asus üha halvenevast tervisest hoolimata aegadel, ümbruses leidub aga mitmeid veidi kõrgemal põndakul ning miombo- Niiluse lätete otsimist. Lisaks malaariale, rahvarohkeid asulaid ja kusagil naabruses puud ja Isoberlinia’d olid seal ligemale kopsupõletikule ja piinavatele haavandi- valitseb tänaseni Chitambo järeltulija isa- paarikümnemeetrised. Päike tungis siiski tele oli selleks ajaks suur osa talle järele liini pidi. Küll aga seisab seal puudesalga hõredast puudesalgast läbi ja pani puude saadetud varustusest varastatud. Ta oli keskel 1973. aastal püstitatud lihtne all kasvavate taimede õied särama. Peo- hiljuti avastanud võimsa Lualaba jõe ja monument maadeuurijale ja misjonärile, pesasuurused kohalikud pääsusabad pidas seda Niiluse ülemjooksuks. Tege- kes tõepoolest ühe esimese eurooplasena lehvisid õielt õiele ja nende vahel sagisid likult kuulub Lualaba Kongo jõgikonda ja hakkas südant valutama aafriklaste tule- idaslaavlaste lemmiksinist värvi kehaga voolab Atlandi ookeani. viku pärast – kes ei näinud neis üksnes kiletiivalised. Livingstone pendeldas paaril korral sünnipäraseid orje nagu valdav osa Euroo- Doktor Livingstone’i avastatud suur ja Bangweulu järve ja tänase Tanganjika past Aafrikasse saabunud õnneotsijatest, soine Bangweulu järv asub kirjeldatud pai- järve ääres asuva Ujiji vahel (Ujiji asub kolonistidest ja igat sorti äri ajajatest. gast sajakonna kilomeetri kaugusel, mis tänapäeva Tansaanias ning on põhimõtte- Ka pealik Chitambo hindas doktorit pole Aafrika mõttes kuigi märkimisväärne liselt omaaegse tähtsa orjakaubandus- kõrgelt ja kui Livingstone suri, leidis ta, vahemaa. Ometigi oli tee meie ees pilt- keskuse Kigoma äärelinn) ja nägi orja- et sõbra süda tuleb matta Aafrikasse, likult üteldes püsti, sest vihmad olid rööpa- kaubandust selle tegelikus õuduses. sest sinna see kuulub. Nõnda siis valmis- lised pinnaseteed kohati läbipääsmatuks Ujijis toimus 1871. aastal ka kohtumine, tasidki Livingstone’i ustavad teenrid ja porimülkaks muutnud. Seda kõike rääkis mida on innukalt kajastanud pea kõik kaaslased James Chuma ja Abdullah Susi meile Philip, Kasanka pargi looduskaitse- autLõuna-Aafrikaoriõigus avastamisloostMTÜ Loo dkõnelevadusajakiri doktori maised jäänused ette viimaseks horisont 1/2013 Δ 51 curatellifolia, eestikeelset liiginime tal Westminster Abbey ka Charles Darwini pole, küll aga on see puuperekond nime- viimaseks puhkepaigaks. tatud meil parinaariks – miks mitte siis Maailmas on väga palju erilise tähen- livingstone’i parinaari, kui tuua taime- dusega paiku ja Livingstone’i südame- nimede puhul sisse ajalugu ja emot- memoriaal on üks neist. Küllap isegi üks sioone! Igatahes 1899. aastal saabus kõnekamatest. Tema süda jäi Aafrikasse, Chitambo külla Londoni kuningliku geo- tema mõtted ja teosed on kirjasõna va- graafiaühingu (ka Livingstone oli selle hendusel kättesaadavad kõikjal maailmas liige) ekspeditsioon eesmärgiga kuulus ning tema keha viimne puhkepaik on mupundupuu maha lõigata ja saagida Suurbritannia „kuulsuse müür”, mis jääd- sealt kaasavõtmiseks üks pakk, mille vustab omaaegse impeeriumi kõige oluli- peale oli doktori surma järel lõigatud tema semate ja tähtsamate inimeste mälestust. ja tema kaaslaste nimed. Toda pakku Kui seal seisime ja suurmehe elutöö säilitatakse tänaseni Londonis. peale mõtlesime, kogunes meie ümber noori ja ka vanemaid külainimesi. Uurisin, Livingstone’i keha balsameeriti soola et kus see mupundupuu, mille alla doktori ja brändiga, kuivatati ning mähiti kalinguri. süda sängitati, ikkagi kasvada võis. Pal- Kõige ümber mässiti ja õmmeldi kinni judel oli selle kohta oma arvamus, üks suur purjeriidest kott, mida tihendati veel näitas ühte paika, teine teist, keegi aga tõrvaga. Kandam kinnitati lati külge ja ütles, et siin kasvab mitmeid mupundusid misjonäri viimane ekspeditsioon võiski ja küllap on mõnigi neist selle kuulsa puu alata. Üksteist kuud ja 3000 kilomeetrit järglane. sammusid Chuma ja Susi läbi metsade Mööda poriseid külavaheteid tagasi ja savanni India ookeani poole Baga- miombometsa poole põristades mõtlesin, moyosse. Sealt toimetati doktori maised et tõepoolest, see on ju õige, et küllap too jäänused Sansibarile ja edasi Londonisse, mupundu jõudis ikka võrseid ajada või kus need 18. aprillil 1874. aastal piduli- oma vilju külvata. Kui Livingstone’i sõbra, kult Westminster Abbey’sse, paljude Chitambo järglased jätkavad külavane- brittidele kuulsust toonud kroonikandjate, mana ka täna, siis miks ei võiks mupun- sõjameeste ja teadlaste naabrusesse dud siiani seista valvel suurmehe südame sängitati. Kaheksa aastat hiljem sai matmispaiga ümbruses. ● Doktor Livingstone’i onni asupaik on mälestus- plaadiga tähistatud. AUTORIST INDREK ROHTMETS (1953) on MTÜ Loodusajakiri vastutav väljaandja. Lõpetanud Tartu ekspeditsiooniks. Maadeuurija süda ja Ülikooli bioloogi ja ajakirjanikuna. On kirjutanud, tõlkinud ja toimetanud raamatuid siseelundid maeti tema onni lähedal ning arvukaid artikleid ja teinud maailma paljudes paikades loodusvideoid ETV saate- kasvanud mupundupuu alla. Mupundupuu sarja Osoon tarbeks. Reisidel on tema huvikeskmes kohalik ürgloodus, nii palju kui kannab teaduslikku nimetust Parinaria seda kusagil veel alles on. Livingstone’i jälgedes rändas 2009. aastal. horisont☺ TOOMAS PÄÄSUKE TOOMAS autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 52 Δ horisont 1/2013 näitleja lavastaja ning filmi- jateatri- ROMAN BASKIN MINA & TEADUS a u puhul, see jäägu igaühe enda otsustada. otsustada. enda igaühe jäägu see puhul, teaduse nõutav on see nagu kontrollitavuse, ja objektiivsuse suure võimalikult miste teatritegemine tagabpuudutab saadavate tead- Kas riivamisi ka minu tegemisi. on juba puhtaltsee Teatri ja koostisosa. aines aga psühholoogia; (või kogum, ka hingeteadus) inimteadus elementide seda nii teeb pruugi ei pelgalt tervik olla et teame, me kokkupäriselt panna sest suuda, ei ja tervikut aga elemente, avastab pidevaltNii nagu terviku osiseid suure teadus lootust. annab see ja tunnetatav ta on õnneks aga ole, ei maailm see mõistetav pidi elu lõpul et tunnistama, Einstein Isegi Õnneks! seletamatut. reaalsuses nn parematelaga hetkedel palju Liiga ikkagi tea! on selles tuleb ei tunnistada, et Vahel küll teadvat, arvame on reaalsus. kuna tea, mis käime ei teatris, õnneks me Peter Brook ütles, et kui keegi teab, on mis reaalsus, ärgu mingu. teatrisse Aga me ka Teater teeb Sama Suur teatrimees – midagi, uut loob reaalsust. eimillestki loob inimene. nagu hoomamatuks; lõpuni müstiliseks, see jääb palju, liig on tamatut tegeleb. Tähendab me loome endi jaoks uut, mõistetavamat reaalsust, aga et sele- pidevalt teaduski millega mingeid protsesse, ilmsikstulekut, uute seaduspärasuste mingite leidmist/leiutamist, avastamist, millegi aga tähendab Kindlasti see saa. riumi ei üle on inimene pead vaevanud seletada Loogikaga seda tuhandeid aastaid. inimhinge aimatavad tagamaad on lõputud. sest samasugused mõistatused ootavad meid piiril, nagu Kändler Tiit olematuse kirjeldab. Paralleelid hakkavad ees ilmnema, ka iseäranis inimese mõistmisel, sest ja olemise vaakumenergiaga, balansseerib plingib ja mis valgust, kohati isegi tühjus, vaidvaakumgi lihtsalt on täidetud mingi mitte (?), millegagi nn ole ei väidavad, tumeaine, teadusteooriad täidab kui müstiline viimased universumist et – osa suure kui seletamatut ja mõistatuslikku palju nii teaduses on õnneks et rõõmu, suurt tunneb minus Miski lähenema. juba mõistele teaduse hakkan Siin kasutadessele, üldjuhul teaduslikku meetodit – reeglite peab mis süsteemi, ja talletami- saamisele teadmiste on suunatud püsiväärtusega inimtegevust, mis Kui analüüsida termini termini Kui analüüsida – on teemakäsitlus Minu – mina ja jaoks teadus pähkel. tõeline t o Nii et vahel muutun ma päris rõõmsaks, kui tunnen, et see kõlav mõiste mõiste kõlav see et tunnen, kui rõõmsaks, päris ma muutun vahel et Nii müstee- Selle ilmumine millegi on paradoks, öeldud,On Loomine eimillestki. et r i õ i ERAKOGU g u hirmutab mind. Aga inimene, kas tema ei ole müstiline teadmatus?! teadmatus?! müstiline ole ei tema hirmutab inimene, Aga kas mind. teadmatus müstiline välja minna, jamõelda lõplikult sest tasakaalust Teatriks.mida nimetatakse laboris, uurimine. Mina seda teen protsesside või geenitehnoloogiliste uurimine põnev või füüsikaliste kui on inimese sama keemiliste Kindlasti saamisele. teadmiste püsiväärtustega suunatud on mis inimtegevusega, minagi nii kindlasti), et tegelen hingeteadus kui muud, mitte siis on ju mina vanavõi kaldun mitte, see vaidlusteema; arvama, on; et teadus on psühholoogia (kas inimene on uurimisobjektiks minu Tõsi, pruugigi ei Nimelt vahemaa minu vahel nii ja ületamatu olla. teaduse teadustega tegelevate inimeste korral. Eriti reaal- ja talletamisele. saamisele teadmiste püsiväärtusega suunatud on mis inimtegevust, nnsüstemaatilist seda harrastavad kes ja teatava alati suhtunudolen poolehoiuga inimestesse, respekti kuna aukartus, sügav tühjuse selle täidab juhul Paremal vaakum. et väita, tühjus, mõõtmatu et peaaegu isegi Võib haigutab kuristik. tõeline julgelt minu vahel võib et öelda, esmapilgul ja teaduse tavuse, siis ja kontrolli- võimalikult objektiivsuse suure teadmiste tagama saadavate s Sageli loobun lõputute lõpmatuse teooriate lugemisest, et mitte üle mitte et lugemisest, teooriate loobun lõputute lõpmatuse Sageli minu nii mõndagi lähemal lohutavat. vaatlusel jaoks selgub Õnneks M T Ü teadus L o o d tähendust, midatähendust, kirjeldatakse kui süstemaatilist u KUIDAS ONTEADUSMÕJUTANUD MINUELU s a j a k i ● r i teadus JÜRI KAMENIK PILVEPIIR Kihtsajupilved, need laussaju toojad Talv algas novembri lõpus järsult ja püsis stabiilsena kuu aega. Jõulude ajal antitsüklo- naalne blokeering lagunes, Atlandi tsüklonid pääsesid jälle FOTOD: JÜRI KAMENIK FOTOD: vabalt itta liikuma ning nendega kaasnevad kihtsajupilved tõid meile ägedaid lumesadusid. Et suurem osa meie talvisest lumest pärinebki just neist, peatumegi seekord kihtsaju- pilvedel. Kihtsajupilved on ulatuslik ja ühtlane (tume)hall või sinkjas pilvekiht, mis katab kogu taeva. Teisisõnu – tegu on lauspilvi- susega. Kihtsajupilved on rünksajupilvede kõrval põhiline sajupilvede liik, ent erinevalt viimasest annavad need laussademeid, mis on harilikult nõrgad või mõõdukad ning harva tugevad. Saju intensiivsus on kiht- sajupilvede korral ühtlane või varieerub sujuvalt ja mitte äkitselt, nagu on iseloomu- lik rünksajupilvedele. Kihtsajupilvedest Lausvihm tüüpilise välimusega kihtsajupilvedest 7. aprillil 2011 Tartus. Tähelepanelikul vaatamisel võib olenevalt aastaajast ja temperatuurist on näha hatakpilved. sadada lausvihma, lauslörtsi, lauslund ja jäävihma. Kihtsajupilved on väga ulatuslik pilve- mass. Selle horisontaalne ulatus on sageli konvektsioonipilvedega. Eeskätt suvisel ajal MIS ON MIS tuhandeid ruutkilomeetreid, kui mitte on viimaste liitumine kihtsajupilvedega üsna rohkem, ning vertikaalne ulatus mitu kilo- tavaline. meetrit, laienedes tihti läbi kolme pilve- ? korruse. Just nende kahe asjaolu tõttu Enamik sademetest PILVEKORRUS, ka KORRUS – tänapäevase toovadki kihtsajupilved sageli endaga kaasa saab alguse lumena märkimisväärse saju. Tõsi, sajukogus jääb pilvede klassifikatsiooni aluseks on pilvede Kihtsajupilved koosnevad nii veepiisakes- üldiselt vahemikku 5–10 (15) mm, olles moodustumine, välimus ja aluse kõrgus, test, jääkristallidest (ülemine osa) kui ka tihti isegi väiksem. Teatud juhtudel võib st kolm üksteise peal olevat kõrgustasandit nende segust, lisaks sademetest – lange- see küll küündida isegi üle 50 mm ööpäeva (madal, keskmine ja kõrge), mida nimetatakse vaist lumehelvestest, mis soojal aastaajal kohta. sulavad pilvemassi alumises osas vihma- vahel ka etage’ideks ehk korrusteks. Kihtsajupilved ei põhjusta kunagi hoog- piiskadeks. See asjaolu on kolmas põhjus, Alumine korrus ulatub kuni 2 km kõrguseni, sademeid, rahet ega äikest. Kui midagi miks kihtsajupilvedega on seotud märkimis- keskmine jääb vahemikku 2–(5)6 km ja neist esineb, siis on tegemist maskeeritud väärne sadu. Niisuguses ulatuslikus pilve- ülemine ehk kolmas korrus on kõrgemal massis toimub Bergeroni-Findeiseni ehk kui 6 km aluspinnast. jääkristalli (külmade pilvede) protsess, mis Pilvede 10 põhiliiki I klass: ülemised pilved II klass: keskmised pilved III klass: alumised pilved IV klass: konvektsioonipilved Kiudpilved – Cirrus Kõrgkihtpilved – Altostratus Kihtpilved – Stratus Rünkpilved – Cumulus Kiudkihtpilved – Cirrostratus Kihtsajupilved – Nimbostratus Kihtrünkpilved –Stratocumulus Rünksajupilved – Cumulonimbus Kiudrünkpilved – Cirrocumulus Kõrgrünkpilved – Altocumulus autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 54 Δ horisont 1/2013 Kihtsajupilvede vertikaalset ulatust ala- hinnatakse väga sageli. Internetis liikuvatel skeemidelgi kujutatakse kihtsajupilvi tüüpi- liselt armetu 1–2 km paksuse alumise KAAREL TAMRE korruse pilvena või puuduvad need skeemi- PILVEPIIR delt sootuks. Samuti on probleemne kiht- sajupilve paigutamine troposfääri „korrus- tele”. Kuna kihtsajupilved ulatuvad sageli läbi kolme korruse ehk mõnesaja meetri kuni paari kilomeetri kõrguselt pea tropo- pausini välja (eriti lõunatsüklonite puhul ja rünksajupilvede kogumikest tekkinud juhtu- mitel), siis on nende klassifitseerimise võimalusi mitmeid. Võib lähtuda nii aluse kõrgusest aluspinnast, misjuhul kuuluvad kihtsajupilved alumiste pilvede hulka, kui ka paiknemisest mitmel korrusel. Viimasel juhul kuuluvad kihtsajupilved suure vertikaalse ulatusega pilvede hulka. Siiski on üldiselt kokku lepitud, et kuna nende raskuskese asub keskmiste pilvede kõrgu- sel, on tegemist keskmiste pilvedega. Hatakpilved Lõpuks väärivad mainimist hatakpilved (Fractonimbus), mis võivad kaasneda kõikide sademeid andvate pilvedega. Hatakpilved on ebaühtlane, enamasti katk- endlik, rebenenud ilmega väga madalate pilvede kiht sajupilvede all. Kui need koosnevad üksikutest pilvetükkidest, siis nimetatakse neid ka Stratus fractus (kat- Sademete teke kihtsajupilvedes. kendlikud kihtpilved). Kihtsajupilvede puhul antakse aluse kõrguseks just hatakpilvede kõrgus. Viima- sed on enamasti 100–300 meetri kõrgusel, põhineb asjaolul, et jää kohal on tasakaalu- jääkiht, mis on ülimalt libe. Kui see tekib kuid kihtsajupilved asuvad nende kohal line veeauru rõhk väiksem kui vedela vee maapinnal, siis nimetatakse seda kiilas- (vahemik võib päris suur olla) ega ole kohal samal temperatuuril. Seega – kui jääks, kui esemetele, siis jäiteks. Kui alus- hatakpilvede osa. Kui soe front jõuab väga pilvedes on korraga nii veepiisakesi kui pinna lähedal on väga paks ja väga madala lähedale, siis hatakpilved tihenevad, laus- jääkristalle, siis liiguvad veemolekulid vee- temperatuuriga külma õhu kiht, siis võib vihm muutub peenemaks ja lakkab lõpuks piisakestest jääkristallidele ehk viimased jäävihm koosneda ainult jääkuulikestest, sootuks. Tuule nõrgenedes ja piisava kasvavad esimeste arvelt. Moodustuvad mis ei suuda jäidet ega kiilasjääd tekitada. niiskuse korral võivad hatakpilved moodus- lumehelbed, mis hakkavad raskusjõu mõjul Nii juhtus näiteks 2010. aasta 25. det- tada tõelised kihtpilved (Stratus), mis võivad laskuma. Suvisel ajal sulavad need vihma- sembri hommikul Lõuna-Eestis. Jäävihma madalduda aluspinnani, tekitades udu piiskadeks, kuid külmal ajal, kui kogu sajab tavaliselt kevadel ja sügisel, harvem (horisontaalne nähtavus alla 1000 meetri). õhumassis on temperatuur madalam kui talvel, ja tavaliselt enne sula, seega seoses Hatakpilved ise sademeid ei põhjusta, 0 ºC, jõuavad aluspinnani lumena ehk sajab saabuva sooja frondiga, kuid seda on ette mistõttu pole õige nimetada neid rebene- lund. Seega saab keskmistel ja suurtel tulnud ka seoses külma frondiga. nud vihmapilvedeks. Ehkki hatakpilved on laiustel enamik sademetest alguse kihtsajupilvede puhul väga tüüpilised, või- lumena. Sobivaim jääkristallide ja vee- Läbi kolme korruse vad need laussaju alguses ja eriti lõuna- piiskade suhe pilvedes, et need korralikku Kihtsajupilvedega on seotud mitmeid väär- tsüklonite puhul ka täielikult puududa. ● sadu annaksid, on umbes 1:100000 arvamusi ja küsitavusi. Üldiselt arvatakse, (märgatavad sademed on võimalikud et kihtsajupilved on iseloomulikud paras- vahemikus 1:1000–1:1000000), ja tempe- vöötmele, kus neid leidub peamiselt tsük- ratuur –15… –20 ºC. lonitega seotud frontide puhul, klassikaliselt näiteks sooja frondi ees. Tegelikult on kiht- Jäävihm, jäide ja kiilasjää sajupilved tavalised ka troopikas, peamiselt Omapärane laussajuliik on jäävihm, millega seoses rünksajupilvede kogumike ja orkaa- kaasneb iseloomulik sahin. Selle puhul nidega. Ka parasvöötmes tekivad kihtsaju- sajab tavaliselt läbisegi tavalisi vihmapiiska- pilved rünksajupilvede transformeerumise sid ja jääterakesi, mille sees võib-olla kül- tagajärjel. mumata vett. Jäävihma tekkimiseks peab olema pilvede ja maapinna vahel soe, üle AUTORIST 0 ºC temperatuuriga õhukiht, kus lumi või lörts sulab, kuid maapinna lähedal külm, JÜRI KAMENIK (1988) on Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna alla 0 ºC temperatuuriga õhukiht, kus geograafiatudeng. Teinud ilmavaatlusi 1998. aasta veebruarist, lemmikteemad tekkinud vihm hakkab tahkuma. Seetõttu on äike ning pilved. Alates 2009. aastast seotud ilm.ee-ga ning korraldanud moodustub tavaliselt maapinnale ja eseme- üle Baltimaade äikesejahte. On pilvedest huvitunud juba kuusteist aastat ja tele, mille temperatuur on alla nullkraadi, autoriõigus MTÜneidL põhjalikumaltoodusaj uurinudakir iviimased kuus aastat. horisont 1/2013 Δ 55 SULEV KUUSE Rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad OLÜMPIAAD Olümpiaadisuvi Singapuri teadus-Mekas Alates 1961. aastast on järjepidevalt toimunud iga- loogidel täis praktilisi töid, teooriaülesannete lahendamist, ekskur- aastased Eesti bioloogiaolümpiaadid. Selle ajaga on sioone Singapuri linnuparki ja veepuhastusjaama ning külastusi teadmised mitmetes bioloogia tänastes uutes ja Singapuri teadus-Mekasse. Lennutati tuulelohesid ja nauditi olulistes uurimissuundades (biokeemia, rakubioloogia, mussoonieelse aja sumedaid ning niiskeid öid. Teadmisteproov molekulaarbioloogia, geneetika, süsteemibioloogia jt) lõppes Eesti võistkonnale vägagi edukalt – võideti nii kulda kui ka paljuski uuenenud. Kindlasti on üksteisele lähemale hõbedat. Jaan Toots, Tallinna Reaalkooli 11. klassi lõpetanu, oli nihkunud nii keemia, füüsika kui ka bioloogia. Miks meie parimana maailma absoluutses pingereas 22. Erik Tamre, ka mitte matemaatika. sama kooli lõpetaja, kes sügisest jätkab õpinguid Harvardi ülikoolis, saavutas 24. koha. Nemad mõlemad hinnati kuldmedali vääriliseks (kulda jagus 25 esimesele). Eva-Lotta Käsper, Miina Härma Güm- Möödunud õppeaastalgi toimus Eestimaa traditsiooniline bioloogia- naasiumi lõpetanu, kes sügisel suundus bakalaureuseõpingutele olümpiaad oma väljakujunenud formaadis – esmalt koolide jõukat- Massachusettsi tehnoloogiainstituuti, saavutas 53. koha ning sumised, piirkonnavoorud ja siis lõppvoor. Piirkonnavoorudes osales hõbemedali. Hõbedase medali võitis samuti hetke maailma üle 300 õpilase ning neist valiti lõppvooru kahepäevasele võistlu- 70. noorbioloog Anu Ainsaar, Tallinna Reaalkooli värske lõpetanu, sele 56 gümnaasiumide tublimat õpilast. Võisteldi zooloogia, füsio- kes sügisest 2012 õpib bioloogiat Tartu Ülikoolis. loogia, botaanika ja taimefüsioloogia kabinettides, kus pandi proo- vile praktilised teadmised ja oskused. Botaanikas oli teistest parem Et ülemaailmse bioloogiaolümpiaadi seekordne võõrustaja oli Singa- Eva-Lotta Käsper, füsioloogias ning zooloogias oli parim Raul Kääp pur, avanes Eesti võistkonnal pärast olümpiaadi lõppu võimalus ja taimefüsioloogias Jaan Toots. Teise võistluspäeva sisustas kaks ringi vaadata Singapuri teadusinstituutides, kus töötavad mitmed vooru teooriaküsimusi. kolleegid Tartu Ülikoolist (järeldoktorantuuris on Katrin Kepp ning Koondarvestuses osutusid 2011/12. õppeaasta parimateks Toomas Silla TÜ MRI-st). Tänu toetajatele külastati ka naabri, bioloogiatundjateks Jaan Toots, Eva-Lotta Käsper, Mette-Triin Purde, Indoneesia saarestiku põnevaid paiku. Indoneesia asub 17 508 Raul Kääp, Anu Ainsaar, Erik Tamre, Michael Florea, Kristiine Leet- saarel, millest ca 6000 on asustamata. 2010. aasta rahvaloenduse berg, Helen Aluvee, Sander Tars ja Iris Merilo. Nemad õppisid, täien- andmetel oli Indoneesia rahvaarvult 237,6 miljoni inimesega maa- dasid teadmisi ning võistlesid omavahel veelkord ning neli tublimat ilma neljas riik. neist, Jaan Toots, Eva-Lotta Käsper, Erik Tamre ja Anu Ainsaar, esin- Ekvaatorist põhjapoole jääva Sumatra saare loodenurgas õnnes- dasid Eesti koolibioloogiat 23. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil, tus teha mõnepäevane telkidega džunglimatk vihmametsa, et otsida mis toimus 2012. aastal Singapuris. Maailma 59 riigi kuni nelja- Gunung Leuseri rahvuspargis ülesse looduses vabalt elavad äärmi- liikmelisi võistkondi (237 õpilast) võõrustasid Singapuri haridus- selt ohustatud orangutanid ning saada aimu, et vihmametsas sajab instituut, Nanyangi tehnoloogiaülikool ja Singapuri ülikool. tõesti vihma. Ekvatoriaalne kliima on aga põhjamaalase jaoks 2012. aasta juuli teine nädal oli maailma parimatel noorbio- paras katsumus. Troopiline vihmamets võlus eelkõige oma mastaapsusega ja paljude taime-, putuka-, linnu- ja loomaliikidega, mis on oluliselt erinev parasvöötmele iseloomulikust. Jaava ja bali tiiger on maailmast kadunud, veel on õnneks alles sumatra tiigri väike populatsioon. Saarestiku mõne saare iseloomulik sisalikuliik on komodo draakon ehk varaan, kes kasvab kuni kolme meetri pikkuseks. Indoneesia taimestiku ning loomastiku hulgas on esin- datud nii Aasia kui ka Austraalia päritolu liigid (suurimetajatest FOTOD: SULEV KUUSE FOTOD: näiteks india elevant, leopard, jaava ja sumatra ninasarvik). Tänu soodsale kliimale on sealne loomastiku ning taimestiku mitmekesi- sus Brasiilia järel teisel kohal. Siinsetest loomadest on endeemseid liike pea 40 protsenti, kahepaiksetest samuti kuni 40 protsenti ja linnuliikidest kuni veerand. Loomadest on ohustatud liikide hulka arvatud 140 taksonit, äärmiselt ohustatud liike on 15 (k.a sumatra orangutan). Neid kõiki oleks vaja kaitsta maailma liigirikkust silmas pidades. Samas torkas teravalt silma rahvuspargi äärealadel toimuv traktorite ja muu tehnika pealetung loodusele, et rajada uusi teid ja põllumaid. Uus infrastruktuur pole paha, aga sellega hävineb tuhandeid hektareid looduslikku rikkust ja kaob senine tasakaal keskkonna isetoimimises. Nii on metsade raiumine ja turbarabade Eesti võistkond 23. IBO lõputseremoonial, vasakult hõbedased häving teinud saarestikust ühe suurima kasvuhoonegaaside Anu Ainsaar ja Eva-Lotta Käsper ning kuldsed Jaan Toots ja Erik Tamre. „tootja” maailmas. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 56 Δ horisont 1/2013 sellise kandamigamittemingiljuhulühtegisammuastuda. Nii transporditaksetoorväävlitkraatristlähimaasulani.Eestimehedeijõudnud/tahtnud kaldeera on läbimõõt vulkaani Selle 1999. Ijeniüle merepinna. toimus viimane purse Ijeni vulkaani piirkonnas. turritabliikumise koonus meetrit 2799 kolme laama (Indo-Austraalia, ja Euraasia ookeani) Vaikse aktiivse loetakse Indoneesias tegutsevat vulkaani, 150 tuld) Üldse Ijeni läänepoolse kraatris. keeles indoneesia vulkaani, sest saarestik on Gunung Merapisime stratovulkaanide ( kompleksi jääb käi- lõunapoole, ekvaatorist Jaava mis ruutkilomeetril). saarel, inimest 1029 (keskmiselt rahvastikust kogu pool elab Indoneesia olekut. rahumeelset elanike ning tuuli puhuvaid mägedes lõhnu, kohalikke Nii on võimalik ihupooriga iga nautidanes. ümbritsevat elu-olu, istandusehoo- vanuses aasta 100 kui enam kõrgusel meetri 1200 vahelkoloriiti külgedel mäe ja üle kohvi- ööbida või teepõõsaste Igaühel nautida on võimalus pakendatakse. kohalikku saaki kuidas või kohvioad teelehed kuidas ning läbivadtatakse, järeltöötluse vulkaanikülgedel kasvavad koris- tee- või saaki kohvipõõsad, kuidas näevad, külade Huvilised perioodil ümberkaudsete elanikud. kuidas tänapäevalgi töötavad edukalt saagikoristuse ettevõtetes toimivates Nendes teeistandustes. kohvi- ning India nnHollandi aegsetes, ja peret toita. kahjustav ja mida töö, Raske tervist on vaja püsida teha, elus et eurot). 8 kuni 4 ümberarvestatuna makstakse eest mille kandamit, kaks kätte (päevane on keskmiselt saak ülesostjate väävel lähebpunktini puhas võileivahinna Seal transpordivad. eest lähima km 3 asustatud kaugusele ja edasi meetrit300 taevasse vulkaani kraatrist servale, järsust noored mehed seljas mida siis maapinnale, ladestub ja kondenseerub väävel puhas mistõttu „torudesse”, ajanud väävliaurud eralduvad on Kohalikud järveni. hingata ka matkaja on,miskit saab suunduda alla kraatri servalt väävliaure, pilgeni täis suunale või kui tuul pilved lükkab kõrvale ja Kraater järgi on on järve vastavalt pHmõõtmistulemuste 0,5). tuule- aasta happejärv (2008. diameetriga türkiissinine ühe kilomeetrise Jaava saar on maailma üks tihedama asustusega saari, sest siin sest saari, Jaava tihedama on maailma asustusega üks saar Väga huvitavVäga Jaava ööbida oli Hollandi koloniaalvõimu vanades, ca 20 km ning vulkaanikraatris on umbes umbes on vulkaanikraatris ning km 20 a u t merapi o r ca i õ 40–50 kg i tähendab g u s M T Ü küsimustega. toimkonna juht. Tegeleb arengubioloogia,rakubioloogia jatransgeneesi vivaariumi juhataja.Eestibioloogiaolümpiaadi žüriiesimees,gümnaasiumi- SULEV KUUSE(1962)onTartu Ülikooli Molekulaar- jaRakubioloogiaInstituudi maal elavale põliselanikule siin tähtis ilu ja elu hetkenautlejaleIndoneesia on eluliselt ja mis on lubatud kui talle mis ning vahet sellel, peab aru tegema saama matkaja, reisija, turist, huvilinesõbralikud ja väärikad. Üksnes aga veelgi enam renoveerimata pühakodasid. inimesed Siinsed on taastatud, silma jäi hulgaliselt mägiteid ning tasandikke sõites buduri Ida-Jaava mööda Autoga arhitektuuriga templid. sarnased Boro- arvukad asuvad ümber pealinna kunagise impeeriumi hindu (Borobuduri Trowulaniväärsusi templikompleks), ja muuseum selle ja rahu. mõistlikkus olukord säilitatakse linnamöllus, Kui tekib avarii- tagasi. teele auto appi ning tõstetakse tullakse mägiteedel, õnnetus Kui juhtub km/h. 80 üle enamasti kiirus küüni ei kiirteedel vajutades Isegi kaugele jõua. jalaga ei Raske gaasi vaid püsib tänu liiklejate tasakaalukusele. segadus püstihull see omad valitsevad kirjutamata peataolekus reeglid ning kogu näilises sellesse pöörasesse korratusse autojuhina Kui julged kõik. sukelduda, absoluutselt toimib ning sujub ometigi et saab varsti selgeks, et Kõige huvitavam mõistetav. alati eurooplasele pole on see, aga dus pärast. tiitli looma vad hai ja krokodill omavahel piirkonna tugevaima ja võimsaima –sura ja buaya ’hai’, – Kohaliku järgi mütoloogia ’krokodill’. võitle- nime oma onteine, sõnadest saanud pealinna Yakarta See järel. suuruselt saarestiku on Linn Paabel. uskude ja kultuuride eri on AUTORIST L o Rikas on Indoneesia kultuuripärandki. Siin on UNESCO vaatamis- UNESCO on Siin kultuuripärandki. Indoneesia on Rikas elukorral- Vasakpoolne liikluski. saareriigi Eriline on Indoneesia Ida-Jaava n-ö pealinn – Surabaya – meeldejääv. on samuti See o d u s järv tunduskutsuvüksneskaugelt. Vaade Ijenivulkaanikraatrihappejärvele.Türkiissinine a j a k i r i . ● horisont 1/2013 Δ 57 OLÜMPIAAD „LOODUSE RAAMATUKOGU” SARJAS ILMUNUD: 2013. AASTAL I LMUMAS: ● märtsis Eesti Looduse raamat „Setumaa” ● mais Horisondi raamat „Osakestefüüsika. Higgsi bosoni lugu” ● detsembris Eesti Metsa raamat „Põhja- ja Lõuna-Ameerika metsad” ● detsembris Loodusesõbra raamat „25 aastat Roheliste Rattaretke” TELLI VASTAV AJAKIRI JA SAAD RAAMATU KAUBA PEALE! „Looduse raamatukogu“ sarja raamatuid saab osta ka raamatupoodidest või www. loodusajakiri.ee autoriõigus MTÜ Loodusajakiri LUGESIN ÜHT RAAMATUT HANNO OJALO RAAMAT Keskmine sõjaajaloolane raamatuaasta Lõppenud 2012. aasta sõjaaja- loolistest teostest ülevaadet tehes olen lähtunud aastaarvust raamatu tiitellehel. Vaatluse alla võetud tosinkond Eesti autorite teost võib jagada kaheks – ühed valgustavad tavapäraselt sõjategevust või väeosade elu-olu Eestis, teised suunduvad kaugematele ja eksootilisematele maadele, et meid kurssi viia sealse militaar- Igor Kopõtin, Leho Lõhmus Heino Prunsvelt Herbert Lindmäe ajalooga. EESTI SÕJAVÄE PIONEERI- NUGISEKS. SUVESÕDA VÕRUMAAL PATALJON. Areng ja Ühe Rüütliristi kavaleri 1941 Kolm kogumikku koostöö 1917–1940 elutee kroonika Valge Raamat, 2012 Eraldi tuleb märkida kolme Grenader, 2012 Grenader, 2012 artiklikogumikku. Kui Eesti Sõjamuuseumi traditsiooniline aastaraamat andis meile möö- dunud aastal üksteist militaar- väeosast – „Eesti sõjaväe pio- Käsitlemist on leidnud pio- Viljandimaa, Pärnumaa, Tartu- artiklit (enamik neist sõja ja neeripataljon. Areng ja koostöö neeripataljoni erinevad tahud, maa ja Järvamaa kohta, siis see- ühiskonna teemal), siis Eesti 1917–1940” (kirjastus Grenader, sealhulgas ka Nõmmel paikne- kord on juttu Võrumaal peetud Ajalooarhiivi vastavas kogumi- 2012). See raamat on esimene nud väeosa koostöö kohaliku võitlustest. kus „Eesti ajaloost 19.–20. sa- sõjaajalooline teos, mille võib rahvaga. Enne pioneeripatal- Kuna 1941. aasta sõjasünd- jandil. Eesti Ajalooarhiivi toime- piinlikkust tundmata paigutada joni vägivaldset likvideerimist mused arenesid selles lõuna- tised 19 (26)” tuleks kindlasti niisuguste 1930. aastatel ilmu- 1940. aasta sügisel oli tegemist poolses maakonnas lühikest ära märkida kuus sõjaajaloole nud monumentaalsete teoste ühe Eesti sõjaväe eeskujulikuma aega, on käsitlus väga detailne pühendatud käsitlust. Kolman- kõrvale nagu Aarne Võtingu tehnilise väeosaga, millel oli ja põhjalik. Muidugi osalesid da kogumiku on sõjaajaloolase „Scouts Rügement Vabadus- kaasaegne varustus, struktuur Võrumaalt pärit Eesti vabaduse Hannes Walteri juubeliks koos- sõjas” (1936) ning Jaan Maide ja väljaõppesüsteem. Raamat eest võitlejad sõjategevuses ka tanud Küllo Arjakas ja teos ja Ernst Valdini „6. jalaväepolk on varustatud rohkete lisadega väljaspool oma maakonda, eriti kannab nime „Hannes Walter. Vabadussõjas 1918–1920” ja nimeregistriga. Ainsaks Tartumaal. Sõdadest lähemal ja kauge- (1938). miinuseks võiks nimetada raa- Nimetatud sari on eriti mal”. Koostaja tahtel saab huvi- Igor Kopõtin ja Leho Lõhmus matut illustreerivate fotode oluline, jäädvustamaks eesti line nende kaante vahel uuesti on põhjalikult, arhiiviandme- kesist kvaliteeti. Tegemist on meeste võitlusi Nõukogude üle lugeda ka kuus aastate tele, raamatutele ja artiklitele tähelepanuväärse teosega Eesti okupatsioonist vabanemiseks, jooksul Horisondis ilmunud tuginedes andnud igakülgse sõjaajalooliste uurimuste seas. samuti okupatsioonivägede ja artiklit. ülevaate ühe Eesti sõjaväeosa Jääb üle üksnes loota, et kirjas- nende käsilaste kuritegusid loomisest, tegevusest Vabadus- tus Grenader jätkab oma kiidu- eesti rahva vastu. Loodame, et Kaks parimat sõjas ja rahuajal kuni üksuse väärt tööd Eesti väeosade aja- vanameistril jagub samasugust Kui 2011. aastal torkas meie likvideerimiseni NSV Liidu oku- loo tutvustamisel. energiat ja tarmukust käia läbi sõjaajalooraamatute hulgas patsioonivõimude käe läbi. Teine väärt raamat on kõik Eesti maakonnad. silma Marek Nisuma koostatud Lugejale antakse ülevaade ka Herbert Lindmäe „Suvesõda tüse „Eesti piirikaitserügemen- pioneeriväeosade (selguse mõt- Võrumaal 1941” (Valge Raa- Muud huvitavat did ja politseipataljonid Narva tes võib lisada, et nood väeosad mat, 2012), mis jätkab autori Metsavendade teemal kirjutab rindel 1944. aastal”, siis 2012. on eri aegadel ja riikides kand- tänuväärset tööd 1941. aasta väsimatult Martin S. Kulli aastast tahaksin esile tõsta kaht nud ka tehniliste, inseneri- või sõjasündmuste põhjalikul käsit- pseudonüümi alla varjunud teost. sapöörivägede nime) ajalooli- lemisel maakondade kaupa. Kui autor – 2012. aastal ilmus Esimene neist on Igor Kopõ- sest arengust läbi ajaloo, et seni on aastast 1999 ilmunud temalt „Virumaa valitsejad” tini ja Leho Lõhmuse tõsine paremini mõista selliste tugiväe- Suvesõda lahkavad menukad ja „Puhake, paremad pojad”. uurimus ühest Eesti Vabariigi osade tähtsustaut sõjapidamisel.oriõigus MTÜteosedLood Virumaa,usajak Valgamaa,iri Samal teemal on mahukama ja horisont 1/2013 Δ 59 RAAMAT, MILLETA MA OMA ERIALA ETTE EI KUJUTA RAAMAT kogu Eestit hõlmava lugude TOE NÕMM, kogumiku „Wabariigi viimased sõjaajaloolane sõdurid” koostanud ka Ilmar Palli ning Virkko Lepassalu. Sarjas „101 Eesti asja” on ilmunud Hanno Ojalo ja Mati On üks omapärane raamat, mis moel, et ei ununeks. Või tun- Õuna raamat „101 Eesti lahin- pajatab sõjast, kuid kust pole duks koguni viipena mõtlemis- gut”, mis annab ülevaate kõik- leida sõjainnu tüüptoitu – ei kohale. võimalikest sõjalistest kokku- omade vägitegude kirjeldusi, Sõjaajalugu pole sugugi põrgetest, lahingutest ja ope- ei vaprate kindralite kiidu- muude ajalugude kehvem veli. ratsioonidest Eesti pinnal ning lugusid ega põlatud vastaste Pigem vastupidi, sest püüab eestlaste osavõtul alates kannatusi –, kuid mis tänastele taastada pilti möödaniku kõige varakeskajast. sõjast kirjutajatele päris paras kulukamast ja hingetorkava- Mainida võib ka põhiliselt ja kasulikki näib tunduvat. See mast osast, mis on pööranud ülevaatlikumaid teoseid, kus on on Jaroslav Hašeki „Vahva paljude inimeste ja rahvaste elu käsitletud sõjaajaloosündmusi sõduri Švejki juhtumised maa- üleöö õnnetuks või olematuks kas siis regionaalsel, ajalisel või ilmasõja päevil”. ja harvem teinud mõned teised objektilisel printsiibil – Hanno Esmapilgul otsast otsani vägevaks ja imeteldavaks. Ojalo, Peedu Sammalsoo ja lõõbist ja saja aasta taguse Igale sõjaajaloolasele tun- Mati Õuna „Võitlused Peipsil ja Austria-Ungari keisririigi kriiti- dub vähemalt tema oma Emajõel 1234–1944”, Hanno kast vohaval seitsmesaja nelja- teema igiarmas ja -süütu ning Ojalo „Kui eestlased Riiat vallu- kümnel leheküljel on ometigi Jaroslav Hašek ei saa siin olla tasid. Eesti ja Läti sõjakeerises peidus üks üsna halastamatu eeskujuks ja innustajaks, sest ta 1915–1920” ning Hanno Ojalo, VAHVA SÕDURI ŠVEJKI tahk – näidata asja tõepärase- ei armastanud sõda mitte Merike Jürjo ja Mati Õuna JUHTUMISED MAAILMASÕJA mat palet ja seda ilma sõjast ühestki otsast. Ja ega peagi. „Lennuki ja Wambola lugu. PÄEVIL rääkida püüdvale õppe- ja Ometigi on raamatus Švejkist Aeg, sündmused, inimesed Tõlkinud Lembit Remmelgas õpetlikule kirjandusele omase peidus paras jupp sõnumit ka 1915–1954”. Tallinn, 1960, 1975, 1995, hääleväristamise ja paatoseta. sõjaajaloolastele, et takkajärele Mõnevõrra teistest erinev on 2003, 2006, 2007 See sõja räigem pool vilksab uurimis- ja kirjutamishoos ei Heino Prunsvelti suur, mahukas Tõlkinud Bernhard Linde Švejki raamatus nagu juhus- ununeks sõjateema teine nägu, ja kaunilt illustreeritud elu- Tartu, 1928 likult ja killuti – olgu tabava mis jõllitab otse otsa ainult looraamat legendaarsest Eesti omadussõna või poollause ja neile, kes selle ise läbi on sõjamehest Harald Nugiseksist, harva ka mõnerealise kirjelduse teinud. pealkirja all „Nugiseks. Ühe kaupa ning seda sagedasti Teinekord piisab sellestki, Rüütliristi kavaleri elutee läbi nalja ja irve, kuid igal juhul kui hetkeks seisatada. ● kroonika” (Grenader, 2012). Heino Prunsvelt, kes seni on tuntud rohkem ajalooraama- tute kujundaja ja faleristina, on avaldanud mitmes mõttes silmapaistva ajalooteose. Pruns- velt on kogunud ühte raama- tusse praktiliselt kogu teabe, mis on meie valduses ühest silmapaistvamast eesti sõja- mehest Harald Nugiseksist, kes on ainus seni elusolev Saksa Raudristi Rüütliristi kavaler. Teos annab napis vormis üle- vaate Nugiseksi juba üle 90 elu- aastast, käsitledes põhjaliku- malt muidugi tema Teise maa- ilmasõja aegseid tegemisi. Muu hulgas muidugi võitlusi Narva rindel, mille eest Harald Nugiseks autasu saigi. Suure- formaadiline ja kaunilt kujun- datud toekas raamat sisaldab rohkelt dokumente, artikleid, kaarte ja fotosid, millest osa avaldatud esmakordselt. ● Josefa Ladauto illustratsioonriõigus raamatule.MTÜ Loodusajakiri 60 Δ horisont 1/2013 LUGEMISNOPPEID: TÕLKERAAMATUID SÕJAAJALOOST LUGEMISELAMUS Selles numbris RAAMAT HANNO OJALO PIRET VEERUS sõjaajaloolane ja ülesehitus” ning eelmistest täielikult erinev Saksa vaate- kohti esindav Albrecht Wackeri mälestusraamat „Snaiper Idarindel”. Ilmunud on siiski ka sõja- ajalooraamatuid, mis teisi aja- järke ja teemasid käsitlevad. Näiteks Tom Pococki väga põh- jalik raamat admiral Horatio Nelsoni elust ja võitlustest, Ma loen väga palju – vähemalt ühe raamatu nädalas. Loen Erwin Rommeli põhiliselt Esimest maailmasõda käsitlev nii eesti kui ka väliskirjandust. Viimase puhul eelistan teos „Jalavägi ründab. Elamus originaalkeelt, sest arvan, et tõlkes lähevad paratamatult ja kogemus” ning Geoffrey Tilli mingid nüansid kaduma. Näiteks Sofi Oksaneni soovitan suurejooneline teos „Mere- lugeda soome keeles, enamik eestlasi peaks selleks võime- R.G. Grant võim”. lised olema. Tõlkel ja originaalil on kindlasti vahe vahel. 1001 LAHINGUT, Tänapäevale lähemale toob Eesti kirjandusest olen viimasel ajal lugenud Tõnu MIS MUUTSID AJALUGU meid juba uuest Afganistani Õnnepalu „Mandalat”. Tegin seda suure kaasaelamisega, Varrak, 2012 sõjast kõnelev ja skandaalidega imetlen tema oskust kirjutada suurelt pisikestest asjadest. Üle tosina sõjaajaloo teemal seotud Toby Harndeni raamat Ja kohe seejärel tuli Karl Ristikivi „Rooma päevik”. Kuna kirjutatud teose on eesti keeles „Surnuist tõusnud mehed”. ilmunud ka välisautoritelt. käisin samal ajal Roomas konverentsil, siis mõtlesin, et Ehkki raamatus on põhiliselt Traditsiooniliselt on meie luge- loen, mida Ristikivi Roomast kirjutas või mis pilguga jatel taas võimalus tutvuda juttu ühe Walesi rügemendi tema Roomat nägi. Imetlen tema ääretult vaba mõttelen- mitmete angloameerika aja- sõjategevusest, protestis selle du ja seda, kuidas ta on suutnud anda pisiasjadele süm- loolaste üldkäsitlustega Teisest vastu Eesti kaitseministeerium, bolistlikke tähendusi. Nad on nii vastandlikud, need kaks maailmasõjast – sellised on sest raamatus on ära toodud eri ajastutel elanud eesti tippkirjanikku. näiteks Antony Beevori „Teine mitme Eesti sõduri surma ja Arvan, et kui rahvusköök või rahvusarhitektuur näi- maailmasõda”, Chris Bellamy haavatasaamise detailne kirjel- tavad koha ajalugu, kliimat ja rahvustraditsioone, siis dus, mis riivab nende omaste „Absoluutne sõda” ja Mark raamatupoed ja kunstimuuseumid näitavad rahva hinge. Mazoweri „Hitleri impeerium”. õigust privaatsusele. Kindlasti Reisil olles käin võimaluse korral ka kunstimuuseumis, Veidi spetsiifilisemalt käsitle- tekitas järgnenud sõnasõda aga raamatupoest jooksen alati läbi, ükskõik kui kiire vad sama teemat Anna Reidi Eesti lugejais raamatu vastu mul on, kas või lennujaama raamatupoest. „Leningrad. Piiramisrõngas seda suuremat huvi. linna tragöödia 1941–1944” ja Õige põhjalik ja globaalne Maltal konverentsil olles leidsin näiteks nende Christopher Hale’i „Hitleri võõr- ülevaade sõjapidamisest on noorima parlamendiliikme Franco Debono ingliskeelsed leegionärid. Euroopa räpane püütud anda R. G. Granti koos- haikud „Almond Blossoms” ja olin väga liigutatud, et saladus”. tatud ja mitmete autorite kirju- on veel olemas noori poliitikuid, kel on nii süda kui ka Heas mõttes tuleks ära tatud raamatus „1001 lahingut, mõistus. mainida kaht täiesti erinevat mis muutsid ajalugu”, kuid Viimati Prantsusmaal olles ostsin aga kaasa Jean- teost ikka Teise maailmasõja teose mahukusele vaatamata Christophe Rufini „Sept Histoires Qui Reviennent De Loin” teemal – need on Kolmanda on iga sõjasündmuse kajasta- ehk „Seitse juttu, mis tulevad kaugelt”. Rufin on üks Reich’i sõjaväge detailselt miseks ja lahingu kirjeldamiseks neist, kes lõi liikumise Piirideta Arstid. Ta on väga palju lahtikirjutav David Stone’i ruumi jäänud paratamatult Aafrikas töötanud ja oma kogemusele tuginedes jutus- „Hitleri armee. Mehed, tehnika napilt. ● tabki need väga kaugelt tulevad seitse lugu. ● autoriõigus MTÜ Loodusajakiri TÕNU TÕNSO Vastuste ärasaatmise tähtaeg on ENIGMA 10. veebruar 2013. Värvi kaart Lahendused saata aadressil Endla 3, Tallinn 10122 nelja värviga! või [email protected]. Kaardil on mõned „riigid” juba värvitud. Ülejäänud riigid tuleb värvida olemasoleva nelja värviga nii, et ühte värvi riikidel ei oleks ühist piiri. Allar Padari sai teise üldvõidu Kõrvaloleval joonisel näed Kuuendas voorus teenis maksimaalsed näiteülesannet ja selle 15 punkti Taimo Kolsar, Priit Meos, lahendust. Allar Padari ja Silver Rebenits. Vooru auhinna võitis Silver Rebenits. Aasta kokkuvõttes jäid esikohta jagama 41 punktiga Taimo Kolsar ja Allar Padari. Loos valis aasta auhinna võitjaks Allar Padari. Mõlemad mehed on igal aastal olnud parimate hulgas. Kumbki korra ka võitja. Taimo Kolsari head esitust otsustas ➊ ➋ ➌ toimetus tunnustada auhinnaraamatuga „Lehed ja tähed 6. Mitmekesisus – maa- ilma loov alge”. 2013. aasta parimale nuputajale pakume auhinnaks 100 euro eest ➍ ➎ raamatuid Rahva Raamatust. HORISONDIS 6/2012 ilmunud ülesannete VALED ARVUTUSREEGLID vastused Ülesanne 1. Lisaks ülesande püstituses toodud näidetele √81 = 8 + √1 = 9 ja √100 = 10 + √0 = 10. (2p) Ülesanne 2. Lisaks ülesande püstituses toodud näidetele √169 = 16 – √9 = 16 –3 = 13 ja √100 = 10 – √0 = 10. (2p) Ülesanne 3. Lisaks nendele 36 triviaalset taandamist, mille puhul kriipsutatakse maha lõpunullid 10 80 (alates kuni ). Kokku andis ülesanne 3 p+1 p = 4 p. 20 90 Vooru võitja Ülesanne 4. Suhteliselt autoriteetse veebientsüklopeedia Mathworld andmetel on selliseid mittetriviaalseid taandamisi 28 (http://mathworld.wolfram.com/AnomalousCancellation.html). saab kingituseks raamatu sarjast Paraku leidsid meie paremad ülesannete lahendajad hoopis rohkem võimalusi. Kuldar Traks „Looduse raamatukogu”. leidis 244 mittetriviaalset võimalust; Vladimir Jaanimägi leidis enamuse mittetriviaalsetest Valikuvõimalustega tutvu „taandamistest” ja valemid, millest võib tuletada triviaalsed taandamised, Priit Meos 242 mittetriviaalset ja 2664 lõpunullide taandamist, Taimo Kolsar 344+3312 võimalust, Allar www.loodusajakiri.ee. Padari 344 mittetriviaalset ja 4001 lõpunullide taandamist ning Silver Rebenits 6393 ühe numbri ja 244 kahe numbri taandamist. Selleks, et otsustada, millised arvud neist õigeks lugeda, oleks tulnud eelnevalt kokku leppida näiteks selles, kui mitu õige tulemuse andvat vale taandamist on näiteks murru 266/665puhul. Siin võime me „taandada” lugeja kümne- AUTORIST liste kuue nimetaja sajaliste kuue või kümneliste kuuega, lugeja üheliste kuue nimetaja saja- TÕNU TÕNSO (1959) on liste kuue või kümneliste kuuega: ka mõlemate kuute läbikriipsutamisel on kaks võimalust – matemaatik. Lõpetanud Tallinna me võime paarikaupa „taandada” esimesed kuued ja tagumised kuued, aga võime „taandada” Pedagoogilise Instituudi ka lugeja üheliste kuue nimetaja sajaliste kuuega ning lugeja kümneliste kuue nimetaja küm- matemaatika-füüsika erialal neliste kuuega. Et vastavaid kokkuleppeid ei olnud ülesande tingimustes antud, siis tõlgendas 1982. Töötanud koolis iga lahendaja selliseid variante erinevalt ja nii tekkisid ka erinevused triviaalsete kui ka mitte- matemaatikaõpetajana. Praegu Tallinna Ülikooli triviaalsete lahenduste arvus. Selle ülesande eest said Kuldar Traks ja Vladimir Jaanimägi lektor, mitmete matemaatikaõpikute autor. On Eesti 6 punkti, maksimaalsed 7 punkti aga Priit Meos, Taimo Kolsar, Allar Padari ja Silver Rebenits. Matemaatika Seltsi liige. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 62 Δ horisont 1/2013 RISTSÕNA VASTUSEID ootame aadressil [email protected] või Endla 3, Tallinn 10122. Kõigil lahendajatel palume ära märkida ka selles numbris KÕIGE ENAM MEELDINUD KIRJUTISE! Lahendajate vahel läheb loosi „Kuma Kange” aastatellimus. Eelmise ristsõna vastus LAHINGU VÕIDAB SEE, „KELLEL ON ROHKEM PATALJONE” viitas Aivar Jaeski artiklile „200 aastat Borodino lahingust ehk kuidas võitlus Napoleoniga ärgitas rahvuslikku eneseteadvust Eesti- ja Liivimaal”, mis ilmus 2012. aasta viiendas Horisondis. „Kuma ristsõnaraamat 6” läks loosi tahtel Gaida Merilale Türilt. 2012. aasta kuuendas Horisondis meeldis ristsõna- ja mälusäru lahendajatele kõige rohkem autoriõigVladimirus M SazonoviTÜ Lo artikkelodus „Heldeaja kisandairi maa. Muistne Elam III eelkristlikul aastatuhandel”. horisont 1/2013 Δ 63 MÄLUSÄRU ➊ PILDID: WIKIPEDIA lapsed? hiiglane, keda ootavad külla Baskimaa kinke tooks. vana hiiglaslikku teisendit, et ta neile seniajani jõuluõhtul külla TEDA, jõulu- ehitaja. Baskimaa lapsed aga ootavad Iirimaa rannikul asuva Hiiglase Tee McCooli), kellest legendid tegid Põhja- müütide Fionn mac Cumhailli (Finn headest hiiglastest, võib mainida keldi vastastena. Rääkides rahvalugude kas tugevate abimeestena või hirmsate seisneb selles, kellena neid nähakse – hiiglastest. Nende peamine erinevus sid erakordse kasvuga inimestest – 64 ➌ plahvatavat tähte? ja kirjeldas supernoovat ehk kes meile teadaolevalt jälgis aga esimene teadusemees, Riess ja Brian Schmidt. uurijad Saul Perlmutter, Adam füüsikapreemia supernoovade 2011. aastal pälvisid Nobeli supernoovaplahvatuse jäänuk. kujus olev Krabi udukogu, mis on Δ horisont 1/2013 Paljudes kultuurides leidub lugu- Fotol on näha Sõnni täht- Mis nime kannab see Arva ära! INDREK SALIS,JEVGENINURMLA Kes oli Gill Pauli „Titanicu armastuslood”. võimalus näha” ning jaStephenMark Carwardine'i Fry „Viimane Tom Angi „Digitaalfotograafia samm-sammult”, raamatut kirjastuselt Koolibri: vastanuteÕigesti vahel loosimevälja kolm VASTA JA VÕIDA RAAMAT! ➍ on jutt? maha ligi 100 000 inimest. dused – tema valitsemise ajal lasti päevavalgele ta terrorirežiimi sala- kremeeriti. 1990. aastatel tulid lammutati ning tema surnukeha kuid 2005. aastal mausoleum balsameeriti ja pandi mausoleumi, koguni üks mägi. Pärast surma ta käigus nimetati tema auks linnu ja end marssaliks ning isikukultuse a Fotol olev mees ülendas u t o r i õ i g u s Kellest M T Ü ➎ linnaõigusedsaanud linna vapilkujutatudon tarvast, kellesarvede vahelon kuldnerist.Linnas elab praeguinime-000300üle se ningkäigussetrolli-16 on liini. L o ➋ nud film. Kellest on jutt? tehtud ka 2010. aastal valmi- armasta”, mille põhjal on romaan „Söö, palveta, on pälvinud tema kolmas mehed”. Enim tähelepanu esimene romaan „Karmid 2000. aastal ilmus tema baaris ainult tüdrukud”. menufilm „Kole koiott – Tema läbielamistel põhineb võimsama inimese hulka. ajakiri Time ta saja mõju- Millinelinn? o kirjutis. numbris kõige rohkem meeldinud Pange selles ajakirja- kirja ka või [email protected]. Endla 3, Tallinn 10122 ootame 10.veebruariks aadressil VASTUSEID Selle1408.aastal d u 2008. aastal valis s a j a k i r i esimehena. Indrek Salisaastast1999juhatuse ühendavas EestiMälumänguliidus, tegutsenud kasadakondahuvilist mälumängurid. Mõlemadonaktiivselt INDREK SALIS(1962)ontunnustatud (1959)ja JEVGENI NURMLA Heido Ots. „Viimane võimalus näha” – Mark Carwardine’i ja Stephen Fry samm-sammult” – Anu Liik, Tom Angi „Digitaalfotograafia (koos CD-ga) – Taimo Kolsar, „Linnulaule ja -hüüde” Hannu Jännese ja Owen Robertsi Koolibri jagasloosväljajärgmiselt: Auhinnaraamatud 5. Astana. 4. Günter Grass, „Plekktrumm”. 3. Lao Tzu (Laozi) pärl. Suurt Pauku. 2. Universumi paisumine pärast 1. Iisebel. MÄLUSÄRU 5/2012VASTUSED AUTORITEST kirjastus Koolibri. kirjastus toetab rubriiki MÄLUSÄRU kirjastuselt