TAMSALU AJALEHT

NR. 7 AUGUST 2009 TASUTA

“ Suve tippsündmusi – tünnisõidufinaal Mikko Mäkelä – Pavo Raudsepp Porkuni päev ja Tünnisõit. Porkuni päev ja Tünnisõit ka Tapa vallavanem Kuno tühja läks. See oli kogemus, et aga kindlasi vajame põnevust peeti sellel aastal nagu tavaks Rooba. taevataat ja ehk veel mõned ja uusi nägusid. Peaks ka saanud, juuli teisel laupäeval. Tünnisõit vajab verevahetust nüansid on olulised, sest sellel tünne juurde tegema, et Hommikune ilm oli kena, või uusi tegijaid, samamoodi aastal oli samale laupäevale võimalusi suurendada.“ kaubapakkujaid oli rohkesti ja edasi minnes asi hääbub. kuhjunud hulgaliselt üritusi. Tiia Uudeberg, korraldaja: usinasi prooviti ka tünnisõitu. Külad võiksid ju samuti Ehk annaks vähemalt oma „Võid ju rabeleda ja üritada, aga Ametliku osa alguseks oli aga tünnisõidus mõõtu võtta, oma maakonnas kokku leppida, kes kui siis tuleb vihm ja kõik rikub, regitreerunuid vähevõitu. valla asi. Saaks vähemalt nalja millisel ajal midagi korraldab. jääb asjale mõru mekk külge. Soome külalised päästsid ja rahva tünnidesse. Sellel aastal olid kaotajateks Täiesti ebaõnnestusid vihma õnneks hullemast. Sellel aastal Kõige hullem oli, et päeva kõik, sest inimesed hajusid tõttu laste käsitöökojad, kaup- oli uusi osalejaid ainult mõni, edenedes läks taevas üha erinevate ürituste vahel ja meestel oli kurb tööta olla, kõik tegijad olid ammu nähtud. tumedamaks ja tünnisõidu samas need, kes tahtsid Europop oli küll tasemel, aga Parim tünnisõitja on endiselt lõppedes läksid ka taevaluugid mitmes kohas olla, seda ei ega neilgi väga palju vaatajaid Mikko Mäkelä. Pavo osutas talle valla. Vihm pidas küll vahet aga saanud kuna ajad kattusid. polnud. Rahvast oli vähevõitu küll tõsist vastupanu, kuid õhtuse osa alguseks algas ka kogu päeval. Kindlasti tuleb viimastel meetritel siiski väsis. sadu, mis kestis keskööni. See Muljeid Porkuni päevast. mõelda mida järgmisel aastal Naiste võitja oli Riive Tamm ja avaldas loomulikult oma mõju Krista Lepik, korraldaja: teisiti teha. Peaks ühe paaristünnis võitis Mikko koos nii esinejatele kui kaup- „Võistlused olid korralduse seltskonna uusi ja hullu- Jussi Lehtisega oma teise meestele. Europop oli väga poolest väga hästi ja korralikult meelseid ideid genereerima meistritiitli. Viimasena peetud tasemel ning tihedas vihmas läbi viidud. Hästi toimis uus panema, ehk tuleb sealt teate-võistluses päästis Lembit päris naljakas, kõigil teistel tuju sild. Meie korraldust kiitsid ka midagi, mis kasutamisväärne Saart eestlased, sõites viimast ei olnud, kaupmehed kadusid põhjanaabrid. Muidugi võist- on. Olen mõelnud, et võiks etappi. Võistluses jäi peale kiirelt, sest rahvast oli Küngas- lejaid oli vähevõitu, aga kas midagi ajalooga seotut lavas- Eesti, nagu eelmisel aastalgi. saarele tulnud vähe. Hästi neid peabki nii palju olema? tada aga seegi idee tahab Kiidusõnu väärisid kahek- õnnestus külade võistlus, Kindel on see, et muutused küpsemist ja arutlemist. Kahju sandat korda osalenud Riigi- millest võttis osa rekordarv oleksid vajalikud, mida täpselt et selle-aastane töö raisku kogu liige Toomas Varek ja oma võistkondi. teha, peab mõtlema. Kas läks. Eks proovime järgmisel valla mees siseminister Marko Tänud korraldajatele, kelle firmade või külade vahelised aastal uuesti.“ Pomerants, tünnisõitu proovis vaev seekord siiski suuresti võistlused või midagi muud, Porkuni tünnisõit 11.juuli 2009.a. KÜLAVÕISTLUSED: 1. koht UUDEKÜLA (Rannavolle-1, leil- 7, grill-2, hapukurk-2, Mehed eelsõit 1/2 finaal Finaal koduõlu-1, punkte 32) I Mikko Mäkelä 1.26,3 1.30,1 1.24,1 2. koht Assamalla (Rannavolle-4, leil- 4, grill-1, hapukurk-3, II Pavo Raudsepp 1.29,4 1.38,9 1.24,9 koduõlu-3, punkte 30) III Martin Uudeküll 1.35,0 1.34,5 1.47,1 3.koht Loksa (hapukurk-1, koduõlu-2, punkte 15) 4 Andrus Võhma 1.36,7 1.38,3 1.36,3 4.koht Porkuni (Rannavolle-3, leil- 1 Punkte 14) 5 Kuno Rooba 1.53,3 1.37,1 1.45,3 5.koht Tamsalu (Rannavolle-2, leil- 6 punkte 10) 6 Lembit Saart 1.48,8 1.36,3 1.55,7 6.koht Sääse leil- 2 punkte 7 ) 7 Toomas Varek 1.51,6 1.46,8 7.koht Naistevälja leil- 3 punkte 6 ) 8 Jussi Lehtinen 1.39,7 1.47,4 8.koht Sauevälja leil- 5 punkte 4 ) 9 Järvo Vildersen 1.43,8 1.52,7 9.koht Piisupi leil- 8 punkte 1 ) 10 Rando Rannamets 1.57,2 11 Andrus Viks 1.57,8 Saapavise Paadiralli 12 Marko Pomerants 2.08,0 Naised 1 Tarvo-Taavi 4.23 13 Kalle Lett 2.01,5 1 Maili Tanbaum 21.00 2 Agar tantsulust 4.44 14 Raimond Paist 2.09,6 2 Ene Tiiki15.20 3 Vanaisad 5.28 15 Jaak Uudeküll 2.19,3 3 Jana Laaspere 14.00 16 Marko Langinen 2.21,4 Tüdrukud 17 Hannu Lehtinen 2.22,6 Parim Kris Otsmaa 12.40 18 Toomas 3.34,2 Mehed Naised eelsõit poolfin. Finaal 1 Indrek Kesküla 28.85 I Riive Tamm 1.46,2 1.45,3 1.45,2 2 Margus Zubarev 28.60 II Kirsti Lehtinen 2.05,3 1.53,8 1.56,4 3 Raul Rebane 27.20 III Geidi Kruusman 1.57,3 1.58,0 2.04,6 Poisid 4 Õnnela Raudsep 2.18,4 2.00,1 Parim Mairo Mälk 16.30 5 Iiris Lehtinen 3.48,5 2.55,0 loobus Võrkpall Paarissõit eelsõit 1/2 finaal Finaal 1 Uudeküla Martin,Risto,Kalev,Mait,Arvo I J.Lehtinen-M.Mäkela 1.15,0 1.22,6 1.16,5 2 Tamsalu Gunnar,Tõnis,Priit,Valdur IIÕnnela -Pavo Raudsepp 1.20,4 1.20,4 1.18,2 3 Noored Rasmus,Tõnis,Lenar,Mihkel III E.Gasatðko-T.Verbo 1.35,9 1.24,7 1.24,7 4 Porkuni Patrik,Roland,Timo,Tauno 4Martin Uudeküll-Lembit Saart 1.23,8 1.23,1 1.31,5 5 Naistevälja Margus,Marko,Artur,Markus 5 Riive Tamm- G.Kruusmann 1.46,9 1.30,4 6 Lurichi Kaido,Tõnis,Taavi,Kauri 6 M.Sillamaa- K.Karm 0 2.15,3 7 Assamalla

Vaatajatel on lõbus, Europop vihmas, Soome tünnilaevastiku admiralil Hannu Lehtisel oli põhjust rõõmustamiseks

Lk.2 Tamsalu Ajaleht Verner Puuranna mälestuse jäädvustamisest. Allveelaeva kapteni Verner Puuranna poeg Hans Puurand koos abikaasa Kullaga käisid Tamsalu vallavalitsuses arutamas seda, kuidas korraldada isa mälestuse jäädvustamine tema talukohas Naisteväljal. Verner Puurannast räägiti esmakordselt laiemale avalikkusele 2006 a valla sünnipäeval ja siis koguti tema mälestuse jäädvustamiseks annetustena 14150 EEK, mis on täna valla arveldusarvel. Annetajate hulgas nii eraisikuid kui ka firmasid. Juht räägib. Peamised faktid tema elust: Verner Puurand sündis 27.09.1904 Narvas, suri 12.06.1983 Austraalias. Vajangu põhikooli direktorina töötab Allveelaeva KALEV komandör 1939-1941, alates 17. augustist Siiri Hiiesalu. asus Austraaliasse augustis 1948, aastatel 1973-1983 oli Eesti eksiilvalitsuse minister. Tamsalu ajaleht palus tal ennast lühidalt tutvustada: „Sündisin Omistatud auastmed:Eesti sõjaväes mereväekapten. Saksa 18. juulil 1962. Elan Simunas. sõjaväes kaptenmajor, Ameerika armees major. Kõrghariduse sain Tallinna Ülikoolist, koolijuhi kutsetunnistuse Praegu Austraalias elavad Hans ja Kulla Puurannad avasid Tartu Ülikoolist. kohtumisel uusi tahke Verner Puuranna elust ja kuna tööd ja Pedagoogilist tööd alustasin Simuna Koolis. Töötasin algul tegemised Vistla kalmistuga on lõppenud, siis saab täie jõuga algklasside õpetajana ja alates 2005. aastast õppealajuhatajana. asuda meie valla väärika elulooga mehe mälestuse Simuna Kool on olnud mu ainus töökoht, aga töösuhted seal jäädvustamisele. lõppesid 1. juulil ja seega oli uut töökohta vaja. Märkasin ajalehes Kogutud raha annab võimaluse esimeste plaanide tegemiseks kuulutust, et otsitakse Vajangu Põhikoolile direktorit ja otsustasin ja kindlasti teavitab vallavalitsus nendest ka avalikkust. kandideerida. Vajangu Koolist ei teadnud enne midagi, olin ainult kooli kodulehte vaadanud ja teadsin seda, et “Lustpilli” lapsed on Toomas Uudeberg Vajangu Koolist. Vajangult olin ainult läbi sõitnud. Esmamulje koolist on väga hea. Maja on kena, ümbrus korras. Vald ja kooli töötajad on hoolitsenud selle eest, et maja oleks TEADE! puhas, kena ja hooldatud. Tamsalu Vallavalitsus müüb kirjalikul enampakkumisel Tamsalu Elukohta vahetada ma esialgu siiski ei plaani. vallale kuuluvad järgmised hoonestatud kinnistud: Tulevikust ei tahaks siinkohal pikemalt rääkida. Alustame ·Kreegi kinnistu (katastritunnus: 78702:002:0216) pindalaga 0,5 koolitööga, anname endast parima, et lapsed saaksid hea ha, asukohaga Järsi külas, Tamsalu vallas alghinnaga 99 000.- hariduse, pakume klassivälist tegevust, osaleme jõudumööda krooni; erinevatel konkurssidel ja olümpiaadidel. ·Vahtriku kinnistu (katastritunnus 78701:002:0104) pindalaga 0,1 Iseloomult olen sõbralik, rõõmsameelne ja optimistlik, kuid ha, asukohaga Kullenga külas, Tamsalu vallas alghinnaga 50 000.- samas ka otsekohene ja konkreetne. Otsekohesust ja lubaduste krooni; täitmist hindan ka teiste inimeste juures. · Mihkliõue kinnistu (katastritunnus 78701:002:0106) pindalaga Huvialad on lugemine, ristsõnade lahendamine, reisimine. Käin 1,0 ha, asukohaga Võhmetu külas, Tamsalu vallas alghinnaga Simuna kapellis laulmas ja pilli mängimas. 70 000.- krooni; Lapsevanematele ja külaelanikele tahaksin öelda, et murede ja · Kalevipoja tee 6 kinnistu (katastritunnus 78701:002:0103) rõõmude jagamiseks olete alati oodatud koolimajja. Rõõmustame pindalaga 0,2 ha asukohaga Assamalla külas, Tamsalu vallas siis koos ja püüame koos leida muredele lahendused. alghinnaga 70 000.- krooni. Pakkumised esitada Tamsalu Vallavalitusele hiljemalt Tegusat kooliaastat kõigile! 02.09.2009.a kell 10:00. Kirjaliku enampakkumise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Internetis Tamsalu valla 1. septembri aktus algab kell 10.00.“ veebilehel ja Tamsalu Vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 322 8435 või 322 8434.

Tamsalu Ajaleht Lk.3 Autopesula ootab Tamsalu Vallavalitsuses kasutajaid. 16.06.2009.a 16.Tutvuti Sääse Lasteaia 1.Otsustati sõlmida LEADER tegevusaruandega 2008/2009. Lembit Rosina sattus meetme raames rahastatava 17.Tutvuti Tamsalu Lasteaia Tamsalusse juhuslikult. Kui tuli projekti „Mänguväljak” teosta- Krõll tegevus-aruandega 2008/ naisevõtuaeg, tahtis ta Väike – miseks lepingud. 2009. Maarjasse korterit osta, aga sellel 2.Otsustati sõlmida leping Elvi Astok hetkel polnud seal midagi sobivat Tamsalu suusastaadioni hoone vallasekretär pakkuda. Korteri leidis ta sisekujundusprojekti Tamsalus ja ei kahetse oma koostamiseks. 26.06.2009 valikut. Koht on rahulik, olemas on 3.Nõustuti vaba metsamaa 1. Anti nõusolek avaliku kõik vajalik, head on sportimisvõimalused, kool ja muu mis elamiseks erastamisega Võhmuta külas ürituse “Uudeküla külaplatsi vaja. vaba metsamaa taotlejale. laululava avamine” korral- Paar aastat käis ta Tamsalust Tallinnasse tööle. Koos partneriga 4.Nõustuti Uudeküla külas damiseks MTÜ –le Uudeküla. rentis ta seal ruume ja remontis autosid. Kulude kasvades hakkas ta katastriüksuse Antsu jaga- Tamsalus ringi vaatama. Silma jäi üle 25 aasta tühjana seisnud vana misega ja moodustatavale 30.06.2009 katlamajahoone. Vallast sai ta loa ja nüüd juba terve aasta töötab katastriüksusele koha-aadressi 1.Muudeti haridus-asutuse hoones autopesula. Tehakse käsipesu ja saadaval on kõik vajalikud määramisega. juhi vaba ametikoha täitmiseks kemikaalid, võimalik on ka keemiline auto sisemuse pesu. Pesulaga 5.Kinnitati maa munitsi- avaliku konkursi läbiviimise üksi ära ei ela ja nii ongi hoone teises pooles väike autoremont. „Üritame paliseerimisel katastriüksuse korda. teha kõiki töid, mida vaja. Päris keerulisi asju ei tee, aga kõik põhilised piirid, pindala, kõlvikuline 2.Otsustati sulgeda 11. juulil remondid põhilistele automarkidele alates õlivahetusest peaks struktuur ja määrati sihtotstarve. ajutiselt liikluseks kell 10.00- kohapeal tehtud saama. Väikeses maakohas ei saa nii, et keskenduda 6.Viidi vastavusse aadres- 16.00 Tamsalu valla Porkuni- ainult Lexustele. Ruum on küll väike aga korraliku logistikaga saame sandmete süsteemi nõuetega Aburi tee ja 10.00-24.00 Porkuni hakkama. Elu on näidanud et ruumi on alati vähe. Tallinnas töötamine kolme katastriüksuse koha- küla Mäe tn ja Järve tn., seoses andis korraliku elukogemuse, see karastas ja püüame omalt poolt aadressid Porkuni külas. valla ürituse “Porkuni Päev” klientidega suhtlemisel olla korreksed ja täpsed. Nii pesu – kui 7.Nõustuti ehituslubade toimumisega Porkunis. remondihinnad on konkurentsivõimelised, vastavad kohaliku inimese väljastamisega järgmiselt 3.Jäeti rahuldamata üks rahakotile. Arvan, et korralike pesu – ja kaitsevahendite kasutamine ·Ergo Eesmäe‘le üksikelamu esitatud avaldus lapse huvi- tuleb pikas perspektiivis ka rahakotile odavam. Avatud oleme nädala püstitamiseks Porkuni külas, hariduse toetamiseks. sees 9-18, laupäeval 9-15. Välja on kujunenud püsikliendid, sõlmime Järve 9; 4.Eraldati toetust kahele ka firmadega lepinguid, kui vaja. Tööd teeme firmas kahekesi, on ·Civil Engineering Company isikule toimetulekutoetuse lihtsam. Oleme ilma laenudeta hakkama saanud, see on pääsnud OÜ-le elamu renoveerimiseks vahenditest. suurematest rahamuredest.“ Tamsalu linnas, Rahu tn 8; 5.Kinnitati toimetulekutoetuse Tamsalus pole praegu neile arvestataval tasemel ·Mänguväljaku püstitamiseks eraldamine juunis, kogu- autoremonditeenuse pakkujat-konkurenti. Millegipärast on nii kunagine Sääse alevikus, Sääse 6. summas 165 260 krooni ja TORE kui Vatsu pubiga samas hoones asunud remonditöökoda 8.Anti FIE-le Silvi Pärn nõus- üksikvanema toetuse eraldus tegevuse lõpetanud. Lembit Rosina arvas, et eks kõik algab tegijatest olek avaliku ürituse Jaanilaat 3400.- krooni. ja suhtumisest. Ei meeldi kellelegi müts pihus uksel oodata kui teregi korraldamiseks 28.juunil 6.Nõustuti Tamsalu Kalor AS vastu ei võeta. Tamsalu Kultuurimaja pargis hallatavates elamutes Ääsi 11, Lähemalt saab teenustest ja hindadest lugeda firma kodulehel ajavahemikul 9:00-16:00. Ääsi 13, Ääsi 17 ja Ääsi 19 www.telavero.ee. 9.Eraldati koht Sääse hooldustasu muutmisega, Ain Aasa Hooldekodus ühele abivajajale. seoses elamute katuste 10.Jäeti rahuldamata viis renoveerimisega. 14. september sotsiaaltoetuse taotlust 7.Nõustuti ühe jäätmetekke- kell 11.00-15.00 DOONORIPÄEV. 11.Otsustati tunnustada koha mitteliitumine korraldatud Ootame ka uusi vereloovutajaid. edukaid (hinded 4 ja 5) põhikooli jäätmeveoga üheks aastaks ja gümnaasiumi lõpetajaid. 8.Nõustuti korteriomandi 19. september kell 12.00- 14.00 12.Anti arvamus Tamsalu seadmisega Sääse alevik, Vesi AS jäätmeloa taotlusele Raudtee tn 23 ja määrati KOGUPEREÜRITUS “Pluus on minu pakend”. reoveepuhasti käitlemisel korterelamu teenindamiseks Tegemist kasutatud, kuid tervete ja pestud rõivaste tekkiva jääkmuda ja bio- vajaliku maa suuruseks 0,8 ha. kogumise üritusega. lagunevate jäätmete komposti- 9.Eraldati külade arengu- Rõivad saab kultuurimajja tuua 14.-18. septembrini miseks. toetust MTÜ-le Hokiklubi ajavahemikus 15.00-18.00 13.Tunnistati nurjunuks Uudeküla, Uudeküla liuvälja ja 19. septembril ürituse toimumise ajal. Tamsalu vallale kuuluva metsa- arendamiseks kohaliku oma- Pärast üritust viib transport rõivaannetused Humana materjali võõrandamiseks algatuse programmist eraldatud Sorteerimiskeskusesse. korraldatud kirjalik enam- toetuse kaasfinantseerimiseks. Projektijuht Kadri Kadak (tel 5559 1124) pakkumine 10.Otsustati kuulutada välja 14.Otsustati võõrandada avalik konkurss Vajangu 19. september Porkuni Järvejooks. Tamsalu vallale kuuluv metsa- Põhikooli direktori ametikoha materjal otsustuskorras. täitmiseks. 21. september Porkuni lahingu 15.Anti luba MTÜ-le Educare 11.Kiideti heaks hajaasus- 65. aastapäeva tähistamine. korraldada algklasside ealistele tuse veeprogrammist toetuse 13.00 Loksa vennashaual lastele päevane tegevuslaager saajate poolt esitatud aruanded: 14.00 Vistla memoriaalil “Lustila” Tamsalu vallas Uudekülas Pargi maaüksusele Infotahvli avamine Relvanäitus Sõdurisupp ajavahemikul 13.-17. juuli. rajatud puurkaevu ja vee-

Lk.4 Tamsalu Ajaleht tõsteseadmete paigaldamise vennaskalmistu paekivist ettepanekuga korterite eral- mistest edukaks Virumaa Teed aruanne, Naistevälja külas Nuka monumendi valmistamisel damisega üürilepingu alusel AS pakkumine. Tööde teos- maaüksusele rajatud teostatud autorijärelvalve eest kasutamiseks seitsmele perele. tamise tähtaeg on 31.08.2009.a. puurkaevu projekti aruanne, tasumiseks. 2.Otsustati kuulutada välja 13.Arutati volikogu istungile Naistevälja külas Hindreku Tamsalu vallale kuuluvate pakutavat päevakorda maaüksusele rajatud puur- 28.07.2009.a kinnistute: Kreegi, Vahtriku, ·Tamsalu valla 2009.aasta kaevu projekti aruanne ja 1.Muudeti maakatastris Mihkliõue ja Kalevipoja tee 6 eelarve 7 kuu täitmine Naistevälja külas Keru registreeritud maaüksuste võõrandamiseks kirjalik enam- ·“Tamsalu valla ametiasutuse maaüksusele rajatud puur- (katastriüksuste) koha- pakkumine ja kehtestati hallatavate asutuste töötajate kaevu projekti aruanne ning aadresse, et viia need vasta- enampakkumise läbiviimise koosseisu ning palgamäärade otsustati väljastada eelnevalt vusse Vabariigi Valitsuse kord. ja töötasustamise aluste nimetatud objektidele väike- 20.12.2007 määruse nr 251 3.Kehtestati Porkuni Pae- kinnitamine” muutmine ehitise kasutusload „Aadressiandmete süsteem” muuseumi teenustele hind. ·Tamsalu Vallavolikogu 12.Kooskõlastati Vinni valla nõuetega. 4.Nõustuti ehitusloa väljas- 04.märtsi 2009.a.otsuse nr.4 üldplaneering. 1.Nõustuti maa ostuees- tamisega: “Vaba põllumajandusmaa õigusega erastamisega plaani- ·AS-ile Tamsalu Kalor kaug- kasutusvaldusesse saajate 10.07.2009 või kaardimaterjali alusel küttetorustike rekonstrueeri- nimekirja kinnitamine” kehte- 1.Anti luba SK-le Los Toros Piisupi külas hoonete omanik miseks Tamsalu linnas ja tuks tunnistamine avaliku ürituse Tamsalu Aivar Salits‘ale. Sääse alevikus; ·Vajangu Põhikooli ümber- kümnevõistlus korraldamiseks 2.Määrati korterelamu teenin- ·Riigi Kinnisvara AS-le Porkuni korraldamine/ümberkujun- 18.07.2009 Tamsalu Güm- damiseks vajaliku maa suurus Kooli püstitamiseks aadressil: damine 01.09.2010. naasiumi staadionil. Loksa külas. Ilumäe tee 6, Porkuni küla; ·Tamsalu Sotsiaalkeskus 2.Nõustuti ühe jäätmetekke- 3.Nõustuti loa väljastamisega: ·Ühepereelamu laiendami- edasisest tegevusest koha mitteliitumine korraldatud ·Ehmofix OÜ-le avaliku ürituse seks aadressil: Tehnika tn 22, jäätmeveoga üheks aastaks. “Eesti Meistrivõistlused veoauto- Tamsalu linn. 11.08.2009.a 3.Nõustuti korraldatud jäätme- krossis V etapp” korraldami- 5.Nõustuti kasutusloa väljas- 1.Otsustati kinnitada alates veoga liitunud ühe jäätmekoha seks 08.augustil s.a Tamsalu tamisega: 17.08.2009.a Vajangu Põhikooli jäätmemahuti tühjendus- vallas Einjärve krossirajal ·Tamsalu Spordihoone rekon- direktorina ametisse Siiri sageduse muutmisega . ajavahemikul 9:00-18:00; strueerimisel; Hiiesalu. 4.Anti nõusolek Keskkonna- ·MTÜ-le Uudeküla avaliku ·võõrdepõrsasigala 2.Kinnitati Tamsalu linna Ääsi ameti Viru regioonile kesk- konnakompeksloa väljasta- ürituse “Uudeküla LAAT” püstitamisel asukohaga: tn mänguväljaku renoveerimise miseks AS Võhmuta PM´le korraldamiseks 16.augustil s.a Kalevipoja tee 10, Assamalla pakkumiste küsimiseks lähte- piimalehmade intensiivkasva- Tamsalu vallas Uudeküla küla; ülesanne. tuseks. külaplatsil ajavahemikul 11:00- ·vedelsõnnikuhoidla püsti- 3.Otsustati sõlmida Porkuni 5.Eraldati ühekordset toetust 16:00. tamisel asukohaga: Kalevipoja linnuse väravatorni restau- toimetulekutoetuse vahenditest 4.Moodustati komisjon tee 10, Assamalla küla; reerimisprojekti koostaja, ühele isikule. Vajangu Põhikooli direktori vaba ·puurkaevu püstitamisel osaühinguga ASE, lisaleping 6.Jäeti rahuldamata 4 isiku ametikoha täitmise konkursi asukohaga: Kalevipoja tee 10, sisekujundusprojekti avaldused Tamsalu valla eel- läbiviimiseks. Assamalla küla. koostamiseks. arvest sotsiaaltoetuse maksmi- 5.Määrati hooldaja raske 6.Nõustuti maa ostueesõigu- 4.Tunnistati Tamsalu suusa- seks. puudega lapse hooldamiseks. sega erastamisega hoonete staadioni teenindushoone ja Ursula Saar 6.Lõpetati raske puudega omanikele Illo Maltsar‘ile ja kunstlume tootmise ehitus- Vallasekretäri abi lapse hooldus hooldaja aval- Sulev Maltsar ile Võhmetu külas. projekti hinnangulise ehitus- duse alusel. 7.Muudeti Tamsalu Valla- maksumuse koostaja leidmi- 23.07.2009.a 7.Jäeti rahuldamata kaheksa valitsuse 28.juuli 2009.a seks küsitud vähempakkumisel 1.Nõustuti ehitusloa väljas- sotsiaaltoetuse taotlust korraldust nr.228 “Katastriüksu- paremaks P.P.Ehitus OÜ tamisega OÜ-le Jaotusvõrk 8.Anti nõusolek alaealisele se koha-aadressi muutmine” pakkumine. ehitise elektri maakaabelliin ja pärandi vastuvõtmisest loobu- 8.Anti nõusolek kahele 5.Eraldati MTÜ-le Tamsalu AO 6-35 kV alajaam püstitamiseks miseks. alaealisele pärandi vastuvõt- Suusaklubi toetust mootorsaani aadressil: Hirve tee 1 ja 2, 9.Jäeti rahuldamata Vabadus- misest loobumiseks. Alpina Sherpa ja rajamasina Porkuni külas. sõja Mälestiste Hoidmise Seltsi 9.Otsustati sõlmida vallavara Alpina F-One ostmisega seotud 2.Nõustuti kasutusloa väljas- toetuse taotlus otsustuskorras tasuta kasutada omafinantseeringu kulude tamisega: 10.Eraldati vahendid Tamsalu andmise leping Spordiklubi Los katmiseks. ·katlamaja püstitamisel asu- Kultuurimaja katuse remonti- Toros MTÜ-ga Kultuurimaja 6.Määrati Tamsalu valla kohaga Jaanimäe, Loksa külas; miseks pargis asuva spordiplatsi valimiskomisjoni asukohaks: ·elektri maakaabelliini püsti- 11.Nõustuti ehitusloa väljas- kasutada andmiseks. Tamsalu Vallavalitsuse hoone III tamisel asukohaga Kooli, Kuie tamisega kultuurimaja ruumide 10.Jäeti rahuldamata üks korrusel tuba nr 302, aadressil külas. rekonstrueerimiseks ja kohan- sotsiaaltoetuse taotlus. Tehnika tn 1a, Tamsalu linn, 3.Anti nõusolek raieloa väljas- damiseks MTÜ-le Tamsalu 11.Võeti vastu otsus enam- Tamsalu vald. tamiseks: Pensionäride Ühing. makstud toimetulekutoetuse ·Tamsalu linnas, Metsa tn 2 12.Eraldati vahendid MTÜ tagasinõudmiseks Elvi Astok välgust kahjustatud ja ohtlikuks Jeeriko projektis “Terve pere valeandmeid esitanud toetuse- vallasekretär muutunud kase raiumiseks. keskus” osalemiseks. saajalt. 4.Kinnitati toimetulekutoetuse 12.Tunnistati Tamsalu linnas saajate nimekiri ja toimetule- 11.08.2009.a Sireli põik, Uus ja Pääsukese kutoetuse eraldus juuli kuus. 1.Nõustuti Tamsalu Kalor AS tänavate aluste ehitamiseks ja 5.Eraldati vahendid Vistla Elamumajandusosakonna pindamiseks küsitud pakku-

Tamsalu Ajaleht Lk.5 Meie neljajalgsetest sõpradest Kõik muudkui kirjutavad, aga projekt ning loomadega tege- inimesedki. Oleme ju vahete- Loom on ja peab jääma mis mul siis nii olulist öelda on, levad inimesed käisid koolides vahel lugenud või kuulnud pereliikmeks, keda armas- et keegi viitsib lugeda. Eks ja rääkisid varju-paikade loomade imepärastest võimet- tatakse ja kes ise pakub nii palju igaüks kirjutabki sellest mis loomadest ja lemmik-loomade est, nende ustavusest. rõõmu oma olemasoluga. südamel. hooldamisest, see oli kindlasti Kuidas selles majanduslikus “Mulle jääb mõistetamatuks, Kuna suhtlen Eesti vajalik. olukorras toime tulla ja kust tuleb vägivaldsus ja viha Loomakaitse Seltsi vabatahtliku Nüüd majandusraskustega kohaneda, mitte paanitseda ega loomade vastu, süüdistada liikmega, siis olen nende maadeldes kahjuks selle visata looma tänavale ning mis loomi ja panna neile süü peale tegemiste ja probleemidega rahastamine lõppes, kuid veel hullem jätta ta kuhugi on väär,” ütles ka Aleksei paratamatult seotud. Irina ühestki lapsest ei kasva surema? Tean paljusid inimesi, Turovski. Petunina võib nii mõnelegi loomaarmastajat, kui tal puudub kel endal looma ei ole, kuid kes Kui me ise ei tule oma eluga tunduda igavese tüütu võimalus omada lemmiklooma hoolitsevad naabri oma eest ja toime ja meil on raskused, siis loomaõiguste eest võitlejana, või vähemalt vahetevahel viivad oma ülejäänud toidu jagame neid koos loomaga ning kuid uskuge see töö on tuttavate või sõprade loomale. võib-olla me saame endale ja emotsionaalselt kurnav ning tihti loomadega kokku puutuda. Saksamaal avati isegi loomale vähem lubada, kuid me teevad hoolimatud looma- Loomad pakuvad rasketel majanduslikes raskustes ei tohi teda jätta nälga surema omanikud tigedaks. Temast sai aegadel lohutust, kuid olevatele perede loomade või temast kui tülikast loomakaitsja lapsepõlves kihistumine on ka loomade supiköök, et ka loomad ei peaks pereliikmest sadistlikul kombel üleelatud trauma tõttu, kus hulgas. Majanduslikult kindlus- tühja kõhtu kannatama. vabanema. Alati on võimalus loomi piinati ja vägivallatseti tatud inimeste karvastel Kellel on võimalus, vaadake kellegagi rääkida ja otsida oma nende kallal. lemmikutel on parem ninaesine, vanaaegseid perepilte, kus on probleemile lahendust inim- 15.augustil tähistati kodutute elamistingimused, nendega koos perega peal ka lemmik- likumal moel. loomade mälestuspäeva juba jalutatakse, tegeldakse, loom. Vaadake kui uhkelt ja neljandat aastat. See vesteldakse. turvaliselt ta ennast seal tunneb. Raili Elmest iseenesest ei paranda olukorda Vaesemate loomad elavad kus paljud loomad on tänaval ja soojustamata laudadest kokku- sattuvad vigastena varjupaika. klopsitud kuutides, kellede ees Loomad jäävad kodututeks lebavad mustad, rokased eelkõige inimese ükskõik- kausid, milledes pole tihtigi susest kes nende eest joogivett. Kui nendest möödud, hoolitsemisest tüdinevad ja siis vaatavad nad igat möödujat lasevad neil mõtlematult anuvalt näljaste silmadega. paljuneda. Miks on nii palju uudiseid Palju kordi olen kuulnud õnnetutest loomadest peri- lastevanemate poolt lauset, et oodikas, televiisoris, internetis? lapsed ja loomad sobivad Et panna inimesi mõtlema, kokku. koputada nende südame- Kuid võin kinnitada, et ainult tunnistusele, et loom on samuti juhul kui vanem õpetab looma ära teeninud meie lugu- armastama, tema eest hoolit- pidamise ja õiguse normaal- sema ja ka tema vajadustega sele elule. arvestama ning teda endaga Ameerikas on puudega võrdseks pidama. loomade varjupaik, seal elavad On toredaid ja hakkajaid lapsi, pimedad, moondunud liikme- kes soovivad raamatuid, et oma tega ja vigased hüljatud loomad, lemmikut paremini tunda ja kuid kellede eest hoolitsetakse Koerad terviseradadel. tema eest hoolitseda. Päris ja nad on õnnelikud, sest loom väikestele on kirjastus “ Koolibri” ei põe oma puude pärast. Suvel oli inimestel mitu arusaamatust inimestega, kes käisid välja andnud 2 raamatut “ Meil Loomaarst Tiia Toomet, oma koertega terviseradadel. Koerad jooksid vabalt ja hirmutasid on nüüd kutsu” ja “ Meil on nüüd kirjutas oma raamatus „Looma- terviseradadel viibivaid inimesi. kiisu”, kuid sarjast lemmikloom lood“, et tänu oma emale õppis Tamsalu vallavalitsus annab teada, et kõikjal avalikes kohtades, on olemas nii kassi, viirpapagoi, ta loomi armastama ning teadis milleks on ka terviserajad, tohib koeraomanik liikuda ainult koos hamstri hooldamiseks raama- juba kolmandas klassis, et koeraga, kes on füüsiliselt omanikuga ühenduses (loe rihma tud, samuti ka küüliku, roti, temast saab loomaarst. otsas). Igasugused muud lahendused, ka suukorvistatud koerte merisea ja eksootilisemate 1988.a. asutati looma- vabalt jooksmine ei ole lubatud, kuna terviseradadel liiguvad loomade kohta. Kõige rohkem kaitseselts, seega on loomade inimesed ka väikeste lastega. Vallavalitsus palub kõigil raamatuid on kirjutatud koertest kaitsmisega tegeldud pea 21 koeraomanikel aru saada, et ka kõige paremini väljaõpetetud koerte ja kassidest, sest neid on aastat, aga olukord pole puhul on tegemist loomadega, kelle käitumine võib olla kodudes ka kõige rohkem. paranenud tänu hoolimatutele ettearvamatu. Ootamatult kuskilt väljahüpanud suur koer võib Tänavakasside elust kirjutatud ja ükskõiksetele looma- ehmatada ka muidu koeri mitte kartvat inimest ja põhjustada raske Astrid Reinla raamat “Teof- omanikele. Ikka ja jälle leitakse tervisekahjustuse. Samuti häirivad lahtiselt jooksvad koerad rastus” on samuti paljudele tänavatelt kodutuid kasse ja metsloomi. tuttav, sest ta on olnud mitmeid koeri, kellel pole kuhugi minna, Kui on soov oma koera vabalt joosta lasta, tuleb selleks leida kordi kooli vajaliku lugemisvara kui tuleb külm sügis ja talv. koht, kus on välistatud teiste inimeste sattumine koera juurde. nimestikus. Loomad armastavad oma Vallavalitsus palub teada anda lahtiselt jooksvatest ja inimesi Tallinnas viidi läbi piloot- kodusid samuti nagu hirmutavatest koertest.

Lk.6 Tamsalu Ajaleht Taaskohtumine Ilmi Kollaga Sellel aastal jõudis lugejate lauale Ilmi Kolla mahukas luulevalimik „Kõik mu laulud“, mis ilmus varalahkunud andeka luuletaja 75. sünniaastapäevaks. Ilmi Kolla (1933 -1954) eluajal ei trükitud ühtegi kogumikku tema luuletustest. I. Kolla esimene luuleraamat ilmus peale tema surma alles 1957. aastal. See oli õhuke vihik pealkirjaga „Luuletused“ ja sisaldas ainult 40 valitud pala. Teiseks ilmus 1983. aastal S. Nagelmaa poolt koostatud ja järelsõnaga varustatud „Minu kevad“. Ilmi Kolla legend sai alguse pärast tema surma ning selle aluseks on luuletus „Nukrad hetked“. Selle teksti olla äsjasurnud Kolla paberite hulgast leidnud palatiõde ning kohe hakkas see ümberkirjutustena käest kätte levima – ilmselt koos taustateadmistega noorelt surnud autori kohta. Ka Assamalla raamatukogu alustas Ilmi Kollale pühendatud kirjandusõhtut sellesama laialttuntud luuletusega „Nukrad hetked“, mida luges Rakvere Gümnaasiumis õppiv Kerttu Geidik. Lisaks luuletuste lugemisele tutvustas Kerttu Ilmi Kolla kirjanduslikku loomingut ja rääkis tema lühikeseks jäänud elukäigust. Teatavasti põdes Kolla tuberkuloosi, mida on ka poeetide haiguseks nimetatud. Sõjajärgsete aastate ravivõimalused olid piiratud ja ka tollane toidulaud oli kesine. Enamus Ilmi Kolla lauludest (nii nimetab autor ise pidevalt Meie ürituse viimast osa sisustas kohalikest noortest koosnev oma luuletusi) räägib loodusest. Looduspildid saadavad tantsurühm, mille eestvedajateks on Birgit Aas, Kerttu Geidik ja luuletajat, kui ta kirjutab eksamitest ja elluastumisest, armastusest Kätlin Ta ja meeleolu väikestest virvendustest, nukrusest ja hingevalust. Meeli Kuntur, Assamalla raamatukogu Igatsusest ja õnnest rääkivatele luuletustele annab poetessi traagiline elulugu veel oma tähenduse. Luuletusi lugesid Viktoria Tihhomirova, Katrin Koslov, Maria Vägev tantsuetendus Olonen, Leana Uutma. Seekord liitus esinejatega ka Tamsalu Gümnaasiumis õppiv Janar Zaivoronok, kes sai Porkunis. armastusluuletuste ettekandmisega hästi hakkama. Siiani 1. augusti pealelõunal toimus Porkuni Küngassaarel esinesid kirjandusõhtutel alati Tamara Oloneni lapsed. Nüüd astus tantsuõpetaja Ilma Adamsoni 75. juubelile pühendatud aga ema ka üles. Tamara esinemine näitas, et ta on Ilmi Kolla tantsuansambli SÕPRUS kontsert ja raamatu “Õpetaja Ilma luuletusi igati mõistnud ja suutnud neid kuulajatele arusaadavaks Adamsoni meistriklass” ja treeningharjutuste DVD esitlus. teha. Etendus oli tõeline maiuspala. Tänud kõigile, kes selle Ilmi Kolla mõnusast huumorisoonest annab tunnistust kohalikeni tõid. naljalugu „Minu kallima auto“. Teatavasti on selle luuletuse viisistanud Gennadi Podelski ja me kõik tunneme seda igihaljast laulu Veera Neluse ja Georg Otsa võrratus esituses. Kirjandusõhtul kuulasime seda lugu Georg Otsa plaadilt ja seal on sõnade autoriks märgitud Uno Laht! Kuidas küll selline eksitav viga võis tekkida? Ilmi Kolla lühikeseks jäänud loomeperiood sattus kõrgstalinistliku surutise aega, ometi on see noor naine kirjutanud lisaks tellimustöödele ka rohkesti puhast inimlikku poeesiat, mis ei vastanud tema aja poliitilistele nõudmistele. Samas kerkib küsimus, miks taasiseseisvunud Eestis Ilmi Kollat alles nüüd avaldati? Kuigi ilmunud kogumik on mahukas, puudub sealt täielikult Ilmi Kolla poolt kirjutatud lasteluule. Assamalla raamatukogu kirjandusõhtu pakkus vanematele osavõtjatele rohket taaskohtumise rõõmu, noorem generatsioon leidis, et paljud Ilmi Kolla laulud kõlavad üpris kaasaegselt.

Tamsalu unistuse täitumine

17.augustil kirjutasid AS Eesti Raudtee ja AS VolkerRail alla lepingule, mille sisuks on Tamsalu jalakäijate tunneli ja uue perrooni projekteerimine koos ehitamisega. Ehituse valmimise aeg hiljemalt mai 2010. Väga kaua aetud probleem saab lahendatud.

Toomas Uudeberg

Tamsalu Ajaleht Lk.7 AMETIISIKU MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLARATSIOON

I.Üldandmed VI.Andmed abikaasa, vane- 000kr L-Virumaa Maavalitsuse 2003.a. (ühisomand) 8.OÜ 1. Ees- ja perekonnanimi. mate ja laste kohta kasuks. 12. Volikogu liikme Vajangu Ramim osa 1 , 100 2.Isikukood. [Ei kuulu [Ei kuulu avaldamisele] hüvitis.(29.04.2009) 000.EEK, 100 000.EEK. 9. avaldamisele] Deklaratsiooni järel sulgudes 1.Vatslovas Budrikas Swedbank 1 arveldusarve; 3. Ametikoht. on näidatud deklaratsiooni 3.Vallavolikogu liige 4.Tamsalu Nordea Pank 1 arveldusarve; 4. Asutus (tööandja). täitmise kuupäev. Vallavolikogu 5. Ei ole 6. Swedbank 1 krediitarve. 10.Ei 5.Ametipalga aste ja Andrus Freienthal Maatulundusmaa Lääne- ole 11. Käendusleping õppe- ametipalk. [Avaldatakse koos 3. Vallavolikogu esimees Virumaa Väike-Maarja vald, laen, käendusleping õppelaen; asutusest makstavate lisa- 4. Tamsalu Vallavolikogu Koonu, Budrikase, Lääne-Viru hüpoteek elamumaa Lääne- tasudega] (Lääne-Viru maakond) 5. 10 29814; maatulundusmaa Virumaa, Tamsalu vald Vajangu II. Andmed vara kohta 000 krooni kuus 6. Elamu ja Lääne-Virumaa Tamsalu vald, küla 898531; hüpoteek maa eest 6.Kinnisvara (kuni kinnistus- elamumaa Tamsalu vallas Uudeküla, Aru, Lääne-Viru Tamsalu vallas Lääne-Viru raamatusse kandmiseni ka Lääne-Virumaal, 3369 7. Ei ole 1021431; maatulundusmaa maakonnale 12.AS Võhmuta PM ehitised ja nende osad, 8. Ei ole 9. Swedbank, Lääne-Virumaa Tamsalu vald, juhataja tasu, E-Piim PÜ deklareeritakse ka pooleliolevad arveldusarve 10. Ei ole Uudeküla. Antsu, Lääne-Viru nõukogu liikme tasu, volikogu ehitused, ühis- ja kaas- 11. Swedbank, hüpoteek panga 1212731; maatulundusmaa liikme hüvitis. (23.04.2009) omandiks oleva vara puhul kasuks 66 000 krooni. Nordea Lääne-Virumaa Tamsalu vald, 1. Eigo Laur 3.Vallavolikogu näidatakse ametiisiku osa Finance Estonia, auto- Budrikase, Lääne-Virumaa liige 4.Tamsalu Vallavolikogu 5. selles): otstarve, asukoha liising 310 000 krooni 1664331; maatulundusmaa Ei ole 6. Ei ole 7. Ei ole 8. Ei ole maakond, vald, linn, kinnistus- 12. OÜ TO.RE AUTOD Lääne-Virumaa Tamsalu vald, 9. Swedbank AS arvelduskonto piirkond, kinnistu number. müügijuhi töötasu (08.04.2009) Tammitaga, Lääne-Virumaa 1 ; SEB arvelduskonto, 1 . 10. 7. Registrisse kantud autod, 1. Toomas Uudeberg 3504331; maatulundusmaa Ei ole 11.Ei ole 12.Volikogu vee- ja õhusõidukid: sõiduki liik, 3. Vallavanem 4. Tamsalu Lääne-Virumaa, Viru-Nigula, liikme hüvitis; AS Tamsalu Kalor mark, väljalaske aasta. Vallavalitsus (Lääne-Viru Mahu küla Annabella Lääne-Viru nõukogu liikme tasu. 8. Aktsiad, osad ja muud maakond) 5. 39 pa, 21 215 , 4034431, maatulundusmaa (29.04.2009) väärtpaberid: emitent, liik, krooni 6. 1/6 kinnistust Lääne- Lääne-Viru Tamsalu vald 1.Jüri Liblik 3.Vallavolikogu kogus, nimiväärtus, kogu- Viru maakonnas Tamsalu vallas, Uudeküla, Linnu, Lääne-Viru liige 4.Tamsalu Vallavolikogu väärtus. 3066; Kinnistu Tamsalu vallas, 4262731; maatulundusmaa 5.Ei ole 6. Kinnistu koos 9. Pangaarved (pank, arve liik 8088; Kinnistu Tamsalu vallas, Lääne-Viru, Tamsalu vald hoonetega Assamalla külas ja nende arv). 25710; Kinnistu Tamsalu vallas, Vasara 17b, Lääne-Viru 78701:002:0360; metsakinnistu III.Andmed varaliste kohus- 11282 7. Sõiduauto Opel Kadett, 4358731 7.Opel Omega 1998; 50% Kadrina vallas tuste kohta 1990.a. 8. OÜ Hall SST (likvi- Citroen berlingo 2007; 27305:003:0432; metsakinnistu 10.Võlad pankadele ja teistele deerimisel) osakud, 10 tk, 300 sõudepaat Kazanka 1991; V-Maarja vallas eraõiguslikele isikutele, kui võla krooni, 3000 krooni 9. SEB, Leyland 272, 1977; sõudepaat 92702:004:0802; suurus ületab eelmise kuue kuu arveldusarve. Swedbank, Viking 2004. 8. Osalus OÜ 92702:004:0452; suvila Mahu ametipalga või 50 000 krooni, arveldusarve 10. Ei ole 11. Ei ole Everok Ehitus 50% - 20 000 külas 90202:006:0180; 4 toaline kui ametikohal ametipalka ei 12.Ei ole (14.04.2009) krooni. 9.Ühispank arveldus- korter Assamallas maksta: võlausaldaja, võlajääk Volikogu liikmed: konto; Swedbank arvelduskonto. 78701:002:0090, kinnistu koos deklareerimise ajal. 1. Ain Aasa 3. Vallavolikogu 10.SEB 23 113,14 krooni; SEB tootmishoonega Assamallas 11.Muud varalised kohus- liige 4.Tamsalu Vallavolikogu 5. 16 620,44 EUR 11. Tammitaga 78701:002:0066 7. Sõiduauto tused, mille suurus ületab Ei ole 6.Kinnistu Lääne-Viru 3504331 maaüksuse hüpoteek Audi A-4, 2001.a.; MB C-180, deklareerimise ajal eelmise maakond Tamsalu vald, 150 000.-, Budrikase 1664331 1997.a., 8. OÜ Hilvia, 50 %. kuue kuu ametipalga või 50 000 Porkuni ,636331 7. Sõiduauto maamaksu hüpoteek 390 000.- 9.Swedbank 1 arveldusarve ; krooni, kui ametikohal ameti- Ford Escort 1994 8. OÜ Paeroos , Antsu 1212731 maamaksu SEB Ühispank 1 arveldusarve . palka ei maksta (liisingud, , osakud 32000 EEK 9. Swed- hüpoteek 195 000.- 12. 10. Ei ole. 11.Ei ole 12.Maarendi käenduslepingud, hüpoteegid bank arveldusarve 10. Ei ole 11. Keskkonnainspektsioon eest saadav tulu, volikogu liikme jms). Ei ole 12. FIE tegevusest tulu, ametipalk+ diferentseeritud osa hüvitis. (21.04.2009) IV. Andmed muude tulude Viru Press, Volikogu liikme %, +lisatasu teenistusaastate 1.Sirje Major 3. Vallavolikogu kohta hüvitis (30.04.2009) eest + tervisekaitse lisatasu; liige 4.Tamsalu Vallavolikogu 12. Muud regulaarsed tulud 1.Vaike Amur 3.Vallavolikogu volikogu liikme hüvitis, 5.Ei ole 6. Kinnistu Lääne- (palk ja lisatasud põhitöökohal, liige 4.Tamsalu Vallavolikogu 5. renditulu(15.04.2009) Virumaa Tamsalu linn , 200931 kui ametiisikul puudub ameti- Ei ole 6.Talukoht Lääne-Viru 1.Rein Lall 3. Vallavolikogu 7.Sõiduauto Nissan Almera, palk, näidates nende suuruse; maakond Tamsalu vald Vajangu liige 4.Tamsalu Vallavolikogu 2001a 8.Ei ole 9. Swedbank kompensatsioonid, sh nõu- küla 1724 ; metsamaa Lääne- 5.Ei ole 6.Elamumaa Lääne- arveldusarve 2 tk, tähtajaline kogudest saadavad hüvitised, Viru maakond Tamsalu vald, Virumaa Tamsalu vallas ühis- hoius 5 tk. 10.Ei ole. 11.Ei ole nimetades nõukogu ja näidates Vajangu küla 1988931; maa- vara ½ Vajangu küla, 898531; 12.AS Swedbank töötasu, voli- hüvitise suuruse; intressid; tulundusmaa Lääne-Viru maatulundusmaa Lääne- kogu liikme hüvitis, pension pensionid; töövõtust ning maakond Tamsalu vald Vajangu Virumaa Tamsalu vallas vallas (29.04.2009) teadus- ja õppetööst saadavad küla 4215, maatulundusmaa ühisvara ½ Järsi küla, 2913631 1.Helle Pärna 3.Vallavolikogu tasud; autoritasud; muud tulud Lääne-Viru maakond Tamsalu ; maatulundusmaa Lääne- liige 4.Tamsalu Vallavolikogu või tuluallikad, näidates ära, mis vald Vajangu küla 19648. 7. Virumaa Tamsalu vald vallas 5.Ei ole 6. Korter Tamsalu liiki tuludega on tegemist). [Tulu Kaasomandis abikaasaga ühisvara ½ Järsi küla, 3078231; linnas 15831 7. Ei ole 8. suurust näitamata] sõiduauto MAZDA 6 2007.a. 8.Ei elamumaa Tartu linn 461/ Tamsalu Perearstid OÜ osakud, V. Andmed maksustatava ole 9.Swedbank FIE arve ; 51621 osa ühisvara ½ korteri- väärtus 14000.- 9.Swedbank tulu ja dividenditulu kohta Ühispank eraarve 10.Swed- omand; elamumaa Tartu linn arvelduskonto, SEB 2 arveldus- [Ei kuulu avaldamisele] bank 30485.kr 11. Hüpoteek 425 65403; 7. Sõiduauto Ford Focus kontot, investeerimishoius. 10.

Lk.8 Tamsalu Ajaleht Ei ole 11. Ei ole 12. Tamsalu (abikaasade ühisvara) Tamsalu Uudeküla, 872031. 7.Ei ole 8.Ei AS Tamsalu Vesi Nõukogu Perearstid OÜ töötasu, volikogu vald Tamsalu linn, 364031 7. ole 9.Swedbank 2 arveldsarvet; liikme tasu.( 30.04.2009) liikme hüvitis (27.04.2009). Sõiduauto (abikaasade ühis- Ühispank 1 arveldusarve 10. Ei 1.Ülle Kristmann 1.Pavo Raudsepp 3. vara) Toyota Corolla, 2000.a 8.Ei ole 11.Ei ole 12. Töötasu Logica 3.Sotsiaalosakonna juhataja Vallavolikogu liige 4.Tamsalu oma 9.SEB Pank arveldus- Eesti AS (29.04.2009) 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 24 Vallavolikogu 5.Ei ole 6. konto 1; Swedbank arveldus- 1.Annika Kapp 3. Valla- aste 12494 6. Maatulundusmaa Metsamaa Järvamaa Kabala konto 1 10.SEB Pank eluaseme- volikogu endine liige 4. Tamsalu Tamsalu vald, Sauvälja , 404636; metsamaa Järvamaa laen 63 000 EEK 11. Ei ole Vallavolikogu 5. Ei ole 4713831 7.Ei ole 8. Ei ole Kabala 501736; metsamaa 12.Volikogu liikme hüvitis; Palk 6.Elamumaa Lääne-Virumaa 9.Swedbank deebetarve, SEB Järvamaa Kabala 1616936; ja lisatasud põhitöökohalt Rakvere linn 66301:027:0051, deebetarve 10. Ei ole 11. Ei ole metsamaa Järvamaa Roovere Tamsalu Gümnaasiumis 1474/2945 mõttelist osa 12. Ei ole (30.04.2009) 2133036; metsamaa Järvamaa (16.04.2009) kinnistust, ühisomandis; 7. Kärevere 2481936; metsamaa 1.Tiit Vettik 3.Vallavolikogu sõiduauto Nissan Almera Tino Vallavalitsuse ametnikud Ida-Viru, Karjamaa 479408; liige 4.Tamsalu Vallavolikogu 2000, abikaasade ühisvara 8. 1.Elvi Astok 3.Vallasekretär metsamaa Ida-Viru Metsaküla 5.Ei ole 6.Elamu Lääne- Hansa pensionifond K3, 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 25 25508; tootmismaa Lääne-Viru Virumaa Tamsalu vald koguväärtus 12 381.16 EEK aste, 12994.-EEK 6. Korteri- Sääse 4378631; elamumaa 1029731. 7.Sõiduauto Ford 9.Swedbank arvelduskonto; omand Tamsalu linnas, 23446; Lääne-Virumaa Tamsalu Galaxy, 2000.a. 8.Ei ole Swedbank vaba tagasi- ½ mõttelist osa kinnistust 4378631 7. sõiduauto Audi 9.Swedbank arveldusarve maksega krediidiarve, SEB Lääne-Virumaa , Rägavere 1999.a 8.Ei ole 9. Swedbank 10.Swedbank 35 116.- EUR 11. arveldusarve , Nordea Pank vallas, 15461. 7. Sõiduauto M- lihtarve; SEB pank lihtarve. 10.Ei Swedbank Liising AS 36 000.- arvelduskonto, Nordea Pank 412, 1990.a 8. Ei ole 9. ole 11.Ei ole 12.Volikogu liikme krooni 12. Ida Politseiprefektuur reservhoius, Nordea Pank Swedbank AS arveldusarve 1, hüvitis; OÜ P.Õ.M.M.töötasu ametipalk + jälitustasu+ tähtajaline hoius10. Swedbank Swedbank AS tähtajaline hoius (14.05.2009) staaþitasu+lisatasu ja volikogu õppelaen 35 000 EEK 11. 1 10. Ei ole 11.Ei ole 12.Ei ole 1.Marmelt Riibe liikme hüvitis (23.04.2009) Hüpoteek summas 1 690 (22.04.2009) 3.Vallavolikogu liige 1.Väino Virks 3. Vallavolikogu 000,00 krooni AS SEB Pank 1.Ea Keir 3. Vanemraama- 4.Tamsalu Vallavolikogu 5.Ei ole liige 4.Tamsalu Vallavolikogu kasuks 12. Rakvere Linna- tupidaja 4.Tamsalu Vallavalitsus 6.Tulundusmaa Lääne-Virumaa 5.Ei ole 6.Maatulundusmaa valitsus ametipalk (30.04.2009) 5. 14 aste, 8440.00.-EEK Tamsalu vald Kursi küla Tamsalu vald Aavere küla, 6.Elamu Lääne-Virumaa 2556731 (1/3); tulundusmaa 36388; elamu Tamsalu vald Vallavalitsuse liikmed Tamsalu linn, 475431, abik- Lääne-Virumaa Tamsalu vald Aavere küla 3757. 7.Sõiduauto 1.Riho Tell 3. Abivallavanem aasade ühisvara; maatulundus- Kusri küla, 2766031; tulun- Mitsubishi-Sapporo ,1987a.; 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 31 maa Jõgeva maakond Jõgeva dusmaa Lääne-Virumaa sõiduauto VAZ-2103 1974.a.; aste, 16442 krooni 6. Korter vald 1647235, ½ kaasomandist Tamsalu vald Kursi küla 715331 sõiduauto Volkswagen-Golf Lääne-Virumaa , Viru-Nigula; 7. Sõiduauto Peugeot 306, (1/2); tulundusmaa Lääne- 1985.a.; sõiduauto Suzuki- elamu Lääne-Viru maakond 2000.a., abikaasade ühisvara Virumaa Tamsalu vald Kursi Samurai 1985.a.; Veoauto IFA Viru-Nigula vald 7.Ei ole 8. Ei 8.Ei ole 9.Swedbank küla 789631; tulundusmaa Multicar 1984.a. 8.Kuie PÜ ole 9.Swedbank arveldusarve 1 arveldusarve, 1; Swedbank Lääne-Virumaa Tamsalu vald osakapital, 10721.-EEK 9. SEB 10.Swedbank 10 117.14 EUR. krediidiarve, 2 10.Ei ole 11. Kursi küla 2119231 (1/3); deebetkonto 1. 10.Ei ole 11. Ei ole 12.Viru-Nigula Hüpoteek, Jõgeva Maavalit- tulundusmaa Lääne-Virumaa 11.Lääne-Viru Maavalitsus Vallavolikogu liikme hüvitis susele, 85000,00EEK 12.Ei Tamsalu vald Kursi küla maaväljaostu hüpoteek 75000.- (30.04.2009) ole.(27.04.2009) 3880531; tulundusmaa Lääne- EEK; SEB EÜP õppelaenu 1.Ellen Uiboaed 1.Merike Viilver Virumaa Tamsalu vald Aavere käendus 45000.- EEK, SEB EÜP 3.Finantsosakonna juhataja 3.Vanemraamatupidaja küla 3867231. 7.Ei ole. 8. OÜ õppelaenu käendus 60000.- 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 25 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 15 Kasepuu, osak, 334, 1000.- EEK 12.Kuie Põllumajandus- aste, 12994 krooni. 6.Elamu- aste, 8778.-EEK 6.Korter - 334000.- 9.Swedbank 1 hoiu- ühistu; volikogu liikme hüvitis; maa (kaasomand) , Tamsalu kaasomand Lääne-Virumaa arve. 10.Ei ole 11.Hüpoteek 130 FIE ettevõtlustulu (põllumajan- linn 78801:004:1100 ; kinnistu Tamsalu vald Sääse alevik; 000 krooni 12.Volikogu liikme duslik) (20.04.2009) Tamsalu vald Saueaugu (194) maatulundusmaa – hüvitis; OÜ Kasepuu palk 1.Vello Viilver 3.Vallavolikogu 78701:003:0270 7. Ei ole 8. kaasomand Lääne-Virumaa (30.04.2009) liige 4.Tamsalu Vallavolikogu SEB Progressiivne Pensioni- Tamsalu vald Naistevälja küla, 1.Valdo Simonlatser 5.Ei ole. 6.Keskmõisa kinnistu, fond 3756,883; 11,6181; 4134031 7.Sõiduauto - 3.Vallavolikogu liige 4.Tamsalu elamu Tamsalu vald 3077431 43647,8424EEK 9. SEB kaasomand Ford Orion 1992.a; Vallavolikogu 5. Ei ole 6.Elamu 7. abikaasa nimel olev auto Ühispank arveldusarve. 10. Ei sõiduauto – Hansaliising Eesti Lääne-Viru Tamsalu , Honda 2007.a. 8.OÜ Remg- ole 11. Autoliising SEB Ühis- AS Renault Thalia, 2008 8. 78801:001:0190 7.Sõiduauto reivel osakud 100% 9. Swed- pank 39871 EEK, käendus- Pensioni osakud 2620.576 – Ford Focus 2007.a. 8. Tamsalu bank arveldusarve, Sampo pank leping SEB Ühispank 58761 30446.1140 EEK 9. SEB Pank EPT AS, lihtaktsia, 1658, 100.- arveldusarve 10. Ei ole 11. EEK, käendusleping SEB AS 10.Ei ole 11.Ei ole 12.Ei ole krooni, 165800.- krooni 9. Maahüpoteek Keskmõisa Ühispank 55000 EEK 12.Ei ole (28.04.2009) SWED pank arvelduskonto; SEB kinnistu 12. OÜ Remgreivel (24.04.2009) 1.Milvi Veebel pank arvelduskonto 10. töötasu, maa rent “Otsa talu” 1.Mati Tamm 3.Ehitus- 3.Sotsiaaltööspetsialist puuduvad 11. AS DNB NORD (30.04.2009) spetsialist 4. Tamsalu Valla- 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 16 liising 111922.- krooni valitsus 5. 26 aste, 13514.- aste, 9129.- EEK. 6.Eramu 12.Volikogu liikme hüvitis; Endised vallavolikogu krooni. 6.Elamumaa Tamsalu Tamsalu linnas, kinnistu nr Tamsalu EPT AS tegevdirektori liikmed: vald Tamsalu linn, 364031; 1/4 949731; korter Tamsalu linnas, tasu; Tamsalu Vesi AS nõukogu 1.Katrin Uudeküll 3.Valla- elamumaast Jõelähtme vald Iru 3912731; metsamaa Tamsalu liikme hüvitis. (29.04.2009) volikog endine liige 4.Tamsalu 559802 7.Sõiduauto Toyota vallas 3546931. 7. Ei ole 8.Ei ole 1.Maire Tamm 3.Vallavolikogu Vallavolikogu 5.Ei ole Corolla, 2000.a 8.Ei oma 9.Swedbank arvelduskonto; liige 4.Tamsalu Vallavolikogu 5. 6.Maatulundusmaa Lääne-Viru 9.Swedbank arvelduskonto (1) Ühispank arvelduskonto 10.Ei Ei ole 6.Elamumaa maakond Tamsalu vald 10. Ei ole 11. 260 000.- kr 12. ole 11.Ei ole. 12.Ei ole.

Tamsalu Ajaleht Lk.9 (29.04.2009) juhataja 4.Tamsalu Vallavalitsus muuseum juhataja 4. Tamsalu 1.Eve Uudmäe 1.Kadi Rimm 5. 34 aste, 12017 krooni. Vallavalitsus 5. 20 aste, 6937.-. 3.Vanemraamatupidaja 3.Sotsiaalinspektor 6.Elamumaa Järvamaa, Ambla 6. Ei ole 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 16 4.Tamsalu Vallavalitsus 5.11 vald, Roosna küla 1184436; Swedbank sularahaarveldus aste , 9129.00 krooni 6.Elamu aste 7503 krooni. 6. Põllumaa korter Lääne-Virumaa, 10.Ei ole. 11.Ei ole. 12.Ei ole. Võrumaa Antsla, 300741; korter Tamsalu vald , Kerguta Tamsalu linn, 2790831. 7. (12.04.2009) Lääne-Virumaa Tamsalu linn 4037631; elumaja Tamsalu linn Sõiduauto Hyndai Getz GLS 1.Urmas Saarmann (ühisomand), 2461431 7.Ei ole 919931 7. Sõiduauto Audi 80, 2008.a. 8.Ei ole. 9.Swedbank 1 3.Vajangu Põhikool direktor 8.Tallink Grupp, aktsia, 1396, 1994.a. 8. Siisike Grupp OÜ, arveldusarve 10.Ei ole. 11. 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 34 5,16 , 7203,36 9.Swedbank 1 80% 9.Swedbank deebetkaart, Swedbank Liising AS 116 243 aste, 12017 krooni. 6. Ei ole arvelduskonto, Swedbank 1 krediit; Nordea hoius, eur, krediit krooni 12. Tõlketöö litsentsitasu 7.Sõiduauto Opel Vectra, väärtpaberikonto, Swedbank 1 10. Nordea 240,000.- 11. Maa (22.04.2009) 1990a.; sõiduauto Opel Ascona, krediidiarve konto 10.Ei ole 11. hüpoteek 114240.- 12. OÜ 1.Tiia Uudeberg 3.Tamsalu 1983; sõiduauto VAZ 2106, 1979 Käendusleping 82000.- Siisike Grupp (03.04.2009) Kultuurimaja juhataja 8.Ei ole. 9.Swedbank tava 10.Ei õppelaen; käendusleping 1. Liina Lepp 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 31 ole. 11.Ei ole 12.Ei ole 55000.-, õppelaen 12. Ei ole 3.Järelevalveinspektor aste 10680 krooni 6. Abikaasade .(09.04.2009) (28.04.2009) 4.Tamsalu Vallavalitsus (0,25), ühisomandis korter ridaelamus 1.Mairit Kallaste 3.Tamsalu 1.Helgi Lindeberg Rakke Vallavalitsus (0,25), Lääne-Virumaal, Tamsalu Sotsiaalkeskus juhataja 4. 3.Maakorraldaja 4.Tamsalu Laekvere Vallavalitsus (0,25), vallas Sääsel 22 0001; maa- Tamsalu Vallavalitsus. 5. 22 aste Vallavalitsus 5. 17 aste , 9494 .- Väike-Maarja Vallavalitsus 5. 11 tulundusmaa Lääne-Virumaal, 7503 krooni . 6. Ei ole. 7. Ei ole. EEK 6.Maatulundusmaa 000.- 6.Ei ole 7.Ei ole 8. Ei ole Tamsalu vallas, Vanaveski 8. Ei ole. 9.Swedbank lihthoius Lääne-Virumaa Tamsalu vald, 9.Swedbank lihtarve 10. 24119 7.Sõiduauto VAZ 2106, 1 10. Ei ole. 11. Ei ole 12. Ei ole. Uudeküla 298031(abikaasa Swedbank õppelaen 87 500.- 1979a. 8. Ei oma 9. Swedbank (13.04.2009) nimel); 7. Sõiduauto Suzuki 11. Ei ole 12.Ei ole (06.03.2009) 1 arveldusarve ja 1 krediidiarve. 1.Vello Sander 3. Tamsalu Baleno 1997 a. (abikaasa 1.Kaili Kangur 10. Ei ole 11.Ei ole 12. Ei ole Kommunaal juhataja 4. nimel), auto Toyota, 2003 3.Lastekaitsespetsialist (20.04.2009) Tamsalu Vallavalitsus 5. 31 aste, (abikaasa nimel) 8.Ei ole 9. 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 13, 1.Krista Lepik 3. Tamsalu 10680 krooni. 6.Elumaja Lääne- Swedbank arveldusarve; SEB 8115.-EEK 6.Elamumaa Lääne- Spordikompleks juhataja Virumaa Tamsalu (abikaasa arveldusarve 10 . Ei ole 11.Ei Virumaa Tapa vald , 4182731 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 32 omand); ½ elumajast Lääne- ole 12.Ei ole (30.04.2009) 7.Sõiduauto Opel Vectra 1995 aste 11110.- krooni 6. Virumaa Väike-Maarja 7.Ei ole. 1.Lembit Saart 8.Ei ole 9.SEB arvelduskonto; Elamumaa Karepa Lääne- 8. Ei ole. 9.Swedbank lihtarve; 3.Keskkonnaspetsialist SEB kasutushoius 10. SEB Virumaa 1855031; 2 korterit Ühispank lihtarve . 10.Ei ole. 11. 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 22 Õppelaen 62 500 EEK 11. Ei ole Tamsalus 1881031, 2468731 7. Ei ole. 12. Ei ole. (28.04.2009) aste , 11551.-EEK 6. Korter 12.Ei ole (02.04.2009) Wolksvagen Transporter 1997, 1.Anne Saarmets 3.Sääse Lääne-Virumaa Tamsalu, Honda CRV 1999 a. 8.Ei ole. Hooldekodu juhataja 4.Tamsalu abikaasade ühisomand Endised vallavalitsuse 9.Swedbank 10.Ei ole. 11.Ei ole. Vallavalitsus 5. 26 aste, 8800.- 7.Sõiduauto Opel Astra, 2000.a ametnikud: 12.Ei ole. (20.04.2009) krooni. 6. Elamumaa Lääne- 8.Ei ole 9.Swedbank 1 1.Ene Klaasimäe 1.Raili Elmest 3.Tamsalu Virumaa Tamsalu linn 417731; arveldusarve; SEB 1 3.Sotsiaalinspektor (endine) Raamatukogu juhataja maa kasutusõigus Saksi vald arveldusarve 10.Ei ole 11.Ei ole. 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 21 Imastu küla 3706 7.Ei ole. 8.Ei 12. Ei ole.(22.04.2009) puudub. 6.Korter Tamsalu , aste, 7260 krooni. 6. Ei oma 7. ole. 9. Swedbank arveldusarve 1.Viivi Simonlatser 2894431 (ühisvara); 1/2 Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank 1 konto; SEB pank arveldusarve, 3.Sekretär-asjaajaja kinnistust Tamsalu vallas, lihthoius ; SEB Ühispank 1 konto, Swedbank tähtajaline 1 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 11 639231 7.Ei ole. 8.Ei ole. pensionihoius. 10. Ei ole. 11.Ei konto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. aste, 7503.-EEK 6.Ei ole 7.Ei ole 9.Swedbank Eesti hoiuarve . ole 12.Ei ole. (21.04.2009) Ei ole. (21.04.2009) 8.Ei ole 9.Swedbank 10.Ei ole. 11.Ei ole. 12. Töötasu 1.Leili Virks 3.Vajangu 1.Vardo Arusaar 3. Tamsalu arveldusarve 10.Ei ole 11.Ei ole Tamsalu lasteaed (16.04.2009) Raamatukogu juhataja Gümnaasium direktor 12.Ei ole (20.04.2009) 1.Rita Einmann 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 20 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 46 1.Ursula Saar 3.Vallasekretäri 3.Lastekaitsespetsialist aste, 6937 krooni. 6.Korter aste, 19239 krooni 6.Elamu , abi. 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. (endine)4. Tamsalu Vallavalitsus Tamsalu vald Viru Maakohtu Rakke, Lääne-Virumaa; elamu 16 aste, 9129 .-EEK. 6.Korter, 5. Ei ole 7.Ei ole 8. Ei ole 9. SEB kinnistusosakond L-Viru Rakke, Lääne-Virumaa; 2 Lääne-Virumaa Tamsalu linn, arvelduskonto; Swedbank jaoskond 4340331; põllumaa toaline korter Rakke , 3912831 7.Ei ole 8.Ei ole. arvelduskonto 10.SEB 35000.-; ½ Väike-Maarja vald , Viru kinnistusse kandmata 7. 9.Swedbank arveldusarve. 10. Swedbank 37500.- 11.Ei ole 12. Maakohtu kinnistusosakond, sõiduauto Opel Astra 1994 ; Ei ole. 11.Ei ole 12.Ei ole. Ei ole (29.04.2009) 25531. 7. Sõiduauto Audi 80, sõiduauto Ford Mondeo 1995; (01.04.2009) 1991. 8. Ei ole. 9.Swedbank sõiduauto Volkswagen Passat 1.Tuuli Lindre Vallaasutuste juhid. arveldusarve,1 . 10.Ei ole 11.Ei 1999 8. Ei ole 9.Swedbank 3.Lastekaitsespetsialist. 1.Viiu Uudam 3.Tamsalu ole. 12.Ei ole. (30.04.2009) arveldusarve 10.Ei ole. 11. Ei 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. Ei ole Lasteaed Krõll juhataja 1.Meeli Kuntur 3.Assamalla ole. 12.Volikogu liikme hüvitis (lapsehoolduspuhkusel olev 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 34 Raamatukogu juhataja (30.04.2009) ametnik) 6. Kaasomandis aste, 12017.- krooni. 6. 4.Tamsalu Vallavalitsus 5. 20 maatulundusmaa Lääne- Elamumaa Lääne-Virumaa aste, 6937 krooni. 6. Korter Endine vallaasutuse juht Virumaa Tamsalu vald Vistla Vihula vald, Toolse küla (suvila), Lääne-Virumaa Tamsalu vald 1.Kriste Tiisler 3.Tamsalu küla, 3311531. 7.Sõiduauto 857131 7. Sõiduauto Citroen Assamalla 7.Ei ole 8.Ei ole. Sotsiaalkeskus juhataja (Swedbank Liising AS) Xsara , 1999 a.; . 8.Ei ole. 9.Swedbank arveldusarve; SEB kohusetäitja 4.Tamsalu Valla- Volkswagen Golf, 1996 8.Ei ole 9.Swedbank arveldusarve. 10.Ei pank arveldusarve 10. Ei ole. valitsus 5. puudub 6. maa- 9.Swedbank 2 arveldusarvet. ole. 11.Ei ole. 12.Ei ole. 11. Ei ole. 12. Vanaduspension. tulundusmaad Jõgeva Tabivere 10.Ei ole. 11.Ei ole. 12.Ei ole. (01.04.2009) (17.04.2009) vald 77302:002:0511; (30.04.2009) 1.Lia Klaas 3.Sääse Lasteaed 1.Ella Vikk 3. Porkuni Pae- 77302:002:0512;

Lk.10 Tamsalu Ajaleht 77302:002:0551; korteriomand Betoonelement ; Tamsalu Kalor Lääne-Virumaa Tamsalu AS nõukogu esimees. Toimetajalt. 78801:001:1410 7.Sõiduauto (29.04.2009) Hyundai Getz, 2007 8. Ei ole 1.Riho Kivila 3. Juhatuse liige Kooli algus on minu jaoks märk, et suvi on läbi. Kargeks 9.Swedbank 1 arveldusarve 10. 4.Tamsalu Vesi AS 5.Ei ole 6. muutunud õhk, hommikune pikalt püsiv kaste, aias värvi muutvad Swedbank 13000.- autoliising Maatulundusmaa Lääne- ploomid ja kaskedelt pudenevad lehed kinnitavad sama. 11. Ei ole 12. Tapa Vallavalitsus Virumaa Tamsalu vald, Möödunud suvest ammutasid kõik loodetavasti energiat mida töötasu (30.04.2009) Uudeküla, 2571031 7. peaks jätkuma järgmise kevadeni. Sõiduauto Honda C-RV 2005 Sügis tuleb, koos kohalike valimiste, pimeduse ja Valla osalusega äriühingu ühisvara 8. AS Strangko Grupp, toimetulekuprobleemidega. Valla tulud on vähenenud, kõikjalt, kus juhatuse ja nõukogu liikmed: A, 1600 , 1000.-, 1 600 000.- võimalik hoitakse kokku ja eraettevõtlusel on samuti rasked ajad. 1.Väino Kuhi 3.Nõukogu liige EEK. 9. Swedbank arveldusarve Aga ega elu seepärast seisma jää. Oluline on oma sissetulekud 4.Tamsalu Kalor AS 5. Ei ole 6. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. väljaminekutega tasakaalus hoida, enne millegi ostmist hoolega Korter Lääne-Virumaa Tamsalu Tamsalu Vesi AS hüvitis; JK Otsa rahakotti vaadata ja alles siis otsustada. Seda tegelikult enamus vald 949231; korter Tallinnas Talu OÜ maarenditasu; põhipalk juba teebki. Seda oli näha kasvõi laatadel, kus ostjate arv on kõvasti 9032401 7. sõiduauto Mazda Strangko Grupp AS (30.04.2009) kukkunud. 323, 1994.a; sõiduauto Opel- 1.Neeme Malva 3.Juhataja Lehetegemine on seni andnud valdavalt positiivset tagasisidet. Vectra 1994. 8.Ei ole. 9. SEB 4.Tamsalu Kalor AS 5. 17000.-, Need viis numbrit on suuna kätte näidanud ja kindlasti ei lähe arveldusarve; NORDEA, lisatasu 5000.-EEK 6.Elamu Tamsalu ajaleht kaasa erameedia õhutatud paanika ja kasvuhoius 10.Ei ole. 11.Ei ole Lääne-Virumaal Tamsalu hüsteeriaga nn masu teemadel. Ei tasuks ka inimestel kõike mida 12.Tamsalu Kalor AS nõukogu linnas, 78801. 7. sõiduauto kirjutatakse, kasvõi näiteks meie valla rahalisest seisust, tõe pähe liikme tasu, FIE tasu Wolkswagen Bora, 1999 a. 8. Ei võtta. (20.04.2009) ole 9.Swedbank arvelduskonto, Tahaksin tänada kõiki, kes on heade mõtete ja oma 1.Ago Õunapuu 3. Nõukogu Sampo Pank arvelduskonto. kaastöödega aidanud lehte lugejale meelepärasemaks teha. liige 4.Tamsalu Kalor AS 5. Ei 10.Sampo Pank 16438- EUR Ootan ka sellel aastal aktiivset kaasalöömist lehe ole 6.Elamumaa Lääne- 11.Käendusleping 49 000-EEK; lugemisväärsemaks muutmisel. Saatke igasugust infot või vihjeid Virumaa Tamsalu Hüpoteek 459000 EEK; liising inimesest, sündmustest ja muust huvitavast, mis võiks laiemat ,78801:002:1350; elamumaa 120000-EEK 12.Ei ole huvi pakkuda. Harjumaa(29.04.2009) Tulemas on kohaliku volikogu valimised. Järgmises lehes Tallinn,78404:407:8180; 1.Arne Arumägi 3.Juhataja saavad sõna kõik volikogusse kandideerijad. Kuidas seda täpselt maatulundusmaa, Saare 4.Tamsalu Vesi AS 5. 14 000 korraldada, otsustab vallavalitsus. maakond, Mustjala vald, krooni 6. Korter (766/18359) 48301:005:0349; Lääne-Virumaa Tamsalu , maatulundusmaa, Saare 24613, ; garaaþ Tamsalu vald maakond, Mustjala vald, Tamsalu 7. Ei ole. 8.Ei ole. Sõpradel külas. 48301:005:0359. 7. Sõiduauto 9.Swedbank arveldusarve; Honda Accord 1998 a. 8.Ei oma. Sampo Pank arveldusarve. Augustikuus oli Soomes kaks tünnisõiduüritust, kus osalesid 9. Swedbank lihtarve 1. 10.Ei ole. 11.Ei ole. 12.Ei ole ka meie valla delegatsioonid. Kotka lähedal peeti Soome 10.Puuduvad. 11.Liising- (14.04.2009) tünnisõidumeistrivõistlusi. Meistriks tuli naisest Krista Lepik, teine sõiduauto Citroen 12.AS E- oli Riive Tamm ja kolmas Geidi Kuusmann. Võistlesid veel Lembit Saart ja Järvo Vildersen, delegatsiooni juhtis Toomas Uudeberg. Üritusest kirjutas pikemalt Virumaa Teataja. Enesetäienduse võimalus lapsevane- Sellel nädalavahetusel käis Tamsalu delegatsioon koosseisus Lembit Saart - tünnisõidumeister, Ain Aasa - tünnisõidutreener, matele külas sõprusvallas Raahes Arkkukari külaseltsi kutsel. Et ka seal MTÜ Tamsalu Tervisekeskus koostöös Tamsalu vallaga tutvustada meie oma ala ja võimalusel ka väike võistlus läbi viia. korraldab lastevanematele koolituskursuse Tünnisõit toimus koos suure külalaada ja mitmete muude VÄGIVALLATU SUHTLEMINE LASTE -LASTEVANEMATE ettevõtmistega, millest üks oli näiteks Soome suuruselt kolmas SUHETES. saapaviskamisvõistlus. Oma silmaga nägime, kuidas saabas Kursus saab toimuma 1-2 korda kuus kolmapäeva õhtuti kõvasti üle 45 m lendas, võistluste parim tulemus oli 56 m. kestusega 3 tundi. Visketehnika on omapärane segu odaviske ja ketteheitetehnikast, Kursus algab septembris ja kestab juunikuuni 2010.a. kus kõigepealt võetakse hoogu ja siis enne viset keerutatakse saabast nagu kettaheites. Tasuks meilgi selle alaga tõsisemalt Koolitajaks on empaatiatreener ja nõustaja tegeleda. Kõige noorem osaleja oli 4 ja vanim 75 aastane. MERIKE KAHJU. Tünnisõit toimus Järvenjärvel, kus oli distants natuke lühem kui Lapsevanema kursusel osalemise tasu on 50 krooni ühe 25m, osalejad said alles samal päeval tünnisõitu proovida. Üsna õppuse eest. Kui ühest perest võtavad osa nii ema kui isa, on jahe vesi ei meelitanud algul kedagi tünni, aga kui külaelu kokku hind 80 krooni eestvedaja Paavo ise algust tegi, järgnes teisigi. Kokku osales 12 Oodatud on eriti need lapsevanemad, kes tunnevad huvi ja inimest, neist 1 naine. Tundus, et kui esialgsest pelgusest üle soovivad kursusel järjepidevalt osaleda. saadi, hakkas asi minema. Kohal olid ka meedia esindajad ja Väga oodatud on ühest perest mõlemad lapsevanemad. tünnisõit oli kohaliku lehe esilehel. Soome tünnilaevastiku Grupi arv on piiratud 20 inimesega, seetõttu palume admiralil Hannu Lehtisel on põhjust rõõmustamiseks kuna osavõtusoovist teatada võimalikult ruttu. külaselts lubas Eestist uued tünnid tellida ja usinasti harjutama hakata. Meeldetuletuseks niipalju, et ka Kotkasse viidi tünnisõit Info ja registreerimine: Porkunist. Arkkukari külas elab ligi 1000 inimest, majapidamisi Helle Pärna e-mail: [email protected] on 300, sõprussidemeid on peetud juba mitu aastat. Ülle Kristmann- tel. 32 28440, e-mail: [email protected] Ain Aasa

Tamsalu Ajaleht Lk.11 TAMSALU LUBJAPARGI RAJAJATEST Pärandkultuurist projekti ”Tamsalu Lubjavabriku ringahjude ja hoonete osaline Kultuurimälestiste kaitsjate ja ka üldsuse vajaliku tähelepanuta taastamine ning kujundamine tööstusmuuseumiks”: ringahjud, on Eestimaal tööstuspärand, eriti paekiviga seotu. Teave paekivi vaatetorn, muuseum-töökoda ja infopunkt-elamu (koordinaator ja üldse maavarade ja nende kasutamise kohta on meil killustatud Mati Tamm). ja laiemale üldsusele raskesti kättesaadav. Arhitektuuri- ja 2004.a. rajasid metsateadlased Elmar Kaar ja Heino Seenem ajalooraamatutes nimetatud rajatiste puhul on pahatihti ning gümnaasiumi õpetaja Anneli Turb metsanduslik-botaanilised nimetamata jäetud selleks kasutatud ehitusmaterjal (paekivi). uuringualad tuhapuistangutele, parkmetsa ja vana paemurru Puudu on teabest ka paekivi kasutamise muude valdkondade põhjale, kirjeldati taimkatet (Tiina Vinter) ja mullatekkeprotsesse kohta, nagu lubja põletamine, tsemendi tootmine, raidkunst jne. ning mõõdistati puistut. Paepaljandit uuris ja kirjeldas Eesti Samuti pole turismi- jt kaartidel näidatud olulisi paeobjekte. Koolide Looduusmuuseumi geoloog Toivo Lodjak. 10.09.2004 avati õppekavades ei käsitata paekivi piisava põhjalikkusega, sest ka Tamsalu lubjapargi 1. osa - paemurru paljand ja uuringualad õpetajad pole saanud vastavaid teadmisi. Samas on paas 1992. ning anti pidulikult üle linnavalitsusele (Riho Tell) ja edasi aastal kuulutatud EESTI RAHVUSKIVIKS sümboliseerimaks meie gümnaasiumile (Vardo Arusaar) õues õppimise klassitoaks – igikestvust sel paepealsel maal. Seda lünka Eesti kultuuriloos on geoloogia ja loodusõppe auditooriumiks. Errol Vares ühendusest asunud täitma 1992.a. ellu kutsutud Eesti Paeliit ja Porkuni “Vaimukanuu” kutsus maavaime ja taevaseid vägesid toetama Paemuuseum ning Tamsalu Lubjapark (1. osa 2004). lubjapargi rajamist ja kasutamist vabaõhu õpperuumiks. Ta pühitses sisse paemurru paljandi nagu looduse altari ja süvendi Mälestuste kogumisest muuseumini kui mediteerimise koha (mõtete korrastamine, nõu pidamine 1998.a juulis avaldas Tamsalu ajalehe toimetaja Karin Poom esivanemate vaimudega, heade ideede genereerimine jne). Ta artikli, milles Eino Tomberg kutsus lugejaid üles aitama kaasa kutsus üles igal külastajal võtma paemurrust kaasa oma rahvuskivi ajaloo koostamisele nii sõna kui teoga. Kutsuti üles mälestuste kivi, millega seostab ennast mõtetes selle paigaga. kirja panema mälestusi, koguma fotosid, plaane, tööriistu. 2005.a. komplekteeriti näidis-paemurd lubjapõletuse kivi 1999.a. moodustasid pensionil kooliõpetajad, lubjatööstuse murdmise seadmete ja tööriistadega (EPT ja Märt Rebane). veteranid ja teised ajalooohuvilised MTÜ Tamsalu Muuseumi Looduse ja pärandkultuuri õpperaja objektid ning vaatlusväljakud Sõprade Seltsi, mille esimeseks juhatajaks oli Linda Reiman, tähistati teabetahvlitega. 28.05.2005 – Tamsalu päevade ürituste praegu Aadu Uudmäe. raames tutvustati õpperada ning anti üle gümnaasiumile õues 2001.a juunis, järjekordsete Tamsalu Päevade ajal avati õppimise korraldamiseks. 9.09.2005 paekonverentsil Tamsalu Muuseum. Koguti vanu pilte, plaane ja kaarte. Karin Poom “Mahajäetud tööstusmaastik Tamsalu Lubjapargiks” avati pani kirja lubjatööstuse veteranide mälestusi: Agnes Veeret, Niina piduliku etendusega ”Lubivalgeke ja 7 paemurdjat” Vana paemurd Keiv, Alma Kapral, Ida Vaselenko, Endel Vaiksaar, Maria Vaiksaar, ja anti üle linnale ning koolile - mäenduse auditooriumiks. Maimu Klaas. Kaante vahele sai kogumik ”Endel Poomi ja tema Etenduse läbiv teema oli paemurdmise näitlik tutvustus: katendi kaastööliste mälestused”. Pikema loo oma tööst paemurdudes koorimine ja kärutamine puistangusse; käsitsi puurimine; kivi kirjutas Endel Kirs. Omi mälestusi lisasid teisedki. murdmine ja laadimine rullikule või sülda. Kaevureid kehastasid Saadi ammendav ülevaade toonastest töödest. veteranide-paemurdjate juhendamisel pöialpoisid muinasjutust 26.05.2002 korraldati lubjapäev. Ettekannetele muuseumis “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”. Kõlas ka pöialpoiste kuulus järgnes bussiekskursioon lubjatehase varemete juurde, laul – “töö ja vile käsikäes”, mis on saanud kaevurite hümniks. vanadesse paemurdudesse ja töötavasse Karinu paekarjääri. Etenduse lavastas Tiia Uudeberg ja esitas kultuurimaja näitetrupp Püstitati ülesanne renoveerida säilinud tööstuspärand koos gümnaasiumi õpilastega. Anti välja „Tamsalu Lubjapargi kodulooliseks vaatamisväärsuseks, lubjatööstuse ajaloo tundma teejuht 2005“. Koostasid Imbi ja Eino Tomberg. õppimise rajatiseks - lubjapargiks. 2006.a. laiendati lubjaparki, jätkati metsanduslik-botaanilisi uuringuid uutel aladel. Viadukti paemurdu rajati ehitus- ja Tühermaast lubjapargiks viimistluskivi kaevandamise näidis-paemurd ning sinna suunduv 2002.a. koostasid Endel Poom, Eino ja Imbi Tomberg ning jalgsi ja jalgrattaga läbitav looduse- ja pärandkultuuri õpperada metsateadlane Elmar Kaar linnavalitsuse tellimisel (linnapea (EPT ja Märt Rebane). Uus puistang on tehtud paemurru astmestiku Urmas Tamm) Tamsalu lubjatööstuse objektide ja territooriumi kaevandamise käigus kooritud katendi materjalist ja astangu rekognoosuuringu. Komplekteeriti kaardid erinevatest aegadest: kiviklibust ning tasandatud. Kivivall on tehtud amfiteatri 1920.a Tamsalu, Uudeküla ja Kaewa mõisa maad; 1938.a astmestikust lahtimurtud paekivi tükkidest. Need on paigutatud 1:10000; 1956.a 1:2000; 1960.a 1:25000; 1985.a 1:10000; 1994.a valli tõkestamaks sõiduriistade pääsu tallamisõrnale 1:2000; 1994 aerofoto 1:2000. Vaadati üle objektid ja hinnati nende samblavaibale paemurru põrandal. Loodusõppe metsarada tehnilist seisundit. Töötati välja ettepanekud ala kohandamiseks märgiti maha loodusliku metsa alla Viadukti paemurrust Raudtee loodusõppeks ja ökoturismiks. paemuruni (Anneli Turb ja Maris Tamm). Metsarajal on tähistatud 2003.a. alustas Eesti Paeliit Keskkonninvesteeringute Keskuse vaatluspunktid ja uuringualad. Loodusraja atraktiivseim osa on (KIK) toel jätkuprojekti (projekti juht Eino Tomberg) ”Tamsalu ümbritsevast metsast ca 4 m kõrgem küngas – Metsamägi. paemurru renoveerimine”. Projekt nägi ette kujundada Raudtee paemurd ümbritseb poolringina metsamäge. mahajäetud paemurrud ja lubjaahjud teadus- ja ökoturismi Tehnikadoktor Ahto Räni korraldas Viadukti paemurrus uuringu- vaatamisväärsuseks ja õuesõppe kohaks koolinoortele. ja katsetööd viimistluskivi toorplokkide lahtimurdmiseks massiivist Renoveeritud paemurrrus demonstreeritakse paekivi eriomadustega paisuva segu abil. Lubjaparki külastasid Porkuni kaevandamise ajaloolisi viise, puistangutel tehakse nende Paemuuseumist lähtuvad õpilasekskursioonid ja turismigrupid. loodusliku taimestumise alaseid uuringuid. 2003.a. Vana Lubjapargis korraldati õuesõppe päevi: 28.05.06 Tamsalu päevade paemurru ala puhastati võsast ja varisenud materjalist ning veeti ürituste raames paemurdmise, lubjapõletuse ja looduse tundmise ära liigne materjal ja jäätmed. Territoorium, ca 1,5 ha mõõdistati, koolitus rattaretkest osavõtjatele; 4.06.06 koolitus rahvusvahelisest koostati plaan mõõtkavas 1:500. Paemurru astmed kontuuriti puur- folkloorifestivalist „Porkuni Pillar“ osavõtjatele (Eino Tomberg – lõhketöödega (juhendas mäeinsener Lembit Eigo). Tamsalu EPT Paevana, Ella Vikk – Borealis, Asta Tuusti – Metsaema, Eva meeste ja masinatega (juhatas Märt Rebane) rajati Kasekamp - Veteema + etendus „Lubivalgeke ja seitse paemurdjat“ killustikukattega tee paemurrust ringahjudeni. Tamsalu – Tiia Uudeberg); 13.07.06 koolitus + õppesõit Võhmuta paekarjääri linnavalitsuse tellimisel koostas projektgrupp Rosenberg OÜ Pandivere loodusainete kooliõpetajatele (Eino Tomberg, Anneli

Lk.12 Tamsalu Ajaleht Turb). ðederibüroo). Anti välja voldik 2007.a. Ehituskivi murdmise „Tamsalu lubjapark. Looduse- näitlik õppepäev korraldati ja pärandkultuuri õpperajad“. Viadukti paemurrus 27.05.07 Voldik on formaadis A4, Tamsalu päevade käigus (Aadu kahepoolne, värviline, trükiti 500 Uudmäe, Eino Tomberg). eksemplari. Voldikul on Lisaks teatraliseeritud etendus lubjapargi kaart, illustreerivad Porkuni lastelt „Retk läbi paekivi“ fotod ja selgitav tekst. Kaardi (Ella Vikk). Õppekäigud seletuskiri on eesti ja inglise lubjapargi tutvustamiseks keeles (vaheleht). Koostasid korraldati erinevate erialade Imbi ja Eino Tomberg. asjatundjatele saamaks plaani- 2008.a. hakkas KIKi projektide tavatele rajatistele idee- kaudu koolitust lubjapargis kavandeid: 11.05.07 geoloogi- korraldama Tamsalu Muuseumi dele Pandivere paekäigul; Sõprade Selts (Aadu Uudmäe) 15.06.07 Porkuni Pae- koostöös Porkuni Pae- muuseumi arengukonve- muuseumi (Ella Vikk) ja Eesti rentsist osavõtjatele; 31.07.07 Paeliiduga (Imbi ja Eino arhitektidele; 11.09.07 muu- Tomberg) 2.10.2008 korraldati veerimine“ jäi KIKi poolt päeva Tamsalu gümnaasiumis seumite töötajatele; 29.09.07 õuesõppe näidistund Tamsalu rahastamata. Uued teabe- ja lubjapargis ning Porkuni Porkuni Paemuuseumi nõukoja gümnaasiumi õpetajatele ja tahvlid lubjaparki paigaldati paemuuseumis (Kristel Vilbaste liikmetele. Koostati senitehtud huviliste juhendajatele, samuti muinsuskaitse talgupäeval ja Mikk Sarv). Osavõtjaid uuringute koondaruanne. Porkuni paemuuseumi ning 16.05.09 (Toomas Uudeberg, Pandivere koostööpiirkonna Töötati välja üldised soovitused Tamsalu muuseumi (tule- Riho Tell, Anneli Turb, Aadu koolidest oli 52 inimest 14 kaevandatud alade ja puis- vastele) giididele (Elmar Kaar, Uudmäe, Märt Rebane, Imbi autoga. Praktiline töö tangute rekultiveerimiseks. Anneli Turb, Ella Vikk, Eino Tomberg, Eino Tomberg). lubjapargis toimus 5-s rühmas. 2008.a. koostati õpperadade Tomberg, Aadu Uudmäe, Imbi 29.05.09 käis ETV “Prillitoosi” Alustati kohvilaua ja ette- rajatiste eskiisprojektid: Tomberg). võttegrupp Tamsalu lubjapargis kannetega Tamsalu güm- õpikoda ja trepp Metsamäele Tamsalu vald autasustas ja Porkuni paemuuseumis ette naasiumis, kokkuvõtted tehti ning värav samblasaali läbi (üle) Eino Tombergi „Tamsalu valla valmistamas saadet, mis jõuab Porkuni Küngassaare laulu- kivivalli Viadukti paemurrus ja tänurahaga“, omistades talle ekraanile septembris (Aadu laval. istmed-pingid kivivalli ette selle Tamsalu paetööstuse Uudmäe, Ella Vikk, Ain Aasa, Elle (arhitekt Urmas Arike). Tehti ajaloo tutvustamisel ning Allik, Imbi Tomberg, Eino Eino Tomberg – uued ilmastikukindlamad taasavastamisel osutatud Tomberg). 9.06.09 korraldas Eesti Paeliit tähised õpperadadele. Koostati teenete eest Tamsalus. Tamsalu Muuseumi Sõprade Aadu Uudmäe – Tamsalu Lubjapargi õpitubade 2009.a. Eesti Paeliidu projekt Selts (Aadu Uudmäe) KIKi toel Tamsalu Muuseumi skeemid (J.Viru mark- „Tamsalu paemurru reno- õuesõppe õpetajate koolitus- Sõprade Selts Uudekülas taastati laadatraditsioon 16. augustil korraldas Katrin: “See laat pole mittevajalikke asju. Niisuguseid Uudeküla oma külaplatsil Uudekülas esimene, 80 aastat ettevõtmisi võiks meie piirkonnas Pandivere piirkonna tegijate tagasi korraldati meil laatasid, olla rohkemgi, laat on inimestele omatehtud asjade ja oma pere millest rahvas veel praegu ka hea kokkusaamise ja mittevajalike asjade laada. Kirja räägib, on säilinud laadal tehtud suhtlemise koht. Näiteks Hiile pani end sinna 62 kauplejat, fotosid. Nüüd peale kõiki neid Hiie korraldas suvel näitus- kohale tuli vihmase hommiku aastaid jätkame oma küla müügi Porkuni rahvamajas, kus kiuste 45 müüjat. Kehvad olud traditsiooni. Päris täpselt ei on võimalik laata korraldada oleksid nii mõnegi ettevõtmise osanud ette arvata, kuidas laat külmemal ajal sisetingimustes.“ ära rikkunud, seda ei juhtunud õnnestub , aga vähemalt praegu Uudeküla laadal oli seekord aga seekord. Rohke teavitustöö tundub, et kõik kes kohale on populaarsemateks kaupadeks tõi rahvast laadale lähemalt ja tulnud, on rõõmsad. Ma arvan, et mesi, leib ja suitsuvorst, mis kaugemalt. oluline on tegijatel oma kaubaga kiiresti otsa said ja tuli juurde Laada üks korraldajatest, praegu välja tulla ja seda näidata. tuua. Veel müüdi mitmesuguseid Katrin Uudeküll, ütles, et laada Tulevad paremad ajad ja siis kudumeid, põrandavaipu, korraldamine võttis praktiliselt rahvas juba teab, kelle käest sepiseid, ehteid, laste tehtud kogu eelneva nädala, sest tuli midagi saada on. Mujal käsitööd ja puutöömeistrite üks koht, kus olla argipäeva pidevalt selgitada telefoni teel põhjamaades on niisugused toodangut. Omaette osa laadast muredest hetkeks eemal ja müüjatele olukorda, teha laadad populaarsed, meie oli oma pere mittevajalike asjade suhelda inimestega. mitmesuguseid ettevalmistusi. inimestel on vaja julgustamist, et müümine ehk Soomes tuntud Sellest suvest võib külade Tänu ühisele tegutsemisele tekitada laada harjumust. Oleme kui kirbuturg. Uudeküla naised tegemistest veel märkida paljude küla aktivistidega mõelnud, et siin külaplatsil võiks pakkusid kohvi, kooki ja võileibu. Põdrangu väga hästi korraldatud õnnestusid ettevalmistused ja laat olla kaks korda aastas. Uudeküla laat näitas, et ka kalapüügivõistlust ja Porkuni rahule jäid nii ostjad kui müüjad. Järgmine sobiv aeg oleks meie teistel küladel poleks paha vanu oma rahva jaanituld. Laadal mängis lõõtspill, kõik arvates 16. mai 2010. Reeglid traditsioone ellu äratada. Sellest müüjad said ennast tutvustada jäävad samaks – müüa võib jagub rõõmu nii tegijatele kui Katrin Uudeküll ja melu oli omajagu. ainult omatehtud või oma pere osalejatele. See on üks päev, Ain Aasa

Tamsalu Ajaleht Lk.13 Leader programmi toetatud Tamsalu Vallavolikogu istung projektitoetuste taotlused 17.06.2009.a. 1.Revisjonikomisjoni esitas arvamuse Tamsalu valla 2008a. Tamsalu vallas. majandusaasta aruande kohta. 2.Kinnitati Tamsalu valla majandusaasta aruanne Taotleja Projekti nimetus 31.detsembril 2008a. lõppenud majandusaasta kohta Meede Projekti maksumus kokku kr. sh.toetus 3.Määrati volikogu järgmise koosseisu liikmete arvuks 17. 4.Moodustati Tamsalu vallas üks valimisringkond, kusjuures 1. Oruveski Talu Osaühing valimisringkonna piir ühtib Tamsalu valla piiriga ja mandaatide Oruveski talu kunstiateljee arvuks on 17. 1 Ettevõtlik Pandivere 155157 93094 5.Nimetati Tamsalu valla valimiskomisjoni liikmeteks Eve 2. FIE ERMO LOOD Uudmäe ja Lembit Saart ning asendusliikmeks Tuuli Lindre. Sepikoja rekonstrueerimine, seadmete soetamine 6.Muudeti vallavara, Kreegi kinnistu Järsi külas, 1 Ettevõtlik Pandivere 1018582 600000 võõrandamiseks alghinda ja määrati müümise korraldajaks 3. Uudeküla Ehitus Osaühing Tamsalu Vallavalitsus. Ehitusteenuste arendamine Pandivere piirkonnas 7.Info A.Freienthal informeeris volikogu: 1 Ettevõtlik Pandivere 104465 62679 ·9.juunil toimus Eesti Olümpiakomitee ja Tamsalu valla 4. MTÜ Tamsalu Tervisekeskus vahelise koostöölepingu allkirjastamine. Peeti saalihoki võistlus „Emme-issi empaatiatrenn – emotsionaalselt turvalise EOK ja Tamsalu valla võistkonna vahel. arengukeskkonna loomine lastele.“ ·Tamsalu Päeval, 31.juunil, toimus võrkpallivõistlus riigikogu 2 Innovatsioon.... 65000 58500 erinevate fraktsioonide esindajate ja Tamsalu valla esindajate 5. MTÜ Tamsalu Pensionäride Ühing vahel. Eakate ja puudega inimeste tegevuse arendamine ·Arutati vallaasutuse Tamsalu Sotsiaalkeskus tööga ja asutuse 3 Küla kui allikas 442652 398386 edasise jätkamisega seotud teemadel. Otsustati, et vallavalitsus 6. Tamsalu Vallavalitsus valmistab volikogu augustikuu istungile eelnõu vallaasutuse Mänguväljak Tamsalu Sotsiaalkeskus edasise jätkamise kohta. 3 Küla kui allikas 188493 169643 ·Vajangu Põhikooliga seotud probleemist. Otsustati, et 7. Tamsalu Vallavalitsus vallavalitsus valmistab volikogu augustikuu istungile eelnõu Porkuni järvele ujumissilla tarnimine vallaasutuse Vajangu Põhikool reorganiseerimise kohta alates 4Pandivere paetee kui turismiatraktsioon 61478 55330 01.september 2010.a 8. Tamsalu Vallavalitsus T.Uudeberg informeeris volikogu: Porkuni Paemuuseum nähtavaks ·22.juunil toimub Jaanituli Porkunis. 4 Pandivere paetee kui turismiatraktsioon 95661 86094 ·23.juunil toimub võidutule jagamine Uudeküla kiigeplatsil. 9. MTÜ Huviklubi Nelson ·11.juulil toimub Porkuni Päev ja Tünnisõidu võistlus. Tamsalu-Neeruti Maratoni korraldamine Elvi Astok 5 Pandivere Paeriik Allikate Allikal 82128 68558 Vallasekretär 10. MTÜ Lustpill Rahvusvahelise Laste Folkloorifestivali Porkuni Pillar ettevalmistamine ja läbiviimine 5 Pandivere Paeriik Allikate Allikal 96000 86400 11. MTÜ Valge Jänes Ratsavõistluse korraldamine 5 Pandivere Paeriik Allikate Allikal 54155 48740 12. Tamsalu Vallavalitsus Porkuni päev ja tünnisõit 5 Pandivere Paeriik Allikate Allikal 110800 99720

Elle Allik MTÜ PAIK

-10%* KÕIGE LAIEM PUIDUVALIK SUUR VALIK EHITUSMATERJALE

LÄHIM PUUMARKETI KAUPLUS RAKVERES, RÄGAVERE TEE 44 E - R 8-17, L 9-15 TELEFON 324 4366 Vaata uut tellimiskeskkonda www.puumarket.ee

* Soodustus kehtib reklaami ettenäitamisel jaehinnale ning ei laiene allahinnatud toodetele. Kampaania kehtib kuni 31.10.2009

Lk.14 Tamsalu Ajaleht SPORT SPORT SPORT SPORT

Rollerisprint. Traditsioonilise Võru Rolleri sprindi võitis tänavu Kein Einaste. Suusatamine. Tubli 2. koha saavutas Timo Simonlatser edestades teenekat Suverull 2009 programmi raames peetud Eesti suvistel Andrus Veerpalut. Eksmaailmameister Vassili Rotsev pidi leppima karikavõistlustel suusahüpetes püstitas esikoha saanud Kaarel 5. kohaga. Võistles 25 meest. Naiste parim oli Kaija Udras, Kaili Nurmsalu avavoorus 99,5-meetrise õhulennuga Tehvandi mäe Sirge lõpetas 4. kohaga. rekordi. Tuletõrjesport. Nurmsalu oli ka teisel hüppel 97 meetriga parim. Kokkuvõttes Rakveres vabariigi MV tuli Virumaa meeskonna koosseisus edestas ta nelja punktiga Illimar Pärna, kes hüppas 98,5 ja 96 m. meistriks 4x100 m tuletõrje teatejooksus Livar Liblik. Pronksmedali võitis ta motopritsiga hargnemise meeskonna koosseisus. Rein Tops. Kergejõustik. Rakveres Eesti MV veteranidele võitis vanim osaleja 86 a Arnold Ujujate suvine puhke-treeninglaager. Kalvik esikoha M-80 klassis kuulitõukes ja kettaheites edestades Sellel aastal käisime laagris Otepäält kahe kilomeetri kaugusel teise koha omanikku kuulitõukes ligi 1,5 m ja kettaheites ligi 5 asuvas Veski spordibaasis. Spordibaas asus väga looduskaunis meetriga. 100 m tuli leppida teise kohaga, kuna vastas olid kohas Kaarna järve ääres. Laagris oli 56 ujumis huvilist last ja tunduvalt nooremad mehed. Edukas oli Ago Veilberg esikohaga neli treenerit, üks neist oli Tamsalu ujumistreener Mare Järv. 1500 m ja 5000 m jooksus M-45 klassis. Heino Lepajõe võitis Tamsalust oli 7 last- Grete, Keiti, Johhanna-Magdaleena, Kauri, teise koha M-75 klassi kuulitõukes ja kolmanda koha odaviskes. Keili, Merylin ja Geiri. Meie valdustes oli kaks suurt maja -üks Alo Relli võitis teise koha M-70 odaviskes. tüdrukutele ja teine poistele. Hommikusele rivistusele ei tahtnud Türil spordiveteranide 42. kokkutulekul võitis Ülo Püss M-70 keegi hiljaks jääda , sest siis pidi tegema erinevaid harjutusi ja klassi kuulitõuke(11.52), edestades lähimat konkurenti rohkem terve laagri käest vabandust paluma aga teised said samas kui poole meetriga. Kokkuvõttes saavutas L-Virumaa Viljandi järel kõhutäie naerda, sellele järgnes hommikune jooks ning karastav 2. koha. Alavõite tuli kokku 16. suplus. Tubade koristamise ajal käis kibe harjade taga otsimine Eesti Politsei MV Rakveres võitis Margo Kivila 30-39 a ja kiire koristamine, sest kõik tahtsid ju saada parima hinde milleks vanuseklassis esikoha 100 m(11,88), ja kaugushüppes(5.95) ning oli viisJ. Hommikuse trenni ajal käisime vahel matkamas ja kolmanda koha odaviskes(45.16) ja kõrgushüppes(1.60). Haige mängisime erinevaid pallimänge ning tegime järvel pikema jalaga võistelnud Valdur Eesmaa võitis 2. koha ujumise ringi . Peale lõunasööki oli vaikne tund, mille ajal pidi kõrgushüppes(1.75). olema vaikselt oma tubades ning soovijatel oli võimalus magada, Tartus KEVEK –i lahtistel võistlustel võitis Ülo Püss M-70 et ennast õhtuseks treeninguks välja puhata. Õhtuse treeningu kuulitõukes 11.85 – ga ja Põltsamaal 12.11 – ga. ajal olid peamiselt turniiri mängud, milleks olid jalgpall ja Maakonna veteranide MV võitis Arnold Kalvik 60 m, kuulitõuke ja rahvastepall ning peale seda taas pikem ujumise ring järvel. Kõige kettaheite. põnevam osa laagri aja jooksul oli õhtul kell kaheksa algav Triatlon. mängude ja ürituste aeg. Seal me mängisime näiteks: Viitnal vabariigi MV tuli harrastajate grupis esimeseks Meelis pulgakommi püüdmist kummi otsas ja pudelitega, millel olid augud Veilberg, tema vend Ago oli kolmas. sees, järvest vee kaussi toomist. Veel oli kell kaheksa erinevad 21. Tudu triatlonil said Meelis Veilberg, Ago Veilberg ja Ulvar näidendid, moeshow‘d ja reklaami esitamsed, mis olid samuti Pavlov komikvõidu, korrati eelmise aasta saavutust. Startijaid oli toredad. Aga üle üldiselt oli laager HÄSTI TORE!! 52. Ekstreem. Väätsal X TREAM võistluse(kanuu, jalgratas, jooks) 2. etapil saavutasid TEAM PREFONTANE meeskonnas 4. koha Risto Rammul ja Rainer Tops. 6. koha saavutanud meeskonnas startis ka Tarvo Klaasimäe. Jalgpall. Maakonna MV mängiti alagrupis V- Maarjaga 5:2 ja 0:5, Tapa II – ga 2:1 ja 2:3, Haljala – Aasperega 3:3 ja loobumisvõit. Alagrupis 10 punkti ja 2. koht. Kuna Kadrina kahe loobumiskaotuse tõttu kõrvaldati, tuli vastaseks RLV Massive Rakverest. Vastased pakkusid meie meestele võitu kandikul, kui lõid mängu algul omavärava. Edasine aga rõõmu ei pakkunud, realiseerimata jäi penalti, vastaste parim, vabariigi 19 a koondises mängiv Henri Hang kostitas tamsalulasi kahe väravaga ja vaatamata survele Rakvere Flora ja Eesti noortekoondise väravavahi Jüri Sahkuri väravasse palli toimetada ei õnnestunud. Kaotus 1:2. Omavalitsejate mitmevõistlus. Kolga – Jaanis tegi kaasa 21 vallajuhti. Võisteldi kümnel alal. Toomas Uudeberg sai kolmanda koha sõudmises, 5. koha ammulaskmises, orienteerumises ja ATV vigursõidus. Üldvõitja oli Margo Klaasimägi Laekverest, Toomasele jäi 11. koht, vanemas vanusegrupis 7. koht. Võistluste pinget näitas ainult 1 punktiline vahe 7-11 koha vahel.

Tamsalu Ajaleht Lk.15 SPORT SPORT SPORT SPORT

tuli ta sisevõistluste kuulitõukes, pronksi võitis aga 10-võistluses ja Sporditegemisest Tamsalu kandis. kuulitõukes välisvõistlustel. NSVL maasportlaste mv võitis ta 2 Viimastel aastatel olen kohaliku lehe veergudel antud lühikese pronksmedalit. Eesti kõigi aegade edetabelis kuulub Ülole kuulitõukes ülevaate endise Tamsalu k/n ja valla spordielust aastatel 1974 – 2005 19. koht. Rakvere rajooni meistriks on ta tulnud 50 korda kerejõustikus (kuni valdade ühinemiseni). ja tõstmises ning vabariigi „Jõud“meistriks 5 korda. Viru mängudel on Käesolev ülevaade on selle sarja viimane ja puudutab Põdrangu ta kergejõustikus võitnud 34 esikohta. Viimati trükis avaldatud andmetel sovhoosi. Majandid likvideeriti 1993 a, 1990 a lõpul läksid Porkunist on ta kokku võitnud 260 medalit. Tublit tööd tegi ta ka noorte tõstjate Tallinnasse kurdid õpilased. treenimisel. Eesti Linnukasvatuse valitsuse Põdrangu sovhoos moodustati 1944 Rahvusvahelisel areenil suurimat edu saavutanud Asamalla mees a Porkuni riigimõisa baasil ning direktoriks kinnitati esimese Eesti Enno Tiits alustas tõstjana ning võitis medaleid sovhooside Vabariigi haridusega agronoom Voldemar Harro, kes kindlakäeliselt spartakiaadil ning rajooni meistrvõistlustel. Tõeline edu tuli aga hoopis juhtis majandit kuni 1981 a, seega 37 aastat. Alustati 200 ha põllumaaga sangpommi mitmevõistluses, kus ta 1991 a tuli vabariigi meistriks, ning 100 kariloomaga. Järgnes ühinemise Põdrangu sovhoosi ning püstitades kehakaalus kuni 60 kg Eesti rekordi ning kuulus vabariigi hiljem veel mitme väiksema kolhoosiga. Viimane liitumine oli 1978 a koondisse maavõistlusel Läti ja Leeduga. Veteranide klassis tuli ta kui liideti pool endisest Assamalla sovhoosist. Peale liitumisi oli Tapa spordiklubi esindajana medalitele Euroopa mv –l. majandi pindala 5700 ha, lüpsilehmi 1200. Välja ehitati linnuvabrik, Edukas on olnud meie maakonna vanima tegevsportlase Põdrangul mis tootmismahtudelt oli Tallinna Näidislinnuvabriku järel 2. kohal kuue autojuhina töötanud Arnold Kalviku sporditee. Kokku on ta võitnud samalaadse majandi hulgas. Munatoodang parematel aastatel oli veteranide meistrivõistlustel vabariigis kergejõustikus ja suusatamises üle 100 miljoni, suures koguses toodeti ka linnuliha. 21 medalit. 2008 a 85 a vanusena võitis ta kuldmedali kuulitõukes ja Alates 1981 a töötasid direktoritena veel Juhan Ratnik, Üllas Hunt ja 100 m ning pronksmedali kettaheites. Medalid on seda väärtuslikumad, Riho Kivila. et konkureerida tuli 5 a noorematega. Voldemar Harro oli tolleaegse ajalehe „Kodumaa“ reporteri Robert Edukalt võistles veteranide võistlustel ka Olavi Tooming, kes on võitnud Vaidlo hinnangul kullipilguga mees, samas osavõtlik, mõistev ja kokku 13 medalit kergejõustikus. Ta oli mitmekülgne sportlane ja heatahtlik. Omalt poolt võin lisada, et talle ei meeldinud kanda lipsu võistles ka suusatamises, orienteerumises ja võrkpallis. Maakonna ega käia koosolekutel. Kontorist võis teda leida varahommikul või enne kõigi aegade edetabelis on ta 50 parema hulgas 400m tõkkejooksus tööpäeva lõppu, päevad möödusid tööinimeste hulgas. Kuna töötasin ja 10 – võistluses. Veel on vabariigi veteranide võistlustel medaleid koos kõigi direktoritega, võin öelda et majandi kõrgaeg oli Harro ajal. võitnud Erna ja Väino Kuhi, Nelli Neimann, Iris Tõnisson ja Tiina Roonet. Tõsise põllumehena oli ta vastane kõiksugustele kampaaniatele mis Noortest võitis Kaili Roonet rahvusvahelistel suusavõistlustel tööd segasid. Voldemar Harro läks manalateele 16 augustil 1986 a. Soomes esikoha 5 km (kl) ja 2. koha 5 km(v) 1989 a. Vabariigi võistlustel Tootmisjuhtidest oli kõige edukam peazootehnik Silvia Pallon, kelle võitis Kaili esikoha noorte MV 5 km ja 3x5 km teatesuusatamises ja pikajalise töö tulemusena jõuti juba 1970 a 5000 kg toodanguni lehma samadel distantsidel maatalimängudel. Hõbemedali võitis ta veel kohta. Peale pensionilejäämist taastas ta oma kodutalu Mulgimaal ja „Spordiloto“ auhinnavõistlustel suusatamises ja murdmajooksu MV. sai seal 2007 a 9622 kg piima lehma kohta (kari 14 lehma). 1989 a oli Kaili rajooni parim noorsportlane. Linnukasvatust juhtis edukalt Ants Lill kes hiljem töötas Rakvere ATK Raul Rebane Assamallast võitis Saksamaal toimunud võistlustel peazootehnikuna. Pikki aastaid töötasid majandis peaagronoom ja esikoha 60 m tj ja teise koha Ungaris toimunud võistlustel hilisem direktori asetäitja Olev Zäuram kes veel nüüdki jätkab kaugushüppes. Samal aastal oli ta teine Vabariigi õppiva noorsoo hobitalunikuna. Pearaamaupidaja oli Ilse Joa, direktori asetäitja Evard spartakiaadil 110 m tj ja kolmas 4x100m teatejooksus. Püss, osakonnajuhatajad Karl Abel ja Helmut Aasa, karjabrigadir ja Risto Roonet jõudis vabariigi paremikku juba B vanuseklassis, kus hilisem osakonnajuhataja Anatoil Kristmann. Nooremast tuli esikoht „ Jõud“ MV ja Alutaguse suusamaratonil, 2.kohad noorte MV generatsioonist linnuvabriku peavetarst Tiina Roonet, peaenergeetik I etapil ja murdmajooksu MV. Edukam oli esinemine A vanuseklassis, Väino Kuhi, osakonnajuhataja hilisem peamehhaanik Toomas kus ta võitis esikohad noorte MV, „Jõu“ MV, Eesti Loto auhinnavõistlustel Uudeberg ja hilisem direktori asetäitja Andres Rammul, ja Alutaguse suusamaratonil. 2. koht tuli ka teatesuusatamises ja osakonnajuhataja ning tänaseni töötav Põdrangu ühistu juht Lenna juunioride individuaaldistantsidel. Rebane, Lastepäevakodu juhataja Koida Roosmaa, a/ü klubi juhataja Raili Neeme parimateks tulemusteks jäi üleliidulistel suusakrossil Sirje Luik, a/ü komitee esimees Nelli Neimann. Tuntud tublid saavutatud 3. koht 1988 a. „Jõu“ talimängudel tuli ta esikohale 5 ja 10 tööinimesed olid karjabrigadir Pilvi Toom, lüpsjad Helgi Järvelt, ja Pärja km distantsil. Täiskasvanute distantsidel tuli ta sovhooside meistriks Kruusmann, traktoristid Aleksander Villmann, ja Konstantik Grossmann, ning VTK talvises mitmevõistluses 3. kohale. kanatalitajad Olga ja Ants Vahemetsjpt. Paljurahvuselise kollektiivi Gunnar Lande saavutas 1981. a „Pionerskaja Pravda“ üleliidulistel hulgas oli parimatel aastatel üle 50 kõrgharidusega spetsialisti. võistlustel teatesuusatamises 3. koha. Kuigi majandis oli põhirõhk tootmisel ja tõööpinge oli suur, jai siiski Aare Strauss tuli õppiva noorsoo spartakiaadil 1988 a suund- piisavalt aega ka spordi – ja kultuuriüritustest osavõtuks. Suurepärased suusatamises vabariigi meistriks. 2. kohale tuli ta veel samal võimalused olid selleks uue keskusehoone avamise järgselt. spartakiaadil rajooni teatemeeskonna koosseisus ning Ühiskondlikus korras rajati Sääsele ka suusarajad, kus korraldati maatalimängudel. piirkondlikke võistlusi ning suusatamisvõimalusi kasutasid ka lasteala Martin Uudeküll saavutas õppiva noorsoo spartakiaadil 3x5 km lapsed. Kõrgeid sportlikke eesmärke ei seatud, vabariiklikel võistlustel teatesuusatamises esikoha 1991 a ning maatalimängudel samuti osaleti sovhooside spartakiaadidel suusatamises ja tõstmises. teates 2. koha. Kohalikest võiktlustest olid tähtsaimad Viru Mängud, kus arvestusse Margus Orren saavutas õppiva noorsoo spartakiaadil 3x5 km läksid ka heakorrakonkurss, taidlus ja kutsealade võistlused. Tegu oli teatesuusatamises esikoha 1991 a ning samal aastal „Jõu“ MV 3. rajooni suurima kompleksüritusega, millele praegu hoopis paremates koha. tingimustes midagi vastu panna pole. Tähtsal kohal oli osavõtt mitmetest Risto Rammul tõusis vabariigi noorte suusatajate paremikku juba muudest kohaliku tasandi võistlustest, tippjuhtide spartakiaadidest, C vanuseklassis, kus ta „Jõu“ MV tuli esimeseks, teinse koha saavutas sõpruskohtumistest. Kuna majand oli heal järjel, siis lisaks kopsakale ta vabariigi MV ja „JÕU“ MV teatevõistlkonnas. 1993 a oli Risto parim spordiühing „Jõud“ liikmemaksule aidati ka sama ühingu noorsuusataja võites kokku 13(5-5-3) medalit. kesknõukogu, osteti suusavarustust majandi noortele suusatajatele, Margo Kivila saavutas rajooni koondises „Suur –rootsi“teatejooksus aidati toitlustada Tamsalu – Neeruti – Tamsalu suusamaratonidel. vabariigi karikavõistlustel 2. koha. Et edukamatest sportlastest on eelnevates lehenubrites kirjutatud, Väiksematel vabariiklikel võistlustel jõudsid veel auhinnalistele siis siinkohal ainult sellest, mis veel huvi võib pakkuda. Edukamaks kohtadele Jaanus Mutli, Tõnu ja Peeter Kuhi, Assar Tops ja Maido spordimeheks oli spordimetoodik ja metsamees Ülo Püss Porkunist, Geidik. Kõik noored suusatajd harjutasid treener Are Rooneti käe all. kelle põhialad olid kergejõustiku heitealad ja tõstmine. Eesti meistriks

Lk.16 Tamsalu Ajaleht SPORT SPORT SPORT SPORT

Tamsalu Kümnevõistlus. Tulemused: 1. Margo Kivila 5070, 2. Risto Rammul 4516, 3. Ando Veebel 4458, 4. Heiko Kraubner 4305, 5. Indrek Rääli 4134, 6. Andro Tamsalu kümnevõistlusest võttis sellel aastal osa 25 võistlejat. Kirsipuu 3834, 7. Rivo Kaljuvee 3744, 8. Allar Pere 3690, 9. Johan Võitis nagu viimastel aastatel tavaks, Margo Kivila. Võistlusel on Laidoner 3600, 10. Rainer Tops 3407, 11. Lehar Rannamets 3389, läbi aegade startinud üle 100 harrastaja. 12. Tanel Uudeberg 3200, 13. Marek Avilo 2912, 14. Siim Salum Üritust toetasid: 2857, 15. Jaanus Mutli 2804, 16. Renee Sirel 2547, 17. Tõnu Sepp Tamsalu vald, AS Jalajälg, Sportland, Voore mõis, Strangko, 2434, 18. Mario Kirsipuu 2429, 19. Kristo Raudam 2310, 20 Oliver Tamsalu Autoveod, Tamsalu Gümnaasium, KJK Vike, Rakvere Jakobson 2301, 21. Rimo Männistu 2191, 22. Heiki Käärid 1824, Spordikeskus, Ajakiri „Basketball“, MTÜ Spordiürituste 23. Algis Liblik 1822, 24. Märten Jakobson 1790, 25. Martin Malva Korraldamise Klubi. katk.

Tamsalu perevõrkpalli IX jaaniturniir Turniir toimus 23. juunil Tamsalu pargis, korraldajaks perekond Annus. Sündis uus osalemisrekord - võrkpalli mängis 10 perekonda, kokku 71 mängijaga (sealhulgas 17 naist). Kaugemalt tulijad olid seekord perek. Oja (Võrumaa), Venno (Tartumaa), Liik (Viljandimaa), Prass (Tallinn) ja Peetmaa (Harjumaa), nö lähemad tulijad olid Aros (Lääne- Virumaa), Püvi (Väike-Maarja), Pomerants, Uudeküll ja Annus. Lõppjärjestus kujunes järgmiseks: 1. Venno, 2. Liik, 3. Aros, 4. Annus, 5. Prass, 6. Pomerants, 7. Püvi, 8. Peetmaa, 9. Oja, 10.Uudeküll. Vaatamata eelnevate päevade vihmadele oli seekordne turniiripäev soe ja päikeseline. Turniiri toetasid: Tamsalu Vallavalitsus koos Gümnaasiumi, Kultuurimaja ja Spordihoonega ning AS Hallik. Kohtunikena tegid tublit tööd Kristjan Vanaveski Tartust ning Ülo ja Ivar Õuekallas Rakverest. Mängude sektreärid olid Heino Lepajõe, Kadi Võrno ja Kairi Tiikmann ning perekond Venno naispere. Aasta möödub ruttu ja juba tehakse plaane tulevaseks juubeliturniiriks! Ruudo Annus

Tamsalu Ajaleht Lk.17 Septembrikuu sünnipäevad Tamsalu vallas 2009a. Õnne emale ja isale Augustikuu sünnipäevad Erna Rannik 88 Tamsalu vallas 2009 Loreida Rossmann87 Heili Insler 25.05.2009 Salme Virks 87 Karl-Marten Kesküll 10.06.2009 Edgar Martins 95 Ilse Joa 87 Kärola Sologub 20.06.2009 Natalia Ustinova 90 Ermina Dikovitð 85 Lenna Eesmaa 22.06.2009 Tiiu Jesse 84 Gustav Günther Kesküll 04.07.2009 Anette-Julie Pass 89 Maria Saar 84 Anastasia Aleksandrova 10.07.2009 Leida Kiiver 89 Valve Elmest 84 Inger Iris Prants 15.07.2009 Marie Vainsalu 87 Margarita Kirsip 83 Madis Köster 21.07.2009 Vladimir Bõstrov 86 Leontine Ränk 83 Rebeka Gepner 28.07.2009 Anna Mürk 84 Antonina Avloi 83 Andry Malva 01.08.2009 Augusta Saharova 84 Helju Ainsar 83 Kaisa-Karit Kreisling 02.08.2009 Hilja Virve 83 Ellen Puhasmägi 82 Larissa Kolesnik 07.08.2009 Eleonora Kure 83 Niina Hoolma 81 Ella Mei 83 Lembi Kivimäe 81 Leida Joonas 81 VELLO TALUR Eduard Veepere 81 21.11.1948-07.07.2009 Helju Soosaar 81 Edvard Kõbas 80 ARNE ELISTE Anna Uiboaed 80 Lembit Kasekamp 80 01.06.1944-08.07.2009 NIKOLAI MANTEE Maire Hunt 80 Vilma Grauen 80 19.12.1942-14.07.2009 Albert Vilman 80 Niina Keiv 80 KALJU VIRKS 25.07.1948-16.07.2009 Feliks Aeltermann 80 Anna Miil 80 IDA PERE Konstantin Grassmann 75 Aino Pajo 80 10.08.1920-25.07.2009 Pavel Kuznetski 75 Veldur Kivioja 75 ANFISSA MOLODOST 18.10.1949-29.07.2009 Malle Veepere 75 Esta Tammar 75 HELJU JAANISOO Alexander Ilyushichev 70 Silvi Pottmann 75 22.05.1921-11.08.2009 Elmar Landman 70 Helle-Liis Kreisling 70 MAIE REINLO 06.05.1954-12.08.2009 Ilmar Siiber 70 Hiile Hiie 70 REET PÄLLO Maria Kratðko 70 07.11.1939-13.08.2009 Virve Aeltermann 70 Helja-Aete Liinve 70 Laine Moorpere 70 Urve Sokka 65 Lembit Aunapuu 65 Valentina Datser 60 Allan Griffel 65 Lehti Uudmäe 60 Harry Niggul 65 Galina Litvinovitð 60 Ivar Sipria Fie Tiit Kubjas 65 55677790 Anne Hallik 65 Vaike Mekk 65 [email protected] Evi Saar 65 Voldemar Sokolov 60 Soovime algavaks kooliaastaks ARVUTITE REMONT JA HOOLDUS Mati Koskaru 60 kõigile pedagoogidele ja õpilastele edu Lauaarvutite, sülearvutite tarkvara Ella Vikk 60 teadmiste taganõudmisel. ja riistvara hooldus. Lapsevanematele aga jõudu ja Annan nõu, millist arvutit endale valida Valentina Tðigina 60 püsivust nende püüdluste toetamisel. ja aitan leida saadaolevatest Tatjana Kaseväili 60 Head tarkusepäeva ! parimat lahendust. Hinnad kokkuleppel Mare Narro 60 Tamsalu Vallavolikogu ja soovikorral arvega. Laine Vipper 60 Tamsalu vallavalitsus Kaarel Adler 53417730

Tamsalu Ajaleht. Tamsalu Vallavalitus, Tehnika 1a, 46107 Tamsalu, Tel 322 8431, e-post: [email protected] Ain Aasa, tel 329 3888, 5333 9749, e-post: [email protected] Ajaleht ilmub 1 kord kuus. Trükitud trükikojas “AGUR”. Trükiarv 1700. Levitatakse tasuta valla sidejaoskondade kaudu, võimalus saada ka vallamajast. Endiselt on oodatud kaastööd, arvamused, ettepanekud.