Nassari Elvi: Kulli Ken-Egert: Järvelilli Rein: „Vil´o vallah võeti „Ma ei olõ’ turist, „Nüüd om sis otsustõt, rattarumm, panti sinnä’ ma elä siin.“ õt timahavanõ 27. Kuning- tropp paklit sisse, nõstõti riigipäiv tulõ 5. septembril üles ja panti palama.“ Kolossova küläh.“

lk 4 lk 9 lk 10

Hind 1 euro Juuni 2020, nr 6 (367) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Petserimaa Vabadussõa monumendist saa Eestih kõgõ erilidsõmb avvusammas

Avvusamba püstütämisõs kogotas annõtuisi Petserimaa TARO IGOR vapp. Petseri liinapää Nikolai Vabadussõa Grünthal oll´ avvusamba tege- misõ komitee esimiis. monumendi Petserimaa Vabadussõa monu- Täämbätsel pääväl tull´ kõgõ ment Verskah sai skulptor suurõp tugi Eesti riigi ja Seto- avaminõ Haavamäe Romani aoluulistõ maa valla eelarvõst, a kogotas kavandidõ ja pilte perrä hindä- ka annõtuisi. Kõik annõtusõ Setomaal le sõamehe kujo. Taa om tet- tennü’ inemistõ nime’ saava’ Verskah tü täpselt samamuudu, nigu är’ märgitü’ ja inne 10. juu- kunstnik tekk´ monumendi lit annõtusõ tennü’ läävä’ ka 20. juulil 2020 jaost Petseri liinah. A või olla’, avvusamba avamisõ materjale õt Verskahe tettü avvusammas sisse. „Petserimaa Vabadussõa Kellä 13.30–13.45 om Eesti kõgõ ilosamb Vaba- avvusammas olõ-i üte väigo- kogonõminõ. dussõa monument. kõsõ huvirühmä asi. Śoo om Kell 13.50 lippa joudminõ Parhillatsõst om pia kõik õks kogo riigi ja rahva avvu- monumendi mano. Kell 13.58 joud Eestimaa Vabadussõa monu- ja tenovõla massminõ. Petse- Vabariigi President. mendi’ taastõdu’ – näide man rimaal sai Vabadussõah hukka Kellä 14–15 monumendi om Petserimaa uma väega eri- vähäbalt 300 sõamiist,“ ütel´ pidolik avaminõ linõ. Katõl kõrral püstütämäl- Seto Kongressi Vanõmbidõ ■ Eesti hümn dä jäänü, saami tuud no’ nätä’ Kogo päävanõmb Hõrna Aare. ■ Seto hümn vahtsõh paigah – Setomaa val- Timä om ka monumendi vaht- ■ Kattõ maahavõtminõ la keskusõh Verska hällüplat- sõ püstütämisõ vedosnik olnu monumendi päält si pääl Tarto rahu 100. juubeli śoo komisjoni kokkokutsmi- ■ Petserimaal Vabadussõah langõnuidõ nimmi lugõminõ aastagal. Śoo and monumen- sõst pääle. ■ Samba õnstaminõ dilõ üte tähendüse mano. ■ Kõnnõ’: „Kui mitte mii’ ja mitte par- Erilidsõ saatusõga Vabariigi President hilla’, siis kiä ja kunas tuud avvusammas Kersti Kaljulaid, tenovõlga saa är’ klaari’?“ kaitsõministri Jüri Luik küsüs avvusamba püstütämi- Petserimaa Vabadussõa monu- / kaitsõväe juhataja sõ komisjon uma pöördumisõh mendi avaminõ om säätü 20. Martin Herem, Setomaa ülebsootska Järvelilli hüä annõtaja poolõ. „Inämb ku juuli pääle ja śoo päiv om õks Rein, Riigikogo Setomaa 300 kangõt miist ja naist om aoluust – 80 aastaga iist oll´ toetusrühmä esimiis Petserimaal Vabadussõa aol avvusamba komitee puult Sibula Priit, Setomaa hukka saanu ja näide mäleh- määrät śoo valmimisõ tähtaig. vallavanõp Kudre Raul. tämine om kõõ väikomb teno, A läts nii, õt sammas saaki-s ■ Avvustamisõ laul mia mi saami rahu aol ja vaba püstü. Edimäne takistus oll´ ■ Aamõtligõ pärgi pandminõ Eestimaa pinnäl tetä’.“ Petseri suur palaminõ 1939. ■ Pärgi, künnelde, lilli pandminõ Sõamehe kujo pandmi- aastaga maikuuh, minka järeh ■ Paraat nõ avvusamba alosõlõ juuni- saa-s skulptor pikält märgi- Tseremooniat juht kuuh oll´ Petserimaa monu- tü avvusamba vahtsõt kotust monumendi püstütämisõ mendi luuh väega sümbool- Petseri Vabaduspargih. Sis tulõ patroon Raivo E. Tamm. sõ tähendüsega. Śood avvu- pääle baasidõ lepe. Punaarmee sammast om proomitu püstü sissemarssmisõ järeh usu-s panda’ 1940. ja 1944. aastagal. mõnõ’ kohaliku’ inämb, õt Katõl kõrral segäsi punaoku- sammas võisi’ püstü saia’. pandi võim vaihõlõ. Roman „Jo inne tuud es usu’ kivi- Haavamägi joud´ uma võidu- tüülise’ tüüle tulla’, arvatõh, kavandi „Ruut“ tähtsämbä’ õt sammas jääs püstütämäldä detaili’ õks valmis tetä’, a naa’ ja sis jääs näil palk saamalda,“ saa-s kokko ütest tervikust. kirot´ skulptor Roman Haava- Täämbätsest om tuu teost mägi 1940. aastagal avvusam- saanu. ba komitee vedosnikulõ. Säändse’ aoluulidsõ’ takis- Sõdur tuudi miihhi toel plat- Kogotas annõtuisi tusõ’ saiegi’ avvusamba püs- silõ. Leima Evelini pilt tütämisõ luuh saatusligust Petserimaa kaitsõliitlaisil – 1940. aastagal naaś pääle oll´ plaan panda’ Vabadus- Nõvvokogodõ okupatsioon ja sõa monument püstü jo 1935. avvusambakomitee lasti lak- aastagast pääle. Sis läts aigu ja. Monumendi osa’ säilü- ■ Pallõ kõiki tukõ’ joudupite raha kogomisõga. Tiiä-i, kas si’ õks mito aastat viil Petseri nii monumendi ku tuul aol olliva’ inemisõ’ rik- vanadõ­kodo hoovi pääl. Tõist nimmi kivitahvlidõ pääle kamba’, a sis saiva’ nä tuust kõrda oll´ monumendi paika- ragomist! Tugida’ saa SA Setu Kultuuri Fond rahast inämbüse õks annõtui- saamisõ mõtõh 1944. aasta- arvelduskontolõ Swedbank siga kokko – päämätselt Petse- gal, a sis tull´ suur sõda Pet- EE722200221041933698 ri liina inemistõ käest. Śoope- serimaalõ jälki pääle ja avvu- ja seletüsse kirotada’ räst jääse monumendi alomi- sambast jäie’ õnnõ mälehtüse’, „Vabadussõja monument“. Sõdur om au- ja valvõpostilõ sõ kõrra pääle ka Petseri liina joonisõ’ ja pildi’. joundu. 2 Juuni 2020 Nr 6 (367) Śooaastagatsõ’ seto pilomeistri’

27. seto pilopäävä’ tett pupõlõ oll tett üte levi- näütsi’, õt meil om nümä diagonaalpiloga viir. pilotegijit ja ka’ huvilisi. Pilo oll tett piloniidist, mia and mängoaśalõ kindlahe ka’ vastapidävüse. KALA INGRIT Viil jaeti nelli eripreemiat: Seto pilopäivi kõrraldaja Tisleri Piret oll tennü’ kitas- nigu, räti ja kotikõsõ ja nuu’ kõik ilostanu’ värmilitsi iiris- Konkursilõ „Seto pilo latsilõ ja niidist pilotsõõrõga’. noorilõ“ tuudi 19 tüüd, nuist Kudre Daisy musta T-särgi 18 olli’ suuri ja üts noorõ tett edepoolõ pääle välläummõld tüü. Kokko oll katõtõistkümne liplkalõ andsõ’ tuuni lilla’, roo- meistri tüü’. Nuist tegijist mit- sa’ ja sinidse’ lillikese’. Hinda- mõ’ omma’ õgal aastagal olnu’, ja’ arvssi’, õt liplka sümbol kõl- a suur hüämiil om ka’ vahtsist bas teemaga’. tulõjist. Hindaja’ olli’ Kangro Vabarna Maredi ummõld Ulve, Kunsti Tiiu ja Lillmaa sametkleidi pääl oll hulga vär- Terje, kiä’ olli’ ummih otsussih militsi lillikeisi. üttemiilt ja ütli’, õt śool aas- Lätte Ene oll hõlmiklõikõ- tagal oll hulga ilosit ja teema litsõ kleidi pääle ilostusõst perrä tett töid. pandnu’ pulgapilo’. Teemas oll, õt ilosta’ seto Pilomeistri’ 2020. Riitsaarõ Evari pilt Konkursi võidutüü. Kõik meistri’ sai’ mälestü- piloga’ asju latsilõ ja noorilõ, ja ses ka’ ummist töiest pildi’. tuu pand tegijit löüdmä vaht- lih. Pildistäjä Toome Kalle näpotüüillo rahvalõ tutvusta’. Tõõsõ kotusõ preemia sai tagaküle pääl om kumm, min- Kangro Ulve eripreemia läts sit lahenduisi. Oldas harinu’ tekk kõigist töiest pildi’. Teno Õnnõs sai’ maikuu peräotsah Meremäe Kooli näpotüüoppa- ka abiga’ saat piloga’ ilostõt Vabarna Janele ja Verska muu- nägemä seto pilla, mia’ omma’ hüvvile pildele ja tiidligulõ jo pilopäivi lõpõtamisõlõ tulla’ ja Andresoni Sigre. Timä val- kotikõsõ kinnitä’ päävigu vai siumi tunnustus Smorodina valmstõt peeńokõsõst ­langast jagamisõlõ sotsiaalmeediah kõik meistri’. mistõt pliikmäldä’ linatsõst märkmigu külge. Lukuga’ kotti Tatjanalõ. ja kinnitet kõrralitsõ rõiva joudsõ’ tüü’ läbi mol´oraama- Pääpreemia anti Lõhmusõ rõivast kleidikest ilost krae saat käkki’ vaia minevä’ väigo- Pilopäivi kõrraldamist toedi’ mano. A ka’ hindaja’ arvõsti’ du 21 000 inemisõni’, näist Kaire-Maalilõ Talinast. Vaht- edepoolõ pääl säidse suurõbat kõsõ’ aśakõsõ’. Rahvakultuurikeskus Setomaa teemaga’ ja hinnati latsilõ ja tiidäolõvalt 4300 vaot ka’ töie sõlt pruukmisõl olõvalõ klei- lillimotiivi ja takah kats väi- Publigupreemia sai Pärtini perimüskultuuri toetusfondist noorilõ valmstõt asju man nii kausta vallalõ. Kokko märgi- dile oll kõrraligult ja piinült gokõist lillikeist. Kleidi tekk Sirid. Lihtsustõt valgõ kitasnik ja Setomaa Vallavaltsus kul- vahtsõstkasutõt rõivast ku ka’ ti 2134 kõrda mõnt tüüd mee- ummõld rinnaalodsõhe veere­ latsõperätses lillimotiivega’ latsõlõ, minkõ pääl ilostusõs tuurisündmüisi toetusõst. materjali vastapidävüst. lelitsõs, kirotõdi, kuvvamuu- pilo ja alaviirde pant erinevi­ vuudri krae, käüssidõ ja alah 124 verrev-valgõt lillikeist. 2021. aaastaga pilopäivi tee- Śool kõrral pilopäivi näü- du miildü ja seletedi pikebält, dõst pilodõst veerekene ja veereh. Nuuri preemia läts Prik- ma om „Pido“. Kas pilopido tüs tetti vallalõ läbi sotsiaal- tull eiski’ tellmisi. Kindlahe erilitsõ aktsendi anni’ väiko’ Ideepreemia anti Smorodina si Leenulõ Verska Gümnaasi­ vai pidopilo, om õgal meistril meedia tühäh muusiumi kop- om plaan edespidigi’ inäp seto kruudimotiivi’ ja kiri. Tatjanalõ. Päävigukaasi koti umist. Nelänulgalitsõst rätist hindäl mõtõlda’. Setomaal otsiti umma Nokkijat

LUIGASÕ INARA Setomaal olõma. Seto Käsitüü dä’, määne Setomaa Nokkija tu ja mano illos lugu paprõrul- võilillimaigo. Kogo om aastiga õks hooltsõ- om vällä leiutõt. Pelksimõ, õt li käänedü ni purgi mano kinni Teno tulõ anda’ kõigilõ, kiä’ nu tuu iist, õt laavkidõ pääl inemistõl olõ-i viil vaim val- säet; vaiva näivä’ ja taa kooltusõ Soomõ riigih om till´okõnõ olõs ostjilõ väigokõist suvõ- mis ja sääntsit häid mõttit, Parijõgi Ahti pand´ mii tiku- läbi teivä’, kiä’ mõtliva’ üteh ja Nokia linnakõnõ, kost sai nime niirikraami pakku’, a vot söö- midä tetä’, a vot siin saimõki karbisuuruistõ miipüttü ja märksevä’ vällä hüä’ söögisu- mobiilitööstusõ revolutsio- gisuvõniire olõ-i vai om väega pettä’. Kooltusõ saanuil olli- kaanõt´ vahaga pütü kinni; võniiri’. Kiä viil tollõni jovva-s, näär, kiä umakõrda pand´ ola ütsikit. va’ kodotsõ’ tüü’ nii höste tet- Kala Ingrit tekk´ kuivatõt tuu kimmähe joud. Tarkus om ala Soomõ suurõlõ majandusõ Tuuperäst tullgi Seto Köögi tü’, õt naka’ vai uskma, õt vars- põrknaprõksõ, miä’ uhkõhe saadu, no’ tulõ pääkene ja käe’ edeserühkmisõlõ. Edimält es tegijil mõtõh, õt piäsi’ projek- ti sünnüs tõõmeeli Setomaal linatsõst rõivast põrknamuu- umavaihõlist tüüd tegemä arva’ kiäki, õt säält määnest- tiga tegemä üte kooltusõ, koh uma Nokkija, kiä sis laemba- du kotikõistõ olli’ säetü’; panda’. ki edulugu tulõ. A vot sai nii, saasi’ mõttõkõist ja näpotüüd lõ või haarduda’ ni ilmaimet Kivesti Tiia jaot´ uma’ Mi mõtli no’ edesi ka, õt śoo õt Nokia mobiiltelefon vallut´ Miipütt Sujuri tüükuast. viiä’ noidõ ratu pääle, kost tegemä naada’. No siih piä- maŕost rullikõsõ’ nii vaht- illos asi piä-i niimuudu kõrra- kauguisi, andsõ inemisilõ tüüd söögisuvõniir tulõma piäsi’ me avvu andma uma lavva sõhe papist karpi ku latsilõ sil- ga är’ lõppõma. Selle, õt mõtõh ja tõi tuntust üle ilma. Mano Seto Köögi kogo pildi’ nakama. kuning­annalõ sõiralõ, a timäl mäillo tegeväilõ värvilistõhe juusk niikuinii suvõniirõ rato viil tahtmist umavaihõlist Aastaga edimätsel kuul alos­ om uma kindla kotus seto söö- kotikõistõhe; pite edesi ja ku sääne huug om tüüd tetä’ ja tiidjamiihi tarkui- leevä lavva pääle tiini’ ja Seto- timõgi. Neläl vooril kõnõli- gikraami seeh niikuinii. Riitsaarõ Raili tekk´ uma talo jo antu, piät taa huuga edesi si kuulda’ võtta’. Ku tuu töös- maalõ panustada’. va’ meele oppaja’ suvõniirõst, Tuu söögisuvõniiriga om vabõrnist moosi ja pand´ aśa tegelemä. tus naaś allamäke minemä, Śoo aasta algusõh naaś Seto- midä ilmah müvväs; näüdä- viil sääne tego, õt ku kiä nakas ilosahe kingtüsekarpi; Sääne märk, õt śoo kool- jäi inemistõlõ perrä õks tuu maal pihta kooltus, miä kand- ti meele pakendit, koh söögi- midägi jo laembalt tegemä, sis Oidingu Elena köütse Lüüb- tusõ lõpp võisi’ olla’ alostus tunnõh, inemistõ umavaihõ- sõ nimme „Eriline toidusuve- suvõniiri’ är’ omma’ käkidü’; saa viil mano haarta’ kedä- nitsa keldokala ja sibula kaala- õga-aastatsõlõ söögisuvõniirõ linõ hüä läbisaaminõ ja tuh- niir Setomaalt“. kõnõldi, kuismuudu näid tetä’ gi tõisi ja nii saava’ inemisõ’ kuti kinni ja sai illos suvõniir; vällänäütüsele ja mõõduvõtu- hin – tetä’ midägi huvtavat ja Taad asja märgotõdi jo kav- tulõ, õt kodoni vasta piäsi’; ütstõõsõ man tüüd, Setomaa Pärnoja Üllel olliva’ kolmõ lõ, ni õks tõõmeeli hüä avvu- tõistmuudu. va. Aśa alostus tull´ tuust, õt kuismuudu illos olõsi’ ja maik avvu ja kavvõst tulnu’ külälise’ maigoga tettü’ tatrakrõpsu’, hinnaga ja kiitusõpaprõga. Ja Setomaalgi om olnu’ aigu Setomaa turismipunktõh om hüä saasi’ ja olõsi’ õks mi Seto- hindäga üteh võtta’ tükükese midä hüä hamba ala panda’; mine sa tiiä’, või sündügi sää- parõmbit ja halvõmbit ni ine- kül’ müügih käsitüüd, a olõ-i maa näko. mi tettü söögikäsitüüst. Luigasõ Inara küdsi leevä- ne Setomaa Nokkija, kiä nok- misõ’ mõtlõsõ’ õks, kuismuudu saia’ söögikraami, midä suvõ- Kõgõ lõpuh tull´ sis õgal Mis sis valmis sai? Kauk- taignast sõlõmuudu leeväkeisi; sas nii, õt inemisõ’ jo tuupe- siih veere pääl ello jäiä’. Midä niiri päähä üteh haarta’. Kül’ kooltusõst osa saanu setol si Ülle tekk´ valmis võilillimii, Sõrmusõ Paulil oll´ õnnõ räst siiä’ Setomaalõ tahtva’ tetä’, õt olõs hindäl hüä, saasi’ piäsi’ sääntsit asju meilgi siih tetä’ kodonõ tüü ja ette näüdä- miä oll´ till´okõistõ purki pan- – timä püüdse mullivette tulla’.

Põrknaprõks. Sõlõleib.

Mahe tatrakrõps. Maŕarull.

Vobla sibulaga. Võilillimesi ja tsäi. Võilillimull. Juuni 2020 Nr 6 (367) 3 Petserimaa Vabadussõa monument Verskahe – 80 aastaga peräst

15. juunil astus sõduri liidu Põlva maleva päälik, Itse jit, edimädse algatusõ tegijidõ­ saiõ Eesti jaost, olõ-i Petseri kujo samba otsa, kinnitäs Urmet – tuukõrdnõ Seto Kong- sugulaisi ja perrätulõjit. Kut- mastõrah palvõh ütestki tun- Seto Kongressi ressi Vanõmbidõ Kogo pääva- sõh om minemäh Petseri liina­ nist katski jäänü. Är jäie’ kõik Vanõmbidõ Kogo nõmb, Taro Igor – Põlva tuu- pää Nikolai Grünthali pujalõ, nuu’ küütämisõ’, mis muial kõrdnõ maavanõmb, Vahtre Petseri kaitsõliidu juhi Hugo Nõukogodõ Liiduh tetti piiri- päävanõmb Hõrna Urmas – Kaitsõliidu Võromaa Ploomipuu tütrele ni sugulai­ maiõl, säält viidi rahvas mine- Aare. 20. juulil om maleva päälik, Marga Madis silõ ni meele tiidä’ olõvilõ per- mä – nigu olle ingerläisiga. monumendi pidolik – kiviragoja Piusa jiu vee- rätulõjilõ, kelle hõimust kiä- Petserimaa ehtedi edimät­ vallalõtegeminõ – õkva rest, Needo Andri – Kurmiku ki langõsi Petserimaa Vaba- seh jaoh Eesti Vabariigi aasta- 80 aastakka pääle tuud, juht, Hõrna Aare – Valdadõ dussõah. Avvukotusõ pääle kil koolimaio täüs – nii eesti, ku Roman Haavamäe raot Liidu ja Setu Kultuuri Fondi om pallõld Roman Haavamäe seto ku vinne rahvalõ. Jo 1921. monument pidi Petseri esindäjä, Pihlaku Jaak Viljan- perijidõ põlv. aastagal peeti Seto Kongress ja di muuseumist. Arotõdi mit- I Seto laulupido, vinne rahva liinah Vabadusõ mit kotussit, kohe monument Määne tuu kõik vällä laulupeo’ Petserih olli’ kuul- ja Aia uulitsa vaihõl panda’: Meremäe mäele, Obi- nakas nägemä? sa’. Petserist peri vinne kooltõt pargih valmist saama. nitsa järve viirde, Põhja- ja Petserimaa Vabadussõa naase’ ni mehe’ omma’ kutsnu’ Lõunalaagrihe, Nikolai Ree- monumendi kolmõ külle pääle tuud aigu pääle Vabadussõta KAUKSI ÜLLE gi suvila mano. Pihlaku Jaak tulõva’ nuidõ vapi’, kiä’ alos­ vinne kultuuri hõbõhõdsõst ütel´ säntse’ sõna’: „Mälestüs- tusõh kõkõ inämbä annõti’ – aost. Tuu peräst olõ mi teno ja sammast tohe-i panda’ sin- Petseri liina vapp, Petserimaa mälehtämist võlga noilõ mii- Kost ja kunas tull´ märgo nä’, kohe rahvas käu-i, Vers- vapp ja parhilladsõ annõtaja – hilõ, kiä’ 1919. aastagal lätsi’ Petserimaa monumendist? ka, arvõstatav Setomaa keskus, Setomaa valla vapp. surmavalda Vabadussõa lahin- Edimäst kõrda 1935. aasta- olõsi’ tuu paremb paik.“ Arotõ- Monumendi kunstnik om gih Petserimaal. Vinne vana’ gal panti paprõ pääle monu- di, kaeti ka aknõst vällä üle tii Kirsipuu Tiiu. Kimmähe om mehe’ kutsi’ tuud sõta ka Eesti mendi märgo Kaitsõliidu platsilõ, koh olle jo valla maa, märgo ni sõnaga üteh löönü sõast. malõvkonna pääkuuholõkil.­ ja otsustõdi, õt Verska valla- Roman Haavamäe latsõlats 20. juulil lugõ ­Petserimaa 1936. aastagal võtt´ samba asja maja edine kiiguplats om kõgõ Margus Haavamägi. Monu- Vabadussõa monumendi iist tuukõrdnõ ja ka viimäne õigõmb kotus – maad oll´ ja mendi päämeistri ja tegijä om patroon Tammõ Raivo ette Eesti Vabariigi aolinõ ­Petseri kiäki kohalik elänik õga Seto- Sibula Andrus Kivikuvandist. Petserimaal langõnuidõ nime’. liinapää Nikolai Grünthal. Tet- maa küläline müüdä päse-i Perräkaeja om Raagi Urmas. Sääl nimekiräh om kolm Luha- ti nõukogo. Kuulutõdi vällä avvu andmalda ja sammast Valla puult omma’ kimmä’ maa miist – Ilvese Paul, Vaheri kavandidõ konkurss. ­Alostõdi nägemäldä. Taheti, õt sammas kõrraldaja’ Saarõ Lauri, Kudre Andre ja Oru Paul. Olõ kullõ- koŕandusõga. Töid tulle 18. saa valmis 2. veebruarist 2020, Raul ja Joonasõ Erika. nu ni kõnõlnu näide sugulaisi Vällä valiti Roman Haavamäe ja ­lepüti kokko, õt samba mano Monumendieditsel ja ümbre ni hõimlaisiga. Tuudaigu olle kavand. Inne ja peräst tuud tulõ plats tseremooniatõ läbi- olõval väläkul saa tetä’ avvu- verevidõ väeh ka söögikraami koŕati samba ehitämises rah- viimisõ jaost. Ni otsustõdi, õt andmisõ tseremooniat, maha- veid´o ni võeti väelüisi Seto- ha, ka loteriidõga. Kokko saa- monument tulõ Roman Haa- sõ’ nii orkestri ku inemisõ’. maa ja Petserimaa talodõst. di 1940. aastagast 6000 kruu- vamäe kavandi perrä. Sambast järve poolõ minneh Tiiä, õt Tupl´uva küllä püürdse ni. Hüä oppaja palk olle tuud om tettü tiik ja jalotusrada, sisse Petrogradi toitlustussalk aigu 80 kruuni. Nii pall´o massõ Kost raha tulõ? pantu’ omma’ istmisõ pingi’, ni tekke külä kraamist ni elä- ka hüä lehm. Samba tegemist Raha otsustõdi pallõlda’­ üüse nakasõ’ valgust andma jist tühäst. Rikka-Ivani taloh tugõsi’ inemisõ’ annõtuisiga, koŕandusõga, Verska vald latõrna’, häll jääs hällmisõst taheti 1919 talvõl är’ viiä’ Petseri liinavaltsus – iistvõt- Kunstnik monumenti nikõrdamah. Aoluulinõ pilt Hõrna Aare kogost lubasi tugida’, kimmäst tukõ sinnä’, koh tä ka parhillatsõl verevidõ kasakidõ puult kõik jast Nikolai Grünthal, Petseri mõtli küssü’ Eesti riigimiihi aol sais. Ja monumendi lähko- hain ni ku Lillepuu Vasśo esä maavaltsus – iistvõtjast Alfred godõ Liidu puult näide võimu Laidoneri muuseumih ja lepe käest. Petserimaa Vabadussõa he istutadas uibo’, miä’ häit- lasõ-s, sis säeti tä lauda saina Mäeloog, Petseri vabataht- ala, jäi ausamba püstütämi- kokko, õt aastagal 2005 naka- monumendi püstütämise üts sese’ keväjä ni sügüse kandva’ viirde ni taheti maaha laska’. lik tulõtõrjõ – iistvõtjast Ivan ne poolõlõ. Kujo ja samba osa’ mi üteh ette valmistama kõk- iihvõtjit om olnu Sibula Priit, ubinit. Õnnõ timä tark miil ni märgo- Dondukov, kaitsõliit – iistvõt- jäie’ Petseri vanadõkodo hoo- kõ, mis tarvilik. Edimäne mär- Riigikogo Setomaa toetusrüh- Langõnuidõ nimekiräh om ga üteldü’ sõna’ saiõ’ verevidõ jast Hugo Ploomipuu, politsei vi pääle. Tõist kõrda oll´ plaan go samba asupaigas oll´ Mere- mä pikäaolinõ vedosnik. Timä 340 miist: eestläisi, setosit, kasakidõ meele är’ muuta’. – iistvõtjast Roman Kard, Pet- avada’ monument 1944. aasta- mäe mägi. A 2004. aastaga naaś kõrraldama kokkosaami- vindläisi, suumlaisi ja ka üts Küllih miihil olli’ ka püs- seri garnison – iistvõtjast Val- gal. Taheti tähistädä’ 20 aas- 26. novembrikuu pääväl tulle si monumendi aśoh minist- taanlanõ. sä’ kaartõh vai brauningu’ ter Pedak, Petseri Eesti hari- taga müüdäminekit Seto edi- Hannes Walterilõ kuul perrä ridõga, Laari Mart, Reinsalu karmanih. Määsi mehe’ peie’ dusselts – iistvõtjast Eduard mädsest laulupidost ja 25 aas- ni olõ-s inämb iistvõtjat. Ka Urmas, Luigõ Jüri tulõ miilde, Mis viil meenus üteh valvõ­kõrda Kivitii veereh. Per- Eslas, ja Petseri Vinne haridus- takka Petserimaa Haridusseltsi­ Setomaa huug jäie tuustkõr- kinkõga kõnõli. Järvelilli Rein Vabadussõaga Petserimaal? reh om jutt, õt Vaheri Andre selts – iistvõtjast Mihail Pim- asutamisõst. Sis tull´ sõda rast saisma. kõrrald´ kokkosaamisõ Mikseri Vabadussõda om mu arva- ummõl´ tsuvva’ katõkõrrat- kin. Üts jago tugijist 1941. aas- vahtsõst pääle ja kaoma läts Ku nakaś lähembäle tulõma Sveniga. Sibula Priidu ja Seto- misõ perrä Setomaalõ – Petse- sõst – olle ütelnü, õt lätt sõt- tagal viidi Sibirähe, mehe’ lasti ka sõduri graniitkujo ja samba EW 100, Vabadussõda 100, Tar- maa juhtkonnaga saiõ mi kok- rimaa rahvilõ, setodõlõ, vind- ta ja sääl piat jalavari kimmäs maaha 1942. aastagal vai kuu- kivijago. tu Raho 100, halgaht´ miilde, õt ko kõrda paar ka pääministri läisilõ, eestläisilõ ja lätläisilõ olõma. Ilvese Pauli imä hoitõ li’ vangilaagridõh. Säält tulle auvõlg om tasomalda. Sis läts Ratasõ Jüriga. Sibula Priit pidi väigä suurõ tähendüsega. pujal sineliveerest kinni, pal- inemisi väiga veid´o tagasi. Kellel sammas vahtsõst tegutsõminõ kipõmbas. Seto kõiki monumendi lubahuisi Ku mi kae Irboskast hum- lõl´: „Pujakõnõ, mingu-i, sinno miilde tull´? Kongressi Vanõmbidõ Kogo, meeleh ni timä meelehpidä- mogu poolõ, mis tetti ja mis tapõtas maaha!“ Määne tuu monumendi 2004. aastagal Laidoneri Meremäe valla­volikogo ja val- minõ ni tüü ja tegemisõ’ tugisi’ saiõ noilõ rahvilõ, kiä’ jäie’ Tullegi üts Jaroslavi polk idee oll´? muuseumi juht Hannes ­Walter lavaltsusõ otsusõl SA Setu tuu, õt riigieelarvõst saiõ Ees- Nõukogodõ Vinnemaal bolše­ Pihkva puult. Panti pauk õhku, 1938. aastaga plaani perrä ja Sõahaudu Liidu juhataja Tii- Kultuuri Fond ­alost´ läbikõnõ- ti Sõamuuseumihe Petserimaa vikõ meelevalda, sis sõtoh üts miis läts vasta, ütel´, õt katõ meetri korgunõ langõtõt na Tojak tulli’ Setomaalõ, küs- lõmisi Petserimaa Vabadus- Vabadussõa monumendi püs- 1918–1923 saiõ hukka inämbä olõti ümbre haarõt, mi söödä mõõgaga sõdur viiemeetridsõ se’ kokkosaamist Vanõmbidõ sõa monumendi vahtsõ püstü- tüsäädmisõs 250 000 eurot. inemisi ku I ilmasõah. Taudi’, teil kõtu’ täüs a ti annatõ är’ samba otsah näütäs sõa lõp- Kogo ja Setomaa Valdu Lii- pandmisõ osah. SA Setu Kultuuri Fond koŕas tüüfüs veie’ pall´o inemisi maa- meele püssä’. Jaroslavi mehe’ pu. Aga tä om samal aol õks du juhtõga. Kõnõli’, õt omma’ Maastikuarhitekt Raili Uus- sis jo Setomaa vallaga kõik mulda, nälähädä maiõl, mis jäie’ nõuhõ. Külä tapp´ lehmä, valmis ka esämaad kaitsma, ku viil mõnõ’ Vabadussõa monu- talu ja Andri Needo Kurmi- tarviliku’ paprõ’ ni arvõstusõ’ inne olli’ Vinnemaa viläaida’. kiitse ruvva, süütse pia 300 olukõrd nõud. Kilbi pääl pärg mendi’, mitä olõ-i taastõt, ku ehtüsest tulli’ uma märgo- ja kirot´ raha küsümisõ Eesti Kerigu’ panti kinni, mastõ­ mehel kõtu’ täüs, võtsõ püssä’ sõduri käeh ni pärg mõõgaga üts näist Vabadussõah Pet- ga mano. Käve’ kõik Meremäe Sõamuuseumihe. rist tetti koondus- ja surma- ni saatsõ ilma püsseldä mehe’ ni Vabadusrist I monumendi serimaal langõnuilõ. Kõnõli’, mäe pääl, koh olle kõrdapite Paprõ’ kaeti üle ni arva- laagri’ – Solovetsi mastõr om Pankjavitsa poolõ minemä. pääl tähendäse’ Vabadussõah õt nii nigu om Soomõh säet kaeminõ õkka ilmakaardõ ni ti sobilikust. Setomaa vallalt näist kõkõ inämb tuntu. Küü- A sis tulli’ läti verevä’ küti’ Petserimaal langõnuidõ austa- püstü ausambit, mis jäie’ noi- kohe mi arvssi, õt võisi’ monu- tulle 30 000 eurot ni ülejää- tämisõ’, kolhoosiajamisõ’,­ ni eesti punadsõ’, meelüdi’ mist ja mälestämist. lõ mailõ, mis jäie’ Nõukogodõ mendi püstü säädä’. Mi silms- nü jago om tulnu ni korjus viil Stalina ao maahalaskmisõ’ ni Luhamaa mehe’ eesti väe pää- Vabadusristi I jako kut- Liidu kätte pääle 1940. aas- si, kaiõ ni Andri Needo ja Raili rahvast – Petserimaa Vabadus- vangipandmisõ’. Petseri mas- hä hindä mano ni niimuudu si’ sõduri’ eis’ Vereristist. Õt takka, võisi’ tuu Petserimaa Uustalu ütli’, õt sobi-i sinnä’, sõa monumendi koŕandusõga. tõr olõsi’ tühäst röövit, 1918 jo Ilvese Paul, Vaheri Andre ja saia’ I jako, pidi saama III ja Vabadussõa monument tulla’ Meremäe torn ja sammas söö- taheti tuud verevidõ puult tetä’ Oru Paul saiõ’ noidõ miihi hul- sis II jao. A tuud olõ-s kinkõlõ- kohegi õdagupoolõ Setomaalõ. vä’ tõõnõtõõsõ mõo är’. Torn Kunas avaminõ om? – Seretsüvä küläst peri seto, ka, kiä’ langõsi’ Määsi kaitsõ- gi anda’ – mehe’ langõsi’ inne Nä tei’ ettepanõki püstütädä’ vähändäs samba mõiu, Andri Kuna riigihankõ’ võti’ aigu, arhimandriit Arkadi, kiä olle liitlaisina Vabadussõah. lahingidõh. ­Setomaalõ Vabadussõah lan- Needo arvaś, õt sis piat vaatõ- lepüti kokko, õt monumendi mastõra kassa ja varandusõ Setomaa ja Petserimaa Jaak Pihlak sääd kokko Pet- gõnuilõ monument kuuhtüüh torni maaha võtma. Soovitõdi avaminõ tulõ 20. juulil 2020 hoitja, käkke ­mastõra parem- lähemb aolugu 100 aastaga serimaal Vabadussõah langõ- Laidoneri muuseumi, Sõa- tõõnõ kotus löüdä’. – 80 aastakka ildamba, a õkva ba jao varra är’ näide iist. Sis seeh om uurmalda, läbi arota- nuidõ nimekirä arhiivõ perrä. haudu Liidu ja Seto Kongressi 15. juunil 2017 algusõga 10 tuulsamal pääväl, kui edimäst verevä’ murri’ sisse ka Pühä malda, läbi kõnõlõmalda, läbi Timä arvõstusõ perrä saa sääl Vanõmbidõ Kogo ni Setomaa Verska vallavalitsusõh oll´ edi- kõrda pidi Petserimaa Vabadus-­ Vasśa kirstu, õt säält varan- kirotamalda. olõma 340 miist. Valdu Liiduga. mäne vahtsõao Petserimaa sõa monument valmis saama. dust otsi’. Mastõra esäde per- Ku no’ mi taso uma auvõla Vabadussõa tüürühmä kuuh­ 15. juunil tuudi sõdur koha- rä karaś säält tuli vällä ni aiõ Petserimaa Vabadussõa monu- Mille tuu monument püs- Kuis kotus sambalõ olõk. Kohalõ olli’ tulnu’ Seto lõ, kell 15 astõ tä langõnuidõ bolševiku’ minemä, tuud tulõ- mendi püstüpandmisõga 20. tütämäldä jäi? lövveti? Instituudi juht Raudoja Ahto, avvustamisõ ni esämaa iist jälge näüdätäs ka täämbätsel juulil timahavatsõl aastagal Monument pidi valmis saa- Seto Kongressi Vanõmbidõ Setomaa vallavanõmb Kudre valvõkõrralõ. 20. juulil kell pääväl. Teno toolõ, õt Vaba- Verskah, sis mi taha ka rako’ ma 20. juulil 1940. Kuna 1940. Kogo päävanõmbas oll´ tuu- Raul, valla maanõunik Joona- 14 om vallalõtegeminõ, kohe dussõah aeti verevä’ Petseri- kivitahvlidõ pääle kõigi Petse- aastagal Eesti hiideti Nõuko- kõrd Nurmõotsa Sulo. Mi käve sõ Erika, Pehki Raivo – Kaitsõ­ oodõtas riigitegeläsi, annõta­ maalt minemä ni Petserimaa rimaal langõnuidõ nime’. 4 Juuni 2020 Nr 6 (367) Seto jaanipäiv om suur suvinõ pühä

NASSARI ELVI söödüplats vai oll´ tulõtegemi- – miis tund´ ar’ naabrinaase. sõ kotus külä veereh. Ausam- Tark küüsümä, õt midä tee- bast peeti, ku sai tulõ üles me, kas häötämi tuu kuŕa paa- Jaanipäiv oll´ nelli päivä inne kohegi korgõ kundi pääle. Hin- ba kõik lehmä’ ar’. Miis arvaś, piitrepäivä ja inne tuud kats nati tuud, õt määndse külä tuli õt vaest puul lehmä timäle õks nädälit oll´ pääväkäänäng kõkõ kavvõmbahe paistu, tuu jätäsi’. Kuuligi’ naabril kõik (pööri­päev) – päiv nakaś oll´ ka võitja. Jaaniüüse kae- lehmä’ ar’, õnnõ üts hõhv jäi lühembäst minemä. Jaanipää- ti ja loeti kokko, ku pall´o tulli perrä. väga sai pallav aig läbi, jaan paistu – kua aasta oll´ jaanitulli visaś jahe kivi vette. Eläjä’ inämbä, tuud loeti parembast. Kaŕa kaitsmisõst kah inämb naka-s kiini juusk- ma, kuna kiinläisi (parmõ)­ Jaanitulõlõ Jaanipäävä puulpühä panti jäi vähämbäst. Ülti kah, õt lauda ussõ kotsilõ pihlaoss vai jaan jakkas, piitre pitstäs, tuu Jaanitulõlõ tull´ kokko terveh ohtjavars. Lauda ussõ mano tähend´, õt pääle piitrepäivä külä, tull´ ni nuuri ku vanno, saina panti ohtjas ja ussõ ala jäi mäih kinni ja puu inämb üteh võeti käümä lännü’ lat- hobõsõraud, sis tulõ-s vana- kasu-s. Pääle jaani nakaś hain sõkõsõki’. Nuuri tull´ kokko Jaanikivi man Miikseh 1939. Miikse jaanituli 2013. Anu Ansu pilt ERMi kogost halv lehmile ja piimäle külge. kah kalõmbast minemä, pii- hulgakaupa­ mitmõst paigast. ERA kogo pilt Ussõ taadõ nõstõti kirvõs, rav- mägi inämb saa-s nii pall´o ku Tuli tetti maa pääle, haopino­ olli’ säändse’ jaanihaina’,­ kas- kivile. Kivi pääle panti ka villu, juuskma. Tõõsõh paigah jälki­ vast adõr vai ägli. Lutsidõl ja inne. Siski oll´ jaaniaig hüä tetti jo valmist varahamba. vi’ paloh liivadsõl maal. Nuid kõik tuu sai peräst sinnä’ kok- ülti, õt tulõ mant tull´ salahui- kraasna maarahval oll´ jaani- süütmisaig, ülti, õt jaanipäiv Meremäe kandih koŕati hago koŕati õnnõhainast, midä pan- ko tulnu’ vaesilõ. si tungõl võtta’, minkõga sis pääväl kumbõst olnu ka leh- om piimärikas, jakapäiv (ilja- suurdõ unkohe, mia mäe puult ti katusõhe, anti ka kaŕalõ. Jaanikivi man oll´ ka läteh, peremiis, tungõl käeh, üüse milõ tõrvaga vai täütäga otsa päiv) leevärikas, a labõrits säeti peenembäst. Lua muudu Tütrigu’ tei’ ka lillivankit, üüse minkõ viiga silmi hämmäti. ilma kaatsolda ümbre kapsta- ette vai udara pääle rist tetä’, (lauridsapäiv) om kõkõ lah- hainakõisist oll´ kaŕus polmnu magama hiiteh panti päähä, õt Jaanikivi man ujah tsukõldi, maa juusk´. Nii pidi saama suu- a Setomaalt olõ-i tuud kom- jõmb. Jaanipäävä kaeti ilma: risti. Tuu rist nõstõti pino otsa sis sai tulõvaist kosilaist unõh kiä sis määndse hädä vasta. ri kapstapäid, kapstilõ lüü-s ka mõht kuulda’ olnu. ku oll´ külm, sis pidi ka talsi- ni panti jaanipuulpühä õdagu nätä’. Noorõ’ hüpsi’ üle tulõ, Tsuklõmisõ aigo säläh olnu’ nuutrit (vaklu) ala. Vederni- Inne päävänõsõngut pidi ka pühi veiga külm tulõma; jaa- palama. kombõst oll´ ka tõrva sisse kas- rõivit inämb sälgä panda-s, ka küläh tetti nii, õt võeti jaa- joudma lehmä ar’ nüssä’, õt nipäävä kuiv ilm tähend´ halva Vahel tetti tuli ka korgõmba. tõt pulkõ vai ossõ üles pillu’. nuuki’ jäteti sandõlõ. Hai- nitulõlõ üteh kats kõohalgo, Jaan piimä ar’ võtasi-i. Nüssmi- viläaastat, saonõ jaanipäiv jal- Vil´o vallah võeti rattarumm, Tandsminõ käve vanal aol gõ kotusõ pand´ ineminõ kivi mia’ poolõnistõ ar’ palotõdi ja sõ man pallõldi: „Anna’ piimä, ki vihmast haina- ja rüäpõimu panti sinnä’ tropp paklit sis- kiiga vai kandlõ perrä, lõõts- vasta ja jätt´ tenost kivi pää- sis vaklu vasta kohegi kapstihõ pall´o piimä, kull´a Jaankõnõ, aigu. se, nõstõti üles ja panti pala- pille tuulaiga olõ-s. Mängti ka le kas kindit, hammit vai vöid põllu keskpaika vai ka pindre- anna’ piimä!“ Lehmä Mere- ma. Tuu palanu kavva ja ilo- mängõ. Arvada’ kaŕa kaitsmisõ vai kängtsit – kinkõl sis mää- otsa jäteti. Mano ülti: „Hoia’ mäe kandih aetaki-s inne pää- Suvinõ pühä sahe. Mõnõl puul panti üles peräst oll´ mäng, koh osa nak- ne kotus haigõ oll´. Kivi pääle kapstit, varja’ mi kapstit, pühä vänõsõngut vällä, selle õt ku vimbi (saiba) otsa ­määnegi si’ lehmist vai lambist, osa pin- panti ka kündle’ palama. Kiä Jaan!“ johtunu kuulma sarvõajamist, Jaanipäiv oll´ Setomaal suur vana lootsk vai tõrvatünn, nest, osa sutõst. „Pini’“ haugõ’ sai, kangut´ kivi mant tüküke- Mõnõh paigah arvati, õt lin- saanu eläjilõ kah´o. Võporsuva suvinõ pühä, om parhillatsõl- Kosśolkast om tiidä’, õt vahel ja kaidsi’ karja, „soe’“ proomõ’ se usuh, õt tuuga haigõt kotust na või külbä’ vana jaanipäävä küläh küll nüsseti lehmä’ inne gi aol. Suur kerigupühä om ka tõrvapl´aaska. Vanal aol tetti mõnõ „lehmä“ vai „lamba“ ar’ tasodõh paranõs tuu ar’. Tuul puulpühäni. Mikidämäe val- päävänõsõngut ar’, kotoh hoi- tuu olnu Miikseh ja Treskih. mehekujo, minkõlõ panti sälgä rüüvi’. Tuu man kostu pall´o pääväl kutsti papp ka küllä, last om üles kirotõt, õt jaani- õti lõõnani ni ette viidi õdagu Petserih oll´ jaanipäävä nii- tõrvadsõ’ rõiva’, palotõdi ar’. A hellü ja hulotamist, oll´ nalja ja õt sis pühäsega laudast lauta päävä õdagu naksi’ peremehe’ valmis niidet hainu. Mõnõh samatõ suur kerigupäiv, risti’ tuu kommõh om ammuki maa- naardmist. kävveh palvit loesi’ ja lehmi kaema, määne lina saa. Lina- paigah jalki ülti, õt kari tulõ käve’ ümbre maastõra, pee- ha jäänü’. Olõst tett kujo palo- Üts mäng jal oll´ sääne, õt ristiviiga tsiukasi’. kaeminõ käve niimuudu, õt vällä aia’ inne päävänõsõngut, ti ka suurt laato. Jaanipääväst taminõ oll´ vindläsil kombõst vällä valit mehelemineja iäh Kõrra olõvat üts miis (kõnõl- võeti tulõ mant üts kuiv oss ja õt nimä’ pühä kastõga saasi’ pühti kotoh moro ar’, mõsti maaselitsa aigu, inne paastu tütrik pidi tśurra takah ajama. das, õt mõisaherr) tuu kivi ar’ panti palama: ku ruttu palli, hämmät. Karja saatõh laulõti: põrmandu’ ni tuudi tarrõ kõo- palodi’ nä ka võiutünne. Tõõsõ’ noorõ’ naari’ ja hõikõ- veenü uma talli müürü ehtü- saava’ puhta’ lina, a ku lajas- „Mullõ õks kolga kohopiim ja kõisi. Kõoossakõisi üteh lilli- Palotuspuiõst olli’ inämbä- li’ man. Ku tśura kätte sai ja sest. Naksi’ timäl hobõsõ’ lõp- tõ ja aigupite, sis halva’ ja valla vahanõ või!“, sis pidi saa- häiermidõga panti sainapal- he kuiva’ pedäjäossa’, a muid vil ka sälä pääle kol’ vuuri lüv- ma, saa-s muud, ku laot´ huu- hainadsõ’. ma piimä viländ. kõ vaihõlõ. Tarõ hoitmisõst puid kah palotõdi. Õgaüts võtt´ vä’ joud´, sai tuu aasta mehe- nõ maaha ni vei ­kivitükü’ sin- Inne jaanipäivä tull´ ka sitt Eläjidõ kaitsmisõst ­panti pikse ja tulõkahjo iist kintedi tulõlõ minneh määndsegi puu- le. Arvada’ tuulõsamalõ poisi- näsamma tagasi. Tuust aost laudast rüämaa pääle ar’ vitä’. kellä’ kaala, kadõhusõ vasta pänilä (koirohi) vars ja raadiga ossa üteh. Vabarna Anne laulõt lõ. Ku saa-s, tull´ vil mito aas- om kivi jalki sama kotusõ pääl, Viidi vana kuu aigu, õt sis panti kaala vil kah õgasugu- katussõhe. jaanilauluh omma’ säändse’ tat tütrikupõlvõ pitä’. Vanast a osa kivitükke om ar’ ujja lagosi höste ar’. Sitaveo pääväl matsi ravvatsit-terävit riistu Jaanipäävä nädäli, vil sõna’: toogõ õks pehmit pedä- vanatütrikkõ nigu põlõti, lau- hüürdünü’. Mõnõh paigah jal tohi-s kinkõlõgi midägi vällä – vikahtit, tsirbi kiuhkõ, väitsi, paremb inne jaani, tetti sanna­ jäpuida, kõrralitsi kõivopuida/ lõti: „Kabo olt sa kavva kasu- kõnõldi, õt kivi viidi lauda- anda’ – muido annat viläsaa- vooli- ni hobõsõraudu. Tuu oll´ vihtu. Usuti, õt säändse viha- ar ti toogu-i toomõpuida, ar ti nu, viländ kotoh vinnünü, müürü ja hoops lehmi nakaś gi ar’. Ülti, õt jaanipääväst piat kaŕa kaitsmisõst, a arvati ka ga vihtõh lüü-s haiguisi kül- saatku-i saarõpuida/ toomõpuil jaloh õks olõt õgal jaanipääväl, otsa lõpma. olõma sitt veet ja piitrepääväst tuud, õt nii kahanõ-i piimäand ge. Muido võidsõ sannavihto om tuli vihhas, sarapuul om sau rinnah õgal ristipääväl.“ Treskih kah oll´ jaanitsässon, kesä künnet, sis läts vili kõrda. ka pääle jaanipäivä. Kodo tul- õks kooni jakapääväni köütä’. sakõ. Ümbre jaanitulõ tands- Vil´o kandist om tiidä’, õt sinnä’ viidi leevävatsk, õt Jaan lõh anti kaŕalõ valmiskeedet Külänoorõ’ käve’ ütehkuuh ti ja mängti pilli. Mõnõh pai- mängti ka edimäändsit tõisi tulõsi’ üvägä. Üteh võeti või- Jaaniao nõidmistõst „õnnõjuuki“ ja maaŕahaina, nii lehessit otsmah ni vihto köüt- gah mängti ja karati sis, ku tuli mängõ – jaanimängu ja noo- du ja piimä, piimä pääle lasti loodõti piimärikkust ja lehmi- mäh. Jaaniõdagu käüti sannah, palli, tõõsõh paigah saisti nii- rigõ mängu. Härmä küläst om molebinna pitä’, peräst jäteti Jaanipäävä üüse tetti kõiksugu lõ poigimisõ õnstust. mõsti ja vihõldi. Viht panti sama, tandsma naati sis õnnõ, seletet, õt oll´ haragatands, tuu niisama vaesilõ. kunstõ. Mõnõ’ ahnõ’ seto’ võt- Kaŕus tekk´ jaanipäävä õda- peräst uibohõ, mano soovti, õt ku tuli oll´ ar’ palanu. midä mängti nii, õt pilli pääl nu’ jaanilaupäävä hobõsõpäit- gu lehmilõ reboraikist vani- eis’ kah saasi’ nii ausa (avvus- Jaanitulõlõ naati minemä mängti kasatskit, mehe’ ja naa- Hüä aig arstmisõst se’ vai lehmä kaalanöörä ni gõ’ kaala (ku sarvi olõ-s) vai tõt) ku uibos korgõh. Ütest kellä ütsä paiku, vahel tulli’ se’ võti’ kässist kinni ja kargli’ käünü’ nuidõga ümbre hindä sis sääd´ polmit vanigõ’ ümb- paigast om üles kirotõt, õt tśura’ tütrikõlõ perrä. Tütri- ümbre tulõ. Tśura’ visksi’ hin- Jaaninädäli, vil paremb, jaa- maa ni piirimeeste põlda, õt sis re sarvi. Kaŕusõlõ anti tenost jaani­päävä võeti mineväaasta- gu’ olli’ jo päivä kokko saanu’ näst vahepääl ka ülepää, mõnõ’ nilaupäävä, tetti ja kuivatõdi näile ka tõistõ maiõ päält õnn sõira. Mõnõh küläh anti kaŕu- nõ viht jaanitulõlõ üteh, õt ar’ ja arotanu’, kiä määnest lau- tugõvamba’ käve’ ka kässi pääl. eläjilõ mitmit hainu ja häier- tulõsi’. Naase’ jalki, õt inämbä sõlõ sõira jo jaanilaupäävä palota’. lu alostas. Ku tulõ mano jouti, Tulõ man tśura’ maadli’, veie’ mit rohost. Sis ku lehm kevä- piimä saia’, olõvat käünü’ hummogu, õt jaanisõir kaŕalõ Küllih tetti jaanituld nii sis kabokõsõ’ lätsi’ mõtsa ossõ sõrmõ vai vägükaigast. Mää- jä nüssmä tull´, anti nuist hai- jaanilaupäävä üüse kadajit õnstust toosi’. Inne jaanipäivä­ jaanilaupäävä õdagu ku ka korjama, tulli’ lauluga aigupite nestki hällmist tulõ man, nigu nust keedet juuki. Hüäst peeti „nüssmäh“ sõnnoga: „Mullõ tohi-s kaŕusõ’ kaŕamaal tuld jaanipäävä õdagu. Tetti ka tulõ mano ja visksi’ ossõ sin- oll´ jaanipäävä muial Eesti- jaanihainust tsäid. Jaanihaina viie lehmä vahanõ või ni kuv- tetä’, õt muido kahr kasvatas piitretuld. Mõnõh paigah nä’. Tütriku’ käve’ mõtsah ka maal, Setomaal olõ-s – häll- nimega kutsti mitmit taimi, võ lehmä kohopiim!“ Võporsu- kaŕusõlõ hanna persehe. oll´ tulõ jaost mõtsah määne hainu ja ninne (lilli) otsmah – minõ käve kokko­ lihavõõtõao- üts sääne oll´ väigokõisi­ vere- vah olõvat jaanipuulpühä üüse Śoo kirotus om kokko pant ga. Parhillatsõl aol, ku külähäll vidõ häiermidõga lillikene. käünü’ nõia’ müüdä tiid tän- Eesti Rahvaluulõ Arhiivist koh platsi man kõõ üleväh, sis Jaanilaupäävä koŕati rohost ka teh: „Müüh, Must´o vahast või- kaet vanarahva ütlemistõ per- latsõ’ õks hällvä’. valgõt ristikhaina (tsäihaina). do, müüh, Muŕo vahast võido, rä. Kimmähe om nuid jaani- Lehte tegevä’: Jaanipäävä hummogu otsti mustjo Muurigo nisost, suurõ päävä tarkuisi vil hulga. kusikuklasõ pessi, ku löüti sääl Saarigo sarvist!“ Risśovah olõ- Lõpõtusõst ka üts jaani- Toimõtaja Kauksi Ülle, tel 5656 9079, e-post: [email protected] Miikseh Jaanikivi man pääl olõvat säänõ valgõ tsõõr, vat nätt ütte kabõhõist ka aia- laul, sõna’ tennü 1953. aastal (lisaleht Vahtsõt Vallah) Toimõtaja Miikseh oll´ Jaanikivi, minkõ viidi tuu kodo. Tuust sai vei- saibit nüssvät. Nõidja’ olõvat 71-aastanõ Luik Okse (Akse- Viljuse Karin, tel 796 4608, e-post: [email protected] pääl olõvat pühä Jaan jalgu ga hüä arstirohi, a tuud löüdü hobõsõpäitsidõga käünü’ rist- nia) Kõõru küläst: Keeletoimõtaja Palmi Silvi puhanu, lõõnaht pidänü ni sõi- veiga harvakutti. Kinkõl sil- teie pääle, päitse’ olõvat pääle Seto keele tõlkja Sarvõ Õiõ ra söönü. Tuust olõvat kivi pääl mä’ haigõ’, tuu pidi jaanipäävä nõidmist naanu’ piimäst tsilk- Tulgõ_ks jaani tulõlõ, Külesäädmine Lööpri Priit ka jälg nätä’. Säälsamah om ka hummogu inne päävänõsõn- ma. Lautu jaaniüüse õks veiga tulgõ_ks piitre pinolõ! Välläandja: Setomaa Liit pühä Jaaniuja. Imeht tegevä gut kastõt korjama (nõnaräti valvati, selle õt ku kiäki võõras Jaan om õks siiä’ tulõ tennü, Setomaa kolleegium: Külviku Helen, Kauksi Ülle, Laaneotsa Annela, kivi mano käve pall´o rahvast, sisse koŕati ja pitstõdi kaussi) salahuisi nüssmäh käve, sai Piitre pino siiä’ jätnü. üteh võeti ka vigatsit ja tõbit- ni tuuga silmi mõskma. Jaani- tuu ka võõra piimä hindäle. Jaani_ks-kõnõ, poisikõnõ, Matvei Arvi, Sarvõ Õiõ, Leima Aarne, Kruusamäe Meelike, Jüriöö Vello, sit. Miikseh om nüüd Vinne aol päävä puulpühä koŕati õgasu- Õga säändse nõidmisõ vasta tull_ks tää meele ilmal ilosal. Järvelilli Rein, Leima Evelin, Mustimetsa Indrek. ehtet kerik, vanal aol oll´ Jaani- gu hainu rohohainust. Jaani- avidagi-s muud, ku tull´ min- Tulgõ_ks jaani tulõlõ, Trükjä: Printall AS kivi lähkoh ka Jaani tsässon. päävä õdagu tuudi nuu’ tulõ nä’ targa mano. Sandra Jaan tulgõ_ks piitre pinolõ. Lehe ilmumist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Tsässonahe viidi villu ja koho- mano ja savvutõdi. Peräst om kirotanu mehest, kinkõl Tulgõ_ks kokko, kolgarahvas, ja lisalehte Vahtsõt Vallah Setomaa vald. piimä Jaanilõ andist, nuist nuidõga havvutõdi piimä- jaanipäävä oll´ kiäki võõras veerge_ks ütte, veererahvas. muist võtt´ papp hindäle, muist anomit, õt hüä ja „paks“ piim salahuisi lehmä nüssnü, pääle Tsõõri_ks, tsõõri, pöörä, pöörä, KAASTÜÜ’ saata’: [email protected] sai sandõlõ. Inne jaanipäivä saasi’. mitä lätsi’ eläjäl jala’ kärnä ni kae_ks, vell´o, katso, vell´o, vai Setomaa aoleht, Obinitsa külä, 65301, Võro maakund. koŕati „jaanipiimä“, päälüss Jaanitulõh pidi palotamma piimägi inämb naka-s andma. kas mul õks handa höste höörüs, SETOMAA VALLA UUDISÕ’ saata’: [email protected] koŕati ar’, piim tetti kohopii- lepäpuu ütest otsast ar’, tõõsõ Tark pand´ pudelihe tsirgumu- jalakundsa’ kokko käävä’. Tähtaig õga kuu 12. kuupäiv. mäst vai keedeti sõirast, nuu’ otsa pidi maa sisse lüümä ja na, tuu nakaś sääl paisuma ni Lehe telminõ ja reklaam: tel 5627 3889, [email protected] viidi peräst õnstamist pühäle sis kol’ vuuri ümbre kapstidõ pääle tull´ kinkõgi verrev nägo Hüvvä jaanipäivä kõigilõ! Juuni 2020 Nr 6 (367)

Obinitsa Külakeskuses toimetab kultuuri- korraldaja Kärol Kõomägi

Kohalik neiu Kärol Kõomägi alustas teisipäevast, 9. juunist tööd Setomaa Kultuurikesku- ses kultuurikorraldaja ameti- kohal. Käroli peamine tööüles- annete täitmise koht on Obi- nitsa Külakeskuses. Kärol on enda kohta öelnud: „Olen kohe lõpetamas güm- naasiumi ning ei karda astu- da suuri samme. Olles juhti- nud ning osalenud erinevate organisatsioonide töös, olen avastanud, et naudin tegut- semist erinevate huvigruppi- dega. Samuti olen avatud eri- nevatele ideedele, mis võiksid Meremäe-Obinitsa piirkonnas teoks saada.“ Obinitsa Külakeskusest võib Käroli leida T–L kella 16.30– 20. Nendel aegadel on avatud ka külakeskuse spordisaalid. Täpsem info telefonil 524 8093 ning jälgige infot ka Obi- nitsa Külakeskuse Facebooki lehel.

Värska Gümnaasiumi 12. klassi lõpetajad. Foto: Reigo Teervalt Setomaa valla koolide tänavused lõpetajad

Tänaseks on toimunud Meremäe Kooli 9. klassi lõpetajad: Värska Gümnaasiumi Värska Gümnaasiumi kõigi Setomaa valla 9. klassi lõpetajad: 12. klassi lõpetajad: Leelo Riitsaar koolide lõpuaktused Jane Lumi Mait Ainik Stella Aan ning nii õpilastel kui ka Moonika Korva-Korba Elenete Hellat Kärol Kõomägi. Foto: erakogu õpetajatel ees ootamas Klassijuhataja: Aira Tarros Karolina Mõttus Jon-Andre Jaroslavski suvepuhkus. Emilia Roose Jade Lummo Mikitamäe Kooli 9. klassi lõpetajad: Joosep Toom Raiki Mets Käesoleva aasta kevad ja õppe- Tauno Püve Setomaa periood on igas mõttes olnud Andrus Sild Klassijuhataja: Triinu Kotov erilised ning jäävad kõigile Ralfs Gremzda Reelika Sari veel pikaks ajaks meelde. Õpi- Ragnar Raamik Melani Vosmi valla uus lased, õpetajad ja lastevane- mad – aitäh teile, et suutsite Klassijuhataja: Maila Hainsoo Klassijuhataja: Anneli Jõgela piirkonna- tekkinud eriolukorras kiiresti kohaneda. politseinik On hea meel, et koroonavii- Lapsed on kasvatuse viljad rus Eestis taandus sedavõrd 1. juunil 2020 alustas Setomaa palju, et Setomaa valla koolide ■ Kui last kritiseeritakse, õpib ta halvustama ka teisi. ■ Kui last ümbritseb ausus, näeb ta õiglust mujalgi. valla piirkonnapolitseinikuna lõpetajatele oli võimalik kor- ■ Kui last ümbritseb vaenulikkus, õpib ta vastuhakku. ■ Kui laps tunneb ennast turvaliselt, õpib ta usaldama ka teisi. tööd Silver Hinto. raldada lõpuaktused. ■ Kui last naeruvääristatakse, on ta suurena häbelik. ■ Kui lapse käitumist tunnustatakse, õpib ta endast lugu pidama. Konstaabliga saab ühendust Kui last kasvatatakse leplikkusega, õpib ta olema kannatlik. Kui last ümbritseb poolehoid ja sõprus, õpib ta nägema armastust Tuult tiibadesse, armsad ■ ■ järgmistel kontaktidel: tele- ■ Kui last julgustatakse, õpib ta olema enesekindel. kogu maailmas. lõpetajad! ■ Kui last kiidetakse, õpib ta hindama teisi. Dorothy Law Nolte fon +372 5330 7182; e-post: Setomaa Vallavalitsus [email protected].

Setomaa valla arengukava 2020–2029 avalik väljapanek Värska Sadama avamine Setomaa Vallavalitsus teatab, et Setomaa valla arengukava 2020–2029 eelnõu toimub reedel, 17. juulil avalik väljapanek toimub ajavahemikul 6.–20. juulini. Eelnõuga on võimalik tutvuda Setomaa valla kodulehel https://setomaa.kovtp.ee. algusega kell 16 Ettepanekud eelnõu kohta palutakse esitada avaliku väljapaneku kestel kirjalikult Setomaa Vallavalitsuse aadressil Allika 15, kantseleisse (Pikk tn 12, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond 64001 või [email protected]). Setomaa valla arengukava 2020–2029 avalik arutelu toimub 28. juulil Värska Kultuurimajas. Värska alevik. 6 Juuni 2020 Nr 6 (367)

Suve alguse mõtted Setomaa Vallavolikogu istung

Normaalsus on taastumas ja inimeste tegevused liigu- vad tavapärastesse tegevustesse. Pikalt majandust räsi- 28.05.2020 Mikitamäel nud koroonakriis näitab taganemismärke ja ma väga loodan, et me ei pea sellest tulevikus enam nii laialda- ■ Kinnitati Setomaa Eelnõu koostamine ja ettepanekute ■ Otsustati tagada projektile selt rääkima. Kindlasti tuleb aga meeles pidada, et see Vallavalitsuse 2019. toimub juunis, avaliku arutamiseks toimub „Värska Gümnaasiumi pole kuhugi kadunud ning sellel suvel tuleb kindlasti aasta konsolideeritud väljapaneku kestus ja 28. juulil 2020 Värska rekonstrueerimine“ kõiki ettevaatusabinõusid tarvitusele võtta. Vallavalit- majandusaasta aruanne. ettepanekute esitamise Kultuurimajas, eelnõu perioodil 2020–2022 sus on Terviseameti korraldusel täiendanud ka avali- ■ Algatati Setomaa valla aeg on 6.–20. juuli 2020, esitatakse vallavolikogule omafinantseering arengukava muutmine avalik arutelu avaliku kinnitamiseks hiljemalt summas kuni 375 000 ku ürituse loa taotlemisel tingimusi, mis peavad olema aastateks 2020–2029. väljapaneku tulemuste septembrikuu istungile. eurot. täidetud ürituse korraldajal. Samuti panen suuremate ürituste korraldajatele südamele teie suuremat vastu- tust ühiskonna ees, ja nagu öeldakse, et parem karta kui kahetseda! Kindlasti on üheks suurimaks teoks 20. juulil avatav Obinitsa külakeskusse Petserimaa Vabadussammas, mis on sümboolne Seto- maale ja Eestile ning millega saab tasutud auvõlg vaba- duse eest langenutele. Uhke tunne on! paigaldatakse päikesepaneelid Sadama ehitus jõuab lõpujärku ja üheks strateegi- liseks eesmärgiks on ka tankimisvõimaluse loomine Obinitsa külakeskuse päikese- Tartu Regiooni Energiaagen- malustest avalikes hoonetes. misega seotud tööd teostab sadamasse. Selleks koostööpartneritega läbirääkimi- paneelide ja energiasalvestus- tuur, Võru Linnavalitsus ning Samuti on paranenud avali- OÜ Energiapartner. Ehitustööd sed käivad ja loodame positiivset lahendust. Sadamat seadme soetamine ja paigalda- Setomaa ja Rõuge Vallavalit- ku sektori spetsialistide suut- kestavad 6 kuud ning nende hakkab haldama Seto Line ja esimesed sõidud loodab misega seotud tööd on saanud sused. Venemaalt on projekti likkus kavandada ja teostada maksumus on 13 098 eurot. alguse 18. mail 2020. Ehitus- partneriteks Ostrovi ja Porhovi avalike hoonete energiatõhu- ettevõte teha juba juuli alguses. tööd teostatakse Eesti-Vene rajoonide administratsioonid. sat renoveerimist ja haldamist. ■ Lisainfo: Tarmo Kõiv, Koolilõpetamised toimuvad meie valla kolmes koolis piiriülese koostööprogrammi­ Assotsieerunud partneritena Obinitsa külakeskuse hoo- haldusjuht, 5629 3444, ja ikka on rõõmus näha särasilmseid noori, kelle ees on 2014–2020 rahastatavast ühis- toetavad projekti elluviimist nele päikesepaneelide ja ener- [email protected] uued väljakutsed. Hoiame neile pöialt ja soovime kõr- projektist „SaveSmart“. Pihkva oblasti ehitus-, elamu- giasalvestusseadme paigalda- get lendu! Projekti „SaveSmart“ ees- majanduse ning energeetika Sellel aastal organiseeritult võidutulega jaanitule märgiks on parandada avali- komiteed ning Eesti Linna- süütamist ei tule ja kaunima kodu auhinnad anname kus kasutuses olevate hoone- de ja Valdade Liit ja Rakvere te energiatõhusust Eestis ja Linnavalitsus. hiljem välja. Igal juhul kauneimad kodud on valitud ja Pihkva oblastis, võttes hoone- Projekti lõpuks ehk 2022. aitäh tublidele inimestele, kes kodud kauniks on kujun- te renoveerimisel kasutusele aasta maikuuks on suurene- danud! Teid ootab ees maakondlik ühine tänuüritus. uusi tehnoloogiaid ja nutikaid nud avaliku sektori asutuste lahendusi. spetsialistide teadlikkus uuen- RAUL KUDRE, Setomaa vallavanem Projektis osalevad Eestist duslikest energiasäästuvõi-

Loomisel on militaarajaloo pärandil põhinev Eesti ja Läti ühine turismitoode

Läti ja Eesti on olnud samas Koostöös ajaloolastega oma panuse ajaloolise mälu tiks võetakse piirid setode elus geopoliitilises olukorras – koondatakse ühisesse turismi- säilitamisse. Loome turismi- – andes teemale nii kohaliku mõlemad riigid loodi I maa- tootesse 150–170 militaaraja- toote, otsides objekte, kogu- kui kaugema vaate – pidades ilmasõja taustal ning samuti loo pärandit tutvustavat vaa- des ajaloolisi fakte, fotosid ja meeles, et tegu on Euroopa kogesid mõlemad II maailma- tamisväärsust ja objekti Lätis lugusid. välispiiriga. sõja ajal okupatsioonivõimude ja Eestis. Muuseumides, lahin- Avaldame militaarajalugu Siinkohal kutsume üles vahetumist. Nii Lätis kui Eestis guväljadel, sõjaväelistes hoo- tutvustava turismitoote bro- militaarajaloo pärandit tut- tekkis metsavendade liikumi- netes jne täiendatakse eks- šüüri koos kaardi ja juhen- vustava turismitoote potent- ne ning mõlema riigi iseseis- positsioone eesmärgiga pak- diga külastuste kavandami- siaalseid osalejaid, sealhulgas vus taastati Nõukogude Liidu kuda huvitavat ja kaasaegset seks. Kogu teave saab olema väikeste erakogude omanik- lagunemisel. turismielamust. kättesaadav veebiplatvormil ke või maaturismi ettevõtjaid, Läti Maaturismi Assotsiat- 36 objektil viiakse projekti https://militaryheritagetou- kelle läheduses asub objekte, sioon „Lauku ceļotājs“ käivi- raames ellu investeeringud – rism.info. Militaarpärandi mis on seotud Eesti ja Läti ise- tas koos 23 partneriga Lätist ja näiteks täiustatakse kindlus- huvilistele koostatakse ka 10 seisvumisega, võtma projekti Eestist ühisprojekti, et tutvus- tusi ja rannavalve patareisid, reisimarsruuti. partneritega ühendust koos- tada viimase saja aasta ühist tutvustatakse kohapealseid Projekti raames uuenda- töövõimaluste arutamiseks. militaarajaloo pärandit piiri- lugusid jne. takse ja täiendatakse Saatse Projekti elluviimise aeg on üleses turismitootes. Projekti partneriteks ole- muuseumi püsiekspositsioo- 1. jaanuar 2020 kuni 31. det- Selle aasta aprillis kohtusid vad muuseumid – Eesti Sõja- ni, käsitledes seto kultuuri sember 2022. projektipartnerid mõlemast muuseum, Hiiumaa Sõjaajaloo uuest perspektiivist, mida sel- riigist interneti vahendusel, et Selts, Läti Okupatsioonimuu- liselt Setomaa muuseumides ■ Lisainfo: Setomaa Muuseumid kavandada tegevusi militaar­ seum jne – aitavad selgitada ega teistes Eesti muuseumi- direktor Merily Marienhagen, ajaloo pärandil põhineva ajalugu turismitoote loomi- des tehtud ei ole. Lähtepunk- [email protected] turismitoote loomiseks. seks. Eesti Sõjamuuseum ja Setomaa Vallavalitsuse suvine tööaeg 20. sajandi sõjad on meile Läti Okupatsioonimuuseum jätnud militaarajaloo objektid, on „väravateks“ Läti ja Eesti perioodil 8. juunist 31. augustini: sõja jäljed on näha nii maal kui ajaloolisele iseseisvusele, kust ka vee all ning inimeste mällu külastajatel on võimalik saada E, T, K, N kella 8–16.30 on sõjaaegadest jäänud luge- teavet reiside kavandamiseks. R kella 8–15.30 matu arv lugusid ja mälestusi. Koostööprojekt soovib anda

Petseri II Keskkooli 9. lennu 1965. aastal lõpetajaid on Teavitus idapiiri väljaarendamise Info tasuta killustiku taotlejatele tabanud kaks kurba sündmust järjest. 12. juunil lahkus igaveseks meie klassivend projektiga seotud tööde kohta Kõigi endise Meremäe valla elanike, kes esitasid avalduse tasuta killustiku saamiseks ega saanud LEO RINUSOV Politsei- ja Piirivalveamet annab teada, et seoses idapiiri Setomaa Vallavalitsuselt vastuskirja, väljaarendamise projektiga ja vastavalt 2020. a esitatud avaldused tasuta killustiku ja 17. juunil meie klassijuhataja Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 173 toimub saamiseks on rahuldatud. KIIRA MATVEJEVA (RAUD). 10. juunist kuni 10. septembrini 2020 Eesti Vabariigi Iga taotleja saab ca 5,3 tonni killustikku. ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone Väljavedu saab teostada alates 3. augustist Avaldame sügavat kaastunnet nende peredele, Eesti-poolse maismaaosa raadamine, freesimine ja väljavedu. kuni 30. septembrini 2020. sugulastele ja tuttavatele. Avaldame sügavat kaastunnet Tööd toimuvad EV-VF kontrolljoone vahemikus piiripost 1 ka kõigile Petseri II Keskkooli endistele õpetajatele Parmu küla kuni piiripost 109 Tserebi küla. Kontakt: Trev-2 Grupp (Kaimar Korde, 504 6460) ja õpilastele, kel oli õnn nendega kohtuda oma eluteel. Tööde teostajaks Riigimetsa Majandamise Keskus. Leinav 9. lend Tööde kontaktisik Rein Kivioja, tel 5167639. Täiendav info: majandusspetsialist Lauri Saar, tel 520 4526 Juuni 2020 Nr 6 (367) 7

Kui tahad ausat vastust, Setomaa valla sümboolika siis ära küsi tööalast nõu

Setomaa vallavolikogu Valla vapi kasutamise kord: sõpradelt ja pereliikmetelt kinnitas Setomaa valla ■ Valla vappi kasutatakse vär- sümbolid (valla vapi ja vilise või must-valgena voli- Hiljutine eriolukord pööras valla lipu) 30. jaanuaril kogu ja vallavalitsuse plan- paljude inimeste elukorraldu­ kidel, trükistel ja vallavalit­ se sõna otseses mõttes pea 2020 toimunud istungil. suse loa alusel hoonete peale. Ei pea olema ekspert, Setomaa valla sümbolite välis­seintel, ruumide sise- et näha tööturul valitsevat määrus on kättesaadav seintel, sõidukitel jms, vas- ebakindlust ja teadmatust nii Riigi Teatajas. Setomaa tuvõttude ja muude pidulike tööandjate kui ka tööotsijate valla sümbolid ja nende sündmuste puhul. seas. Seetõttu on eriti teravalt kasutamise kord on ■ Valla vappi kasutatakse valla­- päevakorda kerkinud iseenda kirjas Setomaa valla valitsuse pitseritel. Vapi tuleviku kindlustamise oluli- kujutisega pitsat on sõõr, sus, hoolimata sellest, kas ini- põhimääruses. mille keskel on vapp ja äärel mene hetkel õpib, töötab või kasutaja nimi. Vallavalitsuse hoopis otsib tööd. pitsati läbimõõt on 3,4 cm. Esimese asjana soovitab Setomaa valla vapp ■ Loetlemata juhtudel toimub Töötukassa Tartumaa osakon- lipu ja/või vapi kasutamine na juht Jane Väli absoluutselt Setomaa valla punasel vapikil- vallavalitsuse loal. kõikidel inimestel teha läbi bil on hõbedane seto suursõlg Setomaa valla vapi erinevad üks mõtteline harjutus. Jane Väli. Foto: Töötukassa ja neljast hõbedasest kaldristi- faili tüübid on kättesaadavad „Mine seisa kohe praegu­ kesest moodustuv seto muster Setomaa valla kodulehel. peegli ette ja vaata, kas sa seda, mida tööturul tegelikult päisena. oskad soravalt ja kiiresti nime- vaja on. Ja seda meie karjääri- Punane ja valge on seto kul- Setomaa valla lipp tada vähemalt kümme asja, nõustajad teavad.“ tuuris põhivärvid. Need kaks mida sa oskad. Ja sama kiiresti värvi sümboliseerivad seto Setomaa valla lipuna kasu- veel viis asja, mida sulle väga Karjäärinõustaja kultuuris püsivat, spetsiifi- tatakse VII Seto Kongressil teha meeldiks, aga mida sa ei ole ainult noortele list ja teistest erinevat maa- 29.11.2003 valitud Setomaa veel ei oska,“ sõnas ta. ilmapilti. Nad jagavad kaheks lippu, mis on valge ristikujuli­ Kui harjutus osutub ise- Samuti rõhutab Väli, et karjää- setode arusaama maailmast, selt asetseva seto ­Pankjavitsa gi peale mõningast mõtlemist rinõustaja juurde võib tulla ka kus värvide kaudu ilmneb sel- vöökirjaga. Vöökiri tähistab liialt keeruliseks, on järelikult „pea täiesti laiali otsas”. „Pea ge piir reaalse, mõttelise ja seto käsitöötraditsioone. vaja iseendaga tegeleda ja seda võib laiali olla ka 50–60-aas- sakraalse vahel. Valge metal- Setomaa lipul valge tähistab kiiremas korras. Väli soovitab tasel inimesel, kes ei ole veel li kultusena esinev hõbeehe- puhtust, punane on kaitsevärv, tähelepanu pöörata ka sellele, leidnud oma kohta või arvas, te rohkus on seto ehtekultuu- hõbedane tähistab jõukust, kuidas me iseendaga räägime. et leidis, aga karjääris toimus ri üks tahke. Valge tähistab roheline metsa, sinine vett ja „Kas ma uusi valikuid tehes, suurem muutus. Karjäärinõus- valgust ja puhtust, punane on taevast. Lipu laiuse ja pikkuse uut tööd otsides räägin pigem tamine ei ole ainult noorte- kaitsevärv, väljendab emot- suhe on 6:11, normaalsuurus endaga kritiseerivalt – et oi le või ainult vanematele ini- sionaalsust. Mõlemad värvid 102x183,6 cm. see töökoht on sulle liiga ras- mestele suunatud teenus, vaid on esindatud ka Seto lipu vär- ke, siin küsitakse keelt, mida mõeldud kõigile, kes soovivad videna, kus alustooniks valge. Valla lipu kasutamise kord: sa ei oska – või enesekindlalt?” oma tuleviku osas rohkem sel- Hõbedane tähistab jõukust. Setomaa valla vapp. ■ valla lippu kasutatakse valla, gust majja luua,” sõnas ta. Geomeetriline muster (kiri) Võru maakonna ja üleriigi- Muutust ei pea Lisaks eraisikute nõustami- tähistab seto käsitöötradit- listel tähtpäevadel; tegema üksi sele pakub Töötukassa tegeli- sioone. Kirja positiiv-nega- ■ valla lippu koos riigilipuga kult üpris suuri võimalusi ka tiiv geomeetriline ornament kasutades asetatakse riigi- Üheks võimaluseks on küsi- tööandjatele oma töötajate on ürgseim, kiri koosneb sik- lipp lippude poolt vaadates da nõu tuttavatelt, pereliik- koolitamiseks. „Kui oled töö- sakjoontest, kolmnurksetest paremale; metelt, kuid Väli toob välja, andja ja pead oluliseks tööta- pindadest, ristidest, kõige ■ vallaelanikel on õigus kasu- et sageli tuleb kasuks hoopis jate arendamist, aga sinu või- sagedamini ruutudest. Ruut tada hoonetel valla lippu see arvamus, mis tuleb väl- malused on piiratud, siis on on maa ja päikese märk, süm- koos riigilipuga; jastpoolt. “Oma elukaaslaselt võimalik Töötukassa kaudu boliseerib ka taret, talu, põldu, ■ loetlemata juhtudel toimub või emalt-isalt nõu küsides taotleda töötajate teadmiste korda. lipu ja/või vapi kasutamine tuleb arvestada, et nende nõu ja oskuste arendamiseks eri- Koonusekujulise seto sõle vallavalitsuse loal. on kallutatud. Nende visioon nevaid toetusi,“ selgitas Jane tunnusjooneks on suurus. sinu tulevikust ei pruugi ühti- Väli. Sõlg on elu edasiandva ea tun- Setomaa sümboolikaga eri- da sinu enda omaga,“ sõnas ta. Näiteks toetab Töötukassa nusmärk. Sõle kinnis esin- nevaid tooteid on võimalik Kõige lihtsam on professio- tööandjaid, kes värbavad eri- dab Setomaad, mille vahel on soetada Seto Kaubamajast naalse nõu saamiseks pöör- alase hariduseta üle 50-aas- kontrolljoon. Setomaa valla lipp. (setokaubamaja.ee). duda hoopis karjäärinõustaja taseid või ebapiisavate eesti juurde. keele oskustega inimesi, keda „Ainult Töötukassas on on vaja ametiülesannete täit- need karjäärinõustajad, kes on miseks täiendavalt koolitada. kursis tööturul toimuvaga ja “Kui Mailis Reps ütleb pöördu- Setomaa Hooldekodu tegemistest oskavad üpris hästi ka tulevi- misel, et kõik lasteaiaõpetajad kutrende ja prognoose tõlgen- peavad oskama kasutada nuti- dada. Ideaalis peaks inimese seadmeid ja neid lastele õpe- MERJU VISKAR nakatumise korral, kõik õppi- töö olema kombinatsioon sel- tada, siis see on jällegi koht, Setomaa Hooldekodu juhataja sid selgeks isikukaitsevahendi- lest, mida ta oskab, mida ta kus tasub Töötukassa poole te õige kasutamise eriolukor- armastab, mis piisavalt raha pöörduda.” ras, samuti saime juhiseid, kui- sisse toob ja mida hetkel töö- Täieliku nimekirja Töötu- Eriolukorra ajal oleme püüd- das õigesti koristada, ja muud turul vajatakse,“ rääkis Väli. kassa pakutavatest koolitus- ja nud, vaatamata kõiksugu vajalikku informatsiooni. „Kõik need teemad korraga värbamistoetustest leiad Töö- nõuetele, toimetada võimali- Kevad ja päike on toonud on tähtsad. Ei saa keskenduda tukassa kodulehelt. kult tavapäraselt ja normaal- kõigile kosutust ning rõõm- ainult unistusele, ignoreerides Töötukassa selt, et mitte tekitada oma samat meelt. Saime suure klientides hirmutunnet ning üllatuse osaliseks, kui 1. mai sellega kaasnevat stressi. Sel- lõuna ajal sõitis mulle kodu- gitamist vajas igapäevane hoovi Vaido Uibo suure kingi- kraadimine, et miks seda vaja lastiga ja teatas, et ansambel Petserimaa Vabadussõja monumendi avamine on ja miks kaks korda päevas, Sinu Naine koostöös Tasuja toimub Värskas 20. juulil 2020 kell 14.00. miks maske kantakse, kui kõik Taluga soovib meie hoolde- terved on jne. kodu personali omalt poolt Seoses Petserimaa Vabadussõja Külastuskeeld oli meie tänada, et oleme toeks eaka- monumendi avamisüritusega toimub 20. juulil majas ka eelmise aasta gripi­ tele sel keerulisel perioodil. Värskas liikluse ajutine ümberkorraldus. hooajal ja selles osas olid kõik Pakki­sime abikaasaga kingi- leplikud ja rahumeelsed, küll lasti bussi­ ja viisime selle tänu Esmaspäeval, 20.07.2020 kella 13.15–15 on suletud osaliselt aga tekitas ärevust osades ­kõikidele isiklikult koju. Oli liiklemiseks Tartu mnt (pärast silda Värskasse sissesõit) Foto: erakogu ja Pikk tn (Värska Gümnaasiumist kuni Allika tänavani). Ümbersõit klientides see, et hooldeko- Kingitused Setomaa Hooldekodu töötajatele. üks tore üllatusi täis ja rõõmu- on korraldatud Allika tänava, Vaikuse tänava, Määsovitsa tee du territooriumilt ei tohtinud pakkuv päev. Suur aitäh meid ja Laane tee kaudu. Liikluskorraldust reguleeritakse ajutiste enam väljas käia (nt iseseisvalt keeruline kogu meie perso- tajat teatasid, et nad on valmis märkamast! liiklusmärkidega ning abiks on ka liikluskorraldajad. poes, raamatukogus). nalile. Pidev hirm selle ees, et jääma 24/7 tööle ja võitlema, Viirus pole aga kuhugi kadu- Setomaa Vallavalitsuse ja Setomaa Kultuurikeskuse parkla Varem oli külastuskeelu ajal mis saab siis, kui keegi hai- kuniks omal tervis vastu peab. nud ja valvsust ei tohi kaota- on 20.07.2020 seoses avamisüritusega liiklemiseks pakkide toomine lubatud, kuid gestub COVIDisse? Kõik meie See näitab, kui suure südame- da. Meie töö on jätkuvalt hoi- ja parkimiseks suletud. seoses eriolukorraga oli ka see töötajad on ju ise riskigruppi ga nad oma tööd teevad. da endi ja oma klientide tervist Setomaa Vallavalitsus vabandab tekkida keelatud ja hiljem väga kind- kuuluvad. Infektsioonivolinike abiga­ ning turvalisust. võivate ebamugavuste pärast ning palub liiklejatelt lalt reguleeritud. Olin südamest liigutatud, sai paika pandud majadesise- Pidagem kinni reeglitest ja ja kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist. See aeg on olnud vaimselt kui ühel hommikul kaks töö- sed plaanid, kuidas toimida püsigem terved! 8 Juuni 2020 Nr 6 (367) Spordiküsitluse kokkuvõte Kas tead, mida peaks loodusesse REIN ZAITSEV teise valikuna 1). Setomaa valla sporditöötaja Spordialasid, mida soovi- takse harrastada, oli mainitud minekul endaga kaasa võtma? 24, nende hulgas küll mõned- Käesoleva aasta veebruarikuu ki, mida saab kokku võtta ühi- lõpus viis vallavalitsus läbi se nimetaja alla. Enim nimeta- Enne matkarajale või mar- seisad, siis ... küsitluse Setomaa valla täis- tud spordialad olid kõndimi- jule minekut tuleks kindlas- T – TAJU ümbrust ja olukor- kasvanute huvitreeningute ja ne või kepikõnd (21 inimest), ti tutvuda piirkonnaga, kuhu da. Ehk kus sa oled ja mis sinu ühistreeningute kohta. Küsit- rattasõit (19), suusatamine oled minemas. Uuri eelnevalt ümber toimub. Võib-olla kos- lusele oli võimalik vastata 1. (19), jooksmine (15), aeroobi- kodus matkaraja või metsa tab sinu kõrvu mootorimüra, märtsini nii interneti teel kui ka (17), orienteerumine (13) kaarti ning jäta meelde oluli- mis võimaldab sul mõne tee ka paberkandjal. ja saalihoki (11). Teisi alasid semad objektid ja teede asu- peale jõuda. Võib-olla kuuled Kokku vastas küsimustikule nimetati vähem. Väga paljude kohad. Kindlasti vaata üle ka koerte haukumist või muude 54 inimest, neist 37 olid nai- vastanute hulgas oli välja too- metsamineku päeva ilmatea- pudulojuste häälitsemist, mis sed ja 17 mehed. Kõige roh- dud kolm kuni kuus erinevat de, et teaksid ennast sobivalt annavad märku inimtegevu- kem soovisid vastanud sporti- spordiala. Kõige suurema rüh- riietada ning vajadusel ilmas- sest. Võib-olla tunned mingit da Värska piirkonnas (23 ini- mituse moodustavad kõnni- ja tikukindlad riided kaasa võtta. lõhna, mis ei kuulu metsikus- mest pluss teise valikuna veel jooksuhuvilised. Metsamineku riided vali või- se loodusesse. Võib-olla hak- 10 inimest), Meremäel (10 ini- Küsitluse tulemusi arves- malikult erksat värvi, et eksi- kab sulle midagi silma, mida sa mest pluss teise valikuna 1) ja tatakse Setomaa valla spordi- mise korral oleksid hästi näh- kõndides ei märganud. Ümbru- Mikitamäel (8 inimest pluss valdkonna arendamisel. tav. Kindlasti teavita ka pere- se ja olukorra tajumine annab liikmeid või sõpru/naabreid sulle järgmise eesmärgi ... oma plaanitavast väljasõidust O – ORIENTEERU ehk kat- ja orienteeruvast tagasituleku su kindlaks määrata oma asu- ajast. relt kaardirakendusi kasuta- Kui aga peaks juhtuma, et koht kuu, päikese või tähtede Setomaa valla kergejõustikuõhtud Metsa minnes on mõist- des. Kaasa võta ka väike esma­ kaotad matkaraja silmist või järgi. Või kuidagi muud moodi, Eesmärk populariseerida sportlikke tegevusi võimalusega sisustada lik pakkida vajaminevad asjad abipakk, mis võiks sisaldada marju korjates oled sattunud näiteks maastiku iseärasuste, suviseid õhtupoolikuid kergejõustikku harrastades. väikesesse seljakotti, et met- mõned plaastrid ja sidemed, tundmatusse metsaossa, helis- erinevate pinnavormide abil. Kergejõustikuõhtud toimuvad valla kolmes eri kohas ning sinna sas liikumine ja toimetamine termotekk (väike kuldne teki- ta kohe numbril 112. Pea mee- Sõltuvalt sellest, kui hästi või on oodatud kõik spordihuvilised Setomaa vallast, valla külalised oleks võimalikult mugav. Kõi- ke, mida saab osta apteegist les, et 112 saab helistada ka halvasti on orienteerumine ja teised huvilised. Igal õhtupoolikul võisteldakse 3–4 alal. ge olulisem on seljakotti pak- ning annab vajadusel sooja) ilma levita, kui eemaldad tele- korda läinud ... Võistluste algus kell 17.30. Eelregistreerimine Setomaa valla lehel kida laetud akuga mobiiltele- ning kindlasti ravimid, mida fonist SIM kaardi. Peale helis- P – PLANEERI oma järgmi- ning registreerimine kohapeal kella 17–17.25. fon (ning soovitus on lülitada regulaarselt kasutad (näiteks tamist väldi asukoha muut- si samme. Kas sul on lootust see ka säästurežiimile, et akut allergiaravimid, vererõhuravi- mist ning püüa end nähtavaks kohe metsast välja pääseda 17. juuni – Meremäe staadion hoida), akupank, pudel joogi- mid jms). Kõik need asjad on teha. või pead sinna kauemaks jää- Sprint (60 m ja 100 m), kettaheide, 1000 m jooks. vett, vile, kompass, nuga, tikud ikka selleks, et igas olukorras Kui aga mingil põhjusel ma? Kas on vaja hakata tuld 8. juuli – Mikitamäe kooli staadion ja esmaabikarp. Kindlasti paki hakkama saaksid. helistada ei saa, siis pea mee- tegema või pead niisama vas- Kaugushüpe, kuulitõuge, odavise (pallivise). kaasa ka midagi magusat, näi- Metsas loodust nautides les reeglit STOP! tu? Kas sul on piisavalt toitu ja 5. august – Värska staadion teks karamellkommid. Võima- proovi meelde jätta erinevaid S – SEISA paigal, ühe koha vett kaasas või pead hakkama Sprint (60 m ja 100 m), kõrgushüpe, kettaheide, lusel võiksid kaasa võtta ka objekte, näiteks suuri kive, peal, ilma närviliselt ringi seda kohe otsima? Värska Originaali (470 m) jooks. sihtkoha kaardi paberil, seda erilisi ja eristatava kujuga tammumata. See on oluline, Uuri lisaks Ole Valmis! Kõiki võitjaid ja osalejaid autasustatakse medaliga. juhuks, kui peaksid eksima ja puid, et vajadusel nende järgi sest seistes ei saa sa enam roh- mobiilirakendusest. telefoni aku ju tühjeneb kii- orienteeruda. kem ära eksida. Ja kui sa juba Naiskodukaitse Juuni 2020 Nr 6 (367) 9 Mu suguvõsa talo lugu Üte seto KUDRE TIMO tśura lugu Verska Gümnaasium 8. klass

LAANETU LAUR so karvaga, sis pannimõ näi- Kriisa talo om Setomaal Sat- Verska Gümnaasium 7. klass le nime’ mammutitõ perrä serinna nulgah Litvina küläh. „Jääao“ filmist. Vele uma sai Tiidäolõvalt om śoo talo kuu- nimest Virsik ja mu umalõ sai lunu mi suguvõsalõ joba Olõ üts rõõmsamiilne poiskõ- nimest Elli. Nädäle aigo saiva’ vähembält viis põlvõ. Viimäh­ nõ. Ma elä parhilla’ uma väi- nimä’ rahuh aiah ellä’, ku üüse te elli õgapäävätselt śooh ko perrega Setomaal Koksina küläh kaŕaaia kõrval naate ilo- taloh mu imäpuulnõ vana­ küläh, koh kunage oll´ kooli- tulõ rakette taivahe laskma, sis vana­esä uma perrega. Parhilla’ maja, maja saina pääl om viil nä lehmäkese’ pagõsevä’ läbi kuulus Kriisa talo mu imäle ni koolimaja plakat ka alalõ. aia üüse minemä. Hummokul, mi toimõtami tah tihhõhõ. Mu esä ja timä vanõmba’ ku esä tüült kodo tull´ ja näkk´, Mu imä om uurnu veid´okõsõ omma’ sündünü’ Setomaal. õt aiah inämp kedäge ei olõ’, talo aoluku ni tiid kõnõlda’, Ma olõ ka sis sündünü ja üles sis naksimõ kogo perrega jälge õt vanastõ oll´ talokompleks kasunu Setomaal. Inne kuu- otsma, õt kohepoolõ nä omma’ kõvastõ suurõmb. Neläküm- leminekut käve Verskah lat- lännü’. Sai autoga mito küllä nendil aastil, ku taloh elänü siaiah, koh sai hulga sõpro, läbi sõidõt ja nakaś jo õdagu vanaesä veli Vokksepä Ivvan kellega om ka koolih hüä kuuh poolõ saama, ei lövvä’ kedäge. üteh perrega Siberihe küüdite- olla’. Mullõ miildüs ka sporti Õnnõst üts külämiis näkk´ kat- di, säeti suurdõ elomajja sisse tetä’ ja võistlusil kävvö’. Män- tõ vasikõt ja andsõ esäle tiidä’, halhoosi kontor. Kõrvalhuunih gime kotoh noorõmba velega õt nä omma’ vanno lautõ man. sündü majanduslik tegevüs ni jalgpalle, mõnikõrd tulõva’ ka Küll sis oll´ hüä miil. Kodo talokompleks sai kõvva kanna- esä ja imä platsi pääle, sis lätt poolõ tuuminõ olõ-s kerge, ta’ ni muist lagonõsi. mäng pikembäs. Parhilla’ olõ kaplu nimä’ külge lasõ-s pan- Vanaesä Agafonil õnnõstu ma Verska kooli ja Valga korv- da’ ja tull´ naada’ leeväkääroga 1967. aastagal talomaja taga- pallimiiskunnah. Tõist aastak- meelütämä. Läbi mitmõ külä si osta’. Śoost aost oll´ ka hal- ka tegele ma õpilastõ väikofir- tulõki pääle kuldo kolm pät- hoosikontor löüdnü vahtsõ’ maga Seto KUKU, koh om või- si leibä ja üle tunni aigo. Kuna ruumi’. Katõkümnendä saandi ga höste lännü. oll´ suvinõ aig ja vett koskel õs lõpuaastil peeti taloh luumi ni Ku ma olli viil kolmõaasta- olõ’, sis nä olliva’ veiga nõr- tüütedi põllul. Vanaesä Aga- nõ, sis tuude meile pini, nimest gas jäänü’. Rõõm oll´ viil suu- fonil olliva’ mehidse’ ja tälle sai Bella. Bella om Tiibeti mas- rõmp, ku nimä’ kodoaiah taga- miildü toimõta’ viläpuiega. tif, tä om suur ja võiga sõbra- se olliva’. Täämbädsel pääväl om lik, timäga om hüä mänge’ ja tä Mu esä om põllumiis, uma Kriisa talo mitmõst erineväst hoit latsi. Üle kõgõ miildüs täl põllu päält saamõ eläjilõ hai- huunõst koosnõv kompleks. toorõst munna süvvä’, pääväh na, kannolõ terri ja mis üle jää- Elomajah on kats suurt tar- annamõ õks tälle ka üte muna, se, müüme är’. rõ ja üts külm tarõ, mis kõik minka tä tege ilostõ katske ja Ku ma olli katõ- vai kol- om setoperätselt sisustõdu. Ni sööse viil ka koorõ’ är’. Timä mõaastakanõ, sai jo esä kõrval mitmõ’ mööblitükü’, mis om karv om võiga pehme ja lämmi. traktori kabiinih sõita’ ja ruuli taloh olnu’ jo väega ammud- Olõs hüä, ku saasi’ kodomoro- hoita’. Ku vanõmbast sai, sis sõst aost, om no’ vannu per- lõ kimmä aia ümbre tetä’, sis tull´ jo hindäl põldo pite trak- rä taastõdu’. Avvukohal om saasi’ Bella vabalt ringe juus- toriga sõita’, ku kivve koŕate. pühäsenulk. Tarõ ehtes om kõ’, piäsi-i keti otsah haukma. Nüüd olõ jo põldo kultiviirnü, vastvalminu suur seto ahi. Bella om mu velega ütevannu- kombaini ala viläkäro toonu Mõni aasta tagasi tuudi Usi- nõ, ütstõist aaśtakka. ja ka kuivati mano vidänö. Ma nitsa küläst vana renoviirmist Meil omma’ viil ka kana’ kõõ taha esäl põllu pääl abih vajav palkait, miä om parhil- ja kikas, kiä’ eläse’ väikeseh olla’. Imä tegeles rohkõmp ladsõs aos kah kõrda tettü. Tah kanamajah, minka ehit´ mu pindremaaga, kasvatas aiavil- aidah ni aidalakah saa suvidsõl vanaesä vai papa. Kanno elo ja, maaskit, vabarnit ja kartoh- aol maada’. Vana savihoonõh, Kostipäiv Kriisa taloh. Eräkogo pilt olõ-i kõkõ paremp olno, külä- kit. Suvõl om pindre kitskmine koh varõmbidõ eläjit peeti, om pini’ ja kulli’ käävä’ näid kiu- ja muro niitminõ mu päämäne säetü aida poodis. harvakult. Mu töies om pää- päivä suur juuskminõ ni erine- del, ku peetäs päätnitsapäivä.­ samah. Edimäne kikas oll´ kõva tüü. Tõisist huunist erälde veid´o- mädselt moro niitmine moro­- väte ruugi tegemine. Kostipää- Hummokupoolikul oldas keri- kõrrapidäjä, timä kaitś kanno Autoga miildüs mul sõi- kõsõ kavvõmbah sais sav- traktoriga, a tii ka tõisi põllu- val müvväs taloruugi nii muud kuh ni süvväs matussaiah, pini ja kulli iist, aga timä elo ta’. Esä õks vaehtõpääl lupa vusann, miä om kah uvvõndu- töid. hääd ni parembat. Mu tüüs om õt mälehtädä’ esivanõm- ka pikk õs olõ’. Nüüd om jälki ka ruule hoita’. Sügüsel veime sõ läbi tennü. Kriisa talo avas aastagah muido massinidõ parkmisõ bit. Peräst mindäs kirmasõlõ üts nuur kikas, kelle uma kana auto käroga moro päält puu- Tarõ takah om ilmadu põl- mitu kõrda uma värte ka võõ- kõrraldaminõ. ni õdagult peetäs kotoh pito vällä haudsõ. lehe’ põllu pääle, koh oll´ leh- lumaa, egäl aastagal panõmi ja ridõlõ. Mu imäle meelüs väi- Juunikuuh peetäs Saatseh edesi. Mi perre suurõmba’ eläjä’ ti seeh hüä hullada’. Muido- võtami kõõ perrega kardohkit. ga käsitüüd tetä’. Tä kõrraldas sõirapäivä ni toimus ka avatu Kriisa talo huuvi om istutõ- omma’ Šoti mägilehmä’. Tuu- ge tulõ tetä’ ka midäge viil ja Kasvatami viil ka maitsõtaimi, taloh üteh tõisi naisiga käsi- talodõ päiv. Tuul pääval tetäs du mu ristmisõl ristivanõm- misõ aigo olliva’ nimä’ aas- avitada’ sääl, koh joud mano maasikit, põrknast, kaali, vere- tüülaagrit ni opitarõsit. sõira. Mi tarvida sõira tegemi- bidõlt kingitüses saadu elo- tavanutsõ’ vasigõ’. Kuna nä nakas. Sääne rõõmsamiilne ja vänakrit ni muid juurikit. Mitmõl aastagal om taloh ses ummi kanno munnõ. puu. Kas mu elo tulõvikuh ka ommava’ suurtõ sarvi ja pak- tragi seto poiss olõgi. Suvõl mi olõmi taloh pal- käünüvä’ külälise’ kostipäävä Suguvõsa kogonõs Kriisa sinnä’ tallo koli, sedä näütäs l´o aigu, a talvõl käüme sääl kohvikuh. Siss om inne mitu tallo juulikuu viimädsel rii- aig. Mino perre Ma ei olõ’ turist, ma elä siin talo lugu KULLI KEN-EGERT de maahha palanu talo lähkoh, latsilõ ja meele tõõmõli kodo. Verska Gümnaasium 7. kl a’ õs olõ’ ka veiga pall´o kav- Eläjist omma’ alalõ õnnõ kana’ RIIK TONI-MARTEN Sis ku mu vanõmba’ talo võndõh. Vanaesäl oll´ õnnõ ja ja kikas, a’ meil om aiamaa, Verska Gümnaasium 7. klass ostiva’, oll´ mõts müüdü, ala- tä sai perrele üte vana maja. koh kasusõ’ kardohka’, põrk- lõ veiga laonu maja ja kok- Mu perre juurõ’ ei olõ’ Seto- Näide elo oll´ pääle palamist na’, peedi’, sibula’, kapsta’ ja ko vaomah suidsusann. Kuv- maal, a’ omma’ Peipsi järve veiga rassõ. Niimuudu tull´ tuu pall´o muudki. Õga kõrd, ku ma jalaga koolist võ aaśtakaga ommava’ mu veereh Peipsi vallah. kotus mi suguvõsa ello ja om Praegu om mu kodo Seto- kodo lää, om mul hüä miil, õt vanõmba’ śooh majah suu- Talo lugu om mi suguvõsal tämbätse pääväni. maal. Ma olli kolmõaaśtaka- mul om perüs oma kodo, kohe rõ tüü ja vaivaga piaaigo kõik hallõ meenutada’. A ku’ umad- Vanavanõmbidõ latsõ’ löü- nõ, ku’ imäga siiä’ elämä tulli. minnä’. Uma iä kotsilõ olõ ma vahtsõst ehtänü’. sõ’ kokko saava’, kõnõldas õks sivä’ õga üts uma tii, õnnõ mu Mullõ miildüs siin. Setomaal veiga pall´o pidänü kolima. Vanast majast jäivä’ alalõ tuust, mis kunagi olnu, vai mis vanaimä jäi kodo ja sääd´ uma om illos loodus ja siin om pall´o Selle tunnõ uma kodo pääle õnnõ välimätse’ ja vahesaina’. olõs olnu, kui ... elo sääl paika. Naati ehtämä põnõvit kotussit, siin käu ma mõtõldõh lämmind süämeh. Suidsusann om nüüd ümb- Oll´ käumah sõda, mu vana- vahtsõst maia ja sanna. Taloh koolih. Siin omma’ inemese’, Mõnõ aaśtaka iist ostiva’ mu re ehtet Soomõ sannast. Meil vanaimä ja vanavanaesä talo peeti tsiko, lehmi, lambit, kan- kiä’ hindasõ’ ja hoitva’ umma vanõmba’ Karisilla küllä vana om aiamaja, kuur ja keldri, palotõdi maahha. Tuust palan- no. Tüüd oll´ veiga pall´o. Mu kultuuri. Mu sõbra’ eläse’ siin. talokotusõ. Talo nimi oll´ Isa- kõik vahtsõ’. Talo om saanu ka gust pässivä’ õnnõ inemese’. imä ja tädi’ pidivä’ noorõ lat- Ma arva, õt õga inemene piä- la talo ja naabri sõnnol oll´ śoo vahtsõ nime: Härmaoru talo. Eläjä’ ja kõik elo joosul koŕat sõna taloh pall´o tüüd tege- si’ tiidmä ummi juuri ja tund- umal aol üts suurõmpit talosit Mina uma katõ sõsarõ Heli- varandus hävisi tulõh. Aig oll´ mä ja ummi vanõbit avitama. ma, koh täl om hää ellä’. Ma siih kandih. ni ja Miinaga, esä ja imäga olõ- sääne, inemesi küüditõdi vai Pindridõ kitskminõ, kõplami- olõ õnnõlik inemene, selle õt Taloh oll´ pall´o huunit: elo- mõ veiga õnnõliku’. Talo om hoiõti niisama kinni. Mu vana- nõ, hainategu olliva’ suurõba’ mul om hää kodo Setomaal ja maja, laut, küün, ait, kivilaut ku Talina liin, kunagi saa-i vanõmbil tull´ ello vahtsõst suvidsõ’ tüü’. Taa kotus om mu tugõva’ juurõ’ Kodavere kihel- ja suidsusann. Niisamata oll´ perüs valmist, kõgõ om midägi alosta’. Tuu kotus õs olõ’ näi- vanavanõbilõ, tädidõlõ, tädi- konnah Peipsi järve veereh. ümbre maja hulga mõtsa. kõptsõda’. 10 Juuni 2020 Nr 6 (367)

Hüä seto rahvas!

Nüüd om sis otsustõt, õt timahavanõ katõkümne ­säitsmes Kuningriigipäiv tulõ 5. septembril Kolossova küläh. Igatahes ettevalmistusõ’ sootska Leima Aarne iihvidämisel käävä’ tävve huuga ni loodami, õt vahtsit taudi vipõruisi tulõ-i ni kõik lätt nii, nigu plaanitu. Seto rahval jääs õnnõ uma vaim Kuningriigipääväst valmis panda’ ni läbi mõtõlda’, mändseh meistrivõistlusõh esi üteh lüvvä’ ni vaest kuningameistri tiitligi kodo tuvva’. Vahtsõnõ aig om toonu vahtsit kombit ja vahtsit alga- tuisi setodõ ja setomaalastõ puult ni tuu üle om õnnõ hüä miil. Sootska Torm-Kriisi Piret om ello kutsnu seto keele oppusõ tunnikõsõ’ internetih ja tuu om hüä. Hüä, ku om sääne kotus ja aig, koh sa saat kotost vällä mine- mäldä aia’ juttu uma imäkeeleh vai sis miilde tulõta- da’ vai mano oppi’, kuis midä seto keeleh üldä’. Üts mi suur hädä omgi, õt meil jääs umakeele keskkond järest ahtambast ni imäkiil unõhtus. A ku mi kaota uma kee- le, kaota suurõ osa uma hindestolõmisõst. A tuust olõs veiga hallõ. Nii õt, sootska Piret, sullõ suur teno sänd- se aśa iistvidämise iist ja ma sää sinnu õnnõ iihkujost, võtkõ’ perrä tetä’ ni midägi uma keele hüäst ar’ tetä’. 15. juunil saadimi Luhamaa küläplatsilt Tserebi külä mehe Kauri Aarne uma perrega Seto lippu ümbre Eesti­ maa viimä. Viimäte näimi midägi säänest kuustõist Rattaretke alostus, ülembsootska saat perre ja lipu tiile! Leima Aarne pilt aastakka tagasi, ku Verska muuseumi hoovi päält läts kamp nuuri miihhi sootska Raudoja Ahto iistvidämisel­ punnvõrrõ ja tuulaiga vahtsõ Seto lipuga Eestimaalõ­ tiiru pääle tegemä. Parhilla’ alanu reis om ilma abi- mootoritõlda ja tuu võrra rassõmb. Taa reis tulõ pikk, Seto lipp ümbre Eesti rassõ, a ma usu, õt ka peris põnnõv. Ilma tähelepanulda sääne kolmõ istmiskotusõ ja peräkäroga rattarida joht LEIMA AARNE „Seto lipp ümbre Eesti. plaanilõ. löüdnü uma’ seto juurõ’. jää-i. Aarne esi om pühendänü tuu ettevõtmisõ Seto- 100 aastakka Setomaad Eesti Kol’ nädälit sõidõtas müüdä Täämbäne minek oll´ tävve maa saa-aastadsõlõ aoluulõ Eesti riigiga ja taht Eesti­ Vabariigih“ – säändse ütlemi- Eesti piirijuunt, k´audas eski tiidmisega minek Seto lipu all maalõ näüdädä’, õt Setomaa om olõmah. Om jo nii, õt Täämbä oll´ Luhamaa nulgah­ sega sõidõtas. Ruhnuh, Saarõmaal, Hiiumaal Setomaa avvus. Seto Kuningriigil olõ-i piire ja Kuningriigi alambit eläs Setomaal esisagamast sorti­ Kell 9 hummogu (15.06) ni Talnahki. Śood pikkä tiid avitasõ’ rohkõmb välähpuul Setomaad. Ma usu, õt kõigil setodõl päiv. Tserebi külä pereh läts oll´ Luhamaa küläplatsilõ kor- Aarne, Hele ja Nefretete­ ­sõkku’­­ Setomaa vald, XXVII ümbre Eesti reisilõ. ­Lätsi’ junu tsill´okõnõ rahvasumm, eläse’ Tserebi küläh Setomaa­ Seto Kuningriigipäiv, Setomaa lüü süäme alt lämmäst, ku trehväse’ taa reisiseltskon- ­tandõmrattaga,­ mille takah a mis päämäne – Setomaa korgõmba mäe, Mäeniidü Turism, Sulev Pulmann, Elisa, naga kohki Eestimaa tõõsõh veereh ja nägevä’ ratta­ria latsõratas ja sis viil ­peräkõrda ülemb­sootska ja Setomaa mäe (214,5 m) kõrval. Omma’ Kivitii Kohvik, Vana Jüri Seebi- lõpuh Seto lippu. Soovimi reisiseltskonnalõ kõvva vas- peräkäro, koh pääle 20 kilo valla­vanõmb andsõ’ uma mõnõ’ aastaga’ tagasi tulnu’­ koda ni Kirsi Talo. tapidämist ja pall´o vidämist ka. asju. õnnistusõ śoolõ ullikõvalõ Setomaalõ elämä, Hele om Ait´umma! Lõpõtusõst taha kirota’ viil ütest eesti ja seto ­rahva jaost olulitsõst aśast. Katõsakümmend aastakka om uutnu umma aigu Petserimaa Vabadussõa mälestüs- märk. Verevidõ võim õs lasõ’ pia valmis mälestüs­ sammast Petserihe püstü panda’ ni valmis raot sõdu- Hain om kasunu’ üle pää ... ri kujo häötedi ar’ vai om tiidmäldä kaonu. Nüüd saa śoo mälestüsmärk Verskahe püstü, säänesama nigu tä pidi Petserehe saama. Suur teno sootska Hõrna Aare- KAISELI MARI mia meele hindäle meelepe- le taa samba aśa iistvidämisõ ni takasttoukamisõ iist. Eesti Luudusõ Fond rätsep. Nii mi õgaüts võigi’ Nüüd om õnnõ veid´o viil rahva api vaja, õt kokko koŕa- uma kodo man ümbretsõõri kaia’ ja mõtõlda’, õt olõt väi- da’ puudu olõva’ mõnõ’ tuhandõ’ euro’. Massami’ uma ... tämbä kül’ haina niitmä pia. gokõnõ putuk, kuis ja midä om auvõla Petserimaal Vabadussõah hukka saanu’ sõdu- Säänestmuudu laul Puuluup putukilõ ja tsirgalõ vaia ja mia ridõ iih ni teemi’ uma annõtusõ sambalõ Setu Kultuuri hainategemisõ lauluh ja ku om kah´olik. Fondilõ, õt samba tegijidõ iih määnestki võlga jääsi-i. vikahtiga’ niitjä’ 4. juulil Vers- Ku aianulgah vedeles ossa- Ait´umma kõigilõ, kiä’ omma’ jo tugõnu’, ja ait´umma ka Talomuusiumi moro pääle hunk vai mädänes puu, sis tuu kõigilõ, kiä’ tuud viil tegevä’! joudva’, ommõgi’ hain vikah- või meele paistuda’ ilodu, a Kõvva tervüst, edenemist ni saldmist meele! tiga’ niitmisõ triinmisõst üle käolehm om teno nuilõ tulnu’ pää kasunu’. Tuul pääväl saa sinnä’ elämä. Käolehmä’ avi- õgaüts Verskah uma vikahtiga’ tasõ’ vallalõ saia’ lehetäiest ja JÄRVELILLI REIN, ülembsootska niitmist näüdädä’ ja ka’ targõ- tõisist kah´otegijist. bidõlt niitjidõlt tiidmisi mano. 4. juulil om Verska talo- Keväjätsel aol ommõgi’ kõgõ muusiumih teemapäiv, mia parep mõtõlda’ innitsidõ tüü- ühendäs nii perimüskultuuri tarkuisi pääle. Śoo kevväi Niitmist opmah. Väinsalu Pireti pilt ku ka’ luudusõ hoitmist. Talo- muut mi arvusaamist maail- muusiumih mi kõnõlõ haina- mast ja kõõ ilma toimimisõst si’ luudusõ ja lõppkokkovõt- kusõlõ. Viimätsel kümnendil tüüst ja vikahtiga’ niitmisõst. põh´aligult. Ka’ suvi tulõ täks tõh muidogi’ ka’ mi hindä huvi om selges saanu’, õt elorik- Mi uuri, kuvvamuudu vanastõ tõistsagamanõ, nii reismisõ peräst jättä’ niitmäldä’ vai kus jää-äi eishindäst püsümä Setomaal haina tetti ja mänt- ku ka’ puhkamisõ plaanõ jaoh. niitä’ paar kõrda suvõ joosul ja avita-ai õnnõ luuduskait- se’ olli’ hainakuh´a’, mäntsit Mitmõ’ omma’ ülnü’, õt eriolu- vikahtiga’. sõaladõ kaitsmisõst. Huul- mi inäp hainamaie pääl näe- kõrd rapsahut meid kõvastõ ja Vikahtiga’ niitminõ om malda’ kaitsõaladõst, midä om ei. Opatas ka’, õt kuvvamuudu tulõt miilde häövit väärtüisi mitund muudu kasulik Eestih pindala mõttõh niiku vikahtit vardõ pandas, vikahti – ja sundõ miilde tulõtamma tegevüs: hoiat eloh peränd- umajago, a liike ja elokotus- higomist ja kõrrahhoitmist. perisasju. Om jo nätä’ maa- kultuuri, saat madala haina sidõ häötäminõ k´au kõikaig Eesti Luudusõ Fond hoolt- kododõh kamandavvi vai tiid- ja musklih käe- ja kõtulihasõ’. kipõbalt ja tämbä mi kõnõlõ, sõs tuu iist, õt vikahtit jakkusi’ mäldä’ aos kavvõndõst maa- Haina seeh om elorikkus – hai- õt häömisõ ohoh om jo õga kõigilõ huvilisilõ ja õgaüts saa lõ tulnu’ tüüd tegevit inemisi. naritska’, mardiga’ ja tõõsõ’ katsas liik. vikahtiga’ niitmist pruumi’, õt Talina tutva’ kõnõlõsõ’, õt kar- putuga’ joudva’ vikahti iist ar’ Luudusõ alalõjäämist vai tiidä’, õt mäntse’ lihasõ’ vikah- tohka ja põrkna maahapand- minemä, a moroniidugi terä häötämist mõotasõ’ mitmõ’ tiga niiteh „üles heränese’“ ja minõ om tämbä liinainemisõ õhupöörüs tõmbas nä sisse ja inemisi tegemisõ’, midä nä määne om vikahtiga’ niitmisõ siäh pallav teema. lask pudruna vällä. tegevä’ umah kodoaiah, midä helü moroniiduki helü kõrval. Eestläse suvinõ unistus om Vikahtiga’ niidetä-äi kuna- umavaltsusõ’ rakõndasõ’ ava- Tsäimaja pakk hainali- suvõhummogu astu’ pal´as- gi’ liisnalt madalast, mia või likku roomi planiirih vai midä sõ süüke. Ka’ latsilõ om uma tõ jalguga’, kohvikroos peoh, juhtuda’ kergehe moroniidu- põllumehe’ kasutasõ’ söögi mässämisnulk, koh tetäs hai- pehme madala haina pääle. Mi giga’ niiteh. Liisnalt madalalt tuutmisõl. nast pupekõisi ja hainapärgi, taha, õt maja ümbre olõs peh- niitminõ kõlba-ai kõrrõlisilõ ja Ku avaliku roomi planiirmi- Vanastõ olõ-õs poodipupesit meh matal hain. Samah om valgõlõ ristikulõ, a või hoops sõ vai põllumajandusõ otsus- õga nutitelefonõ. suurõbih maamaiuh õks nuid tuvva’ aida sammõld ja võiulil- sidõ man om kodanigul keero- Vikahtiga’ niitmisõ päivä Järvelilli Rein. Sundelli Harri pilt aianulkõ, kohe mi õga päiv li. Vikahtiga’ niitminõ om hüä litsõp üteh kõnõlda’, sis umah kõrraldas Setomaa Muusiumi’ astu-ui, ja nuu’ aianulga’ või- nii mi tervüsele ku ka’ elorik- kodoaiah mi saa tetä’ tuud, ja Eestimaa Luudusõ Fond. Juuni 2020 Nr 6 (367) 11 Tsirgu’ Tähnäkene MERCA ja Pähnäkene Mul nättüs kuiki, õt śoo kevä- jä om tsirkõ inämp. Ka omma’ Illos nestmuudu tegemist vaia. Mi nä usaldavampa’ ku innitsim- sukka’ tiiä ja tunnõ umah süä- pil aol: kägi kuuk mu kemmer- meh, õt mi uma imä om kõgõ gu takah nii kõvva, õt ähmät´ SARVÕ ÕIÕ ilosap ja kõgõ parep. Mi tälle mul piäaigu kõtu kinni. Mu avvurahhu anna-ai, a tä om mi uma säksäkurg patsiirse kõrgi jaost olõmah ja tä om mi mõt- olõkiga must katõ miitre kav- Tähnäkene oll ummih mõt- tih õks uma kallis imäkene.“ võndusõh müüdä ni pääsläisi tih segi, tä saa-as jako, õt kuis „Jah, sul om õigus. Mõtõh peräst piä ma klaastrepi ust ka saa olla’ kiäki’ ilosap ku tõõnõ. tull, jutust oll, läämi k´aumi lämmäl pääväl kinni hoitma, Kuis saa olla’ üts imä parep ku timä havva pääl.“ õt tsirgukõsõ’ mullõ seentsehe tõõnõ? „Jah, Tähnäkene.“ elämä tulõsi-i. Olõ-i mul näi- Tähnäkene küüsse Pähnäke- Tähnäkene: „Pähnäkene, a de vasta miäkit, a ku mi är’ lää se käest: „Pähnäkene, kas mi samanii om ka’ kõgõ ilosaba ja ussõ lukku panõmi, saava’ jo imä om illos?“ kodoga’. Otstas kõgõ, kõgõ ilo- pujakõsõ’ hukka – võeh, mää- Pähnäkene: „Muidogi! Mille sappa. Mõtlõ tagasi uma lat- ne kaih! sa säänest muudu küüsüt?“ sõiä kodo pääle. Kas meil oll Üleminevä nätäl, ku ma „Kas mi imä om kõgõ parep illos vai ilodu kodo vai pokan väläh ummi lillipindrit teie, imä?“ eläminõ? Ma olli tuuga’ hari- saiś katussõhaŕa pääl tsibi- „Muidogi’ om! Tä om mi imä. nu’, sääl oll hüä olla’. Vaest oll härbläne ja koput´ vasta ondu- Mi uma armulinõ imä. Kost sul tõistsagamanõ ku tõisil? Mui- laini. Kol’ kõrd üttevuuri. säntse’ tśuuda’ küüsümisõ’?“ dogi’, ollegi’, a meil oll sääl hüä. „Surmasõnomi’,“ mõtli ma’. Tähnäkesel om häpe, õt tä Nokki’, olõ-õi maja värmit, „Olõ-i kavvõndast, olõ-i läh- säänestmuudu küüsse, a tä olõ-õi uhkõt elämist, jovva-ai kolt, a mullõ tähtsä.“ jovva-as inäp tuu segähüsega’ haina maaha niitä’, taha-ai Paar päivä päält tuud kõlist´ ütsindä’ ellä’ ja olla’. õkvu pindrit tetä’, taha-ai ka’ mullõ sõasõbõr, kiä kõnõl´, õt „Anna’ andis, Pähnäkene! kõgõ tuu pääle umma aigu pan- timä torõ pinikõnõ kuuli är’. Muidogi’ om mi imä kõgõ kal- da’. Mu arvatõh, Pähnäkene, Mehekõnõ oll´ toro otsah perüs lip, kõgõ ilosap, kõgõ parep, meil om hüä siih ellä’ ja olla’ ikulidsõ helüga. kõgõ, kõgõ, kõgõ. Tuu pääle ja mi jaost om tä hüä ja illos.“ „Sait uma’ surmasõnomi’,“ ma kõikaig mõtlõ-õi, selle õt tä Pähnäkene: „Murõhtagu-ui, mõtli ma’. A tundu tuu nigu … om mi uma imä, mi olõ timä- kull´akõnõ! Meil om hüä, mi Perüs mitte tuu, miä tsibihärb- ga’ harinu’, tõistmuudu saaki-i elä ja olõ, kuis mi jovva ja kuis läne üldä’ taht´. olla’. Ütskõik koh tä om, kas mi meele meelüs. Tuu ommõgi’ Śoo kevväi olõ nännü ütel kõrval vai tä om lännü’ tõistõ päämäne, õt meele hindäle siih samatsõl pääväl, kuis määne- ilma, tä om õks mi uma armu- meelüs ja ka’ tõisilõ, kiä’ tulõ- ki tsill´otsirk pess varõst ja kuis linõ imä. Noorõiä pilte päält va’, ka’ nuilõ meelüs. Sa olõt jo varõs and tappa kalakaurilõ. mi kae, määne tä inne meid liisnalt pall´o mõtõlnu’ asju üle, Massinaaknast oll´ illos kaia’ Riitsaarõ Evari maal oll, vanah iäh om tä tõistsaga- mia’ olõ-õi eloh tähtsä’. Õgas Tońa lähkoh viit hõpõhaigrut manõ jo, a mi kae-ei timä illo mi elleh võistlõ-õi, õt kiä om ni miilde tull´, kuis paastukuu A śoo aasta trehvässi kogõ- krandsikõsõpaar. Imänd visaś muisõ primadonnast, kinkaga tuuh mõttõh. Tä om no’ tõist- kinkõst parep ja ilosap. Mi olõ alostusõh piä tastsamast nõs- malda pääle, kuis vahtsit tsir- edeotsa vällä kõõ „müübli“, ma umal aol … süämest läbi sagamatsõlt illos ja armas.“ säntse, ku olõ. Tuuh ommõgi’ sõ mi Volkarit piäaigu riivatõh kõ teivä’ kuldnoka’ ehk ruutsi’. miä esänd toonu oll´, peräotsah sai. Tuuperäst sõs tsibihärb- „Jah, kull´a Tähnäkene, mui- õga inõmisõ ilo, õt tä om eis’ lindu kalakodas. Väkev! Ni huulmalda mi pantu pesä- tull´ mulgu mano kaema, kas läne: Raine kõnõ oll´ ku tsibi- dogi. Säänestmuudu ommõ- timä, õt tä taha-ai ja proomi-i Kuis mu kurõ’ kurgi tee- kastõst kolisivä’ nä vana uibo lätt õks „tapetiga“ kokko vai ei. härbläse hannalüük. gi’. A mille sis tämbä’ säntse’ olla’ kinkõgi’ tõõsõ muudu vai vä’, näe ma õga kevväi. Ku mi ossamulku ja ku ma tah läh- Täämpätsest aost om latsitarõ Lindä’ sõs, Rainekõnõ! jutu’?“ kuvvagi’ muudu sääne, midä rahvas kah mõist näist iih- küh miäkit toimõnda, täntäse’ kõrrah. Imändä meeleperi, nii „Tiiät, õgal aastagal, ku naa- pildiaokirjuh näüdätäs.“ kuio võtta’, olõsi-i inämp tsirguvanõmba’ mu pääle, esi- kuis piätki! PS. Kost tulõ mikiilne sõna tas otsma kõgõ ilosappa immä, Tähnäkene: „Oh ku hüä, ikmist eestläisi välläkoolõmi- hindäl vagla’ nokah. A tsibihärbläne saat´ mullõ „tsirk“? Varblasõ helüst: tsirk, sis ma olõ segähüseh. Ku sor- õt ma saa sullõ ummi mõttit sõ peräst! A ütte pesäkasti läts elämä sõnomit Loo Rainest, Vanõ- tsirk, tsirk! ditas vällä minkõgi’ peräst kõnõlda’. Ait´umma!“ kinkõgi’ puult üts imä, sis Tähnäkene ja Pähnäkene tuu tähendäs, õt tõõsõ’ piasi’ tei’ kodotüü’ ar’ ja säi’ hinnäst timäst iihkuio võtma. Vai saa minemä uma arma imä havva ma võlssi arvu?“ pääle. Näil oll süämeh rahu ja Pähnäkene: „Tähnäkene, hingeh kerge olla’, ku joud- Valgit ruusõ, murraku-ui umma pääd säntse sõ’ tagasi uma kõgõ ilosaba aśaga’. Las tetäs, midä tahetas. imä mant umma kõgõ ilosap- valgit ruusõ! Täks minkõgi’ jaost om sää- pa kodo.

Jaaniruusõ kreemil valgõl ummil kergil tandsujalgõl Muuseumi uulits kuus juuniõdagu kell kuus.

Obinitsa muudkui häitses, pinel omma’ pääh päitse’, Jummal õkva roosi’ läitse – jaanipäävä tunnuslill.

Vaivalt koltu’ troitsa kõo’, tuhmu tsirelite lilla, müüdäh tsisaskide tsitsin, harvakutti kuukva’ käo’.

Lumepallõga – seest tühä’ – müüdä minneh saatki päähä, hullutasõ’ lõhnamiini’ – õkva puhkõnu’ jasmiini’.

Kos mu elo kevväi jäi? Allõs tuul vei toomõhelbe’, sumisiva’ uibohäitsme’, liugli’ võiulillivilla’.

Kohes jäi’ kitarrõga kuti’, kiä’ kõrd küläpidol lauli’: „Valgit ruusõ, valgit ruusõ …“? Laul jäi vanas, a noorõs muti’!

Valgõ' roosi' Obinitsa muuseumi aiah. Kauksi Ülle pilt KAUKSI ÜLLE Sädeli ja Õiõ Kiiovah. Eräkogo pilt 12 Juuni 2020 Nr 6 (367)

Verska talomuusiumih saat śoo suvi Juuli sündmüse’ tiidä’ ja tunda’ latsõikä Setomaal Setomaal KOGERMANI LIIS ■ 4. juuli kell 11 niitmispäiv Verska talomuusiumih Setomaa Muuseumidõ turundus- 4. juuli kell 20 Seto jaanituli Treskih ja kommunikatsioonijuht ■ ■ 6. juuli kell 20 Uusvada jaanituli Uusvada küläh ■ 8.–10. juuli kell 10 II Seto näpotüülaagri Kriisa Näütüs „Latsõpõlv Setomaal“ taloh sündü 49 mälestüsest, mia’ meele saadõti. Mälestüisi om ■ 8. juuli kell 17.30 Setomaa kergejoustiguõtak vanõbilt inemisilt ja parhil- Miktämäel latsilt noorilt. Üts kolmandik 17. juuli kell 16 Verska sadama vallalõtegeminõ kogotust oll koolinoorilt. Eis- ■ herälitsist mälestüisist panti­ Verskah püsiekspositsioonilõ mano ■ 17. juuli kell 17 Peipsi järvefestival Verska mängolinõ jago. Verska talomuusiumih om sanatooriumi rannah huvtav latsõiä teema tutvustus ■ 17. juuli kell 17 Ostrova festival Ostrova küläh läbi erinevvi jutta, mänga ja ■ 18. juuli kell 13 Ostrova festival Ostrova küläh tegemisi. Põnnõv om ka’ kõgõ väikobil külälisil. Mälestüse’ ■ 20. juuli kell 14 Petseremaal Vabadussõah heränese’ ello ja loova’ hinnäst langõnuidõ samba avaminõ Verskah vahtsõlt! Avaüritüse joosul ■ 30. juuli kell 20 päätnitsapäävä puulpühä iloõtak tetti talomuusiumi koplihe Kauri Külli iistvidämisõl eri- Verska talomuusiumih nevvi hainarõukõ. Suvõl saa- ■ 31. juuli kell 9 päätnitsapäiv Saatseh va’ külälisõ’ muusiumi koplih ■ Verska talomuusiumih om 26.05 – 1.10.2020 nätä’ hainu kärbikih ja redelih. Hainaga’ saat perästpoolõ ka’ näütüs „Üte talo näpotüü“. viil kamanda’ – pruumi’ puu- rihaga’ riibu’ ja niisama hainu seeh hullada’. 4. juulil om talo- tamma ka’ järgmätses huuaos. muusiumih vikahtiga’ niitmisõ Talvitsõl aol lätt edesi kogo- oppus. mistüü, õt vahtsõl suvõl olõs SÜNNÜPÄÄVÄ’ JUULIH Śool suvõl üles säet näütüs midägi’ jal’ vahtsõt ja huvtav- jääs Verska talomuusiumi ilos- va näüdädä’ ja tutvusta’. Nassari Elvi – 63 Mägiste Ketsia – 69 Kulinitši Valentina – 91 Jevgenia Golubova 85 1. juuli 13. juuli 26. juuli Olga Pihle 85 Sõsarõ leelopargi Meremäe-Obinitsa Sõsarõ leelopargi Olga Balanova 85 vedosnik, sõnolinõ, naiskoori laulja kunaginõ laulja Ljudmila Pähn 85 Reegi maja SKVK liigõh Koidu Kann 84 Alveri Vaike – 65 Kõomägi Kärol – 19 Kalju Moro 83 tekk´ ussõ’ vallalõ Hundi Veera – 85 13. juuli 26. juuli Liivi Härma 83 3. juuli Kuldatsäuga leelonaane Meremäe-Obinitsa Vello Karpson 82 KOGERMANI LIIS 5. juunil oll´ Setomaa giide- Ilolisõ leelonaane naiskoori laulja Peeter Kattai 82 Setomaa Muuseumidõ turundus- le Põhjalaagri-teemalinõ kool- ja kommunikatsioonijuht tuspäiv. Raudoja Ahto iist- Raali Ain – 46 Maria Selezen 82 vidämisel kul´atõdi Verskah Kuusingu Nikolai – 78 13. juuli Karbi Valli – 66 Mare Kaisel 82 Põhjalaagri aost jäänü maiu ja 4. juuli pillimiis ja ollõmeistri, 27. juuli Ivo Laanetu 81 Edimädsel juunil kuulutõdi müürüviiri piteh. Peräst lõu- Hõpõhõimu laulumiis Seto Miihi Summa Sorrõseto vedosnik, Sofia Kullmann 81 avatus Verska külästüskeskus nat käüti läbi Lõunalaagri ala – Reegi maja. Avaloona kõlasi Valgu Toomasõ juhtmisõl. Sääl laulumiis leelo- ja pillinaane Õie Lõhmus 80 Õrsava järvel trompetil män- oll´ loodus piä kõik villa’ ja näi- Veesaare Anne – 63 Mare Poll 80 git „Ta lendab mesipuu poo- de asõma’ üle võtnu, a õks oll´ 4. juuli Reimanni Nele – 57 Linnasaarõ Elsa – 79 Helju Kuuse 80 le“. Puhkpillimuusika oll´ jo nii samblõ seeh mõni trepp vai Põhja- kui Lõunalaagrih umal majanulk nätä’ ni kunagitsi näütlejä, Siidisõsarõ 15. juuli 28. juuli Olga Udu 79 aol avvu seeh. Nii nigu Vers- iloaidu puhma’ kasvi’ mõtsa leelonaane haridus- ja lehelugõja Petsereh Heli Leivo 79 kah kohtu seto kultuur sõamii- all. Giide kooltuspäivä mah- kultuuritegeläne Eevi Liinamäe 79 hi kultuuriga, nii vastaś uma- tu Reegi maja uudistaminõ, 79 puulsõ tervitüsega värskilt kohv kunnalaulu saatõl, huvi- Laari Maivi – 59 Kudre Helena – 72 Niina Liivamägi renoveerit majalõ leelokoor tava’ loengu’ ja foto’ lännü’ 5. juuli Lennuki Lembit – 61 28. juuli Elli Pillak 77 Verska Naase’ Vabarna Jane aigadõst. ettevõtja 16. juuli Kuldatsäuga Ülo Sisas 77 iistütlemisel. Külästäjile tetti Külästüskeskusõh om pall´o sorrõseto leelonaane Aleksandra Talo 76 maja vallalõ 2. juunist. avasta’! Otsa Sirje – 71 Aino Sikk 76 10. juuli Noormetsa Maria – 74 Rohu Svetlana – 59 Paul Urb 76 Ilolanga 20. juuli 29. juuli Laida Kütt 75 leelonaane sõnolinõ, Kullakõsõ Madara’ ja Ilolisõ Osvald Kütik 74 ja Ilolanga vedosnik leelonaane Harri Sööt 73 Purje Kaja – 60 Õie Saarestik 73 10. juuli Haavalo Helis – 41 Krepka Helga – 71 Valli Martihhina 73 Siidisõsarõ 23. juuli 31. juuli Pavel Jõesuu 73 leelonaane Siidisõsarõ leelotaja Sõsarõ leelopargi Maimu Visnapuu 73 laulja Mare Lallu 72 Koseri Aino – 61 Verrevi Hele – 66 Elle Suss 72 11. juuli 24. juuli Utsali Maret – 37 Evi Kirsi 72 Ilolanga Meremäe-Obinitsa 31. juuli Helena Kudre 72 leelonaane naiskoori laulja Hõpõhelme’ ja Meremäe Eevi Reinvart 71 mehe’ leelotaja Liivia Kann 71 Giidi' tutvusõ' Reegi majaga. Kogermani Liisi pilt Mägipõllu Aime – 59 Metsa Helve – 66 Vladimir Stepanenkov 71 11. juuli 25. juuli Leili Kann 71 Helmise Hõpõhõimu leelonaane, Ketsia Mägiste 71 Leinämi leelonaane Seto Latsi Kooli oppaja Setomaa Ülo Liivago 71 Vallavalitsus Paul Kütimaa 71 ✝ Raivo Päkk ✝ Maria Meresaar Kunsti Eevi – 57 Hirsigu Mari-Lii – 30 suuv õnnõ: Valentina Novak 71 ✝ Veiko Pai ✝ Aliide Sonts 11. juuli 25. juuli Leo Tereste 71 ✝ Olga Laanemets ✝ Helli Tero Kuldatsäuga Sõsarõ leelopargi Maria Mjartseva 95 Reet Uuspõld 70 ✝ Anna Kase leelonaane laulja Ludmilla Jäämets 88 Paul Karing 70