TAMSALU AJALEHT NR 7 AUGUST 2010 TASUTA

Porkuni päev ja tünnisõit Selle aasta Porkuni päeval oli ilm nagu tellitult jälle imeilus ja soe, ehk liigagi. Päev algas traditsioniliselt tünnisõiduvõistlustega. Plaanidest teha võistlustest midagi enamat kui Eesti esivõistlused, pole asja saanud ja nii on osalejate arv järjekindlalt vähenenud. Et sellel aastal ei saanud tööülesannete tõttu osaleda eelmise aasta kaks paremat, oli oodata uue valitseja sündi. Võistlemas olid 22 meest, neist mõned võitmiskohustuseta prominendid ja proovima tulnud. Ülekaaluka võidu sai meil esmakordselt sõitnud Ari Lüijünen Kotkast, edestades võrokest Arvo Rätsepat ligi kümne sekundiga. Oma mees Lembit Saart edestas teisi koduseid konkurente ja oli kolmas. Naisi oli võistlemas kaheksa. Kaili Sirge ülekaal Riive Tamme ja Evelyn Himma ees oli kindel. Paaristünnis tõid Martin Uudeküll-Lembit Saart koju teise võidu, edestades vendi Kastemäesid, kes finaalsõidus küll esimesena lõpetasid, aga jätsid korrektselt pöördepunktis märgi ümber sõitmata ja seetõttu diskvalifitseeriti. Suurimat elevust pakkusid teatesõidud, mida seekord oli kavas kogunisti kolm. Maakondade teatesõidus võitis Jõgeva üsna kindlalt Lääne – Virut, sama tegi Eesti Soomega, kelle võistkonda aitas ka üks kohalik. Külade teatesõidus osales koguni viis võistkonda ja esimesed kaks kohta läksid Porkuni võistkondadele. Tünnisõit nõuab kindlasti mingeid muutusi nii sisus kui vormis, et asi päris ei hääbuks. Päeva juhiks oli tuntud näitleja Lauri Nebel, kes stiilselt musta kapteniülikonda kandes vapralt kuumust trotsis, algul küll üsna häbelikult õigeid sõnu otsis aga kokkuvõttes asjaga kenasti hakkama sai. Edasi koondus tegevus nagu tavaliselt Küngassaarele, kus seekord oli rohkesti töötubasid ja muid atraktsioone. Huvitavaim ehk keraamika, mida juhtis Rakvere keraamikakunstnik Eliko Põdra. Omanäolised ja huvitavad värvid saadakse rakukeraamika töövõtteid kasutades ahjus põletamise järgselt kuumi anumaid saepurusse mattes. Seal siis teevad puusuits ja vaigud igale nõule kordumatu ja mõneti ettearvamatugi välimuse. Huvilisi ja proovijaid oli palju ja Tamsalu keraamikaringi ettevõtmist peaks järgmisel aastal kindlasti kordama. Käsitöid tehti veel mitmel moel ja nii lapsed kui täiskasvanud olid õhinal asja kallal. Aga põhiline vaatemäng hargnes siiski külade võistluse kulinaariavoorus, kus iga võistkond pidi pakkuma omatehtud õlut, grilli ja magusat. Siin oli kõrgeaulisel kohtunikekogul tükk aega nuputamist ja peamurdmist sest hõrgutised olid kõik maitsvad ja omanäolised. Kõige paremini õnnestusid need siiski Vajangu meistritel, kes tänu põhjalikule ettevalmistusele, huumorile ja heale esinemisele kokanduse alal ka üldkokkuvõttes külade võistluse võidu võtsid, edestades seekord koguni kaks võistkonda välja pannud Porkuni Poiste esindust. Laval toimusid mitmesugused esinemised – Porkuni ansambel, Nukuteates Heino Seljamaa esituses jt. Päeva lõpetas Anne Veski nostalgiamaiguline, hoogne ja kaasakiskuv esinemine. Võistluste tehnilised tulemused 7. lehel Piltidel ülal: Vajangu kokkadel käib kibe töö sest varsti on degustaatorid kohal. All kõik tünnisõidus auhinnalistele kohtadele jõudnud. Soome lipuga meeste võitja Ari Lüijünen. samates oludes. Ebaotstarbekaks nii. Nüüd saame me järgmiseks Gümnaasiumi oleks olnud osa klasside spordi- õppeaastaks kooli, mis võib üsna Ain Aasa hoonesse paigutamine. Käsitöö mitmeid aastaid töötada ilma tööaasta tuleb poistele toimub kooli võimlas, suuremate remontideta. Kerge ei tüdrukutel spordihoones. Õpeta- saa kindlasti olema pedagoogi- eriline jad peavad nendes oludes leidma del ja lastel. Algklassides nõuab Tänusõnad võimalusi, kuidas ilma tehniliste uute oludega harjumine oma aja, Porkuni päeva tegijatele, abilistele ja toetajatele suur tänu. Suur Jõudsin koolimajasse just ajaks, kui vahenditeta töid teha. Kehaline vanemate klasside lastele jääb tänu ka külade esindustele, kes olid näinud palju vaeva oma pedagoogid askeldasid koridoris kasvatus toimub spordihoones privaatsust palju vähem kui enne. mööbilt puhastades ja juhtkond või väljas (staadion, suusarajad Tundub, et vähemalt pedagoogidel küla väärikale esindamisele. Kohtumiseni uuel XI Porkuni Päeval arutas direktori kabinetis uue koo- 9.juulil 2011.a ). Kahjuks pole koolil sellel aas- on vaim valmis ja loodan, et ka liaasta esimese päeva vägede liiku- tal võimalust pikapäevaklasside õpilased saavad aru, et muutunud misskeeme. Kuidas toimub aktus, avamiseks. Üks nendes töötanud olukord ei tähenda et õppimises Toomas Uudeberg kes kuhu läheb jne. Vajalik oli see pedagoog lahkus kodu lähedale mingeid järelandmisi tehakse. Aas- lihtsal põhjusel: see kooliaasta on tööle, teine hakkab tegelema eri- ta õnnestub meil kõige valutumalt Ilusat kooliaega. Tamsalu Gümnaasiumis eriline. vajadustega lastega. Tööd jätkab mööda saata siis, kui mõistame Kuna remondis on nn uus osa Mängutuba – aulas. Praegu pole üksteist, oleme koostöövalmid ja Kohe jõuab kätte uue kooliaasta algus. Iga kooliaasta on ehk C korpus, jõuti suve jooksul veel otsustatud, kuhu tuleb kooli sõbralikud. Pahandamine ja pre- osalejatele kordumatu, kuid tänane on Tamsalu vallas siiski lapsevanemate, kooli juhtkonna medõe töökoht. Koolisiseselt on tensioonid ei muuda enam otsu- eriline paljudele osalejatele. Nimelt on Tamsalu kooli alg- ja omavalitsuse konsensuslikule inimesed ümber paigutatud ja seid, mis on tegelikult parimad klasside osa avatud ajutiselt Kultuurimaja , Raamatukogu otsusele viia algklassid 1 – 4, 8 loodetavasti pannakse üles ka võõ- nendest, mida teha oli võimalik. ,Spordihoone ruumides. Põhjuseks koolimaja väga ulatus- klassikomplekti, kultuurimajasse raste jaoks info, kust kedagi leida Loomulikult ootab kooli juhtkond lik remont, mille kestus on lepinguliselt 3 õppeveerandit, ja vanemad klassid vanasse osasse. võib. Muutuvad söögivahetundide tähelepanekuid ja arvamusi kõigilt s.t. ,et õppetöö täies mahus taastub koolimaja ruumides 4 Selleks oli vaja kokkuleppeid pal- pikkused aga see puudutab juba lapsevanematelt ja kus see võima- õppeveerandil. See loob korralduslikult palju lisategevusi jude inimestega ja ka vallavalitsus ainult kooliperet. Vardo Arusaar: lik on neid kindlasti ka arvestatak- kõikidele osapooltele, kuid kooli põhitöö-laste õpetamine- tegi vastava otsuse juba ära. Õppe- „ Koolide remont on mujal tuttav se. Loodame võimalikud problee- saab mõistlikult läbi viidud. Ruumid on kohaldatud töö toimub ühes vahetuses. Kahe nähtus ja näiteks Tallinnas on koo- mid rahulikult ja ilma ülemääraste kooliruumile vastavalt ja on täiendavalt valgustatud. Ka vahetusega õppetöö korraldamine le, kus terve kool on remondis ja emotsioonideta lahendada.Mulle õpetajatel on nendes tingimustes suurem vastutus õpilaste põhjustanuks väga suuri logistilisi kes pidid või peavad kogu aasta teeb muu hulgas heameelt ka see, järelvalvel. Kindlasti kannatab sellel ajal Kultuurimaja , probleeme nii bussiliikluses kui mitmes majas hakkama saama. et oleme praegu Pandivere piir- Raamatukogu ja Spordihoone põhiteenuste korraldam- muus. Laste jaoks oleks tunnid Meil puudutab ümberkorraldus konna suurim kool, mis lisab opti- ine, kuid oleme mõistvad ja tarbijatena katsume selle aja lõppenud kuskil kella 19 paiku mis ühte maja ja tõepoolest teisiti pol- mismi tulevikku silmas pidades. „ mõistvalt üle elada. on selgelt liiga hilja. Algklassidel nud võimalik C korpuses remonti Toimetaja omalt poolt arvab, et Loodan südamest, et tänane ulatuslik remont ja renoveerim- on kultuurimajas parem ühel ja läbi viia. Loodan siiralt kõigi lapse- ei ole põhjust sinisilmselt arvata, ine koolimajas viib koolitustingimused uuele ja kaasaegsele peamisel põhjusel – kuna enamiku vanemate mõistvusele ja arusaami- nagu oleks eesootav kooliaasta tasemele. Seda saame lõplikult oma silmaga näha järgmise tunde annab üks õpetaja ja igal sele, et ebamugavused ja ebameel- kerge, pigem vastupidi. Seda enam 2011/2012 kooliaasta alguseks. Siis peavad kõik kooliga klassil on oma kindel ruum, saab divused ei ole kellelegi meelega tuleks enda ja kõigi teiste närve seotud tööd olema valmis. majas paremini tööd korraldada. tekitatud, vaid neid tuleb taluda säästa, probleeme lahendada rahu- Saabuva uue õppeaasta alguses soovin kõigile Tamsalu Kultuurimajasse paigutatakse lisa- väga suure eesmärgi – remonditud likult ja mis minu arvates eriti olu- valla õpilastele edu tarkuse taganõudmisel, pedagoogidele valgustus, tehakse ka riskianalüü- uue maja nimel. Tõepoolest alles line – suhelda võimalikult palju, jaksu tarkuseseemne külvamisel ja lastevanematele meel- si, vaadatakse üle kõik käiguteed, lammutamine tõi välja C korpuse mitte lasta pingetel kuhjuda vaid divat koostööd kooli ja kodu vahel. Meeldivate tulemusteni trepid jne. Laste riietus peaks ole- ebakvaliteetselt tehtud ehitustöö, koheselt uurida nende põhjusi ja kevadel! ma alati ilmale vastav, sest söömas vanusest tekkinud niiskus – ja üritada muredele lahendusi leida. tuleb käia koolimajas. muud kahjustused. Samuti teame Jõudu kooliperele ja lapsevanema- Toomas Uudeberg Vanematele klassidele tulevad probleeme valgustuse, ventilat- tele! vanas osas ainekabinetid ja kõigil siooni ja temperatuuridega. See tuleb hakkama saada palju kit- maja oleks vajanud remonti niikui- Ain Aasa TAMSALU AJALEHT 2

vahendeid ja juhendeid. Muuseumis just eelnev side muuseumiga. Kui SEPTEMBER 2010 TAMSALUS Porkuni päev, selle käinud ettevõtlikest naistest jäi väga see oli olemas ja isik ise oli julgema korralduslik pool, meeldiv mulje! pealehakkamisega, tunti ennast 09.09 kell 17.30 ALUSTAB KÕHUTANTSUSTUUDIO toimumine Eriti paistsid silma Maire, Greete, kodusemalt, nii paemuuseumi teema „ALIMA“ Marika, Terje, Sirje, Mairi, Annely, Egle, valdamisel kui ka päeva sisustamise Minu tagasivaade, arutlus: Telle. Nende valmisolek olulise päeva perenaisena asjatades. 18.09 kell 12.00 25. JOOKS JA KÄIMISRETK ÜMBER Porkuni päev toimus 2010. aastal 10. sisustamiseks oli tuntav, küsiti päeva Ilmselt jäi ka ülesannete täpsustamisel PORKUNI JÄRVEDE juulil ja oli juubeliaasta. Kümme aastat korralduse ja oma tegemisega seonduva midagi puudu. Igaühel ei ole julgust 19.09 kell 09.00-16.00 MIHKLILAAT järjest on tünnisõit olnud Porkuni päeva kohta. Oli tunda teotahet ja tegutsemiseks tulla „võõrale pinnale“ oma plaanide oluline tegevus-võistlus. ideid ning plaanitu läbiviimise indu. ja tegemistega. Vajaka jäi vast 21.09 kell 13.30 PORKUNI LAHINGU 66. AASTAPÄE- Päeva ettevalmistused on alanud Laupäeva hommikul oligi minule individuaalsest vestlusest, julgustusest, VA TÄHISTAMINE LOKSAL tavaliselt kohe peale suvise üllatuseks muuseumi teisel korrusel toetusest. sisseseatud kohvik: viimse detailini Mina jään järgmise Porkuni päeva 21.09 kell 14.00 PORKUNI LAHINGU 66. AASTAPÄE- tähtsündmuse lõppemist. Planeerimised ja arutlused on toimunud meeskonniti, läbimõeldud – alates laudadest, lauale sisustamisel analoogset abi ootama! VA TÄHISTAMINE VISTLAS valla allasutusi kaasavalt. Mind on pandust, varasem ja hilisem ruumi Aasta on aega, loodan, et tulevad 22.09 kell 11.00-12.00 PROMED PALSAMI NÄITUS- kutsutud Porkuni päeva korraldava koristamine. Lisaksin ka meeldejääva tegutsemiseks uued mõtted, ideedele komisjoni koosolekutele, minu arvamusi teemakohase müügiartikli – paemaius! täiendused. See, mis tehtud, oli MÜÜK ja ettepanekuid on arvestatud. Kõige Suurepärane paemuuseumit tutvustav vajalik ja vaheldust pakkuv. Vaja ongi suurem töökoormus on langenud ikka toode! Tänan! tunnetada valla ühtsust, valla elanike Tiia Uudebergile, kultuurimaja juhatajale Korrustel „valvajad“ giidid Mairi ja osatähtsust populaarsust kogunud ürituse Porkunis pandi nurgakivi kui päeva korraldajahingele. Anneli – nende kohta kiidusõnad saabusid sisustamisel, iga osaleja olulisust. Tegu Tagasivaates lähtun oma seisukohast, juba muuseumi külastajailt: juhendati on ikkagi valla külade hulka kuuluva 4. augustil pandi nurgakivi Pokuni kooli uuele hoonele. tähelepanekutest. Koostatu ei ole korrustel liikumisel, hoiatati mesilaste ja külaga. Kohal olid haridusminister Tõnis Lukas, maavanem Ei- etteheide ega suunatud märkusena! herilaste eest, vastati küsimustele. Seega Endale pean oluliseks abipalumise nar Vallbaum, Riigi Kinnsvara AS juhataja Jaak Saarniit, Esmakordselt sain tunda muuseumis oldi asjalikud ja kasulikud! Tänan neid oskust ja julgust. Nägin, et teotahtelisi HM kantsler Kalle Küttis, Tamsalu valla juhid Andrus abikäsi: igal korrusel oli keegi tegutsemas. osutatud abi eest! naisi on vallas piisavalt. Vaja vaid oma Freienthal ja Toomas Uudeberg, hoone arhitekt Uko Kün- Teisel korrusel oli kohvik; kolmandal, Omavalmistatud ehteid, suupisteid soovid loetavalt ja arusaadavalt valla nap, Porkuni kooli direktor Tiit Leemets, endine direktor neljandal ja viiendal korrustel olid giidid; müütasid paemuuseumi tööga kursis lehes, kodulehel vm esitada ning olla ise Kaljo Pilt, ehitajate ja ajakirjanduse esindajad. muuseumi kõrval olevas liivakastis olid olijad Terje ja Maarika. Ka nende eestvedaja, siis on ka tulemus sisukam. Tõnis Lukas rõhutas oma kõnes, et tal on heameel, et riik mõeldud tegevused-mängud kõige meeskonnatööd oli kõrvalt mõnus Porkuni päeval osalenud külade kohta: oma võlga erivajadustega laste ja nende pedagoogide ees noorematele Porkuni päeval osalejaile; jälgida! Tänan neid muuseumi praeguste külade esindused on toimekad ja likvideerima on asunud. Samuti oli ta kindel, et Porkuni muuseumi ees toimus söödava ja tegemiste tutvustamise eest! algatusvõimelised, seda kõike on vaja jaoks on tegemist olulise ja märgilise ehitusega. omavalmistatud käsitööesemete müük; Liivakastimängude eestvedajad kahjuks alles hoida ja huvitatust säilitada, sest „ Jaak Saarniit ütles, et Porkuni kool pole maakonnas ainus küngassaarel oli aareterada, mida mööda ei hakanud silma. Kella kaheteistkümne ... kuni su küla veel elab, elad sina ka ...“. riigi ehitus ja luges üles terve rea valmivaid hooneid. Ta käidi eelnevalt teatatud kellaaegadel. ajal oli juhendaja olemas, ka olulised Sama võib öelda valla kui haldusüksuse mainis, et hoone kubatuur on üle 37000 m3 ja pindala üle Muuseumi ees oli vanaaegne pesurull, „mänguasjad“ – kivid, pintslid, labidad, kohta. 6000 m2, ning lubas, et maja saab valmis maikuus 2011. milles raskuseks olid kohalikud kivid. mis saadi muuseumist. Mäng toimis, aga Kümnes Porkuni päev jääb meelde Toomas Uudebergil oli hea meel, et valmiv koolimaja an- Huvilised said võimaluse tutvuda siis ... ei olnudki kedagi näha. Korjasin just ürituste sisukuse ja valla elanike nab kohalikele kindluse töökohtade säilimiseks. vanaemade tööga – sikutada pesurulli, ise lõpuks vedelema jäänud mänguasjad kaasamise poolest. Varasematel aastatel Tiit Leemets ütles, et koolimaja ideekavandi valmimisel mille rullil oli lappes lina. kokku. Mul endal ei olnud mahti kõike oleme tundnud ennast kui külalised oli suur osa kogu kooli kollektiivil kes lahendusi välja Paemuuseumis leidsid rakendust jälgida, seepärast ei tea ka põhjust, miks see etendustel, ikka nõudnud, et meil pakkusid ning avaldas heameelt selle üle, et lastel avane- noorikud, kes on momendil tööta või lüli nõrgemaks jäi. Liivakastis mängude oleks huvitav ja midagi meile pakutud. vad edaspidi tõeliselt kaasaegsed võimalused hariduse väikelastega kodus. Projekt „Noored korraldamine ei olnud kohustuslik Külaelanikele jäi siis arutleda, kas kõik omandamiseks. ettevõtlikud naised töökohtade ei juhendajaile ega ka lastele endile. oli ikka lõbus ja põnev. See oli tolle aja Järgmise aastal valmiv maja jätab lahtiseks vana kom- loojaks!“ eestvedajaks oli Tamsalu valla Tundus, et esialgu oli huvi ja huvitatust, märk. pleksi saatuse. Praegune arvamus on, et riik panebselle sotsiaalosakonnast Ülle Kristmann. organiseeritust, hiljem see vaibus. Võimalus Porkuni päeval ise tegutseda, müüki, kuna valla jõud kompleksile peale ei hakka. Maa- Toimekate ja teotahteliste naistega oli Asjalikult toimis ka jalutuskäik kas individuaalselt või külade vanem Einar Vallbaum ütles Porkuni Rahvamajas küll, eelnevalt paemuuseumis kohtumine. küngassaarel. Juhendajad-jalutajad olid esindustena, on toonud uue kvaliteedi et tegi vallavanemale ettepaneku vallavalitsuse Porkuni Tutvuti muuseumis eksponeerituga, käidi teemakohaselt riietatud: arusaadavalt olid ja lähendanud nii külasid kui ka külade lossi kolimiseks, aga see on vist rohkem naljana mõeldud ka mõisapargis tähistatud matkarajal. need ju mõisapreilid või siis guvernandid elanikke omavahel, ka neid, kes on kui tõsine pakkumine. Matkarajalt korjati üles olmesodi. – koduõpetajannad, lastekasvatajannad. kolinud küll kaugemale, aga peavad Projektis osalejad olid aktiivsed ja Kuulajaid kogunes küll vähe, aga Tamsalu valda koduvallaks. Ain Aasa teotahtelised. Huvituti kohalikust kohaletulnuile oli see meeldejäävaks Õnn, et meie vallal on tegusad naised, ajaloost, ikka enam laupäevase tööpaiga elamuseks. Tänan „lossipreilisid“, nii kultuurimajas kui ka külades. Oskust kohta. Oldi murelikud selle pärast, Tellet ja Eglet! Mõlemad on varem neid märgata ja tunnustada ning julgust et külastajad võivad küsida midagi muuseumiga kokku puutunud. Telle on uute ideede esitamiseks, ikka ühise muuseumi kohta, millele vastamisega suvel muuseumis töötanud, Egle aga on tegemise-tegutsemise nimel! Töö kiitku võidakse kimpu jääda. Muuseumist oma uurimustöö muuseumile kinkinud. tegijat! saadi kaasa oluline teave nii aarderaja Arvangi, et Porkuni päeval tegutsemist, kohta ja ka liivakastimängude tarbeks enda võimete kasutamise julgust Ella Vikk, Porkuni paemuuseumist paemuuseumi piirkonnas, on mõjutanud Uudeküla laada kor- Pandivere piirkonna tegijatega. Kuna Saabumas on pikk pime aeg. Mõtle, kuuldus Uudeküla laadast levib järjest mida sina oskaksid ise teha või meister- raldus kogub hoogu kaugemale, siis seekord tuli müüjaid dada. Hakka juba varakult pihta, varsti lisaks Tamsalu, Väike-Maarja ja Laek- on uus kevad käes. Oled teretulnud Pühapäevasel päeval, 22. augustil 2010 vere vallale ka naabervaldadest: Ambla, laadale osalema, kasvõi mõne asjaga. toimus järjekordne Uudeküla laat. Kadrina ja Rakvere vallast. Kutsusime Kevadine Uudeküla laat näitas, et Viimati toimusid Uudekülas laadad 80- üles vabatahtlikke esinejaid ja mängude maikuu keskpaik on sobilik aeg laada 90 aastat tagasi, sellest ajast on säilinud läbiviijaid. Uudeküla laululaval esinesid korraldamiseks. Seepärast julgen pikalt vanu fotosid. Nüüd on tänu Uudeküla ja korraldasid ühislaulmist Porkuni ette öelda, et järgmine Uudeküla laat inimeste ühistööle võimalik taastada naisansambel “Viisiratas” ja rahvuskivi toimub pühapäeval, 15. mail 2011 kella Uudekülas ja selle ümbruses laadatradit- teemal viis mänge läbi Porkuni paemu- 10-14. Vasakult: Jaak Saarniit, Tõnis Lukas, Uko Künnap, sioon. Sedapuhku on Uudeküla laatadel Toomas Uudeberg, Kalle Küttis, Tiit Leemets useumi esindus. Lume tulekuni saame ka sel sügisel seatud reegliks, et müüa võib vaid enda Aitäh kõikidele tublidele ja heatahtlikele kokku Uudeküla külaplatsil igal nel- tehtud või kasvatatud toodangut või oma inimestele, kes aitasid kaasa Uudeküla japäeval kella 18-19. pere mittevajalikke asju. Laat on hea laada korraldamisele, igaüks vastavalt Meeldivate kohtumisteni! võimalus tulla kodudest välja ja sõlmida oma võimalustele. Uudekülas leidub kontakte edaspidiseks. palju väga abivalmis ja töökaid inimesi, Katrin Uudeküll, MTÜ Uudeküla Seekordsel laadal oli müüjaid 59. tänu kellele on Uudeküla laat Laada külastajatel oli võimalik tutvuda toimunud juba kolm korda. Pildil laadaplates õhust Martini pildil.

Pildil kirjutab Merike Kolde teise Tamsalu valla piirkon- nana Naabrivalveprogrammiga liitunud Metskaevu küla esindajana alla ühinemislepingule. Naabrivalve muutub üha olulisemaks kuna vargused ja rüüsatmised on ka väiksemates kohtades muutunud sagedasteks, politseile lootmine kadunud vara tagasi- saamiseks pole mõistlik. Seega peaksid inimesed ise ro- hkem tähelepanelikumad olema, seda enam, et tavaliselt on vargad pärit üsna lähedalt. 3 TAMSALU AJALEHT

Toimetajalt Livar Liblik - spordimehe hingega päästja lustel osalemine, kus eelmisel aastal tuli Idast tuleb igine sui, põhjast põline tali. Vanasõna. ka meeskondlik vabariigi meistritiitel. Individuaalselt oleks tal vaja päris tippu Oli vast SUVI !!!! Aga kindlasti mitte eestimaine ja paljude jõudmiseks ajast ( takistusriba läbib ta jaoks vist ka mitte väga meeldiv. Kõigega harjub ja tuleb umbes 16 sekundiga ) kuskil paar sekun- välja, et ka +30 –ga on võimalik harjuda. Aga ainult harjuda. dit kärpida. Aga sellel alal treenimist aasta Meeldivaks ja mõnusaks muutuks see vist alles pikemaajalise ringi ei ole ja tulemused tulevad füüsilise aklimatiseerumise korral. Tööinimestele oli kuumus ikka vormi pealt. Põhiala on Livaril ikkagi korv- raske mis raske. Ja ei kiskunud mind küll õuegi mitte, toas pall. Ta on Los Torose korvpallimeeskonna varjus olla oli mõnusam. Ja siis veel need hirmsad tormid. kapten ja väljakul mängujuht. Korvpall Ühe ajal sattusin järvel olema, ei pannud tähelegi, et must oma dünaamilisuse ja vaheldusrikkusega pilv hirmsa kiirusega tuli. Paari minutiga olid üleval vaat et on talle alati meeldinud. Meeskonna elu meetrised lained, hirm tuli peale ja vaatasin et Kaieallikale koordineerib ja suunab põhiliselt Rainer tormivarju kuidagi saada. Porkunis lendasid pealt nii viida- Tops, kes korraldab rahaasju ja ajab me- torni kui vana meierei katused, mis naabervalla apokalüp- hed igaks mänguks välja, igaühele helist- tiliste tormikahjustuste kõrval on muidugi väga pisikesed ades ja täpselt kokku leppides. Viimased kaotused. Tormijärgset Väike – Maarjat tasus vaatama minna paar aastat meeskonnaga vabariigi tase- – niisugust kaost ilmselt enam näha ei õnnestu. Nägin ise mel mängides on olnud huvitavad aga ka ka Mädapea mõisas murduvaid põlispuid ja peale viimast rasked. Rutiinsele mängule tuleb varakult tormi, mis murdis seal 40 puud, oli pilt samuti kole. Tugevad välja sõita ja tagasi koju jõutakse õhtul tuuled ja tormiiilid ei jää ilmselt viimasteks ja inimestel tu- või päris öösel. Loomulikult ei meeldi leks tõsiselt mõelda majade ümber kasvavate põlispuude elukaaslasele kui niisuguseid mänge ko- mahavõtmisele. Need on armsad ja väärikad, aga kahju, mis Ühel augustikuu päeval vuras mu hoovi riik aga aina juurde lisanud. See on kõigile guneb aastas palju, aga seni on suuremaid nende soovimatusse suunda kukkumine kaasa toob, võib Päästeteenistuse sõjamaalingus maastur. päästjatele tähendanud rohkeid nädalaid pahandusi välditud. Meeskonnas valit- olla korvamatu. Sellega saabus Livar Liblik, kes objektilt kõikvõimalikel koolitustel. Livar näiteks seb sõbralik ja hea vaim, väljakul on kõik Saatuse või siis kellegi teise tahtel olen sattunud suurehituse saabudes leidis mahti natuke oma tegem- viibis viimati keemiaõnnetustega seotud võrdsed, mänguaega proovitakse anda naabrusse. Uus koolimaja kasvab kiiresti. Metsiku kuumaga istest rääkida. Kõigepealt tutvustaski ta ohtude alasel koolitusel. Kuna riik on olu- kõigile. Ebaõnnestumiste korral ei kuule olid mehed 10 – 12 tundi tellingutel. Kui arvestada, et tõsisem oma autot, mis on tegelikult liikuv operati- liselt päästeteenistusele kuluvaid vahen- meeskonnakaaslastelt enamasti ette- ehitus algas alles mai algul siis on tegemist väga kiire ehi- ivteenistuse juhtimiskeskus. Livar töötab deid vähendanud, on see tööd raskemaks heiteid vaid üksteist üritatakse toetada. tusega. See hoone on ju plokkidest laotud, mitte paneelidest Ida- Eesti Päästekeskuses Operatiivkor- teinud ja kahanes ka töötajate palk üsna Mängujoonis on meeskonnal aastatega kokku monteeritud. Ehitus annab tööd – leiba ka kõigile üm- rapidajana. Autos on kolm sidevahendit – palju. Päästja peab olema universaal, kes välja kujunenud mängujuhi asi on treeneri berkaudsetele majutajatele – toitlustajatele. mobiil, raadiotelefon ja kahepoolset sidet oskab mitmesugustes olukordades ai- korraldused väljakul ellu viia. Livar arvas, Suvi on andnud märku ka järjekordsete valimiste lähenemis- võimaldav telefon. Samuti arvuti, töölaud, data. Paika on pandud prioriteedid, mille et Tamsalu meeskonna võitude taga on est. Porkunis on käinud Indrek Saar, Einar Vallbaum koguni kaustad vajalikuga, kontoritarbed. Taga- järgi tegutsetakse. Kõige tähtsamad on palju just tagamängijate tööd, kes tihti vas- mitu korda, Tõnis Lukas, Kristiina Ojuland, kui ainult kõige luuki avades tulid välja töölaud, kuhu saab inimelud seejärel loomad ja materiaalne tastele juba mängu algul tiheda kaitsega prominentsemaid nimetada. Kindlasti näeme neid veelgi. joonistada – kirjutada vajalikku nõupidam- vara. Oluline on õnnetuskohale jõudmise ebameeldivusi ja ebakindlust põhjustavad Soovitan inimestel poliitikutega kohtumisteks tõsiselt valm- iste ajal, kontoritehnika, mitmesugune var- kiirus. Suuremates asulates on tähtis, et ja sellega ka mängu saatuse otsustavad. istuda ja uurida, mida nad seni kohaliku elu edendamiseks ustus – ka näiteks kiirgusemõõtja ja muud õnnetuskoht saaks piiratud, et vältida kõr- Eriti hästi sobis tal mäng koos Sven - Pu teinud on. Siis on valikuid kergem teha. Kui üldse valima mõõteriistad, tehnilised vahendid ja palju valiste inimeste ja uudishimulike ohtusat- goneniga kes tuli meeskonda vabariigi minna veel tahtmist on. muud. Livari arvates on tal tehnilise poole tumist. Õnnetuskohal on kõige halvem, esiliigas aitama. Sveni kogemused ja pealt kõik vajalik olemas. Ainuke aparaat, kui kõikvõimalikud „asjatundjad” oma mängulugemisoskus kallutasid paljudes mis võiks veel olla, on termokaamera, mil- nõuannete ja sebimisega päästjaid se- mängudes kaalukausid õigele poole. lega saaks hoones tulekollet fikseerida, gama hakkavad. Poleks seda uskunud, Meeskonna suurimaks puuduseks on ko- Rõõm liikumisest – aeroobika aga see on kallis. Kuigi päästekoolil on aga Livar ütles, et tänusõnu kuulevad rvialuse jõu nappus ja selle taha paljud niisugune olemas. Operatiivkorrapidaja nad harva. Ikka tullakse kellegi arvates li- kaotused on jäänudki. Aga kuuldavasti Juba aastaid on Tamsalu Spordihoones olnud tublidel naistel saab info võimalikust õnnetusest maa- iga hilja, kaasas pole piisavalt varustust, on Raineril plaan seda olukorda muuta. võimalus osaleda aeroobika treeningutes. Sellegi poolest on aga nende seas levinud arvamus, et aeroobika on üks paras konnas ja alates teatud õnnetuse tase- ei jätku vett jne. Eriti käib see muidugi Kahju oli Livaril, et hooaja kõige otsus- kargamine ja hüppamine. Jah, nii oli see aeroobika alguspäevil, mest peab ta seal ka kohal olema. Tema üksinda juhtimiskeskuse autoga kohale tavam mäng kodus – esiliiga poolfinaal kuid nüüd enam mitte. Võtsin vaevaks veidi asja selgitada.Mis ülesandeks on tutvuda olukorraga, ka- saabuva inimese kohta, kellelt kohe õn- kaotati. Vastane tegi hooaja parima, Los siis on aeroobika? Milline on aeroobikatunni ülesehitus ehk vandada tegevusplaan ja juhtida kõigi netuse likvideerimist hakatakse nõudma. Toros ühe halvematest mängudest. See mida me tunnis teeme ja millist kasu me aeroobikas osalemisest õnnetuskohale saabunud operatiivtee- Tegelikult aga on päästjatel oma võim- on üks korvpalli paradoksidest – mõnel saame?Aeroobika on muusika saatel toimuv rühmatreening, nistuste töötajaid. See tähendab, et õn- alused, millest rohkem nad teha ei saa. päeval lihtsalt ei tule miski välja. Aga kok- mis arendab meie füüsilist vastupidavust, lihasjõudu ja pain- netuskohal on kõik kohalolijad kohustatud Suurte õnnetuste korral tuleb kokku maa- kuvõttes tuli võite väga palju ja see näitas, duvust ning parandab koordinatsiooni. Aeroobika on sobiv operatiivkorrapidaja korraldusi täitma – ka konna kriisikomisjon. Seal hinnatakse et vabariigis saab mängida küll. Põhimõt- treening nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist näiteks politseinikud ja president, ütles siis olukorda ja otsustatakse, kus on abi teline otsus esiliigas ja maakonnas ka sellel armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale inimesele. Mis me teeme? Livar. Päästetööde juht teeb olukorrast kõige rohkem vaja ja millises järjekor- aastal jätkata on tehtud ja Livar andis Rain- Kuna aeroobika stiile on päris mitmeid ja neid lisandub pidevalt, lähtudes vajalikud otsused ja suunab kogu ras tegutsema hakatakse. Esimeses jär- erile ka oma nõusoleku. Livar peab ennast siis siinkohal võiks treeningu kirjeldamisel lähtuda meil kätte- päästeaktisooni kuni selle lõppemiseni. Ta jekorras tagatakse inimestele joogivesi ja spordis amatööriks, sest kuigi võimed saadavast ehk siis aeroobikatunni ülesehitus võiks olla järgmine: peab tihti leidma kõige kiiremad ja pääst- energia, siis tootmishoonete ja loomak- lubaksid ka elukutselisena pallida, pole ta Igasugust treeningut on vaja alustada soojendusega. Sellega jate jaoks ohutumad võimalused ohtude asvatuse elektrivarustus. Koostööd te- seda otsust teinud. Livar oli paar aastat ka valmistame lihased ette eesolevaks pingutuseks. Soojendusosa likvideerimiseks. Päästjate töö on oluline hakse Maanteeameti ja Eesti Energiaga. Rakvere meeskonna huviorbiidis, treener koosneb enamasti lihtsamatest sammu-kombinatsioonidest ja tähtis – seda rõhutas Livar mitu korda. Livar käis ka tormijärgses Väike – Maarjas, Sõber kutsus ta treeningutele, kus ta ka lisades neile erinevaid käteliikumisi. Kui küsisin, kas pidev pingeseisundis ja aga mere ääres – Eisma kandis oli olu- käis korra päevas – õhtuti. Vaja oleks aga Järgneb aeroobika põhiosa ehk treener on ettevalmistanud ohtudes töötamine ära ei tüüta, naeratas kord hullem. Seal ei piisanud päästjatel olnud kaks korda treenimist ja oleks tul- erinevatest aeroobika põhisammudest koosneva sammukombi- natsiooni, mille ta õpetab selgeks järkjärgult. Põhisamme õpime ta ainult. „Päästeteenistusse tööle minek tehnilist võimekust ja teedele langenud nud töölt ära tulla. Profisportlase elu aga ja tuletame meelde iga hooaja avades, seetõttu olekski soovitatavkujunes välja, kui peale kooli seda ala õp- puudemassi likvideerimiseks oli vaja har- ei tõmmanud ja nii jätkabki ta tööd ja rühmaga liituda kohe sügisel. Tulemuseks on mõnus tant- pima läksin. Olen nüüd sellel tööl juba vesteride abi. Niisuguseid ekstreemseid sporti kokku sobitades. Vanus on ka juba sukene, mis annab meile hea emotsionaalse laengu ja valmistab palju aastaid olnud, harilikust päästjast õnnetusi juhtub õnneks harva. Oma lä- niisugune, et ega väga kaua enam sellel keha ette lihastreeninguks. tõusnud üheks kõrgeimaks juhiks operati- bielamistest ei tahtnud ta rääkida. Aga tasemel ei kannata jätkata aga seni kui Järgnebki lihastreeningu osa, kus erinevaid jõuharjutusi soorita- ivtöös. Operatiivtöö mulle meeldib ja kor- ütles, et alati on väga kurb tuua veest füüsis vastu peab ja meeskond seda va- des treenitakse lihas-vastupidavust. Koormatakse kordamööda rapidajana töötatud aasta on valmistanud välja noori inimesi, tänavu on neid olnud jab, annab ta oma parima. Kahju on Livaril kõiki suuremaid lihasgruppe. Enamasti kasutatakse jõutreenin- rahulolu. Huvitavaks teeb töö see, et kahte mitu. Väljakutseid võib tulla päevas mitu, sellest, et Tamsalus noori pallureid kas- gus omaenda keharaskust, vahel ka abivahendeid nt hantlid. Ei ühesugust tööpäeva ei ole. Karjääriredelil nagu näiteks aastaid tagasi oli Rakveres, vamas ei ole, kuigi Los Torose teine mees- maksa karta, et naistel lihased jõuharjutusi tehes liiga suureks kasvavad. Hormoonid reguleerivad lihasmassi kasvu. Mida järgmine aste oleks bürokraat kuskil kir- kus ühelt tulekahjult tulles tuli peaaegu kond koosneb noorematest meestest, suurem on kogu lihasmassi osa kehakaalust, seda rohkem kulu- jutuslaua taga, aga niisugusest pakkumis- kohe minna teisele, aga võib ka minna pole nemadki enam väga noored. tavad lihased harjutamisel energiat ja aktiviseerub ainevahetus est olen juba ka loobunud. Lihtsalt mulle mitu päeva, kus välja sõitma ei peagi. Livari telefon ärkas ellu, järjekordne ohuo- ( põletad rohkem kaloreid ).Tund lõpeb alati venitustega, mis meeldib liikuv ja suhtlemisrikas elustiil ro- Päästmiselt läks jutt spordile. Livar on lukord nõudis tema kohalolekut. aitavad lihastel lõdvestuda. hkem.” Päästetöötajatel on viimastel aas- pärit sportlikust perekonnast ja seetõttu Millist kasu me sellisest enesepiitsutamisest saame? tatel jäänud vähemaks tuleõnnetuste väl- on ta enda arendamisega väiksest peale Ain Aasa Eelkõige eneseületusest saadav emotsionaalne nauding. jakutseid, igasuguseid muid ülesandeid on tegelenud. Tööga seotud on erialavõist- Oled küll trenni lõppedes higine ja väsinud aga tunne on hea. Aeroobika aitab saavutada head kehalist vormi: tõsta lihas- toonust, langetada kehakaalu. Paraneb verevarustus, tugevne- Perearsti kommentaar väheneb stressi negatiivne mõju Oluline on ka see,et traumade ohtu vad luud, lihased ja liigesed. Suureneb üldine vastupanuvõime. kõrvalolevale aeroobikaartiklile organismile sellel alal peaaegu pole erinevalt Kõik see on pingutamist väärt, kuid selge on see, et vaid ühe lihaste töö soodustab luudesse kalt- näiteks pallimängudest Muusikaline treeninguga tulemusi ei saavuta. Aeroobne liikumine laiemas mõttes siumi talletamist, mis annab luudele taust mõjub emotsionaalselt positi- Septembri teisel nädalal saavad aeroobika treeningud taas hoo tähendab, et lihaste tööks vajalik en- tugevuse ivselt ja toonust tõstvalt. Rühmas sisse. Sel aastal on plaanis pakkuda mitmekülgsemat treen- ergia saadakse süsivesikute ja rasvade liikumine kutsub esile naudingutunde harjutamine muudab tegevuse naudi- ingplaani. Teisipäeviti kell 19, alates 7. septembrist, hakkavad lagundamisel hapniku kaasabil. Sell- süda tugevneb, langeb vererõhk ja tavaks, suhtlemine värskendab meeli toimuma tunniajased trennid tantsu ja hoogsat liikumist armas- ine treening vähemalt 2 korda nädalas väheneb infarktirisk ja vähendab rutiini. Väljaõppinud tavale huvilisele ning neljapäeviti kell 19, alates 9. septembrist, väheneb suhkruhaiguse risk ( organ- treener saab kohandada harjutuste on võimalus osaleda ringtreeningus, kus pearõhk on lihaste mõjub hästi inimese üldisele tervisele: vastupidavamaks ja ilusamaks vormimisel. Vaata kindlasti ka kõik elundid saavad paremini kätte ism kasutab suhkrut rohkem ära) intensiivsust ja valikut individuaalselt Tamsalu Spordihoone kodulehekülge www.tamsalusport.ee . hapnikku Igal inimesel sõltumata vanusest ja iga harjutaja jaoks. Terviseprobl- Vahel on kodust väljaminek oi kui raske. Aga mida korrali- kehas tekib juurde veresooni soost on väga soovitav oma tervise eemide korral võib enne treenima kumalt trennis käid, seda lihtsam on sinna ka järgmine kord aeglustub ateroskleroos e. veresoonte heaks teha sobiva intensiivsusega asumist nõu küsida oma perearstilt. minna. Samuti on meile loodud suurepärased tingimused, lupjumine liikumistreeningut vähemalt 2 korda kasutame neid siis ära. paraneb ainevahetus ( viiakse organis- nädalas 40 - 60 minutit järjest. mist välja mittevajalikke aineid) Seega tuleks igaühel meist leida meel- Helle Pärna, Julge pealehakkamine on pool võitu! langeb kehakaal rasvade kasutamise epärane liikumistegevus. Aeroobika perearst arvelt tähendab väga mitmekesist treeningut, Marge Iho ja väheneb koormus luudele ja liigest- kus töötavad kõik keha lihasrühmad, EOK I taseme aeroobikatreener ele paraneb koordinatsioon ja tasakaal. TAMSALU AJALEHT 4

Otsustati taotleda tasuta munitsipaalomandisse ja keskkonda mõjutavate tegurite kohta jagas probleemile lahenduste otsimisega. Reostus Vallavolikogu Tamsalu vallas Tamsalu linna tänavate alune ja teavet komisjonide liikmetele sõltumatu tuleb likvideerida. teenindav maa ekspert. Hetke seisuga ei ole ei vallavalitsusel Porkuni Päev- külade võistlusel osales 9 18.08.2010 Kinnitati Tamsalu valla munitsipaalomandis ega volikogu komisjonidel veel ühtset võistkonda. Kuulati Andrus Freienthali infot Tamsalu valla olevatest korteritest sotsiaalkorteriks Sääse tn 4 seisukohta Kullenga külas asuva Pärtli kinnistu Alustatud on Tamsalu Gümnaasiumi 2010. aasta eelarve 7 kuu täitmise kohta korter 18. detailplaneeringu tuleviku kohta. remontöödega Tunnistati kehtetuks 16.06.2010 määruse Kinnitati Tamsalu valla munitsipaalomandis Volikogu esimees esitas vallavanemale suulise Algatatud on Sääse Eakate Kodu nr 7 “Tamsalu valla 2010. aasta I lisaeelarve olevate eluruumide valitsemise, kasutamise järelepärimise kinnistu Tööstuse 11 asuva detailplaneering kinnitamine” lisa nr 1 ja kinnitati uus lisa. ja käsutamise kord ning sotsiaalkorteri üürile ulatusliku keskkonnareostuse (ebaseaduslik On alanud Tamsalu keskküttetorustike Anti luba vallavalitsusel korraldada hange andmise ja kasutamise kord tootmis- ja olmejäätmete ladustamine) renoveerimine “Tamsalu valla teede ja tänavate talvine Kuulati A.Freienthali infot järgmistel teemadel: likvideerimise seisu kohta. Tamsalu Veeprojekti pakkumiskonkurss teehoid” perioodiks 01.10.2010 – 30.04.2011 05.07.2010 toimus eelarve-ja arengukomisjoni Probleemidest Sääse Lasteaia kõrval asuvale on lõppenud, käivad läbirääkimised hanke valla teede ja tänavate hooldaja leidmiseks. ning majandus- ja keskkonnakomisjoni platsile autode parkimisega. võitnud ettevõttega. Nõustuti OÜ Artiston Kinnisvara poolt ühiskoosolek Kullenga külas asuva Kuulati T.Uudebergi infot järgmistel teemadel: Tamsalu vallas Assamalla külas asuvate Lepiku Pärtli kinnistu detailplaneeringu Lahendust ei ole leidnud Tamsalu linnas katastriüksuste (pindala 50,56 ha, sihtotstarve küsimuses (tuulegeneraatorite rajamine). asuv ulatuslik keskkonnareostus Tööstuse Ursula Saar maatulundusmaa) omandamisega. Tuulegeneraatorite ning nende tööst lähtuvate tn 11 kinnistul. Vallavalitsus tegeleb jätkuvalt Vallasekretäri abi

Nõustuti ehitusloa väljastamisega üksikelamu rekonstrueerimiseks Vasara tn 3a, Tamsalu Muudeti Tamsalu vallavara (osa kinnistust Vallavalitsus püstitamiseks Sireli põik tn 1, Tamsalu linnas. linnas. Sõpruse tn 3, Kultuurimaja pargis) Nõustuti kaevelubade väljastamisega Nõustuti kasutusloa väljastamisega Spordiklubi Los Toros MTÜ-le tasuta 29.06.2010.a järgmiselt: puurkaevu püstitamisel aadressil: Tooma, kasutada andmise lepingut täismõõtmetes Tutvuti ja võeti teadmiseks Tamsalu Porkuni Kooli tehnovõrkude paigaldamiseks Naistevälja külas. korvpalliväljaku rajamiseks. Lasteaia Krõll 2009/2010 õppeaasta õppe- ja (Aasa teel, Järvekalda teel, Porkuni-Loksa Nõustuti raieloa väljastamisega vanade ja kasvatustegevuse aruanne. mnt); hoonetele ohtlike puude raiumiseks Metsa tn Elvi Astok Kooskõlastati Tamsalu Lasteaia Krõll Tamsalu Gümnaasiumi tehnovõrkude 2 kinnistul Tamsalu linnas. Vallasekretär sisehindamise aruanne. paigaldamiseks ja vertikaalplaneerimisega Otsustati muuta katastriüksuse kohaaadressi Kooskõlastati avatud hankemenetlusega seotud kaevetöödeks. omaniku taotluse alusel. 11.08.2010 riigihanke “Investeerimislaen” Nõustuti raieloa väljastamisega vanade, Nõustuti katastriüksuse jagamisega hankedokumendid. vigaste ja hoonetele ohtlike puude raiumiseks Tamsalu linnas ja määrati moodustatavatele 1. Eraldati toetust Tamsalu valla 2010.a Nõustuti ehituslubade väljastamisega Rahu tn 23 kinnistul Tamsalu linnas. katastriüksustele koha-aadressid ja eelarvest MTÜ-le Tamsalu Naiskoor järgmiselt: Anti luba Rainer Freienthal`ile avaliku ürituse sihtotstarve. 2.Väljastati MTÜ-le Uudeküla luba avaliku elamu rekonstrueerimiseks Tamme tn 7, “Põdrangu Koger” korraldamiseks 17.juulil Anti luba OÜ-le Zahira avaliku ürituse ürituse “Uudeküla laat ” korraldamiseks Tamsalu linnas; s.a Põdrangu külas ajavahemikul 12:00-15:00. “Tantsukontsert” korraldamiseks 31.juulil s.a 22.augustil 2010.a. Tamsalu vallas Uudeküla üksikelamu püstitamiseks Laane tn 20, Anti MTÜ-le Veoauto Krossiklubi luba Porkuni külas Porkuni Paemuuseumi taga külas Uudeküla külaplatsil. Tamsalu linnas. avaliku ürituse “Eesti Meistrivõistlused vabaõhulaval (vihmase ilma korral Porkuni 3.Algatati detailplaneering kinnistule Nõustuti raieloa väljastamisega vanade ja veoautokrossis 7.etapp” korraldamiseks Rahvamajas) ajavahemikul 20:00-21:30. aadressil Sääse ringtee 3, Sääse alevik Sääse hoonetele ohtlike puude raiumiseks Metsa tn 07.augustil s.a Einjärve krossirajal Anti FIE Novruz Mammadov`ile luba avaliku Eakate Kodu rajamiseks. 4 kinnistul Tamsalu linnas. ajavahemikul 9:00-18:00. ürituse “MÜÜGIPÄEV” korraldamiseks 4.Nõustuti ehitusloa väljastamisega Tamsalu Kinnitati kuueteistkümne tänavate Nõustuti AS Tamsalu Kalor 15.augustil s.a Tamsalu linnas Raudtee tn. 5 ja suusastaadioni rekonstrueerimiseks katastriüksuse piirid, pindalad, kõlvikuline Elamumajandusosakonna ettepanekuga 7 vastas asuval platsil ajavahemikul 9:00-16:00. aadressidel Toome tn 28, Toome tn struktuur ja maksustamishinnad. eraldada korterid üürilepingu alusel Kinnitati Tamsalu Spordikompleksi teenuste 28A, Toome tn 28B, Toome tn 28C ning Eraldati koht Sääse Hooldekodusse kahele kasutamiseks kuuele perele. hinna muutmine ja täiendavad teenuste Suusastaadioni kinnistu Tamsalu linn. hooldust vajavale eakale. Eraldati Tamsalu valla 2010.a eelarves hinnad. 5.Otsustati sõlmida notariaalne eelleping Kinnitati toimetulekutoetuse eraldus juuni sotsiaaltoetusteks planeeritud vahendite Kinnitati riigihanke “Investeerimislaen” Tamsalu EPT AS-ga kinnistuosa, ligikaudse kuus. arvelt sotsiaaltoetust ühele abivajajale ja jäeti avatud hankemenetlusele esitatud pakkujate suurusega 950 m², ostmiseks. Eraldati Tamsalu valla 2010.a eelarves rahuldamata kaks toetuse taotluse avaldust. kvalifikatsiooninõuetele vastavuse 6.Eraldati koht Sääse Hooldekodusse ühele sotsiaaltoetusteks planeeritud vahendite Eraldati Porkuni päeva raames toimuva kontrollimine, pakkumuste vastavuse hooldust vajavale eakale. arvelt sotsiaaltoetust kahele abivajajale ja jäeti külade viievõistluse paremate külade kontrollimine, pakkumuste hindamine ja 7.Anti nõusolek eestkostetava peresse rahuldamata neli toetuse taotluse avaldust. tunnustamiseks vahendid alljärgnevalt: tunnistati edukaks pakkumuseks Bank DnB lubamiseks. Arutati Ida Prefektuurilt saabunud I koht 3000.- krooni; Nord AS Eesti filiaali pakkumus. 8. Otsustati kompenseerida vähekindlustatud informatsiooni OÜ Rostaleks Tamsalu II koht 2000.- krooni; Kinnitati Tamsalu vallale kuuluva paljulapseliste perede toidukulud 2010.a. tanklas 14.05.2010.a väidetavalt toimunud III koht 1000.- krooni. metsamaterjali (Suusastaadioni kinnistul suurperede suvepäevadel. alkoholiseaduse rikkumise kohta. Viidi sisse muudatus Tamsalu Vallavalitsuse kasvav, langetamist vajav 120 tihumeetrit 9. Eraldati Tamsalu valla 2010.a eelarves Arutati kinnipidamiskohast vabanevate 29.06.2010 korraldusega nr 188 metsa) võõrandamiseks korraldatud kirjaliku sotsiaaltoetusteks planeeritud vahendite isikute taotlusi. kooskõlastatud riigihanke “Investeerimislaen” enampakkumise tulemus ja otsustati arvelt sotsiaaltoetust neljale abivajajale ja jäeti hankedokumentides. võõrandada metsamaterjal OÜ-le Kasepuu. rahuldamata kaks toetuse taotluse avaldust. 09.07.2010.a Kuulutati välja Tamsalu vallale kuuluva Kinnitati toimetulekutoetuse eraldus juuli 10.Otsustati kuulutada välja konkurss Sääse metsamaterjali (Suusastaadioni kinnistul kuus. Hooldekodu juhataja ametikoha täitmiseks. Nõustuti kasutuslubade väljastamisega kasvava, langetamist vajava 120 Eraldati Tamsalu valla 2010.a eelarves 11.Määrati hooldaja kahele raske puudega järgmiselt: tihumeetri metsa) võõrandamiseks kirjalik sotsiaaltoetusteks planeeritud vahendite isikule. 1-35 kV jaotusvõrgu elektri õhuliini enampakkumine. arvelt sotsiaaltoetust kahele abivajajale ja jäeti püstitamisel Vajangu ja Võhmuta külas; rahuldamata kaks toetuse taotluse avaldust. Ursula Saar ühepereelamu püstitamisel aadressil: Toome 27.07.2010.a Kehtestati Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Vallasekretäri abi põik tn. 2, Tamsalu linnas; Väike-Maarja valla ühise kriisikomisjoni sigala ja vedelsõnnikuhoidla püstitamisel Nõustuti ehitusloa väljastamisega sauna põhimäärus. aadressil: Veskioru, Kursi külas. Tamsalu valla korraldatavad õpilasliinid 2010.-2011. õppeaastal. Tamsalu-Põdrangu-Naistevälja-Porkuni-Assamalla-Kadapiku-Tamsalu peatused E,T,K,N,R Tamsalu side 16.15 Tamsalu-Kullenga-Porkuni-Sauvälja-Loksa-Põdrangu-Tamsalu Sääse LA 16.20 peatused E,T,K,N,R Põdrangu 16.25 Kullenga 7:20 E,R 16.40 T,K,N Kullenga küla 7:25 Tamsalu Koidu tn 16.45 Käbikuivati 7:27 Uudeküla 16.42 Porkuni (Lindre) 7:30 Naistevälja 16.47 Vistla 7:33 Järvajõe 16.52 Sauvälja 7:35 Piisupi 16.55 Loksa 7:37 Porkuni 16.58 Põdrangu 7:42 Käbikuivati 17.00 Kaeva 7:46 Kullenga 17.04 Tamsalu Gümn 7:50 Assamalla 17.06 Sääse LA 7:55 Kadapiku (Väädi mü) 17.16 Tamsalu- Kadapiku – Assamalla – Porkuni – Järvajõe- Tamsalu Loksa 17.28 peatused E,T,K,N,R Sauvälja 17.30 Kadapiku (Väädi) 7:05 Tamsalu 17.34 Assamalla 7:15 Tamsalu-Põdrangu-Loksa-Tamsalu Võhmetu 7:21 peatused E,T,K,N R Porkuni 7:25 Tamsalu Gümn. 14.50 14.00 Piisupi 7:28 Kaeva 14.53 14.03 Järvajõe 7:32 Põdrangu 14.57 14.06 Naistevälja 7:38 Loksa 15.02 14.11 Uudeküla 7:42 Sauvälja 15.04 14.13 Tamsalu Gümn 7:45 Tamsalu 15.07 14.16 Sääse LA 7:50 Tamsalu-Vajangu-Võhmuta-Tamsalu Tamsalu-Järvajõe-Porkuni-Assamalla-Kadapiku- Tamsalu peatused E,T,K,N,R peatused E,T,K,N R Tamsalu 7.15 Tamsalu Gümn. 14.50 14.00 Vajangu 7.25 Uudeküla 14.52 14.02 Võhmuta teerist 7.30 Naistevälja 14.57 14.07 Jootme-Koeru tee (Kuivakaru m/ü) 7.33 Järvajõe 15.02 14.12 Vajangu küla 7.37 Piisupi 15.07 14.17 Vajangu 7.39 Porkuni 15.09 14.19 Kerguta 7.41 Käbikuivati 15.12 14.22 Herne 7.44 Kullenga küla 15.14 14.24 Tamsalu Gümn. 7.55 Kullenga 15.17 14.33 Assamalla 15.19 14.36 Kadapiku (Väädi mü) 15.29 14.46 NB ! 1. septembril 2010.a sõidavad hommikused õpilasbussid tavagraafikust 1 Tamsalu 15.34 14.50 tund hilisemal ajal seoses Tamsalu Gümnaasiumi aktuse algusega kell 9:00. 5 TAMSALU AJALEHT Tamsalu - Benfield: ühe projekti kroonika Kaheaastane (2008-2010) Comeniuse oühendus Tamsalu ja Benfieldi vahel, kus õpilased. Vaid lavastaja oli professionaal. koolide koostööprojekt „Establishing a edastati vastastikku lühike kevadkontsert. Et harjutamiseks oli aega vaid loetud sustainable and life-long learning com- Meie koolist laulsid koorid ja ansamblid. päevad, võib öelda, et saime kõigega väga munity between Benfield School and Tamsalu õpilased on tuntud kui tublid edukalt hakkama. Tamsalu Gymnasium“ jõudis lõpule ja on pranglijad. Tutvustasime seda valdkonda Teine õpilasvahetus tõi aga Benfieldi aeg heita pilk tehtule. Benfieldi koolile ja huvi selle vastu oli õpilased Eestisse. Seekord moodustati 6. – 8. oktoobril 2008 külastas kolmeliik- olemas, kuid omavahel võistlemiseni veel õpilastest paarid, mille osapooled õppisid meline Tamsalu Gümnaasiumi delegat- sel aastal veel kahjuks ei jõudnud. erinevates koolides. Paari ülesandeks sioon (kaks õpetajat ja üks õpilane) 26. juunist - 6. juulini 2010 olid Benfieldi oli võrrelda kahe maa kultuuri ja eluolu Benfieldi kooli. Kolme päeva jooksul kolmteist õpilast ja kolm õpetajat taas ning tuua välja erinevusi ka enda harju- planeeriti projekti tegevusi koos Ben- külas Tamsalus. Sellel korral oli põhirõhk mustes. Lisaks tutvusid külalised jällegi fieldi õpilaste ja õpetajatega ning tehti Eesti geograafial ja saalihokil. Nädala Tamsalu ning selle ümbrusega, käisime ettvalmistavat tööd Tamsalu Gümnaa- jooksul valmis rühmatööna materjal Eesti Rakvere linnuses, Nurkse külas asuvas siumi õpilaste külaskäiguks Benfieldi. piirkondade geograafilisest omapärast. piisonifarmis, Lääne-Eestis ning Tallinna Loodi kahe kooli ühine veebilehekülg, Seda saab kasutada õppematerjalina nii vanalinnas. millest kujunes järgmisel aastal blogi. meie koolis kui Benfieldis. Teine pla- Järgmiste õpilasvahetustega ma kooli lõp- Tegelaskujude loomine näidendile.. Külaskäikudest tehtud fotod on pandud neeritud tegevus oli saalihoki õpetamine etamise tõttu enam niivõrd kokku ei puu- välja stendile, et kogu koolipere oleks partnerkooli õpilastele. Õpetajarollis olid tunud, kuid püüdsin ennast siiski kõigega tegemistega kursis. Moodustati 12-liik- Tamsalu gümnaasiumi 12. klassi õpilased nii palju kui võimalik kursis hoida, sest meline õpilaste Comeniuse nõukogu (7. – Enelin Kiisla, Triin Maasik ja Marii projekt oli mullegi tähtsaks saanud. 12. klass). Meie kooli õpilased koostasid Raudsepp. Alustati päris nullist, sest see Viimased neli aastat on mulle nii mõndagi Benfieldi kooli õpilaste jaoks Eestit ja mäng oli Benfieldi õpilastele võõras. õpetanud. Nüüd kujutan ette, kuivõrd eesti keelt tutvustavaid materjale. See-eest huvi mäng selgeks saada oli raske on leida rahastust, et üldse projekti 30. november – 7. detsember 2008 oli 20 enam kui suur. Nädal lõppes saalihoki läbi viia; kui raske on leida õpilasi, kel- Tamsalu Gümnaasiumi õpilasel esimene võistlusega, kus Benfield näitas südilt lega seda läbi viia ning kui suurt tuge on kord Benfieldi kooliga tutvust teha. 20 nädala jooksul omandatud oskusi. Nagu vaja tervelt koolilt. Mul on ääretult hea Benfieldi ja 20 Tamsalu Gümnaasiumi ikka päris võistlustel, said meeskonnad meel, et õpetaja Anne Kraubner projekti õpilase koostöö tulemusena valmis kaela medalid, mille valmistasid Enelin ja Tamsalu koolis koordineeris ning loodan jõuluetendus “Tuhkatriinu”. Õpilased Mariann. südamest, et tal – ja ka teistel – jätkub ise panid kokku etenduse, valmistasid Kaks tegusat projektiaastat, mis pakkusid tahet ja indu viia ellu veel ja veel sarna- kostüümid ja dekoratsioonid, tegelesid nii õpilastele kui ka projektiga seotud seid projekte. reklaami ja piletite müügiga, kujundasid õpetajatele kogemusi igast valdkonnast, etenduse muusika. Koostöös valminud andsid võimaluse tutvuda Inglismaaga, Siret Villmann etendus kanti otseülekandena Interneti selle kultuuri, traditsioonide, koolisüs- teel Tamsallu ja seda said reaalajas jälgida teemi ja lihtsalt elu-oluga. Kuidas me inglastele saalihokit Tamsalu Gümnaasiumi õpilased, õpetajad Varsti on algamas uus õppeaasta ja õpetasime Lõpustseen ja lapsevanemad. Rohke pildimaterjal uued ettevõtmised. Suur tänu kõigile esitati kõigile vaatamiseks kooli stendil. kaasalöömise, abi ja toetuse eest projekti 30. juunist 6. juulini viibisid Benfieldi Palju oli ühistegevusi, mis võimaldasid õnnestumise nimel. Uued väljakutsed keskkooli õpilased Tamsalus. Õpetaja õpilastel üksteisega suhelda ja kultuuriko- ootavad! Anne Kraubneriga oli eelnevalt kokku gemust saada. lepitud, et spordilembelistele inglise kooli 17. detsembril toimus mõlemas koolis Anne Kraubner õpilastele peaks tutvustama saalihokit. jõulukontsert, mis kanti vastastikku üle Mare Viks Plaanis oli korraldada Benfieldi ja Tam- reaalajas Interneti teel. salu kooli õpilaste vaheline sõpruskoh- On koostatud valik fotosid Tamsalu Güm- tumine, mille tarvis toimusid treeningud. naasiumi õpilaste kunsti- ja käsitöödest Viimase nelja aasta jooksul oli mul haru- Treeningute läbiviijateks olime mina partnerkooli õpilastele ja õpetajatele kordne võimalus jälgida kahe erinevas (Enelin Kiisla), Triin Maasik ja Marii tutvustamiseks. riigis ja kultuuriruumis asuva kooli – Raudsepp. 17. – 24. mail 2009 toimus Benfieldi Tamsalu Gümnaasiumi ja Benfieldi kooli Esimesel treeningul tutvustasime reegleid kooli viieteistkümne õpilase ja kahe – sõprussuhete arenemise ja õpilasvahe- ja saalihoki olemust. Alguses oli päris õpetaja külaskäik Tamsallu. Õpilased tuse projekti kulgemise lugu. hirmutav, kuigi kodus sai harjutatud koostasid 15-minutilise PowerPoint’i Olles värskelt kümnendasse klassi läinud, sõnavara ja hääldust, läks kõik hoobilt ettekande teemal My Friend and I. Simi- teatas minu inglise keele õpetaja Anne meelest ära. Igaüks sai saalihoki kaika ja larities and Differences, mille paarilised Kraubner, et meie kooli saabuvad üsna palli. Õpetasime viset, lööki, söötmist ja (õpilane Tamsalust ja Benfieldist) kogu varsti külalised Inglismaalt Newcastle’ist palli käsitlemist. Oli märgata, et ega neile koolile esitasid. Eeltöö käigus keskenduti Benfieldi koolist, tutvumaks Eesti ja harjutuste tegemine eriti ei meeldinud, järgmistele teemadele: kodu, perekond, eestlastega ning õpetamaks meile ka veidi sest kui ütlesime, et hakkame mängima, Lõpuõhtul hobid, sport, kool (koolipäev, õppeained, neil nii populaarset spordiala kriketit. läksid kõigi näod naerule. Mängu käigus koolivaheajad), lemmikloomad, tradit- Seda, mida too sõpruskohtumine kaasa said nad reeglid palju paremini selgeks sioonid, pühad (kuidas neid tähistatakse), tõi, ei osanud tol hetkel keegi meist oma ning silma paistsid need õpilased, kes festivalid, toit (eesti rahvustoidud), leg- pöörasemates unenägudeski näha. tegelevad mingi spordialaga. Kõik mäng- endid, muinasjutud, kirjandus, filmid, mu- Kümne päeva jooksul, mil inglased Eestit isid ja nautisid täiel rinnal usika, reisimine, aastaajad, ilm. Paarilised väisasid, tutvusid nad Tamsalu ning selle Järgmistel päevadel tuletati pidevalt tutvustasid teineteisele eesti ja briti kultu- lähiümbrusega, käisime ekskursioonidel meelde reegleid, õpiti meeskonnatööd ja uri ning eluolu. Koos söödi rahvustoite pea igas Eesti otsas ning tutvustasime söötmist. Kuna saalihoki väravavaht peab (räimed, mulgipuder, kamakook, karask), neile oma kultuuri eripärasid ja rah- pidevalt olema põlvedel, siis vahetas Ben- tutvustati eesti rahvuskultuuri, külaelu vusroogi. Vastutasuks õpetasid vastava fieldi kooli õpilaste võistkond iga päev ja loodust. Tutvustati kohalikku ajalugu koolituse saanud Benfieldi kooli õpilased väravavahti. Eks see nõuab harjumist. (Porkuni lahingu ajalugu ja lubjapark). Tamsalu õpilastele kriketit ning mõne Imestama pani Inglismaa laste vastu- 30. oktoobrist – 9. novembrini 2009 harjutuspäeva järel toimus ka Tamsalu pidavus ja tahe kogu aeg mängida. Kui toimus Tamsalu Gümnaasiumi kahek- ja Benfieldi vaheline kriketiturniir, mille vilistati välja puhkus, jõid nad lonksu vett ümne õpilase teine külaskäik Ben- inglased väga napilt võitsid. Et külaskäik ja tahtsid juba uuesti palli taga ajada. Nad fieldi kooli. Seekord oli teemaks ajalugu, oli nii külaliste kui võõrustajate jaoks olid väga energilised ja mänguhimulised. millega seondusid eetika ja filosoofia möödunud äärmiselt meeldivalt, plaaniti Sõpruskohtumise päeval olid kõik väga valdkonnad. Kümne päeva jooksul tutvuti kindlasti suhtlemist jätkata. Et sellest ka ärevil. Nagu igal võistlusel, olid ka meil Newcastle’i ja Kirde-Inglismaa ajalooga reaalset kasu tuleks, otsustasid õpetajad välja pandud medalid: kuld- ja hõbeme- ning tulemusena valmis ajakiri Newcastle kirjutada projekti ja taotleda selle täidevi- dalid. Kasutasime poolikuid saalihoki- Ülal:Saalihokivõistlus on täies hoos. through the Ages. imiseks raha Comeniuse programmi palle ning värvisime nad üle. Medalid Projekti teisel aastal toimus jaanuaris raames Euroopa Komisjoni vastavalt olid väga uudsed. Esimesel veerandajal All: Õpetaja Merle - Kairit Toom viib läbi grupitööd lühijuttude kirjutamise võistlus. Töid alaüksuselt. Mõeldud-tehtud ning pärast juhtis Tamsalu võistkond, teise veerandi hindasid mõlema kooli õpilased ja valisid mõnekuist ootamist saabus positiivne vas- võitis ka Tamsalu ja kolmandal jäädi välja viis paremat. Benfieldi kooli žürii tus – kaheaastane projekt võis alata! viiki. Lõppkokkuvõttes võitis Tamsalu pidas parimaks Ivar Lepiku lühijuttu. Projekt hõlmas endas nelja õpilasvahe- kooli õpilaste võistkond, kuid selle- Järgnesid Siret Kristel, Eva Jänes, Kaur tust – kaks korda käisid Tamsalu õpilased gipoolest otsustati kooskõlas õpetajatega, Tamm ja Kauri Piiskoppel. Viiele tubli- Newcastle’is ning kaks korda Newcastle’i et kuldmedalid on ära teeninud Benfieldi male saatsid mõlemad koolid vastastikku õpilased Tamsalus – ning õpetajate ko- noored, kuna nad tegid väga head tööd meened ja tänukirjad. htumisi õpilasvahetuste planeerimiseks. ning andsid oma parima neile võõral Lugemisaasta raames tutvustasime Esimene õpilasvahetus viis Tamsalu õpi- spordialal. Lisaks õpilastele jagasime partnerkooli õpilastele eesti kirjanikke (J. lased Newcastle’isse, mistõttu lendasime medalid ka õpetajatele, kuldmedalid Kross, M. Unt, M.Vint, P. Raud). Katken- kaks kuud enne seda õpetajate Anne loomulikult. Pärast mängu oli kõigil tuju deid nende autorite inglise keelde tõlgitud Kraubneri ja Mare Viksiga eelolevat hea ja naeratus kõrvuni. teostest lugesid Kadri Hunt, Tiina Viilver, kohtumist planeerima. Loodan, et Benfieldi noortele meeldis Brita Palmiste ja Teele Sander. Arvutiõp- Esimese õpilasvahetuse raames tutvusid saalihokit mängida ning võib-olla etaja Margo Mülleri abil valmis Tamsalu kooli gümnaasiumiõpilased isegi õpetavad seda spordiala oma koo- DVD Benfieldi kooli jaoks. Oma oskusi kümne päeva jooksul Benfieldi kooliga likaaslastele. Nendega veedetud trennid näitasid Kadri Kase lauluklassi lauljad ja saadi aimu, kuivõrd erinevad kahe riigi oli lõbusad ja vägagi õpetlikud, sest sai kontserdiga Love Songs and Poems, kus koolisüsteemid tegelikult on. Käisime harjutada oma inglise keele oskust. tüdrukud lugesid Lord Byroni tuntuimaid ringi Newcastle’is ja selle lähiümbruses, luuletusi ja laulsid kaasaegseid armastu- kuid peamine eesmärk oli lavastada Enelin Kiisla slaule. Ka sellest kontserdist valmis DVD ühiselt „Tuhkatriinu“ teatrietendus, kus partneritele esitamiseks. pea igat rolli, alates näitlejatest, lõpetades Järgneb septembrikuu lehes õpilaste 11. mail 2010 sai teoks järjekordne vide- piletimüüjate ja dekoreerijatega, mängisid muljetega. TAMSALU AJALEHT 6

kasutamist. Kindlasti distsiplineerib Külas Kohvilähkritel. Kuum suvi tõi pidev kohvikuomanike kohalolu kogu rahva järve äärde puhkeala külastajaid, sest suhteliselt Lahti seletades tähendab, et Tamsalu kultuurimaja memmede tantsurühm hästi on valla ja MTÜ tehtud rajatised „Kuldne Iga“ koos kapell „Lustpilliga“ käis külas meretagusel Hiiumaal. Meie vastu pidanud. Paadilaenutus, mil- võõrustajaks oli Kärdla Kultuurikeskuse eakate tantsurühm „Kohvitantad“koos lega alustati, on toiminud stabilselt, oma särtsaka juhendaja Ille Saviojaga. rohkem paate juurde pole plaanis Ja Kärdla inimesed ongi Hiiumaa keeles Kohvilähkrid. muretseda, sest Einar arvab, et pigem Sõit sai teoks tänu meie tantsujuhendaja Liia kontaktidele ja korraldamisele 23- olgu pisike järjekord kui et paadid 25 juulil. seisaksid. Kui nõudlus suur olnud, on Üle mere pääsesime muidugi praamiga, millega sõit on mandriinimestele mõned aastad tagasi isegi väike oks- omaette elamus. jon kasutamisõigusele maha peetud. Teel Kärdlasse põikasime sisse töötavasse vanasse villavabrikusse, kus mõnus Ja otse loomulikult on paadikasutaja- Hiiumaa mees saja-aastaseid masinaid tutvustas. te suhtes vajalik nulltolerants alkoholi Esimesel õhtul viidi meid Soera talumuuseumisse simmanile. Oli seal teisigi suhtes – vajadusel kontrollitaks seda külalisi lähemalt ja kaugemalt. Värvikamad olid külalised Walesist, kes äratasid alkomeetriga. Ilmselt seetõttu pole ka tähelepanu oma suursuguste rahvariiete ja torukübaratega. Kuulasime kontserti pahandusi ette tulnud. ja pärast saime ka ise rahvalikke tantse kaasa lüüa.Muusikat tegi kohalik bänd ja On tegelikult veel üks asi, millega meie kapell“Lustpill“. Külalised Inglismaalt uudistasid kandleid ja tundsid siirast Einar( ja ka väga paljud teised kohali- huvi, kuidas nendega mängitakse. Selgitusi jagas neile noor kandlemängija Tiiu kud inimesed ) rahul pole – harpuu- Mürk. Tema oli ka sõidu jäädvustaja, kelle digikas on sõidust palju pilte nidega allveekalastajad, kes valikuta Laupäeval toimus ühisesinemine Kärdla Kultuurikeskuse ees. Kavas olid kõik laskeulatusse jäävad suuremad rahvatantsud ja seeniortantsud. Koos kohalike „Kohvitantadega“ tantsisime kalad trofeeks võtavad. Nende tege- „Aeg annab kõik“ ja Meremeeste valssi“. Pealelõunane aeg kulus Hiiumaaga Einar Vallistele tuli mõte Porku- sõita. Et ka õnne äris on, selgus Einari vust soosib selge läbipaistev vesi ja tutvumiseks. Sõitsime läbi põhja Hiiumaa ranniku Kärdlast Ristnani. Ristimäel ni järvel äritegevust alustada üsna jutust, kus ta ütles, et just enne tormi ainuke õnn kalade jaoks on see, et jätsime maha ka oma väikesed ristid. Tõdesime,et Hiiumaa on tõesti saja-aastaste juhuslikult. Vanasti oli siin paadilae- ja elektrikatkestust sai otsa jäätis ja rohtu ikkagi sellel aastal väga palju metsade maa. Nõukogude ajal võimutses siin Vene armee. Kohalikke kodusaare nutus ja 90. aastate algul, kui ajad ka muud külmikud olid suhteliselt juurde kasvanud on. Allveekalastajate metsadesse siis ei lubatud. Mets on siiani täis sõjaaegseid kaitserajatisi. Asub olid rasked, tekkis idee et kui hakkaks tühjad, nii et kahjud olid minimaal- tegevus on täiesti seaduslik ja keelata siin ka Hiiumaa Militaarmuuseum. Sinna me küll ei jõudnud, kuid see-eest jälle järvel paate laenutama. Perspek- sed. Aastatega on rahvas siinse korrra ega mingeid piiranguid seada pole nägime ära kolm Hiiumaa tuletorni – Tahkuna, Kõpu ja Ristna. tiivis mõtlesid nad abikaasaga lapsi omaks võtnud – läbustamist ja joo- mingeid võimalusi. Perenaisel oli üks Õhtuks olime päris väsinud, kuid see ei takistanud koos lõbusalt aega veetmast toetada ja lootsid, et neist saavad dikuid ei tolereerita. See, et kohvik linask, kellega ta igal hommikul tea- ja uusi tantsusamme õppimast. Ühisviibimisel öeldi palju tänusõnu Liiale ja pereäri jätkajad. Algaski kõik paadi- ka alkoholi pakub, on elementaarne, tud kohas kohtus, nüüd on see juba vastuvõtjatele. Kui laupäev oli selle suve pilvisem, tuulisem ja jahedam ilm, laenutusest poe juures, siis tuli mõte ilma selleta oleks raske ots – otsa- mitu nädalat kadunud... siis pühapäeval säras taas päike ja soojakraadid aina kerkisid. Jõudsime käia ka toitlustamist pakkuda ja tekkis ga kokku saada. Aga on suur vahe Nii kohalike kui vallarahvaga Kullesest Kärdlas mererannas, kus meie eakad ei peljanud end merevette kasta. võimalus omale järvekaldale hoone napsutamisel ja joomisel joomise rääkides on suhtumine väga erinev. Paar sõna majutusest. Kaheks ööks sai meie koduks tagasihoidliku nimega ehitada. Einar kiitis arhitekti, kes maja pärast. Siin on perenaise sõnul kord Omaks on selle võtnud nooremad, Posti Hostel, mis osutus väga mugavaks ööbimiskohaks, kus ei puudunud sviit nii projekteeris, et ka kõige vingemad majas ja politseilt pole neil kunagi abi kes seal pakutavast toidust lugu pea- ja baldahhiiniga voodid. tormituuled siin pahandust teinud ei tulnud paluda – ise on alati hakkama vad ja meelsasti õhtul aega veedavad. Ja algaski kodutee. Meie prouad olid küll väsinud, kuid ikka särasilmsed ja buss ole. Maja on väike ja palju rahvast ei saadud. Reklaami pole kuskil oma Porkuni puhkeala oleks ilma Vallis- oli pidevalt täis naerupahvakuid. Vaat nii positiivselt mõjub selline reis meile- mahuta. Omanikel on ka laienemis- kohvikule tehtud – inimesed ise on teteta kindlasti vaesem ja oluliselt eakatele. Sõidu eest suured tänud Kuldse Ea tantsijate poolt meie juhendaja Liia plaanid meeles mõlkunud, aga siis kõige usaldusväärsemad reklaamijad. mitteturvalisem paik. Maakonnas Allingule, kapell „Lustpillile“ , noorele fotograafile Tiiu Mürgile ja vastuvõtjatele vaadatakse peeglisse ja vanus tuletab Ja olukorda, kus massid ummistaksid on puhkekohti vee ääres ainult mere Hiiumaalt - rühmale „Kohvitantad“ koos juhendaja Ille Saviojaga. meeelde, et vist pole enam seda järve kaldad, pole vaja, siis kaoks see ääres, mujal mitte. Einar on käinud ka õiget tahtmist kõike sisuliselt uuesti vaikus ja rahu, mis on praegu inimei teiste sisemaa järvede ääres olevates Malle Kätt – tantsija rühmast „Kuldne Iga“ alustada. Suve veetmine Porkuni jär- kohale toonud. Arenemisvõima- puhkekohtades ja enda rajatut hin- ve ääres on ka eluviisiks muutunud. lustest rääkides on Einaril siiski ka dab ta igal juhul parimaks – nii hool- Sügisel on suur tülpimus ja väsimus, plaan – äkki saab autosuvilate jaoks datuse, rahu kui kohapeal pakutavate aga kevadel tõmbaba nagu mingi kuskil väikse platsi sisse seada, seda võimaluste poolest. Selleks aastaks on jõud siia tagasi, ilma elada vist ei os- aga peab veel kaaluma ja mõtlema. suur suvi möödas, aga ka praegu on kaks. See suvi on 15. oma majas. Külmaallikale plaanitud kämpingust järve ääres rahvast liikumas, suvest Kulles pakub kiirtoitu, paadilaenu- pole enam midagi kuulda ja vajadus viimast võtmas. tust, jooke, jäätist ja suupisteid. Äri niisuguse teenuse järgi on tegelikult on läinud tõusvas joones ja see suvi olemas. Rahul ollakse ka võrkpalliplat- Maire rääkis mulle ka niisuguse loo. tõi Kulleselegi rekordid nii rahva kui siga, mis rohket kasutamist leiab ja Mõni nädal tagasi oli ta peale päike- läbimüügi osas. Einar ütles, et kolme kus eriti noorem seltskond päev läbi seloojangut järve ääres ja äkki nägi kuuga on müüdud üle 6000 hambur- palli taga ajab. Sellel suvel on veeseis lõuna poolt läänekalda kanalist ühte geri, mis on põhiline müügiartikkel. ujujaid soosinud, veetase on piisavalt valget paati tulemas. Paadis ei mär- Rahvast on käinud sellel aastal palju, kõrge olnud ja ujumisega probleeme ganud ta kedagi ja ka sõudjaid nagu väga palju. Perenaine Maire ütles, et pole olnud. Õnn on ka see, et hüppe- polnud. Kui paat lossi kohale jõudnud, aastatega on paljud käijad tuttavaks tornis on kasutajad suuremate õnne- hajunud ta äkki. Sama kordunud saanud, aga on ka uut rahvast kogu tusteta hakkama saanud, hoiatatakse mõne päeva pärast. Nähtust seletada aeg. Palju on Tapalt, Rakverest ja Ida üksteist ja vaadatakse enne hüppa- ta kuidagi ei osanud. Ühtegi paati – Virumaalt käijaid.Nii mitmedki ini- mist hoolega ette. Köis, mis hiljuti välja laenutatud ei olnud ja ka ümber- mesed on siinset iseloomustanud kui ühe käeluu purunemise põhjustas, on kaudsetelt paadiomanikelt küsides ei Kas oled juba digipööratud? paradiisi – puhas, korras, hoolitsetud nüüdseks eemaldatud ja turvalisus olevat keegi järvel olnud. Kas järve- muru, rahu, selge veega järv, mitme- sellega paranenud. Ühe asjaga Einar vaim on ennast ilmutanud? Käes on August ja tundub, et Digipööre on edukalt läbitud. Viimased digi-tv teemalised sugused võimalused ajaveetmiseks küll üldkasutatavas rannas rahul pole abipalved jäävad tänaseks mitme nädala taha. Minul isiklikult tuli sellel teemal inimesi aidata – hüppetorn, võrkpalliplats, metsara- – tualettidega. Selgelt on ühest vähe Ain Aasa üle paarikümne korra ja nendest ainult ühel jäigi telekal korralik pilt kätte saamata. Seal, kus jad, paadilaenutus, kalapüügivõima- ja sedagi ei hooldata piisavalt. Siin pilt saamata jäi, üritati omal käel antenni modifitseerida ja lõigati antenni pulki lühemaks ning lused, Paemuuseum. Einar ütles, et võiks ranna omanik tõsiselt mõelda, Pildil Maire ja Einar järve kaldal suvist kui sellest abi ei olnud, siis lõhuti ka antenni sisse ehitatud võimendi vahelt välja. Tegelikult praegune olukord neile sobib. Abikaa- sest kohvikus kõigile rannakülastaja- pühapäevahommikut nautimas oli asi hoopis selles, et antennijuhtme telekapoolne otsik oli kõvasti kannatanda saanud ja olles sa ja tütar saavad köögipoolega hak- tele vetsuvõimalust pakkuda ei saa. selle ära lappinud oli antenn peaaegu kasutamiskõlbmatuks muudetud ja selle kõige tagajärjel kama, tema aitab seal, kus vaja. Palju Puhtuse ja korraga on viimasel ajal All: valla kõvemad tünnisõitjad Mar- see uus digipilt saamata jäigi. on abi sellest, et kaup tuuakse kohale, paremini – inimesed koristavad enda tin Uudeküll, Kaili Sirge, Lembit Saart Hea üllatus oli see, et enamus digiboxe olid väga kasutajasõbralike ja loogiliste menüüdega. pole vaja enam ise järelt ja prügikastid leiavad aktiivset Mõnel juhul oli lausa raske neid valesti seadistada. Teisalt häiris inimesi digiboxi reageerimise aeg ja see, et kanalid automaatselt vales järjestuses salvestuvad. Põhiliselt olid hädas vanemad inimesed ja see on täiesti arusaadav. Kuid oli ka inimesi, kes olid soetanud mitteeestikeelse digibox`i ja keeleoskust nappis. Samas oli inimesi, kes ostsid uue teleka, millel juba digibox sisse ehitatud ja lisaks liitusid Elioni digi-tv paketiga ka. Topelt ei kärise nagu öeldakse! Oluline on, et inimesed saaksid oma igapäevaeluga edasi minna ja enda jaoks natukenegi midagi uut avastada. Minu üllatuseks sain kõigis kodudes, kus kasutati toaantenni, pildi suhteliselt kergesti kätte. Mõnel juhul tuli küll antenn teleka pealt kuhugi kapi otsa tõsta aga tööle hakkasid kõik. Üks tüüpvigadest oli see, et inimesed ostsid umbropsu vale otsikuga digiboxi, aga samas ma ei tea kedagi, kes ei oleks saanud kaupa ümber vahetada või õiget juhet juurde osta. Palju segadust tekitas Koeru mastil saatja sageduste muutmine. Digibox`ide tootjaid on palju ja päris mitmed neist ei suutnud kanaleid uuest kohast kohe üles leida. Näiteks ühel juhul tegin uute sageduste skaneerimist viis või kuus korda järjest ilma, et oleksin mingeid seadistusi muutnud ja alles siis sellel viiendal või kuuendal korral leidis digibox kanalid üles. Tundub küll, et see tänapäeva elektroonika peaks olema täppisteadus, aga ei ole ta seda mitte ja pole ka ime, et inimesed seda natuke pelgavad. Mina julgustan inimesi alati katsetama ja uusi asju proovima. Kui kõik ei õnnestugi kohe, siis saab ju alati kellegi teise appi kutsuda ja sellest midagi õppida. Kokkuvõtteks võib öelda, et Tamsalu valla inimesed said asjaga väga tublisti hakkama. Osalt tänu sellele, et me asume Koeru mastile suhteliselt lähedal ja meie pandivere kõrgustikul asetsemine on ka pilti soodustav. Selliseid kohti on siin kandis väga vähe, kus peab olemasolevaid antenne välja vahetama või antenni asukohta muutma. PS! Et vanasõna „Kingsepal endal on kingad kõige viletsamad“ kinnitust leiaks, siis mina ise ei ole telekat digipöörde hommikust saadik vaadanud. Pean tunnistama, et kogemus on suhteliselt kirgastav ja aega jätkub oluliste asjade jaoks varasemast rohkem. Kes veel ei ole jõudnud endale uut digibox`i soetada, siis minu poolt - tere tulemast klubisse!

Kaarel Adler, arvutispets, tel 53417730 7 TAMSALU AJALEHT

Sport Tamsalu kümnevõistluse tulemused Rakveres vabariigi linnade 41. suvemängudel tuli Sirly Tiik veteranide 1. Eiko Laine Tamsalu Gümnaasium/Vike 2/17/92 20,1 30.18 290 32.12 6.38,0 3662 kolmekordseks meistriks noorimas vanusegrupis võites kettaheite 12,0 6.02 11.89 170 55.0 18,7 37.24 330 47.23 4.46,4 13. Alari Lell Jalajälg AS 6/10/76 12,6 5.36 10.35 155 (34.88), odaviske (35.29) ja kuulitõuke (10.17). Üllatav, et ligi 17000 5600 62.1 20,5 22.32 160 32.48 5.28,2 3642 elanikuga Rakvere linn oli sisuliselt esindatud maakonna koondisega. 2. Kaspar Raudla Tamsaly G/Audentes/Vike 14. Rainer Tops SK Los Toros 3/3/75 12,8 4.61 8.52 Laura – Liisa Lankei Kadrinast võitis 4 medalit, Tiiu Pärnik Tudust 3, Siim Kroonmäe ja Siim Suurkivi Tapalt kumbki ühe. Ühe medali 14/01/1990 12,7 5.85 11.83 180 57.1 18,5 37.26 350 140 60.1 22,6 25.41 220 33.76 5.15,1 3432 võitsid ka Gert Arnek Kadrinast, Andres Sune Sõmerult ja Joost 40.60 5.27,7 5174 15. Lauri Senjes Jalajälg AS 1/15/87 13,0 5.11 7.47 145 Podegrat Uhtnast. Seega maakonna valdade esindajad võitsid kokku 3. Argo Höövelson Vike 01/07/1980 12,3 5.71 10.55 66.3 22,1 17.74 200 31.75 5.28,6 3028 9 kuld – ja 6 hõbemedalit. Näiteks Tiiu Pärniku 3 medalit oleksid 185 57.6 19,7 26.97 380 37.26 5.16,9 4951 16. Ilmar Raap 18/06/1969 13,5 4.55 8.62 135 63.4 22,5 oluliselt parandanud Vinni valla 31. kohta valdade mängudel Türil. 4. Rainis Tiits SK Los Toros 16/12/1978 12,4 5.45 9.45 23.57 0 37.55 5.29,2 2950 Rakvere võitis küll linnade arvestuses esikoha, maakonna sportlaste 185 56.1 21,1 27.79 280 39.10 4.35,6 4793 17. Lehar Rannamets A&G Toitlustus 02/02/1977 punkid maha arvates oleks paremusjärjestus olnud hoopis teistsugune. 5. Margo Kivila SK Los Toros 30/05/1978 12,1 5.72 13,5 4.65 8.30 145 65.5 22,2 22.08 180 33.88 5.54,1 10.87 160 58.7 18,4 27.56 300 43.16 5,23.2 4729 2884 Tallinnas vabariigi MV poolmaratonis tuli Ago Veilberg 13. kohale. 6. Risto Rammul SK Los Toros 06/03/1980 13,1 4.84 18. Jaano Konnapere SK Los Toros 13/01/1977 16,1 Jooksu lõpetas 64 sportlast. 10.47 165 58.5 19,5 34.03 300 36.68 5.02,5 4453 (-1,2) 4.80 8.89 160 76.3 27,8 (-0,1) 27.05 290 34.17 Jõgeval vabariigi MV tuletõrjespordis kuulus Livar Liblik 7. Heiko Kraubner SK Toores Jõud 28/02/1970 13,3 6.00,2 2687 võistkondliku 3. koha saanud Ida – Eesti koondisse. 5.03 9.36 170 57.5 19,7 31.03 270 36.25 4.45,9 4413 19. Jaanus Kompus SK Los Toros 05/07/1977 13,9 8. Alar Madilainen Vike 12/05/1980 12,9 5.32 13.85 4.75 8.94 150 70.9 23,3 0 240 27.22 6,48,4 2261 Kohilas vabariigi spordiveteranide 43. kokkutulekul tuli Ülo Püss M70 155 67.6 20,1 37.81 290 55.03 6.23,1 4329 20. Tõnu Sepp Tuhkatrallad 1958 14,9 4.67 8.42 140 klasssis esikohale kuulitõukes (11.23) edestades järgnevat rohkem 9. Danel Taur SK Los Toros 28/03/1976 12,3 5.30 74.6 33,4 23.21 260 26.67 6.39,2 2230 kui meetriga. Vigastuste ja haiguste tõttu jäid kõrvale Arnold Kalvik, 10.06 135 55.3 22,8 22.60 220 29.73 5.08, 3799 21. Algis Liblik SK Los Toros 10/12/1983 15,4 4.05 Heino Lepajõe ja Olavi Tooming. Sirly Tiik võitis samal ajal medaleid 10. Johan Laidoner Ridala SK 27/03/1991 12,6 5.82 9.71 125 75.4 0 20.7 160 27.90 6.46, 1796 parasportlaste Euroopa Lahtistel MV Horvaatias. Esmakordselt 8.11 145 62.5 22,5 20.62 240 45.54 5.30,2 3686 22. Madis Vaidlo 04/07/1983 14,0 5.10 8.32 155 72.8 võitis L-Virumaa ka võistkondlikus arvestuses nii kergejõustikus kui koondarvestuses Rapla ja Tallinna ees. 11. Madis Org 6/16/83 12,9 5.16 9.55 170 61.2 22,2 25,4 (-0,2) 19.43 180 0 0 katk. 87 1982 21.67 220 38.15 5.36,2 3676 L- Virumaa suvemängud 12. Indrek Sakkeus 9/7/81 12,6 5.39 10.00 155 66.6 Peakohtunik: Rein Tops, Peasekretär: Liivi Rünk, Vinni – Pajusti Gümnaasiumi staadionil avamisega koos toimunud finaalvõistlusi korraldas Vinni vald. Ootamatu tormi tõttu jäi jalgrattakross pidamata ning seetõttu lükkus edasi ka mängude lõpetamine. Meie vallast oli edukaim Porkuni kooli kehalise kasvatuse õpetaja Evelyn Himma esikohtadega naisveteranide I grupi 100m (14,41), 800m (2.54,05) ja orienteerumises. Kaks esikohta sai samas vanuseklassis Sirly Tiik kaugushüppes (4.47) ja kuulitõukes (10.53). Meestest tuli isiklike rekorditega esikohale Tamsalu Gümnaasiumi õpilased Karel Eesmaa kaugushüppes (6.62) ja Eiko Laine kuulitõukes (12.51). Võistkondlikult juhib enne rattavõistlusi V- Maarja Haljala ja Kadrina ees. Tamsalu on neljas. Vähemalt ühe ala on kaasa teinud 14 omavalitsust, kõrvale jäi Rakvere vald. Põhjalikumalt mängudest siis, kui tulemused on selgunud. Triatlon Viitnal vabariigi MV tuli M40 klassis teisele kohale Meelis Veilberg ning kolmandale samas vanuseklassis Ago Veilberg. Harrastajatest oli Ulvar Pavlov 2. Võistles 74 meest. 22. Tudu triatloni võitis tõelises eestimaises leitsakus 28 a Jevgeni Vassiljev Sankt – Peterburist, edestades 49 aastast Meelis Veilbergi just viimasel jooksuetapil. 3. kohaga lõpetas Ulvar Pavlov. Tamsalulastest oli Klen Krünberg 11., Ago Veilberg 13.(purunes rattakumm), Assar Tops 14., Tõnu Kuhi 19. ja Peeter Kuhi 24. Startis 53, lõpetas 50 sportlast. Kegejõustik 100 veaparandused 1. Jõgeva maakond 9.21.38 (Enn Soome 2.30.83, Renee L- Viru kõigi aegade edetabeli edukamate alade nimekirjast on puudu Tünnisõidu ja külade võistluse Rumm 6.01.15, Kati Jõgi 9.21.38), 2. Lääne-Viru mk. 2. positsioonil asuv 1500 m jooksu naiste nimed (Tiiu Jaansalu, Aili tulemused 12.08.55 (Indrek Kesküla 2.38.24, Heili Pihlak 8.51.83, Popova, Reet Laumets, Helmi Mihhailova, Krista Lepik, Evelin Aarne Laas 12.08.55) Steinberg, Kaili Sirge, Kaili Roonet, Marina Loe, Riju Johanson, Mehed: 1. Ari Lüijünen 1.18.50(eelsõit) 1.18.63(finaal) Pandivere külade teatesõit: 1 Porkuni 5.13.36 (Eigo Laur Heldi Raudsepp, ). Meeste edetabelist jäid välja 3. positsioonil asuva Soome, 2. Arvo Rätsepp 1.28.87 1.28.35 Võru, 3. Lembit 1.29.31, Ergo Eesmäe 3.10.98, Evelyn Himma 5.13.36), 2. meeste 3000 m jooksu nimed ( Meelis Veilberg, Are Roonet, Juhan Saart 1.32.02 1.44.91 Tamsalu, 4. Ago Kastemäe 1.42.10 Porkuni PP 6.34.27 (Evelyn Himma 1.57.69, Petrik Mõt- Kull, Raivo Uripea, Arne Arumägi, Ulvar Pavlov, Kalev Sikk, Kalevi 1.28.83 Nelson, 5. Martin Uudeküll 1.32.10 1.34.73 tus 4.28.74, Keijo Kivimäe 6.34.27), 3. Vajangu 6.40.86 Güppinen, Jaak Madisson. Uudeküla, 6. Andrus Võhma 1.37.97 1.40.75 Porkuni, 7. Rakvere I KK teivashüppaja õige nimi on Enn Grossthal. (Toomas Sillamaa 2.03.77, Marika Tulp 4.37.83, Järvo Anders Kastemäe 1.44.29 Nelson, 8. Ergo Eesmäe 1.50.71 Vildersen 6.40.86), 4. Uudeküla 7.35.37 (Kai Uudeküll Saksamaal Oberwiesenthalis 13. – 14. augustini toimunud Avispea, 9. Marek Sikk 1.52.62 Tamsalu, 10. Järvo Vildersen 2.49.15, Kalev Raudla 5.43.41, Martin Uudeküll 7.35.37), 5. suusakahevõistluse GP-etapil tuli Kaarel Nurmsalu esmakordselt 1.52.95 Vajangu, 11. Indrek Saar 1.53.70 Rakvere, 12. Keijo Assamalla 9.01.42 (Janar Žaivoronok 3.07.34, Chris Karina maailmakarika punktidele, saavutades kokkuvõttes 25. koha. Head Kivimäe 1.55.17 Porkuni, 13. Hannu Lehtinen 1.59.62 Lepik 5.46.50, Margus Zubarev 9.01.42) hüppevormi näidanud Nurmsalu õhulennu pikkuseks mõõdeti 97,5 Soome, 14. Raimond Paist 2.00.73 Tamsalu, 15. Kalle Lett Eesti - Soome maavõistlus: 1. Eesti 4.58.05 (Kaili Sirge, Ri- meetrit ning sellega hoidis ta hüppevooru järel suurepärast teist kohta. 2.09.32 Porkuni, 16. Mathjas Veeremaa 2.13.33 Tamsalu, ive Tamm- Renee Kütisaar, Lembit Saart) 2. Soome 5.04.75 Hüppevooru parim oli prantslane Francois Braud, talle järgnesid 17. Ivo Elster 2.28.37 Tallinn, 18. Tiit Sinisalu 2.36.73 V- (Kirsti Lehtinen, C.K. Lepik- Hannu Lehtinen, Ari Lüijünen Kaarel Nurmsalu (+ 0:10) ning Eric Frenzel (+0:11) Saksamaalt. 10 Maarja, 19. Kristo Amor 3.07.04 Laekvere, 20. Petrik Mõttus km suusarolleri rajal näitas Nurmsalu päeva 38. aega ning lõpetas 3.49.08 Porkuni, 21. Toomas Sillamaa 4.13.32 Vajangu, 22. igati korraliku 25. kohaga, saades oma sportlaskarjääri esimesed MK Külade võistlus punktid. Aivar Lainjärv katkestas Sõmeru. Naised: 1. Kaili Sirge 1.42.62 1.38.56 Tamsalu, 2. Riive Paadisõit: 1. Porkuni PP, 2. Porkuni S, 3. Uudeküla 4. Va- Rein Tops Tamm 1.45.37 1.47.17 Tamsalu, 3. Evelyn Himma 1.50.58 jangu 5. Piisupi 6. Assamalla 7. Põdrangu 8. Aburi 1.53.38 Porkuni, 4. Kirsti Lehtinen 2.02.14 1.55.76 Kotka, Kalagrill: 1. Vajangu, 2-3. Porkuni PP , Uudeküla, 4. 5. Õnnela Raudsepp 2.12.87 2.04.85 Tamsalu, 6. Marii Põdrangu, 5 V Porkuni S Ujumine. Raudsepp 2.59.20 2.13.63 Tamsalu, 7. Lilian Sepajõe 3.31.16 Koduõlu: 1-3. Uudeküla, Vajangu, Porkuni PP, 4. Assamalla, Laekvere, 8. Liina Lepp 3.38.86 Laekvere. 5. Loksa 6. Porkuni S 7. Põdrangu Paaristünn: 1. Martin Uudeküll-Lembit Saart 1.26.75 1.15.33 Küpsetis: 1-2. Vajangu, Loksa, 3. Porkuni PP 4. Põdrangu, 27.-29.juunil peeti Tartus Eesti MV pikal rajal. Noorte klassis 1.11.78 2. Ago ja Anders Kastemäe 1.16.77 (raja vale 5-6. Porkuni S, Uudeküla 7. Assamalla saavutatud tulemused: Keiti Kleitz – 200m selili 2.47,60 (8.), 100m selili 1.17,59 (7.), läbimine), 3. Toomas Verbo- Erik Gašatsko 1.26.75 1.22.31 Üldarvestus : I Vajangu 43, II Porkuni PP 43, III Uudeküla 50m selili 36,16 (13.), 100m vabalt 1.07,98 (10.). 1.23.93, 4. Riive Tamm - Renee Kütisaar 1.32.36 1.44.82, 5. 36, IV Porkuni S 32, V Põdrangu 18, VI Assamalla 18, VII Grete Uudeküll – 50m rinnuli 41,98 (9.), 50m liblikat 37,00 Kaili Sirge - Õnnela Raudsepp 1.37.46, 6. Madis Sillamaa - Loksa 15, VIII Piisupi 5, IX Aburi 2. (17.), 100m vabalt 1.10,37 (17.). Marko Piho 2.09.28, 7. Telle Tiisler - Egle Tiitsmaa 2.15.58, Võrdsete punkide korral otsustas üksikalade suurem parimate Johhanna M. Partsioja – 50m rinnuli 46,18 (12.), 50m liblikat 8. Petrik Mõttus - Keijo Kivimäe 2.17.93, 9. Marii Raudsepp kohtade arv. Porkuni PP – Porkuni Poisid, Porkuni S – 37,22 (18.), 100m liblikat 1.31,76 (12.). - Mathjas Veerema kat. 10. Avo Lomp - Karmo Lomp kat. Porkuni Seeniorid Maakondade teatesõit: Mare Järv Omavalitsusjuhid võistlesid Juurus

Soome tünnisõidu meistrivõistlused XV vabariiklik OVJ suvine mitmevõistlus. 21.augustil osales Tamsalu valla võistkond Soomes Pyhtää 04.-05.augustil peeti Juuru vallas Raplamaal XV eesti omavalit- vallas toimunud Soome tünnisõidu meistrivõistlustel. susjuhtide suvist mitmevõistlust. Tegu on kümne ala kombineeritud Kokkuvõttes võib öelda, et meil läks väga hästi. võistlusega, millest läheb lõpptulemusena arvesse 7 parima ala Naiste arvetuse võitis Krista Lepik ja Riive Tamm oli teine. kohapunktid. Nii, et konkurents on väga tihe. Stabiilne esinemine Meestest oli Pavo Raudsepp teine. kõikidel aladel ei kindlusta veel head lõpptulemust. Osavõtjate hulgas Paarissõidus tuli teiseks meie paar Pavo Raudsepp-Järvo võib olla linnapea, vallavanem ja volikogu esimees. Spordialadeks Vildersen. olid: auto vigursõit, minigolf, sõiduauto sikutamine, orienteerumine, Soome-Eesti maavõistlusel õnnestus esimest korda Soome jalgrattakross, pentank, kuulijänn, paarisindiaca, sõudeergomeeter, pinnal Soome võistkonda võita. Maavõistluse võistkonda mälumäng. 13 Eesti omavalitsusjuhi konkurentsis osutus võitjaks Nõo kuulusid-Riive Tamm(ühene), Pavo Raudsepp-Krista vallavolikogu esimees Jaanus Järveoja. Tamsalu vallavanem Toomas Lepik(kahene) ja Järvo Vildersen(ühene). Uudeberg saavutas üldarvestuses 10 koha. Tamsalusse tuli aga üks alavõit-Tamsalu vallavanem osutus Eesti parimaks omavalitsusjuhiks Toomas Uudeberg auto vigursõidus. Võistkonna esindaja ja autojuht Ain Aasa TAMSALU AJALEHT 8

Vilma-Adeele Adler Õnnitleme ! XXV JOOKS In Memoriam Erna Rannik 89 ÜMBER PORKUNI JÄRVEDE Me selle mõttega leppinud veel pole, On nii, et lootus viimasena luhtub, Loreida Rossmann 88 18. SEPTEMBRIL 2010.a. ALGUSEGA KELL 12.00 et Vilma meie keskelt lahkunud. kui peetaks haigusega heitlust. Ei enam kunagi me seltsi tule, Ning lõpuks saabub viimane eluõhtu Salme Virks 88 Vanusegrupid: aeg teda toonelasse kutsunud. ja võideldud saab viimane võitlus.

Ermina Dikovitš 86 1. 12.00 MINIJOOKS kuni 6 aastased 300m Kui palju kellelegi aastaid antud, Siis eluküünal leegi väreledes, ka tasa-aegamisi kustub. Tiiu Jesse 85 2. 12.10 NOORED I 2000 ja hiljem sündinud (1,3km) kui kaua eluteed ta käima peab. 3. 12.25 NOORED II 1999…..1998 (1,3km) Mis read on eluraamatusse kantud Ees igavik ju paistab terendades Maria Saar 85 4. 12.40 NOORED III 1997.….1996 (2,4km) üks kõigekõrgem ainult seda teab. ja ootel oma juurde kutsub. 5. 13.00 NOORED IV 1995… 1992 (6,2km) Valve Elmest 85 6. 13.00 MEHED 1991…..1971 (6,2km) Ta küllalt pika elutee sai käidud. Nüüd Vilma lahkunud igaviku teele. NAISED 1991..…1976 (6,2km) Seal rõõmu, muret aeg tal annetand Aeg teda meie keskelt ära viind. Margarita Kirsip 84 7. 13.00 VETERANID (6,2 km) ning kõigest väärikalt ka läbi käinud, See lahkumine kurvaks muutnud 8.. 12.00-13.00 Kepikõnd –igas vanuses (6,2km) ta elulugu selle talletand. meele, Leontine Ränk 84 veel meie mõtteis oleks ta kui siin.

Antonina Avloi 84 Registreerimine kuni kella 11.45-ni stardipaigas Porkuni Me igal aastal tema sünnipäeval, Kooli juures. siis ikka külalisteks olime. Ta kevadisel ajal sündinud ilma, Helju Ainsar 84 Stardimaks : Minijooks tasuta Neist kevadpäevist mälestused kui kogu loodus ennast ehtinud. 2 ja 3 vanusegrupp 5 krooni jäävad, Nüüd igavik ta võtnud on hõlma Muza Arsenovitš 83 4 ja 5 vanusegrupp 10 krooni meil siiajäänuil on kõik meeles need. ning kaasa viinud kauneil suvekuul. 6,7 vanusegrupp 50 krooni Ellen Puhasmägi 83 Kepikõnd 10 krooni Aeg kaaslasi me keskelt kaasa võtab, Siin mitmeid aastaid naabritena elanud Niina Hoolma 82 Igale lõpetajale pisiauhind. see elu seadus – igaüks ju teab. Eraldi arvestus perekondadele (vähemalt 3 liiget, nendest 1 Ent mälestused meile alles jätab, veel neile aegadele mõtleme. Lembi Kivimäe 82 vanem) neid meenutades kirjutan need read. On sulgunud nüüd siinse elu värav, Parimatele auhinnad! Buss väljub: me rahulikku und tal soovime. Eduard Veepere 82 Vajangu PK juurest kell 10.45, Tamsalu Gümnaasiumi juurest Küll kõik me oma sünnipäeva teame, kell 11.00 kuid teadmata on lahkumise päev. Edvard Kõbas 81 Vaid elust mõeldes oma samme Juuli 2010 KOHTUMISENI PORKUNIS! seame, Ester Lembit Kasekamp 81 lõpp määramata kaugusesse jääb. Vilma Grauen 81

Niina Keiv 81 Ostan remontivajava ekskavaatori ja TAMSALU AJALEHT roomiktraktori (buldooseriga). Pakkuda Anna Miil 81 võib ka teisi venepäritolu masinaid, sead- Tamsalu Vallavalitsus, Aino Pajo 81 meid ja haakeriistu. Tel 5078478 e- mail [email protected] Tehnika 1A, 46107 Asta Kivirand 80 tel. 3228431 Niina Vainjärv 80 Tamsalu Lunastaja Toimetaja Ain Aasa Tatiana Medzhidova 80 Kogudus tel.3293888 Riita Mägi 75 Kirikupüha toimub gsm 53339749 Kalju Augjärv 70 pühapäeval, 12.septembril k.a e-post: [email protected] kell 16.00 Ants Aia 70 Kaastööd oodatud Eku Kruusamägi 65 Olete oodatud! 20 septembrini Marje Kesküll 65 soovitavalt meilile. Järgmine leht ilmub septembri Aime Tops 65 lõpul. Sergey Bachinskiy 60 Kuuluta Trükikoda Trükis Trükiarv 1700 Sirje Tulaidan 60 Tamsalu Ajalehes! Tamara Kholm 60 Levitatakse tasuta valla sidejaoskon- dade kaudu, numbrid saadaval ka vallamajas ja kauplustes.

MTÜ TAMSALU PENSIONÄRIDE -15%* Õnne isale ja emale ! ÜHING KUTSUB IGAS EAS HU- VILISI LAUPÄEVAL, 25. SEPTEMBRIL 1. RONJA LAURITS 06.06.2010 2. HENRY LUTS 17.07.2010 PALAMUSE LAADALE. Puumarketi kauplus 3. GEORG THOMAS VÄLJASÕIT KELL 9.00 TAMSALU Rakveres, Rägavere tee 44 KULTUURIMAJA EEST. E – R 8 – 17, L 9 – 15 MÄTLIK 22.07.2010 INFO ja EELREGISTREERIMINE Telefon 324 4366 4. KARL VEELMA 25.07.2010 32 28443 ja 32 28442 sotsiaalosakond *Soodustus kehtib reklaami ettenäitamisel jaehinnast ning ei laiene SÕIT 80 KROONI allahinnatud toodetele. Kampaania kehtib kuni 30.09.2010 5. RENATE RAJA 10.08.2010

On lahkunud

1. JULIUS RIŠKUS 20.02.1941-24.06.2010 2. HELGI AASA 23.08.1931-05.07.2010 3. ALEKSANDR BUTOV 07.07.1953-06.07.2010 Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis! 4. ALEKSANDER NIKKAREV 18.12.1923-07.07.2010 5. VILMA-ADELE ADLER 05.04.1920-23.07.2010 Tamsalu kultuurimaja juures 6. PAVEL KUZNETSKI 26.08.1934-26.07.2010 peatub pangabuss kaks korda kuus esmaspäeviti kell 9.00–10.00 7. ANETE-MARGARETE Avo Hein 15.09.1954 - 03.07.2010 TAAL 09.02.1914- 05.08.2010 Porkuni Kooli direktor 1987 - 2005 (III ja IV kvartalis: 6. ja 20. september, 4. ja 18. oktoober, 1. ja 15. november, 6. ja 20. detsember) 8. ILSE LANKEVITS 19.05.1923-07.08.2010 Väike-Maarja Matusebüroo Bussis saate: haua ja tuhastamismatused • nõu pangateenuste kohta 9. JELENA VERESKOVA 04.12.1924-10.08.2010 • tellida ja kätte pangakaardi lahkunu transport 24h • makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta 10. ELMAR OJASALU 12.03.1941-18.08.2010 • teha arvuti abil makseid külmik,kirstud,plaadid • sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid 11. LILLI PEEGEL 04.12.1934-20.08.2010 Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate leinasaal,pärjad, urnid finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee, vajadusel konsulteerige 12. ENN JUUS 06.06.1955-24.08.2010 Väike-Maarja, Tamsalu mnt.1 Tel. pangatöötajaga või küsige lisainfot Swedbank ASi kontakttelefonil 6 310 310. 3261767, 5051137 24h