Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € MÄRTS 3/2017

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN Ruhnu augudulatuvad Ameerikasse Nursipalu loodus jakaitsevägi Karl ErnstvonKarl 225 Baer väärtus Metsa KATUSEFERMID MAJAELEMENDID TEL. 671 9201 ELEMENTMAJAD [email protected] WWW.EIMUR.EE OTSE TEHASEST!

TURVAKARDINAD OTSE TEHASEST!

OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn Sisukord

Kõrvukräts Foto: Sven Začek

68. aastakäik Nr 3, märts 2017 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg semiootiku, kirjaniku ja Tartu ülikoo- 3 Sõnumid li vabade kunstide professori Valdur Mikitaga ajas juttu Rainer Kerge 11 EL küsib: vastavad Reet Mägi ja Õhtulehest Heldur Sander 47 Panin tähele: kivistunud „kihv“ 12 „Peadekütt“ Karl Ernst von Baer 225 48 Tööjuhend: Valguse lugu pildis: ka Ken Kalling ja Erki Tammiksaar valgus on sõnumikandja meenutavad Eestist pärit akadeemi- Urmas Tartes ja Arne Ader jätkavad ku teadushuvi füüsilise antropoloogia, fotojuhendite sarja pealtnäha kõige sealhulgas koljude vastu lihtsama, ent samas ühe olulisema pea- 12 18 Harjutades riigikaitset, kaotame tükiga Nursipalu senised loodusväärtused 50 Looduselamus maailmast: Silmitsi Katre Palo vaeb kaitseväe ja looduskait- india elevandi ja ninasarvikuga se suhteid Haanjamaal, kus kavatsetakse Hendrik Relve viib lugeja India tunduvalt laiendada senist õppepolügoo- Kaziranga rahvusparki, kus võib hõlp- ni põlislooduse arvelt. Seda kommentee- sasti kohata kaht suurt ja silmapaistvat rivad ja Kerttu Elm Tuuli Vors imetajaliiki 25 Nursipalu vääriselupaigad ei toimi 56 Kopi luwak ehk tsiibetikohv üksikute metsasaartena Ülar Allas tutvustab kallihinna- ja hindavad Anneli Palo Thea Kull list kohvisorti, mille „valmistab“ kavandatava militaarõppeplatsi võima- aasia palmitsiibet, täpsemalt likku mõju väärtuslikele taimekooslus- nende loomade seedekulgla tele ja -liikidele 60 Kask, mahlakuu sümbol 28 Arne Næssi essee: Metsa süda Triin Nõu kirjeldab kasepuu 30 Tiit Kändleri essee: väärtuslikke omadusi ja soovitab viise, Metsapoolemälestused kuidas varuda kasemahla 32 Huvitav Eesti: 63 Avaste mägi, astang keset lauget Kalevipoeg seisab kolmel kivil Lääne­Eestit Ahto Kaasik kirjeldab Saadjärve kaldal Meelis Muuga kiidab matkajatest 18 või vees asuvaid liisukive, mis jutusta- avastamata pinnavormi Lääne-Eestis: vad mõndagi meie looduse, rahvuse ja mitmesugused rannamoodustised ja riigi tekkeloost pärandkultuur koos väikesel maatükil 34 Kadunud puude jäljed 66 Üks Eesti paigake: Victoria pargis Rändaja järv – ei püsima jää … Leho Ainsaar tõmbab paralleele Juhani Püttsepp käis Pandiveres tutvu- Ruhnu luidetes olevate tüvejäljendite ja mas Järva-Jaani ümbruses asuvate järve- Glasgow’s asuva Victoria pargi fossiili- kestega, mida on näha üksnes kevaditi jäljendite vahel 68 Pasknäär: nimi ei riku meest 35 Augud liivaluidetes: Karl Adami annab ülevaa- mitte ainult Ruhnus te sinimustvalgete sulgede- Helen Külvik toob ga linnuliigist, keda iseloomustab 36 Ameerika geoloogide nutikus, uudishimu ja lärmakus abiga selgust Ruhnu Limo luidete 71 Raamatud püstiste aukude küsimusse 36 Vikipeedia HELP: 72 In memoriam: Helmut juba seitsmes kord Polberg, Endel Edula, Helve Sarapuu, Igna Rooma Ivo Kruusamägi annab ülevaate kodu- maa fotode kogumise ja talletamise 74 Kroonika võistluse tulemustest 78 Mikroskoop 40 Poster: Kadi Soo 79 Ristsõna 42 Intervjuu: Eesti märk peaks olema „Igav liiv ja tühi väli“. Bioloogi, 80 Ajalugu, sünnipäevad 50

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 EEsti LOODUs |161| 1 Toimetaja veerg Arenguvõimeline Eesti undub, nagu oleks see juba riigis olnud seotud keskkonna(kaitse) olnud. Jälle vaieldakse selle ga. Meenutagem kas või omaaegset 68. aastakäik Nr 3, märts 2017 üle, kas Eestis on metsa piisa- suurt soodesõda või fosforiidisõda. valt või on raiemahud siiski liiga suu- Nüüd siis Rail Baltic ja metsaraie. Toimetuse aadress: T Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu red; kas seista looduse ja meie elu- Teemana on konflikti ja arendust e-post [email protected] keskkonna eest või laiendada inim- rohkesti ka selles ajakirjanumbris. tel 742 1143 tegevust (kaevandused, Rail Baltic, Keskmes on seekord Nursipalu har- Peatoimetaja Toomas Kukk sõjaväe harjutusalad); kas Eesti jutusväli: kas riigikaitse kaalub üles 742 1143, [email protected] kuvand on olla roheline rahvuspark loodusväärtuste kao? Mina küll ei tea! Toimetaja Helen Külvik või kõrgtehnoloogiline netiriik. Loodusajakirja toimetajana peaksin 529 4033, [email protected] Mõistagi ei ole kellelgi ainuõiget justkui kalduma looduskaitse poole, vastust. Siiski leidub neid, kes arva- ent omajagu veenev on ka kaitsemi- Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] vad, et neil on õige vastus käes, ning nisteeriumi tõdemus, et nii mõnigi kaitsevad oma seisukohta kirglikult. loodusala – näiteks Põhja-Kõrvemaa Toimetaja Toomas Jüriado 742 1143, [email protected] Mis tahes arengu puhul on arvamus- ja Alam-Pedja, aga ka Mustoja mõh- te paljusus edasiviiv jõud. Olukord, nastik – on suuresti säilinud puu- Sisu- ja sõnumitoimetaja Katre Palo kus kõigil oleks ükskõik, keegi ei tumatuna just seetõttu, et seal on 521 8771, [email protected] vaidleks ega tegutseks, tekitaks kõhe- (olnud) sõjaväe harjutusalad. Aga Keeletoimetaja Monika Salo dust. Öeldakse, et kui inimene enam loomulikult pole teema nii lihtne 742 1186, [email protected] millegi vastu huvi ei tunne, siis ta ei ning paljud liigid ja elupaigad on tõe- Küljendamine Raul Kask arene, vaid mandub. Vast on riigi ja poolest ohus. [email protected] ühiskonnaga sama: mingi käärimi- Siinses märtsinumbris on põgu- Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri ne, rahutus, konflikt peab alati õhus salt vaatluse all ka areng, täpsemalt Endla 3, Tallinn 10122 olema, muidu hakkab igav ja aren- inimkonna areng Karl Ernst von Baeri gut pole. vaadete ja huvide kaudu. Avaartiklist Pulbitsemise ja suurte konfliktide selgub, et Baer oli kõva koljukütt: järgi otsustades on Eesti praegu täitsa eri rahvaste kolbad olid tema erihu- kenasti arenev maa. Huvitaval kom- vi. Eestlaste kolbad huvitasid teda Vastutav väljaandja Riho Kinks bel on nii mõnigi suur käärimine meie samuti, kuid üksnes antropoloogili- [email protected] sest aspektist, sest üldiselt ei arvanud Tellimine ja info Triin Nõu ta eestlastest teab mis hästi. 610 4105, [email protected] Omamoodi legendiks on saanud Reklaamijuht Helen Lehismets Baeri sedastus, et eestlased on laisad, 610 4106, [email protected] rumalad ja tuima näoga poolmetsi- Ajakiri ilmub kud tüübid. Rääkimata välimusest: keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel kurb küll, aga Baeril ei õnnestunud vähemalt oma doktoritöö kirjutamise lõpuks oma sõnutsi näha ühtegi naist või neidu, „kes võinuks end ilusaks pidada“. Usutavasti selles mõttes võib meil rahvana siiski arengut märga- ta: nüüd tavatseme pidada Eesti naisi maailma kauneimaks. Huvitav oleks © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2017 teada, mida Baer arvaks praegu eesti Summaries of some articles can be found at naiste ilust või näiteks meie mood- our web site www.eestiloodus.ee

am onn ärg sast e-riigist … kk is Foto: erakogu s tu e s K

4041 0820 PEFC/19-3-3 Trükitoode Trükitud trükikojas Printall

2 |162| EEsti LOODUs MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Foto: Roland Müür Foto:

Väike hallhüljes Pärnu lahel. Hülgeid on arukas uudistada vaid kaugelt Hülgepoegadest tuleb eemale hoida ätte on jõudnud hüljes- sunnitud suunduma sinna, kus paras- 11‒12 kg, kuid imetamise ajal kosub te poegimisaeg: nad toovad jagu leidub jääd, vahel tuleb valida jõudsalt: kuni 2 kg päevas. Selle põh- oma pojad merejääl ilma- ka mõni kõrvaline väikesaar. Samas juseks on hülgepiima erakordselt leK veebruari teisest poolest märt- sobib maismaa poegimiseks vaid hall- suur, umbes 50-protsendine rasva- si keskpaigani. Seetõttu on paslik hülgele, ohustatud ja väikese arvuku- sus. Imetamine kestab kolm nädalat, meelde tuletada, et hüljeste häiri- sega viigerhülged suudavad järglasi seejärel peavad noored hülged juba mine võib olla ohtlik nii hülgepoe- ilmale tuua vaid jääl. iseseisvalt hakkama saama. gadele kui ka inimestele, kuna poegi Keskkonnaameti looduskaitseosa- Teadlased on vanu küttimisand- kaitsvad emasloomad võivad sega- konna nõuniku Roland Müüri sõnul meid analüüsides leidnud, et sada- jat rünnata. eelistavad hülged poegida külmal konna aasta eest elas Läänemeres Läänemere kolmest hülgeliigist puhtal lumel, ent soojematel aega- umbes 80 000 ‒ 100 000 hallhüljest. elutsevad Eesti vetes hallhüljes ja vii- del tuleb neil külg külje kõrval lesi- Intensiivne küttimine ja merereos- gerhüljes. Vahel harva võib sattuda da mustal ja niiskel pinnal. Poristes tus vähendasid loomade hulka 1970. meile ka randalhüljes, kelle elupai- oludes haigestutakse kergemini ning aastatel märkimisväärselt: nende gad on Läänemere lõunaosas, Lõuna- suuremad võivad kogemata väikes- arvukus oli siis vaid 5‒7% esialg- Rootsis ja Taani väinades. Poegimise test üle roomata, mistõttu poegade sest. Nüüdseks on hallhüljeste arvu- ajal hoiavad hülgeemad tavaliselt ini- suremus võib olla suur. Seda enam kus taastumas: Läänemere asurkond mesest eemale. Ent lihtsaim on seda on tähtis, et inimesed rannale tulnud on suurenenud 5‒6% aastas, ulatudes teha külmadel talvedel, kui meri on hülgeid ei häiriks, vaid võimaldaksid pisut üle 30 000 isendi. suures ulatuses jääs. Soojemate tal- neil rahus kosuda ja kasvada. vede kesiste jääolude tõttu on nad Sündides kaalub hallhüljes Keskkonnaamet

Profiseeria pesakastid lindudele 


 
   

 




 
  
  


 
  
 
  

 

   
    
   

  

  
 

   

   
  

 

   




   

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |163| 3 Sõnumid

Suuremad ja aeganõudvamad

Foto: KKI Foto: keskkonnaprobleemid on olnud seotud tööstuse ja tootmisega, näi- teks välisõhu kvaliteet Ida-Virumaal keemiatööstuspiirkondades või Harjumaal Maardu-Muuga ümbru- ses. Seetõttu on Muugale üles seatud e-ninad ja Kohtla-Järvel tehtud välis- õhu-uuring, mille põhjal saab võtta konkreetseid meetmeid. Keskkonnarikkumiste tõttu alga- tas inspektsioon mullu 1234 väär- teomenetlust ja määras 1011 trah- vi kogusummas 328 874 eurot. Keskkonnakahju on hinnatud 1,6 miljonile eurole, millest valdava osa, 1,2 miljonit eurot, hõlmavad metsa- Keskkonnainspektsiooni silmureid Narva jõel põlengutega seotud kahjud. Peale väärtegude ja keskkonna- kahju selgitamise tegeleb inspekt- Keskkonnarikkumisi sioon ka keskkonnaga seotud kuri- tegudega: mullu tuli algatada 33 kriminaalmenetlust. Nende rikku- tuleb ette aina vähem miste puhul on keskkonnale tekita- eskkonnainspektsiooni 2016. registreeritud kõigis kolmes vald- tud olulist kahju, s.t üle 4000 euro. aasta kokkuvõtte järgi on konnas: keskkonna-, loodus- ja Kolmandik kriminaalasjadest oli keskkonnarikkumiste arv kalakaitses. Ühtekokku avastas ins- seotud kalapüügiga, niisama palju taasK kahanenud: kümne viimase aas- pektsioon mullu 2147 pahategu. oli metsandusrikkumisi. taga on neid olnud umbes poole Sealhulgas on endiselt palju peava- vähem, mullu umbkaudu 2000. lu tekitanud kalade salapüük (sala- Keskkonnainspektsioon Keskkonnarikkumisi on vähem võrgud). Aasta sammal on käolina elmise aasta lõpus valisid Aasta sambla valimise Eesti samblasõbrad esimest siht on tutvustada ühe liigi korda aasta sambla. Selleks kaudu Eesti sammalde osutusE seitsme kandidaadi hulgas mitmekesisust. Ühtlasi enim hääli saanud harilik karusam- tahetakse teiste loo- mal ehk käolina (Polytrichum com- dusobjektide kõrval mune). Karusambla perekonda kuu- juhtida tähelepanu ka lub Eestis seitse liiki, enim tuntud ja neile väikestele taime- kõige laiemalt levinud on just selle dele, kellel on metsa- aasta samblaks valitud liik. de ja soode elus sageli Harilik karusammal moodustab määrav osa. soostuvates ja rabastuvates metsa- Ajakiri Samblasõber des ulatuslikke kõrgeid mättaid või innustab huvilisi pildista-

n muru. Taimed võivad kasvada kuni ma harilikku karusammalt o s k ri poole meetri kõrguseks; lehed var- ja tema sugulasi, sest tänavu d en H s rel hoiavad jäigalt eemale, seetõt- korraldatakse taas samblafotode re nd A tu meenutavad taimed pudeliharja. võistlus. Täpsem teave fotovõistluse to: Fo Varasuvel püüavad pilku kuldkollas- kohta avaldatakse kevadel. te karvaste tanudega eoskuprad, mis Ajakiri Samblasõber / Tänavuse aasta sammal on harilik kõrguvad võsude tippudes. Loodusajakiri karusammal

4 |164| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUARMÄRTS 2017 2017 EE Estiesti LOODU LOODUs S 71 5 Sõnumid Riigi

teenetemärgiga Katre Palo Foto: tunnustati mitut meie kaasautorit iigipea Kersti Kaljulaid andis Eesti vabariigi 99. aastapäeva puhul tee- netemärkeR mitmele loodusteadla- sele ja loodushariduse edendajale. Enamik neist on oma valdkonda tutvustanud Loodusajakirja trü- kiste, sh Eesti Looduse veergudel. Valgetähe IV klassi märgi on pälvinud ökotoksikoloog Anne Kahru, atmosfäärifüüsik Sirje Keevallik, rahvaluuleteadla- ne Mare Kõiva ja biotehnoloog Raivo Vilu. Valgetähe V klas- si teenetemärgi said hariduselu edendaja Ülle Kikas, geoloog Rein Raudsep ning zooloog ja looduskaitsja Tõnu Talvi. Kokku andis president tänavu teenete- Kahepaiksetest tuleb kevadvaatluste võistlusel üles märkida rohukonna laulu märke 113 inimesele, avaldades esmakuulmise kuupäev sellega riigi tänu neile, kelle kut- setöö ja pühendumuse toel saab Eesti tugevamaks, suuremaks ja Märtsi esimesel päeval algas hoolivamaks. Loodusajakiri kevadvaatlusvõistlus ga-aastane loodushariduslik akt- tuleb sisestada kevadvaatluste por- sioon „Tere, kevad!“ on taas ala- taalis tere.kevad.edu.ee. nud. Loodusvaatlusi on oodatud Peale loodusvaatluste saab „Tere, tegema lasteaedade vanemate rüh- kevad!“ võrgupaigas laadida üles oma Foto: Toomas Kukk I made lapsed ning 1.–9. klassi õpi- joonistusi kevadekuulutajatest ja lased koos õpetajate ja vanemate- kevadluuletusi. Toimub ka kevadfo- ga. Kevadmärkide otsing kestab mai tode võistlus ja loodusviktoriin, kus lõpuni. lapsed on nii küsijate kui ka vastajate Vaatlusandmeid oodatak- rollis. Projektist oodatakse osa võtma se 36 Eestis tavalise looma- ja tai- ka vene keelt kõnelevaid lapsi, kes meliigi kohta: kirja tuleb panna leiavad ürituse veebilehelt olulisemad nende kevadine ilmumiskuupäev. juhendmaterjalid vene keeles. Muus Kevadekuulutajateks on valitud esi- osas on töökeel eesti keel. mesena õitsema hakkavad taimed Kampaania „Tere, kevad!“ siht on (nt sinilill, paiseleht), saabuvad ränd- lähendada lapsi loodusele ja õpeta- linnud (nt põldlõoke, kuldnokk), esi- da neid märkama muutusi looduses. mestena ärkavad liblikad (koerlib- Möödunud aastal osales 500 rühma, likas ja lapsuliblikas) ja kahepaik- kuhu kuulus kokku 8350 last üle Eesti. Valgetähe IV klassi teenetemärk sed (rohukonn) ning esimesed see- ned (kevadkogrits). Loodusvaatlused Projekti „Tere, kevad!“ meeskond

6 |166| EEsti LOODUs MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri tele“ raames on nüüd käsil Euroopa Noore looduskaitsja auhinna kõige suurem poollooduslike koos- luste taastamine. Eriauhinna pälvinud Liina Remm sai Annely Esko tõsteti esile sisuka teadustöö eest looduskaitsebioloogia teadurina: ta estimaa looduse fond valis on uurinud ja üldsusele selgitanud mulluseks parimaks noo- metsakuivenduse ja soode taastami- reks looduskaitsjaks Annely se mõju elustikule. Samuti on Remm

Esko,E kes on silma paistnud panu- Gunnar Sein Foto: looduskaitsesse panustanud vaba- sega Eesti loopealsete taastamisse. tahtliku talgujuhina ja mitme vaba- Esimest korda anti välja ka kaks eri- ühenduse liikmena. Vabakutseline auhinda, mille said noor loodustead- ajakirjanik ja kodanikuaktivist Linda- lane Liina Remm ja kodanikuaktivist Mari Väli on jäänud žüriile silma met- Linda-Mari Väli. Peaauhinnaga kaas- sateemalise diskussiooni eestvedaja- nes 700-eurone ja mõlema eriauhin- na ja metsade kaitseks loodud koda- naga 300-eurone stipendium. nikuliikumise algatajana. Annely Esko on aidanud Eesti Noore looduskaitsja auhinda on poollooduslikke kooslusi taastada antud välja alates 2005. aastast. alates 2009. aastast, töötades kesk- Tänavu valis auhinnasaajad välja konnaametis maahoolduse pea- žürii, kuhu kuulusid Peep Männil, spetsialistina ning alates 2014. aas- Noore looduskaitsja tiitli pälvinud Riho Kinks, Siim Kuresoo ning Kaja tast loopealsete taastamise projekti Annely Esko on viimased kaheksa aas- ja Aleksei Lotman. koordineerijana. Projekti „Elu alvari- tat olnud seotud alvarite taastamisega ELF Tõnu Esko, Heli Lukner ja Maksim Jenihhin on pälvinud noorteadlase preemia abariigi Presidendi kul- Noorteadlased tuurirahastu noore teadla- Maksim Jenihhin se preemia sai Tõnu Esko (vasakul), Heli Lukner ja Tõnu Esko jaV eripreemia teadusliku mõtteviisi Arno MikkorFoto: populariseerimise eest Heli Lukner, koos riigipea Kersti noore IT-teadlase eripreemia pälvis Kaljulaiuga aga Maksim Jenihhin. Noore teadlase preemia laureaat Tõnu Esko on Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadusdirektor. Pärast geenitehnoloogia doktoritöö kaits- mist 2012. aastal TÜ-s läbis Tõnu Esko järeldoktorantuuri Bostoni las- lub nüüdisaegse optika valdkonda, Tallinna tehnikaülikooli arvuti- tehaiglas ning MIT ja Harvardi üli- hõlmates muu hulgas laineoptikat süsteemide instituudi vanemtea- kooli Broadi instituudis Bostonis. ja valguse levikut optilistes kiudu- dur. Jenihhin on toonud Eestisse Suuresti tänu Eskole toimib TÜ des. Ta on üks Teadusbussi algata- mitu teadusprojekti ja koordinee- Eesti geenivaramu rahvusvaheli- ja ning olnud esineja ja projektijuht rib suurt Euroopa Liidu Marie ne koostöövõrgustik. Tõnu Esko on ERR-i hommikuprogrammi füüsika- Skłodowska-Curie teadusprojekti Thomson Reutersi järgi valitud ka minutites. Heli Lukner on hästi tun- Rescue. 2016. aasta maailma mõjukaimate tud ka televaatajatele: juba kuuen- Noore teadlase preemiaid rahas- teadlaste hulka. dat hooaega on ta kohtunik ja tea- tab Väino Kaldoja ning teist aastat Eripreemia saanud Heli Lukner dusmeeskonna liige haridussaates välja antava noore IT-teadlase eri- on Tartu ülikooli füüsikainstituu- „Rakett 69“. preemiat Skype Eesti. di füüsikalise optika vanemteadur Noore IT-teadlase eripreemia ja õppejõud. Tema teadustöö kuu- pälvinud Maksim Jenihhin on Vabariigi Presidendi kantselei

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |167| 7 Sõnumid

dust ja haridust. Maaeluministeerium peab nüüd koos majandus- ja kommunikatsioo-

Foto: Katre Palo Foto: niministeeriumiga ning keskkon- naministeeriumiga leidma 1. maiks koostöövormi ja võimaluse rahastada mahemajanduse programmi. Maailma suundumuste järgi on huvi nii mahepõllumajanduse kui ka laiemalt mahemajanduse vastu üha suurenenud. Üleilmne mahe- turg on viimase kümne aastaga suu- renenud kolm korda: 25,4 miljardilt eurolt 2004. aastal 72,5 miljardi euro- ni 2014. aastal. Väikeriigina tuleb meil aga hoolega kaaluda, mida on mõtte- kas toota ja kuhu seda müüa. Seetõttu Enamikku Eesti metsadest saab pidada mahedaks, nõnda ka metsa alt korjatud on programmi raames kavas koos- mustikaid tada maheekspordi suurendamise tegevuskava, mis hõlmaks ekspordiks sobilike mahetoodete ja nende või- Eesti võtab selgema suuna malike sihtturgude analüüsi. Mahemajanduse programmis on sihiks seatud suurendada viie aastaga maheriigi poole maheeksport vähemalt 100 miljoni euroni, luues ligikaudu 800 töökoh- alitsus toetas maaeluminister majanduse serditud valdkonnad ter- ta maapiirkondades põllumajandus- Tarmo Tamme ettepanekut vikuks. Mahesektor ei hõlma üksnes sfääris, ning saavutada mahetunnus- hakata ellu viima mahema- mahepõllumajandust, -toitu ja -toit- tus 51% riigi pindalale. janduseV tervikprogrammi. Programm lustamist, vaid ka ökoturismi ja loo- võimaldab anda sisu puhta ja mahe- dusfarmaatsiat, metsa ja bioressurssi, Maaeluministeerium/ da riigi kuvandile, ühendades mahe- aga ka teemakohast uuendust, tea- Loodusajakiri Roheväljakutse: 10 päeva looduse ja iseenda heaks

kusega seotud ülesandeid. Teemade konnahoidlikku eluviisi. valdkond on lai: säästlik tarbimine, Kõigil, kes on kampaanias edu- jäätmete sortimine, tervis, toitumine kalt osalenud, on võimalus võita jms. Ülesande raskusastme võib ise auhindu: elektriauto kolmepäevane valida, juurde saab lugeda ja vaada- kasutusõigus, nädalavahetuse puh- ta põnevaid materjale, miks see tege- kus Võrumaal asuvas Palometsa vus on keskkonnahoiu mõttes oluline. loodusmajas ja räätsamatk rabas Ülesannete täitmise kohta tuleb osa- neljale inimesele. Samuti jagatak- lejatel anda märku postitu- se loosiauhindu, näiteks esti roheline liikumine kut- se või fotoga kampaa- saab üks osaleja Eesti sub liituma kampaaniaga nia Facebooki-lehel, Looduse tellimuse ja „Roheväljakutse“. Tegu on ühtlasi võib soori- Osale teine ajakirja logo- üle-eestiliseE ettevõtmisega, mille tuse kohta saata väljakutses ga termose. siht on innustada inimesi muut- meili kampaa- Rohkem tea- ma oma eluviisi keskkonnahoidliku- nia e-posti aad- ja võida Eesti vet rohevälja- maks. Huvilised saavad kampaanias ressile. Kindlasti Looduse tellimus kutse kohta leiab kaasa lüüa 1.‒10. märtsini. on oodatud osa- võrgupaigast Osalejatel tuleb iga päev lahenda- lema ka need, kes või ajakirja logoga www.roheline.ee. da mitmesuguseid keskkonnateadlik- juba järgivad kesk- termos! ERL

8 |168| EEsti LOODUs MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Ruumitaju võimaldab sipelgatel hästi orienteeruda ipelgad on tuntud kui head setükk, mida tuli tagurpidi liikudes orienteerujad. Mis seda või- enda järel vedada, ei suutnud pööret maldab? Ehkki nende aju on käigu pealt sooritada. Sväiksem kui nõelapea, suudavad nad Raske koormaga sipelgad toimi- maa- ja taevamärke lugedes jätta sid teistmoodi: kõndisid pisut maad meelde pika kodutee. Uute uuringu- tagurpidi, panid seejärel kandami te järgi kasutavad sipelgad korraga maha, pöörasid ringi ja uurisid ümb- mitut ajupiirkonda, seega on putuka- rust, olles peaga liikumissuunas. te aju eeldatust palju keerukam. Siis võtsid nad uuesti pala ja asu- Seni arvasid käitumisteadlased, sid seda enda järel vedama, liikudes et sipelgad jätavad oma teekonna Wikimedia Commons Mathias Crumbholz / Foto: nüüd õiges suunas. Seega on nende- meelde silma võrkkestale projitsee- le sipelgatele tähtis kehaasend liiku- ritud mustrina – nende ruumita- missuuna suhtes, kuid nad on suute- ju on enesekeskne. Selle hüpotee- lised uue teekonna meelde jätma ja si alusel peaksid sipelgad oma keha seda tagurpidi liikudes järgima. alati seadma kindlas suunas – vas- Teises katses rakendati peeglit, et tupidi algsele liikumissuunale –, et peegeldada päikesevalgust. Ilmnes, meelde jäetud teed pidi koju tagasi et tagurpidi liikudes orienteeruvad jõuda. Kuid sipelgad kõnnivad tihti sipelgad taevamärkide järgi. Pealegi ka tagurpidi ja leiavad sellegipoolest ei mineta sipelgad õiget kurssi, ole- kodu üles. Kas nad tunnevad õige tee nemata oma kehaasendist liikumis- ära ka siis, kui liiguvad vastassuu- suuna suhtes: nad võivad liikuda otse nas? Kas sipelgad tajuvad ruumisuh- edasi, tagurpidi või külg ees. Kui teid, olenemata oma kehaasendist? Raudkuklane koduteel: uuringu järgi suund on kord meelde jäetud, suuda- Et leida vastus nendele küsimuste- põhineb sipelgate ruumitaju objektide vad nad püsida valitud kursil. le, uurisid teadlased üht Andaluusia suhetel ruumis Niisiis, uuringute järgi võimaldab kõrbesipelgat (Cataglyphis velox), sipelgatel teekonna meelde jätta väli- kes on tuntud hea orienteerumis- ne ehk allotsentriline taustsüsteem: võime poolest. Kõigepealt lasti sipel- sid sipelgad probleemideta leida õige nende ruumitaju põhineb objektide gatel tutvuda teekonnaga, mille väl- tee ka siis, kui neil oli kandamiks omavahelistel suhetel ruumis. tel tuli teha üks 90-kraadine pööre. kerge küpsisepuru. Aga need sipel- Pärast ühepäevast treeningut suut- gad, kellele oli antud raskem küpsi- Current Biology / Loodusajakiri

Kas tead, kes laulab?

TELLI E-POEST KODULEHEL WWW.LOODUSAJAKIRI.EEMÄRTS 2017 EEsti LOODUs 9 Sõnumid Zealandia, uppunud manner us-Meremaa geoloogid on juba mõnda aega taga- si leidnud Vaikse ookea- NASA Foto: niU kaguosa alt uue mandri, mida on hakatud kutsuma Zealandiaks (New Zealand – Uus-Meremaa). Seda suuresti nähtamatut maail- ma võiks nimetada lausa seitsmen- daks või kaheksandaks mandriks. Kui meie oleme harjunud õpetusega kuuest maailmajaost ja kuuest mand- rist, siis enamik ingliskeelsest maail- mast räägib seitsmest maailmajaost ehk mandrist: nende jaoks on need üks ja sama, ning Põhja-Ameerikat ja Lõuna-Ameerikat käsitletakse eraldi. Geofüüsikaliste andmete järgi on ala, mis hõlmab Uus-Meremaa ja Uus- Kaledoonia saared, ligi viie miljoni ruutkilomeetri suurune terviklik maa- kooreosa. Kui me kujutaks ette, et maa- ilmamerest on kogu vesi välja lastud, oleks Zealandia täiesti selgelt omaette, Austraalia mandrist geoloogiliselt eral- datud maailmajagu. Eesti keeles võiks seda nimetada Meremaa mandriks. Kuna ükski institutsioon ei tege- le mandrite/maailmajagude ametli- ku määratlusega, peavad Zealandia „avastajad“ lootma, et piisavalt paljud Uuest Zealandia mandrist ulatub üle veepinna vaid 6% alast, sh Uus-Meremaa teised uurijad tunnustaks uut mand- rit. Muidu jääb nende ettepanek liht- salt teabekilluks ning geograafiaõpi- kuid üksiti laam õhenes, kuni ajapik- geoloogid ja geograafid kord tun- kutes ei tehta radikaalseid muutusi. ku vajus peaaegu kogu manner vee nustavad Zealandiat omaette mand- Zealandia teooria pooldajad ees- alla. Tänapäeval ulatub vaid umbes rina, võtab see kindlasti veel tükk otsas Nick Mortimeriga Dunedinist 6% Zealandiast üle veepinna, hõlma- aega. Samas on Mortimeri töörühma Uus-Meremaal on nüüdseks ligi tes Uus-Meremaa ja Uus-Kaledoonia uurimus pööranud tähelepanu suu- kümme aastat teinud lobitööd. Oma saared. rele kitsaskohale maateadustes: seni- viimases artiklis väidab Mortimer Maakera gravitatsioonivälja põh- ni puudub üheselt mõistetav mandri/ koos kolleegidega, et Zealandia hak- jal koostatud satelliidikaartidelt on maailmajao definitsioon. kas ürgsest Gondwana hiidmandrist näha, et Zealandia on tõe- Kui Zealandia siiski kunagi geo- eralduma umbes 100 miljonit aas- poolest eraldi maakooreosa. graafiaõpikutesse ei jõua, aitavad selle tat tagasi. Maakoore rebenemi- Mortimeri sõnul tõendavad uppunud mandri uuringud biogeo- sel tekkinud rifti tõttu muu- Zealandia mandrilist pärit- graafidel vähemalt paremini mõis- tus Zealandia küll iseseisvaks, olu ka merepõhjast võetud ta, kuidas on tekkinud Uus-Meremaa analüüsid, mille järgi ilm- endeemsed taime- ja loomaliigid. Foto: Alan Liefting / Wikipedia neb selge erinevus ümb- Ka maateadlastele jagub mõtteai- Zealandia mandri uurimine ritsevate veealuste platoo- net: Zealandia uuringud võimalda- aitab paremini mõista de vulkaanilisest päritolust. vad mõista laamtektoonika iseärasu- Uus-Meremaa endeem- Manner näib olevat ehitusli- si, eriti mandrite lagunemise ja vaju- sete liikide teket. Pildil on kult terviklik ega koosne liht- mise nüansse. kea, üks Uus-Meremaa salt eri maakooretükkidest. tuntumaid endeeme Isegi kui maailma Nature/Loodusajakiri

10 |170| EEsti LOODUs MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EL küsib

ühendav teadus- ja hariduskeskus. Kuidas tähistab tartu ülikooli 2016. aasta jaanuaris avasime muu- seumi uue püsinäituse „Maa. Elu. loodusmuuseum 215. aastapäeva? Lugu“, milles on üle 8000 loodustea- Reet Mägi, TÜ loodus- muuseumi lugusid: inimestest, dusliku eksponaadi. Möödunud aas- muuseumi ja botaa- teadus kogudest ja neisse kuuluva- tal käis loodusmuuseumis üle 60 000 nikaaia näituste ja loodushariduse osa- test erilistest objektidest, ajaloost huvilise. konna juhataja ning tänapäevasest uurimistööst. Peale külastajate vastuvõtmise Seetõttu kutsumegi kõiki aasta- kuulub muuseumi argipäeva loodus- artu ülikoo- päevaüritusi koondnimetusega hariduse edendamine ja teaduste-

li loodus- Siim Vaikna Foto: „LOODusmuuseumi LOOD“. Kogu gevus. Muuseumil on üle 50 loo- muuseum on vanim muu- juubeliaasta vältel avaldame muu- dus- ja keskkonnaharidusliku õppe- Tseum Eestis. Muuseumi ajaarvami- seumi kodulehel iga kuu 3D-mudeli programmi, mis mitmekesista- se alguseks peame 6. aprilli 1802, ühest haruldasest muuseumiobjek- vad tavapärast õppetööd ning aita- kui ülikooli saabus esimene kollekt- tist. Jaanuaris oli selleks suurim vad koolitundides õpitut kinnista- sioon: kingitus suurvürst Konstantin Eestist leitud trilobiit ja veebruaris da. Loodusmuuseum ja botaanika- Pavlovitšilt. Loodusmuuseumi (tol- kukkurhundi kolju. aed on Eesti rahvuslike loodustea- leaegne Naturalienkabinett) direk- 6. aprillil pääsevad kõik huvili- duslike kogude hoidja ja arendaja. tor, professor Gottfried Albrecht sed muuseumisse tasuta ning päeva Muuseumi fondides on kokku üle Germann, oli ametisse seatud juba jooksul saab muuseumi spetsialisti- miljoni eksemplari mineraale, kivi- kuu aega varem. Praegusesse asu- de juhendusel võtta osa ekskursioo- meid, meteoriite, selgrootuid ja selg- kohta Vanemuise 46 toodi muu- nidest. Aastapäeval toome muuseu- roogseid loomi, vetikaid, samblaid, seumi zooloogia- ja geoloogiako- mi „tagatubadest” külastajate ette seeni ja samblikke. Muuseumi elu- gud 1920. aastate alguses. Maja ise, ka meie töötajad ja nende peidetud rikkuse informaatika ja digiarhiivide valminud 1915. aastal, on esimene anded: plaanis on avada näitus kollee- töörühm arendab elurikkuse andme- Eestis spetsiaalselt muuseumiks ehi- gide loodusfotodest. halduse infosüsteemi PlutoF, mille tatud hoone. 215-aastasest loodusmuuseumist veebiteenuseid kasutavad rohkem Muuseumi 215. aastapäe- on nüüdseks kujunenud Tartu ülikoo- kui 70 riigi teadlased ja harrastus- va tähistame, jutustades loodus- li loodusmuuseumi ja botaanikaaeda teadlased. Miks kogutakse Tallinnas lääne pärna võrseid?

Heldur Sander Suurema levikuga on need kloonid seks on ta valinud musta papli kulti- Belgia loodus- ja olnud Tallinnas, kuna Peeter I aeg- vari ’Italica’, kuid neid vanu puid lei- metsainstituudi Foto: erakogu Foto: (Instituut voor Natuur- sel Venemaal olid Hollandiga head dub meil väga harva või pole üldse, en Boson erzoek, suhted ning sealne pargikultuur oli nii et siin me ei saa osaleda. Nüüd INBO) Tilia × jõudnud Eestisse. korjataksegi Tallinnas vanade lääne europaea projekti Seni on põhjalikult vaatluse all pärnade võrsete proove, et Belgias Eesti koordinaator olnud Tallinna bastionide ja Niguliste saaks uurida meie lääne pärnade kiriku ja selle kalmistu pärnad ning geneetilist päritolu. ks Euroopa vanade parki- tehtud kindlaks, et neil on vanust Lääne pärnade kohta üritatakse de lemmikpuuliike on täni- üle 300 aasta. 1998. aastal selgitas välja selgitada, kas kloonidel on evo- ni olnud Lääne- ja Kesk- Hollandi pärnade uurija Bert Maes lutsioonilist potentsiaali kohastu- EuroopasÜ kasvav väga pikaealine välja siinsete lääne pärnade kloone da kliimamuutustega. Võib-olla on suurelehine pärn ja meilgi looduses ja tuvastati ’Pallida’ ja ’Zwarte Linde’. geneetiline variatsioon ainult osa levinud hariliku ja suurelehise pärna Paarkümmend aastat hiljem on need evolutsioonilisest kohastumisest. hübriidi vanad kloonid ’Pallida’ ja pärnad taas paelunud Euroopas tähe- Tähtis roll võib olla mittesugulisel ’Zwarte Linde’. lepanu: seekord tehakse põhjaliku- teel päritaval geenide ekspressioo- Need kaks klooni ongi meil roh- maid ja ulatuslikumaid geneetilisi nil (see tehakse kindlaks epigenee- kem levinud ja meie kõige vanemad uuringuid. tiliste markerite abil). Seetõttu on võõrpuud. Hollandis paljundati neid Belgia loodus- ja metsainstituudi meie katse puhul tähtis koguda sama juba 17. sajandil ja levitati laialda- geneetik An Vanden Broeck alustas klooni materjali eri kliimatsoonidest. selt Euroopas, sh Eestis 18. sajan- 2016. aastal projekti, kus on vaatluse Neid hüpoteese kontrollitakse, aga di algul või ehk isegi 17. sajandi all lääne pärna vanad kloonid ’Pallida’ võib juhtuda, et ei leita mingeid eri- lõpukümnenditel Rootsi kaudu. ja ’Zwarte Linde’. Teiseks uurimisalu- nevusi.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 EEsti LOODUs |171| 11 Teaduse ajalugu

Füüsiline antropoloogia on bio- loogia haru, mis pöörab tähele- panu inimrühmade kehapiirkon- dade morfoloogiale (kujule või ehitusele), et mõista nende bio- loogilisi iseärasusi ja põlvnemist. Praegusajal on geneetika populat- sioonide uurimisel tõrjunud füü- Richard Nikolaus Wegner Materialsammlung Wegner Richard Nikolaus Allikas: Universitätsarchiv Göttingen Nachlass Universitätsarchiv Allikas: silise antropoloogia tagaplaanile.

Füüsilise antropoloogia raja­ jaks peetakse Johann Friedrich Blumenbachi, kes süstematisee- ris 18. sajandi lõpus inimkonna viide „varieteeti“ (rassi) [7]. Kuigi Blumenbach ei paigutanud oma varieteete hierarhiasse, oli tema käsitlus siiski mõneti Euroopa- keskne. Blumenbachi hinnangul Baer 1834. aastal Königsbergi ülikooli professorina. kuulusid eurooplased kaukaasia varieteedi hulka, kuna ta arvas, et Kaukaasia mägedes elavat kõige kaunimad inimesed tervel Maal. Blumenbach olevat oma elus näi- nud vaid ühte kaukaaslast, nii- „Peadekütt“ siis võis tema kaalutlustel olla ka religioonist lähtuv alus. Kaukaasia Karl Ernst von Baer 225 oli nimelt üks neid piirkondi, kus arvati olevat asunud Eedeni aed – Eestist pärit akadeemiku huvist füüsilise kus mujal võiks veel kohata Jumala antropoloogia, sealhulgas koljude vastu enda palge järgi loodud inimesi!

Ken Kalling, Erki Tammiksaar lähtudes. Tema sisult meditsiinigeo- 19. sajandi füüsilise antropoloogia graafiline töö panustas aga pigem ülesanded. Nüüdisajal kostab füüsi- arl Ernst von Baeri dokto- etnograafiasse ja folkloristikasse lise antropoloogia kohta sageli hal- ritööd eestlaste endeemi- [10]. Kahte viimast teadussuunda on vustavaid märkusi, seda nimetatakse listest haigustest (1814) on eesti keeles juba paarkümmend aas- „koljumõõtmiseks“ ja vihjatakse ras- nimetatudK esimeseks füüsilise ant- tat ühendanud kultuuriantropoloo- sismile ning eriti Hitleri-Saksamaale. ropoloogia valdkonna uurimistööks gia mõiste. Rassiteadus kasutas tõepoolest füüsili- Eestis. Mainitud üllitise lehekülgedelt Minevikus lihtsalt antropoloogia- se antropoloogia meetodeid. Seos ras- leiab tõepoolest kirjeldusi maarah- na tuntud teadusharu kohta öeldakse sismiga tulenes aga sellest, et toonagi va väljanägemise kohta. Tuntuim on tänapäeval „füüsiline antropoloogia“. pidi teadus tooma rakenduslikku tulu. kahtlemata sedastus: „Ma pole siin Baer nägi seda laia uurimisvaldkonna- Ühiskonnas oli olemas nõudlus ras- muide ühtegi [eesti tütarlast] leidnud, na [17]. Võrdleva antropoloogia (ant- sistlike väidete järele, näiteks selleks, kes võiks end ilusaks pidada”[5: 30]. ropograafia) alla mahutas ta inimese et õigustada kolonialismi. Euroopa Teisal on Baer kirjutanud: „Nagu kõi- anatoomia, füsioloogia, patoloogia ja ülemvõim näis viitavat euroopali- gil soome sugu rahvastel on nimelt rassiteaduse. Antroponoomia uuri- ku inimtüübi paremale kvaliteedile. ka eestlastel kitsad silmapilud, kuigi nuks inimese seost loodusega, „ant- Pärast Charles Darwini teooria esi- mitte nii kitsad kui laplastel“ [5: 43]. ropohistooria“ (Antropohistorie) ini- letõusu selline mõtteviis võimendus, Nendest näidetest hoolimata kir- mese suhteid ühiskonnaga, siin saa- võis uskuda, et eurooplased on evolut- jeldas Baer eestlasi siiski valdavalt nuks rääkida etnograafiast, arheoloo- sioonis paremini edenenud. antiiksest karaktertüüpide õpetusest giast, riigiteadustest jms. Selliste käsitluste elujõu tagas kas-

12 |172| EEsti LOODUs MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri vav bioloogiliste tegurite tähtsusta- mine nii indiviidi kui ka ühiskonna Kuidas eestlastest mongolid tehti arvamuste levikut, näiteks seda, elus. Ka füüsilise antropoloogia uuri- Baeri aja teadlasi huvitas ka popu- et mitte-indoeuroopa keeli kõnele- misülesanne oli vastata küsimuse- latsioonide füüsiliste tunnuste vaid Euroopa rahvaid käsitleti teis- le, kas inimese võimed ja iseloomu- koosesinemine keeleliste erijoon- tesse rassidesse kuuluvatena (mis omadused on määratud (päranduvad tega. 19. sajandi alguses tekki- ajastu kontekstis tähendas rassis- koos) väliste, inimsilmale nähtavate nud indoeuroopa algkodu teooria mi). Hea näide on arusaam soome- (mõõdetavate) tunnustega, kas kolju tõestas, et sanskriti keeles sarna- ugrilastest. Blumenbach paigutas (pea) kui mõtlemisorgani suuruse ja neb sõnade pööramine nii mõnegi „põhjapoolsed soomlased“ (pida- kuju analüüs võimaldab hinnata ini- Euroopa keelega [8]. Sündis evolut- des silmas ilmselt saame) kolju- meste vaimset võimekust jms. siooniline keeltepuu, mis sidus ling- tüübi järgi „mongoli varieteeti“. 19. sajandi keskpaiga füüsilises vistika loodusteadustega ja keeleka- Hiljem tegi keeleteadus juba kõi- antropoloogias andis tooni mono- sutuse rassiliste tunnustega [15]. gist läänemeresoomlastest „mon- genismi ja polügenismi pooldajate Selline vaatenurk soodustas eel- golid“ [11]. vaheline vaidlus. Küsimus oli inim- liigi tekkes. Monogenistid nägid ini- mestel ühist algupära. Polügenistid ge. Siiski on kindel, et inimese asetas sioonis, ressursside tarbijaid aga geo- aga uskusid, et inimtüüpide vaheli- ta looduslikest liikidest kõrgemale: meetrilises progressioonis [4: 43]. sed erinevused on piisavalt suured, tänu hingestatusele. Baer on kirju- Mäletatavasti aitas see tõdemus – et eeldada eri inimrasside kujune- tanud, et kes iganes oli selle vaimse küsimus, mis saab neist isendeist, kel- mist eri tekkekolletes. Ajastu kon- olendi loonud, paigutas ta oma loo- lele ressursse ei jätku – Darwinil jõuda tekstis kippusid polügenistid olema mingu kõige täiuslikuma loodusli- loodusliku valiku õpetuseni. pigem rassistlikel positsioonidel, näi- ku eluvormi, s.o imetaja füüsilisse Ka Baer uskus, et püramiidi mada- teks õigustades orjandust [9]. kehasse. Ent see keha allus looduse lamal tasemel olijate suurem arvukus seadustele. Baer oli vanamoodne ja tagab ressursid kõrgemal hierarhia- Baeri ettekujutus „looduse maja­ arvas, et kogu loodus, mida sai kirjel- astmel olijaile. Sel olid aga Baeri aru- pidamisest“. Baeri vaated kujune- dada püramiidja toitumisahelana, on saama kohaselt piirid: ühe liigi edu sid 19. sajandi alguses tooni andnud pandud tööle inimese hüvanguks [3]. korral pidanuksid teised tahes-taht- Friedrich Schellingi natuurfilosoofia Baer teadis Thomas Malthuse mata taanduma. Inimese pealetung ja mõjul [12: 72–95]. teooriat, mille järgi ressursse lisan- põllumajanduse areng kaotaks järk- Baeri suhe loomismüüti on ebasel- dub looduses aritmeetilises progres- järgult looduslikud kooslused ja elu- vormid [18]. Edukad rahvad, näiteks eurooplased, tõrjuksid aga Natuurfilosoofia oli holistlik välja neile ette jäävad hõi- õpetus, mis vaatles elusat ja elutut mud [4]. Baer muret- maailma tervikuna, kus eri kom- ses, et niimoodi võib ponendid avaldavad vastastikku looduses kadu- mõju, näiteks füüsiline keskkond da tasakaal, saada (temperatuur, niiskus) elusloodu- kannatada prot- se arengule. Baer nimetas seda sessid, millest tea- kompleksi „looduse majapidami- dusel veel aimugi seks“ (Haushalt der Natur) [3]. ei pruukinud olla. Baeri erinevus Darwinist seisnes ka selles, et ta läh- 19. sajandi teaduslikesse kogudesse tus Blumen bachi „loova olid teretulnud ka suurmeeste koljud. jõu“ teooriast ning Neid analüüsides püüti mõista uskus, et ka inimvõimete, sh geniaalsu- inimes- se bioloogilist olemust. tel ja Immanuel Kanti koljust on säilinud kaks mulaaži, neist üks on hoiul Tartu ülikooli muuseu- mis Allikas: ÜAM_1174:1AjM_130:1

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 EEsti LOODUs |173| 13 Teaduse ajalugu

aeri meelest olid toona tuntud inimtüübid juba ammu olemas (vt nt BEgiptuse kunstiteoseid). Ta uskus, et mida kauem on mingi inimtüüp kliima ja keskkon- na mõjul kujunenud, seda tugevamalt oleks välja are- nenud pärilik komponent (ning raske oleks seda muuta). Samas ei jul- genud Baer välis- tada, et aafrik- lased Euroopas või eurooplased Aafrikas ei mee- nutaks varsti sealseid Allikas: Venemaa teaduste akadeemia Peterburi filiaali arhiiv, ф. 129, оп. 1,№ 257, л. 83 filiaali arhiiv, Peterburi teaduste akadeemia Venemaa Allikas: kohalikke elanikke.

tüüpe kujundavad tegurid muutuma. Tüüpide püsimist mõjutanuks nüüd inimeste ühiskondlik tegevus, sealhul- gas teaduse areng. Areng vaimsuse kes- kel looks ka arenenuma aju. Kuivõrd Baer uskus kultuurilistel teguritel ole- vat inimarengule suur mõju, soovis ta suurt tähelepanu pöörata „antropo- histooriale“. Niisiis soovitas Baer peale loodusteaduslike kollektsioonide luua ka etnograafilisi kogusid. Baeri joonistus eri kujuga koljudest. Baeri huvitasid nii väärarenguga koljud kui ka Oma mõtisklustega mõjutas Baer inimeste endi kujundatud koljud, mis saavutati juba lapseeast alates nende sihi- ka Charles Darwini evolutsiooni- kindla sidumisega teooria kujunemist. Eeskätt on antud seoses esile toodud Baeri 1859. aas- tal ilmunud uurimust „Paapuatest ja rahvastel on arenemistung [5]. Paraku mene on üks liik, näidanuks ka see, et alfuuridest“, milles ta arutleb keskkon- mõnedes tingimustes, näiteks arktilis- varieteedid saavad omavahel järglasi. na kui vormiva elemendi üle eri mor- tel aladel, takistanuks selle tungi toi- Inimkonna jagunemisel varietee- foloogiliste tüüpide kujunemisel [1]. mimist looduslike ressursside ebapii- tidesse arvas Baer olevat mitu ajen- savus. Baeri arvates pidanuks arengus dit, alates füüsilistest teguritest ja Koljukogu. Baer oli uurinud liiki- kõige edukamad olema need rahvad, lõpetades kultuurilise keskkonna- de väljasuremist looduses (nt Stelleri kes teostavad end tööd tehes, s.t ees- ga (vahepeale jäänuks organismide meriõhvi). Saanud Peterburi teadus- kätt eurooplased. eneste tungid). Mõned näited: hele- te akadeemia korraliseks liikmeks dad juuksed olnuks taimetoitlastel, (1828), edaspidi ka Vene geograafia Baeri käsitlus inimesest. Baer uskus, kõrged põsesarnad metsarahvastel, seltsi asutajaks ning selle etnograa- et inimkond on oma füüsilises kehas lihatoidulistel olnuks suurem aju. fiasektsiooni juhatajaks (1845), said eksisteerinud umbes 200–300 inim- Baer ei pidanud aju suurust vaimsuse Baerile üha enam selgeks väikeste põlve [4]. Baer oli monogenist, ta eel- mõõdupuuks. Ta arvas, et tähtis on Siberi rahvaste väljasuremise ajen- das inimestel ühist eellast. Seda kinni- aju eesosade areng ja et lihasöömise did. Teadlasena tundis ta, et teaduse tanuks muu hulgas kõikidele inimrüh- mõjul suurenevad aju tagumised ja huvides tuleks veel säilinud materja- madele omased tunnused: keel, numb- alumised piirkonnad. le talletada: koguda eri inimtüüpide- rite süsteem jms. Rühmadevahelisi Alates ajast, mil inimevolutsioo- le omast – nii koljusid kui ka tarbe- erinevusi ei tahtnud Baer käsitada ni oli hakanud kontrollima tsivilisat- esemeid –, sest sellise materjali alusel kõrvalekalletena normist. Seda, et ini- sioon (mitte loodus), pidanuks inim- saanuks teha teadustööd.

14 |174| EEsti LOODUs MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ohtlik huvi. Koljukogu täienda- des ei seadnud Baer ohtu mitte ainult oma sõpru, vaid ka iseen- nast. Nii varastas ta 1858. aas- tal Šveitsis Churis surnukuurist retoromaani kolju oma kollekt- siooni jaoks ning pidi linnast põgenema, et kirikuõpetaja ei saaks teda kirikuröövlina kohtu alla anda [13: 34].

da oli haudasid lahti kaeva- ta. Seda meetodit kasu- tas Siberi rahvaste kolju- sid hankinud Jakutski tsi- viilkuberner ja arst Julius Stubendorff. Koguda tuli sala- 19. sajandil peeti inim- ja, sest Stubendorffi ülemus, Ida- rasside võimekuse süm- Siberi venelasest kindralkuberner, boliks koljut. Seda mõõ- oli aktsiooniga kursis ja kategoorili- deti spetsiaalse riistapuu selt selle vastu. 1860. aastal kirjutas kefalograafiga. Pildil olev Stubendorff Baerile, et kui postiülem kefalograaf asub Tartus teadnuks, millise sisuga saadetise ta Foto: Toomas Kukk Baeri majas oli teele saatnud, puhkenuks sellest suur skandaal [16]. Samas Lääne-Siberi kindralkuber- Küsimusi, ka inimese kujunemi- nud seda teha harimatud ja juhusli- ner Gustav Hasford suhtus teadus- se vallas, oli ohtralt: kus on inim- kud inimesed. Kokkuvõttes tuli Baeril te akadeemia palvesse täie tõsidu- konna algkodu?; mis on mõjutanud toetuda oma läbiproovitud võrgusti- sega ning tema vahendusel jõudis eri inimtüüpide teket?; kuidas mõjub kule: rahvuskaaslastele-baltisakslas- Peterburi suur hulk kubermangu- rahvaste segunemine?; kas kultuur ja tele, kes töötasid Vene impeeriumi valitsuse rahadega puhastatud kolju- inimmorfoloogia käivad käsikäes jne? eri nurkades. sid koos andmetega kolju omaniku Sellistele küsimustele püüti vastust vanuse, rahvusliku kuu- leida muu hulgas koljude võrdlemi- luvuse ja kogumiskoha se abil. Vaja oli rahvaste tüüpkolju- Oma mõtisklustega mõjutas kohta [2]. sid, Baer uskus, et iga populatsiooni Baer ka Charles Darwini evolut- jaoks vähemalt kolme. Aastail 1858 siooniteooria kujunemist. Kokkuvõtteks. Baeri süs- ja 1859 tegi Baer Euroopas ringreisi, teemselt arendatud ant- tutvumaks tolleaegsete kranioloogilis- ropoloogiauuringud said te kogudega, ent nähtu valmistas talle Näiteks Baeri ülikooliaegne sõber 19. sajandi teisel poolel üha suurema pettumuse. Samalaadne oli olukord kindral Johann Friedrich von Roth, hoo. 1866. aastal asutati maailma esi- ka Peterburi koguga, mida juhtis Baer. kes 19. sajandi keskel juhtis Vene mene antropoloogiajakiri Archiv für Tunnetades vajadust kollektsiooni vägesid Kaukaasia sõjas, aitas Baeril Anthropologie ja 1870. aastal Saksa täiendada, koostas Baer 1858. aastal lahinguväljadelt „materjali“ kogu- antropoloogiaselts. Füüsilise antropo- akadeemia nimel pöördumise: palve da. Baer andis kindralile nõu lan- loogia uuringute tarbeks oli loodud saata riigi eri piirkondadest koljusid genud sõduritel pead maha lõigata institutsionaalne alus. [14]. Paraku polnud tegemist taime- (pärast seda, kui nende rahvus oli 20. sajandi algul võitsid antropo- de või loomade kollektsioneerimise- kindlaks määratud), ära puhastada loogiauuringud üha suurema poliiti- ga ning vene õigeusklik üldsus pigem ja Peterburi teaduse teenistusse läki- lise populaarsuse, mõjutades maail- ei kiitnud tema algatust heaks. Oma tada. See ei olnud lihtne, kuid Rothi ma ajalugu. Siiski ei saa Baeri siduda püüdlustele koguda koljusid ei saa- vahendusel jõudis Baeri käsutusse selle halvaga, mida teaduslik rassism nudki Baer riigilt tuge. siiski mitu näidet Kaukaasia rahvaste 20. sajandil korda saatis. Õigupoolest Probleeme oli veel: kuivõrd kogutu koljudest [14: 200–206]. olid Baeri seiskohad väga nüüdisaeg- vajas teaduslikku kirjeldamist, ei saa- Teine võimalus kogu täienda- sed: näiteks ei soovinud ta kasutada

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 EEsti LOODUs |175| 15 Teaduse ajalugu

schen Sammlung. – Bulletin de l’Académie Impériale des Sciences de St. Pétersbourg 1: 339–346. 3. Baer, Karl Ernst von 1864. Ueber die Verbreitung des organischen Lebens. – Baer, K. E. v. Reden gehalten in wissen­ schaftlichen Versammlungen und kleinere Aufsätze vermischten Inhalts. St. Petersburg, Schmitzdorff 1: 178–235. Foto: Milvi HirvlaaneFoto: erakogu 4. Baer, Karl Ernst von 1886. Ueber den Einfluß der äußern Natur auf die socia- len Verhältnisse der einzelnen Völker und die Geschichte der Menschheit überhaupt. – Baer, K. E. v. Reden gehalten in wis- senschaftlichen Versammlungen und kleine- re Aufsätze vermischten Inhalts (2. Ausgabe). Braunschweig, Vieweg und Sohn 2: 3–47. 5. Baer, Karl Ernst von 1976. Eestlaste endeemilistest haigustest. – Loomingu Raamatukogu 33. 6. Baer, Karl Ernst von; Wagner, Rudolf 1861. Bericht über die Zusammenkunft eini- ger Anthropologen im September 1861 in Göttingen. Leipzig: Voss. 7. Blumenbach, Johann Friedrich 1781. De generis humani varietate nativa. Göttingen: Vandenhoek. 8. Bopp, Franz 1816. Über das Conju­ gations­system der Sanskritsprache in Vergleichung mit jenem der griechischen, lateinischen, persischen und germanischen Sprache. Frankfurt am Main: Ändreäische Buchhandlung. 9. Gould, Stephen Jay 2001. Vääriti mõõdetud inimene. Tallinn, Varrak. 10. Kalling, Ken 2014. Kommentaarid K. E. v. Baeri doktoritööle (tähistamaks 200 aasta täitumist selle kaitsmisest). – Eesti Arst 4: 237–240. 11. Kalling, Ken; Heapost, Leiu 2013. Racial Identity and Physical Anthropology in Estonia 1800–1945. Felder, Björn/Weindling, Paul (eds.): Baltic Eugenics. Bio-Politics, Race and Nation in interwar Estonia, Latvia and Lithuania. Amsterdam, Rudopi: 83–114. 12. Lenoir, Timothy 1982. The Strategy of Life. Teleology and Mechanics in Nineteenth Century German Biology. Dordrecht- London, Reidel. 13. Ottow, Benno 1963. Ein Briefwechsel zwischen Anders Adolf Retzius und Karl Ernst von Baer. – Bidrag till kungl. Svenska Koljukoguja kindral Johann Friedrich von Roth abikaasaga Vetenskapsakademiens Historia, III. 14. Roth, Friedrich von 1985. Das Roth-Buch. Hamburg, Manuskript. 15. Schleicher, August 1865. Über die Bedeutung mõistet „rass“. Ta pidas seda halvus- gu ehitas ta üles geograafilise print- der Sprache für die Naturgeschichte des tavaks. Selle asemel rääkis ta inim- siibi järgi, mitte keelelistel alustel. Menschen. Weimar, Böhlau. 16. Stubendorff, Julius 1860. Brief an Karl tüüpidest ja -tõugudest. Inimkonna arenguloo uurimisel pidas Ernst von Baer, Jakutsk, 13.04.1860. – Baeri hinnangul oli inimkond läh- Baer tähtsaks humanitaaria meetodi- Санкт-Петербургский Филиал Архива tunud ühest algupärast, ta oli veendu- te tarvitust loodusteaduslike kõrval. Российской Акaдемии наук, ф. 129, оп. 1, № 698, лл. 94–95. nud, et segunenud rahvad on vaimselt Baeri vaated arenesid ja muutusid 17. Tammiksaar, Erki 1999. Jooni Karl Ernst võimekamad [6]. See viimane väide elu jooksul. Me ei tea, kas ta hindas von Baeri tegevusest antropoloogina. – Eesti Antropoloogiaregistri aastaraamat 1999, l: läks otseselt vastuollu toonaste „tea- ümber ka oma kunagise hinnangu 191–202. dusliku rassismi klassikute“, näiteks eestlaste ilu kohta, igatahes oli ta üks 18. Tammiksaar, Erki 2011. Some new aspects Arthur Gobineau’ seisukohtadega, mis neid, kes juba 19. sajandi keskel sea- in Karl Ernst von Baer’s (1792–1876) world view. – Relationes 6: 399–405. taunisid „rassisegunemist“, sest pida- dis kahtluse alla eestlaste kuulumise sid kultuuriväljendusi otseselt seotuks „mongoli varieteeti“. Ken Kalling (1963) on ajaloolane, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu insti- kindlate bioloogiliste tüüpidega. 1. Baer, Karl Ernst von 1859. Über Papuas tuudi lektor. Baer, kes küll tunnistas kultuuri und Alfuren. – Mémoires de l’Académie mõju inimmorfoloogia kujunemisele, Impériale des Sciences de Saint-Pétersbourg, Erki Tammiksaar (1969) on geograaf, Série 6, 3: 53–80. EMÜ teadusloo uurimise keskuse direktor ei absolutiseerinud bioloogilisi tegu- 2. Baer, Karl Ernst von 1860. Bericht über ja TÜ geograafiainstituudi vanemteadur. reid inimese elus. Ka oma koljuko- die neuesten Acquisitionen der craniologi­

16 |176| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Näitus ja loengud Teletornis: 01.12.16–16.04.17 Kolmapäeval, 15. märtsil kell 18.00 Hendrik Relve teletorn.ee loodusajakiri.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS 17 Looduskaitse Foto: Timo Timo Palo Foto:

Leia pildilt pesa! Nursipalu harjutusvälja metsad pakuvad sobivaid elupaiku ja pesa- puid mitmele pelglikule linnuliigile, sh merikotkale ja must-toonekurele Harjutades riigikaitset, kaotame Nursipalu senised loodusväärtused Kaitseministeerium tahab muuta Võrumaal asuva Nursipalu harjutusvälja ajakohasemaks harjutusalaks: raja- da uued õppeväljad, miinipilduja sihtmärgiala, teevõrgu

rv Sa jms. See tähendab, et väärtuslikul loodusalal muutub tun- k aa : J to duvalt maastikupilt, mis paraku avaldab mõju senisele elu- Fo

rikkusele. Ent ka kohalike elukeskkond muutub, sest tuleb Meil range kaitse all olev merikotkas taluda veelgi sagedamat ja tugevamat paugutamist. on kindlasti üks Nursipalu sümbolliik

Katre Palo kab läbi majaseinte kostma tugevaid kuulen ka mujalt Haanjamaalt, sh kumedaid kõmatusi. Teen tiiru õues, Suure Munamäe taga asuvatelt ela- äes on 12. detsembri hommi- kahtlustades algavat metsaraiet lähi- nikelt. Jõulisi pauke kostab veel terve kupoolik. Istun Haanjamaal konnas. Aga eksin. Jõulised mürtsa- järgmise päeva: ka siis harjutavad Läti piiri lähedal asuvas maa- tused tulevad kaugelt põhjakaarest. sõdurpoisid tankitõrje-granaadiheit- kodusK ja toimetan Eesti Loodust. Jõuan selgusele: linnulennult umbes jatega. Need tekitavad märksa suure- Enamasti valdab siin selline vaikus, 25 km eemal asuval Nursipalu harju- mat müra kui mis tahes muud sel har- mida linna- või ka alevikuinimesed tusväljal käivad lahinguõppused. jutusväljal praegu kasutatavad relvad. kunagi ei koge. Kella 10 paiku hak- Samasuguseid tähelepanekuid Neil päevil valitsevad parasjagu ka

18 |178| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kandsimõtsndsd imõts SõSSõmerpaluõmemerpr ala u Vagula järv

HänikeHänikeikikek MuMMustassaarsttassasaaaaree

01 km VEPV P 2 VEPVVEEP 1 VEVVEPP 100 ViVilbusuilbusuuu VEP 9 RRõRõuge jõgi ug g RRaudmõtaudmõts e jõj õ xgis.maaamet.ee VEPV 8 gig i TiTimmasmmmase LKLKAKA ardi alus: VEPV P 6 ka Võru vald sissihtmärgialahtmättmmmärärrgggiialaa a Sõmerpalu vald i VEPVVEE 5 jõg st KeK rreettüü sos o KKoohandupaluhandupalu Mu VEPVE 3 Rõuge vald VEPV 4 Puugggõstuõstu hhaharjutusväljarjutusväljja piir kak vandatavvvaanddattavv Kakupalu KeK retürer tü LKLLKAKAA VEP 7 TsTsiiirgupalurggupalu Kakkuu Tssisirgupaluirggugupalpap u kavandatav väljaõpperajatis miinipilduja tulepositsioon Vana-VVana-- HorHHoHorsaoorrssa NursiNururursi rajatavad teed LükkäLükkää kaitstava liigi püsielupaik metsa vääriselupaik (VEP) NuNurNNursisisi HanHansisii Võrumaal Rõuge ja Sõmerpalu valla territooriumil asuvale kaitseväe harjutusväljale tahetakse püstitada mitu uut rajatist, et alal saaks harjutada senisest võimsamate relvadega. Plaanitud tegevuste puhul tuleb pingsalt pidada silmas asjaolu, et piir- kond on liigirikas ja suure loodusväärtusega sellised ilmaolud, mis aitavad helil ja hõlmab 11 951 hektari suuruse ala. vandusalal. Võru väeosade õppu- kanduda iseäranis kaugele: on kõrg- Peaaegu selle kõrvale kavandatakse si korraldatakse Võru linna külje all rõhkkond, miinuskraadid ja loode- Soodla harjutusala, mis plaanide järgi Nursipalu harjutusväljal, mis võtab tuul. hõlmaks 5865 ha. enda alla 3134 ha. Praegu paikne- Harjutusvälja arenguprogrammi vad lahinguõppus- valguses tekib küsimus, kas see ongi te rajatised eelkõige Rõuge kandi ja ka laiema piirkonna Plaan rajada ja arendada 99 hektaril, kunagise tulevik. Ent müra on vaid üks osa ini- harjutusalasid on nii mõnelgi raketibaasi alal. Peale meste mureloos. Selgub, et ala, kuhu selle on Nursipalust uusi rajatisi kavandatakse, on väga juhul ajendanud kohalike elanike viis-kuus kilomeet- suure loodusväärtusega: seni on siin vastuseisu. rit ida pool teine teada 47 kaitsealuse liigi pesitsus-, väli: 30 ha suurune elu- ja kasvupaik, sh mitme rangelt Tsiatsungõlmaa har- kaitstava liigi oma. Ulatuslikud lage- Pärnumaal Surju kandis on 846 ha jutusala, kus samuti korraldatakse raiealad (metsa raadamine), kuiven- suurune Kikepera harjutusväli. See piirkonna väeosade lahinguõppusi. duskraavide süvendustööd, tee-ehitus on tunduvalt väiksem, kui oli algul Plaan rajada ja arendada harju- ja seejärel tugevnev müratase vaju- kavandatud: 2300 ha suuruseks ei tusalasid on nii mõnelgi juhul ajen- tavad oma pitseri Nursipalu looduse saanud Kikepera suuresti kohalike danud kohalike elanike vastuseisu, mitmekesisusele. vastuseisu, aga ka väeosade ümber- kuid kõige suuremaid lahkhelisid on paiknemise tõttu. tekitanud ilmselt Nursipalu juhtum. Miks on valik langenud Nursi­ Tallinna külje alla jäävad Klooga Plaanitu elluviimine ja vaidlused selle palule? Eestis on praegu kasutusel ja Männiku õppusealad, vastavalt üle on veninud pikale. Selles on ilm- kuus lahinguõppuste harjutusala ja 990 ha ja 1100 ha. Ida-Virumaal käi- nenud kaks suuremat probleemset mitu lasketiiru. Kõige suurem, mood- vad kaitseväelased oskusi omanda- seika: üsna ulatuslikult muudetavad sam ja mitmekülgsem on kaitseväe mas Sirgala harjutusväljal, mis laiub maastikuolud, mis kahtlemata aval- keskpolügoon, mis asub Harjumaal umbes 3000 ha suurusel endisel kae- davad mõju tundlikele liikidele ja

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |179| 19 Looduskaitse

gune planeerimis- ja ehitusseadustik sedalaadi rajatise puhul riigi eripla- neeringut, kuid seda ei ole ette võe- Foto: Jaak Sarv Foto: tud. Eriplaneering annaks selgema võimaluse tuua päevakorrale asukoha küsimus, sest kohalike arvates ei lan- getatud valik üle kümne aasta tagasi piisavalt avatult ega põhjendatult. Nursipalu hakati kaitseväe väliõp- puste alana rakendama pärast Eesti taasiseseisvumist: siis võeti üle 99 hektarit hõlmanud Nõukogude armee raketibaas. Luba piirkonna riigimet- sas lahinguharjutusi teha sai kaitsevä- gi 2001. aastal; kaardil piiristati harju- tusväljana umbes 3100 ha metsast ja soist maad. Küllap nähti juba toona vaja- dust hakata nii Nursipalus kui ka üle Eesti rajama piisavalt suuri aja- kohaseid harjutusväljakuid. Nõnda sai 2004. aastal valmis analüüs Võru, Pärnu ja Paldiski väeosade harjutus- väljakute laienduste ja nende võima- like asukohtade kohta [1]. Mainitud dokumendist ilmneb, et peale Nursipalu selgitati asupai- gavaliku plusse ja miinuseid kõr- val asuva Juba piirkonna, Valgamaal oleva Rooni-Uniküla ning Põlvamaal paikneva Orava piirkonna kohta. Kokkuvõttes leiti, et Võru väeosade harjutusala puhul on otstarbekas kes- kenduda Nursipalule. Sellest järeldu- sest kannustatuna ongi kaitseminis- teerium arendusega edasi läinud. Ometi on kõnealuse ekspertiisi lisas esitatud põhjendused, miks asukoha- valikut ei ole analüüsitud põhjalikult. Eestis on metsiste arvukus aastatega aina vähenenud, seetõttu on iga tugev Peale selle on ekspertiisi koostamisel mõtusemängupaik eriti tähtis. Keretü-Nursipalu soisel ja metsasel alal tegutseb tehtud olulisi vigu, eiratud on algand- mulluste seireandmete järgi viis kuni seitse metsisekukke metest tulenevaid fakte. Näiteks ei ole arvesse võetud asja- olu, et plaanitavast väärtuslikele kooslustele ning, teiseks, Nursipalu harjutus- suurenev ja sagenev lahinguõppuste Kohalikul omavalitsusel on kahtlus, väljast poolteise kilo- müra, ka lõhkamistega kaasnev vibrat- et harjutusvälja arendades ei ole meetri kaugusel paik- sioon, millega kohalikud ja isegi kauge- kaitseministeerium toiminud neb ligikaudu 400 ela- ma piirkonna elanikud leppida ei taha. kooskõlas õigusnormidega. nikuga Sõmerpalu ale- Lisandub veel juriidiline nüanss: vik ja kahe kilomeetri kohalikul omavalitsusel on kahtlus, kaugusel paarisaja ela- et harjutusvälja arendades ei ole kait- nikuga Järvere küla. seministeerium toiminud kooskõ- tud/kehtestatud ühtegi planeerimis- Sedavõrd tähtsa rajatise puhul tun- las õigusnormidega. Rõuge valla ter- seaduse kohast planeeringut, ka asu- dub töö kahetsusväärselt pealiskaud- ritooriumile jääva harjutusvälja osa paik ei ole valitud vastavuses planee- ne. Näib, et kõige suuremaks kaaluvi- kohta (umbes 2000 ha) ei ole koosta- rimisseadusega. Nimelt nõuaks prae- hiks on kujunenud fakt, et kaitsevägi

20 |180| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri on juba mõnda aega toimetanud seal- sel vanal raketibaasi alal. Märkustest ja arvamustest jääb kõlama suur mure selle üle, et kaits- 2 x foto: Timo Palo Timo 2 x foto: tavate liikide puhul on eksitud Nursipalu kahjuks, vähe on silmas peetud selle piirkonna olulisust rohe- võrgustiku alana ning jäetud arves- tamata Võrumaa tähtsus puhke- ja turismipiirkonnana. On jäänud aru- saamatuks, miks ei ole kaitsemi- nisteerium võtnud vaevaks pidada kohalike elanikega avalikku ja sisulist arutelu, ehkki nüüdsel ajal on sellel planeerimises märkimisväärne roll. Seega ei ole toona asukohta valitud planeerimisseaduse järgi. Seni on harjutusväljal tehtud Kaitseväe harjutusväljad on üldiselt kinnised alad, kuhu ei tohi siseneda mis õppusi käsitulirelvade, kuulipilduja ja tahes päeval ja ajal. Praegu saab Nursipalus matkata ja suvel seenel-marjul käia tankitõrje-granaadiheitjatega – selli- vaid pühapäeviti. Ent ka siis tasub teabetahvlitelt uurida, kas käik alale on ikka sel kujul harjutuste vastu kohalikud turvaline ei seisa. Kuid tahetakse luua võimalu- sed kasutada kaudtulerelvi (miinipil- dujaid), milleks tuleb senist loodus- maastikku ulatuslikult muuta.

Enim uuritud harjutusväli. Aastal 2004 valminud asukohavaliku aru- ande järel on Nursipalu harjutusvälja temaatika hakanud üha keerulisemat elu elama, sest kõik osalised on olnud ühtviisi sihikindlad. Sirvides Nursipaluga seotud doku- mente, tuleb tõdeda, et nii põhjali- kult uuritud harjutusvälja pole ilmselt kellelgi. Siin on välja selgitatud vää- riselupaikade seisund, kirja pandud alal kohatud kaitsealused liigid, antud hinnang rohevõrgustiku kohta, uuri- tud taluvuskoormust, tehtud mitut Inimesele läbimatu maastik kõrvalises piirkonnas on meelepärane pelgupaik pal- puhku linnustiku-uuringuid, koosta- judele ulukitele. Kui siia sattuda talvel – muul ajal ei saagi liigniiskuse tõttu metsa tud maaparandusekspertiis, uuritud all liikuda –, võib näiteks põtrade tegutsemise jälgi märgata peaaegu kõikjal müra levikut, tehtud pinna- ja põh- javeeseiret, asutud põhjalikult hinda- ma arendusprogrammiga kaasnevaid tulelikkust loodust hoida, mõistagi mate relvade harjutusalaks hõivata. keskkonnamõjusid, algatatud Keretü määral, mis laseb ala kasutada lahin- Kas on mõistlik valida suure loodus- looduskaitseala loomine ning selle eel guõppustel. Ministeeriumi meelest väärtusega ja samas keeruliste olude- koostatud eksperdihinnang Keretü saavad loodus- ja riigikaitse kõigest ga ala? Nimelt on Nursipalu valdavalt soo ja lähikonna koosluste kaitse alla hoolimata edukalt ühes paigas toi- liigniiske. võtmise kohta [2]. mida (loe ka nende seisukohta lk 24). Või miks ei saaks kaudtulerelvade Hulganisti uuringuid ja ülevaateid Samuti tuleb nõustuda, et Eesti riik õppusi korraldada hoopis kaitseväe ning nendega kaasnenud arvamus- vajab kaitsevõimet, mis omakorda keskpolügoonil, kus on võimalused avaldused annavad selgelt tunnistust, tähendab, et meestel tuleb õppida selleks olemas ja pinnaseolud samu- et piirkonna loodusel on kõrge hind. relvi käsitsema ja teha nendega las- ti märksa paremad. Tasub pöörata Siinjuures tuleb tõdeda, et ka kait- keharjutusi. Küsimus on selles, mil- tähelepanu, et Nursipalu kasutuskava seministeerium on näidanud vastu- liseid maastikke on mõttekas raske- järgi soovitakse miinipildujaid käiku

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |181| 21 Looduskaitse

Keretü-Nursipalu piirkonnas leidub peale kaitsealuste loomaliikide arvukalt kait- sealuseid taimi, sh kaunis kuldking (Cypripe­dium calceolus), kes on Kagu- Eestis pigem haruldane liik

Paraku teame ka seda, et oht lii- girikkusele võib tihti alguse saada tühisena tunduvatest häiringu- test.

Ulukite häll ja lindude pelgu­ paik. Arvukad uuringud on andnud kinnitust, et kaitseväe harjutusvälja

k k kavandatakse alale, kus on seni saa- u K s a nud segamatult elada ja kasvada hulk m o o kaitstavaid liike. Ka piirkonna jahi- : T to Fo mehed on sellele tähelepanu pööra- nud, pidades Nursipalu metsa- ja soo- lasta kuni se enam- laama ulukite hälliks. See on meele- 23 päeva aas- vähem tuum­­ pärane poegimisala peaaegu kõikide- tas. See vähene aeg ala südamesse (vt le meie suurematele metsloomadele. tuleneb suuresti loodus- asukohta kaardil). Õppe­ Vagula tuumalast on saanud kuju- kaitsepiirangutest, aga tekitab ühtla- välja loodepoolses osas kaob 55 ha neda kõrvaline kant seetõttu, et ena- si küsimuse, kas nende paarikümne suurune metsaala (Vilbusuu). Ligi mik alast on soostunud ja inimese- päeva pärast on arukas mängu panna 12 ha jagu metsa raadatakse kaguosas le läbimatu. Turvastunud mullaga ja suure loodusväärtusega ala edasine (Tsirgupalu) ning mõned lahmaka- liigniiske on ka mets, kuhu kavanda- käekäik. mad avatud alad tekivad sihtmärgiala takse suurt pommitusala. Ilmselgelt naabrusesse: Nursipalu laske- ja õppe- soosib pinnase eripära ohtu, et kõik Hammustame suure tüki rohevõr­ väli hõlmaks 20 ha ning Keretu laske- siia heidetavad miinid ei pruugi lõh- gustikust. Kavandades ulatuslikke raja- ja õppeväli 60 ha. keda ja vajuvad sügavamale pehmes- tisi Nursipalus, tuleb lähtuda muu hul- se turbapinnasesse. gas asjaolust, et see on riigi rohevõrgus- Hiljem on neid kee- tiku oluline osa: tegu on suure tuum­ Plaanitavale sihtmärgialale, kus on ruline leida ja lõhata. alaga Võrumaal (Vagula tuum­ala). kavas mets maha võtta, jääb mitu Tekib ohutsoon, kuhu Rohevõrgustiku tuumalad on ula- ükski hing ei tohiks tuslikud ja samas enamasti väga väär- metsa vääriselupaika. sattuda. tuslikud metsa- ja soolaamad, mida Plaanitavale siht- omavahel ühendavad nn rohekorido- märgialale, kus on rid. Sellisel rohetaristul on mitu sihti, Seega Vagula tuumala killustub kavas mets maha võtta, jääb mitu peamine on hoida ökoloogilist tasa- ja looduslik olukord muutub, mis metsa vääriselupaika. Looduskaitse kaalu, see aitab kaasa elustiku mit- avaldab mõju liikide rändevõima- mõttes on nende puhul tegu liigirik- mekesisusele ja liikide vabale rände- lustele, kardetavasti ka senisele lii- kust toetavate kooslustega, kus leidub le. Ent rohevõrgustik pakub hüvesid girohkusele. Keskkonnamõjusid kitsalt kohastunud, ohustatud, ohual- ka inimestele, olles puhkepiirkond ja hindavas dokumendis on asjatund- teid või haruldasi liike. võimaldades koguda metsaande. jad aga välja arvutanud, et kõige Esialgne plaan on sihtmärgialale Senine kaitseväe tegevus harju- ulatuslikum ehk 150 ha suurune tegelikult jalgu jäävad väärispaigad tusalal ei ole kuigivõrd kahandanud lageraieala ei ohusta Vagula tuum­ saartena alles jätta. See on kõigiti sea- rohevõrgustiku väärtust. Kahtlus ala toimimist ja üldist sidusust dusi järgiv mõte ‒ tuleb hoida ja kaits- tekib siis, kui kõne alla tuleb arengu- kuigi palju. Arvestades kogu tuum­ ta! ‒, kuid on ilmne, et vääriselupai- programm. Selle järgi kaob tuum­alalt ala suurust, napsatakse sellest ära gana need edaspidi ei toimi ning kui- kokku ligi 300 ha puistut. Kõige ula- väike osa: kuus protsenti. venduse ja eraldatuse tõttu hävivad tuslikum metsatu ala, 150 ha suurune Selline on arvude keel ja selle aru- ajapikku (loe vääriselupaikade kohta kaudtulerelvade sihtmärgi­ala, rajatak- saama järgi näib mure tõesti pisike. lk 25).

22 |182| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ent nii vääriselupaigad kui ka muu harjutusvälja ala on vähemalt 47 kait- Kui kaugel on uue, Keretü looduskaitseala loomine? sealuse liigi elu- ja kasvupaik ning toitumispiirkond [2]. Arvukaim lii- Kommenteerib keskkonnaame- naamet teinud koostööd kaitse- girühm kaitstavatest liikidest on lin- ti kaitse planeerimise spetsialist ala puudutavate huvirühmadega. Kerttu Elm nud: 32 liiki, sh merikotkas, must- Eesmärk on selgitada välja suure- toonekurg, kalakotkas, väike-konna- õrumaal asuv Keretü soo ja mad mured ja leida ühiselt neile kotkas, kanakull, metsis, valgeselg- selle ümbruskond paistab lahendusi. Nüüd on eelnõu saanud kirjurähn, laanerähn, hoburästas, silma liigirohkuse, enne- valmis ja ootab avalikustamist. händkakk. Kuivendustööde, metsa- kõikeV kaitsealuste lindude liigili- Ent enne seda soovib keskkon- raadamise ja suureneva mürataseme se mitmekesisuse ja arvukuse poo- naamet oodata ära Nursipalu har- tõttu võib juhtuda, et tundlikumad lest. Selline rikas loodus on saanud jutusvälja teede ja väljaõpperaja- neist lahkuvad. Kaitsealused taimed kujuneda maastiku eripära tõttu: tiste ehitusprojekti keskkonnamõju ei saa sedagi teha. kuna piirkond on inimesele ras- hinnangu (KMH). Selle käigus võib Kõige ettevaatlikum igasuguse häi- kesti läbitav, on see püsinud võrd- ilmneda uut olulist teavet, mis aitab ringuga tuleb olla pelgliku merikot- lemisi puutumatult. Tegu on suure kaitse-eeskirja eelnõu täiendada. ka ja must-toonekurega, kes kuulu- metsa- ja sooalaga, kus leidub sobi- Eeldatavasti peaks KMH valmima vad nii Eestis kui ka Euroopas rangelt vaid elupaiku paljudele kaitstavate- tänavu kevadel. kaitstavate liikide sekka. Kurepaar le liikidele. Sellisena tulebki paik- Kaitse-eeskirja eelnõu avalikus- kasvatas tunamullu üles mitu poega. konda hoida ja seepärast luuakse ka tamisest antakse kõigile maaoma- Mullu järglasi ei tulnud, kuid pesa Keretü looduskaitseala. nikele ja huvirühmadele teada kirja ümber toimetati ja seda kaunista- Selleks, et koostada Keretü kait- teel; asjaomane teade avaldatakse ti. Seda liiki kaitstes tuleb teada, et se-eeskirja eelnõu, on keskkon- ka ajalehtedes. must-toonekurg vajab suurt majan- damata metsaala ning üldjuhul ei ehita ta pesa väiksesse metsatukka, nale omased teisedki kaitsealuste lii- veerežiimimuutused avaldavad mõju saati veel raietest killustatud alale. kide rühmad: taimed, seened, samb- kogu Keretü-Nursipalu alale, mis on Mõnevõrra leplikum on merikot- likud, putukad. ökoloogiline tervik. kas: talle sobivad ka väiksemad met- Selle ala kaitse alla võtmise ja oma sad ja mõnikord teeb ta pesa isegi lan- Rajatakse Keretü looduskaitse­ elukeskkonna hoidmise nimel on gile jäetud säilikpuu otsa. Nursipalus ala. Praegu asub harjutusväljal tosin palju vaeva näinud kohalik seltsing on merikotkapaar leidnud kindla ja püsielupaika ja üheksa vääriselupai- Inimsõbralik Nursipalu. Seltsingu segamatu paiga Keretü soo servaalal; ka. Kuid need killustunud pisikait- liikme Margit Männiste sõnul jääb mullu kasvatasid nad üles ühe poja. sealad ei ole piisav ega jätkusuutlik, mõistmatuks, miks kaitseala loomi- Ent mõlema liigi puhul on oluline kaitsmaks piirkonna loodusväärtusi. ne riigimaale kulgeb nii vaevaliselt ja teada, et inimese tekitatud häirin- Seetõttu algatati mõned aastad tagasi tõrksalt võrreldes eramaa hõivamise- gute suhtes on nad väga tundlikud. Keretü looduskaitseala loomine. See ga mõne kaitseala koosseisu. Kavandatavast sihtmärgiala välispii- on põhjendatud, kuna tegu on inim- Muret teeb ka müra, mis on prae- rist jääb kõnealune merikotka pesa- tegevusest puutumata suure metsa- gugi kohati liiga vali ja seejuures ette- puu alla poole kilomeetri kauguse- ja soolaamaga, kus leidub erakordselt aimamatu, mistõttu on häiritud väi- le. Seega jääks tema pesa tugevate ja palju kaitsealuseid liike. kelaste uni: plahvatuste peale ärka- ootamatute miinimürtsatuste mõju- Loodava kaitseala praegune piir ei vad nad ehmunult üles. Tahtmatult välja. hõlma sugugi kõiki harjutusväljal lei- kumab kohalikele siit läbi tugevama Tähelepanuväärne on Nursipalu duvaid suure loodusväärtusega ala- õigus: kel raha ja saab maksta, see piirkond veel metsise poolest: see sid (vt kaarti). Ometi peaks SEI eks- tellib ka muusika kõikide võimalike kanaline on teise kaitsekategooria perdihinnangu järgi kõik need saama akordidega. liik, kelle arvukus on Eestis pidevalt uue kaitseala hõlma alla. Näiteks on 1. Maves, 2004. Võru, Paldiski ja Pärnu väe- vähenenud. Mulluste seireandmete küsitav, miks on nüüd jäetud kõrva- osade harjutusväljakute laiendamiste ja põhjal toimetab Keretü soos ja selle le piirkond harjutusvälja lõunaosas, nende võimalike alternatiivide leidmi- ne ‒ harjutusvali.mil.ee/ul/Maves_Voru__ lähiümbruses viis kuni seitse met- kus on võrdlemisi suur vääriselupaik Paldiski__Parnu_vaeosade_harjutusv.pdf. sisekukke. Tegu on väga elujõulise (kaardil VEP 3), üks väiksem vääris- 2. SEI 2013. Eksperthinnang Keretü soo ja seda metsisemängu kohaga. Muutes olu- elupaik (VEP 4) ning mõned kaitse- ümbritsevate koosluste kaitse alla võtmise sid (metsakuivendus, raie), ei saa me aluste taimede leiu- ja kasvukohad. põhjendatuse ettepanekule. Tellija: kesk- konnaamet, 24.05.2013. olla kindlad, et arvukas metsisemäng Ent ka praegu kõne all olevate piiride siia alles jääb. puhul tuleb arvestada, et harjutusväl- Katre Palo (1978) on geograaf, Eesti Peale lindude on sellele paikkon- ja rajatistega kaasnevad maastiku- ja Looduse toimetaja.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |183| 23 Looduskaitse Miks plaanitakse Nursipalu harjutusvälja väärtuslikule loodusalale rajada uusi laske- ja õppevälju?

Kommenteerib kaitseministeeriumi keskkonna- ja planeeringute nõunik Tuuli Vors aitseväe Nursipalu harju- tusväli on asutatud vaba- riigi valitsuse korralduse- gaK üheksa aastat tagasi: 14. veebrua- ril 2008. Alaline luba sealses rii- gimetsas väljaõpet korraldada saadi veelgi varem: 2001. aasta novemb- Meedia / Scanpix / Ekspress Siim Lõvi Foto: rikuus. Aastal 2007 kinnitas kaitse­ minister Nursipalu harjutusvälja esi- mese arendusprogrammi, mille tar- beks koostati tookord ka keskkonna- mõju strateegiline hinnang. Mõned aastad hiljem, 2012. aasta veebruaris, otsustas kohalik omavalitsus (Rõuge Kaitseväe õppused keskpolügoonil Harjumaal. Fotol näha oleva miinipildujaga vald), et harjutusvälja arendamine soovitakse laskeharjutusi hakata tegema ka Nursipalus tuleb lahendada valla üldplaneeringu kaudu. Leidmaks eri pooli rahuldavat tulemust, uuendati ka harjutus­välja Just nendele üksustele on Nursipalu jast. Ent iga sellise õppelaskmise jaoks arendusprogrammi. Selle raames tel- harjutus­väli äärmiselt vajalik. Kõik ei ole sõit Eesti teise otsa otstarbekas. lis kaitseministeerium keskkonna­ nad harjutavad Nursipalus oma mõju lisaekspertiisi, mille seisukohti kodukandi kaitsmist. Loodusväärtuste poolest rikas on 2014. aastal kinnitatud harjutus- Põhjusi, miks on vaja arendada Nursipalu. Kaitseministeerium on välja arendusprogrammis ka arvesse Nursipalu harjutusvälja ja miks ei ole Nursipalu loodusväärtustega väga võetud. Praegu koostatakse harjutus- võimalik vajalikku väljaõpet korralda- hästi kursis. Oleme nõus, et piirkond välja teede ja väljaõppeehitiste ehitus­ da vaid kaitseväe keskpolügoonil, on on looduslikult väärtuslik, kuid see projekti, mille raames samuti hinna- mitu. Eelkõige ei ole keskpolügoon ei tähenda, et ala ei saaks kasutada takse võimalikke keskkonnamõjusid. piisavalt suur, et seal korraldada kogu lahinguõppusteks. Vastupidi, kaitse- kaitseväe, kaitseliidu ja Eestis viibi- väe tegevus võib aidata neid loodus- Harjutusvälja on vaja selleks, et vate liitlasvägede väljaõpet. Ka kesk- väärtusi hoida. Kaitsevägi ja kaitse- Eesti riiki kaitsta. Väikeriigina peab polügoonil peab muu hulgas arves- liit on Nursipalu piirkonnas laskehar- meie sõduritel olema võimalikult hea tama looduskaitsehuvide ja muude jutusi teinud umbes kakskümmend väljaõpe, nad peavad saama harjuta- kasutuspiirangutega, mistõttu tuleb aastat, kuid hoolimata aktiivsest väl- da tegelikes oludes ehk maastikul. Nii paratamatult osa lahinguõppusi teha jaõppest on kaitsealuste isendite hulk nagu autosõitu pole võimalik selgeks mujal. harjutusväljal ja selle lähedal aastate saada ilma õppesõitudeta liikluses, Ühtlasi on Lõuna-Eestis paikneva- jooksul täienenud. korraldatakse ka suurem osa kaitse- te üksuste viimine Virumaale mitmes Kaitseväelaste väljaõppealad ja väelaste väljaõppest looduses, või- mõttes väga kulukas. Tuleb arvesta- loodusväärtused saavad koos toimi- malikult reaalsetes oludes, kasutades da, et väljaõpet on vaja korraldada da. Näiteid selle kohta saame tuua kõiki kaitseväel olevaid relvi. tervikuna. See tähendab, et eri üksu- ka Eestist: meil leidub piirkondi, mis Nursipalu harjutusvälja piirkon- sed peavad harjutama koos: näiteks on väga pikka aega olnud sõjaliste nas on Eesti kaitseväe 2. jalaväe­ miinipildujate õppusele on kaasatud õppuste alad. Nii mõnigi neist aktiiv- brigaad ning Lõuna-Eesti kaitselii- nii miinipildurid, tulejuhid kui ka tei- selt kasutuses olnud aladest on prae- du malevad, eelkõige Tartu, Põlva, sed üksused. Ajateenistuse vältel on gu looduslikult väga väärtuslik, näi- Võru ja Valga kaitseliitlased: kokku sõdurpoistel vaja õppida laskma eri teks Põhja-Kõrvemaa või Alam-Pedja. umbes kolm tuhat meest ja naist. relvadest, sh tankitõrje-granaadiheit- Sama on kinnitanud ka lääneriiki-

24 |184| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri de kogemus: harjutusväljadel on loo- dud kaitsealad just seepärast, et need on pääsenud intensiivsest majanda-

misest/põllumajandusest ja liikidel Anneli Palo Foto: on seal soodsad olud. Seega ei ole tegevus harjutusväljadel ilmtingima- ta loodusvaenulik, vaid võib hoopis pakkuda lindudele-loomadele ja tai- medele turvalisi elupaiku ning kas- vukohti. Nursipalu harjutusvälja loodus- keskkonda on viimasel kümnen- dil äärmiselt palju uuritud. Tellitud on mitu mürauuringut (müra on nii mõõdetud kui ka modelleeritud), maaparanduse ekspertiise, loodus- väärtuste inventuure ja tehtud näi- teks rohevõrgustiku analüüs. Nendes Vääriselupaiga indikaatorliik Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum) esitatud leevendusmeetmeid on arvestatud ka 2014. aastal kinnitatud harjutusvälja arendusprogrammis. Leevendavate meetmete abil püütak- Nursipalu se vähendada mõjusid nii pinnasele, veestikule, metsale kui ka loomasti- kule ja linnustikule. vääriselupaigad Sõjaväelise väljaõppe puhul on kõige otsesem leevendav abinõu ala kasutuspiirang. Nursipalu harju- ei toimi üksikute tusvälja kasutuspiirangud on seo- tud peamiselt mürarohkete tegevus- te ja kaitsealuste liikidega, vältimaks metsasaartena nende häirimist tundlikel perioo- didel. Seetõttu ei kasutata lindude- Nursipalu harjutusväljal paikneb kümme vääriselupaika.­ le tundlikul ajal miinipildujate ega Neist enamik on eri niiskusastmega kõdusoometsad, tankitõrjerelvade õppe- ja lahing­u- moona, v.a reservõppekogunemistel, mis on kujunenud kunagise ulatusliku metsakuiven- mille tegevus kooskõlastatakse koha- duse tõttu. Üksikutes vääriselupaikades on säilinud ka liku omavalitsusega. Ka granaatide ja lodumetsalaadseid kooslusi. Kuna siinset harjutusvälja lõhkematerjali kasutamisel kehtivad ajapiirangud. ja tegevusi plaanitakse laiendada, on paslik heita val- Seega püüame harjutusväljal või- gust, millised vääriselupaigad löögi alla satuvad ja mis malikult palju arvestada nii loodus- on nende ülesanne metsamaastikul. keskkonna kui ka ümberkaudsete ela- nikega. Selleks, et mõjusid hinnata Anneli Palo, Thea Kull tähtlehikut, Wulfi turbasammalt jt. ja võimaluse korral neid vähenda- Kaks viimast samblaliiki kuuluvad da, teeme igal aastal keskkonnasei- ursipalu harjutusvälja vää- kolmandasse kaitsekategooriasse. ret ja vajaduse korral eraldi uurin- riselupaiku käidi viima- Peale indikaatorliikide kasvab guid. Praegu koostatakse Nursipalu ti üle vaatamas 2011. aas- harjutusvälja vääriselupaikades harjutusvälja keskkonnakorraldus- Ntal, kuna harjutusväljale kavandati rohkesti kaitsealuseid taimi, näiteks kava, mis edaspidi võimaldab süs- lisarajatisi [1]. Suurema osa vääris- väike käopõll ja sagristarn, kes on teemsemalt ja terviklikumalt kontrol- elupaikade seisund oli toona võrd- arvatud teise kaitsekategooriasse. lida ning jälgida harjutusvälja kesk- lemisi hea. Neis võis kohata rikka- Väikest käopõlle leidus kolmes ja konnaseisundit ja rakendada mõju- likult indikaatorliike: valkjat tähn- sagristarna neljas vääriselupaigas. sid vähendavaid meetmeid. Ent selle samblikku, kännukatikut, roomavat Väikese käopõllu levik on Eestis kõrval ei saa me unustada riigikaitse soomikut, lodu-ebapungsammalt, tagasihoidlik, ta eelistab niiskeid sihte ja vajadusi. laiahõlmalist rikardiat, Helleri eba- hämaramaid kuusesegametsi.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |185| 25 Looduskaitse Foto: Timo Timo Palo Foto:

Kavandatavale miinipilduja sihtmärgialale jääv üsna heas seisus vääriselupaik, mis tuleb kindlasti alles hoida (kaardil VEP 6)

Sagristarn kasvab eelkõige soostunud märgialal. Harjutusväljale kavanda- Isegi kui kõnealuseid vääriselu- metsades, eelistades siirdesoomet- tava 150 hektari suuruse kaudtule paikasid jääb ümbritsema raiumata si. Teda leidub rikkalikult Nursipalu sihtmärgiala tõttu satub kõige suure- 30 meetri laiune metsa puhvertsoon, harjutusvälja põhja-, lääne- ja kesk- masse ohtu kolm vääriselupaika (vt püsib siiski oht, et ajapikku need loo- osas ka väljaspool vääriselupaikade ka kaarti lk 19). Üks neist on VEP 5 dussaared kaotavad oma väärtuse. piire. Piirkonna tugeva kuivendami- (EELISes nr 114060), mis on kõikidest Tugeva hoobi annavad siin planee- se ja metsaraiete tõttu on praegune Nursipalu vääriselupaikadest kõige ritavad maaparandustööd. Kuiven­ populatsioon ilmselt tunduvalt väik- kehvemas seisundis. Tegu on väga väi- duskraave kavatsetakse süvendada nii sem kui varem: üksikuid taimi leidus kese vääriselupaigaga, mida on tuge- VEP 6 lõunapiiril kui ka uue vääriselu- kuivendatud, endiste lageraiete serva- valt kuivendatud ning mille naabriks paiga lääneküljel. Kurb musternäide des. Sellegipoolest on Nursipalu asur- on lageraiealad. Sealsed valgus- ja niis- on ju lähedalt võtta: VEP 5 ümber vee- kond teadaolevatest sagristarna popu- kusolud on vanametsa liikidele muu- tud kraavid ja lageraied on olustikku latsioonidest praegu suurim ja elujõu- tunud kahjuks ebasoodsaks. muutnud sedavõrd, et vääriselupaigale lisim Eestis. Hääbuvast vääriselupaigast um­bes iseloomulikud liigid on kadunud ja ala Kolmanda kaitsekategooria tai- 700 meetrit lääne pool leiti 2011. aasta minetanud oma algse mõtte. meliikidest kasvab Nursipalu vääris- inventuuri käigus uus looduskaitse elupaikades suur käopõll, laialehine mõttes väärtuslik metsaeraldis. See Mis on vääriselupaiga mõte? Metsa neiuvaip, kuradi-sõrmkäpp ja roomav on keskmise vanusega soostunud, vääriselupaik on majandatava met- öövilge. Väljaspool vääriselupaiku võrdlemisi tihe kuusik rohke lama- samaastiku osa, kus võrreldes lähi- võib Keretü soo põhjaosas leida veel puiduga, kus kasvab mitu vääris- ümbruse puistutega on säilinud loo- kollast kivirikku, ainulehist sooval- elupaiga indikaatorliiki. Sama met- dusmetsa struktuur ning leidub mit- ku ja kõdu-koralljuurt: kõik need on satukk on pälvinud ka linnumeeste mesuguseid põlismetsade tunnusliik- teise kaitsekategooria liigid. Rabast tähelepanu, kes on tungivalt soovita- ke või haruldasi liike, eelkõige seen- lõunas on aga teada samuti teise kait- nud eraldis puutumata jätta. Ühtlasi te, samblike, sammalde ja putukate sekategooriasse kuuluva kauni kuld- on suure elupaigaväärtusega sellest seast. Vääriselupaigad peaksid liigi- kinga kasvuala. Nende leiukohad jää- põhja poole jääv kõdusoomets: kaar- rikkust hoidma seni, kuni kõrvalolev vad kavandatava Keretü looduskait- dil VEP 6 (EELISes nr 114061). Nii puistu jõuab sobivasse vanusesse ja seala piiridesse. VEP 6 kui ka leitud uue vääriselupai- seal kujuneb välja vajalik mitmekesi- ga väärtus on sedavõrd suur, et need sus: bioloogiliselt vanad puud, tüü- Vääriselupaigad miinipilduja siht­ on kindlasti vaja alles hoida. gaspuud, jäme lamapuit jmt. Mida

26 |186| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri lagedam või hooldatum on vääriselu- paiga ümbrus ja mida lühem lähikon- na puistute raiering, seda isoleeritu- maks VEP muutub ning sealsetel lii- Foto: Andres Saag Andres Foto: kidel pole võimalik levida. Aktiivselt liikuvad liigid ei tarvitse sobivaid elu- paigakilde maastikul üles leida. Selle tagajärjel genofond lõpuks vaesub ja liike võib ähvardada oht välja surra. Vääriselupaigad on üldjuhul liiga väikesed, et toetada kogu tundliku elustiku pikaajalist säilimist. Need ei ole põlismetsamuuseumid: seal kas- vav mets muutub alatasa. Loodusliku arengu käigus puuliigid asenduvad üksteisega, teatavad substraadid teki- Norra porosamblik (Cladonia norvegica) on Euroopa punase nimistu liik, keda on vad ja kaovad; juhuslikud loodusli- leitud ka Nursipalu vääriselupaigas kud häiringud võivad olustikku mõne tunniga tugevasti muuta. Osa liigi- rikkusest säilib ja see täieneb. Ent Kui vääriselupaiga ümbrus lage- nad üksteise vastu põrkudes saada vääriselupaigad pole mõeldud toimi- daks raiutakse, suureneb järsult õhu koorekahjustusi, mida kasutavad ära ma üksikute põlismetsasaartena keset liikuvus, mis muudab keskkonda esi- nn kahjurliigid. Nõrgenenud puud lagedat välja. algu metsa servaaladel. Servaefekti metsaservades surevad nooremalt, ulatus on enam-vähem võrreldav selle kui võiksid. Samuti on oht, et inim- Järsult muutuvate keskkonnaolu­ kasvukoha täiskasvanud puude kõr- like eksituste tõttu valesse kohta kuk- de tõttu liigistu vaesub. Üldjuhul gusega. Peale selle, et lisandub val- kunud lõhkekehad tekitavad vääris- aitab vääriselupaik hoida mingit osa gust ja soojust ning mõningal määral elupaikadesse häile juurde. liike, mis on sellele metsamaastikule väheneb õhuniiskus, suureneb järsult Kuigi Nursipalu väljal kava järgi stabiilsetes oludes omased. Kui kesk- tuuleheitepuude hulk ja servale oma- suvel miine ei lõhata, ei saa põlen- konnaolud järsult muutuvad, avaldub sed muutused nihkuvad järjest süga- guid täielikult välistada. Mõistagi või- see kindlasti vääriselupaiga seisun- vamale metsaosa sisse. See võib üht- vad ka põlendikud olla vääriselupai- dis. Nursipalu puhul muudavad olu- lasi tähendada varjuliikide kiiret väl- gad, kuid senine liigistu hävib tules. sid nii kavandatav metsaraie (metsa jasuremist, samas teistele tekib juur- Mõeldes laiemalt Eesti maastikele, raadamine) kui ka ulatuslik kuiven- de eluks vajalikku lamapuitu. siis meil leidub selliseid metsi, mis dus (vanade kraavide süvendamine). suisa vajaksid kor- Kuna pinnas muutub kuivenduse rapäraseid põlen- tõttu õhurikkamaks ja soojeneb kii- Nursipalu eriprobleem on plahvatus- guid, et liiv paljan- remini, saab orgaaniline aine varase- te lööklained ja põlenguvõimalus. duks. Nendeks on mast rutem laguneda, muutub kogu nõmmed ja nõm- mulla aineringe ja seeläbi ka puistu memetsad, samuti kasvuolud. Enamasti saab kuivendu- kuivad pohlapalud. sest kasu kuusk ning seni hõreda- Jättes vääriselupaikade ümber Seal võiksid kõrvuti sõjaliste õppuste- poolsesse männi- või lehtmetsa kas- 25‒30 meetri kõrguse muust met- ga end hästi tunda paljud taimharul- vab tihe kuuse alusmets, mis varjab sast koosneva puhvri ning loobu- dused, aga ka kivisisalik ja mitut liiki näiteks samblikele nii vajalikku val- des samas ulatuses kraavide puhas- putukad. gust. Rääkimata kuivenduse huku- tamisest-süvendamisest, saab eba- tavast mõjust tundlikele maapinna­ soovitavat mõju siiski vähendada. 1. Kull, Thea 2011. Nursipalu harjutusvälja loodusväärtuste kordusinventuur ‒ http:// sammaldele ja soontaimeliikidele. Ent kui ei ole plaaniski vääriselu- harjutusvali.mil.ee/ul/Vaariselupaikade_ Pikapeale teiseneb ka seenestik. paiga ümbrusse taas metsa kasva- inventuuri_vahearuanne_juuli_.pdf. Kuivendatud metsades tehtud uuri- tada, ei täida vääriselupaik siiski Anneli Palo (1966) on botaanik ja öko- mused on näidanud, et mõnda seni algset otstarvet. loog, uurinud metsaelupaiku ja -kooslusi. põlismetsaliigiks peetud liiki leidub Nursipalu eriprobleem on ka plah- Töötab Tartu ülikoolis maastikuökoloogia kõdusoometsades võrdlemisi ohtralt, vatuste lööklained ja põlenguvõima- teadurina. kuid see võib tuleneda seniste konku- lus. Metsa vahetus läheduses lõhka- Thea Kull (1966) on botaanik, töötab rentliikide väljasuremisest. Valdavalt mine mõjub samamoodi kui tormi- Eesti maaülikooli botaanikaosakonnas siiski liigistu vaesub. tuul. Isegi kui puud ei murdu, võivad teadurina.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |187| 27 Essee Metsa süda

Arne Næss Jah, metsa südames olemine eel- dab küll olemist kaugel teest, aga aljudes kultuurides tuntakse ei taandu ainult sellele. Olla metsa aukartust metsa südame ees. südames ja olla sellest teadlik, tähen- Olla metsa südames tähendas dab tajuda (ja mõista) midagi olemus- Pja tähendab siiani midagi väga eri- likku ja arvudes mõõdetamatut. See list, midagi hoopis muud kui jalutada on midagi sootuks enamat kui tajuda metsaserval või teada ja tajuda suun- vahemaad. da, kuhu minnes jõuab metsast välja. „Kui suurt vahemaad on vaja?“ Metsal, mis pole sügav, ei ole Tihedas, läbipääsmatus metsas üsna südant. Et olla südamega, peab mets väikest. Avatud, madalate puude- olema sügav, aga ainult sellest ei piisa. ga lähisarktilises metsas palju suu- Mõnikord võib küll tõdeda, et oleme remat. Laskuda siin üksikasjadesse sügaval metsas, ometi seejuures tund- oleks tühi targutamine, kuna oluline mata, et oleme tema südames. „vahemaa“ on siin tegelikult meie vai- Igasugune inimese arendustege- musilmas: vaatad ühele poole – mets, vus metsa südames muudab selgelt mets, mets …; vaatad teisele poole – kõike. Teatetahvel kirjaga „Nüüd oled mets, mets, mets, METS. Mets täi- sa metsa südames“ on parimal juhul dab su meele, sa pole enam vaataja ja naeruväärne. Võib ehk muidugi väita, mets pole enam vaadeldav. Dualism et tööstusühiskonnas üles kasvanud on ületatud. looduskaitsjatena oleme ülemäära Kui kohtume mõne suure metsi- tundlikud, kui laidame tagasihoidlik- ku loomaga tema enda territooriu- ku teatetahvlit või vahimajakest – mis mil, võib see ajada hirmu nahka, ent on hästi peidetud ja keskkonnatead- see kogemus annab meile võimalu- ma püüan mõista anda, on see, et likult ehitatud –, aga korduvad valu- se paremini mõista iseend ja oma looduse vastumeelsena tajutud oma- sad õppetunnid on muutnud meid võimu piire. Mõista, et on muudki dused viitavad samamoodi millele- hellaks. vägevat peale inimese. Sama kehtib, gi tõelisele nagu meeldivadki. Ning Samas teeb mulle rõõmu, et isegi kui satume silmitsi metsa vägevuse- meeldivate kogemuste väljendamise paljud nende seast, kes kiidavad ga. Inimese ülemvõim on kadunud. on looduse populariseerijad võtnud majandusarengut ja progressi, on Tuntud ökoanarhist Kropotkin kirju- ju oma ülesandeks. ometi säilitanud tunnetuse südame tas oma raamatus „Vastastikune abi“ Kas tänapäeva Euroopa metsadel metafoorist koos sellesse kätketud („Mutual aid“, 1955), kuidas tohutu- pole südant? Oleks eksitav vastata austusega. Nad ei lähe kaasa seesu- tes Siberi laantes töötavatel inimes- jaatavalt, kuid hävitustöö hoog on gustega, kel näikse see tunnetus soo- tel oli kombeks enne söömaasumist olnud hirmuäratav ja isegi kui see on tuks puudu olevat ning kes mõtlevad mitu korda valjusti hõigata. Kusagil aeglustumas, hõivatakse ja tükelda- metsa suurusest ruutkilomeetrites: läheduses võis olla eksinud ligimene, takse üha uusi ja uusi „arendamata“ „Te ju saate aru, et see tee ei muuda kel toitu hädasti vaja (Kropotkin tõi alasid. praktiliselt midagi. Ütlete, et tee selle näiteks imetajate empaatiavõi- Kui paika, kus leidus suusa- või läheb läbi metsa südame. Kas peate me, samastumise kui evolutsiooni­ jalgrada, ehitatakse tee suurtele sõi- silmas keskpunkti? Me võime suuna- teguri kohta). dukitele, rajatakse sageli küll ka uus ta tee metsa keskpunktist mööda, kui Spontaanne hirm, mida tajume jalgtee, kuid naeruväärselt lähe- see teile paremini sobib.“ Isegi „aren- suurde metsa üksi jäädes, on mil- dale gigantsele teemonstrumile. gu“ entusiastid ei kiida nii tahumatut legi tõelise kogemus, üksinda-suu- Eeldatakse, et seni, kui „arendus“ pole juttu sageli heaks. res-metsas-hirm. Hirm pole meie otseselt jalutaja või suusataja silma Meie, kes me tajume südant, lemmiktunne, sestap püüame tut- all, on metsakogemus samaväärne näeme selgelt, et tee jagab metsa tege- vust sedalaadi tõelisusega vältida. Me varasemaga. likult kaheks metsaks. Tee mõjuala on peaksime valmistuma, koguma tea- Kui vana peab olema, et spontaan- väga lai, sadu kordi laiem kui tee ise. vet, nõndasamuti nagu näiteks siis, selt tajuda metsa südames olemist? Metsast saab kaks väiksemat metsa. kui läheme liustikule ronima. Mida Väikesed lapsed, kes kasvavad üles

28 |188| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Kalmer Lehepuu, Eesti Looduse fotovõistlus 2016 fotovõistlus Looduse Eesti Kalmer Lehepuu, Foto:

metsas, olgu selleks või väike met- da looduse vägevust ja sõltumatust, tustöö jätkub niikaua, kuni ei jää alles satukk kodu ümber, seavad mõni- sõltumatust isegi vanemate või suure enam ühtegi südamega metsa. kord sammud otsejoones „metsikus- venna volist. Nende kehakeel kõneleb se“ tihnikusse. Aeg-ajalt pöörduvad paljugi. Ehkki nad seda veel ei tead- Tõlkinud Timo Maran allikast: Næss, nad tagasi vaatama. Kas ema on veel vusta, on nad keset suurt ja kontrol- Arne 1997. The heart of the forest.­ näha? Kas suur vend on veel seal? limatut maailma. Ei tasu lapsi ala- – Drengson, A.; Taylor, D. (eds.). Usun, et kui neil väikestel poistel hinnata! Ecoforestry: The Art and Science of ja tüdrukutel jätkub usaldust minna Lähituleviku väljavaated on sün- Sustainable Forest Use. Canada: New sügavamale metsa, võivad nad taju- ged, ent ma ei suuda uskuda, et hävi- Society Publishers, 258–260.

Tõlkija kommentaar: Arne Næss essees. Næss on kriitiline metsa- inimeseksolemise jaoks tähtis. Ilma (1912–2009) on Norra 20. sajan- de terviklikkust lõhkuvate teede – kontaktita endast suurema maailma- di tuntumaid filosoofe, kelle panus eriti metsa väljaveoteede võrgus- ga võib inimene mõtte- ja tegevus- seostub eriti ökofilosoofiaga. Tema tiku – ehitamise suhtes, mis on mustreid korrates hõlpsasti iseen- vaateid on mõjutanud H. Bergsoni, Norras oluline keskkonnaprobleem. dasse sumbuda. Næss pidas ka olu- B. Spinoza ja M. Gandhi tööd. Arne Næss osutab metsa kui iseenesliku liseks, et loodusest kõneldes kasu- Næss kujundas välja süvaökoloo- terviku olulisusele ning spontaanse tataks indoeuroopa keeltes väljendit gia mõttesuuna, mis rõhutab loo- kogemuse väärtusele, mis inimesel „looduse sisse minema“ (into nature, dusnähtuste endi sisemist väärtust metsaga kohtudes tekib. norra k inn i naturen), mitte „loodu- ning inimese arusaamise arenemist Paljud loodusmõtlejad, nagu sesse välja minema“ (out to nature). ja eneseteostust kui võimalust leida Henri D. Thoreau, Aldo Leopold, Arne Næss on viibinud Eestis, loodusega kooskõla. Gregory Bateson ja David Abram, Tartus, kus ta 1998. aasta oktoobris Need Arne Næssi põhiseisuko- on väljendanud mõtet, et inimese pidas loengu ökoloogilise metsan- had tunneb ära ka siin avaldatud kokkupuude metsiku loodusega on duse ja süvaökoloogia seostest.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |189| 29 Essee Metsapoolemälestused Tiit Kändler Tädimees oli Siberist omakait- puid leidus sealgi, aga üks asi sai semehena tulles metsamees: met- mulle varasest lapsest selgeks: küsi- etsast oled sa võetud ja sahindaja, kelle käest sain uuri- mus „mitu puud on mets?“ on liht- metsaks pead sa saama. da, mis asi on tihu. Ta elas tädiga salt tobe. Seda ei saa ju küsida, see Vähemasti saab nõnda kord Vassiveres, kord Tudus, kord on ilmselge. Orguse mets oli mets Mütelda metsalugude kohta, mis vii- Laekveres, kord Sondas – kus elu loo- ja Nõmmel oli mets ja Pirital, kuid mastel kuudel on end metsast võe- mulik osa olid palgihunnikud, nende Tornide väljak ei olnud mets, sest seal tud paberile üha enam laiali laota- alt leitud paksud männikoored, mil- seisis postil onu Kalinin ja taga vanad nud. Kes kirub, kes kireb; kes nii- lest sai voolida laevu, ja lõputul hul- tornid. dab, kes kiidab. Sellest on kümme- gal igasuguse kuju ja suurusega laua- kond aastat, kui otsustasin, et ei hoia pinnajuppe, millest sai ehitada mida Kui ma Maalehe ajakirjanikuna end keskkonnapoliitikaga eriti täp- tahes. Palgihunnikutega kaasnesid esimest korda välja, Rootsi sattusin, selt kursis, veel vähem kirjuta sellest. saeveskid, raudteejupid, mõnusad ja 1980. aastate lõpus, peeti mingit üle- Närvisüsteemi tungival palvel. veidi salapärased metsatöömehed, ja maailmset loodusajakirjanike kong- Kuid ometi – metsast tahaks kir- ei mingit viha, et palgid olid metsast ressi ja meid viidi metsa. Mind ei jutada, ja mida muud teeb inime- võetud, pigem kurbus, kui need ron- hämmastanud mitte rootslaste puu­ ne teemal, millega ta kursis ei ole (ei gidega ära veeti, ja ootus, millal uued istikute kasvatus kasvuhoonetes ega tea arve, suundumusi, tõe ja ahnuse tulevad. hiiglaslikud kännuhunnikud met- piiri), kui kirjutab mälestusi. saveeres, vaid see, et Nõnda siis: mu esimene mälestus mets kasvas kalju- metsast oli üsna loomulik, vanaema See oli tõelise kevade lõhn: de vahel. Mis, olgu juures Ubjas suvel, kui võisin olla metsapuru, mesilaste esimesed igaks juhuks öeldud, umbes neljane. Sain aru, et mets ei lennud ja sulava lume häälekas ei olnud mitte ränd- kerki ootamatult, mets läheb metsaks rahnud. Rootslasliku sujuvalt, madalamatest suurema- hõng. hoolikusega näidati te põõsastikeni. Lepad olid vahvad, meile ette, mis masi- tõmbusid punaseks, kui koor maha nad neil on ja kuidas võtta, ja nende okstest sai ehitada See kõik põimus mu ajus eluks – nad puud kaljude vahelt kätte saa- onnikesi ja lehmi ja hobuseid. Jaanide nagu ka meie pere ja Tallinnas elava vad. Mind hämmastas seegi, et kui ajal kogunes külarahvas metsaveerele tädipere omamoodi võistlus, kes saab üks jaapanlane sääsepininat kuulis, ehitatud tantsuplatsile, mida ümbrit- koju toredama jõulukuuse. Minu isa röökis ta „moskiitos“ ja kogu nende sesid pingid ja millel oli ilus laudadest oli elektriinsener, tema hallata olnud kamp hüppas bussi ning nõudis uste põrand. kõrgepingeliinide alt sai kuuski nagu sulgemist. marju noppida, ja mul oli selge, et Järgnesid Soome metsad, kus mind Veidi hiljem Simunas tädi juures oli need raiutaks sealt niigi. Jah, tõesti, hämmastas neli asjaolu: läbi metsa mets kaugemal – Orguse mets, kus vahel peomeeleolus pajatas isa, kui- kulgevad saepurukattega matkara- kasvas marju, näiteks vaarikaid, ja das ta Turba elektrijaama peainse- jad, küttepuupakud ja Fiskarsi kirved kus mulle otsiti paras känd, millel nerina oli metsas kokku puutunud puhkeplatsidel, metsaäärse soo taas- sain istuda ja marju noppida, kui tei- metsavendadega ega teadnud, kas tamine ja hiiglaslik tahtlikult maha sed mööda metsa müttasid. Üle põllu tulistavad selga, ja kuidas metsaven- põletatud metsaplats, mida meile eri- vaadatuna seisis mets kui müür, kaits- nad püüdsid palgapäeval elektrijaama lise uhkusega näidati. Olin sellest nii tes alevit, ja tal oli veel üks hea oma- kassat röövida. Aga tädimees pajatas jahmunud, et unustasin vaatekünkale dus: ei kõndinud edasi ega tagasi. jälle Roela kandi vägevatest metsa- oma sviitri. Hea sviiter oli. Kui tuli kevad, võimendas kevad- dest, kus ehk tolgi ajal võis veel met- Ühel teisel aastal, kui olime tuul puukuuri muidu niigi mõnusat savendi olla. Hankos, kandus meieni suitsuving ja saepurulõhna, ja see oli tõelise kevade Mina tundsin omaette, kui peo- siis öeldi, et põleb Eesti mets: see oli lõhn: metsapuru, mesilaste esimesed laudade all neljakäpukil ronisin ja 2008. aasta suurpõleng Vihterpalus. lennud ja sulava lume häälekas hõng. eestiaegseid laule kuulasin, et met- Käisin loodusmeestega seda vaatamas, Saepurust ja lumesulaveest sai ehita- savend olen ma niikuinii, aga püs- mind masendavat maastikku, ent met- da Sussi kanali, kust tuli käed eemal sidega ei taha tegemist teha, lihtsalt samees Ants Varblane võttis taskust hoida, nagu olin 1956. aastal raadiost metsa vend olla. Kalamajas olid met- luubi ja lausa kargas õnnest, et näed, kuulnud. savennad lähedal, Patarei vanglas, ja haruldane sitikas on tagasi tulnud.

30 |190| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Olen käinud ka Läti metsades, ametis – puhastasid maanteed puu- aga seal hämmastas mind pigem see, dest –, ja vahetusmeeste järele sõitev kui palju metsi kasvab Riia linnas. buss oli sõiduvalmis. Kauplesin end

Nii nagu Helsingis ja Stockholmis. autori kogu Foto: bussi peale ja nõnda ma üsna viimasel Tallinn, kes püüab end rohelise pea- veerandil koju ja sealt Tartu rongile linnana reklaamida, ei saa ligilähe- saingi. Kui poleks jõudnud, küllap siis dalegi. oleks mu elu kulgenud teisiti. Ahjaa, olen unustanud mainida Kui üle poole sajandi eest ehitas oma esimesi metsast võetud puid. isa suvemaja Treppojale, teisisõnu Selleks oli Niitvälja lähedalt paar Tuulnale (tänini nimetatakse seda kadakat, et vibu teha. Ja veel enam Kloogarannaks, ent seda nime ma kadakaid Saaremaal Leisi metsa alt ei armasta, kuna see on nõukogude sõbra, lahkunud Ülo Kaevatsiga, kes kaubamärk, veneaegne rändrahn), põhjaliku mehena ehitas kadakatest hakkasin alul teistega koos, siis üha oma taastatud talule ristaeda. Ei, ei enam üksi Tuulna-tagustes metsa- olnud häbi. Nii nagu ka nende mõne des seente järele hulkuma. Siis pol- puu pärast, mille olen oma õuel lan- nud seal veel suvilakooperatiive ega getanud, et teised puud ja mina ise midagi, muudkui viljapõllud ja met- end paremini tunneksime. Pigem on sad, aga et ma hirmu oleks tund- kurb, et vaated Nelijärve või Lõuna- nud, seda mitte. Mets tollal rahus- Pildike ajaloost: Ebavere mäe tipp vaa- ja Kesk-Eesti mäekestelt, nii paljukest tas, kuigi vahel eksisin ära. Kord tetorniga kolmveerandi sajandi eest kui meil neid leidub, on metsa kasva- ronisin kogunisti ühe kuuse otsa, et nud. Kas on mõnel usurühmal õigust näha, kuspool on meri (päev oli pil- lasta võsametsa kasvada Eesti niigi ves), aga nägin veel vähem kui maas, tasase maa kuplikesi? Andke andeks, ja siis ronisingi alla ja siin ma nüüd kuid ma pole näinud ilusamat pilti kui

olen. Ja tunnistan enesele kurvalt, Tiit KändlerFoto: kümmekonna aasta tagune raiesmik et olen hakanud pelgama üksinda kesk metsa, päike valgustamas vaari- metsa minna. Miks, selle jälile pole kapunast ja maasikarohelist. veel jõudnud, kuigi aiman. Häbi on hoopis seesuguste inimes- Metsal on oma elu ja mu mee- te ees, keda olen pidanud omamoodi lest pole õige ütelda, et inimene on tarkadeks, ent kes nüüd kooris nime- metsa osa, ega ikka ei ole küll. Tahan tavad RMK-d kuritegelikuks organi- pajatada mulle olulise loo. See juh- satsiooniks ja mis veel kõik, tegema- tus 1967. aasta augustis, siiani kuulsa ta ise vahet numbrite ja arvude vahel tormi ajal. Elasime merest kilomeetri- ja toomata välja ei üht ega teist. Mina kese maa pool, Treppojal, ja metsa oli olen RMK matkaradu kõndinud, ja mere ees küll. pole midagi halba märganud. Kuid see, mis juhtus, ei kao mu Kahjuks tundub nõnda, et keegi rakkudest eal. Kõigepealt: nägin päev pole võtnud kätte ega kirjutanud liht- enne tormi unes, et meie majake- Harju-Risti kirik on kerkinud puht­ sale inimesele arusaadavas keeles ja se peale on külili langenud meie õue juhuslikult nagu metsapuu, imiteerides kokkuvõtlikult, säilitades metsaliku kõige vägevam kuusk. Pärast tormi oma fassaadiga puu enesesarnast ehk rahu ja erapooletuse, kuidas Eesti oligi täpselt nii. Tormi ajal nägin fraktaalset geomeetriat metsaga lood on. Kui palju seda on, aknast, kuidas suur kuusk murdus liigiti ja vanuse järgi, ja kui palju pooleks ja ülemine pool prantsatas juurde kasvab ja kui palju ja kust vastu maad, nii et püsti jäi. Mis seal did ja jõudma Tartu rongile, et minna võib raiuda. Ega mets taha kunagi, pikalt pajatada: mu isal ja naabrime- ülikooli sisseastumiseksamitele. Teed et teda raiutakse, parem langeb ise hel oli julgust, et maju ähvardavad olid täis risti-rästi langenud puid, kuid oma jalalt. Mis saaks siis, kui inimene puud mootorsaagidega maha saagida, noore inimese uljusega hakkasin jala tõesti ei võtaks „siit-siit-siit metsast ja lõpuks kogunesime kokku naabri astuma Keila poole – kümmekon- mitte üks pirru tikk,“ nagu metsvint keldrisse. na kilomeetri kaugusele. Lootsin, et meile soovitab? Jäägu sellele küsi- Juhtunu teeb minu biograafia sealt ikka mingi rong või buss läheb. musele mõtlemine meie, mittemetsa­ jaoks tähelepanuväärseks see, et tor- „Astuma“ ei ole täpne sõna, pigem elanike ajuharjutuseks. mile järgnenud päeval pidin jõudma ronisin puude alt ja pealt üle. Mõni Tallinna-koju, võtma sealt dokumen- kilomeeter enne Keilat olid mehed Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |191| 31 Huvitav Eesti Autor: G. Fr. Schlater / TÜ kunstilooline fotokogu / Schlater Autor: G. Fr.

◊ 1. Äksi aleviku servas asuv Kalevi kivi (noorema venna kivi) oli enne lõhkumist 1867. aastal kolme meetri kõrgune ja selle pinda katsid arvukad lohud. Õnneks on kunstnik Georg Friedrich Schlater jäädvustanud kivi algse väljanägemise õlimaalil

19. augusti juhtkirjas „Hoidke mäles- tusi!“. Ado Grenzstein mõistis selle Kalevipoeg seisab teo hukka ja kutsus üles muinsu- si hoidma. See oli Eestis üks esime- si loodus- ja muinsuskaitseteemalisi üleskutseid. Mõni kuu hiljem aval- dati samas lehes õiend, mille järgi kolmel kivil lõhkunud kohalik mölder kivi juba 1867. aastal, kui ta ei teadnud selle Kolm liisukivi Äksi kihelkonnas Saadjärve kallastel ja voo- tegelikku väärtust. Lõhutud kivist gudes on seotud „Kalevipoja“ eepose sünniga. Omal kom- saadi 13 suurt veskikivi ning hulk hauasambaid ja väravaposte. Kaks bel jutustavad need mõndagi meie looduse, rahvuse ja toona tehtud väravaposti seisavad riigi tekkeloost. praegugi Äksi Kaare tänava alguses murulapil. Ahto Kaasik Kalevipoja kivi jäänuk (Kalevi kivi, Kalevi kivist 360 meetrit põh- nimetatud ka noorema venna kiviks). jakirdes, Äksi avalikul järveran- ksi aleviku lõunaserval Just selle kivi heitmine tegi Kalevi nal, asub keskmise venna kivi (◊ 4). Kukulinna poole suunduva nooremast pojast kuninga. Kivi ei ole Rahn on tuntud ka Kalevipoja lingu- tee lähedal põllul jääb silma riigi kaitse all, kuid kohalik kogukond kivi, Kalevipoja liisukivi, Saadjärve nurgelineÄ kivilasu. Lähemale min- väärtustab ja hoiab seda kui olulist Suurkivi ja Kalevipoja tooli nime järgi. nes selgub, et tegu on suure rahnu mälestist (◊ 1, 3). Paari meetri kõrgune kuhja meenutav põhjaga, mille murrukohtadel paljan- Teade Kalevi kivi lõhkumise kohta kivi paiknes varem veepiiril, väide- duvad vanad puurimisjäljed. See on ilmus Eesti Postimehe 1881. aasta tavalt isegi kaldast eemal vees. Ent

32 |192| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri praegu jääb järvevesi liisukivist paari­ kümne meetri kaugusele. Sealt edasi, kusagil Somba nuka kohal vetevallas, asub kolmas liisuki- vi: vanema venna kivi. Hall kivi olevat 1,3 meetrit kõrge, nii et keskmise vee- seisu korral jääb selle kohale meetri jagu vett [1]. Kui suunduda mõttelist sirgjoont mööda edasi, jõuame järve teisel kal- dal Saadjärve voorel ehk Soitsi mäel kohta, kus Kalevi pojad pärimuse järgi võidu kive heitsid. Eeposes sei- sab, et siit mäelt nägid vennad kau- gelt helkimas Emajõge ja selle kal- dal mäel Taara hiiekest. Friedrich ◊ 2. Kalevi poegade liisukivid asuvad enam-vähem ühel joonel Saadjärve ääres ja Reinhold Kreutzwald ei teadnud ilm- sees selt, et paik, kuhu ta Kalevi pojad kive heitma seadis, on hiiekoht. Kuigi hiis on praegu lage põllu- maa, asub seal loodus- ja muinsus- kaitsealune ohvrikivi, mida on samuti Fotod: Ahto Kaasik Ahto Fotod: nimetatud noorema Kalevipoja kiviks ja Kalevipoja lingukiviks (◊ 5). Rahn pudenenud Kalevipojal raskuse tõttu käest maha ning tema näpujäljed jää- nud kivisse. Roosakashallil 1,6 meetri kõrgu- sel kivil on loendatud mitukümmend lohku, mis on süvendatud 1000‒3000 aasta eest [2]. Samalaadsed lohud olid ilmselt enne lõhkumist ka teisel pool järve asuval noorema venna võidu- kivil.

Liisuheitelood trükisõnas. 1836. aas- ◊ 3. Noorema Kalevipoja liisukivi tänapäeval: pärast lõhkumist 1867. aastal on tal avaldas Jõelähtme kirikuõpetaja alles vaid suure rahnu põhi Gustav Heinrich Schüdlöffel nädala- lehe Inland 36. numbris loo „Kaallew’s Sohn“ („Kalevipoeg“). Selle järgi võis- telnud Kalev (ka Kaallov) Saadjärve kaldal kahe hiiuga, heites või kandes suuri kivirahne üle järve. Esimesel hiiul kukkunud kivi keset järve, tei- sel pudenenud vette vastaskalda lähe- dale. Kalevi kivi aga lennanud kau- gelt üle järve. Kaotajad olevat pida- nud Kalevile võidu eest tasu maksma. Seepärast nõudvat nüüd ka nende heidetud kivid andi: kes tahab õnneli- kult üle järve pääseda, olgu suvel või talvel, peab heitma vette mündi. Möödus mitu aastat, enne kui hakati kõnelema „Kalevipoja“ eepose koostamisest. Selle esmatrüki ilmu- ◊ 4. Keskmise Kalevipoja liisukivi Äksis Saadjärve kaldal. Taustal Saadjärv, mille miseni kulus paarkümmend aastat. voogudes puhkab vanema venna kivi

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |193| 33 Huvitav Eesti / Panin tähele

Enam-vähem samamoodi on lii- suheide pandud kirja Kreutzwaldi „Kalevipoja“ 8. loos. 1859. a ilmu- nud „Kalevipoja“ 8. loo esmatrüki kommentaarides on Kreutzwald mär- kinud, et noorema venna kivil on praegugi peal näpujäljed ning varem olnud tavaks anda sellele hõbevalget, et veevaim lubaks järvel sõita. Vaadates liisukive ja teisi Kalevipoja-lugudega seotud kive, pin- navorme ja veekogusid, tuleb tõde- da, et Kalevipoeg seisab kindlal pin- nal. Tundes pärimusega seotud paiku, ◊ 5. Kaitsealune Saadjärve ohvrikivi Soitsi mäel: pärimuse järgi heitnud siit üle muutub maastik kõnekaks ning saab järve liisukive kolm Kalevi poega hoopis sügavama tähenduse ja väär- tuse. Nii pole põhjust arvata, et trükisõna rinda kahe vanema vennaga: uus 1. Anton, Helve 1982. Saadjärv. Eesti Raamat, oleks mõjutanud 1836. aastal avalda- kuningas selgitatud välja liisku hei- Tallinn. 2. Tootsi, Erik 1999. Jogentagana asustuslu- tud muistendit. tes. Sumanud läbi Saadjärve, veendu- gu kuni 17. sajandi lõpuni. Tartu ülikooli Friedrich Robert Faehlmann kan- tud, et kõige kaugemale oli lennanud arheoloogiaosakonna diplomitöö. Käsikiri dis 1839. aastal Õpetatud Eesti Seltsi noorema venna kivi. Seejärel toodud TÜ arheoloogiaarhiivis. koosolekul ette mõnevõrra teistsugu- järvest vett ja viheldud Kalevi noorem Ahto Kaasik (1969) on looduslike püha- se loo. Selle järgi pistnud Kalevipoeg poeg kuningaks. paikade uurija, hoidja ja tutvustaja. Kadunud puude jäljed Victoria pargis

Leho Ainsaar soine rannikulähedane elupaik uju- tati üle ning kattus meremuda ja lii- esti Looduse veebruarinumb- vaga. Mattunud kännud kõdunesid ris on Kaarel Lauk kirjeldanud täielikult, kuid puukoor hoidis tekki- Foto: Leho Ainsaar Leho Foto: väga huvitavat loodusnähtust: nud augud tühjad. Varsti sattus see RuhnuE saarel Limo luidetel avanenud koht jõevoolu kätte, mis peagi täitis kõdunenud männipuude „jälgfossiile“. kõik tühikud liivaga. Pärast liiva kivis- Nende tekkeloo seletus on kindlasti tumist tekkisidki tugevad liivakivist adekvaatne: liiva alla mattunud puu- puujäljendid, mis kaevamisel kergesti tüved on jäägitult kõdunenud soodsa- Victoria pargi „kännumetsa“ ehk Fossil eraldusid ümbritsevast kildast. tes õhu-, vee- ja biogeensete mõjurite Grove’i kohale on ehitatud paviljon, Ehkki Fossil Grove’i fossiilijäljen- tingimustes, järelejäänud vaigurikas kus päevasel ajal saab fossiilijäljendeid did on erakordselt hästi säilinud, ei puukoor on hoidnud õõnsused liiva tasuta vaatamas käia tohiks neid segi ajada tõeliste puu- sees tühjana. fossiilidega. Maailmas võib mitmes Selline asjade käik kunagistes met- paigas näha ka kivistunud puid (ingl sades pole geoloogias päris tundmatu. puude ja nende juurte täidetud liiva- petrified forest), kus mattunud puit Euroopast võib tuua näite Šotimaalt vormidega. 1890. a ehitati välja eral- on geoloogilistes protsessides, peami- Glasgow’ linnast: sealne Victoria park datud „kännumetsa“ kohale paviljon, selt vulkaaniliste lahuste ja termaal- rajati 19. sajandi lõpul vanasse kivi- mida nüüd tuntakse Fossil Grove’i vee toimel asendunud räniühenditega murdu. Puhastades ebatasast murru- nime all – koht, kus tasub kindlas- (kvarts, kaltsedon). Nendes kivistu- põhja pargi tarbeks, avastati põhjas ti käia. nud tüvedes on tihti äratuntavad nii olevast liivakivikihist välja paistvad Kõnealused kännud kuuluvad aastarõngad kui ka muu sisestruktuur. puutüvelaadsed moodustised. umbes 330 miljonit aastat tagasi Liivakivist valatistest pole aastarõn- Kui neid oli lähemalt uuritud ja Karboni ajastul levinud sõnajalgtai- gaid muidugi mõtet otsida. leiud välja puhastatud, selgus, et medele (üks peamisi kivisütt moo- Leho Ainsaar (1963) on geoloog, Tartu tegemist polegi päriselt kivistunud dustanud taimerühmi) perekon- ülikooli ökoloogia ja maateaduste insti- puudega, vaid kunagi kõdunenud nast Lepidodendron. Nende taimede tuudi direktor.

34 |194| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Maailma loodus

nud liiva alla mattunud puutüvede kõdunemisel – täpselt nagu Limo rannas. Pärast seda, kui puud on liiva alla jäänud, lagundavad puidus olevad Foto: Erin Argyilan Foto: seened puitu edasi. Puutüved lagune- vad seestpoolt väljapoole: südamikust koore poole. Määravat rolli mängivad aga puu- koorel elavad seened, kes liiva ala mattudes tekitavad puukoorele otse- kui tsemendikihi. Tsementeerivalt mõjub ka laguneva orgaanilise aine kokkupuude liivaga. Sedamoodi jääb puutüvel alles oma kest, kuid seest mädaneb ta ära: nii tekivadki tühimikud liivas. Mount Baldy luited Michigani järve rannikul. Luiteharja kõrgeim tipp ulatub 38,4 Uuringute järgi tekivad tühimikud meetrit üle Michigani järve pinna vaid siis, kui liivakiht on kuni kuue meetri paksune. Kui metsale kandunud liivamass on paksem, mattub tühimik Augud liivaluidetes: liiva sisse ega põhjusta ohtu. Kui liiva- kihi paksus on alla meetri, on moodus- tuv tühimik nii väike, et ei kujuta samu- mitte ainult Ruhnus ti inimestele ohtu. Vastamist vajab veel küsimus, kas tühimike teket mõjutab Eesti Looduse veebruarinumbris ilmunud artikkel Limo lui- ka liiva koostis ja struktuur. dete müstiliste aukude kohta jättis õhku küsimuse, miks Argyilani teatel on sedalaadi augud küllaltki tavalised ka Vaikse ookea- on puutüved liivas jäljenditena nii hästi säilinud. Selgub, et ni kaldal, Oregoni osariigi rannikul samalaadset nähtust on märgatud mujalgi. ja Michigani osariigis Silver Lake’i luidetes. Oregoni rannikul elavad Helen Külvik ted olid nagu luited ikka, ent ometi inimesed on näiteks alati teadnud, oli laps kadunud ja tema hääl kos- et luited peidavad endas ohtlikke õtsime Limo luidete aukude tis sügavalt liiva alt. Kulus kolm ja auke. Argyilani sõnutsi olevat mida- teemal ühendust Ameerika pool tundi, enne kui 50 päästetöötajat gi sarnast märgatud ka Leedu ranni- Ühendriikides asuva Indiana suutsid hinge vaakuva lapse imekom- kul. Tänu Kaarel Laugu artiklile on NorthwestiV ülikooli geoloogi Erin bel liivalasundi alt päästa. USA geoloogidel tekkinud soov tulla Argyilaniga, kes on põhjalikult uuri- Mount Baldy juhtum oli geo- Ruhnu auke oma silmaga vaatama, nud Michigani järve rannikul paiknevat loogidele esiti paras mõistatus, sest seega pole võimatu, et Ruhnu lugu Mount Baldy luitepiirkonda (Indiana teadmised luidete kohta on üldiselt jõuab ühel päeval mõnda mainekasse Dunes National Lakeshore). Nagu üsna põhjalikud. On täiesti kindel, et teadusajakirja. Limo rand oli ka Mount Baldy rannik luidetes ei leidu pealispinna all min- 1. Argyilan, Erin 2015. The origin of collapse 1930. aastate lõpuni täielikult metsaga geid auke ega õõnsusi. Miks siis poiss features appearing in a migrating parabo- lic düüne along the southern coast of Lake kaetud, kuid pärast seda hakati piirkon- liiva sisse kadus? Michigan. – Aeolian Research 19: 137–149. nas liiva kaevandama, oma mõju aval- Poisi päästmisele järgnenud uurin- 2. Sabar, Ariel 2014. The mystery of why this das ka kaldaerosioon ning luited rän- gud tõid lagedale veel üheksa sama- dangerous sand dune swallowed a boy. – www.smithsonianmag.com/science-natu- dasid üle kasvavate puude. sugust auku. Enamjaolt ei küüni re/mystery-why-dangerous-sand-dune- aukude sügavus üle paari meet- swallowed-boy-180953404. Liiv neelas lapse. Erin Argyilani ri, ent Michigani järve ääres kukkus Helen Külvik (1975) on Eesti Looduse uurimisrühm asus luiteliivas peitu- poiss ligi 4,5-meetrisesse auku. Mida toimetaja. vaid tüvesid uurima pärast seda, kui vanem on liiva alla mattunud mets, Eesti Loodus tänab Kaarel Lauku populaarsel Mount Baldy rannal lei- seda laiemad võivad olla augud, sest palju põnevust tekitanud kirjutise dis 2013. aasta suvel aset peaaegu vanemad puud on jämedamad. eest. Ootame edaspidigi huvita- traagiline juhtum: luitepind justkui Süüdi on seened. vaid tähelepanekuid kodumaa neelas kuueaastase poisi. Maastikul Uuringud rannal looduse kohta! ei reetnud poisi kadumist miski: lui- on toonud selguse: augud on tekki-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |195| 35 Fotovõistlus Vikipeedia HELP: juba seitsmes kord Vikipeedia HELP – kodumaa fotode kogumine ja talletami- ne internetis – meenutab omaaegset Jakob Hurda rahva- luulekogumist. Oleks vaid Vikipeedial niisama palju kaas- töölisi kui Hurdal! Ometigi täieneb ka Vikipeedia pildikogu: seekordne kogumiskampaania oli juba seitsmes.

Ivo Kruusamägi kõik võivad täiendada, on just see paik, kus ühiselt talletada seda teavet, akob Hurda ulatuslikust rah- mida me kõrgelt hindame ja soovime valuulekogust, mida ta koostas teistele näidata. sadade vabatahtlike kaastööliste Eri aastatel on kampaania HELP Jabiga, on kujunenud omamoo- raames kogunenud 2853 fotot, mil- di legend ja ühtlasi tõend meie rahva lest üle poole on võetud kasutusele rikkalikust kultuuripärandist. Eesti veebientsüklopeedia artiklite juu- rahvakultuuri jäädvustamisel on suur res: Eesti autorite fotod illustree- töö ära tehtud, ent Eesti pinnavorme rivad enam kui 4000 eri keeltes ja elustikku oleme kirjeldanud märk- avaldatud artiklit. Neile fotodele on sa tagasihoidlikumalt. jäänud nii haruldasi kui ka vähem Praegusel ajal oleme võrreldes haruldasi looma-, taime- ja seene- Hurda ajastuga hoopis paremas olu- liike, eriilmelisi vaateid kaitseala- korras: meie käsutuses on võrratult delt ning rohkelt ülesvõtteid veeko- paremad tehnilised vahendid, mille gudest, soolappidest ja väikesaar- abil teavet koguda, ning peale suulise test, kuid ka inimtegevusest, näiteks pärimusvara, tekstide saame salvesta- hoonetest. da pilte, helisid ja videoid. Seega võib Aastatepikkune kogumistöö on õigustatult huvi tunda, kuidas me jät- olnud tulemuslik: Wikipedia pildi- kame Hurda elutööd. pangas jääme loodusvaateid kuju- Vikipeedia ja Eesti Looduse koos- tavate parima kvaliteediga foto- töös korraldati juba seitsmendat de arvult maha üksnes Ameerika korda HELP („Head Eesti loodu- Ühendriikidest. Ent me suudaksime se pildid“): loodusfotode kogumine, palju enamat. Ontika pankrannik mille käigus on koondatud kokku Kui meil oleks 1400 kaastöölist parimad ülesvõtted, et jäädvusta- nagu Hurdal ja materjali koguneks üle da meie kodumaad ja selle asukaid. 122 000 lehekülje, oleks pilt Eesti loo- Meie kaastööliste hulk ei ole veel nii dusest palju ülevaatlikum. Tehnilised suur, nagu oli omal ajal Hurdal, kuid võimalused selleks on loodud ja kam- 22 tubli osavõtja abiga lisandus see- paania jätkub. Mis muud, kui kaame- kord Vikipeedia pildipanka 386 üles- ra kätte ja loodusesse! võtet. Ivo Kruusamägi (1988) on MTÜ Nüüd ongi vaja laiendada osaliste Wikimedia Eesti asutaja ja eestikeelse ringi, sest veebientsüklopeedia, mida Vikipeedia administraator.

el korral tunnistati parimaks pildilisajaks Kristian Pikner, kelle arvukad fotod võluvad mitmekülgsusega. Pikneri fotod, kus on Eesti loodust ja Sinimese loodut jäädvustatud nii kõrgelt taevalaotusest kui ka käeulatu- sest, annavad hästi edasi looduse lakkamatut teisenemist. Rebane

36 |196| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Tiit Tõnurist Tiit Foto: Foto: Kristian Pikner Foto: Kristian Pikner Foto: Foto: Aleksander Kaasik Foto:

Pihelgalaid Kasari luhal

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |197| 37 Fotovõistlus Foto: Kadri NiinsaluFoto:

Velna küla talumaastik 3 x foto: Kristian3 x foto: Pikner

Nastik Talvine vaade Suurelt Munamäelt

38 |198| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Kristian Pikner Foto:

Virmalised Varbla vallas

uvilised saavad HELP7 raames H kogunenud foto- dega tutvuda veebilehel et.wikipedia.org/wiki/ Vikipeedia:HELP7/Pildid

Hüpikämblik

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |199| 39 Poster

40 |200| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Läänemere hinged

eie pere lapsed on har- junud, et kui tuleb nädalavahetus, siis on Maeg taas rändama minna. Hall jaa- nuariilm viis meid seekord põhja- rannikule. Kuna Jägalal olin oma veeristsed juba saanud – hea vaate- nurga nimel olin kukkunud läbi jää põlvini jõkke, tehes ise näo, et nii oligi mõeldud –, oli meres jalutada puhas mõnu. Küll võib merevesi olla soe, kui oled tulnud Lõuna-Eestist, kus parajasti oli 15 külmakraa- di! Igatahes ronisin ma jalgupi- di vette ja püüdsin laineid, kuni nägin Läänemere hingesid: selli- se tunde tekitasid need jäised tae- vasse suunduvad „sõrmed“. Ümber nende tiirutades püüdsin leida parimaid nurki, mis annaksid seda tunnet edasi teistelegi. Päris oma õige kaamera sain alles poolteist aastat tagasi. Kui palju on see mu silmaringi ja meeli avanud! Olen nii palju näinud ja õppinud ja veel enam olen avas- tanud endas soovi seda kõike ka teistele näidata. Sealt ka minu pil- diblogi: www.facebook.com/kaasa- jooksik. Oma lühikese fotoajaloo jook- sul olen omandanud paar tarkust, mida alati meeles pean: vaata ka selja taha!, iga kord ei saa pilti; alati on kuskil midagi! Looduses ei ole mitte kunagi igav või mõttetu, ka kõige halli- mast ja süngemast või tüü- tavalt korduvast hetkest on võimalik välja võlu- da midagi uut. Minu silmaga näh- tut aitab teisteni edasi kanda Sony Cyber-Shot DSC-HX400v, mille seekordsed seaded Foto: Veiko Soo olid ISO250, f/4.5 ja säri 500. Kadi Soo autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 EEsti LOODUs |201| 41 Intervjuu Eesti märk peaks olema „Igav liiv ja tühi väli“

Bioloogi, semiootiku, kirjaniku ja Tartu lele ei meeldi, et maad songitakse ja ikkagi ka lihtsat umbusku uue ja ülikooli vabade kunstide professo- solgitakse. Ma usun – ja seda ei ole ka seninägematu vastu. ri Valdur Mikitaga ajas juttu Rainer Kerge Õhtulehest varjatud –, et praegu ei ole Rail Baltic See on mõistetav. Inimene ei taha, majandusliku kasu saamise, vaid eel- et tema elu muutuks väga kiiresti. Inimkond plaanib mehitada Marsi, kõige strateegiline projekt: et veda- Mingid muutused on justkui head, aga ja samal ajal kardame mõnesaja da sõjatehnikat või ühendada perifee- samas me ootame, et koduuks oleks kilomeetri pikkust raudteed. Mis ria impeeriumi keskusega. Kui vaada- õhtul sama koha peal, kus ta hommi- toimub? ta sedasi Euroopa keskpunkti poolt, kul välja minnes oli. Mingi osa Eestist Tahaks, et oskaks sellele vastata. Minu tundub Rail Baltic jumala normaalse on viimase paarikümne aasta jooksul meelest oleks praegu kõige turvali- plaanina. muutunud meeletult suure kiirusega, sem kompromiss ehitada Rail Baltic ja see on paljudel justkui hinge kinni nii palju kui võimalik olemasolevas- Rail Balticu peamine mõte on siis tõmmanud. se koridori, vanadele trassidele, kus tuua kitsa Suwalki koridori kaudu Rail Balticu kõige suurem häda on ka reisirong sõidaks 160-kilomeet- idarindele häid Saksa tanke? aga ikkagi selles, et andmeid, mida rise tunnikiirusega. See tuleks mitu No muidugi, kui hakata mõtlema, siis oleks võinud panna laua peale aru- korda odavam, lõhuks vähem loodust sõjaolukorras on kõige lihtsam pom- tamiseks, polnud ja siis tekkisid van- ja annaks ikkagi mõõdukalt töökohti. mitada esimese asjana puruks raudtee. denõuteooriad, omamoodi ususek- Sellega ma olen nõus, et kui suuri tid, kobati pimeduses. Riik infrastruktuuriprojekte ei survestata, pani kindlasti metsa selle- ei rajata neid kunagi. Samas – kuna Me kõik kobame praegu ga, et ei avanud mõistlikku Eesti maapind on soine, kulutab Rail pimeduses, aga ei tahaks ju diskussiooni. Balticu trassi ehitamine nii palju täi- kobada, tahaks teada. tematerjali – piltlikult öeldes tuleks See on Eesti riigi tüüpi- kogu Otepää kõrgustik Rapla taha line häda, et teine pool sohu vedada –, et mina ei pea seda Veel kord: Euroopa poolt vaada- lausest, kus peaks olema selge ja mõistlikuks. tes on üks suur sirge raudtee, mis arusaadav põhjendus, jäetakse ütle- annab inimestele tööd, igati mõistlik. mata. Nii me kuulemegi pigem: Üle Eesti laguneb kasutult sadu nõu- Aga Eesti looduse koha pealt ta pole „Meil on vaja Rail Balticut, sest eee… kogude ajal ehitatud betoon- ja kivi- mõistlik. eee… üksnes loll on selle vastu.“ Kui karpe alates lambalautadest ja väik- inimesed on siiralt mures, siis see sematest kortermajadest ning lõpe- Eestis loodus on risti-rästi kulgeva- tähendab, et riik ei ole suutnud oma tades koolihoonete ja Linnahalliga. te teedega juppideks hakitud. Mis plaani mõistetavalt selgitada. Jätame Kuutsemäe püsti ja veame see üks raudtee siis veel ära rikub? Tõsi. Ja mis on väga kummaline: esi- hoopis need sohu trassitäiteks. Saab Läänemaal elavad karud ja šaakalid mene projekt tahtis just kasutada ära mitu muret korraga kaelast. ei pääse enam nii hõlpsasti oma Ida- vanu trasse, aga siis sündis kabineti- Nõus, rahvastik väheneb ja paljusid Eesti sugulastele külla? vaikuses otsus, et rajame uue raudtee- hooneid pole enam tarvis. Praegu teeb See nii-öelda põtrade liikumine on trassi. Miks selline otsus tehti, ei tea aga igasuguse otsustamise keeruliseks Rail Balticu juures kõige ebaolulisem keegi ja see dokument pandi kalevi see, et algandmeid on kinni hoitud. teema. Suur küsimus on ikkagi meele- alla. Nii ongi tekitatud võimalus luua Tagatipuks – üks Rail Balticu tasu- tu kruusapinnase teisaldamine. Lisaks mõttetuid vandenõuteooriaid. Ju siis vusuuring saab valmis alles aprillis. see, et Rail Balticu ehitamise ajal väga peab elu olema salapärane, ja kui ta Me kõik kobame praegu pimeduses, palju muudele asjadele Eestis ilmselt seda pole, teeme ta ise salapäraseks. aga ei tahaks ju kobada, tahaks teada. raha ei jätku. Äkki peaks selle uuringu tulemused Tõenäoliselt ehitatakse see raudtee ära ootama, siis oleks uusi ja selgeid Selgete argumentide kõrval – et valmis ja võimalik, et kolmekümne argumente poolt või vastu. Rail Baltic vajab palju pinnase ühest aasta pärast ei jõua me seda otsust Mina esindan muidugi ka kõige pri- kohast teise vedamist ning sööb ära kiita. mitiivsemat animistlikku eestlast, kel- raha – õhkub projekti vastaste seast Muidugi, me ei näe keegi tulevikku

42 |202| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Valdur Mikita on sündinud 28. jaanuaril 1970 Viljandimaal Suislepas, kus ühtlasi sai kõrgkooli astumiseks Aldo Luud Foto: vajalikud algteadmised. 1992. aastal lõpetas Tartu ülikooli bioloogina; 1994. aastal kaitses semiootikaosa- konnas magistritöö „Normid ja loov käitumine. Harjutustik tavatu mõtle- mise arendamiseks“ ja 2000. aastal doktoritöö „Kreatiivsuskäsitluste võrd- lus semiootikas ja psühholoogias“. Töötanud õppejõuna ja varem ka ravimifirmades turunduse valdkon- nas. Avaldanud muu hulgas biose- miootilisi, filosoofilisi ja ilukirjandus- likke tekste, mille kohta on Eesti tea- dusinfosüsteemi ankeedis kokkuvõt- tena sedastanud: „Klassifitseerimisele raskesti alluv teadus- ja loometege- vus“. Tuntuimad teosed: „Metsik lingvistika: sosinaid kartulikummardajate külast“ (2008); „Lingvistiline mets: tsibihärb- lase paradigma. Teadvuse kiirendi“ (2013); „Lindvistika ehk Metsa see lingvistika“ (2015). 2016. a maist Tartu ülikooli vabade kunstide professor.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS 43 Intervjuu

ette ja ennustamine on kole tänamatu. Usud või mitte, argumente sul niikui- Kuidas ei tule? Talunik võtab metsa Tahaks öelda selge argumendi poolt nii ei ole, sest kõik need asjad käivad maha ja maksab võlad ära. või vastu, aga ei kisu seda enda seest sul üle mõistuse. Jah, võib-olla erametsaomanikud välja. See kohe ärritab! Paljud tõmbavad selle peale juht- tõesti võiks raiuda, aga Hiiumaal on me seinast välja, ehitavad enda ümber enamik ju riigimets. Suvel rändasin Enamiku maailma asjadega on pisikese Facebooki-mulli ja valivad ringi vana Leluselja metsavahikordoni ju praegu nii, et me elame argu- seal sees ära Ameerika presidendi. Kas ümbruses. Pilt on tegelikult kurb. mentide ja faktide puuduses. Me see on adekvaatne reaktsioon? Võib- Ühelt poolt on küsimus selles, mis saame ainult valida, keda või mida olla on. Kas peaks midagi teistmoodi on Eesti metsasuse puhul mõistlik olu- me usume. No näiteks, kas usume tegema? Vaat mina ei ole seda vastust kord. Kas 19. sajandi lõpu olukord, mil isa-poega Tarandeid või isa-poega välja mõelnud. oli vähe metsa, või 1980ndate lõpu Helmeid. olukord, mil oli palju metsa, või mida- Siin ongi see paradoks, et vanal ajal Praegu kütab kirgi teinegi suur gi vahepealset? inimene teadis vähe, aga sellest, mis ta teema: mis mahus möllata metsaga? Teiselt poolt on küsimus selles, mil- teadis, sai ta täpselt aru. Meie teame Sealjuures peaks meil metsa olema line on metsasus Euroopas, Euraasias meeletult palju, aga ei veel üsna kõvasti alles. Samalaadi või üldse mujal maailmas. saa enam millest- olukorda nagu 19. sajandi teisel Kui hakkas pihta lärm metsasea- ki aru. Sa pead- poolel – Eesti oli nii üles küntud, et duse üle, siis ma panin tähele: erine- ki olema usk- metsade ja rabade alla jäi juba alla vad seisukohad on teineteisest niivõrd lik: sul ei ole veerandi kogu maast ning inimesed kaugel, et inimesed ei jõua mõistlikku mingit muud rändasid seetõttu välja – ei ole me dialoogipunkti väljagi. Ka mina ei oska võimalust vist veel saavutanud. seisukohta võtta reaalsusega Jah, see on õige. Ma lugesin just läbi Loodust armastava inimesena hakkama Baeri doktoritöö, mille Ülo Torpats tahaks, et oleks võimas maailmaorga- saada. on kenasti eesti keelde tõlkinud. See nisatsioon, mis jagaks nii-öelda rohe- on ilmunud 1814 ja seal Baer nuri- list euribori ja ütleks, et riik võib võtta seb, et viina põletamine on tekitanud maha nii palju metsa, aga osa pind- metsadesse suured augud. Nii et juba alast on vaja kuulutada looduskaitse- 19. sajandi alguses oli näha, et metsa alaks ning selle eest makstakse kom- hulk väheneb. pensatsiooni. Samas on Eesti ju roheline ano- Kirjeldatud maailmaorganisatsioo- maalia ja üks võimalus on säi- ni asemel on meil aga valge pearäti- litada seda nii võimsana kui ga memmekese südametunnistus, kes vähegi võimalik, sest maa- seisab harvesteri ette ja ütleb, et minu ilmas niisuguseid riike ju metsa maha ei võeta. Tegelikult on see sisuliselt enam pole. Euroopa Liidu tegemata töö.

Mida see säilitamine See on küll hea plaan: kui euroliit tähendab? Kas laseme piisavalt maksab, oleme suuremeel- metsa jalapealt maha selt nõus metsa sees mõnusalt edasi mädaneda? elama. Mitte seda! Aga näi- Aga just nimelt! Kuidas me müüme teks Hiiumaa oleks muule maailmale Eestit? Me müüme võinud jääda roheli- oma pärismaalasi ja puhast loodust, seks pärliks Lääne- aga seestpoolt kannatame, sest lend- meres. Sealt pole orav sureb välja ja metsad võetakse üldse mõtet puid maha. Kui Euroopa tahab säilitada nii- maha võtta, kuna öelda rohelist anomaaliat, siis peaks erilist majan- olema mingi kompensatsioonimeh- duslikku kasu ei hanism. Selge see, et muidu on riik tule … ebavõrdses olukorras, kui me seisame

„Teha võimalikult vähe lärmi, olla märkamatu ning hajuda ära igava liiva ja tühja välja vahele – see on eestlase kultuurikood,” sedastab Valdur Mikita

44 |204| EEsti LOODUs MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri harvesteri ette ja ütleme, et seda metsa ria: kuna nii-öelda metsarahvaid enam veetud ja tekib mulje, et kõik on maha ei võta. kuskil pole, siis metsade kultuurilist tühjaks raiutud. komponenti ei olegi keegi läbi mõel- Just! Inimesed näevad, et metsa on Ikkagi, pole ju tark lasta metsal nud, aga just sellest sõltub Eesti met- meeletult maha võetud, aga nad näe- mädaneda. sanduse tulevik, sest see ärritab tava- vad selle pärast, et inimene ei lähe ju Seda küll. Metsa tuleb ikka majanda- list inimest – tädi Maali läheb kohe tee pealt väga palju kaugemale. Aga da. Minu kirjanikukorter on Vara sae- vihaseks. ikkagi on metsavaade kultuuriline veski kõrval ja ma ütlen ausalt: mind Minu hüpotees on see, et loodusli- komponent ja selle märgatav kadu- teinekord ärritab, et seal käib kaks- kus pühapaigas käimine on aja jooksul mine ajab inimesed vihaseks. Samas – kümmend neli tundi ööpäevas mit- konverteeritud kodumetsas käimiseks. ega selle vastu ole midagi teha. mes vahetuses töö, masinad lõrise- Kodumets on olnud mingile põlvkon- Animistliku maailmatunnetuse – et vad kogu aeg, suured rekad voorivad nale väike looduslik pühapaik, kus metsa langetades on sult nagu pere- majast mööda. justkui käidi seeni ja marju korjamas, liige ära võetud – juured on sügaval. Samas – enamik minu sealse maja aga tegelikult seal ka palvetati ja raviti. Oma pere sees põlvest põlve päranda- inimestest käib saeveskis tööl, ja ma tud ürgvanu seene- ja olen nõus kannatama saetööstuse teki- marjakohti võõraste- tatud ebamugavust, kui see teeb minu Kui Euroopa tahab säilitada le ju ei reedeta. See ümber korda mingid muud asjad. Et nii-öelda rohelist anomaaliat, on ainus koht, kus mul on naaber kodus, kütab oma korte- siis peaks olema mingi eestlane õpetab oma rit ega joo. Väga mõistlik kompromiss. last valetama. Muidu Kui vaadata aga puhtalt raiemah- kompensatsioonimehhanism. ollakse ikka tuliau- tusid, siis … mulle on kuskilt jäänud sad, aga kui võõras meelde, et Eesti raiemaht on prae- tädi küsib lapselt, gu kümne miljoni tihumeetri kanti Kodumets selles tähenduses, et neid kust too seened või marjad sai, siis ning Eesti metsade aastane juurdekasv puid ma tunnen, eelistatult võiks tuleb näidata teise suunda. Vähemalt nibin-nabin üksteist miljonit tihu- need kasvada veel ka minu maa peal. minu lapsepõlves õpetati meid nii. meetrit. Uue metsaseaduse raieplaa- Kui sa võtad tüüpilise Lõuna-Eesti Keegi ei lähe välja rääkima oma see- nid lubasid lähiaastail vist raiuda viis- talu, siis su kodumets võib olla ka sinu nekohta, sest siis sureks justkui terve teist miljonit tihumeetrit: et võtame maa peal, aga see ei ole tähtis. Välgi suguvõsa nälga. Korilase hing karjub, seda Eesti metsasust natuke väikse- mets ei ole minu maa peal, aga ta on kui see koht maha võetakse. maks. Vaat sellega ma ei ole nõus. minule kodumets. Paljude kodumetsadega läks Tartlased on hea näide nii sellest, Me oleme sinuga kunagi juba rää- pärast maade tagastamist aga nii, kuidas eestlane metsa armastab, kui kinud, et eestlane tahab elada keset et … Ega talunikul olnud Belarusi- ka sellest, kuidas ta on igaks juhuks metsa mere ääres kahe minuti jalu- kökatsi ostmiseks ju kusagilt mujalt muutuste vastu. Iga uus hoonestus- tustee kaugusel Stockmannist. Me raha võtta, müüdigi see mets maha. kava leiab kohe hulgaliselt kriiti- tahame, et meil oleks kõik muga- Linnasugulased ostsid oma osa eest kuid, kuigi metsa ja linna erinevus vused ja hüved kohe ning korraga. pragunenud armatuuriga Ford Sierra peakski seisnema selles, et esime- Kompromisse ongi keeruline leida: ja löristasid sellega niikaua, kuni ses on rohkem puid, teises jälle roh- nagu siis, kui pead töötama saeves- uksed eest ära kukkusid. Siis viidi kem maju. ki kõrval. auto EMEX-isse ja sinna see Eesti Siin on üks paradoks: Tartu peaks On küll, jah. Mina olen endas komp- mets läks. Õigemini, kadusid ära ilu- olema kõige suurema rahvastikutihe- romissi leidnud ja ma usun, et kui me sad metsavaated talude ümber: liht- dusega linn ning sellest võib tuletada, järele mõtleme, siis kompromiss on salt selle tõttu, et kõik võtsid korraga et kusagil peavad olema ka puhkealad. käeulatuses. metsa maha. Samas on Tartu esimene häda see, et Asko Lõhmuse töörühm väidab, Kui see etapp sai läbi, valmis RMK-l puudub korralik mets. On küll palju et mitmekesisuse säilitamine on meil suur metsaväljaveoteede arendami- justkui tühje ja metsistunud parke … juba väga-väga piiri peal ja tegelikult se projekt ja siis võeti jällegi teede oleks mõistlikum, kui okasmetsa jääks ümbert mets maha. Ning nüüd tun- … ja surnuaedu … rohkem püsti. dub mööda Eestit sõitvatele inimeste- … ja surnuaedu, aga ma ikkagi kades- Säästva metsamajanduse kava koos- le, et asi metsaga on täitsa p**ses, kuigi tan tallinlasi ühe asja pärast: neil on neb neljast komponendist: majandus- tegelikult ei pruugi olla. ilusat männimetsa rohkem kui siin. lik, ökoloogiline, sotsiaalne ja kultuu- riline. Viimase kohta ei oska keegi Ehk siis: kaugemal on metsa küll, Pluss Pääsküla raba. öelda, mis see tegelikult on. Minul aga kuna teede äärest on puid oda- See ka! Aga seda ei saa muidugi Tartule on selle kohta väike vandenõuteoo- vam langetada, on need sealt ära kuidagi süüks panna, et siin ilusat

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |205| 45 Intervjuu

männimetsa pole. Võib-olla vanaju- malale saab ehk etteheite teha.

Mine Elvasse, seal on sul mände kui- palju! Jah, Elvas on. Tartu on justkui kaa- perdanud nii Elva männimetsad kui Foto: Margus Ansu / Postimees Margus Foto: ka Otepää kõrgendikud. Me nimeta- me Tartu maratoniks võistlust, millel Tartuga suurt seost polegi. Suur vend võib seda endale lubada. Muide, minu meelest oli ette näha, et Eesti märgi otsimine läheb puusse …

… sest eestlane on metsarahvas? Selle pärast eelkõige. Ma olen ise Eesti märki otsinud oma raamatutes ning lõpuks ikkagi käed püsti ajanud ja Valdur Mikita raamatu „Lindvistika ehk Metsa see lingvistika” esitlus Tasku keskuse jõudnud hämara äratundmiseni, et Rahva Raamatu kaupluses Eesti väärtus on igav liiv ja tühi väli. Eesti väärtus on pigem millegi puu- dumine. Ei ole siin palmisaari, vul- lennujaama, inimesi ei näe, vaatab eestlase DNA moodi asjaks. Üks oli kaane, suuri loodusmälestisi. Kõik on oma peegeldust ukseklaasil ja mõtleb, Kreutzwald ja teine oli Lennart Meri. pigem nähtamatu, hajuv, vaikne, pime. et siinsed inimesed on vist nähtama- Nemad teadsid, kus on eestlaseks ole- Suures maailmas seda pole, sest suur tud. Siis ta hakkab hilise bussiga sõit- mise tasakaalupunkt. Kui tasakaal maailm on täis ehitatud. ma Tallinnast Tartusse ja näeb, et bus- läheb paigast ära, hakkabki inimene Kui sa püüad aga igavast liivast ja sis keegi ei liiguta: „Nad on veel liiku- kaikaga trollibussi peksma. Teine äär- tühjast väljast teha Eesti märki, siis matud ka!“. Täiesti kummituslik! Eesti mus on jälle ületsiviliseeruda. Praegu meie saame sellest ehk aru, aga muule inimene ei taha ju endale liigutamise- on õige tasakaal minu meelest paigast maailmale seda kommunikeerida on ga tähelepanu tõmmata. Ta tahab olla läinud. suhteliselt mõistusetagune. nähtamatu. See on olnud aastasadu Eesti on minu meelest olemise kait- tema ellujäämisstrateegia. Väga head näited. Nii „Kalevipoeg“ seala. Siin lastakse olla. kui ka „Hõbevalge“ Mulle hirmsasti meeldib, kuidas ütlesid õigel hetkel, kadunud Andres Ehin jaapanlaste- Eesti inimene ei taha ju endale et me oleme suur le Eestit näitas: „Vaadake, siin ei ole liigutamisega tähelepanu tõmmata. rahvas ja kõik pole mitte midagi. Vaadake siiapoole: siin hoopiski kadunud. ka ei ole mitte midagi.“ Vaata ette, Ta tahab olla nähtamatu. Täpselt nii. Ma lehit- vaata taha – ikka midagi ei ole. Ja sesin hiljuti Lennart tõesti – kes tunneb selle üle tõelist ja Meri presidendina hullumeelset imestust? Loomulikult Pealegi: mida ma siin ikka tühja peetud kõnesid ja see on üle mõistu- jaapanlane! vehin, pärast on nahk märg ja kõht se, kuidas ta ükskõik kus Ameerikas tühi. või Euroopas rääkides alustas looga Need oli vist kah jaapanlased, või Just! Teha võimalikult vähe lärmi, olla Kaali kraatrist. Kuna see oli nii mõis- olid äkki hiinlased, kellele näida- märkamatu ning hajuda ära igava liiva tusetagune, siis kõik kikitasid kõrvu, ti Rakveret: „Vaat siin on meil uhke ja tühja välja vahele – see on eestlase et mida see vanamees nüüd jutustab. väljak ja siin on teater ja siin kau- kultuurikood. Lennart vestis aga kõigepealt Kaali banduskeskus“. Nood noogutasid loo ära ja hakkas siis kõnelema Eesti muudkui kaasa, kuni lõpuks küsi- Peaasi, et seal tühjal väljal saaks poliitikast, selleks ajaks kõik juba sid murelikult: „Aga kus teil inime- 4G-võrku. kuulasid huviga. sed on?“ Ma olen ise kah mõelnud, et tõeli- Üks tore raamat tuli selle peale meel- ne eestlane on see, kelle ühes käes Äkki peaks Rail Balticu vajalikkust de: Richard Millet’ „Märkmeid Eestist“, on Skype ja teises väike seenenuga. samuti põhjendama sellega, et nüüd ilmunud Loomingu Raamatukogus Eestis on olnud kaks suurmeest, kes saab maailm tulla Kaali kraatrit vaa- kolm aastat tagasi. Autor kirjeldab, on osanud meie ugrikoodi ja Euroopa tama? kuidas ta tuleb esimest korda Tallinna kultuuri põimida kokku millekski Ei, tulgu parem jalgrattaga!

46 |206| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Panin tähele Huvitav leid: kivistunud „kihv“

äisin Türisalu pangal maastikke pildistamas ja leidsin kivistise, mis näeb välja nagu kivistunud kihv (◊ 1). Kivistise mõõdud on umbes 12–14 x 12–14 cm. Millega võiks olla tegu? K Aleksandr Abrosimov

◊ 2. Tigu Lytospira evolvens Kunda lade- me Karula murrust. Allikas: Koken, E.;

Foto: Aleksandr Abrosimov Foto: Perner, J. 1925. Die gastropoden des baltischen Untersilurs. Mémoires de l’Académie des Sciences de Russie 37 (8): 318, jn 3

◊ 1. Türisalu pangalt leitud kivistunud moodustis, mis meenutab kihva ◊ 3. Ecculiomphalus tolli; Karula murd, Kunda lade, TUG 243-307

Vastab Mare Isakar tuleb olla väga ettevaatlik, haka- da kindlalt paigal. Tartu ülikooli geoloogiamuuseumi tes kivistist suurema paeplaa- Vanimad tigude kivistised peavarahoidja di pealt eemaldama, sest kivikil- on teada Kambriumi ladestust, lud võivad tabada silma ja kõrge- aga see rühm mitmekesistus kii- ildil on fossiilne tigu, kes on malt võib kukkuda lahtisi kive alla. resti Ordoviitsiumis. Enamikul säilinud Alam-Ordoviitsiumi Looduskaitsealuselt pangalt ei tohi Ordoviitsiumi ja Siluri tigude vast- Kunda lademe glaukoniiti kivistisi üldse koguda. setel olid esimesed keermed avatud, Psisaldavas lubjakivis (paekivis). Tigu Teod ehk kõhtjalgsed ehk gast- sestap olid nad röövloomadele kerge on lahtise keermega, kusjuures keer- ropoodid (Gastropoda) on meres, saak. Suuresti seetõttu, et saavuta- mestik ei ole kruvispiraalne nagu magevees ja maismaal elavad ühtse da parem kaitse röövloomade vastu, tavaliselt tigudel, vaid lamespiraal- lubikojaga limused. Tigude keha asendus nõrk, avatud keere tiheda ne. See kivistis kuulub perekonda koosneb peast, jalast ja sisuseko- keermega. Lytospira (◊ 2) või Ecculiomphalus tist, mis asetseb spiraalses, harve- Leitud kivististe põhjal võib öelda, (◊ 3). Täpsema määrangu jaoks oleks mini mütsi- või napakujulises kojas. et Ordoviitsiumi ajastul oli 61 prot- vaja ta kivimist eemaldada ja vaadata Tigude kojad ja see, kuidas nad keer- sendil tigudest avatud keere, Permi nii kivistise teist külge kui ka suud- duvad, on ühed paremini uuritud ajastuks vähenes see hulk aga kahe me kuju. objektid paleontoloogias, sellest protsendini. Alates Mesosoikumist Kahjuks lahtise keermega teod hoolimata leitakse aeg-ajalt uusi eri- (Triiasest) kuni tänapäevani on kõi- enamasti purunevad, kui neid lisi kodasid. Väga hästi säilinud tigu- gil tigudel olnud keerdunud tihe kivist eemaldatakse. Mere murru- de kivistunud valatistelt võib haru- keere. Kuna teod alustavad oma elu tusalalt leitud kivistised võib kaasa kordadel leida lihasjäljendeid, mis on planktiliste vastsetena, kaitseb tihe võtta, sest meri ja jää lõhuvad tekkinud teo eluajal, kui limune oli ja tugev keermestik paremini rööv- fossiilid mõne aastaga. Kindlasti kinnitunud koja sisepinnale, et püsi- loomade eest.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |207| 47 Tööjuhend Fotod: Arne Ader Fotod:

◊ 1. Erakordne valguse murdumise ja peegeldumise mäng ehk väike halo koos ebapäikeste ja päikesesambaga Otepää kõrgustikul Uigumäel. Vastu valgust oli võimalik pildistada seetõttu, et maapinnalähedases õhus leidus arvukalt jääkristalle. Päikeseketta erksust on aidanud kahandada foto keskel asuv õunapuu Valguse lugu pildis: ka valgus on sõnumikandja

Arne Ader, Urmas Tartes graafia teha ümbritseva meile pare- Päike ja selle valgus on samasugu- mini nähtavaks: hea pildi saamisel ne looduse osa nagu maastikud, jõed, ehnilises mõttes jäädvustab on tähtis kõik see, mis väärib huvi järved, linnud, putukad või seened. fotograafia nähtavat maail- ja mida varem ei ole tähele pandud. Pildid muutuvad palju põnevamaks, ma. Mõistagi on sel puhul Kindlasti tasub valgust jäädvustada mitmekesisemaks ja põhjalikumaks, Toluline, et kaadrisse jäävad objektid kõigis selle heledus- ja värvivarjun- kui pöörame tähelepanu ka valgusele. oleksid piisavalt valgustatud. Ent sel- dites ning pildistada kõiki valgusega lest ei tohiks teha ekslikku järeldust, seotud loodusnähtusi. Nii saab valgu- Pole olemas head ega halba val­ nagu oleks valgus ülesvõtteid tehes sest pildi oluline osa: sellel on mõju gust! Konkreetsete piltide puhul ainult abivahend. vaataja tunnetele ja mõtetele, üksiti on mõistlikum kõnelda sobivast või Loomingulises plaanis aitab foto- aitab valgus esile tuua foto lugu. vähem sobivast valgusest. Vaatleme

48 |208| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ◊ 2. Kaks pilti Saesaare paisjärvest, mis on üles võetud eri valgusoludes. Ülemine foto on tehtud päikesepaistelise ilmaga: see kutsub vaatajat õue ja võib-olla isegi jõepaa- näitena kahte Saesaare paisjärvest diga sõitma. Kutsele annab erilise jõu fotolt nähtuv sinine taevas. Allpool on samas tehtud fotot, neist üks on pildista- paigas vihmase ilmaga tehtud pilt. Kuid hall taevas õue ei meelita, pigem võib see tud „ilusa” ja teine „halva” ilmaga soodustada enesesse süüvimist. Seevastu sobib ülesvõte näiteks veeringe artikli juur- (◊ 2). Pole kahtlust, et turismitrüki- de: pildil näeme vihmapilvi ja seda, kuidas langevad veepiisad toovad järvevette lisa sesse sobiks paremini päikesepais- tes tehtud foto. Ent kumba eelista- da veeringet käsitleva artikli juures? Siis on ilmselt kohasem pilvede ja järvevette langevate vihmapiiskade- ga kaader. Mõelgem siinkohal veel sellele, kumb viidatud fotodest sobiks pare- mini kodusele toaseinale. Võimalikke arutluskäike on mitu: näiteks esikus- ◊ 3. Foto on tehtud päikeseloojangu ◊ 4. Sinine tund saabub pärast päi- se sobiks ergutava päikesepaiste ja ajal ehk kuldsel tunnil. Sooja kollakas­ keseloojangut. Ülesvõte on tehtud magamistuppa rahustava vihmasabi- oranži valgust aitavad raamida kuivanud Rammu saarel umbes tund aega na jäädvustus. puuoksad kormoranidega ja taamal pärast loojangut, kui meremaastik asuv pilv. Kesksel kohal on lummav on mähkunud salapärasesse külma Mõnikord on lummav valgus esma­ loojanguvalgus, mis võiks mõjuda üht- valgusesse. Maagilist ööpilti rõhutab tähtis. Neil puhkudel tasub piltidega moodi nõiduslikult nii pildil olevatele kuldne kuu edasi antavat lugu alustada valgusest kormoranidele kui ka pildi vaatajale

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |209| 49 Tööjuhend Foto: Arne Ader Foto:

◊ 5. Kuusikus on päikesepaistelise ilma korral suur heleduskontrast. Tehnilises mõttes see pildistamist ei soosi, ent mõnel juhul võib siiski anda võimaluse edastada põnevat looduslugu. Siin tõendab kuklasepesale langev valgus nende kommet valida pesa asukohaks ümbruse kõige päikeseküllasem koht 2 x foto: Urmas Tartes Urmas 2 x foto:

◊ 6. Päevaliblikad tegutsevad keskpäeval, kui päikesevalgus on intensiivne ja sageli väga kontrastne. Samas toovad sobiva nurga all langevad päikesekiired hästi esile lapsuliblika iseloomulikud tiivasooned (vasakpoolne foto). Seevastu päikeseloo- jangu ajal päevaliblikad juba puhkavad, nagu ka parempoolsel pildil olev harilik kannikesetäpik

ja alles siis otsida maastikust seda, gud: õige hommiku või õhtu tabami- mis valgusvärvinguga hästi kokku seks tuleb jälgida ilma, ühtlasi on vaja sobiks ja ühtaegu meie ülesvõtet pari- natuke õnne. mal viisil ilmestaks. Kauneid valgusemänge tuleb loo- Foto: Foto: Urmas Tartes Fotograafid tunnevad nn kuldset ja duses ette aasta läbi ja ööpäev ringi. sinist tundi, mis annavad hea võima- Niisuguste nähtuste hulka kuuluvad luse jäädvustada loodust kollases või näiteks virmalised, helkivad ööpil- sinises tonaalsuses (◊ 3, 4). Kuldne ved, vikerkaar, päikesesammas ja halo tund võib saabuda päikesetõusul ja (◊ 1). pärast seda või ka päikeseloojangul ja enne seda. Sinine tund tuleb hämar- Elurikkus mis tahes valguses. dumisel ja siis, kui hämarus on taan- Loodus ei hõlma vaid loojuva päike- dumas. Paraku ei ole kuldne ja sinine sega üle kullatud maastikke. Loomad ◊ 7. Õhkutõusmist ootava sireämbliku tund meie igapäevased valgusilmin- tegutsevad ja taimed kasvavad ka võrgu teeb nähtavaks difraktsioon

50 |210| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 3 x foto: Arne Ader 3 x foto:

◊ 8. Võilillenurm Otepää kõrgustikul on pildistatud keskpäeval, kui nende korvõisikud on avatud ja taevast ehivad kohase suurusega rünkpilved

◊ 9. Kassikakku on pildistatud öises kuuvalguses, mil fotoaparaadi sensor on värvitundlikum kui inimsilm. Vasemal näeme töötlemata ülesvõtet. Parempoolsel fotol on aga vähendatud värviküllasust ja heleduskontrasti, et tulemus oleks ligiläheda- sem sellele, nagu näeb inimsilm muul ajal kui loojanguvalguses. Et Nende ilu saab jäädvustada eelkõi- detaile. Näiteks ämblikuvõrk muu- edasi anda mingi paiga või liigi ehe- ge päevavalguses ja isegi keskpäe- tub vastu valgust hästi nähtavaks dat olemust, peab pildil olema sellega val (◊ 8). Eri liikide ööpäevarütmid tänu valguse difraktsioonile (◊ 7). kokku sobiv valgus. on mõistagi erinevad. Kui pildista- Ööhämaruses jäävad inimesed Pildistajate hulgas on levinud aru- me liblikaid üksnes päeval, siis kogu- kanapimedaks: me märkame vähem saam, et metsas päikesepaistelise nevad meie pildipanka enamjaolt detaile ja tajume ümbrust värvivae- ilmaga head fotot ei saa. Selline mõte vaid ülesvõtted toimetavatest päe- semana. Fotoseadmetel seda muret ei sugeneb fotograafia tehnilist laadi pii- valiblikatest ja puhkavatest öölibli- ole, kuid loomulikkust aitab saavuta- rangutest. Kontrastset valgust ei ole katest. Soovides pildistada ka puh- da fototöötlus: tuleb sättida öösel teh- siiski vaja ilmtingimata vältida, ise- kavaid päevaliblikaid ja tegusaid tud piltide kontrastsust ja värvikülla- äranis siis, kui oleme seadnud sihiks ööliblikaid, tuleb fotoaparaadiga õue sust (◊ 9). uut laadi pildilood (◊ 5). minna öösel (◊ 6). Valguse füüsika- Arne Ader (1963) ja Urmas Tartes (1963) Nii mõnigi korvõieline avab oma lised omadused võivad aidata pare- on bioloogid, mõlemad on pikka aega õied hommikul ja sulgeb õhtul. mini esile tuua eluslooduse peen­ tegelnud loodusfotograafiaga.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |211| 51 Looduselamus maailmast Silmitsi india elevandi ja ninasarvikuga

Määratult suures Indias on üle saja rahvuspargi. Ent kui soo- maasturiga ringi sõidutab, kinnitab, vid kindlasti kohata nii india ulukelevanti kui ka ninasarvi- et kui tuleksime siia neli kuud hil- jem, ei tunneks me samu paiku ära. kut, tuleb sihtkohaks valida Kaziranga rahvuspark India kir- Siis, suviste mussoonvihmade ajal, desopis Assami osariigis. tulvab vägev Brahmaputra jõgi üle kallaste ja veeväljad laiuvad silma- Hendrik Relve sed kahe India suurima imetajaliigi piirini. Tolleks ajaks taanduvad loo- isenditega. mad veepiirist kõrgemale ulatuvatele ealinnast New Delhist lahutab Märtsi teisel poolel, kui Kaziranga kõrgendikele. Kui üleujutus viimaks seda paika õige pikk vahemaa, rahvusparki jõuame, on käes aasta taandub, on kogu kaitseala põhjali- ligi 2000 km. Olles 2014. aas- kõige kuivem periood. Temperatuur kult kastetud ja jõemudaga väetatud. Ptal loodusretkel Indias, käime ära ka tundub meile küll suviselt mõnus, Siis lööb siin pulbitsema lopsakas selles rahvuspargis. Meil õnnestub kuid suur hulk puid ja põõsaid on raa- mitmekesine elu. näha kirevat hulka roomaja-, linnu- gus ning avaratel luhtadel heljuv kõrge Siiski näeme ka nüüd, kõige põua- ja imetajaliike. Loomaelamused ei rohi täiesti koltunud. Vihma ei saa me semal aastaajal, mõnel pool sineta- jää alla Aafrika savannides saadute- siin veedetud päevadel kordagi. mas veekogusid ja rohetamas soo- le. Ühed värvikaimad on kohtumi- Aga loo- lontsikuid. Giidi selgituse järgi pei- dusgiid, kes tubki selles üks Kaziranga erakordse meid oma loomarikkuse saladusi. Päriselt ei kao

päevinäinud vesi siit aasta jooksul mitte kunagi. Fotod: Hendrik Relve Hendrik Fotod:

Rahvuspargis sõitsime ringi päevinäinud maasturiga, mis aeg- ajalt üles ütles. Fotol on näha ka pargivaht ilmasõjaaegse püs- siloksuga

Kaziranga rahvuspargile on iseloo- mulikud laiad jõeluhad. Fotol on luhal söömas india ninasarvikud ja sigahirv

52 |212| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri india elevandi ja ninasarvikuga

Kohtumised ulukelevantidega. Kazirangas elab kokku üle tuhande Kaziranga luhtade tohutult kõrge ulukelevandi (nii nimetatakse aasia rohttaimestik koosneb peamiselt elevante, kes elavad metsikult loo- harilikust hiidroost. Giidi loal teen duses). Aasias on ulukelevandi arvu- seal väikese jalutuskäigu, mis mee- kus kahanenud ääretult väikeseks. nutab retke Eesti pillirootihnikus. Seepärast hoitakse siinset asurkonda Taimevarred ulatuvad tihti üle pea ja väga kiivalt. varjavad vaate. Nad kasvavad nii tihe- Oma reisidel olen saanud päris dalt, et astuda saab vaid sissetallatud ohtralt jälgida Aafrika elevante, kuid radadel. Kahtlemata on need looma- aasia ulukelevandiga puutun kokku rajad. Seepärast ongi inimestel siin esimest korda. Välistunnustelt on omapäi kõndida üldjuhul keelatud. teda Aafrika savannielevandist kõige Iial ei või teada, kas ei satu seal sil- lihtsam eristada kõrvade järgi: need mitsi näiteks ninasarviku või tiigriga. on tal ligi kaks korda väiksemad. Suurimat siinset looma, india ehk Kasvult paistavad siinsed isendid ole- aasia elevanti, hiidroo tihnik siiski Kaziranga rahvuspargi asukoht Indias vat peaaegu niisama majesteetlikud. üleni peita ei suuda. Ta selg ja pea Nende käitumisest ja olekust õhkub ülaosa ulatuvad taimetippudest tub- seepärast tõstab ta alatihti londi nagu samasugust metslooma sõltumatust listi kõrgemale. Kuid isegi selle hiig- periskoobi pea kohale. Nõnda püüab ja ettearvamatust, nagu olen tajunud lase vaateväli on tihnikus piiratud, ta haista, kas lähedal ei varitse oht. Aafrikas.

India elevant liigub hiidrooga kaetud väljal. Et kõrges roosti- kus paremini lähikonda tajuda, haistab ta ümbrust pea kohale tõstetud londiga

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |213| 53 Looduselamus maailmast

Emaelevant ületab koos pojaga teed. Erinevalt aafrika elevan- dist on india elevandil võhad vaid isasloomadel

India ulukelevant ei tunne end koduselt mitte ainult Kaziranga luhaavarustel, vaid ka metsades keset teed, jääb raevunud elevandi eest põgenetak- ta ootamatult se tagurpidi kihutades. Seekord laa- paigale ja pöö- bub kõik siiski rahumeelselt: elevant Ulukelevantidega satume kokku rab pea meie poole. Siis hakkab ta pöördub meist ära ja järgneb teistele. korduvalt. Üks kohtumistest kuju- tammuma jalalt jalale. Ilmselgelt neb pisut riskantseks. Nimelt hak- on ta ärritunud ja vihane. Ta annab Kaks kolmandikku Aasias säili­ kab meie maasturist mõnikümmend märku, et on valmis ründama. nud india ninasarvikutest elab meetrit eespool teed ületama ele- Näen meie autojuhi käitumisest, Kaziranga rahvuspargis. Jõudnud vandiema pojaga. Sellest, et ta on et temagi hindab olukorda pinge- Kazirangasse, satume kohe esime- kindlasti emaelevant, annab muu sel õhtupoolikul hulgas tunnistust võhkade puudu- ninasarvikutele. mine. Aafrika elevandil on võhad india ninasarvik ehk pantsernina- Madalas õhtupäi- nii isas- kui ka emasloomadel, kuid sarvik, nagu teda eesti keeles samuti keses näksib vae- aasia elevandil ainult isastel. Meie nimetatakse, näeb välja kui soomus- valt saja meet- autojuht jätab maasturi kohe seisma ri kaugusel kõrge- ning laseb emal ja pojal rahulikult rüüs sõjasarvik! te puhmaste vahel metsa kaduda. rohtu kaks monst- Ent siis astub nende järel võsast rumit. Võrdlen neid välja veel üks elevant. Ka temal ei ole liseks. Auto seisab küll veel paigal, mõttes Aafrikas nähtud teravmokk- võhku, seega on temagi emasloom ja kuid juht on vaikselt sisse lülitanud ja laimokk-ninasarvikuga. Kasvult kuulub ilmselt samasse elevandipe- tagurpidikäigu ja hoiab jalga gaasi- on nad enam-vähem samasugused resse. Kasvult on ta eelmisest täis- pedaalil. Tean, milleks ta valmistub. hiiud. Vaata et elevandi mõõtu, ainult kasvanust märksa kogukam. Jõudnud Aafrikas olen saanud näha, kuidas et töntsimate jalgadega.

54 |214| EEsti LOODUs MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri India ninasarvikuid ehk pantserninasarvikuid kohtasime kohe esimesel õhtu- poolikul, kui olime rahvusparki jõudnud. Fotol on emasloom pojaga. Poeg on juba peaaegu niisama suur kui ema, kuid ta sarv ei ole veel välja arenenud. Näha on ka veisehaigrud

india ninasarvik ehk pantsernina- tut. Ema pöördub teele tagasi, kee- sarvik, nagu teda eesti keeles samuti rab oma massiivse pea meie poole nimetatakse, näeb välja kui soomus- ning tormab kiireneva kapakuga rüüs sõjasarvik! otse meie suunas. Vahemaa autoga Kuigi ka laimokk- ja teravmokk- on algul vahest viiskümmend meet- ninasarvikut ähvardab tänapäeval rit, aga see kahaneb iga sekundi- oht välja surra, on india ninasarviku ga. Samal ajal märkan silmanurgast, olukord veel hapram, neid on veelgi kuidas meie auto tagaistmelt kar- vähem. Aasias teatakse elavat ainult gab välja pargivaht, kellel on käes ligikaudu 2500 ninasarvikut. püss. Selline relvastatud saatja on Kaziranga on selle liigi hoiu kõige meil siinsetel retkedel alati kohus- kindlam kants. Siin on neid loenda- tuslikult kaasas. Korraga, kui auto- tud umbes 1600 isendit. Teiste sõna- ni on jäänud kõigest kümmekond dega asub selles rahvuspargis tervelt meetrit, pidurdab ninasarvik järsult. 2/3 kogu india ninasarviku populat- Ligi kaks tonni kaaluval lihamäel ei sioonist. Pole siis ime, et silmame ole seda kerge teha. Ta sõna otseses ninasarvikuid siin iga päev. Enamasti mõttes libiseb veel mõned meetrid üksikuna, vahel aga isegi kolmeliik- edasi, nii et kõigi nelja jala alt ker- meliste rühmadena. Tavaliselt mär- kib üles tolmupilvi. Siis pöördub ta kame neid söö- oma rohmaka keha kohta üllatavalt mas luhtadel, väledalt ümber ja tuiskab tagasi tee- teinekord lesi- äärsetesse põõsastesse jäänud poja vad nad mudas, juurde. kuid mõnikord „Mis siis nüüd õieti juhtus?“ pärin einestavad soos, püssimehelt. „Noh, ninasarvik tegi nii et sootaimede hoiatusrünnaku,“ selgitab pargivaht vahelt paistavad võrdlemisi rahulikult. „Aga kui ta välja üksnes pea ja poleks peatunud, kas oleksid tulis- selg. Iga kohtumi- tanud?“ uurin edasi. „Jah,“ vastab ta. ne selle haruldase „Aga ma ei oleks lasknud ninasar- olendiga on väärt vikut, vaid oleksin tulistanud õhku. elamus. Meil on siin ilmasõjaaegsed püssi- loksud ja sellega ninasarvikut maha India ninasarvik maiustab Kaziranga rahvuspargi soos mahla- Ninasarvik võib ei võta. Meil polegi õigust ninasarvi- kate taimedega auto ära mõlkida. kut tappa. Kuid see püss teeb korra- Meeldesööbivaim liku paugu ja enamasti kohutab nina- juhtum on taas sarviku ära.“ Selge erinevus Aafrika ninasar- emaslooma ja pojaga. Sõidame para- „Kas on ette tulnud, et ninasar- vikutest on sarvede arv. Sealsetel jasti mööda väikest tolmavat teed, vik ründab autot hoiatuslasust hoo- on koonul kaks, aga india ninasar- kui näeme kõrval madala nõva põh- limata?“ –„Vahel väga harva on juh- vikul vaid üks sarv (siit tuleneb ka jas jooksmas emaninasarvikut poja- tunud. Siis ta tuleb ja annab autole liigi ladinakeelne nimetus unicornis, ga. Autojuht vähendab kiirust, sest sarvega paar kõva põmakat. See jahu- ükssarv). Kuid india ninasarvikute ei taha loomi häirida. Loomad jõua- tab ta raevuhoo maha ja ta lahkub. üldine ilme tundub mulle Aafrika vad meist ette, ronivad oru veerust Inimesed autos pole kannatada saa- suguvendade omast kuidagi mõju- üles ja ületavad tee. Ema sörgib ees nud. Aga autost on kahju, see mõl- vam. Põhjuseks on ilmselt kilpe mee- ja poeg tema järel. Selleks ajaks jääb gitakse väga põhjalikult ära,“ jagab nutavad paksud nahahõlmad kehal. auto seisma. mees oma kogemusi. Need annavad talle justkui ürgsema Ent kui loomad on tee ületa- Hendrik Relve (1948) on kirjamees ja ja sõjakama välimuse. Tõepoolest, nud, juhtub midagi täiesti ootama- maailmarändur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 EEsti LOODUs |215| 55 Kiika kööki! Kopi luwak ehk tsiibetikohv

Kohv on maailma populaarsemaid jooke. Turustatakse mitmesuguseid kohvisorte, mõndagi neist üsna soo- lase hinnaga. Mõni sort, näiteks Panama Hacienda La Esmeralda, on kallis seetõttu, et neid kasvatatakse pisike- sel territooriumil ja väikeses koguses. Üks hinnatumaid kohviliike on kopi luwak, mille kilogrammi eest küsitakse maailmaturul 300–400 dollarit. See ületab tavalise kohvi hinna ligikaudu sada korda.

Ülar Allas kohvi tootmisest kujunenud omaette nen- tööstusharu. dest opi luwak on kallis eba- seem- tavalise tootmisprotses- Aasia palmitsiibet on Lõuna- ja netest, si tõttu. Nimelt valmib see Kagu-Aasias elav imetaja, kes kuu­ nn kohvi- Kkohv suures osas aasia palmitsiibeti lub kärpkaslaste (Viverridae) sugu­ ubadest, lugu (Paradoxurus hermaphroditus) soo- konda. Esimene tsiibeti teadus- jaheda ja niiske lestikus. Kui see fakt mõjub eemale- lik kirjeldus pärineb aastast 1777. ilma korral. tõukavana, siis ei maksa unustada, et Täiskasvanud tsiibeti tüvepikkus on ka mesi, linnupesasupp ja hinnaline umbes pool meetrit, millele lisandub 18. sajandi alguses asu­ argaaniaõli on enne inimeste toidu- peaaegu niisama pikk saba. Loom tasid hollandlased Jaava ja lauale jõudmist viibinud kellegi see- kaalub kuni viis kilogrammi. Nende Sumatra saarele kohviistandused. dekulglas. erakliku eluviisiga ööloomade elupaik Tsiibetikohv avastati usutavasti samal Sõnad kopi ja luwak tähendavad on metsad, aga mõnikord tulevad nad ajajärgul. Esialgu pidasid kohvikas- indoneesia keeles vastavalt kohvi ka linnaparkidesse ja aedadesse. vatajad tsiibetit tüütuks kahjuriks, ja tsiibetit. Seega võiks eesti kee- kes ründab öösiti les nimetada jooki tsiibetikoh- istandusi ja pistab viks. Enamjagu tsiibetikohvist päri- Kirglike kohvigurmaanide mõjul on parimad seemned neb Indoneesiale kuuluvatelt Jaava, tsiibetikohvi tootmisest kujunenud nahka. Sumatra ja Sulawesi saartelt, aga seda omaette tööstusharu. Tõenäoliselt said toodetakse ka teistes Kagu-Aasia tsiibetikohvi esi- riikides. Filipiinidel on sama joogi mesena nautida nimeks kape motit või kape musang Indoneesia kohvi­ ja Ida-Timoris kafe-laku. Tsiibetid on kõigesööjad ehk omni- istanduste lihttöölised. Töölistel oli Kõige rohkem tarbitakse tsiibe- voorid. Nad söövad mitmesuguseid keelatud kohvipuu otsast enda tar- tikohvi Jaapanis, Lõuna-Koreas ja marju ja luuvilju, aga ka putukaid ja beks vilju korjata, kuid keeld ei keh- Taiwanis, aga seda müüakse ka USA isegi pisiimetajaid. Muu hulgas mait- tinud maas vedelevate viljade kohta, ja Euroopa tipprestoranides ning gur- sevad neile kohvipõõsa viljad. Osavate sest neid pidasid istanduste omanikud meekauplustes. Paljud tarbijad on ronijatena liiguvad tsiibetid öösiti müügikõlbmatuks. Nii korjasidki töö- nõus maksma luksusliku rüüpe eest mööda puid ja valivad endale toiduks lised maapinnalt kohviube sisaldavaid kallist hinda. Hinda kruvivad üles ka kõige küpsemaid ja mahlasemaid tsiibeti väljaheiteid, et endalegi keeta eksportijad ja vahendajad. Kirglike kohvipuuseemneid. Asjatundjad kin- eurooplaste seas hinnatud jooki. kohvigurmaanide mõjul on tsiibeti- nitavad, et eriti peavad loomakesed Kui kolonisaatorid lõpuks samuti

56 |216| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Ülar Allas Foto:

Tsiibetikohvi valik Bali supermarketis

Kagu-Aasias elutsev Aasia palmitsiibet on väga mitmekesise menüüga ööloom

tikohvi ekspordihind mär- oleneb sellest, kas tsiibet on toiduks gatavalt. tarvitanud ühe kindla liigi või mitut liiki kohvipuu vilju. Mõistagi mõjuta- Paljud kinnitavad, et tsiibe­ vad kohvi omadusi ka kohvipuu kas- tikohv lõhnab ja maitseb soo­ vukoht, ubade röstimisaste ja hulk n tuks teisiti kui muud kohviliigid. tio muid asjaolusid. Paraku on tõenäoli- da un Fo Tsiibetikohvile ei soovitata lisada ne, et paljud arvustajad ei ole tõelist ds en Fri piima ega suhkrut, sest need sum- tsiibetikohvi ealeski maitsta saanud. dlife : Wil Foto mutavad joogi naturaalset magusust, Kõrget hinda arvesse võttes pole ülla- rikkalikku buketti ja hõrke aroome. tav, et tsiibetikohvi võltsitakse. uudse kohvi maitse suhu olid saanud, Gurmaanid iseloomustavad tsiibeti- käskisid nad töölistel asuda aktiivse- kohvi kui mahedamaitselist pehme Usaldusväärseid andmeid tsiibeti­ malt tsiibetite rooja koguma. Tsiibet šokolaadise nüansiga karamellist kohvi tootmismahu kohta on raske ei osutunud mitte kohviistanduste jooki. või lausa võimatu saada. On paku- parasiidiks, vaid hoopis haneks, kes Leidub ka vastupidiseid seisukoh- tud, et aastas ei toodeta üle 500 kg muneb kuldmune. ti. Paljude meelest ei ole tsiibetikohv ehtsa tsiibetikohvi. Samas on müüki Läänemaailmas jäi tsiibetikohv midagi erilist või maitseb lausa eba- paisatud kohvi kogus sada korda suu- pikaks ajaks suhteliselt tundmatuks, meeldivalt ning nad ei mõista, miks rem. Sageli segatakse ehtsat tsiibeti- kuigi üksikud autorid on seda oma selle eest nii kõrget hinda nõutak- kohvi odavamate kohvidega. Ehtsat kirjutistes maininud. Laiem avalik- se. Washington Posti toidukriitiku ja võltsitud tsiibetikohvi ei ole lihtne kus sai ebatavalisest kohvist teadli- Tim Carmani sõnutsi maitseb jook eristada. Treenitud eksperdid oska- kuks 1981. aasta märtsis, kui ajakir- nagu dinosauruse kivistunud väl- vad värvi ja välimuse põhjal ära tunda jas National Geographic ilmus sel jaheited, mis on ligunenud vanni- tsiibeti seedekulglat läbinud tooreid teemal artikkel. Inimeste huvi veidra vees. Humorist Dave Berry arvates kohviubasid. Kui aga oad on juba rös- joogi vastu kasvas, kui seda tutvus- maitseb tsiibetikohv nii, nagu oleks titud või kohv valmis keedetud, jää- tati Oprah Winfrey telesaates. Veelgi keegi selle sees surnud kassi pesnud. vad inimese meeled hätta. Praegu suuremat furoori tekitas 2007. aasta Kahtlemata ei ole kerge selle kohvi püüavad teadlased leida usaldusväär- mängufilm „The Bucket List“, mil- maitset objektiivselt hinnata. set meetodit, mis võimaldaks eristada les kummalist kohvi maitseb Jack Oluline on mõista, et tsiibetikohv tsiibetikohvi tavalisest kohvist. Nicholsoni kehastatud tegelane. ei tähenda kohvisorti, vaid kohviuba- Indoneesia kohviistandused on Pärast filmi linastumist kerkis tsiibe- de töötlemise protsessi. Joogi maitse populaarsed turismiobjektid, kus

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |217| 57 Kiika kööki!

Kohvioad tuleb väljahei- te seest kiiresti välja puhastada, muidu tõmbuvad nad tumedaks ning kaotavad väärtusliku maitse ja lõhna

saab näha, kuidas kohvipuud kasva- kohvi tootmiseks kasutatakse ka teisi ti märkimisväärselt. Parimat, vabalt vad ja mismoodi kohviube röstitak- loomi, sealhulgas ohustatud bintu- elava tsiibeti loodud kohvi pole lihtne se. Enamasti leidub külastusalal ka rongi (Arctictis binturong). leida. Suurem osa Indoneesia super- puur, milles eksponeeritakse loidu Puuriloomade toidulaud on ühe- marketites müüdavast tsiibetikohvist tsiibetit. Kui istanduses ringi vaa- külgne: neile antakse süüa peaasja- on farmiloomade toodang, mille kilo data, võib mõnikord avastada veel likult ainult kohvipuu vilju. On välja maksab umbes sada dollarit. mitukümmend samasugust puuri. arvutatud, et pisike puuriloom neelab Tsiibetikohv on saanud maailmas nii päevas sama suure koguse kohvi, mil- Teaduslikud uuringud veenavad, populaarseks, et kasvava nõudluse lest saab valmistada sada tassi espres- et tsiibeti seedekulgla läbimine rahuldamiseks püütakse metsikult sot. Võib vaid oletada, kuidas mõju- muudab tõepoolest kohvi oma­ elavaid loomi, kasvatatakse neid van- tab selline toitumine looma tervist. dusi. Loomakese soolestikku jää- gistuses ja sunnitakse kohvi „tootma”. vad kohviseemned Loomaõiguslaste vältel elab puurides Vähenenud valgusisalduse tõttu on umbes ööpäevaks. kümneid tuhandeid tsiibeteid. Selle aja jooksul tsiibetikohv maheda maitsega, sest lagundatakse vilja- Istandused kohtlevad puuriloomi valguvaeste kohviubade röstimisel kest ehk perikarp erinevalt. Mõnes farmis on puurid tekib vähem mõrusid ühendeid. täielikult, ent vil- suuremad ja puhtamad ning sisus- jas peituvaid koh- tatud ronimisharjutusteks sobivate viube ümbritsev puutüvedega. Pahatihti kipuvad aga Puuris elavad tsiibetid ei näe vaeva õhuke kest jääb alles. Sellegipoolest puurid olema ahistavalt pisikesed. parimate kohviseemnete väljavali- tekitavad maomahl ja mitmesugu- Tsiibetit ei peeta ohustatud liigiks, misega nagu looduses. Usutakse, et sed seedeensüümid ubade pinnale kuid on väidetud, et kallihinnalise see asjaolu alandab kohvi kvalitee- mikroskoopilisi uurdeid. Ubadesse

58 |218| EEsti LOODUs MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri imbuvad proteolüütilised ensüümid lagundavad kohvioas leiduvaid säili- tusvalke lühemateks peptiidideks ja aminohapeteks. Seetõttu on osali- Ülar Allas Fotod: selt seeditud kohviubade valgusisal- dus tavapärasest veidi väiksem. Tänu vähenenud valgusisaldusele on tsii- betikohv maheda maitsega, sest valguvaeste kohviubade röstimi- sel tekib vähem mõrusid ühen- deid. Usutakse, et kohvi aroo- mile annavad lisanüansi tsii- beti pärakunäärmed, mis too- davad muskuslõhnalist eri- tist. Kohviube sisaldavad tsii- beti väljaheited kogutakse ja puhastatakse. Selles etapis saab Kohvioad uhmerdatakse ja röstitakse veel teha kindlaks, kas loom on saanud vabalt ringi liikuda või on elanud puuris. Vabade loomade ekskremendid sisaldavad enamas- ti ka mitmesuguseid muid seemneid ja teisi toidujäätmeid. Seevastu ühe- külgset toitu saanud puuriloomade väljaheidetes leidub üksnes kohviube. Väljaheidetest eraldatud kohvi- oad jäetakse mõneks päevaks päi- kese kätte kuivama. Seejärel uba- sid uhmerdatakse, et eemaldada õhuke kest. Siis kulub palju aega, et eemaldada kahjustatud oad ja prügi. Puhtad kohvioad pestakse ja kuivata- takse veel kord ning röstitakse. Hõrk väljaheiterüübe on inimesele ohutu, sest looma soolestikust päri- Puuritsiibet Indoneesia kohvifarmis. Esialgu koguti tsiibetikohvi ube vabalt elavate nevad mikroobid hävivad ubade tööt- loomade väljaheidetest, ent üha enam suletakse neid kohvi tootma puuridesse lemise käigus. Kümnest kilogram- mist tsiibetijunnidest saadakse vaid kuni kaks kilogrammi röstitud koh- Õigupoolest saab kohviubade tuses piinelnud loomade kaasabil. viube. Lohakates farmides on juh- maitset mahedamaks muuta ka teis- Aktiivsete loomakaitsjate tegevuse tunud, et väljaheited jäävad mõneks te meetoditega. Üks võimalus on tulemusel on mitu Euroopa jaemüü- ajaks seisma. Siis muutuvad kohvioad hoida kohviube mõnda aega lahu- giketti loobunud tsiibetikohvi turus- tumedaks ja minetavad kõik väärtus- ses, mis sisaldab proteolüütilisi ehk tamast. likud lõhna- ja maitseomadused. valku lõhustavaid ensüüme. Sellisel Samas pole põhjust kahelda, et viisil on toodetud Vietnami firma kusagil on endiselt saadaval ka eht- Tsiibetikohv pole ainuke omatao­ Trung Nguyen turustatav kohv sad metsikute tsiibetite soolestiku line kohvitüüp. Veelgi eksootilise- Legendee. läbinud kohvioad. Järjest rohkem maks võib pidada Tais toodetavaid kokkuostjaid kontrollib farmereid Black Ivory kohviubasid, mis on läbi- Maailmas on juba mõnda aega rangelt ja maksab neile ehtsa kauba nud elevandi seedekulgla. Nende val- arutletud, kas tsiibetikohvi on eeti­ eest väärilist tasu. Igaüks võiks siis- gusisaldus on samuti vähenenud ja line tarbida. Keegi ei saa olla kin- ki mõelda, kas ta ostab tsiibetikoh- kohvi maitse sellevõrra mahedam. del, kas Londoni kõrgklassi resto- vi pigem maitse või hoopis prestiiži Black Ivory kohvi hind küündib maa- ranis kuni 60 naela maksev tassitäis tõttu. ilmaturul üle 1000 dollari kilogram- aromaatset jooki on valminud vabalt Ülar Allas (1977) on Tartu ülikooli tehno- mi eest. džunglis elavate või hoopis vangis- loogiainstituudi teadur ja reisikirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 EEsti LOODUs |219| 59 Metsast ja põllult Foto: Anneli Palo Foto:

Mahlakaseks sobib jämedama tüvega kask. Pärast mahlavõttu tuleb auk kinni panna, järgmisel aastal saab puurida uue augu

Kääritatud kasemahlajook • 2 l kasemahla • 1–2 spl mett • 1 tl purustatud kadakamarju • 1 sidruni riivitud koor • mõned rosinad Kuumuta mahl 40 kraadini. Vala Kask, segu purustatud kadakamarjade- le ja sidrunikoortele või muudele mahlakuu sümbol lisanditele, lisa mesi ning lase paar tundi kaane all seista. Maitsestunud Triin Nõu jaanipäev pole enam kaugel. Suvel mahla hoia ööpäev toatemperatuu- valmistatakse saunavihtasid ning ril, et see hakkaks veidi käärima. õhjapoolkera rahvad on augustis annavad esimesed kolletu- Kui valad joogi pudelitesse, võib ammustest aegadest kaskedest vad lehed aimu saabuvast sügisest. igasse anumasse lisada mõned rosi- lugu pidanud. Kask oli esime- Lumevaesel talvel lisavad kaskede nad. Pudeleid tasub hoida külmka- Pne puu, kes pärast mandrijää taan- sihvakad valged tüved pimedale päe- pis pikali asendis ning olla neid ava- dumist siinsetel aladel kasvama hak- vale heledust. des ettevaatlik. kas. Kask asustab meelsasti ka meie raiesmikke ja sööti jäänud põllulappe. Eestis neli liiki. Maailmas on kokku Kasemahlale võib lisada kül­ Eesti lehtpuudest on arukask enim umbes 60 liiki kaski, kõik nad on mutatud marju: saad toreda levinud puuliik. levinud põhjaparasvöötmes. Eestis maitsevee. Teed keetes võib tava- Aprillikuud tuntakse rahvakalend- kasvab neli kaseliiki. Tuntumad on lise vee asendada kasemahlaga. ris kui mahlakuud. Kasemahla jooks- arukask ja sookask. Neist esimene Värsketesse kevadistesse salati- mine annab märku sellest, et kohe kasvab kuivemal, teine niisekemal tesse sobib maitsenüansiks lisada sulab maa ja algab tõeline kevad. pinnasel. Enamasti ei tee inimesed kasepungi ja noori lehti. Helerohelised hiirekõrvad ütlevad, et neil kahel liigil vahet. Siiski võiks

60 |220| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri meeles pidada, et arukase võrsed on valkjad ja kaetud vahatäpikestega, Tuulepesa ehk tuuleluud ehk tuu­ sookase noored võrsed ja lehed on leviht on kasel leiduv tihe oksa- pehmekarvased. Arukask ja sookask moodustis, mis kaugemalt vaada- annavad hübriide, mida on keeru- tes meenutab varesepesa. Sellist line määrata. Suurte puude puhul nähtust põhjustab aru- ja sooka- saab liike eristada okste asendi järgi: sel parasiteeriv kottseen Taphrina Foto: Wikimedia Foto: Commons arukasel on oksad longus, sooka- betulina. Ühel puul võib sääraseid sel püstisemas asendis. Rahvasuus moodustisi olla mitukümmend. teatakse ka leinakaske, kuid see ei Vanasti kasutati tuulepesa keedu- ole eraldi kaseliik, vaid arukase lei- vett või suitsu „tuulest tulnud“ hai- navorm, kellel on pikalt alla rippu- guste (nt tuulerõuged, kõrvahaigu- vad oksad. sed, vistrikud) raviks. Eestis on veel levinud kaks põõsa mõõtu kaske. Rabades kasvab vae- Must pässik ehk kasekäsn (Ino­ vakask: kuni kahe meetri kõrgune notus obliquus) on kase tüves ja tüvel Must pässik ehk kasekäsn on kase põõsas; lehed on ümarad ja tömbi- parasiteeriv seen, mille tarvitus on tüves ja tüvel parasiteeriv seen, mis tipulised. Leidub ka madalat kaske, viimastel aastatel muutunud popu- moodustab kasetüvedel mügaraid. kelle lehed on munajad ja tömbi laarsemaks. Seen moodustab kase- Mügarad võivad kaaluda mitu kilo tipuga. tüvedel mügaraid, mis võivad kaa- Maarjakask ehk karjala kask on luda mitu kilo. Moodustised tekivad kujunenud arukasest. Välimuselt enamasti 30–50-aastastel puudel, leida jahvatatud kasekäsnapulb- on ta okslik, jändrik ja mõhnalise mügarad kasvavad väga aeglaselt. rit, mis kirjelduse järgi annab ener- tüvega. Kuidas arukasest on kuju- Kasekäsna saab koguda aasta ringi. giat, tugevdab immuunsüsteemi, on nenud maarjakase vorm, sellele ei Kui kogute neid ise, tuleb olla veen- hea nahale ja juustele. Hiina tra- osata veel ühest seletust anda. Eesti dunud, et tegu on kasekäsnaga, sest ditsioonilises meditsiinis, siberi ja metsateadlane Ivar Sibul peab põh- iga mügar pole must pässik. vene rahvameditsiinis on kasekäsna juseks kasvukoha suuremat rauasi- Tervisetoodete poodides võib pruugitud aastasadu. saldust, Hendrik Relve viitab teoo-

Kuusk on ühtaegu värav ja võti, mis avab tee tagasi lapsepõlve, loodusesse ja inimhinge heledamatesse osadesse. Kuusk on meie aegruumis lahutamatu inimese ilmalikust kestmisest: sünnist, elust ja surmast. Rääkimata kõigest käega katsutavast, mida kuusepuu meile ajaliseks eluks pakub. Ajast aega on meie mail kokku kuulunud kuusk, koda ja kodu.

WWW.VARRAK.EE

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |221| 61 Metsast ja põllult

Kuidas kasest mahl kätte saada? kate sattumist mahla sisse. Kasemahla võtmise periood ole- lenevalt aastast võivad neb ilmadest. Soojal kevadel on Foto: Triin Triin Nõu Foto: kased mahla anda ka märt- mahlaaeg lühem, hiirekõrvu minev si lõpus, enamasti aga april- kask hakkab kiiremini „oksenda- likuuO jooksul. Et mahl jõuaks juurtest ma“: mahl muutub häguseks ja tüvesse ja okstesse, peaks ööpäeva- maitselt hapukaks. Pärast mahlavõ- ne keskmine temperatuur olema 4–6 tu lõppu tuleb auk korralikult sul- kraadi. Mahlakask peaks olema pii- Kasemahla saab edukalt võtta ka geda puupunni, vaigu või aiavaha- savalt jäme, tüve läbimõõt vähemalt oksast. Mida madalamal on oks, seda ga, see hoiab haigustekitajad puust 18–20 cm. Võimas puu võib päevas magusam mahl. Sel viisil võib ööpäe- eemal. anda kuni 30 liitrit mahla. vaga pudelisse koguneda liitri jagu Üsna lihtsasti saab mõne liitri Mahla kättesaamiseks tuleb janukustutajat mahla kätte ka kaseoksast. Selleks 30–40 cm kõrgusele puurida tuleb käeulatuses oleval oksal ots 2–3 cm läbimõõduga auk. Puurima maha lõigata ning nööri või paela- peaks nii, et puu südamiku suu- lepapuust tila, mille sisse on uuris- ga oksa otsa pudel kinnitada. Ühest nas on väike tõus. Auk peaks jääma tatud rennike. Kogumisnõu ava oksast võib saada kuni liitri mahla 5–6 cm, kõige rohkem 10–12 cm tasub katta marli või muu sarnase päevas. Sama meetodit kasutatakse sügavune. Auku pannakse kase- või materjaliga, et vältida maiaste putu- ka vahtramahla võtmiseks.

riatele viirushaigusest ja mutatsioo- pühade ajal ka tuppa. Urvaplaastrit kisid kevadsuvel kasemähka: selleks nist. Maarjakask on hinnatud oma kasutati abivahendina lastekasvata- puu kooriti ning koore ja puu kül- kauni tugeva väärispuidu pärast. misel. jes olev pehme osa kraabiti otse söö- Looduslikult kasvab maarjakaski miseks. rohkem Lääne-Eesti ja saarte heina- Kask kui kodune apteek. Rahva­ Kui saunavihtu tehes jäi lehti üle, maadel ja puisniitudel, kuna ta vajab meditsiini andmebaasi HERBA siis need kuivatati ära ning valmistati palju valgust. (herba.folklore.ee) järgi aitas kask teed. Kaselehetee on aidanud leeven- eestlastel leevendada paljusid haigus- dada kergemaid neeruhädasid ja kuse- Kasepuit on hea kvaliteediga. nähte: lausa üle saja. Loetellu kuu- teedega seotud vaevusi. Seda teed saab Sellest valmistatakse näiteks vineeri, luvad mitmesugused naha-, sise-, praegusel ajalgi apteegist osta. mööblit ja suuski; samuti kasutakse kõrva-, laste- ja külmetushaigused, kasepuitu paberitööstuses ja puidu- aga ka verega seotud vaevused, vähk Tuntud mahlapuuna. Tuntuim söe, ksülitooli, äädikhappe, tõrva ja jpm. Ravi otstarbel kasutati nii kase- kasepuult saadav toiduaine on olnud atsetooni tootmisel. Kasetohust saab mahl, mida on enamas- väikseid tarbeesemeid, koort tarvita- ti tarvitatud värskelt takse naha parkimisel. Nüüd ei tarbita kasemahla enam joogina. Mitmesuguste Kunagi tehti kasetohust laialda- lisanditega (kadakaok- selt märsse, viiske, torbikuid, mar- nii suurtes kogustes kui varem. sad ja -marjad, kööm- jakorve, nuustikuid ja muid tarbe- ned, mustasõstralehed, esemeid. Kasetoht on vastupidav ega rosinad jms) on teh- karda niiskust. Tänapäevalgi võib pungi, -lehti, -koort, -mahla, -sütt tud ka mõdu ja kalja, harvem veini. leida käsitöömeistreid, kes valmis- kui ka kasetõrva, tuulepesasid ja Suhkrunappuse ajal on kasemahlast tavad kasetohust toosikesi ja väikse- kasel kasvavat kasekäsna ehk musta keedetud siirupit. maid esemeid. pässikut. Võib isegi väita, et kodu Nüüd ei tarbita kasemahla enam Usuti, et kask kaitseb kodu ja rän- lähedal sirguvad kased olid aptee- nii suurtes kogustes kui varem, kuid dajaid, seetõttu tavatseti kaski istu- gi eest. Šamaanidki peavad kaske see tava ei ole siiski hääbunud. Mõnel tada talumajade juurde. Lagedatel väga tähtsaks puuks, rahvameditsii- pool kasemahlad juba liiguvad. Kui aladel toimivad kõrges eas kase- nis on teda pruugitud nii Aasias kui kogu mahla ei jõua korraga ära tarvi- puud veel praegugi hea maamärgi- ka Ameerikas. tada ja puudub võimalus seda sügav- na. Pealegi oli kask väga praktiline Eestlaste koduses rohukapis külmutada, soovitame mahla käärita- puu, mida majapidamise lähedal kas- oli kunagi levinud kasepungaviin. da. Sel viisil saab kasemahla nautida vatada: kevadel sai mahla ja pungi, Sellega määriti liigeseid ja usuti ka suvekuumuses. okstest tehti saunavihtu ja luudasid. parandavat haavu, kurguvalu puhul Triin Nõu (1986) on MTÜ Loodusajakiri Noori puid või oksi toodi suviste- kuristati kurku. Karjalapsed pruu- tegevtoimetaja.

62 |222| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Eesti pinnavormid Fotod: Meelis Muuga Fotod:

◊ 1. Avaste järsak ajaloolise kõrtsikoha naabruses

niiske isegi põuasel suvel. Kui ei ole kummikuid, ei pruugigi seetõttu Avaste mägi, õnnestuda Avaste mäge kuiva jalaga ületada. astang keset lauget Lääne-Eestit Siluri saadik. Nagu suurem osa Lääne-Eesti madalikul paljanduvast Avaste mägi on tasase Lääne-Eesti madaliku silmapaist- pealiskorrast koosneb Avaste mägi vamaid pinnavorme, mis selgelt eristub ümbruskonna siluri ajastu settekivimitest. Avaste laud­siledast viirsavitasandikust ja soost. Sellegipoolest on mägi oli esialgu siluriaegne korall- rahu, mis kujunes palavvöö madalas Avaste mägi Eesti matkahuviliste seas üsna tundmatu paik. meres. Nii Avaste kõvik kui ka astang koosnevad Jaani lademe pudedast Meelis Muuga majanduslennuvälja angaaride juu- dolomiidistunud merglist. See mater- res on astangul kõrgust ligi kümme jal allub murenedes kergesti ilmasti- vaste mäe nime kannab meetrit. Silmaga nähtav järsak algab kule, seega ehituseks ei sobi [1]. Raplamaa edelanurgas Vigala põhjas Kausi külas Allika talu juures Maapinna tõusu mõjul ker- vallas paiknev lame seljan- ning lõpeb endise Sooäärse talu juu- kis Avaste mägi Läänemere nõos dik,A mis võtab enda alla kaks ruutki- res Avaste lõunaosas (◊ 2). Mitmel olnud veeväljast saarekesena välja lomeetrit (◊ 1). Seljandikul asub kaks pool lõikuvad astangusse veenirede- Antsülusjärve perioodi lõpul umbes küla: Avaste ja Kausi. Mäelt avanevad ga sälkorud. Kõige sügavam neist on 8000 aastat tagasi [2, 4]. Saarekese põhja suunas kaunid vaated viirsavi- Järsu talu juures. Inimene on raja- lääne- ja looderannikule kujunesid tasandikele ning lõuna pool niitudele nud astangusse mitu süvendit teede Antsülusjärve murrutusastangud, ja Avaste soole. Üle soo paistab hori- jaoks. mis olid algul tunduvalt järsumad kui sondil vaevumärgatavana Soontagana Avaste mäe lael on veel tei- pragune nõlv. vaatetorni tipp. negi, kuni kahe meetri kõrgune ja Alates 1973. aastast on astangu mõnesaja meetri pikkune kulunud kõrgeim ja ühtlasi paremini säilinud Avaste astang. Mäe põhja-, lääne- ja astang. Kõige paremini on see nähtav lõik olnud looduskaitse all [5]. edelaküljed on järsud, moodustades Lennuvälja maaüksusele viivalt teelt, kulunud Avaste astangu. Seljandiku mis kulgeb pikalt selle väikese astan- Mäe ilme muutub. Varasem lage, ida- ja lõunapoolsed küljed on lauged. gu pervel. kohati loopealse ilmega maastik on Absoluutkõrgus on mäe lael 24 meet- Ülemise astangu peal, seljandi- hakanud kaotama oma endisaegset rit. Hoopis märkimisväärsem, eriti ku kõrgeimas kohas Lennuvälja ja palet. Peale selle, et mäelagi on oma- Lääne-Eesti madaliku tasaseid tin- Avaste–Parasmaa tee harude vahel, moodi soostunud, kattub seljandik gimusi arvestades, on mäe suhteline oli kunagi triangulatsioonitorn, püsti- tasapisi metsaga. Kõige enam met- kõrgus: 13 meetrit (◊ 4). tatud 1950. aasta paiku. Torn lagunes sastub mägi Järsu talu naabruses. Siin Umbes 3,5 kilomeetri pikkune alles 1980. aastate keskpaigaks. kasvavad männid ja kuused, niiske- kulunud Avaste astang on üks kõige Ülemise ja alumise astangu vahel mates kohtades ka kased. Kuuski kül- kaugemal sisemaal asuvaid Lääne- asub omalaadne niiskete soostuva- vab siia Järsu talu vana kuusehekk. Eesti siluri klindi lõike. Endise põllu- te lohkudega terrass. Vahel on siin Metsastumise tõttu võivad hävida ka

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |223| 63 Eesti pinnavormid

◊ 2. Avaste seljaku plaan koos talunimedega

niidutaimed mäe lael. Et hoida niidu- set Kesu raba ja niiskete loodusmet- kividest müürijupid vanu talukohti. kooslusi, tuleks kaaluda metsaraiet ja sadega nõgu läänepoolsest Avaste niitmist. soost. Raplamaa ja Pärnumaa piiril Avaste võimalus. Nii Avaste mägi Omaaegne täiesti metsatu mäelagi läbistab rannamoodustist ida-lääne- kui ka rannamoodustis selle lõuna- oli äärmiselt kohane põllumajandus- suunaliselt Pärasoo jõekese (Avaste poolse jätkuna on pälvinud publi- lennuväljale. Nüüdseks on sellest jää- oja) säng. katsioonides ja geoloogilistes uurin- nud alles sammalduv ja rohtuv kõva gutes suhteliselt vähe kattega lennurada ja vanad väetisehoid- tähelepanu. Siinsete lad. Rajatist kasutasid kuni nõukogu- Varasem lage, kohati loopealse pinnavormide ehituse de aja lõpuni An-2 tüüpi lennukid, mis ilmega maastik on hakanud ja kujunemise kohta ümbruskonnas väetist külvasid. pole kuigi palju teada. kaotama oma endisaegset palet. Avarate vaadete Jätkub rannamoodustisega. Avas­ tõttu on Avaste tun- te kõviku lõunaosa madaldub vanaks tud eeskätt linnuvaa- rannamoodustiseks. See kulgeb vae- Siin-seal kasvavad siin salumetsad, tlejate hulgas. Seljandiku piirkonnas vumärgatava lookleva vallina Avaste mille põõsarindes on levinud sara- on mitu tedremänguplatsi ning soo- mäest lõuna poole, kuni Parasmaa puu. Puudest leidub siin nii tammi, kurgede pesitsus- ja toitumisalad. mahajäetud külani. Osaliselt kul- saari, pärni, kuuski kui ka haabu. Avastest põhja poole jäävatel kui- geb vallil Avaste–Parasmaa tee ja Suurema salumetsatukana torkab vendatud põldudel saab kevadiste ja kunagine Parasmaa Metsavahi talu- silma tammik Pärasoo jõe kaldal. sügiseste rännete ajal näha lärmakaid tee. Punaka savika kruusaga ran- Rannamoodustise Parasmaa- rändlinnuparvi. Sealsamas mäe peal namoodustis tekkis Läänemere poolses otsas laiusid kruusased lagen- ja jalamil kasvavatel kõrgetel puudel Litoriinamere staadiumis 8000–4000 dikud, millele 1980. aastatel istutati varitsevad rändlinde merikotkad, kes aastat tagasi [4]. kuusik. Praeguse tiheda kuusiku lähi- sööstavad saagi järele. Avaste mäge Rannamoodustis eraldab idapool- konnas meenutavad kiviaiad ja maa- peetaksegi eriti heaks röövlindude

64 |224| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ◊ 3. Astangult avaneb kena vaade põhja pool asuvatele põldudele, mille kohal enne kuivendamist oli Avaste soo madalsoo- line jätk, Karusoo. Nüüd on need põllud rändeajal linnuparvede peatuspaigad vaatlemise kohaks [3]. Piirkond sobib hästi ka matka- miseks. Vaheldusrikas loodusala – Avaste mägi, ümbruskonna sood (Avaste soo, Kesu raba), pärand- maastik ja rändeaegne linnufauna – pakub matkajatele kuhjaga avasta- misrõõmu.

1. Аалоэ, А. О. 1961. Стратиграфия яани- ского горизонта (J1) силура Эстонии. Тр. Ин-та геол. АН ЭССР, 6: 13–28. 2. Kessel, Helgi; Saarse, Leili 1983. Jää ja mere vormitud maa. – Eesti Loodus 34 (11): 702– 706. 3. Laurits-Arro, Monika 2013. Linnud ja lin- nualad. – Eesti Loodus 64 (5): 26–29. 4. Raukas, Anto 2014. Raplamaa pinnaka- te ja pinnamood. – Raplamaa. Loodus, aeg, inimene. Rapla maavalitsus, Põltsamaa: 15–25. 5. Avaste mägi; Avaste astang. EELIS – Eesti looduse infosüsteem. http://loodus.kesk- konnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=3;57 2247461;est;eelisand;;&comp=objresult=a la.tyyp.Y&obj_id=1344.

Meelis Muuga (1979) on Audentese ◊ 4. Järsaku suurima suhtelise kõrgusega koht asub kunagise Avaste lennuvälja kooli geograafiaõpetaja. lähedal

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |225| 65 Üks Eesti paigake Fotod: Ingmar Muusikus Fotod:

Küll see Jalgsema järv on kena – kuid õrna hinge ja heitliku loomuga

polkovnik, kirjanik Peäro August Pitka (1866–1915) ja teises ilmasõ- Rändaja järv – jas langenud admiral Johan Pitka (1872–1944). Kodutalu järgi kirjanikunime Ansomardi võtnud Peäro August ongi ei püsima jää … see, kes on oma raamatus „Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud“ (1901, ka Juhani Püttsepp Esivanemate kaugetest aegadest saa- mitu kordustrükki) järve ülistanud: dik käinud päike ja kuu kordamööda „nii ütlemata ilus, nii kirjeldamata atkates kevadisel ajal Viru taevakaarel, et Jalgsema järve vaat- kaunis, nii puutumata püha …“ [1: 14]. ja Järva piiril Järva-Jaani lemiseks enesele parem paik valida. Järv võinud aga Ansomardi and- kandis, jääb pilk peale Tähed-peiud sõitnud mööda kuld­ meil ootamatult vihastada ja ini- Marmsale Jalgsema järvele. Aprillis- liivast linnuteed ning pilgutanud mesegi ohvriks võtta. Üks vahejuh- mais sinetab see pisut tujukas tege- vagale veele oma siravaid silmi – nii tum pannud järve lausa ust paugu- lane kenasti Roosna–Järva-Jaani tee kõneleb Jalgsemast pärit kirjasõna. tades lahkuma. Nimelt olevat keegi veeres, üsna mitu hektarit suur. Suve Leedumaalt toodud noorik veeko- lõpul ei saaks temaga kohtuda, sest Järveäärsest Ansomardi talust gus lapse musti mähkmeid loputa- järv kaob otsekui nõiaväel – et järg- võr­susid 19. sajandi lõpul Eestimaa nud. Järv vihastanud ja „veeres võõr- misel kevadel taas ilmuda. paremad pojad, vennad Pitkad: esi- sile vaga veeke“. Järv on paistnud silma oma iluga. meses ilmasõjas hukkunud alam- Sellest ajast vist ongi Jalgsema järv

66 |226| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 1925. aastal tehtud Jalgsema pilt Järvamaa kohapärimuse raa- matust ning järve ase 2006. aasta jaanuaris

Luitsnokk-part sõelumas karstijärve omapärase zooplank- toniga vett

nud Võhmetu- vepõhja sigade suvise söödamaana, Piisupi karsti- hiljem talude heinamaana. järvedest hästi omapärase, nii Konnade rõõmuks. Juba Liivimaa teiste Eesti järve- Henriku kroonikas mainitud Jalg­ de kui ka ajutiste sema küla on kunagi olnud rahvaroh- lompide omast täieli- ke, seal asus ka kool, kus käis näiteks kult erineva zooplank- luuletaja Hando Runnel. 2012. aasta toni [2]. Mäemets on meie seisuga elas Jalgsemal 69 inimest. ajutisi karstijärvi hinnanud Jürikuus külla ilmuv veesilm rõõ- maailmas ainulaadseiks, selle eri- mustab linde. Juba Ansomardi on edasi-tagasi käinud, kevadel ilmunud pärased bio­tsönoosid väärivad tema kiitnud: „Linnud leidnud järve ümber ja suvel lahkunud, justkui kartes uut meelest edasist uurimist. Jalgsema kõige kohasema kõlakoja olevat ja mähkmeloputamist. ala kuulub Natura 2000 võrgustiku leelutanud seal pühale veele, ühed Ei ole andmeid, kuhu see järv koosseisu. öösiti, teised päeviti, oma laulutaga- läheb, kus ta ära käib. Karstivee maa- vara paremaid tooteid“ alused liikumistrassid on tihti täpse- [1: 13]. malt piiristamata, on märkinud geo- Järv võinud aga Ansomardi Fotograaf Ingmar loog Enn Pirrus [3]. andmeil ootamatult vihastada Muusikus on Jalgsemal kevaditi kohanud Kevadjärvede maal. Eesti tuntumad ja inimesegi ohvriks võtta. suur-laukhanesid, lau- ajutised järved ehk kevadjärved paik- luluiki, hallpõskpütte, nevad karstialal Pandivere ümber, lauke, luitsnokkparte – Tamsalu–Võhmetu–Assamalla piir- Oma kodukülast uurimistöö ja ohtralt-ohtralt konni. konnas. Järvamaa omadest ongi suu- (2009) teinud Järva-Jaani gümnaa- rim Jalgsema. siumi õpilane Kuldar Kark on märki- 1. Ansomardi, Peäro August 1979. Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud. Eesti Raamat. Ajutised järved täituvad, kui alli- nud, et vesi koguneb Jalgsema järve 2. Mäemets, Aare 1969. Karstijärvedel. – Eesti kalohkudest rohkesti vett välja val- tavaliselt aprilli teiseks poolel ja juu- Loodus 20 (11): 691–693. gub. Teatud tähtsus on ka lumesula- liks on ta kadunud, välja arvatud 3. Pirrus, Enn (koost) 2007. Karst Eestis. misveel. kümmekonnameetrise läbimõõduga MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Tallinn. Neis järvedes kasvab ka mõningaid sügavam lohk. Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja päris veetaimi. Aare Mäemets on leid- 19. sajandil kasutatud mudast jär- kirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |227| 67 Fotolugu Pasknäär: nimi ei riku meest

Karl Adami vahakatis, kes ruttas talveks sahv- Kukalt kergitades vaatas mulle reid täitma, polnud tamme ümbruses võrastikus otsa korraga kuus pask­ eel suve lõpuhetkedel võis ainus askeldaja. Tamme­lehtede vahel nääri. Vahel oli kuulda ka kraak- võimsate tammepuude lähe- vilksatas vanaroosa sulestik – seal lemist, mis okste vahel eriti valjult dal kuulda tiivasahinat. Ikka nokitses pasknäär või viisakamalt kajas. Alati ei ole rikkalik tõruaasta – tammepuuV suunas ja sellest eemal- kutsudes metsnäär. Ka tema soovis sel hooajal, kui eriti agaralt puud tüh- dumas. Päike tõusis aina kõrgema- täita enne hallasid oma sahvrid. jendati, oli tõrusid väga vähe. Seetõttu le, aga endiselt oli kuulda saginat ja Terve kevade ja osa suvestki oli mindi iga väärtusliku tõru pärast tülli. ühtäkki tabas kõrv ühe eriti ränga näär elanud kuusikus varjulist elu, Mõned pasknäärid leidsid, et maa- kraaksatuse. Ei, hallvarese kraaksatus inimestega polnud tal kavatsustki pinnal on siiski kindlam väga üksluise on hoopis leebem. See kraaksatus oli kokku saada, veel vähem neile oma menüüga tutvuda. Maas, puude var- justkui muuseas õhku lastud märk. pesa näidata. Hilissuveks oli jus, muutusid pasknäärid Kõrguv tammepuu, kel vanust vast metsnäär aga pipsid kuidagi eriti valivaks. üle saja viiekümne, ei pannud pahaks, kombed unusta- Ükski tõru polnud et tema võra tõrudest tühjendati. nud, sest vaja teisest sobivam, Suvel tõrusid kasvatades vaatas oli ellu kuigi vali- suur tamm kindlasti hoolsa ema või jääda. da polnudki isa kombel unistavalt üle välja, suure suurt mida- lehtmetsa poole. Sinna soovis ta enda gi. järeltulijaid, seal arvas ta neil olevat V õ i s parem paik kui enda külje all, kus tajuda vähe eluks vajalikku. Oleks ta omalaad- vaid aimanud, et tema järel- set pin- tulijad jõuavad peagi nii üle välja metsa kui ka kaugemale! Kibekiirelt mööda tüve tur- niv ora-

68 |228| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Eesti loodus Fotod: Karl Adami Fotod:

Pasknääri toidulaud on väga mitmekesine, oma nimegi on ta ilmselt saanud huvist sortida hobusepabulaid get: kui tammel oleks veelgi roh- sel aastal on seatud kvoodid ja nad isegi siklastega. Ta ei ütle ära ka kem rammu olnud, oleks ta suleli- võivad kokku krahmata mitu tuhat teiste lindude munadest ja poega- si tagant utsitanud. Mõlemal poo- tõru. Nääridel on väga hea mälu pei- dest, konnadest ja muudest väike- lel olid omad huvid, ka minul: mitte detu peale, kuid nagu ka kõige tera- loomadest. Varem, siis kui hobused küll midagi levitada või suhu pista, vama mäluga inimesed unustavad, veel rohkem au sees olid, nähti teda vaid pigem jälgida, mitu suurt ja ram- unustavad ka pasknäärid. Selle peale pabulatest söödavat välja sortimas. musat tõru suudab edeva loomuga vana tamm lootiski. Selle järgi on ta tõenäoliselt endale pasknäär endale venivasse söögitorru Väga sageli on neil meie lipuvär- nimegi saanud. Nimi nimeks, lind on poetada. Läks esimene, teine, viieski, ve kandvatel lindudel kombeks teis- siiski arukas ja kena. aga kuuendast pasknäär enam tõesõ- te eksitamiseks ja enda kaitseks jäl- na jagu ei saanud. See oleks peaaegu jendada röövlindude häälitsusi. Ma ei Värvuline, kes koidu ajal pidavat noka lõhki ajanud. salga, et nii mõnigi kord on pasknää- äratama kogu linnuriigi, on mind Mõne aja pärast tuli sama tiivuli- rid ka minu ära petnud, jäljendades köitnud ka pärast seda, kui seisin ne tagasi, võttis maha jäänud kuuen- üliosavalt hiireviud. Hiireviu häälit- vana tamme all. Ei tahaks öelda, et da tõru ja näitas, milleks tema tugev susega peletatakse teinekord ka väi- eelistan üht lindu teisele, kuid pask- nokk võimeline on. Suur tamm jäl- kelinde talvisest toidumajast. näär mulle meeldib. Nende loomus gis seda õudusega, kuid pidi leppi- tekitab soovi neid ma, et mõnda tema järeltulijat tabab jäädvustada. Selle tar- niisugune saatus. Pasknäärid läksid Nääridel on väga hea mälu peide- beks olen nende tõru- tassimisega aga hoogu ja sellele tam- tu peale, kuid nagu ka kõige tera- hullust omakasupüüd- mevana lootiski. Kraaklejad peidavad vama mäluga inimesed unustavad, likult ära kasutanud. tõrud metsaavarustesse: juurte alla, Ühel kaunil aas- tüvede sisse, sambla embusse. Ent unustavad ka pasknäärid. tal jälgisin fotoaparaa- mõni ununeb ja külluseajal võib seal diga nende tegemisi tärgata noor tamm, kes peab püüdma kolm nädalat järjest. metsas ellu jääda. Siit võib jääda mulje, nagu see Lamasin taas suure tamme all, pre- arukas lind muud peale tõrude ei sentriie üle pea tõmmatud. Nõnda Nii levitavadki need hakisuurused söökski. Sööb ikka. Suvel täidab ta leidsime tookord pelgupaiga vihma, linnud tammesid sinna, kus neid kõhtu mitmesuguste putukatega, tuule, lörtsi ja suisa lume eest nii varem pole kõrgunud. Ka tõruvae- näiteks maipõrnikate, kärsaklaste ja mina kui ka pisikesed ämblikud ja

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |229| 69 Fotolugu

putukad, kes pooltardunult mööda mu selga liikusid. Pasknääridele need heitlikud ilmad väga meeltmööda polnud, aga tõrujahil käisid nad sel- legipoolest. Olin peitnud tõrurikkasse paika tammelehehunnikusse lainurkobjek- tiiviga kaamera ja ise passisin veidi eemal peale, valmis päästikule vajuta- ma. Vaateväli oli piiratud ja kogu keha kangestus iga paari minuti tagant, kuid liigutada võis vähe. Ühtäkki ilmus kaamera vaatevälja neli musta jalga. Järsku oli jalgu kolm. Sel hetkel mõistsin, et kaamera ette oli pasknääri asemel tikkunud hoo- piski külakoer, kes oli asunud uudset objekti kombekohaselt märgistama. Kargasin püsti ja võtsin äkiliselt sõna, et koera kavatsus nurjata. Samal ajal märkasin ka kolme pasknääri, kes jäl- gisid sündmusi tammeokstelt justkui pisut muiates.

Nad on jälgijad. Ent ka pasknääre endid on võimalik vaadelda, ilma et nad seda tähele paneks. Olen kodu- metsades teinud eeltööd: jälginud, mis teid pidi nad kõige tihedami- ni lendavad. Nii võib ka ilma varjeta püsida liikumatult ja pasknäärid tiku- vad ise ligi. Kevadel, siis, kui esimesed arad päikesekiired sulalumiseid oksi pai- tavad, tekib metsa hääli juurde. Neil hetkedel paigal püsides olen olnud tunnistajaks pasknääride pulmamän- gudele, kui kuuseokste vahelt kostab vaikset, kohati ebamaist mulinat ja pobisemist. Tegevusi, mida inimsilm näge- ma ei peaks, on teisigi. Vaid korra olen näinud pasknääri kuklasekuhilas end „pesemas”. Too hoolas lind nägi minus ohtu ja oli hetkega happevan- nist kadunud. Neid linde on võimalik tundma õppida. Vaja on vaid kannatust. Tuleb üksnes hoida sügisel tammepuude ja muul ajal näiteks kuusikute ligi ning ehk õnnestubki näha nääride salajasi tegemisi. Karl Adami (1991) on loodushuviline ja -fotograaf, ETV saate „Osoon“ loomalugu- Nutikus, uudishimu ja lärmakas laulustiil reedab pasknääri kuuluvuse vareslaste de autor. Tema loodusfotosid: www.ada- sugukonda mifoto.com

70 |230| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Raamatud

Lepinfo 22, juuli 2016 dus täpsustada sihtrühma: kes on ti pestitsiidide mõju mesilasemadele Peatoimetaja ikkagi raamatu kasutajad? Autor ja teistele putukatele. Mullu oktoob- Toomas Tammaru. märgib õigesti, et väga raske oli ris peetud konverentsi materjalid ja Eesti lepidopte- valida teemade järjekorda. Kuidas kogumik on internetis aadressil ees- roloogide seltsi ja panna kõigest ja enda teadmis- titaimekaitse.emu.ee/et/eesti-taime- Eesti LUSi ento- test-kogemustest kokku uus tekst? kaitse-95. moloogiasekt- Tulemus on igatahes uudne ja huvi- siooni väljaanne. pakkuv ka vanale metsamehele või Eesti kohanimeraamat 87 lk metsaomanikule. Marja Kallasmaa, Vastupidi teatmeteosele leiame Evar Saar, Peeter iblikauurijate ajakirja uus siit rohkesti ilufotosid, millele pole Päll, Marje Joalaid, number sisaldab kahek- antud mingisugust selgitust või all- Arvis Kiristaja, sa kirjutist, mis tutvusta- kirja (nt lk 5, 8–9, 12, 14, 18–19 Enn Ernits, Mariko Lvad Eesti faunale uusi pisiliblikaid, jne), kusjuures just raamatu lõpu- Faster, Fred Puss, peamiselt tutlasi ja öölasi. Pikemas poole kipub lisanduma ka pildipaa- Tiina Laansalu, artiklis on vaatluse all lammiööla- re, millele esmapilgul ei ole lihtne Marit Alas, Valdek se levik ja bioloogia Baltimaades, leida sisulist põhjendust, nt lk 203, Pall, Marianne muu hulgas on esitatud raudos- kus on illustreeritud nõuet jätta Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika ja ja lammiöölase levikukaardid. seemne- ja säilikpuid; lk 123 kõr- Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Lammiöölasest oli põhjalikumalt vuti pildid GPS-seadmest ja kopra Sutrop. Toimetanud Peeter Päll ja juttu Eesti Looduse 2014. aasta näritud haavast jne. Vähemasti ei Marja Kallasmaa. Eesti keele sihtasu- oktoobrinumbris, kus ühtlasi on saa kurta fotode vähesuse üle! Küll tus, 2016. 1112 lk avaldatud üleskutse anda teada võib aga raamatule ette heita regist- raudosja leiukohtadest. ri puudumist. aljude koostajate ja kaasau- Kokku võttes: tuleb rõõmusta- torite ühistööna valminud Eesti metsad da, et Eesti taimekooslusi tutvus- esimene põhjalik kokkuvõ- Anneli Palo. tav kirjavara on rikastunud. Teos on Pte sellest, mis meie kohanimedest Toimetanud küll mõnevõrra heitlik, ebaühtlane on kirjutatud ja arvatud. Rohkesti Marika Mikli, ja pinnapealne, aga selgelt ilmnevad on uut teavet, sest paljud Eesti kujundanud uus käsitusviis ja seni vähe kasuta- piirkonnad olid seni vähe uuri- Janika Vesberg. tud vaatenurgad. Looduse- ja met- tud. Sõnastikule on lisatud artikli- Roheline raamat. sahuvilisele ning -kaitsjale kahtle- tes mainitud kohanimede register, Varrak, 2016. mata vajalik ja huvipakkuv teatme- kasutatud kirjanduse loetelu, aja- 223 lk teos. looliste haldusüksuste tabel ning kaardilisa kihelkonna- ja mõisapii- etsa vaadeldakse raama- Eesti taimekaitse 95 ridega. tus kui ajas ja ruumis Konverentsi toimetised Kohanimeartiklist leiab nime pidevalt arenevat elu- Toimkond häälduse ja käänamise, kohapeal- kooslust.M Erinevalt harjumuspäras- Luule Metspalu, seid või rahvalikke nimekuju- test Eesti metsade käsitlustest on Katrin Jõgar, sid, koha liigi ja halduskuuluvuse siin tüpoloogia teisejärguline ning Eve Veromann, ja kaardiviite. Pikemalt kirjutatak- püütakse selgitada metsa olemust: Marika Mänd. se kohaloost ja etümoloogiast ning kuidas aru saada suvalise metsaosa Kujundanud Eesti kohapärimusest. Igale märksõnale ajaloost ja ära tunda kunagisele kar- Loodusfoto. Eesti on lisatud viited ja kasutatud allikad jamaale kasvanud metsa, millised maaülikool, 2016. ning koostaja nimetähed. Mõnelgi on metsa ja keskkonnatingimuste 92 lk juhul on joonisena lisatud koha- seosed ning mismoodi mõjutavad nime väljendamine viipekeeles või metsa kuivendamine ja soostumine, ogumik annab ülevaate kaarte ja fotosid. samuti looduslikud häiringud, nagu EMÜ taimekaitseosakonna Igale koduloo- ja loodushuvili- torm, tuul ja putukad. tegevusest viimasel viiel aas- sele hädavajalikku ja huvipakku- Käsitletav valdkond on ülimalt tal.K Artiklid käsitlevad mitmesugu- vat teost on kõige soodsam osta laialdane ja mitmekesine isegi siis, seid kahjurputukaid aias, põllul ja Tallinnas Roosikrantsi 6 eesti keele kui jätta laienevad metsaraied vaat- metsas; kasureid kimalasi, röövlüli- instituudi majas asuvast raamatu- luse alt välja. Küsimus, kuidas hõl- jalgseid; kartuli- ja teraviljahaigusi poest Ateena. Ostma minnes tasub mata hõlmamatut, on autorit kind- ning taimekaitsevahendite jääke näi- arvestada, et raamat kaalub kolm lasti vaevanud ning küllap ka vaja- teks mesilasvahas või õuntes; samu- kilogrammi.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |231| 71 In memoriam

kandi ohvri-, nõia-, tohtri- ja soolaki- vid, hiieallikad, hiiealused, matmis- Helmut Polberg paigad, rauasulatuskohad, umbekas- 2. märts 1935 – 22. november 2016 vanud muistsed sadamad ja muud muistised, mistõttu oli ta asendamatu eie seast hiljuti lahku- rahva vanavara, teabeallikas looduskaitsjaile ja arheo- nud kunstniku, raama- vanade trükis- loogidele. tukujundaja, kodu-uuri- te, dokumenti- Kirgliku kalamehe ja loodusesõb- ja ja loodusesõbra Helmut Polbergi de, päevapiltide rana tundis ta kõiki sealseid lahesop- M Mart Mõniste Foto: iseloomustuseks sobib kõige täpse- ja postkaartide pe, ojasid, laide ning elas kaasa Laela- malt Hanila-Karuse looduse ja ajaloo kogumisele. tu puisniidu ja Puhtulaiu käekäigule. mälupank. Selle kõr- Ja kõige krooniks oskas ta nähtut, Juba varakult huvitus ta kodukandi val jäädvustas ta kuuldut ja uuritut jäädvustada kirja- vanainimeste murdekeelsetest paja- fotodele sealseid sõnas, tehes seda nauditava isikupä- tustest, sealsetest muististest ja aja- loodusväärtusi, huvipakkuvaid isi- rase keelekasutuse ja sõnavaraga. loolistest loodusobjektidest. Kooli- kuid, nüüdseks juba maapealt kadu- Helmutil õnnestus veidi enne lah- poisina saatis ta rahvaluulet ja mur- nud iidseid hooneid ja muid ajalooli- kumist tunda rõõmu enda kirjapan- detekste emakeele seltsile. Seda laadi si objekte ning hääbuvaid külamaas- dud ajalooliste lugude kogumikust tegevus aina laienes, kuni harrastu- tikke. „Kui Virtsu põles...“. See oli talle otse- sest sai kirg ja keskea piiri ületanu- Oma uurimisvaldkondi käsitles ta kui auhind tehtud töö eest. Ja paari na lausa elustiil, kus kogu energia ja väga põhjalikult: küsitles paljusid ini- raamatu jagu ülestähendusi ootab aeg kulus Lõuna-Läänemaa ajaloo, mesi, luges kirikukirju, kohtutoimi- veel oma järge. kultuuri- ning haridusloo uurimisele kuid, mälestusteraamatuid, kirjava- Sõber ja aatekaaslane ja rahvapärimuste, murdekeele, talu- hetusi jm. Talle olid teada kõik kodu- Heinz Valk

19 000 pesakaardil 112 liigi kohta. Neid materjale on rohkesti kasuta- Endel Edula tud Lemming Rootsmäe ja Heinrich 1. detsember 1928 – 12. jaanuar 2017 Veromanni raamatus „Eesti laululin- nud“ (1974). elle aasta algul sõudis üle Lethe ametit pensio- Osa vaatlustulemusi avaldas Endel jõe Toonela luikede manu tee- nile jäämiseni Edula ise ka trükisõnas. 2003. aastal nekas Viljandi ümbruse loo- (1989), alul neli ilmus „Koduümbruse linnud“ (Valgus, Sduse jälgija, Eesti ornitoloogiaühin- aastat Tallinnas 192 lk). Kümmekond artiklit on aval- gu auliige (valitud 1998) Endel Edula. Standardis ja datud looduseuurijate seltsi aastaraa- Ühtlasi oli ta kauaaegne Eesti loodus- siis Viljandis, matutes, Matsalu kaitseala teadustöö-

kaitse seltsi liige ja osales innukalt Kümmel/Scanpix Peeter Foto: pärast viieaas- de kogumikus „Loodusvaatlusi“ ja aja- Viljandi kodulooduse uurimise ringis. tast sundteenis- kirjas Hirundo. Käsikirja jäi „Mälestisi Looduse- ja linnu-uurijana oli ta tõe- tust Nõukogude lindudest Viljandi lähistelt“. 1961. a sai line self-made man. armees Riias. Viljandi korteri ja kodu- temast looduseuurijate seltsi usaldus- Endel Edula sündis toonases maja vahel kulges ta ikka jalgsi, mis mees ja hiljem ka liige. Viiratsi (mõisa) vallas Vardja külas võimaldas teha rohkesti tähelepane- Endel Edula jäi vallaliseks. Kõik Soobal käsitööliste pere kuuenda kuid. suved ja oma viimased 30 aastat elas lapsena. Ta õppis Kutsari algkoolis Endel vaatles linde omapäi üle 15 ta 1820. a ehitatud kodumajas, kus 1937–1940 ja seejärel Loodi algkoo- aasta. Linde õppis ta tundma jär- paiknes ka tema ooloogiline ja lepi- lis, kus kaasõpilaste eeskujul tärkas jest paremini, kuigi oli alles 1958. a dopteroloogiline kogu ning muud- huvi looduse ja lindude vastu. Mihkel saanud Eerik Kumari raamatu ki kollektsioonid. Veel paar aastat Härmsi „Eesti linnustik“ oli tal läbi „Eesti NSV linnud“ ja seejärel ka lin- tagasi osales ta looduskaitse seltsi loetud juba 12-aastasena. dude välimääraja. 1960. aastal astus Viljandi osakonna kevadistel linnu- Üha süstemaatilisemaid linnuvaat- ta kontakti ornitoloogiasektsiooni- tutvustusmatkadel. Toredaks tavaks lusi ja ülesmärkimisi alustas ta 14-aas- ga. Temast sai toimekas kaastöötaja, oli saanud lõpetada kõik hooajad tasena karjapoisipõlves. Põhilised kes tegi fenovaatlusi ja täiendas oma tema kodus, uudistades looduslooli- vaatlused tegi ta Viljandist lõuna pool andmetega sektsiooni linnupesade si kogusid ja tutvudes ümbruskonna olevas Vardja ja Närska ümbruskon- kartoteeki. Sellesse andmekogusse linnupesadega. nas. 1946. aastal sai ta Viljandi kut- talletas ta oma üle 60 aasta kest- sekoolist tisleri elukutse ja pidas seda nud uuringud, kokku rohkem kui Olav Renno

72 |232| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ga“ (1968) ja „Puude ja põõsaste pal- jundamine“ (1969). 1983. aastal aval- Helve Sarapuu das ta kolmanda monograafia „Puud 29. mai 1933 – 21. jaanuar 2017 ja põõsad haljastuses“. 1988. aastal jäi Helve Sarapuu pen- elve Sarapuu (1963. aastani vaate TBA puit- sionile. Järgmisel aastal ilmus tema Kruus) sündis Vana-Otepää taimede kollekt- sulest kaks kutseõppuritele mõeldud vallas. 1941–1948 õppis ta sioonist ja rajas monograafilist käsitlust: „Ilupuude ja Foto: erakogu Foto: Vana-OtepääH koolis ja 1948–1952 seal 150 nimetu- põõsaste paljundamine, istutamine ja Otepää keskkoolis. Õpingud jätku- sega puittaimede hooldamine“ ja „Tähtsamad ilupuud sid Tartu ülikooli matemaatika-loo- kultivaride kogu. ja -põõsad“. dusteaduskonna bioloogiaosakon- Helve paistis Ta tundis hästi ka puittaimi ja aval- nas. 1957. aastal lõpetas ta ülikooli silma hea kirju- das kirjutisi botaanika õpetamisest botaanikuna, diplomitöö teema oli tamis- ja analüü- koolides, kodu- ja kooliaedadest ja „Põltsamaa ja Pede jõe luhaniitude sioskusega, tema teadushuviks said muudelgi teemadel. Tema viimane floora ja vegetatsioon“. ilupuud ja põõsad ning nende pal- loodusraamat oli kolmes trükis ilmu- Pärast lõpetamist asus Helve jundamine. Viimati nimetatud vald- nud „Hekid ja hekitaimed“. 1995. aas- Sarapuu tööle ENSV TA eksperi- konnas kujunes temast Eestis juht­ tal pälvis Helve Sarapuu oma kirjuti- mentaalbioloogia instituuti, kus ta teadlane, 1973. aastal kaitses ta bio- sega Maalehe laureaadi tiitli. liitus botaanikaaeda loova töörüh- loogiakandidaadi väitekirja „Ilupuude Helve Sarapuu on avaldanud oma maga ja läks tööle 1961. aastal asuta- ja põõsaste pistikutega paljundami- elust ja tööst kaks raamatut: 2005. a tud ENSV TA Tallinna botaanikaaeda sest“. Ainulaadne oli Helve Sarapuu mälestusteraamatu „Puu mõõdab ini- (TBA) Kloostrimetsas. puhul see, et väitekirjale eelnes kaks mest“ ja 2014. a episoode elust „Nüüd Helve Sarapuu osales TBA rajami- teadusmonograafiat: „Bioloogiliselt elan Mustamäel...“. sel ja juhtis taimede ettekasvatamist. aktiivsete ainete kasutamisest puu- ja Heldur Sander 1962. aastal avaldas ta esmase üle- põõsaliikide paljundamisel pistikute- kolleeg Tallinna botaanikaaia päevilt

NSV mullastik arvudes“. Seal on kokku võetud suuremõõtkavalisel mullastiku Igna Rooma kaardistamisel ja põllumuldade püsi- 30. november 1930 – 29. jaanuar 2017 seirel kogutud põhiandmed muldade kohta ja nende põhjal tehtud üldistu- esti mullateaduse seltsi aulii- maaülikoolis, sed. Igna oli üks selle teose koostajaid. ge Igna Rooma sündis Pangodi õpetades mulla- Aastatel 1965–1990 oli Igna vallas Tartumaal kooliõpeta- teaduse üldkur- Rooma üleliidulise mullateadlaste jaE perekonnas. 1949. aastal lõpetas ta sust ja mullasti- Raja KährikFoto: seltsi kesknõukogu liige ja Eesti filiaa- Tartu I keskkooli ja 1954. aastal Eesti ku kaardistamise li teadussekretär. 1994. aastal pälvis ta põllumajanduse akadeemia (EPA) erikursust. Eesti vabariigi teaduspreemia. agronoomiateaduskonna. Igna peamised 2002.–2006. a osales Igna aktiiv- EPA lõpetamise järel oli ta 1961. uurimisvaldkon- selt põllumuldade seire taaskäivitami- aastani ENSV põllumajandusmi- nad olid mullageograafia ja mullas- ses nii konsulendina kui ka välitöödel. nisteeriumi maakorralduse valitsu- tikukaartide koostamise metoodika- Kuni viimase ajani võttis Igna osa Eesti se juurde loodud mullastiku kaar- te väljatöötamine. Tema juhendusel maaülikooli mullateaduse ja agrokee- distajate rühma juhataja. Selle ja otsesel osalusel on koostatud eri mia osakonna ning Eesti mullateadu- rühma alusel asutati hiljem Eesti mõõtkavas Eesti mullastiku kaarte. se seltsi korraldatud õppeekskursioo- Põllumajandusprojekti mullastiku- Teda võib pidada mullaseire alusepa- nidest ja mullapäevadest. Kuna tal oli uurimise osakond. Seda juhatas Igna nijaks Eestis. Koos Loit Reintamiga suur teoreetiline pagas ja hindama- kuni aastani 1964, kui temast sai EPA on ta kandnud hoolt selles eest, et tu välitöökogemus, võis Igna Rooma mullateaduse ja agrokeemia kateedri Euroopa mullaatlasesse oleks hõlma- põhjalikult ja nauditavalt kirjeldada vanemteadur. 1970. aastast kuni pen- tud ka Eesti mullad. Igna oli 1962. aas- mis tahes Eesti paikkonna muldi. sionile minekuni 1990. aastal töötas tal üllitatud esimese mahukama eesti- Oleme kaotanud mullateadlase, ta taas Eesti Põllumajandusprojektis keelse mullateaduse kõrgkooliõpiku kellel olid kõige suuremad kogemu- peamullateadlasena. kaasautoreid. Tema sulest on ilmu- sed Eesti muldade väliuurimises. Aastatel 1992–1996 töötas Igna nud üle 60 teadustrükise. Rooma Tartu ülikooli geograafiains- 1970. aastast hakati avaldama ainu- Eesti mullateaduse seltsi nimel tituudi teadurina ja 1993–1995 Eesti laadset kaheksaosalist brošüüri „Eesti Alar Astover

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |233| 73 Kroonika

Maa on vaevu valge

3.–7. nädal Katre Palo Foto: astavahetuse järel lootsid lumelembesed, et ehk kordub mullune jaanuar ning saame mõneks ajaks Akoheva lumevaiba. Paraku jäid olud nigelaks. Ka ilmateenistuse andme- RMK-l on Eestis üle paarisaja matkaraja te järgi sadas tänavusel näärikuul võrdlemisi vähe, vaid 52% normist ehk 26 mm. Ühtlasi oli jaanuari üsna RMK puhke- ja kaitsealadel soe: keskmine õhutemperatuur –2,1 °C on 1,4 pügala võrra normist käidi mullu rekordarv kordi soojem (paljuaastane keskmine –3,5 °C). Kõige soojem oli aasta iigimetsa majandamise kesku- karaja, neist kõige populaarse- esimene päev Heltermaal, kus se puhke- ja kaitsealadel käidi mad on Taevaskodade matkarada mõõdeti 7 °C. Ent jaanuarisse jagus möödunud aastal 2,3 miljonit Põlvamaal (mullu 59 152 külastust), pisut ka pakast: Võrus näitas termo- Rkorda, s.o 100 000 võrra rohkem Rannametsa-Tolkuse looduse õppe- meeter 7. jaanuaril 25 külmakraadi. kui aasta varem. Menukaimad puh- rada Pärnumaal (45 399 külastust), Päikesära saime nautida keskmiselt kealad on Tallinna ja Nõva ümbru- Viru raba õpperada Lahemaal (37 135 25 tundi, s.o 82% normist, ning kuu ses, rahvusparkidest seatakse kõige külastust) ja Riisa õpperada Soomaal lõpp üllatas mitmepäevase uduga, mis paiguti kahandas nähtavuse sagedamini sammud Lahemaale ja (25 973 külastust). sadakonna meetrini. Soomaale. Igal aastal tehtavate külastusuurin- RMK külastuskorralduse osakon- gute põhjal selgub, et enim meeldib na juhi Marge Rammo sõnul mõjutab looduses puhata 25–44-aastastele ini- metsas käimist suuresti ilm. Eelmisel mestele, naisi on nende hulgas veidi aastal olid suplusolud pigem viletsad, rohkem kui mehi. 85% loodusturis-

Foto: Katre Palo Foto: seevastu oli suurepärane seeneaasta, tidest tunneb, et looduses viibimine mistõttu käidigi märksa sagedamini suurendab nende sotsiaalset, vaimset metsas kui rannas. ja füüsilist heaolu. RMK-l on Eestis üle 200 mat- RMK 16.01: mõni paik sai siiski kuni Müstilise ürgmere asukad 13 cm lumekihi

16.01, 23.01, 30.01, 06.02, 13.02 Eesti loodusmuuseumis Loodusõhtud rahvusraama- esti loodusmuuseumis avati tukogus: Georg Aher rääkis 20. jaanuaril uus näitus Lõuna-Aafrika loodusest; „Müstiline ürgmeri“, mis kut-

Tõnu Pihelgas meenu- Jüri Lõun Foto: tas reise Madagaskarile, subE avastama salapärast merepõhja Korsikale ja Islandile; Peeter 600 miljoni aasta tagustest aegadest Vähi jagas reisimuljeid tänapäevani. Väljapaneku keskmes Aafrikast; Askur Alas kõneles on nüüdseks välja surnud mereasu- matkast Islandil, Gröönimaal kad, kelle elust, olust ja välimusest ja Fääri saartel ning Kalev saab aimu fossiilide põhjal model- Kukk juhatas Iisraeli ja leeritud videotest. Ühtlasi on näitu- Palestiinasse. sel mitme meetri suurused ürgsete Näitust müstilisest ürgmerest saab 17.01 Keskkonnaameti Penijõe mereelukate mudelid. Näiteks saab kontoris peeti projekti „Elu uudistada järgmise aasta märtsini alvaritel“ avalik koosolek. uudistada 3 meetri suurusi nauti- 18.01 Eesti jahimeeste selts tähis- loide ja 2,5-meetrisi meriskorpione. tas 50 aasta juubelit. Samuti leiab saalist valiku fossiile Põldsaar ja Sander Olo; väljapane- 19.01 Keskkonnaministeerium loodusmuuseumi kogudest, sh käsi- kut saab vaadata 2018. aasta märt- tunnustas aasta keskkonna- jalgseid, koralle, tigusid, soontaimi sini. teo võitjat Peeter Hermikut ja sammalloomi. Näituse kuraatorid on Kairi Eesti loodusmuuseum

74 |234| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

ja aasta keskkonnahoidlik- ku ettevõtjat OÜ Starship Technologies. 20.01, 17.02 Eesti loodusmuuseumis kogunes uudishimulike loo- Foto: Humana Estonia Foto: dusklubi: entomoloog Aare Lindt rääkis liblikaekspedit- sioonidest ning tutvuti täna- Eestimaalased annetasid vuse aasta taime, looma jt. 21.01 Mahuka Kihnu keeleraamatu üle miljoni kilo riideid ja jalatseid „Kihnu sõnaraamat“ esma­ esitlus Pärnus. elmisel aastal kogus Humana sul sorditakse keskuses üle 10 000 21.01 ja 28.01, 29.01, 05.02, 11.02, sortimiskeskus Eestis tonni riideid, millest pool suunatakse 12.02, 18.02 Looduse 1 033 646 kg riideid, jalat- ümbertöötusse, 12% jõuab Humana Omnibuss sõidutas huvilised seid ja kodutekstiili. Kogumismaht kauplustesse Eestis ja niisama palju Otepääle ja Pühajärve äärde E matkama; suunduti Kernu kasvas 2015. aastaga võrreldes 15%. läheb annetusena partnerorganisat- mõisa, et tähistada punase Üle poole kõigist annetatud riie- sioonidele Aafrika riikides. kuke aastat; käidi vaatamas test – 545 tonni – koguti Tallinna Eesti riigi jäätmekava 2014‒2020 kogukaid rändrahne; toi- jäätmekeskuse kogumiskonteineri- kõige olulisem osa on vähendada jäät- mus jääretk Manijale; mindi te kaudu, mis peale pealinna asu- meteket nii kodudes kui ka ettevõte- ringreisile Keial-Joale, Pakri vad ka lähivaldades, kokku 32 asuko- tes. Riideannetuste suurenemine näi- pangale ja Padise mõisa; sõi- has. Välikogumine suurenes võrrel- tab, et inimeste teadlikkus on para- deti Alatskivi lossi ja Kallastele des 2015. aastaga tervelt 30%. nenud: kasutatud rõivad ei ole prügi, karakatitsaid vaatama. Eestis kogutud riideannetused vaid taaskasutatav või taastöödeldav 21.01, 28.01 Tartu loodusmaja korraldas 3.–9. klassi õpilas- hõlmavad Humana sortimiskeskuse materjal. Humana Estonia tele jääpüügi õppepäevad toorainest kümnendiku. Aasta jook- Saadjärvel ja Võrtsjärvel. 23.01–27.01 Peeti põhikooli 7.–9. klassi õpilaste Teaduslahingu eelvoorud. 24.01 Tartu loodusmajas vaadati Foto: Elise Lätt Foto: kaht Matsalu loodusfilmide festivali võidufilmi: „Aafrika elupuud: vorstipuu“ ja „Ameerika rahvuspargid – Yellowstone“. 25.01 Eesti keele instituudis kõne- les Karl Pajusalu hõimuklubi Märgalapäeval Selli-Sillaotsa õpperajal tehtud tunderikas pilt tõi selle autorile loo- õhtul liivi keelest ja kultuu- dustalgute tuusiku rist. 26.01 Tipu looduskooli keskkon- naõhtu rõivaste tootmisest Märgalapäeval astuti sohu ja selle mõjust keskkonnale (Helen Puistaja). ahvusvahelist märgalade päeva vanaisa varamust. 26.01, 07.02 Eesti looduskaitse selt- tähistatakse igal aastal 2. veeb- Kampaania käigus laekus ligi 200 si loodusõhtud: Iisakus rääkis ruaril. Eestimaa looduse fond fotot ja 20 lühijuttu. Lugusid ja pilte Indar Zeinet kakkudest ja (ELF)R on sel puhul avaldanud viis saatnud kooliklasside vahel loosi- õppefilmi soodest ja kutsunud kõiki ti välja kevadised matkapäevad soo- osalema aktsioonis „Astu sohu!“. taastamisaladele. Võitjaks osutu- Üleskutse rappa minna oli jõus terve sid Haanja, Illuka ja Ilmatsalu kooli Foto: Triin Triin Nõu Foto: nädala, 30. jaanuarist kuni 5. veebrua- õpilased. Teiste jäädvustuste ja lugu- rini, ning kätkes matka vabalt valitud de saatjate vahel jagati loosi tah- soos ja soojuttude kogumist. Matkast tel loodustalgute tuusikud, mille tuli teha pilt, märkida juurde soo ja said Helerin Väronen ja Elise Lätt. saata see foto ELF-ile. Jutuvõistlusele Aktsiooni raames kogutud fotode ja 28.01: idamaade kalendri järgi algas sai saata lugusid nii tänavusest kui lugudega saab tutvuda ELF-i võrgu- punase tulekuke aasta. Jääskulptuur ka mõnest varasemast aastast, need paigas soo.elfond.ee/astu-sohu. Tartus võisid olla enda või näiteks vanaema- ELF/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |235| 75 Kroonika

Türil olid jututeemaks mets- kitsed (Tarmo Mikussaar). 28.01–05.02 Tallinna botaanikaaias sai uudistada näitust „Taimne eksootika toidulaual“. 31.01 Karula rahvuspargis Foto: TÜ loodusmuuseum Foto: Kaikamäel oli aiandusõhtu Veebruarikuus põlissortidest ja permakul- tuurist (Tiia Trolla). tutvustas TÜ 01.02–25.02 Fred Jüssi fotonäitus loodusmuuseum „Rajamustrid“ rahvusraama- 3D-mudelina kukkurhundi tukogus. koljut 01.02 Rein Kuresoo jagas TÜ loo- dusmuuseumis muljeid Botswanast ja Sambiast. tÜ loodusmuuseum näitab 02.02, 09.02, 16.02 Eesti loodus- muuseumi Öökulli akadee- põnevaid museaale 3D-mudelina mias peeti loengud talve- putukatest (Urmas Tartes), änavu 6. aprillil täitub 215 surid nad vanaaegkonna lõpuks välja. Balti ürgmerest (Olle Hints) aastat Tartu ülikooli loodus- Veebruaris tutvustas muuseum ning ravimtaimedest ja muuseumi tegevuse algusest. aga kukkurhundi kolju 3D-kujutist. sünteetilistest ravimitest TSel puhul tutvustatakse muuseumi Kukkurhunt oli kiskjalise eluvii- (Ain Raal). internetilehel igas kalendrikuus ühe siga kukkurloom, kes elas kuna- 04.02, 5.02, 11.02 Rahvusvahelise haruldase loodusteadusliku museaali gi Austraalias ja Uus-Guineas, kuid märgalade päeva puhul 3D-kujutist. 18. sajandi lõpuks oli säilinud vaid korraldas keskkonnaamet Jaanuarikuu objekt oli geoloogiako- Tasmaania saarel. Tegu on ühe tun- matku Tõramaa puisniidule, gudest pärit Eesti suurim terviklik tri- tuima inimtegevuse tõttu täielikult Kaasikjärve rappa Endla kaitsealal ja Lagesohu lobiit. See on leitud Kohtla kaevandu- hävinud imetajaga. Viimane isend Valgamaal. se kukersiidist (põlevkivist) ja kingitud püüti loodusest 1933. aastal, ta suri 07.02 Meremuuseumi merefoo- ülikoolile 1927. aastal. Trilobiidid olid kolm aastat hiljem loomaaias. rumil kõneles Marika Mägi 2‒10 cm pikkused lülijalgsed, kes elasid Baltikumi tähtsusest viikin- Ordoviitsiumi- ja Siluri-aegses mere- TÜ loodusmuuseum / giaja idateedel. keskkonnas. Mereelustiku arenedes Loodusajakiri 07.02 Kinomajas toimunud filmi- õhtul „Energiatööstus keset loodust“ vaadati Gruusias Aasta lind on kujutatud postmargil tehtud dokumentaalfilmi „Sädemete jõgi“. mniva ja Eesti ornitoloo- giaühing on välja andnud aasta linnu postmargi, ümb- rikuO ja postkaardi. Margil on kujuta- tud turteltuvi, kaardil kaelus-turtel- Foto: Katre Palo Foto: tuvi ja ümbrikul mõlemad tänavuse aasta linnud. Komplekti on kujunda- nud tuntud margikunstnik Vladimir Taiger, kes on varemgi olnud aasta linnu margi kujundaja. Turteltuvi margi nominaalväärtus on 0,65 eurot. Jäljed lumevaibal pakuvad talvel Mõlemad turteltuvid on meie kõige põnevaid looduselamusi vähem uuritud linnuliigid. Paraku on nende arvukus Eestis aja jooksul tun- 08.02–09.02 KIK-i keskkonna- duvalt vähenenud. Kaelus-turteltuvi gu algatusel 2001. aastal ja sellel on teadlikkuse programmi võib meil enamasti kohata pargi- kujutatud kiivitaja (kunstnikud Signe teabepäevad Tartumaal, Ida- laadsetes elupaikades, ta on Eestis Viilik, Janno Poopuu). Tänavuse Virumaal ja Viljandis. 08.02, 15.02 Looduskirjanduse aasta ringi. Seevastu turteltuvi saabub margi ja ka varasemate margikomp- 9. seminaril Tartu loodus- meile aprilli teises pooles ja viibib siin lektidega saab tutvuda Omniva tee- majas räägiti loodusest Eesti kuni oktoobri keskpaigani. malehel pood.post.ee/postmargid. luules. Esimene postmark aasta linnu sarjas ilmus Eesti ornitoloogiaühin- EOÜ

76 |236| EEsti LOODUs MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

08.02 Fenno-Ugria klubiõhtul olid kõne all põlisrahvaste õigu- sed (Oliver Loode).

Foto: Timo Timo Palo Foto: 08.02, 18.02 Pernova loodusmaja loodusõhtud: astrofoto- graafiast rääkis Raivo Hein ja taimeriigi tarkustest Heli Russak. 08.02 Tallinnas peeti rahvusvaheli- ne meretuuleenergia konve- rents Windforce. 08.02, 16.02 EOÜ turteltuviõhtud Sõmeru keskusehoones ja Rapla keskraamatukogus (Thea Perm). 09.02 Pärnus peeti keskkonna- ameti keskkonnahariduse ümarlaud „Kuidas toimida hädasoleva metsloomaga?“. Foto: maanteeamet Foto:

10.02: avati selle talve esimene jää- tee Haapsalu–Noarootsi vahel

Eesti kui puutumatu maa kuvandit ohustab aina ulatuslikum metsade raie 14.02 Tartu loodusmajas vaadati Matsalu loodusfilmide festi- vali filme „Vamizi – korallihäll“ Metsapoliitika ei arvesta piisavalt ja „Kunsag – Ungari pusta salaelu“. turismisektori vajadusi 14.02 Aasta linnu ürituste sarjas algas armastusluule urismiettevõtted ja -ühendu- duse nurgakive: SKP on samas suu- võistlus. sed pöördusid riigikogu kesk- rusjärgus nagu metsatööstussektoril. 15.02 Keskkonnaamet korraldas konnakomisjoni ja keskkon- Mets on siinjuures väga oluline Eesti Muhumaal kiskjakahjude naministri poole murega Eesti met- turismiväärtus ja turismimajanduslik ennetuse teabepäeva lam- T bapidajatele. sade pärast. Nad heidavad valitsuse- ressurss. 15.02 Tallinna teletornis rääkis le ette Eesti kehva metsapoliitikat ja Oma pöördumises on turismi- Ingmar Muusikus liikuva loo- metsade majandamise praktikat, sest ettevõtted esitanud mitu ettepa- duse pildistamisest. see ei arvesta piisavalt turismisekto- nekut, kuidas olukorda parandada. 15.02 Tartu loodusmajas korraldati ri vajadusi. Üha ulatuslikum metsade Kaitsealade metsad tuleb hoida loo- loodusõhtu „Tehas nimega raiumine on vastuolus rahvusvaheli- duslikud ja teenida seeläbi pikaaja- maa“ (Marek Muiste). selt kujundatud kuvandiga Eesti puu- list majanduslikku tulu turismist. 16.02 Kuressaare meremajas räägiti tumatust loodusest ja kaitstud metsa- Metsanduspoliitika kujundamisel on saarte kujutamisest loodus- dest. Teoreetiliselt on metsadest kait- vaja arvestada turismisektori huvide- kirjanduses (Kadri Tüür, Maris Mägi). se all 26%, tegelikkuses aga tehakse ga ja teha vastavad muudatused sea- 17.02 Tallinna loomaaia kohvikuõh- rahvusparkides sageli raieid. Sellisel dustes. Turismiga tegelev huvirühm tu fookuses olid hiidpandad vastuolul on negatiivne mõju Eesti tuleb kaasata Eesti metsanduspolii- (Tiit Maran). turismiettevõtetele ning kaudselt tikat kujundatavatesse institutsioo- 17.02 Tartus toimus haridus- ja kogu Eesti majandusele ja mainele. nidesse. infomess Intellektika. Turismisektor on üks Eesti majan- Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 EEsti LOODUs |237| 77 Mikroskoop Taevas kukub alla! ui oled leevikese mõõtu suur- nokk-vint, ei tohi sa ümbru- se suhtes hetkekski valvsust Foto: Villu Villu Anvelt Foto: kaotada.K Muidu võib sust õnnetul kombel kellegi tugevama eine saada. Eks ka maad mööda hiilivad kas- sid ja rebased ole ju hirmsad, kuid nende eest võivad päästa väledad tii- vad. Hoopiski kohutavamad on kul- lid ja pistrikud: nood ilmuvad tae- vast ning pahatihti liiga äkki, et veel peituda või pageda. Seepärast peab kõike, mis kõrgemal toimub, pingsalt jälgima. Ka siis, kui oled hoopis suu- rem lind – no kasvõi kana. Koduaia kanad, kes muidu vaguralt peost teri nokivad, satuvad vahel paanikasse, kui juhtud turnima kuskil neist kõr- gemal. Jah, kui oled linnuks loodud, maksab hoolega taevast valvata, et õnnetus kaela ei sajaks.

Villu Anvelt

Möödunud kuu vastused Nõel heinakuhjas 1. „Pimeduse südames“ on kirjelda- tud Kongo metsade kohal heljuvat hämarat sünget hingust (lk 51). 1. Kunas on sinine tund? 2. Karu kaevab kraavidesse suuri 2. Milline on eestlase ellujäämisstrateegia? auke, püüdes kobrast turbapinna- 3. Kes oli vanadele eestlastele apteegi eest? sest välja kaevata (lk 70). 3. Taiga ökosüsteemi tugisammas on 4. Millist eestluse sümbolit saab uudistada Äksi Kaare seedermänd (lk 61). tänava alguses murulapil? 4. Liivimaa kubermanguvalitsuse 5. Millist koledat nõu andis von Baer von Rothile? 1839. a määrus keelas 50 hõberub- 6. Mida pelgavad Oregoni ranniku inimesed? la suuruse trahvi ähvardusel puude 7. Mille eest osteti pragunenud armatuuriga Ford langetamise sellistes kohtades, kus lendliiv ähvardas peale tungida Sierra ja löristati sellega niikaua, kuni uksed (lk 33). eest ära kukkusid? 5. Kui Leiger labida liiga sügavale 8. Kuidas maitsevad vannivees ligunenud maasse löönud, tekkinud sellest dinosauruse kivistunud väljaheited? Vanajõe org Hiiumaal (lk 37). 6. Metskitse soku tunneb ära nn 9. Kes lahkub mähkmepesu peale ust pauguta- pintsli, kitse aga põlle järgi (lk 16). des? 7. Äikese sageduse rekordi poo- 10. Mitu aastarõngast on sellel kännul? lest jääb Eesti kümme korda alla Euroopale ja sada korda maailmale (lk 28). Vastuseid otsige siinsest ajakirjanumbrist 8. Viimasel ajal on looduse pildista- ja saatke hiljemalt 20. märtsiks aadressil misega kiire, et jõuda enne uut [email protected] või paberkirjaga meie toimetusse. Kirja maja, raudteed või langetustrakto- rit (lk 39). teemaks märkige „Nõel heinakuhjas“. 9. Eesti tugevus on asjaolu, et meist Iga üksikküsimuse õige vastus osaleb auhindade loosimises aasta lõpus! paljudel on olnud maakodu ja sel- lega seotud lapsepõlv (lk 35). Samale aadressile on teretulnud kaastööd ja auhinnapakkumised. 10. See märk keelab tuua hotellidesse Kirjutage, joonistage ja pildistage meile! ja ühissõidukitesse duriani (lk 66).

78 |238| EEsti LOODUs MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 20. märtsiks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saatjatel palume ära märkida ka selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis(ed)! Õigesti lahendanu- te vahel loosime välja Eesti Looduse poole aasta tellimuse. Eelmise ristsõna õige vastus on „ ... nagu nimestki näha, ... äärmiselt metsik loom“. Kokku saime 49 õiget vastust. Veebruarinumbris meeldis enim artikkel metskitsest ja Mongoolia reisikiri; ristsõna auhinna, Horisondi aastatellimuse, on võitnud Pille Meinson.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri MÄRTS 2017 Eesti LOODUS |239| 79 Ajalugu/sünnipäevad

80 aastat tagasi

Viimased aastad on rikastanud kodumaa

ornitofaunat uute eksikülaliste või nende Rein Kuresoo Foto: taasleidudega. Üks selliseid on turteltuvi (Streptopelia t. turtur [L.]), kes haudelin- nuna on levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias, praeguse Eesti piirides teada tabatud olevat aga ainult 3 korda ja peale selle pesitsevana leitud 1 juhul. 21. X 1932 laskis hr. H. Laos Järva-Madise khk. Peedu k. Navassaare t. põllul ühe turteltuvi juv., kelle kaavik hr. J. Lunts’i kaudu läks Lehtmetsa-Risti algk. omanduseks. 25. X 1935 lasti Kundas Virumaal jälle üks turteltuvi noor isend, Talvel on pöialpoisid parvedes. Märtsis hakkab kostma pöialpoiste imepeenikest kelle nahk on hr. A. Leckbandt’i kogus. viiuldamist. Isaslind ei salli siis oma naabruses enam ühtki rivaali. Kui mõni selline Nimetamist väärib, et niihästi meil kui ka mujal turteltuvi põhjapoolseil eksi-hulgu- lähikonda ilmub, muundab pöialpoiss oma kuldkollase pilotka leekivaks kuninga­ aladel tegemist on en. noorte (samasuvis- krooniks te) isenditega. [Eerik Sits: Märkmeid Eesti ornitofauna juurde VII, 1937] Paastukuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi 150 (snd 1867) 85 (snd 1932) 55 aastat tagasi 28.03 Mihkel Kampmaa, koolikirjanik ja kirjan- 01.03 Vilma-Silvia Jõgis, parasitoloog dusloolane (srn 1943) (srn 1981) 04.03 Viive Kõvask, algoloog (srn 1995) Kui palju huvitavaid ja tähtsaid prob- 145 (snd 1872) 05.03 Nikolai Kristoffel, füüsik ja malemeister leeme lahendab kommunismi ehitav 25.03 Karl Reinhold Kupffer, baltisaksa botaa- 14.03 Ain Erik, metsamees maa inimesele materiaalsete ja vaimsete nik ja matemaatik (srn 1935) 20.03 Jüri Kaup, keemik hüvede küllust luues! Kuivatatakse iidsed 135 (snd 1882) 21.03 Heino Luik, metsandus- ja looduskaitse- sood Põhjas ja Baltimaadel, viiakse ellu 14.03 Johannes Gabriel Granö, soome maa- tegelane (srn 2007) hiiglaslike kunstlikku vihma tekitavate deuurija ja geograaf, TÜ professor 23.03 Tiiu-Ann Salasoo, botaanik ja konstruktsioonide ehitamine, luuakse 1919–1923 (srn 1956) pedagoogikateadlane uued kultuurtaimede sordid, mis on kohandatud erinevate põllumajandus- 120 (snd 1897) 80 (snd 1937) piirkondade jaoks. Nõukogude teadus on 23.03 Albrecht Altma, füüsik (srn 1969) 03.03 Paavo Lõuk, füüsik esimesena püstitanud ülesande lahen- 15.03 Silvi Eilart, botaanik ja rohumaateadlane dada sellised keerukad probleemid nagu 115 (snd 1902) (srn 2014) veeringluse juhtimine kogu maa ulatuses, 25.03 Hilja-Helene Lippmaa, botaanik 23.03 Alla Kangur, biokeemik lumikatte reguleerimine, jäästike kunstlik (srn 1943) 24.03 Tiiu Keskpaik, Eesti Looduse endine likvideerimine, pilvede hajutamine ning 105 (snd 1912) toimetaja teiste faktoritega ilma ja kliima mõjutami- 07.03 Eerik Kumari, ornitoloog ja looduskaitse- 75 (snd 1942) ne. [S. Smuglõi: Nõukogudemaa looduse tegelane (srn 1984) 15.03 Aime Lust, keemik suur ümberkujundamine (II), 1962] 09.03 Harry Tillmann, loomaarstiteadlane 18.03 Henn Kukk, merebioloog, algoloog (srn 1986) 20.03 Rein-Karl Loide, füüsik 100 (snd 1917) 27.03 Ain Kallis, meteoroloog 30 aastat tagasi 18.03 Heinrich Vilbok, keemik ja pedagoog 70 (snd 1947) (srn 1991) 07.03 Andres Jagomägi, keemik 15.03 Jaan Pelt, astronoom Ajalugu pakub vapustavaid näiteid suhtu- 95 (snd 1922) 31.03 Anu Sillaots, teatmeteoste misest teadusesse. Teadmata pole ka äär- 15.03 Hans Nõmmik, põllumajandusteadlane toimetaja muslike hinnangute tagajärjed. Toon kaks (srn 1995) tsitaati. Esimene on ilukirjanduslik ja põhi- 21.03 Ludvig Raudsepp, botaanik ja rohumaa- 65 (snd 1952) neb ajaloolisel tõel: „Perehvat-Zalihvatski, teadlane (srn 2012) 31.03 Tõnu Kesvatera, biokeemik Aristratig Stratilatovitš, major. Temast ma 24.03 Karin Mark, antropoloog (srn 1999) vaikin. Sõitis Glupovisse sisse valgel hobusel, 28.03 Tamara Alumäe, põlevkivikeemik 60 (snd 1957) 01.03 Imbi Henno, pedagoogikateadlane, põletas gümnaasiumi maha ja kaotas (srn 1961) teadused ära.“ (Saltõkov-Štšedrin, 1980). haridustöötaja Teine on ajaloost: „Mina hindan mistahes 90 (snd 1927) 25.03 Raimu Hanson, ajakirjanik 02.03 Laine Repnau, Eesti loodusmuuseumi kojameest palju rohkem kui ühtegi professo- 55 (snd 1962) kauaaegne peavarahoidja (srn 2006) rit. Professor avastab ühe pisiku ja hoopleb 06.03 Peeter Laurits, kunstnik 05.03 Harry-Hartwig Õiglane, füüsik (srn 1999) sellega eluaeg. Kojamees aga saadab ühe ja publitsist 16.03 Akivo Lenzner, mikrobioloog (srn 2012) luuatõmbega rentslisse miljardid pisikud ja ei 21.03 Katrin Heinsoo, ökofüsioloog uhkusta sellega põrmugi.“ (vt. Naan, 1969). 18.03 Vaike Parker, aia- ja pargiarhitekt Kommetaare polegi vist vaja. [Urmas (srn 2012) 50 (snd 1967) Sutrop: Eesti biokeskus, 1987] 21.03 Alfred Kasepalu, põllumajandusteadlane 23.03 Rein Kalamees, taimeökoloog ja kodu-uurija (srn 2013) 24.03 Reet Marits, mikrobioloog

80 |240| Eesti LOODUS MÄRTS 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Lavastaja Ringo Ramul

Lavastaja Üllar Saaremäe Maailma parimad käsitööna valmistatud kvaliteetsed kummikud!

KEVO Outlast

art 88-573 HIND 149 €

KEVO Outlast UUS Iga ilmaga!ja KEVO Outlast HIGH KÕRGE Sportliku joone ja tempe- • Naelte (libisemistõkke) kinnitamise ratuuri reguleeriva Outlast® võimalus SÄÄREGA voodriga kummikud on mõel- • Sääre küljel kergesti lukustatava klambriga dud aktiivsele aastaringselt reguleerimisrihm MUDEL looduses liikuvale inimesele. • Topelt tugevdusega kanna-, Uudne Outlast® vooder tagab külje- ja ninaosa jalgadele stabiilse tempera- • Põrutust neelav termoisolatsiooniga sisetald tuuri iga ilmaga - nii suvel kui • Stabilisaator sise- ja välistalla vahel ka talvel. Kõikides suundades • Mustust ja pori hülgav pinnaviimistlus KEVO Outlast HIGH libisemiskindel uue põlvkonna • Väljaulatuv naga kannal lihtsustab välistald on mugav ja kindel kummikute jalast äravõtmist art 88-574 liikumiseks erinevatel maasti- • Materjal talub –40 °C kel. Talla mustrisse ei kogune • Lai liist Hinnadd sisaldavad käibemaksu 20% ja kuni 31.08.2017kehtivad jätkub! või kuni kaupa HIND 169 € muda ega pinnast. • Värv: KEVO Outlast - must KEVO Outlast HIGH - oliiviroheline

TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee

TALLINN TARTU PÄRNU RAKVERE VILJANDI JÕHVI VÕRU VALGA NARVA HAAPSALU PAIDE JÕGEVA TÜRI RAPLA Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 Aardla 114, Ringtee 37a Riia mnt 169a, Savi 3 Pikk 2 Riia mnt 42a Tartu mnt 30 Piiri 2 Vabaduse 39 Maslovi 1 Ehitajate tee Pikk 2 Tallinna mnt 7 Türi-Alliku Tallinna mnt 2a