Koolitusprojekti kokkuvõte

Look@World Foundation’s Internet Training Project Report Fakte koolitusprojektist:

• Koolitati 102 697 inimest ehk ligi 10% Eesti täisealisest elanikkonnast. • Korraldati 11 693 kursust ehk iga päev toimus kokku u 35 kursust. • 8-tunnine arvuti ja interneti algõpe oli osalejatele tasuta. • Loodi 17 Vaata Maailma põhiklassi, kus töötas 34 täiskohaga koolitajat–koordinaatorit. • Kaasati 280 osalise tööajaga õpetajat, kes töötas 245 koolitusklassis. The Look@World Foundation was set up in 2001 • Osalejate keskmine hinne koolitusele oli viie palli süsteemis 4,8. by Estonian companies with the aim of pro- • Üle 70% kursusel osalenutest on hakanud internetti kasutama. moting the spread of the Internet among the population of Estonia. We reckoned that giving • Spetsiaalne koolitus anti avalike internetipunktide (AIP) 442 töötajale. computer and Internet usage skills to everyone • Projekti alustamisotsusest esimese koolituseni kulus 1,5 kuud. who was interested was one of the biggest chal- lenges ahead of us. • Koos pilootprojektidega kestis projekt vähem kui 2 aastat. • Põhiprojekti jooksul koolitati 1,5 aastaga 90 000 inimest. At a brainstorming session organised by Look@World in the spring of 2001, the idea of giving free of charge • Projekti kulud olid 39,9 mln krooni, mille täies mahus katsid neli erafi rmat: elementary computer and Internet training to 100,000 Hansapank, Eesti Ühispank, Elion ja EMT. Estonian residents was raised. The idea was considered wonderful, if a little utopian. When we began to imple- ment it at the end of 2001, there were few people, Vaata Maailma Sihtasutus loodi 2001. aastal Eesti eraette- except us, who were convinced of the success of the võtete poolt eesmärgiga edendada interneti levikut Eesti project. This makes our joy and satisfaction even greater now that we can affi rm that more than 100,000 people elanike hulgas. Üheks suurimaks väljakutseks sellel teel pi- have been trained and the project has come to an end dasime kõikidele soovijatele arvuti ja interneti kasutamise with success beyond all expectations. oskuste jagamist. Facts about the training project: This mass supply of elementary computer and Inter- net training came at exactly the right time in Estonia’s 2001. aasta kevadel käidi Vaata Maailma korraldatud ajurünnakul välja idee • 102 697 people i.e. some 10% of the adult population of Estonia, received development. Estonian society is closely observing the anda tasuta arvuti ja interneti algkoolitust sajale tuhandele eestimaalasele. training. global trends according to which only those countries Ideed peeti vahvaks, aga utoopiliseks. Kui me 2001. aasta lõpul seda ellu vii- • 11 693 courses were carried out – 35 courses were being held on any given day. with developed information societies will be capable ma hakkasime, siis ei olnud peale meie endi kuigi palju inimesi, kes koolitus- • 8-hour elementary computer and Internet training was free of charge for of being successful and competitive in the future. But participants. a cornerstone of any information society is the ability of projekti edus veendunud oleks olnud. Seda suurem on nüüd meie rõõm ja • 17 new Look@World classrooms with 34 full-time trainers/coordinators were its residents to use information technology to their ad- rahulolu Teile kinnitada, et üle saja tuhande inimese on koolitatud ja projekt established. vantage. Hence social development created a need for üle ootuste edukalt lõpule viidud. • 245 classrooms for training and 280 part-time teachers were involved. the training project while the project itself accelerated Arvuti ja interneti kasutamise algkoolituse massiline pakkumine sattus • Average grade given by participants to the course was 4.8 in a scale of fi ve. the development of society. Eesti arengus väga õigele ajale. Eesti ühiskond jälgib hoolega globaalset • Over 70% of participants have started using the Internet. The qualitative results of the project have also been suundumust, mille järgi suudavad tulevikus edukad ja konkurentsivõimeli- • 442 Public Access Internet Points (PAIP) employees received special training. highly satisfactory. The approval rating of the partici- sed olla vaid arenenud infoühiskonnaga riigid. Infoühiskonna üks nurgakive • It took only 1.5 months after the decision to launch the project was made for pants was extremely high, and around three out of four on aga elanike oskus infotehnoloogiat enda hüvanguks kasutada. Seega the fi rst training session to be carried out. have remained Internet users. Yet I consider the mental- tekitas ühiskonna areng nõudluse koolitusprojekti järele ja koolitusprojekt • The entire project took less than 2 years, including pilot projects. ity shift that has occurred in society at large even more omakorda kiirendas ühiskonna arengut. • 90,000 people were trained within 1.5 years during the main project. important. Because of our course average Estonian Väga rahul tuleb olla ka projekti • Project costs stood at 39.9 million kroons, which were fully covered by four resident no longer regards the computer as something Keskmine eestimaalane ei private companies: Hansabank, Eesti Ühispank, Elion and EMT. distant and incomprehensible, but understands that kvalitatiivsete tulemustega. Osalejate pea meie kursuste tõttu arvutit the Internet can make life easier, faster, and much more rahulolu on olnud ülikõrge ning ligi enam kaugeks ja arusaamatuks. benefi cial and convenient. kolmveerand kursuslastest on jäänud On behalf of myself and Look@World Foundation, interneti kasutajateks. Kuid sellest veelgi olulisemaks pean saavutatud mõt- I would like to thank all the parties who contributed teviisi muutust ühiskonnas. Keskmine eestimaalane ei pea meie kursuste tõt- to the success of the project: our teachers, the project tu arvutit enam kaugeks ja arusaamatuks, vaid mõistab, et internet suudab Koostaja/Content: Vaata Maailma SA organisers from BCS Koolitus and IT Koolitus, and our ka tema elu teha lihtsamaks, mugavamaks, kiiremaks ja soodsamaks. Kujundus/Layout: VVYR media and IT partners. We would also like to express our Tänan enda ja Vaata Maailma poolt kõiki projekti edule kaasa aidanud © Vaata Maailma 2004 gratitude to the fi nanciers of the project - Hansabank, osapooli – õpetajaid, projekti korraldajaid BCS Koolitusest ja IT Koolitusest, Eesti Ühispank, Elion and EMT – for their faith in us. My meedia- ja IT-partnereid. Täname projekti rahastajaid Hansapanka, Eesti special thanks goes to the essential managers and lead- Vaata Maailma Sihtasutus Ühispanka, Elioni ja EMTd kes meisse uskusid. Minu eriline tänu kuulub pro- ers of the project, Signe Teder from BCS Koolitus and Sakala 17, Tallinn Neeme Rõõs from the Look@World Foundation. jekti sisulistele juhtidele ja vedajatele – Signe Tederile BCS Koolitusest ning Tel: +372 646 6460 Neeme Rõõsile Vaata Maailma Sihtasutusest. e-mail: [email protected] Alar Ehandi Alar Ehandi Chairman of Look@World Foundation Vaata Maailma SA juhataja

2 Vaata Maailma www.vaatamaailma.ee 3 Vabariigi Presidendi pöördumine Haridus- ja teadusministri pöördumine Silm, milles on peidus maailm, tähendab vaadet tulevikku või pilku silmapiiri taha. Selline kujund kajastab ka Eesti tahet edasi liikuda jätkusuutlikkuse ja igikestvuse suunal. Address by the President of the Republic Vaata Maailma koolitusprojekt on aidanud silmapiiri taha kiigata juba roh- kem kui 100 000 Eesti inimesel. See ettevõtmine on võimaldanud paljudel An eye which hides the world signifi es a view of tublidel inimestel omandada teadmisi, mis aitavad elus paremini hakkama the future or a glance beyond the horizon. Such saada ning parandada oma konkurentsivõimet tööturul. Vaata Maailma on an image also refl ects Estonia’s will to move on in the direction of sustainability and perpetuity. aidanud tasakaalustada regioonidevahelisi ebavõrdsusi ja andnud arenemis- tahet ka väikestele küladele. The Look@World training project has now given more Arvuti kasutamise oskust on sageli võrreldud ka teise keeleoskusega than 100,000 Estonians the opportunity to glance be- meie emakeele kõrval. Kaasaegne võrguühendus teeb meile kasutatavaks yond the horizon. This undertaking has allowed many ülemaailmse suhtlemistasandi ning on samas tänuväärt mudeliks ka koda- good people to obtain skills that enable them to cope Address by the Minister nikuühiskonna ülesehitamisel. Eestil on potentsiaali näidata eeskuju, kuidas better in life and has improved their competitiveness in ületada digitaalne lõhe erinevate elanikkonna gruppide vahel, et kõik inime- the labour market. Look@World has helped to balance for Education and Research sed saaksid olla aktiivsed ühiskonna out inequalities between regions and has also given the Vaata Maailma on aidanud tasa- liikmed – sõltumata asukohast, ilmas- will to develop to small villages. At the European Council in 2000, the Prime kaalustada regioonide vahelisi tikust või transpordioludest. Computing skills are frequently compared to know- Ministers of the European Union member states ebavõrdsusi ja andnud arenemis- Tahtmisele järgneb tehnoloogiliste ing a language besides your mother tongue. Modern concluded an agreement known as the Lisbon network connections bring a global level of communi- strategy, whose objective was to raise the glo- tahet ka väikestele küladele. võimaluste areng. Vaid kümmekond cation and represent a praiseworthy model for build- bal competitiveness of Europe by investing in aastat tagasi kasutasime esimesi laia- ing up civil society. Estonia has the potential to set an its people and their training. Euroopa Ülemkogul 2000. aastal sõlmisid Euroopa Liidu tarbearvuteid, täna oleme üks paremini varustatud arvutipargiga riike maa- example of how to overcome the digital divide between ilmas. Meil oli võimalus koos alustada kõrgemalt astmelt ning tehnoloogia diff erent resident groups so that all could be active Successful people in a fast-developing world and in a liikmesriikide peaministrid Lissaboni strateegia nime all arenemisel kasutada uusimaid infovahendeid. members of society – irrespective of location, weather formidably competitive global labour market are those tuntud kokkuleppe, mille siht on tõsta Euroopa konku- Tunnustan erasektori panust Vaata Maailma eestvedamisel ja erinevate or transport situation. willing to obtain new knowledge and skills and con- rentsivõimet maailmas, panustades meie inimestesse ja põlvkondade koolitamisel. See on investeering tulevikku – nii This will has been complemented by the develop- tinue doing so throughout their lives. nende koolitusse. üldisemalt rahva elukvaliteeti kui konkreet- ment of technological possibilities. Merely ten years In order to meet the objectives set, the number semalt spetsialistidesse, kelle oskustest ago we were using the fi rst personal computers; today of adults “going to school” in Estonia should more Kiiresti arenevas maailmas ning ülitiheda konkurentsiga globaalsel tööturul sõltub Eesti edasine areng ja läbilöögi- we possess one of the best computer pools in the world, than double by the end of the decade. The size of the on edukad need, kes on valmis omandama uusi teadmisi ja oskusi ning seda võime. Ilmselt pole liialdus prognoosi- giving us the opportunity to start on a higher level and Look@World training project, the professionalism of utilise the newest information tools upon development implementation and the results manifestly show the kogu oma elu jooksul. da, et sel moel saavutatu peegeldub of the technology. potential both private and non-profi t sectors have Seatud eesmärkide täitmiseks peaks Eestis selle kümnendi lõpuks “koolis näiteks paariprotsendilise kasvuna I acknowledge the contribution of the private sector in supporting the government in this. Moreover, the käivate” täiskasvanute arv suurenema üle kahe korra. Vaata Maailma koo- Eesti majanduse väärtusahelas. under the leadership of Look@World towards training number of people who are capable of using ever more litusprojekti maht, korraldamise professionaalsus ja tulemused näitavad Loodan, et riigil jagub selle ette- diff erent generations. This is an investment in the future extensively off ered e-learning and distance studies op- ilmekalt, milline potentsiaal on era- ja mittetulundussektoril riigivõimu toe- võtmise osalisena perspektiivitun- – in the overall quality of life of the people and, more portunities as a result of the project has increased. This tamisel. Lisaks on projekti tulemu- net tulevikuvisioonide elluviimisel, specifi cally, in the specialists on whose skills Estonia’s is a big step towards off ering and promoting lifelong sena oluliselt suurenenud inimeste Lisaks maailma vaatamisele on et Euroopa Liidu liikmesriigile ava- future development and breakthrough capability will learning. hulk, kes on võimelised kasutama selle projektiga ka maailmale näida- nevate võimaluste abil saaks projekti depend. Apparently it is not an exaggeration to predict The fast development of the information society is üha rohkem pakutavaid e-õppe ja tud, milleks me võimelised oleme. jätkata. Ootel on ju veel ligi pool that such achievements will be refl ected, for example, in the key to Estonia’s success. Besides daily operations distantsõppe võimalusi. Sellega on miljonit inimest. Arendamisvõimalusi the growth in the value chain of Estonia’s economy by a conducted on the Internet such as e-mailing, paying astutud suur samm edasi elukestva õppe võimaldamisel ja propageerimisel. jagub nii laiuti kui süvitsi. few percentage points. bills, cash transfers and reading the news, interaction I hope that the state, as a participant in this under- with government institutions has been brought closer Infoühiskonna kiire areng on Eesti edu võti. Lisaks internetis sooritatava- Tänan kõiki, kes osalesid Vaata taking, will have a sense of perspective when realising to, and simplifi ed for, 100,000 members of society. Take tele igapäevastele toimetustele, nagu elektrooniline kirjavahetus, arvete ta- Maailma koolitusprojekti kavanda- future visions, so that the project can continue with the the example of the e-tax board conducting offi cial busi- sumine, rahaülekanded, suhtlus tuttavatega või uudiste lugemine, on sajale misel ja elluviimisel. Tänan nii ette- help of the possibilities that are opening up to member ness over the Internet, or active participation in civil tuhandele ühiskonnaliikmele toodud lähemale ja lihtsustunud suhtlemine võtmise toetajaid kui kõiki neid, kes states of the European Union. There are still some half a society through the democracy portal TOM. riiklike institutsioonidega. Olgu siin siis näiteks tulude deklareerimine e-mak- parimate asjatundjate õpetussõnade million people waiting. I believe in the sustainability of this project. Cooper- suametis, ametlik asjaajamine üle interneti või aktiivne osalemine kodaniku- saatel omandasid uusi teadmisi. Loo- I would like to thank everyone involved in the plan- ation between the state and private sector has estab- ühiskonnas läbi demokraatiaportaali TOM. dan, et tänastest õppijatest saavad ning and implementation of the Look@World training lished an adult training structure covering the whole Usun projekti jätkusuutlikkusse. Riigi ja erasektori koostöös on üles ehi- juba õpetajad teistele ning soovin project. I thank its supporters as well as all those who country – one which will undoubtedly be utilised in tatud kogu riiki kattev täiskasvanute koolitusstruktuur, mida tuleb kindlasti selleks sihikindlust, head tahet ja gained knowledge under the guidance of its experts. the future. And apart from just looking at the world, this ka tulevikus kasutada. Lisaks maailma vaatamisele on selle projektiga ka pealehakkamist. Eestimaal on ju I hope that today’s students will become tomorrow’s project has shown the world what we are capable of. maailmale näidatud, milleks me võimelised oleme. Projekt on kutsunud esile oma oskusi ja teadmisi ikka edasi teachers, and for that I wish you consistency, good will It has drawn the admiration of our closest neighbours and initiative. In Estonia, skills and knowledge have as well as of long-standing members of the European imetlust nii meie lähinaabrite kui ka kauaaegsete Euroopa Liidu liikmesriiki- antud. always been handed down from generation to genera- Union. de hulgas. tion. Many thanks to the fi nanciers and the talented im- Suur tänu rahastajatele ja tublidele projekti elluviijatele! plementers of the project! Arnold Rüütel Arnold Rüütel Toivo Maimets Vabariigi President President of the Republic Toivo Maimets haridus- ja teadusminister Vaata Maailma koolitusprojekti patroon Patron of the Look@World training project Minister for Education and Research

4 Vaata Maailma www.vaatamaailma.ee 5 Rahastajate pöördumine Address by the Financiers Koolitusprojekti projektijuhi 2001. aastal olime olukorras, kus nii avalik kui ka erasektor In 2001 we were in a situation where both pöördumine mõtlesid klientide paremaks teenindamiseks välja üha mu- the public and private sectors were devising increasingly more convenient and aff ordable gavamaid ja taskukohasemaid internetipõhiseid teenuseid, Internet-based services for customers, but be- kuid paljudele jäid need kättesaamatuks, kuna neil puudu- cause of inadequate skills these remained out sid vajalikud oskused. of reach for many.

Oli üsnagi selge, et iseeneslik internetikasutuse kasv It was quite obvious that spontaneous growth in oli pidurdunud – enamik töölisi, teenistujaid ja ka va- the use of the Internet had come to an end, and nemaid inimesi, kes igapäevatöös arvutit ei kasutanud, that most blue-collars and older people, who did not use the computer in their daily work needed vajasid internetiga tutvumiseks julgustust ja koolitust. encouragement and training to do so. Selle saavutamiseks tuli inimestele pakkuda roh- In order to achieve this, people had to be of- kem võimalusi internetile ligipääsemiseks ja mis kõige Training approximately 10% of a country’s fered more opportunities to access the Internet adult population during one single project is a olulisem – tuli tõsta inimeste teadlikkust internetist kui and, most importantly, their awareness of the considerable result also in a global context. info hankimise ja teenuse kasutamise kanalist ning Internet as a means of getting information and us- õpetada inimesi internetti kasutama. ing services had to be raised while teaching them The Look@World training project’s two labour-in- 7. märtsil 2001 tutvustasime koos partneritega how to use it. tensive years have gone by. It was a great honour to be Andres Liinat On 7 March 2001, we and our partners fi rst esmakordselt projekti Vaata Maailma, et toetada inter- eraisikute panganduse tegevdirektor entrusted with the organisation of such an extensive neti kasutamist Eestis ning tõsta Eesti elanike elukvali- Hansapank introduced the Look@World project to support In- project. With foresight, we embarked on the training Head of retail banking in Estonia ternet usage in Estonia and raise both the quality teeti ja riigi konkurentsivõimet Euroopas. Kogemused Hansabank within a smaller scope via pilot projects, during the on näidanud, et pöörased ideed realiseeruvad, kui of life of its residents and the country’s competi- course of which we began building up the network Tiit Koha Foto: tiveness within Europe. Experience has shown that neid viivad ellu eesmärgile keskendunud inimesed. of trainers and training classes, tested the feasibil- even the most far-fetched of ideas can be realised Hansapangast pärinev idee leidis kiiresti järgijaid ning ity and appropriateness of the training material, and Koolitada ühe projekti raames ligi 10% riigi täisealisest if they are acted upon by people who are focused kaasamõtlejaid paljudes developed the project information system. All this elanikkonnast on ka maailma mastaabis hinnatav tulemus. on their goal. This idea, which originated in Hansa- served as favourable impetus for a problem-free start Vaata Maailma on maa- ettevõtetes. Kaasamõtle- bank, soon found like-minded followers in many to the Look@World courses and future implementation ilmas üks ainulaadsemaid misest olulisem oli aga al- Vaata Maailma koolitusprojekti kaks töist aastat on seljataga. Oli suur au, companies. But more important than thinking thereof in increasing capacity. erasektori rahastamisel et meile usaldati selle ulatusliku projekti korraldamine. Alustasime kursus- lakirjutanud ettevõtete usk along the same lines was the faith that the signa- One teacher summed up his work on the project by korraldatud internetisee- tega väiksemas mahus, pilootprojektidega. Nende käigus hakkasime looma ettevõtmisse ja valmisolek tory companies had in the undertaking and their saying “I helped to eradicate illiteracy”. How modern rimisprojekte. investeerida infoühiskon- willingness to invest over 100 million kroons in the literacy was taught was certainly very important in koolitusvõrgustikku, koolitasime projekti õpetajaid, katsetasime kursuse ma- na arendamisse üle 100 development of the information society. the course of the Look@World training. We have been terjali jõukohasust ja vastavust vajadustele, arendasime projekti infosüstee- miljoni krooni. Jaan Tamm Over the last three years, the Look@World given a lot of credit for our skilful implementation of mi. Kõik see kokku andis hea tõuke Vaata Maailma kursuste probleemideta Vaata Maailma SA on nende kolme aasta jooksul e-tehnoloogia ja operatsioonide Foundation has carried out many projects: it the courses. Many thanks go to the trainers who, with alguseks ja edasiseks kasvavas mahus elluviimiseks. divisjoni direktor has signifi cantly extended the network of Public ellu viinud palju projekte: laiendanud oluliselt ava- Director of e-Technology and patience and commitment, taught people how to get to Üks koolitaja võttis oma projek- Access Internet Points, implemented ID-card like internetipunktide võrku, juurutanud ID-kaardi Operations Division know and use the possibilities of the computer and the tis tehtud töö kokku nii – aitasin Oli suur au, et meile usaldati selle Eesti Ühispank software, and created both the e-school system kasutamise tarkvara, loonud e-kooli rakenduse ja Internet. Our trainers too learned and developed during likvideerida kirjaoskamatust. Kaht- ulatusliku projekti korraldamine. and information system for public libraries. But the programme, and thus the learning was bilateral. raamatukogude infosüsteemi. Kuid sihtasutuse kõige lemata oli eriti oluline, kuidas Vaata the most ambitious project carried out by the An important factor in the success of the project was ambitsioonikam projekt on kahtlemata olnud äsja lõp- Maailma koolituse käigus inimestele tänapäevast kirjaoskust õpetati. Oleme foundation has undoubtedly been the recently our ability to use the computer classes of many schools saanud rohkesti tänusõnu kursuste oskusliku korraldamise eest. Suur aitäh penud 100 000 inimese arvutikoolitus, mis andis igale concluded computer training programme, which and institutions in carrying out the courses. This way we koolitajatele, kes kannatlikult ja pühendunult õpetasid inimesi tundma ja kümnendale Eestimaa täiskasvanule teadmised arvuti gave every tenth adult resident of Estonia com- were able to organise training sessions in small rural kasutamiseks ning muutis suure osa elanike suhtumist puter skills and changed the attitude of many in- areas and make the opportunity to attend the course kasutama arvuti ja interneti võimalusi. Ka meie koolitajad õppisid ja arenesid internetti. Projekti tulemuslikkust näitab tõsiasi, et ligi habitants towards the Internet. The effi cacy of the more easily available to people. Many thanks to the koolitamise käigus. Nii et õppimine oli mõlemapoolne. kolmveerand projekti läbinutest on jäänud internetti project is refl ected in the fact that some three out schools and institutions who gave their classrooms to Projekti õnnestumisele aitas oluliselt kaasa see, et saime kursustel kasuta- kasutama. of four participants who passed the course have carry out the courses. da paljude koolide ja asutuste arvutiklasse. Nii saime koolitust korraldada ka remained Internet users. Vaata Maailma on maailmas üks ainulaadsemaid We would also like to thank the fi nanciers of the päris väikestes maakohtades ning teha kursusel osalemise inimestele hästi Look@World is one of the most unique “In- eraalgatusel ja erasektori rahastamisel korraldatud Valdo Kalm project, the Supervisory Board and the Look@World kättesaadavaks. Aitäh koolidele ja asutustele, kes meile klassid kasutada juhatuse esimees ternetisation” projects carried out on private Foundation, who entrusted us with a project which saw internetiseerimisprojekte, mille eesmärgid on olnud Chairman of the Board andsid. initiative and fi nanced by the private sector with some 103,000 Estonian people receive elementary com- ärilistest kaalutlustest kõrgemal. Juba täna leidub Eu- EMT Täname projekti rahastajaid ja järelevalvenõukogu ning Vaata Maailma objectives higher than the purely commercial. puting and Internet training and 442 employees from roopas mitmeid riike, kes on Vaata Maailma projektist Sihtasutust, kes usaldasid meie juhtida koolitusprojekti, mille jooksul sai There are many countries in Europe today that Public Access Internet Points pass special computing arvuti- ja internetialaseid algteadmisi ligi 103 000 Eestimaa inimest ja avalike huvitatud ning on valmis oma kodus sarnast tegevust are interested in the project and eager to initiate courses. There wasn’t room for all those who wanted to internetipunktide 442 töötajat läbis arvutialase erikursuse. Kõik soovijad ei alustama. similar programmes of their own. take part in the training, and neither did the participants Usutavalt ei jää Vaata Maailma viimaseks selle- In all probability, Look@World will not be the who passed the course get all the knowledge about the mahtunud kursusele ning ka koolituse läbinud loodavad saada veel uusi seisuliseks algatuseks, mis suudab kaasata sedavõrd last initiative of its kind capable of involving so possibilities of the computer and the Internet they were teadmisi arvuti ja interneti võimaluste kohta. Kui koolitusprojektile tuleb jätk, arvukalt inimesi ühe idee teostamisele. Tegemist oli many people in implementing one idea. It has seeking. If there is to be a follow-up project, we will siis oleme taas valmis oma kogemuste ja oskustega sellele kaasa aitama. äärmiselt vajaliku projektiga ning selline positiivne been a vital project and such positive initiative again be willing to contribute our experience and skills. should not just fade away, but certainly continue initsiatiiv ei tohiks niisama hääbuda, vaid peaks uute Signe Teder under the leadership of new partners. partnerite eestvedamisel kindlasti jätkuma. Signe Teder Vaata Maailma koolitusprojekti projektijuht Project Manager, Look@World training project Valdur Laid The signatories thank everyone who has been Allakirjutanud tänavad kõiki, kes on olnud Vaata BCS Koolitus juhatuse esimees involved on a daily basis in the Look@World Maailma koolitusprojekti igapäevased teostajad Chairman of the Board BCS Koolitus training project. IT Koolitus ning abilised. Elion Ettevõtted IT Koolitus

6 Vaata Maailma www.vaatamaailma.ee 7 Projekti korraldamine Projekti etapid

Vaata Maailma SA on väike organisatsioon, seetõttu võtsime kohe alguses Kuna nii suure mastaabiga koolitusprojekti korraldamise kogemused puudu- vastu otsuse, et sihtasutuse peale jääb vaid projekti üldjuhtimine, järelevalve, Project organisation sid nii Eestis kui ka maailmas, siis riskide maandamiseks otsustasime alustada turundus ning avalik suhtlemine. Kõik ülejäänud tegevused, eelkõige otse- kahe pilootprojektiga. Piloot I oli eelkõige koolituse sisu ja tulemuslikkuse Look@World is a small organisation and therefore made selt koolitamise, otsustasime osta professionaalsetelt arvutikoolitajatelt, et testimiseks ning Piloot II eesmärk oli kontrollida, kas on piisavalt õpihuvilisi, the decision at the very beginning that the foundation tagada koolituste kõrge kvaliteet ja oskusteave. et nii laialdast projekti ette võtta. would only be responsible for the overall management Projekti teostamiseks sõlmisime lepingu Eesti kahe juhtiva arvutikoolitus- of the project, its supervision, marketing and public re- Pilootprojektid õnnestusid ja nende põhjal polnud vaja teha erilisi muutu- fi rmaga – BCS Koolituse ja IT Koolitusega, kellest esimene sai peatöövõtjaks. lations. All other operations were decided to outsource si ei koolituse sisus ega organisatoorses töös. Näiteks reserveeriti kõik kohad Otsustasime kaasata korraga 2 juhtivat koolitajat, kuna koolitusprojekti ra- from professional computer trainers so as to ensure the pilootkursustel kahe nädalaga, nii et koolituse võimalikkuses ja vajalikkuses haline maht küündis 35%-ni kogu Eesti arvutikoolituse turust ning seetõttu highest quality. ei tulnud enam kahelda. Piloodid olid siiski vajalikud projektimeeskonnale kartsime, et üks fi rma ei suuda üksinda selliste mahtudega toime tulla. In order to implement the project, we signed ja rahastajatele kindluse ning usu saamiseks. Samuti aitasid pilootprojektid Projekti teostajad vastutasid projekti käivitamise ja üldise korraldamise concurrent contracts with leading Estonian computer Project stages jagada ettevalmistustegevused (õpetajate ja klasside kaasamine) pikemale eest ning koordineerisid õpetajate tööd. Pro- training companies, BCS Koolitus and IT Koolitus, of perioodile, mis kindlasti aitas projekti kvaliteeti tõsta. Tänu Piloot I suhteliselt which BCS Koolitus became the main contractor. We Koolitusprojekti maht jektijuht oli Signe Teder BCS Koolitusest. Vaata Since there had been no prior experience in a training väikesele mahule kulus koolitusprojekti alustamise otsusest kuni esimese küündis 35%-ni kogu Eesti Maailma SA poolt teostas projekti järelevalvet ja decided to involve two companies because the size of reaalse koolituseni alla 2 kuu. Selle aja jooksul the project amounted fi nancially to 35% of the Estonian project of such scope either in Estonia or the world at Kogu koolitusprojekt arvutikoolituse turust. toetas korraldajaid projektijuht Neeme Rõõs. leiti koolituskohad, sisustati 2 klassi, valmistati computer training market, and we were afraid that any large, we decided to start with two pilot projects in püsis üllatavalt hästi koos- ette õpetajad, koostati koolitusprogramm ning one company would be incapable of handling such order to hedge our bets. Pilot I was primarily targeted at tatud prognooside piires. Koolitusorganisatsiooni ülesehitamisel oli peamine dilemma, kas: capacity on its own. testing the content and effi ciency of the training course, mahukas käsiraamat, ehitati infosüsteem jne. • luua u 40 klassi maakonna keskustesse ja teistesse suurematesse while the aim of Pilot II was to check on large-scale The implementer of the project was responsible for Piloot I Piloot II Põhiprojekt linnadesse ja kasutada vaid põhikohaga õpetajaid või its launch and overall performance, and coordinated training – whether there would be a suffi cient number Pilot I Pilot II Main Project of those interested in studying to implement a project • kaasata projekti u 500 osalise tööajaga õpetajat ja the work of the teachers. The Project Manager was Pikkus (kuudes) 1,5 3,5 18 Length (in months) kasutada vaid koolide arvutiklasse. Signe Teder from BCS Koolitus. From the Look@World as broad as this. The pilot projects were a success, and no signifi cant Ajavahemik 04-06/2002 06-09/2002 10/2002-03/2004 Period Esimene valik oleks olnud selgelt soodsam, kuid arvutikoolitus ei oleks jõud- Foundation, Project Manager Neeme Rõõs conducted changes had to be made to either the content of the Maakonnad Ida-Viru Ida-Viru, Kõik maakonnad Counties nud väiksemate kohtade elanikele „koju kätte“. Teise variandi tugevuseks oli supervision of the project and assisted where he could. Pärnu Pärnu, Järva, All counties training or the organisational side. By way of example, Valga hea geograafi line kaetus, kuid 500 õpetaja ja klassi leidmine oleks peaaegu all vacancies in the pilot courses were fi lled in just two võimatu ülesanne. The principle quandary when developing the train- VM põhiklasse 2 4 17 L@W main classes ing organisation was whether to: weeks, so there was no reason to doubt the feasibility Seetõttu valisime kesktee – suurematesse linnadesse asutasime 17 uut Põhikohaga 48 34Full time instructors • create 40 classes in county centres and other larger of more widespread training. Nevertheless, the pilot õpetajaid põhiklassi, mujal kasutasime osalise tööajaga õpetajaid ja koolide arvuti- projects were necessary to grant the project team and towns and use only full-time teachers; or Teised klassid 24 94 245 Other classes klasse. Nii saavutasime väga hea geograafi lise kaetuse ja linnades vajaliku its fi nanciers peace of mind. Besides, they enabled the • involve some 500 part-time teachers and use only Koolitajaid 27 104 279 Part time instructors mahu. computer classrooms at schools. spread of preparations (involving teachers/classes) over a longer period, which undoubtedly helped boost the Koolitatud 1 383 9 693 91 621 People trained 34 põhikohaga koolitajat-koordinaatorit töötasid VM põhiklassides ning We opted the middle way – we set up 17 new main inimesi lisaks igapäevasele koolitamisele koordineerisid ka regiooniti osalise töö- classrooms in larger towns, and elsewhere employed quality of the project. Due to the comparatively small Kogu koolitusprojekt püsis üllatavalt hästi koostatud prognooside piires. ajaga õpetajate tööd. part-time teachers and used computer classrooms at scope of Pilot I, it took less than 2 months from the deci- sion to launch the project to actually start the fi rst real 280 osalise tööajaga õpetajat tegid keskmiselt 2 kursust kuus, kasutades schools. This way we achieved very good geographical Põhiprojekti alguses, 2002. a IV kvartalis saime täismahus koolitused ooda- training session. During that time, training locations selleks oma kooli või asutuse arvutiklassi. coverage and the necessary quota in towns. tust kiiremini käima ning jõudsime kuni 7000 inimese võrra planeeritud 34 full-time trainer/coordinators worked in the main were found, two classrooms were furnished, teachers koolitusgraafi kust ette. 2003. a suvel oli koolitustempo samas plaanitust Projekti järelevalveks moodustati järelevalvenõukogu, kes jälgis projekti were prepared, a training programme and an extensive sisulist kulgemist ja teostamise korrektsust ning kinnitas eelarved ja vaja- classrooms of L@W and besides daily training they also märksa madalam. Kursustel oli osalenute arv kogu aeg veidi plaanidest ees, coordinated the work of part-time teachers by region. handbook were drawn up, an information system was mis välistas vajaduse projekti lõpus suuri jõupingutusi teha. Kokkuvõttes minevad muudatused. Järelevalvenõukogusse kuulusid: Milvi Tepp EMTst, created, and so on. 280 part-time teachers carried out an average of two võimaldas valitud tempo koolitada 10% täiskasvanud elanikkonnast vähem Matti Pruul Hansapangast, Ahto Saks Elionist, Riho Unt Eesti Ühispangast, The whole training project kept to the projections courses per month, using computer classrooms at their kui 2 aastaga. Jaak Anton Haridus- ja Teadusministeeriumist ja Alar Ehandi ning Neeme schools or institutions. surprisingly well. At the start of the main project in the Rõõs Vaata Maailma Sihtasutusest. fourth quarter of 2002, we managed to get the full-scale Koolituste jaotus põhikohaga õpetajate ja kohakaaslaste vahel võimaldas In order to supervise the project, a Supervisory ka projektile vajalikku paindlikust. Kui osas linnades hakkas põhiklassides Board was set up that monitored essential perform- trainings underway faster than we had anticipated, koolitamise potentsiaal ammenduma, saime põhikohaga õpetajad asenda- Tugisüsteemid ance and correctness of implementation, and approved thus outpacing the planned training schedule by 7,000 da kergesti osalise ajaga õpetajatega. Samuti levis info väärt projektist iga Projekti logistiliseks selgrooks oli internetipõhine registreerimise info- budgets and necessary changes. people. In the summer of 2003, however, the pace of training was slower than planned. The overall number süsteem. Siia sisestasid koolitajad oma kursused, registreerisid osalejad, Eestimaa omavalitsuseni, nii et 2003. aasta jooksul suurendasime kohakaas- of participants in courses was slightly larger than the märkisid kursuslaste igakordse kohaloleku ja koolituse lõpul täitsid osalejad Support systems lusega õpetajate arvu 80 võrra ja seda eelkõige kohaliku huvi nõudel. plan for all periods, which excluded the need tagasisideankeedi. Infosüsteem võimaldas projektimeeskonnal saada reaal- The logistical backbone of the project was the Internet- to make major eff orts at the end of the project. koolitatuid kuus / trained in a month koolitatute koguarv / total number trained ajas detailse ülevaadte projekti hetkeseisust. based information system for registration. There the trainers entered their courses, registered the partici- All told though, the pace we opted for allowed 9000 120 000 Elioni kontaktikeskus registreeris soovijaid telefoni teel koolitustele vas- us to train 10% of the adult population in less pants and marked attendance, and at the end of each 8000 tavalt õpetajate esitatud koolituskavale. Professionaalne kontaktikeskus oli than two years. 100 000 training session the participants fi lled in its feedback 7000 ainuke võimalus hallata kuni 500 kõnet päevas, mis koolitushuvilised üle form. The information system enabled to receive a de- The distribution of training between full- 6000 80 000 Eesti tegid. tailed real-time overview of the project. Registration of and part-time instructors granted the project the fl exibility it needed. If in some towns the 5000 Täiendavalt ostsime projekti jaoks professionaalsete teenustena sisse applicants was carried out by the Elion call centre which 60 000 turundust ja reklaami agentuuridelt Baltic FCB ja Vatson&Vatson, suhtekor- was the only way to handle the up to 500 incoming calls potential of training in main classes seemed 4000 to diminish, we were easily able to replace raldust agentuurilt Rull&Rumm ning otseturundust SalesForce’lt. per day. 3000 40 000 full-time teachers with part-time ones. Besides, Additionally we bought in professional services for 2000 the project, such as marketing and advertising from information about the benefi ts of the project 20 000 1000 the agencies Baltic FCB and Vatson&Vatson, public reached all municipalities, so that during 2003 we increased the number of part-time teachers 0 0 relations from Rull&Rumm, and direct marketing from 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 by 80 primarily as a result of local interest. SalesForce. 2002 2003 2004

8 Vaata Maailma www.vaatamaailma.ee 9 Kursuse ülesehitus Koolituse sisu

Arvuti ja interneti kasutamise algkoolitusega soovisime Kahepäevase kursuse kestuseks oli kokku 8 tundi, mis sea- eelkõige, et inimesel kaoks hirm arvutikasutamise ees, dis olulise piirangu käsitletavate teemade valikule ja põhja- tekiks esmane tunnetus, julgus ja huvi arvutikasutamise likkusele. ning interneti vastu. Kuigi eesmärk oli eelkõige interneti kasutamise koolitus, tuli alustada ar- Me ei saanud eeldada, et osalejad omandaksid lühikese kursuse jooksul kõik vutiõpetusega, kuna vähesed kursuslased olid eelnevalt arvutiga kokku vajalikud oskused. Kõige tähtsamaks pidasime, et inimestes tekiks huvi ja puutunud. Meie hinnangul olid mõlemad teemad mahult võrdsed ning see- soov ise edasi õppida – sellel eesmärgil sai iga kursuslane kaasa ka põhjaliku tõttu otsustasime nad selgelt eristada – esimesel päeval arvuti-, teisel päeval käsiraamatu, mis sisaldas peale kursusel õpitu ka täiendavat infot. internetiõpetus. Kursuse vormi paika pannes oli oluline, et koolitus ei tohi olla teoreetiline Koolitus tugines Windowsi operatsioonisüstee- Igale osalejale tehti Course structure oma e-posti aadress. loeng arvuti ja interneti kasutamisest. Soovisime, et iga kursuslane istub oma The duration of the two-day course was mil ning Internet Exploreri veebibrauseril, kuna arvuti taga ja katsetab kogu õpete- Our main focus points in providing elementary 8 hours, which imposed signifi cant limitations need on praktikas selgelt kõige enam kasutatavad Soovisime, et iga kursuslane istub tava kohe ka arvuti peal praktikas computer and Internet training were to on what topics to choose and how thoroughly platvormid Eestis, seda eriti eraisikute ning algajate arvutikasutajate seas. oma arvuti taga ja katsetab kogu järele. Ainult sel viisil oli võimalik eliminate fear of using the technology and to deal with them. õpetetava kohe praktikas järele. ületada hirm arvuti ees. to encourage initial perception, daring and Esimese 4 tunni jooksul õpiti tundma arvutit. interest in it. Even though the primary objective was to train Internet • Mis (põhi)osadest arvuti koosneb (monitor, klaviatuur jne)? Kursuse ülesehitusel tuli leida kompromiss mitmete aspektide osas. Logistili- usage, we had to start from computer training since few • Kuidas alustada tööd arvutiga? We could not assume that the participants would obtain participants had handled a computer before. We esti- selt oleks olnud kõige lihtsam ühepäevane kursus, kuid kursuslased ei oleks • Kuidas käsitseda klaviatuuri ja hiirt? all the necessary skills during the short course, and so mated that both topics would be equally needed and olnud võimelised terve päeva õppima, et omandada nende jaoks täiesti uut • Mis on Windows, kuidas seda kasutada ning kuidas käivitada Windowsis we considered it most important to inspire people to therefore opted to divide them – computer training on programme? materjali, ning kursuste kvaliteet oleks seega oluliselt kannatanud. Kõige continue studies on their own. With this in mind, each the fi rst day and Internet usage on the second. • Kuidas teksti sisestada, töödelda ja välja trükkida? optimaalsemaks pidasime kahepäevast kursust (4h+4h), kuna selle ajaga oli participant received a 100-page manual, which also The training program was based on the Windows võimalik vajalik programm läbida, ilma et osalejad liialt ära väsiks. included additional information to the material covered operating system and the Internet Explorer web-brows- • Mis on fail ja kuidas seda käsitleda? Võib öelda, et vanematest inimestest koosnevate gruppide puhul jäi 8 during the course. er, since in practice these are obviously the most widely tunni tempo veidi liiga kiireks, kuid selle korvas käsiraamat, kust sai segaseks While devising what form the course would take, used platforms in Estonia, particularly among individu- Teise päeva nelja tunni jooksul õpiti tundma internetti. jäänud kohad ise üle vaadata. Mõned vanematele inimestele mõeldud kur- we considered it important that the training should not als and beginners. • Mida kujutab endast internet ja WWW? sused planeeriti kohe pikemaks kui 8 tundi. be a theoretical lecture on how to use the computer • Kuidas luua internetiühendus? Kuna tegu oli algõppega, siis soovisime, et õpetajal jääks piisavalt aega and the Internet. Our wish was that all the participants The fi rst 4 hours were spent getting to know the • Milline on veebiaadresside tähendus ja ülesehitus? iga kursuslasega tegeleda. Optimaalseks grupi suuruseks pidasime 8–9, would sit behind their computer screens and try every- computer: • Kuidas otsida interneti kaudu vajalikku infot, nagu näiteks busside sõidu- thing that was being taught in practice. Only this way • what the (main) parts of the computer were (monitor, maksimaalselt 11 inimest. Praktikas kujuneski keskmiseks täituvuseks 8,8 plaane, töökuulutusi, telefoninumbreid, lugeda ajalehti jne? would it be possible for them to get over their fear of keyboard etc.); inimest kursuse kohta. Märkimisväärne on, et klasside keskmine täituvus oli • Kuidas kasutada teenuseid interneti vahendusel – teha pangaülekandeid, computers. • how to start working with the computer; jälgida telefoniarveid, teavitada elektrimõõtudest, 85% – tasuta kursusi arvestades on see väga hea tulemus. In compiling the course, we had to fi nd a compro- • how to handle the keyboard and mouse; suhelda omavalitsusega? Kursuslaste eelnev testimine puudus, kuna me ei soovinud liigseid bar- mise regarding many aspects. Logistically a one-day • what Windows was, how to use it and how to start jääre tekitada. Arvestasime, et selle tõttu tuleb kursustele ka „valesid“ inimesi course would have been the simplest solution, but Windows programmes; • Kuidas kasutada e-posti, et kiirelt ja soodsalt olla ühenduses inimestega ehk regulaarseid netikasutajaid – aga õnneks oli nende hulk ainult 5% lõpe- the participants might not have been capable of learn- • how to enter, process and print texts; igast maailma otsast? Igale osalejale tehti oma tasuta e-posti aadress. tanutest. ing completely new material for a whole day and, as a • what a fi le was and how to handle them. consequence, the quality of the course would have suf- Kuna koolitus oli suhteliselt fered. We considered a two-day course (4+4 hours) to be The four hours the next day were spent getting to lühike, siis said osalejad ligi the optimal solution, since this would enable us to cover know the Internet: 100-leheküljelise käsiraama- the necessities without the participants burning out. • what the Internet and WWW were; tu, et vajadusel saaks õpitut It could be said that the groups of older participants • how to establish an Internet connection; meelde tuletada. Käsiraamat found the pace somewhat too fast, but this was com- • the meaning/structure of webaddresses; on kursustel läbi võetust isegi pensated for by the manual, which enabled everyone • how to search for useful information on the Internet, mahukam ja sisaldab palju vii- to check on those issues that remained unclear. Still, e.g. bus schedules, job advertisements, telephone teid netilehekülgedele – see some courses aimed specifi cally at older people had numbers, newspaper articles etc.; been planned to be longer than eight hours from the • how to use services via the Internet, e.g. perform omakorda võimaldab end tu- very beginning. bank transactions, monitor telephone bills, report levikus iseseisvalt täiendada. Since it was an elementary course, it was our wish on electricity consumption, communicate with local that the instructors have suffi cient time to deal with municipalities etc.; each of the participants individually. We considered 8 • how to use e-mail to communicate with people from Osalejad said ligi 100-lehekül- to 9 (maximum 11) people to be the optimum group around the word quickly and cheaply. A free e-mail jelise käsiraamatu, et vajadusel size. In reality, the average number of people per course address was created for each participant for this pur- saaks õpitut meelde tuletada. was 8.8. It is quite signifi cant that the average use of pose. available spaces was 85% – a very good result for a free course. Since the training was comparatively short, all the par- We did not carry out preliminary testing of par- ticipants were given an extensive course manual so that Participants were given a 100-page manual so that ticipants, since we did not want to create unnecessary they could later refresh their memories, if necessary. The they could later refresh their barriers. We took into consideration the possibility that manual was even more extensive that the material cov- memories, if necessary. “wrong” people, i.e. regular Internet users, would join ered during the course and included numerous refer- the courses – but fortunately the number of such par- ences to Internet sites that provide good opportunities ticipants was just 5%. for continued self-development.

10 Vaata Maailma www.vaatamaailma.ee 11 Koolitusklasside paiknemine Placement of the classes

Koolitatute osakaal kogu elanikkonnast Vaata Maailma klassid (17) Share of total population participated in courses Look@World computer classes (17)

0% 1,0% 2,0% 3,0% 4,0% 5,0% 6,0% 7,0% 8,0% 9,0% 10,0% Prangli Teised koolitusklassid (245) Pärnumaa 10.0 Other computer classes (245) Ida-Virumaa 9.4 Naissaar Aegna Järvamaa 9.3 VÕSU Valgamaa 8.4 LOKSA NARVA- Võrumaa 8.0 Haabneeme KUNDA JÕESUU Jõgevamaa 7.6 Viimsi Aseri KOHTLA- TALLINN Toila Viljandimaa 7.1 MAARDU Haljala JÄRVE Voka SILLAMÄE Olgina Raplamaa 7.0 Kuusalu Tabasalu Loo Kostivere Lüganuse Lääne Virumaa 6.9 Keila-Joa Lagedi KIVIÕLI Läänemaa 6.9 Assaku Raasiku RAKVERE NARVA Sõmeru KOHTLA- JÕHVI VIIVI- Harku Kadrina KONNA Harjumaa+Tallinn 6.8 PALDISKI Karjaküla Aruküla KEHRA Hulja Sonda PÜSSI NÕMME Jüri AHTME Tartumaa 6.8 Laagri Lepna Pakri s-d Kiili Vaida AEGVIIDU Vinni Hiiumaa 6.6 Klooga TAPA SAUE Saku Lehtse Pajusti Saaremaa 6.4 keskmine KEILA Average Vasa- Kose- Mäetaguse Põlvamaa 6.2 7.5 Kiisa Viru- lemma Uuemõisa Käravete Jaagupi Prillimäe TAMSALU Ravila Ambla Roela Kose Sääse KOHILA Väike-Maarja Aravete Iisaku Turba Kiltsi Juuru VORMSI Laekvere Tudu- Alu Simuna linna Järva- KÄRDLA Jaani Risti Rakke Kõrgessaare RAPLA Avinurme Kuusiku Koeru Palivere Uue- Keava Kõpu ps HAAPSALU Taebla mõisa Kehtna Väätsa Rohuküla Paralepa MÄRJAMAA Sadala Heltermaa TÜRI MUSTVEE Käru PAIDE Raja Käina Torma Laiuse Särevere Kuremaa Kassari Oisu JÕGEVA Siimusti Palamuse Adavere VÄNDRA PÕLTSAMAA KALLASTE LIHULA VÕHMA RUSSIA Puurmani Alatskivi VENEMAA PÄRNU- Kuivastu JAAGUPI Leisi Orissaare M U H U Virtsu LAVASSAARE SUURE- Are JAANI Kolga-Jaani Lähte Kõrveküla Vilsandi Valjala Audru Ilmatsalu Sauga TARTU Kihelkonna SINDI VILJANDI Ulila Paikuse Puhja Luunja Viiratsi Tõrvandi Kärla Üle- Võnnu Aste Tõstamaa PÄRNU Kõpu nurme Roiu Kureküla Tõravere Ramsi Nõo Mustla Kambja Rannu ELVA Ahja KURESSAARE KILINGI- Vastse- Mooste Halliste Õisu Kuuste Salme NÕMMETihemetsa Rõngu RÄPINA ABJA- Võõpsu 0 5000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 PALUOJA OTEPÄÄ Tallinn 29 810 Häädemeeste KARKSI- Puka PÕLVA Veriora Ida-Virumaa 16 897 MÕISAKÜLA NUIA Helme Tartumaa 10 107 Kanepi Sõrve ps Pärnumaa 9 092 TÕRVA Värska Parksepa Harjumaa 5 763 Õru Lääne-Virumaa 4 660 Sangaste Väimela Viljandimaa 4 111 Hummuli Laatre V-Antsla Järvamaa 3 583 Tsirguliina Sõmerpalu Kose Võrumaa 3 160 Kobela VÕRU PETSERI 0 10 30 50km Valgamaa 3 010 VALGA ANTSLA Jõgevamaa 2 910 Irboska Raplamaa 2 634 LÄTI Vastseliina Saaremaa 2 295 LATVIA Rõuge Põlvamaa 2 031 Koolitatute jaotus maakonniti Läänemaa 1 942 Distribution of participants by county Varstu Misso 12 Vaata Maailma Hiiumaa 692 www.vaatamaailma.ee 13 Participant profi le and An interesting phenomenon was that it was mostly Huvitav fenomen oli see, et tasuta koolitusvõimalusest haarasid eelkõige Osalejate profi il ja tagasiside women who seized the opportunity of free training kinni naised (71% koolitatutest). Raske on leida põhjusi, miks see nii oli. feedback (71% of the participants). It is diffi cult to fi nd the un- Tõenäoliselt julgesid naised tunnistada, et nad ei oska arvutit kasutada ning Algkoolitus oli mõeldud kõigile täiskasvanutele, kel polnud derlying reasons. Women were probably more willing olid valmis teistega koos seda selgeks õppima. Arvatavasti eelistasid mehed seni olnud võimalust, otsest vajadust või julgust arvutit ja Elementary training was targeted at all adults to admit that they did not know how to use computers „salaja“ omal käel õppida – kohati kasutades naise poolt koju toodud kursuse who had not had the opportunity, direct need and were prepared to learn it alongside others. Perhaps internetti kasutada. Lootsime väga, et tasuta algõppe või- käsiraamatut. Osas perekondades tekkis mehel huvi siis, kui abikaasa oli kur- or sheer nerve to use computers and the Inter- men preferred to learn ‘in secret’ – occasionally using suse juba läbinud ja kodus väga positiivselt oma õppimiskogemusest rääkis. malusest haaravad kinni eelkõige: net. We hoped that the opportunity to receive the course manual that their wives had brought home. * töölised * teenindajad free training would primarily be seized by: In some families, men became interested after their Kursused toimusid nii eesti kui ka vene keeles. Kuna venekeelse elanikkonna * pensionärid * töötud * workers * service workers spouses had passed the course and described their * pensioners * the unemployed learning experience in a very positive way. internetikasutus on mõnevõrra madalam Eesti keskmisest, siis oli väga oluli- ne ka nende kaasamine projekti. Keelebarjääri vältimiseks otsustasime kooli- Vanuseliselt seadsime alampiiri 18 aastale, kuigi erandkorras said osaleda ka The minimum age was set at 18, although younger The courses were held in both Estonian and Russian. tada ka vene keeles – vastavalt elanikkonna keelsusele. Näiteks Ida-Virumaal nooremad. Piirangu seadsime eelkõige tänu edukale Tiigrihüppe program- participants were accepted under exceptional circum- Since use of the Internet among the Russian-speaking oli u 80% ja Tallinnas u 50% kursustest venekeelsed, samas näiteks Saare- ja mile, mille kaasabil on Eesti üldhariduskoolides arvutiõppe võimalused head stances. We set this restriction chiefl y due to the success population falls somewhat below the average in Esto- Hiiumaal, kus venekeelne elanikkond peaaegu puudub, olid kursused ainult ja seetõttu saavad nooremad vastava hariduse oma koolist. Kuna vanuse of the Tiger Leap programme, which has contributed nia, it was very important to involve them in the project eesti keeles. Tagasiside on näidanud, et venelased olid väga tänulikud, et said ülempiiri ei olnud, siis osales kursusel nii mõnigi üle 90-aastane memm või to the good computer training possibilities at Estonian as well. In order to avoid the language barrier, we de- emakeeles õppida ning suurem osa poleks eestikeelsetele taat ning osa vanemaid inimesi omandas oskusi isegi kiiremini kui nooremad general educational establishments and has therefore cided to carry out training in Russian – in line with the kursustele üldse tulnudki. 1/3 kursustest kursuslased nende kõrval. seen younger people receiving such educa- language spoken by much of the population. By way of olid vene keeles. tion at school. With no maximum age limit, example, in Ida-Viru county some 80% and in Tallinn Vahetu tagasiside kursuse lõppedes 2/3 osalenutest kuuluvad majandus- Jaotus ameti järgi we even saw quite a few 90+ grandmothers some 50% of courses were held in Russian, whereas on likult aktiivse elanikkonna hulka. Distribution by profession and grandfathers participating in the course, the western islands of Saaremaa and Hiiumaa, where Kursuse viimaseks ülesandeks ja ühtlasi ka arvutikasutuse testiks oli interne- some of whom learned the skills faster than there are practically no Russian-speaking inhabitants, tis tagasisideankeedi täitmine. Osalejad andsid hinnangu kursuse sisule ja Noorematel kursuslastel oli osalemise their younger coursemates. the courses were held solely in Estonian. Feedback has lektorile, samuti andsid infot enda kohta – et saaksime statistikat osalejate eraettevõtja pensionär shown that the Russian students were very grateful to põhimotiiviks olla tööjõuturul konku- Enterpreneur Pensioner profi ili osas. rentsivõimeline ja saada selgeks elekt- 5,4% 14,1% The main motive for younger participants be able to study in their mother tongue and that most Osalejad on väga tänulikud sellise tasuta õppimisvõimaluse eest. Kursu- was to be competitive in the labour market of them would not have come to Estonian-language rooniline suhtlemine sõpradega. Keskea- juhtivtöötaja töötu se lõpus oli meeleolu positiivne – see väljendub ka väga heades hinnetes and learn how to communicate with their courses. lised otsisid võimalust oma igapäevaelu Manager the Unemployed nii lektorile kui ka koolituse sisule. Lõpetanud olid õnnelikud, et said „selle 2,9% 7,3% friends electronically. Middle-aged people lihtsustada – teha pangaülekandeid, lu- keerulise asjaga“ hakkama. Osa inimesi oli juba aastaid häirinud, et nad ei sought an opportunity to simplify their daily Immediate feedback at the end of the course geda uudiseid, jälgida töökuulutusi ning spetsialist kodune saanud arvutit ja internetti kasutada, kuna neil puudusid vajalikud oskusid. lives – conduct bank transfers, read the news, The last task of the course, as well as a computer usage lihtsalt eluga kaasas käia. Pensionärid Specialist Staying Nüüd aga avastati täiesti uus ja avar maailm, mis teeb elu lihtsamaks ja huvi- 17,3% at home keep an eye on job advertisements and just test, was to complete a feedback form on the Internet. 11,0% tulid eelkõige elu sisukamaks muutmise keep up with things. Pensioners came mainly The participants assessed both the content of the course tavamaks ning mida tahetakse kasutama jääda. eesmärgil, et otsida infot huvipakkuvate to make their lives more interesting – to fi nd and their lecturers, and also provided information about teemade kohta, suhelda e-posti teel oma teenindaja tööline information about topics that interested them themselves so that statistics could be gathered regard- Tagasisideankeedis oli ka lahter „Mis meeldis kursusel kõige enam?“, laste ja lastelastega. Service worker Worker and communicate with their children and ing the profi le of the participants. kus enimlevinud vastused olid: 18,5% 23,5% grandchildren via e-mail. The participants were very grateful for an opportu- • Kursus oli korraldatud hästi ja arusaadavalt; Heameel on, et üle 2/3 osalenutest kuulu- nity to study free. The mood at the end of the courses • Omandasin kasulikku informatsiooni; vad majanduslikult aktiivse elanikkonna We are glad that two out of three participants was positive – as was refl ected in the very good grades • Õpetaja oli väga kannatlik ja abivalmis; hulka, mis suurendab Eesti rahvusvahe- belonged to the economically active part of given both to the lecturers and to the course itself. • Hea seltskond. Lõbus meeleolu; society, which should improve Estonia’s inter- The graduates were happy that they had managed to list konkurentsivõimet. Ettevõtete võima- Jaotus vanuse järgi • Internet on huvitav! national competitiveness. Companies’ abilities achieve “such a complicated thing”. Some of them had lus kasutada IKT-lahendusi oma tootmis- Distribution by age to apply ICT solutions in their production or for years been troubled by their inability to use the com- „Mis meeldis kursusel kõige vähem?“ lahtrisse oli enamjaolt kirjutatud: või teenindusprotsessis kasvab, mistõttu service processes will increase, which should puter and the Internet. Now a completely new world toodete ning teenuste kvaliteet tõuseb. <20 • Kõik meeldis – ei olnudki sellist asja, mis ei meeldinud; 3,5% increase the quality of products and services. had been discovered that would make life simpler and Mitmed suurettevõtted ja riigiasutused 65+ Several large companies and state institu- more interesting, and they wanted to continue using • Kursus oleks võinud pikem olla; 7,9% saatsid oma töötajaid koolitustele grupiti tions sent their staff to the course in groups such facilities. • Kohati liiga kiire tempo. kümnete ja lausa sadade kaupa. 51-56 numbering in the tens or even hundreds. The 26,6% more that economically active people use the The feedback form included among others the ques- Tagasiside hinded 5-palli süsteemis olid üle ootuste kõrged 21-35 Internet, the broader the state’s opportunities tion “What did you like most during the course?”. Grades given by participants were higher than expected Mida enam majanduslikult aktiivseid 25,4% inimesi internetti kasutab, seda suure- are to become more effi cient through e-serv- The most common responses were: ices and maintaining the “thin state” and a low • The course was well-organised and understandable; Lektor valdas kursuse teemat mad on riigi võimalused e-teenuseid 36-50 Lecturer was competent at the content of the course 4,9 tax burden. All these factors will serve to make • I got useful information out of it; pakkudes efektiivsemaks muutuda ning 36,6% Estonia more attractive internationally and, • The teacher was very patient and helpful; Lektor esitas materjali arusaadavalt Lecturer presented the material clearly 4,9 säilitada „õhuke riik” ja madal maksukoo- hopefully, also bring more foreign direct in- • Nice comrades, good atmosphere; Lektor saavutas kontakti kursuslastega Lecturer established a contact with the participants 4,9 rmus. Kõik eeltoodu muudab Eesti rah- vestment – especially in technology sectors. • The Internet is interesting! vusvaheliselt atraktiivsemaks ning loo- Lektor esitas piisavalt näiteid Lecturer gave sufficient examples 4,8 detavasti toob see endaga kaasa rohkem The “What did you like least?” box välismaiseid otseinvesteeringuid – eriti most often produced the following responses: Õppematerjalid olid arusaadavad Study materials were understandable 4,7 tehnoloogiamahukates sektorites. • I liked everything – there was nothing I didn’t like; Osalejate haridustase Õppematerjale oli piisavalt Study materials were sufficient 4,7 • The course could have been longer; Participants` level of education • Occasionally the pace was a bit fast. Kursus vastas täiesti minu ootustele Course was exactly what I expected 4,7

Saan edaspidi uusi oskusi kasutada I can use these new skills in the future 4,6 põhiharidus 9% Basic education kesk- või keskeriharidus Secondary or vocational education 69% kõrgem haridus Higher education 22% 0,0 1,0 2,0 3,0 4,0 5,0

14 Vaata Maailma www.vaatamaailma.ee 15 Tagasiside uuringud Feedback research Internet usage dynamics Eesti internetikasutuse Besides the feedback given at the end of the in Estonia dünaamika Lisaks kursuse lõpul antavale tagasisidele oleme uurinud, course, we have studied whether that initial Internet usage in Estonia is being regularly kas esmane positiivne emotsioon on ajutine või on see positive feeling was only short-lived or had Eesti elanike internetikasutust uurib regulaarselt uuringu- transformeerunud reaalseks interneti kasutamiseks. transformed into real usage of the Internet. monitored by the research company EMOR TNS. According to their studies during the past fi rma EMOR TNS, kelle andmetel on viimase aastaga inter- year the Internet usage has gone up primarily netikasutus tõusnud eelkõige tööliste seas. Kokku tellisime professionaalselt uuringufi rmalt ES Turu-uuringute AS neli We commissioned four telephone surveys from the pro- fessional market research company, ES Turu-uuringute among workers. telefoniküsitlust, mille käigus uuriti kursusel osalenud inimeste hilisemat AS, to study Internet usage among the people who had Nelja aasta eest oli internet Eestis vaid eriti aktiivsete ja uuendusmeelsete ini- internetikasutust ning mittekasutamise põhjuseid. Iga uuringu käigus in- Four years ago the Internet was solely the tool of participated in the course, as well as any reasons for not meste pärusmaa. 1999. aasta sügisel kasutas internetti 16 protsenti Eesti täis- tervjueeriti u 500 lõpetanut. Koostatud valimid olid küsitluse aluseks olnud the very active and the innovation. In the autumn of doing so. In the course of each study, some 500 people ealisest elanikkonnast. Tänaseks on interneti kasutajaid kolm korda rohkem, andmebaaside suhtes representatiivsed ning tulemuste statistiline kõrvale- 1999, 16% of the adult population of Estonia used the who had received training were interviewed. The sam- täpsemalt 47%. Internetikasutuse kiire kasvu vedajad olid esialgu peamiselt kalle oli hinnanguliselt alla 4%. Internet. Today there are three times as many users: ples were representative of the databases noored ja kõrgharidusega inimesed. See tekitas kõige positiivse kõrval ka underlying the questionnaire, and the 47%. The leaders of this fast growth in Internet usage hirmu, et lisaks varanduslikule kihistumisele hakkab ühiskonda jagama veel Koolitusprojekti alguses seadsi- Interneti kasutamine ameti põhjal evaluated statistical deviation of the results to begin with were predominantly young people with higher education. Despite the positive implications, this digitaalne lõhe internetti kasutavate ja sellest kõrvale jäävate ühiskonnakih- me endale eesmärgi, et vähemalt Internet usage by profession was under 4%. simultaneously created the fear that besides the mate- tide vahel. Seetõttu koondus ka Vaata Maailma tähelepanu täiskasvanud ja pooled kursuslastest peaksid jää- 100% At the start of the training project we set rial diff erentiation society would be split by a digital seni internetti mittekasutavate inimeste järeleaitamisele. ma internetti kasutama. Uurin- divide between the strata of the society using the Inter- 90% ourselves the goal that at least half of the Täna arengut analüüsides võib öelda, et Eestil on õnnestunud liikuda gud aga on näidanud, et üle 2/3 ei net and those who were not. This is why the interest of No participants should remain using the Inter- soovitud suunas. Viimase kahe aasta jooksul on õppinud internetti kasutama osalejatest, viimase uuringu järgi 80% net. But studies have shown that two out of Look@World was focused on helping those people who 40 000 liht- ja oskustöölist, see tähendab koristajat, keevitajat, õmblejat või isegi 73%, on pärast kursust in- 70% were adults but did not use the Internet. jah three have continued to use the Internet ehitajat, kelle igapäevane töö ei nõua enamasti interneti kasutamist. Interne- ternetti kasutanud. Yes When analysing such developments today, it can 60% after the course, and according to the latest ti kasutajate osakaal selles sihtrühmas on pea kolmekordistunud: kui 2001. be said that Estonia has managed to move in the right survey, that fi gure is now as high as 73%. aastal oli internetti kasutanud 11%, siis 2003. aasta lõpuks juba 30% sellest Koolitatute vahemik Kasutajate % 50% direction. During the past two years, 40,000 skilled and Sequence of Users‘ % unskilled workers such as cleaners, welders, dressmak- sihtrühmast. 40% 61% of those who remained Internet users people trained Mõnes mõttes on nende tee interneti juurde nõudnud rohkem oma pa- clicked online several times a week, while ers and construction workers, whose daily work does

1 – 4000 58% 30% Manager Enterpreneur nust ja motivatsiooni kui kõrgelt haritud kontoritöötajatel ja kooliõpilastel, 27% did so a few times a month, rendering not tend to require Internet usage, have learned to use Pensioner Service worker Specialist Unemployed the Internet. The share of Internet users in that target kelle töölaudadele on tööandjad-koolidirektorid arvutid muretsenud ja 4000 – 25000 59% 20% Staying at home Worker them active Internet users. It was predomi- group has almost tripled: if in 2001 11% of the target õpetuse korraldanud. Suur osa töölistest on interneti kasutamiseks pidanud 25000 – 50000 65% 10% nantly used to search for information, read news and access newspaper websites. Over group were using the Internet, then at the end of 2003 endale ise koju arvuti muretsema. Igal teisel töölisest veebikasutajal on koju 50000 – 90000 73% 0% tööline / teenistuja / spetsialist / juhtivtöötaja / / eraettevõtja pensionär / töötu / the / kodune half of those browsing the Internet also the respective fi gure stood at 30%. arvuti ostetud ja see ka internetti ühendatud. Perede sissetulekuid arvesta- used their e-mail facility In a certain sense, their road to the Internet has re- des on see nende jaoks olnud kindlasti oluline investeering, mille teokssaa- quired more personal input and motivation than is the and handled their fi nances misele on kaasa aidanud ka järelmaksuvõimaluste avardumine. 61% internetti kasutama jäänud case with highly educated offi ce workers and students, through an Internet bank. Töölised kasutavad internetti peamiselt meelelahutuslikel eesmärkidel. kursuslastest omakorda tegid Interneti kasutamise põhjused for whose desks employers or school directors have Niisama veebis ringirändamisele järgnevad konkreetse info otsimine, erine- seda mitu korda nädalas ning Reasons of Internet usage purchased computers and organised training. Most of The principal locations vate portaalide külastamine ja Eesti internetiväljaannete lugemine. Rohkem 27% mitu korda kuus, seega on for using the Internet the workers have had to buy a home computer in order info otsimiseks Searching for information kui pooled sinikraed kasutavad internetipanga teenuseid. Elektronpost levib neist saanud aktiivsed netikasu- were at home and at the to use the Internet. Every second worker who is a web surfer has bought a home computer and has obtained sedavõrd, kuivõrd kasvab in- tajad. Valdavalt otsiti internetist uudiste ja Reading news and accesing media workplace. Four out of ten ajakirjanduse lugemiseks Internet connection. Taking into account family income, ternetikasutajate hulk nende infot ning loeti uudiseid ja ajakir- could use acquaintances’ e-posti saatmiseks/ it has undoubtedly been a signifi cant investment for tutvusringkonnas ja kogu- Internetikasutajate osakaalu kasv jandust. Üle poolel interneti ka- lugemiseks Sending/receiving e-mails facilities, while a fi fth uti- erinevates sihtrühmades lised Public Access Internet them. This has been at least partly facilitated by the neb piisavalt palju e-posti sutajatest on ka e-posti aadress internetipanga Using Internet bank kasutamiseks Point. expansion of hire purchase facilities. omanikke. ning ajavad rahaasju netipanga These workers use the Internet mainly for entertain- Increase of Internet penetration kaupade tellimiseks in diff erent target groups kaudu. ja ostmiseks Ordering and buying goods The predominant obsta- ment purposes. Surfi ng the web is most popular, fol- Peamiselt käidi internetis ko- veel millekski Other cle (70%) facing people lowed by looking for specifi c information, visiting diff er- * käesoleval leheküljel on kasutatud dus ja töökohal. Veerand inimes- sinikraed valgekraed õpilased, üliõpilased who have not used the ent portals and reading Estonian Internet publications. TNS Emori projektijuhi Kristina test said tuttava juures arvutit ja More than half of the blue-collars use Internet banking Randveri artiklit 17.02.04 Äripäevas. blue-collars white-collars pupils, students 0% 20% 40% 60% 80% 100% Internet has been a lack of internetti kasutada ning viiendik access, whereas 25% have services. E-mail is spreading along with the number of 90% Internet users among their acquaintances surpassing 81% käis avalikus internetipunktis. had neither the need nor 80% 85% 82% 81% Nendel, kes pärast kursust suffi cient time. However, the fi gures needed for there to be suffi cient numbers of users of the facility. 70% 73% 73% internetti polnud kasutanud, Interneti kasutamise koht an interesting fact is that 63% on valdavaks (70%) takistuseks Location of Internet usage 40% who did not use the Internetikasutus Eestis (15-74-aastastest elanikest) 60% Internet have still used the olnud netile ligipääsu puudumi- * on this page an article Internet usage in Estonia (among residents aged 15-74) 55% computer. 50% 45% ne. 25% pole lihtsalt vajadust või kodus 49% Home by TNS Emor Project 50% 47% Manager Kristina Rand- 40% 46% 35% piisavalt aega olnud. Huvitav fakt 45% tööl 40% Work ver, published in the 30% on aga see, et 40% kursuslastest, newspaper Äripäev on 30% 40% 24% kes pole hiljem internetti kasu- tuttava juures 26% With acquaintances 17 February 2004, has been used. 35% 20% tanud, on arvutit pärast kursust avalikus internetipunktis 22% Public Access Internet Point 14% 32% 8% siiski kasutanud. 30% 10% 11% mujal 12% Other 25% sept- dets- mar- jun- sept- dets- mar- jun- sept- dets- 0 0%10% 20% 30% 40% 50% nov veeb mai aug nov veeb mai aug nov veeb 1999 2000 2001 2002 2003 TNS Emor 2001 2002 2003 2004 TNS Emor

16 Vaata Maailma www.vaatamaailma.ee 17 Näiteid kursuse läbinutest Course graduates Teachers Õpetajatest

Look@World Project Manager Neeme Rõõs (on the All in all, 314 teachers participated in the Vaata Maailma projektijuht Neeme Rõõs left) congratulating the 100,000th graduate of the project as lecturers, of whom 34 were employed Kokku osales projektis lektoritena 314 õpetajat, (vasakul) õnnitlemas koolitusprojekti training project, Aare Salem (57), a resident of the on a full-time basis. kellest 34 olid põhikohaga projektis tööl. 100 000. lõpetajat, kelleks osutus Tartu Tartu and driver for the Kroonpress printing house. Annelinna elanik, Kroonpressi trükiko- His main reason for coming to the course was to Full-time teachers provided training every working day Põhikohaga õpetajad andsid koolitust jas autojuhina töötav 57-aastane Aare keep up with modern life. He has a fi rm plan to buy in the main classrooms set up by Look@World. Part- igal tööpäeval Vaata Maailma loodud Salem. Põhiliseks stiimuliks kursusele tu- a computer so as to further develop his skills. time teachers conducted an average of two courses põhiklassides. Osalise ajaga õpetajad lekul oli soov ajaga kaasas käia, kuna elu per month and used the computer classrooms of their viisid läbi keskmiselt 2 kursust kuus ja Look@World teacher Marika Tuga on one of the schools/institutions. Most of the teachers involved were läheb edasi. Mehel on ka kindel plaan en- kasutasid oma kooli/asutuse arvuti-

Foto: Tiit Tiit Lepp Foto: participants: “When answering the question about educators. dale arvuti osta, et oskusi edasi arendada. klassi. Enamik kaasatud õpetajatest olid what had inspired her to come to the course, a Prior to the courses, all teachers had to attend four pedagoogid. Vaata Maailma õpetaja Marika Tuga ühe kursuslase kohta: woman of about sixty said: “I joined a political party and days of in-depth preparation. The material of the course they said they would send information to the members was covered and organisational issues were discussed Õpetajad läbisid enne kursuste „Küsimusele, mis teda koolitusele tulema ajendas, vastas üks umbes kuue- via e-mail. And this is what I want to know – how to read on the fi rst two days. During the last two days the teach- algust 4-päevase põhjaliku ettevalmis- kümnene naisterahvas: „Ma astusin parteisse ja seal öeldi, et liikmetele those e-mails.” During the class she kept asking when ers were instructed on andragogics, learning the nu- tuse. Esimesel kahel päeval võeti läbi Tiit Lepp Foto: saadetakse teateid e-mailiga. Ma tahangi nüüd teada, kuidas neid e-maile they would start reading them. ances of teaching computer skills to adults as opposed kursuse materjal ja arutati organisa- Vähem kui kahe aasta jooksul omandas lugeda saab.” Tunni jooksul tuletas ikka meelde, et millal siis kirju saatma She sent her fi rst trial mail to her daughter in Tartu. to schoolchildren. toorseid küsimusi. Viimasel kahel päeval Halje Siimoni käe all arvuti ja interneti hakatakse. Luckily, her daughter responded at once and there According to the teachers, the project was both nec- algoskused 1340 inimest. oli andragoogikaalane koolitus, kus In less that two years, 1340 people obtained Esimese kirja saatis prooviks tütrele Tartusse. Õnneks vastas tütar kohe ja was a photograph attached. So we opened the photo essary and worthwhile. In smaller places, the increase omandati täiskasvanute arvutiõpeta- basic computer and Internet skills under kirjale oli lisatud ka pilt. Tegime siis pildi koos lahti ja sellelt vaatas vastu kena together and there was this cute baby in it, about a year in the number of Internet users has been clearly felt. mise nüansse ja võrreldi neid koolilaste Halje Siimon’s instruction. old. It brought tears to her eyes.” The lecturers were surprised at how willing the adults umbes aastane põngerjas. Siis tuli vanaemale pisargi silma.” õpetamisega. were to study; in that sense it was very good that par- Õpetajate sõnul oli projekt väga vajalik ja tänuväärne. Väiksemates koh- Galina (33) is a kindergarten teacher from J¦hvi who ticipation was voluntary. The satisfaction of the people Galina (33) on Jõhvis elav lasteaiatöötaja, kes tades on selgelt tunda internetikasutajate hulga suurenemist. Tore on näha läbis 2002. a suvel edukalt Vaata Maailma ar- successfully passed the Look@World computer training and their glow at the end of the course was gratifying course in the summer of 2002. “The study programme – there was applause, and teachers were given fl owers netipunktides endisi kursuslasi ning et eelkõige lastega pered on koju arvu- vutikoolituse. „Õppeprogramm oli hästi läbi

Foto: Baltic FCB Foto: was well prepared and completely understandable,” she and chocolates. tid ostnud ja internetiühenduse hankinud. Osa lõpetanuid küsis õpetajatelt mõeldud ja igati arusaadav,“ kiidab ta kur- said in praise of the course. Computer skills have signifi - aeg-ajalt nõu – seega ei piirdu õpe vaid 8 tunniga. susi. Arvutioskus on tema tänast elu oluliselt cantly changed her life. “Now I make all my payments Looking back at the project, the work was intense, car- Elanike huvi koolituse vastu käis tõusude ja mõõnadega – mõnikord oli muutnud. „Nüüd teen kõik maksed internetis, over the Internet, I read newspapers on the computer ried a lot of responsibility and was rather tiring, but it väga raske kursuslasi leida, siis jälle oli ligi kahekuuline järjekord. Lektorid loen arvutist lehti ning kirjutan sõpradele kir- and write letters to my friends,” she says, highlighting was also very interesting and provided a lot of experi- olid üllatunud, kui õpihimulised täiskasvanud olid – selles mõttes oli väga ju,“ rõhutab ta uute teadmiste kasu. the benefi ts of her new skills. ence, which in turn produced a lot of positive energy. It hea, et kursustest osavõtt oli vabatahtlik. Rahulolu pakkus inimeste heameel was confi rmed for me that: kursuste lõpus – plaksutati, kingiti lilli ja šokolaadi. At Kilingi-Nõmme Library they call Ele- • Training should not become a routine – each course Ele-Tiiut (64) hüütakse Kilingi-Nõmme raama- Tiiu (64) Aunt Tuesday. Every Tuesday she has to diff er from the previous one somehow. tukogus tädi Teisipäevaks. Igal teisipäeval tuleb Projektile tagasi vaadates mõtlen, et töö oli pingeline, vastutusrikas ja küllalt- comes to the Public Access Internet Point • The trainer should not openly display his or her bad ta raamatukogus asuvasse avalikku interneti- ki väsitav, kuid samas väga huvitav ja kogemusterohke, mis omakorda andis punkti ja paneb üksiti kohe ka järgmiseks teisi- and immediately makes another booking mood or concern. The trainer has to be an actor, edu- for the following Tuesday. “It’s very nice cator, teacher and psychologist all in one. Each course positiivset energiat. Sain kinnitust, et:

päevaks aja kinni. “Väga ilus on ju, kui ma oma / EPL Pille-Riin Pregel Foto: when I open my mailbox and there’s that red has to be like a new performance where the partici- • koolitamine ei tohi muutuda rutiinseks – iga järgmine kursus peab olema postkasti lahti teen ja seal on see punane arv, et number saying how many messages there pants are the cast of the play. millegi poolest eelmisest erinev; mitu kirja mulle tulnud on,” rõõmustab ta. “Olen are for me,” she says happily. “I’m a curious • The trainer has to treat all participants equally, regard- • koolitaja ei tohi välja näidata oma paha tuju ega muresid. Ta peab olema uudishimulik vanainimene!“ Ele-Tiiu teine huvi old so-and-so!” Ele-Tiiu’s other interest is po- less of whether they are young, old, have been re- näitleja, kasvataja, õpetaja ja psühholoog ühes isikus. Iga uus kursus peab on luuletused ja e-kaardid. “Ise ma muidugi ems and e-cards. “I myself, of course, do not leased from prison etc. The people take their cue from olema kui uus etendus, kus kursuslased on etenduses osalejad; internetti salme ei saada, aga mulle meeldivad send verses into the Internet, but I like other the trainer and become more tolerant. • koolitaja peab kohtlema kursuslasi võrdväärselt, vaatamata sellele, kas väga teiste omad. Ja kui ma leian need, mis ke- people’s poems very much. And if I fi nd ones Zoja Metsis tegemist on noore, vana, vanglast vabanenuga jne. Koolitaja eeskujul that are nice, I take them down.” Full-time teacher nad on, kirjutan maha.” muutuvad ka inimesed mõistvamaks. Zoja Metsis Foreman of the Häädemeeste area of the Pärnu High- Pärnu Teedevalitsuse Häädemeeste piir- põhikohaga õpetaja konna meister Aarne (46) peaks oma valve- way Department, Aarne (46), would have to cover I visited Australia for 3 months to see my expatriate 130 kilometres a day to check on the condition of the acquaintances. I took three training manuals along nädalatel teedeolude kontrollimiseks maha roads while he is on duty if he had not participated in to introduce this remarkable project to the Estonians sõitma 130 kilomeetrit päevas, kui ta mitte the Look@World training course in 2002. But now he there. After I had been describing the possibilities of 3 koolituse käsiraamatut kaasa, et sealsetele 2002. aastal Vaata Maailma arvutikoolitusel Foto: Pille-Riin Pregel / EPL Pille-Riin Pregel Foto: checks on the data of road meteorological centres on the Internet for a few weeks, my host’s son gave her a ele suurepärast projekti tutvustada. Kui olin osalenud poleks. Pärast seda vaatab ta tee- the Internet. “I save a lot on fuel if I don’t have to drive computer for Christmas. On Christmas Day we watched lias interneti võimalustest paar nädalat rää- ilmajaamade andmeid internetist. “Hoian kõ- to the stations at Võiste and Ikla. Click! and the sensors winter-time Estonian Christmas Eve in real time to- siis kinkis minu võõrustaja poeg oma emale vasti kütust kokku, et ei pea tugipunktidesse immediately show what’s going on.” gether. They hadn’t seen such a sight for 60 years! deks arvuti. Esimesel jõulupühal vaatasime koos Võistesse ja Iklasse sõitma. Andurid näitavad “I take my hat off to the organisers. It turns out there Regardless of the lack of a proper classroom, I carried e Eestimaa jõuluöö ilma reaalajas. Sellist pilti ei are free lunches after all!” he says. “No regrets that I out an Internet course based on the Look@World train- kohe klõks! ära, mis toimub.” ud nad näinud 60 aastat! Eesti külas Thilmeres participated.” ing in the Estonian Village of Thirlmere. They were very “Müts maha korraldajate ees. Tuleb välja, et tasuta lõunasöögid on olemas,” raldasin arvutiklassi puudumise kiuste interneti “You get so used to the computer that it seems like grateful for the free tutoring – there is no such training tõdeb ta. “Ei mingit kahetsust, et seal käisin.” sutamise kursuse Vaata Maailma koolituse põh- “Harjud juba arvutiga nii ära, see on sama, nagu sul on köögis elektripliit. your oven in the kitchen - if it’s there, you use it and cook project in Australia. food,” he muses. “If my Internet facility disappeared now, Liia Ling l. Igatahes olid sealsed eestlased väga tänulikud Kui on olemas: võtad ja teed süüa,” mõtiskleb Aarne. “Kui internetivõimalus I’d miss it a lot. Like being without electricity.” Teacher of Roela Basic School asuta õppe eest. nüüd ära kaoks, oleks suur puudus. Nagu voolu äravõtmine.” Liia Ling * viimased kaks lugu on 13.03.2004 Eesti Päevalehest. Roela Põhikooli õpetaja

18 Vaata Maailma www.vaatamaailma.ee 19 Avalike internetipunktide Training the staff of Public Financial summary Finantskokkuvõte töötajate koolitused Access Internet Points One could fairly say that Look@World training Vaata Maailma koolitusprojekti kohta võib julgesti öelda, project was unusual because: et tegu oli väga haruldase projektiga sest: Within the framework of the Look@World train- - we were constantly ahead of time schedule; Vaata Maailma koolitusprojekti raames oli võimalik ing project, the staff of PAIPs, the providers - olime pidevalt ajagraafi kust ees; koolitust saada ka avalike internetipunktide töötajatel, - participants’ satisfaction with the project was of computer and Internet user support to the extremely high; and - osalejate rahulolu projektiga oli äärmiselt kõrge ning visitors of PAIP, had the opportunity to receive AIPi külastajatele arvuti ja interneti kasutajatoe andjatel. - actual costs were considerably smaller than - reaalsed kulutused olid eelarvest oluliselt väiksemad. Kursused toimusid nii eesti kui vene keeles ja olid special training. Courses were held in both Es- had been budgeted for. tonian and Russian and were free of charge for osalejatele tasuta. Projekti algne eelarve oli 45,4 mln krooni, kuid tegelikeks kuludeks kujunes the participants. The initial budget for the project was EEK 45.4 million, esialgsel hinnangul 39,9 mln krooni*, mis teeb kogu projekti kokkuhoiuks 5,5 but real costs have stood at EEK 39.9 million* according mln krooni ehk 12% eelarvest. Kuigi tegu oli esmakordse seda tüüpi projekti- Koolituse korraldasid BCS Koolitus ja IT Koolitus lektorid. Kokku osales aja- The courses were conducted by the lecturers of the to preliminary estimates, bringing total savings to EEK ga, julgeme tagantjärele väita, et olime eelarve tegemisel suhteliselt täpsed. vahemikul juuni 2002 – märts 2004 toimunud kursustel 442 inimest kõigist training companies BCS Koolitus and IT Koolitus. In 5.5 million (12% of the budget). Even though it was Suurima kulu moodustasid ettearvatult õpetajate palgad, mis olid kokku maakondadest. Koolitusele eelnes AIPide töötajate testimine. Testi abil hin- total, 442 people form counties all over Estonia par- the fi rst project of its kind, we can claim with hindsight 16,8 mln krooni ehk 42,1% kogukuludest. Paariprotsendiline kulude ületami- dasime inimeste arvutialaseid teadmisi ning selgitasime välja täiendõpet ticipated in the courses, which were held between June that we were relatively accurate about the budgeting. ne oli otseselt tingitud sellest, et koolitasime plaanitust 3% rohkem inimesi. vajajad. 2002 and March 2004. This training was preceded by Project savings were the result of the work of the project Suurima kokkuhoiu saavutasime koolitusklasside rendi pealt – planeeri- Kahepäevase kursuse kestu- testing of PAIP staff , during which we evaluated their team and the demand created. computer usage skills and established the need for any tud 11,5 mln krooni pealt õnnestus kokku hoida tervelt 7,1 mln krooni ehk Soovisime, et AIPide töötajad seks oli kokku 12 tundi. Kooli- The biggest cost item was predictably the pay for further training. 61,4%. Olime juba eelarvesse arvestanud turuhinnast oluliselt madalama oskaksid Vaata Maailma algkoolituse tuse teemade valikul lähtusime the teachers, totalling EEK 16.8 million (42.1% of total The duration of the two-day course was 12 hours. rendi, kuid enamik omavalitsusi olid väga huvitatud, et me tasuta arvutikoo- läbinud inimestele paremat kohapeal- sellest, milliste probleemidega costs). The cost overrun, by a few percent, was a direct In choosing training topics, our starting point was litusi just nende valla/asula elanikele pakuksime ning võimaldasid koolide set arvutikasutuse tuge pakkuda. AIPi töötajad iga päev kokku result of training 3% more people than planned. the problems the staff of PAIPs faced on a daily basis. We achieved the greatest cost economy on the rent omanikena arvutiklasse kasutada kas minimaalse tasu eest või päris tasuta. puutuvad. Lisaks soovisime, Moreover, it was our wish that those who passed the of the rooms that were used for training – being able Oluline kokkuhoid tuli ka projekti ettevalmistuskuludelt ja täpsemini koo- et kursuse lõpetanud oskaksid toime tulla erinevate arvuti seadistamise course would be able to cope with diff erent possibilities to save EEK 7.1 million on the planned 11.5 million, i.e. lituse käsiraamatute trükkimiselt. Me ei julgenud arvestada, et tellitud käsi- ja interneti kasutamise võimalustega. Koolituse esimesel päeval tutvustati of computer confi guration and Internet usage. On the 61.4%. Rental rates had already budgeted signifi cantly raamatute suurpartii trükihind tuleb sedavõrd soodne. Kokkuvõttes läksid arvuti riistvara, anti ülevaade erinevatest operatsioonisüsteemidest ja tark- fi rst day, computer hardware was introduced along with lower than the market price, but most municipalities käsiraamatud maksma 1,4 mln krooni planeeritud 3,2 mln krooni asemel. varaprogrammidest, käsitleti tarkvara ja riistvara seadistamise võimalusi. an overview of diff erent operating systems and soft- were so interested in us off ering free computer classes Ettevalmistuskulude sisse oli arvestatud ka AIPi tugiisikute põhjalikuma Kursuse teine päev oli pühendatud internetile. Koolitusel osalenute arvates ware programmes. Possibilities of confi guring software to the residents of namely their counties/towns that koolituse kulu. Avalike internetipunktide 442 töötaja koolitamiseks kulus 1,6 on arvuti riistvara tundmine vajalik, kuid internetialaste teadmiste järele on and hardware were also handled. The second day was they as school owners enabled us to use computer devoted to the Internet. According to the participants, mln krooni, mis jäi täpselt planeeritud eelarvesse. vajadus isegi suurem. Sellepärast pidasid nad oluliseks just kursuse seda osa, classes either for a minimum fee or free of charge. while knowledge of the hardware was necessary, the Oluliselt ületasid eelarvet turunduskulud. Projekti alustades arvestasime kus õpiti kasutama erine- Signifi cant savings also resulted from project prepa- need for Internet skills was even more teadlikult tagasihoidlike turunduskuludega, mille tõstmine jäi vajaduse kor- vaid internetiteenuseid ration. We had not dared to imagine that the volume of urgent. This is why they considered im- ral projekti järelevalvenõukogu kompetentsi. 2003. aasta suvel, kui registree- – otsingusüsteeme, uudis- the order of manuals would cut the price as much as it portant namely that part of the course did. All told, the manuals cost EEK 1.4 million, instead of rumine drastiliselt vähenes, otsustasimegi suurendada turunduskulusid u 2 gruppe, elektronposti jne. which taught them to use diff erent In- the planned 3.2 million. miljoni võrra kokku 4,1 miljoni kroonini. See andis loodetud tulemuse, sest Eriti suurt huvi pakkus ternet services such as search engines, Preparatory costs also included the more in-depth registreerumine tõusis oluliselt ning seda kuni projekti lõpuni. interneti turvalisuse tee- / Scanpix PM Foto: news groups, electronic mailing and training of the support staff of PAIPs. It cost EEK 1.6 mil- Investeeringud 17-sse oma koolitusklassi tegi Vaata Maailma SA otse. Ka ma, millega vaid üksikud so on. The issue of Internet security lion to train 442 of them, which was precisely in line with siin suutsime arvuteid ja lisaseadmeid hulgi soetades mõningast kokkuhoi- varem kursis olid. Koolitu- was of particular interest since only a the planned budget. du saavutada. Koolitusprojekti lõppedes kinkisime koolitusklassid haridus- selt saadi kaasa mahukas few were well informed about it. The Marketing costs ran signifi cantly higher than had asutustele ja raamatukogudele, kelle ruumides klassid asusid. kursuse käsiraamat, et participants were given an extensive been budgeted. When starting the project we took course manual for later revision, if Projekti eelarves oli ette nähtud fi kseeritud projektijuhtimise tasu ligi 3,4 vajadusel saaks õpitut into account modest marketing costs. In the summer needed. The manual included a vari- mln krooni koolitusi korraldanud fi rmadele BCS Koolitus ja IT Koolitus, millele meelde tuletada. Mater- of 2003, then, when registration fell drastically, we did ety of references to websites which lisandus tulemustasu kulude kokkuhoiult koolituse kvaliteedi tagamise kor- jalis on rohkesti viiteid decide to increase marketing costs by some 2 million to provide opportunities for further ral summas 1,7 mln krooni, seega kokku 5,1 mln krooni. Peame seda heaks raha- internetilehekülgedele, a total of EEK 4.1 million. This produced the expected self-study. result, since registration increased considerably and kasutuseks, sest ise kogu projekti juhtides oleks sihtasutuse üldkulud kasvanud mis annab hea võimaluse The participants were very satisfi ed continued to improve towards the end of the project. pea samas ulatuses. Lisaks saime rakendada projektijuhtide oskusteavet. ennast edaspidi iseseis- with the organisation of the training The Look@World Foundation made direct invest- Koolitusprojekti eelarve ja kogukulud Budget and actual costs of the project valt täiendada. and the lecturers. In their feedback, ments into our own 17 training classrooms. Here, too, tuhanded kroonid / thousand of kroons 15,65 KR = 1 EUR Koolituse korralduse the participants highlighted the we managed to save some money due to bulk purchas- ja lektoritega jäid kursus- professionalism and thoroughness Kulu artikkel Eelarve Tegelik kulu Kulu osakaal Kokkuhoid Kulu / eelarve ing of computing technology. At the end of the training Cost item Budget Actual costs Cost proportion Saved Cost / budget of the trainers in responding to their lased rahule. Tagasisides project we donated the classrooms to the educational Õpetajate tasud Teachers’ salaries 16 473 16 815 42.1% -342 102.1% toodi eriti esile koolita- questions. institutions and libraries that had hosted the classes. Kulutused koolitusklassidele jate professionaalsust ja The project budget included a fi xed project man- Rent of classrooms 11 539 4 453 11.2% 7 086 38.6% agement fee of EEK 3.4 million to the companies that Turunduskulud põhjalikkust küsimustele Marketing expenses 1 867 4 093 10.3% -2 226 219.2% vastamisel. carried out the training. This was supplemented by a Ettevalmistuskulud performance fee on cost savings in the amount of EEK Project prepatation costs 5 976 4 050 10.1% 1 926 67.8% Koolitatavate registreerimine 1.7 million, provided that quality was maintained. We Registration of participants 1 200 866 2.2% 334 72.2% regard it as a good use of money, since the general costs Muud lisakulud Kristjan Sakk, lecturer at BCS Koolitus: Other expenses 730 452 1.1% 278 61.9% would have been about the same if the foundation had Kristjan Sakk, BCS Koolituse lektor: “The participants were positive and curious. If a topic Investeeringud põhiklassidesse managed the whole project itself. Besides, we could ap- Investments into main classes 4 243 4 079 10.2% 164 96.1% turned out to be too complicated, they requested that the „Kursuslased olid positiivsed ja teadmishimulised. Kui teema osutus liialt keeruli- ply the know-how of project managers. BCS ja IT projektijuhtimistasu seks, paluti materjali edasi anda lihtsamalt. Positiivne oli see, et ei löödud käega, material be presented in a simpler way. It was constructive Project management fee 3 364 3 364 8.4% 0 100.0% BCS ja IT projektijuhtimise preemia vaid üritati ikka kõigest aru saada.” that they did not give up, but made an eff ort to understand * Real project costs estimated as presented on 31 March 2004. Project management bonuses 1 737 4.4% -1 737 everything.” Costs have not been audited. KOKKU / TOTAL 45 392 39 909 100.0% 5 483 87.9% * Projekti tegelike kulude kohta on esitatud hinnang seisuga 31.03.2004. 20 Vaata Maailma www.vaatamaailma.ee 21 Look@World Foundation E-SERVICES erinevad draiverid, mis moodustavad ID-kaardi kasutamise baastarkvara. Vaata Maailma Sihtasutus Look@World has fi nanced the setting up of three major Väga oluliseks peame DigiDoci programmi loomist, mis on maailmas ainu- Look@World (L@W) is a major project that was e-services: laadne kõigile kättesaadavat universaalset digiallkirjastamist võimaldav Vaata Maailma on 2001. aasta kevadel algatatud Eesti initiated by Estonian private companies in the tarkvara. DigiDociga antud allkirjad on seaduslikud ja Eestis üldiselt aktsep- erasektori ettevõtete suurprojekt, mille missiooniks on suu- spring of 2001. It’s mission is to signifi cantly Software for using the ID-card and Digital signature teeritud. Lisainfo: www.id.ee increase the number of Internet users, thus rais- Most of the software that is necessary to use the Estoni- rendada oluliselt internetikasutajate arvu ning tõsta sellega an ID-card on the Internet has been created in coopera- Eesti elanike elukvaliteeti ja konkurentsivõimet Euroopas. ing the quality of life of Estonian people and the E-kool competitiveness of the country in Europe. tion with AS Sertifi tseerimiskeskus, while Look@World Foundation has acted as the fi nancier of development E-kool on veebipõhine kool-kodu suhtlemiskeskkond, mis võimaldab lapse- work. This includes diff erent drivers that are the basic vanematel ja õpilastel fi ltreeritult näha teda puudutavat õppeinfot nagu Vaata Maailma projekti algatajad olid Hansapank, Elion, EMT, Eesti Ühispank, The initiators of the Look@World project were: Hansa- software for using the ID-card. We consider very im- oma lapse hinded, puudumised, kodused tööd, tunniplaan jne. Lisainfo: Oracle, Microlink, Starman, IT Grupp ja BCS.* bank, Elion, EMT, Eesti Ühispank, Oracle, Microlink, Star- portant the creation of DigiDoc programme, which is www.vaatamaailma.ee/ekool Kuigi me mõõdame oma tegevuse tulemuslikkust internetikasutajate man, IT Grupp and BCS.* unique software in the world, making universal digital osakaalu suurenemise kaudu, on tegelikult konkreetsest numbrist olulisem Even though we measure ourselves by the increase signature available to everyone. The signatures given by infoühiskonna areng Eestis. in Internet penetration, the practical development of Raamatukogude infosüsteem DigiDoc are legal and generally accepted in Estonia. Infoühiskonnana käsitleme ühiskonda, kus informatsioon on kergesti kät- the information society is actually more important than Raamatukogude infosüsteem URRAM on Kultuuriministeeriumi, Vaata Maa- tesaadav, teadmised ja ekspertiis moodustavad osa kultuurist ning on riigi some specifi c fi gure. According to our understanding, ilma ja Urania COM koostöös loodud veebipõhine süsteem, mille abil on E-school an Information Society is of society where information lugejatel võimalik paljude Eesti rahvaraamatukogude teenuseid kasutada ka majanduse kõige olulisemaks tootmisfaktoriks. Seega ei ole niivõrd tähtis, E-school is a web-based school/home communica- is easily available, where knowledge and expertise form interneti teel. Täpsem info: www.lugeja.ee mitu arvutit või internetikasutajat Eestis on, vaid kuidas internetti isikliku tion interface, which allows parents and pupils to part of the culture, and where these are the most crucial elu korraldamiseks ja äritegevuseks ära kasutada osatakse, millist väärtust ja view fi ltered information concerning studies (such as factors in the economy. Hence it is not so important efektiivsust see kodanikele ja äridele pakub. the grades, missed classes, home assignments, class KOOLITUS how many computers or Internet users there are, but schedule, etc). Koolituse vallas viisime läbi üheainsa aga väga ulatusliku projekti – 100 000 Selleks et interneti mõtestatud kasutamist oluliselt suurendada, on vaja how people manage to utilise the Internet so as to inimese arvuti algkoolituse, mille kokkuvõtet te praegu loete. Ühtlasi muutis tegeleda paralleelselt nelja valdkonnaga: organise their personal lives and business activities, Library information system koolitusprojekt oluliselt kõigi eestimaalaste suhtumist internetti. Kui seni - füüsiline ligipääs internetile (arvuti ja ühendus); and the value and effi ciency it off ers to citizens and URRAM, the information system for libraries, is a web- - inimeste suhtumine internetti kui neile väärtust pakkuvasse vahendisse; businesses. arvas suur osa eriti vanemaid inimesi, et arvuti ja internet ei ole nende jaoks, based system created in cooperation with the Ministry - interneti teenuste olemasolu kõigile sihtrühmadele; In order to signifi cantly enhance purposeful use of the et nad ei leia sealt midagi endale vajalikku, siis usume, et see eelarvamus on of Culture and Urania COM, which allows readers to use - interneti kasutamise koolitus. Internet, four areas have to be tackled at the same time: suuresti murtud ka nende seas, kes koolitustele ei jõudnud, sest igaühel käis the services of many Estonian public libraries via the Kui kas või üks neist neljast valdkonnast kõrvale jätta, ei saa inimesest inter- - Physical access to the Internet (computer and con- mõni tuttav koolitusel ja aitas muuta ka teiste inimeste suhtumist. Internet. neti kasutajat. nection); - Attitude towards the Internet as a valuable tool; Sihtasutuse ja projektide juhtimine Nendest valdkondadest lähtuvalt on Vaata Maailma SA teostanud TRAINING - Existence of Internet services within all target Vaata Maailma Sihtasutuse tegemisi suunab kõige üldisemas plaanis nõu- alates 2001. aastast järgnevaid projekte. In the fi eld of training we have carried out a single, but groups; very extensive, project – basic computer training for kogu, kuhu kuuluvad sihtasutust rahastava 9 fi rma esindajad. Jooksvalt - Internet usage training. 100,000 people, the summary of which you are cur- koordineerivad tegevust partnerite vahel ja vahetavad infot iga rahastaja LIGIPÄÄS If just one of the four areas is ignored, the individual will rently reading. poolt määratud koordinaatorid. Projektide teostamisega tegeleb sihtasutuse Avalike internetipunktide loomine: not become an Internet user. The training project considerably changed the at- juhataja ning meeskond, kokku 3 inimest. • 2001. aasta alguses oli Eestis umbes 200 AIPi, tänaseks on see number 550 Taking these for areas as a starting point, titude of Estonian people towards the Internet. So far ning 2004. aasta lõpuks loodetavasti u 700. Look@World has implemented the following Vaata Maailma on projektorganisatsioon. Meie ülesanne on mõelda many older people in particular were of the opinion that • Vaata Maailma SA ja asutajaliikmed on kokku loonud u 230 AIPi ning and- projects since 2001: välja, milliseid tegevusi on Eestis Infoühiskonna arendamiseks vaja ellu viia. the computer and the Internet were not for them and nud arvuteid juurde u 130 olemasolevale AIPile. Me püstitame ülesande, korraldame vajalikud hanked, sõlmime projektide that they would not fi nd anything necessary in Internet. • Informeerime inimesi AIPide olemasolust läbi erinevate vahendite nagu ACCESS: teostamiseks oma ala professionaalidega lepingud, rahastame projektide We now believe that this prejudice has been greatly bro- Setting up Public Access Internet Points teostamist, teeme järelevalvet ja korraldame projektidele turundust. AIPi viidad teede ääres, AIPide kaart ja andmebaas veebis aadressil ken down, even among those people who did not get as In 2001 Estonia had about 200 PAIPs; today the fi gure Projektide rahastamine on pea täies ulatuses toimunud asutajaliikmete regio.delfi .ee/ipunktid/ ning lähimate AIPide otsimine mobiiliga. far as the training courses. stands at 550 and at the end of 2004 there are to be • 2003. aastal varustasime AIPid kiipkaardi lugejatega, et inimesel oleks või- poolt. Kõige suuremal määral on rahastanud projekte Hansapank ning Elion, some 700. malik kasutada ID-kaardil põhinevaid e-teenuseid. Management of the foundation and projects Eesti Ühispank ja EMT. We and our founding members have set up some The overall operations of Look@World are direct- 230 PAIPs and given extra computers to around 130 ed by the board, which consists of the members Töötajate internetipunktid existing PAIPs. of the 9 companies fi nancing the foundation. Propageerime Eesti ettevõtete hulgas mõttemalli, et tööandja peaks või- We have informed people of PAIPs by diff erent On a current basis operations between partners maldama interneti kasutamist kõigile töötajatele ühtemoodi, et vältida means, such as PAIP signs at roadsides, the PAIP map are coordinated by the coordinators appointed digitaalset lõhet. Kõige lihtsam võimalus selleks on sisustada paari arvutiga and database on the web at regio.delfi .ee/ipunktid/, by each fi nancier. Practical implementation of töötajate internetipunktid puhkenurkadesse, sööklasse, fuajeesse vms. Lisa- and the possibility to locate the nearest PAIPs via the projects is handled by the chairman of the foun- info: www.vaatamaailma.ee/fi rmaip mobile phone. dation and his team – 3 people in total. In 2003 we supplied PAIPs with smart card readers Look@World is a project organisation. Our that people would be able to use e-services with their Lisaks oleme loonud internetipunktid ka kõigisse Eesti kaitseväe sõjaväeosa- task is to fi gure out activities to be implemented ID-card. desse, suurematesse Päästeameti baasidesse ning osadesse haiglatesse. in order to develop information society in Es- tonia. We set each task, handle the necessary Employees Internet Points procurements, sign contracts to implement E-TEENUSED We promoted the idea among Estonian employers that the projects, fi nance project implementation, Vaata Maailma on rahastanud kolme suurema e-teenuse loomist. they should enable Internet access to all their staff on an conduct supervision and organise marketing of equal basis, so as to avoid the digital divide. The easiest the projects. ID-kaardi ja digiallkirja kasutamise tarkvara way to do this is to furnish resting rooms, canteens or Virtually 100% of project fi nancing has been Enamik tarkvarast, mida on tarvis Eesti ID-kaardi kasutamiseks internetis, on halls with some computers. carried out by the founding members – most AS Sertifi tseerimiskeskus loonud koostöös Vaata Maailma SAga, kusjuures Moreover, we have also set up Internet points in all extensively by Hansabank, Elion, Eesti Ühispank viimane on olnud nende arendustööde rahastaja. Siia kuuluvad näiteks Estonian army basis, in major bases of the Rescue Board, and EMT. and some hospitals. Sihtasutuse nõukogu ja koordinaatorid ajurünnakul Sausti mõisas 2003. a kevadel Board of the foundation and coordinators at a brainstorming session at Sausti * asutajate hulgas oli ka IBM, kes aga loobus projektis osalemisest. * IBM was also among the founding members, manor, spring 2003 but pulled out of the project. 22 Vaata Maailma www.vaatamaailma.ee 23 Projekti algataja / Project Initiator

Projekti rahastajad / Project Financiers

Projekti teostajaid / Project Organisers

Koostööpartnereid / Cooperation Partners

Haridus- ja Teadusministeerium Microsoft Elioni Kontaktikeskus Intral Baltic FCB Vatson & Vatson/Y&R Rull & Rumm SalesForce