NR 2 (36) JAANUAR 2020 ILMUB KAKS KORDA KUUS

Nurme kooli rajakaamerasse jäänud hallpea-rähn ehk hallrähn kuulub rähnlaste sugukonda. 2012. aastal ar- vati ta Eestis III kaitsekategooriasse. Sagedamini võib teda kohata Kesk- ja Lõuna-Eestis ning Saaremaal.

www.facebook.com/pg/rajakaamera/videos/ Päinurmes elutsev hallrähn on vaatajate seas populaarne

ARNIKA TEGELMANN meelest on lugu hull, kui lapsed ja siis karu. „Paarinädalaste in- Kõige paremad tabamused kus on vähem õpilasi, on kaa- kaamerasilma ette jääda keegi, ei tea, et lisaks lillale on ka val- tervallidega käisme oma kaame- on kahel aastal jõudnud Nurme mera ostnud kool. Ka siis on kes seda ei tahtnud, ja seepä- geid sireleid, või ei erista rediseid rat vaatamas. Olime väga entu- kooli kalendrisse. teine tunne.“ rast mälukaardi võtta. Arusoo Rajakaamera pakub kibuvitsamarjadest. Seepärast siastlikud. Aga jutud levisid ja MTÜ Aasta Loom eestve- Järva vallast on ainsana ra- pani ette, et Nurme koolgi võiks põnevaid kohtumisi rõõmustas kogu koolipere, kui kui ühel päeval kaamera juurde daja Helen Arusoo on võtnud jakaamera liikumisega liitunud proovida kaamera uuesti kau- lindude ja loomadega Helen Arusoo tuli 2018. aastal jõudsime, olid lumel ATV jäljed, koolide loomakaamerad oma Nurme kool, kuigi huvilisi on gemale metsa viia, sest õelust ja kooli mõttega rajakaamerast. Ap- kaamera mälukaart tühi ning südameasjaks. „Kaameraid on olnud teisigi. „Soovitan soojalt. vargusi on tegelikult vähe ja risk ning annab põhjuse ti- pi tuli Koigi küla mees, loodus- järgmisel korral oli see hoopiski 13. Novembris olid koolid, kel Järvamaa on Eesti loomarik- pole suur. „Ärge kartke kaugust, hemini looduses uida- fotograaf Tarmo Mikussaar, kes kadunud,“ rääkis Pihelgas. on rajakaamera, Päinurmes kaim kant. Ja Järva valla vapi- sest kaamera juurde minnes saa- ta. Liikumisega liituma on osalenud ETV saate „Osoon“ Seepärast kolis kool kaamera õppepäeval. Eile (20. jaanuaril loomaks on meie rahvusloom vad selgeks puud ja põõsad, saab on oodatud kõik õppe- kaasautorina loomalugude tege- Päinurme tagasi ja läinud aas- – toim) panime kaamera Värs- hunt – siin on, mida filmida. looduses liikuda ja ikka jääb asutused. mises ja operaatorina mängu- tal vaadeldi linde. Sedapuhku kasse. Osa koole, kel kaamerad Seda tõestas ka Nurme koo- midagi huvitavat silma. Uidata fi lmi „Eia jõulud Tondikakul“ tabas kaamera lisaks pasknää- tellitud, pole jõudnud neid veel li kaamera, mis püüdis kohe on oluline, et kasvõi aastaaegu loodusvõtete jäädvustamisel. ridele, kirjurähnidele, tihastele üles panna,“ rääkis Arusoo ja esimesel aastal pildile ilvese ja märgata.“ Õpetaja Niina Pihelgas ütles, „Tema teab neid kohti ja otsis ja teistele Päinurmes elavatele kutsus liituma. „Meie veame eest karu,“ ütles Arusoo. Kõige rohkem loomi-linde et loodusõpe baseerub Nurme meie looduskaamerale koha kuus tiivulistele ka haruldase hall- ja juhendame, kuhu see panna. Kaameraid palju lõhutud ega on kaameras kohanud Kiviõli I kooli Päinurme õppekohas kol- kilomeetrit Päinurmest eemal pea-rähni külaskäigu. „Me ei Algne mõte oli, et kaamera os- varastatud pole. Pihta pandi see keskkool ja Nurme kool, mõle- mel L-il: loodusel, loovusel ja lii- metsas,“ ütles Pihelgas. „Mets ja osanud teda algul määratagi. tavad lapsed, sest muidu ei teki Kiviõlis. „Keeni kooli õpilased mas on saadud kokku 23 liiki. kumisel, on valikaine ja toimub looduses olemine mõjuvad lastele Meie õhinat jagasid Faceboo- omavastutust: panevad igaüks panid juurde sildi „Koolilas- Teistel koolidel on keskmiselt tsükliõppena. Looduses olemisel teraapiliselt.“ ki loodussõbrad. Hallpearähni kümme eurot, mis on odavam te kaamera, palun ära puutu!“. 11 liiki külalisi. on selles suur osa, muidu jäävad Elamusi ei tulnud kaua ooda- videot on vaadatud üle 6300 kui teatripilet, ja vaadata on nii See aitab ka,“ soovitas Arusoo. Huvilised võivad kirjutada lapsed looduskaugeks. Pihelga ta: esmalt jäi kaamera ette ilves korra,“ ütles Pihelgas. palju! Kuigi paljudes kohtades, Tema meelest võis Nurme kooli [email protected] 2 JAANUAR 2020 IN MEMORIAM XIV admiral Pitka mälestusmatk toimub 16. veebruaril Pühapäeval, 16. veebruaril 10. Kaitseliidu masinad väl- lõpus on viktoriin,“ täpsustas Matk lõpeb orienteeruvalt toimub XIV legendaarsele Va- juvad Peetrist Jalgsemale kell Piigert. Õigesti vastanute vahel kell 16.30. badussõja kangelasele, kontrad- 10. Piigert rõhutas, et mujalt loositakse 17. veebruaril välja Matkale saab registreeruda miral Johan Pitka mälestusele transporti matkalistele raja üks võitja, kelle nimi avalda- 10. veebruari kella 23.59ni. pühendatud rahvamatk, mis alguspunkti ei korraldata. takse pressis ja kellel palutakse Registreeruda saab interneti- saab traditsiooniliselt alguse „Soovitame matkale valida võidule järele tulla. keskkonnas https://docs.goog- admirali sünnikodu juurest ilmastikuks sobilik riietus ja Õnneloosi auhinnad pane- le.com/forms/d/1YJjqpTFW- Järva-Jaani lähistelt Jalgsemalt pikaks jalutuskäiguks muga- vad välja KL Järva malev, Järva ufPPau5xf1V3JmtobgieIzER- ning lõpeb Peetris. vad jalanõud. Kuna trass kul- Vallavalitsus, Järvamaa Spordi- vZ6BH5KMCI/edit või Kait- Matka start antakse 16. veeb- geb maanteel, on tähtis järgida liit ja Järvamaa Muuseum ning seliidu Järva maleva telefonil ruaril kell 11 Jalgsemalt, selle ohutu liiklemise tava ning soo- viktoriini parimale Järvamaa 717 9749. ligikaudne pikkus tavaks saa- vitatavalt kanda helkurvesti,“ Omavalitsuste Liit. Matka korraldavad Kaitse- nud trassil on 20 kilomeetrit. ütles Piigert. Andmaks matkale rahvuslik- liidu Järva malev, Naiskodu- Matkaga on võimalik liituda ka Rajale on mõistlik toonuse ku hõngu, kutsuvad korraldajad kaitse Järva ringkond, Noorte Järva-Jaani kultuurimaja juurest tõstmiseks kaasa võtta sooja üles võtma kaasa suuri ja väik- Kotkaste Järva malev, Kodutü- orienteeruvalt kell 11.45 ning jooki ja suupisteid. Kui jõud seid rahvuslippe. tarde Järva ringkond koos oma lühem matkatee on 13 kilo- teekonnal peaks raugema, hoo- Matka osalustasu on 1 eu- koostööpartnerite Järva Oma- meetri pikkune. litsevad korraldajad, et maha- ro, mis tasutakse lõpp-punktis valitsuste Liidu, Järva Vallava- Kaitseliidu Järva male- jääjad saavad väikebussiga mat- Peetris. Varem matkal osalenud litsuse, Järvamaa Spordiliidu ja va noorteinstruktor Urmas ka lõpp-punkti ning vajadusel hoidku ligi eelnevatelt admira- Järvamaa Muuseumiga. Piigert ütles, et Jalgsemalt antakse esmaabi. „Matkarajal limatkadelt saadud matkakaart, 2019. aastal osales matkal alustavad matkalised saavad pakume kosutavat kuuma teed sest kõik templiga varustatud 470 inimest, Admiralimõõga oma sõiduki jätta ki- ja pirukaid, lõpp-punktis ootab kaardid osalevad loosimisel. võitis loosiga Laura-Liisa Kool. riku parklasse, kust Kaitseliit matkajaid soe supp. Noorkot- Kõik esmaosalejad saavad oma- Täiendav info matka kohta: korraldab eelregistreeritud kad ja kodutütred ergutavad le uue matkakaardi. Nende va- Urmas Piigert, KL Järva ma- Ahti Karon soovijatele transpordi Jalgse- matkalisi trassile seatud kol- hel, kes on osalenud kolm või leva noorteinstruktor tel 717 male. Selleks tuleb matkalistel mes punktis ülesannetega. Rajal enam korda, loositakse välja 9717, 525 3860, e-mail urmas. 22.VIII 1975 – 16.I 2020 koguneda Peetrisse kell 9.30– saab võtta õnneloosi ja matka sepistatud Admiralimõõk. [email protected]

Teatame kurbusega, et 16. 01. 2020. aastal lahkus pärast rasket haigust meie hulgast Järva Vallavolikogu 1. märtsist saab politseid kutsuda vaid numbrilt 112 aseesimees Ahti Karon. Esimest korda kandideeris Ahti vallavolikokku ANNE HINDREUS on suletud ja valida tuleks 112. hinnanguliselt 30% ja tänaseks ette, et numbrile 112 helistab 2002. aastal. „Mind kutsus kandideerima endine Häirekeskuse Lääne keskuse Politsei vana lühinumbri sulge- 2%. Kuigi protsentuaalselt on inimene, kes jagab esmalt ül- vallavanem Jaago Kuriks. Ja ma osutusin kohe ka vali- ennetusjuht mine lõpetab riikliku projekti see Häirekeskusele tehtavast latust, et numbrid 01, 02 ja 03 tuks. Vaadati, et noor mees, kuigi mu häältesaak pol- ühtse hädaabiteenuse loomiseks miljonist kõnest väike hulk, rää- enam ei tööta. nud suur. Kui selle koosseisuga lõpetan, tuleb 20 aas- 1. märtsil suletakse seni ja selle tulemusel jääb Eestis gime me hinnanguliselt siiski Ühtlasi paneme inimestele politsei kutsumiseks kasutusel kasutusele üks hädaabinumber 10 000 – 20 000 kõnest. südamele, et üle vaadataks tea- tat volikogutööd täis,“ ütles Ahti 2018. aasta märtsis olnud lühinumber 110. Järva- 112, kust saab kutsuda appi nii Olukorra leevendamiseks vitusmaterjalid majutusasutus- Järva Valla Lehele antud intervjuus. Ahti volikogutöö maalt tehti möödunud aastal politseid, päästet kui ka kiirabi. ja veendumaks, et kõik hädas- tes ja avalikes infokanalites, kus kestis 18 aastat. vanale politsei lühinumbrile Politseid saab numbrilt 112 olijad saavad abi, monitoorib peab olema kirjas hädaabinum- Ahti oli otsekohese ütlemise ja suure südamega ta- hinnanguliselt kakssada kõnet. kutsuda juba aastast 2015 ja Häirekeskus alates 1. märtsist, ber 112, mitte muud numbrid. lumees, kes pidas külas põlistalu, jätkates seal Alates möödunud aasta enamik abivajajatest on selle kas vana lühinumbri valinud Pöörake tähelepanu, et erinevad vanaisa alustatud tööd. Lisaks talule tegutses Ahti ak- suvest informeerib automaat- muudatuse juba omaks võt- siiski pöörduvad pärast seda stendid, voldikud, bülletäänid, tiivselt ka Koeru vallavolikogus ning jätkas Järva vallas. teavitus helistajaid nende kõne nud. Häirekeskus vastab aas- numbrile 112. Tahame olla reisi- ja matkajuhid, turismi- Valla juhtimise osas oli ta konkreetne, öeldes, et kõige suunamisest hädaabinumbri- tas miljonile hädaabikõnele. kindlad, et keegi ei jää abita, taludes ning hotellides olevad tähtsamad valla arengus on inimestevahelised suhted le 112. 1. märtsist kõnesid ei Viie aastaga on politsei vana ja selleks peame veenduma, meelespead oleks kaasajastatud. ja konstruktiivsed debatid volikogus. suunata ja automaatteavitus in- lühinumbri valijate hulk järje- et kõned jõuaksid siiski õigele Vale info võib maksta halvimal Järva Vallavolikogu esimees Jüri Ellram kohtus Ah- formeerib helistajat, et number kindlalt langenud, olles alguses numbrile. Veel tänagi tuleb juhul kellegi elu. tiga viimast korda kolm päeva enne tema lahkumist igaviku teele. „Oma tervisest ei rääkinud ta sõnagi. Kõik meie jutud olid tulevikku suunatud. Kuidas Järva vallas asjad edasi lähevad, kuidas majandada nii efek- tiivselt, et saaks jätkata lastele hea hariduse andmist. Rääkisime, kui tähtsad on suhted ja teineteisemõistmi- ne. Rääkisime ka sellest, et tema enda lapsed jätkavad tema tehtud tööd talus ja sirguvad koos selle metsaga, mille ta on kasvama pannud. Ahti oli suure südamega 32/,76(, inimene.” Ka Järva vallavanem Rait Pihelgas tunnistas, et Ah- .,,5$%, tiga viimastel aegadel suheldes oli ta olenemata hai- gusest entusiasmi täis ja optimistlik. „Tunneme siiralt 3††67( kaasa Ahti lähedastele. Taaskord on meie meeskon- nast lahkunud inimene, keda jääme mälestama ja  igatsema.” +¦GDDELQXPEHUN·LNMDO(XURRSDV JAANUAR 2020 3 tee Imavere piirkonnas. Järva vallas mõeldi spordivaldkonna tulevikule

Järva vallavalitsus osales ke- pida ujuma, et rohkem noori vadel teenuste disaini koolitusel tegeleks spordiga, läheks spor- koos Järva valla spordiklubidega dierialasid edasi õppima ka (MTÜ Koeru SK ja MTÜ Amb- kõrgkoolide ning leiaks pärast la SK). Seejärel kandideerisime õpingute lõppemist ka tee tagasi avalike teenuste delegeerimi- koduvalda. Tähtis on, et vähe- se mentorprogrammi. Men- malt 75% Järva valla elanikest torprogrammi raames toimus oleks kaasatud liikumisse, et neli kohtumist. Kokkuvõtlikult lisaks kergliiklusteede võrgusti- oli iga kohtumine seotud oma- kule oleks valla igas piirkonnas ette temaatikaga, mille eesmär- välijõusaalid ja et rahvaspor- giks oli sporditöö ühtse visiooni diüritusi korraldataks kõigile väljatöötamine. beebidest eakateni. Tähtis on ka Esimeseks mentorprogrammi märgata erinevaid spordialasid teemaks oli spordikorraldatajate (nt motokross), et tekiks uued vajaduste kaardistamine. Näi- tavad, näiteks Eesti Rally Järva- teks spordiala harrastamiseks maa etapp Järva vallas. vajaliku infrastruktuuri, reno- Detsembrikuus kohtuti kahel veeritud ja kaasajastatud baaside, korral. 3. detsembri kohtumi- võimlemis- ja turnimisväljakute sel arutleti soovitud tulemuste, olemasolu, koostöö, hästi tööta- sporditöö valdkonnas takistuste vad klubid, toimivad kommuni- ja nende ületamise üle. Sellest katsioonilahendused valla tasan- kujunes välja kaks suunda, mil- dil, et jagada eelinfot ürituste ja lele elluviimiseks 10. detsembril tegutsevate spordiklubide koh- otseseid tegevusi mõeldi. Need ta. Ka on tähtis valla rahaline on aktiivne Järva valla elanik- toetus, eestvedajate olemasolu, kond (korrastatud ja kättesaadav Lumetu talv jätab sporditöö tegijate professionaal- sporditaristu, spordiüritused ja sed teadmised ning vabatahtlike tegevused kõigile) ja hästi juhi- kaasamine ja koolitamine. tud spordivaldkond (spordivald- Ühtse visiooni loomisel kond on kaardistatud, toimuvad arutlesid sporditöö korralda- regulaased spordivaldkonna jad, mida sooviksid nad oma ümarlauad). kruusateedele oma jälje töö tulemusena näha Järva valla Täname kõiki kaasamõtlejaid spordivaldkonnas 3–5 aasta pä- ja osalejaid. Kokkuvõtet men- Järva valla teede spetsia- Kui tavaliselt suletakse ti vallaga koostööd, peavad jätkub, kasvavad kulud sama rast. Näiteks, et oleks olemas torprogrammi käigus saadud list Helle Salum, kuidas teed kevadise teede lagu- kinni kehtestatud massipii- summa ulatuses veelgi. tänapäevaselt toimiv spordi- ja sisenditest tutvustame spordi- on erakordne talv mõju- nemise aegu, kas ka prae- rangutest ja tee rikkumisel on liikumistaristu, et Järva vallal valdkonna ümarlaual, mis toi- nud valla kruusakattega gu on teed raskeveokitele taastanud vedudele eelnenud Mida liiklejatele soovitad? Kas oleks oma lasketiir, seikluspark mub 7. veebruaril kell 10 Koeru olukorra enda kuludega. Sa- kruusateid pigem vältida? ja ujula, kus iga laps saaks õp- teeninduskeskuses. teedele? Kas mõned teed suletud? Kui väga vaja, kui- mas sõideti rööpasse Jala- on muutunud päris läbi- das siis teedele pääseb? metsa tee ning tee rikkuja jäi Seoses pehmete teedega on matuks? tuvastamata. Üldjuhul annab tulnud kodanikelt infot prügi- Järva vallas kehtib enamikul aeg arutust ja varem või hil- autode liikumise kohta, sagene- Pikk ja lõputu sügis-keva- kruusateedel massipiirang. Sa- jem saab vallavalitsus teada nud on olukorrad, et prügiauto dine periood ja vihmasajud on mas on käes aeg, kui varutak- ka tee rikkuja. ei sõida prügikasti juurde ja fi r- mõjutanud oluliselt ka Järva se küttepuid, tehakse metsas ma esitab hiljem tühisõiduarve. valla kruusateid. Kui muidu raiet, põllumajandusettevõtted Lumetõrjumise asemel vee- Prügiautod on suure massiga on talvel külm, kruusatee pind veavad silohoidlatest looma- takse sel talvel teedele kruu- ja vedaja ei soovi liigseid riske külmunud ja auke ei teki, siis dele sööta. Iga selline tegevus võtta. Sage on olukord, kui vaa- praegu on kruusateede pea- jätab teele jälje, aga küttepuud sa. Kuivõrd muutub teede datakse ainult teeotsa olukorda lispind muutunud auklikuks peavad varutud ja loomad süüa olukord sellest paremaks? ja edasi ei liiguta. Kruusateel ja pehmeks. Vähegi suurema saama. Oleme alustanud killustiku sõitmine määrib autot, esineb liiklussagedusega teedel, mille Hetkel on esitanud taotluse pealevedu olulistel teedel, kus nn slaalomi sõitmist aukude profi il on olematu, seisab vesi liikluspiirangutega alal liiklemi- sõidab bussitransport või kruu- vahel, millest tulenevalt soo- tee peal ja auk on augus kinni, seks kuus põllu- ja metsamajan- sakattel on läbivajumisi. Teede vitame liiklejatel kasutada suu- kohati esineb ka suuremaid nn dusettevõtet, kes ootavad ilmalt hööveldamist ei saa käesoleval remaid asfaltkattega teid või siis basseinikohti. miinuskraade. Oleme ettevõte- ajal teostada, sest see muudab alternatiivseid teid kojusõiduks. Päris läbimatuks on muutu- tega suhelnud ning kokkuleppe olukorra veelgi hullemaks ning Soovime alati ka infot, kui tee- nud üks avalikus kasutuses olev kohaselt väljastame loa kohe, tee võib peale seda muutuda del on näha metsaveokite liiku- tee, mis kulgeb majapidamiseni kui on vähegi miinuskraade. läbimatuks. mist (tee autost foto!) ajal, kui üle põllumaa ja pole sõiduauto- Iga loa väljastamisel kaalutle- Töid teostavad meie lepin- vihma sajab ja sõidu tagajärjel ga läbitav. Tee seisundit ei anna me eraldi võimalusi vastavalt gulised teehooldajad, kruusa on teele tekkinud roopad. Siis hetkel kuidagi parandada, sest tee olukorrale. Ettevõtjad on veetakse nii vähe kui võima- saame ka kindlaks teha tee ka- killustikku vedavaid autosid tee probleemist teadlikud ja mõis- lik ja nii palju kui vajalik ehk sutaja ja tee rikkuja. ei kanna. Pererahva auto seisab tava seda. Ühe erandi oleme suurematesse roobastesse ja Täname tähelepanelikke suurema tee ääres ja koduni liigu- ka teinud, kui metsa uppus ära basseinikohtadesse. Pehmesse kodanikke, kes on meid in- takse jalgsi seni, kuni teepind na- traktor ja eritehnikal oli vaja teekattesse kruusa lisamise ku- formeerinud kahtlastest veoki- tukene taheneb, et saaksime kil- kiiret ligipääsu vaatamata sel- lu on 1,5 korda suurem, võrrel- test, teada andnud teede olu- lustiku peale vedada. Kasutame lele, et juurdepääsutee seisund des kuiva teega. Oleme esialgu korrast ning sellesse, mis sel Rasmus Pedanik Sotsiaalse Innovatsiooni Laborist kooli- 16-32 fraktsiooniga killustikku, oli väga halb. planeerinud eeldatavaks kuluks talvel teedel toimub, mõistvalt tagamaks veidigi kandevõimet. Ettevõtjad teevad enamas- 10 000 eurot, kui olukord nii suhtunud. tust läbi viimas. 4 JAANUAR 2020

Eesti Piimandusmuuseumis oli 16. jaanuaril tänupäev koostöö- partneritele. Muusikalist meeleolu lõi Trio Naturale (Ants Nuut, Allan Jakobi, Teet Veskus), maitseelamusi pakkus kohvik Arturi Juures. „Meie maja saab 6. veebruaril 110aastaseks. Seetõttu mee- nutasime, mis selle aja jooksul selles majas on toimunud. Järgmisel suvel, aastal 2021 saab muuseumi avamisest 20 aastat,“ ütles muu- seumi juhataja Anneli Siimussaar. Sel aastal loodetakse ellu viia muuseumikeskkonna kaasajastamise projekt. „Ruumidesse lisanduvad tõetruud helid, mis meiereides vanasti olid: piima vastuvõturuumis selle ruumi ja katlamajas katlamaja heli, telefoni võttes keegi vastab. Põhiline on aga lüpstav lehm. Hakkame renoveerima õue peal asuvat kuuri arhiivihoidlaks: sel aastal tegeleme projekteerimisega, siis selgub ehituse maksumus. Ka majja ehitame kaks arhiiviruumi,“ tutvustas Siimussaar plaane, sest museaale lisandub pidevalt. „Meil lõpeb muuseumi väljapanek 1990ndate aastatega, mõtleme, kuidas siia saada ka piimanduse tänapäeva, mis on homme ajalugu. Ehk aitab MTÜ Piimaklaster, kelle juht Hardi Tamm täna siin oli. Saime käia veel Paide Piima- kombinaadis, enne kui see lammutusse läks, ja saime sealt mõned esemed muuseumile. Eelmisel aastal oli meeldejääv koostöö Lembit Paaliga, kes avas Rutikevere meierei. Deponeerisime sinna mõned seadmed, mida külastajatele eksponeerida.“ Jätkub masinasaali kontserdisari, järgmine kontsert on 19. märtsil, kui tuleb külla Viljandi Sakala meeskoori topeltkvartett. „Põhirõhk läheb mai lõpus toimuvale 15. piimapäevale, mille pealkiri on seekord „Lehm“.“ 2019. aastal oli külastajaid plaanitud 7000 asemel 8052.

1. märtsil algab uus korraldatud jäätmeveo periood. Järva vallas jätkab korraldatud olmejäätmeveo teenu- Seekord reisime Karjala Vabariiki se osutamist Eesti Keskkonnateenused AS. Sedapuhku on reisi- 2. päev. Pärast hommikusöö- ja loomastik on rikkalik, siin poole. Sõidame läbi Peterburi Eesti Keskkonnateenuste esindajaga on võimalik kohtuda: siht Venemaale Karja- ki külastame Alexandro-Svirsky on registreeritud 216 linnulii- ja Kroonlinna servast. Koju lasse: Petrozavodsk – kloostrit, mis on asutatud 1487. ki ja 47 imetajaliiki. Vaatame jõuame hilisõhtul. aastal Valaami kloostri mun- kose vetemängu Suna jõel ning Rühmas on 30 reisijat. Hind: teeninduskeskuses Kiži – Martsialnõje Vo- ga Aleksandri poolt. Sõidame külastame muuseumi ja dend- 340 eurot, ühekohalise toa li- kolmapäeval, 12.02 kell 9–16 dõ – Kivatši – Kinerma kolmapäeval, 19.02 kell 9–16 Petrozavodskisse. Pärastlõunal raariumi. Kui me veel väsinud satasu 95 eurot. Hind sisaldab: – Sortavala – Ruskeala külastame Kiži saart (laeva- pole ja väljas valge on, siis otsi- bussisõitu, 4 majutust koos – Kroonlinn, reis toi- sõidu ajal kaunid vaated Kiži me üles ka Karjala vanima (eri hommikusöögiga, giid–rei- Koeru teeninduskeskuses skäärides), kus asub UNESCO andmetel 2–3 miljardit aastat), sisaatja teenust ja üldekskur- kolmapäeval, 26.02 kell 9–16 mub ajavahemikus 9.06–13.06. Kultuuripärandi nimekirja kuu- Girvasi vulkaani kraatri. Koos sioone. luv muuseumreservaat. Näeme otsime märke kunagi aktiivset Lisatasu eest: neli õhtusööki Kliendipäeval on võimalik täpsustada andmeid ja esitada „Euroopa kopsudeks” kut- suurepäraseid puitarhitektuuri elu elanud vulkaanist. Öö Pet- (hind 40 eurot inimese kohta), küsimusi korraldatud jäätmeveo kohta. sutud Karjala oma unikaalse meistriteoseid (ehitatud 15.–20. rozavodskis. muuseumide külastus. Kui kõiki Kliendipäevi viib läbi Eesti Keskkonnateenused AS esin- looduse ja pärandiga kutsub saj). Saarel on 22 kupliga Preob- 4. päev. Pärast hommiku- vaatamisväärsusi külastada, siis daja Marika Martin. end avastama. Meid ootavad raženski kirik, kabelid ja väi- sööki võtame suuna Ladoga kokku hind umbes 90 eurot ini- Karjala põnev ja keeruline aja- kesed kirikud, vanad talutared põhjakaldal asuva Karjala vaim- mese kohta. lugu, väikesed külad, iidsed ning majapidamishooned. See se keskuse Sortavala poole. Teel Viisa hind on 64 eurot ini- 2020. AASTA HUVITEGEVUSE JA metsad, muistsed kaljujoonised, on üks Venemaa esimesi vaba- teeme peatuse Karjala ühes va- mese kohta. Viisade vormis- jumalad ja paharetid, põlised õhumuuseume. Pärast Kiži saare nimas, 16. saj pärinevas Kiner- tamiseks vajalikud dokumen- HUVIHARIDUSE TOETUS riitusepaigad, kaljune pinnas, külastust sõidame tagasi linna ma külas. Siin saab näha, kuidas did (tegeleb kontaktisik Tõnu palju metsa (ligi 50% territoo- ning tutvume põgusalt linnaga, elavad traditsioonilisi eluviise Vebel): Sellel aastal toetab riik huviharidust Järva vallas 229 400 eu- riumist) ja palju vett. Umbes mille alusepanijaks on Peeter I. harrastavad karjalased tänapäe- • pass, mis kehtib veel vähe- roga, kuid valla noorsootöö spetsialisti Triin Konradi sõnul 60 000 järve, sealhulgas Euroo- Ööbime Petrozavodskis. val. Saab tutvuda nende elu- malt 6 kuud pärast reisi lõppu võib see veel muutuda. „Kui toetuse summa peaks jääma sa- pa suurimate hulka kuuluvad 3. päev. Pärast hommiku- oluga ning peame lõunapausi. • üks dokumendifoto (suu- maks, siis sellest teenusepakkuja toetuseks on 114 700 eu- Ladoga ja Onega ning tuhanded sööki alustame oma päeva Edasi sõidame vaatama Rusk- rus 3,5 cm x 4,5 cm; värviline rot, uuenduslike tegevuste loomise toetuseks 45 880 eurot ja jõed. Sellise järvede ja jõgede väikese matkaga. Otsime üles eala marmorikarjääre, mis on heledal taustal; otsevaates; tõsi- Järva vallaga piirnevate omavalitsusüksuste munitsipaalhuvi- rohkusega pole Karjala esime- ja vallutame Sampo mäe, mis üks suurimaid looduse ja inim- se näoga; pilt ei tohi olla vanem koolide õpilaskoha tegevuskulu katmiseks 68 820 eurot,“ üt- ne mitte ainult Venemaa, vaid võlgneb oma nime eepose „Ka- käte poolt loodud atraktsioone kui 6 kuud) les Konrad. „Lisaks jäi 2019. aastal riigipoolsest toetussum- kogu maailma nn vesisemate levala” põhjal Nõukogude–Soo- Karjalas. Sügav marmorkanjon • täidetud küsitlusankeet mast järele 77 000 eurot, mis jagatakse samuti sellel aastal piirkondade hulgas. me ühistöös valminud fi lmile on unikaalne kompleks loodu- (saab täita ka büroos kohapeal) välja vastavalt vajadusele.“ 1. päev. Väljasõit Koerust „Sampo”, mis osaliselt on siin se ja kaevandamise tulemusest. Viisade taotlemisega seon- kell 6.00. Sõidame Narva, kus kandis fi lmitud. Järgmisena Õhtupoolikul sõidame Sortava- duva ajakava edastab Tõnu Ve- ületame Eesti ja Vene piiri. Pä- lähme uudistama esimest Ve- lasse, mis tänu oma vanalinnale bel osalejatele. VEO- JA TÕSTETEENUSED, rast piiriületust jätkame sõitu ne kuurorti Martsialnõje Vodõ, on kantud Venemaa ajalooliste Kindlasti on sõiduks vaja- Karjala autonoomse vabariigi mille asutas Peeter I aastal 1719. linnade nimistusse. Sortavala lik kindlustuse olemasolu (ka kõrvalttõste 12,5 tonni. suunas. Räägime Karjala aja- Seejärel sõidame Kivatši loo- on ka laulupidude linn. Esime- elektroonilise viisa korral), kas Eelistatud Järvamaal loost ja tema kirjust saatusest. duskaitsealale, mis on üks popu- ne laulupidu Sortavalas toimus tervisekindlustus või tervise- ja Lääne-Virumaal, Lõunapeatuse teeme Peterburi laarsemaid turismiatraktsioone juba 1896 ning korraldajad said kindlustus koos reisitõrkega. võimalik ka üle Eesti. lähedal kaubanduskeskuses. Karjalas. Kivatši on Venemaa innustust just Eesti laulupidu- Informatsioon reisi kohta Õhul jõuame Staraya Slobo- üks vanimaid looduskaitsealasid, dest. Öö Sortavalas. kontaktisikult Tõnu Vebel, Tel 5647 1977 dasse. Ööbime hotellis Staraya mis asutati 1931. aastal teadlaste 5. päev. Pärast hommi- tel 523 3133 või e-kiri: tonu. Sloboda. initsiatiivil. Kaitseala linnustik kusööki võtame suuna kodu [email protected] JAANUAR 2020 5 Võistlusmatk andis unustamatuid kogemusi Aasta alguses on kogu Eesti jaoks oluline tähtpäev – Vabadus- sõjas võidelnute mälestuspäev. Sel aastal tähistati 3. jaanuaril relvarahu 100. aastapäeva. Kaitse- liidu Järva maleva -Alliku Üksikkompanii andis sel päeval vapratele sangaritele au ja Järva-Madise Vabadussõja mä- lestussamba ning Salme Kesleri mälestusmärgi juures. (Kesler oli Lehtmetsa kooli õpetaja, kes 18-aastaselt hukati taanduvate punaväelaste poolt.) Vabadus- võitlejate kangelastegusid mee- nutasid Roosna-Alliku Üksik- kompanii kaitseliitlased koos Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorkotkaste esindusega ning Eesti riigi iseseisvuse eest võidel- nute auks viidi mälestusmärkide juurde küünlaid ja lilli. Sellal, kui enamik eestlasi al- les aastavahetuse tähistamisest toibus, leidis 3.–5. jaanuaril Val- gamaal Tsirguliinas aset noor- te talvine võistlusmatk „Valge välk“. Võistlusel osalesid ka Järva valla kodutütred Grete Roos ja Heleriin Gunin Albu rühmast ja Arli Orlovski Peetri rühmast ning Aravete noorkotkas Ranno Rätsep. Esindajatena olid kaasas Naiskodukaitse Roosna-Alliku jaoskonna esinaine Siret Niine- Vasakult Grete, Ranno, Heleriin ja Arli. puu ja kodutütarde Albu rühma rühmavanem Triin Rannu. Triin Rannu pajatab: „Oli esimene kord, kui noorte võist- lusmatk toimus talvistes tin- gimustes ja osaliselt öisel ajal. Valgamaale Tsirguliina sõideti kohale juba reede õhtul, toimus Grete Roos: „Väga vahva meeskonnatööd. Häid mälestusi matka magamatus. Uneaega oli stardijärjekorra välja selgitami- kogemus, jälle midagi natuke tuli võistluselt kuhjaga, aga üks öösel vaid tunnike ning see- Roosna-Alliku Üksikkompanii on Ambla, Aravete, Albu ja ne, instrueerimine, varustuse uut. Minu arvates oli selle „ja- meeldejäävamaid oli, kui olime gi lageda tähistaeva all. Kuna Roosna-Alliku piirkonna vabatahtlikke kaitseliitlasi, nais- kontroll ja pakkimine. Laupäe- lutuskäigu” juures parim see, et ööpimeduses minemas punkti, maanteedel oli vastutegevus, siis kodukaitsjaid, kodutütreid ja noorkotkaid ühendav Kaitse- va hommikul kell kaheksa star- meile anti aega piisavalt rahu- kus sai heal juhul mõne tunni liikusime põhiliselt maastikul. liidu Järva maleva üksus. Meiega on oodatud liituma me- tis rajale esimene võistkond ja likus tempos liikuda. Oli aega ka ööund nautida. Keerasime „Valget välku“ pean senistest hed, naised ja noored, kellele läheb korda Eesti iseseis- nende järel kümneminutiliste mõtteid mõlgutada, öösel tähis- kõrvalteele ning otsustasime võistlustest-laagritest raskei- vus, inimeste turvatunne ja heaolu ning kes soovivad pa- vahedega veel kakskümmend taevast vaadata, tiimikaaslastega teeristis umbes viis minutit maks, aga mul on hea meel, et võistkonda. Päeva ja öö jooksul suhelda, sest sellises koosseisus puhata ja seejärel edasi minna. selle läbi tegin ning sain palju nustada kodu-, kodukoha- ja riigikaitsesse. Üks meie tuli lahendada mitmeid põne- pole me varem matkanud, ja va- Taevas ei olnud sel hetkel ühtegi uusi kogemusi.“ väärtusi on kogukondlikkus. Ühised väärtused, huvid ja vaid ülesandeid: luua raadiosi- hepeal ka lihtsalt jalga puhata. pilve ning oli näha poolikut, Siret Niinepuu: „Oli äär- kultuur tugevdavad kogukonda. de ning edastada info, süüdata Võistluse tegid huvitavaks uued kuid samas väga suurt ja erk- miselt tore näha võitlemas nii Kui tunned, et soovid meiega liituda või soovid rohkem lõke, meisterdada vile, ületada inimesed kontrollpunktides ning sat kollakasoranži kuud. Het- palju noori külma, tuule ja enda teada meie tegmistest, võta palun ühendust Roosna-Alli- takistusi, tunda ära nii Eesti kui see, kuidas paljud punktid olid kel, kui toetasime puhkamiseks tahtejõuga. Külmal ajal võis- ku Üksikkompaniiga, kirjutades e-mail aadressile roosna. välismaa võtmeisikuid, anda tavapärasest erinevalt lahenda- seljakottidele, nägin nii mina telda pole kerge ja see nõuab [email protected] või helistades personalipealik Annika sõlmedele õiged nimed. Vii- tud. Ei saa ka nimetamata jätta kui ka mõni teine meie mees- pingutust isegi kogenud võist- Tammele 5330 1415. masesse kontrollpunkti jõudis Valgamaa imeilusaid metsasid, konnast taevas langevat tähte.“ lejatelt. Meie segavõistkond oli esimene võistkond pühapäeva kuhu nüüd tahaks kindlasti ta- Heleriin Gunin: „Läksin ra- vapralt matkarajal ja ausalt – hommikul kell viis. Seal anti gasi minna.“ jale ebakindlalt. Pelgasin, sest ei respekt! Kui meil, esindajatel, nutikust nõudvaid ülesandeid teks noorkotkaste suvisel Mini- start kolme kilomeetri pikkusele Arli Orlovski:„„Valge välk“ teadnud, mis täpselt toimuma oli võimalus öösel kolm tundi ja orienteeruda öisel ajal.“ Erna võistlusel. Taolistel võist- lõpujooksule. Lisaraskuseks sai oli väga huvitav ja andis mulle hakkab ja kuidas ma hakkama normaaltemperatuuriga võim- Naiskodukaitsja ja noortejuht lusmatkadel saavad noored end iga rühm viieliitrise veekanist- palju uusi teadmisi ning ko- saan. Seltskond oli meil tore ja las magamiskotis magada, siis Maili Antons: „Valmistab suurt parimas mõttes proovile panna, ri, mille pidi tervena fi nišisse gemusi. Terve meeskond oli rada oli põnev. Lõpp oli väga nemad kõndisid sel ajal õues. rõõmu, et Kaitseliidu organisat- kasvab tahtejõud, eneseusk ja toimetama. Kokku olid noored tore ja väga toetav ning mul oli väsitav. Olen enda üle uhke, et Meil oli magamiskotist külm sioonid teevad tihedat koostööd, meeskonnatööoskus. Üheskoos rajal 22 tundi ja läbisid ligikaudu äärmiselt hea meel, et sain võis- suutsin raja läbida.“ välja tulla, mida tundsid siis täiskasvanud liikmed tegelevad tegutsedes oleme tugevamad, 40 kilomeetrit. Kahjuks polnud telda sellise tiimiga. Võistlusel Ranno Rätsep: „Mulle meel- veel nemad?! Olles ise kahel tal- noorte väljaõppega (luurelaa- koostööd tehes on kasu ja rõõm maha sadanud paksu lund, nagu oli erinevaid kontrollpunkte, dis võistlusmatkal meie tiimi- vel Utria Dessandil võistelnud, ger, kaardiõpe) ja esindamisega mõlemapoolne, noored õpivad korraldajad oleksid soovinud, nagu sõlmede nimetamine, töö ja suurepärane rada. Kõik tean väga hästi, kui võimsa as- üleriigilistel võistlustel. Kõige täiskasvanute käest tarkusi, os- kuid öisel ajal langes tempe- kannatanuga takistusraja lä- kontrollpunktid olid põnevad, jaga need noored hakkama said, värskem näide on „Valge välk“, kusi ja hoiakuid ning kasvavad ratuur siiski miinuspoolele ja bimine, ID-kaardi tundmine, enim meeldis mulle laskmise võisteldes talvisel ajal! Kindlasti möödunud suvel olid Roosna- isamaalisteks kodanikeks, kellele igaüks sai oma vastupidavuse airsoft -relvaga laskmine ja palju punkt. Meelde jäid porised teed said nad hindamatu kogemuse Alliku ÜK kaitseliitlased Jaan läheb korda Eesti riik ja selle korralikult proovile panna.“ muud sellist, kus tuli kasutada ja talveöö jahedus. Raskeks tegi olla 22 tundi rajal, lahendada Keerma ja Andres Paap esindaja- tulevik.“ 6 HARIDUS JAANUAR 2020 Algasid arutelud haridusvõ

ARNIKA TEGELMANN Järva valla gümnaasiumides Arnika Tegelmann õpib 91 last, väljaspool Järva Kuulajaid oli üle saja, valda (Paides, Tapal, Viljandis, neile kõneles haridus- Iga otsus, mis puudu- mujal vähem) aga omandab ekspert Kalle Küttis. tab haridusasutuste gümnaasiumiharidust 96 last. töö ümberkorralda- „2019. aastal lõpetas meil güm- naasiumi 21 õpilast, neist kuus mist, on raske, kuid asus edasi õppima kõrgkooli, 11 vajalik. Ei tasu uskuda, ei jätkanud õpinguid (neist osa kui keegi ütleb, et ko- noormehi läks aega teenima) ja he-kohe hakkab õpi- neli läks kutseharidust omanda- laste arv kasvama. ma,“ ütles Oraste. Seetõttu tuleb otsused Olemasolevate gümnaasiu- mite tuleviku otsustab ühinenud teha võimalikult kiiresti, valla volikogu, arvestades õpilas- et pooltühjana seisvad te arvu täpsustatud prognoose, koolimajad ei koor- Paide riigigümnaasiumi raken- maks valla rahakotti, damise mõju ning gümnaasiu- tõdesid esinejad valla mihariduse rahastamise mudelit. hariduselu tuleviku Õpetajaid on rohkem kui kohti, kuid samas on puudu pal- arutelul. judest aineõpetajatest. Kuidas nii? „Õpetajaid on sel õppeaas- 20. jaanuari õhtupoolikul tal valla üldhariduskoolides 152, ummistasid kümned autod Jär- neist kvalifi katsiooninõuetele va-Jaanis Pika tänava – kultuuri- vastab 94. Kui taandada need valminud Järva valla analüüsi, stsenaarium on isegi karmimate ja juba seitsme-kaheksa aasta ressursiga üleval pidada pole majas arutati valla haridusvõrgu täiskohtadele, siis vajadus oleks raputas rahvast graafi kute ja ar- numbritega kui statistikaameti pärast sünnib lapsi vaid 60 ringis võimalik,“ ütles Laan. Ta lisas tuleviku üle ja saal oli rahvast täis. 119 õpetajale,“ ütles Oraste. vudega ning rääkis rahvastiku prognoos ja kui kõik läheb nii, ehk kolme klassikomplekti jagu. (et kõik graafi kud poleks ainult Esmalt rääkis Järva valla ha- Ehk paljud õpetajad töötavad vähenemisest ja vananemisest. nagu siiamaani on läinud, elab Mis tähendab, et kümne aasta allapoole), et 65+ inimeste arv ridusvõrgust ja selle tulevikust osakoormusega. „Alusharidu- Statistikaameti mõni aasta 20 aasta pärast Järva vallas 6000 perspektiivis läheb lasteaiakohti on kasvutrendis. See tähendab abivallavanem Tiina Oraste. Te- ses on õpetajate arv 67 (neist tagasi tehtud prognoosi koha- elanikku. Kümne aasta perspek- vaja kolmandiku võrra vähem ja taas survet maksumaksjatele, ma sõnul jätkavad munitsipaal- 49 vastava kvalifi katsiooniga), selt kaheneb Järva maakonna tiivis on see arv 7300–7400.“ kümne aasta pärast on ka põhi- kelle arv väheneb. lasteaiad (7) tegevust senistes samuti täiskohtadele taandades rahvaarv järgmise paarikümne „Sünde on aastas 90–95, igas kooliõpilasi 20% vähem. Valla põhjaosas (Albu-Amb- asukohtades eesmärgiga tagada oleks vajadus aga 59 õpetaja aastaga kolmandiku võrra, Järva piirkonnas 20-25 sündi ehk klas- Laane sõnul on haridusvõr- la piirkonnas) on demograafi line kõigile valla lastele lasteaiakoht järele. Samas otsib üks või tei- vallas tähendaks see 2500 ini- sijagu lapsi, kes on vaja kaheksa gust rääkides oluline meeles olukord veidi halvem kui lõu- ja anda kvaliteetset alusharidust, ne kool pidevalt aineõpetajaid. mest vähem. kooli peale ära jagada,“ tõdes pidada, et seda peavad üleval naosas. „Järgmise 10-12 aasta võttes arvesse laste erivajadusi. Näiteks emakeeleõpetajaid. Neid Cumulus Consulting OÜ Laan. Oluline on ka, et Järva maksumaksjad ehk inimesed, pärast alates tänasest on laste- Seitsmest kolm lasteaeda on 34, vajadus oleks aga ainult töötas välja kaks stsenaariumit: valla kuju vaadates pole põh- kes siin elavad ja tulumaksu aiaealisi lapsi piirkonnas poole (Imavere Mõmmi, Koeru Päi- 11 täiskohaga õpetaja järele – esimene on hästi optimistlik, ja- ja lõunaosal sidet ja loota, maksavad. „Kui vaadata tööea- võrra vähem. Põhikooliealisi keseratas, Järva-Jaani Jaanilill) siis oleks meil kõik Järva valla mille järgi Järva vallast enam et Imaverest tuleks keegi Järva- liste elanike arvu prognoosi, siis on viie kuni seitsme aasta pä- tegutsevad iseseisvate asutuste- koolid kaetud kvalifi tseeritud keegi välja ei liigu ja säilib prae- Jaani kooli, pole mõtet – liiku- kümne aasta pärast on neid, kes rast 200. Piirkonnas on praegu na, teised koolide juures. eesti keele õpetajatega. Meie aga gune rahvaarv (8928).„Meie missuunad on teised. Sündide maksu maksavad, 20% vähem kolm põhikooli, kuid see on ühe 2019. aastal oli seitsmes laste- muudkui otsime. Omavahelist rändestsenaarium ehk reaalne arv hakkab aga kiiresti langema ja praegust koolivõrku sellise põhikooli maht,“ tõi ta näiteks. aias kokku 445 last, 15 valla last koostööd ei tehta,“ kritiseeris omandab alusharidust väljaspool Oraste.„Kvalifi tseeritud õpeta- valda ja see on igati normaalne. jad on koolides olemas, kui me ainult suudaksime nad panna Koolid peaksid tegema täiskohaga tööle. Kindlasti suu- rohkem koostööd dame tagada transpordi, et nad saaksid oma piirkonna koolide Valla koole arendatakse ühtse vahel liikuda. Seda teed on läi- võrgustikuna. Üldhariduskoo- nud need koolid, mis on ühtse le on üheksa, neist suuremad juhtimise all, ehk Järva-Jaani– Aravete keskkool, Järva-Jaani Peetri ja Albu-Aravete koolid. gümnaasium ja Koeru keskkool, Siin on mõtlemise koht.“ mis pakuvad ka gümnaasiumi- Oraste vastas, et võluvitsa haridust. Lisaks töötab Järva- selleks pole, vaja on ainult ta- Jaani gümnaasiumi juures kaug- het. „Peame otsima üles need õppeosakond. õpetajad, kes on nõus käima Õpilastele tagatakse võimali- mitme kooli vahet. Teine asi on kult kodulähedane põhiharidus. jätkata koolide ühtse juhtimise Olemasolev põhikoolide võrgus- alla viimisega, kus direktor ja tik säilib vähemalt ühinemisle- õppejuht näevad suurt pilti ja pingu kehtivusaja lõpuni. saavad õpetajaid suunata.“ Põhikoolides õpib Järva vallas 883 last, väljaspool Järva valda Julged muudatused omandab põhiharidust 74 ehk kulgevad valutumalt terve väikese põhikooli jagu lapsi. „See juba paneb natukene Cumulus Consulting OÜ mõtlema,“ tõdes Oraste. esindaja Mihkel Laan tutvustas JAANUAR 2020 HARIDUS 7 õrgu tuleviku üle

ja teha pehmem mudel,“ arutles näiteks noortetuba/-keskus, raa- Laan. Tema soovitus oli muuda- matukogu, päevakeskuse ruumid tused julgelt ette võtta. „Kui neid eakatele, huvitegevuse toad. hakatakse tasapisi tegema, pole Põhiharidust andvate koo- lõpuks keegi rahul.“ lide võrk asukohana ei vaja Kuigi Laane sõnul Exceliga Küttise sõnul lähiaastatel opti- haridust ei korralda, pani ta välja meerimist. Peamine probleem veel ühe tabeli. „Kui me tahame, ja sellest tulenevad väljakutsed et Järva vald suudaks tulevikus on seotud gümnaasiumiastme investeerida, siis haridus on see õpilaste vähese arvuga. Mingit koht, kust saaks ressursse leida. haridusökonoomilist põhjendust Kui koole korraldatakse ümber pidada vallas kolme gümnaasiu- nii, et jääb neli tugevat põhikoo- mi pole. Isegi ühte mitte. Küll li, siis hoiaksime aastas püsiku- on poliitikutel õigus võtta vas- ludelt kokku kuni 850 000 eurot, tu poliitiline otsus näiteks üks mida saaks investeerida.“ gümnaasium säilitada. „Koole saab säilitada, see on poliitiline Fookusesse peab otsus, aga millegi muu arvelt,“ jääma tugev põhikool selgitas Küttis. „Kuid gümnaa- siumiastme pidamisega kaotame Rahvaarv kaheneb ja inimesed fookuse meie eesmärgilt – tugev liiguvad linnadesse. „Ükskõik, mis põhikool, kool, kus iga õpilane lipp lehvib – punane, sinimustval- oma tugevuste, nõrkuste, huvi- ge või hoopiski poolkuu –, neid de ja andekusega on oluline ja protsesse tuleb arvestada,“ kinni- väärtustatud. Gümnaasiumiha- „Imavere-Koigi piirkonna juu- pole küll teiseteisest kaugel, koos lastest käivad mujal põhikoolis põhikooli seal aga hästi välja ei tas haridusekspert Kalle Küttis ja riduse ümberkorraldamisega on res on Imavere demograafi line vaadata, ei tea.“ ning kohapealne, 25-30 lapsega mängi.“ lisas, et Soome ja Rootsi urbani- võimalik vabanevad vahendid perspektiiv oluliselt viletsam kui Ka Koeru on keskmisest põhikool pole kestlik. Igas neljas piirkonnas peab seeruvad Eestist veelgi kiiremini. suunata tugeva põhikooli aren- Koigil. Põhjus: Imaveres on vä- rõõmsama demograafi lise pil- Laan kinnitas, et kogu ana- Laane sõnul alusharidus säilima. Põhjalikumalt plaaniti Eestis damisse ning õpilaste ja õpeta- hem sünnitusealisi naisi. Samas diga, sest noori peresid on palju. lüüs on vaid taustamaterjal sel- Tänase kaheksa põhikooli asemel haridusmaastikku ümber kor- jate transpordi korraldamisse.“ vanusegrupis on mehi poolteist Kuid kahenemine on tulevikus leks, et Järva vallas asju edasi tuleks aga perspektiivis rääkida raldada juba aastal 2009, sest Anita Homin Albust küsis, korda rohkem kui naisi – kolme siiski 20-25%. arutada. „Mõistlik tundub rää- neljast keskmise suurusega põhi- vähemaks jäi nii õpilasi kui õpe- kumb variant toimib Soomes ja mehe kohta on kaks naist ehk Järva-Jaanis on huvitav, et kida kolmest suuremast kesku- koolist. „Nüüd on küsimus, kui- tajaid. Ja kui õpilasi on vähe, on Rootsis: kas klassiõpetaja annab valitseb reaalne pruudipõud.“ gümnaasiumiealisi lapsi on 60- sest, Järva-Jaanist, Aravetest ja das sinnapoole liikuda: kas oo- õpetajatel vähem tunde ja neile tunde võimalikult kaua või an- See kõik tähendab, et Imavere 70 ringis, kellest pooled lähevad Koerust, kus on ka tulevikus data nii kaua kui võimalik ja teha ei saa maksta korralikku palka. navad ainetunde (näiteks füüsi- kooli õpilaste arv langeb kümne kutseõppeasutusse või tööle, teine piisavalt lapsi, et saaks rääkida otsuseid siis, kui enam midagi üle Küttis tõi näiteks 2019. aasta kat, keemiat) selle aine õpetajad? aastaga Laane sõnul 60 piirimai- pool läheb gümnaasiumi, kuid alusharidusest ja põhiharidusest, ei jää, või teha igasse piirkonda 11 kuu palgavõrdluse: kui Eesti Küttis, kes on ise põhikoolis le. „Keeruline,“ tõdes ta. neist omakorda pooled suundu- vabaaja- ja kultuuritegemisest üks väga-väga hea nüüdisaegne keskmine õpetajapalk oli 1544 ja gümnaasiumis õpetanud 22 Koigi tulevik on rõõmsam, vad õppima väljaspoole valda. ning muust, mida vald jõuab 10- põhikool, kus on head õpetajad, eurot, siis Järva vallas oli see 1388 erinevat kursust, alates keel- sünde rohkem ja laste arv laste- Laane meelest on huvitav ka, 20 aasta pärast majandada. Ima- kellele suudetakse ka motiveeri- eurot (Türi vallas vastavalt 1346 test, lõpetades matemaatika ja aias ja koolis ei kahane nii dras- et Karedal põhikooliealiste arv vere-Koigi oleks kahepeale ka vat palka maksta, või proovida ja Paides 1466 eurot). „Vahe on füüsikaga, avaldas arvamust, et tiliselt. „Millised on aga võima- justkui ei vähene, aga tänane seis justkui võrdne, kuid siiski kaks üleminekuvariante hoida koh- 200 eurot. Mõni võib öelda, et klassiõpetaja süsteemiga võiks lused neid kahte piirkonda, mis on see, et pooled selle piirkonna eraldi piirkonda. Kahte eraldi tadel väiksemaid kooliastmeid nii ongi õige – lapsi on ka vähem. minna põhikooli lõpuni, sest Mina arvan, et õpetajatöö on iga kõrgharidusega inimene on õpetajatöö, olgu klassis siis lapsi võimeline keemiat, füüsikat, bio- kümme või kakskümmend,“ ütles loogiat kõrgkoolis ära õppima Küttis ja lisas, et arvud vihjavad nii, et neid tunde anda. sellele, et õpetajaid on Järva vallas rohkem, kui vaja. Arutelu lõpuks andis volikogu Kolmas suur probleem on, et haridus- ja noorsootöö komisjoni terve Eestimaa on nõukogude juurde moodustatud töörühma ot- ajal täis ehitatud suuri koolihoo- sustest ülevaate komisjoni esimees neid. Eestis on juba rida näiteid, ja töörühma juht Kalju Kertsmik. kus sellised kolossid lammuta- Toimus kolm koosolekut. Töörüh- ti ning asemele ehitati uued ja mas oli 17 inimest (eksperdina ökonoomsemad. Näiteks tõi Kalle Küttis), kes said ülesandeks Küttis Taebla keskkooli Lääne- haridusteema kogukondades läbi maal. „Kui vallavolikogu võttis arutada ja töörühma kolmandal vastu otsuse lõpetada Taeblas koosolekul ettepankuid teha. „Mi- gümnaasiumihariduse andmine, da aktiivsem oli töörühma liige, lammutati maja maha ja ehitati seda paremat tagasisidet kohtadelt uus, ühekorruseline koolihoone saime,“ ütles Kertsmik. (lähemalt 120 lapsele. Koolimaja remonti- loe töörühma otsustest JVL I det- des või ehitades peame 25 aastat sembrinumbrist, lk 6-7) ette mõtlema,“ tõdes Küttis ja tõi Sellega pole arutlused ha- veel mitmeid sarnaseid näiteid. ridusteemadel lõppenud, vaid Tema sõnul tuleks ruumide ots- alles algavad, lubas Tiina Oraste. tarbekaks kasutamiseks kaaluda Kohtumised sihtrühmadega võimalust haridusasutuse hoone- toimuvad ajavahemikul 3.–25. tesse tuua teisi asutusi ja tegevusi, veebruar. 8 SOTSIAALTÖÖ JAANUAR 2020 Toetused Järva vallas Ahulas disainitakse uut sotsiaalteenust ARNIKA TEGELMANN Matusetoetus. Toetuse saa- Hooldajakoolituse läbi- miseks tuleb esitada avaldus, nud Thea Kaubi koos lahkunu surmatõend ning kulu 1. jaanuaril jõustunud hoolealuse Milvi Sepaga. tõendav dokument. Avalduse seadusemuudatus Arnika Tegelmann võib esitada kolme kuu jooksul nõuab väljaspool ko- pärast surmakande koostamist du osutatavale üld- ning matusetoetust on õigus saa- da isiku eest, kelle elukoht surma hooldusteenusele te- hetkel oli rahvastikuregistri and- gevusluba. Oli ette mete kohaselt Järva vald. Matu- teada, et korrusma- setoetust ei maksta, kui isik on jas asuv sot- kohtu poolt surnuks tunnistatud siaalne varjupaik se- või kui matusekorraldajaks on da ei saa, kuid juha- ametiasutus. Puudega lapse hooldajatoe- taja Marika Tuhermi tus on igakuine toetus 3- kuni sõnul on uus teenus 18-aastase puudega lapse hool- väljatöötamisel. damise eest. Hooldajatoetus määratakse isikule, kelle enda ja Ahula sotsiaalne varju- lapse elukohaks on rahvastiku- paik asus selle loomisest saati registri andmetel märgitud Järva 1996. aastal (ametlikult 1. juulil vald ning kes ei saa tööle asuda 1997) korrusmaja esimese kor- puudega lapse hooldamise tõttu. ruse kahes 3-toalises korteris, Avaldusele lisaks tuleb esitada lisaks on sama trepikoja kol- lapse puude otsus ning rehabili- mandal korrusel üks sotsiaal- tatsiooniplaan selle olemasolul. korter, mille klientidele pakuti Hooldajatoetust ei määrata, kui päevast teenust. Sotsiaalne var- taotleja töötab, taotlejal on sügav jupaik oli koduks 15 kliendile. puue, lapse hooldamine on taga- Septembris kolis neist uude tud teiste sotsiaal- või haridus- kohta seitse – vald leidis nei- teenustega, täiendavate toetuste le kohad Imastus. Detsembris tuleb teine,“ selgitas Tuherm ja dati ja kuna mu sõbranna töötas lausus Kaubi, kes kasvatab ük- ja koondati, vastasid kvalifi kat- või muu abi osutamisega. Hool- kolis ära viis (üks Koeru ja neli lisas, et siin on hooldusel need siin, kutsus ta mind siia proovi- sinda kolme last. siooninõuetele. Eriline on ka see, dajatoetus on tähtajaline: lapsele Aravetele). „Koeru läinud naise kliendid, kellele sotsiaalkorte- ma. Esimese hooga arvasin, et Kool näitas seda, mida ta va- et kõik töötajad on olnud koha- määratud puude lõpptähtajani lahkumine oli kõige kurvem, rist on vähe, aga vanadekodusse see pole mulle – ma ei suutnud rem oli valesti teinud. „Näiteks likust kogukonnast ja ootavad või tähtajalise elamisloa kehtivuse kuna proua elas meil 13 aas- pole veel õige aeg minna. „Iga- uskuda, et suudaksin näiteks sain rohkem teada ergonoomi- nüüd, millal ma uue hoolekan- lõpptähtajani. Osalise hooldusva- tat,“ tõdes Tuherm. Ja et kaks ühel on oma tuba. Päeval on lamajaid pesta,“ rääkis Kaubi kast, kuidas ma kliente tõstan, deasutuse avan,“ ütles Tuherm. jaduse korral on hooldajatoetus tuli uuele teenusele juurde, siin töötaja – neid on meil lisaks naeruselt. Aga proovis ühe päe- samuti haiguste ja ravimite koh- Läinud aasta märtsis lõi Tu- 75% hooldajatoetuse määrast, on nüüd kliente viis. Kohti on mulle kaks (varem kuus), vahe- va, proovis päeva teisegi ja talle ta. See oli superkoolitus, mis an- herm MTÜ Ahulakodu ja küsis pideva hooldusvajaduse korral kümnele inimesele. tused on 11-tunnised. Öövalvet endalegi üllatuseks läks kõik nii dis palju juurde,“ tõdes Kaubi. vallalt uue hoolekandeasutuse on hooldajatoetus 100% hoolda- „Siia jääb päevane sotsiaal- pole ja see teebki teenuse hinna libedalt, nagu ta oleks seda tööd Hooldaja töös on tema sõ- tarvis rendile Ahula algkooli jatoetuse määrast. teenus isiku põhivajaduste odavamaks.“ ennegi teinud. „Hirm oli täitsa nul tore, et saab inimesi aidata. ruume. Volikogu otsustas ruu- Erandkorras võib määrata rahuldamiseks, mis sisaldab Teisipäeviti hakkaks suures asjatu,“ ütles ta. „Tuua rõõmu nende päevadesse. mid anda üürile eelläbirääki- hooldajatoetuse, kui lapse suh- majutust, pesupesemisvõima- toas olema eakatele sobiv näpu- Nüüd on tal ette näidata ka Ma olen neile alati olemas.“ mistega pakkumise korras üld- tes on hooldajal olenemata teis- lusi ja toitlustust, ning hetkel tööring, et saaks suhelda. hooldustöötaja kutsetunnistus Tuherm täpsustas, et Th ea õp- hooldusteenuste osutamiseks te sotsiaal- või haridusteenuste on teenuse hind 270 eurot ehk Ühel kahest töötajast, Th ea osaühingu Luwi aktiivkooli- pis hooldustöötaja kolmandat ja et teisi tahtjaid polnud, saigi osutamisest osaline või pidev kehtima jäi vana päevase tee- Kaubil täitus augustis alles tuselt, mille raames toimus ka taset, kuid sooritas kutseeksami Ahulakodu ruumid endale. „Uus hoolduskoormus. nuse hind. Uus teenus on alles esimene tööaasta hooldajana. esmaabikoolitus. „Sõitsin kaks neljanda taseme. Teine töötaja maja tuleb kindlasti, ehitusluba Täisealise isiku hooldaja- disainimisel ja kontseptsioon „Eelmisest kohast mind koon- kuud kodu, kooli ja töö vahet,“ veel õpib. „Kõik, kes siin töötasid on käes,“ kinnitas Tuherm. toetus on igakuine sotsiaaltoe- tus raske või sügava puudega täisealise isiku hooldamise eest. Hooldajatoetust on õigus saada isikul, kes on määratud valla- valitsuse poolt raske või sügava puudega isiku hooldajaks, kellele ei maksta töötutoetust ning kelle suhtes on samaaegselt täidetud alljärgnevad tingimused: • Hooldatav vajab oma vaim- se või füüsilise seisundi tõttu iga- päevast kõrvalabi ja järelevalvet; • Hooldataval ei ole ülalpida- miskohuslasi või ülalpidamisko- huslane ei ole tervislikust või varali- sest seisundist tulenevalt võimeline ülalpidamiskohustust täitma või ülalpidamiskohustusega isikul on oht tööturult välja langeda; • Hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda. Toetus määratakse hooldatava puude raskusastme kehtivuse lõpuni. JAANUAR 2020 NOORED 9 Lühidalt • Järva valla noorsootööta- ja kust seda saab, mis mõjutab jad käisid 12.–14. jaanuarini infovajadust noore puhul (nt noorteinfo YIntro koolitusel probleemid, info üleküllus, kee- Hiiumaal. YIntro koolitus on leoskus jne). Räägiti ka, millised Euroopa Noorteinfo ja Nõus- võimalused on noorte infovaja- tamise Agentuuri ERYICA välja duse hindamiseks, kuidas luua töötatud koolituspakett, mis on oma infovõrgustik, noorteinfo- suunatud noorsootöötajatele ja töö protsessist, info uuendamise annab professionaalsed tead- olulisusest, sest vananenud info mised noorteinfotööst, kuidas on ohtlik. arendada ja vahendada noorte- Et koolituskulud kaeti Järva info teenust kvaliteetselt. valla koostöögrupi projekti ra- Koolitust viivad läbi ERYICA hast ja see toetus on väljasta- poolt akrediteeritud YIntro tud Eesti Noorsootöö Keskuse koolitajad Kristel Pisa, Kaie poolt, ei kaasnenud noorsootöö- Pranno ja Maarika Leht-Zolo- tajatele mitte mingeid kulutusi. tov. Nad rääkisid, millist noor- Koolituse teine osa toimub 10.- teinfot on võimalik kätte saada 11.02.2020 samuti Hiiumaal.

• Järva valla noorte osalus- Noortevolikogu esindab noorte kohvik saab teoks 5. veebruaril huve ja annab võimaluse kaasa kell 13 Koeru kultuurimajas. rääkida valla noorsootöö kor- Osaluskohviku mõte on val- ralduslikes küsimustes, tut- gustada noori noortevolikogu vustada noortele demokraatia teemal enne, kui hakkame va- põhimõtteid, julgustada koda- limisi korraldama, et iga noor, nikualgatust. kes plaanib oma kandidatuuri Noortevolikogu on vaja sel- Albu nootekeskuse noortejuhendaja Elen Pent andis keskusele uusi rattaid ja rulluiske. Koostöös Albu kooli- üles seada, teaks, mis on noor- leks, et Järva valla noored saak- tevolikogu eesmärk. sid end kuuldavaks teha, osale- teada, et möödunud kevadel taotlesid nad raha Eesti ga käisime rattamatkal ja rabamatkal (pildil), kus jul- Oodatud on noored üle Järva mine annab võimaluse olla osa Noorsootöö Keskuse projektist „Varaait VOL 15" ja said- gemad sõitsid rulluiskudega laudteedel. Saime korral- valla. Oma osalusest andke eel- kogukonnast - tunda, et kõigi ar- ki 2395eurot! Nende projekt kandis pealkirja dada ka rataste ja rulluiskude parandamise töötubasid. nevalt teada kas kooli huvijuhile vamus on oluline, samuti harjub „Noored ratastele", mille tarvis kogunes koos omaosa- Nüüd peaks nii mõnigi noor oskama oma ratast paran- või noortekeskuses toimetavale noor nii kaasa rääkima, sekkuma noorsootöötajale. ja mitte mööda vaatama, rikas- lusega 3000 eurot. „Selle eest soetasime Albu noorte- dada," tõdes Elen. Osaluskohvikus moodus- tades sel moel oma kogukonda tame noortest neli gruppi ja ja Järva valda üldiselt. on neli teemalauda. Ühe laua Külalisena on kohal Eesti juures saab peatuda kõige roh- Noorteühenduste Liidu juhatuse kem 30 minutit, et siis liikuda esimees Roger Tibar, Järva valla ringiratast järgmise juurde. volikogu esimees Jüri Ellram, Järva vallavanem Rait Pihelgas Elu esimene võistlus Noortevolikogu eesmärk ja Nopi Üles noorsootöö spetsia- on anda noortele võimalus list, Eesti Avatud Noortekeskuste kaasa rääkida neid puuduta- Ühenduse büroojuht Carolyn vates otsustes. Noored otsusta- Mets. päädis meistritiitliga vad ise ja pakuvad lahendusi. Kohtume kohvikus!

ILMAR UDAM his (M17), Maanus (M15) ja Il- mine kestab 25 minutit, Mehis destiirus, aga püstitiiru eest tuli mar Udam (harrastajad), kõigil pidi jooksma hoolderuumi ja tal läbida kolm trahviringi. Ku- elu esimene päris laskesuusa- ise, ilma igasuguse kogemuseta, na Ivar Vsivtsev Otepäält tegi 27. ja 28. detsembril võistlus. Pinget lisasid lätlased püssitoru vana kaba peale tagasi kogu võistluse ainsa puhta lask- peeti Otepää 1,3 km ja leedukad, kes sama võistluse kruvima. Sai hakkama ja jõudis mise (0+0), tiirudes tegutseb kunstlumeringil Eesti raames oma parimaid selgita- veel püssi pealegi lasta. ta kogenud tegijana kiiremini ma olid tulnud. Ju polnud neil Maanusel ei sujunud laskmi- ja rajal Mehisele palju ei kaota, meistrivõistlusi laske- sedagi lund, mis meil. ne üldse, kolme lamades tiiru siis polnud võitjas kahtlust. Ivar suusatamises. Stardis Mehis sai nelja tiiru peale peale sai ta 13 trahvi. Tasuks Vsivtsev tuli M17 klassi Eesti oli üle 200 osaleja, ala kokku üheksa trahvi, kuid nen- 28. koht. Ka temal sai võistlus- meistriks, võites ajaliselt ka kõi- populaarsus kasvab. dest poistest, kes temaga võrselt päeval püssi juures muudatusi ki M19 klassi poisse. Mehis sai Mehis Udam tuli koju sõita suudavad, ei lasknud pare- tehtud ja ilmselt ei suutnud ta ligi minutilise kaotusega M17 meistritiitliga. mini keegi. (M17 klassis saadi nendega kohaneda. Miks nii? vanuseklassis hõbeda, võites kõige vähem trahve – kuus.) Sest püssid on SK Biathloni pronksimeest omakorda mi- Nii tuli Mehis üheksasekundi- omad ja me saamegi need õlga nutiga. Taas jäid seljataha kõik Esimesel päeval oli ilm tuu- lise edumaaga oma elu esimesel panna alles võistluspaigas. lätlased ja leedulased. line ja sadas lörtsi – laskmiseks võistlusel Eesti meistriks! Sel- Ilmar sai oma esimesel võist- Maanus sai kahe tiiru peale meistrivõistlustele kohaselt jataha jäid ka kõik lätlased ja lusel maha pooled märgid ja seitse trahvi ja M15 klassi 21. keerulised olud. Sõideti nn leedulased (kokku võistlejaid nelja tiiru peale 10 trahvi. Ta- koha. distantsi ehk iga möödalask 27). Baltikumi parim poiss! Saa- suks harrastajate 3. koht. Lama- Ilmar lasi jälle alla pooled tähendas 45-sekundilist trahvi. vutusele lisas vürtsi väike jama des märgid kukuvad kergemini, märgid, tasuks harrastajate 4. Läbida tuli neli tiiru ehk kaks püssiga. Treener Tõnu Pääsuke püsti laskmine, eriti tuulega, ta- koht. laskmist püsti ja kaks lamades. otsustas enne võistlust Mehise habki harjutamist saada. Pärast võistlust harjutasime Nulli ei suutnud võistluse jook- püssi kaba pikema vastu vahe- Teisel päeval oli kavas sprint. Otepääl veel paar päeva las- sul lasta keegi, kõige vähem tada. Pealelaskmise alguses aga Kaks tiiru, iga möödalasu eest kesuusatamist, aga lõpuks ei saadi trahve kaks. selgus, et selle kabaga see püss trahviring, ilm samuti tuuline. võimaldanud ilmataat enam Järva vallast olid stardis Me- ei lase. Aega polnud, pealelask- Mehis alustas nulliga lama- kunstlumeringilgi suusatada. 10 KULTUUR JAANUAR 2020

Kuhu minna JAANUAR 30. jaanuaril kell 14 Imavere rahvamajas Mall Vesilo käsitöö- näituse „Ajatud lapikirjad“ avamine. Kell 14.30 samas Mall Ve- silo töötuba kõigile käsitööhuvilistele 31. jaanuaril kell 18.30 Imavere rahvamajas mälumängutur- niir „Ajuragin“ 31. jaanuaril kell 11.30 Albu põhikoolis XVII Hansenist Tammsaareni loomingu võistulugemine 31. jaanuaril kell 18 Järva-Jaani kultuurimaja kohvikkinos „Džässis ainult tüdrukud“

VEEBRUAR 2. veebruaril kell 11 Järva-Jaani kirikus küünlapäeva ja Tartu rahulepingu 100. aastapäeva jumalateenistus, millele järgneb mälestushetk Vabadussõjas langenute ausamba juures. 2. veebruaril kell 11.30 Koeru ausambapargis Tartu rahule- pingu 100. aastapäeva tähistamine 4. veebruaril kell 19 Järva-Jaani kultuurimajas Kuressaare Linnateatri etendus „RÖÖVSAAK“ 7. veebruaril kell 19 Järva-Jaani kultuurimajas film "Talve ". Pääse 5.- ja 3.50 7. veebruarini Koeru kultuurimajas avatud Heli Tuksami maa- linäitus „Pühademeeleolus“ 10. veebruaril kell 12 Koeru kultuurimajas Kanarbiku kino- kohvik. Film „Perekonnata“. Täispilet 4.-, sooduspilet 3.- Ansamblil POSS valmis uus video kaverile „Meremehe Lõbus tantsumuusikaansambel POSS tegutseb 2017. 15. veebruaril kell 13 Koeru kultuurimajas raamatuklubi Vai- muvalgus 45. aastapäev. Oodatud klubi liikmed. armastus“. Uus video filmiti üles Preediku järve ääres aastast ja on rõõmustanud publikut kõikjal Eestis. An- 16. veebruaril Admiral Pitka mälestusele pühendatud rahvamatk Sääskülas ja Arulepiku talus. Videos mängib meespea- samblisse kuuluvad Arlet Palmiste (laulja), Viki Vassil- 16. veebruaril kell 16 Koeru kultuurimajas teater. Teatritrupp osa Tiit Tammleht Alburahva Teatrist (keskel) ja nais- jev (kitarr), Mait Paldra (bass) ja Jaanus Tüli (trummid). KaRakTer etendus R. Cooney „Igaühele oma“. Pilet 10.-, müü- gil Koeru kultuurimajas ja tund enne etenduse algust kohapeal. peaosa Triinu Palmiste PiibeTeatrist. Üleskutsele osale- See on juba ansambli teine video, mis võeti üles Järva Tel 385 4364 da humoorika video massistseenis kaluritena vastas vallas. Eelmisel aastal valminud video laulule „Kauges 20. veebruaril kell 19 Aravete keskkooli saalis Vabariigi aas- tapäevale pühendatud kontsert, esinevad Hanna-Liina Võsa ja enam kui 25 kohalikku ja kaugemat meest. Agaramad külas“ võeti üles peamiselt Mägede küla liivakarjääris naisrahvatantsurühm Sebijad. Tasuta võtsid kaasa kajaki ja paadi. Video on vaatamiseks ja ja Sääsküla külas. Mõlema video režissöör on Andri 20. veebruaril kell 18 Koeru kultuurimajas EV 102 kontsert kuulamiseks üleval Youtube'is. Puusepp. 21. veebruaril Järva-Jaani kultuurimajas vabariigi aastapäeva tähistamine 22. veebruaril kell 12 Koeru kultuurimajas sportmängu darts võistlused Januse Käo karikatele. Registreerimine algab kell 11 22. veebruaril Päinurme rahvamajas EV aastapäeva kontsert, esineb Hedvig Hanson Võistu Tammsaare loomingut 23. veebruaril Järva-Jaani kultuurimajas koguperefilmi „SIP- SIK“ esilinastus 24. veebruaril Albu mõisa saalis A. H. Tammsaare nimelise esitama oodatakse ka täiskasvanuid Järva valla kirjanduspreemia kätteandmine ja EV 102 kontsert, esineb Laikrete perebänd XVII Hansenist Tammsaa- pähe viimasel minutil. „Mõni „Kevadet“ ja Tammsaare „Tõde sest eesti keeles, arvestatakse reni loomingu võistulugemine võib olla Albus publiku hulgas ja õigust“,“ ütles Trubok. hindamisel repertuaari valikut ja toimub Järvamaal Albu Põhi- ja võtab hoogu, et Narvas üles Võistulugemise eesmärk sobivust lugejale, teksti mõtte esi- koolis reedel, 31. jaanuaril ning astuda,“ pakkus ta. ongi populariseerida A. H. letoomist, kõnetehnika valdamist VI samanimeline võistlus 13. Trubok on märganud, et kes Tammsaare loomingut nii ees- (rõhud, rütm, välted, diktsioon) märtsil Ida-Virumaal TÜ Narva on hakanud võistulugemistel ti rahvusest kui ka muud keelt ja kontakti publikuga (silmsidet Kolledžis. Narva võib tulla kõi- käima, see jääbki, neljandast kõnelevate inimeste hulgas, jne). Esitus peab kuulajat mõjuta- kidest Eestimaa piirkondadest. kuni lõpuklassini välja. Või on arendada noorte eesti keele kui ma. Kõike seda jälgivad hindajad, Traditsioonilisele võistlusele lugejate seas ühe pere lapsi. riigikeele oskust ja tutvustada kelle seas on ka Paide teatri näit- on sel aastal lisandunud siht- Nüüd on „Tõe ja õiguse“ fi lm Tammsaare loomingu kaudu lejad Jan Teevet ja Ursel Tilk ning rühmana täiskasvanud, võistu- andnud uue tõuke Tammsaaret noortele eesti kultuuri. Samuti Rain Mikser Tallinna Ülikoolist. lugemise vilistlased. Võistuluge- lugeda. „Olen rääkinud Narva tutvustada Tammsaare sünni- Päeva algul tutvutakse Tamm- mise eestvedaja Enda Trubok ei kandis muust rahvusest ini- paika Vargamäel ning Ida-Viru- saare sünnipaigaga Vargamäel osanud öelda, kas täiskasvanud mestega, kellele see fi lm väga maad kui Tammsaarega seotud ning päeva lõpetab küünalde üldse julgevad esimesel korral hinge läks. Ka räägivad Ida- paika (Narvas sai Tammsaare süütamine Tammsaare ausamba tulla. Igatahes lehe trükkimi- Virumaa raamatukogutööta- gümnaasiumi lõputunnistuse, jalamil Järva-Madisel kell 16. 30. neku päevaks (23. 02) neid end jad, et „Tõe ja õiguse“ I osa on Narva-Jõesuus puhkas perega). Albu võistulugemisele saab kirja pannud veel polnud, kuid hakatud rohkem laenutama. Ja Et tegu on võistulugemisega, end kirja panna enda.trubok@ Truboki sõnul lähebki registree- kui inimestelt küsida, millist kus tuleb lugeda peast 3- kuni gmail.com 27. jaanuariks ja rimine lahti viimasel minutil, Eesti kirjanikku ja teost nad 5-minutiline katkend/lühipala Narva võistulugemisele enda. nagu ka õpilased saavad tekstid teavad, mainitakse ikka Lutsu vabalt valitud Tammsaare teo- [email protected] 10. märtsiks. JAANUAR 2020 SPORT 11 Fotod Helje Mets 10. jaanuaril selgusid Ahti Uppin Roosna-Alliku mõisas Eesti juunioride meistrivõistlused 2019. aasta maakonna pa- rimad spordis. Tunnustatud said ka Järva vabamaadluses valla sportlased. Järvamaa Soomes Porvoos toimusid 18. Omavalitsuste Liit tunnus- jaanuaril Eesti meistrivõistlu- sed vabamaadluses. Tegemist tas parima meessportlase on koostööprojektiga Eesti ja tiitliga jahilaskur Igor Ho- Soome maadlusliidu vahel. minit. Parima meessport- Võistlustel osalesid ka Järva val- lase preemiale kandideeris la sportlased. Naistemaadluses võitis Marta Pajula (Tapa VSK, Järva vallast veel Kert Piiri- pildil) meistritiitli, noormeeste mäe Koigi kergejõustiku- arvestuses võitis koerukas Andri klubist. Matrov raskekaalus hõbemedali. Kultuurkapitali Järvamaa TULEMUSED: ekspertgrupp tunnustas -61 kg: Brent Bürkland 5. 2019. aasta sporditegijat, koht (, JMM) -86 kg: Elmar Braks 5. koht spordisündmust ja andis (Koeru, JMM) välja elutööpreemia. -92 kg: Kennet Künnarpuu 4. Koht (Järva-Jaani, JMM) Parim sporditegija 2019 -125 kg: Andri Matrov 2. preemia läks Ahti Uppinile Koht (Koeru, JMM) TÜDRUKUD (SK Vargamäe). Preemiale Marta Pajula 1. koht (Kära- kandideeris Järva vallast vete, Tapa VSK) veel Jaak Tammik (maad- lusklubi Järvamaa Mati- mehed). Aasta spordisündmuseks MAALEHE tunnistati Järvamaa maasti- kuratta seeriavõistlus. Pee- XI tud viieetapiline võistlus selgitas välja parimad maastikuratturid, pakkudes Marko Remlik võistlusmomenti nii lastele, rahvasportlastele kui ka harrastajatele. Järvamaa maastikuratta seeriavõist- luse viiest etapist kolm toi- mub Järva vallas Aravetel, MAADLUS- Järva-Jaanis ja Koerus. Järvamaa spordiliit jagas preemiaid viies kategoo- rias. Parima naissportlase TURNIIR valimisel mahtus esikolmi- kusse Kätlin Piirimäe Koigi Maaleht ja Maaspordikeskus korraldavad auhinnavõistlused vabamaadluses kergejõustikuklubist, pari- mate noorsportlaste esi- 1.–2. veebruaril 2020 kolmikusse aga Keidy Kaa- siku (Ambla SK) ja Mehis 1. VEEBRUAR: KEHALISTE KATSETE ALGUS KELL 10.30 Udam (RRSuusaklubi). Esmakordselt sai rahvas 2. VEEBRUAR: VABAMAADLUSTURNIIR KELL 10.00 valida oma spordiaasta DEMONSTRATIIVESINEMINE TÕSTMISES 11.00 lemmiku, kes pälvis tiitli 1. veebruaril toimub pärast kehalisi katseid kätelkäimise võistlus „Järvamaa Sporditäht 2. veebruaril osaleb auhinnatseremoonial Kaitseväe orkester 2019“. Eredaima sporditä- he tiitlile Järvamaa taevas kandideerisid Lisell ja Ro- E-piima spordihallis Lisainfo: [email protected], bin Jäätma, Marko Remlik, Aiavilja 1, Paide linn www.maaspordikeskus.ee Markus Anvelt, Paide Lin- nameeskond ja Kert Too- bal. Särava tiitli pälvis Jär- va valla jõumees Marko Remlik. 12 JAANUAR 2020

Reakuulutused OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllu- Metsa-ja põllumaa ost Järvamaal. Hoonete soojustamine puistevillaga, Müüa või vahetada sõidukorras FEKAALIVEDU maad. Tel 504 5215, 514 5215, Info 510 2224. [email protected] teostame ka vajalikke eeltöid. Kon- Mercedese tehnikaga Korea maastur VÄLIKÄIMLATE RENT Väljaandja Järva Vallavalitsus TRANSPORDITEENUS [email protected] sultatsioon objektil TASUTA! Puiste- vana auto või mootorratta vastu. Müüa lõhutud küttepuid (pikkus vas- mees OÜ, tel. 501 6689, Tel 5565 8796. Järva-Jaani, Pikk 56 tel. +372 452 2002 Pakume tööd klienditeenindajale! tavalt soovile, erinevad puuliigid). [email protected] Tiraaž 4300 e-mail:[email protected] Rohkem infot [email protected]. Müüme ka kuiva ja 3 m küttepuud. Ostan vanaaegseid asju 5555 5527 Toimetaja Arnika Tegelmann www.fekaaliabi.ee Tel 508 1741 Tel 507 4553 Teostame vihmaveesüsteemide ja ka- [email protected] [email protected] www.speqagri.ee tuseturvatoodetega seotud töid. Vih- Trükk AS Printall Müüa saetud ja lõhutud kuivi kütte- maveerennid toodame kohapeal valtsi- Ostan garaaži Järva-Jaanis. Toimetus ootab kaastöid iga kuu viimase puid (30 cm, 40 cm ja 50 cm). Müüa kuivad kaseklotsid 40 l võrk- mismasinaga – puuduvad liitekohad. Tel 516 3644 täisnädala esmaspäevaks. Tel 504 5632 kottides koos transpordiga. Tel 528 7186 Vihmaveerennid OÜ, tel 527 1059, Müüa soodsalt 3-meetriseid kütte- [email protected] puid. Tel 507 4553 KOERU AUTO OÜ Nüüd Koerul Sõiduautode kokkuost. Tuleme ko- Soovin osta heas korras hobuvankri. PAKUB hale üle Eesti. Tel 553 3060. Väga kii- Müüa tooreid küttepuid (lepp, sang- Tel 526 2309 Mini kopp-laaduri teenust oma 5-kohaline red tehingud! Raha kohe kätte! lepp, kask, okaspuu). Mõõdud 25-60 Auto sise-välipesu teenust Metsa korraldamine, hindamine ja cm, vastavalt kliendi soovile. Tööstus-lao ruumide renti TAKSO Tel 501 3862 Vahetada dokumentidega ja taga- nõustamine alates 1993. 516 5071, TELLIGE JA SÕITKE varamootoriga 1983. aasta Opel Ka- Aarne Info tel 5559 9393 Müüa saetud, lõhutud küttepuud! dett mõne vana asja vastu. www.koeruauto.ee Tel 5303 0415 Eri pikkused. Tel 558 4210 Tel 5565 8796. Müüa kuivi kütteklotse. 504 5632 Tiigi 6, Koeru

• SÕIDU-, JA VEOAUTODE, PÕLLUMAJANDUS- JA METSATEHNIKA REMONT • KEEVITUSTÖÖD Ostame • REHVITÖÖD (sõidu- ja veoautod, traktorid)

kasvavat ja • • ladustatud Albu, Järva vald Tel 5198 9888 Hunting Grupp OÜ võsa IGASUGUSEIDOSTAN VANU FOTOSID JA KOOLILÕPU MÄRKE Fekaalivedu ◆ Raiume võsast puhtaks: Järvamaal ÜRI FOTOGRAAF kraavid, tee- ja põlluääred, T pütt suurusega 8 t ja 16 t, voolikud kuni 50 m lepikud, haavikud jne. RENÈ VILJAT Tel 525 8325 Tellimine: 527 6087 Valeri Tel 505 2239 [email protected] Hunting Grupp OÜ

    ,4.   $ ,-.--  MATUSETALITUS MIS TOOB HINGE RAHU!   Meie büroo leiad Suur-Aia 19, Paide Kõik matusteks vajalik ühe koha pealt! Tel +372 5800 0906 vastab 24/7 www.hingesaatjad.ee www.facebook.com/Hingesaatjad  (  (  Matusekorraldus kogu Järvamaal!  !! " "" !  #    "" #%  % & '   "$  (   

 " "  #% &)*  $  $  ,-./- 012 3 ! 4-1