Eelk Lääne Praostkonna Aastakirjad 2018 2 Jeesus Elab Meie Keskel Sõna Sai Lihaks Ja Elas Meie Keskel, Ripub Meedia Lõa Otsas

1 scripta annalia EElK lääne praostkonna aastakirjad 2018 2 Jeesus elab meie keskel Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ripub meedia lõa otsas. Ainult dus Rooma riigis, kui igaüks pidi minema ja me nägime Tema kirkust. sensatsioon pakub hetkelist ennast kirja panema, toimus just vajalikul Jh 1: 14 närvikõdi ja viib tunded ajal. Maarja ja Joosepi teekond Naatsaretist lakke. Teravate elamuste Petlemma oli just nii pikk, et jõuda õigeks ervitan teid kõiki vahele jääv aeg on tühi, ajaks pärale. Just seal pidi piibli järgi sündi- püha Johannese igav ja tüütu. Nii kirjelda- ma Õnnistegija. Jõuluööl kuulutasid inglid T sõnaga. Johan- vad uurijad nüüdisaegse esmalt karjastele Jeesuse sündimist. Jõulu- nese sõnum – Jumal on inimese elu- ja ajatunne- tähte näinud Idamaa targad võtsid ette pika armastus – on minu juht- tust. Hetkeks naudingut teekonna ja jõudsid õigeks ajaks Petlemma. salm ja elukogemus. Jumal ei otsiva inimese hing on tühi ja ole kusagil kaugel ega varjatud, vaene. Eilne ei lähe enam korda õulusooviks on ilus öelda: rahulikke jõu- vaid ta on meie juures siin ja praegu. ega ole homsesse usku. le. Hea on sättida kõik ettevalmistused Jõulude puhul soovitan Sul endalt küsida: Tänapäeva inimesel on paljude problee- J nii, et saaksime tunda õiget jõulurahu. mida tähendab Kristuse sündimine Sinule? mide keskel ka üks mure – meil ei ole aega, Tänapäeval, nii nagu muistegi, vajab Kuidas elada õigesti ja arukalt? Mille eest sest kogu aeg on kiire. Kas me tahame teha inimene valgust, soojust ja armastust. Kaja- hoiduda? Neli sajandit enne Kristust elanud liiga palju ega oska õigesti aega planeerida? gu jõulukellade helin ka nendele, kellel on antiikaja fi losoof Aristoteles on öelnud: „Iga Rapsimine ja kiirustamine aga kulutavad muret, kurbust, lootusetust ja leina. Soovin tunnetus algab imestamisest.” meid ja tekib oht teha vigu. Niisugune elu ja palun igasse kogukonda, kogudusse ja Reklaam ja meedia on meid nii väsitanud, toob kaasa tarbetu stressi ja läbipõlemise. kodusse imelist jõuluvalgust ja armu, et me et imestamine on naiivsuse tundemärk. võiksime olla ürgse jõuluvalguse kandjad. Lapse imestamist ei panda pahaks, sest te- õuluaeg näitab meile erinevust jumaliku Õnnistusrikast advendiaega ja jõulurahu male on maailm uus. Täiskasvanu imestab ja inimliku ajakasutuse vahel. Tuletame soovides harva, sest kõik tundub nii harjumuspärane J meelde sündmusi, mis leidsid aset paar ja tuttav. Isegi seletamatute asjade kohta on tuhat aastat tagasi Palestiinas. Jumal Tiit Salumäe meil seletused valmis. Tänapäeva inimene tegutseb kindla rütmiga. Rahvaloen- piiskop Jõulud on Jumala and meile kõigile

õulusündmus ei kaota ak- Ei ole mitte ühelgi targal osa saama Jumala kingitusest Jeesuse kau- tuaalsust mitte kuna- ega võimukandjal inimeste du. Keegi ei ole nii vääritu ega nii väärikas, J gi, sest selle taga, mis seast pakkuda nii suurt et see Jumala tegu oleks talle üleliigne või siis toimus, ei ole mitte valimistelubadust. See mittevajalik. ühegi inimese otsust ega on ainukordne ja ainu- valikut. Jõulud on Ju- laadne. ellepärast kutsun kõiki inimesi ühi- mala and meile kõigile. nema advendi- ja jõuluajal, hoidma Tähtsad pole mitte selle eile on antud S oma usuosadust kogudusega, Jumala sündmusega kaasas käi- üks tee, üks usk, ja kaasinimesega. vad traditsioonid, vaid sõ- M üks kodu, üks Kristlaste igapäevase jumalateenistuse num. Meie Taevane Isa hoolib Isa ja üks Lunastaja, kellel on kaudu saavad inimesed head eeskuju ja meist ja lahendas inimese tekitatud kogu võim taevas ja maa peal. Ei ole julgevad ka ise tulla jõulusõnumit kuulama, lahkheli Loojaga, võttes meie süü enda teist sellesarnast võimu veel avastatud. Selle et seda vastu võtta. Selles on jõuluvalguse kanda ja andes meile uue võimaluse. pärast saame kogudustena ja kristlastena jul- sõnum, mille on jõululaps Jeesus ise meile Kuni on inimkond ja ka pärast seda on gelt uskuda ning avalikult kõigile kinnitada, andnud, öeldes: „Mina olen maailma valgus. see sündmus ikka aktuaalne, sest tänu Jee- et see, kes Taaveti linnas sündis, on õige ja Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal suse sünnile pärivad kõik temasse uskujad ainus Õnnistegija Issand Kristus. on elu valgus.” jäädava hingekodu oma Looja täiuslikus See on meie usutunnistus ja see on meie Leevi Reinaru osaduses. rõõmusõnum, sest iga inimene on kutsutud EELK Lääne praostkonna praost

Scripta Annalia ja Sisukord Jõuluaeg 2018 2 Tervitused 19–20 Noarootsi kogudus 3–6 Lääne praostkond 20–21 Nõva Toimetus: Tiit Salumäe, Leevi Reinaru, Tiina Võsu 7–9 Haapsalu kogudus 21 Piirsalu kogudus Kujundus ja küljendus: Tiina Liiv 10 Hanila kogudus 22 Ridala kogudus Korrektuur: Heli Tammik 11 Karuse kogudus 23 Varbla ja Vormsi kogudus Toimetaja Lehte Ilves 11–12 Kirbla kogudus 24 Maie Hinno – väikese kogu- Esikaanel: Praostkonnapäev Nõval 2. juunil 2018 12–13 Kullamaa kogudus duse elushoidja Foto: Urmas Lauri 14 Lihula kogudus Haapsalu, november 2018 15 Lääne-Nigula kogudus Jõuluaeg EELK Lääne praostkonna aastakirjad 2018 16 Martna kogudus 1 Tervitused Toimetised nr 35 17 Mihkli kogudus 2–3 Jõuluaeg Lääne praostkonnas Väljaandja © EELK Lääne praostkond 18–19 Märjamaa kogudus 4 Küllike Valk. Aarete otsijad 3 EELK Lääne praostkond Nigula tee 1, 90807 Lääne-Nigula vald, Läänemaa, tel 4796658. [email protected] IBAN EE902200221028043556 (Swedbank) – EELK Konsistoorium Piiskop Tiit Salumäe. Praost Leevi Reinaru, abipraost Lembit Tammsalu. Sekretär Tiina Võsu Vikaarõpetajad Aarne Lätte, Arvo Orav Praostkonna laulupäev liidab kogukonda aupäeval, 2. juunil peeti Nõval Lääne praostkon- L na- ja laulupäeva. Päev algas jumalateenistu- sega Nõva Püha Olevi kirikus, teenisid praost Leevi Reinaru, abipraost Lembit Tammsalu ja praostkonna vaimulikud. Järg- nes mälestushetk vabadussõja mälestusmärgi juures. Kõneles reservkindralmajor Neeme Väli. Rongkäigus suunduti kiriku juurest kooli juurde, kus algas praostkonnapäeva teine osa – Laulupäeva 80-liikmelist ühendkoori dirigeerib Lia Salumäe. URMAS LAURI laulupäev. „Sellist lippude ja lauluga rongkäiku pole Nõval pikka aega Laulupäeval esinesid toimunud,” tõdes Reinaru. • Nõva koguduse koor, dir Dan- • Haapsalu koguduse toomkoor juures mängis Kullamaa Muusi- guole Tamberg ja segakoor Lia Salumäe ja Sirje kaseltsi Vaskpilli Ansambel Loit Laulupäeva kulminatsiooniks • Kullamaa koguduse koor, dir Ivi Kaasiku juhatusel Lepalaane juhatusel oli kontsert, koguduste koorid Küla • Meeleoluka etteastega Lääne praostkond esinesid nii eraldi kui ka ühend- • Lääne–Nigula koguduse ansam- esines rahvatantsurühm Oru bel Doxa, dir Helle Reinaru Marid • Lääne praostkonnas on 16 koorina. • Ridala koguduse koor, dir Lia • Vabadussõja mälestussamba kogudust, üle 31 000 elaniku ja üle Enne esinemist tõi Nõva Salumäe juures, rongkäigu saateks ja kooli 8000 luteri kiriku liikme. köstriks Mart Martiniks (oli köster-koolmeister 1902–1933) kehastunud Aino Aarniste peo- Kogudusest kogudusse liikuv pool aktiivne,” ütles praegune juba eelmise aasta lõpust. See liste ette Nõva ajalugu käsitleva praostkonna laulupäev on eelmi- praost Reinaru. on kogukonna ühendamine ja lustaka „Josephine loo”. se Lääne praosti Tiit Salumäe al- Praostkonnapäevi on kor- sidumine,” sõnas Reinaru. Kooli ruumides ja ümbruses gatatud tava. „Praostkonnapäeva raldatud koostöös kohaliku 2016 peeti laulupäev Lää- käis omaette melu: loterii ja rõhk on laulul, sest koguduse omavalitsusega. ne-Nigulas. näitused, käsitöölised müüsid laulukoori rahvas on seltskond, „Seda päeva oleme koos val- Urmas Lauri oma kaupa. kes on nii kirikus kui ka väljas- lavalitsusega ette valmistanud Lääne Elu

Lääne ja Saarte Lääne praostkonnast lühidalt praostkond tihendavad 1. veebr. Praostkonna konverents Lääne-Nigulas, 2017. aasta kokkuvõte. 24. veebr. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva palvused. koostööd 15. märts. Lääne-Nigula valla ja Lääne praostkonna ühiskomisjon. Praostkonna nõukogu koosolek. 22. märts. Sinod Ridalas, 2017. aasta aruande vastuvõtmine. Saarte praost Anti Toplaan on Ku- 24. märts. Kirikukogu Tartus. ressaare Laurentsiuse koguduse, 25. märts. Küüditamise mälestuspäev. 26. apr. Konverents Noarootsis, ettekanne liturgia alustest, õp Tauno Teder. mina Lääne-Nigula õpetaja. Ole- 27. apr. Praostkonna ja Lääneranna valla ühiskomisjoni koosolek. me pikka aega sõpruskogudused 9. mai. Eesti Euroopa Liikumine andis piiskop Tiit Salumäele aasta eurooplase aunimetuse. ja kaua koostööd teinud. 17. mai. Lääne-Nigula valla ja praostkonna ühiskomisjoni koosolek. Praostkonna nõukogu koosolek. 24. mai. Konverents Haapsalus, ettekanne „Kogudus, info, internet”. Valdur Vacht, Keila linna pressiesindaja. 25. oktoobril pidasime Orissaa- 30. mai. Piiskoplik nõukogu Tallinnas. res ühise praostkonnakonverentsi. 1. juuni. Praostkonna muusikatöö sekretär Lia Salumäe pälvis Läänemaa aasta ema tiitli. Konverentsil on jumalateenistus, 2. juuni. Praostkonnapäev Nõval teemal „Meie kirik ja meie riik”. 6. sept. Lääne-Nigula valla ja Lääne praostkonna ühiskomisjoni koosolek. Lääne praostkonna nõukogu _ piiblitund, ettekanne ja infovahe- koosolek. tus. Piiblitunni pidas Kuressaare 27. sept. Sinod Mihklis, ettekanne „EELK õigusreform – võimalikud muudatused koguduse juhtimises”, Illimar koguduse diakon Lauri Lehtinen, Toomet. 28.–30. sept. Kirikute päevad Narvas, peateema „Eesti usk”. kes kõneles jutlusest, mille sõnum 25. okt. Ühiskonverents Saarte ja Lääne praostkonnaga Orissaares. Ettekanded: sõjaväekaplanaadi tööst oleks kuulajale arusaadav. rääkis peakaplan, kolonelleitnant õp Gustav Kutsar; politseikaplanaadi argipäevast kaplan Tuuli Raamat. Politseikaplan Tuuli Raamat 27. okt. Koolitus „Luuka 10. peatükk praktikasse”. 1. nov. Visitatsioon Hanila koguduses. Lääne praostkonna ja Lääneranna valla ühiskomisjoni koosolek. ja kaitseväe peakaplan Gustav 3. nov. Kristo Hüdsi ordinatsioon ja 9. dets introduktsioon Haapsalu koguduse abiõpetajaks. Kutsar rääkisid oma tööst ja Praostkonna konverents Lihulas, ettekanne ruumist ja kirikuarhitektuurist Illimar Toometilt. 29. nov. kogemustest. Leevi Reinaru 6. dets. Praostkonna ja Lääne-Nigula valla ühiskomisjon. Praostkonna nõukogu koosolek. Lääne praost 4 Eesti usk Leevi Reinaru – tsides tänavusele teema-aastale sobilik- uuendusmeelne ja O ku nime, sooviti Eesti Kirikute Nõukogu koosolekul arvestada nii traditsiooni hoidja, seda, et tähistame Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, kui ka seda, et tänavune on jäärapäine ja usaldav Euroopa kultuuripärandi aasta. Pean ütlema, et häid ideid esialgu ei olnud. Pakuti küll üht-teist, kuid erilist vaimustust ei tekkinud. Ma ei mäletagi enam, kelle suust kõlas esimesena „Eesti usk”. See tekitas kohe elevust, pani avaldama toetust ja otsima vastuargumente, kuid teema „Eesti usk” kiideti lõpuks ühel häälel heaks. Ei oskagi öelda, mis sai määravaks. Kas sõnastuses peituv väljakutse, teatav vimka, mis ei lase anda selgeid vastuseid, või aktuaalsus. Täidetud oli aga eeldus, et teema puudutaks nii Eestit kui ka kultuuripärandit.

ui vaatame sõnu „usk” ja „Eesti”, siis esmalt ei saa arugi, kas tegemist on tühja või tähendust pilgeni täis mõistetega. K Mõlema defi neerimiseks tuleks läbi lugeda terve raama- tukogu või pidada vähemalt aastane konverents. Mis veel siis, kui arvesse võtta nende sõnade omavaheline seos ja sünergia! Nii ongi põnev vaadata, milliseid reaktsioone aastateema on tekitanud. Neid võib leida näiteks EKNi kodulehelt. Mõni iseloomulikum neist: Ma ei tea, mis see on. Sellist asja ei ole olemas. Ühe lausega on võimatu öelda, mis see on. Keegi ei tea, mis see on. Eesti usk on ristiusk. Eesti usk on paganausk. Eesti usk on sünkretism, usun- dite segunemine. Eesti usk on mitmekülgne ja vahel salajane. See on liiga lihtne, labane ja harimatu küsimus. Eestis valitseb suur Leevi Reinaru peab oma aega täpselt jagama, sest on kahe koguduse vaimne segadus. õpetaja, praost ja misjonikeskuse juhataja, aga ka abikaasa, isa ja vanaisa. ERAKOGU ulle tundub, et teemapüstitus on tulnud õigel ajal ja on äärmiselt vajalik. Leidub palju neid, kes ei tea Eesti septembril 1978 or- usust isegi seda, kas see on olemas; samal ajal on palju dineeris peapiiskop Leevi Reinaru M • Sündinud 7. aprillil 1957 Rõuges neid, kellele on see lihtne, isegi labane küsimus. Edgar Hark Tallinna 6. • Õppinud Tallinna 4. keskkoolis Päris külmaks ei ole jätnud teemapüstitus kedagi. „Eesti usk” piiskoplikus toomkirikus aseõpe- ja usuteaduse instituudis on leidnud tänuväärset edasiarendamist kirjutistes, saadetes ja tajaks Leevi Reinaru ja Joel Lu- • Ordineeritud aseõpetajaks aruteludes, neist märkimisväärseim oli Paide arvamusfestival. hametsa. Nüüd 40 aastat hiljem 1978, õpetaja õigused sai 1994 Sügise hakul pidasime selle teema all Narva kirikupäevade pidasid nad Tartu Pauluse kirikus • 1978–1980 teenis Avinurme ja Tudulinna kogudust konverentsi, detsembris on samasugune konverents rahvusraa- ühise tänujumalateenistuse. • 1982. aastast Lääne-Nigula matukogus Tallinnas. Joel Luhametsa sõnul pole koguduse õpetaja Leevi Reinaru aastatega muu- • 1992–2015 Lääne praostkonna abipraost, praost 2015. aastast ui räägitakse üksikisiku, näiteks mõne pühaku usust, tunud, ta oli juba noorena üks • Misjonikeskuse juhataja püütakse kirjeldada, milline see on: kas nõrk või tugev, tõsine mees. Enne õpetajaks 1997–2007 ja aastast 2010 mõistusele või tunnetele, sissepoole või väljapoole suu- pühitsemist oli eksam, kiri- • Noarootsi ja Nõva hooldaja- K õpetaja natud. Mõne puhul tuleb kõne alla isegi vastandlikke vaateid ja kuvalitsuse liikmed küsitlesid • Kirikukogu liige 1992. aastast konﬂ ikte kaaskristlastega. ordineeritavaid. Luhamets mä- • Autasud: EELK aukiri 2003, Üht, universaalset usku järgides on usk ometi eriline. Ilmselt letab, et üks heatahtlik õppejõud EELK III järgu teeneterist 2007, Läänemaa sädeinimene 2011, on nõnda ka perekondade, kogukondade ja rahvastega. Seda küsis 21-aastaselt Reinarult: „Mis EELK II järgu teeneterist 2014, enam, kui selle moodustavad mitmesugustesse usutunnistustesse siis sai, kui Jeesus ristil suri?” EELK kuldristi kandmise õigus kuuluvad inimesed. Kirjeldades meie rahva usulist palet ja seda Leevi seletas, rääkis surmast ja 2017. EELK aasta õpetaja 2018 • Abielus Helle Reinaruga; pojad kujundavat usulist pärimust – eesti usku –, suudame paremini maailma lunastamisest. Ent uue Daniel, Joel ja Samuel Markus; mõista ka kaasinimesi ja ellu viia oma kristlikku misjoniülesannet, testamendi õppejõud Ago Viljari neli lapselast kujundades ühtaegu oikumeenilist ja üksteist austavat ellusuhtu- ootas oma konksuga küsimusele mist. lihtsat vastust: Jeesus võeti ristilt Andres Põder maha ja pandi hauda. „Õppe- küsida midagi lihtsat ja kerget,” emeriitpeapiiskop jõud oli väga heatahtlik, tahtis kihistas Luhamets lõbusalt. 5 Tõsinedes lisas Joel Luha- riskialdis. Samal ajal hoiab vana suudab teha koostööd Eestis ja mets, et Leevi pole tulnud vai- traditsiooni, aga käib seejuures väljaspool. Esimese aasta mulikuametisse mitte oma mõtte ajaga ühte sammu,” iseloomus- „Leevi oli õnnelik, kui moo- tähelepanekuid ja nõuga. Teda huvitas kunst. Tal tas Tiina Võsu. Ta tõstis esile torratta sai,” meenutas Tiina. olid oma plaanid, kirikuõpeta- koguduse noortetööd ja Doxa Varases nooruses tahtis saada, Rootsi jaks saamine oli selgelt Jumala ansamblit, mille rütmikat muu- aga isa ei lubanud. Sai keskealise plaan. sikat ei peetud esialgu kirikusse mehena. Ta kuulub mootorrat- ühiskonnast „Kui elus on raskused, siis on sobivaks. „Leevi usaldab noori. taklubisse Gospel Riders. Suvel Esimene aasta Eesti Vabariigi hea teada, et Jumal sinu taga,” Ta teab, mis koguduses toi- sõidab tsikliga päris palju, sh Stockholmi suursaatkonnas nentis Luhamets. mub, aga ta pole kontrollifriik. Noarootsi teenistusele. on täis saanud. Minu pea- 1970. aastaist mäletab Leevit Kui eksibki keegi, võib ta üles Piiskop Tiit Salumäe sõnul mised ülesanded on aidata ka Tiina Võsu, praostkonna sek- tõusta ja edasi minna. Kui Leevi on Leevi sihiteadlik, tal on või- kaasa Eesti ja Rootsi suhete retär ja Lääne-Nigula koguduse on milleski kindel, ajab seda me asju korraldada: „Üks asi on süvenemisele ning seista hea, juhatuse esimees. jäärapäiselt ja selgub, et tal oligi praostkonna juhtimine, aga töö et saatkond tõhusalt töötaks. „Tean teda ajast, mil olime õigus. Kui Jumal on andnud talle misjonikeskuse juhatajana on Et mõlema riigi suhted on 18–19. Tallinnas metodisti kirikus ülesande, püüab ta oma parimal üle riigi tähtis. Mul on hea meel, põimunud, käib Stockholmis oli aktiivne noortetöö, laulsin viisil kaasata teisi, ta ei ole üksi et temale oma ameti üle andsin. tihti Eesti ministreid, amet- noorteansamblis Sela. Joel Lu- rügaja.” Ta on tubli pastor, pereisa, abi- nikke jt. Saatkond tegeleb hamets mängis selles ansamblis Tiina toob näiteks Narva kaasa, vanaisa. Neid kõiki pole muude ülesannete kõrval ka bassi ja õppis TPIs. kirikupäevad sel sügisel. Leevi lihtne ühendada, aga tal on see nende võõrustamise ja koh- Tiina Võsu tuli 1994 Leevi sõitis aina Narva vahet, kutsus õnnestunud.” tumiste ettevalmistamisega. kutsel Lääne-Nigulasse diakoo- töörühma kokku, tegi ise palju Tänavu 23. jaanuaril valis Huvitav aeg oli Eesti Euroopa niatööle, peagi valiti ta koguduse tööd. Päevad läksid hästi korda, EELK vaimulike konverents Lee- Liidu Nõukogu eesistumine. juhatuse esimeheks. „Leevi on kõik Narva kogudused olid kaa- vi Reinaru aasta õpetajaks. Rohkesti tegevust on pakku- uuendusmeelne, natuke ka satud. Paljuski tänu temale, ta Lehte Ilves nud Eesti Vabariigi juube- liaasta. Diplomaatiline elu on väga vilgas. Leevi Reinaru teekond innustajaks ja eestvedajaks Mis on mind siin üllata- nud? Töö ja eraelu tasakaal Isa külmas ruumis. Puškinos olin Kuukauppi järele. Selgus, et – rootslased oskavad väärtus- Elukutse valikul pole mul isa- ehituspataljonis, seal teenisid see naine on Aare ema. Ema tada isiklikku aega ja puhata. ga tõsist jutuajamist olnud. kohtus karistatud mehed. Esi- oli palves olnud, kui korraga Üllatanud on administra- Isa oli hingelt vaimulik, julge, mesel õhtul võtsid starikud, saanud käsu: mine õue. Läks tiivsete protsesside aeglus ja evangelist. Küllap ta mõjutas st vanemad ajateenijad Lenini õue ja mina just tulin. kohatine jäikus – kõigeks on mind oma eeskujuga. Ta oli toas mind ette. Küsisid: püha Kodused ja sõbrad palve- aega ja iga asi toimub omal minu mentor ja hingehoidja. Isa isa, miks sa tulid sõjaväkke? tasid minu eest, need mind ajal. Kolmandaks, ei ole hea alustas kirikutööd juba esimesel Minu õnn, et olin „püha isa”, hoidsid. Nii ei juhtunud sõja- toon „ei” öelda. Väga meeldiv eestiajal, vabas maailmas. Kui Venemaal peetakse batjuškast väes midagi, millest ei tahaks on rootslaste tähelepanelikkus meil vabadus koitis, teadis isa lugu. Mind väga ei rünnatud, rääkida. Hoopis sõjaväekaas- ja avatud hoiak. Rootsi on täpselt, mida tegema peab: tal pigem vastupidi. Praporštšik lased kurtsid mulle oma elu: multikultuurne, keskmes on olid Rannamõisa koguduses (üleajateenija) lubas mul ki- „Sina võid rääkida Jumalast ja tolerantsus erinevuste suhtes suured noortelaagrid, pühapäe- rikus käia, Puškinos oli just armastusest, aga meie oleme ja sooline võrdõiguslikkus. Ka vakool, töö noortega, skaudid. avatud ingeri luteri kirik. Seal tänaval kasvanud, pole tund- meil on sellest õppida. Lääne-Nigula ja Rannamõisa saime Tiit Salumäega kokku, nud ei Jumalat ega armastust, Minu igapäevast tööd tasa- koguduse lapsed pidasid ühi- tema teenis aastaid Puškino pidime kaklema ja enda eest kaalustab perega koos veede- seid laagreid. kogudust. seisma, Jumala-jutt ei maksa tud aeg. Sõidame igal võima- Nii elasin kaks aastat teist- meile midagi.” lusel pealinnast kaugemale. Vene sõjavägi sugust elu. Sain tuttavaks Arvo Pärast sõjaväge tahtis pea- Üllatab avaliku ruumi rohkus Sain Avinurmes ja Tudulinnas Survoga, ta on väga tuntud piiskop Hark saata mind teise (pargid, mänguväljakud, talvel teenida 1,5 aastat, siis hakkas ingerlane. Sain tuttavaks ingeri kohta teenima, aga Tiit Salumäe liuväljad). Kohanemisele on sõjakomissariaat mind pom- kiriku praeguse piiskopi Aare mõjutas teda, sest Lääne-Nigula kaasa aidanud elamine Eesti mitama. Mul oli sõjaväepiletis Kuukauppiga. Pidasin noortele õpetaja oli juba väga eakas. Majas ja osalemine Stockhol- märge, et rahuajal teenistuseks piiblitundi. mi koguduse elus. kõlbmatu, aga Moskva olümpia Üks tore lugu oli, kuidas ma Töö ja lõbu Kristel Engman aastal 1980 sokutati aktiivsed Kuukauppiga esimest korda Tegelikult on mul kaks ratast, EELK vikaarõpetaja noored kindlasse kohta. Olin kohtusin. Laupäeviti pidin ühega sõidan õues, teisega mitu korda haiglas, uuriti ja kell 14 tööl olema, siis läksin toas. Toa omaga on hea uudi- öeldi, et vabastus on õige, aga väeosast välja ja tulin esmas- seid vaadata, ei istu niisama sõjaväkke peab ikka minema. päevaks tagasi. Kord läksin teleka ees. Kolm korda nädalas Mind saadeti Peterburi Kuukauppi peret otsima, nad kindlasti sõidan toas, nii pool ANNIKA METSLA (tollal Leningrad) lähedale elasid külas teisel pool Le- tunnikest. Tsikliga olen vähem Puškinosse. Sõjaväepiletis oli ningradi. Jõudsin kella poole sõitnud, pole aega, tööjärg on mu amet kirjas – pastor. Esime- ühe paiku öösel külla. Kuhugi ees, kogu aeg on tunne, et ei sel ööl jaotuspunktis oli kohe minna ei osanud. Nägin äkki, jõua kõike teha. Praegugi laud ülekuulamine – kolm tundi üks inimene oli õues. Küsisin pabereid täis. Kristel Engman. 6 Mina kui eurooplane ääkides hingelistest väär- tustest muutuvas maail- R mas ei saa me eraldada end ei oma kultuurist ega Euroo-

pa ajaloost. Väärtused, mis meil TARMULA ARVO on, on moodustunud pika aja vältel ja neil on sügavad juured. Euroopa rahvaste igatsus inimväärikuse, põhiliste inim- õiguste ja vabaduse austamise järele sai inspiratsiooni refor- matsioonist. Keskajale järgneva aja kujundamisel on luterli- kul teoloogial olnud väga suur tähtsus. Haapsalu on olnud üle kolmesaja aasta ühe keskaegse Euroopa riigi pealinn.

Mida pean mina Euroopa põhiväärtusteks? JUMAL. Euroopa moraali, kultuuri, inimõiguste ja põhi- Eesti Euroopa Liikumine tunnustas Tiit Salumäe tegevust 2018. aasta eurooplase aunimetusega. väärtuste aluseks on pühakiri. Saame lähtuda Martin Lutheri Kui Jeesus ristil suri, oli tema sarnaseks. Seega väärib naine meres, lindude üle taeva all ja katekismusest, milles usuõpetus kõrval kaks kurjategijat. Üks austust nagu meeski. Selle tõde- kõigi loomade üle, kes maa peal on kokku võetud. 1527. aastal neist pilkas Jeesust, kuid teine miseni kulus aastasadu. liiguvad!” toimunud esimese kirikuvisitat- tundis Jeesuse ära ja palus: „Mõt- LOODUS. Euroopas räägi- Võimuiha ja ahnus ei ehita siooni ajal ilmnesid puudujäägid le minu peale, kui sa tuled oma takse palju ökoloogiast. Kiriku ühiskonda, peame olema vastu- nii koguduseliikmete kui ka kuningriiki.” Jeesus vastas talle: sõnum on selge. Jumal ütleb tustundlikud. vaimulike teadmistes. Et võtta „Juba täna oled sa minuga koos loomislugudes: „Täitke maa ja Kolmandaks peame arvesta- kokku kristlik õpetus, oli vaja paradiisis.” alistage see enestele.” Esimeses ma muutustega. Muretsemisest see lühidalt ja selgelt sõnastada. Jumal armastab inimkonda Moosese raamatus saab inimene üksi ei piisa. Kasu on sellest, Euroopalikud väärtused piibli ja on valmis andestama patusele ülesande: „Ja Issand Jumal võttis mida me teeme. Ma ei usu, et alusel on katekismuses kokku isegi viimasel hetkel! Andesta- inimese ja pani ta Eedeni aeda olemuslikke asju saab muuta. võetud järgmistes peatükkides: mine on põhiväärtus Euroopa harima ja hoidma.” Mees ei saa sünnitada ja naine kümme käsku, apostlik usutun- eetikas. Loodushoiul on teoloogiline ei saa järglasi meheta, vähemalt nistus, Meie Isa palve ja õpetus VABADUS. Meie tsivilisat- alus! Me peame maad harima tema seemneta mitte. sakramentidest. siooni üks väärtus on õigus elada ja hoidma vastutustundlikult, Nagu igal ristiinimesel, on ka Inimväärikus on praegu ja oli vabaduses. Eestis on meie sajan- kui tahame seda Eedeni aiaks minul põhjust olla nõudlik enda ka Lutheri ajal Euroopa väärtuste da sünnipäevaga seoses rohkem muuta. Looduse kaitsmine on vastu. Küsida endalt, kas ma teen tuum. Massikultuuri määratu räägitud riikliku iseseisvuse sün- üks kristlikke väärtusi. seda, mida pean, ja kas mina kasvu ajal toonitan, et igal ini- nist. Ligi aasta enne Eesti vabarii- olen selle koha peal, kus pean mesel on kordumatu väärtus, gi sündi tuli kirikukogu kokku ja Mis on minu arvates tähtis? olema. Optimistlik peab olema iga inimene on ainukordne. lõi Eesti vaba rahvakiriku. Esiteks haridus. See tähendab teiste suhtes. Kirik rõhutab usku Jumalasse kui Eesti riigi sünd on seotud mõista, mis toimub, olla teadlik, Neljandaks, Jumala loomistöö põhiväärtust. kirikuga. Kirikuõpetajad olid nii millised protsessid leiavad aset, ja ei ole lõppenud. Artur Alliksaart INIMENE. Piibli lähtepunkt Eesti lipu kui ka riikliku iseseis- jagada neid avalikkusele. Usuõpe- tsiteerides: „Ei ole paremaid, on, et igal inimesel on väär- vuse alguse juures. tuse võtmine kooli õppekavasse ja halvemaid aegu. On ainult hetk, tus. See ei ole endastmõistetav. Tähtis on, et inimene on oma usuõpetajate koolituse tagamine. milles viibime praegu. Mis kord Totalitaarsetes režiimides on valikutes vaba. Inimene saab Usuline harimatus on viinud meie on alanud, lõppu sel pole. Kest- indiviid kui liivatera ja inimese valida hea ja paha vahel. rahva ebajumalate kummardami- ma jääb kaunis, kestma jääb väärtus on olla tootmisüksus. VÕRDSUS. Apostel Paulus sele, nõidade ja n-ö paranormaal- kole.” Meie lähtume juudi-kristlikest kirjutab, et Kristuses „ei ole siin sete nähtuste uskumisse. Viiendaks. Arukas on hoi- juurtest. Esimese Moosese raa- juuti ega kreeklast, ei ole siin Vaja on väsimatult rääki- duda liigse enesekindluse eest. matu alguses on kirjutatud, et orja ega vaba, ei ole siin meest da Eesti aja- ja kultuuriloost, Euroopa inimene tunneb ennast inimene loodi Jumala näo järgi, ega naist”. samuti Euroopa ajaloost ja praegu liiga kindlalt, mõned Temaga sarnaseks. Juut tähendas usklikku, väärtustest. poliitilised jõud aga tahavad Uuest testamendist loeme, kreeklane uskmatut. Seega on Teiseks peame julgema vastu- ehitada ümber Euroopa müüri. et Jeesus Kristus andis oma elu kõik üks Jeesuses Kristuses. tada ühiskonna ees, see on meile Soovin avatud ja armastavat kõigi inimeste eest. Mitte ainult Ka naiste võrdõiguslikkusel Jumalast antud ülesanne. 1. Ms Euroopat. Jumalakartus on tar- tarkade, ilusate, rikaste ja voorus- meestega on kristlikud juured, 1: 28: „Olge viljakad ja teid saagu kuse algus. like inimeste, vaid ka suurimate see tuleneb piiblist. Jumal lõi palju, täitke maa ja alistage see Tiit Salumäe patuste, varaste ja röövlite eest. inimese oma näo järgi, enesega enestele; ja valitsege kalade üle piiskop 7 EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus Kooli 6, 90502 Haapsalu. Tel 473 7166, 473 7167, 528 0635, [email protected], http://haapsalu.eelk.ee Koguduse õpetaja piiskop Tiit Salumäe; abiõpetaja Kristo Hüdsi, EELK vikaarõpetaja Kristel Engman, õpetaja abiline Teno Ilves, jutlustaja Kalle Jätsa. Juhatuse esimees Madis Kütt. IBAN EE811010602003965006; EE442200001120274032 (Swedbank). Kantselei avatud E, K, R kl 9–15. Jumalateenistus pühapäeviti kell 11 toomkirikus (vastavalt teadetele Jaani kirikus), reedeti kl 9 hommikupalvus Jaani kirikus. Elektrooniline kuukiri Johannese Sõnumid ilmub iga kuu 1. kuupäeval ja on kättesaadav koguduse kodulehel

Kristo Hüdsist sai Haapsalu ERAKOGU koguduse abiõpetaja novembril vaimuliku- ametisse pühitsetud Kristo Hüdsi Kristo Hüdsi on nüüd • Sündinud 15. detsembril 1988 3. • 3. nov 2018 ordineeritud Haapsalu koguduse abiõpetaja. vaimulikuks Peaõpetajana jätkab piiskop • 4. nov 2018 Haapsalu kogudu- Tiit Salumäe. „Olen Kristot se abiõpetaja õppinud tundma kui usklikku, • 2017–2018 EELK UI pastoraal- seminar õppimisvõimelist, püüdlikku ja • 2012–2017 õpingud EELK korrektset inimest. Ta hoolitseb usuteaduse instituudis oma pere eest ja peab kogudust • 2005–2008 Taebla gümnaa- sium oma teiseks koduks. Loodan, et • 2010–... tööline ASis Pal-Klaas ta kasvab ja areneb, ning selleks • Abielus, 2 last tuleb anda talle ka võimalused,” • Huviala: sport (rattasõit, rula, suusatamine, jooks) ütles piiskop Tiit Salumäe. Haapsalu koguduse nõukogu hääletas 16. oktoobril Kristo ellu suuri muudatusi. Ta jätkab Hüdsi ühel meelel Haapsalu tööd Pal-Klaasis. koguduse abiõpetajaks. Peapiis- Haapsalu kogudust teenis ta kop Urmas Viilma ordineeris ka oma praktika-aastal ja pärast Õpetajaõigused saanud Kristo Hüdsi teenib nüüd Haapsalu kogudust. 3. novembril ta kolme õpingu- seda. Nüüd läheb elu veel kiire- kaaslasega Tallinna piiskoplikus maks, aga peamine on, et nüüd gula koguduses peretööd ja on Kapp üldkokkuvõttes 12. ja Lää- toomkirikus preestriks. saab ta pühitseda armulauda. olnud pühapäevakooli eest- nemaa hooaja parim. Esimest Introduktsioon ehk kogu- „See teeb Tiit Salumäe elu vedaja, korraldanud peredele korda käis ta ka Tartu rattama- duse abiõpetajaks seadmine lihtsamaks, sest tema äraolekul pannkoogihommikuid ja laste ratonil. on Haapsalu toomkirikus 9. on kindel, et igal pühapäeval on jõuluhommikuid. Pere elab Pa- Hüdsi tunnistas, et usaldab detsembril kell 11. Seda toimetab armulauaga jumalateenistus. liveres ja et lapsed on veel väike- Jumalat: „Jumalal ei ole juhus- piiskop Tiit Salumäe koos assis- See on üks peapõhjusi, miks sed – Jakob kolmene ja Liisbet likkust ja juhuseid. Jumalaga tentide, praost Leevi Reinaru ja kirikusse tullakse,” sõnas Hüdsi. aastane –, nõuavad nad suuremat koos käimine tähendab, et astud õpetaja Jaak Ausiga. Lääne-Nigula kogudus kinkis tähelepanu. „Perekonna tugi on sammu ja näed, kuidas Jumal „Hakkame Tiit Salumäega Hüdsile ordinatsioonipäevaks mulle tähtis. Mulle on ka tähtis, sind juhatab. Kui ainult loodad, ülesandeid jagama,” selgitas vaimuliku riietuse. Oma hõbe- et saame kogu perega Haapsalus et küll Jumal juhatab, ei pruugi sa Hüdsi. Talle on eriti südamelä- dase ametiristi andis talle Tiit teenida.” juhatust kogedagi. Olen otsinud hedane pere-, noorte- ja lastetöö. Salumäe. Kristo Hüdsi on Paralepa Jumala tahtmist ega ole ennast Preestriks saamine ja oma Kristo Hüdsi abikaasa tegi jalgrattaklubi liige. Ta oli tänavu püüdnud upitada.” koguduse teenimine ei too Hüdsi kolm viimast aastat Lääne-Ni- maastikurattasarjas Marimetsa Lehte Ilves Eriline muusika-aasta Lõppev aasta on meie kiriku toomkirikus, aga ka Soomes Praostkonna päev juunis viisa koori, orkestri ja solistidega muusikatöös eriline. Alustatud Seinäjoel, kus töötab kirikumuu- Nõval lõppes ühise kontserdiga muusikalise draama Lutheri on uue lauluraamatu koosta- sikuna Lea Salumäe. Meie koorid kooli õuel, kus oli lauljaid ligi elust ja tegevusest. Etendus oli mist. Lauluraamatu konverentsil koos sealse kooriga esitasid Lea 80. Haapsalust olid segakoor ja soome keeles. Tartus tõdeti, et lauluraamat loodud „Maakiriku missa”. Lau- toomkoor. 24. novembril oli dirigent Sir- on olnud läbi aegade üks täht- lud on ühehäälsed, rahvapillide 26. augustil pühitseti toomki- je Kaasiku sünnipäeva kontsert, samaid eesti kirjakeele kujun- saatel. Eestlasi oli kokku tulnud rikus piiskopivapp ja EELK lipp, tema loomingut esitasid kõik dajaid ja identiteedi kandjaid, sadade kilomeetrite kauguselt. tähistati hõbeleeripäeva ja sõp- tema koorid ja kammerorkester. aga ka esimene eestikeelne luu- Toomkooril oli võimas lau- ruspäevi. Laulsid koguduse koo- Toomkooril seisab ees töörohke lekogu. lukogemus koos Kalmari toom- rid. Eriliselt läks hinge Tõnis Mäe aeg – laulupeo kava õppimine Koguduse muusikatööst kooriga. Ühiskontserdil kõlasid „Palve”: Looja, hoia Maarjamaad. 2019. a üldlaulupeoks. meenutame Eesti Vabariigi 100. rootsi ja eesti laulud ning lääne Novembris, Martin Lutheri Lia Salumäe aastapäeva tähistamist Haapsalu kooriklassika. sünnipäeval esitasime koos Lo- koguduse muusikajuht 8 Külas kaunil ja põneval Lääne-Harjumaal aapsalu koguduse iga-aastane traditsioon H on 20. augusti ekskur- sioon. Augusti teiseks pooleks oli end reisiks kirja pannud ligi 40 inimest ja nii sõitsimegi Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 27. aastapäeval üheks päevaks Lää- ne-Harjumaale. Harjumaa on kaunite ja põ- nevate paikade poolest väga rikas. Meie päeva esimese poole sisustasid Eesti luterliku kiriku ajaloos märkimisväärsel kohal olnud Kumna mõis ja Martin Lutheri kunagise mälestussamba asukoht, kaunis Vääna mõisa- kool, poliitika ja kaunite kunsti- de ajaloorikkusest pakatav ning imetlusväärselt hästi taastatud Haapsalu koguduse reisiseltskond Keila lähistel asunud Lutheri samba asukoha juures. Kohalikel on kavas Keila-Joa mõisa härrastemaja. ausammas taastada. ÜLLA PARAS Päeva teise poole veetsime tä- navu 300. sünnipäeva tähistanud aastal avatud MPEÕK Paldiski lendas linnutiivul. Viimase pea- Tegelikult oli päev külm ja Paldiskis, aastakümneid suletud Radoneži Vaga Sergi kirik. Kiriku tuse tegime Harju-Madise Püha vihmane, aga hea seltskond, linnas, mis on 1994. aastast vaba ikonostaas, kirikuteenija pühen- Mattiase kirikus. Õpetaja Joel huvitavad paigad ja ajarännakud ja avatud, aga ikka veel võõras. dunud kirikututvustus ja Tiit Siim tegi meile ekskursi kiriku viisid mõtted mujale ning hoidsid Kõige suurema elamuse pakkus Salumäe õigeusu ikonograafia ajalukku ja saatis meid siis heade meeleolu üleva. eraisikust metseeni rajatud, 2015. selgitused olid lummavad. Aeg soovidega koduteele. Ülla Paras

Palveraamat „Sada palvet” Lastekirik õpetab piibli- Haapsalu kogu- dustelt. Kahjuks sai- lugude kaudu

ARVO TARMULA ARVO dus andis sõp- me sageli äraütlemisi. ruskoguduste Kinnitust sai kurb elutarkust päevadeks välja tõsiasi: kristlased pal- Lastekiriku uut õppeaastat saja palvega raamatu. vetavad väga vähe või alustasime 16. septembril, Raamatu koostamine oli ko- üldse mitte – sellest ka tahtmatus käime koos iga kuu 3. püha- guduse juhatuse esimehe Madis või oskamatus palveid koostada. päeval. Jätkame ka sel aastal Küti idee. Minu ülesanne oli Oleme tänulikud neile, kes piiblilugudega. Alustasime Koguduse need sada palvet kokku koguda oma palve(d) kirja panid. Raama- kaks aastat tagasi vana testa- teenetemärgi saab ja koostada käsikiri. tu tiraaž 300 on läbi. Kui trükime mendi algusest. Lapsed said Palveid palusime oma ja raamatut juurde, võib seda küsida endale toredad värvipiiblid, Sirje Kaasik Haapsalu teiste koguduste ini- Haapsalu koguduse kantseleist. nende pilte saab ise värvida. Haapsalu toomkoori dirigent, mestelt ning oma sõpruskogu- Karin Teder Piiblitegelaste ja -lugu- muusikapedagoog ja helilooja de kaudu õpime igal tunnil Sirje Kaasik pälvis Haapsalu midagi, mida meil juba prae- koguduse teenetemärgi. Haapsalus alustas tegevust perekeskus gu igapäevaelus vaja läheb. Sirje Kaasik on Haapsalu Tunni lõpus teeme väikese muusikakooli solfedžoõpeta- Tänavu 18. jaanuarist tegutseb (traumateraapia); Ada Tamm oja kokkuvõtte ka kogudusele: ja, kuid ta on ka helilooja. Pal- Haapsalu koguduse Jaanimajas ning keskuse juht, hingehoidja mida uut oleme õppinud või jud tema laulud on pälvinud Kooli 4 EELK Perekeskus. ja perenõustaja Mirjam Tinno mida oleme meisterdanud. auhinnalisi kohti üleriigilistel Perekeskus pakub nõustamist (hingehoid). Rõõmustav on, et sel aas- konkurssidel. 2005 sündinud ja probleeme ennetavaid koo- Nõustamisteenuse hind on tal on mitu uut last meiega teost „Missa brevis” segakoori- litusi, programme paarisuhte, 30 eurot tund. Kui on vaja tasuta ühinenud, täname Taevast le ja kammerorkestrile on ette vanemluse ja lapse kasvatamise või osaliselt tasuta teenust, siis Isa iga lapse eest. Täname ka kantud Haapsalus, Tallinnas, toetamiseks ning perevägivalla tõ- palume pöörduda linnavalitsuse kõiki koguduse liikmeid, kes Saksamaal, Soomes ja Rootsis. kestamiseks. On perenõustamine poole. meie eest palvetavad. Teenetemärk antakse üle (paari- ja pereteraapia), kasvatus- Info EELK Perekeskuse ko- Alati ootame ka uusi lap- evangelist Johannese päe- nõustamine ja hingehoid. dulehelt http://perekeskus.eu/ si meie lastekirikusse. Tere val 27. detsembril Haapsalu Meeskonnas on neli inimest: ja [email protected]. tulemast igale uuele sõbrale! toomkirikus. Kairit Kivimäe (pereteraapia), Tel +372 5624 3639. Sirje Jätsa Tiit Salumäe teda toetab vajadusel Tiina Kütt Mirjam Tinno lastekiriku õpetaja 9 Haapsalu kroonika 2018 10. veebr. Haapsalu linna aukoda- niku, Haapsalu koguduse auliikme TIIU KAMMISTE dr Heino Noore (24. aprill 1922 – 5. veebruar 2018) matusetalitus Tartu Pauluse kirikus. 20. veebr. Eesti 100 tähistami- ne Haapsalus koos peaminister Jüri Ratasega. 7. märts. Peterburi Jaani koguduse mälestuslipu õnnistamine. 25. märts. Küüditamise mäles- tuspäeva palvus emaaltari juures. 7. apr. Andres Ammase (25. veebruar 1962 – 4. aprill 2018) matusetalitus Haapsalu toomkirikus ja Tallinna Metsa- kalmistul. 1. juuni. Lia Salumäele Lääne- maa aasta ema tiitli üleandmine Iloni Imedemaal. 14. juuni. Leinapäeva palvus. 23. juuni. Maakaitsepäev raudteejaama väljakul ja Tiit Salumäele aasta eurooplase tiitli üleandmine. 1. juuli. Külaskäik Tunbridge Rendsburgi koguduste delegatsioon tundis rõõmu sõpruspäevadest ja kohtumisest piiskop Tiit Salumäega. Wellsi kogudusse Inglismaal. 20. aug. Koguduse ekskur- sioon Lääne-Harjumaale. 24.–26. aug. Haapsalu sõprus- koguduste päevad. Kolm päeva koos sõpradega 26. aug. Piiskopivapi ja EELK lipu õnnistamine, sõpruskogu- aapsalu koguduse 3. proovikivid ja mida saame ko- Peamiselt Saksamaa küla- duste päevade ja hõbeleeri sõpruskoguduste päe- halikul tasandil ise teha. Kõlama listega suhelnud Maria Strauss jumalateenistus. 14. sept. Haapsalu kirikuid vad 24.–26. augustil jäid mõtted: minge välja rahva ütles, et külalistel jäi sõpruspäe- külastas regionaalminister H vadest väga hea mulje. „Rends- tõid Haapsallu poolsada küla- sekka ja rääkige üksteisega, ärge Janek Mäggi. list Saksamaalt, Inglismaalt ja eemalduge, looge kogukondi ja burg ja Schmalkalden suhtle- 5. okt. Piiskopilinnuse muuseu- mi värava nurgakivi panek. Soomest ning meie koguduse suhtlusvõrgustikke. Isegi kui on sid omavahel aktiivselt ja olid 16. okt. Koguduse nõukogu misjonäri Peterburist. Sõprus- suured vastuolud riikide või ins- sõpruspäevade ajal mõelnud koosolek, Kristo Hüdsi abiõpe- päevade teema oli „Muutuvad titutsioonide vahel, ei tohi need välja uue ühisprojekti. Rends- tajaks kutsumine. 3. nov. Kristo Hüdsi preest- ajad, stabiilsed suhted”. lõpetada kristlaste omavahelist burg soovib järgmisel aastal riordinatsioon Tallinna toom- Esimesel õhtul oli Jaani ki- suhtlust. kutsuda külla nii meid kui ka kirikus. rikus päevade avamine ja ühine Õhtul kogunesime Taizé lau- Schmalkaldeni sõpru,” ütles 10. nov. Muusikal „Martin Lutheri ja Katharina lugu” palvus. Külalised ja võõrustajad ludega palvuseks Jaani kirikusse. Maria Strauss. toomkirikus. Esitavad Loviisa said üksteisega tuttavaks lõbusa Pühapäev oli kõige pidulikum Sõpruspäevadel osales 51 vä- ja Haapsalu koorid ning saate- tutvumismängu kaudu. päev. Jumalateenistuse alguses liskülalist Soomest (Haaga, Turu, ansambel. 18. nov. Turu Miikaeli ja Konverentsil Jaani kirikus kõ- õnnistati piiskopivapp ja EELK Loviisa, Korsnäs), Saksamaalt Haapsalu koguduse sõprusle- neles luterliku ja katoliku kiriku lipp. Oma leeritõotust uuen- (Rendsburgi kogudus, Schmal- pingu allakirjutamine. suhetest Helsingi emeriitpiis- dasid ka 25 aastat tagasi leeris kaldeni dekanaat), Inglismaalt 24. nov. Sirje Kaasiku autori- kontsert toomkirikus. Esinevad kop Eero Huovinen. Ettekanne käinud. Pärast jumalateenistust (Rochesteri piiskopkond) ja mis- koguduse koorid ja naiskoor põhines uurimustööl „Konf- jõudsime veel veidi aega koos jonär Liliann Keskinen perega Kaasike. liktist koostööni”. Konverentsi olla kohvilauas ja siis oligi meie Peterburist. Et sõpruspäevade 1. dets. Advendikontsert toomkirikus, advendiküünla lõpus oli paneeldiskussioon, sõpradel aeg koduteele asuda. ajal käis linnas Valge Daami fes- süütamine Lossiplatsil. selles osalesid Urmas Viilma, Korraldustoimkonna liige Lia tival, said külalised ka sellest osa. 9. dets. Koguduse abiõpetaja Ilari Rantakari (Haaga), Ralf Salumäe tõstis sõpruspäevadest Esimesed kaks sõpruspäeva Kristo Hüdsi introduktsioon toomkirikus, kirikukontsert. Gebauer (Schmalkaldeni deka- esile pühapäevahommikust peeti 25.–27. oktoobril 1996 ja 27. dets. Apostli ja evange- naat) ja Martin Booth (Roches- pidulikku ja kauni muusikaga 24.–26. mail 2013. listi Johannese päeva aktus ja teri piiskopkond). Arutleti, mil- missat. Sel teenistusel võis olla Kristi Ainjärv kirikukontsert. lised on kristlaste suurimad kirikulisi paarisaja ringis. sõpruspäevade töörühma juht Koguduse noored on head suhtlejad Aasta jooksul on olnud noorteõh- noorteajakirja Pluss. Emadepäeva sõbrad tegid annetuse meie Sõpruskoguduse päevil luge- tud nii noortetoas kantseleimaja teenistuse järel tegid noored las- noortetoa remondiks. sid noored avapalvusel mitmes teisel korrusel kui ka näiteks tekiriku lastele mänge. Juulis käisime ka kristlikul keeles palveid. Novembris olid piknikuna promenaadil ja Pul- Juulis käis noortejuht Mari noortefestivalil Jäpe Palamusel. kaks noort Põhjamaade suurimal lapää poolsaare tipus. Noored Kuli koguduse delegatsiooni Fotonäituselt leidsid kolm noort kristlasnoorte festivalil Maata käisid veebruaris Põltsamaal ki- liikmena noortetöö asjus suhteid 19 aastat tagasi sealsamas peetud Näkyvissä Turus. rikunoorte talvepäevadel, millest loomas Inglismaal Tunbridge kirikunoorte suvepäevade pilti- Jaanus Kõuts kirjutasid ka väikese loo kristlikku Wellsi sõpruskoguduses. Inglise delt üles oma emad. noortetöötegija 10 EELK Hanila Pauluse kogudus Kase 2–1, 90101 Virtsu, Lääneranna vald, Pärnumaa, tel 553 0045 (hooldajaõpetaja), [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu, juhatuse esimees Andrus Eilaste IBAN EE352200001120081940 (Swedbank) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 15.30 Hanila kirik sai Soome ERAKOGU sõpradelt uue oreli

anila kiriku uus orel raldada Soomes korjanduse uue on valminud 1968. aas- oreliventilaatori hankimiseks. H ta septembris Soomes Hanilas aitas oreli autolt Maksamo külas Hans Heinrichi maha ja oma kohale Kaido Jan- orelitöökojas. Orel valmistati ke. Pakkisid lahti, puhastasid, Pietarsaare (Pedersöre) maakogu- remontisid ja häälestasid pilli duse kogudusemaja saali tarbeks. Külli Erikson, Peeter Talve, Arvo Kui 2017 algas kogudusemajas Viirg ja Olev Kents. remont, kingiti orel Hanilale. Orelil on viis registrit, üks manuaal ja pedaal, ühtekokku Orel mahtus kirikusse 243 vilet, neist pikim üle 2,5 m vaid küliti ja lühim alla 10 cm. Tuult annab Orel pakiti Pietarsaares kokku väike ventilaator. hilissügisel 2017 ja järgmisel suvel avanes võimalus see Eestisse Hanilal on alles ka saata. Üks suur takistus oli kiriku vana orel madal uks, kust orelikapp sisse Hanila kirikul on ka vana, ajaloo- ei mahtunud. Orel tuli küliti line orel, mis paiknes oreli-/koo- keerata ja nii ukseaugust sisse rirõdul. Nõukogude ajal üritati meelitada. Oreli alumine külg oli orelit lagunevast kirikust päästa, kaitstud, rullisime ta peenikeste pill võeti lahti ja viidi Haapsalu torude peal oma kohale. kultuurimajja hoiule. Aastate eest Enne kokkupanekut puhas- toodi ta Hanilasse tagasi ja ladus- tati kõik viled ja muud osad. tati kiriku lähedale. Paraku on Hanila kirikul on nüüd kaks orelit. Uus (pildil) on Soome sõprade Samuti remonditi klaviatuurid muist osi kaduma läinud. Mis aga kingitus, vana, 150aastase pilli saaks korda teha, aga see on suur töö. ja tihendati puitvilesid, sest kõige hullem, puuduvad tuule- niiskusega suureneb puitvilede põhjad, need on oreli üks peamisi Muud osad ja enamik vilesid- Vana orel ehitati 1868. aastal. läbimõõt. Soomes oli orel väga ja keerukamaid osi. Tuulepõhi on ki on suuremalt jaolt alles, nii et Arvatav ehitaja on Läti oreli- kuivas ruumis. nagu antiikne kompuuter, mis orel on taastatav. See on suur ja meister Hermann. Oreli tarvis Hans Häggblom, Pietarsaare/ suunab tuule organisti soovi kallis ettevõtmine, aga vana orel andsid toona raha Hendrick ja Pedersöre kirikhärra, on selle mööda õigetesse viledesse. Ta oleks veel tugevama ja kandvama Lisa Sax, nende nimed on ka kinkeprojekti taga. Ta on ise võimaldab ühe klahvivajutusega kõlaga kui Soomest tulnud pill. orelikapi sildil. orelihuviline ja aitas minul pilli panna helisema mitu vilet ühel See avardaks musitseerimise Olev Kents ka pakkida. Samuti lubas ta kor- ajal ja mitmel häälel. võimalusi kirikus. orelimeister Praost tegi Hanilasse ajaloolise visitatsiooni 1. novembril oli praost Leevi Viilma ja Lihula koguduse õpe- Reinaru korraline visitatsioon taja Kaido Saak. Ilmselt ei ole Hanila kogudusse. Assistenti- sellist vaimulike delegatsiooni dena olid kaasas õpetajad Illimar selles vallavalitsuses veel käinud. Toomet ja Peeter Krall ning Visitatsioonipäev lõppes mis- Haapsalu koguduse juhatuse saga Hanila kirikus. Visitatsioon esimees Madis Kütt. Protokollis annab ülevaate koguduse vai- praostkonna sekretär Tiina Võsu. mulikust, õiguslikust ja majan- Tegemist oli tähelepanuväär- Praosti visitatsioon Hanilas. ILLIMAR TOOMET duslikust seisukorrast. Kogudust se sündmusega, sest viimasest vi- visiteerib peapiiskop, piiskop või sitatsioonist andmed puuduvad, vallavanema Mikk Pikkmetsaga. duste küsimusi. Vaadati üle uue tema volitatud isik või praost. Iga see võis minu hinnangul viimati Praost Reinaru sõnul peetakse aasta kultuurikalender ja lepiti kogudust visiteeritakse korraliselt olla 19. sajandil või veelgi varem. kaks korda aastas koguduste ja kokku ühisüritustes. vähemalt kord kümne aasta jook- Koosoleku järel Virtsu seltsi- vallavalitsuste nõupidamisi, et Just samal ajal olid vallavane- sul. Lembit Tammsalu majas oli kohtumine Lääneranna arutada nii valla kui ka kogu- ma juures ka peapiiskop Urmas Koguduse õpetaja 11 EELK Karuse Margareeta kogudus 90130 Kinksi küla, Karuse kihelkond, Lääneranna vald, Pärnumaa, [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Kaido Saak, tel 5691 5347, diakon Meelis Malk, tel 502 1305, juhatuse esimees Elvira Saat, tel 5569 3821 IBAN EE231010602006745003 (SEB) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 14 Karuse sai korraliku talvekiriku oktoober oli Ka- Leidsime, et meie talvekirik seisis püsti. Õpetaja Kaido saak ruse kogudusel sobib selle alla hästi. Meie ees- ja diakon Meelis Malk pühitsesid eriline päev, pü- märk on pakkuda usulist teenust talvekiriku. Tseremooniat kau- 21. TIIA TREIMANN-DIFFERT hitsesime kabelisse rajatud mugavamais tingimusis ning nistas Martna koguduse koor, talvekiriku. korda tehtud kabel tagab, et kes laulis: „Hooli ja hoia, hoia ja Aasta tagasi aga istusid ko- ühe kultuuripärandi säilimine ja hooli. Imetle maailma mõlemaid guduse diakon Meelis Malk ja kasutamine on tagatud. pooli. Valget ja musta, külma koguduse liige (projektijuht) Kabeli uuendamiseks kulus ja sooja, päikest, mis tõuseb, ja Aili Ilves laua taga ja kirjutasid 32 660 eurot, sellest oli toetus kuud, mis lä´eb looja. See, mida projekti Euroopa Liidu maa- 27 660. Ülejäänu oli koguduse külvad, kord kannab vilja!” elu arendamise programmile omaosalus. Töö teostas OÜ Res- Kingitused vastu võetud ja LEADER, et küsida raha talveki- teh. Talvekirikus on u 15 kohta. pildid tehtud, suundusime tagasi riku ehitamiseks. Hoone – kiriku See on meie kogudusele esialgu suurde kirikusse, et osa saada kabel – oli olemas. Mõtegi oli piisav, kuid loodame, et soe tal- kohvilauast. Enne luges projek- ammune. Oli ka kabeli rekonst- vekirik toob kirikulisi juurdegi. tijuht ja usuteaduse instituudi rueerimise projekt. Puudu oli 21. oktoober algas lõikus- üliõpilane Aili Ilves veel tänu- vaid raha. tänupüha teenistusega suures palve: „Me oleme tänulikud selle Õnneks on Kodukant Lääne- kirikus. Osalejaid oli üllatavalt eest, et Jumal on olnud meile maa LEADERi programmis elu- palju lähemalt ja kaugemalt. teenäitaja ja aidanud inimestel keskkonna parandamise meede. Pärast teenistust suundusime teha õigeid otsuseid, tänu mil- Selle eesmärk on piirkonna talvekirikusse. Et häid lambaid lele on meil täna valmis saanud eripära hoidmine ja arendamine mahub palju ühte lauta, mahtu- talvekirik!” Karuse koguduse õpetaja Kaido ning arenguks vajalike teenuste sime meiegi kõik sinna ära. Va- Aili Ilves Saak palub kirikulised remondi- kättesaadavuse suurendamine. nemad inimesed said istuma, osa Karuse koguduse liige tud talvekirikusse.

EELK Kirbla Püha Nikolause kogudus 90201 Kirbla, Lääneranna vald, Pärnumaa, tel 511 8419 (hooldajaõpetaja), [email protected], www.eelk.ee/kirbla Koguduse hooldajaõpetaja Illimar Toomet. Juhatuse esimees Maie Rein IBAN EE052200001120113326 (Swedbank), IBAN EE581010602016036003 (SEB) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 15 Visitatsioon Kirbla koguduses isitatsioon Kirbla koguduses 2017. aasta no- V vembri viimasel päeval ei olnud midagi enneolematut peale selle, et eelmisest visitat- sioonist oli möödas juba enam kui paarkümmend aastat. Visitatsiooni Praost Leevi Reinaru koos jumalateenistus assistentide abipraost Lembit Kirbla kirikus. Tammsalu, õpetaja Peeter Kralli ERAKOGU ja praostkonna sekretäri Tiina Võsuga sai ülevaate koguduse tegevusest, asjaajamisest ja ma- jandusest. vajavad remonti ning vaimulik Koguduse juhatuse esimehe hästi toime tulla. Abiks on ka Ehkki Kirbla kogudus on liik- tegevus piirdub peamiselt pü- Maie Reinu ja tema abikaasa head suhted kohaliku külaselt- mearvult praostkonna üks väik- hapäevaste jumalateenistustega, August Reinuga suudetakse siga. semaid, kirik ja kogudusemaja jäid visiteerijad rahule. koguduse majandamisega väga Illimar Toomet 12 Külaline põhjarannalt Kirbla kogudus tähistas nigula- traditsioonis mõnel puhul (küll päeva kuuajalise hilinemisega ekslikult) ilmalikuks asjaks pee-

7. jaanuaril. Külaline, kes kut- tud seisus on sügava vaimuliku ANGELIKA PUDA sutud, vääris aga ootamist. Eesti sisuga, olles selgelt laiema tähen- põhjarannalt, ida ja lääne poolt dusega kui pelgalt mehe ja naise ILLIMAR TOOMET Tallinna ehk Rannamõisa ja vaheline suhe. Laulatusega saab Randvere kogudust teeniv Aare inimestevaheline liit kolmanda Kimmel ja abikaasa Ella osalesid osapoole – Jumala. Nõnda ei kogudusemajas vestlusringis. saa abielu sirutumiseks mitte Teemaks viimaseid aastaid pal- ainult teise inimese, vaid ka Käsitöönäitus kogudusemajas. jude eestlaste meeli erutanud Looja poole. küsimus – abielu. Luterlikus Ella ja Aare Kimmel. Illimar Toomet Kirbla küla 500 Juuli viimasel laupäeval peeti Kirbla küla neljandat kodu- Niiskus teeb kirikule liiga kandipäeva, mis oli pühen- Tallinna tehnikaülikooli teadur korrastanud, kahe akna töö on datud küla 500. aastapäevale. Veljo Sinivee pole näinud teist pooleli. Lipuheiskamisele ja tervitus- nii niisket kirikut, kui on Kirbla Kavas on kiriku akendele ILLIMAR TOOMET kõnedele järgnesid kontsert kirik. Aasta keskmine niiskus paigaldada avamise-sulgemise ja spordivõistlused. on üle 90 protsendi. automaatika. Ehkki aastaid Pärast suppi ja kodukoh- Kirikut kuivatada pole ei kogunenud niiskuse väljatuulu- vikut võis rahvamajas kuulda kerge ega odav. Vaja on langeta- tamine võib aastaid aega võtta, Mati Mandeli ajaloominu- da kiriku lähedal olevad puud ei tasu sellega viivitada. Siis saab teid. Kogudusemajas oli näi- – Lääneranna valla abiga ongi ehk töökorda ka oreli, mis on tus Kirbla maanaiste selt- tänavu seda alustatud. niiskuse tõttu vaikinud. singu käsitööringi töödest, Paigaldada hoone ümber Kogudus tänab kõiki, kes juhendaja Maarja Jõevee. Käia drenaaž. See on väga kallis töö. akende remondile kaasa aitavad. sai kiriku tornis. Õhtu lõppes Et kirikut tuulutada, on kogu- Koguduse pangakontole tehtud näitemängu ja tantsupeoga. dus kogunud raha ja alustanud annetuse selgitusse võib märkida Külapäevast osavõtjaid loeti akende restaureerimist. Paar „Akende remondiks”. kokku peaaegu 280. akent on OÜ Rändmeister juba Illimar Toomet Käsil on akende vahetus. Angelika Puda

EELK Kullamaa Püha Johannese kogudus 90701 Kullamaa, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, tel 553 0045 (õpetaja), 554 8813 (juhatuse esimees), [email protected]. http://eelk.ee/kullamaa Koguduse õpetaja Lembit Tammsalu, juhatuse esimees Ants Lipu, tel 527 3594. IBAN EE881010602003964007 (SEB). Jumalateenistus igal pühapäeval kl 11 Kullamaa kiriku epitaaf ja krutsifi ks ei ole Ackermanni looming ugusti lõpus uuri- sid kunstiajaloolased Christian Ackermann Tiina-Mall Kreemi ja 1670. aastail Königsbergist Danzigi, Riia ja Stockholmi kaudu Tallinna saabunud Ackermanni peetakse Eesti A barokiajastu skandaalseimaks ja andekaimaks puunikerdajaks, kelle töökojas valmisid 1680–1710 peaaegu kõik Hilkka Hiiopi juhtimisel Kul- Eesti tähelepanuväärsemad kirikusisustuselemendid: altariseinad, kantslid ja vappepitaafi d ning krutsifi ksid. lamaa kirikus asuvat Gösekeni Läinud tülli Tallinna tsunftimeistritega, tegutses Ackermann Toompeal ja täitis peamiselt aadlike tellimusi. Just epitaafi ja Kolgata gruppi ning sel viisil on valminud ka Läänemaa kirikuisse jõudnud Ackermanni tööd. jõudsid järeldusele, et ilmselt Martna kiriku altariseina kõrval peetakse Ackermanni tööks Karuse kiriku altariseina skulptuure ja kantslit ning Lihula kiriku kantslikujusid. Ackermannile on omistatud ka Kursellide perekonnaepitaaf Ridala kirikus. pole tegemist barokiajastu tun- Varasemate meistritega võrreldes tundis Ackermann hästi anatoomiat, tema kujudel on head proportsioonid, riietu- tuima puunikerdaja Christian se voldid langevad loogiliselt. Ta on inimest kujutades üsna täpne – sõrmed-käed-jalad on hoolikalt välja nikerdatud. Ackermanni töödega. Ackermanni loominguks on ka Kullamaa kiriku triumfi krut- guks annab Tiina-Mall Kreemi Lorentz Buchauga Kullamaal, peetud Kullamaa kirikuõpetaja, sifi ksi, mille kohta on arvatud, sõnul üks arhiividokument. See et anda viimast lihvi ristpalgile kirja- ja keelemehe Heinrich Gö- et see võiks olla Ackermanni töö. ütleb, et Ackermann viibis 31. seatud triumfi krutsifi ksile ning sekeni epitaafi , kuid kunstitead- augustil 1682, mil pidi olema ko- perepildiga epitaafi le. Epitaaf olla lased kahtlesid selles juba varem. Arhiiv eksitab haliku pastori, Läänemaa praosti valminud praosti ühe viimase soo- Nüüd tahtsid uurijad moodsate Põhjuse pidada epitaafi ja trium- ja eesti keele uurija Heinrich vina, krutsifi ksi olevat tellinud ko- uurimisvahenditega vaadata üle fi krutsifi ksi Ackermanni loomin- Gösekeni matus, koos maalija gudus oma õpetaja mälestuseks. 13 mis kätte juhtus, nagu mõned hõbekannud ja veel mõni vaagen,

ERAKOGU mille rase nõudepesija jõudis hirmuga sülle haarata /…/.” „Hoolimata taolise kirjaliku dokumendi olemasolust, ei saa Kullamaa kiriku Kolgata-gruppi ning veel vähem Gösekeni epitaafi pidada Ackermanni tööks, isegi kui väga tahaks,” kirjutas Kreem Facebookis. Tema sõnul erineb Gösekeni epitaafi niker- dusstiil kardinaalselt Ackerman- ni omast – see on maneristlik, kaugel akermann’likust püüd- lusest järgida natuuri. Epitaafi nikerdusviisi ja -kvaliteedi lähi- vaatlus tellingult kinnitab seda veelgi ning jätab kehtima Sten Karlingilt pärineva ja hilisemate kunstiajaloolaste korratud väite, et epitaafi autor võib olla keegi meister Elert Thiele lähikonnast, näiteks Budewin Budeloch.

Kolgata grupi autor pole teada Kullamaa suure Kolgata grupi puhul on Kreemi sõnul selge, et see ei saa pärineda Budelochilt, sest ühe aasta jooksul (mõlemad tööd on 1681. või 1682. aastast) ei saa keskpärasema meistri osku- sed saavutada sedavõrd kõrget kunstilist taset, mida näeb Kol- gata grupi juures. Kolgata grupi figuuridel on head proportsioonid ja ilmekad karakterid. Kolgata grupi figuuride uurimine ja esialgne analüüs viis uurimisgrupi järeldusele, et Kunstiteadlaste uuring näitas, et Kullamaa kirikus ei ole kuulsa puunikerdaja Christian Ackermanni töid. tegemist ei pruugi olla Acker- manni töökojas valminud teo- Kõnealune dokument sündis nistusi anda (EAA, f 858, n 2, s pilgud katusele pöörasid ning sega. Triumfikrutsifiksilt võetud asjaolust, et Gösekeni matuse- 1683), mistõttu ka tema viibimine korstna kõrvalt kerkivat tuleleeki puidu- ja polükroomiaproovide päeval puhkes kirikumõisas suur Kullamaal, viibimise põhjus ja märkasid. Tugeva tuule toel võttis uurimine laboris on veel ees. tulekahi, milles hävisid Tallinna roll sündmuste käigus kirjalikult kuiv õlgkatus kiiresti tuld ja ehkki Varem on Ackermanni uu- Mustpeadelt laenatud lauanõud fikseeriti: „/.../ Esimesed küla- pikk katuseredel kohe püsti aeti rimisgrupp uurinud Martna, ja millest johtus vennaskonna lised, nende seas Juuru pastor ja vee ning märgade riietega tuld Karuse ja Lihula kirikus leiduvaid kahjunõue Gösekeni lese vastu. Johannes Justus Ludwig pojaga, summutada prooviti, ei olnud skulptuure ja nende puhul on Ackermannil kui õnnetuse olid juba [matusele] kohale sellest abi ja katusele roninud Ackermanni autorlus kinnitust ühel pealtnägijal tuli juhtunu jõudnud ja kõhugi täis söönud, kustutajad pidid varsti end ise leidnud. kohta kohtus (veel 1687 koos kui puunikerdaja Ackermann ja ülepeakaela päästma. Samal ajal Kaire Reiljan Lorentz Buchau ja teistega) tun- sulane Jaan õues kella ühe paiku joosti tubadest välja asjadega, Lääne Elu Politseiameti palvus Kullamaa kirikus Politsei- ja piirivalveamet muutub Lääne prefektuur korraldab 11. mail oligi Kullamaa Püha sid Viljandi kultuuriakadeemia aina rohkem kogukonnakeskseks. kaks korda aastas (emadepäev ja Johannese kirikus emadepäevale üliõpilased Raili Lilleorg ja Henri Kirik on samuti osa ühiskonnast ja jõuluaeg) kontsertjumalateenis- ja Eesti vabariigi 100. sünnipäevale Tammai. kogudused kogukonnaelu kand- tusi Lääne prefektuuri piirkonna pühendatud ühine kontsertju- Täname Kullamaa Püha Jo- jad. Kirik on politsei koostööpart- kirikuis, et tutvustada politseile malateenistus. Teenisid Lääne hannese kogudust ja õpetaja ner ja ühiskonna alustala, seega on kirikuid ja anda kogukonnale prefektuuri kaplan Tuuli Raamat Lembit Tammsalut koostöö eest. loomulik, et tehakse koostööd ja teada, et politsei on rahva tee- ja Kullamaa koguduse õpetaja Tuuli Raamat läbisaamine on hea. nistuses. Lembit Tammsalu. Musitseeri- Lääne prefektuuri kaplan 14 EELK Lihula Eliisabeti kogudus Tallinna mnt 11, 90303 Lihula, Lääneranna vald, Pärnumaa, 5691 5347 (õpetaja), [email protected] Koguduse õpetaja Kaido Saak, diakon Meelis Malk, juhatuse esimees Raili Küttmann IBAN EE032200001120076599 (Swedbank) Jumalateenistus pühapäeviti kl 11

Pildikesi Lihula koguduse elust 4 × KOGUDUSE ARHIIV 4 × KOGUDUSE

Peapiiskop Urmas Viilma külastas 1. novembril Lihulat: käis kirikus ja kirikuõpetaja antiigipoes, koolis ja vallamajas ning sõi koguduse Piiskop Tiit Salumäe annab Lihula klassikalise muusika festivali juhatuse liikmetega lõunat. Gümnaasiumis pidas ta õpilastele lõppkontserdil tänukirja festivali korraldajatele perekond Järvidele. loengu väärtuste teemal. Vestlus jätkus õpetajate toa kohvilauas. Festival oli juba kümnendat korda.

Ristimispüha.

Koguduse juhatuse esimees Raili Küttmann valmistab kirikut muusikafestivaliks ette.

Millele mõelda enne ajast igavikku minekut asta lõpp paneb mõt- tus. Eks kõik muutu ja muutus ei tut tarkust ja on eelkõige selleks, mitte valmistuda? Parem on lema aja kulgemisele. pruugi olla ei hea ega halb. Tähtis et aidata inimesel uutes paratamatud asjad endale On igavik ja on inime- on, mida need muudatused meie oludes toime tulla. Nii nagu selgeks mõelda, saada A nendega sõbraks. se ajalikud, kiiresti mööduvad kui inimesega teevad. inimlapse sündimine siia maail- nendega sõbraks. päevad. Jõuluõhtul, mil kogune- Kirikuõpetajana nende küsi- ma on pikk ja keeruline protsess, On üks teraapia, et inimesel me pühakotta kuulama rõõmu- mustega kokku puutudes olen nõnda on see ka siit ajast lahku- palutakse ette kujutada enda sõnumit päästja sünnist, viime täheldanud, et suhtumine surma misega. Igati asjakohane on sel- matust. Milline see võiks olla? mõnele armsale hauakünkale on muutunud pinnapealsemaks. lega silmitsi seistes nõu küsida Kes on sinna kogunenud? Mil- küünla. Meenutame. Vahel on See kõik on kuskil eemal. Kui siis kirikuõpetajalt, hingekarjaselt. lele nad mõtlevad? Eks me kõik need valusad, ent siiski vajalikud tulebki nende asjadega silmitsi Selleks me olemas oleme! taha, et see võiks olla üks ilus mälestused. seista, on segadus suur. Mõni- On üks ütlemine, et kindlad päev! Edasi tuleb küsimus, mida Elame muutuvas maailmas kümmend aastat tagasi teati on siin ilmas ainult kaks asja: peaksid sa tegema praegu, et sinu ja ka sellest ilmast lahkumine veel täpselt, kuidas on kohane surm ja maksud. Maksude opti- siit ajast minek oleks just selline, on muutunud. Endistel aegadel toimida, mis sobib, mis mitte. meerimisega saavad nutikamad nagu sa ette kujutad. sündis see enamasti kodus lähe- Praegu, paraku, enam nii ei ole hakkama, aga surmaga kokku- Need on küsimused, mille ees daste keskel. Praegu minnakse ja tuleb ette üsna tavapäratuid puudet vältida ei saa mitte keegi. on hea aeg-ajalt peatuda. Surm kas hooldekodu või haigla seinte olukordi. Mõnigi mõtleb, et Igaüks, kes on sündinud, kord ka on elu üks tähelepanuväärsemaid vahel. Alles paarkümmend aas- saaks selle ebamugava asja rutem sureb. Kas on siis mõistlik eirata sündmusi. Hea lõpetamine on tat tagasi maeti enamik inimesi lihtsalt kaelast ära. seda, mis on meie elus kind- alati väga tähtis ja paljuski meie kalmistule puusärgiga, nüüd on Aastasadadega kujunenud lamast kindlam? Sellele mitte endi teha. Kaido Saak valdav tuhastamine ja urnima- matusetraditsioon sisaldab aja- mõelda? Sellega kohtumiseks Lihula ja Karuse koguduse õpetaja 15 EELK Lääne-Nigula Püha Nikolause kogudus Nigula tee 1, 90807 Lääne-Nigula vald, Läänemaa, tel 479 6658, [email protected], www.eelk.ee/laane-nigula Koguduse õpetaja Leevi Reinaru, juhatuse esimees Tiina Võsu. Jutlustaja Kristo Hüdsi, õpetaja abilised Joel Reinaru ja Margus Pootsmaa. IBAN EE491010602004146002 (SEB) Jumalateenistus pühapäeviti kl 12 Jane ja Kristo kogudusse kasvamise lugu ovembri esimesel lau- koguduse noorteõhtutel, tuli päeval olime koguduse ka Kristo uudistama. Siis tuli N esindusega Tallinna Kristo leeri ja nii me kasvasime toomkirikus, kus meie koguduse koos koguduse ellu. Tekkisid noortetöö ja koguduse aktiivne uued sõbrad, hakkasime ise liige Kristo Hüdsi ordineeriti vastutust kandma noorteõhtute preestriametisse. ja teiste kokkusaamiste korral- Kuidas aga Kristo ja ta abikaa- damisel-elluviimisel. Kogudus sa Jane jõudsid koguduse juurde? sai lähedasemaks. Klassiõde Jane: „Mind kutsus koguduse Tuuli oli aktiivne, tõmbas kaasa juurde mu sõbranna Kristel, ja koguduses ning koguduse varsti läksin noorteleeri, kus ko- kaudu tekkis palju uusi krist- gudus sai tuttavamaks. Toredad lastest sõpru, kellega oli hea olid mitmesugused kokkusaa- jagada oma mõtteid ja koos olla. mised, aga eriti meeldis JÄPE Noorteõhtutel Checkpoint käis – kirikunoorte suvelaager. Seal palju külalisi, kes rääkisid alati kuuldu muutis mõttemaailma ja midagi huvitavat või oma lugu, pani sügavamalt järele mõtlema. kuidas nad jõudsid Jumala juur- Kokku saime tihti, aga eriti head de. Oleme koos kasvanud ja koos olid noortelaagrid Saaremaal ja läheme ka edasi.” mujal. Õppisin Taebla gümnaa- Meil on Lääne-Nigula ko- siumis, noortetöö koguduses oli gudusena hea meel, et oleme aktiivne, tegutses noortekoor. võinud ühe osa teie eluteest koos Olime Kristoga varem kohtu- teiega käia. Soovime õnnistust nud oma sõprade kaudu. Ühel Kristole uues ametis ja Janele aastavahetuse kokkusaamisel neid ülesandeid täites, mis kaas- 2007/2008 suhtlesime rohkem nevad koguduse vaimuliku abi- ja Kristo küsis, kas ma sooviksin Preestripühitsuse saanud Kristo Hüdsi koos abikaasa Jane ja lastega kaasana, Jakobi ja Liisbeti emana! olla ta tüdruk. Et ma ise käisin Tallinna toomkirikus. TIINA VÕSU Tiina Võsu

Lääne-Nigulast lühidalt Igal sõpruskogudusel on 23. jaan. EELK vaimulike konverents, õp Leevi Reinaru valiti aasta õpetajaks. Lääne-Nigulas nüüd oma tamm 2. veebr. Tartu rahulepingu aastapäeva palvus. 18. veebr. Koguduse nõukogu koosolek. Igal pühapäeval meenutame ki- variigi kodanikuna maailmas”, 24. veebr. Eesti Vabariik 100. Palvus. rikupalves oma sõpruskogudusi mille pidas Espoonlahti koguduse 13.–16. apr. Soomes Raahes ühine perelaager. 28. apr. Talgupäev kirikuaias. Soomes, Rootsis, Saksamaal ja juhtivõpetaja Jouni Turtiainen. 30. apr. Kogudusemaja tuulekoja katuse vahetus. Eestis. 4.–6. juunil olid aga sõp- Õhtupoole olime Haapsalus 4.–6. mai. Meie sõpruskoguduste päevad, tammede istutamine. ruskogudused meil külas. Rannarootsi muuseumis. 13. mai. Emadepäev, pühapäevakooliaasta lõpetamine. 17. mai. Lääne-Nigula valla ja EELK koguduste ümarlaud. Pastoraadi saali kogunes 21 Pühapäeval istutas iga ko- 20. mai. Soome Raahe koguduse lastekooride kontsert. väliskülalist ja 15 oma koguduse gudus oma tamme. Jumala- 9.–10. juuni. Külas Räpina koguduse koor ja õpetaja. liiget. Oli varasemast tuttavaid teenistusel jutlustas Saksamaa 15.–16. juuni. Noortelaager Nuutsakul. 1. juuni – 26. aug. Teeliste kiriku projekt. ja oli neid, kes esimest korda Schmalkaldeni praostkonna de- 20. aug. Eesti taasiseseisvumise aastapäeva palvus. Eestis. Esimese päeva lõpus pi- kaan Ralf Gebauer, kes ütles: et me 26. aug. Kuld- ja hõbeleeripüha, külalised Rootsi Hakarpi kogudusest. dasime õhtupalvuse, muusiku ei hakkaks ennast ülehindama, 2. sept. Õppeaasta algus, kooliõpetajate õnnistamine. 15. sept. Ülemaailmne talgupäev kirikuaias. ja solistina teenis Elja Puukko peame olema tänulikud Jumalale, 16. sept. Leevi Reinaru ordinatsiooni 40. aastapäeva tähistamine. Espoonlahti kogudusest. me ei tohi Jumalat unustada. 28.–30. sept. Koguduse rühm kirikutepäeval Narvas. Laupäeva alustasime tervi- Neil päevil kogesime usu- 7. okt. Pannkoogihommik, pühapäevakooli algus. 14. okt. Lõikustänupüha, koguduse koosviibimine, külaline Guldar Järve. tustega. Koosolijaid tervitas val- osaduses kasvamist. Nüüd saa- 19. okt. Noorteõhtu koos Raahe noortega. lavanem Mikk Lõhmus. Piiskop me oma tänumõtted igapüha- 27. okt. Koolituspäev Luuka 10, õp Joona Toivanen. Tiit Salumäe oli saatnud kirjaliku päevases kirikupalves seostada 10. okt. Talgupäev kirikuaias. 11. nov. Kaitseliit 100, mälestushetk vabadussõja ausamba juures. tervituse. Suusõnalise tervituse tuttavaks saanud inimestega 15. dets. Ansambel Doxa Keilas pereklubi jõuluõhtul. saatsid peapiiskop Urmas Viilma sõpruskogudustes. 16. dets. Koguduse koosviibimine. ja välissuhete assessor Kadri Põ- 20. dets. Diakooniatöö jõululõuna koos vallavalitsusega. Leevi Reinaru der. Kuulasime ettekannet „Tae- Lääne-Nigula koguduse õpetaja 16 EELK Martna Püha Martini kogudus 90601 Martna, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, tel 479 2682, 5809 3633 (õpetaja), [email protected], www.eelk.ee/martna Hooldajaõpetaja Küllike Valk Juhatuse esimees Anu Huusi Kantselei avatud teisipäeval kl 10–14 IBAN EE051010602003962009 (SEB) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kell 13 ning kirikupühadel ANU HUUSI

Jõululõuna 2017: lapsed jutlust pidamas. AIRE ALJASTE

Munavärvimise talgud – ikka parem kui üksi kodus nokitseda. KOGUDUSE FOTOARHIIV KOGUDUSE

Lõikustänupüha laat Martnas. ARVO TARMULA Piparkoogiöö 2017: piparkooke tehes glasuuri pealt kokku ei hoita. Suur rõõm väikestest asjadest artnas teevad südame koguduseliikmeid, kes pole aas- Koos lastega avastasime veeb- aias seisvale Vabadussõjas lange- rõõmsaks väikesed as- taid armulaual käinud. Kontsert ruari kõige külmemal ööl, mil- nute mälestussambale. Kohvi- ja jad, õieti oleme õppi- kirikus oli imeline, sellest said line näeb kirik välja, kui teda koogilaud oli kaetud Martna M kooli, seal tutvustati ka tublisid nud tänulikud olema ka vähese osa paljud nii lähedalt kui ka taskulambi valgel uurida. Ridala üle. Nii olime rõõmsad viie risti- kaugemalt. Sügislaadal sõlmiti kirik ja pastoraat paistsid hoopis tehnikahuvilisi lapsi. Oli rõõmus tud lapse üle, kohalike ettevõtjate juba kokkuleppeid kohtumiseks teistsugused kui päikesepaisteli- osadus, kooki ja kiluvõileiba viidi abi üle, kes aitasid katta koguduse kevadisel rohevahetuslaadal. sel suvepäeval. eakatele koju kättegi. jõululaua ja välja vedada kiriku- Koguduse jõululõuna on Suur on rõõm sõprade külas- aiast langetatud puid. oodatud sündmus. Martna põhi- Rõõm ühisest tööst käikudest. Võõrustasime Soome Martnas on kirik keset küla ja kooli õpetajalt Anu Suikilt kooli- Suvelaager oli laste rõõmuks sõpru Keski-Porist ja Muura- kui aina räägitakse postipunkti, lapsi esinema kutsudes selgus, et ööbimisega telkides. Vaevalt olid melt. Sel suvel sai tulla koju ka lasteaia või kooli sulgemisest, peaaegu kogu koolipere on nõus viimased jutupaunikud unne sui- Martna koguduse viimase päris naljatletakse, et kirik on ainus, laulukooris osalema, et aga saaks kunud, kui esimesed ärkajad juba oma õpetaja Eduard Samuel mis jääb. jõulupeole. Koolilapsed olid ka mänguväljakule hiilisid. Põnev oli Lindi tütar Mirjam Lagos koos jumalateenistusel talvekirikus palverännak ja suplus meres, sai abikaasa Aarne ja poeg Juhaniga. Kogukonnale lähemale ja nende abiga kanti ette jutlus taluloomi silitada ja sööta ning Lagoste pere kinkis kogudusele Meie tegevused on mõeldud Jeesuse ristimisest Jordani jões. lõkkel vahukommi grillida. maali „Kristuse pilkamine”. See eelkõige kogukonnale. Kogukon- Kogukonnale avatud üritused Eesti riigi 100. sünnipäeva on nüüd talvekiriku seinal. nast tuli mullu algatus korralda- olid ka piparkoogiöö ja munavär- pidasime kirikus. Kokku olid Tunneme ühiselt tehtud tae- da sügislaat, et tuua inimesed vimise talgud. Laste kaunistatud tulnud koguduse liikmed, koo- variigi tööst suurt rõõmu. Kui kirikule lähemale. Nii korralda- piparkoogid jagasime välja jõu- lipere, osavallavalitsuse ja -vo- jagada muret, jääb seda vähe- sime ka tänavu mais ja oktoobri luõhtu jumalateenistusel, kodu- likogu liikmed. Martna rahvast maks, kui jagada rõõmu, saab see alguses kirikuesisel platsil laada. külastusel said värvilisi mune ka tervitas praost Leevi Reinaru. mitmekordseks. Küllike Valk Jumalateenistuselegi jõudis siis eakad koguduseliikmed. Asetasime lilled Martna kiriku- Martna koguduse õpetaja 17 EELK Mihkli Miikaeli kogudus 88421 Mihkli, Lääneranna vald, Pärnumaa, 5691 5347 (hooldajaõpetaja), [email protected], www.eelk.ee/mihkli Koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu, tel 553 0045, diakon Meelis Malk, juhatuse esimees Targo Pikkmets IBAN EE531010902000832007 (SEB) Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 14 Mihkli kiriku orelil saab taas Taevaisa kiita ihkli püha Miikaeli kirikule on 1871. aastal M ehitanud oreli meister Mihkli orelil musitseerib Gustav Normann. Selle kohta maestro Andres Uibo. on kirjalik kinnitus ventiilikas- TOOMAS MAARAND ti siseküljel: „Diese Orgel ist gebaut im Jahr 1871 von Gus- tav Normann in Reval durch Vermittelung des Herrn Pastor Schmidt.” Vahendajaks on mär- gitud Wilhelm Robert Schmidt, kes oli aastail 1851–1887 Mihklis pastor.

Hea kõlaga orel Gustav Normann (1821–1893) on tõenäoliselt üks paremaid Eesti soost orelimeistreid. Kõik tema ehitatud instrumendid on kesk- mise suurusega, omades enamasti iseseisvat pedaali. Pillid on väga hea käsitööndusliku ja kõlalise viimistlusega. Seetõttu on need ajale hästi vastu pidanud, nii et kogudustel pole olnud tarvis mõelda uue oreli soetamisele. Kõik need head omadused on Mihkli orelis olemas ja originaalsena säilinud. Pilli suurus on seitse helisevat registrit ma- nuaalis ja kaks registrit pedaalis. Tihtilugu ehitas meister, tõenäo- ja sobivama viisi, kuidas uhke pill liselt majanduslikel kaalutlustel, Orel vaikis 28 aastat jälle hääled sisse saab. Usupuhastuspühal, 31. oktoobril said kirikulised taas kuulda, kuidas põhiregistrite bassiosad kokku, kõlab 28 aastat vaikinud Mihkli kiriku orel. Kontsertjumalateenistusel oli Puhastasin oreli ja kogu vi- et vähendada suurte puitvilede umbes 120 kirikulist. lestiku põhjalikult, sirutasin hulka. Tulemuseks oli kõlavärvi Koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu sõnul jäi orel 1990. vormidel metallvilede otsaringid aastal tehnilistel põhjustel seisma. Nüüd töötas meister Ago Tint terve muutumine ühe registri piires. suve oreli kallal ja pill sai taas hääled sisse. Restaureerimine läks maksma (hämmastaval viisil polnudki Vaid üksikuis instrumentides 5000 eurot, peamine rahastaja oli kogudus, kuid oli ka annetajaid. need eriti katkised), tegin mõ- pole seda tehtud ja nende hulka ned uued viled kadumaläinute kuulub ka Mihkli orel. asemele, liimisin kokku terve Katsetades originaalse tuu- kevadel alustas ta jälle orelireise Sellisele otsusele aga võiksime hulga väiksemaid puitvilesid, lesurve otsingul, jäi see teiste Eesti kirikuis ja valis – tõenäo- orelite puhul jõuda enamikus uuendasin kõigi toonventiilide Normanni orelitega võrreldes liselt teadlikult – esimeseks Eesti kirikutes. Kas see on ülepea juhttihvtid. Vaid klaviatuurid mõnevõrra madalam. Sellest tin- peatuspaigaks Mihkli. Ta helistas põhjendatud, ei ole üldse kindel. tuli põhjalikult restaureerida, gituna on saavutatud registrite ka minule, öeldes, et lähme vaa- Kui mõnel kogudusel on tubli sest need olid mingil ajal nael- laulev toon ja väljendusrikas heli tame, miks see orel vaikib. Me projektikirjutajast eestvedaja, tega parandatud ja roostetanud. algus ehk strihh. Tõstaksin eriti kumbki polnud varem Mihklis siis jõudu tööle! Olen kohanud mitme orga- esile oreli pearegistrit Principal käinud. Siiamaani on minule nisti huvi tuleval suvel sellel pillil 8’, samuti Prestant 4’, Mixtur 3x. arusaamatu, miks on see pill Terve suvi tööd mängida. Kavatsen kevadel enne Väga ilusa kõlaga on puidust Bor- nii pikalt vaikinud. Muidugi, Mina olen kogu oma orelimeistri kontserte pilli uuesti üle vaadata dun 16’, samuti tüsedad puidust vaadates maksimalistina selle tööaja olnud ka kirikus organist. ja häälestada. Kindlasti hüüab pedaalregistrid, mis annavad oreli peale, on see ainuõige Saanud õpetuse alged prof Hugo see uhke instrument Mihkli oreli kõlale hea vundamendi. otsus – tuleb ette võtta põhjalik Lepnurmelt, ütleksin tema sõna- kirikus veel pikki aastakümneid Selle originaalsena säilinud restaureerimine, mille mak- dega: „Eks see orel üks Jumala Taevaisa kiituseks. instrumendi elluäratamise idee sumust peaks kirjutama viie-, kiitmise massin ole.” Seetõttu Ago Tint algatas prof Andres Uibo. Läinud ehk isegi kuuekohalise arvuga. leidsin ka kogudusele odavama orelimeister, organist 18 EELK Märjamaa Maarja kogudus Pärnu mnt 26, 78301 Märjamaa, Raplamaa, tel 511 8419, [email protected], www.eelk.ee/marjamaa Koguduse õpetaja Illimar Toomet, juhatuse esimees Neeme Laurits Kantselei avatud K, N kl 10–13 IBAN EE942200221045598835 (Swedbank), EE651010802004844007 (SEB) Missa pühapäeviti kl 11, kolmapäeviti kl 18.30, esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti kl 7.30 Abielu – pigem erand kui reegel ärjamaa kiriku võidu- ema registreeritud abielus. Kõik kaare all seisab prot- teised peretüübid (n-ö paremus- M sessioonirist. See on järjestuses) – registreerimata kingitus pulmalistelt, kes osale- kooselus, üksikvanemaga, kärg- sid laulatusel 2013. aastal. Pärast pered ja homopaarid – on lastele viit aastat vaikust, 2018. aasta halvem variant. Mis ei tähenda, suvel, oli laulatusi tervelt kolm. et kõik traditsioonilised pere- Siinse koguduse kohta ei ole seda konnad oleksid õnnelikud või sugugi vähe. Ehkki kõik kolm et mõni võõrasema ei teeks lapse paari elasid juba enne pulmi heaks lausa kangelastegusid. koos, võib olla rõõmus, et nüüd Ilmselt annab abiellumine on nad avalikult teineteisele perekonnale midagi juurde. Nii tõotuse andnud, ühise perekon- mõnigi ütleb, et ega paber (abi- nanime võtnud ja Jumalalt oma eluleping) tee õnnelikuks. Aga abielule õnnistust palunud. Kui õnnetuks ka mitte! Sünnitunnis- asjad juba nii hästi on läinud, ei tuski ei tee inimest õnnelikuks, peaks ju sellest pikemalt kirju- ometi on isale, emale ja lapsele tamagi. Kahjuks on abiellumine vaja, et tunnustatud oleks nii ja ammugi laulatamine pigem nende ühtekuulumine kui ka erand kui reegel. vastastikused õigused ja ko- Ometi on abielu tähtis mit- hustused. Niisamuti tunnistab mel põhjusel. See on parim abieluleping ühtekuulumisest, keskkond laste kasvatamiseks. vastastikustest õigustest ja ko- Ehkki aeg-ajalt esitletakse „uu- hustustest. rimusi”, mille kohaselt mõni uudne perekonnamudel annab Tähtajatu leping Protsessioonirist Märjamaa kirikus. ILLIMAR TOOMET lastele täpselt niisama head Abielu on eriline leping, ta sõlmi- kasvutingimused kui tradit- takse terveks eluks. Seadus lubab inimesele tähtis, võiks lugeda pulmapeost. Mõlemal puhul siooniline, on enamasti tegemist kokkuleppeid sõlmida kindlaks palju, nimetan neist paari. on abielu sisuks enese andmi- soovmõtlemisega. Tegelikkus on tähtajaks. Abielu „tähtaega” Nii vana kui ka uus testament ne teisele poolele. Üksnes nii teistsugune. kokku leppida ei saa. Abielu sõl- räägivad mehe ja naise abielust saavad mees ja naine „üheks mitakse avalikult, sellega antakse kui loomises inimesele antust, lihaks” (1Ms 2: 24; Mk 10: 8). Lastele parim variant omadele ja võõrastele teada, et st abielu on niisama vana kui Nii nagu Jumal annab ennast Kanada teadlane Douglas W. enam ei olda mitte „vabad”, vaid inimkond. Samuti võrreldakse otsani, tuues ohvriks oma Poja, Allen on vaadelnud 200 000 „abielus”. Mõlemat korraga olla piiblis jumalarahva ja Jumala annab kogudus ennast otsani keskkooliõpilase õpitulemusi ja ei saa. suhet abieluga. See tipneb (vrd Ef 5: 1–2). Üksnes nii saab leidnud, et kõige paremini õpi- Põhjusi, miks abielu ja sellele piibli viimase, ilmutusraamatu ja jääb jumalarahvas Jumala vad need, kes elavad oma isa ja õnnistuse palumine on risti- kirjeldusega taevariigist kui omaks. Illimar Toomet Kellamees „Mina olen Märjamaa aastat kirikus vabataht- tööd tehes on Ants hoolikas, et toomkirikus talle üle kirikuva- kellamees Lible!” Just likuna kellamehe tööd mitte öelda – päris pedantne. litsuse tänukiri. nõnda esitleb end ja kõike muud vajalikku Ei mäleta, et ta oleks hilinenud Ka kohalik kogukond tun- tavaliselt Märjamaa teinud abiline ei pelga või teinud midagi lohakalt. nustas Ants Liivat vabatahtliku kirikuteenija, kelle nimi ühtki tööd. Suhtumine „ah, käib küll” on töö eest kirikus ja kohalikus pole sugugi mitte kirjanik Põgusalt suheldes võib jääda talle võõras. päevakeskuses. Eesti vabariigi Lutsu „Kevade” järgi Kristjan mulje, et Ants on rohkem jutu- Tänutäheks tasapisi toime- aastapäeva aktusel anti talle Lible, vaid hoopis Ants Liiva ja naljamees. Kirikuõpetajana tatud ja paljudele märkamatu Märjamaa valla tänukiri. (pildil). Enam kui kümme saan aga kinnitada, et oma töö eest anti nelipühal Tallinna Illimar Toomet 19 Pirukapäev Raahe lastekoor. Kolm ühes Karjala pirukaid võib saada toi- Soome Raahe koguduse pe- dupoest, aga hoopis teine maitse relaagrist võtsid osa Märjamaa,

on, kui neid ise valmistada. TOOMET MARTIN Kullamaa ja Lääne-Nigula ko- Märjamaa kogudusemajja tuli gudus. Märjamaa 15-liikmeline õpetust jagama Mari-Kaarina rühm koosnes pühapäevakooli- Hiltunen, kes on pärit Ida-Soo- lastest ja nende vanemaist. Kul- mest ehk otse selle toidu kodust. tala laagrikeskuses oldud kolme Märjamaalaste hea tuttav Kirsti päeva jäid palvused ja piiblitun- Sämpi on aga Soome meister Inglite laul nid, kontserdid ja mängud. Karjala pirukate küpsetamises. Nelipühal oli Märjamaal datud viie muusiku kontsert Jumalateenistusel Raahe ki- Esmalt pandi täidiseks minev Raahe koguduse sajapealine „Vaata, hommik koidab”. rikus kõneles Illimar Toomet, riis keema. Siis läks tainateoks. lastekoor. Kui nii suure hulga Oktoobris kõlas Vanalinna Vihanti kogudusemajas jutlustas Üks tainas valmistati eriti pee- lastega toimetulek on paras hariduskolleegiumi keelpil- eesti ja soome keeles Joel Reinaru. nest rukkijahust, teisele lisati ka katsumus, siis nende laul liorkester Rasmus Puuri juha- Kolme Eesti koguduse sõp- nisujahu. Mida õhem tainas, seda kõlas suisa ingellikult. Koori tusel. Veljo Tormise „Tornikell ruskogudus Raahes on moodus- parem, õpetas Mari-Kaarina. Ahi juhatasid Jouni Pietiläinen ja minu külas” ja Tõnu Oja esi- tunud Raahe, Pattijoe ja Vihanti peab olema väga kuum, 250–300 Asko Rautakoski. tatud tekst panid helisema liitumisel. Sõprussidemete al- kraadi. Kuumad pirukad pintsel- Kolmainupühal rõõmustas pillikeeled ja kuulajad. gusest möödub peagi 30 aastat. dati üle sulavõiga. Reet Saar kirikumuusikaliidu korral- Illimar Toomet Illimar Toomet

EELK Noarootsi Püha Katariina kogudus 91201 Pürksi, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, tel 5194 9461 (juh. esimees), 5649 8724 (õpetaja), [email protected], www.eelk.ee/noarootsi Hooldajaõpetaja Leevi Reinaru. Õpetaja abiline Margus Pootsmaa, juhatuse esimees Tiiu Tulvik IBAN EE2200001120110413 (Swedbank) Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 14 Rooslepa kabel on tähtis kohtumispaik

930. aastail elas Noarootsis praeguse osavalla alal ligi 16000 rootslast. Toona oli vald jagatud Noarootsi ja Riguldi vallaks. Riguldis asus Rooslepa KOGUDUSE ARHIIV KOGUDUSE kabel, kus peeti jumalateenistusi, ristseid, pulmi ja matuseid. Kabel oli tolleaegsele eestirootslaste kogukonnale oluline kohtumispaik. 1940-ndate alguses pages enamik eestirootslasi Rootsi, külad jäid tühjaks. Okupatsiooni ajal kabel hävitati. Kui Eesti taas vabaks sai ja eestirootslased tagasi pöör- dusid, nägid nad masendavat vaatepilti – kabel oli varemeis! Mõned Riguldi-Noarootsi kodukandiühingu liikmed hak- kasid tulihingeliselt tegelema Ingegerd Lindström (esiplaanil) Rooslepa kabelis, eestirootslaste kodukandipäeval juulis 2018. Rooslepa kabeli taastamisega ja tänu valla heasoovlikkusele leidis dukanti, et suhelda ja möödunut kabelis igal aastal olnud juma- igal aastal ilus ning helge elamus. see aset 21. sajandi hakul. Kabel meenutada, ning näevad taas lateenistus koos muusikaliste Igal aastal täitub kabel rootslaste taaspühitseti 2007. aastal. Sellest oma vanu maju ja maid. Sellele etteastetega. Tiiu Tulviku abita ja eestlastega, kes seda elamust sai väga kaunis kabel, näeb suu- nädalale sobib väga hästi ühine poleks neid jumalateenistusi jagavad. resti välja nagu enne sõda. jumalateenistus kabelis. Võtsi- peetud. Tema leiab kirikuõpe- Täname meeldiva koostöö Pärast kabeli pühitsemist me ühendust Noarootsi Püha taja, muusika jm teenistusele eest nende 11 aasta jooksul. otsustas meie ühing uurida, kas Katariina koguduse ja selle ju- vajaliku. Oleme selle abi eest Riguldi-Noarootsi kodukandi- kojupöördumisnädalal võiks hataja Tiiu Tulvikuga, kes pidas tohutu tänulikud! ühing soovib kogudusele häid seal taas jumalateenistust pi- seda kohemaid väärt mõtteks. Igal aastal arutame juba vara- jõule ja head uut aastat! dada. Kojupöördumisnädalal Nii algas juba 11 aastat kestev kevadel, kuidas võiks selle aasta Ingegerd Lindström naasevad paljud endised Riguldi koostöö meie seltsi ja koguduse jumalateenistus välja näha, ja Riguldi-Noarootsi kodu- ja Noarootsi elanikud oma ko- vahel. Nüüd on meil Rooslepa meie kõigi rõõmuks tuleb sellest kandiühingu juhataja 20 Esbo on Noarootsi kogudusele kindel tugi Meeldejääv reis Järvakanti Noarootsi sõpruskogudus Soomes on rootsikeelne Esbo. 19. augustil võttis Leevi Reinaru

Soomes on üle 50 rootsikeelse ERAKOGU meid Pürksis oma bussi ja algas koguduse, Esbo on üks neist. sõit. Kõigepealt olime Lääne-Ni- Kogudusel on ligi 15 000 liiget. gula kirikus jumalateenistusel, Kogudus korraldab üritusi siis võtsime suuna Järvakandile. terves Esbo linnas, mis on Seal võttis meid vastu hubane Soome pealinna Helsingi üks puidulõhnaline puukirik. See oli naaberlinnu. alevivalitsuse majast 1996 ümber Esbo rootsi kogudus soovib ehitatud kirik. Kogudus tähistas Noarootsi kogudust majan- sel päeval oma kiriku 22. aasta- duslikult abistada ja tema te- päeva. Pärast teenistust kaeti õues gevuses sõbrana tuge pakkuda. laud paremate paladega. Meie sõprussuhted said alguse Noarootsi koguduse esindus Esbos tänavu 28. oktoobril. Edasi külastasime palvemaja. juba 1980-ndate lõpus. Meil on Meie giid Lea oli kunagi seotud kombeks olnud vastastikku igal teise päeva koos. Suheldi rootsi kabelit ning meid võeti väga Noarootsiga, ta töötas 1970. aastail aastal külas käia, ühiseid ju- keeles, kuid aeg-ajalt vajati ka hästi vastu. Tänavu oktoobris aga Sutlepa velskripunktis. Tutvusime malateenistusi pidada ja muul tõlkimisel abi. Mõnikord mindi külastasid noarootslased Esbot. ka Kehtna Peetri (1854) ja Rapla moel läbi käia. üle inglise keelele. See on tore, Koos käisime Põhja-Esbos asu- Maarja-Magdaleena kirikuga 2018. aasta kevadel külas- et noored saavad võimaluse vas Haltia loodusmuuseumis. (1901). tasid Noarootsi gümnaasiu- üksteist tundma õppida ja Pühapäeval pühitsesime Esbo Järvakandi Pauluse kirik ja mi õpilased Esbot ja kohtu- üksteisega suhelda, ületades toomkirikus armulauaga juma- Noarootsi on omavahel eest- sid Mattlideni gümnaasiumi riigipiire ja keelebarjääre. lateenistust, kus jutluse pidas palvekirikud. Järvakandi rahvas õpilastega. Õpilased õppisid Suvel korraldas rühm Esbo praost Leevi Reinaru. tuli Noarootsi vastukülastusele üksteist tundma, käies ühel koguduse liikmeid sõidu Noa- Roger Rönnberg 9. septembril. Helgi Kliss päeval koos Helsingis ja veetes rootsi. Külastasime kirikut ja kirikuõpetaja koguduse liige

EELK Nõva Püha Olevi kogudus 91101 Nõva, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, tel 521 8467 (õpetaja), 562 1438 (juh. esimees), [email protected] Koguduse õpetaja Peeter Krall, juhatuse esimees Silja Silver. Jutlustaja Aino Aarniste IBAN EE702200001120116909 (Swedbank) Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 11 Talgumatk Nõvale

mai varahommikul asus bussitäis Soo- 17. me Liedo koguduse inimesi teele, et jõuda Nõvale, oma sõprusvalda ja sõprusko- gudusse. Meie sõbrasuhted ulatuvad juba aastasse 1995. Just siis kohtusid meie esindajad esimest korda Nõva rahvaga ja Soome sõbrad minulgi oli rõõm sellest kohtu- kirikus talgutel. misest osa saada. Kohe tekkisid ERAKOGU head suhted, sellele tuginev koostöö on hästi toiminud juba 23 aastat. Seekord läksime appi Vastuvõtt oli soe nagu alati. rikkalik söögilaud, vestlused, jutlustas Liedo kirikuhärra Risto Nõva kiriku korrastustööle nii Enamik majutati kogudusemaj- saunatamine ja karastav suplus. Leppänen. Pühapäeva pärastlõu- majanduslikult toetades kui ja, mille kohandamine majutu- Sündis palju uusi tutvusi nal asusime koduteele. Soovime ka ise käed külge pannes. Meie seks jõudis lõpule mullu. ja senised said taaskinnitust. Nõvale ja kõigile Eesti kogudus- matkajuhid olid Outi Niiniaho Järgmisel hommikul jagune- Pühapäeval olime koos jumala- tele Kõigeväelise Jumala kaitset ja ja Martti Heikkilä, sest neile on sime kahte rühma: üks tutvus teenistusel. õnnistust. Olete meie palvetes ja sealsed paigad tuttavad juba Haapsalu ja ümbruskonna kiri- Nõva kirik on ju Eesti mand- me rõõmustame kiriku üle, kuhu varasemailt käikudelt. Tallin- kutega, teine asus kirikus tööle. riosa vanim puukirik, väike, aga teil on võimalus koguneda. nas kohtusime ka sealse soome Päev hiljem vahetusid osad. Mõ- väga hingeminev. Teenistust Martti Heikkilä kogudusega. lemal õhtul olid koosviibimised, juhtis Nõva õpetaja Peeter Krall, Liedo koguduse usaldusisik 21 Nõva kogudusel oli õnnistusrohke aasta Nõva kirik on värvitud, põhja- on kirik seest veel „vana näoga”. noortelaager 10.–12. augustini. Rõõmustav on olnud koostöö poolsed aknaluugid on paran- Kultuurkapitalile on tehtud Kirikumaja külastasid ka mat- sõpruskogudustega, eriti palju duses. Rähniaugud plommitud, taotlus kahe aknaruudu korras- kajad jm öömajalised. abi oli Tarvasjoe-Liedo kogu- lõunapoolne katus uuesti tõr- tamiseks. Koorilauljad on hoolsasti duse talgulistest. Meie juhatuse vatud. Vitraažakende kaks väi- Igapühapäevastel jumala- harjutanud ja koor on registree- liikmed külastasid Munsala kest ruutu on restaureerimisel. teenistustel teenisid mitmed ritud tuleva suve laulupäevale. kogudust. Nendega koos 2017. Värvimise eeltöö – värvipinna külalisõpetajad. Teeliste kirik oli Koor esines Lääne-Nigulas 22. aasta kevadel Nõva kiriku juurde puhastuse – tegid suures osas avatud laupäeval ja pühapäeval, aprillil, Rooslepa kabelis 8. juulil, istutatud dekoratiivõunapuul sõpruskoguduse talgulised. kokku 26 päeval. Muul ajal sai Piirsalu kirikus 9. septembril. Ka olid juba esimesed viljad. Kiriku teistkordne värvimine kirikusse kokkuleppel. Nõval 2. juunil peetud vaimuli- Koos on käinud reedene pal- ja torn jäävad kevadeks. Torni Liedo sõpruskogudusest oli kul laulupäeval osales meie koor. verühm. Lapsed on alustanud voodrilauad on suuresti mädad, talgupäevadel 17.–20. mail 21 See oli suursündmus ja õnnis- lauluringi. Eakamad ootavad piib- vana vooderdisega sobivad uued inimest. tatud päev kogu Nõvale. Seda litunde, sünnipäevalapsed mee- lauad on vaja töökojas valmistada. Laagrid kirikumajas olid 29. jääb meenutama pooletunnine leshoidmist, koguduse inimesed Kiriku sisetöödeks saame juunist 1. juulini. Soome noorte videofi lm. Viimane vaimulik lau- kaasamist, paberid korrastamist. raha LEADERi meetmest, otsus skaudilaager oli 4.–10. augustini lupäev oli Nõval 1936. Koguduse Ühisüritused liidavad ning toovad on juba tehtud. Tööd saab alus- (40 osalejat). Vaikuse laager oli tänu Nõva inimestele, kes aitasid koguduse juurde uusi ja vanu tada aasta lõpul, nii et jõuluajal 30. juulist 3. augustini, laste- ja kaasa selle päeva õnnestumisele! liikmeid. Silja Silver

EELK Piirsalu kogudus 90902 Piirsalu, Lääne-Nigula vald, Läänemaa, tel 553 0045 (hooldajaõpetaja), 5691 6726 (juhatuse esimees), [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu, juhatuse esimees Maie Hinno IBAN EE222200001120167631 (Swedbank) Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval kl 13.30

Esmamuljeid uues koguduses Selle aasta 1. juunist teenin Nõva kõrval hooldajaõpetajana ka Piirsalu kogudust. Kohanemise tegi kergeks soe vastuvõtt ja siiras valmidus koos edasi minna. Ent silmitsi tuleb seista ka uute muredega. Kiriku plekist katus vajab vahetamist, puitpõranda all askeldab majavamm. Projektid on juba ammu, aga välise rahalise toeta jäävad need ilmselt veel kauaks oma aega ootama. Kuni ei ole koguduses inimesi, kes Kiriku 155. aastapäeva tähistamine. KOGUDUSE ARHIIV oskavad projekte kirjutada, tuleb meenutada peapiiskopi sõnu, kes julgustab panustama pigem Juubelite aasta Piirsalus inimestesse kui betooni. Kui koguduse aktiivseid liik- eebruaris tähistasime vad ema, isa ja kaheksa last, kes 155. aastapäeva. Jumalatee- meid ei ole mitte sadades, nagu Eesti Vabariigi 100. üheskoos imeilusasti laulsid, ja nistusel tervitas meid praost kunagi varem, vaid paremal juhul V aastapäevaga koos ka lapsed mängisid veel mitme- Leevi Reinaru, kes andis üle mõnikümmend, on sellel nii hal- Naiskodukaitse Risti jaoskon- suguseid pille. Kontserdi lõpus tänukirjad koguduse toetajaile. bu kui ka häid külgi. Tosinkond na 90. sünnipäeva. Palvusest laulsime kõik koos pillide saatel Pidulikkust lisas Nõva kogudu- armulaual põlvitavat inimest kirikus võttis osa Naiskodu- „Hoia, Jumal, Eestit!” ja riigi- se koori esinemine. Külla olid sarnaneb Kristuse tosina jüngriga. kaitse esindus. Pidulikkust lisas hümni. Kõigile jättis kontsert tulnud meie endine õpetaja Sadu ja sadu toideti kahe kala ja südantsoojendava isamaalise väga meeldiva mulje. Ants Leedjärv abikaasa Tooniga mõne leivaga, aga nad ei jäänud lauluga esinenud Liis Leppmaa, Juulis tähistasime ka Piirsalu ja sõpruskoguduse esindus Va- Kristuse juurde. Nende sadade keda saatis kitarril Guido Ulejev. küla esmamainimise 500. aasta- hastust. Osa võtsid ka Piirsalu kõrval oli ka tosin jüngrit, kes Et kirik oli jahe, soojendasid päeva kohalike inimeste kirju- külaseltsi juhatuse liikmed. Tema juurest lahkuda ei tahtnud meid pärast kuum kohv ja tee, tatud ja mängitud näidendiga Meie kogudus on väike ja ega saanudki, sest nagu ütles kõrvale sõime torti ja kringlit. Liiva talumuuseumis. vananev, kuid Jumala abiga Peetrus: „Issand, kelle juurde me Juulis oli kirikus kontsert, Septembri teisel pühapäeval püüame edasi minna. peaksime minema? Sinul on iga- kus esines kristlik pereansam- oli kirikus tavapärasest rohkem Maie Hinno vese elu sõnad.” Peeter Krall bel Eluallikas. Selle moodusta- rahvast, sest siis pidasime kiriku koguduse juhatuse esimees õpetaja 22 EELK Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus 90411 Kolila, Haapsalu linn, Läänemaa, tel 472 4210, 5809 3633 (õpetaja), [email protected], www.eelk.ee/ridala. Koguduse õpetaja Küllike Valk, juhatuse esimees Ülle Kariler IBAN EE021010022083660008 (SEB) ja IBAN EE912200001120200048 (Swedbank). Kantselei avatud neljapäeviti kell 15–18. Jumalateenistus kuu 2. ja 4. pühapäeval ja kirikupühadel kell 13

Kihelkonnapäeval Jõuluvalgus Ridalas sai iga küla oma puu

ihelkonnapäeva korral- tekoor (dirigent Kadri Kelner) ja damise mõte tekkis Ri- kammerkoor Collegium Musica- K dala koguduses peetud le Endrik Üksvärava juhatusel. mõttetalgutel, väike tõuge tuli Pärast kirikukontserti tuli ka väljastpoolt. Nimelt valmistub kohalike käsitöötegijate ja ta- kogudus 2020. aastal tähistama lutoodete laat. Seejärel olime oma esmamainimise 800. aas- valmis kihelkonna õunaaia tapäeva. rajamiseks ja Eesti riigile sünni- Juba varem oli mõte rajada päevakingituse üleandmiseks. koguduse söötis seisvale hei- Koguduse liikmed olid teinud namaale õunaaed. Seda toe- õunaaia ümber jänese- ja kit- tas tõik, et Ridala kandi mees sekindla traataia. Augud õuna- Aleksander Siimon on kuulus puudele kaevati naabrite kopa õunaaretaja. Leidsime, et kaasata abil nädal enne, puudepesad tuleks ümberkaudsed külad. rikastati hobusesõnnikuga, ko- Tähistamist vajasid EELK 100., hapeale veeti paakauto ja algas reformatsiooni 500. ja kodumaa usin kastmine. 100. sünnipäev. Leidsime, et Kihelkonnapäeva hommikul võiksime küsida toetust ka „EV tõi kaubik Polli aiandusuurin- 100” kingiidee projektist. gute keskusest 59 õunapuud Ime läbi osutuski meie taotlus kihelkonnaaeda ja ühe Madli-ni- 2017. aasta kevadvoorus Lääne- melise õunapuu meie Kärkölä Esimesel advendil süütasime Ridala kirikus jõulupuul esimese maal ainsaks Kodanikuühiskon- sõpruskogudusele. Nad istutasid küünla. Jõulumeeleolu lõi Martna laulukoor Piret Leiumaa na sihtkapitali ja riigikantselei koguduse õunaalleesse sõpruse juhatusel. Jõuluvalgust jagas Loviisa. ÜLLE KARILER toetuse saajaks. märgiks oma kingitusepuu. 21. juulil, koguduse nimipü- Õunaaeda istutati kahekaupa haku Maarja-Magdaleena nime- 30 õunasorti: kaks viirgu on suvi- Võidupüha Ridalas päeva ehk madlipäeva laupäeval seid õunu, kaks sügisesi ja kaks koguneski rahvas Ridala mäele. selliseid, mida annab ületalve pi- Tänavu lubas võidutule maa- Parbuse käes lehvis Haapsalu Alustasime päeva Aleksander dada. 59 puud sümboliseerivad rahvale tuua linnapea Urmas linna lipp. Kirikulised võtsid Siimoni mälestamisega Ridala 56 Ridala kihelkonna küla, kaht Sukles. Külarahvas kutsuti- võidutule ja linnalipu südam- vanal kalmistul. asulat ja üht linna (Haapsalu). gi kokku ja Ridala põhikooli likult vastu. Kontsertidele kogunes kiri- Piiskop Tiit Salumäe õnnistas laululapsed Anne Pääsukese Ridala kirikus seisab nüüd kutäis rahvast. Esinejad olid seda õunaaeda ja kohalolijaid. juhatusel harjutasid ilusaid riigilipu ja Ridala valla lipu väärt, et neid hardas imetluses Küllike Valk isamaalisi laule. kõrval ka Haapsalu lipp. Valla kuulata. Esinesid Haapsalu pois- Ridala koguduse õpetaja Kokkulepitud ajal keeraski lipu andis mullu kogudusele kiriku teele linnapea lahtine hoiule toonane vallavanem villis, linnavalitsuse avalike Helen Rammu. ja välissuhete nõuniku Tõnu Küllike Valk KOGUDUSE ARHIIVIST KOGUDUSE

Kihelkonnapäeva eelõhtul värviti kihelkonna triibumustrisse ka post- (Vasakult) Tõnu Parbus, Urmas Sukles, Küllike Valk ja Anne Pää- kastisein. Koguduse noorliige Anett oli abis nõu ja jõuga. suke 24. juunil Ridala kirikus. ANU ALJASTE-SITS 23

EELK Varbla Püha Urbanuse kogudus 88201 Varbla, Lääneranna vald, Pärnumaa, tel 553 0045 (hooldajaõpetaja), 503 7796 (juhatuse esimees), [email protected] Koguduse hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu. Juhatuse esimees Lea Lehis IBAN EE321010902000835004 (SEB) Jumalateenistus kuu 1. ja 3. pühapäeval kl 13.30 Aasta tähtsaim jumalateenistus septembril peeti Varbla Kuldleeri tähistasid need, kel- kirikus kuld- ja hõbelee- le õnnistamisest oli möödas 60 2. ri ning ristimisjumala- aastat. Need olid Salme Veeväli ja teenistust, teenisid õpetajad Lem- Heino Niidassoo. Neid õnnistas bit Tammsalu ja Ulf Sundqvist esimest korda õpetaja Paul Saar, Pirttikylä kogudusest. Organist oli kes oli 1958. aastal Varbla kogu- Ivi Kask. Piduliku sündmuse pu- duse õpetaja. huks oli trükitud eraldi laululeht. Kui iganädalasel jumala- Ristiti õde-venda Armin ja teenistusel käib keskmiselt 15 Adeele Adlerit. Hõbeleeris uuen- inimest, siis seekord oli kirikulisi Kuld- ja hõbeleeripüha Varbla kirikus. ERAKOGU dasid oma leeritõotust leerilap- umbes 70. See näitab, et kogu- sed, kelle õnnistamisest oli möö- duse liikmed ja külalised peavad sõpruskogudusest Pirttikyläst. Pärast jumalateenistust oli das 25 aastat või rohkem. Need oma kogudust tähtsaks ega ole Pirttikylä asub Lääne-Soomes. Et kirikulistele pastoraadis koh- olid Kaarin ja Raivo Palmiste, Lea unustanud teed pühakotta. peamiselt räägitakse seal rootsi vilaud. Lehis, Vaike Kuld, Laine Veeväli ja Sellele jumalateenistusele keelt, peeti jumalateenistus eesti Endel Raudkivi Leili Köösel. oli saabunud ka 14 külalist meie ja rootsi keeles. koguduse liige

EELK Vormsi Püha Olavi kogudus Hullo küla, 91301 Vormsi, Läänemaa, tel 518 7957, [email protected]. Koguduse õpetaja Ants Rajando, juhatuse esimees Malle Hokkonen IBAN EE942200221017626557 (Swedbank) Jumalateenistus 2 korda kuus pühapäeval kl 11 Kindlale alusele rajatud sõprus ellest on nüüd möödas meile kingituse – ehitada valmis ligi 20 aastat, mil Vormsi kogudusemaja roigasaed Borrby kogudus sai Soomes sõp- tee ääres. Tööd tehti hoolega ja S ERAKOGU ruskoguduse. Rekola ja Vormsi oleme selle eest sõpradele väga kogudus on väga erinevad. Üks tänulikud. on suurlinna, teine väikesaare Augustis oli Rekola koguduse kogudus. Liikmete arvult on töötegijate ja nõukogu liikmete Rekola meist umbes 500 korda ühine kolmepäevane väljasõit suurem. Sealne kirik on suur ja Vormsi. tänapäevane, meie kirik, teadagi, Kui lisada, et soome sõbrad ligi 800 aastat vana. Eks neid eri- olid suvel ka Vormsi koguduse nevusi ole muidki, aga see ei ole noorpaari laulatuse- ja pulma- takistanud sõprust ja koostööd. Noorte leerilaager on Rekola koguduse noorte seas populaarne. külaliste hulgas, saab tõdeda, Meid seob ühine usk ja lootus. et meie suhted on tõepoolest Aastatega on tekkinud ühised 2014. aastast on igal suvel Õpetajatel polevat reklaami vaja soojad ja elavad. traditsioonid. Heaks tavaks on olnud Vormsis Rekola koguduse tehagi, selle eest kannavad hoolt Rekola kogudus on aastate saanud Rekola sõprade osalemine leerilaager. Kaks tosinat soome noored, kes on Vormsi leerilaagis jooksul olnud abiks meie ko- olevipäeva ja meie kiriku taaspü- leerilast koos õpetajatega on käinud. gudusemaja ja selle abihoonete hitsemise aastapäeva pidustustel. veetnud nädala meie koguduse- 2018. aasta on meie sõprus- ehitamisel ning sisustamisel. Meie koguduse poolt on aga majas. Leeritundide ja mängude suhetes eriline. Mai esimestel Meie kogudusemaja ja kogu saar sügisesed külaskäigud Soome. kõrval on tutvutud saare, mere ja päevadel saabus saarele sõp- on saanud sõpradele koduseks, Vastastikku külaskäikudel oleme loodusega, mis pakub linnalaste- ruskoguduse 12 vabatahtlikku, siia tahetakse ikka tagasi tulla. õppinud tundma ja armastama le palju uut. Kuuldavasti on need kes olid otsustanud teha Eesti Ants Rajando teineteise maad ja kultuuri. leerilaagrid väga populaarsed. Vabariigi 100. aastapäeva puhul koguduse õpetaja 24 Maie Hinno – väikese koguduse elushoidja aie Hinnol läheb Piirsalu koguduse ju- Maie on töökas ja M hatuse esimehe kohal vastutustundlik 22. aasta. „Väikese koguduse Teenin Piirsalu kogudust hoolda- elushoidja,” ütleb Lääne praost- jaõpetajana 1. juunist. Maiega sain hea kontakti juba meie esimesel konna sekretär Tiina Võsu Maie kohtumisel, see on Jumala abiga Hinno kohta. arenenud viljakaks koostööks. Piirsalu kogudusel on 42 Maie on töökas ja vastutustundlik koguduse töötegija. Piirsalu maksumaksjat liiget. Teenistus kogudus ei ole kuigi arvukas, on kaks korda kuus, pühapäeva- aga inimesed, kes seda oma ko- seid kirikuskäijaid on 6–8. Talvel dukoguduseks peavad, on usus tugevad ja just see on jõuallikaks on teenistused kogudusemajas. nii Maiele kui ka mulle. Juunist on Piirsalu koguduse Olen tänulik kõigile Piirsalu õpetaja Peeter Krall, kes tee- inimestele avatuse eest uue õpetaja vastuvõtul oma kogukonda, mis on nib ka Nõva kirikut. Varasemal loonud juba aluse ühisteks tulevi- õpetajal Lembit Tammsalul läks kuplaanideks nii Piirsalu külaseltsi koormus liiga suureks, tal on kui ka lähedal asuva Risti hoolde- koduga. Peeter Krall niigi neli kogudust ja abipraosti kohustused. Iga päev Maie kogudusemajas Sõbrad toetavad ei askelda, aga kui suure tee peale Uus õpetaja on kaasa toonud ki- on näha, et uks on lahti, astub rikukohvi kombe – pärast teenis- keegi ikka sisse. tust kogunetakse kogudusemajja „Kas sul neid valgeid villaseid ja arutatakse kohvilaua ümber sokke veel on?” tahab üks naine nii koguduse kui ka ilmaasju. teada. Ta mõtleb neid sokke, Maiele uuendus meeldib. mida koovad Piirsalu kogudusele Väikeses maakoguduses on Soome Purmo sõpruskoguduse Maie Hinno Piirsalu kogudusemajas. LEHTE ILVES juhataja õlul suurem jagu ko- naised. guduse majapidamisest. Millest Sõbrustamine Purmoga on „Ametlikult” on annetusmüük Maie jõud üle ei käi, selle töö teeb kestnud ligi 15 aastat. Igal aastal Kolme targa kord kuus laupäeval. Siis paneb abikaasa Raivo Müür. Vananais- käiakse Purmost ühe või kahe poja ema Maie kuulutused ka Ristile üles. tesuve kuldsed päevad kulusid väikebussiga Piirsalus ja tuuakse Maie Hinno on sündinud Haapsa- Käiakse, sest teisi kaltsukaid neil kogudusemaja juures puid manti Risti lasteaiale, koolile, lus, aga kasvanud Haapsalu lähe- lähikonnas pole. dal maal vanavanemate ja linnas saagides, lõhkudes ja kuuri hooldekodule ja kogudusele. tädi juures, sest ta vanemad lahu- Kogudusel jätkub muret. Ko- kandes. Maie juures on põhikäijail iga- tasid ja ema suri tuberkuloosi, kui gudusemaja vajaks remonti, aga Piirsalu koguduse viieliik- ühel juba oma tubagi. Piirsalu Maie oli kuuene. selleks kulub väga palju raha. Tallinna kergetööstustehniku- meline juhatus ongi kahe pere rahvas käib Soomes harvemini, mis ökonomistiks õppinud Maie Pealegi remonditakse Piirsalu käes: peale Maie ja Raivo on seal umbes kord kolme aasta järel. töötas 15 aastat KEKis, aga maalap- rahvamaja. Kas ühes külas jagub ka Risti kooli muusikaõpetaja Purmo ja Piirsalu koguduse tol- sele linnaelu ei sobinud. 1988 kolis- kahele majale tegevust ja inimesi? ki ta Piirsallu. Kui Piirsalus uue aja ja koguduse organist Ivi Küla lane õpetaja Ants Leedjärv olid esimene leer 1991 välja kuulutati, Talvel peetakse jumalateenistusi oma abikaasa Vello Külaga ning päevapealt ühevanused, meenub läks Maie leeri. Tollane koguduse kogudusemajas, aga kui ehitada vahekohtunik kahe pere vahel Maiele koguduse pildialbumit õpetaja Ants Leedjärv pani hakkaja käärkamber suuremaks, saaks uustulnuka diakooniatööd tegema. on Maret Liiv. lapates. Mõni minut enne seda 1992 olid koguduse juhtorganite sinna teha talvekiriku. Käär- „Maal pead olema kokk, kon- helises Maie telefon – helistaski esimesed valimised. kamber vajab remonti nagunii, diiter ja keevitaja,” heidab Maie Purmo sõbranna ja küsis, kuidas Maie valiti juhatusse. 1996. sest ähvardab kiriku küljest lahti aastast on ta juhatuse esimees. oma ameti üle nalja ja lisab, et läheb. Esimesest abielust on Maiel rebeneda. Kiriku katuse paran- talle ei meeldi olla juht. Lihtsam kolm poega. Vanem poeg on damiseks on kogudus tellinud on ise teha kui teisi kamandada Muret jätkub logistik. Keskmine lõpetas Taebla projekti ja müünud omaosaluse gümnaasiumi kuldmedaliga, on katteks metsa, aga lisaraha või ja tegelikult on juhatuse esimehe Üle nädala neljapäeviti kütab töötanud maksuametis ja majan- töö päris väsitav. Maie tahaks Maie kogudusemaja soojaks dusministeeriumis, aga taotleb projektitoetust pole õnnestunud ameti maha panna: „Üle 20 aasta ja jääb külarahvast ootama. nüüd teist magistrikraadi, IT saada. Kiriku sarikad on püsinud valdkonnas. 155 aastat, nüüd on oht, et suure on oldud, aitab!” Juuakse teed, vaadatakse, mida Kolmas poeg on sõjaväelane, Abikaasa Raivo ainult muigab „Piirsalu kaltsukas” pakub. Suurt töötab lennubaasis ja valvab meie lumega langeb katus sisse. Need selle jutu peale – eks ta ole seda tulu annetusmüük kogudu- õhuruumi. Kõik kolm on Piirsalu on koguduse ja siis ka Maie mu- koguduse liikmed. ennegi kuulnud. sele ei too, aga abiks on ikka. red. Lehte Ilves