7-13 Juuli 2019, Viljandis Notafe.Ee 2 : KAHEKSAKÜMNE KUUES NUMBER TOIMETUS

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KAHEKSAKÜMNE KUUES NUMBER : JUUNI 2019

HIND 2€ notafe 7-13 juuli 2019, viljandis notafe.ee 2 : KAHEKSAKÜMNE KUUES NUMBER TOIMETUS

SPORT, SPORT, SPORT MINU HINGES JA SÜDAMES ON*

Tere, spordisõbrad! Citius, Altius, Fortius! takse varaste tundideni kaarte. Järgmine

Aasta võib olla umbes 1991. Olen seitsmene ja veedan suve onu päev otsustatakse korraks ka suusata- AleksanderFoto: Kelpman juures maal Luual. Kusagil põllul ragistab linttraktor ja kärbes hõõ- mist vaadata, minnakse lõuna ajal suusa- rub salakavalalt esijalgu kokku. Tuppa siseneb minust neli aastat va- raja äärde, ETV spordireporterite jutu- nem onupoeg ja ütleb, et kohaliku metsatehnikumi staadionil algab vada pasundab valjuhäälditest. Käimas iga hetk Argentina ja Saksamaa mäng, tuleb kohe jooksuga minna. on naiste 10 km klassikadistants, meist Mul hakkab pea ringi käima, vaimusilmas näen juba ainsat jalgpallurit, möödub tõusu võttev nimetu soome

JUHTKIRI keda nimepidi tean – Maradonat. Mu amatöörjalgpallurist isa on suusataja, klassivend karjub talle: „Hais- temast palju rääkinud. Jõudes aga läbi paksu kuuseheki kohalikule ta vittu!” külastaadionile, mängivad seal suvalised metsakoolipoisid ja muud Aasta võib olla umbes 2004. Tutvun päikesest põlenud karvikud. See on mu elus üks esimesi teadlikke eesti profiratturiga, kes ütleb, et ta võib kordi, kui reaalsuse teerull minust üle sõidab. juua palju tahes, sest tal pole kunagi Aasta võib olla umbes 1994, koht Rahumäe põhikool Nõmmel. pohmelli. Klassi astub mees, kes tutvustab ennast perekonnanimega Becker Aasta võib olla umbes 2009, koht Rio de Janeiro, Brasiilia. Lähen ja kutsub poisse tennisetrenni. Mind vaimustab idee, et siin Nõm- saalijalgpalli mängima – väga kurnav ja keha lõhkuv tegevus. Mängijaid mel tegutseb Boris Beckeri kui mitte sugulane, siis nimekaim. Boris on väga erinevas vanuses – noortest päris pensionärideni. Meie- Becker on sel ajal üks väheseid n-ö A-klassi meestennisiste. Kerime ga võtab mõõtu ka üks 75-aastane hallipäine kõhetu mees. Tema kuu võrra edasi. Männiku tee liinibusside lõpp-peatuse taga, teisel ümber valitseb teatud mõttes õiglane ja teatud mõttes ebaõiglane pool ehituspoodide ladusid ja raudteetammi on aetud metallangaari meetrine no-go-tsoon. Mänguhoos siiski libastun ja blokeerin ta lii- kokku paar-kolmkümmend poissi, kes peaksid ülerahvastatud spordi- kumistrajektoori, ta lendab kaarega põrandale. Õnneks jääb ta ellu, saalis tennist mängima. Tegeletakse kõige muu kui tennisega. Läh- saan sõimata, saan tunda kaaslaste pahameelt, saan tunda süüd, et me poistega treenerit otsima, sest trennis peaks olema ometigi ju- siinsamas olekski võinud tema harrastusspordikarjäär lõppeda. See hendaja. Busside lõppjaama kõrval on baar, loomulikult istub laua jääb ka minu viimaseks korraks saalijalgpalli mängida. taga lakku täis Becker, kes trennirahasid maha joob. Olen alates Aasta võib olla umbes 2018. Audentese spordihallis Tondil toimub Argentina-Saksamaa maavõistlusest küpsemaks saanud ja taipan, rahvatennise kolmanda liiga turniir. Minu vastane on Kolja Narvast, et kindlasti pole ta nimi ka Becker. saan pähe. Mängujärgselt tutvustab Kolja mulle duširuumis oma vi- Aasta võib olla umbes 1995, koht endine Flora Spordi spordihoo- siooni Eestist. Eesti on identiteedi ja ajaloota riik, reaalsuses on me ne Kristiines Forelli tänaval. Lähen esimest korda korvpallitrenni, riik aktsiaselts, mida juhib väliskapital, inimesed on maksu- ja krediidi- treener tutvustab end kui A. Pressraud. Kuigi eeldaks, et mäletan orjad. Kui Kolja on riietusruumis oma Narva outfit’i ehk terava ni- pikkadest trennidest mängu põhialuseid, nagu triblamine või maa- naga nahkkingad ja lohvakad viigipüksid selga ajanud, ütleb ta: „Kui ala kaitse, siis ainus, mis on jäänud, on treeneri nimi. sul on vaja vene äriviisat, siis tõmba mulle traati, orgunnin sulle, без Aasta võib olla umbes 1996. Minu klassijuhatajaks saab Mait Käbin, проблем.” Sellega meie poolalasti kultuurivahetus ka lõppeb. kes esindab sel ajal vist KK Baltikat Eesti korvpalli meistriliigas ja Sport ei ole kultuursem, eetilisem või parem kui enamik meie tuleb hiljem BC Tallinnaga Eesti meistriks. Maidul on hilissovetlikus muudest tegevustest elus. Sport võib olla sama masendav kui peksa koolimajas ka eraldi kõigi mugavustega korter, kus ta perega elab. saada ja sama eufooriline kui seks. See on samasugune kontaktide Imestamisel pole otsa, et kuidas inimene veedab kogu töö- ja vaba ja sotsiaalsete võrgustike ehitamine nagu korporatsiooni või ühen- aja koolis. Ühtlasi saab tema kaudu odavamalt korvpalle osta, legen- dusse kuulumine. Sport on ka naljakas, pole midagi humoorikamat daarne kalevlane Ivo Saksakulm toovat maale. Ostan ka ühe palli. kui näiteks vasaraheide. Sport on lihtsalt moraalsed ja amoraalsed Aasta võib olla umbes 1999. Otepääl toimub esimest korda murd- inimhulgad tõmmatud millessegi, mida nad vajalikuks arvavad pi- maasuusatamise maailmakarika etapp. Läheme terve klassiga Ote- davat. Tegelikult ju kedagi eriti ei huvita, kus on Andrus Veerpalu. pääle. See on Eesti murdmaasuusatamise „kuldaja” algus: Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu, Jaak Mae jt. Teismelistena huvitab * Ants Laidami legendaarse spordihiti „Sport, sport, sport” algusfraas. meid muidugi kõik muu peale selle pagana MK etapi. Keegi on ostnud Põltsamaa Vaarikamusi peeti, keegi on tekiila välja ajanud ja mängi- Aleksander Tsapov, kultuuritoimetaja

WAN E S CO IC L D A B R E O L Müürileht on keskkonnasõbralik trükis, mille tootmisprotsessis on kulutatud vähe energiat, N kasutatud minimaalselt keskkonda saastavaid kemikaale ning arvestatud maailma metsade keskkonnasõbraliku, sotsiaalselt õiglase ja majanduslikult elujõulise majandamisega.

Trükitoode 4041 0820

TOIMETUS INFO TELLIJATELE Müürilehe levi korraldab Express Post. Kui värske leht õigel ajal kohale ei jõua, siis võta ühendust Express Posti klienditeeninduskeskusega Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] telefonil (+372) 617 7717 või kirjuta aadressil [email protected]. Henri Kõiv tegev- ja sotsiaaliatoimetaja [email protected] Mariliis Mõttus elustiili- ja muusikatoimetaja [email protected] SAADA MEILE Maia Tammjärv kirjandus- ja uudistetoimetaja [email protected] Aleksander Tsapov kultuuritoimetaja [email protected] Uudiseid ja pressiteateid: [email protected] Pille Sepp keeletoimetaja [email protected] Kirju, heliplaate, raamatuid ja muid väljaandeid Müürilehe Kertu Viira müügi- ja reklaamijuht [email protected] aadressile Voorimehe 9, 10146 Tallinn Müürilehele pakke saates palume märkida adressaadiks kindlasti „Müürileht”.

Makett/kujundus Madis Katz KAASAUTORLUSEST Illustraatorid Andrei Kedrin, Ann Pajuväli, Jaan Rõõmus, Liisa Kruusmägi, Müürileht ootab kaastöid, milles on ajakohased ideed ja nende veenvad Lilian Hiob, Vahram Muradyan, Villem Roosa põhjendused; mis on kirjutatud loetavas eesti, vene või inglise keeles; milles Fotograafid Aleksander Kelpman, Janis Kokk, Ken Mürk, Priit Mürk, ei leidu arutut idiootsust, vaid troonib silmapaistev mõtteselgus. Palavalt Renee Altrov, Tõnu Tunnel oodatud on artiklid ühiskonna, kultuuri, teaduse ja laiemalt elu kohta. Toimetus jätab endale – iseenesest mõista – õiguse valida, millised tekstid avaldatakse. Aga kuna määrav ei ole ainult tekst, on tervitatud ka illustrat- KOLLEEGIUM: GUSTAV KALM, PIRET KARRO, MARGUS KIIS, KEITI KLJAVIN, sioonid, fotod, koomiksid, plakatid ja muud ajaleheformaati sobivad väljen- AHTO KÜLVET, ELLEN MACKAY, SILLE PIHLAK, BERK VAHER, KEIU VIRRO dusvormid! Kaastööga seoses võta ühendust mõne meie toimetajaga. VÄLJAANDJA: SA KULTUURILEHT TOETA MÜÜRILEHE VÄLJAANDMIST TOETAJAD: KULTUURIMINISTEERIUM, TARTU LINN JÄLGI MEID Telli Müürileht püsilepinguga 1.80 € eest kuus: tellimine.ee/muurileht TRÜKK: PRINTALL ∙ TIRAAŽ: 4500 @Muurileht Reklaami Müürilehes: muurileht.ee/reklaam SISUKORD / LUULE JUUNI 2019 : 3

Tõnis Vilu SISUKORD

SPORT

ARVAMUS Kaotamisest ja ebaedust – Jorgen Matsi [6]

MAAILM Jalgpall diplomaatilise tööriistana – Mihkel Märtens [7] Tõnis Vilu (31): „Kuidas SOTSIAALIA Pikaleveninud hommik tükeldab aju laiali. Nagu ma küll peaksin kõige sellega Spordifänni eetika – Andrei Liimets [8–9] väike laps, kes hakkama saama?” Naised võistlusspordis – Sanna Kartau [16 –17] üritab teki peal šokolaadi võimalikult võrdselt ära jaotada, järel pruun puruhunnik.

JALGPALL Päris suur jõgi tuleb ületada, et uskuda, et isegi Rahvaliiga romantikast – Daniel Tamm [10–11] kui alles jääb ainult üks ajurakuke, siis selles Jalgpallurite leksikast – Madis Aesma [12] ühes väikses on ikkagi kogu teadvus. Vutimeloodiatest – Siim Kera [13] Esiteks tuleb end voodist üles saada.

KORVPALL (Ühtlasi: mida vittu, Jüri Ratas? MIDA VITTU?) NBA kui meeleline ulmeromaan – Mart Avi [14–15] Teiseks, see üksik ajurakk on nagu kiilaka Umberto kunstinäitus kuskil kasvuhoones.

VÕITLUSSPORT „Umberto Eco” kui viimane nimi, mis meelde jäi, Brasiilia jiu-jitsu maailm – Laura Mallene [18–19] üritades leida Vikipeedias kontakti reaalsusega.

ZEN Sürrealistliku kunsti (laias tähenduses) puhul on ülimalt tore see, et totalitaarsed režiimid Söömishäired spordis – Kärt Kelder [20] enamasti vihkavad seda. Nad lihtsalt ei saa Jooksmise maagia – Daniel Vaarik [21] sürrealistliku kunstiga hakkama ja seega on see hea relv. FITNESS Sürreaalne elu aga (laias tähenduses) nii mõnus Jõusaal ideoloogilisel koordinaatteljel – ei ole. Mihhail Lustin [22–23]

PÄEVAKAJA

ESSEE Meie härrad ja meie luuserid – Janar Mihkelsaar [24–26]

KULTUUR

KIRJANDUS EKRE juured eesti kultuuris – Veiko Märka [28–29] In memoriam Nikolai Baturin – Berk Vaher [38]

PERSOON

Intervjuu Steven-Hristo Evestusega – Illustratsioon: Ann Pajuväli Aleksander Tsapov [30–31]

ARVUSTUSED Uued plaadid [33] Maniakkide Tänav „Newtoni esimene seadus” – Tanel Pern [34] Tõnu Õnnepalu „Pariis. Kakskümmend viis aastat hiljem” – Tiit Pruuli [35]

SKEENE Uus eesti biit: YASMYN [32]

ESSEE Uitmõtteid tähelepanu hajumisest – Hent Kalmo [36–37] 4 : KAHEKSAKÜMNE KUUES NUMBER REKLAAM

Kinodes alates 31. maist SEKSERPÄEVAKAJA JUUNI 2019 : 5

KUU TEGIJA: PARALLEELREAAL- 35 000 SUSEST SÕNUMITE TOOJA Ligikaudu nii palju koorilauljaid ja pillimängijaid on oodata esinema suvisele juubelilaulupeole, kuhu on saanud kutse 1020 kollektiivi. Teisisõnu on tulemas kõigi aegade suurima osalejaskonnaga laulupidu Ajakirjanik ja suhtekorraldaja, praegu riigi- selle traditsiooni 150-aastases ajaloos. kontrollis kommunikatsioonijuhina ametis olev Toomas Mattson vahendab inimestele eraisikuna Facebooki kaudu väsimatult EKRE propaganda- kanalites levitatavaid – mh isa-poja Helme ja co – obskuurseid mõtteavaldusi. Kui neid sõgedaid ELUHÄKK sõnu, mis kostuvad Tre raadio saates „Räägime asjast”, levitavad kodanikud poleks juhtumisi peaminister Jüri Ratase valitsuse sise- ja rahan- Suvi ning algav festivali- ja matkahooaeg toovad endaga kaasa telgis dusminister, võiks nende jutt olla ehk vähe tähele- ööbimisi, mis tähendab kallil kodumaal enamasti öö läbi külmetamist ja panu vääriv, ent kuna asjalood on teisiti, saame päikesetõusuga algavat talumatut higistamist. Esimese vastu aitab, kui me tänu Mattsoni ettevõtmisele veenduda, et panna magamiskotti kuuma veega täidetud pudel, ja kasu on ka magamis- retoorika pole sugugi mahenenud ja õigupoolest koti vooderdamisest riietega, rääkimata muidugi korralikust alusmatist. on sisu ikkagi õõvastav. Mattsoni tegemisi võib Telgi hommikust saunaks muutumist võimaldab aga vältida termokilest vaadelda ennastsalgava kajakambrisse sukel- tekk, mis tuleb laotada telgile, nii et läikiv pool jääb üles. dumisena, mis pole jõukohane sugugi igaühele. Seal varitsevad lihtinimest reaalsed ohud, nagu langemine vandenõuteooriate küüsi, ent paljude jaoks on ka lihtsalt infohügieeni ja vaimse tervise Seoses keskkonnateadlikkuse kasvuga on suurene- mõttes igati parem, kui sõnumeid paralleelreaal- nud rahulolematus poodides müüdavate pakendatud susest vahendab meediavaldkonnas kogenud köögi- ja puuviljadega. Soome ekspertide selgituse kohaselt tegija. Toomas Mattsoni teravad tähelepanekud on aga näiteks kurgi kilepakendamine laiemas plaanis keskkonda päevapoliitilistel teemadel aitavad ärevatel ae- säästvam kui selle tegemata jätmine, kuna viimane suurendab kauba- gadel pead selgena hoida ja infomüras paremini kadu ja kiirendab kurgi riknemist ning tähendab seetõttu vajadust toota ja orienteeruda ning osutavad selgelt Helmede vas- transportida suuremaid koguseid. Samas on oluline hoolitseda selle eest, et tuolulistele väljaütlemistele, mis ei näita sugugi kilepakendid ei jõuaks keskkonda, vaid ümbertöötlemisse. raugemise märke ning mida nende koalitsiooni- partnerid üritavad pidevate vabanduste saatel muudkui pisendada ja mahendada.

15 SEKUNDIT KUULSUST Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht / Scanpix

Hollywood eesotsas briti filmilavastaja, stsenaristi ja produtsendi Christopher Nolaniga on leidnud üles Laagna tee! Nüüd jääb ainult loota, et filmitegijad ja linnaisad jõuavad omavahel kokkuleppele ja Lasnamäe saab viimaks maailmakaardile viia! Aga nali naljaks, kohaliku filmitööstuse REKLAAMIGURU elujõulisuse seisukohalt läheks säärases mastaabis produktsiooni hädasti Kui keskmisest süvenemisvõimelisemale valijale tarvis, et maailmas hakkaksid levima kuuldused Maarjamaa suurepärastest vaatab ajalehekaanelt vastu Reformierakonna võttepaikadest. üleskutse valida Euroopa Parlamenti protestiks ametis oleva valitsuse vastu Andrus Ansipit, hakkab ta igaks juhuks kontrollima, ega talle ko- gemata vana ajaleht pole kätte sattunud. Head LILLED KADUNUKESELE oravad, võtke ometi jalad tagumiku alt välja ja hakake tegelema päris probleemidega, selmet Eesti Noorte Teaduste Akadeemia 30. mail Tallinnas korraldatud tead- sõuda oma vana rääsunud rasva peal. Küllap mistepõhise Eesti leinamarsil esitati kõigile koolilõpetajatele üleskutse viia suhtekorraldajad väidavad vastupidist, aga natu- oma lõpetamise puhul saadud lilled Stenbocki maja või Tartus haridus- kene sisu ei teeks ühele erakonnale paha. ja teadusministeeriumi ette kadunukest mälestama ning tuletama poliitiku- tele meelde alles läinud aasta lõpus kõigi erakondade allkirjastatud teadus- lepet, millega lubati tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastust ühe prot- sendini SKTst. 58.374707, 27.497684 UUS MUST

Kliimamarsid, Stenbocki hommikud, ühislaulmised, teadmistepõhise Eesti matuserongkäigud jne – valitsusvastased meeleavaldused on muutunud viimasel ajal nii sagedaseks, et nendest on kujunemas pea iganädalane rutiin. Kui seni on tulnud tänavatele peamiselt keskkonnaaktivistidest noored ja kodanikud ennekõike kultuuri-, start-up’i- ning akadeemilistest Foto: Gatis Pāvils / Wikipedia ringkondadest, siis nüüd on põhjust rahulolematuseks ka politseinikel, päästjatel, sotsiaalhoolekandes töötavatel inimestel ning õpetajatel, MEELEAVALDAMINEkelle palgatõusulootused peaminister mai lõpus kustutas. SEAPÕIS

Müürilehe toimetaja sattus juuni esimesel nädalavahetusel Pirita Selveri parklasse ja täheldas seal kahte BMW maasturit, mis olid pargitud par- kimiskohtade vahel olevatele eraldussaartele, ja veel üht bemmi, mille omanik pidas parkimiseks kõige sobilikumaks kaupluse ukse ees olevat Peipsi suurim saar Piirissaar on paljude lindude ja aasta andmetel püsielanikke kokku 53. Suurem osa kollase joonega tähistatud teeäärt. Palusime kogenud mõtetelugejal heita kahepaiksete elupaigana maastikukaitseala ning elanikest on vene vanausulised, kes tegelevad pea- pilk bemmivendade ja -õdede pähe, et mõista nende tegude tagamaid, kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka, miselt kalapüügi ja sibulakasvatusega. Piirissaarele ent pärast paaripäevast vaikust saime professionaalilt lakoonilise teate, kuna sealsetes lompides on end sisse seadnud mit- saab Laaksaare või Tartu sadama kaudu, liikuda et jälgimisperioodi jooksul polnud nimetatud autojuhtide puhul paraku med punasesse raamatusse kantud konna- ja kärn- sobib seal jalgrattaga või jala ning kaasa tasub võtta võimalik mõttetegevust tuvastada. konnaliigid. Saarel on ka kolm küla, milles on 2011. oma toidupoolis, sest poodi saarelt ei leia. 6 : KAHEKSAKÜMNE KUUES NUMBERSPORT ARVAMUS KAOTAMISEST JA EBA- EDUST SPORDIS NING MUJAL

Kaotus on võidu kuri kaksikvend, üht kontseptsiooni ei eksisteeriks ilma teiseta. Ehk oleks aga hoopis tulemuslikum kasvatada kaotushirmu asemele ebakindlustaluvust ning teha rahu võimalusega mitte võita?

Jorgen Matsi

Ma pole kohanud kunagi sportlast, kes ütleks, et talle seda mitte omada ehk see kaotada ning kaotamine ainus võimalus. Sooritushetkel teed enda tegevust meeldib kaotada. Vastupidi, olen kuulnud palju sport- on ju halb, võitmine hea. Need juba väga varajasest täpselt sellisena, nagu sa seda teed – ühest küljest lastest, kes ütlevad, et nad vihkavad kaotamist. Olen lapsepõlvest sisse harjutatud ja üle korratud seosed usaldades enda ettevalmistust täpselt sellisena, nagu kuulnud palju ka sportlastest, kes kardavad kaota- mõjutavad meie mõtlemist kõi- see on, ja teisalt emmates kaost ja teadmatust, sest mist. See on üsna loogiline: miski, mis on väärt vih- kides sooritusolukordades. tulemus ei allu ju su otsesele kontrollile. Kui vaada- kamist, peab olema vähemalt mingil tasandil väga hir- Kui ma määratlen oma peas ta, kuidas kirjanduses, kunstis ja tavateadmises on mus. Ja hirmsate asjadega tuleb võidelda, nagu ütleb edu, siis tean ka, mis on ebaedu, Kohe kui sportlase tähelepanu langeb kirjeldatud võitluse kontekstis läbi aja (sh hiljem ka meile juba tavatarkus. Seepärast ongi üks siiamaani ja seda ma endale ju loomulikult tulemusele, toob ta enda tähelepanu- sporditemaatikas) „ohtlikkust”, siis ohtlikum sellest, kasutatav klassikaline sekkumine nii sooritusärevuse ei soovi. Erinevalt mittesoovitud välja põhimõttelise ennustamatuse ning kes usub, et ta on võitmatu, on see, kellel pole mi- kui ka „kaotushirmu” puhul töö enesekindlusega – esemest, mille saab silma alt ära tekitab sellega ka võimalikud mõrad dagi kaotada. selle tõstmine. Sellega on aga kahjuks mitu probleemi. panna, ei saa soovimatut mõtet oma enesekindluse alustesse. Esiteks ei ole tippspordis edu statistiliselt märkimis- või teadmist ära kaotada. Vas- väärselt eristatav ebaedust. See tähendab, et reaal- tupidi, kui üritame ebamugavat MÄÄRATLEMATU ÄRASELE- sel tippvõistlusel on eristatav küll võitjate ja kaotajate mõtet tõrjuda, siis raamistame TAMISEST vahe, aga selle põhjused mitte. See kehtib isegi hästi selle ohtlikuna ning seda enam proovib meie mõistus mõõdetavate ja enese juhitud spordialade, näiteks sellega tegeleda, seda lahendada, hoides sedasama Selle lähenemise puhul põrkan ma vahel sõna „võidu- ujumise puhul. Mängualadel, nagu vehklemine, palli- mõtet samas kogu aeg meie tähelepanu keskmes. Sel- tahe” vastu. Kuulen, et „tõelistel sportlastel” on ikka mängud või judo, otsustatakse küll väga selgelt, kes le illustreerimiseks kasutatakse tihti nn valge jääkaru võidutahet, ja kui kellegi sooritus ootamatult eba- võidab ja kes kaotab, aga täpne analüüs, „miks” konk- harjutust, mis toimib järgmiselt. õnnestub, siis „ju tal ikka ei olnud seda õiget võidu- reetne võistlussooritus ja -tulemus realiseerusid just Proovi kujutada ette üht jääka- tahet”. Minu jaoks sarnaneb maagilise põhjusmõis- sellisena, nagu juhtus, on tihti klaaskuuliga ennusta- ru. See on sinu isiklik kujutlusjää- Kui ihaldatud võiduga kaasneval para- te, olgu selleks „motivatsioon”, „võitjanatuur” või mist meenutav tegevus. Sellest tulenevalt tekib teine karu. Järgmiseks mõtle, nii hästi „võidutahe”, otsimine ja kasutamine natuke sellega, probleem: sportlane võib olla ükskõik kui enesekin- kui õnnestub, sellele, milline ta tamatul mittesoovitud mõttel – näiteks kuidas Pipi Pikksukk spunki otsis, teadmata mis see del, aga kohe kui ta tähelepanu langeb tulemusele, toob on, millised on ta detailid (must kaotamisest või läbikukkumisest – on tegelikult on. Inimesed tahavad keerulisi olukordi liht- ta enda tähelepanuvälja põhimõttelise ennustamatu- ninaots jne). Kas ta liigutab, on emotsionaalne laeng, siis seda kesksem sustada, enda teadmatust vähendada. Väga mugav on se ning tekitab sellega ka võimalikud mõrad oma ene- paigal? Kas ta üldse teeb mida- plinkiv tulekiri sellest meie tähelepanu- tagantjärele otsustada, et küllap ühe nähtamatu te- sekindluse alustesse. See on justkui kaardimaja, mil- gi? Veeda hetk selle kujutlusega. ruumis saab. guriga saab palju teadmatust ära seletada. See on le üks väike vääratus võib uppi lüüa. Nüüd võta viis minutit, et mõel- mugav, aga tõenäoliselt ekslik. Siinkohal soovitan ka da millest tahes, aga MITTE val- kellegi sooritusele kaasaelajatele hoopis teadmatu- gest jääkarust. See ülesanne pole se talumisvõime treenimist ning aktsepteerimist, et VALGE JÄÄKARU JUHTUM täiesti võimatu, aga enamiku inimeste jaoks on see enamasti on konkreetse soo- väga-väga raske. Mõistus toob ikka ja jälle valge jää- rituse õnnestumise või ebaõn- Lahendus ei saa olla uhkema või parema kaardimaja karu tagasi. Kui ihaldatud võiduga kaasneval parata- Minu jaoks sarnaneb maagilise põhjus- nestumise puhul võimatu lõ- meisterdamine. Ainus võimalus on kasvatada enda matul mittesoovitud mõttel – näiteks kaotamisest puni täpseid põhjuslikke tegu- ebakindlustaluvust. Üles saab ehitada aktsepteeriva või läbikukkumisest – on lisaks emotsionaalne laeng mõiste, olgu selleks „motivatsioon”, reid määrata. eneseusalduse, mis aitaks jääda sooritusel sõltuma- (erinevalt suhteliselt toredast ja neutraalsest jääkaru- „võitjanatuur” või „võidutahe”, otsimine Oma mõistuses on meil või- tuks tajutud enesekindluse puudusest või muudest kujutlusest), siis seda kesksem plinkiv tulekiri sellest ja kasutamine natuke sellega, kuidas Pipi malik luua säilenõtkeid (resi- sisemistest või välistest takistavatest teguritest. Kao- meie tähelepanuruumis saab. Seda suuremaks ja hal- Pikksukk spunki otsis, teadmata mis see lient) mõtteskeeme. Inimes- tushirmust (ja muudest vahetult soorituse või tule- vavamaks võib muutuda sooritusärevus ning seda tegelikult on. tena suudame hoida samal ajal musega seonduvatest negatiivsetest emotsioonidest) raskem on saavutada nauditavat vookogemust (flow). meeles mitut pealtnäha loo- vabanemiseks on vaid üks sada protsenti toimiv viis: Seega võiks minu arvates kaotamisega hoopis rahu giliselt vastuolulist mõtet. Sel MITTE KUNAGI VÕISTELDA! Ainult see, kes kunagi teha. Kui oleme juba kaotamisest mõelnud, siis jah, moel saame me konstrueeri- ühtegi väljakutset vastu ei võta, ei pea muretsema läbi- võimalustena on need negatiivsed stsenaariumid ju da mõtteviise, mis on psühholoogiliselt paindlikud. kukkumise pärast. See pole aga enamiku sportlaste justkui reaalsed, aga mis sellest? Keskendumine mil- „Kõik, mis minuga juhtub, on kogemus, millest õppi- (ega teistegi inimeste) jaoks sobiv soovitud enese- lelegi, mille tõenäolisus ei ole lõpuni enda kontrolli da.” Näiteks selline uskumus aitab suunata tähelepa- arengut pakkuv lahendus. Kui aga tajuda mis tahes all – olgu selleks siis võit või kaotus –, enamasti ei nu kasvule orienteeritud mõtteviisile ning vähendab põhjusel, et väljakutsete vastuvõtmine on väärtuslik, aita. Mis aitaks? Keskendumine sellele, mis on paras- olukorra tajutud ohtlikkust. Me võime mõelda seda et nende suunas soovitakse liikuda, siis on võimalik jagu käsil! Tuleb leida see enda juhitud tegevus, mis ja teada samal ajal, et „just nüüd ja praegu ongi ainus aktsepteerida ka negatiivseid emotsioone, mis kaas- on praegu oluline ja tähendusrikas. Spordi konteks- hetk, mis on olemas”. Veelgi enam, tõenäosuslikult nevad mis tahes tegevuse või valdkonna väärtus- tis tähendab see funktsionaalsete soorituseelsete võibki see hetk ju jääda mulle viimaseks nii selles, tamisega. rutiinide loomist ja järgimist, aga see kehtib ka mujal. millega ma parasjagu tegelen (olgu see siis treening Põhjuseid selleks on mitu. Esiteks on meie psüühika Mida on mõistlik teha vahetult enne väga olulist ava- või võistlus või üldse mingi spordiväline sooritus- arenenud evolutsioonilise surve all, mille kontekstis likku esinemist? Saab kümnendat korda oma märk- Jorgen Matsi on psühho- situatsioon) kui ka üleüldises eksistentsiaalses plaa- on kõige-kõige olulisem ellujäämine suhteliselt väike- med üle vaadata, aga kui seda on juba piisavalt teh- loog, praegu asutusesisene nis. Selles mõttes pole jällegi mingit tähtsust õppimi- sel aja- ja ruumiskaalal. Teiseks on meile loomariigis tud, siis tasub võib-olla juua klaas vett ja lihtsalt olla. nõustaja, personal coach sel või tulevikul – pole olemas kriitilisemat momenti ilmselt ainsana omane võime luua keerulisi mitme- Siin ei ole universaalseid valemeid, vaid tuleb mõelda IT-ettevõttes Pipedrive, kui just seesama üksainus siin ja praegu. See kehtib suunalisi mõiste- ja mõttevõrgustikke. Kui miski on sellele, mis tegurid toetavad sooritust, ning seejärel spordiklubi Võimla treener ka sinu puhul, hea lugeja. Sa ei saa enam kunagi nen- millestki vasakul, siis teame kohe, et see teine on pa- lihtsalt protsessi usaldada. Kui aga kätte peaks jõud- ja sportlane, kelle kätt on de ridade lugemiseni mitte jõuda. Minevik on muut- remal. Kui mõtleme, et toas on pime, siis teame, et ma täielik teadmatus ja „peataolek”, siis ehk ei olegi erinevatel kahevõitlusala- matu. Tulevik on määramatu. Siin, just siin on su seal ei saa olla samal ajal valge. Kui miski on hea, siis enam mõtet püüda midagi „päästa”, vaid hoopis liht- del võisteldes tõstetud ja järgmine samm ning kaotusele (täpsuse huvides olgu selle suhtes eksisteerib miski, mis on halb. Kui me salt võtta see „paanika” vastu ning teha täpselt seda, tõstmata jäetud rohkem, kui öeldud, et ka võidule mitte) pole siin lihtsalt kohta. omame midagi, siis oleme teadlikud ka võimalusest milleks sa tol momendil suuteline oled – see ju ongi täpselt kokku lugeda jaksaks. Hinga. Tegutse. MAAILM SPORT JUUNI 2019 : 7 JALGPALL KUI VÕIMAS DIPLO- MAATILINE TÖÖRIIST

Mihkel Märtens Kui 2010. aasta lõpus andis FIFA 2022. aasta jalgpalli nende üks eesmärk on Katari imago parandamine Etihad Airways ning telekomiettevõttega Etisalat). maailmameistrivõistluste korraldamisõiguse Katarile, rahvusvahelisel areenil. Ühest küljest aitavad sellised sponsorid hiilida mööda kostus nii mõnestki maailmanurgast hämmastunud Jalgpall on selleks täiuslik vahend. Partnerlus klubiga UEFA kehtestatud finantsilise ausa mängu põhimõte- ohkeid. Kriitika alused pole kaugeltki ainult sport- PSG on pakkunud näiteks võimalust reklaamikam- test (mis peaksid aitama vältida olukorda, kus rikkad likud (MM toimub esimest korda talvel, sest suvel paaniateks, kus jalgpallistaarid kutsuvad fänne tutvu- omanikud saavad klubi toetamisse lõputult oma raha kerkivad Katari kõrbes temperatuurid üle 50 kraadi). ma Katari vaatamisväärsustega. Klubi president on pumbata) ning teisalt reklaamida ettevõtteid sadadele Ettevalmistusperioodi on saatnud lugematud artiklid katarlane Nasser Al-Khelaifi, kes on ühtlasi Katari miljonitele vutifännidele. Klubi staadioni ümbernime- ja raportid olematutest töötingimustest ning staadio- valitsuse minister. Alates 2011. aastast on kulutatud tamine Etihadi staadioniks on aidanud tuua Araabia neid püstitavast orjatööjõust. Tundub justkui häm- uute mängijate ostmiseks Katari riigi toel üle miljardi Ühendemiraadid märkamatult keskmise briti jalgpalli- mastav, miks peaks paari miljoni elanikuga, Eestist neli dollari ja tänu sellele on tuldud viimasel kuuel hooajal fänni igapäevakeelde. korda väiksem riik üldse soovima sellist suursündmust viis korda Prantsuse meistriks. Klubiga Manchester City seotud tegelaste puhul on korraldada. PSG pole ainus näide Katari Euroopa tippjalgpalli ilmne ka silmakirjalikkus demokraatia ja väärtuste Jalgpalli maailmameistrivõistlused on olümpiamängu- tehtud investeeringutest. Aastatel 2013–2017 ilut- teemalistes sõnavõttudes. Klubi peatreener on ni- de kõrval spordimaailma teine suurim lava, mis mee- ses FC Barcelona särgil Qatar Airwaysi logo, praegu melt katalaan Pep Guardiola, kes on toetanud oma RSRi veerus kirjutavad Tartu litab lisaks sadadele miljonitele televaatajatele võõ- on riiklik lennufirma eelmise hooaja Meistrite Liiga väljaütlemistega korduvalt Kataloonia iseseisvust. Ta Ülikooli Rahvusvaheliste rustajariiki turistihordid. Jalgpalli suurturniiri organi- Suhete Ringi liikmed rahvus- seerimise kui mainekujundusprojekti edukust näitas vahelisel tasandil olulistest möödunud aasta suvel MMi võõrustanud Venemaa. teemadest. Seekord ana- Meistrivõistluste ajal väisasid riiki sajad tuhanded tu- lüüsib Mihkel Märtens, kuidas ristid. Külalistele jäid peamiselt meelde korraldajariigi riigid kasutavad jalgpalli külalislahkus, soe vastuvõtt ja tagatud turvalisus, mis- mõjutusplatvormina. tõttu kiputi unustama nii inimõiguste rikkumisi kui ka demokraatia puudumist. Selliste muljetega koju naa- sev fänn saab justkui riigi saadikuks. President Putin kasutas võimalust teha head suhtekorraldust, posee- rides ohtralt nii trofee kui ka kohale tulnud spordimaailma staaridega. Sama loodab teha ka Katar.

NAFTARIIKIDE MAINEKUJUNDUS- PROJEKT Jalgpallist on saanud võimas pehme jõu tööriist, mida kasutavad eriti intensiivselt Pärsia lahe äärsed riigid. Viimastel aastatel on tehtud hiiglaslikke investeerin- guid nii Euroopa jalgpalli suurklubidesse kui ka riikide endi jalgpallikultuuri ja -taristu arendamisse. Laheriiki- desse meelitatakse mängima oma karjääri tippaastad seljatanud staare, rahavoogudega üleujutatud jalg- palliakadeemiatest oodatakse kohalikke tulevikutegi- jaid ning hästi tasuvate sponsorlepingutega soovitakse parandada riigi mainet läänemaailmas. Jalgpall on aidanud Katarit ka praeguses diplomaa- tilises kriisis, mille käigus on mitmed regiooni riigid Venemaa president Vladimir Putin paitamas Moskvas peetud jalgpalli MMi finaali järel Jules Rimet’ nimelist karikat. Kuidas poseerivad spordimaailma hinnatuima trofeega kolme aasta pärast Katari šeigid? Foto: Aleksei Nikolski / Sputnik / Scanpix Saudi Araabia eestvedamisel Katariga diplomaatilised suhted katkestanud. Xavi, üks poolfinalisti AS Roma särgisponsor. Eelmisel aastal on isegi saanud jalgpalliliidult trahvi iseseisvuspüüd- enim tiitleid võitnud hispaania vahetas Saksa tippklubi Müncheni Bayern välja oma lusi sümboliseeriva kollase rinnalindi kandmise eest, Jalgpall on pakkunud kahtlemata platvormi jalgpallur, on mänginud klubijalg- ametliku lennupartneri, hakates lendama koha- sest avalikud poliitilised sõnumid on inglise jalgpallis palli alates 2015. aastast Katari liku Lufthansa asemel Qatar Airwaysiga. Kuigi Luft- keelatud. naftariikide progressiivsena kujutamiseks, klubis Al Sadd. Pallivõlur on kut- hansa oleks soovinud sponsorlust jätkata, oli neil pea Kui Associated Pressi ajakirjanik Rob Harris päris juhtides tähelepanu kõrvale inimõiguste sunud teisi laheriike avalikult üles võimatu Katari ettevõttega rahaliselt konkureerida. pressikonverentsil Guardiolalt, kas rängalt inimõigusi rikkumistest tingitud rahvusvaheliselt lõpetama varsti pea kaks aastat Selle partnerluse taga on näha trendi, et riiklike hu- rikkuva režiimi toetatud jalgpalliklubis töötades on halvakspanult ning režiimi kriitikute väldanud blokaadi, millega soovide edendamiseks sponsoreerivad riiklikud ette- moraalselt eetiline selliseid kommentaare teha, vas- vaigistamiselt. vitakse vähendada Katari mõju- võtted tippbrände, mida jalgpalli suurklubid kahtle- tas Guardiola, et iga riik saab ise valida, milliseid õigu- võimu regioonis. mata on. si, põhimõtteid ning väärtusi kaitsta. Kuna Hispaania Rahvusvahelisel areenil on aida- olevat vaba ja demokraatlik riik, juhtis ta tähelepanu nud silma paista selle aasta algul Hispaania valitsuse käitumisele iseseisvusreferendumi toimunud Aasia meistrivõistlused jalgpallis, mille võit- ARAABLASTE VÄGIKAIKAVEDU korraldamisel. jaks ei tulnud ei favoriidid Jaapan ega Lõuna-Korea, KLUBIJALGPALLIS Abu Dhabi suunal ei soovinud ta lennutada ühtegi vaid seesama MMi korraldav Katar. Kuigi ükski Ka- kriitikanoolt, normaliseerides sellega justkui režiimi tari pöidlahoidja ei saanud mainitud diplomaatilise Maailma jalgpallis on märgata ka teiste laheriikide suhtes kriitiliste dissidentide vangistamist ning migran- vastuseisu tõttu Ühendemiraatides toimunud võist- mõju. Inglismaa tippklubi ning eelmise hooaja meister tidest tööliste halba kohtlemist. Võib muidugi speku- lusele reisida ning kohalikud fännid viskasid mängude Manchester City kuulub Abu Dhabi United Groupile, leerida, kas sellise silmakirjalikkuse põhjus on Guar- ajal Katari jalgpallurite suunas kingi ja sandaale, oli mille omanik on Mansour bin Zayed Al Nahyan (šeik diola pea 20 miljoni naelane aastapalk või ta ei ole Aasia meistriks tulemine sümboolne võit, mis aitab Mansour), kes on Araabia Ühendemiraatide presi- lihtsalt teadlik Ühendemiraatides kohapeal valitsevast palju kaasa riigi mainele, näidates neid positiivses dendi poolvend ning asepeaminister. Manchester olukorrast, kuid olenemata tagamaadest on autori- valguses. City Abu Dhabi seosed on saanud kriitika osaliseks. teetse isiku edastatavad sõnumid mõjusad suurele hul- Mihkel Märtens on Tartu Laheriikide mõju maailma jalgpallis ei piirdu ainult Amnesty Internationali sõnul kasutavad klubi omani- gale jalgpallifännidele. Ülikooli Rahvusvaheliste suurturniiride ja rahvuskoondiste tasemega, vaid ula- kud sporti, et „puhastada riigi määrdunud mainet”. Suured jalgpalliklubid on kahtlemata brändid, millega Suhete Ringi president ning tub ka klubijalgpalli. Prantsusmaa meistriklubi Paris Jalgpall on pakkunud kahtlemata platvormi riigi prog- seotus lisab rohkesti rahvusvahelist tuntust. Jalgpalli- füüsikatudeng. Vaatamata Saint-Germaini (PSG) omanik on Qatar Sports Invest- ressiivsena kujutamiseks, juhtides tähelepanu kõrva- staarid on autoriteedid, kelle sõnu jälgivad nii suure- reaalteaduslikule taustale ments, millel on väga tugevad sidemed riigivõimuga, le inimõiguste rikkumistest tingitud rahvusvaheliselt mad kui ka väiksemad jalgpallisõbrad. Viimase aasta- paeluvad teda Lähis-Ida kuna see kuulub Qatar Investment Authority alla halvakspanult ning režiimi kriitikute vaigistamiselt. kümnega intensiivistunud rahaline panus Euroopa tipp- intriigid ning geopoliitilised (faktiliselt on tegu riigi omandis oleva klubiga). Ette- Klubi on sõlminud mitmeid sponsorlepinguid Emi- klubidesse aitab inimõigusi rikkuvate režiimide nägu heitlused. võte tegeleb peamiselt välisinvesteeringutega ning raatide riiklike ettevõtetega (näiteks lennufirmaga paremas valguses näidata. 8 : KAHEKSAKÜMNE KUUES NUMBERSPORT SOTSIAALIA KUIDAS OLLA EETILINE SPORDISÕBER?

Eetilised kaalutlused suunavad juba ammu seda, mida me suhu topime või selga paneme, viimastel aastatel järjest enam ka seda, kuidas me meelt lahutame. Mis ohverdusi tuleks meil teha, et tippsporti iseloomustav fänlus väärtustaks midagi muud kui iga hinna eest võitu?

Kirjutas Andrei Liimets, illustreeris Vahram Muradyan

2014. aasta 3. märtsil astus Ameerika Ühendriikide kehtib seoses tarbimisega, kus koguvad populaarsust teada, et enamjaolt me ei ole,” võttis Jüristo toimunu korvpalliliigas NBA väljakule kaks Jasonit. Jason Col- loodussõbralikud materjalid, taaskasutus, fair trade. kokku. „Väärtused on väärtused ainult siis ja ainult lins, kelle jaoks oli tegemist debüüdiga koduklubi Kõige teravam tähelepanu on ilmselt toitumisel. Too- seeläbi, kui me jääme neile kindlaks ka siis, kui see on Brooklyn Netsi ridades, oli aasta varem liiga esimese ted olgu ökod, munad vabapidamisel kanadelt, liha raske, ebamugav ja valuski.”1 mängijana avalikult kapist välja tulnud. Viis aastat hil- kohalik, menüüs vegevõimalus, burger gurmee ja õlu Pekingi olümpia oli alles esimene vastuoluliste suur- jem on ta endiselt ainus, kes on endas nii palju julgust käsitöö. Kõik need tarbimisotsused on osa tarbija sündmuste pikas reas. Möödunud suvel kutsusid paljud leidnud. Täismaja aplodeeris talle maruliselt. Kui pal- identiteedist, väljendavad seda, kes ta on, millised on aktivistid kogu täiega Venemaal toimunud jalgpalli maa- ju on aga neid, kes nimetaksid tehniliselt piiratud ja tema maailmavaade ja väärtused. Kuidas aga rakenda- ilmameistrivõistlusi boikoteerima ja enamasti ilmselt muus osas mitte eriti märkimisväärset karjääri teinud da sarnast väärtuspaketti spordile, kus mängib ikka ja teatakse ka selle põhjust: inimõiguste ja pressivabadu- Collinsit näiteks oma lemmikmängijaks? Kui paljud jälle ainumääravat rolli võime väljakul särada ja võita? se õudne olukord korraldajariigis, lokkav korruptsioon seda nime üldse kuulnud on? ning muidugi Krimmi jätkuv okupatsioon. Küll aga on rohkelt neid, kes nimetaksid nõnda teist SÕDA ILMA TAPMISETA Ja ometi, vaevalt et on eriti palju neid, kes suvise Jasonit, toona Netsi treenerina tegutsenud eksmängi- „Sport on nagu sõda ilma tapmiseta,” on öelnud amee- vutipeo vahele jätsid. Kui protestigrupi Pussy Riot jat Jason Kiddi. 2001. aastal tunnistas Kidd end süüdi rika meediamagnaat Ted Turner. Ehkki ennekõike on liikmed kogu maailma silmade all finaali ajal väljakule tegemist meelelahutusega, jooksid, karjatasid rohked spordifännid sotsiaalmee- võetakse pallimurul, rallira- dias, et kuidas nad julgesid!? Just siis, kui finaali kaota- jal või kergejõustikustaadio- nud väike Horvaatia oli end kogumas ja mängu tagasi Kui protestigrupi Pussy Riot liikmed kogu maailma silmade all nil toimuvat vaatamata lan- tulemas! Miks on vaja niimoodi sportlasi segada? jalgpalli MMi finaali ajal väljakule jooksid, karjatasid rohked genute puudumisele sageli Sport seati seega justkui ühiskonnas toimuvast väl- tõsisemalt ja kirglikumalt kui japoole, olulisemakski, sportlaste õigused ettepoole spordifännid sotsiaalmeedias, et kuidas nad julgesid!? Miks on ükskõik mida muud ühis- vabadust taotlevate kodanike allasurutud huvidest. konnas. Sellist mõtteviisi edendab paraku kaude ka suurte vaja niimoodi sportlasi segada? Kui jalgpallimaailma suurim katusorganisatsioonide sage refrään: sport ja poliiti- täht Lionel Messi hiljuti klu- ka käigu lahus. Seda, kuivõrd silmakirjalik on säärane bi eest kaunist karistuslöö- suhtumine, pole ilmselt taas mõtet pikalt kirjeldada: koduvägivallas. Mees olla muu hulgas murdnud oma gist oma 600. värava lõi, läks Twitter hulluks. „Messi needsamad katusorganisatsioonid asetavad end ise naise ribi ning löönud teda peaga vastu auto arma- on jumal,” kaikus säutsusfääris. Maailma suurimad rõõmuga ühisele punasele vaibale maailmapoliitika tuurlauda. Kümmekond aastat hiljem lisandus tema sporditähed on iidolid, keda kummardavad ja kelle iga võimsate ja vägevatega, osalevad enda finantseerimi- CVsse alkoholijoobes autorooli istumine. Väljakul oli sammu jälgivad kümned miljonid. Pole ka ime. Ühelt seks kõrgetasemelistes võimumängudes, legitimeeri- Kidd aga maagiline – üks oma põlvkonna mõjukai- poolt on sport lihtne ja, kui tegemist pole just jää- vad ja suunavad, olgu heas või halvas, oma otsuste maid ja imetletuimaid mängijaid, kes viis liiga punase keegli või kriketiga, kõigile arusaadav: võidab see, kes kaudu režiime ja valitsusi. jõuab esimesena finišisse või rohkemate väravateni. Tei- TAAVET JA KOLJAT salt vahendab sport kirjut Eks fännide ootus spordile ja sportlastele olegi kahe- Niivõrd sügavalt puudutava suhte juures, nagu seda pakub fänlus, valikut isiklikke narratiive, tine. Ühelt poolt tahetakse meelelahutust ja midagi, tundub lemmikute valik aga sageli hirmus juhuslik: see on ajas- näiteks kust eri võistkonnad mis distantseeriks muust maailmast, kõigest argisest, või mängijad tulevad ning teisalt otsitakse tähendust, osadust, identiteeti. Sport tuse, parasjagu teleris eetris olnud mängu, sõbra soovituse, kuhu lähevad. „Parem kui võimaldab ilmekalt vastandusi ja hõimukultuuri, kus „Troonide mäng”,” on ise- jaotutakse leeridesse ning saadakse rõhutatud kujul särgivärvi küsimus. loomustatud Turneri sõnu kõike, mis fännikultuuris nii head kui ka halba. Ollakse kinnitaval moel korduvalt osa tugevalt ühtehoidvast kogukonnast, aga üsna krii- tänavust klubijalgpalli täht- tikavabalt võetakse ka omaks kõik, mis selle kuulumi- laterna meistritiitli nõudlejaks ning paistis silma söö- saimat turniiri Meistrite Liigat, mis on pakkunud ühe sega kaasneb. tudega, mida keegi teine ei osanud oodata. Tiitlivõit- suure üllatuse ja dramaatilise käigu teise järel. Klubide vahel, olgu vutis, korvpallis, Ameerika jalg- ja, viiekordne liiga parimate koosseisu valitu, kuulsus- Ometi esitab tippsport fännile moraalselt rohkelt pallis või mujal, tekivad vastasseisud, kus kiindumus te halli liige. Miljonite iidol. keerulisi väljakutseid. Tarmo Jüristo meenutas Viker- on absoluutne, nagu seda on ka vastuolek. Igipõline Kidd pole sugugi kõige äärmuslikum näide tippspor- raadio päevakommentaaris NO99 kunagist aktsioo- „meie” ja „nemad”. Pole ime, et Euroopa jalgpalli- ti ja spordi-iidoleid ümbritsevast dissonantsist saavu- ni, kus publik kutsuti vaatama rahvuskangelase Gerd staadioneid on nimetatud korduvalt marurahvusluse tuste ning inimlike väärtuste vahel. Pool tosinat süüdis- Kanteri kettaheiteid 2008. aasta Pekingi olümpial. eredaimateks kantsideks. tust vastassugupoole ründamises ei takistanud poksi- Laval vesteldi olukorrast okupeeritud Tiibetis, Kan- Samas on sportlased eeskujud. Neilt oodatakse pa- jal Floyd Mayweatheril matšide pealt sadade miljo- teri katseteks katkestati aga kõigi üllatuseks ülekanne nust ühiskonda, seisukohavõtte, hoiakuid. Pea igal nite dollarite teenimist ega karjääri lõpetamist kao- ning saal läks pimedaks. Eesti spordi parimale pojale tippsportlasel on oma fond või mitu, mille kaudu osa Andrei Liimets on koda- tusteta ning ühena ala kõigi aegade hinnatuimatest kuldmedali toonud õhtu lõpuks oli jäänud saali mõni hiigelpalgast heategevusse suunata. Eestis on edenda- nikuaktivist, sõnumiseadja staaridest. Näiteid ahistamis-, vägistamis- ja muidu üksik hing. tud jalgpalli abiga integratsiooni, Hispaanias tegeletud ja kultuurikriitik. Töötab vägivallatsemissüüdistustest leiaks rohkelt pea iga ala „Aktsiooni mõte oli küsida neilt kohaletulnutelt, kas suitsetamisest loobumisega, Inglismaal kuriteoennetu- Vabaühenduste Liidu ja tippude hulgast. nad oleksid nõus loobuma neist põnevust ja rahvus- sega. Paraku on see klubide üldstruktuuris siiski üsna SPIN-programmi kommu- Vastutustundlikkust kilbile seadvas ühiskonnas on likku uhkust täis sekunditest solidaarsusest ühe väike- kümnendajärguline, sest ennekõike tuleb ikkagi tegut- nikatsioonijuhina, juhib Eesti räägitud palju sellest, kuidas väärtusotsused juhivad rahvaga, kes ka tahaks elada kaasa oma sportlaste seda äriliste huvide nimel, mida aitavad suurte reklaa- Filmiajakirjanike Ühingut üha enam erinevaid valikuid. Noored otsivad tööand- triumfidele sellel suurimal rahvusvahelisel areenil, kuid milepingute ja teleõiguste maailmas toota sportlikud ning kui aega üle jääb, teeb ja jat, kes jagaks nende väärtusi, panustaks kogukonda, kelle jaoks ei kesta blackout loetud sekundeid, vaid võidud. Tarbijatena aitame sellele kaasa, olgu särke, vahib üksjagu sporti. mõtleks lisaks ärikasule ka ühiskondlikule hüvele. Sama nüüd juba enam kui pool sajandit. Ja vastuseks saime pileteid või ükskõik mis muid meeneid ostes. SOTSIAALIASPORT JUUNI 2019 : 9

Jalgpallisõbrana olen sageli mõelnud, kuidas tekivad suguste eetiliste implikatsioonide ja väärtusküsimus- kaugsuhted jalgpalliklubidega. Seos kohaliku klubiga teta, puudub süsteemis muutumisvajadus. on füüsilise kokkupuute tõttu lihtsalt hoomatav, pöö- Paraku ei nähta spordis niivõrd võtit arenguks, vaid rane poolehoid sportlastele või klubidele tuhandete väga sageli ikkagi lihtsalt ajaveetmisvõimalust. Võima- kilomeetrite taga aga müstilisem. Fänlus kipub olema lust end maha laadida või välja elada. Mitte et ka see tohutult emotsionaalne. Oma lemmikute eest visku- aeg-ajalt vajalik poleks, ent selleks et näha säärase takse mõtlemata ambrasuurile, peetakse maha pikki pretensioonitu suhtumisega kaasnevaid probleeme, vaidlusi, kaotuste korral valatakse krokodillipisaraid tasub külastada näiteks mõnda noorteliiga vutimatši, (jah, just, ka täismõõtu mehed, eriti nemad) ning või- kuhu kogunenud vanemad kipuvad end väljendama tude korral röögitakse televusseri ees hääl kähedaks. suuresti karjudes ning valama solvangutega üle nii jä- Niivõrd sügavalt puudutava suhte juures tundub reltulijaid, kohtunikke kui ka üksteist. Peamine ootus lemmikute valik aga sageli hirmus juhuslik: see on on ikkagi võit väljakul. ajastuse, parasjagu teleris eetris olnud mängu, sõbra Samale panustab ka meedia. Spordikülgi on lehte- soovituse, särgivärvi küsimus. Seos lemmikutega on des üksjagu, tippsporti peegeldab ja laiendab terve ju puhtalt abstraktne. Eesti kohalikele vutiklubide- uudiste, kommentaaride ja (sageli jutumärkides) ana- le otsustavad kirglikult kaasa elada vähesed, nende lüüside paralleeltööstus, mis ootusi sportlastele üha kokkupuude kogukondadega kipub olema mitmetele kõrgemale krutib. Nõnda põhjendavad suusatajad do- jõupingutustele vaatamata üsna pindmine. Masside lemmikud on ikkagi suurklubid kaugetelt maadelt ja võõrastest linnadest, kellega saabub lähem isiklik kokkupuude alles siis, kui oma kukrut kergendatakse Kuniks panused on meelelahutusel ja sportlikul edul ilma piisavalt, et lunastada lennupiletid ning üldjuhul vähe- malt sama kallid mängupääsmed. igasuguste eetiliste implikatsioonide ja väärtusküsimusteta, Moraalne dimensioon jääb pigem tagaplaanile. Eks puudub süsteemis muutumisvajadus. olen isegi mõelnud, et sümpaatia lemmikklubi FC Barcelona vastu tugineb mingitele tugevamatele usku- mustele ja veendumustele. Kataloonia identiteet kõ- neleb enesemääramisõigusest ja vabadusest, ajaloo- pingut tohutu edukoormaga. Nõnda on ka mitmete line vastandus keskvalitsusega on kui Taavet Koljati kohalike vutiklubide esindajad omavahelistes vestlus- vastu, rivaliteet Real Madridiga kui vastasseis tolle tes maininud, et isegi kui klubi tahaks panna rohkem suure toetaja kindral Franco fašistliku pärandi ja galac- rõhku spordivälisele tegevusele, on motivaatoreid ja tico-kultuuri röögatu rahaga. ootusi selle suhtes väljastpoolt üsna vähe. Nii ajakir- Tegelikkuses on need narratiivid suuremas jaos petli- janikud kui ka oma noored trennidesse usaldanud va- kud. Vutipanteonis pole Barcelona mingi Taavet, vaid nemad korjavad ikkagi üles tulemused. Hea treener ajalooliselt Euroopa suurvõim, kes maksab oma mängi- on see, kes viib võistkonna võidule. Hea mängija see, jatele palka Realist rohkemgi. Vaatamata kõrgele mee- kes kõige rohkem väravaid lööb. Muu tuleb kusagil lelahutusväärtusele toetab kas või seesama pileti- või selle järel. särgiraha lõpuks süsteemi, kus makstavad tasud on Aga nii ei pea. Tööalaselt on mul rõõm toimetada ületanud – arvestades ühiskondade majanduslikku näiteks spordipõhise arenguprogrammiga SPIN, mis lõhestatust – igasuguse moraalse põhjendatuse piiri. õpetab noortele jalgpalli kaudu erinevaid eluks vaja- Sel aastal kantakse klubi mängijate kontodele ligi mil- likke oskusi. Meeskonnatööst enesejuhtimise, konf- jard eurot, Messi üksinda teenib nädalas üle poole liktide lahendamise ja eesmärkide seadmiseni – need miljoni euro (ärimaailma tippjuhtide kõrval kahva- on ülekantavad kõikjale mujale elus. Sport üksinda ei tub muidugi seegi), millele lisanduvad veel hiiglasli- anna ühelgi moel tarbides midagi, sport üksinda ei ku väärtusega sponsorlepingud. Sarnased summad pruugi terviselegi kasulik olla, selle kõige eelduseks jõuavad pea kõigi maailma tippude pangakontodele. on ikkagi spordiga kaasneva läbimõtestamine. Seda Iroonilisel moel on vutimaailma kaks suurimat staari võib teha sporti vaid saavutuste tasandil võitudeks- Messi ja Cristiano Ronaldo käinud viimastel aastatel kaotusteks jaotades, aga saab minna ka tunduvalt kau- pikalt kohut tohutute maksupettuste tõttu. gemale: kasutada seda vahendina isiksuse ja oskuste arendamisel; peegeldusena ühiskonnast, mis võiks VÕIT ON KÕIK samas pakkuda head eeskuju. Suurklubid ja tippsport jäävad siiski suuresti nõnda See eeldab aga toetuse ja poolehoiu olemasolu neilt, kaugele, et üksiku eetilisemalt fännata sooviva spordi- kes ühel või teisel moel spordiga kokku puutuvad. sõbra otsused muudavad vähe. Kapitalistlik hoob pei- Sport on põnev, sport on kirglik. Ja sport võiks olla tub aga selles, et iga tarbimisotsus on kui väike hääl rikastav. Nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil. See ja märk eelistustest, olgu poeletilt kanamune valides, nõuab aga suhtumise muutumist, et olulised poleks kinos pileteid soetades või lemmiksportlasi näitava- vaid väljakul saavutatud tulemused. Ehk siis on roh- le telekanalile häälestudes. Tõenäoliselt on esimene kem ka neid, kes saavad öelda, et nende lemmikkorv- samm eetilisema spordimaailma poole seega küsimus, pallur on Jason Collins, mitte Jason Kidd. mida me tarbijatena spordilt üldse ootame. Kuniks panused on meelelahutusel ja sportlikul edul ilma iga- 1 Jüristo, T. 2017. Väärtuste tegelik ruum. – ERR, 09.10. 10 : KAHEKSAKÜMNE KUUES NUMBERSPORT JALGPALL

MUDA, KAOS JA MOKALAAT – SEE ON RAHVALIIGA ROMANTIKA

Eesti jalgpallipüramiidi madalaimal astmel toimetavad sõpruskonnad, kelle jaoks mänguoskus on teisejärguline, entusiasm ja meeskonnavaim aga ammendamatu.

Daniel Tamm

Rahvaliigas alustanud FC Zapoos sihib nüüd ristnurki juba kolmandas liigas. Foto: Joakim Klementi

Algusest peale kipub jaks vastaste omale alla jääma, rahvaliigas ei varjuta sportlik nivoo (ega selle puudu- on siin nii mõnegi asja üle, aga edasi saab vähemalt kuigi, jah, trenni pole me veel kordagi teinud. Aga ega mine) aga saadava emotsiooni suurust. ainult paremaks minna. Algus olevat olnud raske ka nemadki seda nägu pole. Alles mõni minut enne pool- Seikluspargile, kes jäid siiski koosseisule truuks, ja aja lõppu selgub, et vastaseid sai platsile ühe võrra aastatega jõudis kokkumäng järele. Paralleelselt on rohkem – kohtunik unustas kontrollida. Samas hea MULJEID VÄLJAKU ÄÄREST tõusnud rahvaliiga tase, kus purjuspäi enam platsile seegi, et kohtunik üldse kohale jõudis. Ja vastasmees- ei joosta (selle kohta vt lähemalt Ekspressi lugu JK kond. Juhtunud on sedagi, et kohal on kõik peale vära- Seda kinnitab Laagri staadionil ka FC Maksatranspor- Karsklusest)1 ning sportlikku võimekust annab Seik- vate. Või noh, väravad on küll olemas, ent puudub võti, di vasakkaitsja, kes hakkas jalgpalliga tegelema alles luspargi eestvedaja hinnangul võrrelda juba vähemalt mis neid ühendava tabaluku avaks. Jalgpalli rahvaliigas pärast meeskonna registreerimist. Ometi on rahva- neljanda liigaga. Sinna pürgimine tähendaks aga roh- tuleb olla valmis kõigeks ja kõigiks. Vägivaldsete jaoks liiga tiim alistanud äsja kolmandas liigas palliva Harju kem bürokraatiat ja suuremaid väljaminekuid, mistap olevat reserveeritud põrgu seitsmes ring, ent muist JK Laagri ning liigub seega edasi väikeste karikavõist- praegu on Seikluspark rahvaliigas rahul. Sport hoiab neist tunneb end mugavalt ka siin, Eesti jalgpallipüra- luste 32 parima sekka. Meeskonna tugevusteks peab sõpruskonda koos. „Seepärast see vist rahvaliiga ongi, ta hoopis disaini, turundust et toob rahvast kokku,” teoretiseerib platsi äärde puh- ja tiimivaimu. Selgub, et näi- kama tulnud Seikluspargi tiputormaja. teks erkroosa mänguvorm Järjest suureneb huvi rohujuuretasandile viidud jalgpalli vastu, sai valitud nimme selleks, et „vastased meid alahindaksid HÜPPELAUD KÕRGEMALE mis vastandub mõneti üha kallinevale ja kommertsialiseeru- ja vaataksid, et tulime siia vale tippspordile. nalja tegema”. Olulist rolli Jalgpalliliidu rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet mängib ka sotsiaalmeedia, Allas tõdeb, et rahvaliiga laiem siht on tõepoolest kuhu jõuab kõik klubiga võimaldada kõigil huvilistel pääseda ligi meeskonna- seonduv, et toetajaskonda spordile, et osa saaks võtta praktiliselt igaüks. Kodu- miidi seitsmendal astmel, kus kaarte näeb haruharva koondada. Tõepoolest, mängupilt on küll vastaste kootud klubid toovad kokku nii sõpruskondi kui ka ja vigastusteta lõppev hooaeg on pigem reeglit kinni- kasuks ja tasemevahe selgelt nähtav, ent fänniarmee alevikke. Vaja pole kahekohalist edurivi, täismõõtudes tav erand. ja õhina toel vormistatakse kaotusseis võiduks ning platsi ega diplomeeritud kohtunikku. Kuniks entusias- Vähemalt jääb asjast selline mulje, kui tugineda teiste võiduväravale järgnev külakuhi on nagu päris. Pärast mi jagub, on ka mänguoskus teisejärguline. Selleks et pajatustele, mis kipuvad teatavasti toonitama seda mängu tõdeb Maksatranspordi keskkaitsja, et spordi ind püsiks aga terve hooaja vältel, seati 2017. aastast kõige mustemat. Ometigi on tänavu esimest juubelit kõrval on peamine siiski seltskond: ligi kolmekümne- sisse 100 euro suurune osalustasu ning kohustusli- tähistava rahvaliiga ehk Eesti madalaima liiga popu- pealine kamp hoiab ühte ka platsist eemal ja üksteise kuks muutus mängijate registreerimine. Allas nendib, laarsus aastate lõikes tõusnud. 2010. aastal 67 osa- sünnipäevad on poistel peas. et selle peale osalejate arv küll korraks kukkus, ent lisega alustanud liigas ristavad sel suvel piike 116 eri- Roosas mängib ühtlasi JK Elva Seikluspark, kuigi sel- ära vajusid just need, kes kippusid enne hooaegu nevat tiimi, kellest parimad selgitatakse välja juba le taga on pigem demokraatia kui taktika. See toon poolikuks jätma, ja kokkuvõttes on liiga tase sellest rahvusstaadionil. Rahvajalgpalli laiem tähelend on tä- sai lihtsalt enim hääli. Rahvaliigasse suhtub klubi igata- tõusnud. Praeguseks kujutab rahvaliiga endast juba heldatav ka internetiavarustes. YouTube’is koguvad hes tõsiselt: eesmärk on enne rahvaliigast lahkumist otsapidi mitteametlikku viiendat liigat, kustkaudu on populaarseimate meeskondade mängud näiteks re- sellest viimast võtta ning, tõepoolest, kümmekond algajatel hea liigapüramiidi siseneda ning teha esime- gulaarselt kuuekohalisi vaatajanumbreid (vt nt Pal- minutit pärast avavilet kohale jõudes on seis juba 2:0 sed sammud ilma eriliste kohustusteta. „Lisaks värs- mers FC, SE Dons, Hashtag United ja Under The ja umbes selline tempo püsib lõpuni välja. Käimas kes õhus liikumine ja tänu sellele oma tervise eest Daniel Tamm tudeerib Radar FC). Kuigi seal kajastatava Inglismaa pühapäeva- on hooaja esimene liigamäng JK Tammeka Harras- hoolitsemine,” resümeerib Allas. semiootikat ning painutas liiga tase ulatub kohalike poolprofessionaalsete esin- tajate vastu, kes sattusid rahvaliigasse tegelikult küll Eduloona tasub esile tõsta FC Zapoosi teekonda, isegi kunagi rahvaliigas rauda. dusteni välja, annab suunitlus ise aimu suurenevast poolkogemata, kuna 2003./2004. aastakäigu poiste mis algas igavusest 2013. aasta suvel, mil salk semu- Teksti pühendab Liverpooli huvist rohujuuretasandile viidud jalgpalli vastu, mis esimene plaan oli võtta osa noorteliigast. Kogemust sid võttis nõuks ühe lipu alla koonduda, et oleks võimalikule Meistrite Liiga vastandub mõneti üha kallinevale ja kommertsiali- väärtustavad nad sellegipoolest. Harrastajate äsja väl- põnevam palli toksida. Kolm aastat tegid nad seda võidule. seeruvale tippspordile. Toores, ent seda ehedamas jakult lahkunud number 11 nendib, et järele mõelda rahvaliigas, tõustes sealt kõigepealt neljandasse ja JALGPALL SPORT JUUNI 2019 : 11

FC Maksatranspordi võiduväravale järgnev külakuhi on nagu päris. Foto: Terli Rüütli

siis kolmandasse liigasse, kust astme võrra veel kõr- saada, sest kuigi rahvaliigas võib kohata ka endiseid gemale siirdumine jäi tänavu ära juba logistika, mitte professionaale, saab poiste kinnitusel platsile tegeli- RAHVALIIGA tulemuste tõttu. Väikesed karikavõistlused on too- kult igaüks, eeldusel et tal on tahet ja vähemalt ühed ALAMLIIGAD nud Zapoosi Tartusse Eesti Maaülikooli Spordiklubi- paelad seotud. ga kohtuma ning vaatamata vilule on võtnud Anne- Meeste rahvaliiga A linna tribüünidel koha sisse ka Tallinnas tegutseva Meeste rahvaliiga B klubi kohta arvukas fänniarmee, kes vaiba all sooja HARJUMUSPÄRASED PAUGUD Naiste rahvaliiga hoiavad. Sõrmede peal arvutades loeb tiimi eestve- LUUAVARREST Noorte rahvaliiga daja kokku, et ligi kolmandik klubi mängijatest on olnud siin algusest peale. Päris esialgse esindusega Rahvaliigas on ennustamine tavapärasest veelgi täna- Saalijalgpalli rahvaliiga nad praegu toime ei tuleks, aga liigasid eristab peami- matum töö, sest kindel on seal ainult see, et kindel Rannajalgpalli rahvaliiga selt siiski raha. „No ja mokalaata on ka platsil vähem, pole miski. Poolajal neli sigaretti ära tõmmanud vära- siin saab mölisemise eest ikka kollaseid,” täpsustab ta. Neljanda liigaga võibki liitu- PEAMISED KARIKA- da igaüks, kes hooaja algu- Kuigi rahvaliigas võib kohata ka endiseid professionaale, saab VÕISTLUSED ses tuhat eurot lauale lööb Tipneri karikavõistlused – ja paberimajanduse ära hal- platsile tegelikult igaüks, eeldusel et tal on tahet ja vähemalt dab, sealt edasi käib tõusmi- ühed paelad seotud. osaleda võivad kõik meeskonnad ne juba liigatabeli alusel, sa- Väikesed karikavõistlused – mas kui summad ning nõu- osaleda võivad teise ja madala- ded aina kasvavad. mate liigade meeskonnad Zapoosi toetajaskonna tuumik pärineb samuti juba vavaht võib järgmisena pommlöögi ristnurgast ära rahvaliiga päevilt. Tänada võib selle eest sotsiaalmee- tuua ja seejärel tagasisöödu oma jalge vahelt sisse diat, kuhu läks algusest peale hea hulk auru. Kunagi lasta. See mänguvormist väljaturritava vatsaga sell oli palgal eraldi sulesepp, kelle töö oli mängudest re- võib kas keskjoonelt skoorida või palli asemel oma EESTI JALGPALLI- portaaže vorpida, ent nüüd eelistatakse pigem video- tiimikaaslast tabada. Karistuslöögiks valmistuv halli- pilti. Kui osata õigesse kohta vaadata, näeb ka täna seguse peaga härra võib olla kunagine koondislane PÜRAMIID vastaste värava ristnurgas GoPro vilkuvat tulukest. või lihtsalt kellegi isa. Ja nii edasi. Premium liiga Pärimise peale meenutab publiku seast üks endine Mäng on kaootiline ning seal kohtab vigureid, mille Esiliiga mängumees, et rahvaliigaga seostub tal eeskätt üks peale ei tuleks isegi professionaalid. Vaevalt et asja- Esiliiga B külm ja rõve õhtu, kui Viimsi staadionile mängule ilmu- osalisedki neid nõnda kavatsesid, aga kui pall maan- mine oli olnud eriti ränk. Seis polegi enam meeles, dub esialgsest sihtmärgist küll kümneid meetreid Teine liiga küll aga kontidesse tunginud rõskus ja pärale jõudnud eemal, ent juhuslikult näiteks värava poole spurtiva Kolmas liiga tõdemus, et korvpall on ikkagi parem. „Kaotasite pä- meeskonnakaaslase jalal, ei ütle aplausist ära keegi. Neljas liiga ris korralikult,” aitab kõrvalistuja mälu värskendada. Ovatsioonid ei kõla küll sama võimsalt kui kusagil Rahvaliiga Tema esindas toona vastasmeeskonda. Ühel meelel kõrgliigas, kuid emotsiooni see ei varjuta, sest hinnas on noormehed aga selles, et rahvaliiga pakub lisaks on siiski otsene osalus ja sellest rahvaliigas vajaka ei kõigele muule suurepärast võimalust harjutada juh- jää. Püünele pääseb igaüks ja sotsiaalmeedia pakub timist ja koostööd, sest platsil tegude tegemiseks võimalust viia oma elamusi ka laiema publikuni, kes ei tuleb kõik see õhin õigesti kanaliseerida. Organisee- ela kaasa mitte niivõrd tiimi sportlikele saavutustele rida mänge, korraldada trenne, hankida sponsoreid kui narratiivile endale. Tuleb tunnistada, et selles kõi- 1 Leitmaa, D. 2016. Eesti kõige nõrgem jalkameeskond – jne. Liiati on see hea viis, kuidas jalad kõhu alt välja ges on tugev annus romantikat. kaks aastat kaotamist. – Eesti Ekspress, 26.07. 12 : KAHEKSAKÜMNE KUUES NUMBERSPORT MUUSIKA „ÄÄRED KÄIMA” JA MUUD MUINASJUTUD Spikker harrastusjalgpallurite tsunftist välja jäävatele inimestele, kes üritavad hoomata mängijate platsisõnavara. Mida õigupoolest mõeldakse, kui jalgpalliväljakul hõigatakse „Olen!”?

Kirjutas Madis Aesma, illustreeris Ave Taavet

Iga ala meistrimehed räägivad omavahel erilises (sala)- dramaatiliselt. Kel aega rohkem, võib hüüda ka „tagant kolmandas isikus (siin ka kerge pisendamisvõte), eba- keeles ja kasutavad sageli ka spetsiifilist kõneviisi. läbi!” (vt allpool mainitud pikemaid lauseid), aga sel- kindlust, aga ei pruugi seda teha. Jah, õigem oleks öelda, et tegelikult need valdkond- lest on sama vähe kasu. „Meest!” – aga ka „võta meest”, „mehed kinni” likud gurud omavahel žargooni alati ei pruugigi, aga „Jalga!” on käsk või soov, mida kuuleb siis, kui kõik ja romantiline „igaüks leiab omale mehe” – on väl- kui neil tekib kokkupuude mõne skeenevälise isiku, on väsinud ja trenn hakkab lõppema. See tähendab, jend, mida kasutatakse kaitsvas meeskonnas siis, kui näiteks kliendiga, pillutakse territooriumi kindlustami- et mitte keegi, ka tundmatu vaikiv kiire mees äärel, ei nende vastu tehakse nurgalöök. Ideaalis peaks see seks julgesti termineid. Vähemalt nii tundub. Ise olen jaksa enam vabasse tsooni antud söötude järele joos- tähendama, et iga vastasmängija küljes ripub mõni autoremondis tuhmi inimesena kuulnud teinekord ta, vaid tahetakse mängida lihtsat söödumängu, kus kaitsja. teeninduses või garaažis mõisteid, millest ma midagi pall liigub jalalt jalale. Üldiselt on selleks ajaks rauge- „Olen!” on vast kõige mitmetasandilisem filosoofili- aru ei saa, targa näoga noogutanud ja minema läinud. nud paraku ka jõud jalga täpseid sööte jagada. ne hüüatus, mida jalkaplatsil kuuleb. Olija tahab anda Mis sa teed, kõike pole võimalik teada ja küsida on ju „Puhtaks!” on enamasti väravavahi karje, kui ta on sellega märku, et palliga tiimikaaslane võiks talle söö- nii piinlik – ainult loll küsib, tark ta. Seda siiski üldiselt ei juhtu teab ise! ja pigem kipub hüüe veenma Umbes kaks aastat tagasi aru- palli valdajat hoopiski värava- „Üksi!” hüütakse tiimikaaslasele, tasime Facebookis tüüpidega, le lööma, ükskõik kui kaugel kes on palliga ja keda keegi vas- kellega oleme koos ja eraldi läbi ta sellest ka ei oleks. tastest parasjagu ei häiri. Sellest aegade enamasti suvalisel har- Kui need on üsna lihtsad kar- hoolimata kaotab tiimikaaslane rastustasemel jalkat mänginud, jed (neile võib liita igasugused sageli palli. erinevate fraaside üle, mida roppused, mida nõrgema när- palliplatsil kasutatakse. Eks har- vikavaga mängijad alatasa pruu- rastusjalgpalluridki ole teatav givad), siis mõnikord kuuleb li- väike tsunft. Toonasest Face- saks ühesõnalistele fraasidele booki lõimest haarasingi suurema jao selle väikse ka lühemaid lauseid. Nende leksikoni sisust. Seda, kuidas need terminid või konk- hulka kuuluvad näiteks „mõte reetse spordiala lingo välja on kujunenud, on raske hea!”, mida hüütakse tiimi- öelda, aga need on kaunikesti spetsiifilised ja teistel kaaslasele pärast seda, kui aladel neid üldiselt kasutada ei saa. Võib arvata, et too on sooritanud ebatäpse näiteks kuulitõukajatel või maratoonaritel päris nii pealelöögi või andnud „hea palju igasuguseid omamõisteid ei ole, sest nad ei pea mõttena” kokkuvõetava söö- sportides kümne sama eesmärgi nimel ponnistava du, milleni teine tiimikaaslane inimesega koostööd tegema. On küll taustatiim, aga siiski napilt ei jõudnud. „Tu- maratoonar jookseb oma 42 koma midagi kilomeet- leb pikk!” tähendab seda, et rit ikka pigem vaikides, energiat hüüdja arvab, et vastased la- säästes, mitte ei röögi erinevaid jatavad kõrge ja kauge lennu- „Ääred käima!” on väga harva fraase. ga kaarpalli oma kaitsest välja, Jalkas on asjad teisiti. Oma mida nad ei pruugi sageli siiski kostuv hüüe, mis peaks viitama tiimikaaslaste pihta karjutakse teha. „Lase kasti!” võiks olla sellele, et mängul võiks olla konk- (enamasti karjutakse, ei räägi- instruktsioon äsja koju too- reetne ülesehitus ja meeskond ta) innustamiseks, hoiatamiseks, dud kassipojale, aga tegelikult võiks tegutseda mingist taktikast enda väljaelamiseks, suuniste tähendab see, et keegi on tor- lähtuvalt, aga see on ja jääb ikkagi andmiseks. Kuna amatöörjalg- manud vastase karistusalasse pallis on taktikalised teadmised ja soovib, et talle sinna tsen- rohkem muinasjutuks. paremal juhul piiratud, kokku- derdus (ka omamoodi termin, mäng enamasti kehvemat sorti tähendab pikka äärelt tulevat matuseorkestri tasemel ning kaarpalli) „lastaks”. mängijate füüsilised ja tehnilised võimed alates kesk- „Ääred käima!” on väga koolist pidevas languses olnud, pole karjumisest harva kostuv hüüe, mis peaks sageli suurt tolku. Küll aga lisab see mängule särtsu viitama sellele, et mängul ja elu – üldiselt ju pole publikut, kes staadionikatlas võiks olla konkreetne üles- mürglit teeks. Hüüded on valdavalt lühikesed, ener- ehitus ja meeskond võiks gilised ja mõnikord eraldi võetuna eksistentsiaalfilo- tegutseda mingist taktikast – soofilise sisuga. antud juhul siis ääremängi- Levinuimad väljendid (vähem kui ööpäev enne selle jatega rünnakute ehitamise tüki kirjapanemist käisin jalkat mängimas, nii et paljud taktikast – lähtuvalt, aga see karjed on veel kõrvus kajamas) on näiteks järgmised. on ja jääb ikkagi rohkem „Seljas!” hüütakse palliga tiimikaaslasele, kellele muinasjutuks. Tavaliselt on Madis Aesma on ajakirja keegi vastastest (üldiselt selja tagant) külge trügib, et amatöörjalgpalli ainus kons- Imeline Teadus toimetaja, pall ära võtta. Reeglina järgneb pallikaotus. tant siiski see, et rünnakule raadiosaatejuht ja muusik. „Üksi!” hüütakse tiimikaaslasele, kes on palliga ja jaksavad imeväel joosta kõik Laiemalt võttes suvaline keda keegi vastastest parasjagu ei häiri. Sellest hooli- kui saatanast jälitatud, aga ta- Paide tüüp, kes umbes tosin mata kaotab tiimikaaslane sageli palli. palli kuidagi enda sardelsete sõrmekeste vahelt välja gasi kaitsesse tullakse mõõdukalt patseerides, nagu aastat tagasi Tallinnas ära „Omad!” hüütakse kahele tiimikaaslasele, kes ei puterdanud, olukorra üle igasuguse kontrolli kaota- kõnnitaks jalutuskeppi keerutelles kusagil kodanlises eksis ja pole siiani väljapääsu näe teineteist ja jooksevad mõlemad parasjagu vabalt nud ja soovib veidras joogaasendis perseli maas la- Kadriorus. leidnud. Ühtlasi on ta tegele- veereva või lendava palli peale. Halvimal juhul võib mades (ebaõnnestunud tõrjetehnika tulemusel), et Jah, nendest sõnadest peaks piisama, et amatöör- nud jalgpalliga sellistes mees- see lõppeda vigastuse, paremal segadusega. keegi tiimikaaslastest lööks palli võimalikult kaugele jalgpalluritega mängu ajal vesteldes hakkama saada. kondades (või siis vähemalt „Kodu!” hüütakse palliga (pool)kaitsemängijale, minema. Osavamad mängijad eiravad seda ja hak- Tänan ammuses FB arutelus osalenud Romat, Markot, olnud mängijate nimekirjas) keda vastane survestab. Hüüdja viitab, et too saaks kavad oma karistusalas palliga kõikvõimalikke trikke Tanelit, Mihklit, Elmerit, Antit, Andrust, Reemetit, nagu FC Muusikud, JK Tajak, anda turvalise söödu väravavahile või siis endast taga- tegema. Erkit, Raidot, teist Markot ja Andreast, kes on tege- FC Kumake, Türi Komeet ja pool olevale vabale kaitsjale. Reeglina ei tee palli val- „Eksib!” peaks sisendama palli valdavasse vastas- likult siin omamoodi kaasautorid. Lisaks on nad kõik FC Komisjonikaubad/Saldus. daja seda soovitust kuulma, kaotab palli ja asi lõppeb mängijasse, kellest räägitakse tema enda kuuldes muidugi paraku minust paremad jalgpallurid. MUUSIKA SPORT JUUNI 2019 : 13 VÄNTAV HELILOOJA JA KUUBA KLASSIKA EHK KUIDAS MUUSIKA SPORDI ÄRA VÕLUS

Keeruline on kujutada ette tunnusloota suurvõistlust või haudvaikset vutistaadionit. Sport ja muusika kõnnivad käsikäes.

Siim Kera

Mõni aasta tagasi korraldas Eesti Jalgpalli Liit (EJL) loojate nimistu on mõnuga mitmekesine: Ennio Mor- kümnendi alguses ammutas pallimängust inspiratsiooni staadionilaulupidusid. Ühel koondisemängul aastas ricone (1978), Rick Wakeman (1982), Giorgio Moro- šoti muusik James Curran, kes kirjutas praeguseks kutsuti poolehoidjad varem kohale ning Tomi Rahula der (1990), Jean-Michel Jarre (1998), Dario G (1998), unustusehõlma vajunud lood „The Football Match” (kes on ka EJLi hümni helilooja) eestvedamisel lõõ- Vangelis (2002), Anastacia (2002), R. Kelly (2010) ja ning „At the Football Match Last Saturday”. ritati rahvuslikke, rahvalikke ning jalgpallilaule. Taus- RedOne (2014). Hinnatud briti helilooja Sir taks mängis orkester. See on vaid üks näide, kuidas Edward Elgar oli kirglik jalgpal- jalgpall ning muusika sümbioosis hingavad. lifänn, kes pidi oma lemmikklu- Laululeivale määritakse tükike parasjagu Ehk siis alati ei inspireeri armastus, vaid vahepeal ROHKEM KUI ÜKS FRED SMITH bi Wolverhampton Wanderersi kirjutatakse laule ka nahkkera äsamisest. Eriti tuleb matšide külastamiseks tavaliselt populaarset žanri, näpuotsatäis korraldaja- kiigata Brasiiliasse, kus vutilugusid võib leida kohalike Kui esimene jalgpalli MM peeti 1930. aastal, siis teema- rattaga üle 60 kilomeetri vänta- maa kultuuri ning motivatsiooniplakatite suurnimede Jorge Beni, Caetano Veloso ja Marcos laulu traditsioon sai alguse aastal 1962. Tšiilis toimunud ma. 1898. aastal vaimustus ta juustustest inspiratsioonipaukudest piinliku- Valle repertuaarist. tiitlivõistluse lugu „El Rock Del Mundial” esitas kohalik niivõrd Billy Malpassi sooritu- maid sõnu. Kuidas olla kindel, et sinu riigi koondis lööb konku- rokibänd Los Ramblers ning sellest sai koduriigi üks sest Stoke City vastu, et kirjutas rendid suurturniiril murumättasse kinni? Kirjuta lugu! enim müüdud singleid. Samal kümnendil leidsid muu- selle auks lühikese klaveriteose Eredaim näide on siinkohal 1996. aasta EMiks valmi- sika ning jalgpall üksteist lõplikult ning staadionil kaiku- „He Banged the Leather For nud The Lightning Seedsi „Three Lions”, mis saavutas vad fännilaulud said vutikultuuri lahutamatuks osaks. Goal”. Just nii – „kõmmutas nahkkera väravasse” – mullusel MMil megameemi mõõtmed ning viis Inglis- Usutakse, et põhjused peituvad noortekultuuri are- iseloomustasid sportlast järgmisel päeval mängust maa poolfinaali. Kummalisimaks näiteks on samuti nemises ja asjaolus, et seni tavaks olnud mängueelse kirjutanud ajalehed. Spordist lõõritati tegelikult va- Inglismaa! Kaks aastat hiljem panid postpungi heero- meelelahutusliku puhkpillibändi asemele kerkis singli- remgi. Oxfordi ja Cambridge’i legendaarse ülikoolide- se Echo & the Bunnymeni ninamees Ian McCulloch edetabeli kõige kuumemaid radu ning jangle pop’i suurkuju, The Smithsi võlurist kitar- esitav helisüsteem1. Nii jõudis levi- rist Johnny Marr inglaste MMil abistamiseks kokku muusika staadionitele ning punus loo, mille esitajate hulka kuulus epiteeti mittevajav seal endale kindla pesa. Spice Girls. Jah, jalgpallis ja muusikas on kõik võima- Vutiajaloo ühe suurima klubi Liver- lik. Sama näitavad ka suurvõistluste ametlikud palad pooli hümniks kujunes kärmelt ning staadionitel kõlavad jalgpallilaulud. „You’ll Never Walk Alone”. Origi- naalis on tegemist muusikalilooga aastast 1945, kuid Gerry and the PEAB KÕIGILE MEELDIMA Pacemakersi 1963. aasta töötlus tõusis briti singliedetabelis esiko- Ülemaailmseks hitiks kujunenud 2010. aasta jalgpalli hale ning kõlas seetõttu klubi kodu- MMi tunnuslugu Shakira „Waka Waka” on koloriitne staadionil Anfieldil, kus viisijuppi kõrvauss, kuid tihti ägavad ning murduvad muusikapa- jäädi laulma ka pärast seda, kui see lad turniiri üüratu populaarsuse all – mullu Venemaal oli edetabelist välja langenud ning toimunud võistlust jälgis ligi 3,6 miljardit inimest. Nii enam enne matše kõlaritest ei kos- üritataksegi panna kokku miski, mis meeldiks kõigile, tunud. Muusikalid olid Liverpoolis kuid see on juba eos võimatu ülesanne. Laululeivale väga populaarsed ning parimaid palu määritakse tükike parasjagu populaarset žanri, näpu- ümiseti pubides hoolega kaasa2. otsatäis korraldajamaa kultuuri ning motivatsiooni- Seepärast pole ime, et loost sai plakatite juustustest inspiratsioonipaukudest piinliku- mõne aastaga klubi sümbol. maid sõnu. Tulemus on mittekuulatav segapuder, mis Üks esimesi fännilauluna oma elu lihtsalt ei kõneta vastupidi (sama valemi järgi loodud) elama hakanud lugusid oli kuubalas- „Waka Wakale” rahvast piisavalt. te ajatu klassika „Guantanamera”, Superhiti „Despacito” laineharjal reggaeton’i võtmes mis kerkis ingliskeelses maailmas valminud MMi eelmise aasta ametlikku laulu „Live It 1966. aastal hitiks folkpopise The Ott Lepland esitamas Eesti hümni jalgpalli 2016. a EMi Eesti-Sloveenia valikmängul. Foto: Laura Oks / Õhtuleht / Scanpix Up” esitasid ameeriklane Nicky Jam, järjekordne Sandpipersi esituses3. Sellel on olemas fännilaulu kõi- vahelise sõudevõistluse teemadel pandi kokku viisi- kosovo-albaania popstaar Era Istrefi ning… Will ge tähtsamad omadused: see on naeruväärselt meel- juppe juba 1870ndatel4. Smith. Korralik kompott, aga ajalugu tunneb metsi- dejääv ning lihtsa ja rahvaliku meloodiaga. Poolehoid- Olgu EM või MM, küll keegi mõne puise (või harve- kumaidki kooslusi: viis aastat tagasi toimunud Brasii- jate huultelt lahkus refräänis „guantanamera” asemel mini sootuks särava) tunnusloo treib. Olgu see sure- lia MMi hümnis figureerisid Carlos Santana, Wyclef staadionikatlasse ringlema „there’s only one” ehk matu rivaliteet Rootsi, Ecuadori, Serbia või Malaisia Jean, Avicii ja kohalik esineja Alexandre Pires. Ja „on ainult üks”. Näiteks Portsmouthi fännid jorutasid liigas, poolehoidjad on kohal ning laulusuiste toe- see oli vaid hümn. Brasiilia MMi jaoks valmis ka kaks 1966. aastal, et on ainult üks Fred Smith. Tegelikku- tajate abiga elab muusikatraditsioon jalgpalli kõrval ametlikku laulu ja ametlik maskotilugu ning lisaks ses oli Fred Smith üsna keskpärane äärekaitsja ning säravat elu. tootsid oma jalgpallipala Coca-Cola, UNICEF ja tele- on siililegi selge, et Inglismaal on Fred Smithide kont- kanal beIN SPORTS. Kõik tahavad haarata oma pris- sentratsioon suurem. Eestis on lauldud sama motii- 1 Armstrong, G.; Young, M. 1999. Fanatical football chants: kete kämmaldega tükikest pirukast. Viimati oli MMil viga meie jalgpallikoondise kõigi aegade edukaimast Creating and controlling the carnival. – Sport in Society, vaid üks tunnuslugu Itaalias aastal 1990. ründajast Andres Operist. nr 2 (3), lk 173–211. MMide ja muusika puhul torkab silma aasta 1986. Kui 2 Schoonderwoerd, P. 2011. „Shall we sing a song for you?”: varem kirjutati pigem korraldajamaad iseloomustavaid mediation, migration and identity in football chants and Siim Kerale meeldivad kerge kiiksuga lugusid, siis Mehhikos pallitud turniiri VÄRAVAST SÜNDIS TEOS fandom. – Soccer & Society, nr 12 (1), lk 120–141. raamen, muusika ja jalgpall. ametlikuks lauluks sai Montserrati muusiku Arrow’ 3 Chornik, K. 2018. How a Cuban song became a football Kuna nende kolme teema „Hot Hot Hot”, mis avalikustati esimest korda juba Esimesed teadaolevad jalgpallipalad pärinevad juba 19. favourite. – 1843 Magazine, 14.06. ühildamine paistis liialt kee- neli aastat varem ning figureeris ka briti singliedeta- sajandi lõpust. Toona ei olnud need lihtsalt nii laialt 4 Russell, D. 2014. „See, the conquering hero comes! ruline, pidi ta tegema raske belis. Tinglikult võib seda nimetada MMi ja peavoolu levinud. Inglismaa vutiklubi Norwich City fännide ar- Sound the trumpets, beat the drums”: music and sport valiku. Laupäeviti häälitseb sõbrunemise alguseks. mastatud, 1890ndatel sündinud „On the Ball, City” on in England, 1880–1939. – Sport in Society, nr 17 (3), Raadio 2-s, muul ajal kirjutab Turniiri jaoks lugusid kirjutanud muusikute ja heli- väidetavalt vanim siiani kasutuses olev vutilugu. Sama lk 303–319. Havas Estonias. 14 : KAHEKSAKÜMNE KUUES NUMBERSPORT KORVPALL NBA KUI MEELELINE ULMEROMAAN

Põhja-Ameerika profikorvpalliliigat võib pidada spordiliigade kuningaks, sest see on segu kõrgtehnoloogiast ja kammitsemata eneseväljendusest ning ühendatud tihke nabanööri kaudu popkultuuriga.

Mart Avi Millenniumijärgse NBA üks värvikaim ja ettearvama- võim ja sära on sotsiaalmeediast võrdlemisi sõltuma- eest Oscari saanud Kobe Bryantile on püstitatud tuim kangelane Metta World Peace1 (jah, see on koda- tu. Mitte ühelgi muusikul pole Ameerika ühiskonnas Guangzhou kunstiakadeemia ette elusuuruses skulp- nikunimi) teatas oma viimaseks jäänud, sportlikus sellist vara ja mõjuvõimu kui näiteks LeBron Jamesil, tuur. Teda koheldakse Hiinas nii, nagu Elvist koheldi mõttes täiesti ebaolulisele hooajale eelnenud rutiin- kes on muuhulgas kulutanud üle 40 miljoni dollari, et kunagi tolle kodumaal. Seejuures pole Kobe klassika- sel meediapäeval, et asub pärast karjääri lõppu eroo- tagada rohkem kui tuhandele oma kodulinna Akroni lises mõttes hea eeskuju, vaid arrogantne veidrik, kes tilist ulmeromaani kirjutama. Pole teada, mis sellest plaa- nist sai, ent nii totter kui see ka ei tundu, meenutab NBA kui suurejooneline igikestev korporatiivne vaatemäng oma parimatel momentidel ehk tõepoolest erootilist ulmeromaani, mida ei saa tõenäoliselt väita ühegi teise spordiliiga kohta. 1983. aastal Los Angeleses toimunud tähtede mängul esitas vahetult Belgiast eksii- list naasnud sügavsinises rüüs Marvin Gaye oma tõlgenduse Ühendriikide hümnist. See oli esimene kord, kui keegi julges avalikul suurüritusel hümni teistmoodi laulda. Tema selja taga kõrgunud Julius „Dr. J” Erving, Magic Johnson, Ka- reem Abdul-Jabbar, Larry Bird, Pat Riley jpt vaatasid pealt, kuidas Gaye hurmavalt kirglik, ent siidjalt jahe hääl kogu areeni armujoovastust esilekutsuva fluidumiga ui- maseks piserdas. Nimetatud korvpalligeeniused on ka hiljem seda momenti suure hel- dimusega meenutanud. Alates järgmisest hooajast sisenesid liigasse Zamunda prints2 Ha- keem Olajuwon, ööklubide moolok Charles Barkley ja Dennis Rodman on üks NBA ajaloo värvikaimatest karakteritest. Ta on iseendaga abiellunud ja mänginud märulifilmis koos Jean-Claude Van Damme’iga ning korvpalli panteoni peajumal Põhja-Korea juht Kim Jong-un on tema hea sõber. Kaader filmist „Double Team” Michael Jordan – kangelased, kes defineerisid terve järgmise kümnendi, mil NBAst noorele tasuta ülikooliharidus. Nike ei sõlminud Le- on muu hulgas lausunud: „Tunnen iga kord väljakule sai globaalne superjõud ja ameerika popkultuuri Broniga ühemiljardilist eluaegset lepingut mitte see- astudes, et tapan nad kõik ära.” Zeitgeist. tõttu, et ta on sportlane, vaid põhjusel, et ta on Seoses telereitingute pideva tõusuga on ka liiga ise globaalne ikoon ja jääb selleks tõenäoliselt ka pä- aastatega järjest kasumlikumaks muutunud: eelmise rast tema sportlaskarjääri lõppu. Sellises vääringus hooaja jooksul teenisid tiimid tervikuna 7,4 miljardit KUS KULDA, SEAL LEEKI JA TÄHE- lepinguid ei tehta näiteks Beyoncé’ või Kanyega, dollarit puhaskasu. Selle elujõud meenutab digitaal- SÄRA sest nende sära on lokaalsem ning ühiskonnasiseselt ajastueelset popmuusikatööstust, kus hilisteismelis- fragmentaarsem. Hiphopikultuuriga alati ühte jalga test talentidele kirjutati samuti välja garanteeritud Võrreldes teiste spordialadega pakub korvpall män- käinud stiilis „I wish I was a little bit taller, I wish I multimiljonilepinguid ja peeti edetabelisõdu ning kus gijatele täielikumat eneseväljendust alates riietusest was a baller”4 soovunelmad kuni mängusiseste signatuuride ja žestideni välja. NBA on omandanud müütilised vormidel ei laiuta kohustuslikud sponsorite logod mõõtmed. Valdava osa noo- ning probleemi ei teki ka sellest, kui mängija kannab remate räpi- ja RnB-artistide See liiga on üks viimaseid areaale, kus eksisteerib selgelt eris- piraatlikku bandana’t või enda loodud kujundusega tekstidest sähvivad Marveli tatav globaalse haardega staariseisus, mille võim ja sära on 3D-prinditud tosse3. Tegu on tänavateadliku, avatud supermutantidena läbi nii ja edumeelse liigaga, kus atleet saab olla ka artist, möödaniku kui ka tänapäe- sotsiaalmeediast võrdlemisi sõltumatu. popstaar või kunstnik. See on üks põhjus, miks sajad va NBA tegelased, kelle või- NBA pallurid on olnud osa üldisemast ameerika pop- mete omandamisest unista- kultuuri kõrgseltskonnast. Dennis Rodmani sugune takse lapsest saati. Atlanta räpitriost Migos tuntud Grammyde vaatajanumbrid polnud NBA finaalidega drag’ist spordikarakter sai olla võimalik ainult NBAs. Quavo on lausunud ajakirjale Sports Illustrated: „Korv- võrreldes viis korda kasinamad. Samas võib tähelda- See liiga on üks viimaseid areaale, kus eksisteerib sel- pall on hiphop. Hiphop on korvpall, seda poleks ilma da, kuidas NBA kirjutab möödunud aja popstaari- gelt eristatav globaalse haardega staariseisus, mille korvpallita olemas.” Eelmisel aastal oma animafilmi dele omal moel armastuskirju. Selle hooaja alguses KORVPALL SPORT JUUNI 2019 : 15

Mart Avi kinganumber on sama mis Michael Jordanil. võttis Minnesota Timberwol- ves kasutusele varalahkunud Prince’ist inspireeritud pur- pursed mänguvormid ja spetsiaalse väljakukujunduse. Mees- konna noort jõuvankrit Karl- Anthony Townsi võis näha Paisley Parkis filmist „Purple Rain” (1984) tuntud, spetsiaal- selt tema kõrgeaususele ko- handatud madala istmeosa ja automaatkäigukastiga violetse Russell Westbrooki kujutati tema MVP hooaja vältel levinud internetimeemides kui tulevikust lähetatud androidi filmist „Terminaator II”. Honda mootorratta selga ro- Foto: fsxartwork (CC BY 4.0) nimas. Umbkaudu samal ajal otsustas järjekordse tiitli võitnud Golden State War- kergemini statistikale allutatav. Seda lihtsustavad muu meenutab väljakul vangerdades pigem Egeuse meres riors keelduda traditsioonilisest külaskäigust Valgesse hulgas miniatuursem väljak ja väiksem mängijate arv jahti pidavat hiidkalmaari kui inimest. Ebaloomulikku ning see, et ühest indiviidist vaistu on näidanud Balkani piirkonna imelapsed slo- sõltub platsil palju rohkem. veen Luka Dončić ja serblane Nikola Jokić, kelle söö- Iga mängu seisukohast täht- dumustrite põhjal võiks CERNi uue osakestefüüsika Tänapäeva NBA on moodsa spordina läbinisti andmetest kan- sust omav liigutus või võte uurimiseks vajaliku taristu luua. nustatud ehk küberneetiline: iga aastaga järjest targem, stra- registreeritakse reaalajas Hiljutise otsustava playoff-mängu lõpusekunditel ta- statistikaprotokolli, mida ka bas Portland Trail Blazersi mängujuht Damian Lillard teegilisem, arenedes justkui tehislik närvivõrgustik. mängijad ise hoolega jälgivad, kolmepunktijoonest lausa neli meetrit kaugemalt vii- sest väljakul sooritatu efek- giseisust võidu toonud viske. Lillardi katnud Oklaho- tiivsusest sõltuvad paratama- ma City Thunderi Paul George sõnas ajakirjanikele Majja ning kogu liiga protestis ühiselt USA relvasea- tult nii nende rahaline väärtus, maine kui osaliselt ka nõutult justkui iseendale lohutuseks, et see oli antud duse vastu. pärand ja mõju. Viimase kümnendi jooksul on jõutud olukorras bad shot (s.t andmetele tuginedes ebaefek- ka kaitsemängu tulemuslikkuse mõõdikuteni, millele tiivne otsus). Paraku George ei teadnud, et seda ab- analüütikud usinalt peale passivad. Teoreetiliselt võib surdset viskepositsiooni oli Lillard oma abitreeneriga MUTANTIDE KÜBERNEETIKA mängude vaatamise asemel ka üksnes numbreid luge- hooaja jooksul järjepidevalt läbi mänginud ja tavatult da. Seoses sedalaadi infovooga võib pidada loogiliseks kõrge protsendimääraga tabanud. Lillardi jaoks ei ol- Tänapäeva NBA on moodsa spordina läbinisti andme- asjaolu, et korvpall on võrreldes teiste spordialadega nud see bad shot, vaid oma võimetest teadlikuna otsus- test kannustatud ehk küberneetiline: iga aastaga järjest ehk kõige edukamalt virtuaalmaailma üle kandunud tas ta viimastel sekunditel korvi alla triblamise asemel targem, strateegilisem, arenedes justkui tehislik närvi- ning eksisteerib alates eelmisest aastast ka rahastatud hoopis vastasmeeskonna distantsilt giljotineerida. Sel- võrgustik. Võrreldes jalgpalliga on korvpall tunduvalt e-spordina (NBA 2K League), mille hooaega samu- lest sai Lillardi karjääri kõrghetk, mida mäletatakse ka ti üle kantakse5. Irooniline on 20 aasta pärast – täpselt nii, nagu mina mäletan seda, Nigeeria juurtega kreeka korvpallur Giannis Antetokounmpo on saanud oma erakordse füüsise ja mängustiili tõttu ka fakt, et viimase viie aasta kuidas Allen Iverson 2001. aasta finaalis 50 punkti hüüdnime Greek Freak. Foto: Morry Gash / AP / Scanpix ülekaalukalt edukaim frantsiis kõmmutas ja ühest Lakersi rollimängijast6 lihtsalt üle Golden State Warriors paik- astus. neb Ränioru piirkonnas ja mitmed Warriorsi mängijad on ka 1 Metta karjääri parimatel aastatel oli tema nimi Ron sealsete ettevõtete suurinves- Artest, ent millalgi pärast Detroit Pistonsi ja Indiana torid. Korvpallurid ise meenu- Pacersi mängus toimunud liiga ajaloo suurimat kurikuulsat tavad aga musklis küborge, kes massikaklust, mille üks põhisüüdlane ta paratamatult oli, end isiklikus hapnikukambris otsustas mees, et asub teadlikult oma vihaprobleemiga mänguks täis laevad. Balencia- tegelema. See tipnes nimemuutusega. Oluline on siinkohal ga moemaja disainerhilpudes märkida, et kodanik Ilmarahu on annetanud miljoneid ninja-kilpkonna meenutavat mitmesugustele vaimse tervisega seotud fondidele ning Russell Westbrooki kujutati olnud PETA kampaanianägu. Artest kandis numbrit 37 – tema MVP hooaja vältel le- enda sõnul seetõttu, et Jacksoni „Thriller” püsis 37 nädalat vinud internetimeemides kui edetabelite tipus. tulevikust lähetatud androidi 2 Eddie Murphy on nimetanud teda antud tegelaskuju filmist „Terminaator II”. Kana- prototüübiks. Sarnaselt Muhammad Ali ja Kareemiga sai da ainsa meeskonna Toronto Akeemist pärast koraaniga tutvumist Hakeem. Raptorsi omapäine tähtmängi- 3 Seda harrastab näiteks Brooklyn Netsi tagamängija ja Kawhi Leonard on kui sen- Spencer Dinwiddie, kes on loonud isikliku brändi nimega timentideta malerobot, kelle K8IROS. harvadest sunnitud muljega 4 Mõtteliselt eelnes sellele juba 90ndatel populaarseks naeruturtsatustest YouTube’i muutunud „NBA Fantasy Basketball” ehk andmeanalüüsil mikse treitakse. On ka kreek- ja juhusel põhinev tugitoolisportlaste „Koopad ja lohed”. lasest superstaar Giannis An- 5 Ühehitiimest Skee-Lo 1995. aasta videosingli „I Wish” tetokounmpo, kelle kämmalde refrään, mis sämplib muu hulgas Malcolm McLareni proportsioonid passiksid füsio- „Buffalo Galsi”. loogide sõnul üle kolme meet- 6 See oli Tyronn Lue, Cleveland Cavaliersi tulevane ri pikkusele inimesele ning kes peatreener. 16 : KAHEKSAKÜMNE KUUES NUMBERSPORT SOTSIAALIA SU SUGU ON DOPING EHK NAISED VÕISTLUSSPORDIS

Mida tähendab seksism elualal, kus näeme igal aastal meestega võrreldes aeglasemalt jooksvaid, vähem tõstvaid ja madalamale hüppavaid naissportlasi? Kas on õiglane, et naissportlaste päralt on minimaalne tähelepanu ja minimaalsed ressursid?

Sanna Kartau

Ambitsioonikad naised tunduvad sõltumata elualast 12,2% ning Postimehe lehel isegi vähem ehk 12%. Austrias korraldatud uuring võrdles 3–18-aastaste ületavat mingit jagatud valuläve. Selle parim peegel- Paljudele spordifännidele tundub säärane massiline laste ja noorte võistlushimu, andes neile valiku, kas dus on naiste tippspordi kiire, hiline ja keeruline aja- erinevus naiste ja meeste kajastamises loomulik olu- kahekohalisi arve liita või joosta ning kas teistega võis- lugu. Ehkki olümpiamängudele on naisi paberil alati korras, kus: telda või ilma võistluseta ülesanne ära teha. Uurijad lubatud, siis reaalsuses saatsid kõik riigid võistlema a) enamik sportlasi on mehed2; leidsid, et juba kolmeaastased tüdrukud võistlevad vähemalt ühe naissportlase al- b) enamik spordifänne on mehed3; matemaatikaülesannetes või jooksmises 15–20% väik- les 2012. aastal Londonisse. Esi- c) meeste sporditulemused on enamikul aladel sema tõenäosusega kui poisid.4 Ühiskonna sooline Ühiskonna sooline pealisehitis on üks mestel olümpiamängudel osa- naiste omadest paremad; pealisehitis on üks olulisimaid tegureid, mis mõjutab les naisi 2,2%, Tōkyōs on nais- d) kõrgetasemeliste spordiorganisatsioonide juhid inimeste võistlushimu: Lääne lapsed õpivad noorest olulisimaid tegureid, mis mõjutab inimeste sportlaste prognoositav osakaal on olnud ajalooliselt mehed. peale, et Teedud ja Toomased tahavad võita, aga Lin- võistlushimu: Lääne lapsed õpivad noorest aga juba 48,8%.1 Muutused on Kuid miks peaks eespool nimetatu probleem olema? dad ja Jaanikad tahavad, et kõik võidaksid. Reageeri- peale, et Teedud ja Toomased tahavad olnud kiired: kui 1900. aastal sai Kas tegemist on sugude loomulike huvide väljenduse- me negatiivselt, kui tüdruk järele ei jäta või kui poiss võita, aga Lindad ja Jaanikad tahavad, naiste golfi olümpiavõitja Mar- ga või pigem markantse soolise lõhestatuse sümpto- alla annab – nii õpivadki potentsiaalsed sportlased et kõik võidaksid. garet Abbott auhinnaks kul- miga? Mis mõjutab meie võistlustahet? väljakutsetele erinevalt vastama. latud portselankausi, siis täna- päeval võidavad naised juba pä- 3. sajandist pärit mosaiik palli mängivatest naisatleetidest Sitsiilias Piazza Armerina linna lähistel asuvas ris medaleid. Abbott, muide, ei Villa Romana del Casales. Foto: Yann Forget / Wikipedia (CC0) teadnud elu lõpuni, et ta võitis olümpiamängudel, mitte tavalisel golfiturniiril. Samas liigitab naisena sündimine potentsiaalse sportlase automaatselt teatud mõttes kaitstud kate- gooriasse: meestega koos võisteldes naised enamikul aladel esikümnesse ei jõuaks. Enne kui Serena ja Venus Williams (tollal vastavalt 16- ja 17-aastasena) nõustusid Kui Forbesi 100 rikkaima sportlase nime- Karsten Braaschi vastu võist- lema, olid mõlemad kindlad, et kirja jõuab esiteks kas või üks naine, siis suudavad lüüa iga esikahesajast võime korraks rahunenult hingata. Ja kui välja jäävat meest. Mõlemad kümnendite pärast koosneb edetabel – kas matšid kaotati. Braasch, tol het- või paariks aastaks – ainult naistest, siis kel meesmängijate järjestuses oleme kohal. kahesaja kolmas, ütles, et oli meelega kordi halvemini män- ginud, et mängu huvitavana hoida. Sellest matšist leiamegi olulisima tera naiste ja spordi küsimuses: kas on õi- gustatud oodata võrdset kohtlemist, kui tulemused ei saa alati võrdsed olla?

RAHVA LEMMIK VÕI ANONÜÜMNE NAISEKEHA Selleks et mõista, keda või mida Eesti spordimaastikul oluliseks peetakse, pöördume Eesti suurimate mee- diaväljaannete poole. Võtsin vaatluse alla 2019. aasta esimesed neli kuud ning kammisin läbi Delfi, ERRi ja Postimehe online-spordilehtede esiküljed. Küsimusi oli viis. Mitu uudist on meeste kohta? Mitu uudist on naiste kohta? Mitu uudist kajastab segavõistkondi või üldist rahvasporti? Mitu korda mainitakse pealkirjas mehenime? Mitu korda naisenime? (Jah, Exceli tabe- lite täitmine on minu reedene märg unenägu.) Delfi puhul olid veebis saadaval ainult märtsi ja aprilli andmed, seetõttu on keskmised ka teistest veidi ebausal- MITTE KAOTADA See trend ei sõltu niivõrd aga bioloogilistest teguri- dusväärsemad. VÕI MITTE VÕISTELDA test kuivõrd keskkonnast ja sellest, mida ühiskonnas Vaatlusandmed näitasid, et meessportlastest on normaalseks peetakse. Indias elava khasi hõimu liik- teatud päevadel kolm korda, mõnel teisel kümme Paar kuud tagasi tõi sõber peole ehmatava paki „Me- mete vara, suhted ja prestiiž liiguvad naisliini pidi. Kui korda enam uudiseid kui käsitlusi naissportlastest. mory” kaarte. Piinlike mälestuste tõttu lapsepõlvest enamikus Lääne ühiskondades kaldub võistlusvalmidu- Naistenimesid võib näha neil külgedel vahel neli, vaja tänu minu igikestvale suutmatusele eilset päeva mä- se tahe meeste kasuks, siis matrilineaarse khasi rahva hel seitse, vahel kakskümmend kaks korda vähem. letada otsustasin kiirelt ja lihtsalt, et mina mängida ei hulgas on see vastupidi: naised otsustavad eksperi- Leidsin andmetest ainult ühe juhu, kus see vahe ka- taha – kaotaksin nii karmilt, et parem on lihtsalt kõr- mendis võimaliku võidu nimel kaotusega riskida ning Sanna Kartau on luuletaja, hanes vaid kahekordseks (meeste kasuks) – see oli valt vaadata ja end mitte lolliks teha. Otsus millegi hoopis mehed teevad konservatiivsemaid valikuid.5 aktivist ja blogija, kelle jaoks Kelly Sildaru MMi võit. Ei üllata, et enim naissport- nimel võistelda kannab endas ohtu: raisku läheb aega Meie avatus riskile on seotud tugevalt ühiskondliku kasvas ebavõrdsuste paine lastega seotud uudiseid leidub ERRi saidil (peaaegu ja raha, kuid, veelgi enam, kaotamine võib ka alandav soolise struktuuriga, mitte niivõrd testosterooniga. viljakaks kirjutamisteemaks. lausa neljandik ehk 24,5%), Delfi spordisaidil on neid olla; meile enda kohta midagi ebamugavat paljastada. Ilmselgelt on tuhanded sportlased sellest lõksust välju- SOTSIAALIASPORT / KIIRKOHTING JUUNI 2019 : 17

KIIRKOHTING nud ja rajavad stereotüüpidest hoolimata aktiivselt kar- erinevuses viitab sellele, et need on jäävad.8 Vahed SU SUGU ON DOPING jääre. Praegustest eesti naistippsportlastest on väga on suurimad alade puhul, mis muutusid naistele hil- mitmel pereliikmetest treenerid või sportlastest vane- jem kättesaadavaks. Loomulikult on spordialasid, kus ANTON MARTIN mad, kelle positiivne eeskuju ja juhendamine on olnud meeste tulemused jäävad naiste omadele alla, näiteks suureks abiks sportliku identiteedi kujunemisel. pikamaaujumine või vabasukeldumine. Sportlikus suut- Võistlusiha tuleb usust, et laps suudab võita, et võit- likkuses mängivad rolli bioloogilised tegurid ning ilma Küsis Aleksander Tsapov 29.–31. augustil toimub Tallinnas Tallinki Tennisekes- EHK NAISED VÕISTLUSSPORDIS mine on oluline ning et võistlemine on talle sobilik. hormoonide või tehnoloogiata need vahed ei kao. kuses Eesti esimene LGBT tenniseturniir. Rahvusvahe- Kuidas me peaksime uskuma, et suudame võita, kui Samas ei eksisteeri meie biomass isoleerituna kul- lisse GLTA (Gay and Lesbian Tennis Alliance) turniiri- isegi naisena sündimine on niivõrd nõrkuse sümbol, tuurist. 19. sajandi naine oli Eestis keskmiselt 15 cm de võrgustikku kuuluv võistlus püüab tuua Tallinnas- et kasutame seda solvanguna meeste vastu? Kuidas lühem kui 20. sajandi eestlanna.9 Ühiskondlikud aren- se kokku eri riikide tenniseentusiaste. julgeksimegi arvata, et võitmine on oluline, kui naiste gud selles ajavahemikus – kasvav majandus, vähenev Anton Martin on üks 2019. aasta Tallinn võistluste ignoreerimine on norm isegi riiklikes kana- ebavõrdsus, parem ligipääs meditsiinile ning toekam Colour Gamesi korraldajatest. lites? Ja kuidas end veenda, et täielikult võistlemisele toidulaud – mõjutasid omakorda meie füüsilisi kehasid. pühendumine on sobilik? Andeka sportliku tüdruku Ka lühikese aja jooksul toimuvad muutused meie liiku- Räägi natuke lähemalt, mida kujutab kasvamise teed tõkestab keeruline mitmekihiline to- mises ja kehaga seotud normides jätavad oma jälje meie endast GLTA katusorganisatsioon (kus peltstandard: sportlane peab sügavalt iseendale kes- füüsisele ning sellel võib olla huvitav mõju odaviske, ühe juhtisikuna tegutseb ka eestlane kenduma, naine aga inimestele tema ümber. Sportla- maratoni või bikiinifitnessi tulemustele. Uusi mänge Merit Lõokene) ja mis eesmärgil see ne ei saa hoolida oma konkurentide tunnetest rohkem või alasid tekib pidevalt ka juurde ning naiste kaasatus rahvusvaheline turniiride võrgustik kui iseenda võidust, naine peaks olema aga intuitiiv- nende arengusse võimaldaks soospetsiifilisi tugevusi loodi. selt teadlik end ümbritsevate isikute emotsioonidest võistlustel tasakaalustada. Samas mingi eluala, riietus- Rahvusvaheline LGBT tenniseorganisat- ja neid omadena tundma. eseme, hobi või ka spordiala seotus naistega võib sioon (GLTA) toimetab Orlandos USAs ja tähendada kiiresti selle laiemat ühiskondlikku deval- selle eesmärk on pakkuda avatud, turva- veerumist, mistõttu tundub nende spordialade arengu list ja kaasavat ruumi ning seltskonda, mis AKTSEPTEERIDA PIIRANGUID eelduseks olevat laiem ühiskondlik väärtuste ümber- on pühendunud amatöörtennise eden- VÕI EEMALDADA RINNAD arvestamine. Spordiorganisatsioonide avatus uuen- damisele ja arendamisele LGBT-kogu- dustele sõltub aga märgatavalt naiste osakaalust nende konnas. Turniirid toimuvad aastaring- Eelarvamuste ja bioloogia segamisel saadud mörti on juhatuses. (Näiteks Eesti Olümpiakomitee täitevkomi- selt. Algajatest kuni tasemeni Open on pahteldatud iga prao peale, mis naiste ja spordi suhtes tees on praegu 15 meest ning 2 naist. Kõik EOK presi- viis tugevusgruppi. Hooaja lõpus toimub nähtav on. Testosteroon! Väiksem süda! Ajaloost karjub dendid on olnud mehed. Kõik aupresidendid on olnud Amazing Champions Tournament, kuhu keegi takka, et emakas võib sportides kehas ringi liikuma mehed. 17 EOK auliikmest 15 on mehed. Ainult sek- Foto: erakogu pääsevad isikliku kutsega ainult parimad hakata ja naise viljatuks jätta! Tõepoolest, mehed on retariaadis on võrdne arv mehi ja naisi.)10 mängijad. Kokku peetakse aasta jooksul erinevates rii- keskmiselt naistest tugevamad, nende hemoglobiini- Huvitav võimalus võiks olla ka suurem vastupidavus- kides umbes 70 turniiri, enamik neist USAs ja Euroo- alade arv suurvõistlustel ning nendele rohkem tähe- pas, kuid eelmisel aastal laieneti ka Lõuna-Ameerikas- lepanu pööramine. Miljonite jälgijate ja tohutu spon- se. Bangkokis toimub näiteks eurooplaste korraldatav sorlusega e-spordi maailm on praegu tugevalt meeste tenniseturniir Pride. domineeritud, kuid naistel on suurepärane võimalus teha võidukäiku ka sellel võistlusalal, kus hemoglobiini Millal ja miks tekkis idee Tallinnas turniir korral- asemel mängivad tähtsat rolli RAM, reageerimiskiirus ja dada? taktika. E-spordis ega „päris” spordis ei tähenda mõne Idee tuua Eestisse geikogukonnale suunatud spordi- eduka naissportlase edu võrdsuseni jõudmist. Majan- võistlus tekkis siis, kui nägin kunagi internetis fotosid duslik ja institutsionaalne võim on jätkuvalt meeste Šveitsis toimunud geivõistlustest (täpselt ei mäleta, mis käes. Kui Forbesi 100 rikkaima sportlase nimekirja jõuab spordialal), kus vikerkaarelipp lehvis kõrvuti Šveitsi esiteks kas või üks naine, siis võime korraks rahunenult omaga. Tol hetkel mul kahjuks peale tahte muud pol- hingata. Ja kui kümnendite pärast koosneb edetabel – nud, nii et unistuse eluviimiseks kulus kuskil 15 aastat. kas või paariks aastaks – ainult naistest, siis oleme Pärast kuut aastat Hollandis elamist abiellusin mehega kohal. ja kolisin Belgiasse. Minu mehe hea sõber korraldas Belgias tenniseturniire ja otsis võimalust teha midagi 1 Women In Sport: Background Statistics. –Rahvusvaheline välismaal. Tema oskused turniiride organiseerimisel ja Olümpiakomitee, 2019. minu ammune soov midagi Eestis korraldada viisid meid 2 Näiteks Eesti Olümpiakomitee toetatud meessportlasi kokku. Lõime käed ja otsustasime, et kahe aasta pärast on 35, naissportlasi 26. Klubidesse kuuluvaid harrastus- teeme tenniseturniiri Tallinnas. sportlasi on spordiregistri andmeil 6000 meest rohkem kui naisi. Kui palju mängijaid te loodate ideaalis Tallinnas 3 Statistikaameti andmete järgi peab spordivõistlustel käi- näha? mist oluliseks 10% naistest ja 24% meestest. (15–74-aas- Turniir kestab kolm päeva ja tuleb olla realistlik, sest taste hinnang kultuuritegevuse olulisusele kultuuritegevuse aeg ja väljakute arv on piiratud, seega 150 mängijat liigi järgi). Viimase 12 kuu jooksul spordivõistlust külasta- oleks piir. Praeguse seisuga ootame kokku umbes 100 nute osakaal oli meeste hulgas 13,6%, naiste hulgas 7,6%. inimest, viimase info järgi on praeguseks turniirile re- (KUT011: Vähemalt 15-aastaste osalemine kultuurielus gistreerinud 72 inimest 19 riigist. kultuurivaldkonna ja elukoha / isikute rühma järgi). 4 Sutter, M.; Rützler, D. 2010. Gender Differences in Mida sa tahaksid, et antud turniir Eestis pikemas Competition Emerge Early in Life. plaanis kaasa tooks? 5 Gneezy, U.; Leonard, K. L.; List, J. A. 2008. Gender Diffe- Ma soovin, et Tallinna turniir kasvaks aastatega üheks rences in Competition: Evidence from a Matrilinear and suurimaks LGBT ürituseks mitte ainult Eestis, vaid ter- a Patriarchal Society. ves Põhja-Euroopas. Praegu alustame ainult tennisega, 6 Vt Ruff, C. 2002. Variation in human body size and shape. kuid unistus oleks korraldada mitme spordialaga võist- – Annual Review of Anthropology, nr 31, lk 211–232; lusi, et Tallinn tõmbaks ligi rohkem inimesi naaber- Misner, E; et al. 1990. Sex Differences in Static Strength riikidest ja kohalik LGBT-kogukond võidaks sellest mi- and Fatigability in Three Different Muscle Groups. dagi. Ägedale peole minekuks, tennise mängimiseks – Research quarterly for exercise and sport, nr 61 (3), või pride’il marssimiseks ei pea sõitma Berliini, Pariisi lk 238–242. või Barcelonasse – seda kõike saab korraldada tasapisi 7 Gentile, A.; Boca, S.; Giammusso, I. 2018. ‘You Play Like Tallinnas ja nii saab meelitada siia ka uusi külastajaid. tase on kõrgem ning kalorid muudetakse nende kehas a Woman!’ Effects of Gender Stereotype Threat on Meie turniir edendab turismi, soodustab rahvusvahe- pigem lihasteks kui rasvaks. Samas on oluline meeles Women’s Performance in Physical and Sport Activities: liste kontaktide teket ja võitleb muljega, justkui Eesti pidada, et sugudesisene variatsioon on kõrgem kui A Meta-Analysis. – Psychology of Sport and Exercise, oleks väike hall koht, kus on ohtlik gei olla. sugudevahelised erinevused nii tugevuses, pikkuses nr 39, lk 95–103. Eesti on olnud Baltimaade lähiajaloos teerajaja nii kui ka vastupidavuses.6 Meie kehad, ajud ja keskkond 8 Thibault, V.; Guillaume, M.; Berthelot, G.; El Helou, N.; riigivalitsemises, finantsvaldkonnas kui ka ühiskonna on pidevas vastastikuses regulatsioonis, näiteks välja Schaal, K.; Quinquis, L.; Toussaint, J.-F. 2010. Women and üldisele arengule suunatud tegudes. Saime eksporti- toodud negatiivsed stereotüübid mõjutavad märga- Men in Sport Performance: The Gender Gap has not Evol- da kõik selle, mis osutus kohalikul tasandil edukaks, nii tavalt naissportlase võimekust.7 ved since 1983. – Journal of Sports Science and Medicine, Lätti kui ka Leetu. Meil on nii LGBT-filmifestival Fest- Vahe meeste ja naiste maailmarekordites stabilisee- nr 9 (2), lk 214–223. heart Rakveres kui ka LGBT-koor Vikerlased, nüüd rus aastal 1980. Mõnel alal on lõhe väiksem (5,5% 800 9 A century of trends in adult human height. – NCD Risk siis ka tenniseturniir. Loodan, et see on järgmine koht, m jooksus ja ujumises), teatud aladel väga suur (36,8% Factor Collaboration (NCD-RisC), eLife, 5, e13410, 2016. kus Eesti saab olla naaberriikidele eeskujuks ja teha jõutõstmises) ning suhteline stabiilsus tippsaavutuste 10Vt eok.ee/organisatsioon/struktuur. koostööd omandatud know-how’ga. 18 : KAHEKSAKÜMNE KUUES NUMBERSPORT VÕITLUSSPORT

VÕITLUS BRASIILIA JIU-JITSU’S. KÕIGE RASKEM ASI, MIDA ELUS TEINUD OLEN

Sõltuvus, mis veab treeningule. Usaldus, mille pandiks on elu. Hirm, millest pole pääsu. Küsimused, millele puuduvad vastused. Selline on ühe võitluskunstiharrastaja maailm.

Kirjutas Laura Mallene, pildistas Ken Mürk

„Kas sul juuksekummi on?” uuris tüdruk – või mis judo, ainult et põhirõhk pole heidetel. Võimalik, et VÖÖKULTUS tüdruk, pigem naine – minult riietusruumis. Noogu- selle järsk populaarseks muutumine on sümptom. tasin lahkelt ja läksin oma koti juurde, tõmbasin välja Kõik moodsad hädad – kas või inimliku läheduse Selle spordiala populaarsuse üks võtmetegur on vöö- varupatsikummi ja ulatasin naisele. Pool tundi hiljem puudumine – on Brasiilia jiu-jitsu’le hea kasvulava te- süsteem. Maslow’ püramiidi neljas aste on vajadus kõlas portugalikeelne käsklus „combate” ja me mõle- kitanud. Näen kodusaalis üha rohkem, kuidas meile saada tunnustatud. Uus vöö on suur tunnustus, mis- mad tegime kõik, et võita eelisasend või panna peale astuvad sisse IT-mehed, õpetajad, kontorirotid, valge- ki, mille pärast pead aastaid vaeva nägema. (Jitsikate liigeselukk või, kui olukord seda pakub, kägistus. kraed. Nad veedavad saalis keskmiselt kaks tundi, te- seas on levinud üks mõistuküsimus: mitu aastat läheb See on vastandlike olukordade jada. Üks hetk, kus hes midagi, mis on asjatundmatu pilgu jaoks üks suur tavalisel inimesel, et teenida välja must vöö? Õige sa ulatad oponendile patsikummi, ja teine, kus istud müramine. vastus on, et tavalised inimesed musta vööd välja ei halastamatult kaksiratsi ta peal See on sõltuvust tekitav, aga keeruline. Minu tree- teeni. Selleks et seda teha, pead olema midagi era- ja soovid kõigest hingest, et see, ningukaaslane ütles tabavalt, et Brasiilia jiu-jitsu’t kordset. Eestis on praeguse seisuga vaid üheksa mus- mida teed, paneks ta alistuma. võib võrrelda sellega, kui pead langevarjuhüpet teta vöö kandjat, kõik neist mehed.) Kõik moodsad hädad – kas või Sellel võistlusel olid esindatud gema ja samal ajal kabet mängima. Sõltuvusse sattu- Mina olen valge vöö, sest ma ei alustanud mitte nul- inimliku läheduse puudumine – on kõik: vanad, noored, lapsed. sin kohe alguses. Selles füüsilises males asjatundli- list, vaid olin teistega võrreldes astmel miinus 19. Mul Brasiilia jiu-jitsu’le hea kasvulava Nägin valge vööga hallipäiseid kumaks saamises on midagi äärmiselt haaravat. Viis polnud koordinatsiooni, jõudu, võhma ja ma olin pa- tekitanud. mehi, keskealisi naisi, teismelisi. aastat hiljem ei suuda ma ikka lõpetada. Ma tahan rajalt ülekaaluline. Viis aastat hiljem olen valge vöö. Nad kõik tulid kohale ja oota- leida vastuseid. Tõsi, korralik, medaleid võitev valge vöö (võistlemine sid oma korda. Seda, kui nei- Neid vastuseid otsivad paljud. Tehnikad arenevad käib vööde arvestuses). Ühest küljest võib seda vaa- le öeldakse „combate”. Ma ei pidevalt, miski ei ole lõplikult välja töötatud. See häi- data nii, et viis aastat ja ikka veel valge vöö. Mina ee- tea kedagi, kes suudaks olla selle hetke eel hirmuta. rib mind traditsioonilistes võitluskunstides ehk kõi- listan mõelda olukorrast, et viis aastat ja ikka ei anna Sest hirm tuleb sama kindlalt kui teisipäevale järgnev ge rohkem. Jits on eluline, seda testitakse, pannakse alla. Mis sest, et vigastusi on olnud omajagu, et vahel kolmapäev. Võistlemine on hirmus. Ma olen 30 aastat kahtluse alla. Ainult nii saabub parim tulemus, ja ka on tõesti raske ja et tehnikate omandamisele kulub vana kogenud ajakirjanik. Mul ei ole vaja seal seista. parim tulemus võidakse kahtluse alla seada. kauem kui teistel. Mu treener on öelnud, et iga teine Miks ma seda teen? See on küsimus ka mulle en- Treeningutel oleme treeningukaaslastega lähikon- treenija oleks minu moodi treenides ammu juba kõr- dale. Hetked enne jiu-jitsu-matši on ühemõtteliselt taktis. Paratamatult tuleb usaldada nende kätesse oma gemal vöötasemel. kohutavad. elu: kui kägistus on peal, pean ma uskuma, et mu Vöösüsteem on tekitanud omakorda kummalisi olu- treeningupartner laseb selle lahti. Ehk see ongi põh- kordi. Maailmas on klubisid (küll õnneks mitte rohkelt), jus, miks mitmel pool maailmas on jitsiklubide tree- kus musta vöö omandanuid peetakse autoriteediks KAS SUUR MÜRAMINE VÕI nijad väga lähedastes sõprussuhetes, usaldus tekib enam-vähem kõiges. Elamises. Mis sest, et rangelt võt- FÜÜSILINE MALE? kiirelt. Näen seda ka oma koduklubis: on vaid vaja tes on must vöö ekspert vaid ühel spordialal. hõigata välja abipalve ja kakskümmend meest tulevad Maailma jitsiklubides ringi rännates olen näinud seinal Brasiilia jiu-jitsu on küllalt noor, aga kiirelt arenev spordi- saali koristama. Ja mitte ainult. Mu trennikaaslased näiteks järgmist kirja: „Kui sa, treenija, lähed treenima ala. Kui peab seda kirjeldama, siis see on veidike nagu on rutanud appi mitmes täbaras olukorras. kuhugi mujale, heidame su välja.” Põhjusena loetletak-

Laura Mallene on ajakirjanik. Ta on töötanud Posti- mehes, Äripäevas ja Eesti Ekspressis. Praegu on ta reporter Eesti Päevalehes. Ta treenib ja võistleb Brasiilia jiu-jitsu’s ning on Eesti esimese Brasiilia jiu-jitsu naistelaagri peakorraldaja, samuti on tal pooleli enesekaitseinstrukto- ri õpingud. VÕITLUSSPORTSPORT JUUNI 2019 : 19

se salajasi jitsitehnikaid, millega klubi liikmed võistlusi võidavad (unustades mugavalt ära, et maailma parimad jitsikad levitavad kõiki oma teh- nikaid DVDdel ja laadivad neid üksteise võidu üles YouTube’i). Jitsimaailmas on jaburaid tra- Brasiilia jiu-jitsu’t võib võrrelda ditsioone ja uskumusi, üks ru- sellega, kui pead langevarju- malaimatest on keeld pesta hüpet tegema ja samal ajal oma vööd (sest siis, väidetakse, kabet mängima. kaovad ka seda kandes omandatud teadmised). „Teeme nüüd selle selgeks,” ütles Aust- raalia jitsitüdrukute organisatsiooni juht, „kui sa ei pese oma vööd, siis sa ei istu siin meiega.”

AHVATLEVAD RASKUSED

Brasiilia jiu-jitsu on üks väheseid alasid, mida tean, millega saad alustada vabalt ka hilisemas elus – ja ikka võistelda. (Proovisin hiljaaegu leida täiskasvanute ju- dotrenni. Tallinnas see võimalus puudub. Jitsis on pigem vastupidine olukord, alles hiljaaegu alustas minu koduklubi 3D Treening lastetrennidega.) Võistlusi korraldatakse nii vööklasside kui ka vanu- segruppide kaupa, nii on võistlusmatile astunud ka kuulus telekokk Anthony Bourdain. Ta võitis oma vanusegrupis New Yorgi lahtis- tel kuldmedali. Staariparaad on päris suur. Ka nendel on jiu-jitsu’t vaja. Miks? Ilmselt samal põhju- Musta vöö omandanuid peetakse sel kui minulgi. mõnikord autoriteediks enam- Praeguseks siitilmast lahkunud vähem kõiges. Elamises. Mis sest, Bourdain võtab ehk küsimuse, et rangelt võttes on must vöö miks harrastada jiu-jitsu’t, kõige ekspert vaid ühel spordialal. paremini kokku: „Ma teen seda, sest see on raske. Sest see on kõige raskem asi, mida ma elus teinud olen. Ja sest see (probleemide lahendamine – L.M.) ei lõppe iialgi.” Jiu-jitsu pole kerge. Vahel tundub ka matil olukord nii lootusetu, et pisarad hakkavad veerema. Aga kui see oleks kerge, siis milleks seda teha? Ma tean, et lähen võistlusmatile tagasi. Selleks et teha kõige raskemat asja, mida ma olen elus teinud. 20 : KAHEKSAKÜMNE KUUES NUMBERSPORT ZEN NÄLG TULEMUSTE JÄRELE

seonduvalt ei pruugi söömishäire olla klassikalises mõttes kuigi selgelt väljendunud. Sageli näeme, et Valed arusaamad õigest toitumisest võivad sportlase karjäärile lõpu teha. Sealjuures on probleemse sportlase menüü sisaldab väga palju energiavaeseid toite ning väga vähe loomseid allikaid. söömishäirega sportlasi Eestis rohkem kui varem. Tihti ollakse veendumusel, et esineb allergia või et on näiteks gluteenitalumatus, ilma et sellele oleks eelne- Kärt Kelder nud mingit teaduspõhist diagnostikat,” kommentee- Kas sa oma tagumikku oled vaadanud? // Ära sina 33% meessportlastest mingit laadi söömishäire käes. rib Unt. küll rohkem söö. // Kui kaalu langetad, hüppad Levinuimateks probleemideks on anoreksia ja bulii- Greenleaf ja Petrie on esile tõstnud, et suur koor- kõrgemale. mia, kuid esineb ka nn muid (nt atüüpiline anorexia ner- mus lasub treenerite õlul, sest just nendel on suurim Üks neist lausetest öeldi kunagi ka selle teksti autori- vosa) ja täpsustamata söömis- kontroll ja ligipääs sportlaste treenimisele ja toitumi- le. Pärast seda muutus kehast mõtlemine ja suhtumine häireid (nt anorexia athletica). sele, aga ka psüühilisele heaolule ja kuvandile kehast.7 sellesse. Algas aastaid kestnud kaaluline allakäik, kus Meessportlaste puhul tähelda- Mäletan, kuidas koondisesse kuuludes kaalus treener 80-kilosest rõõmsameelsest võrkpallurist sai 50-kilo- takse söömishäireid tunduvalt Mõne ala puhul, nagu ilu- mind ja teisi trennikaaslasi pea iga nädal. Mõned käi- ne ning kergesti ärrituv anorektiline tütarlaps söömis- vähem kui naissportlastel, mis- uisutamine või võrkpall, on naised sid kaalumise eel infrapunasaunas ning proovisid end häirete keskuses Tartus. tõttu probleemi ei osata alati väljakul paljastavama atleetliku päev või paar enne näljutada. Arvatavasti oli selle kõige Vahel piisab probleemi tekkimiseks vaid ühest lau- tähele panna.5 Meeste üks sa- riietuse tõttu oma keha suhtes põhjuseks eeldus, et kui kaalud vähem, siis paraneb sest. Haigus tabab eriti neid, kes üritavad endast gedasim häirunud söömiskäitu- haavatavamad. igasugune sooritusvõime. Küll aga ei meenu, et keegi alati maksimumi anda. Tihti on selleks sihtgrupiks mine on lihasdüsmorfia. Sport- oleks väga rääkinud tasakaalustatud toitumisest. Võist- sportlased, kes on kõrgete ootustega, iseseisvad ja lased ei pea end piisavalt mus- lustest taastumine oli kohati keeruline ning ka trenni- perfektsionistid. Need on omadused, mis tagavad kulaarseks, mistõttu nad veeda- järgselt kimbutas pidev väsimus. Kaalu langedes sain õnnestumise spordis, aga loovad ka aluse söömis- vad tunde jõusaalis ning võivad kulutada rohkelt raha aga treenerilt kiita ning see toitis vajadust langetada häirete tekkeks.1 Meessportlased üritavad tavaliselt erinevate (ebaefektiivsete) toidulisandite peale, nen- kaalu veelgi, kuniks sellest sai tõsine probleem. kaalu ja lihasmassi kasvatada, samal ajal muretsevad de toitumine võib olla ebakorrapärane ja nad võivad Triin sai söömishäirest ise või- naised aga kilode ja keharasva vähendamise pärast.2 kuritarvitada steroide.6 tu, kuid minul tuli kliinikusse ra- Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatri Kadi Pajusalu Unt tõstab esile, et fitnessi eri vormidega on kaas- vile minna. Triin meenutab oma sõnul pole seejuures alati kerge tõmmata piiri nor- nenud äärmuslike dieetide tõttu probleemsete juhtu- Söömishäire tekib suuresti põhjusel, murdumispunkti: „Tegin palju maalse ja häirunud söömiskäitumise vahele. „Sümp- et ei osata õigesti toituda ning ka sporti, kümne kuu jooksul kok- tomitest saab probleem alles siis, kui see hakkab nn spetsialistidel puudub vajalik ku üle 420 tunni. Füüsiliselt olin korduma ja kahjustama füüsilist tervist või igapäevast koolitus ja info. väga vormis, aga vaimselt enam toimetulekut.” ei jõudnud.” Triin katkestas aastaks sportimise, et taastuda, ning keelas endal toiduetiketti- SAGENEV PROBLEEM de vaatamise. „Alguses tundus hirmutav, et pean tegelema terve päev millegi muu kui söögiga. Millest ma Ortoreksiat ja buliimiat põdenud Triin (29) peab end siis mõtlema hakkan?” perfektsionistiks. Temal algas probleem Viljandi kul- Söömishäiretel on nii Undi kui ka Pajusalu sõnul rän- tuuriakadeemias tantsukunsti õppides. „Ma ei ole gad tagajärjed. „Häiritud võivad olla kõik organisüs- kunagi peenike olnud. Tundsin end teiste kõrval eba- teemid, tekivad näiteks seedetrakti ja immuunsüs- mugavalt ning otsustasin saledamaks saada. Tarbisin teemi probleemid, menstruatsioonid jäävad ära, luude tulemuste kindlustamiseks iga päev 1200 kalorit, kui- tihedus langeb. Kaasneda võivad tõsised psühholoo- gi baasainevahetuseks oli vaja vähemalt kolmandiku gilised hädad kuni depressioonini välja,” nendib Unt. võrra rohkem. Kaalusin kõik kogused ära ja arvutasin Seejuures ei saa kunagi kindel olla, et organism täieli- nende toiteväärtuse. Mäletan siiani, kui palju üks või kult taastub. Pajusalu lisab, et tihtilugu ei saa sportla- teine toiduaine kaloreid annab. Kompenseerisin üle- sed enam oma karjääri jätkata. söömist lahtistite ja trenniga ning võisin joosta süü- Kuigi söömishäiretega inimeste hulk on kasvanud, tunde tõttu 14 kilomeetrit. Tipphetkel oli mu rasva- näitab see pigem teadlikkuse tõusu. „Söömishäire- protsent 13,8.” (Naistel on normaalne rasvaprotsent 23 test on hakatud rohkem rääkima ning treenerid os- ning vähem kui 18% on alla normi, meestel on need näi- kavad varakult ohumärkidele tähelepanu pöörata,” tajad 13,5% ja 8% – toim.) tõdeb Unt. Treeneritel on suur vastutus, aga tähtis Tantsimine on üks spordialadest, kus soositakse sale- roll on ka vanematel. Triin nendib, et tema vanemad dust, mistõttu seal esineb sageli söömishäireid. Leidub ei mõistnud toona, mis tütrel viga on. Undi vastuvõ- ka mitmeid alasid, kus manipuleeritakse kehakaaluga, tule saabub nüüd vahel ka vanemaid koos noorte, näiteks maadlus ja poks. See loob samuti pinnase häi- 7–8-aastaste iluvõimlejatega, kes kaaluvad end iga runud söömiseks. Petrie ja Greenleaf tõstavad esile, päev ja peavad end „paksuks”. et mõne ala puhul, nagu iluuisutamine või võrkpall, Eesti Haigekassa katab kuni 19-aastaste intensiivselt on naised väljakul paljastavama atleetliku riietuse tõt- spordiga tegelevate noorte tervisekontrolli kulud. tu oma keha suhtes haavatavamad.3 Uuringutel käivaid noorsportlasi on Eestis keskmiselt 2017. aastal Eestis korraldatud uuringust selgub, et 9000–10 000 aastas. Seejuures ei tohi ka huvigrupist 15–25-aastaste seas on pea kaheksal protsendil nais- väljaspool treenivad sportlased unustada, et alati ta- test ja ühel protsendil meestest söömishäire. Eestis sub enesealgatuslikkuse asemel pöörduda seoses toi- puudub küll täpsem statistika meessportlaste kohta, tumisega professionaalide poole. aga naissportlastest esines häirunud söömiskäitumist 33 protsendil. Enim kohtas seda jalgpallurite (25%) seas, järgnesid võrkpall (15%), kergejõustik (13%), suusatamine (12%), saalihoki (11%) ja esteetilised mite arvu kasv. „Oleme teinud sellel teemal koolitusi 1 Yates, A. 1991. Compulsive Exercise and the Eating spordialad (10%). 67% sportlastest kuulusid koondi- nii sportlastele kui ka treeneritele, kuid tuleb tunnis- Disorders: Toward an Integrated Theory of Activity. sesse.4 Seejuures on teada, et tenniseäss Kaia Kanepi tada, et mõne sihtrühma huvi antud teema vastu on 2 Petrie, T. A.; Greenleaf, C. 2012. Eating Disorders in Sport. on maadelnud buliimiaga ning suusataja Katrin Šmi- jäänud tagasihoidlikuks,” nendib ta. The Oxford Handbook of Sport and Performance gun vaevles aastaid anoreksia küüsis. Psychology, lk 635–659. Spordiarsti Eve Undi sõnul on probleem Eestis sage- 3 Samas. 4 nenud. „Piltlikult võib öelda, et kui kümme aastat ta- TREENERITEL ©MeikeKenn Foto: Tjurina, N. 2017. Häirunud söömiskäitumine sportlastel. gasi sattus vastuvõtule ehk paar probleemset sport- LASUB VASTUTUS 5 Baum, A. 2006. Eating Disorders in Male Athlete. last poole aasta kohta, siis nüüdseks tuleb neid minu – Sports Medicine, nr 36 (1), lk 1–6. juurde keskmiselt üks kuni kaks nädalas.” Noorim Söömishäire tekib suuresti põhjusel, et ei osata õi- Kärt Kelder on Berliinis elav 6 Liivsoo, L. 2013. Söömishäired spordis. patsient on Undil olnud 11-aastane. gesti toituda ning ka nn spetsialistidel puudub vajalik vabakutseline ajakirjanik, kes 7 Petrie, T. A.; Greenleaf, C. 2012. Eating Disorders in Sport. Üle maailma kannatab Rahvusvahelise Söömishäi- koolitus ja info. Aina rohkem kiputakse sportlaste pu- kirjutab kogemuslikult elust The Oxford Handbook of Sport and Performance rete Assotsiatsiooni andmetel 62% naissportlastest ja hul rääkima suhtelisest energiadefitsiidist. „Spordiga enesest. Psychology, lk 635–659.

Isshiki Mayumi „Little Climber’s Climbing”, 2016 (CC BY-NC-ND 4.0). Allikas: Behance ZEN SPORT JUUNI 2019 : 21 VALESTI MÕISTETUD JOOKSJA

Inimesi panevad jooksma erinevad põhjused ning nõnda on sel ka erinevaid praktikaid ja filosoofiaid. Kes jookseb maratoni, kes läbi reaalsuste.

Kirjutas Daniel Vaarik, illustreeris Andrei Kedrin

Kõrvalmajade katustelt tõusis lendu umbes 20 jah- oma lõbuks või uute mõtete leidmiseks, mõjuvad Ainult pime usk jooksu suudab maagilist jooksjat läbi munud tuvi, kui kehalise kasvatuse õpetaja Jüri Suu- jooksurakendused ja muud vidinad koormana. Mind nädalate ja aastate rajal hoida. Ainult lootus, et või- mann käratas mulle üle Tartu 2. keskkooli palliplatsi: ei huvitanud viimase 500 meetri läbimise aeg, kui mas jooksukogemus on järgmise nurga taga, annab „Vaarik, sa soolikas, roni puu tagant välja!” Ma olin mõtlesin parajasti pilvedest või nägin hämaral põllul jõudu, et vedada kulunud tossud jälle jalga ning sun- puu varjus peidus. Väikese valearvestuse tõttu olin sinna varjude vahel noori metssigu ringmängu mängimas. dida end astuma uksest välja Singapuri, Tallinna või seisma jäänud just viimasel jooksuringil, mis tähen- Ma ei tahtnud võistelda enda ega teistega, ma tahtsin Rapla kõnniteedele või Tartu Toomemäe jalgrada- das, et tunni lõpetanud klassikaaslased jälgisid kooli- joosta läbi reaalsuste. dele. Ja siis vahel tulebki. Mõnel tuleb võib-olla isegi maja ees naeru kinni hoides, kui- 11 aastat tagasi Vilniuses elades ning ülepäeviti Hansapank. das männi tagant lehvis minu lo- selle linna mägiseil tänavail sörkides panin sarna- Ma mäletan selgelt teksti, mis mind uuesti jooksma Mu kõrval jooksid loomad ja linnud, tendavast nõukogude trikotaa- sed mõtted ingliskeelsesse esseesse, millele andsin pani. See ilmus 1990ndatel Gentlemen’s Quarterlys. raamatutegelased ning piimapukil istus žist dressipükste säär. pealkirjaks „Running Notes”. Mõne kuu pärast saabus talvi- Nõmedal kombel ilmus paar Sulev Uus (kujuteldav) ja dikteeris mulle ne ujumistund Dünamo ujulas. nädalat hiljem Haruki Mura- lõike „Praktikaaruande” jaoks. Läbi presentkatuse langes laia kami jooksuraamat ja ma lund, mis moodustas veepinna- kaotasin huvi ise jooksust raa- le jääkülmi sopaviirge. Basseinis mat kirjutada. Kandsin essee oli üks toru, kust tuli sooja vett, aga kui lapsed kogu- siiski ette oma kolleegidele ja nesid selle juurde ennast soojendama, lükkas puneta- sõpradele ettevõttest Viešųjų va näoga treener meid mopiga basseini servast lahti ryšių partneriai, mille nimi tä- nagu rippuvaid kassipoegi tooli küljest. hendabki lihtsas eesti keeles Üht asja vihkasin ma isegi rohkem kui jooksmist ja suhtekorraldusfirmat. ujumist – see oli sõudmine. Sõuda oli neetult raske, Mitut kuulajat innustas ette- kuid põhiprobleem seisnes selles, et ma ei osanud uju- kanne jooksmist proovima, da (vt eelmist lõiku). Mul polnud kuid nad said minust teisiti aru, mingit plaani selleks puhuks, kui kui ma lootsin. Peagi olid nad Mind ei huvitanud viimase 500 meetri paat ümber läheb. Ometi liugle- sisse võetud võidu lidumisest, läbimise aeg, kui mõtlesin parajasti pilve- sin terve sügise kaheksase paa- paljud tulid mind selle hullu- diga mööda Emajõge, korraga, se maaletoomise eest isegi dest või nägin hämaral põllul varjude vahel ja korraga, ja korraga. tänama, justkui mina olek- noori metssigu ringmängu mängimas. Paljud teised sõudjad olid tüse- sin soovitanud neil aja peale dad poisid ning see tähendas, et 42-kilomeetriseid otsi tege- kui treener sundis meid jooksma hakata. Lõpuks arenes ma, olin ma paksudest kiirem. Ühelt poolt surma- sellest välja lokaalne mara- hirm (parem jooksen, kui upun) ja teiselt poolt võidu- toniliikumine. rõõm, et ma olen teistest kiirem, aitasid mul lõpuks Paljude mu sõprade kehaku- omandada pikamaajooksuks vajaliku visaduse. ju hakkas muutuma, neist said ühe tuttava juristi sõnavara VASTUPANU JA LEPPIMINE kasutades „jooksupaugud”. Siis saabusid vastupanuaastad, mille jooksul väärtfil- Meeste jalad läksid peenike- mid, indie-muusika ja sigaretireklaamid veensid mind, seks ning nägudel peegeldus et sport on nõme ning tulevikuinimene ennast sellega maratoonari 29. kilomeetri ei häiri. Igapäevaelu asus küll peagi vastupidist tõesta- agoonia, mille rahustuseks ma. Spordipoistel oli naiste seas lööki ja nad ehitasid sõid nad liigeseid tugevdavaid Hansapanga. Suumannide sisse drillitud harjumused tablette, et saaks järgmisel aitasid neil keskenduda ja pingutada. Ometi läks mul õhtul jälle trenni minna. tükk aega, enne kui ma oma sil- Nad jooksid, kuid see ei sar- mi uskuma hakkasin ja leppisin nanenud minu jooksuga. Minu Ei teki ju iga jooksu ajal ägedat tunnet mõttega, et spordist võib siiski jaoks oli asja mõte mitte- ega lahedat laksu. Jalad on tinarasked ja kasu olla. mõõtmine. Ja mittevõistlemi- Ühel hetkel hakkasin uuesti ne. Mõned mu sõpradest said see ei kao kuni lõpuni. jooksma. Taas alustada oli ras- vigastusi, pärast maratone ke, ausalt, 200 meetri järel rip- olid neil jalad läbi. Kui peale pus hing katkise paelaga kaelas. jooksu muud trenni üldse ei Ent tänu räigele pingutusele murdsin läbi. Sõitsin pä- tee, võib inimesest saada sel- rast tööd autoga linnast välja ning otsisin põldude va- line poolkõva tegelane, jalad helt uusi jooksuradu, saatjaks külakoerte haukumine on vormis, keha pole kuigi ja pea kohal vilkumas õhtu esimesed tähed. tugev, tublid jalad kannavad Mu kõrval jooksid loomad ja linnud, raamatutege- vähem arenenud keret nagu lased ning piimapukil istus Sulev Uus (kujuteldav) ja vana india ülikut ühest kohast dikteeris mulle lõike „Praktikaaruande” jaoks. Ma teise. jooksin üle künka ja kujutasin enda ees avanevat Joosta võibki erinevalt. Üks mu sõber jookseb näi- Mees, kes selle kirjutas, ei saanud mingisuguse maksa- kuuvalgusesse mähkunud tasandikku silmitsedes ette teks alternatiivreaalsuse rakendust kasutades. Aga haiguse pärast enam joosta ning meenutas kurvalt oma võimaliku uue idufirma logo. Jooksmise käigus minu asi oli lihtsalt väga mittedigitaalne ja vahel on seda hommikust vabaduse ja värskuse tunnet, mis tekkinud ideid iseloomustas lihtsus. Näiteks populis- tunne, et me ei saa üksteisest aru. võib tabada heas vormis inimest, kes hüppab kergelt mimudel, mis ilmus mu silme ette kuuma ja külma vee üle aia, jookseb puude vahelt metsarajale, midagi kraanidena ning aitas anda hiljem nõu „Ühtse Eesti” MAAGIA JA PIME USK mõõtmata, millegi üle muretsemata, lihtsalt sellepä- ideoloogia loomisel. Ja ega jooksu pole mõtet lõputult ülistada, ka seda rast, et see on parim asi, mida hetkel teha. maagiat, millest ma räägin, tuleb ette suhteliselt har- See tekst tõi meelde mingi mälestuse lapsepõlve- JOOSTA LÄBI REAALSUSTE va. Ei teki ju iga jooksu ajal ägedat tunnet ega lahedat hommikutest, enne Suumanni ja mopiga tölli, enne Sellel, kuidas ma jooksen, pole aga kuigi palju pistmist laksu. Jalad on tinarasked ja see ei kao kuni lõpuni. väärtfilme, enne elu. Ma ei saanud sellest kujutluspil- sportlike saavutustega ning seepärast ei sobi sellise Vahel sajab peenikesi rahenõelu otse silma või möö- dist lahti enne, kui hakkasin ka ise jooksma. Kui ma Daniel Vaarik on partner jooksustiiliga ka Fitbit, trennipäevikud, GPS, toiduli- da sõidab mingi mööblipoe valge kaubik ja keerab saan sellesama tunde paarile lugejale edasi anda, siis sõnumiagentuuris Akkadian. sandid, MAMIL-kultuur ja nii edasi. Kui joosta lihtsalt sulle porilombitäie sitta krae vahele. on juba hästi. 22 : KAHEKSAKÜMNE KUUES NUMBERSPORT FITNESS

„KUIDAS END ÜMBER VEENDA JÕUSAALI MITTE MINEMA” EHK FITNESSI FILOSOOFIAST JA TÖÖTEGEMISEST LÄHEMALT

Eestis ja mujalgi maailmas on viimastel aastakümnetel kasvanud plahvatuslikult harjumus käia jõusaalis. Oma tuiklevast biitsepsist ja pringist pepust Instagrami piltide postitamine pakub ilmselt küll rahuldust, aga mis tont meid tegelikult sinna ajab?

Mihail Lustin

Minusugusele vaid erandkorras jõusaali väisavale ini- jõusaali „minek” asendub jõusaalis „käimisega”. Har- nud edasi absoluutselt kõigile jõusaalikülastajatele, mesele tekitab juba treeningusaali lävepakul varitsev va juhtub, et treenija, kes on kuid esteetilise eesmärgi seega oletagem, et mõlemad motivatsioonimäära lõhnapahvakas hulganisti ebameeldivaid mälestusi: siin nimel tööd teinud, lõpetab jõusaalis käimise just mo- mudelid eksisteerivad paralleelselt. lehkab ränga töörügamise järele ja aimub, et ka minul mendil, kui lihas on ideaalselt punnis. Iga tõeline jõu- Unitaarsel skaalal (joonis 3) näeme, et heaolul põhi- tuleb hakata kohe seda tööd tegema. Hapukas vine saalientusiast ütleks, et sellega treening ei lõpe, edas- nevad motivatsioonimäärad on palju tugevamad: meenutab erakordse teravusega eelmist külastust. pidi motiveerivad hoopis isiklik heaolu ning tervis. Sel- need nihutavad seksapiilesteetilise motivatsiooni pi- Mis mõttega ma sinna läksin ja mis mõttega väljusin – line nähtus on pigem uus, seejuures oleks ehk tarvis gem keskele, neutraalse seisundi poole. higine, väsinud, kuid omamoodi õnnelik. Justkui mind kasutada jõusaali asemel mõistet „terviseklubi”. Nüü- Heaolu argument on mitmetahuline: ühelt poolt pro- oleks trenažööri otsa risti löödud ning oleksin duši- disaegse fitnessikultuuri retoorika ei propageeri mit- pageerib see keha füüsilist tervist, teisalt aga vaimset ruumis taassündinud, silme ees selge siht minna kind- te niivõrd esteetilist seksapiilsust kui inimese füüsilist tasakaalu ning rahuldust, mis koosneb omakorda pal- lasti järgmine nädal jälle, mitte järgmise aasta jaanua- ja vaimset heaolu. Tänapäevane jõusaalientusiast on judest mentaalsetest alafaktoritest. Füüsilise tervise ris, nagu see alati, raisk, juhtub. Just jaanuaris plahva- kui eneseusu evangelist, kes koputab su uksele ning argument taandub üldjuhul inimese kehalise vastutab otsingumootorites jõusaaliteemaliste päringute ütleb: „Ma olin ka kunagi „nagu sina”, aga siis ma hak- pidavuse ning pikema eluea saavutamisele. Evolut- aktiivsus. Pühadeprassingule järgnev lükrasesoon on kasin jõusaalis käima ning see tegi minust inimese.” siooniteooria järgi oleks füüsiline motivatsioon koos- pidulikult avatud! Kuid säärane entusiasm kestab vaid Motivatsiooni toitva faktori substantsiks saab järsku kõlas loodusliku valiku loogikaga.2 The Guardianis il- harva kevadpühadeni ning suve lähenedes jääb spordi- heaolu. munud analüüs3 fitnessi mõjust klubis iga päevaga aina rohkem garderoobikappe tüh- eluea pikkusele tõestab, et eliit- jaks. See on muidugi hea uudis nn võitjatele, kes vastu sportlased ja olümpiamedali- Just jaanuaris plahvatab otsingu- pidasid, ning just neist tahaksin siinkohal veidi pike- HEAOLU PÜHA GRAAL võitjad elavad keskmisest ini- malt rääkida. mootorites jõusaaliteemaliste mesest kauem, kuid seda vaid Poolteist aastat tagasi Tallinnast Londonisse kolides päringute aktiivsus. Pühadepras- 2,8 aasta võrra. Kuidagi vähe- otsustasin, motti täis, liituda ülikoolilinnaku jõusaaliga. singule järgnev lükrasesoon on võitu… Kõrvale ei saa muidugi MOTIVATSIOONI KEERULINE Üllatavalt sümpaatsele vestlusele jõusaali töötajaga pidulikult avatud! jätta inimeste kalduvust istuvale TEEKOND järgnes kohustuslik kiirkoolitus, kus räägiti jõusaali- elustiilile ning sellest tuleneva- etiketist ja majakorrast. Ma küll noogutasin kuulekalt, tele tüsistustele, kuid selleks et Peamine põhjus, miks inimesed jaanuaris reipalt sõude- kuid koolituse läbinuna läks lisaks piinlikule trenažööri- elustiili aktiivsemaks muuta, ei ergomeetrile istuvad, on tuline plaan vormi saada. Siin järjekorras ootamisele veel erakordselt kaua aega, et pea ilmtingimata jõusaali ronima. Postfordistlikus ühis- toetutakse ilmselt asjaolule, et trennihooajaeelse keha masina kasutusjuhendist aru saada. Miks see harjutus konnas kohandumiseks on füüsiline vastupidavus pi- seisund on n-ö vormitu ja lodev. Silme ette kerkib kaks nii kerge on? Ma ju lisan raskusi aina juurde? Aa, see gem sekundaarne: kognitiivsed ja intellektuaalsed vastakuti seisvat keha: üks vormis, kurvikas, reljeef- junn ei läinud piisavalt sisse… Revali spordiklubist tek- omadused on nüüdisajal selgelt tähtsamad kui ramm. ne, voolujooneline; teine ovaalne, põrklev, mulisev, kinud psühholoogilised traumad said aga hetkega pea Mis puutub darvinismi, siis füüsiline atribuutika loeb ühesõnaga igatpidi kontrolli alt väljas. Pean tarbetuks peale pööratud, kui abikäe ulatas ideaalselt reljeefse kindlasti seksuaalses mõttes, kuid see jätaks jõusaali- sellise mõttemängu erinevate problemaatiliste aspek- muskulatuuriga härra. Nõustusime mõlemad vaikimisi külastajale vaid ühe loogilise põhjenduse: ta tahab tide mainimist – neid on kriitiliselt piisavalt käsitletud minu abituse ja häbiväärsusega. Ta pühendas 40 pikka hullumoodi reprodutseerida. Mehed käivad jõusaa- ning kehapositiivsuse retoorika on ka Eestis üsnagi minutit minuga treenimise peale, pidades maha inspi- lis, et saada naisi, mida nad ka laialt levinud.1 Paika oleks siiski tarvis panna puht es- reeriva kõne, kuidas ka tema oli kunagi „nagu mina” – saavad, naised käivad jõusaalis teetilise motivatsiooni substantsimäära skaala, mille- pikk, kõhn, laisk –, kuni ta ületas ükskord antud jõu- sama eesmärgiga, sama edu- le taanduvad kõik seksapiilsusele tuginevad jõusaali saali astudes oma patoloogilise laiskuse barjääri ning Harva juhtub, et treenija, kes on kalt. Selles ei ole iseenesest mi- külastamise põhjused (joonis 1). võttis oma keha kontrolli alla. Naljakal kombel pole ta kuid esteetilise eesmärgi nimel dagi halba, kuid see pole pakett, Liikudes skaalal vasakule või paremale, suurendab või esimene vabatahtlik, kes on astunud mu juurde soo- tööd teinud, lõpetab jõusaalis mida fitnessi moodne ideoloo- vähendab treenija oma seksapiilsust, toetudes ajapik- viga mind isiklikult treenida, ei teagi, kas võtta seda käimise just momendil, kui lihas gia meile müüb. ku sotsiaalselt konstrueeritud esteetilistele standar- komplimendina… on ideaalselt punnis. Inimene käib jõusaalis enda ditele. Skaala alammäär vastab meeste esteetilistele Aktualiseeritud motivatsiooni skaalal (joonis 2) pa- „tervise” jaoks, mis on ise umb- standarditele ning liigub lineaarselt positiivse (macho) remale või vasakule liikudes suurendab või vähendab määrane mõiste, sotsiaalne ülemmäära poole. Naiste esteetiline ülemmäär on aga treenija vastavalt ülemmäärale oma sisemist tasakaa- konstruktsioon, kui lubate. Hea- suhteliselt küsitava sotsiaalse hinnanguga ning ideaalne lu füüsilise ja vaimse keha vahel. Sellist moraalset mo- olu argument langeb mentaalsetesse ja sotsiaalse- lõpp-punkt oleks skaalal kusagil enne pesulauda. tivatsiooni toetab Uue Lääne eetilise kapitalismi ideo- tesse abstraktsustesse ning viimane asi, mida jõusaal Selline ratsionaalsus ei ole muidugi tänapäeva kon- loogia, mis on toonud endaga kaasa ka jõusaaliäride tegelikult meenutab, on vaimne heaolu. Trenažööri tekstis enam kuigi aktuaalne. Küsitavaks teeb selle fe- ülemaailmse õitsengu. Oleks pisut naiivne eeldada, et otsas rüseleva higise inimese hirmuäratavatest, pea- nomen, et motiveeriv eesmärk muutub hetkest, mil nn terviseklubi heaolu eetos (ingl wellness) on kandu- aegu et animalistlikest häälitsustest on väga raske välja

feminiinsuse määr

feminiinsuse määr feminiinsuse määr laiskvorst fatso pesulaud laiskvorst fatso pesulaud

narkar/kirjanik nerd macho jumal narkar/kirjanik jumal nerd macho

maskuliinsuse määr maskuliinsuse määr maskuliinsuse määr

Joonis 1. Seksapiilesteetiline motivatsioon Joonis 2. Isiklikul heaolul põhinev motivatsioon Joonis 3. Unitaarne motivastioonimudel

Infograafika: Tiiu Tuhkanen FITNESS SPORT JUUNI 2019 : 23

osa Sokratese ja Aristotele- „ÕIGELE TEELE” JÕUDMINE se vaimsest pärandist.4 Kõige lähedasem, mis 20. sajandil Hiliskapitalism toob endaga kaasa uusi kohanemis- sellist kehakultuuri meenu- probleeme ja -viise. Näiteks massiline suundumine tas, oli Kesk-Aasia atletism, teenindussektorisse on loonud lahenduse liigse kon- mis liitis endas maadluskunsti, kurentsi probleemile. Kui tööstuses on ametikohad osavuse, esteetilise kulturismi piiratud, siis teenindussektor võimaldab neid juurde ning rahvafilosoofia. Kesk- tekitada. Antropoloog David Aasia atletism on mõjutanud Graeber6 on uurinud ametite, tugevalt ka nõukogudeaegset mille kaotamine ei tooks ei tu- sporti, mille järelkaja oli Eestis Trenažööri otsas rüseleva higise rul ega ühiskonnas kaasa min- veel 90ndatel vene jõusaali- inimese hirmuäratavatest, pea- git muutust, juurdeloomise fe- des kerge ära tunda. Neolibe- aegu et animalistlikest häälitsustest nomeni. Näiteks kõikvõimali- raalne individualism käis sel- on väga raske välja lugeda vaimse kud teenusevahendajad, admi- lest aga buldooserina üle ning heaolu tärkamise noote. nistratiivsed assistendid, ret- kangide ja hantlite asemele septsionistid jne. Ta jätkab ilmusid uued trenažöörid, mis veberiaanlikku analüüsi puri- avasid võimaluse spetsiifiliste taankapitalistlikust tööeetikast, lihasgruppide pumpamiseks. mis muudab töötegemise n-ö religioosseks kohustu- Tööstusevolutsioonijärgne seks.7 Ta järeldab, et töötegemine, mille juures ini- elustiil eeldas, et füüsilised mene on teadlik selle sotsiaalsest mõttetusest, on harjutused ja „lisatöö” on emotsionaalselt rüüstav ning tekitab sügavalt kri- eksklusiivselt kõrgklassi pre- peldavat kollektiivset süütunnet. Pole ime, et terve rogatiiv.5 Kui tööline istus ma- päev salaja Tinderis või muul digiplatvormil passinud sina otsas ning sõtkus päevad retseptsionist tunneb vajadust minna pärast tööd läbi kangi, maadlesid kõrgema jõusaali auru välja laskma. Just vaimse aktiivsuse puu- klassi esindajad madalast füü- dulikkus ja ametikoha sotsiaal- silisest aktiivsusest tulenevate se ebavajalikkuse tunnetamine terviseprobleemidega. Nii tekitab indu jõusaalis vaevelda, tekkisid 19. sajandi Euroo- Mitte ükski teine sportlik tegevus ei pakkudes asendusena lühiajalist pas ka esimesed trenažöö- ole sedavõrd egotsentriliselt isikliku- rahulolu. See seletab ka jõusaa- rid, mida kasutasid väärikalt le heaolule suunatud ega koorma lievangelistide salakavalat entu- riietatud patsiendid. Masinad avalikku ruumi oma ideoloogiaga siasmi laiskvorste „õigele teele” olid ehitatud selleks, et muuta sellisel määral kui fitness. aidata. Briti imperialistid uskusid füüsiliste harjutuste soorita- kolooniates kriketit levitades, et mine võimalikult kergeks, las- kui nad toovad anastatutele tü- Rootsi arsti Gustav Zanderi 19. sajandi teises pooles loodud mehhanoteraapiline aparaat tes samal ajal olmelistele te- kikese valge inimese kultuurist, biitsepsi treenimiseks. Allikas: Tekniska museet gevustele pühenduda (midagi õigustavad nad moraalselt oma jõhkraid vallutusi. sarnast pakutakse tänapäeval Sport oli kultiveeriv, kuid läbi ja lõhki ideoloogiline. lugeda vaimse heaolu tärkamise noote. Pigem meenu- teleturu reklaamides – toim.). Teisel pool klaasseina Kui me tunnetame ühelt poolt aina enam igapäeva- tab see retuusidesse looritatud vabatahtlikku karistus- ägas samas rängast tööst ja üleväsimusest justkui ma- ses tarbimises peituvat kolossaalset ökoloogilist kahju kolooniat. sina osaks muutuv proletariaat. Kui klassiühiskonna ja teisalt tööturu üha kiiremini tihenevat konkurentsi, postindustriaalne restruktureerimine pidi nüüdisaegse asetab see meid pressi vahele, millega toimetulekuks inimese tehasetöö koormusest vabastama, siis miks on tõhus kiirlahendus ülekoormav ja masinlik füüsi- TÖÖTEGEMISE RASKE TREPP me tuleme õhtul väsinuna töölt ning asume kohe tre- line töö. Viimane suunab meid näiliselt sotsiaalsest nažööri otsa uuesti rügama? dimensioonist sügavale iseendasse ning, pakkudes Idee „füüsilisest” harjutusest tekkis tandemis ideega Trenažööri kontseptsioon on juba iseenesest kum- vahepealset esteetilist naudingut, tuimestab kollek- puhkusest. Seda seostatakse tööstusrevolutsiooni- maline: ühelt poolt simuleerib see tööd vabrikus tiivsest moraalsest süütundest tekkinud frustratsiooni järgse elustiiliga, kuid sellise „töö vs. puhkus” dialek- (masina käsitlemine), teisalt aga muistse inimese füü- (joonis 4). tika juured ulatuvad primitiivsetesse ühiskondadesse, silisi takistusi, näiteks raske kivi tassimist või kõrge Maailmas, kus kasvab nii sotsiaalne kihistumine kui kus sotsiaalse elu rikastumine hakkas kujundama algu- puu otsa ronimist. Füüsiliste takistuste ilmnemisel kas- ka ületarbimisest tulenev keskkondlik kriis, ei lee- päraseid hierarhilisi suhteid. Kui vaevarikkad tööüles- vatab organismi kohanemismehhanism selles keha- venda motivatsiooniskaalal tasemeni fitspo või jumal anded olid orjade õlgadele lükatud, tekkis peremehel osas lihasmassi juurde, et järgmisel korral oleks takis- jõudmine ühiskondlikku moraalset stressi. Mitte sellest tulenevalt võimalus „lisatööd” teha. Ingliskeel- tust kergem ületada. Selsamal sõudeergomeetril istu- ükski teine sportlik tegevus ei ole sedavõrd egot- ne „gym” pärineb vanakreeka sõnast „gymnasium”, des valetame me oma kehale füüsilisi raskusi juurde. sentriliselt isiklikule heaolule suunatud ega koorma mis jääb oma olemuselt kaugele tänapäeva jõusaalist. Mida vähem on inimesel elus reaalseid takistusi, seda avalikku ruumi oma ideoloogiaga sellisel määral Eksklusiivselt vaid meestest koosnenud seltskond, rohkem peab ta füüsilist koormust mujalt otsima. kui fitness. Kui kuskil on veel säilinud kapitalistli- olles vabanenud savipottide poleerimisest ja muu- Olukorra paradoksaalsus seisneb tööpuuduse näili- kust tööeetikast puutumata ruum, kus inimest vae- dest majapidamisülesannetest, hakkas filosofeerimi- suses: erinevad ametid kurnavad inimest juba piisa- vab aga ka märksa vähem süütunne globaalsete prob- se kõrvalt kulturismiga tegelema. Kehalise kasvatuse valt ning nende kõrvalt ei peaks üldse olema vaja- leemide pärast, siis vaevalt et perenaine, kes võib-olla kultuur oli seltskondlik, paatoslik ning ateenalikult dust töötegemist kompenseerida. Võib-olla seisneb ei hari põldu, ent töötab näiteks kohalikus kaupluses, pidulikult erootiline. Kooskõlas füüsiliste iluetalonide asi selles töös, mida me teeme, mitte selles, mida tunneb töölt koju tulles tungivat vajadust CrossFiti kultiveerimisega sündis just gümnaasiumis suurem me ei tee. trenni minna.

1 feminiinsuse määr Eesmaa, P. 2018. Ma olen paks! – Feministeerium, 14.03. 2 Grafen, A. 2009. Formalizing Darwinism and inclusive fitness theory. – Philosophical Transactions of the Royal Society B: Biological Sciences, 12.11. 3 laiskvorst fatso pesulaud Cregan-Reid, V. 2019. Why exercise alone won’t save us. kollektiivsest kollektiivsest – The Guardian, 03.01. moraalsest moraalsest 4 Ka Vana-Roomas rõhutati füüsilise aktiivsuse olulisust just süütundest süütundest vaimsete kunstide praktiseerimisel. Vanaroomlased pro- vabanemine narkar/kirjanik nerd macho jumal vabanemine pageerisid üleväsitava treenimise asemel pigem „aktiivset Mihail Lustin sündis 1997. eluviisi”, nagu pikad jalutuskäigud jne. Vt Plinius Noorema aastal Ukrainas, kuid kasvas kirju Tacitusele. 5 maskuliinsuse määr üles Tallinnas. Praegu õpib ta De la Peña, C. The Origins of Cybex Space. – Cabinet, nr 29. Londoni Ülikooli Goldsmithsi 6 Graeber, D. 2018 Bullshit Jobs. Kolledžis sotsioloogiat ja 7 Weber, M. 1905. The Protestant Ethic and the Spirit of Joonis 4. Kollektiivsel moraalsel frustratsioonil põhinev motivatsioon meediateadust. Capitalism. 24 : KAHEKSAKÜMNE KUUESKULTUUR NUMBER ESSEE MEIE HÄRRAD JA MEIE LUUSERID

Demokraatiat ohustavad kaks väärarusaama: ühte esindavad härrad, kes käsitlevad ühiskonda orgaanilise tervikuna ja hindavad kodurahu, teist luuserid, kes võimendavad väärtuspõhist klassivõitlust. Kui esimene summutab poliitilise konflikti, siis teine ajab selle äärmusesse.

Kirjutas Janar Mihkelsaar, illustreeris Jaan Rõõmus

Valitud pealkiri peaks olema avatud erinevatele tõlgen- käibetõest, et nüüdisaja poliitmaastikul ei paku pide- EKRE juhtfiguurid Mart ja Martin Helme esinevad isa- damisvõimalustele. Esimese lugemisviisi järgi oleks kõne vat orientiiri enam klassikaline skaala „vasak-parem”.1 maa patriootidena, tõsihingeliste rahvuslastena, tra- all meie härrad ja meie luuserid, s.t üks ühtne „meie”. See Prantsuse revolutsiooni ajast pärinev eristus ole- ditsiooniliste väärtuste kaitsjatena. Vastased kasuta- Kõigile erimeelsustele ja sotsiaalsetele lõhedele vaata- vat ennast ammendanud. Arvatakse, et ühiskondlikus vad nende kohta avalikus diskursuses selliseid sajatusi mata on püsivalt silmapiiril seesama rahvas. Tähtis on korralduses, võimusuhetes ja enesemääratluses on nagu „fašistid”, „terroristid”, „ajukahjustusega idioo- orgaaniline, jagamatu tervik. Sellest tulenevalt vaada- toimunud fundamentaalne nihe, mistõttu määravaks did”, „homofoobid”, „ksenofoobid” jne. Härrassotsid takse sotsiaalpoliitilisi ebavõrdsusi „loomulike” ette- loetakse hoopis liberaalide-konservatiivide erimeel- hindavad seevastu üle kõige edumeelsust, sallivust, ava- antustena. Need, kes astuvad „loomupärase” korra sused. Küllap on selles veendumuses oma tõetera, ent tust, liberaalsust, koostööd jne. Vastaspool sildistab vastu, astuvad rahva vastu. Ühiskondlikku harmooniat murrangu asemel oleks võib-olla viljakam näha järje- härrasid hoopis „kodumaa reeturiteks”, „silmakirja- õõnestavad pahatahtlikud tülinorijad ning reeturlikud pidevust ehk klassikalise konflikti teisenemist, ümber- teenriteks”, „internatsionalistideks”, „estofoobideks”, provokaatorid. Pealkiri kätkeb aga ka alternatiivset mõtestamist ajas ja ruumis. Parem- ja vasakpoolsus „rahvusriigi vaenlasteks” jne. Sotsid apelleerivad här- lugemisviisi, mis rõhutab vastupidi eelmisele hoopis ei ole kivisse raiutud mitteajalooline, objektiivne ja rade „progressiivsetele” väärtustele ja EKRE luuseri- härrade ja luuserite konflikti. Klassierinevused võtavad ideaalne eristus. Põhiküsimus on, kuidas avaneb vasak- te tagurlikele väärtustele. ja parempoolsuse mõte kon- Rahvuskonservatiivid on ümber hinnanud härrasrah- kreetses ajaloolisgeograafili- va universaalsed humanistlikud väärtused: globalism ses kontekstis.2 asendatakse lokaalsusega, Euroopa ühishuvid rahvus- Mida rohkem härrad soovivad kehastada universaalseid ja Lugematutel põhjustel ei likega, individualism „kollektivismiga”, liberaalne de- ole enam mõttekas kõnele- mokraatia suveräänsusega jne. EKRE ja SDE väärtu- progressiivseid väärtusi, seda enam jääb mulje, et tegelikult da proletariaadist 19. sajan- sed on seega defineeritud teineteisele vastandamise kaitstakse vähemuse huve ja väärtusi. di industriaalse töölisklassi kaudu. Sel põhjusel jäävad aga härrad ja luuserid oma- võtmes. Ei ole olemas de- vahel lahutamatult seotuks. Kokkuvõttes ei ole Hel- terministlikke majandussea- mede rahvuskonservatiivsed väärtused midagi muud dusi, millele toetudes saaks kui pahupidi kultuurimarksism.3 See avaldub iseäranis sel juhul lõppude lõpuks kosmilise hea ja kurja vahelise piiritleda selgelt proletariaadi ja kodanluse, luuserid suhtumises demokraatiasse. võitluse mõõtme, mistõttu ei saa enam juttu olla üht- ja härrad. Võib-olla moodustavad moodsa aja „töölis- sest rahvast. Kumbki tõlgendamisviis ei ole kooskõlas klassi” juhutöölised, osalise tööajaga töötajad, rendi- demokraatia ideaaliga. Edasine arutlus selgitab mõlemat töölised jne. Võib-olla on meil tegemist ühiskonna- EKSPERDID VERSUS TEGUDE- seisukohta Eesti näitel. segmendiga, kes hääletas 2016. aasta presidendiva- INIMESED limistel Trumpi poolt USAs, Brexiti poolt Suurbri- tannias, Marine Le Peni poolt Prantsusmaal jne. Üld- Herrendemokratie seisab silmitsi mitme paradoksiga. KLASSIVÕITLUSE TAASSÜND juhul on tegu inimestega, kes on kaotajad (või näevad Üks nendest on järgmine: mida rohkem härrad soo- ennast nendena) üleilmastuvas majanduses ja sotsiaal- vivad kehastada universaalseid ja progressiivseid väär- Ajalooline kogemus seletab mingil määral, miks dis- kultuurilistes muutustes. tusi, seda enam jääb mulje, et tegelikult kaitstakse kussioonid marksismi ümber ei näita Eesti ühiskonnas Eestis kõneleb nimetatud valijate nimel kõige sel- vähemuse huve ja väärtusi. See on too vähemus, kes vaibumise märke. Aeg-ajalt ilmub harivaid ja põnevaid gemini Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). tuletab pidevalt meelde taasiseseisvunud Eesti kõr- arvamusavaldusi, milles võrreldakse näiteks kommu- Olgugi et EKRE seisukohad sarnanevad mõnes punktis geid kohti kõikvõimalikes edetabelites, tihedat lõimi- nismi ja natsismi kuritegusid, marksismi ja valgustust. sotsialismiga (nt riiklikud investeeringud), ei ole ma- tust Lääne institutsioonidega. Eesti liikuvat kindlalt Üldjuhul harrastatakse „vasakideoloogia” märkide ot- janduspoliitilised sõlmküsimused enam niivõrd täht- edasi õigel kursil. Seejuures unustatakse, et eduga ei simist kodus ja võõrsil. Salakavala marksismi võrseid sad. Kaalukeeleks on pigem rahvuskultuur ja -identi- ole automaatselt kaasnenud laiemat ühiskondlikku so- paljastatakse ja üritatakse juba eos välja juurida. Võtan teet. Klassikonflikti tulipunktis on väärtused. Kaitstes lidaarsust. Paljude silmis on härradel, eriti rikkuritel, Janar Mihkelsaar (PhD, need mängureeglid rõõmuga omaks eesmärgiga pa- traditsioonilisi väärtusi alates perekonnast kuni suve- kerge pidada ilukõnesid ja moraaliloenguid humanis- Tartu Ülikool ja Jyväskylä nustada sellesse populaarsesse ettevõtmisesse. Ülla- räänse rahvusriigini, on EKREl õnnestunud koguda mist, õilsatest väärtustest. Tahumatutele matsidele Ülikool, 2015) on Jyväskylä tuseks selgub, et kõige eesrindlikumad marksistid on toetust maainimeste, vaesemate ja mitteprivilegeeri- õpetatakse ainuõigeid väärtusi ja sobivat eluviisi. Sel- Ülikooli Kone fondi järel- tänapäeval kõige käremeelsemad „kultuurimarksismi” tute seas, s.t nende hulgas, kes moodustasid kunagi line moraliseeriv hoiak jätab mulje, et lihtrahvast pee- doktor, kes on keskendunud kriitikud. potentsiaalse sotside valijaskonna. Seevastu härrade takse ohtlikuks ja ettearvamatuks pööbliks. Seetõttu oma uurimistöös nüüdisaja Selleks et mainitud juhtmõte ei jääks tühipaljaks sa- väärtusi püüab esindada kõige häälekamalt Sotsiaal- peab riigivalitsemise raske koorma jätma ekspertide poliitilisele filosoofiale. jatuseks, nagu sõimusõna „fašist”, peame loobuma demokraatlik Erakond (SDE). kanda. Veelgi enam, needsamad liberaalid laulavad ilu- ESSEE KULTUUR MAI 2019 : 25

said kiidulaule vabadusele, suutmata seejuures pakku- võimutsevad vaenlase vaenulikud käsilased; vasaklibe- salakavalad „rahvavaenlased”. Ühe lihtsa, ent äärmi- da tõsiseltvõetavaid alternatiive. Vali, keda tahad, saad raalsed väärtused on kehtestanud repressiivse dikta- selt küsitava liigutusega loetakse kahjulikuks kõik see, ikka vana hea tervemõistusliku jutu „riigieelarve tasa- tuuri, mis hävitab rahvuskultuuri ja -riiki. Tundub, et mis ei ole kooskõlas müütilise rahva esteetilise mait- kaalust”, „konkurentsivõimest”, „kokkuhoiust” jne. säärast ohvrimentaliteeti kannustab tagant hirm, et se ja sotsiaalpoliitiliste põhihuvide ning ellujäämisins- Valijatele on jäetud mulje, et valikuvabadust sisuliselt eestlased võivad ükskord osutuda Maarjamaal vähe- tinktiga. Selle asemel et tunnistada sotsiaalpoliitilist ei eksisteeri. Fundamentaalsed muutused ei ole või- museks. Rahvuskonservatiivne enamus (kui sellest saab mitmekesisust, arvamuste paljusust ja lepitamatuid malikud ja mõeldavad. Liberaalsete vabaduste sildi üldse rääkida) mõistab ja kujutab ennast juba fiktiivselt vastuolusid, mis lõpuks teevad ühest kultuurist kul- all müüakse innukalt paternalistlikku hoolekannet (nt ette kannatava vähemusena. tuuri, tahetakse kultuurielule kehtestada kindlad tege- alkoholipoliitika). vusraamid. Väike rahvas, kelle eesmärk olevat saada Ka ekrelased on retoorikas tulihingelised demokraa- vaimult suureks, ähvardab tasahilju hääbuda väiklases did. Rahvahääletus, rahvaalgatus ja presidendi otseva- DEMOKRAATIA MANDUMINE vaimuväiksuses. limine on need imerohud, mis peavad aitama „oligar- MALAKAKS Tänapäeva klassivõitluses on oluline, mida keegi pa- hilist” süsteemi demokratiseerida ja vältima poliitilise rajasti tulihingeliselt väärtustab. Luuserite ja härrade eliidi võõrandumist rahvast. Kritiseerides halastama- See, mida niiviisi kogetakse, on rahvusidentiteedi manihheistlik väärtuskonflikt lõhestab ühiskonna salli- tult liberaalse demokraatia aluspõhimõtteid, kiidetak- haavatavus ja sattumuslikkus. Küsimus on, kuidas an- jaskonnaks ja vihkajateks. Seetõttu ähvardab kaduda se õhinaga otsedemokraatia voorusi ja potentsiaali. tud olukorda mõtestada ja Rahvas peab võimu korrumpeerunud eliidi käest ta- üleilmastuva maailma välja- gasi võtma. Seejuures arvatakse, et just nimelt EKREl kutsetega toime tulla. Hel- on eriline side rahvaga, tema „tegelike” soovide ja mede välja pakutud lahen- Rahvuskonservatiivne enamus (kui sellest saab üldse rääkida) ideaalidega. Häda korral ulatab abikäe Ühiskonna- dustest hõngub ebakindlust, uuringute Instituut, mis fikseerib faktilise täpsusega paanilisust ja närvilisust. Sel- mõistab ja kujutab ennast juba fiktiivselt ette kannatava rahva seisukohad, näiteks homoabielude küsimuses. leks et rõhutada, fikseerida vähemusena. Üle kõige soovitakse olla rahva arvamuse ja tahte au- ja demonstreerida avalikult tentne hääletoru. Nii ei ole Henn Põlluaasa sõnul SDE oma ehteestlaslikkust, on ja EKRE konflikti puhul tegemist mitte kahe partei, Helmed loonud müütilise vaid hoopis kogu rahva ja radikaliseerunud „estofoobse” vaenlasekuju – vasakliberaalse tondi. Selline rahvus- avalik ruum, kus alternatiivsed nägemused võiks sütita- vähemuse vastasseisuga.4 Sel viisil mõistetud rahvas lus on iseloomult reaktiivne natsionalism, mis reagee- da poliitilise konflikti. Demokraatia mandub malakaks, ei ole tegelikult mitte midagi muud kui enamus, kelle rib impulsiivselt ja agressiivselt välistele sündmustele millega saab diskvalifitseerida ja kompromiteerida po- hulgast arvatakse tõenäoliselt välja ebasobivad, „mo- ning stiimulitele. Sellistes reageeringutes (nt pagulas- liitilisi vaenlasi. Demokraatia, mõistetuna sõna-sõnalt raalselt degenereerunud” elemendid.5 Sellisel „bol- küsimus) ilmneb soov pöörduda maailmast ära, en- rahvavõimuna, ei tähenda vähemuse võimu enamuse ševistlikul” seisukohal on oma võlud. Erinevalt härra- dasse kapselduda ja nauti- dest paistavad Helmed autentsete, otsekoheste tegu- da fiktiivset suveräänsust. deinimestena. Sõnavabadust ja teisi vabadusi ohus- Olgugi et püütakse esineda tavat hoopis liberaalidest kosmopoliidid, kes tahavad isamaa päästjatena, avaldub EKRE viljeletav reaktiivne natsionalism reageerib impulsiivselt kehtestada „õigete” väärtuste repressiivse diktatuuri Helmede sõnades sümpto- ja agressiivselt välistele sündmustele ning stiimulitele, soovides (nt vaenukõne keelamine). maatiliselt rahvusluse alla- Hakkab silma, et poliitiline jõud, mis soovib kõne- käik. pöörduda maailmast ära, endasse kapselduda ja nautida fik- leda rahva nimel, kasutab iroonilisel kombel oskusli- Selle allakäigu märgid vaa- kult vähemustele iseloomulikku retoorikat. Helmed tavad vastu leheveergudelt. tiivset suveräänsust. kujutavad ennast süütute ohvritena, keda ründavad Heaks näiteks on Peeter raevukalt igast võimalikust suunast kurjad ja salaka- Espaki sõnavõtud, mis tugi- valad vastased: mitteobjektiivsed meediaväljaanded ei nevad „hea” tervemõistusliku ehk „loomupärase” üle ega ka enamuse võimu vähemuse üle. Vähemus ja kajasta EKRE tegemisi ja vaateid positiivselt; kontrollile konservatiivsuse ja „kurja” vasakliberaalse ideoloogia enamus eraldivõetuna – ja ka matemaatiliselt liidetuna – mittealluv õigussüsteem on usurpeerinud seadusand- eristusele. Nii paljastatakse upsaka järjekindlusega ei ole mitte kuidagi rahvas. Herrendemokratie prog- liku võimu; nn süvariik tungib õigusvastaselt kodanike (vasak)ideoloogia ilminguid poliitikas, teatris, aka- ressiivne ehk vähemusi väärtustav kuvand baseerub igapäevaellu; Brüssel surub peale mõttetuid direktiive, deemias, kirjanduses, televisioonis, kultuuriväljaan- peenelt varjatud eksklusiivsusel ja EKRE majoritaarne mis kiidetakse orjameelselt heaks; jõustruktuurides netes jne. Stalinistlikul kombel tahetakse välja juurida „rahvademokraatia” rajaneb robustsel eksklusiivsusel.

jätkub > 26 : KAHEKSAKÜMNE KUUESKULTUUR NUMBER ESSEE

< eelneb

Esimese ilukõnede tagant vaatab vastu demokraatia- kaalutusest, finantsturgude irratsionaalsest käitumisest, Tänapäeval ei saavat enam rahulikult teatrietendust vaenulikkus ja teise otsedemokraatia kiiduväärt ideaa- kinnisvaraturgude mullidest jne. Vaadates asju makro- nautida, ilma et sellele ei oleks varjatult külge poo- lide tagant „enamuse türannia”. majanduse perspektiivist, ei saa ebavõrdsust persona- gitud mingisugune poliitiline alatoon; ajalehtedes vo- liseerida, taandada inimfaktorile. havat kontrolli alt väljunud vasakliberaalne propa- Turufundamentalistidel on selle tõdemusega raske ganda; kirjandusteoste puhtesteetilise naudingu hävi- SA OLED ISE SÜÜDI, LUUSER! leppida. Meetmed, mille eesmärk on tagada võrdne tavat ideoloogiline kallutatus; nn neomarksistlikud kohtlemine, sotsiaalselt tasakaalustatud areng ning filosoofid ülikoolides rikkuvat noorsugu ja rüvetavat „Igaüks on oma õnne sepp,” on turuliberaalide seas ühiskondlik solidaarsus, kahjustavad nende meelest akadeemilist tõeideaali jne. Ilusa ja mõnusa elu, mida aabitsatõeks saanud vanasõna. Arvatakse, et edu toob vabaturumajandust ja riivavad indiviidide otsustamis- saaks nautida sealpool bürokraatia masinavärki ja si- vabadust. See, mida meie li- sustada „hea kultuuriga”, rikub ära pealetungiv vasak- beraalsed konservatiivid soo- liberaalne ideoloogia. vivad maha vaikida, on tõsi- Eesrindlikud ja poliitkorrektsed härrad muretsevad Ühe lihtsa, ent äärmiselt küsitava liigutusega loetakse kahjuli- asi, et vabaturg ei ole mingi loo- seepärast, et niiviisi alistutakse tumedatele tungidele kuks kõik see, mis ei ole kooskõlas müütilise rahva esteetilise mulik, objektiivne etteantus. ja lõhutakse Eesti edumudel ning mandutakse üheks See ei teki ühel heal päeval ebaõnnestunud Ida-Euroopa riigiks.8 Valdab hirm, et maitse ja sotsiaalpoliitiliste põhihuvide ning ellujäämis- spontaanselt eimiskist. Vaba- niiviisi läheb raisku palju kallihinnalist aega; et jäädakse turumajanduse tõrgeteta toi- maha helikiirusel edasikihutavast progressirongist; et instinktiga. mimiseks on tarvis täita sot- kaotatakse konkurentsivõimes või mõni kõrge koht siaalpoliitilised juriidilised eel- esinduslikus edetabelis jne. Sellise jutuga soovitakse tingimused, kehtestada üht- meid veenda selles, et härrade ja luuserite vahel ei ole peaasjalikult ainult igaühe enda tublidus, visadus, töö- sed regulatsioonid jne. Lühikese mäluga härrad soo- tegelikult mingisugust konflikti. Igaühele olevat turu kus ja andekus. See tähendab sealhulgas seda, et iga- viksid selle tõsiasja unustada. jõud määranud tema loomuliku koha. Pööblit ässitavad üks peab oma ebaõnnes ja läbikukkumistes süüdis- üles pahatahtlikud tülinorijad, kahtlaste motiividega tama esmajärjekorras iseennast. Teiste süüdistamine provokaatorid, kes tahavad olukorrast kasu lõigata, et ei ole kohane ja moraalne. Igaüks peab ise vastutama POLIITILISE KONFLIKTI SUMMU- pääseda võimu juurde. Säilima peab asjade „loomulik” oma tegude ja tegematajätmiste eest. Seetõttu sobib TAMINE kord. Paatoslikult ja kohati sentimentaalselt kõneletak- see truism meie härrade lipukirjaks. se sotsiaalsest sidususest, ühest jagamatust rahvast. Täpsustuseks lisatakse, et vabaturg on neutraalne Taibukamad nõustuvad ja lisavad, et seal, kus on toi- Härrade arvates on nad leidnud ainuõige eduvalemi, mehhanism, mis selgitab välja kõige tublimad, edasi- mivad turumehhanismid, „tekib kohe hierarhia, sest kus majanduslik (neo)liberalism ja väärtuseline konser- püüdlikumad, targemad ning teiselt poolt rumalad, iga mäng on ühtlasi nii kooperatiivse kui konkureeriva vatism täiendavad teineteist. laisad jne. Turuloogika premeerib tublisid ja karistab loomuga ettevõtmine”.7 Sedasi võrdleb Hardo Pajula Ka SDE ja pahupidi kultuurimarksistide klassivõitlus andetuid. Vabaturumajandus, mis toimib vastavalt kok- vabaturumajandust mänguga, kus keegi ei riku kehtes- taandub lõppude lõpuks samasugusele üksmeelele. tatud reegleid. Mängijad kon- Vaatamata massilisele ja kohati vulgaarsele kriitikale kureerivad üksteisega võidu toetab EKRE jätkuvalt vana muinasjuttu „õhukesest nimel ausatel tingimustel. riigist”, „bürokraatia vähendamisest” jne. Alfaisastena Herrendemokratie progressiivne ehk vähemusi väärtustav ku- Õiglane mäng annab õiglase esinejad osutuvad hundinahas pehmodeks, kes ürita- tulemuse. Kusjuures eba- vad müüa rahvale maha sisuliselt sedasama ideoloo- vand baseerub peenelt varjatud eksklusiivsusel ja EKRE majori- võrdsus on iga mängu loo- giat, mida härradki. „Globaalpohmelus” asendatakse taarne „rahvademokraatia” rajaneb robustsel eksklusiivsusel. mulik osa – kõik ei saa liht- provintsliku idiotismiga, üleilmastunud eliit rahvusli- salt olla võitjad. Kaotajaid on kuga, universaalsed väärtused partikulaarsetega jne. paratamatult alati palju roh- Selle valemi järgi saab kõik ära muudetud nõnda, et kem. Mängus puuduks põne- printsiibis jääks kõik alatiseks samamoodi. Nii sulavad kulepitud reeglitele ja kõrvalise sekkumiseta, olevat vus, kui selle lõpuks ei selguks võitjat. Niisamuti toi- kokku konformism ja hüperkriitilisus. Helmede „bol- seepärast õiglase ühiskonnakorralduse põhieeldus. mib Pajula meelest vabaturumajandus: mõni saab ševism” näitab domineeriva liberaalse konservatismi Sellistes tingimustes peavad justkui iseenesest õitse- rikkaks, nagu Mark Zuckerberg, samas kui paljud on tahumatut ja räigemat nägu. ma indiviidide vabadused, õigused ja demokraatlikud sunnitud vastu võtma McDonald’si ettekandja töö- Niisamuti nagu manihheistlik klassivõitlus laostab väärtused. koha. demokraatia, nii laostab demokraatia see, kui polii- Sellest, mida need õilsad, ent abstraktsed veendu- Pajula analoogia ütleb vabaturu kohta tegelikult pal- tilist konflikti üritatakse delegitimeerida ja summuta- mused praktikas tähendavad, annab aimu see, kuidas ju rohkem. Kõik nõustuvad, et mängija edukus sõltub da. Demokraatia tulevikku ohustavad kaks poliitilist härrad suhtuvad meeste-naiste ebavõrdsesse kohtle- osaliste teadmistest, oskustest, kogemusest, kohane- trendi: esiteks jõud, mis taandavad riigivalitsemise teh- misse tööturul. Jürgen Ligi, Reformierakonna turu- misvõimest ja edasipüüdlikkusest. Samas on mõttetu nokraatlikuks asjaajamiseks, ja teiseks jõud, mis fors- fundamentalist, kommenteerib seda nõnda: „Ameti- eitada, et samasugune – või suuremgi – kaal on õnnel. seerivad väärtuspõhist klassivõitlust. Eeldatakse – ja alane segregatsioon on tõsiasi. See algab juba erialade Mäng, mille tulemused on ettearvamatud, on õnne- üsna marksistlikult –, et valitsemise saab delegeerida valikust. Mehed ja naised on erinevad, naised on vä- mäng. Seetõttu ei ole Zuckerberg võitja mitte see- mõnele pika perspektiiviga manager’ile ja et rahvus- hem riskialtimad, teevad teistsuguseid valikuid. Nai- pärast, et ta juhtub olema keskmisest McDonalds’i identiteeti ja -kultuuri saab nautida sealpool reaalsu- sed on ka karjääritegemises ettevaatlikumad. Sealt töötajast targem, haritum, ilusam. Määrav on hoopis sest võõrandunud (vasak)ideoloogiat. need asjad hakkavad ja seal on ka oma positiivne õnne ja paljude sattumuslike asjaolude kokkulange- Seega peame taluma snoobidest härrasid, kelle teod külg.”6 Palgalõhe on järelikult tingitud sugupoolte mine. Kui turumajandus toimiks tõepoolest merito- ei vasta propageeritavatele suursugustele väärtustele, vabadest valikutest, erinevatest käitumismustritest. kraatlikel alustel, nagu mõned unistavad, läheks vaba- ja ogaralt agaraid luusereid, kelle ratsionaalse otsus- Turuosaliste vabad valikud produtseerivad parata- turumajandus omadega pankrotti. Õnnemängus, nagu tusvõime on halvanud kõikvõimas vasakliberaalsuse matult ebavõrdsust. Tegemist on valikuvabaduse po- seda on majandus, ei saa mitte keegi olla võitja üks- tont. Selle asemel et toetada üht halba teise kasuks, sitiivse ja edasiviiva kõrvalnähtusega. nes tänu oma andekusele ja edasipüüdlikkusele. tuleks julgeda loobuda meritokraatlikest, tehnokraatli- Antakse mõista, et ähmase sotsiaalse õiguse nimel Selleks et ei tekiks snoobidest härrasid ja igavesi luu- kest, moralistlikest ja sentimentaalsetest mõttestam- või mõnel muul üllal põhjusel ei ole õige sekkuda töö- sereid – et vabaturumajandus saaks üldse toimida –, pidest. Niiviisi õnnestuks võib-olla sütitada poliitiline turu ja turumajanduse kui sellise toimimisse. Kõik, kes on tarvis pidevalt vaielda selle üle, millised reeglid on konflikt, mille käigus võiks alles demokraatlikul viisil on mingil põhjusel strukturaalselt ebavõrdses posit- õiglased ja suurendavad erandlikult kõigi ühishüve ja selguda – ja seda kõigi suureks üllatuseks –, mis rah- sioonis, on härrade meelest oma hädades ise süüdi. heaolu. Just seetõttu on oluline, et kõik osalised peaksid vas olla saab ja olla võib. mängureegleid õiglasteks, ühetaolisteks ja ausateks – nii et kõigile oleks tagatud 1 Mölder, M. 2017. Nähtamatu enamus: Eesti kodanike Alfaisastena esinejad osutuvad hundinahas pehmodeks, kes üri- võrdne võiduvõimalus. Nõn- liberaalne ja konservatiivne enesemääratlus ning hoiakud da kindlustatakse, et kõik 2016. ja 2017. aastal. – Akadeemia, nr 6. tavad müüa rahvale maha sisuliselt sedasama ideoloogiat, mida mängijad võtavad riske ja 2 Nachtwey, O. 2018. Germany’s Hidden Crisis: Social härradki. mängivad lustiga kaasa. Sel- Decline in the Heart of Europe. le tõsiasjaga leppimise ase- 3 Bult, J. 2017. Kultuuriline marksism kui Euroopa uus- mel loeb keskpärane majan- parempoolsete mantra. – Sirp, 06.10. dusteadlane pühapäeviti le- 4 Põlluaas, H. 2019. Sotsid: Interrinde teine tulemine. Luuserid peavad vaatama peeglisse. Kreeka võlakriis heveergudel melanhoolselt epistlit, mis hoiatab kur- 5 Vt Krastev, I. 2017. After Europe. avab sellise poliittehnoloogia perverssemad tahud. jade ja kadedate marksistide eest. 6 Solvangud otsesaates: Jüri Mõis ja Jürgen Ligi said onu Ometi ei ole mõttekas eitada, et isiklikud valikud män- Puhtalt ideoloogilistel põhjustel püütakse ebavõrd- Heino sildi külge. – Postimees, 13.04.2017. givad tähtsat rolli töös ja elus laiemalt. Samas ei suuda sust naturaliseerida, tehes hierarhiast „inimelu funda- 7 Pajula, H. 2018. Suurte küsimuste tagasitulek. mitte keegi ka parema tahtmise korral vastutada prob- mentaalse fenomenoloogilise reaalsuse”.7 Ebavõrd- – ERR, 02.10. leemide eest, mis tulenevad sotsiaalkultuurilistest eel- sus olevat loomulik, vältimatu etteantus. Närvidele 8 Vt Moora, E. 2019. Õnnelikuks teeb meid üksnes Eesti arvamustest, rahvusvahelise kaubandussüsteemi tasa- käivad jutud rõhumisest ja õiglusest avalikus ruumis. läbikukkumine? – Eesti Ekspress, 03.04. REKLAAM JUUNI 2019 : 27

sisearhitektuuri ja ruumiloome sümpoosion

12.-14. juunil Põhjala tehases, Marati 5, Tallinnas TEGELIK

TARTU AUTORITE RAAMATULAAT LINNA PÄEVA EEL 28. JUUNIL

Tartu ja Tartumaa autorid Ülikooli tänaval (Vanemuise teatri ees) kell 11–17 tartulinnapaev.ee ACTUAL

Loe kava ja tule kuulama! sisu.esl.ee 28 : KAHEKSAKÜMNE KUUESKULTUUR NUMBER KIRJANDUS EKRE JUURED EESTI KULTUURIS

Kõiki neid, keda üllatas EKRE esiletõus me poliitilises sfääris, üllatab ehk seegi, et protoekrelasi kohtab nii eesti kirjanduses, teatris kui ka filmis alates juba näiteks niisugustest tüvitekstidest nagu „Kevade” ja „Viimne reliikvia”.

Veiko Märka

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond alustas poliitili- des, muutub Tõnisson Lutsu käe all „Kevade” järge- da, et vahel säilitab ta ka purjuspäi sallivuse ja em- sest aspektist puhta lehena. Sellist hüsteeriast ja sal- des märkimisväärselt. Taluperemeheks tõustes saab paatia – eriti Krõõdaga suheldes ning hiljem teda limatusest õhkuvat propagandat pole meil pärast temast korralik majandusmees, kes muretseb üksnes meenutades. 1991. aasta taasiseseisvumist teinud ükski parlamenti oma rahakoti ja seapõrsaste pärast ega vihka enam Nii nagu EKRE valitsusse minnes lõuad mõnevõrra kandideeriv jõud. See-eest on EKREl eesti kultuuris kedagi. „Tootsi pulma” 16. peatükk sedastabki: „Ah- koomale tõmbas, lõpeb ka Pearu missioon naabri- märgilisi pidepunkte küll ja veel. Näiteks sedastab haa, seal on vana jõmmpoiss Tõnisson ja – kuidas peres stagneerumisega. Sest edasi loeme „Tõest ja Mats Traadi „Tants aurukatla muidu! – muidugi vahib ta liuda, kus maoldavad te- õigusest”: „Toas hakkas Andres jämedat puud tahu- ümber”: „Viha ja kättemaksu male nii armsad rasvased lihakamakad. Väga huvitav, ma ja seda ainult selleks, et müraga Pearu karjumist masin töötab unnates ja keegi ei kas hakkab ta lõug tänagi rasvast läikima. Aga kül- katta. Kui Andres umbes poole tunni pärast välja läks, Esimese ja väga korpulentse ekrelase suuda ta raevu leevendada, veel lap hakkab!” See pilt vastab üks ühele Mart Helme siis oli seal kõik vaikne.” leiame Oskar Lutsu loomingust. See vähem ära hoida, sest inimeste olekule pärast võimule, s.t lihakamakatele ligipääse- on „Kevade” Tõnisson, fanaatiline ja inimeste vahel on paljastunud mist. Tema lõua rasvast läikimine on lausa visuaalselt võõravihkaja. hirmuäratav kuristik.” tajutav. SAARLASED JA MUSTLASED Need elevandiluutornikestes „Tõe ja õiguse” Oru Pearu on kaine peaga ja ka kerge elanud nukukesed, kes peavad auru all pigem Reformierakonna masti mees, kellest Tabava näite protoekrelastest toob Juhan Madariku EKREt mingiks ootamatult välja on sahkerdamine mõisa aidameeste ja muude nodile romaan „Vabariik” (1941). Kuna selle tegevus toimub ilmunud ja võimu haaranud tondiks, ei vääri halet- lähemal seisvate tüüpidega jõuka mehe teinud. Tema 1900. aasta paiku, siis pagulasi, võõrtöölisi, abordi- sust. Korraldagu nad tobedaid konverentse ning tele- ei pea Andrese kombel oma talus lõputult tööd rüh- tegijaid, omasooiharaid, võimul olnud poliitikuid, debatte vaenukõne ja ksenofoobia vastu – need ei mama. Päris lolliks joonuna muutub Pearu siiski piira- Euroopa Liitu, bürokraate, sotse, vaba ajakirjandust muuda midagi. EKRE demagoogias ja populismis pole tuks ja räuskavaks. Näiteks 16. peatükis: ning lihtsalt kultuurseid inimesi kuigi palju vihata ei midagi uut. Analoogse mõtteviisi kandjaid on kujuta- „Tule välja! Tule seia! Katsume, kumb kummal vere saanud. Ometi leidub raamatus ekrelikke stseene. tud meie kultuuris aastakümneid. laseb! Sul põle julgust, sa poed tuppa eide selja taha, Tallinnasse hiigeltehase (mille prototüüp on Dvigatel) hoiad tema seelikust kinni! Sa hoiad kahe käega kahe ehitajate seas puhkeb silmitu viha saarlaste vastu. eide seelikust kinni! Tule mehe vastu! Tule teele soo- Põhjuseks see, et vaesed ja leplikud saarlased on nõus EKRE PAUNVERE PIIRKOND likaid laskma!” […] madalama palgaga, mis meeldib küll ehituse pere- „Naisepoeg!” hüüdis Pearu naabrit silmates. „Tule välja meestele, kuid mitte mandrieestlastest töölistele: „Ta Esimese ja väga korpulentse ekrelase leiame Oskar mehe vastu! Tule mõedame, kummal pikemad pussid! hakkas vängete sõnadega saarlastest kaastöölisi tõr- Lutsu loomingust. See on „Kevade” Tõnisson, fanaa- Aga too verepütt kaasa ja segamiseks mõla!” […] vama ja ähvardas nüüd vast redeleid saagima hakata, tiline võõravihkaja. Tõnissoni motiivid on ekrelikud: Pearu võristas pussiga mööda vära- et kõik palgasurujad lendaksid põrgu põhja.” Nii näe- „See oli liig Tõnissonile, kes nende kui sakslaste vastu vapulki ja hüüdis: me, et paremäärmuslus on vahepeal positsioone juba isegi viha kandis. Ta haaras maast kivi ja, enne kui „Hei, külamees! Kuule, kaotanud, sest saarlaste vastu EKRE mingit keegi seda mõtelda oleks jõud- sa sohinaise-poeg! Tule kampaaniat korraldanud pole ja ilmselt ei nud, virutas ta selle ütleja poo- päid otsast võtma! Tule kavatsegi. Oru Pearu on kaine peaga ja ka kerge le.” Urmas Lennuki lavastuses verepütti loputama, kui Paras ekrelane on Madis Jürven Paul „Paunvere poiste igavene keva- sul süda rinnas, mitte Kuusbergi „Andres Lapeteuse juhtu- auru all pigem Reformierakonna de”, mis jälgib Lutsu tegelaste saapasääres! Siin on mis” (1963). Tema sõnad „partei õpetab masti mees, kellest on sahkerdamine käekäiku kõrge vanaduseni, saab mees, kes tahab verd meid mitte kunagi valvsust unustama” mõisa aidameeste ja muude nodile paadunud sakslasevihkajast paa- lasta!” kehtivad samavõrra nii Lenini-Stalini lähemal seisvate tüüpidega jõuka dunud neegrivihkaja – see on ju See on sisuliselt EKRE kui ka Helme-Helme partei kohta. mehe teinud. ka loomulik areng, sest mis neist valimisprogramm, ai- Mats Traadi romaanis „Tants aurukatla sakslastest enam vihata, juba nult lühemalt ja kujundli- ümber” (1971) tegutsevad samuti tüüpilised 1939. aastal kolisid nad peaaegu kumalt sõnastatud. EKRE mentaliteediga mehed – omakait- kõik ajaloolisele kodumaale. Tõsi, Pearu auks selased eesotsas Käo Pauliga, Kindlasti laseks Tõnisson põhja kõik meie randa tuleb ütel- kes mustlast jälitavad. saabuvad pagulaste paadid, nagu ta tegi kirikumõisa „Mes taa mustlanegi poiste parvega. Omal ajal ei saanud Tõnisson algelis- muud om kui iir, te tehniliste võimaluste ja arvulise vähemuse tõttu lössutab võõ- uputada parve koos sakslastega, mida ta kahtle- ran villasal- mata südames soovis. Tänapäeval oleks ven see ka õige lihtne, piisab ühest hästi si- hitud mürsust. „Kevades” muutub olukord kriitili- seks: „Juba olid Tõnisson ja tema kaaslased ümber piiratud. Juba ei püüdnud Tõnisson enam peale tun-

Foto: Ave Maria 3.0) Mõistlik BY (CC gida, vaid pani käed silmade ette ja tõmbas enese vastase löökide all küüru. Aeg-ajalt aga, kui vähe- Veiko Märka (snd 2. no- gi sai, andis ta hoope jalaga.” See vembril 1964) on vabakut- on ju täpselt nagu Martin Helme seline ajakirjanik, kirjanik ja koos oma lähemate mõttekaaslas- kriitik. Rohkem kui kümne tega keset pagulaste, homode ja luule-, proosa- ja mälestuste- vaba ajakirjanduse merd! raamatu autor. Nagu ekrelased valitsusse pääse- Lausega „matsid jäävad matsideks” eesti kultuurilukku läinud Rolan Bõkov mängufilmis „Viimne reliikvia” Vend Johannest kehastamas. Foto: Rahvusarhiiv KIRJANDUSKULTUUR JUUNI 2019 : 29

Erinevalt mustlasest kujuneb Tiina saatus traagiliseks. me ei või sallida.” – muudavad kogu eelneva elegantse Kuid see pole põhjendatav sotsiaalsete, vaid kunstilis- pilke nüriks ja lahjaks. Ning on erinevalt muust tekstist te argumentidega: Traat kirjutas realistlikus, Kitzberg täiesti ebaekrelikud. Tõenäoliselt sekkus tsensuur, sest romantilises võtmes. originaalis selles kohas uusi sõnu ei ole, korratakse Ekrelikke elemente sisaldas ETV telesari „Tuu- eelmisi ridu. Nüüd mil EKREl on rahva kindel usaldus- lepealne maa”, milles ülistati vabadussõjalasi. mandaat, tuleks see kohatu ja häiriv enesealandamine Vapsid – nagu EKREgi – olid eesti kultuuri- heliribas asendada. (Teist korda: „Meil meeldib kõike tegelaste seas äärmiselt ebapopulaarsed, vihata. / Kui keegi naerab, kui seetõttu piirdusid sarja tegijad üheainsa vesi keeb, / või kui üldse keegi kultuuritegelase, karikaturisti sisse- midagigi teeb.”) toomise ning mõnitamisega. Jäädes Hoopis isevärki paralleele EK- Võrreldes eelmise sajandi algusega on armastuskolmnurgas õilsale vapsile REga leidub Urmas Lennuki näi- paremäärmuslus vahepeal positsioone alla, sehkendab naljapiltnik tema dendis „Tasa, vaikselt sõudvad kaotanud, sest saarlaste vastu EKRE kohta kättemaksuks vapsidevas- pilved…” Kuressaare Linnateatri mingit kampaaniat korraldanud pole tase karikatuuri, näidates nii oma selle hooaja repertuaarist. Näi- ja ilmselt ei kavatsegi. alatust. dendi sisu on Saaremaa ülestõus 1919. aasta talvel ning selles kasutatakse palju dokumentaalset KAABUD VS. BARE- materjali. Kommunistliku mässu õhutajate ja juhtide TID argumendid ning demagoogia kattuvad peaaegu kõiges praeguse EKRE omadega: „Me peame ise oma maal Kindlasti saab EKREst vän- seljad sirgu lööma! Iseenda peremehed olema.”; „Meil data sama madala tase- tuleb seda lihtsalt valjult ja õige hääletooniga öelda. Siis mega propagandasarja. kuulavad meid kõik. Meil tuleb oma sõnu rõhutada!”; Pealkiri võiks olla „Kal- „Nüüd on teie viimnetunnike jukindel tahe”. Kuid kätte jõudnud! Siit tuleme meie liiga otse ei saa vap- ja tambime teid tükkideks nagu se ja EKREt võr- seakartulid.”; „Sama visalt pea- Liiga otse ei saa vapse ja EKREt relda. Esimesed me meie oma igapäevase õiguse võrrelda. Esimesed püüdlesid ainuvõimu püüdlesid ai- eest sihikindlalt edasi liikuma. Ja ja diktatuuri poole, nagu oli sel ajal nuvõimu ja need, kes meiega tulla ei taha, Kesk-Euroopas tavaks, koalitsiooniläbi- diktatuu- peavad teadma, et teist teed ei rääkimisi pidamas ei kujuta neid ette. ri poole, ole…” jne. Lisaks vaatepunkti- nagu de sarnasusele kummastab arvu- oli sel maagia. Saaremaa ülestõus algas ajal 16. veebruaril 1919, täpselt sada aastat hiljem oli kõrg- punktis EKRE riigikogu valimiste kampaania. Ilmekat materjali eesti kultuuri ja EKRE seoste kohta leidub palju. Jätkata võiks Jaan Kärneri luuleraamatu- Vasakul: „Kevade” Tõnisson, fanaatiline võõra- ga „Viha, ainult viha” (1944), aga esialgu aitab. Niigi on vihkaja, Ain Lutsepa kehastuses. Foto: Rahvusarhiiv selge, et EKRE substraat eesti kultuuris on pika- All: Nii kainet kui ka vindist Oru Pearut ajaline ja pidev. kehastanud Priit Võigemast eelmise aasta mängufilmis „Tõde ja õigus”. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja / Scanpix

ja piiksup jumala armust, arvab Paul endamisi.” Oma- Kesk-Euroopas tavaks, koalitsiooniläbirääkimisi pida- kaitselaste ksenofoobia lõpeb paraku läbikukkumisega mas ei kujuta neid ette, mistõttu nende poliitiline saa- ning nende naeruväärseks muutumisega. „Inimjahime- tus kujunes tunduvalt kurvemaks. Pealegi ei kandnud hed tunnistavad kinnipüütud eksemplari hoolega. Koh- vapsid kaabusid, vaid barette. kudes märkavad nemadki, et see on hoopis masinist Filmiklassikast iseloomustab EKREt kõige ilmeka- Lusiksepa noorem poeg, mitte mingi mustlane.” Ega malt vend Johannese (Rolan Bõkov) resigneerunud tänapäeval teisiti oleks, kui Helmed neegri pähe mus- fraas „matsid jäävad matsideks” „Viimses reliikvias”. taks võõbatud näoga Indrek Tarandi kinni nabiksid. See määrab ka EKRE tulevikusuuna. Avalike välja- Romaan toob välja ka latentse ning akuutse kseno- ütlemistega on selle esindajad sunnitud nüüd ette- foobia vaheldumise perioodid ühiskonnas. „Tõsi küll, vaatlikumad olema. Võib-olla ei julge isegi kodus neid on alati põlatud ja taga aetud, küll hobusevarguse naist peksta. Sisulist muutumist ei toimu. Räuskav pärast, küll niisama eelarvamusest, aga kunagi pole populism ja demagoogia taanduvad normaalsele heli- ainuüksi eelarvamus nii võikalt võimust võtnud nagu nivoole. praegu.” Muusikast on kõige ekrelikum näide ilmselt 2015. Niisamuti nagu omakaitselased mustlasesse ja Tõnis- aasta „Tujurikkuja” paroodia 1987. aasta Alo Mat- son sakslastesse suhtuvad küla põliselanikud Tiinasse tiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalisest laulust „Ei ole August Kitzbergi draamas „Libahunt”. Tiinalgi pole üksi ükski maa”. EKRE on ju samuti paroodia – tradit- muud süüd, kui et ta on võõras ja erinev. „Sina oled sioonilisest parempoolsest poliitikast. nii koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on Lõpp vajub esimesel siiski osaliselt neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari aga on ära. Kolm rida – „On vaid üks nagu nemad ise, meie soost ja tõugu.” „Meie sugu ja isend jälgim veel. / võsa on kollaste juuste ja siniste silmadega; see võttis Teab loodus vaid, naisi ainult oma keskelt – ei ole tilkagi võõrast verd teab isamaa: / meie soontes – see on puhas!” teist eest- Mari süüdistus Tiinale – et viimane käib libahundiks, last viis Kivesti Kaarli varsa metsa ja sõi ära – vastab EKRE vaimsele tasemele. Ning osutus samavõrd efektiivseks. 30 : KAHEKSAKÜMNE KUUESKULTUUR NUMBER PERSOON

KOHTUMAJAST BLACK BOX’I

Miks teha oma karjääri tipus olles kannapööre, miks käia rammestumiseni teatris ja kuidas tuua Narvat ülejäänud Eestile lähemale? Sellest kõigest rääkisime uue teatrijuhi ja endise prokuröriga.

Intervjuu Steven-Hristo Evestusega. Küsis Aleksander Tsapov, pildistas Aleksander Kelpman

Aprillis sai SA Vaba Lava nõukogu otsusel teatrikesku- Ma vajan pidevat elu ja inimese teekonna peegeldust. sega. Kui palju loeb Eesti õigusemõistmises teat- se uueks tegevjuhiks endine riigiprokurör ja praegu- Teater on üks vabaduse väljendamise vorme ning ai- raalne aspekt? ne küberturbeettevõtte CybExer Technologies õigus- tab õnnestunud juhtudel end ümbritseva suhtes värs- Õigusemõistmises osalevad pooled pigem veidi pelga- valdkonna juht Steven-Hristo Evestus. Tema eelkäija kemalt positsioneerida. Põhiliselt hoiab see mind aga vad kõrvutamist teatraalsusega, ometi ei saa õiguse- Kristiina Reidolv asus tööle Tartu Loomemajandus- kõige tõhusamalt ärkvel ning valvel. mõistja siseveendumus kujuneda vaid seaduse teksti keskuse eestvedajana. Ligi 17 aastat prokuratuuris lugedes. Ma vähemalt loodan, et meie õigussüsteem karjääri teinud Evestus on osalenud nii Savisaare kui Eesti teatris on tunda paradoksilõhna. Ühelt poolt ei ole nii kuiv ning lõplikes otsustes on üha rohkem ka Danske rahapesu palju kõmu tekitanud protsessi- juubeldatakse külastajaarvude üle, teisalt kurda- tegelikku elu. Julgen väita, et mida parem artist sa vad avangardsemat teat- oled, seda võimekam oled ka juristina. Eks võistlev rit armastavad inimesed kohtumenetlus sõelubki tegijatena välja need juristid, stagnatsiooni ja turvaliste kel on õiguse tundmise kõrvalt ka muid esilekerkivaid Ma tahaksin, et mugavust oleks vähem, et kindlad lahendused valikute üle. Pärast NO99 omadusi, ning teatraalsus on seotud üsna tihedalt hea tunduksid suhteliselt kahtlase valikuna ning hetkelisi plahvatusi tegevuse lõppu on ilmselt oraatorivõimega. puudus ka poliitilisest oleks rohkem. teatrist. Kuidas sinu silma- Nii õigussüsteem kui ka kultuur on sattunud Ees- le teatrimaastik suuremas tis konservatiivse retoorika rünnaku alla. Kuigi plaanis tundub? ükski konkreetne protsess ega lavastus ei muuda des. Vaba Lava haldab teatrimaja nii Tallinnas kui ka Teatritegija ei saa jääda kunagi rahulikult oma kesk- maailma, siis mida saaks sinu kui juhi arvates Narvas. Hooaegadel 2019/2020 ja 2020/2021 on konna ja vaadete juurde. Areng peab olema pidev. sellises olukorras ära teha? Kui sa üldse näed sel- teatrikeskuse kuraator leedu näitekirjanik Marius Ikka selleks, et kõnetada ja luua heas mõttes pinget. leks vajadust? Ivaškevičius. Järgmise kahe hooaja kuraatoriprogram- Eesti mastaabis annabki just see vahetevahel tun- Jõuame taas kohalolu temaatika juurde, seda ka ühis- mi teema on „Murranguaja inimesed”. da, et tahaks kuhugi eemale, tahaks midagi enamat, kondlikus mõttes. Teatri kontekstis ma ei usu selles- sest kõik on kuidagi sama ja korduv. Ometi ei tohi se, et vaikimine on alati kuld. Teatris omandavad hääl alla anda, ei teiste ega kind- ja teostus erilise jõu ning seeläbi on võimalik löögi alla lasti ka enda ambitsioonide sattunud väärtusi kaitsta. Loominguliste sammude suhtes. Ma tahaksin, et mu- planeerimisel on selle teadvustamine just juhile oluli- Teatris omandavad hääl ja teostus erilise jõu ning seeläbi on gavust oleks vähem, et kind- ne väljakutse ja ülesanne. võimalik löögi alla sattunud väärtusi kaitsta. lad lahendused tunduksid suhteliselt kahtlase valiku- Miks sa otsustasid kandideerida Vaba Lava juhi na ning hetkelisi plahvatusi kohale? Kas olid mõelnud ka varem võimalusele oleks rohkem. Ma usun, et töötada teatriga? Enne kui päris asja kallale asume, küsin ära põ- ühiskond võidab sellest, kui teater on kohal kogu aeg, Teater on puudutanud mind mingil seletamatul viisil ja hilise. Miks sa üldse teatris käid või teatrit ar- mitte vaid õhtul kell seitse. jätnud minusse püsiva jälje. Olen mänginud aastate mastad? On olnud aastaid, mil oled enda sõnutsi vältel aeg-ajalt mõttega endast teatris, seda erineva- praktiliselt kõik kodumaised teatrilavastused ära Mida sa sellega konkreetsemalt silmas pead, et tes rollides. Sel kevadtalvel olin lõpuks senistest piira- vaadanud. teater on kogu aeg kohal? vatest kohustustest vaba ning ilmnes, et ka Vaba Lava Olen tõepoolest vaadanud üsna palju teatrit ning Tuleb tunnetada teravalt aja kulgemist ning üha uusi juhid on väsinud ja uute väljakutsete otsingul. Neil ükski kodumaine trupp ega tegija pole mulle võõras. kõneainet pakkuvaid kitsaskohti ning see ei tohiks toi- hetkedel tuligi otsustada, kas jääda kaldale vahtima Taipasin üsna varakult, et mind ei köida teatris niivõrd muda hilinemisega. Kõnetavad ideed saavad sündida või hüpata keskealisena pea ees tundmatusse vette. lugu kui idee ja lavaruum, samuti lavastusmeeskonna ajastu ja muutustega ühte sammu astudes. Ja loomu- Valisin viimase ning eks ikka austusest ja vaimustusest ja näitlejate paigalseisu või arengu pidev jälgimine. likult on tähtis publiku roll. Pealtvaatajad ei saa ega antud valdkonna ning selle tegijate vastu. Valisin selle Minu elamusnaudingud tekivad just nimetatud tegu- tohiks jälgida teatrit mugavustsoonist ning nende hääl teekonna, sest mul on elus hulk küsimusi, millele ma rite koostoimest. Kuigi olen üsna tundlik ja valiv, seda ja positsioon peaks kõlama julgemalt ning rohkem. pole veel vastust saanud. nii inimeste kui ka eluliste olukordadega, olen olnud siiani teatri suhtes häälestatud muutumatu püsivuse ja Töötasid varem prokuratuuris. Prokuratuuri- ja Vaba Lava avas eelmisel aastal teatrikeskuse ka leplikkusega. kohtumaailm on nii süüdistaja kui ka kaitsja te- Narvas. Kas oled end juba kurssi viinud, kuidas gevuses samuti tihedalt seotud narratiivide (küll uus teater on kohalikul tasandil vastu võetud? Millest säärane truudus ühe kunstiliigi vastu? enamasti tõendatavate) kokkupaneku ja esitami- Ma tean, et Narvas on olnud esimese poole aasta PERSOONKULTUUR JUUNI 2019 : 31

kujunenud, seal on nii konservatiivse kui ka moodsa- ma suuna esindajaid. Konservatiividega pole ma ise veel vahetult kokku puutunud, küll aga märganud mõnd nukrat pilku. Vastukaaluks olen aga kohtunud mitme mulle olulise teatriilmas tegusid teinud või te- geva persooniga ning nad on liigitanud minu sammu pigem ikka positiivsete hulka. Oluline on see, et ma ise ei vinguks ega hakkaks kaasas kandma mõttetut ala- väärsustunnet.

Liigume eri elualadel, sh kultuuris, järjest enam multidistsiplinaarsuse ja sünteesi poole. Aina rohkem lavastub efemeerseid nn etenduskunstide valda liigitatavaid lavastusi. Vaba Lava jaoks ei tohiks selle kaheaastase kuraatoriprogrammiga teh- nilises mõttes justkui liiga suur väljakutse olla kätt tugevalt pulsil hoida. Või kas killustatud maastik võib ühel hetkel hoopis Vaba Lava kontseptsiooni alla neelata, nii et juttigi ei jää järele? Kuraatoriprogramm on kindlasti üks võimalik väljund ja seda iseloomustab spetsiifiline eriilmelisus, mis lähtub kuraatori maitsest ja näost. Aga selleks, et algne kontseptsioon ei oleks kellegi kõhutäiteks, tuleb leida kõr- valt erinevaid koostöövorme ja -partnereid ning nende otsingule olengi oma vast- Mind ei võetud vastu kahel käel, vaid ikka paraja ettevaatlik- alanud teekonnal asunud. kusega, ja see on mõistetav. Sooritan ju mingil kujul avantüüri. Arvan, et kui seda platvormi südameasjaks pidada, ei to- jooksul nii paremaid kui ka ka kehvemaid kogemusi. hiks lasta sel praegu ka oma Mul endal veel puuduvad vahetud kokkupuuted koha- kohta loovutada. liku võimuga, aga ootan positiivseid kontakte, kuigi Loomulikult näen ma seda rolli nii kogukonna kõne- olen realist, üht-teist senisest õppinud ning valmis ka tamisel ja väljatoomisel kui ka seeläbi Eesti kultuuri- Mõtle palun välja üks küsimus iseendale ja vasta tagasilöökideks. Paari teatrikülastuse põhjal tundub välja osaks kujunemisel. Eks järgmine kuraatoriprog- sellele. mulle, et kaks- või venekeelne teater pälvib kohali- ramm, mis kõneleb 90ndate murranguaja inimestest, kul tasandil huvi, tekitab diskussiooni. Piirkonnas, kus seab mitmel juhul keskpunkti just selle piirkonna ja Mida ma tahan selle sammuga tõestada/saavutada? pole olnud teatrimaja ega -traditsiooni, ei saagi tekki- jutustab kohalikku kogukonda puudutavatest mure- Kuigi olen teatritegemise seisukohalt alles rohelistes da teatriharjumus üleöö. On mõistetav, et inimesed, dest ning seeläbi üritame siduda piirkonda ülejäänud toonides, tahaksin ühendada endas tulemuslikult te- kes pole saanud seda kunstivaldkonda vabalt nautida, riigi ja inimestega. gevjuhi ja loomingulise juhi rollid, ikka selleks et aidata ei hakka seda tegema iganädalaselt või -kuiselt. Sel riigi seisukohalt olulisi ja väärtuslikke etenduskunst- põhjusel ongi vaja luua kohaliku tasandi kõnetami- Kas oled valmis (või oled seda juba kogenud) ka ta- nikke nii riigisiseselt kui ka väljaspool nende loomin- seks, koostöö algatamiseks ja lugupidamise ärateeni- gaselja rääkimise ja kriitikaga stiilis, et uus teatri- gulistel otsingutel. Tahaksin, et Vaba Lava (nii Tallin- miseks sidemeid nii erinevatel kogukondlikel tasandi- juht võeti väljastpoolt kultuurisüsteemi? Võrrel- nas kui ka Narvas) saaks endale kaugelt äratuntava tel kui ka rahvusvaheliselt. des riigiprokuratuuri rambivalgusega tundub uus näo ning et kõik teatriga seotud inimesed sooviksid amet tegelikult leebe. sel platvormil erinevates vormides oma värskeid ideid Kui suurt rolli näed sa Narva Vabal Laval teatud Mind ei võetud vastu kahel käel, vaid ikka paraja ette- katsetada. See võiks olla keskkond, kus austatakse kultuuriliselt ilmajäetute kogukonna liitmisel Ees- vaatlikkusega, ja see on mõistetav. Sooritan ju mingil loomeprotsesse ning tegijaid ega unustata hetkekski ti laiema kultuuriväljaga? kujul avantüüri. Teatrikogukond on ju olemas ja välja meeskonnavajadust ja -tunnetust. 32 : KAHEKSAKÜMNE KUUESKULTUUR NUMBER MUUSIKA Muusikarubriigile keerab volüümi juurde:

Foto: Kertin Vasser, meik ja stiil: Liisa-Chrislin Saleh

eriline välja. Arvan, et see on kuidas käituda või kuidas mitte. Kõik, mida elu jook- UUS EESTI BIIT mu eelis välismaale jõudmi- sul näed ja koged, on õpetus, samamoodi ka erinevad seks. inimesed. Aga kui peab konkreetselt kedagi mainima, siis mu ema, kuna ta on kõige tugevam inimene, keda YASMYN Produtsentidega töötades ma tean. Ta on näidanud mulle tingimusteta armas- tuleb tihtipeale kompro- tust ja see on minu arust kõige olulisem asi, mida misse teha. Kuidas möödus õppida. koostöö „SlowFalli” puhul? Eesti RnB-kõrbe on tekkinud oaasina lauljatar YAS- „SlowFalli” tegemine läks Sinu artistikuvandis on tähtis roll su stiilil. Kui- MYN, kes andis hiljuti välja oma debüütalbumi „Slow- väga sujuvalt. Samanimelise das ja millest lähtuvalt sa oma visuaalset identi- Fall”. loo produtsent on mu vend teeti kujundad? Mick Moon, kes kahjuks ei ol- Lihtne. Ma kujundan oma visuaalset identiteeti täpselt Räägi lühidalt, kes on YASMYN. nud LAs meiega kaasas, aga nii, nagu tahan. Kui mulle miski meeldib, siis seda ma Üks austaja ütles hästi, et YASMYN on täpselt see temaga on mul alati hea meel ka kannan. Olen aru saanud, et välimus ei loe abso- mustanahaline RnB-printsess, keda meie väike konser- üheskoos muusikat luua. luutselt. Pigem hoopis see, kas sul on enesekindlust. vatiivne Eesti vajab. Olen sellega üsna päri. Kõik albumi lood on miksi- Naine, kellel on seljas uusimat trendi järgivad riided, nud ja masterdanud Kaspar aga kes on ebakindel, on palju vähem usutav kui nai- RnB’d, mis su muusikas domineerib, kuulatakse Kolk, kes on üks andekai- ne, kes kannab enesekindlalt seljas kartulikotti. küll Eestis suhteliselt palju, aga tehakse indie-roki, maid inimesi minu ümber. räpi ja popmuusikaga võrreldes vähe, kui üldse. Koostöö temaga liigub kiires- Mis oleks koht või festival, kus tahaksid kunagi Miks see sinu arvates nii on? Kuidas sa ise tee just ti ning ta oskab kriitikat vastu kindlasti esineda? selle stiilini leidsid? võtta ja sellele vastavalt rea- Õigetel hiphopifestivalidel, mille produktsioon on hea RnB ei ole žanr, mida saab lihtsalt niisama teha. Ma geerida. ja eelarve suur. Siis on teada, et publik on ilmselt hu- arvan, et see on üks nendest stiilidest, mis peab veres vitatud (žanri poolest), ja kuna mulle meeldib nii väga voolama. Artistil, kes viljeleb RnB’d, peab olema mingi Kuidas su lood sünnivad? esineda ning lavale „draamat” tuua, on seda suure eel- flava, mingi kuumaverelisus. Ma olen terve oma elu hip- Kas vennaga koos töötades arvega kõvasti lihtsam teha. hoppi kuulanud ning väiksest peale sellele kaasa laul- teete ka omamoodi ajurün- nud ja tantsinud. nakuid ja arutate ideid? Sa elasid vahepeal Londonis. Mida see kogemus Üldiselt sünnivad mu lood nii, sulle inimese ja muusikuna andis? Sinu debüütalbum „SlowFall” on valminud koos- et kuulame sõpradega erine- Elasin Londoni külje all ja otsisin tööd, kas siis midagi töös mitme välismaa produtsendiga ning on sal- vaid instrumentaale ja hakka- modellinduse, klienditeeninduse või muusikaga seo- vestatud Los Angeleses. Miks otsustasid plaadi just me freestyle’ima. Kui midagi tut. Mõistsin, et suures riigis on palju raskem nullist seal teha ning kuidas leidsid kauamängival kaasa- haakub, kirjutan oma free- alustada kui Eestis. Seal on ju iga teine sama unistuse- tegevad artistid? style’i edasi ja lõpuks on sõ- ga. Ütleksin, et õppisin seal, kuidas tõeliselt üksinda Ma otseselt ei otsustanud, et teen albumi seal. See nad valmis. Seejärel salvesta- olla. Mul ei olnud ühtegi sõpra ja vahepeal tundsin pigem lihtsalt juhtus nii. Läksime külla ka LP peal üles- me ja hakkame lugu miksima. Vennaga käib protsess küll, et kaotan pea, aga pidingi endale selgeks tege- astuvatele sõpradele, kes elavad seal ning kellega kohtu- Küsis Mariliis Mõttus samamoodi, saame lihtsalt üksteist suunata ja koos ma, kuidas iseennast uuesti üles leida, ilma et keegi sime Eestis. Meie kõige loomulikum tegevus on muu- vibe’ida. teine mind selles aitaks. Mind on väiksest peale nii sika, nii et see lihtsalt sündis õigete inimeste keskel ja kasvatatud, aga seal sain seda reaalselt esimest korda abiga. Millised teised muusikastiilid su lemmikud on? praktiseerida. Ütleks, et tulin tagasi vähemate hirmu- Mulle meeldivad väga reggae, džäss, psühhedeelne dega ja täieliku motivatsiooniga edasi minna. Mil määral oled suunanud oma muusikat just välis- rokk ja ladina muusika. Miski, mida peab kuulama, maale? Mis tagasisidet oled sealt seni saanud? mitte suvaline müra. Minu arust on need žanrid täp- Mis on sinu tulevased plaanid? Praegu olengi suunanud nii, et teen koostööd välis- selt sellised, mis viivad teise dimensiooni, kui tähele Tuleb palju esinemisi nii Eesti festivalidel kui ka välis- maa artistidega, mis toob nende kuulajaskonda ka mi- panna ja vooluga kaasa minna. maal (sh Sweet Spot, Intsikurmu jt). Plaan on ka õe- nuni. Tagasiside on olnud väga hea, aga see ei ole eriti venna album teha ja ikka küllaga uut muusikat. Mulle üllatav, kuna seda stiili, mida mina teen, viljeleb seal Pane kõrv peale: Keda pead oma suurimateks eeskujudeks? ei meeldi liiga palju tulevikule mõelda, pigem võtan peaaegu iga teine. Neile meeldib minu juures, et näen soundcloud.com/princessyasmyn Mulle meeldib mõelda, et kõik inimesed on eeskujuks, päev päeva järel. Nii on lihtsam.

KUULA IDA RAADIOST

MEIE IGAPÄEVANE BEATS OF NO NATION Foto: IDA raadio AVALIK RUUM Foto: IDA raadio lestiinast Kuubasse ja Shanghai kaudu kust ta soovib levitada ning kes räägib Schengeni tsooni tagasi. Nõnda rühib sellest, mis on parajasti õhus. Seni on „Beats Of No Nation” igasse ilma- selgitatud sotsioloog Peeter Vihmaga kaarde, eelistades helisid, mis sünnivad rahvakogude olemust ja sobilikkust inglise keelt riigikeelena mittekõneleva- polariseeruvate teemade lahendami- tes riikides. Tihti kõlab eetris saatejuh- sel ning lobisetud Šoti valitsuse esin- tide endi reisidest inspireeritud valik. daja Doreen Grove’iga avatud valitse- Eelmisel oktoobril korraldas Joonatan misest ja kestlikust arengust, ettevõtja lausa kahe saate jagu ekskursioone Pärtel-Peeter Perega kohaloomest iraani elektroonilisse muusikasse, kus ja Põhjamaade linnaplaneerimisest, VPN-müüri taga kohtuvad tantsulõvide urbanist Anni Müüripealiga eaka- eskapistlik techno (mis on treenimata Kord kuus eetris olev saade „Meie tele sobivast avalikust ruumist ning „Beats Of No Nation” on inspireeritud kõrvale äravahetamiseni sarnane ehk igapäevane avalik ruum” käsitleb linnaplaneerija Jaak-Adam Looveeriga Fela Kuti samakõlalise pealkirjaga albu- Berliini rütmidega) ja regioonile selge- teemade kolmnurka „demokraatia”, ruumiloomest Eestis. Kui tahad teada, mist ning omakorda selle tiitli näpanud malt loomupärasemad sämplipõhised „õnnelikkus” ja „avalik ruum”. Täpse- mida need teemad tähendavad, siis raamatu ja filmi baasideest vabadus- helikollaažid. „Beats Of No Nation” malt meie igapäevast elukeskkonda ja kuula järele! „Naudin raadiosaate võitlusest. Nime juurtele au andes murrab müüridest läbi ja ärgitab ka protsesse, mis seda parandavad või tegemist ja loodan, et need jõuavad pühitseb saade vabadust nii liikumises kuulajaid oma piire avardama. Saadet halvendavad. ka mõne mitteurbanisti kõrvu,” ütleb kui ka mõtlemises ka siis, kui poliitiline juhivad Mari-Liis Rebane ja Joonatan

KUULA RAADIOT Saatejuht Teele Pehk kutsub iga kord Pehk. Järgmine „Meie igapäevane olukord seda ei soosi. Hoolimata pas- Allandi. Järgmine „Beats Of No AADRESSIL IDAIDAIDA.EE külla mõne kirgliku sebija, kelle tar- avalik ruum” on eetris juunis. sikontrollidest leiab muusika tee Pa- Nation” on eetris 20. juunil kl 19. MUUSIKAKULTUUR JUUNI 2019 : 33

Erki Pärnoja. Foto: Helina Kõrm

Aldous Harding – Designer Vampire Weekend – Gram-Of-Fun – Second (4AD, 2019) Father of the Bride Breakfast (Columbia, 2019) (Made in Baltics, 2019) Kuulas Niilo Leppik Kuulas Talvike Mändla Kuulas Kevin Loigu

Ühes intervjuus küsis ajakirjanik David Lynchilt, kas Vampire Weekendi uut albumit sai oodatud ilmatu Aastakese tegutsenud grammikese lõbu ansambel tema filmides on palju usutemaatikat. Selle peale vas- kaua. Eelmisest on möödas kuus aastat, ent vampii- pole nimevalikus liialt tagasihoidlik, vähemalt nõnda tas Lynch, et on küll, aga kui žurnalist edasi uuris, kas rid kõlavad endiselt noorelt ja muretult. Varasemast võiks väita pärast lühialbumi kahe esimese loo kuu- too sooviks selgitada, vastas režissöör eitavalt. Uus- enam on muusikas ka tõsisemaid toone ning inspi- lamist. Ülesehitus on üksluine, käigud jäävad justkui meremaa muusiku Aldous Hardingiga on sama lugu. ratsiooni on ammutatud lisaks Aafrikale ka ameerika tasapinnaliseks, kontrastid puuduvad ning unelev Ta pole kunagi oma albumite teemade kohta väga palju rahvamuusikatraditsioonist. Kõrvuti kostub gospel- gruuv takerdub kuhugi ega pääse voolama. Mõnele seletusi jaganud. „Designeri” puhul on ta öelnud, et likke kooriharmooniaid ja varaste 2000ndate indie- kuulajale on see ehk fun, kuid midagi jääb vajaka. Tao- üritas näidata, et muusik ei pea käituma tõsiselt, et riffe. Esimest lugu „Hold You Now” ilmestab koguni line eklektilisus on nii üllatav kui ka mõistetav, arves- näida tõsine, ning videotes „The Barrel” ja „Fixture Melaneesiast pärit refrään. tades, milline produtsentide armee end Gram-Of- Picture” tõuseb see eriti esile. Aldous on algusest Rikkalikku meloodiat tasakaalustab võrdlemisi ühe- Funi ridades peidab. Neljapalalise EP teises otsas on peale tundnud, et ta põrkub liiga mööda seinanurki külgne rütmipilt. Arvan, et selles võib osaliselt süü- aga jutud selgemad, stiil klaarim ning esimest poolt ega suuda millelegi keskenduda. Oma kolmanda kaua- distada ühe nende omanäolisima liikme, iraani juur- iseloomustav sündisoigumine asendunud enesekind- mängivaga on ta jõudnud minu jaoks punkti, kus ta tega multiinstrumentalisti ja produtsendi Rostam la muusikalise väljendusega, kuigi tervikuna on kogu enam ei muretse, kas keegi saab temast aru, vaid on Batmanglij’i lahkumist bändist. plaat endiselt küllaltki all over the place. hoopis avali kätega iseenda olemust ahmimas. Ma Sõnad on lihtsad ja iroonilised. Visatakse nalja oma Kui proovida paralleele leida, jagab Gram-Of-Fun soovitaks üldse mitte üritadagi tema täiesti absurd- eliitkoolipoiste kuvandi üle, näiteks loos „We Belong hetkelisi ühtimispunkte heliväljal „muretu ja piiri- seid laulusõnu kodeerida. Pikemalt pole vaja mõelda Together”, ning hea otsimise peale leiab ka poliitilist tu suvi” neo soul’i modernsesse kaanonisse kuuluva ka tema ärevushäire all kannatava triksteri tegelasku- allteksti, näiteks palas „How Long?”, milles väidetak- koosseisuga Jungle, keda mullu ka Eestis soojendati, jule. Kunstimaailm on niigi üleseletatud ja -mõtesta- se, et „it’s felt like Halloween since Christmas 2017”. kuid veel enam meenub elektroonilist džässi viljelev tud. „Designer” on parim siis, kui panna silmad kinni Kuigi üldmulje pole just teab mis värske, on tege- Leedsi kollektiiv Submotion Orchestra. ja nautida seda kõike lihtsalt sensoorselt. mist siiski köitva teosega. Leiab nii tempokaid tantsu- Just taoline õhtuse gruuvi vöönd, mille ilmekas näide lugusid kui ka unelevaid ballaade. Muusika on piisa- on EP kolmas lugu „Willow”, tundub Gram-Of-Funile valt kerge, et taustana meeleolu luua, ning piisavalt rohkem sobivat: Aaslaidi vokaal toimib, produktsioon sisukas, et ka pärast mitmekordset kuulamist mi- on eeskujulik ja Raul Ojamaa esteetilised kitarrikee- Festival IN August koon- dagi haaravat leida, olgu see siis mõni rütmikäik või led paitavad kuulaja trummikilet. Ent EP lõpetab hoo- dab 10. augustil suvises nostalgialaks. pis teistsugusest perkussiooniskaalast pärit kaasa- Pärnus enda alla muusika, Kevin Morby – Oh My God haarav popsoulimaiguline pala, millel Philgood, Jaago, kunsti, toidu ning meelela- (Dead Oceans, 2019) Aaslaid & co ehk isegi oma albumi katsetuslikkust ning hutuse. Üles astuvad Erki mängurõõmu tajuvad. Fraasi „Are we getting there?” Pärnoja, Sibyl Vane ja Kuulas Oliver Berg valguses ütleks, et sellelt bändilt tuleb veel. Echolove ning lisaks neile on oodata Diverse Liina Saar – Õhtulaulud Universe’i kunstnikelt (2019) üle linna toimuvaid performance’eid. Morby on oma viiendal sooloalbumil alasti, nagu Kuulas Vootele Ruusmaa paistab ka plaadikaanelt, kus ta on seda vähemalt YASMYN – SlowFall poolenisti. (2019) Fraasi „Oh My God” kuuleb neljateistkümnest loost koosneval kauamängival läbivalt. Topelt-LP mõõtu Kuulas Johanna Maria Mängel samm mõjub üsna loomuliku jätkuna Morby ameeri- Liina Saare kauamängiv „Õhtulaulud” on hapralt ka barditraditsiooni ees kaabut kergitaval teel. Asjata kulgev teos, mis tutvustab lauljanna eesti luuletajate pole teda võrreldud Bob Dylaniga ja „Oh My Godi” sõnadele tuginevat heliloomingut. Saare mahe hääl otsinguline kulgemine annab selleks taas põhjust. kannab kuulajat kaheksa loo vältel läbi erinevate tee- Toorepoolne rokk pole siin kuhugi kadunud (näiteks made, kuid pigem kõrvaltvaataja perspektiivist. Rõõm on kuulda, et kohalik muusikaareen kõlab aina „OMG Rock n Roll”), kuid kese on mujal. Üldjoontes „Õhtu” ja selle „laulud” on juba iseenesest vägagi värskemalt. Siiani on käesoleval aastal põnevate heli- kohtab varasemast vähem kitarri (Meg Duffy kitar- maagilise alatooniga sõnad, neis peitub palju rohkem ekspeditsioonidega silma paistnud eelkõige naisartis- risoolo „Seven Devilsil” väärib siiski eraldi esiletõst- tasandeid, värvinguid, mida tihtilugu ei suudeta või ei tid, kellest viimane on äsja debüütalbumi välja and- mist) ja rohkem klahve, sekka gospelimaastikke ja julgeta enesele või teistele lahti seletada. „Õhtulau- nud YASMYN ehk Sinencia Jasmine Kass. „SlowFallil” puhkpille (soojad saksi-lick’id meenutavad kohati Bon lude” materjali puhul jääb siiski mulje, et kõik suured kõlav sensuaalne segu downtempo’st, trap’ist, neo Iveri „22, A Millionit”). Selline leebe väli, kus ei jää teemad on kuidagi pisendatud, ilma kaaluta, puudu soul’ist ja RnB’st on siinmail pretsedenditu ja kauaoo- BEATS OF NO NATION puudu üllatavatest pööretest. jääb dünaamika variatiivsusest. datud sound. Selle moodsa kõla taga seisavad lisaks Kahtlemata on Morby poeet. Loos „Piss River” kuu- Ent mööda ei saa vaadata tõsiasjast, et albumil on YASMYNile ja kohalikele produtsentidele ka tegela- lutab ta: „I tried to pray, but I didn’t know what to say esindatud suurepärased kodumaisele kuulajale tun- sed Hispaaniast, Venemaalt ning USAst, kellest üks, / So I just mumbled some names / I said, „I hope tud interpreedid. Liina Saare laulmismaneeri puhul nimelt Baby Winsch, on teinud koostööd räppar Lil they’re okay,” then „amen”.” Polegi palju muud lisada. tuleb esile tõsta selgust ja puhtust ning taustvokaa- Pumpi ning produtsent Timbalandiga. Plaati raamista- Siin-seal leidub ka õhukest jääd („Savannah”), kuid lide huvitavaid harmooniaseadeid („Kas tead…”; „Ei vad aegluubis lainetavad helimaastikud, mille häguses vähemalt mina jään Morby elujaatavat alastiolekut us- päikesele me”), mis rikastavad ja lisavad lugudele fookuses on summutatud rütmika, sillerdavad klahvid kuma. Usun tema kui religioonikauge inimese hüüet õhulisust. Joel-Rasmus Remmeli maitsekas mäng ja ja unelev vibe. Taoline moodne atmosfäärimuusika „Oh My God” ning tema kui lüüriku armastust ini- konkreetsed soolod annavad plaadile popdžässiliku- võib märkamatult taustale hajuda või kiiresti igavaks meste ja maailma vastu, millest kujuneb albumil oma- ma puudutuse ja emotsionaalsuse, Mihkel Mälgandi muutuda, kuid YASMYN ei lase albumi tempol mono- ette usutunnistus. Isegi kui otsejoones mällu sööbi- ja Ahto Abneri koos musitseerimine on nauditav ning toonselt tiksuda ning on kureerinud radade keskele vaid lugusid on varasemast vähem, isegi kui Morby Jaan Jaanson panustab kitarril pigem saatvate fak- oivalise trap’i-triloogia. „Out N About”, „Psycho pole pööraselt innovaatiline, on „Oh My God” ter- tuuridega. Bitch” ja „Another One” raputavad magusa heliteki viklik kunstiteos, mille meeli rahustav mõju iga kuula- „Õhtulaulud” on kuulaja- ja raadiosõbralik, kuid sisse mässitud kuulaja uinakust üles. B-pooles lõd- misega ainult kasvab. Puhtisiklikult pean seda Morby oleks võinud olla julgem, rohkem kontrastidega män- vendab „SlowFall” taas oma haaret ning hõljub ma- siiani parimaks albumiks. giv muusikaline materjal. hedas ja joovastavas udus lõpuni. Tugev debüüt len- nutab YASMYNi peagi festivalisuve epitsentrisse ning sealt loodetavasti edasi kõrgematesse sfääridesse. 34 : KAHEKSAKÜMNE KUUESKULTUUR NUMBER KIRJANDUS

LUSTLIK, PÕHJALIKULT LÄBI- MÕELDUD JA KOHUTAVALT HUVITAV

Luges Tanel Pern Maniakkide Tänav on tegutsenud eesti ulmemaasti- vad omakorda järgmisi: Kolde isand kul juba paarkümmend aastat ning pälvinud tähele- Meelend on rahastanud Entiteedi te- panu ka väljaspool ulmeringkondi. Näiteks tekitas gevust Jõgevamaa kaitse-eelarvest, 2000. aastal romaanivõistlusel omajagu kõmu tema see tingib vajaduse hakata enese re- esikromaan „Mu aknad on puust ja seinad paistavad habiliteerimiseks tootma kodumaist läbi”, mis jäi küll auhinnalise kohata, kuid sai žüriilt siis- püssirohtu, see omakorda vajaduse ki avaldamissoovituse ja Mari Laanistelt iseloomus- salpeetri hankimiseks talude põran- tuse „toores, maitsetu, lustlik, põhjalikult läbimõel- daid üles kaevata, mis kasvatab jällegi dud ja kohutavalt huvitav”1. Autori värsket romaani pingeid valitsejate ja maarahva vahel „Newtoni esimene seadus” tema varasema loomin- jne. Kokku koorub meelelahutusliku guga võrreldes on ehk toonast toorust ja maitsetust suunitlusega teksti kohta järjest välja mõnevõrra vähemaks jäänud – veri ja soolikad siin ootamatult palju kihte, tasandeid ja väga ei domineeri –, küll on aga alles ning ruumi juur- detaile. degi võitnud lustlikkus ja läbimõeldus. INIMOLEMISEST KON- NIHKES AEGRUUM SERVATIIVSES ŽANRIS Romaani tegevustik toimub omamoodi alternatiivses Viimastel aastatel on toimunud päris aurupunklikus Eestis, nimeliselt Maavallas, mille olus- tuliseid debatte vähemuste koha üle tik vastab umbes 19. sajandi omale. Samale ajastule ulmemaailmas. Nende põhjus on vist on truud ka raamatu mõneti seiklus-, mõneti muinas- paljuski selles, et ulmekirjandus on jutulik jutustamisstiil ning peatükke sissejuhatavad aja- olnud üsnagi konservatiivne žanr, kus lehekatkete vormis tekstikesed. Raamatus kasutata- hea võidab ikka kurja ning piirid kõigi vast Maavalla kalendri dateeringust lähtudes toimu- asjade vahel on selged. Kokkuvõttes vad sündmused aga kristliku kalendri aastal 2022, võib mõnes teoses kirjeldatav füüsi- s.t meie lähitulevikus. Dateering tundub ühelt poolt liste asjade maailm olla meie omast oluline, kuna väljendab ühena paljudest elementidest küll radikaalselt teistsugune, kuid autori ambivalentset hoiakut tema loodud maailma ja olenditevahelisi suhteid see justkui ei selle tegelaste suhtes. „Newtoni esimese seaduse” mõjutakski. Osalt on see ehk maitse Maavald ei ole nimelt just etnofuturistlik (ega etno- asi, mida keegi oma lemmikajaviites preteristlik2) utoopia, vaid paras sitaauk, kus eesti näha tahab, kuid samal ajal on osa soost mõisnikud rõhuvad rahumeeli nälja piiril vaaku- ulmekirjandusest positsioneerinud vaid eesti talupoegi, talupojad on harimatud ja sõge- ennast alati teaduslikuna, s.t potent- dad, kõik haiseb ja laguneb ning keegi ei saa kellegagi siaalselt tõeseid tulevikukujutelmi läbi. Teisalt ei ole aga aastaarv võib-olla siiski nii täh- esitavana. Ja kui keegi ka tähelaevade MANIAKKIDE TÄNAV „NEWTONI ESIMENE SEADUS” tis, kuna kõige selle sopa ja tehnoloogilise mahajää- ja tulnukarassidega tulevikku isegi si- TOIMETANUD PRIIT KENKMANN, muse keskel õitseb täiesti ebarealistlik ja ilmvõimatu simas päriselt ei usu, siis raamatut lu- ILLUSTREERINUD MEELIS KROŠETSKIN JA TEA ROOSVALD teadusmõte: inimeste-loomade geneetiline muunda- gedes peaks teosesse sisseelamiseks LUMMUR, 2019 / 295 LK mine ning kummalised maa- ja õhusõidukid. Kohtu- suutma seda endale siiski vähemasti mispunkte on muidugi ka ulme- sisendada. Seejuures näib sageli, et liste elementide kõrval: Maavalla mida veidram on olukord, seda liht- Tegevuspaik Maavald ei ole just etno- maailma etnilised piirid vasta- sam on sellesse uskuma jääda ning seda enam suudab neetiliselt muundatud inimkloonid, keda samas, nagu vad meie ilma omadele ning see meid kõnetada, meie endi kohta justkui midagi ette võib kujutada, kasvatatakse arhailistes tõrtes. futuristlik utoopia, vaid paras sitaauk, kus eesti pealtnäha samad, kuid siiski öelda (mis muudab muidugi köitvamaks ka loetava Või siis selline rahva mõtteviisi kajastav lõik: „[K]õik- soost mõisnikud rõhuvad rahumeeli nälja piiril nihkes on ka paljud geograafili- teksti). Ja mulle tundub, et mida kaugemale „normist” jal arenenud paigus tehakse õhuvallas lendamise kat- vaakuvaid eesti talupoegi, talupojad on hari- sed punktid, nagu romaani pea- tekst hälbib, seda rohkem on tal potentsiaali midagi seid, kuid niiviisi on see haritud inimeste seas. Talu- matud ja sõgedad, kõik haiseb ja laguneb ning mised tegevuspaigad Jõgeva öelda, olgu siis kas või inimese kohta. rahvas, kes on enamasti kirjaoskamatu ja ei loe mit- keegi ei saa kellegagi läbi. (raamatus Jõgevahe) ja Põltsa- Mis inimolemisse puutub, siis selle valla asjatund- te ajalehti, vaid ilmamärke ja ei usu teadusesse, vaid maa. Minu jaoks oli see aspekt jaks on meil ikka peetud Tammsaaret, kes tõestab loodusvaimudesse, on säärast elukat nähes haaranud kummalise lugemisnaudingu alli- näiteks Maarja Vaino tõlgenduses „Tammsaare ir- hangud ja kirved ning sööstnud oma põldu tallava kaks. Olles päris palju Jõgeva ratsionaalsuse poeetikas”3 oma loominguga teesi elu õhukoletise vastu. Küllap peavad nad seda mingiks kandis kolanud, mõjus kirjeldatav maastik koduselt, ja inimese irratsionaalsusest ja mõistuse jõuetusest. hiiglaslikuks kratiks, kes, tulesaba korstnast väljas, on ent ometigi unenäoliselt võõralt, kuna selle peamine Väidaksin aga, et isegi kui inimene ei ole mõistuspära- tulnud nende orast varastama.” (lk 19) pidepunkt, koduse nimega Kolde mõis, on läbinisti ne, siis on realistlik kirjandus võimetu selle mõistus- Kõige eredamalt kontrastne ning kõige enam inim- autori fantaasia vili. päratuseni jõudma. Nõnda võis ju Tammsaare Pearu suse ja ratsionaalsuse piire kompav osa sellest maa- Romaani tegelaskond on fantastiliselt kirju, hõlmates olla omamoodi hull, kuid lõppkokkuvõttes sõdis ta ilmast kehastub aga Ungurmuiža Svajones – ühes kõiki ühiskonnakihte, alustades talulastest ning lõpe- Andresega siiski päris ratsionaalsetel põhjustel. Ini- romaani kesksetest tegelastest, kes näeb Ökonoo- tades mõisnike, õukondlaste ja valitsejate enestega. mese traagiliselt paratamatu arutuse väljendamiseks milise ja Sotsiaalse Entiteedi uuendustes võimalust Kuigi Maniakkide Tänav suhtub neisse kõigisse kerge on fantaasiakirjandus (seejuures mitte pelgalt ulme muuta kardinaalselt teda kui inimest väliselt definee- irooniaga, on nad oma naeruväärsuses samas siiski mõistes) ükskõik kui väljapeetud realismist palju kind- rivaid omadusi: tema keha ja sugu. Autori irooniale õilsad, ja ka rumaluses siiski arukad. Tegelaskonna lam žanr, kuna selles ei pea tegelase irratsionaalne vaatamata mõjub see liin sedavõrd loomulikuna, et tuumiku moodustab eespool nimetatud Kolde mõi- psüühika mitte kujutuslaadile alistuma, vaid need kaks paneb küsima, miks me rohkem nii ei tee – miks me sas elav ja tegutsev teadlaste, inseneride ja filosoofi- saavad teineteist vastastikku võimendada. Ja auru- ei püüa rohkem avada inimest (nii üksikus kui ka üldi- de rühmitus, kes nimetab end Jõgevahe Ökonoomili- punk on alažanrina selleks veelgi sobivam, olles ole- ses tähenduses) selle kaudu, mida ta veel ei ole. seks ja Sotsiaalseks Entiteediks ning püüab nähtavasti muslikult üles ehitatud vaimuvalguse ja -vaesuse, lõputute sõdade käes ägavas maailmas panna alust moodsa ja arhailise kõrvutamisele ning vastandami- oma valgustusajastule ning teaduse relvadega sõjale sele. „Newtoni esimene seaduski” mängib väga pal- lõppu teha. Maailmal on loomulikult omad plaanid ju just selle kontrastiga, paigutades ulmeliselt kõrge 1 Laaniste, M. 2001. Sõdur, sepp, zombi ja kõik need teised. ning Maavalla kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel teaduse kõrvuti keskaegse maailmanägemisega. Selle –Postimees, 20.02. ähvardab puhkeda suur sõda (muidugi Läti pärast), kvintessents on mu jaoks Maniakkide Tänava „tõrre- 2 Rein Taagepera loodud mõiste; Tanel Pern on ulmesõbrast mis valgustusel hästi õitseda ei lase. Sellest väärtuste inimesed” – soode keskel salajases teaduslaboris are- vt suri.ee/etnofutu/3/doc/taagep-e.html. tõlkija. konfliktist võrsuvad pisemad lahkhelid, mis katalüüsi- tatavad tohutu kiirusega hiiglasemõõtu kasvavad ge- 3 Vaino, M. 2016. Tammsaare irratsionaalsuse poeetika. KIRJANDUSKULTUUR JUUNI 2019 : 35

LUND (30 AASTAT HILJEM). ISIKLIKKU JA ÜLDIST TÕNU ÕNNE- PALU „PARIISI” TEEMADEL

Luges Tiit Pruuli Lundi toomkiriku kell lööb tunde. Võib-olla ka pool- endist võlu. Kõik muutub tuhaks kalmistutel, rüm- Werneri kohvikus. Kas mul on võimalik saada naiseks tunde. Polegi tähtis, mida täpselt. Kas ajal on tähtsust padeks mustades või prügiks rohelistes kilekottides, või kassiks? Kas mul on võimalik saada pariislaseks, selle jaoks, kes ei loe ajalehti? Lõputa aja – see on mida noored aafriklastest prügivedajad Linnast välja kui ma pole Pariisis sündinud? Või tallinlaseks, kui oluline aeg! – voolamise mõistmiseks on pühakojas tarivad. Suurest allakäigust peabki Õnnepalu kombel ma pole Tallinnas sündinud? Kuidas üldse kellekski tohutu kellamehhanism – Horologium mirabile Lunden- kirjutama väikeste sõnadega, siis saadakse aru. Igaüks saadakse? se, ehitatud aastal 1380. Katedraal ise on vanem kui saab aru, et kalmistu ja prügimägi ongi üks ja seesama. Õnnepalu raamat on täis küsimärgiga lõppevaid lau- Või teine võimalus: Tõnu Õnnepalu, kui sa ei taha, seid. Mitte küsilauseid. Mitte et vastused poleks täht- et Pariis muutub, siis võitle, tule barrikaadidele. Võitle sad, aga autor ise ei küsi ega vasta. Lihtsalt kirjutab TÕNU ÕNNEPALU „PARIIS. KAKSKÜMMEND VIIS AASTAT HILJEM” nagu Zola ja Maupassant võitlesid Eiffeli torni vastu. küsimärgiga lõppevaid lauseid. Ja sa paned raamatu TOIMETANUD MARIKA MIKLI, KUJUNDANUD INDRE SUUR Või kas sel on mõtet? Eiffeli torn ju võitis… kõrvale ja hakkad vastama. EESTI KEELE SIHTASUTUS, 2019 / 172 LK Ma eksin Pariisis alati teelt, ma ei saa tast päriselt aru Kus on üldse mu kodu? Lundis või Pääskülas või ja ma ei tea, kas seal üldse enam midagi on või on kõik Käsmus või Antarktikas? Inimene pole ses maailmas kadunud. Selleks et Pariisi ja tema muutumisi mõista, kunagi päriselt kodus, ütleb Sartre. Mõnel Pariisi ko- peaksin ilmselt lugema rohkem Baudelaire’i, temaga dutul – noil venelastel ja hiinlastel ja teistel, kellest koos Luxembourgi aias jalutama ja õhkama: „Õudne Õnnepalu kõneleb – on rohkem kodu, kui minul iial elu! Õudne linn, Pariis!” on olnud, tunnen ma ajuti. Kui oled hulgus ja rändur, siis kirjutad reisiraamatuid. Aga oluline on olla kohal. Pariisis või Vilsandil. Kui oled kohal, siis sünnivad koha- OLLA KOHAL, PARIISIS raamatud. JA VILSANDIL Ma võtsin Õnnepalu raamatu kätte, et mingil viisil taas- SURMAST, külastada oma noorust. Nagu Õnnepalu oli 25 aastat (MITTE) ARMASTUSEST tagasi Pariisis, olin mina 30 aastat tagasi ligi kolm kuud Lundis. Ma ei kirjutanud Rootsis oma „Piiririiki”, aga Mu kaks suurt kohaarmastust on Tartu ja Lund. Ma- mingid piirid purunesid seal siiski. Ma olin Lundis üksi, gusad. Aga ma ei kavatse kummaski surra. Mul on üks tundsin end üksikuna, aga see ei häirinud mind, pol- tuttav kunstnik, kes arvab, et Tartus surra oleks alan- nud hirmu, ma polnud mahajäetud, polnud tupikut. dav. Ma ei tea. Ma tean, et surma peale mõtlemine Olin naiivne ja lootusrikas? on alandav. Igatahes olin saanud stipendiumi, et uurida kaduvat Sest surm on nii suur, et tema ees sa paratamatult nähtust – Eksiil-Eesti ajakirjandust. Ma olin noor mees paindud, kummardud, alandud. Istud oma vagunis ja ja mind ei huvitanud kaduvik. Ma tegelesin seal kõige ootad surma. Vaatad, kuidas elu akna tagant mööda muuga, sõitsin rahumeelsest Lundist vabameelse- vuhiseb. Ei, ütleb raudteelane minus. Surmast tuleb sse Kopenhaagenisse, kus ostsin antikvariaadist ühe- teha vedur, mille tuules kihutad vagunina ühest jaa- väärse innuga taani filosoofi Søren Kierkegaardi teo- mast teise, nii et pole aega vananeda. Vananemine on seid ja taani pornograafilisi ajakirju. Ma unistasin ja ma patt, süvenege tolle vanamuti Simone de Beauvoir’ mäletan neid meeletuid unistusi siiani. Unistasin muu „Vanadusse” ja „Väga kergesse surma”. hulgas, et minust saab kirjanik, valge paber, tühi sein, Mõned raamatud vananevad tänapäeval kiiresti, ini- kes ei lase end täis sodida, vaid uurib ise inimelu sala- mesed ei vanane. Vähemalt bioloogiliselt ei tohiks va- dusi. Erinevalt edevatest eksistentsialistidest, nondest naneda nii kiiresti. Inimest hoitakse elus tablettide ja Õnnepalu sõpradest, olin ma kindel, et inimelu on täis masinatega. Kas sel on mõtet? Kas on mõtet olla elus, saladusi ja neid saladusi tuleb uurida. kui oled üle 60? Küsin Sinult, Tõnu Õnnepalu (snd Peaaegu mitte ükski mu toonastest unistustest ei ole 1962), koos Beauvoir’ga. täitunud. Sest kes siis oskaks nooruses unistada, et 30 aastat tagasi arvasin, et mu elutöö oleks pida- temast saab raudteeärimees? See oleks lame, sala- nud olema tehtud enne, kui sain 21. Siis oleks võinud dusteta unistus. magusalt surra. Nagu Kristian Jaak. Alles surmaga Aga ma unistan täna sama meeletult kui toona. Ja leppides saad hakata tõeliselt elama. Elada mõnuga, ma olen kindel, et need unistused ühel päeval täitu- kuniks elu. Siis saad valida, kas tüünetes lainetes elu vad. Täituvad veel selles elus. Ent kui mulle öeldakse kohal kaduvikust filosofeerida või sukelduda rõõmu- raamatu 16. leheküljel, et minategelane ei võta enam desse ja kirgedesse, mis selle pinna all tormlevad. Või oma unistusi tõsiselt, siis ma saadan ta põrgu. Viskan teha mõlemat, seda sa ju oskad. Tõnu, tule purjetame raamatu käest. üle ookeani, on lootust, et hukkume tormisel merel! Ja võtan selle järgmisel päeval vabandades uuesti Kui ma olin veel Lundis, mõtlesin iga päev, igal lehe- pihku. küljel kahele asjale: armastusele ja surmale. Nüüd Ma tahtsin õppida Lundis inimsõbralikuks ajakirjani- mõtlen ainult armastusele ja ma ei taha lugeda raa- kuks ja arvasin, et üksindus on inimestele halb. On matuid, mille iga teise lehekülje servale võin kraapida Notre-Dame de Paris. Ja Notre-Dame’i ei ole enam. halb isegi neile, kes kinnitavad, et üksi rändamine või punase pliiatsiga „SURM, KADU, KADUVIK”. Või peaaegu ei ole? Selgi pole vahet. Pariisi alles jää- (üksikul) Saarel elamine on mõnus ja nad ei tahagi, et Aga „armastus” oli ses tekstis vist vaid ühes, olgu, nud kirikud on niikuinii enamasti inimtühjad. Igal pool keegi nende kõrvale pingile istuks. Arvasin, et kes nii võib-olla kahes kohas. Sõnadega, konkreetselt ainult Euroopas on kirikud tühjad. Aga Euroopa allakäik ei ütlevad, on variserid. kahes kohas! Ma kardan selliseid raamatuid. seisne mitte selles. Midagi kaob kogu aeg. Midagi Oma väite toetuseks ei tsiteerinud ma mitte kiriku- Viskasin „Pariisi” taas voodi kõrvale külmale sünnib kogu aeg asemele. Jah, allakäigu ja hukatuse- isade ütlusi, vaid Jean-Paul Sartre’i, keda olin seal- põrandale. ga peab hakkama saama. Hukatuse laia teed on isegi samas Rootsis Marju Lauristini sõbra Enno Klaari Et see lugemisvääriline raamat siis hommikul jälle võimalik nautida. Miks ka mitte? raamaturiiuli abiga tundma õppinud: „Põrgu, see on alandlikult üles korjata ja jätkata. teised inimesed.” Sartre oli kommunistide sõber ja ma Sest Lund ei lase mind lahti. Pariisis ja Lundis on arvasin, et kui midagi on öelnud kommunistide sõber, ühesugused (Linna) lõhnad, värvid ja hääled. Eriti kut- SUUR ALLAKÄIK on see ütleja ka ise petis. Vähemalt variser, Les Deux suvad on hääled: läbi akna kostev muusika, hõiked Magots’s piipu popsutav ekstsentrik, keda ei saa tõ- parkides, oiged naaberkorteris ja kirikukellad Linna Pariisist on kadunud rue des Écrivains ja suurte mahu- siselt võtta. kohal… Ma ei saa sellest kunagi lahti, kuigi see on pel- liste soengutega daamid, kadumas on ajaleheputkad Mõistan, peaksin püüdma tunnetada, kuidas olen galt üks minevik, turvaline tunduv, aga ikkagi minevik, Tiit Pruuli (54) on ettevõtja. ja plaadipoed, kunst hävib, teekauplustel ei ole enam saanud kasvada meheks, istudes ema süles suitsuses mis tuleks lihtsalt üle õla visata, vaatamata tagasi… 36 : KAHEKSAKÜMNE KUUESKULTUUR NUMBER ESSEE

UITMÕTTEID TÄHELEPANU HAJUMISEST MOODSAL AJAJÄRGUL

Mis seos on Roger Federeril ja uneleval sekretäril? Või kas neil ei olegi mingit seost? Ja kas just selles pole häda? Moodsa inimese „heitlik tähelepanu” ja „harali meel” eksleb siia-sinna ega lase enam keskenduda. Kuid see kõik polegi nii uus, kui paistab.

Kirjutas Hent Kalmo, illustreeris Liisa Kruusmägi

Mis seal salata, tähelepanu hajub juba enne, kui saan mõni värske avastus, sest juba 18. sajandil kirjutati, et „Las ma mõtlen selle üle veidi!”, „Ma ei tea!”, „Mida selle lausega algust teha. Mõtted triivivad aknast välja, tähelepanuhäiretega inimest aitavad tee, tinktuur ja te öelda tahate?”, „Kust te oma andmed saite?”. Seda- telefonile, televiisorile. Mis seis seal tennises siis nüüd külm vann. Tõsi, neid soovitati pigem liigtähelepanu laadi laused aeglustavat tempot ja olevat seetõttu on? Kas suutis see Federer lõpuks ühe servi üle võrgu (attentio acerrima) käes vaevlejatele – neile, kes on taunitud.14 Ei saa eitada, et selles väites on tera tõtt. saada? Selline olevatki see meie aja koolera. Rahva millessegi nii süvenenud, et ei suuda selt silmi kisku- Isegi kui millegi ütlemist otseselt ei keelata ja pole tähelepanuraam muudkui kitseneda. Vähe sellest, et da. Siis oli hädasti tarvis meele ka tehnilisi takistusi, võib formaat üksjagu pärssida: enam ei süveneta – ei suudetagi süveneda. Arenev hajutamist. Kasu olla tantsust, nõrgeneb huvi või ajend niisuguseid lauseid kasutada. tehnoloogia olevat meie ajusid juba taandarendanud. muusikast ja iseäranis kuramee- Sarnane lugu olevat nüüd rakendusega Spotify, mille Väidetakse, et viimase kahekümne aastaga oleme rimisest. „Selleks et sügav mõt- Teavet on üha rohkem, aga kui algoritmid rikkuvat muusikat. Tuleb välja, et Spotify kaotanud kaheteistkümnest keskendumise sekundist leja tema joovastusest välja tuua vohavad pinnapealsus ja vilav maksab tegijale tasu vaid juhul, kui tema lugu kuula- neli. Kuhu edasi? Quo vadis, attentio? Mis juhtub, kui ja teda selle halbade tagajärge- takse vähemalt kolmkümmend sekundit. Tagajärg jäänud kaheksast sekundist katkutakse veel kaks või de eest kaitsta, sobib kõige pare- meel, olevat ka demokraatial olevat, et kogu muusikaline rikkus laotakse välja juba neli? Mis meile siis veel üldse pähe mahub? Ennusta- mini õigeaegne kallistus õrnalt varsti lips läbi. loo alguses. Muusika muutub lühemaks ja etteaima- takse, et ega eriti ei mahugi. Ees ootavat suur vaimu- hellitavalt naisterahvalt.”9 Nõn- tavamaks.15 Tuleb tunnistada, et mulle selline suun- pimeduse ajastu.1 Teavet on üha rohkem, aga kui voha- da kirjutas Katariina Teise õu- dumus pigem meeldib. Loodetavasti ohjab see veidi vad pinnapealsus ja vilav meel, olevat ka demokraa- konnaarst Melchior Adam Wei- viimastel aastatel levinud kommet alustada muusika- tial varsti lips läbi. Ühesõnaga, tõsised lood olla selle kard. Nagu näha, pidi kallistus tulema õigel ajal. Muidu videoid minuti või paari pikkuse filmiga. Juba Balzaci moodsa tähelepanupuudega. oleks sügavat mõtlejat hoopis segatud. Ja kui ei lasta ajal oleks võinud midagi sellist olla. Pikapeale muutub keskenduda, siis ähvardavat teine äärmus: heitlik tähe- see ikka päris häirivaks, kui kõigis romaanides hakkab lepanu (attentio volubilis). Väidetavalt oligi Weikard alles paarisaja lehekülje järel midagi toimuma. HAJAMEELSELT ABIELLU esimene, kes kasutas tähelepanupuude mõistet.10 Jälle see tiirlemine. Kuhu sai meie peamõte, tähele- Tagantjärele on selline diagnoos pandud ka näiteks panu hajumine?! Niisiis, kino saabumisel hoiatati, et Päris uus see jutt muidugi ei ole. Juba vanal heal Eesti Mozartile. Weikardi arusaama sünnib heitliku meelega „vaatav inimene” (Jean Eps- ajal tõdeti, et koolilaste seas on pääsenud valla püsi- järgi tähendas see, et Mozarti tein). See ei kõla eriti hirmsalt. Aga kas nüüd sünnib matus ja hajameelsus. Mitmekülgsete lõbustuste tõt- aju- ja närvikiud läksid liiga ker- pidevalt telefoni vaatav inimene? Milline võiks tema tu ei suutvat nad enam „koondada oma mõtteid ega gesti liikvele. Temasugune ini- Kui tekkis kino, siis arvati, et kultuur välja näha? Selles kipub valdama pessimism. pühenduda järjekindlale tööle”2. Prantsusmaal aval- mene tuli eraldada tähelepanu liikuvate piltide rodu jälgiva Kui internet on aju ära rikkunud, siis ei jätkuvat näi- dati 1960. aastatel raamat, milles hoiatati tähelepanu köitvatest kõrvalistest asjadest inimese meel pikkamisi sõgeneb. teks enam kannatust lugeda „Sõda ja rahu”.16 Balzaci puudumise „hävitavate tagajärgede” eest. Häda joh- ja panna üksi pimedasse istu- vaevaliselt käivituvate romaanidega läheb küllap hal- tuvat sellest, et ehkki peamine mõte on silmade ees, ma.11 Sama ravi pakkus Wei- Seda arvati õigupoolest juba siis, veminigi. Tänapäeval hõljub selliste väidete kohal „tiirlevad kaks või kolm kõrvalmõtet selle ümber ning kard ka pulbitseva kujutlusvõi- kui saabus rong ja imestati mööda teaduslikkuse aura. Sest mida on tarvis paksu raama- katkuvad ja nõrgendavad tähelepanu”3. Näiteidki oli mega patsientidele. Juba sel vuhiseva maastiku üle. tu lugemiseks? Sama, mida iga keskendumist nõudva mitu juures. Paluti kujutleda noort neiut, kes on saa- ajal muretseti inimeste pärast, ülesande täitmiseks: kognitiivset kontrolli. Asjatund- nud viimaks tööle sekretärina. Kõik paistab suure- kelle on vallutanud ülesköetud jad ütlevad, et meie taju pole passiivne, vaid on mõju- pärane. Ülemus on meeldiv, kolleegid sõbralikud. isamaa-armastus: nende närvi- tatud sihiseadest. Kui eesmärk on autoga turvaliselt Neiule antakse midagi masinal trükkida. Ja siis… „Ta kiud olevat nii pingul, et veri valgub ajusse ja igal pool sõita, siis tuleb silmad suunata aknast välja ja jätta ei saa, ilma et uneleks… Kas temast saab juhatuse nähakse vikerkaarevärve.12 Kui nii juhtus, siis tuli märg tähelepanuta taskus surisev telefon. Teisisõnu olevat sekretär? Kas ta abiellub? Samal ajal kogunevad trüki- rätik pähe siduda. sihipärase tegevuse eelduseks ühelt poolt kesken- vead. Vajalikke tühikuid ei jäeta. Oh küll! On hilja, aga dumine (tundlik vastuvõtlikkus mõnele osale kesk- ometi peab kõike otsast alustama… Meie ees on konnast), teisalt kõrvaliste meeletajude (ülejäänud väga selge vaimu hajumise juhtum.”4 Selline neiu ole- KURI TEHNOLOOGIA KORILASE keskkonna) eiramine. Nüüd ei saavat me eiramise- vat oma mõtetega kogu aeg „kuu peal”. KALLAL ga aga enam hakkama. Tehnoloogia ründavat meie Pühendugem siis! Mis see meie peamine mõte või meeli sellise jõu ja salakavalusega, et peaaegu kellelgi küsimus oligi? Ahjaa, mida arvata kulutulena levivast Oli see nüüd üks neist segavatest kõrvalmõtetest? Ei ei jätku enam püsivust. Moodsat aega iseloomustavat kartusest, et meie tähelepanuraam kitseneb? Paistab, teagi. Prantsuse autor hoiatas, et hajuva tähelepanu- „pidev poolik tähelepanu”.17 et ega siin suuremat vaielda ei ole. Uuringud kinnita- ga inimese „peamise mõtte ümber, millega tema aru Näikse, et värske teadus on kinnitanud jälle Wei- vad, et meie meel on tõesti rohkem harali. Ka tähe- ainsana peaks tegelema, hiilivad märkamatult teise- kardi, tolle 18. sajandi õukonnaarsti sõnu. Temagi väi- lepanupuude diagnoosi pandavat varasemast märksa järgulised mõtted, millel pole esimesega sageli seost”13. tel oli heitlik tähelepanu tingitud sagedamini.5 Harali meel pole muidugi sama mis haja- Jälle oli võrdpilt juures. Korralikult õlitatud auto sõit- tõsiasjast, et meeleorganid sega- meelsus. Pigem vastupidi. Hajameelse inimese tähele- vat hästi. Kui aga sõiduga liiva ja kruusa sisse tuleb, vad meie tegemisi pidevalt uute panu on millelegi nii keskendunud, et muud ei panda siis mootor takerdub. Katsume oma masina uuesti Sihipärase tegevuse eelduseks on muljetega. Pilt on siiski keeruli- tähelegi. Eriti hajameelsed olevat inimesed abielu sõl- käivitada. Mis meil siis ikkagi saama hakkab, kui tä- ühelt poolt keskendumine (tundlik semaks läinud. Nüüd räägitakse, mimise hetkel. Vähemalt võiks nii otsustada kõige selle helepanuraam kitseneb? Tehnoloogia mõjusid sarjav vastuvõtlikkus mõnele osale kesk- et on kahte sorti segajaid: sise- ja põhjal, mida perekonnaseisuametisse unustatakse. kultuurikriitika on kippunud võtma kahesugust kuju: konnast), teisalt kõrvaliste meele- välissegajad. Uitmõtted kuuluvad Isegi sõrmus jääb sageli suure ähmiga maha.6 Kui pee- öeldakse, et uus meedium moodustab filtri, millest esimeste kilda, kuna neid ei tar- ti veel leiubüroosid, siis märgati, et iseäranis palju oli keerulisem sisu ei pääse läbi, või – teine stsenaarium – tajude (ülejäänud keskkonna) vitse liikuma lükata miski väline. tegemist suvel. Asi olevat selles, et soojade ilmadega vastuvõtja taju moondub nõnda, et keerukust ei osa- eiramine. Samuti rõhutatakse, et keskkon- käiakse „laokil mõtetega ringi ja unustatakse igapäe- tagi enam vastu võtta. Kui tekkis kino, siis arvati, et nataju valikulisus on tinglik. Kui vased vajalikud esemed kas parkidesse, ametiasutus- liikuvate piltide rodu jälgiva inimese meel pikkamisi eelajalooline korilane seadis ees- tesse või rohelisse”7. sõgeneb (seda arvati õigupoolest juba siis, kui saa- märgiks kustutada janu ja leidis 1930. aastateks oli eesti arstidel selge, miks kimbutab bus rong ja imestati mööda vuhiseva maastiku üle). allika, siis ta pidi end ometi tagasi hoidma, kui kuulis hajameelsus eriti suvekuudel. Põhjus oli üldine närvi- 1980. aastatel lõi laineid väide, et televisioon katkub põõsastest kahtlast sahinat. Sellises olukorras pididki likkus ja verevaesus. Raviks soovitati teed ja 15 tilka varjunditega mõtted lihtsateks lööklauseteks. Tele- tema mõtted vee juurest võimaliku kiskja juurde kan- palderjani enne magamaminekut.8 See polnud siiski stuudios olevat peaaegu võimatu kasutada fraase duma. Moodne linnaelanik peab samuti valvel olema, ESSEE KULTUUR JUUNI 2019 : 37

mitte liiklust eirates oma sihi suunas aina edasi rüh- mine ja uurimine? Ent on teinegi, hõljuva tähelepanu UITMÕTTEID TÄHELEPANU kima. Tõsi, kurdetakse, et „hajali kõndimine” põh- loomuga skepsis, mis küsib, kas midagi jääb märka- justab üha enam õnnetusi. Sellega tahetakse ilmselt mata, kui nõnda üksteise võidu keskendutakse ja sil- öelda, et kõndija tähelepanu on vales kohas (nina on mi teritatakse. Meelde tulevad Steve Bannoni kuul- telefonis), mitte et tema tähelepanu on hajunud. Rat- sad sõnad: „Mida kauem nad identiteedipoliitikast HAJUMISEST MOODSAL AJAJÄRGUL sionaalsus nõudvat aga just hajevilolekut. Teadlased räägivad, seda kindlamalt on nad mul peos. Ma tahan, kinnitavad, et aju hoiab meid pidevas valveseisakus, juhuks kui miski keskkonnas osutub ootamatult organismile tähtsaks.18 Valvetähelepanu välisele on mõiste- tav. Ent tundub, et uitmõtteid ja teisi sisesegajaid selle argumendiga kaitsta ei saa. Pole raske näha, miks trükkimis- hoos sekretäril ei tasu eirata kõrbe- lõhna, kuid mis kasu võib ta saada une- lemisest? Kui talle torkab pähe võima- lus, et ehk õnnestub tal abielluda, siis olgugi see tema organismile (või geeni- de kestmisele) tähtis, ometi ei ole tarvis mõelda sellele siin ja praegu. Mõt- lemise seisukohalt paistab jäägitu keskendumine niisiis olevat ühemõtteline pluss. Ja polegi üllatav, et läänemaises filosoofias on ikka seatud mõistmise tingimuseks kõrvalise peast tõrjumine nõnda, et vaimusilma ees on selgelt ja eristatavalt üksnes see, mis asjasse puutub. Filosoofia on pandud lahutamatult paari kognitiivse kontrolliga. William James sättis end samale joo- nele, kui kirjutas: „Igaüks teab, mis on tähelepanu. See on olukord, kus vaim võtab selgel ja ilmekal kujul oma val- dusse ühe mitmest samal ajal võima- likust mõtteesemest või -jadast. Sel- le tuum on teadvuse keskendamine, kontsentratsioon. Vaja on eemalduda mõnedest asjadest, tegelemaks tõ- husalt teistega. Selle olukorra tõeline vastand on segane, uimane, hajameel- ne olek…”19

TERITAGEM TUNDLAID

James jättis siiski tähelepanuta veel ühe mõistmise eel- et nad räägiksid iga päev rassismist.” Ühelt poolt on duse. Selleks et süvenemine viiks asja tuumani, peame siin asi hajameelsuses – selles, et opositsioon peaks enne teadma, milline mõtteese tuleb meie teadvusel keskenduma millelegi muule. Teisalt paistab Bannoni 1 Jackson, M. 2009. Distracted. The Erosion of Attention and kontrolli alla saada. Kui võtame näiteks psühhoana- mõte olevat, et tema vastased on nii nõrgad, kuna the Coming Dark Age, lk 213. lüütiku juurest abi otsiva inimese, siis temale kirjutas usuvad vaid keskendumise voorustesse: nad mõista- 2 Kaja, 13.05.1935, lk 4. Freud ette just vaba mõttevoolu – sellises olukorras vad lahata ja kummutada, ent mitte teemat vahetada. 3 Saint-Laurent, R. 1967. L’attention, lk 8–9. tulekski rääkida sellest, et tahetakse abielluda ja juha- Ahjaa, praktilisi asju ka. Kas saab midagi teha, et oma 4 Samas, lk 11. tuse sekretäriks saada. Uitmõtted on sel puhul kõne- tähelepanu koondamise võimet parandada? Öeldak- 5 Gazzaley, A.; Rosen, L. D. 2016. The Distracted Mind. kad just seetõttu, et trotsivad kognitiivset kontrolli. se, et hingake sügavalt sisse, istu- Ancient Brains in a High-Tech World, lk 152. „Mis see patsient siia puutub?” küsib ehk keegi. „Tema ge murule, mediteerige. Võtke 6 Esmaspäev: piltidega nädalleht, 05.08.1929, lk 2. vastas on ometi analüütik, kes keskendub tähtsale ja kätte mõni paks raamat ja katsu- 7 Sakala, 14.06.1930, lk 3. paljastab nõnda unelemise tõe.” Freudi arvates polnud ge rahulikult otsast lugema ha- Äkki vajame me tõepoolest mingit 8 Maa hääl, 29.07.1933, lk 2. lugu päris nii. Patsiendi vaba mõttevool täitvat üksnes kata. Veerige oma „Sõda ja rahu” skeptilist valvetähelepanu, et pak- 9 Weikard, M. A. 1799. Der philosophische Arzt, lk 46. siis oma rolli, kui sellele vastab analüüsija hajunud, kõi- kas või hambad ristis lõpuni! 10Barkley, R. A.; Peters, H. 2012. The Earliest Reference to ge kohal hõljuv tähelepanu (gleichschwebende Aufmerk- Üldse paistab, et mediteerimi- kuda vastukaalu keskendumisele, ADHD in the Medical Literature? Melchior Adam Wei- samkeit). Praktiliselt ei saagi Freudi sõnul asi teisiti olla, ne aitab iga moodsa tõve vastu. mida meilt pidevalt oodatakse. kard’s Description in 1775 of „Attention Deficit” (Mangel kui psühhoanalüütikul tuleb võtta päevas vastu kahek- Loodetakse, et nõnda saabub der Aufmerksamkeit, Attentio Volubilis). – Journal of Atten- sa patsienti ja kogu nende jutt ära kuulata. Tähelepanu „tähelepanu renessanss”21. Et tion Disorders, nr 16 (8). hakkab paratamatult uitama. Ent niisugusel hõljumisel siis vana korra juurde tagasi! 11Weikard, M. A. 1799. Der philosophische Arzt, lk 39. oli ka sügavam mõte. „Sest kui tähelepanu tahtlikult Kõigil see kahjuks ei õnnestu. Minul ajuvad mõtted 12Samas, lk 32. mõnevõrra pingutatakse, hakatakse pakutava mater- hoopis vastutahtsi tagasi attentio volubilis’e juurde. 13Saint-Laurent, R. 1967. L’attention, lk 12–13. jali seast valima. Mõnele osale keskendutakse eriti See liblikana mõtteisse lendlev kujund tõotab paigal- 14Postman, N. 1985. Amusing Ourselves to Death, lk 85. pingsalt, miski muu jäetakse seetõttu kõrvale. Valiku istuva mediteerimise asemel siia-sinna reflekteerimist. 15Hann, M. 2019. How Spotify’s algorithms are ruining tegemisel järgitakse oma ootusi ja kalduvusi. Just seda Meenub Mozart, too tähelepanupuudega, kuid ome- music. – Financial Times, 02.05. aga ei tohi teha, sest [muidu] on oht märgata üksnes ti üksjagu võimekas inimene, tema „Gran Partita” – 16Carr, N. 2010. The Shallows: What is the Internet Doing to seda, mida juba teatakse.”20 need kaks klarnetit, mis tulevad ja ripuvad vaheldu- Our Brains, lk 32. Mida siit moodsa aja tarbeks õppida? Torkab pähe, misi viivuks noodijoonte kohal, et sealt kohe haju- 17Gazzaley, A.; Rosen, L. D. 2016. The Distracted Mind, lk et äkki vajame me tõepoolest mingit skeptilist valve- da… ja siis jälle tulla. Kas see muusika pole just nagu 109. tähelepanu, et pakkuda vastukaalu keskendumisele, kaks või kolm kõrvalmõtet tiirlemas, võnkumas ühe 18Lachaut, J.-P. 2011. Le cerveau attentif. Contrôle, maîtrise mida meilt pidevalt oodatakse. See oleks nagu vaim- peamõtte kohal ja ümber? Ja just need kõrvalmõtted et lâcher-prise, lk 163. ne paarik nendele tundlatele, mis ümbrust seiravad ja teevad basso continuo’st muusika. 19„Principles of Psychology”, tsiteeritud raamatust Gazzaley, ohu korral meie tähelepanu eemale juhivad, näiteks Nii et vahest ei tasugi metsa vaikust otsima minna, A.; Rosen, L. D. 2016. The Distracted Mind, lk 29. 20

olukorras, kus kõik süvenevad sellesse, mida mõni et seal end vana korra juurde tagasi mediteerida. Kes KruuserFoto: Vallo / Delfi / Scanpix Freud, S. 1975. Ratschläge für den Arzt bei der psychoa- käemärk tähendab või kui suur nats keegi on. Paistab, teab, ehk tuleb moodsa ajajärgu silmapiiri tagant – nalytischen Behandlung. – Schriften zur Behandlungstech- et sel puhul peaks süvenema, semiootikat harrastama, sealt kuu pealt, kus hajunud tähelepanuga inimesed nik, lk 176. küsimuse kognitiivse kontrolli alla saama. Liiatigi, kas oma mõtetega elavat – mõni huvitavam renessanss, Hent Kalmo on avaliku õi- 21Jackson, M. 2009. Distracted. The Erosion of Attention and skepsiski pole algse tähenduse järgi lähemalt vaata- mõni sootuks lendlevam kultuur. guse teadur Tartu Ülikoolis. the Coming Dark Age, lk 237. 38 : KAHEKSAKÜMNE KUUES NUMBER IN MEMORIAM

JÄRELHÜÜD NIKOLAI BATURINILE

NIKOLAI BATURIN (5. VIII 1936 – 16. V 2019) OLI EESTI KIRJANIK MULGIMAALT, TAIGAKÜTT JA ILMARÄNDUR, AVARILMA ASUKAS…

Berk Vaher

Kõik? Ei ole kõik. See on üks korduv küsimus ja vastus Nikolai romaa- käes.” Mitte kohustus või kurb nis „Ringi vangid”. Küsimus ja vastus, mida Nikolai lu- paratamatus, vaid õigus. Ja ta sai gejad ja lähedased on juba hulk aastaid ikka ja jälle läbi oma õiguse. Kõik? elanud. Lugejad ses mõttes, et kõrges eas kirjanikelt Ei ole kõik. Avarilm on ju alles ei tihka või ei oska me pahatihti enam palju oodata ja ja elab, paljuski avastamata. nii mitmed neist ju ongi väsinud ja vaikinud või oma Avastamata nende jaoks, kes hääles tuhmunud. Nikolai üllatas ja rõõmustas oma veel polegi teda lugenud või on lugejaid aga üha uute poeetiliste müsteeriumitega, kus mõnda; aga veel enam avasta- olid alles ta keelevägi ja keeleõrnus, aforistlik terasus mata meie jaoks, kes on teda ja igavikuhaare, lugude ja tegelaste kujundlik ja inimlik juba palju lugenud. Kõik justkui suurus. alles algab otsast peale, kõik see Nikolai sõprade ja lähedaste jaoks on sel küsimusel lugemine ja avastamine – ehk ka ja vastusel – „Kõik?” – „Ei ole kõik…” – aga veel teine üha enam tõlkimine ja tõlgenda- ja sügavam ja valusam mõõde. Juba oma seitsme aasta mine, mille eest Nikolai oli ala- eest ilmunud romaani „Lendav hollandlanna” tagakaa- ti sügavalt tänulik, kui see oligi nel avaldas Nikolai ka „Minejamehe mõtted” – ja neil tões ja hinges kaasarändamine, aastail sattus ta varjudevalla eeskotta ikka päris mitu mitte vaid rutuline ja pindne ära- korda… Mitu korda tuli meil kurvalt küsida: „Kõik?” vormistamine. Mis ta kirja pani, Aga miski Nikolais vastas, et ei ole kõik. Miski, mis oli nii ergult ja eredalt teelole- Foto: Sven Arbet / Maaleht / Scanpix oli suurem kui inimene ja tõstis inimese enda kõrgu- mise ja kohatunnetamise poee- sele, vannutades, et sa ei ole veel valmis. See, mida sa sia, et tavaviisidel paikne lugemine ja loetu vaagimine ongi ta teostes. Aga kui nüüd mõne aasta eest ilmus maailmale andma tulid, ei ole veel valmis. Ka seal kõi- seda päriselt ei avagi – nagu võivad tunnistada need, väike raamatuke „Fööniksburgi karussell”, siis selles ge hämaramas valgustas ikka teed tagasi mõne uue kellega koos kinkisime Nikolaile ta 80. sünnipäevaks on õigupoolest varjul üks teine raamat, mis on suu- müsteeriumi idee, millest kõnelema hakates ta oma Tartus lugemispeatustega rännuretke, milles ta ise rem kui välimine. Algselt pidi sellest saama „Aken elu taas üles leidis. See oma avarilma radadel uitami- küll juba vaid mõttes ja kujutluses sai osaleda, aga kus allikaga aeda”, milles avapalaks sellenimeline nukra ne ja sõnadega sõnastamatu poole küünitamine oli ta Karlova pargitrepijalami vaatest sai „Kartliku Nikase” huumoriga kirjutatud novell – aga ta sulest ka üks õr- elu ennegi, nüüd veel üha rohkem – mida piiratumaks Fööniksburg, tuumavarjendist „Sõnajala kivis” allvee- nimaid lugusid –, kus „linnupõlvedega taiminimene” muutus ta liikumine ruumis, seda trotslikumalt hoi- laev, Emajõe luhast „Kuningaonni kuninga” ja „Karu sü- Isand Immortell meenutab vanadekodus olnud aegu dis ta end liikvel vaimus. Lisaks auhinnatud romaa- dame” põlislaas, vanast katlamajast „Kentauri” nafta- ja igatseb oma õe järele. Aga sellele järgnema pidi ta nile „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse” ja väli ning Plasku vaatetornist „Ringi vangide” pilve- enda koostatud valimik, kus lisaks hiljem „Fööniks- Loomingu Raamatukogus ilmunud tekstikogule „Föö- lõhkuja ja „Sõnajala kivis” Viimsevaatetorn. Ja kui siis burgi karussellis” ilmunule veel ka näiteks „Varahili- niksburgi karussell” ilmus talt neil aastail veel murde- lõpuks olime tagasi jõudnud Tartu Kirjanduse Maja sel ajal” ja „Oaas” – ja see kõik kokku pidigi olema luulet ja Kondase-teemaline näidend, aga lisaks val- pööningule, milles on kummastavalt sarnast Nikolai krüptilisel moel esitatud autobiograafia. Sel kujul see mis „Kentauri” filmistsenaarium, mis on sama mahu- Võrtsjärve-äärse kodutaluga, helistasin talle, et oleme raamat ei ilmunudki. Ja siis vajas ta ikka veel üht ja kas kui romaan ise; valmisid kogumikud Bloki, Ahma- retkelt naasnud. Ja Nikolai oli pisarateni liigutatud – ilmsemat omaelulugu – ja astuski iseendale veel mitu tova ja Jessenini tõlgetest, uue romaani „Maskide defi- temani kandus kõik see teisekssaamine neis inimes- pikka sammu lähemale ja leituga omakorda lugejate lee” käsikiri… Kõik puha Lõhavere hooldekodu voo- tes, neis kirjakohtades ja neis linnapaikades läbi selle poole. See lugu või lugude kogum tast endast, „Mas- dis lamades! rännaku. kide defilee” on nüüd ehk juba sel aastal ilmumas. On Ja kuigi vana taigakütt ja ilmarändur võis ka tõreleda Usun, et tal oli sellest kingist tuge sel rännakul, millel kummastavat, maagilist ja üleloomulikku sealgi, aga ja toriseda oma nüüdse seisukorra üle, tundus ta tei- ta ise oma viimastel aastatel oli – pärast taigasid, kõr- üle kõige on see ikka ta iseenese taasleidmise müs- salt lausa kergendunud, et tal nüüd nii vähe olmeilma besid ja ookeane, inimajaloo ja kujutluse mõõtmatusi teerium. askeldusi on. Avarilma jaoks jäi aega rohkem. Ning oli Nikolai avastamas veel üht avarilma müsteeriumi. Kõik? Ei ole kõik. Kui me Nikolaiga viimati kohtusi- ütlen taas: ma pole tundnud kedagi teist, kes oleks Mine tea, ehk kõige raskemini. Omaenese päristist oleme, rääkis ta veel ühest romaaniideest. See oli lugu oma sõnaga loodud maailma niivõrd vallanud ja olnud masolu ja just selliseks saamist ses ilmas. Seni polnud poisist, kes elab perega kaljusaarel, nad käivad sealt ise sellest niivõrd vallatud. Nii juba loodud kui ka veel sellest, mis selgelt ja päriselt on või olnud, talle justkui kala püüdmas, aga poisile meeldib ka lihtsalt merel valmimas lugudest oli tal iga kujund ja varjund eredalt kunagi küllalt. Ehk küll tõelised läbielamised olid ka käia, paadis pikutada ja taevast ja mere virvendust meeles ning ta võis pikalt ja elevalt neid romaane või ta pöörasemate fantaasiate tuumaks, olid need fan- vaadata. Ja ükskord ta avastab, et on paati pikali hei- jutte peast vesta nii, nagu oleks raamat tal käes ja sil- taasiad talle ikka elusamad tõikadest ja olmest – ta ei tes merele triivinud, aga aerud on jäänud kaldale… Ja me ees olnud, või näidend juba ta ees laval või film kärsinud elada elu, milles puudunuks kas või korraks- siis seal niimoodi üha edasi kandudes avanevad talle juba linal. ki pinge ja draama ja kangelaslikkus, ja nii võis ta ka mere virvendustes ajapikku kõik maailma rahvaste Neis tagasitulekuis võis Nikolai viimaks lausa haka- oma argipäeva fabuleerida nii, et ta isegi sellest väsi- lood ja mustrid. ta tunduma hävimatuna, mõnena oma üleinimlikest ma kippus ja rahu igatses. Aga selle rahu pandiks oli Nikolai rääkis sellest, teades, et ta ei jaksa seda ro- kangelaskujudest – oli märksa nooremaid ja näiliselt valmidus tunnistada ja jagada ennast kui inimest ini- maani enam kirja panema hakata. Aga tema jaoks pidi tervemaid, kes ühtäkki ja ehmatavalt alla andsid ja ära meste seas. alati jääma võimatusevõimalus. Kui ta enam kuidagi ei läksid, aga tema näis kestvat igavesti. Aga inimene te- Aastaid keeldus Nikolai oma elulugu jutustamast või saanud seda kirjutada, siis pidi ta ikkagi kuidagi saama mas oli väsinud, üha enam väsinud neist varjuvalla- jutustada laskmast, ehk küll „Kartlikus Nikases, lõvi- seda kirjutada. käikudest. Inimene ütles mulle ühel sellisel käigul ja ka lakkade kammijas” on tuntavalt palju väga isiklikku Ja just vaid nii saigi ta seda lugu kirjutama minna – selle järel: „Mul on see inimese õigus minna, kui aeg on lapsepõlvemaailma. Ta ütles ikka, et tema ja ta elu jättis oma aerud kaldale. KULTUURIKALENDERKULTUUR JUUNI 2019 : 39

07.06. 08.–16.06. 18.–20.06. SÜNK X / HÜVASTI, ARHIIV! :’( FESTIVAL TOOB TÄNAVAKUNSTI JÜRI JÄRVET 100 ELEKTRITEATRIS

7. juunil toimub Tartus Arhiivis (Vanemuise 19) küm- TaDaa! Festival on Baltimaade suurim tänavaartistide Legendaarse näitleja Jüri Järveti 100. sünniaastapäeva nendat korda Eesti ilusaim pidu ja eksimisfestival festival, mis toob esmalt Läti ja siis Eesti linnadesse tähistatakse Tartu Elektriteatris 18.–20. juunini fil- SÜNK! Ühtlasi on tegemist Arhiivi lõpupeoga, mis tervisliku kompoti muusikast, teatrist, tsirkusest, tant- miprogrammiga. Suurel ekraanil näidatakse neil õh- pärast seda nädalavahetust vähemasti praeguseks sust ja sõnakunstist ning on sobilik kõigile sõltuma- tuil maailma ja eesti kullafondi kuuluvaid teoseid, kus uksed sulgeb. Menüüs on tantsuline ja imelik muusi- ta vanusest, pikkusest, kaalust või kinganumbrist. Sel Järvet on sooritanud säravad rollid: „Solaris” (Andrei ka, kolmel korrusel kolm lava, sensoorium, Utoopia aastal astub festivalil üles 120 esinejat 14 riigist. Tallin- Tarkovski, 1971), „Kuningas Lear” (Grigori Kozintsev, performance-tuba, pargi- ja parklahäng jpm. Alex Wulf, nasse Lasnamäele Lindakivi kultuurikeskuse ja Laagna 1971) ja „Viini postmark” (Veljo Käsper, 1967). AlloSaurus, Aluminium Moon, Day of the Triangle, aia piirkonda jõuab killavoor 8.–9. juunil, sealt edasi Info: elektriteater.ee Söör Paul, Robert Kähr, Kersten Kõrge jne jne. Uksed külastatakse Narvat, Põlvat ja Tartut. Kõik on publi- avatakse kl 23.00. kule tasuta, kõik on oodatud! Info: facebook.com/sunkworld Lähemad detailid: tadaafestival.org 14.–20.06. RURAL URBAN ART JÕGEVAMAAL

Tänavakunstifestivali Rural Urban Art eesmärk on tuua Eesti väikelinnadesse mitmekesisust ja lisaväär- tust ning sel aastal on jõutud järjega Jõgevamaale! 14.–20. juunini luuakse seinamaale Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee kanti, teiste seas osalevad kunstnikud Jo- Foto: Rahvusarhiiv Foto: Gabriela Liivamägi han Moorman (NL), Terhi Ekebom (FIN) ning kodumaised isendid Taavi Kask, Multi Stab, Martin Rattas, Ruslan Karlov jpt. Selleks et avada kogukonnale või- malikult selgelt tänavakunsti olemust, rullub Põltsa- 20.06. maal lahti ka mitmekülgne kultuuriprogramm. JIMMY NELSON FOTOGRAFISKAS 07.06. Info: facebook.com/ruralurbanart VILJANDLASED, KOHVIKUSSE! 20. juunil avatakse Telliskivi loomelinnaku punases Hansapäevade Viljandi kirsiks tordil on ikka Kohvikuöö majas Fotografiska fotokeskuse Tallinna filiaal ning ning 7. juuni hilistel tundidel esitletakse gurmaanidele sellega seoses (või vastupidi) ka esimene näitus, mil- valikut statsionaarsetest ja pop-up-kohvikutest. Lisaks leks on Jimmy Nelsoni „Homage to Humanity”. Li- söögi- ja joogipoolisele pakutakse kohvikukultuuri saks kaunite fotode nautimisele on võimalik näha sel öise muusika, vestluste, maitseelamuste ja muude aastal WEBBYl auhinnatud mobiilirakendusega palju 15.06. n-ö kaadritagust, isiklikku loojutustamist, intervjuu- öötegemistega. Tänavu koondutakse Viljandi pikima, REIV KUNSTISAALIS! nimelt Tartu tänava ümber, mis lookleb südalinnast sid jm. See võimaldab külastajatel mõista paremini Kelmikülani, nõnda on ülekaalus just selle piirkonna Kumu kutsub 15. juuni õhtutundidel reivile! Laval näe- kui tavaliselt kunstniku tööprotsessi. Avamispäeval aknaputkad, hoovikohvikud, katusebaarid ja aiaklubid, me „postsovetlikku räpisensatsiooni” Tommy Cashi, kell 13 on kavas ka artist talk kunstnikuga. aga maitseid jätkub ka järve äärde, kõrvaltänavaile ning kuid mõistagi väisab üritust ka Rick Owens, tema loo- Vaata lähemalt: fotografiska.com/tallinn kaugemalegi. Info: hansa.viljandi.ee minguline partner näituselt „Süütud ja neetud”, koos muusa Michèle Lamyga. Reiviratta tõmbavad käima Olmeulmad spetsiaalse performance-etendusega ning öösel saab Lasnamäe paekallas tunda nii madalaid kui ka kõrgeid sagedusi, kui lavale astub Textasy koos kohaliku toetusrühmaga Nikolajevi ja Kase kehastuses! 21.06. 07.06. Info Facebooki sündmusest „KUMU REIV”. KATE MILLER AASIAS TOUR FROM THE VAULT Enne kui suurele suvepühale omased simmanimee- Kui kuulud nende hulka, kelle jala panevad tatsuma leolud täielikult võimust võtavad, pakub Tallinna ja südame heldima pigem tumedamad rütmid ja me- klubi Kauplus Aasia veel üht korralikku elektrooni- loodiad, tasub heita pilk peosarjale Beats From The lise muusika laengut. 21. juunil toob peosari Lekker Vault, mis läheb juunis suisa minituurile. 7. juunil toi- Dance Night pidulistele koju kätte Kate Milleri, Mel- mub HALLi kahes saalis pidu, mille dresscode on Ja- bourne’ist pärit DJ, kes veab Berliinis Oscillate’i- mes Bondage 006,9. 15. juunil sõidab BFTV Narva nimelist pidu ja plaadifirmat. Milleri settides leiavad Art Club Ro-Ro’sse ning 28.–29. juunil toimuva Hard oma koha nii vana kooli klassika kui ka värske kvali- Rock Laagri ajal vastutab nende peotelk Purgatoo- teetelektroonika, seda nii funky’des, unelevates kui rium selle eest, et keegi liiga vara magama ei läheks. ka tumedates meeleoludes. Vaata lisaks: facebook.com/beatsfromthevault Vaata lisaks: facebook.com/KauplusAasia

Foto: Rait Tuulas „Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja foto- 07.–08.06. NÄITUS SÜMPOOSION KUNSTI VEEL ÜKS RETROSPEKTIIV objektiivis” on kummaline KIRJASTAMISEST projekt Kumus, kus kõnele- Kaose Koguduse näitus „Retrospektiiv” on Kogo vad ühtaegu minevik (Elo ja Muravskaja Fotod: Tanja „Aiapagu”, 2016–2019. 15.–16.06. galeriis Tartus Aparaaditehases avatud kuni 22. juuni- Kahepäevane sümpoosion-raamatumess „Making TÄNAVATOIT TARTUS Friedebert Tuglase koduaed Public and Publics” („Kirjastamine ja kogukond: eri- ni. Kaose Kogudus – koosseisus Martiini, Marja-Liisa ja -aeg) ning kaasaegse alased kontekstid”) uurib 7.–8. juunil Eesti Tarbe- Gurmaanidest hipsterid ei ole vallutanud üksnes Ka- Plats, Helle Ly Tomberg, Paul Lepasson, Uku Pira, fotokunsti loojutustamisvõi- kunsti- ja Disainimuuseumis paneelide, loengute ja lamaja, vaid ka Emajõe Ateenas hinnatakse tänava- Martin Rästa, Siim Lill, Kersten Kõrge, Salme Kulmar mekus (Tanja Muravskaja performance’ite abiga kapitali, majandusmudelite ja toitu niivõrd, et sellele on pühendatud terve kahe- ja Gabriela Liivamägi – toob vaatajate ette spontaan- nägemus). Kuraator Elnara prekaarse töö küsimusi kunsti ning disaini kirjasta- päevane festival 15.–16. juunini Aparaaditehases selt kulgeva ruumiinstallatsiooni, mille meediumiks on Taidre, väljapanek jääb mises. Kohal on nii kohalikud kui ka rahvusvahelised (mis ongi ju Tartu Telliskivi). Kõik on väga roheline ja kuus tonni kive ning mille abiga saame silmitseda lä- avatuks oktoobri lõpuni. kirjastajad, raamatupoed ja kultuuritöötajad. kõrrevaba, oluline selgub juba kohapeal või aadressil hemalt inimkultuuri ja universumi igikestvat konflikti. Info: kumu.ekm.ee Info: lugemik.ee tänavatoidufestival.ee/tartu. Info: kogogallery.ee Eesti EKAKunstiakadeemia SISSEASTUMINE 17. juuni–1. juuli artun.ee/sisseastumine sais.ee Sul on küsimused, meil on vabadus uurida TASE ’19 artun.ee/tase Lõputööde festival 1.–16.06, Põhja pst 7