Ambla Vallavolikogu 13

KINNITATUD Ambla Vallavolikogu 13. detsembri 2007 määrusega nr 22

AMBLA VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS 2007-2019.

Ambla 2007 2

ARENGUKAVA TELLIJA:

Ambla Vallavalitsus: Aadress: Lai 22, 73502, Ambla, Järvamaa Vallavanem: hr. Alari Kirt Tel.: 3834240, e-post: [email protected] Faks: 3834038 Abivallavanem: hr. Andrus Mikson Tel.: 3834241, e-post: [email protected] www.ambla.ee

Piirkonna vee-ettevõtja: Avoterm Aqua OÜ Aadress: Järvamaa, Aravete alevik, Piibe mnt. 18, 73501 Kontaktisik: töödejuhataja Urmas Toomsoo Tel.: 3832236; 56256013 Faks: 3832236 e-post: [email protected] www.avoterm.ee

Suurim tootmisettevõte: Aravete Agro OÜ Kontaktisik: hr Jaak Truu Tel: 523 8771 Faks: 3832106

TÖÖ TEOSTAJA:

OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74602, Harjumaa. Tel.: 6077176, 51 62476 Faks: 6077276 e-post: aare.kuusik@ mail.ee OÜ Vetepere juhataja: hr. Aare Kuusik Kontaktisik: hr. Aare Kuusik tel. 51 62476

Sisukord

I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 5 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 6 2.1. Õiguslik baas 6 2.2. Ambla valla arengukava 7 2.3. Planeeringud 10 2.3.1. Järvamaa maakonnaplaneering 10 2.3.2. Ambla valla üldplaneering 12 2.3.3. Detailplaneeringud Ambla vallas 14 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 15 2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad 16 2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 16 2.4.2. Harju alamvesikonna veemajanduskava 18 2.5. Muud andmed. 19 2.5.1. Põhjaveevarude uuringud 19 2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 19 2.5.3. Vee erikasutusload 20 2.6. Kokkuvõte 21 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 21 3.1. Keskkond 21 3.1.1. Üldandmed 21 3.1.2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus 22 3.1.3. Põhjavesi 24 3.1.4. Pinnavesi 36 3.1.5. Tehiskeskkond 38 3.2. Elanikkond 39 3.2.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad 40 3.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime 41 3.2.3. Tööpuudus 42 3.2.4. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete laekumine 42 3.2.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta 43 3.2.6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond 44 3.3. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid 46 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse iseloomustus 46 3.3.2. Ambla valla eelarve 46 3.3.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni normatiivaktid 47 3.3.4. Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel 47 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid 48 4

4.1. Ühisveevärgi objektid 48 4.1.1. Puurkaev-pumplad 48 4.1.2. II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid 48 4.1.3. Veetorustikud 48 4.1.4. Siibrikaevud ja siibrid 50 4.1.5. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad 50 4.1.6. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad 51 4.2. Ühiskanalisatsiooni objektid 51 4.2.1. Kohtpuhastusseadmed 51 4.2.2. Purgimissõlmed 54 4.2.3. Kanalisatsioonitorustikud 54 4.2.4. Kanalisatsioonikaevud 55 4.2.5. Reoveepumplad 56 4.2.6. Reoveepuhastid 57 4.3. Kokkuvõte ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kohta 62 5. Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted 64 5.1. Ettevõtte tegevuse iseloomustus 64 5.2. Vee-ettevõtete põhinäitajad 65 5.2.1. Finants-majanduslikud näitajad 65 5.2.2. Ettevõtte tehnilised näitajad teenindava piirkonna kohta 65 5.2.3. Toodangu kavaliteedi näitajad 65

II ARENGUKAVA 6. Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise põhimõtted 68 7. ÜVK arengukava tegevuste programmid 71 7.1. I programm 72 7.2. II programm 72 7.3. III programm 76 8. Kokkuvõte 78 9. Kasutatud kirjandus 80

LISAD:

LISA 1. Ambla, Aravete, Käravete, Jõgisoo ja Roosna asulate dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid.

1. Sissejuhatus.

Esimese Ambla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostas 2004. aastal OÜ Vetepere. Seoses muudatuste sisseviimisega Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadusesse (08. 06. 2005 (RT I 2005. 37. 280) 10. 07. 2005. 01. 01. 2006) tekkis kohustus Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK AK) viia kooskõlla kehtiva seadusega. ÜVK AK täiendamise ja seadusandlusega kooskõlla viimise tellis Ambla vallavalitsus OÜ Vetepere (tööettevõtuleping nr. 1503/2007, 15 märts 2007. a.). Vastavalt lepingule viib OÜ Vetepere Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava kooskõlla kehtiva seadusandlusega. Käesolevat ÜVK arendamise kava täiendatakse edaspidi jätkuvalt kooskõlas muutustega seadusandluses ning valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris. Koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab Järvamaa maakonnaplaneeringu järgi nelja tiheasustusala Ambla, Aravete ja Käravete alevikke ja Jõgisoo küla ning ühte hajaasustusala Roosna küla. Töös on hajaasustusalade kohta, kuhu ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähitulevikus ei ehitata, esitatud üldised soovitused veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks. Töö teostamisel lähtuti 2004. aastal OÜ Vetepere poolt koostatud Ambla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast, Ambla valla poolt 2006. aastal koostatud Ambla valla arengukavast aastateks 2006 - 2015, Järva Maavalitsuse poolt 1998. aastal koostatud Järvamaa maakonnaplaneeringust, RE Eesti Maaplaneeringud poolt 1995. aastal koostatud Ambla valla üldplaneeringust, AS Maves poolt 2003. aastal koostatud tööst Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava, Harju alamvesikonna veemajanduskavast, Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandusprojektist ja teistest töödest. Samuti on arvestatud juba kehtestatud ja koostatavate detailplaneeringutega. Töö autor pidas väga oluliseks ka Ambla Vallavalitsuse ja kohaliku vee-ettevõtja Avoterm Aqua OÜ seisukohti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamisel. Tööde teostamise käigus selgus, et adekvaatse ülevaate saamiseks kõigist valla territooriumil paiknevatest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemidest on vaja teostada küllaltki suures mahus täiendavaid uuringuid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnilise seisukorra ning tarbevee kvaliteedi kohta. Soovitatav on need tööd teostada arengukava I programmi koosseisus ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arengukava. Ambla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostas OÜ Vetepere hüdrotehnikainsener Aare Kuusik. Arengukava koostamisel osutasid suurt abi Ambla vallavalitsuse töötajad ja kohaliku vee-ettevõtte Avoterm Aqua OÜ töödejuhataja hr. Urmas Toomsoo tel.: 56256013. Sõlmprobleemide lahendamisel kasutati ka teiste Eestis tunnustatud veespetsialistide abi.

2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed. 2.1. Õiguslik baas.

11. 05. 1994. aastal vastu võetud ja järgnevalt korduvalt täiendatud Veeseaduse ülesandeks on: - sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogude ökoloogilise tasakaalu tagamine; - reguleerida vee kasutamist ja kaitset ning maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid.

14. 06. 1993. aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas veevarustust ja kanalisatsiooni.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (ÜVK AK) koostamist reguleerib 10. veebruaril 1999. a. vastu võetud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVKS) ja alates 01. 01. 2006. a. selle täiendatud variant:

§ 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine (sõnastus alates 1. 01. 2006): (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. (11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. (21) Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt: 7

1) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; 2) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; 3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid. (22) Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piiritletakse veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258; 2005, 15, 87) alusel. (23) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. (24) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. (3) Mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise halduslepinguga. (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust.

Ambla vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud järgmise Ambla valla territooriumil kehtivate õigusaktidega: 1. Ambla Vallavolikogu 24. 08. 2000. aasta määrusega nr. 16 kinnitatud Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri. 2. Ambla Vallavolikogu 18. 01. 2007. aasta määrusega nr. 1 kinnitatud Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eeskiri.

2.2. Ambla valla arengukava.

Ambla valla arengukava aastateks 2006 - 2015. võeti vastu Ambla Vallavolikogu 21. septembri 2006. a. otsusega nr. 16. Ambla vald paikneb Järva maakonna põhjaosas. Pindala on 166 km2 ja elanike arv 2423 (seisuga 01.01.2006). Valla piirinaabriteks on Albu ja Järva-Jaani vallad Järvamaalt ning Tapa ja Tamsalu vallad Lääne-Virumaalt. 8

Ambla valla asukohta võib pidada suhteliselt soodsaks: Tallinnasse on ca 70 km, Paidesse ca 35 km, Tapale ca 10 km. Lähim linn ja raudteesõlm on Tapa. Valda läbivad Pärnu–Rakvere–Sõmeru ja Jägala–Käravete maanteed. Looduslikult piirab Ambla valda idast Pandivere kõrgustiku edela-läänenõlv, põhjast ja loodest Kõrvemaa ning lõunast ja läänest Kesk-Eesti tasandik. Valdav osa valla territooriumist on tasane. Ambla valla territooriumil paikneb kolm suuremat asulat (Aravete, Ambla ja Käravete alevikud) ning 10 küla: Jõgisoo, Kukevere, Kurisoo, Mägise, Märjandi, Raka, Rava, Reinevere, Roosna, Sääsküla külad.

Ambla vallas registreeritud elanike arv käesoleval ajal ja eelmise arengukava koostamise ajal. Tabel 1. Registreeritud Registreeritud Kant, alevik/küla Muutus elanikke 01.04.2003 elanikke 01.01.2006 Ambla kant, sh 806 764 -42 Ambla alevik 400 387 -13 Jõgisoo küla 126 111 -15 Raka küla 72 65 -7 Reinevere küla 70 68 -2 Roosna küla 138 133 -5 Aravete kant, sh 1277 1248 -29 Aravete alevik 1061 1003 -58 Kurisoo küla 92 107 +15 Sääsküla küla 58 73 +15 Rava küla 32 30 -2 Mägise küla 34 35 +1 Käravete kant, sh 445 411 -34 Käravete alevik 323 288 -35 Märjandi küla 71 74 +3 Kukevere küla 51 49 -2 KOKKU 2528 2423 -105

Veevarustus ja kanalisatsioon. Ühisveevärki varustab veega 16 pumbajaama, mis on ehitatud aastatel 1961–1991 (keskmine vanus 33 aastat). Kuuel pumbajaamal vajab hoone remonti, kahel vajavad seadmed remonti ja ühel vajab remonti elektrivarustus. Roosna küla ühisveevärgi vee kvaliteet ei vasta nõuetele, kuid on tervisele ohutu. Kõikide terasest ja malmist veevarustustorustike seisukord on väga halb. Ühiskanalisatsioonitorustikust tuleb välja vahetada ca 6670 m torustikku. Ambla vallas on reoveepuhastid Aravete, Käravete ja Jõgisoo asulatel.

Ambla vald asub Pandivere–Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Suure osa Ambla valla territooriumist moodustab kaitsmata põhjaveega ala. Kuna tegemist on traditsiooniliselt intensiivse põllumajanduspiirkonnaga, on põhilised keskkonnakaitsealased probleemid seotud põllumajandusega. Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nitraaditundlikul alal 9 kehtivad kaitse-eeskirjad, millede kohaselt tuleb nitraaditundlikel aladel võtta kasutusele kõik veekaitseabinõud keskkonnareostuse ohjamiseks. Nende hulka kuuluvad nõuetekohased sõnnikuhoidlad, sõnniku töötlemise ja laotamise parim võimalik tehnoloogia ning tehnilised abinõud veekogude ja põhjavee kaitseks.

Valdkondlikud eesmärgid 2015

Tegevuskava aastateks 2006 – 2015. Tabel 2.

l - a s i a k m i a

r s k

Tegevuse r o

d e

ä g r a s e e

o maksumus t m k t v a a i n r

s l l Tegevus a

l a a e e a a d e kokku l Tegevuse maksumus (tuh kr) aastatel a s n e s k n n i e i u f u u f e o n

i (tuh kr) v s v g k a a s l e a e n l s d

s 2011– a l g g e a e a r l a e e 2006 2007 2008 2009 2010 l K v V T A T Ü k 2015 Kommunaalmajandus, infrastruktuur ja ettevõtlus E7. Kaasaegsed elamistingimused ja infrastruktuur. Ü7.1. Võimaldada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenused tiheasustusega aladel. 06300 T7.1.1. Põltsamaa ja Pedja 2007- 72 270 770 770 770 3 850 6 502 fondid 100% jõe valgalade veemajandus- 2015 projektis osalemine. 06300 T7.1.2. Ühisveevärgi õhu- 2007- 240 400 300 940 fondid 30% trasside paigaldus maasse. 2008 06300 T7.1.3. Olemasolevate teras- 2007- 300 300 600 100%

ja malmtrasside asendamine 2010 plastiktrassiga. 06300 T7.1.4. Pumbamajade ja 2007- 60 60 70 80 60 330 100% pumbaseadmete renoveeri- 2011 mine. 06300 T7.1.5. Biopuhastite 2007- 30 350 350 350 350 1 430 fondid, KIK 50% rekonstrueerimine. 2011

E7. Kaasaegsed elamistingimused ja infrastruktuur. Strateegiline eesmärk. Toetatakse elanike ja ettevõtjate vajadusi rahuldavate kaasaegsete elamistingimuste ja tehnilise infrastruktuuri (vee, kanalisatsiooni, küttesüsteemid jms.) loomist/renoveerimist. Toetatakse elamispindade renoveerimist ja luuakse võimalused individuaalelamuehituseks. Taotletakse pidevalt riigimaanteede renoveerimist ning renoveeritakse olulisemad vallateed. Renoveeritakse kaugküttesüsteemid energia- ja keskkonnasäästu eesmärgil. Ü7.1. Võimaldada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenused tiheasustusega aladel. T7.1.1. Põltsamaa ja Pedja jõe valgalade veemajandusprojektis osalemine. T7.1.2. Ühisveevärgi õhutrasside paigaldus maasse. T7.1.3. Olemasolevate teras- ja malmtrasside asendamine plastiktrassiga. T7.1.4. Pumbamajade ja pumbaseadmete renoveerimine. T7.1.5. Biopuhastite rekonstrueerimine.

2.3. Planeeringud. 2.3.1. Järvamaa maakonnaplaneering.

Järvamaa maakonnaplaneering koostati Järva Maavalitsuse poolt 1998. aastal. Maakonna arengustrateegia määrab kindlaks maakonna arengu soovitavad suundumused. Strateegia on suunatud maakonna elanike stabiilselt kõrge elukvaliteedi - turvaliste ja heade elutingimuste, sissetulekute, eneseteostuse võimaluste - kindlustamisele. Selle eesmärgi suunas liikumisel järgitakse tulevikuvisiooni Järvamaast, mida iseloomustab: ñ konkurentsivõimelisus; ñ väljakujundatud piirkonnakeskused; ñ korrastatud asustussüsteem; ñ tasakaalustatud majanduse areng; ñ üldine jätkusuutlik, keskkonna- ja ressursisäästlik areng.

Järva maakonna arengueeldused on: ñ olemasolev inimressurss; ñ geograafiline asend; ñ Tallinna lähedus, hea ühendus naabermaakondadega; ñ loodusressursid - viljakas põllumaa, mets, maapõuevarad (lubjakivi, kruus, liiv, turvas); ñ puhas looduskeskkond; ñ väljakujunenud teedevõrk; ñ tugevad piirkonnakeskused (Paide, Türi jt.); ñ hästi väljakujundatud sotsiaalne infrastruktuur; ñ pikaajalised põllumajandustootmise traditsioonid; ñ turvalisus.

Järva maakonna arengustrateegia põhiülesanded on järgmised: ñ arendada välja optimaalne tehniline infrastrutuur; ñ maksimaalselt soodustada ettevõtluse arengut ja teket; ñ kaasajastada kutsekoolituse süsteem; ñ erilist tähelepanu pöörata infotehnoloogia arendamisele ja juurutamisele ning sellealasele koolitusele; ñ rakendada ressursi- ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid; ñ tagada elanike sotsiaalne turvalisus sotsiaalse infrastruktuuri optimaalse väljaarendamisega; ñ tutvustada kõigile ja kõikjal Järvamaa arengueeldusi; 11

ñ laiendada Järvamaa arengule soodsalt mõjuvat koostööd nii kodu- kui välismaal.

Veevarustus. Järvamaal on üle üheksakümne arvestatava ettevõtte-veetarbija, kelle tegevuse kohta on olemas konkreetne informatsioon. Lisaks neile tarbib põhjavett teadmata arv üksiktarbijaid nii maapiirkonnas kui ka linnades ja asulates.

Hinnang olukorrale: ñ Summaarselt ei ole veevarude defitsiit takistuseks asulate edasiarendamisel. ñ Veevõtt ja tarbimine jaotuvad piirkonniti väga erinevalt: Paide ja Türi linnas paiknevad maakonna suurimad tööstus- ja teenindusettevõtted ning tarbitakse ca 45 % kogu tarbitavast põhjaveest. ñ Vee tarbimine näitab viimastel aastatel vähenemist, kuid probleemiks on tarbitava põhjavee kvaliteet.

Vee kvaliteedi parandamise eesmärgil tuleb … ñ kõikidesse asulatesse rajada lokaalsed veevõtukohad; ñ asulate veetarbe kasvades rajada täiendavaid puurkaeve, veemahuteid ja veejuhtmeid; ñ jõuda selleni, et kogu tarbitav põhjavesi mõõdetakse.

Kanalisatsioon. Maakonnas tekib ca 33 tuh. m3 reovett ööpäevas, millest ca 24 tuh. m3 ei vaja puhastamist (kalakasvatus). Ülejäänud 9 tuh. m3 reovett puhastatakse, puhastamata reovee juhtimine looduslikesse veekogudesse on lõpetatud. Kokku töötab Järvamaal 63 bioloogilist reoveepuhastit või eraldiseisvat biotiiki. Eesmärgid: ñ Jätkuvat rekonstrueerimist ja laiendamist vajavad Paide ja Türi linnade reoveepuhastid. ñ Suur osa maa-asulate reoveepuhastitest vajab rekonstrueerimist või laiendamist.

Tiheasustusalad. Planeerimisprojekti mahus on määratletud tiheasustusega aladeks linnade ja alevike territooriumid, külaosad mis oma tiheduse ja olemuse seisukohalt vajavad detailplaneeringut, mõisaansamblid ja eraldiseisvad kirikud koos sinna juurde kuuluva hoonestuse ja kalmistutega. Tiheasustusalad on määratletud omavalitsuste seisukohtade, kehtestatud üldplaneeringute ja üldplaneeringutena kehtima jäetud vallaosa planeeringute alusel.

Tiheasustusalad. Tabel 3. Linn, vald Küla Asula Liik Pindala Mõis Kirik ha Ambla Käravete alevik 107.4 Käravete mõisaansambel Ambla Aravete alevik 285.1 Kurisoo mõisaansambel Ambla Ambla alevik 169.6 Ambla kirik Ambla Jõgisoo Jõgisoo külaosa 33.52

2.3.2. Ambla valla üldplaneering.

Väljavõte 1995 aastal kehtestatud Ambla valla üldplaneeringust. Ambla valla üldplaneering koostati RE Eesti Maauuringud Maaplaneeringud poolt 1995. aastal. Ambla vald asub Järva maakonna põhjaosas piirnedes idas Lääne-Virumaa Tapa ja Tamsalu vallaga. Järvamaa valdadest on piirinaabriteks läänes Albu ja kagus Järva-Jaani vallad.

Vald paikneb Pandivere kõrgustiku edelanõlval, maapinna absoluutkõrgused on 80 – 110 m vahemikus üle merepinna. Pinnakatte paksus on valdavalt 3 – 4 m, palju on kaitsmata põhjaveega alasid. Aluspõhjaks on ülemordoviitsiumi pirgu ja porkuni ning alamsiluri juuru lademete karbonaatsed kivimid. Levivaks pinnaseks on saviliivmoreen. Peamiseks põhjaveeressursiks on ülemordoviitsiumi lubjakividega seotud põhjaveekihid, mis on avatud inimtegevuse mõjule (karst, alvarid ja rikkevööndid).

Vald paikneb heades looduslikes tingimustes: viljakas muld, suured põhjaveevarud, enamusel põllumaast on hea looduslik drenaaž.

Valla asend on suhteliselt soodne. Suhteliselt väike kaugus (ca 80 km) Tallinnast ja tihedalt asustatud põhjapiirkondadest mõjutab majanduslikku potentsiaali ja sidemete kujunemist positiivselt.

Valla üldsuurus on 160,7 km2, moodustades Järvamaa maavaldade pindalast 6,6 % ja elanike arv ca 11 % maarahvastikust. Maarahvastiku tiheduselt (18 in/km2) on vald esimesel kohal maakonnas. Valla territooriumil paikneb 3 alevikku (Ambla, Aravete ja Käravete) ja 10 küla. Valdavaks majandustegevuse aluseks on ja jääb põllumajandus. Suurematest teedest läbivad valda Pärnu-Rakvere põhimaantee ning Jägala-Käravete ja Tartu- Jõgeva-Aravete tugimaanteed.

Veevarustus ja kanalisatsioon. Ambla valla piirides paiknenud endise Aravete kolhoosi territooriumil veemajandusliku seisukorra hindamiseks koostas 1990. aastal RPUI Eesti maaparandusprojekt Aravete kolhoosi veekaitse skeemi (töö nr. 0102881). Töö käigus uuriti 251 talukaevu ja 33 majandi puurkaevu. Uurimistulemustest lähtuvalt koostati veekaitseskeem. Lisaks veekaitseskeemi koosseisus püstitatud piirangutele rakenduvad Ambla valla põllumajanduse ja majandustegevuse korraldamisel kitsendused, millised seonduvad Pandivere Riikliku Veekaitsealaga, kus põhiülesandeks on põhjaveevarude kaitse ja kasutamise reguleerimine vee- ja põhimaakasutajate vahel.

Veevarustus. Ambla vallas saavad üksiktarbijad vee põhiliselt salv- ja madalatest puurkaevudest, farmid ja eraldiseisvad tootmishooned lokaalsetest, hüdrofooridega varustatud puurkaev-pumplatest ning suuremad asulad sügavatel puurkaevudel põhinevatest puurkaev-pumplatest. Suurema jõudlusega puurkaevude sügavus on valdavalt 60 – 80 m ning need toituvad põhiliselt ülemordoviitsiumi lubjakivides levivast põhjaveest. Madalates salvkaevudes on sageli üle normi lämmastikuühendid, reostus on kohati tunginud juba 30 m sügavusele.

Amla alevikus puudub ühisveevärk. Ühisveevärk tuleb välja ehitada, milleks tuleb koostada asula detailplaneering. Aravete alevikus on valla suurim veevarustussüsteem. Veetarbimine on viimasel ajal langenud ning perspektiivis on põhiliseks ülesandeks veevarustussüsteemi töökindluse suurendamine. Käravete aleviku korruselamud ja veisefarm saavad vee ühisveevärgist.

Kanalisatsioon. Ambla alevikus puudub ühiskanalisatsioon. Ainukese objektina on ühe korruselamu ja ühe individuaalelamu reovesi kanaliseeritud ja puhastatakse septikus ja biotiigis, millest heitvesi juhitakse kraaviga Ambla jõkke. Ülejäänud objektid kasutavad kogumiskaeve. Aravete alevikus on ühiskanalisatsioon välja ehitatud ja reovesi puhastatakse aktiivmuda rõngaspuhastis. Heitvesi juhitakse Sääsküla oja kaudu Ambla jõkke. Käravete aleviku elamutsooni ja veisefarmi reovesi puhastatakse 1974. aastal ehitatud kahes biotiigis kogupindalaga 1426 m2 ja heitvesi juhitakse Ambla jõkke. Roosna külas suurfarmi reovee puhastamiseks kasutatakse bioloogilist kestvusõhustusega aktiivmudapuhastit BIO 25. Heitvesi juhitakse Tammiku peakraavi. Jõgisoo küla korruselamute reovesi puhastatakse bioloogilises kestvusõhustusega aktiivmudapuhastis BIO 25 ja heitvesi juhitakse Ambla jõkke.

Kogu Ambla valla territoorium oli 1988. aastal moodustatud Pandivere Riikliku Veekaitseala piirides. Tänaseks on see likvideeritud. Sellele vaatamata on soovitatav arvestada järgmiste kehtinud põhimõtetega: a) veesäilitusaladel oli keelatud heitvett juhtida pinna- ja põhjavette; b) suunatud kasutusega aladel oli keelatud suure reostuspotentsiaaliga tootmisobjektide rajamine. Keelatud oli reovee immutamine maasse. Reoveepuhastid tuli rajada selliselt, et välditaks reovee otsene pääs paelõhedesse; c) piiratud kasutusega aladel oli soovitatav kasutada kuiv- või kompostkäimlaid. Reovee puhastamiseks oli vaja rajada omapuhastid – reovesi puhastada pinnases, kruusfiltris, biotiigis või muul viisil. Reovee immutamine pinnasesse oli keelatud karstialal ja allikate läheduses (lähemal kui 500 m).

Kolme suurema asula – Ambla, Aravete ja Käravete kohta on koostatud tsoneerimise skeemid möödus 1 : 10 000, kuhu on märgitud detailplaneeringut vajavate alade piirid. Koos Ambla alevikuga on tsoneeritud Jõgisoo küla.

2.3.3. Detailplaneeringud Ambla vallas.

Ambla vallas on koostatud kaks detailplaneeringut: 1. Ambla vald. Aravete alevik. Endise Aravete KETE tööstusterritooriumi detailplaneering. A.V.R. Projekt. Töö nr. 103/0102. Rakvere, 2002. 2. Käravete tööstusküla detailplaneering Ambla vallas Märjandi külas. OÜ Paide EKE Projekt. Töö nr. 550004. Paide, 2006.

Endise Aravete KETE tööstusterritooriumi detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus. Järvamaa Keskkonnateenistuse seisukoht on, et ei ole vajadust teha planeeringualal täiendavaid keskkonnakaitsealaseid uuringuid ega koostada keskkonnamõjude hindamise programmi. Vajalik on puurkaevude kaitsetsoonide lähedal vältida majandustegevust, mis on seotud õlide ja muude keskkonnaohtlike ainete ladustamise või käitlemisega. Keskkonnaohtlike ainete ladustamisel peab olema välja töötatud tegevusplaan reostuse kiire likvideerimise läbiviimiseks. Territooriumi sademevesi ei ole reostunud ning see hajutatakse haljasaladele ja killustikkattega aladele, kus see imbub pinnasesse. Tulekustutusvee varud tagatakse olemasoleva veehoidla baasil, mis asub planeeringuala keskosas Auru maaüksusel ja on töökorras. Veehoidla vahetu 15

ümbrus on tähistatud ehituskeelualana, samuti on sinna keelatud piirete rajamine. Veehoidla korrashoiu tagab AS EKE Invest. Kõikide tootmis-, lao- ja büroohoonete reovesi juhitakse olemasolevate kanalisatsioonisüsteemidega planeeringuala keskel paiknevasse reoveepumplasse, kust reovesi pumbatakse Aravete aleviku reoveepuhastisse. Torni kinnistul paiknev kanalisatsioonitorustik, mis on olemasoleva hoone all, tuleb rekonstrueerida. Planeeringualast loodesse jäävast puurkaevust saavad tarbevee kõik kinnistud ja hooned maaüksustel paiknevate veevarustustorustike kaudu.

Käravete tööstusküla detailplaneering tehnovõrkude lahendus. Planeeritav ala (tasane põllumaa suurusega 8,28 ha) asub Ambla vallas Märjandi külas. Maa-ala nimetatakse Käravete Tööstusküla maaüksuseks ja see piirneb Jägala-Käravete (T-13) ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru (T5) maanteedega. Maa-ala on kitsas (ca 100 m laiune) maa riba Jägala-Käravete maantee ääres, jäädes osaliselt maanteede 50 m laiusesse kaitsevööndisse. Maa-ala on sihtotstarbeliselt jaotatud 50 % osas ärimaaks ja 50 % osas tootmismaaks. Vajalikud kommunikatsioonid planeeringualal puuduvad. Veevarustus on planeeritud lahendada Käravete asulas asuva Kingissepa puurkaevu baasil. Reovee puhastamiseks tuleb vastavalt valmivale arengukavale rajada reoveepuhasti, mis rahuldaks nii planeeringuala kui ka Käravete asula vajadusi. Reovee juhtimiseks reoveepuhastisse tuleb ehitada reoveepumpla. Olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude tarbeks on määratud vajaliku laiusega koridorid (EPN 17, EPN 18, Keskkonnaministri 16. 12. 2005. a. määrus nr. 76): veevarustustorustik ja kanalisatsioonitorustik 4,0 m.

Järvamaa Keskkonnateenistuse seisukoht (kiri nr. 34-6-1/3176 27. 11. 06.) on: 1. Käravete elamute puurkaevu kasutamisel tööstusküla veevarustuseks tuleb esmalt tagada olmeotstarbeline veevajadus. 2. Uue reoveepuhasti asukoha valik ja heitvee suubla valik ei kuulu käesoleva planeeringu koosseisu. Selleks tuleb koostada eraldi uurimistöö. Väljapakutud reoveepuhasti asukoht ja suubla Käravete tehisjärv ei ole sobilikud. Lahendada tuleb terve asula reovee puhastamine.

2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavad.

Ambla valla naabervaldadeks on idas Lääne-Virumaa Tapa ja Tamsalu vallad ning Järvamaal Albu ja Järva-Jaani vallad. 16

Kehtivale seadusandlusele vastav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava on Albu, Tamsalu ja Järva-Jaani valdadel, ÜVK arengukava on koostamisel Tapa vallal. Ambla vallas paiknevad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektid mõjutavad Tapa ja Albu valdade ja ei mõjuta Tamsalu ja Järva-Jaani valdade territooriumil pinnavee kvaliteeti. Ambla valla kõik suuremad asulad paiknevad Jägala jõe valgalal. Ambla vallal naabervaldadega ühiseid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme ei ole. Käesolevas töös on arvestatud kõigi kehtivates ja koostamisel olevates naabervaldade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavades esitatud seisukohtadega.

2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad.

Vastavalt Veepoliitika raamdirektiivile tuleb igale vesikonnale koostada veemajanduskava, mis kujutab endast täpseid juhiseid, kuidas saavutada kindla aja jooksul (esialgu aastaks 2015 ja edaspidi iga kuue aasta jooksul) vesikonnale seatud eesmärgid. Ambla valla territooriumil paikneb Harju alamvesikond ja lisaks jääb kogu Ambla vald Pandivere põhjavee alamvesikonna territooriumile. Harju ja Pandivere alamvesikondade kattuvate aladega seonduvat käsitletakse Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavas. Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Harju alamvesikonna ja Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavades toodud eesmärkidega ja meetmekavadega.

2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava.

Vabariigi Valitsus kehtestas 3. aprilli 2001. a. määrusega nr. 124 “Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine” Pandivere põhjavee alamvesikonna. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a. määrusega nr. 17 kehtestati Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala ja kaitse-eeskiri. Pandivere põhjavee alamvesikond moodustab selle nitraaditundliku ala Pandivere nitraaditundliku piirkonna. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava valmis 2002. a. juunis ja see kinnitati 10. 03. 2005. a. Keskkonnaministri käskkirjaga nr. 253. Pandivere põhjavee alamvesikonna faktiline andmestik on koondatud geograafilisse 17 infosüsteemi GIS ja andmetabelite teave on kasutatav koos teiste keskkonnaandmetega digitaalkaardil. Veemajanduskava ja meetmeplaaniga on võimalik tutvuda Järvamaa Keskkonnateenistuse koduleheküljel aadressil www.jarva.envir.ee.

Pandivere alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid. Eelkõige vajame puhast joogivett, seejärel on oluline vee-elustiku kaitse, veekogude kalamajanduslikud kasutusvõimalused, aktiivse puhkuse võimaldamine ja maastiku esteetilise väärtuse säilitamine. Samas on oluline tagada majanduse arenguks vajalikud ressursid (nagu mullaviljakus) looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

Joogivesi. Lähiperioodi (2006) esmane eesmärk on ohutu joogivee tagamine kogu Pandivere elanikkonnale: joogivesi ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid. Kaugemas perspektiivis (2013) peab joogiveevarustussüsteemide (mida kasutavad enam kui 50 inimest) vesi vastama kõigile kvaliteedinõuetele: peab olema nähtavalt puhas ja hea maitsega; vastama nõuetele indikaatornäitajate osas, peab olema tehnilistele normidele vastav.

Põhjavesi. Eesmärgiks on regionaalse põhjavee toiteala kaitse ja joogivee säilitamine piirkonna elanikele – maapinnalähedase veekihi põhjavesi piirkonnas, ka põllumajandusaladel peab lämmastikuühendite osas olema kasutatav joogiks. Ülemise vööndi allikate vee nitraatioonisisaldus peab olema alla 50 mg/l. Suurte allikate nitraatioonisisaldus alla 25 mg/l. Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostamise eest, keskkonnaohtlike objektide vastavus keskkonnanõuetele, olemasolevate reostuskollete kontroll ning põhjavee reostuse lokaliseerimine. Heitvee juhtimine põhjavette ei ole oluliselt kahjustanud põhjavee kvaliteeti. Enamuse veehaarete ja erakaevude vesi väljaspool suuremaid asulaid peab vastama ilma töötlemata joogivee nõuetele.

Pinnavesi. Eesmärgiks on pinnaveekogude hea seisund, et veekogud oleksid hapnikurikkad ning sobiksid väärtuslike kalaliikide elupaikadeks ja kalakasvatuste rajamiseks. Joogiveeks kasutatav pinnavesi peab vastama joogiveeks kasutatava pinnavee nõuetele. Suuremate allikajärvede vesi peab vastama suplusvee nõuetele (nitraatiooni sisalduse osas joogivee nõuetele). Reoveepuhastitest veekogudesse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise 18 kord”. 38 väikeasula ja 21 hajaasustusobjekti reoveepuhastite heitvesi peab vastama vee erikasutusloas toodud nõuetele.

Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava meetmekava meetmed on jagatud eesmärkide järgi gruppidesse ning on määratud nende tähtsuse järjekord ja hinnatud nende elluviimise maksumus. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava meetmekavas aastateks 2004 – 2013 on toodud järgmised tegevused: - Aravete aleviku veevarustussüsteemi rekonstrueerimine 8,0 milj. krooni. - Roosna küla veevarustussüsteemi rekonstrueerimine 2,7 milj. krooni. - Käravete aleviku veevarustussüsteemi rekonstrueerimine 4,6 milj. krooni. - Jõgisoo küla veevarustussüsteemi rekonstrueerimine 0,6 milj. krooni. - Ambla aleviku veevarustussüsteemi rajamine 4,6 milj. krooni. - Intensiivse põllumajandustootmisega piirkondades uute kaevude rajamine. - Aravete aleviku kanalisatsiooni rekonstrueerimine 15,9 milj. krooni. - Ambla aleviku kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhasti rajamine 9,1 milj. krooni. - Käravete aleviku kanalisatsiooni rekonstrueerimine 9,2 milj. krooni. - Roosna küla kanalisatsiooni rekonstrueerimine 5,5 milj. krooni.

2.4.2. Harju alamvesikonna veemajanduskava.

Harju alamvesikonna veemajanduskava koostamine on kahjuks veninud. Käesoleval ajal toimub Harju alamvesikonna veemajanduskava eelnõu koostamine ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel (vaata: http://www.envir.ee/alamvesikond) on toodud järgmised projektimaterjalid: - Pinnavesi. Tehniline taustadokument. Veebruar 2006. - Põhjavesi. Tehniline taustadokument. Veebruar 2006. - Rannikuvesi. Tehniline taustadokument. Veebruar 2006. - Sotsiaal-majanduslikud suundumused ja lähtestsenaarium. Veebruar 2006. - Käsiraamat. Veebruar 2006.

Ambla valla ÜVK arendamise kava täiendatakse Harju alamvesikonna veemajanduskava osas peale arengukava ja selle meetmekava kinnitamist.

2.5. Muud andmed. 2.5.1. Põhjaveevarude uuringud.

Ambla valla territooriumil põhjaveevarude põhjalikke uurimistöid viimastel aastatel teostatud ei ole. Uuritud on VK “EKE” Ehitus- ja Montaaživalitsuse poolt 1977. aastal Paide rajooni Aravete asula olemasolevaid puurkaeve (projekt nr. 6453) ja 2001. aastal AS Maves poolt Ambla valla Roosna küla joogiveega varustamist (töö nr. 1085). Viimane ja ainuke tõsisem uurimistöö teostati 1990. aastal, kui RPUI “Eesti Maaparandusprojekt” teostas enamuse kaevude veekvaliteedi kontrollproovide võtmise ja koostas analüüsitulemustest lähtuvalt töö nr. 0102881 “Aravete kolhoosi veekaitse skeem”. Pandivere kõrgustiku põhjavee varu ja kvaliteeti on peale seda uuritud põhjavee seire läbiviimise käigus. Uurimistulemused on piisava täpsusega esitatud AS Maves poolt 2003. aastal koostatud töös “Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava”.

2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid.

Ambla vallas paiknevate asulate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jooniseid on vähe säilinud. Vanade jooniste täpsus on väike ja sageli ei vasta joonistel toodu tegelikule situatsioonile, millest tulenevalt on soovitatav lähitulevikus koostada vastavalt veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise järjekorrale uued geodeetilised alusmaterjalid, milledele on kantud kõik olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Käesoleva töö koosseisus olid kasutada järgmised veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide skeemid ja joonised: 1. Aravete asula reoveepuhasti rekonstrueerimine. OÜ Projektkeskus. Eelprojekt nr. 9774. Tallinn, 1998. 2. Aravete asula reoveepuhasti rekonstrueerimine. Viljandi EKE Projekt. Tehniline projekt nr. 98214. Viljandi, 1998. 3. Aravete asula veetrassid. Veevarustuse projekt. OÜ Etik Projekt. Töö nr. 2003 – 03M. Türi, 2003. 4. Aravete aleviku veetrassi rekonstrueerimine. Lõppdokumentatsioon. AS Amaks. Aravete, 2003. 5. Paide rajooni Aravete kolhoosi puurkaev ja veetrassid. Tööprojekt. PI EKE Projekt Paide osakond. Töö nr. 584013. Paide, 1984. 6. Aravete KETE vee erikasutuse loa taotlus. PI EKE Projekt. Töö nr. 181042. Tallinn, 1981. 20

7. Aravete aleviku veetrassi rekonstrueerimine II etapp. Lõppdokumentatsioon. AS Amaks. Aravete, 2004. 8. Mäekalda tn. Ja Vaikne tn. Veevarustuse teostusjoonis. OÜ GEORAM. Tapa, 2006. 9. Veevõtu ja –saastelubade taotlusmaterjalide koosseisus toodud skeemid.

Lisaks eespoolnimetatuile õnnestus arhiividest leida ainult mõningaid tehnovõrkude plaanide tähtsusetuid fragmente, mis tehnovõrkude hooldajate ja käesoleva töö autori hinnangul ei vasta suures osas tegelikule olukorrale ja ei oma arengukava koostamisel lähtematerjalina tähtsust. Eespoolnimetatud töödest ja joonistest lähtuti lisas 1 toodud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemide koostamisel. Põhiskeemidele on kantud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud, reoveekogumisalade piirid, veeallikate ja veehaarete asukohad, pumba- ja puhastusrajatiste asukohad, sanitaarkaitsealad, tuletõrje veevõtukohad, kanalisatsioonirajatiste asukohad ja kujad, reoveekogumisaladel paiknevate tootmisettevõtete tootmisterritooriumite veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid jne. Ambla vallas reoveekogumisalade piires sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatisi ei ole ja seetõttu ei ole koostatud ka neid skeeme. ÜF Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandusprojekti koosseisus koostatakse 2007. ja 2008. aastal Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulate osalised veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise ja rekonstrueerimise joonised. Kogu nimetatud materjal on tulevikus saadaval Keskkonnaprojekt OÜ koduleheküljel (www.keskkonnaprojekt.ee) ja seetõttu seda tööd ÜVK arendamise kavas eraldi käesoleva arengukava koosseisus ära ei tooda. Samas on käesolevas töös ja töö lisas 1 toodud joonistel arvestatud kõigi Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandusprojektis toodud seisukohtadega ja kavandatud tööde mahtudega.

2.5.3. Vee erikasutusload.

Ambla valda Ambla, Aravete, Käravete, Jõgisoo ja Roosna asulatesse on väljastatud järgmised veevõtu- ja saasteload (vt. lisa 11): 1. Avoterm Aqua OÜ (eelmine vee-ettevõte Avoterm Aravete OÜ) (Ambla, Aravete ja Käravete alevikud ning Jõgisoo ja Roosna külad). Vee erikasutusluba nr. L.VV.JÄ.-161107. Aadress: Järvamaa, Aravete alevik, Piibe mnt. 18, 73501. Vastutav isik: töödejuhataja hr. Urmas Toomsoo, tel.: 56256013, faks: 3832236, e-post: [email protected]. Kehtivusaeg: 01. 09. 2007. a. – 31. 08. 2012. a. 21

2. Aravete Agro OÜ (tootmisettevõtted Aravete ja Käravete alavikes ning Jõgisoo ja Roosna külades). Vee-erikasutusluba nr. L.VV.JÄ-13855. Aadress: Järvamaa, Aravete alevik, Piibe mnt. 16, 73501. Vastutava isiku telefon: 3832387; 5107332. Kehtivusaeg: 01. 01. 2003. a. – 01. 01. 2008. a.

2.6. Kokkuvõte.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamiseks vajalikud materjalid ja lähteandmed on osaliselt ebapiisavad: - suures osas puuduvad asulate veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste täpsed joonised, osaliselt on olemas tehnovõrkude skemaatiline materjal; - väiksemate külade tootmisettevõtetes ei mõõdeta tarbitava vee hulka ning tekkivat reovee hulka ja reostuskoormust; - joogivee kvaliteedi andmed on kohati puudulikud.

Üldplaneeringu informatsioonisisaldus on aegunud ja käesoleval ajal seda uuendatakse. Üldjuhul oli saadav informatsioon olemasolevate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kohta siiski üldine ja sageli aegunud. Mõningal juhul jäi ka vee-ettevõttest saadud informatsioon küllaltki pinnapealseks, mille põhjuseks oli arhiivides materjalide puudumine ja kohati adekvaatse informatsiooni puudumine kohapeal. Kahjuks on suur osa arhiivimaterjalidest reformide käigus kaduma läinud või hävinenud. Tööde teostamise käigus selgus, et adekvaatse ülevaate saamiseks kõigi valla territooriumil paiknevate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnilise seisukorra ja asukoha kohta on vaja teostada küllaltki suures mahus täiendavaid uurimistöid – esmajärjekorras joogivee kvaliteedi kohta (viimasest tõsisemast uurimistööst on mõõdunud 17 aastat). Soovitatav on need tööd teostada lähiajal ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arengukava.

3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad. 3.1. Keskkond. 3.1.1. Üldandmed.

Ambla vald paikneb Järva maakonna põhjaosas. Pindala on 166 km2 ja elanike arv 2423 (seisuga 01.01.2006). Valla piirinaabriteks on Albu ja Järva-Jaani vallad Järvamaalt ning Tapa ja Tamsalu vallad Lääne-Virumaalt. Suurematest teedest 22 läbivad valda Pärnu-Rakvere, Jägala-Käravete ja Tartu-Jõgeva-Aravete ehk Piibe maantee. Ambla valla eripäraks on selle soodne asukoht. Tallinn asub 70 km, Paide 34 km, lähim linn Tapa 10 km kaugusel. Ambla vald paikneb Pandivere kõrgustiku edelanõlval. Vald asub heades looduslikes tingimustes: viljakas muld, suured põhjaveevarud, enamusel põllumaast hea looduslik drenaaž. Ambla valla Jõgisoo ja Roosna küla territooriumil asub Lüsingu karstiala, kust saab alguse Ambla jõgi. Jootme–Koeru maanteest idas asub metsamaal väike mitmesuguste karstivormidega loopealne, kus esineb rohkesti erineva suuruse ja sügavusega lehtreid, lohke ja avalõhesid. Karstiala servale on juhitud Kükita oja ja Koigi peakraavi vesi, mis lehtrites ja lohkudes neeldub. Kevadeti on neeldumisala üle ujutatud. Ala põhjaosas ilmestab loodust põhjaallikatest toituv Vanaveski ehk Roosna paisjärv, mis asub 100 m üle merepinna. Põhjaallikate kõrval lisandub järve vett ka järve kagukaldal kõrge kuusiku serval olevatest allikatest, kus mäenõlva kruusasest pinnasest niriseb selge vesi. Tegemist on tüüpiliste langeallikatega, mis toituvad oosiliivades ja - kruusades olevast põhjaveest. Järvetaguses metsas lookleb kõrge järsunõlvalise vallseljaku jalamil soiste kallastega ojasäng, kus vesi voolab vaid veerikkal ajal. Oja algab ca 300 m ida pool asuvatest ajutistest lätetest ja suubub Vanaveski järve. Veerikkal ajal saabki Jägala jõe lisajõgi Ambla jõgi alguse siit, metsa rüpest, tavalisel ajal aga Vanaveski järvest Ala läbib Jootme-Koeru maantee, siia suubuvad Koigi ja Tammiku peakraav ning alalt saab alguse Ambla jõgi. Jootme- Koeru maanteest idas asub metsamaal väike mitmesuguste karstivormidega loopealne, kus esineb rohkesti väikeseid lehtreid, lohke ja avalõhesid. Karstilehtrite ja -lohkude laius on kuni 6 m ja sügavus kuni 1,5 m. Karstilõhed on kuni 0,3 m laiad ja 0,5 m sügavad.

3.1.2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus.

Ambla Vald paikneb Pandivere kõrgustiku edelanõlval. Absoluutkõrgused on vahemikus 80 - 110 m. Aluspõhjaks on ülemordoviitsiumi pirgu ja porkuni ning alamsiluri juuru lademe lubjakivid. Aluspõhjakivimeid läbivad põhiliselt loode- kagu ja üksikud kirde-edela suunalised tektoonilised rikked ja rikkevööndid. Valdavaks pinnaseks on saviliiv moreen. Peamiseks põhjaveeressursiks on ülemordoviitsiumi lubjakividega seotud põhjaveekihid, mis on avatud inimtegevuse mõjule (karst, alvarid ja rikkevööndid). Joogiveega varustamiseks on puuritud 30 suuremat puurkaevu, mis varustavad asulate korruselamuid (osaliselt ka asulate individuaalide piirkonda), asutusi, ettevõtteid ja loomakasvatusfarme. Aluspõhja kivimitega seotud veehorisondid toituvad kõrgematelt aladelt infiltreeruvast veest ning karstilehtrite ja alvarite kaudu otse põhjavette sattuvast sademeveest. Põhjavee väljavool toimub Ambla jõkke ja Sääsküla ojja, allikatesse ja 23 kuivendusvõrku. Oluline põhjavee väljavool toimub astangute ja kõlvikute jalamitel ning madalsoo aladel.

Ambla aleviku ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Ambla alevikus põhikooli puurkaevu passi andmetel järgmine: - 0,0 – 2,5 m saviliiv lubjakivi klibuga; - 2,5 – 25,0 m lubjakivi mergli vahekihtidega; - 25,0 – 35,0 m mergliline lubjakivi; - 35,0 – 75,0 m lubjakivi.

Käravete aleviku ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on mõisa puurkaevu passi andmetel järgmine: - 0,0 – 4,5 m liivsavi munakatega; - 4,5 – 25,0 m lõheline lubjakivi; - 25,0 – 31,0 m lubjakivi mergli vahekihtidega; - 31,0 – 66,0 m tihe lubjakivi; - 66,0 – 75,0 m lubjakivi mergli vahekihtidega.

Aravete aleviku ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Aravete keskuse puurkaevu passi andmetel järgmine: - 0,0 – 5,0 m liivsavi lubjakivi klibuga; - 5,0 – 37,0 m lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi ülaosas lõheline; - 37,0 – 47,0 m mergliline lubjakivi ja mergel; - 47,0 - 68,0 m lubjakivi kohati mergli vahekihtidega; - 68,0 – 74,5 m mergliline lubjakivi; - 74,5 – 85 m lubjakivi.

Roosna küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Roosna keskuse puurkaevu passi andmetel järgmine: - 0,0 – 0,75 m rähksaviliiv; - 0,75 – 4,0 m kruus rähaga; - 4,0 – 60,0 m lubjakivi mergli vahekihtidega.

Jõgisoo küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Jõgisoo elamute puurkaevu passi andmetel järgmine: - 0,0 – 3,0 m liivsavi rähaga; - 3,0 – 33,0 m lubjakivi mergli vahekihtidega; - 33,0 – 40,0 m savikas lubjakivi; - 40,0 - 60,0 m lubjakivi mergli vahekihtidega.

Tarbevee saamiseks on lisaks puurkaevudele rajatud kuni 6 m sügavusi salvkaevusid.

3.1.3. Põhjavesi.

Vastavalt 1. juuni 2002. a. sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusele nr 82 Joogivee kvaliteedi- ning kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) peavad olema veekvaliteedi nõuded tagatud liitumispunktis.

Sotsiaalministri 02. 01. 2003. a. määrusega nr. 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi kontrollnõuded (RTL, 20.01.2003, 9, 100) kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest.

Sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimeste tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Joogivee käitlemiseks kasutatavad joogiveega kokkupuutuvad seadmed ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti. Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele. Ühisveevärgis peab olema joogivee nõuetekohane kvaliteet tagatud kuni liitumispunktini. Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui kvaliteedinäitajad ei ületa määruse paragrahvides 4 ja 5 esitatud piirsisaldusi ja loetakse kvaliteedinõuetele vastavaks, kui mikrobioloogilised, keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad ei ületa määruse paragrahvides 4, 5 ja 6 esitatud piirsisaldusi.

Tabel 4. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised: Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 Clostridium perfringens (koos eostega)1 PMÜ/100 ml 0 Kolooniate arv 22 oC PMÜ/1 ml 100 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 1 – Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridium perfringens esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes, näiteks cryptosporidiumi.

Tabel 5. Keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised: Aine Ühik Piirsisaldus Akrüülamiid µg/l 0.10* Antimon µg/l 5.0 Arseen µg/l 0.01 Benseen µg/l 1.0 Benso(a)püreen µg/l 0.010 Boor mg/l 1.0 Bromaat µg/l 10* 1,2-dikloroetaan µg/l 3.0 Epikloorhüdriin µg/l 0.10* Elavhõbe µg/l 1.0 Fluoriid mg/l 1.5 Kaadmium µg/l 5.0 Kroom µg/l 50 Nikkel µg/l 20 Nitraat mg/l 50* Nitrit mg/l 0.50* Pestitsiidid µg/l 0.10* Pestitsiidide summa µg/l 0.50* Plii µg/l 10 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud µg/l 0.10* (PAH) Seleen µg/l 10 Tetrakloroeteen ja trikloroeteen µg/l 10* Trihalometaanide summa µg/l 100* Tsüaniidid µg/l 50 Vask mg/l 2.0* Vinüülkloriid µg/l 0.50* Radioloogilised näitajad Efektiivdoos MSv/aastas 0.10* Triitium Bq/l 100* * - märkused vaata sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”.

Tabel 6. Indikaatorid joogivees on järgmised: Näitaja Mõõtühik Rahuldav joogivee kvaliteediklass

Alumiinium µg/l 200 Ammoonium mg/l 0.50 Elektrijuhtivus µS cm-1 20 oCjuures 2500* Jääkkloor mg/l = 0.2 ja = 0.5* Jääkosoon mg/l 0.3* Kloriid mg/l 250* Mangaan µg/l 50 Naatrium mg/l 200 Oksüdeeritavus mg/l O2 5.0* Orgaanilise süsini- ku Ilma ebatavaliste muutusteta* sisaldus (TOC) 26

Tabel 6 järg. Näitaja Mõõtühik Rahuldav joogivee kvaliteediklass

Raud µg/l 200 Sulfaadid mg/l 250* Vesinikioonide PH ühik = 6.5 ja = 9.5* kontsentratsioon Hägusus Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Maitse Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta * - märkused vaata sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”.

Pandivere põhjavee alamvesikond hõlmab Lääne-Viru (1004 km2) ja Järva (1378 km2) maakondi, asudes 21 omavalitsuse territooriumil. Siin asuvad Rakvere, Tapa ja Tamsalu linnad ning suurematest alevikest Koeru, Järva-Jaani, Kadrina, Vinni, Sõmeru, Aravete ja Väike-Maarja. Pandivere kõrgustikul on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4…5 meetri sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja jõeorgudes. Ligi 41 % infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks. Pandivere põhjavee alamvesikonnas saab eraldada kolm üksteise peal lasuvat põhjaveekompleksi (S-O, O-Cm ja Cm-V veekiht). Need levivad kogu alamvesikonna territooriumil ja ulatuvad ka väljapoole Pandivere põhjavee alamvesikonda. Kvaternaarisetetes leviv põhjavesi ei moodusta omaette põhjaveekihti, kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja esineb mosaiikselt. Siluri-ordoviitsiumi (S-O) karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning karstitühemikke. Valdav osa kasutatavast põhjaveest on kuni 70 meetri sügavusel. Enamus väiketarbijaid saavad oma vee siluri-ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Siluri-ordoviitsiumi põhjaveekiht on kogu alamvesikonnas reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Maapinnalähedase põhjaveekihi vesi on looduslikult hea kvaliteediga ja väikese mineraalsusega, veekihi sügavamas anaeroobses osas sisaldab sageli liigselt rauda, mangaani ja väävelvesinikku. Ordoviitsiumi-kambriumi (O-Cm) põhjaveekompleks on Pandivere kõrgustiku põhjaosas 60…80 m sügavusel ning jääb ala lõunaosas 200 m sügavusele. Ülemiseks veepidemeks on Varangu lademe argilliit ja savi ning Latorpi lademe savikas glaukoniitliivakivi. Veekihi paksus on 25…30 m ja veejuhtivus on suurim alamvesikonna põhjaosas. Ordoviitsiumi-kambriumi vesi on surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal). Põhjavesi on looduslikult enamasti hea kvaliteediga. 27

Kambriumi-vendi (Cm -V) põhjaveekompleks on Rakvere ümbruses 70 m, Ellaveres aga juba 311 m sügavusel maapinnast, ning on seotud Gdovi ja Voronka kihistu liivakividega. Veekihi paksus on kuni 90 m. Kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihte eraldab 65…85 m paksune Lontova lademe “sinisavi”. Põhjaveekihi vesi on surveline. Alamvesikonna lõunaosas on veekihi vesi soolakas. Vesi võib sisaldada ka lahustunud gaase ja ammooniumiooni. Kõik need nähtused on looduslikku päritolu. Põhjavee kvantitatiivne seisund. Põhjavee tarbimine ei põhjusta alamvesikonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist. O-Cm ja Cm-V veekompleksides on alamvesikonna põhjaosa linnade veehaarete piirkonnas tekkinud kohalikud alanduslehtrid. Põhjavett tarbitakse lubatud varude piires ja põhjavee tasemete mõõtmised näitavad tasemete stabiilsust. Põhjaveekihtide kvantitatiivne seisund on hea. Põhjavee kvalitatiivne seisund. Põhjavee kvalitatiivne seisund on käesoleval ajal kõikides põhjaveekompleksides valdaval osal alamvesikonnast vastav kvaliteedinõuetele. Kuna siluri-ordoviitsiumi põhjaveekogumi reostumise oht on reaalne, on põhitähelepanu pööratud selle veekompleksi veekvaliteedi jälgimisele. Riskipiirkonnad. Piirkonniti on siluri-ordoviitsiumi põhjavesi reostunud lämmastikühenditega. Naftaproduktidega on reostunud vesi Rakvere ja Tapa piirkonnas. Asulate ja farmide ümbruses võib esineda bakterioloogilist reostust. Kuni kõik jääkreostuskolded ning mittekorras vedelkütuse hoidlad pole korrastatud, on reaalne oht põhjavee reostumiseks õliproduktide ja kemikaalidega. Põhjavee üldseisundi võib käesoleval ajal alamvesikonnas tervikuna hinnata heaks. Alamvesikonna veevarude hea seisundi säilitamisel on määrava tähtsusega oluliste karstialade, karstijärvede ja allikarühmade kaitse. Tuleb kaitsta ka kõiki üksikallikaid ja karstilehtreid.

Ambla vallale pikaajaliselt põhjaveevarusid kinnitatud ei ole. Lubatud veevõtt on fikseeritud vee erikasutuslubadega. Avoterm Aqua OÜ lubatud veevõtt Aravete alevikus on: - Aniste puurkaevust on 2007. aastal 1 000 m3 ja 2012. aastal 1 000 m3, - Sääsküla puurkaevust 2007. aastal 1 000 m3 ja 2012. aastal 1 000 m3, - Roodeni puurkaevust 2007. aastal 2 000 m3 ja 2012. aastal 2 000 m3, - Keskuse puurkaevust 2007. aastal 35 000 m3 ja 2012. aastal 35 000 m3, - Kangrumäe puurkaevust 2007. aastal 1 500 m3 ja 2012. aastal 1 500 m3, - KETE 3 puurkaevust 2007. aastal 25 000 m3 ja 2012. aastal 25 000 m3. 28

Avoterm Aqua OÜ lubatud veevõtt Käravete alevikus on: - Mõisa (keskuse) puurkaevust on 2007. aastal 30 000 m3 ja 2012. aastal 30 000 m3, - Kingissepa puurkaevust 2007. aastal 4 000 m3 ja 2012. aastal 4 000 m3, - Pargi puurkaevust 2007. aastal 1 500 m3 ja 2012. aastal 1 500 m3. Avoterm Aqua OÜ lubatud veevõtt Roosna külas on: - Roosna (keskuse) puurkaevust on 2007. aastal 4 000 m3 ja 2012. aastal 4 000 m3, - Ühepereelamute puurkaevust 2007. aastal 1 500 m3 ja 2012. aastal 1500 m3. Avoterm Aqua OÜ lubatud veevõtt Jõgisoo külas on: - Elanike puurkaevust on 2007. aastal 3 600 m3 ja 2012. aastal 3 600 m3. Avoterm Aqua OÜ lubatud veevõtt Ambla alevikus on: - Veski tn. puurkaevust on 2007. aastal 1000 m3 ja 2012. aastal 1000 m3, - Ambla kultuurimaja puurkaevust lubatud veevõtt 2005. aastal 1 000 m3 ja 2010. aastal 1 000 m3. Aravete Agro OÜ lubatud veevõtt Aravete alevikus on: - Mägise suurfarmi puurkaevust on 2004. aastal 14 000 m3 ja 2007. aastal 14 000 m3, - Aravete sigala puurkaevust 2004. aastal 3 000 m3 ja 2007. aastal 3 000 m3, - Kurisoo farmi ja 8 –krt. Elamu puurkaevust 2004. aastal 3 000 m3 ja 2007. aastal 3 000 m3. Aravete Agro OÜ Kartulihoidla puurkaev on rivist väljas ja vett ei võeta. Aravete Agro OÜ lubatud veevõtt Roosna külas on: - Roosna suurfarmi puurkaevust on 2004. aastal 14 000 m3 ja 2007. aastal 14 000 m3. Aravete Agro OÜ lubatud veevõtt Jõgisoo külas on: - Jõgisoo farmi puurkaevust on 2004. aastal 3 000 m3 ja 2007. aastal 3000 m3, - Jõgisoo töökoja puurkaevust 2004. aastal 1 500 m3 ja 2007. aastal 1500 m3.

Ambla Põhikoolile lubatud veevõtu piiri ei ole seatud.

Aravete alevikus varustavad elanikke veega 6 Avoterm Aqua OÜ puurkaevu (2 kaevu on reservis). Lisaks neile on kolm puurkaevu Aravete Agro OÜ, milledest varustatakse veega tootmisettevõtteid ja ühte 8 -krt. elamut. Terves alevikus on lubatud veevõtt 76 200 m3 aastas. Andmed puurkaevude kohta on toodud tabelis 7. Lisaks eespoolnimetatuile on alevikus veel mitu individuaalelamute puurkaevu. 29

Käravete alevikus varustavad elanikke veega 3 Avoterm Aqua OÜ puurkaevu. Aravete Agro OÜ kartulihoidla puurkaev on rüüstatud – ei ole töökorras ja vett saadakse Avoterm Aqua OÜ puurkaevust. Terves alevikus on lubatud veevõtt 28500 m3 aastas. Lisaks eespoolnimetatuile on alevikus veel mitu individuaalelamute puurkaevu.

Ambla alevikus on ühisveevärk välja ehitamata. Praegu kasutatakse vallale kuuluvaid kultuurimaja ja Veski tn. kaevusid. Kultuurimaja kaevust saab vee kultuurimaja ja üks elamu, Ambla Põhikooli puurkaevust saab vee kool ja Veski tänava puurkaevust saavad vee üks 4 –krt. korruselamu, üks individuaalelamu ja vallamaja. Tulevikus on plaanis lülitada need kaevud ühisveevärgi koosseisu. Andmed puurkaevude kohta on toodud tabelis 7. Lisaks eespoolnimetatuile on alevikus veel mitu individuaalelamute puurkaevu.

Jõgisoo külas varustab elanikke veega 1 Avoterm Aqua OÜ puurkaev. Lisaks neile on kaks puurkaevu Aravete Agro OÜ, milledest varustatakse veega tootmisettevõtteid. Terves külas on lubatud veevõtt 8 100 m3 aastas. Andmed puurkaevude kohta on toodud tabelis 7. Lisaks eespoolnimetatuile on külas veel üks individuaalelamu puurkaev.

Roosna külas varustavad elanikke veega 2 Avoterm Aqua OÜ puurkaevu. Lisaks neile on üks puurkaev Aravete Agro OÜ, millest varustatakse veega tootmisettevõtteid. Terves külas on lubatud veevõtt 19 200 m3 aastas. Andmed puurkaevude kohta on toodud tabelis 7. Lisaks eespoolnimetatuile on külas veel üks individuaalelamu puurkaev. 31

Ambla valla Ambla, Aravete, Käravete, Jõgisoo ja Roosna asulate puurkaevpumplate andmed ja joogivee kvaliteedi näitajad. Tabel 7. Näitaja Aravete alevik Avoterm Aqua OÜ (Avoterm) Aravete alevik Aravete Agro OÜ (Agro) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Puurk. passi nr. AKT nr. AKT nr. AKT nr. 5537 1286 5215 Ei ole 3191 4534 M014 M013 M013 Keskuse Kangrumäe KETE 3 Kurisoo Sigala Mägise farm Aniste Sääsküla Roodeni Põhjavee kith O3 O3 O3 S – O O3-2 S - O O3 O3 Puurimise aasta 1965 1991 1977 1985 1964 1982 1972 1978 Tootlikkus m3/h 20,4 1,26 24,48 15,48 15,25 Regul. Seade hüdrofoor veeautomaat Hüdrofoor sag. muundur hüdrofoor sag. hüdrofoor hüdrofoor hüdrofoor muundur Sanitaartsoon m 25 25 30 50 ei ole 50 30 50 50 Veepuhastusseade ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole Veepuhastusseadme on vaja, ei ole vaja On vaja, ei ole vaja on vaja ei ole vaja ei tea ? ei ole vaja on vaja vajadus üle normi üle normi eraldada Fe eraldada Fe + Fe ja NH4 Fe Puurkaevu sügavus 50 35 50 85 55 213 80 80 m Pumba mark 6C-9 Ebara Lowara Ebara Lowara Ebara Ebara Ebara? Ebara? DEBE Q mõõtevahend kulumõõtja kulumõõtja Kulumõõtja Kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja Vajab hoone kap. hoone san. hoone hoone rek. ja vana hüdrof. hoone san. vajab remonti vajab remonti vajab remonti rekonstrueerimist remont, Remont katus rem., vana mahuti demonteerida remont, torustik hüdrof, el. demont. vana välja ja torud hüdrof. vahet. välja vahet. demont. + Ammoonium NH4 0,71 < 0,29 < 0,29 0,02 0,16 0,1 0,08 mg/l (0,5) PH (6,5 – 9,5) 7,5 7,2 7,6 7,65 7,6 7,6 7,0 8,21 Üldraud Fe mg/l 3,65 0,09 0,21 <0,01 1,48 0,18 0,2 0,5 (0,2) Kloriid Cl- mg/l (250) 14 19,7 13,3 41,6 40,6 40,4 37,2 - Nitraat NO3 mg/l 2,25 10,6 2,6 0,88 1,3 - 1,2 (50) - Nitrit NO2 mg/l (0,5) 0,003 0,059 0,046 0,056 0,040 - 0,004 Oksüdeeritavus 3,0 0,67 1,1 0,64 0,33 mgO/l (5,0) Üldkaredus mg-ekv/l 7,4 4,67 6,04 5,59 2,25 5,8 (10) Sulfaat mg/l (250) 23 38 42 31,2 3 29,8 14,6

Tabel 7 järg. Näitaja Avoterm Aqua OÜ Aravete alevik Aravete Agro OÜ (Agro) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Boor B mg/l (1,0) 0,06 0,89 Fluoriid F- mg/l (1,5) 0,42 1,44 Tsüaniid µg/l (50) <3 <3 Plii Pb µg/l (10,0) 0,6 0,9 Kaadmium Cd µg/l <0,1 <0,1 (5,0) Kroom Cr µg/l (50,0) <0,3 0,4 Nikkel Ni µg/l (20,0) <0,8 <0,8 Vask Cu mg/l (2,0) <0,01 <0,01 Mangaan Mn µg/l < 10 21 (50,0) Seleen Se µg/l <2,0 <2,0 (10,0) Arseen As µg/l <1,6 <1,6 (10,0) Elavhõbe Hg µg/l <0,5 <0,5 (1,0) Antimon Sb µg/l <0,5 <0,5 (5,0) 1,2 dikloroetaan µg/l <0,1 <0,1 (3,0) Tetrakloroeteen µg/l (10) Trihalometaanide summa µg/l (100) Benseen µg/l (1,0) PAH –d summa µg/l (0,10) Benso(a)püreen µg/l (0,010) Escherichia coli 100 0 0 0 0 0 0 < 1 0 0 PMÜ ml (0) Coli-laadsed bakterid 0 0 0 0 0 0 < 1 0 0 100 ml PMÜ (0) Enterokokid 100 ml < 1 < 1 < 1 0 < 1 0 < 1 0 0 PMÜ (0) Kolooniate arv 22oC <100 <100 <100 <100 <100 <100 <100 <100 <100 PMÜ/ml (100 ) 33

Ambla valla Ambla, Aravete, Käravete, Jõgisoo ja Roosna asulate puurkaevpumplate andmed ja joogivee kvaliteedi näitajad. Tabel 7 järg. Näitaja Käravete alevik - Avoterm Käravete Roosna küla - Avoterm Roosna küla - Jõgisoo küla Jõgisoo küla - alevik - Agro Agro - Avoterm Agro Puurk. passi nr. A-741-M AKT nr. 1941 AKT nr. M004 6316 2539 4625 1926 5854 Mõisa M003 Pargi Kartulihoidla Pereelamute Keskuse Veisefarmi Elamute Farmi Kingissepa Põhjavee kith O3 O3 O3 O3 O3 O3 O3 O3 O3 Puurimise aasta 1961 1976 1967 1979 1990 1969 1978 1967 1987 Tootlikkus m3/h 20,88 16,56 8,2 58 9,5 3,6 18 Regul. Seade hüdrofoorid hüdrofoor hüdrofoor hüdrofoor hüdrofoor sag. hüdrofoor hüdrofoor hüdrofoor rüüstatud muundur Sanitaartsoon m 50 30 50 50 50 50 50 50 50 Veepuhastusseade ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole on ei ole ei ole ei ole Veepuhastusseadme ei ole vaja Üle normi on vaja ei tea ? on vaja on vaja on vaja ei ole vaja ei ole vaja + vajadus NH4 eraldada eraldada Fe eraldada eraldada Fe + Fe Fe ja NH4 Puurkaevu sügavus 75 27 70 70 60 60 90 60 90 m Pumba mark DEBE DEBE Lowara ei ole Lowara DEBE Ebara DEBE DEBE Q mõõtevahend kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja ei ole kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja Vajab hoone rek., sissekäik torud välja hoone hüdrof., hoone ja terve hoone värvida, torustik välja rekonstrueerimist vana hüdrof. remontida, vahet. lagunenud ja torustik välja selle sisu puurkaev- hüdrofoorid ja vahetada, demonteerida, puurk. päis seadmed vahetada, rekonstru- pumpla vajab toruarmatuur hoone torustik välja korda teha, rüüstatud, hoone eerida remonti. välja vahet., remontida, vahet. el. uuend. kõik uus remontida, päis päis korrast. päis korrast. korrastada + Ammoonium NH4 0,05 0,84 0,02 0,06 0,3 0,83 0,02 0,21 mg/l (0,5) PH (6,5 – 9,5) 7,69 8,2 7,67 7,0 7,25 7,3 7,31 7,68 Üldraud Fe mg/l 0,031 0,19 0,52 5,050 2,76 0,269 0,1 (0,2) Kloriid Cl- mg/l (250) 27,7 32 10,0 22 16 10,4 - Nitraat NO3 mg/l 3,7 45,9 <0,45 5,7 1,1 0,4 (50) - Nitrit NO2 mg/l (0,5) 0,011 < 0,003 0,011 0,049 0,01 0,013 Oksüdeeritavus 0,48 3,8 6,6 1,8 0,96 mgO/l (5,0) Üldkaredus mg-ekv/l 6,7 6,5 6,07 (10) Sulfaat mg/l (250) 28,6 26 12,0 40 13,0 27

Ambla valla Ambla, Aravete, Käravete, Jõgisoo ja Roosna asulate puurkaevpumplate andmed ja joogivee kvaliteedi näitajad. Tabel 7 järg. Näitaja Käravete alevik - Avoterm Käravete Roosna küla - Roosna küla - Jõgisoo küla Jõgisoo küla - alevik - Agro Avoterm Agro - Avoterm Agro Boor B mg/l (1,0) 0,09 0,06 0,12 Fluoriid F- mg/l (1,5) 0,43 0,49 1,1 0,76 Tsüaniid µg/l (50) < 3 < 3 Plii Pb µg/l (10,0) 0,6 <1,0 < 0,6 Kaadmium Cd µg/l < 0,1 <0,1 < 0,1 (5,0) Kroom Cr µg/l (50,0) < 0,3 2,0 < 0,3 Nikkel Ni µg/l (20,0) 0,9 <0,8 < 0,8 Vask Cu mg/l (2,0) < 0,010 <0,01 < 0,010 Mangaan Mn µg/l 11 27 15 <5 (50,0) Seleen Se µg/l < 2,0 < 2,0 (10,0) Arseen As µg/l < 1,6 < 1,6 (10,0) Elavhõbe Hg µg/l < 0,5 <0,3 < 0,5 (1,0) Antimon Sb µg/l < 0,5 < 0,5 (5,0) 1,2 dikloroetaan µg/l < 0,1 < 0,1 (3,0) Tetrakloroeteen µg/l < 0,1 (10) Benseen µg/l (1,0) < 0,1 PAH –d summa µg/l <0,001 < 0,001 (0,10) Benso(a)püreen µg/l <0,001 < 0,001 (0,010) Escherichia coli 100 0 0 0 0 0 0 0 0 0 PMÜ ml (0) Coli-laadsed bakterid 0 0 0 0 0 0 0 0 0 100 ml PMÜ (0) Enterokokid 100 ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 PMÜ (0) Kolooniate arv 22oC <100 <100 <100 <100 <100 <100 <100 <100 <100 PMÜ/ml (100 ) 3 5

Ambla valla Ambla, Aravete, Käravete, Jõgisoo ja Roosna asulate puurkaevpumplate andmed ja joogivee kvaliteedi näitajad. Tabel 7 järg. Näitaja Ambla alevik Ambla vald Puurk. passi nr. Veski tn. AKT nr. M005 3421 Kultuurimaja Ambla Põhikooli Põhjavee kith O3 O3 Puurimise aasta 1989 1972 Tootlikkus m3/h 16,6 Regul. Seade hüdrofoor Veeautomaat Hüdrofoor Sanitaartsoon m 30 50 25 Veepuhastusseade ei ole ei ole ei ole Veepuhastusseadme ei tea ? on vaja eraldada Fe ei ole vaja vajadus Puurkaevu sügavus m 177 45 75 Pumba mark Ebara Ebara Lowara Q mõõtevahend kulumõõtja Kulumõõtja ei ole Vajab rekonstrueerimist hoone katus hoone san. Remont hoone remontida, vana rem., vana hüdrofoor demont., uus kulum. hüdrof. demont., el. välja vahet. + Ammoonium NH4 mg/l (0,5) 0,26 0,43 0,19 PH (6,5 – 9,5) 7,92 7,56 7,4 Üldraud Fe mg/l (0,2) 0,46 2,32 0,092 Kloriid Cl- mg/l (250) 22 7,7 14 - Nitraat NO3 mg/l (50) <0,45 7,0 0,62 - Nitrit NO2 mg/l (0,5) <0,003 0,046 <0,003 Oksüdeeritavus mgO/l (5,0) 0,72 0,92 0,72 Üldkaredus mg-ekv/l (10) 6,14 Sulfaat mg/l (250) <3 41 20 Fluoriid F- mg/l (1,5) 1,5; 2 0,33 1,1 Boor B mg/l (1,0) 1,2 0,09 0,26 Escherichia coli 100 PMÜ 0 0 0 ml (0) Coli-laadsed bakterid 100 0 0 0 ml PMÜ (0) Enterokokid 100 ml PMÜ (0) 0 0 0 Kolooniate arv 22oC <100 <100 <100 PMÜ/ml (100 )

Tabelist 7 nähtub, et Ambla valla joogivee kvaliteedi andmed on kohati puudulikud ja et 11 puurkaevu vett tuleb puhastada. Üle normi on 10 puurkaevus + raud ja kolmes puurkaevus ammoonium NH4 . Praegu on joogivee rauast puhastamise seadmed Roosna keskuse puurkaev-pumplas. Teostatud on Roosna küla joogivee kvaliteedi uuring (Ambla valla Roosna küla joogiveega varustamise uuring. AS Maves. Töö nr. 1085. Tallinn, 2001.) ja paigaldatud on rauaärastusfilter EURA IR 30 T. Valitud joogivee puhastamise lahendus on poolik, sest puudub puhas vesi filtri läbipesemiseks ja kanalisatsioon filtri läbipesuvee ärajuhtimiseks, filtri läbipesemise ajal ei saa küla vett, hoone on suur ja vanu seadmeid täis – talvel torustikud ja seadmed külmuvad. Terve puurkaev- pumpla tuleb rekonstrueerida.

3 6

Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteeti viimasel 18 aastal põhjalikult uuritud ei ole ja nende kohta andmed puuduvad. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite ning raua sisaldus vees. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö. Eraldi probleemiks on omal ajal mustast metallist – malm- ja terastorudest ehitatud ja üledimensioneeritud tarbevee jaotustorustik, mis on kohati läbi roostetanud ja roostet täis settinud. Vesi jõuab tarbijani seoses üledimensioneeritud torustikega sageli mitme ööpäevase ajanihkega ja vee kvaliteet halveneb torustikes oluliselt. Hinnata tuleb torustike tehnilist seisukorda ning amortiseerunud ja mittesobivad torustikud tuleb välja vahetada.

3.1.4. Pinnavesi.

Pandivere kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve, Soome lahte ja Riia lahte suubuvatele jõgedele. Pandivere põhjavee alamvesikonnast toituvad nelja pinnavee alamvesikonna (Pärnu, Peipsi, Viru ja Harju) jõed. Pandivere põhjavee alamvesikonna vooluvetevõrgu tihedus on Eesti alamvesikondadest kõige väiksem, ligikaudu 0,05 km/km2. Alamvesikonna järvesus on väga väike, üle 50 hektari suuruseid järvi polegi. Üle 10 ha suurusega järvi on 11, üle 2 ha suurusega paisjärvi 9, viimastest suurim on Varangu allikajärv (8 ha). Pandivere kõrgustiku võlvil on üksikud karstijärved, nõlval leidub allikatiike ja –järvi, mis on jõgede lätteiks. Kõrgustiku jalamil, eriti lõunas ja idas, on soostunud kallastega madalaid väikese pindala ja veevahetusega järvi või umbjärvi. Kevadise lumesulamise ja suurte vihmasadude perioodil täituvad suuremad maapinnanõod ja väiksemad lohud ajutiselt veega. Kujunevad lühiajalised järved, millest tuntumad on Võhmetu-Lemküla järved Porkuni-Neeruti oosiaheliku naabruses, nn Assamalla luht Tartu-Rakvere maantee ääres, Savalduma karstiala järved jt. Pärast vee aeglast maapõue imbumist jäävad need nõod taas kuivaks. Sellest tulenevalt nimetatakse Pandivere kõrgustikku ajutiste järvede maaks. Sõltuvalt looduslikust eripärast kuuluvad rohketoiteliste järvede hulka Väinjärv, Jäneda Kalijärv ja Käravete paisjärv ning pruuniveeliste vähetoiteliste järvede hulka kuulub Udujärv. Pandivere kõrgustiku keskosas, pindalaga 1375 km2 infiltreerub aastas keskmiselt 306 mm paksune veekiht. Sellest veest väljub kõrgustiku jalamil allikate kaudu jõesängidesse 181 mm ehk 59 %. 3 7

Pandivere põhjavee alamvesikond haarab kogu infiltratsiooniala ja Pandivere kõrgustikku ümbritseva allikate esimese vööndi. Suuremad allikad on Norra- Oostriku, Kihme, Jäneda, Imastu, Lavi, Kulina ja Simuna. Veekogude vee keemiline seisund on reeglina hea. Nitraatlämmastiku sisalduse poolest ei vasta Pandiveres jõgede ülemjooksude vesi küll sageli hea klassi nõuetele, kuid kalade elu- ja paljunemispaikade kaitseks pole oluline nitraatlämmastiku sisaldus jõgedes, vaid piisav hapniku olemasolu. Seepärast võiks kaaluda nitraatlämmastiku lubatud sisalduse suurendamist allikatest toituvates jõgedes. Vee kvaliteet on kõikjal Pandivere alamvesikonnast algavates jõgedes viimase 10-15 aastaga oluliselt paranenud. Supluskohti, mida inimesed on harjunud aegade jooksul kasutama on alamvesikonnas palju, kuid avalikke supluskohti, mis on arvel ka tervisekaitsetalituses, on vaid 5: Lääne-Viru maakonnas Porkuni järv, Neeruti Eesjärv ja Äntu Suurjärv ning Järva maakonnas Väinjärv, Järva-Jaani paisjärv ja Rava paisjärv. Tervisekaitsetalituste andmetel Pandivere alamvesikonna supluskohtades olulisi reostusjuhte teada ei ole. Vee kvaliteet veekogudes peab olema piisavalt hea, et ka reostuse suhtes tundlikumad liigid neis elada saaks. Jõe-elustikule mõjub otseselt orgaaniline reostus, vee reostatus biogeenidega on vähem tähtis. Praegu on vee kvaliteet praktiliselt kõigis Pandivere põhjavee alamvesikonnast algavates jõgedes vee- elustiku normaalseks arenguks piisav. Lõheliste elupaikadena kaitstavate jõgede hulka kuuluvad Preedi, Valgejõgi, Vodja, Jägala, Jänijõgi, Loobu, Oostriku, Põltsamaa, Kunda. Vooluveekogude seisundi üldhinnangu järgi on enamus Pandivere alamvesikonna jõgedest heas seisundis. Väga heaks võib lugeda Ilmandu jõe ja Prandi jõe ülemjooksu seisundit. Keskmises seisundis on enamasti tehisveekogud (peakraavid) ja inimtegevusest enammõjutatud jõelõigud (Põltsamaa jõe ülemjooks, Soolikaoja jt). Mitterahuldavas seisundis on Järva-Jaani peakraav, mis on eesvooluks Järva-Jaani asula halvasti puhastatud heitveele.

Valla territooriumil paknevad järgmised veejuhtmed: Ambla jõgi, Jänijõgi, Soodla jõgi, Sääsküla oja ning Koigi ja Tammiku peakraavid. Neist Ambla jõgi, Jänijõgi ja Sääsküla oja on veeallikaks Tallinna veehaardesüsteemile. Sademevee äravool toimub kraavituste kaudu vooluveekogudesse. Seoses probleemidega reovee kogumisel ja puhastamisel ning intensiivse põllumajandusega jõuavad biogeenid vooluveekogudesse ja põhjavette. Ambla vallas paiknevad vooluveekogud kuuluvad Tallinna joogiveehaarde süsteemi.

Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. aasta määrusele nr. 65 “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi” on Järvamaal Ambla vallas tunnistatud reostustundlikeks veekogudeks Ambla jõgi, Jänijõgi, Soodla jõgi, Sääsküla oja ja Tammiku peakraav. 3 8

Ambla vallas juhitakse Ambla aleviku kahe maja, Käravete aleviku ja Jõgisoo küla heitvesi Ambla jõkke, Aravete aleviku heitvesi juhitakse Sääsküla ojja ja Roosna küla heitvesi Tammiku peakraavi. Heitveesuublana kasutatavate kraavide ja jõgede vooluhulk on väga väike ja sageli on suvekuudel need veest tühjad. Normikohaselt puhastamata reovesi on otseseks ohuks nii pinna- kui põhjaveele.

3.1.5. Tehiskeskkond.

Omavalitsuse roll ettevõtluse toetamisel on soodsa ettevõtluskliima loomine, mis sõltub valla ressurssidest ja inimeste aktiivsusest. Majandustegevus on valla arengu aluseks. 2006. a jaanuari seisuga oli Ambla vallas registreeritud (ja tegutses) 43 äriühingut (39 osaühingut ja 4 aktsiaseltsi) ja 74 FIEd. Ettevõtlusaktiivsus, kui arvestada ainult äriühinguid, on 23 ettevõtet tuhande elaniku kohta; kui arvestada ka FIEsid, siis on vastav näitaja 52. Võrdluseks: Eesti keskmine on 30 ja Järvamaa keskmine 25 ettevõtet tuhande elaniku kohta. Lisaks äriühingutele on registreeritud 33 mittetulundusühendust, sh 20 korteriühistut. Lisaks eraettevõtetele asuvad valla territooriumil riikliku srtuktuuri asutustena Lääne-Eesti Päästekeskuse Järvamaa Päästeosakonna Aravete tugikomando, Lääne Politseprefektuuri Paide Politsejaoskonna Aravete Konstaabli jaoskond ja Riigimetsa Majandamise Keskuse Rava Metskond. Ambla vallas oli tööealist elanikkonda 1. jaanuari 2006. a. seisuga 1938 inimest ehk 80 % valla elanikkonnast. Neist olid majanduslikult mitteaktiivsed (õpilased, üliõpilased, pensionärid jne) 614 inimest ehk 31,7 %. Tööealisest elanikkonnast moodustas tööjõu 1321 inimest ehk 68,3 %. Neist omakorda oli tööga hõivatud 1301 inimest, mis moodustab 53,7 % valla elanikest. 2005. aastal tööga hõivatud inimestest töötas väljaspool Ambla valda 58,4 % ehk 760 inimest (Maksu- ja Tolliameti andmed 2005. a kohta).

Suurima tööhõivega on põllumajandustootmine, mille säilitamine vallas on üks prioriteete. Tööstusettevõtted tegelevad ehitusmaterjalide ja metallkonstruktsioonide tootmisega, puidutöötlemisega, ehitustegevusega ja õmblemisega. Elanikkonda teenindavad Aravete Keskkool, Ambla Põhikool, Aravete Lasteaed, Aravete Tervise- ja Hooldekeskus, Aravete Tervise- ja Spordikeskus, perearstid, hambaarstid, apteegid, kauplused, Eesti Posti teeninduspunktid, Hansapanga sularahaautomaat, AS Aravete Kütus.

3 9

Maksu- ja Tolliameti 2005. aasta andmete alusel on Ambla vallas hinnanguliselt ca 670 töökohta. Suurimad tööandjad Ambla vallas on: Aravete Agro OÜ (308 töötajat), Ambla Vallavalitsus koos hallatavate asutustega (129), Aravete Saeveski AS (60), Aravete Metallitööde OÜ (24), RR Lektus AS (21), TKM Ehitus OÜ (19), Arme Turvas OÜ (16), Järvamaa Päästeteenistus (15). Väljaspool Ambla valda asuvatest ettevõtetest on suurim Ambla valla elanikele tööd andev ettevõte Aegviidu Puit AS (43 töötajat Ambla vallast), mis asub Harjumaal Aegviidu vallas.

Ambla vallas on elanike toimetulek, arvestades riiklike toetuste kogusummat elaniku kohta, parem kui naabervaldades. Näiteks 2004. aastal maksti Ambla vallas ühe elaniku kohta riiklikke toetusi keskmiselt 57 krooni, Järva-Jaani vallas 130 kr ja Albu vallas 161 kr; samas Järva maakonna ja Eesti keskmine oli 174 krooni (Statistikaameti andmed).

3.2. Elanikkond.

Seisuga 10. 01. 2006. a. oli rahvastikuregistri andmetel Ambla vallas 2423 registreeritud inimest. Koostamisjärgus oleva Järva maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringu kohaselt on Ambla vald jagatud kolmeks kandiks e paikkonnaks: Ambla, Aravete ja Käravete. Registreeritud elanike arv kantides ja alevikes/külades 2006. a alguse seisuga ja võrdlevalt eelmise arengukava koostamise aegse seisuga (01. 04. 2003. a.) on toodud tabelis 8. Asustustiheduse poolest on Ambla vald (14 inimest/km2) lähedane Järvamaa keskmisele (14,5 inimest/km2), samas tihedama asustusega kui Eesti vallad keskmiselt (10,5 inimest/km2). Ambla valla territooriumil paikneb kolm suuremat asulat (Aravete, Ambla ja Käravete alevikud) ning 10 küla: Jõgisoo, Kukevere, Kurisoo, Mägise, Märjandi, Raka, Rava, Reinevere, Roosna, Sääsküla külad.

Ambla valla rahvaarv on 2006. aasta jooksul suurenenud (vt tabel 8) 4 elaniku võrra. Ambla vald oli 2006. aastal ainuke omavalitsus Järvamaal, kus elanike arv suurenes. Suurenemine on toimunud sisserände arvel, kuna loomulik iive oli 2006. 4 0 aastal negatiivne. 2006. aastal sündis vallas 27 last (2005. a 25 last), surmajuhtumeid oli 32.

Registreeritud elanike arv Ambla vallas. Tabel 8. Kant, alevik/küla 01.01.2006 01.01.2007 muutus (+/-) Ambla kant, sh 764 741 -23 Ambla alevik 387 374 -13 Jõgisoo küla 111 108 -3 Raka küla 65 57 -8 Reinevere küla 68 72 +4 Roosna küla 133 130 -3 Aravete kant, sh 1248 1275 +27 Aravete alevik 1003 1039 +36 Kurisoo küla 107 104 -3 Sääsküla küla 73 69 -4 Rava küla 30 28 -2 Mägise küla 35 35 0 Käravete kant, sh 411 411 0 Käravete alevik 288 278 -10 Märjandi küla 74 71 -3 Kukevere küla 49 62 +13 KOKKU 2423 2427 +4

3.2.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad.

Vastavalt Veeseadusele peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee suunamiseks suublasse. Keskkonnaminister oma määrusega kehtestab reovee kogumisalade määramise kriteeriumid, arvestades pinnase looduslikke tingimusi. Reovee kogumisalade piirid määratakse üldplaneeringuga.

Keskkonnaministri 15. mai 2003. a. määrusega nr. 48 “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” kehtestatakse reoveekogumisala kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. Määruse § 2 on toodud reostuskoormus reovee kogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi: 1. Reoveekogumisala tuleb moodustada juhul, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem, kui 30 inimekvivalenti (ie). 2. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist 4 1

reostuskoormust rohkem kui 15 ie. 3. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie.

§ 3. Sotsiaalmajandusliku kriteeriumi arvestamine. Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumina leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50 % ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. § 4. Reovee kogumisalade määramine käesoleva määruse § -s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate koormuste puhul. Keskkonnateenistuse ettepanekul tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks reovee kogumisala määrata ka käesoleva määruse § -s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate reostuskoormuste korral.

Ambla vallas on reovee kogumisaladeks Ambla, Aravete ja Käravete alevike ja Jõgisoo küla tiheasustuisalad (maakonnaplaneeringu järgi) ning Roosna külas kompaktse hoonestusega külakeskus.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) kasutajad Ambla vallas praegu ja aastaks 2019. Tabel 9. Jrk. Asula nimi Elanikke 01. 01. 2007. a. ÜV/K kasutajad nr. 2007. a. 2019. a. 1. Aravete alevik 1039 990/790 1100/1100 2. Ambla alevik 374 20/18 400/400 3. Käravete alevik 278 125/50 300/300 4. Roosna küla 130 50/- 60/60 5. Jõgisoo küla 108 85/85 120/120 Kokku: 1929 1270/943 1980/1980

3.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime.

Eesti keskmine veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstav summa ühe inimese kohta oli 2006. aastal 920 krooni. Eesti keskmine vee- ja kanalisatsioonitariif elanikkonnale oli 01. 01. 2006. a. seisuga 25 krooni m3 eest. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse maksumus piirkonniti on väga erinev ja võib maakohtades olla näiteks 2 – 4 korda väiksem, kui Tallinnas ja teistes suuremates linnades, millest tulenevalt jätkub maakohtades veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuselt saadavast rahast vaid olemasolevate süsteemide käigushoidmiseks.

4 2

Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse peale ei tohiks kuluda üle 4 % leibkonna sissetulekust.

Ambla Vallavalitsuse määrusega nr. 7 03. 06. 2004. a. on kehtestatud veevarustuse ja heitvee teenuse hind: 1. Kehtestada alates 01. 10. 2004. a. veevarustuse ja heitvee teenuse hind: 1.1. Veeteenus – käibemaksuta 8,52 kr/m3, käibemaksuga 10,05 kr/m3. 1.2. Heitveeteenus - käibemaksuta 13,80 kr/m3, käibemaksuga 16,28 kr/m3.

2006. aastal oli töötajate keskmine brutopalk Järvamaa maakonnas ca 6400 krooni ja Ambla vallas 6249 krooni.

3.2.3. Tööpuudus.

Registreeritud töötute arv ja töötute osakaal on viimastel aastatel languses. Tööturuameti andmetel oli 1. jaanuari 2006. a seisuga Ambla vallas 17 registreeritud töötut, kes moodustasid tööealisest (15–74-a) elanikkonnast 1,6 % (Järva maakonna keskmine 2,3 % ja Eesti keskmine 3,2 %). Valla rahvastik on viimastel aastatel kuni aastani 2006. vähenenud. 2006. aasta jooksul on rahvaarv suurenenud (vt tabel 8) 4 elaniku võrra. Probleemiks on olnud noortele sobivate töökohtade vähesus ja väljaspool valda töötavate inimeste suur osakaal. Samuti puudub adekvaatne informatsioon töötute huvialade kohta, mille baasil saaks paremini korraldada töötute koolitamist. Olukord on paranenud Aravete alevikus, kus on tootmistegevus laienenud ja sellega seoses on suurenenud töökohtade arv.

Töötute arv Ambla vallas on viimastel aastatel oluliselt vähenenud ja 2007. aastal on see 7 töötut.

3.2.4. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse arvete laekumine.

Abonentidele esitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete laekumise % oli 2006. aastal:

1. Avoterm Aqua OÜ Aravete alevik 90 % Ambla alevik 90 % 4 3

Käravete alevik 95 % Roosna küla 92 % Jõgisoo küla 95 %

2. Aravete alevikus saavad ühe korruselamu elanikud vee Aravete Agro OÜ käest ja arvete laekumise % on 98.

Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete eest tasumata jätmise põhjusteks on osadel inimestel väikesed sissetulekud, osadel inimestel aga hoolimatus. Arvestades eespooltoodut võib hinnata elanikkonna maksevõimet järgnevalt: - ca 35 % elanikkonna maksevõime on hea; - ca 35 % elanikkonna maksevõime on rahuldav; - ca 30 % elanikkonna maksevõime on madal.

3.2.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta.

Veetarve 2007. aastal. Tabel 10. Jrk. Asula nimi Elanikke Ühisv. Ühisvee- Elanike Ettevõtete Veekadu Veetarve nr. 2007. a. teenust ka- võrku tarbitud tarbitud m3/d liitrit alguses sutavate pumbatud vesi vesi m3/d elaniku elanike arv vesi m3/d m3/d kohta ööpäevas 1. Aravete alevik 1039 990 79,1 55,3 14,9 8,9 56 2. Ambla alevik 374 20 1,8 1,7 - - 85 3. Käravete alevik 278 125 68,6 13,4 42,8 12,4 107 4. Roosna küla 130 50 6,7 4,9 - 1,8 98 5. Jõgisoo küla 108 85 5,0 4,7 - 0,3 55

Veeheide 2007. aastal. Tabel 11. Jrk. Asula nimi Elanikke Ühiskanal. Ühiskanal. Olmereo- Tootmis- Sademevesi Veeheide nr. 2007. a. teenust vastu vesi m3/d reovesi ja inf. vesi liitrit alguses kasutavate võetud m3/d m3/d või % elaniku elanike reovett kohta arv m3/d ööpäevas 1. Aravete 1039 790 58,1 41 17 - 10 % kuni 52 alevik + 20 % 2. Ambla alevik 374 18 1,4 1,4 - - 78 3. Käravete 278 50 6,1 6,1 - - 10 % kuni 122 alevik + 20 % 4. Roosna küla 130 Ühiskanalisatsiooni ei ole 5. Jõgisoo küla 108 85 4,7 4,7 - - 5 % kuni 55 + 10 %

4 4

3.2.6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond.

I Lokaalveevarustuse ja –kanalisatsiooni olukord asulates. Ambla valla asulates, kus puudub ühisveevärk ja –kanalisatsioon on veevarustuse ja –kanalisatsiooni olukord enamasti mitterahuldav. Elanikkonna seas 2007. a. läbi viidud küsitluse järgi on kuivkäimlate ja salvkaevude olukord praktiliselt kõikides külades halb. Tarbevee saamiseks kasutatakse madalaid (keskmiselt 3 – 6 m sügavusi) salvkaevusid ja reovee käitlemiseks kuivkäimlaid, kogumis- ja imbkaevusid. Tarbevee salvkaevud on enamasti ehitatud oskamatult, millest tulenevalt pääseb sademevesi kaevu ümbritsevalt territooriumilt kaevu. Sageli on kaev kõrvuti lekkivate kanalisatsioonisüsteemidega. Rohkesti kasutatakse kuivkäimlaid, harva kogutakse reovesi kogumiskaevudesse. On üksikuid imbsüsteeme. Praktiliselt 80 % kogumiskaeve ei vasta nõuetele. Kaevud lekivad. Reovett ei veeta Aravete aleviku purgimissõlme vaid enamasti laotatakse oma krundile aiasaaduste väetamiseks või põllule. Esmalt ja kiiremas korras tuleb korda teha olemasolevad veevarustussüsteemid ja tiheasustusega aladele ehitada ühisveevärk, et oleks kaitstud inimeste tervis. Teises järjekorras tuleb korraldada reovee vedamine Aravete aleviku purgimissõlme ja kogumiskaevude vastavusse viimine kehtivate nõuetega.

II Veekvaliteedi vastavus Sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määruse nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele. Ambla valla elanike veevarustus põhineb sügavatel ja pinnalähedastel põhjaveekihtidel. Ambla valla territoorium paikneb hüdrogeoloogiliselt ebasoodsas piirkonnas. Ambla valla puurkaevude vett tuleb puhastada (vt. tabel 7). + Osades asulates on joogivees üle normi raud ja ammoonium NH4 , Amblas Veski tn. puurkaevu vees ka Fluoriid. Joogivee puhastusseadmed on Roosna külas, kahjuks ei taga aga need elanikkonna pidevat varustamist normikohase joogiveega ja puhastusseadmed rekonstrueeritakse 2008. a.

Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi kohta andmed puuduvad – viimati uuriti neid 18 aastat tagasi. Salvkaevud on madalad ja toituvad kõige ülemisest põhjaveekihist. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest, lekkivatest kanalisatsioonisüsteemidest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite ning raua sisaldus vees. Tervisekaitse seisukohast ei ole salvkaevud tiheasustusaladel ja põllumajanduslike tootmiskomplekside läheduses arvestatavad elanike varustamisel kvaliteetse joogiveega. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö.

4 5

III Lekkivate reovee kogumiskaevude olemasolu asulates ja nende mõju joogiveele. Lekkivaid reovee kuivkäimlaid ja kogumiskaeve on praktiliselt kõigis Ambla valla asulates. Kuna väga palju kasutatakse madalaid joogivee salvkaevusid ja korraldamata on tervel valla territooriumil kogumiskaevude reovee vedamine Aravete aleviku reoveepuhasti purgimissõlme, siis lekkivate kogumiskaevude ja kanalisatsioonitorustike mõju joogivee kvaliteedile on suur. Samas peab nentima, et salvkaevude vee kvaliteedi uuringuid viimasel ajal tehtud ei ole.

IV Veega levivate nakkushaiguste puhangute juhtumid. Aravete, Ambla, Käravete, Jõgisoo ja Roosna asulate ühisveevärgi puurkaevude vee mikrobioloogilised näitajad on olnud stabiilsed ja joogivee nõuetele vastavad, kõikuvused on olnud veevõrgus tarbimiskohal avariide ajal. Ambla vallas viimastel 14. aastal joogiveega levivaid nakkushaiguste puhanguid ei ole registreeritud. Hajaasustuse kaevudest võetava vee kvaliteedi kohta suures osas andmed puuduvad. Hajaasustuse kaevude vee tarbimisest tervise häired ei ole välistatud. Vastavate uuringute vajadus on väga suur.

V Ülemiste põhjaveekihtide sanitaarseisundi muutumise prognoos. Ambla vallas on ülemise põhjaveekihi sanitaarne seisund olnud pigem halb kui hea. Hinnang toetub kohalike elanike seas läbi viidud küsitlusele. Ülemise põhjaveekihi sanitaarset seisundit on mõjutanud peamiselt: - lautadest põldudele veetav sõnnik; - põllumajanduslik hajureostus; - nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad; - mitteefektiivselt toimivad reoveepuhastid; - lekkivad kanalisatsioonisüsteemid (kuivkäimlad, kogumiskaevud, torustikud, vaatluskaevud jne.); - reovee laotamine reostustundlikel aladel aedadesse ja põldudele.

Juhul kui lähemal ajal ei võeta tarvitusele tõsiseid abinõusid nüüdisaegsete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamiseks, toimub edasi ülemiste põhjaveekihtide vee kvaliteedi halvenemine.

4 6

3.3. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid. 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse iseloomustus.

Ambla vallavolikogu ja -valitsus tegutsevad ühtse süsteemina, et tagada kõigile valla elanikele tasakaalustatud, toimiv ning säästvalt ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond. Kohaliku omavalitsuse ametnikud, kasutades eelarvet, korraldavad valla elu vastavalt arengukavale ja täidavad riigi poolt seadustega pandud kohustusi. Ambla vallavolikogu on valla kõrgemaks kohalikuks võimuorganiks. Volikogu korraline istung kutsutakse kokku regulaarselt üks kord kuus. Volikogu juurde on moodustatud 5 alalist komisjoni: revisjonikomisjon, kultuuri- ja hariduskomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, maaelukomisjon, majandus- ja eelarvekomisjon millede esimehed on volikogu liikmed. Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks. Vallavalitsus koosneb viiest liikmest: vallavanemast ja 4 liikmest. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelevad Ambla vallas vallavanem ja abivallavanem.

3.3.2. Ambla valla eelarve.

Vallaeelarve maht on kasvanud pidevalt, olles 2006. aastal 29 493 640 krooni (2005. a. eelarve täitmine 25 440 580 kr). Eelarve kulud ühe elaniku kohta on 2006. aastal 12 172 krooni. Halduskulude osakaal valla eelarves oli 2006. aastal 3 237 750 kr, mis moodustas 10,9 % eelarve mahust. 2005. aastal oli vastav näitaja 9,9 % ja 2004. aastal 9,8 %. 2006. aastal oli suurim kuluvaldkond haridus, mille osakaal oli 54,7 % eelarve kuludest.

Ambla valla eelarve maht ja olulisemad suhtarvud. Tabel 12. Näitaja 2005. a. 2006. a. 2007. a. (täitmine) (täitmine) (eelarve 15. 03. 2007. a.) Eelarve kogumaht 25 440 580 kr 29 294 825 kr 34 777 403 kr Eelarve kulud elaniku kohta ö10,9 tuh kr ö12,2 tuh kr ö14,3 tuh kr Halduskulude osakaal 9,9% 11,2% 12,1% Hariduskulude osakaal 56,2% 56,0% 50,3%

4 7

Lähitulevikku planeeritud suurematest investeeringutest veevarustuse ja kanalisatsiooni alal, võib nimetada Ambla, Aravete ja Käravete alevike ning Jõgisoo ja Roosna külade veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, milleks osaletakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis “Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandusprojekt”. Ambla valla võimalused laenu võtmiseks ja investeeringuteks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on Ambla Vallavalitsuse hinnangul head. Aastatel 2007. kuni 2010. on planeeritud keskkonnakaitselisteks investeeringuteks (osalemiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis) võtta laenu vastavalt vajadusele.

3.3.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni normatiivaktid.

Ambla vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud Ambla vallavolikogu poolt kestestatud Ambla valla territooriumil kehtivate õigusaktidega (vt. alapunkt 2.1.).

3.3.4. Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel.

Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelevad Ambla vallas vallavalitsuse koosseisus vallavanem ja abivallavanem. Veemajandusega otseselt tegelevate isikute arv on 2.

Ambla Vallavalitsus ei doteeri ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduvat, samuti ei ole veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks võetud laene.

Vallavalitsus: - vaatab läbi Ambla vallas tegutseva vee-ettevõtte taotlused veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste hindade kehtestamiseks ning lähtuvalt Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse paragrahvist 6 ja Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse paragrahvist 14 ja Ambla vallavolikogu poolt kinnitatud teenuse hinna reguleerimise korrast kehtestab vallavalitsus oma korraldusega veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad. - korraldab Ambla valla territooriumil veemajanduslike projektide algatamist, nende prioritiseerimist ja läbiviimist. 4 8

- valmistab ette Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja sellega seonduvad seadusandlikud aktid. - korraldab Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise arengukava koostamise. - korraldab Ambla vallas veemajandust. Valla volikogu: - lähtuvalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikest 3 kehtestab kohalike vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad. - määrab Konkurentsiseaduse § 14 lõike 7 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vee-ettevõtja (ÜVKS § 7 lg 2).

4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid. 4.1. Ühisveevärgi objektid. 4.1.1. Puurkaev-pumplad.

Ambla vallas paiknevate puurkaevude asukohad on näidatud säilinud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kaartidel ja valla üldplaneeringu kaartidel. Suuremate asulate puurkaevpumplate ja nendega tarbijatele edastatava vee kvaliteedi iseloomustus ning puurkaev-pumplate tehnilise seisukorra kirjeldus on toodud tabelis 7. Lähitulevikus tuleb modelleerida kõigi viie suurema asula (Aravete, Käravete, Ambla; Roosna ja Jõgisoo) veevarustussüsteemid. Asulates on puurkaevude arv põhjendamatult suur ja otstarbekas on tiheasustusalade ühisveevärgi arendamiseks mittevajalikud puurkaevud tamponeerida.

4.1.2. II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid.

Ambla vallas joogivee II astme pumplaid ja nende juurde kuuluvaid veereservuaare ei ole. Ambla vallas veetorne ei ole.

4.1.3. Veetorustikud.

Ambla vallas suuremate asulate veevõrk on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi, täpne teave rajamisaja kohta puudub. Ehitamisel on kasutatud peamiselt malmtorusid. 4 9

Veetorustike tehniline seisukord. Tabel 10. Jrk. Toru Toru Veetorustiku vanus aastates Kokku nr. mater- läbi- 0-5 6-10 11-15 16-20 21-25 26-30 Üle jal mõõt 30 mm Torustiku pikkus m Asula: Aravete alevik Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 1. Teras 25 866 1020 1886 2. 32 625 1800 1000 3425 3. 50 943 943 4. 100 31 31 5. Plast 25 200 200 6. 32 150 150 7. 50 200 200 8. 75 500 500 9. Malm 50 126 126 10. 75 503 503 11. 100 2800 3542 5342 12. 150 189 189 13. 200 126 126 Kokku: 1050 625 5466 7480 13621 Üle 30 aasta vanuste veetorustike tehniline seisukord on väga halb. Esimeses järjekorras tuleb välja vahetada üle 30 aasta vanused torustikud. Asula: Ambla alevik Objekti valdaja: Ambla vald 14. Aleviku ühisveevärk on välja ehitamata. Välja tuleb ehitada terve aleviku tiheasustusosa ühisveevärk. Asula: Käravete alevik Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 15. Teras 25 150 150 16. 32 100 500 600 17. 50 1000 1250 2250 18. Malm 100 800 1200 1000 3000 Kokku: 8 00 2450 2750 6000 Korras on 800 m malmtoru, ülejäänud torustik tuleb välja vahetada. Asula: Roosna küla Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 19. Plast 32 360 360 20. Teras 25 180 180 21. 32 1620 1620 22. Malm 100 640 640 Kokku: 360 820 1620 2800 Välja tuleb vahetada kõik üle 25 aasta vanad torud. Asula: Jõgisoo küla Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 23. Teras 25 20 20 24. 32 25 25 25. 50 555 555 26. Malm 100 300 300 Kokku: 900 900 Kõik torustikud tuleb asendada uute torustikega.

5 0

4.1.4. Siibrikaevud ja siibrid.

Siibrikaevude ja siibrite tehniline seisukord. Tabel 11. Jrk. Kaevu nr. Siibri Siibrite vanus aastates Kokku nr. mõõt 0-5 6-10 11-15 16-20 21-25 26-30 Üle mm 30 Siibrite arv Asula: Aravete alevik Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 1. 96 kaevu 25 kuni 6 15 30 45 96 200 Rekonstrueerida tuleb kas osaliselt või täielikult 90 siibrikaevu. Asula: Käravete alevik Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 2. 34 kaevu 25 kuni 14 20 34 100 Siibrikaevude tehniline seisukord on halb. Kõik siibrikaevud tuleb rekonstrueerida. Asula: Roosna küla Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 4. 21 kaevu 25 kuni 3 7 11 21 100 Siibrikaevude tehniline seisukord on halb. Töökorras on veel ainult 3 siibrit. Ülejäänud 18 siibrikaevu tuleb rekonstrueerida. Asula: Jõgisoo küla Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 4. 8 kaevu 25 kuni 2 6 8 100 Siibrikaevude tehniline seisukord on halb. Kõik siibrikaevud tuleb rekonstrueerida.

Ambla alevikus siibrikaeve ei ole.

4.1.5. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad.

Ambla valla Ambla, Käravete, Roosna ja Jõgisoo asulates hüdrandikaeve ja hüdrante ei ole. Aravete alevikus on kolm hüdranti, mida ei kasutata, sest puudub piisavas koguses ja vajaliku survega vesi.

Ambla vallas on järgmised tuletõrjeveevõtukohad: 1. Aravete alevikus Preediku järv. 2. Jõgisoo külas Ambla jõgi. 3. Käravete alevikus Käravete paisjärv. 4. Ambla alevikus Ambla jõgi.

Aravete alevikus on kaks tuletõrje veevõtumahutit, mida ei kasutata. Mõlemad mahutid tuleb korda teha ja võtta kasutusse.

5 1

4.1.6. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad.

Ambla valla puurkaevude vett tuleb puhastada – vt. tabel 7. Üle normi on 9 + puurkaevus raud ja kolmes puurkaevus ammoonium NH4 . Praegu on joogivee rauast puhastamise seadmed Roosna keskuse puurkaev-pumplas. Roosna külas on teostatud joogivee kvaliteedi uuring (Ambla valla Roosna küla joogiveega varustamise uuring. AS Maves. Töö nr. 1085. Tallinn, 2001.) ja on paigaldatud rauaärastusfilter EURA IR 30 T, mille lahendus on puudulik. Kindlasti on vaja paigaldada joogivee puhastamise seadmed järgmistele kaevudele: I Rauaärastusseadmed: 1. Ambla aleviku kultuurimaja puurkaev, AKT nr. M005. 2. Käravete aleviku pargi puurkaev, pass nr. 1941. 3. Roosna küla pereelamute puurkaev, pass nr. 6316. 4. Roosna küla veisefarmi puurkaev, pass nr. 4625. 5. Aravete aleviku Roodeni puurkaev, AKT nr. M013. 6. Aravete aleviku Kangrumäe puurkaev, pass nr. 1286. 7. Aravete aleviku Mägise farmi puurkaev, pass nr. 4534. + II Ammooniumi NH4 ärastamisseadmed: 8. Käravete aleviku Kingissepa puurkaev, AKT nr. M003. + III Ammooniumi NH4 ja raua ärastamisseadmed: 9. Roosna küla keskuse puurkaev, pass nr. 2539. 10. Aravete aleviku Aniste puurkaev, AKT nr. M014.

+ Kolmevalentne kolloidne raud ja ammoonium NH4 eraldatakse veest survefiltrite kvartsliivas. Vee puhastamise käigus väheneb ka mangaani ja ammoniaagi sisaldus vees, vee hägusus, värvus ja eralduvad põhjavees leiduvad gaasid (H2S, N, CO2 jt.) ja tõuseb vee pH. Tänu aeratsioonile on survefiltrist väljuvas vees küllaldaselt lahustunud hapnikku, mis annab veele värske maitse ja lõhna. Küllaldane hapnikusisaldus (> 2,0 mgO2/l) loob eelduse ebasoovitatava anaeroobse keskkonna likvideerimiseks asula veetorustikes ning korrosiooni pidurdumiseks veevõrgus. Puhastatud vesi juhitakse läbi hüdrofoori veevõrku. Filtrite läbipesemise vesi juhitakse kanalisatsiooni või kraavi.

4.2. Ühiskanalisatsiooni objektid. 4.2.1. Kohtpuhastusseadmed.

Ambla vallas põllumajandus- ja tööstusettevõtetel toimivaid kohtpuhastusseadmeid ei ole. Kohtpuhastusseadmed tuleb korda teha või ehitada järgmistele tootmisobjektidele: 5 2

1. Aravete alevikus Aravete Agro OÜ töökodade muda-õlipüünis. 2. Aravete lasteaia söökla rasvapüünis. 3. Aravete Agro OÜ Mägise suurfarmi reovee Q ja R ühtlustamiseks vooluhulgaühtlusti. 4. Aravete Agro OÜ Käravete suurfarmi reovee Q ja R ühtlustamiseks vooluhulgaühtlusti. 5. Aravete Agro OÜ Roosna suurfarmi reovee Q ja R ühtlustamiseks vooluhulgaühtlusti.

Töökorras on Aravete Keskkooli söökla rasvapüünis. Kohtpuhastusseadmed tuleb vee-ettevõtte (Avoterm Aqua OÜ) nõudmise korral ehitada Ambla valla eraettevõtetel oma vahenditega. Kohtpuhastusseadmete vajaduse väljaselgitamiseks Ambla vallas tuleb koostada eraldi uurimistöö.

Bioloogilised reoveepuhastid on konstrueeritud asulareovee ja sellele lähedase koostisega tootmisreovee puhastamiseks. Vastavalt Eesti aereeritavate reoveepuhastite projekteerimisjuhendile on reoveepuhastitesse juhitavale reoveele kehtestatud terve rida nõudmisi. Olme- ja tööstusreovee segu ühispuhastusel bioloogiliste meetoditega peab reovesi vastama järgmistele tingimustele: pH piires 6,5...8,5; temperatuur piires 6...30 oC; üldsoolsus kuni 10 g/l; BHTt kuni 500 mg/l biofiltritele ja väljatõrjeaerotankidele; BHTt kuni 1000 mg/l hajutatud vee sissevooluga aerotankidele (olmereoveel võib BHTt lugeda võrdseks BHT20 -ga). Kui BHT t > 1000 mg/l peab puhastus olema kaheastmeline. Esimeses astmes tuleb kasutada, sõltuvalt reovee koostisest, metaan- või aerotanke, teise astmena mõlemal juhul bioloogilist puhastust. Reovesi ei tohi sisaldada: lahustumata õlisid, vaike, masuuti; ei tohi sisaldada bioloogiliselt mittelagunevaid pindaktiivseid aineid; ei tohi sisaldada biogeenseid elemente vähem kui BHTt : N : P = 100 : 5 : 1; ei tohi sisaldada kahjulikke aineid kontsentratsioonides, mis ületavad tabelis 12 toodud piirmäärad.

Tootmisettevõtetest kanaliseeritav reovesi on tavaliselt sõltuvalt tootmistehnoloogiast ja tootmiskultuurist väga spetsiifilise koostisega ja nõuab praktiliselt igal objektil individuaalset lähenemist. Ka vooluhulga ebaühtlus on suur ja see võib kahel sama toodangut andval ettevõttel täielikult erineda. Kui reovesi sisaldab mineraalseid lisandeid või vajab füüsikalis-keemilist puhastamist, on otstarbekas selle eelnev mehaaniline puhastamine olmereoveest lahus. Orgaanilisi aineid sisaldavat reovett on paljudel juhtudel soovitatav bioloogiliselt puhastada koos olmereoveega, eelneb ühine või eraldi mehaaniline puhastamine. Kui ettevõte asub suuremas asulas, siis tööstus- ja olmereovee koos- või eraldipuhastamine sõltub suuresti majanduslikust tasuvusest ja reovee asulakanalisatsiooni vastuvõtu tingimustest. Juhul, kui reovesi ei vasta asulavõrku juhtimise tingimustele, nähakse ette reovee (või selle osa) kohalik eelpuhastus. 5 3

Kohteelpuhastusseadmed rajatakse tavaliselt hooneväljundile kas hoonesse või väljapoole seda.

Kahjulike ainete piirmäärad reoveepuhastuses. Tabel 12. Ainete nimetus Suurim lubatud kontsentratsioon Puhastusefekt % mg/l 1. Nafta- ja põlevkiviõlisaadused1) 25 (peale puhastit ei tohi ületada 85...90 1,0 mg/l) 2. Sünteetilised pindaktiivsed ained2): bioloogiliselt pehmed (biopuhastites oksüdeeruvad): - anioonsed 20 80 - mitteioniseeritud 50 90

vahepealsed: - anioonsed 20 60

- mitteioniseeritud 20 75

3. Väävlit sisaldavad värvained 25 90

4. Sünteetilised (aktiivsed, 25 70 disperssed, happelised, metalle sisaldavad) värvained 1) Naftasaadused on vähepolaarsed või mittepolaarsed ühendid, mis lahustuvad heksogeenis. 2) Kui reovesi sisaldab anioonsete ja mitteioniseeritud pindaktiivsete ainete segu, siis nende üldsisaldus ei tohi olla üle 20 mg/l.

Piimafarmides pärineb tootmisreovesi torustike pesemisest, piimakojast (peamiselt piimamahutite pesemisest) ja olmereovesi personali olmeruumidest. Reovesi sisaldab bioloogilist puhastust pärssivaid desinfektante. Reovee hulk ja kontsentratsioon sõltub farmi suurusest, sisseseadest ja farmitööliste töökultuurist. Piimafarmist tulev reovesi on soovitatav juhtida võimaluse korral asulakanalisatsiooni ja puhastada koos asulareoveega bioloogiliselt või puhastada eraldi suure puhverdusvõimega puhastusseadmetes - näiteks biotiikides. Farmide söödaköögi reovesi tuleb enne asulakanalisatsiooni juhtimist puhastada septikus, kuhu jäävad pidama inventari pesemisel kanalisatsiooni jõudnud söötade osakesed.

Töökodade, autopesulate ja bensiinitanklate reovesi ning sademevesi asutuste territooriumidelt sisaldab õlisaaduseid, liiva ja muda. Reovesi tuleb puhastada muda-õlipüünises.

Tapamaja ja lihatööstuse tapajäätmeid, rasva ja tootejääke sisaldav reovesi tuleb puhastada muda-rasvapüünises.

Baaride, sööklate, kohvikute, kontorite, võimlate, saunade ja poodide reovesi tekib sanitaarsõlmedes ja pesemisruumides ning köökides. Tegemist on tavalise 5 4 olmereoveega, mis puhastub aktiivmuda- ja biokilepuhastites hästi. Probleeme on suure koormusega köökidest tuleva rasva sisaldava reoveega, mis kipub ummistama kanalisatsiooni. Köökide reovesi tuleb enne kanaliseerimist puhastada rasvapüünises ja kui on tegemist suurte koormustega ning söögitegemisel kasutatakse palju juurvilja siis ka mudapüünises.

4.2.2. Purgimissõlmed.

Ambla vallas Aravete alevikus valmis 1999. aastal siiani ainus nüüdisaja nõuetele vastav reovee purgimissõlm. Seni on reovesi veetud arvestust pidamata kanalisatsiooni vaatluskaevudesse enne reoveepumplaid või reoveepuhasteid.

Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määruses nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” on kehtestatud purgimissõlme ehitusnõuded: 1. Väljaspool reoveekogumisala ehk väljaspool ühiskanalisatsiooniga hõlmatud maa-ala tekkiva reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. 2. Purgimissõlm rajatakse, kui reoveepuhasti jõudlus on vähemalt 500 ie ning juurdeveetava reovee hulk ja reostuskoormus ei ületa 5 % ööpäevas reoveepuhastisse juhitavast reoveehulgast või reostuskoormusest. 3. Purgimissõlm tuleb võimalusel ehitada reoveepuhasti territooriumile ning sellel peab olema võre. Kui reovesi juhitakse väikepuhastisse, peab purgimissõlmel olema vooluhulgaühtlusti. 4. Purgimissõlme kuja peab olema 30 meetrit

Siit nähtub, et Ambla vallas ei olegi võimalik peale Aravete aleviku kuhugi mujale purgimissõlme ehitada, sest ülejäänud asulates on elanike arv alla 500 ning tekkiv reostuskoormus ja reovee hulk on liiga väikesed.

4.2.3. Kanalisatsioonitorustikud.

Kanalisatsioonitorustike tehniline seisukord. Tabel 13. Jrk. Toru mater- Toru Kanalisatsioonitorustiku vanus aastates Kokku nr. jal läbi- 0-5 6-10 11-15 16-20 21-25 26-30 Üle mõõt 30 mm Torustiku pikkus km Asula: Aravete alevik Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 1. Asbesttsement 160 10 10 5 5

Tabel 13 järg. Jrk. Toru mater- Toru Kanalisatsioonitorustiku vanus aastates Kokku nr. jal läbi- 0-5 6-10 11-15 16-20 21-25 26-30 Üle mõõt 30 mm Torustiku pikkus km Kokku: 12 2010 9978 12000 2. Malm 100 1200 1200 3. 150 2000 8778 10778 4. Plast 110 12 12 Kokku: 12 2010 9978 12000 Välja tuleb vahetada 3200 m survetorustikku ja 2500 m isevoolset torustikku. Asula: Käravete alevik Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 5. Malm 150 500 1000 1500 Kokku: 500 1000 1500 500 m torustikku tuleb asendada uute torudega. Asula: Ambla alevik Objekti valdaja: Ambla vald 6. Keraamilised 200 80 80 7. Malm 150 170 170 Kokku: 250 250 Kõik torustikud tuleb asendada uute torudega. Asula: Jõgisoo küla Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 8. Malm 150 200 650 850 9. Teras 100 350 350 Kokku: 350 200 650 1200 Välja vahetada 150 m malmtoru ja 50 m terastoru. Asula: Roosna küla Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 10. Malm 150 15 15 Kokku: 15 Kõik torustikud tuleb asendada uute torudega.

Roosna ja Ambla asulates praktiliselt ühiskanalisatsioon puudub.

4.2.4. Kanalisatsioonikaevud.

Kanalisatsioonikaevude tehniline seisukord. Tabel 14. Jrk. Kaevu nr. Kaevu Kaevu sügavus meetrites Kokku nr. läbi- Kuni 1.5-2 2-2.5 2.5-3 3-3.5 3.5-4 Üle 4 mõõt 1.5 mm Asula: Aravete alevik Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 1. Plastkaevud 400 2 2 2. Raudbetoonist 1000 115 200 74 30 24 6 1 450 Suur osa raudbetoonist kaevudest lekivad ja asendatakse uutega torustike rekonstrueerimisel.

5 6

Tabel 14 järg. Jrk. Kaevu nr. Kaevu Kaevu sügavus meetrites Kokku nr. läbi- Kuni 1.5-2 2-2.5 2.5-3 3-3.5 3.5-4 Üle 4 mõõt 1.5 mm Asula: Käravete alevik Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 3. Raudbetoonist 1000 22 18 40 Suur osa raudbetoonist kaevudest lekivad ja asendatakse uutega torustike rekonstrueerimisel. Osadel kaevudel seinad laotud silikaattellistest. Asula: Ambla alevik Objekti valdaja: Ambla vald 4. Raudbetoonist 1000 6 4 10 Suur osa raudbetoonist kaevudest lekivad ja asendatakse uutega torustike rekonstrueerimisel. Asula: Jõgisoo küla Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 5. Raudbetoonist 1000 12 18 6 2 38 Suur osa kaevudest lekivad ja asendatakse uutega torustike rekonstrueerimisel. Asula: Roosna küla Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ Kanalisatsiooni kaeve ei ole, on ainult üks reovee kogumiskaev.

4.2.5. Reoveepumplad.

Reoveepumplate tehniline seisukord. Tabel 15. Jrk. Objekti Objekti valmi- Keskmine Kasutusel Reovee Objekti Hinnang nr. asukoht ja nr. mise aasta pumbatav olev kogunisre- identifit- tehnilise reovee pumba servuaa- seerimis- seisukor- kogus Q (pumpade) ri(de) arv dokumen- ra kohta (m3/d) mark Q ja kogu- tatsiooni (m3/d); h maht V šiffer (m) (m3) Asula: Aravete alevik Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 1. Männituka 1999 5 ABS üks, uus klaas- 2,0 m3 plastist 2. KETE 13 1999 6,7 ABS üks uus klaas- 2,5 m3 plastist 3. Saekaatri 1999 36,7 ABS üks uus klaas- 2,5 m3 plastist 4. Kultuurimaja 1999 37,3 ABS üks uus klaas- 2,5 m3 plastist 5. Raudiku 1999 133,3 ABS üks uus klaas- 2,5 m3 plastist 6. Koolimaja 1998 0,7 Pumpeks üks ehitada 1,5 m3 uus pumpla Asula: Käravete alevik Objekti valdaja: Aravete Agro OÜ 7. Käravete 1974 5 Pumpeks üks 3m r/bet suurfarmi 5 m3 vaja rek. 5 7

Tabel 15 järg. Jrk. Objekti Objekti valmi- Keskmine Kasutusel Reovee Objekti Hinnang nr. asukoht ja nr. mise aasta pumbatav olev kogunisre- identifit- tehnilise reovee pumba servuaa- seerimis- seisukor- kogus Q (pumpade) ri(de) arv dokumen- ra kohta (m3/d) mark Q ja kogu- tatsiooni (m3/d); h maht V šiffer (m) (m3) Asula: Ambla alevik Objekti valdaja: Ambla vald Reoveepumplaid ei ole. Asula: Jõgisoo küla Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ 6. kanal. peap. 1988 3,2 Pumpeks üks 3m r/bet 5,5 m3 vaja rek.. Asula: Roosna küla Objekti valdaja: Aravete Agro OÜ Reoveepumplaid ei ole.

4.2.6. Reoveepuhastid.

Reovee puhastusefektiivsus ja veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded on reguleeritud 31. juuli 2001. a. Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”.

§ 4. Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused. Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisaldus ei tohi ületada määruse lisas 1 esitatud piirväärtusi.

§ 5. Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed. (1) Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama tabelis 1 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele. Piirväärtuste või reovee puhastusastmete valik sõltub keskkonnakaitse vajadusest ning majanduslikest kaalutlustest, mille määrab vee erikasutusloa andja.

§ 6. Väikese reostuskoormusega reostusallikatest veekogusse juhitavale heitveele esitatavad nõuded (1) Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et: 1) see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad tabelis 16 nõutud näitajatest; 2) oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest.

5 8

Tabel 16. Reostusnäitaja Reostusnäitaja piirväärtus, Reovee puhastusaste, % mg/l

Biokeemiline hapnikutarve, 1 15,0 suurem / võrdne 90 BHT7

Keemiline hapnikutarve, 125,0 suurem / võrdne 75 (KHT)2

Heljuvainesisaldus1 25,0 suurem / võrdne 80

Üldfosforisisaldus2 1,5 suurem / võrdne 80

Ühealuseliste fenoolide 0,1 suurem / võrdne 75 sisaldus1

Kahealuseliste fenoolide 15,0 suurem / võrdne 70 sisaldus1

Naftasaadustesisaldus2 1,0 suurem / võrdne 75

Üldlämmastikusisaldus2 -3 -3 1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata. 2 Reostusnäitajate piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui on tegemist asula ühiskanalisatsiooni kaudu suublasse juhitava heitveega. 3 Ei reguleerita käesolevas määruses.

Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusega nr. 171 kinnitati “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”. § 3. Kuja. Kuja käesoleva määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitise, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust. Kuja ulatus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, reoveepuhasti jõudlusest, reovee puhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast.

KANALISATSIOONIEHITISE PLANEERIMISE NÕUDED. § 4. Reoveepuhasti asukoha valik. 1) et reoveepuhasti paikneks kohas, kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhjavett; 2) et reoveepuhasti jääks asulast valdavate tuulte suhtes allatuult; 3) et reoveepuhasti paikneks kohas, mida ei ohusta üleujutused; 5) maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi; 6) määruse paragrahvides 5 - 9 kujade suhtes sätestatud nõudeid.

5 9

§ 5. Väike- ja suurpuhastite nõutavad kujad. Tabel 17. Reovee puhastamisviis Kuja (meetrites) Väikepuhasti Suurpuhasti jõudlus (ie) jõudlus (ie) Kuni 2 000 ie 2 000-10 000 10 000- üle ie 100 000 ie 100 000 ie 1. Reoveesettetahendus- ja 100 150 200 300 kompostimisväljakutega mehaaniline või bioloogiline reoveepuhasti või eraldi paiknevad reoveesettetahendus- ja kompostimisväljakud 2. Mehaaniline või bioloogiline 50 100 150 200 reoveepuhasti, kus reoveesete käideldakse kinnises hoones 3. Biotiik, tehismärgala, 100 200 500 800 avaveeline taimestikpuhasti

§ 8. Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus sõltub reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Kui vooluhulk on kuni 10 m3/d, peab kuja olema 10 meetrit; kui vooluhulk on üle 10 m3/d, peab kuja olema 20 meetrit. § 9. Purgimissõlme kuja peab olema 30 m.

Reovee puhastamisel tekib mitut liiki setet. Sette kasutamine on reguleeritud keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a. määrusega nr. 78 “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded”. Määrusega on reguleeritud sette kasutamine lähtuvalt raskmetallide sisaldusest settes ja mullas, mulla pH –st jne. Vastavalt määrusele sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kooskõlas määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal jäätmeloa omamine kohustuslik. Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andval isikul peab olema jäätmeluba. Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni töödeldud setet arvestatuna kuivainena.

Ambla vallas on järgmised reoveepuhastid: I. Aravete alevik 1. Objekti valdaja: Avaterm Aqua OÜ. 2. Objekti asukoht: Aravete alevik. 3. Objekti valmimise aasta: 1998. 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: reoveepuhasti projekteeris AS Viljandi EKE Projekt ja ehitas 1998. aastal AS J.I.T.; 6 0

3 - tehnilised andmed (jõudlus): Q = 180 m /d; R = 47 kg BHT7/d; - tehnoloogilised andmed: bioloogiliskeemiline (P keemiline ärastus) aktiivmudapuhasti (aeratsiooniks kasutatakse Celpox bioreaktorit); - suubla: Sääsküla oja. 3 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 50,8 m /d; R = 29 kg BHT7/d; 1040 ie. Kanalisatsioonitorustikud lekivad kahepoolselt ja reovee vooluhulk kõigub piirids – 10 % kuni + 20 %. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reovee põhipuhasti valmis 1998. aastal. Reoveepuhasti raudbetoonist seinad lekivad – seina ülemine osa tuleb lammutada ja uuesti valada. Soovitatav on võtta järelpuhastina kasutusse olemasolev biotiik, milleks tuleb ehitada 20 m torustikku. Lahendada tuleb sette tahendamine ja komposteerimine. 7. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: reoveepuhastit lähiajal laiendada ei ole vaja, kuid teostada tuleb eespool nimetatud tööd. Lahendada tuleb sette tahendaamine ja komposteerimine.

II. Käravete alevik 1. Objekti valdaja: Aravete Agro OÜ. 2. Objekti asukoht: Käravete alevik. 3. Objekti valmimise aasta: 1974. 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija ja ehitaja: PI “EMP” ja Paide MEK; 3 - tehnilised andmed (jõudlus): Q = 8 m /d; R = 6 kg BHT7/d; - tehnoloogilised andmed: kaks serpentiinbiotiiki kasuliku pindalaga S = 1426 m2; - suubla: Ambla jõgi. 3 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 6,7 m /d; R = 2,9 kg BHT7/d; 160 ie. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: puudub reovee mehaaniline puhastus ja põhipuhasti. Kogu koormuse võtavad vastu biotiigid, mis on mudastunud ja täis kasvanud ning ei taga nõutud puhastusefektiivsust. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: asulale tuleb ehitada uus reoveepuhastusjaam. Järvamaa Keskkonnateenistuse seisukoht (kiri nr. 34-6-1/3176 27. 11. 06.) on: uue reoveepuhasti asukoha ja heitvee suubla leidmiseks tuleb koostada eraldi uurimistöö. Olemasolev reoveepuhasti asukoht ja suubla Käravete tehisjärv ei ole sobilikud. Lahendada tuleb terve asula reovee puhastamine.

III. Ambla alevik 1. Objekti valdaja: Ambla vald. 2. Objekti asukoht: Ambla alevik. 3. Objekti valmimise aasta: 1975. 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija ja ehitaja: PI “EMP” ja Paide MEK; 6 1

3 - tehnilised andmed: Q = 10 m /d; R = 3,6 kg BHT7/d; - tehnoloogilised andmed: septik ja kaks biotiiki kasuliku pindalaga 1200 m2; - suubla: Ambla jõgi. 3 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 1,6 m /d; R = 0,7 kg BHT7/d = 18 ie. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: tehniline seisukord on väga halb. Reoveepuhastit ei ole aastaid hooldatud. Septik lekib ja biotiigid on setet täis. Koprad on jõe üles paisutanud ja biotiigid osaliselt üle ujutanud. 7. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: Praegu juhitakse reoveepuhastisse ühe korruselamu, ühe individuaalelamu ja vallamaja reovesi. Tervele alevikule tuleb ehitada uus reoveepuhasti ja vana likvideerida.

IV. Jõgisoo küla 1. Objekti valdaja: Avoterm Aqua OÜ. 2. Objekti asukoht: Jõgisoo küla. 3. Objekti valmimise aasta: 1988. 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: PI “EKE Projekt”; 3 - tehnilised andmed: Q = 15 - 35 m /d; R = 5,75 – 12,65 kg BHT7/d; - tehnoloogilised andmed: bioloogiline kestvusõhustusega aktiivmudapuhasti BIO 25; - suubla: Ambla jõgi. 3 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 3,2 m /d; R = 1,5 kg BHT7/d. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reoveepuhasti BIO 25 on 19 aastat vana ja on veel töökorras. BIO tüüpi reoveepuhastid peavad heades tingimustes kuni 30 aastat vastu. Korda on vaja teha reoveepuhasti territooriumil paiknevad kaevud. Teenendushoone aknad ja uksed tuleb välja vahetada. Teenendushoones tuleb välja vahetada õhupuhur, torustikud ja elektriseadmed. 7. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: praegu reoveepuhastit laiendada ei ole vaja. Teostada tuleb eespoolnimetatud tööd. Renoveerida on vaja lekkivad kanalisatsioonitorustikud. Reoveepuhasti peab veel vastu kuni 15 aastat. Kui hakatakse külale ehitama uut reoveepuhastit on soovitatav kaaluda reovee pumpamist Ambla aleviku ühiskanalisatsiooni, milleks tuleks ehitada uus reoveepumpla ja 1600 m kanalisatsioonitorustikku.

V. Roosna küla 1. Objekti valdaja: Aravete Agro OÜ. 2. Objekti asukoht: Roosna küla. 3. Objekti valmimise aasta: 1978. 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: PI “EKE Projekt”; 3 - tehnilised andmed: Q = 15 - 35 m /d; R = 5,75 – 12,65 kg BHT7/d; 6 2

- tehnoloogilised andmed: bioloogiline kestvusõhustusega aktiivmudapuhasti BIO 25 ja üks biotiik kasuliku pindalaga 1000 m2; - suubla: Tammiku peakraav. 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: puhastatakse ainult veisefarmi reovett Q = 3 12 m /d; R = 8,2 kg BHT7/d. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reoveepuhasti BIO 25 on 29 aastat vana ja on veel töökorras. BIO tüüpi reoveepuhastid peavad heades tingimustes ca 30 aastat vastu. Korda on vaja teha reoveepuhasti territooriumil paiknev võrekaev. Teenendushoone vajab jooksvat remonti. Biotiik tuleb puhastada sinna kogunenud settest ja taimestikust. 7. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: reoveepuhasti toimib veel kuni 5 aastat, mille järel on vaja see asendada uuega. Soovitatav on tervele asulale ehitada uus ühine reoveepuhasti nii veisefarmi, kui ka elanike reovee puhastamiseks. Praegu elanike reovett ei puhastata.

4.3. Kokkuvõte ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kohta.

1. Aravete alevik. Aravete aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 23. Aravete alevikus jääb lähiajal peamisteks tarbeveeallikateks Avoterm Aqua OÜ puurkaevud, milledest kolme vee puhastamiseks tuleb paigaldada raua- ja + ammooniumi NH4 ärastusseadmed. Tootmisettevõtetele tuleb ehitada kohtpuhastusseadmed. Olemasolevale aleviku reoveepuhasti raudbetoonist reservuaar tuleb korda teha ning korraldada tuleb reoveesette tahendamine ja komposteerimine. Koolimajale tuleb ehitada uus reoveepumpla. Rekonstrueerida tuleb uurem osa olemasolevatest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemidest. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse ja vajalikud uurimistööd finantseeritakse järgnevalt: - aastatel 2007 kuni 2008. Ambla valla eelarvest; - aastatel 2009. kuni 2013. EL Ühtekuuluvusfondi ja Ambla valla rahastamisel; - aastatel 2014. kuni 2019. Ambla valla ja fondide rahastamisel.

2. Käravete alevik. Käravete aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 23. Käravete alevikus jäävad esialgu töösse kõik olemasolevad puurkaevpumplad. Käravete aleviku veevarustussüsteemid tuleb suures osas rekonstrueerida. Arvestada tuleb valla üldplaneeringus kirjeldatud Käravete tööstusküla vajadustega. Joogivee puhastamiseks paigaldatakse Kingissepa ja Pargi puurkaev- 6 3 pumplatesse puhastusseadmed. Kartulihoidla puurkaev-pumpla tuleb korda teha ja kaitsta rüüstamise eest. Suur osa veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikest ehitatakse uued. Olemasolev reoveepumpla asendatakse uuega. Asulale ehitatakse sobivasse kohta (uue tehnopargi territooriumile) uus reoveepuhastusjaam.

Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2014. kuni 2019. aastal EL Ühtekuuluvusfondi ja Ambla valla rahastamisel.

3. Ambla alevik. Ambla alevikku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 24. Ambla alevikus jäävad esialgu töösse kolm olemasolevat puurkaev-pumplat – Veski tn., Kultuurimaja ja Põhikooli puurkaev-pumplad, mis rekonstrueeritakse. Kõik veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, reoveepumplad ja reoveepuhasti ehitatakse uued. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2014. kuni 2019. aastal SA KIK ja Ambla valla rahastamisel.

4. Jõgisoo küla. Jõgisoo küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 24. Jõgisoo külas jääb töösse olemasolev puurkaevpumpla, mille hoone tuleb remontida. Välja tuleb vahetada hüdrofoor ja toruarmatuur ning korrastada tuleb puurkaevu päis. Reoveepumpla asendatakse uuega. Esialgu jääb alles olemasolev reoveepuhasti, mis hiljem rekonstrueeritakse. Tulevikus on otstarbekas kaaluda reovee juhtimist Ambla aleviku ühiskanalisatsiooni. Lekkivad veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud rekonstrueeritakse. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2014. kuni 2019. aastal SA KIK ja Ambla valla rahastamisel.

5. Roosna küla. Roosna küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 24. Roosna külas jäävad esialgu töösse mõlemad olemasolevad Pereelamute ja Keskuse puurkaevpumplad. Joogivee puhastamiseks paigaldatakse Pereelamute ja Keskuse puurkaev-pumplatesse puhastusseadmed esimesel võimalusel. Suur osa veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikest ehitatakse uued. Juurde tuleb ehitada kaks reoveepumplat. Asulale ehitatakse uus reoveepuhasti ja biotiik puhastatakse settest. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2014. kuni 2019. aastal EL Ühtekuuluvusfondi ja Ambla valla rahastamisel. Pereelamute ja Keskuse puurkaev-pumplatesse paigaldatakse puhastusseadmed 2008. aastal.

6 4

5. Aravete Agro OÜ kohtpuhastusseadmed ning veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Olemasolevad kohtpuhastid on amortiseerunud ja ei vasta enam nüüdisaja nõuetele. Tootmisettevõtetele tuleb ehitada uued kohtpuhastid: 1. Aravete alevikus Aravete Agro OÜ töökodade muda-õlipüünis. 2. Aravete Agro OÜ Mägise suurfarmi reovee Q ja R ühtlustamiseks vooluhulgaühtlusti. 3. Aravete Agro OÜ Käravete suurfarmi reovee Q ja R ühtlustamiseks vooluhulgaühtlusti. 4. Aravete Agro OÜ Roosna suurfarmi reovee Q ja R ühtlustamiseks vooluhulgaühtlusti.

Vajalikud tootmisettevõtete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimistööd tuleb teostada ettevõtetel omavahenditega.

6. Hajaasustuse veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Ambla valla külades on hulganisti salv- ja puurkaeve ning reovee kogumiskaeve, millede konstruktsioon ei vasta kehtivatele nõuetele ja mis tulevad korda teha. Hajaasustuses veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja korrastamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ja soovitatav on kasutada kirjanduses toodud praktilisi soovitusi. Ambla vallas tuleb teostada järgmised tööd: 1. Salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks. 2. Puurkaevude ja puurkaevpumplate tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud Ambla vallas koos ettepanekutega olukorra parandamiseks (puurkaevude passistamine, peremehetu vara likvideerimine, puurkaevude tamponeerimine jne.). 3. Suvitus- ja turismipiirkondades veevarustus ja –kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehitamise vajaduse väljaselgitamine.

5. Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted. 5.1. Ettevõtte tegevuse iseloomustus.

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon või üks neist on Ambla vallas Aravete, Käravete, Jõgisoo ja Roosna asulates. Ambla alevikus ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ei ole. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid on Avoterm Aqua OÜ ja Aravete Agro OÜ (tootmisettevõtted ja Aravete alevikus üks korruselamu) halduses. Vee-ettevõtte Avoterm Aqua OÜ põhikiri ja majandusaasta aruanne on toodud lisas 15.

6 5

5.2. Vee-ettevõtte põhinäitajad. 5.2.1. Finants-majanduslikud näitajad.

Avoterm Aqua OÜ kehtiva veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse hinna kinnitas Ambla Vallavalitsus oma määrusega nr. 7 03.06.2004. a. 01. oktoobrist 2004. a. Aravete alevikus, Käravete alevikus, Jõgisoo külas ja Roosna külas. Veeteenuse hind on 8 krooni ja 52 senti ja koos käibemaksuga 10 krooni 5 senti ning kanalisatsiooniteenuse hind on 13 krooni ja 80 senti ja koos käibemaksuga 16 krooni 28 senti.

5.2.2. Ettevõtte tehnilised näitajad teenindava piirkonna kohta.

Avoterm Aqua OÜ (Aravete, Käravete, Jõgisoo ja Roosna asulad). 1. Vee võtmine loodusest (pumpamine veeallikast) 36,4 tuh. m3 aastas 2. Vee pumpamine veevõrku 34,4 tuh. m3 aastas 3. Veetarbimine kokku 34,4 tuh. m3 aastas - sh. mõõdetud 34,4 tuh. m3 aastas - elanikkond 28,4 tuh. m3 aastas - ettevõtted 6,04 tuh. m3 aastas - arvestamata vesi (veekadu, omatarve) 1,95 tuh. m3 aastas 4. Puurkaevude arv 14 tk. - sh. töötavate puurkaevude arv 12 tk. 5. Reovee ärajuhtimine (kokku) 19,4 tuh. m3 aastas - sh. elanikkond 17,3 tuh. m3 aastas - ettevõtted 2,1 tuh. m3 aastas 6. Elektrienergia kulu (kokku) 78 tuh. kwh aastas - sh. veevarustusele 78 tuh. kwh aastas - kanalisatsioonile 144 tuh. kwh aastas - mujale - tuh. kwh aastas

5.2.3. Toodangu kavaliteedi näitajad.

Avoterm Aqua OÜ (Aravete, Käravete, Jõgisoo ja Roosna asulad) 2006. a. andmed. Ühisveevõrku suunatud vesi (nii töödeldud, kui töötlemata): 1. mikrobioloogiliste analüüside koguarv: 18 analüüsi, 6 6

2. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 14 analüüsi, 3. mikrobioloogiliste analüüside arv, mis vastas kvaliteedi nõuetele: 18 analüüsi, 4. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 14 analüüsi. Kõrvalekalded joogivee standardist keemiliste analüüside (näitajate) lõikes: kindlasti on vaja paigaldada joogivee puhastamise seadmed järgmistele elanikkonna joogivee kaevudele: I Rauaärastusseadmed: 1. Ambla aleviku kultuurimaja puurkaev, AKT nr. M005. 2. Käravete aleviku pargi puurkaev, pass nr. 1941. 3. Roosna küla pereelamute puurkaev, pass nr. 6316. 4. Aravete aleviku Roodeni puurkaev, AKT nr. M013. 5. Aravete aleviku Kangrumäe puurkaev, pass nr. 1286. + II Ammooniumi NH4 ärastamise seade: 6. Käravete aleviku Kingissepa puurkaev, AKT nr. M003. + III Ammooniumi NH4 ja raua ärastamise seade: 7. Roosna küla keskuse puurkaev, pass nr. 2539. 8. Aravete aleviku Aniste puurkaev, AKT nr. M014.

Avoterm Aqua OÜ Aravete alevik.

2006. aasta reoveeanalüüside keskmised väärtused. Tabel 18. Jrk. Näitaja Ühik Sisenev Väljuv Puhastus- Vee erikasutusloaga nr. vesi mg/l vesi mg/l efekt % kehtestatud normatiivne väärtus mg/l t/a 1. BHT7 mg/l; t/a 325 21 93,5 25 - 2. Hõljuvaine mg/l; t/a 202 16,2 92 35 - 3. Üld P mgP/l; t/a 17 6,8 60 2 - 4. Üld N mgN/l; t/a 66 17,8 73 - -

Avoterm Aqua OÜ Jõgisoo küla.

2006. aasta reoveeanalüüside keskmised väärtused. Tabel 19. Jrk. Näitaja Ühik Sisenev Väljuv Puhastus- Vee erikasutusloaga nr. vesi mg/l vesi mg/l efekt % kehtestatud normatiivne väärtus mg/l t/a 1. BHT7 mg/l; t/a 345 39 89 25 - 2. Hõljuvaine mg/l; t/a 320 42 87 35 - 3. Üld P mgP/l; t/a 14 7,2 48,6 - - 4. Üld N mgN/l; t/a 87 58 33 - -

6 7

Aravete Agro OÜ Käravete küla.

2006. aasta reoveeanalüüside keskmised väärtused. Tabel 20. Jrk. Näitaja Ühik Sisenev Väljuv Puhastus- Vee erikasutusloaga nr. vesi mg/l vesi mg/l efekt % kehtestatud normatiivne väärtus mg/l t/a 1. BHT7 mg/l; t/a 345 24 93 25 - 2. Hõljuvaine mg/l; t/a 370 10 97 35 - 3. Üld P mgP/l; t/a 8 4,2 47 - - 4. Üld N mgN/l; t/a 45 15 77 - -

Aravete Agro OÜ Roosna küla.

2006. aasta reoveeanalüüside keskmised väärtused. Tabel 21. Jrk. Näitaja Ühik Sisenev Väljuv Puhastus- Vee erikasutusloaga nr. vesi mg/l vesi mg/l efekt % kehtestatud normatiivne väärtus mg/l t/a 1. BHT7 mg/l; t/a 430 27 94 25 - 2. Hõljuvaine mg/l; t/a 380 27 93 35 - 3. Üld P mgP/l; t/a 19 16,5 13 - - 4. Üld N mgN/l; t/a 60 28 53 - -

6 8

6. Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise põhimõtted.

1999. aasta 22. märtsil jõustus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Vastavalt seadusele rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Seoses muudatuste sisseviimisega Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusesse (08. 06. 2005 (RT I 2005. 37. 280) 10. 07. 2005. 01. 01. 2006) tekkis kohustus Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK AK) viia kooskõlla kehtiva seadusega. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamiseks on Eesti Vee- ettevõtete Liidus 2006. aasta lõpus valminud uus täiendatud “Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend”, milles on arvesse võetud arengukava koostamise kogemusi ning õigusaktidesse viidud muudatusi. Juhend on soovitusliku iseloomuga abimaterjal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamiseks. Juhend on mõeldud kasutamiseks arengukava koostavatele isikutele, kohalikele omavalitsustele, vee-ettevõtjale, samuti teistele asjasthuvitatud isikutele. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamist reguleerib Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus. Seaduses on sätestatud, et arengukava peab sisaldama vähemalt: - ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; - dimensioneeritud vee- ja ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. Seadus sätestab, et: - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga; - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega; - mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste halduslepinguga.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui ka EL-i tugifondidest vahendite taotlemisel. 6 9

Arendamise kava koostatakse kooskõlas: - vastavat piirkonda hõlmava veemajanduskavaga; - omavalitsuse arengukavaga, - omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üld- ja detailplaneeringutega. Nende puudumisel koostatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava iseseisvalt. Arendamise kava koostatakse tellija lähteülesande alusel, milles nähakse ette konkreetsed juhised ja tingimused.

Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on tegevuste kogum, millede eesmärgiks on: - Ambla valla tiheasustusaladel tasakaalustatult muude eluvaldkondadega nüüdisaja nõuetele vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning valla arengukavas ja üldplaneeringus, Järvamaa maakonnaplaneeringus ning Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavas ja Harju veemajanduskavas fikseeritud eesmärkide saavutamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alal kooskõlas kehtiva seadusandlusega; - asulate tiheasustusalade elanikkonnale joogiveekvaliteedi nõuetele vastava vee andmine liitumispunktis, kvaliteetse ühiskanalisatsiooni teenuse tagamine kõikidele elanikele reoveekogumisaladel ja reovee nõuetekohane puhastamine, tagamaks pinnaveekogude vee hea kvaliteet ja põhjavee kaitse reostamise eest; - naabervaldades koostatavates ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavades toodud põhimõtete ja valdade piire ületavate keskkonnamõjude arvestamine veekeskkonnale.

ÜVK arendamise kava tegevused on otseselt seotud EL direktiivide nõuete täitmisega: - Veevarustussüsteemide arendamisel on eesmärgiks tagada tarbijale omavalitsuste territooriumil joogivee kvaliteet vastavalt Euroopa Liidu joogiveedirektiivile 80/778/EMÜ. - Kanalisatsioonisüsteemide arendamisel on eesmärgiks saavutada reovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ täitmine aastaks 2012. Mõlema ülalmainitud direktiivi täitmine on osa Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ (Veepoliitika raamdirektiiv – artiklid 4 ja 10) nõuete täitmisest, et tagada omavalitsuste territooriumil pinnavee hea seisund aastaks 2015.

Arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: - aastateks 2007 kuni 2008; - aastateks 2009 kuni 2013; - aastateks 2014 kuni 2019.

7 0

Lähtuvalt ajaperioodidest koostatakse arengukava eesmärkide realiseerimiseks tegevuste programmid.

Ehitiste ja projekteerimistööde maksumuse aluseks on EV Keskkonnaministeeriumi veeosakonna soovitusel võetud ühtekuuluvusfondi raames 2007. aastal väljakuulutatud riigihangete pakkumis-kutsedokumentide alusel määratud keskmised hinnad. Et saada hinnatase aastal 2010. tuleb need hinnad korrutatud koefitsiendiga 1,3. Maksumuste oletatav täpsus on piirides ±10 %. Käesolevas arengukavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada tööjõu ja materjalide maksumuse muutustega aastate lõikes.

Koostatava arengukava programmidega saavutatavaid tulemusi saab käesoleval ajal hinnata ainult peale programmide elluviimist elanikkonnale osutatava teenuse kvaliteedi osas, sest: - ei ole mõtet hinnata programmide efektiivsust põhimõttel tulud peavad ületama kulusid, sest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehniline seisukord ning tarbijale antava joogivee ja suublasse juhitava heitvee ainesisaldus ei vasta kohati kehtiva seadusandlusega kehtestatud nõuetele ja programmides toodud tööd tuleb igal juhul ära teha ka siis kui tegevus on mittetulus; - programmide tasuvusaega on praktiliselt võimatu hinnata, sest täpselt ei ole teada vajalike investeeringute allikad ja rahaliste vahendite saamise võimalus erinevatest fondidest ja raha eraldamise täpne ajakava; - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinda ei saa oluliselt tõsta, sest vaadeldavas piirkonnas elavad valdavalt väikese maksevõimega tarbijad ja programmide tasuvusaeg on tõenäoliselt väga pikaajaline; - Eesti astus 2004. aastal Euroopa Liitu ja väga raske on hinnata inflatsiooni lähiaastatel ja sellest tulenevat ehitustööde, materjalide ja seadmete maksuumuse muutust.

Põhjalik programmide hindamine ja finantsanalüüs on soovitatav teostada fondidest raha taotlemisel eelprojektide koosseisus.

Programmide rahastamisel on katteallikateks: - kohaliku omavalitsuse vahendid, - kohaliku omavalitsuse laenud, - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahendid, - EL Ühtekuuluvusfondi vahendid ja - kinnistuveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamisel erakapital.

7 1

7. ÜVK arengukava tegevuste programmid.

Ambla valla ÜVK arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks:

I ajaperiood, ehk I programm: Ajaperioodiks on aastad 2007. kuni 2008. Programm sisaldab tabelis 22 nimetatud uurimistöid. I programmi rahastatakse valla omavahenditest 914 500 krooni ulatuses.

II ajaperiood, ehk II programm: Ajaperioodiks on aastad 2009. kuni 2013. Programm sisaldab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist Aravete ja Käravete asulates. II programm koosneb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “Põltsamaa ja Pedja jõe vesikondade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine ja korrastamine” koosseisus aastatel 2009. – 2013. teostatavatest rekonstrueerimistöödest ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni laiendamise ehitustöödest Aravete ja Käravete asulates. II programmi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti kogumaksumus koos käibemaksuga on 79 709 354 krooni (ilma käibemaksuta 67 550 300 krooni). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni laiendamise ehitustööde maksumus Aravete ja Käravete asulates on koos käibemaksuga on 49 764 848 krooni (ilma käibemaksuta 42 173 600 krooni). Kokku investeeritakse koos käibemaksuga 129 474 202 krooni. Teostatavate tööde finantseerimiseks võtab Ambla vald laenu, mis makstakse koos intressidega tagasi aastatel 2010. kuni 2019.

III ajaperiood, ehk III programm: Ajaperioodiks on aastad 2014. kuni 2019. Programm sisaldab töid Ambla, Jõgisoo ja Roosna asulates. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja SA KIK vahenditest koos käibemaksuga 79 273 816 krooni ulatuses. III programmi kuuluvad ka tööd, mis on vajalikud juhul, kui valla territooriumil kujunevad uued tiheasustusalad või kui seoses asulate arenguga on vaja laiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteeme.

7 2

7.1. I programm.

I programmi koosseisus aastatel 2007. kuni 2008. teostatavate tööde maksumus (tuh. krooni). Tabel 22. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku Kogus Maksumus nr. maksumus tuh. krooni tuh. krooni I programm – uurimistööd tiheasustusaladel 1. Aravete aleviku olemasolevate puur- ja - - 195 salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uurimistöö 2. Aravete aleviku kohtpuhastite vajaduse ja - - 45 maksumuse uurimistöö 3. Aravete aleviku jääkaktiivmuda tahendamise ja - - 40 komposteerimise võimaluste uurimistöö 4. Käravete aleviku olemasolevate puur- ja - - 75 salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uurimistöö 5. Ambla aleviku olemasolevate puur- ja - - 75 salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uurimistöö 6. Jõgisoo küla olemasolevate puur- ja salvkaevude - - 45 tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uurimistöö 7. Roosna küla olemasolevate puur- ja salvkaevude - - 55 tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uurimistöö I programm – uurimistööd hajaasustusaladel 8. Salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi - - 85 uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks 9. Puurkaevude ja puurkaevpumplate tehnilise - - 125 seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks 10. Suvitus- ja turismipiirkondades veevarustus ja – - - 35 kanalisatsioonisüsteemide vajaduse väljaselgitamine. Kokku: 775 Käibemaks: 139.5 Kõik kokku: 914.5

7.2. II programm.

II programm - Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “Põltsamaa ja Pedja jõe vesikondade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine ja korrastamine” 7 3 koosseisus aastatel 2009. kuni 2013. Aravete ja Käravete asulates teostatavate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimistööde maksumus (tuh. krooni). Tabel 23. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Kogus Maksumus nr. sumus tuh. EEK Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “Põltsamaa ja Pedja jõe vesikondade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine ja korrastamine” koosseisus aastatel 2009. – 2013. teostatavad tööd. ARAVETE ALEVIK 1. Aravete aleviku geodeetilise alusmaterjali 7.0 62.4 ha 436.8 koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid 2. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 2.6 6360 m 16 536.0 3. Kanalisatsiooni survetorustiku rekonstrueerimine 2.6 3180 m 8 268.0 4. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku 3.2 5885 m 18 832.0 rekonstrueerimine 5. Veevarustustorustik ühes kaevikus kanalisatsiooni 4.6 100 m 460.0 isevoolse torustikuga - rekonstrueerimine 6. Veevarustuse siibrikaevude rekonstrueerimine 45 90 tk. 4 050.0 7. Tuletõrje veevõtu reservuaaride renoveerimine 160 2 tk. 320.0 8. Aniste puurkaev-pumpla remont ning raua- ja - - 680 + ammooniumi NH4 ärastusseadme paigaldamine 9. Sääsküla puurkaev-pumpla sanitaarremont - - 185 10. Roodeni puurkaev-pumpla remonttööd ja - - 480 rauaärastusfiltri paigaldamine 11. Keskuse puurkaev-pumpla hoone - - 560 rekonstrueerimine ja vana mahuti demonteerimine 12. Kangrumäe puurkaev-pumpla vana hüdrofoori - - 480 demonteerimine ja rauaärastusfiltri paigaldamine 13. KETE 3 puurkaev-pumpla hoone remont ja vana - - 510 hüdrofoori demonteerimine 14. Reoveepuhasti reservuaari remont ning reovee - 3800 settekäitluse rekonstrueerimine (sette tahendamisseadme hankimine ja sette koposteerimisväljaku rekonstrueerimine) 15. Projekteerimistööd - - 2 758.0 Aravete alevik kokku: 58 355.8 Käibemaks: 10 504.044 Kõik kokku: 68 859.844

7 4

Tabel 23 järg. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Kogus Maksumus nr. sumus tuh. EEK KÄRAVETE ALEVIK 16. Käravete aleviku geodeetilise alusmaterjali 7,0 10.5 ha 73.5 koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid 17. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 2,6 2610 m 6 786.0 18. Mõisa puurkaev-pumpla rekonstrueerimine, - - 480.0 hüdrofoori demonteerimine ja torustike asendamine uutega 19. Kingissepa puurkaev-pumpla sissekäigu remont, - - 790.0 uus elektrisüsteem ja puurkaevu päise remont, ammooniumi ärastusseadme paigaldamine 20. Pargi puurkaev-pumplas torustike - - 630.0 väljavahetamine ja rauaärastusfiltri paigaldamine 21. Projekteerimistööd 435.0 Käravete alevik kokku: 9 194.5 Käibemaks: 1 655.010 Kõik kokku: 10 849.510 ÜF projekt kokku: 67 550.3 Käibemaks: 12 159.054 Kõik kokku: 79 709.354

II programmi koosseisus aastatel 2009. kuni 2013. Aravete ja Käravete asulates teostatavate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamistööde maksumus (tuh. krooni). Tabel 24. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Kogus Maksumus Nr. sumus tuh. EEK ARAVETE ALEVIK 1. Aravete aleviku geodeetilise alusmaterjali 7.0 22.0 ha 154.0 koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid 2. Veevarustustorustiku ehitamine 2.6 645 m 1 677.0 3. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine 2.6 635 m 1 651.0 4. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine 3.2 2940 m 9 408.0 5. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine ühes 4.6 815 m 3 749.0 kaevikus veevarustustorustikuga 7 5

Tabel 24 järg. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Kogus Maksumus nr. sumus tuh. EEK 6. Ühes kaevikus kanalisatsiooni isevoolne- ja 5.2 475 m 2 470.0 survetorustik ja veevarustustorustik 7. Lasteaia rasvapüünise ehitamine 80 1 tk. 80 8. Koolimaja reoveepumpla rekonstrueerimine 340 1 tk. 340 9. Tuletõrje hüdrandi ehitamine 35 1 tk. 35 10. Uute ühe pumbaga reoveepumplate ehitamine 410 6 tk. 2 460.0 11. Projekteerimistööd - - 1 094.0 Aravete alevik kokku: 23 118.0 Käibemaks: 4 161.240 Kõik kokku: 27 279.240 KÄRAVETE ALEVIK 12. Käravete aleviku geodeetilise alusmaterjali 7,0 11.2 ha 78.4 koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid 13. Ühes kaevikus kanalisatsiooni isevoolne- ja 5.2 220 m 1 144.0 survetorustik ja veevarustustorustik 14. Ühes kaevikus kanalisatsiooni isevoolne torustik 4.6 375 m 1 725.0 ja veevarustustorustik 15. Veevarustustorustiku ehitamine 2,6 402 m 1 045.2 16. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine 3,2 1539 m 4 924.8 17. Ühes kaevikus kanalisatsiooni survetorustik ja 4.2 210 m 882.0 veevarustustorustik 18. Ühes kaevikus kanalisatsiooni isevoolne- ja 4.6 382 m 1 757.2 survetorustik 19. Ühes kaevikus kaks kanalisatsiooni isevoolset 5.4 175 m 945.0 torustikku ja veevarustustorustik 20. Viie uue ühe pumbaga reoveepumpla ehitamine 410 5 tk. 2 050.0 21. Uue P ärastusega reoveepuhasti jõudlusega 300 ie - - 3 600.0 ehitamine 22. Projekteerimistööd 904.0 Käravete alevik kokku: 19 055.6 Käibemaks: 3 430.008 Kõik kokku: 22 485.608 II programm ilma ÜF kokku ilma käibemaksuta: 42 173.6 II programm ilma ÜF kokku koos käibemaksuga: 49 764.848 7 6

7.3. III programm.

Ajaperioodiks on aastad 2014. kuni 2019. III Programm sisaldab töid Ambla, Jõgisoo ja Roosna asulates. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja SA KIK vahenditest. III programmi kuuluvad ka tööd, mis on vajalikud juhul, kui valla territooriumil kujunevad uued tiheasustusalad või kui seoses asulate arenguga on vaja laiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteeme. Tabel 25. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Kogus Maksumus nr. sumus tuh. EEK AMBLA ALEVIK 1. Ambla aleviku geodeetilise alusmaterjali 7.0 30,6 ha 214.2 koostamine 2. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 4.6 4640 m 21 344.0 isevoolse kanalisatsioonitorustikuga 3. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine 3.2 875 m 2 800.0 4. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 4.2 400 m 1 680.0 kanalisatsiooni survetorustikuga 5. Veevarustustorustiku ehitamine 2.6 720 m 1 872.0 6. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 5.2 695 m 3 614.0 kanalisatsiooni isevoolse ja survetorustikuga 7. Veski tn. puurkaev-pumpla katuse remont, vana - - 450 hüdrofoori demonteerimine, torustike ja pumba asendamine uutega ja elektrisüsteemide uuendamine 8. Kultuurimaja puurkaev-pumpla hoone - - 660 sanitaarremont, seadmete asendamine uutega ja rauaärastusfiltri paigaldamine 9. Põhikooli puurkaev-pumpla hoone remont, vana - - 430 hüdrofoori demonteerimine, uue kulumõõtja ja pumba paigaldamine 10. Kahe uue kahe pumbaga reoveepumpla ehitamine 520 2 tk. 1 040.0 11. Viie uue ühe pumbaga reoveepumpla ehitamine 410 5 tk. 2 050.0 12. Uue P ärastusega reoveepuhasti jõudlusega 400 ie - - 4 400.0 ehitamine ja vana likvid. 13. Projekteerimistööd - - 2 017.0 Ambla alevik kokku: 42 571.2 Käibemaks: 7 662.816 Kõik kokku: 50 234.016

7 7

Tabel 25 järg. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Kogus Maksumus nr. sumus tuh. EEK JÕGISOO KÜLA 14. Jõgisoo küla geodeetilise alusmaterjali 7.0 5.8 ha 40.6 koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid 15. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 2.6 350 m 910.0 16. Veevarustuse siibrikaevude rekonstrueerimine 45 8 tk. 360.0 17. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku 3.0 1 100 m 3 300.0 rekonstrueerimine 18. Puurkaev-pumpla hoone remontimine, - - 455.0 toruarmatuuri ja hüdrofooride väljavahetamine, puurkaevu päise korrastamine. 19. Reoveepumpla rekonstrueerimine 410 1 tk. 410.0 20. Reoveepuhasti territooriumil paiknevate kaevude - - 1 900.0 remontimine, teenindushoone uste ja akende väljavahetamine, uued elektriseadmed, reoveepuhasti jõudlusega 120 ie rekonstrueerimine 21. Projekteerimistööd - - 367.0 Jõgisoo küla kokku: 7 702.0 Käibemaks: 1 386.360 Kõik kokku: 9 088.360 ROOSNA KÜLA 22. Roosna küla geodeetilise alusmaterjali 7.0 14.0 ha 98.0 koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad kommunikatsioonid 23. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 4.6 1075 m 4 945.0 isevoolse kanalisatsioonitorustikuga 24. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine 3.0 945 m 2 835.0 25. Kanalisatsiooni survetorustiku ehitamine 2.6 175 m 455.0 26. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine ja 2.6 1135 m 2 951.0 ehitamine 27. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 5.2 125 m 650.0 kanalisatsiooni isevoolse ja survetorustikuga 28. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 4.2 50 m 210.0 kanalisatsiooni survetorustikuga 29. Tuletõrje hüdrandi ehitamine 35.0 1 tk. 35.0 30. Keskuse puurkaev-pumpla hoone ja selle sisu - - 675.0 rekonstrueerimine, joogiveest raua- ja ammooniumiärastamisseadme paigaldamine

7 8

Tabel 25 järg. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku mak- Kogus Maksumus nr. sumus tuh. EEK 31. Pereelamute puurkaev-pumpla hoone - - 540.0 sanitaarremont, hüdrofoori ja torustike väljavahetamine, puurkaevu päise korrastamine ja rauaärastusfiltri paigaldamine 32. Kahe uue ühe pumbaga reoveepumpla ehitamine 410 2 tk. 820.0 33. Uue P ärastusega reoveepuhasti jõudlusega 80 ie - - 1 800.0 ehitamine ja biotiigi puhastamine settest 34. Projekteerimistööd - - 796 Roosna küla kokku: 16 908.0 Käibemaks: 3 043.440 Kõik kokku: 19 951.440 III programm kokku: 67 181.2 Käibemaks: 12 092.616 Kõik kokku: 79 273.816

8. Kokkuvõte.

Koostatud Ambla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ei ole lõpplik - arengukava koostamine seisneb ka selle esialgse variandi jätkuvas täiendamises (kooskõlas muutustega majandustegevuses ja sotsiaalsfääris) ja kohandamises kiiresti muutuva seadusandlusega. Arengukava koostamisel ei peetud vajalikuks kohe asulate geodeetiliste alusmaterjalide (koos veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide asukoha täpse fikseerimisega) ja suuremate uurimistööde teostamist. Uurimistööd on soovitatav teostada lähiaastatel ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arengukava. Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele rajatakse ühisveevärk ja – kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Seoses muudatuste sisseviimisega Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusesse (08. 06. 2005 (RT I 2005. 37. 280) 10. 07. 2005. 01. 01. 2006) tekkis kohustus Ambla valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava viia kooskõlla kehtiva seadusega. Käesolev ÜVK AK on kooskõlas ÜVK seadusega ja selle muudatustega. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamiseks on Eesti Vee- ettevõtete Liidus 2006. aasta lõpus valminud uus täiendatud “Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend”, milles on arvesse võetud arengukava koostamise kogemusi ning õigusaktidesse viidud muudatusi. Juhend 7 9 on soovitusliku iseloomuga abimaterjal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamiseks.

Ambla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: - aastateks 2007 kuni 2008; - aastateks 2009 kuni 2013; - aastateks 2014 kuni 2019.

Ehitiste ja projekteerimistööde maksumuse aluseks on võetud ühtekuuluvusfondi raames 2007. aastal väljakuulutatud riigihangete pakkumis-kutsedokumentide alusel määratud keskmised hinnad. Et saada hinnatase aastal 2009. tuleb need hinnad korrutatud koefitsiendiga 1,3. Maksumuste oletatav täpsus on piirides ±10 %. Käesolevas arengukavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada tööjõu ja materjalide maksumuse muutustega aastate lõikes.

Ambla valla ÜVK arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: I ajaperiood, ehk I programm: Ajaperioodiks on aastad 2007. kuni 2008. Programm sisaldab tabelis 22 nimetatud uurimistöid. I programmi rahastatakse valla omavahenditest 914 500 krooni ulatuses. II ajaperiood, ehk II programm: Ajaperioodiks on aastad 2009. kuni 2013. Programm sisaldab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist Aravete ja Käravete asulates. II programm koosneb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “Põltsamaa ja Pedja jõe vesikondade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine ja korrastamine” koosseisus aastatel 2009. – 2013. teostatavatest rekonstrueerimistöödest ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni laiendamise ehitustöödest Aravete ja Käravete asulates. II programmi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti kogumaksumus koos käibemaksuga on 79 709 354 krooni (ilma käibemaksuta 67 550 300 krooni). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni laiendamise ehitustööde maksumus Aravete ja Käravete asulates on koos käibemaksuga on 49 764 848 krooni (ilma käibemaksuta 42 173 600 krooni). Kokku investeeritakse koos käibemaksuga 129 474 202 krooni. Teostatavate tööde finantseerimiseks võtab Ambla vald laenu, mis makstakse koos intressidega tagasi aastatel 2010. kuni 2019. III ajaperiood, ehk III programm: Ajaperioodiks on aastad 2014. kuni 2019. Programm sisaldab töid Ambla, Jõgisoo ja Roosna asulates. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja SA KIK vahenditest koos käibemaksuga 79 273 816 krooni ulatuses. 8 0

III programmi kuuluvad ka tööd, mis on vajalikud juhul, kui valla territooriumil kujunevad uued tiheasustusalad või kui seoses asulate arenguga on vaja laiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteeme.

9. Kasutatud kirjandus.

1. Ambla valla arengukava aastateks 2006 – 2015. 2. Järvamaa maakonnaplaneering. Järva Maavalitsus. Paide, 1998. 3. Ambla valla üldplaneering. I etapp. RE Eesti Maaplaneeringud. Töö nr. 44- 94 MP. Tallinn, 1995. 4. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava. AS Maves. Tallinn, 2003. 5. A. Mäemets. Eesti jõed. Tallinn, 2002. 6. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ – veepoliitika raamdirektiiv. 7. Paide rajooni Aravete asula olemasolevate puurkaevude uurimine. VK “EKE” Ehitus- ja Montaaživalitsus. Projekt nr. 6453. Tallinn, 1977. 8. Aravete kolhoosi veekaitse skeem. RPUI Eesti Maaparandusprojekt. Töö nr. 0102881. Tallinn, 1990. 9. Ambla valla Roosna küla joogiveega varustamise uuring. AS Maves. Töö nr. 1085. Tallinn, 2001. 10. Ambla vald Aravete alevik Endise Aravete KETE tööstusterritooriumi detailplaneering. A.V.R. Projekt. Töö nr. 103/0102. Rakvere, 2002.