ISSN 0207-6535 reorer- muusiko • kino

EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI

•:<• -ф

"V- Ч

; > XVI AASTAKÄIK

PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, tel 44 04 72: TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 fax 44 47 87 e-mail tmkÄstpak.ee Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 644 54 68, 44 47 87 Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 641 82 74 Korrektor Solveig Kriggulson, lel 641 82 74 Infotöotleja Viire Kareda, tel 44 47 87, 644 54 68 Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 43 77 56 Esikaanel: Lembit Saarsalu mais 1997. KUJUNDUS: MAI EINER, tel 641 82 74 Harri Rospu foto

© "Teater. Muusika. Kino", 1997 Setu pulm. Mõrsja jätab hüvasti kodutaluga. Ain Sarve foto (pildistatud augustis 1996) reorer-muusiko -kino

SISUKORD TEATER Gerda Kordemets SEE PILASTAV "AGA KUI" ("Don Juan" Rakvere Teatris)

Meelis Kapstas KUI JULMUS ON ILUS EHK KES KARDAB SAMUEL BECKETTIT ("Maailmakõiksuse kiireim kell" Eesti Draamateatris)

Marina Dmitrjevskaja "ON VOLGAST PALJU LAULE LOODUD..." (Rezo Gabriadze "Laul Volgast" Peterburi Satiiriteatris)

Margot Visnap KOMMENTAAR. TEATER AJAKIRJANDUSE TÕMBETUULES

Gerda Kordemets PERSONA GRATA. MAIT MALMSTEN MUUSIKA Valter Ojakäär TALLINN 1967 — JAZZKAAR 1997

EUROOPA. MUUSIKA. KÕRGHARIDUS (EMA koostööprojektist Lyoni Konservatooriumi ja Kölni Muusikakõrgkooliga ning prantsuse muusikafestivalist aprillis 1997 Tallinnas)

Vaike Sarv SETU ITKUPULMAD

Priit Kuusk MUUSIKAMAAILMA TIPPSÜNDMUSI: HOOAEG 1996/97

Tatjana Lepnurm HARFITERAAPIAST

VASTAB JANNO PÕLDMA 3

Jose Arroyo KISS KISS BANG BANG (Baz Luhrmanni filmist "Romeo ja Julia") 2\

Geoffrey Macnab RICHARDIT OTSIMAS (Al Pacino samanimelisest filmist) 31

Kristiina Davidjants NAGU PANEELMAJA VALMIB PLOKKIDEST... (Eesti dokumentaalfilm 1952. aastal) Ar

Andres Heinapuu LIBISEMISEST MITTE VENELASTEST (Hans Roosipuu ja Enn Säde "Imet püüdmas", Mati Puldre "Keisrilõige" ning Valentin Kuigi "Protokoll")

"CHAPLIN" SURNUD (1959—1997) U •> VASTAB JANNO PÕLDMA

Kus sa sündisid? Pirital. Minu vanavanaisa oli esimeste perede hulgas, kes rajasid Piritale talu. See oli eelmise sajandi keskpaigas. Villemi talu kloostri taga on praegugi alles, kuigi ümber ehitatud. Vanavanaisal oli kolm poega, ühele otsustati anda haridus, kaks jäid põllumeesteks. Talu kirjutati minu vanaisa venna nimele, aga nad pidasid seda võrdselt. Olid suured heinamaad, maad müüdi, raha eest ehitati suveks üürilistele maju. Minu vanaisa ehitas neli maja. Kui tulid olümpiamängud, siis kaks lammutati. Eesti ajal peeti Meriväljat paikseks elamiseks liiga niiskeks. Pirita oli populaarsem, Merivälja oli kauge. Minu lapsepõlv oli tore. Meid ei piiratud, meid ei surutud. Me läksime vara­ valges õue, vahepeal käisime toas söömas ja siis läksime õhtul magama. Meid oli 7—8 poissi kahe-kolme aastase vahega pluss mõned tüdrukud. Meil oli meeletult tegemist. Olime mere ääres, ujusime, ronisime kloostris, kihutasime jalgratastega, sportisime palju. Olud olid vaesed. Meil polnud elu millegagi võrrelda ja nii võtsime kõike kui loomulikku. Keegi ei virisenud. Mina olen küll rahul. See oli muretu, helge lapsepõlv. Ja praegu oled Lasnamäel. Elan Lasnamäe veerul, kuid aknast näen Piritat. Hommikul, kui joon kohvi, vaatan mere peale. Kuidas sattusid animatsiooni? Alguste algus oli koolipõlves. Joonistasime Pirita koolis võidu ühe klassikaas­ lasega karikatuure. 7. või 8. klassis lugesin lehest, et Heinz Valk võtab kultuuri- ülikoolis vastu karikatuurihuvilisi. Käisin koos klassivennaga kaks aastat Valgu juures. Tegin pulmadesse plakateid. Ka Kaliningradis/Königsbergis sõjaväes joonis­ tasin kogu aeg. Ma polnud küll kunstnik, aga see oskus lubas mul end vabamalt tunda. Sõjaväes olles sattus mulle 1971. aasta suvel kätte ajakiri "Kultuur ja Elu", kus kirjutati, et "Tallinnfilmis"on moodustatud joonisfilmi osakond, ja kohe oli selge, et tuleb sinna minna. 1972. aastal tulin sõjaväest välja ja läksingi kohe "Tallinnfilmi" ennast pakkuma. Kaks kohta oli vaba: multiplikaator ja operaatori assistent. Tol hetkel oli määrav ka inimese haridus. Multiplikaatori kohale kandideeris kõrgharidusega kunstnik, instituudi lõpetanu, ja ma sain operaatori assistendiks. Sul oli lõpetatud vaid keskkool. Mui ei õnnestunud sisse saada. Üritasin Tartu Ülikooli ajalugu õppima minna, sain kõik hinded neljad, seal sai sisse ühe nelja ja kolme viiega. Aga mäletan, kirjand oli mul nagu kolmas paremuselt. Üks kirjandite hindaja rääkis mulle sellest hiljem. Millest kirjutasid? Tolstoist ja tolstoismist. Aga said joonisfilmis päris tehnilisele tööle? Üks operaator oli just ära läinud, mul aga oli vaja tööd leida. Jäingi, joonistamine jäi katki. Ja ega ma olnud enne pildistanudki. Aga sellele saab tegelikult väga ruttu pihta. Ja see on väga huvitav. Sa pead vastutama kujutise eest. Sellised filmid nagu Rein Raamatu "Põrgu", see oli tõeline looming. Kolm-neli- viis korrust, mis kõik liiguvad, tuleb erinevalt välja valgustada. Pööraselt huvitav. janno Põldma mais 1997. Harri Rospu foto 3 ?? Joonisfilmis püütakse üles ehitada ruum. Kui näeme mängu- ja nukufilmi, siis näitlejad on ikka selle tegevust esitanud, joonisfilm on aga puhas näivus, fiktsioon. Joonistused ci liigu ju üldse? Muidugi illusioon, aga vaatajale näib, nagu liiguks. Talle ei lähe see korda. Mee­ tod, kuidas tegelane liigub, on kõigi kolme puhul erinev. Režissöör annab stseeni, ta teab, mis seal peab olema. Rein Raamat soovis lüürilisust ja siis tuli hakata seda ruumi üles ehitama: valgusega (valgus-vari), sügavusega (sügavusteravus) ja varem valmis joonistatud tegelaste liikumisega. Tegelane ei pea liikuma vaid horisontaalselt või vertikaalselt. Tegelast saab "ülalt"- korruselt tuua ettepoole... Rääkida on sellest raske. Vaatajale tuleb luua illusioon, et asi toimib. Et oleks Viiralti graafikale ligilähedane ruum. Kas animafilmi operaator on puhas käsitöö või on siin ka erinevaid opcraatorikoolkondi? Ei usu, see on eelkõige tehniline töö. Aga loomingulisus sõltub filmist. Tehniline külg nõuab olulisi teadmisi. Joonisfilmi operaator on kombineeritud võtete operaator. Sa pead teadma tehnoloogiat ja tehnikat, aga ka kunstiga seotud asju: valgust, varju, perspektiivi. Keemiat peab tundma, kuidas reageerivad erinevad ained. Illusioon tuleb luua, aga missuguste vahenditega, pead ise välja mõtlema. Mida rohkem tegeled, seda rohkem ahmid endasse igasuguseid asju ja seda rohkem saad aru, et võimalused on väga suured. Muidugi on see nii ideaalis. Enamik joonisfilme on ühekihilised, tasapinnalised. Vahetatakse joonistatud kilesid, eriti mõelda pole vaja ja kõik sõltub käte osavusest. Nii et apteekri või oskuslukksepa töö? Aga tänapäevased vahendid? Ameeriklaste "Lelulugu" on täielikult tehtud arvutil ja jätab nukufilmi mulje, nagu oleks liigutatud nukke? Kas te arvutit ka kasutate? Abivahendina on arvuti väga hea ja kohati asendamatu. Näiteks, kui on vaja, et mingi laev pöörduks ümber oma telje. Kui laeval on palju detaile, siis joonistada seda on põrgulikult raske; arvutiga teostada aga väga lihtne. Arvuti prindib sulle faasid lehtedel välja ja kunstnikud joonistavad lihtsalt maha. Protsess kiireneb. Teine asi on, kui teha kogu film arvutiga. Pole minu asi seda maha teha, aga mulle endale meeldib, kui on tunda inimese kätt. Arvuti on ikkagi steriilne ja seesama. "Lelulugu" (Toy Story) on steriilne film. Jaapanlased tellisid Mati Kütilt neli

Pirita lasteaias aastail 1955—2956. Vasakult esimene on Janno Põldma, vasakult teine Kalev Vapper. Kolmas poiss on maalikunstnik Einar Vene. Pilt perekonnaarhiivist lühikest reklaamfilmi. Meile oli see algul arusaamatu, Jaapanis on animatehnika kõrgel tasemel, miks nad tahavad, et keegi eestlane joonistaks... Nad ütlesid, et neil on see ring läbi tehtud. Nad on jõudnud arusaamisele, et inimkäsi on parem kui arvuti. Ja nii ongi. Võid ju arvutisse vea sisse programmeerida, aga ka see viga on kunstlik. Ent kui käsi juhtub vahel vääratama, see hoopis vääristab joonist. Inimese isiklik chataius teebki kunsti huvitavaks? Mulle meeldis lugeda kommentaare Kasparovi ja arvuti matsi kohta. Kas­ parov läks sellega alt — kui see polnud kokkumäng —; seal olid vastamisi inim­ mõistuse loogika ja arvutiloogika, tekkis loogikate konflikt. Kui Kasparovi vastas oleks istunud elus maletaja, poleks ta kunagi neid lihtsaid vigu teinud. Malemäng on ka duell. Siin oli inimesel vastas tunnetamatu vastane. Vastasel polnud aurat, millele oled harjunud suruma. Mulle meeldib, et inimloogika ja arvutiloogika lähevad omavahel kokku ja inimene kaotab, mis minu silmis osutub hoopis võiduks. Ühelt poolt raudne loogika, teiselt poolt inimene oma emotsioonidega. Oleks kummaline, kui inimene võidaks masina, mulle meeldis, et ta kaotas. Miks lapsed tahavad vaadata joonis- ja nukufilme? Nad ju tahavad. Lapsed? See on lai mõiste. On eri vanuserühmad. Teatud vanuses lapsed võib-olla enam ei tahagi. Laps tahab mänguasja. Kui seal on tegelasteks koerad, kassid, hobused. Arvan, et üks põhjusi on see käega katsutav äratuntavus. Kas lasteraamatute illustratsioonid peaksid olema võrdlemisi realistlikud? Peab olema erinev võimalus. Minule meeldivad küll realistlikud, aga kindlasti on lapsi, kes armastavad abstraktset joont. Minu lapsepõlveraamatud on pildimälus. Mulle meeldis Siima Skop. Jaan Jenseni ja Bidstrupi joon oli suhteliselt realistlik. Polnud ju ka teistsuguseid saada. Seepärast see ühekülgne kogemus. Miks avalik arvamus peab Eesti animafilmi üldiselt heaks? Eesti animafilm pandi kohe õigesti paika tänu Rein Raamatule, ma räägin joonisfilmist. Joonisfilm muutus ruttu tollase ühiskonna kunstnike seas pres- tiižseks. Animafilmi kunstnikeks on olnud eesti kunstnike kogu edurivi,

Perekond Põldma. Tütar Kadri, abikaasa Sirje, poeg Priit ja isa Janno Lasnamäe korteris 1990. aastal, Kadri b. sünnipäeval. Janno Põldma foto janno Põldma ja Riho Unt Vilniuses. Austra Gulbe foto

Joonisfilmi "Põrgu" töörühm. Istuvad režissöör Rein Raamat ja filmikunstnik Ene Mänd. Seisavad filmikunstnikud Heiki Ernits, Valter Uusberg, Janno Põldma ning filmi helilooja Lepo Siimera. Arvi Ilvese foto koorekiht. Iseasi on, et kunstnikul oli tollal vähe võimalusi ennast erinevalt väl­ jendada. Kui kunstnikud said suletud süsteemis mingi uue võimaluse, haarasid nad sellest kinni. Praegu see ei toimi. Praegu on joonisfilmikunstnike probleem suur probleem. Võrdluseks olid ka peaaegu ainult Vene filmid, N. Liidu omad. Selles konku­ rentsis olime esinumber, kuna meie kunst oli huvitavam. Joonisfilmi headus oli suurel määral tingitud meie kujutava kunsti headusest. Lisagem siia ka 1970. aastate karikatuur. Inimesed ei saanud ennast õtse väljendada ja peitsid ühiskonnakriitika karikatuuri. Loomulikult see valdkond ka. Priit Ja Pärna tulek animatsiooni, millest nüüd ei saa ümber ega üle. Rusikas-taskus-kriitikat enam ei tehta. Kas kunagisest kunstilisest allegooriast on kapitalismi tingimustes saanud kaup? Ma ei oska defineerida, mis on kunst. Iga inimene tajub seda subjektiivselt. Piir kunsti ja mittekunsti vahel? Aga jämedates joontes: muidugi on kunst kaup. Miks ta ei peaks olema? Või miks peaks ta olema kaup miinusmärgiga? Kui tehakse valmis hea film ja telejaamad seda ostavad? Telejaam ostab kaupa, mida inimesed vaatavad. Aga ega inimesed vaata seda kui kaupa. Kui on hea film, mõjub see inimesele emotsionaalselt. Loomulikult on kunst kaup ja hea kunst on hea kaup. Mis on joonisfilmis kuueaastase iseseisvusajaga muutunud? Kui pühenduda ainult sellele, et teha head kunsti eeldusega, et see on ka hea kaup, siis võib asjad kotti panna! Kus tehakse head kunsti kogu aeg järjest? Kui mitme aasta jooksul sünnib tõeliselt hea film, on see hea tulemus. Tuleb teha filme, mida saaksime müüa. Joonisfilm on jõudnud äratundmisele, et ainult niimoodi saab. On suur õnn, et joonisfilm on püsima jäänud. Praktiliselt kõik stuudiod N. Liidus on likvideerunud. Viimasena kadus "Sojuzmultfilm" Moskvas. Ka teistes idabloki riikides on animastuudiod kadunud. Maailmas on meile raske leida analoogi selles mõttes, et nii paljud inimesed töötavad ühes stuudios, mis ei ole läbinisti kommertsstuudio, Disney näiteks. Et see on stuudio, kus inimesed loodavad, et tuleks kunst.

Nit pogodVsiä enam ci tule? Neid tabas sama saatus mis teisi varem. Riigi raha jäi väga väheseks. Telefon ei töötanud ja vesi oli kinni juba ligi aasta. Idabloki riikide multiplikaatorid on leidnud töö kommertskanalites, mille emastuudio asub kusagil Läänes. Nad teevad ühte töölõiku, see on nagu autode või raadiote kokkupanek. Rool tehakse ühes kohas, rattad teises. Nii töötab Eestis "A- stuudio". Norma teeb turvavöösid ja "Elcotec" osi "Nokiale"... Aga "A-stuudio" töötab ühes stiilis, klassikalises Disney stiilis. Selle taga on film kui kaup, mida tuleb võimalikult palju müüa. "A-stuudio" mehed on selles stiilis täiesti osavad professionaalsed käsitöölised. Aga meie joonisfilmis on igal režissööril oma stiil ja meie joonistaja peab oskama näiteks Pärna stiili, Ernitsa stiili, Küti stiili. Meie joonistajad ei valda joonistust nii tipptasemel kui "A-stuudio".professionaalid, aga meil on ka erinevad eesmärgid. Kuidas võtab maailma animaturg vastu erinevaid stiile? Disney stiilis pikad mängufilmid on mõeldud näitamiseks kinos. Nad peavad tooma palju rahvast saali, et ennast ära tasuda. Meil on kaks väljundit: festivalid ja välisriikide telejaamad, kuhu üritame müüa lastefilme. Hiljaaegu käis Pärnus Eesti animafestivalil maailma ühe prestiižikama, Ottawa animafestivali direktor, ta vaatas hiljem hulganisti meie filme ning tegi neist valiku. Järgmisel Ottawa festivalil näidatakse Eesti programme. Kui siiamaani on tähetunnid olnud mõnel režissööril, siis nüüd tuleb tähetund kogu Eesti animatsioonil. Tuleb kolm erinevat programmi filmidest enne ja pärast iseseisvust, totaalne Eesti joonis- ja nukufilmi dessant Ameerikasse. Ottawa festival toob kokku ameerika animafilmi

7 asjatundjad ja huvilised. See initsiatiiv, mis tuli festivali direktori enda poolt, näitab, et me oleme ikka õiget asja teinud. Mis juhtub joonisfilmis, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga? Ma ei tea. Meie sõltume suurel määral Eesti rahadest. Ükski riik ei toeta teise riigi kino. Aga kas me peame liituma? Räägin selle põhjal, mida olen lehtedest lugenud. Kui see on tõsi, et hinnad ühtlustatakse, aga see on loogiline, siis ei näe ma ometi võimalust, et meie palgad tõuseksid. Ega see nüüd hea ei ole. Ja Euroopa Liit on suurel või vähemal määral üks bürokraatlik ettevõtmine. Bürokraatia ühtlustab. Mcetcrmõõdustik ja parempoolne liiklus on ju ka kokkulepitud bürokraatia. Mui on vähe infot, et langetada valik. Kuid ma pole kohanud ka kirjutisi, kus argumenteeritakse, miks me peame astuma Euroopa Liitu või miks me ei pea. Kas tulevik viib stiliseeritud kommertsi või autorifilmide poole? Ei saa ju olla, et autorifilme ei hakata hindama. Festivalid võtavad ikka vastu filme klassikalisel kujul, s.o filmilindil? Eraldi klauslitega võetakse ka videoid, teleseriaale, tudengifilme. Aga põhi­ kategooriad on kõik 35-mm. Uut tehnikat ci arvestata? 35-mm pilt on kvaliteetseim. Filmilindile võetu erineb videost oma sügavuse ja tundlikkuse poolest. See pole filmitegijate konservatiivsus? Kindlasti on see ka konservatiivsus, aga video on näidanud, et ta pole parem kui filmilint. Video on teatud juhtudel odavam, jääb ära laboritöötlus. Ja ruumilist animafilmi on filmilindile parem teha. Mina olen filmilindi pooldaja, kuigi "Eesti Joonisfilm" teeb mõlemat. "Tom ja Fluffy" võetakse videole. Salvestame õtse kõva-

Seriaal "Tom ja Fluffy" (1997). Oskar vestleb Fhiffyga.

8 kettale arvutisse ja sealt prindime välja beetalindile. See sari ongi mõeldud näita­ miseks televisioonis. Teles on pilt kokku surutud, kinos on ta laiem. Videos toimib valge pind, filmis peaks taevas olema ikka sinine. Kes on sind sinu arvates mõjutanud? Päris kindlasti on mõjutusi, mida ei oska seletada. Aga mida olen ise aru saanud, see on Heinz Valk. Need kaks aastat karikatuuri tema juures. Lõpetasin keskkooli 1969, see pidi olema 1966—1967. See oli aeg, kus läksin ise lahti. Ma mängisin veel "kidrapundis". Valgu juures õppisin naljast aru saama. See oli maailmavaateline mõju. Õppisin maailma tajuma. Mina mäletan, kui Heinz Valk õppis Kunstiinstituudis ja laulis kaaslastega ühel järjekordsel kuulsal TU.iil).illil "Koik lehed langevad, miks ci lange Friedrich Leht". Friedrich Leht oli siis konservatiivne Kunstiinstituudi rektor. See, mida Heinz rääkis, polnud abstraktne jutt naljast ja kunstist, see oli küllalt terav jutt selle aja kohta. Tal oli väga palju pilte Tšehhi, Jugoslaavia ja Poola ajakirjadest. Ma ei nea saatust, et sattusin just sinna. Kellele sa filme teed? Mu vastus jaguneb kaheks. Esiteks, ma ei mõtlegi, kellele teen, vaid kui on võimalus, siis üritan teha asju, mida tahaksin teha, ja teiseks mõtlen, et teha lastele. "Torni ja Fluffy" tegime laste jaoks. "Sünnipäevas" ma kasutasin laste joonistusi, laste maailma. Oled kirjutanud ka lasteraamatuid ja näidendeid, missugune peaks olema lastekirjandus? Lastekirjanduses peaks lause olema lühem, kujundid selgemad, huumorit peab sees olema. Miks kirjutatakse lastekirjandust? Hans Christian Andersen üritas kogu elu kirjutada romaane, mis aga kukkusid läbi, keegi ei tahtnud lugeda. Aeg-ajalt kirjutas ta muinasjutte, mis läksid mühinal. Võta sa kinni.

"Tom ja Fluffy". Kummaline meistermees Oskar. Kindlasti peab lastekirjandus olema fantaasiarikas. Aga mis vanusele? Väike­ lastele on ühed nõuded, teismelisele teised. Kuulsa rootsi vana daami käest on küsitud, miks ta kirjutab lastele. Ta vastas, et ei kirjuta lastekirjandust. Ta kirjutab nii, nagu ta kujutab ette, kuidas asjad peaksid olema. "Gulliveri reisid" oli algselt satiir. Õukondlik ärapanemine, praegu loevad seda lapsed. Oled kirjutanud ka näidendeid. Kumb on sinu meelest praegu lastel endil olulisem, teater või kino? Need on küllaltki erinevad asjad. Teater on "hetk, sa viibi veel!" Aga ei viibi. Juba on ta läinud. Kui kusagil hetkes on tõelisus, siis see on teatrihetkes. Midagi seletamatut, tabamatut, mis täidab ruumi. Kino on konserv, meelelahutus, mis mingeid asju propageerib. Teatri võlu on suurem. Ükski etendus ei sarnane teisega. Palju siis on tänapäeva inimese elus kohti, kus ta saaks seda laadi asju tunnetada? Olen jälginud lapsi teatris, kuidas nad reageerivad, ja jälginud ka lapsi kinos. Lapse suhtumine teatris ja kinos esitatavasse on erinev. Ja erinev on, missuguse mõju all tuleb laps etenduselt. See on teatri kasuks. Teater läheb nagu rohkem "lapse sisse", puudutab rohkem. Kui laps tuleb teatrist välja, on ta natuke rohkem teist nägu kui kinost välja tulles. Teater on intiimsem. Teatril on aura. Sõnadega on seda raske seletada. Kinos näeb laps palju vägivalda. Aga seda on ju ka "Kolmes musketäris". Kardinali kaardiväelasi langeb nagu loogu. Võib-olla on see eetika küsimus. Olen seostanud seda inimelu väärtusega erineval ajastul. Palju maksab inimelu nüüd ja siis. See sisaldab ka aumõistet. Mulle

Badeni festivalil Šveitsis septembris 1995. Priit Pärn, Janno Põldma, Soome fotograafid Margareta ja Timo Viljakainen, Mati Kütt ja Olav Ehata. Kaie Pärna foto Režissöör Janno Põldma aprillis 1997 AS "Eesti Joonisfilmi" imes kodus Laulupeo tänaval. Ingmar Muusikuse foto

näib, et abstraktne inimelu maksumus oli tollel ajal kõrgem kui praegu — ajalehest loeme, et paarisaja krooni eest ollakse nõus inimene maha lööma. Kindlasti leiame kuskil Lõunamere saarel mingi paiga, kus inimese vägivaldne surm on hoopis teise tähendusega. Et ekraanil on nii palju vägivalda, see käib praeguse ajaga kaasas. Aasia traditsioonilistes ühiskondades on inimelul väiksem väärtus kui kapitalistlikus individualismis. Kuid Ameerika ajalukku on vägivald sisse programmeeritud. Ameeriklased tapsid indiaanlasi ja tõid neegreid orjadeks. Kuid ameerika kinos on olnud pikki perioode, kus see vägivald ekraanil niihästi kui puudus. Vägivald ekraanil on viimase aja nähtus, kus ta on muudetud kaubaks. Ja mitte ainult Ameerikas. Kui gangsterile pannakse pomm või auto lastakse õhku, kirjutatakse sellest meie lehtede esilehekülgedel. Ka meie ühiskond hakkab tahes-tahtmata väärtustama vägivalda. Ja vaata lehti: leheküljed ostan-müün-vahetan on eespool kultuuri. Kultuur on lõpus, enne sporti. Küsimus on, mida väärtustatakse mingil ajahetkel. Ja joonisfilm peaks sellele vägivallale vastu seisma. Ei ole üldse keeruline teha vägivalla-animatsioonifilme. Neid saab suhteliselt edukalt müüa maailmaturul. Ka pornoanimatsiooni saab edukalt müüa. Aga ma ei näe põhjust, miks neid peaks tegema. Eriti praegu. Sa pead mitut ametit. Kui küsida: mida pead oma elukutseks? Kunagi kirjutas Stalin 1930. aastatel järjekordsesse partcipuhastuse ankeeti "professija" — "intelligent". Inglise keeles on hea termin//7m maker. Juhuste ja asjade kokkulangemise tõttu üritan siin seda rida. Kain tütrega ringi, poiss on juba suureks kasvanud, läheb sõjaväkke. Kes ma siis olen? Inimene. Olen siin. Minu tegevus hõlmab stsenaristi tööd, režissööritööd, operaatoritööd, organiseerimistööd, välismaaga suhtlemist. Film maker.

Usutlenud JAAN RUUS

11 VALTER OJAKÄÄR

TALLINN 1967 — JAZZKAAR 1997

järjest paisunud, võttes aasta varem vastu juba välisesinejaidki. Tollases poliitilises õhk­ konnas, täis kahtlusi, isegi vaenu kapita­ listliku välismaa vastu, oli see täiesti era­ kordne. Kui arvestada Tallinna festivalide algust kohtumisest, mille Uno Naissoo korraldas oma põrandaaluse Swing Club'i ja orkestri Mickeys vahel 1949. aasta mais, siis olid eesti pillimehed pidanud džässipidusid juba ka­ heksateist korda. Eestvedajaks oli jäänud Uno Naissoo. Muidugi ei sujunud kõik libedasti. Esimestele üritustele järgnes pikem vaheaeg, kuhu langes äge parteipoliitiline võitlus kõige lääneliku vastu. Muusikas olid peamised peksupoisid nn formalistid, kodanlikud nat­ sionalistid ja "kodutud kosmopoliidid". Džässmuusikuid leiti eriti viimaste hulgast. Nii saigi kolmas kohtumine teoks alles 1954. aasta kevadel. Pärast aastast vaheaega tuldi aga kokku juba igal kevadel, vahele jäi vaid 1962. aasta. Miks, ei mäletagi. Aastail 1957— 1960 olid festivalid ka Tartus. Niisiis võib Hruštšovi "sulaaega" pidada eesti džässi tõu-

Charles Lloyd ja Keith Jarrett samal kontserdil.

Charles Lloyd 1967. aastal legendaarsel kontserdil "Kalevi" spordihallis, mida muusik nimetab üheks oma loominguliseks kõrghetkeks. Talle sekundeerib Jack Dejohnette.

Kolmkümmend aastat lahutab meid sündmusest, mis sai toonase eesti džässielu vaieldamatuks kõrgpunktiks. Neljal kaunil maipäeval kogunes Tallinnas "Kalevi" spor­ dihalli tuhandeid kuulajaid kaasa elama džässifestivalile, mis oli osavõtjate arvult 12 superioodiks, kuigi Nikita Sergejevita tun­ eestlaste eeskuju, ja ka siis karmi kontrolli all. nistas talle omase järsu otsekohesusega, et [ ] "Festival" koosnes ei millestki enamast džässi kuulates on tal tunne, nagu vaevaksid kui viie moodsa grupi kolmetunnisest koh­ teda kõhugaasid (ajakiri "Encounter" 1963, nr tumisest 6. oktoobril 1962. Koik masinal 4). Meie tollastest džässmuusikutest meenu­ trükitud kavas loetletud palad olid eelnevalt vad esmahetkel Emil Laansoo, Aleksander repertuaarikomisjoni poolt kinnitatud. "Õhk­ Rjabov, Eri Klas, Rein Marvet, Felix Mandre, kond oli väga tõsine, akadeemiline," mee­ Mart Lille, Peeter Saul, Gennadi Taniel, Horre nutas üks osavõtja. "Olime kõik teadlikud Zeiger ja muidugi väsimatu Uno Naissoo. Esimesed idapoolsed väliskülalised tu­ lid 1959. aastal Leningradist — Arkadi Lis- kovitši eksperimentaalkvintett ja Seven Dixie Lads. Sõnum Tallinna ja Tartu vabast õhk­ konnast levis kulutulena ja 1961. aastal mängis Vineeri- ja Mööblivabriku klubis juba tervelt kaheksa ansamblit Leningradist ja Moskvast. Peab tunnistama, et tollal jäi meie instrumentalistide keskmine tase külaliste omale alla. Küll aga vääris suurt tähelepanu Uno Naissoo džässilooming. Saanud Heino Ellerilt põhjaliku kompositsioonikoolituse, oli Uno Naissoo tollases džässis üsna erakordne nähtus: professionaalne helilooja. Kui muu­ sikateadlane Arkadi Petrov jõudis Ülelii­ dulises Raadios iganädalaste džässisaadeteni, valis ta oma tunnusmeloodiaks Naissoo "Improvisatsiooni eesti teemal". Bruce Tur- neri bändi esituses jõudis see pala isegi BBC saatesse. Tallinna festivalid kujunesid tollase Nõukogude Liidu džässi suursündmusteks ja jäid selleks ka siis, kui juba Moskvaski hakati korraldama džässifestivale. Raamatus "Red & Hot. The Fate of Jazz in the Soviet Union" (New York, 1983) kirjutab S. Frederick Starr: "Alles 1962. aastal lubati venelastel matkida

Charles Lloyd 1997. aastal taas Tallinna publikut lummamas.

tagajärgedest, kui midagi lubamatut oleks juhtunud." Meeleolu oli vaid pisut parem esimesel Leningradi festivalil, mis peeti sa­ muti 1962. aastal." Hetk 1967. aasta festivali pressikonverentsilt: Soovimata kuidagi ülehinnata tillukesi Charles Lloydiga vestleb Willis Conover, festivale Tallinnas ja Tartus, ei saa ometi paremal ääres Valter Ojakäär. rõhutamata jätta nende tähtsust nirekesena, Viktor Salmre fotod mis uuristas igasuguseid kõverteid kaudu oma voolu laia jõkke — rahvusvahelisse džässiellu. Võrdluseks toon mõne džässi-

13 "Jazzkaar '97" nostalgiakontserdil musitseerisid ka 1967. aasta festivali külalised "Leningradi Dixieland"... Need olid kaugenenud svingile omasest off­ beat-rütmist, mis džässiimprovisafsioonis oli festivali sünniaasta teistest maadest: Austral­ oluliseks inspiratsiooniallikaks Muusikute ian Jazz Convention (1946), Nice (1948), Frank­ uus põlvkond ei vaevunud süvenema imp- furt Maini ääres (1953), Newport (1954), New roviseerimiskunsti saladustesse, erandiks olid York (1956) ja Monterey (1958) — kõik USAs, vaid bluusiharrastajad kitarristid eesotsas San Remo (1955), Varssavi Jazz Jamboree Eric Claptoniga. Leides end tantsusaalidest (1959), Molde (Norra, 1961), Praha (1964), tõrjutuna, otsis džäss uut tegevusvälja. Juba Pori (1966), Umeä (Rootsi, 1967), Montreux olid Charlie Parker, Miles Davis ja paljud (1967), London (1967), Tokio (1969). The New teised džässiuuendajad nagunii seadnud Grove Dictionary of Jazz (1988) loetleb džäs- oma peamiseks eesmärgiks mängida kuula­ sifestivale kogu maailmas 325 nimetust, osa jaile, mitte tantsijaile. Olles muutunud tar- neist on lõpetatud, enamik aga tegutseb bemuusikast elitaarmuusikaks, otsis džäss tänapäevani. Huvitaval kombel näeme, et uusi teid otsekontaktideks kuulajaskonnaga. ajal, mil džäss oli populaarmuusikas tooni­ Üks mitte küll igapäevane, kuid see-eest andev vool (umbes 1925—1955), peeti pidulik ja tähelepanuvääriv võimalus ava- festivale veel vähestes paikades. Hoogu sai neski festivalide näol. festivaliliikumine alles siis, kui esiplaanile Peab aga kohe märkima, et meil ei tungisid ameerika rokk ja briti biit. Küsi­ suunanud seda protsessi tung leida kaotatud musse põhjalikumalt süvenemata näen või­ turule asendajat, niisiis mitte majanduslikud malikku põhjust asjaolus, et sel ajal leidis aset motiivid. Kuigi levimuusika mustimail aastail oluline muutus džässi staatuses. Varem oli (1948—1954) võitles ametlik ideoloogia viha­ tantsuline ja meelelahutuslik tarbemuusika selt džässiga, mille alla Kremli "asjatundjad" suures osas džässilik. Mängisid ju kõik hiljem paigutasid ka Elvis Presley ja biitlid, kuulsadki svingiorkestrid (Benny Goodmani, jõudsid biittantsud meile hilinemisega. Kui Count Basie', Tommy Dorsey, Glenn Milleri läänes tantsijad juba biitrütrm saatel üks­ jt) tantsusaalides ja restoranides. Siis aga teisest eemal loksusid, jätkasid meie paarid vallutasid tantsupõranda uued tantsud — tantsupõrandal ikka veel üksteise embamist rock 'n roll, twist, shake, madison, locomotion jne.vana s hea svingirütmis. Põhjuseks polnud

14 mitte partei hoiatavad sõrmeviibutused nn lõnguste suunas, vaid lihtsalt eestlase loo­ mupärane tagasihoidlikkus. Pidi kasvama uus põlvkond, kes ei võõristanud puusade hööritamist tantsupõrandal. Meie festivalid tekkisid esialgu lihtsalt vajadusest tunnetada mõttekaaslaste ühte­ kuuluvust ametlikult põlatud džässis, jagada rõõmu lemmikmuusikast ja miks mitte ka võistelda omal kael saavutatud oskustes. Hiljem lisandus soov leida džässile uusi asjatundlikke kuulajaid, ja veelgi hiljem — kui Tallinn oli juba ristitud nõukogude džässi pealinnaks — sai tõukejõuks tahe laiendada saavutatud positsiooni. See kõik viis selleni, et 1966. aastal leidis Tallinnas aset esimene rahvusvaheline džässifestival. Soomlastega oli meil selleks ajaks juba häid kontakte, nii et Helsingi džässikvartett eesotsas saksofo­ nist Seppo Rannikkoga oli üsnagi ootus­ pärane osavõtja. Küll aga üllatusin, kui mulle helistati Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisi­ demete Arendamise Eesti Ühingust ja küsiti, kas eelistada Rootsist pakkumise teinud Lars Gullini või Jan Johanssoni. Esimene oli rah­ vusvaheliselt tuntum, kuid olid ka teada tagasilöögid tema isiklikus elus, mis oleksid võinud šokeerida meie kristallpuhtaid üle­ musi. Selgus, et soovitada viimast oli igati ... ja poola saksofonist õnnelik valik. Jan Johanssoni trio esinemine Zbigniew Namyslowski. kujunes festivali kauniks kõrgpunktiks ja temaga säilisid soojad sidemed kuni tema õnnetu surmani 1968. aasta novembris. Fes­ tival õnnestus niihästi publiku ja korraldajate tuli taas lavale suurepärane pianist Jan Jo­ kui ka ülemuste silmis. Viimaseid huvitas hansson. küll ainult üks: et aga midagi ei juhtuks! Kohal oli enneolematu hulk välis- ajakirjanikke. Erilise tähelepanu all oli Ei juhtunudki, ja nii valmistati järg­ "Ameerika Hääle" džässisaadete tegija Wil­ miseks aastaks ette juba päris uhket festivali. lis Conover, kelle sügavat häält tunti kogu Varakult valminud trükitud programmis oli maailmas. Aga juba kogunesid ka pilved, küll ainult neli kohalikku kollektiivi: Jaan eeskätt linna kultuuriosakonna juhataja Kailvee sekstett, tollal kuueteistaastase Tõnu Heinrich Schultzi pea kohale. Orgkomitees oli Naissoo trio, Raivo Tammiku trio Els Him- ta koos Uno Naissooga küll vaid esimehe maga ning Eesti Raadio ja Televisiooni ker- Rein Ristlaane asetäitja, kuid kogu korralduse gemuusikaorkester Aleksander Rjabovi Aja O-na oli ta sisuliselt kõige eest vastutav. juhatusel. Mujalt Nõukogude Liidust oli Viimasel minutil oli tulnud pakkumine esi­ kavas neli ansamblit ja Oleg Lundströmi nemiseks Charles Lloydi kvartetilt, kus bigbänd Moskvast, kolm ansamblit Le­ mängisid kaks hilisemat kuulsust, pianist ningradist (nende hulgas Grigori Gurevitši Keith Jarrett ja trummar Jack Dejohnette ning pantomiimitrupp džässitrio saatel), kaks an­ kvarteti ainsa valgena kontrabassist Ron samblit Vilniusest ning kollektiivid Bakuust, McClure. Kõigi järgnenud keerdkäikude jär­ Habarovskist, Kalininist, Kuibõševist, Lvo- gimine viiks pikale. Piisab, kui öelda, et vist, Novosibirskist, Riiast, Tbilisist ja Tuulast Charles Lloydiga olid saanud kontakti (üks igast mainitud linnast). Neile kahe­ Moskva ja Leningradi džässiedendajad. Nen­ kümne kolmele kollektiivile lisandusid Erik de maalitud pilt Tallinnast koos meie kor­ Lindströmi kvintett ja Heikki Laurila trio raldajate mõtlematute lubadustega meelita- lauljatar Ritva Mustoneniga Helsingist, Zbig- sidki hoogsat tõusu alustanud saksofonisti- niew Namyslowski kvartett Varssavist, Kurt flötisti siia. Siis aga selgus (kõigepealt meile Järnbergi kvintett Gävlest (Rootsi) ja Arne enestele), et polegi nii lihtne minna mööda Domneruse sekstett Stockholmist. Viimasega mitmekorruselisest (Tallinn, ENSV, NSVL)

15 keelajateväest olukorras, kus kaks suurriiki ja tühje lubadusi. Talle olevat lubatud esineda Vietnamis arveid klaarib. Ja meie poolel festivali teisel päeval, 12. mail, ja seda kehtis ju ikka veel keeld: "Ei mingit rahu­ kinnitanud isegi "Izvestija", kuid viis minutit likku kooseksisteerimist ideoloogia vald­ enne esinemist öeldud talle ära. Lloydi mä­ konnas!" Džässis aga nähti kõige puhtamat nedžerile George Avakianile olevat öeldud, et ideoloogiat. Niisiis püüti Lloydi rahustada, kvarteti tõmbas kavast maha üheteist- pakkudes näiteks filmimist televisioonile (et kümneliikmeline orgkomitee! Ühena maini­ vältida tema esinemist publiku ees). Nähes tud üheteistkümnest sain sellest "meie filmimiseks valmis seatud tühja spordihalli, otsusest" teada alles mitu kuud hiljem! keeldus Lloyd mängimast. Džässikriitik Ira Muidugi käis see mäng kõrgelt üle meie Gitleri kirjutisest "Ovations and frustrations" ("Down Beat" 1967, nr 14) loeme, et Lloyd oli kuulnud üksnes bürokraatlikke ettekäändeid Toivo Unt musitseeris "Jazzkaarel" põnevas rahvusvahelises kvintetis.

16 Saami kultuuri kõige kuulsaim esindaja Mari Boine oli üks festivali "Jazzkaar '97" peaesinejaid. peade. Kui rahvusvaheline ajakirjandus festi­ päeva kava oli juba koos, ja pealegi pidi valist juba poliitilist skandaali ähvardas teha, toimuma otseülekanne Kesktelevisioonile, viidates rassilisele diskrimineerimisele Nõu­ pressiti Lloydi jaoks kavva kümneminutine kogude Liidus, tuli viimasel silmapilgul luba, auk. Avakian ei loobunud aga mõttest teha nüüd juba arvatavasti Moskvast. Ja isegi siis esinemisest LP-album, ja nii mängis kvartett mängiti maha väike etendus: pärast eel­ aplausidega kokku üle tunni (nelja pala viimast kontserdipäeva — ööl vastu pühap­ kogupikkus plaadil on 47:27). See lõi kor­ äeva — pidi orgkomitee "otsustama", kas raldajate kaardid lõplikult segi, ja kui publik lubada ameeriklased lavale või mitte. Tõe­ veel püsti aplodeerides kangekaelselt lisapala näoliselt oli vaja neid, keda karistada, kui nõudis, oligi see kardetud "midagi" juh­ midagi peaks viltu minema. Kuna viimase tunud. Heinrich Schultzile tähendas see

17 lendu kultuuriosakonnast pesumaja direk­ džässiõppeasutuses, Berklee kolledžis Bos­ tori kohale, Rein Ristlaan sai kuuldavasti tonis. Weekend Guitar Trb võitis esikoha parteilise noomituse. Aga raskeim hoop oli rahvusvahelisel elektrikitarristide võistlusel Tallinna festivalitraditsiooni katkemine kahe­ Lausanne'is, paljud meie ansamblid ja solistid kümne kolmeks aastaks. Keegi ei tahtnud mängivad nii kodu- kui ka välismaal. enam pead pakule panna. Uno Naissoo "Jazzkaarel" esines huvitav rahvusvaheline loobus pärast seda, kui Leonid Lentsman oli kvintett: ameerika pianist Jon Weber, saksa talle keskkomitees ust näidanud. Minu käik klarnetist Friwi Sternberg, vene trummar NSV Liidu kultuuriministri asetäitja Lušini Sergei Belitšenko ja kaks eestlast — kontra­ juurde lõppes viisakamalt, aga samuti bassist Toivo Unt ja tenorsaksofonist Lembit tulutult. Saarsalu. Viimane oli hiljuti juba neljandat Siiski on meeldiv tsiteerida veel korda USAs Lionel Hamptoni auks peetaval S. E Starri: "See suurejooneline sündmus festivalil, mängides taas koos vanameistri ja ületas kõik eelmised nõukogude festivalid. teiste nimekate ameerika muusikutega. [ ] Toimunut filmis Eesti Televisioon, ning Erilise huviga oodati tänavusel "Jazz­ Melodija ja Atlantic Records andsid välja kaarel" meest, kelle kvartett 1967. aastal plaadid esinemistest (Atlantic'u albumi põhjustas tõelise sensatsiooni. Charles Lloyd kaanel oli kvartett ümbritsetud sini-must- oli kolme aastakümnega inimesena ja muu­ valge ringiga! — V. 0.).Tallinnas toimus fes­ sikuna rahu leidnud. Ta oli leebe, avameelne tival kõige täielikumas mõttes. Marssivad ja jutukas, vestles paljudega, jagas soovijaile diksiländbändid muutsid iidsed munakivitä- autogramme ja meenutas kunagist esinemist navad New Orleansi Vieiix Carre balti kui oma karjääri kõrghetke: "Duke Ellington, teisendiks. [ ] Kõikjal olid jam-session'id, Charlie Parker, Coleman Hawkins, Billie seminarid, vestlused, kohtumised. Midagi Holiday — nende muusika on olnud suur niisugust polnud kunagi varem Nõukogude ime, vabaduse ja vaimustuse muusika. Nad Liidus olnud." Ilusasse kirjanduslikku vormi on olnud mulle nagu pühakud, muusika on valas oma festivalimuljed hilisem dissidentli- minu religioon. Tulla siia oli mulle vaimne teraat Vassili Aksjonov ("Junost" 1967, nr 8). missioon. Kui me lõpuks mängisime, oli see Ja veel lõiguke Ira Gitleri mainitud mulle nagu tulemäe purse, südame põhjast kirjutisest: ""Ma ei suuda seda sõnades tulev elamus. Tahaksin uskuda, et tõime teile väljendada," ütles Charles Lloyd selle väikese sädeme ja olime osake teie vabaduse- 8 minuti ja 20 sekundi pikkuse aplausi kohta, soovist. Olen kogu elu otsinud tõde ja mille ta sai joovastunud kuulajaskonnalt armastust ning usun, et sain siin heita pilgu Tallinna džässifestivalil. "Ma mängisin kõike millelegi igavesele." läbielatut oma sünnilinnast Memphisest kuni sinnani," ütles ta, kirjeldades oma esinemisse pandud energiapinget. "Minusse oli kogune­ nud nii palju stressi, et see asi plahvatas."" Kolmkümmend aastat hiljem on "Jazz- kaare" laval taas Zbigniew Namyslowski, "Leningradi Dixieland" ja Charles Lloyd. Vestluses venelastega kuulen vahepeal pime­ daks jäänud klarnetist Aleksandr Ussõskinilt asju, millest varem ei räägitud. Nüüd on esinetud Ameerikaski, mis oli uskumatu kogemus, kuid sellest hoolimata on Tallinnal eriline koht ansambli elus. Tulles 1959. aastal esmakordselt siia, oli see tollastes oludes nagu tulek läände. Siin oli võimalik kohata mitte ainult Eesti, vaid ka Moskva muu­ sikuid, kellest samuti midagi ei teatud. Ja nii sõlmiti Tallinnas aastatega kokku kõik laia Nõukogude Liidu džässilõimed. Nagu öeldud, oli meil toona külalistelt veel mõndagi õppida. Kolme aastakümnega on aga Eestiski üles kasvanud enam kui üks vahetus võimekaid muusikuid. Mõnigi noor täiendab end välismaal — Jaak Sooäär Taanis, "Jazzkaare '97" lõpetas karismaatiline Tanel Ruben Rootsis. Tõnu Naissoo ja Urmas Jan Garbarek. Lattikas lihvisid oma oskusi maailmakuulsas Harri Rospu fotod 18

GERDA KORDEMETS

SEE PILASTAV "AGA KUI

des mängulist väljapääsu labürindist, men­ taalset ja emotsionaalset enesepettust. Lohu­ tust neile, kellele tundub: kõik vähegi tähele­ panuväärne on juba leiutatud, geniaalne varem kirja pandud. Sündinud on isegi see­ sugune žanr, mis ei sea põhiküsimuseks mitte olemiskõhklust, vaid olemise äraspidisust: "Aga kui...?" Aga kui on travestiate põhi­ küsimus, pilastamise filosoofiline kategoo­ ria. "Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu" (kirjutatud 1952, uus redaktsioon 1961; Eestis varem lavastatud 1966 — sealsamas Rakveres) on näidend, mida võib pidada ka omamoodi travestiaks — toimub ju pool sellest loost maskipeo salastatuses ning ka tõsiste asjade üle naermise motiiv on siia üsna kibedalt sisse kirjutatud. See on näidend, milles müstiline "aga kui" pöörab pahupidi legendaarse don Juani olemise mõtte. Aga kui don Juani kireks polekski naised, vaid selline rafineeritud teadus nagu geomeetria? Aga kui lasta iginoorel romanti­ lisel (anti)kangelasel don Juanil lihtsalt M. Frisch, "Don Juan ehk Armastus geomeetria vananeda, röövides talt vabastava põrgusse vastu". Rakvere Teater. Lavastaja: Ain Prosa, sõitmise võimaluse ja ühes sellega ka või­ kunstnik: Kersti Varrak. Esietendus 2. mail 1997. Miranda — Karin maluse päästetud ning lunastatud saada? Kui Tammaru, Celestina — Viive Aamisepp. kinkida talle olukordadega leppimise mär­ giks koguni isaks saamise "õnn"?

Pole just õnn juhtuda kõikidest võima­ MA EI TUNDNUD TEDA ÄRA likest aegadest elama XX sajandi teisel poolel. Jättes kõrvale Frischi näidendi väide­ Aega, mil kõik kaunis ja tõeline tundub tava ühiskonnakriitilisuse (ka autori enda olevat möödanik. Aega, mil uut leida või tunnistuse põhjal), mis paratamatult seob leiutada on üha raskem ja paradoksaalseni — seda halastamatult hekseldava kriitiku — sest needsamad leiutised võtavad inimsoo ajaga —, ja keskenduda subjektiivsele, indi­ olemasolult mõtte. Hamletlik hingevaev on viidi puudutavale, teostub hämmastav silma­ asendunud hoopis asisemaga — loomulikult moondus: näidendi võlu suureneb, ilmsiks (tuleb) olla (parem). Saeme oksa, millel istu­ tulevad hoopis tähtsamad seosed ja igavi­ me, ja sisendame endale, et oksasaagimises kulised tähendused. on eksistentsi mõte. Suur mõistmine ja suu­ Ent lavastaja Ain Prosa on mingil red tunded on jäänud lömastatuina ülekap- põhjusel loobunud plusspoolte võimenda­ pava infotulva alla. misest. Vägisi tähtsustub väline — terve Kirjandus ja teater on lohutajad. Pakku- esimese vaatuse jooksul on vaataja silmitsi 20 farsiga, mis tõstab teisejärgulise olulisemaks reks mängitud don Jose. Täpsem ja motivee­ tegelikult toimuvast. Näeme flamenco-tantsi- rituni lavakuju, millelt don Juan oma mõ­ jate kirevaid seelikuid paljastamas all var­ ningases (esialgses) pidetuses on sunnitud juvaid saladusi ning tuliseid tundeid, roman­ laenama. tilise Hispaania kauget kutsuvat kirevust, Ka kõige meelepärasemas rollis võib mõõgaisandate kerge tantsulisusega soorita­ ette tulla konarusi, millest näitleja ennast ise tud sissetorkeid... Aga Hispaania oli autorile üle ei upita — olgu ta ise nii hea lavastaja kui

"Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu". "Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu". Donna Anna — Ülle Lichtfeldt, Tenorio — Erik Ruus, Donna Elvira — Marika Donna Inez — Aune Kuul. Vaarik, Paater Diego — Indrek Taalmaa.

tähtis vaid kui legendi taust: foon, mis annab tahes. "Armastuses geomeetria vastu" tun­ kirele veenva jõu. dub sääraseks konaruseks olevat lõhe lavas­ Lavastuse esimene pool tundub otsekui taja kontseptsiooni ja autori teksti vahel: Hispaania öö enne don Juani ja donna Anna Prosa on näinud ka selles, geomeetriast ja pulmi, mil kõik rändavad maskides, eesmär­ mitte naistest vaimustunud don Juanis siiski giga tunda ära see "õige". Aga nagu don Juan eelkõige meest. Tema valikus kahe suure ei tunne ära oma donna Annat ja satub armastuse vahel jääb geomeetria selgelt kao­ saatusliku eksituse vangi, ei tunne ka vaataja tajaks. Sellest lähtuvalt on ähmastunud Saa­ selles välises pillerkaaris ära, millest on lugu. remäe ülesanne, sest Frisch ütleb: "Ikka jälle tekib küsimus: on ta mees?" Mõeldes sellega DON JUAN, vist: on ta see mees, kes valib naise? KES PEAKS SOORITAMA Frisch on tõstnud oma don Juani liha­ ENESETAPU likust kõrgemale. Keset üleüldist lodevuse Peale kaunites kleitides tantsijannade ööd suunab tema otsustusi kõrge sisemine seisab Ülar Saaremäe don Juani õla taga veel moraal, kõlbeline hamletlus. Don Juan, kes tema poolt menulavastuses "Carmen" suu­ küsib: "Keda ma armastan?" ega tea vastust, 21 "Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu". Stseen lavastusest. peaks tegelikult sooritama enesetapu. Aga ei dusvõimalus — et donna Anna tõenäoliselt tee seda mitte. Selles on traagika. mõistis don Juani kõlbelisi heitlusi ja osutus Lavastaja kontseptsiooniga pole sünnis seetõttu seisvat väljapääsmatu eetilise prob­ vaielda. Seda enam, et eelhäälestusena oli leemi ees; et ta sai aru: temal ja don Juanil Prosa nägemus uudne ja intrigeeriv. Usun poleks nagunii olnud võimalust õnnele —, meelsasti ka niisuguse lahenduse võimalik­ jääb vaataja eest peitu. Selles lavareaalsu- kust, ent — kas polnuks lavastaja ülesanne ses läheb Anna järve lihtsalt seetõttu, et mind selles veenda? mees, kellega ta eelmisel ööl magas, jättis ta järgmisel ööl üksinda järve kaldale oota­ MIKS SURRAKSE? ma. Ent Frischile on väga tähtis, miks Saaremäe don Juan võitleb ärevalt surrakse — surm peab olema väärt elu. Ka abiellumise vastu, aga tema võitlemises pole see (lisaks hukatuslikule armastusele geo­ enam nooruki küpsematut ebaselgust ega meetria vastu), et esimese vaatuse lõpul on veidi vanema otsust valida vabadus geo- laval "seitse puuda" laipu, mõttetult surnuid, meetria(k)s. Tekst kõneleb üht, näitlejate määrab don Juani edasise saatuse. Määrab ta mõnetine peataolek laval sootuks muud. pagendusse tavapärasuse, heaolu ja Energia suundub tantsu ja frivoolsetesse leppimise juurde. naljadesse. Näitlejaist suudavad esimese vaa­ tuse rolliloogikas püsida Erik Ruusi hale­ VALMIS naljakas kahe kepiga papa Tenorio ning Ülle KIRSTU PANEMISEKS Lichtfeldti punapäine donna Anna, kelle ilu näib tõepoolest säravat seestpoolt. Loo arenedes Rakvere don Juan kosub. Ent donna Anna vabasurm on näidendi Esimese vaatuse lõpu tantsus armastatu sügavamast kontekstist välja rebitud, tun­ laibaga on juba jõudu ja mõttetäpsust. Ka dudes vaat et mõttetuna. Huvitavaim lahen- mõjuvat efekti — seda sorti lahendus toob 22 "Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu". Don Juan — Üllar Saaremäe. laval toimuvasse tõelist Hispaaniat, mis "mees oma õitseeas" mängida, muuta oma vähem või rohkem varjatuna neis tegelastes lahkumist sündmuseks, et siis igaveseks elab. maailma silmist kaduda. Oma geomeetria Teine vaatus lepitas isegi lavastaja taevasse. Või põrgusse. kontseptsiooniga. Sest esimese vaatuse noore Selles põrgussemineku topeltlavastuses don Juani lihalik olek omamoodi võimendab pääseb Saaremäe don Juan särama — ta on vana mastroianniliku keigari olukordadega otsustaja ja määraja, lavastaja, kes teab ene­ leppimist teises osas. Veel kord tahab see sestmõistetavalt ette lavastuse käiku ja jagab 23 "Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu" Don Gonzalo — Volli Käro, Paater Diego — Indrek Taalmaa. Priit Grepi fotod

rollid oma äranägemist mööda... Ning põrub tormide ja selle näidendi kirjutamise aegadest siis haledasti läbi. muudab piltlikuks mõtte don Juani hävinud Lootus pääseda naiste terrorist on suurusest. Just nõnda mõrvatakse legendid, läinud. Ehkki nüüd kehastab seda terrorit rüvetatakse pühadusi. Eksklusiivselt, esteeti­ malbe Miranda oma igapäevaste söögi­ liselt, mõnuga: sündigu pilastatud legendist aegadega. uus. Sest mis jääb muidu meile, nii legen- Miniatuurse Karin Tammaru valik Mi­ diiharaile ja kangelashimuraile? randa ossa on omamoodi groteskne ja naljakas vihje sellele, et kõige ohtlikumad on kõige ohutumana näivad naised. Pehme lapsnaine on oma Hollywoodi-galalt välja astunud vambirollis ühtaegu imelikult ko­ hatu ja imeliselt vääramatu. Nagu passibki sellele, kes valmistub rolliks madonna lap­ sega. Valge elegantne ülikond, hõbesall, mis sobib laitmatult hõbedaga meelekohas... Don Juan on valmis kirstu panemiseks. Oma kaotusetunnistuses, mõttetuks muutumises, olematuks saamises on Saaremäe Juan võimsaim. Dekoratiivne lõpustseen, kus "nii kõr­ ged on lauad ja laed", et vana inimene enam nendeni õieti ei küüni ega koperdadagi jaksa, on mõjuv. Kujundustsitaat kusagilt teatrire- 24 JOSE ARROYO

KISS KISS BANG BANG

Oma uues ekstravagantses "Romeo ja Julia" (William Shakespeare's Romeo & Juliet) versioonis teeb Baz Luhrmann Shakespeare'ist peadpööritava eepose. Et muuta Shakespeare kinoks ja tema sõnad tõeliseks filmidialoogiks, toob režissöör mängu camp'i, autod, püstolid.

"William Shakespeare'i Romeo ja Julia" loogiliste koletiste ja vahel ka futuristliku on musi-möllu film. Seal on märulit, spek­ tehnoloogiaga. Laiemas mõttes konstrueerib taaklit ja armastust ning tema eesmark on i g a film omaenese maailma (see, et me akt­ meelelahutus. Erinevalt teistest Shakespeare'i septeerime linna, kus toimub Michael Curtizi näidendite põhjal tehtud filmidest — neist, "Casablanca", 1942, tegevus, tõelise paigana, mille ühiskülastustel igavlevad koolilapsed ei tähenda, et see on midagi vähimalgi — ei kummarda "Romeo ja Julia" Shakes­ määral Casablanca-sarnast). Kitsamas mõttes, peare'i keelekasutust. Sõnad on küll kõik mida ma siin kasutan, seostatakse konstruee­ olemas, sama suurejoonelised nagu ikka, aga ritud maailma traditsiooniliselt ainult teatud nad ei ole filmi raison d'etre. Kui enamik teisi žanritega: ulme, fantastika, õuduse ja, pisut Shakespeare'i-filme jätab lavastuse ilma selle teisel moel, ka muusikaliga. Aga väidetavasti ekspressiivsest väest, allutades ta tervenisti on see praegu domineeriv võte mitte ainult keelele, siis austraalia režissöör Baz Luhr­ terves hulgas möllu/spektaakli-filmides, vaid mann (talle kuulub ka high-camp tantsufilm ka sellistes kunstiteostes nagu Sally Potteri "Strictly Ballroom") "õilistab" Shakespeare'i "Orlando" (1993) või Tom Kalini "Swoon" filmilikult. Ta muudab Shakespeare'i teose (1992). ajakohaseks viisil, mida filmis on harva kasu­ Suur osa "Romeost ja Juliast" on tatud, nimelt kohtleb ta selle sõnu lihtsalt kui filmitud Mexico Citys ja selle tuhandeaastase suurepärast dialoogi. "Romeo ja Julia" on er­ linnakošmaari topograafia on filmi välisilme gas kinopilt. Dialoog tuuakse esile ja just selle võtmekomponent. Veronat kujutatakse kui vaheldusrikkuse abil liigutab film publikut massiivset vohavat tööstuslinna. Selle kesk­ emotsionaalselt. mes laiutab kasutult gigantne, väljasirutatud "Romeo ja Julia" tegevus toimub kätega Kristuse kuju. Pilvelõhkujad viitavad, "konstrueeritud" maailmas, maailmas, mis et Montecchid ja Capulettid on rikkad sõja­ erineb piisavalt palju tõelisest maailmast, et jalal olevad korporatsiooniomanikud. Aga esitleda teistsuguseid olemis- ja mõtlemis­ samas on pilvelõhkujad nii logisevad, tol­ viise, aga on samas küllalt sarnane, et mused ja vanad, et sümboliseerivad pigem võimaldada arusaamist. See on praegusel ajal lagunevat sotsiaalset struktuuri. Linn asub populaarne võte paljudes kultuurivormides. päikeseliste randade lähedal ja on avatud Naljajuttudes või kus iganes kirjanik tahab valgusele. Elanikud uhkeldavad kallihin­ eksperimenteerida riskantsete süžeeliinide- naliste riiete, kiirete autode ja helkivate ga, asetab ta oma tegelased "paralleelsesse püstolitega. Aga keskkond, milles nad liigu­ universumisse" (DC Comic Books tutvustab vad, tänavad, majad ja institutsioonid, on tervet Maa II-st, kus 40-ndatel esitletud kõik laokil. Riided märgivad klassivahesid, karakterid on vanemad ja on elanud teist­ autod võivad käivituda ja püstolid lahti suguseid elusid kui "meie maailma" Super­ minna äkki ja surmavate tagajärgedega. man või Imenaine). Teaduslik fantastika Värviskeemid muutuvad läbi filmi, aga konstrueerib sageli uusi maailmu, millesse selliseid kirkaid roosasid, siniseid ja oranže asetada kaasaegseid dilemmasid, ja fantaa- leidub looduses harva. Verona vürst, kuigi siaromaanid segavad eepilisi nõiajooke tege­ mõjuvõimas, on jõuetu anarhistliku jõugu- liku elu sigadustest, kombineerides moodsat vägivalla ees, mis on linna modus operandi. karakterisatsiooni keskaegsete sotsiaalsete Verona visualiseerimise viis viitab niihästi struktuuride, rüütelluse, maagia, müto­ pöörastele naudingutele kui ka pöörastele

25 lõpplahendustele. Püt rõhutab vanu vihka- jutustamis-, kujutamis- ja mõistmisviisidest. misrituaale, mis on filmi üks teemasid. Need toimivad allegooriliselt ja kaasavad Filmi loodud kujutlusmaailm, mis on vaataja keerulistesse tõlgendusstrateegiatesse. nagu meie oma, aga ometi erinev, juhatab Me peame dešifreerima, mida see konst­ meid tegevuse juurde. Sellist jõuguvägivalda rueeritud maailm tahab kujutada ja kuidas ta oleme näinud Los Angelese uudistesaadetes kajastab meie endi maailma. ja film laenab oma ikonograafia LA "Romeo ja Julia" on küll kompleksne, jõugukultuurist (ühe jõuguliikme pealaele on aga samas otsekohene, nauditav ja kergesti tätoveeritud nimi Montecchi). Samas muudab ligipääsetav. Lugu raamib televisiooni uudis- filmi konstruktsioon mõistetavaks maailma, tereportaaž. Televiisor eraldub aeglaselt tu­ kus pojakohustused, religioosne pühendu­ medast ekraanist, kuni võtab üle raami funkt­ mus, perekonnaau ja abieluinstitutsioon siooni. Võltssõbraliku olekuga mustanahaline omavad tähtsust, mida nad meie maailmas ei diktor, kelle soeng ja rääkimisviis on tüü­ oma. Teisisõnu, selline konstruktsioon ei toeta pilised Ameerika telediktoritele, alustab re­ mitte ainult filmi tegevuse visuaalset raa­ portaaži "kahest perekonnast, kes mõlemad mistikku, vaid kehtestab ka selle tegevuse on võrdselt väärikad". Kui ta sündmuse

dramaatilised terminid, s.o kontseptuaalse enese juurde jõuab, pöördub kaamera temalt skeemi publiku arusaamise hõlbustamiseks. ära. Taustahääl jätkab rääkimist tülist, mis Maailm, mis kombineerib reaalset kujutel­ "naabri verre kastab naabri käe", ning vaataja davaga, minevikku olevikuga, saavutab lõ­ näeb kiiret kokkusurutud telemontaaži kaose puks poolmüütilise aja- ja ruumitaju. elementidest: mõned filmitud helikopterilt, Fredric Jameson on väitnud, et see on mõned fookusest väljas, mõned zoom'id ja dehistoritseeriva postmodernistliku kultuuri quick wipes'id. Filmi lõpus see protsess tüüpiline tagajärg. Aga talle võib vastu väita, pöördub ja telediktor haihtub musta tausta, et see, mida ta nimetab dehistoritseerivaks, ajal kui meile öeldakse, et "eal loost ei ole võib olla hoopis vahend tegemaks mineviku kuuldud kurvemast kui lugu Romeost ja jutustamistavasid mõistetavaks tänapäevases tema Juliast". kontekstis. Müütilise aja ja koha konstrukt­ Tüli näidendi algul, mis lõpeb duelli- sioon "Romeos ja Julias", ajatus, mis võib ähvardusega Benvolio ja Tybalti vahel, on tähendada mis tahes aega, ja kohatus, mis filmitud hüsteerilises helistikus. Publikut rün­ võib tähendada mis tahes kohta, kasvab järk­ natakse kõikvõimalike filmitrikkidega, pöö­ järgult välja eelnevatest, minevikult päritud rased vaatepunktid (hiiglaslik lähivõte Ty- 26 "Romeo ja Julia", 1996. Režissöör Baz Luhrmann. Romeo (Leonardo DiCaprio) on kondine ja kiitsakas, pealtnäha ainult käed ja jalad. Pildil näeme teda tungimas kirikusse surnud Julia juurde. "Romeo ja Julia". Romeoga kohtumisel on Julial (Claire Danes) selja peäl tiivad, ta on Romeo ingel. balti hõbekontsadega saabastest), kiired Romeo laseb õhates aimata, mis peatselt panoraamvõtete, zoom'ide ja quick wipes'ide juhtuma hakkab — mässav armastus ja vaheldumised. Stseen kulmineerub kaasaegse armuv vaen. Kui Romeo ütleb meile, et "arm, vaatemängulise märulifilmi tüüpilise võttega: see on suits, mis tõuseb üles ohkeis" ja midagi potentsiaalselt destruktiivset ja kiire- "mõistlik vaimunõrkus", on kaamera lähi- tempolist on filmitud aeglaselt, et võimen­ võttes. Selline vaheldumine — rahvarohked dada tulevase õuduse aimamise naudingut. stseenid on täis märulit ja kiiretempolised, Siin saabub see hetk siis, kui Tybalt suunab aga kui peategelased kahekesi oma tundeid relva Benvoliole. avaldavad, aeglustab kaamera liikumist ja See esimene stseen on nii fantastiline, et nihkub lähemale — on iseloomulik kogu kõne läheb tegevuses sootuks kaotsi. Režis- filmile: süžee on filmitud intensiivselt ja sööri kavatsus on ilmselt strateegiline: kuu­ keeruliste võtetega, tegelaste tunded vaik­ lutada, et "Romeo ja Julia" on Shakespeare'i- semalt ja lihtsamalt. film, mille sarnast teist ei ole. Vaataja on siiski "Romeo ja Julia" vürstist on saanud tänulik, et selline kaotus ei läbi tervet filmi. midagi politseiülema sarnast, Mercutio on See, kuidas lavastaja, operaator ja teised mustanahaline drag queen, Montecchid on filmitegijad, samuti ka näitlejad esitavad valged, Capulettid hispaania verd. Selline Shakespeare'i keelt, on tänini Shakespeare'i- etniliste ja rassiliste tundemärkide omista­ filmide üks peamisi huvipunkte. Õnneks on mine filmi tegelastele aitab taastada Shakes- siitpeale, ükskõik kui palju poleks filmis ka peare'ile iseloomulikku polüfooniat, mis möllu või põnevust, kõne alati kosta. aastatepikkuse respektiga kaotsi on läinud. Me tutvume Romeoga läbi helikopte- Harold Perrineau drag queen'ist Mercutio on rikaadri, ümbruses, mis annab edasi tema huvitav, kuigi mitte nii väga üllatav: hingeseisu. Alguses me lihtsalt näeme mi­ Shakespeare'ile on omane teatav nilbus ja dagi, mis sarnaneb Victoria-aegse monu­ varasemad filmiversioonid (kaasa arvatud mendiga, millesse on lõhutud suur avaus. George Cukori 1936. aasta "Romeo ja Julia" Päike tõuseb valgustama uut päeva, mi­ versioon John Barrymore'iga) on püüelnud neviku lähiapokalüpsist. Kui me jõuame catmp'i poole. Isegi Mercutio mustanahalisus Romeo juurde, saab kaamera puhata, kuni ei näi kummaline: me oleme harjunud blind

27 SA •••>• m • . ЩЯ^

:J4 E i

- L^fl ЩШШШКВН ж • 1 ^н

;£/, Ш 1 Ш Щ

'"•'• 4* ' 1 " Я -

"Romeo ja Julia". Tybalti (John Leguizamo) jõuk. Tybalt (keskel) on libe ja osav nagu puuma. Etnilisuse moment annab huvitava Ta kannab kuuba kontsi, kitsaid pükse ja vaatenurga sugude kujutamisele. Nagu matadoori tagi. Igal tema liigutusel on Robert Wise'i "West Side Story's", 1961, nii on flamenco žestide elegants ja jõud. ka siin mehe suguselts valge, naise oma hispaania verd. See võte omistab Shakes­ casting'uga Shakespeare'i puhul. [Olgugi et peare'i karakteritele teatavaid moodsaid Denzel Washington mängis Kenneth stereotüüpe, mis teevad nad mõistetavamaks. Branaghi filmis, oli see ikkagi "Palju kära ei Tybalt näiteks on libe ja osav nagu puuma. millestki" {Much Ado About Nothing, 1993).] Ta kannab kuuba kontsi, kitsaid pükse, Aga see, mis üllatab, on Perrineau äratun­ matadoori tagi ja pliiatspeenikesi vuntse. Igal tavalt afro-ameerikalik intonatsioon, ajal kui tema liigutusel on flamenco žestide elegants Vondie Curtis-Hall räägib vürsti teksti üld­ ja jõud. Tema uhkus, temperament ja tähtsus, tunnustatud häälduse ja deklamatsiooni- mida ta omistab perekonnaaule, on täna­ stiiliga, mida oodatakse Shakespeare'i vürs­ päeva vaatajale kaugelt mõistetavamad läbi tidelt, ning Paul Sorvino Fulgencio Capu- hispaania stereotüüpide kui läbi renessan­ lettina ja John Leguizamo Tybaltina kõne­ siaegse aadliku väärtussüsteemi Niisamuti levad hispaania aktsendiga. Keel on ikka muutub Julia vastuhakk oma isa väärtustele ühtviisi poeetiline, kuid lisab tegelaskujudele tõsisemaks üleastumiseks nähtuna tema rassilise ja etnilise dimensiooni, muutes nad etnilise päritolu kaudu. niimoodi mitmekülgsemaks ja rohkem vas­ Viis, kuidas film omistab perekonnale tavaks kaasaegsele kultuurile. See muudab rassilised jooned, on intrigeeriv. See on filmi kahtlemata "realistlikumaks" ja (võib­ naise perekond, mida kujutatakse kui olla seetõttu) ligipääsetavamaks. Vokaalsed "vähemuse" oma ja mis seetõttu rõhub naist etteasted "Romeos ja Julias" ei ole nii tähele­ kahekordselt. Oma siinses perekonnakon- panuväärsed ega teatraalsed kui vokaalselt tekstis on Julial väga piiratud võimalused kompleksne ja rikas deklamatsioonistiil, mida otsustada oma tegude ja tuleviku üle mitte tavaliselt seostatakse Laurence Olivier'ga ainult sellepärast, et ta on noor neiu, vaid (kuigi nad lähtuvad briti suurest teatritra­ sellepärast, et ta on hispaania verd noor neiu. ditsioonist), kuid vaatamata sellele sobib see Seega on tema armastus Romeo vastu otsekui stiil filmile hästi. integreerumistõotus, miski, mis saab teoks 28 pärast peategelase surma, kui kaks pere­ kaunilt kirgastes värvides troopilised kalad konda lõpuks ära lepivad. Veelgi enam, nagu liuglevad üle nende nägude. Kuigi akvaa­ "West Side Story's", kus Natalie Wood rium neid lahutab, on nende peegeldused mängib Mariat, kelle perekond on ilmselgelt juba kõrvuti. Romeo ja Julia intiimseid hetki etniliselt "teine", on ka siin kangelanna osas näidatakse enamasti kui kaetuid või vee­ valge näitlejanna. Seega ajal, kui Paul Sorvino aluseid. Rõdustseenis nad suudlevad vee all. võib personifitseerida etnilisust Capulettina, Pärast abiellumist, kui Romeo hiilib Julia ei kasuta Claire Danes Juliana isegi mitte magamistuppa, näeme me neid lina all. Kuid aktsenti. Tema etnilisus on midagi isiksuse- järgmisel hommikul, kui nad voodil lamavad, välist, mida tema genealoogia talle peale jälgib kaamera neid ülalt lae alt, nende noo- surub. See lisab Romeo ja Julia suhetele rukikehad katmata isegi linaga, kaitsetuna teatava erootilise värina, koormamata ar- nende kohal varitsevate ohtude ees. mastuselugu mingite eriliste ühiskondlike "Romeo ja Julia" töötab mitmel tasan­ probleemidega, mis paratamatult peituvad dil, aga vale näitlejaskonnaga võinuks kõik rassidevahelises romaanis. viltu minna. Leonardo DiCaprio ja Claire Ilmselt seisneb "Romeo ja Julia" edu Danes mitte ainult ei mängi oma osi hästi, saladus ennekõike armastuseloo kujutamises. vaid, mis veel tähtsam (tähtsus, mida me Film tabab tõepoolest noorukiarmastuse võime järeldada üpris halvasti mängitud omapära: vahel kerglast, aga ka liialdatult Franco Zeffirelli 1968. aasta versiooni me­ painavat, intensiivset ja salajast, hirmutavalt nust), mõjuvad tõepoolest noorukitena. ohtlikku ja liigutavalt puhast. Minnes peole, Danes toob oma ossa vaikse otsustavuse, kus ta kohtab Juliat, võtab Romeo narkoo- küpsuse ja pragmatismi, mida võrdselt näit­ tikumitableti ja äkki on must taevas täis lemisega annavad edasi tema nägu ja kuju, punast tulevärki. Midagi plahvatuslikku on jäädes samal ajal läbini tütarlapselikuks. õhus. Kui ta aga kohtab Juliat, rahuneb kõik DiCaprio on kondine ja kiitsakas, pealtnäha maha. Ta märkab tema silma läbi akvaariumi ainult käed ja jalad. Tema pisut sissepoole valge koralli. Me näeme neid mõlemaid pööratud varvastega kõnnak paneb ta näima suures plaanis, piidlemas teineteist ajal, kui väga haavatavana. Üldse paneb film Romeole

"Romeo ja Julia". Julia matusteks on kirik ehitud punastest lilledest ristidega, millest kumab neoonvalgust. Ristid on küll teatraalsed, aga nad sobivad filmi maailma, täiendades stseeni tonaalsust ja Romeo hingeseisundit.

29 rohkem kohustusi kui Juliale. Tema on see, loomulikult ja lihtsalt kahtlastele (homo­ kes kannab tunnete kogu raskust: see on tema seksuaalsetele) interpretatsioonidele paljudel nägu, mis on enamasti suures plaanis, tasanditel: fookus Romeole, mehe keha viitamaks, kuidas ta soovib, igatseb, tunneb esiletoomine kogu filmi jooksul, paigad, ja, silmad pisarais, kannatab. Tema mäng on taustad ja riided, mida film kasutab. Aga üleni puhas tunne. Kui ta on Mantuas eksiilis, ometigi ei arva ma, et film on adresseeritud ei kõnele tema hüljatusest mitte ainult viljatu, spetsiaalselt gay subkultuurile sel viisil nagu punase liivaga kõrb ja treilerid, vaid viis, näiteks Derek Jarmani "Torm" (The Tempest, kuidas ta liigub. Kui ta kuuleb Julia surmast, 1979). Camp on lihtsalt üks järjekordne ele­ ei väljenda tema valu mitte ainult kaamera ment, mis, nagu nii paljudes teistes post­ äkiline ülessööst, mis ta otsekui purustab, modernistlikes filmides, aitab "Romeol ja vaid viis, kuidas ta laskub oma sissepoole Julial" konstrueerida oma viidete raami ja varvastega jalgade kandadele. See on suure­ talle omast tonaalsust. pärane etteaste. See on väga hübriidne film, film, mis "Romeo ja Julia" ühendab mitmeid tsiteerib kõike, laenab kõikjalt ning kasutab žanreid. Me võime eristada elemente Nicho­ kõikvõimalikke efekte. Romeo surmastseenis las Ray draamast "Põhjuseta mässaja" (Rebel lamavad peategelased kõrge altari peäl. Neid Without Cause, 1955) ja Don Siegeli filmist ümbritsevad punastest lilledest ristid, millest "Räpane Harry" (Dirty Harry, 1971), ära­ kumab neoonvalgust. See oleks võinud tuntavad on ka Fellini ja Busby Berkeley. Aga muutuda kitšiks, aga ei muutu. Kuigi film on neid kõiki ühendab camp'i esteetika, mis on üsna teadlikult vihjeline (filmi algul näeme tõstetud melodramaatilisele tasandile. Tra­ Globe Theatre'i Pool Hall'i), ei ole tunde- ditsioonilises melodraamas on efekt tavaliselt stseenides irooniat. Ristid on küll teatraalsed, põhjuse liialdatuses. Üksainus öö, mööda­ aga nad sobivad filmi maailma, täiendades lastud kohtumine või lihtne valestimõistmine stseeni tonaalsust ja Romeo hingeseisundit. võivad viia eluaegse tragöödiani. Romeo ja Nad on osa filmi rahvakesksest konstrukt­ Julia armuvad esimesest pilgust, nad lubavad sioonist, mis vahendab Shakespeare'i lugu teineteisega abielluda ja see (pluss veel filmi vormis tänapäeva publikule, andes mitmed valestimõistmised) viib nad enese­ edasi tervet tundeskaalat, mis sobivates tapuni. Geoffrey Nowell-Smith on kirjutanud kohtades sisaldab ka naeru. Aga mitte pöördumishüsteeria mõistest melodraamas: tüdimust. see, mida tekst surub maha süžee ja dialoogi tasandil, tuleb lavastuses tagasi "hüsteeri­ Ajakirjast "Sight and Sound", märts 1997, liste" momentidena. Kuigi Shakespeare'i tõlkinud KAIA SISASK tekst ei jäta just palju välja ütlemata, inten­ siivistab lavastus seda, mida tegelased ütlevad. Iga emotsioon on ülemääratletud. BAZ LUHRMANN on sündinud 17. septembril 1962. Kui kaks inimest armuvad, teatab film sellest aastal. Õppinud Sydney Draamakunsti Rahvuslikus muusika, värvi ja kaamera liikumise tasandil, Instituudis lavastamist. 1985 oli Peter Brooki assistent. samuti dialoogi tasandil. Camp'i funktsioon 1986 lavastas oma esimese tema enda kirjutatud filmis on lisada narratiivile uus tähenduskiht lavatüki "Strictly Ballroom", mille filmiversioon 1991. aastal kujunes sensatsiooniliseks režissööridebüüdiks. vaataja distantseerimise abil. Kui paar 1990. aastate algul alustas tööd ka ooperilavastajana. kohtub, on Julial selja peäl tiivad ja Romeo "Romeo ja Julia ' ('William Shakespeare's Romeo & kannab säravat soomussärki. Julia on tema Juliet, 1996) on Luhrmanni teine mängufilm. ingel, Romeo on Julia rüütel. Kui Romeo läheb peole, on tabletile, mille ta võtab, "ROMEO JA JULIA" (William Shakespeare's Romeo trükitud murtud süda. Ühel tasandil rõhutab & Juliet). Režissöör Baz Luhrmann, stsenaristid Craig Pearce ja Baz Luhrmann, operaator Donald camp'ilik lavastus seda, mida meile näida­ M. McAlpine (A.S.C.), monteerija Jill Bilcock, takse tegelaste vaimuseisust, teisel tasandil kunstnik Catherine Martin, kostüümid: Kym on see nii teadlikult liialdatud, et tekitab Barrett, muusika: Nellee Hooper, produtsendid paradoksaalse efekti, pannes dialoogi ja Gabriella Martinelli ja Baz Luhrmann. Osades: Leonardo DiCaprio (Romeo), Claire Danes (Iulia), situatsiooni näima rohkem naturalistlikuna. Harold Perrineau (Mercutio), Dash Mihok (Benvolio), John Leguizamo (Tybalt), Pete Ma ei ole kindel, et filmi camp'ilikkus Postlethwaite (vend Lorenzo), Jesse Bradford on tingimata gay camp. Tõsi küll, lugu (Balthasar), Zak Orth (Gregorio), Jamie Kennedy keelatud armastusest, mille avastamine toob (Sampson), Paul Sorvino (Fulgencio Capuletti), Brian Dennehy (Ted Montecchi), Christina Pickles kaasa katastroofilisi tagajärgi, viitab tavaliselt (Caroline Montecchi), Paul Rudd (Dave Paris), gay-meestele (pole juhus, et eelmised Diane Venora (Gloria Capuletti) jt. 120 min, Hollywoodi variandid lavastasid Cukor ja värviline. © Twentieth Century Fox Film Corporation. Zeffirelli). Meie "Romeo ja Julia" alluks üpris USA, 1996.

30 GEOFFREY MACNAB

RICHARDIT OTSIMAS

Richardit otsimas", 1996. Režissöör Al Pacino. Äsja kroonitud Richard {Al Pncino) hakkab kahtlustama kõiki enda ümber, siin esineb Pacino nagu paranoiline maffiaboss "Ristiisas".

Al Pacino lavastab Shakespeare'i "Rich­ "RICHARDIT OTSIMAS" (Looking for Richard). ard Ill-t". Lisaks sellele on tal kavas uurida Režissöör Al Pacino, stsenaristid Al Pacino ja Frederic Kimball, operaator Robert Leacock, probleeme, mida näidend asetab ameerika kunstnik Kevin Rüter, kostüümid: Aude Bronson näitlejate ja filmitegijate ette, ja koguda Howard, Deborah L. Scott ja Yvonne Blade, akadeemikute ja tavainimeste arvamusi selle muusika: Howard Shore, monteerijad Pasquale kohta, mida Shakespeare tähendab tänapäeva Buba, William A. Anderson ja Ned Bastille, jutustaja Al Pacino, produtsendid Michael Hadge maailmale. Tema teekond viib New Yorgi ja Al Pacino. Osades: Al Pacino (Richard III), Central Parkist Londoni Globe Theatrisse ja Harris Yulin (kuningas Edward), Penelope Allen Shakespeare'i sünnikohta Stratford-upon- (kuninganna Elizabeth), Alec Baldwin (Clarence), Avonisse. Kevin Spacey (Buckingham), Estelle Parsons (Margaret), Winona Ryder (leedi Anne), Aidan Me näeme Pacinot ja tema meeskonda Quinn (Richmond), Gordon MacDonald (Dorset) istumas ümber laua ja vaidlemas teksti üle. jt. Värviline, 118 min. © Twentieth Century Fox Film Me näeme neid ka proovis või esitamas Corporation, USA, 1996. mõnda osa näidendist täies kostüümis ja spetsiaalselt valitud paikades. Kuigi mees­ kond vahetub, on kõik peamised osatäitjad ameeriklased. Briti intervjueeritavad, kelle hulgas on ka näitlejad Kenneth Branagh, John Gielgud, Vanessa Redgrave ja Derek Jacobi ning lavastaja Peter Brook, seletavad Shakes­ peare'i teksti keerukust. Akadeemikud täp-

31 "Richardit otsimas". Kevin Spacey (keskel) koos Al Pacino filmi trupiga. Kergus, millega näitlejad kohanevad oma rollidega, lükkab ümber vana aega ja paljudes paikades. Sageli oli Pacino käibetõe, et ameerika filminäitlejad ei oska mängida sunnitud filmimise katkestama, et osaleda Shakespeare 'i. teistes, tulutoovamates projektides. See tä­ hendab, et tema enda välimus muutub filmis sustavad üksikasju Rooside sõja kohta ja sageli. Osade jaotus on üpris juhuslik: "40 räägivad Shakespeare'i karakterite tõenäolis- dollarit päevas ja kõik berliini pannkoogid, test motivatsioonidest. mis sa jaksad nahka pista" oli peibutus, mida Produtsendid on meeleheitel Pacino ta pakkus. Tema poliitika oli "tuua näitlejad suutmatuse tõttu filmi lõpetada. Kui jõuab sisse, panna nad laua ümber istuma ja lasta kätte aeg filmida viimane stseen, lahing, mille neil lugeda erinevaid rolle", teisisõnu, min­ geid reegleid polnud eelnevalt kehtestatud. lõpul Pacino taarub üle nõmme, pakkudes oma "kuningriiki hobuse eest", ei ütle nad Pacino ja tema näitlejate ülesanne talle sihilikult, et järel on veel kümme taga- polnud mitte ainult teksti lahti mõtestada. vararulli. Neil tuli ka ületada oma eneseteadvustus inglise klassikalise lavatraditsiooni näol. Al Pacino paindlik ja tempokas uuri­ Filmis on intervjuusid mitmete selle tradit­ mus "Richard III-st", ühest Shakespeare'i siooni emissaridega, sir John Gielgudi, Ken­ populaarseimast ja enim lavastatud näiden­ neth Branaghi, Peter Brooki ja Vanessa dist, mõjub tõelise kergendusena ajal, mil Redgrave'iga (kes kõneleb endiselt seosest teised filmitegijad (Kenneth Branagh, Trevor jambilise pentameetri ja hinge vahel). Nunn, Oliver Parker) pommitavad vaatajaid Mõnikord näib Shakespeare'i keel Pa- kitsarinnaliste ja ennasttäis Shakespeare'i- cinot heidutavat. Tema vastus sellele on adaptsioonidega (Baz Luhrmanni "Romeo ja samavõrd emotsionaalne kui intellektuaalne. Julia" — USA kassarekord — on veelgi pöö­ Ühel tasandil võrdleb ta Shakespeare'i keelt rasem). Nagu näitab juba pealkirja valik, räpiga — seal on rütmi ja tunnet, mis või­ läheneb Pacino oma materjalile kaudsel ja maldab teil "temale häälestuda", olenemata arglikul moel, otsides mingit tabamatut sellest, kas te mõistate iga sõna ja fraasi või süvaolemust. Just otsing on see, mis loeb, mitte. mitte lõplik lihvitud esitus. Emotsiooniküllane, et mitte öelda pin­ "Richardit otsimas" on kohati konarlik geline suhe Pacino ja tema produtsendi vahel ja improvisatoorne ning meenutab Orson lisab filmile kergelt koomilise varjundi. Need Wellesi Shakespeare'i-filme. Nagu Wellesi kaks kolleegi, kes on füüsiliselt ja tempe­ "Othellot", nii filmiti ka "Richardit" kaua ramendilt täiesti vastandlikud, ei jõua kok- 32 kuleppele isegi kõige triviaalsemates küsi­ kindlalt paika pandud, et keel ei näigi enam mustes, mistõttu "Richardit otsimas" muutub arhailine. Kergus, millega näitlejad, nagu kohati veidrate kambameeste filmiks. Filmi Kevin Spacey ja Alec Baldwin, kohanevad tõenäoliselt kõige naljakamas stseenis külas­ oma rollidega, lükkab ümber vana käibetõe, tavad nad Shakespeare'i sünnipaika Strat- et ameerika filminäitlejad ei oska mängida ford-upon-Avonit. Just siis, kui produtsent Shakespeare'i. (Ainus valenoot on Aidan kaebab, et ei ole kogenud seda ülendavat Quinni deklamaatorlik, John Wayne'i imi­ hetke, mida ta ootas, tormab sisse tuletõr- teeriv Richmond.) jebrigaad olematu tulekahju otsingul. Mõnes mõttes sarnaneb "Richardit On kütkestav näha, kuidas Pacino otsimas" Louis Malle'i "Vanjaga 42-lt täna­ lahendab Richardi rolli. Proovide käigus valt". Aga kui Malle piiras oma Tšehhovi- keskendub ta pidevalt sellele, mida tunneb adaptsiooni vana Broadway teatri luitunud olevat stseeni võtmefraasi. Kui siis näiteks hiilgusega, siis Pacino lähenemine on laia­ Richard püüab võrgutada printsi leske, olles haardelisem. Isegi ilma heade näitlejateta äsja lasknud printsi mõrvata, kordab Pacino oleks "Richardit otsimas" ikka haarav doku­ ikka ja uuesti rida: "Ma saan ta endale, aga ment Shakespeare'i tähtsusest 80-ndate ta ei jää mulle kauaks," otsekui koonduksid popkultuuris. Pacino on andekas kõrvutaja: sinna kõik tema tegelase motivatsioonid. Kui ta põikab unisest anglikaani kirikust sagi­ ta jõuab lõpuks stseeni mängimiseni (Winona vasse New Yorki või patroniseeriva aka­ Ryderiga lese osas), on just need sõnad need, deemiku juurest inimese juurde tänavalt. mis ta sellest läbi kannavad. Paratamatult on Tema siiras entusiasm, tema innukus "müüa" tema Richardis jälgi teistest rollidest, mida ta Shakespeare'i on nakkav, kui tahes meelehei­ on mänginud. Kõndides uhkeldavalt läbi tele see ka ei viiks tema produtsente. Veelgi Globe Theatre', paiskab ta välja oma mono­ enam, vaatamata vahel juhuslikele nihetele loogi selsamal kiirustaval moel nagu Michael ajas ja ruumis ja cinema verite stiilis lõiku- Manni "Pinges", ja kui äsja kroonitud Rich­ ard hakkab kahtlustama kõiki enda ümber, esineb Pacino nagu paranoiline maffiaboss "Richardit otsimas". Al Pacino ja Winona Ryder. "Ristiisast". Mingil moel on see kaasaegne Proovide käigus keskendub Pacino pidevalt sellele, kvaliteet filmi üks tugevaid külgi. Ajaks, mil mida tunneb olevat stseeni võtmefraasi. Kui Richard näitlejad hakkavad teatud stseeni ette kand­ püüab võrgutada printsi leske (Winona Ryder), ma, on vundament arutlustes ja proovides nii olles äsja lasknud printsi mõrvata, kordab Pacino ikka ja uuesti rida: "Ma saan ta endale, aga ta ei jää mulle kauaks."

'i • 1

\ ^f*$f $ \

•А^Л-^'Д?* |^^Ш^^^^П™^™^*т!^ ^Л ' j j "4 V9 щ . лаг 'fw \' •

/ / / m 1 1 7 ™ <•/ / 71Pr V l \ \ \ \ 33 dele, mis näitavad lavastajat ja tema kaas­ (Rež: Sidney Lumet; roll: Sonny Wortzik), parima meesnäitleja "Oscari" nominant, Briti Filmiakadee­ töötajaid töö juures, ei kaota Pacino kunagi mia aastaauhind: parim meesnäitleja; 1976 "Amee­ silmist teksti. See pole mitte lihtsalt film rika läbi filmikunsti" (America at the Movies). Shakespeare'i "Richard III-st", vaid ka näi­ Kompilatsioonfilm. (Rež: George Stevens jun); 1977 dendi särav ja meeliköitev adaptsioon. ""Ristiisa"-saaga" (The Godfather Saga). Nelja­ jaoline telesari. (Rež: Francis Ford Coppola); 1977 "Bobby Deerfield". (Rež:_ Sydney Pollack; roll: Ajakirjast "Sight and Sound", veebruar 1997, Bobby Deerfield); 1979 "Õigusemõistmine kõi­ tõlkinud KAIA SISASK gile" (...And Justice for All). (Rež: Norman Jewison; roll: Arthur Kirkland), parima meesnäitleja "Os­ cari" nominant; 1980 "Tagaajajad" (Cruising). (Rež: William Friedkin; roll: Steve Burns); 1981 "The Godfather 1902—1959: The Complete Epic". Laien­ datud videoversioon ""Ristiisa"-saagast". (Rež: Francis Ford Coppola); 1981 "Acting: Lee Strasberg Sitsiiliastest immigrantide poeg ALFREDO JAMES and The Actors Studio". Dokfilm; 1982 "Autor, "AL" PACINO sündis 25. aprillil 1940 New Yorgis. autor!" (Author! Author!). (Rež: Arthur Hiller; roll: Kui poiss oli kaheaastane, hülgas tema kindlustus­ Travalian); 1983 "Arminägu" (Scarface). (Rež: Brian agendist isa perekonna ning Alfredol tuli kolida koos De Palma; roll: Tony Montana); 1985 "Revolut­ emaga East Harlemist vanavanemate juurde Lõuna- sioon" (Revolution). (Rež: Hugh Hudson; roll: Tom Bronxi. Karjäärile allilmas eelistas ta saada näitlejaks. Dobbs; Suurbritannia-Norra); 1986 "Richard Sim­ Pacinol õnnestus õppida Manhattanit tegutsenud näi- mons and the Silver Foxes". 60minutine aeroobika­ tekunstikoolis (High School for the Performing Arts,), video; 1989 "Armastuse meri" (Sea of Löve). (Rež: Harold Becker; roll: Frank Keller); 1989 "Richard Herbert Berghofi teatristuudios (seal oli üheks tema Simmons and the Silver Foxes 2". 60minutine mentoriks legendaarne Charles Laughton) ja Lee Stras- aeroobikavideo; 1990 "Dick Tracy". (Rež: Warren bergi Actors Studios. Vähehaaval leidis ta rakendust Beatty; roll: Big Boy Caprice). Meeskõrvalosatäifja ka teatrilaval: narkomaani osa eest Bmadway näidendis "Oscari" nominant; 1990 "Ristiisa III" (The God­ "Does a Tiger Wear a Necktie?" pälvis ta 1969. aastal father Part lil). (Rež: Francis Ford Coppola; roll: koguni "Tony" auhinna. Samasse aega langes ka tema Michael Corleone); 1990 "The Local Stigmatic". ekraanidebüüt ("Mina, Natalie"). Näitlejakarjäär sai (Ka režissöör). Film pole väidetavasti seni linas­ õige hoo sisse tänu õnnelikule juhusele: Pacino valiti tunud; 1991 "Voodis koos Madonnaga" (Truth and kehastama Michael Corleonet Coppola ülimenukas Dare/In Bed xvith Madonna). Dokumentaalfilm. (Rež: Alek Keshishian; episoodiline osa); 1991 "Frankie gangsterisaagas "Ristiisa" (1972), rolli, mida ta kordas ja Johnny" (Frankie and Johnny). (Rež: Garry ka triloogia tulevastes osades. ]ärgnesid mitmed Marshall; roll: Johnny); 1992 ^Glengarry Glen tähelepanuväärsed rollilahendused: kriminaaldraamas Ross". (Rež: James Foley; roll: Ricky Roma). Mees­ "Serpico" (1973) kehastas ta mittekorrumpeerunud kõrvalosatäifja "Oscari' nominant; 1992 "Naise politseinikku, põnevikus "Higine pärastlõuna" (1975) hõng" (Scent of a Woman). (Rež: Martin Brest; roll: oli ta oma sõbra elu päästmiseks pangaröövi üritanud kolonelleitnant Frank Slade). Parima meesnäitleja biseksuaalne narkomaan. Vahepeal madalseisu jõudnud "Oscar"; 1993 "Carlito tee" (Carlito's Way). (Rež: Pacino uus tõus algas maffiafilmiga "Arminägu" Brian De Palma; roll: Carlito Brigante); 1993 "Jonas in the Desert"; 1995 "Pinge" (Heat). (Rež: Michael (1983) ja erootilise põnevikuga "Armastuse meri" Mann; roll: Vincent Hanna); 1995 "Two Bits". (Rež: (1989). Pimeda erukolonelleitnandi Frank Slade'i roll James Foley; roll: vanaisa); 1996 "Linnapea" (City režissöör Martin Bresti menudraamas "Naise hõng" Hall). (Rež: Harold Becker; roll: John Pappas); (1992) tõi Al Pacinole pärast seitset nominatsiooni tema 1996 "Richardit otsimas" (Looking for Richard). (Ni­ esimese "Oscari". 1994 pälvis näitleja Venezia filmi­ miosa; ka režissöör, kaasstsenarist, kaasprodut­ festivalil elutöö eest "Kuldlõvi". Vaatamata kõmuliselt sent); 1997 "Donnie Brasco". (Rež: Mike Newell; edukale filmikarjäärile on Pacino pöördunud ikka ja jälle roll: Lefty Ruggiero). teatrilavale tagasi (1977 võitis ta oma teise "Tony" nimiosa eest näidendis "The Basic Training of Pavlo AARE ERMEL Hummel").

AL PACINO FILMOGRAAFIA

1969 "Mina, Natalie" (Me, Natalie). (Rež: Fred Сое; kõrvalosa: Tony); 1971 "Paanika Needle Parkis" (The Panic in Needle Park). (Rež: Jerry Schatzberg; roll: Bobby); 1972 "Ristiisa" (The Godfather). (Rež: Francis Ford Coppola; roll: Michael Corleone), meeskõrvalosatäitja "Oscari" nominant; 1973 "Her­ nehirmutis" (Scarecrow). (Rež: Jerry Schatzberg; roll: Lion); 1973 "Serpico". (Rež: Sidney Lumet; roll: Frank Serpico), parima meesnäitleja "Oscari" nominant. 1974 "Ristiisa П" (The Godfather Part II). (Rež: Francis Ford Coppola; roll: Michael Cor­ leone), parima meesnäitleja "Oscari" nominant; 1975 "Higine pärastlõuna (Dog Day Afternoon).

34 MEELIS KAPSTAS

KUI JULMUS ON ILUS EHK KES KARDAB SAMUEL BECKETTIT

"Maailmakõiksuse kiireim kell". Puuma Glass — Hendrik Toompere, Pealik Trake — Ain Lutsepp.

Ph. Ridley, Klassika kategoorias tabas meil ja praegu "Maailmakõiksuse kiireim kell". märki Arthur Milleri "Proovireisija surm" Tõlkija Erkki Sivonen, (1949) "Ugalas". Vaatamata Kalju Komis- lavastaja Hendrik Toompere, sarovi lavastuse vaieldavusele, minu meelest kunstnik Ene-Liis Semper. valesti valitud nimiosatäitjale Ants Anderile. Esietendus Eesti Draamateatri väikeses saalis (Kui lähtuda sellest, et näidendit kirjutades 7. detsembril 1996. oli Miller 34-aastane, siis ehk polegi autori- mõttega vastuolus see, et Gert Raudsep proo­ vireisija poja peategelaseks mängib.) Mis tahes klassikalavastuse korral võ­ Värskelt sisse osta õnnestunud kraa­ tab teatrite PR-tegevus kiita selle meie ajaga mist mõjus tõepoolest värskelt Philip Ridley kokkukõlavust. Vähegi värskema lääne näi­ "Maailmakõiksuse kiireim kell" (The Fastest dendi puhul toonitatakse, kui universaal- Clock in the Universe, 1992) Draamateatri inimlikult üleajaline see on. Lõppenud hooaja väikeses saalis. Ehkki ka Hendrik Toompere lavastustele tagasi mõeldes tunnetasin veen­ juuniori lavastus pole päris vaba Draama- vat katet sellele jutule kahel korral. teatri-keskmisest täistabamatusest, pakkus 35 "Maailmakõiksuse kiireim kell". Pealik Trake — Ain Lutsepp, Cheetah Bee — Rita Raave.

"Maailmakõiksuse kiireim kell" hooaja üht Ei pea olema vaimuaristokraat taba­ huvitavamat tulemust/elamust, mis lubab maks lähteseost eelmise sajandilõpu deka­ puudustele läbi sõrmede vaadata. Vaidlus­ dentsi tähtteose "Dorian Gray portreega". tamatu lavastajapanus on tugev teatritekst ja Pole kahtlust, et Puuma ja Pealik tulevad (kokku)sobivad osatäitjad: Taavi Eelmaa Fox­ teatrisõbrale ette Becketti "Lõppmängust". Ja trot Darling, Maria Avdjuško Sherbet Gra­ kui mängu tuleb noorpaar (Foxtrot ja Sher­ vel, Rita Raave Cheetah Bee, Ain Lutsepa bet), võtab "Maailmakõiksuse" toalahing pea­ Pealik ja ka lavastaja Hendrik Toompere ke­ le elulisemaid tuure a la Albee "Kes kardab hastatud Puuma on nauditavalt üle keskmise Virginia Woolfi?" näitlejatööd. Kui otsida evolutsiooniahelasse Sop- hokles—Shakespeare—Ibsen—Tšehhov... Kust tulek, lõppevast sajandist ühte nime, kellest pärast XX sajandi dramaturgia? enam kuidagi mööda ei saa — kas oleks see Beckett? Ridley "Maailmakõiksus" näib seda Sajandilõpp, aastatuhande vahetus ah­ võimalust arvestavat. vatleb joont alla tõmbama ja vahekokku­ Beckett abstraheeris kaasaja paine ja ini­ võtteid tegema. Postmoderni paabelist min­ mese eraldatuse klounaadiks. Kui 1950-ndate gite ühisnimetajate tuletamiseks pole Ridley vaimus Beckettil on oht jääda tänase/lihtsa näidend halb valik. vaataja jaoks liiga kunstikõrgeks, siis Philip "Maailmakõiksuse kiireim kell" on hea Ridley (s 1960, London East End) on toonud teatritekst mitmel moel. Tihe, täpne, ühtaegu Becketti klounide paari maa peale tagasi ja elu- ja kunstipärane. Nn elitaarset n-ö pööb- "tõlkinud" nad 1990-ndate vaimus gay'deks. lipärasega eeskujulikult tasakaalustav. (Kuns­ Tabades kaks kärbest ühe hoobiga — sel moel ti ja massikultuuri kokkusulamise "lubata­ õnnestub RidleyT järgida nii trendi kui ka vus", kas see meeldib või mitte, on lõpuks sooritada Becketti moodi võõritusvõte. Saa­ nagunii ainult maitseküsimus.) vutada konkreetsus ja säilitada üldistav Mäng tsitaatidega varasemast on post­ tinglikkus. (Kavalehel on "Maailmakõik­ modernses maailmapildis möödapääsmatu. suse" tekstist eristatud Becketti moodi suured "Maailmakõikuse kiireimas kellas" on see märksõnad, mis käibivad ühteaegu tri- olemas pealetükkimatul, kerget äratundmist viaaltasandil. Ei puudu ka nuga, püstol — pakkuval moel. "Puust ja punane" pealispind action.) ei välista allhoovustes nüansse. 36 "Maailmakõiksuse kiireim kell". Sherbet Gravel — Pille Lukin, Pealik Trake — Ain Lutsepp, Cheetah Bee — Rita Raave, Foxtrot Darling — Taavi Eelmaa.

"Tere tulemast tapamajja!" teadlikult, läbipaistvamalt või varjatumalt.) Koik on looma moodi enda eest väljas, neist Õpime, et Euroopa juurde kuulub ka igaühe "suurim soov" on oma ihu lähedalt. east-end'i elutunnetus. "Maailmakõiksuse" Kes usub, et tema elu on määratud kiilas­ tapamaja pööning tuleb juba tuttav ette. päisusest, kelle kõige suuremaks sooviks on, (Rohkem lavalt kui elust endast?) Kui tren- et tal vuntsid kasvama hakkaksid. divaistlik Mati Unt tõi kuu aega varem samas katusesaalis lavale idasakslase Tankred Dorsti Maised ajed näidendi "Härra Paul" — selle tegevus toi­ mub samuti mahajäetud vabrikuhoone üla­ Ridley lugu isekast (enese)armastusest korrusel —, polnud kahtlust, et lavale on on groteskne süntees Wilde'i stiilis mui­ jõudnud luuserite aeg. nasloost ja mustast huumorist. Kummatigi on meie teatrite senised liai- Mahajäetud parkimisvabriku pöönin­ seritükid paistnud saali vanas vaimus, ikka gul elavad Puuma ja Kapten. Kolmekümnese distantsilt "neil seal kurjas Ameerikas" (näi­ mustaks värvitud juustega Puuma diagnoos teks Mikiveri Williamsi-õhtu "Ma ei tea, mis on vanadusekartus. Neljakümne kahese saab homme".) "Proovireisija surm" jõudis kiilaspäise Pealiku võimalus — (ainult?!) va­ lähemale... jalik olla. Pealik korraldab Puumale igal "Maailmakõiksuse" Euroopa east-end'i aastal üheksateistkümneaastaseks saamise poisid on Proovireisija hukutanud ameerika puhul sünnipäevapeo. Sama stsenaariumi unelmast priid; kangelaslikkusest on sajan­ järgi juba kaksteist aastat. See näeb ette dilõpu kunsti "väike inimene" vaba. (Et üheõhtukülalise, Puumast tosin aastat noo­ deheroiseerimine on in, näitas kohapeal kätte rema poisskülalise: "Nooruki võrgutamise". "Persona" näitus soolalaos.) Ei märtreid ega (Albee paaride mänguvalik oli kirevam: isegi mitte pahelisi pühakuid. Aus tagasitulek "Peremehe peksmine", "Kargame perenaist", "puhaste" ajede juurde? Ükskõik keda Ridley "Hass, külaliste kallale!") näidendi kangelastest oleks "ülekohtune" Juba Puuma ja Pealiku dialoogi arendus nimetada liiga keeruliseks. avavaatuses toob meelde "Kes kardab Vir­ Anima löögijõud ei küsi otsmiku kõr­ ginia Woolfi?" toalahingute skeemi. (George gusest. Kes kellele ära teeb, kes kelle üle tunnistab surnuks tema ja Martha ühise mängib? (Pole vahet, kas teadlikult või ala­ "poja", Pealiku ja Puuma vaidluse/suhte 37 märksõnaks on surnud lind.) Vahe on sel­ Toompere duett). Kevadel, hooaja viimasel les, et Toompere ja Lutsepp pole hakanud etendusel, vastupidi, oli pingelisemaks ede­ Puuma ja Pealiku suhete kunagisi paremaid nenud kvarteti (+Eelmaa ja Avdjuško) "lõpp­ päevi publikule ette mängima. Rõhk on mäng". Esimene vaatus näis kaotavat mõju mujal. näitleja-Toompere mängu mehaanilisuse tõt­ tu. Toompere reaktsioonid paistsid liiga valmis. Jah, muidugi, Puuma ja Pealiku dialoogid ongi sisult kordusmängud. (Val- misfraaside, valuvõtete ja -reaktsioonidega. Sõltuvuslike-harjumuslike suhete tasand, kus valureaktsioon on ainus kindel märk kom­ munikatsioonist.) See aga ei tohiks kanduda näitlejate mängu tasandile. Mulje "juhuslik­ kusest" ei teeks paha ei Puuma ja Pealiku ega Toompere ja Lutsepa mängule. Saan aru, et lavastus pole teps mitte sissetundva teatri võtmes. Gradatsioon "seekord sa läksid liiale!" võiks sellegipoolest toimida. Näitleja ja lavastaja Hendrik Toompere on väljakutsuvalt Evald Hermaküla jünger. Plastikas paistab tulemus kõige enne kätte: jalgu järel vedav kõnnak; jalg üle põlve, käsipõsakil — näilisse vabadusse suletus. "Näitlejatemperatuurilt", ilmetelt on Toom­ pere põlvkondlikult mõistagi märksa cool'im. (Puuma paar peaaegu et vaimustunud mono­ loogi mõjuvad Toompere näitlejaloos värs­ kendavalt.) Pealiku roll on kirjanikul kaugelt eri­ ilmelisem kui Puuma klaasnägu, Ain Lutsepp laseb meistriulatusel möllata. Sülge purska­ vast vulkaanist hingepõhjani solvunud ma­ jesteedi ja iroonilise filosoofiteenrini: "Minu nauding tema vaatamisest on suurem kui sinu nauding neelamisest." Pealiku tõsises protestis inimesega (Foxtrotiga) manipulee­ rimise vastu on kahjurõõmu, mille Puuma osavalt vandeseltslaserõõmuks pöörab.

Maailmakõiksuse kiireim kell". Sherbet Gravel — Pille Lukin, "Maailmkõiksuse kiireim kell". Pealik Trake — Ain Lutsepp. Sherbet Gravel — Maria Avdjuško, Foxtrot Darling — Taavi Eelmaa. DeStudio fotod

Ühtaegu kõlab Puuma ja Pealiku ka­ hekõne ka variatsioonina Becketti teemal. Tegelaspaar, kelle diagnoosid haakuvad nagu ristatud kätepaar. Ühe loomuses on olla isand samavõrd kui teisel teenija. Ridley absurd on Beckettist konkreetsem, käegakatsutavani: üks on õnnetu, et tal pole juukseid; teine, kel­ lel nad olemas, kitkub halle karvu.

"Ai, valus oli!" Detsembris jäi Toompere lavastusest mulje: kui teist vaatust poleks olnud. Niipalju teravam, täpsem oli esimene (Lutsepa ja 38 Avavaatuse parimaid palu on Rita Ei võta kinni, palju on Foxtroti eba­ Raave manava mutikese Cheetah Beena. kindluses "sissetungija" viisakust, teesklust? Kunagi "kõige õnnelikum tüdruk maailmas", "Mulle tundub, nagu oleks see juba minu nüüd 80-aastane mitte millegi üle imestav maailm," õhkab ta Pealikule näkku. Ikka parkalilesk. Otsekui Tõde kusagilt Carlos süüdimatu ilmel. Castaneda nõiaraamatuist. Kummaline, hir­ Foxtrotlik olemine kasvab ühtäkki selle mus poeetiline, absurdne. loo suurimaks julmuseks. Taavi Eelmaa tege­ laskujust jääb huvitav mulje, et ta liigub "Ring laiemaks!" ainult oma esmaseid reaktsioone pidi, mis hetk hiljem jälgi jätmata kaovad, sama kähku Niisiis, võrdsete vastaste mäng plah­ kui puna palgelt. Igal juhul tekitab see tunde, vatas enam teises raundis, kui saabuvad Fox­ et ta elab ühe aistingu kaupa (ühel hetkel trot Darling — Taavi Eelmaa ja Sherbet võib ta olla täiesti sisse elanud tordilõiku). Gravel — Maria Avdjuško. ("Ring laiemaks", Pole midagi lõpuni mõelnud. Pole lihtsalt sellist pealkirja kandis üks omaaegne Kesk- seda harjumust. On ainult nooruki kiindu­ televisiooni noortesaade.) Noorte ilmudes mus "oma raskusjõusse" — suurde vennasse. saab julmmäng vindi peale. Läheb võitluseks Oma patoloogilisuses on ta isegi liigutav. Kui omandi, territooriumi, paarilise pärast. vend sureb, orienteerub Foxtrot kiiresti Puu­ "Maailmakõiksuse kiireima kella" absurd viib male, nii nagu see Puuma lõksu sobibki: "Ma mõtteni, et suurest julmurist võiks kahju kaotasin ühe venna, aga leidsin teise." hakata. Sest tulevad "väiksemad" ja julme­ mad, kes finaaliks Puuma üle mängivad. Ridley näidendi raskus ja võlu on sel­ Manipuleerija osutub ise kerge saagina mani­ les, et süüdimatu ja teadliku julmamise piir puleeritavaks. jääb mõõdukalt hämaraks. Toompere lavastus järgib üsna täpselt näidendi sündmusi. Aga Need on isemoodi paarismängud sündmuste vahel on auke, kus tundub, et liitlaste ümbergrupeerumistega. "Kes kardab näitlejad proovivad omapäi. (Usutavusest Virginia Woolfi" noorpaar Nick ja Honey on välja kukub stseen, kus Sherbet näikse olevat Martha (ja George'i) jaoks publik, kes vajalik end tõsimeeli Pealiku muinasjuttu kuulama lõhkikiskuva "meie"-tunde kooshoidmiseks. unustanud, samal ajal kui publiku pilgud "Maailmakõiksuse" matadoorina väärib baldahhiini varju läinud Puuma ja Foxtroti Sherbet (sajandilõpu kraasitud Honey) oma järele käivad.) liignime Gravel (ingl. kruus, jäme liiv; põie- või neeruliiv). Vapustavate elamuste otsinguil Maria Avdjuško välimus märgib efekt­ selt Sherbet Graveli magusat eesnime. Mis "Mui oli just praegu vapustav elamus," veel parem, näitleja Avdjuško mängib välja ka püüab näidendis tähelepanu Pealiku esimene liignime poole! Puhuti viskab Sherbet üle lause (jutt traati kinni jäänud, mädanevast Avdjuško-absurdi, aga see on loetav Graveli linnust). Puuma ei reageeri — vastab näidendi meeltkaotavaks väljakutseks. Kui veel kõr­ esimene remark. vale panna kaks eriilmelist eluloo-rolli tööst Kui vapustavaid elamusi pole, tuleb Merle Karusooga ("Kured läinud, kurjad neid tekitada... ilmad"), võiks juttu teha Maria Avdjuško "Maailmakõiksuse kiireim kell" renessansist. On's Avdjuško Undi orbiidilt Draamateatri laval on usutav. Asjata pole väljunud? Ridley't nimetatud absoluutse tajuga teatrikirjanikuks. Tihe, vaimukas tekst. Foxtrot Darling Dekadentlik, aga parasjagu. Parajalt jõhker, naljakas, tõsine, ilus, jälk. Jne. Lugedes Intrigeerivaima tüübi mängib Taavi Eel­ süngem. Toompere lavastus on puhas maa. (Eraldi võiks kiita Eelmaa juuniori naturalismidest, püsib esitaval distantsil. orgaanikat, plastikat.) Foxtrot Darling — Kummatigi jääb lõpuks valdavaks meie aja kangelane? Igal juhul on temaga midagi "vanade väärtuste" laadis. Oma elu tabatud midagi, mis ajas üha enam kuju on võimalik nurja elada mitmel moel, võtmas. Pidetu, seda nagunii. Isetu isekus. elamine ise on — jõle ilus? Süüdimatu sihikindlus. Tahaks seda [uut See programm on Cheetah Bee lõpp­ suurt venda], aga tollest [vanast venna pruu­ sõnas — Rõõsa Naha saladusena — välja öel­ dist] ei ütleks ka ära... dud: "...missugune julmus. Aga — ahh... (Ta Kui Sherbet on "Puuma sünnipäevale" silitab oma kasukat.) See on nii ilus." tulnud ilmse kavatsusega kätte maksta, siis Foxtroti eesmärk jääb "kardinate taha", ilm­ selt ka tema enda jaoks. 39 EUROOPA. MUUSIKA. KÕRGHARIDUS

Prantsuse muusika festival Tallinnas 13.— 16. aprillini oli kolm aastat kestnud Euroopa Liidu abi- ja koostööprojekti "Phare TEMPUS" pidulik finaal. Koostööprojektis "Kaasaegse muusika õppeaine ja õpetamise metoodika väljaarendamine" osales Eesti Muusikaakadeemia. EMA rektori Peep Lassmanni sõnul tekkis see esmapilgul pöörane idee — osa saada "TEMPUSE" programmidest — 2992. aasta sügisel Euroopa konservatoo­ riumide assotsiatsiooni kongressil. Kuuesajast "TEMPUSE" programmist on vaid mõni üksik seotud muusikaga. Koostöö sai teoks tänu Hari­ dusministeeriumile ja "TEMPUSE" Eesti Kes­ kusele. Roger Muraro ja Michael Becquet. Projekti taotlejal peab olema vähemalt kaks koostööpartnerit Euroopa Liidus. EMA teeb koos­ tööd Lyoni Rahvusliku Kõrgema Konservatoo­ riumi ja Kölni Muusikakõrgkooliga. Lyoni kon­ Kuidas hindaksite meie muusikule taset? servatoorium on EMAt varustanud prantsuse Michel Becquet: Teie probleem on liiga muusika trükiste ja laserplaatidega ning võimal­ napp aeg koosmängu harjutamiseks. Ka meil danud mitmel eesti muusikul täiendada end Lyonis. Nii õpivad seal praegu helilooja Mari oli varem tendents kasvatada üksnes soliste, Vihmand, oboemängija Kalev Kuljus. Köln on kuid nüüd on pandud suurem rõhk orkestri­ maailmakuulus oma elektronmuusika keskuse mängule. poolest, sealne kõrgkool aitas välja arendada EMA Roger Muraro: Mina olen siin pea­ elektronmuusika stuudio. miselt prantsuse muusika õpetamiseks ja Festival algas eesti heliloojate elektron­ pean ütlema, et olen siinse kõrge mängu- muusika kontserdiga. Järgneval kolmel õhtul män• taseme ja muusikamõistmise üle väga ülla­ giti raekoja saalis prantsuse muusikat. 14. aprillil tunud. Prantsuse muusika ei ole kuigi ker­ esinesid Lyoni tudengid ja rahvusvaheliselt gesti haaratav, mõistetav, mängitav. Väga tuntud professorid — väga hea prantsuse muusika sümpaatne on siinne tundlik lähenemine. tundja, aga eriti Messiaeni tõlgendajana kuulus Roger Muraro ning vaskpilliosakonna juht, Eilne kontsert (15. IV) oli mängitud väga rahvusvaheliselt hinnatud trombonist Michel hästi. Becquet. Kohal oli Lyoni konservatooriumi rektor, Gilbert Amy: Väga sundimatult, mitte mainekas helilooja ja dirigent Gilbert Amy, kelle ainult tehniliselt, vaid ka muusikaliselt. teoseid ka ette kanti. Koik kolm andsid järgnevatel Aga kuidas kommenteerite mängitava suhtelist päevadel meistrikursusi. 15. aprillil esinesid Läti klassikalisust — peamiselt Debussy, Ravel, ja Leedu muusikaakadeemia tudengid, on ju EMA Messiaen? üks ülesandeid selle programmi raames vahendada infot teistesse Baltimaadesse. 16. aprillil esitasid Amy: Enamik pillimängijaid on pisut üksteist EMA tudengit ja magistranti Messiaeni konservatiivsed. Kõigepealt tahavad nad kuulsa klaveritsükli "20 pilku Jeesuslapsele". mängida ja põhjalikult omandada meist­ Uurisin prantslastelt, kuidas nad hindavad riteoseid. meie nüüdismuusikaalaseid püüdlusi. Eesti poolelt Muraro: Mitte ei taha, vaid peavad. Et kõnelevad Lyonis õppiv Mari Vihmand, Rauno osaleda konkurssidel, tuleb ette valmistada Remme elektronmuusika stuudiost, EMA raama­ palju klassikaks saanud repertuaari. Pead tukogu juhataja Reet Nikkel ja kogu projekti olema selle muusikaga väga palju tegelnud eestvedaja, EMA välissuhete prorektor dotsent ja lähedaseks saanud. Kui õpingute etapp on Marje Lohuaru. läbi ja kui on huvi, jääb aega hakata valima ja ette valmistama uuemat muusikat. Nii oli see vähemalt minu puhul. 40 Becquet: Puhkpillidega on samuti — tehnika. Ida-Euroopa oma erineb prantsuspä­ uue muusika mängimiseks on vaja väga rasest. Ja prantslased on tundnud huvi siinse head tehnikat ja selle mõistmiseks tunda eel­ omapära vastu. Kuid nüüd on "keedetud üks nevat muusikat küllaldaselt hästi. ühine supp", kui nii võib öelda, ja selles supis Amy: Lyonis on meil programmis ka oleme hakanud kaotama oma mänguma- uus muusika, mida tuleb mängida eksa­ mitel. Palju te tunnete meie muusikat? Amy: Mitte kuigi palju, välja arvatud muidugi Part, kes on hästi tuntud. Ehkki kohtusin heliloojatega ja andsin noortele meistriklassi tunni, saan öelda ainult midagi väga pealiskaudset. Mui on mulje, et, nagu teisteski Euroopa riikides, on korraga koos palju erinevaid suundumusi. Mõningad neist on rohkem rahvuslikud — kasutatakse mi­ neviku teemasid, folkloori jm taolist. On ka minimalismist mõjutatud muusikat. Sellele Gilbert Amy. püütakse küll läheneda individuaalselt, mitte lihtsalt kopeerida näiteks Skandinaavia muu­ sikat. neeri, koolkonnad ühtlustuvad. Ma tõesti ei tea, kas see on hea. Milles peitub Mari Vihmandi edu möödunud• aastasel UNESCO Rostrumil? Amy: Sama tendents standardiseerida mängimisviis, kaotada nn rahvuslikud kool­ Amy: See on mulle hea küsimus, sest konnad kehtib ka orkestrimängu kohta. Pilli­ mul oli au teda möödunud aastal Lyonis mängijad sarnanevad üksteisega, olgugi õp­ juhendada. Töötasime selle orkestripala kallal pinud eri paigus. Olin kaks aastat tagasi koos. Arvan, et tal on väga tugev orkestri- Itaalias pianistide konkursi žüriis ja see närv, ehkki ta pole küll veel kuigi palju avaldas muljet, kui kellelgi oli omapärane, orkestrile kirjutanud. Ta on väga väljendus­ teistest erinev mängumaneer. rikka laadiga helilooja. Becquet: Peame olema ettevaatlikud ja Kas oskaksite kolme Baltimaa muusikatege­ hoidma enda omapära, oma kõlakultuuri. mises — nii interpretatsioonilises kui heliloo- mingulises — tuua välja mingeid eriomaseid jooni? Kuidas kõrvutaksid või vastandaksid sealseid ja Amy: Põhjamaade muusika on minu siinseid õppimisvõimalusi? mulje järgi alati rahvuslik, kõneleb minevi­ Mari Vihmand: Mis siin salata, sealsed kust. Ma ei tunne küll kuigi hästi siinset võimalused on ikka paremad. Ka komposit­ nüüdismuusikat, kuid mulle näib, et see siooni õpetamises ei ole sellist seisukohta, tendents on praegugi Norras, Soomes, Taanis mida kohtame Eestis — et seda ei saavatki jm niisugune. Teil on juured väga sügaval. õpetada. Saab küll, ja kuidas veel. Raamatu­ Samuti teatud melanhoolsus, mis käib siinse kogu, mis iseenesest pole mingi super-raa- maastiku juurde. matukogu, on uue muusika osas paremini Becquet: Olen olnud pikemat aega varustatud kui siinne. Kuigi "TEMPUSE" Soomes ja minu arvates on teie mängustiil projektiga tuli ka meie kogule tubli täiendus, sealsega teatud määral sarnane. Venelased nii et siin läheb ka ikka aina paremaks ja kasutavad suuremat vibraatot... paremaks. Amy: Mis on muidugi vanamoodne. Eesti kiituseks tuleb öelda, et meie Becquet: Siinne lähenemine on skandi- üliõpilased saavad palju laiema üldmuusi- naavialik — rohkem klassikaline. Mina eelis­ kalise hariduse. Amygi kõneles kohtumisel, tan seda mängustiili. et Lyoni konservatoorium on erandlik, kuna Muraro: Klaverimängu osas on pisut seal õpitakse peale oma pilli veel midagi teisiti, siinne koolkond on erinev. Igal kool­ muud ka. Pariisi konservatooriumis õpitakse konnal on oma lähenemine, mängumaneer, ainult kitsalt ühte eriala ja saadakse sellel alal

41 diplom. Kes soovib, võib õppida ja saada mõnes mõttes päris õnnetu. Eriti puudutab diplomi veel mõnes teiseski aines. Meil on see noori heliloojaid, kellel on suhteliselt vähe võimalik õppida kõike ka n-ö nuusutamis- võimalusi end kusagil näidata või kuskile tasandil. jõuda, sest kõik on niivõrd Pariisi-keskne. Ja Ja tegelikult on nii, et kui väga tahta, Pariisi seltskonda end sisse süüa ei ole nii­ saab materjali siingi kätte. Kui ei saa Eestist, sama lihtne. Olen mõelnud, et tegelikult siis saab ju tellida, minna Helsingisse, või sarnaneb see situatsioon Balzaci romaani­ satud kokku kellegagi, kellel juhtub olema. dega, kus noormees tuleb provintsist ja peab end tuttavaks tegema vägevate suurilma­ Kas sealne info kättesaadavus on kuidagi su daamidega, et need teda tutvustaksid kel­ mõtlemist ja helikeelt mõjutanud? lelegi, kes omakorda võiks tutvustada jälle Kindlasti. Aga mitte niivõrd helikeelt, kellelegi... Nüüd on küll miljöö ja eesmärgid kuivõrd professionaalsust. Loodan, et minu teised, aga süsteem on jäänud samaks. professionaalsus on pisut tõusnud. Taotlused Muidugi pead olema hea helilooja ja kir­ on ikkagi endised, aga ma olen õppinud neid jutama head muusikat, aga lisaks pead veel paremini väljendama. kokku sattuma inimestega, kes kunagi võik­ Kuidas sulle tundub, kuivõrd on meie heli­ sid olla kusagil žüriis ja võiksid seal sinu loojad kursis maailmas toimuvaga? toetuseks osavalt sõna võtta. Aga eks see ole Oleneb kes. Mõni on hästi kursis, aga vist igal pool nii. paistab olevat ka neid, kellel kas ei ole huvi Positiivse näitena võib öelda, et või on nad võtnud vastu otsuse, et mujal IRCAMi kontserdil 3. mail mängiti muu toimuv ei lähe neile korda. Ma ei usu, et nad hulgas Pärdi "Fratrest". Arvan, et kolm kuni ei tea, mis mujal toimub. Aga ju neil on siis viis aastat tagasi poleks tulnud kõne allagi, sellesse oma suhtumine. See on nende valik. et IRCAM oleks võtnud oma kavasse Pärdi Mida ütleksid 1990. aastate prantsuse muusikateose . kohta? Oled saadetud Lyoni, et õppida elektron­ Mulle tundub, et seal on praegu päris muusikat. Kui perspektiivikas see ala üldse on? huvitav aeg. Pikka aega valitsenud akadee­ Kui vaadata, kuidas masinad ja prog­ miline avangardistlik põhisuund hakkab rammid arenevad, siis elektronmuusikal on vaikselt lagunema. Prantsusmaa on niivõrd kindlasti tulevikku. Iga aastaga muutub see tsentraliseeritud maa, et sealne olukord on järjest võimalusterohkemaks ja lihtsamini käsitsetavaks. Muidugi ei arva ma, et see on mingi ainus "tulevikumuusika" ja muud Mari Vihmand. muusikat ei olegi. Aga see on kindlasti olu­ line väljendusvahend.

Kui 1995. aasta oktoobris avati EMA elektron­ muusika stuudio, toonitati, et see on Põhja­ maade moodsaim. On see nõnda ka praegu? Kui kiiresti elektroonika vananeb? Rauno Remme: Selleks, et väita millegi kohta, et see on Põhjamaade moodsaim, peab olema piisavalt julgust — ei usu, et keegi saaks olla niivõrd põhjalikult informeeritud. Mitte-kommerts-stuudiote hulgas oli (ja on) see vist üks moodsamaid selle poolest, et kogu tehnika oli veel samal 1995. aastal tootmises (ja on suurelt osalt tänini). Üheski teises elektronmuusika stuudios pole arvata­ vasti sellist "joont vahele tõmmatud", kuulu­ tatud kogu senine tehnika vananenuks ja alustatud peaaegu täiesti tühjalt kohalt. Selles õieti seisneb meie stuudio modernsus. Arvutustehnika, mis on stuudio üks hulka kuulun ka mina ise. Sügisel avatava elektronmuusika eriala vastu on huvi tuntud nii Muusikaakadeemiast kui ka väljastpoolt. Väljapoole oleme olnud avatud algusest peale. Kõrgkoolide koostöö ja vaba aineva­ liku põhjal on meil ühisprojekte nii Kunsti­ akadeemia, Pedagoogikaülikooli kui ka Hu­ manitaarinstituudiga. Ka meie õppejõud ei ole kõik Muusikaakadeemia palgalised töö­ tajad: elektronmuusika seminaris peavad meil loenguid heliloojad Igor Garšnek, Sven Rauno Remme. Grünberg, Peeter Vähi ja Erkki-Sven Tüür. Kui suur on stuudio produktsioon? põhiosi, vananeb muidugi järjest kiiremini, Esialgu on valmis teoseid rohkem stat­ õieti on moodsaima arvuti või tarkvara sionaarsetel õppejõududel (Lepo Sumeral ja omamine praktiliselt võimatu. minul). Üliõpilaste tööd piirduvad tihti Samas on kogu tehnika ja tarkvara sada katsetamisega, valmis teose viimistlemiseni ei protsenti kommertsiaalne, s.t kättesaadav jõuta. Siin kerkib ka delikaatne küsimus igaühele. See on samuti üks moodsate heliloomingu tasuvusest. Kui varem oli stuudiote eripära — loobumine spetsiaal­ elektrooniliste vahenditega tehtud muusikal setest lahendustest, pöördumine (professio­ teatud "odavuse" maik, siis professionaalne naalse) laiatarbe tark- ja riistvara poole. ja pühendunud elektronmuusika nõuab akus­ Põhjuseks on elektroonika lihtsustumine tar­ tilisest suuremat ajakulu. Lisaks komposit­ bija jaoks, masstootmise suurem tasuvus. sioonitehnikale tuleb maadelda helitehni­ Helitehnika vananemine on õnneks kaga. pidurdunud, ilmselt pole lähiajal kvalita­ Kui töötad stuudios, kas kirjutad siis ainult tiivset hüpet oodata. Suurem "trügimine" on elektronmuusikat? hetkel kandunud laiatarbe multimeedia, vi­ Sugugi mitte! Tihti on elektroonilisest deo ja kodukino valdkonda. kõlast täielik küllastumus, nii olengi kirju­ Kogu senise "veneaegse" tehnika kor­ tanud viimastel aastatel hoopis sümfoonia­ raga vananenuks kuulutamine võib muidugi orkestrile, viimati kanti ette kantaat. Kuigi, kõrvalt tunduda priiskamisena. Samasuguse tunnistan, olen elektroonika võimalustest "ri­ priiskamisena võib meie, kokkuhoiukoge- kutud", see mõjutab akustilisi komposit­ mustega idaeurooplaste jaoks tunduda nii­ sioone ja paneb seal otsima uusi kõlasid. Äsja võrd professionaalse tehnika hankimine (eriti lõpetasin muusika Mati Küti animafilmile koos teatava kasvuruumi planeerimisega). "Põrandaalune", kus on hoopis eriline kom­ Pole meil ju seni tehtudki Euroopas binatsioon: tehtud üleni elektrooniliste va­ "ametlikult" elektronmuusikaks tunnistata- henditega, kuid kogu helimaterjal on akus­ vaid helitöid. Mõnel kõrvalseisjal võib tek­ tiline. Lisaks sellele viisin läbi põhimõtte, et kida küsimus: on siis otstarbekas kulutada kogu helitöötlus oli digitaalne, CD-1 kannaks miljon krooni elektronmuusikute koolitamise see muusika märki DDD. tarvis? Kas oled elektroonika kasutamist kusagil Kui palju on praegu stuudios õpilasi? õppinud? Kahjuks vähem, kui olla võiks. Eriti Olen praktiliselt autodidakt, nagu kõik võib kurta just nooremate heliloojate huvi­ selle ala tegijad Eestis. Koik teadmised on puuduse üle, teistelt erialadelt on valitud tükkhaaval kokku kogutud: ajakirjadest, meie õppeaineid isegi rohkem. Kuid olen stuudiotest, muusikapoodidest, isiklikest ko­ kuulnud, et see on paljude õppestuudiote gemustest. Osalt on meie õnn, et ei pidanud algusaja kogemus. Selle põhjal võiks järgmise stuudiotehnika kasutamist õppima 1960—70. paari aasta jooksul loota stabiilse elektron­ aastatel, kui see kõik oli palju keerulisem. muusikute koolkonna tekkimist. Sellepärast pole ma ka leidnud, et oleks mõtet Rohkem on stuudios töötanud kompo­ minna pikemalt õppima mõnesse kuulsasse sitsiooniosakonna magistrandid — nende stuudiosse, kus kasutatakse ainult neile spet- 43 siifilist tehnikat. Elektronmuusika on ju ik­ Lyoni konservatooriumi esindajad. kagi muusika, seal on samuti määravad loo­ Teise, järgmise aasta lõpuni kestva minguline fantaasia ja kompositsiooniteh- projekti tuumaks on tänapäeva ühiskonna niline leidlikkus. Kasutama tuleks õppida üks võtmeküsimusi — info kättesaadavus. seda tehnikat, millega saad pikemalt töötada Kellelegi pole muidugi mingi uudis, et täna­ — järelikult meie stuudio tehnikat. Iga oma päeva raamatukogudes on traditsiooniliste looga õpin siin midagi uut, mida teistele teenuste kõrvale tekkinud uued, eelkõige info edasi õpetada. Ringi võiks liikuda pigem vahendamise ja töötlemisega seotud teenu­ sed. Aga milliste tohutute väljaminekute ja kapitaalsete ümberkorraldustega on seotud infoteeninduse täiustamine, pole võib-olla nii hästi teada. Just selles valdkonnas on olnud abiks "TEMPUSE" teine projekt, mille käigus peaksid Eesti kunstikõrgkoolide raamatu­ kogud üles ehitama oma infosüsteemid. Plaa­ nis on ka ühinemine "Consortiumiga" — Eesti teadusraamatukogude liiduga —ja lüli­ tumine teadusraamatukogude ühisesse and­ mebaasi. Kui esimeses projektis oli lepingupart­ neriks Lyon, siis teises on meid toetamas koguni kaks kõrgkooli — Helsingi Sibeliuse Akadeemia ja Utrechti Kõrgem Kunstide Kool. Nemad on ka meie raamatukogutöö­ tajate põhilised koolitajad. Peab ütlema, et ka muusikaakadeemias endas on tehtud üsna suuri jõupingutusi raamatukogu edendamiseks. Aga ilma täien­ dava abita poleks tegevuse haare olnud nii suurejooneline. Alaliste majandusraskuste Reet Nikkel, käes vaevleval õppeasutusel lihtsalt pole võimalik niisuguste summadega opereerida. vaimu värskendamise eesmärgil. Ilma "TEMPUSE" projektideta poleks meie fonoteek ja klassid varustatud sellise hulga tipptasemel audio- ja videotehnikaga nagu Missugust tulu on "TEMPUSE" projektist saa­ praegu. Meie kogu ei sisaldaks ega saaks nud raamatukogu ja fonoteek? ilmselt kunagi sisaldama nii rikkalikult kaas­ Reet Nikkel: EMA raamatukogu on osa aegset prantsuse muusikat, kuna õppeasutust saanud mitmest "TEMPUSE" projektist. Esi­ mese käigus saabus meie kogusse aukartust­ äratav hulk prantsuse XX sajandi muusika plaate, noote ja raamatuid. Kollektsiooni põhiosa moodustavad muidugi Debussy, Raveli, Poulenci, Milhaud', Faure'i, Messiaeni ja Boulezi teosed, aga nüüdismuusika sõp­ rade rõõmuks leidub seal muusikat ka palju­ delt teistelt, muuhulgas ka meile seni täiesti tundmatutelt autoritelt. Saadetised on olnud niivõrd rikkalikud, et nende põhjal võib aimu saada enam kui saja prantslase või Prantsus­ maaga seotud helilooja loomingust. Seda, milline varandus on meile sülle langenud, tajusime õigupoolest alles siis, kui Projekti juht, terve kollektsiooni esimest korda välja pa­ EMA välissuhete prorektor Marje Lohuaru. Harri Rospu fotod nime. Meiega koos olid seda imetlemas ka

44 teenindav raamatukogu lihtsalt ei saaks endale sellist luksust lubada. Väga tõenäo­ liselt oleks veel kaua küsimärgi all ühinemine ÕNNITLEME! "Consortiumiga", eeldab see ju teatava teh­ nilise keskkonna ja koolitatud töötajate ole­ masolu. Ja mis mind isiklikult kõige enam rõõ­ mustab — tänu "TEMPUSELE" on meil tek­ kinud tõsised ja rahuldust pakkuvad kon­ 4. juuli LEMBIT ULFSAK taktid kolleegidega teistest raamatukogudest, Eesti Draamateatri näitleja; mõttekaaslaste ring Rahvusraamatukogus, teatrilavastaja ja filmirežissöör — 50 Sibeliuse Akadeemias ja mujal. 5. juuli Mis saab Euroopa Liidu abiprogrammist JAANUS ORGULAS edasi? Eesti Draamateatri näitleja — 70 Marje Lohuaru: Abiprogramm peab tu­ 5. juuli levikus muutuma koostööprogrammiks, mis TOIVO NAHKUR tähendab ka seda, et Eestisse õppima ja pianist ja pedagoog — 50 pikemaajaliselt õpetama tullakse. Ent see ei saa paraku toimuda enne EMA oma maja 6. juuli valmimist. AASA TAMMUR endine balletitantsija — 75 Koostanud VIRGE JOAMETS 9. juuli MATI KUULBERG helilooja — 50

14. juuli KÄBI LARETEI pianist — 75

21. juuli TOOMAS RAUDAM kirjanik ja stsenarist — 50

26. juuli JOHANNES VIIRG endine balletitantsija — 80

26. juuli RAIVO PEÄSKE flötist — 50 KRISTIINA DÄVIDJANTS

NAGU PANEELMAJA VALMIB PLOKKIDEST... EESTI DOKUMENTAALFILM 1952. AASTAL

Igale tulevasele dokumentaalfilmiga te­ gelejale oleks kasulik tutvuda kahe doku­ mentaalfilmi valmimise looga — "Tartu Riik­ lik Ülikool" (rež Nikolai Dolinski, sts Alek­ sander Vassiljev, op Vladimir Parvel) ja "Taassündinud Kreenholm" (rež Aleksander Mandrõkin, sts Mai Talvest, op A. Nikiforov), mõlemad 1952. aastast. Nende filmide najal näeme: 1) kõige jubedamat näidet, kuidas teha dokumentaalfilmi; 2) kuidas teha üht sellist filmi, mis on meelepärane erinevatele võimuinstantsidele, "Tartu Riiklik Ülikool", 1952. interpreteerides sealjuures ajalugu nii, nagu Režissöör Nikolai Dolinski. Professor Karl Orviku nõutud. — noorte maapõue uurijate kaadri kogenud kasvataja Alustame filmi "Tartu Riiklik Ülikool" peab loengut. stsenaariumidest. Filmi aluseks on Nikolai Dolinski üheosalise stsenaariumi libreto "Tee õnnele". "Libreto" on muide õige sõna selle pole midagi erilist selles, et kolhoosniku poeg või teose jaoks, kuna ta meenutabki mingit ope­ tütar õpib kõrgemas õppeasutuses (...), on kolhoosi retti või muusikali. Tiitellehele on kirjutatud, esimehe korraldusel Leili jaoks leitud kaless, mille et "kõik libretos mainitud nimed on välja mõeldud ette on rakendatud tubli kolhoosi hobune (...)". ning asendatakse õigetega stsenaariumi valmimise "Lõbusa rühmana saadavad sõbrad ja käigus". Eks ütle see juba meile midagi teose sugulased Leilit väravateni — rõõmus on ees dokumentaalse iseloomu kohta. ootav teekond, kuigi nagu alati, tekib viimasel Dolinski libreto on pigem rõõmsa vene minutil väike kartus. Ja siis veel väike vasikake, mängufilmi visand, kus ei tohiks puududa kelle Leili ilmale aitas tuua ja keda ta söötis, on tantsud-laulud (midagi "Jutustus Siberi- sörkinud Ugi ja nühib oma pehme, niiske koonuga maast" taolist). Alguses näeme kaunist eesti tuttavat kätt. Hüvasti, kallis...". Tee mis tahad, (mis võib väga edukalt olla hoopis vene, aga see siin on tõesti lüüriline vene küla. usbeki, gruusia) kolhoosi, kus on suur pidu­ Mõtlikult seiravad kalessi Leili vanemad, päev. Üks külatüdrukutest läheb oma hari­ meenutades ilmselt oma rasket noorust. Edasi dusteed jätkama ülikooli. Nüüd ongi kogu tuleb Tartu kirjeldus, kus jalutavad muidugi küla kogunenud teda saatma — perekond, "lõbusate noorte grupid". Lause "aeglaselt astub kolhoosi esimees, sõbrannad ja palju muid Leili sissepääsu juurde, tõstab pilgu ja vaatab kaua tegelasi. "Tegelasi" sellepärast, et nagu juba vana hoonet" peab tekitama vaatajas ilmselt mainitud, meenutab libreto pigem mingit kerge pühalikkuse tunde. Loomulikult on näidendit, kus on "head" ja "pahad" tege­ Leili uhkust täis, saades rektorilt oma üli­ lased. õpilaspileti. Samuti tööline Paul. Ma ei tea, "Aga vana vanaema — ilmselt harjumusest kuidas Dolinski endale ette kujutas tehnilist — on küpsetanud saiu ja pirukaid ning pannud teostust, aga tema libretos on koht ka Pauli Leilile kaasa terve korvitäie sööki." Kumab läbi meenutustel tehase võimsast masinavärgist. teema "uus ja vana" ning kuigi "meie päevil Päeval Paul töötab, õhtuti pühendab end 46 õppetööle. Üleüldse, paneb hämmastama inimesed jooksevad õnnelikku tulevikku. püüd teha igaühest mingit renessansiajastu Muide, võib-olla kohatu märkusena — kui inimest, kes töötab, õpib, laulab, tantsib ja on keegi on vaadanud Jehoova tunnistajate aja­ igati harmooniline isiksus. kirja "Viimane vahitorn", siis on paralleelid Tegelastest väärib äramärkimist mui­ sotsrealismiga lausa hämmastavad. Samasu­ dugi veel Arnold Vesiloo, kes töötab usinalt gused pildid, samasuguste õnnelike inimes­ uusehitusel. Mingit seost siin TRÜga otseselt tega, seesama jutt õnnelikust tulevikust. pole. Kuna eespool on öeldud, et film ei sea Pole siin mõtet imestada, et stuudio endale eesmärgiks näidata üksikasjaliselt direktor iseloomustab oma kirjas kinema- ülikooli tegevust, sümboliseeribki Vesiloo tograafiaministri asetäitjale Tombergile libre­ nõukogude inimest, keda jagub igale poole, tot kui huvitava lõpplahendusega teost, kuigi küll teadust tegema, küll maad üles ehitama. tunnistab, et arenemisruumi veel on. Kuhu Kaunis on Adele Pindi tegelaskuju. Liigutav andis areneda, näeme stsenaariumi varianti­ on lugeda, kuidas kolhoosnikud küsivad nõu dest, autoriks nüüd juba Vassiljev. oma küla tüdrukult. "Kiri arutatakse läbi Esimene stsenaariumi variant lihtsalt

"Tartu Riiklik Ülikool". "Tartu Riiklik Ülikool". Nooruslikult elavat Tulevane bioloog Lembit Sarapuu. Temale, kuulsat ülikooli tervitas tema 150. eluaastal Eestimaa kolhoosniku pojale, on eriti lähedane ja arusaadav see Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär sm tark raamat looduse ümberkujundamisest. Käbin. Tartu Riiklikku Ülikooli tervitasid NSV Liidu Kõrgema Hariduse Ministri asetäitja sm Prokofjev ja meie kodumaa teiste ülikoolide esindajad. kollektiivselt, terve kursusega ja õhtul kodus Pildil sm Käbin kätleb sm Klementit. kirjutabki Adele kolhoosnikele vastust. Tema juurde tuleb Leili, kes lisab kirja lõppu tervituse nõretab suurejoonelisusest. Filmi alguses teeb ja soovi, et kõik läheks hästi." Jääb mõistatuseks, lennuk "auringi" Tartu linna kohal. Siis mai­ kas kõik üliõpilased on ühest külast või on nitakse, kui kallis on Tartu igale kultuursele siis Tartu üliõpilased nõnda seltsivad, et inimesele — on see linn andnud ju Vene­ tervitavad ükskõik keda. maale nii palju teadlasi, poeete, muidu Aega ei raiska ka Paul. Selle asemel, et uurijaid jne. Muide, huvitav on see, et mõle­ tulutult õhtul voodis logelda, loeb tema oma mas filmis mainitakse põhilise sõprusmaana sama väsimatutele kaaslastele ette järgmise Usbekistani. Küll tuleb sealt materjali Kreen­ päeva ettekannet. holmi jaoks, küll õppimishimulisi noori. Loomulikult on oma koht taidlusel. Siis Järjekindlalt leiab mainimist algvariantidee tuleb veel näidata staadioni, kus noored akadeemik Tarle, kes on kirjutanud väga arendavad lisaks vaimule ka keha. huvitavaid ajaloolisi uurimusi. Kõige esime­ Pidustused. Aula on rahvast pungil täis. ses variandis suudleb ja kallistab ta pikalt Pikk tormiline aplaus Stalini portree ees. "Me oma eesti kolleege. näeme Leili, Pauli, Adele, Arnoldi nägusid, rõõ­ Liigutavana peavad ilmselt mõjuma Ilja mu nende säravates silmades." Hakkab lausa Kala vanemad, kes on taksoga kohale sõit­ hirm. nud, et osaleda ülikooli juubelipidustustel. Ja lähebki lahti valss. Koik tantsivad, Õtse loomulikult on nad rahvarõivastes. Neid keerlevad. Ja jälle üks üdini mängufilmi kuu­ võtab vastu prorektor ise. luv lause. "Ja sünnib ime — suurte inimeste Üleüldse on suurem osa üliõpilasi oma marmorist kujud otsekui naeratavad leebelt." Mis vanematega. Koik nad on puha lihtsad ini­ siin ikka, lõpp on muidugi oma ajastule enam mesed, kes tulevad, uhkus hinges, vaatama, kui iseloomulik: taamal särab päike, noored kuidas nende lapsed (mida rohkem ühe pere 47 inimesi ülikoolis on, seda parem) teadust Ülikooli botaanikaaias on koos nii Aaf­ teevad. Pole ühtki intelligentsi esindajat. Ehk rika kui ka põhjamaise päritoluga taimed. on seletus selles, et ühiskonna valitsevaks Botaanikaaia au ja uhkus on aga mingi too- klassiks oli ametlikult välja kuulutatud prole­ minga-kase ristsugutis. tariaat, või jälle selles, et alles see oli, kui eesti Ängistav on lugeda-tajuda tolleaegset haritlasi Siberisse küüditati. Säärases õhk­ suhtumist loodusesse, elukeskkonda. Loodus konnas ei peetud arvatavasti eriti sobivaks on vaenlane, kelle vastu tuleb võidelda, keda intelligentsi esindajatest rääkida, Venemaal tuleb alistada, kelle ande me ei oota, vaid ise oli repressioonide laine kõrghari 30. aastatel võtame, kui vaja. Iseloomulik on lause Struve juba ära olnud. puhul: "Need instrumendid on Struve unetute Esimeses stsenaariumis jutustab prorek­ ööde tummad tunnistajad, kes lahendas nii mõnegi tor ise meile ülikooli ajaloost. Juttu tuleb maailmaruumi "saladuse"." Saladusi pole, ise sellistest suurtest vene teadlastest nagu Baer, teame, ise alistame. Suhtumine on ülimalt Pirogov, Burdenko, Struve, Lunin. Kuidagi on irooniline. Päevalilled ei sõltu meil mitte siiski ära mahtunud Kreutzwald ja Faehl- päikese "armust", ise sunnime neid kasvama, mann, nemad peavad ilmselt esindama koha­ like kultuuri. Nemad kaks jagasidki siis rah­ vale vaimuvalgust ja aitasid võidelda "tume­ date jõududega". Üks professor isegi mäletab Kreutz­ waldi, võib arvata, et ilmselt siis viimase ole­ matust õppejõukarjääri ajast. Stsenaariumist võib järeldada, et olnud teine üks terane vanamees, kes, kui vaja, julges õige asja eest häält tõsta. Hilisemates variantides on see lõik õnneks kadunud. Väga üheülbaliselt on iseloomustatud ülikoolisiseseid "tumedaid jõude". "Siin nad on — õpetatud teoloogid, materialismi ja demok­ raatia vaenlased." Järgnevad "vaenlaste" pil­ "Taassündinud Kreenholm", 1952. Režissöör did, kõik puha usutegelased — "elutute nägu• Aleksander Mandrõkin. Rõõmutu ja raske oli dega, külm pilk silmis". Maria Tahtarova elu kodanlikus Eestis. Alles "Ja need on nende "jüngrid" — balti Nõukogude ajal leidsid tema töö ja võimed täit parunite ja eesti kodanlaste pojukesed, joodikud ja hindamist. Narva töötajad avaldasid talle suurt duellandid. [ J Sõjaline õppus, viin ja naised usaldust, valides ta oma saadikuks NSVL Ülemnõukogusse. Suure armastusega kasvatab ta — see oli nende ideaal" — kuidagi väga puri­ nüüd sadu noori, andes neile edasi oma rikkalikke taanlikult mõjuv hurjutamine. Isegi kartseri kogemusi. Tema õpilane kommunistlik noor Vera •seinale (kus nad tegelikult puhkasid end välja Piraskova (pildil) on saanud juba kuulsaks ketrajaks. oma orgiatest) on nad sodinud, et "meie elu ideaaliks on viin, naised ja raha"1. "Aga oli Tartus ka teine vangla, vangla ilma ja tulevad palju paremad kui muidu. Tram- jutumärkideta." Seal käisid siis rahva tõelised bime rõõmsalt lõõtsa ja lärmiga mööda met­ sõbrad, revolutsionäärid. Filmi esimeses stse­ sa, sest meie oleme looduse kuningad. naariumis on muide palju luuletuste tsitee­ Edasi: "... toimub järjekordne konsultat­ rimist. Küll tehakse seda eesti, küll vene keele sioon marksistlik-leninistlikus filosoofias. Sellist loengul, isegi vangla seintele kraabitakse massilist huvi filosoofia vastu ei ole tundnud ükski mässulisi ridu. eelnenud sugupõlv." Pole ka ime. Vahva on Suur eraldi seisev lõik on mitšuurin- esimeses variandis kirjeldatud lõik, kus laste tegevus ja võitlus loodusega. Filmi eestlased koos oma vene vendadega vaata­ jõudis sellest õnneks siiski algselt planeeritust vad hardumusega puust nuiasid ja muud vähem. Algvariandis sümboliseerib tõelist sellist. Nende abil ajasime koos vürst Vjatš- nüüdisaja novaatorit Lembit Sarapuu. Sara­ koga ära sakslastest barbarid! puu on näiteks teaduslikult ära tõestanud, et Mis siin ikka, fakt on, et alates libretost vili, mis on saadud kuivendatud soo pinna­ on stsenaariumid, kaasa arvatud valmis film, selt, on mitu korda kvaliteetsem tavalisest. siiski paremaks läinud. Kui libreto oli oma­ Naeratus huulil, jutustab Sarapuu meile laadne utoopiline nägemus, mis ei jäänud sellest, kuidas talupojad ei suutnud uskuda, fantaasia poolest alla näiteks "Star Warsile", milliseid võimalusi annab soode kuivenda­ siis valmis teos on isegi mingil määral tõsiselt mine. võetav ajalooline dokument. Tõsiselt ei saa 48 võtta muidugi mingil juhul seda propa­ tamine. Aga mis siin haliseda, rõõmsalt, laulu gandat, kuid me võime ju saada umbeski ja vennasvabariikide abiga ehitatakse Narva aimu 1952. aasta olustikust, stiilist. Kuigi eesti ja koos temaga manufaktuur uuesti üles. kinominister Vladimir Riis kirjutas ilusa kirja Muidugi suuremaks ja võimsamaks kui enne NSVL Kinematograafiaministeeriumi Kroo­ sõda. nika ja Dokumentaalfilmide Peavalitsuse üle­ Ja tulevadki mängu jälle sellele ajastule male Lebedevile, kus muu hulgas on öeldud, tüüpilised tegelased: kuulus ketraja, noor et "see ülikool on vanim Vene ülikoolidest" ja stahhaanovlane, vana revolutsioonitegelane, mainitud Pirogovi, Burdenkot, Baeri ja Lu- nüüd vanempraaker, vana töölisliikuja ja ninit, ei avaldanud see loodetud mõju, film tütarlaps rõhutud maalt. Eeskujulik on jäi üleliidulisele ekraanile siiski vastu kommunistliku noore Lunini kuju — alustas võtmata. Kuid filmis oli tehtud kõik võimalik ta lihtsa käskjalana, nüüd on temast saanud näitamaks Tartu Ülikooli tõelise vene ülikoo­ ettevalmistustsehhi meister ja noorim ratsio- lina, näiteks ripub seinal Gogoli pilt (nagu nalisaator. oleks Gogol olnud sügavalt seotud Tartu Koreast on Eestisse sattunud Liidia

"Taassündinud Kreenholm". Stahhaanovliku "Taassündinud Kreenholm". Kreenholmi lastele liikumise ja novaatorluse eesotsas seisavad on ehitatud uus avar koolimaja. Kaunid lasteaiad. kommunistid. Automaatkudumistsehhi parteigrupi Kombinaadil on oma haigla. Kui vanasti lapse sünd koosolekul arutatakse uusi võimalusi tõsta toodangu tekitas töölisperekonnale tõsist muret, siis nüüd on kvaliteeti ja võetakse vastu otsus astuda uue kreenholmlase ilmumine maailma rõõmsaks ketrustsehhiga sotsialistlikku võistlusse. sündmuseks. Kangur-stahhaanovlase Maria Vinkova See kommunistlik algatus leiab kogu kollektiivi last, nagu kõiki Kreenholmi lapsi, ootab helge tulevik. palavat toetust. Kreenholmi lasteaias võtavad teda vastu hoolitsevad käed. Astu julgelt, väike mees, emaliku hoole ja õrnusega ümbritseb sind kodumaa. Illustratsioonidena on kasutatud Eesti Ülikooliga). Kõrva haavab ka filmi alguses Filmiarhiivi fotosid. kõlav: "Tundmatuseni on muutunud Tartu, Nõukogude Eesti nüüdne oblastikeskus." Kim, kelle kodumaal märatsevad "ameerika imperialistid, külvates katkuja koolerat (?!). Liidia Teiseks vaadeldavaks filmiks on "Taas­ on leidnud endale Kreenholmis teise kodu." sündinud Kreenholm". Jälle samad nipid, mis Töö käib kombinaadis nagu õlitatult. eelmiseski filmis: rahvariided, koolis seinal Kui kuskil on mingi väike viga, parandatakse Lomonossovi pilt, üldine veneliku stiili suru­ see momentaanselt, igal pool käib üks suur mine eesti keskkonda. Jälle on algstsenaa- kogemuste vahetamine ja ratsionaliseerimine. rium ülepaisutatult emotsionaalne, täis kirgi Ja kui ei tehta parajasti tööd, siis õpitakse ja võitlust. õhtukoolis. "Uhkusega räägivad kreenholmlased: "Linna polnud tegelikult ole­ "Meie kombinaadis on kõik üliõpilased."" Üsna mas — hitlerlased olid muutnud naljakalt kõlab lause: "Need töölised on tööta• Narva varemeteks. nud Kreenholmis Ugi nelikümmend aastat ja alles Tänavad täis riisusid. Murdunud telefoni­ nõukogude võimu aastatel avanes võimalus tund­ postid. Varemete keskel seisab, nagu midagi ma õppida masinat, millel nad töötavad." Kuidas otsides, naine kompsuga, tema kõrval kõhnuke nad sel juhul enne üldse tööd teha said? tütarlaps, kes surub vastu rinda peatut mängu• Jälle parteikoosolekud, aplodeerimine, karu.. ." Ei ole vist mõtet norida nii häbematu uuendused. Jälle "endised": "kõrgi näoilmega ajaloovõltsimise kallal nagu Narva pommi­ lihav mees", "rühm mustades ülikondades mehi 49 istumas laisalt tugitoolides, piibud hambus, ja Mis siis ikka, kordan — nende filmide jälgimas põnevusega ruleti liikumist" — vasta­ nägemine on õpetlik kogemus. Nüüd tean, et valt siis parun ('endine peremees") või amee­ hädaga võib dokumentaalfilmi stsenaariumi rika, inglise kapitalistid. Elu "enne" (pool­ kirjutada nii: ".. .seisab umbes seitsmeteistkümne lagunenud barakid) ja elu "pärast" {"Ilusad aastane tütarlaps, talle läheneb umbes kolme­ tapeedid. Laud raamatutega, diivan. Raadio juures kümne aastane vanem naine, hea kui oleks vaa­ istub õnnelik perekond ja kuulab raadioülekannet tajale eelnevalt tuttav (tegelased leiame filmimise Moskva Suurest Teatrist"). Siit minnaksegi käigus)." Alati on olemas mingid skeemid, sujuvalt üle veel helgemasse tulevikku. "Mit­ kuhu annab sobitada mingi süžee. Nagu te asjatult ei peetud lapse sündi töölisperekonnas paneelmaja valmib plokkidest. Ainult tule­ vanasti õnnetuseks, sest see tähendas uut leiba mus on üldjuhul kehv, sest keskmisest alg­ küsivat suud. Kuid nüüd..." Ja vaataja näeb materjalist saame keskmise, kui mitte halva uhket sünnitushaiglat, mille vestibüülis tervi­ toote. tavad noort ema õnnelik isa, töökaaslased ja vana tööveteran. Stsenaariumis ei jäeta järjekordselt rõhutamata: "Ükskõik kelleks sa saad, siini ootab ees kaunis tulevik." Filmis ongi KRISTIINA DAVIDJANTS on sündinud 9. detsembril näha lasteaed, ukse kohal uhke viisnurk, 1974 Aserbaidžacmis. Lõpetanud 1993 Gustav Adolfi murul jooksmas õnnelikud ümarikud lapsu­ Gümnaasiumi jn õpib praegu Tallinna Pedagoogika­ kesed. ülikooli kultuuriteaduskonna filmi ja video eriala I kur­ susel. Käesoleva artikli valmimisel oli tööjuhendajaks "Valitsuse poolt kinnitatud plaani kohaselt filmiajaloolane Veste Paas. ehitatakse Narva palju uusi kauneid maju, raja­ takse uusi parke ja tänavaid... "TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL". Stsenarist Alek­ Kõlab laul Kreenholmist, tema olevikust ja sander Vassiljev, režissöör Nikolai Dolinski, tulevikust. operaator Vladimir Parvel, helioperaatorid Harald Läänemets ja Eero Sepling. 35 mm, 521,2 m [---1 (19 min 10 s), mustvalge. Tallinna Kinostuudio, Liituvad üha uued ja uued hääled. 1952. Võidukas viis murrab endale tee läbi lahtiste akende välja, heliseb aias, kus jalutavad sajad "TAASSÜNDINUD KREENHOLM". Stsenarist Mai Talvest, režissöör Aleksander Mandrõkin, kreenholmlased pidurõivais. operaator A. Nikiforov, helioperaator Harald Lendab laul kose kohinaga võidu. Läänemets. 35 mm, 299,2 m (10 min 10 s), Lendab läbi pargi, kus puude all elektritu­ mustvalge. Tallinna Kinostuudio, juuni 1952. lede valguses seisab Suure Stalini kuju. Õitsevad lilled ja sädeleb purskkaev." Jne. Kes oli üldse stsenaariumi autor Mai Talvest? Tegemist oli endise raamatupidajaga, kes aja jooksul jõudis saada Tallinna TSN TK saadikuks, Kirjanike Liidu ametiühinguko­ mitee esimeheks ja kelle lühinäidendeid on tõlgitud isegi lesgiini, tšuvaši, hiina ja jaapani keelde. Mujal oligi ta teostel suurem edu kui kodumaal. Vladimir Riis hindas filmi hindele "hea". Ainsa suure veana leidis ta, et filmis pole piisavalt kajastamist leidnud Kreenhol­ mi revolutsiooniline minevik, 1872. aastal toimunud streik, mis "kõmas üle kogu Vene­ maa" ja millele olevatki film õieti pühen­ datud. Moskva ei lasknud ka seda filmi üle­ liidulisele ekraanile, kuid seekord on teada ametlik põhjendus. Lebedevi sõnul pole film omanäoline ning tal puudub sügavus, mille tagajärjeks on kunstiline nõrkus. Samuti ei tule antud filmi puhul kasuks püüd edastada lühikese aja jooksul palju informatsiooni. Operaatori töö olevat nõrk. Ilmselt oli tal õigus.

50 ANDRES HEINAPUU

LIBISEMISEST, MITTE VENELASTEST

Hans Roosipuu ja Enn Säde näitavad "IMET PÜÜDMAS". Käsikiri ja režii: Hans Roosipuu ja Enn Säde, püt: Hans Roosipuu ja oma filmis "Imet püüdmas" libisemist Arvo Viiu, heli: Enn Säde, Ivo Felt ja Koit Pärna, Soomes, libisemist Itaalias, libisemist veel muusika: Arvo Valkonen, montaaž: Enn Säde, negatiivi montaaž: Agne Sander, värvimääramine: kuskil, aga kus, ei mäleta. Paar korda on juttu L. Karjalainen ja С Heimberg, produtsendid Reet ka suusamääretest, korra sellest, et ennäe, Sokmann ja Mati Sepping. Filmis on kasutatud lõike "Tallinnfilmi" dokfilmist "Otsin luiteid" (1972), tänatakse: EV Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsus, "Tallink", Jaan Tätte, Ülle Viinapuuia Juhani Eskelinen. 16 mm, 45 min, värviline. © 'Faama Film" ja ETV, "Eesti Telefilm", 1996.

"KEISRILÕIGE". Käsikiri ja teostus: Mati Põldre, pilt: Herkki Sulane, assistent Külli Austrin, monteerijad Kadri Kanter ja Hendrik Reinia, helioperaator Mati Jaska, toimetaja Aare Tiisväli, tootmisjuht Maie Kerma, tootja Reet Sokmann, teksti loeb Rein Oja. Filmis on kasutatud Reija Nikkilä ja Kari Ahola poolt 1991. aasta augustis Moskvas filmitud materjale ning Eesti Televisiooni, Yleisradio, "Tallinnfilmi", Tuglase Seltsi, "Eesti Video", perekond Jaaniski, Enn Nõu, Eesti raadio ja ETA video-, filmi-, fono- ja fotoarhiivi materjale. Filmis kõlab Edvard Griegi ja Heino Elleri muu­ sika, filmitekstis on kasutatud mõtteid Oskar Loo­ ritsa raamatust "Eestluse elujõud". Tänatakse: EV Välisministeerium, Urpo Pääkönen, Jyri Lehti- niemi ja Seppo Suhonen. Video Beta SP, eestikeelse variandi kestus 52 min, inglisekeelsel 44 min 52 s, värviline. © ETV, "Eesti Telefilm", 1996.

"PROTOKOLL". Stsenaarium ja režii: Valentin Kuik, pilt: Arko Okk, montaaž: Kaie-Ene Rääk, heli: Vambola Vällik, tootmine: Maie Kerma ja Reet Sokmann, flöödil mängib Irina Koroljova, tänatakse kaitseväe orkestrit. 16 mm, 15 min, värviline. © ETV, "Eesti Telefilm", 1996.

"Imet püüdmas", 1996. Režissöörid Hans Roosipuu ja Enn Säde. Isa Anatoli Smigun ja Et toimetus minult nende kolme doku­ ema Rutt Smigun (varem Rehemaa) Soomes "Levi" mentaalfilmi arvustust palus, on ilmselt suusakeskuses novembris 1995. tingitud asjaolust, et kõigis kolmes on roh­ kem või vähem näidatud okupatsiooni tule­ musena Eestisse tekkinud venekeelset ela­ itaallased tunnevad murdmaasuusatamise nikkonda. Et olen isegi Vene välisteenistusele vastu rohkem huvi kui eestlased. Ometi oleks tuntud ohtliku natsionalistina, kellele viisat olnud näiteks huvitav vaadata, kuidas Ana­ ei tohi anda, oodati ilmselt intrigeerivat toli Smigun, venekeelne eestimaalane, Soo­ arvustust. Paraku olen sunnitud valmistama mes meie hõimuvendadega suhtleb. Filmis toimetusele pettumuse ja kirjutama rohkem on küll juttu Smigunide perest, aga jällegi libisemisest kui venelastest, sest muuks ei läheb kõik kuidagi rabedalt, ilmselt keele­ anna filmid lihtsalt alust. probleemide tõttu; ei saavutata kontakti ja

51 mitmes mõttes huvitav perekond vaatajale ei (1988/89). Paraku on Põldre nüüd kaotanud avane. Poole filmi pealt läheb natuke põne­ käsitletavad sündmused oma haardest. "Lau­ vamaks: Anatoli ei saa sõita Kristina ja lev revolutsioon" toimus siinsamas Eestis. Katriniga võistlustele mingi bürokraatliku Kuigi käidi Moskvas parteikongressil, Gor­ jäma pärast. Ning jälle jääb segaseks, mis batšovi juures "vaibal" pärast "suveräänsus­ jäma see on, kes peaks Anatoli asju ajama, et deklaratsiooni" jne, polnud neil käikudel ta eriliste teenete eest kodakondsuse saaks, ja mingeid konkreetseid tulemusi. Eesti iseseis­ miks neid asju ei aeta. Selge, et kui kellelegi vuse ja diplomaatiliste suhete taastamine tahetakse anda kodakondsust eriliste teenete välisriikidega oli palju keerulisem protsess, eest, siis oleks ebaviisakas teenekat isikut mis hõlmas tuliseid vaidlusi ja kõigi aegade ametnikele oma teeneid tõestama saata. Kuid kompromissi ülemnõukogus ja diplomaatilist sellest on juttu vaid Šmigunide perega; spor- tegevust (mitte üksi Helsingis). Ning tagati­ diametnikke, kelle asi see oleks olnud, ei puks sai kogu see protsess alata ainult väliste tülitata ega intervjueerita. Võib-olla sellepä- sündmuste mõjul. Kui "laulvast revolutsioo-

"Imet püüdmas". Noorem õde Katrin ja "Keisrilõige", 1996. Režissöör Mati Põldre. Kristina Štnigun Austrias Ramsans septembris 1995. Mesinik ja eraettevõtja Tarmo abiellus Siiriga Enn Säde fotod augustis 1991, filmi tegemise ajal sündis neil teine laps. Herkki Sulase foto rast, et neid polnud juhtumisi Itaalias ja Soomes kaasas. Ja nii libisetakse ka sellest nist" oli tõepoolest võimalik teha head filmi teemast üle probleemi avamata. Jääb ainult Edgar Savisaare ja Marju Lauristini tegevust mulje, et kuidagi on kellelegi liiga tehtud. dokumenteerides, siis Eesti iseseisvuse taas­ Sellisena on teema käsitlus arusaadav ainult tamise iseloomustus ainult Heinz Valgu suu Vene propagandale: teadagi, jälle ahistavad. läbi jääb paratamatult ühekülgseks. Ilmselt Ometi — probleem ju on. Ning on teisigi seetõttu on autor toonud juurde ühe pere­ probleeme, millest filmis kergelt üle libise­ konna loo, kellel olid samal putšipäeval, mil takse: sport kui suurtööstus, vanemate enese­ ülemnõukogu Eesti iseseisvuse taastatuks teostus laste kaudu jne, jne. Rääkimata maha­ kuulutas, pulmad. Samast leidis ta ka keisri- magatud võimalustest. Näiteks oleks võinud lõike kujundi. Allakirjutanule, kes usub siia­ huvi tunda sellegi vastu, miks ja kuidas tüd­ maani, et 1991. aastal ei olnud tegemist uue rukud kakskeelsed pole, vaid räägivad vene riigi sünniga, oleks vastuvõetavam näiteks keelt aktsendiga. Ning hoolimata paarist Punamütsikese-kujund, kelle jahimehed meisterlikult filmitud võistlusepisoodist jääb elusalt ja tervelt halli hundi kõhust välja film liiga pikaks ja igavaks. Ning mis olulisim lõikavad. — probleemidest filmis räägitakse, neid ei Paraku jäävad mõlemad liinid filmis näidata. Nii jäävadki jutt ja pilt kuidagi eraldi, seostamata. Tulevase pere meespool eraldi, film muutub tihti kuuldemänguks vä­ oli Soomes, pruut tuli Moskvast. Neis paigus lismaa vaadete taustal. toimunul oli tunduvalt suurem kaal kui Eesti sündmustel ja seda näidatakse ka filmis, kuid Mati Põldre "Keisrilõige" näib ole­ edasises jäävad lood kuidagi harali, teisalt ei vat järg filmile "Kas oskame hoida ühte" sünni ka mingit kontrasti ega vastandust. 52 Muidugi, mingit osa vaba Eesti arengust gija Ira ühe päeva protokolli. Pealkirjal on pereloo puhul näidata on õnnestunud, samuti veel teisigi tähendusi: viidatakse diplomaati­ mõnd probleemijuppi, mõnd suhtumisfrag- lisele protokollile, mille pärast Ira peab õp­ menti Eesti iseseisvusse ja sõltuvusse Soomes, pima Jaapani hümni ning Eesti riigi nimel kuid see oleks juba mõne teise filmi teema, presidendilossi ees külmetama. Filmis on hu­ nagu ka Eesti NATOsse astumine, millest vitavalt vaheldatud-vastandatud intiimset— vihjamisi juttu. Ka "suur plaan", sündmused avalikku: hommikune ärkamine — buss — Moskvas, Toompeal ja mujal on kuidagi ju­ proov (mis intiimsena vastandub avalikule huslikult ja seostamata-mõtestamata esitatud. kontserdile) — protokolliline esinemine. Fil­ Toompeal näidatakse ainult suurt istungite­ mis on läbivaid kujundeid, nagu valged saali, kui tegelikult kogu töö toimus enne ju kindad, protokollilised, kuid tarbetud (külm kuluaarides. Loomulik, et seda ei filmitud, hakkab ikkagi!), kontraste (venelane Eesti kuid intervjuusid oleks ikkagi saanud võtta, kaitseväe mundris Jaapani hümni mängimas) nagu ohtralt Soomes on tehtud. Moskva ja ilus-igatsev lõpp: väsinud muusikajünger

"Protokoll", 1996. Režissöör Valentin Kuik. "Protokoll". Pärast väsitavat päeva... Ira mängib flööti kaitseväe orkestris Arko Okki fotod Tema Ekstsellents prõua Jaapani suursaadiku auks.

pärast rasket päeva, kindad kuivamas, tele­ sündmuste kaadrid on suurel määral juhus­ viisorist tõelist muusikat nautimas. Kuid ik­ likud. Võib-olla segas niisugust lähenemist kagi ei täida see kogu filmi, mis oleks võinud parteiline suunitlus: tegelastena esinevad fil­ veidi lühem olla. mis poliitilistest kujudest ainult rahvarinde- Kõigi kolme filmi puhul ("Protokolli" lased ja Edgar Savisaare valitsuse liikmed, puhul vähem) tekib küsimus, millest on film, pluss Arnold Rüütel, nn rahvusradikaale ei kas spordi ilust, kodakondsusprobleemidest, näidata. Nii ei saagi ju rääkida ülemnõukogu eneseteostusest ("Imet tabamas"), kas Eesti ja Eesti Komitee kokkuleppest. (taas)iseseisvumisest, poliitikast, Savisaare ja Et olen näinud filmi ingliskeelset tema valitsuse tegemistest, eesti rahvast kui varianti, siis kipun hindama seda välispropa­ väikesest mesilasest, kes teeb usinalt tööd iga ganda vahendina. Võib-olla ongi välismaa võimu all, või millestki muust ("Keisrilõige"). vaatajale meie poliitilise iseseisvuse taasta­ Meenub vana hea sovetiaeg, mil oli ka mise finessid arusaamatud, kuid siis oleks dokumentaalfilmidele kohustuslikus korras olnud ju võimalik rõhuda suurtele globaal­ "ette nähtud" stsenaarium. See sundis filmi­ setele kujunditele ning koguda tõepoolest tegijaid järele mõtlema enne filmimise algust, relevantset materjali, mitte tegelda niisuguste millest, kuidas ja milleks nad filmi teha detailidega nagu teletorni "vabastamine", tahavad. Siin arvustatavad filmid näivad mida näidati küll Põldrele omases kergelt olevat tehtud teise malli järgi: algul filmime, iroonilises võtmes, kuid mis sellest hoolimata siis aga vaatame, mis välja tuleb. Muidugi on või just seetõttu jäi küllaltki segaseks. ka võimalik saavutada head tulemust, kui idee selgub alles montaažilaual, kuid sel Valentin Kuigi "Protokoll" kujutab ene­ puhul kipuvad õnnestumised harvemad ole­ sest mingis muusikakoolis õppiva flöödimän- ma ning tulevad ette enamasti lühižanris.

53 Teine ühisnimetaja kolmele filmile on väljavenitatus ning jälle tuleb igatsus "Sve- ma" (Šostka sõjatehase) tselluloidlindi järele, mida omal ajal limiteeritult jagati. See sundis filmiajaga kokkuhoidlik olema. Siiski tahaks meelde tuletada: sellele lisaks, et videolint on odav, saab teda ka korduvalt kasutada. Kui teha filmi kontsentreeritumalt, saab lõppva­ riandist välja jäetud võtted kustutada ning linti kasutada uute, geniaalsemate võtete tegemiseks. Vägisi tuleb meelde õpetaja Lauri nõu­ anne Tootsile: kui kahte rehkendust ei jõua teha, tee üks. Kummalisel kombel on tahetud filmidesse panna liiga palju, nii ei jõuta ühegi probleemiga korralikult tegelda ning film muutub libisevaks, venivaks ja igavaks. See ei saa ju ometi eesmärk olla. Tahaks loota, et praegusel postmodernistlikul ajastulgi nõuab kunst kunstnikult ensedistsipliini ja mõtte­ tööd, püüet saavutada maksimaalselt hea tulemus, mitte maksimaalselt võtete ajal ringi sõita. Kolmest filmist meeldis mulle küll kõige rohkem "Protokoll", mille tegemiseks ei pidanud isegi Helsingisse sõitma. PEETER TOOMING 1. VI 1939 — 17. V 1997

Fotograaf on ühes isikus nii tehniline töötaja kui looja ning mõlemaid ülesandeid hästi täita on võimalik vaid siis, kui mees on tugev mõlemana. Olulisim on aga fotograafi töös režissöörlik pool, läbimõeldus ja -tunnetatus on eeltingimuseks hea foto sünnile. [ ] Kino on mu töö ja foto on mu armastus!

Artiklist "Kes on fotograaf?" (1977) ja intervjuust "Mees teeb, mis mees tahab", "Õhtuleht" 6. 11 1996.

54 VAIKE SARV

SETU ITKUPULMAD

Setu traditsiooniline pulm, mida setu keskkonda. Tänaseks on litereeritud ligi­ külades peeti kuni 1950. aastateni, kuulus kaudu 3500 ja salvestatud 120 mõrsjaitku, itkupulmade hulka. Pulmas ja pulmaeelsel kusjuures mõrsjaitkude hulk rahvaluulear­ ajal esitati kümneid itke nii sugulastele kui hiivides suureneb praegugi iga aastaga. naabritele. Peamiseks itkejaks oli mõrsja ise. Vanema generatsiooni naiste hulgas Kui mõrsja ei osanud või ei suutnud ise leidub veel neid, kes on ise kummardamas itkeda, võis itkusõnu tema nimel öelda mõni käinud ja mõrsjaitke esitanud. See tähendab, vanem naine, kes itkemise ajal seisis tema et nad on tsiviilseaduslikule abielu registree­ selja taga. Setu mõrsja mõlemal kael seisis rimisele ja kiriklikule laulatusele lisaks läbi alati 1—2 tüdrukut, kes laulsid temaga kaasa. teinud ka vanapärased itkupulmad. Vanas Ka mõrsja sõbratar võis olla itkusõnade eas mõrsjaitke lauldes meenutavad nad oma ütleja. nooruspäevi või kasutavad mõrsjaitku vormi Setu mõrsjaitkud on vormilt eeslaulja ja kaasaegsetel teemadel improviseerimisel. koori vaheldudes esitatavad laulud. Mõrsja- Ühiskonnas toimunud suured muudatused itkus laulab eesütleja värsshaaval sõnu, mida on muutnud itkud pulmarituaalis kasutus­ koor mitmehäälselt kordab. Esitusviisi põhjal kõlbmatuks, sest itkemine ja muu tradit­ sarnaneb mõrsjaitk seega setu traditsioonilise siooniline kombestik ei vasta enam inimeste koorilauluga ja erineb surnule itketud soolo- ettekujutusele abiellumisest ja abielust. Ük­ itkust. Mõrsjaitkude esitusse kuulus pidev sikisiku tasandil võib mõistete süsteemi muu­ kummardamine itketava ees, mis vaheldus tus viia neuroosi või indiviidi kokkuvari­ mahaheitmistega itketava jalge ette. semiseni, kuid ühiskonnas ilmneb see tugeva vaimse murranguna. "Nõndanimetatud kul­ Mõrsjaitkudel oli nii sotsiaalseid, reli­ tuurirevolutsioonid ongi püüdlused muuta gioosseid kui ka majanduslikke funktsioone. mõistete süsteemi." (Allardt, 1985, 34) Itkemisoskus andis tunnistust neiu füüsi­ lisest, intellektuaalsest ja sotsiaalsest sobi­ Setu pulmaitkude kogumine ja uuri­ vusest täiskasvanute hulka. Itkemine pulma­ mine toob esile külaühiskonna lagunemisega eelsel perioodil ja pulmas valmistas neiut kaasnenud kultuurimuutuse, mis on mõne­ psüühiliselt ette isakodunt lahkumiseks ja võrra dokumenteeritud folkloristide töödes. minekuks teise perekonda ning uude sot­ 1996. aasta suvel lavastati Meremäe vallas siaalsesse staatusesse. Itkusõnade kaudu terve pulmaetendus, et anda filmitegijatele selgitas mõrsja kuulajatele oma muutuvaid võimalus jäädvustada vanu setu pulmakom- suhteid perekonnaliikmetega ja ka teiste beid. külaelanikega. Itkemine vormis nii neiu isik­ Suure osa setu mõrsjaitku sõnadest on üles sust kui ka tema edasist elukäiku, mis oma­ kirjutanud kirikuõpetaja ja rahvaluuleteadlane korda mõjutas kogu sugukonna elukorral­ Jakob Hurt oma korrespondentide ja sugulaste dust ja järgmise sugupõlve saatust. Itkemine kaasabil XIX sajandi lõpul [Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA), Hurda kogu]. Et setude hulgas oli kirja­ oli seoses setude usuliste kujutelmadega. oskus vähene, olid üleskirjutajad valdavalt eesti Itkudel oli tõrjemaagiline ülesanne, sellega haritlased. Erandiks oli setu päritolu Petseri kloost­ kaasnes ka sigivusmaagia. Mõrsja itkemisi ri munk Arkadi, kes 1887. aasta paiku kirjutas saatis ka annete ja raha kogumine mõrsjale. rahvalaule üles slaavi tähtedega. Esimesed kuus setu pulmaitku kirjutas üles Vastseliina kiriku­ õpetaja G. Masing 1869. aastal. Järgnesid kirjamees LÄHTEMATERJAL Victor Stein, Jakob Hurda sugulased Joosep ja Johan Hurt, Räpina kihelkonna taluperemees Jakob Setu rahvalaulude kogumistöö perioo­ Jagomann, luuletaja Elise Aun, Vastseliina kihel­ dil on vana pulmakombestik hakanud taan­ konna mehed Heinrich Prants, Jaan Sandra ja Jaan Fluss. Setu mõrsjaitke kirjutas setu päritolu tee­ duma. Esimesed kogujad said veel ise osa­ nijatüdrukult üles Viljandimaa talumees Märt Evert leda itkupulmas, hilisemad on aga üles kirju­ (Pino, Sarv, 1981, 1, 8). tanud vaid meenutusi pulmas itketust. Kui Kogutud mõrsjaitkudest on 185 (neist 94 surnuitke ei peeta soovitavaks laulda ilma Jakob Hurda enese üleskirjutust) avaldatud kogu­ konkreetse põhjuseta, siis mõrsjaitke laulavad teose "Setukeste laule" II osas (Hurt, 1905, 527— naised meelsasti ka väljaspool tavandilist 710), 47 itku esitaja on üles märkimata, ülejäänud 55 materjal on kogutud 14 esitaja käest (Miku Od'e 27, 1970. aastal salvestasid Tartu ülikooli õppejõud Juuli Pille 25, Parasko Ignatsi naine, Hemmo, Ivani Udo Kolk ja helilooja Veljo Tormis kaks mõrsjaitku naine ja Us'ti 17, Martini Гго 13, Darja Petrovna 9, suhteliselt heäl tasemel. Samal aastal alustas Setu­ Ока 4, Vasila Taarka ja Mieksi Ogask 3, Teaste maal tööd Tartu Kirjandusmuuseumi rahvaluule Saava, Or'ti Kul'lo ja Ulaskova Nasta 2, Maarja 1). osakond. Aastail 1970—1973 lindistas Herbert Materjal on pärit Setumaa 15 külast. Tampere 11, tema kaastöölised Ingrid Rüütel ja Esimesed mõrsjaitkude noodistused pärine­ Kristi Salve kokku 25 mõrsjaitku. Mõrsjaitke on vad soome folkloristi Aksel August Borenius-Läh- salvestanud veel Tallinna Konservatooriumi üliõpi­ teenkorva sulest 1877. aastal, kuid on jäänud käsi­ lane Inna Tobler, etnograaf Igor Tõnurist, rahva­ kirja. Armas Otto Väisänen kogus rahvaluulet setu lauluansambli "Hellero" liikmed Viktor Danilov ja külades kuuel suvel vahemikus 1912—1924. Heli- Mikk Sarv, Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi uurija Eha Viluoja ja teised. Eriti rikkalik oli rahvalaulude, sealhulgas mõrsjaitkude saak 1972. ja 1973. aasta suvel, mil Setumaal töötas Eesti Raadio helisalvestusbuss koos helirežissöör Jaan Sarvega. 1980. aastail salvestasid setu itke, seal­ hulgas 21 mõrsjaitku, Vaike Sarv ja Õie Sarv. Setu 80 mõrsjaitku, mis olid 1980. aastaks normaalses kvaliteedis salvestatud ja leidnud oma koha Tartu Kirjandusmuuseumi rahvaluule osa­ konna (RKM) heliarhiivis, on algselt litereerinud ja noodistanud Vaike Sarv (Sarv, 1986). Tallinna Peda­ googikaülikooli kultuuriteooria ja -ajaloo õppetooli lõputöös on Õie Sarv need täpsustatultja kom- menteeritult avalikkuse ette toonud (Õie Sarv, 1993). Nende mõrsjaitkude 47 esitajat on sündinud aastail 1877—1934 ning itkud on pärit Setumaa eri nurkadest: Mäe, Järvesuu, Meremäe, Misso, Petseri ja Vilo valla 34 külast.

Itku adressaadid

Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteegi põhjal (1869—1976) on setu mõrsjad itkenud ligemale 3000 itkus kokku 77 erinevale isi­ kule. 36 neist olid mehed (isa, vend, onu, lell, tädimees jt) ja 41 naised (ema, ristiema, õde, vennanaine, tädi, lellanaine jt). Kõige rohkem (40% koguhulgast) leidub itke külapoisile, kellega mõrsja tundis end olevat seotud, kuid kellest mingil põhjusel ei tulnud talle abielu­ meest. Itke õele on 15%, ristiemale 9%, isale ja emale on kummalegi 4%. Teiste osa on väiksem. Mõrsja lahkub truuskaga kodutalust. "Setukeste lauludes" on avaldatud itke 80 adressaadile, kusjuures Jakob Hurt on salvestustele lisaks on ta pannud kirja tähelepa­ eraldanud eri isikute alla ka sama isiku eri­ nekuid itkemise traditsioonist ning teinud itke- misest fotosid. Väisäneni materjalidest on osa aval­ nevad esinemisvormid: isa ja surnud isa; lell, datud tema uurimuses "Setumaa" (Väisänen, kes elab isamajas, ja lell, kes elab eraldi; 1921). Väisänen fonografeeris ja noodistas Setu­ armas, rikas, ilus ja tark poiss; endine maal ligikaudu 50 mõrsjaitku, millest osa on armastaja ja neiu ärapõlgaja jne. Itkusalves- hävinud, säilinute tehniline kvaliteet ei võimalda aga itke põhjalikumalt uurida. Noodistused on tuste (1937—1980) põhjal tehtud 80 literee- suures osas jäänud käsikirja ega ole hiljem läbi ringus on adressaate kõigest 9. Põhjus on töötatud. Herbert Tampere on kogumiku "Eesti eeskätt itkutraditsiooni nõrgenemises, mis­ rahvalaule viisidega" II köites avaldanud 4 mõrs­ tõttu itkud kaugematele sugulastele on kõr­ jaitku Väisäneni materjalide hulgast (Tampere, 1960). vale jäänud. Salvestustes leidub 24 itku Setu mõrsjaitkude sõnu kirjutasid 1920. emale, 17 itku külapoisile, 8 itku vennale ja aastate teisel poolel ja 1930. aastate algul hulgaliselt 1—2 itku ristiemale, õele, sõbratarile, tädile, üles Samuel Sommer ja selleks ajaks kirjaoskuse isale ja hõimule. Samuti pole hilisemad omandanud setu noored Piirimaade Seltsist (ERA, kogujad laulikuid Jakob Hurda kombel sihi­ Sommeri käsikirjaline kogu). 1937. aastal tehti Tallinnas Riigi Ringhää­ päraselt küsitlenud. Näiteks kirjutas Hurt lingu stuudios esimene mõrsjaitku plaadistus, mis 1903. aastal "Setukeste laulude" koostamistöö on Ka trükis avaldatud (Tampere, 1960, 384). Pärast käigus Miku Od'elt üles 27 mõrsjaitku, seal­ pikemat vaheaega algasid setu mõrsjaitkude heli­ hulgas 12 haruldast, kosilase sugulastele lindistused Setumaal 1959. aastal, kuid tolleaegsete kaasaskantavate magnetofonide töö tulemused ei itketud mõrsjaitku. võimaldanud saada rahuldavat kvaliteeti. Alles 56 SAKRAALNE JA SOTSIAALNE kombestikku. Pulmalauludes suunasid tead­ TAUST jad pulmaliste tegevust ja mõtlemist läbi kõikide pulma etappide ja esitasid käitumis­ Usuline traditsioon juhendi nii kosilasele kui mõrsjale kogu eluks. Abiliste osas olid ka peiupoisid ja Traditsiooniline pulmakombestik pole mõrsja sõbratarid, vakapoiss ja mõrsja noo­ mitte juhuslikult kujunenud tegevuste rida, rem vend, kes oli kutsariks. (Tampere 1960, vaid selle aluseks on usulised kujutelmad. On 192) Pulmavanemate osa eeldas sõnamaagia võimalik, et pulmades imiteeritakse pühade tundmist, mida rakendati pulma kriitilistes esivanemate või jumalate esiaegadel toimu­ osades. Tõrje- ja sigivusrituaalid, mida soo­ nud tegusid (Eliade, 1992, 29). Pulmad on ritati nii esemete, sõnade kui liikumiste abil, olnud seega sakraalne aeg, milles korral­ kuulusid samuti teadjate ülesannete hulka. datud rituaalide kaudu võib inimene saada osa üleloomuliku olendi elust. Pulmade Siirderituaal ja itkud kaudu on inimene pöördunud tagasi maa­ Pulm on ühiskonna sotsiaalse elu koos­ ilma loomise müütilisse aega ning korranud tisosa. Arnold van Gennep käsitles esimesena selles toimunud sündmusi. Mircea Eliade on inimese elukäiku kui sotsiaalsete seisundite väitnud, et kõigepealt kujunes välja rituaal ja ketti, kuhu kuuluvad ka sünd, surm ja pulm alles selle põhjal müüt, mis rituaali seletab. (van Gennep, 1960). Inimese sotsiaalne staa­ Ometi põhinevad rituaalid pühadel toimin­ tus muutub ühest olukorrast teise üleminekul gutel, mis eeldavad usku absoluutse, üle­ järsult. Ta peab millestki loobuma ja sobituma loomuliku tõe olemasolusse. uue olukorraga ning see muudab ka teda Usulised kujutelmad, millele ehitati ümbritsevate inimeste seisundit. Varasemates üles setu pulmad, pole aegade jooksul püsi­ ühiskondades on selliseid üleminekuid pee­ nud muutumatuna. Premissid, mille najal tud tähendusrikkaks ja ühtlasi ohtlikuks. kujunes välja tegelikkuse tõlgendamine ja Üleminekuid on hakatud käsitlema kui sak­ uute otsuste tegemine, on seotud kogu ühis­ raalseid toiminguid ning nende ümber on konna arenguga. Sugukonna pulmad tekkisid kujunenud terve rituaal. Sel viisil on muu­ jahimaadel ringi liikuvate inimeste keskkon­ datus viidud sotsiaalse kontrolli alla ja antud nas, mille vaimset elu juhtisid samaanid või talle seaduspärane vorm. "Üleminekuri- teadjad. Talupojapulmas muutus oluliseks tuaalid on traditsioonilised, ühiskonna poolt püsipõllundusega seostuv maaomand, mida organiseeritud tegevused, mille käigus üksik­ valitses perekonna pea. Külapulmas tõusis isik viiakse ühest staatusest teise." (Honko, esikohale teatud piirkonnas elav ühiskond, 1964, 8). mida oli vorminud kristlik kirik (Sarmela, Üleminekurituaalides leidis van Gen­ 1994, 63). Püsivad eelotsustused muutusid nep püsiva 3-osalise struktuuri, mis tuleb koos usulise traditsiooniga ning selle jäljed on esile ka pulmade käigus. nähtavad nii pulmakombestikus kui mõrsja­ 1. Irrutamise perioodil tuuakse neiu itkudes. välja oma pere ja sõbrataride keskelt ning Usuline traditsioon on dünaamiline katkestatakse vähehaaval tema vanad sot­ vaimne keskus, mis reguleerib inimeste siaalsed sidemed. Neiu viiakse üle mõrsja usulist käitumist (Honko, 1969,107). Usuline staatusesse ja selle protsessiga kaasneb ka traditsioon koosneb usulistest kujutelmadest, itkemine. mis on saanud verbaalse, visuaalse, muusi­ 2. Marginaalsel perioodil on mõrsja kalise või muu vormi ning kannab kindlaid oma sotsiaalselt staatuselt surnud. Ühest mõisteid. Kujutelmade põhjal loodud tõekspi­ elukohast teise üleviimise ajal on mõrsja ker­ damised aktualiseeruvad usulise käitumise gesti haavatav ja vajab teda ümbritsevatelt kaudu. Elu käigus õpib inimene tundma oma inimestelt kaitset. ühiskonna väärtuste süsteeme ning ka nor­ 3. Liitumise osas ühendatakse mõrsja me, mis seda üleval hoiavad. uue suguvõsa ja asupaigaga ning temast saab On loomulik, et mõned inimesed tund­ noorik mehe perekonnas. sid ühiselu reegleid ja nende tagamaid pa­ Mõrsjaitk on siirderituaali koostisosa, remini kui teised. Ka setu külas leidusid mis on vahetult seotud mõrsja irrutamise omad teadjad (arstid, nõiad, itkejad jne), kes perioodiga. Mõrsjaitke on esitatud ainult olid õppimises andekamad või said parema mõrsja kodus ja mõrsja suguvõsa keskel. hariduse. Pulmas olid teadjate osas peigmehe Pulmade edasises käigus enam ei itketud, poolt pulmaisa (truiiska), mõrsja poolt vanem vaid pulmad jätkusid laulu, tantsu, mängude abielunaine (ristiema, tädi) ja selle mees ja pillimuusikaga. (vakavanem). Pulmalaulikud, nii kaasikud Pulmarituaali, mis sisaldab mõrsjaitke, kui vakanaised, tundsid põhjalikult pulma- on nimetatud itkupulmadeks (Sarmela, 1981) 57 Eesti muudes piirkondades on tuntud laulu­ indiviidi positsiooniga ühes või teises grupis. puuni, kus esikohal on liitumisrituaalid kosi­ Rolli tulemuslikuks täitmiseks peab inimene lase suguvõsaga ja sellega seotud pulma­ teatud ajavahemikuks rolli tegelasega avalik­ laulud. Setu itkupulmas on mõrsja lahkumine kuse ees samastuma ja suutma sisse elada ka isakodunt esile toodud paljude itkude kaudu vastaspoole maailma. Ühel inimesel võib ja rõõmurikas liitumine mehekoduga on ühiskonnas olla mitu staatust ja igas staatuses tasakaalustatud itkudes väljendatud kurbuse omakorda mitu rolli. Tähtis on tunda staa­ kaudu. Itkupulmi pole peetud otseselt laulu- tuste hierarhiat ja rolli piire selleks, et indi­ pulmade vastandiks, pigem on itkupulm viidina püsida ja areneda. laulupulmade üks osa (Nenola, 1981, 59). Naisterahva elus tuli tavaliselt läbida Viena Karjalas on laulupulmadega seostatud sotsiaalse hierarhia "laps—tüdruk—neiu— pulmade seda osa, mis on seotud peigmehe mõrsja—noorik—minia—perenaine" astmed. ja tema hõimlastega. Mõrsja ja tema naissoost Setu itkupulmas viidi naisterahvas neiu sugulastega on seotud aga itkud ja itkemine. staatusest üle nooriku staatusesse, kusjuures Itkud juhatavad mõrsjat sügavate tunnete vaheastmena tuli tal täita mõrsja rolli. kaudu samm-sammult välja omast perest ja Setumaal nagu mujalgi õigeusklike hõimust ning suunavad teda uue hõimu ja hulgas ei tähistanud täisealiseks saamist uue rolli poole (Konkka, 1985, 116). leeris käimine, kuid rahvakombed tõid Ühenduses üleminekurituaaliga pul­ selgesti esile naisterahva elus toimuva muu­ mas aktualiseeruvad ka teised üleminekuri- datuse (Tampere, 1960, 184). Neiuikka jõud­ tuaalid. Eeskätt kerkivad esile kontaktid misel 15—16 aastasena riietati setu tüdruk surnud esivanematega, keda usutakse osale­ naisterõivastesse ja pandi talle pähe vanik. vat pulmas. "Sugukondliku korra tingimus­ Samal ajal pandi talle fertilise ea kätte­ tes pidas sugukond oma liikmete eest hoolt jõudmise märgiks rinda sõlg ning kaela ka pärast surma. Üksikisik vastutas oma­ rikkalikult hõbeeheteid. Uue liikme vastu­ korda sugukonna ja esivanemate ees. Usuti, võtmist seksuaalselt küpsete noorte hulka et esivanemad valvavad pidevalt elavaid ja tähistati avalikult lihavõttepühade hommikul mõjutavad nende elu." (Sarmela, 1984, 212) (Olga Alaveri suuline teade). Mööda küla Kui mõrsjal oli üks või teine vanematest käivad ja värvitud mune korjavad poisid surnud, käis ta kõigepealt kääpal neid pulma tõstsid ehitud tüdruku vähemalt kolm korda kutsumas. Peeti ka võimalikuks, et noorema käte peäl üles. Sellest ajast alates oli ta neiu tütre pulmade ajaks tuleb surnud ema va­ ning võis poistega mitmel viisil suhelda. Neiu nema tütre majja. Sel puhul tuli jätta uks lahti hakkas käima suvistel külapidudel ja talvistel ja akent kattev laud praokile (Hurt, 1905, ühistel tööõhtutel, kus neidude laulmist ja 578). Teispoolsetega suheldes tuli aga kinni mängimist olid jälgimas poisid. Neiu eesmär­ pidada ettevaatusabinõudest, sest surnut giks oli abielu, sest vanatüdruku staatus oli kardeti tegelikult koju tulevat. külaühiskonnas üks madalamaid ning tõi häbi mitte ainult tüdrukule, vaid kogu tema Staatuste hierarhia suguvõsale. ümberjagamine pulmas Traditsioonilise külaühiskonna struk­ Kui suurperesse tuli uus liige, teisest tuuri hakati lähemalt uurima 1930. aastate hõimust toodud noorik, oli tema sotsiaalne teisel poolel, kui sotsiaalpsühholoogias ja staatus teistest madalam. Toidu valmistamine kultuuriantropoloogias mindi üle uutele ja jagamine oli vana perenaise ülesanne. seletusmudelitele ühiskonna, üksikisiku ja Nooriku rõivad pidid olema kodunt kaasa kultuuri käsitlemisel. Kasutusele võeti kate­ toodud, sest temale uusi ei tehtud. Nooriku gooriad staatus ja roll. Selle paradigma koha­ ülesandeks oli igapäevase töö kõrval soo selt koosneb ühiskond staatuste hierarhiast, jätkamine suurperes ja hõimu tuleviku mida täidavad üksikisikud. Ühe isiku sot­ kindlustamine selle kaudu. Viljakusrituaali­ siaalne positsioon teistega võrreldes avaldub del oli seetõttu pulmas tähtis osa ning neid tema staatuses. Inimesed vahelduvad, kuid jätkati lihaheitenädalal peetud külanaiste staatuste hierarhia jääb — vastasel korral peol (paabapraasnikul), millest mehed ei saa­ ühiskond laguneb. nud osa võtta. Alles esimese lapse sündimise Sotsiaalne staatus avaldub rollide kau­ järel sai noorikust uue sugukonna täieõigus­ du, roll on staatuse dünaamiline aspekt. Tea­ lik liige, minia. Mitme poja ja tütre ema ootas tud rolli täitmiseks peab üksikisik õppima edaspidi suurpere perenaise staatus, mis jäi tegutsema selliselt, et ta täidaks ühiskonna kestma ka võimaliku leseksjäämise järel. Siis teiste liikmete rolliootused ja saavutaks seda­ pidi ta oskama toime tulla nii majapidamise kaudu oodatavaid tulemusi. Sotsiaalne roll korraldamise kui ka uute hõimusuhete loo­ on seega käitumismudel, mis on seotud misega oma laste kaudu. Muutus ka nooriku 58 Mõrsja podruskitega itkemas. nimi. Tüdrukut kutsuti kas eesnime järgi probleemide lahendamisega. Talupojaühis­ (Ustja) ja isa perekonna liikmena ka isa või konnas jagati ümber perekonnahierarhia ja siis venna nime järgi (Vasila Taarka). Mehe tehti muudatusi sugulussüsteemis laias ula­ perekonnas hakati noorikut kutsuma mehe tuses. Tüdruku pere kaotas tütre. Poisi pere nime järgi, eesnimi võis kasutusest ära jääda sai minia, tema emast ja isast said ämm ja äi, (Höödö nacmõ). Mõnikord andis lisanime talu isa vendadest lelled, ema õdedest tädid jne. või küla nimi (Tobrova Od'e). Sugulussidemete võrk oli tugev ja nende märkimiseks kasutati suurt hulka spetsiifilisi Sõna "pulm" (sõna on tähendanud hä­ nimetusi. Igal sugulushierarhia astmel olid da, raskust, täbarat olukorda) sisaldab endas omad käitumisnormid, millest täpselt kinni esilekerkinud probleeme, mis vajavad lahen­ peeti. dust. Selle raskuse üks külg oli kahtlemata Juba pulma ajal korrastati tüdruku ja majanduslikku laadi, sest pulmad olid seotud poisi pere vahelised suhted. Laulude kaudu mitmete väljaminekutega nii kosilase kui ka kiideti ühte ja laideti teist poolt, tehti pul- tüdruku peres. XX sajandi alguse setu küla manalju ja tekitati teravaid olukordi, kuni pulmas oli majanduslike raskuste suurem osa olid välja selgitatud teise poole tugevad ja kanda tüdruku perel. Isa pidi muretsema nõrgad küljed. Setu külaühiskonnas oli uues tütrele kaasavara, mis sisaldas rõivaid ja ühenduses tähtsam osa poisi perekonnal. kariloomi. Hilisemal ajal kuulus kaasavara Kogu hõimu autoriteet kas suurenes või vä­ hulka raha. Ema poolt anti tüdrukule tema henes hõimusidemete muutudes. oma kaasavarasse kuulunud ehteid. Kaasa­ Üleminekurituaali käigus toimus muu­ vara jäigi tütre päranduseks vanemate talust. datusi nii ühe suguvõsa seas kui ka ühis­ Lisaks pidi mõrsja kirst sisaldama kümneid konna eri kihtides ja eri piirkondades (Hon­ kinda- ja sokipaare, kirivöid ja rätikuid, mis ko, 1969, 21). Pulmakombestik sisaldab mit­ tuli jagada pulmategelastele ja uutele sugu­ meid siirderituaale, mis ei puuduta ainult lastele kosilase peres. Kui kaasavara polnud noorpaari ja nende suguvõsa. Pulmades vaesuse tõttu võimalik koguda, võisid pul­ uuendati sidemeid naabritega, kes olid kut­ mad pidamata jääda. sutud pulmi vaatama ja liidu sõlmimist Esile kerkis ka raskus, mis oli seotud tunnistama. Esile tõusnud pahatahtlikkust kahe suurpere, kahe erineva hõimu vaheliste püüti juba mõrsjaitkudes leevendada. 59 Kolk kurjasta kõnõli, viir veerät viliasehe: kui ka laulatatud ja tavapärased pulmad läbi teil iks suyu suurustõlõs, teil võsa võimustõlõs. teinud noorikutest. Ka sugulasi pulma kut­ [---] suma sõitis mõrsja juba mõrsjakübaras. Meil taht sugu sorahõlla, üteli kuuli kulatõlla, Läbi näe ma vesiste silmi, veerelt kae verevä eya tüküjüi tülü pääle, taha_i minna taplömahe. kübärä. (Hurt, 1905, 611/ 31—44) (Hurt, 1905, 565/191—192) Pulmade kaudu tulid esile ka sugu­ poolte erinevad ülesanded külas. Peigmehega SETU PULMAD tulid kaasa mehed, tüdrukuga naised. Laul­ jad olid naised, pillimängijad mehed. Esi­ Pulmakombestiku õppimine plaanil olid abieluinimesed, kelle abil ka Tüdrukule hakati varakult õpetama it- noorpaar abieluinimeste hulka jõudis. Pul­ kusõnu koos itkuviisiga, sest mõrsja pidi mades eristusid ka noorukite ja neidude rüh­ suutma itkeda sadu värsse ja improviseerida mad. Neid käsitleti kui abielueelseid inimesi, traditsioonilises vormis ka uusi itkusõnu. Ta­ kes pulmade ajal said ettevalmistuse tule­ valiselt õpetas tütart laulma ema või vana­ vaseks üleminekuks abieluinimeste hulka. ema, kellega koos ta ketras, kudus ja muud Abielu oli eeskätt kahe suguvõsa ma­ käsitööd tegi. Tüdrukud harjutasid omavahel janduslik ja sotsiaalne liit, mis tagas pere ja laulmist ja kummardamist karjas käies, õitsil talu säilitamise ning mõjutas kogu külaühis- või põllutööl olles. Itkusõnade õppimise käi­ konda. Kosjades sõlmitud kokkulepped viidi gus omandas tüdruk ka teadmisi külas valit­ täide pulmades mõlema poole esindajate sevate tavade ja kommete kohta. Itkemisi juuresolekul. Kahest suguvõsast moodustus õppisid tüdrukud ka teisi pulmi pealt vaa­ pulmade kaudu hõim (Talve, 1978). Noorte dates ja sobivasse ikka jõudes ka ise mõrsja inimeste omavahelised suhted polnud abiel­ saatjateks olles. Kui neiu kositi väga noores lumisel määrava tähtsusega, peamine oli eas, polnud ta jõudnud veel mõrsjaks olemist suguvõsa vanemate (isa, ema, vanema venna) õppida. otsus. Vastumeelne abielu tegi mõrsja mõtted Neio ma väega noorõkõnõ, kasuj raskeks kui raud ja südame külmaks kui kivi kar'avitsakõnõ — ning seda väljendas ta ka itkusõnade kaudu: veidü olõ ma nännil mõrsjit, veidü ole kuuluu Meeli om rassõ kui tuu rauda, süa külm kui tuu kosittasi. kivi — Mõista_ai olla mõrsja, kulla mõista-ai olla kositu. nii om minna üle meelde, nii mul saija (Hurt, 1905, 694/98—103) saldimalda. Traditsioonilises külakultuuris õpiti (Hurt, 1905, 577/16—19) enamasti jäljendamise teel. Meelde jäeti Setu pulmades sõlmitud kokkulepe pulma neid osi, mida peeti tähenduslikuks: tugines traditsioonilisele, suuliselt edasi kan­ rõivastuse üksikasju, liikumist, laulmist. Et tavale tavaõigusele. Laulatamine sai alguse külapulmas oli tegemist väikese ja üsna roomakatoliku kiriku tulekuga Eestimaale suletud ühiskonnaga, oli edaspidi samastu­ XIII sajandil, kuid seda rakendati harva. mine õpitud rolliga väga suur. Oma osa Evangeelse luterliku kiriku mõjusfääris kehtis samastumise ulatuses oli stressiseisundil, mis alles 1832. aastast alates kohustus laulatada kaasnes pulmategelaseks olemisega. Nii noorpaar kirikus. Ortodoksse kiriku mõju­ intellektuaalse, psüühilise kui ka füüsilise sfääri jäänud Setumaal algas kiriklik laula­ pinge all olev neiu otsis lahendust mõrsjarol- tamine hiljem, kuid hiljemalt XX sajandi list, mis pakkus mitmesugust tuge. Tradit­ alguses oli tavapärasele talupojapulmale li­ sioonilise käitumismudeli täitmisel aitasid sandunud laulatus kreekakatoliku kirikus mõrsjat vanemad pulmategelased, kes mõist­ (Talve, 1987, 133). sid rolli olemust sügavamalt ja süsteem- Tavaliselt läksid kosilane ja mõrsja isa semalt. kirikusse papi juurde järgmisel päeval pärast Intensiivne õppimine keskendus setu kihlusi. Järgneval kolmel pühapäeval teatati tüdruku elu sellesse perioodi, kui oli toimu­ kihlusest kogudusele. Laulatamine toimus mas üleminek meheleminekuealiste neidude kirikus sageli juba kolmandal pühapäeval. hulka. Sel ajal osutus hädavajalikuks oman­ Pärast laulatust sõitsid aga noored tagasi dada külaühiskonnas valitsevaid norme ja kumbki oma kodusse, sest traditsiooniline väärtusi, mis määrasid neiu staatuse nii oma pulm seisis alles ees. Ilmselt ei kandnud perekonna kui ka naabrite keskel. See periood mõrsja pärast kiriklikku laulatust enam tüd­ oli omamoodi initsiatsiooni aeg, mis jagunes ruku peakatet vanikut, vaid pähe pandi eriline mitmeks alaosaks. Kõigepealt oli vaja läbida mõrsjakübar. See peakate võis eristada mõrs­ sobiv vanusepiir, mille järel selgitati välja jat nii kositud, kuid laulatamata neidudest tüdruku füüsiline valmisolek üleminekuks 60 täiskasvanute rühma. Seejärel kontrolliti noo­ Itkemise aeg ja koht re inimese vaimsed võimeid ja tema sobivust Samuti kui teised läänemeresoomlased ühiskonda. Füüsiliselt ja vaimselt vigased on ka setud pidanud kahe poolega pulmi. noored jäid juba sel perioodil kõrvale. Üks pool pulmadest on toimunud mõrsja, Setu ühiskonnas vajalikke rolle õpiti teine kosilase kodus. Mõrsja pool peetud sageli mängude kaudu. Peamine mängimise pulmi on varem nimetatud hähä, kosilase aeg oli sügistalv, mis algas pärast välitööde pool peetud pulmi saja (Saareste, 1958—1979, lõppemist ja kestis paar kuud. Kuus nädalat EKMS). Pulmades viidi täide kosjade ajal enne jõulupühi peeti kreekakatoliku kiriku sõlmitud kokkulepped nii mõrsja kui kosilase kalendri järgi paastu, mille ajal neiud ja poolel. XX sajandi alguse setu pulmakom- naised kogunesid õhtuti ruumikamasse talu­ bestikku on põhjalikult kirjeldanud Jakob tuppa, et ühiselt tööd teha. Samal ajal ju­ Hurt "Setukeste laulude" II köites, mis tustati muinasjutte, lauldi, mõistatati ja män­ sisaldab pulmalaule (Hurt, 1905, 463—499). giti. Elavam mängimise aeg oli kaks jõulu­ nädalat, kui tööd ei tehtud. Tüdrukud kogu­ Kosjad nesid kord ühte, kord teise tallu laulma, tantsima ja mängima. "Muudki külarahvast Pulmaeelne periood algas noormehe isa kogunes tüdrukute mängu pealt vaatama, ja mõne sugulase kosjaskäiguga tüdruku eriti olid kohal poisid, kes kasutasid võima­ peresse. Maad kuulama mindi kas noormehe lust tutvuste ja suhete loomiseks tüdruku­ vanemate valikul või pärast noortevahelist tega." (Tampere, 1958, 9). kokkulepet. Ühises lauas pakkus noormehe isa viina, tüdruku ema sööki. Kosijad jätsid Jõulujärgsel ajal kuni suure paastuni tüdruku peresse siidräti ja raha, tüdruk sidus peeti talsipühi ilosid, mis andis samuti män- kosilase viinapudeli ümber omakootud vöö. gimisvõimalusi. Sel aja tõid pereisad oma Kui kosje peeti emmalt-kummalt poolt eba­ taludesse ümberkaudseid neidusid, kes päe­ sobivaks, pante ei vahetatud või saadeti pan­ val istusid koos ja tegid mitmesugust käsi­ did tagasi. tööd. Õhtuti tulid külla poisid ja noorte Mõne päeva pärast tulid poisi sugula­ omavaheline suhtlemine jätkus tööd ja muid sed uuesti ja kui tüdruku pere oli otsusele elusündmusi kujutavates mängudes. kindlaks jäänud, pani tüdruk viinapudeli Setu traditsioonilises kultuuris leidub ümber sukapaari. terve rida mänge, mis imiteerivad kosjade Tegelik kihlus (pantide vahetus) toimus tulekut ja kosjakauba sõlmimist. "Vöökudu- tüdruku kodus ja sinna sõitis kokku sugulasi mine" sisaldab stseeni, milles toimub dialoog nii tüdruku kui ka poisi hõimust. Mõlemalt neiu ema ja kosilase vahel. Kumbki pool saab poolt jagati kingitusi. Kosilane tõi tüdrukule tutvustada oma sõnaosavust ja improvisee­ suure hõbedase sõle ja saapad, ka teised rida kosjade sõlmimise teemal, kusjuures sugulased said kingitusi. Tüdruk omakorda tüdrukud on mehelepandavate rollis. "Kosi- kinkis kosilasele punaste tikanditega särgi, lasemäng" põhineb kosilase ja kositava poole kirikindad ja sukad. Peigmehele seoti ümber vastastikusel laulmisel. Esitatakse küsimusi punaste kirjadega rätik. kosilase omaduste kohta ja kui need sobivaks Kihluse selles järgus kinnitati tüdruk tunnistatakse, läheb neiu kosilase poolele üle. peigmehe hõimu juurde ning algas ülemine- "Mõrsja koolõtamine" on aga selge näide kurituaali esimene osa. Mõrsja koos nelja üleminekurituaalist, kus mõrsja sureb koos sõbratariga alustas kummardamist ja itkemist kosilasega ja tõuseb üles alles siis, kui talle (Hurt, 1905,1406). Esimesed mõrsjaitkud olid öeldakse, et kosilane on elus. Laulumängud määratud kosilase isale ja emale. olid setu külas omamoodi suhtlemistree­ ningud, mida harjutati publiku ees. Et pealt­ Pulma kutsumine vaatajateks olid poisid, võis mänguõhtutele järgneda tegelik kosjasõit. Peigmees ja mõrsja kutsusid oma sugu­ lasi pulma eraldi. Kombestiku ühine osa oli Teadmisi rollikäitumisest sai ka mui­ see, et kutsuma sõideti hobustega, mille nasjuttudest, vanasõnadest ja muudest rah­ loogale olid kinnitatud kellad. Nii peigmees valuuleliikidest. Perekonnaballaad "Kalmu­ kui mõrsja sõitsid koos kahe kuni nelja ea­ neiu" kirjeldab poisi väära käitumist kos­ kaaslasega, soovitavalt sugulasega. Mõlemad jadeks valmistudes ja mõrsja hukkumist selle riietati erilistesse rõivastesse, kusjuures ehti­ tagajärjel. Lüroeepiline "Maie laul" kirjeldab jad neile samal ajal laulsid. Peigmees kandis oma mehe tapnud nooriku hukkumist. üle õla seotud, punasega tikitud rätikut. Hoiatavaid näiteid leidub ka "Tooma laulus", Mõrsjal oli peas punasest kalevist mõrsja- kus mees saadab hukatusse oma naise, kuid kübar, kirjatud puusarätt vööl ja kosilase kin­ saab ka ise surma osaliseks. gitud sõlg rinnas. Mõlemad kummardasid 61 kutsutava ees. Suur vahe oli selles, et kosilane Esimene pulmapäev kummardas sõnatult, mõrsja aga kummardas Kosilane kummardas oma kodus taas ja laulis samal ajal mõrsjaitku. Tema kum­ sõnatult naabreid, kes külasse ootama jäid. magi kae alt hoidis kinni üks sõbrataridest ja Seejärel sõitis ta koos isamehe, mitmete aitas kummardajat tõusta. Podniskid olid sa­ meessoost sugulaste ja spetsiaalsete pulma­ mal ajal kaasalauljad, kes kordasid mitme­ laule oskavate naiste, kaasikutega, mõrsja koju. häälselt eeslaulja sõnu. Kui mõrsjal oli isa või Samal ajal mõrsja kummardas ja laulis kõige­ ema surnud, käis ta kõigepealt hauakääpal pealt naabritele külas. Seejärel tuli ta koju ja neid pulma kutsumas. Neid mõrsjaitke esitas kummardas lauldes nii oma hõimu kui ka ta erandlikult üksinda ning oma vormilt on pulma vaatama tulnud võõraid. Vastutasuks nad sarnased surnuitkudega. Mõrsjaitkus sai ta veel ande. Sel päeval oli tal seljas vana vennale, kes juhtis mõrsjat vedavat hobust, valge mantel, räbik, kuid peas ikka mõrsja- on palutud mõrsjat kõigepealt teiepoolsete kübar. Kui hakkas kostma kosilase hõimu asukohta viia. hääli, pages mõrsja aita ja loendas seal vaikse VeVekene iks armakene, vel'ekene, kaallikenel lauluga tulijate hobuseid. Kosilane kummar­ Kohe läänte iks mi inne kutsmahe, virve sõnna das nüüd vaikides mõrsja sugulaste ees, viimähe? mõned korrad ka maani, ja teda toetasid seal­ Inne käume iks mi eze kääpal, liidame eze juures peiupoisid. Saabujad juhatati söögi­ liivakul, lauda. Samal ajal algas naiste võistulaulmine, pääle uijume iks mi umatsile, kaalume hõimu mille jooksul kosilase sugulased kiitsid poissi, kaalule. (Hurt, 1905, 215/33—39) mõrsja sugulased tüdrukut. Siis jõudis kätte viimaste mõrsjaitkude esitamise aeg. Mõrsja Kui kosilase vanemad olid surnud, kummardas ja itkes kõigile juuresolijaile, meenutasid neid tema naissugulased pulma- välja arvatud kosilane. Eriti kurvaks kujune­ kutsuja vastuvõtmisel ja avaldasid arvamust, sid viimased itkemised isale ja emale, millega et vanemad tulevad pulmade ajaks koju mõrsja jättis hüvasti tüdrukupõlvega ja isa­ kärbse või liblikana. majaga. Seejärel põimisid mõrsja naissugu­ Pane ollu paja pääle, piikri paja perä pääle — lased ta itkemise ajal lahtiselt hoitud juuksed agu käüse kodo kärpsil, lindas kodo liblikul. patsi, ehtisid ta uutesse rõivastesse ja katsid (Hurt 1905, 525/52-53) pea suure rätikuga. Kosilane tõmbas mõrsja Pulma kutsumise käigus pidi mõrsja rätiku alt teiste tüdrukute hulgast välja ja esitama kümneid, mõnikord sadu mõrsja­ hoidis seejärel ta käest kinni kogu ülejäänud itke. Selle eest sai ta mitmesuguseid riide­ aja. Noored ei rääkinud ega söönud. Ära esemeid ja ka raha. Esimene sugulane, kelle sõideti pärast keskööd, et enne uue päeva juurde sõideti, oli tavaliselt mõrsja ristiema, tõusu olla kosilase kodus. Mõrsja sugulased kellele ristitütar kummardas ja itkes nii ko­ laulsid lahkujale järele erilist pulmaitku hale saabudes, pulmakutset esitades kui ka hähkämist. Pulmade teisel ega kolmandal lahkudes. Samas kõlasid mõrsjaitkud ristiema päeval enam mõrsjaitke ei esitatud. Mõrsja­ pere liikmetele. Mõrsja tulek oli oodatud ja itke on niisiis esitatud vaid kosjade vastu­ selleks valmistutud, sest fertilises eas oleva võtmisel, pulma kutsumisel ja pulma esi­ isiku külaskäigust usuti tulenevat vilja- ja mesel päeval mõrsja kodus. karjaõnne. Vastuvõtjad õhutasid lauluga mõrsjat itkema: Korduvad osad mõrsjaitkudes Ikõ iks sa vilast vinnümä, ikõ iks sa kar'ast kasuma. Rahvalaulude liigitus laulutüüpideks (Hurt, 1905, 520/25—26) on tuginenud peamiselt poeetiliste tekstide Mõrsja omakorda soovis kutsuma sõita motiivianalüüsile. 2—3 paralleelsest värsist läbi viljapõldude ja karjamaade, mis annab koosnev tervikmõte on ka setu mõrsjaitku mõrsjale endale vilja- ja karjaõnne. peamine ehituskivi, millest koostatud tervik- Minno sa vii vil'ä tiiä, minno sa kanna kar'a itk on iga kord isesugune. Setu mõrsjaitkudes üld. on korduvaid motiive, mille kasutus sõltub Kui ma saa tiiä kodo, saa ma kaasa maija, eeskätt itku adressaadist. Toetudes "Setukeste sis nakka ma kar'ah kasuma, nakka ma viläh lauludes" avaldatud 185 mõrsjaitkule ja itku- vinnümä. lindistuste litereeringutelele, on nad siinkohal (Hurt, 1905, 565/197—202) liigitatud suuremateks rühmadeks. Järgmistel päevadel sõitis mõrsja koos oma kaaslastega teiste sugulaste juurde. Mõrsja kohuseks oli itkeda ka nendele tüd­ Siia um mul süväste haige, rukutele, kes temaga kaasa sõitsid. Mõrsja meeli um mul ladvani lahki... itkes ka kodus oma isale ja emale. (Hurt, 1905, 614/155—156) 62 я ,ьч Itk algab alati pöördumisvärsiga adres­ Kokko saimõ mi kositukõsõ, mõlõmba mõrsja saadi poole. Järgmiseks tuuakse esile itke- rõivil. mise koostisosad (kummardamine, maale Näk olõ ma kosit limma kolka, viina juud limma heitmine, tavapärane itkusõnade ütlemine) ja viirde — itku eesmärgid (oma hinnangu andmine toi­ edo olõt sa kosit kuningihe, viina juud Vinnemaalõ. muvale). (Hurt, 1905, 659/5—10) Unokõnõ mu armakõnõ! Sullõ neio ma jalga kumarda, sulla mari maalõ Mõrsjaitkude motiivid heida, 1. Argipäevase elu kirjeldused. pääle nakka ma korrast kõnõlõmma, arvo väliä Mõrsja toob esile mõne meeldejäänud andma. seiga, mis on olnud seotud itketavaga. Ena­ (Hurt, 1905, 604/1—5) masti on see meeldiv sündmus, kuid leidub Mõrsjaitkude sisu sõltub itku adressaa­ ka pahandusi, mis nüüd lahti räägitakse. dist. Vastavalt sellele jagunevad mõrsjaitkud Mõrsjaitkus on tähtis osa andide palumisel. viide suuremasse alarühma. Sealjuures mõrsja selgitab, miks tal endal pole 1. Itkud suurpere liikmetele, kellega piisavalt sukki, kindaid ega muud riidevara mõrsja on senini koos elanud. Itkudes oma — kas tulid pulmad liiga kiiresti või pole pere liikmetele, küsib tütar, miks ta ära an­ perekond piisavalt rikas. Alati järgneb täna­ takse. Selline küsimuse asetus on tüüpiline mine. Mõrsjaitku kaudu jagatakse ka pulma- itkudele, milles otsitakse lahkumise põhjust etenduse rolle. Itkuga palub mõrsja tulla ja püütakse seletuse andmisega äraminekut endale pulmavanemaks, papiga kõnelejaks, kergendada. Mõrsjaitkud toovad esile tütre õlletegijaks, viinajagajaks, lauaseadjaks, leiva­ sõnakuulelikkuse ja töökuse. Pärast tütre lõikajaks jne. Isegi kauneid rõivaid ja häid äraandmist jääb ema abilisest ilma. Tütar hobuseid ütleb mõrsja pulmakülalistelt oota­ arvab, et isa on tütre mehele andnud pea­ vat. miselt majanduslikel põhjustel: liiga palju Mõrsja lahkumine isakodust pole lõp­ suid on toita või järgmised tütred ootavad lik. Jääb võimalus tulla koju külalisena, mis mehelesaamist. Esile on toodud isa mure, et aitab taluda võõras peres elamise raskust. tütar kodus olles vallaslapse saab või vana­ Tütar palubki ennast külla kutsuda, sest te­ tüdrukuks jääb. Soov kosjaviina juua on mal enesel pole uues perekonnas õigust küla­ võinud samuti olla motiiviks tütre müümisel. lisi vastu võtta. Olgu tütre mehele andmise motiiv milline 2. Emotsionaalsed väljendused. tahes, alati küsib tütar isalt mõrsjaitku vahen­ Lahkumist ei käsitleta vaid füüsilise te­ dusel kaasavara. gevusena, kuigi tütre abi, millest ema nüüd 2. Itkud kaugematele sugulastele. ilma jääb, tuuakse olulisena esile. Itkudes tädile, onule või teistele sugu­ hääde sa vana vao pääle, elähünnü ede pääle — lastele on esikohal annete küsimine ja nende sääl ikõt iks minno ilmatuhe, haarat voija eest tänamine. Lisanduvad argipäeva elu kir­ halusahe: jeldused. kohe jäi mul põllu põimja, kulla jäi mul 3. Itkud oma vennale, kes on mõrsja kokkokandja? sõidutajaks ja hobuseajajaks. Mõrsjat sõidutas (Hurt, 1905, 539/234—248) tavaliselt noorem vend, kellelt mõrsja turva­ Mõrsjaitkus emale arvab tütar, et ema list sõidutamist ootas. hakkab ka tütre laulust ja tema rõõmsast mee­ 4. Itkud külapoisile, kellega mõrsjal on lest puudust tundma. olnud lähemaid suhteid. Mõrsja suhted küla- poistega kõneldakse itkude kaudu selgeks. No lõpõs ar kumu mi kotost, helil lõpõs küll hellä Armsale poisile avaldatakse kahetsust, et see hunnista. neiule kosja ei tulnud. Kui poiss oli tüdrukut (RKM, Mgn. И 2302e) petnud ja teda taga rääkinud, muutusid Eriti rõhutatakse tüdruku mõtteid ja mõrsjaitkud lausa sõimamiseks ja kohati tundeid, mis selgitamist ja lahendamist vaja­ koguni needmiseks. vad. Mõrsjaitkudes öeldakse välja nii hea kui ka halb ning sellega vabaneb tüdruk teda Susi olõt, velekene, sa suurõlõ suulõ, kähr olõt, velekene, sa kiir'äie keelele, sugulaste ja naabritega sidunud suhetest. lipõ olõt, velekene, sa laajale lõvvalõ. Väga tähtsaks peetakse head sõna, mis tõstab (Hurt, 1905, 675/ 20—23) meeleolu ja parandab südamehaavu. Petjale poisile öeldakse aga vägagi halvasti. Itkudes 5. Itkud külapoisile, kes on võetud on peetud surma paremaks abielust. Neiu soldatiks. Mõrsjale tundub sõjaväkke minev elus polnud muret ega meelepaha. Elu mehe- poiss samasuguses olukorras olevat kui ta ise. kodus kujutatakse aga kurja ja kalgina, kus 64 noorik peab kuuletuma kõigile uutele koda­ Setumaa maastikus, kajastub see ka itkus. kondsetea. Veel hullem on lugu siis, kui oma Minno sa veeguj vii tiiä, minno sa kandkuj mees satub olema vaene, joodik või kurja sü­ kao tüdi damega. Ka korralik, kuid ebameeldiv mees Kui sa viit vii Uid, kui sa kannad kao tiid, pole oodatud. Nii või teisiti, kuid mõrsjaitkud sis saa ma iäst ikma, mullani murõhtamma. väljendavad alati sügavat muret ja kurbust. Silma пака ma viil vinnümmä, kah'omeelel Süa um mul süväste haige, meeli urn mul kasuma. ladvani lakki. (Hurt, 1905, 514, 84—91) (Hurt, 1905, 614/155—156) Veepiiri ületamisel satub mõrsja veeta- guste jõudude meelevalda. Sellega seostuva Ometi sisaldavad mõrsjaitkud enamasti ohu tõrjeks võetakse teekonnale kaasa metall­ sunnitud lahkumisega seotud paratamatuse esemeid (kullast käärid, hõbedast lõike- motiivi. Alandlikkuse kõrval tõuseb aga sa­ rauad), mis vajadusel vabastavad mõrsja ohu geli esile eneseteadlikkus, mis tugineb mõrsja suguvõsa suurusele, rikkusele ja heale mai­ köidikuist. Üle um meil vete veerumme, üle meil oije nele. oijuminc. 3. Usulised kujutelmad Üteh võta sa kulladse kääri, lõigirawa Tähtis sümbol setu mõrsjaitkudes on hõbõhõdse — vesi. Veega seostub kujutelm itkemisest ja agu tulõ meil viga vete pääl, tulõ ohtu oije pääl, murest, mis on naise elu saatjad. Ema on see, kätte võta sis kulladse kääri, lõigirawa kes paneb tütrele kaela pisaratega täidetud hõbehedse. mõrsjarätiku. Lõikat sis katski kahjo kabla, otsanist lõikad ohu Ime kaala pand ikudsõ kaali, lavvaräti pand vii ulija. lainitsõ. Eka jää mi saisma tii pääle, eka ohu ilja pääle. (Hurt, 1905, 566/217—228) (RKM, Mgn. II 2615d) Ka soo on usuliste kujutelmadega seo­ Vesi on tütre silmis, kui ta emale hüvas- tud paik, mis ohustab mõrsjat tema teekon­ tijätkuks itkeb. Ta lubab itkeda oja ema nal. Pulmavanem või mõni teine teadja võib õlgadele ja kalajärve ta kaelale, kuhu ta siis sõnamaagia abil saata sohu pahatahtlikud ise upub. Samas aga järgneb seletus, et tege­ pulmalised. likult upub ta oma muredesse. Ega upu_i su olgo nõalõ, ega kao_i su kaala Olo sa kõva kõnõlõmma, olõ tark tanklõmma! ümbrelle — Nakasõ suurast suurustamme, kõrgiste kõnõlõmma — näio upu ma umalõ oholõ, näio kao ma uma suurõ lasõ sa värä suu poola, laaja lasõ värä kahjolõ. (RKM, Mgn. II 325b) laanõ poolõ. Saajal lasõ sa sohu sõita, kaasiku sohu kärada! Itkudes ristiemale palub neiu võtta ta (Hurt, 1905, 581/ 85—92) omaks tütreks või siis viia vette. Kui mõrsja on aga jäänud rasedaks en­ Kui sa võta J umasta tütrestii, kui sa kaidsaj jo ne pulmi, palub ta itkusõnades end karistu­ umast kanasista, minnu vii sis ojja uibosta, minnu vii sis vette seks sohu või laande viia. vislapuusta. Võe_ks jäänu ma rassõ rattilõ, jäänü_ks olõ ma (RKM, Mgn.II 2304c) tiineh tele pääle. VeVlokõnõ, jal armakõnõ! Ometi rõhutatakse, et vesi ei võta vastu Minnu_ks veege no suurhtõ suiililiu, minnu inimesi, meres on kalade asupaik. veege li lakja laandõ. Võta_i nu merde meelelitsi, süämelitsi võetaj [RKM, Mgn. II 2901(11)] suurde vette — Ka maa ise võib osutuda mõrsjale ohtli­ merel meeleldü eläse, süämeldä suurõh viih. (Hurt, 1905, 642/22—25) kuks. Maani kummardades ja maa peale pikali heites on mõrsja maa-aluste jõudude Uppumine, samuti kui tules põlemine meelevallas, millest pääsemiseks vajab ta on pigem metafoorid, mille abil kositud neiu kõrvalseisjate (sõbrataride) abi. oma väljapääsmatut olukorda kirjeldab. Kumarda, nii kummalõ jää, maalõ heida, Viis olli minnu vette viijata, kuus olli nu tullõ nii maalõ jää. tõukajat. Üles nõsõj imp ilma nõstmalda, üles astu_i imp Viist olõ_s joht viillä viijata, tulõst olõ_s nu valla avitamalda. [ ] tuujata. Mui õks laskuj no kavva maali olla, liki maada [RKM, Mgn. II 3192(5)] ti laskuj lesatõlla — Vesi on ohu sümbol, mis seostub kuju­ maali lää ma maa näolitsõst, telmadega veetagusest teispoolsusest. Setu liki maada ma liiva näolitsõst. [RKM, Mgn.II 2424f ja 3183(10)] varasemad matusepaigad on olnud külast eraldatud veepiiriga. Kui kutsumisteekon- Maa-alused jõud neutraliseeritakse setu nal tuleb ületada jogi või oja, mis on tavaline pulmarituaalis sel viisil, et mõrsjat (samuti 65 kui kosilast) ei lasta astuda õtse maa pinnale, mõrsja nende erandlike elvate hulka, kes jäi vaid sinna pannakse valge linane rõivas — ilma oma esialgsest varjust ja läks oma mehe linik või muu riie. Mõrsja ei soovi astuda (rahvapäraselt üld, tähendusega "ülevalpool- mustale, rohelisele ega punasele riidele, mis ne") varju ja kaitse alla. värvisümboolika kaudu esindab muret, südamevalu ja silmavett. Setu itkupulmad ja sellega kaasnenud mõrsjaitkud pole säilitanud oma tähendust Inne mari ma maatõ lääjii, saada_i saabasta morolõ — urbaniseerunud ühiskonna sotsiaalses korral­ mullo tu sa tu Hnikene, kata maa kalõvanõ, lasõ duses ega majanduselus. Mõningane tähen­ sa tii langasinõ, pooda Hi puutinõ. dus võiks neil olla aga inimese psüühika (Hurt, 1905, 520/24—29) tundmaõppimisel ja arvestamisel. Tänu tuge­ Kirjatud rõivaste kaitsvat mõju tuuakse vatele religioossetele sümbolitele itku tekstis esile ka mujal. Mõrsja ise on kutsumisteekon- tekitavad itkupulmad inimeses tugevaid nal kaetud puna-valgetriibulise suure rätiga emotsioone ja kujundavad inimese maailma­ (kaal), kaetud on isegi mõrsja hobune. nägemust. Ese um liaste ehitäänü, kandja liaste kabistannu — KIRJANDUS hopõn um sul kaaliga katõt, avvarätt iks pääle Allardt, Eric. Sosiologia. Toinen painos. 1985. laotõt. E 1 i a d e, Mircea. Le Mythe de 1'eternel retour: archetypes et repetetion. 1949. — Ikuisen paluun (Hurt, 1905, 519/ 23—26) myytti. Kosmos ja historia. Suomennos Teuvo Mets on samuti pelgupaik, kuhu mõrsja Laitila. Helsingi, 1992. võib põgeneda teda ootavate kosilaste eest. G e n n e p, Arnold van. Les rites de passage (1909). — Lauri Honko, Zur Klassifikation der Riten. — Kui vette minevat mõrsjat arvati moonduvat Temenos. Studies in comparative Religion. Hel­ kalaks, siis metsas sai tüdrukust lind, singi, 1975, lk 61—77. enamasti kägu. Honko, Lauri. Siirtymäriitin. — Scripta Ethnolo- Mõtsa lää ar mõrsjakene, hindu lää ma gica 17. Turun yliopiston kansantieteen laitoksen julkaisuja, 1964. kositukõnõ. Honko, Lauri. Rooliteoorian soveltamisesta us- Kundu lää ma käost kuukmahejaandõ lää ar kontotiettessä. — Uskontotieteen näkökulmia. Ju­ linnust laulmahe. va, 1981, lk 166—181. (RKM, Mgn.II 2634c) Hurt, Jakob. Setukeste laulud I—III. Pihkva-Eest- Üleminekurituaalis on peetud võimali­ laste vanad rahvalaulud ühes Rapina ja Vastseliina lauludega. Helsingi 1904—1907. kuks, et mõrsja hing eraldub kehast samuti, Konkka, Unelma. Ikuinen ikävä. Karjalaiset kui hing eraldub surnu kehast. Mõrsja hing riitti-itkut. Helsingi, 1985. liigub traditsiooniliste hingeloomade, kärbse Loorits, Oskar. Eesti rahvausundi maailma­ või liblika kujul üle sümboolse silla, mis vaade. Tallinn, "Perioodika", 1989. [Originaal: eraldab teispoolsust inimeste maailmast. Stockholm, "Eesti Raamat", 1948.] Nenola-Kallio, Aili. Inkeriläiset itkuhäat. Ristimäkene mu armakõnõ! — Pohjolan häät. Toim. Matti Sarmela. Tietolipas Mullo tii nu siidene silda, mullo panõ nu purrõ 85. Helsingi, 1981. paprinõ. Pino, Veera, Sarv, Vaike. Setu surnuitkud I. Õka sõkuj su siidestä silda, õka sõkuj su Tallinn, 1981. Setu surnuitkud II. Tallinn, 1982. — purrõht paprista — Ars Musicae Popularis. ENSV TA Keele ja Kirjan­ duse Instituudi väljaanne. üle käu kui kärbsekene, üle linda kui libligakõnõ. Saareste, Andrus. Eesti keele murdesõnastik (RKM, Mgn. II 2304c) 1958—1979 (EKMS). Itkudes usutakse, et tüdruku nimi ja te­ Sarmela, Matti. Eräkauden henkinen perintö. — ma vari jäävad nendesse paikadesse, kus ta Sukupolvien perintö 1. Talopoikaiskulttuurin juu­ varem elas ja tööd tegi. Mõrsja palub teisi ret. Helsingi, 1984. Sarmela, Matti. Perinneatlas. Helsingi, 1994. neide, et need tema nime külapeole, kuhu ta Sarv, Vaike. Setu mõrsjaitkud. — Muusika soo- ise enam ei pääse, kaasa võtaksid. meugrilaste ja naaberrahvaste pulmakombestikus. Nimi näkas küll niitu niitmähe, vari näkas ka Tallinn, "Eesti Raamat", 1986, lk 272—284. vaalu ajamahe [ 1 Sarv, Vaike. Setu rahvaviisi heliridade ja rütmi Tuldas kui kokko kul'atamma, virve tulõt ütte ehitusest (ühe eeslaulja laulude põhjal). — Soome- ugrilaste rahvamuusika ja naaberkultuurid 1. Tal­ veerätämmä — linn, "Eesti Raamat", 1986, lk 188—215. mino nimme ti mainida haarkõ, kulla haarkõ ti Sarv, Õie. Mõrsjaitkudest. Lõputöö Tallinna Peda­ nimme kuVatõlla. googikaülikooli kultuuriteooria ja -ajaloo õppetoo­ [RKM, Mgn. II 2859(12)] lis 1993. Samuti kui inimese nimi, sisaldab ka Talve, Ilmar. Morsiasta nuorikoksi: häiden ra­ kenne itämerensuomalaisilla. Scripta Ethnologica tema vari setude usuliste kujutelmade põhjal 37. Turun yliopiston kansantieteen laitoksen julkai­ elujõudu. Mitte ainult surnute, vaid ka ela­ suja. 1978. vate hinged võivad varjudena ringi liikuda ja Tampere, Herbert. Eesti rahvalaule viisidega mõjutada elavaid nii heas kui halvas suunas I—V Tallinn, 1961—1965. Väisänen, Armas Otto.Setumaa. — "Helsingin (Loorits, 1948, 24). Üleminekurituaalis kuulus Sanomat", 1921, eripainos. 66 MARINA DMITRJEVSKAJA

"ON VOLGAST PALJU LAULE LOODUD... REZO GABRIADZE "LAUL VOLGAST". PETERBURI SATIIRITEATER VASSILI SAAREL

Olid ajad, mil Venemaa teatrielust teati peaaegu kõike. Tähelepanuväärsemat käisid meie teatraalid ise metropolides vaatamas, üldpildist andsid teada venekeelsed teatriajakirjad, mida Tallinna kioskitest vabalt osta võis. Tänaseks on kõik teisiti - inglis- või saksakeelseid teatriajakirju satub näppu saati sagedamini kui venekeelseid; festivalidel ja teatrireisidel käiakse pigem läänes kui idas. Sestap üritamegi nüüd ja edaspidi TMK veergudel tutvustada pisut Venemaa tänast teatrielu, üksikarvustustest ülevaadeteni. Abiks on meile lubanud olla "Peterburi Teatriajakirja" ("Peterburžski Teatralnõi Zurnal") peatoimetaja Marina Dmitrjevskaja. Ja veel - vahest pole siinsetele teatraalidele sugugi huvituseta asjaolu, et aastakümnete vältel tuttavaks saanud ajakirja "Teater" ("Teatr") ei ilmu juba ligemale aasta, kaks korda kuus Venemaa teatrielu valgustanud "Teatrielust" ("Teatralnaja Žizn") on aga saanud rek- laamväljaanne, mis ilmub ebaregulaarselt - konkreetsete teatrite tellimusel ning finant­ seerimisel. Kadi Herkül

Uus aeg - vanad laulud... Tõtt-öelda "Jäta meelde mu aadress: Vassili saar, tahakski Rezo Gabriadze värskest lavastusest Kesk prospekt, 15. liin, kolmas korrus, korter kirjutada laulusõnadega, repliikidega vana­ seitse..." - nii annab hobune Aljoša "Laulus dest filmidest, ridadega koltunud artikleist. Volgast" oma aadressi teekaaslasele Andrei Siin on kõrvu Lebedev-Kumatš ja Bulat Bitovile... Gabriadze ja Bitov on aga teekaas­ Okudžava, Šostakovitši Seitsmes sümfoonia lased juba kolmkümmend aastat ning hobune ja Schumanni "Unelmad", Offenbach ja Aljoša nimetab tegelikult Rezo täpse Peter­ "Pimedal ööl", Placido Domingo ja tilluke buri aadressi... juudi orkester. Õigupoolest ei ole selles mi­ Vaevalt et meie lugejale on vaja tutvus­ dagi päriselt uut — nii palju kui olen elus tada Rezo Gabriadzet. Mõni mäletab "Mimi- kohtunud Rezo Gabriadze töödega, on ta nod", teine "Kindza-dzud" või veel mõnd alati liitnud eristiilseid süžeesid ja motiive, neist enam kui kolmekümnest filmist, mis on tavaarusaamu ja äärmist elitaarsust. Ta võtab vändatud tema stsenaariumide põhjal. Need, erinevate taimede võrsed, poogib nad ühise kes ei käi kinos, on näinud Gabriadze maali- tüve külge ning sünnib eksootiline puu ni­ või keraamikanäitusi. Need, kes ei käi näi­ mega "Rezo Gabriadze teater". tustel, on märganud mälestusmärki Tšižik- Gabriadze teatripuu kasvab igasugusel Pöžikule Fontankal, Rabinovitsile Odessas pinnasel. Loomulikult sobib talle viljakas või Major Kovaljovi Ninale Peterburis. Kunst­ gruusia muld, ent ta võib end püsti ajada ka nik, skulptor, stsenarist — nii on ta vabalt ja prügimäel, kesk metallilasu, vanu kingi, rä­ kodutult lennelnud erinevate kunstide kohal baldunud tundeid ja rudjutud emotsioone. (kinost maalikunsti, skulptuurist kirjandus­ See teatripuu suudab ellu jääda igasuguses se). Kaheksakümnendate alguses rajas Gab­ kliimas, ent üksnes teatud ruumis. Ta kasvab riadze aga oma "kodu", Tbilisi Marioneti- ainult neis paigus, mida Gabriadze armastab teatri, mille laval sündsid seesugused väike­ (ja kus armastatakse teda). Oma värskeima sed šedöövrid nagu "Alfred ja Violetta", lavastuse tegi Gabriadze Peterburis. "Meie kevade sügis", "Imperaator Trapezun-

67 di tütar". Rezo ei olnud pelgalt nende lavas­ inimvare liivast välja lipujäänused, saksa tuste autor (süžee looja, kunstnik, lavastaja), kiivri, vene tähe, fašistliku svastika. Ta toob ta oli kordumatu ja ühtse kunstimaailma päevavalgele jäänused. Mäluriismed. Mis looja. sõdur see on? Vene? Saksa? Ta riputab kiivri Tema nukud ja eriti kordumatuim neist, svastika õtsa ja sünnib Saksa sõduri haud, linnuke Borja Gaidai "Meie kevade sügisest", asetab siis kõrvale tähe ja lipu... Viisteist on rännanud läbi maailma ja vallutanud minutit jälgime silmi pööramata tema traagi-

Lavastaja Rezo Gabriadze. vaatajate südamed. Gabriadze lavastused on Iist rituaali ja alles siis, kui ta haudade kõrval sünnitanud rõõmu ja armastanud kogu ole­ püsti tõuseb ja õigeusu kombe kohaselt risti vat... ning olev on vastanud neile samaga. ette lööb, jõuab meieni arusaam, et seda Neist idüllilistest aastatest on möödu­ rituaali teostame tegelikult meie. Rezo Gab­ nud terve igavik, Gruusia on põlenud leekide riadze toob päevavalgele meie mälu riismed... möllus, Venemaa pidanud sõda. Ja mulle Sõdur raputab oma kolbale liiva, kaevab näib, et just siit sündis Rezo värskeimat la­ liivasse oma surnud käe ja heidab tähe ning vastust läbiv sajandi lahingu — Stalingradi lipu kõrvale. lahingu kujund. Väikesele lauale, mida ümb­ Midagi seesugust oleme me juba näi­ ritseb elektripirnide rida otsekui ramp, on nud. "Imperaator Trapezundi tütres" elustus Gabriadze ehitanud lahinguvälja, kus jäe­ üsna sama moodi ühe juhusliku telefoniposti takse hüvasti eluga ja meenutatakse kõige all kuivetunud vanake — armastuse arheo­ pühamaid asju: maailma, armastust, Vene­ loog. Ta ärkas ja alustas oma väljakaevamist, maad. elustades sellega igiammust romantilist ar­ ... Sõjatules põlenud liivast ulatub välja mastuslugu. Ka tema kaevas välja mälu riis- oksake. Kõlab Schumann. Oksake vajub meid, igavikulise loo kilde. "Laulus Volgast" külili, liiv langeb ta ümbert ning tasapisi on langenud sõdur iseenese arheoloog — ta ilmub liiva seest inimkolp: ikoonilikult teis- kaevab välja mälu ja ajaloo riismeid. poolne ilme, mitte midagi nägevad silmad. Oma uues lavastuses on Gabriadze Toetades ühe surnud käega teist, kaevab see peaaegu loobunud süžeest ja loogilisest 68 järgnevusest. Ta ei vaja põhjuslikku seotust, rai Gorenko?" küsib nõudlik gruusia aktsen­ ta pöördub vaatajate emotsionaalse mälu diga hääl — "Smolenskis." "Kus te olete, poole. Ta võtab üldteada ja levinud arusaa­ major Gorenko?" — "Gorodištšes." "Kus te mad ning annab neile tagasi nende algse, olete, trahvipataljonlane Gorenko?" — "Sta- lapselikult selge tähenduse. lingradis, valutehases." Punktid on pandud. Kuidas kujutada elu kaitsetust raudse Kolme lausega suudab Gabriadze ära jutus­ vallutajakäe ees? Aga just nõnda. Kus on tada kogu taganemise loo. Hiljem, pärast

R. Gabriadze, "Laul Volgast". Lavastuse proloog. inimene kõige kaitsetum? Väljakäigus. Ja nii Stalingradi lahingu võidukat lõppu, loetleb seisabki laval tilluke puust väljakäik ja kos­ seesama gruusia hääl: "Reamees Gorenko... tavad read rahvalaulust. Sealsamas kõrval Polkovnik Gorenko... Marssal Gorenko..." — tammub rohul valge hani... Viiulimäng. Idüll, ja kõlavad saluudid võiduka marssali auks. mille kohal kõrgub vallutaja käsi otsekui Nii jutustab Gabriadze pealetungi ja võidu hirmuäratav messersclunidt. (See on mustas loo. kindas inimkäsi, mille iga sõrme õtsa on Hiljuti kirjutas Irina Uvarova nukku- torgatud pea.) Käsi viib ära hane. Siis ilmub devahelise armastuse võimatusest, armastuse lavaservast hirmuäratav soomusrong — puudumisest mängumaailmas ja sellest, et painduv juhe, millele on tihedalt kleebitud romaan on võimalik vaid juhul, kui nuku väikesed kiivrid — ning väljakäik tuigub oma partneriks on inimene: "Inimese ja nuku tillukestel jalgadel kaugemale. Kärgatab armastus on väljavalitute pärusmaa. Seda ei Šostakovitši Seitsmes sümfoonia. Pealetungi juhtu sugugi igaühega. Aga väljavalitutega teema. Hirmus ja hingetu soomusmasin tun­ juhtub." Rezo Gabriadze on üks neist välja- gib peale, haarab enda alla terve laua ning valituist, nukud armastavad teda ja lasevad keerdub siis rattaks, valmistudes veerema tema fantaasial elustada ka oma maailma. mööda kogu Venemaad. Selle ratta sees Mis juhtub, kui tõmmata vana roheline jahvatatakse pisikest nukku, ta kaotab pagu­ emailämber tasapinnale? Sünnib vanaaegse nid, sineli, teklijäänused: "Kus te olete, kind- vaguni sein. Ent kui keerata rulli roheline 69 auto. "Pimedal ööl..." nurrub mootor han­ gedesse põrkudes, — "lapsevoodi ees und sa ei saa". Ja tõesti, lava servas seisab väike voodi ja samasugune lauake. Tuba. Ja tõeline, elusuuruses naisekäsi peseb pisikese lapiga põrandat. Stseeni lõpus sõidab väike auto väsinult sellese tuppa ja peatub tillukese voodi ees. Näib, et Gabriadze kunst vastandub ratsionalismile. "Ma mõtlen — järelikult ei ole mind olemas." Tema lavastused ei liigu loogilises rütmis, vaid hingetõmmetena. Ma tunnen. Ma armastan. Tegelikult võib kogu Gabriadze loomingu kokku võtta sõnadega, mis kõlasid kunagi Imperaator Artšili suust: "Ma olen armunud armastusse enesesse." Tema looming sünnitab nimelt armastust. Pärast Gabriadze lavastust hakkad ühtäkki hingama ja nuusutama, tunned lõhnu ja kuuled lindude vidinat, meenutad vana kinosaali, esimest armastust, teist, kolman­ dat... "Jäta meelde: esimesest armastusest ei tule mitte kellelgi mitte midagi head. Teisest samuti. Ja vahest isegi kolmandast..." — nii räägib nukk Andrei Bitov "Laulu Volgast" päris alguses hobune Atjošale. Lavastuse kesksed lüürilised kangelased ongi hobused Aljoša ja Nataša (meenutus filmist "Berliini langemine"), ent mitte üksi nemad. ... On 22. juuni varahommik. Unetuse "Laul Volgast". Venemaa lumeväljadel käes vaevlev vana juut Pühas ärkab. Tema hukkub saksa kunstnik Franz. monoloog algab imelise ja paljulubava fraasiga "...See on selge." (Mulle tundub, et ennesõjaaegne vagun? Tekib ämber. Lõikame nii ei ole alanud veel mitte ükski monoloog sisse aknaavad, topime kohale korstna — ja maailmas.) Temale on tõepoolest kõik selge juba kihutabki mööda väikest lava ämber- ja ta hing on rahul: "Mis siis nüüd teen? rong, millest vilksatavad mööda telefoni­ Hakkan õige tegema seda, et ei teegi mitte postid, siga... heinakuhi... kirikuke kirjaga midagi. Mõtlen õige sellest, et mitte midagi "Saun"... piirikordon... koguni kaks Lenini ei mõtle." Ja nii ta istub, vaatab kaugusesse mälestusmärki, mis osutavad vastupidistes ning mõtiskleb rahumeelselt selle üle, kui suundades... Kummaline, et pärast Gabriadze head on Kiievis koogikesed ja keedis... ja lavastuse vaatamist rongi istudes märkan ma, neiukesed... ja kui kaunis on Dnepr tuule­ et rongiaknast vaadatuna tundub ümbrus vaikuses... Siis mõtiskleb Pühas elektrivoolu tõepoolest ringi käivat... Sõidan ja mõtlen: olemusest ja sellest, missugused kõik on amp­ "Tõepoolest, just nagu Rezol." Mitte sedapidi, rid ja voldid: "Amperid võivad olla Abram et Rezol on nagu elus, vaid elus on nagu Rezo Amper, Isaak Amper, Jaša Amper... Jaša, Jaša, lavastuses. Kett elu—teater—elu sulgub elu­ anna mu rubla tagasi!" Aga jäätisemüüja Jaša ga. Eluta mateeria ja lauamängude abil suu­ tõuseb oma vankriga taevasse nagu Chagallil. dab Gabriadze edasi anda tuttavat, füüsilist, "Vaat, niisugused need Amperid ongi," resü­ isegi füsioloogilist teekonna aistingut, taas­ meerib Pühas nukralt. "Aga Voltairead? luua rongisõidu või stepiüksinduse emot­ Voltairead on veelgi hullemad. Jumalaval­ sionaalse seisundi. latud!... Ja kõik need Amperid ja Voltairead Valgel lumeväljal eksleb üksik pisike kihutavad nagu tulest põletatud, keerutavad- 70 •Mm ü

"Laul Volgast". Vanast rohelisest emailämbrist saab ennesõjaaegne rong. D. Ukladnikovi fotod

7! keerutavad, tõmbavad üksteisel naha üle suitsetab sigaretti. Tema kõrval seisev spioon kõrvade... Te küsite minult, kuidas tekib aga laseb rohukõrrest tõelisi seebimulle. Ja elekter? Nende kaklusest tekibki: pliidid lähe­ juttki käib lavastuses väikesest: "Mis on vad soojaks, kannud keema, triikrauad põle­ elektron? Kes teda näinud on? Pisitilluke, vad sisse, elektrirongid kihutavad, vilistavad, hapu-hapu ja roheline... " Niisama väike on ehmatavad lehmad ara, lehmadel jääb piim Dneprogessiga võrreldes vana juut Pühas või kinni... Missugune totrus!" Pilhase monoloog stepiavarustega kõrvutades pisike auto... Nii­ on otsekui laul elust, laul eluga rahulolust ja sama väike on kiiver, mille langenud sõdur elunaudingust. Avastanud (ja arvatavasti lavastuse proloogis välja kaevab, ja veelgi mitte esmakordselt) elektri tekkimise uue pisem temast paistev kuuliauk, kust pudeneb seaduspära ja kutsudes rahutut inimkonda liiva... ometi kord rahulikult istet võtma, teed jooma Kord luges üks saksa ajakirjanik kokku ja juttu ajama, heidab Pühas pilgu kellale, Stalingradi lahingus hukkunud hobused. lülitab sisse pliidi ja... "22. juunil täpselt kell Neid oli 10 000. Rezo Gabriadze on alati neli..." kõlab läbi pommimürina nõrk hääl, märganud imeväikest, silmale nähtamatut. "pommitati Kiievit..." Sestap leinab ta seegi kord hobustest hoopis ... siin on nooruke kasahh, kes kirjutab pisemaid olendeid, kelle ohvreid mitte iialgi ühest tundmatust Volga-äärsest linnast (sõja- kokku ei loeta. Gabriadze eepiline "Laul saladus: esimesed tähed "St" ja viimane "d") Volgast" algab langenud sõduri peaaegu oma isale M. Gorki nimelisse kolhoosi... antiikse ülestõusmisrituaaliga ning lõpeb la­ ... siin on punapäine lennuväelane Jaša, hinguväljal tütre kaotanud sipelgaema pea­ kes langeb lahingus, sööstes kuulipilduja aegu antiikse nutulauluga: "Oo jumal, kes oli juurde. Ta tulistab vahkvihas vaenlast, sest siin maa peäl veel tasasem kui meie?!" Mis tema pruudi Roza viis ära teine peigmees... võiks olla veel väikesem ja samas suurejoo­ Tema, "Laulu Volgast" kangelane, karjub Ro­ nelisem... zale järele ridu ühest teisest laulust, "Kunin­ gas Saalomoni Ülemlaulust", suuri sõnu sün­ Vene keelest tõlkinud dimata armastusest. Ta segab omavahel piib- KADIHERKÜL liridu ja Odessa aadresse, kus ta jäätist müüs, aga hobune Aljoša loetleb nukralt oma armastuste täpseid koordinaate: Leningrad, Moskva, Tbilisi, Tsvetnoi bulvar. Stalingradi lahinguväljal kohtuvad tsir- kusehobune Nataša ja sipelgaema, Ingel Aljoša ja sõdurpoisike, kes näeb unes ikoo- nikappi, kus ikooni asemel on ennesõjaaegne jalgratas tasa heliseva kellaga...

Armastus võib olla erinev. See võib olla valuline kiindumus või vastutustundetu va­ badus. Aga peaaegu alati toob armastus kannatust. Gabriadzel on teisiti — tema armastuses pole kannatust, see on kõike­ võitev elutunne, tunne, mis võidab surma. Aga selleks, et võita surm, tuleb kõigepealt surra ja alles siis — võita. Surra, et üles tõusta, niisama, nagu tõuseb üles tapetud Aljoša: tema armastus Nataša vastu võitis surma. . "Laul Volgast" on lavastus-nutt. Miski eepiline pole Gabriadze kunstimaailmale võõras, ent samas oleks raske ette kujutada midagi pisemat, käsitöönduslikumat. Kunst­ nik Frantzile pakutakse tuld ja tema, nukk,

72 PRIIT KUUSK

MUUSIKAMAAILMA TIPPSÜNDMUSI: HOOAEG 1996/97

Hooaja sündmuste krooniks on Franz Schuberti 200. sünniaas­ tapäeva tähistamine: festivalid, kontserdid, etendused, plaadis­ tused, pühendused, Viinist pärit näitused jpm. Hans Werner Hen- zelt valmis selleks puhuks or- kestrifantaasia "Metshaldjas", mille esiettekanne toimus Pariisis Marek Janowski juhatusel Schu­ berti sünnipäeval 31. jaanuaril. Viiuldaja Gidon Kremeri õhutu­ sel kirjutas Sofia Gubaidulina selleks puhuks oma Impromptu viiulile, flöödile ja keelpilli­ dele, esiettekandjaks Bremenis Deutsche Kammerplülharmonie, hiljem mängiti seda ka Londonis, Pariisis jm, solistideks kõikjal Gidon Kremer ja Irene Grafe- nauer. Kremer ise algatas aga kava "Schubert 1797—1828", võttes sinna USA helilooja John Harbisoni klaverikvarteti Seitsmekümneseks sai Hans Werner Henze "18. XI 1828" (Schuberti surma­ päev), Alfred Schnittke Keel- pillitrio ning Schuberti kuulsa LustschloG" ning "Fierrabras", sad pidunädalad (8. V — 22. VI) "Forellikvinteti" (D-667), ja valis dirigeeris Marek Janowski. Heli­ avati Schuberti missaga nr 6 Ric- ansamblisse suurepärased muu­ looja Hans Zender tegi Euroopa cardo Muti dirigeerimisel, samu­ sikud: Veronika Hageni (altviiul), ühest suuremast meistriteosest, ti etendusid mõlemad Schuberti Clemens Hageni (tšello), Alois Schuberti vokaaltsüklist "Talvine ooperid Theater nn der Wicn'is Poschi (kontrabass) ja Oleg Mai- teekond", moodsa orkestriseade, Nikolaus Harnoncourt'i käe all. senbergi (klaver). Londoni Bar- Helmuth Rilling tellis aga oma Siia kandus üle ka kahe suur­ bican'is alustatud kavaga mindi Stuttgardi Bach Collegium'! jaoks mehe, Yehudi Menuhini (80) ja edasi Pariisi Clmtelet' teatrisse, Edisson Denissovilt täiendatud Hans Werner Henze (70) juubeli Kölni Filharmooniasse jm. Kre­ variandi Schuberti muusikast tähistamine. Maestro Menuhini mer ja Maisenberg tegid hiljem vaimulikule draamale "Laatsa­ enda festivalil Šveitsis Gstaadis veel uue Schuberti programmi rus", mille Denissov enne oma austas teda Londoni Royal Phil­ nelja viiulisonaadiga ning Gia surma jõudis lõpetada. Mõlemad harmonic Orchestra, üks ta lemmi­ Kantšeli uue teosega "Time... tööd on Schuberti aastal ka plaa­ kuid; juhatas maestro ise, nagu and again", viies sellegi palju­ distanud. 1976. aastal Austrias al­ ka orkestrit Sinfonia Varsovia. desse Euroopa muusikakeskus­ gatatud "Schubertiaad", mis toi­ Viimasega on ta äsja käinud tesse. Esmakordselt esitati Prant­ mub 3. V — 7. IX Austrias, Sak­ esinemas Londonist kuni Kap- susmaal kuulsas Pleyeli saalis, samaal ja Liechtensteinis maa­ linnani. Väga mõjuv oli ka Me­ küll kontserdi korras, ka Schu­ ilma parimate Schuberti interp­ nuhini õhtu New Yorgi Avery berti ooperid "Die Teufels reetide osalemisel, on tänavu eri­ Fisher Hall% Lincoln Ccnter'i liselt suurejooneline. Viini kuul­ festivalil: maestro dirigendina,

73 solistideks viiuldajad Schlomo Nüüd jaotati festival neljaks Mintz, Elmar Oliveira, Edna Mit­ tsükliks, igal vähemasti kahe chell, klarnetist Richard Stolz- uusooperi ME, samas ka kont­ man, sopran Barbara Hendricks, serdid. Esimene veerandik toi­ sitarikunstnik Ravi Shankar. Ent mus mais 1996, kavas Tan Duni Gstaadi festivali lõpetas Menu­ "Marco Polo" ja Helmut Oeh- hin "Lõbusa lese" dirigeerimi­ ringi "Das D'Amato System"; sega, kus olid kaastegevad Sin­ teine osa toimus detsembris, ka­ fonia Varsovin, Berni Kontsert- vas Michael Obsti "Solaris" (la­ koor ja solistid. Menuhini alga­ vastus — Pariisi, Magdeburgi ja tusel toimus sügisel ka "Rahu- Müncheni koostöö), poolatar kontsert" Sarajevos: koos män­ Hanna Kulenty (s 1961) "The gisid Sarajevo ja Varssavi FO Mother of Black-Winged muusikud, Beethoveni ja Mo­ Dreams" (Müncheni ja Ham­ zarti kõrval kõlamas spetsiaalselt burgi koostöö). Poolatari loomin­ selleks puhuks tellitud "Ava­ gust toimus ka vestluskontsert, mäng bosnia viisidele" prants­ kus tema teost "Klangspuren" laselt Eric Bretonilt (s 1954), dirigeeris Henze ise. Henze enda kohal viibis arvukalt väliskü­ juubelit märkis samasugune suur lalise diplomaate ja UNESCO vestluskontsert, temale pühen­ peasekretär. Kontserdi eel pidas datud näitus ning veel Tarkovski maestro kõne, pöördudes maa­ filmi "Solaris" demonstreeri­ ilma rahvaste poole rahu ja hu­ mine. Kolmanda veerandiku ka­ manistlike ideede kaitseks. vas (8.—14. IV): Moritz Eggerti Hans Werner Henze juubeli "Helle Nächte" (Knut Hamsuni puhul laskis "Deutsche Gram- ja "1001 öö" muinasjuttude järgi) mophon" välja 14 CD-d tema ja Henze õpilase, inglase Ro­ loominguga aastaist 1947—1972. derick Watkinsi (s 1964) "The Kirjastuse "Schott" abil toimub Juniper Tree" (vendade Grim­ uute ja ka varasemate teoste uute mide järgi). Muinasjutusüžeed versioonide väljaandmine ning Karan Armstrong Carlisle on vallanud uusooperi lava (!). rida esiettekandeid: "Kolm or­ Floydi ooperis "Susannah". Watkinsi ooper (London Sinfo- kestripala" (К. A. Hartmanni Esietendus: 8. veebr. 1997, Berliini Saksa Ooper, nietta'ga, d Markus Stenz) on 1945. aasta palade järgi), raadio- John Dew instseneering. saanud eriti häid arvustusi ning ooperid "Ein Landarzt" (1951) ja võeti ka Almeida festivali ka­ "Das Ende einer Welt" (1953) vasse juunis Londonis. Nagu uusversioonis (EE Kölnis, d Mar­ Berliini Filharmoonikute ees In­ näha, on Henze poole uusoope- kus Stenz), "Seconda sonata per go Metzmacher ja kaastegev Ber­ ritest hoidnud sakslastele endile archi" (ME Gewandhausis, liini raadio koor. Henze oli d Kurt Masur), lühiooper "Venus viimast ringi ka oma 1988. aastal ning noored autorid pole üld­ ja Adonis" lauljatele ja tantsi­ algatatud Müncheni nüüdis- juhul muusikateatris debütan­ jatele (ME Baieri Riigiooperilt muusikateatri biennaali kunsti­ did, Henze võis nende lavanärvi 11. I 1997, 1 Pierre Audi, line juht (ta andis juhtimise üle üle otsustada vähemalt ühe eel­ d Markus Stenz). Schwetzingeni Peter Ruzickale). Viimasest bien­ mise töö põhjal. festivalil toimus 25. V Henze uue naalist, mis tegelikult veel käib, Vanemad heliloojad pole olnud balletiõhtu ME: "Tanzstunden — lähemalt. vahest nii muinasjutu- või le- ein Ballett-Triptychon", erine­ Müncheni Internationales Festi­ gendilembesed, nimetame nende vailt koreograafidelt lühiballetid val für neues Mnsiktheater uusooperid hooajast ME-de "Le disperazioni del Signor (nüüd 5. korda) toimus eelmised kuupäevade järjekorras: suur­ Pulcinella", "Le fils de 1'air" ja korrad enam kui kuu aja vältel ja sündmusena Karlheinz Stock- "Labürint" (d Sebastian Weigle). alati oli Henze siia kokku saanud hauseni "Freitag" tsüklisl Ning põnevana on tulemas ülimalt põneva repertuaari pea­ "Licht" (12. IX Leipzigis); Kalevi X sümfoonia (1995—1997) ME miselt noortelt muusikateatrile Aho "Putukate elu", 10-aastase Berliini pidunädalail 11. IX, mil kirjutajatelt (maestro enda sage­ ootuse järel Soome Rahvus­ dasel õhutusel ja tellimustena). ooperis (27. IX), ja teisi: Luciano 74 Berio, "Outis" (ooper Odysseu- Nüüd on siis 70-aastased ka üldse," ütles mulle Rostropovitši sest) Milano La Scala's; Mayako suurlauljataridjoan Sutherland, kohta Neeme Järvi, juunikuine Kubo "Rashomon" Steieri sügis- Leontyne Price ja Galina Viš- juubilar. Et publik ei võõrduks festivalil Grazis; Antonio Bibalo, nevskaja ning austria sopran uuest muusikast, ning orkestrite "Die Glasmenagerie" Trieris; Leonie Rysanek, kes veel repertuaari täiendamiseks — ju­ Helmut Lachenmanni "Das 69-aastasena laulis oma viimase ba järgmisel aastatuhandel — Mädchen mit den Schwefel- etenduse möödunud suvel Salz­ algatas Rostropovitš Londonis hõlzen" Hamburgis (d Lothar burgi festivalil; 70 sai ka oma rahvusvahelise kompositsiooni- Zagrosek); Kurt Schwertsiki "Die uue muusika fanatismiga "tšello- konkursi "Masterprize" (esime­ Welt der Mongolen" Linzis; Jörg mängu revolutsionääriks" kutsu­ sed preemiad jagatakse aprillis Hercheti "Abraum" Leipzigis tud saksa professor ja muusika­ 1998). Ise mängis ta plaadile taas (d Lothar Zagrosek!); Myron tegelane Siegfried Palm. kaks uut tšellokontserti, heliloo- Finki "The Concistador" San Ent Mstislav Rostropovitši jaiks Stockhauseni õpilane Re- Diegos; Friedrich Schenkeri "Der 70. sünnipäeva tähistamisest ku­ naud Gagneux ("Triptyque") ja kalte Krieg" ja Andrea Cavallari junes terve muusikasündmuste Rodion Štšerdin ("Sotto voce", "La Strada della Vita" Frank­ rida. Mida kõik maestro sellegi dirigeeris Seiji Ozawa). Plaadi­ furdis. Philip Glassi (nimekas hooaja jooksul on jõudnud ära firma EMI "Classics" (ise saanud USA helilooja-minimalist nagu teha: algatada, istuda žüriides, 100-aastaseks) laskis juubeliks kingitusena endale 60. sünni­ kuulata noori, neid alati innus­ välja 13 CD-d Rostropovitšiga, päeva puhul) "Die Ehen zwi- tada, ise dirigeerida ning tšello- viimasena salvestatud plaadil schen den Zonen Drei, Vier, und solistina esineda; juubeliaastal musitseerivad toreda kooslusena Fünf" (libr Doris Lessing) Hei­ on tema koormus küllap kahe­ Astor Piazzolla, Alfred Schnittke delbergis (10.V 1997) jt. kordne. "See mees ei maga vist ja Galina Ustvolskaja, enamasti Ent üks ameeriklastele väga po­ pulaarne ooper, Carlisle Floydi Mstislav Rostropovitši 70. juubeli tähistamisest kujunes (s 1926) piibliaineline "Susan­ terve muusikasündmuste rida. nah" on nüüd ka Euroopat val­ lutamas. "Susannah" (1955), mis olnud Gershwini "Porgy ja Bessi" järel menukamaid ja USAs kõikjal mängitud, oli I960.—1980. aastate Euroopa jaoks liiga heakõlaline. Nüüd on kolm tuntud ooperimaad toonud "Susannah" esiettekande välja lausa järjest — Viini Kammer­ ooperis oktoobris (1 Brigitte Fass- baender), Berliini Saksa Ooperis veebruaris ja Nantes'i Ooperis märtsis. 17 menukat etendust Viinis nakatab ooperit lavastama küllap veel mujalgi. 90-aastane Paul Sacher, kellel suurteeneid Euroopa ja kogu maailma muusika ees rohkem kui 60 aasta jooksul (tellinud ja juhatanud uusteoseid Bartõkilt; dirigeerinud alates R. Straussist, Stravinskist kuni Pardini), juha­ tas Luzerni festivalil oma juu­ beliaasta puhul orkestrit Colle­ gium Musicum Zürich, mille ta 55 aastat tagasi asutas, solistiks Mstislav Rostropovitš.

75 partneriks maestro lemmikor- esines ka maikuisel traditsioo­ plaadid: järjest tulid Gramop­ kester London Symphony Orchest­ nilisel festivalil Prantsusmaal hone Award, tänavu jaanuaris ra. Just LSO kavandas juubeliks Evianis, mille algataja ja pre­ MIDEMi Cannes Classical Barbican HaWis viis kava, kuhu sident on samuti Rostropovitš. Award ning lõpuks aasta plaadi Rostropovitš valis teosed heliloo­ Pole märganud, et ta oleks lisaks tiitel rubriigis "Rare repertoire" jaile, kes on talle kirjutanud ja oma senistele kõrgetele autasu­ ajakirjalt "Classic CD" — kõik keda ta hästi tundis — Leonard dele ja auametitele saanud mingi CD eest, millel algversioonis Si­ Bernsteinilt, William Waltonilt, preemia. See-eest said neid tei­ beliuse V sümfoonia ja "Satu". Sergei Prokofjevilt, Dmitri Šos- sed. Esimese rootslasena sai Polar takovitšilt, Witold Lutoslawskilt, Helilooja Iwan Tcherepnin Music Prize'i, koos USA rocki­ Krzysztof Pendereckilt, Alfred (s 1943) sai oma Kaksikkontserdi laulja Bruce Springsteeniga, ni­ Schnittkelt jt. Eriliselt mõjus krii­ eest viiulile ja tšellole orkestriga mekas koorijuht Eric Ericson tikute sõnul Šostakovitši X süm­ Louisville'i ülikooli (USA) poolt (kummalegi miljon Rootsi kroo­ foonia esitus maestro dirigeeri­ välja antava, maailma ühe ni). Rootsi kuningas andis auta­ misel, kes oli kõigis kavades rahaliselt kaalukama Grawe- sud kätte 5. mail. kaastegev kas dirigendi või solis­ meyeri preemia (150 000 dol­ Järjest rohkem esile kerkiv noor tina. Londoni luksuslikus kava- larit). Kuulsast muusikute sugu­ saksa helilooja Helmut Oehring raamatus olid tervitused alates võsast pärit I.T., kelle vend Serge (s 1961, kurtide vanemate laps) kuninglikust perekonnast kuni on ka helilooja, vanaisa oli Ni­ sai Hindemithi-preemia Plönist, noore helilooja James MacMil- kolai Tšerepnin, kes Peterburi kätteandmine on samas tänavu­ lanini. konservatooriumis on teooriat sel Schleswig-Holsteini festivalil. õpetanud ka meie Cyrillus Kree­ Juubelile pühendatud muusika­ Tema kammerooperit "Doku- gile; tema isa oli Aleksandr Tše­ peol Pariisi Champs Elysees' teat­ mentation I" hinnati m. a aga repnin, mainekas ooperi- ja bal- ris olid kohal ka Prantsusmaa "Orfeuse" preemiaga Itaalias. letihelilooja (mõlemad surid Pa­ president Jacques Chirac abikaa­ Frankfurdi linna Goethe-nim riisis). saga, Wilesi prints Charles, Mo­ preemia (asutatud 1927) alles naco prints Rainier ja Hispaania Esmakordse Kölni kultuuripree­ kolmandaks muusikust laureaa­ kuninganna Sofia. Osalisi kokku mia vääris Karlheinz Stockhau- diks sai dirigent, helilooja ja 700, sümboolsena kohal ka 400 sen, Kölnist pärit ning Kölni sealse muusikakõrgkooli profes­ noort muusikut Pariisi konserva­ elektronmuusika stuudio ees sor Hans Zender. tooriumist, LSO, VOrchestre Na­ seisnud ja sealse muusikakõrg­ Lisame ka mõne särava kon- tional dc France, seda juhatamas kooli professorina tegutsenud kursipreemia. Müncheni ARD- Seiji Ozawa. Dirigendina esines kuulus helilooja. konkursil sai I preemia kam­ ka Krzysztof Penderecki, mui­ Teenete eest Kesk- ja Ida- merduo Soomest: Sennu Laine dugi ka maestro ise (ning so­ Euroopa kultuuri edendamisel (tšello) ja siin õppiv venelanna listina), soleerisid veel viiuldajad sai Johann Wenzel Stamitzi Anastassia Injušina (klaver). Yehudi Menuhin, Gidon Kremer preemia (Mannheim) laureaa­ Sennu Laine on kutsutud juba ja Vladimir Spivakov, pianist Van diks poola helilooja, muusika­ Berliini Riigiooperi orkestri so­ Clibum, flötist Jean-Pierre Ram- teadlane ja pianist Krzysztof listiks. Tomassoni Fondi pia­ pal, sopran Nathalie Dessay tšel- Meyer. Äsja valmis ja kõlas nistide konkursi Kölnis (iga list Arto Noras. Siingi kõlas Lon­ ME-s tema II tšellokontsert (Boris kolme aasta taganat) võitis 176 donis kavas olnut, nt Bernsteini Pergamenštšikov Düsseldorfis), osalenu hulgas Valgevene muu­ orkestriavamäng "Slava!" (loo­ tema orkestriteos "Hommage sik Andrei Ponotševnõi (20-a). dud Rostropovitši 50. sünnipäe­ ä Brahms" on kavades ja plaa­ Yehudi Menuhini algatatud vaks), prantslaste nimekamaid, distamisel tänavusel Brahmsi keelpillikvartettide konkursil Henri Dutilleux tõi tervituseks mälestusaastal. Londonis viis kõik preemiad oma teose "Slava's Fanfare", juu­ Schleschwig-Holsteini Brahmsi Budapesti Auer Quartet (asut bilari lapselapsed koos vanaema Ühingu preemia vääris abielu­ 1990) — nad said I preemia, Galina Višnevskajaga esitasid paar Renate ja Kurt Hofmann uusteose parima esitaja ning oma ema Jelena pala "Prayer" Lüübekist silmapaistva töö eest publikupreemia. Lõppkontserdil ning Elton John lõpetas 3-tun- Brahmsi-uurijaina Saksamaal. juhatas maestro Menuhin ise nise mammutkontserdi "Happy Edukad on olnud Lahti Linnaor­ kvartettide ühendorkestri ees Birthday'ga". kestri peadirigendi Osmo Väns­ Bartöki ja Elgari muusikat. Hulga nimekaid muusikuid kä juhatatud esimesed Sibeliuse Veel kahest hoopiski nooremast

76 FO ees, dirigendiks Leonard Siat­ erinevat mahukat kava), kin. kuuludes BBC ambitsioonikasse Gidon Kremer ise on kustumatu suursarja "Sounding of ideede generaator — kõikjal põ­ Century", Stravinskit mängisid nevate kavadega, Schubertist kõik BBC orkestrid, siingi samu Piazzollani, viimase tangod jm dirigente, kes Pariisis, ka mängis ta ka firma "Nonesuch" Andrew Davis, Simon Rattle, plaadile. Ta ei unusta Baltimaid: Yan Pascal Tortelier, Osmo saanud endale Gstaadi festivali Vänskä. Londonis avas sarja korralduse, kutsub ta sinna kol­ Pierre Boulez "Ööbiku" ja me Balti riigi esindusorkestrid, "Kevade pühitsusega". ühtlasi asutas tema Baltimaade Erinevate solistidega "Ööbikus" noortest võimekatest muusiku­ (Pariisis Nathalie Dessay!) test kammerorkestri "Kremerata oodatakse Boulezi selle kavaga Baltica", mida tal on plaanis veel viies Euroopa suures muusikakeskuses. Londoni Kuninglikus Ooperis 83-aastasena. Fotol Donna tähistas oma sealse debüüdi 25. Anna rollis 1946. aastal. aastapäeva Pläcido Domingo: juubilarist: 50 said, ja üsna lä­ laulis "Valküürides", dirigeeris hestikku, tänavu USA helilooja "Toscat" ja osales galaõhtul so­ John Adams ja viiuldaja Gidon listina ning plaadifirma EMI Kremer. Adams on juba Euroo­ "Classics" andis välja juba ka pas küllalt hästi tuntud (ilma tema galaõhtu CD. Mitte kõik ei selleta poleks ta ka Ameerikale õnnestu enam alati suurima hiil­ midagi!) ja teda mängitakse — gusega, aga "Domingo on ikka meile lähimal käis ta 1995. a kümme korda parem kui teised Helsingi festivalil oma muusikali tenorid, tuleb ja annab jälle en­ etendusel, ja populaarse "Nixon dast 95%," kirjutas tema kolme Hiinas" Põhjamaade EE toimus Helsingis. Õtse juubeliajal (13.—22. II) oli Adams Belgia ja Joonas Kokkonen suri Hollandi reisil oma autorikont- 74-aastasena. sertidega koos kuulsa Schönberg Ensemble'iga, dirigeeris ka autori­ maailma viia. õhtut Manchesteri Hnlle Orchest­ London ja Pariis tegid kum­ ra ees (uus teos orkestripala "Slo- marduse Igor Stravinskile, lausa nimsky's Earbox" ja Viiulikont­ ilma tähtpäevata — märgiks on sert), mitmel pool Euroopas ju­ vaid sajandilõpp, sest Stravinskit hatas ta töid Leonard Siatkin. peab Euroopa sajandi üheks Tema üsna uue Kammersüm­ olulisimaks, mõjuvamaks ja mit­ foonia (1993) leidis juba üles ka mekülgsemaks heliloojaks. Parii­ meie NYYD-Ensemble, New Yor­ sis alustati juba septembris, kes­ 1 gis oma Absolute Ensemble ^ kuseks Chätelet' teater, kaasa löö­ esitas selle Kristjan Järvi. Mais mas Los Angelese FO (d Esa- toimus Nürnbergis Adamsi teise Pekka Salonen), Londoni Plulhar- "tõsieluooperi", "Klinghofferi monia (Christoph von Dohnä- surm" (ME 1991, Brüssel) Saksa­ nyi), 1'Orchestre de Paris (Pierre maa EE. Kaks juubilari said Boulez), juhatasid veel Daniel kokku kevadel ka USAs, Viiuli­ Barenboim, Riccardo Chailly, kontserdi solistiks Gidon Kre­ Kent Nagano, kaasas oli Pariisi mer, helilooja Cincinnatis ja Los Ooperi balletitrupp. Londonis Angeleses dirigeerimas, ja siis kandis sari (16. II — 28. IV) Edisson Denissov suri Kremer juba solistiks New Yorgi nimetust "Rites of Spring" (10 67-aastasena Pariisis. 77 hõbejuubelietenduse kohta And­ Edisson Denissov (suri 67-aas- tseremoonial Leipzigi raekojas rew Clark "Financial Timesis". tasena Pariisis), kelle viimaseid laulsid T/ioHWS-koori poisid talle Kaotused. Surm pole halastanud suurteoseid oli "Mattheuse pas­ Bachi. Simon Rattle, kelle tee­ ka kuulsate muusikute peale. sioon" (ME 1994 Frankfurdis) ja neks on Euroopa ühe parema Lahkunud on: helilooja ja diri­ kelle "Kellad udus" on olnud ka moodsa kontserdisaali, Sympho­ gent Bertold Goldschmidt (93), Neeme Järvi kavades Šveitsis ja ny Hall'i saamine Birminghami, kellele tunnustus pärast pikka Pariisis, järelhüüdes nimetas üks lahkub sealt peadirigendiametist äraolekut Saksamaalt tuli tõe­ saksa kriitik vaimukalt teda koos tuleval aastal, tema järglaseks on poolest viimsel hetkel (aastast Schnittke, Pärdi, Kantšeli ja Gu- juba kinnitatud noor, tõepoolest 1994); Viinist pärit helilooja ja baidulinaga endiste nõukogude suurepärane soomlane, ka enne dirigent Hans Zipper (92), kes heliloojate "võimsasse rühma" hea viiuldaja Sakari Oramo, pääsenud Dachau surmalaagrist kuuluvaks; Chicago Lyric Opera praegune Soome raadio SO diri­ (kirjutas seal kuulsa "Song of kauaaegne ja edukas direktriss, gent. Paavo Järvi jätkab Birming­ Dachau") ja elas juba 50 aastat ka ooperilauljannana menukas hamis esimese külalisdirigen­ USAs; taani sümfonist Vagn Ardis Krainik (65), kes oli oma dina. Simon Rattle pole veel ot­ Holmboe (89), just enne ta lah­ ooperimaja sarjale "Towards the sustanud, kuhu temasugune kumist said plaadile kõik tema 2V Century" jõudnud kuni tippmees edasi läheb. Ka Lon­ 13 sümfooniat, mille kohta nime­ 2000. aastani tellida 20 (!) uus- doni Kuninglikku Ooperit võib kas inglise kriitik Robert Layton ooperit; sõjajärgse Itaalia oluli­ tabada muusikadirektori vahe­ ütles: "Kauneimad sümfooniad, semaid heliloojaid, pop-art, kol- tus: hollandlase Bernard Hai- mis sõjajärgses Euroopas loo­ laaži- jt tehnikaid arendanud tinki teine 5-aastane leping lõ­ dud"; rumeenia päritolu kuulus ning ka USAs menukalt profes­ peb juulis, ja et maja suletakse, ei dirigent Sergiu Celibidache (84), sorina tegutsenud Niccolõ Cas- tea maestro, kas niisugustes poo­ kes peaaegu elu lõpuni oli veel tiglioni (64). likutes tingimustes jätkata, kuigi Müncheni filharmoonia orkestri Põnevaid liikumisi on dirigen­ ta juhatab ka pidulikku taasava­ peadirigent; ameerika tuntumaid tide poolel. Kurt Masur lahkus mist 1999. aasta suvel. Kõne all ooperiheliloojaid, New Yorgi on olnud juba tema järglasedki, Juilliard School'i ja Queens Col­ Leipzigi Gexoandhaus-orkestri ka­ arvatavamad kandidaadid neist lege'! professor Hugo Weisgall pellmeistri kohalt, kus ta olnud on John Eliot Gardiner, Andrew (84); ooperisopran ja ka Richard 26 aastat. Tema järglaseks saab Davis, Mark Elder, Daniele Gat- Straussi lemmikuid tema ooperi­ Herbert Blomstedt. Lahkumis- ti ja Valeri Gergiev. Pliilharmonia tes (eriti "Salomes") Ljuba We- Kurt Mazur lahkus Leipzigi Hungarica uueks peadirigendiks litsch (83); Lõuna-Ameerika ni­ Gewandhaus-oikestn dirigendi aastani 2001 saab ka pianistina ja mekamaid muusikuid, brasiilia kohalt. Schleschwig-Holsteini festivali helilooja ja dirigent, juilliard algataja ja juhina tuntud Jus­ School'i professor, Säo Paulo SO tus Franz (orkestri moodustasid asutaja ja dirigent kuni surmani 1957. aastal Ungarist põgenenud Eleazar de Carvalho (81); soom­ laste tuntumaid heliloojaid, pro­ muusikud ja ta asub Saksamaal fessor ja akadeemik, põhjanaab­ Marlis). Herbert Blomstedti järel rite populaarseima ooperi "Vii­ tuli peadirigendiks San Francisco mased kiusatused" autor Joonas SO ette Michael Tilson Thomas, Kokkonen (74); vene tšellist, Londonis tegutsenud ameerik­ korduvalt ka Eestit külastanud lane. Maestro Blomstedt tegut­ Daniil Safran (74); rumeenia le­ seb enne Leipzigit aga vahepeal gendaarsemaid muusikuid täna­ NDR-i SO ees Hamburgis. päeval, ka Bukaresti filharmoo­ (Ameerika orkestrid streikisid, nia direktorina tegutsenud viiuli­ San Franciscos jäi ära rohkem virtuoos Ion Voicu (71); USA kui 40 korralist kontserti (!),vahe- pianist ja helilooja, oma maa ja peal esineti vaid mängijate vor- kogu nüüdismuusikale oluline mishoidmiseks. Samuli Phila­ uuendusmees David Tudor (70); delphias jm, viimases ei julgenud vene helilooja, ka Eestiga seotud vanahärrast peadirigent Wolf­ (ballett "Pihtimus" Estonias jm) gang Sawallisch jääda orkestri poolele nende huvisid kaits-

78 köwist leiti Beethoveni kadu­ nuks peetud partituure, visan­ deid ja kirju, millest VIII süm­ foonia autograaf (!) pandi heli­ looja 170. surma-aastapäeval esmakordselt näitusel välja, et Wagneri "Tannhäuseri" sünni­ lugu on nüüd hoopis selgem tänu vastleitud libreto käsikir­ jale, mille helilooja oli kinkinud Wilhelm Baumgartnerile jõulu­ deks 1844; et ühe ameeriklase kollektsioonis leidusid (omaniku teadmata) Haydni Keekpillikvar- teti op. 103 visandid ning Schu­ berti lõpetamata Keelpillitrio kä­ sikiri. Klassikute pärand täieneb ja nende suurus kinnistub üha. Neeme Järvi dirigendihooaeg oli samuti lennukas — enne maestro 60. sünnipäeva juunis, mida nii Tallinn, Detroit kui ka Göteborg kenasti märkisid. Oma orkestrite kõrval Göteborgis ja Detroidis juhatas ta New Yorgi FO ja Christoph von Dohnänyi võttis vastu pakkumise Londoni Philadelphia orkestri sensatsioo­ Philharmonia Orchestra peadirigendi kohale. nilist ühiskontserti viimaste strei­ gi toetuseks, käis Madridis His­ ma...). Kent Nagano lahkub Philharmonia''ga on olnud väga paania RTVE orkestri ees, Kölni Lyoni Ooperist, kus tal on sama menukad, selle esimeseks küla­ Filharmoonias Raadio SO-d ju­ hästi läinud kui Manchesteri lisdirigendiks sai aga Leonard hatamas, jõulude aegu kontser­ Heile Orchestra ees, mille peadiri­ Siatkin, kes Mstislav Rostropo- tidel Tokyo Philharmonic Orchest- gendiks ta edasi jääb, ka temal vitši järel tegi oma esimese m'ga (Beethoveni Üheksas), Chi­ on teeneid siinse uue kontserdi­ hooaja Washingtoni Rahvusor- cago SO ees (juhatas ka talle pü­ maja Bridgewater Hall'i mullu­ kestri ees. Kas lisada veel, et tänu hendatud Larry Rapchaki uus- sügiseses avamises; noorema oma läänes läbi löönud kuulsa­ teost "Saetas"), New Yorgi põlve ameeriklasi on (Paavo tele õpilastele sai Peterburi pro­ Filharmoonikutega veebruaris- Järvi, Nagano ja Tilson Thomase fessor Igor Mussin teha oma märtsis taas Eino Tambergi muu­ kõrval) olnud kuulsate briti or­ debüüdid Londonis, Soomes jm sikaga (Trompetikontsert), viis kestrite ees mujalgi. USA diri­ — 92-aastasena (!); et Maris Göteborgi Sümfoonikud märtsis gent James Conlon, nii hinnatud Jansons jäi südamehaiguse tõttu Eduard Tubina V sümfoonia, Kölni Gürzejiic/j-orkestri ees ja kontserdilavalt pooleks aastaks "Krati" süidi ja Balalaikakont- Kölni Ooperis, tegi oma esimese eemale, suutis tagasi tulla, mille serdiga Viini Musikverein'i Kuld­ hooaja Opera National de Paris' üle Londoniski (Oslost rääki­ sesse saali, juhatas kevadel veel peadirigendina. Pikalt Ameerika mata) tõsist heameelt avaldati, Santa Cecilia Akadeemia SO-d esiviisikusse kuuluva Clevelandi jättis siis Londoni väga ahvatle­ Roomas. Viinud Göteborgi SO orkestri ees tegutsenud auväärne vad pakkumised kõrvale ja läks kodusaali järel sügisel Aulis Säl­ Christoph von Dohnänyi võttis USAsse Pittsburghi peadirigen­ lilleni VII sümfoonia ME-ga ka vastu pakkumise Londoni Phil­ diks (Lorin Maazeli järglasena); Stockholmi, juhatas maestro Jär­ harmonia Orchestra peadirigendi et Kurt Masur võttis oma 6. hoo­ vi juunikuul Göteborgi SO kü- kohale, jäädes Clevelandi veel ajal New Yorgi Filharmooni- lalisreisi taas Jaapanisse 27. VI— edasi. Euroopa tahab Dohnänyit kute peadirigendina kavasse ka 10.VII, kus 8 kontserdist 3 anti ka tagasi, ta kutsuti veel ka Pariisi Eduard Tubina Kontrabassi- Tokyos. Ooperi muusikaliseks nõuand­ kontserdi. jaks ja tema esinemised Londoni Kas pole sündmus see, et Kra- 79 ^^^^^^^^^^^^"*^^^^^"*^— Kommentaar TEATER AJAKIRJANDUSE TÕMBETUULES

Muutunud eesti ajakirjandus väljaannetes nagu "Kultuurimaa" (Led mullistab pinnale veidraid, ootamatuid, Zeppel, Jaanika Kressa) ja isegi uuenenud vastumeelseid hoovusi. Oma lugejate Sirbis (Riina Urm). Lugeja, kes kõikidesse pärast rabelevad väljaanded, eelkõige just teatritesse ammu ei jõua (rääkimata ajalehed teevad ponnistusi, et olla teatritegijast endist) peaks aga justkui müüdavad, söödavad, skandaalsed ja orienteeruma selle järgi, mis lehes kirjas. lõbustavad. Loomulikult pole see ammu Trükitud sõna on puutumatu. Ehkki igale enam mingi uudis. Nagu kirjutas ühes arvustajale (nii sageli tahaks hüüatada: maikuu "Postimehes" Toomas Raudam: arvajale) peab jääma ta õigus subjektiivsele väljaaandjad-kirjastajad ei oska leppida arvamusele, on mul ometi sageli tunne, mõttega, et kultuur jääb alati vaid väikese et must kirjutatakse valgeks ja vastupidi. osa lugejaskonna huviorbiiti ega saa Ja pole midagi parata, nii devalveerub kunagi huvitada kõiki lugejaid, masse. teatrikriitika tervikuna. Väheusaldatav Ometi püüab ajakirjandus endiselt ka arvustus kisub paratamatult alla üldise kultuuriteemade või loojate käsitlemisel nivoo. meeldida kõigile, võita masside armastust. Täiesti "uue taseme" on toonud Utreeritult pisut küll, aga umbes nii, teatriretseptsiooni aga Viljandi lehe nagu teater 90ndate alguses üritas leida "Sakala" toimetaja Jaanika Kressa oma pääseteed valdavalt kergetes komöödiates "Luubis" avaldatud kirjutisega Kalju või televisioon Venezuela seepides. Märke Komissarovist ("Süüa tahaks ja tukk tuleb sellest, et lugeja sellest mittemidagiütlevast peale", 14. 04. 1997). Asi iseenesest polekski pealiskaudsusest ära hakkab tüdima, on kõne väärt, kui sellise bulvarilooga ei õhus tunda. Ehkki teisalt tõestab vastu­ üritataks tõe rääkimise eesmärgil õigustada pidist kõmulehe "Kroonika" müügiedu: teatrist rääkimise viisi üldse. Niisugune tuntud kultuuritegelase nudistlikku enese- artikkel akadeemilise, uuriva aja­ avastamisrõõmu tormab uudistama igast kirjandusliku hoiakuga "Luubis" võib soost ja klassist lugeja. Inimlik uudishimu innustada veel kedagi "täit tõtt" välja saab ikkagi võitu. ütlema. Olen üpris kindel, et sellesarnasest Kas teater on kõige selle keskel võitja artiklist ei ütleks ära peaaegu ükski või kaotaja positsioonis? Kuidas kaaluda: peatoimetaja. Arvaku lehe kultuuri­ lavastuste vastukajade rohkus, arvukad toimetajad asja sisulisest väärtusest mis tõsi- ja lõbuintervjuud teatritegijatega, mida tahes. See müüb! Ja nii ilmubki ühe ajalehe jagub peaaegu kõikidesse väljaannetese teatritoimetaja otsaette külm hirmuhigi, ("Kodutohtrist" "Kroonikani") kõneleksid kui ta loeb teisest päevalehest nuppu justkui teatri kasuks. Teatrimaailm on sellest, kuidas üks näitleja on laval kokku ajakirjanduses igati esindatud. Omaette kukkunud. Ja mõtleb endamisi: Annaks küsimus on: hädas? Teatriarvustuse jumal, et meie linna näitlejad ikka laval vastu kriteeriumeiks näib olevat enamikus peaksid! Muidu tuleb minulgi minna teatri lehtedest tõstetud kiirus, lühidus, löövus. ja haiglauste taha nuuskima. Ning lõuad Iseenesest ju mitte taunimist väärt nõuded, pidada ja edasi teenida! kui sellega kaasneb konkreetsus, täpsus ja Ja pole siis ime, kui teatritegijadki teatritarkus. Paraku ületavad nii mõnedki (õnneks siiski üksikud) hakkavad aja­ kirjutised vaevu-vaevu koolikirjandi kirjandust võtma kui enesemüümise künnise. Kurb, kui sellist taset kohtab ka vahendit. Kaubavahetus! Naisteajakirja eriti valitud lugejaskonnale suunatud toimetuselt soovis juba paar aastat tagasi 80 Linnateatri näitleja Katariina Lauk saada materiaalset rahuldust selle eest, kui paluti temast Mileedi rollis korduspilti teha (teatri fotoarhiivis tema rollist õnnestunud kaadrit "CHAPLIN" lihtsalt polnud). Hiljuti küsis aga Angelina Semjonova "Favoriidi" esikaaneloo eest SURNUD kümme tuhat krooni. Isegi kui sellega 1959—1997 taheti teha vaid irooniline ninanips aja­ kirjale "Favoriit" (või välja valada paha­ meel kogu ajakirjanduse peale), pidi selle mõru pilli alla neelama siiski tõsiselt võetav ajakirjanik, kelle kuupalk ei küüni küsitud summast isegi mitte pooleni. Vastastikune usalduskriis? Kuigi ajakirjandus on paljuski just ise esile kutsunud küünilise suhtumise iseendasse, loodan siiski, et need ajad jäävad väga kaugesse tulevikku, kus teater raha eest arvustusi tellima hakkab. MARGOT VISNAP

Majanduslikel põhjustel lakkas olemast Rootsi filmiajakiri, mis kuulus Euroopa huvi­ tavamate hulka. See on filmiajakirja "Chaplin" viimane num­ ber. Pärast panuse tegemist uuele toimetusele ning kullamägede ja piimajõgede lubamist langetas Fil­ miinstituut otsuse "Chaplin" sulgeda. Toimetusele tuli see otsus täieliku sokina. Filmiinstituudi tegevdirektori Lars Engqvisti sõnul on sulgemise põhjused üksnes majanduslikud: ärajäänud kuulutusetulude tõttu on ajakirja kulud tohutult kasvanud, samal ajal kui ettetellijate arv on vähenenud. Filmiinstituut oli nõus katma "Chaplini" kulud 900 000 krooni ulatuses, ent kui kahjum kasvas 1,5 miljonini, tuli niisiis teha kiire lõpp. Ebaharilikult kiire, kuna "Chaplini" toime­ tust isegi ei hoiatatud võimaliku sulgemise eest. Loomulikult olirre mina ja minu asendaja lapse­ puhkuse ajal, Rickard Gramfors, "Chaplini" vilet­ sast majanduslikust olukorrast teadlikud. Kuid ajakirja materiaalse külje parandamiseks olid ka seatud absurdsed eesmärgid. Üks neist oli, et "Chaplin" suurendaks oma kuulutuste pealt 81 laekuvaid tulusid 100%, ja seda olukorras, kus isegi Aga aitab mõistukõnest. Tegelikkus annab filmikompaniid ei soovinud "Chaplinis" kuulu­ surmava hoobi, mis on tänapäeval paljudele hästi tada! tuttav. Lööjateks on bürokraadid. "Time out" sõna Juba alates 1996. aasta 1. numbrist oli selge, kõige otsesemas tähenduses. Lõplikult ja ilma et "Chaplin" ei tule toime selle kavandatud kuulu­ igasuguse aruteluta — välja arvatud numbrimeeste tuste hulga suurendamisega, millele ma juhatuse endi vahel. tähelepanu ka korduvalt juhtisin. Nüüd, tagant­ Ma ei leina "Chaplinit" taga, aga mind ajab järele, mõistan ma, et otsus "Chaplini" sulgemisest vihale viis, kuidas surmahoop anti. Üks ümar- oli juba pikemat aega minu ülemuse peas küp­ lauavestlus "asjasse puutuvate isikutega", näiteks senud. Sest ma ei näe mingit muud seletust asja­ endiste toimetajatega, kellest kaks on majas ja olule, et meil ei toimunud ühtegi kriisikoosolekut, teised kergesti kättesaadavad, pole ju palju kordagi ei arutatud teemal, kuidas "Chaplin" saaks tahetud. Öelda, et asjalood on nii- ja naasugused, olemasolevate vahenditega edasi eksisteerida. mida me nüüd ette võtame, ehk on teil, kes selle Koik see on väga traagiline. Traagiline meile, asjaga varem olete tegelnud, mingeid ettepa­ kes "Chaplinis" töötasime, praeguses ja varase­ nekuid? mates toimetustes. Traagiline neile, kes "Chaplinit" Et "Chaplinil" on tänase seisuga liiga vähe loevad ("Chaplinil" on kõigest hoolimata üle 3500 lugejaid ja liiga kallis hind, on vaieldamatu tõsiasi, ettetellija, mis on rohkem kui paljudel teistel kul­ kuid alati leidub ju mõni alternatiiv, näiteks tuuriajakirjadel!). teistsugune formaat, teistsugune paber, teistsugune "Chaplin" pidi olema majakas ja lipulaev layout, väiksem numbrite arv jms. Veel leidub tänaseks juba kõigi meediumide poolt unarusse idealiste ja entusiaste, uskuge mind! jäetud filmikriitikale. "Chaplin" pidi olema soojaks Aga tänapäeval käib sulgemine teisiti. pesapaigaks üha jahenevas meediakliimas, kus Muudkui, põmm!, kinni enne, kui vastane jõuab pole enam kohta mõtisklustele, süvenemisele ega vägesid lahinguvalmis seada. Selge see, et nii kaugele ulatuvatele perspektiividele. "Chaplin" võidetakse. Ainult et mida võidetakse? Sümpaatiat pidi leidma uusi lugejaid kõigi nende hulgast, kes igatahes mitte. Küsimus on ka selles, millised on tahavad oma filmielamusi pikendada ja süven­ kaotused. 37 aastakäiku "Chaplinit" annab filmi- dada. krntilise pildi repertuaarist, toodangust ja debat­ Kõlab irooniliselt, et see viimane "Chaplini" tidest Rootsis, mis on tulevaste uurijate jaoks hin­ number käsitleb väärtfilmi. damatu väärtusega. Mis tuleb selle asemel? See oli mõeldud alustuseks mõttevahetusele Ma olen nii filmiprodutsent kui ka filmi- uue filmilepingu eel, mis kirjutatakse järgmisel ajaloolane ning olen sageli seadnud küsimärgi alla aastal, ja just lepingu "väärtfilmi" kohta käivate majanduslikud eelistused, mida tehakse, ja muu arvamuste üle. hulgas väitnud, et me teeme liiga palju filme. Üks Rääkides väärtfilmist, tahaksin lõpetuseks kümnendik ühestainsast rootsi normaalfilmist esitada paar küsimust Lars Engqvistile ja teistele, päästaks "Chaplini" — aga nii ei tohi ju arvestada, kelle arvates "Chaplini" olemasolu ei ole vajalik: niimoodi ei tohi mõelda. Kas pole mitte filmikriitika üks neist kultuu­ Rahvusvahelises filmimaailmas on praegu rilistest ülesannetest, mille eest Filmiinstituut suureks diskussiooniaineks see, kas suurkompaniid ütleb end seisvat? pole mitte juba oma aja ära elanud. Tänavune Kui Filmiinstituut ei astu rootsi filmikriitika "Oscarite" jagamine näitab selgesti, et üha suu­ eest välja, kes siis veel peaks seda tegema? reneb nn sõltumatute osatähtsus — nii kunstilise Mis on väärtuslik filmikriitika? kui majandusliku edu alal. MIKAELA KINDBLOM, Põhjus peituvat selles, et tänapäeval suur­ vallandatud peatoimetaja kompaniisid juhtivatel meestel pole neid suuri visioone ega armastust filmi vastu, mis oli endistel mogulitel. Tänapäeval on suurkompaniide eesotsas majandusmehed, bürokraadid ja agendid, kellel "CHAPLIN" IN MEMORIAM pole õiget aimu sellest, mis on film. Nende jaoks tähendab see vaid investeeringuid, rahapaigutusi "Chaplini" sulgemine ei ärata minus ja kokkuhoidu. Väiksemad kompaniid seevastu mingeid sentimentaalseid tundeid — ehkki ta oli teavad, et see on eelkõige inimesed, fantaasia ja minu südamelaps esimesel kuuel aastal. (Bengt visioonid. Lühidalt öeldes areng — mitte lõpp Forslund oli ajakirja esimene peatoimetaja. —Toim.) Millest mul niisugused mõtted? Vahest sellest, et Lapsed peavad saama vabalt kasvada ja areneda. ma loen filmiajakirju. Seda on "Chaplin" ka teinud ja nii mitmelgi korral on mul olnud põhjust oma lapse üle uhkust tunda. BENGT FORSLUND Teinekord oli ta minu arvates liiga mõistuslik ja Rootsi filmiajakirjast "Chaplin " maailmast ärapöördunud või siis riietatud liig 1997, nr 2, (39. aastakäik, nr 269) suurilmalikku rüüsse. tõlkinud MAARJA LOOS Kuid vanematel pole soovitav liialt sekkuda ja viimastel aastatel ei olnud meie suhted kuigi tihedad. Tavaline asi — käiakse külas pidulikel puhkudel, aeg-ajalt helistatakse ning jälgitakse asjade käiku eemalt. Siiski hellitatakse alati lootust, et lastel on tulevikku. 82 TATJANA LEPNURM

HARFITERAAPIAST

Muusika mõistest kontseptsiooni, mis erineb meie omast üpris oluliselt — muusika võib olla miski, mida ... muusika mõjub valiel nii õudselt, nii kokutavalt... ei kuulata kui n i i s u g u s t... Ta ei Kas võib lubada, et igaüks, muutu kunagi subjektiivseks ega sisalda kes aga tahab, hüpnotiseerib teist mingisugust emotsiooni. Ta kuulub niisama või teisi ja teeb seejärel nendega, endastmõistetavalt kommete juurde nagu mis heaks arvab. viiruk, lilled ja ohverdamine. Siin oleneb Ja kõige hullem, muusika vorm üksnes vastava kombe- kui selleks hüpnotisööriks juhtub olema talituse kestusest ja mitte millestki muust" südametunnistuseta inimene. (McPhee, 1935). Lev Tolstoi, "Kreutzeri sonaat" Ühist arusaama, mis on muusika, ei ole ka lääne teoreetikutel. Muusika mõjust on kirjutanud paljud Muusika (kr к muusade kunst) — helide õpetlased ja filosoofid alates Confuciusest ja kunst, tegelikkuse kunstiline kajastamine helides Platonist tänapäevani. Üks tähtsamaid küsi­ ("Музыкальный энциклопедический словарь", musi, mis on seotud muusika mõjuga, on 1991). muusika päritolu ning muusika ja mitte- Muusika — helikunst, kunstiliik, mille muusika eristamine. kunstilisi kujundeid luuakse helidega ("Eesti ent­ Kas võib pidada muusikaks mis tahes süklopeedia", 1992). heli vahemikus 20—20 000 Hz, mida suudab Muusika — kohandamise kunst, selliste eristada inimkõrv? Sel juhul peaks nimetama helide kombineerimine ja ühendamine, mis rõõ­ muusikaks linnulaulu, koha, äikest jne. Kui mustavad kõrva (Jacobs, 1991). lähtuda eeldusest, et muusikaks ei saa pidada Muusika: loomulike või looduse poolt kind­ loodusnähtusi, vaid ainult inimloomingut ja laksmääratud helide, kõlade ja mürade sihipärane selle taasesitust, mis on sõnumiks teistele, siis kunstiline organiseerimine erinevatel ajaloolistel peaksime muusikaks nimetama ka indiaani etappidel mitmesuguste selektsioonide ja siistema- sõjahüüdu, tamtammi lööke, millega anti tiseerimiste käigus (Seeger, 1966). edasi teateid naaberkülale, ning morsetähes- Nagu näha, on võimatu defineerida tiku kasutamist. muusika mõistet üheselt ja kõikehõlmavalt, Antropoloogiaprofessor Alan Merriam kuna iga inimene võtab muusikat vastu juhib tähelepanu, sellele et muusika ja mitte- erinevalt ja kuuleb ainult talle omaselt ja talle muusika eristamine on muusikamõistmisel hingelähedast. Muusika vastuvõtmisel män­ määrava tähtsusega igas ühiskonnas. Mis on givad rolli sellised tegurid nagu ajaloolised muusika, kuidas muusika on kohandatud traditsioonid, subkultuur, lähim ümbrus­ ühiskonnale kui üks elu koostisosi ja kuidas kond, isiklik kogemus, füsioloogilised eripä­ ta on kontseptuaalselt kavandatud nende rad, iga, sugu jm. poolt, kes muusikat kasutavad ja hingestavad Kui panna hulk inimesi kuulama samu (Merriam, 1964). Uurides muusika tekkimist, muusikateoseid, selgub, et kuulajate reagee­ jõuab Merriam järeldusele, et arusaam, nagu ring on erinev. Joonistused, mis on tehtud sünniks muusika üksnes inimtegevuse tule­ pärast kuulamist (või kuulamise ajal), ja musel, ei ole õige. verbaalsed kirjeldused mitte ainult ei erine, Enamik kultuure, vaatamata erinevatele vaid on ka diametraalselt vastandlikud. arusaamadele muusika kas siis üleloomuliku Arvan, et kui mingi heli või helide või inimliku päritolu kohta, on ühel arva­ kombinatsioon või helide puudumine (vai­ musel selles, et muusikal on võime kutsuda kus), ükskõik kas juhuslik või ettekavatse­ esile teatud kindlaid emotsioone. Ainult tud, mida inimene kuuleb või ise loob, vastab mõnes kultuuris arvatakse teisiti. Bali kunsti inimese seesmistele vajadustele, aitab tal väl­ uurija Colin McPhee kirjutab: "Selle muusika jendada sisimas toimuvat, siis see on muu­ esmane utilitaarne olemus[ ] toob esile sika. 83 Muusika päritolu ja funktsioonid kõrval kõlama ka tavaelus — vaaraode paleedes, ülemkihi elumajades —, ning ma­ }a ikkagi on muusikas peamine rütm ja tusetseremooniatel: leinalaulud ja -itkud just­ veel kord rütm. kui materialiseerisid mahajääjate valu, aida­ Nikolai Rimski-Korsakov tes sellel emotsioonil hingest välja pääseda. Tekkisid ka rahvalikud, tavandi- ja töölaulud. Rütmil on bioloogiline päritolu. Nii emaihus kui ka pärast sündi ema rinnal Nüüdisaegne muusika on polüfunktsio­ kuuleb laps pidevalt ema südamelöökide naalne. Muusika polüfunktsionaalsus ei ol­ rütmi, mis hakkab tal alateadlikult seostuma nud olemas muusika sündimise hetkel ega ema meeleoludega. Ameerika bioloogid L. ja tekkinud iseenesest, vaid on arenenud loo­ M. Milin kirjeldavad oma raamatus "Loo­ muliku valiku käigus. made ja inimeste tunded" katset, mis viidi On vähemalt kolm põhjust, mille tõttu läbi sünnitusmajas. Vastsündinute ruumi esteetiliste emotsioonide areng võis mõjutada paigutati magnetofon ja lindilt lasti puhkava meie kaugete esivanemate loomulikku ema südamelööke. Enamik imikuid uinus valikut. kohe, isegi suurimad kisakõrid vakatasid ja 1. Üldised esteetilised emotsioonid hakkasid haigutama. Senikaua kui lindilt ühendasid kogukonda ja aitasid hakkama kostis südamelööke, magasid lapsed rahu­ saada vaenuliku looduse ning teiste kogu­ likult. Lindi seiskumisel nad aga ärkasid ja kondade keskel (selle seisukoha õigsuse hakkasid nutma. Samas oli salvestatud ka elementaarseks tõenduseks võiks tuua rah­ erutatud naise kiireid ja ärevaid südame­ valaulikute, laulude, legendide, aga ka mili­ lööke. Selle lindi kõlades ärkasid samuti kõik taarse muusika ja sõjväeorkestrite olemas­ magavad lapsed justkui ehmudes üles ja olu). hakkasid nutma. Analoogilise katse korraldas ka Tokyo meditsiinikoolis H. Murooka (Be- 2. Kunstiline vastuvõtlikkus võimaldab nenzon, 1981). tunnetada maailma n-ö ekspressmeetodil ning emotsionaalselt kontsentreeritult. Päritolult bioloogiline ja olles veel 3. Kunstiline vastuvõtlikkus võimaldab psühhofüsioloogiline, s.t mõjudes isiksuse tajuda head ja kurja emotsionaalselt inten­ primitiivsematele kihtidele, mis avaldub siivsemalt. temperamendis, närvisüsteemi tüübis ning (Efroimson, 1995) soo ja eaga seotud psühhofüsioloogilistes omadustes, on muusikal võime kas vaimus­ Loomuliku valiku vaieldamatu tulemus tada või rusuda — vastavalt mõjuda siis kas — teine signaalsüsteem — osutub järgmise tervendavalt või vastupidi. loomuliku valiku etapi eelduseks. Kunst, Meloodia tekkis muusikas kõikehõl­ apelleerides üldinimlikele omadustele, ei saa mava rütmi kõrvale inimese soovide, selek- peegeldamata jätta sotsiaalseid probleeme ja teerimisvõime, seksuaalse kiindumuse arene­ vastuolusid (Ibid.). Selgituseks võib tuua des, tema jõudmisel kõrgemale isiksuslikule järgmise näite. Lihtne harmooniline järgne­ tasandile. vus pakub naudingut igale muusikalise ette­ Kõige varasemal muusikal ei olnud valmistuseta kuulajale, samas kui disso­ veel esteetilist väärtust. Hõimukaaslased ei nantsed akordid või juhuslikud kooskõlad kogunenud õhtuti vabal ajal muusikat ja mõjuvad ärritavalt, kraabivad kõrva. Konso- tantsu nautima. Muusika oli osa iidse inimese neerivas akordis on kõigi nootide heli- elust ja sel oli juba eetiline funktsioon, sest sagedused omavahel väga lihtsates matemaa­ šamaan mitte üksnes ei tervendanud ja tilistes suhetes, dissoneerivas akordis aga on ajanud välja kurje vaime rituaali käigus, need suhted vastuolus. milles muusika mängis olulist rolli, vaid ka Helid ümbritsevad meid kõikjal. Isegi needis eksinuid. siis, kui me seda ei märka, arvates, et asume Eetilisus on muusika lahutamatu oma­ täielikus vaikuses. Kuid eksperimendid kin­ dus. J. S. Bachi veendumuse kohaselt ei ole nitavad, et inimene, kes on pandud abso­ ilma kõrgemate eesmärkideta "tõelist muu­ luutselt helikindlasse ruumi, hakkab end sikat, vaid ainult saatanlikud helid ja pilli- varsti tundma ebamugavalt. kääksutamine" (Hammerschlag, 1965). Kui vibroakustilise fooni puudumine võib inimese organismile mõjuda täiesti dest­ Vähehaaval hakkas inimkond muusi­ ruktiivselt, siis muusika puudumise kohta me kale omistama ka esteetilist funktsiooni. seda öelda ei saa. Muusika ei kuulu inimese Vanas Egiptuses, Uris, Mesopotaamias, As- esmaste vajaduste hulka nagu näiteks toit. süürias jm hakkab muusika rituaalide, rii­ Aga miks me siiski vajame muusikat? tuste ja teiste religioossete kombetalituste Põhilised muusika funktsioonid nüü- 84 disaegses maailmas on teadlaste hinnanguil muusika kuulamist olulisemaks kui instru­ järgmised: mendil musitseerimist. Pythagoras, nime­ 1. Emotsioonide stimuleerimine, nende tades muusikat kosmilise korra ja harmoonia väljendamine ja jagamine teistega (Alvin, väljenduseks, mis suudab ka kuulaja hinges 1966; Merriam, 1964; Sloboda, 1985). luua korda ja rahu, rääkis "muusikalisest 2. Esteetiline nauding (Gaston, 1968; meditsiinist". Platon pööras tähelepanu muu­ Merriam, 1964). sika eetilisele mõjule kasvatuses ja haridu­ 3. Meelelahutus (Merriam). ses. 4. Kommunikatsioonivahend (Mer­ Keskajal kasutati muusikat pigem vai­ riam). mulikel kui ravieesmärkidel — vahendina 5. Semantiline funktsioon (Merriam). tundeelu harmoonilisemaks muutmisel ja 6. Inimese allutamine sotsiaalsetele nor­ inimeste rahustamisel. Samas arvati ka, et midele (Merriam). esteetilisel naudingul on raviv toime, ja 7. Sotsiaalsete institutsioonide ja reli­ tervenemiseks soovitati kuulata muusikat. gioossete rituaalide vaheline seos (Gaston; Keskajal usuti, et haigused on saatanast ning Merriam). sellele peab vastu seadma midagi jumalikku, 8. Kultuuri säilitamine ja järjepidevuse näiteks muusika. tagamine (Merriam; Meyer, 1956). XVII—XVIII sajandil hakati muusika 9. Abivahend ühiskonda (subkultuuri) kasutamist meditsiinilistel eesmärkidel ni­ integreerimisel (Alvin; Merriam). metama jatromnsic'aks (ka iatromusik). Uuriti 10. Kaitse ohu, hirmu, üksinduse jm füsioloogilisi reaktsioone, mis tekkisid muu­ eest (Benenzon, 1981; Gaston). sika kuulamisel: pulsimuutusi, südametege- vust, hingamise rütmi jm. Varsti aga klassi­ Muusikateraapia mõistest fitseeriti see suund "ebateaduslikuks" ning unustati. Huvi muusikateraapia vastu tärkas Muusika kasutamisel tervendaval ees­ uuesti XIX sajandi keskel. märgil on tuhandete aastate pikkune ajalugu. Allikad viitavad muusikateraapia kui mee­ Meie ajal on olemas suur hulk erinevaid todi tekkimisele juba neljandal aastatuhandel muusikateraapia koolkondi ja muusikate­ e.m.a. Sel ajal oli muusika eesmärk mõjutada raapia liike. maagilisi loodusjõude, deemoneid ja juma­ Termin "muusikateraapia" on kreeka- laid ning vahend haiguste ja hirmude vastu ladina päritolu ja tähendab "muusikaga ravi­ võitlemiseks. Loitsimistes, sõnumistes ja mist". Kõige sagedamini kasutatakse seda ülistuslauludes domineeris rütmiline mõjuta­ mõningate psühhofüüsiliste häirete ravimisel mine, millel oli võimas sisendusjõud. kliinikutes ja ambulatooriumides. Muusikat kasutatakse neurootilisest seisundist ülesaa­ Primitiivsetest maagilise tervendamise miseks, ebameeldivate aistingute vähendami­ meetoditest (musitseerimine lihtsaimatel pilli­ seks raviprotseduuride eel ja ajal, algava del, laulmine, liikumine-tantsimine) kujunes tervenemise diagnoosimiseks, abivahendina välja kindel rituaal. Samaan (nõid), tõm­ lõdvestumisel autogeense treeningu ajal jm. mates vibunööri või lüües kepiga vastu kivi, kas siis monotoonses või kiirenevas-aeg- Pärast Teist maailmasõda tekkis muu­ lustuvas rütmis, kutsus rituaalis osalejais sikateraapias kaks sõltumatut voolu — amee­ esile spontaanseid liigutusi. Aja jooksul loodi rika koolkond ja rootsi koolkond. erinevaid tervistamise meetodeid, mida Ameeriklased, omades empiirilis-klii- varjati pühendamatute eest hoolikalt. nilist orientatsiooni, kasutasid muusikate­ Vanas Egiptuses, Kreekas ja Rooma raapiat psühhoteraapia abivahendina. Nad impeeriumis, kus muusikakunst oli kõrgel kirjeldasid muusika mõju kuulajale, selle tasemel, oli muusikateraapia laialt levinud. liike, stiile, vorme, koostasid "ravikatalooge", Egiptuses oli kolme liiki ravijaid: loitsija otsisid erinevaid stimuleerivaid ja rahusta- (nõid), preester ja arst. Vanas Kreekas uurisid vaid teoseid. (On olemas plaadialbum harfi- filosoofid muusika olemust, eetilist külge, muusika teostega, mida kasutatakse laste muusika mõju inimese hingele ja kehale. närvisüsteemi rahustamiseks, M. Allani koos­ Vana-Kreeka haiguste psühhosomaatilisest tatud "Happy Harp".) kontseptsioonist nähtub, miks tervise seisu­ Rootsi koolkond, mille rajas 1948. aastal kohalt on muusikal niivõrd tugev mõju ini­ Aleks Pontvik ja mis on süvapsühholoogia mesele kui tervikule. Muusikat kasutati mõju all, omistas muusikale raviprotsessis psüühilise hügieeni eesmärkidel. Aristoteles keskse rolli. Selle suuna järgi suudab muu­ võttis kasutusele termini muusikaline katar­ sika tänu oma spetsiifilistele omadustele tun­ sis, mõeldes selle all raskest psüühilisest gida isiksuse süvakihtidesse. seisundist ülesaamist muusika abil. Ta pidas Muusikateraapiat kasutatakse seega nii 85 abivahendi kui ka iseseisva ravimeetodina. Tal on reguleeriv, reaktiivne, rekreatiivne, kommunikatiivne, tunnetuslik, kasvatuslik jne funktsioon. Tänu polüfunktsionaalsusele mõjutab muusikateraapia inimest komp­ leksselt (Menegetti, 1992). Muusikateraapiat viiakse läbi nii indivi­ duaalselt kui ka gruppides. Kõrvaloleval skeemil on toodud kõige rohkem kasutatavad muusikateraapia meetodid. i> £P Harf kui teraapiline instrument w Üks vana maailma enim levinud muu- Л sikateraapia meetodeid, harfiteraapia, on 5д nüüdisaja inimesele samahästi kui tund- .S matu. С Tänapäeva inimesele on harf küllaltki О eksootiline muusikariist. Aga isegi veel möö­ dunud sajandil oli harf palju igapäevasem pill kui klaver. Euroopas oli harf peaaegu kõigis aadliperekondades, Venemaal mängis harfi iga Smolenski instituudi lõpetanu jne. See ei olnud mitte lihtsalt jäänuktraditsioon, vaid selle taga on tuhanded aastad võimalik et ebateadlikku harfiteraapia kasutamist. Oletan, et esimestena hakkasid harfi teadlikult kasutama samaanid. Tänapäevase harfi eellane, samaani vibu, nagu ka trumm, ei olnud lihtsalt üks atribuutidest, millega peletati eemale kurje vaime; nii nagu samaani tantski oli see meditsiinilise maagia vahend, mis aitas saavutada ekstaatilist seisundit. (Brelet-Rueff, 1991). Inimpsüühika mõjutamise võimsaimal instrumendil, iidsel harfil, oli sel ajal ainult üks keel. Kõigi keelpillide esiema harf sündis muinasajal, legendid selle tekkimisest erine- -<õu vad, kuid on ühel meelel harfi jumalikus päritolus. с (Harfi arenguloost vt lähemalt Tatjana Lepnurme artiklid "Harf sünnist tänapäe­ vani" I ja II, TMK, 1997 nr 3 ja 4.) Viimastel aastakümnetel kasutatakse д harfiteraapiat USAs ja Hollandis ühe kompo­ nendina närviliste laste ravimisel. Endise 5b Nõukogude Liidu territooriumil, Ida-Euroopa .§ aladel, sh ka Eestis, varem harfiteraapiaga tegeldud ei ole. Selleks, et uurida harfi­ teraapia võimalusi, olen teinud eksperimente harfimuusika mõju kohta elavas esituses.

Eksperimendi kirjeldus Eksperimendi käigus, mis korraldati Tallinna Psühhiaatriahaigla lasteosakonnas 1996. aasta kevadel, uurisin, kas depressiivses seisundis lapsed võtavad erineva emotsio­ naalse sisuga muusikateoseid ka erinevalt vastu. Eksperimendis osalenud lapsed, 12 ja kahes alajaotuses. Sama kordub kõigi 16 eluaasta vahel, olid kliiniku arstide diag­ teostega. noosi järgi pikaajalises depressiivses sei­ Võrdluseks loodi ka kontrollgrupp sundis. Eksperiment korraldati raviarsti ja Tallinna 62. ja 64. keskkooli õpilastest vanuses psühholoogi juuresolekul ja järelevalve all. 12 kuni 16 aastat. Neile anti samad instrukt­ Katsealustele anti kuulata neli muu­ sioonid. sikateost ja paluti neid hinnata 22-osalise Saadud eksperimendi tulemusi arvuti skaala alusel. Teosed väljendasid esmaseid abil analüüsides jõudsin järeldusele, et hin­ emotsionaalseid seisundeid: normaalseisund, nangutes järgmiste iseloomustavate tunnuste ärevus, rõõm ja rahu. Esitasin harfil kõigi alusel: "katkematu — katkendlik", "kindel — osalenute vahetul juuresolekul järgmised ebakindel", "ebahuvitav — huvitav", "kuri teosed: — rahuarmastav", "järsk — sujuv", "hea — 1. Normaalseisund: Luigi Boccherini halb", peegeldusid kahe grupi subjektiivsed Menuett, erinevused muusikateoste vastuvõtmisel kõi­ 2. Ärevus: David Watkinsi "Tuletants", ge selgemalt. 3. Rõõm: Aleksandr Glazunovi "Rai­ Esimest muusikateost, mille olime monda tants", valinud normaalseisundi kehastajaks, hindas 4. Rahu: Albert Zabeli "Purskkaevu kontrollgrupp märksõnaga "katkematu", sest juures". see grupp suutis jälgida ka kuueteistküm- Valitud teoste lühiiseloomustus: nendiknootide katkematut liikumist saate- 1. Klassikaline pala XVIII sajandist, häältes. Eksperimentaalgrupp kuulis aga helistik Л-duur, vorm ABA, puhaste mažoor- ainult meloodiat ja hindas teost "katkendli­ kolmkõladega harmoonia. kuks". Sama grupp hindas teost ka märk­ 2. Teos on üles ehitatud pingestatud sõnadega "pigem kiire", "pigem külm", "pi­ rütmile, kasutades harfispetsiifikast tuletatud gem loid kui reibas". Need ei ole XVIII sa­ heliefekte, pala assotsieerub lõunaameerika jandi klassikalise tantsu kohta adekvaatsed rituaalsete tantsudega. Rütm annab edasi hinnangud. Esimese muusikateose kuulamise pingelisust, ärevust, efekti tugevdavad järsud ajal ei täheldanud ei mina ega eksperimenti glissando'd. jälginud kliiniku psühholoog laste käitumises 3. Noore tütarlapse Raimonda tants mitte mingisuguseid väliseid muutusi. tema sünnipäeval Glazunovi balletist "Rai­ Teise teose kuulamisel — märksõnaga monda". Kirgas mažoorne muusika, mis ärevus —, mis oli üles ehitatud pingelisele kehastab olemise rõõmu, usku tulevikku, rütmile, rahutule saatele ja sünkopeeritud enesejaatust, helget maailmataju. meloodiale ning mille teravust suurendasid 4. Allapoole liikuvad pikad arpedžod veelgi järsud glissando'd ja harfispetsiifikast kogu harfi ulatuses kujutavad pidevat vee lähtuvad heliefektid, tekkis suurim erinevus voolamist purskkaevus, meloodia imiteerib hinnangukriteeriumi "kindel — ebakindel" üksikute veepiiskade langemist. Rahulik, puhul. Eksperimentaalgrupp ei olnud tähele mõõdetud kulgemisega mažoorne muusika. pannud rituaalse tantsu kindlat, pingelist Katsealused pidid kandma vastused karakterit, vaid märkas ainult ootamatuid spetsiaalsetele ettevalmistatud lehtedele. tämbri- ja dünaamikamuutusi kui "ebakind­ Koostasin testide skaala Osgudi meetodi järgi lust". Hinnangud kriteeriumi "külm — soe" ja tunnuste alusel, mis kõige adekvaatsemalt alusel räägivad aga sellest, et teose pingelist peegeldaksid muusikateose olemust ja olek­ karakterit võtsid nad vastu kui "külma", sid muusikateadlaste ja heliloojate poolt ehkki pealkiri "Tuletants" võiks ju viidata kõige enam kasutatud terminid. Seda me­ tulisusele. Kontrollgrupp hindas muusikat toodikat võiks nimetada "polaarsete vastan­ nimetusele vastavalt ning kirjutas "soe". dite meetodiks". Kasutasin ka vaatlemise Eksperimentaalgrupp pidas pala "ebameel­ meetodit. divaks". Väliseid reaktsioone ei täheldanud Skaala koosnes 22 alajaotusest (vt 2. katsealustel lastel ei mina ega kliiniku skeem), mille alusel tuli hinnata teose psühholoog. emotsionaalset olemust eri aspektidest. Enne Kolmanda, märksõnaga rõõm tähis­ eksperimenti anti katsealustele järgmised tatud loo kuulamisel täheldasime esimest instruktsioonid: 1. Teil tuleb kuulata mitut korda väliseid reaktsioone. Kaks senini osa­ muusikateost. 2. Oma hinnangud kuulatava võtmatult istunud ja enda ette põrnitsenud muusika kohta kandke testilehele. 3. Ette­ tüdrukut, 16-aastane G. diagnoosiga "depres­ antud variantidest valige oma hinnangule sioon, anoreksia" ja 16-aastane E. diagnoo­ kõige lähedasem variant. 4. Teose kuulami­ siga "süvadepressioon, võimalikud psüü­ sel tuleb hinnang anda kõigis kahekümne hilised kõrvalekalded", pöörasid keset pala, 87 nukker - 3 - 2 - 1 0 1 2 3 roomus

ebahuvitav - 3 - 2 - 1 0 1 2 3 huvitav

erutatud -3 -2 - l 0 1 2 3 rahulik

lõbus -3 - 2 - l 0 1 2 3 kurb

kuri -3 - 2 - l 0 1 2 3 rahuarmastav

järsk -3 -2 - 1 0 1 2 3 sujuv

tavaline -3 -2 - l 0 1 2 3 imelik

aktiivne -3 -2 - l 0 1 2 3 passiivne

meeldiv -3 -2 - l 0 1 2 3 ebameeldiv

kindel -3 -2 - [ 0 1 2 3 ebakindel

katkematu -3 -2 - [ 0 1 2 3 katkendlik

aeglane -3 -2 - 0 1 2 3 kiire

pingeline -3 - 2 - ] 0 1 2 3 mittepingeline

mõttetu -3 -2 - ] 0 1 2 3 sisukas

õrn -3 -2 - ] 0 1 2 3 robustne

karm -3 -2 - ] 0 1 2 3 pehme

külm -3 -2 - ] 0 1 2 3 soe moduleeriv -3 -2 - 0 1 2 3 monotoonne

kerge -3 -2 - 1 0 1 2 3 raske

hea -3 -2 - [ 0 1 2 3 halb

rahutu -3 -2 - 1 0 1 2 3 rahulik

loid - 3 -2 - 0 1 2 3 reibas 2. skeem. pärast efektset ja pidulikku glissando't pea nang muusikale oli "ebakindel" ja "kat­ harfimängija poole. Sama täheldas ka osa­ kendlik". konna psühholoog. Muusikateose olemuse hindamisel oli Teose sihikindlat ja helget karakterit, märgatav oluline erinevus eksperimentaal- ja mida kontrollgrupp tajus adekvaatselt, hin­ kontrollgrupi vahel ning samuti ka subjek­ dasid katsealused kui "pigem ebahuvitavat". tiivsete hinnangute andmisel. Katsealuste On tähelepanuväärne, et helget, mažoorset grupi individuaalsetes hinnangutes eelistati muusikat, milles vaheldusid passaažid ja märksõnu "nukker", "kurb", "kuri", "järsk", pidulikud akordid väljendamaks Raimonda "ebameeldiv", "ebakindel", "katkendlik", rõõmu ja ülemeelikust, püüet saada täiskas- "robustne", "külm", "raske". Lisaks paladele, vanulikumaks ja pidulikkust sünnipäeva mille puhul selline hinnang oli adekvaatne, külaliste saabumisel, hindasid katsealused eelistati neid märksõnu ka niisugust emot­ kui "pigem kurba", "ebakindlat", "mono­ sionaalset seisundit kandvate teoste puhul toonset". nagu rõõm ja rahu. Neljanda muusikateose, märksõnaga Eksperimendi tulemuste analüüs andis rahu, hindamisel olid kahe grupi erinevused kätte suunad edasiseks uurimistööks ja suurimad. Mittekiirustavat, mõõdetud kulge­ praktilisi teadmisi harfiteraapia rakenda­ misega mažoorset muusikat, mis jäljendas miseks. rahulikult ja lõputult nirisevat vett, määratles eksperimentaalgrupp kui "pigem kurja", Harfiteraapia meetodid skaalal "järsk — sujuv" kui "pigem järsku", Käesoleva sajandi teisel poolel hakati skaalal "katkematu — katkendlik" kui "pi­ põhjalikult uurima muusika üksikute ele­ gem katkendlikku", skaalal "kindel — eba­ mentide mõju inimpsüühikale. Uuringutest kindel" kui "pigem ebakindlat". Kontroll­ ilmnes, et muusika selliste koostisosade nagu grupp nimetas pala "katkematuks" ja "kind­ rütm, tempo, meloodia ja harmoonia kõrval laks". "Hea — halva" määratlemisel andis mõjub psüühikale ka helikõrgus. Üks ja sama kontrollgrupp üksmeelselt hindeks "väga teos, esitatuna erinevates registrites, mõjub hea", eksperimentaalgrupi hinded olid aga erinevalt. Kõrged helid mõjuvad ärritavalt ja "pigem hea kui halb" või "nii hea kui halb". häirivalt, madalad aga rahustavalt (Benen- Sellist suurt erinevust viie kriteeriumi osas zon, 1981; Rash, Plomp, 1982). võib seletada katsealuse grupi emotsionaalse Nüüdisaegne harf, mille ulatus on kuus seisundiga, mille tõttu need lapsed ei kuul­ 4 nud sujuvate, allapoole suunduvate arped- ja pool oktavit (D,—g ), lubab võrdselt žode katkematut liikumist, vaid võtsid vastu kasutada nii kõrget kui ka madalat registrit. üksnes üksikutest nootidest koosnevat Tämbri-uuringud näitasid, et terav meloodiat, mis imiteerisid veetilkade lan­ tämber mõjub inimpsüühikale ärritavalt ja gemist. pehme, õrn tämber rahustavalt (Alvin, 1966; Benenzon, 1981; Slawson, 1989). Uurijad on Minu tähelepanekute kohaselt, mida täheldanud klaveri tämbri ärritavat ja keel­ kinnitas ka osakonna psühholoog, pööras E. pillide, sh harfi rahustavat toimet. pala kuulamise käigus pea esitaja poole ja G. vaatas pidevalt harfi suunas ning kolme lapse Harfiteraapiat võib läbi viia nii aktiivse näole samast grupist ilmus naeratus. kui passiivse meetodiga. Teisel kuulamisel, mis korraldati katse­ Aktiivse meetodi liigid: alusele grupile nädala pärast, olulisi erine­ 1. Süstemaatiliste harjutuste abil narri­ vusi ei täheldatud. Kuid lapsed näisid teisel mängu aluste omandamine. korral elavamad, naeratasid sagedamini, 2. Musitseerimine. plaksutasid pärast kuulamist ja isegi tänasid 3. Improviseerimine. esinejat. Muusikateraapias on improviseerimine Eksperimendi tulemused lubavad püs­ meetod, mis ei nõua spetsiaalset muusikalist titada hüpoteesi, et depressiooni seisundis ettevalmistust. See on protsess, kus ei ole lapsed ei suuda kuulatavat muusikat vastu tähtis mitte tulemus, vaid tegevus (Bruscia, võtta tervikuna. Nad märkavad üksnes me­ 1987). loodiat ja neil ei jätku tähelepanu saatefak- tuuri jälgimiseks. Nagu näitas tulemuste analüüs, ei tajunud enamik eksperimentaalgrupi lapsi Järg lk % esitatud palade mažoorseid, helgeid helis­ tikke, vaid pani tähele hoopis meloodia tonaalseid modulatsioone, mille tõttu hin­

S4 ш

щ , PERSONA GRATA MAIT MALMSTEN

Sündis 6. septembril 1972 teatridünastiasse, Trennis kuhu enne teda kirjutatud Franz, Hugo ja on palju käinud. Väga erinevates. Laskmas, Rein Malmsteni nimi. Täiesti võimalik on ka kergejõustikus, jalgpallis, võrkpallis, korv­ kuulumine Malmstenite Soome harusse, pallis, automudelismis,purjetamas, karates... ehkki mingi fakt seda ei kinnita. Igatahes Igalt poolt püsimatult kiiresti lahkudes. elanud vanavanavanaisa kuskil Soome— Praegu mängib kolm korda nädalas korvpalli Rootsi piiril ja kolinud sealt Helsingi ligi­ — koos Draamateatri ja Linnateatri kollee­ dusse. Seal kandis muudeti mingil põhjusel gidega. nime esialgne kuju Malmström Malmsteniks. Ström on rootsi keeli jogi ja sten kivi. Lavakunstikooli Vanavanaisa oli salaviinavedaja — kahtlane sai sisse esimesel katsel. Oli päris tuulepea. kuju, kes tuli eelmise vabariigi ajal perega Nüüd oskab rohkem iseendaga olla ja seest­ Narva. Seal sündisid Franz ja Hugo poolt välja vaadata — kool õpetas enese Malmsten. äratundmise tehnikat. Seda, mis puudu, aga mis ka võiks olla, selgub alles 10—20—30 Teatripisik aastat tagantjärele. jäi külge kodust. Isalt. Sest ei mäleta, et oleks Nelja aasta jooksul Draamateatris kunagi tõsiselt kellekski teiseks saada tehtust kaalukaimat nimetama ei hakka. tahtnud. Alateadlik valik langes ilmselt Ütleb, et on olnud suur õnn töötada paljude põhikooli keskel. Teatriklassi ei tahtnud — oli erinevate ja heade lavastajatega. On aru nagu mingi ebausk, kartis midagi ära saanud, et ühe või teise töö kasulikkus sõltub rikkuda. endast — sellest, kui palju oskab otsida või Ütleb, et teatridünastiast tulemine pole teda tahta. elus ei aidanud ega seganud. "Õpetaja Reet Neimar on küll meenutanud, et kui ma Iseloom... sisseastumiseksamitel oma nime ütlesin, Arvab, et see on kõige raskem küsimus. Nii paluti seda korrata — ei tea, kas ei kuuldud plussiks kui miinuseks peab liigset leplikkust. või... Neimar mäletab, et kui uuesti paluti Või tolerantsust. Mõnikord on seda vaja, öelda, olin nagu kihvatanud. See on tema mõnikord ei ole. Püüab õppida olukordi pa­ interpretatsioon, ise ma seda ei mäleta." remini hindama. See on raske, sest... Laisk on ta ka. Laisk ise mõtlemaks, miskipärast tuleb Isa Rein Malmsten tarkus alati tagantjärele. Aga teinekord on oli üks suurtest. Ses suhtes tunneb teatavat hea olla leplik. erilist kohustust, õnneks mitte segavalt. Vahel võib see leplik inimene siiski ka vihas­ "Rohkem sisemine sund või midagi sellist," tuda. Siis juhtub, et ütleb väga halvasti või ütleb. Ja loodab, et "kohustus" kuidagi ei tõstab koguni häält. Aga väljendu — ei halvasti ega hästi. rusikad tõusevad Arvab, et isa on teele kaasa andnud midagi väga harva. Ja mis puutub sõdadesse, lahin­ hoopis muud, teatri- ja töövälist: "Väärtusi, gutesse ja kaklustesse, siis on kardinaalselt mida ma tema juures väga hindasin." nende vastu. Loodab kangesti, et inimestel on Ema selleks suu ja keel antud, et asjad ära la­ töötab "Vanalinnastuudios" grimeerijana. hendada. Päris alguses oli "Estonias", siis Viljandi Sõjaväes ei ole käinud. Ei lähe ka. Ei taha "Ugalas'. Vahepeal töötas ka õpetajana, kuni minna. Isamaalise teadlikkusega on seetõttu kutsuti jälle teatrisse. keerulised lood — Koolis oli relva kätte ei võta. keskmiselt hea õpilane. Põhimõtteliselt. Ei taha, et seda teeksid ka Enne Tallinna kolimist lemmikaineid ei teised. Ei usu, et hakkaks kunagi idee nimel olnud. Tallinna 13. keskkoolis sattus klassi­ maailma parandama. Ikka ennast tuleb pa­ juhatajaks füüsikaõpetaja David Rebane — randada. vinge isiksus, tänu kellele hakkas füüsika Kodus vastu huvi tundma. Kui oli kodus haige, lahendas ajaviiteks füüsikaülesandeid. oskaks küll kõike teha, aga enda kättevõt­ misega on nagu on. Teinekord, kui midagi väga kaua "paigast ära" olnud, tuleb trots peale. Siis teeb kõik kiiresti valmis. Mehelikud nõrkused, Mait Malmsten mais 1997. nagu näiteks söögitegemine, käivad ka peäl. Harri Rospu fotod Seljankat meeldib vahel väga teha. Söögite- 91 PERSONA GRATA MAIT MALMSTEN

gemise pisik on samuti isalt, kes oli mereväes neli aastat kokk ja oskas geniaalselt süüa teha. Teatris käib. Nii palju, kui jõuab. Saalis istudes puudu­ tavad kõige rohkem ikka need ürgsed tunded — armastus, elutahe ja lähedased inimesed. "Kui hakkad armastama inimest laval, muutub ta lähedaseks ja tema saatus saab oluliseks." Laval vist ei oska kohe õiges suunas mõelda. Kui "tükk" on juba mõni aeg repertuaaris olnud, avastab ühel hetkel jälle — näe, millele pole üldse mõelnud. Rollid tulevad "ikka raskelt" — "ei oska" ja "ei saa" on kogu aeg. Maailm Malmsteni ümber on ühtaegu ilus ja prob­ lemaatiline. Ükskord ootas Tartus bussi. Peatus oli täpselt surnuaia peavärava vastas. Värava kohale oli kirjutatud: "Tulge tagasi, Issanda lapsed." Värava taga käis matusetalitus. "Vaatasin ja mõtlesin selle lause üle, et mida see tähendab ja kes meid kutsub ja kuhu... Ja et kust siis tullakse ja kuhu minnakse. Järsku hakkas kaugelt kostma huilgamist. Kui lähemale jõudis, nägin: kiirabi. Keeras surnuaia peaväravast sisse ja kadus suure sireeniga sinnasamasse matuste keskele. Kummaline, ühekorraga nagu kahtepidi kutsumine: üks seal väraval ja kedagi läks kiirabi teistpidi päästma, ellu kutsuma. Vapustav elamus — vaadata, aga arvab, et... see on omaette just sel hetkel, kui mõtlesin nendesamade teema. Ikkagi — läheks jälle. "V.E.R.I." on asjade üle." tore seltskond, seriaaliga kaasnevat kuulsust — ei heas ega halvas mõttes — ei karda. Õnn Imago on see, kui on alles lootus. Õnnetus on, kui on asi, millest ei maksa väga kinni hoida. lootust ei ole. Selle loomise nimel vaeva ei näe, aga — eks Inimesi imago juurde kuulu kõik, mis inimesega ei lahterda. Väga keeruline tegevus. Ohtlik kaasas käib: käitumine ja arusaamad ja jutud. ka. Mis "tüüp" ise on, ei tea. Tuttavaks saab Aeg liigub, inimene areneb, imago muutub. kergesti, toime tuleb peaaegu kõigiga, aga Kahtlane oleks seda "kangesti looma kip­ sõbruneb väga raskelt. "Mui pole elu sees puda". On nagu on. Aga juuksed lõikas eriti sõpru olnud," ütleb. "On suur õnn, kui maha, sest oli neist tüdinenud. sul on sõber. Juhtub harva, et ühes ajahetkes Lähedane inimene... ja ruumis saavad kokku kaks inimest. Seda Praegusel hetkel kindlasti ema ja vanaisa. on ilus näha ja teada, kui kellelgi on sõber." Kellega kahjuks oma küllalt kiire elurütmi Lavapartner juures väga tihti kokku ei saa, aga kelle ole­ ei pea ilmtingimata sümpaatne olema. masolu tajub teravalt. See aitab. Elusuhted jäävad kulisside taha, laval on Üks lugu juhtus päriselt, aga on nagu kuskilt teine reaalsus ja teised reeglid. Partnereid, luuletusest või romaanist. kellega ainult mängikski... On. Aga see on "Ema ja tütar kõndisid tänaval. Tütar käis saladus. kõndimise suunas seljaga ja hoidis ema käest Kokkupuude televisiooniga kinni, ema kõndis õtse. Ja tütar siis uhkustas "Wikmani poiste" kaudu oli kogemus. ema ees: "Näe, ma ei vaata üldse taha." Ema Kindlasti hea. Tulemusega rahul ei olnud. ütles: "Vastupidi, taha sa just vaatad, aga ette Ennast suudab tagantjärele küll üha rohkem sa ei näe." Ütles nii muuseas, aga minu jaoks 92 PERSONA GRATA MAIT MALMSTEN

omandas see korraga tohutu tähenduse: ette näe põhjust olla seltskonnas, kui meel on ei näe." kurb. Keep smiling'uga on nii, et kui seda ikka Tuleviku peale mõtleb, ei tule, siis ei tule. aga ei kujuta hästi ette, mis temast kümne- Tähtkujult neitsi. t-! . ,,i kahekümne aasta pärast saada võiks. Koik Märksõnale "pedant" reageerib naerdes: ümberringi muutub hirmsa kiiruga, kuidagi "Sooviks enda ümber täpsust näha küll!" pidetä on see ümbrus ja elu. Isegi jõhker. Kui peeglisse vaatab, siis vaatab vastu mingi Jään nagu hambutuks tuleviku üle mõtle­ kujutelm endast. Ega hästi ei tahagi vaadata, mise ees.' sest näeb seal tihtipeale seda, mida näha ei Usub küll kindlasti, et saab oma elu ja asja­ taha. dega hakkama. Mingisugune ulm on ka Asjad loodud, aga ei kujuta veel ette, kuidas sinnani on elus väga vähe tähtsad. Kui ühel päeval jõuda. Või mida see tähendab. koju tulles oleks vnras käinud, kõik ära Usub, viinud, siis vist kurb küll ei oleks. Võib-olla et kui kindlasti tahta, et mõni asi läheks nii natuke, korraks, et asjad oleks võinud ju ikka või naa, siis nii läheb ka. Tuleb lihtsalt juhu­ olla... sele valmis olla. Kolm aastat tagasi vedas kasti viski peale kihla, et neljakümneselt on tal bassein. Sin­ Und näeb nani on veel aega. sageli. Uni on rahutuks muutunud. Mis une viib, ei tea. Eks närvilisus. Aga mis närvi­ Teater .. lisuse põhjustab, jälle ei tea. Seda on raske on ikkagi teine kodu. On palju päevi, mil analüüsida. Muidu analüüsib ennast päris tuleb sinna hommikul pool üksteist ja lahkub palju. Teinekord on see isegi koormaks. õhtul pärast kümmet. Praegu vähemalt see On veel meeldib, okserefleksi ei teki. Natuke pigem rõõmsameelne, aega läheb puhvetis mööda, aga viimasel ajal aga ka kurbusehetki pole vähe. Pooleks. meeldib üha rohkem oma garderoobis istuda. Avalikkuse ees siiski pigem päiksepoiss — ei GERDA KORDEMETS

93 1 iv J jfijkw 11 >V—oK •IM kinI 1 V—o' ; THEATRE. MUSIC. CINEMA. 1997 -J ESTONIAN CULTURAL MAGAZINE. PUBLISHED MONTHLY BY "PERIOODIKA". EDITOR-IN-CHIEF: JÜRI ÄÄRMA. THEATRE EDITORS: MARGOT VISNAP, KADI HERKÜL. MUSIC EDITORS: SAALE SIITAN, TIINA ÕUN. CINEMA EDITORS: SULEV TEINEMAA, JAAN RUUS. ART DIRECTOR: MAI EINER. NARVA MNT. 5, PK 3200, TALLINN EE0090, ESTONIA

THEATRE the situation went out of the control of the Soviet powers, the quartet played more than an hour, and GERDA KORDEMETS. "But If.." (20) standing ovations as well as audience's demands The article treats with Max Frisch's play "Don Juan for encores were unprecedented. or Löve for Geometry" which was performed in Valter Ojakäär analyses the importance of the May 1997 in Rakvere Theatre (staged by Ain sensational festival of 1967 for the development of Prosa). The author reproaches the production for Estonian jazz music, and casts a look at the being too much occupied with the form, and previous history of Tallinn jazz festivals which drawing away from Frisch's intellectuality. Gerda made it possible for Tallinn to become the jazz Kordemets considers Üllar Saaremäe in the title capital of Soviet Union. role and Karin Tammaru as Miranda the most important roles of the production. VIRGE JOAMETS. Europe. Music. Higher MEELIS KAPSTAS. When Cruelty Is Beautiful or Education (40) Who's Afraid of Samuel Beckett (35) The French Music Festival organized in Tallinn in The critic analyses the production of Philip Ridley's April was a festal conclusion of "Phare TEMPUS", "The Fastest Clock In The Universe", staged in the European Union's project of aid and Estonian Drama Theatre by young director collaboration lasted three years. Estonian Academy Hendrik Toompere. Although it is not a direct hit of Music took part in this project. Its partners have the critic finds that it is one of the most interesting been Conservatoire National Superieur de Musique de stagings of this season in Estonian Drama Theatre Lyon and Musikhochschule Köln. The Lyon (especially the work of actors), letting to close one's conservatoire has supplied the EAM with eyes to its failings. publications and CDs or French music, and gave a possibility to several Estonian musicians to study MARINA DMITRJEVSKAJA. "There Are A Lot in Lyon. Musikhochschule Köln helped to develop of Songs Created About Volga" (67) the studio for electronic music in the EAM. During In her article Marina Dmitrjevskaja, the editor-in- the festival Virge Joamets spoke with Gilbert Amy, chief at Theatre Magazine in Sankt Petersburg, outstanding composer, conductor and the rector of analyses one of the most interesting productions of the Lyon conservatoire; Michel Becquet, the last season in Sankt Petersburg — "The Song internationally famous trumpeter; as well as Roger About Volga", the production by Georgian director Muraro, celebrated interpreter of Messiaen's music; Rezo Gabriadze, born by the use of the means of and she asked them what do they think about our a puppet theatre. Rezo Gabriadze's epic picture has efforts in the field of contemporary music. On the no clear plot. The theme of it is one of the most Estonian side here are spealcing Mari Vihmand, gruesome battles in the 20th century — the young composer already recognized Stalingrad battle — and the main characters are internationally and studying now in Lyon; Rauno two horses loving each other. Remme from the studio for electronic music; Reet MARGOT VISNAE The Theatre in the Draught Nikkel, the directress of the library of the EAM; of the Press (80) and docent Marje Lohuaru, the leader of the The critic reflects on the changed relations between project, the prorector for foreign relations of the the press and the theatre in Estonia. Although there is being written more about theatre and its creators more than before, it has become more occasional VAIKE SARV. Setu Lament Weddings (55) and superficial. The object of research of the ethnomusicologist Vaike Sarv is the folklore of the Setus, the ethnic PERSONA GRATA. MAIT MALMSTEN (91) group living in South-Eastern Estonia. Estonian Mait Malmsten graduated from Higher Theatre Encyclopaedia says: "Setus are the descendants of School (Estonian Academy of Music) in 1994, and Estonian population remained into the possession from this time on he is the actor of Estonian Drama of Pihkva in the 13th century, later merged with the Theatre. There he has had the opportunities to play refugees from South-Eastern Estonia. Long-lasting in Tony Kushner's play "Angels in America" as Russian influence, and also orthodoxy, has brought well as in "Illusion" by Pierre Corneille. Mait a lot of Russianism into the language and national Malmsten is the actor with a special fate because culture of Setus. By reason of former isolation the he descends from the theatre dynasty — his Setu national culture has preserved ancient grandfather, granduncle and father were actors too. elements characteristically Estonian, especially MUSIC South-Estonian." Setu national costumes, folk songs and ancient traditions have been preserved VALTER OJAKÄÄR. Tallinn 1967 — Jazzkaar up to now. Traditional Setu weddings were 1997 (12) celebrated up to 1950ies. These were lament In 1967 a legendary and scandalous jazz festival weddings where a great number of laments were took place in Tallinn. The powers of that time did performed for relatives and neighbours. The not want to give a permission to Charles Lloyd lamenter was mainly the bride herself. Vaike Sarv's Quartet to perform at the festival. The quartet was profound study makes a survey on the collection allowed to play ten minutes only because the of these folk songs and describes the traditions of international press threatened to make a row. Still, Setu lament weddings. 94 PRIIT KUUSK. Top Events of the Music World: KRISTIINA DAVIDJANTS. As A House Is Made The Season 1996/1997 (73) of Blocks... (46) The review of the most important events in The article analyses two films completed at the world of music during the last season: "Tallinna Kinostuudio" in 1952 — "Tartu State jubilees, losses, festivals, movements of conductors University" (directed by Nikolai Dolinski), and etc. "Kreenholm Reborn" (directed by Aleksander Mandrõkin). These two films represent excellent TATJANA LEPNURM. On Harp Therapy (83) examples of Stalinist documentary. The author of Healing with music has a history of thousands of the article, Kristiina Davidjants (b 1974) has her years. One of the most common methods of early first year at the department of culture of Pedagogic music therapy — the harp therapy — is almost University on the speciality of film and video. Her unknown to contemporary man. According to our tutor has been the film historian Veste Paas. information Tatjana Lepnurm is the only researcher ANDRES HEINAPUU. About Sliding, Not About and user of the harp therapy in Eastern Europe. Russians (51) Her previous articles in "Theatre. Music. Cinema" (published in March and April) concentrated on the In a short review three documental films are under development of the harp as an instrument. The the consideration. present article introduces the groundwork and "Catching A Miracle" by Hans Roosipuu and Enn starting points for harp therapy, and an experiment Säde ("Faama Film" and "Eesti Telefilm", 1996) is for studying the effect of live harp music organized about ski-stars Kristina and Katrin Šmigun and by the author. their parents — father Anatoli and mother Rutt who also had success in skiing once. "The Caesarean" by Mati Põldre ("Eesti Telefilm", CINEMA 1996) deals with the birth of Republic of Estonia in August of 1991, in the clays of putsch, JANNO PÕLDMA answers (3) associating it with the story of a young couple Janno Põldma (b 1950), photographer, script-writer marrying at the same time. and director of Estonian animated film calls "The Protocol" by Valentin Kuik ("Eesti Telefilm", himself a "film-maker". He also has written books 1996) records a day from the life of Irina Koroljova, for youth and plays. Põldma is a self-taught film­ the flutist working in the orchestra of the Armed maker who went to work as a cameraman of Forces. animated cartoon after the service in Soviet Army. All these films are linked together by the fact that He has been influenced by the artist Heinz Valk. they are more or less concentrated on the problems Põldma considers close connections between the of Estonian Russian-speaking population, a local Estonian fine arts and animated cartoon a great minority formed as a result of Soviet occupation. virtue of the last. Põldma is disturbed by the The critic's opinion is that unfortunately these films valuation of violence in cinema as well as in ("The Protocol" least of all) lightly slip over the society. important problems, they drag on and do not JOSE ARROYO. Kiss Kiss Bang Bang (25) concentrate on a certain problem, but try to speak The article translated from the magazine "Sight about many things at the same time. Most of all the and Sound" (March 1997) analyses "William critic valuates "The Protocol". Shakespeare's Romeo & Juliet" (1996), a second "CHAPLIN" DEAD (81) film of the director Baz Luhrmann (b 1962). Swedish film magazine "Chaplin", published from GEOFFREY MACNAB. Looking for Richard 1959 to 1997, which belonged to the most (31) interesting European magazines, ceased to exist by Another article translated from "Sight and Sound" economical reasons. In the discussion translated (February 1997) also deals with Shakespeare's play from the very last issue (April 1997) the closing is adapted for cinema — "Looking for Richard" commented by the former editor-in-chief Mikaela (1996), the work by Al Pacino (b 1940). Its literary Kindblom and film producer and historian Bengt basis is the historical drama "Richard III". Forslund.

TOIMETUSE KOLLEEGIUM: HEA LUGEJA! Toimetuses on veel odazmlt saada selle ja möödunudki aastate üksikeksemplare. Ars lõnga, vita JAAK ALLIK brevis est. AVO HIRVESOO ARVO IHO NB! Praakeksemplarid vahetatakse trükikoja tehnilise TÕNU KALJUSTE kontrolli osakonnas — Pärnu mnt 67-a (trükikoja ARNE MIKK poolne sissekäik), tel 68 14 11. MARK SOOSAAR PRIIT PEDAJAS AJAKIRJA "TEATER. MUUSIKA. KINO" LINNAR PRIIMÄGI PIDEVATE MÜÜGIKOHTADE LOETELU ÜLO VILIMAA TALLINNAS: • AS "Plusspunkt" kioskid Tõnismäel ja Vabaduse väljakul. • AS "Rinder" kioskid Kuninga t 2 ja Suur-Karja t 18. • Ajakirjanduslevi kiosk Postimaja juures. • Kauplus "Rahva Raamat", Pärnu mnt 10. TARTUS: • Postimehe Raamatuäri, Raekoja plats 16 ja Ülikooli Raamatupood, Ülikooli t 11.

Toimetus: EE0090 Tallinn, pk 3200, Narva mnt 5. Kirjastus "Perioodika", EE0001 Tallinn, Pärnu mnt 8. Trükkida antud 25. 06. 1997. Formaat 70X100/16. Ofsetpaber nr 1. Ofsettrükk. Trükipoognaid 6,0. Ting- trükipoognaid 7,6. Arvestuspoognaid 14,1. Tellimuse nr 2296. "Printall", EE0090 Tallinn, Pärnu mnt 67-a. 95 Algus lk 83 HARFITERAAPIA

muusika kuulamine

kujutlusrännak aktiivsuse mobiliseerimine

joonistamine liikumine jm loominguline tegevus

3. skeem.

Kuna aktiivne meetod on jõukohane B. П. Э ф р о и м с о н, Генетика этики и эстетики. vähestele, saab seda kasutada harva. СПБ, 1995. J. Alvin, Music Tlierapy. London, 1966. Harfiteraapia põhiline ravimoodus on R.O. Benenzon, Music Therapy Manual. Spring­ passiivne meetod, selle all mõeldakse muu­ field, 1981. F Ь sika kuulamist ravi eesmärgil (Alvin, 1966; C. В r e 1 e t - R u e f f, Les Medicines sacrees. Paris, Priestly, 1975). Harfiteraapiat võib läbi viia nii 1991. K. E. В r u s с i a, Improvisational Models of Music individuaalselt kui ka grupis. Ülaloleval Therapy. Springfield, 1987. skeemil on ära toodud harfiteraapia kasu­ Eesti entsüklopeedia VI kd. Tallinn, 1992. tamise võimalused. E. Т. Gaston, Music in Therapy. New York, Lon­ Harfiteraapia on paindlik loominguline don, 1968. A. J а с o b s, The Penguin Dictionary of Music. Lon­ protsess, kus muusika ei ole eesmärk oma­ don, 1991. ette, vaid vahend kliendi aitamiseks. Harfite- P. K e n e а 1 y, A. M o n s e f, Music and IQ tests. raapias toimub suhtlemine terapeudi ja en­ "The Psychologist" 1994, nr 7. dassesulgunud kliendiga vahel mitteverbaal­ С. M с P h e e, The "absolute" music of Bali. Modern Music, 1935. sel tasandil, mis oluliselt lihtsustab tööd A. P. M e r r i a m, The Anthropology of Music. lastega ja inimestega, kes ei oska oma emot­ Northwestern University Press, 1964. sioone sõnastada. L. B. Meyer, Emotion and Meaning in Music. Chicago, 1956. A. P e h k, Muusade kunst aitab elada. Tallinn, Käesolev artikkel on kirjutatud ees­ 1996. märgiga tutvustada harfiteraapia aluseid ja M. P r i e s 11 e у, Music Therapy in Action. London, lähtepunkte. Kuna harfiteraapiaga tegelejaid 1975. on maailmas väga vähe, on see valdkond R. A. R a s с h, R. P 1 o m p, The Perception of Musical Tones. The Psychology of Music. London, 1982. praktiliselt uurimata ning tehtud katsetusi H. S e e g e r, Musiklexikon. Leipzig, 1966. võiks nimetada alles eeltööks. VV. S 1 a w s o n, Sound Structure and Musical Struc­ ture: The Role of Sound Color. Structure and Percep­ tion of Electroacoustic Sound. Amsterdam, 1989. Tõlkinud SAALE SIITAN J. A. S 1 o b o d a, The Musical Mind. Cognitive Psychology of Music. Oxford, 1985. С S t o u g h, В. К e г k i n, Т. В a t e s, G. M a n a - KIRJANDUS g a n, Music and IQ tests. "The Psychologist" 1994, В. И. Г а л у н о в, В. X. M а н с р о в, Вопросы при­ nr 7. менения метода семантического дифференциала при L. L. Thurston e, A law of comparative judgement. исследовании восприятия речи. Санкт Петербург. Psychol. Rev. 1927. В. Г. Д у л о в а, Искусство игры на арфе. Москва, L. L. T h u r s t o n e, Psychophysical analysis. 1975. Am. J. Psychol. 1927. А. Мснсгстти, Музыка души. Санкт Петербург, 1992. Музыкальный энциклопедический словарь, гл. ред. К. В. Келдыш. Москва, 1991. Э. Т э й л о р, Первобытная култура. М., 1939. Т. Л. Ф с д о р о в а, Методика семантического диф­ ференциала при исследовании восприятия речи. СПБ. Я. Хаммсршлаг, Если бы Бах вел дневник. Будапешт, 1965. 96 к ;4**i*?#

a-jfti 'TS .н . -irt Vii _, .* ' ';,*•;••. •.,•£,

Tauno Kangro skulptuur Tatjana Lepnurmele (1997) Harri Rospufoto reorer-muusiko-kino

m- *•-

ii

Charles Lloyd kolmkümmend aastat hiljem. Vt lk 12 "Tallinn 1967 — Jazzkaar 1997" Harri Rospu foto

78224