Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit VIRU GEOPARGI ARENGUKAVA

Oktoober 2019

0 Sisukord 3.6 GEOPARGI ORGANISATSIOON...... 20 3.7 TURUNDUS ...... 22 3.8 TEGEVUSTE JA INVESTEERINGUTE KAVA ...... 23 SISUKORD...... 1 LISAD ...... 26

SISSEJUHATUS JA LÄHTEKOHAD ...... 2 LISA 1. ARENGUKAVA KOOSTAMISEL OSALENUD ISIKUD JA ORGANISATSIOONID 1 VIRU GEOPARGI ALA ÜLEVAADE ...... 3 ...... 26 LISA 2. ÜLEVAADE INTERVJUUDEST TEISTE GEOPARKIDE ESINDAJATEGA ...... 27 1.1 PAIKNEMINE JA RAHVASTIK ...... 3 LISA 3. ÜLEVAADE OMAVALITSUSTE TAGASISIDE GEOPARGI LOOMISE IDEELE . 29 1.2 GEOLOOGILINE TAUST JA OLULISEMAD GEOTOOBID ...... 4

1.2.1 Geostruktuurne taust ja Virumaa rändkivide maana .... 4 1.2.2 Põhja Eesti pankranniku klindiastangud, kanjonorud, joad/joastikud ning aluspõhja paljandid ...... 5 1.2.3 Karst ja allikad...... 7 1.2.4 Sood, liustikutekkelised pinnavormid ja pärastjääaegsed luidestikud ...... 8 1.3 PÕLEVKIVI JA TÖÖSTUSPÄRAND ...... 11 1.4 TURISM ...... 12 1.5 LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUS ...... 13 2 VIRU GEOPARGI LOOMISE EELDUSED ...... 14

2.1 GEOPARKIDE TEGEVUS ...... 14 2.2 NÕUDED EUROOPA GEOPARKIDE VÕRGUSTIKUGA LIITUMISEKS ...... 15 2.3 SEOSED PLANEERINGUTE JT ARENGUDOKUMENTIDEGA ...... 16 3 VIRU GEOPARGI STRATEEGIA...... 17

3.1 VISIOON 2030 ...... 17 3.2 MISSIOON ...... 17 3.3 EESMÄRGID ...... 17 3.4 EESMÄRKIDE MÕÕTMINE ...... 18 3.5 GEOPARGI TEENUSED ...... 18

1 Sissejuhatus ja lähtekohad Viimase kaevandamisest energiatootmiseks on tekkinud eriilmelised tehismaastikud, mis võimaldavad tutvuda maa Geopark on kohaliku kogukonna initsiatiivil loodus- ja geoloogilise ehitusega. Samuti on Virumaal rohkesti pärandkultuuri pärandkultuuri poolest rikkas piirkonnas loodud ettevõtmine, mille objekte. Seega on piirkond igati sobiv geopargi loomiseks. peamiseks eesmärgiks on kohalikule kogukonnale majandusliku tulu teenimise võimaluste loomine geoturismi toodete ja teenuste Geopargi loomise ideed on Virumaal tutvustatud enam kui aasta pakkumise kaudu. Geopargi eesmärgid on laiemas mõistes on pargi tagasi. Toona oli eestvedajaks Eesti Geoloogiateenistus. Peale piirkonda jäävate geoloogiliste loodusmälestiste, pärandkultuuri mitmeid nõupidamisi otsustas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit objektide ja eluslooduse säilitamine ning eksponeerimine algatada Viru Geopargi arengukava koostamise, et selgitada välja geoturismi ja loodushariduse arendamiseks. geopargi loomise võimalused. Geopargi partneriteks ja kasusaajateks on kohalik kogukond ning Viru Geopargi arengukava eesmärk on määratleda geopargi ala ja piirkonna turismiorganisatsioonid: turismiettevõtjad, majutus- ja roll, sh teenused, selgitada välja olulisemad geotoobid, leppida toitlustusteenuste pakkujad, külastuskohad, haridusasutused, kokku geopargi organisatsioon ning koostada tegevuskava geopargi suveniiride valmistajad, põllumajandustootjad jne. loomiseks ja arendamiseks, sh liitumiseks Euroopa Geoparkide Võrgustikuga. Eristatakse kahte geoparkide taset: rahvuslik ja UNESCO poolt tunnustatud. Reeglina on rahvuslikud geopargid esimeseks etapiks, Arengukava koostamiseks moodustati juhtrühm, viidi läbi et ühineda UNESCO egiidi all toimivasse geoparkide võrgustikku: intervjuud lähivälismaal tegutsevate geoparkide esindajatega, korraldati arenguseminar geopargi eesmärkide ja rolli välja 1) European Geoparks Network – Euroopa riigid (praegu selgitamiseks ning kohtuti geopargi piirkonda jäävate omavalitsuste kuulub sinna 73 geoparki); esindajatega. Arengukava koostamine vältas perioodil märts– 2) Global Geoparks Network – kõik riigid (praegu kuulub sinna september 2019. 140 geoparki). Viru Geopargi arengukava koosneb kolmest osast ja lisadest. UNESCO võrgustikku kuuluvad geopargid peavad tagama Esimene osa on kirjeldav – selles antakse ülevaade geopargi alast, geoloogiliste loodusmälestiste säilimise tulevastele põlvedele, sh asend, rahvastik, majanduskeskkond, loodusressursid ja turism. jagama teavet Maa geoloogilise arengu kohta ja soosima piirkonna Teine osa keskendub geopargi rollile – täpsemalt kirjeldatakse jätkusuutlikku arengut. Geopargi staatus aga ei lisa täiendavaid geoparkide tegevust, nõuneid UNESCO tunnustuse saamiseks ja looduskaitselisi piiranguid. määratletakse Viru Geopargi roll. Kolmas osa on strateegia, milles Ida-Virumaa on piirkond Eestis, kus geoloogiline rikkus avaneb kirjeldatakse geopargi visiooni, eesmärke ja tegevusi nende kõige enam. Piirkonda iseloomustab Balti klint, sinisavi ja põlevkivi. saavutamiseks. Dokumendile on lisatud ülevaade koostamise protsessis osalenutest ja läbi viidud intervjuudest.

2 1 Viru Geopargi ala ülevaade Narva linn 57842

Kohtla-Järve linn 34834 1.1 Paiknemine ja rahvastik Sillamäe linn 13140 Planeeritav Viru Geopark hõlmab tervikuna Ida-Virumaad ja Viru- Nigula valda Lääne-Virumaal (vt Joonis 1). Piirkond asub Eesti Jõhvi 11491 kirdeosas Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Lüganuse 8736 Viru-Nigula 5923

Alutaguse 4811

Toila 4800

Narva-Jõesuu linn 4735

0 10000 20000 30000 40000 50000 60000 70000

Joonis 2. Viru Geopargi piirkonna omavalitsuste elanike arv 2019 (allikas: Rahvastikuregister)

Üheks suurimaks väljakutseks on elanikkonna vähenemine ja vananemine. Kümne aastaga on elanike arv kahanenud 171 646-lt inimeselt 146 312-ni, s.o veidi enam kui 25 tuhande võrra. Eesti võrdluses on tegemist keskmisest kiirema vähenemistempoga. Statistikaameti prognoosi kohaselt võib aastaks 2030 nende tendentside jätkudes väheneda elanikkonna arv 125–120 Joonis 1. Viru Geopargi paiknemine tuhandeni. See tooks kaasa hulgaliselt mitmesuguseid sotsiaalseid probleeme.

Piirkonna elanikkond paikneb ebaühtlaselt, olles koondunud Ida-Virumaal asub peale 2017. a haldusreformi 8 omavalitsust: suurematesse asustusüksustesse põhjaosas (vt ka Joonis 1). Peipsi Alutaguse, Jõhvi, Lüganuse ja Toila vallad ning Kohtla-Järve, Narva, põhjarannik on seevastu väga hõreda asustustihedusega. Narva-Jõesuu ja Sillamäe linnad. Piirkonna elanike arv oli Rahvastikuregistri 2019. a andmetel 146 tuhat inimest (vt Joonis 2).

3 Suuremateks tõmbekeskusteks on Narva, Jõhvi ja Kohtla-Järve (paeplatoo) klindist lõuna pool ning kaugemale lõunasse jääv linnad. Alutaguse madalik2. Piirkonda iseloomustab lisaks suur venekeelse elanikkonna osakaal (enam kui 80%). 1.2.1 Geostruktuurne taust ja Virumaa rändkivide maana Virumaa geoloogilise ehituse põhijooned määrab tema paiknemine 1.2 Geoloogiline taust ja olulisemad geotoobid1 hiiglasliku mandripangase ꟷ Ida-Euroopa kraatoni ꟷ keskel, kus Eesti olulisemate maavarade põlevkivi ja fosforiidi levikukeskmed Svekofenni kurrutuse tulemusena tekkis Paleoproterosoikumis asuvad Virumaal. Ligi sajand kestnud põlevkivi kaevandamise ja (1.93–1.8 miljardit aastat tagasi) suurem osa tänapäeva selle kasutusjäägi terrikoonikutesse ladustamise tulemusel on Baltoskandia kristalse aluskorra moonde- ja magmakivimitest (Kirs Virumaa idaosa maastikupilt täienenud lainelise pinnamoega et al., 2009). Virumaa jäiga kristalse aluskorra moodustavad rekultiveeritud karjäärialade ning püramiididena taevasse kerkivate enamjaolt saarkaarelistes moondeprotsessides tekkinud gneisid, tuhamägedega. See on loonud paljudele eestimaalastele mis ümbritsevad üksikuid väiksemaid magmakivimite kehi. ettekujutuse, et lisaks tööstusreostuse laialdasele levikule Erinevalt Soomest, kus aluskord avaneb lausa maapinnal, on see prevaleerib siin tehismaastik. Ometi on Virumaa geoloogilise Eestis kõikjal mattunud enam kui miljard aastat noorema (u 547– ehituse iseärasuste tõttu oma kauni pankranniku, klindilahtede, 388 Ma) settekivimite lasundi ꟷ platvormse pealiskorra alla kitsaste kanjonorgude, paekaldast jugadena laskuvate ojade ja (Meidla, 2017; Põldvere, 2014). Virumaa jääb seega kahe suure rändrahnuhiidudega üks Eestimaa maalilisema loodusega piirkondi. struktuuri, settekivimitega kaetud Ida-Euroopa platvormi ja Soomet Paleosoiliste settekivimite hea paljanduvus, harukordne säilivus hõlmava Balti kilbi üleminekualale (vt Joonis 3). Alates Soome lahe ning fossiilirohkus on kahe viimase sajandi kestel Virumaale voogudesse jäävast kilbi-platvormi piirist kattub nõrgalt (10–20´) meelitanud ka paljusid nimekaid geolooge-teadlasi üle kogu lõunasse laskuv aluskorra pealispind järkjärgult pakseneva maailma. settekivimite kompleksiga. Geoloogilises lähiminevikus aset leidnud protsesside (jõgede erosioon, mandriliustike tegevus) tulemusena saab Virumaa 2 Piir on maastikukaartidel selge, aga eristamise printsiip pole selgelt paigas. planeeritava geopargi alal maastikuliselt eristada nelja selget Geograafid tuginevad eristamisel liustikjää kulutavale tegevusele ning hilisemale piirkonda ꟷ Balti klint, klindiesine (-alune) tasandik, Viru lavamaa piirkonna geoloogilisele arengule – ennekõike soostumisele. Arengulooliselt oli Alutaguse madalik kunagi suure hilisjääaegse jääpaisjärve põhi, mis on hiljem soostunud, aga hilisemad protsessid (sh neotektooniline kerge) on piiri asendit ilmselt ka mõjutanud. Kaartidel on piir tugevasti looklev ja aluspõhjageoloogilises andmestikus puuduvad mistahes pidepunktid selle geoloogilisele kaardile 1 Peatüki on koostanud Tõnu Meidla ja Igor Tuuling (Tartu Ülikool). kandmiseks.

4 Aluskorra avamuse lähedus on teinud Eestist uhkete rändrahnude maa. Liustike poolt Lõuna-Soomest siia kantud magma- ja moondekivimite rahnud, mis meil avanevate settekivimite foonil selgelt eristuvad, rikastavad oluliselt Eesti maastikupilti. Iseäranis arvukalt esineb neid vahetult Soome lahe lõunakaldale jääval klindiesisel tasandikul ja Viru lavamaal. Suurte, märkimist väärivate rändrahnude arv planeeritava Virumaa geopargi piirides ulatub üle viiekümne (Miidel ja Raukas, 2003, 2004a, b, 2005; vt Joonis 4). Neid esineb rikkalikult Kunda ja Viru-Nigula ümbruses, kust on teada kolm hiidmõõtu (läbimõõt üle 25 m) rahnu (Ehalkivi, Tagaküla suurkivi ja Ellukivi; Joonisel 2: rändrahnud 1–3) ja Balti klindi ümbruses Aseri-Saka lõigul, kus hiiu mõõdu saavutavad Varja hiidrahn ja üks Moldova kaksikutest (Joonis 2: 16, 19). Ehkki Sakast ida pool esineb Meriküla ja Narva-Jõesuu vahel suuri rändrahne arvukalt, on siit teada vaid üks hiidrahn, Toila oru pargis asuv Oru pargikivi (Joonis 2: 27). Viru paeplatoost lõunasse jäävalt ulatuslike soomassiivide ning liivikuliste metsa-aladega kaetud Alutaguse madalikult leiame väheste suuremõõtmeliste rändrahnude seast vaid ühe hiiu ꟷ Sirtsi hiidrahnu (Joonis 2: 41). Joonis 3. Tulevase Ida-Viru geopargi asend olulisemate geoloogiliste megastruktuuride suhtes.

1.2.2 Põhja Eesti pankranniku klindiastangud, kanjonorud, joad/joastikud ning aluspõhja paljandid Kristalset aluskorda, mis tulevase geopargi loodenurgas Kunda ümbruses jääb u 140 m ja kagusopis Vasknarva lähedal u 300 m merepinnast allapoole (Puura and Vaher, 1997), katavad Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Kesk-Devoni Narva lademe settekivimid, mille kogupaksus Vasknarva ümbruses ulatub üle 320

5 meetri (vt Tabel 1). Balti kilbi nõlvale moodustub kristalse alukorra lasumusrikkeid – segipaisatud kivimkihtidest ümbritsetud väikesi pealispinna kallakust järgiv nõrgalt (10–20´) lõunasse kallutatud kurdstruktuure. kihtidega settekivimite kompleks, nn Balti homoklinaal (Joonis 1). Homoklinaalne lasumus on olnud üheks eelduseks, et viimase 25 miljoni aasta vältel on Balti kilbi lõunanõlvale siin voolanud jõgede Tabel 1. Tulevase Viru Geopargi piires levivad/avanevad ning geoloogilisel kaardil toodud aluspõhjakivimid, nende maksimaalne paksus selles piirkonnas, paljandite esinemine ja erosiooni tulemusel tekkinud kuesta-tüüpi (vahelduvatest stratigraafiline indeks platoodest ja astangutest koosnev) reljeef. Viimase osaks on ka Soome lahe nõgu ning selle lõunakallast palistav Balti klint ehk Põhja Eesti pankrannik (Tuuling and Flodén, 2016; Joonis 1–2) koos klindi ette jääva purdkivimite avamuse (klindiesise tasandiku) ja sellest lõunasse jääva Viru paeplatooga. Suuremate jõgede suudmealadel kujunenud klindilahtedes ja seal, kus klindiastang rannikust eemaldub, on Kvaternaari setete alla mattunud klint enamasti mandriliustike poolt tasandatud ja paiguti raskesti märgatav. Hingematvalt kauneid vaateid Soome lahele pakuvad aga klindilõigud, kus kohati enam kui 50 m üle merepinna kõrguv astang Viru paeplatoolt järsakuna rannikule laskub. Sellised võimsaid Põhja-Eesti pankranniku lõike leidub üksnes Ida-Virumaal. Neist läänepoolseimat, Kalvi klindisaart e. Reeskallast palistab Kalvi- Aseri pank (Joonisel 2: pank 1). Idasuunas järgneb sellele Põhja Eesti pankranniku võimsaim ja kõrgeim Saka-Ontika-Toila klindilõik (Joonis 2: 2), mille piiresse jäävad Saka, Ontika ja Martsa pank. Toila ja Voka vahelisele klindisaarele jääb Pühajõe pank (Joonis 2: 3) ning sealt edasi kuni Sõtke klindilaheni (Sillamäeni) kulgevat u 7 km pikkust klindilõiku tuntakse Päite pangana (Joonis 2: 4). Sillamäest idas hakkab klint madalduma, kuid mererannale laskuv klindiastang, mille seinas valdavad Kambriumi–Ordoviitsiumi piirikihtide liivakas-savikad setendid, pakub endiselt suursuguseid vaateid. Kauneim, kuni 38 m kõrgune klindilõik moodustab Udria panga (Joonis 2: 5), mille seinas võib hoolikal vaatlemisel märgata

6 Lisaks klindiastangule (Joonis 2: paljandid 7, 19, 20, 27, 28, 29;) ja 1.2.3 Karst ja allikad arvukatele karjääridele (Joonis 2: 5, 6, 8, 9, 12, 21, 22, 23, 24, 25, Viru paeplatool avanevaid, enamasti vaid õhukese pinnakatte alla 26, 28), mille seintes paljanduvad Kambriumi ja Ordoviitsiumi mattunud paekive iseloomustab paiguti suur lõhelisus, mis sageli setendid, esineb aluspõhjakivimite häid paljandeid rikkalikult ka on seotud tektooniliste rikkevöönditega. See on mitmel pool Viru paeplatoolt Soome lahte suubuvate suuremate jõgede ja soodustanud laialdast pindmiste ja maa-aluste karstivormide nende lisajõgede orgudes (Joonis 2: 10, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 18). arengut. Tuntuim on Uhaku karstiala ꟷ Lüganuse lähedal Purtse Suurema langusega jõed (Toolse, Kunda, Pada, Purtse, Pühajõe ja jõkke suubuva Erra jõe maa-aluse sängi kohale tekkinud Sõtke orud, Mägara oja, Tõrvajõe oja, Udria oja) on paekividesse kanjonilaadne org oma arvukate, kuni 65 m läbimõõdu ja 6 m uuristanud kitsa, klindiastangult sageli võimsalt langeva kose (Narva sügavuste langatuslehtritega (Joonis 2: karstiala 3). Viru-Nigula kosk; Joonis 2: juga 1) või kujundanud maalilise astmelise kanjonoru vallas Aseri rikkevööndi kohal paikneb Sämi-Kuristiku karstiala (Linnamäe juga, Kõrtsialuse joastik, Aseri juga, Ahermu juga, Aluoja (Joonis 2: 1), mille piires Sämi soost algavad ojad neelduvad paari joastik, Tõrvajõe juga, Langevoja juga; Joonis 2: 2, 3, 5, 9, 10, 11, meetri sügavustes ja kuni 40 m pikkustes kurisutes maa alla. 12), mille järskudel veerudel esineb arvukalt aluspõhja paljandeid. Samasse piirkonda jääb ka Samma küla juures paiknev karstiala, kus Väiksemad ojad ja ajutised kanalid moodustavad suurvee ajal osa Pada jõe veest maa alla kaob (Joonis 2: 2). Üks suurem kauneid, sageli astmelisi paeplatoo servast langevaid jugasid. Neid pindmise karsti ilmingute piirkond asub Jõhvi kõrgustikule ulatuva esineb Saka-Toila (Saka ja Karjaoru joastik, Valaste juga; Joonis 2: 6- Ahtme rikkevööndi läheduses. Kalina karstialal neeldub 8) ja Voka-Sõtke (Ukuoru juga; joonis 2: 4) klindilõigul ning nende samanimelisse kurisusse pikkusega 60 m, laiusega 20 m ja kõrgus ulatub kuni kolmekümne meetrini (Valaste). Erandina sügavusega 2,7 m (Joonis 2: 6) kuni 185 l vett sekundis. Veidi lääne paikneb klindist sootuks eemal Uhaku karstiala piiresse jääv ning pool on veel kaks väiksemat kurisut, Kiikla ja Ratva (Joonis 2: 4–5). üksnes suurvee ajal jälgitav 1,2 m kõrgune Uhaku juga (Joonis 2: Karstumisel laienenud avalõhesid ja paar väiksemat kurisut esineb 13). ka Pühajõkke suubuva Mägara oja alamjooksul, Aluoja joastikust Hea paljanduvuse tõttu klindiastangus ja Viru paeplatool jäävad veidi ülesvoolu (Joonis 2: 7). paljud Eesti Kambriumi ja Ordoviitsiumi lademete (Lontova, Kunda, Ka allikate leviku seisukohalt on Viru paeplatool määravaks kivimite Aseri, Kukruse, Oandu) ja kihistute-kihistike tüüpläbilõiked e. iseloom. Märkimisväärne nõlvaallikate vöönd koos omapäraste stratotüübid just tulevase Viru Geopargi alale. Neile lisanduvad ka allikasoode ja pangametsadega esineb Põhja Eesti pankranniku Kesk-Devoni Narva lademe stratotüüpse ala Gorodenka, Poruni, jalamil, kus vesi voolab välja vettpidavaid savikaid kivimeid Narva jõeoru (Joonis 2: 1-3) ja Narva karjääri paljandid. Narva katvatest liivakividest. Tuntumad tulevase geopargi alale jäävad karjäär (Joonis 2: 4) on Vadja kihistiku stratotüüp ning üks väheseid allikad on aga enamasti seotud juba loetletud karstialade ning kohti, kus on võimalik näha Kesk Devoni ja Ordoviitsiumi nende lähedusse jäävate jõeorgudega, mille nõlvadest maapõue piiripõiksust.

7 neeldunud vesi välja voolab. Nii avaneb Pada ürgoru nõlvadel kaks tekkinud soid esineb aga arvukalt ka Viru paeplatool (Sämi ja Varudi märkimisväärset allikat, Koila-Linnamäe Silma-/Pühaallikas ja soo) ning mõnel juhul võib turba paksus ulatuda 6 meetrini (Uljaste Samma Hiie Silmaallikas, mis saavad oma vee Sämi-Kuristiku soo, Kestla soo; joonis 2). Üksikuid kuni 6 m turbakihiga soostunud karstialalt (Joonis 2: allikad 1 ja 2). Jõhvi kõrgustikul neeldunud vesi alasid leidub ka klindiesisel tasandikul (Mahu soo; joonis 2). tuleb arvukate allikatena maapinnale kõrgustiku lõunanõlval ning Üldiselt tasase pinnamoega Alutaguse madalikku ning Muraka ja veerikkamad allikad jäävad Mäetaguse oosi lähikonda. Neist Puhatu soostikku poolitab Iisaku-Illuka mandrijää servamoodustiste tuntumad on Mäetaguse ja Vesiheinamaa allikas (Joonis 2: 5-6). vöönd, mille piires leidub arvukalt liustikutekkelisi pinnavorme. Pühajõe orus on teada kaks märkimisväärset allikat. Toila oru pargis Jõhvist kümmekond kilomeetrit kagusse jääb Kurtna mõhnastik voolab Pühajõe oru parempoolsel veerul Tiskre kihistu liivakivi (Joonis 2), kus eri suuruse ja kujuga mõhnade vahel ning ümbruses, (Cmdm) lõhest välja Hõbeallikas (Joonis 2: 3), mis on tekitanud ka ligikaudu 15 km2 alal paikneb enam kui 40 oligotroofset järve. See märkimisväärse sufosioonilise Hõbeallika koopa pikkusega 6 m teeb piirkonna unikaalseks isegi Euroopa mastaabis. Mõhnastiku (laius 1,7 m, kõrgus 1,4 m; joonis 2: 3). Mägara oja alamjooksul lõunaservast 5 km lõuna-edelasse on jääkeel aluspõhjalise karstilõhedesse neeldunud veed tulevad allikatena maapinnale kõrgendiku ümber voolinud väikese voorestiku, kus silmapaistvam Aluoja joastiku astanguis ja vasakul oruveerul joast ülesvoolu. Neist pinnavorm on ligi 40 m ümbruskonnast kõrgemale kerkiv Kuremäe veerikkaim Aluoja ohvriallikas (deebit kuni 40 l/s) avaneb pärivoolu voor (Joonis 2). Samasse vööndisse jääb ka mitme järvega Jõuga joastiku teise, 1.3 m kõrguse Kunda lademe paesse tekkinud oosistik (Joonis 2), kus leidub nii tasaseid järsunõlvalisi kuni 10 m astangu läheduses (Joonis 2: 4). Uhaku karstialal maa alla kaduv kõrgusi lavaoose kui ka kuni 20 m kõrgusi teravaharjalisi oose. Erra jõgi immitseb ligi 250 m pikkusel lõigul arvukate nõlva- ja Iisaku-Illuka servamoodustiste vööndi markantseimaks tõusuallikatena Purtse jõkke. Vaid Alutaguse madalikul, Kuremäe pinnavormiks on aga hiiglaslik, 40 m kõrgune ja kuni 700 m laiune nõlval asuv Püha allikas (Joonis 2: 7) toitub erandlikult järsunõlvaline Iisaku lavaoos (Joonis 2). Tasasel maastikul hästi sügavamatest põhjaveekihtidest. silmatorkav, kuni 15 m kõrgune Mäetaguse oos (Joonis 2) paikneb Jõhvi kõrgendiku lõunanõlval. Piirkonna üks tuntum oosistik 1.2.4 Sood, liustikutekkelised pinnavormid ja pärastjääaegsed ümbritseb Viru lavamaa ja Alutaguse madaliku soostunud piirialal paiknevat Uljaste järve (Joonis 2). Kuni 9 km pikas Uljaste ooside luidestikud ahelikus esineb nii 500-600 m laiusi tasase laega kuni 23 m kõrgusi Viru geopargi maastikke kujundavad olulisel määral ka suuremad lavaoose kui ka kitsaid järsunõlvalisi oose. või väiksemad soomassiivid ning liustikutekkelised pinnavormid. Suuremad ning paksema (üle 7 m) turbakihiga soomassiivid Mitmel pool kujundavad tulevase geopargi maastikke luidestikud. (Muraka raba/soostik, Puhatu soostik ja Sirtsi soo) paiknevad Suurim neist on Peipsi järve põhjakallast palistav paraboolluidete vöönd (Joonis 2), kus luidete kõrgus küünib Smolnitsa-Alajõe Alutaguse madalikul (Joonis 2). Väikejärvede kinnikasvamisel

8 ümbruses kuni 15 meetrini. Peipsi järvest kaugemal, Iisakust ida Sinimäed (Joonis 2). Sinimägede nõlvadel paljanduvates pool levivad 150 km2 alal kuni 20 m kõrgused kirdesse välja aluspõhjakivimites ilmnevate lasumusrikete tõttu on üldiselt venitatud Pootsiku-Varesmetsa mandriluited (joonis 2). See on arvatud, et Sinimägede tuuma moodustavad aluspõhjakivimite suurim tuuletekkeliste luidete ala Eestis. Teine märkimisväärne pangased lükati oma praegusesse asukohta lõunasse liikuva luidete ala, 7 km pikkune ja kuni 2 km laiune luitestunud Narva liustikukeele poolt ning et pinnavorm on seega glatsiotektoonilist Jõesuu rannavallide kompleks ulatub Soome lahe rannikul päritolu. Kuna geopargi piires esineb arvukalt tektoonilisi Merikülast kuni Narva jõeni (joonis 2). Siin on teada 70-80 rannaga rikkevööndeid, millega seotud purustusi ja deformatsioone võib paralleelset liivavallide ahelikku laiusega paarist paarikümne leida nii Udria pangal, Reeskaldas Kalvi klindisaare astangu all (Aseri meetrini ja kõrgusega kuni kolm meetrit. rike) kui ka Toila-Ontika klindiastangus (Martsa rike), pole välistatud Geopargi kõige omapärasem pinnavorm on 5 km pikkune ja 35 seegi, et Sinimägede tekkes on oma roll olnud ka aluspõhjakivimi kõrgune Sillamäe ja Narva vahel Vaivara lähistel maastikul hästi plokkide tektoonilisel liikumisel. silma torkav kolmest künkast (Tornimäest, Põrguhaua mäest ja Grenaderi mäest) koosnev lääne-ida suunaline seljandik, Vaivara

9

Joonis 4. Kirde-Eesti aluspõhja geoloogiline kaart ning sellele kantud geotoobid

10 Rändrahnud: 1. Ehalkivi; 2. Tagaküla suurkivi; 3. Iila Ellukivi; 4. Kaldaaluse kivi; 5. Kutsala 1.3 Põlevkivi ja tööstuspärand Kalevipoja kivi; 6-7. Eriku - ja Laheküla kivi; 8. Mahu kaksikud; 9. Seljaküla rahn; 10. Kõrtsialuse kivi; 11. Sadulakivi; 12. Ridaküla Kirjukivi; 13. Ridaküla Läänekivi; 14. Purtse Põlevkivi on Eesti olulisim loodusressurss, millest toodetakse Suurkivi; 15. Uguli kivi; 16. Varja hiidrahn; 17. Varja põllurahn; 18. Kruusi kivi; 19. Moldova suurem osa Eestis tarbitavast elektrienergiast ja millest saadud Kaksikud; 20. Moldova rändrahn; 21. Lepiku kivi; 22. Saka Läänekivi; 23. Põhjalaske kivi; tooted on olulised ekspordiartiklid. 24. Saka Idakivi; 25. Viluvälja kivi; 26. Aluoja kivi; 27. Oru Pargikivi (Jelissejevi kivi); 28. Pimestiku Suurkivi; 29. Udria kivikülv; 30. Nõlvapealne rahn Merikülas; 31. Rannikumaa Eestis on kaks orgaanilist ainet sisaldavat kivimit. Üks neist on Suurkivi; 32. Meriküla rändrahnud; 33. Dessandi kivi; 34. Kahe Küüruga kivi Merikülas; 35. Puhkova Läänekivi; 36. Laagna rahn; 37. Hiiemetsa Liukivi (ohvrikivi); 38. Nisumäe rahn mitme nimega savikivi (diktüoneemaargilliit, diktüoneemakilt, elektrijaama juures; 39. Olgino rändrahnud; 40. Liignurme kivi; 41. Sirtsi hiidrahn; 42. konntatahvel jt). N-ö pärispõlevkivi on kukersiit, mis sai oma nime Oonurme rändrahn; 43. Ahu kivi; 44. Võrnu rahn; 45. Mangumetsa kivi; 46. Sõrumäe kivi; leiukoha (Kukruse) järgi. Laiema tuntuse sai põlevkivi siis, kui 47. Naarsimaa kivi; 48. Kaidma kivi; 49. Pilliroosoo Kalevipoja kivi; 50. Pumbajaama kivi; 51. Saarejärve kivi. tööstusel hakkas tarvis minema puidust ja turbast tõhusamat kütust. Teadaolevalt kaevandas põlevkivi esimesena Kukruse Joad, joastikud, kosed: 1. Narva kosk; 2. Tõrvajõe juga; 3. Langevoja joastik; 4. Ukuoru mõisnik Herman Robert von Toll 1870. aastatel ilmselt tiikideks juga; 5. Aluoja joastik; 6. Valaste juga; 7. Karjaoru joastik; 8. Saka joastik; 9. Ahermu juga; 10. Aseri juga; 11. Kõrtsialuse joastik; 12. Kohina (Linnamäe juga); 13. Uhaku juga. mõeldud kaevikust. Tööstuslikult hakati seda kasutama 1916. aastast, praegu on selle koha peal Kohtla-Järve linn. Tänaseks on Karstialad: 1. Sämi–Kuristiku karstiala; 2. Padaoru karst; 3. Uhaku karstiala; 4. Kiikla kaevandamine mõjutanud erinevatel andmetel 450–580 km2 kurisu; 5. Ratla kurisud; 6. Kalina karstiala; 7. Aluoja karst. suurust ala. Süstemaatiliselt hakati vanu karjääre rekultiveerima Allikad: 1. Samma-Hiie Silmaallikas; 2. Koila Linnamäe allikas; 3. Hõbeallikas Oru pargis; 4. alates 1960. aastast. Aluoja allikas; Mäetaguse allikad; 6. Vesiheinamaa allikad; 7. Kuremäe allikas. Tänapäeval räägitakse palju Ida-Viru tööstuspärandist. Selle sisu on Klindilõigud: 1. KL1 – Kalvi-Aseri klint Kalvi klindisaarel e. Reeskaldal; 2. Kl2 – Saka-Ontika- lühidalt kokku võttes järgmine: põlevkivi kaevandamis- ja Toila klindilõik; 3. Pühajõe klint (Toila-Voka klindilõigul), 4. Kl4 – Päite klint; 5. Kl5 – Udria pank. töötustegevuse kaudu kujundatud maastik koos selles asuvate tehisobjektide, tööstusehitiste, tööstusliku arhitektuuri ja tööliste Aluspõhjalised paljandid: 1. Gorodenka kärestiku paljandid; 2. Narva jõe kaldapaljandid; 3. Poruni jõe paljand; 4. Narva karjäär; 5. Kunda mereäärne savikarjäär; 6. Aseri paemurd; elamutega, aga ka kaevandamise ja töötlemise tehnoloogiad, 7. Kalvi pank; 8. Malla vana paemurd; 9. Ojaküla paemurd; 10. Padaoru paljand; 11. Erra masinad ning immateriaalne pärand. Maakonnas on üle 33 kraav; 12. Küttejõu karjäär; 13.Purtse jõe Maidla paljand; 14. Grupp Püssi-Lüganuse aherainemäe, 6 poolkoksimäge, üles 2000 ha tehismägesid ja ümbruse paljandeid – Pärtlioru, Kõrgekalda, Uhaku joa ja sängi paljandid. 15. Grupp Lüganusest põhja jäävaid Purtse oru kaldapaljandeid – Napa ja Sillaoru paljand.16. tasandikke, 20 endist ja praegust kaevandamiskohta, lisaks Hirmuse oja kaldapaljand; 17. Oandu jõe paljand; 18. Piilse paljand Purtse jõel; 19. Saka II elektrijaamad, keemiatööstuse kompleksid ning mitmed teised paljand; 20. Karjaoru paljand; 21. Kukruse kraav; 22. Kämbemäe paemurd; 23. Kahula tööstusega seotud ehitised ja rajatised. Kõik see on loonud paemurd; 24. Rausvere paemurd; 25. Kurtna murd; 26. Viivikonna karjäär; 27. Toila pank; 28. Voka pank; 29. Künnapõhja paljand; 30. Päite pank, 31. Udria pank; 32. Orasoja oru piirkonnale oma kuvandi. Maailmas on viimastel aastakümnetel paljand. üha enam karjääride ja kaevanduspiirkondade kultuuripärandi väärtustamisele tähelepanu pööratud, viimase 15 a jooksul ka

11 Eestis. Selle arusaama järgi ei ole vaja inimtegevuse jälgi maastikult Aleksandri kirik, Kohtla-Järve vanalinn, aga ka Ontika pankrannik, kaotada, vaid võimaluste piires tulevastele põlvedele säilitada, sest Narva-Jõesuu rand, Peipsi põhjakallas, sh Kauksi rand ja Oru park. see on oluline osa inimkonna kultuuriajaloost. Selle pärandi Majutatute hulk on viimase viie aasta jooksul järjepanu kasvanud kasutamiseks on vaja lennukaid visioone, mis annaksid hüljatud (vt Tabel 2). Ida-Virumaal on see olnud märkimisväärselt kõrgem – paikadele uue elu, toetaksid kohalike elanike ootusi ja tõmbaksid majutatute arv on suurenenud 87 tuhande võrra (ligi 105 tuhat ligi külastajaid. Seiklusturismi mõistes on Ida-Virumaal selleks palju lisandunud ööbimist). Lääne-Virumaal on kasv olnud ära tehtud (vt Turism), geoloogilise pärandi väärtustamine on tagasihoidlikum – ligi 19 tuhat. Ööbimiste arv on aga olnud mõnevõrra tahaplaanile jäänud. miinuses (-17,5 tuhat). Ööpäeva keskmine maksumus on seevastu aga jäänud peaaegu samale tasemele, mis näitab, et kulutused 1.4 Turism majutusele pole kasvanud. Ida-Virumaal on majutatute arvu kasvule kaasa aidanud turismiklastri tegevus, kuna see on just üks Ida-Virumaal toimub turismivaldkonna arendamine kohalike selle peamisi eesmärke – kasvatada ööbimiste arv 2 miljonini. omavalitsuste ja turismiettevõtjate koostöös – loodud on Selleks on ellu viidud mitmeid turundustegevusi, mille turismiklaster, milles tegutseb ligikaudu 50 partnerit, sh kõik põhisõnumiks on olnud piirkonna seikluslikkuse rõhutamine. maakonna omavalitsused. Sarnane algatus on loodud ka Lääne- Virumaal, sh Viru-Nigula vallas. Ida-Virumaal on kolm turismi tõmbekeskust: Tabel 2. Majutatute ja ööbimiste ülevaade 2014–2018 (allikas: Statistikaamet)

 Tervise- ja ostuturism (Narva ja mereäärne ala: Narva- 2014 2015 2016 2017 2018 Jõesuu, Toila ja Saka); Majutatud 164 345 180 545 194 534 218 082 251 683 Ööbimised 343 505 345 084 365 993 393 178 448 280  Peipsi põhjarannik koos Avinurmega; Ida- Ööpäeva Viru-  Aktiivse turismi piirkond (Kohtla-Järve, Kohtla-Nõmme, Aidu keskmine maa 29 31 28 30 32 ja Kiviõli). maksumus, euro Piirkonna turismipotentsiaal on väga mitmekesine. Lisaks Majutatud 113 893 115 200 128 308 130 421 132 571 tööstuspärandi objektidele, nagu näiteks Aidu karjäär, Kiviõli Ööbimised 183 826 185 590 196 257 188 869 166 176 Lääne- Tuhamägi, Eesti Kaevandusmuuseum, Kunda tsemenditehas, asub Ööpäeva Viru- keskmine siin rohkesti arhitektuuri- ja loodusobjekte. Laiema tuntusega on maa 31 31 29 29 31 Narva kindlus, Kreenholmi manufaktuur, Kuremäe klooster, maksumus, Kukruse Polaarmõis, Sillamäe promenaad, Narva raekoda, Narva euro

12 Peamised kitsaskohad turismi arengus on klastri analüüsi järgi  Vaivara Sinimägede Muuseum. majutuskohtade puudus ja tasakaalustamatus – domineerivad Tegemist on enamjaolt väiksemate projektipõhiste spaad, kodumajutusest ning turismitaludest on puudus. Lisaks organisatsioonidega, v.a RMK ja Keskkonnaameti haldusalasse vajavad parandamist turismiteenuste kvaliteet ja teenusepakkujate kuuluvad asutused, samuti on Alutaguse Matkaklubi tegevus koostööoskused. Oma roll on ka piirkonna vähesel tuntusel ja laiahaardeline. Mastaapsemat keskkonnahariduskeskust, nagu negatiivsel kuvandil. näiteks Tartu Loodusmaja vms piirkonnas ei ole. Geograafiliselt on Seega on piirkonnal kõrge potentsiaal kujuneda atraktiivseks katmata põhjaranniku, sh Narva piirkond. Temaatiliselt tegelevad turismisihtkohaks. Geopargi loomine aitaks kaasa geoloogilise ja geoloogia ja tööstuspärandiga Alutaguse Matkaklubi, Iisaku tööstuspärandi väärtustamisele ning avaks võimaluse uue sihtgrupi Looduskeskus ning Kohtla Kaevanduspark, ülejäänutel on pigem (geoturistid) hõivamiseks. üldist loodusharidust käsitlevad programmid. Seega on geoloogilise ja tööstusliku pärandi tutvustamine suures osas katmata. 1.5 Loodus- ja keskkonnaharidus Keskkonnahariduse edendajate omavaheline koostöö on pigem projektipõhine, süsteemset ühist arendustegevust ei ole. Teatava Geopargid tegelevad muuhulgas ka loodus- ja keskkonnahariduse regulaarsusega on korraldatud keskkonnahariduse ümarlaudu, kuid edendamisega. Seetõttu on lühidalt vaadeldud ka selle valdkonna eestvedaja puudumise tõttu ei ole tegevus olnud järjepidev. praegust olukorda piirkonnas. Keskkonnahariduse edendajate sõnutsi on piirkonnas puudus Keskkonnaharidusega tegeleb piirkonnas 14 organisatsiooni: ühtsest koordineerimisest, mis aitaks kaasa õppeprogrammide  Alutaguse Matkaklubi (tegutseb erinevates piirkondades); sisulise kvaliteedi kasvule.  Avinurme Elulaadikeskus;  Iisaku Kihelkonna Muuseum;  Iisaku Looduskeskus (Keskkonnaameti haldusalas);  Kohtla Kaevanduspark;  MTÜ Avatud ja Hoitud Loodus;  MTÜ Kõrtsialuse Küla Selts;  MTÜ Rakendusökoloogia Keskus;  MTÜ Uus Sild;  Mäetaguse Jäägrimuuseum;  Narva Victoria Bastion;  RMK Kauksi külastuskeskus;

13 2 Viru Geopargi loomise eeldused  Kogukondade toetamisega majandusliku aktiivsuse tõstmisel;  Külastusobjektide korrashoiu ja arendamisega. 2.1 Geoparkide tegevus Selleks on geoparkidel välja töötatud mitmesugused õppekäigud, Geopark on kohaliku kogukonna initsiatiivil loodus- ja korraldatakse keskkonnahariduslikke programme ja tehakse pärandkultuuri poolest rikkas piirkonnas loodud ettevõtmine, mille teadustööd. Väga oluliseks tegevuseks on ka kohaturundus – peamiseks eesmärgiks on kohalikule kogukonnale majandusliku korraldatakse viidamajandust, tehakse koostööd piirkonna tulu teenimise võimaluste loomine geoturismi toodete ja teenuste ettevõtetega, aidatakse nende tooteid turundada jne. Küllalt pakkumise kaudu. See raamistik võimaldab aga väga laia tegevuste tavapärane on mingi märgilise sündmuse või festivali korraldamine spektrit. Seetõttu täpsustati Viru Geopargi arengukava koostamise (näiteks 24 h matk Soomes ja geopargi festival Taanis). Niisiis raames, millega geopargid täpsemalt tegelevad. Intervjueeriti täidavad geopargid paljuski Ida-Viru turismiklastriga sarnast rolli, kolme välismaal tegutsevat geoparki (vt lähemalt ka Lisa 2. kuigi märksa laiapõhjalisemalt. Kuivõrd Ida-Virumaal on osa Ülevaade intervjuudest teiste geoparkide esindajatega): turundustegevusest klastri poolt kaetud, on tarvilik geopark  Rokua geopark Soomes; positsioneerida dubleerimist vältivalt.  Odsherredi geopark Taanis; Küsitletud geoparkide eelarved jäävad poole miljoni euro kanti,  Gea Norvegica geopark Norras. pool sellest moodustavad mitmesugused projektid. Püsipersonal ei Geoparkide peamine eesmärk on stimuleerida piirkonna ole suur – 3–5 inimest (juhataja, turundaja, geoloog ja/või majanduslikku aktiivsust ja kestlikku arengut geoturismi kaudu, st keskkonnahariduse spetsialist, projektijuht). Organisatsiooni suurendada piirkonna külastatavust, et kohalik elanikkond võiks vormilt on tegemist kas fondi või avaliku sektori asutusega, mille teenida majanduslikku tulu. Samas tuleb seda teha geoloogilist asutajateks on kas omavalitsused ja/või maakonnad. pärandit väärtustades, s.o hoida ja parendada geoloogilisi objekte, Geoparkide loomisel ja arendamisel saab välja tuua järgmised et ka järeltulevad põlved võiksid sellest osa saada. kriitilised edutegurid: Geopargid tegelevad:  Stabiilne rahastus ja personal;  (Keskkonna)hariduse edendamisega;  Kogukonna, sh omavalitsuste tugi (nii rahaline kui ka  Geoloogiliste uurimistöödega; vaimne);  Kohalike elanike teadlikkuse tõstmisega (piirkonna  UNESCO geoparkide võrgustiku liikmestaatus. väärtustamisega);

14 2.2 Nõuded Euroopa Geoparkide Võrgustikuga liitumiseks  Finantseerimine peab olema tagatud;  Eristatakse kahte geoparkide taset: rahvuslik ja UNESCO poolt Kohalik kogukond peab olema teadlik ja kaasatud. tunnustatud. Reeglina on rahvuslikud geopargid esimeseks etapiks, Liikmestaatuse (Euroopa geopargid kuuluvad Euroopa Geoparkide et ühineda UNESCO egiidi all toimivasse geoparkide võrgustikku. võrgustikku, teiste riikide omad globaalsesse võrgustikku; UNESCO võrgustikku kuulumine loob rea eeliseid: liikmeksastumise reeglid on samad) saamine võtab aega ligikaudu neli aastat. Etapid:  Geopargi tutvustus üle kogu maailma;  Kvaliteeditunnus ehk täiendav turundusargument 1. Taotluse esitamine; külastajatele; 2. Taotluse läbivaatamine (võib kaasneda täiendamise nõue);  Lisaargument toetusrahade taotlemisel; 3. Kohapealne hindamine;  Võrgustiku tugi (infovahetus, ühisprojektid jms). 4. Kõikide materjalide hindamine; 5. Otsuse tegemine. UNESCO omalt poolt tagab oskusteabe vahendamise, organiseerib rahvusvahelisi sündmusi (näiteks iga-aastane geoparkide Liikmestaatust ei anta määramata ajaks, iga nelja aasta järel toimub konverents), korraldab infovahetust ja kontrollib geoparkide vahehindamine. tegevuste vastavust UNESCO standarditele. Taotlusele on esitatud täpsed nõuded. See peab sisaldama: UNESCO poolt tunnustatud geopargid peavad: A. Geopargi ala kirjeldust, sh:  Tagama geoloogiliste loodusmälestuste säilitamise a. Nimi; järeltulevatele põlvedele; b. Asukoht;  Jagama avalikkusele teavet Maa geoloogilise arengu kohta; c. Pinnavormide kirjeldus;  Soosima piirkonna kestlikku arengut geoturismi toodete ja d. Organisatsiooni kirjeldus; teenuste pakkumise kaudu. e. Kontaktisik; B. Geoloogilise pärandi kirjeldust, sh: Võrgustikuga liitumiseks peab geoparke täitma mitmeid tingimusi: a. Geoloogia ülevaade;  Territooriumil peab olema vähemalt ühe rahvusvahelise b. Geoloogiliste kohtade ülevaade; tähtsusega geoloogilise loodusmälestise olemasolu; c. Huvipakkuvate kohtade detailne ülevaade;  Koostatud peab olema geopargi arengukava, kus d. Muud pärandobjektid; demonstreeritakse pargi jätkusuutlikkust; C. Geoloogilise pärandi säilitamise kirjeldust, sh:  Toimuma peab haridusalane tegevus (õppeprogrammid); a. Praeguste survetegurite ülevaade;  Paigas peab olema selge ja toimiv juhtimisstruktuur; b. Praeguse kaitsekorralduse ülevaade;

15 c. Pärandi (nii geoloogilise kui muu) kaitse Maakonnaplaneeringud ei sedasta otsesõnu geopargi loomise korraldamine; vajalikkust. Küll aga on need suunatud ruumiliselt tasakaalustatud D. Majandustegevuse kirjeldust, sh: arengu tagamisele, samuti loodusressursside kestlikule a. Majandustegevuse ülevaade; kasutamisele.

b. Olemasolev ja planeeritud taristu ning hooned; Lääne-Viru maakonna arengustrateegias on visioonis kirjeldatud

c. Geoturismi potentsiaali analüüs; mitmekesist ettevõtlusstruktuuri, mis põhineb kohalikel toodetel ja

d. Poliitikate ülevaade; teenustel. Samuti on rõhku pööratud turundamisele. Viru Geopark

E. Argumentatsiooni, miks liikmeks soovitakse astuda. sobib hästi visiooni täitmise üheks instrumendiks, olles kohalikku Et kõiki tingimusi täita, peab tegemist olema de facto toimiva pärandit väärtustav uusi teenuseid pakkuv organisatsioon. geopargiga. Ida-Virumaa arengukava tegevuskavas on Viru Geopargi loomine Viru Geopargil on eeldused liikmestaatuse omandamiseks vajalike konkreetse projektina välja toodud. Seega peetakse maakonnas tingimuste täitmiseks, kuna olemas on rahvusvahelise tuntusega geopargi loomist oluliseks arenduseks turismivaldkonna geotoop (kukersiit) ja ala on määratletud. Samuti on alus pandud edendamisel. Viru Geopargi organisatsiooni loomisele – arengukavas Ida-Viru turismiklastri strateegias on sätestatud peaeesmärgiks 2 kirjeldatakse selle liikmelisust ja juhtimisstruktuuri, ka on olemas miljonit ööbimist aastas. Viru Geopark saab selle täitmisele kaasa edasine tegevuskava. Arengukava koostamisel on kaasatud nii kõiki aidata, kuna toob uute teenuste kaudu juurde täiendava sihtgrupi – piirkonna kohalikke omavalitsusi kui ka teisi huvigruppe. geoturistid.

2.3 Seosed planeeringute jt arengudokumentidega Viru Geopargi loomist ja tegevust kajastavad otseselt või kaudselt järgmised dokumendid:  Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+;  Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+;  Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030;  Ida-Virumaa arengukava 2019–2030+;  Ida-Viru turismiklastri strateegias 2014–2020.

16 3 Viru Geopargi strateegia 3.2 Missioon Viru Geopargi strateegias on kirjas, kuhu soovitakse tulevikus jõuda Viru Geopargi missioon on Virumaa loodus- ja tööstuspärandi ja kuidas seda tehakse. Strateegia põhiosa koosneb visioonist, väärtustamine ja eksponeerimine ning geoturismi teenuste missioonist ja eesmärkidest. Samuti on kirjeldatud geopargi arendamine piirkonnas teenuseid, eesmärkide täitmist mõõtvaid indikaatoreid, geoparki 3.3 Eesmärgid kui organisatsiooni ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi Visiooni täitmiseks on eesmärgid püstitatud neljas valdkonnas, ning investeeringuid. millest kolm on suunatud väljapoole ja üks Viru Geopargi kui Viru Geopargi visioon ja eesmärgid on sõnastatud soovitud seisundi organisatsiooni arendamisele. kirjeldusena, st millisena valdkondi tulevikus nähakse. Eesmärkide täitmisega tegeletakse järk-järgult. See tähendab, et Geopargi missioon kirjeldab organisatsiooni rolli ja vajadust kõigepealt keskendutakse kitsamalt piirkonna majanduse ja piirkonnas. organisatsiooni arendamisele. Võimekuse kasvades lisanduvad järgmised valdkonnad (keskkonnaharidus ja teadus). Strateegia koostamise aluseks on juhtrühma liikmete (vt ka Lisa 1. Arengukava koostamisel osalenud isikud ja organisatsioonid) ja piirkonna omavalitsuste arvamused (vt ka Lisa 3. Ülevaade Majandusareng omavalitsuste tagasiside geopargi loomise ideele). 1. Viru Geopark on geoturistide hulgas kõrgelt hinnatud. Viru Geopargi strateegia koostamisel on aluseks võetud järgmisi Lisandunud sise- ja välisturistid elavdavad piirkonna seisukohti: majanduselu.  Geopargi peamiseks rolliks on geoloogilise ja tööstuspärandi tutvustamine; Organisatsiooni areng  Geopargi tegevus ei tohi dubleerida olemasolevate organisatsioonide oma, vaid looma täiendavat väärtust; 2. Viru Geopark on hästi hakkama saav organisatsioon püsiva  Vajalik on UNESCO liikmestaatuse saavutamine. töötajaskonna ja eelarvega ning kuulub UNESCO geoparkide võrgustikku.

3.1 Visioon 2030 Geoloogiline, kultuuri- ja tööstuspärand on Virumaal kõrgelt hinnatud ning atraktiivselt eksponeeritud. Tegevust koordineerib UNESCO geoparkide võrgustikku kuuluv Viru Geopark.

17 Loodus- ja keskkonnaharidus võimekus geopargi püsikulud analüüs Aastaks 2025 on Viru 3. Loodus- ja keskkonnahariduse alane tegevus on UNESCO geoparkide Geopark UNESCO suurendanud keskkonnateadlikult käituvate inimeste arvu võrgustiku Euroopa Geoparkide liikmestaatus nii Virumaal kui Eestis. Võrgustiku liige 4. Viru Geopark toimib loodus- ja keskkonnahariduse 90% maakonna Eesti elanike edendajate katusorganisatsioonina piirkonnas. Ida-Virumaa elanike elanikest peab 3 keskkonna- keskkonnateadlikkus ennast teadlikkuse uuring keskkonnateadlikeks Geoloogiline pärand ja teadustöö Aastaks 2030 koordineerib geopark 5. Viru Geopark on akadeemiliselt tunnustatud geoloogiliste Keskkonnahariduse peamiste piirkonna väärtuste tundmaõppimise baas ja õppematerjalide looja. Hinnang võrgustiku võrgustiku liikmete 4 loodus- ja Seeläbi on järeltulevatele põlvedele säilitatud ka võimalus toimivusele kvalitatiivne keskkonnahariduslike hinnang piirkonna geoloogilise pärandiga tutvumiseks. organisatsioonide koostööd Ülikoolide 3.4 Eesmärkide mõõtmine Aastaks 2030 on geoloogiaga Hinnang geopargi Tabelis 1 on eesmärkide kaupa välja toodud Viru Geopargi geopark tegelevate 5 akadeemilisele eesmärkide täitmise mõõtmine. Vaikimisi eeldus on, et eesmärkide akadeemiliselt osakondade olulisusele saavutamine tähendab ühtlasi visioonis seatud soovitud seisundini tunnustatud kvalitatiivne jõudmist. hinnang

Tabel 3. Viru Geopargi eesmärkide mõõtmine 3.5 Geopargi teenused Viru Geopargi teenused jagunevad kolmeks (vt Tabel 4): Eesmärk Mõõdik Sihttase Mõõtmine 1) Põhiteenused; Aastaks 2030 on Sise- ja välisturistide 2) Täiendavad teenused; geopargi kaudu Iga-aastane 1 arv geopargi piirkonda lisandunud analüüs 3) Toetavad teenused. piirkonnas 10 000 külastajat Põhi- ja täiendavaid teenuseid pakub geopark ise, toetavate Aastaks 2025 2 Omatulu teenimise Iga-aastane teenuse puhul on peamiselt tegemist vahendamisega. Geopargi katavad omatulud

18 käivitamise faasis keskendutakse põhiteenuste arendamisele. Alles Teenuse pakkumisel kasutatakse moodsat tehnoloogiat, näiteks järgmises faasis, kui saavutatud on vajalik suutlikkus, hakatakse liitreaalsuse võimalusi. Nii saab visualiseerida, kuidas nägi välja tegelema uute suundadega. Arvestatud on, et see toimub alates maastik enne kaevanduste loomist (kuidas tekkis Kiviõli Tuhamägi 2025. aastast. jms), samuti on võimalik ette kujutada tulevikku – mis juhtuks maastikuga, kui rajada näiteks fosforiidikaevandus. Tabel 4. Viru Geopargi teenused Tööstusturismi all peetakse silmas tegutsevate tööstusettevõtete (nt kaevandus) külastamist, et näha, mida tööstus keskkonnaga Täiendavad teenused/ Põhiteenused Toetavad teenused teeb ning milliseid leevendusmeetmeid kasutusele on võetud. tegevused Külastatavad objektid määratletakse koostöös piirkonna Loodus- ja ettevõtetega, külastuse tehnilise poole eest vastutab geopark, et Geoturism keskkonnahariduse Taristu arendamine mitte häirida ettevõtete põhitegevust. Tegemist on n-ö edendamine rätsepatööna valmivate pigem eksklusiivsete Vahendusteenus Geoloogiaalane külastusprogrammidega. Tööstusturism (majutus, toitlustus, teadustöö transport) Õppeprogrammid on mõeldud kõikidele vanuserühmadele, sh täiskasvanutele. Tegemist on spetsiifiliselt geoloogiat tutvustavate Õppeprogrammid programmidega, mida mujal ei pakuta. Sarnaselt geoturismile kasutatakse ka programmide puhul tänapäevaseid tehnoloogilisi Põhiteenused võimalusi, et muuta need interaktiivseteks. Õppeprogramme pakutakse koostöös piirkonna spetsialistidega, nagu näiteks Põhiteenuste pakkumisega tegeleb geopark peamiselt ise. Alutaguse Matkaklubi, Riigimetsa Majandamise Keskus (Kauksi Vajadusel tehakse koostööd partneritega, nagu näiteks giididega. külastuskeskus) ja Keskkonnaamet (Iisaku looduskeskus). Geoturismi puhul on tegemist turismimarsruutidega, mille fookuses on piirkonna geoloogilise eripära eksponeerimine. Konkreetsed marsruudid töötatakse välja geopargi meeskonna ja partnerite Täiendavad teenused poolt. Marsruutide välja töötamisel jälgitakse, et need oleksid Täiendavate teenuse väljaarendamine on kavas peale põhiteenuste võimalikult eriilmelised. Samuti hõlmatakse marsruutidega lisaks toimima hakkamist eelduslikult alates 2025. aastast. Olemuslikult tuntud sihtkohtadele vähemtuntuid, et vähendada koormust ja on tegemist geopargi tegevusspektri laiendamisega. tuua esile seni eksponeerimata objekte. Ekskursioonide pakkumiseks koolitatakse välja vastava ettevalmistusega giidid.

19 Loodus- ja keskkonnahariduse puhul lisandub õppeprogrammide Tabel 5. Viru Geopargi organisatsiooni juriidilised vormid pakkumisele valdkonna sisuline koordineerimine, et tõsta nende Vorm Eelised Puudused kvaliteeti ning tõhustada võrgustiku liikmete omavahelist koostööd.  Ebastabiilisus – fookus võib Geoloogiaalane teadustöö hõlmab piirkonna geoloogilistel kaduda, kui liikmeid on liiga palju ressurssidel põhineva teadustöö koordineerimist, sh – igaühel on erinevad soovid praktikavõimaluste vahendamist, teadustööde teemade  Paindlikkus – liikmeid on  Suurema osa liikmete lahkumine väljapakkumist, teadusartiklite initsieerimist, pärandi talletamist MTÜ võimalik igal ajal juurde tähendaks sisuliselt võtta või välja arvata organisatsiooni tegevuse lõppu jms. Koostööd tehakse nii ülikoolide kui ka piirkonna  Asutamiseks on tarvis muuseumitega. minimaalselt kahte organisatsiooni  Fokusseeritus – asutatud Toetavad teenused konkreetse eesmärgi Toetavad teenused hõlmavad vahendatavaid teenuseid ja täitmiseks  Jäikus – liikmeskond on kindlaks põhiteenuste pakkumiseks vajaliku taristu arendamist.  Stabiilsus – liikmeskond ja SA eesmärgid on määratud ja seda ei saa muuta, Vahendatavateks teenusteks on peamiselt toitlustus, majutus ja asutamisotsusega kindlaks s.o uusi liikmed juurde võtta transport, sh näiteks kanuud, süstad, jalgrattad jms. määratud  Asutamiseks piisab ühest Lisaks põhiteenuste pakkumisele tegeleb geopark ka nendeks organisatsioonist vajaliku taristu arendamisega. Paljud geoloogilised objektid on viidastamata ja raskesti ligipääsetavad. Geopargi ülesanne on Geopargi organisatsiooni küsimust arutati ka kõikide piirkonna tegeleda teenuste pakkumiseks vajaliku taristu arendamisega, omavalitsuste esindajatega. Ühte kindlat eelistust välja ei koostades vastavaid rahastustaotlusi ja viies projekte ellu. kujunenud, u kolmandik eelistas SAd, kolmandik MTÜd ja ülejäänutel puudus konkreetne seisukoht. Ühisel veendumusel aga 3.6 Geopargi organisatsioon oldi, et rahastuspõhimõtted peavad kõikide jaoks üheselt arusaadavad olema, samuti tuleb suurusest ja objektide arvust Oma olemuselt on tegemist kasumit mittetaotleva olenemata omavalitsusi võrdselt kohelda. Laia kandepinda leidis ka organisatsiooniga, seega tulevad juriidilise vormine kõne alla nii seisukoht, et pikemas perspektiivis peab geopark suutma ennast mittetulundusühing (MTÜ) kui ka sihtasutus (SA). Kummalgi vormil vähemalt tegevuskulude osas ise majandada. on oma eelised ja puudused (vt Tabel 5).

20 Arengukava juhtrühm otsustas tagasisidet arvesse võttes, et  Tegevjuht – vastutab üldjuhtimise, välissuhtluse, otstarbekaim on Viru Geopargi tegevuse koordineerimiseks asutada partnersuhete ja finantseerimise eest; mittetulundusühinguna uus organisatsioon – MTÜ Viru Geopark –  Geoloogia ja/või geograafia-alase haridusega spetsialist, kes kuna eesmärgiks on lisaks omavalitsustele haarata liikmeskonda ka koordineerib sisutegevusi – õppeprogrammid, -materjalid ja ettevõtteid. teadustöö; MTÜ asutajateks saavad olla nii maakondlikud organisatsioonid  Projekti- ja/või turundusjuht, kelle ülesannete hulk on (Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Viru Ettevõtluskeskus) kui ka mitmekesine – turundus, projektid jms. kohalikud omavalitsused, mille territooriumil geopark asub: Arvestades omavalitsustelt saadud tagasisidet ja ressursside 1) Alutaguse vald; piiratust, on mõttekas alustada ühe inimesega (tegevjuhiga). 2) Jõhvi vald; Oluline aga on, et ta leitaks ja palgataks esimesel võimalusel – nii 3) Kohtla-Järve linn; tekib juba käesoleva arengukava menetlemise ajal selge 4) Lüganuse vald; tooteomanik. Tegevjuhi ülesandeks on muuhulgas ka geopargi 5) Narva linn; organisatsiooni asutamise ettevalmistamine ja läbirääkimiste 6) Narva-Jõesuu linn; koordineerimine potentsiaalsete asutajatega. Tegevuse laienedes 7) Sillamäe linn; on vajadus täiendavate meeskonna liikmete järele, et tagada 8) Toila vald; kõikide tegevussuundade toimimine. 9) Viru-Nigula vald. Arutlusel on olnud ka geopargi keskuse loomine. Kuna Virumaa Pole tingimata oluline, et kõik nimetatud organisatsioonid oleksid põhjarannikul puudub keskkonnahariduskeskus, on perspektiivis asutajad. Operatiivsuse huvides on mõttekas jätta asutajate ring mõttekas kaaluda selle rajamist sellesse piirkonda. Küll aga eeldab väiksemaks, piirdudes 3–5 organisatsiooniga. Konkreetsetes see välisfinantseerimise olemasolu, mistõttu lükkub selle asutajates kokku leppimine toimub Ida-Virumaa Omavalitsuste realiseerimine kaugemasse tulevikku, s.o geopargi arendamise teise Liidu eestvedamisel. faasi. Seni saab geopark toimida olemasolevate turismikeskuste (nt Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseum, Saka Mõis, Kiviõli Tuhamägi jt) baasil, mis on vastavalt marsruudile nende alguspunktiks. Töötajad Tuginedes teiste geoparkide kogemusele, on pikemas perspektiivis organisatsiooni toimimiseks vajalik 3–4-liikmeline meeskond, kuhu kuuluvad:

21 3.7 Turundus moodustatud küll ka Saaremaal, kuid sellel puudub UNESCO Ida-Virumaal on olemas toimiv turismiklaster, mis oma strateegias tunnustus. Lähiriikides on UNESCO tunnustusega Rokua Geopark on määratlenud peamised sihtturud. Nendest on lähtutud ka Viru Soomes, Odsherredi Geopark Taanis ning Gea Norvegica ja Magma Geopargi turgude valikul. Kolm põhiturgu on: geopargid Norras. Lätis ja Rootsis geoparke ei ole. Üldse on Euroopas kokku 73 UNESCO tunnustusega parki, mis enamjaolt 1) Eesti siseturg; asuvad Lääne-Euroopas. Seega on Viru Geopargil kõik eeldused 2) Vene turg; kujuneda geoturistide seas atraktiivseks sihtkohaks. 3) Soome turg. Viru Geopargi peamiseks turunduskanaliks on veeb – koduleht ja Olulisim osa turundusressursist kulub seega nendele turgudele. sotsiaalmeedia. Aktiivselt on kavas osaleda Ida-Viru turismiklastri Võimekuse suurenedes on võimalik tähelepanu pöörata veel Läti ja tegevustes, kuna iseseisvalt ei ole vähemalt algusaastatel võimalust Rootsi turgudele. sihtturgudel otseselt reklaami teha. Ka Lääne-Virumaal on sarnane Peamiseks kliendisegmendiks on loodusturistide n-ö alamjaotus organisatsioon loomisel, mis pikemas plaanis loob täiendavaid geoturist. Tegemist on keskmisest spetsiifilisema huviga turistiga, turundusvõimalusi. kes on huvitatud maapõuest ja pinnavormidest. Nende hulka Peale UNESCO tunnustuse saamist lisandub turismikanalina kuuluvad peamiselt üksikturistid, sõpruskonnad ja ka suuremad geoparkide võrgustik. grupid, sh kooliõpilased. Neile on võimalik pakkuda mitmekesist ja hõredalt asustatud looduskeskkonda, samas aga juba hästi Vastavalt vajadustele ja võimalustele on kavas ka veel viidastamata arenenud teenustevõrku. Lisaks loob piirkonna tööstuspärand objektid siltidega varustada. suurepärase võimaluse tutvuda tehislike pinnavormidega. Otsest konkurenti Viru Geopargil Eestis ei ole, sest tegemist on turismitootega, mida selliselt varem pakutud ei ole. Geopark on

22 3.8 Tegevuste ja investeeringute kava

Tabel 6. Viru Geopargi tegevuste ja investeeringute kava

Jrk nr Tegevus 2019 2020 2021 2022 2023–2030 Lisainfo Majandusareng Fookus on seni eksponeerimata Geopargi piirkonna objektide detailne objektidel. Peamiselt on tegevus ellu E1.1 kaardistamine – tervikpildi loomine ja 10 000 viidav geopargi poolt, kuid võib arendusvajaduse määratlemine ilmneda vajadus valdkonna ekspertide kaasamise järele Tegemist on järjepideva tegevusega, Geoturismi toodete väljatöötamine ja E1.2 5 000 10 000 10 000 10 000 X et teenuste portfelli atraktiivsena arendamine hoida Tööstusturismi toodete väljatöötamine ja Tegemist on järjepideva tegevusega, E1.3 arendamine (ettevõtete külastuse 10 000 10 000 10 000 X et teenuste portfelli atraktiivsena korraldamine) hoida Praeguses staadiumis ei ole maksumust võimalik kindlaks Geoturismi objektide ja taristu E1.4 X X X X määrata. Esmalt tuleb arendamine arendusvajadus välja selgitada ja seejärel objektipõhiselt käsitleda Praeguses staadiumis ei ole Iga-aastase geopargi tunnussündmuse maksumust võimalik kindlaks E1.5 X X X X väljatöötamine ja läbiviimine määrata. Esmalt tuleb tunnussündmuse sisu välja töötada Peamiselt on tegemist veebiturundusega – kampaaniad, E1.6 Turundustegevused 2 000 5 000 10 000 10 000 X sotsiaalmeedia postitused, osalemine Ida-Viru turismiklastri töös jms

23 Organisatsiooni areng Tegevjuht palgatakse vastavalt võimalusele 2019. a sügisel, kes Viru Geopargi organisatsiooni asutamine E2.1 10 000 30 000 30 000 30 000 X vastutab mh organisatsiooni ja personali värbamine asutamise eest. Täiendava personali värbamine on kavas aastal 2023 Geopargi CVI, veebilehe ja E2.2 10 000 5 000 5 000 5 000 X turundusmaterjalide väljatöötamine Piirkondliku partnervõrgustiku arendamine toetavate teenuste Kuludes on arvestatud klastri E2.3 pakkumiseks, sh astumine Ida-Viru X 1 500 1 500 1 500 X liikmemaksuga turismiklastri liikmeks ja selle töös osalemine Osalemine Euroopa Geoparkide E2.4 3 000 3 000 3 000 3 000 X Võrgustikus, sh aastakonverentsidel Euroopa Geoparkide Võrgustiku liikmeks Arvestatud on vajadusel valdkonna E2.5 5 000 5 000 5 000 astumine ekspertidega konsulteerimisega Loodus- ja keskkonnaharidus Koolitamine on vajalik spetsiifiliste Giidide võrgustiku loomine ja giidide E3/4.1 X X X X geoloogia-alaste õppeprogrammide koolitamine läbiviimiseks Temaatiliste õppeprogrammide Tegevuseks on võimalik toetust E3/4.2 5 000 10 000 10 000 X väljatöötamine saada keskkonnaprogrammist Tegemist on ühtlasi Viru Geopargi Põhjarannikul keskkonnahariduskeskuse tegutsemiskohaga. Ilma E3/4.3 X väljaarendamine välisfinantseerimiseta ei ole realiseeritav Keskkonnateadlikkust tõstvate E3/4.4 X kampaaniate läbiviimine

E3/4.5 Loodus- ja keskkonnahariduse X

24 edendamine piirkonna haridusasutustes Geoloogiline pärand ja teadustöö Populaarteadusliku kogumiku Tegemist on mh Euroopa Geoparkide E5.1 koostamine piirkonna geoloogiliste 20 000 Võrgustiku liikmeks kandideerimist väärtuste kohta toetava materjaliga Teadlaste võrgustiku loomine eesmärgiga E5.2 motiveerida geopargiga seotud X teadusartiklite, lõputööde jms koostamist Piirkonna geoloogilise pärandi E5.3 säilitamiseks materjalide, lugude jms X X X X X kogumine ja talletamine E5.4 Temaatiliste konverentside korraldamine X

25 7 Eldar Efendijev MTÜ Koda Lisad 8 Eliko Kõiv Lääne-Harju Koostöökogu 9 Etti Kagarov SA Eesti Kaevandusmuuseum Lisa 1. Arengukava koostamisel osalenud isikud ja 10 Eve East Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit organisatsioonid 11 Gerli Romanovitš SA Kukruse Polaarmõis Gradislava 12 Kohtla-Järve Koolinoorte loomemaja Jušmanova Tabel 7. Viru Geopargi arengukava koostamise juhtrühm 13 Heikki Bauert Eesti Geoloogiateenistus 14 Heiko Källo Viru-Nigula Vallavalitsus Nr Nimi Organisatsioon Amet / positsioon 15 Heli Suvi Eesti Geoloogiateenistus 1 Eve East Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit juhatuse esimees 16 Ivika Maidre Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Veikko 2 Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit tegevdirektor 17 Kadri Jalonen Ida-Viru Ettevõtluskeskus Luhalaid 18 Kalmer Sokman Eesti Energia AS 3 Hardi Murula Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit arendusspetsialist 19 Laniil Galitski MTÜ Koda 4 Kadri Jalonen Ida-Viru Ettevõtluskeskus turismikoordinaator 20 Mait Sepp Tartu Ülikool 5 Asta Tuusti Eesti Loodusmuuseum direktor 21 Maria Karus Keskkonnaministeerium Keskkonnainvesteeringute 6 Bruno Uustal projektikoordinaator 22 Rein Luuse Jõhvi Vallavalitsus Keskus 23 Tõnis Kaasik Saka Mõis 7 Ivika Maidre Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit projektijuht 24 Riina Ivanova Kohtla-Järve Linnavalitsus 8 Kalmer Sokman Eesti Energia AS Meelis 9 Viru Keemia Grupp tehnikadirektor Eldermann Tabel 9. Intervjueeritud omavalitsuste esindajad 10 Kalle Pirk Põlevkivi Kompetentsikeskus juhataja Nr Nimi Omavalitsus 11 Heikki Bauert Eesti Geoloogiateenistus nõunik 1 Max Kaur Jõhvi vald Tabel 8. Viru Geopargi arenguseminaril osalenud 2 Eduard East Jõhvi vald

Nr Nimi Organisatsioon 3 Andres Toome Jõhvi vald 1 Angelina Liiv Narva-Jõesuu Linnavalitsus 4 Anne Uttendorf Jõhvi vald 2 Anne-Ly Feršel Keskkonnaamet TalTech Virumaa kolledži Põlevkivi 5 Svetlana Jürgens Jõhvi vald 3 Annely Oone Kompetentsikeskus 6 Rein Luuse Jõhvi vald 4 Anu Needo Lüganuse Vallavalitsus 5 Birgit Parmas Keskkonnaministeerium 7 Aleksei Naumkin Jõhvi vald 6 Bruno Uustal Keskkonnainvesteeringute Keskus

26 8 Maksim Iljin Narva-Jõesuu linn Lisa 2. Ülevaade intervjuudest teiste geoparkide esindajatega 9 Eve East Toila vald 10 Urmas Aunap Toila vald Tabel 10. Geoparkide eesmärgid ja teenused 11 Roland Peets Toila vald Geopark Eesmärgid Teenused 12 Heiko Källo Viru-Nigula vald  Õppekäigud giididega 13 Eve Ojala-Baradze Viru-Nigula vald  Hariduse edendamine, õpetamine  Keskkonnahariduse 14 Einar Vellbaum Viru-Nigula vald programmid koolidele  Geoloogilised 15 Riho Kutsar Viru-Nigula vald uurimistööd  Geopargi festival, lisaks 16 Viktor Rauam Lüganuse vald Odsherred mitmeid teisi väiksemaid (Taani)  Uute töökohtade sündmusi (partnerid) 17 Anu Needo Lüganuse vald loomisele kaasa aitamine  Partnerlusprogramm – 18 Dmitri Dmitrjev Lüganuse vald partnerite toodete  Elanike sissetulekute turundamine 19 Tauno Võhmar Alutaguse vald kasvatamine  20 Aleksei Jevgrafov Narva linn Teadustöö 21 Maria Terebilina Narva linn  Kohalike elanike teadmiste tõstmine  Õpetamine kõikidel tasemetel 22 Olga Tšerjomuškina Narva linn piirkonna väärtuste osas  Õppekäigud giididega 23 Riina Ivanova Kohtla-Järve linn Gea Norvegica   24 Tõnis Kalberg Sillamäe linn Jätkusuutliku turismi Piirkonna üldine turundamine (Norra) edendamine  Festivalidel osalemine 25 Aleksei Stepanov Sillamäe linn  Teadlikkuse tõstmine  Koostöö turismiturundajatega geoloogiliste ressursside kohta

 Kogukondade  Sihtkoha turundamine, sh toetamine ja turismi rahvusvaheline ja Rokua võimaluste ühisturundus (Soome) parandamine  Viidamajanduse  Maal elavate inimeste korrashoidmine

27 elujärje parandamine  Äriarendus  Keskkonnahariduse programmid koolidele ja ülikoolidele; laagrid

Tabel 11. Geoparkide organisatsioonid

Geopark Tüüp Asutajad Eelarve (€) Personal

 Juht

 Geoloog (teadustöö) Odsherred  Fond  Omavalitsus  400 000 (Taani)  Disainer (üritused, projektid)

 Ajakirjanik (kommunikatsioon)

 Juht

Gea  Avaliku  2 maakonda  Geoloog, Norvegica sektori  500 000 loodusgeograaf (Norra) asutus  Omavalitsus (teadustöö)

 Turundaja

 Juht

 3  Kommunikatsioon  Avaliku omavalitsust Rokua sektori  500 000  Rahvusvahelise (Soome)  Erafond asutus turismi projektijuht  Metsähallitus  Keskkonnahariduse projektijuht

28 Lisa 3. Ülevaade omavalitsuste tagasiside geopargi loomise ideele

Tabel 12. Omavalitsuste tagasiside geopargi loomise ideele

Omavalitsus Kasu Geopargi roll Objektid Organisatsioon

 Maakonna loo jutustamine,  Ettevalmistusfaasis peaks  Objektide, millega praegu pole praegu on killud laiali (geo –  Tammiku aherainemäed, sh tegelema mõni olemasolev tegeletud, esile toomine kust me pärit oleme; geo – kus Hiie tammik organisatsioon Jõhvi vald (ligipääs, viidastamine, me asume)  Sanniku toru allikad  Kõikide KOVide poolt loodud turundamine); mitte ainult  Terviku loomine – haridus,  Kukruse mägi organisatsioon (võrdsed alused) turistidele, vaid ka oma elanikele pärand, kogukonnatunne ja  Riik võiks osaleda turism  Mahajäetud tööstus- territooriumid (Auvere,  SA (asutajad KOVid ja riik) Viivikonna)  Rahastamise põhimõtete  Täiendav võimalus valla noortele Narva-  Sinimäe MKA kokkuleppimine on ilmselt keskkonnahariduse  Klastri liige Jõesuu linn  Narva karjäär keeruline edendamiseks  Sirgala vana kaevandus  KKH keskus võib olla Sillamäe ja  Mummasaare MKA Toila kandis  Narva-Jõesuu rand  Terviklik ülevaade, mis geopargi  SA IVOLi baasil laiapõhjalise  Keskkonnahariduse piirkonnas on (mida saab lisaks  Kivihiis Kohtla-Nõmme nõukoguga edendamine, giidide koolitamine seiklusele) Kaevanduspark-muuseumi  Ka IVEK kaasasutajana tuleb kõne haridusasutuse baasil  Piirkondliku võrgustiku juures Toila vald alla  Keskkonnahariduskeskuse koordinaator  RMK matkarajad  Eraldi küsimus on Viru-Nigula väljaarendamine põhjarannikul  Kogukonna harimine, et ka  Valaste matkarada osalemise vorm (nt Oru lossi baasil) kohalikud teaksid, mis siin on ja  Saka-Ontika-Toila paekallas  Rahastamine KOVide poolt kuhu minna  Koolituse ja teadustöö  Lisaväärtus nišituristidele ja  Hüdroelektrijaam  Eelistatud MTÜ, et ka arendamine – pädev grupp, kes oma elanikele  Lammasmägi ettevõtjatest liikmeid saada Viru-Nigula tegeleb koolitamise,  Klastrites domineerivad suured  Eesti sügavaim jõeorg (kõik  VIROL asutama ei tule vald ekskursioonide ja objektid, geopark saaks liivakihid näha)  Kindlad rahastus- ja keskkonnateadlikkuse keskenduda neile, mis äriliselt  Eesti esimene raudtee juhtimispõhimõtted tõstmisega niivõrd huvipakkuvad pole  Pronkskallas

29  Tsemenditööstuse teemapargi  Padaorg väljaarendamine  Pigem koordineerimine, eraldi  10 a jooksul on klastris olnud 1 keskusel suurt mõtet ei näe, töötaja, seega ei saa ka geoparki kuna eksponeeritavad objektid  Aidu karjäär Lüganuse suurelt alustada, mõne tuhandega  Ei oska öelda ja klaster on juba olemas  Purtse jõe ürgorg vald aastas suudavad KOVid kaasa tulla  Virtuaalselt leitav, lünki täitev,  Uhaku karstiala  Võrdsuse printsiip teenuseid ja objekte ühendav  Kaasata võimalikult palju riigi raha kooslus  Koordineeriv roll objektide ja  Aidu karjäär, Mäetaguse Alutaguse  Pigem toetav positsioon, otsest  Rahalist panust ei julge lubada, teenusepakkujate vahel, sh poolne külg, klindi vald kasu ei oska välja tuua tulemas negatiivsed eelarved koolid, muuseumid jms säilitamine  Ei oska öelda, pole otseselt looduslikke kohti, mida geopargi  Kadastiku karjäär Narva linn raames eksponeerida  Ei oska öelda  Kreenholmi territoorium  Äraootaval seisukohal  Joaorgu turundatakse klastri  Narva kosed poolt niikuinii  Linna eksponeerimine  Sarnaselt IVEKile isemajandav (u 3 (stalinistlik arhitektuur,  Ei tohi klastriga teineteist a pärast) Keskallee) dubleerida  Uus KOVide poolt asutatud MTÜ  Keskkonnahariduskeskuse  Geopargil peavad olema  Põlevkivimuuseum (üle 35 Kohtla-Järve (kõik ei pea asutajad olema, rajamine endise koolihoone spetsiifilised tooted tuhande museaali) linn liituda saab ka hiljem) baasil (õppeprogrammid,  Kaevanduskäik Kukrusel  Geopargile tuleks kohe juht leida,  Märt Raua (põlevkivitööstur) ekskursioonid), mida klaster et ta AK protsessi kaasatud oleks, mälestusmärgi rajamine turundada aitab n-ö omaniku esindaja  Põlevkivimuuseumi turundamine  Kitsamalt geoturismi toodete  Uraani rikastamise lugu väljaarendamine ja Sillamäe linn  Linna turundamine  Klint  Administreerimine läbi klastri turundamine  Langev oja  Spetsiifilised õppeprogrammid  Piirkonnast tervikliku ülevaate  Seni eksponeerimata objektide  Eelistatud praegu vähem  MTÜ – 3 loomine (kõik objektid) ja esiletoomine, sh arendamine eksponeeritud või  SA – 2 tegevuste koordineerimine – Kokkuvõte  KKH edendamine, s.o eksponeerimata objektid,  Kindlat seisukohta pole – 3 osapoolte omavahel kokku lisavõimalus eeskätt noortele mille potentsiaal on  Klastri kaudu – 1 viimine  Uue külastajate segmendi kasutamata  Üheselt arusaadavad  Geoturismi arendamine; neile

30 hõlmamine (geoturistid) mõeldud ekskursioonide rahastuspõhimõtted väljaarendamine  KOVide võrdne kohtlemine  Keskkonnahariduse võrgustiku sisuline koordineerimine  Kohaliku elanikkonna harimine

31