0

7 Loko

7 0

0 7 Kärsa Mustakurmu75

65

7 5 ®P 5 6

65

6 5

Indreku Mäeotsa

a j Kalpuse Hoburaua h Oja Mäeotsa A Järve Kati Suur- Salme Kilgi Sepaoru Lauri Pääsu Sepamaa 65 Akste Neppovälja Vaheoja Vahemäe Külastaja meelespea Järveotsa 65 Rebase ●● Hoia mets ja raba puhtana. 6 Valli 5 Ööbiku Eva ●● Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud kohas. Saava Akste ●● Kaitsealal võib koguda marju, seeni ja muid metsaande. Padari Peebu Orukalda 0 Janeti 7 ●● Soonurga Üle 50 inimesega grupi külastus või üritus kooskõlasta kaitseala Remmali valitsejaga. o ●● te Ära sõida jalgrattaga väljaspool teid ja radu. s k A Tootsi ●● Hoidu astumast sipelgate radadele. ●● Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi parklasse. Kolumatsi Müüri Maili Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest 65 Kohatu keskkonnainspektsiooni tel 1313. 6 70 5 Metsa Paruni- männik Merila e v r ® Vahe- ä P Orava j

d Alatare i i K

Aabu- kurmu

Valgesoo looduskaitseala Valgesoo looduskaitseala

®P Kaitseala valitseja Keskkonnaamet Kiidjärve Põlva-Valga-Võru regioon ®P Kalevi 1a, 64503 Räpina Müta tel 799 0900 [email protected] www.keskkonnaamet.ee ®P Kaitseala külastuse korraldaja RMK loodushoiuosakond Kagu-Eesti piirkond jõe ® Saare Kiidjärve looduskeskus VALGESOO ürgoru lka Valgesoo P Parkla / Parking tel 676 7122 Silla Infotahvel / Trükise väljaandmist toetas: Information board www.rmk.ee Vanakivi Lillo SA Keskkonnainvesteeringute looduskaitseala Lõkkekoht / [email protected] Lauga Kivisilla Keskus Kuusemetsa Camp fire site Taela Vaatetorn / Trükise koostaja: Mari Kala Observation tower Liiva Sõra Esikaane foto: Tupp-villpead, M. Sepp ValgesooK rmuuastkaaruagdua / kaas Visnapuu Uue-Tsuba Küljendus: Akriibia OÜ Külvi Valgesoo hiking trail Kaitseala piir / Trükk: Aktaprint AS Oru Valgesoo Nature protection Trükitud FSC sertifikaadiga paberile. Koolimaja Sae area boundary 1:28 000 Piira 1cm kaardil=280 m looduses ©GGeeooddaattaa 2 2001111 ©Keskkonnaamet 2012 Loodmaa

Eoste

Taevaskoja dest ainukesena varre tipul ainult üks tutt. Taim on hästi märga- tav juunis, kui raba on kaetud viljatuttide valge vaibaga. Seevastu harvem tuntakse seda taime õitsemise ajal, aprillis-mais. Sel ajal on valgete karvatuttide asemel näha hoopis väikesed hallikad õite kande- ja kattelehed ning kollastest tolmukapeadest värvunud õied. Tupp-villpea on üldiselt nii katvuse kui esinemissageduse poolest kõige tähtsam rabas kasvav rohttaim ja oluline turbamoodustaja koos turbasamblaga. Turbasamblad, nagu ka teised samblad, kõdunevad ja kasvavad üheaegselt. Kuna neil puuduvad juured, siis kasvavad nad pidevalt ülemisest otsast, samal ajal altpoolt kõdunedes. Tihedas kõdunevas aluskihis jääb õhku järjest vähemaks, taimeosad ei lagune täielikult Foto: Valgesoo kuklased, A. Saarist Foto: Vaade tornist, M. Kala

Valgesoo looduskaitseala Valgesoo looduskaitseala (pindala 345,5 ha) asub Põlvamaal ja nii ei teki muld, vaid poollagunenud taimeosadest koosnev Vastse-Kuuste ja Põlva vallas. Kaitseala moodustati 1981. aastal turvas. Meie rabades tüseneb turbakiht umbes 1mm aastas. sookaitsealana, eesmärgiga kaitsta Valgesoo raba ja seda ümb- ritsevat lähimaastikku. “PARUNIMÄNNIK” 1981. aastal eraldati Eestis 30 piirkonda sookaitsealadeks. Raba ümbritsevad peaaegu igast küljest metsad, ala loodeosas Selleks ajaks oldi aru saadud, et soodel on täita oluline roll maa- (vaatetorni ümbruses) pakuvad mõnusat vaadet Ahja kunagise kera veeringes: soode turvas filtreerib sademeveed ja puhastab mõisniku Conrad von Brasch`i rajatud männikultuurid 1860- pinnaseveed, reguleerib maakera süsinikuringet (seob CO2 ja 1870 aastail, mis nüüdseks kasvanud uhkeks ja võimsaks vabastab hapnikku, seejuures annab hapnikku rohkem kui ise männimetsaks, rahva sõnul “parunimännikuks”. tarbib), sood on puhta vee reservuaarid, eriti sooveekogud ja laugastikud. Olles erakordselt stabiilsed ja hästi isereguleeruvad, MATKAJALE pakuvad sood ka teaduslikku huvi. Rabast saab hea ülevaate 24 m kõrgusest vaatetornist. Vaa- tetorni juurest algab 1,8 km pikkune matkarada, mis kulgeb Raba laudteed pidi otse üle raba ja raba teisest servast läbi metsa Valgesoo asub Ahja jõe lookes liivapinnases olevas lamedas orus. kaarega tagasi, kus tükikeses vanas kuusikus saab imetleda Valgesoo on valdavalt puisraba, siin esineb vaid kaks lagedamat kõrgeid laanekuklase pesakuhilaid. laigukest, kus kasvavad kanarbikulised. Raba on lamedapin- naline, siiski on aimatavad 8 väga madalat saart, mis kaetud LAANEKUKLASED rabamännikuga. Raba üleminek mineraalmaaks on üldiselt järsk Kuklasi ja teisi ühiselulisi putukaid peetakse putukate seas ja seetõttu piirab rabaserva vaid kitsa ribana siirdesoomets. kõige kõrgemalt arenenuteks. Laanekuklased on Eesti suurimad Turbalasundi keskmine sügavus on 1,3 m, maksimaalne sipelgad. Nad toituvad puudel elutsevate lehetäide magusast 1,8 m. Rabaturvas asub otse liival, mis osutab, et Valgesoo on nestest, taimeseemneist, nektarist ja oma pesades kasvatata- tekkinud liivase lohu soostumise tagajärjel. Valgesoo väärtust vatest seentest. Ära süüakse ka ettesattuvad kahjurputukad, tõstab asjaolu, et see on kuivendusest täiesti mõjutamata. mistõttu peetakse kuklasi tõhusateks metsakaitsjateks. Nii hoiab ühe keskmise suurusega sipelgapesa pere metsa vee- Taimed randil hektaril, suurte, ligi 2 m kõrguste pesade asukad aga Valgesoos kasvavad tüüpilised rabataimed – hanevits, küüvits, umbes ühel hektaril. Laanekuklane kuulub kaitsealuste liikide kukemari, sookail, tupp-villpea. Küllap viimase õitsemisaegsest III kategooriasse. valendusest ongi tulnud nimi Valgesoo. Tupp-villpeal on villpea- Foto: Valgesoo matkarada, M. Kala