Nr 2 Mu gi Sõna VEEBRUAR 2018 Mulgi valla leht

pALJU ÕNNE, VALLAVANEMA VEERG Sada aastat Eesti Vabariiki seseisva riigi aastapäeva tähistamine on saanud meile nii Ienesestmõistetavaks, et alles sajanda aastapäeva tähista- eESTI VABARIIK! mine paneb meid kõiki taas sügavamalt arutlema ja mõtlema selle erakordse aja üle, mil Esimeses maailmasõjas kaosesse langenud Vene impeeriumi lagunenud müüridele loodi Eesti Vabariik. Meie elame Mulgi vallas Mulgimaal. Nimetus Mul- Abja teatritruppe tunnustati Võrus kõrgelt gimaa kujunes 19. sajandi teisel poolel tähistamaks piirkonda, mis eristus ümbruskonnast kiirema majandusliku edenemise, suurema jõukuse ning hoogsama haridus- ja vaimuelu poolest. Siinne kant tõusis eriti esile talude päriseksostmise käigus. Erk- sad talumehed ei kogunud ainult ainelist rikkust. Lastele anti võimalikult head haridust. Nendest haridust saanud Mulgimaa meestest ja naistest said Eesti Vabariigile alusmüüri rajajad – ettevõtjad, sõjaväelased, haritlased. Eesti Vabariik kuulutati väl- ja vahetult Saksa okupatsiooni eel Venemaa Punavõime eirates. Võidukas Vabadussõda ja Tartu Rahu 1920. aastal andsid meile ligi paarikümneks aastaks toekat arenguaega. Sellist aega, mida ei suutnud murda ka ligi viiskümmend aastat järgnenud oku- patsioon. Taasiseseisvunud Eestis on üles kasvanud põlvkond inimesi, keda ei ole puudutanud okupatsioon. Eesti Vabariik on muutunud nii enesestmõistetavaks, et tihtipeale me ei oska enam meie riigile võimalikke ohte näha ega hinnata. Seetõttu peame päevast päeva tegelema Kaitseväe ja Kaitseliidu arenda- mise ja tugevdamisega et tagada vajalik tugev heidutusvõime. Siseturvalisus eeldab, et korralikult on rahastatud nii piirivalve, politsei, päästeamet, arstiabi ja kiirabi. Tugev annab indu edaspidiseks. Nii tunnustasid kolleegid ja on riik, millel on tugev majandus, Žüriisse kuulusid oma ala nii juhtus 2 päeva jooksul kus on inimestel hea ja turvaline tõelised professionaalid: esimest korda. Saalitäiele elada, kus on hästi toimivad omava- Abja kultuurimajas Voorus etenduse „Elu on teatrikriitik Rait Avestik, teatritegijatele mängimine, litsused, kus inimeste ja kogukonna huvid on arvestatud ja esindatud tegutsevat kaks näitetruppi, – otsast teise“. Lavastaja dramaturg-lavastaja Urmas paneb veel rohkem pingu- Lennuk ja kõneõppejõud tama. Konkurents oli ülitihe ning tegutsetakse kohaliku elu pensionäride Kolmas Voorus Kersti Sillaotsale, kes mängib edendamise nimel. Meie kõigi kätes ja Abja EHH-Teater, tõid ise EHH-Teatris, omistati Toomas Lõhmuste. Nende ja näha võis väga häid lavas- on Eesti Vabariigi tulevik. Võrus 26.–28. jaanuarini toi- näitlejapreemia lavastuses tagasiside algul kummardas tusi ning osatäitmisi. Hea on Mina usun Eestisse! Head Eesti munud XV harrastusteatrite „Sõdalane“ eest. Juba selli- Toomas Lõhmuste sügavalt näha ja tunda, et harrastajad Vabariigi 100. aastapäeva! riigifestivalilt koju mitu tun- sele festivalile väljavalituks seenior-näitlejate ees. Samu- mängivad rõõmuga! Jõudu Elagu Eesti Vabariik! Peeter Rahnel nustust. Laureaaditiitliiga saada, on suur tunnustus, ti oli uhke tunne olla saalis, ja jaksu tegijatele edaspi- Mulgi vallavanem pärjati näitetrupp Kolmas aga kiidusõnad proffidelt kui Kolmanda Vooruse eten- diseks! duse järel tõusti saalis püsti. Ülle Rõigas Mõisaküla kultuurimaja rõõmustab Mõisaküla noortekeskus korraldab eluõppe õpituba Möödunud aasta lõpus, 29. detsembril, oli Mõisaküla Mõisaküla Fight 2016 ja kultuurimaja jaoks eriline päev. Pärast põhjalikku uuen- 2017 turniiridel, mis tõi duskuuri avati maja uksed taas linnarahvale. Vallavanem hulgaliselt rahvast meie ko- Peeter Rahnel märkis tervituskõnes, et Mõisaküla linna dukandipäevadele. Lisaks jaoks on mitmeid olulisi sündmusi toimunud aastatel, mis on lõppenud numbriga 7, nii ka kultuurimaja puhul, viib Henri läbi taipoksi tree- kus hoone rajati aastal 1947 ja põhjaliku uuenduskuuri ninguid uues Abja spordi- läbinuna avati taas 2017. a. Õnnitlused andsid edasi nii ja tervisekeskuses, kus käib Mulgi vallavolikogu esimees Arvo Maling kui allasutuste peale Abja ja mõisaküla juhid ja teised külalised, oma rahvast tervitas linnapea. noorte noori ka Kamaralt, Eesti Vabariigi president jagas tänukirju, sealhulgas Viljandist ning aegajalt ka neile, kes pakkusid kultuurimaja ringidele n-ö katust. Tartust ja Tallinnast. Kultuurimaja ajutine kodu oli nii Mõisaküla koolis, Henri käis noortele rää- Mõisaküla lasteaias kui linnapea Ervin Tambergi köögis. kimas oma teekonnast tai Tänati ehitajaid ja sisekujundajaid, kelle töö tulemus poksini, spordist ja liiku- oli soe, valge ja avar kultuurimaja, mis pakkus üllatus- misest kui tervisliku eluviisi momente kõikidele kohaletulnutele. Linna poolt oli rahvale kingituseks tasuta Henrik alusest ja taipoksi ürituse Normanni monokomöödia „Kraaniga hunt Bangkokist“, korraldamise rõõmudest majaperenaine kattis kohvi- ja tordilaua. Henri Helemäe käis noortele rääkimas oma teekonnast tai poksini, spordist ja liikumisest ja muredest. Kui aga uuri- Kuna avapeol jäi tantsupõrand sisse tantsimata, siis kui tervisliku eluviisi alusest ja taipoksi ürituse korraldamise rõõmudest ja muredest. sime kas „Mõisaküla Fight see viga parandati ära uuel aastal, 26. jaanuaril. Foto: Kaja Õigus 2018“ tuleb, oli Henri kin- Kilingi-Nõmme klubi taidlejad esinesid koos Mõi- Sõbrapäeval käis meil õpitubade. Eluõppe õpitu- aasta lõpus külastasime del vastus „Tuleb!“ Omalt saküla kultuurimaja taidlejatega, kammerkoor Kungla eluõppe õpitoa raames kü- ba annab võimaluse teha ERM-i ja tagurpidi maja, siis poolt kinkisime Mõisaküla pidas oma kaheksandat sünnipäeva, tantsuks mängis las Henri Helemäe. Eluõp- noortega väljasõite, mis selle aasta alguses kutsusi- noortekeskus noortele tai- Udo Bänd. pe õpitoa eesmärgiks on arendaks nende silmaringi me külla Henri Helemäe. poksi huvilistele veidi pok- Kilingi-Nõmme klubi juhataja tänas selle eest, et Mõi- noore eneseväljendusos- ja kutsuda kohale tegijaid Henri on rikastanud meie sivarustust, et parendada saküla kultuurimaja kenasti nende küllatuleku puhul ära kuste, enesekindluse jul- noori, kes on juba oma väikelinna kodukandipäevi taipoksi kvaliteeti. remonditi ja lubas Mõisaküla taidlejaid külla kutsudes gustamine, omaalgatuse õnnestunud tegemistega taipoksi propageerimise- samaga vastata. õpetamine läbi erinevate silma jäänud. Kui eelmise ga, olles peakorraldajaks Kaja Õigus Mirjam Järve 2 Mulgi valla infoleht

VALLAVALITSUSE ISTUNGITELT SAAME TUTTAVAKS

Mulgi Vallavalitsuse 12.01.2018 istungil anti 38 korraldust ja üks määrus Arvi Meidla – abivallavanem Ene Maaten – abivallavanem * Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaal- Olen sündinud 16. mail 1956. aas- Töötan Mulgi vallas Halliste toetuste maksmiseks. tal Tallinnas. Keskhariduse omanda- piirkonna ja sotsiaalvaldkonna *Arutati kasutuslubade andmisi ja anti kasutusloa väljastamiseks sin Türi keskkoolis, seejärel asusin juhina. korraldused. õppima Tihemetsa sovhoostehni- Nende jaoks, kes vajavad *Arutati eraisikute avalduste alusel korraldatud jäätmeveo kumi, kus sain mehaaniku diplomi. omavalitsuse tuge, on Mulgi küsimusi. Eesti põllumajanduse akadeemias vallas kogenud ja empaatiavõi- * Kiideti heaks kahe eraisiku hajaasustuse programmi projekti omandasin kõrghariduse mehaani- melised sotsiaaltöötajad, kellega aruanne. kainseneri alal. koos püüame abivajajate elu- * Anti korraldused projekteerimistingimuste andmiseks. Aastast 1983 elan Abja vallas kvaliteeti parandada. Sotsiaal- * Valla eelarvelistest vahenditest raha eraldamiseks anti kaks Kamara külas. Kamara sovhoosis töötajate teeninduspiirkonnad korraldust. töötasin mehaaniku ja peainsenerina. Aastatel 1992–1994 jäävad muutmata, Karksi piir- * Kinnitati Mõisaküla Kooli hoolekogu olin OÜ Kamara juhataja. Seejärel töötasin AS Kilingi Leib kond saab juurde noorsoo- ja * Kinnitati õppekoha tegevuskulude arvestuslik maksumus tegevdirektorina. OÜ Abja Elamu juhataja olin 1999–2003. sotsiaaltööspetsialisti. Mõisaküla linna haridusasutustes . Sealt alates kuni uude ametisse üleviimiseni töötasin Abja Aasta esimesel poolel ühtlus- * Anti välja määrus „Mulgi valla ametiautode ja isikliku sõiduauto Vallavalitsuses majandusnõunikuna. Olen Abja piirkonna tame korrad, mille alusel osutatakse sotsiaalteenuseid ja ametisõitudeks kasutamise kord“ juht ja vastutan nüüd ka Mulgi vallas majandusvaldkonna makstakse toetusi. Veebruaris esitame esimesed sotsiaal- * Otsustati, et Mulgi valla ajalehe nimi on Mulgi Sõna ja trüki- eest. Olen aktiivne harrastussportlane-jõusaal ja keskmaa- tööalased määrused volikogule vastuvõtmiseks. Oleme teenuse osutajaks Vali Press OÜ jooks on minu lemmikud. avatud koostööle eakate, suurperede ja puuetega inimeste * Otsustati volikogule arutamiseks esitada kaks otsuse ja üks Olen abielus ja kahe täiskasvanud lapse isa. organisatsioonidega. Viljandi maakonda puudutavaid määruse eelnõu. sotsiaalseid teemasid arutame koos teiste Viljandimaa omavalitsuste esindajatega. Traditsioonilised sündmu- Mulgi Vallavalitsuse 17.01.2018 istungil võeti vastu Ervin Tamberg - abivallavanem sed, näiteks eakatepäeva tähistamine, jätkuvad ka Mulgi 7 korraldust vallas. Eesmärgiks oleme seadnud parandada Mulgi valla * Kinnitati Halliste Põhikooli hoolekogu Sündinud 17.01.1957 Abja- hoolekandeasutuste tingimusi ning arendada koduhool- * Anti üks kasutusluba. Paluoja haiglas. dusteenust. * Arutati eraisikute avalduste alusel korraldatud jäätmeveo Sünnikoht Karksi kihel- Kulla leerimajas osutatakse endiselt kõiki teenuseid, küsimusi. kond, Tuhalaane, Loodi-Lii- mida inimesed kohalikult omavalitsuselt vajavad. Halliste * Määrati katastriüksuse jagamisel koha-aadressi ja määrati siht- vaku metsavahi talu. piirkonnas on ametis sotsiaaltööspetsialist, keskkonnaspet- otstarve. Olen omandanud kõrgha- sialist, majandusnõunik, jurist, raamatupidaja ja piirkonna * Otsustati esitada volikogule arutamiseks kolm otsuse eelnõud riduse keskkonnakaitse alal, juht. Piirkonda puudutavate teemadega (heakord, teede ja kolm määruse eelnõud. magister loodusteaduste alal. hooldus, kohalike sündmuste korraldamine) tegeleme * Otsustati Mulgi valla 2018. aasta eelarve projekt saata volikogule Olen olnud Kamara sov- jätkuvalt kohapeal. esimeseks lugemiseks. hoosis kauaaegne automa- Ootame initsiatiivi ja ettepanekuid töö paremaks orga- jandi juhataja. niseerimiseks aktiivsetelt piirkonna inimestelt. Mulgi Vallavalitsuse 23.01.2018 istungil võeti vastu Omavalitsuses olen töö- 25 korraldust ja võeti vastu 1 määrus tanud 24 aastat. Alustasin Dmitri Orav- abivallavanem * Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaal- Mõisaküla Linnavalitsuses toetuste maksmiseks. abilinnapeana, seejärel olin kümme aastat Mõisaküla Lin- Olen sündinud 15. oktoobril *Arutati eraisikute avalduste alusel korraldatud jäätmeveo nahoolduse juhataja. Mõisaküla linnapea ametit jõudsin 1977. aastal Tallinnas, aga minu küsimusi. pidada 12 aastat. juured on hoopis Mõisakülas. * Määrati teenumber ja nimi. Uues Mulgi vallas olen abivallavanem, linnapea ja kesk- Olen abielus ja peres kasvab * Anti projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise konnavaldkonna juht. kaks last. 2000. aastal omanda- kohustuse puudumisel. Töökohaks on Mõisaküla linn, endise linnavalitsuse ruu- sin kõrghariduse Tartu ülikooli * Anti välja määrus Mõisaküla piirkonna hallatavate asutuste mides enda kabinetis jätkan linna igapäevaprobleemide Viljandi kultuuriakadeemias koosseisude ja töötasude kinnitamiseks lahendamist ja tegelen linna arengu teemadega. huvihariduse erialal. Aastatel * Otsustati esitada volikogule arutamiseks üks määruse eelnõu Keskkonnavaldkonna juhina haldan kogu valla kesk- 2000–2005 töötasin AS-is Sta- ja üks otsuse saata esimesele lugemisele täiendatuna valla 2018. konnakaitsealast temaatikat läbi piirkondade spetsialistide. toil kliendikaardi müügijuhina aasta eelarve. Karksi-Nuia piirkonnas on juhtiv keskkonna- ja maaspet- ja 2005–2007 Autosõit OÜ-s sialist Tiia Kukk, Halliste piirkonna keskkonna- ja maaspet- müügijuhina. Nende aastate Mulgi Vallavalitsuse 07.02.2018 istungil võeti vastu sialist on Anneli Pälsing, Mõisaküla piirkonna keskkonna- jooksul omandasin majandus- 30 korraldust. ja maaspetsialist on Mirjam Järve. Abja piirkond on jagatud ja ettevõtlussektoris vajalikke teadmisi ning kogemusi, mis * Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaal- kahe spetsialisti vahel, maaküsimustega tegeleb Mirjam andsid mulle enesekindlust tulla toime kohaliku omavalitsu- toetuste maksmiseks. Järve ja prügimajandusega tegeleb Anneli Pälsing. se keeruliste situatsioonide ja probleemide lahendamisega. * Arutati eraisikute avalduste alusel korraldatud jäätmeveo kü- Meie keskkonnakaitse tegevusvaldkond on üpriski laia- Karksi-Nuia asusin perega elama 2005. aastal. 2007–2017 simusi. haardeline alustades prügimajandusest, maadega seotud töötasin Karksi vallavalitsuses spetsialist-projektijuhina, * Kiideti heaks kahe eraisikute hajaasustuse programmi projekti küsimused, jälgib heakorda valla territooriumil ja paljude andes oma panuse Euroopa Liidu erinevate valdkondade aruanne. muude keskkonnakaitse küsimustega. projektide elluviimisel, seistes hea tänavavalgustuse, lume- * Määrati katastriüksuse jagamisel koha-aadress ja maa sihtostarve. Me aitame kodanikke kõigis keskkonnakaitsealastes lükkamise, teede ehitamise ja korrashoiu eest. * Valla eelarvelistest vahenditest raha eraldamiseks anti kolm küsimustes. 2. jaanuarist 2018 töötan Mulgi vallavalitsuses Karksi korraldust. Meie esmane ülesanne on ühtlustada ja viia kooskõlla piirkonnajuhina/abivallavanemana, vastutades Mulgi valla * Anti arvamus Lannu uuringuruumi geoloogilise uuringu loa seadustega endise nelja omavalitsuse kavad, eeskirjad ja arendusvaldkonna eest. Uuel ametikohal tahan rakendada taotlusele ja otsuse eelnõule. korrad üheseks uue valla territooriumil tegutsemiseks. omandatud kogemusi valdkonna juhtimisel ning anda oma *Anti arvamus Keskkonnaameti poolt Ainja liivakarjääri korras- Tegelen ka veel Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malev- panuse Mulgi valla piirkondade terviklikuks ja tasakaalus- tamistingimustele. konna pealikuna. tatud arenguks. * Otsustati esitada volikogule arutamiseks viis määruse eelnõud Mõisakülas ajan ka tuletõrje komando asju. Sügisel kui Töövälisel ajal tegelen alates 2011. aastast ettevõtlusega ja saata teisele lugemisele valla 2018. aasta eelarve. natukenegi aega leian, siis olen metsas jahil. turisminduse alal, pakkudes aastaringset majutust Karksi- Õhtuti käin meie ilusas-mõnusas kultuurimajas kam- Nuias Luuka puhkemajas ning korraldades suveperioodil merkooris Kungla laulmas ja löön kaasa ka näiteringis. lastele spordi-, vabaaja- ja puhkelaagreid.

Kuidas tihendada Viljandimaa ühistranspordivõrku? Lihtne selgitus kodukütjale Viljandimaa ühistranspordikeskus ootab ettepanekuid avaliku Mida peaks teadma renoveeritud, paigaldatud liiniveo võrgu tihendamiseks. Keskuse juhi Kaupo Kase sõnul kütmisest. on pakettaknad, ning on riik valmis selle aasta teisest poolest rahastama maakonna 1. Küttekolded ei uksed on tihendatud siis liinivõrgu tihendamist. See tähendab, et keskusel on võimalik ole PRÜGIKASTID! on oht, et hapniku osta juurde rohkem liinikilomeetreid kui varem. juurdepääs ruumidesse Oodatud on kõik ettepanekud, mis on seotud liinide tihendami- 2. Siiber peab olema sega. On teada, et mitmetesse Viljandimaa keskustesse – Mustla, täielikult avatud kuni on piiratud. Kõige Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla, Abja-Paluoja, Kõpu – soovitakse kütmise lõpuni. lihtsam soovitus on avada juurde saada õhtuseid busse. Küsimus on, mis kellast need bus- 3. Kasutage ainult kütmise ajaks natuke akent. sid peavad liikuma ja kui tihedalt. Sama teema on ka hommikuste kütmiseks ette nähtud Iganenud on arvamus, et varajaste bussidega valdade keskustest Viljandisse. kuiva küttematerjali. korstnaid pühitakse ainult Jääb üle veel imestada, sepistatud aidaukse hinged, Vabas vormis põhjendatud ettepanekud palume saata hiljemalt 4. Vältige üle kütmist. enne kütteperioodi algust. mida kõike olen leidnud varrega seljapesuhari, 15. märtsiks transpordikeskuse e-posti aadressile transport@ Klassikalise ahju õige Korstnapühkimistöödega pliitidest, truupidest, pudel viina (hundijalavett viljandimaa.ee või täita vorm transpordikeskuse veebilehel kogus on üks sületäis st võib alustada ka kevadel, ahjudest ning korstendest: täis ja korgi all) jne. Need http://transport.viljandimaa.ee/liinide-tihendamine. peale kütteperioodi lõppu. õmblusnõelad, niidirull, on asjad, mis kindlasti ei Laekunud ettepanekud töötatakse läbi koostöös Viljandimaa 5–6 halgu korraga. Kui on noad, kahvlid, pastakad, tohiks kütteseadmetes omavalitsustega. Liinivõrgu muudatused hakkavad kehtima külmad ilmad, kütke mitu Nii ei teki probleeme alates 1. juulist 2018. korda päevas. sellega, et sügisel pikkade autovõtmed, kellu, hoiul olla. 5. Põlemis protsessile järjekordade tõttu jäävad haamer, mänguauto, Info: Kaupo Kase, tel 515 2723, tuleb tagada hapniku korstnad õigeaegselt korstnapuhastushari, Turvalist kütmist! e-post: [email protected] juurdepääs. Kui maja on pühkimata. truubihari koos trossiga, Mulgi valla infoleht 3

EESTI VABARIIK 100 AJA LUGU 5. osa Kahe riigimehe pöördumine rahva poole Killukesi Õisu Mõisa Laenu- Kätte on jõudnud kaua Raamatukogu asutamisest oodatud tähtis päev. 24. veeb- ruaril tähistab Eesti Vabariik sajandat sünnipäeva. 1918. aasta ajaloolistest sündmus- test kirjutatakse sel kuul nii ajakirjanduses kui räägitakse meedias. Seekordses veeru- loos toon lugejateni mõtteid, mis on kirja pandud 10 aastat pärast Eesti Vabariigi välja- kuulutamist. Algmaterjaliks raamat „Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust“, Tallinn 1928, (Riigi trükikoja klišeed ja trükk Tallinnas“). Tore on lugeda 90 aasta tagust sõna- seadmist. Tol hetkel ametis olnud Foto: Anneli Pälsing. riigivanem Jaan Tõnisson kir- Õisu Mõisa Laenu-Raamatukogu asutamise protokoll. jutab 6. veebruaril 1928 järg- mist: artikli pealkirjaks „Riigi Aastal 1883 tulid Õisu mõisa vanasse koolimajja Mõõnaste Eesti Vabariigi 7. a.p. tähistamine Mõisakülas 24.02.1925. a. Pildil oleva maja kohal asub asutamise ja korraldamise praegu koolimaja. külas kokku paarkümmend meest ja naist, et panna alus järele tuliselt loovale tööle!“ raamatukogu tegevusele. Praeguseni on sellest ajast säilinud „Vähe ei ole seda, mis meile Rahva hing katsub seesmiselt vägede siiajõudmist oma ise- tegemine vaid oli kui vanne Õisu Mõisa Laenu-Raamatukogu väärikas protokolliraamat toonud esimene aastakümme kohaneda iseseisva väikeriik- seisvust välja kuulutada, meil ja tõotus. Tema lõi meile riik- aastatest 1883-1935. Seda on hoolsalt ja täpselt, otse galligraafi- luse nõuetele ja võimalustele. palju rohkem raskuseid oleks iseseisvat riiklikku elu. Sel- liku keskkoha ja toetuspunkti lises kirjas peetud. See jutustab mõndagi iseloomustavat ühest Siin ootab meie põlve palju olnud oma riigile teiste poolt võitlustes. Nii võime küll lest ergupingutusest jätkuks huvitavamast ajajärgust meie seltskondliku tegevuse ajaloost, tervele inimpõlvele. Seda vaeva, hoolt ja enesepingu- tunnustamist leida ja vabadu- kokkuvõttes öelda, et Eesti mil teatavasti asutati Eestis esimesi laenuraamatukogusid. rohkem on need aastad meie tust. … sevõitlust lõpule viia. … iseseisvuse väljakuulutami- Tähelepandav oli, et Õisu kohalik mõisnik A. von Sivers põlvelt nõudnud ergujõudu, Ainult sel teel võib meie põlv Ei tule unustada, et meil sel väga sügavaleulatuvad aitas kõigiti kaasa ja oli eesotsas laenuraamatukogu asutamisel et ühes väliste vastuoludega täita ajaloolikku ülesannet, mis pärast iseseisvuse väljakuulu- tagajärjed olid. See esimene on tulnud ära elada sügavaid meie oleme oma peale võtnud tamist võimalik oli oma esin- kettide purustamine kestis ja korraldamisel. Kui tavaliselt mõisnikud kippusid olema hingelisi murranguid. Vaba- kätt südikalt välja sirutades duse kaudu liitriikide juures küll lühikest aega, kuid ketis ükskõiksed või koguni vaenulised “maarahva” kultuurielu dusevõitluse ülev meeleolu rahva ülema vara – rahvusliku selleks sammusid astuda, et oli siiski puruks kistud, rahvas arendamises, siis Õisu Sivers olevat isegi 1905. a. seisnud pidi varsti maad andma argi- vabaduse ja riikliku iseseisvuse need meie peale mitte kui oku- oli end aastasadade järele oma talupoegade eest. päisele kainenemisele. Oma järele. Nõnda saab meie riikli- peeritud Vene maakonna peale uuesti sirgu ajanud, selgelt oli Õisu mõisa laenuraamatukogu asutamiskoosoleku proto- elus ja töös tuli endiste aegade ku iseseisvuse esimene aasta- ei vaataks, vaid kui Venest silm tulevikku vaadanud. … kollist võib lugeda järgmist: laiutuselt lahkudes leida teed kümme meie põlvele lähteko- lahkulöönud riigi peale. Meie Iseseisvuse kuulutamisega “Kogu asutaja ja elusse kutsuja J. Orrav kõneles lühidalt põhjalikkusele. …. haks, kust meie edasi tungime õiguslik seisukord kergendas oli ta suure tõotuse ja vande asutatava kogu tähtsusest ja Pärisherra A. von Siversi rohkeist Riigi rajamise aastad kogu rahvusliku kangelasajajärgu liitriikidel meie tunnustamist annud. Seda vannet ja tõotust avitajaist häätegudest; palus kõrget herrat alandlikuma tänu rahva ürgliku eneseuuendu- vaimustuses ja julguses pare- de facto. … on meie rahvas kümne aasta see eest vastu võtta ja laskis Pärisherrat “elada”. Kogu laulis sega täis julget eneseohver- ma tuleviku tähistele.“ Kuid juba see sündmus jooksul ausalt täitnud. Ja seda “Nad elagu!” – Selle peale kõneles Pärisherra A. von Sivers Samas raamatus kirjutab ise, et kõik mõjuvamad Eesti damist, võitlustungi ja vah- vannet ning tõotust tahab mõnusa ja vaimustava sõnadega kogust ja tema kaunist ees- Konstantin Päts, 1928. a Esi- ringkonnad ühelmeelel oma ta täita seni, kuni kõlab veel vust kujundavad vaba Eesti märgist. Kogu palus, et Pärisherra von Sivers tänase õhtuse mese Eesti Ajutise valitsuse iseseisvusest kinni hoidsid, rahvaste peres Eesti nimi.“ kangelas-ajajärgu. Raputades koosoleku juhatamise enda pääle võtaks, mida palutud ka maha võõra võimu päevade ministrite nõukogu esimees ja et iseseisvuse aate mõju all Tolleaegsete riigimeeste täitis. Nüüd võeti kogu põhjuskiri läbirääkimise alla, mida sõnakuulmise hingeolu, sün- siseminister pealkirja all „Mis Saksa poolt pakutud kaastööd poolt rahvani toodud sõnum punkt punktilt asutajatele ette loeti ja kogu juhataja poolt nib rahvas üle öö uueks, et tähtsus oli Eesti iseseisvuse vastu ei võetud, vaid julgelt võtab kokku kümme esimest riiklikus iseseisvuses ise oma väljakuulutamisel?“ „Prae- ja iseteadlikult tähendasid, et vabaduseaastat. Kirjapandud selgeste ja arusaadavalt ära seletati.” saatuse üle käsutada. Isegi gu paistab paljudele, et Eesti Eesti rahval on seaduslikud artiklid on siin veerus lugejani Edasi valiti juhatus, või nagu tol ajal nimetati “eestseisus”, majandusliku kitsikuse surve iseseisvuse väljakuulutamisel asutused, kes võivad rahva toodud lühendatud kujul. mille aupresidendiks valiti A. von Sivers, presidendiks mõisa ja väliste raskuste kiusatus ei mõni tund enne meie maa nimel rahva saatuse üle otsus- Ajalooline tekst ja sõnakasu- viinapõletaja J. Orrav, presidendi abiks aednik J. Tarrik, kas- saa välja kiskuda meie põlve okupeerimist Saksa vägede tada – igatahes hakkasid Sak- tus kannab endas samu väär- sapidajaks mõisamasinist H. Saarm, tema abiks kõrtsmik ja hingest teadvust, et meil enam poolt mingisugust tähtsust ei sa kaalujad pead asjaolusid tushinnanguid, mis kehtivad tisler O. Reinbach, raamatukoguhoidjaks kohalik koolmeister ei tohi olla tagasipööret endis- olnud, sest ei lasknud ju Sak- aegamööda teisiti hindama tänaselgi päeval. J. Kikkas ja tema abideks aidamees M.Rebane ja valitseja C. tesse oludesse… sa sõjavõimud meie esimest kui okupatsiooni algusel. … Mauring Rahvusliku iseseisvusvõit- Ajutist Valitsust üht päevagi Kõige suurema tähtsusega Anu Laarmann Edasi võib nimetatud protokollist lugeda: luse kangelasajajärk on meil riigi võimu käsitada. Tuleb aga oli iseseisvuse väljakuuluta- Mõisaküla muuseumi “Valitseja hr C. Mauring tähendas, et kui uute raamatute loonud vaba rahva, kes enam siiski tunnistada, et ei oleks mine aga meile enestele. See juhataja sisseköitmise ja vanade paranduste poolt kogule takistusi ja ei sünni võõra võimu käsu alla! meie jõudnud enne Saksa ei olnud mitte ainult sõnade viivitusi teele ei pea tulema, siis kohalikus koolimajas, kus raamatukogu üleval saab hoitud, ka raamatute sisseköitmise Ajarännak 1918 riistad peaksivad olema ja teiseks, et kapi ühes kogu raamatu- 7. veebruaril toimus Eesti endale roll, keda ajarännakul tega, õnnetust eemale hoides, tulekaitse seltsisse saaks ülesse Ajalooõpetajate Seltsi ja Eesti kehastada. Mitte kõik aja- võetud. Asutajad arvasivad nõu kiiduvääriliseks ja jätsivad Rahva Muuseumi eestveda- rännakul osalejad ei olnud kordasaatmise eestseisuse hooleks.” misel üleriigiline ajarännak iseseisvuse pooldajate rollis, Hiljem muretsetaksegi esimeses järjekorras raamatuköitmi- 1918. aasta 24. veebruarikuu kohtumaja juurde oli oma se riistad (“triiol, lõikamise höövel, haamer, saag, õmblemise päeva. „Ajarännak 1918“ on meelsust üles näitama tulnud press, kaks raud liineali, kolm pressi, kaks puust liineali, köi- osa rahvusvahelisest projek- ka näiteks rühm kommuniste. dise otsa lahutamise raud, kakskümmend kaheksa pressimise tist „Heritage Bridge“, mille Enamikule meeldis end siiski lauda, papi lõikamise nuga, liimipott, kaks pinselt, sattel ja raames Soome, Eesti, Läti asetada pigem iseseisvusidee papi lõikamise penk”). Nende tööriistade muretsemise kulud ja Leedu muuseumid ning toetajate hulka. võtab mõisnik enda kanda. koolid tähistavad ajaränna- Iseseisvusmanifesti ettelu- Samal aastal võetakse mõisnikult raha laenuks ja ostetakse kutega oma kodumaa 100. gemisele Viljandi kohtumaja Tartust 47 rubla eest raamatuid, kusjuures saadakse kaupme- sünnipäeva. ees järgnes rongkäik Viljandi helt ka 15% hinnaalandust. Raamatute ostmiseks sõidavad Viljandimaal toimus ühis- Kesklinna kooli väikesesse president J. Orrav ja koguhoidja J. Kikas Tartusse. Esimesed üritus Viljandi kohtumaja juu- majja, kus 1918. aastal asus köited laekusid annetustena juba asutamiskoosolekul. Hiljem res. Viljandi kohtumaja trepp tütarlaste gümnaasium. Seal hakati raamatuid muretsema liikmemaksude ja vabatahtlike (tollane rahukohus) oli üks peeti kõnesid, lauldi ja tant- vähestest kohtadest Eestis, kus siti saja aasta taguseid laule Ajarännakuks valmistumisel tuli õpilastel leida sobivad, annetuste eest. iseseisvusmanifest ette loeti. ja tantse. ajastutruud riided ning mõelda endale roll, keda ajaränna- ANNE JÄRVIS Mulgi valla koolidest osa- Ajarännak andis õpilastele kul kehastada. Foto: Maile Kreevs Õisu raamatukogu juhataja (järgneb) lesid sündmusel Mõisaküla võimaluse läbi elada neid mee- õpetajaid ja lapsevanemaid, eelsetel päevadel toimuvad kooli ja Abja gümnaasiumi leolusid, mis valitsesid rahva kes aitasid leida ajarännakuks Abja gümnaasiumis ja Mõi- õpilased. hulgas Eesti riigi sünni hetke- sobivaid riideid ning olid saküla koolis ajarännakud Ajarännakuks valmistumisel del. Samuti aitas see sündmus oma heade mõtetega toeks sajanditagusesse kooliaega. tuli õpilastel leida sobivad, Eesti Vabariigi juubeliaastat sündmuse ettevalmistamisel. ajastutruud riided, õppida muuta eriti meeldejäävaks Eesti Vabariigi sünnipäeva Maile Kreevs selgeks laulud ning mõelda ja pidulikuks. Tänan kõiki 4 Mulgi valla infoleht Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Eesti Kaitseliidu taasloomisest möödub 28 aastat Seekordne 3. jaanuari hom- pea. Siinkohal tahaksin tänada mik oli sombune ja plussk- kõiki kirikuid, kelle kellad he- Olid kaheksakümnendate lõpuaas- raadides, ega meenutanud lisesid, aga eriline tänu meie tad, kus kõik muutus pöörase kiiruse- kuidagi Eestimaa talve. Juba kirikutele Heino Luige ja Rai- ga. See oli Eesti rahva uus ärkamisaeg. aastaid koguneb KL Sakala mond Vaheri eestvedamisel. Tunda oli kaugeid vabadustuuli, mis maleva Karksi malevkonna Päevakohase sõnavõtuga panid südamed kiiremini põksuma ja esindus koos Naiskodukaitse esines KL Karksi malevkonna inimesed tegutsema. Polli külanõuko- Karksi jaoskonna esinduse- pealik Ervin Tamberg ja peale gu valimistel kandideeris kamp noori ga sellel päeval Karksi-Nuia hümni laulmist asetas kimbu mehi Karksist, kes arvasid, et suudavad Vabadussõjas langenute mo- mälestussamba jalamile. Ain- kõike siin ilmas muuta. Sinna kutsuti numendi juurde, et mälestada sa pealtvaatajana oli kohal ka mind osalema ja oma mõtteid tut- Vabadussõjas langenuid. Veel endine vallavanem Taimo vustama. Minu mõtted tiirlesid aga kümmekond päeva tagasi läit- Tugi, kellele kuuluvad tähen- Kaitseliidu taastamise ümber. Polnud sime me küünlad jõulupuul, duslikud sõnad „Vabadusel oli siis ju mingeid materjale, millest lähtuda. Paljuski tuli tugineda täna läidame Vabadussõjas oma hind, meil peab olema enda vaistule ja mõttekaaslaste toele. 1989. aasta suve lõpul vestle- langenute mälestusmärkidel, mõistust seda hoida!“ On see sime härra Harry Sepaga tema maja trepil Eestis toimuvast ja jutt läks Kaitseliidule. Harry ütles siis, et tal on raamat Kaitseliidust, et anda au Eesti iseseisvuse KL Sakala maleva Karksi malevkonna esindus koos naisko- nüüd tema enda või kellegi mille ta minu käsutusse usaldas. See oli raamat, mille pealkirja eest võidelnutele, kes tõid dukaitse Karksi jaoskonna esindusega. Foto: Ants Kalam teise tsitaat, polegi tähtis. Palju meile vabaduse, et Eesti riik tähtsam on see, et teie, kallid olen unustanud, kuid mis sisaldas seiku Vabadussõjast ja sõjaeelse ril 1919 sõlmitud vaherahu, seisid auvalves Kaitseliidu Eesti Vabariigi aegsest Kaitseliidust. See raamat oli talle annetatud saaks areneda ja kasvada. Seda hakati kutsuma Vabadussõjas ja Naiskodukaitse liikmed. eestimaalased, mõistaksite päeva, 1920. aasta jaanuaris, selle mõtte tähendust. kui eeskujulikule skaudile Mõisaküla koolis. võidelnute mälestuspäevaks. Kell 10.30 hakkasid helisema Ühel pimedal talveõhtul helises uksekell ja lävel seisid kaks kui kell 10.30 vaikisid vaba- Eesti kaotas selles ebavõrd- kirikukellad Karksi-Nuias ja dussõja rinnetel relvad ning Ants Kalam võõrast. Need mehed olid härra Kalle Heller ja Peeter Ilus, kes ses sõjas 6275 inimest, neist lossimägedes, andes märku, et tulid rääkima, et me taastaks kaitseliidu malevkonna. Härra Jaak jõustus Eesti ja Nõukogude 3588 otseses lahingutegevu- aeg on hetkeks peatuda ja lan- KL Sakala maleva Karksi Venemaa vahel 31. detsemb- malevkonna teavituspealik. Põldmaa meenutab: „Külanõukogude valimisel valisime ühe oma ses. Mälestussamba jalamil getada langenute mälestuseks töötaja (Kalju Raba) ka rahvasaadikuks, et olla informatsioonile lähemal. Nii tuligi 1990. aasta veebruari esimestel päevadel info, et Kalle Eller oli käinud ühe külanõukogu saadikuga rääkimas, Tähistati Tartu rahulepingu 98. aastapäeva vajadusest taastada kaitseliit.” 9. veebruari õhtul saigi see teoks. Kaunilt lumine oli 2. veeb- neile paljudele inimestele, kes peame ise olema tugevad ja lepingule allakirjutanut Jaan Karksi kolhoosi ehitusosakonna saali kogunes kella 20 paarküm- ruari talvehommik Karksi- võitlesid meie maa vabaduse selleks on meie kodukandis Poskat. „Mispärast on Tartu mend mees, kes kirjutasid avalduse astuda kaitseliitu ja valisid Nuias. Mööda Aia tänavat eest, kuid me peame olema väga tore, tugev, edasipüüdlik rahu siinelavatele inimestele ajutised juhtorganid. Tollase kaitseliidu ülema härra Kasepõllu lähenes Vabadussõja mäles- valmis kaitsma meie kallist organisatsioon, Kaitseliit oma tähtis täna? Esiteks teadmise käskkirjaga sai minust KL Karksi malevkonna taastamisjärgne tussambale pikk looklev rong- vabadust ka tänapäev. Elagu allorganisatsioonidega. Me tõttu, et rahu on alati parem esimene pealik. Eks algus tundus ikka roosiline ja oma naiivsuses käik. See oli August Kitzbergi vaba Eesti! Me asetame lilled peame alati mõtlema, et saame kui sõda. Ka täna sõltub julge- uskusin, et mõne kuu pärast on meid palju rohkem, et uus või- nimelise gümnaasiumi pere, mälestussambale KL Karksi tegutseda koos nendega vaba- oleku tagamine eeskätt meist malus kaitsta oma kodu köidab inimesi ja nad liituvad meiega. kes ongi selle ürituse eestveda- malevkonna, Naiskodukaitse duse eest, mis nii raskelt tuli.“ endist. Keegi ei tule meile appi, Kahjuks pidin eksima, sest enamik meiega liitunuist olid lihtsalt jaks koos lasteaialastega. Neid Karksi jaoskonna ja Noor- Sõnavõtu lõpetas ta lausetega kui me ei näita tahet ennast kaasajooksikud, kes arvasid, et kõlav nimetus aitab neil elus ootasid ees juba KL Karksi kotkaste ning Kodutütarde „Vaatan korraks seljataha – Va- ja kodumaad kaitsta. Täna lihtsalt paremini toime tulla. malevkonna kaitseliitlased nimel.“ Nüüd oli gümnaasiumi badussõjas langenutele mõtleb siin on paslik meenutada, et Eesti Kaitse Liidule saabus rõõmuhetk 17. veebruaril 1990 kui koos naiskodukaitse Karksi pere kord teha oma etteasted, tänuga Karksi kihelkonna rah- paljuski oli just koolipoiste ja Järvakandi klaasitehase klubi saali kogunes oma paarsada inimest, jaoskonna liikmetega ja Mulgi mida alustasid rahvatantsijad vas. Ka meie mõtleme tänuga akadeemilise noorsoo tahe see, et taastada Eesti Kaitseliit järjepidevuse alusel. Palju poolt hää- valla nn kroonitud pead. Üri- tantsuga „Põhjamaa“ ja lõpetas Vabadussõjas langenutele ja mis andis Eesti rahvale Vaba- letas, ei tea, aga kusagilt jäi meelde see number 129. Protokollile tuse algust kuulutas hümni klasside esindajate küünalde asetame vallavolikogu esime- dussõja pidamiseks vajalikku andis hiljem allkirja 125 meest ja naist. Meie maakonnast kirjuta- laulmine, mispeale sai sõna asetamine mälestussamba he Arvo Malinguga lilled ja indu.“ Oma sõnavõtu lõpuks sid alla Raimond Vaher, Kalju Raba, Ants Kalam ja Jaan Kuningas, KL Karksi malevkonna pea- jalamile, peale mida asus kõ- küünla selle vabadussamba ta ütles „Vabadus on suur pin- kes kõik kuulusid Karksi malevkonda. Kõigest sellest jutustab lik Ervin Tamberg. Ta ütles: nelema vallavanem Peeter jalamile. Elagu Eesti vabariik!“ gutus, mis ei sünni iseenesest. ka põgusalt võidupühal 24. veebruaril Karksi kultuurikeskuses „Mul on suur rõõm ja au siin Rahnel „Tänane päev on ühest Viimasena oli kord mikrofoni Ainult vaba rahvas vabal maal etenduv näitemäng „KUMMARDAGE LIPUD“. teie ees seista, sest täna on ju küljest mälestuspäev, kus me ette astuda Mulgi valla Karksi saab olla õnnelik. Au nendele Praeguseks on need sündmused juba ajalugu, aga südamel tähtis päev, Tartu rahulepingu mälestame langenud kange- piirkonna juhil Dmitri Oraval. meestele, kes vabaduse eest kripeldab valus teadmine, mulgi mehed on kaotanud tahte aastapäev.“ Edasi kõneles ta lasi. Kuna Tartu rahu lõpetas „Head mõttekaaslased. Täna langesid – pidagem seda mee- enda eest seista. Kui 1925. aastal olid malevkonnad Mõisakülas, rahulepingu tähtsusest Ees- sõja, see tähendab, et täna on 98 aastat tagasi allkirjastati les ja hoidkem oma kodumaad, Abjas, Halliste-Saardes, Karksis ja Mustlas ning kaitseliitlas- ti vabariigi iseseisvusele. Ta ka rõõmupäev. Usun, et me Tartu rahuleping. Tänu Eesti vaba Eesti riiki !“ Jääb üle vaid te arv ulatus 1000 + meheni, siis tänaseks on neist järel üks, tsiteeris president Lennart kõik saame aru, et vabadus sõjameeste edukale tegevusele loota, et meie kroonitud peade Karksi malevkond oma 200 + mehega. Tore on istuda kodus ja Meri öeldut, et rahuleping ei ole kingitus. Vabaduse eest tunnustas Nõukogude Vene- üleskutsed kaitsta oma kodu, mõelda, et meid kaitseb NATO 5. artikkel ! Kallid mehed, võtke on Eesti vabariigi sünnitun- peame iga päev seisma – iga maa lõplikult iseseisvat Eesti kajastuvad ka tegelikkuses ja teatavaks, et kes ei kaitse end ise, seda ei saa ka teised kaitsta nistus. Sõnavõtu lõpetuseks päev töötama ja õpilaste ja riiki. Kui iseseisvusmanifestiga annavad eeskuju kogu Mulgi ja miks peaksidki! Mulk, see kõlab ... kas aga ikka kõlab uhkelt! ta ütles „See on ajaloo üks laste töö on nii nagu laulusal- sündis Eesti iseseisev vabariik, valla rahvale. Kaunist võidupüha teile kõikidele, eriti aga Kaitseliidu vetera- väga tähtis osa, mida me pea- mis öeldud – väikestel on see siis Tartus allkirjastatud lepin- nidele. me pärandama põlvest põlve mäng ja suurematel õppimine. guga kinnitati lõplikult rahu Ants Kalam Ants Kalam oma noorematele kodanikele. Me peame mõistma, et ainult kahe riigi vahel.“ Siis rääkis ta KL Sakala maleva Karksi malevkonna teavituspealik Me peame austust avaldama liitlaste abist meile ei piisa. Me rahulepingust ja tsiteeris üht Noored Kotkad eksinule vajalikud tarkused, punakuub ise koos päkapiku ja ral käitumine, liiklusreeglite ka kontrollpunktidesse. See köitel takistuste ületamine ja kommikoormaga! Selle teoks tundmine ning hea mälu ja on ju tõeline kvaliteetaeg oma vibust laskmine said osalenu- saamise taga seisid Naiskodu- nutikus said abiks ihaldusväär- pere noorimate liikmete tege- tele varasemast tuttavamaks. kaitse tarmukad liikmed. sete võidupunktide kogumisel. miste keskel! Tänusõnad jahimeestele! Alanud aasta on juba algu- Umbes 5 km jalutamist värskes 03.02.18 toimusid Haanja Sügisele järgnes porine aja- sest peale tempokas. Kotkaste õhus möödus kiiresti. Kohtu- suusakeskuses selle aasta Kait- järk, mida kalender jõuludeks esimesed kokkusaamised kul- nike arvepidamisele kulunud seliidu meistrivõistlused suusa- nimetama sundis. Jõuluhõngu- gesid pika traditsiooniga Kärst- aja sisustas vabadusvõitleja, tamises. Halliste rühma sportlik line maakondlik Noorte Kot- na lahingumängu tarvis kõigi endine Kärstna kooli õpetaja poiss Ralf Kahu saavutas oma kaste ja Kodutütarde ühine ta- tarkuste meeldetuletamise ja noortejuht, väsimatu Priit vanuseastmes igati tubli 7. lilaager toimus seekord Viljandi palavikus. 27.01.18 hommikul Silla meie mängu toimumise koha. Jakobsoni koolis. Kolmel päeval saabus kaks suurt bussi maa- peamisest põhjusest – Vaba- Veebruar on meie loodusele Kärstna lahingumängu osalised Priit Silla ajalootunnis. said noored lustida, õppida konna lastega võistluspaika. dussõja pöördelisest Kärstna andnud püsivalt talvise ilme. Foto Enn Pinsel erinevaid asju meisterdama, Lustimängud kohalikus spor- lahingust rääkides. Lõpurivis- Küllap eksib mõnigi arvutiek- filmi vaadata, natuke lumi- dihoones, mandaat, rivistus ja tusel ei jäänud šokolaadi magus raani põrnitseja nüüd suusara- Aja kulgemine on märka- varjul ning selle juurde võib seks saanud looduses matkata, tegudele! maitse kellegi suhu saabumata, jale või kelgumäele! Kotkastel matu. Sügisest on saanud talv täiesti vabalt nii hea sõbra, ven- ujumas käia ja muidugi uute Kaheliikmelised võistkon- kuid parimatele sai kodusesse seisab ees suur hulk võimalusi ning paljud meist loevad juba na kui ka vanemad kaasa võtta. kaaslastega tutvust sobitada. nad läbisid kaarti kasutades meenekappi lisamiseks kaasa osaleda koduse Eesti riigi sa- kevade saabumiseni jäänud Sügisel sai teoks laager, mille Oma visiidi meie laagrisse tegi 10 kontrollpunkti, kus pidid uhke medal, diplom ja väike janda sünnipäeva tähistamise nädalaid. Igast aastaajast leiab toimumiseks Halliste jahiseltsi jõulumemm. erinevaid ülesandeid täitma. kingitus. üritustel. Loomulikult teevad oma võlud – kui me vaid need Tilla loodusmaja valides kind- Aasta lõpetas Kaitseliidu Kuigi ilmakaarte kokkulepitud Kärstna lahingumängul kat- nad seda õhinaga, sest meie üles leida soovime ja oskame. lustasime end looduse kapriise noorteorganisatsioonide väik- asukohtadesse paigutamine on setavad kohtuniku rolli noor- riikluse teise aastasaja nägu on Teeme proovi! jaotava kontori alatuste vastu sematele liikmetele ja “laigu- mõnikord päris kõva pähkel, tejuhte abistades NK ja KT nende kujundada! Noorte Kotkaste Sakala ma- soojade ruumidega ning saime liste” endi kodusele pisiperele ei eksinud keegi teelt. Prügi vanemad liikmed. Lisaks on levkonna tegemised aitavad loodusega sina-sõpruses elava- Sakala kultuurikeskuses kor- õige sorteerimise oskus, häi- leidunud alati meie nooremate ENN PINSEL poistel võidelda igipõlise vaen- te küttide tarkustest terakese raldatud jõuluetendus. Loo- rekeskusse õigel moel kõne mänguliste julgustamiseks kaa- NK Halliste rühma pealik, lase – igavusega. Lisaks on igas endi valdusesse ammutada. mulikult ei puudunud sellelt tegemine, kaaslase “silmadeks” sa jalutavaid lapsevanemaid. kaitseliitlane tegevuses väike tarkusetera Metsaelanike jäljed, metsa ürituselt halli habemega, muhe olemine, metsa eksimise kor- Sel korral jätkus vanemate abi Mulgi valla infoleht 5 Teekond Jaapanisse ja tagasi 5. veebruari õhtupoolikul see võimalus olemas. Kui oli Halliste raamatukogus teie võõrustaja laulab, siis külaliseks Viljandi linnaraa- on viisakas talle plaksutada matukogu huvijuht Eliise ja teda kiita, isegi kui ta eriti Vainurm. Eliise viis meid viisi ei pea. Ka teie ise ei tohi fotode ja videote abil kaugele keelduda mikrofoni kätte Jaapanisse. Noore inimesena võtmast, kui teid palutakse. otsis ta kaks aastat tagasi oma Jaapani nime kirjutatakse ellu midagi uut ja põnevat märkidega, mille tähendus ning läks Jaapani linna Naga- on „päikese allikas“. Jaapan sakisse maalriks tööle. on väga mägine maa, mäge- Poolteise tunni jooksul dega on kaetud umbes 70% saime teadmisi Jaapani kul- territooriumist. Paljud mäed tuuri ja kommete kohta ning on vulkaanilised ja umbes nägime sealset elu. 108 vulkaani on praegugi Jaapanisse tööle minek aktiivsed. Mägipiirkondades ei olnud väga lihtne. Mitu on rohkelt kuumaveeallikaid. kuud kulus positiivse vastuse Jaapani linn Nagasaki. Foto Eliise Vainurm Oma asendi tõttu on tavali- saamiseks ja dokumentide sed ka maavärinad. Igal aas- vormistamiseks. Jaapanlased ei tundnud sind. ve. Ametialase edutamise tal registreeritakse 7000–8000 uurivad väga põhjalikult Haridusest peetakse väga aluseks on enamasti firmas maavärinat, enamik on neist enne inimese tausta, lisaks lugu. On koole, kus käiakse töötatud aastad, mitte töö- nii nõrgad, et inimesed neid toimus mitmekordne tolli- kuus päeva nädalas. Kui- alane võimekus. Traditsioo- ei tunne. Aga esineb ka tuge- kontroll enne riiki sisenemist. gi koolis õpitakse alates 7. nilises jaapani peres töötab vaid ja ohtlikke maavärinaid. Jaapanis on üle 127 mil- kooliaastast inglise keelt ja tihtipeale mees, naine on Jaapani saarestikus eris- joni elaniku. Enamik ini- keskharidusega jaapanlane kodune, kes hoolitseb pere tatakse koguni kuut erinevat mesi elab suurlinnastutes, on seda õppinud kuus aas- eest. Erinevalt Läänest iseloo- kliimatüüpi. Valdavaks on samasugustes kortermajades tat, on nende inglise keele mustab Jaapani ettevõtjate ja parasvöötmeline kliima, kuid nagu eurooplased. Tüüpiline oskus väga vilets. Ei maksa töötajate vahekorda koostöö, see varieerub tugevasti põh- jaapani korter on aga oluliselt loota, et teil õnnestub tänaval mitte vastasseis. Mõlemad jast lõuna poole liikudes. Kui väiksem kui Euroopas. Lin- kellegi käest inglise keeles, pooled suhtuvad firmasse Jaapani põhjaosas on talved nades tingib ruumipuudus näiteks teed küsida või tak- nagu oma perekonda. Seetõt- lumerohked, siis lõunaosas seda, et peaaegu kunagi ei sojuhile selgeks teha, kuhu tu on majanduslikud streigid Nagasakis, kus Eliise elas, Mulgi valla kutsuta külalisi koju ning te sõita soovite. Jaapanlastel seal haruldased, sest töölised polnud 15 aastat paksu lund pidulikke sündmusi tähis- pole lihtsalt võõrkeeli vaja, leiavad, et streik kahjustab maas olnud. Ühel hommikul tööandjate teabepäev sest suur osa elanikkonnast tatakse restoranides või nii- firmat ja sealtkaudu ka neid sadas aga lumi maha, mille Toimumisaeg: 7. märts, 2018 ongi jaapanlased. Abiks oli nimetatud ühiskondlikes endid. Hommik algab võim- tulemusena seiskus liiklus, Asukoht: Abja kultuurimaja, Pärnu mnt 28, kehakeel. hoonetes. Nädalalõppudel lemisega ja iga kahe tunni tänavad oli peaaegu tühjad Abja-Paluoja, Mulgi vald Töökeskkond varieerub käiakse peredega parkides möödudes on 15 minutiline ja tööle ei saanud minna, Kategooria: Tööandjatele aega veetmas ja puhkamas. Jaapanis väga laiades piiri- paus. Palju on väikeettevõt- sest transport ei sõitnud. See Nagasakis oli uskuma- des. On väga suuri firmasid teid – perepoode, väikseid tuli jaapanlaste jaoks nii äkki, Teabepäeval räägime olukorrast tööjõuturul ning tutvustame tult puhas, linnas ei olnud ja pisikesi perefirmasid. Väga restorane ja baare, koduseid et sel päeval oli linn justkui töötukassa teenuseid tööandjatele. prügikaste palju näha, kuid levinud on ületundide tege- töökodasid jms. Selliseid inimestest tühi. Oma osalemise soovist andke teada [email protected] tänavad olid väga puhtad. mine, seda nii erafirmades perefirmasid pärandatakse Eliisele meeldis Jaapanis Jaapanlased on meeldivad, kui ka riigiasutustes. Pole isadelt poegadele ja need väga. Antud periood andis 09.30 - 10.00 Kogunemine kombekad ja viisakad. Tervi- sugugi haruldane, et firma võivad olla väga vanade tra- juurde enesekindlust, jul- 10.00 - 10.10 Avasõnad – Mulgi abivallavanem Arvi tades alati kummardatakse, saadab oma töötaja mitmeks ditsioonidega. gust, usku endasse. Kui peaks Meidla mis näitab austust. Sama- aastaks teises linnas asuvasse Jaapanis on väga mitme- tekkima võimalus veel sinna 10.10 - 10.30 Kohalik omavalitsus kui ettevõtja partner - moodi kui midagi antakse või filiaali ja kui see juhtub olema kesiseid vaba aja veetmise minna, siis läheks kindlasti, Mulgi vallavolikogu esimees, Nuia PMT AS võetakse, siis tehakse seda Jaapani teises otsas, siis ei võimalusi. Seal võib leida et avastada veel rohkem Jaa- tegevdirektor Arvo Maling kahe käega. Jaapanis on ta- saa perekond kokku rohkem nii Läänes tuntud lõbustu- pani riigi kohta. 10.30 - 10.45 Töötukassa tutvustus, tööturu hetke valine viiruste kaitseks mas- kui mõne korra aastas. Töö- si nagu diskod, ööklubid, Halliste raamatukogu ni- olukord – Eesti Töötukassa Viljandimaa kide kandmine, seda selleks, tajad on kõigele vaatamata restoranid, teatrid, kinod, mel tänan Eliiset ja kõiki, kes osakonna juhataja Merit Laan et mitte teisi nakatada. Kui oma firmale lojaalsed, sest keeglisaalid, golfiväljakud leidsid aega ning olid kohale 10.45 - 11.30 Töötukassa teenused tööandjatele – Eestis pannakse rõhku oma tavaliselt on nad sinna tööle jne. Üle maailma on levinud tulnud! Eesti Töötukassa Viljandimaa osakonna välimusele, siis Jaapanis sai asunud kohe pärast kooli või jaapanlaste leiutis karaoke. tööandjate konsultant Aivar Piir tunda ennast vabana. Seal oli ülikooli lõpetamist ja firma Karaoke-baare on kõikjal, Sirle Tellis • töövahendus, proovitöö, tööpraktika, anonüümsus, sest inimesed tagab neile eluaegse tööhõi- ka enamikus ööklubides on palgatoetus, noortegarantii • värbamispäevad, Viljandimaa töömess (sügis 2018) 11.30 – 11.45 Paus Lumisel vastlapäeval lustisid nii noored kui vanad 11.45 – 12.30 Töötukassa teenused tööandjale, kes pakub tööd vähenenud töövõimega Ka sel aastal toimus tradit- kelgukoerad. Päeva lõppedes inimestele - Eesti Töötukassa siooniks saanud vastlapäeva said kõik Karksi valla kultuu- Viljandimaa osakonna tööandjate tähistamine Karksi-Nuias rikeskuses head ja paremat konsultant Aivar Piir Kitzbergi mäel. Rahvakalend- – kohustusliku vastlakukli, her- • tööandjate nõustamine ja koolitamin ri tähtpäevast oli tulnud osa nesuppi ning teed. Ka kelgu- • tööruumide ja -vahendite kohandamine saama tohutult palju inimesi koerad lõpetasid oma sõidud • tugiisikuga töötamine üle valla – seda näitas ka kuk- ning lapsed, kes viimastena 12.30 – 13.00 Karjäärinõustamine, töötust ennetavad likastide kiire tühjenemine sõite nautisid, said koertega meetmed – Eesti Töötukassa Viljandimaa ja supitermose tilgatumaks suhelda ning neil tubli töö eest osakonna karjäärinõustaja Enna Tikas söömine. Tore oli näha palju kõhud täis sööta. 13.00 – 13.15 Mulgi Noorte Tugila koostöö Eesti uusi nägusid erinevatest Mul- Töötukassaga noorte tööle rakendamisel gi valla piirkondadest. Kohtumiseni järgmisel – Kerstin Rei aastal! Nagu ka eelmistel aas- tatel, selgitati Karksi-Nuia Kaire Kannistu Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse spordikooli abiga välja pikim Lastele pakkus suurt rõõmu kelgukoertega lõbusõit. liug, lisaks võisid kõik tahtjad Foto: Kaire Kannistu seltsi tegemised märtsikuul tuua mäe otsa eriskummalisi Kuna mesindus on meie mail ikka au sees olnud, siis toimub selle sõidukeid. Kõige libedamalt li- KOMMENTAARID aasta esimene loeng juba laupäeval, 10. märtsil kell 10 seltsimaja teisel bises Karksi-Nuia lasteaia Eesti korrusel, aadressil Viljandi mnt 2a. Lektor on Aleksander Kilk. Tee- Vabariigi 100. sünnipäevale Tiiu: „Jumal, minu laps jäi nii rahule teie vastlapäevaga! Helistas ja vahutas telefoni otsas niimoodi, madeks on mesilasperede talvitumise hindamine ja kevadise arengu pühendatud võidusõiduma- et hoia ja keela. Koertest, saanist, kuklitest, supist ja kui hea mägi teil ikka on.“ suunamine ning Varroosi jälgimine ja tõrje kavandamine. sin. Karksi-Nuia noortekeskuse Eva: „Ilma igasuguse liialduseta oli see senistest kõige toredam vastlaüritus. Tavaliselt on ju lihtsalt Samal päeval, kella 9–10 on seltsimajas ka vahavahetus kunstkärje organiseeritud võistlusel leidis kelgutamine või heal juhul saanisõit hobusega. Koerterakend oli väga hea idee. Lapsed lugesid päevi vastu. kasutust talvine discgolfirada kelgukoertega kohtumiseni ja olid täiesti vaimustuses. Väga hea oli ka mootorsaaniga sõitmise võimalus. 17. märtsil kell 10 leiab aianduse ja mesinduse seltsi hoones ning kõik vaeva näinud osa- Rahvast ja elevust oli palju, väga tore oli. Super töö! Aitäh korraldajatele! aset üldkoosolek, kuhu on oodatud kõik liikmed Abjast, Hallistest, lejad said magusad auhinnad. Mõisakülast ja Karksi-Nuiast. Arutuse alla tulevad 2017. aasta AMSi Suurt elevust ja kilkeid te- Ene: „Suurepärane oli meie kaunist mäge nii elavalt kasutuses näha. Suur tänu ka korraldajatele! tegevuse ning raamatupidamise aruanded, 2018. aasta üritused, kitasid Karksi-Nuia rattaklubi Karksi-Nuias osatakse sündmusi tähistada!“ sh Eesti Vabariik 100 tähistamine. Loomulikult on oodatud ka kõik abiga korraldatud mootor- Pärtel (2,5a): „Aitäh, kutsud!“ ettepanekud ja küsimused. saanisõit ning Rõugest koha- Kaupo Leon (8a): „See oli mu elu parim vastlapäev!“ Lisainfo telefonidel 433 1602 ja 5695 8776. le tulnud Neumann Husky Leili Nael 6 Mulgi valla infoleht Ajaloolised mõttemõlgutused Halliste raamatukogus Mulgi valla kodanike- 18. jaanuaril toimus Halliste neti avarustest lugusid möö- raamatukogus Kalle Gastoni dunud aegadest. Ühtlasi said ühendused said kokku uue raamatu „Kihelkondlikud kohalviibijad soovitusi ja nä- kihelused“ esitlus. Õdusasse punäiteid selle kohta, kuidas raamatukogu saali olid kokku otsida huvipakkuvat materjali. tulnud nii ajaloohuvilised Raamat on autoripoolne väike Uue-Kariste rahvamaja kodu- sünnipäeva kink Eestile tema looringist kui õpilasi Halliste 100. aasta juubeliks. Sealt leiab põhikoolist. Kauni kujundu- killukese ajalugu igast Eesti- sega raamatu esitlust alustas maa kihelkonnast. mulgi kuube riietunud Kalle Raamatut on võimalik osta Gaston talle omaseks saanud ka Halliste raamatukogust. trummimänguga ja Halliste ki- Täname Kalle Gastonit ja Hal- helkonnast pärit rahvaliku re- liste raamatukogu hubaselt ja gilauluga. Rõõmsasti ühinesid sisukalt veedetud aja eest. Mulgi valla juhid näevad kodanikeühendustes head koos- lauluga ka kõik kohalviibijad. tööpartnerit. Foto: Enn Sarv Kalle jutustas põnevusega Uue-Kariste koduloo- raamatu mõtte- ja saamisloost, huviliste nimel Sõbrapäeval, 14. veebruaril, kohtusid ühenduse Kodukant Kalle Gaston. huvist avastada ja leida inter- Hilve Koidla Viljandimaa ja Karksi kultuuriseltsi kutsel Mulgi valla vabaühen- duste esindajad Karksi valla kultuurikeskuses uue omavalitsuse juhtidega. Külalistena olid kohal Krista Habakukk Eesti külaliiku- misest Kodukant ja Jaanika Toome Viljandimaa arenduskeskusest. Meenutused juubilari Iivo Hakkajaga Oli meeldiv kogeda, et kohtumist MTÜ-dega pidasid oluliseks SINU ESIMENE MÄLES- Mulgi vallavolikogu aseesimees Villu Võsa, vallavanem Peeter TUS LAPSEPÕLVEST – Sün- Rahnel ning ühinenud valla piirkondade juhid Ervin Tamberg, disin Mõisakülas 1938. a. Varsti Arvi Meidla ja Dmitri Orav. Ka oma sõnavõttudes hindasid ja algas II Maailmasõda, mis jõu- toetasid valla juhid kodanikeühenduste tegevust ning arutlesid dis otsaga ka siia väikelinna. edasisi samme. Algas Saksa okupatsioon- nii Krista Habakukk rääkis pikemalt vabaühenduste koostööst meenubki esimesena sõjaaeg. kohaliku omavalitsuse ja Eesti külaliikumisega Kodukant. Ta Toiduaineid ja tarbeesemeid tõi näiteid erinevatest võimalustest terve vabariigi ulatuses, jagati tšeki-kaartide alusel. rõhutades seejuures külavanemate osa kohalikus kogukonnas. Kommi ja muid maiustusi sai Koostamisel on külavanema statuut. Ka tutvustas ta EV100 raames proovida, kui mõni sõjaväe- avanenud projektide taotlusvooru. lane neid oma moonakotist Enn Sarv andis ülevaate „EV100 igas külas“ Viljandimaa koor- jagas. Olin kuulnud sõna dinaatorina teemakohastest ettevõtmistest maakonnas 22. veeb- „limonaad“, aga ei teadnud, ruaril, mil vabariigi valitsus teeb väljasõiduistungi Viljandimaale kuidas see maitseb. Mänguas- ning külastab tuntud Eesti riigitegelaste mälestuskohti. ju polnud, nii mõtlesime välja Ühise arutelu tulemusena peeti vajalikuks Mulgi valla ko- omad mängud. danikeühenduste ümarlaua koostöövormi jätkumist. Järgmine Aga tore mälestus on ka. kokkusaamine kavandati aprillikuu lõppu Halliste piirkonda Kulla Mul oli isa tehtud rongide leerimajja. Kuna suurenenud valla vabaühenduste kohtumine Kultuurimaja ja a/ü klubi ühiskontsert klubi saalis 1962. a. Orkester täies kontsertkoos- ärasaatmise ja peatamise kä- oli esmakordne või ei jõudnud info iga ühenduseni, oli MTÜ-de seisus, juhatasid Enn Lüüs ja Iivo Hakkaja. 1. reas Endel Lüüs, Elmar Ester, Richard Pod- sisemafor – rohelise ja punase osavõtt tagasihoidlik. Eeloleva ümarlaua kohta avaldame teate nek, Rein Kuusik-Holt, Iivo Hakkaja, Johannes Kuusk, Evald Raid, Laila Hakkaja ja 2. reas ka ajalehes Mulgi Sõna. värviga ümmargune varrega Ülo Aavekukk, Alfred Podnek, Harry Casar, Jüri Otstavel, Harri Grünverk, Lembit Sild. ketas, millega ma raudtee Foto: Mõisaküla muuseumi kogudest ääres saabuvaid ja lahkuvaid ronge tervitasin. Võisin olla klubi juhatajana kuni selle käest, kes oli Mõisaküla kultuu- pillirühmad. Seetõttu pole 3 või 4 aastane. Isa raudtee kaotamiseni 1962. a. Juba teh- rimaja tolleaegse orkestri juht. ma mitte Mõisaküla puhkpil- Hanna tähistas sünnipäeva vormimüts ulatus mul kõr- nikumis õppimise vaheaegadel Kui klarnetimängu selgeks sain liorkestri juht vaid Mõisaküla vuni pähe. Ega ma vaadanud, lõime endistest Mõisaküla KK siis võtsin kätte saksofoni. See Big Band tegutseb minu juh- mis semaforivärvi näitasin. mängijatest ja kohalikest va- on ju seksikas pill! Ja nõukogu- timisel. Õnneks vedurijuhid teadsid nematest pillimeestest esimese de ajal oli ohtlik seda mängida, mind ja ei peatanud rongi mittetäieliku (2 pillirühmaga) peeti liiga läänelikuks. 1963.a. KOKKUVÕTTEKS – Big enne jaamahoonet. Okupat- Big Bandi. Linnas oli ju varem läksin õppima Tallinna Muu- Band väikelinnas - see on tõe- siooni lõpp kulmineerus ula- kaks kultuuriasutust. Linna sikakooli. Erialaks klarnet + line eksootika. Selleks peavad tusliku Mõisaküla põlenguga kultuurimaja asus Vabriku ja orkestrijuhtimine. Küll on hea, olema pillimängu armastavad laskemoona hävitamise taga- Kooli tn. nurgal. Seal, kus ku- et see orkestrijuhtimine oli naised-mehed. Kohas, kus järjel. Kõik kohad olid laske- nagi oli apteek. Ka seal tegutses pilliõppe külge poogitud. Mul muusikakooli pole kunagi moona täis. Nüüd on õudne oma Big Band. Tihti mängisime on seda juhtimist läinud vaja olnud, saab loota vaid mu- mõelda, et kõik see sai meile, koos. Moodustasime täiskont- tänase päevani. jalt muusikahariduse saanu- poistele, peamiseks ohtlikuks sertkoosseisus orkestri (fotol). te peale. On ka iseõppinud mänguobjektiks. Võib vist 1962. aastal sai kultuurima- RAPLA PERIOOD – 1964. muusikuid, kes arenevad koos öelda, et „raske lapsepõlv ja jast peamine kultuurikeskus. a siirdusin perega elama Ra- Big Bandis tegutsemise aas- rauast mänguasjad“. Raudteeklubi perioodil abiel- plasse. Algul töötasin rajooni tatega. Puhkpilliõpe pole ju lusin klubi kunstilise juhi ja kultuurimaja direktorina, hil- populaarne. Aga Big Bandis Halliste naisrahvatantsurühm Hanna. Foto: Laine Pedaja KOOLIAEG - 1945. a läksin muusiku Laila Kulbiga. Eks me jem ka kutselise matusekontori ega puhkpilliorkestris ei saa Detsembris, koos Halliste rahvamaja jõulupeoga, tähistas oma 5. Mõisaküla 7. klassilisse koo- pärast proove kahekesi jäime ansambli juhina. Pärast Tallin- mängida ainult klaveri- või aastapäeva naisrahvatantsurühm Hanna. Esimene ülesastumine li, mis hiljem muudeti Balti ja viisaka noormehena saatsin na Muusikakooli lõpetamist akordionimängu oskajad. On oligi viis aastat tagasi rahvamaja jõulupeol. Selle ajaga oleme Raudteevalitsuse Keskkooliks. aina Lailat koju. Õhtuti oli ju töötasin Rapla Lastemuusika- suur õnn ja head juhused, et jõudunud selgeks õppida üsna palju tantse, osaleda maakonna Lõpetasin 1956. a. Edasi asusin pime ka ja kuidas siis noor neiu koolis õpetaja ja orkestrijuhina. praegu käivad Mõisaküla Big tantsupidudel, mulgipidudel, öötantsupidudel ja muidugi oma õppima Tallinna Mäetehniku- sedasi üksi läheb…Tore aeg Rapla perioodil lõin kaasa ans Bandis mängimas minu endi- valla sündmustel. Esimese hooaja lõpus käisime folkloorirühma mi (2 aastat). Seal mängisin oli. Varsti käisimegi kahekesi. NOON ja rahvalikus ansamblis sed õpilased, muusikakoolide Kõõrukiri koosseisus Makedoonias festivalil. Suurim sündmus oli kooli instrumentaalansamblis. Kogu aeg. Ja igal pool. Siiamaa- Seenior. Puhkpilli mängisin vilistlased. Meil saab koos te- möödunud aastal toimunud naiste tantsupidu Jõgeval. Mängisime tantsumuusikat ni käime. Rapla kultuurimaja (vahepeal gutsetud juba 25 aastat! Aastapäevakontserdil esinesid lisaks sünnipäevalastele veel kooli pidudel. 1958. a. kevadel Rapla KEK-i) Big Bandis. Kok- Mis aga saab tulevikus (pikk rahvamaja taidlusringid – Sõsare, Hürremid, Aerodünaamilised, oli kontserttuur mööda Eestit MUUSIKUTEE ALGUS – ku 25 aastat. paus)…..ma tõesti ei tea. Peab samuti ka Särts Kaarli rahvamajast. Tervitusi toodi Turelilt, samuti ja põhja-Eesti kaevanduslin- Huvi muusikategemise vas- jätkuma muusikuid, kes taha- Uue-Kariste ja Kaarli rahvamajadest. Hilve Koidlalt saime kingitu- nades. Tallinnas mängisin eri- tu tekkis ühel koolipeol, kus MÕISAKÜLA, SU KODU – vad seda teed käia. Kes taha- seks väga ilusa logo. Praegu tantsime veel laenatud rahvarõivastes, nevates koosseisudes. Sealt ka mängis kooli oma ansambel. tagasi Mõisakülla tulime 1989. vad Big Bandi teha ja puhkpilli kuid loodame peagi saada uute, Mulgimaalt pärinevate rõivaste tutvus Horre Zeigeriga.1959. Tõotasin endale, et mängin a. Kultuurimaja oli vahepeal mängida. Kui vaid oleks neid omanikeks. Vallavalitsuselt saime kingiks suure tordi, mida kõik a. seoses kooli üleviimisega selles juba järgmisel aastal. Nii osalt põlenud ja olnud mitu tahtjaid… peolauas maitsesime. Aitäh kõikidele osalejatele! Kohtla-Järvele jätkus pillimäng kõik algas. Olin siis keskkooli aastat suletud. Tollane linna- Rääkisime Iivoga möödunud sealsetes kollektiivides: kooli 9. klassis. Minu mälestustes oli pea Arno Torn kutsus mind n-ö aegadest ilusal talvisel päeval Anu Kangur instrumentaalansamblis SF esimeseks pilliks naabrimehe, „kultuuri ellu äratama“. Hak- 6. veebruaril. Iivo kiirustas ehk „Severe Fresh“ ja linna jaamakorraldaja Tõhu Eedi kasin kultuurimaja juhatajaks edasi Apja, sest muusikakoolis kultuuriklubi tantsuorkestris. kapi otsast leitud klarnet. Nii ja kutsusin kokku ka puhkpil- oli vaja tunniandjat. Haigused Discgolfiklubi loomine Tehnikumi lõppedes soovisid väga soovisin seda mängida. lihuvilised. Veel tegutses tant- ei küsi kohta ega inimest, aga Kohtla-Järve muusikud, et Lõpuks suures õnnes klar- su- ja ka rahvapilliansambel. muusikahuviline õpilane ju Discgolf on viimastel aastatel saanud kõige rohkem harrastajaid jääksin sinna linna…Mäletan netit oma kätte saades panin Saime kokku koosseisu, et luua ootab…Ehk just on tema see, koguvaks spordialaks Eestis. Karksi piirkonna discgolfi sõbrad on isa ütlust :“Nüüd on sul otsus- ta esimesel korral tagurpidi puhkpilliorkester. kes Big Bandi elu tulevikus juba pikemat aega pidanud plaani luua klubi. Nüüd on selleks tamise aeg. Ise tead, mis koha huultele... Olin iseõppija. Siis Tihti küsitakse, et miks Big edasi viib. aeg küps. Kutsun kõiki Mulgi valla discgolfisõpru ja huvilisi klubi elus valid.“ sain kokku isetegevusliku klar- Band, mitte puhkpilliorkester. asutamiskoosolekule 1. märtsil kell 17.30 Karksi-Nuia, Viljandi mnt netimängija Johannes Kuu- Siinkohal seletan lahti: Big Anu Laarmann 1. Tule kohale ja anna oma toetus! TÖÖLEMINEK – 1959. a sega, kes õpetas mulle õigeid Band on väikesekoosseisuline Mõisaküla muuseumi asusin taas elama Mõisakülla. mänguvõtteid. Tema sai oma estraadiorkester ja puhkpilli- juhataja Taimo Tugi Hakkasin tööle raudtee a/ü algteadmised minu tulevase orkester on suurema koossei- abikaasa Laila isa Eduard Kulbi suga, kus on esindatud kõik Mulgi valla infoleht 7

Looduskaitse selts kutsub osalema Hambaravist Eelmine tegevusaasta oli tame Elisabeth Jürgensoni Kotka suunas kus külastame sõidame Koli rahvusparki, hea. Asetasime meenutus- mälestuskivi juurest, edasi Langinkoski keiserlikku ka- külastame looduskeskust, Alates 1. jaanuarist 2018 saavad kõik täiskasvanud kivi Agnes Taar Kajarale, siirdume Äksile, kus on lastusmaja. See vene keisrile teeme väikese matka. Tagasi- ravikindlustusega inimesed aastas 40 eurot hambaravihü- kus eelnevalt puhastasime O. W. Masingu sünnikoht. ehitatud maja on säilinud sõidul külastame jätkusõjale vitist, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50% arvest. kunagise Maru kooli esise Külastame Jääaja Keskust algsel kujul muuseumina. pühendatud sõjamuuseumi Vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või võsast. ja Soomepoiste muuseu- Ööbime Lappenrantas. Pä- ja taastadud lahinguala. Öö- puuduva töövõimega inimesed ja üle 63-aastastele eakad mi. Edasi sõidame Tabivere rast hommikusööki tutvu- bime jälle Ilomansil. Meil oli kolm huvireisi. suunas ja jõuame Raigast- me liivaskulptuuridega ja 5. päeval külastame Ou- saavad hambaravi jaoks hüvitist 85 eurot aastas, kusjuures Kevadel käisime Matsalus vere voorele. Sõit viib meid suundume Saima kanali tukumpus kaevandusmuu- patsient tasub ise vähemalt 15% arvest. rändlinde tervitamas, toi- Kassinurmele, sealt edasi kruiisile, mille käigus läbi- seumi. Edasi käime Uus- Alates 1. jaanuarist 2018 saab proteeside hüvitise sum- mus kolmepäevane retk Kärde Preilikivi ning Rahu- takse Mälkita lüüs. Kus vett Valamo kloostris. Ööbima mat (260 eurot) kasutada ainult nende proteesitegijate Kuuramaale ning augustis maja juurde. Käime Endla tõstetakse pea 13 meetrit. sõidame Kuopiosse. Pärast juures, kes on sõlminud haigekassaga vastava lepingu. külastasime Valgevene rah- looduskaitsealal ja sõidame Pärast kanalisõitu võtame hommikusööki võtame suu- Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele ja vusparke. Huvitav oli Anneli läbi Laiuse Luuale kus ööbi- suuna Savonlinnale. Teel na Helsingisse. Siin enne Eesti Haigekassa on koostöös Eesti Hambaarstide Liiduga Roosalu korraldatud tutvu- me koos õhtu ja hommiku peatume Imatras ja Pun- kojusõitu vaatame Sibeliuse misõhtu maismaatigudega toiduga. kaharju mäeseljandikul. monumenti ja külastame koostanud patsientide jaoks esmavajalike hambaravitee- malakaloogide Tiina Talvi ja Teist päeva alustame sõi- Ööbime Savonlinna lähe- Kaljukirikut. nuste paketi, mille eest hüvitist tasutakse. Piret Kiristaja juhendamisel. duga Avinurme. Teel kü- duses. Pärast hommikusei- Ekskursioon maksab 438 Esmavajalike hambaraviteenuste hulka kuuluvad: Osalesime ,,Teeme ära’’ kor- lastame Alatskivi, Kallastet net vaatame kuulsat Olavi eurot. Hinnale lisandub sis- hambaarsti esmane või korduv vastuvõtt; rastusüritustel. Varnjat ning sealt tuleme kindlust ning edasi sõidame sepääsud. diagnostika (sh röntgenülesvõtted); Sellel aastal on kavas kodupoole. Ilomantsi suunal. Seal külas- Teavet soovijatele jagab ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine; kaks huvitavat reisi. Ettevalmistatud on Kar- tame kivitööstust ja marja- Rein Mägi 523 5102. 14.–15. juuli külastame jala-Soome reis 3.-8. au- veinitööstust. Ööbime Ilo- püsiva täidise paigaldamine; Vooremaad. Oma reisi alus- gustini. Helsingist sõidame mantsi lähistel. Hommikul Rein Mägi hamba eemaldamine; mädakolde avamine ja ravimine; juureravi; igemealuse hambakivi eemaldamine kirurgiliselt; Teadusmaraton viib imelistesse maailmadesse tuimestus. 8. märtsil toimub August alustanud Mulgimaa tehnoloo- mivaliku teemad ulatuvad saada teavet ka öökooli prog- OÜ Dentes A&E on sõlminud haigekassaga nimetatud Kitzbergi nimelises gümnaa- giakeskusele, mis ühendab eri kosmoloogiast mütoloogiani, rammi kohta, mille üheks nae- teenuste osutamiseks lepingu. siumis teaduspäev, millele järg- piirkondade noori, on prog- nanomaailmast lõpmatuse laks on kindlasti Tartu ülikooli Rohkem infot saab haigekassa kodulehelt. neb juba traditsiooniks saanud rammis mitmekesised töötoad, käsitlemiseni. Noorematele „Hullu teadlase eksperimendi“ öökool. Mõlemad sündmused kus tegevust jätkub 1. klassi lastele mõeldud kava koosneb etteaste. Öökooli korraldab kokku tähendavad kuutteist jõnglastest abiturientideni. animafilmidest. Kitzbergi gümnaasiumi õpila- uutest teadmistest ja põneva- Õpikodasid juhivad tehnoloo- Teaduspäeval toimub ka sesindus. test kogemustest tulvil tundi. giakeskuse aineringid. õpilasleiutajate konkurss, mil- Vaim valmis, olge meiega! Teadusmaratonist osa saa- Kohale on tellitud plane- le kohta täpsemat infot võite ma oodatakse ka Abja, Mõisa- taariumkino, kus saab vaadata peagi leida August Kitzbergi AKG koolipere küla ja Halliste koolirahvast. 3-D filme universumist, selle nimelise gümnaasiumi kodule- Tänu sügisel Karksi-Nuias tööd minevikust ja tulevikust. Fil- helt. Samast on varsti võimalik TÜ Kliinikumi Lastefond toetab Naised, tulge maarjapäeva tähistama! teraapiaid vajavaid lapsi Maarjapäev (25. märts) vusi, soovimatute putukate ja sel viisil õnne isiklikuks eluks, või tee, kuna see tagab ilusa SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi kampaania on rahvakalendris üks täht- loomade sigimist ning tööde head endale ja oma lähedas- välimuse ja hea tervise. Ju- samaid kevadtalviseid pühi, jätku kadumist. tele. Virgemad ja vapramad tustame, kuulame ja laulame. “Üleannetus” keskendub muusika-, hipo- ehk ratsutamis-, mille juures on olulisemad Kõik naised, tüdrukud, saavad osaleda väikeses mat- Kohale on lubanud tulla Ly tegevus- ja füsioteraapiale, mis mõjuvad raskelt haigetele järgmised jooned ja nimetu- neiud ja noorikud – pange kas ordulinnuse nõlval asuva Laanemets Lilli looduskes- lastele arendavalt, parandavad nende seisundit ja edendavad sed: kevade alguspäev, nais- selga seelikud, pähe valged allika juurde. Hommikune kusest, et pajatada naiste, igapäevatoimingutes toimetulekut. tepüha, ebaõnne tõrjumine, rätikud ja tulge maarjapäeva silmapesu tuleb teha seal – pärimus- ja loodusjutte. kapsapüha, maagilise edu hommikul kell 6 Karksi val- saab silmahädadele abi ja Lisaks on oma tulekust Riiklikud vahendid ei ole kõikidele, iseäranis maapiirkon- meelitamise püha. la kultuurikeskuse juurde! nooruslikud siledad palged. teada andnud Naiskodukait- na raskelt haigetele lastele, järjepidevaks teraapia tagamiseks Tänavu on maarjapäev Võtke kaasa punaseid paelu, Neile, kes matkale ei lähe, se Sakala ringkonna Karksi piisavad. Seega aitab Lastefond peredel tasuda muusika- ja pühapäeval ja nii ei pea mõt- lauale punajooki, marju ja tuuakse puhas allikavesi jaoskonna naised. Matk ja ratsutamisteraapia eest ning võimaldab nii eelpool mainitute kui lema sellele, kas jõuab õigeks moosi. Selle päeva kohus- ämbriga kultuurikeskusesse, pannkoogiküpsetamise kor- ka füsio- ja tegevusterapeudi teenuse kättesaadavust ka kodus, ajaks tööle või kooli, vaid tusliku ja rituaalse toidu, et nemadki saaksid vastavad raldamine on nende teha. saab naistepüha nautida. ülepannikoogid, küpsetame rituaalid teha. Kohtume naiste peol, kattes selle osa, mida riiklikest vahenditest ei kompenseerita. Seda enam, et sel päeval on ühiselt. Karksi valla kultuurikes- naiste keskel! Lisaks aitame vajaduse korral peredel hüvitada ka kulutusi, mis keelatud paljud naistetööd Võtame linnupetet ja lä- kuses kaetakse ühiselt kaasa- tekivad lapse transportimisega ravi- või erihooldust pakkuva- ja nende tegemised võib jätta heme koos päikest tervitama. võetud söökide ja jookidega Kai Kannistu tesse asutustesse, arstide, terapeutide või spetsialistide juurde. meesperele. Töökeelu rikku- Riputame paelad ohvrian- laud. Juuakse punast jooki, Lastefondi esindajad nendivad, et arendavate teraapiatega mine tingib hulga ebameeldi- niks raagus puule, soovides olgu selleks siis mahl, vein seonduv on jõudnud haripunkti ja tulenevalt suurest abivaja- dusest on tõstatunud probleem, mida heategevusorganisatsioon soovib lahendada. Hetkel toetab heategevusfond 17 last, kuid Luuleõhtu raamatukogus erinevaid arendavaid teraapiaid vajavaid lapsi on oluliselt rohkem. Mõisaküla raamatuko- Kampaania eesmärk on annetuste kogumine teraapiaid gus oli kolmapäeval, 14. Eesti Vabariik – 100 vajavate laste jaoks. Lisaks survestab Lastefond temaatikat ka veebruaril luuleõhtu, mil- riiklikul tasandil, võttes eesmärgiks saada Sotsiaalkindlustu- lega panustasime kaasa EV Mis kõik on olnud ses aas- sameti rehabilitatsiooniteenuste nimekirja eraldi ka hipo- ja 100 üritustesarjas, loeme tate lõikes, muusikateraapia. Kampaania üheks osaks on üles leida ka 100 tundi Eestile. Trotsides sõdu ja raskusi need Eesti lapsed, kes vajavad raviarsti kinnitusel arendavaid võites teraapiaid, kuid kellele on need tänaseni kättesaamatuks jäänud Igal ühel meil on midagi, Ikkagi jõudsime välja just liiga kauge elukoha või riiklikult piiratud rahalise mahu tõttu. mida ta Eesti juures kõige sinna, Abi saamiseks tuleb täita taotlusvorm, mille leiab Lastefondi kodulehelt www.lastefond.ee/abivajajale ning saata see koos rohkem armastab. On see Et kahe nulliga edasi min- vajalike lisadokumentidega aadressile [email protected]. siis meie mets, meie inime- na. Taotluse saab esitada nii lapsevanem kui ka arst, sotsiaaltöötaja sed, meie ajalugu või hoopis Nii ongi mõtetes järgnevad või perele lähedane isik. Küsimuste korral saab nõu ja abi küsida meie toidud, rahvariided, päevad, aadressil [email protected]. lilled, loomad või …? Kuid Et 100 on täis, Taotluse esitajaga võetakse ühendust, vajadusel täpsustatak- kõik me armastame oma Meie silmadki näevad se kirjapandut, konsulteeritakse raviarsti(de)ga ning esitatakse kodu ja soovime Eestile Kõike on olnud, taotlus Lastefondi nõukogule toetusotsuse langetamiseks. Anu Laarmann, Eha-Diana Pikkor, Anu Laas, Tiiu Medijainen palju õnne! Mis täna ei meenu, aga et „Üleannetuse“ kampaania tipneb laupäeval, 10. märtsil luuleõhtul. Foto Evi Oissar Meie linna oma luule- see päev varsti on kindel üle-eestiliste heategevusüritustega kõigi 15 Eesti maakonna suu- taja Eha-Diana Pikkor on tasime kaheksat kodukandi saab 22. veebruaril Eha- Ja just see kuu… rimates kaubakeskustes. Perepäevadel saab erinevatel viisidel kirjutanud oma armsale pidustust. Kõik mis oli lin- Diana 70. meelt lahutada, meeleolukalt annetada ning tuntud artistide kodulinnale 8 aastat lin- nas muutunud kajastab ka Soovime talle tugevat E-D Pikkor 12.02.2018 kontserte nautida. Viljandimaal toimub perepäev kell 11–14 napäevadele pühendatud kohe luuleveergudel. tervist ja ikka kerget sulge Centrumis. Üritusel esinevad ansambel Svjata Vatra ja Viljandi luuletusi. Kuulasime Eha- Samas on ka luuletajal Mõisaküla luulesõprade Evi Oissar huvikooli laululapsed, päeva juhib Tanel Ingi ning kohal on ka Diana loomingut ja meenu- endal tähtis juubel, nimelt poolt S-Stuudio tantsijad, Pipi, näomaalijad ja õnneloos. 8 Mulgi valla infoleht Vastlapäev Halliste lasteaias on koduski lumelabida kätte KUHU MINNA võtnud. Vahepeal oli õues puhkehetk sooja tee joomi- se ja väikese maiuspalaga kelgul, lumekühveldamine, ABJA KULTUURIMAJAS UUE-KARISTE RAHVAMAJAS kindapaaride kokkupanek ja Veebruaris- I korruse fuajees - valik „Looduse Kolmapäeval, 7. märtsil Klubi 60+ ühiskülastus veel palju muud. Kohe oli, Aasta foto 2016“ tunnustatud töid. ERM-i. see meeldib lastele alati vaat, väikeses saalis - Pelgulinna gümnaasiumi 11.–12. Reedel, 9. märtsil kell 17 Klubi 60+ algatusel et kõige rohkem. Hiljem said klassi õpilaste suvepraktika tööde näitus. tähistame naistepäeva. lapsed käteosavust proovida Märtsis – I korruse fuajees ja väikeses saalis Tiina Reedel, 23. märtsil kell 19 ühiskülastus Ugala vastlavurri keerutamisega. Ojaste maalinäitus „Habras lummus“. teatrisse. Lõpuks said kõik osalised punase südamega šokolaadi- 07.03 kell 9.30 Mulgi valla tööandjate teabepäev. HALLISTE RAAMATUKOGUS medalid. Selle tähendus on – 07.03 kell 18.00 Sloveenia õhtu. Vabatahtlik Mar- 19. veebruarist – 18. märtsini raamatunäitus Selle aasta vastlapäev on õpetajad Kristel ja Helle nu- liikumine teeb südamele head! ko Kojadinović, kes töötab Keila noortekeskuses „Palju õnne Eesti!“ laste suureks rõõmuks lume- putanud erinevaid võistlusi, tutvustab oma kodumaad. rohke. Kelgutamas käiakse mänge ja tegevusi: pikima liu Anu Kangur 08.03 kell 18.30 Abja Mälumäng V voor. MULGI KÜLAMUUSEUMIS lasteaialastega igal võimalikul võistlus, sõprade vedamine 10.03 kell 21.00 Suur Mulgimaa noorte pidu, 16+ 16. märtsini näitus „100 aastat Uue-Kariste kandi juhul. Vastlapäeval olid aga vanematest lastest näha, kes Peaesineja Beebilõust. Plaate keerutab RetroKiir- käsitööd“. Külastamine kokkuleppel tel 520 4205. abi. Pilet eelmüügist 9. märtsini 8.-, kohapeal 10.-. 12.03 kell 14.00-14.30 Looduse Energia toodete KARKSI VALLA KULTUURIKESKUSES müük. 01.02–28.02 Sinises saalis Fotoraadi fotonäitus Tulemas on Viljandimaa meistrivõistlused 13.03 kell 17.00 Abja muusikakooli I klassi õpilas- “Hingeolu”, II korruse fuajees näitus „ Karksi- te kontsert. Nuia mulke elu pilte pääl“. lauatennises 15.03 kell 19.00 Kontserdisarja “Muusika 100 Eestimaale“ kontsert Silvia Ilves – tšello, Age 01.03–31.03 Sinises saalis Marites Silinase maalid Spordiklubi Karksi Jõud elavad, õppivad või töötavad manda koha selgitamisega. (LV), II korruse fuajees fotonäitus „Sada päeva koos Viljandimaa spordiliidu- inimesed olenemata rahvu- Võistlus on tasuta. Juurikas –klaver. Kavas Brahms, Prokofjev, Paga- EV100-ni“. ga korraldavad 25. märtsil kell sest või kodakondsusest. Kui Registreerimine algab samal nini, Granados. Pilet 5.-/õpilane, pensionär 3.-. 10.00 Karksi-Nuias, August nais- või meesüksikmängule hommikul kell 9.30 ja lõpeb 17.03 kell 19.00 Vana Baskini Teatri etendus 01.03 kell 14.00 Folklooripäeva õppeseminar. Kitzbergi nimelise gümnaa- registreerub vähem kui 12 9.50. Peakohtunik on Leo „Öökuninganna“ Piletid 15.-/õpilane, tudeng, 02.03 kell 18.00 tantsukonkurss „Move your body“. siumi võimlas Viljandimaa mängijat, siis selgitatakse Liiber. Võistlusid toetavad pensionär 13.-. Pilet eelmüügist 2.- eurot / kohapeal 4.-. meistrivõistlused lauaten- Viljandimaa meistrid turnii- Pinska OÜ, Espak Viljandi AS, 20.03 kell 17.00 Abja Muusikakooli orkestriosa- 03.03 kell 19.00 kontsert Metsatöll 19, Lõõtsavägi- nises. Võitjad selgitatakse ri süsteemis. Kui rohkem, Galtebar OÜ, REF Ehitustööd konna kontsert. lased ja Mulgimaa noorteorkester. Pilet 10.-. mees- ja naisüksikmängus, siis mängitakse progressive OÜ, Abja Tarbijate Ühistu, 29.03 kell 17.00 Klubi Meelespea peoõhtu. Tant- 07.03 kell 19.00 kino „Klassikokkutulek 2“. suks ans De La Rosa. mees- ja naispaarismängus knock out süsteemis. Kõik WiseSoft OÜ. Pilet 4.- / 3.-. ning segapaarismängus. Osa- paarismängud toimuvad ühe 10.03 kell 09.00–15.00 laat kultuurikeskuse leda võivad kõik Viljandimaal miinuse süsteemis koos kol- MÕISAKÜLA KULTUURIMAJAS ümbruses. 10.03 kell 20.00 „Naistepäeva eri“ tantsuõhtu 10.03 kell 11 Mõisaküla spordihoones Viljandi ansambliga Elumees. Pilet eelmüügist 6.-, samal maakonna memme-taadi õppepäev. õhtul 8.-. 13.03 kell 15.00-15.30 Altai palsami müük ja 11.03 kell 12.00 pühapäevased kohtumised tutvustus. kultuurikeskuses. Hendrik Relve „Eesti loodus 15.03 kell 11 Tsirkusetendus Mir on show pääse maailmaränduri pilguga“. Osavõtutasu eelregist- 5.-. reerimisel 5.- / kohapeal 7.-. 31.03 kell 16 Komöödiateatri etendus “Hollywoo- 12.03 kell 13.00 toidulisandite esitlus-müük. di filmitähed” Katrin Karismaa ja Helgi Salloga 14.03 kell 18.00 mälumäng. peaosas. Piletid 13/15.- saadaval piletilevis, kul- 18.03 kell 10.00 Mulgi valla lahtised meistrivõist- tuurimajas, linnavalitsuses ja kohapeal. lused males. 13.04 Salongiõhtu EV aegseid kauneid laule 18.03 kell 10.30 meigikoolitus. Kätlin Kuuspalu. esitab Arne Lauri. pillideks mandoola, 20.03 kell 18.00 kontsert „Täna algab kevad“, Suusaradade info harmoonium, kitarr jne. Pääse 3.-. Hanna-Liina Võsa, kitarril Marek Talts. Pilet 4.- / 3.-. Karksi-Nuia Sokaoru, Rahumäe ja Kooli ABJA RAAMATUKOGU 21.03 kell 17.00 lastefilm „Trolli lood. Kodu, kallis suusaradade olukorda on võimalik jälgida 15.03 kell 11 Triin Soomets ja Tiit Born luule- ja kodu.“. Pilet 3.- / 2.-. Karksi Sport koduleheküljel http://sport. muusikakavaga „Valitud elud“ Abja gümnaasiu- 22.03 kell 10.00 XXII Mulgimaa laste folklooripäev. karksi.ee/suusaradade-olukorra-info.html mis. 25.03 kell 06.00 maarjapäeva tähistamine. 20.03 Kevadpühade meisterdused lasteosakonnas 25.03 kell 12.00 pühapäevased kohtumised kul- Abja-Paluoja suusaradade info Näitused: tuurikeskuses. Looduse- ja jahimees Vahur Sepp. http://terviserajad.ee/rajad/abja-paluoja- 01.03. – 31 03. 2018 „Ajalooga asjad“ Osavõtutasu eelregistreerimisel 5.- / kohapeal 7.-. terviserada/ 01.03. – 31.03. 2018 „Kuulsaid eesti naisi“ 28.03 kell 19.00 komöödiateater: Andrus Vaarik „Elu on parim meelelahutus“. Pilet 15.-/ 13.-.

MÕISAKÜLA MUUSEUMIS KARKSI KÜLAMAJAS Näitus “Eesti vabariik 100 – meenutused sõnas ja 10.03 kell 10.00–14.00 kevadine kirbukas. pildis.” Põhjalik ülevaade riigivanem Konstantin 11.03–16.03 09.00–15.00 kevadine kirbukas. Pätsist läbi fotode ja ajalooliste kirjutiste”. 21.03 kell 11.00 eakate ennelõuna “Tere, kevad!”. Näitus jääb vaadata aasta lõpuni. KOGUDUSTE TEATED Näitus “Pärandkultuur maastikus” vaadata LILLI KÜLAMAJAS 20. veebruarist kuni 3. märtsini. Rändnäituse 02.03 kell 12.00 reisimuljeid Etioopiast. Karksi Peetri kirikus eesmärk on läbi rohkete fotode näidata looduses 09.03 kell 20.00 naistepäeva tantsuõhtu. Muusi- 04.03 kell 14.00 Jumalateenistus armulauaga. Järgneb koguduse leiduvaid objekte, mis kannavad endas osakest kat teeb Uudo bänd ja vaheajad sisustab tantsu- täiskogu koosolek. meie maa ajalugu. stuudio Sultana. Pilet 7.-. 18.03 kell 14.00 Jumalateenistus armulauaga. Järgneb kohvilaud. Püsiekspositsioon ja näitused on vaadata muu- 30.03 kell 14.00 Suure reede jumalateenistus. seumi lahtiolekuajal. Pilet 1.- (õpilane, pensionär) 01.04 kell 14.00 Kristuse ülestõusmise püha jumalateenistus armu- ja 1.50 Info tel 435 5607. KARKSI-NUIA RAAMATUKOGUS 26.02 kell 11.00 ettelugemispäev: laste lemmik- lauaga. Järgneb kohvilaud. autor Ilmar Tomusk . HALLISTE RAHVAMAJAS 27.02 kell 11.00 „Täna soovitan mina“. Palume võtta ühendust õpetajaga (ristimine, leer, laulatus, matus, piht) Reedel, 9. märtsil kell 19 Seasaare näitemängu Oma lemmikraamatuid tutvustab Maarja-Liis tel 521 2518 või e-posti teel [email protected]. seltsi etendus „Missioon“. Pääse 7 eurot. Õunmaa. 28.02 kell 11.00 viktoriin „Kui hästi tunned Eestit?“. KAARLI RAHVAMAJAS 01.03 kell 11.00 laste tegelustuba: tassialuse val- mistamine. Halliste Püha Anna kirikus Reedel, 16. märtsil kell 21 kevadpidu ansambliga 01.03–31.03 näitused „Karksi-Nuia raamatuko- Viiser. Pilet eelmüügist 8 eurot, kohapealt 10 Pühapäeval, 11. märtsil kell 14 jumalateenistus armulauaga. gu lugejad soovitavad“ ja „Kadi Kurema paneb Paastuaja 4. pühapäev. eurot. Uksed avame kell 20. Info ja broneerimine raamatutegelased elama“. Pühapäeval, 25. märtsil kell 14 jumalateenistus armulauaga. 5886 1997. Palmipuudepüha. Reedel, 30. märtsil kell 14 jumalateenistus. Suur reede. Pühapäeval, 1. aprillil kell 14 jumalateenistus armulauaga. Ülestõusmispüha. Mulgi valla infoleht 9 Kohtumine Vladislav Koržetsiga Koolisündmusi Halliste põhikoolist 16. jaanuaril toimus Abja gümnaasiumis maakondlik 3x3 korv- Rimmu külamajas toimus 22. heaks, kuid oli ka selliseid, mis tuseks, et ei maitsenud, ei ole pallivõistlus. 6.–7. klassi tüdrukute võistluses saavutasid 2. koha detsembril mõnus kohtumine panid elu üle mõtlema. Tegeli- suurem asi. Carmen Erol, Veronika Kalitventsev, Ege-Janeteli Mehu ja Tuuli humorist, kirjanik, saatejuht kult tuli välja, et kirjamees on Vladislav Koržets on olnud Tiirats. Võistkonna õpetaja on Leo Liiber. ja kalamees Vladislav Koržet- ka suur kokk. Seda tõestas poja veel pikki aastaid nalja- ja 26. jaanuaril toimus Viljandis 7.–8. klassi õpilastele emakeeleo- siga. Tegelikult kõik sai alguse Kaarliga kahasse välja antud satiiriajakirja „Pikker“ ja „Ka- lümpiaad, mille võitis 8. klassi õpilane Erik Rebane. Eriku õpetaja jõuluõhtu tähistamisega ja suur ja tõeliselt mahukas „Kor- lastaja“ toimetaja ning juhtis on Anneli Merila. sisuka kontserdiga. Meeldivat žetsi SUUR kalaraamat”. Raa- saadet „Osoon”. 1.–4. klassi õpilased osalevad üleriigilisel arvutipõhisel mate- jõulurõõmu pakkusid lapsed matus pidi olema umbes 500 Õhtu läks korda ja toreda maatikavõistlusel „Matetalgud“, mis kestab aprillikuu alguseni. ja noored Paistust ja Holstrest retsepti, mille autor on poeg kohtumise lõpus oli kuulajatel Võistluse eesmärk on tekitada õpilastes huvi matemaatika vastu Eve Alli juhendamisel ning Kaarel. Kalaroogi hakkas tema võimalus endale soetada Vla- ja aidata kaasa digitaalsete õppevahendite kasutamisele. naisansambel „Rosin” Ruth ise tõsisemalt katsetama peale dislav Koržetsi pühendusega 8. veebruaril toimus Tarvastu gümnaasiumis koolipillipäev, kus Mõttuse juhtimisel. Ja loomu- „Terevisiooni“ saadet. Meie raamatud. osalesid 13 õpilast 1.–3. klassini ja õpetaja Kerttu Kukka. likult jõuluvana, kes tuli kohale üllatuseks teatas kalamees, et Mõnusat jõuluõhtut rahastas 13. veebruaril kohtusid 4.–5. klassi õpilased ja õpetaja Anneli tuledes särava traktoriga. Kui tema lemmikkala pole mitte sihtasutus Kodanikuühiskon- Merila Abja gümnaasiumis lastekirjanik Ilmar Tomuskiga. Vastla- jõuluvanal olid kingid jagatud, angerjas või koha vaid hoopis na Sihtkapital. Ettevõtmise päeva pikima vastlasõidu tegi Helina Suurpuu. siis hakkas tulema humoori- siig ja räim. Suurest kalaraa- korraldas MTÜ Külaselts Rim- MILVI KULL kaid ja elust enesest inspiree- matust jäi silma „kalajäätis”. mo. Halliste põhikooli õpetaja Vladislav Koržets Rimmus. ritud meeleolukaid luuletusi. Saigi küsitud, kuidas maitseb Foto Anneli Pälsing Osad luuletused tegid tuju see jäätis. See peale saime vas- Anneli Pälsing Kuu noored paistavad silma Õpilased kuulasid Ilmar Tomuskit klaverimänguoskusega Vastlapäeval käis Abja güm- Vollist, kes tegi väiksena palju Kirjanikul on veel palju teisi kul, küljendajal, trükkijal ja naasiumis külas kirjanik Ilmar vigureid ning ulakusi. Vollist raamatuid: „Algaja ajaränduri kirjastajal. Tomusk, kes on peamiselt on ta kirjutanud veel „Volli seiklused“, „Digitaalne kool“, Mulle meeldis see kohtumi- lastekirjanik, kuid kirjutanud läheb tööle“, „Volli kasvab „Lõpuaktus“ jpt. ne, sest ta rääkis väga huvita- ka täiskasvanutele. suureks“ jt. Samuti raamat Huvitav oli kuulata, kui kir- valt oma raamatutest, vahe- Ta rääkis õpilastele oma „Vend Johannes“ põhineb janik rääkis sõnadest ja lause- peal viskas ka nalja. Ma olen raamatutest ja huvitav oli Ilmar Tomuski vanemal pojal test, millel on mitu tähendust. ise lugenud tema krimisarja, kuulata, kuidas kirjanikul tu- Johannesel. Ühe raamatu idee Näiteks, kuidas mõistad lauset mis on haarav ja lõbus. leb mõte hakata mingit juttu tuli tal näiteks tee kõrval näh- „Mine selle tädi kõrvale“. kirjutama. Näiteks raamat tud sildist. Ta rääkis ka, milline osa on Kerli Kond „Tere, Volli!“ idee tuli tal pojast raamatu valmimisel kunstni- 6. klass Koit Allik (vasakul) ja Janno Lillepeska. Foto: Kertu Mölder Karksi-Nuia noortekeskusel on traditsioon tunnustada välja- paistvaid liikmeid tiitliga „Kuu noor“. Detsembrikuus paistsid Endise politseiniku tütar kaitses kiiruse- silma Janno Lillepeska (14) ja Koit Allik (14), kes esinesid esimest korda enda loodud klaveripalaga August Kitzbergi nimelise güm- ületaja Kevinit naasiumi jõulukontserdil. Sellega näitasid nad eakaaslastele, et ka iseseisvalt, ilma kõrvalise abita on võimalik muusikainstrument sel- olidki õppeasutustest, kus juba ning alles sellest süttinuna geks saada. Harjutama hakkasid nad vaid napid kolm kuud tagasi. varasem osalemiskogemus saab liikuda edasi kaalutleva Küsides noormeeste tulevikuplaanide kohta, vastab Koit, et tahab olemas,“ kirjeldas ta koosvii- argumenteerimise juurde. rohkem koos Jannoga klaverit mägida. Janno kinnitab sama ning bimise muljeid. „Minu juhtumi puhul mee- lisab, et soovib ka omaloominguga tegeleda. Noortekeskusesse Võistlust korraldav Riigiko- diski mulle, et see oli väga toovadki neid vaba aja veetmise võimalused ja klaver. Täielikust hus oli välja pakkunud eluli- tõetruu. Kuna mu isa on olnud ideaalist on noorte sõnul veel puudu keskuse oma klaveristuudio sed juhtumid õigusvaidlusest politseinik, sain temalt küsida, või vähemalt privaatne ruum harjutamiseks. tsiviil-, haldus- ja kriminaalõi- kui usutav see olukord on ja Kertu Mölder guse valdkonnas, millest ühele leidsin kinnitust, et taolisi asju pidi õpilane leidma lahendi. tuleb üsna tihti ette,“ kõneles MTÜ Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R Beriti valik langes kolmest Berit . Vestlusest koorus välja, viimasele – tal tuli käsitleda et samastumisvõime on tüd- kingitus EV 100 aastapäevaks juhtumit kiiruseületaja Kevi- rukul tugev. „Koolis asun alati nist, temasse automargi tõttu selle poolele, kes hetkeseisus MTÜ Mõisakü- eelarvamuslikult suhtunud tundub mulle nõrgemana – la Noortekeskus politseinikest ja segadust põh- isegi kui ta osalt eksib. Kui ma H.E.L.A.R võttis osa justanud liikluskorraldusest. näen, et keegi ei saa enda kaits- KÜSKi ja EV100 kin- „Need ongi eetiliste dilem- misega ise hakkama, tunnen gituste ja sündmuste madega näidisolukorrad, kus vajadust teda toetada.“ väiketoetuste taot- peab arvestama vastandlike Oma kaasuses prooviski Be- lusvoorust, mille tu- asjaoludega ja kus ühest tõde rit jõuda tema hinnangul eba- leida on väga keeruline,“ rää- õiglaselt trahvitud autojuhile lemusel oli eesmärk kis õpetaja. Ehkki paragrahvi- võimalikult soodsa lahendini: välja anda „Mõisa- Kroonikad. dele sai viidatud ka võidutöös, „Päris karistuseta ei võinud ma küla noortekroonika pole seaduste põhjalik tund- teda siiski jätta, sest see oleks 2016“ fotoraamatud, kus on arhiveeritud antud aastaga seonduvad mine sel võistlusel esmatähtis, loonud ohtliku pretsedendi, kohaliku noortetöö sündmused ja tegemised. Antud kingituse foo- sest lähtuda tuleb õpilase enda mida saaksid kurjasti kasutada kuseks oli kinkida Eestile elutervemaid kodanikke ja parandada väärtushinnangutest ja õiglus- teised liiklusmärkide eirajad.“ vaimset keskkonda ning aitada rikastada füüsilist elukeskkonda tundest. Õpetaja Mäekivi sõnul seis- ja luua väärtust tulevikku. Kroonikate arhiveerimisel keskendu- Konkursil kaasa löömise neb sarnaste ülesannete tõhu- takse traditsioonide pärandamisele/loomisele ning ajaloolise ja idee pärines Mari Mäekivilt sus mitmekihilisuses – need kultuurilise mälu säilitamisele. ning oli välja käidud kõigile ei arenda mitte üksnes ene- 4. juulil 2017 tuligi mu meilile vastus, et meie taotlus on rahul- valikainena „Inimene ja õigus“ seväljendust, analüüsioskust kursusel õppivatele abiturien- ja loogikat, vaid õpetavad datud kogusummas. Kokku laekus 179 projekti ning hea hoo said tidele. Võistluskõlbulikuks sai nägema laiemat pilti, sest iga sellest sisse 51 projekti. lihvitud siiski vaid kõnealune otsuse puhul tuleb vaagida Aastast 2010 kui avati Mõisakülas noortetuba ja võeti tööle töö. „Võib olla säravate mõte- selle mõju ühiskonnale. noortejuht kultuurimaja alluvusse, hakati esimesest päevast alates tega ja kirgliku õiglustundega, Olen alati tundnud tule- arhiveerima erinevaid noortega kaasnevaid tegemisi ja üritusi ning kuid juriidikas üksnes sellest ei viku kindlustanud inimese anti välja esimene fotoraamat „Mõisaküla noortekroonika 2010“. piisa,“ selgitas õpetaja. Ta lisas, rahulolu teadmisest, et mu Kuna raamat pakkus palju huvi kohalikele noortele ja seda taheti Berit Tugi (vasakul) kinnitas, et õpetaja Mari Mäekivi et oma õigusteadusõpingute endiste õpilaste hulgas on ikka ja jälle sirvida, otsustati, et noortekroonikad tuleb anda välja oskuslik juhendamine aitas tal töö käigus raskustest üle ajal koges ta mitmeid kordi, arste. Ehkki mul pole plaanis kahes eksemplaris, millest üks jääb noortekeskusele ja teine läheb saada. Foto: Martin Kraus kui oluline on visadus ennast isegi mitte tillukest väärtegu, kohalikule Mõisaküla muuseumile. rasketest tekstidest läbi puuri- taban end siiski mõttelt, et Eesti Vabariigist paar aastat Et kohtupraktikaga seondu- Tänaseks on meil ette näidata 8 raamatut aastast 2010–2017. noorem Riigikohus tähistas vad sõnad „kriminaalkaasus“, da, neid mõttestatult käsitleda. Beritist võiks advokaat saada Samal ajal käib 2018 meie kohalike noortega seonduvate sünd- oma asutamise aastapäeva „menetlus“ ja „väärteootsus“ Ka Beriti puhul osutus määra- küll. Õigusteadusõpinguid ja muste jäädvustamine. 12. jaanuaril, kutsudes tänu- mõjuvad tavalises koolikon- vaks sihikindlus. „Kui ma sain kohtus kaitsja rolli neiu oma vastuvõtule 16 koolinoort, kes tekstis aukartustäratavalt, õpetajalt esimese tagasiside tulevikuplaanidest ei välista, Kohaliku noorsootöö jäädvustamine on pärand, mis jääb! tunnistati edukaimateks 110 uurisin võidukalt tandemilt, – oma töö, mis oli paljudest kuid ka ei kinnita – just nii NB! Oleme esitanud veel projekti Eesti Külaliikumine Kodukant osalejaga kaasuskonkursil. mida konkurss endast täpse- viidetest ja soovitustest kirju nagu sellele alale kohane. taotlusvooru vabariigi sajanda sünnipäeva puhul, mille positiivse Küpseimas vanusegrupis, malt kujutas. Selgus, et tegu – siis käis küll korraks peast vastuse puhul on plaanis rajada talgude korras, koos noorte ja ehk abiturientide seas, pälvis on traditsiooniks saanud et- läbi, et kergem oleks loobuda,“ Katrin Johanson kohaliku kogukonnaga, 100-st elupuude istikutest koosnev hekk 2. koha August Kitzbergi ni- tevõtmisega, mis sündis juba tunnistas tüdruk. Nii õpilane AKG õpetaja peatänava ja kooli võrk- ja jalgpalliplatsi vahele. Lisaks sümbool- melise gümnaasiumi õpilane aasta enne seda, kui Berit oma kui õpetaja tõdesid samas, sele 100 elupuuistikule, annab see võimaluse tagada turvalisust, Berit Tugi. Teda juhendas kooliteed alustas. „Mulle näis, et käivitavaks jõuks on siiski et hoida ära palli sattumist maanteele. emotsioon, sisseelamise oskus õpetaja Mari Mäekivi. et enamik finaali pääsenuid Kaja Õigus 10 Teated ja reklaam Mulgi valla infoleht

Viljandimaa Jahimeeste Liit ootab huvilisi

JAHITUNNISTUSE Õnnitleme eakaid hällilapsi TAOTLEMISE 1. veebruar aleksandra Lepikson Mõisaküla 82 1. veebruar Einar Treial Polli 70 KURSUSELE 2. veebruar Elfride Kollist Lasari 85 2. veebruar adeele-Johanna HolM Mõisaküla 75 3. veebruar Jakov Veber Karksi-Nuia 87 Õppetöö toimub nädalavahetustel, 3. veebruar hilda BernhardT ülemõisa 86 esimesed loengud 10.-11.03 algusega kell 9.00 Viljandis, Piiri 3a 3. veebruar Lidia Sibrits Abja-Paluoja 81 4. veebruar Milvi Tasumäe Õisu 85 Info ja registreerimine tel.5209224 või 4. veebruar Maarika Kuusikjõe karksi-Nuia 75 [email protected] 5. veebruar voldemar-Helmuth Torim karksi-Nuia 88 5. veebruar Lehte Särav Abja-Paluoja 80 5. veebruar Enno Sikka Leeli 75 5. veebruar Eino Sõna Karksi-Nuia 81 6. veebruar Vaike Sepma Karksi-Nuia 84 6. veebruar Evi Pugal Karksi-Nuia 75 Õnnitleme uusi vallakodanikke 7. veebruar Viimi Mikk Karksi-Nuia 91 2. jaanuaril sündis Triinu Paumere ja 7. veebruar laine-Merelle Maspanova abja-Paluoja 84 Karmo Lendi perre poeg ROBIN 8. veebruar Leili Kolde Päidre 70 24. jaanuaril sündis Andra Kanguri ja 8. veebruar valentina Dankovitš saate 70 Sander Pärna perre poeg KENDER 8. veebruar Jaan Veinthal Mõisaküla 80 9. veebruar Linda Meho Karksi-Nuia 87 25. jaanuaril sündis Kirti ja Tauri Niinemäe perre poeg ANDRI 9. veebruar Jaan Kitsing Karksi 70 9. veebruar Leida Saul Pärsi 81 28. jaanuaril sündis Heidi Ööveli ja Mihkel Tiido 10. veebruar Maia Kampus allaste 75 perre poeg KAAREL 10. veebruar heino Palits pornuse 75 11. veebruar Endla Tirgo Abja-Paluoja 84 11. veebruar Taimi Lemetti karksi-Nuia 75 12. veebruar Viive Breedis Karksi-Nuia 70 ABJA PESUMAJA 12. veebruar Milvi Sõmmer karksi-Nuia 80 TAAS AVATUD 14. veebruar Milvi Muska Äriküla 81 15. veebruar Juta-Irene Vili Mõisaküla 85 ALATES 20.02 15. veebruar Anni Järve Abja-Paluoja 82 T–R 10–17 15. veebruar Laine Tamm Karksi-Nuia 80 15. veebruar Maire Bart Mõisaküla 70 15. veebruar Rein Rosson Päidre 75 16. veebruar Virve Kõiv Abja-Paluoja 86 Karksi-Nuia pensionäride ühendus 16. veebruar Aliide Kivimets Karksi 86 17. veebruar helju Särev abja-Vanamõisa 89 ootab eakaid jututuppa 17. veebruar Iivo Hakkaja Mõisaküla 80 20. märtsil kell 11 18. veebruar Hilje Tamm Õisu 83 Karksi-Nuias, Tartu mnt 22. 18. veebruar Vitalii Eliseev Polli 80 21. veebruar reet Vormison karksi-Nuia 75 22. veebruar Juta-Lilian Teetso abja-Paluoja 86 22. veebruar Valli Pulk Penuja 83 22. veebruar Jaak Sala Karksi-Nuia 70 22. veebruar Lii Zirk Kamara 70 Aeg möödub ja riivab nii mõnda, 23. veebruar Zinaida Mikk Päidre 80 elu viib paljugi käest. 24. veebruar Benita Varik Karksi-Nuia 92 Aja õigus on võtta ja anda, 24. veebruar aldona Ptašnik kamara 83 kuid mälestus on jääv... 24. veebruar Helju Allak Abja-Paluoja 80 25. veebruar Aksel Purika Karksi-Nuia 90 MÄLESTAME 25. veebruar Säde Kals Karksi-Nuia 82 25. veebruar Alvi Rang Rimmu 82 HEINO AIA EMMA-OLINDE KOIDU 25. veebruar Maire Rüütel Karksi 70 20.09.1946–16.01.2018 14.04.1927–02.02.2018 25. veebruar Signe Juttus Abja-Paluoja 75 Karksi-Nuia Mõisaküla 26. veebruar aime Bachmann karksi-Nuia 92 26. veebruar Helju Liesment Põlde 91 MILLI AFANASJEVA LEIDA NURK 26. veebruar Olav Renno Pärsi 86 23.05.1936–18.01.2018 02.04.1938–02.02.2018 27. veebruar Ada Urus Abja-Paluoja 84 Polli Kulla 28. veebruar lia-Johanna Märtson karksi-Nuia 82 28. veebruar sulev Kaldma abja-Paluoja 82 JÜRI PIDIM TOOMAS KUUSIK 28. veebruar Raivo Asuküla Päidre 70 13.03.1954–22.01.2018 30.05.1960–05.02.2018 Mõisaküla Karksi

ANDRUS-OLAVI NUGIN ILSE LITVINENKO Ostame kasvavat võsa 02.07.1945–23.01.2018 14.11.1925–15.02.2018 Mulgi vallas. Puhastame Metsakeskus.ee u gi Mulgi valla infoleht ilmub kord kuus Karksi-Nuia Mõisaküla võsastunud põllualad, metsaalad, M Sõna talukohad, kraavipealsed ja Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga Koostajad: RIHARD ORG teeääred. kuni 10 000 eurot/ha. Lauri Sepp Info tel Mare Torim Info tel 21.03.1930–25.01.2018 Info tel 5345 8630 Tauri Õigus. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. [email protected] 5664 0344 [email protected] 435 5526 Halliste Tel: 56 111 900