• Karksi valla infoleht • Nr. 3 (160) Märts 2009 •

Sõnumeid

Kalju Kask pälvis elutööpreemia Vabariigi valitsus kinnitas 12. veebruaril riigi teaduspreemiate laureaadid. Autasud andis kätte peaminister Andrus Ansip 23. veebruaril Tallinnas Eesti Teadus- te Akadeemia saalis. Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antava 600 000 • Doktor Kalju Kask krooni suuruse riigi teaduspree- mia pälvis Eesti Maaülikooli Põllu- vahetamine. Ümarlaud on avatud majandus- ja Keskkonnainstituu- ka seni kõrvale jäänud ühenduste di Polli Aiandusuuringute Kesku- esindajatele. se vanemteadur Kalju Kask. Tänavune esimene ümarlaud Põllumajandusdoktor Kalju oli 15. jaanuaril partnerlussuhetest Kask (sündinud 13. detsembril ja LEADER-programmi meetmete 1929) on aretanud 15 õuna-, 8 kir- võimalustest. Suurepäraselt õn- si- ja 3 pirnisorti. Tema loomingust nestus ka 19. veebruaril olnud tee- 9 sorti on Eesti sortide soovitusni- mapäev „Kodanikeühendused — • Vabariigi 91. aastapäe- mestikus ja 6 Läti soovitussorti- pärandkultuuri hoidjad ja kand- val asetavad pärja Vaba- mendis. Viimastel aastakümnetel jad“, kus päevakangelane oli Mil- dussõjas langenute mäles- on lähem uurimisvaldkond hõl- vi-Lydia Kallaste koos oma laulu- tussamba jalamile Vaba- manud puuvilja- ja marjakultuu- dega. Jutuajamisele oli sobiv taust dussõja Mälestuse Jääd- ride geenivaramuid. Selles vald- Viljandi Kultuuriakadeemia rah- vustamise Karksi-Nuia konnas on toimunud koostöö Põh- vusliku tekstiili eriala üliõpilastöö- Sihtasutuse juhatuse esi- jamaade geenipangaga juba alates de näitus „Soe käsi“. mees Heiki Arro (keskel) 1991. aastast. Nimetatud projekti teine liin ning nõukogu liikmed 2002. aastal määras ÜRO Toi- on külavanemate ja külaelanike Maire Sala ja Jüri Kert. du- ja Põllumajandusorganisat- kaasamine ühistegevusse. Arengu siooni (FAO) Roomas asuva Põllu- vajaduste ja kavadega tasub kur- majandustaimede Geenivaramute sis olla ning selles on elanike arva- Instituut Kalju Kase Euroopa vil- mused ning kaasabi teretulnud. • Kultuurikeskuses toi- japuude töörühma liikmeks. Aas- KÜSK-i projekti kohaselt toi- muval aktusel esinevad taid on ta võtnud osa Euroopa muvad õppepäevad külades märt- lasteaia lapsed. puuviljanduslike uurimisasutuste sis, aprillis ja mais. Õppepäevadel MARGUS MÕISAVALLA nõukogu tööst. on kavas anda teadmisi maaeluga fotod Kalju Kask on avaldanud 78 seotud uudistest, alternatiivsetest teadusartiklit, ligi tuhat populaar- tegevustest maal ja võimalustest teaduslikku kirjutist ja 9 raamatut. endaga paremini toime tulla. Tea- Ühiselt tehtud tegu elab üle aegade Sirje Pärismaa bepäevad ja vestlusringid on plaa- Kaugkütmist regu- nis 3., 12. ja 13. märtsil. leerib määrus Karksi valla kultuurikomisjoni, ditsiooniks saanud muusikakooli Selle aasta juunis toimuvad Eu- Karksi valla Kultuurikeskuse ja ning vallas toimuvate kontsertide 60 aastat kolhoosi- roparlamendi ja sügisel kohalike Vallavolikogu võttis vastu kaug- Karksi-Nuia Muusikakooli hiljuti- ja kultuurisündmuste korraldamist. de asutamisest omavalitsuste valimised. Ka nen- kütmist reguleeriva korra, mis mää- sel ühisel koosolekul tehti plaane Samuti annaks see võimaluse meie del teemadel on otstarbekas oma rab kindlaks sooja tootvate-müüvate 2009. ja 2010. aasta suuremate kul- piirkonda kutsuda nimekaid solis- „Bolševik”, „Julgus”, „Jüriöö”, teadmisi värskendada ja mõtteid ettevõtete ja tarbijate suhted ning tuurisündmuste planeerimiseks ja te ja ansambleid. Karksi, „Küllus”, „Punaväelane”, vahetada. Korraldame teabepäevi, nende õigused ja kohustused. organiseerimiseks. Otsustati, et Uus klaver eeldab, et võiksime „Sangar”, „Sõprus”, „Tulevik”, „Õi- mis arendavad demokraatia vald- Määruse kohaselt on kaugkütte püütakse jätkata traditsioonilisi üri- väärikalt tähistada meie kodukan- ge Tee”, „Ühendus” ja „Ühisjõud” konnas silmaringi. Märtsis toimub piirkond Karksi-Nuia linna territoo- tusi, nagu vabariigi aastapäev, Jüri- dis tegutsenud, ühe eesti esimese — selliseid nimesid kandsid väik- seminar gümnaasiumis, kus ühen- rium, välja arvatud Polli tee ja Kase öö jooks, „Väikesed Virred”, jaani- muusikaharidusega helilooja, koo- sed kolhoosid, mis asusid hilisema dame kodanikuühiskonna teema kvartal. See tähendab, et kõik ehita- päev, Ordulinnuse päevad, Mee- rijuhi ja pedagoogi Aleksander Karksi suurmajandi territooriumil. emakeelepäeva tähistamisega. tavad ja renoveeritavad hooned, mil- festival, Kitzbergi päev, advendi tä- Saebelmann-Kunileiuga seotud Neist esimene asutati 1948. aastal, Täpsem teave ürituste kohta le projekteeritud maksimaalne soo- histamine ja aastalõpu pidu. tähtpäevi. Tema sünnist möödub ülejäänud aasta hiljem. antakse teadetetahvlitel ja valla juskoormus ületab 40 kWh, peavad Sel aastal tuleb küll arvestada 2010. aastal 165 ja surmast 135 aas- 43 kolhoosiaasta sisse mahtu- kodulehel. liituma kaugküttega. Määrus näeb et- tunduvalt väiksemate eelarvete- tat. sid valulised algusaastad ja ka hi- Saida Lokk te ka erandeid. Samuti ei või kaug- ga. Lootuses, et paraneb riigi ma- lisemad suurtootmise võimalused. küttest eralduda üksikud korterid ja janduslik olukord ja kasvab rikkus, Oli nii pingelist tööd kui lõbusaid süsteemis olevad ehitised, välja arva- Pillid Karksi vallas võime silmapiiril hoida mõtet ka ettevõtmisi. Majandustegevu- tud juhtumid, kui küttesüsteemist maailmaklassi klaveri soetamisest Karksi Kultuuriselts ja Karksi se register eraldumine on põhjendatud. Kevadest 2008 on Karksi kul- kultuurikeskusesse. külamaja kutsuvad endisi majandi See kõik peab looma soojatootja- tuurikomisjoni algatusel käivitatud töötajaid meenutuste päevale 4. Paljudel tegevusaladel nõutak- le kindluse, et tema pakutav teenus projekt, mille eesmärk on uuenda- Uus klaver Karksi valda aprillil kell 12 Karksi külamajja. se ettevõtjatelt tegevuse registree- on vajalik. Teisalt on soojatootjal ko- da ja täiendada järk-järgult oma Päev algab kolhoosi üldkoosoleku- rimist majandustegevuse registris. hustus tagada soojatootmine ja soo- valla haridus- ja kultuuriasutuste Muusikakool on otsustanud ga, vaatame Karksi kolhoosist lühi- Kaubandustegevuse seaduse juse edastamine vastavalt Eestis keh- pilliparki. Vaja oleks uusi orkestri- korraldada maikuus heategevus- fi lmi ja slaide. Sõnavõtud ja mee- alusel tegutsevad ettevõtjad on re- testatud standarditele ning arendada ja ka pärimuspille. Kõige kiiremat kontserdi, kus esinevad muusika- nutused jätkuvad lõunalauas. gistreeringu teinud vallavalitsuse soojatootmist ja võrku selliselt, et väljavahetamist ootab aga kultuu- kooli õpilased, õpetajad ja vilistla- Registreerida ja osavõtumaksu kaudu. Registri eeskiri nõuab ette- kõik tarbijad saaksid liituda. rikeskuse juba üle poole sajandi va- sed. Eesmärgiks on toetada ja kut- 100 krooni saab tasuda 25. märtsi- võtjalt kande õigsuse kinnitamist Lisaks kehtestas volikogu soojus- nune „Estonia” klaver. See pill, mis suda inimesi üles abistama Karksi ni külamajades (endistes osakon- iga aasta 15. aprilliks. Kinnituse piirhinna kooskõlastamise korra. on aidanud koolitada üles mitu valda uue kontsertklaveri soetami- dades) või internetis Karksi Kul- blanketi saab internetist aadressil Käesoleva ajani pole soojatootja pida- põlvkonda noori muusikuid, on tä- sel. Muusikakooli uue klaveri ost- tuuriseltsi pangakontole http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s= nud oma hinnamuutusi põhjendama. naseks oma töö teinud. misele on moraalset toetust avalda- 10302014029008 märgusõnaga vormid pealkirjaga „Registreeringu Tänases majanduslikus olukorras, kui Praegu pole Karksi vallas ühte- nud Eesti Muusika- ja Teatriaka- „Aastapäev”. õigsuse kinnitamise vorm ja ju- kütused odavnevad, oleks otstarbekas gi nõutava tasemega kontsertklave- deemia rektor, pianist ja professor Kontaktisikud: Karksi külama- hend” või vallavalitsusest. hinnata selle mõju soojuse hinnale. rit, mistõttu nii mõnigi kontsert on Peep Lassmann. jas Tea Saaremägi tel. 433 2736; Tu- Tõnis Laurik Tänane riigi seadus ei näe ette jäänud toimumata ja esile kutsu- Eesti Kultuurkapitalilt on klave- halaane külamajas Anneli Anijärv võimalust, millega saaks soojatootjat nud muusikute pahameele. Lähi- ri ostrmiseks saadud 92 000 ja Kark- tel. 433 2137; Sudiste külamajas kohustada hinda muutma. Hinna aastatel vajab täiendamist ka muu- si vald on eraldanud 100 000 kroo- Krista Kunimägi tel. 5622 5981; Aiandusselts muutmine on antud soojatootja pä- sikakooli klaveripark. Ka nende pil- ni. Lõplikust summast on puudu Karksi Kultuuriseltsis Anne Kalju- teatab devusse ja kohalikul omavalitsusel lide iga hakkab jõudma kriitilise veel 140 000 krooni, mida püütak- mäe tel. 433 2721. on võimalus teha ainult ettepane- piirini. se katta projektide, sponsorluse ja Helve Joon Lõuna-Eesti mesinike õppepäev kuid. Määruse kohaselt peab sooja- annetuste abil. Karksi Kultuuriseltsi ja Karksi peetakse Karksi-Nuias aiandus- ja tootja hiljemalt 1. septembriks 2009 Korralik klaver on Uue pilli soetamiseks on igal külamaja esindajana mesindusseltsi majas laupäeval, 7. kooskõlastama vallavalitsusega soo- hädavajalik soovijal ja heategijal võimalus an- märtsil algusega kell 10. Samas va- juse piirhinna. netada järgmisele arvelduskontole ha vahetus kunstkärje vastu. Määrusega saab tutvuda raama- Arvestades majandusolukorda 10302010331004 SEB Pank, Karksi Valla seltside tukogudes, vallavalitsuses ja valla ko- ja valla investeeringuid, pole või- vald. Selgitusse palume lisada „kla- ümarlaud 13. märtsil Kodanikuühiskon- dulehel dokumendiregistris. malik muretseda maailmaklassi ver” ja oma nimi. Kui soovitakse na Sihtkapitali teabepäev alguse- Meil on hea meel, et aktsiaselts kuuluvat kontsertklaverit, mida oo- annetuselt tulumaksusoodustust, Kodanikuühiskonna Sihtkapi- ga kell 14 Tuhalaane külamajas ja „Textuur” on veebruari alguses valla- tab nii kultuurilembeline kohalik tuleb lisada isikukood. tal (KÜSK) rahastas tänavu Karksi kell 16 Murri häärberis ning 7. ap- valitsusele saadetud kirjas kinnita- publik kui ka hea akustikaga saal. Alates märtsikuust on valla kul- Kultuuriseltsi ja Karksi-Nuia Aian- rillil algusega kell 12 Lillis. nud, et on suutnud ja suudab hoida On otsustatud alustada pisut tuurikeskuse fuajees annetuskera, duse ja Mesinduse Seltsi esitatud ka tulevikus sooja hinna kontrolli all. jõukohasema hinnaga, kuid siiski kuhu igal asjast hoolival isikul on ühisprojekti „Arendame koduval- Ajavahemikus 1. aprillist kuni Samas kirjas kinnitab ta, et uuel küt- spetsialistidelt hea hinnangu saa- võimalik anda panus klaveri soeta- da koostöös“. Projekti üks eesmär- 30. maini paneme käed külge keva- teperioodil ei ole plaanis sooja hinda nud „Kawai” mudel RX-7 muretse- miseks. Suuremad annetused (ala- ke on toetada 2009. aastal valla distele koristustöödele – „Julge ol- tõsta. Aga langetada? mist. Nimetatud pill on mõeldud tes 1000 kroonist) kantakse valla seltside ümarlaua tegevust. Seega la vallakodanik”. Hoolides rohkem Arvo Maling, muusikakoolile, mis esialgu saaks kultuurivaramu auraamatusse. jätkub kodanikeühenduste liidrite ümbrusest, hoolime ka iseendast. vallavanem paiknema kultuurikeskuse saalis. Kõiki toetajaid ette tänades koolitamine ja omavahelise info Leili Nael Selliselt saaksime jätkata juba tra- Leili Nael KARKSI SÕNA 2 Märts 2009

• Teringi rabas sookolli riieta- KARKSI VALLAVOLIKOGUS mas. LY LAANEMETSA foto 18. veebruari istungil tööaruannet 2007/2008. õppeaasta jas palju üritusi. Märtsi lõpul käisid kohta ja kinnitati lasteasutuse aren- loodusmajas paljud endised Polli Osa võtsid Anneli Arraste, Jüri Ee- gukava aastateks 2009–2014. metskonna töötajad, kes meenutasid sik, Katrin Kivistik, Harri Kunimägi, Võeti vastu spordiringide moo- oma sealkandis veedetud tööaastaid Liidia Klaas, Leo Liiber, Raivo Lill, dustamise ja lõpetamise kord. ja tegid ringsõidu ümbruse metsa- Heino Luik, Leili Nael, Heinari Rein- Otsustati liita Viljandi mnt. 1, des. Selleks päevaks oli valminud ka bach, Enn Sarv, Raimo Sarv, Tarmo Viljandi mnt. 1a ja Pärnu mnt. 2 kin- metsanduslik ajalootuba, mida saab Simson, Urmas Villbach ja vallavanem nistud ning ühendamise tulemusena vaadata veel mitu aastat. Suur tänu Arvo Maling. Puudusid Ülle Adam- tekkiv kinnistu jagada neljaks iseseis- Erich Mägile, kes kogu sündmuse fi l- son, Reevo Maidla ja Maire Sala. vaks kinnistuks järgmiselt: Viljandi milindile salvestas. Võeti vastu kord, mis piiritleb mnt. 1 pindalaga 5486 m2, Viljandi Suvel toimus koos Nava lava üri- Karksi valla territooriumil asuvad mnt. 1a 1053 m2, Pärnu mnt. 2 629 m2 tustega „Ääle mõtsan ehk Lilli kolli- kaugküttepiirkonnad, kehtestab (mis jääb hoonestusõigusega koorma- tralli“. Kevadise „Tule- ja puupäeva“ kaugküttevõrguga liitumise ja eraldu- tuks) ning kinnistu Pärnu mnt. 2b ajal puhastati pärnaallee, kust algab mise tingimused ja korra ning mää- 716 m2. pihlakasaluni viiv Lilli õpperada. ratleb soojuspiirhinna kooskõlastami- Anti nõusolek seada Karksi val- Loodusmaja külaliste seltskond se ja kaugkütte kvaliteedinõuded. la hüpoteek esimesele järjekohale pä- oli eelmisel aastal päris kirju. Tuldud Otsustati esitada taotlus kesk- rast Polli Prügila osaühingu kasuks on suure bussiga Saaremaalt, siin on konnaministrile sotsiaalmaa sihtots- seatud hoonestusõigust kinnistule viibinud mitmeid seltskondi Kodu- tarbe muutmiseks elamumaaks Lilli Polli Valla Prügimägi. kandi-liikumisest, raamatukogutöö- Koolimaja kinnistul ja Karksi-Nuias Kinnitati Karksi Vallavolikogu tajaid, infospetsialiste, õpetajaid ning Kalda t. 10 moodustataval kinnistul. revisjonikomisjoni 2009. aasta oma valla seltse. Kuulati Karksi-Nuia Lasteaia tööplaan. Tänavu veebruaris käis loodus- majas ka Tipu looduskooli asutaja, LILLI LOODUSMAJAS sakslanna Dagmar Hoder koos sa- KARKSI VALLAVALITSUSES mast rahvusest praktikantidega, et Loodusmajas on talviti rahuli- 2008. aasta oli loodusmajas vä- uurida Lilli loodusmaja tegevust. Ta 2. veebruari istungil tus kolmeks kuuks 12 Karksi-Nuia kum aeg. Huvilistele pakutakse tal- ga tegutsemisrohke. Aasta jooksul soovib kogemustele tuginedes haka- Lasteaias käivale lapsele ning raske ja vel juba kolmandat aastat Riigimet- käis meil üle 2500 lapse ja täiskas- ta Soomaal pakkuma loodushari- Osa võtsid Arvo Maling, Andi sügava puudega isiku toetus 14 val- sa Majandamise Keskuse fi nantsee- vanu. Koolidele korraldati 38 loo- dust. Sõmmer, Urmas Suurpuu, Peeter Uisk lakodanikule kokku 10 064 krooni. rimisel programmi „Kes elab metsa dushariduslikku programmi. Kõi- Paljudele maja kasutada sooviva- ja vallasekretär Inge Dobrus, puudus Kiideti heaks mittetulundus- sees?“. Lapsi juhendab metsarajal ge rohkem osavõtjaid oli sügisesel tele organisatsioonidele oleme aga Pjotr Krjutškov. ühingu „Tare Vesi” esitatud hajaasus- eluaegne metsa- ja jahimees Jaak Viljandimaa koolidele suunatud 2. pidanud ära ütlema, sest majas ei ole Otsustati rahuldada 3 taotlust tuse veeprogrammi tööde aruanne Põldma. klassi õppekava programmil „Elu ööbimise, pesemise ja toidutegemise korraldatud jäätmeveoga mitteliitu- Tare pumbamajas Pollis ja Sirje Pärna Koos viiakse loomadele söödasõi- metsas“, mida finantseeris Kesk- võimalust. Loodame tulevikus pro- mise kohta ning anti nõusolek 1 isi- esitatud aruanne tööde kohta Lepiku me juurde toidupoolist ja uuritakse konnainvesteeringute Keskuse pro- jektide abil maja sanitaarset seisu- kule jäätmeveo tingimuste muutmi- kinnistul Sudistes. kõiki jälgi, mis metsaelanikud on jekti kaudu Viljandimaa Omavalit- korda parandada, et noortele loo- seks Karksi-Nuias. Otsustati algatada keskkonna- ümbrusesse jätnud. Lõkke ääres saab suste Liit. duslaagreid korraldada ning pakku- Otsustati mitte algatada Polli mõju hindamine kinnistul Polli Valla sooja teed juua ja vorstikesi küpseta- Õpilased osalesid kolme tunni da looduseuurijatele teadustöö tege- Põllutöökooli III kinnistul Kutsiku Prügimägi Ainja külas seoses jäätme- da. Majas uuritakse loomade sarvi, jooksul loodusmajas, metsas ja par- mise võimalusi. paisjärve taastamisega seotud kesk- käitluskeskuse rajamisega. väljaheiteid, kihvasid ja lõualuid. gis matemaatika-, eesti keele, joonis- 2009. aasta kevadel oleme plaani- konnamõju hindamist. Otsustati kehtestada Karksi val- Kõik teadmised on vajalikud selleks, tamise, loodusõpetuse, kehalise kas- nud oma valla gümnaasiumi algklas- Otsustati anda ehitusluba osa- la omandis olevate äriruumide miini- et leitud sarvede, luude ja pabulate vatuse ja isegi laulmistunnis. Õppe- sidele pakkuda keskkonnateadlikku- ühingule „Maxima Eesti” kaubandus- mumüürihinnad 1. maist 2009 järg- järgi looduses kindlaks teha, kus, päeva lõpetaski Karksi valla muusi- se projekti „Ökokratt“ sarjas ürituse keskuse „Maxima X” püstitamiseks miselt: Rahumäe 2a hoones — I kor- missugused ja kui vanad loomad on ku Jaak Tuksami laulu „Meil on elu „Müra pole muusika“. Koos Nava la- Tartu mnt. 12 kinnistule Karksi-Nuias, rus 32 krooni ruutmeetri kohta kuus, liikunud. Mälestuseks meisterdatak- keset metsa“ ühislaulmine. Loodu- va üritustega toimub juba viiendat FIE-le Äriküla Piibu talu tiikide raja- II korrus 27 krooni, III korrus 22 kroo- se käbidest ja rihmsamblikust selle ses korraldas tunde Valli Öövel, kes aastat järjest Lilli kollitralli. Samuti miseks Piibu-1 kinnistul Ainja külas ni ruutmeetri kohta kuus ja Viljandi aasta linnuks valitud kodukakku. ka ise laste kõrval ennast pidevalt on kevadel ja sügisel metsakeskuse ja Karksi Kultuuriseltsile Karksi kul- mnt. 1 kohvik 4000 krooni kuus. Metsas müttamine ja mängimine täiendas ning kes oskas näitlike va- toel koolidele mitmesuguseid prog- tuurimaja-elamu katuse rekonstruee- Anti ehitusluba Eesti Maaülikoo- on üsna väsitav tegevus. Vaibatoas hendite abil kooliprogrammi huvita- ramme. rimiseks. lile Kutsiku paisjärve saneerimiseks saab loomafi lme vaadates rahulikult vaks muuta. Kahjuks pole sel aastal võimalik Anti kirjalik nõusolek Sudiste Põllutöökooli III kinnistul Polli kü- mõnuleda ja metsas omandatud 15. maist kuni 15. septembrini oli regulaarselt tegelda keskkonnaringi- Maanaiste Seltsile külamaja-elamu las. teadmisi korrata. loodusmajas avatud riikliku metsa- ga. Loodan, et noored loodushuvili- osaliseks renoveerimiseks Teeääre Anti kirjalik nõusolek osaühin- Sellel aastal on talveprogrammil keskuse Sakala puhkeala teabepunkt, sed loevad senikaua raamatuid ja kinnistul ja Riho Sillastele kanalisat- gule „Jaotusvõrk” Nuia—Abja 15 kV käinud juba üle saja lapse. Ka Viljan- kus huvilised said informatsiooni käivad ringi oma kodu ümbruses. sioonitorustiku ja fi ltersüsteemi raja- mastivõimsuslüliti rajamiseks Kase di lasteaia kasvatajad soovisid oman- puhkamisvõimaluste kohta riigimet- Loodusmaja saab külastada tal- miseks Urboja kinnistule Ärikülas. kinnistule Leeli külas. dada teadmisi loomade talvisest sas. Samal ajal oli teabepunktis või- vel eelneval kokkuleppel. Maist ku- Arutati Karksi-Nuia Lasteaia Määrati projekteerimistingimu- elust. Külas on käinud Karlssoni las- malik läbida metsas käitumise kooli- ni septembrini on maja avatud kella arengukava projekti aastateks 2009– sed rajatise „Komplektalajaam, 15 kV teaia, Viiratsi põhikooli ja Ritsu alg- tus, saada tunnistus ning kingituseks 10—18. 2014 ja see esitati volikogule kinnita- maakaabelliin, 0,4 kV maakaabelliin, kooli lapsed. Et on olnud ideaalsed matkaja stardikomplekt. Kõik 190 Hoidkem silmad lahti ja te näete, miseks. Ühtlasi kinnitati lasteaia päe- 0,4 kV õhuliin” projekti koostamiseks talveilmad, siis on programm pakku- Lilli teabepunktis koolituse läbinut kui huvitavaid elamusi loodus iga vased lahtiolekuajad Karksi-Nuias ja Pöögle külas. nud osalejatele nii silmailu, tegutse- saavad soovi korral iga kuu ka elekt- päev pakub. Karksis kella 7—18.30. Anti kasutusluba osaühingule misrõõmu kui ka paraja portsu uusi roonilise infokirja. Ly Laanemets, Otsustati sõlmida Karksi Kultuu- „Jaotusvõrk” omandis olevale rajati- teadmisi. Eelmisel aastal toimus loodusma- Lilli loodusmaja perenaine riseltsiga avaliku kasutamise leping sele „T&T Õunaaiad OÜ Reediko õu- Karksi Kultuurimaja kinnistul asuva nahoidla elektrivarustus” Polli kü- külamaja hoone (kultuurimaja-ela- las. Ka loomad vajavad kodu ja turvalisust mu) ruumide (713,5 m²) tasuta kasu- Otsustati sõlmida Karksi-Nuia 27. jaanuaril käisid meie lasteaias Loom on nagu inimenegi, kes vajab väikest tutvumist uudistasime ühes- tamiseks külakogukonna kooskäimi- Aianduse ja Mesinduse Seltsiga ava- Eesti Loomakaitse Seltsi töötajad Vil- armastust ja hoolitsust, ning väär- koos Karksi lasteaia mänguruume. seks, kultuuriürituste korraldamiseks, liku kasutamise leping kuni 31. det- jandist. Nad rääkisid lastele hüljatud tushinnangud saavad alguse eelkõi- Muusikatoas ootasid lapsi rõõmus internetipunktiks, raamatukoguks, sembrini 2013. Sellega annab selts 14 ja abitusse seisundisse jäetud ning ge kodust. muusika ja värvikirevad õhupallid. külamuuseumiks ja noortetoaks ku- komplekti Karksi kihelkonna naise varjupaika sattunud loomadest. Neil Kohtumine loomade varjupaiga Talv on Eestimaal juba oma palet ni 31. detsembrini 2015. rahvariideid kasutamiseks Karksi val- oli kaasas väike lapsesõbralik koera- töötajatega oli väga õpetlik. Õpeta- näidanud. Hakkasimegi üheskoos Otsustati kutsuda Karksi ja Oti la avalikel üritustel. ke. jatele jagati infovoldikuid loomade unistama reisist soojale maale ning küla elanike üldkoosolek kokku küla- Tarmo Simson kinnitati Karksi Esmalt tutvustasid nad loomi las- varjupaiga kohta ning materjale loo- katsetasime seejuures kõikvõimalik- vanema valimisteks 12. veebruaril külavanemaks 17. veebruarini 2013. tekirjanduse kaudu ning pärast se- made eest hoolitsemisel. Kõik rüh- ke võlusõnu. Saime aru, et ilma pä- ning moodustada külavanema vali- Kinnitati maa ostueesõigusega da said mudilased vaadata õppefi l- mad said kingituseks värvipilte ja ris võlurita meie unistused ei täitu. misteks hääletamiskomisjon (esimees erastamise tingimused: Merike Rüdi- mi kodu-, lemmik- ja metslooma- nuputamisülesandeid. Ja oh imet, tuligi meile appi Võlur. vallasekretär Inge Dobrus ning liik- ger erastab garaaži juurde 45 m2 maad dest. Järgnes slaidide vaatamine. Nüüd saime tantsida koos ahvidega, med Maire Torim ja Tea Saaremägi). Kivi t. 45 Karksi-Nuias; Cristin Rood Lapsed kuulasid huviga. Osati ni- * * * rännata koos kaelkirjakutega, käia ja Veljo Liplap erastavad kaasoman- metada piltidel olevaid loomi ja ka 13. veebruari õhtupooliku veet- lõvijahil ja tantsida neegritantsu. 16. veebruari istungil disse 18 103 m2 maad Kõvakülas, see küsimustele vastata. Neile selgitati, sid Karksi lasteaia lapsed koos sõp- Ühises mänguringis said sõbraks liidetakse pärast katastris registreeri- kuidas võõraste loomadega käituda, radega: külas olid Paistu lasteaia va- suured ja väikesed. Lõbus mäng kes- Osa võtsid Arvo Maling, Andi mist Rahnu kinnistuga; Lembit Kalju- ja kui soetada mõni lemmikloom, nema rühma lapsed, keda ootab koo- tis kuni bussile minekuni. Sõmmer, Urmas Suurpuu, Peeter Uisk ra erastab 15 496 m2 maad Kõvakülas; siis kaasneb sellega vastutus. Enne litee. Nad tulid liinibussiga. Paistu lapsed kutsusid meid vas- ja vallasekretär Inge Dobrus, puudus Leonhard Berštein erastab 15 804 m2 lemmiklooma soetamist peaks enne- Uutele sõpradele olid meie lap- tukülaskäigule. Pjotr Krjutškov. maad Mäekülas; Ilmar-Jaan Kohjus kõike lapsevanem ise looma eest sed ise kaarte meisterdanud, pildi Annika Artla ja Anneli Mäeots, Määrati toimetulekutoetus 36 erastab 1431 m2 maad Allaste külas; hoolitsemise võimalusi kaaluma. joonistanud ja küpsetanud. Pärast lasteaia õpetajad taotlejale kokku 54 997 krooni ja ühe- Enn Laanemäe erastab 10 866 m2 kordne sotsiaaltoetus 12 abivajajale maad Tuhalaanes ja Gunnar Jaadla kokku 7661 krooni, lasteaia toidutoe- erastab 7316 m2 maad Ärikülas. Moodustagem spordiringe! • Järgides vallavoli- Karksi Vallavolikogu on koosta- Spordiringide moodustamisel tu- kogu määrust • nud spordiringide moodustamise leb siiski arvestada mõningaid asja- määruse, mille kohaselt on alates 1. olusid. TULE, TAEVAS, APPI! märtsist võimalik moodustada Spordiringis peab osalema vähe- ülevallalistel ja vallavalitsuse halla- spordiringe ning tasuta kasutada malt 8 inimest ning kolme kuu jook- tavate asutuste korraldavatel üritus- valla omandis olevaid ruume ja ra- sul ei tohiks osalejate arv langeda tel või esindama valda ka väljaspool. jatisi. sellest piirist allapoole. See määruse punkt on mitmeti mõis- Selle määruse alusel on võimalik Spordiringi juhib spetsialist. Mää- tetav ning tuleks eelnevalt noorte- moodustada võrkpalli-, ujumis-, rus ei näe ette, kas spetsialistil peab keskuse ja spordikooli juhtidega korvpalli-, vesivõimlemis-, maadlus- olema mingi haridus või vastav ame- spordiringi käivitamisel läbi rääkida. jne. ringe ning klubilise tegevuse titunnistus. Eeldatakse, et ringi liik- Muidu võib juhtuda nii, et spordi- kõrval harrastada ringilist tege- med leiavad endi keskelt aktiivse ju- kool korraldab lauluvõistluse ning vust. hendaja. lähetab oma kulul veel hiljem spor- Karksi Vallavalitsuse eesmärk on Tuleb esitada noortekeskusele või diringi maakondlikule võistlusele ärgitada inimesi veel enam oma ter- spordikoolile spordiringi moodusta- valda esindama. vise eest hoolt kandma ning võrd- mise kohta taotlus, milles on märgi- Määruses on teisigi lahtisi kohti, sustama tekkinud olukorda, et ühe tud tegevusvaldkond, eesmärgid, sest hoonete haldaja on gümnaa- ja sama tegevuse korral ühed mak- vastutaja või juhendaja kontaktand- sium ning ringid moodustatakse savad ja teised mitte. Eelnõu aluseks med, osalejate nimekiri ning planee- spordikooli ja noortekeskuse juurde. on võetud kultuurikeskuses ja küla- ritava nädala ja aasta tundide maht. Huvitav koht on ka see, kui raha eest majades huviringide moodustamise Määruses pole piiranguid tegevus- kasutaja tuleb kohale, ostab pileti ja kord. Ainus vahe on selles, et aluseks valdkondade, eesmärkide ja tundi- avastab, et ruumi on hõivanud olevas määruses ringi juhendaja de hulga kohta. ring. saab tasu, kuid spordiringi juhenda- Ringitöö aluseks on päevik. Selle Kasutagem valla pakutud võima- jale pole seda ette nähtud. täitmist ei tasu karta. Päevikut täida- lusi oma tervise säilitamisel ja paran- Lugupeetud vallakodanikud! Mis toimub meie ümber? Mullu avasime See määrus ei piira vanust ega vad kõik õpetajad ning kultuurikes- damisel ning võimalust majandussu- Vabadussõjas langenuile mälestussamba. Olime kõik uhked selle üle, kuid sugu ning isegi mitte seda, kas ringi kuse ja külamajade juurde moodus- rutise tingimustes säästa oma ning nüüd on vandaalid selle avastanud ja oma tegudega rüvetanud. liige on valla kodanik. Määrus ei vä- tatud ringide juhendajad. pere eelarvet. Huvilised saavad mää- Meil on piisavalt tänavaid, kus sõita. Kas on vaja sõita autoga mälestus- lista ega muuda ka seda korda, kui Juhin tähelepanu sellele, et märt- rusega tutvuda vallamajas, spordi- samba trepil, jalamil ja seda ümbritseval haljasalal? Kas ikka peab seal ole- keegi soovib kasutada rajatisi ning sist kehtima hakkava määruse alusel koolis või noortekeskuses. vaid pärgasid lõhkuma? Jeanne-Bel Mattal hooneid tasu eest. peavad spordiringi liikmed osalema Leo Liiber Märts 2009 3 KARKSI SÕNA

ANSAMBEL KULTUURIKALENDER „HÕBENIIT“ 25 KULTUURIKESKUS R, 6. 03 kell 11 I-III klasside diskopall kell 17 „Hõbeniidi” pidu Ilus oli see pidu, mis peeti 30. jaa- L, 7. 03 kell 20 Naistepäevapidu ansambliga „Mini- nuaril kultuurikeskuses: eakate klubi MTJ”, pilet 75 krooni „Hõbeniit“ elas kaasa 25 aastat tagasi E, 9. 03 kell 17 Eevi Hulkko maalide näituse avamine nende klubist alguse saanud naisan- II korruse fuajees sambli esinemisele. Kohale oli tulnud K, 11. 03 kell 9 Rahvusvaheline noortevahetus „TE- üle saja inimese, istuti pidulikult kaetud RE” laudade taga ja kuulati naiste laulu. kell 17.30 Mälumäng Kakskümmend viis aastat on ühe R, 13. 03 kell 18 Rahvusvahelise noortevahetuse „TERE II” esinemine, järgneb rah- kollektiivi jaoks soliidne iga. Õhtu vusvaheline breiktantsuvõistlus „Smoke 2 Seven” õnnestumise nimel oli ansambel tõ- N, 19. 03 kell 10 „Arvuti sõbraks” — valla kultuuritöötajate õppepäev sist tööd teinud. Kava oli hästi läbi L, 21. 03 kell 13 Tantsuklubide võistlused ja tantsuõhtu K, 25. 03 kell 10 Tervisepäev mõeldud. Õhtu algas Priit Pihlapi N, 26. 03 kell 12 Viljandi maakonna kesk- ja vanema astme koolide teatripäev lauluga „Vana pildiraam“. See nostal- ENNA VALLASE foto L, 28. 03 kell 19 Kontsert „Kuljus 60”. Piletid 50/25 krooni giline laul lõi meenutuste õhtule so- P, 29. 03 kell 19 Vana Baskini Teater „Naistemängud”. Pilet 150/125 krooni biliku meeleolu. Piletite müük ja broneerimine E—R kella 9—19 valla kultuurikeskuses Karksi-Nuias või tele- Tühjalt kohalt ei alustatud. Mõel- tad koos käinud, kui tuldi mõttele Syrle Eesik. Kuigi ta tuli ajutiselt asen- fonil 435 5529. des ajale viiskümmend ja enam aas- luua päris oma ansambel. Klubis oli dajaks, siis nüüdseks on ta juba 17 tat tagasi, jõuame naisansamblini, ke- naisi, kes olid aastaid laulnud, ja tei- aastat seda tööd teinud. NOORTEKESKUS da juhatas Ilse Elming. Need on kau- sigi, kes laulda oskasid. Eestvedaja oli Kõigi nende lauluaastate pikim ja 7. 03 – 14. 03 Rahvusvaheline noortevahetus „TERE II”. Võtame vastu Taani, Lee- ged ajad. tollane „kultuuriminister“ Aime Bach- meeldejäävam reis tehti 1997. aasta au- du ja Rumeenia noori. Noortel on võimalik õppida DJ ja helitehnika Rahvamaja juhatajana töötas siis mann. Nuia muusikakooli direktor gustis Ungarisse rahvusvahelisele folk- õpitoas (DJ Booma Inglismaalt), multimeedia õpitoas (Ole Hellst- August Joosep, rahva suus Joosep Kus- Elga Ainsalu nõustus ansamblit ju- loorifestivalile. Kaasas olid folkloori- röm Taanist), MTV tantse ja nende seadmist (Paco Portugalist) ja ti. Kunstilise juhi kohal oli Marta Ei- hendama ja nii tuldi esimest korda grupp „Kadri“ ja Karksi pillimehed. moderntantsu (Vahur Agar Eestist). Noortevahetust toetab Euroopa dast, Aino Eidasti meheema. See oli kokku 20. jaanuaril 1984. Aime ise Igal aastal on olnud hulk esinemi- Noored Eesti Büroo aeg, mil pärast pidu lükati toolid seina laulis ansambli esimeses koosseisus. si, sealhulgas lauldud klubiõhtutel ja 20. 03 – 21. 03 „Tulevikulinn” (vallavalitsuse, aktiivi ja noorte interaktiivne mäng) 21. 03 – 28. 03 Rahvusvaheline noortejuhtide koolitus Rumeenias (noortekesku- äärde ja läks tantsuks. Tüdrukud istu- Praeguse ansambli esinemist kuulas võetud osa Viljandi maakonna an- sest osaleb 3 noort ja noorsootöötaja ) sid toolidel ja mehepojad seisid tropis ta aukülalisena. Teda peeti meeles, tä- samblite päevadest. Neist ansamblite Noortekeskus on 9. 03 – 13. 03 „TERE II” ajal avatud kella 13–16. Täpsem info noortekesku- uksel, nemad ei istunud kunagi. nati ja kingiti lilli. päev on üks ilus muusikat täis päev se kodulehelt www.noortekas.karksi.ee Rahvamajas oli veel üks Kusti, kes Ilse Elmingu juhatatud ansamblis ja aasta suursündmus, mille nimel ta- oskas imehästi akordioni mängida. laulsid Aino Rikken, Hilda Elias, Eva sub pingutada. Paremusjärjestust ei KARKSI KÜLAMAJA See oli August Toome. Tavaliselt oli Mägi, Ludmilla Väli ja Hermiide Kra- tehta, kuid välja tuuakse parim a ca- K, 18. 03 kell 10 Hommikupoolik hooldustöötaja Riinaga nii, et veidi vindine Kusti istus pilliga sohhin. Kõik need naised laulsid eda- pella laul, huvitav liikumine ja väljen- L, 21. 03 kell 20 Tantsuga kevadesse. Üllatusesinejad. Tantsuks Sulev ja Ester. maha, pani silmad kinni ja unustas si ka „Hõbeniidi“ ansamblis.Veel on dusoskus. Pääse 25 krooni end mängima. Polnud vaja ei tutvu- laulnud Salme Virit, Alli Merilo, Koi- Syrle juhitud ansambel on alati Igal kolmapäeval 4., 11., 18. ja 25. märtsil kell 12 eakate võimlemine misteenust ega otsimiskuulutusi: ko- du Mägi, Mari Kuur, Salme Viitak ja kiita saanud. Ansambli repertuaar on LILLI KÜLAMAJA hapeal vaatasid üle, kas see poiss või Heljo Reemets. Mitu neist oli aastaid laiaulatuslik. Eriti hästi on õnnestu- tüdruk sobis sulle paariliseks. laulnud naiskooris ja olid seal saanud nud a capella laulud. Juubeliõhtul esi- L, 7. 03 kell 19 Karksi valla 7. pillimeeste päev Huvitav on teada, et rõdul istus korraliku häälekooli. Tänu sellele on neti 17 palaga. K, 11. 03 kell 12 Valmistu kevadeks! Leili Nael ja üllatuskülaline. Võimalus osta žürii (eakad vanaprouad), kes tantsu- laulud ikka hästi kõlanud, sest osa- „Hõbeniidi“ juubelikontsert“ 30. seemneid ja mulda N, 19. 03 kell 12 Päev lastega ja lastest paaridel silmi peal hoidsid. Tol kau- takse nii ennast kui teisi kuulata. jaanuaril oli kolmeosaline. Enna Val- NB! Külamajale jääb õigus teha kavas muudatusi. gel ajal sügelesid naistel keeled samu- Praegu laulavad ansamblis Linda las andis ülevaate ansambli ajaloost. ti nagu tänapäeval. Neil oli vaja tea- Raheste, Virve Saaremägi, Maie Paa- Kava tutvustas ja humoorikaid vahe- SUDISTE KÜLAMAJA da, kes kellega käib, kuidas tantsiti, vel, Lia Märtson, Tiiu Joasoo, Viive palu luges Jüri Eesik. Esimeses kont- N, 5. 03 kell 13 Kevadet oodates mis oli seljas ja jalas. Lavaeesriided Karu, Maimu Tamm, Juta Räägel, Ai- serdiosas oli ansambel rahvariietes T, 17. 03 kell 12 Siidisalli maalimine olid auke täis, sest enne esinemist oli no Eidast ja Taima Alev. ning laulis a capella laule. Teises osas R, 20. 03 kell 12 Lastehommik: loeme „Pokumaad” vaja teada, kes saalis istuvad ja palju Ansambli vanematena on tööta- samad, kuid kübarates ja pikkades T, 24. 03 kell 12 Viltimine rahvast on kohale tulnud. nud Aino Rikken, Linda Raheste ja tualettides daamid esitasid romanti- L, 28. 03 kell 12 Viljapuuvõrade lõikamise õppepäev Ansambel on laulnud 25 aastat – Aino Eidast, praegu on ringivanem lisi laule. Tervituste ja lauludega esi- TUHALAANE KÜLAMAJA nii pika aja sisse mahub väga palju Juta Räägel. nes Karksi külamaja ansambel „Eha- üritusi. Enna Vallas oli välja pannud Ansamblis osalemiseks on oluline täht“. Kontserdi kolmandas osas esi- R, 6. 03 kell 12 Teehommik „Naised naistest” ülevaatliku näituse aastate jooksul eelnev laulukogemus. Seda praegus- neti lihtsas must-valges, millele lisas T, 10. 03 kell 11 Viltimise jätkukursus toimunud esinemistest. tel lauljatel on – enamus on kuulunud erksust punane lill rinnas. N, 26. 03 kell 11 Klaasimaali kursus Ühes väikses kirjatükis pole või- naiskoori „Maimu“ (dirigent Ivi Har- Lõpuks lauldi koos endiste laulja- POLLI KÜLAMAJA malik kõigest rääkida. Juba ühe lau- ju). Kuna häid lauljaid on vähe, siis tega Vello Ainsalu „Kodukohta Kark- P, 8. 03 kell 12 Naistepäeva tähistamine luaasta sisse mahub üritusi, mida an- praegu laulavad nii kooris kui ka an- sit“. Järgnesid rohked tervitused, õn- N, 19. 03 kell 13 Köögitund „Erinevad salatid” nab loendada. samblis Aino Eidast ja Juta Räägel. nitlused ja lillesülemid. Eakate klubi oli juba mõned aas- 1992. aastast juhendab ansamblit Eva Mägi KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU N, 12. 03 kell 17 Emakeelepäev. Kohtumine Olav Rennoga K, 18. 03 kell 11 Lauamängude päev • LAPSED AVALDASID ARVAMUST • N, 19. 03 kell 11 Meisterdamine kevadpühadeks R, 20. 03 kell 11 Jutuvestmise päev Katkendeid 6b klassi oma- ma teeksin nii, et kõikidel inimestel Vallavanemana võtaksin ma sellega N, 2. 04 kell 9 Lasteraamatupäev 1. klassile loomingulistest töödest oleks töökoht ja kindlustatud elupaik. midagi toredat ette. Näiteks talvisel Näitused „Presidendi kõne” Alkoholi tarbimise eest teeksin ma ajal võiks sinna teha suurepärase liu- 7. 03 — 27. 03 „Linnuteadlane ja tõlkija Olav Renno” ning „Kodukakk — aasta lind” suuremad trahvid, sest alkohol on pi- väljaku. Seal saaksid paljud lapsed lõ- 28. 03 — 17. 04 „Moodne aeg” ja „Täheteadus” Kui ma oleksin Eesti president, dev süüdlane autoavariides. Karistak- busalt aega veeta, loomulikult oleksid KARKSI-NUIA LASTEAED teeksin uue prügikampaania, tõstak- sin rangemalt inimesi, kes piinavad ka täiskasvanud teretulnud. Sissepääs T, 3.03 kell 16 Muusikakooli õpilaste kontsert sin pensione ja langetaksin riigiamet- loomi, ei lubaks neil omada loomapi- oleks kõigile tasuta. K, 4.03 kell 9.30 Teatrietendus „Karukoopa lood” Teater „Sõber” esituses nike palku. damisõigust. Korraldaksin koosole- Gerry Saluste K, 11.03 kell 13 Oravate rühm Mulgimaa laste folklooripäeval Hummulis Tõstaksin pensioni, sest vanadel kuid teemal „Vägivald”. Karistaksin N, 12.03 kell 15.30 Emakeelepäev Karksi rühmades inimestel on rohtusid vaja, selle pea- neid noori, kes teevad liiga kaaslaste- * * * R, 13.03 kell 10 Emakeelepäev „Emakeele kaunis kõla” le läheb tohutult raha. Langetaksin le. Tegeleksin tõsisemalt inimestega, Kui ma oleksin vallavanem, siis E-R 23. — 27.03 Lahtiste uste nädal lasteaias riigiametnike palku, sest ka vähese kes mingil põhjusel on kaotanud ko- mõtleksin vallale uue lipu. See lipp on R, 27.03 kell 10 Folklooripäev rahaga saab ära elada, kui osatakse du. Aitaksin loomade varjupaiku ja roosa- ja mustatriibuline ning sinna kokku hoida. Aga... no ma ei tea, kas lastekodusid. Teeksin seaduse, et kui on valgega peale kirjutatud „Karksi”. GÜMNAASIUM ametnikud ikka oleksid nõus. kasutatakse sõnalist vägivalda, jõuaks Ma teeksin Karksi-Nuia nii korda, K, 4. 03 kell 11 „Võlupeegel”, lasteteatri „Sõber” etendus algklassidele. Avaksin uue prügikampaania asi rahalise trahvini ja heategevusli- et nendel, kes siia tulevad, jääb imes- Pilet 25 krooni „Eesti puhtaks 2009”. Eestimaad tu- ku tööni. Oleksin õiglane president. tusest suu lahti. Kõigepealt võtan et- R, 6. 03 „Naistepäeva-eri” leb hoida ja kaitsta. Kui seda ei teeks, Kerli Jaago te mänguväljaku. Selle asemel teen 9.03 — 13. 03 Humanitaarainete nädal siis milline oleks Eesti aastal 2090? minilõbustuspargi. Sinna tulevad ka- 9. 03 kell 12 6.—8. klassid kohtuvad Rein Schihalejeviga Hoiaksin ka loomi. Endal oleks Katkendeid 4a klassi õpilas- russell, väike liumägi väiksematele, kell 12.55 9.—12. klassid kohtuvad Rein Schihalejeviga N, 12. 03 kell 9.50 10.—12. klassid kohtuvad Peeter Oleskiga mul viis koera, kaks kassi ja umbes te omaloomingulistest suur liumägi suurematele ja väike kell 9.50 5.—6. klassid kohtuvad Asta Mäeoruga (Tõrva-Tilde) kümme hobust. Võtaksin vastu sea- töödest “Kui ma oleksin vaateratas. R, 13. 03 Rahvusvaheline matemaatikavõistlus „Känguru” duse, et neilt, kes loomi piinavad ja president/vallavanem”. Järgmisena võtan ette muusika- R, 13. 03 Kooli kõrgushüppepäev peksavad, võetaks ära loomapidamis- kooli. Väljastpoolt tuleb muusikakool 14. 03 — 22. 03 Koolivaheaeg õigus ja nad peaksid tegema 12 kuud Kui ma oleksin vallavanem, siis beež, seest aga sinakasroheline. Muu- R, 27. 03 Mulgimaa koolide sõpruskohtumine ühiskondlikku tööd. eelkõige hoolitseksin ma oma valla sikakoolis on igas ruumis maas par- P, 29. 03 Projekti „Noor Mulk” koolituspäev ja töötoad Kerttu Märtson laste heaolu eest. kett. E, 30. 03 kell 11 ja 12 T. Pranstibeli loeng ämblikest (koos elusate eksponaatidega). Noortekeskusesse ja selle hoovi la- Kõik vanad majad, kus keegi ei Pilet 22 krooni * * * seksin paigaldada mõned kaamerad, ela, lammutan. Nende asemele ehi- Kui ma oleksin president, siis ma et kõik lapsed end turvalisemalt tun- tan uued ja ilusad majad. Vana rohe- sõidaksin helikopteriga mööda Eesti- neksid. Noortekeskuse töötajad ei lise maja asemele tuleb Selver. maad ringi ja vaataksin, mis Eestis jõua ju ka igale poole ja nii juhtubki, Laupäeviti algataksin Lossimäge- toimub. Ma teeks huviringe juurde — et keegi kellegi käe läbi „kogemata” des koristuspäevad. Sellest saaksid rohkem korvpalliringe ja jalgpalli- haiget saab või aetakse nõrgemad osa võtta kõik August Kitzbergi nime- koondisi, sest see on hea trenn. lapsed arvutitest eemale, sest mõnel lise Gümnaasiumi õpilased. Kiige ase- Ma ei tahaks olla elu lõpuni presi- „tugevamal” tuli just tahtmine arvu- mele tuleb suur vaateratas. Mägedes dent, sest teised tahavad ka presiden- tis mängida. Nõrgemad aga ei julge korraldan rohkem pereüritusi. diks saada. Alvar Kadarik minna kaebama. Kui ma oleksin vallavanem, teek- Suvel jalgrattaga mööda Veerenni sin veel paljusid asju, mida ma prae- * * * tänavat sõites olen märganud seal üht gu veel täpselt kirja panna ei oska. Kui ma oleksin Eesti president, siis inetut, tühja ja künklikku maa-ala. Mariann Grünbaum ESINEB MITMEKÜLGNE KEELEMEES 12. märtsil algusega kell 17 tähis- atlas”, D. Couzensi „Linnud”, J. Par- Olav Rennol kirjutada mitmele teose- tame Karksi-Nuia raamatukogus kee- ry „Maailma loomaradadel” ja N. le järelsõna ning olla raamatu toime- lepäeva kohtumisõhtuga. Külla tuleb Hammondi „Õpime linde tundma”. taja. mees, kellel on sõna otseses mõttes Trükki minemas on mahukas aja- Keeleliselt hoiab meie kohtumis- • Pildil on Oravate rühm. MAIE MOOSESE foto keeled suus. looraamatu tõlge ning käsil ülevaate- õhtu külaline end vormis „Maalehte”, Meie enda vallas elav Olav Renno raamat aatomi ehitusest kuni univer- „Sakalasse”, ajakirja „Loodusesõber” kõikide rühmade lapsed esineda mõistab nimelt lisaks lindude ja loo- sumi tekkeni. ja „Sakala kalendrisse” artikleid kirju- Aastapäev lasteaias laulude, tantsude ja luuletustega. duse keelele ka sedavõrd hästi vene, Bioloogiadoktori ja Matsalu riikli- tades. Karksi-Nuia Lasteaed tähistas Lasteaia juhataja Katrin Kivistik saksa ja inglise keelt, et on vahenda- ku looduskaitseala esimese direktori- Keelepäeval arutamegi Olav Ren- Eesti Vabariigi aastapäeva 20. veeb- tervitas kõiki saabuva pidupäeva nud tõlkijana eesti keelde palju loo- na on Renno ka ise kirjutanud Mat- noga, milline on Eestis ilmuvate raa- ruaril. Vallavanem Arvo Maling rää- puhul ja andis tänukirja õpetaja dusteemalisi raamatuid. Üksnes paa- salust raamatuid, lisaks koostanud matute keelekasutus ja tõlgete tase kis lastele sellest, miks on meile Ees- Triinu Riisile, kes on lasteaias töö- ril viimasel aastal on kirjastus „Var- Eesti linnuatlase. Tema teadmised ja ning mis raamatud on keelemehel- ti Vabariiki vaja. Muusikaõpetaja tanud 25 aastat. Anne Tiitus, rak” välja andnud tema tõlgitud ma- oskuslik keelevaist pole jäänud kelle- loodusteadjal endal praegu töös. Anneli Mäeotsa eestvedamisel said lasteaia õpetaja hukad teatmeteosed „Lindude rände legi märkamatuks. Nii on palutud Mare Torim KARKSI SÕNA 4 Märts 2009 PRUUDIJAHT EESTIS POLLI WOLMARI JA 28. märtsil 2009 kell 19 rõõmustab Õnnitleme sünnipäeva puhul! Tallinna Tehnikaülikooli tantsuan- 1. märts Aime Allik Karksi-Nuia 70 KUISAPA PET(T)ERI LUGU sambel „Kuljus” Karksi kultuurikes- 4. märts Aime Vaher Karksi-Nuia 80 kuses asjahuvilisi meeleoluka kont- (Algus eelmises „Karksi Sõnas”) ära ja tänu nendele on üsna palju sertetendusega „Pruudijaht“. 6. märts Heino Dorbek Karksi-Nuia 65 „Eesti biograafi line leksikon” materjali Karksi kihelkonna vabata- „Kuljus” tähistab oma 60 aasta 10. märts Milvi Kurn Ainja 70 (täiendusköide 1940): „POLLI lupoegade elu kohta. juubelit mööda Eestit rännates, rääki- 13. märts Helju-Sunilde Kallaste Karksi-Nuia 75 WOL(L)MAR, vabatalunik XVII sa- Tõenäoliselt on osa materjali veel des oma „Pruudijahi“ lugu ning tuues 14. märts Irma Loorberg Karksi-Nuia 80 jandil, sünd. umb. 1633 Liivimaal arhiivides läbi töötamata ja algdoku- kõigile koju kätte killukese eesti rah- 14. märts Tiiu Univer Karksi-Nuia 70 Karksi mõisa alla kuuluvas Ürikülas mendid leidmata. Ikka on üleval kü- vatantsu ja -muusikat. Etenduse jook- 16. märts Reet Kõõra Karksi-Nuia 65 (Hyrekil’is, Hyrekylle’s) vabataluni- simus, miks Kuivsaapa talu sai teoor- sul astuvad lavale kõik «Kuljuse» ne- 18. märts Valli-Leina Sala Karksi 85 ku ja vöörmündri Polli Markuse po- jusest vabaks. Levinud legendide ja li rühma ligikaudu 90 tantsijaga. Mee- 20. märts Virve Plinte Karksi-Nuia 65 jana; surnud enne 1704. aastat. leitud materjalide põhjal on von leolukate tantsude vahele on pikitud 24. märts Lehte Susi Äriküla 75 1683. aastal oli Polli talu 3/4 adra- Dehn ja XX sajandi esimesel poolel vaimukaid videokaadreid, et muuta 25. märts Leida Saksniit Karksi-Nuia 75 maad suur, liivamullamaa ja vähese Adolf Perendi püüdnud tuletada etendus põnevamaks. 25. märts Jaan Pehk Kõvaküla 65 võsamaaga, ent ilma heinamaata. sündmuste käiku. Kohale tulevad ka „Kuljuse” juhid Suulise pärimuse järgi, mille P. oli Karistes oli 1624. aastal mees nime- Ülo Luht, Märt Agu ja Marina Kuz- 26. märts Helene Veckverth Leeli 90 üles märkinud kaebekirjas 1692, on ga Kuseb Müchel. Sapase talu perenai- netsova, kes on seotud suvise üld- 26. märts Lilli Tammsaar Karksi-Nuia 70 talu saanud vabataluks tsaar Ivan IV se ja selle sugulaste kaudu saadi teada tantsupeoga. 28. märts Vilma Potari Ainja 90 (Ivan Julma) sõjakäikude aegu, mil legendina, et kunagi on Karistesse tul- „Kuljus” loodi 1949. aastal tollases 29. märts Helju Pärnsalu Karksi-Nuia 75 P-i esivanemad olevat tekitanud Ve- nud Haapsalust või Lihulast rootsi TPI majandusteaduskonnas, kus punt 30. märts Valve Aavik Karksi-Nuia 80 ne vägedele palju kahju ja meele- soost noormees. Legendist järeldati, et noori tahtis tantsida. Õpetajaks kut- 31.märts Rein Uuselu Sudiste 65 härmi. Nagu teisedki vabatalunikud, rootslasest põgenik püüdis varjuda ik- suti Salme Valgemäe. Rühm on olnud omas P. õigust oma talu pärimisõigu- ka rootsikeelse taluniku juurde. alati eestlaslikult väärikas ja loomulik se alusel, pidi aga maksma makse ta- Ajaloo tõeline sündmus langeb – taotletakse eesti tantsude loomulik- Õnnitleme väikesi vallakodanikke vaõigusena kindlaksmääratud suu- ajaliselt Poola—Rootsi sõja aega. ku, vaba ja puhast valdamist ning ruses. 1600. aastal liikus Karl Vaasa (hert- muude rahvaste loomingu stiilset esi- ja nende vanemaid! Kuningalt Liivimaa kindralku- sog Södermanland) oma salgaga „pi- tamist. Maarja Mitt bernerile otsustamiseks lähetatud ki kuninga meistri“ (orduaegset) 29. jaanuaril sündis Karksi-Nuias Marika Kuusiku ja Kaido Kribbe perre tü- kaebuse lahendamisest puuduvad teed Viljandi suunas. Oma vallaspo- tar KEDI-LY. andmed. Polli talu mõisastati 1694. ja Karl Gyllenhjelmi saatis ta teise KURITEGEVUS 8. veebruaril sündis Pöögle külas Janne ja Andrus Tammaru perre tütar TRUUDE. aastal ja Üriküla mõisastatud maade salgaga Karksi lossi vallutama. Kaa- VÄHENES 12. veebruaril sündis Kristel Annuki ja Mairo Matsi perre tütar SONNA. asemele tekkis Karksi karjamõis Pol- sa anti teejuht, kuid sellel õnnestus 23. veebruaril sündis Leeli külas Kristiina Teesalu ja Toomas Teesalu perre poeg li (Pollenhoff). P. siirdus elama Luu- salaja lahkuda ja lossi sõna viia. Los- Möödunud aastal registreeris po- TÕNU KASPAR. sepa tallu. Järglased võtsid hiljem si kaitsjad seadsid end kohale ja sun- litsei Karksi vallas 955 teadet. perekonnanimeks Lutsep. disid ründajad taganema. Kõige parema pildi kuritegevuse KUISAPA Pet(t)er, vabatalunik, Tolleaegne lossi pealik oli Penuja ulatusest ja suurusest annab kuritege- sünd. umb. 1634 Karistes mõisa kup- mõisast pärit von Dücker. Tema isa vuse tase, see on kuritegude arv 10 000 Võistlesid moehuvilised koolinoored ja Kuisapa Micheli pojana, elas va- oli ühe poja andnud kasvatada elaniku kohta — see on piirkonnas 6. veebruaril Karksi-Nuia kultuu- „Spots on the air “. Viimati nimetatu batalunikuna Karksi ringkonna Ka- Karksi lossi (katoliku usku) poolaka- suhteliselt madal: Abja vallas registree- rikeskuses neljandat korda peetud pälvis ka Eesti Koolinoorte moeshow riste (pärastise Vana- Kariste) mõisa tele, aga teise võttis endaga rootslas- riti 2007. aastal 198 ja 2008. aastal 127 noorte moeloojate võistlusel esitleti korraldajate tähelepanu ning nad pää- järgi kuulunud „Sehsekylla`s” Kuisa- te leeri kaasa. Nii lootis ta säilitada kuritegu, Karksi vallas olid need näita- 20 kollektsiooni. Ürituse korraldas sevad 13. märtsil Paide kultuurikesku- pa talus, kus oli tõenäoselt alates oma mõisa terviklikkust. Sõna lossi jad vastavalt 147 ja 134, Halliste vallas Karksi-Nuia Noortekeskus. ses aset leidvale fi naalvõistlusele. 1671. aastast peremeheks. K oli kiri- viimisega lootis põgenenud teejuht 175 ja 123 ning Mõisakülas 174 ja 176. Publiku ette astusid 8—20-aasta- Vanema astme moekavade tase oli ku vöörmünder, mis ametit pidasid saada lepitust vennaga, kuid see ei Registreeritud kuritegudest on sed modellid ja autorid, kes võistlesid vaieldamatult tugev ja etteasted teki- ka ta järglased kuni XIX sajandini. K õnnestunud. Kuna lossi ei olnud praeguseks avastatud 72 ehk 58%. kolmes vanuseastmes. I—III klassi tasid publikus elevust. Esitleti 5 kol- suri 1700. aastal. võimalik vallutada, tuli taganeda üle Kõigist kuritegudest rohkem kui õpilaste kavad olid inspireeritud mui- lektsiooni. Žürii ei jõudnud otsusele, K. järglastel õnnestus säilitada Pöögle ja Pornuse Karistesse. kolmandiku moodustavad vargused. nasjuttudest, kuid suurt tähelepanu kes on parim, ning jättis kaks konku- oma õigusi ka Vene ajal ning 15. IV Kariste mõis asus tol ajal Mukus. Kuritegevuse üldise vähenemise taga äratas ka maavillastest esemetest val- reerivat kollektsiooni viiki. Hindaja- 1815 tunnustas Liivimaa maaolude Põgenev salk jäi sinna ööbima ja va- on just varguste kui kõige arvukama mistatud kollektsioon. Algklasside te sõnul osutus parimaks etteasteks läbivaatamise keiserliku komitee Riia rahommikul lahkuti. Liivimaa voje- kuriteoliigi vähenemine. Varguste parimaks osutus August Kitzbergi ni- Laura Sipelga „Dolls”, kuid Mõisakü- osakond, et ta järglased on vabad vood Fahrenbach oli öösel varitsuse osakaal on suhteliselt suur Halliste melise Gümnaasiumi IIa klassi kol- last pärit Tiiu Variku „Tsirkus” oli nen- teost ja kohustatud maksma ainult korraldanud. Kui G. salk Sääsekõrve vallas – neid registreeriti 17 ja see lektsioon „Emalt tütrele, isalt pojale”. de meelest täiuslik. Seega tekkis kaks raharenti 30 taalri suuruses. See sei- külas ühest väikesest orust läbi ratsu- moodustab 81 protsenti kõigist piir- Vahvas punumistehnikas kostüümid võitjat: ühel oli parim show ja teisel sund püsis teoorjuse kaotamiseni. tas, tormasid poolakad metsast välja konnas registreeritud kuritegudest. olid lapsed ise valmistanud koos oma parim kollektsioon. K. talu pärandus otseliinis edasi ja ajasid rootslaste salga laiali. Osa Varasematel aastatel moodustasid klassijuhataja Silvi Hannusega töö- Žürii pidi ka parima modelli tiitli meesjärglastele, kes said Liivimaa 1819. jõudis hertsogi laagrisse, teised tape- vargused ligi poole kuritegudest. õpetuse tunnis. välja andma. Neid valiti igast vanu- aasta talurahvaseaduse elluviimise pu- ti. Gyllenhjelm jõudis laagrisse alles Karksi vallas andsid möödunud Kõige enam osalejaid astus poo- seastmest üks. Paremateks modelli- hul nimedepanemisel perekonnani- järgmisel hommikul. Selle lahingu lä- aasta kuritegevuses tooni isikud, kes diumile keskmises vanuseastmes — 10 deks tunnistati Triinu-Liis Tõhk Kitz- meks Sabas (hiljem ka Sapas jne.).” bielamusi ta oma mälestustes ei kir- juba teist korda aasta jooksul juhtisid kollektsiooni. Huvitav ja omapärane bergi gümnaasiumi IIb ja Helika Pilt Ajalooteadlase Adolf Perandi and- jutanud. Nii ongi levinud legend ah- sõidukit alkoholijoobes. Selliseid isi- võistlustöö oli Vb klassi lastel, kus Vi- VIb klassist ning Viljandi Maagüm- metel jagati talu hiljem pooleks. Osa ju peidetud kuningasoost isikust. kuid tabati 14. Rasketest kuritegudest valdi saatel koorusid kookonitest väl- naasium 10. klassi õpilane Helen liideti Liplapi taluga ja teine pool sat- Lahingu paigast on leitud künd- registreeriti üks tapmiskatse Abja val- ja tõeliselt kaunid liblikad, kes alusta- Priks. tus naisliini (Masing) kätte. Viimase- misel mõõgatükke ja ratsaväe ese- las. Vargusi oli 18 ja avaliku korra ras- vad oma uut elu. Samuti köitis tähele- Meie ettevõtmist toetasid Hasart- na ostis selle talu arstikutsega Elsa mete tükikesi. Langenute matuse- keid rikkumisi kolm. Tooni andsid panu VIIb klassi õpilase Kristi Villo mängumaksu Nõukogu, Eesti Kul- Blum (sünd. Sapas), kes oli abielus paika oli paigutatud kolm kiviristi. rohkem vanametalli vargused. kollektsioon „Kiletšikid” , milles oli ka- tuurkapital, Karksi vald ja valla kul- šveitsi arstiga. Talu ehitati ümber ja Nendest üks on säilinud. See toodi Konstaablijaoskonna teeninduspiir- sutatud erinevaid kile- ja prügikotte. tuurikeskus. moderniseeriti. 1941. aastal ta arre- Abja—Kanaküla tee äärde. Pärast se- konnas registreeriti möödunud aastal Keskmise astme parimaks tunnistas Eneli Põder, teeriti ja küüditati Venemaale. da, kui rootslased 1621. aastal Kark- kokku 1049 väärtegu, nendest Karksi žürii aga VIb klassi kollektsiooni „Noore Moelooja” projektijuht XVII sajandi teisel poolel hakka- si lossi vallutasid, sai Kuivsaapa talu vallas 334, Abja vallas 431, Halliste val- sid Karksi läänkonna valitsejad oma- vabatalu õigused lahingus osutatud las 188 ja Mõisakülas 96. Väärtegude voliliselt ja õigusvastaselt kärpima teenete eest. Esialgset ürikut pole arv suurenes kõigis kolmes omavalit- Mälestame jäädavalt TOOMAS PALU vabatalupoegade õigusi. Aastatel leitud, perekonna dokumendid olid suses, seda eelkõige liikluseeskirja rik- lahkunuid ja avaldame 16. 10. 1957 – 19. 02. 2009 1688 ja 1690 käis K. kammernõuni- 1643. aastast. kujate arvukama tabamise arvel. Sudiste kule kaebamas Kariste mõisa rentni- Pärimuse järgi, nagu juba ees- Kõik on arvatavasti tähele pannud, kaastunnet omastele SULEV TOOMIK ku peale, kuna too tõstvat makse. pool mainitud, oli Rootsi väesalga et politsei pööras möödunud aastal 06. 1956 – 18. 02. 2009 Tulemusena maksu ei vähendatud ülemat peidetud talu ahjus ja sohu kõige rohkem tähelepanu raskeid ta- MARIE SOPLINA Oti (jäi 30 taalrit), kuid vabastati maju- kaotatud saapa asemele antud kui- gajärgi põhjustavate liiklusrikkujate 8. 02. 1937 – 2. 01. 2009 OLAVI KOLJONEN tusmaksust ja ratsanikkude majuta- vad saapad. Legendis pole juttu ku- (joobes juhid, lubatud sõidukiiruse Polli 12. 07. 1944 – 19. 02. 2009 mise kohustustest. ninga raudkübarast. Kuninga soost ületajad, turvavarustuse mittekasuta- Muri Aastal 1673 koos Polli Wolmariga isikule kuivade saabaste andmise jad) väljaselgitamisele ning seetõttu ILARIA TAMM käidi Rootsis oma vabaduskirju nõu- eest sai talu peremees endale nimeks suurenes ka liiklussüütegude avasta- 11. 10. 1916 – 7. 02. 2009 ROBERT KÜTT tamas. Aegade jooksul kippusid do- Kuivsapa või midagi taolist, nimest mine. Murettekitavalt suur on nende Karksi-Nuia 2. 10. 1937 – 20. 02. 2009 kumendid kaduma. XIX sajandi kes- on eri dokumentides mitmesugu- isikute arv, kes peeti korduvalt kinni Karksi-Nuia kel tahtis kohalik Vene valitsus tea- seid tuletisi. sõiduki juhtimiselt alkoholi joobes. Sel- ARNOLD RUUS VELLO KANGUR da, kas Peeter on 1673. aastal vaba- Kihelkonna külade ja talude elu liseid vastutustundetuid juhte oli mul- 4. 09. 1927 – 11. 02. 2009 6. 08. 1950 – 24. 02. 2009 duskirja saanud kui Kuivsaapa su- XVII ja XVIII sajandil on põhjaliku- lu 29. Narkootilisi ja psühhotroopseid Karksi-Nuia Sudiste guvõsa järeltulija. Ülesande saanud malt uurimata. Võib vaid loota, et aineid tarvitanud isikuid tabati kolm. ÕIE SUSI AINO KAMPUS Halliste kirikuõpetaja ja tema väi- ajaloolased leiavad võimaluse ka sel- Taimo Tugi, 14. 12. 1931 – 13. 02. 2009 11. 07. 1918 – 25. 02. 2009 mees, Halliste kihelkonnakohtunik le teema juurde asuda. Karksi konstaablijaoskonna Karksi-Nuia Allaste August von Dehn tegid suure töö Linda Lamp juhtivkonstaabel Ajavahemikul oktoober 2008 ku- Näsare lintsaeveski osutab sae- ni veebruar 2009 on leitud ja toodud teenust. Info tel. 5625 0897. PARIMAD SPORTLASED Karksi konstaablijaoskonda jalgrat- taid. Kui kellelgi on kadunud või va- Anda üürile kaks 2-toalist korte- Vallavolikogu spordikomisjon valis 2008. aasta rit Karksi-Nuias. Info tel. 528 3920. parimad rastatud jalgratas, palume tulla vaa- Parim naissportlane Anita Maksimova: Eesti tama Karksi konstaablijaoskonda või Ostan vanavara, Eesti-aegset ja meistrivõistlustel (MV) naiste 200 m jooksus III koht helistada tööpäevadel telefonil talumööblit (kapid, kummutid, 25,53, naiste 4x100 m teatejooksus II koht ning väi- 434 1110. lauad jne.), võib vajada restaureeri- ke-rootsi teatejooksus I koht; naiste noorsooklassi 100 mist. Tsaariaegsed kuld- ja hõbe- m ja 200 m jooksu võitja; vabariigi valdade suvemän- Teen torutööd, oman vastavat mündid, kuld ja hambakuld. Info gude 100 m jooksus ja 4x100 m teatejooksus II koht. haridust. Info tel. 5192 2951. tel. 5694 3752. Parim meessportlane Märt Israel: maailmaklas- Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis! sist kettaheitja. Läbi aegade Eesti kolmas kettaheit- OÜ „Mellini” saeveski teenused Müüa toorest lepa- ja kuivi kase- ja tulemusega 66,56 m. Olümpiamängudelt Pekin- Karksi-Nuias Pärnu mnt 2 tankla lintsaega. Info tel. 510 3938. küttepuid (50 cm). Info tel. 505 2205. gist 14. koht kettaheites. Eesti MV III koht kettahei- TV-antennide ja SAT-TV müük, Müüa Karksi-Nuias 3-toaline tes, parim tulemus 2008. aastal 65,03 m. juures peatub pangabuss üle nädala paigaldus, hooldus. Digi-TV ja „Via- Parim noorsportlane Birgit Hromenkov: Eesti MV keskküttega korter. Lasteaed, kool sati” paigaldus. Info tel. 514 2104. lähedal, peenramaa. Võib anda lühi- tüdrukute B-klassi 1500 m jooksus III koht; vabariigi kolmapäeviti kell 16.00–16.45 „Satman TP” OÜ. valdade suvemängudelt 4x100 m teatejooksus II koht. ajaliselt üürile edaspidise ostuvõi- (11. ja 25. märts, 8. ja 22. aprill, 6. ja 20. mai) Parim noorsportlane Raido Vaan: poiste B-klassi Müüa 1-toaline keskküttega kor- malusega. Info tel. 5384 1793. Eesti MV võitja kettaheites; II koht kuulitõukes; III koht Bussis saate: ter Karksi-Nuias. Info tel. Müüa kuivi ja märgi küttepuid. vasaraheites, 4x110 m teatetõkkejooksus III koht. • tellida ja kätte pangakaardi 5804 5020. Transpordi võimalus. Info tel. Parim veteran Raimo Sarv: tuli 2008. aastal Ljublja- • oma kontole sularaha panna ja välja võtta 434 1008 või 5648 1917. nas veteranide EM-l vanuseklassis H-55 meistriks kuuli- • teha arvuti abil makseid Süstin koeri ja kasse marutaudi tõukes 14,71; vabariigi valdade suvemängude võitja kuu- • sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid vastu pühapäeval, 29. märtsil kella Ära anda kasvuhooneklaasid litõukes ning kettaheite kolmas oma vanuseklassis. Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.ee 12—13 turu juures ja kell 14 Ärima- 40x60 cm. Küsida õhtuti pärast kella 2008. aasta parim spordiüritus: Karksi Rattama- Küsige lisa 6 310 310 ja juures. Raja Lepik, tel. 515 1497. 19 tel. 434 1084. raton. Selle korraldas spordiklubi «Cosmos». 2008. aasta parim spordiklubi on võrkpalliklubi KARKSI VALLA INFOLEHT. Karksi-Nuia Postkontor, 69102. Toimetus: Maire Torim (toimetaja, Karksi-Nuia Point. Leo Liiber Swedbank - Hansapanga uus nimi. tel. 435 5523, fax 435 5522, e-post [email protected]), Heiki Arro, Inge Dobrus, Helve Joon, Eri- ka Krjutškova, Olav Renno ja Ülle Roomets.