KORRALDUS Kiiu 15.Aprill 2021 Nr 239 Juminda Küla Kadaka Kinnistu

KORRALDUS

Kiiu 15.aprill 2021 nr 239

Juminda küla Kadaka kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus ning eskiislahendus Juminda küla Kadaka kinnistu (42301:001:0339) detailplaneeringu algatamiseks.

4848 m2 suuruse, elamumaa sihtotstarbega Kadaka kinnistu osas kehtib Kuusalu Vallavolikogu 20.02.2008 otsusega nr 12 kehtestatud Paju, Kase, Kadaka ja Kedri kinnistute detailplaneering. Uue detailplaneeringuga soovitakse muuta varasemalt kehtestatud ehitustingimusi ning hoonestusala.

Kadaka kinnistu asub Lahemaa rahvuspargi Juminda piiranguvööndis. Vastavalt Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavale paikneb Kadaka kinnistu Juminda küla väga väärtuslikus külaosas, kus on säilinud algupärasele lähedane struktuur ja kõrge väärtusega miljöö.

Kaitseala valitseja on kinnistu omanikule andnud seisukoha detailplaneeringu algatamise osas (24.07.2020 nr 7-9/20/11247-2), mille kohaselt on Keskkonnaamet seisukohal, et kinnistu hoonestamine on kooskõlas piirkonnale iseloomuliku asustusstruktuuri kaitse- eesmärgiga ning hoonestuse kavandamisel on võimalik arvestada kaitsekorralduskavas toodud Juminda küla planeerimis- ja ehitussoovitustega. Hoonestusala tuleb kavandada väljaspoole metsamaad ja kaitstavat niidukooslust.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu detailplaneeringu kohustusega elamualal. Juurdepääs kinnistule on tagatud avaliku kasutusega Leesi-Juminda teelt ning olemasolevalt erateelt, mis kulgeb Miili, Liivaääre ja Pärtlimere kinnistutel. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringule vastavana.

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus. (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa; [email protected]; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edasipidi KeHJS) § 33 lg 2 punkti 4 sätestab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Lähtuda tuleb KeHJS § 33 lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, § 35 lõikest 5 ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangus kaalutakse KSH algatamise KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 lõike 8 alusel. KSH vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 2017”, Natura eelhinnangu koostamisel kasutatakse juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ ning juhendit „EELHINDAMINE KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse lisas 1.

Lähtudes eelhinnangu kokkuvõttest ei kavandata detailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus on planeeringualal võimalik läbi viia nii, et see ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Hoonestus tuleb kavandada nii, et selle rajamine ei ohustaks väärtuslikku niidukooslust. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha (08.04.2021 nr 7-1/828-1). Keskkonnaamet on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Samuti ei ole Keskkonnaametil vastuväiteid detailplaneeringu algatamise osas.

Kuusalu Vallavalitsus, võttes aluseks eeltoodu, Loksa Vallavolikogu 27.01.2000 määrusega nr 1 kehtestatud Loksa valla üldplaneeringu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 4 lõike 2, § 124 lõiked 1, 6, 10, § 128 lõike 1, § 142, Kuusalu Vallavolikogu 25.03.2015 otsuse nr 9 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Kuusalu Vallavalitsusele“, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 punkt 4, lõigetes 3 - 5, KeHJS § 35 lõikest 5 ja § 33 lõike 6, § 6 lõike 2 punkti 22 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu”, § 15 lõikest 8, annab järgmise

korralduse:

1. Algatada Juminda külas Kadaka kinnistul (42301:001:0339) detailplaneering. 2. Jätta algatamata detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegiline hindamine vastavalt lisas 1 toodud eelhinnangule. 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 5. Korralduse peale võib esitada Kuusalu Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

(digitaalselt allkirjastatud ) (digitaalselt allkirjastatud ) Terje Kraanvelt Tiia-Liis Jürgenson vallavanem vallasekretär

Lisa 1 Kuusalu Vallavalitsuse 15.04.2021 korraldusele nr 239

JUMINDA KÜLA KADAKA KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edasipidi KeHJS) § 33 lg 2 punkti 4 sätestab, et keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, § 35 lõikest 5 ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangus kaalutakse KSH algatamise KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 lõike 8 alusel. KSH vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 2017”, Natura eelhinnangu koostamisel kasutatakse juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis” ning juhendit „EELHINDAMINE KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine”. KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on Juminda küla Kadaka kinnistu (42301:001:0339) ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine üksikelamu rajamiseks, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Kadaka kehtib Juminda küla Paju, Keldri, Kase ja Kadaka kinnistute detailplaneering. Taotluse kohaselt soovitakse muuta varasema detailplaneeringuga määratud hoonestusala ja ehitusõigust. Algatatav detailplaneering on osaliselt varasemalt kehtestatud detailplaneeringut muutev.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit:

Loksa Vallavolikogu 27.01.2000 määrusega nr 1 kehtestatud Loksa valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala detailplaneeringu kohustusega elamualal.

Joonis 1. Väljavõte Loksa valla üldplaneeringust.

Kadaka kinnistu paikneb Lahemaa rahvuspargis Juminda piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016-2025 (edaspidi kava) kohaselt paikneb Kadaka maaüksus Juminda küla väga väärtuslikus külaosas – külaosa, mis on säilitanud algupärasele lähedase struktuuri ja/või omab kõrge väärtusega miljööd - Juminda küla sumbja struktuuriga keskosa, valdavalt põlisküla tüüpi struktuur koos suurepärase visuaalse miljööga. Samasse struktuuri paigutuvad hästi ka mõned hiljem rajatud talukohad. Kava planeerimis- ja ehitussoovituste kohaselt on Juminda küla väga väärtuslikus külaosas, hoonestuskrundi väikseim võimalik suurus (seda nii olemasolevate maaüksuste hoonestamisel kui uute moodustamisel), mis tagab piirkonnale iseloomuliku asustusstruktuuri säilimise on 0,4 ha. Juminda küla kohta on kavas toodud soovitus, et piirkonda uute elamute kavandamisel või olemasolevate elamute laiendamisel on elamu maksimaalne ehitisealune pind 135 m², kõrgus kuni 7,5 m. Abihoone võib kavandada kas suuremat või väiksemat tüüpi – s.o ehitisealune pind kuni 80 m², kõrgus kuni 5,5 m või väiksem ehitisealuse pinnaga kuni 60 m², kõrgus kuni 4,5 m.

Joonis 2. Juminda küla asustusstruktuuri ja arhitektuuri väärtused, ehitusalad ja –soovitused.

Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 korraldusega nr 1.1-4/78) täpsustab tingimusi kohalike omavalitsuste territooriumite üldplaneeringute koostamiseks edaspidi. Jätkuvalt on tähtsustatud tasakaalustatud ruumilist arengut. Planeeringualale maakonnaplaneering olulisi konkreetseid maakasutuspiiranguid ei sea. Planeeringualal ei asu maakonnaplaneeringus märgitud olulisi objekte ega väärtusi.

Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027 kohaselt kuulub ala ÜV piirkonda.

2.2 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.

2.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Väljavõte Kuusalu valla arengukavast aastateks 2012-2032:

Visiooni selgitus: • tegus kogukond – vallas on aktiivne, kaasav ja kokkuhoidev kodanikuliikumine; • turvaline – vallas on tagatud füüsiline ja sotsiaalne turvalisus; • hea haridus – vallast saadav haridus avab uksed nii töötamiseks, edasiõppimiseks kui ka maailma avastamiseks; • mitmekesised töökohad – vallas on olemas kohapealsed töökohad erinevates valdkondades; • vaba aja veetmise võimalused – vallas on loodud võimalused vaba aja veetmiseks erinevatele sihtgruppidele ja vajadustele; • pärandkultuuri ja looduse lõimumine – vallas on omavahel seotud nii ajaloo ja kultuuripärandi kui ka looduse hoidmine ja väärtustamine.

Kuusalu valla väärtused • Tegusus – oleme oma tegemistes aktiivsed ja toimekad. • Hoolivus – väärtustame inimest, pärandkultuuri ja loodust. • Nutikus – kasutame oskuslikult olemasolevat tarkust ja rakendame uuenduslikke ideid. • Koostöö – teeme aktiivset koostööd erinevate sihtgruppide ja naabritega. • Mitmekesisus – loome ja arendame rohkeid valikuvõimalusi.

Eesmärgid ja mõõdikud arenguvaldkondade vaates: 4. Maakasutus ja ruumiplaneerimine Ruumi planeerimine toimub terviklikult arvestades erinevate huvigruppide vajadusi ja ootusi. Planeerimis- ja arendustegevustega on tagatud looduskeskkonna ja kultuuripärandi säilimine ning elukeskkonna füüsiline turvalisus.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest.

3.1 Maakasutus

Planeeringuala hõlmab Juminda küla Kadaka maaüksuse (katastritunnus: 42301:001:0339; sihtotstarve: elamumaa 100%; pindala: 4548 m2), mis asub Juminda küla keskosas. Maaüksuse piirinaabrid on põhjas Liiva (42301:001:0596, 100% maatulundusmaa), kirdes Keskküla (42301:001:0792, 100% elamumaa), läänes Pärtlimere (42301:001:0499, 100% maatulundusmaa), lõunas Kase (42301:001:0343, 100% elamumaa), edelas Keldri (42301:001:0342, 100% elamumaa), läänes Paju (42301:001:0341, 100% elamumaa) ning loodes Liivakivi (42301:001:0595, 100 % elamumaa) kinnistud. 3.2 Vee kasutus

Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning need selguvad detailplaneeringu menetluse ning hoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Joonis 3. Põhjavee kaitstus piirkonnas (roheline- kaitstud põhjaveega ala).

Planeeringualal on Kvaternaari veekompleksi veekihid veeandvusega <0,1 ls-1m-1. Lähim puurkaev (PRK0000728) asub Orto puhkebaasi kinnistul (42301:001:0470), kuid see on majapidamise isiklikus kasutuses. Külas on väljaarendatud ühisveevärk, mille haldajaks on MTÜ Juminda Külaselts.

Joonis 4. Kitsendused piirkonnas 3.3 Muude loodusressursside kasutus

Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4 Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1 Pinnas

Vaadeldav ala paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Ediacara ladestu setendid (E). Alal on peene- ja keskmiseteraline liivakivi ja aleuroliit, savi. Valdav on kruus (purdsete valdava osiste läbimõõduga 2...64 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust). Maapinna kõrgusmärgid jäävad 7-8 m piiresse. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal madal radoonisisaldusega pinnas (10 - 30 kBq/m3).

Joonis 5. Pinnase radooni sisaldus Juminda poolsaarel.

3.4.2. Taimkate ja loomastik

Maa-ameti on põhikaardil on metsamaa näidatud maaüksuse servaaladel põhjas ja lõunas, maaüksus on keskelt lage, lagealal on osaliselt (0,11 ha) inventeeritud väärtuslik niidukooslus. Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad alal küllastumata turvastunud mullad (GI1), mille huumushorisondi tüsedus on 20 cm ning gleistunud nõrgalt leetunud mullad (LkIg), mille huumushorisondi tüsedus on 15-20 cm.

3.4.3. Veestik

Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega alal. Kinnistul puuduvad maaparandussüsteemid. Kinnistust ca 216 m kaugusel asub veekogum Hara ja Kolga lahe rannikuvesi. Lääne- Eesti veemajanduskava 2015-2021 kohaselt on Hara veekogum 2014.aastal halvas seisundis. Ka ettevalmistamisel oleva Lääne-Eesti veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on Hara ja Kolga lahe rannikuvesi saanud koondhindeks halb.

3.4.4 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Planeeringuala asub Lahemaa rahvuspargis, Juminda piiranguvööndis ja Natura 2000 loodus- ja linnualal. Keskkonnaregistri andmete kohaselt (07.03.2021) on Kadaka maaüksuse lagealal 0,11 ha ulatuses registreeritud poollooduslik kooslus - liigirikas aruniit (Natura elupaigakood 6270*), mis on üheks Lahemaa rahvuspargi kaitse- eesmärgiks. Pärtlimere kinnistul Kadaka maaüksusest ca 45 m kaugusel kasvab III kategooria kaitsealune taim Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp).

Joonis 6. Poollooduslikud kooslused piirkonnas.

Lubjavaesed aruniidud (6270*) - Levinud kogu Eestis, tavalisemad Kagu-Eesti ja Põhja-Eesti rannikualadel. Lubjavaestel muldadel esinevad niidud on soontaimerikkad ja seal kasvavad liigid on toitainete suhtes vähenõudlikud. Rohustu on nõmmeniitudega võrreldes lopsakam, kuid jääb alla pärisaruniitudele. Niiskustingimused võivad varieeruda kuivast parasniiskeni.

Juminda piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas traditsioonilise asustusstruktuuri ja traditsioonilise pärandmaastiku, taluarhitektuuri, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Lahemaa rahvuspargi kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduse ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Kaitset korraldatakse Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016 – 2025 alusel. Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkide elluviimiseks tuleb tagada ajalooliselt väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamine ning piirkonda sobiva arhitektuurilise lahendusega hoonete ehitamine eelkõige hoonestuse algsesse asukohta. Asustuse edasiarendamine ja uushoonestus rajamine on võimalik kohtadesse, mis sobituvad väljakujunenud asustusmustrisse ja on kooskõlas piirkonnale omase hoonestustihedusega. Asustusstruktuuri kaitseks tuleb uute õuealade loomisel ja hoonestuse püstitamisel arvestada ajalooliste kruntide suurusi. Kadaka maaüksus asub kaitsekorralduskava kohaselt Juminda küla väga väärtuslikus külaosas – külaosa, mis on säilitanud algupärasele lähedase struktuuri ja/või omab kõrge väärtusega miljööd - Juminda küla sumbja struktuuriga keskosa, valdavalt põlisküla tüüpi struktuur koos suurepärase visuaalse miljööga. Samasse struktuuri paigutuvad hästi ka mõned hiljem rajatud talukohad.

Lahemaa linnu- ja loodusala Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgid. Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vöötpõõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus), vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

3.5 Heited

3.5.1 Müra ja vibratsioon

Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse elamualadel kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset- päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Alus keskkonnaministri 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti Standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Hilisema vibratsiooni kohta eelhinnangu tegemisel teave puudub.

3.5.2 Õhusaaste

Tegevusega ei tohi ületada õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi, mis on välja toodud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Piirkonna ehitamise käigus võib tekkida mõningane negatiivne mõju tahkete osakeste (tolm) osas, mis on ajutine ja lokaalne ning edaspidi hoonete ekspluatatsiooniperioodil kütteseadmetest tulenevalt. Praeguses etapis ei ole teada küttesüsteemi lahendus, vältida tuleks fossiilsete kütuste kasutamist.

3.5.3 Tahked jäätmed

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt pakendijäätmed ja olmejäätmed. Ehitusega kaasnevad jäätmed viiakse taaskasutusse. Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

3.5.4 Nõrgvesi

Kavandatava tegevusega eeldatavalt nõrgvett ei kaasne, kuna kinnistul ning lähiümbruses teadaolevalt jäätmeid ladestatud ei ole ning pinnase reostust ei esine.

3.6 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul kultuurimälestisi, kuid planeeringualast ca 145 m kaugusel asub Juminda kalmistu (mälestise registri nr 14410) .

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

4.1.1 Mõju pinnasele

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.

4.1.2 Mõju veestikule

Planeeringuala ei asu reoveekogumisalal ning piirkonda pole kavandatud ühiskanalisatsiooni rajamist. Olmereoveed suunata kas omapuhastisse või kinnisesse kogumismahutisse. Omapuhasti rajamise võimalikkus kinnistule tuleb kajastada eksperthinnangus/projektis. Kui rajatakse nõuetele vastav omapuhastisüsteem, siis hooldustöid tuleb teostada vastavalt tootjapoolsetele juhenditele. Puhastusprotsessi käigus tekkiv reoveesete tuleb anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat luba omavale isikule. Kinnine kogumismahuti paigaldamisel tuleb mahutit perioodiliselt tühjendada vastavat luba omava isiku poolt. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

4.1.3 Mõju õhule

Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike.

4.1.4 Mõju kliimale

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoone kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele.

4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale

Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoone laiendamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega.

4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond

Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri. Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei kaasne. Planeeringuala asub hoonestatud kinnistute vahel, seega mõju elanikkonnale on eeldatavalt minimaalne.

4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Kadaka kinnistu on seni küll hoonestamata, kuid alal kehtib Juminda küla Paju, Kase, Keldri, Kadaka kinnistute detailplaneering, millega on seatud Kadaka maaüksusel ehitusõigus. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele kui järgitakse looduskaitseseaduses ning kaitsekorralduskavas sätestatut.

4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Natura 2000 ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu (LKS § 70).

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine - dokumendist Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis (Peterson, 2006) nähtub, et: - Liigi soodne seisund - kui asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik või paigad; - Elupaiga soodne seisund - looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ning selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimuvad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus; - Ala terviklikkus - on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest ehk ala kaitse-eesmärgid on saavutatud siis, kui ala on terviklik ja vastupidi. Terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi; - Kaitse-eesmärgid - määravad ära loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübid ja lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktile 24 on Natura 2000 võrgustiku linnualaks esitatud Lahemaa linnuala, mis hõlmab Lahemaa rahvusparki. Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liike planeeringualal ei esine. Seega linnuala kaitse-eesmärkide suunas liikumist, liikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust ei häirita. Seega ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele on välistatud.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 167 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Lahemaa loodusala, mis hõlmab Lahemaa rahvusparki. Planeeringuala asub Lahemaa rahvuspargis, Juminda piiranguvööndis ja Natura 2000 loodus- ja linnualal. Keskkonnaregistri andmete kohaselt (07.03.2021) on Kadaka maaüksuse lagealal 0,11 ha ulatuses registreeritud poollooduslik kooslus - liigirikas aruniit (Natura elupaigakood 6270*), mis on üheks Lahemaa rahvuspargi kaitse- eesmärgiks. Planeeritav hoonestus tuleb kavandada nii, et see ei ohustaks väärtuslikku niidukooslust.

Aru ja soostunud niitude hoolduskavast (2020) järeldub, et kui tegemist on õigesti määratud 6270* nõmme- või palualaga, siis tuleb seda taastada kui rohumaad. Kuna tegu on väga fragmenteerunud ja kadumise äärel olevate väga väikeste tükikestega, siis tuleb neid hoida põõsastest võimalikult lagedaina (mitte üle 10%). Taastamisel tuleb vältida põõsarinde purustamist niidule. Puhmarinde (kanarbik, mustikas jt) katvus tuleb viia vähemalt 30% piirimaile. Juhuslikud häiringud, mis paljandavad mingil määral liivapinda, on teretulnud. Mõningatel juhtudel võib taastamis- ja samaaegselt ka hooldamisvõtteks olla ka noorte kasvama hakkavate mändide regulaarne käsitsi välja tõmbamine. Ehkki see tegevus võib tunduda tobedana, võib mõne väikese, kuid väärtusliku taimestikuga nõmmeniidu puhul sellest palju abi olla ja see on ka kooslusele kasulikum, kui juba suureks kasvanud järelkasvu saagimine ja põletamine. Nõmmeniitude puhul pole terve ala niitmisel rohustu hõreduse tõttu alati mõtet ja karjatamine on väga väikestel aladel raskesti teostatav.

Kaitsekorralduskava kohaselt vajavad aruniidud, mille esinduslikkus on Natura hindamisel vähemalt B, kindlasti taastamist oma väärtusliku liigilise koosseisuga. Vaid raskesti ligipääsetavate alade puhul on taastamisest loobumine mõistlikum. Aruniit tuleb taastada enam-vähem lagedana, kohati võib kasvama jätta üksikuid puid ja põõsaid, mis pakuvad tuulevarju päevaliblikatele. Puude ja põõsaste kasvama jätmisel tuleb kindlasti arvestada, et need hiljem niitmist ei segaks.

Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole seotud ala kaitsekorraldusega. Alal täiendavate uuringute läbiviimiseks vajadus puudub. Eeltoodut arvestades ei kaasne planeeringuga taotletava tegevusega eeldatavalt ebasoodsat mõju Natura ala – Lahemaa linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele ning ala terviklikkusele. Juhul, kui tegevuslubade taotlemisel ilmnevad asjaolud, mille tõttu võib otsustaja hinnangul ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele tekkida, siis tuleb vastavalt KeHJS § 6 lõikele algatada KMH viivitamata ilma selle vajadust põhjendamata. Teadaolevalt ei ole planeeringualal ja piikonnas teisi olemasolevaid mõju allikaid ja algatatud projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega ja kavadega.

Olukorras, kus hoonestus rajatakse väljapoole kaitstavat pool-looduslikku kooslust, ei ole ette näha selliste keskkonnamõjude ilmnemist, mis seaks ohtu loodusala kaitse- eesmärkide saavutamise või avaldaks mõju kaitse-eesmärgina nimetatud elupaigatüüpide pindalale ja nende esinduslikkusele.

Naaberkinnistul kasvava III kategooria kaitsealusele taimele Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp) mõju puudub.

4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist on ühekordse ja lühiajalise protsessiga. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaamet esitas oma seisukoha (08.04.2021 nr 7-1/828-1), mille kohaselt on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Samuti ei ole Keskkonnaametil vastuväiteid detailplaneeringu algatamise osas.

6. Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus on planeeringualal võimalik läbi viia nii, et see ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse- eesmärki. Hoonestus tuleb kavandada nii, et selle rajamine ei ohustaks väärtuslikku niidukooslust. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

7. Eelhinnanguga tutvumise aeg ja koht

Eelhinnang kuulub detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise materjalide hulka ning eelhinnanguga on võimalik tutvuda detailplaneeringu materjalide väljapaneku juures.

Lisa 2 Kuusalu Vallavalitsuse 15.04.2021 korraldusele nr 239

JUMINDA KÜLA KADAKA KINNISTU DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE

Juminda küla Kadaka kinnistu Kinnistu pindala: 4848 m2. Katastritunnus: 42301:001:0339. Kinnistu maakasutuse sihtotstarve: 100 % elamumaa.

Planeeringu koostaja: huvitatud isiku valikul vastavalt kehtivale seadusandlusele. Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUSED 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks. 2. Kuusalu valla üldplaneering.

II PLANEERITAVA ALA KIRJELDUS Juminda küla Kadaka kinnistu asub Lahemaa rahvuspargi Juminda piiranguvööndis. Vastavalt Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavale paikneb Kadaka kinnistu Juminda küla väga väärtuslikus külaosas, kus on säilinud algupärasele lähedane struktuur ja kõrge väärtusega miljöö. Kinnistu on hoonestamata ning osaliselt kaetud metsaga ja kaitstava niidukooslusega. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu detailplaneeringu kohustusega elamualal. Juurdepääs kinnistule on tagatud avaliku kasutusega Leesi- Juminda teelt ning olemasolevalt erateelt, mis kulgeb Miili, Liivaääre ja Pärtlimere kinnistutel. Planeeritava ala naaberkrundid on valdavalt hoonestatud.

III DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE 1. Ehitusõiguste ning hoonestusala määramine. 2. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine. 3. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. 4. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. 5. Ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks ning vastavate detailplaneeringu elluviimiseks vajalike lepingute sõlmimine.

IV ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PROJEKTID 1. Kuusalu valla üldplaneering.

V OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD 1. Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.

VI NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD 1. Teostada topo-geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega. 2. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500. 3. Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo-geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist.

VII NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE 1. Detailplaneering koostada topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. 2. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ning vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele 1.1-1/50 „ Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 3. Detailplaneeringu materjalides esitada alates avaliku kasutusega Leesi-Juminda teest juurdepääsutee servituutide vajadus. Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on notariaalsete teeservituutide sõlmimine. 4. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord, märkida säilitatav/rajatav haljastus ning anda lahendus jäätmekäitluse kohta. Säilitatav väärtuslik kõrghaljastus märkida põhijoonistele. 5. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale. 6. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 6.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet; 6.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 6.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites 6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad. 7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite äranäitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas. 8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi.

VIII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ 1. Keskkonnaamet. 2. Päästeameti Põhja päästekeskus. 3. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad. 4. Kinnistu omanikud. 5. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse.

IX DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD 1. Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. 2. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 3. Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: 3.1 Väljavõtet üldplaneeringust; 3.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi; 3.3 Eskiisi seletuskirja; 3.4 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust; 4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee. 5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit ning kokkuleppeid eramaadel asuva juurdepääsutee kasutamise osas või vastavad notariaalsed servituudilepingud. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). 6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee. 7. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee. 8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 9. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates. Kuusalu Vallavalitsusele kehtestamiseks esitatud planeering peab sisaldama: seletuskiri, koondtabel kooskõlastustega ning joonised. Eraldi kaustas esitada lisamaterjalid: vallavalitsuse detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute protokollid, väljavõtted maakonnalehest Sõnumitooja, Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, eramaadel asuva juurdepääsutee kasutamise osas sõlmitud notariaalne leping ja illustreeriv materjal. 10. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest ühe eksemplari paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt. 11.Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Kuusalu Vallavalitsuses arhiveerimisele.