Nädalavahetus Millised Muutused on Dividendidetoimunud Esikolmikus? TOP

TELLIJATELE

Nädalavahetus Millised muutused on Dividendidetoimunud esikolmikus? TOP

jaanuar 2014 | Eriväljaanne

| Reede, 24. jaanuar 2014 | nr 16 (4910) | 3 eurot ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

VOLVO OSTUPREEMIA

10 000 € XC90

VOLVO VOLVO OSTUPREEMIA OSTUPREEMIA

5 000 € 6 000 € XC60 XC70

Külmapühad

Koos talvekülmaga on jõudnud pidu meie õuele, sest just nüüd saavad põhjamaistesse tingimustesse loodud turvalised ja külmakindlad Volvod välja käia oma parimad omadused. Ostes nüüd Info-Autost uue neljarattaveolise Volvo XC60, XC70 või XC90, saad kauba peale kuni 10 000-eurose Volvo ostupreemia. Vaata täpsemalt volvo.infoauto.ee Ostupreemia ulatuses võid oma uuele Volvole tellida vajalikku lisavarustust, saada lisa oma vana auto tagasiostuhinnale või uue auto soodsamalt kätte.

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 [email protected] Pildid on illustratiivsed. VOLVO GARANTII Info-Auto TARTU Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] Kampaania kehtib kuni 28.02.2014 LÄBISÕIDUPIIRANGUTA www.infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected] CO heide: 117-265 g/km; Keskmine kütusekulu: 4,5-11,4 l/100 km 2 3 aastat UUDISED PUHKEPÄEV KOLUMN INVESTOR Mõni Rahvakogu idee Suusad ja uisud sündis seaduseks kutsuvad Nokia aktsia Lõpuks saabunud talve saab uis- Riigikogu võttis vastu erakonnaseaduse muudatused, kudel, suuskadel või isegi ratta- aga poliitilise reklaami kulud ülempiiri ei saanud. 8 ga nautida mitmel pool Eestis toi- langes taas Narva kulutas 150 00 muval matkal ja võistlusel. 25 kriitikute kaotamiseks PPikkaikka aegaaega NNokiaokia aaktsiaidktsiaid Eesti on asustuslikult omanomanudud vväikeinvestoräikeinvestor Narva linnavõimu madistamine ebasobivate ametni- RENERENE ILVES müüsmüüs neeneedd kega maksis linnakodanikele üle 150 000 euro. 10 keskelt õõnes, lahkumi- novembrisnovembris maha.maha. IlmseltIlmselt toimis õigesti,õigesti, sest aaktsiaktsia sega hilinenute saatus kukkus. PraeguPraegu igatahesigatahes Ettevõtja Jüri Mõis: valitsus spekuleeritakse kogunikoguni on viletsus. mõttega,mõttega, et aktsia hinna jookseb Brüsselile tormi ERMi avalike- ja välissuhete juhi Kaarel Tarandi kõikuminekõikumine võib Microsof-Microsof- Jüri Mõisa hinnangul tegeleb Eesti valitsus võidu- arvates tuleks Kesk-Eesti alalt inimesed ümber ti tehingusttehingust lloobumaoobuma panpan-- jooksuga soojade Brüsseli eurokohtade nimel. 13 asustada ja maa loomadele anda. 18 na.na. 20–2120–21

Nädalavahetus EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor ??????????? ??????????? ??????????? ??????????? ??????%

AASTAT MAJANDUSLEHTE

Reede, 24. jaanuar 2014 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 16 (4910) 3 eurot 1,3632 0,7313 8,7700 47,24 0,404%

LUUBI ALL Dividendide TOP

E L A J A 250 I T S suurima omanikutulu E E I/ F L E /D G IN välja võtnud ettevõtjat T T U P ES DR : AN OTO 29 F ettevõtjat võttis üle miljoni euro omanikutulu 7, 356 miljoni eurose tuluga miljonit eurot võitja on tagasihoidlik 80aasta vanune või rohkem ärimees, keda kapo võttis tulu seostab Keskerakonna ettevõtja võttis 13 ettevõtjat idarahaskandaaliga 313 920 eurot 2 2, 4–7, ajakiri NÄDALA TEGIJA 2 TOIMETUS Juhan Parts andis hoogsalt hagu mitmel rindel Aasta algusest kerivale Elroni-teemale li- minalide paigutamine nii siia- kui sinnapoole Soo- saks on majandusminister Juhan Parts sel me lahte. nädalal silma paistnud ja kõneainet pakku- Teemade edasise arengu huvides on hoogne arut- nud veel mitme suure valdkonnaga seonduvalt: elu kindlasti hea. Üleliia emotsionaalsest keele- ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 Rail Baltic ja seda pidurdav Leedu valitsus, praa- kasutusest tuleks ministril siiski hoiduda, et mitte toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post [email protected] miühendus saartega ja selle perspektiiv, LNG-ter- vastastele liiga kergelt trumpe kätte jagada.

RÕÕMUSTAB

Äripäev pakub tellijatele lisa. Igapäevasele majandusuudiste voole lisaks hakkas Äripäev pakkuma oma saidil aripaev.ee lehe tellijatele mõeldud lisamaterjale, mida seal varem pole olnud. Sisse logides leiab võtmekujulise logoga märgistatud artiklite hulgast juba eelmisel päeval järgmise päeva olulisemaid lehelugu- sid, praktilist infot kandvaid artikleid, edetabeleid (TOPid), jm. Ühtlasi pakume esimese kuu jooksul nädalast tasuta proovitellimist neilegi, kes lehe tellijad ei ole. Kellel lehe tellijatest aga sisselogimisega probleeme tekib, saab abi telefonil 667 0099 või kirjutades [email protected].

Miljardi-investeering Sillamäele. OÜ Jukonoil plaanib Sil- lamäe sadamasse naftatehast, mis suudaks aastas töödelda kuni kaks miljonit tonni toornaftat, tootes lennukikütust, bensiini ja diislit. Praegu on umbes miljardi eurose investeeringu üle rõõmustamine suuresti avansiline, sest laual on alles projekti keskkonnamõjude hindamine. Tehas tooks plaani kohaselt kaasa 300–350 uut töökohta.

Reklaamitööstuse salaboonuste vastu. Äripäev kirjutas põhjalikult reklaamitööstuse salapärasest tasustamismu- delist, mida on nimetatud ka legaalseks altkäemaksuks. Ni- melt on kirjutamata seadus, et meediaettevõtetel tuleb mee- diaagentuuridele maksta salapärast boonust ehk kickback’i. Kuna peale meedia kasutatakse sarnast süsteemi ka kau- banduses ja muudeski valdkondades, tervendaks sellise süs- teemi lõpetamine meediaärist oluliselt laiemat ettevõtlus- valdkonda, on toimetus teemat käsitledes veendunud. ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA

KURVASTAB JUHTKIRI Moody’s kärpis Eesti Energia reitingut. Reitingu- agentuur Moody’s langetas Eesti Energia pikaajalise krediidireitingu Baa1 tasemelt Baa2 tasemele, märkides, et see oleks ühe pügala võrra veel madalam, kui energiafirma omanik poleks Eesti riik. Kokkusattumisena või mitte, aga Ära kadesta dividendide vastukaaluks reitingu alandamisele tegi Eesti Energia eile eurovõlakirjade lisaemissiooni mahuga 109 miljonit eurot, et viia lõpuni Auvere elektrijaama ehitus. saajaid. Tee ise järele Edumeelse maksukeskkonna maine tuhmub. Pricewater- houseCoopersi tippjuhtide uuringust selgus, et Eesti tippjuhtide olulisim majanduslik ja poliitiline risk on kasvav ripäev koostab aasta jook- juhtudel ei kasutata võetavat dividendi mit- maksukoormus, mis ei ole kunagi varem murede edetabe- sul kaugelt üle poolesaja eri- te pelgalt tarbimiseks, vaid see raha investee- lis nii kõrgel olnud. Ehkki olulisi maksukoormust tõstvaid neva edetabeli, nõndani- ritakse mõnesse teise ettevõtlusharusse edasi. muudatusi ei ole Eestis tehtud, ei ole tulnud ka positiivseid metatud TOPi, ja nii mõnigi Tänane Samuti on hea meel näha, et just nimelt siin, uudiseid, erinevalt näiteks Lätist, kus sotsiaalmaksule sea- kord on meile öeldud, et teh- Eestis, võtavad dividende ja maksvad neilt siia Äke üks korralik parimate maksumaksjate Dividendi- ti lagi. Tõdemus: Eesti hakkab järjest enam oma edumeelse makse ettevõtjad, kelle kogu äritegevus on vä- maksukeskkonna renomeed kaotama. pingerida samuti. Täna ilmunud Dividendi- de TOP on lismaal. de TOPi võikski tinglikult nimetada Eesti parimate maksumaksjate edetabeliks. selle aasta Naisettevõtja iga viieteistkümnes. Viimas- ESMASPÄEVAL Nii tasus seekordse Dividendide TOPi võit- tel aastatel on normiks vaadata ka naiste osa- Milline tööleping sõlmida juhatuse ja, Petromaks Spediitori ASi suuromanik Ser- esimene kaalu edetabelites. Mõneti üllatavana on gei Petrov võetud dividendide pealt oma fir- Dividendide TOPis naiste osakaal väiksem- liikmega? ma kaudu riigile 2,1 miljonit eurot. See tähen- pääsuke. gi kui Rikaste TOPis. Kui suurimate ettevõt- LOE ÄRIPÄEVAST dab, et üksinda ligi 1 protsendi 2012. aastal jate seas on naine iga 13., siis suuremate di- Eesti riigile kokku laekunud juriidilise isiku Veebrua- videndivõtjate seas iga 15. tabelisse pääsenu. tulumaksust. Aga eks see maskuliinne ärimaailm muutub- Kokku võtsid tänavuse Dividendide TOPi ris ilmub ki aeglaselt, kuid ta muutub siiski. Suurimate 250 inimest välja 140 miljonit eurot dividen- dividendivõtjate vanuseline vahemik on suh- de, millest tasuti riigile ettevõtte tulumaksu Gaselli teliselt lai, alates 27aastasest IT-ettevõtjast Vla- OSTA VASTUPIDAV ligi 40 miljonit eurot. See on umbes viiendik dimir Funtikovist ja lõpetades 80aastase ehi- TOOL TÖÖLE VÕI kogu riigi vastava maksu laekumistest. Osa- TOP ja tusettevõtja Gennadi Põžiga. kaal oleks suuremgi, kuid peame arvestama, Äripäev loodab, et käesolev edetabel innus- KOJU ! et väga suure osa Eesti dividendimaksetest märtsis tab nii noori kui ka juba pikalt samal tööko- teevad riigifirmad eesotsas Eesti Energiaga. hal töötavaid valgekraesid, palgalisi juhte as- Palga TOP. tuma ettevõtja teele. Julgustab välja astuma Tihtipeale üsna tundmatud tegijad. Nii na- mugavustsoonist ja proovima midagi uut te- teenuste gu Petrovgi, on väga paljud Dividendide TOPi Kokku ha. Ise teha. Direktorite ajastu võib juba jääda- rubriigi pääsenud ettevõtjad avalikkusele üsna tund- 2014. aas- valt möödas olla. matud. Eriti just esisajast tagapool olevate no- Dividendide TOP ilmub paberil täna ja standardreklaam minentide näol on tegemist inimestega, kes ei tal üle 50 jõuab tellijateni kolme tööpäeva jooksul. Kuid 42x88 mm tegele sedavõrd investeerimismahukate äride- meie veebis aadressil aripaev.ee saab selle pea ga, mis neid Rikaste TOPi ehk suurettevõtjate kolmesajast nimest koosneva täisnimekirjaga hinnaga TOPi. 35 € sekka viiksid. Arvestades tasutud riigimakse, tutvuda juba praegu. Kui oled tellija, saad ka- (sisaldab km) 45€ oleks seda enam põhjust neid tunda. sutada ligipääsemiseks sulle saadetud paroo- Loomulikult peame arvestama, et Eestis on le, mittetellijad saavad sel kuul teha endale ka Kasutatud profimööbel palju edukaid ettevõtjaid, nagu näiteks peat- nädalase tasuta veebitellija õigused. Head lu- selt Gaselli kongressil esinev M.V.Wooli suur- gemist! Reklaami tellimine: E-N 10 - 17 R 10-18 omanik Mati Vetevool, kes polegi firmast di- [email protected] Tähetorni 21j, Tallinn vidende võtnud, vaid selle ettevõttesse inves- Tel 552 6608 Tel 667 0105 Loe Äripäevast faks 667 0200 teerinud. www. .ee Dividendide maksmist tuleb igati tunnus- KAANELUGU “Raha tuleb ainult tööga” tada sellegi pärast, et silmatorkavalt paljudel tänases lehes lk 4–7 ja ajakiri Dividendide TOP ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM 3 ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 4 LUUBI ALL toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

DIVIDENDIDE TOP Raha tuleb ainult tööga Täna ilmunud Äripäeva Dividendide TOPi eriväljaandest selgub, et enam kui miljoni euro suurust omanikutulu teenis ülemöödunud aastal 29 ettevõtjat. Aasta varem oli miljoni euro teenijaid 20.

ALYONA STADNIK [email protected] Edetabel Norras elektriinstallatsioonitöid tegev Lord- et nende edulugu sai alguse meie sinna saabumi- NORRA turule vik on pereettevõte, mida veavad Aivo Tõkke ja sega,” märgib Tõkke ja lisab tõsinedes, et tegelik- murdnud Dividendide TOPi tema noorem vend Helver ning Helveri abikaasa kus oli karmim ning ärikoostöö algus võttis ae- perefirma esikümme Kairi Tõkke. ga, sest eestlased olid toona norrakatele suhteli- Lordvik ühe eurodes selt võõras rahvas. omaniku Aivo 7 326 000 Äritegemisel prioriteedid paigas. “Meie pere- “Kained eestlased oma tohutu töötahte ja tegut- Tõkke sõnul SERGEI PETROV firmal on väga range, pigem jäik finantspoliitika. semistuhinaga ja heade oskustega pälvisid varsti pole mõtet Dividendide TOPi võitis transiidiärimees Sergei veondus ja laondus Toetame paljusid, aga firmasiseselt on selge, et ra- muidu umbusklike norrakate tunnustuse,” mee- laienenda Petrov. Eelmise aasta võitja, kasiinoärimees 4 512 000 ha ei tule pangaautomaadist, vaid tööga,” lausub nutab ta oma äri algust. turule, kus Armin Karu oli teisel ning logistikaärimehed ARMIN KARU, finants Aivo Tõkke. “Firma loomise esimesest päevast lep- Lordvik ehitas päev-päevalt Norras üles eestlas- hinnad on Sergei Glinka ja Maksim Liksutov kolmandal 2 800 000 pisime kokku, et kõik maksud olgu makstud ja te kui tööka rahva mainet ning sealt tekkiski Nor- väikesed. kohal. Edetabeli võitja Sergei Petrov ei olnud nõus SERGEI GLINKA “ümbrikutele” me raha ei raiska. Kindlasti oleme ra firmal huvi nende tööjõudu püsivalt kasutama FOTO: RAUL MEE kommentaare andma. Olympicu kasiinoketi suur- MAKSIM LIKSUTOV maksnud rohkem makse kui nii mõnigi Eesti fir- hakata. “Norra on üks aktiivsemaid laevaehitajaid, omanik Armin Karu aga ütles, et kuna igasuguseid veondus ja laondus ma, aga tänu sellele saab meie pere rahulikult ma- kellel on pikaaegne stabiilne ja kasvav majandus. edetabeleid tehakse, siis on neid usutavasti kellelgi 2 750 000 gada ja hoolitseda järelkasvu eest.” Isegi masuaastatel oli meie firmal seal piisavalt ka põnev lugeda. “Ma ise pooldan pigem tunnus- VJATŠESLAV RABOTŠEV Tõkke sõnul on ta tavaliselt teenitud omaniku- tööd,” tunnistab Tõkke. “Oskustööjõud on Norras tust uue (äri)idee väljatöötamise, suurepärase tee- telekommunikatsioon tulu edasi investeerinud. “Põhiliselt kinnisvarasse. kõrgelt hinnatud ja selle poolest ollakse esirinnas ninduse või mõne teise sisulise teo, mitte numbri- 2 269 000 Kulla ja erinevate aktsiatega spekuleerimine tun- nii Skandinaavias kui ka Euroopas.” te võrdlemise eest,” lausus ta. ALAR TAMMING, finants dub võõras. Kinnisvara investeeringuna tundub Karu toonitas, et kasiinofirmast Olympic ei saa 2 133 000 stabiilsem, lihtsam, madalama riskiga ja kontrol- Perefirmal oma head ja vead. Pereettevõtte eeli- dividende eraisik Armin Karu, vaid temale kuu- RAIN KIVISIK, IT ja side litavam,” lausub ta. seks on Tõkke hinnangul suurem usaldus ükstei- luv ettevõte, mis tegeleb mitmesuguste investee- 2 125 000 se vastu, lojaalsus ettevõtte suhtes ning töötajate ringute haldamisega. “Mothercare’i kaubamärgi TOOMAS TOOL, tööstus, Töötahtega murti Norra turule. Lordvik on asu- suurem pühendumine firma arengule. Balti riikides asuvate kaupluste seos minu pere- kinnisvara tatud 2007. aastal. Tõkke on laevaelektriku kut- “Usun, et arendame oma ettevõtmisi pikema ga on laiemalt teada, mitu teist projekti on samas 2 010 000 seharidusega ja alati avatud uutele väljakutsetele. perspektiiviga, kindlustades samas oma pensio- sellises faasis, et avalikkusega midagi jagada ei ole STEPHAN DAVID BALKIN 2005. aastal avanes tal võimalus minna ühte Nor- nipõlve ning vaikselt lootes, et ka meie järeltule- põhjust,” lausus Karu. tööstus ra väikesesse laevaehitusega tegelevasse sadamas- vad põlved saavad ehk natuke kergemini elus eda- 2 000 000 se tööle elektrikuna. si,” räägib Tõkke. Edetabelis palju väikeettevõtjaid. Dividendide SONNY ASWANI + perekond, “Sel ajal oli see väike küla ja sadam, kus remon- Pereettevõtte puuduseks peab ta suhteid. Ette- edetabelis on palju selliseid ettevõtjaid, kelle tege- tööstus diti ja ehitati laevu ning vahel ka ujuvaid nafta- võttes töötavate pereliikmete omavahelised suhted misi on seni meedias väga vähe või pole üldse ka- INDREK GUSEV puurtorne. Nüüdseks on see firma kasvanud üheks on oluliselt isiklikumad, mis võivad tööasju vahel jastatud. Tänavu on esimest korda edetabelis Lord- konsultatsioonid Norra edukamaks laevaehitusettevõtteks ja nende segama hakata. Tööajal lahendatakse omavahelisi vik OÜ omanikud Aivo Tõkke (50) ja Kairi Tõkke IGOR GOLENIŠTŠEV laienemise tempo on hämmastav,” räägib Tõkke. probleeme ja ettevõtte eesmärgid võivad jääda sel- (39), kes mõlemad teenisid dividenditulu 474 000 kaubandus Sarnaselt Lordvikiga oli Tõkke palganud Nor- le varju, lausub perefirma juht. eurot ja on 68. kohal. ra ettevõte perefirma. “Me omavahel teeme nalja, Kuigi Lordvikust võtsid omanikud 2012. aas- ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] LUUBI ALL 5

Loe erilehest

Millised muutused on Dividendidetoimunud esikolmikus? TOP

jaanuar 2014 | Eriväljaanne

ÄRIPÄEVA DIVIDENDIDE TOP Ilmus täna, kõik Äripäeva tellijad saavad ajakirja järgneva kolme tööpäeva jooksul tasuta. Ajakirjas on toodud 250, veebis avaldab Äripäev nimekirja 300 suuremast omanikutulu võtjast. TOPi koostamisel on arvesse võetud kohalikule kapitalile kuu- luvate firmade reaalsed dividendi väljamaksed aruannete põh- jal. Dividend on määratud ja makstud 2011. aasta majandus- tulemuste eest 2012. aastal (kõi- ge viimased kättesaadavad ma- jandusaruanded). Edetabeli koostamiseks vaatas Äripäev läbi kõik 180 000 eurot või enam dividendi maksnud ette võtete aruanded. 140 miljonit eurot omanikutulu kokku võtsid Dividendide TOPis ole- vad 250 ettevõtjat 2012. aastal. Teades, et mullu maksti dividendidelt kolmandiku võrra enam tulumaksu kui 2012. aastal, on 2015. aastal avalda- tavas TOPis see number arvatavasti suurem. tal küllatki suure dividenditulu, vähenes ettevõt- Kindlasti te töömaht järsult ning käive kahanes samal aas- Dividendid investeeritakse edasi tal 66%. oleme maks- Langustrend jätkus ka eelmisel aastal. Ettevõt- Mitu oma firmast suure divi- hulgimüüjatele ja bunkerdusfir- lekommunikatsioonilahendusi te äritegevus sõltub väga palju Norra partnerite nud rohkem dendi võtnud ettevõtjat kasu- madele. Maarendi sõnul on selles ja -seadmeid. äriedust ehk tegelikult maailmaturul toimuvast. tab omanikutulu uute inves- äris võimalik kaotada tohutud “Aasia ehitab laevu ja puurtorne ning Norra lae- makse kui nii teeringute tegemiseks. summad, võrreldes sellega, mida Raha ringiga ettevõttesse taga- vaehitusfirmad võitlevad iga päev selle eest, et osa Esimest korda dividendide tegelikult teenitakse. “Kütuse- si. Ka kolmandat aastat järjest di- nendest töödest Norra jõuaks,” selgitab Tõkke käi- mõnigi Ees- edetabelis olev ettevõtja Mait müügi valdkond ei ole halb, aga videndide edetabelis olev Table- be vähenemist. Maarend ütleb, et võttis dividen- kui võrrelda teiste äridega, siis roon OÜ omanik Lembit Ranna- ti firma, aga did välja ühekordseks investee- on rentaablus võrreldes riskide- la ütleb, et teenitud omanikutu- Laienema ei kiirusta. Vaatamata sellele, et 99,89% ringuks. Talle kuuluv ettevõte ga tänamatu,” märgib Maarend. lu läheb investeeringuteks. Ees- müügitulust teenib Lordvik Norrast, ei plaani ette- tänu sellele Regreta OÜ müüb naftasaadusi Tema sõnul on aga ettevõttel ka tis on Rannala valdusfirma Tab- võte mõnele teisele turule minna. ja kuigi ettevõtte käive kahanes kõrvaltegevus, mis võimaldab leroon portfellis üks olulisemaid “Üheski riigis meid, eestlasi, keegi just avasüli ei saab meie 2012. aastal 48%, võttis Maarend head omanikutulu teenida. ettevõtteid laevade laadimis- ja oota,” märgib Tõkke. “Ühtlasi ei ole me ka praegu samal aastal omanikutulu 415 Küsimusele, kas on plaan siis- lossimistöödega tegelev Palgar- kindlad, et suudame laienemise ja kiirema aren- pere rahuli- 000 eurot. Ta on täna ilmunud ki kütuseäri edasi ajada, vastab di Kraana OÜ. guga hoida juba olemasolevat kvaliteeti ja klien- Dividendide TOPis 82. kohal. Maarend, et tuleb ikka teha se- Rannala teenis dividende tide rahulolu.” kult magada “See läks ühekordseks inves- da, mida oskad. 400 000 eurot ja on edetabelis Tema sõnul ei ole mõtet laieneda turgudele, kus teeringuks. Mingit dividendi- 86. kohal. Dividenditulu kulub hinnad on väikesed. “Hiinlased on Leedus, leedu- ja hoolitseda poliitikat meil ei ole. Tavaliselt Dividendi abil Kanada turule. olemasolevate ja uute investee- kad on Eestis, eestlased on Skandinaavias, kuhu jääb meil teenitud raha käibes- Uue äri käivitamise eesmärgil ringute tarbeks. siit veel minna,” arutleb Tõkke. järelkasvu se, aga kui on vaja läinud, siis võ- võttis 1,6 miljonit eurot dividen- “Dividend investeeritakse Lisaks Lordvikile on Tõkke osanik ettevõtetes eest. tan dividendidena välja,” selgi- de oma firmast Baltronic Group uutesse projektidesse ning ma- Nelissen Eesti OÜ, Promis OÜ ja Viktoria Kinnis- tab Maarend. välja ka edetabelis 20. kohal olev sinatesse. Seega tuleb ettevõttes- vara OÜ. “Need alles teevad oma esimesi samme Lordvik OÜ üks omanikke, Ta ei soovinud täpsustada, Rommi Roosimaa. se ringiga tagasi,” selgitab ta ja li- ja seetõttu on veel vara midagi kommenteerida,” 2012. aastal 474 000 eurot milline see ühekordne investee- Kiudoptilisi kaableid tootev sab, et eesmärk ei ole ettevõttest ütleb Tõkke. omanikutulu võtnud Aivo ring oli, kuid kinnitas, et tege- ja elektroonikavidinaid müüv kogu raha välja võtta. Nelissen Eesti OÜ impordib ja müüb Belgia Ne- Tõkke perefirma maksu- mist on äriinvesteeringuga. Baltronic tegutseb Balti riiki- Palgardi Kraana on viimas- lisseni tehases toodetud savist fassaadikive ja de- poliitikast. des ja Skandinaavias, kuid kop- tel aastatel suutnud oma käivet koratiivplaate. Nelisseni tehas on samuti üks vä- Kõrvaltegevus maandab kütu- saka dividendimakse põhjuseks kasvatada ja tegutsenud kasum- hestest Euroopas alles jäänud perefirmadest, mis seäri riske. 2006. aastal loodud oli äri alustamine Kanada turul. likult. “Me ei ole seadnud käi- on käinud käest kätte põlvkondade kaupa. Praegu Regreta ostab Valgevenest ja Ve- Möödunud aastal alustas Kana- be kasvule suuri eesmärke, sest teeb suur osa perekonnast ja tehase omanikest ise nemaalt diislikütust ja kerget das tegevust ettevõte Toronics meil on stabiilne äri ja stabiil- iga päev tehases tööd. kütteõli ning müüb edasi Eesti Inc, mis pakub sealsel turul te- sed kliendid,” märgib Rannala. ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 6 LUUBI ALL toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

DIVIDENDIDE TOP Uus maks teeks karu- teene

ALYONA STADNIK [email protected]

Omanikutulu täiendava maksustamise puhul, Isok jäi sel aastal napilt edetabelist ehk 300 suu- selline olukord nagu kõrgete maksudega Soomes, kui lisandub sotsiaalmaks, võivad firmad eelis- rema dividendivõtja seast välja. Äripäeva dividen- kus suurfirmad loovad maksude optimeerimiseks ETTEVÕTJA Raivo Vare sõ- tada Eesti asemel muid riike, ütlesid head di- dide edetabel lõppes 180 000 euroga. Urmas ja Kat- firmasid näiteks Hollandis. nul kaoksid sotsiaalmaksu videnditulu teeninud ettevõtjad justkui ühest rin Isokile kuuluv Ideal maksis omanikele dividen- Ka dividendide edetabelis 557 552 euroga 57. kehtestamisel dividendid suust. de kokku 345 000 eurot. kohal asuv Irest Ehituse omanik Rein Kiudsoo peab varsti üldse ära. Haigekassa juhi Tanel Rossi tunamullust ette- kaudset maksustamist suureks. Korvpalli harrasta- FOTO: TERJE LEPP panekut – maksustada omanikutulu täiendavalt Valus erisoodustusmaks. Praeguses maksusüs- jana sooviks Iresti juht, et töötajate spordiharras- sotsiaalmaksuga – pidas investeeringuid halda- teemis peab Isok kõrgeks tööjõumakse. Samuti on tuse toetamine oleks erisoodustusmaksust vaba. va Santa Monica Network Groupi nõukogu liige juba piisavalt kõrged erisoodustusmaksud, eriti Samuti ei pea Kiudsoo õigeks dividenditulu Vaho Klaamann kehvaks ideeks, see võib olla rah- väike- ja keskklassi autode ning tööandja spordi- maksustamist sotsiaalmaksuga. “Kui dividende vusvahelistele suurkorporatsioonidele veel üks ar- ja tervisetoetuste puhul. sotsiaal- ja tulumaksuga koormata, siis ei jäägi gument eelistada Baltimaade keskusena Tallinna Ettevõtjana ei pea Isok mõistlikuks 1000 eurost midagi alles,” ütles ta. Sellise maksustamise pu- asemel Riiat. suuremate tehingute deklareerimist – see jätab hul võib tema sõnul tekkida olukord, kus dividen- “Suuremat pilti vaadates ma eriti ei usu, et di- mulje, et ausaid koormatakse, kuid varimajandus de enam ei võeta ja riigil maksutulu mitte ei suu- videnditulu sotsiaalmaksuga maksustamine Ees- õitseb edasi. Isoki hinnangul peaks tark riik suut- rene, vaid väheneb. Kiudsoo usub, et kui dividen- ti riigile kasu tooks,” ütles Klaamann. Tema sõnul ma varimajandusega võidelda nii, et see ausaid ko- de peaks tõesti rohkem maksustatama, siis leitakse võib suurfirmade eelistust mõjutada ka asjaolu, et danikke ei puudutaks. teine moodus, kuidas omanikutulu võtta. Lätis on ettevõtete maksukoormus olnud aastaid Maksusüsteemi tervikuna vaadates tunneb madalam kui Eestis. “Pigem tooks rohkem kasu Isok, et selles on tõsine konflikt. Ettevõtja sõnul Nuriseda pole põhjust. Vaho Klaamann hindab sotsiaalmaksu lae kehtestamine, kui Eesti riik soo- on riigi senise edu aluseks olnud küll paremtsent- üldist maksusüsteemi enam-vähem toimivaks. vib ka tegelikult siia meelitada pigem kõrge kva- ristlik valitsus ja konservatiivne juhtimine, kuid Ta ei arva, et Eesti maksumaksja maksukoormus lifikatsiooniga tippspetsialiste kui odavat tööjõu- maksude otsese ja kaudse tõstmise tee valimine oleks väike, kuid ettevõtjana pole ka erilist põh- du,” lisas ta. on ohtlik trend. just nuriseda. Näiteks on e-maksuamet elu oluli- Klaamann on dividendide edetabelis 338 000 “Samamoodi võiksin mina ettevõtjana hakata selt lihtsustanud. euroga 114. kohal. tulu suurendamiseks kergitama väljamüügihin- Pigem tekitab Klaamannile muret riigieelarve da, kuid paraku tuleb konkurentsisein ühel het- diskussiooni pearõhu suunamine sellele, kuidas ja Asjatundmatu ettepanek. Rossi ettepanekut ei kel ette ja inimesed hakkavad otsima muid lahen- mille eest maksumaksjatelt rohkem raha kätte saa- pea mõistlikuks ka Avise autorendi- ja liisingutee- dusi,” selgitas Isok. da, mitte sellele, kas riigisektori praegusel tasemel nuseid pakkuva Ideal OÜ nõukogu esimees Urmas Tema sõnul tuleks pigem otsida võimalusi, kui- kulubaas on õigustatud ja kas riiki ei oleks võima- Isok. “Milleks siis üldse ettevõtlust arendada, olla das suurendada maksumaksjate hulka või vähe- lik efektiivsemalt majandada. “Sellise rahvaarvu tööandja sadakonnale inimesele ja vastutada nen- malt säilitada olemasolevat taset ja efektiivsuse juures võiks riigiaparaat olla oluliselt õhem ja ka de eest, tekitada juurde uusi töökohti, investeeri- kasvu kaudu kasvatada maksutulu per capita. Isok mängureeglid lihtsamad ning jälgitavad. Maksu- da pidevalt süsteemidesse, põhivahenditesse ja ini- ennustas, et maksukruvi keeramise tulemusena määrast oluliselt tähtsam on see, kuidas riigi tase- mestesse? Siis oleksin pigem palgatöötaja, kui võ- võib tagasi tulla 1990. aastate olukord, kus paljud mel suuremat lisaväärtust luua, selle asemel et üri- taksin ettevõtja riske,” ütles Isok. Tema sõnul jätab ettevõtjad kasutasid tulude optimeerimiseks mak- tada, veri ninast väljas, Aasia odava tööjõuga võis- selline ettepanek asjatundmatu lähenemise mulje. suparadiiside abi. Samuti valitseb oht, et kujuneb telda,” ütles Klaamann. ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] LUUBI ALL 7 Mida tuleks muuta ettevõtete maksustamises?

AIVO TÕKKE 68. koht Dividendide TOPis vara väärtusest maksuks, siis palgalisi või edukaid peaks veel maksaksid rikkad rohkem ja maksustama, ei ole õige. Tulumaksu kaotamine ei tun- sotsiaalset ebaõiglust oleks vä- Ka ei toeta ma ideed hakata du õige lähenemine. Sellega hem. Juhul kui pole nii palju ra- dividenditulu teisiti maksusta- tekiks riigi tuludesse suur auk ha, et maksu ära maksta, tuma. Olemasoleva maksusüstee- ja tekib küsimus, millega või leks osa firmast või varast ma- mi juures põhjustab tõsist mee- kuidas seda asendatakse. Divi- ha müüa, see näitaks ära ka va- lehärmi asjaolu, et erisoodus- denditulu on praegu õiglaselt ra tegeliku müügihinna. Eriti tust maksmata ei ole tööandjal maksustatud ja siin pole mida- hea oleks see kinnisvaraturule, võimalik töötajat isegi ujulas- gi vaja muuta. Näiteks Norras kus lõpeks ära selliste kinnisva- se saata. on progresseeruv tulumaks ja ra hindamisaktide koostami- MAIT MAAREND see on tohutult keeruline. Prae- ne, millel pole reaalsusega min- 82. koht Dividendide TOPis gu maksustatakse dividende git pistmist. ainult tulumaksuga ja sellest Loomulikult saan ma aru, et Kui oleks võimalik, siis ei ta- piisab. hoolimata kasulikkusest kuu- haks ühtegi maksu maksta. Tulumaksu suurus on mui- lub see idee praegu utoopia Aga kui on seadused, siis nii ta dugi omaette küsimus. Mida valdkonda, sest ühiskond ei ole on, ja ma ei vaeva sellega oma lihtsam ja selgem on dividen- sellisteks muutusteks valmis. pead. Midagi peab maksma, dide maksustamine, seda mo- Lisada võin ka seda, et mul- sest vaene riik ei püsiks muidu tiveerivam on see ettevõtjate- le endale ja minu firmale oleks üleval. le. Samas maksudega spekulee- see ülimalt kahjulik, sest mi- LEMBIT RANNALA rijaid on alati, kuid seepärast nu maksukoormus tõuseks mi- 86. koht Dividendide TOPis ei pea kõikide ettevõtjate tingi- tu korda. Kui aga kõik hakka- musi keerulisemaks muutma, vad vaatama ühiskonnale kui Keegi dividendisaajatest ei nagu vahepeal isiklike sõidu- tervikule ja jätavad ära oma lü- ole õnnelik, et nii palju läheb autode maksumuudatustega hiajalise kasu, siis oleks võima- tulumaksuna ära, aga riigil on taheti teha. lik edasi liikuda maksusüstee- ka tulu vaja. Samas on enamik mi suunas, mis toob summaar- dividendimaksjatest ka ettevõt- ALAR TAMMING 6. koht Dividendide TOPis selt maksimaalse kasu nii ühis- te palgal ja maksab seetõttu ka konnale kui ka indiviidile. sotsiaalmaksu. Kuna riigil on eksisteerimi- MARGUS LENTSIUS ROMMI ROOSIMAA seks vaja makse koguda, siis 80. koht Dividendide TOPis 20. koht dividendide TOPis võiks tulumaksu ja käibemak- su asendada varamaksuga. Talentide koju toomiseks on Ettevõtete tulumaksu küsi- Nii eraisikud kui ka ettevõtted vaja palga sotsiaalmaksule must tuleks vaadelda osana maksaksid selle pealt, kui pal- sätestada piir. Kui ma vaatan, kogu maksupoliitikast. Isik- ju on neil vara või kui suur on kui palju on minuga seotud et- likult tulumaksu kaotamist ei nende bilanss. Sel juhul muu- tevõtted maksnud makse, ees- poolda. Eesti riik ilma maksu- tuksid pangad ja Eesti suuri- kätt tulu- ja sotsiaalmaksu, siis tuluta toimida ei saa ning tu- mad firmad ka reaalsuses kõi- tekib ühest küljest ahastus. Tei- lumaksu kaotamisel tekiks va- ge suuremateks maksumaksja- sest küljest küsimus, mida ma jadus tõsta maksukoormust teks ja jääks ära bilansi kunst- selle raha eest saan. Ühest kül- mõne alternatiivse maksu või lik suurendamine, et saada roh- jest tuleb tagada miinimumi meetme kaudu. Tulumaksu- kem laenu. Kõik firmad ja era- maksuvabastus ja toetussüs- süsteem toimival kujul vajaks isikud võiks maksta 1% oma teem, aga suhtumine, et kõrge- uuendamist.

AVISE autorendi- ja liisinguteenuseid pakkuva Ideal OÜ nõukogu esimehe Urmas Isoki sõnul peaks riik maksukoorma suurendamise asemel vaatama, kuidas suurendada maksumaksjate hulka. FOTO: MEELI KÜTTIM Raivo Vare: Eestil on tormakas maksupoliitika

Dividendide edetabelis Ühiskondliku poole pealt peab Vare vajalikuks maksusoo- 254 000 euroga 185. kohal asu- toob Vare kaks aspekti. Esiteks dustuste kehtestamist regionaal- va Raivo Vare sõnul ei kõlba Majandu- tuleb vananeva ja väheneva töö- setele ettevõtetele, mida on ra- ettevõtja seisukohalt praegu- sest raha tajaskonnaga ühiskonna mus- kendanud näiteks Iirimaa. “Tal- ne siuh-säuh maksupoliitika – väljavõt- ter üle vaadata. “Majandusest ra- linnas lendab ettevõtlus ilma selle järgi riigieelarve aukude ha väljavõtmine ja sotsiaaltoe- maksusoodustusteta, aga väik- lappimine on põrgutee. Samu- mine ja tuste kaudu tarbimisse viimine semates kohtades, nagu näiteks ti tuleks Vare sõnul soodustada sotsiaal- ei tööta pikaajaliselt. Selle jaoks Missos, on vaja aidata,” ütles ta. kõrgema spetsialiteediga inim- toetuste oleks vaja progressiivsemat la- “See ei ole lihtne, aga seda vara kasutavat ettevõtlust, sellel hendust,” ütles Vare. tuleb teha. Vastasel juhul jook- eesmärgil tuleks kehtestada sot- kaudu sevad väikesed kohad tühjaks,” siaalmaksule lagi. tarbimisse Omavastutus peab kasvama. nentis ta. Targas majanduses tuleks te- viimine ei Tema sõnul tuleks üle vaadata ül- Samas ennustab Vare, et et- ma sõnul alustavaid ettevõtteid diste kulutuste, tervishoiu ja sot- tevõtjad võivad hakata olukor- teisiti maksustada. Start-up’id tööta pika- siaalvaldkonna teemad 25 aasta da kuritarvitama, registreeri- tavaliselt esmaetapil ei investee- ajaliselt. perspektiivis. Vare arvates peab des end soodsamatesse piirkon- ri, mistõttu selleteemaline tu- kasvama omavastutuse osakaal. dadesse. “Kuid see oleks admi- lumaksuvabastus ei too kasu. ettevõtja Kui on vaja tervishoiukulude ja nistratiivne probleem, mis oleks “Alustavad ettevõtted investee- Raivo Vare pensionikulude katteks oma- täiesti lahendatav,” lisas ta. rivad inimestesse, aga seal on vastutust suurendada, siis Va- Omanikutulu sotsiaalmaksu- suured tööjõumaksud. Ja kasu- re sõnul tuleb seda kuidagi sti- ga maksustamise kohta ütles Va- mit nad ka algetapil ei teeni,” sel- muleerida. re, et siis varsti enam dividende gitas Vare. Ühiskondliku poole teise as- poleks. “Ei ole välistatud, et sot- Tema sõnul tuleks leida soo- pektina tõi Vare välja linnriigis- siaalmaksu mõistlik ulatus võib dustus algetapi ja inimpotent- tumise, kus on kõige valusam on mõne aja pärast kõne alla tul- siaali jaoks, kui soovime tegele- ettevõtluse vähene lennukus väl- la, kuid siis peaks seda kombi- da inimjõul põhineva suure li- jaspool linnu. neerima muude asjadega,” lau- sandväärtusega ettevõtlusega. Tasakaalukamaks arenguks sus Vare. 24. jaanuar 2014 ÄRIPÄEV 8 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

POLIITIKA Rahvakogu ideed jõustusid vaid osaliselt. Parteide rahastamine

KATARIINA KRJUTŠKOVA VABA Isamaa- [email protected] Mis on mis Ettevõtted ei saanud õigust lise Kodaniku Uued toetused esimees And- künnise alla jäänud res Herkel erakondadele erakondi toetada ei pea parla- mendierakon- riigieelarvelised toetused aastas, Reformierakondlane Rait Ma- le antavaid eraldisi riigieelarvest. nende käest, kes sellele vastu dade suuri eurodes Riigikogu seadustas osaliselt Rahvakogu ette- ruste tegi novembris ettepane- Vaba Isamaalise Kodaniku esi- hääletasid.” Ühe kitsaskohana riigieelarveli- panekud: riigikogu valimistel künnise alla jää- Riigikogu valimisel osalenud ku muuta erakonnaseadust nii, mees Andres Herkel väitis, et see tõi Maruste välja, et juriidilis- si toetusi põh- nud parteide toetus riigieelarvest kasvab, aga erakond, kes ei ületanud vali- et ettevõtetel oleks õigus toe- idee ei leidnud toetust, sest era- te isikute annetuste puhul peab jendatuks. parlamendierakondade riigieelarvelised tu- miskünnist, kuid kogus tada erakondi. Toona eksperti- konna esimehed ei soovinud rii- olema tagatud läbipaistvus: kes FOTO: RAUL MEE lud ei vähene. 2–2,9% HÄÄLTEST 30 000 de vastuseisule põrkunud mõte gieraldistest loobuda. “Seda teist annetab ja kus kohast raha tu- Kevadisel Rahvakogul sündisid ettepanekud, 3–3,9% HÄÄLTEST 60 000 ei jõudnud seadusesse. sammu ilmselt ei soovitud,” mär- leb. Teisalt sõnas ta, et on en- kuidas muuta erakondade rahastamist ausamaks, 4–4,9% HÄÄLTEST 100 000 Maruste oleks andnud ette- kis Herkel. diselt seda meelt, et ettevõtted kahandada rahavõimu poliitilises otsuseprotses- võtetele õiguse toetada erakon- Maruste ütles, et ta ei tea täp- võiks omada õigust annetada, sis ning elavdada parteidevahelist konkurentsi. Praegune toetus künnise alla di kuni 100 000 euroga, kui vas- selt, miks seda ettepanekut ei sest muidu leitakse ebaseadus- Üleeile said mõned nendest ettepanekutest sea- jäänud erakonnale, kui ta on tukaaluks vähendataks parteide- toetatud. “Seda peab küsima likke rahastamisviise. duse kuju, sest vastu võeti erakonnaseaduse muu- kogunud vähemalt datused. Rahvakogu üks eestvedaja, vabaühendus- 1% HÄÄLTEST 9587 te liidus EMSL töötav Urmo Kübar ütles, et riigiko- 4% HÄÄLTEST 15 978 jad, mis oleksid rahastamise põhimõtet muutnud loo süsteemis tasakaalu ega õiglust. See võib olla gu tegi mugava valiku. “See samm poliitilise kon- ALLIKAS: ERAKONNASEADUSE ja alandanud natuke riigikogu valimiskünnist.” väiksele või künnise alla jäänud erakonnale seni- kurentsi elavnemiseks ja võimaluste loomiseks oli MUUTMISE JA SELLEGA SEONDUVALT sest kopsakam kirsturaha, aga ei võimalda tege- oluliselt lühem, kui ta oleks võinud olla. Aga ikkagi TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS 50 : 50. Rahvakogul toetati ülekaalukalt varian- likult konkureerida. Süsteem on endiselt suuna- parem kui mitte midagi,” nentis Kübar. ti, kus erakondadele riigieelarvest eraldatav ratud konkurentsist väljalülitamisele,” väitis Herkel. Kübara hinnangul võinuks erakonna asutami- ha (vastavalt riigieelarvele ligi 5,5 miljonit eurot Maruste sõnas, et uued ja väiksema toetusega seks vajalike liikmete arvu miinimumnõue olla – toim) jagataks kaheks: pool jaotataks võrdselt parteid peavad end enne tõestama. “Enne tuleb väiksem kui 500, mis selle aasta aprillis kehtima kõigi parlamendierakondade vahel ning pool kõi- poliitiline platvorm ja tugi leida, siis saab haka- hakkava erakonnaseadusega kehtestati. Praegu See võib olla väikse- gi valimistel osalenud erakondade vahel vastavalt ta rääkima võrdsete tingimuste seadmisest parla- kehtiva seaduse järgi on see 1000 liiget. Põhisea- saadud häältele. Sellega sooviti saada suuremat mendierakondadega, kes on ennast üles ehitanud duskomisjoni esimees Rait Maruste nimetas seda le või künnise alla toetust riigikogust välja jäänud, kuid valimistel teistes tingimustes,” väitis Maruste. otsust keskteeks, ent Rahvakogu eelistas arutelu- jäänud erakonnale teatud hulga hääli kogunud parteidele. Samuti pälvis Rahvakogul selge toetuse ette- päeval liikmepiiri alandamist 200ni. senisest kopsakam Seevastu suurendati riigikogu valimistel kün- panek piirata parteide poliitilise reklaami mah- nise alla jäävate erakondade riigieelarvelist toe- tu ja kulusid. Mitu ettepanekut jäi välja. Vaba Isamaalise Koda- kirsturaha, aga ei tust, aga parlamendierakondadele eraldatav sum- Erakonnaseadusesse need piirangud ei jõud- niku esimees ja uut erakonda asutav Andres Her- võimalda tegelikult ma jäeti muutmata. “See meepott on jäetud enda- nud. Maruste on varem nimetanud reklaami regu- kel sõnas, et liikmepiiri alandamine oli positiiv- konkureerida. le,” märkis Herkel. leerimist lootusetuks ettevõtmiseks, sest see tooks ne samm. Samuti arvas ka värsket erakonda asu- Herkeli sõnul pole põhjendatud, kui riigikogu kaasa lõputud vaidlused ja eraldi järelevalveorga- tav europarlamendi saadik Kristiina Ojuland, kes Vaba Isamaalise Kodaniku valimistel suure häälteenamuse saavutanud par- nid, mis neid kulutusi ja vaidlusaluseid käitumisi teisalt märkis, et mitu Rahvakogu ettepanekut jäi esimees peab väikeparteide tei saab teistest kõvasti rohkem raha. lahendama ja hindama peaksid hakkama. siiski seadusest välja. Ta tõi näiteks kompensatsioo- toetusraha liiga väikseks Uue seaduse järgi saavad alla 5%-lise toetusega Rahvakogu eestkõneleja Urmo Kübar väitis, et nimandaatide kaotamise või üksikkandidaatide erakonnad riigilt toetust 30 000–100 000 eurot Rahvakogu ettepanekud võivad jõuda veel teistesse künnise alandamise riigikogusse kandideerimi- vastavalt häälte arvule. Herkeli sõnul ei anna see seadustesse. “Hetkel ei saa ühegi asja kohta öelda, sel. Ka Herkel sõnas: “Küll aga ei läinud läbi need as- uuele erakonnale head stardipositsiooni. “See ei et tohutult kahju on ja see rong on läinud,” lisas ta. Ameeriklased kiitsid Fortumot. Innovatsiooniauhind

KADRI PÕLENDIK [email protected] teeb innovatiivset koostööd USA nud ta, et Fortumo võiks võita. Mida Fortumo neil teha aitab, pärjati kassa- ja laotarkvarala- rääkis tarkvara vajalikkusest tä- partneritega. Mobiilsete makse- Ta märkis, et Fortumo on kuju- on välismaal raha teenida,” rää- hendusi pakkuvat ettevõtet Er- napäeva maailmas. Ta pöördus Mobiilimaksetega tegelevat te lahendustega tegelevat Fortu- nenud terviklikuks ettevõtteks kis Villig. “Selles mõttes on USA ply. oma ettekandes kõikide kandi- Fortumot tunnustati eile Ees- mot kiideti nende edu eest USAs, ega ole enam mingis mõttes idu- meie jaoks hea koht, meil on Kümne finalisti seas olid veel daatide poole, öeldes, et neil on ti-USA innovatsiooniauhinna- kus ettevõttel asub juba ka kon- firma, kuid sellest hoolimata ta- seal küll vähe inimesi, aga aita- Bole Floor and Form, Cyberne- kaks olulist asja: ajud ja tarkva- ga märkimisväärse edu eest tor Silicon Valleys. hetakse olla innovaatiline firma me sealseid firmasid ja anname tica, Guardtime, Marinexplore, ra, ning palus, et nad kasutaksid USA turul. Fortumo nimel võttis auhin- ja mitte muutuda tavapäraseks endast parima, et seda jätkata.” Now! Innovations, Plumbr, Secu- neid oluliste probleemide lahen- Kolmandat korda välja antud na vastu ettevõtte strateegilis- suurkorporatsiooniks. Fortumo plaanib auhinna- re 3D ja Pipedrive. damiseks. 10 000 euro suuruse preemiaga te projektide juht Martin Villig, “USA on meie jaoks oluline raha jagada ära stipendiumide- Tseremoonial esines ettekan- Eelnevatel aastatel on tun- tunnustatakse Eesti elanikku, et- kes ütles oma tänukõnes, et vaa- turg, enamik meie kliente, näi- na viie Eesti IT-üliõpilase vahel. dega Microsofti tehnoloogia- nustuse saanud GrabCAD ja tevõtet või organisatsiooni, kes dates kõiki kandidaate, ei usku- teks EA ja Facebook, on USAs. Teise koha ja 5000 euroga evangelist James Whittaker, kes Zero Turnaround. ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 9

EHITUS Euroopa Trammiliini remondiks konsortsium Käibemaksuseaduse uus Eile sõlmiti konsortsium Tallinna trammiliini nr 4 taristu projektee- rimise ja rekonstrueerimise tööde tegemiseks. Komisjon Konsortsiumi kuuluvad AS Merko Ehitus kontserni tütarettevõte eelnõu liite ei rahulda. AS Merko Ehitus Eesti, KMG Inseneriehituse AS ja Ratatek OY ning Tallinna Linnatranspordi AS. toetab Lepingu raames rekonstrueeritakse trammiliini number 4 trammi- teede ning Pärnu maantee depooteed. Lisaks rajatakse trammitee Probleemid pole lahenenud pikendus Peterburi tee 2 kinnistule, kuhu ehitatakse ka trammide Eesti- tagasipöördering. Lepingu maksumus on 26,0 miljonit eurot , millele lisandub käibe- KADRI PÕLENDIK KAUBANDUS- maks. Kõik tööd teostatakse 2014. ja 2015. aasta jooksul. [email protected] Soome TÖÖSTUSKOJA 1000euroseid arveid puudu- peadirektori ARHITEKTUUR tava seadusemuudatuse uus Mait Paltsi algatust seletuskiri ei paku esmapilgul hinnangul tu- Pärdi keskuse konkursil osaleb 24 riiki endiselt rahuldavaid lahendu- leks seadust Euroopa Komisjon toetab Ees- Arvo Pärdi Keskuse hoone rahvusvahelisele arhitektuurikonkursi- si, leidsid ettevõtlusorganisat- muuta nii, et ti ja Soome algatust, mis üritab le saabus maailma 24 riigist 71 osalemistaotlust, teatas Eesti Arhi- sioonid. aus ettevõtja LNG-terminali asukoha üle tek- tektide Liit. Eesti Väike- ja Keskmiste Et- ei kanna- kinud patiseisus kompromissi SA Arvo Pärdi Keskus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuulu- tevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) taks ja tema leida ja edasi liikuda. tas eelmise aasta 25. novembril välja rahvusvahelise kaheetapilise teatas, et koos Eesti Maksumaks- kohustused ei Vastuseks Äripäeva kommen- ideekonkursi Arvo Pärdi Keskuse (APK) hoone loomiseks Tallinna jate Liiduga on nad endiselt sei- kasvaks. FOTO: taaripalvele, kas terminalipro- lähistele Laulasmaale. sukohal, et 1000euroste arvete VEIKO TÕKMAN jekti kaheks jagamine, nagu registreerimine ehk käibemak- pakkus nädalapäevad tagasi VÕLANÕUDED sudeklaratsiooni lisa ei vähenda Soome kolleegile välja majan- riigikassa maksuauku ega too li- dusminister Juhan Parts, oleks Julianus Inkasso väljanõuded kasvasid satulu riigieelarvesse. ELi vaatest abikõlblik, vastas ko- Julianus Inkasso OÜ tõi Eestis klientidele mullu tagasi 7,7 miljonit “EVEA ning maksumaksjate misjon, et projekt peab kindlas- eurot, mis on 10% võrra rohkem kui 2012. aastal. liit teevad taas ettepaneku kaa- ti olema majanduslikult tasuv. Julianus Grupi juhatuse esimees Ülar Maapalu hinnangul kasva- luda probleemsetes sektorites “Väga hea, kui Soome ja Ees- tas Julianus viie suurema inkassoettevõtte seas oma turuosa se- pöördmaksustamise kehtestati üritavad kompromissi leida,” niselt 29%-lt eelmise aasta lõpuks märgatavalt, ületades eeldusli- mist. Kuna materjal on mahu- ütles energiavolinik Günther kul 40% piiri. kas, siis täpsema ning põhjaliku- Oettingeri pressiesindaja Sabi- ma analüüsi anname koos mak- ne Berger. “Igas lahenduses tuleb KAEBUSED sumaksjate liiduga homme,” sei- aga arvestada, et see peab olema sis EVEA kommunikatsiooni- ja majanduslikult tasuv, et Euroopa Töötaja ei pea külmas ruumis töötama õigusdirektori Kristi Hundi eile ühendamise rahastu vahendid Eestisse on jõudnud arvestatavad miinuskraadid ja tööinspekt- edastatud teates. on piiratud ning et need suuna- sioonile hakkas laekuma kaebusi selle kohta, et tööruumid on kül- takse regionaalse varustuskind- mad. Muudatusi pole. Uue lahen- luse parandamiseks.” Nii mõnigi tööandja ei pea nädalavahetustel ruumide kütmist ots- dusega ei olnud rahul ka kau- Bergeri sõnul hindavad nad tarbekaks. Tööruumides on sooja sageli vaid 11–13 kraadi. Problee- bandus-tööstuskoja peadirek- pakutud lahendusi. mi tekkimisel tuleb töötajal esmalt pöörduda tööandja poole, kes tor Mait Palts, kelle hinnangul Kommentaar ÄRIPÄEV.EE peab kasutusele võtma vajalikud abinõud. ei ole eelnõus pealtnäha erilisi muudatusi tehtud. “Kiirel tutvu- Erimeelsused pole kadunud misel eelnõuga põhimõttelisi ja MAIT PALTS sisulisi muudatusi palju silma ei kaubandus-tööstuskoja peadirektor Keegi ei ole vaidlustanud hakanud – pigem on muudetud Muudatusi ju eelnõus palju iseenesest ju asjaolu, et mak- rakendumisega seonduvat. Sisu- tehtud ei ole, nii nagu oli ka suhaldurile on ilmselt vaja lised probleemid on seega jätku- ette arvata. Teatud nn vaba- maksupettustega paremaks valt üleval, kuid tuleb ka selgi- de elukutsete esindajatele on võitlemiseks rohkem või pa- tustega tutvuda,” ütles Palts eile. tehtud kohustusest erand. Sa- remini töödeldavat informat- Ta lisas, et ju oleksid ettevõt- muti on ajutiselt lubatud dek- siooni ning sedagi, et maksu- jad ka mõningaste uute kohus- lareerimine tehingupartneri- pettused eksisteerivad. tustega päri, kui oleks selge, mil- te lõikes summeeritult – mis Küsimus on selles, kuidas line on reaalne kasu. oli jaekauplejate soov ning infot juurde saada ja petturi- mida ka meie toetasime, kuna tega tegeleda nii, et aus ette- Vähem koormavad lahendu- tundub loogiline, et pettus- võtja ei kannataks ja tema ko- sed. “Viimaste kuude jooksul te vältimiseks piisab ka tehin- hustused ei kasvaks. Siin on on maksupettustest räägitud gupartnerite omavaheliste te- meil põhimõttelised erimeel- rohkem kui viimase paari aas- hingumahtude võrdlemisest. sused. ta jooksul kokku. See on iseenesest positiivne ning loob eeldu- sed ka nende vastu võitlemiseks sobivate vahendite väljatööta- ni parandamise ja intressi tasu- duse muutmise seaduse eelnõu miseks,” ütles Palts. “Oleme aru- misega, siis ei pruugi sel piisa- juurde kuuluvat uut seletuskir- tanud ka selliseid alternatiivseid vat preventiivset mõju olla, mär- ja, mis on märksa pikem ja põh- lahendusi, mis võiksid maksu- kis ta. Samuti ei anna tema sõnul jalikum kui eelmine seletuskiri. haldurit info kogumisel aida- ainuüksi info juurdekogumine 88 leheküljel on muu hulgas sel- ta, kuid ei oleks ettevõtjaile nii maksuhaldurile palju enamat, gitatud seaduse muutmise vaja- KINGI OMA koormavad.” sest lõpuks tuleb ikka ka tehin- likkust, tehtud eelnõu analüüs, AASTALE Tema sõnul tuleks vaadata üle gute sisu ja skeemid tuvastada kirjeldatud alternatiivseid la- ka sanktsioonide rakendamise ning neid menetleda, mis nõuab hendusi, selgitatud proportsio- TARK ALGUS! praktika ja võimalused selle tõ- paratamatult ka inimressurssi. naalsust ja seaduse mõju. hustamiseks. Kui mitmesajatu- Üleeile tutvustas rahandus- Rahandusministeerium EY koolitus „Uute Raamatupidamise SEMINAR TOIMUB TALLINNAS, handelist maksupettust üritav ministeerium käibemaksusea- ootab muudatustele tagasisidet Toimkonna juhendite mõju 2013 30. JAANUARIL, KELL 13.00-17.00, isik pääseb vaid deklaratsioo- duse ja raamatupidamise sea- 3. veebruariks. aastaaruandele“ keskendub Eestis NORDIC HOTEL FORUMIS 1. jaanuaril 2013 jõustunud raamatu- (Viru väljak 3) pidamise standardite muudatustele. Alates olulistest muudatustest Eesti Esinejad: heas raamatupidamistavas, takso- Ranno Tingas Riina Alt Vitsutilt Rail Balticu eelnõu noomias ja e-aruandluses kuni muuda- Maksuosakonna Auditi tusteni maksulepingutes, käsitleb antud koolitus kõiki teemasid, mis aitavad partner juhtivkonsultant Tallinna volikogu esimehe mitte läbi linna, vaid Sakust La- konna jätkuva ohustamisega ega kaasa 2013. aasta raamatupidamise Toomas Vitsuti eelnõu Rail gedini Tallinna ringtee kõrval. ühegi selle heaolu halvendava aastaaruande korrektsele koostamisele. Registreerumine kuni Balticu trassivariantide kohta Volikogu teatel on selline variant trassikoridori valikuga. 28. jaanuarini: telefonil 6 114 610 jõudis eile linnavolikogu me- kooskõlas ka Tallinna pikaajalise Eelnõu heakskiitmisega toe- või [email protected]. Koolituse netlusse. arengukavaga ja riiklikult oluli- taks Tallinna volikogu Harju- hind 79 EUR (lisandub KM). Vitsuti sõnul lähtub eelnõu se Paldiski sadama vajadustega. maa viie valla seisukohta eelis- eelkõige vajadusest vähendada Vitsuti ütluste järgi on Tal- tada Rail Baltic trassivarianti raudteevedudega kaasnevaid linn aastaid otsinud võimalusi 12A tingimusel, et see kulgeb pi- linnasiseseid riske, teatas linna- ohtlike veoste vähendamiseks ki Tallinna ringteed ja liitub hil- volikogu. Dokumendis on soovi- läbi linna, mistõttu ei saaks linn jem trassivariandiga 11B. tus kavandada Rail Balticu trass nõustuda linnaelanike ja -kesk- ÄRIPÄEV.EE 24. jaanuar 2014 ÄRIPÄEV 10 UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

POLIITIKA Tülikatest töötajatest lahti- saamise hind. Narvas 150 000 eurot

KOIT BRINKMANN [email protected] Luigas hakkas süsteemis sees ja ka avalikult tä- Linnavalitsust on linnavara- ja majandusame- NARVA linnavalitsuse helepanu juhtima, et aastaid on linnavaraga sah- ti ametnike vastu kohtus esindanud advokaadi- linnavara- ja majan- kerdatud ning ehitushankeid mängitakse kätte bürood. 2011. aastal ja 2012. aastal maksti advo- dusameti juhi kohuse- kindlale seltskonnale. Linna maale on hoonestus- kaadibüroole Alvin, Rodl & Partnerid kokku 41 113 täitjat Tamara Luigast 92 õigusi saanud tollaste mõjukate volikogu liikme- eurot. Eelmisel aastal lisandus sellele summale ad- on koondatud juba tuhat eurot on Narva te Aleksandr Moissejevi ja Fjodor Ovsjannikoviga vokaadibüroole Glikman, Alvin & Partnerid maks- kaks korda ja kaks linnavalitsus maks- seotud ﬁrmad, kes pole lepinguga võetud kohus- tud 50 835 eurot. korda ka kohtu kaudu Keskerakondliku linnavõimu madistamine Nar- tusi täitnud. Linnavõim vaatas aga seda kõike vai- tööle ennistatud, vas kahtlasi tehinguid päevavalgele toonud lin- nud kokku advokaa- kides pealt, kasutamata sanktsioonide võimalust. Töötasid ka oma juristid. Linnakantselei enda seejärel likvdeeriti navara- ja majandusameti juhi ning osa ametni- dibüroodele, kes Erinevatel põhjustel vabastati Luigas nii 2012. juriidilises teenistuses on praegu tööl neli ini- kogu amet. FOTO: PEETER kega läks linnakodanikele lõpuks maksma üle esindasid linnavalit- aasta jaanuaris kui ka sama aasta detsembris ame- mest, teiste seas ka KGB taustaga Venemaa koda- LILLEVÄLI / PÕHJARANNIK 150 000 euro. Summale tuleks veel juurde arves- tist. Mõlemal korral aga ennistati ta kohtu kaudu nik Petr Nyakk. tada nende linnaametnike töötunnid, kes tegele- sust kohtuvaidlustes teenistusse. Seejärel hakati linnavara- ja majandus- Ka juriidiline teenistus tegeles teiste ülesannete sid kritiseerijatest lahtisaamiseks vajalike doku- endiste linnavara- ja ameti tegevust lõpetama. Keskerakonna kontrolli- kõrval ametnike vabastamise küsimustega. Eelmi- mentide koostamisega. majandusameti amet- tav Narva linna volikogu võttis 2013. aasta märtsis sel aastal olid juriidilise teenistuse töötasud koos Narva linnavalitsuse linnavara- ja majandus- vastu ameti likvideerimise määruse. maksudega kokku ligi 91 000 eurot. ametis tekkis mõne aasta eest linnavalitsusega nikega. Linna arenduse ja ökonoomika ameti juurde Seoses linnavara- ja majandusameti kuue opositsiooniline seltskond, eesotsas 2008. aasta moodustati linnavara osakond ning see käik või- ametniku koondamisega on linn pidanud siiani suvest ameti direktori kohusetäitjana töötanud maldas Luigasest ja veel mitmest aktiivsemast kri- maksma tasudeks ja koondamishüvitisteks suu- Tamara Luigasega. tiseerijast lõpuks lahti saada. rusjärgus 58 000 eurot. Eesti Energia laenas võlakirjaturult 109 miljonit

Eesti Energia korraldas eile kasutatakse peaasjalikult Auve- talituru investorit, võlakirja- hul. Rahvusvahelise kapitalituru eurovõlakirjade lisaemissioo- re elektrijaama ehituse lõpule- de nõudlus ületas 400 miljonit olukord on Eesti Energiale soo- ni mahuga 109 miljonit eurot, viimiseks. eurot ja võlakirja tootlus oli Eesti dus. Baasintressimäärad on ma- et viia lõpuni Auvere elektri- Möödunud aasta 30. sep- Energia eurovõlakirjade emitee- dalad ja ka investorite hinnang jaama ehitus. tembri seisuga oli Eesti Energia rimise ajaloo madalaim, märkis meie krediidikvaliteedile on jät- Kaks päeva pärast Moody’se investeerinud Auvere elektrijaa- ettevõte börsiteates. kuvalt tugev,” ütles Eesti Energia krediidireitingukärbet toimu- ma 391 miljonit eurot ning in- juhatuse liige Margus Kaasik. nud võlakirjaemissiooni toot- vesteerimisplaanide kohaselt tu- Pooled lähiriikidest. Võlakir- “Investorite suur huvi võimal- luseks kujunes 2,181% ning sel- leb 2016. aastal avatasse elektri- ju ostnud investorite pooled das tehingu lõpule viia kiirelt ja le lõpptähtaeg on 2018. aasta jaama investeerida veel 247 mil- olid pärit Skandinaavia ja Balti kaasata võlakapitali väga soodsa oktoobris. jonit eurot. riikidest, 26% Saksamaalt, 14% intressimääraga,” lisas ta. Eesti Energia võlakohustus Praeguste plaanide kohaselt Suurbritanniast, Austriast ja Koos 2012. aasta aprillis müü- kasvas tehinguga küll vaid 100 täiendavat võlakirjaemissiooni Šveitsist 5% ja muudest Euroopa dud 300 miljoni eurose võlakir- miljonit eurot, kuid võlakirjain- Auvere elektrijaama ehitamiseks riikidest 5%. jamissiooniga on 2. oktoobril vestoritele hakatakse igal aastal enam ei korraldata. Investori tüübi järgi osale- 2018 lunastatava võlakirjaemis- tagasi maksma võlakirjade no- sid tehingus investeerimisfon- siooni kogumaht nüüd 400 mil- minaalhinna pealt 4,25% intres- Tootlus väiksem kui varem. did 63%, pensionifondid 28%, jonit eurot. Eile müüdud võlakir- si, mis andiski võlakirjade lõpp- Deutsche Banki ja Nordea Mar- privaat- ja kommertspangad 7% jad noteeritakse Londoni börsil tootluseks 2,18%. EESTI Energia juhatuse liige Margus Kaasik nentis, et rahvusvahe- ketsi korraldatud emissioonis ning kindlustusseltsid 2%. nagu ka kõik varasemad. Investoritelt kaasatud raha lise kapitalituru olukord on firmale soodus. FOTO: VEIKO TÕKMAN osales 40 rahvusvahelise kapi- “Oleme tulemusega väga ra- ÄRIPÄEV.EE ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 11

TOIDUTÖÖSTUS Tammiste: ameti Gild sulges Hagar ostis Pere kaubamärgi AS Hagar omandas OÜ-lt SixGo Pere ja Wabariigi kaubamärgi ning alustab täna nende nimede all kondiitri- ja pagaritoodete valmista- likvideerimine oli investo- mist. “Pärast seda, kui nende kaubamärkide rentnikul tekkisid ras- kused, pöördus OÜ SixGo meie poole ettepanekuga kaubamärgid omandada. Saime õigustes kaubale,” ütles Hagari nõukogu esi- õige otsus rite suu mees Peter Ingman. Ingmani sõnul jõuavad Wabariigi sai ja Pere kook kauplustesse Endise Narva linnapea, prae- Just majanduslikust aspek- PIRET REILJAN juba nädalavahetusel. [email protected] guse volikogu esimehe Tarmo tist? Ei! Võib-olla mitte niipalju ASi Hagar nõukogu liikmed on Peter Ingman, Indrek Sepp ja Avo Tammiste arvates oli linnava- majanduslikust, kuivõrd töökor- Leedukas Šarunas Skyrius sun- Kaasik. Ettevõttel on kaks tootmisüksust, üks Tapal ja teine Tam- raja majandusameti kaota- ralduslikust aspektist ja problee- dis skandaalse Bakuu-projek- salus, üks suuremaid kohalikke tööandjaid – 100 töötajat. mine õige otsus ning ametni- mide vähendamiseks. ti investorid vaikima endast ja kud tegid kõik selleks, et nen- teistest Gildi juhtfiguuridest. REKLAAM dest vabanetaks. “Ma ei viitsi se- Kas üks eesmärkidest oli lahti Niisugune samm sai võimali- da hakata kirjeldamagi,” ei taht- saada teatud ametnikest? See kuks, kuna investorid vajasid Tervishoiuteenuste hinnakiri pole reklaam nud Tammiste seda täpsemalt on provokatiivne küsimus ja ma ühele dokumendile hädasti Sky- Valitsuse istungil kiitsid ministrid heaks reklaamiseaduse muutmi- selgitada. “See muutuks lapsi- saan aru, et teine pool tahab se- riuse allkirja. se eelnõu, mis lubab tervishoiuteenuse osutajal avalikustada oma kuks kanakitkumiseks.” da niimoodi näidata. Samas on Võlakirjainvestorite OÜ, mil- teenuste hinnakirja. see teine pool teinud kõik selle taha on koondunud emiten- Reklaamiseaduse alusel on tervishoiuteenuse reklaam keelatud, Ametnikest vabanemiseks on leks, et neist oleks tahetud lah- di Seaside Residence Baku (SRB) kuid tervishoiuteenuse osutaja ning tervishoiutöötaja kohta käiva linn maksnud advokaatide- ti saada. kaudu Bakuu-projekti võlakir- info avaldamist ei loeta reklaamiks. le ligi 92 000 eurot, see on pä- jadesse investeerinud inimesed Majandusminister Juhan Partsi esitatud reklaamiseaduse muuda- ris suur kulu? Jah, ilmselt küll. Mida nad tegid selleks? Sellele eesotsas Marcel Vichmanni ja tuse eesmärk on võimaldada patsiendil tervishoiuteenuse osuta- Ma tõesti ei oska neid summa- vastamine muutuks lapsikuks Hans H. Luigega, ostis SRB pank- jate vahel valides arvestada ka teenuse hinda, vahendas valitsuse sid peast nimetada ja ma ei pea kanakitkumiseks või kaebami- rotipesast Aserbaidžaani ette- kommunikatsioonibüroo. ka seda oluliseks, et ma peaksin seks. Ma ei viitsi seda hakata kir- võtte Delta Land LLC. Investorite Seejuures ei ole lubatud tervishoiuteenuse kohta käivat infot seda peast teadma. jeldamagi. halvaks üllatuseks selgus, et Gil- edastada viisil, mis on suunatud teenuse või kauba müügi suuren- di kasuks oli Delta Landi osadele damise eesmärgile ehk reklaamile. Lisaks sellele kulule on nende Luigas on viidanud, et ta tõi lin- seatud pant, mida Aserbaidžaa- asjadega tegelenud ka linna navõimu sahkerdamised ava- ni ametnikud polnud nõus ilma POLIITIKA enda juristid? No loomulikult likkuse ette ja temast lahtisaa- Gild Financial Advisory Services’i on ka linna juristid sellega tege- mine oli poliitiline otsus? Mi- (GFAS) esindaja kirjaliku nõus- VIK ja Parem Eesti loovad uut erakonda lenud, aga ega linnas ei ole küm- nu jaoks on hästi naljakas kuula- olekuta eemaldama. Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) ja Parem Eesti asutavad uue era- neid juriste. Meil on paar-kolm ta sellist juttu, eriti kui seda ajab konna loomiseks mittetulundusühingu Eesti Vabaerakonna Alga- inimest ja ei ole olemas ühte ju- täiskasvanud inimene. Pant nõuete vastu. See mängis tusrühm, mille algatajaliikmete vastuvõtt algab kohe, teatas alga- risti, kes teab ühtemoodi hästi Tegemist ei ole väga eetilise kätte trumbi Sky riu sele, kes on tusrühm. kõiki teemasid. inimesega. Ta on ka minu kohta praegu GFASi likvideerija ning “Pole välistatud, et loodava MTÜ nimes peitub ka tulevase erakon- Minu arvates on see täiesti valeasju kirjutanud, aga seda ma varem juhtis GFASi Leedu tütar- na nimi,” ütles Vaba Isamaalise Kodaniku esimees Andres Herkel. normaalne praktika, et kasuta- ei hakka üldse kommenteerima. ﬁrmat. Skyrius on Eestis kohtu “Meie soov on ju toetada vabakondi, kes peaksid olema põhilised takse advokaadibüroode abi. Se- all Bakuu-afääri asjas kelmusele kohaliku elu ja majanduse edendajad.” da ei tee mitte ainult Narva linn. Pigem olid siis vabastamiste kaasaaitamise süüdistusega, li- põhjuseks Luigase enda tege- saks on Bakuu projekti investo- TURISM Tagantjärele hinnates, kas lin- matajätmised? No kindlasti! rid tema ja teiste kohtu all olija- navara- ja majandusameti lik- Kindlasti! te suhtes esitanud rahalise nõu- Tänasest on Tai Eesti turistile viisavaba videerimine oli õige otsus? Jah, Aga mina ei hakka midagi et- de. Skyrius nõudis Delta Landi Tänasest saavad Eesti kodanikud reisida Taisse turismi eesmär- ma arvan, et see oli õige otsus. te lugema. pandist vabastamise eest vastu gil viisavabalt ning viibida seal järjest viisata kuni kolmkümmend esiteks seda, et Vichmann ja Luik päeva, teatas välisministeerium. loobuksid nõuetetest tema vastu “Loodetavasti aitab viisavabadus lisaks turismisuhete ja kontakti- Kuid see pole veel lõplik summa. Ameti endi- Kahtlema- – nii ka läks. de arendamisele edendada ka Eesti ja Tai majandus- ning kultuu- se juristi Mihhail Antonovi sõnul kohustub lin- Teine ja omapärasem nõue risidemeid,” sõnas välisminister Urmas Paet. “Samas tuleb arves- navalitsus talle hiljuti sõlmitud kohtukompro- ta oleks seda keelas Vichmanni ja Luige ette- tada praegust pingelist poliitilist olukorda Bangkokis ning olla et- missi tulemusel tasuma lisaks seni makstule veel võttel ning Võlakirjainvestori- tevaatlik.” kuue kuu ametipalga kogusummas 4735 eurot raha võinud te OÜ-l avaldada ühtki artiklit Praegu on Eesti passi omanikule viisavaba sisenemine üle 100 rii- ning linn hüvitab talle ka 900 euro ulatuses me- GFASi, Šarunas Skyriuse ja teis- ki. Viimati lisandusid viisavabade reisisihtkohtadena Tai, Armeenia netluskulusid. paigutada te GFASi juhatuse ning nõuko- ja Kõrgõzstan. “Kahtlemata oleks seda raha võinud paigutada gu liikmete kohta, välja arvatud hoopis targemalt, mitte kohtuskäimisele,” sõnas hoopis targe- Tõnis Haavel, seoses SRBga, na- PALK keskerakondlasest endine Narva linnapea, praegu on kirjas Leedu ajalehe Ver- gune volikogu esimees Tarmo Tammiste. malt, mitte slo Žinios käsutuses olevas do- Norra peab ohjeldama palgatõusu “Proua Luigas on ise andnud kohtuskäimisele kumendis. Norra ekspordifirmad peavad ohjeldama palgatõusu, mitte süü- väga suure panuse,” lisas ta. kohtuskäimi- Võlakirjainvestorid, kes Delta distama kahanevas konkurentsivõimes Norra krooni tugevust, üt- Kui sügisestel kohalike omavalitsuste valimis- Land LLC Aserbaidžaanis üle võt- les Norra tööandjate liidu juht. tel sotside ridades Narva linna volikogusse vali- sele. sid, soovivad dokumendi and- “Meil tuleb palgad kontrolli alla saada,” ütles Norra ettevõtjate liidu tud Luigas nimetab aastaid kestnud tema ja teis- endine keskerakondlasest metel uurida ettevõtte tehin- juht Skogen Lund Bloombergile. Riigis on algamas ametiühingute te ametnike ametist kangutamist poliitiliseks linnapea, praegune volikogu guid ja teha kindlaks 52 hektari ja tööandjate palgakõnelused. otsuseks, siis Tammiste arvates pole Luigas väga esimees Tarmo Tammiste maa saatuse. Uuritakse ka maa Norra palgad on kõrgemad kui enamikus muudes riikides. Töös- eetiline inimene, kes on ka tema kohta valekaebu- ettevõtte nimele registreerimi- tuses on keskmine palgakulu 64,15 dollarit tunnis, mis on 35% kõr- si kirjutanud. se võimalusi. gem tase kui Saksamaal ja 80% rohkem kui USAs.

INGLISKEELSED KOOLITUSED

Koolitaja GORDON FYFE on pikaajalise Koolitaja DR JUKKA OJASALO müügi ja müügijuhtimise kogemusega on teenuste disaini ekspert, koolitaja. Hetkel on ta Ameerika koolitaja, ärikonsultant ning Kaubanduskoja asepresident Eestis. Helsinki Aalto Ülikooli abiprofessor.

Koolitusel saad uusi ideid ja VÄRSKEÄ VAADE Koolitusel saad teada, milline on Koolituse hind stiimuleid, millega TEENUSTE teenuse disaini kasu ettevõttele Koolituse hind 165 eurot kaasajastada oma müügioskusi NÕUANDLIKULE ja kuidas põhilisi disaini vahendeid 195 eurot (km-ga 198 eurot) ja kliendisuhteid. DISAIN äripraktikas kasutada. (km-ga 234 eurot) Koolitus toimub 29. jaanuaril MÜÜGILE Koolitus toimub 30. jaanuaril

Täpsem programm aadressil akadeemia.aripaev.ee Info ja registreerimine telefonil 667 0100, elektronposti aadressil [email protected] või koduleheküljel akadeemia.aripaev.ee ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 12 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

KONKURSS Sisustaja kodukonkurss t vahendab köitvaid kodusid KODU ja innustavaid sisustusideid. Osale ja reisi NAGU Helsingi kodumessile AJAKIRJAS nagu VIP! Auhinna sisse kuuluvad edasi- t tagasi laevapiletid äriklassis söökide ja jookidega, ööbimine hotellis koos hommikusöögiga ning kahepäevane messikülastus. Paketi väärtus on 600 eurot. Anna oma soovist osaleda teada kuni 1. veebruarini aadressil [email protected]. Osale kindlasti, kui Sul on kodu, kus on hea olla. Head ideed on jagamist väärt!

HELSINGI KODUMESS AEG: 3.–6. aprillil 2014 KOHT: Helsingi Messikeskus TEEMAD: aed, kodu, suvila, sisekujundus

LOE LISAKS: www.messukeskus.com ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 13

ETTEVÕTJA Jüri Mõis ütleb, et isegi kui muidu on Eestil hästi, siis riigi eesotsas on valed dirigendid, kes kultiveerivad väga valesid hoiakuid. FOTO: RAUL MEE

INTERVJUU Mõis: valitsus koosneb varumeestest. Euroopa Liidu autahvel kõhtu ei täida

KAISA GABRAL [email protected] Astmeli- batud ka. Teine kurb tõsiasi on see, et kuigi Eestis nii, et riigieelarve sellest ei kannata. Kuigi mul- on terve rannik vett täis, siis meil pole vette ehita- le tundub, et majanduses on head ajad algamas, ne tulumaks mise seadust. riigieelarve pole pingeline. Nad on lihtsalt hädi- Loomulikult ei suuda praegune valitsus otsus- sed mehed. pole popu- tada ka LNG-terminali koha pealt. Kas teha see Lät- ti, Leetu, Eestisse või Soome? Tegelikult ei saa seda Kas see kõik pole mitte lihtsalt paratamatus ni- laarne, kuid terminali hästi jagada. LNG-terminal on äärmi- mega poliitika? Sellisel juhul oskavad nad seda Ettevõtja Jüri Mõisa hinnangul koosneb Eesti selt suur investeering, see pole nii, et teeme igasse väga halvasti maskeerida. Meist sai ELi toel Lääne valitsus otsustusvõimetutest varumeestest, kes tänavapilti kubermangu ühe. See, et teha üks Eestisse ja teine riik, saime Schengeni, aga pärast seda tuli kriis ja tegelevad Eesti probleemide asemel võitluse- Soome, tundub veidi selline “saaks kaelast ära ja oli vaja ise mõtlema hakata. Selgus, et meil polegi ga soojade Brüsseli euro kohtade nimel. Esime- vaadates saaks ajalehe esikaanelt negatiivse kangelase ko- valitsuses neid, kes ise mõtlevad. ne inetu tegu oli Mõisa sõnul Mart Laari nimeta- halt minema” asi. Need inimesed, kes praegu valitsuses on, olid mine Eesti Panga presidendiks, praegu aga otsus- oleks seda Suhtlesin möödunud aasta kevadel Heiti Hääle- seal ka siis, kui mina 2000. aastal poliitikas olin. tamatus LNG-terminali asjus. ga ja tema möönis, et Eesti on oma otsustamisvõi- Nad tundusid siis igavesed varumehed, karjääri- justkui vaja. metusega ilmselt LNG-terminali maha mänginud. poliitikud, kes sobiksid suursaadikuteks, kuid neil Meedias lahvatas hiljaaegu teema, et majandus- Mulle tundub, et seda oleks nii ehk naa mõistlikum on raske täita ministri rolli olukorras, kus tuleb te- minister Juhan Parts teeb LNG-terminaliga ise- Mina olen Soome teha. Toruga on nüüd jälle see lugu, et meie ha iseseisvaid otsuseid. tegevust ja valitsus on jahmunud. Olete seda jäl- suure pärane mereteadus ütleb, et torud idast lää- ginud? Jah, olen. Minu arvates mängib meie valit- väga selle ne poole on keskkonnaoht, kuid põhja-lõuna suu- Eestis jäävad vaesed vaesemaks, rikkad saa- sus väga inetut mängu, see on nagu hasartmäng, poolt, et rik- nal väga kasulikud (naerab). vad rikkamaks. Kuidas oleks võimalik elukvali- mille peaauhind on eurovoliniku koht. Eurovoli- Rail Baltic on teine huvitav teema, ei teata, kust- teeti veidi kasvatada? Lõhede suurenemine pole niku kohast veel tähtsam on see, et volinik saab kaid rohkem kaudu see tehakse. See otsustusvõimetus algab ainult Eesti mure, see on globaalne probleem. Ta- oma staabi ise komplekteerida – seal on juttu ca Euroopast. Euroopa Liit on organ, mille kaudu sandamises on parimaid tulemusi näidanud see, 30 kõrgelt makstavast töökohast, kuhu kõik need maksustada. riigid saavad üksteisele teha vastutulekuid. Efek- kui ühiskonnas on riigi osa suurendatud. nn euro mehed tahaksid maanduda. tiivne on asi tavaliselt siis, kui otsused on valusad. Mis puutub laenu võtmisesse, siis kui meie riigi Nüüd ongi nii, et kumb selle jackpot’i saab, kas Jüri Mõis Euroopas aga ei ütle keegi kunagi, et nüüd on lõpp eesotsas oleks töövõimeline meeskond, võiks Eesti IRL või Reformierakond. Kes saab need 30 vettinud ja kellelgi tuleb pillid kotti panna. ka laenu võtta ja seda raha läbimõeldult investeeri- mäkra, H. H. Luige tabav kujund, sinna viia. Valitsuse populaarsus on väike, asjad on käest da. Jumal tänatud, et seni pole laenu võetud. Neil ära, kõigil on komme valitsust taga rääkida. pole ideid, mida selle rahaga teha. Sellepärast käibki poliitiline pallipõrgatamine? Jah. Esimene inetu tegu tehti Marti Laari nimeta- Jaan Pillesaar märkis hiljuti, et Eesti pole enam Eesti tahab näidata, et meil on madal laenukoor- misega Eesti Panga nõukogu esimeheks, et seda atraktiivne maksukeskkond. Rahandusminis- mus. Selle eest saab Euroopa Liidus autahvlile, kuid palli mängida Reformierakonna poole. ter Jürgen Ligi väitis aga, et Eesti on endiselt at- kõhtu see ju ei täida. See on vana tõde, et kokkuvõt- Reformierakonnal on olnud kaks kreedot läbi raktiivne. Mida Teie arvate? Üldiselt on Eestis tes võidavad laenuvõtjad. Ka Eestis, need, kes võtsid aegade – et keegi teine peale nende ei tea majan- hea maksukeskkond. Praegune ettevõtete tulu- laenu ja ehitasid tehaseid, on nüüd rikkad. Need, dusest mitte midagi ja et ainult Reformierakon- maksu maksustamise süsteem on tohutult hea ja kes ütlesid, et pole laenuks raha võtta, käivad nüüd nal on õigus ilusaid naispoliitkuid pidada. Min- mugav. Olen elanud ka ajal, kui oli ettevõtte tulu- selle rikka mehe juures tööl. gitel segastel asjaoludel juhtus kunagi, et majan- maks. Kõik ettevõtted töötasid toona selle nimel, dusministriks sattus mitte reformierakondlane. et näidata kasumit väiksemana. Kuni uute valimisteni polegi meil head teed? Sotsiaalmaksu lagi oleks muidugi väga hea, just Mina pole öelnud, et uus valitsus tuleb parem. Va- Juhan Parts tegi muidugi julge käigu, kuigi ta kõrgepalgaliste meelitamiseks. Astmeline tulu- hel satub hea meeskond ja vahel mitte. Eestis sat- väitis, et tegutses LNG-terminali asjus kooskõ- maks pole populaarne, kuid tänavapilti vaadates tus 1990. aastate alguses valitsusse väga hea mees- las valitsusega. Reformierakond püüdis kunagi oleks seda justkui vaja. Mina olen väga selle poolt, kond. Kirusime neid, mis me kirusime, aga nad Partsu põhja lasta sellega, et andsid Partsule käsu et rikkaid rohkem maksustada. tegid väga head tööd. Üldiselt Eestil on ju häs- kärpida tuuleenergia toetusi ja siis lasid selle sa- ti, lihtsalt meie orkestril on väga valed dirigen- ma Partsu töö valitsuses põhja. See on siiamaani Ometi ei paista sotsiaalmaksu lage Eestis veel did, kes kultiveerivad väga valesid hoiakuid. See punnseisus – nagu pole kärbitud ja nagu pole lu- kuskilt tulemas. Seda saab ju alati teha kuidagi on probleem. ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 14 TURUNDUS toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

SISEKLIIMA Pane töötaja oma firmast hästi rääkima. Ettevõtte väärtused ja kultuur on A ja O

PILLE IVASK [email protected]

See, kuidas töötaja oma tööst sõprade seltskon- nas või sotsiaalmeedias räägib, ütleb nii mõn- dagi ettevõtte sisekommunikatsiooni õnnestu- mise kohta, ütlevad kommunikatsioonieksper- did. Üha rohkem ettevõtteid peab lisaks avalikkusega suhtlemisele tähtsaks sisekommunikatsiooni, mis teeb paremaks nii töötajate omavahelised suhted kui ka ettevõtte näo. Kommunikatsiooniekspert Aune Past märgib, et ettevõtja peab endalt küsima, missugune on tema ﬁrma kultuur ja väärtused. Akadeemiline maailm eristab nelja tüüpi kultuuriga ettevõtteid.

Igaüks enda eest või arutelu siseringis. Võimu- keskse kultuuriga ettevõttes on kommunikatsioon ühesuunaline, valitseb ainult üks arvamus, teised on valearvamused. Igaüks rabab endale nii palju võimu, kui saab, ega lase teisi kõnelema. Rollikeskse kultuuriga ettevõttes valitseb ratsio- naalsus ja seaduse järgimine täht-tähelt, ka kommunikatsioon järgib neid reegleid. Ülesandekeskse kultuuriga ettevõttes üritatak- se tulemust saavutada iga hinnaga, kommunikatsioon peab sellele kaasa aitama. Sõna antakse en- nekõike neile, kes asjast midagi teavad. Isikule orienteeritud kultuuriga ettevõttes eel- datakse aga, et kommunikatsioon toimub vaid oma liikmete huvides, kel on üheskoos hea olla, kelle puhul on oluline oma sisering, oma “meie”. Pasti hinnangul päris stiilipuhast ettevõtet tavaliselt ei leia. Ta peab eriti oluliseks, et ettevõtte sisekommunikatsioon kuuluks kokku kultuuriga. Sellest, missugune on sisekommunikatsioon, sõltub paljuski see, missugusena end teistele näi- datakse. Temaga nõustus kommunikatsiooniﬁrma Hamburg ja Partnerid kommunikatsioonispet- sialist Jekaterina Eilart, kes märkis, et isegi kui tavatöötajad otseselt meediaga ei suhtle, esindab iga töötaja siiski kaudselt ettevõtet, kus ta töötab. “See, kuidas me oma tööst mujal räägime, peegel- dab tööandja ja ettevõtte mainet, ja ka siin on sisekommunikatsiooni roll väga suur.” Ta rõhutas, et rahulolev ja informeeritud tööta- ja on ettevõtte heale mainele esmatähtis.

Pettunud töötaja. Ühiste väärtuste jagamine ja töökorras sisekommunikatsioon aitavad Pasti ja Eilarti sõnul vältida ka möödarääkimisi. Eilart üt- lebs et kui igal ettevõtte töötajal tekib õigus ette- võtte eest valimatult kõneleda, on reeglina tule- museks vastukäivad ja segased sõnumid, mis sea- vad ettevõtte maine ohtu. “Teiselt poolt, mida laiem on kõneisikute ring, seda tugevamana ettevõte paistab,” nentis ta. Te- ma hinnangul tulebki nende kahe poole vahel leida optimaalne tasakaal. Past tõdes, et kui ettevõtte “eraelu” on stabiilne, on väike tõenäosus, et mõni töötaja läheb avalik- kuse ette musta pesu pesema. “Kui aga ettevõttes tevõttes oluline lüli ja aitab kaasa terviku moodus- ju vahetu suhtlemise olulisust. “Nii võib teenin- pole avatud kommunikatsioon väärtustatud, rää- Mida laiem on tumisele. “Nii nagu täiemõistuslikud inimesed ei daja kliendile öelda: “Oma emale ma soovitaksin”, gib pettunud ja võib-olla ka ennast abituna tundev räägi oma pereliikmetest halba ega anna nende klient aga ei taju ennast teenindaja emana või ema inimene kõike, mida ta ette kujutab, ja lisab natu- kõne isikute ring, delikaatseid andmeid meediale või turunaistele, vanusena. Või ütleb varastes 20. aastates teeninda- kene veel värvi jaoks juurde. Osa inimesi ihkab 15 on see ka oma ettevõttega,” ütleb ta. ja 50+ kortsukreemi kohta: “Ma ise kasutan ka se- minutit kuulsust kas või omaenda hea maine hin- seda tugevamana Pasti sõnul on oluline kõneleda üksnes siis, kui da”,” selgitas ta halbu näiteid. naga,” ütles ta. ettevõte paistab. sind kuulatakse. Vähem tähtis pole rääkida ausat Past märkis, et mida vähem tegeleb ettevõte ja asjakohast juttu. kraavi kaevamise või telliste tõstmisega, seda oluli- Organisatsioon on kommunikatsioon. Past mär- kommunikatsiooniekspert Aune Past Viimase aja populaarse nähtusena toob Past sem on tulemuste jaoks toimiv kommunikatsioon, kis, et igal töötajal peab tekkima tunne, et ta on et- näiteks ülekoolitamise, kus rõhutatakse liiga pal- nii maja sees kui ka väljaspool. ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] TURUNDUS 15 TOOTJATE JA JAEKAUPMEESTE ÜHISSEMINAR 28. veebruaril Tallink Spa & Conference Hotel t UPPUFLBNQBBOJBE t ÜJHFE QQHSPHOPPTJE t LPIUVNJTFE VVUF otsustajatega

HEA HIND! SOODUSMÜÜK PARIM PAKKUMINE

Sisekommunikatsioon KAMPAANIA! KAUP nõuab eri kanalite OTSAS kasutamist Ettevõtjad suhtlevad töötaja- tega palju e-kirja teel ja koos- olekutel ning korraldavad sa- Kõikides kauplustes geli koolitusi. on käsiraamatud, Rimi töötajad suhtlevad omavahel intranetis ja meilitsi, üt- mis annavad selgeid les Rimi kommunikatsiooni- soovitusi, kuidas eri- spetsialist Katrin Bats ja lisas, et nevates olukordades SOODUSHIND praegu juurutatakse ka uut info- 10. veebruarini 179 eurot + km vahetusprogrammi. käituda. Bats lausus, et nende ligi 3000 Rimi kommunikatsiooni- Seminari programm töötajaga ettevõttes on palgal spetsialist Katrin Batsi sõnul sise kommunikatsioonijuht, kes läbivad Rimi teenindajad ka 10.00–10.45 Mille järgi teevad ostjad oma valikuid? valdkonnaga tegeleb. koolituse, kus õpetatakse suht- Tema sõnul läbivad kõik Ri- lemist ajakirjanikega. Emori uuringuekspert Kersten Jõgi mi teenindajad ettevõttesse töö- 10.45–11.15 Viis eristuvat ideed edukatest le asudes klienditeenindaja koolituse, kus käsitletakse ka suhtle- dega, SMS-teavitus, regulaarsed kampaaniatest jaekettides mist klientide ja ajakirjanikega. koosolekud ja kontoris ka e-kiri,” “Kõikides kauplustes on käsi- loetles ta. Momentum Estonia tegevjuht Kristjan Kaleviste raamatud, mis annavad selgeid 11.15–11.45 Kogemuslugu: milline oli eelmise aasta ja konkreetseid soovitusi, kui- Infoedastus on väljakutse. das erinevates olukordades käi- Elioni kommunikatsioonijuht edukaim tootekampaania Soomes? tuda,” lisas ta. Karin Kahre pidas 1600 tööta- (esineja kooskõlastamisel) jaga ettevõtte sisekommunikat- Tähtis roll osakonnajuhtidel. siooni suurimaks väljakutseks 11.45–12.45 Lõuna Sebe kommunikatsioonijuht seda, et kõik eri valdkondade Gert Daniel Hankewitz märkis, töötajad saaksid ettevõtte uudi- 12.45–13.15 Prognoosimise olulisemad õppetunnid et Sebes tagab töökorras sise- sed ja informatsiooni kätte just Rimi tarneahela juht Allar Kahju kommunikatsiooni igakülgne neile sobival viisil. avatud suhtlemine. Nagu Rimi ja Sebe puhul, 13.15–13.45 Kuidas tõsta teenindustaset ning Töökorralduslik info lii- kasutatakse ka Elionis erine- gub Hankewitzi sõnul töötaja- vaid suhtlemiskanaleid: e-kir- vältida tarneauke? teni osakonnajuhtide kaudu, ju, koosolekuid ja infopäevi, Telema tegevjuht Hele Hammer vajadusel toetab info liikumist koolitusi. ka kommunikatsioonijuht. Samuti levib info otse juhi 13.45–14.30 Tootja kogemuslugu “Info edastamiseks on meil li- kaudu. “Nii saame kindlad ol- saks otsesele suhtlusele kasutu- la, et kõik Elioni töötajad on et- (esineja kooskõlastamisel) sel teadetetahvlid, liikluskorral- tevõttega seotud uudistest tead- 14.30–15.15 Networking jaekettidega ja energiapaus dajad, kes suhtlevad otse juhti- likud,” põhjendas ta. Osalejad saavad otsekontaktis jaekettide ostujuhtide ja tippjuhtidega esitada oma küsimused, uurida jaekettide eelistusi ning luua või Tasub teada arendada kontakte. Jaekettidel on eraldatud pind kohtumisteks tootjate Millele peab juht mõtlema, et ja hulgimüüjatega. Arutelud toimuvad vabas õhkkonnas. sisekommunikatsioon tööle hakkaks? Teid ootavad individuaalsetele aruteludele: Rimi, Aune Past pani algajale perso- kõigi töötajateni jõuab, on ots- Selver, ABC Supermarkets nali- või ettevõtte juhile süda- tarbekas kasutada erinevaid ja veel mõned jaeketid mele, et pettust ja suisa valet suhtluskanaleid. Iga tööta- 15.15–16.00 Jaekettide juhtide arutelu tootjate ei tohiks olla ei meedia suhetes ja peaks info kätte saama talle ega töötajasuhetes. Pasti hin- mugavaimal viisil. Näiteks võib ja hulgimüüjatega KOMMUNIKAT- nangul on mõttekas endalt kü- kasutada: SIOONISPET- sida: E-KIRJU Registreerimine: [email protected] tel 667 0411 SIALIST Aune MIDA MA TAHAN ÜTELDA? TEHA INFOPÄEVI VÕI KOOSOLE- www.bestsales.ee www.kaubandus.ee Past tõdeb, et MIDA MA TAHAN, ET TEISED KUID Info: ja hästi kohel- TEEKSID? SUHELDA SILMAST SILMA kaubandus.ee dud töötaja ei KUIDAS MA TAHAN, ET TEISED SAATA KUUKIRJU TÄHTSAMATE Best Sales räägi firmast ENNAST TUNNEKSID? SÜNDMUSTE JA INFO KOHTA meediale Et tagada hea sisekommuni- SUHELDA TELEFONITSI VÕI IN- halba. FOTO: katsioon ja olla kindel, et info TERNETIS MEELI KÜTTIM ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 16 HOBI toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected]

KOORILAUL Laulurõõm sajandite tagant. Muusikapisik jääb sisse kogu eluks

INGA JAKOBSON [email protected]

“Ma ei nimetaks kooris laulmist isegi hobiks,” BALBIINO ütleb Balbiino tootmisjuht Margarita Kondra- tootmisjuht, kova, kes laulab Eesti-Mordva seltsi folkloorian- Mordvast pä- samblis “Vastoma”. “Pigem on see vajadus. Nagu rit Margarita õhk,” lisab ta. Kondrakova 30 aastat tagasi Mordvast Eestisse tööle suuna- (paremal) tud naise sõnul ei kujuta ta elu ilma laulmiseta et- laulab Eesti- tegi. “Võib-olla kui elaksin enda kodumaal, ei te- Mordva Seltsi geleks sellega nii palju,” ütleb ta ja selgitab, et an- folkloori- samblis innustab osalema igatsus kodumaa, selle ansamblis kultuuri ja keele järele. “Vastoma”, “Meie kollektiiv pole suur, ainult kaheksa ini- mis aitab tal mest,” räägib Kondrakova. Seltskond on kirju. “On hoida sidet töötavaid inimesi, on pensionäre, on ka üks tu- oma kodu- deng,” ütleb ta. Mikrokliima on tema sõnul hea, maa ja selle kõik toetavad üksteist. kultuuriga. Kondrakova ütleb, et on seltskonna ainus mok- FOTO: ERAKOGU ša rahvuse esindaja. Ta selgitab, et Mordvas on kaks rahvust ja keelt – mokša ja ersa. “Need on mingil määral sarnased, aga üksteise keelest arusaamine võtab veidi aega,” lisab ta.

Repertuaar vanamemmedelt. “Kellelgi meist pole muusikalist haridust, laulame rohkem hinge- ga,” räägib Kondrakova ja lisab, et kaasa aitavad lapsepõlvest pärit mälestused ja nostalgia. Vaa- tamata sellele, et ansambel sai alguse alles 2011. aastal, on nad ära teeninud nii mõnegi folkloris- ti tunnustuse. Kommentaar “Meie laulud on 100 ja isegi 200 aastat vanad,” Koorikollektiiv annab suurepärase juhikoolituse räägib naine ansambli repertuaarist. Kondrako- va sõnul on seltsi juhataja Natalja Ermakov käinud SIIRI ODRATS-KONI pus, kui käisime Saksamaal. päris hästi, millisele uksele ko- dikorraldus, inimestega suht- laulab Tartu Ülikooli naiskoori vilistlaskooris spetsiaalselt Mordvas laule kogumas. “Ta lindistab Siis tulid Itaalia, Hispaania – putada, kellega ja kuidas rää- lemine, öömajade korralda- diktofonile ja hiljem õpime nende järgi,” ütleb ta. Tartu Ülikooli kammerkoo- reisisime kooriga põhimõtteli- kida ja kuidas end n-ö arusaamine, seda olukorras, kus raha “Üritame laulda kolmehäälselt, et kõlaks ilusti. rist sain ehk oma esimese juh- selt pool Euroopat läbi. davaks teha, et oma vajaduste- oli praktiliselt olematu. Samu- Ükskord tahame jõuda ka neljahäälse laulmiseni, timiskogemuse – igasuguste Minul tuli koori juhatu- le toetust saada. Iseenesest väga ti õppisin inimeste juhtimist – aga see on juba kõrgem pilotaaž.” kooriga seotud ürituste kor- ses nende reiside korraldamise hea koolitus. reeglina oli meid sellistel reisi- Tänapäeva kuulajale võib jääda mulje, et nen- raldamisel. eest vastutada. Sattusin juhirol- Need olid reisid, kus tuli ette del kokku 40–60 inimest. de laulud on pikad ja kurvad, ja tihti nad seda ka Meie naiskoori tase oli väga li suuresti tänu oma heale kee- igasuguseid ootamatusi. Küll Sain väga hea kooli, kuidas on. “Nutud on meie folklooris eraldi teema,” selgi- hea ja see tekitas häid võimalu- leoskusele. oli vaja bussi parandada, küll aega planeerida ja kuidas la- tab Kondrakova. Nutte on igaks olukorraks: ma- si – saime palju reisida. Esime- Näiteks oli vaja käia ülikoo- poolel teel viisasid hankida. hendada kiiresti muutuvaid tused, poja sõjaväkke saatmine ja tütre pulmad. sed sõidud olid 1980. aastate lõ- list toetust küsimas. See õpetas Minu teha oli kogu marsruu- olukordi. “Meie laulud on väga lihtsad, räägivad armastu- sest – ja see on minu arust kõige alus meie elus,” räägib naine. “Minu esinemiskleit on umbes 70 aastat vana, ühel oli hästi tugev kammerkoor ja Tiia Loitme oli see, kolleegil aga lausa 200aastane,” räägib Kondrako- kes andis mulle erilise kooripisiku,” meenutab ta. Ehedus viimse detailini. Ansambel tuleb proovi- va. Ta ostis kleidi Mordvast ühelt kohalikult naiselt. Kui keskkool läbi sai ja Henkeli tulevane juht üli- deks kokku vähemalt korra nädalas. “Mõni asi õn- Kondrakova ütleb, et tahab lähiaastatel Mord- kooli läks, liitus ta Tartu Ülikooli kammerkooriga, nestub hästi, mõni vähem, aga me pingutame ko- vasse minna, et mööda külasid sõita. Ta tahab lei- kus laulis pea 15 aastat. “Pärast seda tulid vahepeal gu hingest,” räägib Kondrakova. da inimesi, kes mäletaksid veel vanu laule. Need on intensiivsed tööaastad ja mul sündisid lapsed, aga Üritusi, kus esineda, on palju, ja nendeks tuleb vaja salvestada ja selgeks õppida, et ajalugu neid ei nüüd otsustasin, et lähen tagasi koori, et ka laulu- valmistuda. “Hõimupäevad, etnolaat, vanalinna unustaks. “Plaane on palju, oluline on mitte paigal peol osaleda,” ütleb Odrats-Koni. päevad, folkloorifestival Baltica,” loetleb Kondra- seista,” ütleb ta. Selle hooaja alguses ühineski Odrats-Koni Tar- kova. Samuti käis ansambel hiljuti Inalco Ülikool tu ülikooli naiskoori vilistlaskooriga. “Proovid on kutsel ersa-mokša päevadel Pariisis. “Vahel on ras- Eestlastel laulmine veres. OÜ Henkel Balti juht kaks korda nädalas. Need päevad, mil ma Tartus ke, kui mõtlen, et jälle on vaja kuskile esinema sõi- Siiri Odrats-Koni ütleb, et on laulmisega tegelnud olen ja kooril ka proov on, üritan ikka kohale jõu- ta – see on ju kõik vabast ajast. Aga leian, et kui ini- lapsest saadik. Kooli ajal käis ta muusikakoolis ja da. Kui juba alustasin, siis tuleb kohal käia,” ütleb mene ütleb, et pole aega, siis tegelikult pole liht- laulis kooli kooris. Ka pärast kooliaega on laulmi- Henkeli juht. salt tahtmist.” ne olnud osa tema elust. Tema sõnul otsivad võimalust kooris laulmas Esinemiseks on lauljatel ehedad rahvariided. “Inglise kolledžis ehk tolleaaegses 7. keskkoolis käia sageli inimesed, kes juba on nooruses selle- ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 toimetaja Ülo Toomsalu, tel 667 0111, e-post [email protected] HOBI 17

ÄRIPÄEVA AKADEEMIA

Camino de Santiago juhtimiskoolitus - kogemine 2 viimast kohta

Koolitaja: AIRA TAMMEMÄE Toimub: 3.-11. mail 2014 Camino de Santiago radadel Hispaanias Hind: 1499 eurot (km-ga 1798,80 eurot)

Koolitus põhineb Ken Wilberi integraalsel mudelil ja toetab juhi arengut. Camino juhtimiskoolitusel treenitakse korraga vaimu, füüsist ja mõistust. Need juhi jaoks kolm olulist komponenti hakkavad üksteist koolituse ajal toetama ja on arengu käivitajateks.

Programm: I etapp Eelkoolitus Tallinnas Ülikooli ajal kammerkooris lauldes 1 päev- “Teadmine“ sai kogu eluks väga hea kooli: see õpetas Piiride ületamine ja tasakaal aja planeerimist, aga ka julgust, ette- (K. Wilber’i integraalne mudel) võtlikkust ja paindlikkust igasugustes Enese aktualiseerimine Teadvuse muutunud seisundite roll olukordades, mis ringreisidel ette tuli. isiksuse arengus Henkel Balti juhataja Siiri Odrats-Koni II etapp Camino de Santiago Juhtimiskoolitus Põhja-Hispaanias III etapp ga tegelenud. “Tullakse jutuga, et vanasti sai laul- Liikmemaks katab tavaliselt dirigendi ja ruu- Järelkoolitus Tallinnas: elluviimine dud ja tahaks jälle,” räägib ta. “Ma tean, et praegu, mide kulu ja seda tuleb tasuda kord kuus. “See on laulupeo eel, tekitatakse päris palju projekti tasan- igal kooril tõenäoliselt erinev,” arvab Odrats-Koni. dil koore, kus tullaksegi kokku ainult üheks kor- “Koha tasu sõltub sellest, kuidas ruumid käes raks,” ütleb Odrats-Koni. on. Kui kellelgi on keegi tuttav kohalikus kultuu- Noodilugemise oskus on kooris laulmisel küll rimajas, kui see üldse olemas on, siis sinna lastak- teretulnud, kuid saab ka ilma. “Esimene asi on ikse võib-olla ka tasuta kuskil väiksemates kohta- ka muusikaline kuulmine,” räägib Odrats-Koni. des,” lisab ta. Toetaja: Tavaliselt ruumide eest Odrats-Koni hinnangul Taskukohane harrastus. Odrats-Koni tunnistab, väga palju maksma ei pea ja see on pigem kokku- et rahaliselt tekitab see hobi kindlasti pigem välja- leppe küsimus. minekuid kui sissetulekuid, samas pole need suu- Dirigendi eest aga tuleb küll maksta, sest see red. “Koori liikmemaks on suhteliselt väike. Ini- on ikkagi koorijuhi jaoks töö. “Päris asjaarmasta- Lisainfo ja registreerimine: [email protected] mesele, kes tahab midagi teha ja kellel pole väga jad dirigendid on äkki ainult need, kes äsja koo- paksu rahakotti, on koorilaul väga tasku kohane list tulnud ja peavad oma töö ära kaitsma,” lisab ettevõtmine.” Odrats-Koni. ÄRILAUSE 18 ARVAMUS Marko Mänd: Praegu töötavad meil ainult mehed ja seetõttu pole ka üllatus, et meie tooteks on meestele suunatud rallimängud.

ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 Internetimänge tootva Hypester OÜ omanik ja juht lubab, et kui tulevikus hakatakse tegema naiste- toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post [email protected] le suunatud mänge, siis palgatakse ka naisi.

GALLUP EDUKAS EESTI

Äripäevas ilmunud arvamusloos tegi ettevõtja Jaak Nigul ettepaneku panna ametnikud sõidu- päevikut pidama ja erasõitude eest ise maksma. Kas riigiametnik peaks pidama Teeme Eesti keskelt tühjaks sõidupäevikut? protsent vastanutest ning anname loomadele EI Jah 6 94 esti on muutunud asustuslikult ne tagastamine olid 20 aastat tagasi poliitiline keskelt õõnsaks, lahkumisega hi- Edukas vältimatus ja rahva tahe, on see tänaseks viinud linenute saatus on viletsus. Selle- vaesemates piirkondades kinnisvaralise sunnis- le probleemile on aga lihtne lahen- Eesti maisuseni. Inimesed tahaksid ehk lahkuda, kuid E dus. Inimesed tulebki asustada üm- nendele “kingitud” kinnisvaral puudub müügi- ber perspektiivikamatesse paikadesse ning nen- väärtus, mille eest arenevates piirkondades min- dest tühjaks jääv maa anda (mets)loomadele. Ma- gigi eluase soetada. Kui praegu peavad jõukama- janduslikult tähendab see omavalitsuse kui ku- te piirkondade maksumaksjad kaudselt niikui- JAH lu asendamist rahvusvahelise teaduse ja jahi- nii tagamaid üleval, siis miks mitte teha aus ühe- INARA LUIGAS turismi tuluga. kordne tehing, maksta omast ja ka Euroopa abi- riigikogu liige, sotsiaademokraat Juba geograaf Edgar Kanti põhjendatud Ees- rahast selle kuni 5% elanike ümberasumine kin- ti jagamine Kõrg- ja Madal-Eestiks püsib täna- ni. Projekt tasuks ka välisabita end mõne aastaga. seni aktuaalsena, Tallinna-Harjumaa erandiga. Ei ole kaugeltki loogiline, et tänases vaesu- Madalamate alade kehvemad maad on siiamaa- Erand omal riisikol. Selge see, et kõik ei taha vas riigis on riigikogu liikmel võimalik soeta- ni hõredamalt asustatud, mis sest, et elanikkond minna. Kes ise toime tuleb, on vaba jääma. Ta da kõrgklassi auto, mis kuluhüvitistest kinni valdavalt enam põllumajandusest ei elatu. Eesti ainult loobub õigusest saada sel alal avalikku tee- makstakse. Täpselt samasuguselt peaks iga rii- regionaalpoliitika sõnaseadjad on aga siserände nust, olgu see siis haridus, arstiabi, turvalisus või giametnik ja riigikogu liige eristama oma isikli- trendide suhtes visalt pimedad. hoolekanne. Kelleltki ei sundvõõrandata oman- kud ja ametisõidud. Sõidupäeviku pidamine po- Teljega Pärnu–Jõhvi joonel on Mandri-Eesti KAAREL TARAND dit. Kel maad ja metsad, võib neid rõõmuga ja tu- Eesti Rahva Muuseumi avalike ja le kaugeltki nii suur koormus, millega ei saaks keskel suur piirkond, mis väheste eranditega on välissuhete juht luga edasi majandada, nagu mõistus võtab, ärgu hakkama üks keskmine ametnik. Vallavanema- rahvastikust tühjenev ning aina kulukamalt ülal- ainult riigiabi küsigu. na tööl olles pidasin päevikut ja maksin iga kuu peetav. Jättes rannajoone 5–10 kilomeetri laiu- Mis siis aga selle hiigelalaga, mille lähedale- oma isiklikud sõidud valla kassasse tagasi. Isikli- selt puutumata, saab kaardile moodustada 15 gi ei küüni ükski kaitseala ega rahvuspark Euroo- kult arvan, et siin on peidus suur rahaline reserv, 000ruutkilomeetrise ala, väljasopistusega loodes pas, peale hakata? Eks ikka aed ümber ja loomad mille tulemusena võiks püüda tasakaalustada nii Suur- ja Leidissoosse ning kagus Laeva sohu. Ida- Eesti regio- sisse! Inimesest jäänud tühjad kohad täidab muu õiglustunnet autode kasutamisel kui ka suuren- Virumaal jääks piir mõne kilomeetri jagu Narva loodus. Ning ka inimestele tekib uusi töökohti. dada riigieelarve mahtu. maanteest lõunasse. Nagu mererannik, jääks va- naalpolii- Praktiliselt inimtühjast ning looduslikult baks ka Peipsi põhja- ja loodekallas. tika sõna- mitmekesisest alast võiks kiiresti saada Euroo- Ala ümbermõõt on ligi 900 km ja see moodus- pa loodusteadlaste, keskkonnauurijate jt eksperi- JAH tab 38% Mandri-Eesti territooriumist. Seal paik- seadjad on mentaalbaas. Hästi tarastatud alal saaksime sal- RIHO KUPPART neb osaliselt või täielikult 71 valda ja linna, mil- lida suurulukite, olgu karud, hundid või põdrad, siseministeeriumi varade asekantsler le registreeritud elanike koguarv ulatub napilt meie sise- hoopis suuremat arvukust võrreldes praeguse- 100 000ni. Kui ala kolm suuremat asustuskeskust ga. Ent siiski mingi piirini. Teadusprojektide ra- – Türi, Paide ja Põltsamaa koos lähiümbrusega – rände tren- ha kõrval tasub tulu saada ka turismimajandu- Siseministeeriumis saavad üldkasutuses sõi- maha arvata, jääb alles 70 000 inimest (5,3% Ees- sest kõigis selle harudes. Kui loomi on palju, peab dukeid töösõitudeks kasutada kõik töötajad, ti rahvastikust). Neist omakorda 60% ehk üle 40 dide suhtes nende arvukust ka hoolega reguleerima. Kui näi- aga erasõitudeks kasutamine on keelatud. Ük- 000 on ülalpeetavad, seega riiklikust hoolekan- teks lubada suurulukite arvukuse neljakordistu- sikud erandid tekivad vaid olulistel eraelulistel dest ja avalikest teenustest sõltuvad inimesed. visalt pi- mist, peaks selle taseme stabiilsena hoidmiseks põhjustel ja siis on kasutaja kohustatud sõidud ka vastavalt suurendama küttimist. sõidupäevikus ﬁkseerima ja kulud hüvitama. Omavalitsus ära kaotada. Nende faktide peale medad. Oletagem, et ühe suuruluki küttija jätab riiki Muudatusteks meil vajadus puudub, sest oleme kerkib mõte, et omavalitsuse kui sellise võiks an- maha keskmiselt 3000 eurot (load, elamine, tee- sõidukite kasutamise üsna karmilt ära reguleeri- tud alalt üldse ära kaotada. Praegust aeglast de- nindus, trofeed jne). Kui sellisid kütte oleks aas- nud. Edaspidi soovime juurutada GPS-põhiseid populatsiooni tuleks hoopis julgustada ja kiiren- tas 150 000, räägiksime me oma “Põhjala savan- süsteeme, sel juhul hakkaks osa sõidulehtedega dada, asustades inimesed hea hinna eest ümber nis” poole miljardi eurose aastakäibega majan- kogutavat infot laekuma automaatselt. perspektiivikamatesse elupaikadesse. Ning leida dusharust. Teaduse, seiklusturismi ja omavalit- vabanevale/vabale alale ühiskonna üldiseks ka- susest säästetu jagu kauba peale. Miljard ja tükk suks uus rakendus. teist puhast raha aastas – pole paha, ütleks vana LUGEJA ARVAB Iseseisvusaja mastaapsed investeeringud üle- jahimees Villu Reiljan. maalisse avalike teenuste taristusse ei ole saa- ARTIKKEL ILMUB TALLINNA KAUBAMAJA, DANSKE BANKI, EMT, RAID- Igale ametnikule ja poliitikule vutanud eesmärki ehk pidurdanud väljarännet. LA LEJINS & NORCOUSI, SAKU ÕLLETEHASE, TALLINNA VEE JA ÄRI- tuleks nutiseade külge monteerida, Kuigi elamufondi erastamine ja vara õigusjärg- PÄEVA ARVAMUSKONKURSI “EDUKAS EESTI” RAAMES. et saaks jälgida reaalajas ja vajadusel väikest elektrisärtsu saata, kui EDUKAS EESTI järsku töölaua taga magama jääb.

Lugeja kommentaar Äripäeva juhtkirjale “Amet- nike sõidupäevikud avalikuks” Riik müügikoolituse vedajaks LOE WWW.ÄRIPÄEV.EE Eesti stagnatsioon pole kin- TOOMAS REISALU ajakirjanik, Sotsiaaldemokraatlik Erakond Ma pole nõus inimestega, Paljud ettevõtjad peavad in- ni majanduses, vaid inimes- kes arvavad, et elu ja ettevõt- fot ressursiks, mida ei taheta te peades. Majanduse hoogus- lus keevad ainult pealinnas kellegagi jagada. Peaksime ka tumisele aitaks kaasa, kui riik Edukas või paaris suuremas linnas. Ka sellest kompleksist üle saama, Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäeva tellija eelised – ostu- Väljaandja: AS Äripäev keskkond privileeg.aripaev.ee ja korraldaks juba tegutsevate- Eesti maal ja väikelinnades on või- sest tänapäeva tuntumad visio- Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn soodsaim võimalus soetada Äri- le ettevõtjatele tasuta motivat- malik ettevõtlusega väga edu- nääridki räägivad, et pole va- telefon: päeva raamatuklubi raamatuid. (372) 667 0195, Äripäev veebis: www.aripaev.ee siooni- ja müügikoolitusi. Sel- kalt tegeleda. het, kes idee teostab, sest ühis- (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress leks peaks palkama maailma- konna jaoks on tähtsam see, et Toimetus võtab endale õiguse kirju ja tasemel koolitajaid, kes suu- Oluline on igakülgne koostöö. keegi suudab selle edukalt rea- Toimetus: kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi- e-post: [email protected] metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes davad ettevõtjaid innustada Kõige olulisem on ideede ge- liseerida. Sellega antakse mõis- tel: (372) 667 0111 Äripäev ja tema lisades avaldatud artik- Riik peaks korralda- lid, fotod, teabegraafika (sh päevaka- ja ideesid genereerima panna nereerimisel ja arengu tagami- ta, et ideid pole mõtet krampli- Reklaamiosakond: jalisel, majanduslikul, poliitilisel või re- e-post: [email protected] ligioossel teemal) on autoriõigusega ning tekitavad neis maailma- ma juba tegutsevatele sel koostöö ettevõtjate, teadlas- kult iseendale hoida. tel: (372) 667 0105 kaitstud teosed ning nende reprodut- vallutuslikke plaane. ettevõtjatele tasuta te, riigi, omavalitsuste jt vahel. ARTIKKEL ILMUB TALLINNA KAUBAMA- Tellimine ja levi: seerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kir- Eestlased on nutikad ja loo- Seda koostööd saaksid edukalt JA, DANSKE BANKI, EMT, RAIDLA LEJINS & e-post: [email protected] jaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste motivatsiooni- ja tel: (372) 667 0099 korral ajalehe sisu kohta võite pöördu- vad, kuid nende võimetel on vedada näiteks üle Eesti igasse NORCOUSI, SAKU ÕLLETEHASE, TALLIN- Tellimine internetis: da Pressinõukogusse, [email protected] või tel piir ees. Selleks piiriks ongi just müügikoolitusi. linna rajatavad ettevõtlusinku- NA VEE JA ÄRIPÄEVA ARVAMUSKONKURSI www.aripaev.ee/tellimine (372) 646 3363. müügi- ja turundusoskus. baatorid. “EDUKAS EESTI” RAAMES. LUGEJA LEMMIKUD www.äripäev.ee MILJARDI-INVESTEERING SILLAMÄELE. MINISTEERIUM TEGI TEATAVA KOMPRO- OÜ Jukonoil plaanib Sillamäe sadamasse MISSI KÄIBEMAKSU-SAAGAS. Eile valmis ARVAMUS 19 naftatehast, mis suudaks aastas töödel- rahandusministeeriumis uus seletuskiri da kuni 2 miljonit t naftat. Investeeringu nn 1000euroste arvete seadusele. kogusumma on umbes miljard eurot. GILD PANI INVESTORITEL SUU LUKKU. Lee- AMETNIKE SÕIDUPÄEVIKUD AVALIKUKS. dukas Šarunas Skyrius sundis skandaal- Ettevõtja Jaak Nigul tegi ettepaneku pan- se Bakuu-projekti investorid vaikima en- na ametnikud sõidupäevikut pidama ja dast ja teistest Gildi juhtfiguuridest Ba- 24. jaanuar 2014 ÄRIPÄEV erasõitude eest ise maksma. kuu-afääri valguses. toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post [email protected]

TOIMETAJA VEERG Äriteenused reklaam Ettevõtjate kosuv hirm TEL 667 0105, [email protected]

Eks ole, läheb ju jälle pare- KRISTI MALMBERG aidata ka majandust elavdada. Äripäeva veebi sisujuht maks. Kindlasti oli ﬁrma jõu- USAs on ametiühinguliikmete lupidu seekord külluslikum, palk olnud keskmiselt 10% suu- enam ei pea iga pastaka jaoks rem kui neil, kes ei kuulu ameti- avaldust kirjutama, äkki on ko- ühingutesse. Vähemalt osa pal- guni koolituseks sel aastal eel- gavahest läheb otse tarbimisse, arves raha ette nähtud? Aga üks majanduse elavdamisse. hirm hakkab koos heaolu suu- Olles ise parempoolse maa- renemisega ettevõtjate jaoks ilmavaatega, tunnustan ma sel- kasvama. legipoolest ametiühinguid sel- Mullu oli majanduslikult Hallist ja jõuetust or- le eest, et saan õhtul kell viis hea aasta paljudele ﬁrmade- ganisatsioonist hak- töölt koju minna. Et mul on või- le, aga korraliku kasvamise aeg kab saama arvestatav malus saada 30 päeva palga- ka ametiühingutele. Sel näda- list puhkust ja vähemalt osali- lal oma tublist tööst ja jõulisest rusikas. selt tasustatud haiguslehte. Pal- laienemisest rääkiva pressitea- jud praegu elementaarseks pee- te laiali saatnud ühing on pä- tavad hüved on tegelikult ame- rast noorema ja teravama juhi tust organisatsioonist hakkab tiühingute poolt 20. sajandi saamist muutumas tõsiseltvõe- saama arvestatav rusikas. jooksul välja võideldud. Muidu- tavamaks. Nad on mullu hõi- On see hea või halb, oleneb gi on olnud ka oma positsioo- vanud nii uusi ettevõtteid kui muidugi sellest, kustpoolt vaa- ni kuritarvitanud ametiühin- ka suurendanud liikmeskonda data. Meil on kange himu Põh- guliidreid, nagu igas organi- olemasolevates rakukestes. jamaadesse kuuluda, paraku satsioonis tekib aeg-ajalt keegi, käib sellega kaasas tugev ame- kellele võim pähe lööb. Veenvad muutused. Jaanua- tiühingutraditsioon. Samu- ri alguses võitis meremeeste ti kipuvad sotsioloogid pidama Mõistlikkuse olulisus. Oluline ametiühing kohtus Transiidi- ametiühingute tugevust mär- on, et säiliks mõistlikkus mõle- keskust, kohustades ettevõtet giks arenenud ühiskonnast. Et- mal poolel. Normaalne komp- maksma jõulupreemiat kõigi- tevõtja jaoks see meeldiv mui- romiss palgaläbirääkimistel on le töötajatele. Sel nädalal rääkis dugi pole. Selmet maksta palka, igal juhul parem kui pikaajali- ametiühing Tallinki töötajatele mille määrab turuolukord, tu- ne sõjaseisukord. Ametiühingu välja suurema palgatõusu, kui leb raisata juhtivtöötajate aega tekkimine ettevõttes ei peaks ettevõte ise oli algselt kavanda- läbirääkimistele ning võib-olla juhile hirmuhigi otsaette toonud. Vaikselt, aga veenvalt hak- käia koguni pikettidel naerata- ma, vaid andma märku, et te- kavad ametiühingult nõukogu- mas ja käsi surumas. Puhas aja, gelikult on sul päris tarmukad de töölise kulunud tunked ma- raha ja närvide raiskamine. ja teadlikud töötajad. Kuni nad ha libisema ja asenduma lääne- Teisest küljest aga ei pruugi oma söakust lisaks ametiühin- liku sotsiaaldemokraatia moe- tugevnev ametiühinguliikumi- gule ka tööülesannete täitmisel ka pintsakuga. Hallist ja jõue- ne sugugi nii halb olla. See võib rakendavad, on kõik korras.

KOMMENTAAR Erisoodustus on palgalisa ja tuleb nii ka maksustada

Maksuseadusi tuleks muuta LASSE LEHIS, KERSTI KRACHT kus kui tavalist töötasu. Erasek- Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige, ja kõiki praegusi erisoodustu- EVEA president tori töötajate puhul tähendaks si käsitada tulevikus kui tava- see soodustuse isikustamist ja list töötasu. Erasektori töötaja- personaalset maksustamist. te puhul tähendaks see soodus- Avalikus teenistuses tuleks eri- tuse isikustamist. Avalikus tee- soodustuse andmine kui selli- nistuses tuleks aga erisoodus- ne põhimõtteliselt ära keelata tuse andmine üldse keelata. ning nõuda mis tahes isiklike Palju on räägitud erisoodus- hüvede (ametiauto kasutami- tuste sisust, kuid arutamist va- ne, isiklikud kõned töötelefo- jaks ka vorm. Siinkohal ei to- Vaid üksikud riigid nilt, jõulupeod, suvepäevad jne) hiks muudatused piirneda maksustavad erisoo- kinnimaksmist oma palgast. ainult ametiauto erasõitudeks Kui asutuse juht soovib vasta- kasutamisega. Ümber tuleks dustusi anonüümse valt tõsta ametniku palka, peab korraldada kogu erisoodustus- maksuna. selleks olema eelarves raha ja te maksustamise süsteem. Maa- palgatõus peab kajastuma ka ilmas on vaid üksikud riigid, ametlikus palgastatistikas. kes maksustavad erisoodustu- tuhüvedest (pension, haigus- si nii nagu Eestis, anonüümse hüvitis, vanemahüvitis), samuti Hinna diferentseerimine. Üht- maksuna. Üldlevinud arusaa- töösuhtest tulenevatest hüvitis- lasi tuleks praegune erasõitu- ma kohaselt on “erisoodustus” test (puhkusetasu, koondamis- de puhul ﬁkseeritud erisoodus- üks osa töötaja palgatulust, mi- hüvitis jne). Välismaal töötava- tuse hind 256 eurot kuus dife- da tuleb personaalselt dekla- te eestlaste ja Eestis töötavate rentseerida vastavalt auto hin- reerida ja maksustada. välismaalaste puhul võib riiki- nale. Näiteks kui Eestis müü- de maksusüsteemide erinevus dud uute sõiduautode keskmi- Praegune süsteem on tööta- põhjustada isegi topeltmaksus- ne hind on 24 000 eurot, siis ja jaoks ebaõiglane. Kuna eri- tamist. töötaja, kes kasutab 5000 eurot soodustuste sotsiaalmaksu ei Eesti maksuseadusi tuleks maksvat autot, maksaks ameti- isikustata, siis jääb töötaja ilma muuta selliselt, et kõiki praegu- auto isikliku kasutuse eest vas- kõikidest riigi pakutavatest vas- si erisoodustusi käsitada tulevi- tavalt viis korda vähem. TÕUSJA LANGEJA Barclaysi juht andis märku, et Briti odavlennufirma hoiatas, võib pangandusgrupis veel et poolaasta kasum võib tulla 20 INVESTOR rohkem kulusid vähendada. oodatust nõrgem. Barclays EasyJet 281,50 GBp +1,19% 1690 GBp -3,04% 340 1600

315 1400

290 1200

265 1000

ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 240 800 02 1210080604 02 1210080604 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected]

TULEMUS Kas Microsoft võib taganeda Nokia tehingust? Nokia teenis kahjumi

ROMET KREEK [email protected]

Nokia aktsia langes eile ettevõtte IV kvartali tu miljonit telefoni müüdi,” jätkas Ilves. Ta nentis, eurose puhaskasumiga. Käive vähenes 21%, 3,48 LUMIA 2520 tahvelarvuti rek- tulemuste avaldamise järel 7%. Enne tulemus- et segastest ääremärkustest võib ainult aimu saa- miljardile eurole. Numbrites ei sisaldu mobiil- laam Helsingis. FOTO: BLOOMBERG te avaldamist oli aktsia tõusnud 1,5%. Aktsia on Nokia da, et müük vähenes ja üksus oli korralikult kah- telefoniüksuse tulemused. alates möödunud aasta septembrikuist Microsof- ei julge jumis. “Kõige halvem on asja juures see, et üksuse Nokia hoiatas, et võrguseadmete üksuse ti tehingut kõvasti rallinud, kuid nüüd on tekki- müük Microsoftile pole veel lõplikult lukku pan- kasumi marginaal tõmbub koomale. nud küsitavusi, kui heaks Microsoft seda tehin- aruandes dud. Microsoftil on võimalik veel tehing peatada, gut peab ning kas tehingule saadakse eri maade isegi välja makstes Nokiale 750 miljonit dollarit ehk 550 Tulemus. Nokia Solutions ja Networksi üksu- regulaatorite heakskiit. tuua, miljonit eurot kompensatsiooni. Arvestades ük- se (NSN) käive vähenes 22%, 3,1 miljardile eurole. Pikka aega Nokia aktsionäride ridadesse kuu- suse kiiret allakäiku tundub see peenraha,” lau- Credit Suisse’i analüütik Kulbinder Garcha ootas Aktsia lunud, kuid möödunud aasta novembri keskel mitu sus Ilves. 3,01 miljardi eurost käivet. Nokia prognoosis, et Nokia aktsia reageeris kõik aktsiad maha müünud väikeinvestor Rene miljonit kvartali korrigeeritud ärikasumi prognoosiks tulemusele eile langusega Tehing. Ilves spekuleerib, et halvima stsenaariumi korral telefoni Microsoft teatas 2013. aasta septemb- on võrguüksuses 5% käibest, pluss-miinus 4 prot- hind eurodes võib Microsoft Nokia ülevõtmisest taganeda. ri alguses, et ostab Nokia telefonitootmisüksuse sendipunkti. Nordea panga analüütik Sari Sar- “Eile avaldatud Nokia majandustulemu- müüdi. 5,44 miljardi euro eest. Tehingu lõpetamise ajaks kamies ootab 7,6% marginaali. Neljandas kvar- sed ületasid küll kasumi poolest analüütikute väikeinvestor on välja toodud 2014. aasta esimene kvartal. talis oli osade kuludeta marginaal 11,2%. Garcha 23.01.2013 ootusi, kuid raportis on mitu murelikuks tegevat Rene Ilves Kas Microsoft võib nüüd tehingust tagane- ootas 12,7% marginaali. asja olu,” ütles Ilves. “Nokia võrguüksuse müügi- da? Ehk ei anna mõne maa (näiteks Hiina) regu- Nokia keskendub mobiiltelefonide üksuse 3,488 tulu jätkas kiiret vähenemist. Nominaalselt lan- laator tehingule heakskiitu? Nokia pressiesinda- müügi järel, mis ei ole veel päris lõpule jõudnud, ges see aastaga 22%, lõpetatud äritegevusi mitte ja vastas, et nad ei kommenteeri turujutte ja spe- võrguseadmetele. arvestades oli langus 15%, mis on ikkagi väga kii- kulatsioone. Nokiale valmistab aga peavalu mobiiltelefoni- re langus.” “On tavapärane, et üleilmse ulatusega te- operaatorite võrguseadmetele kulutuste piirami- Nokia ootab kaardiüksuselt 2014. aastal mar- hingutel on vaja saada eri maades regulaatori- ne, mis mõjutab käibeid. ginaalide langust. te heakskiit,” teatas Nokia pressiesindaja. “Nokia Ka suuremate rivaalide Huawei Technologie- on rahul, et 2/3 regulaatoritelt on heakskiit ju- si ja Ericssoni konkurents ei rõõmusta. Nokia on Negatiivne. Üksus polnud ka enne märkimis- ba saadud – näiteks Euroopa Komisjonilt, Brasii- võrguseadmete üksuses koondanud üle 21 000 väärselt kasumis, täiendav miinus on selgelt ne- lialt, Kanadalt, Indialt, Iisraelilt, Mehhikolt, Ve- töötaja. Mullu võttis ettevõte täielikult üle Sie- gatiivne. nemaalt, Serbialt, Türgilt, Ukrainalt ja USA-lt. mensiga ühisﬁrmas Siemensi osaluse. “Analüütikute suurimad ootused on seotud Heakskiit on vaja saada veel vaid neljalt regulaa- Nokia presentatsioonislaidid investoritele olid Nokia intellektuaalomandi üksusega, kuid ra- torilt ja me usume, et saame need esimeses kvar- seekord väga kleenukesed. Vaid kaheksast slai- portis Nokia sisuliselt põrmustab need ootused, talis,” kommenteeris Nokia. dist koosev esitlus sisaldas sisulist infot vaid nel- prognoosides müügitulu kasvuks ainult 100 mil- Nokia, kes on müümas oma mobiiltelefonide jal slaidil, kusjuures müüdud telefonide arvu ei jonit eurot,” lausus Ilves. “Analüütikud on teinud üksust Microsoftile, teatas neljanda kvartali kah- ole isegi välja toodud, nagu ka keskmist müügi- miljarditesse ulatuvaid prognoose.” jumist ajal, mil võrguseadmete üksuse käive vä- hinda. Vanasti olid Nokia presentatsioonislaidid Raporti kõige negatiivsem osa on seotud henes, vahendas Bloomberg. investoritele oluliselt sisukamad. Microsoftile müüdud telefonitootmisüksuse- Kvartali puhaskahjumiks tuli 25 mln eurot, Lisaks otsib Nokia praeguse ajutise juhi ase- ALLIKAS: BLOOMBERG ga. “Nokia ei julge aruandes isegi välja tuua, mi- võrreldes 2012. aasta neljanda kvartali 193 mln mele uut juhatuse esimeest. NUMBER ELEKTER VALUUTA INTRESS Eratarbijad peaksid arvestama, Eurot mõjutavad poliitilised Euroopa Keskpanga baas- et elektrienergia hinnale lisan- mured euroala suurimates intress on rekordmadalal 0,25 21 dub lepingus ka käibemaks. riikides. protsendil.

Nord Pool Eesti EUR/USD Euribor 6 kuud 47,24 +1,40% 1,3632 +0,62% 0,404% -0,002 100

1,345 938 80 0,375 1,310 60 0,350

1,275 dollarit maksis eile Mt. Gox börsil üks bitcoin. 40 0,325

1,240 Virtuaalraha hind on viimastel nädalatel stabi- 20 0,300 02 1210080604 liseerunud ega kõigu nii palju kui mullu. 02 121210080604 02 1210080604

RAHA reklaam

Kommertspankade intressitooted

jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Danske Bank Kontakteeruge pangaga Tallinna Äripank 0,05 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,70/1,7 0,90/1,9 - 200 Tallinna Äripank (3) 0,05 0,25 0,30 0,35 0,60 0,70 1,00 1,20 - 200 Nordea Pank 0,10 0,15 0,20 0,25 0,50 0,60 0,70 - - 320 Citadele Pank - - 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 1,30 1,30 150 Versobank 0,05 0,10 0,40 0,50 0,60 0,90 1,50 1,80 2,10 2,30 350 DNB 0,10 (7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300 Krediidipank - 0,01 0,15 0,25 0,30 0,55 0,75 1,00 1,20 1,20 100/200 (4) BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,40 0,40 0,45 0,50 1,50 300-1500 BIGBANK - - - - - 0,40 0,40 0,45 0,50 1,50 1500-30 000 BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 0,50 0,55 1,55 üle 30 000

tähtajaline hoius %, USD Pankade kontaktandmed pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn, VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 Danske Bank Kontakteeruge pangaga tel 628 3300, faks 628 3201 e-post: [email protected] DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,25 0,55 0,70 0,85 200 CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, Citadele Pank 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 200 tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: [email protected], www.dnb.ee Versobank 0,30 0,30 0,40 0,70 1,20 1,50 500 6 e-post: [email protected] EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300 BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, tel 669 0941, faks 661 6037 Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4) faks 737 7582, e-post: [email protected], TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, www.bigbank.ee tel 668 8066, faks 668 8065

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) kontoris; (7) päevalõpu kontojäägilt

23.01.2014 5,365 BÖRS 90 München al. 120 Tallinn 23.01 aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. hind, EUR eelm, % EUR tootlus Arco Vara 1,470 4,26 2 092 - -310,4% 1,42 0,0% Baltika 0,540 -0,55 2 899 74,2 2,7% 2,02 0,0% Ekspress Grupp 1,110 -0,89 30 9,7 8,0% 0,77 0,9% 5 Harju Elekter 2,850 1,79 7 036 9,7 8,1% 0,78 3,2% Järvevana 0,680 2,56 1 360 - 0,0% 0,81 0,0% Merko Ehitus 7,840 -1,38 6 820 12,7 9,4% 1,19 3,8% Nordecon 1,040 0,00 5 202 11,3 10,4% 1,18 0,0% Olympic EG 1,930 0,52 135 915 12,0 28,8% 3,45 5,2% Premia Foods 0,750 0,27 2 248 381,7 0,2% 0,82 1,3% Pro Kapital Grupp 2,210 0,00 0 - -1,4% 1,77 0,0% www.estonian-air.ee Silvano FG 2,540 -1,17 69 910 8,3 21,1% 1,74 9,8% Tallink Grupp 0,910 0,22 96 567 15,3 5,4% 0,82 5,5% Tln Kaubamaja 5,480 0,37 2 515 13,4 11,9% 1,59 6,4% Tallinna Vesi 12,600 0,00 68 306 11,2 27,7% 3,11 6,7% Trigon PD 0,475 0,00 0 - 0,0% 0,98 0,0% Skano Group 1,170 0,00 0 - -7,4% 0,75 0,0% VALUUTA Euroopa Keskpank P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal Riia 23.01 EUR/SEK EUR/RUB aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. hind, EUR eelm, % tootlus 4 8,7700 46,6549 Grindex 10,50 2,94 7,13 0,88 - Latvijas Gaze 9,64 1,47 11,24 0,62 - Austraalia dollar AUD 1,554 Rumeenia leu RON 4,529 Olainfarm 8,28 0,98 8,59 2,01 - Bulgaaria leev BGN 1,956 Singapuri dollar SGD 1,744 Hiina jüaan CNY 8,253 Suurbritannia nael GBP 0,822 Vilnius 23.01 Hongkongi dollar HKD 10,582 Šveitsi frank CHF 1,232 India ruupia INR 84,396 Taani kroon DKK 7,462 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. Jaapani jeen JPY 141,990 Tai baat THB 44,845 hind, EUR eelm, % tootlus Kanada dollar CAD 1,520 Tšehhi kroon CZK 27,490 Apranga 2,88 -0,69 - 4,5 5,5 Korea won KRW 1465,700 Türgi liir TRY 3,106 City Service 1,860 1,64 9,8 1,0 - Leedu litt LTL 3,453 Ungari forint HUF 303,620 Invalda 3,450 1,47 - 1,3 - Norra kroon NOK 8,333 USA dollar USD 1,357 Linas Agro 0,698 0,29 5,0 0,9 - Poola zlott PLN 4,168 Panevezio Statybos 1,210 0,00 - 0,6 - Siauliu Bankas 0,289 0,70 16,9 0,8 - Snaige 0,471 0,00 - 1,7 - BÖRSIKAUBAD TEO LT (Telekomas) 0,792 0,00 13,8 2,1 7,3 Helsingi 23.01 3 Kütused 23.01 Värvilised metallid 22.01 aktsia muutus P/E P/B divid. hind, EUR eelm, % tootlus USD USD/t Nafta IPE, bbl 108,01 Alumiinium LME 1789 Alma Media 3,06 -0,65 12,2 2,5 3,3 Nafta NYMEX, bbl 97,17 Vask LME 7289,5 Citycon 2,68 -0,74 12,6 0,9 5,6 Mootoribensiin, t 939,50 Plii LME 2205,5 Elisa Comm. 19,53 -0,10 15,6 3,9 6,7 Diislikütus, t 929,50 Nikkel LME 14730 Finnair 2,82 1,44 - 0,5 - Kerge kütteõli, t 923,00 Tina LME 22225 Fortum 16,69 0,06 11,0 1,5 - Masuut (1% väävel), t 582,25 Tsink LME 2080 HKScan 3,79 -1,30 12,0 0,5 2,6 Maagaas Henry Hub, btu, USD 4,82Q8 Kesko 28,24 -0,25 20,3 1,3 4,2 Neste Oil 13,99 -1,41 - 1,3 2,7 Põllumajandus 23.01 Väärismetallid 23.01 Nokia 5,33 -6,82 - 3,0 - nael = 453,59 g USD/unts, unts = 31,105 g Olvi 29,09 0,87 18,5 3,7 1,7 Kohv NYBOT, USc/nael 115,55 Kuld COMEX 1256,28 PKC Group 25,50 -0,04 42,8 3,1 2,7 Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 407,20 Plaatina NYMEX 1461,00 Stockmann 11,72 -0,51 14,2 1,0 5,1 Kakao NYBOT, USD/t 2770,00 Pallaadium NYMEX 745,75 Stora Enso 7,50 0,33 17,1 1,1 - Nisu NYSE LIFFE, USD/t 150,50 Hõbe COMEX 20,18 UPM Kymmene 13,06 0,93 - 0,9 4,6 Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 357,25 YIT 10,22 -0,20 12,4 1,9 7,3

2 Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 22 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] kaubandus.ee

31. jaanuar Põrguvälja tee 3, Pildiküla, Rae vald Ettetellimishind kuni 28.01 29,50 tavahind 36,50

Kaubanduse klubi Rimis. TALU TOIDAB

Miks kliendid vajavad Kuidas väiketootjad saavad suures väiketootjate tooteid? ketis silma paista? Rimi formaadijuht MARKO PÕDER Talu toidab esindaja MERIT MIKK Kuidas muuta väiketootjate Väiketootja kogemus Rimi talupoes koostöö ketiga edukaks? Wilawander (Niliske talu perenaine) juhataja Rimi ostujuht ELEN TERRAS KRISTA KANNISTE kaubanduse klubi “ Autorite meeskond advokaadibüroost SORAINEN on koostanud praktilise abivahendi Vaata täispikka ajakava www.kaubandus.ee ettevõtjatele. Nad on oma ulatusliku Kaubanduse klubi toimub Rimi Eesti Food kontoris, Põrguvälja tee 3, Pildiküla, Rae vald nõustamiskogemuse ja riigikohtu praktika Klubis osalemine maksab 69 eurot (km-ga 82,80 eurot) sidunud seadusest tulenevate nõuete ja Lisainfo ja registreerimine: Maarit Eerme, telefon 51 44 884 või kirjutades [email protected] praktiliste vajadustega. Tegemist on seni terviklikuma käsitlusega äriühingu juhatuse liikme õigustest, kohustustest ja vastutusest.

Allar Jõks vandeadvokaat

Käsitletavad teemad: Juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga Juhatuse liikme valimine, tagasikutsumine, ametiaja pikendamine, tagasiastumine, leping, tasu ja selle maksmine Juhatuse liikme kohustused Lojaalsus-, hoolsus-, ärisaladuse hoidmise kohustus Konkurentsikeeld Raamatupidamise korraldamise kohustus Konkurentsiõiguslikud kohustused Isikuandmete ja intellektuaalse omandi kaitse Finantssektoris tegutseva ettevõtte juhatuse liikme kohustuste eripära Äriühingu juhatuse liikme kohustused ühinemiste ja ülevõtmiste korral Juhatuse liikme tsiviilõiguslik vastutus Vastutus sisesuhtes Vastutus välissuhtes Eripärad pankrotimenetluse korral Juhatuse liikme tsiviilvastutuse vähendamise võimalused Vastutuse vähendamine või välistamine Vastutusvaldkondade jagamine Kõrgemalseisva organi otsus Vastutuskindlustus Tsiviilnõude esitamine juhatuse liikme vastu Haldus- ja karistusõiguslik vastutus Konkurentsiõigusega seotud vastutus Maksuõigusega seotud vastutus

www.raamatupood.aripaev.ee Äripäeva raamatuklubi [email protected] tel 667 0400, 667 0080 investeerimisfondid INVESTOR 23

Dow Jones USA OMX Stockholm OMX Helsinki EPI II samba indeks

16 232,44 -0,86% 1350,26 -0,37% 2894,06 +0,04% 157,09 +0,06% 17000 1400 2800 160,0

16000 1300 2550 157,5

15000 1200 2300 155,0

14000 1100 2050 152,5

ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 13000 1000 1800 150,0 02 1210080604 02 1210080604 02 1210080604 02 1210080604 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post [email protected]

FONDID reklaam AS SEB Varahaldus 22.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Energiline Pf, EUR 0,742 0,750 0,750 6,90 0,96 2,37 -0,46 12 436 571,98 Avaron Asset Management 22.01 SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,885 0,894 0,894 2,91 0,49 -1,68 1,62 3,65 55 114 401,02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Optimaalne Pf, EUR 0,831 0,840 0,840 3,54 0,73 1,25 1,53 5,89 15 088 115,40 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Progressiivne Pf, EUR 0,973 0,983 0,983 4,52 1,06 2,79 1,26 6,43 298 664 763,85 Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 11,65 11,89 11,65 8,36 1,38 11,35 3,00 - 28 906 408 SEB Aktiivne Pf, EUR 0,935 0,954 0,944 8,24 0,67 3,98 0,25 12,11 14 559 532,23 Avaroni Privaatportfell B, EUR 14,29 14,29 14,29 2,89 1,37 6,99 5,58 - 7 080 079 SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,147 1,170 1,159 3,20 0,60 1,96 1,71 5,23 11 533 338,10 Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 11,23 11,23 11,23 3,46 2,30 6,53 - 6 407 484 Vahendatavad Fondid * SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,521 1,521 1,521 2,29 1,060 1,470 5,050 6,960 386 560 000,00 SEB Strategy Balanced Fund 106,131 107,192 106,131 - 2,780 2,590 - - 331 550 000,00 Compensa Life 21.01 SEB Strategy Defensive Fund 105,699 105,699 105,699 - 1,750 1,590 - - 329 420 000,00 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Strategy Growth Fund 108,738 109,825 108,738 - 5,900 5,510 - - 224 240 000,00 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Strategy Opportunity Fund 106,702 107,769 106,702 - 4,490 4,330 - - 335 280 000,00 Kasvuportfell, EUR - - 1,43 - 1,50 6,10 2,50 20,20 5 869 189 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.09.2013. Võlakirjaportfell, EUR - - 11,89 - 0,10 0,40 2,90 - 643 724 Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.10.2013. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.10.2013. Fondivalitsejad

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Danske Capital AS 22.01 5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, 4201, [email protected], www.avaron.ee [email protected], www.lhv.ee tel 680 2630, faks 680 2631, ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia [email protected] aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 www.gildrealestate.com DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, Danske Pension 25, EUR 0,99 1,00 1,00 2,82 0,90 3,67 2,64 4,56 11 402 666 [email protected], www.gafm.ee 1251, [email protected], www.nordea.ee ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee 47, Tal- AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn tel 675 2295, faks 675 2895, Danske Pension 50, EUR 1,16 1,17 1,17 3,77 1,22 5,37 2,39 5,82 163 319 076 linn, tel 610 6500, faks 610 6501, funds@ 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ [email protected], www.danskecapital.ee, Danske Pension Intress, EUR 0,88 0,89 0,89 2,09 0,30 1,59 2,79 3,36 3 727 524 ergo.ee, www.ergo.ee seb.ee, www.seb.ee www.danskebank.ee Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,52 1,56 1,53 5,59 1,39 9,40 3,95 9,70 3 529 108 Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,76 0,78 0,77 2,61 0,43 1,14 2,62 242 795 Maaklerifirmad Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee. COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, tel 680 2500, faks 680 2501 väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@manda- faks 610 3010 [email protected], DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, tumlife.ee, ERGO Funds 22.01 www.compensalife.ee tel 630 2104 www.mandatumlife.ee ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, faks 680 0402 tel 665 6622, faks 665 6802 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,92 0,93 0,93 1,66 0,47 1,00 2,88 4,05 8 627 246,97 ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,16 1,17 1,17 4,21 1,39 5,94 1,92 8,76 47 602 813,27 ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,67 0,68 0,68 5,61 1,55 8,22 0,61 - 1 758 738,11 ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,90 0,92 0,91 4,88 1,57 7,22 2,73 - 450 380,43 ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,95 0,97 0,96 6,30 1,07 7,51 2,08 - 356 340,71 ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,92 0,94 0,93 8,23 1,90 10,36 -0,75 - 340 885,17

LHV Varahaldus 22.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pensionifond L, EUR 1,42 1,43 1,43 4,26 1,09 3,97 2,67 10,32 223 504 729 Pensionifond M, EUR 1,13 1,14 1,14 2,92 0,66 2,68 3,47 9,23 33 204 444 Pensionifond S, EUR 1,18 1,19 1,19 2,00 0,22 0,65 3,50 7,61 42 363 094 Pensionifond XL, EUR 1,24 1,25 1,25 4,90 1,46 6,49 3,17 11,11 52 646 956 UUS KOOL! Pensionifond XS, EUR 1,09 1,10 1,10 1,82 0,23 0,69 3,75 7,58 9 184 108 Täiendav Pensionifond, EUR 1,38 1,39 1,39 4,75 1,62 7,28 3,52 12,43 5 823 962

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 12,55 12,68 12,68 12,97 3,39 45,82 18,71 23,40 - LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 8,02 8,10 8,10 13,03 3,39 45,82 18,71 23,39 27 933 664 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,92 9,01 9,01 13,60 3,41 8,32 -0,61 9,03 - LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,70 5,76 5,76 13,59 3,41 8,32 -0,62 9,02 1 684 555 TOOTMIS Mandatum Life 22.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Koolitaja on JAAK LAVIN Investeeringute haldusteenus: JUHTIMINE Turvaline, EUR 117,57 116,99 116,99 - 0,62 3,04 3,61 - - Konservatiivne, EUR 116,00 114,85 114,85 - 0,63 4,01 1,30 - - Tasakaalustatud, EUR 116,03 114,32 114,32 - 0,67 4,81 0,01 - - Progressiivne, EUR 110,95 108,78 108,78 - 0,64 5,60 -1,97 - - VÄIKEETTEVÕTETELE Agressiivne, EUR 116,25 113,97 113,97 - 0,66 6,37 -1,93 - - Investeerimisportfellid: Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 143,35 142,64 142,64 - 0,61 2,62 3,80 6,79 - Mandatum Life Global Food Abs, EUR 117,11 114,82 114,82 - 0,01 -4,05 -4,87 2,80 - I moodul 19. veebruar 2014 Mandatum Life Emerging Opportunities Abs, EUR 105,28 103,22 103,22 - -0,50 -1,10 -6,58 - - Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR 148,08 145,18 145,18 - 1,40 1,54 -6,80 7,71 - II moodul 20. veebruar 2014 Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 160,62 157,47 157,47 - 0,37 5,83 -0,22 9,51 - III moodul 12. märts 2014 Nordea Pensions Estonia 22.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht IV moodul 13. märts 2014 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Nordea Pensionifond A, EUR 0,98 0,99 0,99 6,12 1,21 6,57 4,04 8,75 65 495 290,84 Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,81 0,82 0,82 7,39 1,21 8,41 4,04 7 630 385,53 Nordea Pensionifond B, EUR 0,91 0,92 0,92 4,54 0,98 2,59 3,55 7,08 13 291 835,50 Täpsem programm aadressil Nordea Pensionifond C, EUR 0,82 0,82 0,82 2,73 0,91 0,52 2,75 4,81 2 341 822,84 Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,23 1,25 1,24 9,32 1,22 12,07 5,01 13,49 4 549 735,89 akadeemia.aripaev.ee Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,71 0,73 0,72 4,08 1,1 1,66 647 282,13 Info ja registreerimine telefonil 667 0100, Trigon Funds 22.01 Koolitusprogrammi hind on elektronposti aadressil ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht 1499 eurot aste algusest [email protected] 12 kuud 3 aastat 5 aastat Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 84,94 87,54 86,67 18,22 4,43 -7,23 -23,22 1 379 311 (km-ga 1798,8 eurot) või koduleheküljel Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 172,74 178,03 176,27 15,64 1,66 -0,86 -3,14 4 446 095 Balti Fond, EUR 14,33 14,84 14,55 15,11 4,23 10,00 -4,06 9,25 1 734 279 akadeemia.aripaev.ee Uus Euroopa Fond, EUR 25,50 26,40 25,89 11,16 3,01 24,24 11,46 21,05 54 631 273 Venemaa Top Picks Fond, EUR 18,27 18,92 18,55 18,67 -2,04 -12,65 -10,59 18,10 7 644 859 TEGIJA TURUL OMX TALLINN 52 nädalat INVESTOR Joaquin Almunia: Me kasu- Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja 24 lisanimekirja aktsiate liikumisi. tame kartellivastaseid abinõu- 841,41 +0,09% sid. Kartellid on Euroopa Lii- 900

dus väga võimsad. 850

800

750 Euroopa konkurentsivoliniku sõnul on valuutaturul manipuleerinud

pangad komisjonile teada ning nende nimed tehakse varsti avalikuks 700 ja pannakse häbiposti. Lisaks valuutaturul manipuleerinud pankade 02 1210080604 ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 nimetamisele avaldatakse ka nende institutsioonide nimed, kes olid perioodi kõrgeim 855,25 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] rikkumistes “kõige leidlikumad”. perioodi madalaim 748,83

TÕUSJAD AKTSIA LANGEJAD MANU pole enam Johnson & Johnsoni kolme rikkaima seas minevik vs. tulevik Grindeks Kuigi USA üks suurimaid konglomeraate John- Nokia RAINER SAAD 10,5 EUR nglise jalgpalliklubi Manchester Uni- [email protected] son & Johnson suutis näidata häid neljanda 5,31 EUR ted, mille aktsiad on noteeritud ka kvartali tulemusi, jäid prognoosid ootustele New Yorgi börsil, pole enam maail- alla. Johnson & Johnson (J&J) teenis mullu nel- +2,94% ma kolme rikkaima klubi seas, kuna jandas kvartalis puhaskasumina 3,52 miljardit -7,26% Real Madrid, Barcelona ja Müncheni dollarit ehk 1,23 dollarit aktsia kohta. Aasta va- Marks & Spencer IBayern teenisid mullu rohkem käivet. rem olid need numbrid 2,57 miljardit ja 91 senti, Otuokumpu 492,40 GBp Kõige rikkam klubi oli eelmisel aastal ühek- vahendas MarketWatch. sandat aastat järjest Hispaania Real Madrid, mil- Firma käive kasvas 2012. aasta 17,56 miljardilt 0,45 EUR le käive ulatus 518,9 miljoni euroni. Barcelona ja dollarilt läinud aastal 18,36 miljardile dollari- +2,39% Bayern olid teine ja kolmas, selgus Deloitte’i ede- le. FactSeti küsitletud analüütikud ootasid 17,98 -6,83% tabelist. Inglise liigas on miljardi dollarilise käibe juures korrigeeritud Ebay Neljandale kohale langes MANU ja viiendal Manchester United kasumiks 1,20 dollarit aktsia kohta. J&J korrigee- Valmieras Stikla 55,68 USD oli Prantsusmaa meister Paris Saint Germain. ritud kasum oli 1,24 dollarit aktsia kohta. Vaatamata MANU väljakukkumisele esikolmi- praegu seitsmendal J&J teenis eelmisel aastal aktsia kohta 5,52 2,10 EUR kust, kasvas klubi eelmise aasta käive 395,9 mil- kohal, jäädes dollarit puhaskasumit ja tänavu peaks see num- +2,33% jonilt eurolt 423,8 miljonile eurole. sellega eemale ber jääma 5,75 ja 5,85 dollari vahele. See aga jääb Deloitte’i edetabeli 20 tippklubi kogukäive selgelt alla analüütikute prognoositavale 5,86 -4,11% kasvas eelmisel aastal 8%, 5,4 miljardi euroni. meistrite liiga dollarile. City Service Nissan Motor 1,86 EUR Deloitte koostab edetabelit ainult kogunenud kvalifikatsiooni- käibe järgi ega arvesta klubide võlgasid. Deloitte’i võimalusest. 934 JPY uuringust võib leida veel seda, et Müncheni VÄLISMAA +1,64% Bayerni käive kasvas 17% ehk 62,8 miljoni euro võrra, 431,2 miljonile eurole. Rautaruukki ja SSAB -2,51% 30 rikkaima klubi aastakäive ületas 100 Barclays Sandvik AB miljonit eurot ja Türgi klubid Galatasaray ja koondavad Soomes 282,55 GBP Fenerbahçe tõusid esimese kahe kümne klubi 92,20 SEK hulka. ja Rootsis +1,56% Aktsia IPO taseme lähedal. Umbes poolteist Kolmapäeval teatas Rootsi terasetootja SSAB, -2,28% aastat tagasi toimus Manchester Unitedi aktsiate et ostab Soome konkurendi Rautaruukki 10,1 Latvijas Gaze esmaemissioon ja jalgpalliklubi aktsiad noteeri- miljardi krooni (1,18 mld euroga). Ühisette võte Facebook 9,64 EUR ti New Yorgi börsil 14 dollariga. Mõni kuu pärast plaanib konkurentsivõime parandamiseks vä- 56,24 USD IPOt tõusis MANU aktsia ka üle 19 dollari piiri, hendada kulusid ja seetõttu kärpida ka töötaja- aga aktsia pole tuult tiibadesse saanud ning see te arvu. +1,47% on langenud 15 dollari lähedale. Eile kauples see Nii Rautaruukkil kui ka SSAB-l on umbes -2,21% 14,98 dollaril. 8700 töötajat. Ettevõtete liitumisel saab ühiset- Kolmapäeval pakkus “Kuigi Manchester kukkus rahaliigas ühe ko- tevõtte töötajate koguarvuks ligi 17 500. Eilses Lõuna-Korea suurim Hispaania 10aasta- ha allapoole, taastavad sõlmitud lepingud sel börsi teates ütles Rautaruukki, et ühisettevõttel autotootja Hyundai se tähtajaga võlakir- aastal käivet ja langemine neljandale kohale on on plaan vähendada tööjõudu 5% võrra nii Soo- Motor sai tugeva voni ju ja investorite huvi oli suur. ajutine,” kommenteeris Deloitte’i spordiüksuse mes kui ka Rootsis. tõttu oodatust väiksema Investorite nõudlus 10aas- juhtivametnik Austin Houlihan. Ühisettevõtte peakorter hakkab asuma Stock- kasumi. Hyundai neljanda tase tähtajaga võlakirja järe- Inglise liigas on Manchester United praegu holmis ning ühinemisega loodab SSAB kolme kvartali puhaskasum tõusis le oli 39,6 miljardit eurot, mis seitsmendal kohal, jäädes sellega eemale meistri- aastaga hoida kokku 1,4 miljardit krooni (160 15%, 2,06 triljoni vonini (1,4 on peaaegu kaks korda roh- te liiga kvaliﬁkatsioonivõimalusest. mln eurot). miljardi euroni). Analüütikud kem kui viimasel sama täht- Esikümnesse mahtusid veel Itaalia klubid Ju- Eelmise aasta esimese üheksa kuuga sai SSAB ootasid 2,22 triljoni voni suu- aja võlakirja oksjonil. ventus ja AC Milan. Nimekirjas domineeris suur 91 miljonit eurot kahjumit. Aasta varem oli ette- rust kasumit. viisik ehk Inglise, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja võtte kasum 27,5 miljonit eurot. Käive langes sa- Prantsusmaa klubid. ma ajaga 15%, 2,95 miljardile eurole. 10. veebruaril otsustab korral- daja, kas selleaastane Tartu maraton toimub või mitte.

| NäNädalalõpulisadalalõpulisa | Uisud ja suusad kapist välja

Talv on tali- spordifännide rõõmuks lõpuks saabunud. Esimesi suusa- ja NÄDALAVAHETUSEL on uisupoognaid saab teha mitmel pool Eestis. uisutamishuvilised ooda- tud Mulgi Uisumaratonile ja Haapsalus toimuvatele Puhkepäev pakub välja valiku lähiajal toimu- uisumatkadele. FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/ vaid matku ja võistluseid. POSTIMEES/SCANPIX

Uisutamine Suusatamine Lüllemäe suusamatk Retked Uisumatk Haapsalus Thule suusateisipäevakud 26.01 kl 12–13 Valgamaal Lüllemäe terviserajal. Filter Vormsi Jääretk 25. JA 26.01 kl 12–16 Haapsalu merejääl 14.01–18.03 (teisipäeviti) kl 19–20.30 Tallinna val- Suusamatk kulgeb 5 km ringi peal. 9.02 kl 10–15 Läänemaal Lühikese ohutuse ja uisutamise koolituse järel gustatud suusaradadel TASUTA Viib ratturid südatalvel merejääle rattaga sõit- liueldakse Haapsalu linna ümbruses. Täpne mars- Kavas on 10 suusavõistluse etappi, mis toimuvad TASUB TEADA: kohtutakse Karula-Lüllemäe tervi- ma. Koosneb kahest stardist, mõlemad kulgevad ruut ja matka pikkus sõltuvad grupist, ilmast ja jää Tallinnas Pirital, Järvel ja Nõmmel asuvatel valgus- se- ja spordikeskuse juures. 22 km pikkusel trassil, mille jooksul sõidetakse nii kvaliteedist. Liigutakse rahulikus, pigem algajate- tatud suusaradadel. Järgmisel teisipäeval on ka- www.terviserajad.ee Läänemaal mandril, jääteel kui ka Vormsi saarel. le sobivas tempos. Osalemine ei eelda uisutamis- vas juba kolmas etapp, mis toimub Järvel, sõide- Esimene start on mõeldud võidusõiduhuviliste- kogemust. takse vabastiilis. Nõmmel toimuval neljandal eta- III Tõrva talvematk le, teine neile, kes eelistavad distantsil mõnusalt HIND: 35 eurot pil toimub võistlus klassikalises stiilis. 26.01 kl 12–14 Härmal matkata. TASUB TEADA: uisud, kepid saab korraldajalt. Vaja- HIND: üks etapp 7 eurot, individuaalosalejale Härmal avatud kontrollpunktis pakutakse sooja HIND: 15–20 eurot lik võtta kaasa oma lõunasöök ja uisutamiseks so- 35 eurot teed ja pirukaid. Kontrollpunkti võib matkata eri TASUB TEADA: võistluskeskus paikneb Rohuküla bivad saapad, mille külge kinnitatakse uisud. www.stamina.ee viisil – jalgsi, suuskadel või rattaga. Igaüks saab sadamas. Jalgratturi kiivri kandmine on erandite- www.360.ee endale valida sobiliku distantsi. ta kohustuslik. Suusatamise ABC TASUTA www.aerobike.ee 5. Mulgi Uisumaraton ja 19.01–15.03 (pühapäeviti) kl 12–13 Tallinnas Järve torva.kovtp.ee ja www.meieliigume.ee EMV kiiruisutamises pikkadel metsas Eksklusiivne retk öös distantsidel Treeningud sobivad kõigile algajatele, kes ei tun- 3. Tartu Teatemaraton AASTA LÄBI Põlvamaal, Räpina-Värska puhke alal ne ennast suuskadel kuigi kindlalt. Õpitakse klas- 9.02 kl 9–17 Otepääl, Elvas Võistlus-mängulisel retkel saab näha, mis toimub 26.01 kl 12–15.15 Viljandi järvel sikalise ja uisutehnika tasakaalu harjutusi, keha- Meeskonnasõit 63 km pikkusel distantsil Ote- öösel metsas, kes magavad, kes liiguvad ringi. 10 km rahvadistantsi start antakse kl 12, 30 km asendit, keha raskuse ülekandmist ühelt jalalt tei- päält Elvasse. Võisteldakse 4-liikmeliste võist- Enne öisesse metsa minemist saavad retkelised maratonidistantsi start kl 13. Sõidetakse loodusli- sele, tõusude ületamist, laskumisasendit jpm. kondadena neljas etapis, mille pikkused on 12– ka lühikese ellujäämisõpetuse ning tõmbavad en- kule jääle rajatud võistlusringil. Rada suletakse kl Treenerid on Jaanus Teppan, Eiko Toom ja Marius 20 km. Start antakse kl 9 Tehvandi Spordikesku- dile loosiga grupisisese rolli. Metsas lahendatakse 15.15. Unt. se staadionil. Finiš on avatud kl 11.30–17 Tartumaa mõistatusi ja öise metsa saladusi. Raja pikkus 1,5 HIND: 20–30 eurot sõltuvalt distantsist TASUTA Tervisespordi keskuses km, kestus 2 tundi. TASUB TEADA: korraldajad soovitavad osalejatel TASUB TEADA: kohtutakse Merko parkimisplatsil HIND: kuni 31. jaanuar 80 eurot, 1.–6. veebruarini HIND: 25 eurot kanda võistluse ajal kiivrit ja liigeste kaitsmeid Järve metsa ääres. 100 eurot TASUB TEADA: grupi suurus 12 inimest www.sportinfo.ee ja www.rattaklubi.ee www.sparta.ee www.tartumaraton.ee loodusegakoos.ee RESTORANIDE TOP 10 26 ELAMUS Heidi Vihma hinnang viimase kahe aasta külastuste põhjal

1. ALEXANDER, Pädaste, Muhumaa 30 6. KAHEKSA JALGA, Kõue Vald, Harjumaa 30 2. Ö, Mere pst 6e, Tallinn 30 7. NEH, Lootsi 4, Tallinn 29 3. LA BOTTEGA, Vene 4, Tallinn 30 8. MOON, Võrgu 3, Tallinn 29 4. PÕHJAKA, Mäeküla küla, Paide vald 30 9. TRUFFE, Raekoja plats 16, Tartu 29 PUHKEPÄEV 24. jaanuar 2014 5. TCHAIKOVSKY, Vene 9, Tallinn 30 10. DOMINIC, Vene 10, Tallinn 28 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

TOIMETAJA VEERG Harjumuste orjad kinos ja kunstisaalis

SIGNE SILLASOO [email protected]

Inimesed on harjumuste orjad – isegi kultuuri tarbides. Arutades, milliseid ﬁlme, näituseid vaatama minna, milline kontsert või artist meeldib, ei meeldi, põrkub kogu mõttearendus väga tihti mingil hetkel vastu hinnanguid. “Mida see kunstnik oma abstraktsete töödega ütelda tahab, sellele näitusele ma küll ei lähe”, “Mulle see muusikastiil ei meeldi”, “Ma ei suuda nii palju infot tarbida, kui mõnes muuseumis seintele seatud peenes kirjas tahvlid sooviksid”, “Ulmeﬁlmid on täielik möga” on vaid mõned näited esmastest reaktsioonidest ja mõtetest, mille otsa olen näinud teise ja ka ennast aeg-ajalt komistanud. Ei mingit võimaluse and- mist. Maitsed ja eelistused on ikkagi maitsed ja eelistused. Nädala alguses juhtusin kuulama kuraator Luke Sysoni ettekannet sarnasel teemal. Võib ju arvata, et aastaid kunstiga kokku puutunud kuratooril on tolerantsust erinevate kunstistiilide ja -vormide suhtes, aga ei. Ta tunnistas, et renessansskunstiga aastaid tegelenuna ja seda mõistnuna ei saanud ta midagi aru paar aastat tagasi New Yorki Metropo- litan Museum of Artsi tööle minnes tema käsutus- se sattunud kunstikogust, mille moodustasid paari sajandi vanused vaasid, küünlajalad ja muud al- SÖÖGIKOHTA Eesti Söögituba pakub ehedaid kodumaiseid maitseid, ainult lubatust erinevalt – söögikoht ei pea kinni mitmetest gul tähtsusetuna näivad nipsasjakesed. menüüs antud lubadustest. FOTO: JULIA-MARIA LINNA

Uut moodi elamused. Nüüd aga, nendega aastaid kokku puutununa oskab ta nende väärtust hinna- RESTORANITEST ta. Ehk teisisõnu oma peas eksisteerivaid piire vä- heke lõdvemaks lasta, mitte koha silte ja hinnanguid asjadele külge kleepida ja kätt ette panna, vaid asjadele võimalus anda. Söögituba Eesti moodi Seega inimene, kes ei ole rokkmuusika kuula- ja, leiaks ehk mõnda selleteemalist raamatut lapa- tes ja vanu palu kuulates sellest enda jaoks mida- astavahetusel ja veel tükk ae- HEIDI VIHMA Sama ka teise praega, kadakasuitsuse sealiha- gi uut ja põnevat või vana ja tuttavlikku, mida pa- ga pärast seda oli Tallinnas see- kaasautor ga, mille lisandiks lubati sinepist sousti – ei ol- kub näiteks klassikaline muusika, kui see on seni kord eriti palju turiste. Nüüd- nud singil kadakasuitsumaitset ega soustis sine- kõige meelepärasem muusikažanr olnud. Niisamu- seks on nad kodudes tagasi, mi- pit. Maitsesime mitmekesi, nii et kasutasime roh- ti võiks nüüdiskunsti mitte mõistev inimene sel- na aga läksin uurima, millise kem kui ühte komplekti maitse- ja lõhnaretsep- Apildi nad Eesti söögist saada võisid. lele võimaluse anda. Kunstniku loodud tähendu- toreid. Ja magustoiduga oli lugu jälle samamoo- se otsimise lõpetada ja töödele ise mingi otstarve, Pika tänava Meritoni hotelli all olev Eesti söö- di – roog nimega karamelliseeritud puuviljased tõlgendus leida. Või romantiliste komöödiate ja tõ- gituba esindab meie toidukultuuri traditsiooni- kaerahelbed ja jõhvikad toorjuustuvahuga sisal- siste draamade asemel ulmeﬁlme vaatama minna, lisemat, arhailisemat osa. Tõenäosus, et toiduhu- Maitseelamus das küll tublisti rosinaid ja ka kümmekond poh- Eesti köögi asemel Aafrika või Aasia riikide koka- viline turist selle üles leiab, on suur – hea asukoht la, aga ei ühtegi jõhvikat. kunsti proovida. Elu muutub päris kindlasti rik- ja hea nimi. Alates soolapekileivastest, verikäkist Eesti Söögituba Olgugi, et kaugelt tulnud turistid ei pruugi kamaks. ja heeringaleibadest kuni kama ja kaerahelbe- Aadress: Pikk 29, Tallinn jõhvikal ja pohlal vahet teha, on lubadus siiski lu- magustoiduni on tõepoolest kõik oma mis oma. Telefon: 664 8803 badus. Kala, sealiha, peedi ja kapsa vahele on põiganud Avatud: 12–23 PUHKEPÄEV SOOVITAB küll ka üks mozarella-salat ja üks fenkolipüree- Lepingu rikkumine. Lubaduste täitmata jätmi- supp, kuid üldpilti need ei muuda. ne ei puuduta aga mitte ainult Eesti söögituba, Kunst: Muuseumi teistmoodi vaid ka paljusid teisi söögitube-restorane. Toitu teisipäevad Täitmata lubadused. Eelroaks söödud kilusa- tellides astub klient põhimõtteliselt samasugu- lat oli tore – aedsalat, kartulid, tomatid, keedu- sesse lepingulisse vahekorda nagu iga muu ostu- 17TOIT Adamson-Ericu muuseumis toimub täiskasvanute munasektorid, sibul, vürtsikilud – teate küll seda müügi tehingu juures: menüüs on kirjas “kaup” kunstikursus “Teistmoodi teisipäev”. Kursusel koh- meie köögi põlisvara, mida aga kahetsusväärselt ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ja hind, ostja teeb valiku, müüja (kelle esindajaks tutakse mõnenädalaste vahedega teisipäevaõhtuti. harva salatina kokku pannakse. Ka rannarahva TEENINDUS on kokk ja kelner) valmistab talle selle ja kassee- Osalejate eelnevad kunstialased teadmised ja osku- kalasupp oli oma lihtsuses meeldiv roog, kuigi ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ rib raha sisse. sed ei ole vajalikud. 18. veebruaril juhendab kursust supirohelist polnud lisatud mitte rohkelt, nagu INTERJÖÖR Kui näiteks tellitud automudelil on vale lisava- metallikunstnik Mari Käbin, 11. märtsil kunstnik Anu lubas menüü, vaid suhteliselt mõõdukalt. Ilus sel- ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ rustus või vale värv või see on hoopiski teist mar- Raud ja 15. aprillil maalikunstnik Tiiu Pallo-Vaik. Kur- ge kalapuljong oli tugeva puhta maitsega ja kala- PÕHIROOGADE HINNAD: ki, siis ma seda ju ei osta, nõuan tellimuse täit- suse ühe korra tasu on 12 eurot. Lisa info: liis.kibus- tükikesi oli piisavalt. 13–24 eurot mist ja pean ilmselt veel mõne aja ilma autota lä- [email protected] või tel 644 5838. Järgmine roog, lõheﬁlee vokitud köögiviljade bi ajama või vanaga sõitma. Kui aga restoranis ja apelsini-tšillikastmega esindas menüü täna- saan menüüs kirjas olnud krõbeda kooriku ase- Foto: Fookuses kaameraga päevasemat, rahvusvahelisemat poolt ja siin tek- mel nätske kattega roa, hautise asemel hõreda su- moefilosoof kisid esimesed probleemid. Ja siinkohal ei rää- pi või on kadakasuits jälgi jätmata haihtunud, on gi ma maitsest, sest maitse on subjektiivne ja see, olukord keerulisem. Esiteks selguvad maitsed al- 29. jaanuaril kl 19 toimub Eestifoto stuudios vestlus- mis mulle ei maitse, võib kellelgi teisel olla üli- les proovimisel, st söömise käigus. Teiseks – res- õhtu “Toomas Volkmann – kaameraga moefilosoof”, malt hõrk: kindlasti leidub inimesi, kes eelista- torani lähen ju siis, kui mul on kõht tühi, kui ma kus fotograaf Volkman räägib ideed leidmisest, ins- vad põhjalikult läbiküpsetatud ja ohtra pipra- olen näljane. piratsioonist, moe olemusest ning kõige selle ristu- seguga ülepuistatud kala. Pettumust valmistas Näljasena nõuab toidu kööki tagasi saatmine misest fotograafiaga. Osalemistasu 15 eurot. Lisain- hoopiski lubatu-tegelikkuse vastuolu: vokitud mehisust, mida vähemalt minul, tuleb tunnista- fo: https://www.facebook.com/Eestifoto. köögivilja asemel olid kartulid, kaks grillitud da, enamasti ei jätku. Mida teha – kas hakata res- suvikõrvitsaviilu ja pool grillitud paprikat. toranis käima täis kõhuga? Või võtta võileib ligi? ÜTLES Allar Jõks: Eestis puudub ELAMUS 27 põhiseaduses selline põhiõigus nagu õigus valijate petmiseks.

24. jaanuar 2014 PUHKEPÄEV vandeadvokaat, POSTIMEES, 21.01 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

RAAMAT PLAAT Peresuhete keerdkäigud. Soe peasilitus 2009. aastal pärast poja sündi M.C. Taylori poolt kirjutatud ning kassetimängi- Hommage naise kohanemisvõimele jaga köögis ja vaikselt – et koduseid mitte üles ärata- da – salvestatud “Bad Debti” ANNIKA AAS na traditsioonide raamisti- valmimist segasid mõni aeg lugemissoovitus.wordpress.com Hinnang kus – see on kriitika arranged hiljem Euroopas toimunud Ma ei ole kunagi sallinud ene- Amy Tan marriage’i ja väga konservatiiv- Londoni rahutused. seabiraamatuid – milleks mul- “Köögijumala sete perekondlike traditsiooni- Kollektiivi His Golden Mes- le need, kui palju põnevam ja naine” de suhtes, kus paarimineku üle senger Ameerikas North Ca- kasulikum on lugeda head ilu- ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ otsustavad enamasti vanemad. rolina talves valmistatud pa- Hinnang kirjandust, mis paneb sind jä- Kirjastus Varrak, 2013 Kus arvestatakse pigem rahan- ladega CD-plaadid hävisid His Golden rele mõtlema oma elu või su- Müügil raamatupoodides, dusliku seisu ja “oma näo” säili- 2010. aasta Londoni mässu Messenger “Bad võimalik laenutada hete üle näiteks emaga – nagu nutada tamise kui paariminejate tun- käigus, kui helikettaid hoius- Debt” teeb seda Amy Tan oma raa- raamatukogudestudest nete või tahtmistega ning kus tanud ladu maha põles. Nüüd ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ matus “Köögijumala naine”. lahutuse saamine on ülimalt on album taas kord välja an- Seda raamatut võib soovita- keeruline. tud ja kuulamiseks valmis. KUULA TASUTA: da neile, kellele meeldis Amy KIRJANIK Amy Kahemehebändi folk-kant- www.youtube.com Tani esimene raamat “Õnnerõõ- Tani teose “Köö- Lootus ei kao. Kui Pearl on oma rimuusika on tagasihoidlik, mu Klubi” (1987, ee 1996) ja nei- gijumala naine” ema jutustuse ära kuulanud, tahumatu ja samas väga isik- Rustikaalse õhustikuga le, kellel on – sarnaselt ühe ju- keskmes on saanud teada tõe oma isa koh- lik. M.C. Taylor, keda saadab spirituaalne teekond jumali- tustaja Pearliga – tunne, et ema- inimsuhted. ta ning suutnud avaldada tõe Scott Hirsch, laulab elust ja kel teemadel moodustub üks- ga koos olles peab pidevalt FOTO: BLOOMBERG oma tervise kohta, käitub ema jumalast. Vaid kitarrist ja vo- teisega sarnanevatest pala- maamiinide eest hoiduma. Winnie nagu ikka – hüsteerit- kaalist koosnev muusika loob dest. Kaasakiskuva olekuga Või natuke seb, loobib nõuandeid ja ette- kodusoojust. Ruuge muusi- lood pakuvad isevärki vana- Emade saladused. Muidugi, peenemalt: heiteid. ka oleks sobilik näiteks lõkke- aegset meeleolu, sellist ajast, muretsemine on emade õigus, see on hom- Kuid Pearlini jõuab järsku õhtule või mis tahes vaiksele mil asjad olid siiramad ja liht- aga ikkagi ajab see igavene pa- mage naisele, selgus: “/…/ma ei tahagi, et ta teekonnale saatjaks, mil aega samad. Aus kuulamine päris bistamine iga pisiasja pärast va- tema kohanemisvõimele, järele jätaks. Kummalisel vii- mõtisklusteks. Rahulik tunne mitmeks puhuks. hel hulluks küll. Just nii tunneb tugevusele. sil tundsin kergendust. Või ehk ja meeleolu on kindlustatud. KAAREL KAJA Pearl, kes selle ülemäärase mu- Ema jutustus ei muuda mit- ei olnud see kergendus. Sest va- retsemise pärast ei taha emale te ainult tütre suhtumist, vaid lu oli ikka veel alles. Ema re- avaldada oma tervist puuduta- kahtlemata on ka lugeja suh- bis seda minema – minu kaitse- vat saladust. Kuid peagi – noh, tumine Winniesse pärast se- kihti, mu viha, mu sügavamaid KOOMIKS peale mõnesajaleheküljelist da rännakut minevikku hoopis hirme, mu meeleheidet. Ta pa- ema jutustust oma minevikust teistsugune kui varem. ni selle kõik oma südamesse, et – selgub, et hoopis emal Winni- Mind kõnetas see raamat ma viimaks näeksin, mis jääb el endal on saladusi lausa var- kõige rohkem kui tütart, kuid läbipõimunud sõbranna Hele- järele. Lootus.” rukast puistata. lisaks ema-tütre suhtele on raani minevikuga ning see sõprus Kellele pakub huvi, kui palju Ühe lausega võiks Winnie matus olulisel kohal ka isa-tüt- pole plekitu, kuid lõppkokku- Tani teostes on autobiograaﬁ- teekonna saarelt Shanghai lä- re (Winnie ja Pearli suhe oma võttes vast seda tugevam. list ainest, sellele võib abiks olla hedalt läbi Teise maailmasõ- isaga), sõprade ning mehe-nai- Mehe-naise suhet ehk siis Sherry O’Keefe’i raamat “From ja USAsse kokku võtta tõdemu- se vaheline suhe. Winnie abielu oma esimese me- China to America: The Story of sega: mis ei tapa, teeb tugevaks. Winnie minevik on tihedalt he Wen Fuga vaadeldakse Hii- Amy Tan”.

FILM Mõttesport argiõhtusse

SIGNE SILLASOO eesmärgiga teha sellest Lance linnas algaval dokumentaalfil- Puhkepäeva toimetaja Armstrongi edukas sporti naas- mide festivalil Docpoint (30.01– Dokumentaalfilmid on laisa mise film. Viimane plaanis või- 2.02). Lisaks spordifilmidele pa- või pildikeelt paberile trüki- ta pärast pausi toona kaheksan- kub festival vaatamiseks lina- tud sõnadest enam armasta- dat korda Tour de France’i. teoseid sotsiaalselt ja poliitili- vate inimeste artiklid. Need selt teravatel teemadel, samuti pakuvad jõulist ja mõjusat Film võttis uue pöörde. Läks loodusest, religioonist ja elu ar- pilti elust enesest. aga teisiti. Filmi valmimise eel, gisest teistmoodi elavatest ini- Film “Armstrongi vale” on 2012. aastal tunnistas Armst- mestest. Mõjusamalt ja jõulise- mullu valminud “artikkel” rat- rong dopingu tarvitamist. malt, kui kirjapildis artiklid se- tur Lance Armstrongi dopingu- Sporti naasmise loost sai do- da tihti suudaksid. Hea võima- saagast. pingu ja valede lugu, mis on lus inspiratsiooni ammutada ja See on film sellest, millised väärt vaatamine juba ainuük- mõttespordiga tegeleda. mängud käivad võidu, võimu ja si seetõttu, et aitab näha spor- suurte rahade nimel tippspor- dimaailmas toimunut ja toimu- Eeskujud inspireerivad. Dok- diladvikus. Sellest, kuidas do- vat laiemalt kui ainult ühe me- filmid maratonidest või spordi- pingu tarvitamine ei ole kuna- he patustamise kontekstis. võistlusest Ironman on mind gi ühe inimese asi, selle taga on FILMI “Armstrongi vale” saab Paljude toonaste tippklas- innustanud näiteks jooksura- treenerid ja meeskond. Sellest, festivalil näha 31. jaanuaril si ratturite tulemuste taga olid jale minema või mõnd muud kuidas selle tarvitamisest au- kinos Artis. FOTO: TOOTJA keelatud ained, treenerid ja trenni tegema, toidust pajata- salt rääkimine näib olevat ras- meeskonnad, kes sellest tead- vad “Food Inc”, “Earthlings” või kem kui Tour de France’i läbi- Hinnang sid, mida nad ka tunnistavad. “Fork over knives” tarbimishar- mine. Sellest, kuidas topelt elu Väga valusalt risti, justkui ees- jumusi üle vaatama, erinevate elamise üles tunnistamisega “Armstrongi vale” kujuks teistele, on neist löödud persoonide – kokk Roman kaasneb põhjendatud hirm en- ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ ⦁ praegu aga üks. Põnev vaatami- Zaštšerinski, juuksur Vidal Sas- dale majanduslikult auk kaeva- Saab näha 30.01-02.02 kest- ne, mis ei õigusta dopingu tar- soon, saatejuht, seiklusajakirja- ta ja austusest ilma jääda. val dokumentaalfilmide vitamist, vaid aitab näha seo- nik Bear Grylls jt – pajatused ek- Dokumentaalfilmi taga on festivalil Docpoint seid rattaspordis toimunu va- raani vahendusel oma unistu- režissöör Alex Gibney, kes alus- www.docpoint.ee hel laiemalt. si, tööd ja saavutusi uut moodi tas selle tegemist 2009. aastal Vaadata saab seda peagi Tal- lahti mõtestama. 28 TEATER esietendub Eesti Draamateatris “Vennas”. Paar aastat tagasi leidis loo autor Tõnu Õnnepalu Hiiumaa aidalobudikust aastatel 1915–1939 vend Jakobi Ameerikast saadetud kirjad teisele, Villemile Hiiumaal. Need ongi loo aluseks. Osades: Pääru Oja, Indrek Sammul, PUHKEPÄEV 24. jaanuar 2014 9.02 Kaie Mihkelson. Lisainfo: www.draamateater.ee. toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

24.–30.01 CABARET RHIZOME RAKVERE TEATER Tarkus ja rumalus ühes 24.01 kl 20 “rhizomedia.risomee- 24.01 kl 19 “Leenane’i kaunitar” Jõh- dia” Telliskivi 60a vi Kontserdimajas 25.01 kl 20 “rhizomedia.risomee- 24.01 kl 19 “Leping” dia” Telliskivi 60a 24.01 kl 19 “Elu ja kuidas sellega toi- 30.01 kl 20 “rhizomedia.risomee- me tulla” dia” Telliskivi 60a 25.01 kl 19 “Leegionärid” isikus. Itaalia klassika Ugalas Kaarli pst 9, Tallinn 25.01 kl 19 “8 armastavat naist” 27.01 kl 12 “Hobune, kes kaotas pril- TÕNU LILLEORG EESTI DRAAMATEATER lid ära” Vene Teatris kaasautor 27.01 kl 19 “Leegionärid” Vene Teatris 24.01 kl 19 “Augustikuu” 27.01 kl 19 “8 armastavat naist” Lavastaja Vallo Kirs toob homme lavale com- 24.01 kl 19 “Grönholmi meetod” Vene Teatris media dell’arte stiilis eksituskomöödia “Kahe 25.01 kl 19 “Eesti matus” 28.01 kl 19 “Vend” isanda teener”, mis räägib armunud inimestest 25.01 kl 19 “Kontakt” 29.01 kl 13 “Hobune, kes kaotas pril- Veneet sias 300 aastat tagasi. 25.01 kl 19 “Aabitsa kukk” lid ära” Võru “Kannel” 26.01 kl 12 “Varastatud oranž jalg- 29.01 kl 19 “Elu ja kuidas sellega toi- Idee just selle tükiga välja tulla tekkis Kirsil teat- ratas” me tulla” Võru “Kannel” ri draamatoas näidendeid lugedes. “See tekst oli nii 26.01 kl 19 “Kuni inglid sekkuvad” 29.01 kl 19 “Oscar ja Roosamamma: tuumakas, mahlane ja naljakas, et ma tahtsin se- 26.01 kl 19 “Cancún” kirjad Jumalale” 28.01 kl 12 “Vana roosa maja” 30.01 kl 19 “Kaasavaratu” da elamust publikuga jagada ja meie noorte pun- 28.01 kl 19 “Tuhk ja akvaviit” Kreutzwaldi 2a, Rakvere diga 9. lennust seda teha,” sõnas ta. “Naersin pisa- 28.01 kl 19 “Kraepelini variatsioo- nid” rateni,” kinnitas lavastuses meheleminekutuhi- 29.01 kl 19 “Leke” TALLINNA nas neidu mängiv Adeele Sepp, kelle pulmapeost 29.01 kl 19 “Kõik on täis” KAMMERTEATER loo tegevus peale hakkab. 29.01 kl 19 “Aabitsa kukk” 25.01 kl 19 “Orav ja Meri” 30.01 kl 12 “Varastatud oranž jalg- 26.01 kl 19 “Sinised kilesussid jalas” ratas” Mitme näoga mees. Kirs ja Sepp tulid Ugalasse 30.01 kl 19 “Hitler” 30.01 kl 19 “Kuni inglid sekkuvad” mullu pärast Viljandi kultuuriakadeemiast näit- 30.01 kl 19 “Cancún” Vabriku 12, Tallinn leja diplomi saamist koos nelja kursusekaaslase- Pärnu mnt 5, Tallinn TALLINNA LINNATEATER ga, kes kõik uuslavastuses kaasa löövad. Peaossa EESTI NUKU- JA 24.01 kl 19 “Aeg ja perekond kutsus lavastaja Uku Uusbergi Eesti Draamateat- Conway” rist. “Uku on väga vahetu näitleja ning suurepära- NOORSOOTEATER 24.01 kl 18 “Kes kardab Virginia 24.01 kl 11 “Nublu” Woolfi?” ne lavapartner. Ta on selle lavastusprotsessi jook- 24.01 kl 11 “Käed ja kindad” 24.01 kl 19 “Offline” sul saavutanud suurepärase sümbioosi kogu üle- 25.01 kl 12 “Vurr-vurr vurrkann” 25.01 kl 19 “Aeg ja perekond jäänud trupiga,” selgitas lavastaja. Uusberg kehas- 25.01 kl 12 “Nublu” Conway” 25.01 kl 15 “Hanel oli auto” 25.01 kl 19 “Offline” tab Truffaldinot, kes on korraga teenriks kahele 26.01 kl 12 “Nublu” 28.01 kl 19 “Kivid sinu taskutes” isandale, kes mõlemad oma armastatut otsivad. 26.01 kl 12 “Metsakülad” 28.01 kl 19 “Meie, kangelased” “Peategelases on leidnud harmoonia samaaeg- 26.01 kl 15 “Nublu” 29.01 kl 19 “Kivid sinu taskutes” 26.01 kl 15 “Tsuhh, tsuhh, tsuhh” 29.01 kl 19 “Meie, kangelased” selt ülim rumalus ja ülim tarkus. Ta elab hetkes ja 28.01 kl 11 “Nublu” 30.01 kl 19 “Kes kardab Virginia soovib kõige inimlikumaid asju – armastust, täit 28.01 kl 11 “Kodud” Woolfi?” kõhtu ja seda, et ta oleks inimestele vajalik. Truf- 29.01 kl 11 “Nublu” 30.01 kl 19 “Koletis kuu peal” faldino on nagu väike laps mänguasjapoes, temas 30.01 kl 11 “Pesamunad” 30.01 kl 19 “Offline” Lai 1, Tallinn Lai 23, Tallinn on terake meid kõiki,” kirjeldas lavastaja. Trupp on endale jätnud laval ruumi improvi- ENDLA TEATER TEATER NO99 satsiooniks, püüdes luua eeskätt “siin ja praegu” 24.01 kl 19 “Topeltelu” 24.01 kl 19 “Kadunud sõbra juhtum” meeleolu järgides situatsioonikomöödia kaano- 25.01 kl 12 “Hiired pööningul” 25.01 kl 19 “Kadunud sõbra juhtum” neid. “Kui sünnib mäng, kui näitlejad lähevad käi- 25.01 kl 19 “Hüvastijätt juunis” 28.01 kl 19 “Iga eht südamelöök” 29.01 kl 12 “Hiired pööningul” 29.01 kl 19 “Iga eht südamelöök” ma koos publikuga, sünnib väga palju asju impro- 29.01 kl 19 “Topeltelu” Sakala 3, Tallinn visatoorselt,” ütles Kirs. 30.01 kl 19 “Viimane kauboi” Keskväljak 1, Pärnu THEATRUM Komöödia Argiõhtu naerutaja. Kirsi sõnul on lavastuse ees- “Kahe isanda KANUTI GILDI SAAL 27.01 kl 19 “Rebaste õhtud” märk pakkuda midagi kerget ja lõbusat, mis ko- 29.01 kl 19 “Rebaste õhtud” teener” 25.01 kl 19.30 “Santa Muerte and the 30.01 kl 19 “Rebaste õhtud” sutaks hinge nii tegijail kui ka vaatajail. Ta möö- LAVASTAJA Sun” esietendus Vene 14, Tallinn nis, et teatrisõber võib leida seda vaadates paral- : Vallo Kirs 27.01 kl 19.30 “Santa Muerte and leele varasemate commedia dell’arte stiilis tükki- OSADES: Uku Uusberg, Adee- the Sun” VAT TEATER le Sepp, Klaudia Tiitsmaa, 28.01 kl 19.30 “Santa Muerte and dega “Armastus kolme apelsini vastu” ja “Koturni- the Sun” 24.01 kl 18 “Sokrates. Pidusöök Pry- jad”, kuid tuleb arvestada, et iga trupp ja lavastus Marika Palm, Kristian Põld- taneionis” Pikk 20, Tallinn on alati erinev. “Meie soovime avastada selle stiili ma, Martin Mill, Rait Õuna- 25.01 kl 18 “Sokrates. Pidusöök Pry- taneionis” enda jaoks,” ütles ta. puu, Vallo Kirs KURESSAARE 27.01 kl 16 “Netis sündinud” Endlas “See võib olla uue ajastu “Armastus kolme apel- ESIETENDUS: 25.01 Viljandis LINNATEATER 28.01 kl 18 “Kirjaklambritest vöö” sini vastu”, mul on usku sellesse,” ütles Sepp vähem Ugala teatris 29.01 kl 18 “Kirjaklambritest vöö” 25.01 kl 18 “Wally kohvik” Põlva Kul- PILETID 30.01 kl 18 “Andromeda saar” diplomaatiliselt. “Suured sõnad, aga paneme la- : 9,5–16 eurot tuurikeskuses www.ugala.ee 26.01 kl 17 “Wally kohvik” Karksi Valla Tõnismägi 2, Tallinn ti kõrgele,” sõnas ta ning lisas: “Oleme ootusäre- Kultuurikeskuses vas seisundis, hoiame pöidlad pihus, et meile tu- Tallinna 20, Saaremaa leks etendustele palju inimesi, kellega seda jagada.” LAVASTUSE peategelast Truffaldinot kehastab Uku Uusberg. FOTO: JAANUS LAAGRIKÜLL

Idee: KINKEKAART! Kõrvemaa mootorsaanimatkad Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus, Pillapalu, Aegviidu, Harjumaa Tel 509 2455, [email protected], www.msm.ee Mootorsaanimatk firmaüritusena, perepuhkuseks; saaniga sõitmise õpetus. Mootorsaanimatka saab valida erineva raskusega radadel. Mootorsaanihooldus, varustuse rentimine, lumetakso. Toitlustus, baar, saun. Seminariruumid. Majutus 35 kohta. Suusarajad, suusalaenutus, palju värsket õhku ja ilusat loodust. TULEB Simple Minds teeb kokkuvõtte 35 aastast KONTSERT 29 26. jaanuaril kl 20 esineb Riia kontsertklubis Palladium üks läbi aegade eduka- maid Briti bände Simple Minds. Bänd esitab “Greatest Hits Live” tuuri raames läbi lõike oma loomingust viimase 35 aasta jooksul. 1977. aastal nime all Johnny & the Self Abusers loodud bänd, mis sai veel samal aastal pärast bändiliikmete osalist laiali minemist nime David Bowie singli “The Jean Genie” (1972) laulurea “so simple minded” järgi, on aastate jooksul välja andnud rohkem kui 16 kaua- 24. jaanuar 2014 PUHKEPÄEV mängivat. Piletid: 47–54,5 eurot. Lisainfo: www.ticketpro.ee. toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

24.–30.01 Muusikastiilide särtsakas segu. ABJA KULTUURIMAJA MUUSIKAKOOL 29.01 kl 18 “Muusika Eestimaale” 29.01 kl 17 “Muusika Eestimaale” Dorpat Trio Robert Traksmann (viiul), Marcel Pärnu 28, Abja vald, Viljandimaa Johannes Kits (tšello) & Rasmus And- Suurmeeste teosed uues kuues reas Raide (klaver) FEEL GOOD MUSIC CAFÉ Lossi 7, Põltsamaa 29.01 kl 21 Live: Juurma– Bergmann- KERSTI INNO Metsa Trio PÄRNU KONTSERDIMAJA Klassikaraadio 30.01 kl 22 Live: CryBaby 24.01 kl 19 “Taaskohtumised. Olari Rüütli 12, Tartu Elts” MustonenFest toob taas Eestis- 30.01 kl 19 “MustonenFest” Avakont- se hulgaliselt mainekaid muu- GENIALISTIDE KLUBI sert: ERSO, Mario Brunello, Mhairi Law- son, dirigent Andres Mustonen sikuid välismaalt – kavasse on 25.01 kl 22 “Unique Monique” Aida 4, Pärnu pikitud klassikalise ja vana- Laika Virgin muusika maailmatähti, samu- Lai 37taga, tartu RÕUGE RAHVAMAJA ti eksootilisi tõmbenumbreid. HOPNERI MAJA SAAL 29.01 kl 19 “Muusika Eestimaale” Võõrapäraseid ja arhailisi he- Ka Bo Chan (kontratenor) ja Robert 24.01 kl 19 “Teisest Eesti linnast” Staak (lauto) lisid saab kuulda koptide kont- Bonzo Metsa 2, Rõuge, Võrumaa serdil “Aastatuhandete kopti ki- Raekoja plats 18, Tallinn riku hümnid”. Koptid kui rah- TARTU SAKSA KULTUURI KADRIORU LOSS vas on hääbumas ning festivali INSTITUUT kunstiline juht Andres Musto- 25.01 kl 18 “Vokaalmuusikaõhtu” Pavlo Balakin 30.01 kl 19 “Hiina aastavahetuse nen peab vaimustavaks just seda, Weizenbergi 37, Tallinn kontsert” et on olemas inimesed, kes ikka- Kastani 1, Tartu gi tegelevad oma kristlike juur- KLOOSTRI AIT TARTU ÜLIKOOLI AULA te säilitamise ja elushoidmisega 25.01 kl 20 “Õhtud “Uue” Aida Ava- ning edastavad seda sõnumit ka miseks” Iren Lill ja Reinut Tepp 24.01 kl 19 “Heli ja keel” Malle Maltis, Vene 14, Tallinn Hasso Krull teistele rahvastele. Ülikooli 18, Tartu “Paljud asjad siin maailmas KURESSAARE surevad, hääbuvad. Tugevaimad, TEATER NO99 KULTUURIKESKUS kes vastu peavad, eksisteerivad 24.01 kl 22 Jazzklubi: Susanna 30.01 “Muusika Eestimaale” edasi,” usub Mustonen. MUSTONENFEST pakub festivali juhi Andres Mustoneni sõnul segu erinevate ajastute muusikast – kl 19 Aleksandra Community Juubeligala kodulinnas – Aare Saal 50 25.01 kl 22 Jazzklubi: Eesti Teatri- ja näiteks kõlavad Bachi ja Vivaldi teosed džässivõtmes. FOTO: PRIIT SIMSON / POSTIMEES / SCANPIX Tallinna tn 6, Kuressaare, Saaremaa Muusikaakadeemia ansamblid Stiilide segu. Kavas on lisaks Bri- Sakala 3, Tallinn ti tuntud helilooja John Taveneri NIGULISTE KIRIK 70. sünniaasta auks korraldatav mide, mis on inimestele lähe- saalis. Schuberti “Lõpetamata” 24.01 kl 19 “For love is strong” Vox VALGA KULTUURI- JA kontsert. Algul oli Mustonenile Festival dane,” toonitas ta. Näiteks Art sümfoonia” ja Mario Brunello Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve HUVIALAKESKUS Niguliste 3, Tallinn vaimselt väga lähedase Taveneri MustonenFest 2014 Jazz Quartet, mille koosseisus soleerimisel kõlava Schumanni 30.01 kl 19 “Muusika Eestimaale” 70. sünniaasta tähistamine plaa- 30.01–8.02 Tallinnas, Tartus, on Mustonen ise, Jaak Sooäär, Tšellokontserdi kõrval tuleb seal NOKIA KONTSERDIMAJA Vene kirikumuusika šedöövrid Kesk 1, Valga nitud juubelikontserdina, nüüd Pärnus, Jõhvis Taavo Remmel, Tanel Ruben, Gil esimest korda Eestis ettekandele 26.01 kl 19 Aleksandr Rozenbaum toimub see paraku aga mäles- www.concert.ee/mustonen- Shohat klaveril ning Bracha Kol Henryk Górecki “Kurbade laulu- 30.01 kl 21 “Eesti Muusikaauhin- VASTSELIINA fest nad 2014” tuskontserdina, kuna novemb- metsosopranina ja plokkﬂöö- de sümfoonia”, mis on 20. sajan- MUUSIKAKOOL ris lahkus helilooja elavate seast. dil, esitab Bachi ja Vivaldit džäs- di üks märgilisemaid teoseid. Estonia pst. 9, Tallinn 30.01 kl 18 “Muusika Eestimaale” Kontsertidega esinevad fes- siversioonis. Helilooja on tekstis kasuta- NYC PIANO BAR Dorpat Trio tivalil veel Suurbritannia juhtiv nud muu hulgas lapse palvet, 29.01 kl 21 Sergei Pedersen Petseri 6, Vastseliina, Võrumaa barokkansambel La Serenissima, kõrgele ning pälvinud selle eest Uued helid. Lisaks välismaiste- mis on kirjutatud Zadopanes Vana-Posti 8, Tallinn mis on pühendanud end itaalia rahvusvahelise tunnustuse. le artistidele on MustonenFes- paiknenud gestaapo peakorte- VÕRU KANNEL muusikale, itaallasest tipptšel- Mustonen, kes on varemgi eri ti raames laval hulgaliselt Eesti ri keldriseinale. Teos puudutas NÕMME 26.01 kl 16 Folklooriansambel Skaz list Mario Brunello ning Iisrae- muusikastiile omavahel edukalt kollektiive: Eesti Riiklik Sümfoo- kuulajaid nõnda sügavalt, et sel- KULTUURIKESKUS Liiva 13, Võru li metsosopran ja plokkﬂöödi- seganud, lubab sama teha ka see- niaorkester, Eesti Filharmoonia le salvestis (Elektra-Nonesuch 26.01 kl 18 “Üle taliharja” Vennad VÄRAVATORN mängija Bracha Kol. kordsel festivalil. Festivali juhi Kammerkoor, Ellerhein, Klaas- 1992) püsis Ameerika klassika- Johansonid ja Krista Citra Joonas Turu plats 2, Tallinn 25.01 kl 16 “Terpsichore lummuses” Samuti astub lavale Iisraelis sõnul on tema kontserdid kõik pärlimäng ja loomulikult Hor- lise muusika plaadimüügi ede- Hortus Musicus. Kavas saksa ja prant- juba 30 aastat tegutsenud orkes- niisugused, mis ei nõua kursis tus Musicus. tabelite tipus 38 nädalat, mis oli PÕLTSAMAA suse renessansiaegne pillimuusika ter Israel Camerata Avner Bironi olemist vanamuusika ega klas- Festivali avakontserdid koos- enneolematu tulemus klassika- Lühike jalg 9, Tallinn dirigeerimisel. Tänu intensiiv- sikaga: “Ma ei tee muusikat tead- töös ERSOga toimuvad 30. jaa- lise nüüdisteose puhul. Solist on sele ja inspireerivale tööle on Bi- laste jaoks. Palju esitusele tu- nuaril Pärnu kontserdimajas ja Briti sopran Mhairi Lawson, diri- ron tõstnud orkestri taseme väga levat kõlab läbi nüüdisaja rüt- 31. jaanuaril Estonia kontserdi- geerib Andres Mustonen. Tom Jones – väsimatu vanameister

Juuni keskpaigas esmakord- sed on olnud innustatud näiteks selt Eestit väisav Briti laulja Popmuusika Solomon Burke’ist, Little Richar- Tom Jones esitab publikule Tom Jones dist, Jackie Wilsonist, Brook Ben- kava oma kõige kuulsamatest 17.06 kl 19 Tallinnas tonist, Big Bill Broonzyst ning lugudest. Saku Suurhallis paljudest teistest R&B ja bluusi Tom Jones on meelelahutus- Piletid: 39–129 eurot suurkujudest. maailmas tegev olnud ligi viis- www.fbi.ee 2006. aastal lõi Inglise kunin- kümmend aastat. Alates 1960. ganna Tom Jonesi rüütliks. Li- aasta keskpaigast on ta andnud saks on ta oma karjääri jook- välja mitukümmend plaati ning sul pälvinud palju prestiižseid esinenud regulaarselt kontserti- sid nagu “She’s A Lady”, “Delilah”, auhindu, nende hulgas BRIT dega üle maailma. “It’s Not Unusual”, “What’s New Awardsi, Silver Chef Awardi, Hit- Tema mahlakas ja tugev hääl Pussycat”, “Green Green Grass maker Awardi ning Music In- ulatub baritonist tenorini. Nii- Of Home”, “I’ll Never Fall in Lo- dustry Trust Awardi. sama mitmekülgne on ka te- ve Again”, “Kiss”, “Sexbomb” jpt. 73aastase Tom Jonesi sõnul ma looming, see hõlmab endas peab ta end tõesti tagasi hoidma, lugusid erinevates stiilides – Tom Jones pensionile jääda et mitte laulda. “Ma ei näe end popist, rokist ja kantrist klas- ei plaani. Jonesil on alati olnud pensionile minemas, ei näe se- sikalise muusikani, rütmist ja huvi väga laia muusikažanri- da kohe üldse. Võin tempot vei- bluusist boogie woogie’ni ning te spektri vastu ning ta on ol- di aeglustada, ja ehk vähem töö- rockabilly’st kaasaegse tantsu- nud alati võimeline esitama vä- tada, kuid siiski loodan, et suu- muusika ja urbanistliku soul- ga mitmekülgset repertuaari, dan elu lõpuni lavale minna ja muusikani. õppides oma lemmikartistidelt fännide ees esineda,” on vana- Kontserdi raames kuuleb näi- TOM JONES esitab Tallinnas läbi aegade. meister öelnud. teks tema selliseid tuntud pala- oma lugude paremikku. FOTO: FBI Jonesi varasemad esinemi- PUHKEPÄEV DVD EDETABEL 30 KINO Täiskäigul unistuste jahil Apollo filmide TOP Pärast seda, kui tigu Turbo omandab kummalise õnnetuse tõttu 1. Turbo superkiiruse, hakkavad ta unistused tööle eriti kõrgetel pööretel. 2. Mandariinid Ta asub erakordsele teekonnale, et saavutada võimatuna tunduv 3. Kääbik: Ootamatu teekond eesmärk – sõita kõige prestiižsemal rallivõistlusel võidu kuulsa ki- 4. RED: Eriti ohtlikud agendid hutaja Gustav Gaasiga. Teda ümbritseva tuunitud tänavatigude 5. Vanaisa: Jan Uuspõld PUHKEPÄEV 24. jaanuar 2014 tiimi abil paneb Turbo mängu nii oma südame kui ka koja, tõesta- toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] maks, et ükski unistus pole liiga suur. “TURBO” SAADAVAL APOLLOS

24.–30.01 Draama EKRAAN “12 aastat orjana” “12 aastat orjana” LAVASTAJA: Steve McQueen kl 19.00 OSATÄITJAD “Bettie läheb ära” : Chiwetel Ejiofor, T, N kl 16.00 Dwight Henry, Michael K. Wil- “Gloria” liams, Michael Fassbender, E, K, R kl 16.00 “Jack Ryan: Variagent” Kelsey Scott, Brad Pitt jt E, K kl 13.45; R kl 18.30; L, P kl 20.45 FILMI PIKKUS: 2 h 14 min “Kohutav ilu” KINODES ALATES: 24.01 kl 21.15 (va R, L, P); T, N kl 13.00; L, P kl 17.45; R kl 21.00 “Lumekuninganna ja igavene talv” kl 14.00, 16.30; L, P kl 11.30, 12.45, 15.15 “Nümfomaan I osa” kl 18.30 (v.a R, L, P); R kl 13.30; R–P kl 21.45 “Nümfomaan II osa” kl 21.45 (v.a R, L, P) Riia 14, Tartu

KINO ARTIS “Nümfomaan. I osa” K, N kl 19.00 “Nümfomaan. II osa” E, T kl 19.00; K, N kl 21.15 FILMI “12 aastat orjana” pea- “The Broken Circle Breakdown” tegelast Solomon Northupi T kl 11.00, 11.15 “Bettie läheb ära” kehastav Chiwetel Ejiofor ja K kl 11.30 kõrvalosas särav Michael Fass- “Kohutav ilu” bender kandideerivad oma N kl 11.00 rollidega Oscarile. Estonia pst 9, Tallinn FOTO: TOOTJA KINO KANNEL “Nümfomaan. I osa” E, T, R kl 19.00 “Suur maalritöö”/ “Väike lühinä- gelik boamadu”/ “Mis mõttes?” Vabadusest orjusesse ja tagasi. E, T, N kl 18.00 Liiva 13, Võru

KINO MAI “Lumekuninganna ja igave- Tõsielulised seigad 19. sajandist ne talv” kl 18.00 (v.a E); L, P kl 16.00, 18.00 “Z Maailmasõda” kl 20.00 (v.a E) MARI HIIEMÄE McQueeni “12 aastat orjana” on vändatud musta- tailid, alates osatäitjate riietusest kuni ajastutruu kaasautor Papiniidu 50, Pärnu nahalise Solomon Northupi 1853. aastal kirjuta- kõnemaneerini. SOLARIS KINO Briti režissööri Steve McQueeni “12 aastat orja- tud autobiograafilise raamatu põhjal, mis kanna” on õnnestunud kombinatsioon haaravast Kandideerib rohketele auhindadele “Lumekuninganna ja igave- nab sama nime nagu filmgi – “Twelve Years a Slave”. . Erinevatelt ne talv” ebaõigluse temaatikast ning filmimaagiast, mis Intervjuudes, mis on filmiga seoses tehtud, rõ- meediaväljaannete kriitikutelt on “12 aastat orja- 2D eesti k: R, E, T, K kl 12.20; teeb lootusetute lugude õnnelikud lõpud või- hutab McQueen, et orjusetemaatikast on ta filmi na” saanud seni vaid kiidusõnu. Samuti on film L, P kl 11.00; N kl 11.45; 3D eesti k: R, E, malikuks. tahtnud teha juba ammu, kuna orjusel on olnud jõudnud võita juba ka ohtralt erinevaid filmiau- T, K kl 14.40, 17.00, 19.15; L, P kl 13.30, 16.00, 18.30; N kl 14.00, 16.15, 18.30; Film keskendub ühe vaba mustanahalise mehe tema silmis väga oluline osa Ameerika ajaloo ku- hindu, sealhulgas Kuldgloobuse auhinna parima 3D vene k: R kl 13.10, 16.55; L, P kl loole, kes õnnetu inimröövi tagajärjel veedab or- junemisel. Samas on režissöör märkinud ka oma draama kategoorias. 10.55, 14.10, 16.5; E, T, K kl 13.00, 16.55; jana puuvillaistanduse jõhkrates tingimustes 12 kimbatust, mida ta on tundnud õige vaatenurga Hetkel kandideerib film üheksale Oscarile, seal- N kl 13.10, 16.45; 3D inglise keeles: L, P kl 15.10 pikka aastat, enne kui tal õnnestub taas oma kodu otsinguil, et tema filmist ei saaks üks järjekord- hulgas parima režissööri (Steve McQueen), parima “Dinosauruste radadel” 3D ja pere juurde tagasi jõuda. Film räägib väärkoht- ne klišeelik orjuseteemaline ajaloofilm. Soovitud näitleja (Chiwetel Ejiofor), parima meeskõrvalosa eesti k: L, P kl 11.30 lemisest ja orjuses muserdumisest, aga ka lootu- lahendus tuli Solomon Northupi isiklike kirja- (Michael Fassbender) ning parima naiskõrvalosa “Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus” sest, mis ei kao kõige ebainimlikumale elukesk- panekute kaudu, mis andis võimaluse vändata (Lupita Nyong’o) auhinnale. eesti k, venek. subt.: R kl 14.20; L, P kl konnale vaatamata. film orjusesse sattunud vabast mehest, kes on pä- Film on alla 14aastastele keelatud ning seda 11.15; E, T, K kl 14.15 riselt elanud. ilmselt pigem mitte vägivallastseenide tõttu – kui- “Kääbik: Smaugi laastatud Raamatu ainel valminud film maa” 3D R, E, T, K kl 16.15; L, P kl . Filmi sündmus- McQueen on teinud haarava ajastutruu orjuse- gi ka jõhkrutsemisega ei ole filmis tagasi hoitud –, 16.30 tik paigutub kodusõjaeelsesse Ameerikasse, mis filmi loomisel tõsiseltvõetavaid pingutusi. Fil- vaid põhjusel, et kogu filmi temaatika on vaatama- “Võidu nimel” tähendab vaataja jaoks küllaltki võõrast taust- mi peamised sündmused on üles võetud vanades ta õnnelikule lõpule tegelikult ränk. Mõtlemiskoht R, E, T, K kl 12.50 “Walter Mitty salajane elu” süsteemi. Linaloo reaalsusesse sisse elamine käib puuvillaistandustes, mis paiknevad samas piir- on see, kui palju vägivalda ja ülekohut tänapäeva R, E, T, K kl 15.20, 19.20; L, P kl 14.30, aga kähku ning film on seda hingeminevam, et konnas, kus Northup kunagi töötama sunniti. Sa- ühiskonnas leida võib, kuigi orjapidamine sellisel 19.20; N kl 17.40 see põhineb tegelikel sündmustel. Režissöör Steve muti on ajastuga klappima pandud kõik muud de- kujul nagu filmis on möödanik. “47 roninit” R–K kl 21.15; N kl 15.20 “Aitab jutust” R, E, T, K kl 14.45, 19.10; L, P kl 12.20, 15.00, 19.10; N kl 15.30, 21.50 “Nümfomaan” R kl 21.00; L, P kl 17.45, 21.45; E, T, K kl Romaanikangelased elustuvad taas kinolinal 18.30; N kl 14.30 “Tarzan” 3D eesti k: R, E, T, K kl 14.10; L, P kl 12.00 Kino Artis rõõmustab 10 aas- “Vana vimm” Kirjandus kinos R kl 12.15, 19.30; L,P kl 12.40, 19.30; tat järjest kirjandushuvilisi, E, T, K kl 12.15, 21.45; N kl 12.30, 14.50 tuues ekraanile maailmakuul- “Tappa laulurästast” tuima tragöödia peaosalisteks loodusteadlane Aleksander von Hans Christian Anderseni mui- “Armastus suures linnas 3” sate kirjandusteoste filmiver- (1962) on kahe rivaalitseva Verona pe- Humboldt, kes mõlemad mõõt- nasjutu järgi tehtud film Elisast R, E, T, K kl 17.40, 21.50; L, P kl 15.45, 21.50; N kl 13.40, 17.30 sioone. 03.02 kl 15 rekonna, Montague’ide ja Capu- sid maailma – üks neist ringi rän- ja tema üheteistkümnest ven- “Jack Ryan: Variagent” Kuni aprillini näeb kinos Ar- 1930. aastate Alabamas kasva- letide noored. Romeo Montague nates, teine tugitoolist. nast, kelle võõrasema osutub R kl 12.00, 16.20, 18.40, 22.00; L, P tis sarja “Kirjandus kinos” raa- tab advokaat Atticus Finch oma ja Julia Capuleti vahel on lõkke- nõiaks ja moondab poisid mets- kl 13.30, 17.45, 20.00, 21.55; E, T, K kl “Kärbeste jumal” 12.00, 16.15, 19.40, 22.00; N kl 12.15, mes kuut filmi – nendeks on kahte emata jäänud last. Kui ta le löönud armastus, kuigi mõle- luikedeks. Tüdruk näeb unes, 17.00, 19.30, 21.40 “Kärbeste jumal”, “Romeo ja Ju- asub kaitsma mustanahalist, mad teavad, et perekonnad ei (1990) kuidas vendi päästa. “12 aastat orjana” lia”, “Tappa laulurästas”, “Maa- keda alusetult vägistamises süü- lubaks neil iial kokku jääda. 24.03 kl 15 R, E, T, K kl 13.15, 16.10, 19.00, 21.30; “Cyrano de Bergerac” L, P kl 13.15, 16.10, 19.00, 21.00; N kl ilma mõõtmine”, “Metsluiged” distatakse, kohtab ta kaaslin- William Goldingi samanimelise 12.50, 15.50, 19.15, 21.30 ja “Cyrano de Bergerac”. Lisain- laste vastasseisu. Film põhineb “Maailma mõõtmine” teose ainetel valminud film rää- 21.04 kl 15 “Mina, Frankenstein” 3D fo www.kino.ee. Harper Lee samanimelisel ro- (2012) gib inglise poistest, kes on sat- Edmond Rostandi näidendi R, E, T, K kl 12.10, 15.15, 19.55, 21.55; L, P kl 13.10, 17.20, 19.40, 21.40; N kl PUHKEPÄEV maanil. 03.03 kl 15 tunud lennuõnnetuse tagajärjel filmi versioon räägib mõõgavõit- 12.45, 14.45, 20.00, 22.00 Daniel Kehlmanni ajaloolise ro- asustamata saarele. lejast Cyrano de Bergeracist, kes “Mitte keegi peale sinu” “Romeo ja Julia” maani ainetel vändatud loo armub Roxanne’i. Häbenedes eesti k, inglis- ja venek. subt: R kl (1968) “Metsluiged” 15.30; E , T, K kl 17.15; N kl 17.10 keskmes on kaks 19. sajandi sak- ennast, kasutab luuleandega “Ameerika afäär” 17.02 kl 15 sa geeniust: silmapaistev mate- (2009) mees armastatu poolehoiu võit- kl 30.01 18.40, 21.15 William Shakespeare’i ühe tun- maatik Carl Friedrich Gauss ja 07.04 kl 15 miseks sõjamehe Christiani abi. RAAMAT Sakste uhked elamised NÄITUS 31 Juhan Maiste on raamatusse “101 mõisa” valinud 101 ja kultuuriloo ning pühendab lugeja iga raamatusse enda jaoks kõige olulisemat ja omapärasemat Eesti valitud mõisa saladustesse. Käsitlemist leiavad näi- mõisahoonet. Tegemist on poeetilise ja fantaasiakül- teks Kärstna, Koltsu, Kolga, Jäneda, Hõreda, Heimta- lase nägemusega neist majadest, seal elanud inimes- li, Aruküla ja Alatskivi mõis. Teksti toetavad fotod mit- test ja toimunud sündmustest, kus rõhk on pandud te ainult mõisahoonetest, vaid ka erinevatest hoone- ennekõike olustikule, emotsioonile ja meeleolule. tega seotud detailidest. “101 MÕISA”, AUTOR: JUHAN MAISTE, KIR- 24. jaanuar 2014 PUHKEPÄEV Maiste viib lugeja põnevale rännakule läbi Eesti aja- JASTUS: VARRAK toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected]

24.–30.01

Veneetsia kunstibiennaali näitus DRAAKONI GALERII Püsiväljapanek: “Kirikukunst 13.– 18. sajandist”, “Hõbedakamber: gil- “Krista Sokolova”, kuni 01.02 dide, tsunftide, Mustpeade vennas- Pikk 18, Tallinn konna ja kiriku hõbevarad” sukeldub keelemängudesse Niguliste 3, Tallinn ROTERMANNI SOOLALADU PÄRNU KUNSTNIKE MAJA “Arhitekt Ado Eigi”, kuni 23.02 “The Overflowing Effect Of Staying RAGNE NUKK DÉNES kaasautor Farkas Ahtri 2, Tallinn Unset” Liis Koger, kuni 25.01 Installatsioon mängib näi- “Déją vu. vol 2. Unenäopüüdja” Kumus eksponeeritakse kodu- Dénes Farkas tusel “Ilmne EESTI RAHVA MUUSEUMI Meiu Münt, Ullar Allas, 29.01–22.02 Nikolai 27, Pärnu maisele publikule Veneetsia “Ilmne paratamatus” NÄITUSEMAJA biennaali Eesti paviljoni ehk paratamatus” sõnade ja tä- “Külmarohu aeg”, kuni 28.02 PÄRNU LINNAGALERII Dénes Farkase näitust “Ilmne hendustega. “Põhja Pojad (Pohjan Pojat)”, kuni 23.03 RAEKOJAS paratamatus” Kumu kunstimuuseum, FOTO: RAGNE NUKK . “Kirglik Johannes Leopold Gahln- “Pärnu foto 2014”, kuni 01.02 Veneetsia biennaal avab igal Weizenbergi 34/Valge 1, bäck”, kuni 30.04 Uus 4, Pärnu teisel aastal suure kunstipubli- Tallinn Püsinäitus: “EESTI. Maa, rahvas, ku ja kollektsionääride rände- AVATUD kuni 11. maini kultuur” TARTU KUNSTIMUUSEUM J. Kuperjanovi 9, Tartu hooaja. Veneetsia glamuursetelt “Metsa ja mere vahel. Eesti loodus- avamispidudelt sõidetakse eda- maal”, kuni 31.01 HAUS GALERII Raekoja plats 18, Tartu si Šveitsi Baseli kunstimessile, “Veidi rohelust” Eugenia Infelicina, kus toimub asine kunstiostmine. Bruce Duffy legendaarne vaimu- lesse ilmuvad kontekstist välja dekonstrueerimist. Küll ilmne- kuni 21.02 TARTU KUNSTIMAJA Uus 17, Tallinn Eesti kunstnikke sellised lii- kusest pakatav teos “The World kistud laused nagu siilid udust. vad üksikud laused suurtel val- “Ilmar Malin”, kuni 09.02 kumised otseselt ei puuduta, ent as I Found It”, mis põhineb 20. sa- Näituse keskme moodustab guskastidel, minimalistlikes vi- “Die Jung” Marie Kõljalg, Ahto Eller, HOBUSEPEA GALERII Veneetsia biennaalil osalemi- jandi olulisima ﬁlosooﬁ Ludwig raamatukogu. Maast laeni täis- deoprojektsioonides, sõnakaar- kuni 09.02 “Tühjem veel” Elis Saareväli, Vanemuise 26, Tartu ne (Farkase näitus valmis mullu Wittgensteini elul. lükitud riiulites on täpselt ühe- tidel või raamitud raamatutes. kuni 03.02 kevadel toimunud 55. Veneetsia Wittgenstein seadis kahtluse sugused raamatud, kõigil eri- Farkas loob tekstile samaväärse Hobusepea 2, Tallinn VAAL GALERII biennaali jaoks – toim) koos mai- alla keele usaldusväärsuse ning nev pealkiri. Sõnad raamatute partneri oma pabermakettide “Emotsioonid ja kapitalism” Mieke neka rahvusvahelise kuraatori- samas tituleeris keelekasutuse seljal pärinevad Bruce Duffy teo- põhjal tehtud fotode näol, mis KONDASE KESKUS Bal, Michelle Williams Gamaker, ga Adam Budak, on märkimis- ka keelemänguks. Seetõttu on sest. Nendest sadadest trükistest on samuti ainult fragmendid ku- “Halli proua sahtliunenäod” Eero kuni 30.01 väärne iga kunstnikku karjääris. Wittgensteini eksperdid tavali- saaks uuesti kokku panna teist- juteldavast tervikust. Ijavoinen, kuni 28.01 Tartu mnt 80d, Tallinn “Evald Okase graafiline teekond”, selt ka juuratudengid. suguse Duffy teose, mida ta po- Keelemänguriks ja tähen- kuni 01.03 VABADUSE GALERII Sõnademäng raamatukaan- Farkase näituseprojekti üks le iialgi kirjutanud. duste loojaks on siinkohal vaa- Pikk 8, Viljandi “20 aastat hiljem” Owe Büttner, tel. Kogu selle sümboolse kapi- läbivaid teemasid on kahtlus taja. Efektsete, raamatust välja- kuni 28.01 tali kuhja all seisab Dénes Farka- keele ja reaalsuse üksteisele vas- Vaatajast keelemängur. Ka teis- rebitud lausete vahel rännates NIGULISTE MUUSEUM “Filosoofide allee” Kelli Valk, 30.01– se näitus omal kahel jalal. Näitu- tavuses. Ta mässib vaataja kohe- tes näituse ruumides jätkab Far- loob igaüks uusi tähendusi ja “Rode altar lähivaates”, kuni 18.02 31.12.2015 se aluseks on ameerika kirjaniku selt tihkesse kahtlustepilve, mil- kas hasartselt Duffy raamatu kontekste. Vabaduse väljak 6, Tallinn 32 NÄDAL PILDIS

PUHKEPÄEV 24. jaanuar 2014 toimetaja Raul Mee, tel 667 0123, e-post [email protected]

Innovatsiooni tipp Fortumo. Tunnustus

ANDRAS KRALLA [email protected] Mobiilimaksetega tegelevat Fortumot tunnustati eile Eesti-USA innovatsiooniauhinnaga märki- misväärse edu eest USA turul. Kolmandat korda välja antud 10 000 euro suuruse preemia pälvinud Fortumot kiideti nende edu eest USAs, kus ettevõttel asub ka kontor SiliconValley’s.

TEISE koha ja 5000 euroga pärjati kassa- ja lao- FORTUMO nimel võttis auhinna vastu ettevõtte strateegiliste projektide juht Martin Villig (paremal). Ettevõte kavatseb konkursi auhinnaraha jagada tarkvaralahendusi pakkuv Erply, auhinna võttis stipendiumitena ära viie Eesti IT-üliõpilase vahel. Auhinna andsid üle välisminister Urmas Paet ning USA suursaadik Jeffrey D. Levine. vastu tegevjuht Kris Hiiemaa.

Livikol mitu uudist korraga. Uus turg ja uuenenud viin

RAUL MEE [email protected]

Eesti kuulsaim viinavabrik teatas teisipäeval korraldatud pressiüritusel, et alustab kangema kraami eksporti en- disesse vennasvabariiki Aser- baidžaani. Samal üritusel teavi- tati üldsust ka faktist, et nüüd- sest valmib Viru Valge nimeli- ne vägijooks ainult eestimaisest teraviljast.

VIIMASED kastid peale ja sõit võib alata. Aserbaidžaani poole teele asuva kaubaauto laadimisel on abiks ASi Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi ja firma ekspordidirektor Neeme Naaris.

DIREKTOR Janek Kalvi (paremal) esitleb põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile täiesti kodumaist viina. ÄRIPÄEV 24. jaanuar 2014 reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] REKLAAM

Juurviljapoiss® 2013 Mis võiks olla parem kui köögiviljade tervislik värskus on Toidumess ühendatud maitsva kanalihaga! Proovi Kikase Juurviljapoissi – tervislikku ja toitvat liharooga...ũĂĞŝŵŝŶŐŝƚŬƵŶƐƟ͊ Külastajate lemmik Juurviljapoiss on juba müügil – ŬƁŝŐĞĞƐŝŵĞƐĞŶĂŽŵĂƌŬĞƟŬĂƵƉůƵƐƚĞƐ͊

facebook.com/ŬŝŬĂƐĞĞƐƟǁǁǁ͘ŬŝŬĂƐ͘ĞĞ Reede, 24. jaanuar 2014 Äripäev nr 16 (4910) 3 eurot