RAASIKU VALLA ARENGUKAVA

AASTATEKS 2013-2024

Aruküla 2012

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………….. 3 1.1. Ülevaade Raasiku vallast …………………………………………………………….... 4 1.2. Koostöö, ressursid ja valitsemine ………………………………………………………5 1.3. Strateegia, missioon ja visioon …………………………………………………………7

2. HARIDUS, KULTUUR, SPORT JA NOORSOOTÖÖ 2.1. Olukorra kirjeldus ……………………………………………………………………... 8 2.2. SWOT-analüüsid, sh väljavõte arengukava uuringust……...... ………. 11 2.3. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….17

3. SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA LASTEKAITSE 3.1.Olukorra kirjeldus ………………………………………………………………………20 3.2. SWOT-analüüs, sh väljavõte arengukava uuringust …………………………………...21 3.3. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….22

4. TEHNILINE TARISTU, SELLE KORRASHOID JA ARENDAMINE 4.1. Olukorra kirjeldus ……………………………………………………………………...23 4.2. SWOT-analüüs, sh väljavõte arengukava uuringust ……..…………………………….23 4.3. Strateegilised eesmärgid ……………………………………………………………….27

5. MAAKASUTUS, PLANEERIMINE JA KESKKOND 5.1. Olukorra kirjeldus ……………………………………………………………………...29 5.2. SWOT-analüüs, sh väljavõte arengukava uuringust ………………………………...…30 5.3 Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 32

6. EELARVESTRATEEGIA 6.1. Olukorra kirjeldus, eesmärgid ja ülesanded ………………………………………….. 33 6.2. Eelarvestrateegia rakendamise keskkond …………………………………………….. 34 6.3. Vallaeelarve prognoos aastateks 2012-2016 ………………………………………… 39

7. TEGEVUSTE JA INVESTEERINGUTE KAVAD AASTATEKS 2012-2018 7.1. Tegevuste kava ………………………………………………………………………. 52 7.2. Investeeringute kava …………………………………………………………………. 54

2

SISSEJUHATUS

Raasiku vald taasloodi 12. märtsil 1992. aastal, mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel andis välja tunnistuse, millega kinnitati Raasiku valla omavalitsuslik staatus ning vald astus omavalitsusliku haldusüksuse jõusse. Sellest ajast alates on Raasiku vallal olnud arengukavad. Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2013-2024. Uue arengukava koostamine ja just selliseks ajaperioodiks tuleneb kahest asjaolust. Esiteks peab vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele peab kehtiv arengukava mis tahes eelarveaastal hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat või olema koostatud vähemalt võetud finantskohustuste lõpuni (Raasiku vallal on seoses Aruküla Põhikooli rekonstrueerimisega laenukohustusi 2018. aastani). Teiseks kehtib aastani 2024 täna ajaliselt kõige kaugemale ulatuv arengukava, s.o Raasiku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK). 2011. aasta lõpus võttis vald laenu ÜVK-süsteemide arendamiseks 310 000 eurot 20ks aastaks. Valla arengukava uuendamiseks toimus 8. augustil arengukava seminar Kiviloo külakeskuses, kus kontrolliti kehtiva arengukava tegevuste ja investeeringute kava täitmist ning viidi läbi valdkondlikud rühmatööd strateegiliste eesmärkide ülevaatamiseks ja täiendamiseks. Käesolev arengukava koosneb seitsmest peatükist: sissejuhatus; haridus, kultuur, sport ja noorsootöö; sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja lastekaitse; tehniline infrastruktuur, selle korrashoid ja arendamine; maakasutus, planeerimine ja keskkond; eelarvestrateegia; tegevuste ja investeeringute kava. Võrreldes valla arengukavaga aastateks 2008-2013 on käesolev mõnevõrra ümberstruktureeritud ja lühendatud, teisalt on lisandunud valla eelarvestrateegia, mis vastavalt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusele on kohalikele omavalitsusüksustele kohustuslik alates 2012. aastast. Lõpetuseks soovin tänada kõiki, kes nõu ja jõuga on valla arengute kavandamisel osalenud. Meie ühise panuse tulemusel sai Raasiku vald endale uue arengukava, täpselt sellise, nagu see järgmistel lehekülgedel teie ees lahti rullub.

Siiralt Teie

Aare Ets vallavanem

3

1.1. Ülevaade Raasiku vallast

Raasiku vald paikneb Harjumaa idaosas, piirnedes põhjas Jõelähtme, idas Anija, lõunas Kose ja läänes Rae vallaga. Oma asendilt jääb Raasiku vald Tallinna linna ümbritsevate valdade taha, mis ühelt poolt on piiranud omavalitsuse elanike suurt juurdekasvu ja seega ka nõudlust valla poolt elanikkonnale osutatavate teenuste järele ning teisalt on valla eelarve, mille tuludest moodustab suure osa üksikisiku tulumaks, selle võrra väiksem. Raasiku valla suuruseks on 158,8 ruutkilomeetrit, mis moodustab 3,8% Harju maakonnast, millega ollakse valdadest 15. kohal. Territoriaalselt on vallas kaks suuremat asulat: Aruküla ning Raasiku alevikud. Suuremad magistraalteed puuduvad, vald jääb Tallinn-Peterburi ja Tallinn-Tartu- Luhamaa teede vahele. Samas läbib Raasiku valda Tallinn-Peterburi ning Tallinn-Tartu raudtee, mille reisirongi peatused on Kullil, Arukülas ja Raasikul.

Raasiku vald paikneb maastikuliselt Põhja-Eesti lavamaal, mille liigendus on suhteliselt tagasihoidlik. Valla kõrgeim punkt on Potissepa geopunkt Raasiku ja Anija valdade piiril Perila külas, mis on 61,5 m üle merepinna. Kogu maafondist on metsa all 37% territooriumist. Riigi omanduses on umbes 41% kogu metsa all olevast maast. Suuremad metsad jäävad Kiviloo, Härma, Mallavere ja Perila külade piirkonda. Erametsad on viimasel ajal leidnud rohkem kasutust võrreldes paari aasta taguse ajaga, kuid paljud omanikud ei tunne siiani huvi oma maade vastu.

Valla veeressursid jagunevad pinna- ja põhjaveeks. Pinnavee osas on suur tähtsus valda läbivatel jõgedel. Lääneosas on Pirita jõgi ning idaosas Jõelähtme jõgi ja sinna suubuvad peakraavid. Jõelähtme jõgi läbib Raasiku alevikku. Valda läbib ka Soodla-Kaunissaare- Jõelähtme-Pirita kanal, millega osa Jõelähtme jõe voogudest Tallinna veevarustuse süsteemi juhitakse. Kogu valla territooriumil ja eriti selle lõunaosas on karstinähtused: alvarid, kurisud, jõgede kadumine maa alla- eriti Silmsi oja piirkonnas. Seetõttu on valla põhjavesi äärmiselt reostustundlik ning pinnaveega võib reostus kergesti sattuda põhjavette. Karstialadel on ka palju allikaalasid, kus tuleb surveline vesi maapinnale (Pikavere allikad). Vallas olevaks ainukeseks järveks on Lõilasmäe järv suurusega 11,6 ha, mis paikneb Peningi turbamaardlas. Kuna maardla kraavituste ning kaevandamisega jälgitakse järve veereziimi, siis selle tühjaks voolamist pole karta. Põhjavett ammutatakse neljast veehorisondist. Neist kambro- ordoviitsiumi veehorisont on põhiline veeallikas Aruküla ja Raasiku ühisveevärgile. Varusid on uurinud ja teinud selles suhtes ümberhinnangu AS Maves 1999. aastal.

Riikliku tähtsusega maardlad Raasiku vallas puuduvad. Suurimaks loodusvaraks on turvas, mis paikneb valla territooriumil kolme lasundina: tsentraalselt Peningi ja perifeerselt valla haldusterritooriumi põhjaosas Kostivere ning lõunaosas Liivaaugu turbamaardlatena. Neist esimene on enim uuritud. Selle pindala on 5157 ha, mäeeraldise pindala on 202 ha. Turbalasundi paksus on 2,5–8,3 m. Nimetatud maardlate turba-, järvelubja ning põlluväetiseks mõeldud järvemuda varude suurus on esitatud Raasiku valla üldplaneeringu lisas. Maakondliku tähtsusega on Pihuvere kruusamaardla, mis jääb Raasiku valla lõunaossa. Geoloogilisi uuringuid tehakse ka Lagedi–Peningi maantee äärses Kulli uuringuruumis, mille pindala on 17,91 ha. Ülejäänud maavaradel vallas, liival ja lubjakivil, pole tööstuslikku tähtsust. Nad on kas ammendatud, tootmine pole tasuv või jääb intensiivsem varu naaberomavalitsuste territooriumitele.

4 Puhkealade osakaal ja tähtsus vallas on seoses Tallinna valglinnastumisega aasta-aastalt kasvanud. Seda tõendab algatatud detailplaneeringute arvukus võrreldes 2000ndate aastate algusega. Põhjuseks on inimeste soov otsida rahulikumaid elupaiku. Seoses sellega on enam päevakorda tõusnud varem tähelepanu alt kõrvale jäänud objektide, koosluste ning pärandvormide ja ilusate vaadete kaitse. Valla puhkemajanduslikeks ressurssideks nii oma elanikele kui ka külalistele on omapärased maastikud marja- ja seenekorjamise ning jahivõimalustega, küla- ja miljöömaastikud, kultuuri- ning ajaloolised paigad, millest paljud ootavad veel üldsuse poolt avastamist Olulisemad mälestised on liidetud valda tutvustavasse matkamarsruuti. Asustus on ebaühtlane, paiknedes suurelt jaolt valla põhjaosas. Selle ajalooliseks põhjuseks on eelkõige raudtee, mille kahe peatuse - Aruküla ja Raasiku - ümber hakati enim maju ehitama. Vallas on kaks suuremat asustusüksust: Aruküla ja Raasiku alevikud, kus kokku elab 70% kogu valla elanikest. Arukülas paikneb valla administratsioon, Raasiku on endise Harju- Jaani kirikukihelkonna keskus ning vallale nimeandja, seal paiknes eelmise vabariigi ajal ja taasiseseisvumisaja alguses vallakeskus.

1.2. Koostöö, ressursid ja valitsemine

Raasiku vallas elab 01. augusti 2012. a seisuga 4696 inimest (01.01.2011 seisuga 4668). Rahvastiku asustustihedus on käesoleva aasta seisuga 29,6 inimest km².

ASUSTUSÜKSUS ELANIKE ARV

Aruküla alevik 2010

Härma 135

Igavere 133

Järsi 183

Kalesi 190

Kiviloo 71

Kulli 123

Kurgla 70

Mallavere 50

Peningi 185

Perila 97

Pikavere 57

Raasiku alevik 1279

Rätla 39

Tõhelgi 40

5 Viimastel aastatel on rahvaarv püsinud suhteliselt stabiilsena, millele on kaasa aidanud positiivne rändesaldo. Rahvastikuregistri andmetel on perioodil 2009-2011 kõige enam registreeritutest saabunud Tallinnast, ca 40%. Märgata on mõningast valglinnastumise tendentsi. 01. jaanuari 2009. a seisuga ületas Raasiku vallas sündide arv surmade arvu, muutes loomuliku iibe positiivseks. 2008. a ületas sündimus suremuse 17 inimese, 2009. a 12 inimese ja 2010. a 23 inimese võrra. Sündide arv on Raasiku vallas viimastel aastatel kasvanud, saavutades kõrgema taseme 2010. aastal, kui valda sündis 75 last. Valla keskuses Aruküla alevikus elab 01.08.2012.a seisuga 2010 elanikku ehk 42% valla rahvastikust, Raasiku alevikus 1279 elanikku ehk 28% ja valla 13 külas 1407 elanikku ehk 30% rahvastikust. Konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia OÜ poolt koostatud „Harjumaa linnade ja valdade rahvastikuprognoosis 2006-2020” lk 85 on väidetud, et baasstsenaariumi korral, mil arvestatakse vaid iivet, väheneb Raasiku valla rahvaarv 4% ja rändestsenaariumi puhul on suurenemine 4%. Sellega jääb Raasiku vald rahvaarvu kasvu osas Harjumaal omavalitsustest viimaste hulka. Üldiseks tendentsiks on kuni 6-aastaste laste kiire kasv lähiaastatel, kooliealiste laste arvu vähenemine ning pensionealiste mõningane suurenemine. Baasstsenaariumi rakendumise korral (loomulik iive) hakkaks valla elanikkond kahanema. 2020. aastaks ca 150 inimese võrra (lk 119). Rändestsenaariumi puhul oleksime tagant neljas omavalitsusüksus Harjumaal ja absoluutarvestuses tagant 7. kohal. Samas on viimastel aastatel kasutatud kantide jaotuse järgi pensionäride osakaal elanikkonnas suurim Raasiku piirkonnas ja väikseim Arukülas (lk 129, 131), laste osakaalu poolest on esikohal Pikavere piirkond ja neid on suhteliselt kõige vähem Raasiku piirkonnas (lk 132, 134), tööealisi on enim Raasiku ja vähim Pikavere kandis (lk 135, 137). Kõike kokku võttes prognoositakse aastateks 2006-2020 Raasiku vallale mõõdukat kasvu või stabiilsust (lk 143). Kuna loomulik iive on prognoosimatu ja elanike arv on senini vallas suurenenud sisemigratsiooni teel, siis on siin elanike arvu kasvu võimalik kaudsemalt ennustada eelkõige olemasolevate suvilate ümberehituse, detailplaneeringute algatamise ning maaga tehingute arvu muutumise teel. Samas on võimalik kontrollida, kuivõrd paikapidavad on OÜ Geomedia poolt koostatud rahvastikuprognoosid. Raasiku vallas on 13 küla (Härma, Igavere, Järsi, Kalesi, Kiviloo, Kulli, Kurgla, Mallavere, Pikavere, Peningi, Perila, Rätla ja Tõhelgi). Külavanem on 01.08.2012 andmetel valitud seitsmes külas (tegelikult kaheksas, kuna Pikavere ja Mallavere külad on valinud ühise külavanema). Külaselts tegutseb viies külas. Kehtiv arengukava on 01.08.2012 seisuga Kiviloo, Peningi, Tõhelgi ja Pikavere ning Mallavere küladel. Raasiku vald toetab külade aktiivsust ja omaalgatust koolituste, kokkusaamiste ning rahade eraldamisega. Viimast reguleerib „Raasiku valla küladele eraldatud rahaliste vahendite jaotamise kord”. Külavanemate tegevuse paremaks reguleerimiseks on Raasiku vallas olemas „Raasiku valla külavanema statuut”. Raasiku vallas oli seisuga 01.06.2011 registreeritud 364 ettevõtet, sh 289 osaühingut, 67 füüsilisest isikust ettevõtjat, 7 aktsiaseltsi ja 1 tulundusühistu. 04.03.2008. a seisuga oli neid kokku 225, sh osaühinguna 194, füüsilisest isikust ettevõtjana 24, aktsiaseltsina 6 ettevõtet. Võib täheldada, et ettevõtete arv Raasiku vallas on aasta-aastalt kasvanud. 2001. aastal oli neid vaid 79. Raasiku vallale kuulub OÜ Raven, mis tegeleb Arukülas sooja tootmisega ning Arukülas, Raasikul, Peningil ja Härma külas vee- ja kanalisatsiooni teenuse osutamisega. Vallale kuulub ka kolmandik osaühingu Sõnumitooja osadest. Ettevõtjate suhtlemine vallavalitsusega on toimunud vastavalt vajadusele. Vallapoolne tegevus ja toetus on olnud pigem kaudne - tootmisalade planeeringute väljatöötamine ning vajadusel alade laiendamine

6 ja nõustamine. Alates septembrist 2011 toimuvad regulaarsed ettevõtjate ümarlauad ja pikemas perspektiivis on ka kavas ettevõtjate ühenduse asutamisele kaasaaitamine. Arengukava küsimustiku vastuste analüüsimisel toodi ettevõtluse arengu seisukohalt peamiste miinustena välja ettevõtjate vähesust, valla selge nägemuse puudumist ettevõtluse arendamisel ning ettevõtluseks sobivate alade piiratust. Vallavalitsuselt oodatakse kindlamate seisukohtade kujundamist ettevõtluse arendamise suhtes ning kontseptsiooni väljatöötamist. Suurimat puudust tuntakse kütusetankla, toitlustusasutuste ning sotsiaalse kooskäimise võimaluste järele. Vastajate meelest oleks võimalik valda rohkem elanikke saada, kui loodaks siia töökohti ning tutvustataks elamisvõimalusi. Mittetulundusühinguid on vallas seisuga 01.06.2011 registreeritud 86 ja sihtasutusi 1.

Raasiku Vallavolikogu on 15-liikmeline valla taasloomisest alates ja vajadus selle arvu muutmiseks pole esile kerkinud. Volikogu juurde on moodustatud lisaks revisjonikomisjonile veel 6 alalist komisjoni erinevate teemade käsitlemiseks. Vallavalitsuses ja valla hallatavates asutustes on seisuga 21.08.2012 kokku 193,03 töökohta, sealhulgas vallavalitsuses 18,5 ametikohta ja 2,5 töölepingu alusel töötajat (ametikohta). Valla allasutuste raamatupidamine on tsentraliseeritud. See on piisav arv ametnikke, et tagada omavalitsuslik toimimine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja muude omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Võrreldes üle-eelmise arengukavaga (enne aastat 2007), kaotati aastatel 2008-2009 pool juristi ametikohta ja loodi täiskohad arenguspetsialisti, inspektori ja sotsiaalpedagoogi tööle võtmiseks. Veidi hiljem on lisandunud sotsiaaltööspetsialisti ametikoht ja täitmata on jäänud arenguspetsialisti ametikoht. 2012. aasta kevadel koondati vallamaja valvurite töökohad, kokku 3,5 kohta. Kogu eelarvest kulub valla juhtimisele 14- 15%, mis on optimaalne võrreldes teiste omavalitsustega. Käesoleva arengukava koosseisu kuulub eelarvestrateegia, kus valla finantsidega seonduv leiab detailsemat käsitlemist.

1.3. Strateegia, missioon ja visioon

Valdkondlikud strateegilised eesmärgid on ära toodud alapunktide lõpuosades. Raasiku valla missioon ja visioon Valla missioonis on sõnastatud valla vastutus arengu planeerimisel ja elluviimisel, samuti ka organisatsiooni püsiväärtus, s.o vastus küsimusele, miks vald on olemas.

Missioon

Raasiku valla missiooniks on heakorrastatud ja turvalises keskkonnas inimsõbraliku, tasakaalustatud ja konkurentsivõimelise arengu kindlustamine.

Visioon näitab kätte suuna, kuhu tahetakse tulevikus jõuda ja millised ollakse aastaks 2024.

Raasiku vald on aastaks 2024 kujunenud arenenud ja hinnatud majandus- ja elukeskkonnaks, kus on välja arendatud taristu ja kus elanik saab kõik esmateenused kätte valla piires. Raasiku vald on identiteedilt ja territooriumilt terviklik, tasakaalustatud ja säästlikult arenev omavalitsus.

7

2. HARIDUS, KULTUUR, SPORT JA NOORSOOTÖÖ

2.1. Olukorra kirjeldus

Raasiku vallas on kolm munitsipaalkooli: Aruküla ja Raasiku Põhikoolid, Pikavere Lasteaed- algkool ning üks erakool: Aruküla Vaba Waldorfkool. Munitsipaallasteaedu on kolm: Aruküla Lasteaed Rukkilill, Raasiku Lasteaed Oravake ja Pikavere Lasteaed-Algkool ning üks eralasteaed: Aruküla Waldorflasteaed. Aruküla Vaba Waldorfkooli ja Aruküla Waldorflasteaia pidajaks on Aruküla Vabakooli Selts. Huvihariduse osas on Raasiku valla lastel ja noortel võimalik end täiendada Aruküla Huvialakeskuses Pääsulind, mille filiaal töötab ka Raasikul. Koolid Enamasti saadakse põhiharidus valla koolides. On täheldatav, et aasta-aastalt on vabariigis õpilaste arv munitsipaalkoolides vähenenud ja väheneb veelgi. Raasiku valla munitsipaalkoolides õppivate õpilaste arv on alljärgnev: Õpilaste arvud Kool 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Aruküla Põhikool 241/243 227/220 223/227 226/237 224/242 217/245 266

Pikavere Põhikool/ 66/63 64/60 55/57 46/63 42/32 41/32 31 Lasteaed- algkool

Raasiku Põhikool 163/166 140/145 129/136 121/140 120/132 122/138 139

Vaba Waldorfkool 26/67 27/60 25/67 30/63 27/72 39/79 33/81

Märkused: 1. Raasiku valla koolide õpilaste nimekirjajärgsed arvud on esitatud 1. septembri seisuga. 2. Murrujoone peal on õpilaste arvu prognoos, mis on võetud aastateks 2004-2010 koostatud Harjumaa koolivõrgu arengukavast ja selle korrigeeritud versioonist (lisatud 2011. aasta). Nimetajas reaalne õpilaste arv. 3. Vaba Waldorfkoolis on murrujoone peal Raasiku valla elanike registrisse kantud lapsed ja nimetajas õpilaste koguarv koolis Õppeaastast 2010/11 ja edasi näeme esitatud tabelis õpilaste arvu tõusu. Muidugi on siin ka oma küsimärgid: a) Aruküla Põhikooli piirkonnast osa põhikooli õpilasi õpib Jüri Gümnaasiumis. (2011/12 õppeaastal 13 õpilast). 39 Raasiku valla elanike registrisse kantud õpilast õpib 2011/12 õppeaastal Aruküla Vaba Waldorfkoolis.

8 b) Peningi külast pärit õpilased on seni valdavalt eelistanud mitte Pikavere, vaid Aruküla Põhikoolis õppimist. Seda on soodustanud osaliselt ka Peningi laste käimine Aruküla Lasteaias ning ka soodne õpilasbussi ring. c) Raasiku Põhikoolis õppivate Anija ning Jõelähtme valla õpilaste arv on stabiliseerunud.

Valla kooliõpilased käivad ka teiste omavalitsuste koolides. Selles osas on esileküündivam Tallinn, kus 2011/12 õppeaastal käis ca 95 õpilast, sh põhikoolis 44 õpilast. Paljud Raasiku valla põhikoolide lõpetanud on omandamas keskharidust pealinna eliitkoolides, mis näitab meie koolide kõrget pedagoogilist taset. Siiski on täheldatav, et suurelt jaolt omandatakse gümnaasiumiharidus kodulähedasemas Jüri Gümnaasiumis. Selle kooli osatähtsus on Raasiku valla õpilaste jaoks aasta-aastalt kasvanud. Seoses üldise elanikkonna vähenemise tendentsiga on meie koolides käivate teiste omavalitsuste õpilaste arv vähenenud. Eriti suur langus on Tallinna elanike registrisse kantud õpilaste puhul, mis peale ülalmainitud trendi märgib Tallinna õpilaste õppimist oma linna koolides ning varem Tallinna registris olevate õpilaste registreerumist Raasiku valda.

Aruküla Põhikool . Õpilaste arv koolis suureneb. 2012/ 13 õppeaastal tuli esimesse klassi 46 õpilast. Järgmistel aastatel seoses esimese klaasi õpilaste veelgi suurema kasvuga, tuleb mõelda kooli laiendamise või kahte vahetusse minekule. Kahtlemata on õpilaste arvu kasvule kaasa aidanud uue renoveeritud koolimaja pidulik avamine lastekaitsepäeval 1. juunil 2010. aastal. Sellega loodi õppeasutuses kaasaegsed õpitingimused. Lisaks vajab kaasajastamist kooli staadion. Raasiku Põhikool . Õpilaste arv on kasvav ning võib suureneda veelgi seoses Jägala sõjaväelinnaku ehituse ja valmimisega. Raasikul avati 17. juunil 2012. a kunstmurukattega jalgpallistaadion, järgnevad staadioni ehitusega seotud etapid on staadioni valgustuse ning kergejõustikuga seotud rajatised. Perspektiivis on koolimaja renoveerimine ja juurdeehitused käsitööklasside ja raamatukogu bloki ning võimlakorpuse näol . Selleks on valminud eskiisprojekt ning – makett. Raamatukogude osas saaks nõnda liita küla- ja kooliraamatukogu, mis võimaldaks raamatufondi otstarbekamat kasutamist. Pikavere Lasteaed – Algkool . Kooli tegevusvormi muutus oli 1. septembrist 2010. a, mil põhikoolist sai lasteaed – algkool. Kooli osas on õpilaste arv stabiilselt 30–ne piires. Loodetavasti aitab õpilaste arvu koolis kasvatada kooliruumes avatud ja avatavad lasteaia liitrühmad.

Lasteaiad Tabel: Lasteaia laste arv Lasteaed 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Aruküla LA 111 114 130 147 154 151 150 167 183 Raasiku LA 44 44 43 56 58 60 52 52 52

Pikavere LA 16 20 + 20 40 Vaba 7/20 7/19 7/18 6/18 13/18 Waldorfkooli LA Märkus: Vaba Waldorfkooli LA juures on murrujoone peal Raasiku valla elanike registrisse kantud lapsed ja nimetajas on lasteaia laste koguarv

9 Aruküla lasteaed . Kuna Raasiku vallas on kohtade vajadus nende pakkumisvõimalusest suurem, siis on aastate lõikes neid remonditud. 2006. a avati Aruküla lasteaias 2-4 aastastele lastele rühmaruumid 2007. a avati rühmaruumid 2-4 aastastele lastele 2011. a avati rühmaruumid 2-3 aastastele lastele. 02. 01. 2012. a avati täiendav sõimerühm Kuna järjekord Aruküla lasteaia piirkonnas on suur, siis tuleb jätkata rühmaruumide väljaehitust ning planeerida metoodika- ning võimlemisruumi ehitust.

Raasiku lasteaed avati 10.septembril 2004.a. Sõimerühma avamine toimus 2008. a jaanuaris. Kuna Raasiku lasteaia piirkonnas on järjekord, siis selle vähendamiseks on vajalik planeerida ja ehitada lasteaia juurdeehitust. Käesolevaks ajaks on valminud kaherühmalise lasteaia juurdeehituse põhiprojekt.

Pikavere Lasteaed – Algkool. Lasteaiarühm avati 8. jaan 2010 ning kohe tekkis sinna järjekord. See nõuab olemasolevate kooliruumide baasil uue lasteaiarühma väljaehitust. Lasteaiarühma avamine on planeeritud 2012. a sügisel. Nõudlus lasteaia kohtade järele ületab pakkumise. 16.05.2012 koostatud statistika järgi on lasteaia järjekorras 104 lasteaiaealist last, neist Raasikul 32, Arukülas 53 ja Pikaveres 19. Pisukeseks kohanappuse leevenduseks on kompensatsioon meie lastele, kui nad käivad kas teiste kohalikele omavalitsuste lasteaedades ning eralasteaedades. 2011. aastast hakati vallavalitsuses pidama tabelit lasteaiakohtade nõudlusest. 2012. a täiendatakse tabelit. Vanuserühma põhisele tabelile lisandub avalduse esitamise järgne tabel Viimane annab parema pildi kohavõimalusest lasteaias, kus enamuses on liitrühmad (Pikavere, Raasiku). Need meetmed loomulikult ei vähenda kohanappust, kuid annavad parema võimaluse lastevanematele oma tegevuse planeerimiseks.

Huviharidus Raasiku vallal on üks huvikool - Aruküla Huvialakeskus Pääsulind, millel on filiaal Raasikul. Lisaks toimub huvitegevus ka meie munitsipaalkoolide õppemaksuta ringides. Aruküla Huvialakeskuses õppis 2012. a 10. 01 seisuga 221 õpilast, neist muusikaosakonnas oli koos Raasiku filiaali õppuritega 122 õpilast. Muusikaosakonnas on võimalik õppida järgmisi pille: klaver, viiul, tšello, akordion, flööt, plokkflööt, kitarr ja vaskpuhkpillid (trompet, kornet, metsasarv, eufoonium, bariton ja tuuba). Pilliõppijate arv on aasta-aastalt kasvanud. Lisaks tegutsevad huvialakeskuse juures kunsti- ning väikelaste muusikaringid. Kõrgeimaks tunnistuseks on Huvialakeskuse muusikaosakonna 7. klassi lõputunnistus, mille on seni saanud 66 õppurit, algastme, s o 4. klassi lõputunnistuse vääriliseks on peetud 122 õpilast. Nagu üldhariduskoolide puhul, nii on huvihariduseski valla peamiseks ülesandeks tingimuste loomine õppetööks. Huvikool tegutseb endises Aruküla mõisahoones, mis renoveeriti 1980- ndatel aastatel. Oma meeldiva miljööga aitab mõisa interjöör kaasa õppeprotsessile, kuid Huvialakeskuse põhiline mure on ruumikitsikus, sest mõisahoonet jagatakse Aruküla Vaba Waldorfkooliga. Seetõttu pole Huvialakeskuse tarbeks võimalik vajalikul arvul erialaklasse sisse seada ning pillitunnid toimuvad ka I korruse saalides. Need on aga läbikäidavad ja vajaliku heliisolatsioonita. Samas pole selles osas ruumide ajaloolise väärtuse säilitamise seisukohast ka midagi võimalik ette võtta. Omaette tööruum puudub ka Huvialakeskuse juhtidel. Olukord laheneb siis, kui Waldorfkool leiab võimaluse täiendavate ruumide kasutuselevõtmiseks väljaspool mõisamaja. Waldorfkool on oma täituvuse ülempiiril, sest rohkem õpilasi ei suudeta hoolimata nõudlusest vastu võtta. Variandina võiks ette näha

10 meiereimaja Waldorfkoolile müüki või pikaajalist renti. Hetkel on Huvialakeskuse ruumikitsikuse lahendamise variandiks vaid Aruküla mõisahoones olevate pindade võimalikult optimaalsem ärakasutamine. Ringide tööks parimate ruumitingimuste loomiseks tehakse koostööd Aruküla Lasteaia, Aruküla Põhikooli ja Aruküla Kultuuriseltsiga. Lasteaia saalis toimuvad mudilaste muusikaringide tunnid ja rahvamaja peeglitega saalis tantsutunnid. Aruküla Põhikoolis harjutab bänd. Mõisahoone asub Aruküla keskusest eemal ja mõisahoones õppivate laste vanematele teeb muret, et mõisahoone juurde viiva Tallinna maantee ääres puudub valgustatud kõnnitee. Lahenduseks on sinna valgustatud kõnni- ja jalgrattatee rajamine. Aastatega on suurenenud ka mõisahoone juurde pargitud autode hulk. Hoone ja mõisapargi säilimise ning heakorra seisukohalt on piiratud autode parkimine mõisa õues. Seda enam on kerkinud vajadus täiendavate parkimiskohtade järele väljaspool õue. Raasiku filiaali tunnid toimuvad Raasiku rahvamajas, kus koostöös rahvamaja juhatajaga on püütud leida võimalikult head ruumilahendused. Filiaali õpilaste arvu kasvades plaanitakse vajadusel teha koostööd ka teiste Raasiku haridusasutustega. Edasiseks ideaallahenduseks oleks filiaali oma ruumide kavandamine mõne Raasiku haridus- või kultuuriasutuse juurdeehitusse või vabanevale pinnale. Kokkuvõtlikult : Raasiku vallas võib ennustada õpilaste arvu vabariigi üldisel kahanemise foonil kasvamist. Kui palju Raasiku valla munitsipaalkoolide piirkondadesse registreeritud õpilastest samasse kooli jõuab, on raskesti ennustatav. Raasiku vallast mujal ja mujalt Raasiku valla põhikoolides käivate õpilaste üldarvu suhe on mujal õppivate õpilaste kasuks. Suuresti on selles osas mõjutajaks Tallinna linn. Vaba Waldorfkoolis õppivatest õpilastest stabiilselt umbes pooled on kantud Raasiku valla elanike registrisse. Samas on märkimisväärne, et suhteliselt suur on Aruküla PK koolipiirkonnast mujal õppivate õpilaste osakaal, seda eriti Jüri Gümnaasiumi osas. Pedagoogilise kaadri hariduslik tase põhikoolides on stabiliseerunud. Elujõulisemateks koolideks õpilaste arvu poolest on jätkuvalt Aruküla ning Raasiku PK-d. Pikavere Põhikool muudeti seoses õpilaste aru vähenemisega 2010/2011 õppeaastast 6- klassiliseks lasteaed-algkooliks. Lasteaed võimaldab valmistada kohapeal kooliks õpilasi ette. Samas vähendab lasteaia avamine Pikaveres järjekordi Aruküla ning Raasiku lasteaedades. Raasiku vallast mujal lasteaedades käivate laste arv on suhteliselt stabiilne. Järjekord valla lasteaedades eriti sõimeealiste osas on suur nii Aruküla, kui Raasiku Lasteaias. Aruküla Lasteaias leevendus lasteaia järjekord liit- ja sõimerühmade avamisega. Sõimerühmi oli võimalik remontida peale Aruküla PK juurdeehitust, millega lasteaia katuse all olevad klassiruumid läksid kooli juurde. Ruumid vabanesid kahele lasteaia rühmale, spordisaalile ning õpetajate toale. Raasiku Lasteaia laiendamiseks niisugused võimalused puudavad ja kohtade nõudlust on seal võimalik rahuldada juurdeehitusega.

2.2. SWOT-analüüsid sh väljavõte arengukava küsimustikust

Haridus

Raasiku valla hariduse seisundi hindamist SWOT analüüsi näol täiendati peale prioriteetide selgekstegemist hariduse töögrupi poolt. Tulemuseks oli alljärgnev tabel, kus tugevused ja nõrkused on esitatud hierarhiliselt. Tugevad küljed Võimalused Vald on kaetud koolivõrguga (kool + Kodulähedase hariduse võimalus ja eelised, lasteaed) alternatiivide võimalus

11 Lastaedades on hea kooliks ettevalmistus Tugeva alushariduse saamine Kvalifitseeritud stabiilse kaadri Kvaliteetse hariduse andmise võimalus olemasolu Vald on tunnustanud pedagoogide tööd Jätkuvalt püsiva kaadri olemasolu Mitmekesise haridusvaliku olemasolu Isiksuse omadustele vastava haridusvaliku võialus Mitmekülgse huvihariduse kättesaadavus Isiksuse mitmekülgse arengu võimalus kohapeal Vald on vastavalt võimalustele Haridusasutuste materiaalse baasi investeerinud haridusse parandamine Püsiva kaadri olemasolu Jätkuvalt püsiva kaadri olemasolu Laste olemasolu alevikes Pedagoogidel on tööd, hariduselu on jätkusuutlik Odav kohapeal valmistatud toit Lasteavanemate ja laste rahulolu ja laste haridusasutustes tervis. Odavus võib maksta lõivu toidu omadustele Õpilastranspordi olemasolu Lastevanematel on valla piires võimalik kooli valida Võimalus koolispordiga tegelemiseks Laste tugev tervis Mänguväljakute olemasolu alevikes Laste vaba aja sisustamise võimalused, laste füüsiline areng Tegutsevad lasteorganisatsioonid Isiksuse mitmekülgse arengu võimalus kohapeal IT areng koolides Isiksuse mitmekülgse arengu võimalus kohapeal Linnaläheduse eelised (kaadri saamisel, Maailm on enam avatud üritustel käimisel) Võimalus kaadri koolitamiseks Kõrgem õpetamise kvaliteet Nõrkused Ohud Ruumikitsikus haridusasutustes Õpetajate elu on raskem, õpetuse tase langeb, lapsed pannakse mujale kooli Lasteaia kohtade puudus Osa lapsi jääb ilma alushariduseta Pole piisavalt haridusinvesteeringuid Lapsed pannakse mujale kooli Hallatavate asutuste majanduskulude Seoses hindade tõusuga asutuste ebapiisav kasv haldusvõimekuse vähenemine Raasiku Põhikooli ruumikitsikus Õpilased siirduvad mujale õppima Aruküla Huvialakeskuse ruumikitsikus Õpilased ei saa head huviharidust Erispetsialistide vähesus Erivajadusega lapsed ei saa tuge

Sporditegevuse kitsas kandepind Väärkäitumise kasv noorukite hulgas

Vallas on suured hariduskulud Raha ei jätku suurte vajaduste katmiseks

Poisse köitva huvitegevuse võimaluste Väärkäitumise kasv noorukite seas vähesus

12 Märkus. hariduse nõrkade külgede loetelus tekkis järgmiste punktide üle vaidlus:

1. Hariduslike erivajadustega tehtava töö koordineerimatus 2. Oma vallast pole võimalik saada kvalifitseeritud kaadrit 3. Liikluskasvatuse vähesus Osa SWOT-analüüsi tegijaid arvas, et need on probleemiks, osa mitte.

Kultuur

Tugevused Võimalused Väljakujunenud traditsioonid Järjepidevus, masside kaasamine, integreerumine Vallavalitsuse toetus kultuurikeskustele Järjepidevus kultuuriasutuste töös, võimluste paljusus Vallas on olemas teatrisaal Masside meelitamise võimalus, tarbijale on üritustel käimine soodsam Kvalifitseeritud kultuurikaader Professionaalsus, inimeste usaldus ja huvi, suurem osalus Hea koostöö haridus- ja kultuuriasutuste Ülevalllaine võrgustik, mitmekesisus, vahel valikuvõimalus Kultuurikeskuste paljusus Valikuvõimalus, masside kaasamine Kiriku olemasolu Kristliku kultuuri ja eetika väärtustamine, kogukonna liitmine Kasvav kultuuritarbijaskond Kindlus, edu tunne, usaldus, tuntuse kasv Kodanikualgatuse ja III sektori Kultuuri korralduse laiahaardelisus, vaba ja olemasolu sisustamise mitmekülgsus Head ideed leiavad rakendust Võimaluste paljusus, koostöövõimalus, innustus, rahulolu, eneseteostus Piisavalt isetegevusringe ja aktiivne Vaba aja sisustamine, tervis, sotsiaalne osavõtt nendest Arukülas integreerumine Tallinna lähedus Mitmekesisus, valikute võimalus, professionaalsus, tarbijale soodsam Valla kultuuritöö tuntus maakonnas ja Masside meelitamise võimalus, eduelamus, vabariigis toetuste saamise võimaluste avardumine Koostöö teiste valdadega Ühised kultuuriprojektid, kultuurivahetus, väljund, võrdlus Külalisetenduste arvukus Tuntus, tarbijaskonna kasv, valikute võimalus, rahulolu Kultuuriasutuste tegevuse mitmekülgsus Tuntus, tarbijaskonna kasv, valikute võimalus, rahulolu, elanikkonna kasv, huvi piirkonna vastu Valla koduleheküljel ja teistes sõnumi- Kultuuriürituste kohta õigeaegse informatsiooni kandjates sisalduva info regulaarsus saamise ning osalemise võimalus Kultuuriürituste ja asutuste paljusus. Kultuuritarbijal on olemas oma maitsele vastav valikuvõimalus.

13 Nõrkused Ohud Tehniliste ja olmetingimuste Kannatab kultuuriürituste kvaliteet. puudulikkus rahvamajades Noorte vähene huvi kultuuritarbimise Noortel tekib ürituste suhtes juba eelnevalt vastu negatiivne eelarvamus Kvalifitseeritud ringijuhtide puudumine Ringide tegevuse madal tase Transpordiprobleem pärsib kultuuri Kõik soovijad ei pääse kultuurile ligi, kättesaadavust võõrandumine vallast Välissuhtlus on puudulik Mahajäämus muust maailmast, keelebarjääri suurenemine, mandumine Ringijuhtide madal tasu Ringijuhtide vähene arengu- ja valikuvõimalus

Raamatukogud Tugevused Võimalused Raamatukogud on materiaalselt Kirjandus on kättesaadav, infovajaduse kindlustatud rahuldamine Kvalifitseeritud ja kogemustega kaader Lugejate kaasaegne ja professionaalne teenindus Raamatukogude poolt pakutavad Lugejate kaasaegne ja nende huvidele vastav teenused on mitmekülgsed teenindus Kindel lugejaskond Fondide vastav kujundamine Hea koostöö raamatukogude vahel Info liikumine võimaldab parema teeninduse Hästi komplekteeritud kogud Erinevate huvide rahuldamise võimalus Hea koostöö vallavalitsuse ja Probleemidele lahenduse leidmise ja arengu volikoguga võimalus Kogude täiendamise vahendid nii vallalt Kogude mitmekülgsus ja pidev areng kui riigilt Hea info liikumine Parem teenindus Rahvaraamatukogudel on hea Informatsiooni on võimalik kiiresti kätte sada elektrooniline keskkond

Nõrkused Ohud Lugemishuvi vähenemine Lugejaskonna vähenemine Suhteliselt madal palk Töötajate motivatsiooni vähenemine; Uuema kohustusliku kirjanduse hulgas Lugemishuvi langus raamatute vähene eksemplaarsus Huvipuudus raamatukogude poolt Lugejate võõrdumus raamatukogudest korraldatavate täiskasvanute ürituste osas Ruumipuudus Raasiku PK ja Pikavere Fonde pole võimalik täiendada - lugeja võõrdub PK raamatukogus raamatukogust Kooli- ja külaraamatukogud pole Raamatukogude vaheline infovahetus on elektrooniliselt ühendatud pärsitud Inventari puudulikkus Raasiku PK Lugejahuvi vähenemine raamatukogus Koolitusvahendite ebapiisavus Raamatukoguhoidjate professionaalsuse vähenemine

14 Sport

Tugevused Võimalused Spordifanaatikute olemasolu Spordi jätkusuutlikkus, valikuvõimalus Spordibaaside olemasolu Aastaringne sporditegevus, taseme tõus, normaalsetes oludes tegelemine, spordi massilisus, spordi propageerimine, hügieeniharjumused Spordiklubide olemasolu Raha taotlemise võimalus, projektides osalemine, ühtekuuluvustunne, traditsioonid Traditsioonidega spordialade olemasolu Järjepidevus, ühtekuuluvustunne, tuntus

Suhteliselt heade tingimuste olemasolu Spordiga tegelemine, aastaringne sporditegevus, taseme tõus, normaalsetes oludes tegelemine, sordi massilisus, spordi propageerimine, hügieeniharjumused Tugev koolisport Järelkasv, tuntus, hoiakud, tervis Üksikute tippsportlaste vallast Eeskuju, reklaam vallale, traditsioonide teke väljakasvamine Võimaluste rohkus seoses Tallinnaga Mitmekülgsete võimaluste pakkumine

Eraalgatuse olemasolu spordis Ressursside juurdesaamine, laiem kandepind, suuremad võimalused Eestvedajate olemasolu Spordi jätkusuutlikkus, valikuvõimalus Vallapoolne väga hea suhtumine sporti Head ideed leiavad rakendust

Nõrkused Ohud Sport on alafinantseeritud Huviliste vähenemine, tervise halvenemine Koolistaadionite ebarahuldav olukord Vigastused, entusiasmi langus, treeningu- võimaluste vähesus Lapsevanemate vähene huvi Noorte spordialane passiivsus Materiaal- tehnilise baasi vähesus Konkurentsivõime langus, huvi ja maine langus Ujumiskohtade puudumine Õppimis- ja elukoha vahetus Masside vähene huvi Spordiüritustel osalejate vähesus Raasikul on võimla väike ja see puudub Huvi vähenemine ja harrastuse kadumine Pikaveres Spordifanaatikute vähesus Traditsioonide ja harrastuse kadumine Peningi spordihoone on valmis Sportimisharrastuse vähenemine Peningil ehitamata

Noorsootöö Probleemid: meil puuduvad täpsemad andmed noorte hõivatusest huvi- ja sporditegevusega; probleemiks on ka erineva suunitlusega projektide vähene kirjutamine; külades elavatel lastel/noorte vähene võimalus huvi-, spordi- ja kultuuriliseks tegevuseks; noortekeskused Arukülas ja Raasikul vajavad laiendamist; koostöö puudumine erinevate noortega seotud organisatsioonide vahel; alevike lastel on vähe atraktsioone ja laste mänguväljakuid.

15 Rahvaküsitluse tulemused

Rahvaküsitlust on korraldatud 2005. ja 2011 aastal. 2011. aastal oli vastanute koguarv 164. Hariduse osakaal rahvaküsitluse küsimustikus oli küllaltki suur ja seda hinnati suhteliselt positiivselt. Lasteaedade töö sai 5-pallisüsteemis hindeks 3,7; üldharidus 3,5 ja huviharidus 3,3. Heaks hindasid alushariduse saamise võimalusi 44,2% vastajatest, põhihariduse puhul oli vastav protsent 22,9 ja huvihariduse puhul 23,0. Halvaks pidasid alushariduse saamise võimalusi 1,4% vastanutest, põhiharidus oli halb 13,6% vastanute meelest ja huviharidus 28,2% - l. Kõik näitajad elukohajärgse lasteaia osas: õppe-kasvatustöö, koostöövalmidus lapsevanemaga ning õppe-, mängu ja kasvukeskkond olid 5- palli süsteemis üle nelja; vastavalt 4,3; 4,0 ja 4,1. Koolide puhul hinnati õppe- kasvatustööd - 3,7; klassivälist tööd 3,3; koostöövalmidust lapsevanemaga 3,5 ja õpikeskkonda 3,2-ga. Huvihariduse puhul oldi enim rahul muusikaharidusega (keskmine hinne 4,2) ja vähim tehnikaspordi tegemise võimalustega (1,8). Alusharidust pidasid heaks 51,4% vastanutest, põhiharidust pigem heaks 46,9% ning huviharidust pigem heaks 48,9%.

6 aastaga on natuke suurenenud küsitletute seas Raasiku valla lasteaedades käivate laste arv. 2005 oli antud näitaja 47,9% ning 2011 50%. Küsitlusele vastanute eelkooliealistest lastest ei käi lasteaias (22,5%) ning väike osa käib lasteaias Tallinnas või siis mujal piirkonnas (2%; 2%). Õpi-, mängu- ja kasvukeskkonda hindasid vastajad hindega 4,1, mis on 0,2 palli võrra suurem, kui 2005-dal aastal. Koostöövalmidus lapsevanemaga sai hindeks 4 ning õppe- ja kasvatustöö 4,3, mis on väga hea tulemus. Küsitlusele vastanutest käib Raasiku valla koolides 54,5% kooliealistest lastest, 10 % Tallinnas ning 8,2 % mujal. 27,3 % vastas, et nad ei saa sellele küsimusele vastata. Koolide tööd hinnati järgmiselt:

2011 2005

Õppe- ja kasvatustöö 3,8 3,7

Klassiväline töö 3,5 3,3

Koostöövalmidus lapsevanemaga 3,7 3,5

Õpikeskkond 4,1 3,2

Peamiste põhjustena, miks eelistatakse mõnda teist kooli, toodi välja, et laps saab parema hariduse (26,8%), ning süvaõppe võimalused on paremad mujal (14,6%). Otsus panna oma laps Raasiku valla kooli tehtaks pigem siis, kui asutatakse gümnaasium ning paraneb õpetamise kvaliteet. Huviharidusest said kõrgeimad hinded muusika, tants ning laste ja noorteorganisatsioonid:

2011 2005

Muusika 4,1 4,2

Sport 3,1 3,0

Kunst ja käsitöö 3,5 3,3

Tehnikasport 2,4 1,8

16 Tants 3,6 3,5

Näitering 3,0 2,9

Eelkooliealistele mõeldud ringid 2,8 3,0

Arvutiõpe 2,6 2,2

Laste ja noorteorganisatsioonid 3,4 3,1

Kultuuriüritustest sooviksid inimesed enam viibida teatrietendustel ning vabaõhuüritustel. Üritusi soovitakse rohkem näha Aruküla lauluväljakul, rahvamajas ning mõisas. Raasiku alevikus soovitakse näha ürituste läbiviimise kohana laululava. Huviringides osalemise kohta vastasid inimesed, et nad ei osale, kuna pole sobivat ringi, nad on peale tööd väsinud või puudub info ringide toimumise kohta. Raamatukogu teenustest kasutatakse peamiselt raamatute laenutamist ning mitmed vastajad soovisid, et raamatukogud oleksid mõnel päeval nädalas avatud näiteks kella 20.00 õhtul.

2.3. Strateegilised eesmärgid

Haridus

Üldeesmärk: luua võimalused kõrgelt kvalifitseeritud kaadriga aja nõuetele vastava alus-, põhi- ja huvihariduse andmiseks kaasaegselt väljaarendatud kasvu-, õpi- ja töökeskkonnas.

1) lahendada osade vallaasutuste tänane ja perspektiivne ruumikitsikus konkreetse ruumiprogrammi väljatöötamise ning elluviimisega (Aruküla Põhikool, Aruküla Huvialakeskus, Pikavere Lasteaed-Algkool, Raasiku Põhikool, Raasiku Lasteaed Oravake);

2) tõhustada ja arendada projektitaotluste koostamise ning projektijuhtimise võimekust, et võimalikult palju kavandatavaid juurde- ja ümberehitusi saaksid rahastuse välisvahenditest; 3) moodustada õpilaste tegevusetuse vähendamiseks peale koolitunde pikapäevarühmad kõikide koolide juurde; 4) tagada erispetsialistide (psühholoog, teine sotsiaalpedagoog, eripedagoog) olemasolu.

Kultuur

Üldeesmärgid: pakkuda elanikkonnale tasemel ja mitmekülgseid kultuuriüritusi, hoides ja arendades olemasolevaid traditsioone kaasates ja toetades III sektorit ja kodanikualgatust. Infovajaduste ja –nõudluste rahuldamine ning arendamine raamatukogude kaasajastamise ning ja töötajate motivatsiooni tõstmise teel. 1) tõsta ringijuhtide puuduse ja nende madala tasustamise leevendamiseks ringijuhtide töötasusid vastavalt valla töötajate üldisele palgatõusule; 2) väärtustada kohaliku kultuuri ja selle eestvedajaid;

17 3) likvideerida tehniliste ja olmevõimaluste halb seisukord rahvamajades, raamatukogudes ja peoplatsidel (valgus, helipark, küte, põrand, rõdu, aknad, signalisatsioon, ventilatsioon, WC, dusiruum ja tribüünide hoidla Arukülas; fassaad, helipark, laululava ja välirajatised Raasikul; laululava Pikaveres); 4) välja arendada valla kooliraamatukogude ühtne infosüsteem.

Sport

Üldeesmärgid: spordi kaudu elanike teadlikkuse kasvu läbi tervise edendamine; eesmärgistatud vaba aja sisustamine ja valla maine tagamiseks spordi senisest suurem rahaline toetamine.

1) edendada liikumisharrastust ja sporditegevusi, ehitades mõlema põhikooli juurde lõplikult valmis staadionid, Raasiku põhikooli juurde võimla, Arukülas ja Pikaveres terviserajad, kergliiklusteed esmajärjekorras Aruküla ja Raasiku alevikes;

2) toetada motosporti Kurgla motokrossiraja maaküsimuste lahendamise ja valla uue üldplaneeringu koostamisega; 3) analüüsida spordi rahastamise aluseid ja võimalusi; 4) tähistada, viidastada ja lisada valla kodulehele matkarajad: Raasiku valla ja Paraspõllu looduskaitseala matkarajad;

5) laiendada harrastus ja tervisespordi võimalusi, remontida olemasolevaid ja rajada uusi mängu- ning spordiväljakuid.

Noorsootöö

Üldeesmärk (visioon) on niisuguse keskkonna loomine, mis toetab kõikide noorte nii isiksuslikku kui ka kollektiivset arengut, pakkudes mitmekesiseid võimalusi eneseteostuseks ja edasiarendamiseks ning soodustades sihipärast tegevust ja vaba aja veetmist väljaspool kooli. 1) korraldada küsitlus Raasiku valla noorte hulgas nende hõivatuse kohta huvi- ja sporditegevuse osas, saades ka ülevaate noortega tegelevatest organisatsioonidest vallas. Viia läbi projektikoolitusi noortele, korraldada projektivõimalusi tutvustavaid laagreid, organiseerida aastas vähemalt korra Raasiku valla noorte osalemine rahvusvahelises noortevahetuses;

2) edendada koostööd erinevate noortega seotud organisatsioonide vahel, kutsudes ellu ümarlaua ja ühise meililisti kõikidele vallas tegutsevatele noortega seotud organisatsioonidele ja noortekeskuste juhtidele;

3) viia noorsootegevust läbi olemasolevate laste- ja noortekeskuste kaudu. Külades elavate noorte aktiviseerimiseks korraldada erinevaid ühistegevusi erinevates valla külades (võrkpalli-, jalgpalliturniirid, ühisdiskod, filmiõhtud, piknikud, laadad). Läbiviimiseks kaasata külavanemaid ja –aktiivi;

18

4) noortekeskused Arukülas ja Raasikul ei suuda ruumipuuduse tõttu täielikult täita oma eesmärke - leida võimalusi noorte vaba aja veetmiseks ka väljaspool noortekeskusi. Selleks leida alevikes ruume, mida noored saaksid ise üleval pidada, harjutades meeskonnatööd, vastutustunnet ja süvendades kodutunnet;

5) arendada ja laiendada laste ning noorte mängu- ja spordiväljakuid olemasolevate mängu- ja spordirajatiste juures.

19

3. SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA LASTEKAITSE

3.1. Olukorra kirjeldus

Sotsiaalhoolekanne Raasiku vallas elab 01.08.2012. aasta seisuga 980 üle 60-aastast inimest, kellest 387 on mehed ja 593 naised. Sotsiaalvaldkonnas töötab kolm erialase kõrgharidusega spetsialisti, kelle ülesannete hulka kuulub vallaelanike sotsiaalne nõustamine ja abi osutamine, ning kolm avahooldustöötajat, kes teenindavad koduhooldusel olevaid eakaid ja puuetega inimesi, kellel ei ole seadusjärgseid hooldajaid. Hooldekodu teenust vajavad kliendid on paigutatud nii Paunküla hooldekodusse kui ka kaugemale üle Eesti. Lisaks puuduvale hooldekodule ei ole vallas ka eakate päevakeskuseid, kuid tegutsevad eakate ühendused, mis korraldavad ühiseid üritusi ja väljasõite. Riigi eelarvest finantseeritakse toimetulekutoetust ja puudega lapse lapsehoiuteenust. Raasiku valla sotsiaalhoolekande tegevuse sihtgrupid on järgmised: paljulapselised pered, lastega pered, puuetega täiskasvanud inimesed, puuetega lapsed, koduhooldust vajavad puuetega inimesed, üksikud seadusjärgsete hooldajateta eakad, töötud, eakad, toimetulekuraskustes olevad inimesed, üksikvanurid, kinnipidamiskohtadest vabanenud isikud ja ravikindlustuseta isikud. Valla eelarvest makstakse sünnitoetust ja matusetoetust. Valla eelarvest kompenseeritakse järgmisi väljaminekuid: ravimikulusid, küttele tehtud kulutusi, abivahenditele tehtud kulutusi, sõidukulusid keskkooli õpilastele, koolitoetust kooliriiete ja –tarvete ostmiseks, lasteaia toiduraha, lapse päevahoidu eralasteaias ja muid ettenägemata toetusi (tulekahjud, õnnetused jne). Tervishoid Tervishoiuteenust Raasiku vallas pakuvad OÜ Aruküla Ambulatoorium ja OÜ Raasiku Ambulatoorium, kus töötavad kaks perearsti ja õed. Aruküla piirkonnas on perearsti nimistu täis. Hambaraviteenust pakub OÜ Raasiku Hambaarstid, kus on 2 hambaarsti ja 2 õde, vastuvõtud on nii Raasikul kui ka Arukülas. Lastekaitse 01.08.2012 seisuga on valla elanike registrisse kantud 1066 last vanuses 0–18 eluaastat, neist 561 on poisid ja 505 on tüdrukud. 2011. aastal oli Raasiku vallas sündinud laste arv 69 . Sünnitoetust makstakse mõlema vanema Raasiku valla elanike registrisse kuulumise korral 320 € ja ühe vanema puhul 160 €. Alates 2008. aasta sügisest korraldatakse MTÜ Aruküla Kultuuriseltsi vahendusel kaks korda aastas pidulikke vallavanema vastuvõtte vastsetele ilmakodanikele, kus neile kingitakse valla vapiga beebilusikas. Peresid, kus elab 4 ja rohkem last, on meil 18, nemad on igal jõuluajal oodatud kas lasteetendusele või väljasõidule, samuti korraldatakse jõulupidusid valla kõikidele kodustele lastele. MTÜ Aruküla Kultuuriselts ja Raasiku Rahvamaja, samuti valla koolid korraldavad

20 perepäevi ja toovad lastele mõeldud teatrietendusi. Kõik valla põhikoolides õppivad lapsed, samuti 1- kuni 7-aastased lapsed saavad jõuluks kommipaki. 01.08.2012. aasta seisuga elab asenduskodudes neli last, neist üks Haibas ja kolm Tallinnas. Eestkostel on kolm last ja hoolduslepingutega on kasuperedesse suunatud kolm last. Alates 2007. aasta augustist töötab vallas sotsiaalpedagoog, kes tegeleb õpilastega ja nende peredega. Sotsiaalpedagoog peab teenindama kolme kooli, seega on tema töö killustatud ega ole väga efektiivne. Sisseostetud teenusena nõustab pereterapeut abivajavaid lapsi ja nende vanemaid, kuid tegelikkuses on vajadus esmatasandi psühholoogilise teenuse järele tunduvalt suurem kui saame pakkuda. Põhjalikumat psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist vajavad lapsed saavad abi Tallinnast. Erivajadustega laste nõustamiskomisjon asub Kosejõe koolis, sealt lihtsustatud õppekavale suunatud õpilased saavad soovi korral õppida Aruküla Põhikooli juurde moodustatud LÕK-klassis (lihtsustatud õppekava). Kolmes koolis ja kolmes lasteaias töötavad eriharidusega logopeedid. Keskharidust omandavatele alevikes elavatele õpilastele makstakse kooliaasta vältel ühissõiduki kompensatsiooni ühes kuus 19,17 € ja 25,56 € külades elavatele õpilastele. Abivajavad pered saavad taotleda erinevaid sotsiaaltoetusi (lasteaia toiduraha ja osalusmaks, õppevahendite soetamiseks või klassiekskursioonile minekuks, ametikooli õpilaskodu üüri tasumiseks vm), esitades selleks taotluse Raasiku vallavalitsusele. 2009. aasta jaanuaris moodustati vallavalitsuse juurde alaealiste komisjon. Oluline on lapsevanemate teadmiste suurendamine lapse arengust ja vajadustest lapse erinevatel eluetappidel ja tundlikes elusituatsioonides. Vanemluse toetamiseks ja vanemahariduse edendamiseks loodi 2010. aasta aprillis KÜSK-i projektiga Arukülla perekeskus. Esialgu asuvad ruumid Aruküla lasteaia ruumides, kuid lõplik asukoht on ette nähtud aadressil Piiri tn 12, kus hetkel asub taaskasutuskeskus. Käesoleval aastal tasustatakse perekeskuse tegevust projekti vahenditest ja osaliselt ka valla eelarvest. Varjupaiga teenust ostetakse Haiba lastekodult, kuid lastekodu asub 60 km kaugusel, mistõttu lühiajaliselt (1-2 päeva kuni mõni nädal) varjupaika vajavate laste jaoks oleks kodulähedane ajutine elupaik vastuvõetavam. Kaugemas tulevikus võiks olla Haiba lastekodu sarnane hoolekande asutus ka Ida-Harjumaal, kuhu koonduksid erinevad (laste) hoolekandeteenused (varjupaik, tugiteenused, rehabilitatsiooni teenused jm) kogu piirkonnast.

3.2. SWOT-analüüs, sh väljavõte arengukava uuringust Probleemid: 1) sotsiaal- ja munitsipaalkorterite vähesus; 2) puudulik transport äärealadelt keskustesse; 3) puuduvad korralikult valgustatud ja istepinkidega varustatud terviserajad ning kergliiklusteed; 4) psühholoogi puudumine; 5) riskigruppide inimeste jaoks on vähe mõjutusvõimalusi; 6) sotsiaaltöö valdkonna töömahu pidev kasv; 7) puuduvad eakate päevakeskus, hooldekodu, sotsiaalkeskus/sotsiaalmaja, dementsete eakate päevahoid; 8) Aruküla piirkonnas on perearsti nimistu täis; 9) puudub koduõendus äärealadel;

21 10) puuduvad teenused kriisiolukordades laste ja perede abistamiseks: lühiajalise varjupaiga teenus (sotsiaalkeskuse või perekeskuse baasil); probleemiks on kasuperede leidmine ja nende koolitusele suunamine. Arengukava uuringus oli paar küsimust, mis kajastasid antud teemat. Inimestel paluti hinnata erinevaid valla poolt pakutavaid teenuseid viiepalli süsteemis, kus 5 tähistab head ja 1- puudulikku. Sotsiaalhoolekande osas on inimeste rahulolu kahanenud võrreldes 2005- aastaga. Kui 2005ndal aastal hinnati sotsiaalhoolekande teenuseid hindega 3, siis 2011 saadi hindeks 2,8. Arstiabi teenuste osas on rahulolu väikesel määral suurenenud 2005. a 3,2 ja 2011. a on vastav näitaja 3,3. Samas märgiti Raasiku valla suuremate puuduste seas arstiabi kättesaadavust ning kvaliteeti.

3.3. Strateegilised eesmärgid Sotsiaalhoolekande eesmärk: preventiivne töö probleemide ennetamiseks, erinevate erialaspetsialistide, kolmanda ja erasektori suurem kaasamine ning operatiivne informatsiooni levitamine. Selleks: * luua valda psühholoogi ametikoht; * vallasisese transpordivajaduse raskesti prognoositavuse tõttu korraldada see juhtumi- ning sündmusepõhiselt. Selleks kaasata külade initsiatiivi ja uurida võimalikke marsruute ja rakendusvõimalusi; * sotsiaalsfääris olevate toetuste ja teenuste tutvustamiseks anda igal aastal välja infovoldikut; * ehitada ja remontida sotsiaalkortereid probleemsete perede tarvis, otsida selleks võimalusel projektipõhist rahastust; * luua valda tugiisiku/juhtumikorraldaja ametikoht; * soodustada hooldekodude rajamist vallas; * Raasikul Nurme 10 baasil ehitada välja sotsiaalmaja, kus on toad abivajajatele.

Tervishoiu eesmärk: elanikkonna tervisekaitse tugevdamine haiguste ennetamise, õigeaegse ning efektiivse ravi ning ravitingimuste parandamise teel. Selleks: * taotleda Arukülla teine perearsti nimistu; * käivitada koduõendus valla äärealadel koostöös erasektoriga; * lahendada infopuudulikkust tervishoiu alal koos sotsiaalosakonna infovoldikuga.

Lastekaitse eesmärgid: hoolekannet vajavate laste ja lastega perede elukvaliteedi tõstmine, mis võimaldaks igal lapsel elada oma kodus. Vanemahariduse tõhustamiseks ja preventiivse töö tegemiseks Aruküla perekeskuse edasine arendamine ja laiendamine. Selleks: * välja töötada teenused kriisiolukordades laste ja perede abistamiseks: tugiisiku teenus, lühiajalise varjupaiga teenus (sotsiaalkeskuse või perekeskuse baasil), kasuperede leidmine ja koolitusele suunamine; * korraldada lapsevanematele koolitusi ja õpitubasid Aruküla perekeskuse baasil; * pakkuda riskiperedele tugi- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid; * osta jätkuvalt sisse pereterapeudi teenust, planeerides selleks vahendeid valla eelarves; * luua ametikoht teisele sotsiaalpedagoogile.

22

4. TEHNILINE TARISTU, SELLE KORRASHOID JA ARENDAMINE

4.1. Olukorra kirjeldus

Raasiku vallas olevast elamufondist enamuse moodustavad ühepereelamud. Korterelamuid paikneb Aruküla ja Raasiku alevikes ning Härma, Kiviloo, Peningi ja Perila külades. Vallale kuulub seisuga 01.08.2012. a seisuga 33 eluruumi, enamasti on tegu remonti vajavate pindadega. Raasiku valla suuremates asulates on ühisveevärk, väiksemates ja eriti hajaasustusega külades aga individuaalsed kaevud. Ühisveevärk on Aruküla ja Raasiku alevikes ning Härma, Kiviloo, Kalesi, Peningi ja Perila külades. Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud aastateks 2009-2021 (seisuga 11.09.2012 on ÜVK arendamise kava korrektuur aastateks 2012-2024 vallavolikogus kinnitamisel); selles dokumendis on kõik valdkondlikud kitsaskohad ja arenguperspektiivid detailselt lahti kirjutatud. Raasiku vallale kuuluvate teede, tänavavalgustuse ja muu vallavara korrashoidu korraldab vallavalitsus. Vallale kuulub OÜ Raven, mis on Raasiku valla vee- ja soojaettevõte. Detailsemalt saab olukorrast valdkondade lõikes ülevaate järgmises alapeatükis toodud SWOT-analüüsidest.

4.2. SWOT analüüs, sh väljavõte arengukava uuringust

Elamu ja kommunaalmajandus Tugevused Võimalused Infrastruktuuri olemasolu (side, elekter) Elamuehituse ja tööstuse arendamise võimalus Esmatähtsate munitsipaalpindade Noorte spetsialistide hoidmise ja teenuse olemasolu pakkumise võimalus Esmatähtsate munitsipaalpindade Võimalus pakkuda erinevates piirkondades paiknemine valla eri paigus avariipinda

Nõrkused Ohud

Vallal ametipindade vähesus, ebaefektiivne Ei suudeta alati tagada spetsialistidele majandamine elamispinda

Korterid on amortiseerunud, hoolduskulud Kasvav hoolduskulu amortiseerunud suured pindadele Valla eri paigus olevad elamispinnad Transpordikulud suured

23 Põhiline muutus (2008. ja 2011. a hinnangute vahel) seisnes selles, et vald ei ehita ega osta endale elamispinda juurde, vaid edaspidi rendib seda vastavalt vajadusele.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Tugevused Võimalused Puuduvad suured keskkonda reostavad Põhjavee kaitstus ettevõtted Tugev veekvaliteedi kontroll Kiire reageerimisvõimalus Mahetalude olemasolu Vähe reostust Uute veetrasside olemasolu Arukülas Uusi trasse pole vaja niipea remontida Asulates on palju puurkaeve Piisava vee koguse olemasolu Vanad, kasutusest väljas olevad puurkaevud Reostusoht väiksem on suletud

Nõrkused Ohud

Trassid on amortiseerunud Pidev remondivajadus Palju karstialasid- põhjavesi pole kaitstud Oht põhjavee reostusele Tuletõrje veevõtu kohtade puudumine Tuleoht; tulekahju korral kulud suuremad külades Inimeste vähene teadlikkus ja looduse arvelt Oht tervisele, keskkonnareostus koonerdamine Puhastusseadmed on amortiseerunud Keskkonna reostus Valla joogivesi ei vasta joogivee Oht tervisele standarditele Puudub ammendav ülevaade erakaevudest Reostuse oht Vee tarbimise kasv vee piiratuse juures Vee puudus külades Veetrassiga liitunutel on olemasolevad puurkaevud tamponeerimata ja sulgemata Tööstusettevõtetest lähtuv reostus Puudub ülevaade vee reostamisest tööstuse poolt ja väljapumbatavast veest Tuletõrjevee vähesus (puudumine) Ebatihedad reovee kogumiskaevud Vähe vee-ettevõtjaid Konkurentsi puudumine- puudub kontroll hindade üle Olmekeemia suurem kasutamine Reostuse suurenemine Aruküla mõisakompleksi kanalisatsioon Ümbruskonna reostus täielikult amortiseerunud Alevike ja külade vee– ja kanalisatsioonitrassid ning pumbamajad, pumplad ja puhastusseadmed on amortiseerunud. Karstialade tõttu on põhjavesi kaitsmata. Keelatud kanalisatsioonisüsteemide (septik + imbväljak) kasutamine tiheasustusaladel ja kaitsmata põhjaveega aladel. Paljudel eramajadel ebatihedad reovee kogumiskaevud. Külades ei ole tuletõrje veevõtukohtasid ning tuletõrjevett on liiga vähe. Valla joogivesi ei vasta joogivee standardile. Kvaliteetsete veefiltrite mittekasutamine. Puudub ülevaade erakaevudest. Veetrassiga liitunutel on olemasolevad puurkaevud tamponeerimata ja sulgemata.

24 Põhiline, mis rühmatöödes kõlama jäi, on teha selgeks, mis on selles teemas valla seaduslikud kohustused ja mis on need kohustused, mida vald tahab vabatahtlikult võtta. Igal juhul tuleb mõlemaid kirjeldada. Elurajoonides peab tegelema liigvee ärajuhtimisega.

Energiavarustus ja soojamajandus

Tugevused Võimalused Taristu olemasolu (elektriliinid, Tööstuse ja elamute rajamise võimalus soojatrassid) Tänavavalgustuse olemasolu külades ja Turvalisem elukeskkond asulates Elektri ringtoite olemasolu Lühemad elektrienergia katkestused

Nõrkused Ohud

Amortiseerunud küttesüsteemid Sooja hinna tõus Kaugkütte kõrge hind Inimesed hakkavad otsima alternatiivkütte võimalusi Elektrienergia suur kulu tänava- Surve valla eelarvele valgustusel Elektriliinidesse kasvava haljastuse Otsene oht liinidele vähene hooldus elanike poolt Elektripaigaldiste nõrk käidukorraldus Suurem ekspluatatsioonikulu

Probleemideks on amortiseerunud küttesüsteemid, trassid, kaugkütte kõrge hind, elektrienergia suur kulu tänavavalgustusel, vananenud liinid ja valgustid, elektriliinidesse kasvava haljastuse vähene hooldus elanike poolt ja elektripaigaldiste nõrk käidukorraldus.

Põhiline, mis rühmatööde käigus jäi kõlama, on see, et energia säästmine tuleb viia konkreetseks tegevuseks valla energiamajanduses, selleks võiks alustada valla omandis olevate hoonete energiaaudititega.

Turvalisus

Tugevused Võimalused Entusiastide olemasolu Kiire esmase abi võimalus Kiire kohalolek ja reageerimise võimalus Vabatahtlike korrakaitse ja päästemeeskondade tegutsemine Hea kontakt kohaliku elanikkonnaga Usaldus Vallapoolne huvi turvalisuse probleemide On võimalik tegutseda vastu

Nõrkused Ohud Entusiastide vähesus, elanikkonna huvi Turvalisuse kaitse pole valla tasandil 24 tundi puudus ööpäevas ja 7 päeva nädalas kaetud. Ei olda valmis kriisiolukorraks Valla rahaline toetus on ebapiisav Praegused tegijad lõpetavad oma tegevuse Politsei kaader on liikuv. Töökorraldus pole Uus politseikaader ei tunne kohapealseid

25 vallakeskne olusid. Abi jõuab hilinemisega kohale ja pole pädev Pole piisavalt turvafirma kliente = teenus on Kuritegevuse kasv. Pole tagatud vara kallis turvalisus Elanikkonnal pole soovi oma vara kaitsta Varguste oht, vara hävib Noored vandaalitsevad Ühisvara hävitamine, osa noori kriminaliseerub Riigi päästekomandod on vallast kaugel Suurõnnetustes ei õnnestu vara päästa Külades pole kustutusvett ja vahendeid Suurõnnetustes ei õnnestu vara päästa Päästetehnika on kallis Kohapealsed struktuurid lõpetavad tegevuse Talvel on teed libedad ja väljasõidud Õnnetuspaigale jõudmine võtab kaua aega, ohtlikud kahju suureneb Raudteejaamas peatuvad ohtlikke aineid On katastroofi oht vedavad koosseisud Rongikoosseisud sulgevad ülekäigud Oht inimeste tervisele ja elule Puudub elamute tuletõrjealane kontroll Tuleoht Puudub koostöö sõprusvaldadega Vald ei kasuta ära teiste sõprusvaldade sellealaseid kogemusi ja võimalusi varustuse uuendamisel Tänavad ja majad pole nõuetekohaselt Abi viibib tähistatud

Turvalisuse nõrgad küljed on ühtlasi ka lahendamist vajavateks probleemideks.

Põhiline, mis rühmatööde läbiviimise käigus kõlama jäi: koostöö ja infovahetus politsei ja päästeteenistusega selleks, et uurida võimalusi vabatahtlike töö toetamiseks. Propageerida vabatahtlike tööd läbi infovahetuse nende organisatsioonide tegutsemiseks Raasiku vallas.

Teede ja tänavate võrk

Tugevused Võimalused Teederegistri olemasolu Täpne ülevaade olemasolevatest teedest, võimalik remonti planeerida Hea talvine teede hooldus Avariide vähenemine Mustkattega teede olemasolu Hoolduskulude vähenemine Erinevad võimalused pääseda Tallinna Liikluskoormuse suunamise võimalus Teede remondi ja hooldefirmade Parim hinna ja kvaliteedi suhe olemasolu

Nõrkused Ohud Teede seisundi hinnangu puudumine Teede remont kaootiline Hoolduseks vähe raha Teede üldise olukorra halvenemine Teedeehituse järelevalve puudulikkus Teed vajavad kiiremini remonti. Ebakvaliteetne töö ja alusetult suured arved Raudtee ülesõidud ohtlikud Raudtee ülesõidu sulgemise korral ümbersõidud kaugel Riigiteede hooldamine arusaamatu Infoleviku piiratus Kõnniteede puudumine Oht liiklejatele Algselt halvasti ehitatud teed Teed vajavad kiiremini remonti

26 Üldine halb teede seisukord Alevikes elanike omafinantseering Elanike omaalgatuse pärssimine puudub Tolmavad teed Oht tervisele

Põhiline, mis rühmatööde käigus kõlama jäi, oli kergliikluse ja kõnniteede rajamise vajadus vallas.

Küsimustiku vastuste andmetel tunnevad inimesed enim puudust kergliiklusteedest, mis võiks olla ühenduses Rae valla kergliiklusteega. Infrastruktuuri osas leidsid vastajad, et parandamist vajavad teed ning tänavad, vesi ja kanalisatsioon ning tänavavalgustus. Raasiku valla joogivee olukorraga ei olnud suur osa vastajatest rahul. Toodi välja, et vesi on väga suure roostesisaldusega ning haiseb, seda just ühisveevärgist saadava joogivee osas. Üle 50% vastanutest ütles, et nad liituksid ühiskanalisatsiooniga, kui see ükskord valmib. Leiti, et vald peaks pigem suunama oma vahendeid koolide, lasteaedade, tänavate jm. ehitamisele kui elanike sotsiaalsele kindlustamisele.

4.3. Strateegilised eesmärgid

Selleks, et strateegilisi eesmärke saavutada, on vaja: 1) korrastada vallale kuuluv elamufond; võimalusel ja vajadusel üürida juurde uusi kortereid, kuna kulud valla amortiseerunud korterite remondiks on suured ja üüritulud on väikesed, siis vähendada vahet kulude ja tulude vahel; 2) anda Raasiku jaama veetorni ja tuletõrjemaja kasutus üle mõnele mittetulundusühingule, kelle kaudu taotleda vahendeid objektide korrastamiseks; 3) läbi rääkida ASiga Elion analoogjaama vahetamiseks digitaalse keskjaama vastu; 4) rekonstrueerida ja välja ehitada vee- ja kanalisatsioonitrassid, et nõuded joogiveele ning puhastusseadmete tööle vastaksid kehtestatud standarditele; 5) viia ÜVK arendamise kava iga-aastaselt ellu vastavalt investeeringute kavale; 6) tagada joogiveetrassis surve, ehitada välja külades asuvad veevõtukohad; 7) luua andmebaas reostusallikate, reovee kogumiskaevude ja tamponeerimata puurkaevude üle; reostuskoormuse vähendamiseks tõhustada ja tugevdada kontrolli reostusallikate, reovee kogumiskaevude ja tamponeerimata puurkaevude üle; 8) võtta arvele olemasolevad tuletõrje veevõtukohad, selgitada välja nende remondivajadus, projekteerida ja ehitada välja Arukülla ja Raasikule tuletõrjehüdrandid ja veemahutid; 9) leida võimalusi kõrge küttehinna kompenseerimiseks vähese sissetulekuga ning puudustkannatavatele peredele, uurida alternatiivkütte kasutamise võimalusi katlamajades; 10) koostada soojatootmises arengukava, sh valla hoonete energiaauditid ning alternatiiv Raasiku alevikus asuvate valla hoonete (kool, lasteaed, rahvamaja) perspektiivseks kütmiseks; 11) korraldada tänavavalgustuse perioodilist remonti ja rajada uusi liine; 12) toetada jätkuvalt kohaliku tuletõrjeühingu tegevust, säilitada ja võimalusel osaleda päästetehnika uuendamisel; suurendada valla poolt eraldatavaid finantsvahendeid päästetehnika ostuks; 13) tähistada kõik tänavad ning nõuda majaomanikelt pimedal ajal majade valgustusega tähistust; 14) läbi rääkida maanteeametiga, et sõiduteede ehitamise ja renoveerimise käigus ehitataks ka kõnniteed;

27 15) koostada vallale kuuluvate teede ehitamise ja remondi teehoiukava ning viia seda iga- aastaselt ellu.

8.augusti seminaril töörühma arutelul jäi kõlama järgmine: Taristu osas tuleb eraldi käsitleda infrastruktuuri arendamisega seotud tegevusi (vee- ja teedealased tegevused versus hoonestatud objektid). Jätkata tuleb ÜVK arendamisega, teede remondi ja korrashoiuga, liigvee likvideerimise korraldamisega, üldplaneeringu koostamisega. Tuginedes reaalsetele võimalustele ehk valla eelarvevahenditest, määrata valla jaoks prioriteetsemad valdkonnad, mille osas jätkatakse tegevusplaanide elluviimisega.

28

5. MAAKASUTUS, PLANEERIMINE JA KESKKOND

5.1. Olukorra kirjeldus

Raasiku Vallavolikogus on 13. septembri 2005. a otsusega nr 38 kehtestatud üldplaneering ning 08. septembri 2005. a määrusega nr 7 vastu võetud ehitusmäärus. Üldplaneeringus on fikseeritud nii elamu- kui tootmispiirkonnad. Täiendavaid tootmismaa-alasid valla üldplaneeringus kavandatud ei ole. Tuleb võimalikult efektiivselt ära kasutada olemasolevaid maid. Kruntide miinimumsuurused on ära toodud valla ehitusmääruses ja üldplaneeringus. Need on järgmised: tiheasustusalal 1200 ruutmeetrit, Aruküla alevikus Talve tee ja Lagedi- Peningi mnt vahelisel alal 2500 ruutmeetrit, külakeskustes ja Aruküla alevikus Lagedi- Peningi maanteest lõuna pool 3000 ruutmeetrit, hajaasustusalades maatulundusmaa jagamisel 10000 ruutmeetrit. Erandkorras võib väiksemaks jagamine toimuda üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu alusel. Kuna vald on huvitatud vallaelanike arvu kasvust, siis tuleks hajaasutusalades ühe hektari elamumaa miinimumsuurust vähendada. Maamaksu maksjaid on ca 2500. Selle laekumine suureneb seoses kinnistute jagamisega, detailplaneeringutega, millega muudetakse maatulundusmaa elamumaaks, ärimaaks või tootmismaaks, mille maksustamishind on kõrgem. Alates 2013. aasta jaanuarist maamaksustamise alane korraldus muutub, mida peab arvestama maamaksu arvestuses ja vallaeelarve koostamisel. Viimastel aastatel on maaharimine hoogustunud. Söötis põlde on vähem. Maakasutajate huviks on koondada kulude vähendamiseks kasutatav maa ühte massiivi. Nad sõlmivad omanikega võimalikult pikaajalisi maakasutuslepinguid ning peale maamaksu maksavad kasutajad omanikele ka renti.

Paraspõllu looduskaitseala asub Raasiku vallas Igavere ja Pikavere külas ning Rae vallas Suursoo külas. Kaitseala on üks Harjumaa rikkalikumaid käpaliste kasvukohti. Vabariigi Valitsuse 06.06.2005.a määrusega nr 123 on kehtestatud Paraspõllu looduskaitseala kaitse- eeskiri. Kaitseala eesmärk: 1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade, siirde- ja õõtsiksoode, liigirikaste madalsoode, vanade laialehiste metsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade, siirdesoo- ja rabametsade kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/ EMÜ II lisas nimetatud II kaitsekategooria liikide ning II lisas nimetatud Eesti soojumika ( Saussurea alpina ssp. Esthonica ), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, kaitse. Euroopa Liidu (EL) looduskaitsedirektiivide kohaselt on Natura 2000 võrgustiku eesmärgiks tagada EL linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja selles nimetamata rändlinnuliikide elupaikade ning EL loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade säilimine. Eesti Natura 2000 alad peavad tagama 66 linnudirektiivi I lisa linnuliigi olulisemate elupaikade, rändlinnuliikide tähtsamate rändepeatuspaikade, talvitumis- ja sulgimisalade, samuti 60 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja 51 loodusdirektiivi II lisa liigi esinduslikumate leiukohtade säilimise. Raasiku vallas on kaks Natura ala: Paraspõllu looduskaitseala – tegemist on Paraspõllu soost loodes ja põhjas asuva rabamassiivi haaramisega looduskaitseala kooseisu (kinnistatud keskkonnaministri 6. juuni 2005. a määrusega nr 12); ja Kiviloo hoiuala (Kiviloo Kulliniidu soo), kinnistatud keskkonnaministri 16. juuni määrusega nr 144. Tegemist on EL

29 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks moodustatud alaga. Kiviloo hoiualal asuvad järgmised elupaigatüübid: aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood, hariliku kuusega rohundirikkad Fennoskandia metsad, Fennoskandia soostunud ja soolehtmetsad. Alal kasvavad mitmed kaitsealused taimeliigid, nt Eesti soojumikas, sooneiuvaip.

Muud kaitsealused loodusobjektid: Raasiku remmelgas, Peningi mõisa park, Kiviloo mõisa park ja linnuse varemed, tiik ujuvate saartega; Aruküla lehisepuiestee (Pärna ja Lehise puiestee; Põlispuude grupp); Aruküla hiidrahn (Hellamaa kivi) ja Nõiakivi Kiviloo külas.

5.2. SWOT analüüs, sh väljavõte arengukava uuringust

Maakasutus ja planeeringud Tugevused Võimalused Kehtestatud üldplaneering ja Kaitstud rohealad, määratletud ehitusalad ehitusmäärus Arendajate huvi Kasutuseta maa kasutuselevõtmine Tallinna lähedus Rahvaarvu kasv kruntide moodustamisel Määratletud tiheasustusalad Ei teki üksikuid hoonestusi lagedatele põldudele Omandireform on peaaegu lõpuni viidud Maa on saanud omaniku, omanik on saanud kohustused ja maamaksu Maaomanike huvi koostööks Kasutuseta maa kasutuselevõtmine arendajatega Määratletud tootmisalad Hoiab tootmise elamisest eraldi

Nõrkused Ohud Järelevalve maakasutuse ja ehitamise Ebaseaduslike ehitiste ja rajatiste osas puudub tekkimine (septikud) Maakasutuse huvipuudus omanike poolt Sööti jäänud maa on otsene tuleoht. Võsastumine Jätkuvalt riigi omandis olev maa Kannatab heakord (tuleoht, reostuse oht, keskkonnaohud, “isetekkivad“ prügilad) Vähe investeeringuid taristu Sööti jäänud maa on otsene tuleoht. arendamiseks Võsastumine Inimeste vähene teadlikkus oma maa Inimesel puudub omanditunne kasutusvõimaluste ja piirangute kohta Haritava maa vähene kasutamine Arendaja huvipuudus Tallinna lähedus Reostus, ostu-müügi surve Omanikel vähe ressursse olemasoleva Sööti jäänud maa on otsene tuleoht. maa korrastamiseks Võsastumine Kaugus Tallinnast Piiratud arendustegevus Üldplaneeringu vananemine Palju üldplaneeringu muudatus- ettepanekuid sisaldavaid detail- planeeringuid

30

Keskkonnakaitse ja jäätmemajandus Tugevused Võimalused Tsentraliseeritud prügi äravedu Vähene inimeste reostussurve loodusele Puuduvad suured reostajad Vähene reostussurve loodusele Raasiku valla ehitusmäärus ja Konkreetse ülevaate ning tegevusplaani üldplaneering olemasolu Kirik, dendropark, mälestusmärgid, Info kaunitest paikadest arheoloogilised mälestised Puuduvad suured jäätmete tekitajad Vähene reostussurve Ülevaate valla loodusobjektidest annavad Võimalus infot saada Keskkonnaregister, Maa-ameti geoportaal Palju rohelust, Paraspõllu looduskaitseala, Kaunid, hooldatud paigad ja Natura 2000 ala – Kiviloo hoiuala algmaterjali olemasolu Puudub prügila Reostuse vähesus Maadel ja rajatistel omanikud Võimalus vastutusele võtta, peremehetunne Aruküla männik Kaunis loodus Mitmed veekogud Kaunis loodus Ohtlike jäätmete kogumispunktid ja Reostuse vähenemine patareide konteinerid Arukülas, Raasikul, Kiviloos külas Pakendikonteinerid alevikes ja külades Reostuse vähenemine Koolides korraldatakse Teadlikkuse kasv keskkonnateadlikkuse projekti Ökokratt Puuduvad suured röövraied Kevadiste koristuskampaaniate käigus Reostuse vähenemine kogutakse haljastusjäätmeid ja lehtklaasi Nõrkused Ohud Kodanike vähene teadlikkus, suhtumine, Looduse reostamine hoolimatusest; huvipuudus, keskkonna arvelt teadlik tegevus koonerdamine Tihenenud autoliiklus Reostunud elukeskkond; liikluse halb mõju keskkonnale Vallas palju riigimaid – halb omanik; Hooldamata maad investorite-maaomanike vähene huvi Halvasti hooldatud ja mahajäetud objektid Looduse reostamine Suhtumine “ kõik müügiks” Maade muutumine äriobjektideks – soov müüa elamumaaks Loodushoid pole külaliikumise osa Kaob külade enesekontroll Ettevõtete illegaalne tegevus Looduse väärkasutus Omavolilised prügilad Suuremad kulutused jäätmekäitlusele Valda läbib raudtee Suurõnnetuste oht – plahvatused raudteel Puudub ujumiskoht Inimesed on haigustele vastuvõtlikumad

31

Probleemid: kodanike (sh uute maaomanike) vähene teadlikkus, suhtumine, huvipuudus, keskkonna arvelt koonerdamine; tihenenud autoliiklus; vallas palju riigimaid – halb omanik; investorite-maaomanike vähene huvi; halvasti hooldatud ja mahajäetud objektid; omavolilised prügilad; valda läbib raudtee; puudub ujumiskoht.

5.3. Strateegilised eesmärgid

Üldeesmärgid: keskkonnateadliku inimese ning keskkonnast hoolivate ettevõtete kujundamine. Heakorra tugevdamine järelevalve suurendamise teel. Valla haldusterritooriumil oleva maa efektiivsem kasutamine ja seal heakorra tagamine seadusandluse täpsema järgimise ning vastava informatsiooni levitamise teel. Selleks on vaja:

1) taotleda vallaelanike sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks munitsipaalomandisse järgmised maa-alad: Tõhelgi külaplats, Jägala maantee äärne ala Turu tänavast Võidu tänavani ja aiamaad Tehase tee korterelamute läheduses; 2) avaldada uudised valla kodulehel, kuna infovoldik ei täida oma ülesannet, sest sealne teave vananeb liiga ruttu ning uuendamine on kulukas, olulist teavet on vajalik edastada ka kohaliku ajalehe kaudu ning infotahvlitel; 3) koostada uus üldplaneering, mille käigus saab lahendada: • Raasiku piirkonna korrusmajade elanikele võimaluse aiamaad kasutada; • krossiraja kui olulise mõjuga objekti; • kergliiklusteed kogu valla ulatuses suuremate maanteede äärtes, eriti tähtsal kohal on kergliiklusteede rajamine alevikesisestel Tallinna mnt-l Arukülas ning Tallinna mnt-l ja Tehase teel Raasikul; • külaplatside asukohad küladele, kellel see puudub; • Peningi külas lasketiiru rajamine. 4) uurida arvamusi Pihuvere kruusakarjääri töö lõpetamisel piirkonna (nt ujumiskohaks) välja kujundamiseks (rekultiveerimine); 5) korraldada inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks infopäevi; 6) lahendada liigvee ärajuhtimine Arukülas; 7) teavitada elanikkonda ohtudest, mida toob kaasa elektriliinidesse kasvanud haljastus; 8) soodustada mahepõllumajanduse ettevõtete arenemist ja keskkonnasõbraliku mõtteviisi levikut.

32

6. RAASIKU VALLA EELARVESTRATEEGIA

6.1. Olukorra kirjeldus, strateegia eesmärgid ja ülesanded Pikemaajalise jätkusuutliku arengu tagamiseks ning valla eelarve tulude/kulude parema planeerimise nimel on vajalik seada valdkonnapõhised prioriteedid erinevate investeerimisprojektide elluviimiseks ning samuti püsikulude optimeerimiseks. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmise tarvis vajalikud rahalised vahendid tuleb leida valdavalt valla eelarvelistest vahenditest ja oluline on kaasata ka täiendavalt eelarveväliseid ressursse, eelkõige Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid ja kindlustada erinevate toetusprojektide omaosaluse katmine, et tagada valla tasakaalustatud areng. Eelarvestrateegia on aluseks iga-aastasele valla eelarve koostamisele ning annab üldised suunised ja juhised. Prognoosides toodud tulude ja kulude proportsioone on vajalik täiendavalt analüüsida eelarvete koostamise käigus. Tulude prognoos annab eeldatavalt kätte suurusjärgu eelarvemahu hindamiseks, mille alusel on võimalik vallal arenguvajadusi hinnates koostada täpne kulude jaotus. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, koostab omavalitsus vastavalt peatükk 4, § 20 järgi eelarvestrateegia eelseisva nelja aasta kohta. Seadus rakendatakse nimetatud paragrahvi kohta 1. jaanuarist 2012. a. Raasiku Vallavalitsus on koostanud eelarvestrateegia vastavalt seaduses nõutud näitajatega. Põhitegevuse tulem on positiivne, eelarve tulem on positiivne ja netovõlakoormus ei ületa ülemmäära. Raasiku valla eelarvestrateegia koostamine toimub esmakordselt, kuid annab võimaluse vallal edaspidi strateegiat jooksvalt uuendada ning finantsvahendeid paremini planeerida. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 ning koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 20 ettenähtule. Eelarvestrateegia koostamisel on kasutatud ka Statistikaameti ja Rahandusministeeriumi prognoose. Käesolev eelarvestrateegia kajastab valla eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks aastateks 2013-2016. Raasiku valla arengukava finantseerimisel peetakse silmas kolme omavahel seotud eelarvepoliitilist üldeesmärki: -konservatiivsus , et tagada valla arenguks vajalike kokkulepitud tegevuskulude, varaliste kohustuste ja investeeringute rahaline kate; -sihipärasus , et kindlustada võimalikult kõigi valla arenguvajaduste rahastamine kasutades vallaeelarvelise osaluse sihipärast jaotamist, sh projektipõhist kaasrahastust; -finantspaindlikkus, et muutuvas majanduskeskkonnas säilitada valla finantsvõimekuse jätkusuutlikkus ja eelarve tasakaal. Valla finantsvõimekuse tagamiseks püstitatakse järgmised ülesanded: 1) Valla eelarves üksikisiku tulumaksu tulubaasi suurendamiseks suunatakse jõupingutused rahvastikuregistris elukoha andmebaasi vastavusse viimisele tegelikkusele; rakendatakse vallas elavate inimeste elukoha registreerimist stimuleerivaid meetmeid; vallavalitsuse poolt osutatavate avalike teenuste pakkumine seotakse enam teenuse saaja elukohaga; toetatakse kodanikuühiskonna tugevdamist, mis suurendab elanike vastutust toimuva eest ning osalemist avalike hüvede kulude kandmisel.

33 2) Valla eelarveliste tulude kasvatamiseks suurendatakse valla osalusega äriühingu töö majanduslikku iseseisvust. Vaadatakse üle valla omatulude kasvatamise võimalused kui ka täiendavate omatulude teenimise võimalused. 3) Valla eelarves tagatakse raha prioriteetsete projektide kaas-ja sildfinantseeringuteks, et tuua valda enam investeeringuid Euroopa Liidu struktuurfondidest, Eesti ja rahvusvahelistest arenguprogrammidest, riigi- ja erasektori vahenditest. Projektipõhiselt finantseeritavate tegevuste ja meetmete tarvis tagatakse kaasfinantseering, kuna arengutoetuste puhul on projekti omafinantseering reeglina vahemikus 5-25%, teatud juhtudel ka 50%. 4) Valla eelarvest rahastamisel eelistatakse objektide kompleksset väljaehitamisel ja rekonstrueerimisel ülalpidamiskulude kokkuhoidu. Ka investeeringute tegemisel eelistatakse suundi, millega kaasneb objektide väljaehitamine täismahus ja rekonstrueerimisel majandamiskulude kokkuhoid. Näiteks tänavate väljaehitamisel koos kõnni- ning kergliiklusteede ja valgustusega, hoonete rekonstrueerimisel soojakadude vähendamine, kokkuhoid info ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisest aja- ja töömahukuse vähendamise läbi jms. 5) Valla eelarve koostamisel jälgitakse, et valla eelarves tegevuskulude kasv ei oleks kiirem valla eelarve kulude üldisest ning puhastulude kasvust. Lähtutakse säästliku kulutamise vajadusest; suurendatakse pikaajalise finantsplaneerimise rolli vallaeelarve koostamisel; tõhustatakse kontrolli eelarvevahendite kasutamise üle.

6.2. Eelarvestrateegia rakendamise keskkond Eesti majandus tervikuna on viimase kümnendi jooksul läbi teinud kiireid ja muutlikke arenguid. Eesti majanduse kriisist taastumine on toimunud oodatust kiiremas tempos. Eesti majanduse kasv ulatus 2001-2010. aastal 3,8%ni, käesoleva prognoosi kohaselt kasvab nii 2011. aastal 7,6 ja 2012. aastal 1,7% ja aastatel 2013-2016 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3,35%. Majanduse peamiseks kasvumootoriks jääb eksport. Lisaks ekspordile toetab neil aastail SKP kasvu sisenõudluse stabiilne suurenemine.

Näitaja 2001- 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2010 SKP reaalkasv, % 3,8 7,6 1,7 3,0 3,4 3,5 3,5 Tarbijahinnaindeks, % 4,2 5,0 3,3 3,0 2,7 2,7 2,7 Tööhõive kasv, % 0,1 6,7 0,7 1,0 0,6 0,4 0,4 Töötuse määr, % 16,9 12,5 11,5 9,6 8,7 8,3 8,2 Keskmine palk (EUR) 792 835 867 910 958 1011 1071 Keskmise palga reaalkasv, 5,5 0,4 0,5 1,9 2,5 2,7 3,2 % Sisenõudlus, % 4,3 7,6 4,5 2,9 3,5 4,5 4,4 Jooksevkonto (% SKP -st) -8,2 3,2 1,0 0,0 -1,0 -2,3 -3,5 Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2012.a kevadel

34 Raasiku valla maksumaksjate arv, väljamaksed, tulumaks, töötute arv aastatel 2007- 2012.a

Näitajad 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Keskmine 2135 2155 2071 2009 1977 2030 maksumaksjate arv Keskmine sissetulek 797 903 857 822 837 907 TSD alusel (eurot) Väljamaksed füüsilistele 20 415 287 23 349 676 21 309 253 19 813 348 21 210 675 22 477 509 isikutele TSD järgi * (eurot) Tulumaksu eraldus 2 405 645 2 823 633 2 458 151 2 257 968 2 418 017 2 593 216* omavalitsusele Registreeritud töötute arv 18 39 206 125 92 70* seisuga 31. detsember ja 2012.a. seisuga 30.06 allikas: Rahandusministeerium, Töötukassa; * prognoos

Raasiku elanike demograafiline struktuur Rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2012.a oli järgmine: lapsed 0-6 aastased: 460; lapsed 7-18 aastased: 629; tööealised 19-64 aastased: 2916; vanurid 65+: 700. Kokku valla elanikkond 4695 inimest. Tööealisest elanikkonnast on maksumaksjad 2007.a 73,8% ja 2011 a aga 68,4%. Kui töötuid oli 2007.a 18, siis 2011. a on 106 ehk võrreldes 2007.a on lisandunud 88 registreeritud töötut. Kui võrrelda samu andmeid 2009.a, siis 2011 aastaks vähenes töötute arv 100 töötu võrra ja 2012.a 30. juuni seisuga on töötute arv 70. See annab meile lootust ka tulumaksu laekumise kasvule.

Raasiku valla eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud aastatel 2007-2012. a (eurodes)

Eelarve 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Tulud 3 738 857 4 509 194 4 813 728 3 890 037 3 743 980 3 924 121 Kulud 3 880 221 4 452 820 5 502 107 4 089 135 3 691 934 3 693 954 Finantseerimistehingud 141 364 -56 374 688 379 199 098 -52 046 225 940 allikas: Raasiku Vallavalitsus

2008. aastal tõusid tulud võrreldes 2007.a 20,6% ja kulud 14,8%; samuti suurenesid tulud 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga 6,8% ja kulud 23,5% seda peamiselt Aruküla Põhikooli ehitusega seotud KOIT–kava toetuse sisaldusega. Seoses majanduslangusega langesid tulud, kulud juba 2009. aastal, 2010. ja 2011. aastal on langemine jätkunud praktiliselt 2007. aasta tasemele. 2012 aastal võrreldes 2011. a oleme suutnud tulusid tõsta 4,8% ja kulud on jäänud samale tasemele.

35 Raasiku vallaeelarve tulude tegelik laekumine tululiikide viisi aastatel 2007-2012. a (eurodes)

Tulud 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Füüsilise isiku 2405645 2823633 2458151 2257968 2418017 2593216* tulumaks Maamaks 120240 124622 123422 126248 119094 124000* Kaupade ja teenuste 192022 223987 237303 271468 277006 335777* müük Toetused 1019599 1252055 1716502 1139571 828741 866194* Muud tulud 31712 58652 36889 40148 18239 35500* Kokku 3 769 218 4 482 949 4 572 267 3 835 402 3 661 099 3 924 121* allikas: Raasiku Vallavalitsus Kohaliku omavalitsuse võimekust elanikele teenuseid pakkuda ja vastavaid kulusid finantseerida näitab kõige selgemalt üksikisiku tulumaksu laekumine. Üksikisiku tulumaks moodustab Raasiku valla eelarve tuludest üle 62-63%. Seoses majanduskriisist tuleneva kogu riigi sisemajanduse koguprodukti olulise vähenemisega alates 2008.a III kvartalist hakkas sellega paralleelselt vähenema ka maksude laekumine, mis oli Raasiku valla 2009.a ja 2010.a eelarves ka selgelt tunda. Tulumaksu laekumise langus oli tingitud peamiselt kolmest asjaolust: esiteks töötus ja elanike sissetulekute kadumine, teiseks töötavate isikute töötasude vähenemine ja kolmandaks tulumaksu eraldise määra langetamine riigi poolt 11,93%-lt 11,4%-le. Tulumaks langes 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga 365 482 eurot ehk.12,9% ja 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 200183 eurot ehk 8,2%. 2011. a võrreldes 2010. aastaga tõusis tulumaks juba 7,0, kuid tulumaksu laekumine jääb siiski veel alla 2008. a tasemest. Suure osa eelarves moodustab ka toetuste summa, mis on 25-27% kogutuludest. Järgnevad omatulud 8-9%, maamaks 3-4% ja muud tulud 1%.

Raasiku vallaeelarve kulude jaotus tegevusalade järgi 2007-2012.a

Kulud 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Üldised valitsussektori 499 666 568 067 540 789 469 687 514 789 515 331 teenused Avalik kord ja 32 903 18 151 15 467 14 693 14 764 14 950 julgeolek Majandus 301 565 334 590 126 289 124 643 126 647 72 807 Keskkonnakaitse 47 096 66 803 54 836 49 344 47 870 66 137 Elamumajandus 160 941 142 475 96 507 88 850 87 628 88 760 Tervishoid 9 033 8 372 7 669 7 286 7 286 7 400 Vaba aeg, kultuur ja 522 374 613 440 484 770 431 198 454 644 460 592 religioon Haridus 2 172 404 2 552 015 4 014 797 2 730 256 2 262 746 2 252 868 Sotsiaalne kaitse 134 239 148 907 160 983 173 178 175 560 195 109 Kokku 3 880 221 4 452 820 5 502 107 4 089 135 3 691 934 3 673 954 allikas: Raasiku Vallavalitsus

36 Kogu kuludest moodustuvad tegevusalade kulud tegevusalade järgi järgmiselt: Üldised valitsussektori kulud 2007.a 12,9%, 2008.a.12,8%, 2009.a. 9,8%, 2010.a 11,5% ja 2011.a 13,9 %, 2012.a 14 %. Avalik kord ja julgeolek 2007.a 0,8%, 2008.a 0,4%, 2009.a 0,2%, 2010.a.0,4%ja 2011.a 0,4%, 2012.a 0,4%. Majandus 7,8%, 2008.a 7,5%,2009.a 2,3%,2010.a 3,0% ja 2011.a 3,4%,2012.a 1,9%. Keskkonnakaitse 2007.a 1,3%, 2008.a 1,5%, 2009.a 1,0%,2010.a 1,2% ja 2011.a 1,3%,2012.a 1,8%. Elamumajandus 2007.a. 4,2%, 2008.a 3,2%, 2009.a 1,8%,2010.a 2,2% ja 2011.a 2,4%,2012.a 2,4%. Tervishoid 2007.a. 0,2%,2008.a 0,2%,2009.a 0,1%,2010.a 0,2% ja 2011.a 0,2%,2012.a 0,2%. Vaba aeg, kultuur ja religioon 2007.a 13,5%, 2008.a 13,8%, 2009.a 8,8%, 2010.a 10,5% ja 2011.a 12,3%,2012.a 12,5%. Haridus 2007.a. 56,0%, 2008.a. 57,3%, 2009.a 73,0%, 2010.a 66,8%, ja 2011.a 61,3%,2012.a 61,3%. Sotsiaalne kaitse 2007.a 3,5%, 2008.a 3,3%, 2009.a 3,0%, 2010.a 4,2% ja 2011.a 4,8%,2012.a 5,3%. Kogu kuludest suurema osatähtsuse võtab enda alla haridus üle 60%, järgnevad valitsemine, vaba aeg, kultuur ja religioon, sotsiaalne kaitse ja majandus jne.

Raasiku valla eelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi aastatel 2007-2012

Kulud 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Personalikulu 1 578 880 1 990 496 1 938 342 1 836 334 1 854 190 2 001 987 Majandamiskulu 1 262 170 1 307 426 1 335 032 1 329 639 1 201 969 1 219 064 Eraldised 310 933 377 176 387 106 356 428 387 530 415 903 Muud kulud 33 091 15 177 26 690 44 645 47 711 37 000 sh. intressi tasumine 20 323 11 824 10 138 27 839 25 565 - Reservfond 12 441 3 089 15 899 14 343 22 146 37 000 Investeeringud 695 137 762 545 1 814 937 522 089 200 534 - Kokku 3 880 221 4 452 820 5 502 107 4 089 135 3 691 934 3 673 954 allikas: Raasiku Vallavalitsus Personalikulud moodustavad kogukuludest 2007.a 40,7%, 2008.a 44,7%, 2009.a 35,2%, 2010.a 44,9%, 2011.a 50,2%,2012.a 54,5%. Majanduskulud moodustavad kogukuludest 2007.a 32,5%, 2008.a 29,4%, 2009.a 24,3%, 2010.a 32,6%, 2011.a 32,6%, 2012.a 33,2%. Eraldised moodustavad kogukuludest 2007.a 8%, 2008.a 8,5%, 2009.a 7,0% 2010.a 8,7%, 2011.a 10,5% ,2012.a 11,3%. Muud kulud moodustavad kogukuludest 2007.a 0,9%, 2008.a 0,3%, 2009.a 0,5%,2010.a 1,0%, 2011.a 1,3%,2012.a 1,0%

37 Investeeringud moodustavad kogukuludest 2007.a 17,9%, 2008.a 17,1%, 2009.a 33,0%, 2010.a 12,8%, 2011.a 5,4%, 2012.a 18,2%.

Raasiku valla investeeringud 2007-2012.a

Asutus 2007 2008 2009 2010 2011 2012 eelarve täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine Vallavalitsuse kabinettide remont 23 000 Vallateede remont, ehitus 242 834 250 802 69 292 20 040 31 995 92 600 Veevarustuse ehitus 32 433 6 335 7 697 0 0 0 Tänavavalgustuse ehitus 28 750 26 591 0 0 4 779 0 Aruküla mõisa remont, 3298 17 626 0 0 9 594 0 muusikariista ost Aruküla Rahvamaja saali toolid, 40 416 15 978 0 0 0 10 000 remont Raasiku Rahvamaja remont 3 0218 8682 9 653 0 6 366 6 391 Aruküla laululava ehitus 9 427 86 712 0 0 0 0 Aruküla terviserada 5 691 Aruküla Lasteaia Rukkilill remont, 41 702 58 349 7 213 28 847 36 775 215 378 rühmaruumide ehitus Raasiku Lasteaed Oravake, 58 645 4 145 0 0 0 15 120 sõimerühma ehitus Pikavere Lasteaed-Algkooli 0 21 661 57 772 0 6 394 72 948 remont, lasteaia rühmaruumi ehitus Aruküla Põhikooli ehitus projekt, 11 312 209 491 1 170 745 380 321 3 315 0 juurdeehitus ja rekonstrueerimine. Raasiku Põhikooli võimla remont, 182 175 51 200 30 099 30 643 77 314 201 925 katuse aluse soojustus, staadioni ehitus Muu sotsiaalne kaitse (Aruküla 20 000 perekeskus) Muu elamumajandus (Raasiku 7 000 veetorn) Kokku: 681 210 757 572 1 352 471 459 851 173 683 670 053 allikas: Raasiku Vallavalitsus, 2012.a eelarve Seoses majanduse langusega on Raasiku valla investeerimisvõimekus langenud aastatel 2010 ja 2011.a 17,9%-lt 5,4 %-le, 2012 aastal on seoses CO2 vahendite ja PRIA vahendite saamisega suudetud tõsta investeeringud jälle 18,2% põhitegevuse kuludest ja 15,4% kogukuludest.

Raasiku valla laenude teenindamine Käesoleva eelarvestrateegia koostamise ajaks on jäänud Raasiku vallal teenindada Aruküla Põhikooli ehitusega seoses võetud laen SEB Pangast, mille põhiosa tagasimaks algas

38 01.07.2010.a ja lõpeb 01.06.2018.a. Laenu põhiosa suuruseks on 671 565 eurot ja intressid 112 167,05 eurot. Intressi määr on 6 kuu EURIBOR, mis on muutuv. 2012. aastal võetakse laen 310 000 eurot KIK-ilt ÜVK projekti „Raasiku valla veemajandusprojekt“ omafinantseeringu katteks. Raasiku valla pikaajalise laenu maksegraafik 2011-2031.a.

Põhiosa Intressid Laenu põhiosa jääk 2011.a 84060 28379 546 393 2012.a 84060 25632 772333 +310000 KIK 2013.a 84060 21328 688273 2014.a 101282 17097 586991 2015.a 101282 12867 485709 2016.a 101282 8663 384427 2017.a 101282 4405 283145 2018.a 59255 615,36 223890 2012.a Laen KIK-ilt 310000 eurot. Laenu tagasimakse algab 01.01.2014 põhiosa- maksega 17222 eurot aastas + intress 6 kuu Euribor + riskimarginaal 1,0%. Lõpptähtaeg 27. august 2031.a. allikas: Raasiku Vallavalitsus

6.3. Vallaeelarve prognoos aastateks 2013-2016

Tulude prognoos Käesolevas eelarvestrateegias on põhitegevuse tulude osas välja toodud maksutulud, tulud kaupade ja teenuste müügist, saadud toetused tegevuskuludeks ja muud tegevustulud. See on vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §7 liigendusele. Tulud on prognoositud jälgides SKP kasvu. Nii on prognoositud tulud põhitegevusest tõusu, 2013.a 1%, 2014.a 3%, 2015.a 3% ja 2016.a 3%. Üksikisiku tulumaksu prognoosimisel on järgitud Rahandusministeeriumi prognoose ja ka valla maksumaksjate arvu ja keskmist sissetulekut nii on üksikisiku tulumaksu tõus prognoositud 2013.a 5,6%, 2014.a 3,6%, 2015.a 3,6% ja 2016.a 3,4% tõusu. Kuna Vabariigi Valitsus kaotab ära kodualuse maamaksu on alates 2013. aastast on maamaks vähendatud 34,3% ja vähendus on mõeldud riigi poolt katta 0,17% tulumaksu eraldise tõstmisega s.o.11,4-lt 11,57%-le 2013.aastal, mis rahaliselt teeb 38 212 eurot ja 11,6- le %-le 2014. aastast. Tulud kaupade ja teenuste müügist on prognoositud 2013. aastal samale tasemele 2012.aastaga. Riigipoolsed toetused on jäetud enam-vähem samale tasemele 2012. aastaga.

39 2012 2011 eeldatav 2013 2014 2015 2016 RAASIKU VALLAVALITSUS / Omavalitsuse nimi täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 3 661 099 4 000 117 4 069 700 4 173 575 4 290 914 4 411 612 Maksutulud 2 537 111 2 717 217 2 817 688 2 916 160 3 018 207 3 118 055 sh tulumaks 2 418 017 2 593 217 2 736 158 2 834 660 2 936 707 3 036 555 sh maamaks 119 094 124 000 81 530 81 500 81 500 81 500 sh muud maksutulud 0 0 Tulud kaupade ja teenuste müügist 277 006 336 196 334 579 331 322 331 244 326 470 Saadavad toetused tegevuskuludeks 828 742 869 683 881 396 890 093 905 392 930 944 sh tasandusfond ( lg 1) 0 0 sh toetusfond ( lg 2) 805 450 830 006 830 006 854 093 879 392 904 944 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 23 292 39 677 51 390 36 000 26 000 26 000 Muud tegevustulud 18 240 77 021 36 037 36 000 36 071 36 143 Põhitegevuse kulud kokku 3 457 234 3 759 757 3 790 286 3 869 018 3 997 911 4 102 129 Antavad toetused tegevuskuludeks 385 567 417 097 407 200 376 968 380 738 384 545 Muud tegevuskulud 3 071 666 3 342 660 3 383 086 3 492 050 3 617 173 3 717 584 sh personalikulud 1 841 003 2 023 313 2 102 086 2 186 170 2 273 617 2 335 221 sh majandamiskulud 1 229 146 1 255 729 1 231 000 1 255 880 1 293 556 1 332 363 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed sh muud kulud 1 518 63 618 50 000 50 000 50 000 50 000 Põhitegevuse tulem 203 865 240 360 279 414 304 557 293 003 309 483 Investeerimistegevus kokku -130 690 -538 559 -165 294 -140 075 -251 721 -241 461 Põhivara müük (+) 0 50 000 Põhivara soetus (-) -167 370 -675 246 -265 257 -205 897 -324 824 -320 794 sh projektide omaosalus -238 627 -137 594 -103 897 -219 824 -215 794 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 120 290 451 619 127 663 102 000 105 000 105 000 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -4 845 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 639 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -51 129 -310 000 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 Antavad laenud (-) 0 0

40 Finantstulud (+) 105 700 700 750 800 800 Finantskulud (-) -28 380 -55 632 -28 400 -36 928 -32 697 -26 467 Eelarve tulem 73 176 -298 199 114 120 164 482 41 282 68 022 Finantseerimistegevus -84 060 225 940 -84 060 -101 282 -101 282 -101 282 Kohustuste võtmine (+) 0 405 867 Kohustuste tasumine (-) -84 060 -179 927 -84 060 -101 282 -101 282 -101 282 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -10 884 -72 259 30 060 63 200 -60 000 -33 260 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 75 459 3 200 33 260 96 460 36 460 3 200 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 546 330 772 270 688 210 586 928 485 646 384 364 sh sildfinantseering 0 0 Netovõlakoormus (eurodes ) 470 871 769 070 654 950 490 468 449 186 381 164 Netovõlakoormus (%) 12,9% 19,2% 16,1% 11,8% 10,5% 8,6% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes ) 2 196 659 2 400 070 2 441 820 2 504 145 2 574 548 2 646 967 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 725 788 1 631 000 1 786 870 2 013 677 2 125 362 2 265 803

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 9% 2% 3% 3% 3% Põhitegevuse kulude muutus - 9% 1% 2% 3% 3% Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,06 1,06 1,07 1,08 1,07 1,08

2012 eeldatav 2013 2014 2015 2016 Investeeringuprojektid* (alati "+" märgiga) täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve projekt 1Raasiku Staadion 201 925 10 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 95 867 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 106 058 10 000

41 projekt 2Aruküla Lasteaed 215 378 55 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 196 204 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 19 174 55 000 projekt 3Pikavere Lasteaed-algkool 72 948 93 463 0 0 0 sh toetuse arvelt 31 948 25 663 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 41 000 67 800 projekt 4Raasiku Lasteaed 15 120 0 0 0 0 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 120 projekt 5 Valla teed 92 600 102 000 102 000 105 000 105 000 sh toetuse arvelt 92 600 102 000 102 000 105 000 105 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) Eelpool nimetamata muud projektid kokku 77 275 4 794 103 897 219 824 215 794 sh toetuse arvelt 20 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 57 275 4 794 103 897 219 824 215 794 KÕIK KOKKU 675 246 265 257 205 897 324 824 320 794 sh toetuse arvelt 436 619 127 663 102 000 105 000 105 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 238 627 137 594 103 897 219 824 215 794

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud 2012 valdkonniti (COFOG)* (kõik "+" 2011 eeldatav 2013 2014 2015 2016 märgiga) täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve 01 Üldised valitsussektori teenused 549 984 896 275 564 868 589 490 642 033 641 121 Põhitegevuse kulud 465 632 530 643 536 468 552 562 577 336 594 654 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 465 632 530 643 536 468 552 562 577 336 594 654 Investeerimistegevuse kulud 84 352 365 632 28 400 36 928 64 697 46 467 sh saadud toetuste arvelt

42 sh muude vahendite arvelt 84 352 365 632 28 400 36 928 64 697 46 467 02 Riigikaitse 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 03 Avalik kord ja julgeolek 14 764 14 950 8 300 8 549 8 805 9 070 Põhitegevuse kulud 14 764 14 950 8 300 8 549 8 805 9 070 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 14 764 14 950 8 300 8 549 8 805 9 070 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 04 Majandus 131 459 165 407 177 000 197 588 253 062 233 877 Põhitegevuse kulud 99 465 72 807 75 000 93 072 95 864 98 740 sh saadud toetuste arvelt 64 385 9 157 sh muude vahendite arvelt 35 080 63 650 75 000 93 072 95 864 98 740 Investeerimistegevuse kulud 31 994 92 600 102 000 104 516 157 198 135 137 sh saadud toetuste arvelt 31 994 92 600 102 000 102 000 105 000 105 000 sh muude vahendite arvelt 2 516 52 198 30 137 05 Keskkonnakaitse 48 540 71 927 67 460 69 484 71 568 73 715 Põhitegevuse kulud 48 540 71 927 67 460 69 484 71 568 73 715 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 48 540 71 927 67 460 69 484 71 568 73 715 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 92 171 112 602 91 423 103 251 159 490 148 530 Põhitegevuse kulud 87 693 105 602 91 423 93 251 101 000 104 030 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 87 693 105 602 91 423 93 251 101 000 104 030

43 Investeerimistegevuse kulud 4 478 7 000 0 10 000 58 490 44 500 sh saadud toetuste arvelt 5 000 sh muude vahendite arvelt 4 478 2 000 10 000 58 490 44 500 07 Tervishoid 7 258 7 400 7 548 7 774 8 008 8 248 Põhitegevuse kulud 7 258 7 400 7 548 7 774 8 008 8 248 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 7 258 7 400 7 548 7 774 8 008 8 248 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 455 024 492 428 474 461 527 769 548 254 574 361 Põhitegevuse kulud 441 913 470 346 469 804 488 596 503 254 510 067 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 441 913 470 346 469 804 488 596 503 254 510 067 Investeerimistegevuse kulud 13 111 22 082 4 657 39 173 45 000 64 294 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 13 111 22 082 4 657 39 173 45 000 64 294 09 Haridus 2 244 791 2 801 189 2 493 871 2 401 160 2 446 095 2 536 098 Põhitegevuse kulud 2 127 002 2 267 625 2 335 271 2 348 952 2 419 096 2 484 235 sh saadud toetuste arvelt 794 195 830 006 853 975 854 093 879 392 904 944 sh muude vahendite arvelt 1 332 807 1 437 619 1 481 296 1 494 859 1 539 704 1 579 291 Investeerimistegevuse kulud 117 789 533 564 158 600 52 208 26 999 51 863 sh saadud toetuste arvelt 324 019 25 800 sh muude vahendite arvelt 117 789 209 545 132 800 52 208 26 999 51 863 10 Sotsiaalne kaitse 164 967 238 457 199 012 206 778 218 117 224 370 Põhitegevuse kulud 164 967 218 457 199 012 206 778 212 980 219 370 sh saadud toetuste arvelt 13 878 19 147 19 530 20 116 20 719 21 341 sh muude vahendite arvelt 151 089 199 310 179 482 186 662 192 261 198 029 Investeerimistegevuse kulud 0 20 000 0 0 5 137 5 000 sh saadud toetuste arvelt 15 000 sh muude vahendite arvelt 5 000 5 137 5 000 KOKKU 3 708 958 4 800 635 4 083 943 4 111 843 4 355 432 4 449 390 Põhitegevuse kulud 3 457 234 3 759 757 3 790 286 3 869 018 3 997 911 4 102 129 sh saadud toetuste arvelt 872 458 858 310 873 505 874 209 900 111 926 285

44 sh muude vahendite arvelt 2 584 776 2 901 447 2 916 781 2 994 809 3 097 800 3 175 844 Investeerimistegevuse kulud 251 724 1 040 878 293 657 242 825 357 521 347 261 sh saadud toetuste arvelt 31 994 436 619 127 800 102 000 105 000 105 000 sh muude vahendite arvelt 219 730 604 259 165 857 140 825 252 521 242 261 Põhitegevuse kulude kontroll 0 0 0 0 0 0 Investeerimistegevuse kulude kontroll 0 0 0 0 0 0

2012 Muude vahendite arvelt tehtud 2011 eeldatav 2013 2014 2015 2016 väljaminekud täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Üldised valitsussektori teenused 549 984 896 275 564 868 589 490 642 033 641 121 Põhitegevuse kulud 465 632 530 643 536 468 552 562 577 336 594 654 Investeerimistegevuse kulud 84 352 365 632 28 400 36 928 64 697 46 467 Riigikaitse 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 Avalik kord ja julgeolek 14 764 14 950 8 300 8 549 8 805 9 070 Põhitegevuse kulud 14 764 14 950 8 300 8 549 8 805 9 070 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 Majandus 35 080 63 650 75 000 95 588 148 062 128 877 Põhitegevuse kulud 35 080 63 650 75 000 93 072 95 864 98 740 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 2 516 52 198 30 137 Keskkonnakaitse 48 540 71 927 67 460 69 484 71 568 73 715 Põhitegevuse kulud 48 540 71 927 67 460 69 484 71 568 73 715 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 Elamu- ja kommunaalmajandus 92 171 107 602 91 423 103 251 159 490 148 530 Põhitegevuse kulud 87 693 105 602 91 423 93 251 101 000 104 030 Investeerimistegevuse kulud 4 478 2 000 0 10 000 58 490 44 500 Tervishoid 7 258 7 400 7 548 7 774 8 008 8 248 Põhitegevuse kulud 7 258 7 400 7 548 7 774 8 008 8 248 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 Vabaaeg, kultuur ja religioon 455 024 492 428 474 461 527 769 548 254 574 361

45 Põhitegevuse kulud 441 913 470 346 469 804 488 596 503 254 510 067 Investeerimistegevuse kulud 13 111 22 082 4 657 39 173 45 000 64 294 Haridus 1 450 596 1 647 164 1 614 096 1 547 067 1 566 703 1 631 154 Põhitegevuse kulud 1 332 807 1 437 619 1 481 296 1 494 859 1 539 704 1 579 291 Investeerimistegevuse kulud 117 789 209 545 132 800 52 208 26 999 51 863 Sotsiaalne kaitse 151 089 204 310 179 482 186 662 197 398 203 029 Põhitegevuse kulud 151 089 199 310 179 482 186 662 192 261 198 029 Investeerimistegevuse kulud 0 5 000 0 0 5 137 5 000 KOKKU 2 804 506 3 505 706 3 082 638 3 135 634 3 350 321 3 418 105 Põhitegevuse kulud 2 584 776 2 901 447 2 916 781 2 994 809 3 097 800 3 175 844 Investeerimistegevuse kulud 219 730 604 259 165 857 140 825 252 521 242 261

46 Kulude prognoos Raasiku valla kulude prognoosimisel on arvestatud käesolevas eelarvestrateegias püstitatud eesmärgiga, et hoida tulud ja kulud tasakaalus ning seeläbi tagada ka piisav investeerimisvõime (sh. omafinantseering arendusprojektideks, mis kasutavad erinevaid toetusrahasid) ja laenude teenindamise võime. Investeerimiseks on arvestatud 5,4-7% põhitegevuskuludest. Käesolevas eelarvestrateegias on põhitegevuse kulude osas välja toodud antud toetused tegevuskuludeks, muud tegevuskulud sh. personalikulud, majandamisekulud ja muud kulud. See on vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse peatükk 2 § 1 liigendusele, lisaks on muude tegevuskulude all lahti kirjutatud personalikulud, majandamiskulud ja muud kulud. Põhitegevuse kulude osas on prognoositud aastas 2-3% tõusu. Avalike teenuste kvaliteedi säilitamise eesmärgil on vajalik neljal eelseisval eelarveaastal suunata vahendeid investeeringuteks tagasihoidlikult, et tagada laenude teenindamine, eraldiste maksmine, taastada personalikulude kärbe ja tagada majanduskulude kasv (tabel eelarvestrateegia 2013-2016 Raasiku vald).

Investeerimistegevus Käesoleva eelarvestrateegia elluviimise perioodil 2013-2016 aastal on kindlasti vajalik teostada järgnevad investeeringud prioriteetsuse järjekorras: Pikavere koolimaja maakütte ehitamine; Aruküla lasteaia fassaadi soojustamine ja ruumide remontimine; Raasiku lasteaia juurdeehitus; Raasiku staadioni valmisehitamine; ÜVK arendamise kava investeeringud (iga-aastased); Aruküla ja Raasiku rahvamajad; Raasiku põhikooli projekteerimine, rekonstrueerimine ja juurdeehitus ; Aruküla staadioni projekteerimine ja rekonstrueerimine; Teed sh kergliiklusteed (iga-aastane). Investeerimiseks eelarvestrateegia aastate (2013-2016) lõikes jääb Raasiku vallal 135000- 219000 € juurde. Kuid laenude ja väljast tulevate vahendite arvelt on võimalik investeeringuid suurendada. Kehtiv seadus lubab netovõlakoormuse suuruseks 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Põhitegevuse tulud on 2013. aastal planeeritud 4,3 milj. € kogu arvestusüksuse kohta s.t Raasiku Vallavalitsus ja OÜ Raven põhitegevuse tulud kokku. See lubab netovõlakoormuse ülemmääraks 2,6 miljonit eurot. Arvestusüksusel on 2013. aastal netovõlakoormus planeeritud 1,2 miljonit eurot, seega oleks vaba netovõlakoormus 1,4 miljonit eurot. Praegu on vallal netovõlakoormuse määr 2012.a 33,6 % ja see väheneb 2014.a aastast 18,7%-le. Seega võib lugeda valla laenuvõimekust perioodil 2013-2016. aastal suhteliselt heaks. Võlakohustust suurendades ja seejärel laenude tagasimaksmisel peab aga jälgima, et laenu põhiosa ja intressi teenindamiseks jääks vahendeid ja et saaks ka edaspidi teha arengukavas ettenähtud investeeringuid. Praeguses eelarvestrateegias on arvestatud arvelduskrediidi võtmine 2012. aastal PRIA-lt saadava toetuse (Raasiku staadioni ehituse lõpetamiseks) laekumiseni ja arvelduskrediit tagastatakse 2012. aasta lõpuks. Valla konsolideerimisgruppi kuuluva 100% vallale kuuluva ettevõtte OÜ Raven eelarveprognoos Raasiku vallale kuulub 100% OÜ Raven osadest. OÜ Raven tegeleb soojusenergia tootmise ja realiseerimisega ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega. Käesoleva eelarvestrateegia aastatel on OÜ-l Raven vajalik teostada investeering vee-ja kanalisatsiooni

47 teenuse pakkumise kvaliteedi tõstmiseks. Selleks saab ettevõte toetust KIK-i Ühtekuuluvusfondi kaudu. Rahastamiseelarve, eurodes

Tegevus % 2010 2011 2012 Kokku Projekti kogukulu 100% 14 654,95 982 612,09 1 325 299,56 2 322 566,60 Omafinantseering 29,2% 2 265,67 286 897,47 388 966,61 678 130,75 Omafinantseering 0,10% 2 265,67 0 0 2 265,67 omavahendid Võetav laen 29,10% 0 286 897,47 388 966,61 675 864,08 KIKI toetus 70,8% 12 389,28 695 714,62 936 332,95 1 644 436,85 Kokku finantstulud 100% 14 654,95 982 612,09 1 325 299,56 2 322 566,60 allikas: OÜ Raven, EL Konsult analüüs

Veemajandusalase tegevuse finantsilise jätkusuutlikkuse prognoos, eurodes Tulud

Tegevus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Projekti toetus 12 389 695 715 936 333 Omavahendid 10 766 14 000 Võetav laen 286 897 388 967 Tegevustulud 88 925 91 815 187 452 209 927 232 655 255 638 Kokku 112 080 1 088 427 1 512 751 209 927 232 655 255 638 sissetulekud

Kulud

Tegevus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Tegevuskulud 97 266 101 848 143 942 154 485 161 868 178 889 Investeerimiskulud 14 655 982 612 1 331 483 2 283 5 999 5 554 Intressi kulud 3 586 33 793 33 793 33 793 31 753 Laenu 40 811 tagasimaksmine Kokku 111 921 1 088 046 1 509 218 190 562 201 659 257 007 väljaminekud Raha vood 158 381 3 533 19 364 30 996 -1369 allikas: OÜ Raven EL Konsult analüüsist väljavõte

48 2012 2011 eeldatav 2013 2014 2015 2016 RAVEN OÜ täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku (+) 291 306 405 600 405 600 406 416 415 000 415 000 sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 77 300 155 000 155 000 155 000 155 000 160 000 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt Põhitegevuse kulud kokku (+) 310 073 359 661 359 516 371 958 363 000 365 000 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega 86 831 137 444 137 444 137 085 138 016 139 952 sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele) Põhitegevustulem -18 767 45 939 46 084 34 458 52 000 50 000 Investeerimistegevus kokku (+/-) -308 022 -371 219 Eelarve tulem -326 789 -325 280 46 084 34 458 52 000 50 000 Finantseerimistegevus (-/+) 164 215 201 649 -21 522 -21 522

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -38 172 31 519 23 916 26 000 16 478 23 478

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 124 402 155 150 -22 168 -8 458 -14 000 -5 000

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 14 420 45 939 69 855 95 855 112 333 135 811 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 164 215 365 864 365 864 365 864 344 342 322 820 sh sildfinantseering (arvestusüksuse väline) sh võlakohustused (arvestusüksuse sisene) sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis

Netovõlakoormus (eurodes) 149 795 319 925 296 009 270 009 232 009 187 009 Netovõlakoormus (%) 51,4% 78,9% 73,0% 66,4% 55,9% 45,1%

49

2012 Sõltuvad üksused KOKKU 2011 eeldatav 2013 2014 2015 2016 (konsolideeritud) täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku (+) 291 306 405 600 405 600 406 416 415 000 415 000 sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 77 300 155 000 155 000 155 000 155 000 160 000 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse kulud kokku (+) 310 073 359 661 359 516 371 958 363 000 365 000 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega 86 831 137 444 137 444 137 085 138 016 139 952 sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele) 0 0 0 0 0 0 Põhitegevustulem -18 767 45 939 46 084 34 458 52 000 50 000 Investeerimistegevus kokku (+/-) -308 022 -371 219 0 0 0 0 Eelarve tulem -326 789 -325 280 46 084 34 458 52 000 50 000 Finantseerimistegevus (-/+) 164 215 201 649 0 0 -21 522 -21 522

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -38 172 31 519 23 916 26 000 16 478 23 478

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 124 402 155 150 -22 168 -8 458 -14 000 -5 000

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 14 420 45 939 69 855 95 855 112 333 135 811 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 164 215 365 864 365 864 365 864 344 342 322 820 sh sildfinantseering (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0 sh võlakohustused (arvestusüksuse sisene) 0 0 0 0 0 0 sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) 149 795 319 925 296 009 270 009 232 009 187 009 Netovõlakoormus (%) 51,4% 78,9% 73,0% 66,4% 55,9% 45,1%

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0 Sõltuvate üksuste omavaheliste tehingute kontroll 0 0 0 0 0 0 Eelarvestrateegias kogu arvestusüksuse kohta on andmed kokku pandud Raasiku valla ja OÜ Raven eelarvestrateegia tabelitest. Kokkuvõtvas tabelis nähtub, et netovõlakoormus jääb alla 60% põhitegevuse tuludest.

50

2012 2011 eeldatav 2013 2014 2015 2016 Arvestusüksus (RAASIKU VALLAVALITSUS) täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 3 788 274 4 113 273 4 182 856 4 287 906 4 412 898 4 526 660 Põhitegevuse kulud kokku 3 603 176 3 826 974 3 857 358 3 948 891 4 067 895 4 167 177 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0 Põhitegevustulem 185 098 286 299 325 498 339 015 345 003 359 483 Investeerimistegevus kokku -438 712 -909 778 -165 294 -140 075 -251 721 -241 461 Eelarve tulem -253 613 -623 479 160 204 198 940 93 282 118 022 Finantseerimistegevus 80 155 427 589 -84 060 -101 282 -122 804 -122 804 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -49 056 -40 740 53 976 89 200 -43 522 -9 782 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 124 402 155 150 -22 168 -8 458 -14 000 -5 000

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 89 879 49 139 103 115 192 315 148 793 139 011 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 710 545 1 138 134 1 054 074 952 792 829 988 707 184 sh sildfinantseering (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) 620 666 1 088 995 950 959 760 477 681 195 568 173 Netovõlakoormus (%) 16,4% 26,5% 22,7% 17,7% 15,4% 12,6% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 2 272 964 2 467 964 2 509 714 2 572 744 2 647 739 2 715 996 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 652 298 1 378 969 1 558 755 1 812 267 1 966 544 2 147 823

51

7. TEGEVUSTE JA INVESTEERINGUTE KAVAD AASTATEKS 2013-2018

7.1. Tegevuste kava

HARIDUS, KULTUUR, SPORT JA NOORSOOTÖÖ Jrk. Tegevus 2013 2014 2015 2016 2017 2018 nr 1 Laste päevahoiuteenuse soodustamine ja toetamine X X X 2 Toetus Kurgla krossirajale X X X 3 Matkaradade arendamine: valla matkarada, Paraspõllu, virtuaaltuur X X 4 Vallasisese küsitluse läbiviimine noorte soovide kaardistamiseks; noorsootöö X X X X kvaliteedi hindamismudeli rakendamine. Kooliruumide otstarbekam kasutamine vaba aja tegevusteks huvihariduse näol õhtuti. Koolide huvijuhtide, noortekeskuste töötajate ja kolmanda sektori koostöö arendamine. 5 Külaliikumise soodustamine ja toetamine, et igal külal oleks vanem, toimiv X X X X külaselts ja kehtiv arengukava 6 Raasiku Raamatukogu ja Raasiku Põhikooli raamatukogu ühendamine X SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA LASTEKAITSE Jrk. Tegevus 2013 2014 2015 2016 2017 2018 nr 1 Dementsete vanurite ja eakate päevahoiuks ning hooldekodude rajamiseks X X X võimaluste otsimine 2 Töökoha loomine psühholoogile ja teisele sotsiaalpedagoogile vallavalitsuse X koosseisus 3 Invatransporditeenuse arendamine X 4 Osalise koormusega perearsti koha täitmine/uue nimistu taotlemine X 5 Pereterapeudi teenuse jätkuv sisseostmine vallavalitsuse kaudu X X X X X X

52 6 Tugiisiku teenuse väljatöötamine ja rakendamine puuetega lastele, lastele ja X lastega peredele; tugiisiku töölevõtmine 8 Aruküla perekeskuse (Piiri tn 12) baasil lapsevanematele koolituste ja õpitubade X X X X X X korraldamine, riskiperedele tugi- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumine 9 Sotsiaalkeskuse (või perekeskuse) baasil kriisiolukorras olevatele lastele ajutise X X X X X X varjupaiga võimaldamine 10 Kasuperede leidmine ja koolitusele suunamine X TEHNILINE TARISTU, SELLE KORRASHOID JA ARENDAMINE Jrk. Tegevus 2013 2014 2015 2016 2017 2018 nr 1 Soojamajanduse arengukava, sh vallale kuuluvate hoonete energiaauditite X X koostamine 2 Infotahvlite korrastamine ja paigaldamine küladesse ning alevikesse koostöös X X X külaseltside ning ettevõtetega MAAKASUTUS, PLANEERIMINE JA KESKKOND Jrk. Tegevus 2013 2014 2015 2016 2017 2018 nr 1 Läbirääkimised teisel pool vallapiire asuvate küladega nende liitumiseks Raasiku X vallaga 2 Teenuste ja koostöö arendamine erasektoriga: tankla, pangakontor/ X X pangaautomaat, jaekaubandus, kaugtöövõimaluste edendamine jm 3 Tegevused elanikkonna säilitamiseks ja suurendamiseks (vallakodaniku X X kampaania jm) vallas 4 Vallas loodushoidliku liikumise ja jäätmemajade vajalikkuse propageerimine. X X X X X X Toetuse rakendamine küladele ning korteriühistutele jäätmemajade ehitamiseks 5 Mälestusmärkide, alleede ja haljasalade heakorrastamine, vajadusel selleks X X X X X X projektide koostamine ja toetuste taotlemine 6 Vallasisese „Kauni kodu“ konkursi korraldamine ja iga-aastane läbiviimine X X X X X X 7 Registrite loomine ja pidamine: kalmisturegister ja koerte-kasside register X X 8 Parkmetsade korrastamiseks metsakorralduskavade tellimine X X 9 Uue üldplaneeringu koostamine koos keskkonnamõjude hindamisega X X

53

7.2. Investeeringute kava HARIDUS, KULTUUR, SPORT JA NOORSOOTÖÖ Jrk. Investeering 2013 2014 2015- Maksumus Rahastamis- Teostaja nr 2018 allikad 1 Raasiku valla hoonestatud kinnisvara korrashoiu kava iga- X X X VE, fondid Vallavalitsus aastane elluviimine ühiskondlike hoonete osas 2 Raasiku Lasteaed Oravake juurdeehituse ehitamine X 550 000 Laen Vallavalitsus 3 Pikavere Lasteaed-Algkooli maaküttesüsteemi väljaehitamine X 96 600 KIK,VE Vallavalitsus 4 Aruküla Lasteaed Rukkilill välisfassaadi soojustamine, X X Fondid Vallavalitsus rühmaruumide remont VE 5 Raasiku Põhikooli juurdeehituse ehitamine X X KOIT-kava Vallavalitsus 6 Aruküla Põhikooli staadioni ja liuvälja projekteerimine ja X X Fondid Vallavalitsus ehitamine VE: omafin. 7 Terviseradade väljaehitamine Arukülas, Pikaveres ja Raasikul X X X Fondid Vallavalitsus, VE: omafin MTÜd SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID JA LASTEKAITSE Jrk. Investeering 2013 2014 2015- Maksumus Rahastamis- Teostaja nr 2018 allikad 1 Probleemsete perede tarvis sotsiaalkorterite remontimine X X X VE Vallavalitsus 2 Sotsiaalmaja väljaarendamine Raasikul X X X VE Vallavalitsus 3 Aruküla perekeskuse ruumide (Piiri 12) väljaehitamine X X PRIA Vallavalitsus projektitoetuste abil VE TEHNILINE TARISTU, SELLE KORRASHOID JA ARENDAMINE Jrk. Investeering 2013 2014 2015- Maksumus Rahastamis- Teostaja nr 2018 allikad 1 Raasiku valla ÜVK arendamise kava iga-aastane elluviimine X X X KIK, VE Raven Vallavalitsus 2 Raasiku valla teehoiukava iga-aastane elluviimine X X X RE, VE Vallavalitsus

54 3 Raasiku veetorni ja Pae 4 pritsimaja projekteerimiseks ja X Pritsimaja Fondid Vallavalitsus konserveerimiseks või rekonstrueerimiseks rahaliste võimaluste projekt 5100 leidmine MAAKASUTUS, PLANEERIMINE JA KESKKOND Jrk. Investeering 2013 2014 2015- Maksumus Rahastamis- Teostaja nr 2018 allikad 1 Parkide korrastamiseks projektide tellimine, projektijärgne X X X VE Vallavalitsus rajamine 2 Liigvee eemaldamiseks kuivendussüsteemide projekteerimine X X kuni 932 000 VE, KIK Vallavalitsus ja väljaehitamine 3 Uue üldplaneeringu koostamine koos keskkonnamõjude 15 000 X ca 30 000 VE Vallavalitsus hindamisega

55