Lisa 1. Haljala Valla Lähteolukorra Analüüs Sisukord

Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs

Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid...... 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid ...... 3 1.1.1 Euroopa 2020 ...... 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ...... 3 1.2 Riiklikud dokumendid ...... 4 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ...... 4 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ...... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ...... 5 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...... 5 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ...... 6 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ...... 7 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid ...... 10 3.1 Rahvastikuprotsessid...... 10 3.2 Sotsiaalne toimetulek ...... 11 3.3 Turvalisus ...... 12 3.4 Haridus ...... 12 4. Haljala vald ...... 13 4.1 Haljala valla kirjeldus ...... 13 4.1.1 Ajalooline taust ...... 13 4.1.2 Asend ...... 13 4.1.3 Haljala valla kohaliku omavalitsuse struktuur ...... 16 4.2 Rahvastikuprotsessid...... 17 4.2.1 Üldine rahvaarv ja protsessid ...... 17 4.3 Küladest konkreetsemalt ...... 19 4.4 Kohaliku omavalitsuse korraldus ...... 20 4.5 Sotsiaal ja turvalisus ...... 20 4.5.1 Hoolekanne ...... 20 4.5.2 Sotsiaalne toimetulek ...... 21 4.5.3 Tervisehoid ja terviseedendus ...... 22 4.5.4 Turvalisus ...... 22

4.6 Haridus, kultuur ja sport ...... 22 4.6.1 Alusharidus ...... 22 4.6.2 Üldharidus ...... 22 4.6.3 Huvi- ja vabaharidus ...... 24 4.6.4 Noorsootöö ...... 24 4.6.5 Kultuur ...... 25 4.6.6 Sport ...... 25 4.7 Planeerimine ja maakasutus ...... 26 4.7.1 Planeerimine ...... 26 4.7.2 Maakasutus ja maavarad ...... 26 4.8 Taristu ja keskkonnakaitse ...... 27 4.8.1 Vesi, kanalisatsioon, sadevesi ...... 27 4.8.2 Energia ja side ...... 27 4.8.2 Teed, tänavad ja valgustus ...... 28 4.8.3 Ühistransport ...... 28 4.8.4 Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus ...... 28 4.9 Ettevõtlus ja turism ...... 28 4.9.1 Turism ...... 28 4.9.2 Ettevõtlus ...... 28 4.10 Kodanikuühiskond ...... 29 4.11 Koostöö teiste valdadega ...... 30

1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid

1.1 Euroopa Liidu dokumendid

1.1.1 Euroopa 2020 Tegemist on olulisema Euroopa Liidu Strateegiadokumendiga. Strateegia on suunatud majanduskasvu saavutamisele.

Strateegia „Euroopa 2020“ peamised punktid:

 arukus - tõhusamate investeeringute abil haridusse, teadusuuringutesse ning innovatsiooni;  jätkusuutlik - tänu vähem süsihappegaasiheiteid tekitava majanduse suunas liikumisele ning konkurentsivõimelisele tööstusele;  kaasav - keskendudes eelkõige töökohtade loomisele ja vaesuse vähendamisele.

Strateegias keskendutakse peamiselt viiele eesmärgile: Tööhõive, teadusuuringud, haridus, vaesuse vähendamine ja kliima ning energeetika valdkond

ELi viis eesmärki 2020. aastaks

 Tööhõive. 20–64-aastastest elanikest töötab 75%;  Teadus- ja arendustegevus. Teadus- ja arendustegevusse tuleb investeerida 3% ELi SKPst;  Kliimamuutused ja energeetika jätkusuutlikkus. kasvuhoonegaaside heited 20% (soodsate tingimuste korral 30%) väiksemad kui 1990. aastal. 20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest. 20% suurem energiatõhusus;  Haridus. Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaalu vähendamine nii, et see oleks alla 10%. Vähemalt 40% 30–34-aastastest omandab kolmanda tasandi hariduse;  Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Vähemalt 20 miljoni võrra vähem inimesi, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda need ohud ähvardavad.

1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia Euroopa Liidu Läänemere strateegia neli peamist arengusuunda:

 Läänemere piirkonna muutmine keskkonnasäästlikuks piirkonnaks  Läänemere piirkonna muutmine heaolupiirkonnaks  Läänemere piirkonna muutmine juurdepääsetavaks ja atraktiivseks piirkonnaks  Läänemere piirkonna muutmine turvaliseks piirkonnaks

Lisaks sätestab Euroopa Liidu Läänemere arengustrateegia arengusuundade elluviimise seisukohalt olulised horisontaalmeetmed:

 Koondada kättesaadavad rahalised vahendid ja ühtlustada poliitika Läänemere piirkonna strateegia prioriteetide ja meetmete rakendamiseks; 3

 Teha koostööd EL-i direktiivide ülevõtmise vallas, nii et riiklike rakenduseeskirjadega ei tekitaks ebavajalikku takistusi. See hõlbustaks riikidevahelist algatusi ja koostööd;  Töötada välja integreeritud merendusalase juhtimise struktuurid Läänemere piirkonnas;  Saada katseprojektiks merestrateegia raamdirektiivi rakendamisel ning võtta varajasi meetmeid Läänemere taastamiseks;  Edendada mereala ruumilise planeerimise kasutamist kõigis Läänemere äärsetes liikmesriikides ja töötada välja ühtne lähenemisviis seoses piiriülese koostööga;  Kavandada edukad katse- ja näidisprojektid täiemahulisteks meetmeteks;  Kasutada poliitiliste otsuste tegemisel teadusuuringute tulemusi Läänemere piirkonna ühiste uurimisprogrammide kaudu;  Tagada kiire lairibaühendus maapiirkondades, kasutades maakogukondade ühendamiseks kommunikatsioonivõrkudesse kohalikke lahendusi;  Määrata kindlaks ja rakendada Läänemere vesikonna osa Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgust (EMODNET) ning täiendada sotsiaalmajanduslikke andmeid;  Luua Läänemere piirkonda identiteet laiema piirkonna tasandil ja ühtse visiooni alusel;  Toetada kalanduspiirkondade säästvat arengut Euroopa Kalandusfondi (EEF) rakenduskavade ja ühenduste FAR-NET võrgustiku raames.

1.2 Riiklikud dokumendid

1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ Eesmärgid: 1) saavutada tootlikkuse kiire kasv nii suurema kapitalimahukuse kui kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu; 2) taastada majanduskriisi eelne kõrge tööhõive tase.

Eesmärkide saavutamist mõõtvateks sihtideks on vastavalt:

 Tööhõive määr vanusegrupis 20-64 76% 2020. aastaks  Tootlikkus töötaja kohta 80% EL keskmisest

Oluliseks instrumendiks eeltoodud strateegiates esitatud soovitud tulemuste saavutamiseks on Euroopa Liidu eelarveperioodist 2014-2020 kasutatavad toetusvahendid. Uue eelarveperioodi vahendite kasutamise prioriteetideks on:

 Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav  Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu  Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus  Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus  Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused

1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigilise planeeringu peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused igas Eesti asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega, millest lähtub ka dokumendi visiooni püstitus: „Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastatud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik.“

Haljala valla seisukohast on antud planeeringu arengueesmärk tervitatav.

1.3 Regionaalsed dokumendid

1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 strateegilised eesmärgid:

 Säilitatud loodus- ja elukeskkond tasakaalustatud maakasutuse kaudu;  Suurem majanduslik- ja logistiline integreeritus Põhja-Eesti regioonis;  Rahvusvaheliste arengukoridoride sõlmpunktid maakonnas;  Sotsiaalsete teenuste kõrge kvaliteet ja kättesaadavus;  Suurenenud ettevõtluse konkurentsivõime maakonna kompetentsist lähtuvalt;  Elukestva õppe võimaluste tagatus läbi kõrg-, kutse- ja huvihariduse maakonnas;  Maakonnas rahvusvahelist koostöövõrgustikku omav teadus- ja arenduskeskus, mis pakub teadus- ja arendustöö teenuseid regionnile omases kompetentsivaldkonnas.

Maakonna arendamise põhilised väärtused:

Tasakaalustatud - võimalikult kõigi huvigruppide huvide arvestamine Koostöö- arusaam, et eesmärke on lihtsam saavutada koos Integreeritus- enda nägemine suurema võrgustiku osana ja toetumine sellele Paikkondlikkus- kohalikke elanikke ja võimalusi kaasav ning tunnustav lähenemine

Maakonna arengustrateegia eesmärgid 2030 valdkondade kaupa:

Looduskeskkond:

 Kaasajastatud jäätmekogumisüsteem  Määratletud aktiivse ranna- ja looduspuhkuse alad  Minimiseeritud energiakaod kaugküttesüsteemides ning maksimaalne energiasääst tänavavalgustuses  Väikeasulate ühisveevärk- ja kanalisatsioon kaasajastatud  Rohkem alternatiivenergia ja energiasäästu lahendusi  Tasakaalustatud maakasutus planeeritud  Mitmekesisem ja kättesaadavam keskkonnaharidus

Ühendused:

 Alustatud regulaarset laevaühendust Kunda-Kotka vahel  Kaasajastatud maakonna olulised transpordisõlmed  Rajatud prioriteetsed jalg-ja jalgrattateed  Kaasajastatud maakonna ühistranspordiliinivõrk  Alustatud väikesadamate võrgustiku arendustööga  Loodud eeldused logistikakeskuste tekkeks

Ettevõtlus:

 Toimivad ettevõtlusalad  Targa Maja Kompetentsikeskus on välja arendatud  Head ühendused töö-ja tööjõuareaalidega  Suurenenud noorte ettevõtlikkus ja noorte poolt loodud ettevõtete arv  Ametiõppe tihenenud seos piirkonna ettevõtlusega  Mitmekesisem külastuskeskkond  Arendatud ranna-ja looduspuhkusealad  Tunnustatud turismimarsruudid

Sotsiaalne keskkond:

 Korrastatud üldharidusvõrk  Välja arendatud tervisekeskused koos filiaalidega  Välja arendatud mitmeteenuselised kogukonnakeskused  Toimivad ja kättesaadavad kvaliteetsed sotsiaalteenused  Tunnustatud elamiskeskkond 

1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering Hetkeseisuga on koostamisel Lääne-Virumaa uus maakonnaplaneering 2030+. Kehtivas Lääne- Virumaa maakonnaplaneeringus on välja toodud peamised arengusuunad infrastruktuuri, majanduse ja sotsiaalsfääri põhisuundades.

2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid

Eesti sisemajanduse koguprodukt 25000 SKP jooksevhindades, miljonit eurot

20000

15000

10000

5000

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Joonis 1. Eesti sisemajanduse koguprodukt ja kogurahvatulu 2000-2014. Statistikaamet

Eesti riigi majandus tõusis aastatel 2000 kuni 2007 jõudsalt. Ülemaailmse majanduskriisi aastatel tabas ka Eesti majandust langus. Hetkeseisuga on Eesti majandus kriisist välja tulnud ning ületanud majandusbuumi aegse olukorra. Rahandusministeeriumi hinnangul jääb järgmisel neljal aastal sisemajanduse koguprodukti kasv 2,8 ja 3,4 protsendi vahele. 2015. aasta SKP kasvuks prognoositakse 2%.

Lääne-Virumaa sisemajanduse koguprodukt 700 SKP jooksevhindades, miljonit eurot

600

500

400

300

200

100

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Joonis 2. Lääne-Virumaa sisemajanduse koguprodukt 2000-2013. Statistikaamet

Lääne-Virumaa SKP aastatel 2000-2013 on järginud riikliku trendi. Ka maakonnas on statistikaameti andmetel majandus kriisist toibunud ning on ületatud kriisieelse taseme. Lääne- Virumaa SKP tõus jääb tõenäoliselt samale tasemele riikliku SKP tõusuga. 7

Lääne-Virumaa tööstustoodang jooksevhindades miljonit eurot 600 500 400 300 200 100 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Joonis 3. Tööstustoodangu dünaamika Lääne-Virumaal 2005-2013. Statistikaamet

Tööstustoodang jooksevhindades näitab kui suurel hulgal piirkonnas on rahalises väärtuses toodetud. Tööstustoodangu muutus näitab, et majanduskasvu aegadel suurenes jõudsalt ka tööstustoodang, majandus kriis mõjutas tööstustoodangu hinnalist mahtu negatiivselt. Märkimisväärne on see, et peale kriisi saavutati kaheks aastaks kriisieelne tase, kuid seejärel tööstustoodang jooksevhindades järjekordselt langes. Tööstustoodangu languse tõttu võib piirkonnas vajadus tööjõu järele langeda.

2000 300 2001 2002 250 2003 2004 200 2005 150 2006 2007 100 2008 2009 50 2010 0 2011 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüükTööstus ja ehitus Teenused 2012 2013 Joonis 4. Regionaalse SKP jaotus majandussektorite kaupa Lääne-Virumaal 2000-2013. Statistikaamet

Lääne-Virumaal annavad kõige suurem osa SKPst teenuste pakkumise sektor. Tööstus ja ehitussektor jääb oma mahult teenindussektorist kergelt alla. Kolmanda majandussektori- põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, koguprodukt on teiste sektorite omast mitu korda väiksem. Kõigi kolme sektori toodangu puhul aastate kaupa on näha seotust riikliku majandusolukorraga.

450 000 000 400 000 000 350 000 000 300 000 000 250 000 000 Eksport 200 000 000 Import 150 000 000 100 000 000 50 000 000 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Joonis 5. Lääne-Viru maakonna väliskaubanduse dünaamika 2007-2012. Statistikaamet

Lääne-Virumaa eksport ületab importi. Nii eksport kui import on mõlemad tihedalt seotud riikliku majanduse tõusu ja langusega. Märkimisväärne on asjaolu, et impordi tase pole märkimisväärselt suurenenud võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Hetkel jääb import alla majandusbuumi aegsele tasemele. Lääne-Viru maakonna eksport on seevastu võrreldes kümne aasta taguse ajaga kahekordistunud. Kõrgest ekspordi mahust võib välja lugeda, et kohalikud ettevõtted on leidnud omale kasulikud turud väljaspool Lääne-Viru maakonda.

Majutatud ööbimised Lääne-Virumaal 250 000

200 000

150 000

100 000

50 000

0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonis 6. Majutatute ööbimised Lääne-Virumaal 2004-2013. Statistikaamet.

Majutatud inimeste arv Lääne-Viru maakonnas on viimaste aastate jooksul pidevalt tõusnud, ainult majanduslanguse ajal ei tõusnud maakonnas majutatud inimeste arv. Peale majanduslangust on majutatud ööbimiste arv kiirelt iga aasta tõusnud. Majutuste kiire kasv viitab võimalikule piirkonna turismi majanduse kasvule ning selle potensiaalile. 9

3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid

3.1 Rahvastikuprotsessid Lääne-Virumaa rahvastiku arv 2000-2015 ja prognoos kuni 2030 80000

70000

60000

50000

40000

30000

20000

10000

2002 2011 2028 2001 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2029 2030 2000 Joonis 7. Lääne-Virumaa elanike arvu muutus ja prognoos kuni 2030 . Statistikaamet

Statistikaameti andmetel on Lääne-Viru maakonna elanike arv olnud viimase 15 aasta jooksul pidevas languses. 01.01.2015 seisuga elas Lääne-Viru maakonnas 59039 inimest. Statistikaamet prognoosib Lääne-Viru maakonna rahvastiku kahanemise jätku. Prognoosi järgi elab 2030. aastal Lääne-Virumaal 51 166 inimest. Elanike arvu kahanemine jätkub suure tõenäosusega ka peale 2030. aastat.

Joonis 8. Lääne-Virumaa soolis-vanuseline püramiid 2015. aasta seisuga. Statistikaamet

Soolis-vanuselise jaotuse poolest on näha, et maakonnas on kõige tugevamini esindatud keskealised ja vanemad naised. Soolis vanuselises püramiidis on näha, et nooremas vanuses on mehi rohkem kuid mida vanem vanusegrupp seda rohkem on naisi. Vanemates vanusegruppides üle 60 eluaasta süveneb naiste ülekaal.

3.2 Sotsiaalne toimetulek Toimetulekutoetused Toetused kokku, tuhat eurot 2000 1500 1000 500 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonis 9. Toimetulekutoetuste dünaamika Lääne-Virumaal 2000-2014. Toetused kokku tuhat eurot. Statistikaamet

Makstud toimetulekutoetused Lääne-Virumaal alates 2000. aastast on selgelt seotud riikliku majandusolukorraga. Majanduskasvu aegadel makstud toimetuleku toetuste summad kahanesid, koos majanduslangusega kasvasid ka makstud toimetuleku toetuste summad. Peale majanduskriisi on makstud toimetuleku toetused hakanud langema.

Protsentuaalne töötuse määr maakonnas 20

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonis 10. Töötuse määr Lääne-Virumaal 2000-2014. Statistikaamet

Vastavalt statistikaameti andmetele on Lääne-Viru maakonna töötuse määr perioodil 2000 kuni 2008 langenud, majanduslangus tõi kaasa ka hüppelise töötuse määra kasvu, mis on alates 2010. aastast langenud. Statistikaameti andmete järgi võib prognoosida ka töötuse määra langust lähitulevikus. Tööjõu puudusest võib saada maakonnas probleem.

3.3 Turvalisus Registreeritud kuritegude arv maakonnas 2500

2000

1500

1000

500

0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonis 11. Registreeritud kuritegude arv Lääne-Virumaal 2006-2014. Statistikaamet

Lääne-Viru maakonnas on viimase nelja aasta jooksul olnud registreeritud kuritegude arv lenguenud. Samas tuleb panna tähele, et registreeritud kuritegude arv on langenud vähe. Lisaks tuleb siinkohal arvestada, et tegu on ainult registreeritud kuritegudega.

3.4 Haridus

Lääne-Virumaal on 17 põhikooli, 13 gümnaasiumi ning 6 kutse- ja kõrgkooli. Haljala lähipiirkonnas asuvad peale Haljala Gümnaasiumi veel järgmised koolid: Kunda Ühisgümnaasium, Kadrina Keskkool, Võsu Põhikool, Uhtna Põhikool, Rakvere Lille Kool, Rakvere Põhikool, Rakvere Reaalgümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium, Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Rakvere Ametikool.

4. Haljala vald

4.1 Haljala valla kirjeldus

4.1.1 Ajalooline taust

Ajalooliselt on tänane Haljala vald moodustanud osa Haljala kihelkonnast, mis kujunes välja põhijoontes 13. sajandil Rebala muinaskihelkonna jagamisel kaheks kirikukihelkonnaks - Haljalaks ja Kadrinaks. Taani hindamisraamat aastast 1241 loetleb lisaks Haljalale (tollal Halelae) veel 35 siitkandi küla. Et 15. sajandi algul lahutati Haljalast Rakvere kirikukihelkond, jäi Haljala kui kihelkonna senine tuumikala nüüdsest selle kaguserva. Umbes 500 km² suurune Haljala kihelkond hõlmas kuni 20. sajandi alguseni lisaks praegusele Haljala vallale enamiku tänasest Vihula vallast, aga ka tükke Kadrina, Rakvere, Sõmeru ja Viru-Nigula vallast.

Vald kui haldusterritoriaalne üksus hakkas Eestis kujunema 19. sajandi algul seoses pärisorjuse kaotamisega, tähistades esialgu talurahva omavalitsuslikku kogukonda ühe mõisa piires. Nii tekkis Haljala kihelkonna 18 mõisa baasil 18 valda, ent Haljala valda nende seas polnud – määravaks sai sellenimelise mõisa puudumine (Haljala kirikuküla oli küll kihelkonnakeskus, kuid kuulus Idavere mõisale). Ülemaalise haldusreformi käigus aastail 1890-1893 liideti väikesed mõisavallad kolmeks suuremaks – Aaspere, Vihula ja Varangu e. Maarja vallaks. Tänane Haljala vald jagunes toona põhiosas Varangu ja Aaspere vahel.

Haljala vald omavalitsusüksusena asutati 1917 aastal ning hõlmas Aasperest, Vihulast ja Varangust eraldatud Haljala, Maheda, Idavere, Põdruse, Essu, Katela, Vanamõisa, Potsu, Tatruse, Kisuvere, Lihulõpe ja Veltsi külad. Esimeseks vallavanemaks valiti August Bergmann (Pärgma) Idaverest.

Põhijoontes seesugusena, arvestamata väiksemaid piirimuutusi 1930. aastatel, püsis Haljala vald kuni maakondade ja valdade likvideerimiseni Eestis 1950. Seejärel jagati senine vald Haljala, Põdruse ja Varangu külanõukoguks, viimased kaks ühendati peagi Haljalaga. 1972 liideti Haljala külanõukoguga esmakordselt ka Aaspere piirkond (1950 kaotatud Aaspere vald oli vahepeal jagunenud Viitna, Võipere ja Vihula külanõukogude vahel). 1970. aastail välja kujunenud Haljala külanõukogu territoorium sai tänase valla aluseks. Haljala külanõukogu sai taas omavalitsusliku staatuse vallana Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega 30. aprillil 1992.

4.1.2 Asend

Haljala vald asub Lääne-Viru maakonna põhjaosas, piirnedes idast Viru-Nigula ja Sõmeru, põhjast Vihula, läänes ja lõunas Rakvere ning Kadrina valdadega (vt joonis 12). Valla põhja- ja keskosa paiknevad Viru lavamaal ning lõunaosa Pandivere kõrgustiku jalamil. Maakonna keskus Rakvere asub 11 km kaugusel ning pealinn Tallinn 86 km kaugusel, läheduses paikneb ka suvekuurort Võsu, täpsemalt 22 km kaugusel. Valla üldpindala on 183,02 km² ehk 18 302 hektarit – sellest tulenevalt on Haljala vald Lääne-Viru maakonnas pindala suuruselt üheksandal kohal.

Joonis 12. Haljala valla asukoht Lääne-Viru maakonnas

Administratiivselt jaotub Haljala vald 20 külaks ja Haljala alevikuks. Üldiselt saab valla territooriumi jagada kolmeks piirkonnaks: Haljala piirkond ehk kant (Haljala alevik, Vanamõisa, Idavere, Lihulõpe, Auküla, Võle, Tatruse ja Kisuvere külad), Aaspere piirkond ehk kant (Aaspere, Kärmu, Liiguste, Kavastu, Sauste ja Kõldu külad) ning Essu piirkond ehk kant (Essu, Põdruse, Varangu, Pehka, Kandle, Aasu ja Aaviku külad). Elanike arvu poolest on suurimad Haljala alevik, Aaspere ja Essu külad, mis on omakorda ka piirkondade tõmbekeskusteks.

Joonis 13. Haljala valla rahvastikutiheduse ruutkaart 2011. aasta seisuga. Statistikaamet

Haljala valla asustus on küllalti kompaktne – suuremad kaugused piiraladelt valla keskuseni on maksimaalselt 14-16km. Siiski on rahvastik vallas ruumiliselt ebaühtlaselt jaotunud (vt joonis 13). Elanike kontsentratsioon on suurim valla keskuses Haljala alevikus ning järgnevad paikkondade keskused Essu ja Aaspere küla.

4.1.3 Haljala valla kohaliku omavalitsuse struktuur

Vallavolikogu

Vallavalitsus (organ)

Vallavanem

Vallakantselei Sotsiaalosakond Rahandusosakond Majandusosakond Noorsootöö

Vallasekretär Sotsiaaltöötaja Finantsnõunik Majandusspetsialist Noorsootöötaja

Lastekaitse ja noorsootöö Volikogu sekretär, Pearaamatupidaja Ehitus- ja Sporditegevus registripidaja spetsialist keskkonnaspetsialist

Sekretär - Maakorraldaja Spordijuht registripidaja

Remonditööline Päevakeskus Jurist

Heakorratöötaja Sotsiaaltöö spetsialist

Kalmistuvaht

4.2 Rahvastikuprotsessid

4.2.1 Üldine rahvaarv ja protsessid

Vaadates rahvastikuprotsesse vallas tervikuna on oluline pöörata tähelepanu rahvastiku arvu muutustele ning seda mõjutavatele loomulikule iivele ja rändesaldole. Haljala valla elanike arv on alates 2000. aastast olnud langustrendis ning sarnase tendentsi jätkumist on võimalik prognoosida ka arengukava perioodi lõpuni ehk aastani 2030 (vt joonis 14). Elanike arv ja prognoos 3500

3000

2500

2000

1500

1000

500

2015 2018 2021 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2016 2017 2019 2020 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2000 Joonis 14. Haljala valla elanike arvu muutus ja pikaajaline prognoos (Statistikaamet)

Haljala valla rahvastiku koosseisus on märgata tööealiste suurt osakaalu, sarnaselt on märgata ka märkimisväärselt väiksemat laste osakaalu (vt tabel 1). Vastavalt 2009. aastal läbiviidud uuringule „Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos“ on kõigis maakondades, välja arvatud Harju- ja Tartumaal, üldine suundumus tööealise elanikkonna vähenemise ehk rahvastiku vananemise suunas. Järelikult ei seisa probleemi ees ainult Haljala vald, kuid vananeva elanikkonnaga kaasnevate probleemidega tuleb siin kindlasti tegeleda.

Tabel 1. Haljala valla demograafiline struktuur lähteaastal (Andmed: Rahandusministeerium)

Elanike arv Elanike arv Muutus Elanike vanuseline seisuga seisuga seisuga struktuur 01.01.2014 01.01.2015 01.01.2015 Lapsed 0-6 aastat 187 180 -7 Lapsed 7-18 aastat 305 299 -6 Tööealised 19-64 aastat 1682 1639 -43 Vanurid 65... aastat 433 446 13 Kokku 2607 2564 -45

Viimase kümne aasta jooksul on sünnid ja surmad Haljala vallas näidanud üsna sarnast trendi (vt joonis 15). Siiski on viimase kahe aasta jooksul märgata sündide arvu vähenemist, mis tähendab loomuliku iive negatiivseks muutumist. Läheteolukorrast tulenevalt ei ole võimalik prognoosida sündide arvu märkimisväärset kasvu. Sellisel juhul saab valla elanike arvu kahanemist piirata ainult läbi rändesaldo ehk sisserände suurendamise ja väljarände vähendamise. Mõlemad nõuavad aga vallas töökohtade olemasolu või pendelrände soodustamist lähivaldadesse tööle.

Sünnid ja surmad 2004 kuni 2014 40

20 Sünnid Surmad 10

0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonis 15. Sündide ja surmade erinevus aastatel 2004 kuni 2014

Analüüsides rändesaldot aastatel 2004. kuni 2014. on siiski sarnaselt loomuliku iive trendile näha negatiivset tulemust – see tähendab, et üldiselt on viimase 10 aasta jooksul piirkonnast välja rännanud enam inimesi kui saabunud (vt joonis 16). Viimase 10 aasta jooksul on rändesaldo olnud positiivne ainult 2013 aastal ning meeste seas. Üldjoontes on naiste rändesaldo tunduvalt negatiivsem kui meeste oma. See sobitub üle eestilisse konteksti, mille kohaselt noored naised lahkuvad maapiirkondadest linnadesse. Üheks põhjuseks võib olla teenindussektori vähene roll maapiirkonnas, mis on pigem naistele tööandjaks. Sageli jäävad mehed maapiirkondadesse põllumajandusega tegelema.

Rändesaldo 10 0 -10 -20 Mehed -30 Naised -40 -50 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Joonis 16. Haljala valla rändesaldo (Statistikaamet)

4.3 Küladest konkreetsemalt

Vaadeldes Haljala vallas asetsevate külade ning aleviku rahvastikku 1. jaanuari seisuga 2015. aastal, on märgata, et umbes pool valla elanikest ehk 1145 inimest elavad Haljala asulas (vt tabel 2). Märkimisväärselt väike on Aaviku küla, kus elab ainult 7 inimest.

Tabel 2. Haljala valla elanike arv külade kaupa 1. jaanuar 2015 seisuga. Haljala valla leht 2015 1. Küla nimetus Elanike arv Aaspere küla 242 Aasu küla 29 Aaviku küla 7 Auküla küla 66 Essu küla 228 Haljala alevik 1145 Idavere küla 61 Kandle küla 25 Varangu küla 72 Kavastu küla 48 Kisuvere küla 44 Kõldu küla 51 Kärmu küla 32 Lihulõpe küla 58 Liiguste küla 31 Pehka küla 36 Põdruse küla 129 Vanamõisa küla 62 Võle küla 69 Tatruse küla 39 Sauste küla 80 Kokku 2564

Analüüsides rahvastiku muutust külades viimase kümne aasta jooksul on märgatav rahvastiku arvu kasv neljas külas – Aasu, Sauste, Võle ning Vanamõisa. Muutust ei ole toimunud Sauste külas (vt joonis 16). Ülejäänud külades ning alevikus on toimunud rahvastiku vähenemine. Kõige tugevamalt on selle all kannatanud varasemalt välja toodud Aaviku küla, kus rahvastik on vähenenud lausa 40%, protsendi suurus on aga otseselt seotud ka väga madala inimeste arvuga.

Rahvaarvu muutus külades 2004. kuni 2014. aasta 40,0% 30,0% 20,0% 10,0% 0,0% -10,0% -20,0% -30,0% -40,0%

-50,0%

Auküla küla Auküla

Kavastuküla küla Varangu küla Vanamõisa

Kandle Kandle küla Tartuseküla

Essu küla Kõldu küla Põdruse küla küla Sauste küla Võle

Liigusteküla Haljala alevik Aaspereküla Pehka küla küla Lihulõpe Kisuvereküla Idavereküla

Aaviku Aaviku küla Kärmu küla Aasu küla

Joonis 17. Rahvaarvu muutuse protsent 2014. aasta võrdluses 2004. aastaga

4.4 Kohaliku omavalitsuse korraldus Kohaliku omavalitsuse korraldus Haljala vallas tuleneb otseselt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest.

Valla hääleõiguslike elanike poolt on esinduskoguks valitud 15 liikmeline Haljala Volikogu ning on moodustatud 4 alalist Volikogu komisjoni – revisjonikomisjon, majandus- ja rahanduskomisjon, kultuuri- ja hariduskomisjon ning sotsiaalkomisjon.

Volikogu poolt moodustatud täitevorgan on Haljala Vallavalitsus, kelle korraldada on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevad ülesanded .

4.5 Sotsiaal ja turvalisus

4.5.1 Hoolekanne

Sotsiaalvaldkonna keskne tegevus on sotsiaalsete probleemidega isikute ja nende perede toimetulekuraskuste leevendamine ning ennetamine ja abi osutamine erinevate sotsiaalteenuste näol. Üks kord kuus käib koos vallavolikogu sotsiaalkomisjon, mis vaatab üle laekunud toetusavaldused ja esitab vallavalitsusele oma ettepanekud toetuste maksmiseks ning suunab valla sotsiaalhoolekande üldist arengut.

Haljala Vallavalitsuses töötavad kolm sotsiaalametnikku – sotsiaaltöötaja, lastekaitse ja noorsootöö spetsialist ning sotsiaaltöö spetsialist. Vallavalitsusele on sotsiaaltöö küsimustes koostööpartnerid vallavolikogu sotsiaalkomisjon, perearstid, pensioniamet, haigekassa, töötukassa, OÜ Invaru, MTÜ Inkotuba, külaseltsid jt. Lisaks töötavad vallas 5 tugiisikut, kellest kolm on koolitatud.

Haljala vallas tegutseb päevakeskus psüühiliste erivajadustega ja pensioniealistele inimestele. Päevakeskus tegutseb Lasteaed Pesapuu majas, ning seal pakutakse järgnevaid tegevusi – esmaspäeviti mälutreening ning kolmapäeviti eakate võimlemine. Teenustest pakutakse ka dušši kasutamise võimalust ning nõustamist. Aaspere külas asub erakapitalil põhinev 60 kohaline hooldekodu mis planeerib tulevikus laieneda. Oluline valdkond, mis vajab vallas edasiarendamist on puuetega noorte tööturule liikumise abistamine.

Vallas on olemas sotsiaalelamispind, kus jätkuvad remonditööd. Samuti on erasektori poolt loomisel kodu eakatele inimestele. Sotsiaalvaldkonna olulisus kasvab tulevikus seoses rahvastiku vähenemise ja vananemisega.

4.5.2 Sotsiaalne toimetulek

Analüüsides toimetulekutoetust saavate perekondade arvu Haljala vallas on märgata kasvutrendi majanduslanguste aastatel (vt joonis18). Alates 2011. aastast on toimetuleku toetust saavate perekondade arv siiski olnud langustrendis ning on võimalik ennustada ka sarnase trendi jätkumist. Toimetulekutoetust saanud perekondade arv 30 25 20 15 10 5 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2011 2012 2013 2014

Joonis 18. Toimetuleku toetust saavate perekondade arv Haljala vallas (Andmed: Statistikaamet)

Demograafiline tööturusurveindeksi eesmärgiks on näidata eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64-aastased) suhet. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Antud graafikult (vt joonis 19) on näha, et Haljala vallas võib tulevikus tekkida töötajate puudus.

Demograafiline tööturusurveindeks 2 1,5 1 0,5 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonis 19. Haljala valla demograafiline tööturusurveindeks (Andmed: Statistikaamet)

4.5.3 Tervisehoid ja terviseedendus

Esmatasandi tervisehoiuteenust pakub Haljala vallas üks perearst, kes osutab tervisehoiuteenust ka valla koolile. Teine perearst võtab elanikke vastu Rakvere linnas. Lisaks tegutseb vallas üks hambaravikabinet ning avatud on ka apteek.

Haljala vald on MTÜ Rakvere Haigla liige.

Tervislike eluviiside harrastamisele aitab kaasa Haljala alevikus asuv tervise- ja puhkepark. Vallas puudub aga looduslik, rahvasportlasele sobiva profiiliga terviserada, mis leiaks kasutamist aastaringselt. Olemas on jõusaal ning lauatenniseruum.

Vallas ei tegeleta järjepidevalt ja plaanipäraselt elanike tervist edendava tööga.

4.5.4 Turvalisus

Haljala valla territooriumil Haljala alevikus asub Ida Politseiprefektuuri Haljala konstaablipunkt. Valveteenust osutavad vallas turvafirmad G4S ja USS Security. Haljala alevik on kaetud tuletõrje hüdrantidega. On olemas vabatahtlik Kärmu tuletõrjekomando.

Vallas on moodustatud kriisikomisjon. Kriisikomisjon on koostöös AS-ga Viru Õlu läbi viinud õppuse teadmaks, kuidas ettevõttest tulenevast ohust kriisiolukorras käituda. Kahjuks ei olnud ohuolukorrast märku andvat signaali alevikus vajalikult kaugele kuulda.

Vallas tegutsevat aktiivselt kolm Naabrivalve sektorit. Kärmu sektor kuhu on kaasatud 8 kodu, Auküla sektor kuhu on kaasatud 15 kodu, Potsu sektor kuhu on kaasatud 8 kodu.

4.6 Haridus, kultuur ja sport

4.6.1 Alusharidus

Haljala vallas tegutseb Lastead Pesapuu, lasteaiahoone rekonstrueeriti täielikult 2011. aastal. Samal aastal avati lasteaias ka täiendav sõimerühm ning tasandusrühm kõnehäiretega lastele. Nende tegevuste tagajärjel on kasvanud laste arv lasteaias. Lasteaia tegevuse jätkusuutlikust on märgata laste arvu kasvamisest.

4.6.2 Üldharidus

Üldharidust pakub Haljala Gümnaasium, mis on Virumaa vanim kool. 2014/2015 õppeaastal õppis Haljala koolis 273 õpilast. Valla üldhariduskooli õpilaste arv on kahanemistendentsiga, mistõttu on otsustatud kooli gümnaasiumiosa sulgeda.

Niisiis lõpetatakse 2017. aastal Haljala Gümnaasiumis üldkeskhariduse tasemel tegevus. 2015/2016. õppeaastal Haljala Gümnaasiumis 10. klassi ei avata. 1.septembril 2017 alustab Haljala Kool põhikoolina. Lähimad gümnaasiumid asuvad Rakvere linnas (vt joonis 21).

1. klassi astujate arv ja prognoos 35

0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Joonis 20. 1 klassi astujate arv ja prognoos kuni 2020 aasta õppeaasta alguseni

Kooli arengu seisukohalt on oluline kooliealiseks saajate (7 aastaste) arvu muutumine sünnistatistikaga võrreldes, mis erineb tänu sisse- ja väljarändele ja on seega raskesti prognoositav. Üldjoontes on õpilaste arv siiski langustrendis (joonis 20). Õpilaste arvu vähenemine avaldab mõju vallapoolsele kooli rahastamisele, väheneb ka riigipoolne hariduskulude eraldis. Omavalitsus sõltub hariduse korraldamisel vabariigi seadustest ning hariduspoliitikast ja omavalitusüksuste omavahelisest koostööst.

Haljala kooli õppehoonete seisukord vajab parandamist. Kriitiliselt tuleb üle vaadata ja hinnata ruumide kasutusotstarve ja arhitektuurne lahendus. 2012 alustati ajaloolise Haljala köstrimaja renoveerimisega ja hoone sai uue katuse. Eesmärk on arendada köstrimajast kaasaegne ja innovaatiline koolihoone osa. Uute õppesuundade arendamisel teeb Haljala kool koostööd teiste koolidega, eeskätt Kunda Ühisgümnaasiumiga.

Võimaldamaks alevikust väljaspool elavate õpilaste kooli jõudmist on käigus 9 erinevat koolibussiliini. Lisaks on vallas olemas ka õpilaskodu Haljala Gümnaasiumi õpilastele.

2009. aastal algatas Haljala Gümnaasium mõtte püstitada Haljalasse autähis Eesti õpetajale, autähis valmis 2012. aastal.

Joonis 21. Haljala vallale lähimal asuvad gümnaasiumid

4.6.3 Huvi- ja vabaharidus

Huvialaringidest tegutsevad Haljala Rahvamajas – laste rahvatantsuring „Kakerdajad“, rahvatantsurühm „Segapidi“, näitering, kirjandus-kultuuriring, Haljala Laulustuudio, aeroobika, Haljala Memmede ansambel, kitarrikool, tantsuansamblid, viiulikool ning loovusring.

Haljala Gümnaasiumis on võimalik tegeleda järgmiste huvitegevustega – rahvastepall, loovusring, kergejõustik, rahvatants, korvpall, koor, näitering, tants, tööõpetus, võrkpall, solistid, kunstiring, koogiring, gümnaasiumi ansamblid, õpioskused, loodusring, pallimängud, laskmisring.

4.6.4 Noorsootöö Noorsootööga tegelevad Haljala vallas otseselt valla territooriumil asuva kooli huvijuhid ja ringijuhid, rahvamaja ringijuhid, spordiringide treenerid, Haljala Noortekeskus ning eestvedajad vabasektoris.

Haljala Noortekeskus avati 2002. aastal, seal töötab ka noortejuht, kes koordineerib Haljala Noortekeskuse ning kogu valla noorte tegevust. Noortekeskuses on noortel võimalik mängida lauamänge, piljardit, õhuhokit, vaadata telerit, kuulata muusikat, teha süüa, joonistada, meisterdada, osaleda noortesündmustel ja võtta osa noorteprojektidest, viia ellu oma ideid, saada infot ja nõu noori puudutavates küsimustest, lihtsalt vaba aega veeta. Võimalus on noortekeskuse ruume välja rentida sünnipäevade ja noortesündmuste läbiviimiseks. Noortekeskusel ei ole endal küll sisustatud õueala, kuid noortel on võimalus kasutada Haljala kooli juures asuvat terviseparki.

Igapäevaselt külastavad Haljala Noortekeskust peamiselt aleviku ning lähikülade noored vanuses 7-19 eluaastat. Päevane külastatavus noortekeskuses jääb 30 noore ringi. Suhtlus noortega toimub ka internetis aadressil www.facebook.com/haljalanoortekas. MTÜ Haljala Noortekeskus on ka Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduse liige.

Noortekeskus korraldaks inimjõu olemasolul üritusi ka teistes valla piirkondades (tõmbekeskustes Essus ning Aasperes), kuid siiani on see jäänud piiratud inimressursi taha ning toimib harva. Noortekeskusel toimib koostöö kõrvalvaldade Sõmeru ning Kunda noortekeskustega. Noortekeskuses on 2011-2014. aastatel olnud Euroopa Vabatahtliku Teenistuse vabatahtlikud Saksamaalt, Kreekast ja Sloveeniast. Rahvusvahelisi noortevahetusi toimub vallas vaid Saksamaa sõprusvalla Schönbergiga, Euroopa Noortele kirjutatud rahvusvahelisi noorteprojekte ei ole toimunud. Haljala Noortekeskus korraldab koostöös Haljala vallaga ka töömalevaid. 2015. aastal toimus kaks 5-päevast töömaleva vahetust.

4.6.5 Kultuur

Haljala valla kultuurielu aktiivsus on paikkoniti erinev, sõltudes otseselt kohalike eestvedajate olemasolust ja aktiivsusest. Aastaringselt toimub erinevaid üritusi, mis on enamasti läbi viidud vallavalitsuse, rahvamaja, MTÜde ja haridusasustuste koostöös. Kultuuriürituste korraldamisel on oluline roll Haljala Rahvamajal, Aaspere Külakojal, Essu Seltsimajal ning Varangu Seltsimajal.

Haljalas on vallaraamatukogu, millel on esindused Aasperes, Essus ja Varangul. Haljala raamatukogu teeninduspiirkonnas elab 1586, Aaspere teeninduspiirkonnas 494 ning Varangu piirkonnas 527 vallaelanikku. (01.01.2014) Nendest on raamatukogudes lugejaid: Haljalas 501, Aasperes 235 ja Varangul 104.

Raamatukogudes on teavikuid kokku 40018: Haljalas 22768, Aasperes 9682, Varangul 7568. Teavikute komplekteerimiskulu 2014. aastal kokku iga vallelaniku kohta oli 5,4€. Haljala Vallavalitsuse poolne rahastamine moodustas raamatukogule teavikute ostuks mõeldud summadest 69,5%. Laenutusi oli aastal 2014 kokku 22556: Haljalas 15124, Aasperes 3446, Varangul 3986. Laenutuste arv võrreldes 2013. aastaga on vähenenud kõigis raamatukogudes vastavalt Haljalas -1818, Aasperes -1054, Varangul -138.

Haljalas on asunud ka Kodulootuba. Lähtudes paikkonna rikkalikust ajaloolis-kultuurilisest pärandist, on tekkinud vajadus laiendada koduloomuuseum järk-järgult välja kihelkonnamuuseumiks. Muuseum on suletud ning oluline on tegeleda muuseumi jaoks sobilike ruumide otsimisega.

Haljala vallas asub EELK Haljala Püha Mauritiuse kogudus, mis kuulub Viru praostkonda. Igal pühapäeval toimuvad Haljala renoveerimist vajavas kirikus jumalateenistused. Renoveerimistegevustel hoiab silma peal kirik, kes on palganud kiriku hoonete seisukorra jälgimiseks eksperdid.

4.6.6 Sport

Sportimisvõimalused vallas on piirkonniti erinevad. Valla spordiobjektidest on suurimad kooli staadion ja võimla. Võimla on halvas seisukorras ning vajab rekonstrueerimist. Uuendamist ootab ka koolistaadion. Tervisespordi harrastajatel on puudus kaasaegsetele tingimustele vastavatest tervise- ja matkaradadest.

Vallas tegutsevad järgmised spordiklubid – Spordiklubi Aaspere, Spordiklubi Haljala, Spordiklubi Tahmküla United, Korvpalliklubi B.C. Haljala, Motoklubi H.M.G. Spordirajatistest on olemas Haljala võimla ja staadion, lisaks ka jõusaal.

4.7 Planeerimine ja maakasutus

4.7.1 Planeerimine

Riigi ühe suurema maantee, Tallinn-Narva maantee (E 20)1 , läbimine annab märkimisväärse eelise ettevõtluse ja elukeskkonna arenguks valla territooriumil. Suur osa Haljala valda läbiva Tallinn-Narva maantee äärsetest aladest on valla üldplaneeringu kohaselt kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ala.

Peale Haljala valla üldplaneeringu kehtestamist, jõustunud 01. juunil 2010.a, on vallavalitsus algatanud kuus ja kehtestanud viis detailplaneeringut. Detailplaneeringute koostamise eesmärgiks on planeeritavatele maa-aladele rajada tanklad, mitmed teenindus- ja majutushooned ning erinevad äripinnad. Planeeringualadele antakse kruntide ehitusõigus, arhitektuurinõuded ja määratakse teede ning tehnovõrkude asukohad. Valla peamiseks ülesandeks ruumiplaneerimisel on üldplaneeringuga kehtestatud elamu- ja tööstusalade arendamine ja arenduse suunamine läbi detailplaneeringute.

Kinnisvaratehingute koguarv on viimase 10 aasta jooksul siiski näidanud üldist kasvutrendi (vt joonis 22).

Kinnisvara tehingute koguarv 150

100

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonis 22. Halajal valla kinnisvara kogutehingute arv aastatel 2000 kuni 2014 (Andmed: Maa- amet)

4.7.2 Maakasutus ja maavarad

Maakatastris on Statistikaameti kohaselt 2014. aastal registreeritud 2240 katastriüksust pindalaga 17 967.1 hektarit. Maatulundusmaa 17 183.1 hektarit, elamumaa 304 hektarit, transpordimaa 264,8 hektarit, tootmismaa 100,6 hektarit, sotsiaalmaa 51,5 hektarit. ärimaa 21,2 hektarit,

26 jäätmehoidla maa 17,6 hektarit, kaitsealune maa 12,9 hektarit ning mäetööstusmaa 11,4 hektarit. Suurimad maaomanikud on 1. jaanuari seisuga 2015 põllumajandusega tegelevad ettevõtted – OÜ Aaspere Agro, OÜ Õitseng ja OÜ Privoi.

Tabel 3. Suurimad maaomanikud Suurimad maaomanikud OÜ Aaspere Agro OÜ Õitseng OÜ Privoi OÜ Idavere Mõis OÜ Haljala Agro OÜ Mullamäe Evalo Agro OÜ OÜ Rivalte Grupp OÜ Arkna Karjatalu Leo Aadel Õie Reineberg Urmo Ranno Neeme Nõlvak Raivo Võidula

Piirkonnas leidub väiksemaid kaitsealuseid piirkondi. Lisaks asub Haljala vallas üleriigilise tähtsusega põlevkivi uuringväli ning väikesed Kaasiku III kruusakarjäär, Kaasiku II liivakarjäär ning valla piiril asub Veltsi karjäär.

Looduskeskkonnas esinevaks probleemiks on piirkonniti probleemiks põhjaveetaseme langemine ja kaevude kuivaks jäämine, mis põhjustavad probleeme elanikkonna joogiveega varustamisel.

4.8 Taristu ja keskkonnakaitse

4.8.1 Vesi, kanalisatsioon, sadevesi

Haljala valla suuremate asulate joogiveega varustamine toimub ühisveevärgi kaudu. Eramajad saavad joogivee majapidamiste juurde rajatud puurkaevude või tiheasustusalal samuti ühisveevärgi kaudu. Vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine toimub vastavalt Haljala Vallavolikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavale. Enamik Haljala aleviku toimivatest vee ja kanalisatsioonisüsteemidest on rajatud 2011. aastal. Vallas puudub kogu territooriumi kattev ühine kanalisatsiooni võrgustik.

2011/2012 teostus Haljala aleviku veemajandusprojekt, mille käigus vahetati välja Haljala aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustik ja renoveeriti pumplad. 2012 alustati uue reoveepuhasti ehitusega, mis valmis 2013 sügisel.

4.8.2 Energia ja side

Valda varustab elektrienergiaga Eesti Energia AS. Haljala ja Aaspere telefonikeskjaamu ja abonentvõrke haldavad OÜ Eleks Telefon ja AS Eesti Telekom. Valla territooriumil on tagatud püsiv mobiilside. Andmeside püsiühendus on tagatud kogu valla territooriumil. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus rajas EL toetusmeetmete abil maa-aluse valguskaabli Haljala valla territooriumile. Ehitusluba sidekaabli rajamiseks on väljastatud AS-le Starman.

4.8.2 Teed, tänavad ja valgustus

Tähtsamatest teedest läbib Haljala valda Tallinn-Narva maantee ja Rakvere-Käsmu maantee. Haljala valda läbib 19 riigile kuuluvat maanteed, kogupikkusega 112,9 km. Kohalikke maanteid (vallateed+erateed avalikuks kasutuseks) on kokku 97,539 km ja tänavate kogupikkus on 9,469 km. Haljala valla kruusateedel teostab teede greiderdamist AS Eesti Teed. Riigi ühe suurema maantee, Tallinn-Narva maantee (E 20)1 , läbimine annab märkimisväärse eelise ettevõtluse ja elukeskkonna arenguks valla territooriumil. Suur osa Haljala valda läbiva Tallinn-Narva maantee äärsetest aladest on valla üldplaneeringu kohaselt kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ala.

4.8.3 Ühistransport

Valla piires ühtset ühistransporti ei ole. Kooliõpilasi teenindab koolibussiliin, mida vajadusel saavad kasutada ka teised valla elanikud. Ühistransport Tallinna ja Rakvere suunas on hästi korraldatud – mõlemas suunas saab päevas korduvalt liikuda. Probleemiks on see, et pärast uue liiklussõlme rajamist ei sõida ühistransport enam alevikust läbi.

4.8.4 Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus

Oluline areng on toimunud jäätmemajanduse valdkonnas. 2011.a valmis Haljala jäätmejaam, mille rekonstrueerimine lõpetati 2012 aastal. Lääne-Viru valdade koostöös on alustanud tööd Lääne-Viru Jäätmekeskus. Alates 01.01.2015 aastast ei võta MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus Haljala valla elanikelt tasuta vastu ohtlikke jäätmeid. Ohtlike jäätmete äraandmine toimub Haljala jäätmejaamas.

4.9 Ettevõtlus ja turism

4.9.1 Turism

Turismi valdkond on vallas välja arendamata. Samas on piirkonnas oluline maamärk Haljala kirik, mistõttu tuleks turismivaldkonda kindlasti arendada.

4.9.2 Ettevõtlus Enamus Haljala valla suuremaid ettevõtteid paikneb Haljala alevikus. Maapiirkondade peamisteks tegevusaladeks on põllumajandus, kus omakorda domineerib teraviljakasvatus.

Statistilisse profiili kuuluvaid ettevõtteid oli Haljala vallas 2014. aastal Statistikaameti andmetel 176. Enamus neist ehk 146 on väiksemad ettevõtted, kus töötab alla 10 inimese, lisaks on 9 ettevõtet 10-49 töötajaga ning 50-249 töötajaga 2 ettevõtet.

Suurimaks valla territooriumil asuvaks tööandjaks (vt tabel 4) on Haljala Vallavalitsus, mis omakorda koosneb viiest asutusest – Haljala Vallavalitsus kui ametiasutus ning neljast hallatavast asutusest: Haljala Gümnaasium, Haljala Lastead Pesapuu, Haljala Rahvamaja ja Haljala Vallaraamatukogu. Valla territooriumil paiknevatest tööandjatest on suurimad Viru Õlu AS, Baltic Fibres OÜ, Bellus Furnitur OÜ, Aaspere Agro OÜ, Õitseng OÜ ning Idavere mõis OÜ. Lisaks pakuvad elanikele tööd ka valla territooriumilt väljaspool asuvad tööandjad, nendest suurimad tööandjad on Jeld-Wen Eesti AS, Estonian Cell AS, AS Hkscan Estonia, Palmse mehaanikakoda OÜ, OG Elektra AS, Flexa Eesti AS ning Eesti Teed AS.

Tabel 4. Haljala vallas paiknevad suurimad tööandjad (Andmed: Maksu- ja Tolliamet)

Töötajate keskmine arv Tööandja (kuus) HALJALA VALLAVALITSUS 82 VIRU ÕLU AS 45 BELLUS FURNITUR OÜ 39 BALTIC FIBRES OÜ 29 AASPERE AGRO OÜ 25 ÕITSENG OÜ 22 IDAVERE MÕIS OÜ 14

Positiivseks arengutrendiks on, et viimase 10 aasta jooksul on vallas loodud enam uusi ettevõtteid kui neid on kadunud (vt joonis 23). Samas ei näita selline statistika ettevõtete tegevusaktiivsust, seega mitmed neist võivad olla vaid registri andmetel olemas, kuid tegelikkuses mitte aktiivsed olla.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Loodud 5 3 13 8 4 12 6 11 11 Likvideeritud 3 1 2 9 2 10 5 3 3 Joonis 23. Haljala vallas loodud ja likvideeritud ettevõtted aastatel 2004 kuni 2012.

Arendamaks koostööd ettevõtete vahel on loodud MTÜ Haljala Valla Ettevõtete Liit. Liidu loomisel oli peamiseks eesmärgiks olnud ettevõtluse arendamine Haljala vallas ning liikmete esindamine ja kaitse riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites, ametiasutustes, äriühingutes ning muudes ühendustes ja liitudes.

4.10 Kodanikuühiskond

2014. aasta seisuga tegutseb Haljala vallas 52 mittetulundusühistut (sh 15 korteriühistut). Samas on aga külade siseselt märgata väga suurt erinevust kodanike aktiivsuses – mitmed külad on passiivsed. Külavanema statuuti vallas ei ole ning valitud on ainult üks külavanem. Viimastel aastatel on mittetulundusühingute tegevus aktiviseerunud. Aktiivselt on taotletud rahalisi vahendeid Euroopa Liidu mitmetest programmidest ja nende abil loodud vallaelanikele uued võimalused eneseteostuseks ja vaba aja veetmiseks. MTÜ -de taotlusel on vald toetanud

29 nende ettevõtmiste kaasfinantseerimist omaosaluse kulude osaliseks katmiseks. Vallas kehtestatud korra järgi makstakse kultuuri- ja spordiüritusi korraldatavatele mittetulundusühingutele, seltsingutele ja sihtasutustele tegevustoetust.

Kohalikud külapäevad, heakorratalgud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised, laadad ja rahvaspordi üritused on juba aastaid mittetulundusühingute korraldada. Ühendused tegelevad ka täiskasvanute hariduse, erinevate koolituste ja seminaride korraldamisega. Kõigile nende poolt kokku pandud projektitaotlustele on garanteeritud vallapoolne kaasfinantseering.

4.11 Koostöö teiste valdadega

Teiste valdadega tehakse koostööd läbi erinevate mittetulundusühingute – Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL), Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit (VIROL), MTÜ Rakvere Haigla, MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus ja MTÜ Partnerid.

Mittetulundusühingu Eesti Maaomavalitsuste Liit eesmärgiks on ühistegevuse kaudu kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasa aitamine ning liikmete esindamine ning ühiste huvide kaitsmine, lisaks liikmete koostöö edendamine ning liikmete seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Lääne-Virumaa maakonnast kuuluvad liitu lisaks Haljala vallale ka Rakke, Rägavare ja Vinni vallad.

Mittetulundusühingu Lääne-Viru Omavalitsuste Liit eesmärgiks on maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, maakonna ja oma liikmete esindamine ja liikmete ühiste huvide kaitsmine, samuti maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu liikmeteks on kõik Lääne- Viru maakonna omavalitsused - 13 valda ja 2 linna.

Sarnaselt kuuluvad kõik 15 Lääne-Virumaa omavalitsust Mittetulundusühingusse Rakvere Haigla.

Mittetulundusühingu Lääne-Virumaa Jäätmekeskus loomise eesmärgiks on liikmete ühistegevuse kaudu jäätmekäitluse korraldamine ning jäätmekäitluse suunamine ja arendamine Lääne-Virumaal, jäätmete taaskasutuse võimaluste suurendamine, jäätmete tekke vähendamine, ettevõtjate teadlikkuse suurendamine jäätmekäitluse valdkonnas.

Mittetulundusühingu Partnerid moodustavad kuus omavalitsust – Kunda linn, Viru-Nigula vald, Sõmeru vald, Haljala vald, Rakvere vald ja Vinni vald – ning lisaks omavalitsuse piirkonnas tegutsevad äriühingud ja kolmanda sektori esindajad. Ühingu põhieesmärgiks on kuue kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kohaliku elu arendamine läbi erinevate sektorite.