119 rit. Ettekandja tegi ettepaneku hakata ulatus-likult määrama piima karbamiidisisaldust, milleks JUUBELID vahendid on juba muretsetud. Ta tõi välja ka piima karbamiidisisalduse skaala, mille abil saab otsustada lehmade proteiinse toitumise seisukorra VIKTOR HELLENURME – 70 üle. See skaala vajab praktikas kontrollimist. V. Karis rääkis rapsiõli ja rapsikoogi lisa- söötmise katsetest. Rapsiõli aitab rahuldada Viktor Helle- suuretoodanguliste lehmade energiatarvet, rapsi- nurme sündis koogis, mis sisaldab samuti küllalt palju õli, on nii 16. veebruaril proteiini- kui energiarikas. 1925. a. Tartus M. Metsaaldi ettekanne oli tehtud Piistaoja töölisperekonnas. Veisekasvatuse Katsejaama tipplehmadega kor- Algkooliaastad raldatud söötmiskatse tulemuste põhjal. Ta andis möödusid Tapal, ülevaate niisuguste lehmade söödaratsiooni struk- kus ta isa töötas tuurist ja mõningatest söötmis-tehnilistest üksik- 1929. aastast ala- asjadest. tes vedurijuhina. Pärast Tapa alg- Kavakohaste ettekannete kõrval oli ka rida kooli (1938) lõ- sõnavõtte kohapeal. Neis rõhutati loomakasva-tuse petas juubilar ummikseisust väljatoomise vajadust ja et valitsus 1939. a. ka ei tohiks jääda põllumajanduse alla-käigus Tehnika Täienduskooli elektro-tehnika osakonna. tummaks kõrvalseisjaks, nii nagu ta seni on olnud, 1939. a. sügisel alustas ta õpinguid Tartu I ta peab osutama abi, et loomade mahatapmine Keskkoolis, kuid sõjakeerises tulid need kaheks peatuks. aastaks (1944...1946) katkes-tada. Keskkooli Konverentsist osavõtjad otsustasid, et tao-lisi lõpetamine hõbemedaliga sai teoks 1948. a. kokkutulekuid tuleb hakata süstemaatiliselt Seejärel jätkusid õpingud Tartu Riikliku Ülikooli korraldama, õigemini tuleb taastada see matemaatika-loodusteaduskon-nas, mille ta konverentside pidamise järjekindlus, mis kestis lõpetas kiitusega 1954. a. Esimeseks töökohaks oli mitu aastakümmet. juubilarile TRÜ taimefüsioloogia kateeder, kus ta Ü. Oll esialgu (1954...1955) töötas vanemlaborandina ja hiljem (1955...1957) assistendina.

Põllumajanduskõrgkooliga – tookordse EPA- ga – sidus Viktor Hellenurme end 1957. a. novembrist ja tema järgnevad tööaastad (neid saab kokku üle kolmekümne) kuni pensionile minekuni möödusid Eesti Põllumajanduse Aka-deemias. Suurem osa neist pikkadest tööaastatest oli ta mullateaduse ja agrokeemia kateedris, kus ta aastatel 1957...1967 töötas radioaktiivsete isotoopide laboratooriumis vanemlaborandina. 1. septembrist 1967. a. kuni 20. juunini 1969. a. nooremteadurina ning tema peamiseks ülesan-deks oli katsete korraldamine radioaktiivsete isotoopidega. Tänu tema korrektsusele ja tead- lasele nii vajalikule järjekindlusele valmis selle töö kõrvalt iseseisvalt koostatud kandidaadi- dissertatsioon, mille eduka kaitsmise järel omistati talle 1968. a. bioloogiateaduste kandi-daadi teaduslik kraad. 20. juunist 1969. a. valiti V. Hellenurme mullateaduse ja agrokeemia kateedri teadusliku uurimistöö sektori vanemaks teaduslikuks töötajaks, millisel ametikohal töötas ta kuni 1. septembrini 1982. a., omades seal-juures alates 1972. a. Kõrgema Atestatsiooni-komisjoni poolt omistatud vanemteaduri atestaati. Juubilari uurimistöö sisuks on olnud raua migratsiooni, difusiooni ja sorptsiooni uurimine 120 Juubelid

pruunmuldade erinevates horisontides ning erine- Kõigepealt sai E. Mütsist kolhoosi vate raua vormide määramine neis muldades. peaagronoom, nõudliku ja andeka kolhoosi Samuti on uuritud veeslahustuvate fosfaatide esimehe Kaljo Ermi käe all. Juba siis oli mõte neeldumise dünaamikat, künnialustesse kihti-desse rajada Valguta polder, kuid jõud ei hakanud peale. viidud lubja mõju taimedele, lubiväetiste mõju Kuid Valgutas oli tollal arenenud heina- odra mineraalsele toitumisele jne. ning seda kõike seemnekasvatus, siit saigi alguse juubilari huvi radioaktiivsete isotoopide kaasabil. Samuti on heinasegude vastu. Ka kodutalus kasvatati heina- juubilar uurinud biosfääri radioaktiivset seemet (4...5 liiki). saastumist. Noort agronoomi ei jäetud rahule ja nii Lisaks teadustööle tegeles V. Hellenurme suunati ta 1960. a. Erumäe kolhoosi esimeheks, vanemteadurina regulaarselt ka õppetööga, õpe- kellena töötas kaks aastat. Kursusekaaslane tades veterinaariatudengitele radioloogiat, agro- H. Toomiste, kes juhatas Kehtnas näidismajan-dit, noomiaüliõpilastele radioaktiivsete isotoopide kutsus E. Mütsi enda juurde peaagronoo-miks. kasutamist uurimistöös jne. Alates 1. septembrist Kehtnas tegi juubilar suure töö rohumaade 1982 pühenduski juubilar täielikult õppetööle, rajamisel. Siiani on juubilaril alles kõikide tollal asudes EPA tsiviilkaitse kursuse assistendi rajatud rohumaade seemnesegude retseptid (kuul- ametikohale. Sellelt ametikohalt lahkus ta 16. sas rohelises raamatus), mida on sirvinud paljud juulil 1985 seoses vanaduspensionile siirdumi- praktikandid. sega. Pensionärina töötas ta episoodiliselt sellel E. Müts oli üks esimeste pärastsõjaaegsete ametikohal veel kuni 1991. aastani. Eesti künnivõistluste organiseerija Kehtnas Kaastöötajatele on juubilar meelde jäänud 1964. a. (koos A. Piho, E. Talpsepa, U. Rahula ja äärmiselt kohusetundliku, täpse ja õiglase inime- H. Toomistega). “Agraarteaduses” on mainitud sena, kellele pole võõras ka huumor. Hindamatult vaid A. Piho ja E. Talpsepp (nemad olid teooria suur on olnud tema panus tsiviilkaitse formeerin- esindajad, praktilise võistluste organisatsiooni gute väljaõpetamisel Eesti Põllumajanduse töötasid välja U. Rahula, H. Toomiste ja E. Müts, Akadeemias. kes oli alaline kommentaator 1972. a.-ni). Soovime juubilarile tugevat tervist ja jõudu Ka Kehtnasse ei saanud juubilar jääda ning palju helgeid päevi veel pikkadeks aastateks. “elutööd” (rohumaid) lõpuni rajama, ees ootas kõige raskem ja huvitavam osa elust – Orumäe. 1970. a. kolis ta kadunud akadeemik Adolf Möldri P. Kuldkepp tungival soovil Orumäele. Tuli hüpata tundmatus kohas vette, s.t. tuli asuda ELVI karuslooma- ja lambakasvatuse osakonna juha-taja, samaaegselt ka Orumäe sovhoosi direktori kohale. Tuli panna ERIK MÜTS – 60 kindel alus tõulambakas-vatusele Eestis. Nelja aasta pärast (1974) kande-pind laienes, Orumäe sovhoosist sai tublisti suurem Puka sovhoos. Juubilar on sündinud 10. jaa- Töö sovhoosi direktorina ja lambakasvatuse nuaril 1935.a. osakonna juhatajana oli küll huvitav, kuid tollas- kauni Võhandu tes oludes raske ja tulemustevaene. Vabariigi jõe kaldal Võru- põllumajanduse ümberkorralduste tõttu tuli maal, Mikitamäe 1992. a. ELVI lambakasvatuse ja karuslooma vallas, kus ta va- osakonna juhataja koht maha jätta, 1993. a. nemad olid talu- kevadel aga üldse loobuda ligi 23 aastat kestnud pidajad. Algkooli tööst Eesti lambakasvatuse heaks. Praegu töötab lõpetas Võõpsus E. Müts Puka Keskühistu tegevdirektorina. 1948.a. ja samast Juubilar on mitmesuguste huvidega mees. Ta sügisest oli 13- on olnud nimekas sportlane, võttes palju-kordselt aastane maapoiss osa vabariiklikest agronoomide kutseala- Räpina võistlustest ja sealt mitmeid esikohti koju kaasa Aiandustehnikumi õpilane. Pärast tehni-kumi toonud. Ta on ka suur raamatusõber, tema õnnestus tal astuda Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomiateaduskonda, mille lõpe- koduses raamatukogus olevat ligi 6000 nimetust. tas 1957. a. õpetatud agronoomina. Soovime juubilarile õnne ja edu edaspi- Alates 1957. a. algas juubilari töömehetee. diseks. See on olnud seotud mitme meie vabariigi tuntud majandiga. Juubelid 121

V. Raagmets ettevõtetes remonditud (taastatud) silindriliste hammasrataste kompleksvea määramise metoo- dika väljatöötamine”. Seniajani on ta truuks jäänud tehnikaga seonduvale. Meenutame kasvõi JÜRI ROOTS 60 EPA Arvutuskeskuse rajamist, ajakohastamist ja ─ töökorras hoidmist. Äärmiselt eneseohverdus-

likult suhtus ta arvutitesse “Minsk-32” ja 20. jaanuaril “ES-1035”. täitub 60 elu- Kaks aspirantuurijärgset aastat töötas aastat EPMÜ J. Roots EPA masinate remondi kateedris. Alates Majandus- ja 1966. a. on ta Majandusteaduskonna õppejõuna Sotsiaalteadus- õpetanud tõenäosusteooriat, statistikat, arvutus- konna informaa- tehnikat, informaatikat, küberneetikat. Teaduslik tika instituudi uurimistöö on toimunud põhiliselt kolmes juhatajal dotsent valdkonnas: Jüri Rootsil. Te- gemist on inime- Esiteks – tõenäosusteooria, matemaatilise sega, kelle kohta statistika ja operatsioonianalüüsi meetodite kehtib praktiliselt (Bayesi statistika, taastamisteooria, varude juhti- 100-protsendili- mise teooria jne.) kasutamine masinate remondi ja selt reegel, et varuosadega varustamise korraldamisel ja inimese isiksus, tema käitumisstiil ning suhtumine planeerimisel. ümbritsevasse ellu on paika pandud esimestel Teiseks ─ arvutitarkvara väljatöötamise eluaastatel läbielatuga. automatiseerimine universaalsete makrogene- Jüri isa oli maakooli direktoriks, ema raatorite baasil erinevate arvutipõlvkondade tarvis. õpetajaks. Nagu tollal maakoolides sageli, kuulus Kolmandaks ─ arvutite kasutamine põllu- direktori korter lahutamatu koostisosana kooli- majandusliku info töötlemisel ja analüüsimisel maja külge. Päevad ei jaotunud kodu- ja (veiste jne. boniteerimine, seemenduste analüüs, koolipoolseteks. Seepärast ei tasu meil ka nüüd spetsialistide andmebaasi loomine jne). üllatuda, kui kohtame juubilari hilistel õhtutun- Kolleegid soovivad juubilarile palju õnne, didel, laupäevadel ja pühapäevadel arvutuskes- tugevat tervist ning kordaminekuid eelseisvatel kuses või oma töökabinetis. Lisaks töökusele tõi ta aastatel. lapsepõlvekodust kaasa nõudlikkuse enese ja teiste vastu, eesmärgikindluse ja abivalmiduse. Aastad 1949...1953 oli Tartu 1. Keskkoolis I. Abel matemaatikasse ja sporti kiindumise periood. Lõpetanud keskkooli hõbemedaliga, immatriku- leeriti ta 1953. aasta augustis Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika erialale. Ajalehes ilmus pilt REIN TEINBERG – 60 medaliomanikest-esmakursuslastest. Piisas vaid rahvuskaaslase kaebusest ning 1. septembril, s.t. päeval, mil toimus ülejäänud üliõpilaskontin-gendi Juubilar sündis 2. veebruaril 1935. a. Harju- immatrikuleerimine, eksmatrikuleeriti Jüri Roots maal Hageri vallas, talupidaja pere teise lapsena. TRÜ-st. Pöhjuseks oli isa kui rahvaval-gustaja Haridustee algas Maidla algkoolis, jätkus Hageri tunnistamine natsionalistiks ja seega ka 7-kl. koolis ja Vana-Võidu ning Türi Looma- rahvavaenlaseks. kasvatustehnikumis. EPA zootehnikateaduskonna lõpetas R. Teinbergi 1959. aastal cum laude, see- Mitmed ettevõtmised Jüri Rootsi edaspidises järel töötas kaks aastat Tori Põllumajandusloo- elus olid oma olemuselt sundkäigud. Mõnda saab made Kunstliku Seemenduse Jaama juhatajana. ära seletada juhuslikkusega. Näiteks elukutse valik: EPA õppejõud-sportlased viisid asja niikaugele, et EPA mehhaniseerimisteaduskonda astumiseks 1953. a. septembri keskel tarvitses Jüril endal kirjutada vaid avaldus. Insener- mehhaaniku diplom anti talle 1958. a. Aastatel 1961...1964 oli J. Roots aspirantuu- ris Timirjazevi-nimelises Põllumajanduse Aka- deemias. 1965. a. kaitses ta kandidaadidisser- tatsiooni teemal “Põllumajanduslikes remondi- 122 Juubelid

1961. aastal võeti Gaudeamus), pärastpoole aga vahetanud laulu- ta aspirantuuri harrastuse orelimängu vastu (küll praegu rohkem EPA põlluma- süntesaatoril!). “Võib-olla saab minust pensioni- jandusloomade eas veel orelimängija mõnes väikeses kirikus”, aretuse kateed- ütleb ta muiates. risse (juhenda- Kahest abielust on juubilaril kolm poega ja jaks akad. Aarne kaks tütart. Pung). Kandi- daadikraadi pii- Soovime toimekale teadusetegijale ja hea- ma valgusisal- tahtlikule kaasvõitlejale indu ja edukust veel duse uurimisest paljudeks aastateks. kaitses juubilar 1964. a. ja jäi Ü. Oll tööle samasse kateedrisse, alul vanemteadurina, siis dotsendina ja lõpuks professorina. Doktoritöö kaitses R. Teinberg 1974. aastal. See käsitas veiste ERIKA VESIK – 60 selektsiooniteooriat ja selle rakendusvõima-lusi Eesti veisetõugudel (populatsiooni geneetili-sed parameetrid). Professorikutse omistati talle 1978. Erika Vesik, aastal. Teadus ja õppetöö kõrval pidas juubilar 5 neiuna Meikar, on aasta jooksul zootehnikateaduskonna dekaani sündinud 27. det- ametit (1974...1979). sembril 1934. a. Alates 1979. a. suvest siirdus prof. Virumaal Võsu R. Teinberg tööle Eesti Teaduste Akadeemia lähedal Võhma Eksperimentaalbioloogia Instituuti, kus asutas külas. Alghari- loomageneetika osakonna. Sellel ametikohal duse omandas ta töötab ta seniajani. Põhitöö kõrval toimetab Võhma ja Võsu juubilar “Eesti Põllumajandusentsüklopeediat” ja Mittetäielikus tänu heale inglise keelele on tegev Põllumajan- Keskkoolis. Kohe dusministeeriumi Välissuhete Osakonnas suhete peale seda tuli hoidmisel FAO-ga (ÜRO Toidu- ja Põllu- hakata elatist majandusorganisatsioon). teenima värskelt organiseeritud kolhoosis ning Joaveski Juubilari sulest on ilmunud üle 100 teadus- Puupapivabrikus. töö, sealhulgas kaks õpperaamatut põllumajan- dusloomade geneetikast (kolmas ootab ilmumist). Olles otsustanud pühendada end põlluma- Teadustöös on tema põhisuund pikemat aega jandusele, õppis ta 1952. a. Põllumajan- püsinud populatsioonigeneetika meetodite ja duskoolis ja töötas selle järel tolleaegse Loksa arvutite rakendamisel Eesti loomaaretuses. rajooni Zoovetjaoskonnas zootehnikuna. Enamiku veiste jõudluskontrollis ja pullide Põllumajandusliku keskhariduse omandas Erika hindamisel seni kasutatavate matemaatiliste KEEP Keskkoolis (1953...1956). Selle meetodite ideeliseks “isaks” on olnud juubilar. lõpetamise järel suunati ta 1956. a. tolleaegse Töö aretusmeetodite täiustamisel ja rahvusvahe- Pärnu raj. “Võidulipu” kolhoosi, kus töötas arves- listele nõuetele lähendamisel jätkub. tajana ja agronoomina kuni 1956. aastani. Siis sundis teadmiste janu noort agronoomi minema R. Teinberg on osalenud mitmetel rahvus- Tartu, et omandada EPA-s põllumajanduslik vahelistel konverentsidel ja tema teekonnad on kõrgharidus. Põllumeeste kõrgkooli lõpetamisega ulatunud Californiast Baikalini, Helsingist, 1964. a. omandas Erika Vesik õpetatud agronoo- Stockholmist, Roomast ja Edinburgist rääkimata. mi kvalifikatsiooni. Pärast EPA lõpetamist asus Omal ajal olid tal eriti tihedad teadussidemed juubilar tööle sovhoosi osakonna Peterburi, Moskva ja Kiievi vastavate teadus- juhatajana. Seoses tütre Eda sünniga 1965. a. tuli asutustega, praegu jätkuvad need Riia ja noorel emal teha töös aastane vaheaeg. Vilniusega. Juubilar on Balti Geneetikaföde- ratsiooni Nõukogu liige, valiti FAO Euroopa Alates 1. märtsist 1966. a. on aga Erika osakonna konverentsil Rahvusvahelise Põlluma- Vesik kuni käesoleva ajani olnud pidevalt seotud jandusuuringute Konsultatiivgrupi (CGIAR) Eesti Maaviljeluse Instituudi taimekaitseosakon- liikmeks, on Eesti Geneetikute Seltsi aseesimees. naga. Ta asus sinna algul tööle agronoomina viiruste uurimise grupis. Aspirantuuriaastatel Juba üliõpilaspõlvest on juubilar laulnud 1970...1972 alustas juubilar aga uurimistööga meeskooris (Tartu Akadeemiline Meeskoor, Juubelid 123 kartulipõldude keemilise umbrohutõrje alal. Pärast randusjaamas, Väike-Maarja Remondi-Tehnika- aspirantuuriaja lõppu määrati Erika noore-ma jaamas ja Vao sovhoosis. Alates 1967. aastast teadusliku töötaja ametikohale. Uurimine samas töötab juubilar Eesti Maaviljeluse Instituudi suunas jätkus. Selle tulemusel valmis maaparanduse sektoris, kus ta on kujunenud kandidaadidissertatsioon, mille eduka kaitsmise vabariigi üheks paremaks asjatundjaks pinnase järel omistati talle 1985. aastal põllumajandus- veeläbilaskvuse alal. V. Vungot kui teadurit kandidaadi kraad. 1988. aastal nimetati ta sama iseloomustab detailideni ulatuv põhjalikkus ja osakonna vanemteaduriks, kellena ta töötab tugevalt arenenud kriitikameel. Nimetatud oma- tänaseni. dustel koos loomupärase tagasihoidlikkusega on Kuigi pikaajalise teadusliku tegevuse jook- oma osa selles, et juubilari teadustöö senine sul on tulnud juubilaril uurida vastavalt vajadu- tulemus ei väljendu publikatsioonide suures arvus sele mitmeid küsimusi, on ta truuks jäänud ainult ega akadeemilistes formaalsustes. Aga arvestatav ühele kultuurile, s.o. kartulile. Nagu juba öeldud, resultaat on olemas – Eesti pinnaste veeläbilask- alustas ta agronoomina tööd viirushaiguste mää- vuse andmepank, mis on üheks peamiseks lähte- ramisega kartuli seemnepõldudel. Teadusliku aluseks maaparanduse põhiküsimuste lahenda- uurimistöö tulemusel on ta välja töötanud soovi- misel. tused nii umbrohtude kui ka seenhaiguste tõrjeks, Kolleegid soovivad juubilarile tugevat ter- mis on leidnud rakendamist kartulikasvatuse vist ja kordaminekuid järgnevateks aastateks. praktikas. Praegu jätkub tema uurimistöö nime- tatud soovituste täiustamiseks kõige uuemate preparaatidega maailma tuntumate keemiafirma-de E. Soovik arsenalist. Peale pingelise teadustöö ja tütre kasvata- mise on Erika Vesikul jätkunud jõudu ning JAAK TÖLP – 50 tahtmist olla aktiivne ka ühiskondlikus tegevuses. Ta on olnud instituudi ametiühingu tegelane ja kodundusklubi esinaine. Jaak Tölp on Tugevat tervist, jätkuvat energiat ja tegutse- sündinud 5. veeb- mislusti soovivad juubilarile kolleegid Eesti ruaril 1945. aas- Maaviljeluse Instituudist. tal Pärnumaal Are vallas talupi-

daja perekonnas. S. Uusna Algul õppis Murru algkoolis ja Are 7-kl.

koolis, seejärel VELLO VUNGO – 60 Pärnu L. Koidula nimelises II Keskkoolis, mille Eesti Maavil- lõpetas 1963. jeluse Instituudi aastal. Kaks aastat töötas ta kodu- (Suigu) teadur Vello kolhoosi põllul ja farmis, pannes nii-moodi aluse Vungo sündis oma põllumehe meelele ja praktiliste tööde Petserimaa talu- kogemuste pagasile. 1965. aastal astus EPA peres 17. jaauaril zootehnikateaduskonda ning lõpetas selle õpeta- 1935. a. Tema tud zootehnikuna 1970. aastal. Pärast lõpetamist koolitee algas kutsus põllumajandusloomade söötmise kateedri Meremäe algkoo- juhataja ta EPA-sse tööle, aspirantuuris edasi- lis, jätkus Saku õppimise eesmärgiga. Aastatel 1970...1973 oligi ta Maakorraldus- ja EPA statsionaarne aspirant, seejärel põlluma- Maaparandus- jandusloomade söötmise kateedri teadur ning tehnikumis ning õppejõud: 1973...1976 nooremteadur, 1976... Eesti …1980 assistent, 1980...1989 vanemõpetaja, Põllumajanduse Akadeemias, mille maa- 1989...1991 dotsendi kt. ja 1991. aastast dotsent. korralduse ja hüdromelioratsiooni teaduskonna lõpetas kiitusega 1959. a., omandades insener- 1990...1994. aastal oli J. Tölp EPA looma- hüdrotehniku kutse. Pärast kõrgkooli oli kasvatusteaduskonna teadusprodekaan. Alates V. Vungo erialalisel tootmistööl Maapa- 1992. aastast on ta EPMÜ loomakasvatusinsti-