Tiina Satsi - Kehtna Valla Aasta Ema Tiina Töötab Kehtna Vallavalitsu- Aastal Osaleti Võidukalt Koolitantsu Ses Ehitusspetsialistina

Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT AASTAST 1993 Mai 2016 Nr 5 (220) Tiina SaTSi - Kehtna valla aasta ema Tiina töötab Kehtna vallavalitsu- aastal osaleti võidukalt Koolitantsu ses ehitusspetsialistina. Peres eelvoorudes ja ka Tartus 17. aprillil kasvab kolm last: Markus (19) toimunud fi naalis. Kadi võimlejad ja kaksikõed Triin ja Riin (14). said võimlemisfestivalil auhinnalise kuldplaadi. Abikaasa Marko Satsi. Tiina on Tiina on kolleegina inimene, tubli ema, kelle poeg lõpetab kellele saab alati loota, ta on abi- käesoleval aastal keskkooli ning valmis ja võin kinnitada, et ta on tütred on tublid nii õppimises kolleeg, kellega võib koos luurele kui ka spordis. minna. Tiina annab nõu ja korraldab Kehtna valla ehitustegevusi. Lisaks Koolinoorte sisekergejõustiku sellele on Tiina Valtu Põhikooli esivõistlustel võitis Triin Satsi kõr- hoolekogu liige ja aitab igati kaasa gushüppevõistluse. Rapla maakonna Kaerepere piirkonna ühiskondlikele TV 10 olümpiastardi võistlustel saa- tegemistele. Tiina harrastab haaravat vutas ta esikoha isikliku rekordiga ja põnevat sporti - discgolfi . Lisaks kuulitõukes ja jagas kõrgushüppes sellele meeldib Tiinale küpsetada ja 2. ja 3. kohta. Riin Satsi saavutas koeraga jalutada. samadel võistlustel kuulitõukes 2. Kristiine Vahtramäe, koha. Võrus olid õed Satsid taas Kehtna valla haridus- ja võistlemas ja saavutasid ka isiklikke kultuurinõunik rekordeid. Mõlemad kaksikõed on tublid jalgpallurid, mängivad Raplamaa jalgpalliklubis ja on Eesti jalgpalli- koondise kandidaadid. Tiina Satsi oma perega. Tagareas Triin ja Riin võimlevad Kadi vasakult: Triin, Markus, Marko ja Saksa võimlemisrühmas. Sellel Riin. Foto: JAAK KADARIK

aprill – südamekuu Kahe valla töötajad kohtusid Palukülas

26. aprillil kohtusid Kaiu ja Kehtna vallamaja töötajad ühisel Loosalu järve matkal. Matka alustati Lili Saksingu Valtu Spordimaja ette kogunenud tervisepäevast osavõtjad ootavad juhtimisel Palukülast. Lili tutvustas Paluküla, saime teada, et Taimo Seemeri (vasakult esimene) stardikäsku. Foto: AARE HINDREMÄE Paluküla Hiiemäe kõrgus on 106 meetrit üle merepinna. Ronisime Aprill oli Kehtna vallas tradit- inimesed. Eesmärk oli lihtne – kut- Lelles liigutati end treener Eveli Hiiemäele, tutvusime vanade siooniliselt südamekuu. Eelnevatel suda inimesed värskesse õhku liigu- Truia juhendamisel. pärimuslegendidega pühadest aastatel on kevadise südamekuu tama. Külaplatsile tuli grupijuhtide Üritusi korraldati ka Eidaperes. puudest ja kividest. Rääkisime kulminatsiooniks olnud üks suurem saatel kolmest piirkonnast kokku 75 18.-23. aprillini toimus seltsimaja, ohvriandidest ja vaatasime üle üritus, mida on harilikult peetud inimest. Kohapeal viidi läbi lõbus kooli, lasteaia ning kogukonna Tõnniaugu. Valtu Spordimajas. Sellel aastal võeti zumbatantsu treening, lapsed said koostöös 6 suuremat ja väiksemat Matk kulges tuulisel ja vih- ürituste planeerimisel eesmärk – tee proovida jalgratta vigursõitu ning terviseüritust. masel matkarajal Loosalu järve tervisesporti kodukandis! Seega tutvuda sai discgolfi ga. Kokku sai Kehtna valla südame- äärde. Matka lõpetasime Kaiu- toimusid 24. aprillil üritused valla Samal päeval toimus üritus ka Ing- kuust osa 273 inimest – 139 naist, 92 poolses matkaraja otsas, kus neljas piirkonnas. listel ja Lelles, mis meelitas kokku last ja 42 meesterahvast, seda tublisti tähistasime ühist päeva väikese Valla keskne üritus oli Valtu- sama palju tublisid inimesi, kui seda rohkem kui eelnevatel aastatel. piknikuga ja mõnusa vestlusega Nurme külaplatsil, mis koondas oli Valtu-Nurme külaplatsil. Inglistel Artur Ojasalu, toredast päevast. Kaerepere, Keava ja Kehtna kandi peeti ka Jüriöö jooksuvõistlust ning spordi- ja noorsootöö spetsialist Kristiine Vahtramäe 2 Valla Vaatleja Ülevaade vallavalitsuse istungitel arutatud olulisematest küsimustest

19.04.2016 ne Nõlva külas - Raha eraldamine Itaaliasse laulurei- - Perearstikeskuse kohta informat- - Raha eraldamine Kadi võimlejate - Hajaasustuse programmi toetuse sile sõitmise ning memme-taadi peost siooni ärakuulamine toetuseks kasutamise aruande kinnitamine osavõtu kulude osaliseks katmiseks - Selja külas rajatavale ühissõiduki- - Maamaksustamise aktide kinni- - Loa andmine avaliku ürituse „Laat/ 10.05.2016 peatusele kohanime määramine tamine festival“ korraldamiseks Keavas - Eelnõud volikogule maatükkide - Tänavate ja teede maaüksuste - Tänavate ja teede maaüksuste - Teeregistris teede nimede ja ruumi- munitsipaalomandisse taotlemise maksustamishinna määramise aktide sihtotstarbe ja koha-aadressi mää- kujude muutmine ning maatüki omandamise kohta kinnitamine ramine - Kairapõllu katastriüksuse jaga- - Reservfondist raha eraldamine valla - Tänavate ja teede maaüksuste - Kaerepere alevikus ehitiste teenin- mine, koha-aadressi ja sihtotstarbe asutuste remonditööde katteks sihtotstarbe ja koha-aadressi mää- dusmaa sihtotstarbe ja koha-aadressi määramine - Eelnõud volikogule puudega lapse ramine määramine - Tänavate ja teede maaüksuse hooldajatoetuse määramise korra, - Hajaasustuse programmi raken- - Isikute paigutamine hoolekan- maksustamishinna määramise aktide üldhooldusteenuse määramise korra damine deasutusse kinnitamine ning maaüksuste sihtots- ning lapse hoiuteenuse rahaliste - Loa andmine projektlaagri „Terves - Kehtna alevikus sotsiaaleluruumide tarbe ja koha-aadressi määramine vahendite ülejäägi kasutamise korra kehas terve vaim“ läbiviimiseks akende vahetus - Suure-Kaera katastriüksuse jaga- kohta - Loa andmine avaliku ürituse „Volb- - Ehituslubade väljastamine ehitiste mine, koha-aadressi ja sihtotstarbe - Isiku hoolekandeasutusse paigu- ri nõialaste disko“ läbiviimiseks kohta Kehtna alevikus ja Lau külas. määramine tamine - Sotsiaaltoetuste eraldamine - V. Väärsi nimetamine AS-i Matsalu - Kehtna lasteaia Siller köögiga - Ehituslubade väljastamine ehitise - Erisuste rakendamine korraldatud Veevärk nõukogu liikmekandidaa- seotud riigihanke tulemuste läbi- kohta Lellapere-Nurme külas ning jäätmeveos diks vaatamine veevärgi ja kanalisatsiooni rajatiste - Korteriomandi müük - Sotsiaaltoetuse eraldamine kohta Kehtna alevikus 3.05.2016 - Ehitusloa väljastamine puurkaevu - OÜ Kehtna Elamu hinnataotluse 26.04.2016 - Korraldatud jäätmeveoga seotud kohta Saunakülas kooskõlastamine - Korraldatud jäätmeveoga seotud taotluste läbivaatamine - Raha eraldamine Eidaperes asuva - Raha eraldamine Kehtna Kunstide taotluste läbivaatamine - Tänavavalgustuse töörežiimi mää- kaevu remondikulude osaliseks Koolile - Puurkaevu asukoha kooskõlastami- ramine katmiseks - Korteriomandi müük vallavolikogus Volikogu korraline istung toimus 20. 2 järgi. Valla munitsipaalomandisse määrust muudetakse tulenevalt PKT programmi esimese vooru ning aprillil. Osales 16 volikogu liiget, on vajalik taotleda ka need teed ja uuest hoolekandeseadusest. Oluline sai positiivse otsuse. Edasi on hilinemise tõttu osales üks liige tänavad, mis ei sisaldu nimetatud muudatus on, et kodanikule on vajalik põhjalik vormistus EAS-ile hääletuses vaid 5. päevakorrapunktis otsuse nr 66 lisades 1 ja 2. Seetõttu pandud ka omavastutus. Ta märkis, esitamiseks, pärast mida 90 päeva ja üks ei osalenud hääletuses. Istun- on vajalik otsuse nr 66 sõnastuse et seoses uue sotsiaalhoolekande jooksul otsustatakse lõplik taotluse gist võtsid osa vallavanem Indrek muutmine. Toimus hääletus. Eelnõu seaduse jõustumisega tuleb muuta rahuldamise küsimus. Kullam, majandusnõunik Hans- kinnitati 14 poolthäälega. 11 valla sotsiaalalast määrust. Eelnõu Siim Riisenberg andis ülevaate Jürgen Schumann, vallasekretär kinnitati 15 poolthäälega. 19. aprillil Raplas toimunud hal- Veljo Väärsi, sotsiaalnõunik Kristina Vara võõrandamine. Ene Sulg dusterritoriaalsete läbirääkimiste Lett, maakorralduse vanemspetsialist selgitas, et 2014. a esitas Eidapere Lepingu pikendamine Vallasek- koosolekust. Toimus arutelu, mille Ene Sulg ja sotsiaaltööspetsialist Tallinna mnt 37 elanik Reet Suur retär Veljo Väärsi selgitas, et valla- käigus võtsid sõna Silvi Ojamuru, Ene Seinpalu. Allpool lühiülevaade avalduse maavalduse ostmiseks. Sel valitsus on 2008. a andnud lepingu Eno Hermann, Lili Saksing, Helen volikogu istungist. hetkel oli see maa riigiomandis ja alusel MTÜ-le Paluküla Klubi loa Link, Meelika Sepman, Allar Läll, seal peal asus peremehetu lagunenud kasutada maad Palukülas Reevimäel Andres Pärn, Siim Riisenberg, Sille Maa munitsipaalomandisse hoone. Nüüdseks on kõik vajalikud oma tegevuste korraldamiseks. Klubi Valinu, Veljo Väärsi, Hans-Jürgen andmine. Maakorralduse vanem- toimingud teostatud ja maaüksus soovib oma tegevuste arendamiseks Schumann. Otsustati oodata ära spetsialist Ene Sulg selgitas, et on võimalik müüa otsustuskorras (linttõstuki paigaldamiseks) küsida meie ettepaneku saanud valdadelt taotletakse riigilt tasuta valla mu- avalduse esitajale Reet Suurele. See toetust LEADER-i meetmest. Sel- vastused (1.05.2016). Arvestades nitsipaalomandisse tootmismaana tagaks talle normaalse maakasutuse. leks, et toetust saada, peab ühingul Rapla vallavolikogu esimehelt saa- valla omandis olevat Kaerepere Toimus hääletus. Eelnõu kinnitati 14 olema maa kasutamise leping, mis dud kirja, kujundada Kehtna valla alevikus asuvat väravahoone alust ja poolthäälega. kehtib vähemalt viis aastat pärast seisukoht maikuu volikogu istungil. selle teenindamiseks vajalikku maad toetuse väljamaksmist. Muinsuskait- Osaleda vaatlejana Raplas toimuva- ning hooviala maad. Istungi juhataja Toimetulekutoetuse määramiseks seamet ja Keskkonnaamet ei välista tel koosolekutel. Kohtuda rahvaga pani eelnõu hääletusele. Eelnõu eluruumi alaliste kulude piirmää- tõstuki paigaldamist. Istungi juhataja valla eri piirkondades, et teada saada kinnitati 14 poolthäälega, vastu ega rad. Sotsiaaltööspetsialist Ene Sein- pani eelnõu hääletusele. Eelnõu rahva meelsus ja avaldada infot Valla erapooletuid ei olnud palu selgitas, et lähtuvalt 1.01.2016 kinnitati 15 poolthäälega. Vaatlejas. jõustunud uuest hoolekandeseadu- Hans-Jürgen Schumann andis infot Volikogu 21.11.2006 otsuse nr sest, tuleb valla sotsiaalalased mää- Informatsioonid N.R. Energy OÜ-d esindavalt advo- 66 muutmine. Ene Sulg selgitas, et rused viia uue seadusega kooskõlla. Indrek Kullam informeeris võima- kaadibüroolt saabunud nõudekirjast. 2007. aastal viis OÜ Roneco valla- Ta viitas muudatustele, mis võrreldes lusest Rapla Perearstikeskuse pro- Kirjas pakutakse meile võimalust lavalitsuse tellimusel läbi valla teede varem kehtinud määrusega on uude jekti raames saada Kehtnasse välja hendada erimeelsused läbirääkimiste inventariseerimise. Koostati valla sisse viidud. Istungi juhataja pani ehitatud perearstipunkt. Vallal oleks teel, kui oleme nõus teatud tingi- territooriumil paiknevate kõigi teede eelnõu hääletusele. Eelnõu kinnitati vaja leida selleks sobivad ruumid. mused täitma. Erimeelsused võivad ja tänavate nimistu, mille Kehtna 14 poolthäälega. Tegemist on elanikkonnale tähtsa meid välja viia kohtulahendini. vallavolikogu kinnitas 18.12.2007 teemaga. Kehtnas peab perearsti otsusega nr 128. Selle järgi kuulub Sotsiaaltoetuste maksmise tin- vastuvõtt säilima. vallale rohkem teid ja tänavaid kui gimused ja kord. Sotsiaalnõunik Kullam andis teada, et valla projekt Volikogu protokolli põhjal 2006. aastal otsuse nr 66 lisade 1 ja Kristina Lett selgitas, et kehtinud „Kõnnumaa Külastuskeskus“ läbis Katrin Velleste

Toimetaja Aare Hindremäe, Valla Vaatleja on värvilisena avaldatud aadressil www.kehtna.ee Valla Vaatleja e-post: [email protected] Tehniline teostus Nädaline OÜ. Trükkinud Paar OÜ. Tiraaž 2000. Valla Vaatleja 3 Haldusreformist tagasi- ja edasivaates

Olen viimasel ajal seoses 1972. a, sügaval nõukogude ajal, litsus - luua omavalitsuses võimekam on otsustamise koht ja vallavolikogu Kehtna valla taasloomise liideti Kehtnaga Rapla külanõukogu juhtimistasand, mis suudab plaanida ongi seda arutada võtnud. Kas on aeg 25. aastapäevaga ja järjekordse Kaerepere, Kumma, Hertu küla, Juu- ja ellu viia pikaajalisi arengustratee- muutusteks? haldusreformilainega võtnud ru külanõukogu Lau, Pae ja Ingliste giaid. Suurema omavalitsuse hääl Igasugune muutus toob kaasa küla ja 1976. a juba varem liitunud on paremini kuuldav nii Toompeal ootamatusi, kuid ainuüksi naabri- seda reformiasja veidi põhjaliku- Lelle ja Eidapere külanõukogu. kui ka Tallinnas piirkonna asjade tega läbirääkimine võimaldab ka malt uurida. Kas on midagi uut Seega on praegune Kehtna vald korraldamisel. ennast paremini tundma õppida ja ses praeguses reformikavas? püsinud 40 aastat samades piirides. Millal Sina viimati Kehtnas val- näha ennast võrdluses teistega. Aga Ega eriti ei ole! Kas on aeg muutusteks? Kui JAH, lamajas käisid? Kui käisid, siis mis kindlasti tuleb neil läbirääkimistel siis miks? asja ajasid? Ilmselt oli Sul vaja oma esitada selgelt oma huve - Kehtna Praegune Kehtna vald on erinevate 40 aasta jooksul on palju muutu- hooneid ehitusregistrisse kanda või vallas peavad säilima praegused ha- reformide tulemusel kokku pandud nud. Enam ei ole sovhoose-kolhoose, vajasid sotsiaaltoetust. ridus- ja kultuuriasutused, vallateede üheksa valla ja kahe maakonna mis pakkusid kodulähedast tööd Tavavastus on, et pole ammu korrashoid ja sotsiaaltoetused vähe- osadest. 1866. a olid Kehtna, Keava sadadele inimestele. Kehtna Näidis- käinud. Lihtsalt ei ole vaja käia. Kõik malt samas mahus jne. Ühinenud ja Ohekatku vallad eraldi, kuid sovhoostehnikumis oli tippaegadel toimib - koolieelsed lasteasutused, omavalitsusel on kindlasti paremad 1891. a liideti üheks vallaks. 1925. peaaegu 600 töökohta! Elanikkond põhikoolid, huvikoolid, raamatuko- võimalused Valtu spordimaja ja a liideti Kehtnaga Rapla valla Saksa on vähenenud ja vananenud, samas gud, rahvamajad, spordibaasid, hool- koolihoonete renoveerimiseks ning ja Nurme küla ning Järvakandi valla on inimesed mobiilsemad. Käiakse dekodu … isegi talvine lumetõrje ja mahukamate vee- ja kanalisatsioo- Lellapere ja Kokuta küla. nii tööl kui ka vaba aega veetmas ko- suvine vallateede hooldus. niprojektide rahastamiseks. Kõik Suurem haldusreform toimus 1938. dust kaugemal. Suur osa ettevõtjaid Vallaametnikud toimetavad ja see on ühinemisläbirääkimiste sisu. a, kui Ingliste valla Paluküla, Kädva tegutsevad suuremas piirkonnas, kui saaksid ilmselt hakkama ka suurema Hea vallakodanik, anna Sinagi oma ja Sonni küla liideti Kehtnaga. Rapla üks omavalitsus või üks maakond. valla elu korraldamisega. Või on arvamusest teada! Kirjuta mulle! vallast saadi samal aastal Põrsaku Seekordse haldusreformi üks ees- võimalik praeguse Kehtna valla Silvi Ojamuru, küla. märk on kujundada uut tüüpi omava- eluolu korraldada ka Raplast? See Kehtna vallavolikogu liige

Seikluspäev Kaereperes Kehtnas jälle operett?! Mida juttu!

1977. aasta seitsmenda kuu seitsmeteistküm- massistseenis. Lugusid oleks kirjutada rohkem Kehtna valla lasteaedadel on juba pikaajaline traditsioon nendal päeval kõlas Kehtna klubis Ameerika kui küll. igal kevadel veeta koolieelikutega üks ühine vahva helilooja Sigmund Rombergi muusika – oli Õige pea on nelikümmend aastat läinud teemapäev. Sellel kevadel toimus valla lasteaedade romantilise opereti „Kõrbelaul“ esietendus. ajast, mil esimest operetti õppima hakati. Selle koolieelikute seikluspäev 26. aprillil Valtu lasteaias. Jaa, just – mitte mõne kutselise teatri gastroll, fenomenaalse ettevõtmise meenutamiseks on Hommik oli külm ja tuuline ning maad kattis valge vaid nimelt esietendus! Kehtna oma opereti- Kehtna klubil plaanis teie nostalgilisel toel lörts, kuid vaatamata sellele üritus toimus ja ilmake kollektiiv astus oma kodulaval esimest korda ja kaasabil korraldada stiilipidu „Opereti leebus. üles oma esimese lavastusega. Ball“. Meie tänased taidlejad, klubi hakkajad Päeva juhtis koeratüdruk Lotte, kes võttis rõõmsalt Etenduse alguses kuulas-vaatas kodurahvas isetegevuskollektiivid peavad iga aasta alguses saabujaid vastu ja tegi lastega koos soojendusharjutusi, (nagu jahe eestlane muistegi!) väga vaoshoi- oma klubi sõprade pidu. Stiilipidu. tutvustas tegevuspunkte ja nende juhendajaid. Lapsed tult ja äraolevalt. Siis hakati kaasa elama ja 28. jaanuaril 2017 on Kehtna Klubi Sõprade jagunesid nelja gruppi. Igale grupile andis Lotte kui operett lõppes, ei tahtnud publiku tohutu stiilipidu „Opereti Ball“ Kehtna MTK saalis. legendi, kuhu minna ja mis järjekorras. Meie grupp läks vaimustus lõppeda. Oma nõusoleku on andnud selle peo tarvis esimesena seiklusraja tegevuspunkti koos Lottega, kes Niisugusena leian ühe artikli „Harjumaa“ lavastuslikku poolt sättida üks lavastajatest teadis kõige otsemat teed, mis aga osutus siiski kõige lehest 1993.a detsembris, kus meenutati Tiit Tralla ja toonane solist Alar Haak. Klubi pikemaks valikuks. Kehtna Operetirahvateatri seitseteist aastat segakoor ja solistid eesotsas dirigent Monica Seiklusraja tegevuspunktis tutvustas juhendaja Maila tagasi alanud lugu. Täna teame meenutada, et Armega on juba meestega kohtunud ja esime- Sepman lastele reegleid. Rada koosnes lihtsamast ja ras- kakskümmend aastat tegeleti hoogsalt ja jät- sed lauluharjutusedki proovitud. kemast osast. Lihtsam rada läbiti ruttu ja siis proovisid kusuutlikult Kehtna Näidissovhoostehnikumi Kuula nüüd ja pane hästi tähele. Kõik kõik lapsed raskemat rada. Nii mõnigi libises maha, finantsilisel toetusel. Tehti üheksa täispikka toonased operetirahvateatri lauljad, näitlejad, kuid alustas uuesti otsast peale ja ikka raskemat rada lavastust ja kaks operetishow’d. tantsijad ja muude tegevustega seotud inime- pidi. See oli kõigi laste lemmik tegevuspunkt. Tiiu Iling, opereti hing ja eestvedaja kaasas sed! Kogume meenutusi ja lugusid, fotosid Teises tegevuspunktis ootas meid juhendaja Pille Matt toona Estonia teatrist lavastaja Ülo Mateseni, ja mälestusi tulevase sündmuse tarvis. Soovi kraavi ääres, kus lapsed pidid „saarekestele” astudes, kontsertmeistri Jaanus Juuli, tantsujuht Aina korral võib nii mõnigi teist end leida taas kord ületades pehmet jõekallast, jõudma purdeni ja selle Petersoni ja kunstnikuks Uno Kärbise. lavalt. Andke endast teada. Ootame teie aktiiv- ületama ilma maha astumata. Veel mängis Pille lastega Lisaks lugematu hulk aktiivseid ja teotahtelisi set kontaktivõttu Kehtna klubi Kerstiga. tähelepanumängu ning nõela ja niidi mängu. rõõmsameelseid inimesi, kes olid nõus kaasa Kersti Mäevälja, Lasteaias sees ootas meid esmaabi tegevuspunkt. Ju- lööma operetiringis. Olema solist, primadonna [email protected], 525 1283. hendaja Katrin Velleste õpetas lastele, kuidas kasutada või taustalaulja, tantsutrupi liige või osalema kolmnurkset rätikut häda saanud jala või käe sidumisel ja paarilise käe kaela panemiseks. Palju elevust tekitas kandeiste valmistamine ja vigastatud sõbra kandmine. Veel mängiti tuleohutuse alast memoriini mängu, kus Vallavalitsuse korraldus toetuste eraldamiseks mittetulundustegevuseks pidi leidma paarid ja põhjendama, miks niisugused 1. Määrata toetused mittetulundusühingutele tantsude õppimise ja kokkukuuluvustunde paarilised sobivad. vastavalt komisjoni ettepanekule järgmiselt: suurendamise ning silmaringi laiendamise Saalis ootas meid täpsuse ja osavuse tegevuspunkt. 1) Raplamaa Perenaiste Seltsi Pauliine projekt suvelaager“ - 863 eurot; Juhendaja Helju Reitsak jagas lapsed kahte võistkonda „Kehtna mõisapäev ja Rapla kihelkonnapäev 6) MTÜ Meie Lelle Selts projekt „Kehtna valla 2016“ - 1250 eurot; koduloo aabits“ - 270,95 eurot; ja mängiti mitmeid võistlusmänge, kõige lõpus veel 2) MTÜ Tuhin projekt „Teeme ära heakorra- 7) Kumma Külaseltsingu projekt „Kumma küla tutvumismängu. tööd Eidapere mõisapargis ja selle ümbruses“ 7. kokkutuleku korraldamine, külasümbooli- Ja nii saigi tore, seiklusrohke päev selleks korraks - 139,20 eurot; kaga meenete ja külalipu valmistamine“ - 400 läbi. Lotte tänas kõiki osalejaid, iga laps sai tervisliku 3) MTÜ Rapla Kirikumuusika Festival projekt eurot. puuvilja koduteele kaasa. „Rapla Kirikumuusika Festivali kontsert Kehtna Tänud kõikidele tegijatele, eriti Lotteks kehastunud kirikus“ - 400 eurot; 2.Kehtna vallavalitsusel sõlmida toetus- lasteaiaõpetajale Kati Elveltile. Jääme ootama kohtu- 4) Keava Haridus- ja Kultuuriselts MTÜ projekt lepingud toetuse saajatega hiljemalt 20. mist järgmisel aastal Lelles. „Keava tegutsemas“ - 860 eurot; juuniks 2016. a. Määrata lepinguid sõlmima Eda Rebane, 5) MTÜ Arendusselts Koduaseme projekt arendusnõunik Sigrid Keskküla. Ingliste rühma Põnnipesa lasteaiaõpetaja „Rahvatantsurühma Rõõmuratas lastele 4 Valla Vaatleja

Kehtna Kunstide Kooli lõpetab kolm noort muusikapisikuga inimest - Mari Kõrtsini ja Liisi Nõojärv klaveri erialal ja Kristen Järvala trompeti erialal.

Selle aasta lõpetajatega tegid MARI: Esimene naljakas lugu väikese intervjuu eelmise aasta meenub mul minu trummiõpetajaga. vilistlased Andres Kauri, Kertu Õpetaja ütles mulle, et mind tuleks Puur ja Diana Jääger. panna sahvrisse kinni nagu Mozartit, sest kui Mozart ei viitsinud harjutada, pandi ta sahvrisse kinni ning siis ta 1. Miks tulid Kehtna Kunstide hakkas edasi harjutama. Kooli muusikat õppima? LIISI: Esimene lugu, mis meenub, MARI: Tulin kunstide kooli muu- oli see, kui toimus suur kontsert, kus sikat õppima, sest mind huvitab kuulajad ja esinejad istusid ümber muusika. Olin väiksest peale lum- laudade ja laual oli küpsiseid. Kuna matud klaverimängust ning tahe olin veel nii väike, ei suvatsenud klaverimängu õppida oli alati olemas. ma õpetajalt küsida, mitmendana Läksin muusikakooli noorena ning ei ma esinen. Olin just parajasti suud mäleta täpsemaid põhjuseid. küpsistega täitmas, kui järsku kuulen LIISI: Mina tulin muusikakooli oma nime. Ma astusin lavale, suu õppima, sest mul oli suur huvi küpsiseid täis, ja õpetaja märkas klaveri vastu ja mu peas oli mõte seda, nii et ma närisin laval täielikus “Kui raske see ikka olla saab”. vaikuses vähemalt kaks minutit, kuni KRISTEN: Tulin sellepärast, et suu oli tühi ja sain laulma hakata. üks sõber kutsus mind trummi Pärast seda ma ei julgenud kunagi õppima, aga seal oli trompeti valik esinemistel palju süüa. ja see pakkus rohkem huvi. Kehtna Kunstide Kooli 23. lennu lõpetajad Liisi Nõojärv, Mari Kõrtsini KRISTEN: Üldiselt õpetaja naljad on naljakad. 2. Mis sulle pilliõpingute juures ja Kristen Järvala. Foto: AARE HINDREMÄE kõige rohkem meeldis? kui lugu ei tulnud kõige paremini MARI: Jah, mõtlesin küll ning jät- 6. Mida sa teed pärast lõpetamist? MARI: Kõige rohkem meeldis välja. Samuti valmistas raskusi aja sin ka pooleli. Klaverimängu jätsin Kas jätkad muusikaõpinguid? mulle pilliõpingu juures see tunne, leidmine harjutamiseks. pooleli umbes kolmeks aastaks ning MARI: Ma ei ole veel täiesti mis tekkis, kui olid just saanud uue LIISI: Kõige raskem oli see samal ajal läksin uue eriala peale ja kindel, kas seon ennast tulevikus loo selgeks. periood, kui oli tunne, et klaveritun- hakkasin õppima teisi pille. muusikaga või jääb pillimäng lihtsalt LIISI: Kõige rohkem meeldis didesse minemine oli suur koormus LIISI: Jaa, kindlasti. Noorena oli hobiks. mulle õpetaja, kes alati aitas ja toetas ja tahtejõud ei olnud enam nii suur. väga raske klaveriõpinguid jätkata, LIISI: Ma kindlasti jätkan laulmise mind. KRISTEN: Lugude selgeks õp- kui midagi rasket ette tuli. ja kunstiga. Klaveri mängimisega ma KRISTEN: Õpetajaga koostöö. pimine. KRISTEN: Jah, mõtlesin. tegelen edasi kodus. KRISTEN: Võib-olla käin ühe 3. Mis oli kõige raskem? 4. Kas mõtlesid vahel ka õpingute 5. Kirjuta esimene naljakas lugu, aasta veel, oleneb sellest, kui palju MARI: Kõige raskem oli ehk uue pooleli jätmisest? mis meenub. 9. klassis õppida jäetakse. loo õppimine ning harjutamine, Kehtna MTK eile, täna, homme Kehtna koorid andsid

Kehtna Majandus- ja Tehnoloo- endised õpetajad Jaan Murd, Heik suurepärase kontserdi giakool tähistas 11. märtsil koos Past ja kooli raamatukogu juhataja Kaja Romulus. 6. mail sai Kehtna MTK saalis teist hooaega. Corvuses laulavad 28 endiste ja praeguste kolleegide kokku enneolematu hulk Kehtna naist ja meest Kehtnast ja lähiümb- ning koostööpartneritega 90. Täna saab Kehtnas kutseharidust omandada erinevatel tasemetel neljas oma koorilauljaid. rusest. aastapäeva. Peo käigus heideti valdkonnas: ehitus, tehnika, infoteh- Kehtnas ei mäletata aega, mil Kehtna poistekoor - dirigendid pilk juubilari eilsele, tänasele ja noloogia ning toitlustus. Viimasel tegutsemas korraga neli koori. Nüüd Ea Hark ja Lea Karjane. Poistekoor homsele päevale. kümnel aastal on kooli taristusse ja astusid aga just neli koori lavale. loodi selle aasta jaanuaris. Proove toimimisse investeeritud ligi kümme Tegu oli Kehtna valla lastekoori on tehtud neli kuud. Kooris osalevad Kooli ajalugu on pikk ja kirju. miljonit eurot ehk kooli keskkond Kraaks 10. hooaja tähistamisega. Kehtna Põhikooli 25 poissi. Ametialast haridust saab Kehtnas on saanud uue moodsa ilme. See on Sünnipäevale ikka kutsutakse sõpru, omandada 1925. aastast, kui asutati andnud uue hingamise. Alanud on meie kutsusime endaga koos lavale Nii suur koorilauljate hulk rõõ- Kehtna Kõrgem Tütarlaste Põllutöö järgmine periood, kus olulisemaks ja saali koorilaulusõpru. Nõnda sai mustab. Kehtnas on laululembene ja Majapidamise Kool. Tol ajal oli eesmärgiks on heal tasemel õpe ja kokku üks vahva kontsert. Tore oli rahvas. Kuigi koorid on noored, kooli eesmärgiks õpetada maatüübi- õppekavade täiendamine. näha ka palju publikut. Kontsert läks kõlas kontsert kaunilt ja muusika listele kodumajanduskeskkoolidele Mis saab homme? Jätkame täissaalile. hingekosutav elamus saatis kuulajaid pedagooge. võitlust, et konkurentsis püsida. ka koduteele. Õitsenguperioodile esimese va- Konkurents hariduses on tihe. See on Kes siis on need neli Huvitavaks teeb meie koorid see, bariigi ajal järgnesid okupatsioonid, ka omamoodi hea, sest konkurents Kehtna koori? et Corvuses laulavad kaheksa pere lühikene tegevusperiood Rakveres, sunnib pingutama ning kokkuvõttes Kehtna Põhikooli mudilaskoor ema või isa, kelle lapsed samuti nõukogude aeg ja kasvamine taas- peaks sellest võitma õppija ning - dirigent Lea Karjane - tegutseb laulavad kas mudilas- poiste- või iseseisvunud Eestis. Kool on üle kogu ühiskond. Mai lõpus algab juba ligi 20 aastat. Kooris laulavad lastekooris. Nõnda võime öelda elanud mitu nime- ja suunamuutust, taas vastuvõtt uutele ja vanadele eri- Kehtna Põhikooli algklasside õpila- küll, et Kehtna koorid on üks suur kuid läbi aegade on koolist sirgunud aladele. Õppima ja ennast erialaselt sed. Kokku 28 õpilast. laulupere. Loodame, et see pere ikka edukaid ja tegusaid inimesi. Ja mis täiendama on oodatud kõik, kellel Kehtna valla lastekoor Kraaks – aina kasvab ja sõpru juurde kogub. kõige olulisem, vaatamata keerulis- selleks soov või vajadus. Õppida dirigendid Ea Hark ja Lea Karjane. Suur tänu teile kauni kontserdi tele aegadele, on ametikool 90 aastat pole kunagi hilja. Sel hooajal täitumas 10. tegevusaas- eest! järjepidevalt püsinud. Igal juhul pikka iga sulle, juubi- ta. Kooritöös osalevad hetkel Kehtna Järgmine suur etteastumine kõi- Lähemalt saab Kehtna kutsehari- lar! ja Valtu Põhikooli noored lauljad, kidel meie kooridel on 28. mail duse ajalooga tutvuda Kehtna MTK Kaidi Kauffeldt, kokku 23 õpilast. Raplamaa laulu- ja tantsupeol. raamatukogus. 90. aastapäevaks Kehtna Majandus- ja Kehtna segakoor Corvus - diri- Anne Ummalas, koondasid ajaloo kaante vahele Tehnoloogiakool gent Monica Arme. Koor laulab koos Kehtna Kunstide Kooli direktor Valla Vaatleja 5 Meelis Ert - Ingliste uudised 21. aprillil toimus Ingliste klubi saalis külakoosolek, kus valiti uueks Eesti parim tõulooma aretaja külavanemaks Kaisa Vahtmäe. Kaisa on olnud aktiivne külaaktiivi liige Tänavusel Maamessil viidi esimest ja noortejuht. Koosolekule kogune- korda Eestis läbi lihatõugu noorpul- nud valdavalt keskealine seltskond lide hindamisvõistlus. Konkursile loodab, et noor külavanem toob oli esitatud 13 aretaja viie lihatõu rohkem noori ja nende arvamusi (aberdiin angus, šarolee, hereford, küla puudutavate otsuste tegemise simmental ja limusiin) 21 noorpulli. juurde. Jõudu ja rõõmu uuele küla- Eelvoorus selgitati iga tõu parim vanemale! pull. Finaalvoorus võistlesid neist Pille Matt parimad. Siin pälvis üldvõidu ja Ees- ti parima lihaveise aretaja tiitli Lau küla Pilpa talu noorperemees Meelis Laulukoor Lepa Ert, kelle kasvatatud limusiini tõugu pull Güllo pärjati misteri tiitliga. linnud tähistas Tänaseks on pull edasi müüdud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule. 10. sünnipäeva Meelis jätkab isa alustatud tra- 14. mail toimus Lelle rahva- ditsioonilise peretalu majandamist. Mõned aastad tagasi valminud veise majas suur sünnipäevapidu. laut on tänaseks kitsakas jäänud Laulukoor Lepalinnud tähistas Meelis Ert Eesti parimaks noorpulliks tunnistatud mister Gülloga. oma 10. sünnipäeva. ning PRIA toel rajatakse peatselt Foto: erakogu uus laut ühes sõnnikuhoidlaga. Tänaseks on karjas 130 puhtatõulist Veisekasvatuse kõrval tegeletakse Pilpa talu tunnistati 2013. a Ees- Meeleolukat, kodust ja lustlikku limusiini veist, olles maakonna ka tervilja- ja kartulikasvatusega. timaa Talupidajate Liidu läbi viidud õhtut juhtis koori kauaaegne juht suurim. Meelise sõnul hangitakse Praegu majandab talu ligi kolmesajal konkursil “Eestimaa parim talu” Lemmi Linnas, kellel lisaks tänase tõupulle teistest Euroopa riikidest, hektaril, millest kevadkülvi tehti noortalunike kategoorias 3. koha laulukoori sünnipäevale oli tähistada pakutavaga kohapeal tutvudes. Nii enam kui sajal hektaril. vääriliseks ning samal aastal anti veel üks oluline isiklik verstapost on pulle ostetud Soomest, Taanist ja Tulevikuplaane uurides jäi pe- Raplamaa Arendus- ja Ettevõtlus- – 50 aastat tagasi alustas ta Lelles Saksamaalt. Puhtatõuliste noorpul- remees kidakeelseks, kuid arvas, keskuse poolt üle tunnustus “Tubli noore muusikaõpetajana tolleaegse lide järele on turul suur nõudlus ja et karja suuruseks võiks kujuneda talu 2013”. laulukoori ja naisansambli juhen- töö on tulus. 160-180 veist. Aare Hindremäe damist. Sünnipäevakontserdi käigus anti pidulistele ülevaade 2006. aastal koos käimist alustanud koori Lepa- Suur teatriõhtu Lelles linnud tegevusest. Küünla süütami- sega mälestati neid kooriliikmeid, Lelle rahvamaja suure teatriõhtu tempokas, hoogsate ja koomiliste ga. Lapsepõlves selgeks rääkimata kes siit ilmast lahkunud. Südamlikult külastajatel polnud põhjust liikumiste ning värvikate dialoogi- jäänud suhted võõrasemaga tegid tänati neid, kes praeguseni rivis. Iga oma käiku kahetseda. Sündmus dega naljamäng. Siiski olid lihtsama poja tegelaskuju esitamise keeru- laulja kohta oli juhendajal öelda vääris oma nime! situatsioonikoomika taga peidus kaks ja nõudis näitlejalt veenvat midagi tabavat ja meeldivat. ühiskonnakriitika ja inimlike pahede sisseelamist. Lavaline tegevus toetas Sünnipäevalast oli tuldud õnnit- naeruvääristamine. oskuslikult karakteri sisemaailma Kavas olnud kaks näidendit lavas- lema nii lähedalt kui ka kaugemalt, Kiidusõnu jagub nii lavastajale avamist ning loo kurb lõpp oli usutav tas Rita Vaiksaar, mängisid Lelle nende hulgas Kehtna valla haridus- ja kui ka näitlejatele. Trupi tervikliku ning liigutas publikut. harrastusnäitlejad Sille Valinu, kultuurinõunik Kristiine Vahtramäe, esituse taga oli tunda head lavastaja- Tambet Valinu ja Toivo Nurmsalu. Juuru ja Eidapere kapellid ning Sea- tööd. Näitlejad tundsid end rollides „Abieluettepanekus“ näitas Tam- Etendati Einar Maasiku „Müüdud kõrva Ordu esindajad. Õnnesoovid kindlalt ja mugavalt, laval toimuv oli bet ennast osava koomikuna, sest lapsepõlvekodu“ ja Anton Tšehhovi anti üle endistelt kooriliikmetelt ning lihtne ja haakus igati sisuga. lisaks näidendi koomilisele sisule „Abieluettepanekut“. tantsurühmalt Kesalill, kellel ka õige Toivo oskus laval väga veenvalt suutis ta rollilahenduses pakkuda Kiidan siinjuures lavastaja head varsti sama numbriga sünnipäev ümber kehastuda ja üdini rolli väljendusrikkaid grimasse, karak- materjalivalikut. Ehkki esimene neist tulemas. sisse minna oli silma paistnud teerset kõneviisi ja lavalist liikumist. oli draama ning teine komöödia, Lepalinnud harjutavad ühislaul- juba varasematest Lelle teatritrupi Samas ei soleerinud „kosilane“ üksi, ei tekitanud nende samal õhtul mist Lelle rahvamajas igal kolma- esinemistest. Seekord mängis ta ekat vaid kõik kolm tegelast moodustasid etendamine võõristust. Kummalisel päeval, kümne aastaga on selgeks isa nüansirikkalt ning pani vaatajad tervikliku ansambli. kombel haakusid nende teemad ja õpitud 128 laulu. Sünnipäevapeol ennast kuulama ja kaasa elama. Toivo mõisnik ja Sille tütar olid aega meeleolu muutuseks andis kõlas vaid väike, kuid kindlasti Sille mängis esimeses tükis noort esitatud tagasihoidlikuma koomika- pikem vaheaeg teatrikohvikus. kõige armsam osa neist lauludest. naist, kelles tekitas vastuseisu abi- ga ja toetasid seeläbi kogu lavastuse Laulukoor on oma tegevusaastate kaasa ülimalt materialistlik maail- mõjusust. Kaasakiskuv naer saalist „Müüdud lapsepõlvekodu“ jooksul käinud esinemas palju- mavaade ja eneskesksus. Karakteri kinnitas, et laval toimuv jõudis puhul oli tegemist mõtlemapaneva des kohtades. On lauldud oma esitamiseks sobis näitleja romanti- saalisolijateni ning tekitas oodatud looga, mis hoolimata eelmise sajandi küla pidudel, samuti kirikutes, line meelelaad ning selgelt tajutav emotsioone. seitsmekümnendal kirjapandust, on hooldekodudes, rahvamajades ning vastuseis mehe väärtushinnangutele. „Abieluettepaneku“ lõpus tuli kõnekas tänagi. Põlvkondadevahe- osa võetud Raplamaa memme- Kerge see roll ei olnud, kuid Sille teenijana lavale ka lavastaja Rita lised erinevused, õigel ajal selgeks taadi pidudest. Lisaks laulmisele tuli oma tegelase kujutamisega Vaiksaar ning efektne lõpplahendus rääkimata jäänud probleemid, linnas- proovitakse vahelduseks muudki suurepäraselt toime, uute tõsiasjade oli suurejooneline finaal kogu teat- tumine, kodutunne, inimlik armastus, – tehakse näitemängu ja mängitakse selgumine loo käigus jõudis ka tema riõhtule. Lavalolijate ülevoolavad isikliku heaolu väärtustamine – need pilli. Laulukoor Lepalinnud on väga rollilahendusse, tegelase hoiakute tunded kandusid publikuni ning olid teemad, mille üle lavalnäh- ühtehoidev pere. Ühiselt peetakse muutused jõudsid lavalt vaatajani. tekkinud ühtsus lasi tajuda kogukon- tu pani mõtisklema. Vaikusehetk kooriliikmete sünnipäevi, osaletakse Tambeti roll poja ja abikaasana natunnet ning uhkust, et meie seas on etenduse lõppedes näitas publiku väljasõitudel ja tähistatakse rahvaka- oli kindlasti näitleja tõsine proovi- andekaid ja teotahtelisi inimesi. kaasahaaratust. lendri tähtpäevi. lepanek, kuid taas tuleb kiita head Suur tänu meeldejääva teatriõhtu Vastukaaluks esimese tüki pi- Palju õnne ja jätkuvat kooslaul- esitust. Tema puhul paistis silma eest lavastajale ja näitlejatele! kaldasele kulgemisele, kandvatele mise lusti! suurenenud lavaline enesekindlus Teatriõhtu muljed pani kirja pausidele ja tegelaste sisemusse Mariina Madisson, võrreldes eelmise aasta etenduse- kaemisele oli „Abieluettepanek“ Lili Saksing Lelle rahvamaja Turvalisuse olukorrast Kehtnas

6 Valla Vaatleja Rakendispordi Volkswagen Combi Cup Kumma küla 7. kokkutulek Võidutule jagamine 25. juunil Kumma küla kiigeplatsil. Keava suveaias avaetapi võitis Oodatud on kõik praegused ja endised külaelanikud ning kõik, kes tunnevad seotust Kumma külaga. 23. juunil kell 18 Eve Haggi Registreerimine algusega kell 11, avamine kell 12. Tule ja vii võidutuli Õhtul jaanituli ja tantsuks ansambel Miki. oma külasse, tallu! Rakendisportlastele tänavu esmakordselt Lisainfo tel 5646 0963 kavas olev spetsiaalne kombineeritud maratonide sari nimetusega Volkswagen Comby Cup sai startiderohke avalöögi Juurimaa Tallis, kus võidukalt lõpetas Kaerepere piirkonna LEADER-i infopäev Eve Haggi hobusega Varunessa. Samas ja heakorratalgud 2016 peetud keskmise taseme kombineeritud maratoni parim oli Pille-Riin Reinaus 30. aprillil kell 10 kogunes Valtu-Nurme küla seltsimaja ette väike, kuid teotahteline seltskond poniga Aramis. Lubjaahju teeristile üle kolmekümne eri vanuses inimesi, et kaasa lüüa Kaerepere aleviku löögivalmis talgulise. Kuna ilm oli töötegijate LEADER-i infopäeval ja heakorratalgutel. Paar Mullu oli Juurimaa võistluse võitnud Eve vastu ülileebe ning säras sulnis päike, läks tegevus päeva enne talguid sai hakkajate meeste poolt Haggi (Märjamaa) hobusega Varunessa, kes kohe käima. Väiksemad talgulised hakkasid valmis ehitatud veeohutusstend. tookord oli vaid neljane. Tänavu suutis emade toetusel läbi kammima külavaheteid ning Kampaania raames taotles MTÜ Arendusselts kogenud kutsar kogemusi omandanud Varu- ka suure tee ümbrust, koristades ära eelmisest Koduaseme Päästeametilt stendile päästevahen- nessaga oma võitu korrata, võttes nii avaetapi kevadest senini kogunenud prügi. dite infotahvli komplekti. Talgupäeva hommikul maksimumpunktid. Haggist poolteist sekundit Üks meeskond hakkas koristama külaplatsi suundusid kõik mehed Estonia järve äärde seda aeglasema tulemusega lõpetas teisena rohkem ning selle ümbrust, meespere tõhusal traktori-, stendi paigaldama. Suureks abiks oli ootamatu takistussõitjana tuntud Kati Raidma (Vändra) trimmeri- ning saetöö toel sai maha võetud oluline võimalus kasutada priid kopa teenust. Tänu poniga Palas, kellele vaid 0,1 sekundiga jäi osa teeäärsest võsast ning vanadest viltustest sellele läks stendi paigaldus oluliselt kiiremini alla oma nooremapoolse poniga Lucky Free- kahjustunud puudest, mis segaksid talvist lume- kui esialgu planeeritud. dom võistlenud Riina Rõa (Vändra). Toome lükkamist ning teeäärte niitmist. Seltsimaja juurde kohale tulnud eri vanuses siinkohal ära ka rakendispordis mitte väikest Teeäärtest ning põllupeenardelt kokku kogutud naised ja lapsed, kellega veel hiljem liitus nii mehi tähtsust omavad groomid, kelleks Haggil Varju mahalangenud ning saetud puidust ning okstest kui ka naisi, asusid riisuma seltsimaja ümbruses Kuusemets, Raidmal Katrin Melts ja Rõal Mikk sai meisterdatud õhtuseks peoks volbrilõke ning olevat metsaalust. Lõunaks pakkusime talgulistele Nõmm. kõrge peenemate okste hunnik küla teises servas kehakinnituseks soolast ja magusat. Töö jätkus Sarja arvestuses startis 30 ekipaaži, kellest jäi kuivades ootama jaanipäevast lõkkehooaega. pärastlõunal kuni kella kolmeni. puhta soorituse tegid 12. Keskmise taseme Talgupäeva aktiivne töine osa lõppes Mardi Kõikidel talgulistel oli preemiaks võimalus koonuste laius oli +25 cm, maratonitakistusele talu perenaise Ene valmistatud mahedamaitselise minna tasuta nädala jooksul ujuma Valtu ujulasse lisati kuues värav ning takistus number seitse borži ning pisarakoogi söömisega külaplatsil. ja osa saada õhtusest taidlejate kevadkontserdist. muudeti kolmeseks süsteemiks. Selles võist- Õhtul peeti samas kohas traditsiooniline ühine Ühiselt näitasime ja kogesime hoolivust ning luses tegi ainukese puhta soorituse Pille-Riin volbripidu, mille osaks olid nii nõiakostüümid, õlatunnet. Kokku osales Kaerepere piirkonna Reinaus (Märjamaa) poniga Aramis. Ühe vea otsimis- ning osavusmängud lastele ja teemako- talgutel üle kahesaja registreerunud osaleja. ehk kolme karistuspunktiga lõpetasid teisena hased efektsed näomaalingud. Toetuse eest olgu tänatud LEADER-i Raplamaa Urmas Saks (Liivimaa) ja Kelli ex Kris ja 4. mail toimusid Kaereperes kooli ja lasteaia Partnerluskogu, Valtu spordimaja ja Valtu kolmandana Eve Haggi hobusega Albrina. heakorratalgud. Prahist said puhtaks aleviku seltsimaja. Aitüma, et aitasid oma kohaloleku ja Groomid olid vastavalt Tarmo Tempel, Tuuli teeääred ja staadioni ümbrus. Lasteaia ümbert said kaasalöömisega talgupäeva eriliseks muuta! Sarapuu ja Varju Kuusemets. kokku riisutud kuivanud lehed ja oksad. hobumaailm.ee, 3. mai 2016 7. mai hommikul kell 10 kogunes Valtu Enel Keskkonnanõudeid rikkuvatest fekalistidest tuleb teada anda Keskkonnaamet paneb sü- mõju nii kanalisatsioonisüsteemidele meie kõigi puhtama elukeskkonna ülesanne, mida korraldatakse ühis- damele, et nähes fekaaliauto kui ka keskkonnale tervikuna. nimel,“ selgitas Keskkonnaameti veevärgi ja -kanalisatsiooni arenda- tühjendamist loodusesse või Ühisveevärgi ja -kanalisatsioo- keskkonnakasutuse juhtivspetsialist mise kava ning reovee kohtkäitluse purgimiseks mitte ette nähtud ni süsteemide rekonstrueerimisse Rein Urman. ja äraveo eeskirja alusel. Mainitud ja arendamisse on alates 2000. Kogumismahutite kasutamine on kavas näidatakse muuhulgas ära kanalisatsioonikaevu, tuleb aastast investeeritud ligi miljard õigustatud vaid neis piirkondades, olemasolevad ja perspektiivsed sellest kohe teatada vastava eurot Euroopa Liidu, aga ka Eesti kus käesoleval ajal ühiskanali- reoveekogumisalad reovee ärajuh- piirkonna vee-ettevõttele, riigi, kohalike omavalitsuste ja satsioon puudub, samuti ajutise timiseks kinnistutelt, samuti reovee kohalikule omavalitsusele või vee-ettevõtete raha. Mahukad in- lahendusena kuni ühiskanalisatsiooni purgimiskohad nende piirkondade Keskkonnainspektsioonile. vesteeringud on olnud vajalikud, valmimiseni. Kogumismahutite ka- jaoks, kus ühiskanalisatsioon ei ole et pakkuda inimestele puhast ja sutamisel tuleb põhjavee kaitseks välja ehitatud. Eeskirjaga sätestatak- Purgimine, mis on reovee tekkeko- kvaliteetset joogivett ning kaitsta tagada mahutite lekkekindlus ning se piirkonna nõuded purgimisteenuse hast väljapumpamine ja selle äravedu keskkonda ohtlike saasteainete eest. arvestada sellega, et väiksemad osutamiseks ja selle kasutamiseks. ühiskanalisatsiooni purgimiskohta, Projektide tulemusena on tänaseks puhastid on suutelised vastu võtma Keskkonnaameti ülesandeks on peidab endas mitmeid negatiivseid vajadus reovee purgimiskohtade ainult paar purgimisautot päevas, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ilminguid. Purgimiskohtade väär järele oluliselt vähenenud. kuna suuremate purgitavate koguste arendamise kava kooskõlastamisel kasutamine, näiteks kanalisatsiooni „Kui ühiskanalisatsioon on raja- korral ei suudeta tagada puhasti kontrollida selle vastavust nõuetele mittesobivate jäätmete ladustamine tud, on üldise keskkonnakoormuse puhastusprotsessi toimimist. Lisaks ja vajadusel nõustada omavalitsus- ja purgimiskoha ümbruse reostami- vähendamiseks vajalik, et kohalikud keskkonnaohtudele võib sageda- üksust kava koostamisel. ne, kujutab otsest ohtu keskkonnale. elanikud sellega ka liituksid. Soovita- se purgimisega kaasnev hais olla Rein Urman, On juhtumeid, kus reovesi on juhitud me kõigil, kes ei ole veel ühiskanali- ebameeldiv naabruses elavatele Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla fekaaliautodest otse selleks mitte satsiooniga liitunud, seda võimalusel inimestele. regiooni keskkonnakasutuse ette nähtud kanalisatsioonikaevu või kindlasti teha. Korraldatud ühtne Veevarustuse ja kanalisatsiooni juhtivspetsialist loodusesse, mis avaldab negatiivset reoveemajandus on oluline suund korraldamine on omavalitsusüksuse telefon 5309 0234 Turvalisuse olukorrast Kehtnas

Valla Vaatleja 7

Kutse kõigile Kaerepere Värvid valda 2016 õnnitleme piirkonna elanikele Kehtna vallavalitsus jätkab koostöös Akzo Nobel Baltics AS-ga värvi- 92 Tänaseks on tõenäoliselt juba igaüks valla majandusnõunik Hans-Jürgen miskampaaniaga “Värvid valda”. Erich Turu meist kursis, et valdade ametnikud ja Schumann) Kampaania kestab 1. juunist 30. 90 vallavolikogude liikmed tegelevad 2. Haldusreform Kehtna vallas, septembrini 2016. Arnold Kirss Eesti igas paigas aktiivselt haldus- Kaereperes ja Kaerepere piirkonna Kampaania raames on valla elani- Ellen Salm reformi teemadega. Tavalise inimese külades. Kuidas see mõjutab või ei kel võimalik hankida soodushinnaga 85 jaoks, kes kasvatab lapsi, teeb tööd, mõjuta Kaerepere piirkonna elanike SADOLIN’i puit- ja mineraalpin- Jekaterina Kempi peab pensionipõlve, on tegelikult igapäevast elukorraldust? (Raplamaa dade fassaadivärve, HAMMERITE 80 põhiküsimus, kuidas see valdade Omavalitsuste Liidu tegevdirektor metallivärve ning PINOTEX’i Jadviga Kardaš ühinemine just minu kodupaika Silvi Ojamuru) puidukaitsevahendeid ning neid Saima Rauts ja perekonnaliikmete igapäevast 3. Valtu Spordimaja uue arengu- toetavaid tooteid. Alviine Konno elu mõjutab ja mida see üldse ei kava projekti tutvustus. (Kehtna Kampaania ajal on allahindlus Hillar Veerme mõjuta. Inimese jaoks on ka oluline, vallavanem Indrek Kullam) 25% AKZO NOBEL BALTICS Varje Laurits millises füüsilises keskkonnas ta 4. Kaerepere aleviku kaugküttega AS-i hinnakirja kehtivast jaehinnast. Jaan Sulg elab ja milliseid võimalusi see tema seonduv. (MTÜ Arendusselts Kodu- Allahindlus kehtib ainult kaupluses 75 pereliikmetele pakub. aseme, Allar Läll) EHITUSKAUBAD ESPAK, Tal- 5. MTÜ Arendusselts Koduaseme linna mnt 3B Raplas. Arved Rästas Kaerepere piirkonna inimesed on tegevused, sh rula- ja mänguväljaku Allahindluse aluseks on val- Eha Lepik oodatud nendele küsimustele vas- projekti Leaderi taotlus (MTÜ Aren- lavalitsuse kinnitatud värvipass. Nikolai Gubar tuseid otsima ja nendele teemadele dusselts Koduaseme, Helen Link) Värvipassi taotlemiseks tulla Kehtna Ben Vilgo koos mõtlema 6. Arutlus teemal, millise vallaga ja vallavalitsusse, Pargi tn 2, Kehtna Elle Käpp Valtu Seltsimajja esmaspäeval, miks Kaerepere piirkonna inimesed alevik, II korrusele ehitusspet- Vello Laam 6. juunil algusega kell 17.30. tulevikus end pigem koos näevad? sialisti kabinetti. Kohapeal tuleb 65 „Kaerepere piirkond kui kodukoht täita registreerimiskaart. Eelnevalt Inga Izmestjeva tulevikus“ teemad: Täpsem info Helen Link (MTÜ selgitada kodus välja värvitava pinna Vaike Laurits 1. Kaerepere eskiisplaneering Arendusselts Koduaseme), telefon suurus ruutmeetrites, sest värvitavat Helle Kalam ja selle võimalik teostus. (Kehtna 508 8304; [email protected] pinda ei ole võimalik määrata Ülo Treial vallamajas. Värvipassi väljastame Maie Heinsalu kohe. Vallavalitsus värvitoonidele Urmas Lepikult Külalava näitemängupäev eritingimusi ei sea, taotlejatel pa- 60 lume siiski hoolikalt läbi mõelda Artur Kokk Näitemängupäev „Külalava” pidas Anne Archipov. värvitoonide valikud. Tõnu Teder aprilli viimasel reedel oma 21. Täname publikut, kõiki näitlejaid Täpsem info telefonil 489 8820. Vaike Kästik teatripäeva. Lavalaudadele astusid ja nende vanemaid, aitajaid ning Täpsemat tehnilist informatsiooni Allan Pappa Valtu kooli õpilased ja Valtu täis- Annet teatripäeva kordamineku värvide kohta saab kauplusest EHI- kasvanute näitering Anderaasuke. eest! TUSKAUBAD ESPAK telefonil sünnid Nagu eelnevatelgi aastatel, anti Märkimist väärib, et Anderaasu- 489 4590. eriauhindu, valiti TEATRI MANN kese näidend “Võõrasema“ (Liina Soodushinnaga pakutavate värvide JaanikaVeskimäe etendusest "Pol- Schmidt, Nadia Virma, Anne Archi- loetelu on Kehtna vallamajas ja valla Emilia Matilda Sannik lyanna" ja TEATRI TÕNN Rain Viin pov, Koit Kutsar) saavutas hiljuti kodulehel www.kehtna.ee. Liisi Smirnov etendusest "Uduhallik". Raplamaa harrastusteatrite festivalil Robin-Joosep Lossev Õhtu edenedes andis kaks etendust kolmanda koha. Kehtna lasteaed Siller Anelle Kuusing Valtu Anderaasuke: M. Punaki "Pöö- 13. mail oli soovijatel võimalus kuulutab välja konkursi Romet Härm ripäev" ja V. Poljakovi nõukaaegne uuesti vaadata “Pööripäeva” ja peakoka ja abikoka Grettel Kranach jant "Rumeenia kapp". Söödi ühiselt “Rumeenia kappi”. leidmiseks. Gabriel Laidoner traditsioonilist torti ning meenutati Rico Melnikov koos eelmist juubelipäeva pildis- Kait Kaeval, Tööle asumise aeg 1.08.2016. videos. Teatripäeva lavastaja oli ikka Valtu seltsimaja Lasteaia köök läbib suvel 2016 täieliku uuenduskuuri ja saab mälestame igati moodsa sisustuse ja köögi- tehnika. Sooviavaldused koos palgasoovi- ga ja CV saata 5. juuniks aadressi- Kehtna klubi suvehooaeg le [email protected] Lisainfo telefonidelt • 28. mail osalemine Raplamaa laulu- ja tantsupeol 487 5186 või 5551 2481 • 4. juunil osalemine memme-taadi peol Matti Sulu • 8. juunil Kehtna ja Keava eakate väljasõit Tallinnasse Lennusada- masse. Väljasõit A ja O eest kl 10.30. Tasuma peab vaid bussisõi- Illar Samoilov du 8 eurot. Soovijatel kiiresti registreerida 525 1283 Kersti. • 10.-12. juunil osalevad Kadritajad naiste tantsupeol Jõgeval Kehtna valla Heiki Korge • 13. juunil mälestustulede tee Keava rongijaamas, küünalde süü- lasteaiad suvel tamine pärast viimast rongi Kehtna valla lasteaiad on kollektiiv- • 22. juunil Kehtna jaanituli, tantsutab ansambel Endri ja Restart! puhkusteks suletud järgnevalt: Kui Teie ei soovi oma andmete Toitlustab Eastern Outback! • Valtu lasteaed Pesapuu avaldamist õnnitluste rubriigis, • 9. juulil vabaõhuetendus „Kõrboja perenaine“ Vargamäel, pilet 1. juuli – 2. august palume sellest kirjalikult Kehtna 17 + bussisõit 8 eurot. Kirja panna kohe, maksma peab jaanipäe- • Eidapere lasteaed Kukupai Vallavalitsusele teada anda. vaks Kerstile tel 525 1283. 27. juuni – 5. august Sellel juhul jääb piirang alaliselt • 14. juulil väljasõit Pärnumaale. Külastame Vene talu, jõuluvana kehtima, kuni Teilt laekub aval- Korstna talu, Pernova loodusmaja, jalutame Vallikäärus ja mõned Kehtna lasteaed Siller: damise nõusolek. paigad on veel selgitamisel. Päeva sisse mahub 2 toidukorda. • Kehtna rühmad Hind 48 eurot! Registreeri hiljemalt jaanipäevaks tel 525 1283 20. juuni – 22. juuli Kersti • Lelle Päikeseratta rühm kuulutused • 23. juulil Kehtna Mõisa Päev (korraldab Pauliined) 27. juuni – 5. august Teen koduõlut vastavalt kliendi • 24. augustil kell 13.30 Keava eakate kokkusaamine • Ingliste Põnnipesa rühm soovile: heledat, tumedat, pu- • 26. augustil väljasõit Vormsi saarele, info juuni lehes! 27. juuni – 5. august nast jne. Liitri hind on 2,5 €. Jaan Kaunist suve! 521 7344. 8 Valla Vaatleja

Manpoweri kliendiks on Kohila Vineer. Ettevõte on asutatud 2011. aastal ning on Latvijas Finieris gruppi kuuluv ettevõte. Kohila Vineer OÜ on Latvijas Finieris tütarettevõte. Latvijas Finieris on üks Euroopa juhtivatest vineeritootjatest. Kontserni koguinvesteering oma Eestis asuvasse tehasesse ulatub kuni 80 miljont euroni, mis on üks viimase aja suuremaid investeeringuid Eesti tootmissektoris. Kohila Vineer OÜ peamiseks põhitegevusalaks on kasespooni ja - vineeri tootmine ja tootearendus.

Kas soovid saada praktilisi kogemusi uusima tehnoloogiaga varustatud masinapargiga ning leida rakendust oma teadmistele ja oskustele? Kandideeri juba praegu läbi tööotsinguportaali või saada enda kohta info Manpowerisse, e-maili aadressile: [email protected]. Küsimuste korral võta meiega ühendust telefonil 630 6565. • KÜTTEPUUD 30-60 cm, valge-must lepp, kask, saar veoga.. • Ohtlike ja suurte puude langetamine • Ohtlike ja suurte puude langetamine Tööd saab • Korvtõstuki teenus 22 m • Korvtõstuki teenus 22 m TEHNIK–ELEKTRIK: ametikoha põhieesmärgiks • Vihmaveerennide on tootmistehnika ja –liinide installatsioon, hooldamine, remont, puhastamine määrimine, seadistamine ja igapäevane töökorras hoidmine. Sul on töökogemus mehhaaniku/tehniku/elektriku vms ametikohal, Tel: 517517 5785783 kus puutud kokku masinate/seadmete ja nende käigushoidmisega [email protected] või omad vastavat haridust. Saad hakkama eesti keeles, oled usaldusväärne, töökas ning vastutustundlik.

KATLAOPERAATOR: ametikoha põhieesmärgiks on hoida katelt töös, katla tehnilise hooldamine ja järelevalve. Vajadusel peab katlaoperaator tegema lihtsamaid remonditöid.

Sul on huvi soojustehnika vastu ja töökogemus tehniku/lukksepa vms ametikohal, kus puutud kokku masinate/seadmete ja nende käigushoidmisega või omad vastavat haridust. Saad hakkama eesti keeles, oled usaldusväärne, töökas ning kiire reageerimisega.

Pakume Sulle võimalust töötada kaasaegses ettevõttes tehniliselt vastutusrikkal ametikohal ning võimalust arendada oma teadmisi ja oskusi erialaselt mitmekülgse töö käigus, tööd graaﬁ ku alusel kolme järjestikuse vaba päevaga (3 tööl, 3 vaba, sh öösel).

Lelle külaplatsil 22. juunil algusega kell 19 LELLE RAHVA JAANITULI Ingliste HKK 6. juunil kl 17 Kohtume Valtu-Nurme ja Valtu seltsimajas Kontsert, külaplatsil kell 19. 7. juunil kl 17.15 mängud ja võistlused Omalt poolt pakume toredat suurtele-väikestele, seltskonda, erinevaid pärimus- kinoõhtu perefilmiga õnneloos likke tegevusi, ühist laulmist, 22. juunil algusega kl 18 “Sipelgapoiss” 3 tantsimist, elavat muusikat, eidaperes Kassi-võllimäel Jaanisöök ja -jook, kuuma grilli ja uhket lõket. * jaanilõke Pidu aitab pärimuslikul lainel Jaanituli. hoida Mari Tammar. Kaastegevad Pärnu-Jaagupi 15. juunil vabariiklik Sissepääs 2 eurot. pasunakoor, Ott lepland ja bänd, meesteklubide kokkutulek Tantsuks ansambel Soovi korral kaasa pikniku- tantsumuusika ans Parvepoisid.lastele Toosikannus. Epitsenter batuut. Jaanimängud viib läbi ja õhtut korv ja selga rahvuslikud riided. juhib Jaan Kirss. Osalemisest teatada Seakõrva Ordu esindajale või Info tel 5341 9357 Mariina Pidu rahastab Peoplatsil töötavad müügipunktid. rahandusministeerium kohaliku Pääsmed eelmüügist 6.- , Kaidile 526 2722. omaalgatuse programmi vahenditest. jaaniõhtul 8.- Pääsmete vahel, mis on ostetud kuni 22. juuni kell 20.30, loositakse televiisOR. Jälgi reklaami!

Keava Suveaias korraldatakse 23. juunil algusega kell 18 pärimuspidu baltica 2016 raames pÄRiMUSLiK JaaNiTULi.

Lisainfo: http://baltica.ee