2014 2014 / / 12 12

DETSEMBER DETSEMBER DETSEMBER

€

. 3,90 Hülged EESTI LOODUS elavad ka rahvasuus Populaarteaduslik ajakiri. aastast Ilmunud 1933. Hülgepärimus • Läänemere tuur • Ebapärlikarp • Hinni kanjon • Intervjuu Alar Astoveriga • Põlevkivi avastuslugu 2

ISSN 2228-3692 ( võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ( trükis ) 0131-5862 ISSN Läänemere tuur

Ebapärlikarp ja türnpuu

Nabala loodus ja põlevkivi avastuslugu PRINT FOTO VIDEO KOOL POOD RENT HOOLDUS | SISUKORD |

Hallhülge poeg Foto: Remo Savisaar

65. aastakäik Nr 12, detsember 2014 www.eestiloodus.ee

2 Aasta autori veerg 42 Intervjuu: Mullateaduse muudab 3 Sõnumid huvitavaks tema piiripealsus 7 Veebivalvur Eesti maaülikooli mullateaduse 8 Aasta loom: hülged rahvapärimuses professorit Alar Astoveri küsitlenud Marju Kõivupuu meenutab vanarahva- Toomas Kukk tarkusi ja tõekspidamisi, mis on teada 46 Plaatani põhjapiiril karvakalade ehk täpsemalt viigri ja Tapio Vares jagab muljeid Bulgaariast, hallhülge ning pisut ka randali kohta kus põhjamaalast üllatavad meie mail 14 Tuurakala kolib üle ookeani külmast kiratsevad eksoodid oma täies Meelis Tambets, Mart Thalfeldt hiilguses ja Einar Kärgenberg tutvustavad 52 Liivakivipaljand kui külalisraamat Läänemere suurimat kala ja suure- Martin Kisand, Vaike Rootsmaa, Anu Kisand ja Ain Vellak oleksid kirjutanud joonelist plaani tema asurkond päästa 14 20 Ebapärlikarp – Eesti põlislooduse pealtnäha nagu tööjuhendi, ent sümbol tegelikkuses on sõnum vastupidine: Tiina Talvi ja Tõnu Talvi annavad ära riku paljandit! ettekujutuse meie ohustatuima 55 Tiit Kändleri essee: Kaks loomaliigi igapäevaelust ja heitlustest botaanikaaia seadust 24 Kuidas kaitsta karpi? 58 Keda ikkagi nimetati türnpuuks Maili Lehtpuu kirjeldab ebapärlikarbi sada aastat tagasi? päästmiseks lähema kahe aasta Eerik Leibak selgitab kunagise jooksul kavandatud tegevusi nimepaneku võimalikke põhjusi, mille 25 EL küsib: vastavad Maris Laja tulemusena kutsume praegu mitut ja Õie Arusoo puud teistmoodi, kui tegi seda muistne 20 eestlane 26 Huvitav Eesti: Hinni on ainukordne liivakivikanjon Eestis 62 Eesti paatsikud ja türnikud Mirjam Nutov soovitab käia Võrumaal Tõnu Ploompuu ei pelga aasta puu Rõuge kandis, kus Devoni liivakivisse metsi õige nimega kutsuda, kuigi on aegade jooksul kujunenud tõeline pealtnäha on tegemist hariliku võsaga vaatamisväärsus 64 Taimesüstemaatik ja -geograaf 28 Nabala piirkonna loodusväärtused Nikolai Kuznetsov 150 Lauri Klein ja Uudo Timm võtavad Aino Kalda ja Erich Kukk meenutavad kokku taime- ja loomariigi haruldused, Tartus tegutsenud kuulsat vene kelle kaitseks pärast pikki vaidlusi on päritolu botaanikaprofessorit, asutatud looduskaitseala keda peame tänini oluliseks Eesti 28 taimeteaduse edendajaks 36 Piiludes põlevkivitööstuse hälli II Mait Sepp, Erki Tammiksaar ja Taavi 68 Vetikatega kaasnevad sageli mürgid Pae jagavad värskeid teadusloo Marju Tamm heidab pilgu uudiseid: nii mõnigi varem vastuseta vetikamaailma ohtlikule küljele, või valesti vastatud küsimus on nüüd toksilistele ainetele, millega puutume saanud õige lahenduse kokku eeskätt ujudes 40 Poster: Eesti Looduse fotovõistluse 71 Kroonika loomafoto peaauhind; Sven Začek 74 Mikroskoop 75 Ristsõna 76 Ajalugu, sünnipäevad 77 Registrid 52

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I673I 1 | AASTA AUTORI VEERG | FOTO: ERAKOGU FOTO:

65. aastakäik Nr 12, detsember 2014

Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 E-post [email protected] faks 742 1143

Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected]

Toimetaja Helen Külvik (lapsehoolduspuhkusel) Ma armastan Eesti Loodust 529 4033, [email protected] Toimetaja Juhan Javoiš ga miks? Varases tudengieas nad saavad tutvustada uurimistule- 5661 0851, [email protected] tekkis mul äkki huvi lugeda musi oma emakeeles. Kui palju neid Toimetaja Katre Palo Aläbi kõik Eesti Loodused. Nagu võimalusi üldse on? Olen veendunud, 521 8771, [email protected] paljudes teisteski kodudes olid nad ju et olulisemad Eesti loodust käsitlevad Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado olemas, kellel köidetuna, kellel lahti- uurimistööd peaksid jõudma Eesti 742 1143, [email protected] sena, aga olemas nad olid. Looduse veergudele. See tähendab, Tagantjärele pean seda aega üheks et iga uurimust peab olema võima- Keeletoimetaja Monika Salo 742 1186, [email protected] olulisemaks oma teadlastee kujunemi- lik kokku võtta paaril leheküljel sel. Loomulikult ei lugenud ma kõiki emakeelsena ja niiviisi, et sellest ka Küljendamine Produktsioonigrupp OÜ artikleid, vaid ikka neid, mis tundusid „keskmine” inimene aru saab. Tean, [email protected] huvipakkuvad, kuid neid oli palju. et paljude arust on see raha- ja aja- Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri Nõukogudeaegset Eesti Loodust raiskamine, kuna rahastamine ja kan- Endla 3, 10122 Tallinn vaadates peame mõtlema sellele, et dideerimine olenevad hoopis teistest Vastutav väljaandja Tiina Talvi see oli tollal üks väheseid loodustea- kriteeriumidest kui avaldamine Eesti [email protected] duslikke ja ka kultuuriloolisi ajakirju Looduses. Ent Eesti Loodus on osa üldse, seega kirjutasid sinna kõik, kel- meie rahvuskultuurist ning teadus- Reklaamijuht Elo Algma 610 4106, [email protected] lel oli midagi öelda. Ajakirja loeti, sest saavutuste tutvustamine rahvale muud sellelaadset eriti lugeda ei olnud. peaks olema meie kõigi kohus. Tellimine ja info Ursula Erlang Nüüdseks on olukord paljuski Teisalt olen veendunud, et on ole- 610 4105, [email protected] muutunud. Mõtleme kasvõi Interneti mas selline osa loodusteadusest, mis ja televisiooni peale, mis ühtpidi pakubki huvi vaid eestlastele. Teooriate avardavad meie võimalusi – oleks või lähtekohtade kaudu on see küll vaid minu nooruses olnud selliseid seotud maailmateadusega, kuid selle loodussaateid, nagu praegu näha tulemused on tähtsad ja vajalikud saab! –, teistpidi aga kitsendavad, ennekõike Eestile. Selliste uurimuste sest pakkumiste rohkuses on keeru- areenina on Eesti Loodus võrratu koht. line orienteeruda ja nõnda jäädakse Pealegi on Eesti Loodus suure- pidama lihtsamalt kättesaadava juurde. pärane ajakiri, mille kaudu levitada Ajakiri ilmub keskkonnainvesteeringute Nii on paratamatu, et Eesti Loodus teadmisi Eesti looduse ja sellega keskuse toetusel on taandunud oma hiilgeaegadest seotud kultuuriloo põnevate üksik- lihtsalt üheks ajakirjaks teiste seas. juhtude kohta. Ehk rääkida lugusid © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2014 Summaries of some E Ö AAD KO Juba puhtalt loodusajakirju ilmub sündmustest, kohtadest, maastikest, M M A Ä articles can be found J R H G I Eestis mitu. Siiski eristub Eesti inimestest, kellest või millest „päris Õ S at our web site P Loodus neist mitmeti. Üks on kind- teaduse” moodi uurimust teha ei www.eestiloodus.ee lasti traditsioon ja traditsioonil on saa (ega ole ka mõtet). Just sääraste 541 787 Trükitud trükikojas võim. Teisalt on Eesti Loodus vähe- lugude hindamatu varamu on ka Trükitoode seid ajakirju, mis on akadeemiline: Eesti Loodus. Kroonpress kasutusel on viitestik, mis võimaldab Head vana aasta lõppu ja head uut kirjutada ka teaduslikumaid tekste. aastat nii Eesti Loodusele kui ka Eesti Ühelt poolt võiks Eesti Loodus olla loodusele! ■ kõigi Eesti loodusteadlaste areen, kus Taavi Pae

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2 I674I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | SÕNUMID |

Viire Sepp sai Tiiu Silla teaduse populariseerimise elutööpreemia 20. novembril Tallinna laululava klaassaalis peetud teadus­ kommunikatsiooni konverentsil „Teadus? Läheb tarvis. Päriselt!” andsid haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossi­ novski ja Eesti teadusagentuuri juhatuse liige Krista Aru kätte

tänavused riiklikud teaduse populariseerimise auhinnad. EESTITEADUSAGENTUUR FOTO: Tiiu Silla elutööpreemia teaduse ja tehnoloogia süste- maatilise populariseerimise eest sai TÜ teaduskooli direk- tor Viire Sepp, kes on pikka aega juhtinud ja korraldanud tööd, mis toetab andekate laste tegevust Eestis. Peaauhindu anti seekord välja neljas kategoorias, neist ühes lausa kaks. Nimelt peeti teadust ja tehnoloo- giat populariseerivatest tegevustest selle vääriliseks nii uuendatud sisu ja ekspositsiooniga energia-avastuskes- Viire Sepp koos auhinna kätteandjate Krista Aru ja Jevgeni Ossinovskiga kust kui ka teadlaste öö pikaajalist koordineerijat Ahhaa teaduskeskust. Trükisõna kategoorias pälvisid peapreemia Eesti teaduse populariseerimise auhindu rahastab hari- „Matemaatika õhtuõpiku” autorid Juhan Aru, Kristjan dus- ja teadusministeerium, kes annab neid välja koos- Korjus ja Elis Saar ning uue algatuse kategoorias osaühing töös Eesti teaduste akadeemia ja Eesti teadusagentuuriga. Kolm Põrsakest, kes on korraldanud teadusteatri etendusi Tänavu anti auhindu välja üheksandat korda. ja teadusringe. Teadust ja tehnoloogiat populariseerivatest Elutööpreemia võitja saab 6500 eurot ja Stanislav teadlastest, ajakirjanikest ja õpetajatest osutus peapreemia Netchvolodovi skulptuuri „Möbiuse leht”. Viies ülejää- vääriliseks Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpetaja Signe nud kategoorias on peapreemia 2200 ja teine preemia Lensment. Välja anti ka viis teist preemiat, neist üks läks 800 eurot. Kõik laureaadid saavad õiguse kasutada märki Loodusajakirja „Looduse raamatukogu” sarjas ilmunud „Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija”. raamatu „Imekaunis Antarktika. Pühendatud teadusele” autorile Enn Kaubile TTÜ geoloogiainstituudist. Eesti teadusagentuur / Loodusajakiri

Tuleval aastal võib alata hallhülgejaht Keskkonnaministeerium teatas 19. novembril, et eks- Läänemere hallhülge asurkond on viimase loenduse perdid on viimaste loendustulemuste põhjal hinnanud andmetel vähemalt 24 000 isendit; võrdluseks: kümme aas- hallhüljeste arvukuse Eesti vetes nii heaks, et võib lubada tat varem ehk aastal 2001 hinnati hallhülge populatsiooniks neid väikeses mahus küttida. Kõige varem on jaht või- veidi üle 10 000 looma. Eesti vetes elab neist üle 4000. malik 2015. aasta kevadest, kui on olemas seireandmed Küttimismahu määramiseks väljastab keskkonnaagen- 2014. aasta kohta. tuur igal aastal seireandmete põhjal koostatud soovitu- Hallhüljeste arvukus on viimaste aastatega pidevalt sed, kus on märgitud piirkonnad ja mitu isendit võib suurenenud ning seetõttu arvati ta 2010. aastal kolmanda küttida. Hallhülge tegevuskava järgi on esimesel jahiaas- kaitsekategooria liigiks senise teise kategooria asemel. tal võimalik küttida üks protsent eelmisel aastal loenda- Kolmanda kaitsekategooria liike võib eriloa alusel küttida, tud hallhüljestest. Järgmisel aastal vaadatakse number et piirata arvukust. 2013. aastal kehtima hakanud uues seireandmete põhjal üle. jahiseaduses lisati hüljes kütitavate suurulukite hulka. Jahiperiood ei tohi kattuda hallhüljeste sigimisajaga. Küttida võib 15. aprillist 31. detsembrini. Hallhülgeid Hallhüljes tohib küttida ainult jahiloa alusel selline jahimees, kel on kehtiv jahitunnistus ja läbitud laskekatse. Jahimees on kohustatud esitama kütitud ulukite bioproove; need aitavad teadlastel hinnata hüljeste vanust, sugu ja tervist. ODARCZYKWIKIMEDIA /

Ł Hallhüljes on Läänemere suurim hülgeliik, kelle täis- kasvanud isendid võivad kaaluda üle 200 kilogrammi ning olla üle 2,5 meetri pikad. Eesti hallhülged kuulu- vad samasse populatsiooni Rootsis ja Soomes elavate

FOTO: MATEUSZ W MATEUSZ FOTO: loomadega. Soomes alustati hülgejahti aastal 1997, Ahvenamaal 2000. ja Rootsis 2001. aastal.

Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I675I 3 | SÕNUMID |

Teadusajakirjanduse sõber on Ain Kallis Teaduskommunikatsiooni konverentsil (vt lk 3) andis Eesti teadusajakirjanike selts kätte oma järjekordse teadusaja- JÜRIADOTOOMAS FOTO: kirjanduse sõbra auhinna – keraamik Piret Kändleri loo- dud Ökuli. Selle pälvis ilma- ja kliimateadlane Ain Kallis. TTÜ meresüsteemide instituudis ja keskkonnaagen- tuuris eelkõige kiirgusklimatoloogiaga tegeleva Kallise sulest on ilmunud ligi kuussada populaarteaduslikku artiklit, mis paistavad silma muheda laadi ja näiterohke sisukuse poolest. Mullu ilmus Kallisel koos Andres Tarandi ja Jaak Jaagusega põhjalik teadusmonograa- fia „Eesti kliima minevikus ja tänapäeval”. Tänavu sai Ain Kallis kaante vahele populaarses stiilis „Kodune ilmaraamat”. 2008. aastal sai Kallis Eesti teaduse populariseerimise Arusoo, Mart Zirnask, Piret Pappel ja Priit Ennet. Varem auhinna, teda on autasustatud Valgetähe V klassi teene- on teadusajakirjanike seltsilt Ökuli saanud seismoloog ja temärgiga ning ta on olnud mitu korda riigi teaduspree- vulkanoloog Heidi Soosalu (2011), füüsik Mart Noorma mia kandidaatide hulgas. (2012) ning merelainete uurija Tarmo Soomere (2013). Ain Kallisele otsustas teadusajakirjanduse sõbra auhinna anda žürii koosseisus Ulvar Käärt, Helen Eesti teadusajakirjanike selts / Loodusajakiri

Euroopa linnad kannatavad endiselt õhusaaste käes Euroopa keskkonnaagentuuri (EEA) värske aruanne tüübi pikaajaline toime on enne mainitud varaste sur- „Air quality in Europe – 2014 report” (http://www.eea. made peapõhjus. Teise peasüüdlasena on aruandes esile europa.eu/publications/air-quality-in-europe-2014) kin- toodud maalähedase osooni hulk, mis ajuti on liiga suur. nitab, et ehkki karmistunud meetmed on aidanud õhu Siiski on nii nende kui ka suurema osa teiste õhusaas- kvaliteeti üldiselt parandada, on õhusaaste endiselt pea- tajate hulk viimase kümne aasta jooksul mõneti vähene- mine keskkonnaoht tervisele. Selle tagajärg on suure- nud. Üks saasteaine, mille puhul pole soovitud langust

mad kulud tervishoiule, põduramad töötajad ning umbes saavutatud, on lämmastikdioksiid (NO2). See on esma- 400 000 enneagset surma aastal 2011. joones pärit sõidukitest, mille kohta kehtestatud normid Üle kogu maailmajao on seirejaamadest kogutud and- pole taganud loodetud tulemusi. meid. Nende põhjal peavad peaaegu kõik Euroopa lin- Ühe saasteaine sisaldus on kümneaastakuga lausa kas- naelanikud taluma saastetasemeid, mis ületavad mingis vanud: see on benso(a)püreen, mida on nüüd umbes suhtes maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) luba- viiendik rohkem kui kümme aastat tagasi. Bensopüreeni tud norme. Mõne saastetüübi puhul on tase ebatervislik põhiallikana nimetatakse ahikütet ja biomassi põletust. lausa 95% linlastele. 2012. aastal oli kümnest linlasest üheksa jaoks bensopü- Kõige ohtlikum õhusaaste on peenosakesed: tolmu või reeni üle WHO lubatud normi. tahma meenutavad, aga väga väikesed tahked osad, mis Ühtlasi on uuringutest selgunud, et õhusaaste mõju ter- võivad tungida sügavale kopsudesse. Just selle saaste- visele on tegelikult suurem, kui varem arvatud. Ammu on saaste tuntud kui südame-veresoonkonna ja hinga- misteede haiguste põhjustaja; uuemate teadustööde põhjal võib negatiivne mõju tervisele avalduda ka teistes vormi- des ning lausa looteeast kuni vanuripäevadeni. Kõige oht- likum on pikaajaline saaste, ent väga halvasti võib mõjuda

FOTO: TOOMAS JÜRIADOTOOMAS FOTO: ka lühiajaline, aga väga suur saaste, nagu juhtus näiteks aasta alguses Pariisis pikalt püsinud tuuletu ilmaga. Peale inimtervise on õhusaastel halb mõju ka taimede ja tervete ökosüsteemide elule. Ehkki eutrofeerumine, happevihmad ja muud taimi kahjustavad nähtused on jäänud harvemaks, pole probleemid kaugeltki kadunud. Näiteks maalähedase osooni piirnorm oli 2012. aastal Mõnes linnas aitab transpordist lähtuvat saastet piirata nn ületatud 87% Euroopa põllumajandusmaadel. ummikumaks: kesklinna sisenemise eest tuleb maksta. Üks selliseid on Lääne-Rootsi mereaken Göteborg EEA/Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 4 I676I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | SÕNUMID |

Põlevkivi tuleb kasutada tõhusalt ja säästlikult Keskkonnaministeerium tutvustas 19. novembril „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Arengustrateegia rõhutab vajadust tunduvalt suurendada põlevkivist saadavat lisandväärtust ning aruandele tugi- nedes tehakse ettepanek jätta põlevkivi aastaseks lubatud JÜRIADOTOOMAS FOTO: kaevandamismääraks 20 miljonit tonni. Esmatähtis on põlevkivi kui Eesti riigi olulist maavara efektiivselt ja säästlikult kasutada ning vähendada sek- tori keskkonnamõju. Samuti on arengukava eesmärk tagada põlevkivitööstuse jätkusuutlik areng ja põlev­ kiviga varustatus, arvestades majanduslikke, julgeoleku ja sotsiaalseid eesmärke. Aktsiaseltsi Maves tehtud strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne soovitab jätta kehtima põlevkivi aas- Eksponaadid TTÜ muuseumi energeetikanäitusel tase lubatud kaevandamismäära 20 miljonit tonni: sel juhul põlevkivisektori eeldatav keskkonnamõju ei suu- veeheidet ning rohkem taaskasutada töötlemisjäätmeid. rene praegusega võrreldes. Näiteks on võimalik põlevkivist toota ka gaasi ja suure Põlevkivivaru on keskkonnaregistri maardlate nimis- väärtusega kemikaale. Mitmekesisemalt tootes saab

tus arvel ligi 4,75 miljardit tonni, millest aktiivset varu maandada välisteguritega seotud riske (nt nafta ja CO2 on 1,34 miljardit tonni. Jättes praegu välja looduskait- hind) ning tagada ühiskonnale taastumatust ressursist sepiirangutega alad ning elamute ja muude maapealsete suurem tulu. Tähtis on kindlustada põlevkivitööstuse piirangutega alad, jätkub 20 miljoni tonni aastase kae- järjepidev areng. Selleks peab riik oluliseks uurida nii vandamismäära korral aktiivset varu ligi 48 aastaks. põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tehnoloogiaid kui Et põlevkivitarvitust tõhusamaks muuta, tuleb oluli- ka põlevkivisektori keskkonnamõju. selt suurendada põlevkivist saadavat lisandväärtust ehk põlevkivi väärindada, aga ka piirata kaasnevat õhu- ja Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri

Käimlata elu pole naljaasi Eesti inimesele tuleb tualetiprobleem pähe võib-olla ainult ära hoida kätepesu ja korralike tualettidega. Arvatakse, kusagil reisil. Seepärast võib tunduda isegi veidi koomiline, et 88% kõhulahtisusejuhtumitest on seotud reostatud et 19. november on kuulutatud rahvusvaheliseks tualettide vee, puuduliku hügieeni ja sanitaaroludega. Need vii- päevaks. Aga globaalses mastaabis on käimlamure naljast vad hauda umbes 1,5 miljonit inimest aastas ja 4000 kaugel: ÜRO hinnangul pole 2,5 miljardil inimesel maail- last päevas. Naistele ja tüdrukutele võib puuduv klosett mas sobilikke sanitaartingimusi. See ja puhta vee nappus tähendada seksuaalse ahistamise ohtu. Kõige hullem on on üks suuremaid surmade ja haiguste põhjusi maailmas. olukord Lõuna-Aasias ja Sahara-taguses Aafrikas. Vähemalt miljard inimest õiendab oma vajadused Riikidevahelises arengukoostöös on sanitaarolude kusagil põõsa taga või veekogudes. Ligi pooled arengu- parandamine seatud üheks aastatuhande arengusihiks. maade elanikest kannatavad haiguste käes, mida saaks Arengukoostöö raames on 2,1 miljardit inimest 14 aas- taga saanud ligipääsu puhtale veele, peaaegu sama palju (2 miljardit) on saanud ka tualeti. On välja arvutatud, et iga vee- ja sanitaarolude parandamisele kulutatav euro toodab tagasi kaheksa eurot. See tuleb vähenenud ajakulust, suu- renenud tootlikkusest ja väiksematest tervishoiukuludest. Rootsi firma Peepoople üllitas 18. novembril pressi- teate ja video (mediaroom.sweden.se/video/112060826) FOTO: WWW.GREENLEAP.KTH.SE FOTO: imelihtsast, kenasti disainitud vahendist, mis aitab käim- laprobleemi tublisti leevendada. Komplektis on hõlp- salt paigaldatav alus ning antiseptilised ja biolagunevad ühekorrakotid, mida on lihtne kasutada ja millest saab lõpuks põlluväetis. Näiteks Kenya koolilastega on komp- lekti Peepoo kampaania käigus juba menukalt katsetatud.

Peepoo kooliprogramm Kenya Kibera slummis Arengukoostöö ümarlaud / Greenleap / Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I677I 5 | SÕNUMID |

­ Tuhapilved võivad kanduda üle Atlandi ookeani Belfasti ülikooli teadlased on avastanud, et vastupidi seni arvatule võivad vulkaanipurskel tekkinud tuha pilved kanduda Alaskast Põhja-Iirimaale ja kaugemalegi. Rahvusvahelise uurimismeeskonna tehtud avastus, mille kohta on ilmunud artikkel ajakirjas Geology, on esimene tõestus, et tuhapilv võib jõuda ka Euroopasse. Esmalt leiti, et Põhja-Iirimaal Antrimis Randalstowni lähedal Sluggani soos leiduv tuhalade on pärit Alaska Bona ja Churchilli vulkaani purskest, mis toimus aastal 847. Põhja-Ameerika kõrguselt seitsmes vulkaan, 4766 meetri kõrgune Churchill, on tuntud erilise tuha poolest, mida geoloogid nimetavad White River Ash („valge jõe- tuhk”) ning mis USA-s ja Kanadas on laotunud 340 000 ruutkilomeetri suurusele alale. Vähe sellest: uurijad tegid WIKIMEDIA) SURVEY U.S. GEOLOGICAL / R. MCGIMSEY, FOTO: keemiliste sõrmejälgede abil kindlaks, et samast allikast on pärit ka Norrast, Saksamaalt ja Kreekast leitud tuhk Ameerika geoloogid Churchilli mäe Klutlani liustikul või tefra, mis siiani on kandnud koodnimetust AD860B ning mida on seostatud mõne Islandi vulkaaniga. umbes saja-aastaste intervallidega. Vastse avastuse valguses Tegelikult oli juba ammu tähele pandud, et selle tefra on põhjust purske korral karta lennukliikluses veel suu- omadused ei klapi hästi ühegi Islandi vulkaani tuhaga. remaid segadusi, kui põhjustas mainitud Islandi tulemägi. Churchilli vulkaan on märksa perum kui 2010. aastal kurikuulsaks saanud Eyjafjallajökull ja purskab enamasti Belfasti ülikool / Loodusajakiri

Puude aastarõngad modelleerivad mereelustiku heaolu Samad kliimaolud, mis tõhustavad suure toitainesisaldu- vähem kui sada aastat, seetõttu pole võimalik võrrelda sega tõusuhoovusi ja suurendavad sellega mereelustiku elustiku ja ilmastiku muutusi pikema aja vältel. järglaste hulka, võivad maismaal vähendada sademeid ja Ühes olulisemas tõusulainete tekkimise piirkonnas, aeglustada puude juurdekasvu. Just puude aastarõngaste California rannikul, osutus üllatuslikult, et abi leiab ran- uurimine aitas teha kindlaks tõusuhoovuste taset umbes nikul kasvavatest pikaealistest puudest sinitammedest. 600 aasta jooksul. Uuringu on teinud koos Ameerika kol- Uurijad näitasid nimelt veenvalt, et sinitamme kasv leegidega Šveitsi metsa-, lume- ja maastikuuringute ins- rannikul oleneb suuresti samadest kliimateguritest, mis tituudi (WSL) ja Berni ülikooli teadlased. tekitavad tõusulaineid. Viimase kuuesaja aasta kümnest Tõusuhoovused toovad külma ja toitainerikka süva- kõige viletsamast tõusulaineaastast on neli olnud pärast vee päikesest soojendatud ookeani pinnale ja panevad 1950. ja kümme pärast 1850. aastat. vohama fütoplanktoni. See tagab toidurohkuse kaladele Tõusulainete muutlikku vägevust võrreldi mitme muu ning merelindudele ja -imetajatele. Paraku on maa klii- loodusnähtusega, mille kohta on andmeid 1940. aastatest mamuutusi instrumentidega mõõdetud paljudes paikades alates. Uuriti, kui kiiresti kasvasid kalad, millal hakkasid merelinnud munema ja kui edukalt lennuvõimestusid nende pojad. Ilmnes, et kliimailmingute ning mere- ja maismaaelustiku sigimis- ja kasvuedukuse vahel on tugev korrelatsioon. Tõsi, mõju on vastupidine. Talvistele tõu- suhoovustele soodsad kõrgrõhkkonnad blokeerivad tor- FOTO: YATH/WIKIPEDIA FOTO: mifrondi edasiliikumist ja vähendavad sademeid ning aeglustavad sellega sinitammede kasvu. Väheste tõusuhoo- vustega talvedel on kalade juurdekasv omakorda kehv ja lindude pesitsusedukus väike. Seda on vaja silmas pidada nii looduskaitses kui ka näiteks ennustades kalasaake. Esialgu on pigem lahtine küsimus, kuidas mõjub talviste tõusuhoovuste muutlikkusele muutuv kliima. Mingi seos on leitud El Niño nime kandva kliimanähtusega, mis väi- detavasti on viimasel sajandil olnud tavatult muutlik, aga seost tõusuhoovuste intensiivsusega tuleb siiski veel uurida. Suur sinitamm (Quercus douglasii) karjamaal Mariposa maakonnas Californias WSL/AlphaGalileo/Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 6 I678I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | VEEBIVALVUR| SÕNUMID |

­ Eesti riiklikud keskkonnatunnustused kõik ühel veebilehel Uuelt veebilehelt www.keskkonna­ kõige enam panustanud keskkonna tunnustused.ee saab täpsemat tea- heaks, leidnud keskkonda koor- vet kolme võistluse kohta. Tänavu mava probleemi uudse lahenduse, esimest korda välja antud Kesk­ osanud siduda majanduskasvu ja konnakäpp on keskkonnahoidliku keskkonnahoiu. Veebilehelt saab haridustöö tunnustus, millega tõs- lugeda, millised on osalustingi- JÜRIADOTOOMAS FOTO: tetakse esile neid, kes on jätnud mused, samuti on kirjas senised positiivse jälje mõne keskkonna- laureaadid. Samalt lehelt leiab ka teadliku algatusega või panustanud osalemisankeedi. keskkonnahariduse edendamisse. Tasub meenutada, et keskkonna- Pikema ajalooga on võistlused sõbraliku ettevõtte kategoorias on Fotomälestus tänavusest jaanuarist: „Keskkonnategu” ja „Aasta kesk- ankeete aega esitada 7. jaanuarini. keskkonnasõbraliku ettevõtte konnasõbralik ettevõte”, mille siht Võistluste uudiseid saab jälgida konkursi võitjaks on just kuulutatud on tunnustada neid, kes on oma Facebooki-lehel https://www.face- keskkonnahoidlikku soojustusmaterjali tegudega viimase 12 kuu jooksul book.com/keskkonnatunnustused. tootev osaühing Werrowool

Parimad hiiefotod veebis vaadata Võrgupaigast www.maavald.ee/uudi- 12-aastane Emmeliine Kalvik üles- sed-10227-2014/4999-hiite-kuva­- võttega „Hõbedat kaapimas”. Pildile voistluse-10227-voitjad) näeb foto- on püütud iidne tava: hõbevalge kaa- sid, mis on pälvinud auhindu seits- pimine anniks allikale; pilt on üles mendat korda peetud Maavalla hiite võetud Soomes Janakkala hiie Lauri kuvavõistlusel. Tooni andsid hõimu- allikal. Hõimurahvaste pühapaiga rahvad: osalenud 11 riigi (peale Eesti 300-eurose auhinna sai Udmurdimaa veel Austraalia, Gruusia, India, Läti, neiu Anastasia Sidorova kuva „Palve Nepal, Peruu, Rumeenia, Soome, Aktaši salus”. USA ja Venemaa) ülesvõtteist peaaegu Kokku anti välja 21 auhinda, pool on pildid, mis on tehtud Soomes mille hulgas on ajaloolise Võromaa, ja Venemaal elavate soome-ugri rah- Virumaa, saarte, ERMi, muinsuskaitse- vaste looduslikes pühapaikades. ameti jm eriauhinnad. Eestist oli võist- Tuhande euro suurune peaauhind lema saadetud fotosid 13 maakonna 46 jäi seekord siiski Eestisse: selle võitis valla pühapaikadest. Võistluse noorim Tartu harrastusfotograaf Janno Loide osavõtja oli 12- ja vanim 66-aastane. Saaremaal Kaarma valla Pähkla küla Üks auhinnafotosid, „Laatre ristipettäi läheb ERMi” , autor Arvo Meeks. Pilt on tehtud hetk pühal allikal tehtud kuvaga „Põhjatu enne seda, kui algas Laatre ristipuu mahavõtmine. Puud ähvardas ümberkukkumine ja allikas”. Noorte 200-eurose peaau- hävimine. Konserveerimise järel leiab puu väärilise paiga ERMi ekspositsioonis ning sellega hinna pälvis Tallinna 21. koolis õppiv tutvustatakse meie ajaloolist eripära

kuhuviia.ee näitab, kuhu viia mittevajalik 17. novembril avatud kaardirakendusest kuhuviia.ee saab infot, kuidas vabaneda mittevajalikest asjadest (vanad riided, elektroonika, mööbel, nõud) või taaska- sutatavatest jäätmetest (taara, vanapaber, ehituspraht jms). Rakendusse tuleb sisestada selle asja nimetus, mil- lest soovitakse vabaneda, ja oma asukoht ning mõne JÜRIADOTOOMAS FOTO: sekundi pärast kuvatakse lähimad konteinerid, taara- punktid, jäätmejaamad, uus- ja taaskasutuskeskused. Samuti saab inimene teada, kuidas mittevajalikust kõige keskkonnateadlikumalt vabaneda. Mugava lisana näeb kasutaja soovi korral ka kiireimat teekonda oma asu­ kohast jäätmekäitluspunktini.

Üks Tartu uuemaid taaskasutuskeskusi asub Riia mäel autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I679I 7 | AASTA LOOM |

Küünlakuus, kui külm oli vali, hangetas kõik Riia meri. Seal tulid kokku külataadid, Hülged õuemehed, armsad naabrid.

Nad aavad juttu hülgejääst REMO SAVISAAR FOTO: ja kiitvad Kihnu küttidest. Kes katsun öösel oma naist, rahvapärimuses see ära rikkun hülgepüüst. Seda tarvis varsti harida ja paelad uuest tarida. Marju Kõivupuu Valmistage valged mütsid, hülge püüsed, püssid, käksid!

(Kihnu, 1936)

iibar, mustuhall ja ranna-nott. mustik) ja viiger pole mitte üks ja see- kaeblikult hüüavad „Va-ra-oo, vaa- Lõppeva aasta loomaks on vali- sama loomaliik ning eri rahvapära- raa-oo!”, andes märku oma soovist Vtud viigerhüljes (Pusa hispida), sed nimetused iseloomustavad vaid tagasi inimesteks saada, kui mitte vanapärases kirjaviisis ka wigar või looma eri vanusejärke ja vanusele enne, siis vähemalt viimselpäeval­ . wiger, rannarahva keelpruugis suu­ iseloomulikku karvkatet. See kristlikust rahvausust pärit pärasemalt ka kirju või viir. Põhja- Hülgel kui rannarahva tähtsal legend on tuntud Islandist Siinaini, Eestis ja Hiiumaal Emmastes ning saakloomal olnud arvukalt teisigi Oskar Loorits on seda käsitlenud oma Reigis on viigar või viibar hülge üld- peitnimetusi: mere- või ranarott, mere lühiuurimuses „Pharaos Heer in der nimetus, olenemata liigist. karune (karva(ne))kala; saksa keele Volksüberlieferung” („Vaarao sõja- Peale viigri elab Eesti vetes ka eeskujul ka merekoer (sks Seehund) jne. vägi rahvapärimuses”; 1935). hallhüljes (Halichoerus grypus) – rah- Rahvapärimusse talletunud lood hül- Lood vaarao rahvast või sõdalas- vasuus tuntud ka kui hall, vesi-hall, jestega seotud uskumustest ja nende test on levinud ka kogu Eestis, nii suur hall –, kes on Läänemere suu- küttimisest ei võimalda alati täpselt rannaaladel kui ka sisemaal, isegi rim imetaja. Saaremaal ja Kihnus eristada, kummast mereloomast, kas Peipsi vanausuliste hulgas. Arvata on hallhüljest kutsutud ka mustu või viigrist või hallhülgest, jutt käib, ses- on, et nii mõnigi, kes lugu rahva- mustuhall, needki nimed on üksiti tap vaadeldakse ka siinses kirjatöös juttude üleskirjutajatele vahendas, kõigi hülgeliikide rahvapärane üld- hüljestega – rahvakeeli ka (h)ülg, (h) polnud elusat hüljest oma silmaga nimetus. ülge; ülgejä, hülges, hüli, hüling; ülles näinudki, vaid kujundanud aru- Kuigi kolmandat hülgeliiki randa- [10] – seotud pärimust koos. saama temast kui poolmütoloo- lit (Phoca vitulina) satub Eesti vetesse gilisest olevusest üksnes loetu või haruharva, on ta Wiedemanni eesti- Vaarao lapsed. Ühe levinud rah- teistelt kuuldu põhjal. saksa sõnaraamatus [10; esmatrükk vusvahelise muistendimotiivi järgi aastast 1893] olemas. Wiedemann on hülged piibliloos merre uppunud Vaarao latse. Vanast, kui mihe voo- ise muuseas on kahelnud, kas randal vaarao sõdalaste järeltulijad, kes rin kävveva, oli neile Riia liinan näidetu (rahvapäraselt ka ranna-nott või pisike aeg-ajalt veest pead tõstavad ning veevannin imelikke loomi: edepool nigu

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 8 I680I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | AASTA LOOM | FOTO: KAIDO HAAGENFOTO:

Viiger ehk viir on võrreldes hallhülgega tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. Viigri karvastik on tihedam ja pikem, värvus ja muster aga varieeruvam: heledast ja hõbehallist kuni tumehallini. Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud (sellest ka ingliskeelne nimetus ringed seal ’sõõriline hüljes’)

inimisel, tagupool nigu kalal. Pää nigu inimese pää, pika vuntsi ja pää pääl ka veidu juuseid. Ematsil ollu nisagi. Na rüüknu: „Varaoo, vaaraoo,” vahel ka FOTO: REMO SAVISAAR FOTO: huiknu. Na ootvat viimast päiva, sest sis saavat na jälle tagasi inimesis. Kui neile üteldavat, et viimast päiva niipea ei tule, sis nakavat ikma (Hargla, 1932).

Virmalise’ oma’ vaaroni latsõ’, kel inemise pää, kala hand. Tegevä: vrau’, vrau’! (Riias olla nähtud. Jutust pais- tab, nagu oleks hüljest näind) (Hargla, 1927).

Ülged on meres, need pidid vaaro rah- vas olema, need, mis uppusivad Punase merde. Ülged pidivad nende järeltulijad Hülgeid ohustab tugevasti nende elukeskkonna reostumine, sest nad on toiduahela tipplüli. olema (Häädemeeste, 1939). Nii koguneb nende kehasse mürgiseid saasteaineid, mille suhtes karvakalad on väga tundlikud: saaste mõjul väheneb nii viljakus kui ka elujõud. Tänapäeval on Läänemere viigrid ja Vaarao latse’. Hülge taolised loomad hallhülged ohus ja kaitse all. Seetõttu oli hüljes aasta loomana väga hea valik: hülgeid tundma meres, inimese pääle sarnase pääga. õppides õpime pöörama tähelepanu ka kodumere viletsale seisundile. Pildil on hallhülge poeg Hüüavad ikka: „Varuuh, varuuh!” autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I681I 9 | AASTA LOOM | FOTO: REMO SAVISAAR FOTO:

Hallhüljes ehk suur hall on Läänemere suurim püsiasukas: täiskasvanud isaslooma pikkus on üle kahe meetri ja kaal kuni 300 kilo

Vannuvad sellega vaaraot, kes neid Ülg (harilikumalt ülge, ka al’l ja ta ka jäe pääl üht suurt hüljest. Tõmbab hukatusse viind. Nimelt on need egiptla- not’t) on ka veel inimese soost jäänu püssi palge ja laseb. Kuul oli ka hüljest sed, kes Punasmeres Moosese rahvast taga merelooni, aga ma ei tää, mis tõust või trehvanud, aga mitte surmavalt. Hülg ajades hukkusid (Hargla, 1928). mis asja pärast. Temal on need loevad või hakab sulase loivama. Vanamees jookseb jädemed jusku inimese käed, kõik sõrmed juure, asub hülgele selga ja tahab teda Põhjarahvaste pärimuses on teise ja piupesa puha, kassa vaata ennast või kinni pidada, see aga loivab augu poole keskse, arvatavasti eelkristliku rah- tend (Karja, 1931). edasi ühes oma koormaga. Augu äerel vajutumotiivi järgi hülged tekkinud pannud vanamees veel vimpse välja, aga inimestest, sest on täheldatud hülge On’s tal kõrva, on’s tal sarve – kust pole aitnud üht, – hülg läinud vee alla ja sarnasust inimesega. Hüljest on kujuta- sa pead teda? jätnud vanamehe äerele vahtima. Sel ajal tud ka tootemina, hõimu esivanemaks Kord läinud Sõrve taat uma pojaga mere jõudnud ka poeg sinna. Taat sülitab ja arvatud loomana. Küttide-kalurite jäele hülgid püidma. Juhtunud teised ka räegib pojale: „Ptu – armas poeg – jaa – kultuuris on hüljes tähendanud kind- ete hülgetega kokku. Vanamees jätnud mis on – jaa – mis – on’s tal kõrva – on’s lasti midagi märksa enamat kui lihtsalt oma koksi ja kirve poja juure ja läinud tal sarve – kust sa pead teda?” (Jämaja, liha, rasva ja nahka. ainult püssiga vähe kõrvale. Siin näeb 1896).

Tänapäeval on hülgepüük muutu- nud üsna teisejärguliseks elatus- ja tegevusalaks. Varem on see aga olnud põhjarahvaste traditsioonilise elulaadi lahutamatu osa. Arheoloogilistel andmetel küttisid ka Eesti vanimad asukad muude loo- made kõrval hülgeid. Senisest tun- FOTO: ANDREW A. REDINGFOTO: / FOTER.COM duvalt rohkem hakati neid küttima pronksiajal. Mõneski tolle aja asula- kohas on valdav osa leitud loomaluid hülgeluud. Seda seletab Läänemerel elavnenud kaubavahetus. Ilmselt olid hülgerasv ja -nahad juba tol ajal hinnatud kaup. Rohkete hülgeküttimisele viita- vate leidudega pronksiaegsed asu- lad Eesti rannikul ja saartel on üsna omanäoline kultuur, mis erineb teis- Randalit ehk rannanotti (ingl harbour seal ’sadamahüljes’) juhtub Eesti vetesse haruharva, kuid test samaaegsetest asulatest. Seetõttu maailmas on ta kõige laiemalt levinud loivaline (kokku umbes 5–6 miljonit isendit, ent paljud võib arvata, et hooajati hülgeid küt- asurkonnad on ohustatud) tivad üksikud rannakülad tekkisid

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 10 I682I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | AASTA LOOM |

Hülghein rahvameditsiinis Haisvat kressi (Lepidium ruderale) on rah- vasuus kutsutud hülg-, hülge- või hülje- heinaks seetõttu, et tal olevat hülgerasva hais küljes. Rannarahvas on tarvitanud seda taime hambavalu vastu, sest on usu- tud, et inimeste hambavalu olevat tulnud kalade kaudu hülgelt: hüljes sööb kala, inimene hüljest. Et hambavalu ravida, tehtud taimesuit- su: pandud hunnik hülgheinu põlema ja selle kohal hoitud kummulipööratud leht- rit, mille kaudu hingatud suitsu suhu. See UDIMU / KAIRO EGIPTUSE MUUSEUMWIKIMEDIA / COMMONS raviviis olevat väidetavalt päris tõhusalt aidanud ja seejärel ei olevat hambavalu kimbutanud aastaid. Hülgheina või tema keeduveega pesti või hautati ka jalgu, kui need olid hülgerasvaga määritud susside sees valutama hakanud. Ülem-Egiptuse nomarhi Mesehti hauast leitud puusõdurid II–III aastatuhandest e.m.a. Samuti kasutati hülgheina nn hülge- Kuuldavasti uppunud Iisraeli rahvast taga ajanud vaarao sõjavägi Punase mere voogudes, haiguse vastu. Mis iganes see tõbi ka hülged olevat uppunud sõdurid, kes nüüd maale tagasi igatsevad koolitatud tohtrite keeles poleks, usuti, et halb enesetunne on hüljeste saadetud, juba väga kauges minevikus. Enam- Ruhnu hülgekütid. Rahvasuu teab ja sellest tervenemiseks tuli juua hülg­ vähem sarnane olukord säilis Eestis rääkida, et vanasti, enne viimast heinast keedetud vett [4]. kuni 19. sajandini, kuigi arheoloogi- suurt sõda, olevat Ruhnu mehed lised leiud hülgeküttimise järjepide- Kihnu mehi kadestanud ning uuri- vust otseselt ei kinnita [5]. nud, et miks Kihnus sünnib pere- desse rohkem lapsi kui Ruhnus. Aga Matsebest (madisepäevast) algas põhjus olnud lihtne: Kihnu mehed hülgepüük. Paastu-maarjapäeva aegu sõid toorest hülgeliha. lähvad juba hülged targaks, siis neid Eks tulnud teinekord ütlemistki on raske kätte saada. Siis peab püssiga ette, kui tundus, et naabrid kipuvad tapma. Enamasti toodi ühekorra, kui võõrastesse vetesse saagijahile, kuid ikka ka hülgeid saadi, neid Hiiumaa alt. tülist ei tõusnud tulu. Usuti, et hül- 76 aastat tagasi va Reedika Mart Undvast ged ja kalad lahkuvad neist vetest, võttend hülge taa (oma järele) ja tulnd kus kalurid ja kütid omavahel läbi teisega jääd kaudu koju poole, aga leiba ei saa: pole olnd, ja surnd viimaks jääle ära (olnud jääminek, lagunemine). Omad Ruhnulased keisid siin ülgeid püid- õnnetused ja hädad on mitu korda olnud mas. Aldi külas kaks meest tahnd ise ka ka hülgepüügil. Ühekorra olnd jälle nii püida ja põle sellega rahul olnd, et ruh- lai jääpragu, et mehed läind paadiga nulased siin keivad. Ruhnulased ütelnd jää päält sisse ja tahtnud kõik korraga siis: „Ja, ja, püidke aga peale, küll me

üle viia – püütud hülged, püügivarus- lehme ja kalad ka.” Selle järele põle JOONIS: AXEL CARL MAGNUS LINDMAN / BILDER UR NORDENS 1917 / FOTER.COM FLORA, tuse ja mehed –, aga kui va Tahnaku enam ühtegi üljest nähtud (Emmaste, Riidu, suur täiskere mees, paati läind, siis 1938). tud keeld, et enne jahti ei tohtinud vajund paat põhja ja kõik 12 meest uppu- hülgekütt naisesse puutuda: see viis nud (üle 70 aasta tagasi). Ükskord jälle Kihnu mehed keisid siin enni ülgeid jahiõnne ja rikkus püünised. Kadariku Jüri ja keegi teine olid terve öö püidmas. Aga läksid Aldi meestega jääl, jää oli äärest lahti. Neid päästeti tülisse. Kihnlased ütelnd: „Meie lähme Hülgede püüdmine peab koguni vaik- hommikul teiste poolt, ja päästjad said siit ja ülged kaduvad ka.” Põle nüid ka sel ja salalikul viisil toimetatud saama, kaelarahad (Kihelkonna, 1939). ülgeid enam näha (Emmaste, 1939). nii et ka needgi, kes püüdjatele kodust süüa järele toovad, seda sõnalausumata Lähiminevikus on hülgepüük Hülgeid kütiti talviti lahvanduste augu läbi hülgeliste hurtsikusse peavad olnud peamiselt saarte elanike lähedal jääl. See nõudis erilisi oskusi panema. Ka peab püüdja kõige süda- elatusallikas, vähemal määral on ja asjatundlikku ettevalmistust. mega oma töö juures olema, nii et saak sellega tegelnud ka muu rannarah- Edukale jahile eelnesid maagilised näituseks käest ära läheb, kui keegi hil- vas. Kuulsamad on olnud Kihnu ja toimingud, näiteks lauluski sõnasta- juti naist on võtnud ja oma mõtted tema

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I683I 11 | AASTA LOOM |

Luts ja hüljes

LUTS ON LIBE NAGU HÜLJES. ÜHEST KÜLJEST. TEISEST KÜLJEST: MIKS MEIL ÄKKI LUTSUGA VAJA HÜLJEST VÕRRELDA?! LUTS ON LUTS JA HÜLJES HÜLJES. ÜHEST JA KA TEISEST KÜLJEST.

Ott Arder

Hülge vaanija (varitseja) tangu peal, joonis 1912. aastast Aksi saarelt. Tanguks või tangiks Hüljeste küttimiseks kasutatigi nimetati nelja-viie meetri pikkust suuska, mille abil hüljestele ligi pääseda. Kütt oli tangu püsside-eelsel ajal ehk siis 19. sajandi peal kõhuli, jalad risti, varjudes tangu eesotsa kinnitatud valge sirmi taha, tõmbas end edasi lõpuni hülgeodasid, -raudu, võrke ja käte jõul ja varitses (vaanis) saaklooma sirmi augu kaudu. Kui hüljes oli laskekaugusel, sai JOONIS: AUGUST JOHANNES LUSMANN / EESTI MUUSEUM RAHVA WWW.MUIS.EE / -õngi. Püüste valik olenes hilisemal läbi augu torgata püssitoru. Tangust oli üksiti palju abi näiteks halbade jääolude korral, see ajal suuresti sellestki, kas taheti saada jaotas küti raskuse laiemale pinnale. Tangu tarvitamise kohta on teateid Soome lahe rannikult, ilusat, kahjustamata nahka või mitte. Lääne-Eestis seda ilmselt ei tuntud [5] Hülge maost on valmistatud torupille.

Eesti iseseisvuse arenemise ajal tul- nud korra kaks ruhnlast Tallinna suurt hulka hülgerasva müüma. Pakkunud kaks päeva oma kaupa, aga ei keegi osta. Viimaks ruhnlased ütlema: „Lähme kuninga (= riigivanema) juurde, see teab nõu.” Lähevad. Adjutant küsib, mida mehed soovivad. Mehed ei taha

FOTO: EESTI MUUSEUM RAHVA WWW.MUIS.EE FOTO: / ütelda. Adjutant vasta: „Kui põhjust ei tea, jutule ma ei lase.” Viimaks ruhnla- sed ütlema, et tahavad hülgerasva pärast rääkida. Adjutant muigab. Arvab: võin nalja pärast ometi riigivanemale teatada. Hülgeõng. Naftaajastu inimeses tekitab selle tarvitamise viis küll võõristust Teatab. Riigivanem muigab niisama. juurde koju jätab. – Jah, asi on iseenesest peale. Viimaks tuul viind mehe mütsi Ütleb ometi: „Noh, tulgu mu jutule!” – selge. Hülged on arad loomad ja saaksi- peast. Üljes sööstab mütsi peale – ta Ruhnlased lähevad sisse, tökatiga ja hül- vad valju kõne läbi ara peletatud ja pea- arvas muidugi, et mees läks edasi. Mees gerasvaga määritud säärsaapad jalas. vad mehed ettevaatlikud ja ergad olema, sai sedasi plagama. – Väiksed mustad, Lõhn täidab toa, nii et hing kipub kurku muidu on kõik vaev tühine. Kes aga hil- nn. viibrid, on arad, aga suured-allid on kinni jääma. Mehed kaebavad häda, et juti on naeseliseks saanud, selle mõtted julged. Tal silmade vahel ninal on nii õrn hülgerasvast lahti ei saa. Riigivanemale hulguvad kõrvalisi teesi [2]. koht, et mees võib ta piibuga surnuks lüia tuleb meelde, et üks vabrik tarvitab ehk (Emmaste, 1938). hülgerasva. Helistab telefoniga seda- Arvati, et haavatud hüljes on väga raevukas ja võib küti vee alla kaasa tirida või muidu viga teha. Sellekohaseid lugusid, mis põhine- sid oma kogemustel (lisati sinna siis üht-teist juurde või mitte), oli kütti- del käisest raputada:

Üljes on väga ull, kui teda aavad. Üks mees Anikaitsi laiul püind üljeseid

ja löönd pootsaagi ühele sisse. Pootsaak SAAREMAAFOTO: MUUSEUMIDWWW.MUIS.EE / pooleks ja mees kukkund pikali, üljes mehele otsa. Mees ädas: liigutada ei tohi, nii kui edasi lähäd, üljes sööstab kohe Hülge vedamise kelk Ruhnu saarelt, möödunud sajandi algupoolelt

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 12 I684I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | AASTA LOOM |

maid vabrikusse. Saab vastuse, et vab- rik võib tarvitada. Ruhnlased lähevad, müüvad oma hülgerasva. Teisel päeval samad ruhnlased kipuvad jälle riigi-

vanema jutule. Adjutant küsib: „Mis NIINAFOTO: MURDVEE nüüd viga?” Ruhnlased vasta: „Tahame kuningat tänada, et meile hea ostja soo- vitanud. Kui tuleva kord hülgerasvaga ja notinahkadega jälle Tallinna jõuame, tuleme kohe jälle siia nõu küsima, kuhu neid minna müüma” (Hugo Bernhard Rahamägi Matthias Johann Eisenile).

Karvakala toidulaual. Hülge ehk karvakala liha keedeti võimaluse korral suveköögis ja söödi saunas, sest see haises ja toas ei lubatud seda teha. Nii olevat väitnud üks 1831. aastal sündinud Reigi naine. Häädemeestel keedetud hülgeliha koos rasvaga pajas pehmeks ja seda Üldiselt hoiavad hülged inimestest eemale, aga tänavu augusti alguses tükkis hülgepoeg Lohusalus ja Laulasmaal (pildil) lausa puhkajate ligi supelranda. Võimalik, et looma ajas segadusse palavus. Kindlasti ei tohi inimeste ligi tulnud hüljest toita, teda puutuda ega talle nina alla tükkida, ent peljata pole ilmselt tarvidust toitu peetud kalameeste maiusroaks. raamat” annab üsna põhjaliku üle- Ansekülas söödud hülgeliha ehk vaate ka hülgelihatoidust. Ise ütlevad tümpsi heinaajal: liha tambitud kuri- kihnlased oma kokaraamatu tutvus- katega pehmeks, keedetud kolme tuseks selges kihnu keeles: veega, hoitud veel mõnda aega sool- vees ja söödud seda siis kartulite või kihnlastõ piämine süemine odra- ning leivaga. Mitmel pool Saaremal on rugijahutoitõ kõrvõs oli kala ning ülge-

FOTO: EESTI MAANTEMUUSEUMFOTO: WWW.MUIS.EE / söödud ainult noore hülge liha. Ka liha. Sialiha, luõmaliha ning lambaliha rannarootslastest on teada, et nende süedi kaua, aga arvõmini, ikka enämeste peatoit oli hülgeliha; seda säilitati suurdõ pidudõ ning pühäde aegõs. ■ soolatult ja suitsutatult ning söödi 1. Ahven, Heino (koost) 1957. Pajatusi põhjaran- kartulite, äädika ja mädarõikaga. nikult (PP). Valimik korrespondentide murde- Saartel ja rannaaladel söödi hülge- tekste II. Tallinn: 45. 2. Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat XI (1833): liha veel 1940. aastatel, seda tegid ka 16/7. www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/ meie põhjanaabrid soomlased. elu1/101.html. 3. Eesti Rahvusarhiiv (tsitaatide andmed tekstis Väärtuslik kraam oli enesestmõis- esitamise järjekorras: ERA II 133, 540/2 (12); tetavalt ka hülgerasv, mida tõrva ja ERA II 57, 733 (1); ERA II 34, 385 (13); ERA II 207, 700/1 (16-17); ERA II 2, 833; ERA II kalarasvaga segatuna tarvitati jala- 34, 175 (28); E 24799/800 (29); ERA II 255, nõude ja hobuseriistade määrdeks 448/54; ERA II 189, 110 (11); ERA II 254, 299 (4); ERA II 188, 477 (112); E VIII 36/7 (136). [8: 368–369]. 4. HERBA (historistlik eesti rahvameditsiini botaa- niline andmebaas): http://herba.folklore.ee/ (20. 08. 2013). Viigerhüljes oli 1980. aasta Moskva Liha keidedä vai kubasteda [kupa- 5. Hülgepüük. Eesti Rahva Muuseum: www.erm. olümpiamängude Tallinna purjeregati maskoti tada – MK] mitmale viele, siis kadub ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Talupoja-argielu/ prototüüp. Maskoti nimeks sai sõnast Hylgepyyk (27.02.2014). traani maitse. Nüüd suolada monesse 6. Hülgesõrm. Kalapeedia: www.kalapeedia.ee/ „viiger” tuletatud hellitusnimi Vigri nousse ja kui kui liha on suolane, siis hylgesorm. 7. Loorits, Oskar. Endis-Eesti elu-olu. Lugemispalu süüä. Kui viel liha on monele süües kaluri ja meremehe elust. – www.folklore.ee/rl/ Hülgesõrm: randlaste seas levinud mage, kasteda suolvede. On küläs moni pubte/ee/eluolu/elu1/ (20.08.2013). 8. Moora, Aliise 2007. Eesti talurahva vanem toit. nimetus kangestunud, paindumatu sõrme ülge saand, tulevad toisest peretest viel Ilmamaa, Tartu. kohta. Niisuguse häda võis põhjustada mehed ülge risa [liha – MK] süömä. 9. Mätas, Mare 2009. Kihnu kokaraamat. Kihnu hülge hammustus, ent ka kalu või mere­ Kultuuriruum, Pärnu. Nuore poja liha on oige valge ja ilma 10. Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti- linde käsitledes saadud vigastus ja traani maitsata [1]. saksa sõnaraamat. Valgus, Tallinn. põletik. Leidub ju mereloomades palju Marju Kõivupuu (1960) on rahvapärimuse n-ö võõraid mikroobe, kelle vastu inim­ Mare Mätase koostatud ja 2009. uurija, Tallinna ülikooli maastiku ja kultuuri organism pole kuigi immuunne [6]. keskuse vanemteadur. Eesti Looduses avaldanud aastal välja antud „Kihnu koka­ artikleid looduse ja rahvapärimuse teemadel. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I685I 13 | LOODUSKAITSE | Tuurakala kolib üle ookeani

Meelis Tambets, Mart Thalfeldt, Einar Kärgenberg

Kuidas osa inimkonnast ka ei pingutaks, et liikide kadumisele hoogu juurde anda, ikka satub õlitatud masinavärki liivateri. Kui juba hakkas tunduma, et tuurast, Läänemere suurimast kalast, oleme lõplikult lahti saanud, tulid teadlased välja avastustega, mille tagajärjel võib meie tuurapopulatsioon taastuda.

iimasel sajal aastal oleme olnud Läänemere tuura­ Vpopulatsiooni nukra hääbu- mise tunnistajad. Inimene on musta TIIT HUNT FOTO: kalamarja jahtides tuura arutult palju püüdnud ja tema kudejõed reostuse ja paisudega ära rikkunud. Mida aas- takümme edasi, seda selgemaks sai, et ilma kõrvalise abita oli Läänemere tuur määratud lõplikult kaduma.

Prantsuse tuurad appi? Pisut lohu- tust on pakkunud teadmine, et paa- ris Prantsusmaa jões on veel üksikuid tuurasid alles. Jäi lootus, et sealt püü- tud ja ehk ka Läänemerest endast juhuslikult tabatud kaladest loodav sugukari võiks Läänemere tuura Nagu välk selgest taevast: 1996. aastal jäi Seanina neeme lähedal võrku teadaolevalt läbi aidata uuele elule. Paraku ei suudetud aegade suurim Eesti vetest püütud kala. Tuur Maria võitles oma elu eest kaua ja visalt, seda lootust täita. Saksamaal pingutati kuid langes infosulu ohvriks. Taskutelefone oli toona liiga vähe ja nii jõudis Maria enne küll tublisti, kuid sugukarja loomine ei külmhoonesse, kui teade vajadusest teda elus hoida kaluriteni. Maria kaavikut hoitakse Eesti tahtnud kuidagi õnnestuda, kalu liht- loodusmuuseumis, tema elusuuruses mulaaži saab huviline imetleda sealsamas ning Muhu salt ei saadud. Läänemere tuura väl- põhikoolis javaated muutusid üha viletsamaks. teri oli hinnanguliselt 1,5 miljonit. puhangut. Kui peaaegu veerand Kahjuks ei olnud keegi haruldaseks sajandit kestnud pausi järel saadi Maria. 1996. aasta 24. mail toimus sündmuseks valmis: kala ei õnnestu- kätte üks kala, miks siis ei võiks loota ere sündmus: pärast peaaegu vee- nud elus hoida ega Saksamaale sugu- järgmisi? Paraku ei ole rohkem loo- randi sajandi pikkust pausi püüti kalaks saata. duslikku päritolu tuurasid tabatud, Läänemerest taas looduslikku pärit- Hiigelkala püük põhjustas meedias Maria võiski tõepoolest olla viimane. olu tuur. Ja mitte lihtsalt tuur, vaid väga palju kõmu, kalale pandi isegi Oli kuidas oli, ent Maria sai kuul- väga majesteetlik isend: Muhumaa nimi – Maria. Uudis levis kiiresti ka saks ja inimesed jõudsid äratundmi- kalurite mõrda sattunud kala oli ligi piiri taha, tekitades tuurahuvilis- sele, kui erakordne kala on tuur. kolm meetrit (2,9 m) pikk, ta kaalus tes vastakaid tundeid. Ühest küljest 136 kilo ja oli pool sajandit vana! kahetseti, et Maria marja ei õnnestu- Tuurad võivad kasvada väga suu- Tegemist oli marja täis emas­ nud kasutada tuurade taastootmiseks, reks, Läänemeres olevat elanud isegi kalaga, mari kaalus 28 kilo ja marja­ teisest küljest tunti uut optimismi­ kuue meetri pikkusi ja tonniraskusi

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 14 I686I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | LOODUSKAITSE | FOTOD: EESTI LOODUSHOIUKESKUSFOTOD:

Noored tuurad olid Eestisse saabudes heas elujõus (vasakul) ning kasvasid kalamajandites jõudsalt (paremal)

Sauruste kaaslased. Muljet aval- euroopa tuuraks). Siis aga, 1200 dav on ka tuurade kui kalarühma aastat tagasi, saabus Läänemerre üle vanus. Nad tekkisid 200 miljonit aas- Atlandi ookeani Põhja-Ameerikast tat tagasi ja on pärast seda säilinud uus liik Acipenser oxyrinchus. Edasi isendeid. Tuurade sugulane beluuga enam-vähem samasugustena, vana- elati 400 aastat koos, seejärel on kirjanduse andmetel kasvanud moodsatena. Tuurad on päris hästi Euroopa juurtega liik kadus, tõenäo- lausa 8 meetrit pikaks ja 3,2 tonni vastu pidanud, üle on elatud muu liselt kliima jahenemise mõjul. raskeks. Tuurad võivad elada kuni hulgas üleilmne liikide väljasuremine Viimase 800 aasta jooksul on saja-aastaseks. 65 miljonit aastat tagasi, mille käigus Läänemeres elanud ainult üle näiteks nende senised kaaslased sau- Atlandi tulnud liik, seega oleme Isased saavad suguküpseks noo- rused välja surid. hävitanud just seda liiki ja kaitsmagi rema ja väiksemana kui emased. Meie hool on nüüd vaadata, et peame just teda. Eesti keeles võiks Ameerika andmete järgi ei saavuta need aegade jooksul vastu pida- seda liiki nimetada atlandi tuu­ isased suguküpsust enne seitset aas- nud kalad elaksid üle ka praeguse, raks (NB! Seni on paljudes allika- tat ja emased enne kaheksat aas- inimese põhjustatud suure välja- tes atlandi tuuraks nimetatud just tat. Enamasti saadakse suguküpseks suremisajajärgu. Ega see lihtne ole: euroopa tuura – toim), meie meres siiski mõnevõrra vanemana, emastel tuurad on maailma ohustatumaid taastatavat populatsiooni aga lää­ võib selleks kuluda isegi 20 ja isastel loomarühmi. Läänemere tuura sei- nemere tuuraks. Õnneks on see 15 aastat. sund on olnud eriti masendav. liik Ameerikas veel suhteliselt hästi Tuurad koevad elu jooksul mitu Kuid viimastel aastatel on asi võt- säilinud ja asustusmaterjali saada on korda, tavaliselt mitte igal aastal: isased nud rõõmsama pöörde. Võib lausa võrdlemisi lihtne. ühe- kuni viieaastase vahega, emased rääkida läbimurdest ja raporteerida kahe- kuni viieaastase vahega. Tuura ligikaudu miljonist noortuurast, kes Võrdlemisi lihtne ei tähenda, et marjatera läbimõõt on 2–3 mm, värvu- on asustatud Läänemerre suubuva- probleeme üldse ei ole. Eriti, kui selt on mari must, tumehall või oliivjas. tesse jõgedesse. Tekib põhjendatud teha seda esimest korda. Eesti loo- Kuna emased tuurad on väga suu- küsimus, kuidas on see võimalik. dushoiukeskus käivitas kadunud red, on nad ka väga viljakad. Tuur Läänemerest ei ole ju suguküpseid Jaak Tambetsi eestvõttel tuurade Maria marjakoormast oli juba juttu, isendeid tabatud ja Prantsusmaalt ei Hudsoni väin ka Narva jõest 1945. aastal püütud saa asustusmaterjali. Labradori meri 2,88 m pika tuura mari kaalus 25 kg, sisaldades umbes 1,4 miljonit marja- Seletus on lihtne ja täiesti oota- 60 nd la d tera. Äärmiselt suurte tuurade, näi- matu. Tublide teadlaste uuringud, dori ps n bra u La fo teks 350-kiloste isendite viljakus võib eelkõige tuurade säilmete (peami- w S e t. N L olla hinnanguliselt 7–8 miljonit mar- selt muuseumides hoitud kudede) aw ren jatera ühe kudemiskorra kohta. geenianalüüsid ja kehaehituse võrd- KANADA ce laht lus on lükanud ümber arusaama, Tuur koeb jõgedes. Märgistamise et Läänemerre tuleb asustusmater- Québec ja geeniuuringute põhjal on selgu- jali otsida siitpoolt Atlandi ookeani. Montréal Saint John’i jõgi nud, et tuurad kasutavad aastaid Selgus, et õige koht on hoopis Põhja- Ottawa 60 USA Boston samu kudejõgesid, pöördudes tagasi Ameerika, USA ja Kanada piiriala. Toronto New York jõkke, kus nad ise on koorunud. See Tuli välja, et Läänemerd on aegade an oke d i o on tähelepanuväärne, kuna meres jooksul asustanud kaks tuuraliiki. At lan Washington tehakse kohati väga ulatuslikke rän- Kõigepealt elas siin pikka aega, ligi 40 0 300 600 km deid ning eri jõgedest pärit popu- kaks tuhat aastat, ainult seesama 80 latsioonid segunevad mereperioodil siiani Prantsusmaal säilinud liik, Nii meil kui ka teistes riikides Läänemerre suurel määral. Oletatakse, et kodujõe teadusliku nimetusega Acipenser stu- asustatav tuur pärineb Kanada kaguosas leiab tuur üles eelkõige lõhna järgi. rio (seda liiki tasuks meil kutsuda asuvast Saint Johni jõest autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I687I 15 | LOODUSKAITSE |

Asjad sujusidki viperusteta, kalad maandusid Tallinna lennujaamas täp- selt plaani kohaselt. Tuurahakatised olid täie tervise juures ja nägid üli- head välja, neist said kohe kõikide lemmikud. Tollitöötajad võtsid saa- detise vormistamise ette esimeses jär- FOTO: EESTI LOODUSHOIUKESKUSFOTO: jekorras, et kalad võimalikult ruttu edasi pääseksid. Nii libedalt kõik siiski ei läinud. Pikas logistilises ahelas oli juhtunud viperus: üks õige paber oli kusagil vormistamata jäänud. Tuli välja, et kalad peab korraks tagasi Helsingisse saatma. See tähendas mitmetunnist viivitust, kuid paistis olevat mööda- pääsmatu – sellega tuli leppida. Siis saabus põhjanaabritelt teade, Kõik tuurad märgistati enne asustamist. Kui püüate märgisega kala, tuleks märgise number, et kalu ei ole siiski vaja neile saata. püügi aeg ja koht teatada Eesti loodushoiukeskusele. Kui kala püüti elusalt, tasuks ta vette Kalad tuli hoopis korraks Londonisse tagasi lasta, võimaluse korral teha temast ka pilt ja mõõta pikkus viia! Londonisse! Oli selge, et sellist ekskursiooni meie reisist niigi vaeva- asustamise Narva jõkke 2011. aasta tud liigi eksport ja import pole nii- tud kalanoorukid vastu ei peaks. algul, kuid esimesed kalad jõudsid sama lihtne, vaja läheb tervet virna Algas suur päästeoperatsioon, Eestisse alles järgmise aasta lõpus. korralikult vormistatud dokumente. milles osales õige mitu ametkonda. Asustusmaterjali saab hankida Olukord oli tõesti hirmutav: tuu- üldjoontes kahte moodi: kas üritada Lõpuks sai kõik valmis ja kalad rad ootasid tollilaos oma saatust, hankida kalad otse Kanadast (USA-st pandi Kanadas lennukile. Pisikesed, keegi ei teadnud, kauaks transpordi­ ei saa, sest seal on selle liigi püük paarigrammised tuurad olid trans- pakendites hapnikku jätkub ja millal keelatud) või mõnest Euroopa riigist, pordiks pakitud parimal võimalikul hakkavad kalade kõhud ülespoole kus tegeldakse tuurade asustamisega. moel: kümnesse vett ja hapnikku täis pöörduma. Teada oli, et järgmist Esialgu proovisime viimast varianti, pumbatud kilekotti, need omakorda päeva kalad sellistes oludes ei näe. see tundus õige ja loogiline. Lõpuks paksudesse termoskastidesse. See Lihtsat lahendust ei olnud, kuid tuli siiski pöörduda otse kalade alg­ pidi tagama kalade hea seisundi rei- asjad said sama päeva jooksul korda. allika poole, seal oldi paremini valmis siks arvestatud aja jooksul: mis tahes Suur tänu kõikidele, eriti veterinaar- ootamatut lisatellimust täitma. viivitus oli ohtlik. ja toiduameti inimestele, kes selle Nii meil kui ka teistes riikides Läänemerre asustatav tuur pärineb Kanada kaguosas asuvast Saint Johni jõest. Esiteks, selles jões on piisavalt

meile geenide ja ilmastikunõudluse AIMAR RAKKO FOTO: poolest sobivat kala, ja teiseks, seal on rajatud tuura paljundamise ja ekspordiga tegelev kalamajand. Võimalik on soetada viljastatud marja, äsja koorunud vastseid või veidi suuremaid kalu. Laadi aga len- nuki peale ja too ära. Igal variandil on omad plussid ja miinused, alates erinevast ellujäämusest ja lõpetades hinnavahega. Analüüs näitas, et Eestis oli ots- tarbekas alustada väikeste, samal suvel koorunud ja mõne kuu jook- sul Kanadas ette kasvatatud noor- kaladega. Saime endale lubada 500 Märgistatud tuurahakatis lastakse Narva jõkke õnne otsima. Veel enne teist maailmasõda isendit. Kui lepingud tehtud, algas käisid tuurad korrapäraselt Narva jões kudemas. Arvatakse, et ka Narva linna vapil oli algul tõsine töö paberitega. Sellise ohusta- kujutatud just tuura, Rootsi ajal tasunud linn koguni oma maksud tuurakalades

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 16 I688I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | LOODUSKAITSE |

Londonis tekkinud bürokraatliku sasipuntra kiiresti lahti harutasid!

Uustulnukad viidi Ida-Virumaale ja Põlvamaale kahte kalamajandisse, kus on tuurade – ehkki teiste liikide – HEIKKIFOTO: RAJASALO kasvatamise kogemusi (OÜ Störfisch ja OÜ Karilatsi Kalamajand). Kahte majandit vajati selleks, et saada kogemusi eri tingimustes kasvatatud kalade kasvu ja ellujäämuse kohta. Näiteks mõõdeti temperatuuri ja voo- lurežiimi mõju kasvukiirusele, aga ka kehasuuruse mõju ellujäämusele jms. Juhtprojektide käigus kogutud tead- mised ja oskused on hädavajalikud, et tulla hiljem edukalt toime suurema

hulga kaladega. Muidugi oli ühtlasi ÜLLAR REGO FOTO: eesmärk hajutada riske. Kalamajandites kasvatati tuura- sid üks aasta. Selle ajaga kosusid nad jõudsalt, suuremad isendid kaalusid asustamisel ligi kilo. Kasvukiirus ole- nes tuurade kasvatamiseks kasuta- tud vee temperatuurist: pikkuskasv oli peaaegu kaks korda suurem Ida- Virumaal, kus kalu kasvatati elektri- jaama suhteliselt soojas jahutusvees. Esialgsete taaspüügiandmete põhjal näib, et vähemalt esimesel iseseisva elu aastal on suuremate isendite ellu- jäämus olnud suurem.

Tuurad asustati Narva jõe alam- jooksule 2013. aasta oktoobris ja novembris. See jõelõik on praegu- seni ainuke Eestis, mille puhul on veenvalt kindlaks tehtud, et tuura on seal kunagi looduslikult leidunud. Iga kala märgistati: seljauime juurde kinnitati punane plastmärgis isendi numbriga; märgise tagaküljel on kirjas, et kalad on asustatud Eestis. Märgistatud kalade püügiandmed annavad meile väga palju huvitavat teavet: kuhu ja millal tuurad rända- vad, kui kiiresti kasvavad, milline on püügikoormus, kui suur on eri vanu- sejärkude suremus jne. Praeguste andmete põhjal las- kusid Narva jõkke asustatud tuu- rad varsti merre ja alustasid sealt üle ootuste põnevaid rändeid. Üsna pea ilmusid meie märgistega tuu- rad Sillamäe lähedale, siis Aserisse, Purtsesse, Kundasse ja Vergile, ka lausa Tallinna külje alla Ihasalu lahte. Taaspüügid näitavad ka kalade liiku- Soomes Hamina lähedal (ülal) ja Ida-Virumaal Aseri lähedal (all) tabatud ja vette tagasi lastud tuur

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I689I 17 | LOODUSKAITSE |

Kotka 9 8 8 7 7 7 Helsinki

Peterburi 7 4 Ust Luga 6 3 8 9 A 5 6 4 4 4 4444 Tallinn Rakvere Narva

Narva jõkke (A) asustatud märgistatud tuurade taaspüügid merel tänavuse novembri seisuga. Numbrid tähistavad taaspüügi kuud FOTO: TIIT HUNT FOTO: / WIKIMEDIA / COMMONS Ć EVI Š FOTO: PETAR MILO PETAR FOTO:

Tuurlaste sekka kuulub maailma suurim mageveekala ja ühtlasi üks maailma suurimaid röövkalu beluuga (Huso huso). Pildil on Volga jõest püütud tonnise ja neljameetrise isendi kaavik Tatarstani Suurepärane jõulukink Mõnikord on Läänemere kalurite võrku sattunud ka vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii; rahvamuuseumis Kaasanis pildil), tõenäoliselt mõnest kalakasvandusest pääsenud isend sattus, oli entusiastidel plaan tuura mist Venemaale ja Soome. Nüüdseks Eestis tehtud. See osutus väga edu- sugukalu koguda juba valmis, ent teadmishimulistele! teame, et üks kala on ujunud lausa kaks ja pälvis avalikkuse sooja vas- ühtki sugukala polnud veel kätte Turu saarestikuni, sinna on Narva tuvõtu. Edasine oleneb suurel määral saadud. Maria oleks olnud loodava Lehed ja tähed 7. Rännakud ajas, looduses ja teaduses jõest kolm- ja poolsada kilomeetrit. rahast. Selles mõttes on väga oluline sugukarja esimene ja ainuke isend. Viimasel ajal ajakirjandusse jõud- hiljutine Euroopa Liidu otsus laien- Küllap oleksid Saksa entusiastid 256 lk, KK nud uudised Eesti läänerannikul dada varem vaid euroopa tuura suurele uhkele emaskalale ka part- Toimetajad Ulvar Käärt ja Indrek Rohtmets püütud märgistatud tuurade kohta puudutanud kaitsepõhimõtteid ka neri leidnud. Ja siin on nüüd deli- Kujundanud Kersti Tormis ei puuduta seni veel otseselt Eestis läänemere tuurale. See esmapilgul kaatne koht: isaskala oleks ilmselt asustatud kalu: kõik seal taba- väike bürokraatlik muudatus on üli- tulnud Prantsusmaalt ja olnud mõis- Väljaandja MTÜ Loodusajakiri tud tuurad on asustanud lätlased tähtis praktilises plaanis: nüüd on tagi euroopa tuur. Sest toonaste tead- Daugava jõkke. võimalik läänemere tuura kaitseks miste kohaselt elaski Läänemeres just Kas kosmoses on peale meie veel elu? Kuidas sai alguse Eesti kosmose- Andmeid üha koguneb, meie taotleda euroliidu raha. euroopa tuur. ajastu? Kui kütkestav on maailmamere elurikkus? Miks minna palveränna- proovipartii paistab ennast meres Praeguseks ongi rahvusvaheline Niisiis oleks meie Maria marjast hästi tundvat. Siinkohal tasub taas algatusrühm, sealhulgas Eesti loo- suure tõenäosusega kogemata toode- kule? Kas mitte austada loomade tundeid? Kuidas avastada viskeoda või meelde tuletada, et kui keegi saab dushoiukeskus, koostanud lääne- tud kahe lähedase liigi hübriide. Kas kunstniku mõtteid, mis õlimaali alla jäänud? Need on vaid mõned küsi- märgistatud tuura, tuleks kirja mere tuurapopulatsiooni taastamise me sellist tuura oleksimegi tahtnud? mused, mida sarja 7. raamatu kaante vahel vaagida saab. panna märgise number, mõõta kala viieaastase programmi, millele taotle- Selle stsenaariumi valguses paistab pikkus, võimaluse korral teha pilt takse Euroopast rahalist toetust. Kui Maria kurb lugu palju vähem sünge. ja kui kala on püütud elusalt, siis ta kõik läheb hästi, ärkab läänemere Tuurad, kes ühel ilusal päeval Narva Raamat on ilmunud tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele. merre tagasi lasta. Leiust peaks tea­ tuur uuele elule. jõkke kudema tulevad ja järgmistele tama Eesti loodushoiukeskusele. põlvkondadele aluse panevad, on just Lõpuks tuleme korraks tagasi Maria need, kelle ees me võlgu oleme. ■ Osta suurematest raamatukauplustest

Mis saab edasi? Niisiis, esimene loo juurde, sedapuhku värskes val- Meelis Tambets, Mart Thalfeldt ja Einar või telli kodulehelt www.loodusajakiri.ee katse tuura asustada on nüüd ka guses. Tol ajal, kui Maria võrku Kärgenberg töötavad Eesti loodushoiukeskuses.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 18 I690I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | VÖÖTKAKK |

Suurepärane jõulukink teadmishimulistele!

Lehed ja tähed 7. Rännakud ajas, looduses ja teaduses 256 lk, KK Toimetajad Ulvar Käärt ja Indrek Rohtmets Kujundanud Kersti Tormis Väljaandja MTÜ Loodusajakiri

Kas kosmoses on peale meie veel elu? Kuidas sai alguse Eesti kosmose- ajastu? Kui kütkestav on maailmamere elurikkus? Miks minna palveränna- kule? Kas mitte austada loomade tundeid? Kuidas avastada viskeoda või kunstniku mõtteid, mis õlimaali alla jäänud? Need on vaid mõned küsi- mused, mida sarja 7. raamatu kaante vahel vaagida saab.

Raamat on ilmunud tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele.

Osta suurematest raamatukauplustest või telli kodulehelt www.loodusajakiri.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I691I 13 | EBAPÄRLIKARP |

Ebapärlikarp – Eesti KAIDO HAAGENFOTO: põlislooduse sümbol

Tiina Talvi, Tõnu Talvi

Eesti looduse kestvuse sümboliks peetakse põliseid tammesid, kes kasvavad meil mitmesaja aasta vanuseks. See, et ühed selgrootud loomad, ebapärlikarbid, võivad elada peaaegu sama kaua, tundub esmapilgul uskumatu.

arbi vanust saab üsna hästi Karbikoda kasvatab pehme näär- kaitseks selle ümber. Nii nagu koja kindlaks teha tema koja järgi. meline elund mantel. Koda kasvab sisemisele pärlmutrikihile hakkab KEbapärlikarbi kodade uurin- juurde kogu oma siseküljel, eriti aga mantel ka võõrkeha ümber uusi gud kinnitavad, et nad elavad sageli servades. Esimese paarikümne elu- kihte ladestama. saja aasta vanuseks. Levila lõuna- aasta vältel kasvab koda hoogsalt, Ebapärlikarbil võivad sel moel tek- osas on ebapärlikarbid lühema­ siis kasv aeglustub ja saabub sugu- kida mitmesugused köbrukesed koja ealised, jahedamas kliimas aga elavad küpsus. Sel ajal karbi kasvujooned siseküljele või ebasümmeetrilised väi- väga kaua. Eestis on leitud üle 130 tihenevad ja juurdekasv on väga kesed ebapärlid. Kahjuks on sellised aasta vanuseks elanud ebapärlikarbi väike. Täiskasvanud karbi koja pik- ebapärlid saanud loomale saatusli- kodasid. Põhja-Soomes on avasta- kus ulatub 10–15 sentimeetrini ja kuks ning veel eelmise sajandi alguses tud ligi 180-aastasi, Põhja-Rootsist selle alumine serv on kergelt sisse- laialt levinud vee-elanikust on saanud Norrbottenist koguni 280-aastasi poole võlvunud, nii et külgvaates on nii Eestis kui kogu Euroopas üks enim karpe. Ebapärlikarp kuulub tõenäo- koda neerja kujuga. ohustatud loomaliik. liselt kõige pikaealisemate loomalii- Ebapärlikarp on Eestis kantud kide hulka. Ebapärlikarbil on ebapärlid. Kes looduskaitse rangeimasse, esimesse poleks imetlenud või kandnud hin- kategooriasse: teda häirida ja elu- Väljast must ja konarlik, seest läi- nalisi looduslikke pärleid, troopiliste paiku muuta on rangelt keelatud. kiv pärlmutter. Ebapärlikarbi pikka merekarpide koja ja mantli vahele Liiki kaitseb ka Euroopa Liidu loo- elu näinud kojad näevad välja üsna tekkinud biomineraalseid kuule! dusdirektiiv. Ometi on tema seisund sünged ja räsitud: nende tumepruun Pärleid on valgeid, kollakaid ja lil- järjest halvenenud. kuni mustjas pealispind on vee ja lakaid – just sama tooni, milline on pinnase mõjul kulunud ja konar- koja pärlmutrikiht. Kui pärlikarbi Eesti ohustatuim loomaliik. Eba­ lik. Seda üllatavam on helkiva pärl­ koja ja mantli vahele satub võõr- pärlikarp on holarktilise levikuga loo- mutrikihiga kaetud kaunis sisekülg, keha, näiteks mõni pisike elusolend maliik, s.t ta elutseb nii Euraasias kui mida saab silmitseda tühjadel kodadel. või liivatera, sopistub mantel enese- ka Põhja-Ameerikas. Euroopas ulatub

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 20 I692I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | EBAPÄRLIKARP | FOTO: TÕNUTALVI FOTO: FOTO: TOM MEIJERTOM WIKIMEDIA / FOTO: COMMONS

Ebapärlikarbi koja sisepinnal küütleb pärlmutrikiht. Näha on ka lihaste kinnituskohad ja mantlist jäänud vagumus

Ebapärlikarbi koja pealispind on pika elu jooksul tugevasti kulunud, kohati on pealmine Elupaigatruudus. Ebapärlikarbile lubjakiht vee ja põhjasetete mõjul üsna lagunenud. Karbi piklikum tagaosa, mis ulatub on väga tähtis, et veekogu põhjas põhjasetetest välja, on vee mõjul enam kulunud kui pinnasesse kaevunud tömbim eesosa. leiduks puhast, savi- ja huumus- Koja servas võib märgata kasvujooni osakestevaba peent kruusa ja liiva. tema levila Koola poolsaarest idas kuni tud mõistestikku järgides nimetada Ebapärlikarp võib elada paarikümne Pürenee poolsaareni ning Skandinaavia ebapärlikarpi meie väikejõgede esin- sentimeetri kuni paari meetri süga- poolsaare põhjaosast kuni Austria, dusliigiks (surrogate species). vuses, keskmise voolukiirusega vees Prantsusmaa ja Hispaaniani lõunas, Ebapärlikarbi üliohustatud seisund (0,1–2 m/s). Karpide noorjärgud samuti elab ta Briti saartel. viitab kahjulikele muutustele tema veedavad esimesed eluaastad üleni Veel möödunud sajandi algul elukeskkonnas, millega põline liik ei veekogu põhja kaevunult, enamik laialt levinud ja kohati väga arvuka- kohane. Ta vajab eluks puhast jahe- täiskasvanud isendeid paikneb vähe- test ebapärlikarbi asurkondadest on daveelist hapnikurikast ja püsivate malt poole kojani jõe põhja liivas või levila kõikides osades järele jäänud veeomadustega vooluveekogu. Kogu kruusas. vaid riismed. Kuigi loom on kõik- levila ulatuses eelistavad ebapärli- Ebapärlikarbid on väga paiksed. jal kaitse all, kahaneb levila kiiresti. karbid neutraalse reaktsiooniga ning Vaid häirimise või muu ebasoodsa Mõnelgi Euroopa maal on ta eelmise väga väikese kaltsiumi-, lämmastiku- mõju korral muudavad nad kuni sajandi jooksul välja surnud (Taani, ja fosforiühendite sisaldusega jõgesid mõne meetri ulatuses oma asukohta, Poola), paljudes maades, sealhulgas ja ojasid. Tema elupaiga vee elektri- liikudes veekogu põhjas lihaselise Eestis, jõudnud väljasuremise piirile. juhtivus ei tohi ületada 200 µS/cm. jala abil. Võttes arvesse eelkirjeldatud Ainsad normaalselt sigivad ja tõe- näoliselt veel küllaltki püsiva arvu- kusega ebapärlikarbi asurkonnad on Skandinaavia poolsaare põhjaosa ja Koola poolsaare jõgedes. TÕNUTALVI FOTO: Kõige rohkem muret teeb tõsiasi, et nii meie kui ka paljude teiste maade asurkonnad koosnevad vaid vana- dest isenditest, noorloomad puudu- vad täiesti. Eesti asurkonnas küünib isendite keskmine vanus 60 aastani.

Ebapärlikarp kui väikejõgede esin- dusliik. Ebapärlikarpi võib pidada heaks nn lipuliigiks (flagship species): tema kaudu on hea tõmmata tähele- panu looduskaitsele laiemalt. Samuti on tegemist tunnusliigiga (indicator species): tema seisund annab loodus- kaitsjatele ja teadlastele väärtuslikku infot teiste liikide, kogu koosluse või elupaiga seisundi kohta. Seega võib Ebapärlikarbi elupaik on selge- ja jahedaveelised jõed, mida kaldataimestik kaitseb nii looduskaitsebioloogias laialt kasuta- kaldapinnase vajumise ehk erosiooni kui ka vee liigse soojenemise eest

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I693I 21 | EBAPÄRLIKARP |

Nagu paljud limused on temagi her- mafrodiitne ehk mõlemasooline, kuigi heas seisundis olevas asurkon-

FOTO: TÕNUTALVI FOTO: nas talitlevad karbid lahksoolistena. Emaslooma väljutatud munarakud kinnituvad tema enda lõpustele, seemnerakud nende viljastamiseks kas tõmmatakse veega mantliõõnde või väljutab need seesama isend. Umbes nelja nädala jooksul are- nevad välja vastsed, keda sepapihte meenutavate poolmete tõttu nime- tatakse pihtvastseteks ehk glohhiidi- deks (vt joonist). Suve teisel poolel vabanevad miljonid glohhiidid emase karbi lõpustelt vette ja imepisikesed Tömbima eesosaga kinnitub karp poolviltuselt jõe põhja. Pikliku tagaosa poolmete vahelt (0,07 mm pikkused) vastsed pea- avanevad narmalise servaga sissevoolu – ja sirge servaga väljavooluavaused ehk sifoonid vad väga lühikese aja jooksul leidma vaheperemehe, kellel edasi areneda: elupaigaeelistusi ja väga erilist sigi- Samamoodi kui koprapaisud nad suudavad vaheperemehe lõpus- misviisi, võib üldistada, et ebapärli- ohustavad ebapärlikarpi ka inimese tele kinnituda vaid mõne päeva jook- karbid elavad vaid tüüpilistes lõhe- ja rajatud paisud ja tõkendid. sul. Heal juhul vaid 0,0001–0,0008% forellijõgedes. emasloomalt vabanenud gloh- Ebapärlikarp sigib vaid lõhilaste hiide jõuab edukalt kinnituda kala Midagi on valesti. Ebapärlikarbi abiga. Liigi kaitse võtmetegur on see, lõpustele. asurkondi laastavad kõik tegevused, kas tal õnnestub sigida. Ebapärlikarbi Euroopas on ebapärlikarbi asen- mis kahjustavad tema elupaika. Kogu sigimisviis on iseäranis keerukas. damatud vaheperemehed vaid meri­ levila ulatuses, ka Eestis, on suur oht elupaiga otsene hävitamine (jõelõi- kude süvendamine, kanaliseerimine kala lõpustes nugiv vastne (glohhiid) jms), veerežiimi muutmine (nt voolu aeglustumine, temperatuuri muutu- sed), põhjasetete paiknemise ja oma- JOONIS:TIINA TALVI duste muutumine (nt põhjakruusa 1 cm tihenemine, kui sinna on kogune- nud huumust ja savi), vee kvaliteedi muutused (ennekõike eutrofeeru- mine, hapnikusisalduse vähenemine, taimekaitse-, putukatõrje- jm mür- ujuv vastne põhjapinnasesse kide sattumine vette jm). (glohhiid) kaevunud noorjärk Eestis ja Lätis ohustab ebapär- likarbi üksikuid säilinud elupaiku üha hoogustuv kobraste tegevus. 0,05 mm 0,5 mm Kuigi üldiselt mõjub kobraste tege- vus vooluvee seisundile hästi (pai- sud koguvad setteid, leevendavad äärmuslikke veetaseme kõikumisi jne), kaalub väga väikeste ebapärli- karbi asurkondade puhul kopra halb mõju hea üle. Koprapaisu ees karbi elupaik hävib, sest sinna koguneb 1 cm setteid ja toitaineid, vesi voolab aeg- laselt ja soojeneb liialt. Pealegi killus- tavad koprapaisud vooluveekogu kui karbi elupaika, tõkestades nii karpide täiskasvanud ebapärlikarp sigimisel asendamatute kalade kui ka Ebapärlikarp on pikaealine ja keeruka elukäiguga loom. Karpi ohustavad paljud tema elupaika ebapärlikarbi enda sugurakkude ja ja elutsükli eri etappe mõjutavad tegurid. Vaid tervislik elupaik ja terviklik sigimistsükkel noorjärkude liikumisteid. võimaldavad haruldasel põlisliigil püsima jääda autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 22 I694I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | EBAPÄRLIKARP | FOTO: TÕNUTALVI FOTO: TÕNUTALVI FOTO:

Ihtüoloogid Lauri Saks, Imre Taal ja Martin Kesler uurivad ebapärlikarbi peremeeskalade levikut ja arvukust forelli, jõeforelli ja lõhe noorjärgud. Jõeforelli noorjärkude lõpustele kinnituvad ebapärlikarbi vastsed ehk glohhiidid, kes nugivad Mõni uuring on isegi näidanud, et seal ligi aasta. Moonde läbinud noored karbid vabanevad kala lõpustelt ja vajuvad põhja, karpidele sobib ainult kindel, nende et alustada iseseisvat karbielu. Pildil jõeforelli noorjärk ehk tähnik ja paariaastane väike kodujõele omane peremeeskala rass. ebapärlikarp. Pildistatud Põhja-Rootsis Vaheperemeesteks kõlbavad vaid kuni kolme talve vanused kalanoo- kasvanud karp, karbi enda ja seejä- on nende päästmisele pööratud üha rukid, sest vanemate kalade tugevam rel kala lõpustes arenev glohhiid ning enam tähelepanu. Loomi on seiratud immuunreaktsioon tõukab lõpuste põhjasetetesse kaevunud noorjärk. kakskümmend aastat, loendatud neid kudedesse tunginud pihtvastse kõr- Nagu looduses sageli, peab leiduma nii säilinud kui ka nüüdseks hävinud vale ning karbi areng katkeb. miljoneid viljastatud munarakke, vast- elupaikades. Liigi kaitseks on koos- Kala lõpuse pealiskihti kapseldu- seid ja noorisendeid, et mõnel neist tatud tegevuskava ning paberile on nult nugib vastne ligi aasta, kasvades õnnestuks sirguda sigivaks täiskasva- pandud konkreetsed sammud, kui- ja tehes selle aja jooksul läbi moonde. nud ebapärlikarbiks. Looma eriline das taastada jõe valgala looduslikkus, Mais-juunis vabastavad 0,4 mm pik- bioloogia, nõudlikkus keskkonna suh- vähendada saastet, hävitada kopra- kuseks kasvanud tillukesed karbid tes ja väga suured kaod elukäigu esi- paise ja piirata lõhilaste röövpüüki. ennast vaheperemehe lõpuste küljest, mestel etappidel on põhjus, miks seda Ebapärlikarpide käekäik oleneb kanduvad allavoolu ja hea õnne korral liiki ohustavad kergesti paljud tegurid. paljude inimeste teadlikust tegevu- kaevuvad sobivatesse põhjasetetesse. sest ja heast tahtest aidata asurkond Seega koosneb ebapärlikarbi pikk Kas ebapärlikarbil on lootust? Eestis jälle seisundisse, kus võiksime karbi- ja väga keeruline elukäik mitmest on praeguseks alles vaid üks väike raukade kõrval taas kohata ka ühe-, sootuks erisugusest vormist: veekogu ja kahanev ebapärlikarbi asurkond kahe- ja viieaastasi noorukeid. ■ põhjas filtreerijana toituv paikne täis- ühes jõgikonnas. Viimastel aegadel 1. Degerman, Erik et al. 2009. Restoration of fresh­ water pearl mussel streams. WWF Sweden, Solna. Me, kohalikud lapsed, olime kasvatatud ebapärlikarpe imetlema. Meie talundimaad palista- 2. Geist, Jürgen 2010. Strategies for the conser- vas ja järske pöördeid tegevas jõekäärus kruusaliivasel põhjal oli mitu ebapärlikarbi ja pak- vation of endangered freshwater pearl mussels (Margaritifera margaritifera L.): a synthesis su jõekarbi seltsingut, karpe oli ridamisi. Jõevesi oli kristallselge ja täis muudki elu: vähid, of conservation genetics and ecology. – forellid, lõhe, silmud, lutsud. Hydrobiologia 644: 69−88. Jõekaldal möödus mu kuus-seitse lapsepõlveaastat suviti kolhoosi lambakarjas: ja- 3. Laanetu, Nikolai 2004. Ebapärlikarp. – Eesti Loodus 55 (1): 30−34. hedus, suur rahu, imeline õhk kõrgete sõnajalapuhmaste vahel. Aastate kaugusest on 4. Oulasvirta Panu 2010. Distribution and status of meeles, kuidas lõhed pidid end vesiveskite tammidest üles loopima, et koelmutele jõuda. the freshwater pearl mussel Margaritifera marga- ritifera in northern Fennoscandia. – Toxicological Veevaestel sügistel ujusid lõhed ülesvoolu kudema külg külje kõrval, seljad veest väljas. & Environmental Chemistry iFirst: 1−18. Viimase kümne aasta jooksul on kahel suvel jõepõhjas vett nii vähe olnud, et forellipo- 5. Rudzite Mudite 2005. Assessment of the con- dition of freshwater pearl mussel Margaritifera jad hüppasid nagu konnad lombist lompi. margaritifera (Linnaeus 1758) populations 2004. aasta suure sulaga ajasid biotiigid jõululaupäeval üle ja 13 elumaja heitvesi ujus in Latvia. – Acta Universitatis Latviensis, naturaalsel kujul, koos täieliku lõhnabuketiga mööda jõge mere poole. 2008. aastal sain Biology 691: 121–128. 6. Timm, Henn 1994. Big clams of the Estonian keskkonnainspektsiooni telefonilt poolkogemata teada, et biopuhastid pole aastaid reovett freshwaters: comparison of the age, shell length, vajalikul määral puhastanud, ümberehitustööd lubati lõpetada 2009. aasta talvel. and shell weight in different species and popula- tions. – Proceedings of the Estonian Academy of Maanteesillale pandi 1990. aastal ajutiselt kitsad truubid. Avaramõõdulisi ei olnud Sciences, Biology 43: 149–159. käepärast. Aga ajutistest truupidest said igavesed. Tagajärg: jõelamm sillast ülesvoolu oli 7. Österling, Martin 2006. Ecology of freswater aastaid vee all, puud-põõsad kuivasid liigvees seistes. mussels in disturbed environments. – Karlstad University Studies 53: 1−31. Lehes (Päevaleht, 3.10.2009) kirjutati, et koprad ähvardavad ebapärlikarbid välja sureta- Tiina Talvi (1962) on bioloog ja malakoloog, da. Pigem teeme seda ikka meie, kahejalgsed koprad oma nomaaditavade ja mõtteviisiga MTÜ Loodusajakiri vastutav väljaandja. loodust ümber kujundades, aga kipume neljajalgsele koprale kogu süükoormat veeretama. Tõnu Talvi (1962) on zooloog ja looduskaitsja, Astrid Veltsmaa kirjast Eesti Loodusele, 2011 töötab keskkonnaametis looduskaitse peaspetsialistina. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I695I 23 | EBAPÄRLIKARP | Kuidas kaitsta karpi?

Maili Lehtpuu

Eesti ainukese ebapärlikarbi asurkonna kaitseks kaotatakse voolutakistused, seatakse üles settelõksud ja võetakse väheste elus olevate loomade elu hoolikalt luubi alla.

el kevadel kinnitas keskkon- kraavidele settelõksud, parandatakse naminister ebapärlikarbi lii- lõheliste rände- ja kudemistingimusi Sgikaitse tegevuskava. Et seda ning kütitakse jõgikonnast nii palju ellu viia, käivitas keskkonnaamet kopraid kui võimalik. juulis projekti „Ebapärlikarbi elu- paikade taastamine”, mis kestab Niisama tähtis on üksikasjalik MAILI LEHTPUU FOTOD: 2016. aasta aprilli lõpuni. Raha pro- teave, mida projekti käigus kogu- jekti tarbeks (393 800 eurot) saadi takse Eesti ebapärlikarbi asur- Euroopa majanduspiirkonna toetuste konna kohta. Norra partneri NINA, programmist „Integreeritud mere ja Soome, Rootsi, Läti jt lähiriikide siseveekogude korraldamine”, osa asjatundjate abiga selgitatakse välja ka keskkonnainvesteeringute kes- asurkonna täpne seisund: uuritakse, kuselt. Projektis löövad kaasa riigi- kas karbid toodavad sugurakke, kas metsa majandamise keskus ja Norra peremeeskalad on karbi noorjärku- loodusuuringute instituut (Norwegian dega nakatunud, kas järelkasvul on Institute of Nature Research, NINA). võimalus elupaigajões ellu jääda. Teisisõnu, mõõdetakse Eesti ebapär- Peaeesmärk on kaitsta meie väikest likarbi sigimistsükli eri etappide edu- hääbuvat ebapärlikarbi asurkonda kust ning hinnatakse, kas peale seni ja parandada nende elupaigajõe tehtu oleks karpide kaitseks vaja veel seisundit. Ebapärlikarbi liigikaitse midagi ette võtta. tegevuskava järgi kahjustab nende Norra kogemus näitab, et ebapär- Üks esimesi töid on parandada lagunenud ja elupaiku peamiselt sete, mida too- likarbi noorjärkudele on kõige krii- ummistunud truubid, et nii vesi, karbivastsed vad jõkke suubuvad kraavid ja ojad. tilisem hetk pärast peremeeskala kui ka neid kandvad lõhilased saaksid hõlpsamalt liikuda Halvasti mõjuvad ka arvukad kopra- lõpustelt lahkumist. Kui jõe põhja paisud ja muud voolutakistused, mis kukkunud ja põhjaainesesse kaevu- tõkestavad karbi peremeesliikide, s.o vad noorloomad ei leia eest piisavalt Käed külge! Koprajaht ebapärlikarbi jõeforelli ja meriforelli levikut. hapnikurikast põhjasetet, hukkuvad elupaigajõel juba käib ja talguliste Projekti käigus rajatakse ebapär- nad paratamatult. Seetõttu on kavas abiga on tehtud esimesed sammud, likarbi elupaigajõkke suubuvatele hoolega uurida elupaigajõe põhja­ et eemaldada rändetõkked. Järgmisel setet kivise-kruusase põhjaga jõe­ suvel on plaanis rajada settelõksud, lõikudel, kus karbid praegu elavad. parandada rännet takistavad lagune- nud teetruubid ning jätkata vooluta- Tähtsaks peetakse ka teavitust. kistuste ja rändetõkete eemaldamist. Inimestele, kes ebapärlikarbiga ühel Järgmiseks kevadeks ja suveks on või teisel moel kokku puutuvad, püü- kavandatud bioloogilised uuringud. takse selgitada, kui oluline on seda Täpsemat teavet projekti tegevuse haruldust kaitsta. Selleks on Lahemaa ja tulemuste kohta leiab keskkonna- rahvuspargi koostöökogu raames ameti kodulehelt: keskkonnaamet.ee/ loodud ebapärlikarbi töörühm, kelle organistatsioon/rahvusvahelised-pro- ülesanne on hoida projekti tegevustel jektid/parlijogi/. ■ Värskelt rajatud koprapais ebapärlikarbi silma peal ning kaasata sellesse koha- likku kogukonda: maaomanikke, elupaigajõel. Kobras ja ebapärlikarp praegu Maili Lehtpuu (1989) on keskkonnaameti Viru Eestis paraku kokku ei sobi jahimehi, harrastuskalapüüdjaid jt. regiooni projektijuht ja vee-elustiku spetsialist. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 24 I696I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | EL KÜSIB |

Kuidas on käivitunud Tallinna loomaaia uus keskkonnahariduskeskus? Maris Laja, Tallinna loomaaia loodushariduse ja avalike suhete ERAKOGU FOTO: osakonna juhataja eskkonnahariduskeskus sai Loomaaia looduskool koos õppe­ valmis tänavu suvel, looma- klasside ja laste loomaaiaga, tore- Kaia 75. sünnipäevaks. Kokku datest juhendajatest rääkimata, on tekitada huvi, positiivseid emotsioone ja on siin 2800 m2 katusealust pinda, ringitöö mitmekesisemaks muutnud. saada ahaaelamuste kaudu targemaks. kuhu mahuvad nii looduskooli ruu- Loomasõprade ringile on lisandunud Keskkonnahariduskeskuse maja mid, aasta ringi tegutsev laste loo- looduse laboratoorium, akvaristika-, on küll valmis, kuid sisu alles areneb. maaed, raamatukogu, 149-kohaline zooloogia-, lemmiklooma-, ornito- Hea, et uue kodulehe kaudu www. auditoorium, juhtkond ja suur fuajee loogia-, skulptuuri-, loomkunsti- ja loomaaed.ee saab hariduskeskuse näituste, kontsertide, filmiprogram- looduses hakkamasaamise ring. tegemisi paremini tutvustada. mide jm tarvis. Nagu paljud teised Loomaaia võimalused – tegemist Huvi loomaaia vastu on suur: aas- looduskeskused üle Eesti valmis loo- on ühe liigirikkaima loomkonnaga tal 2013 oli külastajaid üle 366 000. maaia hoone Euroopa rahade toel. Põhjamaades ja ainulaadse kohaga Kui siiani tuldi loomaaeda põhiliselt Külastaja ei pääse hariduskeskusest Eestis – teevad looduskoolist hea suvekuudel ja perega, siis uued tin- mööda, sest siit majast pääseb looma- potentsiaaliga haridusasutuse, mille gimused meelitavad huvilisi aasta aeda. Valmis hoone erineb plaanitust: põhieesmärke on süsteemne ja jär- läbi: asutused korraldavad semi- maakütte asemel on kaugküte, oma jepidev ringitöö. nare, muusikud pilliõhtuid, filmi- päikese- ja tuule­energiat asendab Oktoobrikuus alanud ringitöö mehed festivale, kunstnikud näitusi, elekter alajaamast ja söögikohadki ja koolide haridusprogrammid, fil- sõpruskonnad sünnipäevi jne. on puudu. Kes aga eelnevat ei tea, ei miseansid ja lemmiklooma pere- Keskkonnahariduskeskus võtab kõik oska õue puhkenurki, kurepuure ja ülikool, rääkimata mitmesugustest huvilised vastu ja püüab avardada murukatuseid oodatagi. teemapäevadest – kõigi eesmärk on nende loodusteadmisi. ■

Mida võib pidada 800-saatelise „Osooni” suurimateks õnnestumisteks? Õie Arusoo, „Osooni” produtsent, saate toimetaja aastast 1993 ellel sügisel alustas „Osoon” 22. Eestis ei ole vist eriti palju paiku,

hooaega ja 8. detsembril jõud- kus „Osoon” pole käinud. Eriti põne- JOSING/ ÜLO ERR ARHIIVFOTO: Ssime 800. saateni. Esimene vad on olnud ööbimistega rabamat- saade läks eetrisse 25. oktoobril 1993. kad Meenikunnos, Hüpassaares ja „Osooni” esimesed režissöörid olid Nätsi-Võlla rabas. Meie rikkus on filmikogemustega dokumentalistid aastatega kogunenud arhiiv, mis Randel Kreitsbergi vaatluse all on Peeter Tooming ja Peep Puks. Saated võimaldab teravaid keskkonnaprob- üldhuvitavad teadusavastused. Margit olid suhteliselt konservatiivse ülesehi- leeme järjepidevalt käsitleda, et näi- Kilumetsa uudishimulik pilk on välja tusega. Käsitleti väga keerulisi teema- data, mis ja kuidas on muutunud. valinud põnevaid loomi, inimesi ja sid, nagu Paldiski radioaktiivsus, Tapa 2007. aastal liitus „Osooni” selts- ka nähtusi, millele otsib seletust. Karl lennuväljal pinnasesse voolanud pet- konnaga Vladislav Koržets, kellest on Ander Adami huviobjektid on linnud, rooleum jne. Nii mõnigi valus teema nüüdseks saanud „Osooni” ikoon. Oma kelle tegevust ta jälgib läbi kaamera- hakkas tänu saatele lahenema. vaheda sõna ja mõnusa huumoriga silma. Kadri Hinrikusel on pakkuda 1990. aastate lõpul asus „Osooni” suudab ta autorite kõige mitmekesise- huvitavaid persoone, kelle suhtumine režissööri kohale Aivo Spitsonok. mad lood kujundada kenaks tervikuks. loodusesse võiks olla õpetlik kõigile. Varasemast ühe teema saatest sai Et saatel oleks globaalset haaret, „Osoon” on „Aktuaalse kaamera” magasin, mis koosneb teemalõiku- rikastame seda pildi ja lugudega laiast ja „Prillitoosi” järel Eesti televisioonis dest. Saade muutus tempokamaks maailmast. Hea saate garantii on üht kolmas saade, mis on nii kaua eetris ja mängulisemaks. Mitme saatejuhi sihti järgiv meeskond. „Osooni” pil- püsinud. Põhjus on lihtne: „Osoon” kasutamine annab vaatajale võima- distilistika eest hoolitseb režissöör on saade loodusest ja keskkond puu- luse leida oma lemmik ja temaga Mihkel Ulk. Kristo Eliase sooja ja dutab meid kõiki. „Osooni” keskmes samastuda. Iga autor näeb teemat positiivse põhitooniga lood vastan- on inimene. Meie ülesanne on elu oma vaatenurgast ja nii saab kokku duvad praeguse aja agressiivsusele. tõene peegeldus ning õigete hoiakute kirev mosaiik. Teadusajakirjanike Sander Loite ja ja suhtumise kujundamine. ■

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I697I 25 | HUVITAV EESTI | Hinni on ainukordne liivakivikanjon Eestis

Mirjam Nutov

Võrumaal Rõuge vallas asuv Hinni kanjon on ainuke omalaadne, mis võimaldab eestlasel saada aimu sellest, mis õigupoolest on kanjon.

ujutage ette kohta, kuhu päike enamiku aastast ei paista, vaid Kharvad kiired hiilivad mõni- kord kuusikust läbi. See pole põlislaas ega nahkhiirekelder. Küll on see aga koht, kus kuusemetsa vahelt suurde MIRJAM NUTOV FOTOD: orgu laskudes võite jõuda vaikuse ja rahu templisse, ning kui soovite, siis ajamasina abil ka umbes 350 miljo- nit aastat tagasi. Umbkaudu niimoodi on teadusajakirjanik Tiit Kändler kir- jeldanud Eesti ainukest kanjonit, või kui tõele au anda, siis ainukest, mis seda nimetust meil väärib. Kohalik mees Aigar Piho on mee- nutanud kodukandi teadmameeste sõnu ning kirjeldanud seda ainsat kanjonit tõelise looduse amfiteatrina, kus päike sillerdab liivakivi­seintel, tuul sahistab puude latvades ja kristallselge oja vuliseb oru põhjas.

Kõrguvad seinad tutvustavad Devoni ajastut. Selles 15–20 meetri süga- vuses sälkorus paljandub paarisaja meetri ulatuses viie kuni kuue meetri kõrguste püstiste pankadena valge või mitut tooni kollakas põimkihi- line Devoni liivakivi. Org on esiosas umbes kümme meetrit lai, tagapool kasvab aga hoopis kokku. Tavaline turist ei pruugi muidugi sinna taha- poole jõuda. Oru põhja rajatud laud- tee lubab minna ehk üksnes poolele maale. Edasi võib näha värsket varin- gut paremal, veidi vanemat vasemal

Hinni kanjon on Eestis ainulaadne looduslik pinnavorm, lausa õppevahend, mis aitab tutvustada nii kanjoni olemust kui ka Devoni ajastut autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 26 I698I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | HUVITAV EESTI |

samaks org läheb, seda enam tekib ka Võru 6 km päris õige kanjoni tunne. Tõsi, Kändler ei eksi raasugi, kui tõdeb, et Eestis Nursi on palju näiteid maailma loodus­- imede kohta, ainult et need on oma suurtest eeskujudes pisemad, nagu Kibõra mets Eesti isegi. Nõnda on ka Hinniga, mis- tõttu ei olegi teda võimalik võrrelda Hinni Tilgu oma suurte eeskujudega. Ometi võib HinnHinHinniinnniiik kanjkanjonk kanjoanjonanj just siin sälkorus saada aimu sellest, K a h milline on õige kanjon. r i l a

j Tavalisele vaatlejale pakub Hinni ä rv eelkõige pelgupaika, rahu ja vai- Mustahamba kust, lummates oma suursugususe ja erakordsusega. Tõsisemale loo- dushuvilisele on aga Hinnil varuks üks parimaid väljapanekuid Devoni Raudsepä ajastust. Lähme hetkeks päris algusesse, nagu Kändler on soovitanud, umbes 350 miljoni aasta taha. Toona võisid Ratasjärv siinmail ringi ujuda lõuatud kalad või Mööda kanjoni põhja kulgeva matkatee ka esimesed tõelised haid. Kalu oli alguses on allikas, kus janustele on vee üldse arvukalt, mistõttu on Devonit ammutamine üsna lihtsaks tehtud RõugeRõugeõugõugggee nimetatud ka kalade ajastuks. Oma nime on ajajärk saanud aga Edela- üsna veepiiril kohata laiade läiki- 0 1 km Inglismaal asuva maakonna järgi. vate tallustega harilikku koonikut Geoloogid teavad rääkida, et just (Conocephalum conicum), kõrgemal Võrumaa ühe loodusuhkuse leiab Rõuge sel ajastul algas kopsudega hingavate liivakivipaljandil aga pikkade roo- vallast Kahrila järve lähedalt elusolendite võidukäik ning suurenes mavate võsudega lamedat lühi- käel. Kõige trooniks on kõrgel pea- hüppeliselt maismaataimede osa- kupart (Brachythecium oedipodium) kohal risti-rästi mahalangenud puud. kaal. Maa kontinentidest suurem osa ning omapäraste pirnitaoliste lon- Kui meie läänekultuurile omasest oli aga ühendatud kaheks suureks gus eoskupardega väikest saletipikut ülihoitusest kõrvale hiilida, võib eest superkontinendiks, mis veidi hiljem (Leptobryum pyriforme). Mõnevõrra leida päris võimsa vaatepildi: mida kit- omakorda lagunesid. vähem levinud liikidest kasvavad Ka muud asjad olid Devonis teisiti, kanjoni liivakivipaljandil salu-põik- näiteks koosnes aasta umbes 400 päe- kupar (Plagiothecium nemorale) ja vast ja Kuu täisperiood oli pisut üle hallikat tooni lehtedega sinakas täht- 30 päeva. Ekvaatorgi ei asunud seal, sammal (Mnium stellare), samuti läi- kus tänapäeval: arvatakse, et see kul- kiv pirnik (Pohlia cruda). ges Californiast Labradorini ja jätkus Ent see pole veel kõik: Hinni pae- praegusest Šotimaast Musta mereni. lub ka oma kiirevoolulise allikalise Just tänapäeva taimestiku ja loo- Enni ojaga, mis suubub Kahrila järve mastiku arengus ning huvitavate mais- Rõuge ürgorus. Kristel Vilbaste on maaeluvormide tekkes on Devonil allikate raamatus möönnud, et veel olnud oluline roll. Miljonite aastate eelmise sajandi lõpus tunti Hinni alli- jooksul ladestus ka Hinnisse poole kaid silmaallikatena. Tõsi, praegusel kilomeetri paksune kiht kivimeid. ajal ei ole seal enam näha märke Täpsemalt väljendudes kuuluvad ohvriandidest, mida oli kunagi kom- need Gauja lademe koosseisu. Veelgi beks silmahädade eest allikale jätta. täpsemalt: kanjonis paljanduvad Gauja Küll on seal väike kaev, mille juurest lademe alumise osa ehk Sietini kihis- leiab toki otsa asetatud joogikannu. tiku liivakivid. Tegu on selle lademeosa See aitab mugavalt janu kustutada parima paljandiga Eestis. ning kristallselget vett pudeliga kaa- sagi võtta. ■ Kanjoni põhjas voolab kitsas kiirevooluline Liivakivi ei ole ainus, mis lum - Mirjam Nutov (1986) on vabakutseline ajakirja- oja, mis viib vee lähedal olevasse Kahrila mab. Omajagu rõõmu pakub Hinni nik, Kuku raadio keskkonnasaate „Ilmaparandaja” järve ka samblahuvilistele, sest siin võib toimetaja. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I699I 27 | NABALA-TUHALA LOODUSKAITSEALA | FOTO: REMO SAVISAAR FOTO:

Must-toonekurg toitub looduslikel metsaveekogudel, mille elurikkus on märksa suurem kui kuivenduskraavistikes. Kraavitatud metsas jääb must-toonekurg aja jooksul nälga ja on sunnitud lahkuma. Nabala-Tuhala kaitseala loomine võimaldab nüüd tema elupaikade kvaliteeti parandada Nabala piirkonna loodusväärtused

Lauri Klein, Uudo Timm

Enne kui otsustada mis tahes maatüki saatuse üle, peaksime üheksa korda mõõtma ja kaaluma kõike, mida me teame nii ala väärtustest kui ka selle seostest Eesti kui terviku ja tema ajalooga. Kahjuks kiputakse tänapäevases üha kiirema elutempoga ärimaailmas unustama nii ajalugu kui ka süsteemset tervikut. Pahatihti lähtutakse otsuseid tehes vaid sellest, mis on rahaliselt kõige tulusam, aga muus mõttes enamasti ajutine.

abala piirkonnas on viimasel nata, tuleb vaadata laiemat pilti kui ortofotosid [3]. Näeme, et Nabala ajal avastatud hulgaliselt loo- vaid Nabala piirkond. piirkonna looduses on viimase saja Ndusväärtusi nii taime- kui ka Niisiis, kõigepealt on vaja teada aasta jooksul toimunud väga suured loomariigist, aga ka Euroopas hinna- selle paikkonna looduse arengulugu muutused. tud elupaigatüüpe ning geoloogilisi ja selle ala rolli meie rohevõrgusti- Siinse piirkonna loodust on mõju- ja maastikuelemente. Et neid loodus- kus. Praegusajal saame lihtsa vae- tanud eelkõige omalaadne veerežiim. rikkusi ja nende seisundit õigesti hin- vaga kõrvutada eri aegade kaarte ja Aasta jooksul muutub veetase väga

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 28 I700I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | NABALA-TUHALA LOODUSKAITSEALA | suuresti: kevadise suurvee ajal ja suu- selt laialdaselt levinud sellised alli- ja lage. Suurt osa piirkonnast katsid remate sadude järel täituvad madala- kasoo- ja madalsootaimed nagu eesti niisked niidud ja allikalised madal- mad alad pikaks ajaks veega. Suvel soojumikas, harilik käoraamat, lõh- sood. Siinset maastikku ilmestasid eri põuaga kuivab aga suhteliselt õhuke nav käoraamat, soo-neiuvaip, kär- suurusega moreenseljandikud, mil- mullakiht paeni läbi ning samuti jää- besõis jm, keda siin leidub kohati ka lest osa olid mineraalsed soosaared, vad kuivaks ajutised järvekesed ja nüüdisajal. täis mitut liiki käpalisi, nagu kaunis ojade sängid. Samas leidub piirkonnas Sama kaardi põhjal selgub, et üle- kuldking, vööthuul-sõrmkäpp, kahe- hulk kurisuid ja allikaid, kuhu kaovad jäänud ala jagunes kolmeks suure- lehine käokeel, rohekas käokeel jt. või kust saavad alguse ojad ja jõed. maks ja kümmekonnaks väiksemaks Tol ajal oli Eestis suur nappus hari- Kõik see on omane karstialadele. metsatükiks. Suurim paiknes Tuhala tavast maast, nii põllu- kui ka heina- külast läänes praeguse Tuhala-Nabala ja karjamaast. Seepärast hakati ka Kes minevikku ei mäleta, elab tule- maantee ääres ja oli juba siis majan- Nabala piirkonnas järjest enam vikuta. Et kirjeldada Nabala loodus- datav. Sellest annab tunnistust met- rajama kraave, mille tõttu laiene- väärtusi ja paikkonna tähtsust, tuleb sasihtide võrgustik verstakaardil. sid haritavad alad. Samuti laienesid kõigepealt teha rännak minevikku. Ulatuslik, tõenäoliselt üle 5000-hek- niidetavate sooheinamaade pinnad, Praegune Nabala soiste metsade tarine soolaam kattis sel ajal kogu millele viitavad toonastele kaartidele piirkond jäi mõisate ajal, mis oli Eesti praeguse Tallinna–Tartu ja Tallinna– kantud arvukad heinaküünid. Põllu- loodusmaastike kujunemise mõt- Viljandi maantee vahelise ala. ja heinamaaks vähem sobivaid maid tes oluline, kuue mõisa kokkupuu- Möödunud sajandi esimesel poo- kasutati karjamaadena. Põlismetsi oli tepunkti. Need mõisad olid Nabala lel oli piirkond ikka suhteliselt märg siinses piirkonnas väga vähe. Üks sel- line ¥ 1. Nabala-Tuhala looduskaitseala piirid verstasel kaardil [1, 3] oli umb- mõis põhjas, Angerja ja Salutaguse mõis läänes, Pahkla ja Tammiku mõis lõunas ja Tuhala mõis idas. Toona mõjutasid kõik need mõi- sad ala loodust suhteliselt vähe. Vanu kaarte uurides näeme, et kõik siin- sest piirkonnast alguse saavad või seda läbivad jõed ja ojad kulgesid siis veel looduslikus sängis. Kasutusel olid peamiselt soolaama moreensel- jandikel paiknevad soosaared, mille juurde oli rajatud teid, et võimaldada sealset lopsakat rohttaimestikku niita või seal karjatada. 19. sajandi lõpust pärineva alus- kaardi, nn verstakaardi järgi domi- 1 km neerisid siin laiaulatuslikud sood, mis ¥ 2. Nabala-Tuhala looduskaitseala 1935–1938 kasutusel olnud topokaardil [1, 3] paekivi pinnaläheduse ja karsti tõttu olid suuremas osas ilmselt lubjarik- kad allika- ja madalsood (¥ 1). Hinnanguliselt võiks need sood loodusdirektiivi praeguse klassi- fikatsiooni järgi kuuluda lubjari- kaste allika- ja madalsoode hulka: Fennoskandia mineraalirikkad alli- kad ja allikasood ehk tüüp 7160, lub- jarikkad madalsood lääne-mõõkrohu ja/või raudtarnaga (7210*) ja nõrg- lubja lasundit moodustavad allikad (7220*). Neist kaks viimast on nüüd esmatähtsad, s.t kaduvad elupaigad. Nimetatud kaardi järgi hinnates katsid sedalaadi sood tõenäoliselt ligi 80% kogu alast ehk umbes 3700 1 km hektarit. Toona olid siinsel alal ilm- ¥ 3. Nabala-Tuhala looduskaitseala 1940.–1950. aastate topokaardil [1, 3] autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I701I 29 | NABALA-TUHALA LOODUSKAITSEALA |

Ulatuslik kraavkuivendus hakkas kiiresti mõju avaldama: 1960. aastate topokaardi järgi on kogu ala metsas- tunud (¥ 4). Siiski olid metsad endi- selt soised ja noored. Tõenäoliselt olid need metsad toona pikitud paljude soolapikestega, kus kasvas endistviisi sootaimi, ja arvatavasti elutsesid ka must-toonekurg ja konnakotkad. 20. sajandi algupoolel rajatud kuivendussüsteemid piirdusid siiski peamiselt väiksemate soodega ja suuremate soode servaaladega. 1960. ja 1970. aastatel saavutas aga maa­ parandus ka Nabalas väga ulatus- 1 km likud mõõtmed. Kuivenduskraave ¥ 4. Nabala-Tuhala looduskaitseala 1960. aastate topokaardil [1, 3] rajati kõikjale ning väiksemad ojad õgvendati. Samal ajal vähenes suur- majandite oludes tunduvalt soo- niitude tarvitus heinamaadena ja lõpetati metsades loomade karja- tamine. Selle tagajärjel hakkasid endised puisniidud ja -karjamaad võsastuma ja hiljem metsastuma. Väga oluliselt mõjutas piirkonna veerežiimi Angerja oja suunamine Tallinna veevarustuse tarbeks Pirita jõkke. Angerja oja ümbersuunamine ja kuivendusvõrk alandas põhjavee taset paiguti ligi kaks meetrit ja kii- rendas tunduvalt vee äravoolu kogu piirkonnast. Üksiti jäid kuivaks pal-

1 km jud allikad ja kaevud ning Vääna jõgi kaotas oma ülemjooksu. ¥ 5. Nabala-Tuhala looduskaitseala 1970.–1980. aastate topokaardil [1, 3] Pärast kuivendussüsteemide raja- kaudu 300 hektari suurune metsa- Nabalas, kus Angerja oja oli juba mist hakati kohe istutama metsa. ala, mis jääb Tuhala-Nabala maantee kraavi kaudu ühendatud Pirita jõega. Hoolimata tihedast kraavivõrgust ei äärde Sõmeru küla lähedale.

Nabala loodusväärtusi aitavad hästi selgitada selle ala muutused, mida saab jälgida vanade kaartide järgi. 19. sajandi lõpus oli kogu ala veel REMO SAVISAAR FOTO: peaaegu puutumatu ulatuslik soo- laam, kus vaid servades leidus üksi- kuid metsatukki (¥ 1). Enamjaolt sellisena säilis piirkond ka sõjaeelse Eesti vabariigi ajal kuni selle oku- peerimiseni (¥ 2). Kõnealune ala ei olnud siis veel kuigivõrd kraavitatud ja enamik jõgesid-ojasid voolas loo- duslikes sängides. Suured muutused tõi kaasa nõu- kogude aeg. 1940.–1950. aastatel kasutusel olnud topokaardilt nähtub, et kogu ala oli tugevasti kraavitatud (¥ 3). Selgemalt eristusid ka metsa- Väike-konnakotkale, esimese kaitsekategooria linnuliigile, pakub Nabala piirkond sobivaid alad nii Loode-Nabalas kui ka Lääne- pesitsus- ja toitumisalasid autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 30 I702I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | NABALA-TUHALA LOODUSKAITSEALA |

¥ 6. Nabala-Tuhala looduskaitseala 1990. aastatel tarvitusel olnud baaskaardil [1, 3]

õnnestunud see siiski kõikides koh- tades. Seetõttu tuli istutamist nii mõneski kohas korrata ja pinnast eri moel ette valmistada. FOTO: LAURI KLEINFOTO:

Sedamööda, kuidas kuivendus­ KUKKTOOMAS FOTO: kraavistik tihenes, kasvas ala järjest enam metsa. 1970.–1980. aastatel oli siinsetes metsades tihe kuiven- dusvõrk ja soolappe palju vähem (¥ 5). Angerja oja oli toona suures osas looduslikust sängist välja viidud ja kraavidesse suunatud. Ilmselt oli vähenenud nii looduslikele voolu­ vetele omaste selgrootute liikide hulk kui ka kahepaiksete arvukus alal ning kindlasti olid halvenenud must- toonekure ja konnakotkaste elutingi- mused. Siiski oli säilinud mitut liiki käpalisi ja lisandunud neid, kes taha- vad metsaseid elupaiku, nagu pruu- Kaunis kuldking kasvab Nabala piirkonnas ulatusliku populatsioonina. Viljuv taim nikas pesajuur. parempoolsel fotol on pildistatud kavandatud Nõmmküla kaevandusalal, kus kuldkingad 1990. aastate nn baaskaardilt ilm- paistavad silma elujõulisuse ja rohke viljumisega neb lausaline metsalaam (¥ 6), mille varjus on aga endiselt säilinud kuna- kraavitusega peamiselt metsane ala. siin, loodusalade loomuliku võrgus- gistele soodele omased taimed ja loo- See on Tallinna lähiümbruses üks tiku piires, vajalik ja otstarbekas luua mad, kes ootavad võimalust leida suuremaid rohevõrgustiku tuumala- looduskaitseala: see sobituks siia kui taas elupaiku taastuvates madal- ja sid, kus võib kohata kõiki meie suu- järjekordne oluline pusletükk. allikasoodes. rulukeid. Asudes Tallinnale suhteliselt lähe- Kõrvutades rohevõrgustikku kaits- dal, jääb Nabala Kõrvemaa metsa- Et märgata konna, on vaja tõusta tavate aladega, näeme, et Harjumaal ja soomalaamade ning Läänemaa kotka kõrgusele. Praeguseks on ei leidu Nabala ümbruskonnas suuri Suursoo loodusmassiivi vahelise Nabala piirkond enamjaolt tiheda kaitstavaid objekte (¥ 7). Seega on ida–lääne-suunalise rohekoridori

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I703I 31 | NABALA-TUHALA LOODUSKAITSEALA |

okasmetsad moreenkõrgendikel (9060) [2]. Siiski pole neid vanemaid metsi majandusmetsades kuigi palju, sest raieküpsena on need maha raiutud. Poolvarju vajav kaunis kuldking on sellest hoolimata suutnud alles jääda: siin on tema kõige ulatuslikum kas- vuala Eesti mandriosas. Ilmselt on tema kasvukohtade seisund muutu- nud oludes siiski halvenenud. Väga selget seost on näha ka soo- des kasvavate taimedega. Nende praegused kasvualad jäävad endistele suurematele allikaaladele ja kuiven- dusest vähem mõjutatud soolappi- ¥ 7. Nabala-Tuhala looduskaitseala (lilla viirutusega) Harjumaa (piiristatud kollase joonega) dele. Ka nende liikide puhul saame rohevõrgustikus 2009. aasta seisuga (roheline ala) koos praeguste kaitsealuste aladega rääkida üha kahanevatest kasvu­ (punase viirutusega alad) [1] aladest. keskele. See rohekoridor on riikliku del paiguti kujunenud rikka alustai- Siinsete soode taimharulduste rik- tähtsusega, s.t tagab looduslike liikide mestikuga kuusikud, tammikud ja kust ja nende käekäiku on pikka aega asurkondadele üliolulise ühenduse sürjametsad. Need Euroopas väär- jälginud kohalik loodusemees, orhi- Eesti lääne- ja idaosa vahel. Nabalast tustatud elupaigatüübid on rohun- deeklubi liige Arne Kivistik [5]. Tema lääne poole jääb rohevõrgustiku dirikkad kuusikud (9050), vanad tähelepanekud kinnitavad, et soode, tuumaladele veel mõningaid kaitse- laialehised salumetsad (9020*) ja eriti lagesoode pind on viimase 30 alasid, kuid Nabalas ja sellest idas ei aasta jooksul kuivendus­süsteemide toeta neid tuumalasid peaaegu mitte ükski kaitseala ja seega on küsitav Keskkonnaregistrisse kantud looduskaitsepiirangud Nabala-Tuhala looduskaitseala piirkonnas [1] ka kaitsealuste liikide asurkondade­ Kaitsealuse objekti nimi või tähis Tüüp Pindala vahelise sidususe säilimine (¥ 7). Rahaaugu Hoiuala 401,9 ha Eesti inimasustuse koondumist Tammiku Looduskaitseala 381,4 ha suurlinnade, ennekõike Tallinna Tuhala Maastikukaitseala 189,1 ha piirkonda kinnitab ka joonis 7. Just Kämbla Looduskaitseala 164,7 ha Harjumaale, pealinna ümbrusse jää- vad rohevõrgustiku kõige kitsamad Angerja must-toonekurg Püsielupaik 70,9 ha rohekoridorid ja kõige väiksemad Pahkla must-toonekurg Püsielupaik 19,6 ha tuumalad, ent neile ei ole tagatud Sõmeru väike-konnakotkas 1 Püsielupaik 3,1 ha kaitset looduskaitseseaduse järgi, Sõmeru väike-konnakotkas 2 Püsielupaik 3,1 ha kuna seal ei ole loodud kaitseala(sid). Vaida väike-konnakotkas Püsielupaik 3,1 ha Aruvalla väike-konnakotkas 1 Püsielupaik 3,1 ha Kas lubjarikkad allikasood ja Aruvalla väike-konnakotkas 2 Püsielupaik 3,1 ha tamme-puisniidud või laanemet- Tuhala mõisa park Kaitsealune park 5,1 ha sad? Kui vaadata Nabala piirkonna Reinu kasesalu Kaitsealune puistu 0,4 ha loodusväärtuste paiknemist vaid VEP nr 154074 Vääriselupaik 0,5 ha praegustel kaartidel, ei pruugi me VEP nr 154087 Vääriselupaik 0,8 ha leida selgeid põhjusi, miks mõned VEP nr 154088 Vääriselupaik 1,1 ha loodusväärtused, näiteks kaunid VEP nr 154089 Vääriselupaik 1,8 ha kuldkingad, kasvavad just nendes VEP nr 154090 Vääriselupaik 2,6 ha metsades, aga mitte teistes näiliselt VEP nr 154098 Vääriselupaik 0,4 ha samalaadsetes kohtades. VEP nr 154099 Vääriselupaik 1,6 ha Hoopis selgem seos tuleb ilmsiks võrdluses eelmise sajandi algupoole VEP nr 154108 Vääriselupaik 1 ha kaartidega (¥ 8 ja 9). Kauni kuld- VEP nr 154172 Vääriselupaik 0,3 ha kinga leiukohad ühtivad kunagiste VEP nr 158161 Vääriselupaik 0,8 ha kruusaste küngaste ja soosaartega VEP nr 158165 Vääriselupaik 2 ha või teiste aladega, kus enne sõda VEP nr 158174 Vääriselupaik 1,2 ha paiknesid puisniidud ja -karjamaad. VEP nr 204120 Vääriselupaik 2,8 ha Metsastumise käigus on nendel ala- VEP nr 204121 Vääriselupaik 6,4 ha

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 32 I704I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | NABALA-TUHALA LOODUSKAITSEALA | mõjul pidevalt vähenenud, ka Tammiku looduskaitseala piires. Kui puittaimestik tungib peale, suure- neb transpiratsioon, mille tõttu jää- vad sood üha kiiremini kuivemaks ja taimharulduste seisund halveneb. Nabala piirkonna kõige harulda- semate kaitsealuste loomaliikide – must-toonekure, väike-konnakotka ja rohunepi – elupaigad on seotud looduslike jõgede-ojade ja märgade niitudega. Just neid kolme liiki tuleks pidada ala põlisasukateks. Ent hulk teisi liike, näiteks rähnid, väike-kärb- senäpp, laanepüü jt, on siia elama asunud ala metsastudes. Üldiselt on 1 km ka loomaliikide jaotumine piirkon- ¥ 8. Kaitsealuste taimeliikide leiukohad (punased täpid ja viirutusalad) Nabala-Tuhala nas seotud peamiselt endisi puisniite looduskaitsealal (piir tähistatud lilla joonega) ja selle ümbruses 1935.–1938. a topokaardi kandnud moreenseljandikega ja taustal [1, 3] kunagiste metsaste soosaarte serva- dega (¥ 9). Soostuvad ja soo-lehtmetsad on aga valdavalt sekundaarsed, kuju- nenud soode kuivendamise käigus. Kuivenduse toimel suutis mets kas- vama hakata, kuid siiski on põhjavee tase piisavalt kõrge, et toetada soos- tumist või on see kuivendusvõrgu amortiseerumise tõttu taas alguse saanud. Ka lamminiitude levik on seo- tud vanadel kaartidel kajastatud ojade ja jõgede endiste voolusängi- dega. Maaparanduse käigus on neid

õgvendatud ning vanad sängid toimi- 1 km vad osaliselt vaid suurvee ajal. Kiire veeäravoolu tõttu on suur osa endis- ¥ 9. Kaitsealuste loomaliikide leiukohad (rohelised täpid ja viirutusalad) Nabala-Tuhala test luhtadest kuivemaks jäänud ja looduskaitsealal (lilla joonega piiristatud ala) ja selle ümbruses 1935.–1938. a topokaardi võsastunud. Vaid kõige märjemad taustal [1, 3] alad suudavad pakkuda elupaika Peamiselt jäävadki need elupaigad ojad endistesse sängidesse. See ongi rohunepile, rukkiräägule ja teistele endiste suuremate laamade jäänu- olnud Nabala-Tuhala looduskaitseala luhalindudele. kitena kaitstavate alade piiresse, sest esialgse tsoneerimise alus. Veerežiimi Kuigi suurt osa paikkonnast on piiranguteta majandusmetsades raiu- taastamist vajavad alad olid kõik pla- seni üsna tugevasti mõjutanud met- takse metsad juba nooremana maha neeritud sihtkaitsevöönditesse, et samajandus ja kohati on elupaigad ja need ei jõuagi elupaiga kriteeriu- oleks võimalik neid töid teha. väga killustunud, on ala loodus- midele vastava vanusega metsaks Eraldi tuleb toonitada, et ala met- kaitseline potentsiaal endiselt suur. areneda (¥ 10). samajandust peaks Nabala-Tuhala Üksiti tuleb pidada silmas, et loo- looduskaitseala kaitserežiim mõju- dusolude mõttes ühendab kogu piir- Nabala piirkonnas on registreeri- tama vähem, sest Nabala loodus- konda karstinähtuste esinemine ja tud suur hulk kaitsealuste liikide kompleksi taastamise põhisiht on sellest ajendatud tundlik veerežiim. leiukohti. Ühtlasi on teada, et endist laiendada siinsete madal- ja allika- Kuivenduse ja metsamajanduse liigniisket veerežiimi saab siin taas- soode ulatust ning parandada nende mõjude tõttu ongi praegusajal raske tada. Sellepärast ongi siinsele alale seisundit. Ent kui taastada liigniiske leida selgete tunnustega EL loodus- läbi aegade kavandatud palju kaits- veerežiim, väheneb paratamatult direktiivi elupaigatüüpe. Need alad tavaid objekte (vt tabelit ja ¥ 11). majandatavate metsade ulatus. on enamasti väga väikesed killud või Praegu on siin veel võimalik taastada Sestap on ilmselge, et endist loo- siis sisaldavad vaid tunnusliike, kät- veerežiim, tõkestades kuivendus­ duskompleksi tuleb taastada koos- kemata elupaigale omast struktuuri. kraavide voolu ja suunates jõed- töös kogukonnaga. See võimaldab

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I705I 33 | NABALA-TUHALA LOODUSKAITSEALA |

Suhteliselt arvukate pesitsejatena elavad siinsel alal laanepüü ja väike- kärbsenäpp, kes on kantud EL lin- nudirektiivi esimesse lisasse. Suure asustustihedusega (0,23 paari/km2) paistab Nabalas silma händkakk. Peale selle on siin registreeritud öösorr, musträhn, teder, hallpea- rähn, väänkael ja nõmmelõoke. Kaitseala kagunurka jääb teise kate- gooria liigi rohunepi 52 ha suurune elupaik. Rohunepp on Eesti puna- sesse nimestikku kantud kui eriti ohustatud liik [6]. Tuleb silmas pidada, et kogu 1 km Nabala-Tuhala looduskaitseala ja ¥ 10. EL loodusdirektiivi elupaigatüüpide leiukohad (punase viirutusega alad) Nabala-Tuhala selle lähikonna elustik on liigirikas looduskaitsealal (piiristatud lilla joonega) ja selle ümbruses 1935.–1938. a topokaardi taustal [1, 3] just seetõttu, et siin on levinud lub- jarikkad mullad ja aluskorra paeki- vimid paiknevad suhteliselt pinna lähedal. Kaitstavatest liikidest on kõige rohkem leiukohti registreeritud kaunil kuldkingal, järgnevad pruuni- kas pesajuur, vööthuul-sõrmkäpp ja kahelehine käokeel. Samuti on just Nabala-Tuhala looduskaitsealal hulk allikasoid, kus kasvab muidu meie läänesaartele iseloomulikke harul- dusi, näiteks lõhnav käoraamat.

Loodusväärtuste hoid ja kestlik kasutamine on läbi aegade kuulu- nud kohalike kogukondade ja talupi-

1 km dajate eluviisi juurde. Tänapäevane, kodukohast kaugel paiknev maa- ¥ 11. Praegu kaitstavad alad (punase viirutusega) Nabala-Tuhala looduskaitsealal (piir omand on selle ühendusniidi tihti märgitud lilla joonega) ja selle ümbruses 1935.–1938. a topokaardi taustal [1, 3] katkestanud ja tekitanud konflikti ala maaomanikel oma eluviisi endiste ohustatud liikide elupaigad. Kaitseala looduskaitse ning majandushuvi- aegade valguses ümber orientee- loodeossa jääb kauni kuldkinga, Eesti dega omanike vahel. Kahjuks ei rida, näiteks praeguse kitsa metsa- suurima orhidee rikkalik kasvuala. tajuta enam sidet omandiga. Tihti majanduse kõrval asuda taastama Sõmeru külasse jäävad väike-konna- on ainus side majanduslik, kuiv kal- endisi puisniite ja neid niitma ning kotka elupaigad ning Tuhalasse väga kulatsioon, kui palju maavaldus raha karjatama. esinduslik rohunepi elupaik. Et neid sisse toob. Üks Nabala-Tuhala looduskaitse- elupaiku hoida, tuleb majandustege- Ka Nabala-Tuhala looduskaitseala ala loomise eesmärk ongi taastada vust reguleerida. piirkonnas leidub selliseid inimesi, piirkonna veerežiim ja seda hoida, Peale nende loodusväärtuste on kellel on säilinud side oma esivane- kaitstes madalsoid, allikaalasid, põh- Nabala piirkonna kaitse oluline teis- mate maaga, kaduvväike osa kõigist javett, karstivälja ning nendega seo- tegi haruldaste ja ohustatud taime- ja piirkonna maaomanikest. Enamik tud haruldast ja ohustatud elustikku. loomaliikide jaoks [5]. Teadaolevatest elab ja toimetab mujal või kuulub Kohati on tegemist looduslikult nit- teise ja kolmanda kategooria kait- maa hoopis firmadele, kelle selge siht raaditundliku alaga ehk avatud kars- sealustest loomaliikidest elutsevad on üksnes majandusedu. tivormidega, kaitsmata põhjaveega EOÜ Tallinna linnuklubi 2011. aastal Selline olukord ei ole loodus- alaga [4]. tehtud inventuuri andmetel kaitse- väärtuste ega pikas perspektiivis ka alal kanakull, karvasjalg-kakk, laane- majandustegevuse enda suhtes kest- Nabala piirkond kujutab endast rähn, valgeselg-kirjurähn, hiireviu ja lik: varem või hiljem väheneb kogu looduskompleksi, hõlmates ulatus- raudkull. Neid liike ohustab piirkon- ala väärtus. Teisisõnu jäetakse tule- likule karstialale jäävad soo- ja met- nas metsaraie. Kokku kaheksal terri- vastele põlvedele märksa kallim elu- saelupaigatüübid ning kaitsealuste ja tooriumil on kohatud sookurge. laad kui praegu. Omanikupõhine

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 34 I706I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | NABALA-TUHALA LOODUSKAITSEALA |

Nabala-Tuhala looduskaitsealal ja selle lähedale Loomad (vt ka 9 ¥) jääva looduskompleksi piires registreeritud kaitsealuste liikide loetelu [1] I kaitsekategooria

• must-toonekurg (Ciconia nigra), 2 leiukohta (Angerja, Pahkla PEP) Taimed (vt ka ¥ 8) • väike-konnakotkas (Aquila pomarina), 2 leiukohta (Sõmeru, Vaida, Aruvalla PEP) I kaitsekategooria taimeliike ei ole registreeritud • lendorav (Pteromys volans), 1 leiukoht (Kämbla LKA)

II kaitsekategooria II kaitsekategooria

• kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), 69 leiukohta • rohunepp (Gallinago media), 2 leiukohta • punane tolmpea (Cephalanthera rubra), 1 leiukoht • karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), 1 leiukoht • kärbesõis (Ophrys insectifera), 15 leiukohta • kanakull (Accipiter gentilis), 5 leiukohta • lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), 7 leiukohta • laanerähn (Picoides tridactylus), 7 leiukohta • täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza cruenta), 12 leiukohta • valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), 4 leiukohta • Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), 7 leiukohta • veelendlane (Myotis daubentonii), 2 leiukohta • kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), 2 leiukohta • põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), 4 leiukohta • püst-linalehik (Thesium ebracteatum), 21 leiukohta • pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), 3 leiukohta • kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), 4 leiukohta • eesti soojumikas (Saussurea esthonica), 14 leiukohta III kaitsekategooria • koldjas selaginell (Selaginella selaginoides), 3 leiukohta • madal unilook (Sisymbrium supinum), 7 leiukohta • väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), 41 leiukohta • sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana), 2 leiukohta • rukkirääk (Crex crex), 11 leiukohta • kõrge kannike (Viola elatior), 1 leiukoht • laanepüü (Bonasia bonasia), 30 leiukohta • teder (Tetrao tetrix), 5 leiukohta III kaitsekategooria • sookurg (Grus grus), 10 leiukohta • händkakk (Strix uralensis), 7 leiukohta • pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), 39 leiukohta • värbkakk (Glaucidium passerinum), 1 leiukoht • harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), 21 leiukohta • soo-loorkull (Circus pygargus), 2 leiukohta • hall käpp (Orchis militaris), 8 leiukohta • hiireviu (Buteo buteo), 8 leiukohta • kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), 24 leiukohta • herilaseviu (Pernis apivorus), 2 leiukohta • rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), 1 leiukoht • raudkull (Accipiter nisus), 6 leiukohta • soo-neiuvaip (Epipactis palustris), 17 leiukohta • tuuletallaja (Falco tinnunculus), 1 leiukoht • tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), 4 leiukohta • öösorr (Caprimulgus europaeus), 7 leiukohta • laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), 2 leiukohta • väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), 2 leiukohta • vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), 39 leiukohta • musträhn (Dryocopus martius), 11 leiukohta • kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), 12 leiukohta • hallpea-rähn (Picus canus), 6 leiukohta • balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), 3 leiukohta • väänkael (Jynx torquilla), 4 leiukohta • kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), 13 leiukohta • nõmmelõoke (Lullula arborea), 2 leiukohta • suur käopõll (Listera ovata), 21 leiukohta • hoburästas (Turdus viscivorus), 1 leiukoht • roomav öövilge (Goodyera repens), 1 leiukoht • vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), 1 leiukoht • värvi-paskhein (Serratula tinctoria), 2 leiukohta • punaselg-õgija (Lanius collurio), 4 leiukohta • lodukannike (Viola uliginosa), 1 leiukoht • suitsupääsuke (Hirundo rustica), 4 leiukohta • aas-karukell (Pulsatilla pratensis), 3 leiukohta • saarmas (Lutra lutra), 1 leiukoht • karukold (Lycopodium clavatum), 1 leiukoht • rästik (Vipera berus), 1 leiukoht • harilik ungrukold (Huperzia selago), 10 leiukohta • tähnikvesilik (Triturus vulgaris), 1 leiukoht • harilik sügislill (Colchicum autumnale), 2 leiukohta • rabakonn (Rana arvalis), 3 leiukohta • kuklased (Formica sp.), 2 leiukohta • kimalased (Bombus sp.), 1 leiukoht looduskaitsemudel oleks ideaalne väärtuste inventuur. OÜ Tirts & Tigu, Tallinn. Haudelinnustiku uuringu aruanne 2011. a. 3. Maa-ameti avaliku WMS teenuse ajaloolised Tallinna linnuklubi, Tallinn. juhul, kui side maaomandiga oleks kaardid. Selgitav veebileht: geoportaal.maaamet. üleüldine ja seda tajutaks kestliku ee/est/Teenused/Avalik-WMS-teenus-p65.html. 4. Nabala looduskaitseala kaitse-eeskirja projekt. Lauri Klein (1970) on zooloog, maastikuökoloogia väärtusena. Tänapäeval on see aga Käsikiri. magister. Praegu keskkonnaagentuuri looduskaitse- kahjuks pigem erandlik. 5. Sepp, Kalev (koost) 2013. Ekspertiis Nabala osakonna elurikkuse juhtspetsialist. Koordineerinud ■ looduskaitseala moodustamise põhjendatusele ja riiklikku eluslooduse seiret ja koostanud selle kok- kavandatavate piirangute otstarbekusele. Eesti kuvõtteid. 1. Eesti looduse infosüsteem (EELIS): http://loo- maaülikool. Uudo Timm (1959) on zooloogiamagister, kesk- dus.keskkonnainfo.ee/eelis. 6. Tuule, Eet; Tuule, Aarne 2011. Kaitstavate konnaagentuuri eluslooduse seire osakonna juhata- 2. Klein, Lauri; Timm, Uudo; Kiristaja, Piret 2010. linnuliikide ja nende elupaikade väljaselgita- ja. Tegelnud nii looduse uurimise, looduskaitse kui Nabala maastikukaitseala ettepaneku loodus- mine planeeritaval Nabala maastikukaitsealal. ka loodusharidusega.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I707I 35 | MAAVARAD | Piiludes põlevkivi- tööstuse hälli II

Mait Sepp, Erki Tammiksaar, Taavi Pae

2009. aasta Eesti Looduse novembrinumbris on ilmunud Mait Sepa kirjutis „Piiludes põlevkivitööstuse hälli”. Toona oli soov tutvustada, kuidas Eestimaa tähtsaim loodusvara avastati, mismoodi seda esimest korda kirjeldati ja kasutusele võeti. Esmapilgul tundus, et see pole keeruline ülesanne, sest põlevkivi ajalugu on paljude asjaomaste raamatute sissejuhatuses ära toodud. Tuli vaid fakte kontrollida ja korralikud viited leida. Ent töö käigus hakkasid ilmnema küsitavused, millele siis ei õnnestunud kohe vastust leida.

õlevkivi avastusloo üldtuntud fakte uurides selgus peatselt, Pet asjad ei ole üldse sellised, nagu neid on seni esitatud. Päris mitu toona Eesti Loodusele kirjuta- tud artikli alusväidet on ajaloolises mõttes leebelt öeldes küsitava väär- tusega. Artikkel [6] küll ilmus, kuid TÜ GEOLOOGIAMUUSEUM FOTO: kahtlused jäid. Seetõttu sai pöör- dutud geograafide Taavi Pae ja Erki Tammiksaare poole, kes tegid arhii- vides ja raamatukogudes visalt tööd, mille viljana on nüüdseks avalda- tud mitu põlevkivi uurimise ajalugu käsitlevat kirjutist [7, 8, 9]. Koostöö Põlevkivi ehk kukersiit on settekivim, mille koostisest umbes poole hõlmab fossiilistunud käigus selgus, et paraku on algses orgaaniline aine, peale selle on põlevkivis savi ja lubiainet. Kuigi tegu on Eesti ühe olulisima põlevkivitööstuse hälli piilumise maavaraga, on selle avastamislugu ja esmakirjeldamist vähe uuritud artiklis mitu valejäreldust ja eksita- vat faktitõlgendust. Seega, vaatame kide nende korduste aluseks olnud Raud, keda võib liialdamata pidada ise- sinna hälli uuesti ja teeme pildi legendaarse akadeemiku, kunagise seisva Eesti põlevkivitööstuse loojaks, klaarimaks. Tallinna polütehnilise instituudi on omakorda kirjutiste aluseks võtnud rektori ja „Mnemoturniiri” tarkade oma õpetaja, geoloogi ja põlevkivi- Eksimused levisid ühest kirjuti- klubi liikme Agu Aarna (1915–1989) uurija Nikolai Pogrebovi (1860–1942) sest teise. Üllatusena selgus, et nii populaarteaduslikud raamatud [1, ning Tallinna linnakeemiku Henry oluline teema – Eestimaa tähtsaima 2], milles on põlevkivi üldlevinud von Winkleri (1870–1947) tööd. maavara avastamine ja esmakirjel- avastuslugu esitatud ehk kõige täius- Pogrebov oli Peterburi geoloogia- damine – on peaaegu uurimata ala. likumal kujul. komitee sekretär, raamatukoguhoidja Siin on välja kujunenud kindel lugu Arhiiviandmetest ilmnes aga veel ja arhivaar, kellele tsaarivalitsus tegi ehk moodsalt väljendudes narratiiv üks üllatus. Nimelt pole Agu Aarna Esimese maailmasõja aastatel kohus- nimede ja aastaarvudega, mida on samuti algallikaid kasutanud, vaid tuseks uurida Eestimaa põlevkivi. alatasa kriitikavabalt korratud. Ent suures osas ümber kirjutanud riigi Seejuures peeti silmas soovi leeven- algallikate poole ei ole peaaegu keegi põlevkivitööstuse juhile Märt Rauale dada kütusekriisis vaevleva Peterburi kunagi pöördunud. Tavaliselt on kõi- (1878–1952) omistatud tekste. Märt olukorda.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 36 I708I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | MAAVARAD |

Keemik Winkler analüüsis 20. sajandi alguskümnenditel Tallinna linnalaboris põlevkivi väga

põhjalikult ning oli mitme Eesti SEPP MAIT FOTO: geoloogiat ja põlevkivi tutvustava raamatu autor või toimetaja. Nii Pogrebovi kui ka Winkleri tööde tähtsust on raske üle hinnata, kuid nende kirjutiste ajaloolises osas on eksitusi, mis on ligi sada aastat ühest allikast teise kandudes jõudnud välja tänapäeva. Seejuures on mõned vead üsna kummalised, lausa müstilised.

Kuidas tõlgendada sõna Steinöhl? Eesti põlevkivitööstuse ajalugu algab tavaliselt väitega, et esimest korda mainis põlevkivi olemasolu Eestimaal Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel (1738–1819), kelle sulest ilmus 1770.–1780. aastatel saksa keeles neljaköiteline raamat „Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland”. Selles on tollal Kohala mõisa peahoone mõned aastad tagasi: ühe tõlgenduse järgi avastati põlevkivi Saksamaal valitsenud riigistatistika 1789. aastal just selle mõisa maadelt põhimõtete järgi antud ülevaade kivi” sünonüümina. Eestis tegutses tistesse ilmus ta alates 1928. aastast. Eesti- ja Liivimaa majandus- ning ju kunagi Saksa kapitalile rajatud Enne seda avaldatud töödes alustas loodusoludest. põlevkivitööstus „Die Estnische ta ajalugu Georgiga, kellest tuleb Raamatu teise köite 532. lehekül- Steinöl AG” ja selle juurde tekkis linn juttu allpool. Ent enne Rauda oli jel, peatükis „Puhas maavaik”, on nimega Kiviõli. eesti keeles Hupelist kui põlevkivi kirjas: „Kiviõli, mida ühe mehe kin- Ent kui vaadata, milliste aine- esmamainijast kirjutanud Henry nitusel ühe väikese Eestimaa mõisa tega (väävel, kivisüsi) on Hupel von Winkler 1922. aastal ilmunud all pidi leiduma .. ”. Just selles lauses kiviõli ühte lausesse pannud, ja raamatus „Eesti geoloogia” [10]. Jääb sisaldavat sõna „kiviõli” (originaa- võrrelda seda 18. sajandil värskelt vaid mõistatada, miks baltisakslasest lis Steinöhl) peetakse Eesti põlevkivi loodud mineraloogiaklassifikatsioo- Winkler tegi üsna ähmasest viitest esmamainimiseks, kuna teatavasti nidega, võib teha huvitava järel- kiviõlile põlevkivi esmamainimise. eraldub põlevkivist kuumutami- duse. Hupelil ilmselt olid küll üldised sel õli. 18. sajandi maakirjeldustele teadmised toonaste põlevate ainete Miks sattus põlevkivi uurimislukku tüüpilisest napist teatest ei selgu, kes rühmitamise kohta, kuid samas pol- Güldenstädt? Järgmine kummaline oli teate edastanud, millal ja kus täp- nud ta tõenäoliselt ise moodsamaid seik Eesti põlevkivi ajaloos on seotud selt oli põlevkivi leitud. Hupeli arhiiv mineraloogiatöid lugenud. Pigem väitega, nagu oleks Johann Anton pole paraku säilinud ja seetõttu vae- pärinesid pastor Hupeli loodusteadus- Güldenstädt (1745–1781) oma töö- valt kunagi midagi täpsemat ilmneb. likud teadmised ajast, kui ta püüdis des kirjutanud, et 1725. aastal leiti Ent eespool toodud Hupeli lausega Jena ülikoolis arstiks õppida: kivi- Jõhvi lähedalt põlevkivi. on mitu probleemi. Esiteks on see õli oli mitme tolleaegse arstirohtu Viidet Güldenstädtile on eesti- kontekstist välja rebitud. Kui lugeda koostisosa. keelses kirjanduses väänatud üht- ja kogu lõiku, siis kõlab see nii: „Nagu Muide, 18. sajandil tähistati mine- teistpidi, kuni selleni, et ta ise käis ka väävli kohta, puuduvad mul usal- raloogias Eesti põlevkiviga sarna- paarkümmend aastat enne oma dusväärsed teated kiviõli kohta, mida seid kivimeid sõnaga „põlevkilt” sündi Jõhvis. 2009. aastal ilmunud ühe mehe kinnitusel olevat leitud (Brandschiefer). Kiviõli tuli toonaste põlevkivitööstuse artiklis [6] sai ühe väikese Eestimaa mõisa all, ja teadmiste kohaselt iseenesest maa kummutatud üldlevinud arvamus, samuti siinse kivisöe kohta, mida ma seest ehk siis lihtsalt öeldes tähistas nagu oleks Güldenstädt Eestimaa pole seni ise näinud”. Niisiis, tegeli- see naftat. Seega pole alust arvata, põlevkivist kirjutanud oma peateo- kult puudusid Steinöhl’i kohta usal- et Hupel mõtles sõnaga Steinöhl just ses „Reis läbi Venemaa ja Kaukaasia”, dusväärsed teated. põlevkivi. kuid avaldatud lootust, et ta võis seda Teiseks tekitab küsitavusi ka sõna Omaette mõistatuslik lugu on see, teha mõnes teises raamatus. Paraku Steinöhl. Arvatavasti on seda mingis kuidas ja millal Hupel Eesti põlev­ ei jätnud varalahkunud akadeemik, kontekstis tõesti kasutatud „põlev- kiviajalukku sattus. Märt Raua kirju- arst ja rännumees maha kuigi palju

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I709I 37 | MAAVARAD |

Pogrebovini, kes on oma raamatus [5] ausalt tunnistanud, et ei ole ise Georgi 1791. aasta artiklit lugenud ja on sellele viidanud teiste auto- rite põhjal. Paraku on Pogrebovi versioon 18. sajandi lõpul Tolksis ja Peterburis põlevkivi ümber toimu- nust hakanud elama oma elu. Peterburi vaba majandusühingu arhiivi ja toimetiste alusel võib põlevkivi esmakirjeldusega seotud sündmuste tegelikku käiku selgi- FOTO: K. AKEL & KO/TÜ GEOLOOGIAMUUSEUM, & KO/TÜ K. AKEL TUG F-066 FOTO: tada järgmiselt. 1780. aastateks olid Venemaa Euroopa-osa metsa­varud sedavõrd vähenenud, et ühing pöör- dus oma liikmete poole küsimustega põlevate maavarade kohta, millega puitu asendada. Arvatavasti jõudis just selle üles- kutse vastusena teave Kohala mõisa lähedal leiduva põlevkivi kohta Peterburi. Peaaegu võimatu on kindlaks teha, mis asjaoludel, kelle Põlevkivi kaevandamine riigi põlevkivitööstuse Kohtla kaevanduses 1921. aastal vahendusel ja kuidas see toimus. Selts tegi Georgile ülesandeks koos- kirjatöid, mis oleksid trükivalgust zur Mühleni (1888–1953) artiklis, tada asjaomane küsimustik, kuid näinud. Nüüd, kui need kõik on läbi mis käsitleb Eestimaa loodusvara- selle koostas hoopis Peterburi vaba vaadatud, võib üsna kindlalt väita, et sid. Jällegi võib vaid mõistatada, mis majandusühingu arhivaar Eberhard Güldenstädt ei ole põlevkivist midagi asjaoludel pidas Winkler vajalikuks kirjutanud. raiuda Güldenstädti nimi ja aasta- Seda veidram on lugu, kuidas arv 1725 siinse põlevkiviuurimise Güldenstädt põlevkiviajalukku ajalukku. üldse sattus. Taas jõuame Henry von Winklerini, sest just tema Üleskutse leida maavara, mis asen- toimetatud raamatu [11] kasu- daks puitu. Ka põlevkivi esmakirjel- tatud kirjanduse loetelus on äär- duse kohta leiab senises ametlikus miselt kummastav sissekanne: ajaloos mitmesuguseid versioone, „Güldenstädt, kelle kaheköiteli- mistõttu tekib taas hulga küsitavusi. ses Venemaa reisikirjas [on maini- Levinuima tõlgenduse järgi avas- tud] põlevkivi, mis leiti 1725. aastal tas 1789. aastal põlevkivi Rakverest Jõhvi lähedal”. Samas on viide kümmekonna kilomeetri kaugu- ajakirja „Livländische Jahrbücher sele jääva Kohala, toona Tolksi d. Landwirtshaft” 1867. aasta 14. aas- nime kandva mõisa maadelt Anton- takäigu lehekülgedele 169–173. Johann Engelhardt (1729–1808). Lisatud ajakirjaviitel on aga Ta tegi põlevkiviga mitu katset ja kaks suurt puudust. Esiteks lõpetas kandis oma uurimistulemustest ette see ajakiri ilmumise 1866. aastal. Peterburis vabas majandusühingus. Teiseks, 1861. aastal, mis tegelikult Tema katsete tulemused avaldas oli 14. aastakäik, pole viidatud lehe- 1791. aastal Johann Gottlieb Georgi külgedel mitte sõnagi põlevkivist. (1729–1802). Seal on Tartu ülikooli keemiaprofes- Nagu mainitud, võib kirjan- August Wilhelm Hupelist kui põlevkivi sori Carl Friedrich Schmidti (1822– dusest leida selle ajaloopeatüki esmamainijast on kirjutanud Henry von 1894) pikema artikli peatükk, mis eri versioone. Küll on mainitud Winkler oma 1922. aastal ilmunud raamatus käsitleb Luuga jõe äärest leitud fos- Engelhardti ja Georgit koos, küll „Eesti geoloogia” [10]. Ent Winkleri järelduses foriiti. Muide, esimest korda ilmus olevat nad teinud katseid eraldi. on alust kahelda, sest tõenäoliselt ei mainitud vigane viide 1918. aastal Selgusetuks jääb isegi see, kes käinud Hupeli raamatus „Topographische baltisaksa rakendusgeoloogide Franz õigupoolest Kohalas käis. Kõigi Nachrichten von Lief- und Ehstland” kirja Beyschlagi (1856–1935) ja Leo von nende lugude juured viivad Nikolai pandud lause põlevkivi kohta autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 38 I710I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | MAAVARAD |

Johann Schröter (1725–?): tõenäo- liselt oli Kohalast leitu kõigepealt jõudnud just tema kätte.

Küsimustik saadeti Kohala mõis- 4-4627 EFA FOTO: nikule Fabian Reinhold Ungern- Sternbergile (1738–1795), kelle vastused on arhiivis säilinud. Esiteks huvitas ühingut leiukoha ulatus. Mõisnik oletas, et kogu nelja-viie sülla (umbes kaheksa kuni kümne meetri) kõrgune liivane kõrgendik tema mõisa maal võib seda sisaldada. Alust nõnda oletada andis talle tõsi- asi, et „põlev kivi” (brennbarer Stein) oli tulnud välja nelja sülla sügavuselt, kui avati üht allikat kõrgendiku nõl- val, samuti leidus seda maavara selle kõrgendiku nõlvast mõnesaja sülla kaugusel mõni aasta varem rajatud kaevus. Kihi paksus oli pool sülda ehk umbes üks meeter. Samas teatas 1920. aastatest pärit pildil kühveldavad põlevkivi vagunitesse naised: esialgu kasutati mõisnik, et mitte kusagilt mujalt pole karjäärides ja rikastustöödel rohkesti naistööjõudu põlevat kivi seni leitud. Georgi töö tulemused avaldati tugevamasse sõltuvusse kivisöest, Kui Ungern-Sternbergilt küsiti, 1791. aastal seltsi toimetistes too- mida veeti merd mööda Inglismaalt kas seda põlevat kivi on mõisas tar- naste kommete kohaselt kõigepealt ja Saksamaalt. ■ vituskõlblikuks peetud, vastas härra: saksa keeles ja siis alles järgmisel „Ainult karjused kasutavad neid aastal venekeelse tõlkena [3, 4]. põlevaid tükke aasadel, kui nad öösiti Tavaliselt on nende artiklite autoriks 1. Aarna, Agu 1965. Põlevkivikeemia probleeme lehmi karjatavad. Talupojad ei kasuta peetud Georgit ja viidatud tema nime Eesti NSV-s. Eesti Raamat, Tallinn. 2. Aarna, Agu 1989. Põlevkivi. Sari „Mosaiik”, 49. seda juba ainuüksi sel põhjusel, et järgi, kuid tegelikult ei ole nende kir- Valgus, Tallinn. see [põlev kivi] põleb tugeva haisuga. jatööde juures autorit märgitud. 3. Georgi, Johann Gottlieb 1791. Von einer feuerfangenden Erde aus der Revalschen Mõis ei ole teinud ka sellega suure- Et põlevkivi analüüsida, kuumu- Statthalterschaft. – Auswahl ökonomischer maid katseid, seepärast et [põleva tas Georgi seda ja sai 40 osa toorõli Abhandlungen, welche die freie ökonomi­ sche Gesellschaft in St. Petersburg in deutscher kivi] murdmine sügavuse tõttu [on] (Bergharze); ülejäänu oli vesi, savi ja Sprache erhalten hat, Bd. III: 330–331. raskendatud ja puidust puudust ei lubjakivi. Kümne untsi kivimi destil- 4. Георги, Й. Г. 1792. О возгараюшей земле из Ревельскаго наместничества. – Труды Вольного ole”. Ungern-Sternberg tunnistas, et leerimisel sai ta ühe untsi õli (Bergöl). Экономического общества ХV: 350–353. vahepeal on siiski tehtud põlevkiviga Oma ettekandes liigitas Georgi talle 5. Погребов, Николай 1919. Прибалтийские горючие сланцы. Естественные производительные väikesi katseid, näiteks aeti veeka- saadetud mineraali savikate kiltjate силы России. Полезныe ископаемыe, составлен tel seda põletades suurema vaevata mustatõrvaliste maa(varade) hulka Геологическим Комитетом. Т. IV, № 20. 6. Sepp, Mait 2009. Piiludes põlevkivitööstuse keema. Tuli andis seejuures tugevasti (Terra bituminosa argillacea fissilis). hälli. – Eesti Loodus 60 (11): 596–599. kuumust. Ilmselt suure õlisisalduse tõttu kasu- 7. Sepp, Mait; Pae, Taavi; Tammiksaar, Erki 2013. Kuidas avastati Eesti põlevkivi? Paraku jääb selgusetuks, mis roll tas Georgi põlevkivi iseloomustami- Esmamainimisest esmakasutamiseni. – EGS selles loos oli Engelhardtil. 1791. aas- seks sõna Bergpecherde ’mäepigiaine’. aastaraamat. Tallinn: 93–118. 8. Tammiksaar, Erki 2013. Põlevkivitööstuse algus tal ilmunud Georgi artiklist, millele Eestis – eeldused ja põhjused. Ajalooline sisse- on laialdaselt viidatud, kuid mida on Seega, põlevkivi avastati kõige- vaade I. – Akadeemia 25 (1–2): 15–48; 278–310. 9. Tammiksaar, Erki; Pae, Taavi 2012. Eestlaste vähesed lugenud, on esimeses lõigus pealt Lääne-Virumaal. Olgugi et esimesed kogemused põleva kiviga. – Eesti üksnes märgitud: „ .. tõeline riigi- see kõlab tänapäeva Eesti konteks- Loodus 63 (12): 694–698. 10. Winkler, von Henry 1922. Eestimaa geoloo- nõunik von Engelhardt näitas ühin- tis kummalisena. Vähemalt olid gia I. Ladelugu: ürgaegkond – devoon. Ühiselu, gule märtsis 1789 pruunikat kerget Lääne-Virumaalt pärit need kivimid, Tallinn. 11. Winkler, von Henry (Red.). 1930. Der kihilist maavara, millest leiti tilluke mida kasutati selle maavara esma- Estländische Brennschiefer: Untersuchung, mereloomakivistis ja mis tulle visates kirjeldamisel. Gewinnung und Verwertung. Wassermann, Reval (Tallinn). põles. See [maavara] leiti Kohalast”. Ent mingit praktilist kasu toona-

Ühtlasi on kirjas, et majandusühing sed uuringud ei toonud. 18. sajandi Mait Sepp (1974) on geograaf, Tartu ülikooli tegi Georgile ülesandeks „põlevat Eestis suuremat tööstust ei tekki- geograafiaosakonna teadur. Erki Tammiksaar (1969) on geograaf ja teadus- kivi uurida”. Seda keemik tegigi ning nud ning, mis olulisem, mõistlikud loolane, töötab Eesti maaülikooli teadusloo uurimi- arhiivimaterjalidest selgub, et Georgi transpordivõimalused puudusid, üht- se keskuses ja Tartu ülikooli ökoloogia- ja maatea- duste instituudis. esines seltsis ettekandega 28. märtsil lasi jätkus küttematerjaliks veel kül- Taavi Pae (1976) on geograaf, töötab Tartu ülikooli 1789. laga puitu. Peterburi aga sattus aina ökoloogia- ja maateaduste instituudis.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I711I 39 | POSTER: FOTOVÕISTLUS 2014 |

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 40 I712I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | LOOMAFOTODE PEAAUHIND | | LOOMAFOTODE PEAAUHIND pildistamisest. Illustratiivnemater ees üks ülesanne: kirjutada seente möödunudki kauaaega,kuiminu annab mullehelistadesmärku.Ei keegi midagipõnevatleiab,siis alustada algusest. S Seeneõnn F nud viimaselaastaltutvust sobitada. plusside jamiinustegaolengi püüd on omadplussidjamiinused. Nende teel juhitavad kopterid. Igal vahendil on mõeldud mitmesugused raadio varju. Ainultkaameralennutamiseks ja pildistada,saabkasutadamoto- teri üürimine.Kuisooviteiselennata lusi kui pelgalt lennuki või helikop harrastamiseks paljurohkemvõima aerofotograafia. Tänapäevalonselle jendama. Edasineonjubaajalugu. manud noorekuuselatvaendsoo sügisõhtul jahedaltmaapinnaltroo otsas!” Tõepoolest,kaksmaduolid erutatud hääled: „Nastikud on puu sissetulevast kõnest.Teises otsasolid telefon taskusandissurinagamärku korvide-nugadega, naguikka. võtta. Minaolinkaameragajateised pildistada. Niisiistuliseenelkäikette siiski soovisinveelüht-teistjuurde jal olitegelikultjubaolemas,agama D4s kaamera ja Nikkor 70–200 madest rohkemhuvipakkunud DETSEMBER 2014 2014 DETSEMBER

2,8 VR Sügis onseeneaegjamulseisis Kõrval olev foto on tehtud Nikon Viimasel ajalonmullepilditee Enne leppisimekokku,etkui kõik ausaltärarääkida,tuleb tütrele ja ämmale. Selleks, et elle fotoeestvõlgnentänuoma

II objektiiviga. EESTI LOODUSEESTI ■ Sv en Začek I713I

mm mm ------

FOTO: OLIVER PLOOMIPUU 41 | INTERVJUU |

Alar Astover on sündinud 17. detsembril 1977 Tartus. Lõpetas 1996 Tartu 14. kesk- kooli. 2000. aastal lõpetas Eesti põllu- majandusülikooli põllumajandussaaduste

tootmise ja turustamise erialal, oli seejärel KUKKTOOMAS FOTO: samas magistrantuuris ja doktorantuuris. 2001. aastast alates olnud Eesti maaüli- koolis (EMÜ) mullateaduse ja agrokeemia instituudis mitmel ametikohal: assistent, lektor, dotsent. Alates 2013. a septemb- rist Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse ja agrokeemia osakonna mullateaduse professor. 2009. aastast Eesti mulla- teaduse seltsi asutajaliige ja president. Alates 2004 Euroopa mullakaitseühingu (European Society for Soil Conservation) liige. 2012. aastal ilmunud kõrgkooliõpiku „Mullateadus” koostaja ja üks autoreid.

Mullateaduse muudab huvitavaks tema piiripealsus

Eesti maaülikooli mullateaduse professorit Alar Astoveri küsitlenud Toomas Kukk

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 42 I714I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | INTERVJUU |

Mis muudab mullateaduse huvi- tavaks? Millised mullateaduse põhiprobleemid on senini lõpuni selgitamata? ERAKOGU FOTO: Mullateaduse teeb huvitavaks, ent samas ka üsna keerukaks tema inter- distsiplinaarne olemus. Mullateaduse aine avaloengus ütlen tudengitele pooleldi õrritavalt, et kui teile koo- lis meeldis õppida keemiat, füüsikat, bioloogiat ja geograafiat, siis meeldib teile kindlasti ka mullateadus. Viimastel aastakümnetel on mul- lateadus üha enam segunenud teiste piirnevate alus- või rakendusteaduse harudega ning põllumajanduslike väljakutsete lahendamisest 19. sajan- dil alguse saanud traditsiooniline mullateadus on pigem taandumas. Tänapäeval on sagedased artiklid, Mulla sügavkaeve jäädvustamisel on oluline teha profiili seinast hea foto. Pildistamiseks tuleb ka professoril kõhuli heita kus näiteks matemaatikud modellee- rivad mullaprotsesse või keemikud alase hariduseta maakasutajaid on suuresti konkreetse õppejõu oskus- uurivad mullaühendeid moleku- palju, ent mullateadus peab ka ise test materjali edasi anda ja teisalt laarsel tasandil. Selle tagajärjel võib poolele teele vastu tulema. tudengite motiveeritusest. Kõrgkooli juhtuda, et muld kui tervik unusta- tasemel aitab mullateaduse omanda- takse ära või ei osata sellega lihtsalt Kuidas hinnata Eesti mullateaduse misele loodetavasti kaasa mõned aas- arvestada. Tõenäoliselt on maailmas ja selle õpetamise taset teiste maa- tad tagasi ilmunud õpik. tervikuna kõige suuremad vajaka- dega võrreldes? Ent suheldes kooliõpilaste ja õpe- jäämised teadmistes mulla elustiku, Mullateaduse uuringute mahu ja sel- tajatega, on mul kujunenud aru- selle mitmekesisuse ja funktsionaal- lesse kaasatud teadlaste arvu poolest saam, et alushariduses on mulla suse kohta. jäi kuldne ajastu Eestis 1960.–1980. õpetamine tehtud liiga keerukaks aastatesse. Tänapäeval on mullaspet- ja faktirohkeks, samas aega nende Kui head on meie põllumeeste tead- sialistide ring ahtaks jäänud ning käsitlemiseks õppekavas ei ole. Kohe mised oma ühest põhilisest töö­ neid napib nii teadlaskonnas kui ka alustatakse arvukate erialamõiste- vahendist, mullast? riigiametites. Näiteks isegi maa-ame- tega, ilma et noortel tekiks arusaam Me võime uhked olla Eesti mul- tis, kes haldab meie suuremõõtka- mulla tähtsusest ja rollidest. Nii on dade uurituse ulatuse ja taseme üle. valist mullakaarti ja korraldab maa trots mullateaduse kui segase vald- Mullateadust õppinud põllumeeste hindamist, pole mullaspetsialisti. konna vastu kerge tekkima. hulgas on kindlasti arvukalt neid, kes Tippteaduses ei suuda me loomu- seda teadmist sihipäraselt kasutavad. likult mulleteaduse kõigis valdkon- Mainisid huumuse dünaamika Kitsaskoht on selles, et mullaga dades konkurentsivõimelised olla. uuringuid. Milliseid tulemusi olete seotud tähistused on justkui omaette Piiratud võimaluste korral oleme saavutanud? Missugused tegurid võõrkeel, mida oskamata pole kasu suutnud siiski suurendada eriala tun- mõjutavad tänapäeval kõige enam mullakaardist ega laborianalüüsidest. nustatud ajakirjades publitseerimist mulla orgaanilise aine muutusi? Eks see ole mullateaduse puudus, ja järjepidevalt osaleda rahvusvahe- Põllumuldade huumusvaru kipub et me pole suutnud spetsiifilisi näita­ listes projektides. vähenema. 1990. aastate algusest jaid maakasutajale või poliitika- Viimasel ajal on üha rohkem loomakasvatuse kahanemisega para- kujundajale loetavaks muuta. Viimas- meie tegevusi fokuseeritud mulla tamatult kaasnenud sõnniku defitsiit tel aastatel olemegi rakendusuuringu orgaanilise aine (huumuse) varude, ning pikaajaliste põldkatsete üldistu- projektides üritanud seda lünka täita kvaliteedi ja dünaamika teema- sed viitasid sellele tendentsile juba ning eeldatavasti mõne aasta pärast dele. Kui teaduses ei jõua ega saagi varem, ent nüüd on seda kinnitanud ei näe veebis mullakaardi sirvija kõike tipptasemel uurida, siis mul- ka mullaseire tulemused. mitte ainult arusaamatuid tähiseid, lateaduse põhiaineid õpetades peab Põllumajanduslikel püsirohumaa- vaid ka kasutussobivuse või riskide katma kogu mullateaduse teemade del on huumusvaru üsna stabiilne. hinnanguid, mis ühes või teises vikerkaare. Loomulikult oleneb huumuse tase kohas majandades kaasnevad. Mullateaduse õpetamise taset rii- mullas paljudest teguritest: alates Alati võib öelda, et inimeste tead- kide või ülikoolide vahel on raske mulla näitajatest kuni maakasutuse, likkus on väike ja et ilma vastava eri- võrrelda. Ülikooli tasandil oleneb see kuivendamise, väetamise ja kliimani

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I715I 43 | INTERVJUU |

vajadus on kindlasti olemas, sest näi- teks osa turvasmuldade määranguid ei pruugi kuivenduse ja harimise tõttu enam tegelikkusele vastata.

FOTO: ALAR ASTOVER FOTO: Praegusel ajal oleks võimalus rakendada kaardi nüüdisajastami- seks uudseid tehnilisi võimalusi ja näiteks digitaalse kõrgusmudeli või muid andmeid.

Kuidas sa jõudsid mullateaduse juurde? Noored bioloogid alusta- vad tihti linnuvaatlustega. Aga kust tulevad noored mullahuvilised? Minu tee mullateadlaseks pole kind- lasti olnud noorusajast pärit teadlik valik, vaid pigem kokkusattumuste jada. Olen põline tartlane ja pärast toonase 14. keskkooli lõpetamist üritasin nagu paljud teisedki noored pääseda Tartu ülikooli õppima ahvat- levana paistnud majandust. Kuna mu eksamitulemused ei olnud sinna pääsemiseks piisavad, siis avastasin end põllumajandusülikoolis õppimas põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist. Edasi oli tõmbejõud tõenäoliselt professor Hugo Roostalu inspireeri- vad loengujutud ning siis juba loogi- liselt tunduva jätkuna magistrantuur ja doktorantuur. Pärast magistran- tuuri alustasin õppejõu teed ja hiljem lisandus maaülikoolis mullavald- konna kureerimine ja mullateaduse seltsi tegevuse taaselustamine.

2015. aasta mullaks on meil valitud paepealne muld: õhuke, kuni 30 cm paksune, ning mullakiht asub paekivist koosneval aluspõhjal Mida kujutab endast EMÜ mulla- muuseum? välja. Kahtlemata on kõige ulatusliku- Kas Eesti suuremõõtkavalist mulla- Kuna muld on pidevalt muutuv eluta ja mat mõju meie liigniiskete muldade kaarti vajaduse korral ka uuenda- elusa looduse kooslus, siis muuseumis süsinikuvarule aastakümnete jooksul takse või täiendatakse? Kas selline klaasi all pole võimalik mulda kaitsta. avaldanud kuivendus. Muld on samal mullakaart on meie omapära või on Kuid mullavaramul on suur väärtus ajal nii süsiniku allikas kui ka siduja teisteski riikides midagi sellist? muldade õpetamisel ja ka teadustöös. ning on seetõttu sattunud keskkonna- Suuremõõtkavaline mullakaart päri- Õpetamise puhul on olulisim mul- ja kliimapoliitika huviorbiiti. neb aastakümnete tagant ning oma laprofiilide väljapanek, kus on üle saja Samas on huumus põllumehele detailsuse ja ruumilise katvuse poo- mulla peamiselt Eestist. Seda kasu- üks olulisim mulla viljakuse näitaja. lest on ta tõesti maailmas esirinnas. tatakse aktiivselt tudengite õpetami- Huumus on tavalises mullas kõige Alati tekib küsimus, kas näiteks sel ja üha tihedamini käivad meil ka domineerivam, ent ainult üks orgaa- 1970. aastal kaardile märgitud näi- kooliklassid. Kolisime eelmisel aastal nilise aine esinemisvormidest, mis on tajad vastavad veel tegelikkusele või Tähtveres paiknevasse ülikoolilinna- suhteliselt püsiv, ning tema muutuste mitte. Siiski, enamiku muldade puhul kusse ja uued avaramad ruumid või- tuvastamine nõuab sageli aastaküm- sobib see tänapäevalgi kasutada, sest maldavad rohkem huvilisi vastu võtta. netepikkusi aegridasid. Siit tekib loo- muutused liigilises kuuluvuses, lõimi- Me ei tööta tavapärase muuseumi mulikult vastuolu meie lühiajalise ses või kivisuses on väga aeglased. põhimõttel, kus saab iga päev käia, projektipõhise rahastamisega, aga see 2001. aastast on kaart kättesaadav ostes pileti, ent õppetööst vabal ajal ei ole kitsaskoht mitte ainult Eestis, ka digitaalsena, ent süstemaatiliselt on kokkuleppel alati võimalus muu- vaid ka mujal maailmas. ei ole seda kahjuks uuendatud. Selle seumiga tutvuda.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 44 I716I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | INTERVJUU |

Mullamuuseumi teaduskollektsiooni Mulla klassifitseerimine ja profiili suurim väärtus on alates 1950ndatest kirjeldamine tekitab teadlaste vahel arhiveeritud mulla­­­proovid ja nendega sagedasti tuliseid vaidlusi, kuna seotud andmestik. Suurim neist on aka- asjaomaseid süsteeme ja tõlgendusi ERAKOGU FOTO: deemik Loit Reintami kogu, kus on üle on mitmeid ja alati peitub neis sub- 2500 mullaproovi. jektiivsuse võimalus. Suundumus Enamik mulla omadusi on ajas on rakendada mulla kirjeldamisel ja küllaltki püsivad ning ühe-kahe aas- klassifitseerimisel senisest rohkem taga on sageli võimatu eristada muu- kvantitatiivset lähenemist. tusi. Kui tahame teada, mis on mullas Eks tulevik näitab, kas see vähen- muutunud kümne, kolmekümne või dab mullateaduses kirgi ja subjektiiv- viiekümne aastaga, siis just arhivee- sust või pärsib ka looduse mõistmiseks ritud proovid ja andmestik pakuvad vajalikku loomingulisust. unikaalse võimaluse. Nii on võimalik varasematest proovidest teha kordus- Kuidas kliima soojenemine võiks meie analüüse ning võtta samadelt aladelt mullastikku mõjutada? Kõrbestumist kordusproove. pole ilmselt niipea karta? Mullateadlase välitööd seisnevad enamasti proovikogumises ja nähtu Viimastel aastatel olemegi palju Kliimamuutuste mõju mullale on dokumenteerimises energiat kulutanud kogude inven- veelgi pikaldasem kui taimekasvule. teerimisele ja andmestiku digiteeri- Meie kliimavöötmele omased mul- selle ettevõtmisega maailmas esi- misele. See on loonud hea aluse, et dade arenguread on üldteada ega mesed, näiteks Saksamaal on aasta teaduskogu senisest rohkem teadus- muutu praeguse geoloogilise ajastu mulla valimist korraldatud juba loomes rakendada. piires. Vaid teatud protsessid võivad 2005. aastast. natuke kiireneda. Esimene mõte aasta mullast kuul- Kui palju mullateadlased täna­ Prognoositud sademete hulga des on paljudel, et midagi nii jaburat päeval välitöid teevad? Või tehakse suurenemine ja külmavaba perioodi annab välja mõelda. Võib-olla see- enamjagu tööd laboris? lühenemine võib veelgi süvendada tõttu leidis see algatus mullu pigem See on tõesti suundumus, et üha meie muldade veega läbiuhtumist humoorikat meediakajastust kuni rohkem mullateadust tehakse labo- ning sellega kaasnevat osakeste ja „Ärapanija” saateni välja. Ent kui ris ja veelgi rohkem arvutis. Kuigi ainete ümberpaigutumist. see paneb ühiskonda kasvõi korra mullateaduses rakendatakse üha Üldise hinnangu järgi peaksid tin- aastas mõtlema mulla olulisusele ja laialdasemalt näiteks modelleerimist gimused muutuma taimekasvuks eripäradele, siis on ta oma eesmärgi ja kõikvõimalikke kaugseire tehno- soodsamaks ja seega võib eeldada saavutanud. loogiaid, ei ole välitööd oma tähtsust rohkema orgaanika ladestumist Eks me üritame aasta mulda käsit- kaotanud, lihtsalt muud võimalused mulda, ent kas see tuleb suurem või levate emakeelsete kirjutiste, info- on avardunud. väiksem pikema lagunemisperioodi materjalide ja teemaürituste kaudu Praeguste mullaandmestike tõhu- mõjust, pole veel üheselt selge. valdkonda populariseerida ja teadlik- sam ja terviklikum analüüs, seoste kust kasvatada. ÜRO on kuulutanud tuvastamine ja nende mudelda- Mis on tuleva aasta muld? Kuidas on 2015. aasta rahvusvaheliseks mulla- mine on kindlasti perspektiivikas, kavas seda tutvustada? aastaks, seega on nii üleilmsel kui ka ent sageli kipume unustama, et ilma Eesti aasta mulla valimisega alusta- kohalikul tasandil igati ajakohane­ pöö- välitöödeta ja pikaajaliste katseteta sime mullateaduse seltsis möödu- rata muldadele suuremat tähele­panu. poleks neid lähteandmeid saadud. nud aasta lõpus ning esimese tiitli sai üks meie viljakaim muld – leos- Millega sa ise peale teadustöö Mitu sügavkaevet sa aastas kaevad? tunud muld. 2015. aasta muld on tegeled? Või saadakse tänapäeval hakkama paepealne muld. Akadeemilises maailmas on muidugi sügavkaeveteta? Paepealsed mullad on meil ühe keeruline hoida tasakaalu isikliku aja Mulla tekke ja arengu uurimisel ning väikseima levikuga, ent looduse mit- ja tööaja vahel. Praegu pühendan kaardistamisel on sügavkaeved asenda- mekesisuse mõttes väga huvitavad. vaba aja peamiselt perele ja maja matud. Samas on need paljudes mulla- Neid on lihtne ära tunda, meie mul- renoveerimisele. Lastega tegelemine teaduse valdkondades oluline taustinfo, dade klassifikatsiooni järgi peab pae- pakub rõõmu ja head vaheldust. ent mitte uurimuse põhifookuses. kivi olema maapinnast kuni 30 cm Hing kripeldab, et nüüd on spordi Ka valdav osa minu uurimistöödest sügavusel. Nad levivad loopealsetel, tegemine unarusse jäänud, ent ja artiklitest kuulub nende hulka. Igal seega on paepealne muld meie kuulsa pikki aastaid tegelesin vehklemi- aastal osalen välitöödel umbes kümne alvari looduskoosluse lahutamatu osa. sega. Mulle meeldib pigem aktiivne sügavkaeve kirjeldamisel: kas siis Aasta mulla algatuse eesmärk on puhkus, paar-kolm päeva tegevu- tudengeid õpetades või kolleegidega parandada ühiskonna teadlikkust setult muudab hinge ja käed-jalad enesetäienduse eesmärgil. muldade mitmekesisusest. Me pole rahutuks. ■

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I717I 45 | MAAILM | Plaatani põhjapiiril

Tapio Vares

Unistus jõuda looduslikku plaatanimetsa tundus pikka aega väga kaugena. Idaplaatan (Platanus orientalis) seostus pildikestega kusagilt Kesk-Aasiast või Iraanist: küla keskel kohalikud ätid rohelist teed rüüpamas, pea kohal varju andev, võimas ja lai sõrmlehiste lehtedega puu. Ent tegelikult ulatub idaplaatani levila ka meie koduse Euroopa maailmajakku.

daplaatanid on täiesti tavalised Kreekas, paiguti leidub neid Lõuna-Itaalias Calabria Appenniinides ja Sitsiilias. IMulle oli aga üllatus, et ka Bulgaaria on plaataniriik. Lõuna-Balkan on üldse imepärase loodusega kant, kus

jääaegadel leidsid pelgupaiga ja jäid ellu paljud selli- VARES JOONIS:TAPIO sed liigid, kes mujal Euroopas olid välja surnud. Näiteks harilik hobukastan, kes enne jääaega levis ka põhja pool Alpe, kuid nüüdseks on säilinud vaid väikesel alal Lõuna- Albaanias ja Põhja-Kreekas (peale nende peetakse üht kas- vuala Bulgaarias samuti looduslikuks). Reliktidest võiks veel nimetada kroaatia sinienelat (Sibiraea croatica) Velebiti mägedes, euroopa forsüütiat (Forsythia europaea) Albaanias ja Kosovos, samuti serbia kuuske (Picea omorika). Balkanil, kitsamas mõistes Bulgaariaski, tekib ajuti tunne, nagu viibiksid Põhja-Ameerika idaosas. Bulgaaria pole küll puu- ega põõsaliikide poolest kuigi liigirikas, ent jääaegadest laastatud põhjapoolse Euroopa mõistes ikkagi suurepärane. Näiteks kasvab siin Ameerika viieokkalise pikkade käbidega valge männi (Pinus strobus) Euroopa vaste rumeelia mänd (P. peuce), huvitav on veel valgekoo- reline mänd (P. leucodermis); leidub kahte liiki pööke, kahte liiki tseltiseid ja mitut liiki tammesid. Musta mere ääres lisanduvad pontilised ehk Kaukaasiale omased liigid ning riigi lõunaservas kohtab vahemerelisi igihaljaid põõsaliike. ¥ 1. Struma orustik Bulgaaria edelaosas Bulgaaria looduse kroon on minu meelest siiski ida- nev hetk märksa võimsam. Jõudnud lõpuks päevaval- plaatan (Platanus orientalis; ¥ 2). Mõistagi on ta seal guse kätte, tabas pilk hallvalkjaid vonklevaid tüvesid ja punase nimestiku liik, sest areaali põhjapiiril kohtab ida- oksi. Need olidki plaatanid! Olime ületanud selle müsti- plaatanit vaid üksikutel aladel. lise kauge plaatani põhjapiiri. Kogu maastik ei tundunud ootamatult ilmunud ja peaaegu katkematult kulgevate Idaplaatani levila põhjapiiril. Liini­buss sõitis plaataniribade tõttu üldse mitte koduse Euroopana. Blagoevgradist lõuna poole. Klibustel Struma jõe kallas- Karmkaljune plaatanite mäekuru viis mõtted sootuks tel punaroosatasid õitseda tamariskid. Viimaks surusid Lähis-Itta, kus säärane vaatepilt on tavaline. mäed end kahelt poolt ligi nõnda, et maantee hädavaevu Bulgaarias saab eristada kolme idaplaatani leiupiir- suurveest tormleva jõe ja kaljuseina vahele ära mahtus. konda. Neist kaks jäävad Ida-Rodopesse: Arda jõe orus Algas Kresna kuru. Kaljudel kollendasid Itaaliast tuttavad ja Batškovo jõel Assenovgradi ja Batškovo kloostri vahel. sarikherne (Coronilla) õied. Ootasin pikisilmi plaataneid, See 42. põhjalaiuse lähedane ala ongi plaatani kõige põh- kuid endistviisi palistas jõesängi igavavõitu paplite rida. japoolsem looduslik kasvukoht: teda leidub väikeste salu- Siis, kümmekond kilomeetrit enne Kresnat, sukeldus dena või üksikult koos teiste puude, näiteks sanglepaga. maantee uude tunnelisse. Vana tee tolle kõrval jõe ääres Põhilevila jääb aga Bulgaaria edelanurka Mesta (Néstose) on millegipärast hüljatud. Kuid tänu tunnelile oligi järg- jõe orgu ning eelkõige Struma jõe ja selle lisajõgede

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 46 I718I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | MAAILM |

äärde. Siin kasvab ta juba esimese rinde puhtpuistuna, palistades pika ja kitsa vööndina jõgesid. Põhiliselt kohtabki plaatanit selle piirkonna madalamates, merepinnast 150–400 meetri kõrgusele jäävates piirkon- dades. Erand on Belasitsa mäestik, mille põhjanõlvul küünib plaatani levik merepinnast kuni 900 meetri kõrgusele. Seal kasvab ta omapära- ses koosluses hariliku kastanipuu (Castanea sativa), euroopa humal- pöögi (Ostrya carpinifolia) ja hariliku pöögiga (Fagus sylvatica).

Kresna fillüüreate ja kadastike maastikud. Kresna kliima on üks soojemaid Bulgaarias. Siin põhjast mägedega kaitstud orus kohtab hal- jastuses karuspalme, loorberipuid, korgitammi ja isegi aastakümnete- vanuseid õlipuid. Seda linna võiks pidada Bulgaaria plaatanipealinnaks, ¥ 2. Idaplaatani (Platanus orientalis) põhilevila Bulgaarias jääb riigi edelanurka, eelkõige aga sama hästi on ta ka fillüüreate ja Struma jõe (fotol) ja selle lisajõgede äärde eksootiliste kadakate pealinn. Eriliste puuliikide ja kauni mägise looduse naapoli alpikannid (Cyclamen hederifo- isendite hõbesinine õhuline püstine poolest võiks Kresna üldse olla kogu lium) ja sinevil õites kobarhüatsindid. soomusoksine võra meenutas noort Euroopas tähtis loodusturismikeskus. Kresna eriline loodusväärtus on mammutipuud. Ühe eriti uhke, poole­- Vahemerelisuse tunnusliiki laia- kõrge kadakas (Juniperus excelsa). teise jala (umbes pool meetrit – lehist fillüüreat (Phillyrea latifolia) ei Terved mäenõlvad on neid täis (¥ 6); toim) jämeduse tüveläbimõõduga pea Kresnas kuskilt taga otsima, sest mööda Struma orgu on nad levinud kadakapuu all avastasin kogemata vanalinna kõrval kerkiv väike mägi põhja poolegi. Tõik on seda tähelepa- soomus-raunjalgu (Asplenium cete- pakub neid otse paraadlikult: terve nuväärsem, et teda kasvab Bulgaarias rach). See Vahemere maadele ise- lõunanõlv on täis tumerohelisi­ põõ- üldse vaid kahes kohas. Neist Rodope loomulik väike igihaljas sõnajalg satutsakaid (¥ 5). See igihaljas taim mägede leiukohas näeb kõrget kada- on levinud kuni Kesk-Euroopani, õlipuuliste sugukonnast kasvab siin kat võrdlemisi vähe. Kresna ümbruse erandlik on Põhjala ainus leiukoht kuni nelja meetri kõrguste puudena. mäed on aga oma kadakarohkuses Ojamaa idarannikul Ljugardi lähedal. Kõige kaunim on Kresna fillüü- lausa hämmastavad. Peale mõne soomus-raunjala kas- reate maastik kindlasti aprillikuus. Kõrge kadakas on levinud Bul­ vas naabruses hulgaliselt kodusena Tumerohelistele nahklehistele põõ- gaariast ja Kreekast üle Türgi Kau­ mõjuvaid pruune raunjalgu (A. tri­- sastele seltsivad valgetes õites ja kaasia ning Turkmeeniani, eraldi chomanes). Sekka paar ruskusepõõsast. noortes hõbelehis mandlilehised leidub teda ka Krimmis. Kresna kadas- Roninud ühest järjekordsest nõl- ehk rumeenia pirnipuud (Pyrus amy- tikud olevat isendirohkeimad kogu vast üles, ümbritsesid meid kuni gdaliformis), püstakad sinakad kõrged Balkanil: neid on tõepoolest sadu. See kuue meetri kõrgused kadakapuud. kadakad, noorte punavate lehtedega liik võib kasvada isegi kuni 20 meetri Taamal valendava, ligi 3000 meetrit tärpentinipistaatsiad (Pistacia tere- kõrguseks, kuid Kresna ümber küüni- üle merepinna kõrguva lumise Pirini binthus) ja rohevõrselised euroopa vad nad kõige rohkem kuue meetrini. mäeaheliku taustal mõjusid nad jasmiinid (Jasminum fruticans). Ajuti Väga meeleolukaks kujunes üks nagu igikadakad. See liik näeb tõesti takistavad edasiliikumist riideist haa- aprillipäev, kui reisikaaslasega uudis- välja eksootiline. Ühtaegu meenuta- ravad ja pisut risuse moega harilikud tasime Kresna lääneservas Struma sid kadakatega mäginiidud elupuu- asteltürnid (Palliurus spina-christi). jõest paremal nõlvu täitvaid kadas- metsa, samas võis end lumise mäe Väikese mäe põhjanõlval on loo- tikke. Tumerusked graniitkaljunuki- ja rässakate võrade vaates kujutleda dus mõnevõrra lopsakam ja ka kodu- lised järsakud olid täis sarikherneste kusagile Californiasse. Seal on sama- sem: mustad männid (Pinus nigra), ja põisakaatsiate säravkollastes õites laadseid kadakaliike mitu. karvased tammed (Quercus pubescens), põõsaid, tagasihoidlikumat ilu pak- Kadakate kaaslased on siingi fil- õissaared (Fraxinus ornus), punased kusid jasmiinid. Põldjalakate kõrvale lüüread ja ida-valgepöögid (Carpinus kadakad (Juniperus oxycedrus), maa- ilmus aina enam ribakooreliste tüve- orientalis), osa karvaseid tammepuid pinnal paar ruskusepõõsast, mõned dega kreeka kadakaid. Nooremate on kariloomad närinud ilusateks

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I719I 47 | MAAILM |

teeveeres kerkivaid siledate hallikoo- reliste tseltisetüvede virnasid. Plaatanimetsa rohttaimestik koos- nes segiläbi kodustest ja eksootilistest

FOTOD: TAPIO VARES TAPIO FOTOD: liikidest: võililled, aarumid, imi­ nõgesed, salukõdrikud, vereurma- rohud ja harilikud naistesõnajalad. Kruusakaldail rohetas talvehaljaid mandel-piimalilli (Euphorbia amygda­ loides). Tõeliseks pärliks osutusid aga kaks ogast astelsõnajalga (Polystichum aculeatum). Üks selle talvehalja liigi taim on leitud isegi Eesti loodusest, neid astelsõnajalgu leidub ka näiteks Kuramaal, rohkem juba Poolas. Ette jäi tõelisi plaatanihiide. Tavalised olid kolme jala (pisut alla meetri – toim) jämedused, tüsedai- mad lausa kaheksa jala (peaaegu 2,5 meetrit – toim) suuruse läbimõõduga. Üllatas, et vanade plaatanite tüved polnudki silekoorsed ega lapilised, ¥ 3. Stara reka: jõge palistab idaplaatanite galeriimets vaid peenerõmelise tumendava kor- baga; alles jämedad oksad ülalpool vaipjateks põõsasteks. Kruusasel kõrgete kadakate, tärpentinipistaat- valendasid siledalt. Kohati olid tüved maapinnal sinerohetas mürt-piima- siate, sarikhernepõõsaste ja teiste sammaldunud, muhklikud oksad laiali lilli (Euphorbia myrsinites), kelle suku- kuiva taluvate puude-põõsastega. ringutamas. Eriti muinasjutulised olid lentsete lehtedega varred nägid välja Kitsas niiskes orus valitsesid teised lii- väänlevad plaatanid Gorna Breznitsas. nagu maha poetatud pikad käbid. gid: plaatanite alumises rindes harili- Kõik plaatanipuud rüütasid end Üksikud plaatanid on trüginud kud viigipuud (Ficus carica), harilikud parajasti noortesse lehtedesse, millest ka sellesse kadastikunõlvade vahele tseltised (Celtis australis), kreeka pähk- õhkus nõrka paplilikku lõhna. Võrade kiilunud orusälku. Vastas üle Struma lipuud (Juglans regia) ja tükati hari- õhuline kollakas-punakas-sinepi- oru paistis, kuidas Pirini mäestiku lik elulõng (Clematis vitalba). Tseltis karva toon paistis juba kaugelt silma. nõlvade lehtmetsade mahlane kevad- paistis kohalikele olevat peamine Mitmel pool tungisid seda värvi puu- rohelus asendus kõrgemal tumedate küttepuu nagu meil kask või lepp. deribad mägede vahele, reetes ojade okasmetsadega, mis olid levinud Põhjamaalasena oli suisa kahju näha sänge. Vähemalt selles kandis on plaa- kuni lumepiirini. Seal on valgekoo- relise ja rumeelia männi tertsiaarist pärit reliktsed metsad. Lausa silmaga hoomatavad, ent paraku sinna me sedakorda ei jõudnud.

Plaataniteekond Kresnast Gorna Breznitsasse. Kresna kohal saab kit- sas kuru otsa ja mäenõlvad eemal- duvad. Ühtlasi taandub üles haritud maade ees puutumatu loodus. Siin lõpeb ka kurus peaaegu katkematult Struma jõge palistanud plaatanite galerii. Kuid idaplaatani põhjapiiri märgib siin teinegi väidetavalt kuni 300-aastaste puude vöö, mis palistab Kresnas Strumasse suubuvat Stara rekad ehk Vanajõge (¥ 3). Tegu on tõelise plaatanijõega, kus selgelt tulevad ilmsiks eri maastiku- tüübid: all niiskes orus plaatanite metsariba, ülal kaljused mäenõlvad ¥ 4. Omapäraste tüvedega idaplaatanid muudavad Gorna Breznitsa maastiku lummavaks

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 48 I720I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | MAAILM | tan puhtalt vooluveekogudeäärne liik. Kui mõni isend söandab kasvada kõrgemal kuival järsakul, siis on ta märksa kidurama välimusega. Huvitav oli maastik ka Gorna Breznitsast ülesmäge viiva lookleva kruusatee ääres. Kõrged kadakad on küll kadunud, kuid see-eest ilmuvad punaste kadakate (Juniperus oxyced- rus) ja valevate õite ning hõbetavate mandlilehiste pirnipuude kõrvale kolme meetri kõrgused fillüürea- puud. Siin, umbes 500 meetrit üle merepinna, on laialehise fillüürea levila äärmine piir. Tore lavendli ase- aine, keda Bulgaaria looduses ei leia, on punakale kruusanõlvale klam- merduv madal sinakashall nutt-uba- põõsas (Chamaecytisus supinus).

Kamenitsa värvitammikud. Erinevalt laialehisest fillüüreast, kes on levinud ¥ 5. Fillüüreamägi Kresnas: see igihaljas ja siin kuni nelja meetri kõrguste puudena kasvav liik Lõuna-Bulgaaria kolmes piirkonnas, kuulub õlipuuliste sugukonda selhulgas Musta mere rannikul, on värvitamm (Quercus coccifera; ¥ 7) Bulgaarias iilekstamme ei leidu (loe kes toitub sellel tammeliigil ja kellelt sootuks haruldasem. iilekstammede kohta 2012. a Eesti kunagi saadi hinnalist punast värvi. See igihaljas põõsastamm on üks Looduse 2. numbrist). Värvitamme kaaslejaliigid olid juba vahemerelise looduse tunnusliike. Need Kamenitsa värvitamme Kresna fillüüreate mäelt tuttavad. Ja Tema üldlevila kulgeb kõvasti loogel- künkad mõjusid eemalt õige kodu- ehkki levikukaart kinnitas fillüüreate des: Hispaania, Provence’i piirkond sena: millegipärast meenus Irboska olemasolu ka Kamenitsa kandis, ei sil- Prantsusmaal, Korsika, Sardiinia, Petserimaal või Sabile Kuramaal. Ent manud me ainsatki. Küll aga oli oht- Sitsiilia, Itaalia mandril ainult Otranto kohale jõudnud, valdas teine meele­ ralt näha ogalisi asteltürne, punaseid saapakontsal, Dalmaatsia, Lõuna- olu. Istusime puhkama nelja-viie kadakaid, sarikhernepõõsaid ja suurte Bulgaaria, Lääne-Türgi. Bulgaarias meetri kõrguste värvitammede alla kollaste liblikõitega euroopa põisa- kasvab ta vaid äärmises edelanukas. pingile. Nende tüved olid madal­ kaatsiaid (Colutea arborescens). Mõned Struma orus leidub ainult kaks kohta, rõmelise koorega, jämedamate okste õissaared uhkeldasid kreemvalgete kus ta moodustab lausalisi põõsas- pind aga loorberlikult tume ja sile. õisikutega. Soe tuuleõhk tõi ninna tikke: Kalimantsis ja Kamenitsas. Osa isendite lehed olid õige tillukesed. head õrna aroomi: euroopa jasmiinid Tegelikult on kolmas värvitammedega Puid-põõsaid kaunistasid noored võr- olid just õitsemise haripunktis. kaetud künkaala veel. Avastasime sed, mõned täiesti punalehised. See roheraagne väikeste kollaste selle siis, kui olime kõmpinud üle piiri Võra värvuse poolest olid sealsed tähtõitega põõsas on üks tavali- Kreekasse Promachonasesse. värvitammed tol hetkel väga mitut semaid Struma taimestikus. Väga Ent oru suurejoonelisim kasvuala laadi. Jagus helerohelisi ja täiesti maitseb ta kariloomadele, nõnda jääb siiski Kamenitsasse. Hõlpsaim punalehiste võrsetega isendeid, pisi- et lagedal süüakse jasmiinid mada- on sellele läheneda lõunast Mikrevo kesed kollased urvad kaunistuseks laks. Paliuruste ja teiste põõsas­puude poolt. Asulast väljas saab läänekaa- rippu. Mõni polnud veel kasvu alus- kaitsvas embuses suudavad nad aga res saatjaks madal küngastikuahel, tanud ja nägi välja teistest tumedam. sirguda üle inimese pea. paremat kätt kulgeb keset põllusta- See maastik oli ilus: nõlvu ja veeru- Värvitammedel ronis koeranaeris, tud orumadalikku Struma jõgi. Juba sid kaunistasid punakad ja heleroheli- võrade varjus silmasin ruskuseid ja tükk maad enne Kamenitsa küla sed, tumedate varjudega tammepallid, igihaljast männasasparit (Asparagus ilmusid oruveerudele tumendavad mille sekka paljastus punast kruusa. verticillatus). Kamenitsa värvitamme- pallid – värvitammed. Kui seni olid plaatanimetsad tun- maastikul trehvas ette ka põnevaid Imestasin, kui erinev võib olla dunud kodused, siis siin asusin tõe- loomi, nagu kopsakas rohesisalik kahe igihalja tammeliigi põhjapiir. poolest lõunamaal. Vahemerelist ja lõunaeuroopa kilpkonn (Testudo Värvitamme kohtab Itaalias alles muljet süvendasid varakristliku basii- hermannii). äärmises lõunaosas, seevastu iileks- lika varemed ühel neemikul. tamm (Quercus ilex) tungib põhjas Muide, värvitamm on oma nime Kohtumised Kulata küngastel. Väga kaugele üles Alpide lõunajärsakuile. saanud kilptäilt Chermes vermilio’lt, kauni maastiku leiab Kulatast idas

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I721I 49 | MAAILM |

Sain veel kord kinnitust, et Balkani loodus on äärmiselt liigirikas, meenu- tades Põhja-Ameerikat, mille dend- rofloora ei ole jääaegadest nii palju kannatada saanud kui meie maailma- jagu. Mõelda vaid: Euroopaski kasvab oma äädikapuuliik. Võrsed on parke- sumahhil veidi karvased, üldmulje nii kuju, sulgjate lehtede kui ka õisikute poolest täiesti Ameerika äädikapuu- liikide moodi. Samas on ta siiski kül- laltki omanäoline. Avastustest pea laiali, tõttasin jär- sakust üles. Viimasel hetkel peatas mind vali sisin. Vähemalt nelja jala (1,2 meetrit – toim) pikkune madu, paks nagu vorst, vedeles jalgrajal ega mõelnudki tükk aega kuhugi liikuda. Alles hiljem sain teada, et see pisi- kese pea ja eri värvi pruunides too- nides madu, koldkõht-vilbasnastik ¥ 6. Kõrged kadakad (Juniperus excelsa) Kresna kohal: kohati on nad siin hõivanud terveid (Coluber caspicus), on Euroopas suu- mäenõlvu rim: kasvab isegi üle seitsme jala pik- kerkivalt küngastikult. Samas lähedal Kulata lähedal Melniku kandis. Paraku kuseks (umbes kaks meetrit – toim). orus kulgeb Kreeka piir. Hoolimata ei sattunud me Melnikus õigesse kohta. Ta on agressiivne tegelane, kes ini- asjaolust, et mõlemad riigid kuuluvad Bulgaaria punases nimestikus pole mese eest kergesti ei taandu, ta võib Euroopa Liitu, tuli meil pärast telki- parkesumahhi Kulata kohal maini- teha kolmejalase ründava hüppe ja mist järgmisel hommikul Bulgaaria tud, aga muidugi polnud me kindlasti hammustada raevukalt, ehkki pole piiripolitseinikega kõvasti sekelda- liigi uue leiukoha avastajad. Ei tea, mürgine. Viimaks ta siiski läks oma mist. Tegu on piiritsooniga, kuhu kas need alla kahe meetri kõrgused teed, vabastades jalgraja. turistidel nähtavasti niisama asja pole. põõsakõverikud seal üldse viljuvad, Järgmisel hommikul sain uue Seega ei saa ma kahjuks Kulata kün- võibolla on kogu koloonia saanud ehmatuse osaliseks. Telki kokku pan- gastikku matkajaile soovitada. alguse ühe taime juurevõsudest. See nes selgus, et selle õhuke riidest põhi Kõige huvitavam oli tolle kün- Lähis-Idas hinnatud vürtsitaim näis oli meid lahutanud hiiglasena näivast gastiku edelanõlv Kulata punaste olevat väga soojalembene, kasvades umbes 10 cm pikkusest oranžijalgsest katuste kohal. Siingi leidus mand- Kulatas edelasse avatud, väga kaits- lamedast sajajalgsevolakast. Bulgaaria lilehiseid pirnipuid, tärpentini- tud ja päikesepaistel praepanni mee- on tõesti lõunamaa, pole midagi öelda! pistaatsiaid, jasmiine ja ubapõõsaid. nutavas orukausis. Kahjuks ei osanud me liiki määrata. Punased kadakad olid kitsed-lam- bad tükati tihedaks vaibaks püga- nud. Turritas viigipuuvitsu, põõsjatel põldjalakatel olid aga oksad kaetud paksude korgiliistakutega. Salveide ja teiste lillede pidu oli täies hoos. Tavaline oli mürgine mürt-piima- lill, kelle kariloomad jätavad puutu- mata. Imelikul kombel ei trehvanud me siin fillüüreaid, ehkki kirjandus sellele viitab. Seega ainsad nähtud fillüüreamaastikud jäid Kresnasse ja Gorna Breznitsasse. Seevastu teine igihaljas liik, värvitamm, oli ilusasti olemas: mõned neist põõsapallidest ulatusid nelja meetri kõrguseni. Suurepärane leid sel edelanõlval oli aga parkesumahh (Rhus coriaria). Bulgaarias on tema peamised leviku- ¥ 7. Kamenitsa värvitammemaastik: värvitamm (Quercus coccifera) on üks vahemerelise kohad Musta mere rannikul ja samas looduse tunnusliik

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 50 I722I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | MAAILM |

¥ 8. Parkesumahhi (Rhus coriaria) ja punase kadaka nõlv Kulatas

Palju meeldivama elamuse pak- hulka. Seega polegi ta seal kodu- olid nad kõik järsku kadunud. Kuru kus kohtumine kilpkonnaga või maine, kuigi üldareaali põhjal võiks oma kaljude ja tormitseva Struma skarabeuste ehk sõnnikumardikate seda eeldada. jõega jätkus, kuid ei ühtegi plaatanit jälgimine: visa järjekindlusega vee- enam, üksnes igavad paplid. retasid nad sõnnikupalle. Bulgaaria Hüvasti, Struma plaataniorg! Sofias siiski leidub idaplaataneid, on skarabeuste paradiis, sest siin Bulgaaria edelanurga looduses tava- ent need on istutatud linnapuud. peetakse kariloomi laialdaselt nagu line idaplaatan on leidnud tee ka Üsna suuri idaplaataneid kasvab muiste. asulate haljastusse. Lai plaatan keset isegi näiteks Slovakkias, Berliinis ja Kohtasime hommikul üht küpse- külaväljakut, nagu näiteks Mikrevos, Kiievis. Põõsana suudab see liik ellu mas eas naisterahvast, kes karjatas loob tunde, otsekui oleksid jõudnud jääda lausa nii kaugel põhjas nagu samal küngastikul kitsi. Nood närisid Kreekasse või suisa Lähis-Itta. Suuri Tallinna loomaaias ja Helsingi botaa- madalt rohtu, ronisid hulgakesi põld- vanu plaataneid leidub veel Petritši nikaaias. jalakapõõsaste otsa, nahistades usku- ja eeskätt Sandanski linna parki- Küllap küündis idaplaatani levi- matu aplusega nende võrseid. Sel des. Melniku trahtri hoovis elutseb kuala kunagi palju kaugemale põhja hetkel mõistsin täie selgusega, miks aga eriti toekas isend, kelle juures kui tänapäeval ja see vastupidavus Bulgaaria maastikud on nõnda kau- olev silt teatab, et see idaplaatan on on tema geneetilises mälus alles. nid. Sellepärast, et siin pole tradit- umbes 800 aastat vana ja tema tüve Külmataluvuse poolest võiks idaplaa- siooniline majandamisviis katkenud. ümbermõõt ulatub 8,7 meetrini. tani looduslik areaal ulatuda vabalt Iseküsimus, kas jõukuse kasvades Meie Tamme-Lauri tamme vääriline! näiteks Alföldi (Pannoonia) madaliku jääb naturaalmajandus püsima. Tol aprilli viimasel hommikul ja Karpaatide lõunanõlvadeni. Paraku Künkajalamil möödusime soo- istusime veel korraks Kresna lin- tuleb idaplaatani metsadesse jõudmi- tuks teistsugusest taimekooslusest. naväljaku plaatanite all. Tuli buss, seks sõita palju kaugemale lõunasse, Siin voolas oja, mille kaldal vohas mis suundus piki Kresna kuru põhja suisa peagu Kreeka piiri äärde. Alles vägev hiidroopadrik, sekka viigipuid poole. Esialgu olid plaatanid kõrval seal algab tema kodumaa. ■ ja kreeka pähklipuid. Harilik hiidroog vahutava jõe pervedel ikka meie (Arundo donax) on Bulgaarias arva- saatjad, ent kümmekond kilomeetrit Tapio Vares (1976) töötab Hiiu Lehe toimetuses, tud kümne ohtlikuima invasiivtaime Kresnast põhja pool, pärast tunnelit, kirjutab looduslugusid ja joonistab.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I723I 51 | GEOLOOGIA | Liivakivipaljand kui külalisraamat

Martin Kisand, Vaike Rootsmaa, Anu Kisand, Ain Vellak

Eestis leiduvate liivakivipaljandite seintelt leiame arvukalt nimesid, kohtumiskuupäevi, riste, südamekujutisi ja muid kritseldusi. Paraku kipub selline eneseväljendus rikkuma vaadet paljandile, ühtlasi võib see kiirendada liivakiviseina varinguid.

rgaegsed kaljujoonistused kinnitavad inimese soovi Üjäädvustada oma tegemisi ja kohalolekut. Kaljude erisugused kivi- FOTO: AINVELLAK FOTO: mid võimaldasid teha nii tasapinna- lisi pilte kui ka reljeefseid kujutisi. Sellelaadne eneseväljendus on kandunud tänapäeva. Eestis on enim tähelepanu köitnud Devoni liivakivi. See on kergesti töödeldav kivim: suurema vaevata saab sellesse kraa- pida jooni ja kujundeid, kirjutada nimesid ja aastaarve, teha bareljeefe jms. Paraku jätavad tihedalt täis kir- jutatud liivakiviavamused enamikule loodusnautlejatele rikutud paljandi mulje, tunduvalt väheneb ka nii- moodi töödeldud seina looduslikkus (¥ 1). Miks inimesed kipuvad paljan- duvale liivakivile kirjutama? Kas sellepärast, et väisatud kohtade tähis- tamine on olnud levinud komme? Kui pole olnud võimalust pilti teha, siis on see vast tundunud lihtsa lahendusena, kuidas oma kohalole- ¥ 1. Sügavad vaod Age paljandis Tartumaal: näide, kuidas inimene on kahjustanud kut jäädvustada? Kas on lähtutud geoloogilist loodusobjekti põhimõttest: mis on kivisse raiutud, sel on püsiv väärtus? Samas võib järeldada, et ilmselgelt ei Õpilasuurimuses on vaadeldud Võib-olla on ajendanud hoopis ole sellele probleemile pööratud kül- mitut paljandit. Rannu kooli õpi- soov matkida loodust, kus näiteks laldast tähelepanu, või otsitud muid lane Martin Kisand on 2012. aas- kaldapääsukesed ja kaevurherilased lahendusi, mismoodi huvilised saak- tal oma õpilastöö raames uurinud on oma elutegevuse käigus jätnud sid oma tungivat märgistamisvajadust paljandite sodimist. Vaatluse all on paljandisse auke ja uurdeid (¥ 2). rahuldada. Hea näide on Maimu koopa Tartu, Ahja, Õisu põrgu ja Hinni Paraku ei ole enamik inimesi tead- ja paljandi juurde paigutatud puutüvi, kanjoni paljandid: neid pildistati vustanud, missugust kahju liivaki- kuhu saab oma nime või muu meele- ning mõõdeti kraabitud kujundeid, vipaljandile oma kirjatööga tehakse. pärase kirjutada või sisse lõigata. tekste ja joonistusi.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 52 I724I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | GEOLOOGIA |

Ka see uurimus näitas, et enam- jagu kirjutusi ja sümboleid on teh- tud paljandite neisse osadesse, kuhu inimese käsi kaldalt või paadis püsti seistes ulatub. Ahja jõe paljanditele on mugava juurdepääsu loonud Saesaare paisjärv: enamik kritseldusi AINVELLAKU ERAKOGU FOTO: on tõenäoliselt tehtud just talvel jää- tunud veekogult. Ent kraapimisi leidub ka kõrge- mates kohtades, inimese pikku- sest lausa mitu meetrit kõrgemal. Arvatavasti on paljandi ülaserva või keskele pääsetud ülevalt poolt köite abil. Põhijoontes kehtib lihtne üldis- tus: mida kergemini pääseb paljandi juurde, seda rohkem nimesid, aasta- arve ja joonistusi on seinale tehtud. Kõrvalisematesse kohtadesse jääva- tel paljanditel on kirjutusi tunduvalt vähem või pole neid üldse – õnneks leidub meil ka selliseid liivakivi- ¥ 3. Õisu põrgu bareljeefi d 1930. aastate lõpu fotol vasakul servas ja paremas servas seinu. puuokste all Üldiselt on kirjutused paljandisse annet. Tuntuimad on kaks naisekuju kraabitud mingi teravama (metall) Õisu põrgu paljandis. Sealset matka- esemega või siis hõõrutud puuok- rada tutvustavalt teabetahvlilt võib saga. Mõningatel juhtudel on kivimit lugeda, et ühe neist on 1938. aastal tähe või sümboli ümbert madala- teinud Tartu kõrgema kunstikooli ANU KISANDFOTO: maks õõnestatud. Harva võib kohata õpilane Elsa Põld ning see kannab kujutisi, näiteks südameid, mis on nime „Veekandja neitsi” (vt ¥ 3 ja täielikult sisse uuristatud. ¥ 4). Tartus Kalmistu paljandil võib Keerulisem lugu on olnud barel- näha kirikupappi meenutavat nägu jeefidega. Need skulptuursed teosed (¥ 5) ning Piusa koobastes hobuse- on vajanud suurt vaeva ja kunsti- pea kuju ja risti. FOTO: AINVELLAK FOTO:

¥ 4. Õisu põrgu bareljeef 2012. aastal Hulk erilaadseid kritseldusi. Martin Kisandi uurimistöös hõlmatud paljan- ditelt võib leida üsna eri mõõdus kir- jutusi: on nii 4–5 cm kõrgusi tähti ja numbreid kui ka lausa üle 30 cm kõr- gusi tähti, kuid märgata võib ka päris pisikesi, vaid paarisentimeetrisi tähti. Nende põhjal võib järeldada, et pinna kõvadus on määranud, kui suure või väikese tööga on suude- tud hakkama saada: tugevamasse on ¥ 2. Liivakivipaljandite kahjustusteks võib pidada ka kaldapääsukeste rajatud pesi kraabitud enamasti suuremad ja peh- paljandiseina ülaosas memasse väiksemad tähed. Ent kivi- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I725I 53 | GEOLOOGIA | FOTO: MARTIN KISANDFOTO: FOTO: VAIKE ROOTSMAA VAIKE FOTO:

¥ 6. Valusad uurded paljandi näos, mis rikuvad paljandi ilme ja lõhuvad pealispinda Ei ole kahtlustki, et kõige ohtramalt valt. Pinnale kantud vaod muudavad on paljanditesse kirjutatud inimeste ja suunavad sademevee voolu piki nimesid, nii üksikult kui ka paari paljandi pinda ning nõnda tugevneb või rohkema kaupa (nt Rita+Kaido). erosioon. Aegamööda uuristab vesi Peale mehe- ja naisenimede on kirja liivakivi nii palju, et sealt hakkab ¥ 5. Papi nägu meenutav kujund Kalmistu paljandil pandud ka koha- ja asutuste nime- tükke varisema. sid. Enamik neist nimedest on lihtsas Muidugi võib vaielda ja tuua põh- mipinna omadusest oleneb ka see, kui stiilis ja tavaliste trükitähtedega, tun- jenduseks näiteid, et maailma vara- pikk on „kirjatöö” eluiga. Tihtipeale duvalt harvemini võib leida kirjatäh- semates kultuurides on inimene kuluvad need pehmemas liivakivis tedes kirjutatud sõnu. looduslikele seintele ju ikka kritsel- üsna kiiresti madalaks ja muutuvad Samuti on üsna rohkelt kirja pan- danud, isegi suuri uhkeid kujusid seetõttu raskesti loetavaks. dud kuupäevi ja aastaarve. Kõige vorminud. Need seinad on endistviisi Tavaliselt on sümboleid märksa vanemaid daatumeid saab lugeda alles ja neid käiakse lausa rühmade lihtsam kivisse uuristada kui kirja- Suures Taevaskojas, kus müüri üla- kaupa imetlemas. Küsimus on siin tähti, mistõttu on need enamjaolt serva on kraabitud eelmise sajandi aas- selles, mis eesmärgil ja kuidas on aja- suuremad. Näiteks ühe haakristi kõr- tanumbreid (nt 1909). Mida allapoole loolised joonistused tehtud ning mil- gus ulatub peaaegu poole meetrini, seina mööda liikuda, seda uuemad on line on „masstoodang” nüüdisajal. Õisu põrgu neitsikuju on paljandisse daatumid ja seda rohkem neid leidub. Seega, et hoida paljandi loodus- vormitud aga suisa elusuurusena. Näiteks sealsamas Suures Taevaskojas likkust, kaunist ilmet ja teaduslikku Ka südamekujutis on olnud üks on kõige arvukamalt uuristatud kivisse väärtust, on siiski vajalik, et inimkäsi levinuim paljandile loodud motiiv. aastaarve vahemikust 1950–1960. neid ei kahjustaks. Sageli on need kraabitud paarikümne Märgitud on ka aastaarv 1951, mil Selle sajandi alguses sai Võrtsjärve- sentimeetri suurustena, kuid teinekord rajati Saesaare paisjärv. Teistel paljan- äärse Tamme paljandi matkaraja ka poole suurematena, näiteks leidus ditel on aastaarvud valdavalt paari­ ühele teabetahvlile kirjutatud: „Hea üks 40 cm kõrgune süda. Küllap oli kümne aasta tagused. matkaja! Oma nimi tee kuulsaks tükk tegu sellelgi, kes sai hakkama heade tegudega, paljandi liivaki- pisikese, umbes 2 cm suuruse südame Kas on ikka ilus ja mõistlik? Liiva­ vis on teiste elusolendite kodu või uuristamisega. seinale kraabitud tekstid ja joonised viimne puhkepaik. Las jääb see paik Harvem „ilmestavad” liivaseina võivad tegijatele meeldida ja näida Sinust puutumatuks!”. ■ näokujutised, mille mõõtmed uuritud kaunid, kuid sellisel tegevusel on paljanditel olid tavaliselt 30–40 cm. pahupool. Esiteks rikutakse nõnda Aga leidub veel igasuguseid muid ära liivapaljandi looduslikkus, täis Martin Kisand (1998), on Miina Härma gümnaa- siumi õpilane, põhikooli õpilastöö raames uurinud joonistusi: kujundeid, lilleõisi, tigu- kirjutatud liivakivi on tundlikuma liivakivipaljandeid ja neisse uuristatud kujutisi. sid, välgunooli, noodivõtmeid; Suures loodushuvilise silmis lausa inetu Vaike Rootsmaa (1959) on Rannu kooli õpetaja, õpilastöö juhendaja. Taevaskojas on paljandisse kraabitud vaatepilt. Anu Kisand (1973) on Eesti maaülikooli teadur. rahvatantsija moodi pika triibulise see- Teiseks võib iga sügav oksatõmme Ain Vellak (1962) on geograaf, Eesti teadusagen- tuuri keskkonnaprogrammi juht ja Eesti maaüli- likuga kujutis jne. ja uuristus mõjuda paljandile hävita- kooli lektor.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 54 I726I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | ESSEE | Kaks botaanikaaia seadust

Tiit Kändler

Turg, surnuaed, pereelumaja. Need on paigad, mida üldteadaolevalt tasub uurida teisel rahval külas oleval inimesel. Söandan siia lahkesti lisada ka botaanikaaia. Inimesel, kes on avatud uuele tundemaailmale ning kes on huvitatud ka loodusest, pole alati aega, raha või võimalust käia kaunites hingematvates looduspaikades. Esimese lähendusena (nagu ütleb füüsik) võib rahva suhtumisest loodusesse aimu saada suures või väiksemas linnas rajatud botaanikaaia järgi.

len botaanikaaedades käi- olla: milleks meile ekstra aed, kui Oktoobri lõpu esmaspäeva vara- nud alates sellest ajast, kui vahvaid liike kasvab niigi. hommik Zaragozas. Eile lõppesid Osai üldse võimalikuks reisida. Põhjala taimed aga ei hakka nii või neitsi Maarja pidustused, Nuestra Isegi kui üks või teine botaanikaaed naa kasvama. Huvitav, mina ei ole Señora del Pilar, kuhu tuli kokku ei ole olnud nõnda mõtteid haarav, kohanud ei Madridis ega Roomas, 300 000 inimest. Mööda tänavat lii- kui olin lootnud, on nende üksteise ei Zaragozas ega isegi mitte Pariisis gub kaks luuameest, suud jahvatavad kõrvale järjestatud kett omamoodi külmkasvuhooneid, kus kliima- kõlarohket hispaania keelt, luuad palvehelmed, mis aitavad mõlgutada seadmed hoiaks näiteks Lapimaale välguvad edasi-tagasi. Otsin üles mu meelt. sobilikku temperatuuri. Meie aga vanalinna serval, vana ja uue vahel Tulen kohe lagedale üldistusega, Põhjamaades kütame oma kasvu- laiuva pargi veerel asuva botaanika- mis vägisi end ilmutas, kui olin kir- hooneid nõnda, kuidas jaksame. aia. Pargi lai allee suundub mäerin- jutanud paberile botaanikaaiad, kus Turu puhul on sõltuvus vastupi- nakule, mis tundub kui Mustamäe olen lonkinud, ja esimesed mulle dine: mida lõuna poole, seda liigi- nõlv, ainult et mändide asemel on pähe tulnud sõnad. rikkamaks muutub turg. Peremaja piiniad. Oma seadused olen sõnastanud 15 sõltuvus laiuskraadist on olemas, Istun pingile. Mu ümber vehivad botaanikaaia varal, võttes ühikuks kuid mitte nõnda ühene. Võib mehed teed pühkida. „Kaduge eest!” Tartu ülikooli botaanikaaia. vabalt püstitada hüpoteesi, et pere- ülevad nad mulle. Kui Hispaania põh- maja puhul ei olene liigirikkus üldse jamaalased aragoonlased tunduvad Botaanikaaia esimene seadus: mida sellest, kas elatakse lõuna- või põh- kogu aeg laterdavat, ehkki mitte nii lõuna poole, seda vähem on botaani- jamaal. Liigiline koosseis on liht- jäägitult kui andaluuslased lõunas, kaaias liike ja seda korratum see on. salt erinev, kuid inimene ümbritseb siis tööd tehes lendab laaste ette ja Vahe botaanikaaia ja pargi vahel üha end ikka umbes sama suure liikide taha. Ja vaata, et sa ette ei jää! Töö väheneb. arvuga (mõtlen nii elus- kui ka eluta on püha, seepärast tehakse seda vähe, looduse liike). Ajaloo vältel on see ent kui tehakse, siis kogu täiega. Botaanikaaia teine seadus: mida liigirikkus muidugi muutunud, sel- Botaanikaaed on piiratud kõrge pisem on linn, seda hoolitsetum on gelt suurenenud. Seevastu liigirikkus raudtaraga. Väraval on silt „Täna botaanikaaed. looduses on vähenenud. Kas nende on koristuspäev”. Või midagi sellist. kahe summa on muutumatu, selle Autovärav on poikvel, hiilin sisse, on Et nii esimene kui ka teine seadus üle on tore meelt mõlgutada. ikkagi kaugelt tuldud. Loodan kelle- kehtib ka surnuaia kohta, ei pruugi Järgnevate näidete põhjal võib legi augu pähe rääkida. Tiigis sebivad veel tähendada, et botaanikaaeda lugeja otsustada, kas kaks botaanika- põlvini vees partide vahel mehed, peetakse kuidagi surnult sündinuks, aia seadust kehtivad ja kui, siis milli- korjavad lehti. Ei pööra mulle pil- kuigi nõnda võib see alateadlikult sed on erandid. kugi. Lähen teen aias tiirukese. Aed

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I727I 55 | ESSEE |

Mäenõlval näen, kuidas botaani- muuseum on botaanika­aia vääri- kaaed muundub aasaks küngastega kalt kulunud ilmega väravamaja- taustal. Vastu Saksa piiri kõrguval kese kõrval. Majast tuleb osta pilet. Örali mäel, millele hiljem ronin, on Muuseumis näidatakse Marie Curie silt: „Ettevaatust, metsikute koerte katseseadmeid ja traatidest riistakesi, ala!” (wildes hunde). Mäe all askelda- mis muudavad matemaatilised jooned vad potipõllumehed oma võrkaiaga ruumiliseks. Aed ise tundub Lissaboni piiratud botaanikaaias, igaühe jaoks taustal väike, vaid kolm korda suu- jupike maad. Maalapil on onnike, rem Tartu omast. Palmid mäekallakul sellel päikesepatarei, SAT-TV-taldrik on kasvanud nii kõrgeks, et neid on ja kindlasti lipp. Itaalia, Ungari. vaevu näha. Enne ilmub silmapiirile Sobivad kokku. Saksa lippe pole mõni taamal kerkiv büroomaja. näha. Šveitsi omi ka mitte. Nädalavahetus varakevadises Genf, pühapäev, maikuu. Jalutan Kopen­haagenis. Olen tüdinud kart- Genfi järve lõunakaldal läände. Leian mast, et mõni jalgrattur mind sur- mõne aja pärast kena majakese mäe- nuks sõidab. Võtan parklast üüriratta. nõlva peal. See on teadusmuuseum. Pistan mündi sisse. Raha on mul küll Uudistan väljapandud alkeemikute vähe, aga pärast saan selle tagasi. teoseid, näopilte ja tööriistu. Genf Sõidan uhkelt botaanikaaia vära- on raudse kalvinismi raudne kodu. vasse. Olles vaevu pääsenud paari Keemia oli loogika. Nii nagu Kalvini jalakäija allaajamisest. Väravaputkas Brüsseli botaanikaaed pakub kaitset ka tool, mis on katedraalis näha. istub must mees. Palun, et kas võin inimesele Jalutan edasi ja ei saa siingi aru, ratta põõsasse lükata. Ei või. Jätan see ongi, üsna väike, umbes neljan- kui olen jõudnud botaanikaaeda. ratta aia äärde tänavale. Kasvuhoone dik Tartu ülikooli omast. Midagi eri- Väljanäitusele on pandud Alpi on kinni, hooaeg on läbi, suurt list ei leia, pole eriti sildikesigi. Enam majake. Seejärel tuleb alpitaimede midagi peale vareste ei paista õit- võluvad vaated väljapoole läbi kõrge küngastik. Kõige enam vaimustab sevat. Muretsen jalgratta pärast. tara raudvarva pilulise seina. mind peenar, mille ette on püsti pan- Kiirustan väravasse. Poleks pidanud Naasen värava juurde. See on dud silt: „Ettevaatust, mürgitaimed!”. muretsema. Jalgratas on ära sõitnud. lukku pandud. Vaatan selja taha – Ei viitsi kõiki liike tundma õppida. Kõmbin tagasi, möödun Tycho Brahe mehi ei ole enam. Olen lõksus. Üle Tunnen ära rammusalt vohava planetaariumist ja jõllitan järve ääres tara ronida on võimatu. Park on kanepi. Kummardun selle kohale. kasvavaid kõrkjaid. inimtühi. Enne lauspaanikat mee- Keegi ei ole lehekestki murdnud. nub, et teisel pool väravamaja oli London. Hilissügis, pangapäev. vist jalgvärav. Lähen, katsun – värav Tööpäev Madridis. Südasuvi. Otsin Otsin South Kensingtonist lõunasse, on lahti. Rahustan südamekloppi- paaniliselt botaanikaaeda. Ekslen Chelseasse hulkudes Londoni vani- mist ja tõusen pargi liivasele rinna- kuumuses, higi voolab kaardile, olen mat, 1621. a asutatud Chelsea aptee- kule. Näen sealt uusrajooni maju juba valmis loobuma, kui selgub, et giaeda, mis on nüüd Chelsea Physic – Mustamäe mis Mustamäe. seisangi otsitava värava ees. Sisenen. Garden. Juba teist korda otsin ega Taamal on kasvuhoone. Huvitav, mida jäta enne, kui olen leidnud. Vastu Kevadine pühapäev Baselis. Otsin siin veel kuumutada? Minu pilgu jaoks tuleb Thames ja lai kaldapealne tee. üles vanalinna taga paikneva üli- ei erine selle botaanikaaia taimestik Lähen mööda uhkete villadega palis- kooli botaanikaaia. See on avatud, ümbruse parkide omast. Siin on siiski tatud tänavat. Kaamerad neil jälgivad pisem kui Tartu oma. Ei mäleta suurt enam rohelist rohtu, veidi jahedam mind. Vastu tuleb mees, vahib mind midagi muud kui pirakat haluvirna hommikuse kastmise tõttu. kahtlustavalt. Mul on seljakott seljas. – küllap siitsamast langetatud puu- Hiljem saan teada, et kusagil siin elab dest – ja kasvuhoone tiigis veepinnal Novembrikuu tööpäev Lissabonis. Paul McCartney. Elton John ka, aga ujuvaid lootoselehti. Vahin ja pildis- Portugali tuntuima kirjaniku kus ta ka ei ela. tan neid. Fernando Pessoa 1920. aastatel kir- Jõuan aia väravasse. Silt selgitab, Sõidan trammiga linna äärde teise jutatud, ent tollal avaldamata jäänud et praegu pole hooaeg ja aed on sule- botaanikaaeda. Jalutan, jalutan, mu reisijuhis on botaanikaaed kirjuta- tud. Piilun väljaspool hooaega tegut- ümber on puid ja põõsaid, kasvavad tud värvikaks. Olen ette veendu- sevaid aednikke. Tassivad mingeid rododendronid. Kus on botaanika- nud, et küllap on seegi mõne mäe oksi, ehkki puid pole näha. Siiski, aed? Varsti selgub, et seesama ongi. tipus, nagu siin isegi raudteejaam, üks oliivipuu on. Suurim Britimaal, Vaikselt ja salamisi muutub linnavõr- kõnelemata fadobaaridest, kiriku- nagu pärast loen. Madalad alpitai- gustik looduseks, mille vahel laiub test, sardiinibaaridest. Võtame takso. med, põõsad. Väike, poole pisem botaanikaaed. See veabki end mäele. Teadus­­- Tartu omast, aga kuninglik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 56 I728I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | ESSEE |

Suured puud kasvavad Edinburghi botaanikaaias. Siin on vaja raha maksta vaid kasvuhoonesse pääse- mise eest. Meie oleme ajakirjanike rühmakesega, meie ei maksa. See- TIIT KÄNDLER FOTOD: eest pajatatakse meile aiast pikalt ja laialt. Käime kasvuhoones sinna- tänna, jutt tüütab mind, mispeale eksin ära. Kindla peale on Edinburghi kasvuhoone suurem kui kogu väline botaanikaaed. Mis ometi mahutab ära oma harakad. Kuid vabaplanee- ringuga pargist suurt ei erine. Genfi botaanikaaed eksponeerib rammusat kanepitaime ja teisi uimastavaid või mürgiseid taimi Sügisene Göteborg. Üks esimesi Lääne linnu peale Stockholmi minu uute omandisuhetega, kuid mõni tühermaataimestik. Mida tutvusta- jaoks. Udutab sadada. Läheme botaa- meeter enne Mendeli aeda on see takse meile õndsal häälel.­ nikaaeda, väravas on lukktarapostid, pidama jäänud. Kimalased sumise- See on loodus – ime küll, põõsad nagu oleks siia oodata suuremat rah- vad heakskiitvalt ja herned nooguta- isegi kasvavad, kui neid ei pügata vamassi. Meie eest makstakse. Aed vad oma kirjuid õisi. Mendeli aed ei sfääri-, kuubi- või püramiidikujulis- pole suur, võrreldav Tartu omaga. olnud tegelikult nii väike, kaks kol- teks nagu Versailles’s ja mujal Pariisi Kuid nõnda hästi korrastatud, nõnda mandikku Tartu ülikooli aiast, kuid parkides. Pool järve on looduskaitse siksakiliselt teedest kaetud, et tundub nüüdseks on ta kasvanud mõõtma- all, teisel poolel purjetavad inimesed kümme korda suurem. Rikkalikult eri tult suuremaks. oma purjekatel lõbu ja lusti pärast. liiki taimi, Hiina, Jaapani ja polaar­- Kaldal võsa sees paikneb linnu­ aiakesi. Hamburg, tööpäev, kevad. Hamburgi vaatlusmajake. Näeme selle piludest jaama ees üle tänava läheb äkitselt mööda madalikku luuravat rebast Kevadine Brüssel. Olen sellest aiast löömaks. Nukid, löögid, kehade müt- – kaitsealuste lindude jahil. Rõõm mööda marssinud hulk aastaid. Ikka satused, veri. Kohale tuututavad puutumatust loodusest on üleüldine. on mu hotell sattunud siia kanti, politsei ja kiirabi. Tülgastuse peleta- Comme si, comme ça. kui loengud on Euroopa kvartalis. miseks lähen botaanikaaeda. Siin on Ükskord ometi on ka nood lähe- see linna ärihoonete keskel. Tükk Sügisene kuldkõlisev pühapäeva- duses. Lähen hommikul vara läbi rohelist taimeparadiisi kesk karmi hommik Tartus. Eile oli teadlaste öö. värava. Raudvärav on öösiti lukus, raudlinna, milles jäi sõjast alles vaid Läheme botaanikaaeda. Kasvuhoone aga sisse saab rahata. Aed on Tartu- sadam ja tööstushooned. Elumajad on ikka remondis. Niikaua kui mäle- suurune, eripäraks nii suured põõsad lasti uruks ühes elanikega. tan, on kasvuhoone olnud remondis, ja skulptuurid kui ka regulaaraiake. Nüüd on uus ka botaanikaaed. olgu see nii suur või uus kui tahes. Lamatakse murul, istutakse skulp- Selles leidub Jaapani aiake. Tiik, sild Tore, raha jääb alles. tuuride najal. Põõsaid ja võsa on üle vee, teemajake. Sisenen. Neiu Otsin üles künka ja puu, mille all Brüsseli parkides palju, sestap ka istub maas, ulatab mulle teetassi. õppisin eksamiks kvantväljateoo- linnulaulu. Naeratab tasuks. Tasuks mulgi nõnda riat. Hulgume siia-sinna, tahaks kan- naeratama õppida. Ametnikud on gesti siin elanud ja hukkunud Teodor Suvine Brno. Püha Thomase kloos- tulnud lõunale, istuvad, einetavad. Lippmaa sammast leida, olen ju selle all ter. Aed on üllatavalt väike. Ka munk Taamal mängib isa ja ema oma esi- käinud, Hans Trassist seal fotogi teinud, Gregor Mendel polnud kasvult suur, mesi samme tegeva lapsega kõnni- aga ei leia. Läheme tagasi valvelauda. ka siis mitte, kui alustas 1854 kat- mängu. Sammud tulevad raskelt, kuid Küsime. Daam ei tea, aga helistab. Saab seid kloostri aias. Keegi kaugemal igaüks neist toob naeru näole kõigile lõpuks teadja kätte ja juhatab meile. sellest sakslasest preestrist tema elu kolmele. Laps naerab isegi kukkudes. Ennäe, ongi! Olime täna siit viie meetri ajal teada ei saanudki. Nüüd õpitakse kaugusel. Rikas aed. tema hernekasvatusest ammutatud Kevadsuvine Pariis. Versailles’st veidi tõdede põhjal geneetikat. Herned kas- edasi, aedade veevarustuse jaoks neid Kokkuvõtteks: nii palju, kui ka vavad nüüdki, kui üle aia pilgu heidan. meeleheitlikult ümber ehitanud vii- püüan meenutada, ei ole ma üheski Kloostrikiriku müüri äärest algavas mase Louis, Louis XVI paisutatud järve botaanikaaias näinud ühtegi inimest aiakeses. Rohkemaks ei ole aega. kaldal on kaitseala. Puuaed ümber kummardumas ja taimeliikide nime- Kuid pilt sööbib mällu. Väikesed ja värav lukus. See avatakse meie kaarte lugemas. Taimed toimivad hernepeenrad kloostrikiriku müüri tarbeks pidulikul ilmel. Siseneme. niigi. ■ ees. Ümberringi laiub (teoreetilis- Küngastel põõsad, risu-räsu, nõgesed. praktiliselt) sotsialistlik maastik koos Malts. Ühesõnaga – meie tüüpiline Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I729I 57 | AASTA PUU | Keda ikkagi nimetati türnpuuks sada aastat tagasi?

Eerik Leibak

Eesti Looduse novembrinumbris on ilmunud Karl Pajusalu põhjalik ülevaade paakspuu ja türnpuu nimetuste levikust ja etümoloogiast [10]. Nimetuse paakspuu all on kogu aeg tõepoolest tuntud harilikku paakspuud (Frangula alnus). Asi pole aga sugugi nii ühene nimetusega türnpuu, mis väärib täpsustavat käsitelu.

t järgnevas kirjutises mitte ära segada taimede rahvapäraseid Eja ametlikke nimetusi, kasutan konkreetsest taimeliigist kirjutades selle teaduslikku nimetust: Berberis – harilik kukerpuu, Cornus – verev kontpuu, Crataegus – viirpuu loodus- likud liigid, Hippophae – harilik astel- paju, Frangula – harilik paakspuu, Lonicera – harilik kuslapuu, Rhamnus – harilik türnpuu. Kui sada aastat tagasi kinnistati kodumaa taimedele ametlikud eesti- keelsed nimetused, tuli rahvapäraste nimetuste paljususe korral valida neist üks. Eelmainitud liikide kohta tehti see töö ära juba 1910. aastatel, nii et 1918. aasta taimenimistus [4] on neil kõigil täpselt samad rahvus- keelsed nimetused nagu tänapäe- vaseimaski taimemäärajas [9]. Vaid Lonicera’l tunnustatakse ka paralleel- Astelpaju pole Eestis nüüdisajal looduslik, ta on siin levinud aastatuhandete eest. Kuid siinne nimetust takispuu. kliima talle sobib ning näiteks loopealsetel võib ta kergesti metsistuda. Selline vegetatiivselt Niisiis said kõnealused taimed leviv põõsastik paistab hästi silma hallikate lehtede poolest ametliku eestikeelse nimetuse ajal, kui polnud olemas emakeele seltsi nimede määramisel paljuski tugi- milliseid nimetusi peeti tollaste tead- keelekogusid, seltsi ennastki polnud neda trükistes avaldatud nimetus- miste järgi üldlevinuiks. veel asutatud. Taimenimetusi olid tele [7, 11, 14 jt; täielik ülevaade 12: Igatahes ei tekitanud taimenime- kogunud vaid üksikud huvilised, kel- 24–55]. Seega olenes ametliku nime- tuste komisjoni töö tulemus – mil- lest Gustav Vilberg, hilisem Vilbaste, tuse valik üsna palju sellest, millistes lega oleme taimemäärajate varal lõi kaasa ka eestikeelsete taimenime- piirkondades oli üks või teine kee- ammu ja täielikult harjunud – vähem tuste komisjoni töös. Seetõttu tuli lendite koguja varem liikunud ning segadust kui varasemas kirjandu-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 58 I730I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | AASTA PUU | FOTOD: TOOMAS KUKKTOOMAS FOTOD:

Viirpuu (Crataegus) lehed on enamasti lõhestunud ja viljad meenutavad pigem pihlaka või õuna omi. Õiedki tuletavad meelde pigem õunapuu õisi ses avaldatu. Berberis’ele omistatud kirja pannud botaanikud ning aeg-ajalt foneetiliselt täpne sõna jääb siinse kukerpuu tähistas rahvakeeles üld- teevad vigu nemadki. Seda näitavad käsitluse mõttes vaid paljaks nimeks, juhul Cornus’t või Lonicera’t, Cornus’e kasvõi uued ja huvitavad taimeleiud, sest tähendust või selgitust pole and- nimeks saanud kontpuu enamasti mis tehtud üksnes varem kogutud her- meid kogunu üles märkinud. Samuti hoopis Crataegus’t, Crataegus’ele baarmaterjali ümbermääramisel. puudub mul teave konkreetsete kee- omistatud viirpuu aga tuleneb sõnast Kalastajate, korilaste ja põllu- lejuhtide tausta kohta, jätmaks ana- viher- või vihurpuu, millise nime all meeste ühiskondades üldiselt tunti lüüsist kõrvale need juhtumid, kus oli tuntud Rhamnus. Siinkohal ahel looma- ja taimeriiki üsna hästi ning sõna on tõenäoliselt omandatud (aja) siiski katkeb: Rhamnus’e ja Berberis’e üldlevinud liikide puhul leidub kirjanduse või nooremate pereliik- rahvakeelsetel nimetustel ühisosa põhinimetustes murdeti eritüvelisi mete mõjul. Sageli osutuvad sellised pole [12, 13]. nimetusi märksa vähem, kui üleskir- püüdlused küll lootusetuks, nagu on jutuste põhjal võib tunduda. Hoopis näidanud juba Vilbaste [12: 76–79]. Mõistagi on taimenimetuste puhul vähe on aga neid tegelikke juhtu- ohtralt neid juhtumeid, kus ühes meid, kus sama tüvega kutsutaksegi Sõnal „türn((a)puu)” võib eristada murdes või isegi murrakus on kasu- ühes murdes üht ja teises hoopis teist viit tähendust, kui käsitleda üksnes tatud üht, naaberkihelkonnis aga tavalist taimeliiki. botaanilise taustaga vasteid. teist nimetust. Märksa kahtlasemad Kõike seda silmas pidades vaatasin on aga need juhtumid, kus üks ja üle emakeele seltsi murdekartoteegi Esiteks, Saaremaal on türnbu ~ sama nimetus on üles kirjutatud eri asjaomased sedelid, et teha kindlaks, türmbu, Hiiumaal türnabu ~ türnpuu taimeliike tähistavana. Sedamoodi keda on kajastatud novembrinumbri ja Läänemaal türnbu ~ türnpuu tähis- nähtust tuleb ette haruldaste, aga ka lk 45 avaldatud türnpuu-kaardil. tanud üheselt Crataegus’i. Näiteks halvasti eristatavate liikide (nt kõrre- Abiks oli ka meie kõige rikkali- Jämajas on kirjelduse esitanud kee- liste, ristõieliste jms) korral. kum taimenimetuste ülevaade [12]; lejuht täpne ja konkreetne nagu tai- Soomeugrilasilt ise loodusnime- paraku jääb seal esitatud nimetuste memääraja autor: karune krässis loom, sid kogununa võin kinnitada, et pal- puhul teadmata iga määrangu õig- nästad küljes; kut tikerpu lehed; valge jud seesugused erinevused või vead sus, sest avaldatud on pelgad nime- öitsmed, punased marjad, kivi sihes. tulevad pigem sellest, kui keelejuht variandid ilma kommentaarideta. Kihelkonnal on tähelepanu pälvinud ei tunne objekti ära. Seda juhtub eriti Vaid harva on Vilbaste lisanud oma õied (türmbul oo pooppu öitsmete muodi, siis, kui taime näidatakse pildilt ja/ märkuse ümberkirjutusvigade (nt sedasi valged öitsmed; kui öitsevad, öieti või keelejuhi nägemine pole kiita – „juttakav” pro „jallakas”) või mää- kena ais), Valjalas astlad (ka pinnad varem polnud maainimestel sageli ramiseksituste kohta (nt „tomikas”, külges). Ka Emmastes pole punaste prille – või tõlgitakse nime mõne kol- „toompuu” jms variandid Frangula marjadega põõsaspuu määrangus manda keele vahendusel. pähe), kuid jätnud seesugusedki kahtlust: pikemad ogad kut kibuskul, Võib ka juhtuda, et nimekoguja nimekujud loendeisse alles. imalad marjad, kivi sees. Martnas teeb ise ei tunne taimi piisavalt. Suurt osa Muidugi tuleb ka paljude murde- keelejuht kahel puul selget vahet: rahvapärastest taimenimedest ei ole ju kartoteegi sedelite puhul tõdeda, et türnpuid [Crataegus] oo küll, nee kaso-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I731I 59 | AASTA PUU |

Kas ja kuivõrd tõenäoline on see Leivu (Koiva maarahva) konkreetse keelejuhi puhul, peaks murdeuurijail olema suhteliselt lihtne tõestada; kir- jakeelest tuleneva metskitse tarvitus samas lauses näib küll sellele viita- vat. Igatahes tuleb türn(a)puu seosta- mist Frangula’ga pidada juhuslikuks (veaks).

Neljandaks. Tallinna–Pärnu joonest ida pool käivad türnbu ~ türnpuu ~ türnapuu ~ türnäpu need sedelid, mil- lelt liigimäärang on välja loetav, siiski valdavalt Rhamnus’e kohta. Näiteks Lüganusel on kirjeldatud, et türnäppu, sell on ka mustat marjat, Türnpuu (Rhamnus) lehed on saagja servaga ja põõsas kannab pisikesi tumedaid luuvilju. aka sie kasvap alt tukevammast [kui Türnpuu ja viirpuu on küllaltki erinevad, et taimi mitte segi ajada pavatsi puu]. Kodavere määrangus vad metsäs, sii [Haeska külas] põle; vaa male sõnale ühise tähendusega pole kahtlust: teräväd õkkad küljen viherbu [Rhamnus] põesud oo pallo, mõiste türnap(u) = künnap ’looma jusko kulli küüned, enel mussad marjad mustad marjad kasovad külgi koa, ega suurem kõõlus, soon (tuntud Viru- küljen, õõnapu muudu lehed. neid söödä. Jaagupis, Väike-Maarjas, Laiusel, Üsna kindlad viited Rhamnus’ele Teisipidi võib öelda, et Crataegus’i Tormas, Karksis ja Helmes) teisen- on veel Märjamaalt, Juurust, tunti türn(puu) nime all kogu nende damise tulemusena. Näiteks Laiusel Amblast, Simunast, Tormast, Kolga- põhilevila piires: see piirdubki enam- selgitati: kes ei tiand, mis türnap on, Jaanist, Puhjast, ehk ka Järva- vähem saarte ja läänemurde alaga siis ööldi künnap; meie ütleme rohkem Madiselt. Pärnu–Tartu joonest lõuna [6: 291–292]. türnap. Miks mitte siis ka murdeko- pool, sh kogu lõunaeesti keelealal on gujale, kes ei tea, mis on künnapuu, türnapuu ~ türnäpu(u) tarvitus botaa- Teiseks. Mandri-Eestis viitab mitu öelda türnapuu. Pigem küll on türna- nilises tähenduses olnud üldse väga teadet sellele, et sõna türnapuu ~ tür- puu tuletatud mängulise sõnaloome juhuslik. näpu kasutati künnapuu (Ulmus lae- käigus, seda tunti ju ammu enne, kui On selgusetu, kui palju nendest vis) sünonüümina. Näiteks kirjeldus Eesti Ekspress alustas oma rubriigiga nimetustest on kujunenud kadaka- Rõugest ei jäta kahtlust: türnäpuul „Nädala sõna”. saksluse toel. Crataegus’ed pole loo- olli pikligu tsakiliseq leheq, puulkarvad- duslikult sel alal levinud, aga (Kreuz) seq; väiku häitseq nigu täpikeseq, haljaq; Kolmandaks. Vähemalt kahel juhul dorn’ist võis saksikum rahvas ometi jämehembäst türnäpuust lõigati laudu, võib arvata, et türnapuu nimetuse rääkida. Arvata võib ka kirjakeele kui piinüq, painutedi luuke. Pigem all on mõeldud Frangula’t. Otseselt mõju. Seost mõne vallaametniku künnapuule viitab ka kirjeldus Torist: viitab sellele marjade värvuse muu- jutu või ajaleheteatega keelejuhile türna puu on kauni kõba puu; türnapuust tumise kirjeldus Simunast: türnap- nimepidi tundmatu(te) puu(de) kir- tehatse puurattale, pöiale vahele pulki, puu on kaunis kõrge, ligi sülla kõrgune; jelduses näitab ilmselgelt üleskirjutus se peab mädanemese vastu. Lüganuse estiks on marjad punased, pärast lähe- Äksist: kukerpuid kästi ävitata kohe, teade osutab samale taimeperekon- vad mustaks. Pigem Frangula’le viitab teene oli türnpuu, ma ei tia, kas nad on nale (türnäppu on nintasama muoti kui ka leivu murrakuala sedel, kus tür- ühe nimelised või [= sama puu]. künnäpki, aka tõine puu; siin Iestimal neit napuu-nimelist taime on seostatud Algse tähenduseta sõna tarvituse- [on väga vähe]), selle keelejuhi pruu- niiske kasvukohaga (tirnapuu = mõts- levõttu kajastab teade Laiuselt: meil gis pidi emb-kumb nimetus käima siis kitsõ puu, kazvas pehmšin paag’un, om olid metsikud ploomid, akkasime ütlema hoopis jalaka kohta (?!). väga mõrrõu), ehk ka Rannu teade: türnappud. Kihnust on keelekogu- Kui laialt türnpuu selline tähen- kui järsikut kasvava nee lepä võsud ja jad otse üles märkinud, et vanasti dus oli levinud, pole võimalik hin- pajod, türnapuud. kasutatud viherbu asemel öeldakse nata, sest enamikul sedelitel ei ole Kui Simuna näidet võib pidada Rhamnus’e kohta nüüd türmbu, sama- selle kohta lisateavet. Vilbastel (kes keelejuhi individuaalseks määra- sugune vanema ja uuema nime suhe oli murdekartoteegiga hästi tuttav misveaks, siis ülejäänud pärinevad on Käina nimetustel vihur ja türn- ja on seal ka liigimääranguid paran- murrakutest, kus türnpuu ja üldiselt puu. Üldistatult saab öelda, et kind- danud) puudub türnapuu künnapuu ka paakspuu rahvaomaste taimeni- lasti Rhamnus’e tähenduses kasutati tähenduses miskipärast üldse. medena puuduvad. Seetõttu võib (hakati kasutama?) türnpuu nime- Pole välistatud, et nimetus ongi sõna mõlemal juhul olla omandatud tust keskmurde alal ning võib-olla kujunenud vaid juhuslikult, mõle- kirjakeelest. ka Põhja-Eesti rannikumurrakutes.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 60 I732I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | AASTA PUU |

Viiendaks. Peamiselt Hiiumaal on Eestis, keelekogude andmeil siis püsinud sõna kabriz eeskujul kabriseks türn tuntud veel ühes botaanilises vähemasti Hiiumaal. Kasvab ju [1], ehkki omanimetus kaber – kuigi tähenduses, nimelt mõeldi selle all astelpaju (Hippophae rhamnoides, samuti laensõna nagu türn – on meil kiduraid kängujäänud kasvuga puid. nüüd Elaeagnus rhamnoides) peale säilinud nii perekonnanimena kui ka Näiteks Emmastes seletati: kuia ja Rootsi idaranniku looduslikult nii kohanimedes (Kaberla, Kaberneeme, lahja maa pääl äi kasu suuri puid, sääl Ahvenamaal ja Põhjalahe rannikul Kapera jne). Viimastel kümnenditel aa ainuld vehest türnid; kuuse-türnist äi Soomes [8] kui ka Läti Kuramaal [3]. ongi metskitse ametlikuks sünonüümiks saa muud kut tule-rooga, Käinas aga Eestis ei ole seda liiki botaaniliselt saanud taas kaber [2]. nii: kül on vilets mets, puhas männi tür- aktiivsel ajal looduslikes kasvukohta- Türn’ile astelpaju tähenduses nid ja kuuse krässid. Türniks ja krässiks des leitud ning tema ametlik staatus sellist tulevikku soovida pole siiski üüteks ka tamm, pärn ja teised ilupuud, on „looduslik esinemine Eestis tõen- põhjust, piisab juba ajaloolisest sega- kui naad on vanad ja kidurad, aga känd- damata” [5]. dusest Crataegus’e ja Rhamnus’ega. ■ rigoks neid äi üüte. Pühalepas võrreldi: Liigi nüüdislevilat arvestades võib 1. Ariste, Paul 1970. Kas kabrist ei võiks velmata. – kased on soos pisugesd kut türnid, see- igati eeldada, et teda leidus ka Eesti Eesti Loodus 21 (8): 459–460. vastu Saaremaal Jaani kihelkonnas läänesaartel kuia ja lahja maa pääl, 2. Eestikeelsete imetajanimetuste andmebaas. www.elus.ee/imetajad/?do=list&chr=109&la türni-sõna sookase tähenduses ei kuni ta nn väikesel jääajal (14.– ng=. tunta. Tiheda alusmetsa tähenduses 19. sajandi vahel) meilt välja suri. 3. Hippophae distribution. commons.wikimedia. org/wiki/File:Hippophae_distribution.svg. on türn-tüvi siiski teada ka Suure- Igatahes taimenimetuste komisjoni 4. Kodumaa taimed. I jagu: Õistaimed. 1918. Eesti Jaanis (elajad pannid sinna vällataha tegevuse alguseks oli mälestus liigist kirjanduse selts, Tartu. 5. Kukk, Toomas 1999. Eesti taimestik. Teaduste türnikusse, mine saa nad sealt kätte). kustunud, mistõttu nüüdisnimetu- akadeemia kirjastus, Tartu–Tallinn. seks konstrueeriti taksonoomiliselt 6. Kukk, Toomas; Kull, Tiiu (toim) 2005. Eesti taimede levikuatlas. Atlas of the Estonian flora. Sõna türn kaht tähendust on erista- eksitav tehisnimi „astelpaju”. Sõna Eesti maaülikool, Tartu. nud juba Wiedemann [14], pöörates türn : türni tähendus aga ähmastus 7. Kunder, Johann 1882. Looduse õpetus. Koolmeistritele ja koolidele. Teine raamat: tähelepanu ka käänamiserinevusele. ja laienes mitmesugustele astelpaju Taimede riik. Schnakenburg, Tartu. Kui türn : türna vasteteks olid veise mõõtu puittaimedele, olgu neil siis 8. Lampinen, Rauno; Lahti, Teuvo 2009. Suomen kasviatlas 2008. Helsingin Yliopisto, suur kaelasoon, Rhamnus ja saar- astlad või mitte. Luonnontieteellinen keskusmuseo, Kasvimuseo, tel Crataegus, siis türn : türni all tunti See mõttekäik pole pretseden- Helsinki. Levinneisyyskartat osoitteessa http:// www.luomus.fi/kasviatlas. tema järgi Hiiumaal vaevakaske ning ditu: täpselt samasuguse arengu on 9. Leht, Malle (toim) 2010. Eesti taimede määraja. kidurat mändi. läbi teinud loomaliigi Capreolus capre- 3. trükk. Eesti Loodusfoto, Tartu. 10. Pajusalu, Karl 2014. Pakatav paakspuu ja torkiv Nagu keelenäidetest selgus, oli olus maakeelsed nimetused. Varem türnpuu. – Eesti Loodus 65 (11): 44–45. türni tähendusväli floristiliselt siiski kaber : kabra nime all tuntud sõralise 11. Spuhl-Rotalia, Jaan G. 1912. Kodumaa marjad. Teine jagu. Kirsid, ploomid ja marjapõõsad. mitmekesisem. Miks peaks aga suva- Eesti asurkond hääbus väikesel jää- M. Tamverk, Haapsalu. lise kidura puu jaoks mere tagant ajal. Kui see 19. sajandi teisel poolel 12. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Emakeele selts, Tallinn. laenatama sõna, mille tähenduseks taastuma hakkas, oli varasem nimi 13. Viires, Ants 2000. Puud ja inimesed. 2. trükk. on astel, oga ja okaspõõsas? [10] meelest ja käibelt kadunud ning liigi Ilmamaa, Tartu. 14. Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti- Arvan, et vanaskandinaavia ametlikuks nimetuseks sai taksonoo- saksa sõnaraamat. 4. trükk. Valgus, Tallinn. törne’st ei tulenenud tyrni astelpaju miliselt küsitav moodustis metskits. tähenduses mitte üksnes soome Alles 1970. aastal tegi Paul Ariste Eerik Leibak (1960) on tegelnud looduskaitse, or- keeles, vaid see käibis ka Lääne- ettepaneku nimetada liik isuri keeles nitoloogia ja soome-ugri loodusnimedega.

Tuleva aasta puu on kukerpuu ja kikkapuu

Eesti Looduse toimetus on aasta puid valinud 1996. aas- tast. Viimastel aastatel on jõudnud järg põõsasjate puude kätte. Seekordne paar, s.o kukerpuu ja kikkapuu, sar- nanevad vaid nime poolest, botaaniliselt kuuluvad nad eri sugukondadesse. Kikkapuu võiks olla tuttav eelkõige lõunaeestlastele, sest tema looduslikud leiukohad jää- KUKKTOOMAS FOTOD: vad Koiva jõe ümbrusse ja Saaremaal Sõrve poolsaarele. Kikkapuud kasvatatakse ilupõõsana ning ta metsistub Õitsev kukerpuu ja viljuv kikkapuu kergesti. Kukerpuu on tuttavam aga pae-Eestile: ta tun- neb end hästi Lääne- ja Põhja-Eestis. Nii on igaühele oma aasta puu, olenemata elukohast Eestis. ■

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I733I 61 | AASTA PUU | Eesti paatsikud ja türnikud

Tõnu Ploompuu

Eesti keeles puudub erinimetus metsade kohta, kus tänavused aasta puud kasvavad valdavana. Pigem kutsutakse neid kooslusi võsaks. On ju ka paakspuu meil kõige tavalisem keskmisele inimesele tundmatu põõsaliik ning türnpuu vaid kohatise levikuga.

aakspuu enamusega tihe põõsarinne on vara- sematel aegadel olnud vähem levinud: paaks- Ppuule sobivaimad kasvualad on olnud kasutusel rohumaadena. Türnpuu on kasvanud pigem lisandina kadastikes ja sarapikes. Seetõttu on pealkirjas kasutatud

nimetused veidi tehislikud. TÕNU PLOOMPUU FOTOD: Paatsik, patsik on murdesõnana olnud kasutusel pajus- tike ja samalaadsete tihedate võsastike kohta. Autorile tundub tõepärane seos paakspuuga, kes võib halbade asjaolude kokkulangemisel moodustada samaväärseid rägastikke. Pärast Põhjasõda võisid sellised padrikud olla küllaltki laialdased. Paatsik tähendas mu Kõrvemaal elanud tädi jaoks soiseid metsi, kus kasvas rohkelt põõsaid: paakspuid ja pajusid. Kuna paakspuu murdelisest nimetusest paats tuletatud sõna on suupärasem kui paaksik, kasutan seda. Türnik on harv murdesõna, mis tähendab samuti võsa. Selle seos türnpuuga on ilmsem.

Paatsikud on levinud madalsoode servadest kuni kunagiste soostunud niitudeni. Rohkem on neid Lääne-Eesti lubjari- kastel aladel, aga paakspuu ei põlga ka happelisi muldi. Suur osa tema kasvualasid on olnud saja aasta eest kasutusel hei- namaadena, nii madalsoo-heinamaadena kui ka soostunud puisniitudena. Paakspuud ennast varuti innukalt lammastele lehisvihtadeks. Kõige põlisemaid paakspuid ja paatsikuid võib leida madalsoode servadest, kus põõsaste kõrgus ulatub vaevu üle kõrgemate tarnade. Suvel selliseid põõsaid muu rohu Raiesmikul kasvama jäänud paakspuu võib kasvada päris sees eriti ei märkagi, nähtavamad on nad talvel lumest puukujuliseks välja turritavatena (¥). Kidurad, aga arvatavasti sama- tes paakspuu vaid alusmetsa „teise rinde puuks”. Sellistes moodi eakad kui rabamännid. mõõdukalt lopsakates karjamaa-lepikutes võib paakspuu Veidi kuivema maa puudeta paatsikud on aga puisnii- kergesti sirguda ka kaheksa meetri kõrguseks ja saavu- tude, heinamaade ja karjamaade kasutusest välja jäämise tada kaheksasentimeetrise läbimõõdu, mis lubab ta puuna tagajärg. Kohati on selliste alade märjematele ja vaesema- arvesse võtta. tele kohtadele kasvanud lausa puhaspaatsikud, sekka vaid Paakspuu surma toovad sageli seened, kes kahjusta- üksikud pajud ja väga kidurad lepad. Veidi viljakamatel vad puu koort. Poolvarju jäänud paakspuude elu lõpebki kohtadel kipuvad aga lepad või kased võimust võtma, jät- sageli seeläbi: osa põõsaid ei suuda tüve kuivamise järel

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 62 I734I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | AASTA PUU | anda kännuvõsu. Teised isendid suu- davad elada tõelise põõsana, andes korduvalt uusi maapinnalt lähtu- vaid harusid. Kõige silmatorkavam paakspuule omane seen – paakspuu- komuseen (Neonectria punicea) – on aga ilmselt saproob, kes hakkab kas- vama äsja surnud okstel (¥). Paatsikutele mõjusid väga rängalt paari aasta tagused lumerohked tal- ved. Rahulikult sadanud lumi pressis paatsikud suurtel aladel nagu rullides vastu maad, muutes senise mõnusa võsa läbimatuks rägaks (¥). Suur osa põõsaid jäi niivõrd teiste alla, et need on järgnevatel aastatel surnud. Teistest põõsastest või puudest koos- Paakspuu-komuseent (Neonectria punicea) võib hulgaliselt kasvamas näha paakspuu äsja nenud võsad ei saanud nii rängalt surnud okstel kannatada. seda mulda on tema kasvualadel Ka türnikutele mõjusid lumeroh- enamasti vähe. ked talved sama rängalt kui paatsi- Türnikuid on Eestis palju vähem. Türnpuid kasvab kõige ohtramalt kutele. Neid küll peamiselt tüvest Väikeseid puhttürnikute laike leiab looaladel, kuid samaväärselt kui- murdes ja juurelt maha vajutades. ehk Lääne-Eestis, aga sealgi sageli vematel ja märjematel savirähkse Eluohtlikke seenerünnakuid aga pigem sega-torkvõsana koos kadaka, moreeni aladel. Päris soodel leidub türnpuul ei paista olevat. viirpuu, kukerpuu, mets-õunapuu, teda harva. Igipõlise kõvera puu väli- kibuvitste ja põldmarjaga. Muidugi musega on kunagiste põllupeenarde Nii paatsikute kui ka türnikute lisandub sinna veel arvukalt mitte- türnpuud, aga nendegi vanus ulatub tulevik ei tundu kuigi helge. torkavaid põõsaid: paakspuu, lodja- harva üle 50 aasta. Maharullimise järel hakkavad endis- puu, kontpuu, kuslapuud, sõstrad, Türnpuu on oma eluviisilt rohkem tel paatsikute aladel tihti vohama toomingas, pihlakas ja hall lepp. Aga puu kui paakspuu. Suur türnpuu annab seni seal peidus olnud lepad ja sooka- tasapisi ka mitmesuguseid ümbrus- kännult uusi lisatüvesid harva ning ka sed. Minu maadel kahekümne aasta konna suuremaid puid. Sage türni- vesivõsusid on tal sitke tohtja korba eest kasvanud türnik Läänemaal on kute suur liigirikkus viitab nende tõttu raske moodustada. Tüve surm aga muutunud üsna tavaliseks lepi- alade toitainerohkele mullale, kuid tähendab enamasti terve taime surma. kuks, kus kasvavad veel vähesed seitsme-kaheksameetrised türnpuud. Sageli on juba praegu niitudele asunud paatsikud-türnikud peaaegu kadunud, jättes metsa alla ennast meenutama mittemädanevad seest roosakaspunakad kõlisevad roikad. Tavalises looduse suktsessioonis asendub põõsarinde liikide kooslus suuremakasvuliste puude kooslus- tega, paatsikud-türnikud taanduvad maastikest, nagu ka suureks kasva- nud kadastikud. Türnpuu ja eriti paakspuu kuiva- nud lülipuit imab endasse vett keh- vasti ja seetõttu mädaneb aeglaselt. Küll aga saab nendest „kontidest” ka kõige vesisemal aastaajal novembris-detsembris kergesti lõket teha. Samuti sobivad sirgemad oksa- harud mittemädaneva roigasaia ehitamiseks. ■

Paatsiku on maad ligi pressinud lumerohkus. Sellisest metsast ei ole matkajal ilmselt kuigi Tõnu Ploompuu (1960) on botaanik ja mükoloog, meeldiv läbi murda Tallinna ülikooli lektor. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I735I 63 | TEADUSE AJALUGU | Taimesüstemaatik ja -geograaf Nikolai Kuznetsov 150

Aino Kalda, Erich Kukk

Nikolai Ivanovitš Kuznetsov (17. detsember 1864 – 22. mai 1932) oli Vene tsaaririigi nimekatest botaanikutest viimane, kes töötas Tartu (Jurjevi) ülikoolis. Hoolimata toonasest venestusajast peame teda tänini oluliseks Eesti taimeteaduse edendajaks.

uznetsov määrati botaani- kaosakonna erakorraliseks Kprofessoriks ja ühtlasi botaa- nikaaia juhatajaks alates 1895. aasta septembrist. Ta vahetas välja senise professori, rahvusvaheliselt tun- tud turbasammalde uurija Edmund Russowi, kes jäi pensionile [5]. Tartusse tuli Kuznetsov väljakujune- TÜ LOODUSMUUSEUMI KOGU FOTOD: nud teadlasena, olles 1895. a veebrua- rikuus saanud magistrikraadi põhjaliku fütotaksonoomilise uurimuse eest, mis käsitles emajuurte süstemaatikat („Gentiana perekonna alamperekond Eugentiana Kusnez.”). See väitekiri tugines materjalile, mida ta oli kogu- nud Kaukaasia floora uurimisel. Huvi looduse vastu pidi Kuznet­ sovil tekkima juba varakult. Ta sün- dis Peterburis kõrgema sõjaväelase Tartu ülikooli botaanikaprofessor ja botaanikaaia juhataja Nikolai Kuznetsov perekonnas, sai sõjaväelise kesk­ hariduse, sooritas küpsuseksami fiaseltsi korraldatud ekskursioonid peditsioone peale ülikooli ka Tartu klassikalise gümnaasiumi juures Arhangelski kubermangu (1886) (Eesti) looduseuurijate selts, mille 1884 ja astus samal aastal Peterburi ja Põhja-Uuralisse (1887). Ülikooli liige oli Kuznetsov 1896. aastast, pre- ülikooli füüsika-matemaatikatea- lõpetas Kuznetsov 1888. aastal kandi- sident aga aastail 1905–1911 [1]. duskonna loodusteaduste osakonda. daadikraadiga ja asus tööle Peterburi Viimase Kaukaasia-reisi tegi ta Juba teise kursuse üliõpilasena osales botaanikaaia konservaatorina. 1911. aastal koos oma vanema poja ta Peterburi ümbruse looduse uuri- Samal aastal algas Kaukaasia piir- Igoriga. Vahepealsetel aastatel käis misel, talvel määras Novaja Zemljalt konna floora uurimine, mis esialgse Kuznetzov mitmes Euroopa botaa- kogutud samblikke ja kirjutas tule- kava järgi pidi kestma kolm aastat. nikaaias, matkas ka Alpides, nimelt mustest oma esimese teadusliku Ent see töö kestis mitu aastat hil- Saksamaal (1903) ja Šveitsis (1908), artikli, mis ka avaldati [4]. jemgi, siis juba professor Kuznetsovi ning järgmisel aastal võttis osa Teadushuvi aitasid kindlasti laien- juhendusel ja tema õpilaste osalusel. Charles Darwini 100. sünniaasta- dada ja süvendada Vene geograa- Tartu perioodil toetas Kaukaasia eks- päeva üritusest Londonis.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 64 I736I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | TEADUSE AJALUGU |

Ekskursandid Haaslaval Kuznetsovi suvila läheduses. Keskel istub Kuznetsov, käed rinnal, vormiriietuses on üliõpilased Kuznetsovi ajal ehitatud botaanikakabinet: Kaukaasiast kogutud materjali bid” [2]. Samu põhimõtteid rakendas herbaarium ja üliõpilaste praktikumiruum põhjal kirjutati mitu magistritööd. ta hiljem 1920.–1930. aastail, kor- (Lai tn 40, praegune Eesti soontaimede Kõige tähtsam ja mahukam oli raldades taimkatte kaardistamist ja herbaariumi ruum). kokkuvõtlik töö Kaukaasia floo- töötades välja asjaomaseid juhen- rast „Flora Caucasica critica”, mille deid Leningradi teaduste akadeemia koguma eri paikadest taimi ja saatma koostasid Kuznetsovi kõrval tema botaanikainstituudi geobotaanika- need herbariseeritult büroole, kes lähimad õpilased Nikolai Busch ja osakonnas. Ühtlasi pidas ta vajalikuks korraldab vahetuse. Kogutud tai- Aleksandr V. Fomin. Kaukaasia tai- koostada kaardistatava piirkonna med anti välja väikeste valimikena: mestiku materjale aitas läbi töötada rekonstrueeritud taimkattekaart­ [6]. „Delectus plantarum exsiccatarum”; veel hulk botaanikud, näiteks Nikolai 1910. aastaks oli ilmunud seitse väl- Popov, Boleslav Hryniewiecki, Karl Venemaa juhtiv botaanikaajakiri. jaannet. Algatus vaibus, kuna üldised Reinhold Kupffer jt. Oma mitmetahulise töö kõrval olud ei soodustanud sellist ulatus- Teos Kaukaasia floora kohta jõudis Kuznetsov hakata 1900. aas- likku ettevõtet [4]. ilmus annete kaupa 1901. aastast tal Tartus välja andma teadus- Ajakiri lõpetas ilmumise 1914, kui kuni 1916. aastani, kokku 45 annet. ajakirja „Imperaatorliku Jurjevi professor Kuznetsov lahkus Tartust. Koguteos oli kavandatud neljaosa- ülikooli botaanikaaia tööd” („Труды Oma energilisel ja põhimõttekind- lisena, igas üks või mitu annet ühe Ботаническаго Сада Императорскаго lal moel sekkus Nikolai Kuznetsov või mitme sugukonnaga; aluseks oli Юрьевскаго Университета”, rööppeal- ka korraldusasjadesse. Näiteks üldtuntud Engleri süsteem. Et kõiki kiri „Acta Horti Botanici Universitatis 1908. aastal kaaluti, kas anda maa- taksonoomilisi rühmi ei jõutud tea- Imperialis Jurjevensis”). Sellest kuju- korralduse ja -viljeluse peavalitsu- duslikult läbi töötada ja koostajaid nes Venemaa tunnustatuim ja välja- sele alluv Peterburi botaanikaaed üle kimbutas rahapuudus, jäi töö kah- andjale omase kriitilisuse tõttu ka Venemaa teaduste akadeemiale kui juks lõpetamata. Sellest hoolimata on kardetud botaanikaväljaanne. teadusasutusele. Üleandmise pool- „Flora Caucasica critica” ulatusliku Ajakirjas avaldati teadusartik- dajana kritiseeris Kuznetsov teravalt mägipiirkonna kokkuvõtlik kriiti- lite kõrval referaate mujal ilmunud botaanikaaia teadustöö korraldust, line taimesüstemaatika ja -geograafia töödest, arvustusi ja kirjanduse üle- selle liigset rakenduslikku orienteeri- uurimus, mille kordustrükke antakse vaateid. Selles tutvustati ka her- tust. Ettevõte luhtus kõrgemalt poolt välja tänapäevalgi. baariume, teiste botaanikaaedade tulnud vastuseisu tõttu ja sai teoks Oma taimegeograafilised põhi- tegevust ning looduskaitsetöid jms. alles 1931. aastal [8]. mõtted, millest oluline on paik- Ajakirja veergudel anti teada konna floora ja taimkatte arenguloo­ kavatsusest koostada kogu Venemaa Kohe pärast ülikooli lõpetamist (geneesi) selgitamine ning oro-­ floorat käsitlev teos, mille tarvis alustas Kuznetsov Peterburi üli- graafia arvestamine, esitas ta töös luuakse esimene vene herbaariu- kooli juures tegutsenud kursustel „Kaukaasia botaanilis-geograafilis- mide vahetusbüroo. Nii teadlasi kui õppejõuna. Seda tööd jätkas ta era- teks provintsideks jaotamise printsii- ka botaanikahuvilisi kutsuti üles korralise ja hiljem korralise professo-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I737I 65 | TEADUSE AJALUGU |

tikuleerinud, mõnikord ägestunud, Enne Tartust lahkumist jõudis ta kuid samas ka enda üle naernud. välja anda oma õistaimede süstemaa- Üks Kuznetsovi esmaülesandeid tika loengute kokkuvõtte „Введенiе oli parandada õpitingimusi. Loengute въ Систематику цветковыхъ рас­ kõrval pidas ta väga tähtsaks praktilist тенiй” (1914). Pealkirjas leiduvat tegevust: taimede määramist, herbari- sõna „sissejuhatus” on professor seerimist ja taimede ning nende kas- põhjendanud sellega, et kursus ei vuolude tundmist. Tänu Kuznetsovi sisalda seltside ega sugukondade energilisele tegevusele ehitati botaa- põhjalikke kirjeldusi, vaid püüab nikaaias asuva õppehoone (Lai 40) selgitada kõrgemate taimede süs- alumisele korrusele nõuetekohane temaatika nüüdisaegset eesmärki – botaanikakabinet töölaudade ja her- kujunemislugu. baariumikappidega, mis on siiani Kuznetsovi arvates ei toetu süste- kasutusel herbaariumiruumina. maatika kaugeltki ainult võrdlevale Uueks õppevormiks kujunesid loo- morfoloogiale, vaid fülogeneetilise dusteaduslik-ajaloolised kompleks­ süstemaatika alus on taimeanatoo- ekskursioonid, millest võtsid peale mia, paleontoloogia, botaaniline botaanikute osa zooloogid ja geo- geograafia, ökoloogia ja osaliselt loogid, sageli ka kohalikud looduse- taimefüsioloogia. Need seisukohad sõbrad [3]. Matkati Tartu ümbruses, on kehtinud tänini, kuigi nüüd on Pangodi ja Saadjärve ääres, Reola lisandunud üha uusi molekulaarseid Sinimägedes, Tähtveres ja Haaslaval. meetodeid, mis aitavad hinnata tak- Haaslaval asus ka ekskursan- sonite sugulust. Õistaimede kuju- Professor Kuznetsovi kabinet tide peamine kogunemiskoht: nemist käsitledes jõudis Kuznetsov Kuznetsovide kahekorruseline suvila, järeldusele, et õistaimed põlvnevad mida professor olevat kutsunud „das vähemalt kahest tüvest, olles seega Gummihaus”. Kuznetsovide kodune polüfüleetilist päritolu. keel olevat olnud saksa keel. Enne väljasõitu tutvuti paikkon- Peale teadus- ja õppetöö hoolitses REPRO: JAAN LIIRA naga, pärast matka aga arutati näh- professor botaanikaaia arengu eest, tut, korrastati kogutut ning korraldati mis oli alarahastuse tõttu üsna keh- kollokvium. Ei puudunud ka piknik, vas olukorras: kasvuhooned olid lagu- kusjuures kost oli professori ja teiste nemas, kogud ei suurenenud. Tänu õppejõudude poolt. Pikniku pere- naine oli Kuznetsovi abikaasa Maria Aleksandrovna (neiuna Roerich). Seltsiva inimesena oli Kuznetsovi kodu avatud kolleegidele ja teis- tele sõpradele. Tema tütar Jelena Kuznetsova-Sovetova on mälestuskõ- nes, mille ta pidas oma isa 100. sünni- aastapäevale pühendatud konverentsil Tartus 1964, meenutanud, et aasta Nikolai Kuznetsovi 100. sünniaastapäevaks lõpul korraldati vanima tütre sünni- (1964) valminud maalil võib näha professori päeval ball. Sinna kogunesid kohalikud üht lemmiktegevust suitsetamist: ta oli professorid abikaasadega. Tantsuõhtu kirglik ahelsuitsetaja. Maali autor on nael olevat olnud masurka, mille avas kunstnik Erich Arrak mustas pikk-kuues Nikolai Kuznetsov, rina 19. sajandi lõpul venekeelseks veidi vanamoelise tantsumaneeri ja muudetud Tartu ehk Jurjevi ülikoo- hurmava galantsusega. lis. Tol ajal suurenes üliõpilaste arv Kuznetsov hakkas Tartu ülikoo- Tartus kiiresti, kuna õppureid lisan- lis esimesena lugema üldbotaa- dus mujalt Venemaalt. nika ja süstemaatika kursuse kõrval Kuznetsovi õpilase, hilisema pro- erikursust õieehitusest (juhendas fessori August Vaga sõnul olid ta loen- ka praktilisi töid), sest pidas seda Kuznetsovi juhatusel publitseeriti 45 annet gud üliemotsionaalsed, väga idee- ja teavet tähtsaks, mõistmaks õistai- Kaukaasia floora kohta (1901–1916). See on faktirikkad. Nii loengutel kui ka tava- mede geneesi; hiljem lisandus taime­ tänini oluline allikas selle mägipiirkonna elus olevat ta valjult rääkinud, žes- geograafia kursus. taimestiku kohta, kuigi teos jäi pooleli autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 66 I738I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | TEADUSE AJALUGU |

Kuznetsovi energilisele tegutsemisele suurenes aia eelarve ligi kaks korda. Ta ei kohkunud küsimast raha isegi rahandusministri Tartu-visiidi ajal [9]. Selle tulemusena tehti kasvu- hoonetes kapitaalremont ning aias paiknevale õppehoonele ehitati üle- TÜ LOODUSMUUSEUM FOTO: mine korrus. Aia kogud laienesid ja arendati taimegeograafilist poolt: esimesena rajati Kaukaasia osakond, järgnesid alpi- ja stepitaimede ning bioloogiaosakond; süstemaatikaosa- kond korraldati ümber Euroopas rakendatud Engleri süsteemi järgi. Tunduvalt suurenesid herbaar­ kogud, eeskätt Kaukaasiast kogutud materjali tõttu. Tartu botaanikaaia tähtsust suurendas tunduvalt ka eel- mainitud botaanikaaia ajakiri. Ligi kakskümmend Tartus veede- tud aastat olid Nikolai Kuznetsovi elus tulemusrikkad. Tunnustusena tema taimegeograafilise tegevuse ja Kaukaasia floora uurimise eest anti talle 1903. aastal Vene geograafia- seltsi Semjonov-Tjan-Šanski kuld- medal ja järgmisel aastal valiti ta Vene teaduste akadeemia korres- pondentliikmeks. Kuigi tol ajal Eesti taimestikku peaaegu ei uuritud, oli Kuznetsov Ledebouri ja Bunge taimesüstemaatika suuna jätkaja ja edasiarendaja ning taime­ geograafia koolkonna rajaja Tartu ülikoolis.

Pärast Tartu perioodi töötas Nikolai Kuznetsov 1915. aastast Krimmis Ilutaimena laialt tuntud Juulia priimula (Primula juliae) leidis Kaukaasiast Kahhethi piirkonna Nikita botaanikaaia direktorina ja Lagodehhi rajooni mägedest Julia Mlokosiewicz, tõendeksemplari kogus tema isa Ludwik 1918. aastast Simferopolis Tauria Mlokosiewicz 20. aprillil 1900. Liigi kirjeldas teaduslikult 11 aastat hiljem Nikolai Kuznetsov. ülikooli füüsika-matemaatikateadus- Pildil olev tüüpeksempar on hoiul Tartu ülikooli loodusmuuseumis konna dekaani ja botaanikakateedri juhatajana. Kolm aastat hiljem naasis akadeemik Hans Trass [7]. Tänavu Ивановича Кузнецова. Юрьевъ: 1–19. 5. Siilivask, Karl (koost) 1982. Tartu Ülikooli ajalu- ta oma sünnilinna ja töötas tollases novembrikuus korraldasid Tartu üli- gu II. 1798–1918. Teaduse areng Tartu Ülikoolis Leningradi peabotaanikaaias enda kooli loodusmuuseumi botaanikud XIX saj. lõpul. Loodusteadused. Tallinn: 345–346. 6. Тихомиров, Борис 1968. Детище Н. И. Кузнецова asutatud geobotaanikaosakonnas muuseumi materjalide ja trükiste – отдел геоботаники Ордена Трудового (hilisem NSVL teaduste akadeemia põhjal Kuznetsovi 150. sünniaasta- Красного Знамени Ботанического Института им. В. Л. Комарова АН СССР и его основные задачи. botaanikainstituudi osakond). Seda päeva puhul väikese näituse. ■ – Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, vihik 211. osakonda juhtis ta kuni surmani Botaanika-alased tööd 8: 160–161. 1. Kongo, Linda 2003. Eesti Looduseuurijate Seltsi 7. Trass, Hans 1964. Kuulsa botaaniku mälestu- 1932. aastal. 150 tegevusaastat 1853–2003. Teaduste akadee- seks. – Eesti Loodus 15 (6): 374. Nikolai Kuznetsovi 100. sünni- mia kirjastus, Tallinn: 147–149. 8. Вага, Аугуст Я. 1959. История вопроса о создании 2. Кузнецов, Николай 1908. Принципы деления центрального ботанического учреждения. Таллин. aastapäeva puhul korraldasid Tartu Кавказа на ботанико-географицеские провинции. 9. Vaga, August. Mitmesugused artiklid ja ettekan- botaanikud 1964. aastal ülikoo- – Известия Имп. Акад. Наук 24 (1): 1–174. ded 1925–1943. Tartu ülikooli Botaanika-aia ja 3. Мальцевъ, Александр 1907. Шесть естественно- -instituudi ajalugu, 1936. III. Botaanikaaed prof. lis üleliidulise teaduskonverentsi. историческихъ экскурсiй, совершенных N. I. Kuznetsovi ajal: 36–64. Käsikiri TÜ loodus- студентами въ окрестностяхъ г. Юрьева. – muuseumi botaanika- ja mükoloogiamuuseumis. Ühtlasi ilmus mälestuskogumik TRÜ Acta Horti Botanici Universitatis Imperialis toimetiste sarjas „Botaanika-alased Jurjevensis 8 (3): 141–171. Aino Kalda (1929) on Tartu ülikooli loodusmuu- tööd 8” (1968). Teadlast meenu- 4. Попов, Николай 1913. Проф. Николай Иванович seumi botaanik. Кузнецов. Юбилеиный зборник в честь 25-летия Erich Kukk (1928) on algoloog, Tartu ülikooli tas Eesti Looduse veergudel hilisem научной деятельности профессора Николая ikonoteegi kuraator.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I739I 67 | VETIKAD | Vetikatega kaasnevad sageli mürgid

Marju Tamm

Maailmas on kirjeldatud ligikaudu 32 000 liiki vetikaid. Enamjagu neist on üherakulised vetikad, keda saab vaadelda ja määrata vaid mikroskoobiga. Vetikad on looduses asendamatud, sest nad panevad aluse veeökosüsteemide toiduahelatele ja toodavad ligikaudu poole kogu hapnikust, mida me päevast päeva sisse hingame. Ent kasuliku kõrval on vetikail halbu külgi, millest kõige ohtlikum on toksilisus.

äiksusest hoolimata võivad vetikad põhjustada suurt Vhävingut, veeõitsengut. See tekib siis, kui vetikapopulatsiooni

suurus ületab kriitilise piiri: vetikate KAIRI MAILEHTFOTOD: juurdekasv on tunduvalt suurem kui kadu ning nende biomass hak- kab veekogusse kuhjuma. Niisugune nähtus on küllaltki tavaline toitesoo- ladega, eeskätt lämmastiku- ja fosfo- riühenditega rikastatud vees. Veeõitsengul on hulk negatiiv- seid mõjusid. Näiteks takistab tihe vetikamass valguse jõudmist teiste fotosünteesivate organismideni ja pärsib nende elutegevust. Samuti on õitsengute sage kaasnähtus hapniku ammendumine veest; raskemal juhul võib see kaasa tuua kogu vee-elus- Neurotoksiini anatoksiini leidub niitjate sinivetikate perekonnas Anabaena. Sellise vee tiku huku. tarbimine võib põhjustada lihaskrampe ja häirida hingamist Biomassi kuhjumise kõrval võivad veeõitsengu ohtlikuks muuta vetika- Ühe vetikarühma piires on toksii- Hepatotoksiinid põhjustavad ehk fükotoksiinid. Sel juhul avaldab nide variantsus lai; sinivetikate mür- maksa verejooksu, mille kutsuvad õitsengu tinginud liik vee-elusti- kidest põhjustavad kõige raskemaid esile mikrotsüstiinid ja nodulariinid. kule halba mõju juba siis, kui rak- tagajärgi neurotoksiinid ja hepato­ Mikrotsüstiin on laialt levinud mit- kude kontsentratsioon ei ole ülisuur. toksiinid. Neurotoksiinid mõju- mes sinivetika perekonnas, nodu- Meile paremini tuttavate sinivetikate vad neuronitele ja häirivad lihaste lariine sünteesitakse aga ainult kõrval eritavad toksiine ka teised tööd. Kui nad kuhjuvad organismi, perekonnas Nodularia. vetikarühmad, näiteks ränivetikad, muutub toime letaalseks: hinga- Sinivetikate toksiinid teevad ena- vaguviburvetikad ja haptofüüdid. mislihased halvatakse ja organism masti tüli magevees, mis on tihti ka lämbub. Sinivetikates leidub neuro­ loomade joogikohad. Surevate veti- Toksiine tootvad vetikad jagunevad toksiinidest anatoksiine (nt pere- kate toksiinid vabanevad vett joonud üldjoontes kaheks: ühed eritavad kondades Anabaena, Aphanizomenon loomade soolestikus ja põhjustavad toksiine keskkonda ja teised hoiavad ja Oscillatoria) ja saksitoksiini (nt igal aastal kogu maailmas hulga toksilisi ühendeid raku sees. Cylindrospermopsis raciborskii). kariloomade huku. Inimeste surm

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 68 I740I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | VETIKAD | sel moel on küllaltki haruldane, kuna ebameeldiva lõhna ja välimuse tõttu hoitakse sellistest veekogudest eemale. Nahaärritust põhjustavad sinivetikavohangud pole haruldus ka Eesti mageveekogudes.

Väga ohtlikke toksiine eritavad vagu- viburvetikad. Omapärane on ka õit- sengute värv, mida nad põhjustavad: vesi värvub vetika pigmentide tõttu punaseks. On spekuleeritud, et vanas testamendis kirjeldatud egiptlastele saadetud nuhtlus võis suure tõenäo- susega olla vaguviburvetikate vohang, mille tõttu muutus vesi „vereks” ja seal elavad kalad hukkusid. Enamjagu inimestele ohtlikke vaguviburvetikate toksiine levib planktontoiduliste filtreerijate vahen- dusel. Neisse kuhjunud mürk avaldab mõju, kui tarbime mereande toiduks. Anabaena lemmermannii on üks olulisem sinivetikate vohamist põhjustav liik boreaalsetes Suurem osa karploomadesse kuhju- järvedes. Liik eritab nii hepato- kui ka neurotoksiine, põhjustades suplejatele mitut moodi nud neurotoksiinidest on termostabiil- ebameeldivusi sed, mistõttu ei ole abi ka mereandide küpsetamisest või keetmisest. Fish Poisoning). Seda põhjustab makro­- Üks ohtlikumaid närvimürke on Mürkaineid, mis levivad karpide vetikatel elutsev epifüüt Gambierdiscus saksitoksiin, mida toodavad pere- kaudu ja on inimestele ohtlikud, on toxicus, kellest toituvad nii taimtoidu- konda Alexandrium kuuluvad liigid. mitu. Neist ühe leebema mõjul tekib lised kalad kui ka karbid. Tavaliselt Selle tagajärjel kujuneb PSP (Paralytic DSP (Diarrhetic Shellfish Poisoning). järgneb paaripäevane kõhulahtisus Shellfish Poisoning), mille sümptomid Juba paar tundi pärast mõnusat ja üleüldine nõrkus, pea- ja liigese- avalduvad kiiresti: suuümbruse tui- kõhutäit tabab ohvrit tugev kõhulah- valu, sügelus. Reaktsioon mürgile mus ja kihelus, uimasus, motoorika tisus, oksendamine ja kõhuvalu, mis on siiski üsna individuaalne ja võib on häiritud ja suurte dooside kor- enamasti möödub mõne päevaga. harvadel juhtudel lõppeda surmaga. ral ka hingamislihased halvatud. Tsiguatoksiini mõjul tekib pisut Hinnanguliselt puutub tsiguatoksiini- Igal aastal on ligi 2000 paralüütilise tugevam mürgistus CFP (Ciguatera dega aastas kokku ligi 50 000 inimest. karploomamürgistuse juhtu, millest umbes 15% lõpeb surmaga. Peale inimeste on ohvriks linnud ja teised vee-imetajad. Karploomamürgistused ei ole siiski ainult vaguviburvetikate pärusmaa. Ainsana teistest rühmadest annab oma panuse ränivetikate hulka kuu- luv Pseudo-nitzschia, mis põhjustab ASP-d (Amnesic Shellfish Poisoning). Tavapärase oksendamise ja kõhulah- tisuse kõrval ilmnevad tugevad neu- roloogilised mõjud, mis toovad kaasa lühiajalise mälukaotuse. Esmakordne mürgistusjuhtum tehti kindlaks alles 1987. aastal Kanadas, kus karpide söömise tagajärjel haigestus ligi sada inimest, kellest mitu hukkus.

Vetikatoksiinid ei ole ohtlikud ainult inimestele ega veeimetajatele. Microcystis aeruginosa on eutroofsetes vetes üks sagedasemaid toksiliste sinivetikavohangute Näiteks vaguviburvetikas Pfiesteria põhjustajaid piscicida põhjustab ulatuslikku kalade autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I741I 69 | VETIKAD |

Rääkimata muidugi ulatuslikest ümber- korraldustest veeökosüsteemides.

Miks vetikad toodavad toksiine? Toksiinid ei ole esmane vetikate aine- vahetuse saadus. Teisaste metabolii- tide tootmine on organismile kulukas. Seega peab sellest ka mingit kasu tõusma. Väga palju fükotoksiinidega seotut on teadusele veel selgusetu. Mitu vetikaliiki muutub mürgiseks vaid teatud tingimustes, kuid millis- Perekond Microcystis toodab mikrotsüstiine, Alkaloidseid neurotoksiine eritav vetika­ tes ja miks, ei ole lõpuni selge. mida on leitud ka mitmest Eesti järvest. Suure­ perekond Aphanizomenon on levinud nii Üht-teist on siiski kindlaks teh- maid sisaldusi on mõõdetud Peipsi järvest mage- kui ka riimvees tud. Näiteks sinivetikate ja vagu­ viburvetikate puhul on täheldatud, vetikate toodetud mikrotsüstiin ja hukku. Vetikas suudab hukkunud et üks toksiini ülesandeid on peletada haptofüütide prümnesiin pärsivad ja lagunenud kalade kudesid fago­ fütoplanktonist toituvaid selgrootuid. konkureerivate vetikate kasvu: ole- tsütoosi teel enda toiduks kasutada. Katsed on näidanud, et kui lisada veti- nevalt toksiinist kas konkurentide Seega on see vetikas kiskja, nagu kakultuuridele taimtoidulisi selgroo- vetikarakke lüüsides või pisut lee- viitab liigi ladinakeelne nimetus tuid, suureneb toksiinide tootmine ja bemalt, nende fotosünteesi ja kasvu (piscicida ’kalatapja’). väheneb toksiliste vetikate tarbimine pidurdades. Kaladele ja teistele lõpustega hin- toiduks. Seega annab toksiinide toot- gavatele organismidele saatuslikud mine selge kaitse kiskluse eest. Toksiliste veeõitsengute hulk on on ka haptofüütide perekondadesse Toksiline haptofüüt Prymnesium sagenenud nii ajas kui ka ruumis. Prymnesium ja Chrysochromulina kuu- parvum kasutab mürgist eritist muu Sellel on mitu põhjust: eutrofeeru- luvad liigid. Näiteks prümnesiin muu- hulgas selleks, et sobivaid bakte- mine, kliima muutumine ja liikide dab rakumembraanide läbilaskvust, reid ja vetikaid liikumatuks muuta levik ballastveega. Oma osa on ka mille tagajärjel rakud lüüsuvad. Mürk ja seejärel ise toiduks kasutada. Kui paremal teadlikkusel ja toksiliste kahjustab lõpuserakkude läbilaskvust, toksiini hulk on küllaldane, suudab ainete täpsemal kindlaksmäära- seetõttu ei suuda lõpused enam hap- P. parvum kasutada potentsiaalset misel. Lähikümnenditel suureneb nikku omastada ja organism lämbub. kiskjat enese toiduks. Liikuvat saaki meile tuntud toksiliste vetikate hulk Sellist tüüpi vetikad mõjuvad laas- see liik püüda ei suuda. uurimistöö tulemusel ilmselt veelgi. tavalt kalavarudele ja põhjustavad eriti Mõned toksiinid võivad pärssida Loodetavasti oskame toksilisi veeõit- suurt kahju vesiviljeluse valdkonnas. teiste vetikate kasvu. Näiteks sini- senguid edaspidi ette näha ja võib- olla kunagi ka ära hoida. Tähtsamad toksiine tootvad vetikarühmad ja enim levinud toksiinid Kodumaistes oludes on kõige tõe- näolisem kokku puutuda sinivetika 1. Sinivetikad (peaasjalikult magevees) • Hepatotoksiinid, nt perekond Microcystis toksiinidega. Pärast suplust vees, kus • Neurotoksiinid: vohavad vetikad, tuleb end hoolikalt # anatoksiinid, nt perekonnad Anabaena, Aphanizomenon, Oscillatoria puhta veega loputada. Ohtlik on sel- # saksitoksiinid, nt Cylindrospermopsis raciborskii line vesi eelkõige lastele ja kodu- loomadele, kes vett alla neelavad. 2. Ränivetikad (enamasti meres) Riskirühm on ka eakad. • Toiduahela kaudu leviv inimesele ohtlik toksiin domoikhape; põhjustab sündroomi ASP Rängemad toksiinid jõuavad ini- (Amnesic Shellfish Poisoning), nt Pseudo-nitzschia meste organismi mereande süües. 3. Vaguviburvetikad (enamasti meres) Kui selle järel ilmnevad haigus­ • Toiduahela kaudu levivad inimestele ohtlikud toksiinid: nähud, tuleb kindlasti pöörduda arsti # tsiguatoksiin, maiatoksiin; põhjustavad sündroomi CFP (Ciguatera Fish poole. Mürgistuse kahtluse korral Poisoning), nt liik Gambierdius toxicus aitab toksiine kindlaks teha proov, # brevetoksiin; põhjustab sündroomi NSP (Neurotoxic Shellfish Poisoning), mis on võetud söödud mereannist nt liik Karenia brevis või joodud veest. # okaadhape ja dinofüüsistoksiin; põhjustab sündroomi DSP (Diarrhetic Shellfish Kindlasti tasub eemale hoida arva- Poisoning), nt liik Dinophysis acuminata, Dinophysis caudata tava veeõitsengu kohtadest, millele # saksitoksiin; põhjustab sündroomi PSP, nt liik Alexandrium tamarense • Ihtüotoksiin; Pfiesteria piscicida viitab vee vähene läbipaistvus ja eba- meeldiv lõhn. ■ 4. Haptofüüdid (enamasti meres) Marju Tamm (1985) on Eesti maaülikooli raken- • Ihtüotoksiinid; nt perekonnad Chrysochromulina ja Prymnesium dushüdrobioloogia doktorant.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 70 I742I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | KROONIKA |

Suitsusaunakombestik on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi November, nimekirja talve eelmäng

Kultuuriministeerium, Vana- Tänavune november õigustas oma rahvakalendri Võromaa suitsusaunade nime „talvekuu” ainult viimasel kümmepäevakul ja sugugi mitte kõikjal Eestis. Kaks kolmandikku koostöökogu ja UNESCO kuud valitses soe sügisilm: enamasti pilves, vä- Eesti rahvuslik komisjon hese vihmaga ning sageli udune. Öökülmaööd teatasid 27. novembril, et ja hallahommikud muutusid sisemaal tavaliseks UNESCO vaimse kultuuri­ kuu keskpaigas. 21. novembril tõi miinuskraadi- pärandi komitee istungil dega sadanud vihm libedust ja rohkesti õnnetusi Pariisis on otsustatud kanda ning sealt alates sai maa mõnel pool Eestis val- ge katte. 29. novembril keelati tekkiva jää tõttu Võromaa suitsusaunakom- / KULTUURIMINISTEERIUM KALVE TOOMAS FOTO: Peipsile minek. bestik UNESCO vaimse Küdev suitsusaun Kanepi kihelkonnas Ilmateenistus kinnitab, et november oli pika- pärandi esindusnimestikku. ajalisest keskmisest soojem (2,3° vs 1,2°), tub- Taotluse selle kohta esitas Eesti riik UNESCOle mullu märtsis. listi väiksema sajuhulgaga (25 mm vs 62 mm) ja Suitsusaunad koos saunakombestikuga on osa võrokeste põlisest elulaa- napima päikesepaistega (21 tundi vs 32 tundi. dist ja kultuuripärandist, mille hoidmine ning noortele edasiandmine on Õhutemperatuuri maksimum, 12,6°, mõõdeti kogukonnale tähtis. Algatus esitada suitsusaunakombestiku kohta taotlus 4. novembril Võrus ja miinimum, –15,5°, 30. no- UNESCOle tuli võrokeste kogukonnalt 2009. aastal. Taotluse koostamist vembril Kuusikul. Suurim ööpäevane sajuhulk, 15 mm, registreeriti 7. novembril Pakri ilmajaamas. juhtis Vana-Võromaa vabatahtlik suitsusauna koostöökogu, kes tegutseb kohalike organisatsioonide toetusel. Kolmeaastase ettevalmistustöö käigus olid koostöökogu head partnerid kohalikud elanikud ning omavalitsused ja riik, samuti ülikoolid ja uurimisasutused. Võrokeste ettevõtmist on tun- nustanud rahvusvaheline saunaorganisatsioon International Sauna Society. Organisatsiooni president Risto Elomaa on märkinud, et võrokeste suitsu- FOTO: TOOMAS JÜRIADOTOOMAS FOTO: saunatava jõudmine UNESCO esindusnimekirja juhib kogu maailmas tähe- lepanu ka teiste rahvaste saunatavadele. UNESCO vaimse pärandi esindusnimestiku eesmärk on tutvustada põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi ja tavasid, mida kogukonnad tänapäeval tähtsaks peavad ja mille püsimajäämise eest nad hea seisavad. Eestist on varem esindusnimekirja kantud Kihnu kultuuriruum, seto leelo ning koos Läti ja Leeduga ka laulu- ja tantsupeo traditsioon. 1. november: päikesetriibuline Toomemägi Kultuuriministeerium/Loodusajakiri 01., 08., 09., 15., 23. ja 30.11 Looduse Omnibussi retked Tallinnast: sügismatk üle Kakerdaja raba Kalajärvedele; Neeruti mägedesse (ka Digitaalne õppekomplekt õpetab Tartust); Lahemaa mõisaparkidesse; Soomaale; Ohepallu ja Õnnelasse ning bioloogiat Taevaskotta (kolm viimast ka Tartust). Tartu ülikooli teadlaste eestvõttel on loodud digiõppekomplekt, mis võimal- 02.11 TÜ loodusmuuseumi geoloogia huvi- dab mugavalt ja ajakohaselt bioloogiat õppida. Materjal hõlmab gümnaasiu- päev väljasõiduga Võrtsjärve äärde ja Viljandisse. miastmele mõeldud organismide energiavajadust ja arengut ning inimese 03.11 Põõsaspea linnuloenduste hooaeg talitlust käsitlevat kursust. lõpetati ettekandeõhtuga Noarootsi Komplektis on teste, imitatsioone, 3D-mudeleid, Eestis valminud video- ja looduskeskuses. audiomaterjale ja palju muud. Seda on mugav kasutada nii õpetajal kui ka õpi- 03.–07.11 Viljandi gümnaasiumi keskkonna­ lastel ning see sobib hästi ka iseseisvateks õpinguteks, vt http://biodigi.edu.ee. nädal „Rohkem kui keskkond”. Õppekomplekti loomise meeskonda juhtinud Tartu ülikooli tehnoloogia- 03., 10., 17. ja 24.11 Loodusõhtud rahvusraama- hariduse professor Margus Pedaste toob esile, et kuigi bioloogias on juba tukogus: „Vahetusüliõpilasena Põhja- olemas päris palju digimaterjale, ei olnud riikliku õppekava järgivat tervik- Jäämerel” (Alvar Räägel); Põhjamaade likku õppevahendit. loodusfilmid; Urmas Tartes loodusest Õppekomplekt lisandub juba varem ilmunud üheksale Eesti teadusagen- ja kunstist ning „Legendaarne Veljo tuuri TeaMe programmi raames valminud kursuse õppekomplektile. Teavet Ranniku 80”. 04.11 Keskkonnaagentuuris käisid Euroopa kõigi nende kohta leiab programmi veebilehelt http://www.etag.ee/teadpop/ meteoroloogiasatelliitide kasutamise teame-programm/. organisatsiooni (EUMETSAT) esindajad. TÜ/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I743I 71 | KROONIKA |

05. ja 27.11 Äksi jääajakeskuse loodusõhtud: Üheteistkümnes hiie sõber Tõnu Oja „Maailma roheline ajalugu” ning Kristiina Tambetsi „Ajaränna- on Kaja Toikka kutel esivanemate jälgedes. Arheo- geneetikast ja meie päritolust”. 29. novembril pärjati Tartus hiie väe tunnustamise 05.–06.11 Konverents „Puit – homse elukesk- sündmusel aasta hiiesõbraks õpetaja ja külaelu eden- JÜRIADOTOOMAS FOTO: konna võti” Kumus. daja Kaja Toikka. 06., 13., 20. ja 27.11 Loodusmuuseumi Öökulli 2006. aastal hoidis tema julge ja läbimõeldud tege- akadeemia loodusõhtud: „Rütmid sü- vus ära uusasumi rajamise Ida-Virumaa Lüganuse val- dames ja ajus” (Marko Vendelin, Jaan las asuvale Purtse hiiemäele. Kaja Toikka kaasas hiie Aru ja Arko Olesk); „Tempod ja rütmid hoidmisse kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja hiite muusikas ja looduses” (Kerri Kotta); USA filosoof, helikunstnik ja kirjanik eestseisjaid mujalt Eestist. Ühisel jõul suudeti hiie David Rothenberg ning „Rütmid kliimas pöördumatu rikkumine ära hoida ning pühapaik on ja ilmastikus” (Ain Kallis). praegugi huvilistele avatud. 06.11 LUSi geoloogiasektsiooni teeõhtu: Kairi Hiie sõpru on nimetatud alates 2008. aastast ja Põldsaare „Lost in China ehk vesipühv- varem on selle tiitli saanud kümme inimest. Tänavu Kaja Toikka on käes hiie lite rünnak, saja tärni hotellid ja kõik oli kandidaate kümme, valiku tegid Maavalla koda, sõbra kirves ja vööl hiie söögiks Sibumasu ürgmandril”. Hiite Maja sihtasutus ja põlisrahvaste sihtasutus. sõbra vöö 06., 11. ja 20.10 Keskkonnaameti säästvale Tunnustati ka neid, kes on tähelepanuväärselt energiakasutusele keskendunud kesk- pühapaiku uurinud, tutvustanud ja väärtustanud. Tänukirja said laulu konnahariduskonverentsid Väimelas, „Palve” loojad Villu Kangur ja Tõnis Mägi, lühimängufilmi „Hiis” režissöör Jõhvis ja Tartus. Nele Kirsipuu, Tammealuse hiie hoidmisel head koostööd teinud Viru-Nigula 06.–07. ja 28.11 Keskkonnaministeeriumi kesk- konnakoolid ajakirjanikele maapõue, vald, Mulgimaa keele ja kultuuripärandi hoidja Asta Jaaksoo, Tartumaal keskkonnainvesteeringute ning kesk- Rannu vallas asuva Tulimäe hoidjad Leili Sarman ja Anneli Aan ning Maaleht konna- ja saastetasude teemadel. looduslike pühapaikade tutvustamise pikaajalise töö eest. 07.11 Eesti Rooma klubi konverents Tallinnas. Auhindu jagati ka Maavalla hiite kuvavõistluse (vt lk 7) võitjatele. 07.–09.11 Kotkaklubi 24. sügiskoosole- Maavalla koda / Loodusajakiri kul Alam-Pedja looduskaitsealal Palupõhjas märgiti klubi 25. tegutse- misaastat. 08.11 Mõisakoolide külastusmängu „Unusta­ Matsalu rahvuspargis aitab rännata tud mõisad 2014” lõpetamine Räpinas. 09.11 Hingedeaja hiiepüha Paluküla hiiemäel. interaktiivne teejuht 10.–23.11 Energiasäästunädala üritused üle Eesti. Keskkonnaameti eestvõttel on huvilistele kättesaadav omalaadne e-teejuht, 11.11 Kopra näidispüük projekti „Ebapärli­ mis tutvustab Matsalu rahvusparki rohke pildi- ja teabematerjali varal; selle karbi elupaikade taastamine” raames e-teatmiku kaardirakendus võimaldab kaitsealal virtuaalselt ringi liikuda ja Pudisoo jõel Lahemaa rahvuspargis. aitab seda ka kohapeal teha. 11. ja 25.11 Matsalu loodusfilmifestivali pare- E-teejuhi pildirohke materjal annab võimaluse tutvuda Matsalu rahvus- mad filmid Tartu loodusmajas. pargi maastike ning taime- ja loomariigiga. Kodulehel asuva meeleoluprog- 12.11 Eesti-Soome-Vene ühisprojekti „Gulf of rammi kaudu saab ette võtta rännaku läbi Matsalu linnukevade. Finland Year 2014” lõpuseminar kesk- E-teejuht saab huvilistele näidata ka neid kohti rahvuspargis, kuhu muidu konnaametis. ilma loata minna ei või. Peale tekstide ja piltide saab lugeda ja vaadata inter­ 12.11 LUSi botaanikasektsiooni koosolekul vjuusid rahvuspargiga seotud ini- rääkis Bert Holm Pärnu linnalehmadest. mestega. Oma teadmised võib 13.11 Valitsus kiitis heaks Nabala-Tuhala looduskaitseala loomise eelnõu. Samal proovile panna, vastates viktoriini päeval andsid Eesti loodusmuuseumis küsimustele. Nutiseadmega kohapeal ringi liikudes võimaldab abivahend JÜRIADOTOOMAS FOTO: GPS-iga teha kindlaks oma asu- koha, vaadata, mis objektid jäävad lähedusse ning soovi korral lugeda

FOTO: TOOMAS JÜRIADOTOOMAS FOTO: leitud objektide kohta lisateavet. E-teejuht on valminud koostöös osaühinguga Naturewalk, toetas KIK. Teejuhi leiab keskkonnaameti kodulehelt www.matsalu.ee/tee- juht/. Kohtumine Matsalu-maadel: neljajalgsed 20. november: kaunis härmatisehommik Keskkonnaamet/Loodusajakiri rannaniidukaitsjad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 72 I744I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 pääsesid energiasäästunädala lõpuüritusele energia avastuskeskusesse. Parima pääsesid energiasäästunädalalõpuürituseleenergiaavastuskeskusesse. Parima Osales 24kooli.Žüriivalisväljakuusparimatteavitust teinudrühma,kes ning panna noori mõtlema energiasäästu teemadele ja pakkuma lahendusi. oma https://animoto.com/play/CZIFSP0TcXHDOXwOKuUHQw. gast https://www.youtube.com/watch?v=3deR7UODLgM&fe, Kongutakooli on kättesaadavad kõigile huvilistele. Salme põhikooli videot näeb võrgupai- naasium jaKadrinakeskkool.Koolidonteinudomategevustestvideod,mis tele. KuueparimaseasonveelNurmekool,Antslagümnaasium,Ehtegüm Mõlema kooli noored lähevad kolmepäevasele fotomatkale Eesti väikesaar eestilise koolikonkursi„EnergiasäästunädalSinukoolis”võitjad. 17. novembrilselgusidkeskkonnainvesteeringutekeskusekorraldatudüle- energiasäästjad Salme jaKonguta koolisõpivad tublid Loodusmuuseum valmistubavamauutpüsiväljapanekut2015. ekspositsioonisaalide ümberehitus Euroopa regionaalarengu fonditoetusel. 1944. tamata. datud hoonepiditulemaToomemäele, kuidjäiVene-Jaapani sõjatõttuehi- Reinhold Gulekeseprojekteeritud loodusteaduste hoonest. Gulekese kavan loodusteadlastele vajalikustruumiplaneeringustningjoonisedvarasemast Eksponeeritud onmajaehitusealgatajaprofessorGeorgiMihhailovskieskiis Näitusel onkoopiadHoffmanniprojektistjavähetuntudarhiivimaterjalid. ka hooneilmetjafunktsioonimõjutanudsündmustest. ülevaate Vanemuise vaadata 2015. muuseumi hoone valmimisest”, mida saab lid, paleed. 100 aastat ülikooli loodus näitus „Loodusteaduste templid, katedraa asuvas ülikooliloodusteadusteõppehoones 26. novembrilavatiTartus Vanemuise 46 juubelit maja tähistabsuurt Ülikooli loodusteaduste Energiasäästunädala koolikonkursi eesmärk on innustada väikesi algatusi Energiasäästunädala koolikonkursieesmärkoninnustada väikesialgatusi Auhinnaväärilist teavitustööd on teinud Salme põhikool ja Konguta kool. Vahetult pärast maja valmimist anti see sõjaväehaigla kasutusse ning Hoone valmis1914.aastalõpusarhitektOttoHoffmanniprojektijärgi. Näituse foto-jaarhiivimaterjalannab

aastal saimajasõjapurustusi.V

aasta augustini.

46 hoonearhitektuuri-jaehitusloost.Näitusjutustab autoriõigus MTÜ Loodusajakiri iimane uuendus on loodusmuuseumi - - TÜ loodusmuuseum/Loodusajakiri FOTO: TOOMAS JÜRIADO r Vanemuise Saja-aastane legendaarneõppehoone emonti jällenoore javärskeilmega

FOTO: KIK 46 onpärast hiljutist video. kokkuvõtteks tehtud ning kaaluandiska vusse jalastepanus lai hõlmatustege originaalne käsitlus, misel saimääravaks teavitaja väljaselgita auhindadega Rõõmsad finalistid KIK/Loodusajakiri

aastal. - - - - - 25.11 25.11 22.–30.11 Keskkonnaamet korraldas üleeuroo- 21.11 20. ja27.11Rein Lepiku Eestimaadtutvustavad 20.11 17.11 14.–15.11 Eestiesimenekoolideteadusteatrite 14.11 13.11 28.11 27.11 27.11 27.11 21.11 lahkuva aastalinnujäälinnujääskulptuur süütamise järel avati Tartus peagitroonilt 30. november: esimeseadvendiküünla DETSEMBER 2014 2014 DETSEMBER

mereelanike argipäeva”. „Kuidas kirjeldadanähtamatut:vaateid mereelustiku seminar peeti ELFi ideid, kuidaspiirata toiduraiskamist. la raames retseptivõistluse, jagamaks palise jäätmetekkevähendamisenäda- sest?” Tartus Ahhaakeskuses. hankija peabteadmaleedvalgustu- välisvalgustuse infopäev„Mida KIKi arengukav Eesti pikaajaliseenergiamajanduse loodusmajas. filmiõhtud „Imelinelihtnemaa” Tartu täna jatulevikus”Eestimaaülikoolis. Konverents „Eestimahepõllumajandus Mati Raidma. Uueks Eestikeskkonnaministrikssai festival Viljandis. esitlus Tallinnas. Akadeemia –Eestikollektiivneaju” Margus Maidlaraamatu „Teaduste Eesti maaülikoolis T allikate uuriminejakasutamine” 16. konverents „Taastuv komisjoni esimeesUrmas Tartes. Pentus-Rosimannus ja TA looduskaitse test ülevaate keskkonnaministerKeit ja-vajadus- piirkonna kaitseväärtustest vik?”. sarja kuuesseminar„Midatoobtule- assotsiatsiooni keskkonnaseminaride gufondi jaEestikeskkonnajuhtimise käitumise uurimisel”. „Mänguteooria rakendamine loomade Tallinnas. strateegilise hindamisearutelu loodusmuuseumis. kogu Loodusajakirja „Looduse raamatu- Advokaadibüroo Glimstedt,Eestiaren koosolek ja Tuul Sepaav Eesti looduseuurijateseltsiüld- T keskkonnateadlikkuseinfoseminar KIKi T Eesti Looduse fotovõistluse lõpuõhtu Tallinna sadamas Tallinki laev allinnas. artus. ” 13.

raamatu „Hunt”esitlusEesti a 2030+keskkonnamõju EESTI LOODUSEESTI artus. | KROONIKA | | KROONIKA ate energia atud loeng atud loeng al Victoria

I745I

­

-

FOTO: TOOMAS JÜRIADO 73 | MIKROSKOOP | Kas sa rähnatihast tead?

üllap pole sa sellisest tegelasest kuulnudki. Niiviisi VILLU ANVELT FOTO: kutsuti ennevanasti puukoristajat ehk puuklutti. Päris Ktabav nimi: tihase moodi toimekas linnuke turnib päe- vad läbi mööda tüvesid nagu rähn, ise tollest veel osavamgi: ükski rähn ei oskaks sedasi krabinal nagu hiir pea alaspidi mööda püstist puutüve alla joosta. Ja nokka kasutab ka päris rähni kombel: puidu peiteldamise rammu küll pole, aga tam- metõrust ja pähklituumast saab jagu. Kui kasekorba prakku kinnitatud maiuspala ägeda tagu- mise peale tükikesteks mureneb, sööb nupumees tillemad raasud nahka, suuremad peidab salapaikadesse talvevaruks. Sügis kuluski selle usina töö peale. Pakasepäevadel võivad rähnatihase varud päästa ka mõne tihasepoisi elu. Nood teavad puukluti toimetusi tähele panna ja on mihklid pisikeste sulitempude peale võõras sahvris. Puukoristaja on Eestis väheseid linde, kes talveks oma kodust kuskile lennata ei raatsi, kui just päris nälga ei näe. Vähemalt vanapaar – pojad on sügiseks kodutolmu tiibadelt pühkinud. ■

VILLU ANVELT

NÕEL HEINAKUHJAS 1. Kes käib Kolkja vanausuliste muuseumi juures puukujusid lammutamas? 2. Kelle topist hoitakse Tatarstani rahvamuuseumis Kaasanis? 3. Mis asi on tümps? („vali muusika” on vale vastus!) 4. Miks asustavad looduskaitsjad Läänemerre Ameerikast pärit kalu? 5. Mis mure vaevab vaarao uppunud sõdalasi? 6. Kes on Eesti vanim loom? 7. Kunas koosnes aasta 400 päevast ja ekvaator asus Šotimaal? 8. Millest ehitada mädanemiskindlat roigasaeda? 9. Kes on Euroopa suurim madu? 10. Kuidas tarvitas põlevkivi eesti vanarahvas? 11. Kes on pildil?

Möödunud kuu vastused Vastuseid otsige siinsest ajakirjanumbrist 1. 1940. aastal Erra jõkke kukkunud vasikat ei õnnestunud puhtaks pesta „pigiveest” ega ning saatke hiljemalt 1. jaanuariks aadressil kangetest keemilistest ollustest (lk 21). [email protected]. Kirja teemaks 2. Andres Pak ja tema uudishimulik õde kogusid 1863. aasta 8. augusti pärastlõunal neli märkige „Nõel heinakuhjas”. Iga õige vastus tundi julgust, et minna vaatama taevast kukkunud meteoriiti (lk 42). osaleb aastaauhindade loosimisel juba 3. Soetoomiks nimetas vanarahvas paakspuud (lk 45). järgmisel aastal! 4. 18. sajandi lõpus tehti Vahastus valeraha, rauatootmine oli vaid suitsukate (lk 64). Samale aadressile on teretulnud auhinna- 5. Fuussid sisaldavad ohtralt äärmiselt ohtlikke fenoole (lk 22). pakkumised ja kaastööd. 6. Lemmingud tükivad hulgi merre, kui otsivad tipparvukuse aastatel uusi asualasid (lk 12). Kirjutage, joonistage 7. Kanakullide elualadel on üllatuslikult suurem ka torikseente mitmekesisus (lk 5). ja pildistage meile! 8. Kohtla-Järve poolkoksimäele on ladestatud umbes 345 vagunitäit fenoole (lk 22). 9. Jõhvikamarjad on tänavu pisikesed, sest halva tolmlemise tõttu on marjades vähe seemneid (lk 19). 10. Pildil pikutab esimese inimest kandnud ja omal jõul õhku tõusnud lennuki piloot (lk 18).

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 74 I746I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | RISTSÕNA |

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 1. jaanuariks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Õigesti lahendanute vahel loosime välja MTÜ Loodusajakirja vabalt valitud väljaande tasuta poolaastatellimuse. Eelmise ristsõna auhinna sai Märt Kesküla Kärdlast. Õige vastus oli „ ... poleks nii palju munenud”. Kokku saime 38 õiget vastust. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I747I 75 | AJALUGU / SÜNNIPÄEVAD |

75 aastat tagasi

Prof. Piiper märgib, et Järvamaalt puuduvad andmed rändroti üle. Kuid rahvasuust kogu- tud teated räägivad neist kindlasti käesole- REIN KURESOOFOTO: va sajandi alguses. Teatavasti on rändrotti Baltimail tähele pandud juba XIX sajandi esimesel poolel (Grevè, 1909), mille tõttu teda peaks leiduma igas maakonnas. Jäneda jahuveskis teati rääkida, et vanasti olnud mõisades rändrotte väga palju, kuskil näh- tud neid musta parvena liikumas üle lume. Aegviidu lähedal Musta talude juures jahu- veskis sidunud töölised ühele kinnipüütud rändrotile kuljuse kaela. Rott kõlistanud veel On kirjutatud: „Hoidke seepärast väga oma hingi [---], et te ei tee pahasti ega valmista enestele kaua veskis, siis kadunud kogu rotiperega nikerdatud kuju, mõnda jumalakuju, mehe või naise kujutist, mõne maapealse looma kujutist, Mustalt Pikaveskile, sealt Pikva mõisa ja edasi mõne taeva all lendava tiivulise linnu kujutist, mõne maad mööda roomaja kujutist, mõne Sise-Harjumaale. Tähelepanekutega ja nende kala kujutist, kes on maa all vees” (5Ms 4:15–19). Valgeselg-kirjurähn Kolkja vanausuliste ülesmärkimisega iga loodussõber oma kodu- muuseumi juures puuslikku lammutamas kohast koguks toormaterjali teadusmeestele, mis aitaks täita nii mõndagi lünka meie kodu- maa loomastiku tundmises. Loomade määra- Jõulukuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi misel on heaks abiks J. Auli teos „Kodumaa 255 (sünd 1759) 90 (sünd 1924) neljajalgsed” [Teet Lunts: Andmeid putuk­ 11.12 Ernst Christoph Friedrich Knorre, 11.12 Kadri Gross, akušöör-günekoloog toiduliste ja hiirlaste üle Järvamaalt, 1939] astronoom ja matemaatik (surn 1810) (surn 2012) 235 (sünd 1779) 85 (sünd 1929) 50 aastat tagasi 08.12 Otto Moritz Ludwig von Engelhardt, 01.12 Tamara Enno, geneetik ja tsütoloog geoloog ja mineraloog (surn 1842) 05.12 Madis Kõiv, füüsikateoreetik, filosoof 195 (sünd 1819) ja kirjanik (surn 2014) Mõne nädala jooksul sai hakk ka külaelani- 19.12 Christoph Wilhelm Günther Kühnert, 10.12 Tõnis Loit, filosoof (surn 2006) kega sõbraks ja ei kartnud enam koeri ega metsateadlane ja -korraldaja (surn 1891) 13.12 Kalju Kask, puuviljandusteadlane ja kassegi. Kord sõitis Võru Metsamajandi töö- 150 (sünd 1864) sordiaretaja line L. Trolla Rõugesse läbi Rebase küla. Äkki 17.12 Nikolai Kuznetsov, vene botaanik, 27.12 Arvi Järvekülg, hüdrobioloog ja zooloog lendas hakk rekke ja jäi sinna istuma. Lind TÜ professor (surn 1932) (surn 2002) sõitis tükk maad ja lendas siis tagasi. Igal 130 (sünd 1884) 27.12 Mihkel Veiderma, keemik, Eesti TA liige neljapäeval istus hakk tee ääres puu otsas. 01.12 Albert Valdes, patoanatoom ja 80 (sünd 1934) morfoloog (surn 1971) 01.12 Helle Lippmaa, keemik Kui rändkauplus oli müügiluugid avanud, 115 (sünd 1899) 09.12 Aidula-Taie Kaasik, psühhofüsioloog tuli hakk luugi juurde esimese „ostjana”. 09.12 Jaan Oad, Kihnu maalikunstnik, 15.12 Elmar Kala, geoloog, kaardistaja Rändkaupluse müüja „premeeris” teda alati naivist (surn 1984) 21.12 Tarmo Oja, astronoom biskviidiga. Tavaliselt külastas hakk 4–5 peret 110 (sünd 1904) 23.12 Heino Moldau, taimefüsioloog päevas, harvem lendas kaugemale. „Hakk 01.12 Kaarel Aleksander Hinno, 23.12 Sven-Uudo Veldre, zooloog, armastab ka tööd”, lausus küla vanim elanik põllumajandusteadlane, harrastusmükoloog (surn 2001) A. Jänes. „Kui hagu raiun, on ka hakk kohal. aiandustegelane (surn 1982) 75 (sünd 1939) 19.12 Harald Haberman, entomoloog ja 12.12 Tõnu Viik, astrofüüsik Kõnnib seal tähtsalt ringi ja kannab ka oksa- ühiskonnategelane (surn 1986) 27.12 Oleg Kurtenkov, onkoloog ja kesi ühest kohast teise.” Samas peres sõi 105 (sünd 1909) immunoloog, meditsiinidoktor hakk kassiga ühest nõust. Toas meeldis talle 06.12 Herbert Tuppits, põllumajandusteadlane 27.12 Jaan Viidalepp, entomoloog eriti põrandariide kokkurullimine noka abil. ja sordiaretaja (surn 1985) 70 (sünd 1944) [E. Narusk: Omapärane hakk Rõuges, 1964] 100 (sünd 1914) 28.12 Toivo Järvis, loomaarstiteadlane 15.12 Paul Kard, füüsik, Eesti TA liige 65 (sünd 1949) 25 aastat tagasi (surn 1985) 17.12 Andrus Park, filosoof, Eesti TA liige 26.12 August Mank, ornitoloog ja kauaaegne (surn 1994) Eesti loodusmuuseumi asedirektor 60 (sünd 1954) Jõepere pargist umbes kilomeeter lõuna pool, (surn 1996) 02.12 Raivo Mänd, zooloog, loomaökoloog Kadrina–Assamalla teest mõnisada meetrit 30.12 Alfred Molle, arstiteadlane, radioloog 02.12 Marika Rauk, psühholoog läänes asub Ristmetsa talu. Selle talu hoolit- (surn 1998) 04.12 Ants Varblane, metsaomanik setud karjamaal, taluhoonetest 150 m põhja 95 (sünd 1919) 11.12 Marika Mänd, zooloog, entomoloog pool kasvab sihvakas kadakas, mille ümber- 07.12 Harald Rebane, metsateadlane (surn 2011) 12.12 Ester Valdvee, orhideekaitsja mõõt rinna kõrguselt on 53 cm, kõrgus 7,5 m. 15.12 Helmut Talts, metsateadlane (surn 1992) 16.12 Arvo Rosenthal, kardioloog Tähelepanelik teeline leiab kadakailuduse hõ- 18.12 Heino Alfred Luts, keemik (surn 2013) 50 (sünd 1964) reda puistu vahelt, kui ainult paraja koha peal 26.12 Jüri Ristkok, hüdrobioloog ja ihtüoloog 08.12 Aivo Lepland, geoloog (surn 1994) 45 (sünd 1969) pilgu õhtukaarde pöörab. [Helmut Joonuks: 29.12 Heigo Miidla, taimefüsioloog ja 01.12 Erki Tammiksaar, teadusloolane Kaunis kadakas karjamaal, 1989] puuviljandusteadlane (surn 1989) 19.12 Veiko Uri, metsateadlane

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 76 I748I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | REGISTRID 2014 |

Aineregister Jaanuar / 1 1–64 A – maaülikool 124, 132, 518, 540, HELCOM 419 Aalupi järv 34 611, 668 helimaastikud 222 Veebruar / 2 65–128 Aarma allikas 41 – meteoroloogia aastaraamat 199 heliplaat 665 aasasilmik, kollakas 202 – metsaselts 135, 604, 614, 669 Hellamaa laht 36 Märts / 3 129–192 aasta liblikas vt päevapaabusilm – orhideekaitse klubi 187, 346 Helm, Aveliina 3 Aprill / 4 193–256 – lind vt jäälind – ornitoloogiaühing 60, 67, 71, HELP 4 (Vikipeedia fotovõistlus) 34 – loodusesõber 4 123, 135, 196, 252, 259, 333, 340, Henriku Liivimaa kroonika 144 Mai / 5 257–336 – loom vt viigerhüljes 345, 412, 423, 615, 669 herilased 460, 478 – muld vt leostunud muld – põllumajandusmuuseum 253 herilaseviu 412 Juuni/juuli / 6/7 337–416 – orhidee vt käpp, hall “Eesti päevaliblikad” (raamat) 472, Hermann, Elo 60 – puu 2015 733 580 hiidpuiduvaablane 457 August / 8 417–480 – puu vt paakspuu, türnpuu Eesti teadusagentuur 675 hiied 345, 551, 605, 679, 744 September / 9 481–544 aastarõngad 678 – teadusajakirjanike selts 676 Hiiumaa 35, 36 aeg 534 – teaduste akadeemia 59 hink 314 Oktoober / 10 545–608 Age paljand 724 – terioloogia selts 591, 668 Hinni kanjon 698 Agusalu looduskaitseala 284 Eestimaa looduse fond (ELF) 3 Hirundo 135 November / 11 609–672 ahassirts 83 Ehlvest, Annelie 473 hobused 253 Ahja jõgi 37 ehmestiivalised 559 holotüüp 585 Detsember / 12 673–752 ahven 601 Eilart, Silvi (1937–2014) 537 hunt 134, 189 aialinnud 62, 122, 333 eistekedrik, humala- 553 hõbekoger 29 aiapõrnikad 525 eksikaatkogu 181 hõresoonelised (mõnskäpalised) 84 kalade kuulmeluukesed 586 Aidu karjäär 166 ekspeditsioonid 584 Härjaauk Vigala jõe lähedal 661 – ränded 590, 687, 689 Alam-Pedja looduskaitseala 189 Elda poolsaar 40 Häädemeeste 108 kalakajakas 336 Alatskivi 322, 473 elektriautod 541 hülged 680 Kalamees, Andres 67 Aleksandrikool 248 elektroonikajäätmed 332 igaüheõigus 338, 366, 483 kalanduspoliitika (Euroopa) 5 algliblikalised 553 elevandid 261 kalapääsud 412 Andricus testaceipes (pahklane) 595 eluiga 613 I kalandus 26, 280, 286, 298, 306 angerjas 262 Emajõe Suursoo 310, 315 Iidjärv 654 kaldapääsuke 725 angervaks 453 Emumäe voor 220 Iisaku 328 kaljukotkas 3 Arktika kliima 262 energiasääst 253, 411, 473 ilmastik 341, 342, 436 Kaljurand, Helmi 605 Aru, Krista 675 entomoloogiline kogu (EMÜ) 585 ilmateenistus 71, 135, 199, 260, Kallaste pank 271, 282 Arukask, Loo 340 eramaa 338, 366, 483 423 Kalle, Heikki 103 Arusoo, Õie 697 Ermistu järv 566 ilves 475 Kallis, Ain 675 arušampinjon 493 essütäjä 643 Ilves, Toomas Hendrik 78, 131 Kalmistu paljand 726 Ascalaphidae 359 “Estonian Open” 484 India (tiigrid) 174 kanakull 445, 613 astelpaju 730 e-teejuht (Matsalu) 744 Indoneesia 6 kaneelpruunik 532 astlalised 459 Etioopia 124 “Inimene ja loodus” (projekt) 551, Kangur, Mats 189, 513 Astover, Alar 15, 714 etümoloogia 355 539 Kaplinski, Jaan 450 asukohamärgistamine 344 eurobaromeeter 615 Island 438, 487, 550 karakat(itsa) 278, 290 Euroopa keskkonnaagentuur 676 kariloomad 352, 384, 400, 403, 744 B – Komisjon 6 J karpvähid 39 Baer, Karl Ernst von 286 – kultuuripärandi märgis 132 Jaagomäe, Õie 339 karstinähtused 429 Bandiidi kriiva 284 – Liit 69, 196, 341 jaanimardikas 426 kartograafia 506, 700 Bárðarbunga vulkaan 487, 550 – Parlament 5 jahindus 539, 675 karu 120 Basel 728 jahumardikas, harilik 526 Karula 668 Belials, Veiko 640 F Jakobson, Kaidi 627 karuslane, teelehe- 558 Beresje 293 faunistika 616 Javoiš, Juhan 194, 482 karusloomakasvatus 68 Berg, Natalija 605 fenoolid 627 Jeeriko 144 karutubakas, kesa- 518 biokütus 197 filoloogia 355, 652 Joab, Janek 577 kasevaablane 458 bioloogia didaktika 743 Focault’ pendel Tartus 541 jooksiklased 522 kask 329 biosfäärikaitsealad 4, 195 folkloristika 40 juuluklased 458 Kask, Kaljo (1929–2014) 538 Boroni ürgmets 662 forellid 235, 239, 343, 363, 692 juured (puittaimedel) 226 Kassinurme 148 botaanikaaiad 727 fotograafia 7, 34, 520 juurepruunik 533 Kaukaasia 738 Brasiilia 112 fotosünteesi uuringud 611 Jõgisalu, Harri (1922–2014) 602 Kauksi matkarajad 322 Brno 729 fotovõistlus 7, 34, 331, 345, 476, jõhvikas 601 Kavastu 315 Brüsseli botaanikaaed 446, 447, 477, 551, 605, 615, 636, 679 Jõmmu, lodi 319, 321 keeleteadus 652 729 fraktaalsus 408 Jõuga 328 Kenya 678 Bulgaaria 421, 718 jõululaupäevade ilmarekordid 7 kerasujur 571 Bunge, Alexander von Georg 181 G Jägala jõgi 236 keskkonnaagentuur (KAUR) 103, Genf 728, 729 jänes 72, 480, 622 187, 251, 342, 475, 551, 667 C geoloogia sügiskool, X 598 järvepall 212 keskkonnaamet 125, 189, 195, Churchilli vulkaan 678 globaalmuutused 487 Järvselja 104, 322, 604 251, 331, 419, 475, 744 Grospitz, Thoralf 547 Jääger, Merle (Merca) 642 keskkonnaharidus 474, 520, 697 D Gröönimaa 133 jäälind 8, 71, 196, 252, 340, 345, keskkonnainfo 551 dendrokronoloogia 678 guaano 70 423, 536, 745 keskkonnainspektsioon 198 dendroloogia 514, 600 Gullfossi juga 438 jäätmaa 200 keskkonnainvesteeringute keskus digiõpe 743 Göteborg 729 jäätmekäitlus 134, 259, 679 (KIK) 125, 135, 199, 411, 412, 551, diklofenak 345 Jüriado, Toomas 258 603, 615, 745 H Jüssi, Mart 207 “Keskkonnakäpp 2014” (kesk­ E Haanja 34 konnahariduskonkurss) 419 ebapärlikarp 333, 475, 692, 696 Haapsalu 668 K keskkonnaministeerium 3, Ebola epideemia 612 Haaslava 737 kaamelikael 356 4, 59, 67, 69, 251, 259, 332, 333, Edinburgh 729 Haeska 393 Kaasik, Ahto 98 339, 341, 419, 421, 474, 477, 483, Eesti keskkonnaühenduste koda hallhüljes 675, 680 kabeujur 571 503, 539, 549, 611, 632, 675, 667, (EKO) 68 halo 168 kaerasori 82 677, 679 Eesti Loodus 332, 506, 674 Haltia looduskeskus (Soome) 463 kahlajad 384, 668 keskkonnaseadustik 199, 366, 483 – looduseuurijate selts 251 Hamburg 729 Kaisel, Kaarel 395 keskkonnategu 2013 67 – looduskaitse selts 4 hammastuvi 70 kaitsemetsad Eestis 108 keskkonnaõiguse keskus 199 – loodusmuuseum 339, 411, 474, Hanerahu laid 251 Kakerdaja raba 35 keskkonnatunnustused (veebileht) 569 haugi mälu 334 Kakskivi 42 679 heinaritsikas 80 kakukaamera 199 Kesler, Martin 695

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I749I 77 | REGISTRID 2014 |

kevadpaabusilm 557 kõdutäilised 136 Loolaid, Kersti (1958–2014) 537 mürkseened 548, 569 kevikulised 84, 85 Kõiv, Madis (1929–2014) 602 loomageograafia 616, 687 kiilassilmlased 358 kõrkjas, juurduv 303 looniidud 385 N kiirgliblikas 556 kõrvahark 84, 523 lottsuru, harilik 558 Naanu linnamägi 147 Kikas, Jaak 297 käguvaablased 458 luga, sinihall 418, 469 Nabala–Tuhala 4, 152, 154, 418, kiletiivalised 456 käimla 678 luhatäpik 660 429, 700 kilk (toa-) 81 Käina laht 567 Luidja lepik 111 nahanäkk, harilik 525 kilptäilised 142 kännupess 490 lumekirbud 360 nahktiivalised 80 kimalased 420, 459 käokannus, harilik 635 lutikalised 130, 136, 142, 143 Namiibia 344 Kink, Hella (1933–2014) 472 käokeel, kahelehine 660 Luua metsanduskool 260 narmasnutt, punakas 548 Kirbla pank 389 käpp, hall- 187, 207, 346 lõhe (kala) 343, 627 Narva 167, 260 kirbulised 360 kärbseseen 512 lõhilased 362 nastik 712 kireskoi, lepa 553 käristaja 82 Lõhmus, Krista 226 Natura 2000 auhind 6 kireslased 558 kärsaklased 528 lõikhein, pruun 303 neeruparasiit (lõhilastel) 362 Kirikuraba looduskaitseala 443 käsnalainelane 579 Lõmala 88jj “Negavatt” (säästukonkurss) 135 Kiristaja, Piret 503 külmaseened 491 Lääne-Eesti biosfäärikaitseala 195 Neidsaare mägi 404 kiritigu 424 külmtõbi 624 Läänemere laevandus 421 niiduteadus 44 kirjurähn, valgeselg- 748 küürkärbsed 497 – riikide koostöö 134 niiduvaksik 559 Kirsipuu, Eeva 285 küürtirtlased 140 Lääne-Saaremaa rahvuspark 2 Niinemets, Ülo 59, 611 kiskjad 251, 331 lühitiiblased 524 Niinistö, Sauli 68 kivihunnikud 350 L ninasarvik 344 Kivipalu mägi 37 Laanemäe, Janek 377 M ninasarvikpõrnikas 524 kivistised 38 Laasimer, Livia-Maria 519 “Maale elama” (algatus) 151 Ninasi 326 Kiviõli 611, 627, 632 laevandus Peipsil 316 maanteesild 574 nokalised 136 Klaara ja Klausi pereelu 199 lagled 383 maastik 350, 560, 662 nolgus (kala) 30 klaastiiblased 555 Laidu saar 36 maausk vt hiied noore looduskaitsja auhind 3 kliima soojenemine 69 laiujur 523 Maavalla koda 345, 551, 605, 744 nurmkana 353 Kloostri kool 391 Laja, Maris 697 Madalmeri 404 Nõmme allikasoo 154, 155 koer 134 lamminiidud 384 Madrid 728 Nõmmeveski juga 35 koeratubakas, pehme 667 lammiöölane 592, 594 majandus- ja kommunikatsiooni- nõmmkann, muda- 418, 536 koerliblikas 190 Lasnamäe 202 ministeerium 541 koge (laev) 88 lauluritsikas 81 majasikk 527 O Kohala mõis 709 leeder, punane 204 Mandel, Jalmar 103 Obinitsa Juudatare 504 Kohtla kaevandus 710 leediklased 555 Maria (tuur) 686 ogaherilane 461 Kohtla-Järve 630 leethiir 126 Mathieseni park (Tartu) 550 ohvrikivi 391 Koimla kaitseala 658 lehekarilised 141 Matsalu filmifestival 547 olümpiaad, keskkonnauurimis- kojuselised 48 lehekirbulised 141 Matsalu rahvuspark 36, 222, 338, tööde 341 Kolkja 277, 279, 748 lehetäilised 141 374, 383–407, 744 Orajõe 108, 109 komuseen, paakspuu- 735 lehviktiivalised 529 meduuside andmebaas 344 Oravas, Airon 260 Kongo 421 Leito, Aivar 339 Mehikoorma 272 “Osoon” 697 Konguta kool 745 leivamardikas 525 mereelustik 678 osoonikiht 549 konnad 240 Lellep, Elli 246 merelahing 88 Ossinovski, Jevgeni 675 konnakotkas, väike- 702 Lemmaku 328 merevaik 486 Ostonen-Märtin, Ivika 226 Kont, Helle 339 lemmalts, väikeseõieline 204 merikotkas 520, 549 otoliidid 586 kontpuu 730 Lennuk, Lennart 569 merivarblane 31 Konuvere paekivisild 574 leostunud muld 15, 216 mesilased 456, 459 P kooljatõlvik, hirvepähkli- 492 lepatriinu 526 mesilasehunt 461 paakspuu 243, 498, 652, 730, 734 koonulised 359 Lepikson, Mati 161, 260 meteoriidid 648 Paakspuu, Triin 395 koopad 504 lest 29 metsade ajalugu 7, 69, 378 Paal, Taimi 627 Kopenhaagen 728 Letipea neem 36 metsamarjasaak 627 Paatsalu 413 korallriff (Gröönimaal) 133 liblikad 552, 578 metsandusvõistlus 614, 669 Padakõrve matkarada 322 Kose, Mati 7 LIFE programm 423 Metsaorg, Linda 413 paekivi 38, 374 kraavitamine 184 lihavõttemunad 243 metsapõlengud 544 Paekna allikajärv 155 Krabbi, Miina 355 liigikaitse konverents 483 metsis 445 pahkvaablased 595 kress, haisev 683 liigirikkus 44 metskits (ujuv) 467 Paidra järv 158 kriivad 284 liivakirp 361 Metssalu, Jüri 41 pajuliblikas, valgetähn- 330, 342 Kruus, Märt 582 liivakivipaljand 271, 282, 724 metssiga 61, 435 pakendikäitlus 61 Kruuv, Hando 541 lillefestival 603 “Mikroskoop” (rubriik) 62, 126, Pakri neem 87, 156 kuhuviia.ee 679 limused 424 190, 254, 334, 414, 478, 542, 606, paljandid 38, 724 kukerpuu 730 lindude rõngastamine 394 670, 746, 562 Paljassaare 203 kukeseen, lehter- 493 – ränne 5 Mongstadi projekt (Kuule lenda- Palo, Katre 130, 338 kukits, rootsi 640 – toitmine 122, 128 mine) 197 Palo, Timo 186, 188 Kukk, Toomas 2, 131, 418, 610 linnaloodus 200, 205 mudil, ümar- 29 Palujüri järv 36 kukkurtihane 254 linnatransport 6 Muhu 144jj pangapealsed järved 654 kukrik 523 linnualad 6 mullateadus 714 pankrannik 86, 156, 374 Kulasalu, Kaisa 393 linnukaitse 262, 343, 485 munadepühad 624 Paraguay 4 kuldherilane 462 linnumäng 60 munetilised 458 Pariis 729 kuldking, kaunis 434, 703 linnuvaatlused 123, 259, 412, 484, murud 450 parkide taastamine 125 kuldmampel 493 669 murumuna, ebemeline 493 pasknäär 664 kuldtatik 492 Lissabon 728 must kast (kalal ja lennukil) 586 Paves, Heiti 7 kuldvits, kanada 200 lodjad 316 Mustamäe 205, 551 pehmekoorlased 525 kull, raud- 205 Lohusuu 326 Mustvee 273, 276, 278, 316, 326 Peipsi 225, 280, 285, 292, 477 kultuuriministeerium 743 London 132, 728 muuseumiöö 413 Peipsimaa 258–336 Kumari preemia 339 Loodusajakiri, MTÜ 123 Muusikus, Ingmar 189 Peipsiveere looduskaitseala 310 Kumari, Eerik 345 “Looduse aasta foto” 331 mõnskäpalised 84 Penijõe matkarada 398 Kunda ilmajaam 260 looduselamus 643 mägiveised 400 Pentus-Rosimannus, Keit 4, 59, 67, Kuningmänd (Järvselja) 106, 322 looduskaitse 378, 724 mälumaastikud 40, 388 339, 503, 611, 632, 679 Kupffer, Karl Reinhold 24 – ajalugu 16, 21 Männil, Peep 4 Peresaare 328 Kuresoo, Andres (1954–2014) looduskatastroofid 548 männiritsikas 81 pesajuur, pruunikas 660 Kurevere Tondikivid 41 looduslikud pühapaigad vt hiied männivaablane 458 pess, roosa 493 Kuru 328 loodusmajad 68, 252, 420 märslased 554 pestitsiidid 420 kuslapuu 730 loodusteaduste maja (TÜ) 745 Möllu allikad 58 Physicum (TÜ füüsikahoone) 547 Kuznetsov, Nikolai 736 loodusvaatlused 187, 342, 667 mükoriisa 162, 490 pidevkehalised 457

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 78 I750I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 | REGISTRID 2014 |

Pihkva 317 raudosi 592 Soomaa nimi 560 – geoloogiamuuseum 648 Pihla 36 ravimuda 546, 562 Soome laht 67, 86, 411, 631 – herbaarium 181 pihlakas 635 rebane 36 Stoll, Ferdinand Erdmann 23 – loodusmuuseum 745 Piilsi 326 Reitalu, Triin 44 Stoltenberg, Jens 197 tarumardikas 522 Piirissaar 274, 279, 294, 540 Remmel, Mari-Ann 43 Suitsu jõgi 390 tatikud 495 pikktundelkoi 553 Riedel, Ludwig 112 suitsupääsuke 370 teadusajakirjanduse auhind 675 pikktundelmesilane 460 riidekoi 553 suitsusaun (UNESCO teadusfotovõistlus (Vikipeedia) 7 Pilistvere meteoriidisadu 648 riigimetsa majandamise keskus kultuuripärand) 743 teaduskirjaniku essee 55, 118, pilvik 495 (RMK) 135, 189 suitsvõrklased 358 184, 244, 326, 408, 446, 534, 572, Pirk, Urmas 298 ripstiivalised 136 sulfitid (veinis) 422 662, 727 pisitigu, luha- 425 Ristna (Hiiumaa) 110 sulgtiiblased 555 teaduspreemiad 131 pisitiib 552 ritsikalised 80 suru 606 teadusteater 484 pistrik, punajalg- 484 ritsiklind, võsa- 353 Sutrop, Urmas 355 teder 521 plaatan 718 rohekoridorid 485 suula, sinijalg 70 Tedersoo, Leho 131, 162 pliihaavlid 539 rohekärnkonn 312 Suur Munamägi 466 teedevõrk 571 poilased 528 roheline pealinn, Euroopa 486 Suurbritannia 5, 132, 343, 344 Teedla, Peeter 97 poolkoks 627 rohelised konnad 312 Suurgildi hoone 132 teetigu, hispaania 428, 503 poollooduslike koosluste majanda- rohetiksik, väike 493 Suur-Taevaskoda 35 tempod ja rütmid (näitus) 569, 583 mine 627 Roht, Urmas 514 suurtiivalised 357 teod 424 porikuu 546 rohusilmik 557 sõrmkäpp, balti 201 teotapik 426 Portnova, Anna 279 roisknööbik, okka- 488 –, kahkjaspunane 659 terioloogia sügiskool 2015 591 Portus Novus 88 Ropka-Ihaste kaitseala 667 –, saaremaa 233 termiidilised 48 poster 33, 97, 161, 225, 297, 377, Rubina raba 576 –, vööthuul- 659 tiigileedik 556 448, 513, 576, 640, 712 Ruhnu 684 Sõru liitsiht (postmark) 612 tiigrid 174 postmargid 71, 259, 340, 485, 548, rukkirääk 385 säga 314 Tingissääre laht 38 612 ruse, kiirjas 303 Särevere lasteaed 125 tirdid 584 Praaga küla 310 Rutja 654 Säärits, Aimar 449 toakilk 81 priimula, Juulia 739 Rõuge 697 säästva arengu hariduse projekt Toikka, Kaja 744 prussakalised 48 rändtirts 83 196 toksiinid 740 pruunmädanik 489 räusktiir 387 Säästva Eesti instituut 134 Toming, Maire 396 prügilad 603 rääbis (Peipsis) 306, 477 söögiseened 569 Tomps, Fredi-Armand 339 puidumesilane 460 röövikuhunt 461 süsihappegaas 69, 611 Toomalõuka 88 Puise 388, 392 röövlinnumetsad 613 süsikas, põhjaatlandi 470 Toomemägi (Tartu) 100, 413 puisniidud 385, 386, 400 röövmardikalised 523 süsiklased 526 toonekurg, must- 700 punarind 223, 333 röövritsikas 50, 51 –, valge- 412 Punger, Tatjana 341 röövvõrklased 359 Š Truks, Mihkel 41 Purtse jõgi 69, 627 šaakal 591 Trummer, Ireen 33 puruvanad (ehmestiivaliste S trühvlid 614 vastsed) 559 Saar, Irja 569 Trükiveakurat 253, 666 putukad 48, 80, 136, 208, Saaremaa 2, 470, 562, 658, 745 Z tsikaadilised ehk tirdid 140 330, 356, 456, 522, 552, 570 Saesaare paisjärv 37 Začek, Sven 713 tsorapterilised 85 puugid 409 Saks, Lauri 695 Zaragoza 727 Tšernobõl 261 puukoristaja 746 Salme kool 745 Zingel, Hanno 4 Tudavere küla (Järvamaal) 672 põderpõrnikas 524 samblike määraja 423 Tudulinna 327 põdramokk, kibe 493 sametkoorik 493 T Tuhala vt Nabala–Tuhala Põhja-Eesti klint 86 sametpuravik, rohekas 531 Taal, Imre 695 Tuhala Nõiakaev 57 Põhja-Kõrvemaa 663 sametvahelik 531 Taara, aurulaev 317 tuhapilved 678 põhjapooluse retk 186, 188 sammalde määraja 423 taastuvate loodusvarade teadus- tuleohuindeksi arvutamine 355 põldkortsleht 256 sammalloomad 362 keskus (EMÜ) 132 tuletael 490 põlevkivi 166, 503, 611, 677, 708 sanitaarolud 678 Tagalepa karstijärvik 430 tupekoi 554 põllulinnud (elupaigaeelistused) sarnastiivalised 136 Tagamõisa poolsaar 39 turism 133 350 Sarv, Jaak 225 “Tagasi kooli” (algatus) 124 turvaskannike 182 põlluservad 354 sarviknaksur 526 Tahkuna 35 Tuule, Aarne 67 Põlula kalakasvandus 235, 343 Sassukvere sadam Peipsil 301, 302 Tahkuranna 108 tuur, atlandi 686 päevapaabusilm 151, 208, 259 Savisaar, Remo 331 taimegeograafia 347, 499, 718 tõugjas 312 pähklikärsakas 529 Schmidt, Friedrich 23 taimetoitlus 613 tähnikvaksik, pargi- 559 Pärispea poolsaar 35 Schöneberger Südgelände loodus- taimeökoloogia 44 tähtöölane, lina- 558 pärltiiblased 358 park 203 taksonoomia 585 täid 130, 136 pääsusaba 414 seakatk, Aafrika 435 Talijärv, Andres 67, 378 Tätte, Kunter 15 Pühajärv 238 seened 488, 530, 604 talikoonlased 360 tökattiksik 490 pühvel 177 seenesääsed 494 Tallinna linnuklubi 413 türnpuu 498, 652, 730, 734 püksmesilane 460 seirepüük (liblikad) 581 Tallinna loomaaed 483, 485, 605, Selin, Allan 151 697 U R Sepp, Kalev 4 Tallinna ülikool 196 Uhaku karstiala 630 raagritsikad 48 Sepp, Viire 675 Talts, Silvia 519 Uisu pank 374, 375 raamatud 121, 185, 186, 247, 410, Sibul, Ants 399 Talvi, Tiina 66, 123 ujurid 570 419, 471, 472, 600, 601, 665, 666 sibulakasvatus 275, 278, 292 talvine aialinnuvaatlus 123 ulukiseire 475 rabakas 192 sihktiivalised 80 Tambets, Meelis 339 Umbusi jõgi 237 rahandusministeerium 473 siidikedrik 557 tamm 595, 664 urvalind 97 rahvapärimus 622, 680 siil 340 Tamm, Heiki 476 ussilakk 448 rahvuspargid 2, 195 siirdemeditsiinikeskus 339 tammekedrik 557 ussitamine seentel 494 Rail Baltic 103 siklased 527 tammemähkur 555 raipekotkas 345 silinderpõrnikas 524 tammepahklane 595 V raisakotkad 345 silmiksuru 558 tarakan 48 Vadi küla 326 raisamatja 524 sinilibliklased 556 tarn, ohtene 468 Vaher, Annaleena 260 Raja palvela 293 sinilill 161 Tartu 253, 476, 550 Vahtmäe, Pille 41 randal 682 sipelgad 141, 462 – Kivilinna gümnaasium 473 Vainura, Vello 315 Randers, Jørgen 487 sipelgakiillased 358 – loodusmaja 252, 420, 539 vakkseen, joonik- 493 Randjärv, Jüri 476 sipelgherilane 461 – toomkirik 541 Valaste 157 rannamoodustised 656 sirptiibkoi, kuslapuu- 554 Tartu ülikool 540, 547, 598, 736, Valdvee, Ester 207 rannaniidud 383, 744 siseministeerium 540 743 valgemädanik 489 Ranniku, Veljo 60, 419 sookaitse töörühm IMCG 421 Tartu ülikooli botaanikaaed 473, Valgesoo 244 raudkull 205 sookiur 352, 402 729, 736 Valjala maalinn 146 – füüsikahoone 484

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEMBER 2014 EESTI LOODUS I751I 79 | REGISTRID 2014 |

Valk, Meel 151 vesipapp 542 Winkler, Henry von 710 Õisu põrgu paljand 725 Valkla oja 236 Westphalen, Jens 547 vint, suurnokk- 261 Õunap, Erki 578 vampiiröölane 559 vetikad 197, 212, 740 Viru raba 35 vanausulised 268, 273, 292 Vigri 1980 685 viu (aasta lind 2015) 422 Ä Vana-Vigala 36 vihmauss 428 voodilutikas 143 äike 342 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA Vihterpal, Aino 393 vulkaanid 550, 678 Ämmaauk 155 477, 615 viigerhüljes 207, 680 võrgendikoi 553 varaan, Komodo 6 viigipuu 458 võrktiivalised 357 Ö vareskold, nõmm- 608 viikingiaeg 404 võsa 446 ökodukt 61 vareslased 118 viiksjänesed 79 võtmehein 158 “Ökoralli 2014” (linnuvaatluspro- varreleedik 556 Viil, Martiina 7 võõrliigid 196, 668 jekt) 71 varsakabi 188 viinamarjakasvatus 70 väikehuik 311 öölased 558 Vasknarva 109, 269 viinamäetigu 426 väikesaared 540 ööviiul vt käokeel veekogude majandamine 234 viirpuu 730, 731 väivilised 136 veelutikalised 142 Viita puisniit 400 Värska vesi 564, 565, 568 Ü veeõitseng 740 vikerkaar 436 värvimine seentega 530 Übina allikasoo 154 veinitööstus 422 Vikipeedia 7, 476 vöödik, verkjas 530 ühistransport 421 vereurmarohi 427 Vilbaste, Juhan 584 vöötkakk 616 Üksip, Albert 518 Verliin, Aare 27 Viljasoo, Linda 519 Ülemiste 110 Werrovool 679 villimardikas 527 Õ ümarmudil 540 vesihark 142 Vilsandi ja vilsandlased 15, 16, 18, õhusaaste 676 ürasklased 528 Vesiloo saar 634 21, 26, 38, 40, 232, 634 õiekärbsed 497 ürginimene 198 vesimardikas, hiid- 523 vingerjas 314 õigusrikkumised 198

Autorid Kikas, Jaak 297 O Z Kinks, Riho 11 Olesk, Peeter 602 Začek, Sven 713 A Kiristaja, Piret 503 Orav, Kaili 181 Zingel, Hanno 205 Adami, Karl Ander 240, 370 Kirk, Anne 72 Ostonen-Märtin, Ivika 226 Aitsam, Viio 602 Kirsipuu, Eeva 285 T Anvelt, Villu 746 Kisand, Anu 724 P Talijärv, Andres 378 Arder, Ott 684 Kisand, Martin 724 Paal, Taimi 627 Talvi, Tiina 66, 692 Arusoo, Õie 697 Klein, Lauri 700 Paal, Uku 616 Talvi, Tõnu 21, 692 Astover, Alar 15, 216, 714 Kopti, Monika 166 Pae, Taavi 268, 284, 654, 674, 708 Tambets, Meelis 686 Aua, Jaanus 122 Krabbi, Miina 355 Pajumets, Marju 398 Tamm, Indrek 216 Kruusamägi, Ivo 34 Pajusalu, Karl 652 Tamm, Marek 150 B Kukk, Erich 212, 736 Palo, Katre 130, 322, 338, 466, 546 Tamm, Marju 740 Baburin, Andri 144 Kukk, Toomas 2, 44, 162, 226, Pentus-Rosimannus, Keit 503 Tammeleht, Egle 120 Belials, Veiko 640 378, 418, 469, 514, 518, 536, 578, Petersoo, Tiit 661 Tammiksaar, Erki 286, 708 610, 714 Pikner, Tarmo 232 Tarning, Vello 122 E Kukk, Ülle 303 Pirk, Urmas 298 Tartes, Urmas 57 Einasto, Rein 38, 86, 156, 282, 374 Kull, Thea 468 Ploompuu, Tõnu 158, 243, 570, 734 Tedersoo, Lauri 162 Erik, Ain 37 Kull, Tiiu 346 Potter, Heiki 152 Teedla, Peeter 97 Kurina, Olavi 494, 584 Põldsaar, Kairi 562 Thalfeldt, Mart 686 G Kusmin, Jürgen 574 Pärnmets, Ragnis 520 Timm, Uudo 700 Geller, Julia 409 Kõivupuu, Marju 292, 680 Tobreluts, Peep 463 Grasswald, Heinrich 330, 471 Kõlli, Jaan 595 R Toming, Maire 394 Gross, Liina 174 Kõlli, Raimo 216 Rakko, Aimar 212 Trummer, Ireen 33 Kändler, Tiit 55, 118, 184, 244, Ramst, Uve 530 Tõnisson, Andres 560 H 326, 408, 446, 534, 572, 662, 727 Randveer, Tiit 467 Tätte, Kunter 15 Hellat, Anneli 504 Kärgenberg, Einar 686 Raukas, Anto 472 Hiiemäe, Mall 622 Reitalu, Triin 44 U Holm, Bert 601 L Remm, Jaanus 478, 591 Uppin, Marge 562 Laanemäe, Janek 377 Remm, Liina 424 Uustal, Meelis 200 I Laas, Jaan 88, 404 Remmel, Mari-Ann 40, 388 Ilg, Wolfgang 112 Laja, Maris 697 Renno, Olav 399, 538 V Ilves, Aigi 346 Laumets, Liina 598 Roasto, Reigo 443, 658 Vahula, Marek 120 Isakar, Mare 648 Lehepuu, Kalmer 542 Roht, Urmas 514 Valdvee, Ester 207 Itse, Maie 60 Lehtpuu, Maili 696 Rohtla, Mehis 586 Valk, Meel 151 Leibak, Eerik 730 Rohtmets, Indrek 634 Vallner, Leo 429 J Lennuk, Lennart 569 Roosimägi, Liina 628 Vares, Tapio 718 Jakobson, Kaidi 627 Lepasaar, Juhan 536, 664 Rootsmaa, Vaike 724 Vasemägi, Anti 362 Javoiš, Juhan 194, 482, 665 Lepikson, Mati 161 Runnel, Veljo 222 Vellak, Ain 504, 724 Joab, Janek 577 Lotman, Kaja 16, 383 Veltsmaa, Astrid 695 Joandi, Aimur 248 Lõhmus, Krista 226, 537 S Verliin, Aare 26, 470 Jõks, Madli 310 Läänelaid, Alar 600 Saar, Irja 488, 569 Viikmaa, Mart 665 Jääger, Merle (Merca) 642 Sander, Heldur 112 Viiralt, Rein 537 Jürgenstein, Tauno 234 M Sarv, Aat 86 Visnapuu, Henrik 313 Jüriado, Toomas 258, 273 Mandel, Jalmar 103 Sarv, Jaak 225 Voolma, Kaljo 595 Jüssi, Mart 207 Mardiste, Heino 506 Sarv, Pihel 366 Marja, Riho 350 Selin, Allan 151 Õ K Martin, Mati 48, 80, 136, 208, 330, Sellin, Arne 329 Õunap, Erki 578 Kaasik, Ahto 98 356, 456, 522, 552, 570 Sepp, Kalev 57 Kaivo, Liisa-Lota 316 Meikar, Toivo 108, 112 Sepp, Mait 628, 708 Kalda, Aino 181, 246, 736 Mesipuu, Meeli 468 Sepp, Tuul 8 Kalle, Heikki 103 de Moraes, Pedro Luis Rodrigues Sibul, Ivar 498 Kamenik, Jüri 168, 436 112 Siim, Signe 467 Kangur, Andu 306 Sooväli, Pille 538 Kangur, Külli 280, 306 N Sutrop, Urmas 355 Kangur, Mats 513 Niitra, Nils 264 Säärits, Aimar 449 Kaplinski, Jaan 450 Nutov, Mirjam 186, 592, 698 Kask, Priit 104 Nõmmisto, Ainike 435 Kerge, Rainer 98, 298, 450, 642

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 80 I752I EESTI LOODUS DETSEMBER 2014 kutsub:

Riho Sibul (laul, kitarr) Ulla Krigul (harmoonium, orel) Vladislav Koržets (mõtisklused) Jõulukontserdid

L 13.12 kell 17 Paide kirik R 19.12 kell 19 Haapsalu Toomkirik P 14.12 kell 17 Viljandi Pauluse kirik L 20.12 kell 17 Viimsi kirik T 16.12 kell 19 Keila kirik P 21.12 kell 17 Põlva kirik K 17.12 kell 19 Tartu Peetri kirik E 22.12 kell 19 Tallinna Kaarli kirik

On mulle räägitud, et elan ilmas, kus Piletid müügil Piletilevis ja kohapeal. ei miski jäävalt elavana püsi, Hind eelmüügis 15 €, pensionärid ja õpilased 13 €. ja ma ei tea, kas see on õnn või mis – kesk hangumisi olla hingamisi. Oodatud kingitus kõigile teadmishimulistele ja loodusesõpradele!

Kodulehelt www.loodusajakiri.ee saad jõulukinkideks tellida ajakirja Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont ja Eesti Mets aastatellimusi ning erinevaid raamatuid ja CD-sid. Uuel aastal võidab tellija hinnas senisest enam! Telli enne 15. detsembrit ja võid võita Saaremaa SPA kinkekaardi 100 € väärtuses.