!i»N2MMM EESTI METS METSA- JA JAHIASJANDUSE KUUKIRI

Toimetus ja. talitus: Tellimise hind: Kuulutuste hind: Tallinnas, riigimetsade valitsuse juures. Aastas Kr. 4— ii lehekülg Poolaastas „ 2.— 2.2 lehekülge ik lehek

Tallinn, postkast 97. Välismaale 6 krooni aastas. Tekstis ig saanei enj^* Nr. 6 Juuni 1929.

Metsanduslisi uudiseid Soome^C* n$Si 0. Daniel. I. Metsa n du siine propaganda- ridade kirjutajal võimalus olnud tutvu- büroo. ueda 8oome metsaseltsi metsanduslise Tundub, nagu hakkaks ka meil met­ propagandabüroo 1928. a. tegevusaru­ sanduse alal kevadised, värskemad tuu­ andega, mis ilmunud nägusa, piltidega led puhuma, mis seltskonda peavad vir­ ilustatud brosüürina, mille sisuga siin­ gutama ükskõiksusest ja selle asemele kohal Eesti Metsa lugejaid üldjoontes, äratama huvi ja arusaamist, lugupida­ tahaks tutvustada: mist, ja armastust meie metsade vastu. Arvestades metsade tähtsust Soome Tänavu korraldati juba teistkordselt majanduslises elus, leidis Soome Metsa­ metsapäev! koolinoorsoole, on ilmunud seltsi direktsioon tarviliku olevat met­ populaarse ilmega kirjatöid metsanduse sanduse edendamise otstarbeks asutada, alalt laiemate hulkade tutvustamiseks, metsanduslise propagandabüroo ja esi­ ajakirjanduses leidub sagedasti artik­ nes vastava kavaga seltsi peakoosole­ leid, mis käsitavad metsanduslisi küsi­ kul detsembris 1926. a. Kava leidis musi ; käesoleval kevadel on asutatud heakskiitmist, direktsioonile tehti üles­ „Metsanduseühinga ja asumisel on üle­ andeks kava teostamisele asuda ja tule­ maaline „Metsaselts", mille tööprogramm museks oli, et büroo, mille asjaajajaks- ette näeb mitmekülgset tegevuse eden­ juhiks kutsuti kpnsul E. Vesterinen, damist ja arendamist metsanduse alal. 1. mail 1927. aastal oma tegevust Tahaks uskuda, et kõik see elevus mitte võis alata. Kavatsuste elluviimiseks ja. õletuiena lühikest aega ei lõkenda, sa­ büroo tegevuse juhtimiseks moodustati muti, et ta ei kujuneks »tuleks toores juhatus, kuhu kuuluvad mitmekesiste puus", vaid põlema jääks püsiva, võimsa metsandusliste huviringide esindajad, leegiga, soojendades ja valgustades asja nii näit. forstmeister T. Brofeldt, mõisa­ ja asjaosalisi. Arvan, et ei ole üle­ omanik A. Genetz, prof. 0. Heikinheiino liigne jälgida, mida sel ajal meie ven­ (esimees) Dr. A. Helander, Dr. L. Jlves- nasrahvas Soomes viimasel ajal on saa­ salo, prof. Dr. E. Lönnroth, direktor vutanud. Meie endise konsuli, h-ra J. Peurakoski, rahvasaadik P. Saarinen,. E. Vesterise lahkel vastutulekul on nende mäenõunik G. Serlachius, forstmeister 122 Eesti Mets Nr. 6 major 8. Sohlraann, kindral R. Walden 50 osavõtjast 30 peale sellekohast lühi­ ja minister V. Vuoüjoki. Peale viimase kest eksami metsanduse alalt, Soome asumist Berliini saadiku kohale astus skoudiliidu metsahooldamise rinnamärgi tema asemele advokaat V. Tanner (eel­ on omanud. Kindral Mannerheimi mise Soome valitsuse peaminister) ja poolt asutatud lastekaitseseltsile on ja 1928. a. surnud L. Iivessalo asemele büroo kokku seadnud kirjalikud juhatu­ mag. B. Fabritius. sed rahvakoolide õpetajatele, metsa- Juhatusliigetest on moodustatud viie­ külvi ja -istutamise üle, samuti on bü­ liikmeline toimkond, kes büroo tegevust roo metsanduslist kirjandust maal levi­ otseteel korraldab ja juhib. tanud. Büroo tegevuse alalt oleks järgmist Erilist mainimist väärib büroo 1928. a. ära märkida: tegevuses esimese kodumaa metsafilmi Propaganda ajakirjandu­ valmistamine koos metsakeskseltsi «Ta- ses. Sellele, kui tähtsamale abinõule pio'ga". Filmi valmistamine läks maksma on erilist tänelpanu pöördud. Aasta umbes 170.000 Smk., millest riik toetu­ jooksul on ajalehtedes ja ajakirjades, sena andis 95.000 Smk. Büroo tulud vaatamata nende poliitilisele meelsusele, 1928.a. olid 415.390 Smk., sellest anne­ 130 artiklit ilmunud, mis käsitavad osalt tusi 195.250 Smk. ja riigi poolt toetust erilisi, osalt üldisi küsimusi metsanduse 25.000 Smk. Büroo kulud olid 309.493 alalt. Kõik need artiklid on kirjutatud Smk. metsanduse eriteadlaste poolt, *U nen­ dest olid lendkirja ilmega, mis korraga II. Suurim metsateadusline 15—20 ajalehes ilmusid, osalt isegi juht­ koguteos. Eesti metsatüü- kirjadena. Helsingi metsapäevade refe­ bid Soome teadlase käsita­ raadid ja töötulemused andis propa- misel. gandabüroo valmistöötatult ajakirjan­ dusele kasutamiseks. Tegelikult tähen­ Käesoleva aasta 4. aprillil sai Soome dab propageerimine ajakirjanduses seda, kuulus metsateadlane prof. Dr. A. K. Ca- et metsade ja metsanduse tähtsus tut­ jander 50 aastaseks. Seda tähtpäeva mä­ tavaks saab pea igale kodanikule, sest lestas vääriliselt Soome Metsateadusline peäle ajalehtede, mille arv umbes 100, Selts metsateaduslise koguteose välja­ on büroo artiklid ilmunud ka paljudes andmisega, mis juba väliselt aukartust põllumajanduslistes, noorsoo- ja õpeta­ äratab: 1057 lehekülge suurepäralist jate eriajakirjades, kuna metsaasjandus- paberil ja trükis, leksikoni kaustas, Iise ajakirjade tellijate arv Soomes on varustatud üle 200 pildi ja joonestusega, 15—16.000. koguteos sisaldab 42 autorilt kirjatöid Büroo on omad artiklid võimalikult metsateaduse aladelt, milledest 20 on paljude loodusest ülesvõetud piltidega kirjutatud Soome metsateadlaste poolt, varustanud, milledest tal juba üle 600 kuna teised jagunevad teiste Põhja- ja on kogutud. Kesk-Euroopa maade, Ameerika, Jaa­ Aasta kestel on büroo ülesandel 18 pani, India ja Uue-Meremaa metsatead­ loengut 2400 kuulajale korraldanud, peale laste peale ja on kirjutatud soome, selle 5 raadioloengut; sotsiaalteaduslikus rootsi, norra, taani, saksa, inglise ja ülikoolis on prof. E. Saari ja Y. Iives­ prantsuse keeltes. salo büroo kulul ja korraldusel 20-tun- Koguteos kannab pealkirja: »Aimo nilise loengute seeria pidanud. Aasta Kaarlo Cajander öO-vuotisjuhlajulkaisu alul on büroo 20.000 piltpostkaart! Commentätiones in honorem professo­ teha lasknud metsamotiividega, mis ris A. K. Cajander quinquagenarU edi- väga head menu on leidnud. Muuseas tae" Helsinki MCMXXIX. Esimest lehte on välisministeerium neid oma saatkon­ ilustab juubilari pilt, siis järgneb soome­ dadele ostnud. keelne pühendus ja juubilari teenete Skoutidele on 1927. ja 1928. a. mai­ hindamine Soome Metsateaduslise Seltsi kuul Helsingi ligiduses korraldatud met- poolt soome, rootsi, inglise, saksa ja saistutamise- jä ?-ktIimisepäeväd, kus prantsuse keeltes. Ee s t i Mets 123

Koguteose rikkaliku ja mitmekülgse nende kohta on juba olemas Cajanderi sisu üleslugemine nõuaks palju ruumi, poolt tehtud (1921,1926) diagnoos, uute sellepärast piirdun esialgu ühe kirja­ tüüpide kohta on aga antud lühike botaa­ tööga, mis käsitab Eesti metsatüüpe. niline iseloomustus, kusjuures erinevad See on nimelt Helsingi ülikooli botaa­ jooned taimeliikide koosseisus, mis üht nika professori, Dr. K. Linkola töö: tüüpi teisest eraldavad, erilist tähele­ *Zur Kenntnis der Waldtypen Eestis". panu leiavad. Loomulikult mõjutab uuri­ Prof. Linkola viibis Eestis suvel 1924. ja musi suuresti võrdlus Soome oludega. 1928. aastal, kus ta uurimisi toime pani Siinkohal pole aeg ja koht prof. lin­ Tallinna ümbruses, Lasnamäel, Nõmmel kola Eesti metsatüüpide üksikasjalise ja Rannamõisas, Aegviidus, Haapsalu ja Rohuküla ümbruses, Saaremaal mit­ mes kohas, Voltvetis Pärnumaal, Tartu ümbruses Vasulas, Vägeval, Kärdes, Kastre-Peravallas ja Punasoo ümbru­ ses (Simuna kiu. Sonda-Mustvee raud­ teeliinil). Oma rännakutel on autor püüdnud võimalikult sarnaseid puies- toid leida, mis niihästi oma vanuse poolest kui ka ebamääraste raiumiste ja karjatamise suhtes vastasid üksi­ kute tüüpide normaalsele, iseloomus­ tavale seisukorrale. Sarnaseid puies- toid on ta kohati suurel arvul leid­ nud, peamis eit endistes mõisametsa- des, kuigi mitte igast tüübist ja mit­ mel juhul pidi ta sellepärast lep­ pima nooremate ja sageli ka tub­ listi hõredaksraiutud puiestodega. Soomet- sade ja tuiskliival kasva­ vate metsade peale ei ole autor, peale mõne üksiku erandi erilist tähele­ panu pööranud. Prof, Linkola, kes teatavasti ka Shveitsi Alpide metsatüüpide üle uurimistöö on avaldanud, tähendab, et Eestis metsatüüpide olud rikka­ liku salumetsatüüpide tõttu kaunis keerulised on ja peale tema poolt määratud tüüpide vististi veel mõ­ Dr. Juraky, Freibergist (Sa). „Õitsev pajuoks". ningaid teisi salu- ja pool-salumet- Ülesvõte loodusest Voigtländeri Heliariga. satüüpisid leidub. Edasi väidab autor, et õige tüüpide määramine seniste koge­ botaanilise kirjelduse edasiandmiseks, muste järele mittesoomlastest uurija­ sellepärast piirdun nende lühikese ise­ tele raskusi näib tegevat, mille tõttu ta loomustava seletusega autori mõttekäiku otstarbekohaseks peab kõikides tema jälgides. poolt Eestis tähelepandud metsatüüpi- des taimestiku koosseisu täieliselt ära 1. Nõmmemetsade rühm. märkida, kusjuures vegetatsiooniana- lüüs on tehtud Norrlini skaala järele, Sellesse rühma kuuluvaid metsi arvab taimede nimestik aga Lindmani „Svensk autor Eestis igalpool leiduvat, suurema f anerogamflora, Stockholm 1926* nomek- kohaliku tähtsuse omavad nad aga Põhja­ latuuri järele. Varem tuntud tüüpide ja Lääne-Eestis, kus kehvad liivamaad üksikasjalik kirjeldus on ära jäänud, sest sageli esinevad. Kõik autori poolt leitud 124 E e s t i Mets Nr. 6 tüübid esinevad ka Soomes üldiselt tun­ helduv, ülekaalus on Vaccinium vit. id. tud ja tähtsate tüüpidena. Calluna vulg., Pleurozium Schreb., Dic- Cladina tüüp (CLT). Autor leidis seda ranum undulatum, Hylocomium prolif., tüüpi Saaremaal Nuudinõmmel Järve- Vaccinium myrtillus, Melampyrum pra- metsas, kus ta väikeste, mõne aari suu­ tense j. t. Proovitükkidel mänd 80 a. ruste aladena sealsel kehval liivamaal 13 m, 110 a. 17 m, 150 a. 19 m kõrge Calluna- ja Vaccinium-tüübi metsades IV bon. liivamaal. Teistest puuliikidest esineb. Pinnase taimestik koosneb val­ esineb kuusk, üksikult tamm, haab, pih­ davalt samblikutest, milledest põdrasam­ lakas ja kadakas. Nagu Calluna-tüübis, mal Gladonia rangif. ja Cl. silvatica üle­ nii esineb Eestis nähtavasti parematel kaalus. Puutaimestiku moodustab hõre maadel ka Vacciniumi-tüübis alatüüp, mänd, mis 100-aastaselt 10—12 m kõr­ mis erineb rikkalikuma taimestikuga ja guse omab, kuusk esineb ainult väikeste, männi parema pikkusekasvuga. Nii oli kidurate noorte taimedena. Aegviidu jaama ümbruses selle alatüübi Autori arvates esineb see tüüp ka proovitükil 60—70 a. männi kõrgus 15 mujal Eestis, eriti P.-Eestis, ka võiks ta —18 m. Seda alatüüpi nimetab Lin- kohati suuremaid alasid katta. kola Rypochoeris-Vacciniumi alatüübiks, Calluna-tüüpi (CT) leidis autor mit­ mis on vaheastmeks poolsalude rühma mel kohal Eestis, nii Nõmmel, Aegvii­ kuuluvasse Vaccinium-Fragaria tüübile. dus, Kastre Peravallas, Saaremaal Kesk­ Metsataimestik, mis Eestis liivaluide- ranna ja Anseküla vahel, kuid ikka väi­ tel tekib, kaldub autori tähelepanekute keste metsaosadena. Tema arvates esi­ järele, mida ta Saaremaal ja Narva-Jõe­ neb see tüüp enamikus P.-Eestis kehva­ suus teinud, Vaccinium! tüübi poole, kuid del liivamaadel, kuid harva laiadel ala­ kohati, kus lendliiv relatiivselt lubjarikas, del. Taimestik on ühine Soome Calluna- lähineb metsataimestik Vaccinium-Fra­ tüübiga, valdavas enamuses Calluna garia tüübile. vulgaris, Cladonia rangif. Ci. silv. j. t. Proovitükkidel leidis autor 35 40 a. 2. Värskete metsade rühm. männi kõrguse 6—7 m, 50—60a. 12—18 m, 180 a. 14 m. Selle tüübi aladel leidus Sellesse rühma kuuluvaid metsi lei­ üksikuid metsaosi, kus leesikas (Arcto- dub autori väitel Eestis märksa suure­ staphylus uva ursi) valdavas enamuses mas ulatuses, kui nõmmemetsi. Nad esi­ püsib ja mida autor esialgselt arvab nevad igalpool ja moodustavad kohati Arctostaphylus-Calluna-alatüübina mär­ valdava enamuse metsadest. kida võivat, Cladina tüübile ligineva Myrtilluse-tüüp (MT). Selle tüübi vaheastmena Sealsamas, Järvemetsa metsi leidis autor peale Abruka ja Loo- ümbruses leidusid Calluna tüüpi kuulu­ demetsa igal pool oma peatuskohtadel. vad metsaosad, mis oma rikkaliku ala- Enamikus esineb ta siin ja seal teiste taimestiku ja osalt ka puude parema tüüpide vahel kõrgematel kohtadel. Ko­ pikkuse tõttu põhitüübist märksa erine­ hati (Vasulas, Kärdes, Punasool) leidub vad. Proovitükkidel maa IV bon. kaldu- teda harva, suurematel aladel esineb ta sega V boniteedi ligemale. Järvemetsas, eriliselt aga Voltvetis, peale Vacciniumi-tüüp (VT). Seda tüüpi selle veel Aegviidul. Pinnas paistab ena­ leidis autor rohkesti oma ümbersõitudel, mikus kehv morään või savikas liiv ole­ nii Nõmmel, Järvemetsas, Ansekülas, vat, III (-IV) bon. Proovitükkidel 100 a. Voltvetis, Kastre-Peravallas (vahe), Aeg­ mändide kõrgus 22 m. 150 a. 24 m viidus, Pärnu ümbruses Papiniidu ja (Kastre-Perav. kv. 60). Vaskrääma jaamade vahel, samuti tee Alataimestikus valdavas enamuses ääres ida- ja läänepool Aegviidu jaama. Vaccinium myrtillus, V. vit. idaea, De- Autor väidab, et see metsatüüp Eestis schampsia flexuosa, Majanthemum bifol., laialdastel aladel esineb ja meie metsa­ Melamppyrum prat. ja M. silvaticum, des kohati tähtsa koha omab. Sageli Trientališ europ., Hylocomium prolif., leidub ta soostunud aladel. Taimestik Pleurozium Schreb., Dicranum undul, on, nagu Soomegi samases tüübis, va­ Luzula pilosa j. t. Puudest on männi Nr. 6 Eesti Mets 125 kõrval kuusk, üksikult kask, haab, pih­ sageli rikkalikumalt, Vaccinium vit. id. lakas, kadakas, tamm, raeremmelgas. aga harvemini kui Soomes. Eesti tüüp Oxalis-Myrtilluse-iüüp (OMT). Ka langeb väga ühte vastava tüübiga Aiandi seda tüüpi leidis autor peale Abruka ja saartel, eriti Saaremaa tüüp sarnaneb Loodemetsa igal pool oma peatustel. silmapaistvalt Aiandi omale. Järvemetsas ja Voltvetis kuulub suurem Proovitükkidel II bon. maal (-1 bon.) osa autorile siimapuutunud metsadest 120—140 a. metsa kõrgus 26—28 m, siia tüüpi, Vasula ja Punasoo käigul 110—115 a. mändide kõrgus 25—26 m leidis ta neid vähe. Schmidti, Russovi, (Lagenõmme). Grüneri ja teiste Eesti metsataimestiku Taimkattes valdavad Oxalis aceto­ kirjeldused kuusemetsadest lasevad ole­ sella, Majanthemum bifolium, Melamy- tada nende suhtumist enamikus sellesse rum silvaticum, Trientalis europ., Ane- tüüpi. Taimkate sarnaneb vastava Soome mone hepat. ja A. nemorosa, Rubus sa­ tüübile, proovitükkidelt saadud andme­ xatilis, Pyrola secunda, Deschamp. fle- test paistab silma, et Rubus saxatilis, xuosa, Luzula pilosa, Carex digitata, Geranium silv., Linnaea borealis, Soli- Calam. arund. Vaccinium myrtillus, V. dago, Hieracium umbellat, Convallaria vit. id., Hylocomium prolif. Pleuroz. majalis ja Calamagrostis arundinasea Schreb., Rhytidiad. triq. Dicranum j. t. relatiivselt vähemal arvul ja harve­ Põõsastest esinevad kadakas, sarapuu, mini esinevad kui Soome vastavas tüü­ vaarikas, paakspuu. Puude koosseis on bis. Sellepeale vaatamata omab aga see kuusk, mänd, üksikult haab, kask, lepp, tüüp Eestis lopsakama mulje Soome tamm, pihlakas. omast, nimelt esineb Oxalis acetosella (Järgneb.) -••- Enam tähelpanu metsapõlemise hädaohule. K. H. Arffman. Metskondadest saadud metsapõle- kahjude ärahoidmiseks tuleb varustada miste statistilised andmed on mõnestki edaspidi võimalikult laiaulatusliste ka­ huvitavad, kuid sugugi mitte rõõmusta­ vadega ja töödega. Erilise tähelpanu vad. Kindel on, et seniks, kui jätkub osaliseks peaksid saama just metsa- metsi, kestavad ka metsapõlemised. põlemisesse puutuvad küsimused metsa­ Kuigi sagedasti võib metsa süttimist kaitse- ja metsakorraldustöödes. kirjutada inimeste hooletuse arvele, on Metsapõlemise kustutamisel on kii­ tõsiasi, et pooled metsapõlemised tuleb rel ja otsustaval abil mitmekordne panna piksesütümise arvele. Inimesi tähendus. Metsapõlemise kustutamise võib sundida toimida antud määruste paremaks Õnnestumiseks on vaja töö­ järele ning neile võib teha selgeks, tada välja kindel kava, kus peale teede­ millist kahju võib tuua vähenevatele võrgu on tähtsad ka märgu- ja teada­ metsadele kõige väiksemgi hooletus, ande korraldused varem hangitud kus- pääseb siiski punane kukk kirema tutajaskonnale. Viimane mainitud töö meie metsades ja möllama meie puies­ oleks tänuvääriline. ülesanne kaitselii­ tikkudes. dule. Mõnigi metsasõber oleks tänu­ Ettevaatuse suurt tähtsust tuleks lik organisatsioonile, kes tahaks olla teha inimestele selgeks õigel ajal ning tegev ka siin kodukaitses. viisil antud juhatuste, näpunäidete, Riiklik metsadevalitsus on tegutsema kohusetunde äratamise, ent eriti just alanud võimalikkude metsapõiemiste avaliku sõna, kõne ja kirjutuste kaudu. kiirema kustutamisega. Karjala mets­ Vähe aitavad siin üksi laiaulatuslised konnas metsapõlemist kardetavatele koh­ trahviähvardused. tadele Viiburi läänis, Pühajärvel on Metsapõleraiste arvu ja tulekahju­ metsadevalitsus lasknud püstitada kõr­ sid võib vähendada tunduvalt. Metsa- gele mäele möödunud kevadel kõrge põlemis! on aga alati. Ähvardavate torni märgu- ja teadaannete edasiand- 126 Eesti Mets Nr. 6

lik määrata kindlaks inetsapõlemiskohad. Torni neli nurgapuud on moodustatud headest pikkadest palkidest, millised on liidetud kaks üksteise otsa ja asetatud sügavasse maasse, et kõrge torn sei­ saks püsti. Erikõrgustele on tornile ehitatud põrandad, kust võib silmitseda üle sinisalude. Torni alla on püstitatud väikene laudadest onn, kus suvel asub tornivaht. Teadaande tornis on telefon, mille abil võib edasi anda teadet tule­ kahjust. Samuti võib selle abil saada teada, kas vaht on omal kohal ning valvel. Torn on varustatud ka pikse­ vardaga, mis torni kõrguse puhul häda­ vajalik. (Vaata joon.). Sarnane torn läheks maksma pisut üle 10.000 Soome marga. Kui arvata hädaohtlikumatel metsapõlemisaegadel ametisoleva metsavahi palga umbes 3000 Soome margale, siis, arvestades maaalaga, mida tuleb valvata, peaks sarnane torn tooma rohket tulu. Metsapõlemise teadaandejaamade abil, kui näit., kolmest jaamast on võimalik valvata kogu ümbruskonna metsa, on võimalik kindlaks määrata tulekahju koht ja telefoni kaudu teatada sellest määratud teadaande keskkohta, kuhu Metsapõlemiste teadaande vaatetorn- on koondatud kustutajad, kes rühivad tulekahjukohale varem valmismääratud miseks. See metsapõlemiste teadaande- teid kaudu ja päästavad palju tuhan­ jaam on maast kõrge umbes 23 meet­ deid hektareid metsa, mis hävineb rit. Sealt otsast avaneb võrratu lai vaade meie vähenevast metsast igal suvel. ümbruskonna metsadele, kus on võima- „Metsätaloudellinen aikakauskirja."

-—••— Näkk. Hall udu ronib magava jõe kohal, Juhan lamab palitul, nägu ülespoole, keereldes edasi... Magavad pajud, kum­ käed pandud pea alla ja vaatleb hele­ mardades vette. Kõik on vaikne... Isegi dalt vilkuvat tähte mustava metsa kohal. konnad magavad. Harva hüppab mõni Jaan, vilistades Porilaste marssi, as­ kala. keldab söögi kallal, segades katlakeses Maitsekalt lõhnab tule suits, millel keeva pudru puulusikaga. . . keeb jahimeeste söök. Tule ääres kaks kirglist kütti. — Juhan Pauk, endine — Noh, kokk, kas söök saab varsti elumees ja ohvitser, kes kõik oma va­ või? Minul juba soolikad vilistavad... randuse joonud maha ja nüüd maha­ ei või ju ometi inimest niimoodi pii­ jäetud metsanurgas tähtsuseta riigiamet­ nata, —' urises Juhan. nik ja Jaan Välk, kohaliku suuretalu — Varsti, vastas Jaan ja võttis kat- noor peremees, praegu üliõpilane. lakese tulelt. Väga maitsev on viletski Nr. 6 E e s t i M e t s 127

õhtusöök kütile, peale pikkade ränna­ — Jaan, kuidas tegime ometi sar­ kute soodes ja rabades.. . nase rumaluse ? Paar lonksu „Estoniaki" jookseb — No, kuramus, ometi sina Juhan, kehast tulise jugana läbi. Mõlemad kü­ rääkisid kõik aeg roheliste silmadega tid on ülevas meeleolus... ja juustega näkkidest... Ja nüüd olek­ — Jaan, kas sa usud, et on näkid? sid peaaegu selle iluduse oma näpi- — Usun. .. Juba lapseeast... Mä­ haavlitega vigaseks põmmutanud... letan, kui minu isakodus karja-Jants uppus veekeerisesse... teda kõdistasid — Kui ilusad Õlad, kui kena keha... näkid surnuks. sõnas Juhan mõttes. — Ka mina usun, — rääkis Juhan. — Sa arutad teda, nagu mõnda Küll olen palju käinud ja näinud, len­ asja, — igakülgselt kohe... nanud lennukitel, autodel palju maad — Naljakas mees sina, Jaan... nais­ läbikihutanud, kuid tõde jääb tõeks, — tele meeldib see... näkid on; nendel on rohelised silmad Ligidal sahisesid põõsad, kust välja ja juuksed, ja vetevaim ka on, elab astus ilus neiu... Kes teist, härrad, las­ veskirataste all ja veel muud sellesar­ kis minu pihta? — Palun, andke an­ nast värki ma usun. deks, mina... Vaikisid. Kuskil kuuldus öölinnu — Olete häbemata. Kui alasti naine hüüe. Lähme jalutame vähe jõekaldal... supleb, siis vaatlete teda ja pärast la­ Kõrge hein, millel säravad kaste- sete nagu parti... Kutset ootamata is­ tilgad, nagu kalliskivid, hakkab ümber tus võõras tule ääre maha. jalgade; raske käia. Kütid unistavad, — Lubate esineda? Juhan Pauk ja mõtted on kuskil kaugel, kaugel... see on Jaan Välk, mu sõber. Andke Keerasid paju põõsastesse ja jäid meile andeks, et sattusime Teie juure kivistunult seisma... Nende ees, sammu ja lõpuks Teid ehmatasime... nelikümmend eemal, vee ligidal oleval — Mind hüütakse Märgo... Elan jämedal pajul, täiskuu valgel, lamas «Külma allika" talus; läinud nädalal alasti näkk. Märjad juuksed olid ilu­ sõitsin pealinnast tädi juure külla... duse hästivormitud õlgadel laiali... Noor Et mind nägite alasti, — ei tee viga... rind tõuseb ja vajub tasa. silmad sule­ ma olen ju kena ? Eks ole nii? Tulge tud. .. Kütid seisavad kiu noiutult, nagu mõnikord minule külla... mu tädi on oleks nad maa külge kinnikasvanud.. * ilma hammasteta ja ta ei hammusta... — Kas näed, Juhan ? Nii siis, teie arvates olen ma näkk? — Miks ei näe siis, — vastas Juhan Naeris ja kadus põõsastesse, kust oli ja sõnagi rääkimata, haaras püssi ning tulnudki... Tema ilus naer helises veel hele kärakas kõlas Öö vaikuses... kaua metsas. Samal silmapilgul sulpsatas näkk — On aga naine, ütlesid Juhan ja vette, ujus teisele kaldale ja karjus hir­ Jaan nagu ühest suust. Juhan lisas aga munult : Kas olete hulluks läinud, här­ juure: Niisuguse järele oleks valmis kas rad? Häbenege ometi sarnaselt hirmu­ või keerisesse hüppama, — vetevaimu tada. enese käppade vahele kohe... Kütid vaatasid teineteise otsa suu­ Nii möödusid paar nädalat. Juhan ril silmil. käis jahil juba üksi, — eraldi Jaanist. Vaat' sulle näkk. Ja hüüdsid vaban­ Kuid wjant* kujunes alati Ikka nii, et dades: Andke andeks, preili, meie ar­ kütt leidis enese «juhuslikult" «Külma vasime, et olete vete-kuri ise... Hele allika" talu koplist Ja sõbrad varjasid naer kostis teiselt kaldalt Minge oma seda teineteise eest. tule juute,.* ma riietun ja tulen kohe Margareta, „näkk", pealinna inseneri sinna, teie hädakütid... Isegi nii suure «suremata lesk", suutis mõlema mehe linnu pih,tfty kui mina, — ei suutnud pead segainini ajada.. .Ja mõlemad trehvata... sõbrad heitsid jahi peale käega, pidades Tuli oli peaaegu kustumas... Söed «jahti" «näkineiu" peäle, — vargselt kattusid tuha korraga. _;| teine$e|se eest 128 Eest Mets Nr. 6

Ükskord, kui päev oli juba kõrgel, See oli „näkk", kes aimas ette, et Jaan, varustatud püssiga, tolmunud jahi- tema austajatel on kurjad plaanid ees... saabastes, ruttas tõotatud talu juure ja Mõrudate nägudega seisavad vastased. juhtus nägema järgmist pilti: heinasao Püssirauad langetuvad alla. — Küll on otsas, õrnalt riietatud, veetlevas asen­ rumalad, vadistab Märgo, — ma ar­ dis, lamas Märgo... Tema kõrval põlvi­ mastan teid mõlemaid. .. ühevõrd... tas, samuti jahiülikonnas ja saabastes Jumala eest... nii, et ma ei tea isegi, Juhan ja suudles kirgliselt „näkki" pal­ keda valida .. Teie, kallid, mul tuli jast käevart õla juurest. ideaalne mõte... Ma saan olema selle Vaesel Jaanil läks pea segaseks: päralt, kuulete, kõik, kõik selle päralt, — kuidas nii, ometi see äraandja rääkis kes homme lõunaks toob mulle rohkem eile, et läheb kaugele soo peale „Kõr- linde... Homme võite soodes ja raba­ gemäe" taga... Juudas niisugune... kuid des põmmutada niipalju, kui tahate, ka temakene on kena... lamab ja nae­ kuid täna ärge raisake minu pärast ratab. padruneid... kõlbavad homme. Jaan keeras järsku ümber ja jooksis Nii siis, homme on võistlus osavuse talust eemale. Tema koer oli õpetatud peale... Teie mõtelge, mina, kui au­ kirjakandja osa mängima ja kandis hind, — olen kena... kas pole tõsi ? Juhanile alati kirju, kui teda oli tarvis Halvasti magasid kütid sel ööl. Vara kutsuda... Jookstes metsa servani, re­ hommikul, kui päike vaevalt tõusis, bis Jaan värisevate kätega taskuraama- kõndisid sõbrad juba soodes ringi. Kuid tust lehe ja kirjutas selle peale: — linde, nagu kiuste, ei ole näha. Palav. Silmapilk laskma. Ootan oru kaldal, Koerad liputavad süüdlaselt saba. Jaan piksest purustatud puu juures. Ilma läks „Rabasoole" ja Juhan „Kõrgemäea sekundantideta, kurat võtku, jahipüssi­ taha. Meeleheitel mõtles igaüks vastas­ dest. Ma ei luba enese kallal narri- test oma ette teise kohta: «Temal vist misi... Nii teevad kaabakad. Teid aus­ juba jahikott saaki täis". tades Jaan Välk. Närvid olid pingul. Sel päeval sõb- Leht anti „Dianalea hammastesse ja rad-vaenlased lasid osavalt... märgist neljajalgne kirjakandja kihutas kui tuul ikka mööda. heinasao juure. Lamades maas, ootab Lõunatunniks sõitsid «Külmade alli­ armunud Jaan oma vastast. kate" juure kaks sõidukit: Juhan ved- Diana tuli juba ammu tagasi lühi­ ruvankris ja Jaan pikavankriga. Mõle­ kese vastusega: «Olen nõus. Pauk". matel jahikotid saaki täis. Kuid vastast ei tule ega tule. Kuid, — «Näkk" tuli trepile nendele vastu. kellegi sammude all krõbisesid kuivad Vastased panid oma jahisaagi tema jalge oksad. Ilmub oodatav. ette trepile, teineteisele uhkelt silmi — Teie soovite minuga asja lahen­ vaadates. dada kahevõitluse teel? Margareta kutsus köögitüdruku... — Soovin... Jahipüssidest ? — Mi­ — Loe, Minna, saak üle, kuid ära nugi pärast... Olen valmis.,. asuge eksi, muidu jääd härrade tänust ilma... kohale. Minna hakkas lugema. Loeb ja nuu­ Padrunid pannakse püssidesse. Kau­ sutab. .. — Preili, linnukesed on va­ gel kuuldub kägu. nad. .. — Kuidas vanad? — Vaadake — Kuulete, seal on tunnistaja... ja nuusutage sabapoolt... need ju läi­ kui ta viis korda kukkub, siis laseme... nud aasta linnud... — Olen nõus. „Näkka vaatas armunud küttide peale. Kurvalt kukub kägu: ku-ku, ku-ku... Mõlemad seisid punased, kui keedetud Veel mõni sekund ja paugud müri­ vähid. sevad ning üks kahest kukkub veriselt — Linnast, lihapoest ostsite, peti- murule, laeng haavleid peas. sed, — tunnistage üles ? — Hullud, mida te mõtlete teha... — Pettis, paksumaoline kurat, — kuuldub järsku orust, — jätke kohe... haisevad linnud andis... rääkis Jaan. Nr. 6 E e s t i M e t s 129

— Saagu ta korralikult läbipeksetud, ja sinna jälle lendan ma ära tagasi... kurinahk, — lisas Juhan juure. andke teine teisele käsi... ärge pahan­ — Teate, härrad, leppige parem ära... dage minu üle. Aga nüüd lähme ja Täna hommikul sain pealinnast tele­ ja sööme lõunat, muidu tädikene saab grammi. .. andke andeks, kallikesed... kurjaks. Olen kui harakas: kutsuti mind linnast H. P-pp.

-••- Puisniidud ja kadakaväljad Sõrves. Ed. Vürok. Puisniidud on alad, mis Sõrves pinna 1) Niisked puisniidud. Puu­ järgi lõviosa moodustavad. Kasvavate dest esinevad siin kask ja sanglepp, puude ja põõsaste tõttu mis 25—50% mida niiskemaks muutub pind, seda heinamaa pinnast oma alla võtavad suurem ülekaal on kasel. Harva esi­ peab sarnast heinamaad palju olema, neb ka haab ja kuusk või üksik saar. et loomade ülalpidamiseks tarvilikku Põõsaliike on üsna vähe, esireas paju­ hulka heina saada. Ühtlasi on puisnii- dega (Salix cinerea, S. nigricans, 8.

Foto V. Matiisen. Niiske puisniit dud ka kohad, kust talunik osa kütte ja repens, S. aurita) mõned üksikud paaks­ pea kõik lehtpuu tarbematerjali saab, puud, harva mõni kadaka- jaa lodjapuu- sest siin esinevad puuliigid, alates põõsas. lepaga ja lõpetades saare ning tam­ Taimkate koosneb valdavas enamu­ mega; puude väikesed oksad köidetakse ses kõrreliste ja tarnaliste (Carex) lii­ kimpu ja kuivatatakse varjus, mis loo­ gist, kusjuures vesisemal kohal viima­ madele toiduks läheb. sed ülekaalu võtavad, kuhu seltsivad Sõrves esinevaid puisniite võiks, Eriophorum aügustifolium ja isegi Prag- nende taimestikku ja maapinna olusid mites communis. Põõsaste lähikonnas arvesse võttes, 3 tüüpi jagada: 1) niis­ kasvavad angervaks, madal mustjuur ked puisniidud, 2) kuivad puisniidud ja (Scorzonera humilis) maikelluke jne. 3) tammikpuisniidud. Niisked puisniidud on ülekaalus 130 Eesti Mets Nr. 6 sanglepp ülekaalus ühes saarega, põõ­ sastest esinevad rohkemal arvul pajud ja paakspuu, rohttaimist laialehine lop­ sakas rohi, kuna kuivemad kohad roh­ kema tamme seguga iseloomustavad ja pindkate sisemaa kuivade maisaheina- maade laadiline. 3) Tammikpuisniidud. Nagu oma nimetuse, nii ka asendi poolest, on viimane puisniidu tüüp erinev kahest eelmisest. Nad pole iseloomustavad teatud aladele ega moodusta ka suure­ maid üksusi, vaid esinevad saartena Foto V. Matiisen. Kadakvälja tekkimine endise kena männiku niiskete puisniitude kõrgemail kruusa- asemele. (Indo küla karjamaa). künkail, mis ümbruskonnast 0,5—1,5 nit. kõrgemale tõusevad. Sarnaseid tammi­ rannaäärsetes kohtades ja osalt ka kuid leidub suuremal määral Tiinuse keskmisel transgressiooni alal, mõnes end. mõisa puisniitudel, poolsaare lääne­ kohas on nad isegi nii vesised, et kan­ serval Siplase oja ümbruskonnas ja navad sooheinamaa ilmet, kus esineb lõunatipus asuva Maantee ja Karuste jändrik sookask mõne sanglepaga (näit. küla mägedel, puisniitudel. Puudest on Maantee ja Karuste küla heinamaad siin enamusseltsina, tamm, millele se­ poolsaare lõuna otsas). guneb suurema või vähema hulgana kaske ja saart, leidub ka mõni üksik ~ 2) Kuivad puisniidud. Need kuusk, jalakas ja vaher. Põõsastest puisniidud on ülekaalus Kesk-Sõrves, võib siin pea kõiki samu leida, mis esinevad ka ranna läheduses kuivema­ rõskel puisniidul esinevad, kusjuures tel kohtadel. Puuliikide poolest on need alad kõige Higirikkamad. Alane­ pajud peale kõrvpaju (Salix aurita) vas järjekorras esinevad kask, sanglepp, enam ei esine, samuti ka paakspuu ja saar, kuusk tamm, poopuu, haab, juba kadakas üsna haruldased, ülekaalu võ­ harvem jalakas, pärn ja vaher. Põõsas­ tavad sarapuu, viirpuu, kontpuu ja test esinevad pea kõik poolsaarel lei­ metsõunapuu, kuna teised vähemuses. duvad põõsaliigid peale haruldaste, Rohttaimestik koosneb laialehiseist, rohkuste järgi esinevad: sarapuu, rais ainult kõigeparemaa lehtmetsis paakspuu, viirpuu, türnpuu (Crataegus esinevad — naat, maikelluke, heinputk, monogvna), kontpuu (kukerkuusk) (Cor- kuutõverohi (Polygonatum multiflorum), nus sibirica), metsõunapuu, magesõstar hammasjuur, lillakas, Platanthera bifo- või neitsiaõstar (Ribes alpinum), kus­ lia, Ustera ovata, metskannike, keva­ lapuu (takispuu) ja lodjapuu (õitspuu) dine kurelääts, mõningad kõrrelised jne. harvem juba pihlakas, pajud, türnpuu (vihur) kibuvitsad (Rosa canina R. to- mentosa) ja kadakad, üsna harva to- mingas ja valgelepp. Rohttaimist on domineerivad laia­ lehised taimed iseäranis põõsaste üti b- rases [maikelluke, leseleht, lillakas, kuupäevarohud (Melampyrum) süst- lehine, teeleht, laialehine kareputk (La- serpieium latifolium), käpaliste liigid (Orehis, Ustera, Platanthera), tulikad jne.] rohkem lagedal madal mustjuur, kastevars, kastikud, Briza media jne. Niiskematel kohtadel on kask ja Foto V. Matiisen. Kuivatüübüine puisniit. Nr. 6 Eesti Mets 131

Tammed on 14—18 mt. kõrged ja dagi tammikpuisniidu sarnast kõrgel 18—30 cm. diam., siin on ka nende keskmise transgressioonilava piiril ole­ juurdekasv kõige parem, nii on 40—60 a. val kruusaseljandikul (Karuste ja Ra- tammed 15—18 cm. diam. Kännust on huste küla lähedal), siin on tammed tammed 110—150 a., 40—55 cm. dia­ merituulte tõttu madalad ja haralised, meetriga, aastaringid on korrapärased et nad seetõttu tarbepuuks kõlbmatud, ja tamme kohta väga laiad. Tammed siis on nad vanemad kogu poolsaarel. on kõik terved, ka siis, kui nad üle Kadakväljad. 200 a. vanad, kuna saar tihtilugu seest On tõenäolik, et kadakväljad on raiu­ mäda on, ka pole saare juurdekasv nii tud metsa asemele karjatamise tagajär­ hea (108 a. kännust 19 cm. dm.). jel tekkinud (nagu seda ka hra E. Scha- Tamme ja saart kasvatavad talunikud bak 1924.a. „E. Metsas* väidab), vane­ vanemaks, et temast tarbematerjali mad inimesed teavad tihti jutustada saada, kuna kask, sanglepp j. t. juba mõnest praegusest kadakasest karja­

Foto V. Matiisen. Kadakaväli mere lähedal. (Valge laik keskel on vesi). 10—15 cm. jämeduselt raiutakse pea­ maast, et seal ennem ilus palgimets miselt kütteks. Kase, sanglepa jne. asunud, kust külade ehitusmaterjal vee­ juurdekasv on kuival puisniidul kõige tud, raideil tekkis lopsakas rohukasv, parem (nii näit.: kask 45 a. kännust kuhu kariloomad lasti, lehtpõõsad ja 17 cm., sanglepp 53 a. kännust 15 cm., kännuvõsa sai karja poolt hävitatud (kui haab 50 a. kännust 12 cm., kuusk 42 a. end. mets oli segamets), jäid järele kada­ kännust 16 cm. ja 2,5 mt. korg. 12,5 cm. kad. Männikutest on saanud seega diam.). Muidugi oleneb kõvade puulii­ nõmmesarnased kadakväljad (hra kide hea juurdekasv vabast seisust Schabaki männi tüüp) mis loomale söö­ puisniidul ja meelepärasest pinnasest, davat rohtu üldse ei kasvata [pindkat- et omavaheline võistlus puudub, siis tena esinevad kukehari (Sedum aere), pole ühelgi kõrguskasvuga kiiret, vaid söötreiarohi (Herniaria glabra), pagana- laratakse rohkem võsa, seega on puie pead (Filago arvensis), kadakkaer (Ceras- kõrgus puisniidul 10—15 mt. tium semidecandrum) hõredate karva­ Jäetakse niitmine järele, siis saab dena kõrrelised-odraluste (Bromus mol­ puisniidust pea lehtmets, nagu teda lis) ja kastevars (Aira flexuosa), samb­ näha võib Karksi ja Tiinuse mõisa lad — Tartula ruraris, Thuidium abi- lähedal. Paaris' kohas leidub kaf mi­ cimira ja Peitigera liigid ning tihti samb- 132 Eesti Mets Nr. 6 lik Racomitrium canescens] need iseloo­ tormijooks riigimetsade peale, kus tahes mustavad liivasel] andikkude kadakvälju. ehk tahtmata peab rahva soovi niipalju Kadakväljad, mis sega- ja lehtmetsa alt rahuldama, kui võimalik ja kus ta met­ tekkinud (hra Schabaki tamme ja kase sale väga suurt kahju ei sünnita. Seda tüüp) kasvatavad küll rohttaimi, kuid privileegiumi saavad ainult need külad kasutada mis riigimetsa läheduses, karja­ tamiseks antud mets piiratakse aiaga ja lastakse loomad omapead sisse, kes ise õhtuks värava juure ilmuvad, et värava avamisel koju minna. Häda siis, kui kuskil aed maha on murtud leh­ made poolt, algab kibe loomade otsimine mööda metsi ja heinamaid, mis teine­ kord alles paari päeva pärast tagajärgi annab. — Ja need kadakad ise, mida lubjarikka liivase maa tõttu igal pool leida võib, omavad teinekord loomade Fulo V. Matiisen. kärpimisel üllatavalt ilusaid kujusid, Tammikpuisnüt. (Merituulte mõjul tam­ mida aedniku kunstiga raske saavutada, med madalad ja haralised). küll leidub neid suurte ja väikeste ke­ radena, kuuikutena, püramiididena jne., suurele kariloomade hulgale ei jõua need aedade ääres ja põllupeenrail on tihti lagedad väljad siiski küllaldaselt enam kõrgetüvelisi eksemplaare, mis üle 10 sm. rohtu kasvatada, mis tõttu ka need diam. ja 4—6 mt. kõrged, Ide külas on kadakväljad peatselt peale karja välja­ isegi ühe hoone seinas kadakane palk, laskmist paljaks muutuvad, siis algab mis seal juba kolmandat hooneiga seisvat.

Metssigu jälgimas. Mälestusi taigaelust P. L. Juba teist päeva jälgisin metssea elagu ta kodus, ehk metsas: ta tustib karja Sihotaliini mägestikus. Mäesel- maad kui asjaarmastaja, harjutades jandikult orgu ja orust üles mäeseljan- oma kärsa ja püherdab igas ettetule- dikule viis keerutades ja põimides vas poriiombis ennast karastades välja. puude ja põõsaste vahelt edasi suur Selleks oli taigas, mäe veergudel, ära­ teerada, kust läbi võis läinud olla kasutatud iga porilomp, kus perekond­ umbes 50 metssiga. Ümbruskonna lisea mudavannid olid võetud ja edasi- seedri- ja tammepuu metsaalused olid rännakul rohi ja põõsad maha nõreta­ ülestuhnitud, eht seatööd oli tehtud iga vast mudast üle võõbatud. See võõp viljakandva puu all, kus nahka oli oligi selgeks teenäitajaks sigade jälgi­ pandud seedripuu pähklad ja tamme­ misel. Kuid ju teist päeva sigu jälgi­ tõrud ja pärast seda, nagu tänutäheks des leidus võõp rohul ja põõsaste leh­ pahupidi pöördud puude alused. tedel ikka kuivanud ja valge, mis lasi Põline laan ei jätnud kasvatamata si­ oletada, et seakari veel läheduses ei gade tööd: vanadel tõngermaadel kas­ olnud. Ikka edasi tungis ta kõrge­ vas lopsakalt noor taim, seemnetest, mate mägede suunas ja tundus, et mis sattunud seal mulda tõusis üles sarnast pikka rännakut oma alalist eit uus mets. Vene lauliku Krõlovi mõistu- asumaadelt ei võetud ette ilma surveta: lugu sea tänamatusest ei olnud Siberi kus Sihotaliini mägestikus elasid taigas märki läinud. Oma sportliste metssead, sinna armastas ka hiilida kalduvuste poolest jääb siga seaks Ussuri tiiger ja võis arvata, et see Nr. 6 Eesti Mets 133 elukas ka sigade järele liikus, muidugi vastuoksa, teie ei saa näha ühtegi mitte mööda jälgi, nagu inimene — neist koletistest, keda mõttekujutus kütt, vaid instinkti järgi, mööda otse­ teile põõsaste taha nii hirmuäratavalt maid ja soodsamaid teid. ette maalib. Ja siis mõistate viimaks, Kas ei arva ehk lugeja, et siis vast et inimene, suur looduse kuningas, väga kardetav oli üksinda koeraga paneb ennast ka taigas instinktiivselt taigas hulkuda, kui seal põõsaste vahel kartma tugevaid metslasi, kes oma varitsemas oli suur ja võimas tiiger? harjunud elukohtadest põgenevad, kuni See näitab küll nii olevat, esimest seal valitsemas on inimene. Sellest korda taigasse sattudes, siis paistab, ajast hakkate rohkem tähelepanu pöö­ nagu oleks inimeselaps sinna saadetud rama sääskede ja kihulaste parvedele, metsloomadele söödaks. Laiad taller­ kui suurte murdjate jälgedele. maad karujälgi, tiigri küünte kallistu­ Nii liikusin ka mina vabalt mäges­

Karujaht Sondas. Karukütid vasakult paremale: härrad Kaljo, Rabba, Lydemann, Anton, Vrangel ja Harpe. sed puutüvedel*), metsküttide kihvaihu- tikus, tundes mõnu sügisel ilutsevast mise kohad puudejuurikatel lasevad loodusest. Õhk oli haruldaselt selge, oletada, et iga puu ja põõsa taga inim­ iga hääl kajas mägestikus mitmekord­ last võiks varitseda mõnesugune murdja. selt kaugusesse. Puude otsas klõnksu- Öösel telkis, unest ärgates, jääte tasid vöödilised Siberi oravad (bu* kuulatama, kas ehk läbi metsakohina runduk); mäeveergudelt avanesid sil­ ei kuuldu murdjate tasaseid samme. made ette suurepärased panoraamad: Olete ikka valmis hädaohule vastu as­ kaugel silmapiiril heljusid õrnas si­ tuma ja seisate relvastud pealaest jala­ nas mäeseljandikud, lähemad mäeahe­ tallani. Kuid möödub kuu, möödub likud olid aga värvitud helekirjusse teine ja teie näete omaks imestuseks, rüüsse: sügisel veripunaseks muutu­ et mitte ükski loom teid ei varitse, vad vahtrametsad vaheldusid wäe- veergudel helekollaseks muutunud kase­ *) Tiiger armastab, naga kasski „teritada" saludega, neid raamis mäeharjadel ja oma küüsi puu küljes, jättes puutüvedele oma küünte jäljed — pikad kriipsud — järgi. jalgel kasvas roheline okaspuu met- 134 Eesti Mets Nr. 6 sade palmik. Valminud metsviinamar- nud lõuendile, maalib ta imeväärt jade ja kis-mõssi põõsastelt lendasid joone. . . Ruttu astusin nüüd edasi ja vurinal üles metspüüd ja igakord, nägin mõne sammu pärast puude va­ kui puust mööda läksin, kus püü istus helt suurt seakarja pead ülestõstetud ja selle sinna istuma jätsin, vaatas kuulatamas, vast sada sammu minust suur Siberi laika, minu alaline taiga eemal. Ühe sekundiga viskasin põõsa seltsiline, minule etteheitvalt otsa: alla maoli, sihtisin ja lasin püssi tüh­ miks maha ei kõmmutanud. Kuid lask­ jaks kõige lähemalseisva sea pihta, sin püssi ainult niipalju, kui söögiks samal ajal koera rihma lõksutisest va­ tarvitasin, kaasas kanda seda saaki bastades. Seakarjas tõusis hirmus tarvis ei olnud. Paksult leidus püüsid segadus ja müdin, Vuh-vuh! vuh-vuh! igal pool, kus kasvasid väänmarja- lasksid sead kuulda ja põgenesid puud. Mõnuleval meelel rändasin otseteed mägedesse üles. Kuid sead edasi kindlas teadmises, et varem, ehk ei armasta põgeneda ülessemäge ja hiljem suure seakarjaga kokku puutun. varsti kuuldus, kui kari praginal tagasi Viimaks teise päeva keskpaiku leid­ pöördus. Kari lõhkus otse minule sin mägedes sigade püherdamise koha, vastu. Laadisin silmapilkselt püssi. kust nad värsket võõpa põõsastele Puu varju hüpates põmmuta sin esime­ jättes edasi olid rännanud. Nagu sele puude vahelt välgatavale seale pühiti rinnust looduse armastaja pihta ja nägin, kuidas siga nina ees vaikne rahutunne. Jahimees, kel püss põõsa alla kukkus. valmis iga sekund surma külvama, kel Jäin hädaohtu suure seakarjale ette- silmad igal pool ja kõrvad tungisid jäädes. Kuid koer kihutas neid taga ka vähemasse krabinasse, astus edasi. ja nad ei pannud tähelegi põõsastest Koer rihma otsa, seljataha. «Vait, kui läbi põgenedes, et peavaenlane nende sukk!" Metssea karjale lähedale tun­ ees puuvarjus seisis. Oleksin veelgi lasta gida võis teatud ettevaatusega, alati saanud, kuid hämmastanud karja suu­ ükskord, kui aga see pere kord ära rusest, ei tulnud minule seda enam peletud sai, siis olid nad ettevaatlikud meele. Ja see vast oligi parem: nii­ ja päevade viisi võis neid jälgida, ilma sugusel korral ei hooli sead looduse- et nad endale ligi oleks lasknud. Selle­ kuningast mitte midagi ja rebivad kih­ pärast sammusin edasi suure ettevaa­ vadega puruks iga eesseisva vaenlase. tusega. Teerada viis orgu ja mööda Nagu laava suure mürinaga möödus orupõhja üles kahe järsu mäe vahele. seakari. Veel vaatasin imestunud pil­ Need on otsitud kohad, kuhu sead end gul karjale järgi, kuulates, kuidas see armastavad varjata neid varitsevate kavaleeria kaugusesse kadus, kuid murdjate eest. Siin pidi arvatavasti minu tähelepanu oma peale tõmbas ka lahing tulema. koera kuri haukumine. Truuks oli ta Koer läkski kärsitumaks ja juba jäänud oma jahiinstinktile ja ei kihu­ kuulsingi eemal metsa all sigade tasast tanud kaugele järgi suurele seakarjale, röhkimist. Jahimehed! Eks ole see vaid pidas silmas haavatub looma. See põnevamaid momente jahimehe elust, oli viimase pauguga lastud siga, kes kui kuuled loomakarja läheduses, aga katsus veel põõsasse pugeda, kuid teda veel ei näe, kui tead, et iga mo­ seisma jäi koera pealetükkimise ees, ment võib võimalus avaneda lasta, selg pöördud vastu puud. Lasksin aga peab end tagasi hoidma, et mitte paugu ja haavatud loom vajus alla. enneaegu tehtud väärsammuga tervet Joostes edasi esimese pauguga lastud jahti ära rikkuda. Käed värisesid sea kohale, leidsin selle sirgus maas püssi hoides, kuid vanad kütid tea­ olevat. vad ka, et Niipea kui püssi palgesse Jahisaak oli suur, see oli ka sama tõstad, omab see kindluse ja pauk on tarvilik, sest mina ei olnud taigas ük­ tabav. Nii olen näinud kunstniku lõu­ sinda. 15 töölist ootasid minu tagasi­ endi ees, kelle värisevas käes pintsel tulekut pikkisilmi ja olid valmis saaki hüppab, kuM niipea kui see on sattu­ ära tooma kümnete verstade tagant. "Nr. 6 Eesti Mets 135

Lahkasin pead ja tirisin nad kalju minu süda polnud millegiga rahul. pragude vahelt nõrisevasse külmavee Teadsin väga hästi, mis see tähendas: allikasse, kuhu nad peitsin kivide tappa taigas vabalt elutsevaid loomi, vahele ja okste alla. Okste peale pa­ ei olnud kooskõlas minu parimate tun­ nin kaks äsja väljalastud püssipadru- netega. Kuid see oli nõrkus, mida ma nit. See pidi hirmutuseks olema saagi- kõikide eest varjasin. Andudes jahi- himulistele murdjatele. kirele olin valmis alati esimesel juhu­ Enne kui tagasirännakut alata, sel tormama jahirännakuisse, mis nii võtsin kaardi, et orienteeruda, kuidas mõnigi kord riskantseks kujunesid, laagri juure jõuda kõige otsemat teed. kuid saatuse soovil ikka õnnelikult Istusin kivile. Korraga tundsin, et lõppesid.

Linnukoera õpetamisest. E. Milk. Et meil linnukoera õpetamise kohta ratsanikule! Ja meie teame, et heajokey •eestikeelne kirjandus peaaegu puudub, oma hobust kuni peensusteni peab ka vastavaid tõlkeid väga vähe olemas, tundma: peab tundma tema iseloomu, ja et linnukoera õpetamine igale kütile tema tervislist seisukorda, kehaehitust omale erilist lõbu pakub, siis julgeme ja psühikat. Siis võib jokey julge olla, alljärgnevate ridadega „Eesti Metsa" — et kombineerides treeninguid nende oma­ kui meie ainukese jahiasjanduse aja­ duste järele, tema ka maksimumi oma kirja veergudel seda küsimust puudu­ hobuselt jooksus tagasi saab. — tada, kusjuures juba ette andeks palun, Samuti on ka koeraga. Et koeral kui minu arvamised mõne vana küti ja iseäranis puhastverd koeral, oma arvamistest lahku lähevad, sest minu hingeelu on — seda teame juba kar­ tähelepanekud ja kogemused ei ole kuigi juse päevist saadik; sellest on ka kirju­ suured. Alljärgnevate ridade peaotstarb tanud rida tuntuid kirjanikke-psüho- seisab ka vast selles, et linnukoera õpe­ looge! Kui tihti ei imesta meie, et kuis tamise alal antud pisikeste näpunäidete võib üks koer niivõrd tark olla, et ini­ kõrval äratada huvi metsa ja jahimeeste mese käske täpselt täita, igasuguste peres selle küsimuse vastu, välja kut­ trikkidega hakkama saada (tsirkuse koe­ suda sellel alal mõttevahetust, kus küsi- rad, koerad filmis) jne. — imestame, et .mus igakülgselt valgustatud võiks saada. koer nagu saaks aru inimese jutust. .. Meie jahimeeste peres ei ole minu Sealjuures toome ikka võrdluseks mõnda teada seda küsimust autoriteetselt käsi­ karjakrantsi, kes on ja jääb ikkagi tatud, ehk küll meil isegi koerte koolid krantsiks. Ajab loomad kokku ja püsib riigi poolt ülal peetakse ja kuulda­ karja juures ainult seniks kui leiva- vasti ka mõni vana kütt linnukoerte kanikat näitad! õpetamise alal oma käe peal tegutseb. Igal koeral on omajagu mõistust — Küsimus on enesest igale väga huvi­ nagu inimeselgi. Ühel on teda rohkem, tav, ka sellele, kes ei kavatse oma teisel vähem. Ilmkahtlemata on üks koera õpetada, sest küsimuse käsitami­ ehk teine külg mõistust ühel ehk teisel sel on paratamatu vaja analüseerida tõul püsivuse tõttu enam-vähem välja­ koera psüholoogiat, ning ma usun, et arenenud. Nii on puhastverd linnukoera alljärgnevad read aitavad ehk niipal- kutsikal linnu pealeseismise omadus jogi kaasa, et iga peremees vähemalt kahtlemata pärivuse saavutus; politsei- oma koera tundma õpib! Koer on igale koertel kurjategija tüübi kindlaks tege­ jahimehele tema kõige parem ja truim mine samuti pärivuse saavutus; pernhar- sõber, vast veel rohkemgi, kui hobune diineritel — hädasolijate ülesotsimine ja 136 Eesti Mets Nr. 6 avitamine samuti pärivuse tagajärg. Kuid Mina soovitaksin noort koera hakata üldse on igal tõukoeral mõistuse piirid õpetama juba kahekuuselt. Siis on ta enam-vähem ühesugused. Ka hea taht­ kõige vastuvõtlikum ja harjub oma dist­ mise juures võib ka linnukoerast välja sipliiniga. On küll rohkem vaeva aabitsa koolitada hääd politsei-, sanitaar- jne. õpetamise juures, kuid distsipliinitunnet koera ja vastupidi. Moodne kasvatus­ jääb talle rohkem meele, kui vanane­ teadus on rajatud ainult sellele, et kas­ nult õpetusega alates ja see omadus vataja peab tundma kasvandikku ja siis tasub end ikkagi rikkalikult tulevase meetodi kava. On kasvandiku tundma­ jahi peal. Linnukoera õpetus jaguneb õppimine kerge — on ka tema kasvata­ kaheks peatükiks, tubane ja välisõpetus. mine kerge — ja ümberpöördult! Erilist rõhku peab panema just jahi- Kutsikas on samuti nagu 7—8-aas- aabitsa-tubase õpetuse peale. Tubane tane laps ja sellena peab teda õpetaja õpetus peab erilise järjekindlusega läbi­ ka kohtlema. Mida kõrgem ja arene­ viidud saama ja noor koer peab ta täiesti num on tõug, kust võrsub kutsikas, omama, siis on lootust, et ta ka väljas seda ettevaatlikum peab olema tema omi ülesandeid rohkem distsiplineeritult õpetamisele asumisel. Igal õpetajal peab hakkab täitma. Jääb tubane õpetus selge olema oma kasvandiku — kutsika poolikuks, saab õpetaja seda välisõppu- n. n. „inetelligentsus" — ja vastavalt sel kohe tunda, sest väljas on niipalju sellele peab ta ka oma õpetusmeetodid uusi lõhnu, mis tahtmatult noore koera sisse seadma. Kui kutsikas on pärit hea­ tähelepanu oma peale kisuvad, ning dest vanematest, kes üleskasvanud intel­ peremehe-õpetaja käsu tähelepanemata ligent ja tubli jahimehe juures, ja sa­ tahavad jätta. Sellepärast eriline rõhk tub mitte sarnastesse kasvatus- ja elu­ tubase Õpetuse peale. tingimustesse kui tema vanemad, siis näeme tihtigi, et ta läheb metsikumaks: I. Tubane õpetus. ei kuula sõna, hakkab vastu — jne., Tubasele õpetusele asudes peab õpe­ omab lõpuks sarnased omadused, mis taja ennast kõigepealt varustama n. n.. paneb otse imestama, kui võrdled ^õppeabinõudega". teda ja tema vanemaid. Vaatamata sel­ Kõigepalt on õpetajal tarvis noore lele, et teda on samuti õpetatud kui õpilase jaoks n. n. »oskuskaelarihmtt.. vanemaid. Oskusrihma võib ise valmistada hari­ Siin just kerkibki üles see asjaolu, likust juhtnahast, kusjuures see rihm? mis õpetamisel puudus: sarnaneb harilikule, kaherõngaga linnu­ Õpetatud on mehaaniliselt, ilma kas­ koera kaelarihmale, ning umbes Vs. osa vandiku hingeelu tundmata. Sarnast rihma on kahekordsest nahast, kuhu ebaintelligentset kohtlemist pole kas­ ära peidetud on väikesed naelad, terav vandik aru saanud, ning õpetamise taga­ traat jne. teravate otsadega sissepoole. järjel on ümmargune null. Rihm asetatakse noorele õpilasele kaela Sellepärast kutsika õpetamisele asu­ nii, et okkad jäävad turja peale, mitte- misel on tarvis silmas pidada vanemate kunagi kõri alla, mida eriti meeles tõu puhtust ja omadusi ning kutsika pidama peab. Teine abinõu on umbes- enese intelligentsust. On need asjaolud 10—14 mtr. pikkune harilik nöör, parem; selged, siis ka vastav õppekava kokku- nahkrihm, teises otsas vastava loksu? seada ning sellest kinni pidades õpetus ehk n. n. karabiineriga. järjekindlalt, poolelijätmata, lõpule viia. Omades need kaks atribuuti, asetab* õpetaja õpilasele „oskuskaelarihma* kaela, nii nagu see ülalpool öeldud,, Puhastverd kutsikast tarka, sõnakuu­ kinnitab nööri karabiineri tõmberõnga lelikku ja täiesti head linnukoera välja- külge, valib sarnase toa, kus absoluut­ õpetada polegi nii raske, kui arvatakse. selt vaikne on, et noore koera tähele­ Vaja ainult kannatust, järjekindlust, panu kellegi poolt segatud ei saaks, mis- külma verd, koera tundmaõppimist, ning väga tähtis on; läheb ise paar-kolra töö sel alal peab andma tagajärgi. sammu õpilasest kaugemale ningkaman^ Nr!_6__ Eesti Me ts 137 dab „Siia" ehk „tule siia"! — Noor õpi­ Peab meeles pidama, et õpetaja ei tohi lane ei saa esialgu aru, mida see tähen­ kunagi ärritada, kui koer korraga aru ei dab, siis tirib õpetaja ettevaatlikult nöö­ saa käsust, ega keeldu asjatu karmilt rist ning jällegi komando: «siia", ehk kohtlema, vaid õpetaja peab olema rahu­ „tule siia!" Seda kordab õpetaja seniks, lik, järjekindel nõudmises ja kui tarvis kui õpilane aru saab käsust ja ise ko­ on, koera vastu lahke olema, teda sili­ mando peale juure tuleb. Siis patsutab tades kiitma jne. See teine tund kestab õpetaja õpilasele turjale ehk silitab õpi­ samuti paar päeva, igapäev umb. pool last paar korda ja kamandab jälle. tundi, kusjuures meeles peab pidama, et Niimoodi esialgu pool tundi iga päev õppetunde mitte vahele ei jäetaks, neid treneerides on paari kolme õppetunni võimaluse korral ühel ja samal kella­ järele õpilasel ülesanne selge, ning ajal alustatakse ja igal tunnil, enne varsti võib õpetaja juba ettevaatlikult järgmise ülesande õppimisele asumist, eise ülesande juure asuda. võimalikult endised ülesanded paar kolm

WM

Steinmetz jg, Zell a Hbch. Sisalik päikese paistel. Loodusest pildis­ tatud Voigtländeri Avus Kameraga.

Teine ülesanne oleks koera „ tagasi­ korda korrata tulevad, see on eriti täh­ kutsumine". Õpetaja asub esimest üles­ tis edaspidise õpetuse andmise juures annet kordama ja jalutades muuseas ja koera tähelepanu- ning vahettegemise oma kasvandikuga mööda tuba ehk võime arendamisel. ruumi, kus õpetamine sünnib, jääb mär­ On imelik, et noor koer varstzigi har­ kamatult Õpilasest maha, nööri järele jub õppetundidega, kui need võimalikult lastes, siis jääb õpetaja seisma ning igapäev ühel ajal algavad, ning nagu kamandab „tagasi„! — Esialgu ei saa ootab isegi neid tunde, saab rahutuks kutsikas jällegi aru, mis see tähendab, teatava kellaaja lähenemisel, ning nähes, kuid väike rebimine juba mõne harju­ peremeest tuttavate õppeabinõudega, tuse järele teeb temale selgeks, et on tuleb ise juure, seisab rahulikult tzuni tarvis selle käsu peale peremehe juure rihm kaela asetatakse, ning nähtavasti minna. Käsust arusaades ja peremehe heameelega asub vanade juba kätteõpi­ juure tulles tasub peremees-Õpetaja oma tud ülesannete. kordamisele.. . Kui sar­ kasvandikule seda jällegi lahkusega. nane omadus Õpilaselt õpetajale silma 138 E e s t i M e t s Nr. 6 paistab, siis võib kindlasti ennustada, noorele koerale kaks käsku selgeks,. et sellest koerast saab hea ja sõnakuu­ „tule siia" ja „ tagasi". Igatahes võib lelik koer! neid oskussõnu ka võõrastes keeltes Nüüd peab õpetaja oma Õpilasele tarvitada, nii nagu kellegi kodune keel kinkima ka hariliku kaelarihma ilma on ehk soovib. Tihtigi tarvitati Vene­ okkadeta ning asetama kaela, ning tih­ maal inglise-, prantsuse- ehk saksa­ tigi aitab edaspidisel õppusel väike keelseid „käsksõnu", et ära hoida võõ­ rebimine harilikust rihma „tõmberõn- raste — naabrite käsutamise võimalusi. gast". Juhusel aga kui õpilase peale Hea koer kuuleb vaid ainult oma rebimine harilikust „tõmberõngasttt ei peremehe sõnu, ning ainult peremehe mõju, tuleb karabiiner kohe okasrihma loal täidab ka võõra poolt antud sama­ rõngale ümber asetada ja seda tarvitada. sugust käsku, kusjuures ta võõraga Nii siis esialgu — õpetame meie enam-vähem harjuma peab! [(järgneb).

+4 Esimene jahisaak. Oli jälle kord kevad. Põhjatu taeva- Ei tea kui kaua võisin olla seisnud kuppel oli siis ikka pilviläge ja soe nii, kui märkasin korraga kontsentrilisi lõunatuul tundus otse meelitavat metsa. veelaineid, mis näisid tulevat kuskilt Siis, ühel õhtul kinnitasin enda põõsastevahelisest veekäärust. Sain vööle padrunitasku, võtsin püssi õlale tähelepanelikuks ning pilk kiindus sinna. ja lahkusin toast. Kell seinal lõi just Näis olevat kindel, et seal pidi olema kaheksa. part. Hiiglasuurena näis päikene sel sil­ Masinlikult kergitasin vaheajal maha mapilgul, seisis puie latvus, oli ruske lastud püssikuked ja jäin ootele, nähes ja arusaamatult kütkestav. Verev puna end juba mõtteis pardiga koju poole ta palgeil võõpas punaseks metsagi. sammuvat. Et see mõte aga asjatu oli, Paar abrast pilvesiilukest tukkusid pea­ see selgus kohe: part tõusis mingil põh­ kohal. Näis, nagu oleks olnud naelu­ jusel õhku ja enne kui sain teda alles tatud need sinna. näha, oli ta juba laskekauguselt välja Siirdusin risti üle koplite ja võtsin lennanud. Ikka kaugemale ja kauge­ siis suuna heinamaa taguseiie hallikaile, male liugles ta üle metsa, kuni kadus kus teadsin elutsevat parte. Õhk lõh­ lõpuks kaugusesse, tumeda, vaevalt mär­ nas vaevaltmärgatavalt tomingaist ning gatava täpina. Usun, minu uudishimu­ eha taevarannal süttis ikka enam ja likult väljasirutatud kael oli saanud mulle enam. saatuslikuks. Tundsin veel valusat kipi­ Kell pool üheksa olin kohal. Põõ­ tust südames ja mul oli väga kahju, et saste vahelt hakkas paistma sinetav vee- ma linnule mitte järgi ei võinud lennata. väljake, veidi virvendav kergest tuulest. Surusin end siis sügavamale põõ­ Heitsin end varju ja hiilisin edasi, püss sasse, lootusega, et lind ehk vast hiljem laskevalmis, südames tuntav ärevus. veel tagasi pöörab. Laskusin põlvili Ent, kui kiuste, ei olnud toi õhtul keda­ mättale ja valisin püssirauaie pajuok- gi näha. sast toe. Nii jäin laskevalmilt, vaade Kümme minutit hiljem, kui olin lüka­ tuhniv veel, mis seisis veel ikka tühjana, nud kõrvale viimase pajuoksa ning igav. seisin vee ääres väljas, avardus silmele Pikkamööda, peaaegu märkamatult, linnulage veti. Koik oli elutu. Vaid laskusid maale öised varjud. Taevas vesi virvendas närvilikult ja kuskil, sai tumehalliks ja puude kontuurid kui väga kaugel, tuksatas üksik veelind. oleks laiali valgunud kevadöisesse häma­ Ta hääl kostus kuidagi nukrustavalt russe. Vaid õrnroosakas ehatriip kau­ kurvalt. gel taevarannal valgustas veel kahva- Nr. 6 Eesti Mets 139 tut vett. Aeg-ajalt kuulsin kergeid tuule- varjupaigast. Vaatasin esmalt korgi hiile kallistavat lähedas pilliroos. See näoga ringi, Meeleldi oleksin soovinud, tundus, kui oleks sosistanud ööhaldjad et keegi minu kangelasteo tunnistajaks salajaseid muinasjutte mõistmatul keelel. oleks olnud. Siis hakkasin vees solis- Ent viimaks ometi. Siis kui olid tor­ tades edasi minema, et võtta oma saaki, kinud kihulased mind kupale, mär­ südames seejuures mõnus rahuldus­ kasin kedagi liigutavat. Pimeduses ei tunne, mis aga pidi muutuma varsti võinud küll näha kellega oli tegemist. rahulolematuseks. Ent instinktiivselt arvasin tunda võivat Mõne sammuga olin kohal. Ning, selles parti. Tõstsin püssi ja järgmisel kui palju ma enda silmi ka ei hõõru­ silmapilgul lõikas kevadöösse paugu nud, ikka nägid need ebameeldivat nuga. Kõmisev haav valgus pikkamööda pilti: kohal, kuhu olin lasknud, lebas laiali. Selle peale jäi kõik vaikseks. selili vee peal suur sinakas vesirott, Minu esimene jahisaak näis lebavat neli jalga surmaagoonias sirutatud vastu veel. Laeng oli tabanud. tumehalli kevadöö taevast. Taismehelikult pugesin nüüd enda 4. V. 29. L. Peets.

-••-

Jooni riigiteenijate kutseliikumisest. J. Pipar. Riigiteeni j askond on enamalt jaolt s. o. keskliidu saadikutekogu koos, koondund end küll kutseühingutesse senist keskliidu juhatuse tegevust ar­ selles selges teadmises, et ühenduses vustamas ja uusi põhimõtteid ülesse on jõud ja, et praegusaja kihihuvilises seadmas. võitlusjärgus võib riigiteenija oma hu­ Vaatamata möödunud raskele majan­ vid ja viletsa olukorra parandamist dusaastale on riigi- ja omavalitsustee­ teostada ainult tugevate organisatsioo­ ni jäte keskliidu juhatusel, energilise nide kaudu. Majanduslisea on aga töö tagajärjel, siiski korda läinud riigi- riigiteenijate kutseorganisatsioonid veel teenijaskonnal ammu oodatud teenistus- algastmel ja selles peitubki see kurb­ vanusetasu seadust riigikoguni viia ja loolus, et riigiteenijate kutsetegelastel õnnelikul kombel ka poliitilisi meelsusi puuduvad kapitaalsed võimalused üles­ nii kasutada, et see seadus siiski seatud ideede ja aadete eest võidelda, vastuvõtmist leidis. Samuti on kesk­ üks suurematest puudustest tundub liidu juhatuse mõjutusel, riigikogu sot­ kutseajakirja puudumine, sest ei saa siaalkomisjonis, riigiteenijate haigus­ ju põllumeeste, asunikkude ega tööliste kindlustuse seadus maha maetud, mil­ kutseajakirjadelt nõuda, et need riigi­ lega taheti arstimise kuludest 20% teenija arvamisi vassimata väljendaks, riigiteenija kanda jätta, kõrgemate tolli­ sest nende ajalehed on teatud poliiti­ ametnikkude palgakõrgendusele vastu lise suunaga, milledes ainult riigiteeni- astudes hoiti ära üksikutele palga tõst­ jat nuhelda võib. Kutsetegelased kat­ mine ja juhiti selleaegse vabariigi suvad siin-seal ajalehe veerul siiski valitsuse tähelepanu asjaolule, et kõi­ tagasihoidlikult oma mõtteid avaldada kide riigiametnikkude palgad on väi­ seni, kui pole suudetud ellukutsuda kesed ja nende parandamisele tuleks oma häälekandjat, milleks käesoleval üldiselt asuda. Riigi- ja omavalitsus- juhul ka mina «Eesti Metsa" veerge teenijate pensioniseaduse muutmise kasutan. eeltöödega oldi kogu aeg Vabariigi Möödunud kuu 5 päeval oli Tal­ Valitsusega ja sotsiaalministriga kon­ linnas üleriikline riigi- ja omavalitsus- taktis, kuid riigikogu volituste lõppe­ teenijate kutseorganisatsioonide esitus, misega ei suudetud pensiooniseaduse 140 Eesti Mets Nr. 6

muutmiseni, kus metsateenijatele eri­ Vabariigi Valitsusel on kavatsus valit­ lise tähtsusega muudatus oli sisse võe­ suse ja ministeeriumite korraldamise tud, et ka erametsa teenistuses oldud seaduse põhjal riigiasutuste koosseise aeg arvatakse pensioni väljateenimise kokku tõmmata ja seega ühenduses aja hulka. rida ametnikke ja teenijaid vallandada; Eeltoodud tegevuse kirjelduses tõin keskliidu juhatus küsimust kaaludes ma ainult tähtsamad jooned väga kon­ leidis, et riigiasutuste koosseise tuleks spektiivselt, sest kutsetegevust jälgind eeskätt püüda vähendada ametnikkude riigiteenijatele on üksikasjad enam­ loomuliku kahanemise teel ning koos­ vähem juba ajakirjanduse kaudu teada. seisude kokkutõmbamist teostada ai­ Ainult seda tahaksin veel juure mär­ nult töölihtsustamise ja töönormimi- kida, et keskliidu saadikutekogu kiitis sega. Kui aga kirjeldatud plaani koha­ juhatuse tegevuse pea ühel häälel selt ametasutusi ümberkorraldudes heaks. siiski veel ametnikke vallandada tuleb, Rohkem võiks vast huvitada luge­ siis palus keskliidu juhatus sellekohase jaid küsimus, mida mõtleb riigiteeni­ märgukirjaga Vabariigi Valitsust all­ jate esitus lähemas tulevikus ette võtta? järgnevaid põhimõtteid enam-vähem Riigi- ja omavalitsusteenijate kesk­ võrdsete võimetega ametnikkude val­ liidu saadikutekogu leidis, et esimeses landamisel asutustele käsitamiseks kin­ järjekorras tuleks teostada korteriraha nitada: nõudmine 20% palgast — alammääraga 1. Ühesugustel aladel ja palgaast­ 20 krooni ja ülemmääraga 40 krooni mete! teenijaist eelistada teenistusesse- kuus. Teenistusvanusetasu seadust tu­ jätta neid, kes majanduslisea vähem leks muuta nii mitmeski osas, kuid kindlustatud; kõigepealt tuleks teenistusvanusetasu 2. vallandada neid, kes pensioni maksta kõikidele ülemääralistele riigi­ välja teeninud ja vallandamisel pensio­ teenijatele XXII palgaastme kohaselt niga varustatakse; s. o. 3 krooni kuus iga 3 aastase tee­ 3. vallandada abielus olevad nai­ nistuse järele, vähemalt teises järje­ sed, kelle meestel 3-liikmelise pere­ korras tuleb keskliidu juhatusel samme konna elatusmiinimumile võrduv sisse­ astuda, et kõrgendatud ja ühtlustatud tulek; lasteabiraha seadus võimalikult kiires korras saaks maksma pandud. 4. vallandada ametnikke, kes pea­ vad mitut ametit, kõrvalistest ametitest; Organiseerimise küsimuses võttis keskliidu saadikutekogu vastu järgmise 5. vallandada neid, kes riigilt saa­ resolutsiooni: „Riigi- ja omavalitsus- nud asundustalud; teenijate organisatsioonid peavad tegut­ 6. vallandada ametnikke, kes oma­ sema üldküsimustes plaanikindlalt ja nud äri ja on äriteenimisega sedavõrd distsipliini nõuete kohaselt, toimides seotud, et ei suuda korralikult teenis­ sarnaselt, et kõik riigi- ja omavalitsus- tuskohuseid täita. teenijate organisatsioonid avaldaks Vallandatud ametnikkudele, kes ühist tahet, pidades kinni saadikute­ tõesti majanduslisesse viletsusesse või­ kogu ja keskliidu juhatuse seisukohta- vad sattuda, tuleb leida eluülespida­ dest/' Ühelajal organiseerimise küsi­ mise võimalusi. Eeskätt tuleks astuda musega kerkis üles ka riigiteenijate linna- ja aleviomavalitsustega kontakti ühise häälekandja asutamise küsimus, vallandatud ametnikkude aiamaaga va­ milleks keskliidu juhatusele ülesandeks rustamiseks ja võimalduda neile asun- tehti teid leida, kuidas ajalehe välja­ duskapitalisid laenu eluaseme soeta­ andmist teostada, et võimalik oleks miseks. mõjuvõimsamalt kaitsta riigi- ja oma­ Eelloetletud küsimused puudutavad valitsusteenijate huvisid. üldse kõiki riigiteenijaid, kuid edasi Uus riigi- ja omavalitsusteenijate püüan ma ka lühidat informatsiooni keskliidu juhatus ei saanudki veel anda eriti metsateenijate viimaste päe­ õieti ametisse astuda, kui selgus, et vade sündmustest. 'Nr. 6 E e s t i M e t s 141

Härra Põllutööministri lahkel vastu­ gimusega, et rentnik parandab ära tulekul õnnestus Eesti metsateenijate kõik lohakile jäetud katused ja vähe­ ühingu keskjuhatusel tänavu aasta mad tubased puudused ja tasub riigile 15. maist alates Virumaal asuvat Konju maarendi, üüri, maamaksu ja tulekin­ mõisa elumaja ja kõrvalisi hooneid nituse raha. Samuti on rentnik ko­ ühes suurema asundustaluga „puhke hustatud umbes 10—15 inimesele puh­ Ja vanadekodu" jaoks rendile saada, kuse ajal andma tasuta korteri ja mis Vabariigi Valitsuse otsusega oli mõõdukate hindadega söögi ehk toidu­ karskusliidule Joodikute parandus­ ained, neile metsateenijatele, keda majaks* ettenähtud, kuid et karskus­ keskjuhatus soovitab. Eesti metsateeni­ liit 3 aastaks sellest loobus, siis mää­ jate ühingu Tallinna osakonnas on ras Härra Põllutööminister selle metsa- juba 10 liikme ümber end üles an­ teenijatele. «Puhke ja vanadekodu" nud, kes tahavad Konju mõisas oma kasutada on alljärgmised hooned ja puhkeaega veeta, kelledele puhkehoo- ehitused: ajal seltsib ka palju teisi. Juhusel, kui ka metskondades leiduks amet­ 1. Viljakuiv. aidaga hinnat. Kr. 1388,15 nikke, kes Konju mõisa suvitama või 2. Ait jääkeldriga „ „ 801,16 puhkeaega mööda saatma sooviksid 3. Valitseja maja „ „ 970,03 minna, palun sellest keskjuhatusele 4. Sepikoda „ „ 135,97 teatada ja asjaajamise kuludeks saata 5. Kasjaköök „ „ 98,58 6. Hobusetall eluruum. „ „ 2090,31 2 krooni. 7. Elumaja „ „ 500,— Muuseas olgu tähendatud, et metsa­ vahtide, kui suuremate loodusvara Asundustalu suurus on 81,39 ha, hoidjate koosseisu võtmine viibib, mis­ mis koosneb: juures aga tihtipeale võib kokkupuu- Põllumaad. . . . 14,12 ha tuda metsaseaduse § 69-ga, mis annab Niitu 9,90 „ ülemusele õiguse metsavahti ametist Karjamaad . . . 4,48 „ vallandada ilma mingisuguse süüteota Metsa ..... 51,27 „ — tarvitseb olla vaid usalduse puu­ Muud maad ja vett 1,62 ha dumine. Mõnel juhusel kasutavad met­ saülemad seda usalduse puudumist Loodusliselt on Konju mõis väga ebaõiglaselt ja lasevad kaua aastaid soodsas ja kaunis kenas kohas: ta teeninud metsavahi selleks ametist asub 2 kilomeetrit Oru raudteejaamast lahti, et mõnd oma sugulast ehk hääd ja 1,5 kilomeetrit merekaldast. Väi­ sõpra ametisse seada. Praegu on kene jõekene jookseb hoonete lähedal selgitamisel Kõnnu metskonnas vallan­ olevast heinamaast läbi. Konju met­ datud metsavaht Anti ametist vallanda­ sas on veel kaks jõekest, mis on Eesti mise lugu, mida selgitatakse juba metsateenijate ühingu Jõhvi osakonna 3 kuud, kuid nagu näha midagi tõe­ .käes rendil, kes tänavu kevadel luba­ näolist selle pika aja kestel pole sel­ sid omale paadi muretseda, et järve­ gunud ja ikka otsitakse süüdi edasi, del kalapüüki ja sõudmist teostada. kuna metsavaht on juba ammugi linnu­ Kaaluv tähtsus on Konju mõisal priiks kuulutatud. ,, puhkekoduna" veel selles, et ta asub Eeloleval ülernkMsel metsateenijate suvituskohtade raioonis s. t. mitte kau­ kongressil tuleb kõik jõud selleks koon­ gel Narvast. duda, et vene tsariaegne metsaseaduse Esimesel aastal andis keskjuhatus § 69 Eesti demokraatlises riigis kao­ Konju mõisa südame rendile selle tin­ tatakse. 142 E e s t i M e t s Nr. fr Eesti Metsateenijate Ühingu Piirsalu Osakond. Foto Tammre.

Istuvad: (vasakult paremale) metsavahid Kulm, asjaajaja Ed. Braun (osakonna esi­ Lepberg ja Kask, metsnik Kruusi­ mees), metsavaht Krupp, abimetsaülem mägi (abiesimees), metsaülem M. K r i s t i a n i, V. Bo gusla vski, õpilane Kerik, metsa­ metsavaht Tall enh of, Li eh t ja Asman. vaht J ä r n a 11, tööstuse ametnik Kirp- Teine rida (seisavad): metsavaht Lemba, m a n, I. jsk. metsnik V i n k m a n. õpilane J ä r n a 1t, metsavaht Meerits, ja _•_ n?n£... m$m Vanad veteraanid. i. Foto Tammre.. Mõlemad pildistatud metsamehed on kaunis auväärt arvu aastaid metsas mööda saatnud, see aastate arv ületab 40. Ent vaatamata sel­ lele ning ka kõrgele vanadusele — Kask on 70 ja Lepberg 65 a. — jätkub meestel veel ener­ giat ja jõudu suurima loodusvara valvamiseks ja kaitsmiseks. . Pikendugu aastate arv, kestku raugemata jõud veel pal j uiks aastaiks, kasvagu teenistus­ aeg üle poolesaja. „Süva«. _-o—

45 aastat metsateenistust. 24. märtsil s. a. pühitses Jõgeva metskonna-. Saunasaare vahtkonna metsavaht Gustav Pruuli oma 45 aastast ameti juubelit. Juubilar on sündinud 1859. a. Tartumaal. Kõrge vanaduse ja pikaajalise vaevarikka teenistuse peale vaatamata omab juubilar veel. Metsavahid Jakob Kask ja Jüri Lepberg. haruldaselt hää tervise ja energia. ."Nr. 6 Eesti Mets 143

Kaasteenijate poolt annetati juubilarile tema Endi hulgast lahkunud liikmetele annetasid aupäeval kuldse õnnesooviga kaunistatud kepp, Eesti Metsateenijate Ühingu Kunda Osakonna liikmed hõbedased paberossitoosid mälestuseks.

Jaan Tomson.

? {Leidku ametist lahkunud metsateenijad va­ nadel päevadel mureta elu ja puhkust.

Gustav Pruuli. -soovides sealjuures, et tema selle najal veel kaua oma seltsimeestega käsikäes senist tege­ vust jätkaks. ~!~LJ— Ametist lahkunud metsatee- nijad Kunda metskonnast. 1) 1. veebruaril s. a. lahkus metsateenistusest endise Pada, nüüdse Kunda metskonna Maho vahtk. — metsavaht Jaan Tomson vana­ duse tõttu ja läks puhkusele tööst, milles üle 38 aasta mööda saadetud on. Aleksander Tõlpus. 2) 1. märtsil s. a. lahkus metsateenistusest Lahkunuid liikmeid lugupidamesega mäles­ Kunda metskonna Kunda vahtk. — metsavaht tades. Aleksander Tõlpus, haiguse tõttu, kes metsavaht olnud 1904. a. — 1. märtsini Eesti Metsateenijate Ühingu 1929. a. Kunda Osakond. -••- Poolametlikud teated. nija, kes 1929. a. jooksul soovib jahti pidada Metsaülematele ja metsa- Riigimetsade valitsuse poolt lubatud piirides, revidentidele. on kohustatud 1929. a. röövlinde hävitama; aas­ Riigimetsade valitsus teatab, et ringkirjaga tane röövlindude hävitamise norm on kindlaks 29. märtsist 1927. a. nr. MM. 6388/17 p. I all, määratud iga metsaülema, abimetsaülema, röövlindude hävitamise kohta maksmapandud metsniku ja metsavahi kohta 16 halli varest = korraldus jääb maksvaks ka 1929. a. peale järg­ 8 harakast ehk pasknäri = 4 raudkulli = 2 mise muudatusega: Iga metsaametnik — tee­ rabapistrikut = 1 kanakull. 144 Eesti Mets Nr. 6

Käesoleva ringkirja sisu tuleb Teil alluva­ teenijate ja ühe eraisiku poolt hävitatud järg- tele metsaametnikkudele-teenijatele teata­ miselt: vaks teha ja neilt järel pärida, kes soovib Halle vareseid 3350 ja nende mune 4802 tk. 1929. a. jooksul Riigimetsade valitsuse poolt Harakaid 1304 „ „ 1872 „ lubatud piirides jahti pidada; selle kohta vas­ Pasknäre 2421 „ „ 1134 „ tav nimekiri kokku seada ja jahipidajailt allkir­ Raudkulle 810 „ „ 142 „ jad võtta, et nemad kohustavad hiljemalt rabapistrikke 552 „ „ 27 31. dets. 1929.a. eelpool nimetatud arvul rööv­ Kanakulle 344 „ „ 360 " lindude jalgu metsaülemale esitama. Muid kulle 125 „ „ — Röövlindude jalgade hävitamist toimetada Ümberarvatult vareste peale — 26178. endiste aastate eeskujul vastava aktiga ja akt Silmaspidades seda suurt röövlindude arvu,, hiljemalt 15. jaan. 1930. a. R. M. Valitsusele mis metsaametnikkude-teenijate poolt möö­ esitada. dunud aastatel hävitatud, on riigimetsade valit­ sus võimalikuks leidnud metsaametnikkudele- Ühtlasi teatab Riigimetsade valitsus, et teenijaile röövlindude hävitamise ergutuseks sundnormina on metsaametnikkude-teenijate ka 1929. a. peale auhinde määrata, kusjuures poolt 1928. a. jooksul hävitatud järgmiselt: R. M. Valitsus auhindade arvu ja nende väär­ Halle vareseid 4213 ja nende mune — 315 tk. tust on tõstnud arvesse võttes, et möödunud

Harakaid 1366 „ V ~ 189 „ aastatel röövlindude hävitamise võistlusest osa­ Pasknäre 1995 „ „ - 60 „ võtt metsaametnikkude-teenijate poolt eriti Raudkulle 269 „ „ — 15 „ elav on olnud ja paljud, kes röövlinde arvu­ Rabapistrikke 63 „ „ — 5 »• rikkalt hävitanud auhindadest ilma pidid jääma. Kanakulle 377 , „ - 14 „ 1929/1930. majandusaastal tulevad metsa­ Muid kulle 75 » . — ~ » ametnikkudele-teenijatele ja eraisikutele, kelledele Riigimetsade valitsuse poolt Õigus Üldiselt kokku umbera:'vahil t h. vareste antud riigimetsamaadel röövlinde hävitada, peale = 16355. röövlindude hävitamise eest autasuna välja­ Auhinna saamiseks on metsaametnikkude- maksmisele alljärgnevad asjad:

Auhinnad: 1. Auhind üks kaheraudne jahipüss kai. 16 väärtus — Ekr. 170 — II. „ 160.— III. „ 150.— IV. „ jalgratas firma Sterling — — 135 — V. „ kaheraudne jahipüss kai. 16 väärtus 130.— VI. >, 120.— vn. „ 90.— vm. „ 80.— IX. „ hõbe taskukell ketiga 76 — X. „ kaheraudne jahipüss kai. 16 75.— XI. „ hõbe taskukell ketiga 70.50 XII. „ 65.— XIII. „ 58.— XIV. ,, „ must taskukell ketiga 49.25 XV. „ „ hõbe taskukell 40.— XVI. „ „ must taskukell 39.— XVII. „ „ Broving F. N. kai. 7.65 37.—

XVIII. L „ " " "• !, 5} JJ 35.— XIX. „ „ must taskukell 32.— XX. „ „ nikkel taskukell 30.— XXI. „ „ must taskukell 28.— XXII. „ nikkel taskukell 23 — Kokku 22 asja Ekr. 1692,75 väärtuses. Nr. 6 Eesti Mets 145

Võistlusest võivad osavõtta kõik riigimet- kes siis ka kohe vastava komisjoni kokku kut­ sadevalitsuse ametnikud, teenijad ja need era­ sub nende akteerimiseks ja hävitamiseks. Kokku- isikud, kelledele Riigimetsade valitsuse poolt seatavad aktid ühes röövlindude jalgade hävi­ 1929. a. peale õigus antud riigimetsades rööv­ tamise aktiga esitada R. M. ^Valitsusele enne lindude peale jahti pidada. 1. III. 1930. a. Hävitatud röövlindude jalgade ja munade Arvestamise aluseks võetakse hall vares, vastuvõtmist tuleb toimetada alljärgnevate tin­ kus juures teised röövlinnud, kui neid hävita­ gimuste kohaselt, kusjuures sundnormina hävi­ tud, halli vareste peale järgmiselt ümber- tamisele kuuluvate röövlindude jalge ja mune arvatakse: arvesse võtta ei tule. 1 kanakull = 16 halli varesele, Tingimused: 1 rabapistrik = 8 halli varesele, 1 raudkull = 4 halli varesele, millede kohaselt esitatud röövlindude jalgade 1 harakas ehk pasknär = 2 halli varesele. ja munade akteerimine, arvestamine ja hävi­ Märkus: Peale kanakulli, raudkulli ja tamine peab sündima. Käesolevas ringkirjas rabapistrikute ei ole soovitav teisi kulle hävi­ ettenähtud otstarbeks kogutud röövlindude tada, nagu: kotkaid, viusid, taevahoidjaid, kassi- jalad peavad kogujate poolt hiljemalt 15. veeb­ kulle, uurali kakku jne. kuid kui neid on juhus- ruariks 1930. a. kella 12-ks päeval metsaüle­ liselt lastud, võib neid harakatega üheväärili­ matele esitatud saama. seks arvata. Öökulle, peale kassikulli (Uhu) ja Metsaülematel tuleb peale seda kokku kut­ uurali kaku, ei tohi üldse hävitada ega nende suda 4-liikmeline komisjon järgmises koossei­ jalgu või mune esitada. sus: esimees — metsaülem, liikmed üks Et pistrikute asemele mitte tuuletallajaid metsnik ja kaks metsavahti. hävitada ja nende jalga esitada ning vastu võtta, Komisjoni kokkutulek peab sündima enne tuleb nõuda ühes jalgadega ka pealmise noka 25. veebr. 1930. a. Komisjon seab esitatud esitamist, sest pistrikute iseloomustavaks tunde­ röövlindude jalgade üle vastava akti kokku ja märgiks on pealmisnoka serval kummagil pool hävitab röövlindude jalad sealsamas kohapeal, noka tipu taga üks hammas (alusnokal vastav kohe kõigi komisjoni liigete juuresolekul ära. väljalõige); samuti tuleks ühes kana- ja raud­ Esitatud röövlindude jalgu olgu ükskõik kui kulli jalgadega ka nende tiibade esitamist väiksel arvul, ei tohi metsaülemad mingil tin­ nõuda, sest muidu on neid jalgade järele raske gimisel esitajaile tagasi anda, vaid tulevad ak- kindlaks määrata. teeritult tule läbi hävitada, väljaarvatud kulli- Kuna meil ka rongad väljasuremisel on, siis jalad, missugused möödunud aasta eeskujul ei tule neid mitte hävitada. Tartu Ülikooli instituudi juhatajale saata. Musta (põllu) varese jalgu ja mune vastu (Tartu Aia tuv. nr. 46). Saadetud kulli jalgade võtta ega arvestada ei tule. üle aktis vastav märkus teha. Ka röövlindude munade arvestamise aluseks Aktid röövlindude jalgade arvestamise ja tuleb võtta hall vares, kusjuures haraka, pask- hävitamise kohta esitada hiljemalt 1. märtsiks näri ja halli varese iga kümne muna pealt (10%) 1930. a. Riigimetsade valitsusele. Aktid, mis üks muna maha arvata tuleb. Esimese üheksa saabuvad R. M. Vai. peale esimest märtsi muna pealt mahaarvamist ei tehta. 1930. a. arvesse ei võeta. Kanakulli, raudkulli ja rabapistrikute munade Saabuvad aktid vaatab läbi ja määrab au­ pealt üldse mingisugusi mahaarvamisi ei tule hinnad kõige rohkem röövlindude jalge-mune teha, järjelikult: esitanud isikutele kindlaks vastav komisjon, 1 kanakulli muna — 16 halli varesele missugune koosneb Riigimetsade valitsuse, 1 rabapistriku muna = 8 halli varesele Metsaülemate Ühingu ja Eesti Metsateenijate 1 raudkulli muna = 4 halli varesele Ühingu ning Riigikontrolli esitajaist. 1 haraka ehk pasknäri muna (peale vastava Juhusel, kui mitme võistlusest osavõtnud mahaarvamise) — 2 halli varesele. isiku poolt ühevõrdselt röövlindude jalge-mune Näiteks: 9 haraka muna == 18 halli varesele, esitatud, määratakse huhindade järjekord kuna 10 haraka muna võrdub ka (10 — 1 = 9) kindlaks komisjoni poolt loosi teel. — 9x2 = 18 halli varesele. 11 haraka muna Röövlindude jalgade asemel võib ka nende (11 — 1 = 10) = 10X2 = 20 halli varesele. mune koguda; need tulevad kogujate poolt esi­ 25 haraka muna (25 — 2 = 23) - 46 halli tada metsaülematele hiljemalt 1. juuliks 1929. a. varesele mitte aga 50 varesele. 146 Eesti Mets Nr. 6

Kuna Riigimetsade valitsusel eelolevatel aas­ seid andmeid ära saatnud ei ole, siis palutaks e tatel enam kavatsust ei ole röövlindude hävita­ neid metsaülemaid, kelledel andmed saatmata, mise eest metsaametnikkudele-teenijatele au­ jahi kaitsemetsad lähemal ajal kindlaks mää­ hinde määrata, kujuneb käesolev röövlindude rata ja nimekirjad kokkuseada ning R. M. hävitamise võistlus vist viimaseks. Riigimet­ Valitsusele kinnitamiseks ärasaata. sade valitsus loodab, et metsaametnikud-teeni- jad käesoleva aasta röövlindude hävitamise võistlusest eriti energiliselt osa võtavad ja jahi ning kasulikkude lindude julgeolekut sellest Maakorralduse ja metsade pea­ küljest kindlustavad. valitsuse käskkirjadest. —•— 10. mail 1929 a. — Nr. 27. Walitsuse metsakorraldusosakonna noorem Metsaülematele ja ringkonna maamõõtja Elmar Ernits paigutatakse alali­ selt teenistuskohalt — Tartust teenistushuvides metsarevidentidele. ümber Tallinna valitsuse metsakasutusosakonda, Kättejõudnud kuivade ilmadega on- tule arvates 1. maist 1929. a. hädaoht metsadele ja kultuuridele väga karde­ Kolga metskonna II järgu metsniku aj. k. t. tavaks muutunud. Teadmata põhjustel ja koha­ Ludvig Peets nimetatakse II järgu metsni­ likkude elanikkude hooletult tulega ümberkäi­ kuks, arvates 1. maist 1929. a. mise tagajärjel on tekkinud viimasel ajal rida Antsla metsaülema ajutise tööjõu Johannes metsapõlemisi, mille läbi hulk noori kultuure Z i r k'i teenistusaega pikendatakse kahe kuu ja metsa tule läbi hävinenud. Tule hädaohu võrra, arvates 1. aprillist 1929. a. ärahoidmise mõttes palub Riigimetsade valit­ Narva metskonna III jaoskonna metsniku sus metsaülemaid metsavahtidele ja metsnik­ kohustetäitmine pannakse ajutiselt kuni uue kudele ülesandeks teha, et nemad kuival ajal metsniku nimetamiseni Uusküla vahtkonna kõige hoolsamat järelvalvet teostaks; eriti neil metsavaht Aleksander K u k k'e peale, metsniku kohtel, kus tule hädaohtu kõige enam karta päeva- ja sõidurahaga kr. 6.— kuus, arvates Kus valve eriti raskendatud ja tule häda­ 1. aprillist 1929. a. kus juures jättes tema peale ohtu karta ning ilma abinõudeta läbi ei saa, oma otsekoheste ülesannete täitmine. tuleks kaalumisele võtta tulevalvurite palka­ Käsukirja 16. apr. 1929. a. nr. 23 § 5 osali­ mine. seks muuteks loetakse Vastemõisa metsaülema Tule hädaohu mõttes tuleb igasugune okste ajutine tööjõud Jaan J o o r i k metsaülema tee­ ja metsas asuva risu põletamine kohe seisma nistusse astunuks, arvates 15. aprillist 1929. a*.. panna; kui aga siiski lubatakse hagude põletamist märgadel kohtadel, kus metsapõlemise tekki­ 11. mail 1929. a. — Nr. 28. mist karta pole, võib see sündida ainult äär­ Väätsa metskonna metsniku aj. k. t. Ronald mise ettevaatusega ja põletaja vastutusel. Heinrichson nimetatakse metsnikuks, arva­ Juhtides metsaülemate tähelepanu R. M. tes 1. okt. 1928. a. Valitsuse ringkirja 25. Vill. 1928 a. nr. 89/MM. 16 Vigala metskonna metsniku aj. k. t. Ludvig peale palub R. M. Valitsus jahirendilepinguid 8 alum nimetatakse metsnikuks, arvates 17. aug. millede sõlmimiseks metsaülematele juba luba 1928. a. antud ja mis kinnitamiseks esitamata, R. M. Kärevere metskonna metsniku aj. k. t. Franz Vai. kinnitamiseks ära saata. Thomson nimetatakse metsnikuks, arvates • Ühtlasi palutakse neile jahipidamise õiguste 15. veer. 1929. a. rendile soovijaile kelledel vastavad lepingud Purdi abimetsaülema aj. k. t. Viktor Lõoke sõlmimata ja kelledele jahimaid välja rentida nimetatakse abimetsaülemaks, arvates 26. dets. . lubatud, teatada, et viimased metskonda lepingu 1924. a. sõlmimiseks ilmuks. Peale lepingu sõlmimist, Kurista abimetsaülema aj. k. t. Artur Sarv see R. M. Vai. kinnitamiseks ära saata. nimetatakse abimetsaülemaks, arvates, 4 juu­ Sama ringkirja p. II. alusel on metsaülema­ list 1928. a. tele ülesandeks tehtud jahikaitsemetsade kind­ Aimla abimetsaülema aj. k. t. August Vaher laks määramine. Et seniajani osa metsaüle­ nimetatakse abimetsaülemaks arvates 16. jun- - maid veel jahikaitsemetsade kohta mingisugu­ uist 1928. a. Nr. 6 Eesti Mets 147

15, mail 1929. a. — Ni*. 28. tamiseni Kuuselohu metsavaht Jaan Krassel'i Jõgeva III järgu metsaülema aj. k. t. nime­ peale metsniku päeva- ja sõidurahaga kr. 4.— tatakse Valga abimetsaülem Jaan Järv, koos­ kuus, arvates 1. maist 1929. a. seisus ettenähtud palgaga, päeva- ja sõidurahaga 27. mail 1929. a. — Nr. 31. kr. 35.— kuus, arvates 28. aprillist 1929. a. Valitsuse metsakorraldusosakonna metsatak- Mõtsu II järgu metsaülem Erich Deklau saator Ervin Engel vabastatakse omal palvel paigutakse teenistusehuvides, omal palvel ümber teenistusest, arvates 12. maist 1929. a. Kärevere II järgu metsaülemaks, arvates 1. maist Valitsuse metsakorraldusosakonna noorem 1929. a. maamõõtja Edvin Soodla nimetatakse metsa- Mötsu III järgu metsaülema aj. k. t. nime­ taksaatoriks, koosseisus ettenähtud palgaga, tatakse Karjalasina abimetsaülem Konstantin arvates 12. maist 1929. a. Väline r, koosseisus ettenähtud palgaga, päeva- Valitsuse noorem maamõõtja Albert Loskit ja sõidurahaga kr. 35.— kaus, arvates 1. maist nimetatakse maamõõtjaks, koosseisus ettenäh­ 1929. a. tud palgaga, arvates 12. maist 1929. a. Karjalasina II järgu abimetsaülemaks nime­ tatakse valitsuse metsakorralduse osakonna noo­ 31. mail 1929. a. — Nr. 32. rem maamõõtja Johannes K u u s e, koosseisus Roosa abimetsaülema aj. k. t. Eduard Maa­ ettenähtud palgaga, päeva-ja sõidurahaga kr. 22.— sik nimetatakse abimetsaülemaks, arvates kuus, arvates 1. maist 1929. a. 13. maist 1929. a. Valitsuse metsakorralduse osakonna noorema Kolu metskonna II järgu metsnik Julius maamõõtja aj", k. t. nimetatakse Eduard Eslas, L e i b a k nimetatakse 1 järgu metsnikuks, koos­ koosseisus ettenähtud palgaga, arvates 1. maist seisus ettenähtud palgaga, arvates 1. juunist 1929. a. 1929. a. Sonda metskonna II jaoskonna metsniku tee­ 22. mail 1929. a. — Nr. 30. nistuskohuste täitmine pannakse ajutiselt kuni Valitsuse Metsakorralduse osakonna noore­ uue metsniku nimetamiseni Voorse vahtkonna maks maamõõtjaks nimetatakse Friedrich metsavaht Villem B r i n k m a n n'i peale koos­ Käämbre, koosseisus ettenähtud palgaga, arva­ seisus ettenähtud II järgu metsniku palgaga, tes 1. maist 1929. a. päeva- ja sõidurahaga kr. 4.— kuus, arvates Valitsuse metsakorraldusosakonna noorem 11. jaan. 1929. a., ühtlasi jättes tema peäle maamõõtja Elmar Saar nimetatakse metsatak- Voorse metsavahi kohuste täitmine. saatoriks, koosseisus ettenähtud palgaga, arva­ Käsukirja nr. 25 § 19 Roela metskonna mets­ tes 1. maist 1929. a. nik Karl Sii sky Orajõe metskonda ümber­ Valitsuse metsakorraldusosakonna noorem paigutamises tühistatakse. maamõõtja Edvin Soodla nimetatakse maa­ Roela metskonna I järgu metsnik Karl Siisky mõõtjaks, koosseisus ettenähtud palgaga, arva­ paigutatakse teenistuse huvides ümber Karula tes 1. maist 1929. a. metskonna I järgu metsnikuks, koosseisus ette­ Loobu metskonna II järgu metsniku aj. k. t. nähtud palgaga, päeva- ja sõidurahaga kr. 4.— nimetatakse Jakob Feet, koosseisus ettenähtud kuus, arvates 16. maist 1929. a. palgaga, päeva- ja sõidurahaga kr. 3.— kuus, Loobu metskonna asjaajaja Ferdinand Sikka arvates 1. maist 1929. a. nimetatakse Roela metskonna II järgu metsniku Vastemõisa metsaülem Julius Schulbach aj. k. t. koosseisus ettenähtud palgaga, päeva- vabastatakse omal palvel teenistusest, arvates ja sõidurahaga kr. 4.— kuus, arvates 16. maist 15. maist 1929. a. 1929. a. Vastemõisa metsaülema kohusteta!lumine pan­ Kärevere metsaülem August Sessmann nakse ajutiselt kuni uue metsaülema nimeta­ nimetatakse omal palvel Valga II järgu abi­ miseni abimetsaülema Martin Mutso peäle, metsaülemaks, koosseisus ettenähtud palgaga, arvates 15. maist 1929. a. päeva- ja sõidurahaga kr. 22.— kuus, arvates Narva metskonna II järgu metsnikuks nime­ 18. maist 1929. tatakse Oskar Posendorf, koosseisus ettenäh­ Ahja metskonna asjaajaja Jüri Laas paigu­ tud palgaga, päeva- ja sõidurahaga kr. 6.— kuus, tatakse omal palvel ümber Kuusiku metskonna arvates 16. maist 1929. a. asjaajajaks, arvates 1. maist 1929. a. Orajõe I jaoskonna metsniku kohuste täit­ Kuusiku metskonna asjaajaja Ernst N e u- mine panna ajutiselt kuni uue metsniku nime­ m aun paigutatakse omal palvel ümber Ahja 148 Eesti Mets Nr. 6 metskonna asjaajajaks, arvates 1. maist üldajakirjanduse veergudel avaldamist on leid­ 1929. a. nud. Lugejate rahuldamiseks on toimetus Allpool tähendatud III järgu metsaülemad samme astunud, et riigimetsadevalitsuses metsa­ nimetatakse teise järgu metsaülemateks, koos­ nädala kohta kokkuseadmisel olevast ametli­ seisus ettenähtud palgaga, arvates 1. juunist kust aruandest mõni tuntum metsateadlane 1929. a. kuukirjale metsanädala kordaminekust üleriik­ 1) Antsla metsaülem Arnold Sild lise kokkuvõtte teeks, mille avaldame „Eesti 2) Käru „ Emil Vorkampff-Laue Metsa" järgmises numbris. 3) Porkuni „ Johannes Z i u g a n d. Saadud sõnumitest on näha, et ametlikult 31. mail 1929. a. — Nr. 38. alatud metsanädala korraldamine on saanud: Valitsuse maamõõtjaks nimetatakse Aleksan­ täiesti seltskonna asjaks, mis väljendub mitmel der Bobanin, koosseisus ettenähtud palgaga, pool metsanädala puhul peetud pidudest, ja arvates 25. maist 1929. a. peaaegu igalpool metsa istutamisele ja külmu­ sele on järgnenud lõbusad jalakeerutused va­ 6. juunil 1929. a. — Nr. 34. bas looduses. Orajõe metskonna I. järgu metsnikuks nime­ Loodussõprade ja seltskonna eriline huvi­ tatakse August Tõldsepp, koosseisus ette­ nähtud palgaga, päeva- ja sõidurahaga kr. 4.— tundmine metsa vastu on kindlaks pandiks, et kuus, arvates 28. maist 1929. a. eelolevatel aastatel metsanädalad kujunevad, traditsioonilisteks rahvapühadeks, kus levib Kambja II. järgu metsniku aj. k. t. Arkadi Kruuse nimetatakse II. järgu metsnikuks, metsa hoidmise ja kaitsmise vaim. arvates 7. nov. 1928. a. . Toimetus. Vaivara metsaülema juure nimetatakse aju­ tiseks tööjõuks Vanda Riimmel poolteiseks kuuks, palgaga kr. 40.— kuus, arvates 1. juu­ Küsimused ja vastused. nist 1929. a. Küsimine: Kui metsavaht 1. mail üle- Rake metsaülema juure nimetatakse ajuti­ viiakse sama metskonna teise vahtkonda ja, seks tööjõuks Karl V e n t e r, kaheks kuuks, temal palgapuud 1. jaanuarist s. o. aasta algu­ palgaga kr. 60.— kuus, arvates 23. maist 1929. a. sest saamata on — kas on õigustatud uuel Aegviidu abimetsaülem Voldemar M a t i i - kohal tervet aasta normi kätte saama või ar­ sen loetakse Riigimetsade valitsuse metsa­ vatakse nelja kuu jagu maha? kasutuse osakonna käsutusse komandeeritud Metsavaht X. olnuks, arvates 3. maist kuni 17. maini 1929. a. Vastus: Palgapuud on natuuras saadav Käsukirja 10. V. 29. a. nr. 27. § 16 osali­ palk, mispärast teenitud aja eest tulevad puud seks muuteks loetakse Uusküla vahtkonna uuel ametkohal 1. jaanuarist alates välja anda. metsavaht Aleksander Kukk Narva mets­ konna III. jaoskonna metsniku kohustetäitjaks E. M. Ü. Keskjuhatuse olnuks, koosseisus ettenähtud II. järgu mets­ sekretär J. P. °00 noo niku palgaga päeva- ja sõidurahaga kr. 6.— ooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooo kuus, arvates 1. maist kuni 16. maini 1929. a. ooo ooo 2 o -•— O o Möödunud metsanädala § Uuendage aegsasti 3 tulemusi. ! „Eesti Metsa" f Kuukirja toimetusele on Eesti metsa tee­ nijate ühingu osakondadelt ja metsaülematelt § tellimist järgmise poole §' rida sõnumeid tulnud metsanädala hääst korda­ § aasta peale. § minekust ja rahva, eriti noorsoo, elavast osa­ 8 Tellimisi võtavad vastu kõik 8 võtust, mispuhul toimetus peab tarvilikuks 8 vabariigi postiasutused talituse § siinkohal lugejatele teatada, et ruumipuudusel 8 hindadega. 3 ei ole võimalik neid sõnumeid üksikult aval­ OOO ooo dada, pealegi juhusel, kus neist mõnedki juba ooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooo ooo 000

Väljaandja: Eesti Metsateenijate ühing. Wastutaw toimetaja: O. Daniel.. E. Antow & Ko. trükikoda. Nõmme Rahumäe, Waigu tän. 3. Kõnetr. 42.