Veeteede Ameti Teataja 2017/2

NR 2/4 2017 (296) Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord

Legendaarse kapteni Ilmar Noore Meremees on Eesti rääkimata lood 4 merendusajakiri, mida antakse välja 1989. aastast alates. Riiklik merejulgeolek vajab Ajakiri Meremees ilmub poliitilist otsust 8 Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel. Mereluure, mereseire ja mereolukorrateadlikkus 11 AJAKIRJA VÄLJAANDJA: Parvlaevad teel koju – tüürimehe pilguga 14 Eesti Mereakadeemia Aadress: Kopli 101, Tallinn 11712 Kuidas ma Lõuna Hiina meres piraatide Trükikoda: Auratrükk rünnaku ohvriks sattusin 16

Kaanefoto: Kapten Ilmar Noor. Eesti Mereakadeemia avab uue eriala Foto autor: Krislin Aedla, „Laevamehaanika“ 18 Eesti Mereakadeemia Laevaehitussektori lühiülevaade Eestis, Artiklites toodud andmete Soomes, Rootsis ja Saksamaal 19 õigsuse eest vastutab artikli autor. Politsei- ja Piirivalveamet saab uued Eesti Mereakadeemia ei kiiremad veesõidukid 22 vastuta vigade eest avaldatud reklaamides. Eesti saartele sõidavad kõigi aegade uusimad laevad 23

TOIMETUS Läänemere maade kalatööstuste välja- Toimetajad: Jane Niit vaated järgmisel kümnendil 26 ([email protected]), Tauri Roosipuu Kui merevesi ravis ehk kuidas ennemuiste ([email protected]) merel haigusi raviti 27 Kujundaja: p2 Keeletoimetaja: Madli Vitismann Merendusuudised 29 Veeteede Ameti Teataja 31 Veeteede Ametisse saabunud IMO KONTAKT [email protected] ringkirjad 46 Tööstusliku traalpüügi kursus kõigile www.ttu.ee/mereakadeemia/meremees/ meremeestele 47 Kapten Ilmar Noore uus raamat www.facebook.com/ ajakirimeremees/ „Laeva püstuvus“ 48

LEVITAMINE

Alates 2017. aastast levitatakse ajakirja Meremees ja Veeteede Ameti Teataja veebi- ja paberversioone koos.

Ajakirju on võimalik lugeda TASUTA veebis: www.issuu.com/ajakirimeremees

Ajakirjade paberversiooni saab endale koju tellida Omniva vahendu- ISSN 2504-7345 sel: https://eservice.omniva.eu/epit/ui/periodics/ajakiri/AJA69859 Aastatellimuse hind on 10 €. Persoon

Legendaarse kapteni ja õppejõu Ilmar Noore 75 aasta pikkusest kirevast elust ja seiklustest ümber maailma võiks kirjutada lausa mitu raamatut. Alates 1999. aastast Eesti Mereakadeemias õppejõuna töötav Noor ise muheleb, et pole ta ühti midagi väga näinud ega teinud. Meremehed aga teavad, et ilma efektsete näidete ning lustakate lugudeta poleks laevateooria ja meresõidu astronoomia tunnid olnud üldsegi mitte nii põnevad.

Tekst: Jane Niit FOTO: Krislin Aedla FOTO:

4 MEREMEES 2/4 (296) 2017 Legendaarse kapteni rääkimata lood Persoon

lmar on pärit Muhu saarelt. Tema sideohvitser, miiniohvitser, vanem- tohtinud kasutada, et vaenlane ei isa oli kapten ja mõlemad ven- mehaanik, teine mehaanik) ning kuuleks. „Kasutasime sellist asja, nad õppisid meremeheks. Isa kogu meeskonnas oli 57 meest, seal- nagu mürapeilingaator, millega sai- küll keelitas, et Ilmar peaks min- hulgas palju eestlasi. „Meeskonna me kätte vaenlase liikumise suu- Igi väärika elukutse valima, näiteks omavaheline läbisaamine oli väga na, aga mitte kauguse meist. Pidi- advokaadi või loomaaarsti oma, ent hea, meie elu sõltus ju üksteisest me kindlaks tegema vaenlase kursi, Ilmar ei tahtnud teistest pereliikme- seal vee all,“ jutustab Noor. kiiruse ja selle nurga, kuidas saame test kehvem olla. Allveelaev on terastoru ning elu oli torpeedot lasta. Meil oli kaheksa tor- „1960. aastal tegin siinsamas Kop- seal kitsas ja räpane, kõikjal haises peedot kogu aeg laskevalmis,“ rää- li 101 majas sisseastumiskatseid ning igal pool oli õli, meenutab Noor. gib Ilmar. Makarovi nimelisse Kõrgemasse „Pesemine oli limiteeritud. Kolme- Vee all on rõhk väga suur, lisaks Merekooli Leningradis. 25st punk- kuuse reisi jooksul saime pesta vaid vaevas meeskonda pidev värske õhu tist korjasin 22. Füüsikas sain kol- kolm korda, sest dušši ju polnud. puudus. „Kui olid mõne päeva vee me, matemaatikas nelja, ülejäänud Pesed baasis end puhtaks, vahetad all olnud ning siis läksid üles värske eksamid – võõrkeel, eesti keel ja üks pesu ja lähed kuuks ajaks vee alla õhu kätte, hakkas pea ikka jubedalt matemaatika veel – sain viied. Tol tagasi. Allveelaeva elu kõige keeruli- ringi käima. Kusjuures, vee all olles ajal oli kaks vabariiklikku kohta ning sem osa oli peldik. ei õõtsu, aga kui allveelaev vee pea- mina saingi sellest ühe koha enda- Oled seal 200 meetri sügavusel le tuli, siis ikka raputas korralikult,“ le,“ meenutab Ilmar. Ma ei saa imes- vee all ning peldiku seina peal on kirjeldab Ilmar. tamata jätta, et Noor mäletab punkti juhend, mis järjekorras tuleb kla- täpsusega 57 aastat tagasi toimunud pid lahti teha. Kõigepealt s***d, siis “Kui ma esimest sisseastumiskatsete tulemusi. Här- lased vahekasti, siis pead esimese ra Noor vaid muheleb selle küsimu- klapi kinni panema ja selle vahekas- korda läksin 270 se peale ning lisab: „Oi, ma mäletan ti ning mere vahelise klapi lahti tege- meetri sügavusele ja veel palju muudki…!“ ma. Seejärel teed lahti suruõhuklapi Makarovi nimelise Kõrgema ja lased oma toimetused vette. Kui periskoobi vahelt Merekooli eripära oli selles, et õppu- teed klapid vales järjekorras lahti, hakkas tilkuma, rid said nii eriala- kui ka ohvitseri- siis saad selle kõigega vastu nägu,“ siis oli korraks hirm kraadi ehk paralleelselt oli nii tsiviil- naerab Noor. kui ka militaarõpe. ikka küll.” „1966. aastal lõpetasin kooli ning Allveelaevad võisid minna sain kaks diplomit, allveetüürime- kuni 330 meetri sügavusele Noore allveelaev patrullis Fää- he ja vahitüürimehe diplomi. Seejä- Kuigi allveelaevad kannatasid ri saarte ja Islandi vahel, brigaadis rel alustasin tööd kapteni abina Ees- minna kuni 330 meetri sügavuse- oli kokku 12 allveelaeva. „Peale kol- ti Merelaevanduse rannasõidulae- le, siis tavaliselt patrulliti umbes 20 mekuulist patrulli viidi terve mees- vadel. Paar aastat hiljem tuli Vene meetri sügavusel ja liiguti 3-4 sõlme- kond kaheks nädalaks puhkekodus- sõjaväel kitsas kätte ning 1968. aas- ga. Allveelaeva maksimumkiirus oli se, tänapäeval nimetatakse seda ta totaalmobilisatsiooni käigus saa- 16 sõlme. spaaks. detigi mind polaarjoone tagusesse „200 meetri sügavusel sõitmine Seejärel läksime baasi tagasi ja Punalipulise Põhjalaevastiku allvee- oli vaid põgenemise jaoks. Selle tar- ootasime, kuna meid jälle merele laevade brigaadi,“ kirjeldab Noor, beks oli meil elektrimootor, mis võt- saadetakse. Baasis õpetasime välja kuidas temast sai kolmeks aastaks tis vähe voolu ning korraga saime uusi meremehi. Korraldasime kat- allveelaeva tüürimees. vee all olla 10 ööpäeva. Kui ma esi- seid ja võtsime viina. Tol ajal oli see mest korda läksin 270 meetri süga- ikka elu loomulik osa, kogu baas oli Vene allveelaeva 27-aastane vusele ja periskoobi vahelt hakkas tihtipeale purjus ja seda peeti täiesti tüürimees Noor tilkuma, siis oli korraks hirm ikka normaalseks,“ naerab Noor. Tegemist oli 60 meetri pikkuse küll. Vanemad olijad muidugi lohu- Lust ja lillepidu elu Vene sõjaväes Nõukogude allveelaevaga, kus tee- tasid, et ma ei peaks kartma, see on allveelaeva tüürimehena kindlasti nis komandör ja kokku seitse ohvit- loomulik,“ muigab Noor. ei olnud. „Ükspäev tegin komandö- seri (vanemohvitser, tüürimees, Patrullis sonarit ja raadiosidet ei rile välja ja veensin teda, et kirjuta-

MEREMEES 2/4 (296) 2017 5 gu mind laevalt maha. Rääkisin tal- töö. Poisid läbisid kõik, mis madru- juunist oktoobrini. le, et ma pole ju sõjamees ja hoian seõppe juurde kuulub – mereprak- Antarktikas algab suvi detsemb- kohta kinni nende poiste eest, kes tika, navigatsiooni, laevaehituse, sõl- ris ja sellega ka turismihooaeg. Kesk- päris sõjakooli on lõpetanud ja väga mede sidumise ja muu säärase,“ kir- miselt läks kahenädalane puhkus tahaksid allveelaevale tööle tulla. jeldab Noor. Antarktikas turistile maksma 1000

Persoon Aasta pärast seda napsuvõtmist Esimese lennu lõpetas Portugali dollarit. kirjutatigi mind maha,“ on Ilmar siia- koodeksi järgi antud madrusetun- maani rahul oma veenmisoskusega. nistusega 18 poissi. Ülejäänud kuk- Antarktika vaated on kusid välja, sest ei saanud lihtsalt nauditavad piltidel, ent Angola merekooli esimene hakkama. Poisid olid toona vaid 4-5 reaalsus on hoopis teine õpetaja klassi haridusega. Hiljem avati veel „Minu ajal tegutses Antarktikas Pärast Vene sõjaväest vabanemist laevamehaanikuõpe. kümmekond turismilaeva, peale läks Ilmar kolmanda tüürimehena meie veel sakslased, venelased ja tööle „Hiiu Kaluri“ ookeanilaevade- Roald Amundseni jälgedes itaallased. Baseerusime Tulemaal, le ning kahe aastaga sõitis end juba läbi Loodeväila mida lahutab Antarktikast 250 miili kapteniks. Et Moskval ja Angolal olid Aastail 1981-1994 töötas Noor taas laiune igavesti tormine Drake’i väin. tol ajal väga head suhted, siis vahen- „Hiiu Kaluris“ juhenduskapteni ja Antarktika mandrit ümbritseb ring- dati Noor 1978. aastal selle Aafrika laevastiku peakaptenina, seal oli hoovus, mille sisse jäävad ka Lõu- idaosa riigi Angola lipu all sõitvasse tema vastutusalas 32 laeva. na-Georgia ja Lõuna-Orkney saared. kalalaeva kapteniks. „Tol ajal käisin merel harvemini, See hoovus muudabki Antarktika „Läksin laeva ja vaatasin, et mere- ainult siis, kui oli vaja mõnd kaptenit muust maailmast eraldatuks ja seal- mehed seal ikka mitte midagi ei asendada. Merel saab aga rohkem se looduse suhteliselt puutumatuks. oska. Hakkasin neid laevas õpeta- raha ja peab vähem tööd tegema, Antarktika vaated on nauditavad ka ma ja tunde andma. Madruseõpet kes ikka kaldal nii väga tahab olla. piltidel, kuid hoopis teine asi on ise viisin läbi portugali keeles, see liht- Merel on huvitavam ka,“ näitab kap- nende vaadete sees olla,“ meenutab salt jäi külge ning ega nemad ju min- ten Noore elukogemus. Noor Antarktika ilu ja valu. git muud keelt seal osanud,“ naerab Aastad 1995-1996 veetis Noor taas „Lemaire’i kuristikust läbisõidul Ilmar. kaptenina merel, ent seekord viis elu on tunne, et poolteise kilomeetri ta Eesti Mereinstituudi laevale „Livo- kõrgusel püstloodis kaljuseintel ole- “Merel saab aga nia“, mis tegi tol ajal turismireise An- vatelt liustikelt hakkavad kohe kuk- tarktikasse ja Kanada Arktikasse. kuma jäärahnud, mis laevukese rohkem raha ja „Sain vanade sõprade käest tea- lömastavad – see on iseenda väiksu- peab vähem tööd da, et mereinstituut otsib „Livoniale“ se tunnetus võimsa looduse kõrval. tegema, kes ikka kaptenit. „Livonia“ oli Kanada turis- Või Deceptioni saar (Pettuse- mikompanii Marine Expeditions saar), mis on tegelikult veega täide- kaldal nii väga käes rendil ja neil olid tulevasele tud kraatriga vulkaan. Eemalt vaa- tahab olla. Merel kaptenile oma nõudmised, nagu rei- dates paistab see hiiglasliku mono- silaevakogemus, jääsõidukogemus liitse kaljuna, kuid läbi kitsa pilu on huvitavam ka.” ja rahuldav keelteoskus. saab kraatrisse laevaga sisse sõita, Kohtumisel näitasin, et mul need kus ootamas soe vaikne vesi, tuhan- Moskva initsiatiivil loodi 1978. aas- on, ja lisaks veel lobisemisoskus. Nii ded pingviinid ja hülged, väike Briti tal Luandasse, Angola pealinna esi- sattusingi poolkogemata ametis- mereväe tugipunkt ning külalislahke mene merekool ja Ilmar Noor oli se, mis andis kordumatud kogemu- Tšiili polaarjaam. seal esimene õpetaja. Kuigi sise- sed ja elamused,“ kirjeldab Noor elu Kui vaadata Antarktika kohani- maal käis kodusõda (1974.-2002. keerdkäike. mesid, mis on enamasti inimeste või aastani), siis Angola on piisavalt suur Kanada Arktika reisid olid 3-4 laevade nimed, ja uurid nende nime- (riigi pindala on 1 246 700 km²), nii et kuu pikkused, põhieesmärk oli Loo- de päritolu, siis saad teada, et igaühe pealinn oli lahingutegevusest puutu- deväila läbimine Amundseni jälge- taga on elu, paljudel ka surm.“ mata. Ilmar mäletab, et ilm oli aasta des, lisaks Gröönimaa liustikud ja ringi väga mõnus, 20-30° C, ning ini- Island. Loodeväil on meretee Atlan- Antarktikas viletsad ja mesed olid meeldivad ja heatahtli- di ookeanist Vaiksesse ookeani piki rääbakad ellu ei jää kud. Kui üüriraha ei olnud, siis võis Põhja-Jäämeres Põhja-Ameerika „Livonia“ reisijaid oli paljudest üüri ka maksmata jätta, midagi ei ranniku lähedal asuvaid väinu. Lae- rahvustest, enamasti tõelised loo- juhtunud. vasõiduks ei ole Loodeväil Kanada dushuvilised, aga oli ka uusi rännu- „Sel ajal polnud STCW juurdu- põhjaranniku väga keeruliste jääolu- kohti kollektsioneerivaid ringihul- nud, neil oli Portugali koodeks. Mul- de tõttu sobilik. kujaid, nostalgiast vaevatud vanu le anti kohaliku ministeeriumi vali- Esimesena läbis Loodeväila lae- meremehi ja neid, kes ihkasid pisut tud 35 poissi. Ülesandeks oli kolme val „Gjøa“ Roald Amundsen aastail ohtlikku seiklust, mida nad olude kuuga teha neile selgeks madruse- 1903-1906. „Livonia“ reise korraldati sunnil ka said. Noor kirjeldab, et loo-

6 MEREMEES 2/4 (296) 2017 Persoon

Noor näitab, kuidas kahe taevakeha asujoonte põhjal määratakse laeva asukoht. FOTO: Krislin Aedla dusesõbrad olid laitmatult toredad, „jumalast jäetud“ kohas nagu Antark- kausiga liikumine tormisel merel, rikkad ringihulkujad mõneti tülikad, tika, on ellujäämiseks vaja head aga meie tüdrukud tulid sellega näi- vanad meremehed omamoodi veid- meeskonda ja killukest õnne ning liselt sundimatult toime.“ rikud. Noor kinnitab, et „Livonia“ pardal oli „Vana 80-aastane Fred, kes oli kõik suurepärane. Antarktikast Eesti mereväe Teise maailmasõja ajal teeninud miinijahtija komandöriks Liberty-laevadel, varustades Euroo- „Livonia“ laevapere tublid Kui arvate, et Antarktika ja Kana- pat võiduks vajalikuga, keeldus turis- naised da Arktika seiklustega kapten Noore tide messis söömast, sest ta tahtis „Algsest uutes tingimustes töö- karjäär lõppes, siis eksite. 1997. aas- süüa koos omasuguste meremees- tamise ebakindlusest saime paari tal astus Ilmar Noor tegevteenistus- tega. nädalaga üle ja juba kuu aja pärast se Eesti mereväes ning pärast poo- Ettekandjate pärimisele, kas peeti meid igas olukorras toimetu- leaastast väljaõpet Bundesmarine’s see on korrektne, vastasin, et Fre- levaks laevaks, millele aitas kaa- teenis ta kuni 1999. aastani mereväe dil on minu lauas koht alati olemas. sa Lõuna-Georgias üle elatud ränk, miinilaevadel komandörina. Antarktikas kehtivate reeglite koha- ent õnneliku lõpuga tormikogemus. Alates 1999. aasta sügisest on selt ei tohi sealset faunat kuidagi Turistid arvasid, et see oli neile kor- Noor pühendunud Eesti Mereaka- segada ega häirida. Kui aga Fredil raldatud erutav stsenaarium, kuigi deemias õpetamisele ning õpiku- oli vaja kuskile otse minna, siis tegi selle tõelise seikluse kinkis neile loo- te kirjutamisele. 2012. aastal ilmus ta läbi pingviinikarja jalahoopidega dus. tema esimene õpik „Mereastronoo- teed – kuidas julgevad need linnu Pärast hakati meid toppima kõige mia“ ning 2017. aasta suvel ilmub tei- moodi olevused vana vabadusmere- riskantsematesse kohtadesse, arva- ne õpik „Laeva püstuvus“, mis on mehe teele ette jääda.“ tes, et „Livonia“ saab igal juhul hak- väga oluline õppevahend nii tänaste- Viletsad ja rääbakad Antarktikas kama,“ muheleb Noor ning kiidab le kui ka tulevastele meremeestele. ellu ei jää. „Võib paista julm ja kole- laeva naisperet: „Eriti väärivad tähe- Eestlastel jääb üle vaid oodata ja tu, kuidas suur röövlind väikesi ping- lepanu meie 25-liikmelise laevapere loota, et kapten Ilmar Noor avaldaks viini- või hülgepoegi tapab ja sööb, kaheksa naist, kes rasketes oludes kunagi ka täismahus memuaarid. aga eks see olegi looduslik valik,“ end tihtipeale pidid ületama. See oleks kindlasti kohustuslik luge- kinnitab kogenud kapten. Kujutage ette, kui palju jõudu, mine igale suuremale ja väiksemale Eks igal pool, ent eriti sellises visadust ja oskust nõuab palava supi- merehuvilisele.

MEREMEES 2/4 (296) 2017 7 Riiklik mere jul geo lek v

Tekst: Ja ne Niit Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ametisse astunud mereväe ülemale mereväekapten Jüri la tes 1. veeb rua rist 2017 on Saskale mereväe lippu üle andmas. Eesti mere väel uus ülem, Merejulgeolek mere väe kap ten Jüri Sas- ka. Nüüdseks on ta ame- tisA ol nud esime sed sada päe va ning aja ki ri Me re mees käis uu ri mas, milli sed tuuled me re väes puhu vad. 2016. aas ta det sembris avali kusta tud raport* tõi laie ma ava likku se et te asjao sa lis te le am mu tun tud prob lee- mi – prae gusel ku jul ek sis tee riv Ees ti mere kait se or ga ni sat sioon po le opti- maal ne. Missu gu sed on peami sed välja kut sed ning milli ne tule vi ku- stse naa rium oleks Ees ti me re julge- ole ku seisu ko hast lähtu des parim, sel lest an nab üle vaa te me re väe kapten Jü ri Sas ka.

Esma jär gus on tegel dud mere- väe sise mi se korras ta mi se ga Üle nel ja aas ta me re väe ülem olnud mere väe kap ten Sten Sep per as- Roomet Ild, Kaitsevägi FOTO: tus taga si pärast mii nijah tija „Saka- Me re väe kapten Jü ri Sas ka oma- sisse sõi dud nii olema so le vates se kui la“ juhtu mit mullu novemb ris. Juh- kor da kinni tas toona, et olu line on ka loo da va tes se sa da ma tes se. Tei si- ti mi se võt tis üle too na veel kap ten- me re väe sise mi ne korras ta mi ne ja sõnu on mere vä gi taga nud selle, et leitnan di auast mes mere väe lae- hea mai ne taas loo mi ne. meie sa da ma tes se saak sid sõi ta rei- vas ti ku ü lem Jü ri Sas ka. „Sel leks, et Täna nen dib Jüri Saska, et on si- ja kauba lae vad ning avame reja- saada mere väe ülemaks, peab ole- vä ga ebaõigla ne, et mõ ne inime- hid ko gu maail mast. ma tea tav töö ko gemus ja hari dus. se eksi mu sed kantak se üle terve- „Kui kaksküm mend aas tat taga- Va ja lik on sõ ja väe li ne 4. ha ri dus tase, le mere väe le. „Vas tu tust kan na vad si olid ai nult vä ga ri kas tel ini mes tel tsiviil kõrg ha ri dus ja tsiviil ma gist ri- need, kes kanna vad vas tu tust, aga pur je ja hid, siis tä na enam ei pea nii k raad. Ku na teist sel list ini mest, kel- see ei tähen da, et kõik ülejää nud ini- ri kas ole ma. Sel leks, et sul ge da Tal- lel kõik nõuded olek sid olnud täide- me sed oleksid ek si nud,“ kommen- linna ja Hel sin gi vahe line laeva tee, tud, too na me re väes ei olnud, siis tee rib Sas ka no vemb ri kuist juh tu mit. po le sa mu ti vaja lii ga pal ju ra ha. Iga see ette pa nek oli, jah, pigem oo tus- laev saab ol la mii nivees ka ja. Me re- pä ra ne,“ kom mentee rib me reväe Eesti mere vä gi on tuntud ja vägi teeb iga päev palju nii-öel- ülem Jüri Saska kaitse väe juha ta- tunnus ta tud miini tõr je - da nähta ma tut tööd inimes te jaoks ja et te pa ne kut kait se mi nist ri le uue kompe tent su se poolest rahua jal endast mõiste ta va na näi- mere väe ülema nime ta mi seks. 1993. aastal taas loo dud Ees ti va na vi gat sioo ni va ba du se säi li ta mi- „Olen ol nud 20 aas tat kait se väe süs- me re väe pea mi ne vald kond on eri- seks,“ kin ni tab Jü ri Sas ka. teemis ja koge mu si omanda nud neva te lähia ja loolis te kokku sat tu- Eestlas te osalus on ka liitlas te mii- palju del ame tikoh ta del. Ainu ke asi, mus te tu le mi na mii ni tõr je. Vii ma se ni tõr jeo pe rat sioo ni des vä ga tun nus- mi da teha ei ole jõud nud, on tee nika heküm ne aas ta jook sul on Ees- tatud. Mere vä gi on osale nud NATO mi ne vä lis maal NA TO staa bis.“ ti ve test lei tud ja kah jutuks tehtud 1. ala li ses mii ni tõr jeg ru pis üle küm- Kaitse mi nis ter Margus Tsahkna üle 1200 erine va lõhke ke ha – need ne aas ta, panus tades iga poo laasta üt les Jü ri Sas ka ame tis se ni me ta mi- on pea mi selt maailma sõ da de väl tel vältel ük suse koos seisu ühe alu se- se tse remoo nial, et mere vä gi peab veesa tud me re mii nid ja muud mere- ga. „Ees ti on maail ma ta se mel tegi ja välja tule ma usaldusk riisist ning kes- põh ja sat tu nud lõhke ke had, nagu mii ni tõr jes ning see kompe tent sus ken duma jõudsa le arengu le, eel- näiteks torpee dod, süga vus laen gud on saavu ta tud rohkem kui 20 aas- kõige rõ hu tas kaitse minis ter üht se jms. Selle tege vuse ga on turva li se- ta pik ku se ras ke töö ga,“ üt leb Sas ka me re pil di väl jaa renda mi se olu li sust. maks muu detud Eesti laeva teed ja uh ku se ga. Ees ti me re väel on praegu

8 MEREMEES 2/4 (296) 2017 vajab polii ti list otsust

Kas Baltic Workboats oleks kümne aasta pärast võimeline ehitama ka sõjalaevu?

Vastab Baltic Workboatsi müügijuht Joel Rang: Merejulgeolek

altic Workboatsi tootmisvõimsuse ja insenertehnilise võimekuse Bpoolest oleme juba praegu võimelised tootma 70-100-meetriseid sõjalaevu. Baltic Workboatsi projekteeritud alused on võimelised tööta- ma rasketes mereoludes ning sobiksid kasutamiseks ka mereväele. Üks tingimusi rahvusvahelistes mereväehangetes osalemiseks on eelnevalt toodetud meresõjaline referentslaev. Selleks võiks ju saada koduriigi mereväele toodetud alus. Pikemas perspektiivis soovime kindlasti oma tootevalikut arendada nii, et suudaksime pakkuda mere- vägedele sobivaid aluseid lahingu- ja eriülesannete täitmiseks.

maa ja Res Pub li ca Lii dust), Vee tee- kor da ta gav ning sea du si jõus tav roll de Amet ma jandus- ja kom mu ni- ra huajal, neil või vad ol la toeta vad katsioo ni mi nis tee riu mi hal du sa las- rii gikait se lised funktsioo nid, kuid se (ma jan dus- ja ta ris tu mi nis ter on kind las ti ei saa neil ol la sõ ja li se rii gi- Kadri Sim son Eesti Kes ke ra kon nast) kait se funkt sioo ne. ning Polit sei- ja Pii ri valvea met sise- Mere väe roll on sõja li ne, sõjaks mi nis tee riu mi hal du sa las se (si se mi- val mis tumi ne. Arves ta des merd kui nister on Andres Anvelt Sotsiaal de- te ge vus kesk kon da, tä hendab sõ jaks mokraat li kust Erakon nast. Seega va- valmis tumi ne mere väes ka alatist kolm San down-klas si mii ni jah ti jat ja jaks mis tahes kok ku leppe saavu ta- sõ ja list me re sei ret e olu kor ra tead lik- üks Lindor men-klassi miini vees ka- mi ne po lii ti list ot sust ning kõi gi osa- kust me rel. Prae gu on Ees tis sel les ja, mis on kasu tu sel staa bi- ja toe tus- poolte tahet tegel da teema ga, mis valdkon nas olukord ebamää ra ne – lae va na. Lae vu on vä he ja nüüd seks on väga oluli ne Eesti julgeo le kule, po lit sei kui tsivii la su tus teeb me re- on tea da, et alus te eel da tav ka su lik ent ei tooks mär ki mis väär selt vali ja- sei ret oma üle san ne te täit mi seks, elui ga ei küün di pal ju üle 2030. aas- hää li juur de. kuid mere vä gi peaks justkui sõja- ta. Kui das siis eda si? Kas jät ka takse Laias laas tus on mere väel prae gu hom mi kul läbi ime nägi jaks saa- mii ni jah ti ja te ga või on uueks võt me- kaks suu re mat väl jakut set. Esi teks, ma. Et see nii ei oleks, sel le hu vi des sõ naks näi teks või me moo du lid? Või milli ne on edaspi di Eesti riigi pika- praegu tööta takse,“ kom mentee rib mil li ne on suund pike mas perspek- aja li ne mere kait se or gani satsioon ta ning li sab, et Ees til ei ole nii pal ju tiivis? Jüri Saska sõnul tuleb vaja li- rii gikait se avara käsit luse raamis ti- ra ha, et tule vi kus laevas tik ke mitte kud polii ti li sed otsu sed teha lähi tu- kus ning kuidas näeb riik selles raa- ühen da da. le vi kus, sest praegu ne süs teem po le misti kus sõja li se riigi kait se tule vik- „Rii gil po le ra ha, et tu levi kus jul ge- jät ku suutlik. ku me rel, ja tei seks, kui das mõist- o le kua la seid funkt sioo ne me rel eri likul moel la henda da lü hia ja li ses laevas ti ke ga dub lee ri da, nii na gu Mere jul geo le ku taga mi ne perspek tii vis mere sei re ehk luua po le ra ha ehi ta da tule vi kus ühe vajab polii ti list otsust see, mi da mi nis ter Tsahk na ni me tas ots tarbe ga lae vu, kui gi puht me re - Riigi le olu li si üle sandeid merel „üht lus ta tud me re pil diks“**. sõ jali sest seisu ko hast on see jätku- täidab kolm asutust – Eesti Kaitse- valt va ja lik. See ga lä hi tu levi kus sei- väe kau du Eesti me revä gi, aga ka Mõtteid Eesti mere jul geo le ku sab riik pa ra ta ma tu te va liku te ees. Veetee de Amet ning Polit sei- ja Pii- uuri mu se taustal Mis laevae hi tust puudu tab, siis või- ri val vea met. Ra huajal saab Ees ti riik Mere väe kap ten Jüri Saska hin- me moo du li te va he ta mi se idee ga on sel lise jao tu se ga kui dagi hak kama, nan gul oleks pa rim va riant kõ nemere väes tööd tehtud — sellel on ent meie kaa saja kee ru li ses julge- a luses rapor tis paku tud teine stse- kind las ti oma plussid ning väi ke rii- o lekuo lu kor ras ei to hi ig no ree ri- naa rium, mis näeb et te jät ka ta ka he gi jaoks võib see ol la ainus pragmaa- da või ma likke tu levi kust se naa riu- ins ti tut sioo ni ga. Üks neist oleks jõu- ti line va lik. Ma olen jät kuvalt sei su- me. Eesti Kaitse vä gi kuulub kaitse- du ka su tav (mi li taar)- ja tei ne jõudu ko hal, et laevas ti ke ühen da mi ne on mi nis tee riu mi hal du sa las se (kait- mit te ka su tav (tsi viil)or ga ni sat sioon. see tege vusva riant, mis suuren dab se mi nis ter on Mar gus Tsahk na Isa- „PPA on po lit seia sutus, neil on Ees ti me re kait se väl javaa teid rii ki

MEREMEES 2/4 (296) 2017 9 Kas on määratud, millised on Politsei- ja Piirivalve- ameti merekaitselised üles- anded sõjaajal, konkreetse- malt mereseire ja laevastiku tegevus? Kas täidate vajadusel sõjalisi ülesandeid? Merejulgeolek Milline on laevastiku funkt- sioon sel juhul?

Vastab Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku juht Kaupo Läänerand:

olitsei- ja Piirivalveamet (PPA) Ptegeleb iga päev Eesti territo- riaalmerel ja majandusvööndis Kaptenleitnant Jüri Saska intervjuud andmas. FOTO: Karl Alfred Baumeister, Kaitsevägi liikuvate aluste tuvastamisega. PPA Merevalvekeskus kasutab sõ ja lis te oh tude vas tu kaits ta,“ hin- rohkem kui ame ti koh ti, mis aga ei aluste tuvastamiseks laevastikku dab mere väe ülem. tä henda, et me ei võiks mõne aas ta ja lennusalka, samuti raadiosi- Selgi tu seks – va heta ta vate või- et te mõel da. Ar ves ta des, et sõ ja li ne det, kaameraid ja lähedal asuvate memoo du li te ga lae val on nii-öel- võimea ren dus on pikaa jali ne ning aluste ning partnerriikide abi. da pe sad, mil les se saab pai gal da da aasta küm neid et te vaa tav prot sess ja PPA laevastiku ülesanded on moodul kon teine reid, näiteks suur- kui pikk aeg kulub ideest teos tu se- laiemad kui vaid merepiiri valva- tü ki, õhu tõr je ra ket ti de las ke sead me ni, näiteks uue mere sõ ja li se võime mine. Tegu on PPA „patrullidega või ka reos tus tõr jeks ja me re mär ki- loo mi sel, siis on viima ne aeg mõel- merel“, mis täidavad kõiki PPA de hool da miseks va ja likke moodu- da selle le, mil line on Eesti sõ ja lae- ülesandeid merel. Sealhulgas val- leid. Vahe tata va te või me moo du li te- vas tik aas tal 2030.“ vatakse merepiiri, tuvastatakse ga lae vad suu rendak sid olu li selt lae- Jüri Saska hinnan gul tuleb Ees ti ja kontrollitakse aluseid, tehakse vas tiku efek tiiv sust, sest väik sema geog raa ﬁ at ar ves tades sõ ja li se rii gi- otsingu- ja päästetöid, avastatak- arvu baasa lus te ga saaks täi ta pea kait se üle sehi tami sel ta gada tasa- se ning vajadusel lokaliseeritak- kõiki vaja lik ke ülesan deid – teata- kaal maa-, mere- ja õhuväe vahel. se ja likvideeritakse merereostus. va ülesan de täit mi seks tu leb lae va le Ees ti Kait se väe selg roog on kind las- Lisaks reageeritakse vahejuhtu- tõs ta vaid vas tav või me moo dul. ti maa vä gi, kuid sel le toe tu seks on mitele väikesaartel, et täita seal sa ma häda va jali kud õhu- ja mere- politseilisi ülesandeid. Eesti mere väe tule vi ku suu nad vä gi. „Kui me vaa ta me Ees ti kaar ti, Ka sõja korral täidab PPA mää ra tak se rii gi kait se aren gu- siis kolman dik Eesti ter ri tooriu mist samu ülesandeid ja sõjalaevade- kavas 2021-2030 ja üle poo le Ees ti rii gi pii rist on me- na PPA alused ei tegutseks. Sõja- Jü ri Sas ka sõ nul tu leb st ra tee gi li- rel. Kui me ei ehi ta oma sõ ja list rii gi- line väljaõpe meeskondadel puu- sed mere väe tu le vikku puudu ta vad kait set üles ta sa kaa lus ja ühen do pe- dub, kuid erinevatel õppustel on otsu sed teha järg mi ses riigi kait se ratsioo ni de põhi mõt teid järgi des, siis riigikaitselisi ülesandeid harjuta- aren guka vas 2021-2030. loome või mali kule vaenla se le kutsutud ja koostöö põhimõtteid mere- „Ma väi dan, et me re väe jät ku suut- vaid või ma lu si meie nõr kus te ära ka- väega ühtlustatud. likkus on pä rast ka su tu ses oleva te su ta mi seks. Ta sa kaa lus ta tud või me- PPA laevastikus on neli laeva, laeva de eluea täitu mist suure küsi- loo mes on mõist lik jär gi da teiste rii- mis olid 2016. aastal kokku 961 mär gi all. Edas pi di on äär mi selt kee- kide eesku ju ja viia suur hankeid väe- päeva merel. PPA on vanadest ru li ne kut su da ini me si va li ma me re- lii gi põ hi selt lä bi tsük li te na.“ laevadest loobumisega vähenda- väe lase elu kut set, kui me ei suu da Lõpe tuseks kor dab Sas ka kait senud laevade arvu seitsmelt nelja- neile taga da mo ti veeri vat teenis tus- väelas te le teada-tun tud ütlust – kui le, kuid oluliselt suurendanud lae- kesk kon da merel koos se da toe ta va me ta ha me, et kõik sõja hom mi kul vastiku merepäevade arvu – igal kar jää ri süs teemi ga. Prae gu ole me töö taks, siis pea me seda õh tu eel laeval on aastas keskmiselt sama heas seisu kor ras: meil on järgmi se harju ta ma. Kui me ei harju ta rahu- palju merepäevi kui 2008. aastal ka he aas ta jook sul mo der ni see ri ta- ajal sõ ja pi da mist, siis ei saa me ka seitsmel laeval kokku. vad mii ni tõr je lae vad, nende me hi ta- eel da da, et sõ jaa jal kõik toi mib. Lisaks suurtele laevadele mist ja ka su ta mist toe tav ha ri dus- ja Kui paha päev on käes, siis ei on PPA politseijaoskondadel ja väl jaõp pe süs teem ning mo ti vee ri- saa enam õp pi ma haka ta, siis tu leb kordonitel otsingu- ja päästetöö- tud ini me sed. Meil on se ni soo vi jaid te gutse da. deks kasutada ligi 100 väiksemat * Ees ti me re jul geo lek, uu rin gu ra port (2016) Kait se väe Ühen da tud Õp pea su tu sed www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/ alust. 12/ossasional_5_avalik_veeb.pdf. ** Mereseirest ja merepildi ühtlustamisest kirjutab kaptenmajor Ott Laanemets lk 11 artiklis “Mereluure, mereseire ja mereolukorrateadlikkus”

10 MEREMEES 2/4 (296) 2017 Mereluu re,

mere sei re ja Merejulgeolek mereo lu kor ra - teadlik kus

Tekst: Ott Laa ne mets, Kok ku võt tes peaks riiki ter vik li kult kap ten ma jor huvi ta ma, mis Eesti merea la del toi mub. Sellist kõi ke hõl ma vat ja ait seväe Ühenda tud laia pind set tead mist ni me ta takse Õppea su tuste raken du s- mereo lukor ra tead likku seks, mis uu rin gu te kes ku sel il mus tähen dab arusaa ma kõigest mere- 2016. aas ta lõpus uu ring keskkon nas toimu vast, mis võib K„Eesti me re julgeo lek“, mis tuvas- mõju tada riigi julgeo le kut, mere- tas hulga võime lün ki mere li ses sõi duohu tust, majan dust ja kesk- riigi kait ses ja pakkus nende kõr- kon da. valda mi seks lahen du si. Õigu s- Rii gi me reo lu kor ra tead likkus akti dest ja polii ti ka do ku men ti- saab tek ki da vaid kõi gi merel toi- dest tuvas tati riigi üle sanded me- mija te koostöös ja selle osad on rel, need tõl gi ti n-ö ope rat sioo ni de kõik nii sõ ja li sed kui ka mitte sõ ja- keel de, mil le na jal oma kor da kir- lised seire süs tee mid, nii sõja- kui juta ti võimep ro ﬁ i lid leitud operat- ka riigi lae vad merel, eri and me- sioo ni lis te ülesan ne te täitmi seks. baasid, sada mad, radar- ja vaatlus- Suuri maks puudu jää giks võib pos tid kal dal, va ba taht li kud me re- pida da sõja list rii gi kait set merel. pääst jad, saa re vahid, kait se liitla- Ku na me re sõja pida mi se aluseks sed jpt. on tuvas ta tud mere pilt, püüab Mereo lukor ra tead lik kus on kihi- käeso lev kir ju tis se le tada sõ ja li se line, s.t kõik amet kon nad ei pea me re sei re ole must, termi no loogiat ilmtin gima ta nä ge ma kõiki and- ja prob lee me. meid. Nt keskkon na kaits jail po le va ja teada salas ta tud luureand- Mereo lu kor ra tead lik kus meid vas ta se sõ ja lae vadest, sõja- Kõigi me rel julgeo le ku ja kor- väelas tel pole vaja teada seadu si ra taga mise tege vuste aluseks on eira nud kala me he isikuand meid tead mine, mis me rea ladel toi- jne. Küll aga on sõja väe las te tea- mub. Keskkon na kaits jad ta ha vad bemaht teistest amet kon dadest tea da, kes la si pil si vett üle par da, mõ ne võr ra suu rem, et ju ba vara- me re pääst jaid huvi tab, kes ja kus kult tu vas ta da tsi vii le lumust ri tesse on me re hä das, pii ri val vu reid hu vi- var ju nud sõja list oh tu. tab, kas mõ ni laev on pii rirežii mi Tava kee les on levi nud sõna rik ku nud, me re sõi duohu tu se eest „me resei re“, mille tähen dus sõltub vas tu ta jaid hu vi tab, kas lae va de aga ka su ta jast. Me re väe la se jaoks vahel on kokku põr keoht või on tu le neb sõ na „me re sei re“ tähen- mõ ni ma da lale jooks mas, ning rii- dus üs na selgelt NA TO dokt rii nist, gi kaits jaid hu vi tab „vaen la se pu ri”. kesk kon na kaits ja le tä hendab see FOTO: Tauri Roosipuu Tauri FOTO:

MEREMEES 2/4 (296) 2017 11 me rekesk kon na sei ret, po lit sei niku- liit las te maa vä ge de ras ke te ma si na- re ke koos ne vad tak tika lisest pil di- le mi da gi kol man dat. Me re sei re kõi- te ko ha le toi me ta mi seks ja rii gi iga- loomest, mil le faasid on avas ta mi- gi sele tus te ühiso sa on aga mere- päe vaseks ma jan dus likuks toi mine, lo ka li see ri mi ne, tu vas ta mi ne ja kesk kond ja see tõttu on eri ame tite mi seks, sest suurt osa meie eks por- iden ti ﬁ tsee ri mi ne. „mere sei red“ osa riigi mereo lukor- dist-impor dist vee takse merit si. Tei- Tänu ra da ri jm elekt roo ni lis te ra tead lik ku sest. ne, rün nak me relt, va jab tä he le pa nu sen so ri te ka su tu se le võ tule on tä na- ai nuük si ju ba see tõt tu, et se ni po le päe val võima lik me rel lii ku jaid avas- Mere kait se me se da eri ti tõ si selt võt nud. ta da üs na suur te va he maa de ta gant.

Merejulgeolek Mere kaitse ei ole Eestis ametli- Täpne teadmi ne, mis Lääne me rel Vee peal sei lavaid lae vu saab avas ta- kult defi nee ritud, kuid sel lega kir- toi mub, on Ees ti sõ ja li se me re kait- da ka elekt roo nilis te sen so rite abil, jelda takse kõiki laiapind se riigi kaitse vunda ment. Ilma selle ta po le või- mis mõõ davad nt siht mär gi ra da- se te ge vu si me rel. Ees ti kait se või me ma lik üles ehita da ise seisvat kait se- rikiir gust, rääki ma ta inimsil mast. põ hi neb esi teks ise seisval kait se või- või met merel. Selli ne tead mi ne peab Ra dari abil on avas ta tud kontakt pea mel. andma või ma li kult va ra jase eel hoia- samaaeg selt ka loka li see ritud, s.t Ar ves tades meie geog raa filist tuse, võimal da ma aru saa da sõ ja- ko gu tud tea ve koosneb asu ko hast, asendit ning täna päe vast sõja pi da- lis-polii tili sest olukor rast ning või- kur sist ja kii ru sest. mist, tähen dab see tasa kaa lusta tud mal da ma lan ge ta da tak ti ka li si ot su- Rada ri abil ei saa aga tea da, mis sõ ja li si võimeid ühendo pe rat sioo ni- seid ja siht mär gista da relvi. Nii on ka ühe või tei se kon tak ti ta ga te ge li kult de lä bi vii mi seks, mil le ees märk on nüüdse miini tõrje võime kasu tami ne on: kau ba laev, reisi laev, me remärk, niikaua vastu pida da, kuni liitla sed ise seisvaks sõja li seks kaitseks kee- sõja laev vms. Ai nus sensor, mil le ko ha le jõuavad. Kui raha kott ei lu ba ru li ne, sest puudub tead mi ne, mil li- abil on võima lik kindlalt tuvas ta da, sõja pi da mist kogu spektris, tuleb sel merea lal on mii ne vee sa tud. mil le ga te gu, on inimsilm. vä he malt tead lik ol la kogu ohus kaa- Põhi mõtte liselt ei ole avasta tud la ula tu ses. Mere luu re ja mere sei re ob jek ti de tuvas ta mis kaugus võr rel- Kui laia pind se rii gi kait se kon teks- des An tiik-Kreeka me re sõ ja pi da mi- Tä nu ra da ri jm elekt- tis või me rää kida rii gi me reo lukor rase ga oluli selt suu re nenud, küll aga tead lik ku sest, siis sel le sõ ja list tak tion täna päe val abiks elekt ro-opti- roo ni lis te sen so ri te ka list osa ni me ta takse me re luu reks. li sed sead med: vi deo-, soojus- ja ka su tu se le võ tu le on Me re luure tähen dab kõiki sõja li si öö vaat lus kaa me rad. tä na päe val või ma lik te ge vu si, mil le ees mär giks on vaen- Kui kau balae va tüü ri mehe le pii- la se leidmi ne, ning see koosneb rek- sab ra da ri kon tak ti „tu vas ta mi seks“ me rel lii ku jaid kest (re con nais san ce) ja me re sei- ARPA või AIS infost, siis sõja li se pil di- avas ta da üs na suur te rest. See ga mere sei re on mere sõ ja- loo me käigus tuvas ta tak se ena mik li ses ter mi no loo gias me re luu re osa. kon tak te inim sil ma ga, et neid oleks va he maa de ta gant. Me re luure ees märk on juba ga lee- vaja du sel võima lik rel vaga mõju ta- ri de ajas tust sa ma – lei da vaen la ne. da. Rah va kee li öel du na: kui on va ja Teiseks põhi neb Ees ti kaitse või- Se da saab te ha kas me rea la sen sori- ke da gi mere põh ja saata, peab oleme kollek tiiv kait sel. Selleks, et kee- te ga seira tes, s.o me re sei re, või vih je ma väga kin del, et soovi tud siht märk gi meid aita ma tu leks, peame end pea le vaenlast ot si des, mida ni meta- ik ka on see, mil leks lask ja seda kõi ge pealt ise aita ma ja ko du töö takse rek keks. peab. ära tege ma. Meie raha lis te ressurs- Me resei re omakor da koos neb Tei ne olu line te gur visuaal sel si de piira tuse tõttu kehtib prakti ka, kahest tege vusest. Esime ne on pat- tuvas ta mi sel on tu vasta ja kom pe- et või me te pu hul, mi da me ise aren- rulli mi ne, mil le käi gus avas tatak se tentsus. Kui tädi Maa li näeb pildil da da ei suu da, kü si me abi liit las telt. ja tu vas ta tak se kõik kindlaks mää- hal li lae va, siis väl jaõp pi nud ja koge- Pa ra ku ei saa me pa lu da, et liitla sed ratud patrull joone ületa jad. Näiteks nud mere väe tak ti kaoh vit ser oskab meie eest kodu töö ära teek sid, ega kül ma sõ ja aeg se NA TO allvee lae vali saks lae va klas si le ja ni me le hin nase da, mi da neil po le. tõrje pat rulljoon oli Gröö nimaa-Is- ta selle sen so reid ja relvas tust ning Me re sõ ja list oh tu Ees ti le kät ke- lan di-Ühendku ning rii gi va he li ne kit- tu vasta da oh tu, mida see alus en- vad endas vasta se te ge vused me- sus, nn GUIK gap. Et At lan di avaos- dast ku ju tab. rel – mereb lokaad ja nn mere väe- sa pää se da, pidid Nõuko gu de allvee- Pildi loo me järg mine etapp on diplo maa tia – ja tege vused merelt lae vad sel le üle ta ma ja ku na te gu on identi fitsee rimi ne, mil le käigus – ra ke tirün na kud mais maa siht mär- kit sa koha ga, asus ka patrull joon an takse ra da ri kon tak ti le stan dar d- ki de vas tu ja me re des sant. Sõ ja lis- seal. iden ti teet, mis kir jeldab selle vae- tel või metel on nende tõrju mi seks Tei ne mere sei re tege vus on ot- nulik kust (vaenu lik, sõb ralik, neut- kaks ülesan net: taga da mere tee- sing, mida teosta tak se puu duli ku raal ne jne). Peale identi ﬁ t see rimist de lah tio lek ning tõr ju da rün na kud kon tak tiin fo pu hul, nt all vee lae vu tekib tak tika li ne tu vasta tud me reme relt. Nii vii si on sõ nas ta tud me re- jah ti des või me repääs tes, kui hu vi- pilt (re cog nized ma riti me pic tu re, väe ülesan ded ena mi kus väi ke rii ki- pak kuv laev tu leb kõi gepealt üles RMP), mis on geograa ﬁ line esitlus des. Esi me ne üle san ne tu leb täi ta leida. Nii pat rul li mi ne, otsing kui ka eel toodud põhi mõ te tel töö deldud

12 MEREMEES 2/4 (296) 2017 REKE – info hankimine vaenlase PILDILOOME: SÕJALINE või vaenuliku tegevuse kohta TUVASTATUD 1. Avastamine – kas? MEREPILT (recognized maritime PATRULL – 2. Lokaliseerimine picture) – patrulljoone – kus ja kuhu? sõjalistele jälgimine kvaliteedinõuetele

3. Tuvastamine – Merejulgeolek üksustega, et kes ja mis? vastav olukorra- avastada ja kirjeldus tuvastada kõik 4. Identiﬁ tseerimine MERESEIRE – joone ületajad – milline vaenulik- kus?

mereala – terviklik arusaam avastamiseks süsteemne jälgimine OTSING – – kõik sõjalised tegevused – kõik vaenlase veeala süsteemne läbiotsimine, et tuvastada objekti olemas- MERELUURE olu või merekeskkonnas toimuvast puudumine VALGE MEREPILT (white shipping TSIVIILTEGEVUSED: riigilaevad merel, meresõiduohutuse picture) – MEREOLUKORRATEADLIKKUS tagamine, korrakaitse merel, merepääste jne tsiviilülesannete AVALIKUD ALLIKAD: AIS, VTS, VHF jne täitmiseks mõeldud merepilt

FOTO: Tauri Roosipuu Tauri FOTO: Mereluure. JOONIS: Ott Laanemets in format sioo nist vee peal sete, vee- või üld se mit te mi da gi väl ja saa ta. mese tee ma ga rii gi me re lis tes või- a lus te, me re des san di ja me re len nu- me tes, mi da tuleb la henda ma asu- väe tege vuste kohta. Kui sõja pi da mi- Praegu ne olukord ja da. Esmalt tuleb mää ra ta üks asu tus, se tak ti ka ta san dil on va ja vä ga täp- lahen du sed mis vastu tab mere sei re eest nii ra hu- set ja reaa la jas me re pil ti, siis rii gi või Tä na päe val te ge le vad me re sei reja krii si- kui ka sõjaa jal. Kui rii gil on al lian si st ra teegi lis te ot sus te lan ge- ga peami selt po litsei- ja pii rival ve- soov ka sõjaa jal tea da, mis me rel toi- tami seks va ja lik me re pilt ei pea nii amet (PPA), mille ülesan ded on mere - mub, ja end sõja liselt kaits ta, saab de tailne ole ma. pääs te, reos tus tõr je ja pii rihal du se kaits jaks ol la vaid kait se vä gi. Vii ma ne pildi loo me etapp on sel- korral da mi ne, vee teede amet (VA), Süsteem se malt analüü sis uuring le levi ta mi ne. Laevas ti kuük suses mil le üle san ne on mere sõi duohu tu- kol me orga ni sat sioo ni list la hendust. te hak se seda tur va lis te raa dio si de- se taga mi ne, ning kaitse vä gi, mille Esime ne võima lus on jät ka ta vana- lin ki de abil ja kõr ge ma tel juh ti mis ta- üle san ne on rii gi sõ ja li ne kait se. viisi. Sel juhul jätkub kas hääbu mi ne san ditel tur va li se IP si de abil. Me re sei ret või me reo lukor ra- või kui lei takse li sa res surs se üle san- Sõja li se mere luu re si sendiks on teadlik ku se taga mist pole määra- ne te kor ra likuks täitmi seks, te kib ka kõik avali kud alli kad, nagu riigi- tud ot seselt ühe gi asutu se üle san- palju dublee rimist. Teiseks lahen- lae vad merel, AIS, VTS-id, inter ne- deks. Jät tes laia põh ja lisu se kõr vale, diks on jaga da rii gi üle san ded ka he tist lei tav tea ve jpm. Sel li sest tea best on praegu suu rim probleem sõ ja li se amet kon na vahel, millest üks ka su- moo dus tub eral disei sev, n-ö val ge mere luu re puu dumi ne, sest sõ jali- tab sõ ja list jõu du ja tei ne mit te. Kol- me re pilt. sest vaa te vink list on PPA ja VA me re- man daks la hendiks paku ti üheain sa Näi teks Ma ri neT raf ﬁ c.com on val- sei re lis te te ge vus te tu le mus vaid val- rii gi lae vas ti ku te ket. ge me repilt, mis koos neb vaid ava- ge me re pilt (whi te ship ping pic ture ). Uu ringu auto rid leidsid sobi vai- li kust teabest. Ava li ke alli kate prob- Nüüdi saeg ses õi gusruu mis on PPA ma ole vat tei se la hendu se, mi da eri leem on nende usal dus väär sus, mis po lit seia su tus, mis sõ ja kor ral ei saa va riat sioo ni des ka su ta vad Nor ra, sõl tub and me te edas taja sea dus kuu- sõja pi da mi ses osale da ning millel Taa ni, Lä ti, Lee du jpt. le ku sest. Nii AIS-i kui ka VHF-raa dio- puudub me re sõ ja li ne kom pe tents. Au tor väl jen dab isik lik ke mõt teid ja sei su koh ti. ga on üs na liht salt ja veen valt või ma- Ülalmai ni tud mere julgeo le ku Va rem sa mal tee mal: Me re kait se kü si mu si – me re sei re. Ott lik oma te gelik ku iden ti teeti var ja ta uu ringu koha selt on te gemist esi- Laa ne mets. Me re mees nr 4, 2009.

MEREMEES 2/4 (296) 2017 13 Parvlae vad teel koju – tüü

Tekst: Ja ne Niit Parvlae vad jõudsid Parvlaev “Tiiu” sisenemas Kieli kanalisse. FOTO: Tanel Valtson m bes kolm ja pool aas- Eestis se: tat ta ga si jõu dis avalik ku- „Leiger“ 10. detsembril 2016 se ni tea ve, et Tal linna Sa- dam on võit nud Majan dus- „Tõll“ 9. jaanuaril 2017 Uja Kom mu ni kat sioo ni mi nis tee riu mi „Tiiu“ 2. aprillil 2017 han ke parv lae vaü hendu se ta ga mi- „Piret“ 3. aprillil 2017 seks suur saar te ga. Parvlae va de ehituse ajal tõs tis pead uus rahvus lik Meremeeste seiklused Meremeeste spor dia la – tu gi too li lae van dus – ning fi kust maas. Meie aga ei saa nud sel- ter ve Ees ti arut les sel le üle, mis on le ga nõustu da, sest leidsi me veel protses sis va les ti teh tud, mil li sed on puudu jää ke, mis tuli kõr valda da. vead, mi da ei to hiks ol la ja mis on Laev tuleb ehi ta da vas ta valt pro jek- kõik hal vas ti. ti le ja nõue te le ning meie aja si me gi Sa mal ajal, kui lae van du se pa ral- näpu ga järge, et kõik oleks korrekt- leel maailmas käis äge sõitle mi ne, selt teh tud.“ te gele sid Ees ti me reme hed pä ris Ta neli sõnul olid Euroo pa Liidu tööga konto ris, laeval, sada mas ja di rek tii vid ning SO LA Se re gulat sioo- merel, et valmis ehita da kvali teet- nid meeskon na igapäe valek tüü ri sed parvlae vad, mis vastak sid kõi gi- osa. „Kõigi asja de pu hul, mis tun du- le rah vus va he lis te le nõue te le. Tei ne sid va led või mit te pä ris õi ged, tu li me re mees te le väl ja kut suv üle san ne oma mõtet seadus test kontrol li da oli parv lae vade ohu tu ko ju too mine, ja siis sai minna argu men tee ri ma, sest Väina me re jaoks ehi ta tud alu- miks me mi dagi ta ha me, et teisi ti sed ei ole mõel dud oo kea ni sõi duks. tehtud oleks. Türkla sed seda vana- sõ na ei tea, et ühek sa kor da mõõ da Esime se na tuli „Leiger“ ning üks kord lõika. Selle aja jook- Parvlae vad „Lei ger“ ja „Tiiu“ ehi- sul said nad üsna mitu korda kõike ta ti Hiiu maa lii ni jaoks Tür gis Se fi - mõõta ja siis jälle ümber lõiga ta,“ ne laeva te ha ses ning „Tõll“ ja „Pi ret“ mee nu tab Ta nel. ehi ta ti Saa remaa lii ni jaoks Poolas Enne teele asumist tuleb teha Re mon to wa lae va te ha ses. vä ga pal ju et te val mis tusi, et laev Enne aluste vastu võt mist olid oleks sõi du val mis. te has tes koha peal laeva kapten, „Mi na tege le sin lae val doku men- vanem me haa nik ja tei sed ohvit se- tat sioo niga. „Lei ge ri“ pu hul vä hem, rid, sealhul gas kolmas tüüri mees „Tiiu“ puhul rohkem. Teisi sõ nu, Ta nel Valtson , kes rotee rus lae va- vas tuta sin sel le eest, et kõik va jali- de vahel ning ainsa na osa les suisa kud ser tifi kaadid oleksid ole mas ja merre jõud si me, oli ju ba esime ne kolme parvlae va koju too mi ses, v.a keh ti vad. Pidin kõik üks haa val lä bi selli ne torm. Laevad on ehita tud Väi- parvlae va „Piret“ puhul. Kol me alu- kont rolli ma. „Leige ri“ et te val mis- name rel sõit miseks. Laine pii rang on se sõi duks et te val mis ta mi se ning tus oli ühelt poolt keeru li sem, sest 2,5 meet rit. Vastu lai net sõi ta ei saa, koju toomi se periood oli 15. au gustist tegi me kõi ke esi mest kor da. Tei salt külg lai ne on enam-vä hem, aga ole- 2016 kuni 4. april li ni 2017 ning selle aga liht sam, sest mees kond oli suu- neb, kust poolt tu leb, ning aht ri lai ne aja jooksul jõu dis Ta nel läbi da üle rem. Teiste lae va de ga oli mees kond on pä ris hea,“ kir jeldab Ta nel. 9300 mere mii li. väiksem ja tööd palju laiahaar de li- „“Leige ril“ ikka lendas tormi ga „Olime koos mees kon na ga kolm se mad,“ kir jeldab Ta nel et te val mis- taldri kuid ka. Mingil ööl tulin vahist kuud Türgis, enne kui saime Tal lin- tusp rot ses si. ja siis olid külm kapp ning nõu de pe- na poole lii ku ma haka ta. Veetsi me Alus hakkas koos meeskon na ga su ma sin ke set mes si.“ kolm nä da lat ko hapeal ja nä da la Tür gist lii ku ma 5. no vemb ril 2016. Mes sinas seisis „Lei ger“ viis või kodus ning nii kolm korda järjest,“ Ideaalse te ilmas ti kuo lu de korral kuus päeva. Kui gi sada mas oli ilus, mee nu tab Ta nel al gust. „Türgi lae va- kes taks üle sõit 16 öö päe va, ent „Lei- siis tei sel pool saart valit ses kor ralik te has tah tis mi tu kor da ha ka ta mei le ger“ oli teel 35 päe va. „Ilm üld se ei torm. Mes si nast sõide ti Sar dii nias- lae va üle and ma, sest nad olid graa- soo si nud meid. Kohe, kui Joo nia se ank rus se, et laev saaks lä he ma-

14 MEREMEES 2/4 (296) 2017 üri me he pilgu ga

Kuidas toimub laeva de vastu võt mi ne?

V a s t a b T S L a e v a d e j u h a t u s e l i i g e Mart Loik.

ae va de ehi tus käib mää ra- Ltud klas siü hin gu jä rel val ve all, meil oli see DNV GL.

Klas siü hing kin ni tab joo ni- seiklused Meremeeste sed ja ehi tus do ku mentat sioo ni, kont rol lib nen de vas ta vust vas tava klas si parv lae va de le keh tes tatud rah vus va he lis te le ja li pu rii gi nõue te le. Sa mu ti kont rol lib klas- siü hing ehi tus te vas ta vust pro jekti le ning osa leb eri ne va te süs teemi de kat se tus tes ja vas tu võt mises. Pä rast kõi gi kai- ja me re kat se- tus te lõp pu ning tu le mus te akt- sep tee ri mist klas siü hin gu poolt on te ha sel õi gus väl jas ta da tea de lae va valmi so le ku koh ta üleand- mi seks. Pä rast se da on ostjal/tel li jal ko hus tus 48 tun ni jook sul tea de vas tu võt ta või ta ga si lü ka ta. Se da ae ga ka su ta takse üld ju hul veel- kord do ku mentat sioo ni, olu li sema te süs tee mi de, kat se tus tu le- mus te ja tel li ja mär kus te vii ma- seks kont rol liks. Pä rast sei su kor ra täp sus tu mist rää gi takse lä bi vas tu võt mi se tingi mu sed ja lepi takse kok ku täh t- a jad ole ma sole va te puudus te kõr val da mi seks, kui mär ku si le Al me riale. „Plaan oli kahe tor mi et suht lus oli vä ga hea. Rei si plaa ni- peaks veel ole ma. Või ﬁ ksee ri- va helt läbi saa da, ent poo lel teel jõu- misel mängis olulist rolli asjao lu, et takse ra ha li ne kom pen sat sioon dis torm mei le jä re le. Läk si me Mal- lae va de kütu se tan kid on suhte li selt vä he mo lu lis te vaeg töö de eest. lor cale tormi var ju. Reisi tuli plaani da väi ke sed ja pidi me ar vu ta ma, kus ja Il ma märkus te ta üh te gi lae va ko gu aeg vasta valt olukor ra le. Kap- mil lal oleks või ma lik pun kerda mise ni ehi ta tud ei ole. ten tegi väga häid otsu seid,“ kii dab seks pea tu da,“ üt leb Ta nel. Vee tee de Amet de le gee ris Ta nel kapten Han no Naab rit. Tane li üks ere damaid mäles tu- meie lae va de ehi tu sel oma õi gu- si on seo tud aga hoo pis Vigo sa dased klassiü hin gule DNV GL. Vee- Kõik teadsid, et ei tule kerge ma ga. „Jõud sime sin na pü ha päe va tee de Amet te gi SMS-au di ti pä rast Vaata ma ta tormi se le me re le oli õh tul kell 8 ja sada mas vendreid ei lae va de re gist ree ri mist Ees ti li pu ül dine mee leolu po si tiiv ne ning ol nud, ai nult au to kum mid. Aga tõu- al la. oma va he li ne suht lus vä ga hea. su ja mõõ na vahe on li gi kuus meet- „Kõik tead sid, et me rereis ei tu le rit, mis tä hendab se da, et lae va põr- kerge. Võib olla ei ooda tud, et see kepruss hak kab vas tu kaid hõõ ruma reid või mui du me siin seis ta ei saa. nii ras ke on, aga min git nu rise mist ja lõ hub selle ära. Võtsi me agendi- Ent ot sest vas tust ei saanud,“ jutus- või hir mu ei ol nud. Põ hi li ne oli see, ga ühendust, et meil on vaja vend- tab Ta nel.

MEREMEES 2/4 (296) 2017 15 „Siis nä gime, et kail seisa vad suu red Yoko ha ma vend rid. Viis meet rit laiad ja kol me meet rise Lõuna-Hii n läbi mõõ du ga. Ühek sake si vee- reta si me need laeva juurde, kap- Tekst: kau ba lae va 2. tüü ri mees ten ma nöö ver das kõi ge pealt vöö- (ni mi toi me tu se le tea da) ri kaist ee ma le ja esi me ne ven der kukkus sisse. Seejä rel ahtri eema- ööta sin teise tüüri me he na le ja teine vender kukkus sisse. Hol landi li pu all sõit val kau- Oli me gi ohu tult sil du nud. ba lae val. See oli 157 meetrit Järgmi sel päeval küsi ti, kuidas pikk ja 23 meet rit lai mak si- te vend rid sis se pa ni te? Dok ker Tmumsü vi se ga 10,3 meetrit; peal oli oli šo kis. Ütles, et ta va li selt te hak- 17 laeva pere lii get. Veda sime pa ras jase seda kraa naga. Meil ei olnud gu pro jek tilas ti Sin gapu rist Aust raa- ju muud va li kut, olek si me mui du lia põhja ran niku le ning sattu si me Meremeeste seiklused Meremeeste lae va vi gas ta nud.“ Lõuna-Hii na merel piraa di rün na ku ohv riks. Otse „Leigrilt“ „Tõllu le“ Pärast „Leig ri“ ko jujõud mist Piraa di rün na ku ärahoid mis- jõudis Ta nel ko dus ol la vaid ühe meetmed olid puudu li kud nä da la, en ne kui lendas Poo la Olgu gi, et meie tee le jäi tuntud „Tõllu“ et te val mis ta ma. Seekord pi raa di piir kond – Sin ga pu ri väin/ oli meeskond väik sem ning tuli Lõu na-Hii na me ri –, meil laeva kaits- täi ta pal ju roh kem eri üle san deid jaid peal polnud, samu ti ei ol nud ja val mista da laeva ette nii teha- meil või mali ku pi raa dirün naku tõr- selt vastu võt mi seks kui ka mere- jumi seks kasu tu sel eri li si meet meid. sõi duks. Küll aga olime teinud õppu si enne „Õn neks sai me jõu luks ko ju. pi raa dia las se si se ne mist. See tähen- Poo las ei lenda jõu lu de ajal lin- dab, et mees kond osa les tut vus tu sel, nud ka, mis siis veel laevae hi tu- kus tu le ta ti meel de kõi gi mees kon- sest rää ki da,“ nae rab Ta nel. „Tõl- na liik mete ko hustu sed ja tege vused, lu“ sai me ko ju uue aas ta al gu ses rää giti ette vaatu sabi nõu dest, ju hiti ning jaa nua ri kes kel läk sin ta ga si tä hele pa nu sel le le, kuidas käi tuda Tür ki kol man dat lae va „Tiiut“ vas- kok ku puutel pi raa ti de ga jms. tu võt ma.“ Täpsed protse duu rid on kirjel da- Kõik parv lae vad on ehita tud tud SMS-is (sa fe ty ma na ge ment sys- sa ma pro jekti jär gi ning iga järg- tem). Kuigi meeskon na liik med olid ne va lae vaga oli mees kon nal n.ö vä ga tead li kud sellest, mi da või ma- leiu ta mist vä hem, nii do ku men- li ku ohu korral et te võt ta, on iga olu- tatsioo nis kui ka näi teks sõi du- kord siiski erinev ning võima tu on p laa ni mi ses. täieli kult ette näha ja läbi aru tada „Poo la üle sõit oli väga lü hi- kõi ki või ma lik ke ette tu le vaid olu kor- ke ja see läks vä ga li be dalt ning di. „Tiiuga“ oli ka ilm veidi pa rem kui „Leig riga“, jõudsi me Tallin- Pime das on võima tu kalu ri tel na 21 päeva ga. Olime Lissa bo nis ja piraa ti del vahet teha viis päe va tor mi var jus. Kui At lan- Oli südaöö ning väljas oli kott pi- dil on ik ka seit se meet rit lai net, me. Laev asus Binta ni saa rest na tu- siis ei ole meil selle aluse ga seal ke ne ida või kir de pool (mä lu jär gi mit te mi da gi te ha,“ mui gab Ta nel. koordi naa ti del 1° 12’ N, 104° 46’ E) Nii üle sõi du ajal kui ka tor mi var- ning pa ras ja gu toi mus sil las va hi va- jus ol les käis laeva del töö öö päev he tus. lä bi. Sillas viibi sid koos mi nu ga veel Seega pikad üle sõi dud n.ö kol mas tüü ri mees ja va hi mad rus. ma ha vi sa tud aeg ei ol nud. Ta ne- Ilm oli klaar ning suh te li selt vaikne, li sõ nul on uute lae va de vas tu võt- kuid lä he ne vat piraa di paa ti ei näi- mi ne ja ko ju too mi ne vä ga väärt Piraadiohtlike vete läbimine nud pime du se tõt tu mit te kee gi, üld- õppe tund, mi da saa vad ko ge da nõuab vastavaid meetmeid. se on puupaa ti ra da ril ras ke tu vas- vä he sed mere me hed. FOTO: autor toimetusele teada toimetusele autor FOTO: ta da.

16 MEREMEES 2/4 (296) 2017 na meres piraa ti de küüsis Meremeeste seiklused Meremeeste FOTOD: autor toimetusele teada toimetusele autor FOTOD: “Vaatleja” piraadiohtlikes vetes. Piraatide pardumise takistamiseks kasutatakse erinevaid vahendeid.

Lõuna-Hii na mere ga on see hä da, et seal on pal ju ka la paa te ning ku na- Ülemaailm ne meren du se veebi por taal gi ei või tea da, mil li ne neist on hoo- Humans At Sea tõi 31. märtsil 2017 oma pis piraa dipaat. Suur osa tä he le pa- artik lis välja 10 piirkon da, mis on kõige nust lä heb ka lu ri te va hel na vi geeri- r o h k e m m õ j u t a t u d p i r a a t i d e s t : mi sele, mis tõt tu ei jõua te gel da ins- pek tee ri mi se ga, kas alus on kaht la-  Ma la ka väin;  Araabia meri; ne või mit te. Kui das pi raa did meie  Adeni laht;  Somaa lia; laeva ro ni sid, se da ei os ka me tä ni-  Be nin;  Indo nee sia; ni öel da. Et see on nende iga päe va-  Lõuna-Hii na meri;  Guinea laht; ne “töö”, siis võib arva ta, et leid lik ke  Ni gee ria;  India ookean. mee to deid neil ja gub. lu si ja ga ti mei le ing li se kee les, oma- kaju tisse, seejä rel vanem tüü ri me he Piraa ti del olid tera vad va he li ses suht lu ses ka su ta ti ko ha lik- ka ju tis se. matšee ted ja üks tuli relv ku keelt. Kaasa võe ti ko gu mees kon na liik- Võtsin kolman dalt tüüri me helt Ku na lärm oli sil las suur, siis kap- mete va luu ta ja väär tas jad – käe kel- pa ras ja gu vah ti üle, kui pi raa did sil- ten tuli silda vaata ma, mis toimub. lad, raha ko tid, te le fo nid, sü lear vu tid la uksest sis se tor masid. Oli näha, See peale jäeti üks röövli test silda jms. Va nemtüü ri mees ae ti üles, vii di et te ge mist polnud mingi te su va lis- valva ma, tei sed võtsid kapte ni kaa- alla peate ki le ning seo ti reelin gu kül- te kü la mees te ga, vaid pro fes sio naa- sa ning suun du ti kon to ris asu va lae- ge kin ni. Mind toi me ta ti sa mal ajal lide ga. Pä rast selgus, et alu seks oli va sei fi juur de. Seal tek ki nud rüse lu- silda ning rööv lid ot susta sid lahku- neil kahe võim sa pära moo to ri ga se käigus sai kapten käte le mõ ned da. pikk, kii re ja sa le da ehi tu se ga puu- noahaa vad, ent kokku võt tes õn nes- paat. tus tal põ ge ne da masi na ruu mi ning Lõpp hea, kõik hea Mu esi me ne mõ te oli – mi da pea ma sin sei sa ta. Piraa di rün na ku ajal polnud meil paga nat!? Ühel hetkel tege le si me Kuigi laev oli auto pi loo dil ning muud plaa ni, kui säi li ta da ra hu, täi ta rutiin se vahi va he tuse ga, tei sel het- asusi me selli sel kursil, et mada la le pi raa ti de kor ral du si ning püü da neid kel olid meie üm ber viis maski de- sat tumi se oh tu ei olnud, oli sild ik ka- mit te när vi aja da. ta indo nees last, käes matšee ted ja gi va hita ning teis te le alus te le ot sa- Nüüd on lae vafi r ma sel lel mars- kä situ li relv. Laeva kii rus käsu ta ti 6-le sõitmi ne pol nud välis ta tud. Pärast ruu dil sõi tes tu gev da nud turva li sus- sõl me le. pea ma si na seis ka mist õn nes tus meet meid. Pi raa dioht on seal kan dis Kõik sillas vii bi jad kaman da- kap te nil pei ta end tun ne lis se. pi dev ja kestnud aas taid, kuid sel le ti põlvi li ja käed seoti kinni. See jä- Piraa did torma sid silda taga si ta ju mi ne laeva pe re poolt on indi vi- rel nõudsid piraa did lae va sei fi , kü si- ning kü si sid, kel lel on raha või väär- duaal ne. Lae va ei min da selle plaa- ti kap te nit ja va nemtüü ri meest ning tas ju. Tun nis ta sin, et minul on. Nad ni ga, et nüüd homme satu me pi raa- ta he ti saa da ka laeva üldvõ tit. Käsk- toime tasid mind kõige pealt mi nu ti de küü si.

MEREMEES 2/4 (296) 2017 17 Eesti Merea ka dee mia avab uue eriala „Laeva me haa ni ka“

Tekst: Kris lin Aed la Mereharidus uba aas taid on Ees ti Me reaka- dee mia koo li ta nud tule va si lae- Jva me haa ni kuid. Va rem on aka- dee mias mehaa ni kuid õpeta tud ka hel eria lal, „Kül mu tus sead med“ ja „Lae va jõusead med“. 2017. aasta sü gi sest avab merea ka dee mia aga uue õppe ka va „Laeva mehaa ni ka,“ mis avar dab lõ pe ta ja te või ma lu si nii üldi si prakti li si osku si saada kui ka ta gab tu geva ma aluse hili se maks spet sia li see ru mi seks. Uut õp pe ka va tut vustab õppe ka va program mi juht Hei no Pu nab. FOTO: Meelis Tamm Meelis FOTO: Õppetöö käib Johan Pitka nimelises mehaanikamajas asuvas diislilaboris. Uuel õppe ka val kolm spetsia li see ru mi se suunda p rakti ka le juba vasta valt vali tud rul,“ nal jat leb Hei no Pu nab. Õpe kestab kokku neli aastat, mil- õp pe suu nale, kas lae va me haani ku, „Ena mik õp pu reid selles vald- le le li san dub üks aas ta me rep rak ti- laeva elekt rime haa ni ku või kül mu- kon nas on küll meessoost, aga see kat. „Õp pe ka va esime se kol me aas- tus sead me te me haa ni ku prak ti kan- ei tähen da, et me naistu den geid ei ta jook sul oman da takse ai neid, mis di na. Vii ma ne õp peaas ta on pü hen- oo taks või et neid üldse po leks. Meil anna vad alustead mi sed ja hoia kud da tud sü ven da tud eria laõp pe le kõi- õpib ka praegu kül mu tussead mete eda si seks eria laõp peks ning sa mu- gis õp pe suun da des. eria lal üks neiu.“ ti läbi tak se lae vamo to ris ti kooli- „Kas nüüd just pa rem, aga kind- „See on palju de võima lus te ga tus koos kõi gi va ja li ke prak ti ka te ga. lasti tu le mus likum on sel line õp pe- eria la ning te ge likult ei pea tu le vik Eria lal on või ma lik spet sia li see ruka va ülese hi tus, sest õp pu rid on kol- kind las ti just merel olema, kui gi üt- da laeva me haa ni kuks, laeva elekt ri- man daks aas taks jõud nud teadli ku- len au salt, et lae val töö ta des on pal- me haa ni kuks või kül mu tus sead me- ma vali ku ni. Nad on saa nud tu ge va ga ta se ik ka hoo pis mida gi muud kui te me haa ni kuks ning spetsia li see ru- aluse, et spetsia li see ru da valdkon- mais maal ja maail ma me rel seila mi- takse merep rakti ka le min nes,“ sel- nas, mis just nende jaoks õige on. ne on ju ba omaette boo nus. gi tab Pu nab. Me ole me ka õp pe ka va kok ku pan- Te ge likult saab tu le vi kus ra ken- „Lae va elekt ri me haa ni kuks spet- nes palju aruta nud tule vaste tööand- dust lei da ka näi teks pea me haani- sia li see ru mi ne on võr rel des va ra se- jate ga ja sel line üle sehi tus ta gab kuna või ener gee ti kuna kal daet te- maga täiesti uus suund ja olen ise tööand ja sei su kohalt kind la mi ni, et võte tes, ener gee tikas või tööstu ses; sel le suu na ava mi se üle eri li selt rõõ- ta saab töö taja, kes teeb seda tööd, kül mutus me haa ni kuna külmu tus- mus, aga eks ka veidi mures, et ikka- mis tal le ka tõe li selt sü da me lä he da- ja klii ma süs tee mide ga te ge le va tes gi täiesti uus asi,“ räägib Heino Pu- ne on, ja et ta on tõe li ne oma vald- et te võ te tes ning elekt rime haani ku- nab. „Eel mis tel aas ta tel on min gi osa kon na eks pert,“ li sas Hei no Pu nab. na või peae nergee tiku na ener gee ti- elekt ri me haani kule va ja likke tead- ka sek to ris, näi teks elekt ri jaa ma des. mi si oman da tud lae va jõusead me- Kelle le see eriala võiks sobi da? Me re le ta sub min na, ma julgen te erialal, kuid nüüd on meil täiesti „Kindlas ti nei le, ke da hu vi tab teh- soovi ta da, kuid on igaü he isiklik eral di spet sia li see ru mi se suund. Sel- ni ka, suured masi nad, keeru li sed otsus, kui kauaks ta sinna jääb. Põhi- le järe le on olnud töötu rul suur va ja- süs teemid ja sead med. Kindlas ti nei- line on eriala puhul see, et ei pea dus.“ le, kel le sil mad löövad sära ma, kui kartma, et maismaal võima lu sed Esime sel kolmel aastal omanda- räägi tak se näi teks ülisuu re võimsu- kuida gi piira tud oleksid, seda kau- takse prak ti li sed osku sed, te ge maks se ga dii sel moo to rist või kee ru ka test gelt ki mit te,“ jul gus tab Hei no Pu nab lukk se pa-, keevi ta mis-, metal li de lõi- elekt ri süs tee mi dest. uue le eria la le kan di dee ri ma. ke tööt lemis- ja muid vaja lik ke töid Tea te küll neid ini me si, kes ala ti Eria lal on kokku 60 kohta. Lisa- lae val. Pärast esi mest kol me aas- nokit se vad kus kil mi dagi pa ran da- tea vet uue eria la koh ta: www.ttu.ee/ tat lä he vad õppu rid aas ta se le me re- da, nä pud õlised, en dal nä gu nae- laevamehaanika

18 MEREMEES 2/4 (296) 2017 Baltic Workboats ehitas Sõru-Triigi liini tarvis parvlaeva “Soela”, mis sai valmis tänavu märtsis. Teadus- ja arendustegevus Teadus- LLaeaevae vae hhiitus tus ssekek ttoo rrii a r e p e õ J

k e r a J

: O T

O llüü hhiüiüle le vvaaaade de FOTO: Jarek Jõepera Jarek F FOTO:

Tekst: Ma ri-Liis Kuu se, enam ku lu baa sil Aa sia lae vae hi ta ja- ühen dab laevae hita jaid, tar ni jaid Ees ti Me rea ka dee mia ma gist rant te ga kon ku ree ri da. Ana lüüsist saab ja me reva rus tu se müü jaid, samu ti jä rel da da, et Lää ne me re-äär se tel rii- Saare maa hari du sa su tusi, koha lik ke o vembris 2016 avali kus ta- ki del tu leks kes kendu da pi gem kva- oma va lit su si ja tei si väi ke lae vae hi tu- ti Majan dus- ja Kommu- li tee di le ja spet sia li see ru mi se le, mis se ga seo tud or ga ni sat sioo ne. ni katsioo ni minis tee riumi eeldab piisa vate ﬁ nants- ja tea dus- Ko ha liku väi ke lae vasek to ri too- (MKM) võrdlev analüüs ressurs side ole maso lu. Taga maks dang on väga mitme ke si ne, alusta- NLää ne mere-äär se te rii kide lae va- kvali fit see ritud tööjõu ole maso lu, des aeru paa ti dest ja lõpe tades luk- ehi tus toe tus te kohta. Do kumen dis tu leks kes ken du da ha ri du se kva li- sus jah ti de ning töö lae va de ga. Ees ti tuuakse li saks üle vaa te le Ees ti lae- tee di le ning me rendus sek to ri mai ne Me re töös tu se Lii du olu li si ma te te ge- vae hi tu set te võ te test ka Soo me, Sak- pa ran da mi se le. vuste hulka kuulu vad uue väike lae- samaa ja Root si lae vaehi tussek to- vae hi taja te põlvkon na kasva tami ne ri pea mi sed mõju ta jad ja sta tis ti ka. Eesti Mere töös tu se Liit ning tea dus- ja aren dus tege vuse eks- Uuring on leitav MKM-i kodu le helt Ees ti Väi kelae vae hitu se Lii du per ti de kas va ta mi ne: ning see on ava lik. ni mi on ala tes 2017. aas ta maist Ees- 1. Uue väike lae vae hita ja te põlvkon- Nii Ees ti, Root si ja Lä ti kui ka Soo- ti Me retöös tu se Liit. Ni me muu tus na kas vata mi ne me laevan dus sekto ri konku rent si- ja te ge vus foo kuse laien dami ne on Ku ressaa re Ameti kool on ainus või met nõrgen dab Kaug-Ida ja teis- ajen da tud sek to ri kii rest aren gust ja väike lae vae hi tust õpetav ameti kool te Aa sia riiki de soodne hinna ta se. liidu liik meskon na tege vusvald kon- Ees tis. Väike lae vae hitu se kutseõ pe Aasia laevae hi ta jad suuda vad pak- da de laiene mi sest. Suurem osa Ees- on mõel dud põhi koo li lõpe ta nui le kuda standard se konstrukt sioo niga ti väi ke laevae hi tusest on koon du nud ning pä rast 3 aastat kest nud õpet on laevu mada late ku lu de ga, see vastu Saare maa le, kus et tevõ tete koos- lõpe ta jail võima lik edasi õppi da Ees- Põhja maa des ehita takse pea mi selt tööt radit sioo nid on väl ja kuju ne nud ti Merea ka dee mia Kures saa re kes- eri lahen du si ja eri teh no loogiat ka supi ka aja jook sul. ku ses mere teh ni ka ja väi ke lae vae hita vaid lae vu ning ka suta takse pal- Seal sed väike lae vae hita jad moo- tu se eria lal. ju all töö võt jaid ja tar ni jaid. See ga ei dus tavad Saa remaa väi kelae vae hi- Endi ne Tallin na Teh ni kaü likoo li suuda Ees ti, Root si, Lä ti ega Soo me tu se klast ri – koos töö võr gus ti ku, mis Ku ressaa re Kolledž kuu lub TTÜ Ees-

MEREMEES 2/4 (296) 2017 19 ti Me rea ka dee mia koos seisu Ku res- BWB lae vu on ehi tanud, on Rootsi, peab katma iga summa, mis BWB- saa re kesku se na ala tes 2017. aastast. Lee du (BWB on ehi ta nud enami- le enne laeva üleandmist makstak- ku Lee du Klai pe da sa dama abi lae- se. Ka poo li kuid lae vu peab kind lus- 2. Teadus- ja arendus te ge vu se eks- vu), Belgia, Ukrai na ja Kasahs tan. ta ma, seega on ette võ te ka suta nud per tide kasva ta mi ne Lae vu on ehi ta tud ka Soome, aga et ka kind lus tus tee nuseid. Laeva ehi ta- Väike lae vaehi tu se Kompe tent si- BWB on üles kas va nud koos Soome mi seks on BWB-l üld juhul piisa valt kes kus on Tal linna Teh nikaü likoo li et te võt te ga, ei ole et te võt te ees märk va hendeid. Et laeva ehi ta mi ne võ tab tea dus- ja aren dusük sus, mil le ees- Soome turu le trügi da. MKM-i ana- ae ga um bes ühe aas ta, saab et te võ- märk on sel le vald kon na os kus tea- lüü sist sel gub, et BWB-l on ker gem te aasta jooksul 4– 5 makset, mille ga be koon da mi ne, aren da mi ne ja le vi- lä bi lüüa rii ki des, kus lae vae hi tus on ﬁ nant see ri da ju ba uu te lae va de ehita mi ne. Kes kus pa kub väi ke lae va de kas nõrk või pi gem puudu lik. ta mist. BWB proovis saa da ra has ta- di saini, pro jektee ri mi se ja mudel- Et te võt te kon ku renti deks on ena- mist ka Kre dE xilt, kuid see ebaõn- katse tee nuseid, testib ja arendab mas ti rii gihan ge tes osa levad laeva- nes tus. me reli ses keskkon nas kasu tata vaid te ha sed, mis asuvad tel li tava lae va Et te võ te on mit meid kor di saanud ma ter ja le. kodu sa da ma lähe das tes riiki des. EAS-ilt sead me te, nt uue tõste sead- MKM-i Lääne me re-äär se te riiki- Näi teks Va heme re-äär setes rii ki des me ostmi seks raha list toetust ning de lae vae hi tus toe tus te võrd le va ana- His paania, Prantsus maa, Itaa lia ja EAS-i kau du osale nud messi del.

Teadus- ja arendustegevus Teadus- lüü si kokku pa nemi sel interv juee ri- Hor vaa tia lae va te ha sed, Mus ta me re Li saks on EAS-i toe tu sed sead me te ti Eesti suure ma te laevae hi tu set te- äärses piirkon nas Rumee nia laeva- ost mi seks mõju tanud ini mes te töö- võte te esin da jaid. Va limis se kuu lu- te ha sed ning Lääne me re ümb ru ses levõt mist, sest fi r ma vajab üha uusi sid Saa re Paat AS, BLRT Grupp AS, Rootsi ja Soome laevae hi tu set te võt- spet sia lis te, kes tee vad uu si tooteid. Po lar Yachts Ma nu fac tu ring OÜ, Alu- ted. MKM-i ana lüü sis on välja too dud, naut OÜ, Luk sus jaht AS, SRC Group et Ees ti lae vae hi tu se ja remon di ga AS, Po li mers var ka OÜ, Est me rel OÜ, BWB kon ku ren ti deks te ge le vate et te võ te te aren gu pa ran- Brit ma ri ne EV OÜ ning Bal tic Work- da mi ne saaks toi mu da toe tus te ja boats AS. on ena mas ti rii gi - ha ri du se kau du. Kind las ti peaks se- han ge tes osa le vad nist tege vust jätka ma Eesti Merea ka- Baltic Workboats AS lae va te ha sed, mis dee mia, koo li ta des laeva juh te, lae- Baltic Work boats AS (BWB) on va me haa ni kuid ja väike lae va de ehi- Saa re maal asuv are nev laevae hi tu s- asu vad tel li ta va lae va ta jaid ning lae vae hi tus koo li tu se ta se et te võte, mis pa kub tööd enam kui ko du sa da ma võiks Eestis olla kõrgem, et võimal- 150 ini me se le. 15 te ge vu saas ta jook- daks oman da da ka ma gist rik raa di. sul on ehi tatud kok ku roh kem kui lä he das tes rii ki des. 150 eriots tarbe list lae va, mi da ka su- Soome, Rootsi ja Saksa maa tavad valit su sa su tu sed, eri nevad Ena mik BWB töö ta jaid on et te võt- laevae hi tus sek to ri ülevaa de ette võt ted ja uurin gu fir mad kahe- tega koos üles kas va nud. Ük si kud MKM-i ana lüü sist sel gub, et Soo- teist küm nes rii gis. ini me sed on fi rmas se töö le tul nud me meren dus tööstus koosneb ligi- 5500 m2 suu ru sel alal laiu va et te- pä rast Ku res saa re Kol ledži, Tal lin na kau du 600 et te võt test. Soo me lae va- võt te hilju ti ehi ta tud lae vade hul ka Teh nikaü li koo li või Soo mes laeva- te ha seid ühen dab 400-600 me ren- kuu luvad kolm 45 meetri pikkust e hi tu se eria la lõ pe ta mist. BWB in se- dus töös tu set te võt te suu ru ne klas ter, parvlaeva Ees ti Vee tee de Ameti le, ne rid on Me rea ka dee mia Ku res saa- kusjuu res meren dus tööstus pa kub 26,5-meetri sed patrull-lae vad Root si re kesku se õp pejõud, mis annab tööd li gi kau du 20 000 ini mese le ning Ran na val ve le ning tipp ta se mel uuri- seal se te le tu dengi te le või malu se kogu meren dus töös tu se käive on mislaev Stock hol mi Ülikoo li le. Firma luua kontakt prakti ka- või tule va se um bes 6 mil jar dit eu rot aastas. Suur suudab ehi ta da lae vu, mil le ko gu pik- töö ko ha ga. Väi ke lae vae hi tu se Kom- hulk maail ma kruii si lae va dest ja üle kus üle tab 50 meet rit. 1. mail Sõ ru- pe tent si kes ku ses on 60 meetri pik- 60% maail ma jää murdja test on ehi- Triigi lii nil alusta nud parvlaev „Soe- ku ne katse bassein, kus katse ta tak se ta tud Soo mes. la“ on samu ti BWBs ehita tud. Laev lae va mu de leid vees ja uu ri takse lae- Me rendusk las ter an nab põh ja- ma hu tab 200 rei si jat, 32 sõi du- või 2 va de dü naa mikat en ne laeva ehi ta- naabri te juures tööd ligi kaudu 40 000 veoau tot. mist. Katse bassei ni sisse sea de, lai- ini me se le (sel lest ava me re me ren- BWB peami sed kliendid (90%) on nema si na, kogu mude li tõmba mise dustöös tu ses umbes 5000 inime- rii gia su tu sed ja -ette võt ted, see ga on sead me ja mu deli infor mat siooni- se le), mis on umbes 2% ko gu Soo- ena mik tel li tud lae va dest mõel dud sea ded on kok ku pan nud BWB ning me töö jõust. Ko gu me rendusk last- ka sutu seks rii gi tee nis tu ses ning lae- et te võte on ko gu pro jek ti juu res ol- ri aas ta käi ve on li gi kau du 14 mil jar- vu fi nantsee rib riik. Näiteks Eestis- nud projek ti juht. dit eu rot, mis on umbes 4% Soo me se on ette võ te ehita nud parvlae vu Lae va valmi mi se ni vajab BWB SKP-st. Soome tuge vaimad küljed on ja loot si lae vu – Vee tee de Ame ti le ja panga ga ran tiid, mis peab tel li jale vä ga head teadmi sed talve tin gi mus- Ees ti Loot si le. ta ga ma, et ta saab raha taga si, kui test ja teh ni li ne os kus tea ve. Li gi 90% Peami sed riigid, mille telli mu sel laeva valmis ei ehita ta. See garan tii Soome lae vaehi tus sek to ri toode-

20 MEREMEES 2/4 (296) 2017 on üha kiire mi ni arenev tööstus ha- ru, po le või ma lik kõrg ha ri du se tei sel ja kol man dal ast mel oma tead mi si eda si aren da da. Et nii Eu roo pa Lii du, EEA kui ka Šveit sist tul nud õpilas tele on Stockhol mi Tehni kaü li koo li ma gist rip rog ramm ta su ta, siis peaks ehk Ees ti se da võima lust märka ma – ku na riik ei suu da ise õpet pak ku da, siis võiks eral da da toe tu si, et siin sed inse ne rid tun nek sid huvi kõr ge ma kraa di oman da mi se vastu. Saksa maa laevae hi tus sek to ri ko gukäi ve on analüü si koha selt li gi 18 mil jar dit eu rot aastas ning aas tane tootmis maht umbes 1,4 mil jonit bru toton ni. 99% oo kea nilae vadest

müüakse eks por diks ning sise vete- ja arendustegevus Teadus- lae vadest lä heb eks pordiks umbes 90%. 2014. aasta statis ti ka põhjal oli Sak samaa maail ma laevae hi ta- jate edeta be lis 6. kohal, ol les ehita- nud laevu 520 000 bru toton ni, mis on maailma ko gutoo dan gust küll vaid um bes 1%. Kõi ge enam lae vu ehi ta takse Hii nas, Jaa pa nis ja Ko rea Va ba rii gis, nen de too dang moo dus- tas 91,4% (bruto ton naaž) 2015. aastal ehita tud laeva dest (UNC TAD/ RMT/2016). FOTO: Baltic Workboats FOTO: Rahvus va he lis te le tur gude le kes- Lainetläbistava kerega lootsikaater Baltic Workboatsi tehases. kendu mi seks inves tee ri tak se ligi- test eks por di tak se välis rii ki des se – aastal oli laeva- ja paadie hi tu set te- kau du 200 mil jar dit eu rot aastas ava- Norras se, Ve ne maa le, Bra siilias se, võt teid kok ku 669. 2013. aas tal oli me re nafta ja gaa si kae van da miseks Aa sias se, Meh hi ko la he piir kon da ja Root si lae vae hi tus sek to ri (k.a eri ne- ja li gikau du 28 mil jar dit eu rot aas- Lää ne-Aaf ri kas se. vad ujuv la hendu sed) ko gukäi ve 354 tas avame re tuulee nergia valdkon- Soo mes kasu ta takse pal ju nu ti- mil jo nit eu rot ning 2016. aasta ko gu- da. Tea dus- ja aren dus töö on Sak- ka me re teh no loo gia vald kon da, mis käi beks en nus ta ti 378 mil jo nit eu rot. sa maa lae vae hi tussek to ri et te võ- aren dab nii meren dus töös tust kui ka Rootsi suu rimad eks pordi maad on tetes tähtsai mal kohal ning umbes laevan dus vald kon da. Uudseid teh- Nor ra, Ing lis maa ja Sak sa maa. 72% vald kon na et te võte test te ge leb noloo gi li si lahen du si ka suta tak se Root si väi ke lae vaja paa die hi tus- uu te toode te arenda mi se ga. Samu- juba praegu navi gat sioo nis, il maen- turul on ruumi veel rahvus va he lis- ti kui Rootsis on Saksa maal võima- nus ta mi ses ja jääo lu de uuri mi ses. tele ette võ te te le, sest näiteks 2014. lik oman da da kõrg ha ri dus lae vae hi- SmartCom pi (2012) meren dus- aastal im por di ti um bes 12 700 paa- tu se eria lal: Duis burg-Es se ni Üli kool klast ri ana lüü si põh jal on Root si ai nus ti kogu väär tu ses 97 miljo nit eu rot. pa kub baka lau reu se- ja magist riõ pet Skandi naa via riik, mis on peaaegu Paa te im pordi ti Hii nast, Soo mest, lae va teh no loogia ja oo kea ni teh ni ka lõpe ta nud igasu gu se lae vaehi tu se ga Nor rast ja USA-st. alal ning üli koo li sõ nul leiavad lõ pe- seotud tege vu se ning et riigi laeva- Rootsis saab oman da da magist- ta jad kõr ge nõud lu se tõt tu eria la se e hi tus sek tor on nüüdseks pi gem aja- rikraa di laevae hi tu ses ja meren du- töö ju ba en ne õpin gu te lõp pe mist. lu gu, pa nus tab Root si roh kem me re- se masi nae hitu ses Stock hol mi Teh- Ar tikli kir ju ta mi sel ka su ta ti alli ka- kesk kon na jät ku suutlik kus se. ni kaü li koo lis ning lae vae hi tu se dok- te na Majan dus- ja Kom mu ni kat sioo- Mi tu Root si lae vae hi tuset te võ tet tori- ja magist riõpe on laevan du se ni minis teeriu mi võrdle vat analüü si spet sia li see rus ras ke tel ae ga del üm- ja me rendu se tehno loo gia suunal Lää ne me re-äär se te rii ki de lae vae hi- ber. Näi teks kee vi tu set te võt tel ESAB Chal mer si Teh ni kaü li koo lis Ar ves ta- tus toe tus te koh ta (BWB esin da ja ga AB, mis varem pakkus oskus tea vet des, et tege mist on rii giga, kus lae- viidi läbi interv juu 27.11.2015), Ees ti Root si lae vaehi tu set te võte te le, on vae hi tussek tor on pigem harul dus, Mere töös tu se Lii du, Ees ti Väi ke lae- nüüd täh tis roll tuu le ge ne raa to ri te siis magist ri- ja dok to rikraa di või- vae hitu se Kompe tent sikes kuse ja tootmi ses. Selle gi poolest on Root- mal da mi ne on seal üsna ambit sioo- Tallin na Tehni kaü li koo li kodu leh te- sis palju väike lae vae hi ta jaid – 2014. nikas. Sa mas Ees tis, kus lae vae hi tus del leidu vat in for mat sioo ni.

MEREMEES 2/4 (296) 2017 21 Politsei- ja Piiri val vea met saab kiire mad veesõi du kid

Tekst: Mar ge Koht la, PPA val mi so le ku ja rea gee ri mi se bü roo juh tiv kor ra kait sea met nik

Täna vu ja tule val aastal soetab Polit sei- ja Piiri - valvea met hulga uusi veesõi du keid, mis on funktsio naal se mad ja

Teadus- ja arendustegevus Teadus- suure ma kiiru se ga kui seni sed alused. Samu ti saab PPA uue mitmeots- tarbe li se patrull-lae va, mida haka tak se kasu ta- Apillis sai valmis PPA uus kaater “Piiri-Liisu”, mis asus tööle Mustvee kordonis ma nii reostu se seireks Peipsi järvel. FOTO: Reelika Riimand

ja tõrjeks kui ka inimes- selt mere päästeks ehi tatud skuut- ta ja Veiko Kauf mann ja Bal tic Work- te päästmi seks. rid. Roo lima ja ga moo tor paa ti dest boat si nõu ko gu liige Mär ten Vaik- on üks tee nis tu ses Must vees ja tei ne maa. Po lit sei- ja Pii ri val vea me til on li gi Haap sa lus. Mit meots tarbe li ne pat rull-laev on 100 veesõi dukit, mis on mõeldud Järg misel aas tal asu vad tee nis- väga mere kindel ja väike se süvi se- ees kätt turva li su se taga mi seks me- tus se kaks 17 meet ri pik kust roo li- ga. Uue laeva ga sõltub PPA vähem il- rel ja väi ke saar tel, pii ri val va mi seks, maja ga kaat rit. Sa muti soo vib PPA mast ja me reo lu dest ning tä nu lae va mere hä da lis te päästmi seks ning soeta da tiivi kam ﬁ ibe, mille hange suure ma le kiiru se le vähe neb sünd- reostus tõr jeks. Prae gu on aga tee nis- on para ku kordu valt nurju nud, sest mus koha le jõudmi se aeg ja suu re- tu ses sel li seid ki vee sõi dukeid, mil- pakku mu sed pole vasta nud hanke- neb te ge vus raa dius. Laev va hetab le töös hoid mine po le enam otstar- tin gimus te le. Amet kuu lu tab pea- välja vana reos tustõr je lae va „Kati“, be kas, sest nen de ga pole või malik gi väl ja uue han ke ning jääb loo tus, mil lest uus laev on li gi 2,5 kor da kii- tõ hu salt täi ta ame ti ülesan deid. Just et vars ti on PPA-l li saks ka su ta da ka rem. Reostus tõr je va rustus on uuel see tõt tu on ol nud oluli ne uu te so bi- viis tii vi kam ﬁ ibi, mille abil suu re neb laeval sama mis „Katil“, ent mood- va te ja või me ka te vee sõi du ki te han- pääs te või me kus eel kõi ge jääl. samad poomid kiiren da vad reostu se ki mi ne ja ka su tu se le võtt. Uute mootor paa ti de ja kaatri te lo ka li see ri mist. Sise jul geole ku fon di vahen di te ga kii rus on ku ni 35 sõl me, jetti del ku ni Lisa varus tu se na paigal datak se soeta tak se Polit sei- ja Pii ri valvea me- 40 sõlme. Tiivi kam fii bid peaksid uue le laeva le spet siaalne õlireos tu- ti le 29 uut vee sõi du kit, mil le ga va he- sile dal jääl ja veel sõitma kiiru se ga se avas ta mi se ra dar. Alus hak kab tatak se välja kõik opti maal se eluea ku ni 50 sõl me. patrul li ma Eesti terri to riaal ve tes ja üle ta nud veesõi du kid. Uu te vee sõi- Euroo pa Liidu Ühte kuu lu vus fon- majan dusvöön dis. Laeva maksi- du ki te ehi tami sel on ar ves tatud PPA- di abil soe ta takse pea 45-meet ri ne maal ne kii rus on um bes 25 sõl me. le pan dud üle san deid ja va ja dusi, reostus tõr je või me ku sega pat rull- Pääs te- ja erio pe rat sioo ni deks on need on suure ma funkt sio naal su se- laev, mis võe takse tee nis tus se aas ta pat rull-lae va le pai gu ta tud ka 7-meet- ga ja kii re mad. pä rast. Lae va ehi ta mist alus ta ti Saa- ri ne töö paat ja pääs te jett. Täna vu asuvad või on juba asu- re maal Bal tic Work boat si lae va te ha- Po lit sei- ja Pii ri val vea met reagee- nud teenis tusse kaks 12-meet- ses eel misel aas tal, sel le kii lupa ne- rib aas tas um bes 250 juh tu mi le, kui rist roo lima ja ga mootor paa ti, kolm kutse re moo nia toimus april li lõpus. on ohus ini me se elu. Vä ga palju juh- 7-meet rist lah tist moo tor paa ti ja seit- Tse remoo nial kin ni tasid süm bool- tumeid on põh justa tud veesõi du ki- se 5-meetrist lahtist mootor paati, se tahv li tu leva se reostus tõr je lae va te teh nilis test ri ke test või puudu li kust sa mu ti küm me jet ti. Jetti de kasu ta- kere le sise mi nister And res An velt, ette val mis tu sest. Aastas pääs te tak se mi ne PPA-s on es ma kord ne, kus juu- PPA pea di rek tor El mar Va her, Kesk- me relt ja pii rivee ko gu delt ligi 500 ini- res tee nis tusse võetak se spet siaal- kon nain ves tee rin gu te Kes ku se ju ha- mest.

22 MEREMEES 2/4 (296) 2017 Eesti saarte le sõida vad kõigi aega de uusi mad laevad Merenduspoliitika Tekst: Tau ri Roo si puu maa Trii gi sa da ma vahet sõi dab Saa- Prang li le Kel na se sa da mas se sõi- re maa Lae va kom panii 1987. aas tal dab Lepp nee me sada mast Viim si asta on 2007. Kihnu ja ehi ta tud parv laev „Kõrge laid“. Valla va lit suse le kuu luv 1996. aas tal Ma nilaiu le pää seb jääva bal Virt su-Kui vastu ja Ro hu kü la-Hel- ehi ta tud liini paat „Hel ge“. pe rioo dil 1965. aas tal ehi- termaa laeva lii nidel sõida vad Saa- Pii ris saa re le sõi dab Tar tust AS-ile ta tud parv lae vaga „Ama- remaa Laeva kom panii parvlae vad. Tar tu Sa dam kuu luv tii bur „Po la ris“ lie“,A mand ri pool ne sa dam on Mu na- Jaania jal sõida vad Kuivas tu-Virt- (ehi ta tud 1989) ja Laak saa rest sa ma laiu. Su vi sel hooa jal sõi dab Kih nu su lii nil 1988. aas tal ehi ta tud „Viire“, ette võt te lii nilaev „Koit“ (ehi ta tud ja Pär nu va het 1972. aas tal ehi ta tud 1971. aas tal ehi ta tud „Re gula“, 1979. 1973). Li saks kasu ta tak se saa re ja parv laev „Lii si“. Mõ le mat lae va ope- aas tal ehi ta tud „Ko guva“ ja 1985. Laaksaa re vahel ühen du se pida mi- ree rib AS Kihnu Veeteed. Mani laiu ja aastal ehita tud „Hari laid“. Rohu kü la- seks Piiris saa re valla le kuulu vat lii- Mu nalaiu vahet sõi dab lisaks Tõsta- Helter maa lii nil on aga 1968. aas tal ni lae va „Pek si“, mil le ehitu saas ta on maa val la lii ni paat „Aul“. ehi ta tud „Ofe lia“ ja 1971. aas tal ehi- 1959. Ruh nu ga peab ühen dust AS Saa- ta tud „St. Ola“. re maa Lae va kom pa nii 1979. aas tal Vorm si (Svi by) ja mand ri (Ro hu- Ta ga si vaa tes on kä sit le tud üks nes ehita tud reisi lae va ga „Aeg na“. Ruh- kü la sada ma) va het sõi dab Kihnu avalik ke laeva lii ne – neid, kus sõi- nu Ring su sa da mas se saab sõi ta nii Vee tee de 1971. aas tal ehi ta tud parv- da vad lii nilae vad või -paa did ko ha- Roo mas saa rest kui ka Pär nust. laev „Reet“. Svi by-Ro hu kü la laeva liin li ku omava lit su se või riigi toe tu sel ja Ab ruka ja Saa remaa (Roomas- on ainus väi ke saa re lae valiin, mida sõi duplaa ni järgi. Arvu ta des nen de saare sada ma) vahe li se ühendu- hoi takse käi gus aas ta lä bi, ka jää pe- laeva de vanust, saame keskmi seks se tagab Kaarma valla va lit sus 1989. rioo dil. va nuseks 28 aas tat ja seega kesk- aastal ehita tud liini paa di ga „Heili“ Aeg na le sõi dab su vi ti Pi ri ta sa da- miseks ehitu saas taks 1979. Võttes (SMA-031). mast Tallin na le kuuluv 1954. aastal ar vesse, et lae va tava pä ra ne eksp- Vilsan di Vika ti sada ma ja Saa- ehita tud ja 1982. aastal lua tat sioo niaeg on 30-40 aas tat, näe- re maa Pa pissaa re sa dama vahe li- üm ber ehi ta tud rei sime, et 2007. aas taks ei ol nud kasu tase ühen du se ta gab Ki hel kon na Val- laev „Ju ku“, mi da ta va te vee sõi du ki te kesk mi ne va nus la va litsus 1998. aastal ehi ta tud liini- operee rib Eesti sel lest enam kau gel. Üks as pek te on paa di ga. Merea ka dee mia vee sõi duki te vanus, tei ne aga nen- Hiiumaa Sõru sada ma ja Saare- Me re kool. de so bi vus ni me ta tud liini de le. Võib

Ruhnu laeva puhul sai määravaks kiirus. Parvlaev “Runö” Pärnu sadamas. FOTO: Tauri Roosipuu

MEREMEES 2/4 (296) 2017 23 öel da, et küm me aas tat ta ga si lii ni- liik luseks kasu ta tud veesõi dukid ei ol nud enamjaolt nei le lii ni de le so bi- vad ja pa ku ta va le veo tee nu se le võis tä na päeva mõis tes an da üldi selt mitte ra hul da va hin nan gu.

Mis muutis need veesõi du kid Eesti saarte jaoks sobi ma tuiks? Eesti sise me ri on võrrel des Root- si või Soo me skää ri de ga ma dal. See seab kind la pii ran gu liini laeva Merenduspoliitika sü vi se ning lae va ta ta va vee sü gavuse ja laiu se suh te le. Kaudselt sõl tu- vad sü vi sest pal jus ki ka lae va tei sed oma du sed (kande või me, tormi ta- lu vus, jää lä bivus jms). Seetõt tu või- Parvlaev “Abro” Roomassaare sadamas. FOTO:Tauri Roosipuu nuks mõ ni Skan di naa vias müü gil olnud laev sobi da oma reisi ja te- ja las- väi ke, peab seda jäälä bi vu se suu- ase mele uut laeva. Vä hemalt ühe tima hu tavu se poo lest hästi mõne renda mi seks kom pensee ri ma pea- han ke tingi mus tes oli nõu tud, et lae- Ees ti laeva lii ni jaoks, kuid süvi se masi na(te) võimsu se suuren da mi- vaga peab saa ma veda da ka sõi du- poo lest mit te. See ga tu li mõ nel ju hul se ga. Näi teks pidi parv laev „Reet“ keid. Kihnu Veeteed osales hankel va li da väik se ma sü vi se ga laev, mil le rüh kima läbi jää 618 kW võimsu se- parv lae va ga „Jõnn“. Han ge loe ti lä bi- reisi ja te- ja las ti ma hu ta vus oli sa mu- ga pea ma si na abil, prae gu liinil ole- kukku nuks, sest laev oli või meli ne ti tun du valt väik sem. Nor ra fjor di des va „Orm sö“ kahe peama sina võim- sõi dukeid veda ma, kuid sel le rei si- sõit ma hakka vat laeva projek tee ri- sus on kok ku 2000 kW. Väi ke se sü vi- ja tesa lon gi tingi mu sed ei vasta nud des ei ole lae va sü vis prob lee miks, se ja jäälä bi vu se vas tuo lu li su se tõt tu oo tus te le. Eesti sise me res aga küll. Samu ti puudus pea kõi gil väi ke saartel jää- Kõi ke eel too dut ar ves se võttes on na gu lae vad, on ka sa da mad tei nud pe rioo dil lae vaü hendus. ilm ne, et pea miselt Eesti väi kesaar- möödu nud kümne aas ta jook sul Liini lae va de peami ne ülesan ne te ga ühen du se pi da mi seks so bi vaid lä bi mär kimis väär se aren gu. Kitsad on rei si ja- ja lasti vedu. Saared on lae vu oli jä rel tu rult prak tili selt või- sisse sõi dud, lagu ne vad kaid, veeta- olu lised sise tu rismi sihtko had. See ma tu lei da. See andis kon ku renti de- se me suur kõi ku mi ne, kor ra li ku kal- tä hendab, et su vel suu re neb mär ga- le põh just ka lu ge ma tu teks rii gi han- daram bi ja vaja li ke laine murd ja te ta valt saa ri kü las ta vate inimes te ja ge te vaid lus ta mis teks ja koh tuas ja- puudu mi ne – kõik need seadsid pii- nende sõi du ki te arv. Küm me aas tat deks. Ai nus mõistlik la hendus oli iga ran guid ka su ta ta vai le laeva de le. Näi- ta ga si ei suut nud lii nilae vad sa ge li lii ni tar beks uue lae va pro jek teeri mi- teks tuli Piiris saa re lae va projek teeri- su vekuu del tek ki nud nõudlu sega toi- ne ja ehi tami ne, mis so biks ko ha li- des ar ves ta da, et lae va sü vis ei to hi me tul la. Kui suur saar te lae va lii ni del kes se olu des se. üle ta da üht meet rit. oli pude li kaelaks auto tek ki de mahu- Ma dal ja vä he soo la ne meri jää tub ta vus, siis väi ke saar te lii ni del li saks Milli ne on olukord kümme kii res ti. Jääk lassi puu dumi ne lae- ka rei si ja ma hu ta vus. Üks põh ju si oli aastat hiljem? va del oli väi kesaar te ga aasta ring se veesõi du kite reisi ja kohta de väike Kihnu-Mu na laiu, Muna laiu-Ma ni- ühen du se ta ga mi sel pea mi ne mu re arv ja rei si ja ruu mi de ol me tin gimu- laiu ja su vi sel ajal ka Kih nu-Pär nu – jääpe rioo dil tu li ka suta da muid sed või nende puudu mi ne, tei ne olu- lii nil sõi dab 2015. aas tal AS-is Bal- sõi duva hendeid (len nu kit, hõl ju kit, li ne põh jus oli see, et mõnel ka su ta- tic Work boats val mi nud jääk las si ga kopte rit jm) või viise (jääteid). Kõi- tud lae val pol nud reisi lae va ohu tu se parvlaev „Kihnu Virve“, mida ope- ge keeru li se maks osutus aeg, kui jää tun nis tust või olid need re gist ree ri- ree rib Kih nu Vee teed. Lae va tel- tõt tu ei saanud laevad enam sõita, tud väike lae vade na, mis tähen dab, lis riik ja see maksis 9,36 miljo nit kuid maismaa sõi duki te kandmi seks et need või sid ve da da ai nult ku ni 12 eu rot, mil lest 93,5% ra has tas Eu roo- oli jää lii ga nõrk. Kui lisan dus veel reisi jat. pa Regio naa la ren gu Fond. Pärnu udu, mis segas len nu liik lust, oli olu- Väike saar te le on vaja toime ta- Posti me hes pärast laeva lii nile tule- kord veel gi tä ba ram. da ka mit mesu gust va rus tust, kuid kut ilmu nud artik kel „Kih nu väi nas Väike sü vis ja jää lä bi vus on üs na ka suta tud alus tel sa ge li sel leks ruu- ul bib kümne mil jo ni eu ro ne lelu“ on vastand li kud omadu sed. Laev mur- mi ei ol nud. Sa mu ti nõuab sõi du ki te ilme kas näi de, kuidas ini me sed ei rab jääd se da pare mini, mida suu- ve du auto tek ki (kas või 1-2 sõidu ki le) tea eel too dud tin gi mus te vas tuo lu li- rem on tema mass ja peama si na(te) ja ram pi nende peale- ja ma ha sõi- sust – on või ma tu, et üks laev suudab võim sus. Suu rem mass on suure ma duks. Näi te na võib tuua mitut lä bi- neid kõi ki üheaeg selt täi ta. vee väl jasur vega ehk suu re ma süvi- kuk ku nud riigi han get, kui Viimsi Muna laiu-Ma ni laiu lii nil sõi dab se ga lae va del. Kui laeva süvis on Val la valit sus ot sis lii ni paa di „Helge“ jääva bal perioo dil ja kerge tes jää-

24 MEREMEES 2/4 (296) 2017 nu Veeteed. Lae va tel lis riik ja see mak sis 1,56 miljo nit eu rot.

Seega on pea kõi gile saar te laeva lii ni de le jõudnud uued ja nende lii nide olu sid arves se võttes projek- teeri tud veesõi dukid. Kümne aasta ta guse aja ga võr rel des on suu rene- nud kindlas ti ka lae va de ohu tus, sest kõik uued lae vad on ehita tud tä na- päe va nõue te ko ha selt. Regio naal- po lii ti kas on te gu olu li se vers ta pos ti- ga, sest tea daole valt lä hi ma aja jook- Merenduspoliitika sul uu si lii ni lae vu li san du mas ei ole. Kümne aasta tagu se aja ga võr rel- des ole me jõud nud täna päe va. 2017. aastal on meie saar te va het sõit va te Manilaiu liinipaati asendab talvel hõljuk. FOTO:Tauri Roosipuu laeva de kesk mi ne va nus kuus aas- o lu des 2009. aas tal Bal tic Work boat- parv lae vad „Tõll“ ja „Pi ret“. Mõle mad tat, aga kui 46-aas ta ne „Ves ta“ väl ja sis valmi nud lii nipaat „Ma nija Mann“ lae vad tel lis ja nen de ga ope ree rib AS ar va ta, siis ai nult kolm aas tat. (VLF-774), mille tellis ja mida ope- Tal lin na Sadam. Lae vad on ehita tud Lähi ma paari küm ne aasta jook- ree rib Tõs ta maa Val la va lit sus. Lii ni- Poo las Re mon to wa lae va te ha ses. sul nii väi kest kesk mist va nust ei paat mak sis 410 000 eu rot. Helter maa-Rohu kü la lii nil sõida- tu le, see ga on käe so lev aas ta see, Ring su-Roomas saa re, Ringsu-Mu- vad 2016. aas tal val mi nud jääk las si- kui Eesti saarte le saab kõi ge uue- nalaiu ja Ring su-Pär nu lii nil sõi dab ga parv laev „Lei ger“ ja 2017. aas tal mate laeva de ga. Mii nu seks on siin- jää va bal pe rioo dil 2012. aas tal Bal tic valmi nud sõsar laev „Tiiu“. Mõ le mad juures see, et kõik uued laevad on Workboat sis valmi nud kiire kata ma- lae vad tel lis ja nen de ga ope ree rib AS ehi ta tud üsna lü hi ke se aja, seits me raan parv laev „Ru nö“, mi da käe so le- Tal linna Sadam. Laevad on ehita- aasta jook sul. See tä hendab, et nen- vast aas tast ala tes ope ree rib Kih nu tud Tür gis Se ﬁ ne laeva te ha ses. Nel ja de lae va de eksp luatat sioo niaeg saab Vee teed. Lae va tel lis riik ja see mak- sõsar lae va le pin gujärg ne kogu mak- ka üs na ühel ajal otsa ja riigil tuleb sis 3,8 mil jonit eu rot, ra hastas Eu roo- sumus oli 108,6 mil jonit eurot (Türgis ku na gi leida lü hi ke se pe rioo di jook- pa Re gio naa la ren gu Fond. Et Ruh nu ehi ta tud lae va hind on 22,8 ja Poo- sul suu red summad uute laeva de laeva lii nid on Eesti kõige pike mad las ehita tud laeva hind 31,5 miljo nit ehi ta mi seks. Aas tail 2009-2017 saar- si se lii nid, siis sai Ruh nu lae va han ki- eu rot). te lae va lii ni de jaoks ehita tud lae va- mi sel mää ra vaks kii rus, mis vä lis tas Svi by-Ro hu kü la lii nil sõidab 2015. de ko gu mak su mus on umb kau du jääk las si ja muu tis lae va ilmao lude aastal AS-is Bal tic Work boats val mi- 147 miljo nit eurot – see on laeva de suh tes tund li ku maks. nud jääklas si ga parvlaev „Ormsö“, hin dade sum ma riigi han ge te re gist- Roo mas saa re-Ab ruka lii nil sõi- mi da ope ree rib Kih nu Vee teed. Lae- ri and meil. dab 2013. aas tal Bal tic Work boat- va tellis riik ja see maksis 9,36 mil- Küm ne aas ta ga on muu tu nud ka sis valmi nud parvlaev „Abro“, mida jo nit eurot, millest 93,5% rahas tas lae vao pe raa to rid. Saa re maa Lae va- ope ree rib Lääne-Saa re Valla va lit- Eu roo pa Re gio naa la ren gu Fond. kompa nii le pole Eestis jäänud enam sus. Lae va tel lis riik ja see maksis Tal linna-Aeg na lii nil sõidab 1971. ühtki laeva lii ni. Artik lis vaatlu se all 1,17 mil jo nit eu rot, ra has tas Eu roo pa aastal Ast ra ha ni lae va te ha ses ehi ta- ol nud aas ta te va he le jääb ka kol me Re gio naa la ren gu Fond. tud rei silaev „Ves ta“, mida ope ree- spet siaal selt suur saarte ja mand ri Papis saa re-Vi ka ti lii nil sõidab rib Kihnu Veeteed. Aegna on ainus vahe lis teks ühen dus teks pro jek tee- 2012. aastal Alunaut OÜ-s valmi- saar, mil le ava li ku lae va lii ni tar beks ri tud ja ehi ta tud parv lae va – „Muhu- nud lii nipaat „Vilsan di“, mille tellis po le uut lae va ehi ta tud (Aeg na kuu- maa“ ja „Saare maa“ (valmi nud ja mi da ope ree rib Kihel kon na Val- lub Tal lin na hal du sa las se). 2010) ning „Hiiu maa“ (2011) – tee nis- la valit sus. Liini paat maksis 130 000 Kelna se-Lepp nee me lii nil sõi- tus Hel ter maa-Ro hu kü la ja Kui vas- eu rot. dab 2013. aastal Reval Shipbuil ding tu-Virt su lii nil ning Saa re maa Lae va- Sõru-Trii gi lii nil sõidab 2017. aas- OÜ-s valmi nud jääklas si ga parv- kom pa nii lipu all. Need lae vad vää ri- tal AS-is Bal tic Work boats val mi nud laev „Wran gö“, mi da ope ree rib Kih- vad ära mär ki mist, sest tõid saar te- jääk las si ga parv laev „Soe la“, mi da nu Veeteed. Lae va tel lis riik ja see va he lis tes se ühen dus tes se uue ajas- ope ree rib Kih nu Vee teed. Lae va tel- mak sis 2,99 miljo nit eurot, ra has tas tu. Nüüdseks operee rib mandri ja lis riik ja see maksis 9,36 miljo nit Eu roo pa Re gio naa la ren gu Fond. suur saarte va he lisi lii ne AS-i Tal lin- eu rot, mil lest 85% ra has tas Eu roo pa Pii ris saa re-Laak saa re lii nil sõi dab na Sadam tü tar ﬁ rma TS Lae vad OÜ, Lii du Üh te kuu lu vus fond. jää va bal pe rioo dil 2009. aas tal Re val üle jää nud lii ne ope ree rib Kih nu Vee- Kuivas tu-Virt su lii nil sõi da vad Shipbuil ding OÜ-s valmi nud parv- teed ja mõnd väik se mat lii ni ko ha lik 2017. aastal val minud jääklas si ga laev „Koidu la“, mida operee rib Kih- oma va lit sus.

MEREMEES 2/4 (296) 2017 25 Lääne me re maade kala töös tus te välja vaa ted

Tekst: Too mas Ar mu lik, Ka lan du se tea be kes ku se ju ha ta ja Kalamajandus

esti Ka la liit ja Tar tu Ülikoo li Ees ti Me reins ti tuu di ka lan du se Etea be kes kus kor ral da sid tä navu ap ril lis es ma kord selt Ees tis rah- vusva he li se Lääne me re kalan dus- foo ru mi. Fooru mi kesk mes olid Ees ti ja teiste Lääne me re maa de kala töös- tuste välja vaa ted järgmi sel küm- nendil. Et üritus osu tus vä ga edu- kaks, siis oli ühine ot sus, et igal aastal tu leks selli ne foo rum kor ral da da. Kahe päe vast üri tust üh te ar tik lis se Läänemere kalandusfoorum. Eest vasakult istuvad Hartwig Retzlaff (Deutsche ma hu ta da on lii ga op ti mist lik ja see- See), Aina Afanasjeva (Euroﬁ sh), Valdur Noormägi (Eesti Kalaliit) ja eest paremalt tõt tu toon väl ja vaid mõ ne oluli se ma Didzis Šmits (Läti Kalaliit), Jānis Endele (Karavela Ltd turundusdirektor) ja Olavi Petron (Maaeluministeerium). FOTO: Jüri Vlassov kõ la ma jää nud mõtte. ma ja oda va ma hin na ga lem mi kud. ki aas taid suh te li selt sa mal ta se mel Maailma kalan dus kanna tab ja aren guruu mi on roh kem kui küll. ülepüü gi all Konku rent sis püsi mi seks Enami ku kala de loodus likud va- peab rõhu ta ma inno vat sioo ni E-kalan du se võidu käik rud on ma jan da tud sel li sel ta se mel, Kala töös turid pea vad tule vi kus Ilm selt ei kao kuna gi tra dit sioo ni- et vaevalt võib loota saaki de suure- konku rent sis püsi mi seks aina roh- li ne ka la müük tu rul, ent kon ku rent- ne mist ja li gi kol man di ku maail ma- kem tä hele pa nu pööra ma too te- sis pü si mi seks pea vad suu red kala- me re ka la lii ki de va rud kan na ta vad aren du sele: tooted pea vad kauem töös tu sed lä hiaas tail üha roh kem üle püü gi all. värs ke na pü si ma, ai na roh kem nõu- hak ka ma te ge le ma vee bi kau ban du- Üle püü gi all ki pu vad kõi ge roh- takse maits vaid val mistoo teid ja se ga ning või mal da ma oma klien ti- kem kanna ta ma need liigid, mis pal- ot sus ta vaks saab toi du val mis ta mi se de le tel li mu si in ter ne tis. ju ne vad aeg la selt, aga mil le vas tu on mu ga vus. Li saks peab väl ja aren da- majan dus lik huvi, ehk tuuni ka lad, ma vii se, kuidas ole ma so levat toor- Lääne me re maade kala turg haid, mak rellid ja anger jad. Aeg-ajalt me ko gust täie li ku malt ära ka su ta da sõltub Vene maast, tuleb olla on ilm sel geid üle püü gi mõ ju sid tun- ning leida uusi väljun deid kogu veest leidlik da ka tur saja hee rin ga va ru des. väl ja võe tud res sur si le. Ve ne maa ot sus Eu roo pa kala too- Va ja on suu renda da ener gia tõ hu- de tele piirid sulge da on kala töös tu- Forell tuleb eestlaste sust püü gi sekto ris, kas va ta da uu si lii- se le rän galt mõ ju nud. El lu jää mi seks toidulauale tagasi ke vesi vil je lu ses kunstli kes tingi mus- tuleb olla äär miselt leidlik. Näi teks Eestla sed on endi selt suured lõhe- tes ning vähen da da kesk konna mõ- Lä tis sprot te tootvad konser vi te ha- söö jad, aga nagu me teame, on kogu ju sid. sed sattu sid Ve ne maa piiri de sulge- kau bandus ketti de lõ he ja me ri forell mi sel ras kes se olu kor da, sest lää- pä rit Nor ra kala kas van dus test. Al les Eestlas te le on vesi vil je lus ne maailm pol nud harju nud sprot te viima sel ajal on seoses Tšiili kala- veel avasta ma ta ressurss söö ma. Küll aga sööb ko gu Eu roo pa kas van dus te kol lap si ga lõ he hin nad Milles Ees ti ei suuda muu maail- sar dii ne. Piisas kos mee ti li sest muu- maailma tu rul seda võrd tõusnud, maga veel sam mu pi dada, on ve si- tusest: spro tid tuli ümber nime ta da et ka meie fo rel likas va ta jad saa- vil jelu se ja püü tud kala vahe kord. sar dii ni deks. Ala hin na ta ei to hi ka vad oma toodan gut – fo rell on lõ het 2014. aas tal tar biti maail mas kas- uu te tur gu de ot si mist. Näi teks Ees- asen dav too de – võrd lust kan na ta va- va ta tud kala sa ma palju kui püü- ti ka la tööstu sed on oma toodan gu- te hin dade ga müüa. Enam jaolt on tud kala ja sestpea le on kas va tatud le tur gu ot si nud Aafri kas ja M.V.Wool eest las te lem mik ka lad lõhe ja fo rell ka la osa kaal ai na suu re ne nud. Meil eks por dib oma ka la too teid re gulaar- ning räim ja ki lu ehk need on kal li- on ve sivil je lus too dang pü sinud pik- selt Jaa pa nis se.

26 MEREMEES 2/4 (296) 2017 Kui merevesi ravis ehk kuidas ennemuiste merel haigusi raviti

Tekst: Rein Albri, oli pidevalt higine nahk, halb toit ja Eesti Mereakadeemia õppejõud vilets hügieen, mis oli tingitud mageda vee nappusest. „Pootsman, mis juhtus?“ Sellised haavandid hak- „Ei midagi erilist, kapten, dok kasid paranema alles kukkus apteeki!“ siis, kui purjetati tagasi madalama õhutempera- egadel, mil puust laevad tuuriga laiuskraadidele. liikusid vaid purjede abil, Troopikamaades, pidi neil seilavail meestel kus see haigus oli (on) olema raudne tervis. Puust laialt levinud, kasuta- laevad,A rauast mehed – nii on seda ti raviks ämblikuvõr- ajastut meresõidu ajaloos ka iseloo- ku, selle „ravimi“ võt- mustatud. Pikkadel reisidel tuli väl- sid omaks ka vanad jän- ja kannatada kõik raskused ja vae- kimehed. On teada, et vad, tihti tuli taluda nälga ja janu, ämblikuvõrk on bioloo- Merendustraditsioonid- ja ajalugu Merendustraditsioonid- eri laiuskraadide all külma ja kuu- giliselt neutraalne, heade ma ning enamjaolt tuli leppida ka antiseptiliste omadustega vähese unega. Sellega suutsid toime ja antibakteriaalne, lisaks Henk Albert de Klerk, Wikimedia Commons FOTO: tulla vaid tõelised merekarud, aga hoiab haava puhta ja kuiva- Sloan’s Liniment ehk vunts. juhtus sedagi, et varem või hiljem na. Ämblikuvõrk oli tõhus ka vere- haigestusid nemadki. Tõbi oli visa jooksu peatamiseks. Aga kust leida Rohuks kõigi haiguste vastu on kaduma, sest tohtrit polnud sadade purjelaevas ämblikuvõrku? meremehed pidanud džinni, rummi miilide taga kusagilt võtta. Tuli ise Kui kuhugi tekkis mädane paise või viskit. Kui meeskond oli lõpma- oma oskuste ja käepäraste nappide või läks näpp umbe, siis avati see ta väsinud võitlusest loodusjõudude- vahenditega toime tulla. Ja enam- hõõguvkuuma purjenõelaga ning ga, ergutati mehi mõne lonksu kan- jaolt tuldigi. seejärel kaeti haige koht tõrvaplaast- ge alkoholiga. Tormivahi lõppedes Purjelaevniku põhilised tööriis- riga. See koosnes männi- või kuuse- ootas puruväsinud mehi järjekordne tad olid käed. Alatisest märgk areda- tõrvast, segatud sea- või hanerasva- lonks kapteni pudelist. Mõnel kaval- te otste sikutamisest tekkisid mad- ga – sellel oli tõhus antibakteriaalne peal õnnestus vahel „kanget sise- ruste peopesadesse veritsevad haa- ja põletikuvastane toime. Mahukat mist häda“ teeseldes kaptenilt klaa- vad. Valus oli haarata tõrvatud trossi tõrvasalvipotsikut võis leida pea iga sike rummi kõhurohuks välja lunida verilihas pihku, aga töö tahtis tege- elukogenud meremehe santsuko- ka tormivabal päeval. Lõuna-Amee- mist ja oma igapäevane leib tuli väl- tist. rika ja Lääne-India saarte sadama- ja teenida ka siis, kui valu pärast sil- Eakamad mehed kaebasid tihti tes kasutati rummi kollapalaviku ja mist sädemeid lendas. Selle häda seljavalude üle, eriti enne ilmamuu- malaaria tõrjeks. vastu polnud abi vaja kaugelt otsida, tust või siis pärast rahe- ja vihmava- Eriti suur kollapalaviku oht oli see oli igaühel omast käest võtta, tuli lingutes mööda saadetud vahikor- Brasiilias linnalähedaste soodega vaid aeg-ajalt tulitavate pihkude pea- da. Seda meremeeste kutsehaigust, piirnevas Santose sadamalinnas. le pissida. Usk ja veendumus oma reumat, raviti algselt valutavat kohta Seal haigestusid vahel terved mees- uriini tervendavasse mõjusse on üld- tärpentiniga määrides, hiljem mää- konnad, mõne laeva meeskond jäigi tuntud juba iidsetest aegadest. riti veel vängema haisu ja toimega nii hõredaks, et laeva sadamast väl- Kui seilati kuumades ja niisketes vedelikuga, mis oli eesti meremees- ja saamiseks ja kodumaale toomi- troopikameredes, võisid eelmisele te seas tuntud kui „vunts”. Seda seks tuli uusi mehi juurde palgata. hädale lisanduda veel nn kuumu- apteegikaupa müüdi pudelites, mil- Kollapalavik lõppes sageli surmaga serakud. Need võisid tekkisid väike- le sildil uhkete vuntsidega mehe pilt ning paljud meremehed jäidki puh- sest kriimustusest või mõne putuka ning kiri SLOAN`s LINIMENT. Nime- kama võõramaa mulda. Teine ter- hammustusest, eriti jalgadele – algul tatud ravimit valmistati tšillipiprast viseohtlik koht oli Aafrika lääneran- hernetera suurused valulikud villid, ning see tekitas nahale määritu- nik, mida nimetati “Valge mehe sur- mille lõhkedes võisid moodustu- na tugeva soojatunde, leevendades maks”. Kaptenid keelasid meestel da põletikulised halvasti paranevad lihase- ja liigesevalu. See ravim on nendes sadamates düsenteeria väl- troopilised haavandid. Põhjuseks hädalisele kättesaadav veel nüüdki. timiseks juua keetmata vett. Kee-

MEREMEES 2/4 (296) 2017 27 detud vesi pidi laevas alati käepä- purunevad luud. Alles siis, kui Edin- ni täis. Lõpuks said kõik terveks ja rast olema. Aga nii mõnigi, pummel- burghi arst James Lind oli kindlaks ainult vähesed meeskonnast tead- danud õhtul mõnes trahteris, ei tei- teinud, et meremeeste toidule tsitru- sid, et kapten Martinson ammutas nud hommikul kuiva kurguga ärga- selisi, sidrunimahla ja värsket aedvil- oma imerohtu otse ookeanist. tes segase peaga vahet keedetud ja ja (kapsast, kartulit jms) lisades on Inimkond on merevett ravimina keetmata veel ning äge kõhutõbi oli- võimalik skorbuuti vältida, paranes kasutanud juba iidsetest aegadest gi käes. olukord. Heaks skorbuudivastaseks saadik. Märgati, et merevesi paran- Oma jälje meremeeste tervisele vahendiks osutus hapendatud kap- dab ainevahetust, mõjub hästi see- jättis ka sääskede levitatav malaaria. sas. Briti meremees ja maadeavas- dimisele ja tõstab söögiisu, normali- Vahel oli olukord nii hull, et polnud taja kapten James Cook olevat oma seerib mao happelisust ning mõjub enam kedagi vahti panna. Kapten isikliku eeskujuga õpetanud madru- lahtistina. Nüüdseks on kindlaks teh- Johan Pitka on oma mälestustes kir- seid hapukapsast sööma. Tänu selle- tud, et merevesi soodustab mõnede jutanud: „... jõulu esimese püha hom- le “jälgile saksa roale” jäi briti mere- sisesekretsiooninäärmete haigus- mikul ärkasin kangete külmavärina- meestel elu alles ja hambad suhu. te, neerupõletiku ja veresoonkonna tega, ise aga ligunesin higis. Tähen- On andmeid, et skorbuudi vältimi- haiguste ravimist. Need, kes kanna- dab, et olin ka malaarias. Tõusin üles seks panid skandinaavlased juba tavad limaskestapõletike ja krooni- ja võtsin tugeva portsjoni hiniini, jõin viikingiajal õlle sisse noore kuuse, liste katarride käes, võivad merevee rummi peale ning jäin koisse. Värise- kadaka või männi okkaid. Selline doseeritud joomisega suurendada sin külmast ja higistasin palavikust, õlu sisaldas tubli annuse C- ja B-vi- vastupanuvõimet neile haigustele. ikka kordamööda, ning võtsin järje- tamiini. Merevee raviv toime on seletatav kindlalt hiniini, nii et kõrvad kohise- sellega, et vees on lahustunud viis- sid. Kolmanda päeva õhtul tundsin Universaalne ravim 99 kümmend elementi, ehkki mõnd

Merendustraditsioonid- ja ajalugu Merendustraditsioonid- paranemist ja neljandal päeval olin haiguse vastu ehk meri veres neist on vähe. Broom, mida mere- jalul, ehkki nõrk. Nii sain ka mina Kui Pärnu kandist pärit kapten vesi sisaldab, on rahustava, valulee- malaariast ruttu jagu, kuid oma jäl- Kondrat Martinson purjetas oma vendava ja krambivastase toimega, jed jättis ta mu tervisesse siiski.“ 600-tonnise „Ingersolliga“ ookeanil, jood soodustab kilpnäärme talitlust Palju kannatusi on meremeeste- siis pidid nad pootsmaniga kaheke- jne. Merevesi ja inimveri sisaldavad le toonud C-vitamiini vaegusest tin- si laeva juhtima, sest kõik ülejäänud ühesuguse hulga naatriumi, kaaliu- gitud skorbuut. Enne, kui õpiti tund- lamasid kollapalavikust oimetui- mi ja kaltsiumi. Soolane merevesi ma selle haiguse olemust ja ravi, jõu- na koides. Kolm korda päevas jagas vabastab liigsetest pingetest ja lihas- dis see tappa lugematu arvu inime- kapten haigetele klaasikese mingit valudest, samuti aitab ravida mitut si. Haigusnähtudeks olid nõrkustun- läilamaitselist värvitut vedelikku, nahahaigust – ekseeme, erüteemi, ne, igemete, seedeelundite, naha ja mis tuli kohe alla neelata. Mehi pani sügelisi – ja parandab ka väiksemaid lihaste verdumine, igemepõletikust imestama aga asjaolu, et see sala- nahavigastusi. Samuti tohterdatak- tingitud hammaste väljalangemine, pärane arstim usinale pruukimise- se soolase kümblusega angiini, kül- raskesti paranevad haavad, aineva- le vaatamata pudelist otsa ei lõp- metust ja nohu. Raskematest haigus- hetushäired, kõhulahtisus ja kergesti penud. Ikka ja alati oli pudel kaela- test on just liigesehaiguste põdejad need, kes soolaste protseduuride toel paremat enesetunnet kogevad. Pikkadel ookeanisõitudel, kui oli nappus joogiveest, lisati vahel mage- dale veele kolmandik osa merevett. Vanad jänkimehed on rääkinud, et selline „kokteil“ maitses nagu mine- raalvesi ja parandas enesetunnet, eriti troopilistes vetes seilates, kus kuumuse tõttu oli higistamine lak- kamatu. Loo alguses oli juttu sellest, kuidas laevaarst apteeki kukkus. Vanast meremeeste naljaloost on teada, et ta visati üle parda, sest olevat püüd- nud iga haigust ravida mereveega. See pannud mehed tegutsema ja nii visatudki doktor „apteeki“. Õnneks olid kapten Kondrat Martinsoni mehed arukamad ja lasid ennast mereveega terveks ravida ning kap- Santose sadam. FOTO: Marc Ferrez, Wikimedia Commons ten pääses kuiva nahaga.

28 MEREMEES 2/4 (296) 2017 Uu di seid 1. märt sist 14. mai ni 2017  7. ap ril lil õp pi sid me re väe aja tee- kes tab ku ni 16. ok toob ri ni. Hooa ja ko gus: Tau ri Roo si puu ni jad Re va li Me re koo lis, kui das kee- esime se lae vana sil dus Va na sada- ru lis tes il mao lu des si se ne da pääs te- mas „Na tio nal Geog raphic Orion“. par ve ja -paa ti ning te ha et te val mis- Tä navu se krui si hooaja jook sul on tu si pääs teo pe rat sioo niks. Tal lin na oo da ta kok ku 314 krui si lae-  10. april lil tähis tas mere väebaas va kü las tust. Tal lin na Sada ma le kuu- 90. aas ta päe va väeüksu se üle ma lu vas se Saa re maa sa da mas se on sel vas tuvõ tu ga Ees ti Sõja muu seu mis aastal ooda ta seit set krui si lae va kü-  18. ap ril lil ris ti ti Bal tic Work boat si ning pärja aseta mi sega Toompeal las tust. lae vate hases kaks uut piiri val ve kaat- asu va le ad mi ral Jo han Pit ka au sam-  3. mail avali kus ta ti tööd, mis rit. „Piiri-Lii su“ (M-11) läks Must vee ba le. Va na sa da ma Mas terp laa ni žürii oli ja „Kessu“ (M-10) Haapsa lu kordo ni  Me re väe la sed lõhka sid 10. ap ril- väl ja va li nud. Merendusuudised kasu tusse. Baltic Workboats ehi tab li vara hom mi kul Tal linna lahel Tei- kok ku ne li sel list kaat rit. Sa mu ti toi- se maailma sõja aeg se Sak sa pä ri t- mus uue reos tus tõr je lae va kii lu pa- olu põhja mii ni TMB, mis leiti Mii ni- ne kut se re moonia, millel süm bool- sa da ma lä his telt. selt kin nita ti aluse kiilup laat. Uus  11. ap ril lil lõppes me reväe la se laev alus tab tee nis tust järg mi se aas- baaskur suse viima ne kontroll harju-  Vasta valt audi tee ri ma ta majan- ta ke va del. tus, mil le käi gus pi did me re väe aja- dustu le mus te le teenis AS Tallink  Po litsei- ja Pii rival vea met otsib tee ni jad har ju ta ma lae va jät mist ja Grupp 2016. aastal 937,8 mil jo ni ni me reos tus tõr jevõi mega pat rull- veet ma öö päe va pääste par ves. euro se müügi tu lu juu res ja 9,5 mil- laeva le. Pa kutud ni mi peab ole ma  12. ap ril lil lõh ka sid me re väe la sed joni teenin da tud reisi ja pealt kokku loo dus nähtus te või veelin du de hul- Pa ras met sa la hel kaks Trii gi sa da- 44,1 mil jo nit eu rot pu has ka su mit. gast, see peab selgelt eri ne ma teis te mast sü ven dus töödel leitud nõu ko-  Tallin ki kiired parvlae vad, mis sõi- Ees tis re gist ree ri tud lae va de ni me- gu deaegset lennu ki pom mi FAB-250. davad Tallink Shuttle kauba mär gi dest ning ei või ol la vas tuo lus hea de  12. april li hommi kul saa busid all Tal lin na-Hel sin gi lii nil, on küm ne kom me te ga. Sa mu ti ei to hi si sal du- Tallin na plaa ni lise le sa dama vi sii di- aasta ga ve da nud umbes 30 mil jo nit da lae va ni mes sõ na „Eesti” ega selle le kuus NATO sõja lae va kahest ala- reisi jat. võõr keel sed vasted. Ni me kon kur si le lisest mere väeg ru pist. Mii nisa da- võib esita da roh kem kui ühe ni me. mas pea tus NA TO 1. ala li ne mii ni tõr- Ni mepak ku mi sed saab saa ta aad- jeg rupp, milles se kuulub neli lae va. res si le: lae vani mi@polit sei.ee Gruppi ju hib 2016. aas ta juu nist Ees ti me re väe oh vit ser kapten leit nant Jo- han-Elias Selja maa. Vana sa da mas  Viking Line’i kata ma raan „Exp- sil dusid NA TO 1. ala li se me reväeg ru- ress“, mida turun da tak se nime Vi- pi kaks fre gat ti. Gru pi ülem on kom- king Faster ehk FSTR all, tegi 10. modoor Ole Mor ten Sand quist Norra april li hom mikul esi mese rei si Tal- me re väest. linna-Hel sin gi lii nil. Laev sõi dab lii-  10. märtsil Mii nisa da mas aset nil ku ni ok toob ri ni ja teeb ku ni kolm leidnud tsere moo nial mää ras me re- edasi-ta ga si rei si päe vas. Laev sõi- väe ülem me re väe kap ten Jü ri Sas ka dab Rootsi li pu all ja on pra hi tud miini jah tija „Saka la“ uueks koman- Root si et te võt telt Nor dic HSC 2017. döriks kapten ma jor Annes Baben- aasta suveks, pi kemaid plaane Vi- ko, kes tee nib me re väes alates 1999.  3. ap ril lil alus tas uue sõi dup laa ni king Li ne’il ka ta ma raa ni ga esial gu aastast. järgi Itaalia lipu saanud St. Peter Li- ei ole.  Me re vä gi kor ral das märt si tei ses neí parvlaev „Prin cess Anasta sia“, pooles mii nitõr je või me kust kä sit lemis koos töös Mo by Li nesíga pa kub va NATO koos töö koh tu mi se TTEP itaa lia ele menti de ga Pe ter bu rist läh- (Tools and Tac tics Evalua tion Panel ), tu vaid krui se. Tal lin na kü las tab laev mille korral da mi ne oli Eesti mere- teel Helsin gist Stockhol mi. Koos- väe le es ma kord ne. töö vä li ne il ming on lae va ke rel, kus  Me re vä gi viis Saa re maa lä his tel ja va sa kul par dal on Itaa lia ja pa re mal Tallin na lahel läbi miini tõrjeo pe rat- Pe ter bu ri ar hi tek tuu ri ku ju tav par da-  BLRT Grupp sü ven das Ve ne-Bal- sioo ni, mille käigus kaardis ta ti aja- maa ling. ti sada ma akva too riu mit ja rekonst- loo li selt mii niohtlik ke ala sid ning  Ala tes 14. ap ril list sõi da vad mand- rueeris kuuen da ja seits menda kai. tehti kahju tuks sealt leitud lõhke- ri- ja suur saar te va hel kõik ne li TS Ak va toorium sü ven da ti 8,5 meet rilt ke had. Operat sioonis osa les küm- Lae va de tel li tud uut parvlae va. 10 meet ri ni ja pu has ta ti lae va teed. me tegev väe last kahest tuukrig ru pi  26. ap ril lil al gas Tal lin na Sada ma Ehitus tööd kestsid pool aastat, pea- mees kon nast. tä na vu ne krui si lae va de hooaeg, mis töö võt ja oli ehi tus fi rma Merko.

MEREMEES 2/4 (296) 2017 29  BLRT Grup pi kuu lu vas laeva re- mondi te hases Tallinn Shipyard lõp- Aasta mere ha ri ja 2017 pesid parvlae va „Princess Anasta- sia“ re mondi- ja vär vi mis tööd, mil le gal aastal omista vad Eesti tu le mu se na sai alus täies ti uue väl- Ime re me hi ja ree de reid ühen- ja nä ge mi se. da vad or ga ni satsioo nid Rah-  BLRT Gru pi Lee du lae vae hi tus te- vusva he lise Me reorga ni sat sioo- has sai val mis uue põlv kon na parv- ni mere me he päe va (25. juu ni) laeva kere, mis ehita ti Nor ra ette- raa mes Aas ta me re ha ri ja au ni- võt te Bo real Sjø AS tar vis. Pro jekt me tu se ühe le väl ja paist vale sai teoks pä rast koos töö taas ta mist Ees ti me re ha ri ja le. Nor ra ﬁ rma ga Fis kerst rand Verft AS.

Merendusuudised Aasta me re ha ri ja 2017 on Parv lae va pro jek tee ris Nor ra ﬁ r ma kaug sõi du kap ten, Eesti Me re- Mul ti Ma ri ti me AS. Laev valmib lõp- aka dee mia õp pejõud ja me ren- li kult Nor ras. dus te ge la ne Rein Raudsa lu .  BLRT Grupp an dis kiirka ta ma raa- Kap ten Rein Raud salu tun- ni le Vi king FSTR en ne lii ni le mi ne- nusta ti pi kaa jali se pü hendu- kut uue il me. Viking Li ne on BLRT nud tege vu se ja töö eest tule- Gru pi koos tööpart ner alates aas tast vas te laeva juhti de hari mi sel 2003. BLRT Grupi Tallin na ja Turu nii õppe jõu kui ka dekaa nilae va re mondi te has tes re mondi tak- na. Sa mu ti on kap ten Raud sa- se, hoolda takse ja mo der ni see ri tak- lu andnud väga suure panu se se regu laar selt selle Soome laeva- eria la se õp pekir jan du se tõlki- Kapten Rein Raudsalu. FOTO: Edmond Mäll o pe raa to ri rei si lae vu. mis se ja väl jaand mis se. Aasta Mere ha ri ja tiitli saa ja va livad üks meel selt välja Ees ti Mere mees- te Sõl tu ma tu Ame tiü hing, Ees ti Lae va juh ti de Liit, Ees ti Lae va me haa niku te Liit, Ees ti Kap te ni te Klu bi ja Kap ten Uno Lau ri Sih ta su tus. Aasta me reha ri ja auni me tus ja tä nu kiri koos sel lega kaas neva 1000-euro se ra ha li se pree mia ga an tak se üle 22. juunil Ran na rah va Muu- seu mis Viim sis.

parvlae va ga „Soela“ 1. maist 2017  Eesti analüü sib me ret ranspor-  Bal tic Workboats osa les messil ku ni 1. veeb rua ri ni 2021. di di gi ta li see ri mi se kit sas koh ti. Sel- „Co lom bia Mar 2017“.  15. märt siks oli Ees tis ta su li si tee- leks viib Riigi kant se lei läbi han ke, et  Baltic Workboats an dis üle kol- nu seid osuta vast 103 sa da mast keh- an da es malt üle vaa de po lii ti lis test ja man da Orm sö-klas si parv lae va. tiv reostus tõr jep laan ole mas 40 õi gus li kest ta kis tus test ning di gi taal- Parvlaev „Soela“ sai valmis veidi sa damal, seitsme sada ma plaanid selt toi mi va meren dus sek to ri se ni enne tähtae ga ja alustas Sõru-Trii- olid kooskõ las ta mi sel ning ülejää- ka su ta ma ta po tent siaa list. gi lii nil 1. mail. Sa ma päeva hom minud 56 sada mat ei ol nud oma plaa-  Kesk kon nains pekt sioon kuu lu tas kul toi mus Sõ ru sada mas ka parv- ni veel esi ta nud. Vas tav nõue keh tib väl ja rii gi han ke seits me ka lakait seks lae va risti mi ne. Laeva ristie ma on ju ba 2016. aas ta sep temb rist. ka su ta ta va väike lae va soe ta mi seks. Mil vi Va na toa, Hiiu maal Sõ rul asu va  22. märtsil Pe terbu ris toimu nud  Va lit sus toe tas ma jan dus- ja ta ris- muuseu mi raja ja ning ranna rah va- Lääne me re päe vale pühen da tud tu mi nist ri Kad ri Sim soni esi tatud ja me rea ja loo tal le ta ja. kon ve rentsil kii de ti heaks aja ko has- et te pane kuid Eesti lipu all sõit va ta tud te ge vus ka va Soo me la he kait- kau ba lae vas ti ku tek keks ning an dis Muud uudi sed seks. üle sande re gulat sioon mi nistee riu-  Ma jan dus- ja Kom mu ni kat sioo ni-  Ees tis kin ni ta ti es ma kord selt mi te koos töös täp se malt väl ja töö ta- minis tee rium ja Saare Maava lit sus merest ra tee gia meet meka va, mis da. Et te pa ne kud kau ba lae va de Ees- sõl mi sid AS-iga Kih nu Vee teed ot se- koos neb 16 ju ba lä hiaas ta tel ko gu ti lipu alla toomi se soodus tami seks le pingu Ringsu-Mu na laiu, Ring su- meie merea la seisun dit oluli selt hõl ma vad Eesti lae vandus sek tori le Pär nu ja Ring su-Roo mas saa re parv- pa ran da vast te ge vu sest. suuna tud mak su- ja ma jandus kesk- laeva lii nide teenin da miseks riigi le  Märt sis asuta ti Kap ten Uno Lau ri kon na muut mist. See puudu tab nii kuulu va kiir kata ma raa niga „Runö“ Me re kul tuu ri Sih ta su tus. lae vape re liik mete tu lu maksu, sot- 1. maist 2017 ku ni 30. ap ril li ni 2022.  6. april lil toi mus Pärnus rahvus va- siaal maksu ning töö tuskind lus tus- Sa muti sõl mis Ma jan dus- ja Kom- he li ne Lää neme re ka lan dus foo rum, mak su mää ra de muut mi se või ma lu- muni kat sioo nimi nis tee rium AS-iga mille keskmes olid Ees ti ja lähi naab- si kui ka lae van du set te võ te te le tu lu- Kih nu Veeteed ot se lepin gu Sõru- ri te ka la töös tus te väl ja vaa ted järg mi- mak su al ter na tii vi na ton naažimak su Triigi parvlae va lii ni teenin da miseks sel küm nendil. juu ru ta mist.

30 MEREMEES 2/4 (296) 2017 VEETEEDE AMETI

NR 2/4 (107) 2017

SADAMAD JA NAVIGATSIOONI- TULED ● Merekeel: mõiste „loots” päritolust ● Uus navigatsioonihoiatuste portaal ● IMO ringkirjad

3131 32 Juhtkiri Sisukord Head ÜLEVAADE: RAJAME 34 VÄIKESADAMA. Merily Must lugejad! UUDISED: UUS NAVIGATSIOONI- 37 HOIATUSTE RAKENDUS. Olavi Heinlo eekordses väljaandes Veetee- EESTI ON RIKAS SADAMATE de Ameti Teataja oleme otsus- POOLEST. Merily Must tanud olla põhjalikud. Kui Sjuba navigatsioonitulede ka- NAVIGAATORILE: KÕIK TULEDE rakteristikatest kirjutada, siis 38 ISELOOMUST EHK TULEKARAKTE - nii, et see oleks ülevaatlik ja luge- RISTIKAST. Pärtel Keskküla des saaks ikka lõpuks igaüks aru, mida need tähendavad ning millest MEREKEEL: MÕISTE „LOOTS“ täpselt märku annavad. Suvel kü- 42 PÄRITOLUST. ENN OJA lastab meie tuletornegi tuhandeid inimesi ja sugugi mitte kõik ei tea, MIS ON LOOTSIRAAMAT JA et arhitektuurimälestisteks ja vaa- 44 MIS LOGIRAAMAT? tamisväärsusteks olevad tornid on

samaaegselt ka töötavad navigat- RIIMAND REELIKA KIRJAKAST: VEETEEDE AMETISSE sioonimärgid. Nüüd on hea see aja- foto: 46 SAABUNUD IMO RINGKIRJAD. kiri igaühele pihku pista, et siit siis lugeda, mida erinevalt põlevad, või kui täpne olla, siis plinkivad tuled tornide tipus tähendavad. Meie laevateede osakonna asjatundja Pärtel Keskküla on sellega vaeva VEETEEDE AMETI näinud ning vaatamata sellele, et artikli lühem versioon on ka varem merendusalases perioodikas avaldatud, otsustasime, et meie enda autori kirjutistel on meie oma ajakirjas kindel koht.

NR 2/4 (107) 2017 Nagu iga paadimees pole veel meremees, pole ka iga paadisild veel sadam. Aga kas võiks olla? Kui kellelegi turgatab pähe mõte ka oma paadisillast päris sadam välja arendada, on seekordses ajakirjas kõik põhilised soovitused ja nipid kirjas. Sadamate järele- valve osakonna juhataja Merily Must kirjutas teemal, kuidas rajada väikesadamat ja mida on tulevasel väikesadama pidajal vaja kindlasti teada ja teha. Veeteede Ameti Teataja 46. leheküljel avaldame meile saabunud IMO ringkirjad, mille järgi saab igaüks oma nimekirja nendest laevas kaasajastada. Oleme saanud tagasisi- det paljudelt professionaalsetelt meresõitjatelt, et laevadokumentatsiooni korras ja jär- je peal hoidmiseks on selle nimekirja avaldamine teatajas suureks abiks. SADAMAD JA Riikliku mereadministratsioonina oleme otsustanud olla inimestele lähedal ja jagada NAVIGATSIOONI- vajalikku nõu ning anda infot just seal, kus liigub kõige rohkem mere ja veeliiklusega TULED seotud inimesi, mistõttu on meie ajakirja kaante vahele jõudnud ka kahe olulise suvise ● Merekeel: mõiste „loots” päritolust ● Uus navigatsioonihoiatuste portaal merendusürituse plakatid. Olgu need üleskutseks ja ühtlasi meeldetuletuseks, et kutsu- ● IMO ringkirjad me teid astuma läbi nii Tallinna kui ka Kuressaare merepäevadelt, kus meie ametnikud on lihtsasti leitavad. Julgege siis neil nööbist kinni haarata ja kõik vajalikud küsimused

3131 ära küsida! Kui Kuresaares on augusti teise nädala lõpul üritus kompaktsem ja meie telgi leiab kergesti üles n-ö messialalt Raiekivi säärelt, siis Tallinna merepäevade tege- Veeteede Ameti Teataja nr 2/4 ((107)) 2017 mised ja üritused on pillutatud linnas rohkem laiali, sestap tasub tulla juulikuu keskpai- Neli korda aastas ilmuv Veeteede Ameti ajakiri gas Lennusadamasse, kus me asume ajaloolise jäämurdja „Suur Tõll“ taga, teise suure Ilmub koos ajakirjaga Meremees jäämurdja „Tarmo“ pardal. Lisaks laevaga tutvumisele ja ekskursioonidele on nagu ikka meie käest võimalik saada infot meresõiduohutuse, väikelaevanduse, navigatsioonitea- TOIMETUS be jm kohta. Muidugi müüme ka omahinnaga merekaarte ja -atlaseid. Toimetaja: Priit Põiklik Merekeele ja -terminoloogia eest hoolitsemine ning selle populariseerimine pole Keeletoimetaja: Malle Hunt Veeteede Ameti jaoks mitte ainult vahva võimalus oma missiooni täita vaid lausa meie Küljendus ja makett: Proﬁmeedia põhimääruse-järgne kohustus. Seetõttu võtsime seekord põhjalikumalt ette mõiste Trükk: Auratrükk „loots“. Merekeele nõukoja liige Enn Oja tutvustab lugejale nii sõna päritolu kui ka selle kasutamist. KONTAKT Seega on vajalikku ja huvitavat lugemist seekordses ajakirjas küllaga. Peaasi on süve- Veeteede Amet neda ja mõelda järele, kas kunagi õpitud merendusalased raamatutarkused veel meeles Valge 4, 11413 Tallinn on. Või kui lugeja näol on tegemist maarotiga, on viimane aeg mõelda, et (ikkagi) mere- Telefon: 620 5525, 505 5222 riigi kodanikule kohaselt on merenduse ABC igaühele vajalik ja kasulik. E-post: [email protected] Veebis: issuu.com/veeteedeamet PRIIT PÕIKLIK Kaanefoto: Priit Põiklik Veeteede Ameti Teataja toimetaja

33 Ülevaade

RAJAME VÄIKESA Mida on vaja teada tulevasel väikesada

le. Vastavalt sadama liigitusele kehtivad Eestlasele on meri hingelähedane ja eks nii mõnigi ole unistanud oma erinevad nõuded, mida sadamaomanik sa- sadamast. Aga kui tekib soov ning võimalus see unistus ka täide viia, dama rajamisel ja selle hilisemal käitami- sel täitma peab. siis järgnevalt on mõned näpunäited, mida väikesadama pidaja Sadamaseaduses toodud liigituse kohaselt osutatakse väikesadamas sadamatee- väikesadama loomisel kõrva taha võiks panna. nuseid kuni 24 m pikkustele veesõidukitele – väikesadamate puhul on rangemad nõu- Tekst: MERILY MUST fotod: ARHIIV ded neile, kes osutavad tasulisi teenuseid ning mõnevõrra vähem nõudeid neile väi- adam on sadamaseaduses esitatud jõudmist on esmatähtis läbi mõelda, kelle- kesadamatele, kes sadamateenuste osuta- definitsiooni kohaselt veesõidukite le ja mis otstarbeks sadamat rajatakse (tee- mise eest tasu ei küsi. Üle 24 m pikkuste sildumiseks kohandatud ja sadama- nindatavate laevade tüüp, laevade maksi- veesõidukite teenindamisel on tegemist teenuse osutamiseks kasutatav maa- maalsed mõõtmed, laevadele vajalikud juba sadamaga, kus ei tehta vahet, kas sada- ja veeala ning seal asuvad sadama teenused jms) – vaid sellisel juhul on või- mateenuseid osutatakse tasu eest või tasu- Ssihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud malik arendada sadamat, mis tagab laeva- ta. Neid rajatisi, mille on veesõidukite sildu- ehitised. Enne reaalsete ehitustegevusteni dele ohutuse ning vastab nende vajaduste- miseks paigaldanud füüsiline isik enda

34 Ülevaade

Mustvee sadam

loogilised ja hüdrometeoroloogilised uu- maaamet.ee/knravalik/). Kui nime varase- ringud), millega tehakse kindlaks konk- malt määratud pole, siis tuleb nime määra- reetse sadama asukohast ja tulevikuplaani- miseks esitada kirjalik taotlus pädevale asu- dest lähtuvad piirangud ja vajadused, mille- tusele. ga sadama projekteerijad saavad arvestada oma töö tegemisel. SADAMA KANDMINE SADAMAREGISTRISSE Sadama ehituse ja rekonstrueerimise pu- Sadamaregister on sadamate üle arvestust hul tuleb läbida kõik vajalikud lubade taot- pidav andmekogu, mida peab Veeteede lemised ja menetlused nagu tavapärase ehi- Amet. Sadamaregistrisse peab kandma nii tuse puhul, lähtudes nii planeerimis- sadamad, väikesadamad, kus osutatakse ta- seaduses, ehitusseadustikus jm õigusakti- sulisi sadamateenuseid kui ka väikesada- Purtse sadam des kehtestatud nõuetest. Vajalikuks võib mad, kus teenuseid ei osutata. Selle eest, et osutuda detailplaneeringu kehtestamise al- kanda registrisse väikesadam, kus osutatak- gatamine, keskkonnamõju hindamine, vee se tasulisi teenuseid, tuleb tasuda riigilõivu erikasutusloa taotlemine vms. Sadama ehi- (130 eurot), tasulisi teenuseid mitteosutava tustegevusel on headeks partneriteks koha- väiksesadama registreerimisel riigilõivu ei likud omavalitsused, kes kindlasti oskavad võeta. vajadusel nõu anda, milliseid lube ja me- Sadama registrisse kandmiseks tuleb sa- netlusi konkreetse sadama puhul vaja lä- dama pidajal sisse logida www.sadamare- heb. gister.ee keskkonda ID-kaardi abil, algatada Sadamate puhul tuleb ehitustegevuse sadama registreerimise menetlus ning si- korral eraldi meeles pidada kohustust pro- sestada küsitud andmed. Kui registreerimi- DAMA jektid kooskõlastada ka Veeteede Ametiga se alguses sadamal veel kehtivat ametlikku vastavalt majandus- ja kommunikatsiooni- kohanime ei ole, siis esialgu võibki jääda, ministri 06.12.2002 määrusele nr 26 „Ehi- kuni nime kinnitamiseni, [nimi puudub]. tustegevuse kord veeteel või navigatsiooni- Sadamaregistrisse sisestatud andmed tuleb märgi vahetus läheduses või mõjupiir- salvestada ning siis saab neid hiljem täien- konnas”. Kooskõlastada tuleb: dada kuni taotluse esitamiseni. Täpsema ma omanikul? • hüdrotehnilise ehitise projekt; loetelu vajalike andmetega leiab sadama- • süvendus- ja kaadamistööde projekt; seaduse § 38 lõikest 1 ning Vabariigi Valitsu- tarbeks ja mida ei kasutata oma majandus- • ehitustegevus 50 m raadiuses navigat- se 12.12.2012 määrusest nr 103 „Sadamare- või kutsetegevuseks, sadamaseadus üldse ei sioonimärgi vahetus läheduses; gistri pidamise põhimäärus”. käsitle. • ehitustegevus märgi mõjupiirkonnas. Kuna iga sadam on erinev, siis ei tasu sadamaregistris toimetades kohkuda, kui kü- VAJALIKUD UURINGUD, SADAMALE NIME MÄÄRAMINE sitakse andmeid tehniliste vahendite või PLANEERINGUD, PROJEKTID Nii nagu igal heal lapsel, peab igale sada- teenuste kohta, mida antud sadamas ei ole Nagu mainitud, siis enne sadama rekonst- male olema määratud nimi kohanimesea- – sellistel puhkudel saab märkidagi, et vas- rueerimist või ehitamist tuleb teha kindlaks duse alusel. Sadamale, mis jääb ühe omava- tavad vahendid või teenused puuduvad. sadama võimalikud kasutajad ja nende va- litsusüksuse territooriumile, määrab nime Samuti kantakse sadamaregistrisse mit- jadused, mille põhjal saab hakata paika pa- kohalik omavalitsus. Kui sadam asub mitme meid sadama tööks vajalikke dokumente, nema sadama peamisi omadusi: kaide arv omavalitsusüksuse territooriumil, määrab kui need on õigusaktidega nõutud: sadama ja mõõtmed, sadama vajalik sügavus, navi- nime majandus- ja taristuminister. Kui eeskiri, laevaheitmete ja lastijäätmete vas- gatsioonimärgistus, tehnilised vahendid plaan on rekonstrueerida olemasolevat sa- tuvõtmise ja käitlemise kava, sadama reos- erinevate teenuste osutamiseks jm. Üldiste damat või ehitada vanale sadamakohale, tustõrje plaan, epideemiatõrje eeskiri, kesk- vajaduste kaardistustele järgnevad erinevad siis tasuks kontrollida, ega sadamale pole konnamõju hindamise aruanne. uuringud (sh meteoroloogilised, hüdro- juba varasemalt nime antud – seda saab Väikesadama eeskirja saab koostada regist- graafilised, mere hüdrodünaamilised, geo- kontrollida kohanimeregistrist (http://xgis. rikeskkonnas, sisestades sadama eeskirjas

35 Ülevaade

kord”). Valminud mõõdistustulemused avaldatakse navigatsiooniteabes. Meresõiduohutuse seadus kohustab sadama pidajat tagama sadama navigatsiooni- märgistuse korrakohase kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, tühistamise ja eemaldamise ja märgistusest teavitamise. Navigatsioonimärgistuse rajamise või rekonstrueerimise projekt tuleb koos asjakohase taotlusega esitada Veeteede Ametile. Navigatsioonimärgistuse projektile esitatavad nõuded on esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 02.12.2002 mää- ruses nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord”. KESKKONNAKAITSENÕUDED SADAMAS Sadama pidaja peab korraldama laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise laeva- Räpina sadam delt ja muudelt veesõidukitelt, mida see sa- nõutavad andmed, mistõttu seda doku- menti eelnevalt koostada pole vaja. Nõu, milliseid andmeid ja dokumente iga konkreetse sadama puhul tuleb sadamaregistrisse esitada, annab vajadusel Veeteede Amet. AKVATOORIUMI MÄÄRAMINE Juhul kui plaanitakse rajada väikesadamat, mis osutab tasu eest teenuseid, peab sadamale olema määratud akvatoorium. Taotluse akvatooriumi määramiseks saab esitada sa- damaregistri menetluskeskkonna kaudu, kus on kirjas ka taotlusele lisatavate doku- mentide loetelu (vastavalt sadamaseaduse §-s 6 toodule). Üldjuhul määrab akvatooriu- Soela sadam mi Vabariigi Valitsus, välja arvatud siis, kui sadam asub kohalikule omavalitsusüksusele kuuluval laevatataval siseveekogul – sel juhul atesteerimisele ei kuulu. Väikesadama sadam teenindab. Sadama pidaja peab määrab akvatooriumi kohalik omavalitsus. damakaptenil peab olema vähemalt väi- tagama vastuvõtuseadmete piisava kätte- Määratava akvatooriumi suurus peab sa- kelaevajuhi tunnistus. saadavuse sadamas, et täita sadamat külas- damat külastavatele veesõidukitele tagama tavate laevade vajadused. Kui sadama pida- piisava ja ohutu manööverdus- ja sildumis- TÄIENDAVAD NÕUDED ja ei tegele ise jäätmekäitlusega, peab tal ruumi. Seega peab akvatooriumi taotlejal VEELIIKLUSE OHUTUSE TAGAMISEL olema sõlmitud leping jäätmete vastuvõtja- olema täpne ülevaade sellest, kui palju ja Väikesadamates, kus osutatakse tasulisi sa- ga, kellel on teenuse osutamiseks piisavad milliseid veesõidukeid sadam teenindab damateenuseid, peab järgima veeliikluse vastuvõtuseadmed. Sadama pidaja peab või hakkab teenindama, millised on ole- ohutuse nõudeid – nii sadamaseadusest kui koostama ja rakendama laevaheitmete ja masolevad ja planeeritavad sadamarajati- ka meresõiduohutuse seadusest tulenevaid lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise sed (näiteks kaid ja lainemurdjad). nõudeid. kava (täpsemad nõuded kavale on esitatud Tulenevalt sadamaseadusest peab sada- sadamaseaduse §-s 26), mis peab olema SADAMAKAPTENI MÄÄRAMINE ma pidaja tagama navigatsiooniteabes aval- kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Sadamaseaduse järgi peab sadama pidaja datud sügavused akvatooriumil ja sissesõi- Sadam peab olema varustatud ka reostuse määrama väikesadamale, mis osutab tasu duteel ning sügavuste mõõdistamise lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks vajalike eest teenuseid, sadamakapteni – sadamas meresõiduohutuse seaduse alusel kehtesta- tehniliste vahenditega, arvestades sadama ohutut veeliiklust ja veesõidukite ohutut tud korra kohaselt. Sadama akvatooriumi ja suurust, osutatavaid sadamateenuseid, käi- seismist korraldava isiku. sissesõidutee mõõdistamiseks võib tellida deldavaid kaupu ja sadama asukohta. Sada- Sadamakapteniks võib olla vähemalt teenuseid vaid vastavat tegevusluba omava- ma pidaja peab selleks koostama akvatooriu- keskharidusega Eesti kodanik või Euroopa telt ettevõtetelt. Nimetatud ettevõtjad on milt reostuse avastamise ja likvideerimise Liidu liikmesriigi või Euroopa Majandus- kohustatud mõõdistustööde kavandi ning kohta sadama reostustõrje plaani (täpsemad piirkonna lepingu osalisriigi kodanik, kellel peale mõõdistustöid ka aruande kooskõlas- nõuded plaanile on esitatud Vabariigi Valit- on selleks tööks vajalikud teadmised ja kes tama Veeteede Ametiga (täpsemad nõuded suse 07.03.2016 määruses nr 34 „Täpsemad valdab eesti keelt vähemalt B2-tasemel ning on esitatud majandus- ja kommunikatsioo- nõuded sadama reostustõrjeplaani sisu ja inglise keelt tööülesannete täitmiseks vaja- niministri 06.12.2002 määruses nr 27 „Hüd- reostustõrjetehnika kohta“), mis kooskõlas- likul tasemel. Väikesadama sadamakapten rograafiliste mõõdistustööde tegemise tatakse Keskkonnaministeeriumiga.

36 Uudised Uus navigatsioonihoiatuste rakendus lihtsustab veeliikleja ohutuse tagamist Veeteede Ametil on valminud uus navigatsioonihoiatuste rakendus, mis on veebikaardi põhine ning annab veeliiklejatele operatiivse ülevaate kehtivatest navigatsioonihoiatustest Eesti vetes nii nende iseloomu kui ka asukoha järgi. Rakenduses koostatud hoiatused edastatak- se avaldamisel automaatselt Riigi Infokommu- nikatsiooni Sihtasutusele (RIKS), kelle vahen- dusel jõuavad need Tallinna Raadio mere- raadioside VHF-kanalitel perioodiliselt veeliik- lejani. Samuti saadab rakendus navigatsioonihoiatused, mis puudutavad rahvusvahelist laevaliiklust, automaatselt Rootsi Mereadmi- nistratsioonile, kes haldab infot Läänemere ühtses navigatsioonihoiatuste süsteemis NAVTEX. Uue navigatsioonihoiatuste rakenduse eelis on selles, et info kehtivate navigatsioonihoiatuste asukohtade kohta on ülevaatlik ja ühe pilguga hoomatav. Veeliikleja saab ülevaate, Ekraanitõmmis uuest navigatsioonihoiatuste rakendusest millised hoiatused on hetkel laevale lähemad või võivad eelseisva reisi jooksul laeva teekon- kaartidele kandmisel. Rakendus kuvab ainult saadav aadressilt http://gis.vta.ee/navhoiatu- na läheduses ette tulla. Navigatsioonihoiatu- kehtivaid hoiatusi ning aitab võimalikke info- sed/. Navigatsioonihoiatused avaldatakse nii sed on nii kaardil kui hoiatuste nimekirjas lünkasid vähendada. eesti kui inglise keeles. Hoiatuse keel on raken- klikitavad. Uus süsteem aitab veeliiklejaid, Loodame, et navigatsioonihoiatuste rakenduses valitav. Rakendus vajab töötamiseks kes teevad küll info kogumisel süsteemselt ja dus leiab algaval hooajal laia kasutust ka väi- andmesideühendust ehk internetti ning on järjepidevalt tööd ja on raadioteateid vastu kelaevajuhtide seas, kes saavad end kehtivate kasutatav kõikides operatsioonisüsteemides võttes tähelepanelikud, kuid võivad jääda hoiatustega kurssi viia enne merele minekut. ning nutiseadmetes. ajahätta info kaustadesse või navigatsiooni- Navigatsioonihoiatuste rakendus on kätte- Olavi Heinlo Eesti on rikas PRIIT PÕIKLIK sadamate foto: poolest Sadamaregistrisse on Eestis kantud 211 sadamat, millest 48 on piltlikult öeldes suurt sadamat, mis teenindavad veesõidukeid olenemata suurusest. 59 sadamat osutavad sadamateenuseid vaid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele (väikesadam) ning 104 väikesa- damat on registris sellised, mis tasulisi teenuseid ei osuta. 2016. aastal registreeriti Veetee- de Ametis kokku 28 väikesadamat. 2017. aastal on registrisse kantud 2 uut väikesadamat, kuid kindlasti ei jää need sel aastal viimasteks. Sellest, et Eesti on sadamate poolest rikas, annab aimu ka see foto, kus korraga on näha Hundipea, Miini-, Lennu- ja Tallinna Vanasadam. Enamike registrisse kantavate sadamate näol on siiski tegemist juba olemasolevate sadama- Sadamate olukord Eestis paraneb pidevalt et kui plaanis on tegeleda veel enne navigat- kohtadega, mida nüüd on hakatud kas aktiivse- – see on rõõmuks kõigile harrastusmeresõitjate- siooniperioodi ehitustöödega, paigaldada uusi malt kasutama või on olemas konkreetsed le. Vaadates viimaste aastate väikesadamate navigatsioonimärke, teha mõõdistusi vms, siis renoveerimisplaanid, kuidas sadamale uus külastatavuse statistikat, on rõõm tõdeda, et need tegevused tuleks kindlasti ka eelnevalt hingamine sisse puhuda. Oma osa sadamate igal aastal külastab sadamaid üha enam veesõi- Veeteede Ametiga kooskõlastada. Samuti oleks renoveerimisel on kindlasti ka erinevatel dukeid ning see trend jätkub ka tulevikus. hea enne uue hooaja algust üle vaadata oma toetusmeetmetel, mida sadamatel on olnud Kuna suvi on suure hooga lähenemas, siis andmed sadamaregistris. võimalik kasutada. soovime sadamaomanikele südamele panna, Merily Must

37 KÕIK TULEDE iseloomust ehk tulekarakteristikast

Teine osa navigatsioonimärke ujub vee- Merel võib näha nii tulega navigatsioonimärke, mille asukohta on pinnal ning selleks, et nad ettenähtud kohal võimalik tuvastada ka pimedas kui ilma tuleta navigatsioonimärke, püksisid, on nad keti ja ankruga merepõhja kinnitatud. Tulega ujuvmärkideks on üldi- mis on kasutatavad ainult valgel ajal. selt poid. Toodrid on üldjuhul ilma tuleta, kuna nende väikeste mõõtmete tõttu ei ole Tekst: PÄRTEL KESKKÜLA fotod: VEETEEDE AMETI ARHIIV eriti saada neile sobivaid valgusseadmeid. Samuti läheks toodrile tule paigaldamine sa neist seisavad rannal või kindlalt Püsimärke saab kasutada mitmel otstar- veidi kõrvale kontseptsioonist, et tooder on merepõhjal ja neid nimetatakse püsi- bel. Nt piki rannikut ühtlase vahega paigu- lihtne ja odav navigatsioonimärk, kuna na- märkideks. Olenevalt tule olemas- tatud märgid on mõeldud kasutamiseks na- vigatsioonimärkide laternad on (vähemalt Oolust nimetatakse nende alaliike tule- vigeerimisel üldise orientiirina laeva viimase ajani olnud) toodri hinnaga võrrel- tornideks ja tulepaakideks või asukoha määramiseks. Ohtliku madala pea- des üsna kallid seadmed. päevamärkideks. (Tuletorni ja tulepaagi vale ehitatud tuletorn on tavaliselt esmajärje- Laulusalm ei valeta – igal majakal on oma heline piir on detailides tinglik ja kokkulep- korras mõeldud hoiatama veeliiklejaid ma- tuli. Vähemalt teatud piirkonna ulatuses. peline, kuid paljudel juhtudel on ka ilmsel- dala eest ja näitama selle asukohta. Kui Selleks, et laevajuht saaks oma majakatule- ge, kas tegemist on tuletorni või millegi püsimärgile paigaldada sektortuli, saab tule de järgi määratud asukohas kindel olla, oluliselt tagasihoidlikumaga). Ühine nõue sektoritega tähistada/näidata erinevaid ala- peab iga majaka e tuletorni tuli olema teiste kõigile neile on, et nad peavad ümbritsevast sid, olulisi kohti laevateel vms. Kui paiguta- selle piirkonna tuletornide tuledest, aga ka taustast hästi eristuma ja olema navigat- da tähistamist vajava laevateelõigu mõtteli- aina rohkematest muudest taustal olevatest sioonimärgina selgelt tuvastatavad. Selle ta- sele pikendusele rannale üksteise taha kaks tuledest, selgelt eristuv. Tulesid saab erine- gamiseks päeval kasutatakse taustaga kont- püsimärki, mis moodustavad sihi, on või- vaks muuta, kasutades erinevaid värve ja rastset värvi viimistlust ja öösel sobivat tuld. malik mugavalt tähistada laevatee telge. erinevaid plinkimise iseloome e tulekarak-

38 Narvigaatorile Sissesõit Pärnu jõele seid tule iseloome ning värve teatud kindla- olema varjutus plinkide vahel ja plingigrup- te kasutusreeglitega ujuvmärkide jaoks. pide vahel, mitu korda minutis plingib sage Kõige esimesena kasutusel olnud ja liht- plinktuli jms. saim tule iseloom on püsituli (tähis F, ingl k Selleks, et hõlbustada pika varjutusega tu- fixed), mille puhul tuli põleb kogu aeg. See lede jälgimist, st et vaatleja neid plingipe- on aga kõige energiakulukam, samuti ei ole rioodi pika pimeda osa jooksul „ära ei kao- püsitulesid võimalik üksteisest ega aina ran- taks“, võib kasutada plinkivat püsituld (FFl, nikule lisanduvatest muudest tuledest hästi fixed and flashing), millel heledate plinkide eristada. Eristamise võimaldamiseks on ka- vahel põleb märgatavalt nõrgem tuli. Aja- sutusele võetud erinevat tüüpi plinkimise looliselt on sellise tulemuse andnud pöörd- variandid – plinktuli (Fl, Flashing), võrd- laternad, millel läätsedega fokusseeritud faasne tuli (Iso, Isophase), varjutav tuli (Oc, pöörleva valguskiire üleminekute e plinkide Occulting). Esimesel on plink selgelt lühem vahel on valgusallikas läbi laternaruumi kui pimedus (varjutus), teisel on varjutus ja klaaside samuti nähtav, aga nõrgemini. plink ühepikkused ja kolmandal on varjutus Meie lähiümbruses on pöördlaternaid või- selgelt pikem kui plink. Kui kasutada pike- malik töötamas näha nt Kõpu tuletornis ja mat plinki, on tegemist pika plinktulega Helsingis Suomenlinna kiriku katusel. Kaas- (LFl, long flashing). Variatsioonidena on ka- aegsetel, mittepöörlevatel laternatel on pü- sutusel veel koguplinktuli (group flashing, siosa näitamise võimalus elektrooniliselt nt Fl(3)) ja koguvarjutav (group occulting, nt sisse ehitatud ja see on üsna uus tehnoloo- Oc(2)) tuli. Viimases on lühema vahega jär- gia, mis võimaldab valgusdioode plinkide jest kolm plinki või „pimedat plinki“ e varju- vahel oluliselt nõrgemalt põlema jätta. Teh- tust ning nendele järgneb pikem varjutus. nika arengu tulemusena selle ajalooliselt tu- Sagedat ühtlast plinktuld nimetatakse liht- leiseloomu „üles soojendamises“ ja IALA salt „sagedaks plinktuleks“ (Q, quick flas- soovitustesse lisamises on oluline osa ka hing), kui plinki veel kiiremaks keerata, saa- Eesti laternatootjal Sabik OÜ-l (endine Cy- me „väga sageda“ (VQ very quick) ja UQ, bernetica AS navigatsioonisüsteemide osa- ultra quick flashing’u. Kõik suure sageduse- kond) ja Veeteede Ametil. Selliseid laternaid ga tule plingid võivad esineda ka gruppide- võib Eestis kohata nt Sõrve tuletornis, Pärnu na. Valikus on ka nt morse-koodis plinkivad sihi ülemisel märgil ja veel tasapisi suurene- tuled, kombineeritud koguplinktuled ja ko- vas hulgas muudes tuletornides. guni vahelduvad tuled, millel kaks Nagu öeldud, on ujuvmärkide* tu- erinevat värvi vaheldumisi lede iseloomude valiku piirid plingivad. Iseloomude paika pandud IALA süstee- selgelt eristatavana miga. Küljemärkide pu- hoidmiseks on IALA Tule plinkimine hul on sealjuures valik oma juhendis mää- kõige vabam, võib ratlenud, kui pikk seisneb tule põlemise öelda, et praktiliselt võib olla „plink“, piiramata. Eestis on kui pikk „pikk ehk plingi ja kustunud oleku üldiselt kõigil külje- plink“ ning kui ehk varjutuse vaheldumises märkidel ühesugu- pikk nendega ne ühe plingiga ise- võrreldes peab teatud süsteemi järgi. loom, kuid mõnedes teristikaid. „Lisaväärtust“ saab tuledele Suurupi siht anda, võttes kasutusele ka erinevat värvi sektorid. PLINKIMINE Navigatsioonimärkide värvivaliku ja tulede iseloomu kohta on rahvusvahelisel tasemel soovitused ja teatud reeglid paika pannud IALA (Rahvusvaheline Navigatsioonimär- gistuse Ametkondade Liit; algselt Interna- tional Association of Lighthouse Authori- ties, aja jooksul on „of“ järele lisandund täiend Marine Aids to Navi gation and). Kõi- gepealt määratleb IALA oma juhendis Recommendation E-110 for the Rhythmic Characters of Lights on Aids to Navigation üldiselt navigatsioonimärkidel kasutamiseks soovitatavad tuleiseloomud. Kasutata- vad plingid peavad tagama, et tule iseloo- mud on lühidalt kirjeldatavad ja üksteisest piisavalt selgelt eristuvad. Soovitatavatest *Maritime buoyage system võiks tõlkida kui mere-ujuvmärgistuse süsteem, kuid praktikas kasuta- variantidest reserveerib IALA Maritime Bu- takse mitmetes maades süsteemi ujuvmärkide kohal piisavalt madala vee ja piisavalt leebete oyage System* omakorda hulga konkreet- jääolude (või tugeva konstruktsiooniga märkide) korral ka merepõhja püstitatud püsimärke.

39 Navigaatorile

tähendavad varjutuse pikkust ning summa Vähese erandina Eestis võib üksikult pü- näitab kogu ühe plingiperioodi pikkust se- simärgilt rohelise tule leida Aksi tulepaagilt. kundites. Erandiks on varjutav tuli, mida Samuti on vähe rohelisi sihitulesid, nt Dir- Mõned näited võib kujundlikult võtta kui „plinktuld nega- hami ja Kelnase sadama sihil. Punast tuld tiivis“, kuna selle iseloomulikuks tunnuseks kasutatakse meil küljemärkidele lisaks üsna tulede iseloomust on tule põlemises esinevad lühikesed varju- sageli sihimärkidel, nt Pärnus kaks sihti, tused või n-ö „pimedad plingid“. Seetõttu Paljassaare sadama siht jpt. Kuigi IALA ju- VERGI TULEPAAK on varjutava tule perioodi kirjelduses liit- hendid ei ütle selle kohta midagi, on nt Info kaardil: Fl WRG 3s – plinktuli; mistehte esimene liidetav „pimeda plingi“ soomlased tõlgendanud IALA süsteemi nii, (vähemalt üks) valge, punane ja roheline pikkus e varjutus. Kui alustada siin analoog- et rohelist ja punast tuld kasutatakse ainult sektor; plingiperioodi pikkus 3 s. selt teiste tuledega „valge plingiga“, ei oleks küljemärkidel, muud tuled on üldiselt val- Plingiperioodi kirjeldus: 0.5+2.5=3 s – 0,5 nt grupi-varjutava tule puhul perioodi kir- ged või kollased. s plink, 2,5 s pime jeldusest võimalik varjutuste gruppi välja Kollane tuli on üsna vähelevinud, seda lugeda. kasutatakse peamiselt ainult kollastel eri- PRANGLI KAGU TULEPAAK märkidel, st märkidel, mida kasutatakse nt Info kaardil: Fl(4) W 24s 6M – koguplink- VÄRV okeanograafiapoidena või millega tähista- tuli 4 plingiga grupis; valge tuli; plingipe- Esimene kasutatud ja kõige tavalisem navi- takse eripiirkondi, kaableid jms. Eestis on rioodi pikkus 24 s; tule nominaalne näh- gatsioonimärgi tule värv on valge. Seda ka- kasutatud tulega erimärki Tallinna lähistel tavuskaugus 6 meremiili. sutatakse tavaliselt üksikute, n-ö orientiiri- mereuuringupoina. IALA soovitab kollast Plingiperioodi kirjeldus: dena kasutatavate või madalale selle eest tuld kasutada ka nt tuuleparkide välimiste (1.5+1.5)*3+1.5+13.5=24 – kolm 1,5 s plinki hoiatamiseks rajatud tuletornide puhul. Sa- tuulikute tähistamiseks. 1,5 s vahega + veel üks 1,5 s plink (st muti on IALA süsteemi märkidest enamus Põhimõtteliselt on „tööriistaskastis“ ka kokku neli plinki) + 13,5 s pime, ühe valge tulega. vahelduvad tuled, mis plingivad vaheldu- plingiperioodi pikkus kokku 24 s. Rohelisi ja punaseid tulesid kasutatakse misi eri värvidega, kuid need on väga harul- esmajärjekorras sama värvi küljemärkidel dased. IALA soovituste järgi peab uue ohu (kes ei teaks, et roheline tähistab laevatee või uue vraki märgi tuli olema vahelduv kol- riikides kasutatakse laevatee küljel nt pöörde- paremat ja punane vasakut külge. Vähemalt lane ja sinine tuli. vms kohtade märkidel orienteerumise hõl- IALA A-regioonis). Küljemärkidena võib kä- bustamiseks teistsugust plinki. sitleda ka sadamate muuliotsatulesid, mis „PEALTVAADE“ Ohust märgi nimele vastava ilmakaare asuvad sadamavärava ühel või mõlemal „Pealtvaates“ võib navigatsioonimärkide poole paigutatavate kardinaalmärkide puhul küljel. Rohelised ja punased tuled on kasu- tulesid jagada järgmiselt: on tule iseloomu valik paika pandud tuntud tusel ka sektortuledel erinevate sektorite tä- Ringtuli. Igasse suunda ühtemoodi pais- „kella numbrilaua“ reegliga – pane mõttes histamiseks. tev tuli – kõige tavalisem variant lihtsalt madala kohale nelja numbriga kella numbri- orientiirina kasutatavatel üksikutel tuletor- laud ja sellelt saad välja lugeda, mitu plinki nidel. Selliste näiteks võib tuua Osmussaa- vastava ilmakaare märgi tuli ühes grupis re tuletorni või Krassi tulepaagi, mis tähis- teeb. Pluss lõunamärgi kuuele plingile lisan- tavad saare otsa või laiu asukohta. duv pikk plink (Q(6) + LFl) selle iseloomu Tule plinkimine Rannikul asuvatel tuletornidel on vahel eristamiseks läänemärgi „samuti pikast maapoolne sektor kinni kaetud (vanadel jorust“, üheksast plingist (Fl(9)). Põhjamärgi- seisneb tule põlemise hõõglampidega laternatel) või välja ehita- le vastav number 12 tuleb sealjuures lugeda ehk plingi ja kustunud oleku mata jäetud (kaasaegsetel leedlaternatel). kui „lõpmatult palju“, st põhjamärgi tuli Selline on nt Naissaare tuletorni tuli. Mõ- plingib pidevalt ja „sagedalt“ (Q). Teljemär- ehk varjutuse vaheldumises nel juhul, nt Tahkuna ja Pakri tuletornis, kidel on valik IALA poolest jälle natuke kasutatakse pimeda ja valge sektori piiri ka laiem, pakkudes nelja varianti „rahuliku- teatud süsteemi järgi. madala serva tähistamiseks – kui tuli ilmub maid plinke“. Üksiku ohu märki iseloomus- nähtavale, ollakse ohutus sektoris. See on tab kahest plingist koosneva grupiga kogup- juba „säästuvariant“ sektortulest. linktuli. Erimärgi jaoks on IALA soovituste Sektortuli. Tuli, millel eri värvi sektorite- valikus mitmeid erinevaid variante sh kogu- ga tähistatakse erinevaid alasid. Sageli tä- varjutavad või -plinktuled, samuti morse-tu- histatakse valge värviga ohutut veeala ning led. Sealjuures on viie plingiga koguplinktuli rohelise ja punasega sellest vastavalt pare- reserveeritud mereuuringute (ODAS, Ocean male ja vasakule jäävat ohtlikku veeala, s.o Data Acquisition System) poidele. sisuliselt laevatee tähistamine lateraalsüs- Püsimärkide tulede iseloomu valik on põ- teemis. Eestis on suurima sektorite arvuga himõtteliselt vaba, kuid selge tuvastamise sektortuli Manilaiu tulepaagil, kus kaks võimaldamiseks ja ohtliku segi ajamise väl- komplekti puna-valge-rohelisi sektoreid timiseks ei tohi muude märkide tuled sar- ning üks laiem valge sektor. Üks sektorite naneda IALA süsteemi ujuvmärkide oma- komplekt tähistab ohutut teed Kihnu väina dega, aga ka teiste sama piirkonna Kihnust põhja pool ja teine ohutut ala sõi- püsimärkide tuledega. duks Kihnu väina poole Kihnu ja Sorgu Tule iseloomu kirjeldatakse tavaliselt liit- saart ümbritsevate madalate vahelt. Kol- mistehtena. Nt kaardil nähtav tule iseloom mas, idapoolne ajalooline sektorite komp- „Fl(3) 6s“ võib olla nt navigatsioonimärkide lekt kaotati, kuna see ei ühildunud kehtes- andmekogus lahti seletatud tehtega tatud laevatee suunaga. 0,3+0,7+0,3+0,7+0,3+3,7=6 s. Sellest esime- Samuti võib nt ainult punase sektoriga tä- ne ja iga ülejärgmine liidetav tähendavad Vahemadala tuletorn histada tuletornist teatud suunda jäävat plingi pikkust ning teine ja iga ülejärgmine ohtlikku ala. Sellise näiteks on Rukkirahu

40 Narvigaatorile

Manilaiu tulepaagi valged sektorid tähistavad Sihituled on reeglina kitsa siooniteabes navigatsioonimärkide tulede ohutuid lähenemissuundi Kihnu väinale ja andmed rea lühendite ja numbritena, nt Kihnu sadamale. Kihnu tuletorni idapoolne sektoripiir tähistas koos Sorgu tuletorni lõu- sektoriga, mis näitavad Fl(3)WRG.15s21m15-11M. Neist esimene napoolse sektoripiiriga vraki tõttu ohtlikku ala grupp näitab tule iseloomu klassi ja võima- Sorgu saarest lõunas. ainult sihi suunas. likku plinkide arvu plingigrupis. Selle näi- teid võis näha eespool. Teiseks tuleb täht tuletorn, mille punased sektorid katavad või tähed, mis näitavad tule värvi või erine- ümbritsevate rannamadalate servasid. Või- vate sektorite värve. Kolmandal kohal on malik on ka pikema käänulise laevatee tä- ühe plingiperioodi kogupikkus sekundites. histamine sektortuledega nii, et valged sek- Perioodi täpsema kirjelduse leiab väljaan- torid tähistavad liiklemiseks ohutut ala ning ei ole üldjuhul vajalik valgustada merd väga dest „Navigatsioonimärgid Eesti vetes“ (nn kui piki ühte sektorit sõites hakkab paistma laial alal. Samas aitab see ka energiat kokku tulederaamatust, tänapäeval ainult digi- järgmine valge sektor, võib pöörata sellega hoida ja/või tule nähtavuskaugust suuren- taalsena VA kodulehel) või navigatsiooni- tähistatavale järgmisele teelõigule. Selline dada, fokusseerides enamuse valgusest ai- märkide andmekogust. Neljandaks tuleb süsteem on väga levinud nt Rootsis. nult vajalikku suunda. tule kõrgus merepinnast ja viiendaks tule Sihituled. Sihituled on reeglina kitsa sek- või erinevate sektorite nähtavuskaugused. toriga, mis näitavad ainult sihi suunas. Ole- KUJUTAMINE KAARDIL Sageli jäetakse osa neist andmetest ka ära, nevalt laevatee või laevatatava veeala laiu- Kaartidel võivad tule värv ja eri värvi sekto- nt kõrvalisematel tuledel, kaardil ruumi sest on võimalik valida erineva sektori rite piirid olla näidatud graafiliselt. Lisaks kokkuhoiuks või, kui nt tule värv on kaardil laiusega latern, kuid piki laevateed liikudes sellele esitatakse kaartidel ja mujal navigat- värviga näidatud.

41 Merekeel Mõiste LOOTS päritolust sajandil hansalaevade kaubavedu- „Eesti etümoloogiasõnaraamat”: loots – kohalikke dega. Kuigi jäme ots oli alamsaks- sõiduolusid tundev kapteni nõuandja laeva laste käes, said ka ärksamad me- rendusest huvitunud eestlased juhtimisel raskesti läbitavas piirkonnas, palju teavet ehituselt keerukamate laevade taglasest ja purjedest. eriti sadamasse sisse- ja väljasõidul. Kuna Hansa Liit vedas kaupa peamiselt Läänemere ja Põhjamere Tekst: ENN OJA, MEREKEELE NÕUKOJA LIIGE fotod: ISTOCK ja ARHIIV lõunaranniku sadamatesse, kus valitsevaks keeleks oli alamsaksa ja jalooallikatest teame, et Eesti ranni- Enn Oja selle lähedane sugulane hollandi kut külastasid keskajal viikingilaevad keel paljude murrakutega, siis sai- ja seejärel hansalaevad. Viikingilae- me ka paljud tänaseni kinnistunud Avad olid ehituselt lihtsamad ja vähes- merendussõnad neist keeltest, tesse üldkirjeldustesse tollane me- sageli murrete vahel va- rendussõnavara ka napi kirjavara tõttu ei het tegemata. pääsenud. See viga sai parandatud 14.–16.

42 Merekeel

Kõige lihtsam tundub mingi sõna päritolu deti ja ajas erineb). Vanainglise keeles esine- Tõsi, meie keelt on suuresti mõjutanud ka otsida ning leida asjakohasest päritolusõ- sid need vastavalt kujul OۘGDQ – juhtima ja vene keel ning sealgi on samakõlaline vaste nastikust. Ka eesti keele sõnade päritolu lƗd – tee/retk/kaubavedu. Muide, kui vanasti – ɥɨɰɦɚɧ. Juba kuju ütleb, et tegu on otsese kohta on 2012. aastast olemas vastav sõnas- veeti kaupu maismaal, siis ikka looduslikult laenuga hollandi keelest. Kuid vene keelde tik – Eesti Keele Instituudi teadlaste koosta- sobivatel radadel ja teedel. Siis said eluõigu- võeti see mõiste üle alles 18. sajandi algaas- tud „Eesti etümoloogiasõnaraamat“. Lühi- se ka keskinglise sõnatüvest lode – tee tuleta- tail, kui tollane tsaar Peeter I (ɉɟɬɪ dalt selgitan, kuidas sellised sõnavaramud tud sõnad lodestar – teetäht kui juhttäht ȼɟɥɢɤɢɣ) käis ise Hollandis ja hakkas see- sünnitatakse. (meie mõistes Põhjanael) ja lodes- järel arendama laevaehitust Ve- Keeleteadlased töötavad läbi vanad ajale- tone – teekivi kui teetähis. Vii- nemaal. Seega tunduvalt hil- hed, raamatud, lepingud, kroonikad, käsi- mane tähistas ka magnetit, jem kui Eestit külastasid kirjad ja muud ajaloolised ürikud. Kogutud mis samuti näitas põhi- hansalaevad, ning see- vasted rühmitatakse allika koostamise aja ja suunana põhja-lõuna Keeleteadlased pärast langeb vene sõnade häälduse ja kirjakuju järgi, viimased suunda. keel võimaliku ei pruugi sugugi olla üksüheses vastavuses. 12.–13. sajandist tunnistavad võistleva allikana Seejärel leitakse sarnased vasted lähi- ja on teada keskingli- lootsi algkeeleks ära. kaugematestki keeltest. Vahel on sõna lae- se lodesman – tee- Huvitav on see- namise kohta leida kindel allikas, enamasti mees kui teejuht. vanainglise juures tõik, et kui- aga tuleb mõiste levimiskäik tuletada loogi- 14. sajandist leia- gi loots tuleb ing- kat kasutades. Tuleb tõdeda, et paljude sõ- me sama sõna ku- ehk anglosaksi lise keelest, nade ränne jääbki erineva tõenäosusastme- jul loodsman [l’oo- keele. kasutavad inglis- ga oletuste valda, ka selletõttu, et kõnekeelt tsman] hollandi ja keelsed ise hoopis ju vanasti ei saadud salvestada. Hilisemad lootsman alamsaksa vastet pilot, mis meile päritolusõnastikud koostatakse enamasti keelest, millest hiljem jällegi seostub eeskätt juba varem koostatute põhjal, vaid vahel li- said pärast suupärast lühe- lenduriga. Selgitavad seda sandub mingi hiljuti avastatud teave. nemist juba tuntumad sõna- teadlased nii, et 14. sajandi al- Keeleteadlased tunnistavad lootsi algkee- kujud loods [loots] ja loots, erineb gul tegid Hollandi rannikule kau- leks vanainglise ehk anglosaksi keele. Ang- seega vaid kirjapilt. bareise ka Genova ja Venezia kaubalaevad losaksid lähtusid tänase Taani edelaranni- Kui võrrelda veel vasteid teistest germaa- ning itaallased kutsusid lootsi pilòta. See kult ja Alam-Saksimaalt ning olid keltide, ni keeltest – rootsi lots, taani lods, norra los nimetus levis ka germaani keeltesse ning roomlaste, norralaste ja normannide kõrval – alamsaksa lootsiga, siis võibki küsida, mil- pikka aega kasutati ürikutes lootsi ja pilooti üheks Inglismaa asustanud ja vallutanud lisest keelest meie oma lootsi saime? Nüüd kõrvuti – pylote/piloot. rahvuseks. Nende lääne-saksi murrakust sai tuleb mängu juba tõenäosuslik järeldami- Seostatud on pilooti ka lootsi tolleaegse aluse ka tänane inglise keel. ne: sõltumata mõnest häälikulisest kokku- põhitegevusega – sügavusemõõtmisega: Millal ja kus lootsi sõnatüvi täpselt tekkis, langevusest mõne lähikeelega, tuleb arves- peilen – sügavust mõõtma. Sellest sõnast pole allikate puudumisel võimalik tuvastada. tada ikkagi kaubavedu hansalaevadega on tulnud ka eestikeelne peil/peel. Lootsi Aluseks oletatakse kaht sõnatüve, mida tä- hansalinnade vahel ning et valitsevaks kee- on madalmaades kutsutud ka peilloot. napäeval tunneme kui lead – juhtima ja load leks oli neil laevadel ja kaupmeestel alam- Pikapeale jäid mandrigermaanlased siis- – raskus/kaup/last, ajalooliselt tähistatakse saksa keel. Ehk: meie loots pärinebki üli- ki truuks oma mõistele, inglased aga võtsid kui l*d ja l*t (* tähistab täishäälikut, mis mur- suure tõenäosusega just alamsaksa keelest. prantslaste (pilote [pil’oot]) hilisemal mõjul

43 Merekeel

üle omakeelseks kohandatud romaani- Veeteede Ameti tüvelise pilot [p’ailöt]. väljaandena ilmus Kuid seegi mõiste pole itaalia ega la- kogu rannikut hõlmav „Eesti dina keelest. Teadlased oletavad alg- lootsiraamat“ Mis on lootsi- mõisteks kreekakeelset ʌȘįȫĲȘȢ 2003. aastal [peed’ootees], hilisem hääldus [pid’ootis] – tüürimees, koos lähedaste sõna- Ingliskeelne lootsiraamat ja mis raamat „Sailing dega ʌȘįȩȞ [peed’on]/[pid’on] – aeru Directions for laba, ʌȘįȐȜȚȠȞ[peed’alion]/[pid’alion] Estonian Waters“ logiraamat? – rool/tüür, ʌȘį઼Ȟ [peed’an]/[pid’an] – Eesti ala kohta suunduma. Oletatakse, et p*d*l tüvest ilmus 2004. aastal LOOTSIRAAMAT on saanud p*l*t sisekaashäälikute va- ütleb juba esitäiendi loots abil ära selle helduse (d/l) abil. Itaalia keeles on ve- raamatu eesmärgi – aidata meremehel neetslased lootsi tähistamiseks juba 14. ohutult ja kasulikult (tuult ja hoovusi sajandil kasutanud ka sõna pedota/ arvestades) merel liigelda, samuti saada pedotta. teavet ohtudest rannikule lähenedes. Teise võimalusena paku- Päritolu kohta vaata lähemalt märksõna takse algsõnaks galeeri- loots. sõudjate pealikku – Huvitav on tõik, Esimese lootsiraamatu ka Eesti vete ʌȡȦȡȐĲȘȢ kohta koostas rootsi laevakapten Johann [proor’aatees], kes et kuigi loots tuleb Månszon 1644. aastal Siö-Book om tüürimehe abili- Siöfarten i Öster-Siön. sena osales sa- inglise keelest, kasutavad muti laevajuhti- ingliskeelsed ise hoopis LOGIRAAMAT mises. on laeva päevaraamat ehk laevapäevik, Kolmas paku- vastet pilot, mis meile kuhu kantakse teave mereoludest, tu on ʌȪȜȘ jooniamurdelise laeva teekond ja merel juhtunu. [p’ülee]/[p’ili] – jällegi seostub eeskätt tegusõnaga ʌȜȫȦ Mõiste on pärit inglise keelest. Kui värav, ʌȣȜȫĲȘȢ lenduriga. [pl’oo-o] – purjeta- täna tähistab log põhiliselt palki või [pil’ootis], mida ma / merd sõitma. puunotti, siis vanasti ka lihtsat puutükki. seostatakse ka sada- 3LORRGL päritolu seega Kasutati seda laeva kiiruse mõõtmiseks, masse sissesõiduga. kõikirahuldavalt selge märgistatud kohast visati puutükk vette Sellega sugu- pole; peale selle, et inglise ning jälgiti kui kiiresti liigub selle suhtes lane on ka bütsantsiaegne pilot tuleb romaani keelte va- laev. Kindla vahemaa (nt 50 jalga või 20 ʌȜȦĲȒȢ [plot’is] – madrus koos hendusel. sülda) läbimise aeg andiski laeva kiiruse ja seda sai koos kursiga arvestada edasi- se tee arvestamisel. Samuti kasutati vees pikenevat logiliini, kus valmis kiiruse koht oli märgistatud juba sõlmedega, sealt ka kiirusemõõt- mise mõiste sõlm. Sõideti ju keskajal ilmaoludest tingitult sageli päevi ilma kohamääramise võima- luseta ehk umbes „kuskile sinna“. Tuleb ju meiegi logi samast sõnast ehk puutükist. Ingliskeelne logbook saigi mere- liste sündmuste ülestähendamise päevikuks. Üle on samatüvelise sõna võtnud ka teised germaani keeled: saksa Logbuch, taani logbog, hollandi logboek, rootsi ja norra loggbok. Kus ja millal logiraamatu pida- mine üldse alguse sai, pole teada. Ajas tagasi mõeldes oli aga oma laeva kurssi, kiirust ja läbitud teed vaja teada juba vanal hallil ajal. Teave mõistest logbook on aga pärit 17. sajandist.

Vt artiklit „Loots“ Merevikist www.mereviki.vta.ee ja „Inglise-eesti meresõnaraama- tust“ www.eki.ee/dict/meri/

Kirjakast Veeteede Ametisse saabunud IMO ringkirjad

1) MSC.1/Circ.1002/Corr.2 (10.04.2017): against ships (issued monthly – Acts re- paragraph 2.1.5 of the annex to the in- Guidelines on alternative design and ported during March 2017); ternational convention on maritime arrangements for fire safety (Corrigen- search and rescue, 1979, as amended); dum); 10) MSO.7/Circ.14 (11.05.2017): Amend- ments adopted on 2 October 2008 to 18) SAR.7/Circ.13 (10.03.2017): List of 2) MSC.1/Circ.1002/Corr.3 (4.05.2017): the convention on the international documents and publications which Guidelines on alternative design and mobile satellite organization; should be held by a maritime or joint arrangements for fire safety (Corrigen- rescue coordination centre; dum); 11) MEPC.1/Circ.778/Rev.2 (6.04.2017): List of special areas, emission control 19) STCW.2/Circ.73 (28.02.2017): Interna- 3) MSC.1/Circ.1275/Corr.1 (31.03.2017): areas and particularly sensitive sea tional convention on standards of trai- Unified interpretation of SOLAS chap- areas; ning, certification and watchkeeping for ter II-2 on the number and arrange- seafarers (STCW), 1978, as amended ment of portable fire extinguishers on 12) MEPC.2/Circ.22/Corr.1 (13.03.2017): (Communication received from the Go- board ships (Corrigendum); Provisional categorization of liquid vernment of the Republic of Poland); substances in accordance with MAR- 4) MSC.1/Circ.1563 (10.03.2017): Carria- POL ANNEX II and the IBC code (Cor- 20) STCW.2/Circ.74 (4.05.2017): Interna- ge of dangerous goods the internatio- rigendum) (Special Areas and Emis- tional convention on standards of trai- nal maritime dangerous goods (IMDG) sion Control Areas (ECAs) under ning, certification and watchkeeping code (Contact information for the de- MARPOL); for seafarers (STCW), 1978, as amen- signated national competent autho- ded (New format of certificates of com- rity); 13) BWM.1/Circ.41 (2.05.2017): Interna- petency issued by the Government of tional convention for the control and Malta); 5) MSC.4/Circ.244 (15.02.2017): Reports management of ships’ ballast water on acts of piracy and armed robbery and sediments, 2004; 21) STCW.2/Circ.76 (16.05.2017): Interna- against ships (issued monthly – Acts re- tional convention on standards of trai- ported during December 2016. 14 ca- 14) HNS.2/Circ.1 (21.04): Protocol of 2010 ning, certification and watchkeeping ses were reported in December); to the international convention on for seafarers (stcw), 1978, as amended; liability and compensation for damage 6) MSC.4/Circ.245 (30.03.2017): Reports in connection with the carriage of 22) STCW.6/Circ.12 (25.11.2016): Amend- on acts of piracy and armed robbery hazardous and noxious substances by ments to part b of the seafarers’ trai- against ships (Annual Report: 2016); sea, 1996; ning, certification and watchkeeping (STCW) code. 7) MSC.4/Circ.246 (10.03.2017): Reports 15) OPRC.1/Circ.81 (19.04.2017): Interna- on acts of piracy and armed robbery tional convention on oil pollution pre- against ships (issued monthly – Acts re- paredness, response and co-operation, IMO RINGKIRJADEGA ON VÕIMALIK ported during January 2016. 14 cases 1990; TUTVUDA IMO KODULEHEL: were reported in January); webaccounts.imo.org/ 16) OPRC.3/Circ.32 (19.04.2017): Protocol 8) MSC.4/Circ.247 (19.04.2017): Reports on preparedness, response and VARSTI ILMUVAD IMO VÄLJAANDED: on acts of piracy and armed robbery co-operation to pollution incidents by www.imo.org/Publications/Pages/ against ships (issued monthly – Acts re- hazardous and noxious substances, FutureTitles.aspx ported during February 2017. 12 cases 2000; were reported in February); IMO VÄLJAANDEID ON VÕIMALIK 17) SAR.6/Circ.55 (2.03.2017) – Area se- SOETADA SIIT: 9) MSC.4/Circ.248 (5.05.2017): Reports arch and rescue plans (notification of shop.imo.org/b2c_shop/b2c/init.do on acts of piracy and armed robbery an arrangement in accordance with

46 Tööstus li ku traalpüü gi kursus kõigi le mere mees te le Eesti Merea ka dee mia täiendu sõp pe keskus alustab uue tööstus li ku traalpüü gi kursu se ga, m i s o n m õ e ld u d t än a st el e j a t ul ev a st el e m er em e e st el e, ke s s o ov iv a d k ala la ev a l t ö öl e a s ud a . K u r s u s e k a v a k o o s t a m i s e l l ä h t u t i p õ h i m õ t t e s t a n d a o s a l e j a i l e , k e l l e t e a d m i s e d a v a m e r e k a l a n d u s e s t o n v ä h e - TÖÖSTUS LI KU TRAALPÜÜ GI BAASKUR SUS s e d , l ü h i k e s e a j a j o o k s u l e l e m e n t a a r s e d t e a d m i s e d t ö ö s t Maht: 32 aka dee mi list tun di k a l a l a e v a l , k u s m e e s k o n n a d o n s a g e l i s u h t e l i s e l t v ä i k e s e d , Hind: 205 € mis tõt tu kii re õp pi mis- ja ko ha ne mis või me on äär mi selt Koht: Kop li 101, Tal linn va ja lik. Oo kea ni lae va de lae va pe re hul ka kuu luvad ta va li- L is a i nf o j a r eg i s tr e er im in e : selt kap ten, tüü ri mees, meh haa nik, mad rus(ed), ka la tööt- l e j a d , - t e h n o l o o g i d j a - k ü l m u t a j a d n i n g k o k a d . [email protected], tel: 613 5588 Oo kea ni ka la püü gi lae va kap ten ol la on tõe li ne väl jakut se ning töö on pal ju kee ru li sem kui teis te lae va juh ti- j a m e r i j a A t l a n d i o o k e a n i p õ h j a o s a . V a l m e n d i t a r k v a r a de töö, mistõt tu maailmas on sellis te oskus te ga kapte ni te v õ i m a l d a b i s e j u u r d e l u u a u u s i v a j a l i k k e p i i r k o n d i n i n g põud. Kala lae va kapten peab lisaks laeva juh ti mi se le tege- i n s t r u k t o r i d v õ i v a d m o d e l l e e r i d a e r i n e v a i d m e r e p õ h j a l e m a k a k a l a p a r v e d e o t s i m i s e n i n g p ü ü n i s t e k ä s i t s e m i s e - takis tu si, kus traal võib kinni jääda. ga, ta peab tead ma, kust ot si da ka la ja mis mõ ju tab ka la- parve käitu mist (ilmas ti ku faa sid, õhurõhk, kuu faas jms). Kursus kestab kokku neli päeva ning käsit le ta vad K a l a p ü ü k o n s t o h h a s t i l i n e p r o t s e s s , s . t s e l l e t u l e m u s t e i teemad on järgmi sed: ole või ma lik et te mää ra ta, ent kui püü giob jek ti koh ta on  L ü h i ü l e v a a d e k a l a p ü ü g i o l e m u s e s t , a j a l o o s t j a n ü ü d i s - tea ve ole mas, saab suu ren da da soo vi tud saa gi kät te saa mi- o l u k o r r a s t L ä ä n e m e r e l ; se tõe näo sust. Sel leks va ja lik in fo pei tub ka la de bio loo gi-  L ä ä n e m e r e t ö ö s t u s l i k u l t p ü ü t a v a t e k a l a d e b i o l o o g i a l i s t e i s e ä r a s u s t e t u n d m i s e s . T e i s i s õ n u , k a l a p ü ü g i b i o l o o - ning kala de käitu mus li kud eripä rad seoses traalpüü gi ga; gili ne alus on teadmi ne, millal, miks ja kuidas kala käitub.  k a l a n d u s t j a m e r e s õ i t u r e g u l e e r i v a d o r g a n i s a t s i o o n i d , s e a d u s a n d l u s j a õ i g u s a k t i d ; Prak ti li ne osa toi mub val men di kes ku ses  e n a m l e v i n u d k a l a p ü ü g i v i i s i d j a - v a h e n d i d , t r a a l n o o t a d e K u r s u s e p r a k t i l i n e o s a t o i m u b M e r e a k a d e e m i a v a l - liigi tus, ehitus ja termi no loo gia; m e n d i k e s k u s e s , k u s o n k a l a p ü ü g i p r o g r a m m i d , m i s v õ i -  traal lae va de te ki meh ha nis mid ja sead med (traal vint- m a l d a v a d s i m u l e e r i d a k o l m e p ü ü g i v i i s i – t r a a l i ( n i i p õ h - s i d , p a r d a r u l l i d , t e l e f o n i v i n t s , k a l a p u m p , v a a k u m p u m p , j a - k u i p e l a a g i l i s e t r a a l i ) , s e i n n o o d a j a õ n g e j a d a k a s u t a - k r a a n a d , p a l l i v i n t s i d , v e e - e r a l d i , k a j a l o e d , s o n a r , t r a a l - m i s t . V a l m e n d i k e s k u s e k a l a p ü ü g i l a e v a d e l o n n i i J a a p a n i n o o d a j a - l a u d a d e a n d u r i d ) , t r a a l l a u d a d e t ö ö p õ h i m õ t e j a k u i k a E u r o o p a k a l a o t s i m i s e j a t r a a l i k ä i g u k o n t r o l l i m i s e sea dis ta mi ne; apa ra tuur, muu hul gas on ole mas ka veea lu sed kaa me rad  ohutus kala püü gi lae vas; ja andu rid, mille abil saab näha, mis täpselt toimub vee all.  k a l a p ü ü n i s t e r e m o n d i k s j a h o o l d u s e k s v a j a l i k e p õ h i - Tree nin gu lä bi vii mi seks on nii oo kea ni- kui ka ran na- t e a d m i s t e j a - o s k u s t e g a t u t v u m i s e k s p r a k t i l i n e t e g e v u s p ü ü g i t r a l l a e v a m u d e l i d j a s e i n e r n i n g a s j a k o h a s e d p ü ü g i - õppe la bo ris; p i i r k o n n a d : B a r e n t s i m e r i , G r ö ö n i m e r i , L ä ä n e m e r i , P õ h -  ka la püü gi val men dit ree ning.

Kalalaev Islandi lähistel. FOTO: Reyktal, autor teadmata ajakirimeremees

TASUTA veebis: www.issuu.com/ajakirimeremees T S ENTE E G

R AP FP U „Lae va püs tu vus“ W L T Käe so lev õpik on uus, laia haar de li ne, kuid liht salt ja

TABILITATE TABILITATE L S kii res ti oman da tav kä sit lus lae va teoo ria ühest täht sa - T S Ujuvuspind WPA B E mast ja me re sõi duo hu tu se jaoks olu li si mast vald kon- SS E

C nast. Ehk ki õpi ku peal ki ri on „Lae va püs tu vus“, hõl mab see ena mat.

ARE NE GZ 0.5 G Lae va püs tu vu se kui ühe täht sa ma me reo ma du se 0.4 NAVI

mõist mi ne ja kont rol li all hoid mi ne nii iga päe va sel T S 0.3 ka su ta mi sel kui ka eri- ja hä dao lu kor da des on huk ku- 0.2

ENTE E ma tu se ja toi me või me põ hi kom po nent. G G

R 0.1 U 0 100 200 300 400 500 600 700 800 Kõi gi rah vus va he li selt reg le men tee ri tud nõue te pu hul -0.1 BILITATE BILITATE osu tab au tor IMO vas ta va do ku men di ni me tu se le ja -0.2 STA S T

S numb ri le. Täh tis prak ti li ne osa raa ma tus on lae va püs- ES E

S tu vust puu du ta va do ku men tat sioo ni kir jel dus. CES C

EC E Sa ma täh tis osa on juht nöö rid lae va püs tu vu se NECES NEC NE N E R

AR kor ral da mi seks, see osa ka jas tab vas ta vat do ku men-

GAR GA LAEVA PÜSTUVUS VI

AV A tat sioo ni ja sel le täit mist, püs tu vu se kont rol li ja ris ki de NAV NA

T hin da mist las ti mi sel ja los si mi sel, püs tu vu se hin da mist ST S EST ES E

E EST Ilmar Noor

T en ne me re le mi ne kut ning sel le kont rol li me re rei si ajal. NT N EN E GENT GE G RGENT RGEN RGE RG R U

E U Raa ma tu lõp pu on koon da tud kõik olu li sed võr ran did ATE U ATE A T

LIT ning kä sit le tud mõis ted ja deﬁ nit sioo nid. Käe so le va BILIT

STA raa ma tu iga le he külg on va ja lik pea mis te me re sõi du- T S S os kus te oman da mi seks – lae va juh ti mi seks ja ohu tu se E S S

E ta ga mi seks. C ARE NE

G Ret sen sent kap ten Rein Raud sa lu NAVI