Nr 2 Spordi- ja kultuuriinimeste tänupidu · lk 3 • Soosaare soo taastub · lk 6 • Päikesepargid vallas · lk 7 Veebruar 2019 Vabadussõja murdelahingud toimusid Kärstna väljadel äesoleva aasta algul mee- nutati üle maa Vabadus- Ksõja-aegseid murdelahin- guid. Just neil päevil sada aastat ta- gasi pandi seisma Punaarmee üle kuu kestnud pealetung, mille tulemusena oli vaenlane vallutanud suure osa Eestist. Tollasel Viljandimaal oli kaks silmapaistvat paika, kust Eesti rahvavägi 1919. aasta algul enam ei taganenud. Need kujunesid kohtadeks, kus idast tulnud töö- rahva paradiisi kuulutajad said tunda meie meeste otsustavust kaitsta oma isamaad. Siit saadik ja mitte enam! Üks neist asus Põltsamaa ki- helkonnas Aidu külas, kus meie 2. jalaväepolgu osad peatasid 1918. aasta detsembri lõpul pu- naväe rünnaku ja sundisid vaenlase 1919. aasta jaanuari esimestel päevadel sealt taga- Fotod: Maiko Markus nema. Selle sündmuse mäles- tuseks püstitati kümmekond 6. jaanuaril kogunesid inimesed Kärstna mälestussamba juurde, et meenutada seal täpselt 100 aastat tagasi toimunud murrangulist Kärstna lahingut ja aastat hiljem mälestussammas, avaldada austust Eesti iseseisvuse loojatele. mis sai hellitavalt nimeks Aidu Võidualtar. kus tänapäeval asub Kärstna la- Teine, Lõuna-Eesti jaoks veel- hingute monument, toime massi- gi olulisem paik oli aga Kärstna mõrva, tappes vangilangenud 11 ümbrus, kus peeti lahinguid 2. haavatud Eesti sõjameest. Nende kuni 6. jaanuarini 1919. See stra- surnukehad maeti algul samasse, teegiliselt määrava tähtsusega kuid pärast Kärstna vabastamist teederist oli nagu lukk, mille Eesti vägede poolt sängitati nad lahtimurdmist üritas Punaarmee ümber kalmistutele. mitme verise lahingupäeva jook- Lahingud Kärstna all jätkusid. sul. Ikka selleks, et õnnestuks 4. jaanuari hommikul hõivas 3. vallutada Viljandi, kus formeeriti jalaväepolk, mis allus alampol- väeosi ning asus 2. diviisi staap. kovnik Eduard-Alfred Kubbole, Sõjategevus Kärstna all algas kes oli pärit sealtsamast Raud- 2. jaanuaril. Just Helme poolt sepa talust, olulise kõrgendiku liginenud võõrväe osad jõudsid mõisa lähistel – Kabelimäe. Nii sel päeval Kärstnasse ja hõivasid 3. jalaväepolgu 5. rood kui ka 6. mõisa. Vaenlasele vastu liikunud jalaväepolgu 8. rood üritas val- 3. jalaväepolgu ratsakomando lutada seejärel ka mõisat, kuid Major Andrus Tiitus ja naiskodukaitsja Egle Reinup asetasid pärja mäles- Sakala maleva pealik major Andrus tungis sama päeva õhtupooli- edutult. Küll võeti 3. jalaväe- tussamba jalamile. Tiitus süütas sümboolse võidutule. kul Kärstnasse ning mõisaõuel polgu 1. roodu poolt ära Karoli toimus tulevahetus punastega. karjamõis, kuid vaenlase suure väepolgu 1. roodu poolt Karoli pealetungi ind ja lõppesid eda- Võõrvõim purustas monumendi Langes komandoülem leitnant ülekaalu tõttu tuli see veel samal karjamõis ja lõigati sellega ära situngi katsed Viljandi suunal. 19. juunil 1941, kuid see taastati Nikolai Fischer, mees, kes oli üles õhtul maha jätta ning taanduda punaväe otsene taganemistee Kärstna lahingud olid kõige 23. juunil 1989 endisel kohal ja kasvanud siin lähedal Murikat- ja mõisasse. Helme suunas. Ka Kärstna mõi- ohvriterohkemad Vabadussõja- kujul. si-Tooma talus. Ratsakomando Järgmisel päeval tehti ümbrus- sas asuvad vaenlased olid meie aegsed võitlused Viljandimaal. Tahvlile raiutud kaheksateist- taandus, kuid kogus end ja rün- konnas luuret ning valmistati 3. ja 6. jalaväepolgu pideva surve Siinsetel väljadel hukkus kokku kümnes mees, Johan Luik, ei das uuesti ning peletas punased ette edasist pealetungi. all. Kuid vastupanu ei suudetud 17 meest, kes enamasti olid pä- langenud Kärstna väljadel – ta mõisast minema. Otsustavaks kujunes 6. jaa- veel murda. rit siinsest maakonnast. Olgu sai hiljem haavata Helme mõisa Järgmisel hommikul, 3. jaa- nuaril toimunud lahingutege- Punaarmee rakendas nüüd meenutatud langenud sangarite juures ja suri haiglas. Tõenäoli- nuaril võttis 6. jalaväepolgu 8. vus. Selles osalesid meie poolt Põrgamõisa juures oleva teise nimed: leitnant Nikolai Fischer, selt aeti omal ajal sassi Kärstna rood Kärstna mõisa ja Karoli lisaks 3. ja 6. jalaväepolgule ka suurtüki tulejõu ning kasutades alamleitnant Richard Rumme, ja Helme nimed ja seepärast sat- karjamõisa enda alla, kuid mitte Tartu Eesti Kaitse Liidu rood, seal paiknevat roodusuurust ja- lipnik August-Rudolf Tikmann, tuski ta tahvlile. kauaks, sest varsti alustas Helme Viljandi vabatahtlike pataljoni laväeüksust, asus pealetungile vanemallohvitserid Jaan Murs ja 1932. aastal paigutati Kärstna suunalt pealetungi Punaarmee 1. rühm, kaitseliitlased ja sundis meie sõjamehed Karo- Juhan Simson, nooremallohvit- vallamajja mälestustahvel koha- 49. kütipolk koos suurtükipata- ning üks vana kahur 1. suurtü- li karjamõisast taanduma. Kuid serid Johannes Ibrus ja Jüri Man- likust vallast pärit Vabadussõjas reiga. Mitu tundi kestnud äge- kiväepolgu 5. patareist. Väegru- muutus oli tulekul, saabunud kin, reamehed Mihkel Binsol, langenuile. Kahjuks pole tahvlist da lahingu tagajärjel tuli meie pi üldjuhiks oli alampolkovnik õhtuhämaruseks oli punaväe Peeter Hank, Mihkel Jürisson, säilinud ühtegi pilti ja teadmata rahvaväelastel maha jätta Karoli Kubbo. Punaväel olid siin Eesti vaim murtud ja jõud raugenud Jaak Rätsepso, Juhan Stern, Jaan on ka, kelle nimed sinna olid karjamõis ja ümberhaaramise vägede vastu tegevuses 49. kom- ning nad taganesid Helme suu- Suigusaar, Jakob Toss, Jaak Vah- raiutud. Tahvel jäi kadunuks ohu tõttu ka Kärstna vallamaja munistliku kütipolgu osad. nas, jättes maha varustust, laske- ter, Jaak Vain ning Jaak Veiber. 1944. aastal, kuid mälestus meie ja mõis. Lahingus raskelt haavata 6. jaanuari hommikul alanud moona ja välikööke. Kärstna ja Lahingute ja nendes langenu- vabadussangaritest elab edasi. saanud 8. roodu 11 võitlejat, kes duelli punaste suurtükiga võitis ümbruskond oli punastest vaba! te mälestuseks püstitati Kärstna Meenutagem tänutundes neid, lamasid Kärstna kõrtsi rehe all ja meie vana kahuri meeskond. Kärstna lahingud olid 1919. teeristile kõrtsi ette 26. augustil kes tõid Vabadussõjas oma elu keda ei õnnestunud evakueeri- Vaenlase oma, mis asus Kärstna aasta jaanuari algul ühed stra- 1928 mälestussammas, millele hinnaga Eestile vabaduse! da, sattusid vaenlase kätte. vallamaja juures, sunniti vai- teegiliselt olulisemad Lõuna- paigutati 1930. aasta septemb- Jaak Pihlak, Punavägi pani nüüd kohas, kima. Lõunaks vallutati 3. jala- rindel. Siin murti Punaarmee ris mälestustahvel 18 nimega. Viljandi Muuseumi direktor 2 · TEATAJA Viljandi Vallavalitsuse istungitel jaanuarikuus VALLAVANEMA VEERUD • Viljandi vallas moodustati 10 toetuse taotluse ja huvikooli on 25 senti ja valla osalus rah- valimisjaoskonda, mille piiride- kinnituse esitamisel. Toetust vastikuregistri andmetel valla ga saab tutvuda valla kodulehel makstakse huvihariduse ja hu- territooriumil elavale lapsele alajaotuses Valimised 2019. vitegevuse toetusfondi vahen- on 25 senti. Väljaspool Viljandi • Moodustati vallavalitsuse ditest toimetulekuraskustes, valda elavatele lastele on valla volituste ajaks Viljandi Vallava- riskirühma kuuluvatele ja pal- koolides pikapäevarühma oote litsuse alatine komisjon, mille julapselistele peredele, kelle lap- maksumus 50 senti päevas ja ülesanne on vaadata läbi valla- sed osalevad Viljandi valla huvi- selle tasub lapsevanem. valitsusele saabunud tunnus- hariduse ja huvitegevuse 2019. • Kehtestati Viljandi Vallava- tusavalduste taotlused ja teha aasta tegevuste kavas loetletud litsuse laste ja perede komisjoni ettepanekud vallavalitsusele ja huvikoolides ja -ringides. põhimäärus. vallavolikogule tunnustust vää- • Viljandi valla koolides keh- • Kehtestati jäätmejaa- rivate isikute kohta. testati alates 01.02.2019 Viljandi ma detailplaneering. • Otsustati maksta lapsevane- valla koolides pikapäevarühma • Kehtestati Tarvastu Güm- male transporditoetust arvestu- oote maksumuseks 50 senti päe- naasiumi detailplaneering. sega 15 senti/km sõidupäeviku, vas. Lapsevanema osalus sellest Viljandi Vallavolikogu jaanuarikuu istungil • Tunnistati edukaks riigihan- • Vardi külas Rahetsema • Määrati aunimetuste Vil- Käes on aeg liitumisel antud ke “Tarvastu Lasteaia Soe laste- ühisveevärgi ja -kanalisatsioo- jandi valla tegija, Viljandi val- aiahoone rekonstrueerimine“ ni piirkonnas määrati alates 1. la aukodanik ja Viljandi valla lubadusi täita pakkumus ja anti luba hankele- veebruarist 2019 vee-ettevõtjaks aasta pere saajad ning kinnitati uured vaidlused ja arutelud see- pingu sõlmimiseks. osaühing VK. tunnustusega kaasneva rahalise kordse, 2019. aasta Viljandi valla • Võeti vastu Viljandi valla • Tunnistati riigihanke “Loo- preemia suurus. eelarve üle on lõppenud edukalt – 2019. aasta eelarve. made varjupaiga teenused” pak- S • Võeti vastu määrus “Eluruu- kumus edukaks ning anti luba jaanuarikuu volikogu istungil hääle- tas enamik volikogu liikmeid eelarve mi tagamise teenuse osutamise hankelepingu sõlmimiseks. Järgmine vallavolikogu vastuvõtmise poolt. Usun, et ka vastu- kord “. • Moodustati 10 jaoskonna- istung toimub • Anti kirjalik nõusolek las- komisjoni ning kinnitati ko- võtmist edasi lükata soovinud voliko- 20. veebruaril. gu liikmed mõistavad, kui oluline on kepaiga rajamiseks külla misjoniliikmed riigikogu vali- eelarve kiire vastuvõtmine – nii saab Tooma sigala katastriüksusele. misteks. vallavalitsus kiiremini alustada uueks eelarveaastaks kokkulepitud tegevu- Määruste ja korraldustega saab tutvuda Viljandi valla koduleheküljel si. Kindlasti tuleb korraldada arutelu www.viljandivald.ee alajaotuses Dokumentide register. liitumislepingus kokkulepitud tege- vuste ja investeeringute üle ja selle Alar Karu vallavalitsus ka järgmisteks volikogu istungiteks ette valmistab. Viljandi valla hooldekodude tulevik Heameel on tõdeda, et mulluse 23 994 969 euro suuruse eelar- ve täitmine kujunes edukaks. Tulude laekumine oli 92,8% plaa- iljandi vallal on kolm Kui Pärsti Pansionaat saab Praegu tegelebki vallavalit- nitust, sh põhitegevuse tulude laekumine 103,25%. Üksikisiku hooldekodu: Pärsti Pan- asuda tegevusluba taotlema sus -Jaani Hooldekodu tulumaksu laekus 9 503 951 eurot ehk 5,9% plaanitust rohkem. Vsionaat (69 kohta), Kärst- juba 2019. aasta esimeses pooles, ja Kärstna Hooldekodu ehitus- Kulude eelarve täitmiseks kujunes 82,6%. Mitme investeeringu na Hooldekodu (26 kohta) ja siis Kolga-Jaani Hooldekodus ja tööde maksumuse väljaselgi- objekti valmimine kandus 2019. aastasse – Pärsti Pansionaadi Kolga-Jaani Hooldekodu (12 Kärstna Hooldekodus tuleb teha tamisega, et teha seejärel kõik rekonstrueerimine, Ramsi-Rahetsema kergliiklustee rajamine, kohta lasteaia majas ja 20 sot- ümberehitustöid, et hooldusasu- vajalikud remonditööd ja saada Soe lasteaia rekonstrueerimine. Järgmise aasta eelarve oleme siaalmajas). tused vastaksid seatud nõuetele. tegevusloa taotlemiseks kooskõ- planeerinud suhteliselt konservatiivsetel põhimõtetel, sest ma- Alates 01.01.2020 peab igal Infokoosolekud eelnimetatud lastus nii terviseametilt kui ka jandus väljaspool valda annab märku kogu maailma majanduse hooldekodul olema tegevusluba, teemadel toimusid 22. jaanua- päästeametilt. Prognoositavalt jahtumisest. Üksikisiku tulumaksu kasvuks planeerisime uues mida tuleb taotleda juba 2019. ril Kolga-Jaanis ja 24. jaanuaril jätkab Kärstna kuni 22-kohalise eelarves 3%. Viljandi valla volikogu võttis vastu 2019. aasta eel- aastal. Nimelt ütleb sotsiaal- Kärstnas. Muuhulgas tutvustati hooldekoduna, Kolga-Jaanis tu- arve, mille kogumaht on 27 851 040 eurot, mis on eelmise aastaga hoolekande seaduse (edaspidi mõlema piirkonna alternatiiv- leb sulgeda lasteaia osas olevad võrreldes 16% suurem. SHS) § 151 punkt 4, et tegevus- seid lahendusi sotsiaalhoolekan- hooldekodu ruumid ning jätkata Mida siis vallavalitsus püüab uuel aastal korda saata? Kõige luba on nõutav väljaspool kodu de korraldusega edasiminekuks, 20-kohalise hooldekoduna sot- rõõmustavam on vast sõnum, et 2019. aasta suurim investeering osutatava üldhooldusteenuse näiteks sotsiaalmaja loomist ju- siaalmaja poole peal. on inimestesse, meie töötajatesse. Personalikulud suurenevad osutamiseks ehk siis, kui SHS huks, kui tegevusluba ei õnnes- Loodame, et tegevusloa saa- uues eelarves koguni 1,4 miljoni euro võrra – 15,6%! See on kaua on sätestanud kohustuse taotle- tu saada. Kolga-Jaani koosolekul mine õnnestub ning vald saab oodatud lubaduse täitmine, mille üle on meil kõigil kindlasti hea da sotsiaalteenuse osutamiseks osales 24 ja Kärstnas 40 inimest. hooldusteenust pakkuda ka meel! Eelkõige tähendab see madalapalgaliste töötajate palkade tegevusluba, siis käsitatakse Mõlemal pool soovis rahvas jät- edaspidi kõigis kolmes hoolde- tõusu ehk palkade ühtlustumist. Palgatõus puudutab ka õpeta- sotsiaalteenuse osutamise nõu- kata hooldusteenuse osutamist kodus. jaid koolis ja lasteaias. Samas ei tõuse palk vallaametnikel. deid ühtlasi majandustegevuse senistes hooldusasutustes, teha Kõige suuremad investeeringud sel aastal on järgmised: Mäelt- nõuetena. Selleks on vaja saada selleks vajalikud remondi- ja Irma Väre, küla Tööstuspargi II etapi arendus – 3 044 070, Mustla aleviku kooskõlastus terviseametilt ja parandustööd ning taotleda te- Viljandi valla sotsiaalnõunik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekti kaas- päästeametilt. gevusluba. finantseerimine – 1,03 miljonit, Pärsti Pansionaadi rekonstrueeri- mine – 700 000 , Soe lasteaia rekonstrueerimine – 720 000, Ramsi- Rahetsema kergliiklustee ehitamine – 535 00, Põhikooli UUED TÖÖTAJAD staadioni rajamine – 360 000, Soe staadioni rekonstrueerimine – 150 000, Põhikooli ventilatsiooni väljaehitamine – 150 000, hajaasustuse programmi kaasfinantseerimine – 160 000 eurot jne. Ja need on ainult mõned suuremad investeeringud. Kes Elo Talvoja – Viljandi valla ehitusnõunik soovib täpsemalt kõigi investeeringutega tutvuda, leiab need val- la kodulehel olevast investeeringute tabelist. Kuigi plaanid uueks len sündinud se osas. Erialast sõltuvalt meeldib mulle väga ringi eelarveaastaks on ambitsioonikad, oleme planeerinud laenu võtta ja kasvanud jalutada, maju vaadata ja fotografeerida. Vanade ainult ligi 1,5 miljonit eurot. 2019. aasta lõpuks on Viljandi valla OTallinnas majade renoveerimine on saanud minu elustiiliks. netovõlakoormus ainult 36% (lubatud 60%). Nõmmel. Lõpetasin Viljandiga olen seotud juba lapsepõlvest saadik. Nii väikse laenuraha vajadus nii kulukateks investeeringuteks Tallinna Tehnika- Lapsena käisin tihti vanavanaisa talus Saarepeedi on märk sellest, et Viljandi valla majandamine eelarves on ta- kõrgkooli arhitektuu- lähedal. Hiljem aitasin vanaemal tegeleda majaga sakaalus ja valdade liitumine oli õige samm maaelu paremaks ri eriala ja urbanistika Viljandi vanalinnas, kuhu otsustasime perega ko- arendamiseks. magistriõppe Eesti lida neli aastat tagasi. Seega liikusime tagasi juurte Alar Karu, Kunstiakadeemias. juurde. vallavanem Peale kooli lõpeta- Viljandis töötasin Reaalprojektis projekteerijana mist alustasin tööd ja edasi Domus Kinnisvaras konsultandina. Lisaks arhitektina. Edasi tu- tegelesin meie vana maja renoveerimisega. Tarvastu lid uued väljakutsed sisekujunduse alal ning edasi Usun, et varasemad töökogemused toetavad Lasteaia Soe juba linnaplaneerimise suunal, töötades Entec Ees- mind ehitusnõuniku ametikohal ja kindlasti on maja õueala tis ja K-Projektis. Linnaehituse ja planeeringute suures Viljandi vallas palju uut ja huvitavat, mil- renoveeriti valdkonnas on minul kõige suuremad kogemused lega tegeleda ja mida juurde õppida. 2016. aastal üld- ja detailplaneeringute alal. Planeeringute ar- Meie pere on kakskeelne eesti /rootsi pere, kus ja tänavu hitektist liikusin edasi planeeringute projektiju- kasvab kaks last Karl-Henrik ja Emma Josefine. püüame teha hiks. Kuna mulle meeldib asjaajamine ja inimes- Väga olulisel kohal minu elus on reisimine ja ka lasteaia tega suhtlemine, siis sobis ja meeldis see töö mulle matkamine. Erinevatel perioodidel olen elanud hoone korda – väga. ja töötanud USA-s ja Norras. Osalesin rahvusva- eelarves on Olin ametis Tallinna Linnaplaneerimise ametis helise organisatsiooni juhatuse töös, kus tegeleti selleks ette Pirita, Lasnamäe ja Põhja-Tallinna piirkonna ar- noortega üle maailma. Olen osalenud lastelaagrite nähtud hitektina. Arhitektuur pakub väga palju huvitavat töös ja noortele erinevate programmide väljatöö- 720 000 €. Foto: Alar Karu nii projekteerimise, ehitamise kui ka renoveerimi- tamisel. TEATAJA · 3

Jaanuari viimasel reede õhtul oli Heimtali ringhoone täis tublisid spordi- ja kultuuriinimesi, keda vald soovis mullu tehtu eest tänada. Fotod: Airika Vettik Vald tänas spordi- ja kultuuriinimesi jaanuaril toimus Selts korraldab oma piirkonnas Heimtali ringhoo- erinevaid spordisündmusi, kir- 25.nes Viljandi valla jutab ja veab projekte ning kor- sportlaste ja kultuuriinimeste raldab talgupäevi, mille käigus tänuõhtu. Vallavanem tunnus- on korrastatud muuhulgas ka tas spordi- ja kultuurielu eden- järve kallast. dajaid ning sportlasi, kes olid Kõik kohaletulnud said val- aasta jooksul esindanud valda lalt tänumeeneks Viljandi valla Eesti omavalitsuste mängudel. sümboolikaga vihmakeebi. Rah- Vallavanem Alar Karu tänas vast tantsitasid ansambel Fan- peole kutsutuid nende panuse taasia ja diskor Aare Anton ning eest valla elu edendamisel ning õhtut juhtis Sander Kahu. Peoli- avaldas lootust, et senine hea sed kiitsid õhtu erilist atmosfääri koostöö kestab edasi. ja tundsid rõõmu võimaluse üle Samal õhtul andis ühenduse veeta aega vabas vormis mõtteid Kodukant Viljandimaa esin- vahetades. daja Romeo Mukk üle Viljan- Uute kohtumisteni ja meeldi- dimaa aasta küla tiitli vat koostöö jätku soovides Pere Seltsile, mida olid esinda- Jana Seeba, ma tulnud Marika Kivistik ja kultuuri- ja noorsootöö- Ühenduse Kodukant Viljandimaa esindaja Romeo Mukk ja Viljandimaa aasta küla tiitli pälvinud Holstre Pere Seltsi Katrin Kivistik. Holstre Pere spetsialist esindajad Marika Kivistik ja Katrin Kivistik.

SAAME TUTTAVAKS

Tutvustame lugejaile Viljandi valla volikogu liikmeid. JAANUS KAASIK Vallavolikogu esimees len sündinud KAUPO KASE 1964. aastal Vil- Ojandis ja elan len 43aas- juba aastaid Paistus. tane, sün- Minu ja mu abikaasa pe- Od i n u d res on kolm last ja kuus Viljandis ja elan lapselast. Kogu pere on Viiratsis. Olen meil üsna sportlik ja abielus, mul on liikumine on au sees. poeg ja tütar. Igapäevaselt töötan osa- 2000. aastal lõ- ühingus Delux tehnika- petasin Tallinna juhina. Tehnikaülikooli Vabal ajal pühendun spordile, eriti raskejõustikule. mehaanika tea- Olen nooruses tegelenud vabamaadlusega ja sama duskonna. ala harrastavad ka minu kaks poega. Poeg Ragnar Olen kuulunud valla volikokku ja Kaasik on 13kordne Eesti meister vabamaadluses. endise Viljandi valla volikokku. Igapäevaselt Olen korraldanud erinevaid maadlus-, rammume- töötan Viljandimaa Ühistranspordikeskuse he- ja kuulijännivõistlusi nii koduvallas kui ka va- juhina. Vabal ajal tantsin rahvatantsu ja te- bariiklikul tasandil. Lisaks spordile on minu teine gelen spordiga. kirg kalapüük ja vähemalt korra nädalas püüan ikka Elan Viljandi vallas, minu lapsed kasvavad kalavetele jõuda. siin. On loomulik, et panustan oma aega ja Vallavolikogus olen neljandat korda, kaks esi- energiat piirkonna arengutes kaasa rääki- mest neist kuulusin valla volikogusse. Kan- misse. dideerisin Isamaa nimekirjas. Püüan volikogus Kui kümme-viisteist aastat tagasi tegelesid seista spordivaldkonna eest. Minu suur unistus on, kohalikud omavalitsused peamiselt koolide, et ka meie koolide õpilased saaksid minna saates- lasteaedade ja külamajade remontimisega, se “TV 10 olümpiastarti“ Viljandi valda esindama. siis nüüd on üheks suurimaks väljakutseks Sinna pääsemine oleks noortele suur motivaator väheneva rahvaarvuga hakkamasaamine ja spordiga jätkamiseks. Tahaksin ka innustada ini- see mõjutab otseselt avalike teenuste pakku- mesi rohkem raskejõustikuga tegelema. Kunagi oli mist üle kogu piirkonna. Meie ees on küsi- näiteks maadlus meie koolides väga populaarne ja mus: kuidas kahanevalt areneda? harrastajaid palju, nüüd pole aga enam treenereid Teisalt peame tegelema sellega, et inime- ja asi on soiku jäänud. Mulle on südameläheda- sed, kes siin piirkonnas elavad, oleksid igas ne ka noorte perede teema. On tähtis, et peredel mõttes toetatud. Viljandi vallas on piirkondi, oleks maal mõnus elada ja vald pakuks igakülgset kus inimesed elavad, aga olemasolev tehnili- abi. Vaja on rajada juurde laste mänguplatse, et ne taristu (vee- ja kanalisatsioonisüsteemid) soodustada lastega õuesolemist. Paljudes peredes seda ei toeta. Minu arvates peab vald inimes- on praegu suur mure, kuidas lapsed nutiseadmete tele appi tulema. tagant õue saada. Vallavalitsus ja volikogu on loodud teeni- Soovin meie inimestele vastupidamist ja tahet elu ma Viljandi valla elanike huve. Kui teil on maal edasi viia. Ärge lahkuge koduvallast kergekäe- probleem või ettepanek, siis rääkige meile liselt! sellest. 4 · TEATAJA Tarvastu käsitöökoja tegusad kümme aastat eedel, 25. jaanuaril tähis- juba käsitöökojas, kus perenaine tas Tarvastu käsitöökoda Riina Salm tänas kõiki tublisid Rjuba kümnenda tegut- naisi, kes käsitöökojas koos käi- semisaasta täitumist. On suur vad ning kellest on kujunenud rõõm näha, et kunagisest väsi- üksteist innustav ning kokku- nud olemise ja viltuse katusega hoidev sõpruskond. Kümne lagunevast aidast on saanud aasta jooksul läbitud kursustel hubane hoone, mis on täidetud on valmistatud pea kõik Mulgi elava tegutsemisega. Käsitööhu- rahvarõivakomplekti kuuluvad vilised naised ja nüüd juba ka esemed. Koos on lükitud klaas- mehed toimetavad seal iga päev helmestest keesid, punutud pae- ning aina loovad oma kätega lu, kootud vöid ning rahvarõi- uusi ilusaid esemeid. vaseeliku triiburiideid. Loomu- Käsitöökoja avaral esimesel likult on valminud veel särgid, korrusel saab korraldada nii tanud, põlled, sukad. Eelmise koosolekuid kui kontserte, val- aasta suurim projekt oli pikk- gusküllasel teisel korrusel on kuue ehk Mulgi kuue valmis- ruumi kangastelgedele ning tamine, mida käis juhendamas kõik tarvilik peenema näputöö Silvi Allimann Tartust. Naerdes tegemise tarvis. leiti, et pastelde tegemiseni pole Sünnipäeva tähistamine algas veel jõutud, kuid sellegi võib aga hoopis Tarvastu raamatuko- plaani võtta. Kangastelgedel gus näituse avamisega. Seekord kudumiseks on lausa järjekord Sünnipäevapeol toimus ka moedemonstratsioon, kus Tarvastu käsitöötegijad näitasid endi seljas oma tehtud rahva- on väljapaneku teemaks pooli- paika pandud ning seal osatakse rõivaid. Foto: Kristi Ilves kud tööd ja näha saab ka tööva- teha ja juhendada nii kaltsuvai- hendeid, näiteks kaarusharki, pade kui ka peenemate villaste Peomeeleolu hoidis üleval Õige vastus on loomulikult ka- alt tulnud käsitööd soetada, siis millega tehakse kaaruspaela, ja vaipade ning linaste kangaste Priit Oks vaimukate laulude- sukas! valik esemeid ootab Tarvastu motiive vardakoti valmistami- tegu. Käsitöökojas tegutsejate ga ning viktoriiniküsimustele Õnnitlejad soovisid Tarvastu käsitöökojas. Samuti on kõik seks. On päris huvitav teada saa- hulgas on suisa kümme naist, vastamine valmistas elevust ja käsitöökojale pikka ning sisukat huvilised alati oodatud ise käsi- da, mil moel ja milliste vahen- kes oskavad kirivöid valmistada tegi nalja. Siinkohal üks näide: tegutsemisaega. Kel huvi enda- tööd tegema ja sellekohast nõu dite abil kaunis käsitöö sünnib. ja seda kunsti ka teistele õpeta- Mõista, mõista mis see on – le kandmiseks või kingikotti küsima. Sünnipäevaprogramm jätkus da. vihma kardab, pakast ei karda? panemiseks nobedate näppude Kati-Katri Koppel

Tarvastu jutud said raamatukaante vahele etsembri lõpus esitleti ti pereringis, räägiti lugusid, Tarvastus mulgikeelset küsiti üksteiselt mõistatusi ja Djutukogu “Ämäriguaa arutati ilmaasju. Nii tõmmati luu. Tarvastu“. Kaante vahele hinge, anti nooremale põlv- on kogutud 35 lugu ja muinas- konnale õpetust ja jutustati juttu, mis on 19. sajandi lõpul vanu lugusid. Üks väike osa ja 20. sajandi algul Tarvastu neist hämarikuhetkedel Tar- kihelkonnast üles kirjutatud. vastu mail kõneldud lugudest Need on aja- ongi nüüd raama- proovile vastu tuks saanud. pidanud lood, Raamat on ilus mida inimesed ja värviline, pildid on kodudes põl- on lugude juur- vest põlve edasi de joonistanud andnud ja mis on Mulgi aabitsa il- viimaks Eesti Kir- lustreerimisega jandusmuuseumi tuntuks saanud Eesti Rahvaluule kunstnik Ülle Ro- Tarvastu noored said Portugalis animafilme teha ja inglise keelt praktiseerida. Foto: Rui Santos Arhiivi jõudnud. senberg. Muidugi on sar- Jutud korjas naseid lugusid ju- kokku ja pani ilu- tustatud ka mujal sasse mulgi keelde Palmide all projektitööd tegemas Eestimaal ja kau- Kristi Ilves, kel on gemalgi. Seetõttu ei saa öelda, plaan teha selline murdekeel- arvastu Gümnaasium sai da, et Portugalist ei saanud ma sissepoole ehitatud ilusad van- et need lood on Tarvastust ne muinasjutukogu kõigi viie inglise keele õpetaja eest- ainult väärtuslikke kogemusi, nitoad. Kahhelkividega kaetud alguse saanud. Mida parem Mulgimaa kihelkonna kohta. Tvedamisel osaleda Eras- vaid ka palju sidemeid üle terve majad ongi Portugali üks peami- lugu, seda kaugemale tema Raamatu andis välja Tarvastu mus+ projektis. Seda Euroopa Euroopa. ne sümbol. variandid levinud on. Muuseumi Sõprade Selts. Mul- serval – Portugalis, täpsemalt Elasime Esposende linnas pe- Käisime ära ka Porto filmin- Raamatu pealkiri osutab hä- gimaa pärimuskultuuri prog- selle riigi põhjapoolses linnas redes. Inimestega suheldes sai- dusmuuseumis ja iidse rahva marikuajale, mida peeti vanas- rammi toel sündinud raamatut Esposendes. me kohe aru, et portugallased külas, kus olid kividest laotud ti, kui majades veel elektrival- saab osta Tarvastu raamatuko- Meie kooli esindasid õpilased on avatud ja sooja südamega onnikesed, õlgkatused peal. gust polnud. See oli aeg, mis gust ja Viljandi muuseumist. Lisete Vaarman, Lily-Ann Maria rahvas, kelle pidudelt ei puudu Ringi vaadates avastasime, et jäi päevaste valge aja tegemiste Aili Anderson, Verbeek, Karl Kristofer Alp, Eero kunagi tants. Avamispeol ja lõ- ühel onnikesel oli elektriühen- ja õhtuste toimetuste vahele. Tarvastu raamatukogu Lõhmus, Ron Remi Tennasilm ja pupeol keerutasid jalga ka kõige duski… Ei tea, kas see detail oli Tuld veel üles ei võetud, istu- direktor Robin Liiber. Sellel natuke roh- tantsuvaenulikumad inimesed. jäänudki neist iidsetest aegadest. kem kui nädala pikkusel üritu- Kogu selle aja suutsime tegevusi Jõudsime kiigata ka sardii- sel ei osalenud aga ainult meie nii põimida, et aega jäi nii kau- nipoodi, mis on nende kalade eestlased. Meiega koos olid õpi- ni lõunamaa võlusid näha kui ka müümisega kuulsust kogunud lased ja õpetajad ka Kreekast, rasket filmide loomise tööd teha. juba aastast 1916. Seal müüakse Poolast, Itaaliast, Bulgaariast ja Sõites bussiga Portugali suuru- siiani kalu karpides pühenduse- ein ja Piret loomulikult ka Portugalist, mis selt teise linna Portosse, sai teiste ga igale aastale, mis pood vastu RPuidutoast aval- oli projekti juhtriik. Kohale sõit- rahvustega üle maailma tuntud on pidanud. Müüja kinnitusel dasid Viljandi vallale sime lennukiga, aga mitte otse- jõululugusid lauldud, kuigi pal- ei ole kalad siiski samast aastast tänu toetuse eest, mil- lennuga, vaid kõigepealt Riiast mide all ma lund ei märganud. pärit. le abil said nad mullu Frankfurti, sealt edasi Portugali. See aga ei langetanud meie mee- Kui meie seltskond teele asus, toimunud tulekahju Selle toreda kokkusaamise leolu. tundus, et aega reisi lõpuni on tagajärgi likvideerida. eesmärk oli suurendada filmi- Porto linnas, mis on oma lõputult. Tegelikult voolas aeg Koos tänukirjaga tõid tegemise abil noorte teadmisi nime saanud portveini järgi, on väga kiiresti. Lähedaseks saa- nad vallamajja kauni kirjandusest. Tegime Portuga- hingematvalt kaunis vanalinn. nud perega tuli juba hüvasti käsitsi tehtud puidust lis mitu animafilmi, kasutades Sealseid maju eristasid kõigist jätta ning sõpradele viimased kaantega tänuraama- erinevaid filmitehnikaid. Töö- teistest kahhelkivid. Kas need sõnad öelda. Sedasi me lõpeta- tu, mille vald võtab gruppide jagunemisel selgus, et on kivid, mis me endale vanni- simegi enda projektitöö palmide rõõmuga kasutusele ja igas grupis oli ühest riigist ainult toa seina paneme? Vastus on jah. all. Ning seda otseses mõttes. mis ootab nüüd häid üks esindaja. Häbelikule eestla- Kuid majad olid tehtud sedasi, et mõtteid vallavalitsuse sele oli see motivatsiooniks teiste glasuuritud kahhelkividega oli Robin Liiber, Foto: Alar Karu esimesel korrusel info- maade õpilastega suhelda. See- kaetud maja fassaad. Tundus, Tarvastu Gümnaasiumi lauas. tõttu võin täie kindlusega öel- nagu oleks majad väljastpoolt 8. klassi õpilane TEATAJA · 5

Järva- ja Viljandimaa www.vabaerakond.ee Riigikogu valimised – Vabaerakond Järva- ja Viljandimaal Eesti Vabaerakond Kui Eestimaa süda on ka sinu südames, 3. märts 2019 SIIS SOBIME HÄSTI iljandi vallas on 01.02.2019 seisuga 10 926 valijat ning Riigikogu valimisteks on moodustatud 10 valimisjaoskonda. Seda on 3 võrra vähem kui 2017. aasta kohalikel valimistel. Valimisjaoskondade arvu vähendamise tingis valijate arvu vähenemine, mistõttu on üheks • Kvaliteetne elu- V keskkond kogu Eestis! jaoskonnaks liidetud 2017. aastal eraldi jaoskonnana olnud Kolga-Jaani ja Leie valimisjaoskond ning • Kultuuriasutuste Mustla, ja Soe valimisjaoskond. rahastamise kestlikus riigi- ja omavalitsuste eelarvest! Millisesse valimisjaoskonda valima minna, saab kontrollida, sisestades oma aadressi valimisjaoskon- • Igale lapsele dade kaardirakendusse veebilehel https://valimised.rahvastikuregister.ee. kodulähedane tasuta AIN OSTRA lasteaiakoht! Hiljemalt 11.02.2019 saadab Siseministeerium valijale valijakaardi infoga, millal ja kus valida saab. Järva- ja Viljandimaa on ARLET PALMISTE MARI-LIIS TAHKER JÜRMO SILLASTE • Väikeettevõtlus on Eestimaa süda. Kui soovime, tugeva majanduse alustala! Valijakaart saadetakse paberkandjal inimese elukoha aadressile või elektrooniliselt e-postkasti. Viimast et kogu Eesti elaks ja hingaks ühises rütmis, siis peame just • Vastutustundlik metsa- nimetatakse e-valijakaardiks. E-valijakaardi saamiseks peab Eesti Riigiportaalis (eesti.ee) teie @eesti. südame korrasolekule suurt poliitika pärandab lastele ee e-posti aadress olema suunatud igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile. rõhku pöörama. eduka ja puhta Eesti! Oleme seadnud eesmärgiks, • Kõikidele pensionäridele Kui te ei ole valijakaarti kätte saanud hiljemalt 16.02.2019, siis teavitage sellest Viljandi valla valimis- et teenuste kättesaadavus maksuvaba pension, tuleb tagada võrdselt ka maal AIN AUKSIMÄE HEIKI RIPS OLEV RAHNU sõltumata sellest, kas ja väikelinnades. Alandame komisjoni (tel 435 0121, e-post [email protected]). inimene töötab või mitte! alkoholi- ja tubakaaktsiise, samuti tootmiste ja majapida- • Kaitstud ja hoitud riik, miste kulusid kütuse- ja mille kodanikud osalevad elektriaktsiisidele. Tänane aktiivselt riigi kaitses ning PEA MEELES! piirikaubanduse maht on valmis erinevateks kahjustab Eesti majandust ja kriisisituatsioonideks! see tuleb lõpetada. Vabaera- • 21.– 24.02 toimub eelhääletamine maakonnakeskustes riigi valimisteenistuse määratud kond langetab tulumaksu 12 HANNO KIRSCHFELDT MARGUS SARDIS • Anname rahva- protsendile. Nii saab algatusele mõjujõu! hääletamiskohtades. keskmist palka teeniv inimene 800 eurot aastas • Tartu Rahuleping on • 21. – 27.02 toimub elektrooniline hääletamine. Hääletamine algab 21. veebruaril kell 9 ja rohkem kätte. TERVE EESTI HEAKS! Eesti riikluse alus! kestab ööpäevaringselt kuni 27. veebruaril kella 18ni. • 25.–27.02 toimub eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades kella 12–20. • 03.03.2019 on valimispäev. Hääletamine toimub kella 9–20. Toimub ka kodus hääletamine.

Riigikogu valimistega seonduvat infot on võimalik leida ka Viljandi valla veebilehelt https://www. viljandivald.ee/valimised2019. Igaüks loeb! Tulge kõik valima, igal häälel on jõud! Anneli Lihulinn, 554 vallasekretär Helmen Kütt, Riigikogu liige ja Viljandi linnavolinik Riigikogu valimised 2019 556 Valimisringkond nr 8 Jaoskondade arv , omavalitsustes: Piret Aus Järva- ja Viljandimaa Õppejõud ja kogukonnaaktivist

Paide linn 4 Järva vald 7 558 Türi vald Juhan-Mart Salumäe, 5 Õpetaja ja Viljandi linnavolinik 7 mandaati 560

Valijate arv: Põhja-Sakala vald Tambet Sova, Viljandi vald 62 204 6 Ettevõtja ja Põhja-Sakala Viljandi linn 10 vallavolinik 4

Mulgi vald 562 4 Tonio Tamra, Viljandi muusikakooli direktor ja Lisainfo: valimised.ee kaart.rahvastikuregister.ee Viljandi linnavolinik

1138 1141 SULEV KANNIMÄE Nr.310

MEESKOND VILJANDIMAAL! Riigikogus tahan teha tööd selle nimel, et kodunt piiri taha tööle ja elama läinud HELIR-VALDOR SEEDER ALAR KARU TUGEVAD PIIRKONDLIKUD OTSUSTAJAD Riigikogu liige Viljandi valla vallavanem pered või pereliikmed tunneksid, et Eesti on koht , kuhu tulla tagasi, et jääda, elada ja töötada. Juhul, kui osutun valituks, annetan igal aastal Viljandimaa paljulapseliste ja üksikvanemate lastega peredele oma ühe kuu töötasu, toetamaks laste 1143 1145 1146 õpinguid kõrgkoolis. MILLE EEST SEISAN + SEISAN JALG- JA JALGRATTATEE RAJAMISE EEST VILJANDIST JA Juba 30 aastat HOLSTRENI julgeid otsuseid ja + TULUMAKSUVABA KESKMISE PENSIONI EEST sama julgelt edasi! + LAPSEVANEMATE LASTEAIA KOHAMAKSUST VABASTAMISE EEST + LIHTSA JA ÕIGLASE MAKSUSÜSTEEMI EEST -500 EUROT MAKSUVABA JA ÜLEJÄÄNUL ÜHTNE PROTSENT + RIIGIPALGALISTE INIMESTE JA RIIGIASUTUSTE ARVU VÄHENDAMISE EEST JANIKA GEDVIL VALTER VAHA HERMANN KALMUS Viljandi linna E�evõtja Pilistvere kirikuõpetaja HÄÄLETADES MINU POOLT,VÕID KINDEL OLLA, abilinnapea ET SINU HÄÄL KOSTAB KA TOOMPEAL. 6 · TEATAJA Valma küla mured ja rõõmud stusin Valma külamajja aitas tellida suitsuandurid ja sisse 5. veebruari lõuna nende patareid kõigile paik- Apaiku, just siis, kui rah- konna eakatele. Enne selgitati vas kogunes keraamikaringi nende vajadust. Kõne all oli ka ja raamatuid laenutama. Kuna sotsiaaltransport ja küttepuu- seal vallamaja inimesi just sa- de toetuse teema. Külamaja on geli ei nähta, jätkus jututeema- küla süda ja vallamajjagi jõuab sid kauemaks. Külavanemale Valma info sageli külamaja pe- tegi muret ruumide nappus. renaise ja külavanema kaudu. Küla valmistub ettepanekut te- Lõpetasime kohtumise hel- gema, et juba 2008. aastal val- gema tooniga. Inimesed olid minud külamaja juurdeehituse rõõmsad 2018. aastal valminud projekt võiks jõuda 2020. aas- külamaja põranda üle ja selle ta eelarvesse. Praegu tuuakse üle, et külas on taas oma pood. raamatuid kehvades tingimus- Läksin poodi uudistama, et tes Oiu raamatukogust Val- kuulda, kas poepidajal ka masse tellimisel. Kuna Valma muresid on. Kohtusin Sakust on suurem, võiks kogu asuda Valmasse kolinud Jaan Jüris- Valmas ja raamatuid viia Oiule soniga, kes ostis Väike-Kurika ja Meleskisse jagamiseks. (rahvasuus tuntud kui Soenu- Tehtud turbapaisud peavad hästi nii vett kui ka inimesi. Fotod: Jüri-Ott Salm Teiseks lahendaks juurde- ka) kinnistu ja Valma teeristis ehitus käsitöönaiste kanga- oleva poe poolteist aastat ta- kudumise ruumi küsimuse ja gasi. Olukord sundis poepi- annaks külarahvale võimalu- damise teeristis lõpetama. Et Soosaare soo taastub se koos käia. Praegu mahutab küla hätta ei jääks, avas mees maja 30-40 inimest, kuid aeg on poe oma kodumajas. Rõõm on näidanud, et ruumi koosoleku- nii ettevõtjal, külarahval kui kaevanduse ja kuivenduse teks ja sündmusteks oleks vaja vallavalitsusel, et oluline tee- 60-80 inimesele. Valmas on nus taas rahvale käepärast on. üsna aktiivne seltsitegevus – Poepidja ainus mure oli see, et jäetud haavast koos käivad käsitöönaised, kevadel vajaks poetee väikest naisteklubi, joogaharrastajad. abi kruusa näol. iljandi vallas asub maalili- Hea näide koostööst on see, Ene Saar, ne Soosaare soo, mis võib et külamaja perenaine Anne abivallavanem Vuhkustada oma laukaroh- kusega. Eripärane on seegi, et soo taastamise nimel on seal käi- nud käsitsi paise ehitamas enam kui kümne rahva esindajad. Nõnda rahvusvaheline selts- kond kogunes läinud aasta sep- tembris Tartusse looduskaitse vabatahtlike konverentsile. Teisel päeval läksid osalejad Soosaare sohu, et taastada seal looduslikku veerežiimi ja ehita- da üheskoos paisud kuivendus- kraavidele, mis viivad soost vett välja. Paisude rajamises osalesid lisaks eestlastele flaamid, soom- lased, inglased, portugallased, Soosaare soo ülaltvaates itaallased, lätlased, kreeklased, poolakas, ukrainlane ja sloveen. kaudu 16 hektarit. Raba serv ja nii turbavõtuaukudesse kui ka Soosaare soos olid need juba rabarinnak on aga kahjustatud kuivenduskraavide tõttu tekki- neljandad loodustalgud, mille kunagi labidatega kaevatud tur- nud lohkudesse. Foto: Ene Saar jooksul on vabatahtlikud teinud baaukudest ligi 60 hektari ulatu- Sel aastal jääb talguliste abiga kokku üle 25 turbatammi. ses. Viimasest suur osa on täna- rajada veel üks pais ja tuleb alus- Poepidaja Jaanus Jürisson oma kodumajas asuva kaupluse leti taga. Soosaare soo asub Alam-Pedja päeval määratletud rabametsa- tada taastamisjärgse seiretööga. kaitseala lahustükina Võrtsjärve na, kuid enne kuivendamist oli Tartu Ülikooli bioloogide rol- nõos. Suurema osa sellest moo- tegemist lagerabaga. liks on 2019. aasta kevadel loo- dustab Soosaare raba. Nagu Taastusala asub Soosaare siht- mastiku seire, et saada teada, paljusid teisi rabasid, on ka Soo- kaitsevööndis, mille kaitse-ees- kas lagesoodele tüüpilised lii- saare looduslikku seisundit tu- märk on metsa- ja sookoosluste gid, näiteks rabakonn, kiivitaja, gevasti mõjutanud üle-eelmisel looduslikkuse taastamine ning väikekoovitaja, sookiur, muda- sajandil alanud ja eelmisel sa- kaitstavate liikide elupaikade tilder, rüüt ja teder, on tagasi jandil hoogustunud kuivendus- kaitse. Sellest lähtudes loovad pöördumas. Soosaare taastustööd elupaiku tööd. Lisaks on oma jälje jätnud Projekti lisainfo turbakaevandus, mis tegutseb kaitsealustele liikidele – raba- soo ühes servas tänaseni. Tur- konnale ja valgelaup-rabakiilile. Soosaare soo taastamistoid te- bavõtust annab tunnistust juba Lindudest meeldib lagesoos ela- hakse projekti “Soode kaitse ja 20. sajandi alguse verstakaart. da kurvitsalistele – mudatildrile, taastamine” käigus. Projekti vii- 1935. aasta kaardi põhjal on aga heletildrile, rüüdale. vad ellu Eestimaa Looduse Fond, turvast võetud peaaegu kogu Projektiala paikneb tervenisti Tartu Ülikool ja MTÜ Arheovi- praeguse taastamisala ulatu- riigimaal, kuid taastamisalaga sioon. Projekti rahastavad Eu- ses. Kuni Teise maailmasõjani piirnevad ka eramaad. Kraavi- roopa Liidu programm LIFE ja kaevati pätsturvast labidatega võrgu sulgemist ja raieid pla- Keskkonnainvesteeringute Kes- ja kaevajatest jäid maha laiad ja neerides arvestati ka sellega, et kus ning see kestab 2015–2021. madalad augud. 1966. aasta orto- taastamise mõju ei ulatuks ma- Kujundusraieid tehakse Euroo- fotol on aga näha juba turbaväl- jandusmetsale ega eramaale. Nii pa Liidu Ühtekuuluvusfondist jakuid, kus turba kättesaamiseks jäeti kaitseala piirikraavid ava- rahastatud projekti “RMK loo- kaevati esmalt kuivenduskraa- tuks ja väljaspool kaitseala vee- duskaitselised tegevused” toel. vide võrgustik ja sellele järgnes tase ei muutu ega taastu ka sood. Projekti jooksul taastatakse masinate abil sisuliselt turba Teha on jäänud veel üks Sirtsi, Tudu, Laukasoo, Feodori- soo, Ohepalu ja Soosaare soos- koorimine. Samal ajal jätkus pais pätsturba võtmine. Turbavälja- tikes kokku ligikaudu 7000 ha kud, mis asuvad praegusel taas- Suur osa taastustööd on Soosaa- soid. tamisalal, jäeti maha 1990ndatel res nüüdseks tehtud, teostaja oli Eestis on sootaastamistöid teh- ja need arvati koos allesjäänud Hanso MK OÜ. 2017. aastal ala- tud juba näiteks Soomaal, Endla sooga Alam-Pedja looduskaitse- nud tööde käigus on rajatud üle soostikus, Nigulas, Lahemaal, ala koosseisu 2007. aastal. 500 paisu. Kopatööd said ühele Muraka rabas jm. poole läinud aasta detsembris. Soosaare taastamiskava ja Sootaastajad käisid 7. detsembril teostusprojekt on kättesaada- Turbaväljast elupaigaks töid üle vaatamas – veetase oli vad aadressil https://soo.elfond. Soosaare projektiala on 96 hek- paisudest ülesvoolu silmnähta- ee/taastamisalad/soosaare/ tari suurune. Endine turbaväli valt taastunud, väiksemaid ava- Jüri-Ott Salm, moodustab projektialast ligi- veelisi alasid oli moodustunud ELFi märgalade programmi juht TEATAJA · 7 Päike hakkab mitme Viljandi vallas tegutseva ettevõtte heaks tööle ullu augustis ründas te ehk 50-999 kilovatiste päike- jänesekostüümi riie- separkide rajamiseks, mis tä- Mtunud mees Viljandi hendab seda, et võrguettevõtja vallamaja, sest ta ei saanud luba Elering maksab päikeseenergia päikesepaneelide paigaldami- tootjatele järgmised 12 aastat seks väärtuslikule põllumaale. 0,0537 eurot kilovatt-tunni koh- Vaatamata sellele vahejuhtumi- ta. le kerkis Viljandi valda mitmeid “See 5,5 mega, mille me ehita- päikeseparke ja polnud problee- sime, on Eesti üks suuremaid,“ mi loa saamisega, kui see taheti märkis Mark Orav. Reaalselt teha õigesse kohta. hakkab asi toimima nii, et kolm Vallavanem Alar Karu ütles, parki on ehitatud tööstuste kõr- et vald näitas eelmisel aastal ro- vale ning üks toodab voolu ai- helist tuld 12 päikesepargi raja- nult Eleringi. Päikesest saadud miseks, millest sai aasta lõpuks energiat hakkavad kasutama kasutusloa viis. “Kui vaadata osaühingud Pinska Grupp, Viljandi ümbrust täna, siis on Ekspert Baltic ning Airok. valminud või valmimas väga Mark Orava sõnul sai parkide palju päikeseelektrijaamu. See rajamine nii suures mahus või- näitab ka, kui palju meil on et- malikuks ka seetõttu, et päike- tevõtlikke inimesi, kes soovivad sepaneelide hinnad kukkusid elektrienergiat ise toota ja teha viimastel aastatel kordades. seda keskkonda säästvalt,“ lau- Orava sõnul on nende päi- sus Karu. kesepargid ehitatud natuke Valla planeeringuspetsialist teistmoodi kui mujal Eestis. Kui Raivo Laidma ütles, et päikese tavaliselt paigaldatakse panee- abil energia tootmine muutus lid maapinnast umbes poole eelmisel aastal aktuaalseks kogu meetri kõrgusele, siis nende Eestis tänu riigi toetusmeetmele rajatud pargid on rohkem kui jaamade rajamiseks. “Ju see pal- meetri kõrgusel. “Hakkame all jusid motiveeris ja ainult aadete Pinskale rajatud päikeseelektrijaamad hakkavad energiaga toitma vähemalt kolme ümberkaudset ettevõtet. Sarna- pidama lambaid, kes niidavad pinnalt alternatiivenergia vastu seid tootmismaale rajatud päikeseparke leiab veel näiteks Mäeltküla tööstuspargist ja Vana-Võidu lähedal tegutseva meie eest heina ära ja aitavad sel poleks kaugeltki nii palju sündi- ettevõtte Arnika juurest. Foto: Kristjan Lust moel seda tootmismaad mitme- nud,“ lisas ta. Laidma sõnul on otstarbeliselt kasutada,“ rääkis praegu koostatavas üldplanee- ettevõtja. Loomi, kelle tarbeks ringus aktuaalne ka alternatiiv- mullu neli päikeseelektrijaama. nul vaja kolme komponenti: õige Mark Orava sõnul ligi miljon eu- külvatakse maha ristikut ning energia tootmiseks sobilike maa- Orav ütles, et ta ei pidanud val- sihtotstarbega maad, mõistlikel rot ning nemad kasutasid lisaks kõrrelisi, hakatakse paneelide alade ja tingimuste määramine. lalt loa saamiseks isegi oravakos- tingimustel elektrileviga liitumi- omafinantseeringule ka panka. all karjatama alates 2020. aasta Ettevõtja Mark Orava eestve- tüümi selga panema. Selleks, et se võimalust ning rahastust. Ühe 2018. aasta lõpuni sai taotleda kevadest. damisel kerkis Viljandi valda mõtet ellu viia, oli ettevõtja sõ- projekti maksumuseks kujunes taastuvenergia toetust võimsa- Ketlin Beljaev

Paistu kodutütarde rühm on üks aasta pärlitest jaanuaril tähistasid harrastusvõimlemise festivali ja Kodutütred Põlvamaal viisid läbi Kodutütarde Sakala 9. Räpina aianduskoolis ringkonna aastapäevaürituse oma 87. aastapäeva. Esimest Paistu rahvamajas. Seda loete- korda tunnustati silmapaistva- lu, kus Paistu rühma noored on maid liikmeid, toetajaid ja ette- osalenud, võiks veel pikalt jätka- võtmisi Aasta Pärli auhinnaga. ta. Aasta Pärli tiitel anti välja just Auhind Aasta Pärl on klaasist ja 2018. aasta aktiivse ja eeskujuli- seda ehib tumesinine klaaspärl. ku tegevuse põhjal. Klaasikunstnik Viivi-Ann Keer- Selle rühma tugevuse taga do käsitööna loodud klaaspärl peituvad noored, kel on ühi- sümboliseerib iga pärli erakord- ne siht ja kes tegutsevad ühtse sust. Kokku anti välja 15 tiitlit. meeskonnana, võttes aluseks Kodutütarde Sakala ringkon- Kodutütarde põhiväärtused. na Aasta Pärli tiitli sai Paistu “Kui iga Kaitseliidu tegevliige rühm. peab osalema organisatsiooni Paistu kodutütarde rühm on ettevõtmistes minimaalselt 48 Viljandimaal tegutsenud ak- tundi aastas, siis Paistu rühma tiivselt juba 16 aastat. Praegu on tublimatel noortel tuleb kokku rühmas 35 liiget ning viimased 300 tundi aastas,“ ütles rühma- kümme aastat on rühma vanem vanem Anne Sepik. olnud Anne Sepik. Paistu kodu- “Isamaalisust ei pea kodutü- tütarde rühm toob piirkondli- tarde ja noorkotkaste juhenda- kelt võistlustelt sageli võiduka- mise käigus pidevalt rõhutama, rikaid ning osaleb edukalt üle- see käib koos ühise tegevuse ja eestilistel võistlustel. isikliku eeskujuga. Kõige täht- Selle rühma saavutusteks võib sam on, et noored saaksid elus pidada 2018. aastal Kodutütarde hakkama, neist kasvaksid tublid ja Noorte Kotkaste olümpiamän- inimesed. Rõhutame, et seadusi gude I kohta, kuna võistkonna tuleb täita ja käituda vastutus- tuumiku moodustasid just Pais- tundlikult. Kui isamaa-armastus tu rühma kodutütred. Samuti tuleb noorel südamest, oleme õi- saavutati Kaitseliidu meistri- gesti teinud,“ lisas Sepik. võistlustel murdmaasuusata- Kõik noortejuhid, kes juhen- mises Kodutütarde arvestuses davad Kaitseliidus Kodutütarde vanemas ja keskmises vanuse- ja Noorte Kotkaste rühmi, on ära Kodutütarde ja Noorte Kotkaste olümpiamängud 2018. aastal. Foto: Iiris Prosa klassis III koht. Esimest korda teeninud suure kiituse ja tänu, toimunud Kaitseliidu noorteor- kuna lisaks vaba aja veetmise- ganisatsioonide virtuaalmatka- le kasvatavad nad aktiivseid, noortejuhid neile iga päev õpe- Proos selle üle, et 2018. aastal lii- tased tütarlapsed. Kodutütarde mises panustasid enim Paistu leidlikke ja kodumaale ustavaid tavad, tean, et need noored on tus organisatsiooniga üle poole missioon on vabatahtlikkust kodutütred, mullu veebruaris kodanikke, kes on valmis vaja- igal juhul võitjad. Nad on oma tuhande uue liikme. väärtustades pakkuda noortele heiskas Pika Hermanni torni dusel kodumaad kaitsma. oskuste ja teadmistega teistele Kodutütred on 19. jaanuaril parimaid arengu- ja tegutsemis- lipu Paistu rühma kodutütar “Mul on siiras rõõm kõigi eeskujuks, nad on head sõbrad 1932 loodud tütarlaste vaba- võimalusi isamaalise kasvatus- Karolina Pugal. tüdrukute üle, kes on lõputu- oma kaaslastele ja kindlasti on tahtlik isamaaline Kaitseliidu töö kaudu. Rühma liikmed aitasid 2018. te valikute hulgast leidnud tee paljud neist tulevikus meie rii- noorteorganisatsioon, millel on aasta juulikuus korraldada Ees- just Kodutütarde organisatsioo- gis otsustajate hulgas,“ rõõmus- oma põhikiri ja sisekord. Orga- Tiina Ott, ti Spordiseltsil Kalev Viljandis ni. Nähes, mida vabatahtlikud tas Kodutütarde peavanem Ave nisatsiooni liikmed on 7–18 aas- Sakala maleva noorteinstruktor 8 · TEATAJA Tarukese lasteaia ujula lööb laste seas laineid ui 1968. aastal avati mitme lapsega korraga tunnis Ramsi lastepäevakodu, raskeks ei lähe. ,,Läheb küll Kei osanud keegi arva- raskeks, eks tänapäeva va- ta, et 2017. aastal seisab sama bakasvatus annab ka tunda. koha peal Ramsi lasteaed Ta- Enda kuulama panemiseks ruke ning vanast hoonest on tuleb häält teha, kuid bassei- järel ainult mälestus. Lisaks nis on see eripära, et ma võin ei aimanud keegi, et just seal ju häält teha, kuid kui nad sa- saab olema ka esmaklassiline mal ajal vee all on, pole sellest ujula, kus ujumisõpetaja Pee- midagi kasu. Sel juhul peab ter Becker lastele esimesi uju- lihtsalt ükshaaval kõigiga rää- mistarkusi õpetab. kima.’’ Algselt oli Becker Viljandi 3-4 aastaste laste tunnite- spordikoolis aerutamistree- gevust kommenteeris õpetaja ner, kuid treeningud olid järgmiselt: ,,Kuna nad alati ei õhtuti ning ülejäänud päev kuula, siis tuleb võita nende oli tal vaba. Samal ajal otsis tähelepanu. Oluline on, et nad Ramsi Lasteaia juhataja Maret liiguksid.’’ Tunnis tehakse tih- Tamme ujumisõpetajat ning ti ka mänge ja võistlusi. Suure- helistas spordikooli direkto- mate tund möödub nagu päris rile küsimaks, kas temal ei ole ujumistreening: alguses uju- kedagi pakkuda. Sealtkaudu takse ringiratast koos ujumis- jõuti Peetrini. lauaga. Kui see saab selgeks, Peeter Becker on lõpetanud siis ilma lauata. ,,Bassein on Tartu ülikooli kehalise kasva- ujuma õppimiseks väga hea,’’ tuse ja spordi valdkonna, mida lisas õpetaja juurde. Vesi on tuntakse ka kehakultuuri seal 32 °C. ,,Alguses tundus, Tarvastu lasteaia Soe maja Ubinakese rühma lapsed on kõik suured raamatusõbrad. Foto: Reet Järveküla nime all. See hõlmas lisaks kõi- et bassein võiks olla mada- gele muule ka treeningõpetust lam, sest lastel ei ulatu varbad ja spordijuhtimist. Lisakooli- põhja, kuid kuna kogemust tusi õpetaja ei läbi. ,,Mingisu- ei olnud, siis ei osanud eriti Eesti keel on minu emakeel ja guseid koolitusi ikka on, kuid midagi selle kohta mõelda. ujumise algõpetuse andmiseks Nüüdseks on välja tulnud, et ei ole eriti midagi juurde õppi- on isegi parem, kui jalad põhja minu ema keel da,’’ sõnas Becker. ei ulatu. Väiksematele paneme t väärtustada eesti keelt laval esitada. Aprillis on lasteaias anda inimestele võimalusi su- Uurisin õpetaja käest, miks kätised külge ja nad õpivad nii ja kultuuri ning tähistada külas jutuvestja Piret Päär. Mais helda eesti keeles. Avatud suht- üldse on oluline ujumisõpetu- palju kiiremini.’’ 5-6 aastaste eesti keele seadustamist toimub emadepäevale pühenda- lejatena saame toetada nende se tund lasteaias. ,,See on ju os- areng on aga selles basseinis E riigikeelena sada aastat tagasi, tud lasteaia luule-, laulu- ja tant- perede keeleõpet. kus terveks eluks. Mida varem õpetaja sõnul seisma jäänud: on 2019. aasta haridusminis- supidu “Kollane päike“, mis on Õigel eesti keele kasutamisel alustada, seda lihtsam on edas- ,,Nad on päris laisad, kohe kui teeriumi poolt kuulutatud eesti eesti luuletajate keskne. ja laste sõnavara rikastamisel pidi.’’ Becker lisas juurde, et ta ujuda ei viitsi ja läheb raskeks, keele aastaks. Suvi kujuneb meile kõigile on just peredel väga suur roll. Et on näinud ka kümneaastaseid panevad jalad põhja ja lihtsalt Erinevate sündmuste ja tege- väga eesti keele meelseks laulu- arendada laste loovust ja innus- lapsi, kes ei julge vettegi tul- hüppavad vees edasi. Nemad vustega tähistame seda laste- ja tantsupeosuveks. Septembrit tada lapsi lugema, kutsume üles la. Kuid ka selleks puhuks on tuleks viia juba Jakobsoni koo- aias meiegi. Tarvastu lasteaia alustame mulgimeelse ja -keelse vanemaid ja vanavanemaid koos õpetajal nippe varuks. Becker li ujulasse, kus jalad põhja ei emakeeleaasta motoks on vanalt memme-taadi keelekuuga. Vali- lastega osalema emakeeleaasta seletas, kuidas ta käitub las- ulatu.’’ skaudi vormipluusilt pärit lause me kaunima eestikeelse sõna ja jooksul meie lasteaia projektis tega, kes on vee suhtes pisut Õpetaja sõnul võõristamist “Mina räägin eesti keelt“. otsime laste sõnavarast üles uusi “Minu raamat“. Raamat võib olla pelglikud: ,,Alguses paneme tänapäeva lastel eriti ei näe. Eesti keele aasta tegevused ja eripäraseid toredaid väljen- nii oma käega kirjutatud kui ka ta basseini serva peale istuma. ,,On küll lapsi, kes on veidi ja sündmused toimuvad ter- deid. Rühmades on kavas ette trükitud. Joonistused ja fotod Siis ta vaatab, kuidas teised pelglikud, kuid sedagi väga ve aasta jooksul, igas kuus on lugeda eesti kirjanike jutte ning teevad raamatu põnevamaks. mängivad ning näeb, et neil vähe.’’ Esimestes tundides käis mõni keskne sündmus. Jaanua- lahti mõtestada eesti vanasõnu Parimaid autoreid tunnustatak- on lõbus. Järgmiseks tuleb kü- õpetaja koos jõnglastega bas- ris alustasime vanemate rühma- ja mõistatusi. Oktoobris kasuta- se. Raamatutest ja aasta jooksul sida, kas ta tahab ka. Kui tuleb seinis kaasas ning see meeldis de laste lugemisele innustamist me keeleõppes nii vanu armsaks valminud huvitavatest keelete- peanoogutus ära, siis hakkab lastele. eesti kirjanike luuletustega ja saanud eestikeelseid mänge kui gudest kavatseme kokku panna ta vaikselt redeli peal turnima Tarukese lapsed pole aga jätkame kaasaegsete lasteluu- ka uusi digivahendeid. Etteluge- näituse Tarvastu raamatukogus, ja nii ta läheb.’’ Kedagi sundi- ainsad, kes ujula hüvesid ka- letajatega. Igal nädalal on lastel mispäeval ootame külla huvita- mis ühtlasi võtaks kokku ema- ma ta ei hakata, üks poiss is- sutavad. Teisipäeviti käivad võimalus ette lugeda üks salm vaid ettelugejaid nii lähedalt keeleaasta tegemised Tarvastu tus õpetaja sõnul kolm kuud ujumistunnis ka valla lapsed: ning saada selle eest ka väike kui kaugelt. Sügise jooksul rän- lasteaias. serval, enne kui julges hakata ,,Tulevad koolieelikud ning tunnuskaart. Kes on kogunud dame veel üheskoos omakandi Hea keelekasutusega saab proovima. igale lasteaiale on ette nähtud viis tunnus-kaarti, seda ootab eestimeelsete kultuuritegelaste igaüks meist anda panuse eesti Tundides käivad 3-6 aasta- kümme korda, kuna rohkem ees väike üllatus. Lugemisvõist- radadel ning osaleme Hendrik keele säilimiseks ja arenguks. sed lapsed. Tavaliselt on lapsi lihtsalt ei mahu.’’ Kahjuks aga lus jätkub. Adamsoni sünniaastapäeva tä- Soovime kõigile selget keele- kohal nelja ringis, kuid bas- on lasteaiad ainsad, kes saavad Märtsis toimuval emakeele- histamisel. kasutust ning head eesti keele sein võimaldab korraga kuut. ujulat kasutada, sest ujula on päeval avame Mustla rahvama- Meie lasteaias käivad ka muu- aastat! Lapsed võivad olla üpris lär- kinnine. jas kaheks tunniks luulekoh- keelsed lapsed, kes saavad laste- makad. Küsisin Beckerilt, kas Marta Okas viku, kus lastel on võimalus aias täiendavalt eesti keele õpet. Merila Pihlap, eelnevalt pähe õpitud luuletusi Et keel muutuks elavaks, tuleb Tarvastu lasteaia õppejuht

Päikesekiires lustisid lapsed koos vanavanematega led tähtis, saali tule, des kuusepuud kaunistavad või Kuid üllatusi jagus õhtupooli- meile külaliseks ole!” seda, et talveõhtud on pikad ja kuks veel. Mõmmi rühmas said “O Niimoodi kutsusid pimedad ning valgust ja soojust lapsed koos oma külalistega joo- 18. jaanuari õhtul Päikesekiire annab küünlaleek. Mõmmid nistada ja rühma mängunurki lasteaia Mõmmi ja Lepatriinu veel ei tea, kuid Lepatriinu rüh- avastada. Lepatriinu rühma pere rühma lapsed oma vanavane- ma lapsed juba teavad. Teavad reisis aga tähemaale – lapsed maid lasteaia saali osa saama sedagi, et nii nagu inimesed pa- koos oma vanavanematega joo- karupoegade ja väikeste jäneste nevad põlema laelambi, nii on nistasid valmis tähekaardid, mis talveloost. ka jänkuperes – lambiks on neil jäävad kaunistama rühmaruumi. Noorimad lapsed mängisid hulk küünlaid, mille valgel on Ja lapsed ise tegid jooki, meis- mõmmisid – näitasid vanaema- mõnus oma pere seltsis videvi- terdasid pidukooki – külm piim, dele ja -isadele, kuidas mõmmi- kutundi pidada – jutte rääkida pehme sai ja vanaema keedetud lapsed hommikuti võimlevad ja plaane seada. moos andsid peoõhtule õige ja päeval tantsivad ning õhtuti Mõmmid teavad aga väga häs- meki. väikseid jäneseid, võõrustavad. ti, et üheskoos on ikka toredam – Aitäh, vanavanemad, et võtsi- Väikesed jänesed ehk siis Le- nii kutsusid lapsed ka oma küla- te me kutse kenasti vastu ning patriinu rühma lapsed oskasid lised tantsima ja trallima. Ühes- rõõmustasite meid oma selts- aga laulda laulu sellest, kuidas koos oli tore meelde tuletada konnaga! karu näeb unes vahukoorelume- laulumänge “Mul on üks tore Viive Mägi, palle – ei ole karupojad ju näi- tädi” ja “Bugi”. Lustis suur ja Päikesekiire lasteaia Kolmeaastaste laste ujumistund Tarukese lasteaias. Foto: Marta Okas nud, kuidas lumehelbed tantsi- lustis väike. õppealajuhataja TEATAJA · 9 Viivi Luige nimeline luulepäev tuleb taas TEATED uba 21. veebruaril kell 12 maid luuletusi ja kirjutatakse tähistatakse Viljandi Linna- uusi. raamatukogus Viivi Luige Luulelist õhkkonda kaunista- J 15. veebruaril kell 18 Valma infopunktis kohtumine riigikogu nimelist luulepäeva. vad põnevad üllatuskülalised ja liikmekandidaatidega. Läbivaks teemaks on maaelu areng. Kalmetu Põhikooli emakeele Kalmetu Põhikooli musikaalsed ja kirjanduse õpetaja Ene Toom- etteasted. On tulemas üks kau- * * * * * * * * * * salu eestvedamisel kogunevad nis päev. Tarvastu raamatukogus on 26. veebruarini avatud Tarvastu kä- maakonna sulesepad Viljandi sitöökoja näitus “Lõpetamata tööd”. Linnaraamatukogus juba 21. Kel riimis kirjutada saanud moeks, * * * * * * * * * * korda uue luulekogu esitluseks. sel iga värss on eelmisele toeks. 1. märtsil kell 10 avatakse Tarvastu lasteia tööde näitus Tarvastu Üritus kannab Viivi Luige nime, Samuel Butler raamatukogu näituseruumis. sest luuletaja õppis põhikoolieas (inglise luuletaja 1612-1680) * * * * * * * * * * Kalmetu koolis. Ene Toomsalu 2018. aastal luuleko- 20. veebruaril kell 19 Mulgi mälumäng Halliste leerimajas. Loetakse ette silmapaistva- Karin Mägi gu esitlusel. Foto: Karin Mägi * * * * * * * * * * 24. veebruaril suusapäev Kärstnas – pargivõistlus ja vanade suuskade näitus. * * * * * * * * * * 8. märtsil IV Tarvastu naiste tantsupidu, algus kell 18 Kärstna mõisas. * * * * * * * * * * Taavi Purtsaku droonifotode näitus “Tiivad” on Viljandi Kutse- õppekeskuses avatud 28. veebruarini. * * * * * * * * * * 20. veebruaril kell 18 külamajas 13. märtsil kell 19 Viljandi valla mälumäng Tänassilma rahva- • esinevad külamaja taidlejad ja lapsed, majas. • kohvilaud. * * * * * * * * * * Pere ostab auto kuni 1300 €. Võib ka ülevaatuseta. Tel 5819 0200. 21. veebruaril Paistus * * * * * * * * * * • kell 16.30 mälestushetked ja lillede asetamine Müüa 40-liitristes kottides kuivi kase ja saare küttepuid, kott 3 vabadussamba juures, €, kojutoomine kogu vallas al 20 kotist tasuta. Müüa kuiva 50 cm • kell 17 kontsert-aktus koos Paistu kooliga rahvamajas. segapuud al 2 ruumist 50 € ruum koos transpordiga. Tel 525 2324. * * * * * * * * * * 22. veebruaril Mustlas OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, • kell 11.45 kogunemine rongkäiguks Mulgi Majaka juures, [email protected]. • kell12 pärgade asetamine Vabadussõja ausamba jalamile, * * * * * * * * * * • kell 12.30 aktus rahvamajas. Kodumasinate remont, varuosad. Tel 517 9771 või [email protected]. * * * * * * * * * ** 22. veebruaril kell 11.15 aktus Holstre koolis Tarvastu Jüri talu OÜ ostab ja rendib põllu- ja heinamaid Vil- jandi vallas. Korrektne rendimaksete tasuja! Tel 504 6625, e-post 23. veebruaril kell 12 Tänassilma rahvamajas [email protected]. • Esinevad rahvamaja kollektiivid. 24. veebruaril kell 12 Viljandi Vallavalitsus võtab • mälestuskogunemine Kärstna Vabadussõja ausamba juures käsunduslepinguga tööle tugiisikud

24. veebruaril kell 13 Valma infopunktis Saarepeedi Kooli. Tööaeg esmaspäevast • Sõnavõtud, kaetud on sünnipäevalaud. reedeni umbes 7 tundi päevas. Huvi korral palume võtta ühendust lastekaitsespetsialisti 24. veebruaril kell 14 Heili Rohtlaga telefonil 5340 5357, • Kolga-Jaani kirikus tänupalvus, seejärel e-post [email protected]. mälestuskogunemine Vabadussõja ausamba juures Holstre Kooli. Tööaeg on esmaspäevast reedeni maksimaalselt 6 tundi päevas. Huvi OLETE OODATUD! korral palume võtta ühendust lastekaitse- spetsialisti Elviira Hendriksoniga tel 510 6948, e-post [email protected]. Tarvastu Gümnaasiumisse kuni kahel XIII TARVASTU päeval nädalas. Huvi korral palume võtta INDOOR CUP 2019 ühendust lastekaitse peaspetsialisti Tarvastu Gümnaasiumi Maarja Mitiga telefonil 5307 8882, võimlas e-post [email protected].

23.02.2019 2008. a sündinud ja nooremad 24.02.2019 2009. a sündinud ja nooremad 02.03.2019 2012. a sündinud ja nooremad

Korraldaja: Jalgpalliklubi FC Tarvastu

10· TEATAJA

VANA FOTO Õnnitleme sünnipäevalapsi! 96. KALJU KINSIGO 03.03.1923 Vana-Võidu küla LEIDA PIHLAK 10.03.1923 Uusna küla ALIDE SIBUL 25.03.1923 Jämejala küla HILJA ORUMETS 29.03.1923 Lätkalu küla 94. ANNA REILE 07.03.1925 küla ALVINE ŠPRENK 25.03.1925 Mustla alevik 93. SALME-LOREIDA UHA 15.03.1926 Vissuvere küla OSTAME METSAMAAD. 91. Eesti parimad hinnad. VIVIAN NOORMETS 24.03.1928 Mustla alevik Võib olla ka kaasomand. 90. Tel 5382 3482 ANETTE TALTS 10.03.1929 Pärsti küla HANS KÖÖGARD 16.03.1929 Vana-Võidu küla 85. ANFIA PETROVA 01.03.1934 Mustla alevik ALEKSANDER PRIIVITS 08.03.1934 Viiratsi alevik ANNA KÕIV 10.03.1934 küla Igale metsamaa müüjale ELLA OJAMETS 12.03.1934 Uusna küla Viiratsi lasteaed Rüblik avati 1959. aasta jaanuaris 25 lapsele. Aastatega kingituseks Türgi reis kahele AARE PORISAMMUL 19.03.1934 Vardi küla (kõik hinnas). on maja kasvanud: töötab 5 rühma ja lasteaias käib 88 last. Jaanuarikuu 80. viimasel nädalal tähistas lasteaed 60. sünnipäeva. Foto: Viiratsi lasteaed ÕIE ONGUR 04.03.1939 Viiratsi alevik MATI PIIRG 07.03.1939 küla HELMI RAIKKO 18.03.1939 Karula küla Mälestame LINDA ÄNILANE 18.03.1939 küla MANNI KUUR 22.03.1939 Uusna küla Pottsepatööd KAPTAL ZMIJEVSKI INDREK KRUHBERG 23.03.1939 Päri küla Loodusehitus 05.10.1936 – 09.12.2018 MILVI LIIV 30.03.1939 Suislepa küla Üldehitus Mustla alevik +372 5675 1468 JUHAN PÜVI 15.02.1940 – 17.12.2018 www.stoneandcrystal.ee Tarvastu küla VIKTOR FJODOROV 09.08.1949 – 29.12.2018 Viljandi vald ALEKSANDER TŠOBA 06.09.1943 – 01.01.2019 Vardja küla AIVAR PÕDER 30.03.1956 – 01.01.2019 küla MATTI LILLIMÄGI 07.02.1944 – 02.01.2019 Puiatu küla VAINO ALLIK 04.02.1947 – 05.01.2019 Ramsi alevik ALIZE-ELVINE PUGOVKINA 03.10.1924 – 05.01.2019 Põrga küla ANNE KITSNIK 15.09.1967 – 10.01.2019 küla HELMI-MARIE TUUKSAM 01.11.1924 – 13.01.2019 KIRIKUTES Tänassilma küla MARIA KOHV 08.12.1935 – 16.01.2019 KOLGA-JAANI RISTIJA TARVAST U Ramsi alevik JOHANNESE KIRIKUS PEETRI KIRIKUS JESSICA VINNAL Jumalateenistused igal püha- 17. veebruaril kell 11 paastu- 29.09.2002 – 16.01.2019 päeval algusega kell 14. eelse pühapäeva jumalateenis- Viljandi vald Iseseisvuspäeva tänupalvus tus. Peale jumalateenistust ko- 24. veebruaril kell 14. guduse nõukogu koosolek. JOHANNES KALMET Kevadleeri tunnid igal püha- 24. veebruaril kell 11 iseseis- 30.12.1935 – 17.01.2019 päeval kell 12 pastoraadis. vuspäeva tänujumalateenistus Mustla alevik Täpsem info: kirikus. Järgneb Tarvastu kihel- https://kolgajaanikogudus. konna vastuvõtt pastoraadis. AILI VESSELOVA wordpress.com/ 3. märtsil kell 11 paastueelse 13.03.1947 – 20.01.2019 pühapäeva jumalateenistus. Päri küla PAISTU Teenib õpetaja Villu Jürjo. VLADIMIR SVIRIDENKO MAARJA KIRIKUS 6. märtsil kell 11 palvepäev. Tuhkapäeva palvus. 29.09.1959 – 21.01.2019 21. veebruaril kell 16.30 EV 10. märtsil kell 11 paastuaja Viljandi vald 101. aastapäeva tähistamine esimese pühapäeva jumalatee- Paistu vabadussamba juures. VLADIMIR KRASIKOV nistus. 20.06.1923 – 22.01.2019 24. veebruaril kell 14 jumala- Viiratsi alevik teenistus armulauaga. Jumalateenistused, välja arva- 10. märtsil kell 14 jumalatee- tud Eesti Vabariigi 101. aastapäe- ARNOLD TÕNISSON nistus armulauaga. val, toimuvad pastoraadi saalis. 16.10.1933 – 27.01.2019 küla ANNA GROSSTHAL Viljandi Valla Teataja 11.09.1927 – 28.01.2019 Viljandi Vallavalitsuse väljaanne Ramsi alevik Toimetaja Kristi Ilves Toimetusel on õigus tekste lühendada ja korrigeerida. AINO PRINTSMANN e-post [email protected] 24.06.1950 – 30.01.2019 Kontakttelefon 435 0112 (üldinfo), 5344 8176 (toimetaja) Ramsi alevik Kodulehekülg www.viljandivald.ee