Hinsa Alajaama Ja Jaotusvõrgu Rekonstruktsioon

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut

Andres Tanilsoo

HINSA ALAJAAMA JA SELLE JAOTUSVÕRGU REKONSTRUKTSIOON

Reconstruction of Hinsa Substation and Electricity Distribution Network

Bakalaureusetöö energiakasutuse erialal

Tartu 2014

Olen koostanud bakalaureusetöö iseseisvalt. Kõik minu töös kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad ning kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.

Bakalaureusetöö koostaja: Andres Tanilsoo ...... (kuupäev) (allkiri)

Juhendaja: professor Andres Annuk ...... (kuupäev) (allkiri)

Retsensent: dotsent Kaupo Toom ...... (kuupäev) (allkiri)

Töö vastab kehtivatele nõuetele. Kaitsmisele lubatud.

Energeetika oskonna juhataja:

professor Andres Annuk ...... (kuupäev) (allkiri)

ABSTRACT

Tanilsoo, A. Reconstruction of Hinsa Substation and Electricity Distribution Network, Bachelor Thesis. − Tartu: EMÜ, 2014. 69 pages, 22 figures, 19 tables, format A4. 22 drawings, format A0 and (A1/2), In Estonian language.

Given Bachelor Thesis is based of Hinsa 10/0,4kV substation old 0,4kV over headed lines reconstruction to new 10/0,4kV substations, 10kV and 0,4kV underground cables, high (10kV) and low (0,4kV) voltage switchboards. Also as most of the Hinsa 10/0,4kV old over headed lines will be dismantled, some old over headed lines will be partly reconstruct with 0,4kV over headed cabellines. This Thesis will includes specific calculation of grounding circuits and short-circuit currents. In addition all necessary drawing are also given.

Keywords: substation, over headed lines, tables, underground cables, switchboards, drawing, reconstruction, calculation.

SISUKORD

TÄHISED JA LÜHENDID ...... 6 SISSEJUHATUS ...... 7 1. PROJEKTEERIMISE ETAPID ...... 9 1.1. ELV poolsed projekteerimisülesannete joonised ...... 9 1.2. Projekteerimistingimuste taotlemine omavalitsusest ...... 15 1.3. Objektiga tutvumine ...... 15 1.4. Objekti asukoht ja projekti järgsed tehnilised näitajad ...... 16 1.5. Maaomanike väljaselgitamine ...... 18 1.6. Objektil kohalkäimine ...... 19 1.7. Geodeetilise alusplaani tellimine...... 20 1.8. Asendiplaani koostamine ...... 21 1.9. Tehnilise lahenduse kooskõlastamine maaomanikega ...... 22 1.10. Maalepingud ...... 25 1.11. Asendiplaan ...... 25 1.12. Elektriskeem ...... 26 1.13. Seadmete paigutus ...... 28 1.14. Seletuskiri ...... 30 1.15. Ehitusluba ...... 30 1.16. Projekttöö tellijale üleandmine ...... 31 2. TEHNILISTE LAHENDUSTE VÄLJAVÕTTED PROJEKTIST ...... 32 2.1. KP õhuliin ...... 32 2.2. KP maakaabelliinid ...... 35 2.3. Alajaamad ...... 38 2.4. Madalpinge õhuliin ...... 40 2.5. Madalpinge kaabelliin ...... 40 2.6. Liitumiskilbid ja tarbijate ühendused ...... 43 2.7. Maandamine ja maanduspaigaldised...... 45 2.8. Tähistused ...... 45 2.9. Demontaaž ...... 45 2.10. Põhimaterjalide ja seadmete spetsifikatsioon ...... 47 2.11. Põhiliste tööde mahud ...... 54 3. ARVUTUSED JA VALEMID ...... 59 3.1. Lühisvoolude arvutusest ...... 59 3.2. Aktiivtakistuse arvutuse metoodika ...... 60 3.3. Induktiivtakistuse arvutamise metoodika ...... 61 3.4. Arvestusliku ja tarbitava võimsuse arvutuse metoodika ...... 62 3.5. Liini ristlõike arvutuse metoodika...... 63 3.6. Pingekao arvutuse metoodika ...... 64 3.7. Maandustakistuste arvutamisest ...... 65 KOKKUVÕTE ...... 66 KIRJANDUS ...... 67 LISAD ...... 70 Lisa A. Projekteerimisülesanne ...... 71 Lisa A1. Hinsa F3 rekonstrueerimise projekteerimisülesanne ...... 71 Lisa A2. Hinsa F4 rekonstrueerimise projekteerimisülesanne ...... 74 Lisa B. Projekteerimistingimused ...... 80 Lisa B1. Projekteerimistingimused Vastseliina Vallavalitsusest ...... 80 Lisa B2. Projekteerimistingimused Lasva Vallavalitsusest ...... 82

Lisa C. Kooskõlastused...... 84 Lisa C1. Kooskõlastuste koondtabel ...... 84 Lisa C1. Kooskõlastuste koondtabeli järg ...... 85 Lisa C2. Elion Ettevõtted AS kooskõlastus ...... 86 Lisa C3. Lõuna Regionaane Maanteeamet projekteerimistingimused...... 87 Lisa C4. Lõuna Regionaane Maanteeamet eritingimused ...... 89 Lisa C5. Lõuna Regionaane Maanteeamet kooskõlastus...... 90 Lisa C6. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kooskõlastus ...... 91 Lisa D. Joonised ...... 92 Lisa D.01.01. Asendiplaani joonis (Leht 1) ...... 92 Lisa D.01.02. Asendiplaani joonis (Leht 2) ...... 93 Lisa D.01.03. Asendiplaani joonis (Leht 3) ...... 94 Lisa D.01.04. Asendiplaani joonis (Leht 4) ...... 95 Lisa D.01.05. Asendiplaani joonis (Leht 5) ...... 96 Lisa D.01.06. Asendiplaani joonis (Leht 6) ...... 97 Lisa D.01.07. Asendiplaani joonis (Leht 7) ...... 98 Lisa D.01.08. Asendiplaani joonis (Leht 8) ...... 99 Lisa D.01.09. Asendiplaani joonis (Leht 9) ...... 100 Lisa D.01.10. Asendiplaani joonis (Leht 10)...... 101 Lisa D.01.11. Asendiplaani joonis (Leht 11)...... 102 Lisa D.02.01. Elektriskeem struktuurjoonis (Leht 1)...... 103 Lisa D.02.02. ANNUMÄE 10/0,4kV alajaama elektriskeem (Leht 2) ...... 104 Lisa D.02.03. RÄBO 10/0,4kV alajaama elektriskeem (Leht 3) ...... 105 Lisa D.02.04. TANNILI 10/0,4kV alajaama elektriskeem (Leht 4) ...... 106 Lisa D.02.05. PALOKUTSA 10/0,4kV alajaama elektriskeem (Leht 5) ...... 107 Lisa D.02.06. TSORONA 10/0,4kV alajaama elektriskeem (Leht 6) ...... 108 Lisa D.02.07. Liitumiskilpide elektriskeem (Leht 7) ...... 109 Lisa D.02.08. Hargnemiskilbi 330MPHK elektriskeem (Leht 8) ...... 110 Lisa D.02.09. Hargnemiskilbi 332MPHK elektriskeem (Leht 9) ...... 111 Lisa D.02.10. Hargnemiskilbi 331MPHK elektriskeem (Leht 10) ...... 112 Lisa D.03.01. Õhuliini mastide seadmetepaigutuse joonis (Leht 1) ...... 113

TÄHISED JA LÜHENDID

alaj. – alajaam; c – tegur, mis arvestab pinge kõikumisi; ca. – circa ligikaudu; CD – digitaalne andmekandja; d – elektroodi läbimõõt, m; EE – Eesti Energia AS; ELV – Elektrilevi OÜ; F1 , F2, F3 – fiidri (liini) tähis koos numbriga; HL – haruliin; I – vool, A; Ic – mahtuvuslik maaühendusvool, A; IE – maandusvool, A; Ik – lühisvool, A; KA – komplektalajaam; KL – kaabelliin; KP – keskpinge; KPS – keskpingeseade; l – pikkus, m; ln – naturallogaritm; MP – madalpinge; MPS – madalpingeseade; – vooluahela aktiivtakistus, Ω; Rv – varraselektroodi valgumistakistus, Ω; Rm – maanduspaigaldise valgumistakistus, Ω; rb – raudbetoonmast; St – näivvõimsus, kV·A; U – liinipinge, V; UE – maanduspinge, V; Un – nimipinge, V; UTP – puutepinge, V; VE – Eesti Energia Võrguehitus AS; ÕL – õhuliin; – kogu vooluahela induktiivtakistus, Ω; Z – kogu vooluahela näivtakistus, Ω; – trafo näivtakistus, Ω; ZE – maandusnäivtakistus, Ω; – pinnase eritakistus, Ω·m;

SISSEJUHATUS

Käesoleva bakalaureuse töö koostamisel olen juhindunud peamiselt üliõpilastööde vormistamise juhendist [2] ning struktuurilises osas abistava lisamaterjalina Aivar Põllu poolt 2010 aastal koostatud „Kaarlijärve elektrialajaama ja selle toitepiirkonna rekonstruktsioon“ magistritööd [14].

Antud töö eesmärk on tutvustada, „ELV“ (endise nimetusega „Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ“) poolt tellitud, „VE“ nooremprojekteerija Andres Tanilsoo poolt koostatud elektri ehitusprojekti Võru maakonnas, Vastseliina ja Lasva vallas, Hinsa, Vaarkali ja Andsumäe külas, Hinsa alajaama ja selle jaotusvõrgu rekonstruktsioon ning „Armo Teenus OÜ“ poolt välja ehitatud, veebruar 2012 tellijale („ELV“) üle antud koos „ELTAM Elekter OÜ“ [15] poolt väljastatud nõuetekohasuse tunnistusega.

Projekteerimistöö lähtematerjaliks on võetud „ELV“ (endise nimetusega „Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ“) lähteülesanded nr. 15428 ning nr. 15427 (vastavalt lisa A1 ja lisa A2), Vastseliina ja Lasva vallavalitsuste projekteerimistingimused (vastavalt lisa B1 ja lisa B2), „Eesti Energia Võrguehitus AS“ poolt koostatud geodeetilist alusplaani, töö nr. GEO1138 mõõdistatud Juuli 2011. „ELV“ Võru maa käidupiirkonna poolt antud täiendavad andmed, „Eesti Energia (0,4…20) kV võrgustandardid“ [5-12] ning Eesti Vabariigi seadused: „Nõuded ehitusprojektile“ [1], “Ehitusseadus“ [3], “Elektriohutusseadus”[4] ja muud õigusaktid ning lisaks veel standardid [13]:

1. EVS-EN 61140:2006 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele; 2. EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit; 3. EVS-EN 60099-5:2013 Liigpingepiirikud. Osa 5: Valik ja kasutamissoovitused; 4. EVS-HD 60364-4-41:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest; 5. EVS-HD 60364-4-42:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest; 6. EVS-HD 60364-4-442:2012 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-442: Kaitseviisid. Madalpinge-paigaldiste kaitse kõrgepingevõrkude maaühenduste tagajärjel ja madalpingevõrkude rikete tagajärjel tekkivate ajutiste liigpingete eest. 7. EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse; 8. EVS-HD 60364-4-443:2007 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest. Jaotis 443: Kaitse pikse- ja lülitusliigpingete eest; 9. EVS-EN 60364-4-444:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest; 10. EVS-HD 60364-5-52:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud; 11. EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid; 12. EVS-EN 61936-1:2010 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded; 13. EVS-EN 50522:2010 Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine;

Kooskõlastused antud töö teostamiseks on väljastanud: 1. „Elion Ettevõtted AS“ [16]; 2. „ELV“ (endise nimetusega „Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ“) Lõuna piirkond [17]; 3. „Regionaalne Maanteeamet“ Lõuna piirkond [18]; 4. „Keskkonnaamet“ Põlva, Valga, Võru regioon [19]; 5. Kinnistute omanikud või volitatud esindajad. Ehitusprojekti ehitamise aluseks on väljastatud Lasva ning Vastseliina Vallavalitsuse poolt ehitusluba. Kõik kooskõlastused on toodud lisas C.

Liinide tegelikud (arvestatud varuteguritega) pikkused on toodud elektriskeemidel ja spetsifikatsioonis, trasside (varutegur arvestamata) pikkused aga tööde mahtude tabelites ning asendiplaanidel.

Töö koostamisel on kasutatud: „Microsoft“ [20] Windows 7 Proffessional operatsiooni- süsteemi, „Microsoft“ Office 2010, „Autodesk“ [21] AutoCad 2013 LT joonestus- programmi, „GIMP“ [22] pilditöötlusprogrammi, „Tekla“ [23] Xpower WebMap kaardirakendusprogrammi ning arvutuste tegemisel on kasutatud „Microsoft“ Mathematics arvutusprogrammi.

1. PROJEKTEERIMISE ETAPID

1.1. ELV poolsed projekteerimisülesannete joonised

„ELV“ (endise nimetusega „Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ“) Kagu-Eesti piirkonna Võrguarendussektori poolt esitati kaks projekti tellimust (projekteerimisülesannetega) Eesti Energia Võrguehitus AS-le 26.11.2010, mis oli ette nähtud koos lahendamiseks. Projekteerimisülesanded olid „Hinsa aj. F3 rekonstrueerimine Hinsa küla, Vastseliina vald, Võrumaa“ ning „Hinsa aj. F4 rekonstrueerimine Hinsa küla, Vastseliina vald, Võrumaa“. Joonised on toodud vastavalt (joonis 1.1. ning joonis 1.2. kuni joonis 1.5.).

Joonis 1.1. Hinsa aj. F3 projekteerimisülesande koondjoonis.

Joonis 1.2. Hinsa aj. F4 projekteerimisülesande koondjoonise esimene osa.

Joonis 1.3. Hinsa aj. F4 projekteerimisülesande koondjoonise teine osa.

Joonis 1.4. Hinsa aj. F4 projekteerimisülesande koondjoonise kolmas osa.

Joonis 1.5. Hinsa aj. F4 projekteerimisülesande koondjoonise neljas osa.

Kahes projekteerimisülesandes olid loetletud kokku alljärgnevate tööde loetelud koondmahtudega: 1. „Hinsa aj. F3 rekonstrueerimine Hinsa küla, Vastseliina vald, Võrumaa“ 1) Komplektalajaam (trafoga 50 kV·A) – 2 tk; 2) KP maakaabelliin (3x50 mm 2) – 260 m; 3) KP lahklüliti HL ette – 1 tk; 4) MP maakaabelliin (AXPK) – 1650 m; 5) MP õhukaabelliin (EX 4x50 mm 2) – 1755 m; 6) MP jaotuskilpe – 2 tk; 7) MP liitumiskilpe – 3 tk; 8) MP liinide demontaaž – 2095 m; 9) MP mastide demontaaž – 42 tk. 2. „Hinsa aj. F4 rekonstrueerimine Hinsa küla, Vastseliina vald, Võrumaa“ 1) Komplektalajaam (trafoga 50 kV·A) – 3 tk; 2) KP maakaabelliin (3x50 mm 2) – 3520 m; 3) KP lahklüliti HL ette – 1 tk; 4) MP maakaabelliin (AXPK) – 2360 m; 5) MP jaotuskilpe – 1 tk; 6) MP liitumiskilpe – 3 tk; 7) MP liinide demontaaž – 3375 m; 8) MP mastide demontaaž – 75 tk.

1.2. Projekteerimistingimuste taotlemine omavalitsusest

Olles saanud kätte tellimusena lähteülesande (projekteerimisülesande) tuleks saata vastavasse omavalitsusse taotlus projekteerimistingimuste taotlemiseks. Projekteerimis- tingimuste taotlemine tuleb kindlasti varakult ära teha, kuna antud tingimuste väljastamine võtab omavalitsusel ligi 30 päeva. Selle 30 päeva sees peaks siis omavalitsus suutma tutvuda ja vajadusel edasi saata vastavatele ametiüksustele (näiteks Keskkonnaamet) [19], kes siis väljastavad omapoolsed tingimused lubamaks või piiramaks lähteülesandes toodut. Vastseliina Vallavalitsusel läks tingimuste väljastamine 39 päeva (kuna taotlus sai saadetud kohe peale jõule) ning Lasva Vallavalitsusel kulus samal ajal väljasaadetud taotlusele vastamiseks 19 päeva.

1.3. Objektiga tutvumine

Tänase päeva (20.04.2014) seisuga on Hinsa 10/0,4kV alajaama MP liini pikkus 2,849 km, liitumispunkte on 12 ning tarbimine 60,6 MW·h aastas.

Varasemalt oli Hinsa 10/0,4kV alajaama toitel ca. 16,5 km MP õhuliine, lähtudes projekteerimise hetkel Tekla XPower [23] rakendusest saadud andmetel.

Joonis 1.6. Hinsa 10/0,4kV olemasolev alajaam.

Olemasolev Hinsa 10/0,4kV alajaam on käigus alates 31.12.1957 (toodud eraldi joonisel 1.6.), lähtudes Eesti Energia võrgurakendusest XPower WebMap [23].

1.4. Objekti asukoht ja projekti järgsed tehnilised näitajad

Antud objekt on Võru maakonnas, Vastseliina vallas Hinsa ja Vaarkali külas, ulatudes ka väikses ulatuses Lasva valla Andsumäe küla halduspiiridesse. Joonisel 1.7. on toodud koondplaan antud asukohast.

TANNILI AJ

RÄBO AJ

PALOKUTSA AJ

107KPHK

ANNUMÄE AJ

TSORONA AJ

Joonis 1.7. Projekteeritud seadmete orienteeruv koondplaan. [23]

Tabelis 1.1. on toodud täpsem info rajatavate elektrivõrgu rajatiste kohta koos tehniliste näitajatega.

Tabel 1.1. Tehnilised näitajad.

Hinsa F-3 õhuliini rekonstrueerimine I03404 Nimetus Tehnilised näitajad Kogus Ühik Sn = 250kV·A; Projekteeritud 10/0,4kV komplektalajaam Un = 20kV/500V; 2 kompl Trafoga 50kV·A Projekteeritud 20 kV maakaabel 20kV, AL 3x50 mm² 0,525 km Projekteeritud 0,4 kV maakaabel AXPK 4G95 0,771 km Projekteeritud 0,4 kV maakaabel AXPK 4G70 0,525 km Projekteeritud 0,4 kV maakaabel AXPK 4G50 0,190 km Projekteeritud 0,4 kV maakaabel AXPK 4G25 0,140 km Projekteeritud 0,4 kV õhukaabel EX 4x50 1,283 km Projekteeritud 0,4 kV õhukaabel EX 4x25 0,031 km Projekteeritud 0,4 kV hargnemiskilp (MPHK) 1 tk Projekteeritud 0,4 kV liitumiskilp (LK) 1- arvestiga 5 tk Demonteeritav MP õhuliin (asendamisel) 4xA-35 0,215 km Demonteeritav MP õhuliin (asendamisel) 2xA-25 0,027 km Demonteeritav MP õhuliin (asendamisel) 4xA-25 0,489 km Demonteeritav MP õhuliin (asendamisel) 3xA-25 0,583 km Demonteeritav MP õhuliin 4xA-35 1,248 km Demonteeritav MP õhuliin 4xA-25 0,760 km Demonteeritav MP õhuliin 3xA-25 0,036 km Demonteeritav MP õhuliin 2xA-25 0,056 km Demonteeritav MP õhukaabel EX 4x50 0,600 km

Hinsa F-4 õhuliini rekonstrueerimine I03405 Sn = 250kV·A; Projekteeritud 10/0,4kV komplektalajaam Un = 20kV/500V; 3 kompl Trafoga 50kV·A Projekteeritud 20 kV maakaabel 20kV, AL 3x50 mm² 3,647 km Projekteeritud 0,4 kV maakaabel AXPK 4G95 1,906 km Projekteeritud 0,4 kV maakaabel AXPK 4G50 0,025 km Projekteeritud 0,4 kV maakaabel AXPK 4G25 0,092 km Projekteeritud 0,4 kV õhukaabel EX 4x50 0,305 km Projekteeritud 0,4 kV hargnemiskilp (MPHK) 2 tk Projekteeritud 0,4 kV liitumiskilp (LK) 1- arvestiga 4 tk Projekteeritud 20 kV kilp 1 tk Demonteeritav MP õhuliin (asendamisel) 2xA-25 0,305 km Demonteeritav MP õhuliin 4xA-50 0,401 km Demonteeritav MP õhuliin 4xA-35 1,813 km Demonteeritav MP õhuliin 2xA-25 0,472 km Demonteeritav MP õhuliin 2xA-16 0,020 km

1.5. Maaomanike väljaselgitamine

Selleks, et saada tehnovõrke eramaadele rajada on vajalik sõlmida maaomanikega kolmepoolne „Isikliku kasutusõiguse“ leping. Lepingu vajalikkus on veidi rohkem lahti kirjeldatud „Notari koda“ interneti saidil . [26] Lepingu sõlmimiseks on vaja aga teada kellele vastav maaüksus kuulub. Seega tuleb projekteerijal anda katastriüksuste numbrid „Maa-amet“ [24] kaardirakendusele tuginedes vastava piirkonna maateenuse projektijuhile, kes siis saadud info alusel sisestab kinnistu numbri elektroonilisse kinnistusraamatu saidil E-kinnisturaamat [25].

Maa-ameti [24] kaardirakendusest on võimalik liikuda ka kitsenduste kaardirakendusele, mis näitab enamusi kitsendusi üldplaanis ja lisaks on võimalik ka täpsemaid andmeid saada, kui võtta eraldi mingi kinnistu kitsendused. Üldplaanis näeb see välja nagu on toodud joonis 1.8.

Joonis 1.8. Maaameti kitsenduste kaart. [24]

E-kinnistusraamatust annab maateenuse projektijuht projekteerijale kinnistute omanike nimed ja lisaks veel ka isikukoodid, et samanimelistel isikutel vahet teha. Saades teada projekteerijana maaomanike nimed asub projekteerija välja otsima kontaktandmeid, et omanikega kontakteeruda. Kontaktandmeid saame Eesti Energia andmebaasidest: WebMap [23], mis sisaldab Eesti Energia sisevõrgu „Energik“ programmis sisestatud elektrilepingu sõlmijate kontaktandmeid. Mitte alati ei ole aga maaomanikuks elektrienergia tarbimiseks liitumislepingu sõlminud isik, seega on võimalus et puuduvad Eesti Energial juurdepääsud maaomaniku kontaktandmetele. Sellisel juhul tuleb kasutada erinevaid sotsiaalmeedia keskkondi: facebook [27], google [28] otsingumootor, äriregistri teabesüsteem [29]. Lisaks saab võimalusel küsida omavalitsusese sotsiaalnõunikult ning ehitusnõunikult.

Olles kogunud kokku toimivad kontaktandmed maaomanike kohta kirjutab projekteerija need kooskõlastuste koondtabelisse. Selgitatav tabeli näide on toodud tabel 1.2.

Tabel 1.2. Kooskõlastuste koondtabeli näide.

Katastriüksuse nr ja Kooskõlastamise nimi Katastriüksuse omanik Nr. tingimused ja Allkiri või kooskõlastaja (nimi, aadress telefon) kuupäev organisatsiooni nimi 1. 2. 3.

Kooskõlastamise tingimusena märgitakse ka lihtsalt isikliku kasutusõiguse lepingu nr, sõlmimise kuupäev ja originaal dokumendi (lepingu) asukoht, kui kinnistu omanik või volitatud esindaja ei määra mingeid lisa tingimusi.

1.6. Objektil kohalkäimine

Parema ülevaate saamiseks lähteülesandest tuleb projekteerijal objektile kohale minna. Projekteerijal objektile sõites on tal enamasti kaasas lähteülesande tekstiline osa koos üldplaanidega. Kui lähteülesande üldplaan on liiga suurt maaala hõlmav või sisaldab palju täpsustavaid märkusi siis prindib projekteerija välja täiendava plaani XPower WebMapist [23]. Kohapeal tutvub ka projekteerija enamike maaomanikega, et siis täpsemalt võimalikud lahendused läbi arutada. Objektil olles tuleb teha ka palju pilte, et rohkelt infot jäädvustada olemasolevast olukorrast. Pildistamine on vajalik ka selleks, et võimalike hilisemate küsimuste korral ei oleks vaja uuesti objektile sõita, vaid saab enda mälu värskendada tutvudes objektil tehtud piltide abil olemasoleva olukorraga.

1.7. Geodeetilise alusplaani tellimine

Olles tutvunud põhjalikumalt objektiga ning sinna plaanitud rajatiste orienteeruvate paiknemistega, tellib projekteerija geodeetilise alusplaani koostamise vastavat õigust omavalt ettevõttelt. Antud projekti geodeetiline alusplaan on koostatud Võrguehitus AS [30]. Geoalus on koostatud vastavas koordinaatsüsteemis (L-EST 97) lisaks sisaldab koostatud alusplaan ka olemasolevaid tehnovõrke, kõrgused ning kõrgusjooned (joonis 1.9.).

Joonis 1.9. Geodeetilise alusplaani väljalõige joonisest.

Kui aga Võrguehitus AS [30] geodeedil on liiga suur koormus, et ta ei jõua geoaluseid projekteerijale sobivalt valmis saada siis tellib projekteerija geoaluse vähem pakkumisena. Vähempakkumine näeb välja selliselt, et projekteerija saadab objekti asendiplaani, mida soovib, et mõõdistataks, vähemalt kolmele geodeetilise alusplaani teostamise õigust omavale ettevõttele. Selle peale teevad tellimuse saanud ettevõtted hinnapakkumise ühe nädala jooksul tellimuse kättesaamisest alates. Projekteerija ootab ette antud aja lõpuni ja teeb siis otsuse laekunud hinnapakkumiste alusel. Kui aga summad, geodeetiliste mõõtmiste kohta on kõigil pakkujatel liiga kõrged või vastab näiteks ainult üks ettevõte ülemääraselt kõrge hinnaga siis on projekteerijal õigus tellimus tühistada ja saata vastav teade kõigile, kellele tellimus saadeti.

1.8. Asendiplaani koostamine

Enne, kui saabub geodeetiline alusplaan saab üldplaanid koostada saades andmeid XPower Tekla [31] laaditud vektorjoonist ( *.dxf ), mida saab avada ja töödelda AutoCad [21] programmiga. AutoCad’i [21] on võimalik laadida ka maakaartide pilte näiteks Maaameti kaardirakendustest [18] ortofotosid, pannes joonised ja ortofoto mõõtkavva. Koostades selliselt esialgse asendiplaani, mis sobib ka näiteks kooskõlastusjoonisteks, et maaomanikud saaksid parema ülevaate, saab projekteerija oma tööga kiiremini ja efektiivsemalt opereerida (joonis 1.10.).

Joonis 1.10. Esialgse alusplaani väljalõige joonisest.

Nagu juba näha on siis saab sellist joonist (joonis 1.10.) samuti väga efektiivselt kasutada, kuid isegi sellise suhteliselt korraliku aluskaardi järgi ei ole võimalik nii täpset tulemust saada, kui geodeetidele alusplaanile koostatud projektjoonisega.

Ainus puudus sellisel tegevuskaval on see, et kui saabub tegelik geodeetiline alusplaan siis tuleb kogu senine töö esialgsest alusplaanilt kanda üle geoalusele ning korrigeerida tekkinud möödakaldumised planeeritud.

1.9. Tehnilise lahenduse kooskõlastamine maaomanikega

Tehnilise lahenduse kooskõlastamine maaomanikega on projekteerija jaoks üks raskemaid väljakutseid. Kui maaomanikega kohapeal pole võimalik kokku saada või objektiga tutvudes ei õnnestunud maaomanikega teemat arutada siis jääb veel kaks peamist alternatiivi: • Esimese alternatiivina võib maaomanikega kokku saada ka töö kontoris, kus siis saab täpsustatavaid andmeid näidata elektroonselt arvuti vahendusel. Lisaks saab täpsustavalt näidata keerulisemaid punkte millega võib antud lahenduses kokku puutuda. Selleks tuleks aga maaomanikul liikuda Eesti Energia Võrguehitus AS esindusse. Selle võimaluse üks eeliseid on kindlasti see, et maaomanik saab jälgida koos projekteerijaga plaane ja lahendusi, küsides täpsustavaid küsimusi nn. „jooksvalt“ . Puuduseks on aga see, et reaalselt objektil kohapeal oleks võimalik parema ülevaade saada. • Teine alternatiivlahendus maaomanikele tehnilise lahenduse selgitamiseks on senini kõige sagedamini kasutatav meetod – nimelt kooskõlastamine maaomanikega elektroonse kirjavahetuse vahendusel (e-mail ). See lahendus pole küll kõige objektiivsem, kuid siiski puutub projekteerija enamasti kokku just selle lahenduse selgitamisega, kuna tänapäeval on maapiirkondades maaomanikud sunnitud suuremates linnades tööd tegema ning alati ei ole võimalusi objektile või Võrguehituse esindustesse tulema. Elektroonselt kooskõlastamisel on üks suurimaid puudusi see, et projekteerijal tuleb maaomanikule koostada võimalikult detailne kooskõlastusjoonis, et ei tekiks nn. „mööda rääkimist“. Sellise joonise koostamine on üsna aeganõudev. Samas selline ( e-mail ) kooskõlastamise meetod on projekteerijale ka üsna aega kokku hoidev. Selle aja kokku hoidmise puuduseks on aga see, et maaomanikud ei pruugi alati vastata ja lisaks puuduvad mitmetel isikutel jooniste lugemiseks vastav programm „Adobe Acrobat Reader“ [32]. Seega koostab projekteerija lisaks veel pildi formaadis „Windows Paint“ [33] programmis avatava joonise eksemplari. Kooskõlastusjoonise lõige näidis toodud eraldi joonis 1.11.

Joonis 1.11. Kooskõlastusjoonise väljalõige joonisest.

Kooskõlastada ei ole vaja aga üksnes eraisikutega vaid ka firmadega ja ametkondadega. Antud projekti raames puudutavad ametkonnad on: „Keskkonnaamet“[19], „Maantee- amet“[18] ning „Elion Ettevõtted“ [16]. Kooskõlastused erinevatega ametkondadega toob projekteerija eraldi lisadena.

Antud projektis oli kõige aeganõudvam kooskõlastamine „Maanteeametiga“ [18], kuna nende käest tuli eelnevalt taotleda ka tehnilised tingimused. „Maanteeametiga“ [18] on vajalik teha lõpuks kooskõlastusjoonised ristumisjoonistega, kasutades vertikaalprojektsiooni nagu on toodud joonisel 1.12.

Joonis 1.12. Vertikaalprojektsiooni väljalõige joonisest maakaabli puhul.

Selliseid vertikaalprojektsioone tuli antud projektis koostada üksnes „Maanteeametiga“ [18] kooskõlastamiseks täita üheksa erinevat varianti, nendest oli üks variant ka olemasoleva paljasjuhtme rekonstrueerimine rippkeerdkaabliga (EX 4x50) mis on näidatud joonisel 1.13.

Joonis 1.13. Vertikaalprojektsiooni väljalõige joonisest rippkeerdkaabli puhul.

Joonis 1.14. Vertikaalprojektsiooni väljalõige kahe eraldi pingega õhuliinide ristumisel.

Joonisel 1.14. on sarnast õhuliini ristumise riigi maanteega, tuli projekteerimise käigus koostada ka Eesti Energia käiduga kooskõlastamiseks eraldi ristumisjoonis, kuna oli olukord, kus rekonstrueeritav 0,4kV õhuliin ristus 35kV õhuliiniga.

1.10. Maalepingud

Kui nüüd maaomanikega on kooskõlastus saadud siis tuleb need maaomanike märkused vormistada selliselt, et see sobiks notari juures sõlmitava „Isikliku kasutusõiguse seadmise“ lepingu juurde. See tähendab, et joonis peab sisaldama lisaks tehnilisele poolele veel vastava kinnistu raames rajatava tehnovõrgu märgistamist erivärviga (enamasti punane) ning kaitsevööndeid, mis on määratud Eesti Vabariigi seadusega [34]. Selles mõttes on kõige otstarbekam just kooskõlastada maaomanikega elektroonse kirjavahetuse vahendusel, kuna sellisel juhul on vaja põhimõtteliselt kooskõlastusjoonis koostada selliselt, et hiljem saaks seda kasutada ka notari juures.

Samas on olnud projekteerijatel ka olukordi, kus maaomanik tuleb projekti lõpufaasis ja palub teha mingit muudatust, kuna esialgu kinnitatud lahendus sai kinnitatud enne, kui teatud isikutega teemat sai arutatud. Enamasti on püüdnud ka Eesti Energia vastu tulla maaomanike tagant järgi muutunud soovidele. See tähendab muidugi ka seda, et notari juures tuleb olemasolev „Isikliku kasutusõiguse seadmise“ leping ära muuta, mille Eesti Energia on senini ka maaomaniku eest kinni maksnud.

1.11. Asendiplaan

Peale maalepingute sõlmimist on trass juba lõplikult ette valmistatud ja suure tõenäosusega enam ei vaja täpsustamist. Asendiplaanile kantakse enamasti tehnovõrgu trasside pikkused, täpsustavad märkused trasside paigutamise eripäradest ning vertikaalplaanid, mille projekteerija koostab võimalusel 3D-na. Selleks aga, et koostada vertikaalplaneeringut (joonis 1.12. kuni joonis 1.14.) korrektselt peab geoalus sisaldama vajalikke kõrguspunkte. Asendiplaani koostamise faasis koostab projekteerija täpsustavaid vaateid ja lõikeid. Lisaks tuleb projekteerijal näidata ka demonteeritavad rajatised asendiplaani peal, mille enamasti joonestab projekteerija eraldi joonisel, et optimeerida detailsust asendiplaanidel, kus on näidatud projekteeritavad rajatised.

Asendiplaanid peavad sisaldama rohkelt informatsiooni, kuna enamasti võtab ehitusfirma projektist just asendiplaan ehitustöid teostades endaga kaasa. Samas peab säilima plaanide lihtne ja selge lugemise võimalus, mille all projekteerija peab silmas just seda, et detailidega ei pingutata üle vaid suunatakse või viidatakse vajadusel mingile seletuskirja punktile või kooskõlastustabeli (mis on toodud tabel 1.2.) reale.

Asendiplaanil peavad jääma selgelt eristatavaks planeeritavad ja olemasolevad rajatised, seega on Eesti Energia koostanud enda jaoks Tingmärkide võrgustandardi [11] kokku lepitud joonte jämedused, erinevate olemasolevate rajatiste värvid jne.

1.12. Elektriskeem

Peale asendiplaani lõpliku kokkupanekut saab hakata projekteerija koostama elektrilisi skeeme, kus tuuakse ära struktuurskeem, liitumis- ja jaotuskilpide ning alajaamade elektriskeemid.

Elektriskeemi struktuurskeem on põhimõtteliselt üldskeem, kus on elektrilised seadmed ja trassid tähistatud selgema ülevaate saamiseks vastavate tingmärkidega [11]. Lisaks kannab projekteerija struktuurskeemile veel arvutusteks vajalikud andmed ja toob välja lühisvoolud ja pingelangu. Lisaks lühisvoolule ja pingelangule on vajalik arvutada ka maandustakistuse väärtused erinevatel elektriseadmetel (alajaamad, kilbid, õhuliinid). Täpsustava näitena tooksin graafilise pildina joonise 1.15. väljalõikena.

Joonis 1.15. Struktuurskeemi väljalõige.

Peale struktuurskeemi koostab projekteerija projekteeritud seadmete täpsemad elektriskeemid, kus näitab ära peamised andmed seadmete kohta. Kui on aga andmed mingi konkreetse kilbi kohta ühiselt joonestatavad siis koostab projekteerija ühe elektriskeemi ja toob elektriskeemi juurde tabelina muutuvad väärtused. Näiteks kasutatakse peamiselt sellist lahendust liitumiskilbi elektriskeemide joonestamisel. Koostatakse üks elektriskeem ühe arvesti kohaga liitumiskilbist ja tuuakse siis tabelina alla kõik kilbid, mis on antud projekti raames samuti ühe arvesti kohaga. Täpsustava näitena tooksin graafilise pildina joonise 1.16. väljalõikena.

Joonis 1.16. Liitumiskilbi elektriskeemi väljalõige.

Selline skeemi koostamine hoiab kokku paberit, projekteerija aega ja lisab selgema ülevaate antud projekti raames paigaldatavate kilpide kohta. Jaotuskilpide elektriskeemid tuleb aga koostada eraldi A4 formaadis lehtetele, kuna igasse jaotuskilpi läheb spetsiifiliste andmetega jaotuskilbi elektriskeem. Neid on üsna harva ühildatud, kuigi see oleks samuti võimalik, tuues tabelis välja numbrilises järjestuses hargnevad fiidrid, lülitite margid ja sularite väärtused.

Nagu jaotuskilpidegagi tuleb alajaamade elektriskeemid koostada eraldi lehtedel, võimalusel A4 formaadis paberil nagu on toodud graafilise pildina joonise 1.17. väljalõikena.

Joonis 1.17. Alajaama elektriskeemi väljalõige.

Alati ei ole aga võimalik mahutada alajaama elektriskeemi A4 formaadis paberile seega tuleb kasutada A3 formaadis paberit. On välja kujunenud, et enamasti suuremat paberi formaati alajaama elektriskeemidel ei kasutata.

1.13. Seadmete paigutus

Kui nüüd asendiplaan ja elektriskeemid on valmis saanud siis saab koostada veel seadmete paigutuse joonise, mille väljalõige antud projekti raames on toodud joonisel 1.18.

Joonis 1.18. Õhuliini masti seadmete paigutuse väljalõige.

Seadmete paigutus joonis koostatakse selleks, et ehitajale anda võimalikult hea ülevaade näiteks õhuliinimasti paigutuse kohta. Selles näidatakse ära peamised detailid, mida kuhugi paigutada, milliste vahemaade järgi jne.

1.14. Seletuskiri

Olles nüüd valmis saanud erinevad graafilised joonised, milleks olid asendiplaan, elektriskeem ja seadmete paigutus saab asuda lõpuks projekti tekstilise osa juurde. Seletuskirja üldine struktuur on igal projekteerimisteenust pakkuval ettevõttel ühesugune, kuna seda dikteerib Eesti Vabariigi määrus [1] ja hetkel kehtivad standardid [13] • EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt; • EVS 811:2011 Hoone ehitusprojekt.

Nendest nõuetest määruses [1] ja loetletud standardites [13] on Eesti Energia koostanud ka kokkuvõtliku juhendi J352 „Elektripaigaldise projekti koostamise juhend“, mis pole aga avalikult kättesaadav. Selles juhendis on Eesti Energia selgitanud ka nõudeid lähteülesandes kajastavate detailide kohta.

Seletuskirjas on eesmärk välja tuua peamised dokumendid, millele on tuginetud antud projekti koostades. Lisaks üldosale tuleb seletuskirjas ka põhjalikumalt lahti seletada tehnilised lahendused ja näidata ära spetsifikatsioon ning tööde mahud. Samas tuleb seletuskirjas tuua esile märkused ja erinõuded kinnistu omanikelt ja ametkondadelt, mida ei olnud võimalik ruumipuudusel graafilistel joonistel kuvada, kuid samas on äärmiselt oluline neid detaile teada, enne ehitama asumist või ehitamise käigus.

1.15. Ehitusluba

Selleks, et projekteerija saaks projekti tellijale üle anda on tellija poolne nõue, et projekti saab vaid üle anda koos ehitusloaga. Ehitusloa taotlemiseks on olemas ehitisregistris [35] ehitusloa taotlemiseks vajalikud taotlused. Kui need on täidetud siis tuleb ehitusloa taotlus saata tellija poolt projekti vastutavale isikule allkirjastamiseks ning lisaks tuleb teha vabas vormis taotlus tellijale riigilõivu tasumiseks. Kui ehitusloa taotlus riigilõivu tasumise kinnitusega on allkirjastatud siis saab projekteerija saata ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga vastavasse omavalitsusse. Enamus omavalitsusi on praegusel ajal ka nõus digitaalselt allkirjastatud dokumentidega, kuid antud projekti koostamise ajal sai dokumendis omavalitsusse toimetatud paberikandjal koos digitaalse andmekandjaga CD.

1.16. Projekttöö tellijale üleandmine

Niipea, kui ehitusluba on omavalitsuse poolt välja antud ning digitaalselt ehitisregistris [35] sisse kantud või siis elektroonselt projekteerija ning projektijuhi kirjakasti saabunud, saab hakata projekteerija vormistama üleandmise akti Lotus Notes [36] andmebaasis. Peale akti koostamist valmistab projekteerija ette digitaalkonteineri ( digidoc ) projekti kohta koostatud failidest: seletuskiri, asendiplaan, elektriskeem, muud skeemid (antud juhul oli muude skeemide sees seadmete paigutus), lähteülesanne, kooskõlastused koondtabelina (tabel 1.2.). Lisaks tuleb koostada eraldi digikonteinerid projekteerimise akti ning maateenuse akti kohta, mis peavad olema digitaalselt allkirjastatud vastavalt projekteerija ning maateenuse projektijuhi poolt. Samas võib projekti faile sisaldav digitaalkonteiner sisaldada ka faile , mis ei ole küll otseselt nõutud, kuid võivad aidata ehitustegevusel paremat tulemust saada, näiteks pildid objektilt, kus on näidatud täpne asukoht maaomaniku maaüksusele rajatavatest seadmetest.

Kui digidoc on koostatud tuleb see allkirjastada digitaalselt projekteerija poolt ning saata Lotus Notes [36] andmebaasis edasi tellijale ülevaatamiseks ja kinnitamiseks. Peale tellijapoolset kinnitust prindib projekteerija ehitusprojekti kogumahus paberile kahes eksemplaris ning toimetab paberikandjal projekti tellijale isiklikult või saada sisepostiga.

2. TEHNILISTE LAHENDUSTE VÄLJAVÕTTED PROJEKTIST

2.1. KP õhuliin

Olemasoleva 10kV õhuliini mastidelt nr. 219 ning 227 oli antud projektiga vajalik teostada ühendused uutele projekteeritavatele 10/0,4kV komplektalajaamadele.

Esialgselt oli ette nähtud lähteülesande järgi paigaldada komplektalajaam vahetult olemasoleva Vastseliina Holsta 10kV õhuliini masti nr 219 lähedale. Olles kohapeal objektiga tutvunud selgus, et olemasoleva õhuliini lähedusse planeeritud alajaama asukoht läheks vastuollu ELV enda koostatud ja kinnitatud põhimõtetega, paigaldada ELV-le kuuluvad rajatised võimalikult lihtsasti ligipääsetavatesse kohtadesse. Nimelt oli antud õhuliini mast keset põldu ligi kahesaja viiekümne meetri kaugusel liigeldavast test. Seega oleks antud alajaama hilisem käitlemine tugevasti raskendatud.

Kohapeal selgus ka see asjaolu, et maaomanik ei olnud nõus esialgse alajaama asukohaga enda kinnistul. Seega kirjutas maaomanik sellekohase tingimuse, mis sai esitatud ka ELV projektijuhile ning see lahenduse muudatus ka kinnitati projektijuhi poolt.

Seadmete täpsem paigutus on toodud joonisel 1.18.

Mastist nr. 227 sai teha lahenduse nagu lähteülesanne ette nägi. Seadmete paigutus on sarnane joonisel 1.18. toodule, ainus erinevus on selles, et mast nr. 227 oli juba hiljuti vahetatud kaasaegsetele normidele vastavate nõudmistega arvestatud puitmastile. Sellega seoses ei olnud vaja teostada ristumisjoonist, kuna mastid jäid samad ja nende asukohta ei muudetud.

Mastile nr. 227 lisati mastiga nr 219 sarnaselt GEVEA lahklüliti, 10kV maakaabel, kaablitraavers JTO-24 ning liigpingepiirikutega HDA-12. Valmis ehitatud lahendus näeb välja nagu on toodud joonis 2.1. [37]

Seadmed mõlematel mastidel tuli ühendada maandusjuhiga, mis omakorda ühendada lahtivõetava klemmiga mastil. Kõrgepingeühendused olemasolevalt õhuliinilt teostati isoleeritud juhtmega PAS - 35, ning mastidele paigaldati ohulindid 50x600x0,7. [37]

Joonis 2.1. Õhuliini masti 227 seadmete paigutus valmiskujul.

Kui aga oleks pidanud vahetama maanteega ristuva õhuliini masti või maste siis peab projekteerija esmalt tegema kindlaks mastide kaugused teeteljest ning võimalusel koostama ristumiseks vertikaaljoonise, kus on vajalik ära näidata pinnase orienteeruv reljeef. Seejärel tuleb paika seada orienteeruvad mastide asukohad pinnase reljeefil, mõõdetuna ristuva teeteljest. KP mastid on ca. 11 m kõrged, millest mast on paigaldatud ca. kaks (2) meetrit sügavale pinnasesse, seega jääb alles maapealne osa ca. üheksa (9) meetrit. Nüüd, kus mastide orienteeruv (võimalikult täpne) asukoht ja mastide kõrgus on paigas mõõdab projekteerija veel lisaks mastide tippudest 0,3 meetrit allapoole orienteeruvate alumiste juhtmete asukohtadeks ning seejärel joonestab sirglõigu mis ühendab mõlema masti alumiste juhtmete paiknemist maapinnalt vaadatuna. Kui sirglõik kahe punkti vahel on näidatud siis kasutab projekteerija Eesti Energia AS Võrgustandardis P339 [5] vastavaid andmeid, mis on toodud tabelis 2.1. Orienteeruv vertikaalprojektsiooni väljalõige näeks välja sarnaselt joonis 1.13. toodule.

Tabel 2.1. Terasalumiiniumjuhtme ACSR 54/9 rippe tabel. [5]

Visang ALGRIPE [m] temperatuuril [°C] *1 *2 [m] –30 –20 –10 0 +5 +10 +15 +20 +30 +40 +70 0 20 0,02 00,2 0,02 0,03 0,03 0,04 0,06 0,10 0,15 0,36 0,13 30 0,04 0,04 0,05 0,06 0,08 0,10 0,13 0,19 0,27 0,55 0,26 40 0,07 0,08 0,09 0,11 0,12 0,13 0,15 0,17 0,23 0,31 0,40 0,76 0,42 50 0,11 0,12 0,14 0,17 0,19 0,21 0,24 0,27 0,34 0,44 0,55 0,98 0,61 55 0,13 0,15 0,17 0,21 0,23 0,26 0,29 0,32 0,41 0,52 0,63 1,09 0,71 60 0,16 0,18 0,21 0,25 0,28 0,31 0,34 0,38 0,48 0,60 0,72 1,21 0,82 65 0,19 0,21 0,25 0,30 0,33 0,36 0,40 0,44 0,55 0,68 0,81 1,33 0,93 70 0,22 0,25 0,29 0,35 0,38 0,42 0,46 0,51 0,63 0,76 0,90 1,46 1,05 75 0,25 0,29 0,34 0,40 0,44 0,48 0,53 0,58 0,71 0,85 1,00 1,58 1,17 80 0,29 0,33 0,39 0,46 0,50 0,55 0,60 0,66 0,80 0,95 1,10 1,70 1,30 90 0,38 0,43 0,50 0,59 0,64 0,70 0,76 0,83 90,9 1,15 1,32 1,98 1,57 100 0,48 0,54 0,63 0,74 0,80 0,87 0,94 1,02 1,19 1,37 1,54 2,26 1,85 –35 –25 –15 –10 –5 0 +5 +15 +25 +35 LÕPPRIPE [m] temperatuuril [°C] pärast väljavenimist

*1. Ripe pärast maksimaalset jäitekoormust. *2. Ripe maksimaalsel arvutuslikul jäitekoormusel (jäite paksusel 20 mm kuni 50% võrra suurem).

Selle tabeli 2.1. eelduseks on algandmed: [5] • Keskmine pingsus: 45 N/mm² 0°C juures • Venimiskompensatsioon 15°C • Tuulerõhk 400 N/m² (kiirus 25 m/s) –20°C juures • Jäitekoormus 5 N/m 0°C juures (jäite paksus 10 mm) tuulerõhul 17 N/m² (kiirus 5 m/s)

Projekteerimise käigus arvestatakse enamasti rippe arvutamisel suurusest, mis on pärast maksimaalset jäitekoormust rippe suuruseks.

2.2. KP maakaabelliinid

Maakaabelliinid tuleb ehitada vastavalt projekti asendiplaani joonisele, tähistades trass eelnevalt geodeetilise tööna. Ehitamisel järgida (0,4...20) kV võrgustandardi EE “20 kV kaabelliinid” [10] nõudeid. [37]

Põhimaanteedel: • 25128 Husari – Sooküla – Hinsa; [37] • 25210 Ortuma – Hinsa; [37] • 25229 Külaoru – Hinsa; [37] • 25230 Halla – Hinsa; [37] • 25210 Hinsa – Vana–Saaluse; [37] teemaaaladel juhtis projekteerija eraldi tähelepanu Lõuna Regionaalse Maanteeameti [18] tehnilistele tingimustele paigaldada maakaablid järgmiselt: [37] • Kaabli paigaldus sügavus ristumistel teega 1,5m (teepinnast) ja kraavidega 1,0m sügavuselt (kraavi põhjast); [37] • Maakaabel paigaldada kõikidest liiklusmärkidest vähemalt 1,0m ja teetruupidest vähemalt 2,0m kaugusel; [37] • Ristumised riigiteega teostada kinnisel meetodil. [37]

Antud projekti raames tuli taotleda ka põhimaanteede kaitsevööndis tegutsemiseks lisaks põhitingimustele veel eritingimusi, mis olid Lõuna Regionaalse Maanteeameti [18] poolt järgmised: [37] • Põhimaantee nr. 25210 Ortuma – Hinsa, paigaldada maakaablit kraavi põhja ja kraavi puudumisel mulde alumisse serva 1,0 m sügavusele. [37] • Põhimaantee nr. 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa, paigaldada maakaablit teeteljest vähemalt 13,0 m kaugusele. [37]

Kaabelliinide kaitseks liigpingete eest on projekteeritud kaabelliinide algusesse liigpingepiirikud. [37]

Kaablid paigaldada mastidele distantselt kaablikinnituste abil. Kaablid kaitsta mehaaniliste vigastuste eest distantselt mastile paigaldatavates metallkaitsekarbikutes 2,0 m kõrguseni mastil ja pinnases vähemalt 0,2 m sügavuselt. Kaablite montaažil järgida paigaldussügavusi ja vahekaugusi (tabel 2.2.). [37]

Tabel 2.2. Keskpingekaabli ja tehnorajatiste vahelised väikseimad lubatavad vahe- kaugused (kujad) [m]. [10]

Rõhtvahekaugus Püstvahekaugus Tehnorajatise nimetus rööpkulgemisel ristumisel I II I II Vee- ja kanalisatsioonitoru 1/0,5¹ ) 0,5 0,3 1 kaabel torus 0,25¹ ) 0,25 9) 0,2 Gaasitoru 1/0,5¹ ) 0,5 0,3 1 kaabel torus 0,25¹ ) 0,2 9) 0,1 3)

Kaugküttetorustiku kanali Määratakse või torukatte välispind 2 2/0,5 6) 0,5 projektiga kaabel torus 0,25 4) Elektrikaabel 0,1 0,2… 0,3 5) 0,25/ 0,5 10) 0,3 paigaldatav kaabel torus 0,07 2) 0,3 0,1 7) 8) 0,1 0,1 7) Sidekaabel või - 0,5 0,3 5) 0,5 0,3 kanalisatsioon 0,25… 0,25 5) 0,5 0,1 7) 8) 0,15 11) 0,1 7) paigaldatav kaabel torus 1) Kitsas kohas erikooskõlastuse kohaselt. 2) Kehtestatakse käesoleva standardiga eeldusel, et mõlemad kaablid on torus (vt joon. EE2.4-10). [10] 3) PE-gaasitorude puhul, kui kaabel paikneb torust allpool. Nimipingel 20 kV pole lubatav. 4) Pinnase temperatuur soojatorust 2 m kauguseni ei tohi sel juhul tõusta suvel üle 10°C ja talvel üle 15°C ümbritseva pinnase suhtes. 5) Kaabel kaitstud tugeva või keskmise kaitseastmega või eraldatud betoonplaatidega. 6) Kaitsetsooni välispiir, soovitav väikseim vahekaugus kitsastes tingimustes. 7) Mõlemad kaablid kaitstud (torus või kanalis). 8) Vähimad rõhtkaugused lähenemisel. 9) Kaablit kaitsev toru peab ulatuma ristuvast rajatisest ±2 m kummalegi poole. 10) Ristumisel madalpingekaabliga 11) Kaablid peab olema 1 m pikkuselt kummalegi poole olema eraldatud betoonplaatide või A-tugevusklassi torudega. Sidekaabel peab olema pealpool.

Kaabli paigaldus kündmismeetodil teostada vaid vastava tehnika ja kaablitootja loa olemasolul. [37]

Kaablitrassi ettevalmistamisel teha mehhanismidega liikumiseks ja kaabli paigalduseks raietöid ~ 1495 m² ulatuses. Nimetatud tööd teostada kooskõlas maaomanikega (teatades oma töödest ette vähemalt kaks nädalat), hankides vajalikud load (metsateatis) ja leppides kokku järkamine, raiejäätmete utiliseerimine ning metsamaterjali ladustamise kohad. Peale raietöid peab liinitrass jääma liiniehitusmasinatele sõidetav. [37]

Tabel 2.3. Kõrgepinge maakaabelliinide koondtabel [37]

Kaablikaitse- Pikkus, Nr Algus Lõpp Mark torud Märkused m 750 N 450 N Vastseliina- Kapera ANNUMÄE Al - 3x50 Trassi pikkus 1. 10kV 10/0,4kV - - 264 mm² 244m. õhuliini AJ. mast nr. 219 Trassi pikkus Vastseliina- 281m. Ristumisi Kapera TSORONA Al - 3x50 kraavidega 1tk ja 2. 10kV 10/0,4kV 15 102 301 mm² kohalike teedega õhuliini AJ. 1tk ning kinnise mast nr. 227 kaevena 1tk. Trassi pikkus 757 m. Ristumisi sidetrassiga 1 tk, kohalike teedega ANNUMÄE Al - 3x50 3 tk ning kinnise 3. 10/0,4kV 107KPHK 27 234 780 mm² kaevena 1 tk. AJ. Asfalti taastamine 2,5 m² Käsitsi kaevet 86 m. Trassi pikkus 802 m. Ristumine PALOKUTS Al - 3x50 kinnise 4. 107KPHK A 10/0,4kV 22 456 827 mm² kaevena 1tk. AJ. Käsitsi kaevet 50 m. Trassi pikkus 1072 m. RÄBO Ristumisi Al - 3x50 5. 107KPHK 10/0,4kV 24 645 1091 kraavidega 4 tk, mm² AJ. kohalike teedega 3 tk ning kinnise kaevena 1 tk. Trassi pikkus 1016 m. RÄBO TANNILI Al - 3x50 Ristumisi 6. 10/0,4kV 10/0,4kV - 292 1035 mm² kraavidega 3 tk, AJ. AJ. kohalike teedega 2 tk.

Tabel 2.3. sisaldab põhilisi andmeid kaablite paigaldusolude kohta. Üldiselt ongi viimasel ajal olnud peamine suund tabelite kasutamisele üleminekuks, kuna tabelina on üldpilt ülevaatlikum ja kergesti jälgitavam.

2.3. Alajaamad

Projekteeritud alajaamad peavad olema Eesti Energia Elektrilevi OÜ poolt tunnustatud ja tellitud vastavalt alajaama elektriskeemi joonisele ning paigaldatama vastavalt asendiplaani joonisel, projekti seletuskirjas esitatud nõudmistele ning Elektrilevi OÜ komplektalajaamade nõuete ja valiku põhimõtetele [38] [37], mis on toodud tabelites 2.4. ja 2.5.

Tabel 2.4. Hinsa 10/0,4kV alaj. F3 rajatavate 10/0,4kV alajaamade tehnilised näitajad [37]

Tehnilised põhinäitajad Nr Nimetus Märkused ANNUMÄE, TSORONA Alajaama 1. 250kV ·A nimivõimsus 2. Nimipinge Un = 20 kV/ 500V KPS/ MPS 3. Nimivool In = 400A/ 400A KPS/ MPS 50 kV ·A, 10,5/ 5±2x2,5%/ 0,410kV 4. Trafo lülitusgrupp Yzn 5. Voolutrafod 400/ 5A, 0,2S Kaugloetav bilansiarvesti 2 valgustit 60W, IP44, pistikupesa 32A, 6. Omatarbe osa IP 44, pistikupesa 16A, IP44, multimeeter KPS isolatsioon/ 7. Õhk/ In = 400A Maandusjuht Cu 50mm 2 tüüp MPS 8. Vastavalt elektriskeemile Maandusjuht Cu 50mm 2 väljundfiidrid KPS 9. Uc= 12kV, In= 10kA Maandusjuht Cu 35mm 2 liigpingekaitse MPS 10. Uc= 275V, In= 10kA, Iimp= 15kA liigpingekaitse Seadmete 11. IP3X/ IP 2X KPS/ MPS kaitseaste Vastavalt tootja 12. Alajaama kest Metallkest 250kV ·A tüüplahendusele 13. Teenindusviis Välisteenindusega Suletud ustega/ Avatud 14. Kesta kaitseaste IP 23D/ IP2X ustega 15. Värv RAL 7035 ja katus RAL 0615 Faasilattide ja PEN- lati Võrgu 16. IT/ TN-C ristlõige sama. Omatarbe maandamisviis osas TN-S

Tabel 2.5. Hinsa 10/0,4kV alaj. F4 rajatavate 10/0,4kV alajaamade tehnilised näitajad [37]

Tehnilised põhinäitajad Nr Nimetus PALOKUTSA, RÄBO, Märkused TANNILI Alajaama 1. 250kV ·A nimivõimsus 2. Nimipinge Un= 20 kV/ 500V KPS/ MPS 3. Nimivool In= 400A/ 400A KPS/ MPS 50 kV ·A, 10,5/ 5±2x2,5%/ 4. Trafo 0,410kV lülitusgrupp Yzn * ainult RÄBO alajaama 5. Voolutrafod 400/ 5A, 0,2S * paigaldada kaugloetav bilansiarvesti 2 valgustit 60W, IP44, pistikupesa 32A, 6. Omatarbe osa IP 44, pistikupesa 16A, IP44, multimeeter KPS isolatsioon/ 7. Õhk/ In = 400A Maandusjuht Cu 50mm 2 tüüp MPS 8. Vastavalt elektriskeemile Maandusjuht Cu 50mm 2 väljundfiidrid MPS Uc= 275V, In= 10kA, Iimp= 9. liigpingekaitse 15kA Seadmete 10. IP3X/ IP 2X KPS/ MPS kaitseaste Vastavalt tootja 11. Alajaama kest Metallkest 250kV ·A tüüplahendusele 12. Teenindusviis Välisteenindusega 13. Kesta kaitseaste IP 23D/ IP2X Suletud ustega/ Avatud ustega 14. Värv RAL 7035 ja katus RAL 0615 Faasilattide ja PEN- lati Võrgu 15. IT/ TN-C ristlõige sama. Omatarbe osas maandamisviis TN-S

Alajaamad paigaldada tootja poolt alajaamaga kaasasolevatele juhenditele, trafo uksega sõidutee suunas, täites alajaama aluspinda ca. 0,5 m kõrgemale olemasolevast maapinnasest. Teenindusalad 1,0 - 2,0 m laiuselt ümber alajaamade tasandada horisontaalseks, täites see tihendatud kruusa või killustikuga. Alajaamade ümber paigaldada kiviparkett ning MP sokliosa, mis on avatud pinnasele, täita alajaamade sees kergkruusaga. Alajaamade transport ja vundamenteerimine teostada killustikalusele vastavalt tootja poolt alajaamadega kaasasolevatele juhenditele. [37]

2.4. Madalpinge õhuliin

Madalpinge õhuliinide ehitamisel on oluline järgida selleks vastavat Eesti Energia AS võrgustandardit: P341 0,4 - 20 kV võrgustandard - 0,4 kV õhuliinid [7]. Projekteerimisel on vaja selgitada ära, kuidas lahendada olukord, kus tarbijal ei ole kolme faasilist tarbimist, kuid hooneni tuleb kolme faasiline toiteliin. Selleks tuleb pingestatud vabad otsad isoleerida spetsiaalselt ettenähtud termokahaneva otstupega. [37]

Õhuliini mastidel tuleb kaitsta toitekaablit liigpingete eest ja kaabliotstele õhuliini esimestes mastides monteerida liigpingepiirikud. Mehhaaniliste vigastuste eest kaitsta mastile paigaldatavat maakaablit tsingitud terasplekist kaablikaitsekarbikuga 2 m kõrguseni ja 0,2 m sügavuseni pinnases. Kaablid paigaldada puitmastidel distantsete kinnituste SO 71 ning r/b mastil kaabliallaviigu 0042 abil. [37]

Antud projektis [37] on veel täpsemalt ära selgitatud erinevate alajaamade (TSORONA, PALOKUTSA, RÄBO, TANNILI ja ANNUMÄE) madalpinge õhuliini fiidritel mastide õigumised ning olemasolevate paljasjuhtmete rekonstrueerimine rippkeerdkaabliga, mille andmetega saab tutvuda AS Keila kaabel tootekataloogis [39]. Lisaks on selgitatud käesoleva projekti raames olemasolevate Hinsa madalpinge õhuliinide toestamine rekonstrueerimise käigus tekkinud liinitõmmete kompenseerimisega.

2.5. Madalpinge kaabelliin

Madalpinge kaabelliinide ehitamisel on oluline järgida selleks vastavat Eesti Energia AS võrgustandardit: P342 0,4 - 20 kV võrgustandard - 0,4 kV kaabelliinid [8].

Üldistava jutuna on projekttöös ka ära toodud kõigile paigaldatavatele kaablitele ettenähtud üldnõuded: • Maakaablid paigaldada õuealal 0,7 m sügavusele pinnasesse; [37] • Maakaablid paigaldada põllumaal 1,0 m sügavusele pinnasesse; [37] • Maakaablid paigaldada ristumisel kohalike teedega (teekattest) 1,5 m sügavusel pinnases kaitstes maakaablit kaablikaitsetoruga; [37] • Maakaablid paigaldada ristumisel kraavidega (kraavipõhjast) 1,0 m sügavusel pinnases kaitstes maakaablit kaablikaitsetoruga; [37] • Ristumised riigimaanteedega teostada kinnisel meetodil. [37]

Põhiline osa antud peatükis saab kõige ilmekamalt selgitada just tabelite 2.6. kuni 2.8. kujul.

Tabel 2.6. Hinsa F3 rajatavate 0,4kV maakaabelliinide koondtabel [37]

Algus Lõpp Mark Pikkus, Märkused m ANNUMÄE 236 Trassi pikkus 217 m. 0,4kV F-1 ANNUMÄE 22 Trassi pikkus 7 m. 0,4kV F-2 Trassi pikkus kokku 126 m. Kaablit kaitsta TSORONA Õhuliini AXPK 143 kaablikaitsetoruga 450 N, 12 m. 0,4kV F-1 mast nr. 1 4G95 Ristumisi kohaliku teega 2 tk. Trassi pikkus kokku 177 m. Kaablit kaitsta kaablikaitsetoruga 450 N, 72 m ning TSORONA 195 750 N, 15 m. 0,4kV F-2 Ristumisi kraavidega 1 tk ning kinnise kaevena 1 tk. Trassi pikkus kokku 244 m. Kaablit kaitsta TSORONA AXPK kaablikaitsetoruga 450 N, 72 m. 330MPHK 257 0,4kV F-3 4G95 Ristumisi kraaviga 1 tk. Muru taastamine 50 m². AXPK 330MPHK 111899LK 4 Kilpidevaheline ühendus. 4G35 AXPK 330MPHK 111900LK 93 Trassi pikkus 83 m. 4G50 Trassi pikkus 31 m. A-box, Paigaldus hoone seinal UV kindlas AXPK 111899LK hoone 46 kaablikaitsetorus. Ühendus olemasoleva 4G25 seinal. liiniga hargnemiskarbis A-box teostada riviklemmidel. Muru taastamine 5 m². Trassi pikkus 31 m. Tarbija kilp Paigaldus mastil UV kindlas AXPK 111900LK õhuliini 42 kaablikaitsetorus. Ühendus olemasoleva 4G25 mastil liiniga tarbija kilbis teostada riviklemmidel. Muru taastamine 12 m². Trassi pikkus 107 m. Kaablit kaitsta TSORONA AXPK 111901LK 117 kaablikaitsetoruga 450 N, 6 m. Ristumisi 0,4kV F-4 4G50 kohaliku teega 1 tk. Trassi pikkus 43 m. Kaablit kaitsta kaablikaitsetoruga 450 N, 6 m. Paigaldus A-box mastil UV kindlas kaablikaitsetorus. AXPK 111901LK õhuliini 54 Ühendus olemasoleval mastil teostada 4G25 mastile hargnemiskarbis riviklemmidel. Muru taastamine 22 m². Ristumine kraaviga 1 tk. Trassi pikkus 525 m. Kaablit kaitsta kaablikaitsetoruga 450 N, TSORONA AXPK 111902LK 544 183 m ning 750 N, 12 m. Ristumisi 0,4kV F-5 4G70 kraavidega 1 tk, kohalike teedega 4 tk ning kinnise kaevena 1 tk. Trassi pikkus 35 m. Olemasolev tarbija Jätkumuhv AXPK kaabel 111902LK 44 (25mm²) 4G25 ühendada jätkumuhvi abil. Muru taastamine 18 m².

Tabel 2.7. Hinsa F4 rajatavate 0,4kV maakaabelliinide koondtabel [37]

Algus Lõpp Mark Pikkus, Märkused m Trassi pikkus 78 m. PALOKUTS 94 Kaablit kaitsta kaablikaitsetoruga A 0,4kV F-2 450 N, 63 m RÄBO 29 0,4kV F-1 Õhuliini AXPK Trassi pikkus ühine 14 m. RÄBO mast nr. 1 4G95 29 0,4kV F-2 TANNILI 49 Trassi pikkus 34 m. 0,4kV F-1 Trassi pikkus 904 m. Kaablit kaitsta kaablikaitsetoruga PALOKUTS AXPK 450 N, 711 m 331MPHK 931 A 0,4kV F-1 4G95 ning 750 N, 12 m. Ristumisi kohalike teedega 2 tk ning kinnise kaevena 1 tk. AXPK 331MPHK 111898LK 4 Kilpidevaheline ühendus. 4G35 Trassi pikkus 27 m. A-box, Paigaldus hoone seinal UV kindlas AXPK 111898LK hoone 42 kaablikaitsetorus. Ühendus olemasoleva 4G25 seinal. liiniga hargnemiskarbis A-box teostada riviklemmidel. Muru taastamine 13 m². Trassi pikkus 862 m. Kaablit kaitsta kaablikaitsetoruga 450 N, 246 m TANNILI AXPK 332MPHK 888 ning 750 N, 12 m. Ristumisi kohalike 0,4kV F-2 4G95 teedega 2 tk, kraavidega 1 tk ning kinnise kaevena 1 tk. Muru taastamine 19 m². AXPK 332MPHK 111897LK 4 Kilpidevaheline ühendus. 4G35 Trassi pikkus 9 m. Tarbija kilp Paigaldus mastil UV kindlas AXPK 111897LK õhuliini 18 kaablikaitsetorus. Ühendus olemasoleva 4G25 mastil liiniga tarbija kilbis teostada riviklemmidel. Muru taastamine 5 m². Trassi pikkus 25 m. TANNILI AXPK Kaablit kaitsta kaablikaitsetoruga 111896LK 34 0,4kV F-3 4G50 750 N, 12 m. Ristumine kinnise kaevena 1 tk. Trassi pikkus 56 m. Kaablit kaitsta kaablikaitsetoruga 450 N, 18 m. A-box, AXPK Paigaldus mastil UV kindlas 111896LK hoone 72 4G25 kaablikaitsetorus. Ühendus olemasoleva seinal. liiniga tarbija kilbis teostada riviklemmidel. Ristumine kohaliku teega 1 tk. Muru taastamine 15 m².

Tabel 2.8. 0,4kV maakaabelliinide ühiskaevega trasside koondtabel [37]

Fiider Kaablid Pikkus, m Madalpinge üks kaabel eraldi 952 F-3 Madalpinge kaks kaablit ühises kaevises 61 Madalpinge kolm kaablit ühises kaevises 14 KOKKU 1027 Madalpinge üks kaabel eraldi 1823 F-4 Madalpinge kaks kaablit ühises kaevises 100 KOKKU 1923

Kaablitrassi ettevalmistamisel tuleb antud projekti raames teha mehhanismidega liikumiseks ja kaabli paigalduseks raietöid ~ 1759 m² ulatuses. Nimetatud tööd teostada kooskõlas maaomanikega, hankides vajalikud load (metsateatis) ja leppides kokku järkamine, raiejäätmete utiliseerimine ning metsamaterjali ladustamise kohad. Metsamaal teostada raadamine. Peale raietöid peab liinitrass jääma liiniehitusmasinatele sõidetav, ei tohi olla kõrgeid kändusid ega oksi (koguda vaaludesse trassi serva). [37]

2.6. Liitumiskilbid ja tarbijate ühendused

Liitumiskilpide ja hargnemiskilpide paigaldamisel tuleb järgida, et paigaldatavad kilbid oleksid Elektrilevi OÜ poolt tunnustatud ning komplekteeritud vastavalt antud projekti elektriskeemidele. Kilpide asukoht on määratud asendiplaani joonistel tingmärgi tsentriga, mis tuleb looduses geodeetiliselt mõõdistatuna määrata, võttes eelnevalt ühendust vastavate maaomanikega. [37]

Liitumiskilbid 111898LK, 111897LK, 111899LK paigaldada vastavate hargnemiskilpide 331MPHK, 332MPHK, 330MPHK kõrvale ning ühendus teostada kilpide vahel maakaabliga AXPK 4G35. [37]

Tarbijakaablite ristlõiked ja paigaldusolud on täpsemalt toodud tabelites 2.6. ja 2.7. [37]

Antud projekti raames ei ole lahendatud vastavalt tarbijapoolsetele kirjalikele kooskõlastustingimusele Marek Birnbaum (joonis 2.2.) ja Aigi Karakaya (joonis 2.3.) tarbijakaablite ühendust (nende endi poolt esitatud kooskõlastuse alusel). [37]

Joonis 2.2. Marek Birnbaum kooskõlastuse väljavõte. [37]

Joonis 2.3. Aigi Karakaya kooskõlastuse väljavõte. [37]

Liitumiskilpide täpsustatud koondtabel on toodud eraldi elektriskeemil (Leht 7). [37]

Lisaks paigaldada liitumiskilpides tarbijakaablitele 2,0 m pikkuselt kaablikaitsetorud Ø50, 450 N, et vältida tarbijakaabli(te) asendamisel või hilisemal paigaldamisel kergkruusa väljavajumist. [37]

Üldistava jutuna on projektis toodud alljärgnev: • Kilbid paigaldada liivapadjal sokliga pinnasesse vastavalt paigaldusjuhendile koos sokliosa põhjaplaadiga; [37] • Kilpide ümbrus täita mineraalse pinnasega ja tihendada, sokliosa kilpide sees täita kergkruusaga; [37] • Üks tööpäev enne liitumiskilpide paigaldamist ja olemasoleva (te) arvesti (te) montaaži informeerida Elektrilevi OÜ Lõuna piirkonna mõõtesektorit. [37]

2.7. Maandamine ja maanduspaigaldised

Maandamise peatükis on toodud vägagi üldistavad informatsioonid lähtudes Elektrilevi OÜ nõuetest [40], standarditest [13] ning vastavast kirjandusest [41]. Kokkuvõtvalt on projektis toodud vastava peatüki all veidi põhjalikumalt järgmised andmed: • Kõrgepinge mastile nr. 219 ehitada maanduspaigaldis Rm ≤ 7,5 Ω; [37] • Kõrgepinge mastile nr. 227 ehitada maanduspaigaldis Rm ≤ 10 Ω; [37] • ANNUMÄE, PALOKUTSA, RÄBO ja TANNILI komplektalajaamale ehitada maanduspaigaldis Rm ≤ 4 Ω; [37] • TSORONA komplektalajaamale ehitada maanduspaigaldis Rm ≤ 1Ω; [37] • Madalpinge kilpidele ning õhuliini PEN-juhtidele ehitada maanduspaigaldis Rm ≤ 30 Ω; [37] • Kõik maandusjuhid pinnases peavad olema seadmete metallkestadest isoleeritud. [37]

Projekteeritud alajaamade läheduses olevate 0,4kV fiidri (te) esimes(t)e masti (de) PEN juhile ja liigpingepiirikutele ehitada ühine maanduspaigaldis vastavate alajaamade maanduspaigaldistega. [37]

2.8. Tähistused

Tähistuste osas on üldistavalt standardtekst.

Paigaldamisel pidada kinni projekti elektriskeemil olevatest nimetustest ja P346 0,4 - 20 kV võrgustandard – tähistused [12] ja käidukorraldaja poolt esitatud nõuetest ja näpunäidetest. [37]

Alajaamades ja kilpides tagada peale ehitustööde lõppu ja hilisemal käidul tegelikkusele vastavad elektriskeemid ja tähistused. Ehitatud komplektalajaamade MP õhuliini fiidrite kõik mastid nummerdada üle ja paigaldada elektriohtu tähistavad hoiatusmärgid. [37]

2.9. Demontaaž

Projekttöö ehitusetegevuse käigus demonteerida olemasoleva nummerduse järgi Hinsa 0,4kV paljasjuhtmega õhuliine liini täieliku demonteerimisega ja asendamisega vastavalt 5,406 km ja 1,619 km. [37]

Täpsustavad andmed on toodud tabelites 2.9. kuni 2.11.

Tabel 2.9. Hinsa 0,4kV õhuliinide täieliku demontaaži koondtabel [37]

Nr Liin Liini pikkus, m Märkused Hinsa alajaama F-3 1 4x A35 1248 (4992) 2 4x A25 760 (3040) 3 2x A25 56 (112) r/b mastid (42tk) 4 3x A25 36 (108) puitmastid (12tk) 5 EX 4x50 600 Kokku 2700 (8852) Hinsa alajaama F-4 1 4x A50 401 (1604) 2 4x A35 1813 (7252) 3 2x A25 472 (944) r/b mastid (66tk) 4 2x A16 20 (40) Kokku 2706 (9840)

Tabel 2.10. Hinsa 0,4kV õhuliinide rippkeerdkaabliga asendamise koondtabel [37]

Liini Nr Algus Lõpp Liin Märkused pikkus, m Hinsa alajaama F3 1 mast nr 51 mast nr 47 4x A35 215 (860) r/b mastid (2tk) 2 mast nr 47 Hoonel 4x A25 4 (16) Tarbija sisestus Mastist 68 olemasolev 3 mast nr 60 mast nr 68 4x A25 373 (1492) õhukaabel 4x A25 112 (448) 4 mast nr 81 mast nr 95 r/b mastid (1tk) 3x A25 583 (1749) 5 mast nr 92 2x A35 15 (30) Hoone seinal Tarbija sisestus 6 mast nr 95 2x A35 12 (24) Kokku 1314 (4619) Hinsa alajaama F4 1 mast nr 52 mast nr 58 2x A25 305 (610) r/b mastid (2tk) Kokku 305 (610)

Tabel 2.11. Demonteeritava ja tagastuva materjali koondtabel [37]

Nr Nimetus Kõlblikkus MÜ Kogus 1 Juhe A50 utiil m/kg 1604 / 217 2 Juhe A35 utiil m/kg 13158/ 237 3 Juhe A25 utiil m/ kg 8519 / 579 4 Juhe A16 utiil m/kg 40 / 2 5 Õhukaabel EX 4x50 tagastuv m/ kg 600 / 420 6 MP mastid ja toed (r/b) koos isolaatorite, traaversitega utiil tk/t 113 / 93 7 Tõmmitsad utiil tk 1 8 MP mastid ja toed (p) koos isolaatorite, traaversitega utiil tk/tm 12 / 4,2 9 KP r/b mast koos traaversi isolaatoritega utiil tk/kg 3 / 3300 10 MP liitumiskilp tagastuv tk 1

Utiliseerimine korraldada läbi utiliseerimist teostavate ettevõtete ja utiliseeritav ning tagastuv materjal dokumenteerida vastavalt Elektrilevi OÜ poolt hetkel kehtivale korrale. [37]

2.10. Põhimaterjalide ja seadmete spetsifikatsioon

Tabel 2.12. Hinsa F3 põhimaterjalide ja seadmete spetsifikatsioon [37]

Nr Nimetus Mark Ühik Kokku MÄRKUSED 1. KP õhuliin 6- 20kV 1.1. Puitmast 11m kl 3 tk 2 Kreosootimmutusega 1.2. Mastimüts SP 19 tk 2 1.3. Ristmevälja traavers SH 60 tk 2 1.4. Abikonks tk 2 puitmastile 1.5. Tugiisolaator SDI 30 tk 11 1.6. Paljasjuhtme spiraalside ASST0910GF85 tk 6 1.7. PAS spiraalside CO 35 tk 6 1.8. Kaetud õhuliinijuhe PAS- W 35 m 30 1.9. Klemm SL 4.25+ SP 15 tk 6 GDSG 6700/2045/ 1.10. Lahklüliti kompl. 2 GEVEA GK2G/GFLRME 1.11. Liigpingepiirikud HDA-12 tk 6 1.12. Kaablitraavers JTO 24 tk 2 1.13. Latiklemm KG16 Al16 - 120 tk 12 1.14. Kaabliking Cu 25/ 12 tk 20 1.15. Maandussarv PSS 597 tk 8 FE ja AL 16-120mm² 1.16. Maandusklemm SM 2.24 tk 6 Cu 6-35mm² 1.17. Tsingitud ümarteras 1) m 18 Ø 8 mm 1.18. Tsingitud ümarteras 1) m 240 Ø 10 mm 1.19. Vaskjuhe 1) HK 25/ 7x2.12 m 10 Cu 25 mm² 1.20. Maanduspaigaldis Rm ≤ 7,5 Ω kompl. 1 OBO Betterman 1.21. Maanduspaigaldis Rm ≤ 10 Ω kompl. 1 OBO Betterman Maandusjuhi kaitsekate 1.22. tk 4 mastile 1.23. Kaablikinnitus SO 75.100 tk 20 1.24. Kaablikaitsekarbik, l = 2,2m tk 2 UV kindel 1.25. Kaablikaitsekarbiku kinnitus tk 6 1.26. Ohumärk "Elektrioht" 150 x 150 x 0.7 tk 2 1.27. Hoiatusriba "Kollane" 50 x 600 x 0.7 tk 4 TSORONA LP, 1.28. Täht taustplaadiga V25 tk 20 ANNUMÄE LP Abimaterjalid, Kinnitusvahendid ja 1.29. kompl. 2 kinnitusvahendid tähistused 2. KP maakaabelliin 6- 20kV Alumiinium (kündmist 2.1. Maakaabel U=20 kV, 50mm 2 m 565 võimaldav) 2.2. Kaablikaitsetoru Ø110 m 15 750 N 2.3. Kaablikaitsetoru Ø110 m 102 450 N 2.4. Välisotsamuhv kompl. 2 U=20 kV, 50mm2 2.5. Siseotsamuhv kompl. 2 2.6. Kaabli märketulp Kollane 1,5m tk 5 2.7. Kaablimärkelint 85x0,08 m 525 2.8. Kaablikaitsekate 125x2.50 rullis m 408 MER 2.9. Liiv 1) m3 32

Tabel 2.12. järg

Nr Nimetus Mark Ühik Kokku MÄRKUSED Kinnitusvahendid ning 2.10. Abimaterjalid kompl. 2 tähistused 3. Alajaam 10/0,4kV; 250kV· A 3.1. Komplektalajaam tk 2 kest Vastavalt 10,5 ± 2x2,5% / elektriskeemile 3.2. Trafo 50 kV·A tk 2 0,410kV Uc=12kV, In=10kA, 3.3. Liigpingepiirik tk 6 klass-1 3.4. Sulavkaitse CEF12/6A tk 6 T-max, T2N, PR 3.5. Automaatkaitselüliti tk 2 221DS-LS Vastavalt 3.6. Sulavkaitse gG 100A tk 3 elektriskeemile 3.7. Sulavkaitse gG 63A tk 6 3.8. Sulavkaitse gG 40A tk 6 ZMD410CT44.2409 3.9. Kaugloetav bilansiarvesti kompl. 2 S2 3.10. Kaablikinnitus UKRA 90 tk 21 3.11. Maanduspaigaldis Rm ≤ 4 Ω kompl. 1 ANNUMÄE AJ. 3.12. Maanduspaigaldis Rm ≤ 1 Ω kompl. 1 TSORONA AJ. 3.13. Juhe 1) HK 25/ 7x2.12 tk 900 3.14. Juhe 1) HK 35/ 7x2.50 tk 100 3.15. Kaablikaitsekate 125x2.50 rullis m 100 MER 125 3.16. Ohumärk "Elektrioht" 150 x 150 x 0.7 tk 8 3.17. Tähistus (taustaplaadiga) H50 kompl. 2 3.18. Tähistus (taustaplaadiga) H25 kompl. 2 3.19. Geotekstiil 1) 120g/m 2 m2 40 kivi 300 x 300 x 50 3.20. Kiviparkett m2 70 mm 3.21. Kergkruus 1) m3 0,5 3.22. Killustik 1) m3 6 Kinnitusvahendid ning 3.23. Abimaterjalid kompl. 1 tähistused 4. MP õhuliin 0,4kV 4.1. Puitmast 10m kl. 3 tk 1 Kreosootimmutusega 4.2. Puittugi 10m kl. 2 tk 1 4.3. Puitmast 10m kl. 3 tk 2 Tanalith immutusega 4.4. Masti müts SP 18 tk 4 4.5. Toe kinnitus SH 167.10 tk 1 4.6. Lõputraavers TA 1.2 tk 3 4.7. Isolaatorid TF-20 tk 20 4.8. Tõmmitsa komplekt SHS 25K.110L kompl. 5 4.9. Tõmmitsa silmuspolt SH 80 tk 5 4.10. Tõmmitsa ankruplaat HL 43 tk 5 4.11. Liigpingepiirikud tk 12 (Uc= 275V, In= 10KA) 4.12. Õhukaabel EX 4x50 m 1328 Trass + 2 % 4.13. Õhukaabel EX 4x25 m 38

Tabel 2.12. järg

Nr Nimetus Mark Ühik Kokku MÄRKUSED 4.14. Kandekonks SOT 21.16 tk 3 puitmastile 4.15. Kandekonks SOT 28 tk 3 seinale 4.16. Kandekonks SOT 39 tk 32 r/b mastile 4.17. Riputusklamber SO 130 tk 23 25-120 mm² 4.18. Riputusklamber SO 136.02 tk 1 kuni 90 º 4.19. Lõpuklamber SO 118.1201 tk 8 50-120 mm² 4.20. Lõpuklamber SO 80 tk 6 16-25 mm² 4.21. Kaabliallaviik 0042 tk 3 R/b mastile 4.22. Kaablikinnitus SO 71 tk 10 Puitmastil 4.23. Kaablikaitsekate tk 4 4.24. Kaablikaitse kinnitus tk 12 4.25. Klemm SLIW 15.1 tk 75 Al/Al 16-95 mm² 4.26. Maandusklemm SE 15 tk 16 4.27. Klemm SL 4.26+SP15 tk 16 Cu/Al 16-120 mm² 4.28. Maandusklemm PMCC tk 20 4.29. Maanduspaigaldis Rm ≤ 30 Ω kompl. 15 4.30. Maanduspaigaldis kompl. 1 ANNUMÄE alaj. ühine 4.31. Maandusjuhi kaitsekate 10x2200 tk 16 4.32. Kaablikaitsekate MER 125 m 310 4.33. Juhe 1) PK 25 KORO m 160 Kolla-roheline 4.34. Juhe 1) HK 25/ 7x2.12 m 310 Kinnitusvahendid ning 4.35. Abimaterjalid kompl. 2 tähistused 5. MP maakaabelliin 0,4kV 5.1. Maakaabel AXPK 4G95 m 853 5.2. Otsamuhv 1kV 95mm 2 kompl. 10 5.3. Maakaabel AXPK 4G70 m 544 5.4. Otsamuhv 1kV 70mm 2 kompl. 2 5.5. Jätkumuhv 70mm 2 kompl. 1 5.6. Maakaabel AXPK 4G50 m 210 5.7. Otsamuhv 1kV 50mm 2 kompl. 4 5.8. Maakaabel AXPK 4G35 m 4 Kilpide vaheline 5.9. Otsamuhv 1kV 35mm 2 kompl. 2 ühendus 5.10. Maakaabel AXPK 4G25 m 186 5.11. Otsamuhv 1kV 25mm 2 kompl. 8 Tarbija kaabliga 5.12. Jätkumuhv 25mm 2 kompl. 1 (P.Allas) 5.13. Kaablikaitsetoru tk 3 UV kindel 2,2 m pikk 5.14. Kaablikaitsetoru kinnitus tk 9 5.15. Kaablikaitsetoru Ø110 m 156 450 N 5.16. Kaablikaitsetoru Ø110 m 15 750 N 5.17. Kaablikaitsetoru Ø75 m 195 450 N 5.18. Kaablikaitsetoru Ø75 m 12 750 N (A-box) kaablile 25 5.19. Hargnemiskarp kompl. 2 mm² 5.20. Klemmid KE62 tk 8 (A-box) 5.21. Klemmid KE62 tk 8 (tarbija kilpi)

Tabel 2.12. järg

Nr Nimetus Mark Ühik Kokku MÄRKUSED 5.22. Kaablikaitsekate 125x2.50 rullis m 1248 5.23. Kaablimärkelint 85×0,08 m 1626 5.24. Kaablimärketulp Kollane 1,5m tk 7 5.25. Kruus 1) m³ 5 Teekatte taastamine 5.26. Liiv 1) m³ 98 5.27. Muru 1) 25g/m² m² 107 Kinnitusvahendid ning 5.28. Abimaterjalid kompl. 1 tähistused 6. Mõõte- ja transiitkilbid 6.1. Kaablikilp CDC 420 tk 1 In = 63A, sokliga 6.2. Liitumiskilp, 1 arvestiga tk 3 pinnases In = 100A, sokliga 6.3. Liitumiskilp, 1 arvestiga tk 1 pinnases 6.4. Liitumiskilp, 1 arvestiga In = 63A, mastile tk 1 Vastavalt In = 63A, elektriskeemile 6.5. Pealüliti tk 4 Uimp=8kV In = 100A, 6.6. Pealüliti tk 1 Uimp=8kV 6.7. Kaabli kinnitus kaablikilbis UKRA 90 tk 2 6.8. Latiklemmid AD 95 tk 9 6.9. Latiklemmid AD 95 tk 2 PEN juhtme ühenduseks 6.10. Kaablikaitsetoru Ø50 m 8 tarbijakaablitele 6.11. Peakaitse 3x C20A tk 1 Vastavalt 6.12. Peakaitse 1x C20A tk 1 elektriskeemile 6.13. Peakaitse 3x C16A tk 3 6.14. Klemm OZXT 2 tk 3 Vastavalt 6.15. Klemm KE 12.20 tk 12 elektriskeemile 6.16. Klemm KE 62 tk 4 PEN juhtme ühenduseks 6.17. Tähistused H25 kompl 6 6.18. Ohumärk "Elektrioht" H25 tk 6 6.19. Juhe HK 25/ 7x2.12 tk 100 6.20. Juhe PK-25 KORO m 10 6.21. Maanduspaigaldis Rm ≤ 30 Ω tk 4 Ø20mm, Cu25mm2 6.22. Kaablikaitsekate 125x2.50 rullis m 100 MER 125 6.23. Liiv 1) m³ 1,5 6.24. Kergkruus 1) m³ 0,24 Kinnitusvahendid ning 6.25. Abimaterjalid kompl 2 tähistused MÄRKUS 1) Materjalide kogused võivad tööde teostamise iseloomust muutuda

Tabel 2.13. Hinsa F4 põhimaterjalide ja seadmete spetsifikatsioon [37]

Nr Nimetus Mark Ühik Kokku MÄRKUSED 1. KP maakaabelliin 6- 20kV Alumiinium 1.1. Maakaabel U=20 kV, 50mm2 m 3733 (kündmist võimaldav) 1.2. Kaablikaitsetoru Ø110 m 73 750 N 1.3. Kaablikaitsetoru Ø110 m 1627 450 N 1.4. Siseotsamuhv kompl. 8 U=20 kV, 50mm 2 1.5. Jätkumuhv kompl. 6 1.6. Kaablikilp HDC 250 SE kompl. 1 Vastavalt 1.7. Isoleeritud nurkliide kompl. 9 elektriskeemile 1.8. Kaablikinnitus kilbis UKRA 90 tk 3 1.9. Maanduspaigaldis Rm ≤ 7,5 Ω kompl. 1 Ø20mm, Cu25mm2 1.10. Kaabli märketulp Kollane 1,5m tk 32 1.11. Kaablimärkelint 85x0,08 m 3647 1.12. Kaablikaitsekate 125x2.50 rullis m 1947 MER 1.13. Liiv 1) m3 220 1.14. Kruus 1) m3 11 Teekatte taastamine 1.15. Asfalt 1) m2 2,5 Teekatte taastamine Kinnitusvahendid ning 1.16. Abimaterjalid kompl. 4 tähistused 2. Alajaam 10/0,4kV; 250kV· A 2.1. Komplektalajaam tk 3 kest 10,5 ± 2x2,5% / 2.2. Trafo 50 kV·A tk 3 0,410kV 2.3. Sulavkaitse CEF12/6A tk 9 Vastavalt T-max, T2N, PR 2.4. Automaatkaitselüliti tk 2 elektriskeemile 221DS-LS 2.5. Sulavkaitse gG 63A tk 6 2.6. Sulavkaitse gG 50A tk 9 ZMD410CT44.2409 2.7. Kaugloetav bilansiarvesti kompl. 2 S2 2.8. Kaablikinnitus UKRA 90 tk 7 2.9. Maanduspaigaldis Rm ≤ 4 Ω kompl. 3 2.10. Juhe 1) HK 25/ 7x2.12 tk 1200 2.11. Juhe 1) HK 35/ 7x2.50 tk 150 2.12. Kaablikaitsekate 125x2.50 rullis m 150 MER 125 2.13. Ohumärk "Elektrioht" 150 x 150 x 0.7 tk 12 2.14. Tähistus (taustaplaadiga) H50 kompl. 3 2.15. Tähistus (taustaplaadiga) H25 kompl. 3 2.16. Geotekstiil 1) 120g/m 2 m2 60 kivi 300 x 300 x 50 2.17. Kiviparkett m2 100 mm 2.18. Kergkruus 1) m3 0,7 2.19. Killustik 1) m3 9 Kinnitusvahendid ning 2.20. Abimaterjalid kompl. 3 tähistused

Tabel 2.13. järg

Nr Nimetus Mark Ühik Kokku MÄRKUSED 3. MP õhuliin 0,4kV 3.1. Puitmast 10m kl. 3 tk 1 Kreosootimmutusega 3.2. Puittugi 10m kl. 2 tk 1 3.3. Puitmast 10m kl. 3 tk 4 Tanalith immutusega 3.4. Masti müts SP 18 tk 5 3.5. Toe kinnitus SH 167.10 tk 1 3.6. Lõputraavers TA 1.2 tk 9 3.7. Traavers TP 1.2 tk 1 3.8. Isolaatorid TF-20 tk 40 3.9. Tõmmitsa komplekt SHS 25K.110L kompl. 5 3.10. Tõmmitsa silmuspolt SH 80 tk 5 3.11. Tõmmitsa ankruplaat HL 43 tk 5 3.12. Liigpingepiirikud tk 12 (Uc= 275V, In= 10KA) 3.13. Õhukaabel EX 4x50 m 315 Trass + 2.5% 3.14. Kandekonks SOT 21.16 tk 2 puitmastile 3.15. Kandekonks SOT 39 tk 5 r/b mastile 3.16. Riputusklamber SO 130 tk 6 25-120 mm² 3.17. Lõpuklamber SO 118.1201 tk 2 50-120 mm² 3.18. Kaablikinnitus SO 71 tk 20 Puitmastil 3.19. Kaablikaitsekate tk 4 3.20. Kaablikaitse kinnitus tk 12 3.21. Klemm SLIW 15.1 tk 18 Al/Al 16-95 mm² 3.22. Klemm SL 4.25+SP15 tk 29 Al 16-120 mm² 3.23. Maandusklemm SE 15 tk 13 3.24. Klemm SL 4.26+SP15 tk 13 Cu/Al 16-120 mm² 3.25. Maandusklemm PMCC tk 8 3.26. Maanduspaigaldis Rm ≤ 30 Ω kompl. 12 3.27. Maanduspaigaldis kompl. 1 RÄBO alaj. ühine 3.28. Maandusjuhi kaitsekate 10x2200 tk 13 3.29. Kaablikaitsekate MER 125 m 250 3.30. Juhe 1) PK 25 KORO m 130 Kolla-roheline 3.31. Juhe 1) HK 25/ 7x2.12 m 250 Kinnitusvahendid ning 3.32. Abimaterjalid kompl. 3 tähistused 4. MP maakaabelliin 0,4kV 4.1. Maakaabel AXPK 4G95 m 2020 4.2. Otsamuhv 1kV 95mm 2 kompl. 12 4.3. Jätkumuhv 95mm 2 kompl. 2 4.4. Maakaabel AXPK 4G50 m 34 4.5. Otsamuhv 1kV 50mm 2 kompl. 2 4.6. Maakaabel AXPK 4G35 m 8 Kilpide vaheline 4.7. Otsamuhv 1kV 35mm 2 kompl. 4 ühendus 4.8. Maakaabel AXPK 4G25 m 132 4.9. Otsamuhv 1kV 25mm 2 kompl. 6 4.10. Kaablikaitsetoru tk 2 UV kindel, 2,2 m pikk 4.11. Kaablikaitsetoru kinnitus tk 6 4.12. Kaablikaitsetoru Ø110 m 1020 450 N

Tabel 2.13. järg

Nr Nimetus Mark Ühik Kokku MÄRKUSED 4.13. Kaablikaitsetoru Ø110 m 24 750 N 4.14. Kaablikaitsetoru Ø75 m 18 450 N 4.15. Kaablikaitsetoru Ø75 m 12 750 N (A-box) 4.16. Hargnemiskarp kompl. 2 kaablile 25 mm² 4.17. Klemmid KE62 tk 8 (A-box) 4.18. Kaablikaitsekate 125x2.50 rullis m 949 4.19. Kaablimärkelint 85×0,08 m 2023 4.20. Kaablimärketulp Kollane 1,5m tk 15 4.21. Kruus 1) m³ 6 Teekatte taastamine 4.22. Liiv 1) m³ 57 4.23. Muru 1) 25g/m² m² 51 Kinnitusvahendid ning 4.24. Abimaterjalid kompl. 1 tähistused 5. Mõõte- ja transiitkilbid 5.1. Kaablikilp CDC 420 tk 2 In = 63A, sokliga 5.2. Liitumiskilp, 1 arvestiga tk 3 pinnases 5.3. Liitumiskilp, 1 arvestiga In = 63A, mastile tk 1 Vastavalt In = 63A, elektriskeemile 5.4. Pealüliti tk 4 Uimp=8kV 5.5. Kaabli kinnitus kaablikilbis UKRA 90 tk 4 5.6. Latiklemmid AD 95 tk 4 PEN juhtme 5.7. Latiklemmid AD 95 tk 4 ühenduseks 5.8. Kaablikaitsetoru Ø50 m 6 tarbijakaablitele 5.9. Peakaitse 3x C25A tk 1 5.10. Peakaitse 1x C20A tk 3 5.11. Programmkell Theben, 230/240V tk 0 Vastavalt 5.12. Klemm KE 12.20 tk 12 elektriskeemile Aktiivenergiaarvesti, 5.13. Arvesti (otsearvesti) tk 1 1-tariifne PEN juhtme 5.14. Klemm KE 62 tk 2 ühenduseks 5.15. Tähistused H25 kompl 6 5.16. Ohumärk "Elektrioht" H25 tk 6 5.17. Juhe HK 25/ 7x2.12 tk 80 5.18. Juhe PK-25 KORO m 8 5.19. Maanduspaigaldis Rm ≤30 Ω tk 3 Ø20mm, Cu25mm2 5.20. Kaablikaitsekate 125x2.50 rullis m 80 MER 125 5.21. Liiv 1) m³ 1,5 5.22. Kergkruus 1) m³ 0,2 Kinnitusvahendid ning 5.23. Abimaterjalid kompl 1 tähistused MÄRKUS 1) Materjalide kogused võivad tööde teostamise iseloomust muutuda

2.11. Põhiliste tööde mahud

Tabel 2.14. Hinsa F3 põhiliste tööde mahud * [37]

Nr Nimetus Ühik Kokku Selgitused 1 KP õhuliinid 6- 20 kV 1.1 Õhuliini mastid kl III KP-liinile tk 2 mast, paigaldus 1.2 KP liinile lahklüliti tk 2 lahklüliti, paigaldus 1.3 Traavers koos isolaatoritega tk 2 traavers, isolaatorid, paigaldus 1.4 Kordusmaandus KP osas tk 2 maandusjuht ja paigaldus 1.5 Demontaaž olemasolevat masti tk 2 demonteerimine, utiliseerimine, transport 2 Madalpinge õhuliinid 0,4 kV 2.1 Õhuliini kaabel 25 mm2 m 31 trassi pikkus 2.2 Õhuliini kaabel 50 mm2 m 1283 trassi pikkus 2.3 Õhuliini mastid kl III 04-liinile tk 3 mast, paigaldus 2.4 Tõmmits 0,4kV liinile tk 5 materjali komplekt, paigaldus 2.5 Masti tugi mp tk 1 masti tugi, toe kinniti, paigaldus 2.6 Liinitrassi rajamine 0,4 ha 0,1837 võsa ja puude kõrvaldamine liinitrassilt 2.7 Kordusmaandus 0,4 osas tk 15 maandusjuht ja paigaldus Demontaaž olemasolevat 0,4 juhtme demontaaž vastavalt liini 2.8 m 1314 liini pikkusele 2.9 Demontaaž olemasolevat masti tk 3 demonteerimine, utiliseerimine, transport 3 KP kaabelliinid 6- 20 kV 3.1 Maakaabel 50mm2 KP m 525 trassi pikkus 3.2 Otsamuhv KP tk 4 komplekt 1-le otsale 3.3 Kaablikaitsetoru KP jm 117 toru ja selle paigaldus kaevamine, tagasitäide, tähistus, 3.4 KP kaeviku rajamine m 510 teostusjoonis 3.5 Kaabli läbisurumine m 15 suundpuurimine kinnisel meetodil Madalpinge kaabelliinid 0,4 4 kV 4.1 Maakaabel 0,4kV 25mm2 m 140 trassi pikkus 4.2 Maakaabel 0,4kV 50mm2 m 190 trassi pikkus 4.3 Maakaabel 0,4kV 70mm2 m 525 trassi pikkus 4.4 Maakaabel 0,4kV 95mm2 m 771 trassi pikkus 4.5 Kaablikaitsetoru 0,4 jm 378 toru, paigaldus kaevamine, tagasitäide, tähistus, 4.6 0,4kV kaeviku rajamine m 1000 teostusjoonis 4.7 Kaabli läbisurumine m 27 suundpuurimine kinnisel meetodil 4.8 0,4 osas haljastuse taastamine m2 107 murukatte taastamine 5 Alajaamaga seotud tööd 5.1 Metallkestas ühe trafoga KAJ tk 2 transport, maandus, paigaldus trafo paigaldus, ühenduskaablid, 5.2 Trafo paigaldus trafopunktis tk 2 transport 6 Trafod Mastitrafo 50 kV· A 10,5/0,41 6.1 tk 2 kV

Tabel 2.14. järg

Nr Nimetus Ühik Kokku Selgitused 7 Mõõte- ja jaotuskilbid kilp, paigaldus, maandus, kilbi ühendus 7.1 1 arvestiga MK postile/seinale tk 1 liiniga kilp, paigaldus, maandus, kilbi ühendus 7.2 1 arvestiga MK soklil tk 4 liiniga 7.3 Harukilp tk 2 kilp, latistus, paigaldus arvesti ja programmkell, peakaitselüliti, 7.4 Arvestussüsteem kompl. 5 andmik peakaitselüliti, andmik, kauglugemise 7.5 Kaugloetav arvestussüsteem kompl. 2 seadmed 8 Demontaažtööd juhtme demontaaž vastavalt liini 8.1 Demontaažtööd-õhuliini juhe m 2700 pikkusele masti demonteerimine, transport JV 8.2 Demontaažtööd- õhuliini post tk 54 laopinnale kilbi demonteerimine, transport JV 8.3 Demontaažtööd- kilp tk 1 määratud kohta MÄRKUS * Vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljatöötatud eelarvestustabelile. [42]

Tabel 2.15. Hinsa F4 põhiliste tööde mahud * [37]

Nr Nimetus Ühik Kokku Selgitused 1 Madalpinge õhuliinid 0,4 kV 1.1 Õhuliini kaabel 50 mm2 m 305 trassi pikkus 1.2 Õhuliini mastid kl III 04-liinile tk 5 mast, paigaldus 1.3 Tõmmits 0,4kV liinile tk 5 materjali komplekt, paigaldus 1.4 Masti tugi mp tk 1 masti tugi, toe kinniti, paigaldus masti õigumine, posti mütsi 1.5 Masti korrastamine tk 6 paigaldus võsa ja puude kõrvaldamine 1.6 Liinitrassi rajamine 0,4 ha 0,064 liinitrassilt 1.7 Kordusmaandus 0,4 osas tk 12 maandusjuht ja paigaldus Demontaaž olemasolevat 0,4 juhtme demontaaž vastavalt liini 1.8 m 305 liini pikkusele demonteerimine, utiliseerimine, 1.9 Demontaaž olemasolevaid maste tk 6 transport 2 KP kaabelliinid 6- 20 kV 2.1 Maakaabel 50mm2 KP m 3647 trassi pikkus 2.2 Jätkumuhv KP tk 6 komplekt 1-le jätkule 2.3 Otsamuhv KP tk 8 komplekt 1-le otsale 2.4 Kaablikaitsetoru KP jm 1700 toru ja selle paigaldus kaevamine, tagasitäide, tähistus, 2.5 KP kaeviku rajamine m 3574 teostusjoonis 2.6 Kaabli läbisurumine m 73 suundpuurimine kinnisel meetodil KP jaotuskilp koos paigaldusega, 2.7 KP jaotuskilp tk 1 maandus

Tabel 2.15. järg

Nr Nimetus Ühik Kokku Selgitused Madalpinge kaabelliinid 0,4 3 kV 3.1 Maakaabel 0,4kV 25mm2 m 92 trassi pikkus 3.2 Maakaabel 0,4kV 50mm2 m 25 trassi pikkus 3.3 Maakaabel 0,4kV 95mm2 m 1906 trassi pikkus 3.4 Kaablikaitsetoru 0,4 jm 1074 toru, paigaldus kaevamine, tagasitäide, tähistus, 3.5 0,4kV kaeviku rajamine m 1887 teostusjoonis 3.6 Kaabli läbisurumine m 36 suundpuurimine kinnisel meetodil 3.7 0,4 osas haljastuse taastamine m² 51 murukatte taastamine 4 Alajaamaga seotud tööd 4.1 Metallkestas ühe trafoga KAJ tk 3 transport, maandus, paigaldus trafo paigaldus, ühenduskaablid, 4.2 Trafo paigaldus trafopunktis tk 3 transport 5 Trafod Mastitrafo 50 kV· A 10,5/0,41 5.1 tk 3 kV 6 Mõõte- ja jaotuskilbid kilp, paigaldus, maandus, kilbi 6.1 1 arvestiga MK postile/seinale tk 1 ühendus liiniga kilp, paigaldus, maandus, kilbi 6.2 1 arvestiga MK soklil tk 3 ühendus liiniga 6.3 Harukilp tk 2 kilp, latistus, paigaldus arvesti ja programmkell, 6.4 Arvestussüsteem kompl. 4 peakaitselüliti, andmik peakaitselüliti, andmik, 6.5 Kaugloetav arvestussüsteem kompl. 2 kauglugemise seadmed 7 Demontaažtööd juhtme demontaaž vastavalt liini 7.1 Demontaažtööd-õhuliini juhe m 2706 pikkusele masti demonteerimine, transport JV 7.2 Demontaažtööd- õhuliini post tk 66 laopinnale MÄRKUS * Vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljatöötatud eelarvestustabelile. [42]

Tabel 2.16. Hinsa F3 põhiliste tööde mahud (lisaks eelarvestustabelile [42]) [37]

Nr Nimetus MÜ KOKKU 1. KP õhuliin 6-10kV 1.1 Kaabli montaaž ÕL mastile puitmast m 2 1.2 Tähistuste paigaldus objekt 1 1.3 Ehitusjälgede likvideerimine objekt 1 2. KP maakaabelliin 6-10kV 2.1 Kaabli kogupikkus m 525 2.2 Kaeviku rajamine (1 kaablile) 1xKP m 163 2.3 Kaeviku rajamine (2 kaablile) 1xKP ja 1xMP m 214 2.4 Kaeviku rajamine (3 kaablile) 1xKP ja 2xMP m 148 2.5 Kaabli montaaž alajaamas tk 2 2.6 Trassi puhatus võsast ja puudest m² 241 2.7 Ehitusjälgede likvideerimine objekt 1 3. Alajaam 3.1 T-max automaatide reguleerimine tk 2 3.2 Tähistuste paigaldus objekt 1 3.3 Ühendamised, pingestamine objekt 1 3.4 Elektrotehnilised mõõtmised objekt 1 4. MP õhuliin 0,4kV 4.1 Tähistuste paigaldus/ liinide nummerdamine objekt 1 4.2 Mastide lühemaks lõikamine tk 2 4.3 Ehitusjälgede likvideerimine objekt 1 5. MP maakaabelliin 0,4kV 5.1 Jätkumuhvi montaaž (tarbija kaabliga ühendus) 25 mm² tk 1 5.2 A-boxi paigaldus ja kaabli ühendamised 25 mm² tk 1 5.3 Kaabli montaaž tarbija kilpi ja ühendamised 25 mm² tk 2 5.4 Kaabli montaaž ÕL mastile 95 mm² m 32 5.5 Kaabli trassi kogupikkus AXPK-1kV m 1626 5.6 Kaeviku rajamine (1 kaabel) 1xMP m 952 5.7 Kaeviku rajamine (1 kaabel) 1xMP kinniselt m 12 5.8 Kaeviku rajamine (1 kaabel) 1xKP m 214 5.9 Kaeviku rajamine (1 kaabel) 1xKP eraldi m 15 5.10 Kaeviku rajamine (2 kaabel) 2xMP m 61 5.11 Kaeviku rajamine (3 kaabel) 1xKP ja 2xMP m 148 5.12 Kaeviku rajamine (3 kaabel) 3xMP m 14 5.13 Trassi puhatus võsast ja puudest m² 176 5.14 Ehitusjälgede likvideerimine objekt 1 6. Mõõte- ja transiitkilbid 6.1 Arvestite montaaž projekteeritud kilpi Olemasolevad tk 5 6.2 Tarbijakaablite montaaž projekteeritud kilbist tk 4 6.3 Tähistuste paigaldus/ liinide nummerdamine objekt 1 6.4 Ehitusjälgede likvideerimine objekt 1

Tabel 2.17. Hinsa F4 põhiliste tööde mahud (lisaks eelarvestustabelile [42]) [37]

Nr Nimetus MÜ KOKKU 1. KP maakaabelliin 6-10kV 1.1 Kaabli kogupikkus m 3647 1.2 Kaabli montaaž hargnemiskilbis tk 1 1.3 Kaablite montaaž alajaamas tk 3 1.4 Teekatte taastamine kruuskattega m³ 11 1.5 Teekatte taastamine asfaltkattega m² 2,5 1.6 Trassi puhatus võsast ja puudest m² 1254 1.7 Käsitsi kaeve m 136 1.8 Ehitusjälgede likvideerimine objekt 1 2. Alajaam 2.1 T-max automaatide reguleerimine tk 2 2.2 Tähistuste paigaldus objekt 1 2.3 Ühendamised, pingestamine objekt 1 2.4 Elektrotehnilised mõõtmised objekt 1 3. MP õhuliin 0,4kV 3.1 Tähistuste paigaldus/ liinide nummerdamine objekt 1 3.2 Masti lühemaks lõikamine tk 1 3.3 Ehitusjälgede likvideerimine objekt 1 4. MP maakaabelliin 0,4kV 4.1 A-boxi paigaldus ja kaabli ühendamised 25 mm² tk 1 4.2 Kaabli montaaž tarbija enda kilpi ja ühendused 25 mm² tk 1 4.2 Kaabli montaaž ÕL mastile 95 mm² m 32 4.3 Kaabli trassi kogupikkus AXPK-1kV m 2023 4.4 Kaeviku rajamine (1 kaabel) 1xMP m 1823 4.5 Kaeviku rajamine (2 kaabel) 2xMP m 100 4.6 Teekatte taastamine kruuskattega m³ 6 4.7 Trassi puhatus võsast ja puudest m² 1583 4.8 Ehitusjälgede likvideerimine objekt 1 5. Mõõte- ja transiitkilbid 5.1 Arvestite montaaž projekteeritud kilpi Olemasolevad tk 3 5.2 Arvestite montaaž projekteeritud kilpi Uued tk 1 5.3 Tarbijakaablite montaaž projekteeritud kilbist tk 2 5.4 Tähistustepaigaldus / liinide nummerdamine objekt 1 5.5 Ehitusjälgede likvideerimine objekt 1

3. ARVUTUSED JA VALEMID

3.1. Lühisvoolude arvutusest

Eesti Energia AS on enda hallatavad rajatised sisestanud kõik Tekla NIS süsteemi [31], mille üks paljudest võimalustest on see, et EE töötaja on võimeline WebMapis [23] suvalises liinilõigus kiirelt vaatama antud liinilõigu lühisvoolu (ühe-, kahe- ja kolme- faasilist). Seega puudub otsene vajadus lühisvoole arvutada käsitsi.

Kui olemasolevate liinide arvutustulemused on võimalik Tekla NIS süsteemis [31] kätte saada lihtsalt siis planeeritavate liinide lisamisel saab vastavaid väärtusi arvutada lihtsustatud kolmefaasilise lühisvoolude arvutus valemiga. [43]

⋅ = c U Ik , ·3 Ζ (3.1) kus Ik on vooluringi lühisvool, A; U – liinipinge, V; c – tegur, mis arvestab pinge kõikumisi 1) ; Z – kogu vooluahela näivtakistuste summa, Ω.

1) Madalpingel (100-1000V) minimaalsete lühisvoolude arvutamisel võetakse c väärtuseks 0,95 ja maksimaalsete lühisvoolude arvutamisel 1,05…1,1. Kõrgepingel (1-550kV) minimaalsete lühisvoolude arvutamisel võetakse c väärtuseks 1,0 ja maksimaalsete lühisvoolude arvutamisel 1,1. [43, lk 26]

Kogu vooluahela näivtakistuse summa leitakse valemiga. [44]

= ∑ + ( + ) (3.2) kus ∑r on kogu vooluahela aktiivtakistus, Ω; x – kogu vooluahela induktiivtakistus, Ω; – trafo näivtakistus, Ω.

3.2. Aktiivtakistuse arvutuse metoodika

Täpsemate arvutuste puhul arvutatakse ühe km liini aktiivtakistus valemiga [45], [14], [49]

3 = ⋅ ⋅ ⋅ ρ 10 r0 Cϑ Ck C p 15 , (3.3) s kus r0 on ühe km juhtme aktiivtakistus, Ω; Cυ – juhtme temperatuuri arvestav tegur; Ck – tegur, mis arvestab köisjuhtmete kiudude spiraalsust, Ck ≈ 1,02 Cp – tegur, mis arvestab juhtmete pinnanähtust, värvilisest metallist juhtmetel Cp ≈ 1. 2 ρ15 – juhi materjali eritakistus temperatuuril 15ºC, Ωmm /m;

Juhtme temperatuuri arvestav tegur arvutatakse valemiga [45], [14], [49]

= +α ϑ − (3.4) Cϑ 1 15 ( )15 , kus -1 α15 on juhtmematerjali temperatuuritegur; α15 =0,004 K ,

Juhtme temperatuuril 70ºC

Cϑ =1+ 004,0 70( − )15 = 22,1

Kolmefaasilise liini aktiivtakistus arvutatakse valemiga

)3( = ⋅ (3.5) r r0 l , kus l on arvutatava liini pikkus, km;

Ühefaasilise liini aktiivtakistus arvutatakse valemiga

)1( = ⋅ (3.6) r r0 2l ,

Lisaks juhtide takistustele arvestatakse ka kontaktide üleminekutakistust r k, mis võetakse ühenduse kohta r k = 0,015 m Ω. [45], [14], [49]

3.3. Induktiivtakistuse arvutamise metoodika

Täpsemate arvutuste puhul arvutatakse ühe km kolmefaasilise liini induktiivtakistus valemiga [45], [14], [49]

a x )3( = 145,0 (lg k + ,0 0157 ) 0 , (3.7) re kus (3) x0 on 1 km kolmefaasilise liini induktiivtakistus, Ω/km; ak – juhtmetevaheline keskmine kaugus, mm; re – ühe juhtme raadius, mm;

1 km ühefaasilise liini induktiivtakistus arvutatakse valemiga [45], [14], [49]

a x )1( = ,01256 ⋅ ln + ,0 0314 0 , (3.8) re kus (1) x0 on 1 km ühefaasilise liini induktiivtakistus, Ω/km; a – juhtmetevaheline kaugus, mm.

Liini induktiivtakistus arvutatakse valemiga

= ⋅ (3.9) x x0 l ,

Trafo induktiivtakistuse leidmisel arvutatakse trafo näivtakistus, mis lühisel on praktiliselt võrdne induktiivtakistusega zt ≈ xt [45], [46], [14], [49]

U U 2 z )3( = k % , t ⋅ (3.10) 100 St kus (3) zt on trafo kolmefaasilise lühise näivtakistus, m Ω; Uk% – trafo lühispinge, %; St – trafo näivvõimsus, kV·A.

Trafodel mähiste ühendusega Yyn on trafo näivakistus ühefaasilise lühisvoolu puhul on tunduvalt suurem kui kolmefaasilisel lühisel ja arvutatakse valemiga [45], [14], [49]

26000 z )1( = t , (3.11) St kus (1) zt on trafo ühefaasilise lühise näivtakistus, m Ω;

(1) (3) Trafodel mähiste ühendusega Dyn või Yzn puhul on xt ≈ xt ja näivtakistus võetakse (1) (3) zt = zt . [44], [49]

3.4. Arvestusliku ja tarbitava võimsuse arvutuse metoodika

Eluhoonete arvutuslik võimsus kasuliku pinna ja hoone tüübi järgi saab arvutada järgneva valemiga [47], [49]

= + (3.12) Pa pA P0 , kus Pa on arvutuslik võimsus, W; p – elektrifitseerimise taset iseloomustav erivõimsus, kW/m 2; A – elamute kasulike pindade summa, m 2; P0 – hoone liiki arvestav pindalast sõltumatu tegur, kW.

Madalpingeliini elektritarbijate suure hulga puhul, kui nende omavaheline koostöö on täielikult juhuslikku laadi ja tarbijate koormusgraafik pole teada leitakse tarbijate ligikaudne võimsus nende ühendusvõimsuse, peakaitsmete järgi [45], [14], [49]

= (3.13) Pt kn ∑Pü , kus Pt – tarbijate ligikaudne võimsus, W; Pü – tarbijate ühendusvõimsus, W; kn – nõudetegur.

Kui on teada täpsemaid andmeid tarbijate kohta arvutatakse nende kogemuslik nõudetegur tarbijate üheaegsusteguri ja koormusteguri kaudu valemiga [45], [14], [49]

= ⋅ (3.14) kn kü kk , kus kü on tarbijate grupi üheaegsustegur, kk – tarbijate grupi koormustegur.

Nõudeteguri suurus valgustusvõrkudes on vahemikus 0,7...1,0 ja olmevõrkudes 0,7...0,8 ning välisvõrkudes 1,0 [48], [49].

Liinide rekonstrueerimisel pakuvad eelkõige huvi aastased tippkoormused, kuna just nendega on määratud planeeritava või projekteeritava võrgu ja tema elementide vajalikud edastusvõimed (s.t liinijuhtide ristlõiked, trafode võimsused, aparaatide ja seadmete nimivoolud jms). Tarbimise mahud on vajalikud majanduslikul analüüsil müügitulemite, aga ka käidukulude ja energiakadude hindamisel. Kui juba on teada tarbijate aasta keskmine tarbimine ja erimõõtmise käigus mõõdetud maksimaalkoormus, arvutatakse maksimaalkoormuse kasutusaeg valemiga [45], [14], [49]

= W T , (3.15) Pmax kus T on maksimaalkoormuse kasutusaeg, h; W – tarbijate aasta keskmine tarbimine, W; Pmax – tarbijate maksimaalkoormus, W.

3.5. Liini ristlõike arvutuse metoodika

Peale koormusvoolu avaldavad liini ristlõike valikul mõju järgmised faktorid:

• Nõutud mehhaaniline tugevus nii paigaldusel kui ka ekspluatatsioonil. • Lubatud pingekadu. • Minimaalsed aastased kulutused.

Esialgne juhi ristlõige arvutatakse tarbitava võimsuse järgi, arvestades lubatavat pingekadu protsentides valemiga [45], [14], [49]

100 ⋅ ρ ⋅ ∑ P ⋅ l s = , ∆ ⋅ 2 (3.16) U % U kus s on juhi ristlõige, mm 2; P – tarbitav võimsus, W; l – liini pikkus, m; 2 2 ρ – juhi materjali eritakistus, ρAl = 0,0285 Ωmm /m, ρCu = 0,0175 Ωmm /m; ∆U% – lubatud pingekadu, %; U – liinipinge, U = 400 V.

Suurust ( P·l ) nimetatakse koormusmomendiks. Seda kasutatakse eriti magistraalliinide arvutamisel. Kui liini ristlõige on kogu pikkuses ühesugune, siis pingekao arvutus taandub koormusmomentide summeerimisele. Ebasümmeetriliste koormustega arvutustel kasutatakse faasipinget ja faasivõimsusi. [49]

3.6. Pingekao arvutuse metoodika

Pingekao arvutuseks avaldame valemist (3.16) ∆U% [49]

100 ⋅ ρ ⋅ ∑ P ⋅ l ∆U = , (3.17) % s ⋅U 2

Võimsus kolmefaasilisel koormusel arvutatakse valemiga [49]

P = 3U ⋅ I cos ϕ , (3.18) kus cos φ on võimsustegur.

Võimsus ühefaasilisel koormusel arvutatakse valemiga. [49]

= ⋅ ϕ (3.19) P U0 I cos ,

Ühefaasiliste tarbijate puhul peab arvestama faasipingega ja kahekordse liini pikkusega. Pingekadu protsentides arvutatakse valemiga. [49]

200 ⋅ ρ ⋅ ∑ P ⋅ l ∆U = , % ⋅ 2 (3.20) s U 0

Ebasümmeetrilisel tarbimisel lähtutakse pingekao arvutamisel nagu ühefaasiliste tarbijate korral. [49]

3.7. Maandustakistuste arvutamisest

Maandusarvutuste koostamisel on väga suur roll pinnase eritakistusel (joonis 3.1.), mille määramiseks võtab projekteerija arvutuste aluseks enamasti pinnase eritakistuse keskmise väärtuse (joonis 3.2.).

Joonis 3.1. Pinnase eritakistused standardist „EVS-HD 60364-5-54:2007“. [13]

Joonis 3.2. Pinnase keskmiste eritakistused standardist „EVS-HD 60364-5-54:2007“.[13]

Varraselektroodi valgumistakistust saab homogeense pinnase puhul arvutada valemiga [41]

2 = ln , (3.21) kus on maanduri valgumistakistus, Ω; – pinnase eritakistus, Ω·m; – püstmaanduri pikkus, m; – ümarelektroodi või kiudjuhtme läbimõõt, m.

Arvestades olemasoleva pinnase eritakistuseks 500 Ω·m saadakse ühe 7 m vasest ristlõikega 25 mm 2 (HK 25/7 x 2,12) püstmaanduri, läbimõõduga d = 0,0064 m valgumistakistus valemi (3.4) järgi.

500 2 7 = ln = 174,85 Ω 7 0,0064

KOKKUVÕTE

Vastavalt Elektrilevi OÜ poolt tellitud projekteerimisülesandele projekteeriti ja ehitati valmis objekt, mis võimaldab hetkel parema pingekvaliteedi tagamist 23 kliendil kogu energia tarbimisega ca. 40,5 MW·h aasta kohta. Andmed Tekla keskkonnast [23]. Tooksin siin välja ka tulemusena erinevused projekteerimise mahtudest ja tegelikest mahtudest tabelis 3.1.

Tabel 3.1. Ehitustöömahtude ja projektimahtude koondtabel üldises mahus.

Jrk Kirjeldus Ühik Projektis Tegelik Erinevus nr. 1. Kõrgepinge maakaabel 50 mm 2 m 4172 4202 -30 2. Kaablikaitsetoru kõrgepinges m 1817 1834 -17 3. Kõrgepinge kaeviku rajamine m 4084 4051 33 4. Kõrgepinge jaotuskilp tk 1 1 0 5. Metallkestas KAJ paigaldamine tk 5 5 0 6. Trafo paigaldus trafopunktis tk 5 5 0 7. 0,4kV Maakaabel 25 mm 2 m 232 233 -1 8. 0,4kV Maakaabel 50 mm 2 m 215 206 9 9. 0,4kV Maakaabel 70 mm 2 m 525 526 -1 10. 0,4kV Maakaabel 95 mm 2 m 2677 2687 -10 11. 0,4kV Kaablikaitsetoru m 1452 1453 -1 12. 0,4kV kaeviku rajamine m 2887 2889 -2 13. 0,4kV Harukilp tk 3 3 0 14. 1 arvestiga liitumiskilp postile/seinale tk 2 2 0 15. 1 arvestiga liitumiskilp soklil tk 7 7 0 16. 0,4kV osas haljastuse taastamine m2 158 158 0 17. 0,4kV liinile õhuliini kaabel 25 mm 2 m 31 31 0 18. 0,4kV liinile õhuliini kaabel 50 mm 2 m 1588 1589 -1 19. 0,4kV liinitrassi rajamine ha 0,2477 0,2477 0 20. Demontaažtööd õhuliini post haljasalal tk 120 120 0 21. Demontaažtööd õhuliini juhe m 5406 5406 0 22. Demontaaž 0,4kV liinijuhtme asendamisel m 1619 1619 0 23. Demontaaž 0,4kV masti asendamisel tk 9 9 0

Ehitustööde kogumaksumusel tuli antud objektil planeeritud ja tegeliku maksumusega erinevus ca. 3 %.

Antud projekti raames ehitatud tehnorajatiste tööeaks võib lugeda orienteeruvalt 40 aastat, mis näitab selgelt, et kahjuks ei jõua investeeritud summa ennast ära tasuda, kui just ei toimu tarbimise suurenemist või elektrihinna tõusu. Sellise tarbimise juures on tasumisaeg ca. 68 aastat.

KIRJANDUS

1. Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja kommunikatsiooniminister, 25.01.2014. Kätte saadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13359325 (10.04.2014) 2. Kokin, E.; Resev, J. Üliõpilastööde vormistamise juhend. – Tartu: EMÜ Tehnikainstituut, 2009. – 40 lk. Kättesaadav: http://te.emu.ee/userfiles/TE/Juhend%202009.pdf (10.04.2014) 3. Ehitusseadus. Riigikogu, 14.07.2013. Kätte saadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072013008 (10.04.2014) 4. Elektriohutusseadus. Riigikogu, 01.01.2011. Kätte saadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13328897 (10.04.2014) 5. P339 0,4 - 20 kV võrgustandard - 20 kV õhuliinid. Elektrilevi OÜ, 06.02.2013. Kätte saadav: http://www1.elektrilevi.ee/Hankekonkursid.nsf/b5c70e1888b8a801c2256e4e002ca 8dc/0e048eeb56ee5e29c2257a69002ff64e?OpenDocument (10.04.2014) 6. P340 0,4 - 20 kV võrgustandard - mastalajaamad. Elektrilevi OÜ, 07.02.2013. Kätte saadav: http://www1.elektrilevi.ee/Hankekonkursid.nsf/b5c70e1888b8a801c2256e4e002ca 8dc/a96f269224b759b0c2257a69003071ff?OpenDocument (10.04.2014) 7. P341 0,4 - 20 kV võrgustandard - 0,4 kV õhuliinid. Elektrilevi OÜ, 07.02.2013. Kätte saadav: http://www1.elektrilevi.ee/Hankekonkursid.nsf/b5c70e1888b8a801c2256e4e002ca 8dc/f8f8f1dd7bb89accc2257a6900309c7d?OpenDocument (10.04.2014) 8. P342 0,4 - 20 kV võrgustandard - 0,4 kV kaabelliinid. Elektrilevi OÜ, 06.02.2013. Kätte saadav: http://www1.elektrilevi.ee/Hankekonkursid.nsf/b5c70e1888b8a801c2256e4e002ca 8dc/a15178ab0b80f402c2257a690030c129?OpenDocument (10.04.2014) 9. P343 0,4 - 20 kV võrgustandard - 0,4 kV liitumispunkt. Elektrilevi OÜ, 06.02.2013. Kätte saadav: http://www1.elektrilevi.ee/Hankekonkursid.nsf/b5c70e1888b8a801c2256e4e002ca 8dc/066be70f7f632123c2257a6b003fa866?OpenDocument (10.04.2014) 10. P338 0,4 - 20 kV võrgustandard - 20 kV kaabelliinid. Elektrilevi OÜ, 07.02.2013. Kätte saadav: http://www1.elektrilevi.ee/Hankekonkursid.nsf/b5c70e1888b8a801c2256e4e002ca 8dc/c4e9c373b527be26c2257b0a00476b06?OpenDocument (10.04.2014) 11. P345 0,4 - 20 kV võrgustandard - tingmärgid. Elektrilevi OÜ, 19.04.2013. Kätte saadav: http://www1.elektrilevi.ee/Hankekonkursid.nsf/b5c70e1888b8a801c2256e4e002ca 8dc/8154c01ade49d917c22579060030949d?OpenDocument (10.04.2014) 12. P346 0,4 - 20 kV võrgustandard - tähistused. Elektrilevi OÜ, 07.02.2013. Kätte saadav: http://www1.elektrilevi.ee/Hankekonkursid.nsf/b5c70e1888b8a801c2256e4e002ca 8dc/35375c016bad858dc22573c6002ee0e9?OpenDocument (10.04.2014) 13. Eesti Vabariigi Standardid. Eesti Standardikeskus. Kättesaadav: http://www.evs.ee (10.04.2014) 14. Põllu, A. Kaarlijärve elektrialajaama ja selle toitepiirkonna rekonstruktsioon. Magistritöö. Eesti Maaülikool, tehnikainstituut, energeetika osakond. – Tartu: EMÜ, 2010. – 131 lk. 15. ELTAM elekter OÜ koduleht. Kättesaadav: http://www.eltam.ee/index.php?page=esileht (13.04.2014)

16. Elion Ettevõtted AS koduleht. Kättesaadav: https://www.elion.ee/eraklient (13.04.2014) 17. „Elektrilevi OÜ“ (endise nimetusega „Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ“). Kättesaadav: https://www.elektrilevi.ee/et/avaleht (13.04.2014) 18. „Maaneteeamet“ koduleht. Kättesaadav: http://www.mnt.ee/?lang=et (13.04.2014) 19. „Keskkonnaamet“ koduleht. Kättesaadav: http://www.keskkonnaamet.ee/ (13.04.2014) 20. „Microsoft“ koduleht. Kättesaadav: http://www.microsoft.com/et-ee/default.aspx (13.04.2014) 21. „Autodesk“ koduleht. Kättesaadav: http://www.autodesk.com/ (13.04.2014) 22. „GIMP“ koduleht. Kättesaadav: http://www.gimp.org/ (13.04.2014) 23. „Tekla XPower WebMap“ koduleht. Kättesaadav: http://www.tekla.com/products/tekla-webmap (13.04.2014) 24. „Maaamet geoportaali“ kaardirakendus. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (20.04.2014) 25. “E-kinnistusraamat”. Kättesaadav: http://www.rik.ee/e-kinnistusraamat (20.04.2014) 26. “Notari koda”. Kättesaadav: http://www.notar.ee/index.aw/527 (20.04.2014) 27. “Facebook”. Kättesaadav: http://www.facebook.com (20.04.2014) 28. “Google” otsingumootor. Kättesaadav: http://www.google.ee (20.04.2014) 29. “E-Äriregister” avaleht. Kättesaadav: https://ariregister.rik.ee/?sess=None&lang=est (20.04.2014) 30. “Võrguehitus AS” koduleht. Kättesaadav: https://www.energia.ee/et/vorguehitus (21.04.2014) 31. „Tekla XPower NIS“ koduleht. Kättesaadav: http://www.tekla.com/products/tekla-nis (21.04.2014) 32. „Adobe Acrobat Reader“ koduleht. Kättesaadav: https://get.adobe.com/reader/ (23.04.2014) 33. „Windows Paint“. Kättesaadav: http://windows.microsoft.com/paint (23.04.2014) 34. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord. Majandus ja kommunikatsiooniminister. 26.07.2007 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12962378 (26.04.2014) 35. “Ehitisregister”. koduleht Kättesaadav: http://www.ehr.ee/v12.aspx?loc=0104 (26.04.2014) 36. „Lotus Notes“ koduleht. Kättesaadav: http://www-03.ibm.com/software/products/en/ibmnotes (01.05.2014) 37. Tanilsoo, A. Hinsa 10/0,4kV aj. 0,4kV fiidrite F3 ja F4 pingeparandus Hinsa ja Vaarkali küla, Vastseliina vald, Andsumäe küla, Lasva vald Võru maakond. Tööprojekt. Eesti Energia Võrguehitus AS. – ,Võru: –, 2011. – 56 lk. 38. P358 Komplektalajaamade nõuded ja valiku põhimõtted. Elektrilevi OÜ, Kätte saadav: http://www1.elektrilevi.ee/Hankekonkursid.nsf/b5c70e1888b8a801c2256e4e002ca 8dc/cb5249e7bd6894cac2256ed80038b98e?OpenDocument (04.05.2014)

39. AS Keila Kaabel. Tootekataloog. 1kV jõukaablid. Keila, 2003, 80lk. 40. P393 Nõuded mastlülituspunktide, kaablivõrgu alajaamade ja madalpingevõrgu maanduspaigaldiste ehituseks. Elektrilevi OÜ, Kätte saadav: http://www1.elektrilevi.ee/Hankekonkursid.nsf/b5c70e1888b8a801c2256e4e002ca 8dc/026bc788e165f2b3c22572cf004a9b7c?OpenDocument (11.05.2014) 41. Risthein, E. Maandamine ja potensiaaliühtlustus.Tln.:EETEL-EKSPERT OÜ, 2003, 103lk. 42. Töö mahtude tabel (ridade seletustega!) Uuendatud tabel kehtib alates 07.09.2012.a.. Elektrilevi OÜ, Kätte saadav: http://www1.elektrilevi.ee/Hankekonkursid.nsf/b5c70e1888b8a801c2256e4e002ca 8dc/bdbb1717f5da17d1c22572ec004aa81a?OpenDocument (11.05.2014) 43. De Metz- Noblat, B. Dumas, F. Pouline, C. 2000. Caheir Technique Schneider Electric no. 158 Calculation of short-circuit currents. [Schneider Electric]. Kättesaadav: http://www2.schneider-electric.com/documents/technical-publicatio- ns/en/shared/electrical-engineering/electrical-know-how/low-voltage-minus- 1kv/ect158.pdf (17.05.2014) 44. Altpere,E. Hansson,A. Hein,K. Kändler,E. Elektrimontööri käsiraamat: Kõrgepingeseadmed ja elektritarvitid. Tln.: Valgus, 1988, 328 lk. 45. Lepa, J. Jürjenson, K. Energiavarustus.Trt.:EPMÜ, 2000, 176lk. 46. ABB SACE S.p.a. 2004, Electrical installation handbook Volume 2. Electrical devices. Kättesaadav: http://library.abb.com/GLOBAL/SCOT/SCOT209.nsf/VerityDisplay- /11DB6655D251F310C1256E9000373092/$File/1SDC010001D0202.pdf (18.05.2014). 47. Juhend EEI J2:1995 Eluhoonete arvutusliku võimsuse määramine. Elektrikontrollikeskus. Tallinn 1996, 8lk. 48. Võrk,R. Mägi,V.Elektrotehnika. Tln.:Valgus, 1980,391 lk. 49. Kangro, A. Madalpinge õhuliini rekonstruktsioon. Diplomitöö. Eesti Põllumajanduülikool, tehnikateaduskond, Põllumajandusenergeetika instituut. – Tartu: EPMÜ, 2004. – 60 lk.

LISAD

Lisa A. Projekteerimisülesanne Lisa A1. Hinsa F3 rekonstrueerimise projekteerimisülesanne

Lisa A2. Hinsa F4 rekonstrueerimise projekteerimisülesanne

Lisa B. Projekteerimistingimused Lisa B1. Projekteerimistingimused Vastseliina Vallavalitsusest

Lisa B2. Projekteerimistingimused Lasva Vallavalitsusest

Lisa C. Kooskõlastused Lisa C1. Kooskõlastuste koondtabel

Katastriüksuse nr ja Katastriüksuse Kooskõlastamise nimi omanik Nr. tingimused ja Allkiri või kooskõlastaja (nimi, aadress kuupäev organisatsiooni nimi telefon) 87401:002:0065 1 87401:002:0067 Enn Prääts Notariaalne leping Enn Prääts Palokutsa - Peetri 87401:002:0272 2 Tarmo Piirisild Notariaalne leping Tarmo Piirisild Palokutsa Notariaalne leping 87401:002:0056 Tingimus: Töödest 3 Maire Kuus Maire Kuus Palokutsa - Jaani teatada ette vähemalt 2 nädalat 87401:002:1092 4 Meelis Jukk Notariaalne leping Meelis Jukk Räbo - Peetri 87401:002:0411 Metsatervenduse 5 87401:002:0412 OÜ Notariaalne leping Ants Erik Kallase B-kaardil, Ants Erik 87401:002:0221 Ene-Külli Lokk 6 Notariaalne leping Ene-Külli Lokk Ala Kaarel Lokk 87401:002:0861 Aivar Pirnpuu 7 87401:002:0862 Heinar Pirnpuu Notariaalne leping Aivar Pirnpuu Tannili Pärja Pirnpuu Notariaalne leping 87401:002:0622 Tingimus: Töödest 8 Kaja Aruvee Kaja Aruvee Räpka teatada ette vähemalt 2 nädalat Notariaalne leping 87401:002:1570 9 Tingimus: Taastada Posti Kaido Siegert asfalt 2,5 m² Kaido Siegert 87401:002:1570 10 Notariaalne leping Posti Pekka-Martti-Olavi 87401:002:1282 Pekka-Martti- 11 Kinnunen Notariaalne leping Aia Olavi Kinnunen

87401:002:0061 Valeria 12 Valeria Rohtmaa Notariaalne leping Kopli Rohtmaa 87401:002:1640 13 Heldur Piirisild Notariaalne leping Heldur Piirisild Räbo Mihkli 87401:002:0021 14 Sven Uibo Notariaalne leping Sven Uibo Kase 87401:002:1020 15 Vilja Sõnna Notariaalne leping Vilja Sõnna Metsa 87401:002:0183 16 Aavo Liiv Notariaalne leping Aavo Liiv Tindoniidu Kooskõlastatud 87401:002:1140 17 Andres Nagel (demontaaz) Andres Nagel Nõlvaku 10.05.2011 87401:002:0122 Kooskõlastatud 18 Aivar Kelder Aivar Kelder Ristiku 10.05.2011

Lisa C1. Kooskõlastuste koondtabeli järg

Katastriüksuse nr ja Katastriüksuse nimi omanik Kooskõlastamise Nr. Allkiri või kooskõlastaja (nimi, aadress tingimused ja kuupäev organisatsiooni nimi telefon) Kooskõlastatud 18.08.2011 Tingimused: 1. Töödest teatada ette 87401:002:0740 19 Aigi Karakaya vähemalt 2 nädalat (e- Aigi Karakaya Savi posti teel). 2. Paigaldab tarbija kaablid oma kulu ja kirjadega. Kooskõlastatud 87401:002:0123 20 20.06.2011 tingimusega Saarekese millest JV keeldus. Kooskõlastatud 21 Riigimaa (hetkel) Enda Jurrask Enda Jurrask, 13.06.2011 87401:002:0058 Kooskõlastatud Marek 22 Marek Birnbaum Rehe 18.08.2011 Birnbaum 87401:002:1480 Kooskõlastatud 23 Kaupo Heili Kaupo Heili Kuusiku 18.08.2011 87401:002:1241 24 Inga Birnbaum Kooskõlastatud 18.08.2011 Inga Birnbaum Hällimäe Kooskõlastatud e - Jüri 54, 65604 Võru 25 Elion Ettevõtted AS teeninduses Maidu Kottise Tel. 7821577 26.08.2011 Regionaalne Veski 23 51005 Tartu Tehnilised tingimused 26 Janar Taal Maanteeamet Tel. 7408100 20.04.2011 Regionaalne Veski 23 51005 Tartu Tehnilised tingimused 27 Janar Taal Maanteeamet Tel. 7408100 14.07.2011 Regionaalne Veski 23 51005 Tartu Kooskõlastatud 28 Janar Taal Maanteeamet Tel. 7408100 09.09.2011 Keskkonnaamet Karja 17a 65608 Võru Kooskõlastatud 29 Põlva, Valga, Võru Aita Neemre Tel. 7868362 30.06.2011 regioon Eesti Energia AS, Kooskõlastatud projekti juht 30 Vilja 14a 65605 Võru Robert Mägi OÜ Jaotusvõrk Robert Mägi

Lisa C2. Elion Ettevõtted AS kooskõlastus

Lisa C3. Lõuna Regionaane Maanteeamet projekteerimistingimused

Lisa C4. Lõuna Regionaane Maanteeamet eritingimused

Lisa C5. Lõuna Regionaane Maanteeamet kooskõlastus

Lisa C6. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kooskõlastus

Lisa D. Joonised Lisa D.01.01. Asendiplaani joonis (Leht 1)

Lisa D.01.02. Asendiplaani joonis (Leht 2)

Lisa D.01.03. Asendiplaani joonis (Leht 3)

Lisa D.01.04. Asendiplaani joonis (Leht 4)

Lisa D.01.05. Asendiplaani joonis (Leht 5)

Lisa D.01.06. Asendiplaani joonis (Leht 6)

Lisa D.01.07. Asendiplaani joonis (Leht 7)

Lisa D.01.08. Asendiplaani joonis (Leht 8)

Lisa D.01.09. Asendiplaani joonis (Leht 9)

100

Lisa D.01.10. Asendiplaani joonis (Leht 10)

101

Lisa D.01.11. Asendiplaani joonis (Leht 11)

102

Lisa D.02.01. Elektriskeem struktuurjoonis (Leht 1)

103

Lisa D.02.02. ANNUMÄE 10/0,4kV alajaama elektriskeem (Leht 2)

104

Lisa D.02.03. RÄBO 10/0,4kV alajaama elektriskeem (Leht 3)

105

Lisa D.02.04. TANNILI 10/0,4kV alajaama elektriskeem (Leht 4)

106

Lisa D.02.05. PALOKUTSA 10/0,4kV alajaama elektriskeem (Leht 5)

107

Lisa D.02.06. TSORONA 10/0,4kV alajaama elektriskeem (Leht 6)

108

Lisa D.02.07. Liitumiskilpide elektriskeem (Leht 7)

109

Lisa D.02.08. Hargnemiskilbi 330MPHK elektriskeem (Leht 8)

110

Lisa D.02.09. Hargnemiskilbi 332MPHK elektriskeem (Leht 9)

111

Lisa D.02.10. Hargnemiskilbi 331MPHK elektriskeem (Leht 10)

112

Lisa D.03.01. Õhuliini mastide seadmetepaigutuse joonis (Leht 1)

113