Piirist Piirini! Legend Matkatee Läbimiseks OANDU 1 Võsu Nõmmeveski Kalmeoja

Piirist piirini! Legend matkatee läbimiseks OANDU 1 Võsu Nõmmeveski Kalmeoja

Järvi Pikkjärve Paukjärve Jussi

Aegviidu Nikerjärve Mägede

Noku 2 Napu Hiieveski

Hirvelaane

Loosalu

Tillniidu

Mukri Kellisaare

Saeveski

3 Luite

Hüpassaare

Oksa Kõrtsi-Tõramaa

Läti 4 Pertlimetsa

Kopra tare

Kilingi-Nõmme Rae Järv

Laiksaare

Kabli

Lemme Krapi IKLA OANDU 1 Võsu Nõmmeveski Kalmeoja

Järvi Pikkjärve Paukjärve Jussi

Aegviidu Nikerjärve Mägede

Noku 2 Napu Hiieveski

Hirvelaane

Loosalu

Tillniidu

Mukri Kellisaare

Saeveski

3 Luite

Hüpassaare

Oksa Kõrtsi-Tõramaa

Läti 4 Pertlimetsa

Kopra tare

Kilingi-Nõmme Rae Järv

Laiksaare

Kabli

Lemme Krapi IKLA Hea matkaja!

On kolm head põhjust RMK matkateel matkamiseks.

1. Kui te olete suur matkaja, siis tasub minna seetõttu, et nüüd on teil võimalus läbida Eesti pikim ja täiesti uus matkatee. 2. Kui te pole suur matkaja, siis tasub minna seetõttu, et teil on kõik avastamis- rõõmud alles ees. 3. Kui te pole ei see ega teine, on teil siiski suurepärane võimalus avastada enda jaoks metsa eripalgelisus.

Käesolev legend aitab teil orienteeruda RMK matkateel ning on koostatud selliselt, et alguspunkt on Oandul ning liigutakse Iklasse. RMK matkatee kulgeb oma 370 km pikkusel teekonnal läbi kahe rahvuspargi ja üheksa kaitseala, läbi Pärnumaa uhkete laante ja jõuab lõpuks Liivi lahe kaunitele randadele. Põhja-Kõrvemaal kulgedes meenuvad Tammsaare tööd, rada läbib Vargamäed, kulgeb mööda Kurgjal asuvast Jakobsonide talust ja mööda ajaloolist Sakala teed ning väisab Soomaal Hüpas- saares asuvat Mart Saare kodupaika.

Legendi kirjutamiseks on matkatee 2012. aasta kevadel läbinud ja oma tähelepa- nekud kirja pannud Tõnu Jürgenson. Tema legendi on täiendanud mitmed RMK matkateed kavandanud ja hästitundvad inimesed.

Jäta ka sina oma jäljed RMK matkateele!

RMK Ühtedele võib see olla tee, mille olusisim osa on vallutatav sihtpunkt, teistele kulge- mise teekond, kus tähtsaim on nautida seda minemise kogemust. Matkatee tähendus matkaja jaoks võib olla ka nagu palverännak, mille jooksul püütakse leida vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. See võib olla lihtsalt sportlik ettevõtmine, kus soovitakse proovile panna oma füüsilisi ja moraalseid võimeid, aga see võib olla ka sümbioos – võõrutamine füüsilisest muga- vusest koos vastuste otsimisega ammu vaevanud küsimustele.

Maailmas on palju erinevaid matkaradu. Mõned on lühikesed, mõned on pikad, mõned on ülipikad, mõned tuntud, mõned vähetuntud. RMK matkatee oma 370 km pikkusega on maailma mõistes tegeli- kult üsna keskmise pikkusega ametlikult märgistatud matkarada. Kui arvestada Eestimaa suhteliselt tasase maastikuga ja ebamägise olustikuga, siis füüsiliselt selle matkatee läbimine peaks olema jõukohane kõigile. Kindlasti võivad RMK matkateele astuda pered väikeste või suurte lastega, koolinoored ja elukooliga noored, küpsed ja keskealised, eakad ja kobedad. Suurem osa sellest teest on läbitav isegi ratastoolis, mis on kohandatud maastiku tingimustele. Seega võib igasugune inimene, kellel on viitsimist ja pealehakkamist, pakkida oma seljakoti ja RMK matkateele asuda. Ise olen seda matkateed läbinud kombineeritult jalgsi seljakotiga matkates ja maastiku sõiduks sobiliku tõukerattaga liikudes. Selline kombineeritult matkamine teeb asja huvitavamaks.

Nõuanded tee läbimiseks ja plaanide tegemiseks.

• Looduslikult jalgsi seljakotiga matkamiseks on kõige sobilikum lõik Oandust kuni Hiieveskini, mis teeb kokku 115,4 km. • Oandu RMK looduskeskuse juurde on võimalik turvaliselt parklasse jätta oma transpordivahend. See on ka hea koht oma seljakoti viimaseks kohendami- seks ja matkavarustuses korrektuuride tegemiseks. • Matka jaoks vajamineva proviandi soovitan varuda ikkagi mõnest suuremast kohast, näiteks Rakverest. • Oandu looduskeskusest saate veel enne rajaleminekut soetada omale vajalikud topograafilised materjalid ja saada vastused oma küsimustele.

Parklas märkate juba suunavaid silte, mis aitavad matkatee alguse üles leida. Edasi tuleb hoolikalt jälgida RMK matkatee märgistust, mis on looduses tähistatud siin näidatud viitadega: LÄÄNE-VIRUMAA

Oandu looduskeskuse juures on koht Oandu oma auto parkimiseks juhul, kui te looduskeskus alustate oma matka siit.

Oandult liikuma hakates saate hea ülevaate Lahemaa kaunitest männikutest ja ilusatest maastikest. Laagripaigad on väga kenad ja pakuvad mõnusat äraolemist väsinud rändurile.

Juhul, kui ilmad on palavad ja päike kipub kõrvetama, siis on mõnus varjulises metsas jalutada ja otsida kohta, kus ennast vette kasta. Esimene selline võimalus avaneb matkajal Võsu telkimiskoha juures.

Võsu telkimiskoht on küll asula servas Võsu elumajade läheduses, aga muidu kena ja telkimiskoht hubane kohake.

• Peale Võsu telkimisala suundub matkatee korraks asfaldile ja kulgeb mööda Võsu-Haljala maanteed 600 m Haljala suunas. Õnneks pole seda pikalt kõndida ja liiklus ei ole seal eriti tihe. • Edasi tuleks jälgida matkatee märgistust ja vahetult peale Võsu ringteed pöörata paremale metsateele • ning liikuda piki Lemuselja-Korjuse HARJUMAA

teed, mis möödub Lemuselja talust ja 4,8 km pärast pöörab vasakule. Talu- maadel liikudes tuleks ka tähele panna, et ei rikuta elanike kodurahu. • Edasi kulgeb rada sihtipidi 300 m, pöörab paremale, • siis mööda metsateed 2,1 km kuni Korjuse-Laviku metsateeni. • Siin tuleb pöörata vasakule ja liikuda 0,5 km Kuueristini. • Kuueristilt on vaja pöörata täisnurga all paremal asuvale tee harule ja liikuda 1,6 km Võhma-Eru teeni. • Sealt tuleb pöörata vasakule, liikuda Palmse-Vihasoo asfaltteeni ja pöörata paremale. • Liikuda tuleks piki teed 100 m ja pöörata vasakule Võhma-Joaveski teele. • Peale Valgejõe silda pööra vasakule külateele, 250 meetri järel viib matkarada paremale metsa ja mööda seda kulgedes Nõmmeveskile.

Nõmmeveski Nõmmeveski telkimiskoht on äärmiselt telkimiskoht maaliline ja hubane laagripaik, igati sobiv ööbimiseks peale esimest rasket matka- päeva. Siit avaneb ka suursugune vaade kõrgelt astangult Valgejõele. Kindlasti tasuks uudistada Nõmmeveski kanjonit ja vana elektrijaama varemeid.

• Nõmmeveskilt edasi liikudes tuleks minna üle Valgejõe silla mäest üles ja pärast vasakul asuvat suurt parklat paremale, matkaraja värava alt läbi. • Seejärel mööda matkarada Vasaristi kaudu üle Valgejõe-Kotka tee ning edasi Parksi ja Murksi külateid pidi Kemba- Kolgaküla teele. • Seal pööra paremale ja liigu 2 km mööda teed, • seejärel pööra vasakule, liigu mööda matkarada üle Pärlijõe ja edasi HARJUMAA

paralleelselt Pärlijõe oruga Kalmeoja lõkkekohtadele.

Pärlijõe org oma kõrgete kaldaastangutega Pärlijõe org sarnaneb väikesele kanjonile. Siinkohal võiksid matkajad korraks oma seljakotid puu najale panna ja seda looduse kunsti- teost lähemalt uudistama minna.

Jõudes Kalmeoja telkimiskohta leiate jällegi Kalmeoja eest suurepärase laagripaiga koos kahe telkimiskoht lõkkekoha ja väikese veesilmaga endises liivakarjääris. Laagripaika ümbritseb kena valgusrohke männimets, mis meenutab parki. Jällegi kena paigake laagrisse jäämi- seks või siis pikema puhkepausi tegemiseks koos kosutava lõunaeinega.

Sealt tuleks suunduda üle vana Narva maantee Viru raba õpperajale. Viru raba on Viru raba oma ilus ja hiilguses tuntud, see on paljude loodusfoto huviliste lemmikkoht. Laudteel jalutamine pakub küllusliku esteetilise naudingu silmale.

• Viru raba õpperaja alguse parklast tuleks matkajatel suunduda Loksa teele ja pöörata vasakule, • ületada Tallinn-Narva maantee ja liikuda 240 m Narva poole. • Sealt tuleb pöörata paremale, Liiapeksi teele, kus algab Põhja- Põhja- Kõrvemaa looduskaitseala. Kõrvemaa • Põhja-Kõrvemaal kulgeb RMK matkatee loodus- mööda Liiapeksi-Aegviidu matkarada, mille algus on Tallinn-Narva maantee kaitseala 52. kilomeetril, Loksa teeristist 200 m Narva poole.

Järgmised 36 km kulgeb rada väga kaunil maastikul, mis on pidevalt vahelduv. Järvi järved Matkaja saab siin kogeda liikumist reljeefsel Paukjärv ja tasasel maastikul, ületada raba ja nautida Jussi järved puhkepause maaliliste järvede ääres, Jussi HARJUMAA

nõmm meenutab siin tundramaastikke. Raja sellele lõigule jäävad Järvi järved, Paukjärv ja Jussi järved. Iga järverühma juures on ka telkimiskoht.

• Jõudes Aegviidu alevi külje alla Änni teele, tuleb matkajal keerata paremale ja minna mööda teed 1 km, kuni jõutakse Aegviidu lasteaia juurde Kase tänava alguses. • Mööda Kase tänavat tuleks liikuda 350 m kuni raudtee ülekäiguni • ja sealt üle raudtee minnes jõutakse 100 m pärast Aegviidu looduskeskuse hoovile.

Siin on koht ka oma auto parkimiseks juhul, kui te alustate oma matka Aegviidult.

Aegviidu • Aegviidu looduskeskuse juurest tuleb looduskeskus minna mööda Piibe mnt lõunasse 500 m kuni Metsa tänava otsani ja keerata paremale metsateele. Jõutakse Kõrvemaa maastikukaitsealale. • Sealt tuleb liikuda 1,5 km kuni jõuate Nikerjärve telkimisalale.

Nikerjärve Nikerjärve telkimisala on küll kena ja telkimisala valgusrohke, mis on varustatud ka katuse- alusega vihmase ilma tarbeks, kuid tsivilisatsiooni hääled ei anna seal võimalust tunda end päris omaette ja ainult loodusega üksi olles.

• Sealt tuleb edasi liikuda lõunasse mööda Uueveski-Tindimäe-Mägede teed 7,5 km kuni Mägede lõkkekohtadeni.

Mägede Mägede lõkkekohad on ilusa vaikse metsa lõkkekohad keskel väikese järve ääres. Autosid liigub seal vähe, ainult need, mis suunduvad Valgehobuse mäele ja tagasi. JÄRVAMAA

Mägede lõkkekohtade juurest viib matkatee Valgehobuse Valgehobuse mäeni. mägi

• Valgehobuse mäe suusakeskuse parkla lähedalt viib metsarada lõunasse 1,5 km kuni Punamäe teeni. Sellel lühikesel lõigul vaikselt liikudes võib nii mõndagi huvitavat märgata. • Punamäe teele jõudes tuleb keerata paremale ja liikuda mööda kruusateed 3 km, hoides vasakut haru, kuni Jäneda-Vetla maanteeni. • Seal keerata paremale, liikuda 300 m mööda maanteed, ületada see ja keerata vasakule Noku raba teele. • Mööda metsateed liikudes jõuate Noku 3,2 km pärast Noku lõkkekohani. lõkkekoht

Nokul on kaks lõkkekohta, esimese juures on laavu, mille all saab vajadusel end hubaselt sisse seada ja selle ees lõket teha. Suvel aga tuleb arvestada, et võitlus vere- imejatest sääskedega on juba ette kaotatud. Mingil määral on abiks, kui teha suitsulõke või rabaservast sookailu (Ledum palustre) korjata ja seda magamiskoti peatsi juurde panna. Sääskedele sookailu lõhn väga ei meeldi. Samuti tuleb arvestada, et ka osad inimesed ei kannata seda ja see võib kerget peavalu põhjustada. Teine Noku lõkkekoht on tavaline lõkkekoht, kus on tulease ja katusega laud, ruumi telkide paigutamiseks on külluslikult.

• Nokult läheb Matkatee edasi mööda Kakerdaja loodusraja laudteed 3,6 km. Kakerdaja kuni loodusraja lõppu Kooksimetsa- loodusrada Napu teeni. • Sealt tuleb keerata paremale ja liikuda 1,5 km mööda metsateed, kuni jõuate ristuva teeni. • Sealt tuleb uuesti pöörata paremale - nii jõuate 2,8 km pärast Napu lõkke- kohani Jägala jõe ääres. HARJUMAA

Napu Napu lõkkekoht asub küll metsatee ääres, aga sellele vaatamata on see piisavalt lõkkekoht eraldatud ja privaatne koht, sest juhuslikke möödujaid seal ei kohta. Kui mõni auto möödub, siis on üldjuhul tegemist kohaliku elanikuga.

Jägala jõgi Jägala jõest saate toidu valmistamiseks omale kogu vajaliku vee. Jõevee tarbimisel tuleb muidugi teada, kuidas seda tarvitamis- kõlblikuks muuta.

• Napu lõkkekohast mööda metsateed edela suunas edasi liikudes jõuab matkaja 11,5 km pärast Paunküla veehoidlaäärse asfaltteeni. See on Paunküla-Kiruvere-Ardu tee (tugi- maantee nr. 11208). Hiieveski • Umbes pool kilomeetrit mööda asfalt- parkla teed liikudes jõuate Hiieveski parklasse, kus on ka lõkkekohad.

Selle kohani jõudes on matkaja läbinud 115,4 km. Enese muljetele ja kogemustele tuginedes julgen väita, et klassikaliseks seljakotiga jalgsimatkaks on see lõik kõige sobivam. Sellele lõigule jääb kõige enam esteetiliselt väärtuslikku loodust ja on ka kohti, mis jäävad püsivast inimasustusest üksjagu kaugele.

Hiieveski Siinkohal tahaksingi matkahuvilistele anda soovituse, et võimalusel läbige Oandult kuni Hiieveskile jääv lõik jalgsi matkates. Aega selle läbimiseks arvestage 5-7 päeva. Edasi kulgeb matkatee paljuski mööda külavahe- ja metsateid, mida on mõnus läbida jalgrattaga.

Kuna tõenäoliselt matkatee läbimine ühe hingetõmbega pole kuigi reaalne, siis Hiie- veskil on hea koht esimese osa lõpetami- seks.

Ardu Lähedal asuv Ardu võimaldab ühistranspordi HARJUMAA

abiga liikuda edasi sobivas suunas, samuti on see hea koht tagasipöördumiseks või jätkamiseks.

Paunküla mail, kui olete ületanud Tallinn- Paunküla Tartu mnt Paunküla veehoidla juures, tasuks matkajal teha väike kõrvalepõige matkateelt ja minna uudistama Paunküla mägesid. Sealne maastik oma ooside, järvede ja rabaga pakub silmale meeldivat elamust ja matkarada oma rohkete tõusude ja lasku- mistega mõnusat füüsilist kogemust.

• Olles naasnud Paunküla mägedest tagasi RMK matkateele kulgeb rada kõigepealt läbi Paunküla küla. • Külast viib otse lääne suunas läbi Paunküla-Kantküla tee, mis keerab varsti peale külast möödumist vasakule rabaserva. • Rabast möödudes jõuab matkaja metsa vahele ja sealt peagi esimese talukohani. Siin tuleb matkajal arvestada võimalu- sega, et kohalik peni annab häälekalt märku teie lähenemisest. • Varsti peale Kantküla keerab Matkatee Ojasoo-Ardu teele (kõrvalmaantee nr. 11141), mida mööda liigute 2 km kuni tee hargneb. • Matkatee läheb edasi paremat haru pidi, mis on Kõue-Virla tee (kõrvalmaantee nr. 11142) ja seda mööda liigutakse 7 km kuni Virla külani.

Hiieveski ja Taga-Põlliku vahelise lõigu pikkus on 30 km. Sellele lõigule jääb nii Taga-Põlliku metsateid, külateid kui ka jupikesi toeka- maid asfalttee lõike. Tähelepanelikult tuleks jälgida RMK matkatee märgistust, mis on siin iga kilomeetri järel. Kuna tegemist on riigi kõrvalmaanteedega, siis on just siin matkatee märgistus puudulik.

• Vanatoa juurest kuni Kõue külani RAPLAMAA

kulgeb rada asfaltteel, edasi taas kruu- sateel. Matkatee läbib edaspidi sellised väikesed külakohad nagu Paunaste või kui täpsem olla, siis Taga-Paunaste. • Edasi läbib rada Virla küla. Sealt kuni laagripaigani on tegemist Virla-Aela- Pikanõmme teega. Vonka raba • Vonka raba juurest teeb rada pöörde itta ja hakkab kagusuunaliselt kulgema, seda umbes 2,5 km pikkuselt. • Siis suundub rada lõunasse ja te jõua- tegi Taga-Põlliku Hirvelaane laagripaika.

Taga-Põlliku Hirvelaane laagripaik asub varjulise metsa laagripaik vahel üsna metsatee lähistel. Läheduses on mitu talumaja, kus on võimalus joogivee saamiseks. Jällegi peab matkaja arvestama, et tema saabumisest annavad kohalikud penid valjuhäälselt märku.

• Taga-Põllikult kulgeb matkatee edela suunaliselt kuni Kubjani, • siis loode suunaliselt Suurekivini mööda Paide-Roovere-Kuimetsa teed (kõrval- maantee nr. 15129) 1,3 km. • Sealt läheb rada edelasuunaliselt mööda Kaiu-Vahastu teed (kõrval- maantee nr. 20122) 4,5 km Põllikuni • ja taas loode suunas 4 km Vana-Kaiu poole. • Peale Oranikut umbes kilomeetri pärast pöörab rada metsavahelisele pinnasteele • ja kulgeb 3,5 kilomeetrit, kuni jõuab Loosalu-Paluküla loodusraja algus- punkti.

Loosalu raba Loosalu raba juures on metsa vahel mõnus varjuline laagripaik, mis pakub head kaitset tuule eest. Vihma korral saab istuda katusega laua taga. Kevadisel ajal peab matkaja arvestama, et laagris olevaid söödavaid asju ei maksa ripakile jätta. Läheduses elav talumees on ümbruses üsna tihti näinud nii RAPLAMAA

suuremaid kui väiksemaid metsaelanikke. Tema jutu järgi sundvõõrandab kohalik mesikäpp enamuse tema sügisesest õuna- saagist.

Loosalu raba ületades tuleb arvestada, et kevadel on veetase kõrgem kui muidu ja laudteel liikudes, mis on hetkel üpris nigelas seisus (esimene pool laudteest renoveeri- takse 2013. aasta suve alguseks ja teine pool aastatel 2014-2015), saavad jalad ikkagi märjaks.

Taga-Põlliku (Hirvelaane) ja Loosalu vahelise lõigu pikkus on ligikaudu 23 km. Kui Loosalu raba on ületatud, siis mööda metsateed liikudes jõuate umbes peale 20-minutilist jalutuskäiku Reevimäele. Siin Reevimäe tasub seljakott või jalgratas korraks puu najale toetada ja minna uudistama, millega on tegemist.

Reevimäelt avanevad suurepärased vaated ümbruskonnale - mäe kõrgus on 106 m üle mere pinna. Siinse looduse säilitamiseks ja kaitsmiseks on loodud Kõnnumaa maasti- Kõnnumaa kukaitseala. Reevimäel asub ka Tõnniauk, maastiku- kuhu kombe kohaselt on toodud värsket, uudset, esimest ehk siis andamit Tõnnile. kaitseala Mida mööduval matkasellil Tõnnile anda on, seda peab matkaja ise otsustama.

Reevimäe läheduses on mitmeid elumajasid, kust rändur vajadusel saab joogivett küsida.

• Edasi suundub matkatee läbi Paluküla Vahastu-Lelle teele (kõrvalmaantee nr. 20154), mida mööda liigutakse 4 km Lalli külani. • Sealt vasakule pöörates jõuate mööda kruusateed liikudes 1,5 km pärast Lelle asulasse. • Sealt, minnes otse üle raudtee ja Lelle jaama teed mööda läbi alevi, suundute RAPLAMAA

risti üle Rapla-Türi maantee • ja edasi liigute Vändra-Lokuta-Lelle teed (kõrvalmaantee nr. 19246) pidi Eidapere suunas pea 3 km kuni Põllu bussipeatuseni. • Lelle mõisapargi juures pöörab rada asfaldilt maha paremale viivale kruusateele. Tillniidu • Mööda kruusateed liikudes jõuab laagrikoht matkaja umbes 6 km pärast Tillniidu laagrikohani.

Tillniidu laagripaigast umbes 600-700 m kaugusel asub talumaja, kust on võimalik endale joogivett küsida.

• Tillniidult umbes 2 km edasi liikudes jõuab matkaja taas suurele teele. See on Lokuta-Jõeküla tee (kõrvalmaantee nr. 20157). Siit tuleb pöörata vasakule Vallastu/Koogiste suunas. • Liikuda tuleb 2 km kuni ületate raudtee ja veel pea kilomeetri kuni keerate paremale põllu- ja metsavaheteele. • Seda mööda liigute sirgelt 2 km kuni tee metsaservas ära lõpeb. • Keerake paremale metsa, liikuge mööda kraavikallast 170 m kuni jõuate suure kraavini. • See tuleb ületada, liikuda mööda põllu- serva 450 m ning põllu edelanurgas keerata metsasihile. • Sihti mööda liikuge 600 m kuni jõuate jällegi kruusateele. • Keerake seal vasakule ja liikuge mööda kruusateed lõuna-edela suunal 3 km jõudes lõpuks Eidapere-Mukri teele (kõrvalmaantee nr. 20158. Mukri • Sealt tuleb teil pöörata vasakule, liikuda loodusrada mööda teed 500 m kuni jõuate Mukri loodusraja algusesse. PÄRNUMAA

Läbides Mukri loodusraja ja käies ära Mukri kauni vaatega vaatetornis, jõuate Mukri laagripaika, kus on sobilik ja mõnus veeta laagripaik öö ning jätkata oma teekonda Pärnumaa suunas.

Siinse laagripaiga teeb eriti mugavaks avar katusealune pinkide ja laudadega, kuhu mahub vajadusel vihmavarju kuni 15 inimest. Katusealuse kõrval asub ka lõkke- koht. Rabast väljub oja, kust saab vajadusel hankida vett toidu valmistamiseks. Laagri- paigas on ka tiik, kus kuuma ilma korral saab ennast jahutamas käia.

• Edasi viib matkatee Võidula ehk endise nimega Karolinenhofi suunas. Siin asus kunagi suursugune mõis, mille endiseid hooneid võib tänagi vaadelda. • Karolinenhofi juurest tuleb pöörata vasakule Käru peale ja liikuda umbes kilomeeter, enne kui pöörata suurelt teel ära paremale.

Mööda metsade vahelisi teid liikudes jõuate Kellisaare laagripaigani. Kellisaare Kellisaare laagripaik asub liiva kaevandamise taga- laagripaik järjel tekkinud järve kaldal. Koht on avar ja avatud tuultele. Tänu sellele ei pruugi tuulise ilmaga seal küll kõige mõnusam olla, aga nagu ikka, on igal kepil kaks otsa, nii ka siin. Seal, kus tuul saab puhuda, ei tunne sääsed ennast eriti hästi. Omast kogemusest aga võin kinnitada, et sääsed on kindlasti suurem ebamugavus kui väike tuuleke. Kuuma ilmaga on matkasellil siin suurepärane võimalus end mõnusas järvevees jahutada. Siia ööbima jäädes võib matkasell varahommikul ka õngeleotamist proovida. Kes teab – äkki näkkab?

Kohe Kellisaare laagripaiga kõrval asub motokrossirada. Kui satute siia mõnede võistluste või treeningsõitude ajal, siis saate PÄRNUMAA

kindlasti põneva vaatemängu osaliseks. Kes teab, võib-olla annab mõni kohalik moto- hunt küsimise peale teilegi oma tsiklit või ATV-d raja läbimiseks proovida. Kindlasti annab see vahva adrenaliinilaksu! Loomu- likult tuleb arvestada sellega, et väheste sõidukogemuste puhul on põrutuste ja luumurdude tõenäosus suurem ja katkiste kontidega juba kaugele ei matka.

• Laagripaigast lahkudes liigu lõuna suunas Mädara teele, • 1 km pärast jälgi raja märgistust ja pööra vasakule küngaste vahel kulge- vale metsateele. • Peale 3 km metsatee läbimist jõuab matkaja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteele. • Paari kilomeetri pärast jõuad C. R. Jakobsoni (silmapaistev eesti ühis- konnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog, eluaastad 1841-1882) perekonnakalmistuni. • Sealsest teeristist 3 km edasi liikudes jõuab matkasell Kurgja talumuuseumi parklasse. Seal tuleb ületada Pärnu jõgi mööda veskitammi silda.

Jakobsoni Jakobsoni talumuuseumis tasuks teha talumuuseum natuke pikem ja põhjalikum peatus, uudistada on siin palju! Vähemalt pooltel kordadel, kui ma ise siia olen sattunud, on mul olnud õnne saada värskelt küpse- tatud rukkileiba. Muuseumis on ka kohvik. Ütleme nii, et nende hõrgutiste nimel, mida siin pakutakse, võib ka paksuks minna, seal on ühed maitsvaimad koogid, mida ma eales olen saanud.

Üks minu lemmik ostuartikleid on siin kohalike meistrite tõrvaseep. Sellega pead pestes muutuvad juuksed eriliselt kergeks ja kohevaks, meenutades pärast kaheksaküm- nendate keskpaiga Tina Turneri soengut. JÄRVAMAA

• Kui muuseumi külastamine tehtud, siis ületa Laupa-Suurejõe kõrvalmaantee, et jõuda tähistatud Sakala tee matka- rajale. • Mööda Sakala teed umbes 4 km liikudes jõuab matkaja Saeveski metsaonnini Saarjõe kaldal.

See, mis Saeveski metsaonnil metsa saagi- Saeveski misega ühist võiks olla, on raske öelda, kuid metsaonn ajalooliselt on tegemist kunagise metsavahi kohaga. Saeveski nime antud kohal on mainitud esmakordselt 1811.a. revisjoni- kirjades. Nimi tuleneb ca 1,5 km Saarjõge pidi allavoolu ehitatud Kabala mõisa veejõul töötavast saeveskist, millest küll tänaseks on säilinud veel tammi jäänused. Sellest ajast oli siin ametis Saeveski metsavaht, kes ilmselt lisaks metsa vahtimisele saagis kunagi ka veskil miskit ja nii see nimi on ka tulnud. Vana metsavaht oli aga ilmselt üks hästiarenenud huumorisoonega nutikas mees, sest metsavargaid hoidis ta metsast eemal legendiga loomaaiast põgenenud orangutangist. Tema levitatavate juttude kohaselt pidi see üks hirmus loom olema, kellega on metsas parem mitte kokku saada.

Ise olen seda Saeveski kohta külastanud palju kordi ja öises metsas jalutades või metsaonni juures väljas istudes kuulnud laante sügavusest igasugu hirmsaid hääli, aga oma silmaga seda jubedat elukat veel kohanud pole. Võibolla see elukas on koolitatud just metsavargaid püüdma ja karistama, seda muidugi täpselt ei tea. RMK samuti ei kinnita ja ei lükka ümber sellise olevuse olemasolu, nii et sealkandis on igaks juhuks parem metsavargusele mitte mõelda – võib valusalt lõppeda.

Saeveski metsaonn on igati kena ja avar maja. Ainuke häda, mida võiks ette heita on see, et talvel külma ilmaga seal eriti soe ei ole. Küttekehadeks on väike ahi ja pliit JÄRVAMAA

köögis ning sellest kahe korruse soojaks saamiseks ei piisa. See ei tähenda, et sinna talvel minna ei maksa, vaid tuleb lihtsalt arvestada ilmastikuolude ja maja olukorraga. Kindlasti ei tohiks sooja saamise eesmärgil ahju ja pliidi all pidevat tuld hoida, sest see võib küttekehad ära lõhkuda ja on tule- ohutuse seisukohalt äärmiselt ohtlik. Kõige parem on majas õhk soojaks saada nii, et üks ahjutäis puid ära kütta, panna siis ahju üks-kaks jämedamat puunotti hõõguma umbes 4-5 tunniks ja lasta nendel ära põleda. Peale pausi võib jälle jätta ööseks üks-kaks jämedamat puunotti hõõguma. Kuna köögis on nagunii pliit, siis sellel toitu valmistades õnnestub samuti tuppa üksjagu soojust saada. Kindlasti tuleb jälgida, et maja uksed oleksid korralikult suletud, muidu läheb väärtuslik soojus õue. Kui väljas juba nagunii pimedaks läheb, siis võib akende ette riputada oma telkmantlid, mis reeglina igal matkasellil nagunii kaasas on, ka see aitab soojusel paremini toas püsida.

Metsaonni kõrval voolab Saarjõgi, mille vett olen pidevalt kasutanud olme toiminguteks, ilmselt peale filtreerimist või keetmist sobib see ka toidu ja joogi valmistamiseks. Maja juures on olnud ka allika koht, aga sealt vee saamisega ei maksa arvestada, veeandi olen seal harva näinud, ainult kevadeti.

• Matkatee kulgeb siit edasi mööda Sakala tee Sakala tee matkarada, seega tuleks matkarada selle raja märgistust jälgida. Umbes 6,5 km pärast jõuab rada Luite lõkke- kohani.

Luite lõkkekoht Luite lõkkekoht on äärmiselt kaunis peatus- paik RMK matkateel. Kellel vähegi jaksu on ja ilm seda võimaldab, siis soovitan siin ööbida.

• Lõkkekohast edasi liikudes on jäänud Sakala tee lõpuni 1 km, jõudes VILJANDIMAA

Vanaõue puhkekeskuse juurde Mudiste- Suure-Jaani-Vändra tugimaanteele (mnt nr. 57). • Matkatee pöörab maanteele jõudes paremale ja 400 m pärast vasakule kõrvalteele. • Edasi tuleb liikuda 1,3 km tähistatud erateel, möödudes Lepakose rändrah- nust. • Ületades Navesti jõe, jõuad RMK Juhk- ruõue teele. Nüüd pööra vasakule. • 2,7 km pärast jõuad RMK Vihiküla- Hüpassaare teele, kust tuleb pöörata paremale. • 2 km pärast ole tähelepanelik - Ojaküla teeristil hoia vasakule. • Siit 2,3 km edasi liikudes jõuad RMK Hüpassaare Hüpassaare teele. • Pööra vasakule ja 100 m pärast paremale. • 900 m pärast jõuad Hüpassaare lõkke- kohani.

Siin on Soomaa rahvuspargi värav, tutvu Soomaa rahvuspargi kaardi ja külastusrajatistega. rahvuspark Hüpassaares asub ka helilooja Mart Saare majamuuseum. (Luite ja Hüpassaare vahe- Mart Saare kaugus on 10,7 km). majamuuseum • Hüpassaarest väljudes jõuad 900 m pärast ristteele, kus pööra paremale. • Liikudes 3 km mööda RMK Kibaru teed jõuad RMK Võlli-Kibaru-Ärma teele, kus pööra paremale. • 3,6 km möödudes ristub matkatee Kildu-Oksa-Tõramaa kõrvalmaanteega (nr. 24128). Pööra paremale. • 3,3 km pärast ületad Oksa silla Lemm- jõel ja sillalt Oksa aida lõkkekohani jääb 600 m (lõkkekohtade vahekaugus on 11,4 km). VILJANDIMAA

Oksa aida Oksa aida lõkkekoha infostendilt saad teavet ümbruskonna, teele jäävate külas- lõkkekoht tusrajatiste ja muude piirkonna vaatamis- väärtuste kohta. Lõkkekoht asub Lemme jõe ääres. Koht ise on üsna avatud maastikul, seega tuleb tuule võimalusega arvestada.

• Peatuskohast lahkudes pööra paremale. Sinu tee äärde jääb ka lõkkekohast 1,8 km kaugusel asuv Kuuraniidu õpperada, 2,5 km kaugusele Mulgi heinamaa. • 5,6 km pärast jõuad Kuusekäära sillale, ületamaks Raudna jõge. Silla lähedu- sest algab Lemmjõe matkarada. • Otse edasi liikudes jõuad 10,7. kilomeetril Kõpu-Tõramaa-Jõesuu kõrval- maanteele (nr. 24151). Soomaa • Siin vasakule pöörates jõuad 700 m looduskeskus pärast Soomaa looduskeskusesse (peatuskohtade vahemaa 11,4 km).

Siin on koht ka oma auto parkimiseks juhul, kui te alustate oma matka Soomaalt.

Kõrtsi-Tõramaa Kõrtsi-Tõramaa lõkkekoht on Soomaa lõkkekoht looduskeskuse territooriumil, seega on vajadusel siin olemas võimalused nautida aastatuhandete jooksul välja arenenud prog- ressi ja tsivilisatsiooni hüvesid. On olemas võimalus saada Narvas toodetavat elektri- energiat, et laadida oma hammustatud õuna logoga või mõne muu vähemmainekama logoga tootja multimeedia-sidevahendeid. Vajadusel saab kasutada rahvusvahelist arvutivõrku või vaadata filmi viiendast aasta- ajast ja haabja valmimisest. Olemas on ka vesi, mis tuleb siis kui kraani keerata.

• Looduskeskuse lõkkekohast väljudes pööra vasakule. • Läbides mööda Kõpu-Tõramaa- Jõesuu maanteed 7,6 km, jõuad Läti vaatetorni lõkkekohani. PÄRNUMAA

Läti vaatetorni lõkkekohta jõudes ei Läti vaatetorni tähenda see veel seda, et Riia on kiviga visata või lätlased on oma riigipiiri nihu- lõkkekoht tanud, lihtsalt nimi on kohal selline.

• Lõkkekohalt liigu sama maanteed mööda edasi 4 km. • Teesoo bussipeatuses keera paremale RMK Sandranõmme teele, silt näitab Lasketiiru nimelise koha suunas. • 2,2 km pärast jõuad RMK Halliste teele, kus keera paremale lääne suunas. • 1 km möödudes pööra vasakule RMK Pärtli teele. • Sellel teel liigud 3 km, hoia ristuvate teedega kohtudes paremale ja jõuad Pertlimetsa kaunisse Pertlimetsa lõkkekohta lõkkekoht (lõkkekohtade vahekaugus 10,2 km).

• Lõkkekohalt lahkudes pööra vasakule Pertli teele. • 1 km pärast Pertli tee ristumisel RMK Pütsepa teega tuleb pöörata paremale. • 600 m möödudes jõuad sillale Halliste jõel. • Peale silda liigud RMK Löövi teel, 200 m pärast pööra vasakule ja • 900 m pärast ristuvale teele jõudes taas vasakule. • Liigu 2,9 km (era- ja vallateed pidi (Kera-Meose tee) lõuna suunas) ja pööra paremale RMK Keralongi teele. • Esimesel teeristil 2,8 km pärast pööra vasakule RMK Kauni teele. • Kui Kauni tee ristub Sigaste-Massaare vallateega, siis 1,7 km pärast pööra paremale. • Liigu vallateel läbi Oissaare küla ja pööra 2,5 km pärast vasakule. • Järgnevalt liigu 1 km vallateel ja pööra paremale • ning seejärel 1,2 km pärast vasakule. PÄRNUMAA

• Nüüd liigu otse 1,1 km (900 m viimasest pöördest keerab vallatee paremale, kuid matkatee läheb otse), kus teelt pöörab vasakule Kopratare metsaonni tee (puhkekohtade vahemaa on 15,9 km).

Kopra tare Kopra tare metsaonn on väga vahva koht! metsaonn Vahvaks teeb onni asukoha juba see, et see asub saarekese peal. Onni juurde pääseb üle betoonist sillakese. Kopra tares puudub küll soojust salvestav küttekeha, aga see- eest on olemas suitsu ja vingu sisse ajav tulease. Vähemalt on katus peakohal ja seinad ümber, seega tuul ja vihm matka- sellile ligi ei pääse. Kevadel siia sattudes on siin sadu kui mitte tuhandeid konni, kes tegelevad kurameerimise ja pereplaneerimi- sega. Vaikusehetke saabumisele ei maksa lootma jääda. Suvel on siin sääski sedavõrd palju, et tekib vajadus vereülekande järele. Sügis Kopra tare juures on lihtsalt pilvine ja hall, seega hea hundijalavett manus- tada. Talvel on siin aga ilus nagu Alpides, ainuke vahe on, et mäed ja ilusad vaated puuduvad.

• Kopra tare juurest lahkudes mine mööda Ülesoo teed Kilingi-Nõmme suunas 2,6 km otse, • keera paremale ja mine mööda Suitsu- Rebase teed 1,9 km, • keera vasakule ja mine otse 3,3 km, • keera vasakule ning mine 650 m otse, • keera paremale ja mine 1,4 km, • siis paremale Pärnu poole 550 m ning kohe vasakule Kilingi-Nõmme linna. • Seal mine mööda Pärnu tänavat 3,6 km läbi linna, • keera paremale Piiri tänavale ja mine 400 m otse, • lõpuks keera vasakule ja 60 m pärast jõuad RMK Kilingi-Nõmme PÄRNUMAA

metsamaja juurde.

Kilingi-Nõmme metsamaja asub väikese Kilingi-Nõmme tiigi kaldal, ümberringi ilus männimets. metsamaja Siin on võimalus matkata 1,5 km ja 5 km pikkusel metsarajal. Metsamaja õuel asub metsaklass, kus saab aega veeta ja grillida. Maja mahutab 6 inimest, olemas veevarus- tus, elekter, ahi, saun ja voodid. Selleks, et metsamajas ööbida, tuleb teha broneering RMK kodulehelt ja tasuda vastavalt hinna- kirjale.

• Kilingi-Nõmme metsamaja juurest mine tagasi 60 m suurele teele, jõuad Piiri tänavale, • keera paremale, 400 m pärast ületa Pärnu tänav ja mine mööda Piiri tänavat edasi 300 m. • Jõuad Õhtu tänavale, kust keera vasakule ja mine 250 m edasi, keera paremale Jõe tänavale, • 190 m pärast keera paremale, jõuad Järve tänavale, • 80 m pärast keera paremale Kurgoja (Pikanõmme) teele. • 3,7 km otse ning siis hoia paremale, • 1,7 km pärast jõuad Reiu teele, kust keera vasakule Päätsumäe teele ja mine mööda seda 4,9 km. • Nüüd hoia paremale ja mine otse 2,7 km. Nendel kahel viimasel lõigul võib matkasell suure tõenäosusega kohata metsiseid. • Edasi keera veelkord paremale Rae teele ja mine otse 570 m, • nüüd keera vasakule, oled jõudnud RMK Rae järve telkimisalale.

Rae järve telkimisalal on välja ehitatud Rae järve neli lõkkekohta, laste mänguväljak ning telkimisala kaev, seega mahub sinna rahvast vajadusel rohkesti. Samuti on seal rannas väga PÄRNUMAA

mõnus ujumiskoht. Telkimisalal on kolm katusega laudpinki ja üks varjualune, mis annavad vihma korral võimaluse mõnusalt varjus istuda.

Loodusfotograafia huvilisel matkajal tasuks kindlasti läbi jalutada kohalik õpperada, millele jääb ka vaatetorn. Suure tõenäo- susega on võimalik kohata jäälindu või kobrast.

• Kui on aeg lahkuda Rae järve äärest, siis peaks matkasell Rae järve telkimisala juurest keerama vasakule ja minema mööda Rae teed otse 2,6 km. • Edasi peab keerama paremale Kotisoo teele ja minema 4,1 km. Pärnumaa • Jõudnud Tõitoja teele tuleb keerata metskonna vasakule, 2,9 km pärast jõuad Pärnumaa metskonna kontori juurde, kontor kust saab alguse Laiksaare looduse õpperada. Vajadusel saab õpperajale jäävas metsaonnis ööbida või puhata.

Laiksaare • Laiksaare looduse õpperaja juurest looduse Kabli looduskeskusse jõudmiseks tuleb Pärnumaa metskonna kontori juurest õpperada keerata paremale ja minna Hääde- meeste suunas 200 m, • seejärel keera vasakule Urissaare ja Massiaru poole. Hoia paremale, • 9 km pärast jõuad Urissaare külla, mine otse edasi Massiaru suunas 3,4 km. • Massiaru külast keera paremale Kabli poole ja mine 6,1 km edasi Via Baltika maanteeni. • Via Baltikat ületades tuleks liikuda ikka jätkuvalt otse edasi 2,5 km. Kabli • Jõudes vanale Pärnu-Riia maanteele, keera vasakule, looduskeskus • 300 m pärast keera paremale ja jõuad RMK Kabli looduskeskusesse. PÄRNUMAA

Siin saavad lahked RMK töötajad matka- sellile olla abiks hea nõuga – jõuga vaevalt, seda peab matkajal ikka endal olema. Kind- lasti saab Kablist huvitavat infot piirkonna looduse ja erinevate loodushariduslike programmide kohta, mida RMK pakub.

Siin on koht ka oma auto parkimiseks juhul, kui te alustate oma matka Kablist.

Kabli looduskeskuse juurest Lemme telkimisalale jõudmiseks liigu mööda vana Pärnu-Riia maanteed Ikla suunas. Vana maantee äärde jääb pagaripood, kust võib saada värskeid saiakesi ja pirukaid. Ja kui on plaanis mere äärde Lemme või Krapi telkimisalale ööbima jääda, siis mööda vana maanteed liikudes jääb rajale ka kauplus, kus saab oma proviandi varusid täiendada.

Lemme telkimisala asub mere ääres Lemme männimetsa all. Siin on kaunis vaade telkimisala Liivi lahele ja päikeseloojangule, võimalus päevitada liivasel mererannal kuni päikese- loojanguni, ujuda, vaadelda merelinde. Telkimisalal on infotahvlid, lõkkeplatsid, katusega laudpingid, olmehoone, lava, puurkaev, käimlad ja invalaudtee. Olme- hoones on tasulised tualetid, saun ja dušid ning kauplus-kohvik.

Kablist Lemme telkimisalale on umbes 7 km ja Krapi telkimisalale umbes 9 km.

• Lemme telkimisalalt Iklasse minekuks mööda vana Pärnu-Riia maanteed tuleb läbida Treimani, Metsapoole ja Ikla küla.

10,6 km pärast jõuad Eesti-Läti piirile, kus on matkatee lõpp-punkt. Siin on ka bussipeatus, kus saab oodata bussi, mis suundub tagasi Pärnusse. Praktilisi nõuandeid matkatee läbimiseks!

Mis on Matkamine ei ole lihtsalt jalutamine matkamine looduses. See on füüsiline ja moraalne tegevus, mis tänu füüsilisele aktiivsusele värskes õhus parandab inimese tervist ja tugevdab vaimu. Kõndides seljakott seljas on tihti vaja pingu- tada, et jõuda eesmärgiks seatud kohani. See treenib meie vaimu ja keha. Kui matkal õpitakse ületama raskusi, siis ka tavaelus on kergem hakkama saada. Matkamine nõuab tihti inimeselt ka mõis- tuse kasutamist, et lahendada ootamatult tekkinud olukordi, jagada oma jõuvarusid ilma, et kannatada liigse kurnatuse all, osata vajadusel korrigeerida või parandada kaasas olevat varustust. Loovuse ülesnäita- miseks võib olukordi tekkida igal sammul.

Matka Matkaja, kes asub seljakott seljas RMK planeerimine matkateele, peab arvestama sellega, et tal tuleb kaasas kanda mitme päeva toitu ja välipliidi kütust, kindlasti ka riietust erinevate ilmastikutingimuste jaoks. Ega kõik päevad pole päikeselised ja kaunid. Mõned päevad võivad olla kuumad ja lämbed, teised vihmased ja tuulised, ning talviti kipub meil lund, lörtsi, rahet ja vihma sadama. Valmidus peaks olema igaks olukorraks! Selleks olgu seljakotist alati võtta õiged riided, mis vastavad ilmaoludele.

Välipliit Matkaja, kes asub teele, peab arvestama kaasa asjaoluga, et alati ei saa ta oma toitu lõkkel valmistada. Võib juhtuda, et kuuma ja kuiva suve tõttu on tule tegemine keelatud või nädalavahetusel puhkamas käinud turistid on lõkkepuud ära põletanud. Siit ka praktiline nõuanne kõigile matkasellidele, kes rajale asuvad: võtke oma välipliit kaasa. Nii ei pea te olema lõkkekohtadest sõltuvad. Samuti saab välipliidil kuuma jooki ja toitu kiiremini valmistada kui lõkkel. Välipliite on erinevaid, mõned töötavad gaasil, mõned bensiinil, mõned alkoholil, mõned looduslikel toorainetel nagu käbid ja kuiv metsasodi. Aga seljakotis olgu üks selline matkasellil kindlasti!

Jalgsi seljakotiga matkaja varugu piisavalt Sokid kaasa eriotstarbelisi matkasokke. Tavaline on olulised puuvillane niidisokk tekitab kergesti ville, see aga tõenäoliselt rikub kogu matka. Villide ennetamiseks olgu esmaabi pakis vastav kreem, mida enne rännaku algust jalgadele määrida. Ohtralt olgu kaasas ka geelplaastreid ja midagi haavade puhasta- miseks.

Suvisel ajal matkaja võtku sääskede Kaitse eest kaitseks kaasa pikki riideid ja pähe sääskede pandavat sääsevõrku. Igasugused kehale pritsitavad ja hõõrutavad sääsetõrjevahendid vastu on mürgised ka inimesele ja nende pikema- ajaline kasutamine põhjustab terviseprob- leeme. Lihtsamal juhul võite tunda peavalu, iiveldust või nõrkust. Kunstlikest sääsetõrjevahenditest on parimad suitsevad sääsespiraalid või -küünlad. Need hoiavad suurema jao sääski teist eemal. Abi on ka sellest, kui ümber oma laagriplatsi panete väikeseid käbi- hunnikuid hõõguma, siis aga jälgige hoolsalt tuleohutust, et te metsa kogemata põlema ei pane. Telk olgu Ööbimiseks kasutage väiksemaid ja kerge- korralik maid telke, neid on kergem kaasas tassida. Telk olgu aga veekindel ja korralik, mitte toidupoest ostetud odav „suvepäevade“ variant. Kasutada võib ka koormakatet või spetsiaalset kaasaskantavat varjualust. Sellised asjad on aga tuule suhtes tund- likud ja ka putukad pääsevad teile kaissu. Varjualuse puhul on muidugi abi suuremast sääsevõrgust, mis ulatub ülesriputatult üle kogu teie magamiskoti.

Jalatsite Jalanõudest sobib suvisel ajal liikumiseks valimisest väga hästi maastikujooksuks mõeldud spordi- jalats, soovitavalt jäigema tallaga. Kevadel ja sügisel kasutage klassikalist matkasaa- bast, soovitavalt täisnahkset. Kõrge sõjaväe saapaga pikemalt matkates kipuvad jalad rohkem väsima kui poolkõrge matkasaapaga. Spordijalanõudega matkates on oht hüppeliigest vigastada suurem. Pehme tallaga jalanõuga ja seljakotiga matkates väsivad jalad kiiremini. Hea on, kui matkasellil on seljakoti küljes varujalavarjudeks mõned plätud. Puhke- hetkel ja õhtul laagris olles taastuvad jalad plätusid kandes kiiremini päevasest tampi- misest. Korralikult puhanuna ja taastununa on uut matkapäeva mõnus alustada ka siis, kui päike on pilve taga.

Elamusterohket matkamist kõigile, kes astuvad RMK matkateel! Tõnu Jürgenson Rändaja meelespea

• Igaühel on õigus Eesti loodusest Igaüheõigus osa saada. • Igaühel on ka kohustus loodust kaitsta ja säilitada. • Igaüheõigus tähendab õigust vabalt liikuda arvestades sealjuures häid tavasid ja juhiseid kõikide maaomanike maadel. • Liikumisel jälgi, et sa ei häiriks loodust, loomi ega teisi inimesi.

• Tuleohtlikul ajal, mis algab lume sulami- Lõkke sega ja lõpeb vihmaste sügisilmadega tegemine tohib tuld teha ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud lõkkekohtades. • Lahkudes kustuta lõke hoolikalt, loe ja järgi juhiseid. Ei suitseta metsas. • Uuri välja, kas metsaminek on tuleohu tõttu keelatud: Päästeala info 1524.

• Telgi selleks ettevalmistatud ja Telkimine tähistatud kohas. • Telgi nii, et sa ei häiriks loodust, loomi ega teisi inimesi. • Järgi telkimiskoha juhiseid.

• Pikemal retkel olles põleta lõkkes vaid Prügi looduslikku päritolu põlevaid asju. • Muu praht ning orgaanilised jäätmed vii võimalusel koju või pane lähedal asuvasse prügikasti. • Järgi kohapeal olevaid juhiseid.

Metsatulekahju korral helista Päästeameti hädaabinumbril 112 või Keskkonnainspektsiooni 1313 www.loodusegakoos.ee