Võidu Tänava, Tööstuse Tänava Ja Linna Põhjapiiri Vahelise Ala Tööstuspargi Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Aruande eelnõu

Tellija: OÜ IB Urmas Nugin

Töö koostaja: OÜ Alkranel

Juhtekspert: Elar Põldvere

Tartu 2011 / 2012

Sisukord

SISSEJUHATUS ...... 4 1. ÜLDOSA ...... 5 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht, õiguslik alus ja eesmärk ...... 5 1.2. Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus ...... 6 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 7 2.1. Veekeskkond ...... 7 2.1.1. Torila oja, Pärsikivi paisjärv ja Punikvere peakraav ...... 8 2.1.2. Peipsi järv ...... 9 2.2. Maismaakeskkond ja klimaatilised tingimused ...... 12 2.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ...... 14 3. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ...... 17 3.1. Alternatiiv I – alale ehitusõiguse andmine (detailplaneering) ...... 17 3.2. Null-alternatiiv – maa-ala koheselt aktiivsesse kasutusse ei võeta ...... 20 4. DETAILPLANEERINGU JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVIDE KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS NING LEEVENDAVAD MEETMED ...... 21 4.1. Põhja- ja pinnavesi ning veekeskkonna elustik ...... 21 4.1.1. Põhjavesi ja pinnavesi üldiselt ...... 21 4.1.2. Pärsikivi paisjärv ...... 22 4.1.3. Torila oja ümberkujundamine ja Peipsi (sh Kallaste sadam) ...... 23 4.2. Maismaa elustik ja ökosüsteemid (loomastik, taimestik) ...... 26 4.3. Sotsiaal-majanduslik olukord ...... 26 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIDE VÕRDLUS NING PAREMUSJÄRJESTUS ...... 29 6. SEIREMEETMED KESKKONNASEISUNDI JÄLGIMISEKS ...... 31 7. AVALIKKUSE KAASAMISE TEAVE NING ARUANDE KOOSTAMISEL ESINENUD RASKUSTE ÜLEVAADE ...... 32 8. ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE ...... 33 8.1. Mõjutatava keskkonna kokkuvõte ...... 33 8.2. Hindamistulemuste kokkuvõte ...... 37 KASUTATUD MATERJALID ...... 41 BRIEF SUMMARY OF STRATEGIC ENVIRONMENTAL ASSESSMENT ...... 43

LISAD: Lisa 1. KSH programm, avalikustamisega seotud dokumendid ja heakskiitmise otsus.

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 3 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Tartu maakonnas Kallaste linnas Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneering. Detailplaneeringu peaeesmärgiks on laevade remondidoki, eelnevalt koostatud eelprojektiga (OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin (IBUN), 2010-2011), sobivaima lahenduse leidmine ja rajamise seadustamine. Lisaks kaalutakse planeeringuala kruntideks jagamist ning ehitusõiguse määramist äri- ja tootmiseesmärgiga hoonetele ning maa osalise sihtotstarbe muutmist jm asjakohast.

Detailplaneering on algatatud Kallaste Linnavolikogu 05.11.2010. a otsusega nr 22 ja KSH Kallaste Linnavalitsuse 29.06.2011. a korraldusega nr 49. Planeeringu vastuvõtjaks ja kehtestajaks on Kallaste Linnavolikogu, koostamist korraldab Kallaste Linnavalitsus. Detailplaneeringu koostajaks on OÜ IBUN. KSH protsessi teostab OÜ Alkranel ning selle järelvalvet korraldab Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon. KSH-d viib läbi, koostöös OÜ IBUN, OÜ Alkranel ekspertgrupp koosseisus: • Elar Põldvere – KSH juhtekspert, litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr KMH0118); • Britta Pärk – keskkonnaspetsialist.

KSH algatamise peapõhjuseks oli asjaolu, et planeeritava tegevusega kavandatakse suuremahulisi (üle 500 kuupmeetri) süvendustöid ja teisaldatakse pinnast, mistõttu võib kaasneda mõju veekeskkonnale. KSH eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning analüüsida peamiselt negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust ja kumuleeruvust. KSH viiakse läbi vastavalt kehtivale Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS), kasutades asjakohaseid alusandmeid (sh strateegilisi planeerimisdokumente ja õigusakte).

KSH protsessist huvitatud osapooled on esitatud KSH programmis. KSH programm, selle eelnõu avaliku arutelu protokoll ning heakskiitmise otsus (Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, 24.11.2011. a kiri nr JT 6-8/11/28048) on toodud lisas 1. KSH avalikustamisprotsessi ülevaade on toodud KSH aruande ptk 7.

4 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 1. ÜLDOSA

1.1. Kavandatava tegevuse asukoht, õiguslik alus ja eesmärk

Käesoleva KSH objektiks on Tartu maakonnas Kallaste linnas Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala (4,25 ha) tööstuspargi detailplaneering (joonis 1.1). Planeeritavast alast enamuse moodustab riigiomandis (reformimata riigimaa) olev maa. Detailplaneering on algatatud Kallaste Linnavolikogu 05.11.2010. a otsusega nr 22 ja KSH Kallaste Linnavalitsuse 29.06.2011. a korraldusega nr 49. Planeeringu vastuvõtjaks ja kehtestajaks on Kallaste Linnavolikogu, koostamist korraldab Kallaste Linnavalitsus. Detailplaneeringu koostajaks on OÜ IBUN. KSH protsessi teostab OÜ Alkranel ning selle järelvalvet korraldab Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon.

Joonis 1.1. Detailplaneeringuala asukoht, vasakul üldine (osundab punane ring), paremal (osundab punane ala) täpsem paiknemine Kallaste linnas (allikas: Maa-amet, 2011).

Täielikult jääb planeeringualale Tööstuse tn 3 krunt (kat tunnus 27901:001:0026, 100% tootmismaa), Tööstuse tn 3a (27901:001:0186, 100% tootmismaa), Tööstuse tn 9 (27901:001:0161, 100% tootmismaa) ja osaliselt Tööstuse tn 1 (27901:001:0030, 100% tootmismaa) ning Võidu tänav (27901:002:0256, 100% transpordimaa). Planeeringuala piirneb Tööstuse tn 5a (27901:001:0160, 100% ärimaa (peale KSH programmi täpsustunud teave)) ja tn 7 (27901:001:0022, 100% elamumaa) ning Võidu tn 122-125 kruntidega (100% elamumaad) ja Alatskivi valla Pärsikivi külas asuva Kallaste maaüksusega (kat tunnus 12601:001:0020, 100% maatulundusmaa). Detailplaneeringuala läbib Torila oja (VEE1052200), mis suubub Peipsi järve (VEE2075600). Torila ojal paikneb ka Pärsikivi paisjärv (VEE2059010), mis on samuti planeeringualasse hõlmatud, detailsem ülevaade ptk 2.1. KSH algatamise peapõhjuseks oligi asjaolu, et planeeritava tegevusega kavandatakse suuremahulisi (üle 500 kuupmeetri (KeHJS § 6 lg 1 p 17)) süvendustöid ja teisaldatakse pinnast, mistõttu võib kaasneda mõju veekeskkonnale.

Detailplaneeringu peaeesmärgiks on laevade remondidoki, eelnevalt koostatud eelprojektiga (OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin (IBUN), 2010-2011), sobivaima lahenduse leidmine ja rajamise seadustamine. Lisaks kaalutakse planeeringuala kruntideks jagamist ning ehitusõiguse määramist äri- ja tootmiseesmärgiga hoonetele ning maa osalise sihtotstarbe muutmist jm asjakohast. Laevade remondidoki, kui peamise objekti kavandamine lähtub koostamisel olevast Kallaste linna arengukavast 2011-2017 ja asjaolust, et Peipsi järve vesikonnas puudub suuremate aluste teenindamist võimaldav dokk. Viimati nimetatu leidis kinnitust ka Kallaste Linnavalitsuses 19.05.2011. a toimunud kohtumisel, kus osalesid

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 5 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 muuhulgas Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Veeteede Ameti esindajad.

1.2. Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus

Käesoleva KSH aruande koostamisel on kasutatud peamiselt Maa-ameti kaardirakendusi ja arhiivimaterjale, OÜ Eesti Geoloogiakeskuse (EGK) kaarte, EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus (11.07.2011. a)) andmeid, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdokumente ja õigusakte ning muud saadaval olnud teemakohast informatsiooni. Täpsem dokumentide nimekiri on toodud kasutatud materjalide peatükis.

Detailplaneeringu KSH aruande koostamise käigus viidi läbi maaüksuse ja selle lähialade visuaalsed ülevaatused 19.05. ja 03.11.2011. a, millal tutvuti piirkonna keskkonnatingimustega. Samuti konsulteeriti erinevate ja asjakohaste asutuste ning organisatsioonidega (nt OÜ IBUN ja OÜ GeoBaltica).

Olemasolev informatsioon olukorra ja kavandatava kohta on KSH ekspertgrupi seisukoha järgselt piisav, et tagada KSH aruande järelduste adekvaatsus ehk võimalik on anda hinnanguid olulise mõju osas ning seada vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid. Seetõttu ei pidanud KSH ekspertgrupp vajalikuks täiendavate uuringute, vaatluste vms tegevuste teostamist. Siinkohal toome veel välja, et laevaremondidoki (detailplaneeringu põhieesmärk) ümber kavandatava väikesemahulise tööstuspargi puhul hinnatakse mõjusid ala kui terviku arendamisest lähtuvalt (vt ka ptk 7).

6 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

KSH programmi (lisa 1) alusel on planeeringu mõjuala peamine ulatus piiritletav planeeringuala ja selle lähialaga, va eeldatav mõju veekeskkonnale, kuid siiski riigipiiri ületavat keskkonnamõju ei teki. Järgnevates alampeatükkides on vajadusel, üldise ülevaate andmiseks, kirjeldatud ka detailplaneeringu lähialast kaugemaid piirkondi.

2.1. Veekeskkond

Alljärgnevalt käsitletakse detailplaneeringuala läbivat Torila oja (VEE1052200, joonis 2.1), millel paikneb kavandatava tegevuse alasse hõlmatud Pärsikivi paisjärv (VEE2059010) ja mis suubub Peipsi järve (VEE2075600). Paisjärve ja seega sisuliselt Torila ojja suubub ka Punikvere peakraav (VEE1052300).

Joonis 2.1. Kavandatava tegevuse piirkonna paiknemine Torila oja, Pärsikivi paisjärve, Punikvere peakraavi ning Peipsi järve kalda ja ranna piiranguvööndite ning Peipsi järve kallasraja suhtes (allikas: Maa-amet, 2011).

Joonisel 2.1 esitatud veekogude piiranguvööndite ja Peipsi järve kallasraja parameetrid (sh laius ja lubatavad tegevused) lähtuvad Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 ning Veeseaduse (VeeS) § 10 ja § 29. Torila oja, Pärsikivi paisjärve ja Punikvere peakraavi kallastest lähtuvad veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndid, millede laiused on vastavalt 10, 25 ja 50 m. Peipsi ranna puhul tuleb, konkreetses asupaigas ehk Kallaste linnas, arvestada 10 m laiuse kallasrajaga, 20 m veekaitsevööndiga, 50 m ehituskeeluvööndiga ja 200 m piiranguvööndiga. VeeS § 10 lg 4 p 1 alusel ei pea olema kallasrada sadamas, samas peab kinnise territooriumi tähistama ja võimaldama sellest möödapääsu (§ 10 lg 5). Vähima vajaliku teeninduspiirkonna määramine toimub läbi detailplaneeringu, mis kooskõlastatakse Keskkonnaametiga (VeeS § 10 lg 6).

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 7 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 2.1.1. Torila oja, Pärsikivi paisjärv ja Punikvere peakraav

Torila ojal (joonis 2.2) asub Pärsikivi paisjärv ja neisse suubub Punikvere peakraav (joonis 2.1). Oja, mille valgala on Keskkonnaregistri alusel (2011) 16,5 km 2 ja pikkus 4,4 km, suubub Peipsi järve. Oja ei ole avalike veekogude nimistus ja on klassifitseeritud tugevasti muudetud veekoguks. Ojja juhitakse maaparandussüsteemide vett, nt Torila (2105220010020 ja 2020756020030, rajatud 1972. a), kuid AS Sweco Projekt 2008. a töö baasil ei ole tegemist surveteguriga. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2010) andmetel oli oja seisund 2009. a „hea“ ja prognoos 2015. a samuti „hea“ ning täiendavaid meetmeid (sh survetegurite leevendamiseks) ei ole esile toodud. OÜ IBUN andmetele (2011) tuginedes on oja vooluhulgaks keskmiselt ca 125 l/s, sanitaarvooluhulk ca 8 l/s ja kevadise suurvee ajal kuni ca 3,7 m 3/s.

Joonis 2.2. Vaade Torila ojale, foto üleval nurgas asukoht (markeerib punane ring). Allikad: OÜ Alkranel, 2011 ja Maa-amet, 2011.

Punikvere peakraavi, mis suubub Torila ojja ja Pärsikivi paisjärve, valgala on Keskkonnaregistri andmetel (2011) 7,6 km 2 ja pikkus 4,6 km. Tegemist on mitteavaliku veekoguga. Peakraavi juhitakse maaparandussüsteemide (Jõud (2105230010010, rajatud 1980. a) ja Punikvere (2105230010010, rajatud 1961. a)) vett. Käsitletavat peakraavi ei ole kirjeldatud AS Sweco Projekti 2008. a töös ega ka Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas (2010).

Pärsikivi paisjärvest (mitteametlik veekogu, joonis 2.3) voolab läbi Torila oja. Ajalooliste katastrikaartide (1930-1944) alusel on väikesemahuline veekogu paisutamine toimunud juba 1930-ndatel aastatel, millal vett kasutati vesiveski tarbeks. Nõukogude Liidu (NL) ajaperioodil laiendati paisjärve potentsiaalse kalakasvatuse eesmärgil (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1982), mida siiski kestvalt käiku ei ole antud. Paisjärve ja -regulaatori kavandamisel ei arvestatud tollal kalade üles- ja allvoolupääsemise võimaldamisega. Hetkel on Torila oja ehk sellel olev järv paisutatud, kuid puudub vee erikasutusluba (VeeS § 8 lg 1 p 5 ja § 17).

8 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011

Joonis 2.3. Vaated Pärsikivi paisjärvele ja Torila ojale, vasakul üleval järv ja paremkallas, paremal üleval paisregulaator ja oja vasakkallas, vasakul all Torila oja, paremal all paisregulaator järvest allavoolu jääval alal. Allikas: OÜ Alkranel, 2011.

Keskkonnaregistri andmetel (2011) on Päriskivi paisjärve pindala 0,9 ha ja valgala 6 km 2. Paisjärve veetaseme abs kõrgus on OÜ IBUN (2011) andmeil 35,0 m. OÜ Alt ja Ülevalt mõõdistustööde (2011) baasil on järve põhja keskmine abs 32,7 m ja muda on sellele keskmiselt 0,5 m ulatuses. Seega on keskmiselt veemahuks ca 20 000 m 3, millest muda moodustab ca 4500 m 3. Käsitletavat paisjärve ei ole kirjeldatud AS Sweco Projekti 2008. a töös ega ka Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas (2010). Torila oja keskmise veevoolu järgi (ca 125 l/s) toimub veevahetus paisjärves ca 1,4 ... 1,9 ööpäeva tagant.

2.1.2. Peipsi järv

Peipsi järve puhul on Keskkonnaregistri (2011) alusel (hõlmab ka Lammijärve ja Pihkva järve) tegemist osaliselt avaliku veekoguga. Järve veepeegli pindala on 351 072,6 ha, pikkus 143 ja laius 48 km ning valgala 47 800 km 2. Keskmine järve sügavus on 8 m ja suurim 17,6 m. Kallaste linna juures on järve põhi kaetud järveliivaga (joonis 2.4), milles aleuriidi osakaal on väike. Järve madalaim veetase (28,7 m abs) on Raukase jt (2008) alusel fikseeritud 07.11.1964. a ja kõrgeim (31,8 m abs) 12.05.1924. a. Kuude keskmiste (ca 30,0 m) veeseisude režiimis on täheldatavad kaks maksimumi (mais ja detsembris) ning kaks miinimumi (märtsis ja oktoobris). Suvine ning talvine madalaim veeseis kõigub 29,0 ja 30,5 m abs vahel.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2010) andmetel on Peipsi puhul tegemist keskmise karedusega (kihistumata), madala heledaveelise järvega. 2009. a hinnangu järgselt oli järve seisund „kesine“. „Hea“ seisunditase tuleb saavutada hiljemalt 2021. a, põhjuseks on ka veekogumi looduslikud tingimused. Samas, „kesist“ seisundiklassi põhjustavad nt põllumajanduslik hajureostust ja kanaliseerimata asustusüksuste arvukus. Veekogu seisundi

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 9 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 parandamise ühe meetmena on toodud välja ka jäätmete ja pilsivee kogumist Peipsi sadamates.

Joonis 2.4. Peipsi järve põhjasetted (Kallaste linna tähistab punane täpp), vasakul leviku skeem seismoakustiliste uuringute ja puurimistulemuste alusel, paremal hinnanguline orgaanilise aine sisalduse % põhjasetetes. Allikas: Raukas jt, 2008.

Peipsi on liigitatud üheks parimaiks kalajärveks (tüüp: tindi-latika-ahvenajärv) Euroopas, kuna selles esinevad küllalt soodsad elutingimused nii külma- kui soojaveelistele kaladele. Esimeste hulka kuuluvad peipsi siig, rääbis, tint ja luts, teistest on tähtsamad latikas ja koha. Tähtsaimate väärtuslike töönduskalade hulka kuuluvad nt rääbis, koha, haug ja siig. Püügist ja loodusolude muutustest tingituna varieeruvad suuresti rääbise ja koha varud. Tervikuna hinnati 2008. aastal kalastiku seisundit heaks (Kangur jt, 2008). Peipsi järves (sh Kallaste sadamaakvatoorium) elutsevad (EELIS, 11.07.2011. a) III kaitsekategooria loomaliigid vingerjas ( Misgurnus fossilis ), hink (Cobitis taenia ) ja võldas ( Cottus gobio ) ning II kaitsekategooria liik tõugjas ( Aspius aspius ). Järv kuulub keskkonnaministri 09.10.2002. a määruse nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“ regulatsiooni alla, seega tuleb jälgida nimetatud määruses sätestatud veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõudeid, vastavalt § 4 ja 5.

Peipsi järvel, kavandatavast tegevusest ca 199 m kaugusel (joonis 2.5) asub Loode-Peipsi hoiuala (Tartu; registrikood KLO2000164, pindala 232,7 ha). Loode-Peipsi hoiualasse on hõlmatud ka Ida-Viru (KLO2000088, 234,8 ha) ja Jõgeva (KLO2000060, 1237,6 ha) paikkonnad. Kõikide nimetatud paikkondade puhul on Keskkonnaregistri (2011) alusel tegemist veealadega. Hoiualal (Tartu) kaitstakse järgnevaid liike: viupart ( Anas penelope ), suur-laukhani (Anser albifrons ), rabahani ( Anser fabalis ), sõtkas ( Bucephala clangula ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), laululuik ( Cygnus cygnus ) ja hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena ). Loode-Peipsi hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 (2010) seab lähimaks eesmärgiks hoiuala soodsa seisundi säilitamise ja pikemas perspektiivis soovitakse olukorda veelgi parandada. Sadamatega seotud tegevustest on nimetatud süvendamist kui haruldase kalaliigi võldase ohutegurit, samuti kaevetöid üldisemalt põhjaloomastiku seisukohast.

10 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011

Joonis 2.5. Loode-Peipsi hoiuala (Tartu; registrikood KLO2000164) asetus (punane ala) kavandatava tegevuse lähistel. Allikad: Keskkonnaregister, 2011 ja Maa-amet, 2011.

Loode ‐Peipsi hoiuala jääb rahvusvahelise tähtsusega Peipsi linnuala (IBA (Important Bird Area ), nr 83) piiridesse MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), 2003). IBA ala suuruseks on 1842 ha, millest 1700 ha moodustavad veealad, 111 ha kalda- ja rannikuroostikud ning 31 ha muud alad. MTÜ EOÜ 2003. a töös on IBA-alal elutsevaid linnuliike (tabel 2.1) ohustavate faktoritena nimetatud kalapüüki, jahindust, urbaniseerumist ja industrialiseerimist (sh saastamine ja infrastruktuurid), laevandust, puhkemajandust ning kaevandamist.

Tabel 2.1. Peipsi IBA ala liigid (allikas: MTÜ EOÜ, 2003). IBA Liik (2) Ladina-keelne nimi Esinemis- Arvukus (4) Kriteerium (5) määrang (1) periood (3) KVL Väikeluik Cygnus columbianus P 6000 i C2 KVL Laululuik Cygnus cygnus P 500 i C2 TOL Hallpõsk-pütt Podiceps grisegena P 60 i Määramata TOL Rabahani Anser fabalis P 1 500 i Määramata TOL Suur-laukhani Anser albifrons P 2 600 i Määramata TOL Viupart Anas penelope P 2 000 i Määramata TOL Sõtkas Bucephala clangula P 1 500 i Määramata TOL Kaldapääsuke Riparia riparia B 2 000 p Määramata MLD1L - MP Punakurk-kaur Gavia stellata Määramata Määramata Määramata MLD1L - MP Järvekaur Gavia arctica Määramata Määramata Määramata MLD1L - MP Väikekoskel Mergus albellus Määramata Määramata Määramata (1) – „KVL“ – kriteeriumile vastanud liigid, „TOL“ – teised olulised liigid, „MLD1L - MP“ - muud linnudirektiivi I lisa liigid (mitte-pesitsus); (2) – nn. rasvases kirjas linnudirektiivi I lisa liik (määratud „KVL“ ja „TOL“ puhul); (3) – „P“ – rändel peatuv või sulgiv, „B“ – pesitsev; „Määramata“ – ei ole kirjeldatud 2003. a MTÜ EOÜ töös; (4) – „i“ – isendit, „p“ – paari, „Määramata“ – ei ole kirjeldatud 2003. a MTÜ EOÜ töös; (5) - „C2“ - Euroopa Liidu (EL) tasandil ohustatud liigi kogum, „Puudub“ - ei ole kirjeldatud 2003. a MTÜ EOÜ töös.

Samuti hõlmab eelnevalt nimetatud hoiuala ja IBA ala Natura 2000 linnuala (RAH0000072), mille kaitse-eesmärk on EL nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille isendite elupaiku Loode-Peipsi linnualal (1706,2 ha, millest veeala osa 1699,60 ha) kaitstakse on Keskkonnaregistri (2011) andmetel: viupart, suur-laukhani, rabahani, sõtkas, väikeluik, laululuik, hallpõsk-pütt ja kaldapääsuke.

Peipsi järve, Kallaste sadamaakvatooriumile jääb EELIS-e (11.07.2011. a) andmeil II kaitsekategooria taimeliik väike konnarohi ( Alisma gramineum või ka Alisma loeselii ), joonis

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 11 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 2.6. Lähtuvalt LKS § 53 lg 1 ei ole võimalik vastava isendi leiupaiga täpset asupaika siinkohal esitleda, kuid käesolevas töös hinnatava detailplaneeringu alast jääb ta vähemalt 20 m kaugusele. Keskkonnaregistris (2011) andmete baasil on väikese konnarohu leiukoht (madalvees, liivapõhjal) registreeritud 2003. a. Kukk (2004) järgi on taim 10-30 cm pikkune ja kasvab nii maismaal (lehed sinakasrohelised) kui ka vees (lehed pruunikasrohelised), sh kanalites ja kraavides. Paal (2004) alusel on näiteks elupaigatüübi „vähe ‐ kuni kesktoitelised mõõdukalt karedaveelised järved“ (3130) puhul väike konnarohi üheks tunnustaimeks, iseloomustades elupaiga head seisundit. Punase raamatu internetilehekülje (2011) andmetel on väikese konnarohu peamisteks ohuteguriteks veekogude eutrofeerumine, kinnikasvamine, õgvendamine, süvendamine ja veetasemete muutmine. LKS-e § 48 lg 2 ja 4 alusel võetakse II kaitsekategooria liikide Keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest kaitse alla, moodustades kaitseala, hoiuala või püsielupaiga, lähtudes esinduslikkusest, vähemalt 50% ning piiritlemata elupaikades rakendub isendi kaitse.

Joonis 2.6. Väike konnarohi. Allikad: http://www.greeninfo.ru, 2011 ja Kukk, 2004. 2.2. Maismaakeskkond ja klimaatilised tingimused

Kavandatav tegevus paikneb Kagu-Eesti lavamaa põhjaosas. Maastikutüübilt jääb ala Aroldi (2005) andmetel Ugandi lavamaale, mis on tasandikuline. Planeeringuala maapinna absoluutkõrgused on OÜ Alt ja Ülevalt mõõdistustööde (2011) põhjal keskmiselt 33,7 m (miinimum 29,2 ja maksimum 37,0 m). Maapinna miinimumi ja maksimumi vahet põhjustab muuhulgas laugete nõlvadega oru osa, kus voolab ptk 2.1.1 kirjeldatud Torila oja.

Pinnakatte paksus on paikkonnas muutlik (Eesti Maaehitusprojekt, 1979), varieerudes 0,5 ja 8 m vahel, olles sõltuvuses ka aluspõhja (Kesk-Devoni Aruküla ladestu liivakivid) varieeruvast reljeefist, vt joonis 2.7. Ehitusgeoloogilisi tingimusi (sh pinnaste kandevõime osas) on hinnatud headeks (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1982), liivadesse rajatud süvendite seinad tuleb kindlustada. 1979. a koostatud dokumendis on antud ka uuritud pinnaste filtratsioonimoodulid ja varikaldenurgad.

12 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011

Legend (ülemise joonise osa põhjal): • Nr 1 ja 2 – täitepinnas; • Nr 3 – muld; • Nr 4 – tolmliiv; • Nr 5 – peenliiv; • Nr 6 – keskliiv; • Nr 8 – kruusliiv; • Nr 9 – kruus; • Nr 10A – saviliivmoreen; • Nr 11 – tolmliiv; • Nr 13 – liivakivi (murenenud); • Nr 14 – liivakivi. • Pinnasevee tase (- - -), 14.12.1979. a

Joonis 2.7. Geoloogilised tingimused, all paremal sh läbilõike puuraukude asupaigad (punased ruudud) ja numbrid, profiil (joon puuraugust nr 47 kuni puurauguni nr 53) ning detailplaneeringu ala piir (punane joon). Allikas: Eesti Maaehitusprojekt, 1979 ja Maa-amet, 2011.

Pinnavesi valgub 1979. a töö põhjal idasuunda ja maksimaalne veetase võib ulatuda 0,5 m kõrgemale kui joonisel 2.7 näidatud. Piirkonna meteoroloogilisi tingimusi iseloomustavad tabelis 2.2 toodud andmed, mis lähtuvad Tiirikoja järvejaama pikaajalistest (1971-2000) vaatlustest. Sagedaimad on lääne (19%) ja edela (18%) suunalised tuuled, vähim esineb kirde (8%) ja idatuult (9%) ja 5% juhtudel on tegemist tuulevaikusega.

Tabel 2.2. Piirkonna pikaajaline (1971-2000) õhutemperatuur, sademete hulk ja tuulekiirus (allikas: EMHI, 2011). Parameeter Õhutemperatuur ( oC) Sademed (mm) Tuulekiirus (m/s) Aasta keskmine / kokku 4,9 619 3,1 Kuu keskmine / kokku, -6,1 (veebr) 31 (veebr, märts) 2,6 (aug) minimaalne Kuu keskmine / kokku, 16,6 (juuli) 80 (juuli) 3,6 (jaan, nov) maksimaalne

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 13 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 puurkaevu naabruses, samuti Tööstuse tn 8, oleva puurkaevu (kat nr 16096, sügavus 127 m) läbilõike põhjal on vett andev kiht kaetud aleuroliidi vahekihtidega liivakiviga. Aleuroliit tagab põhimõtteliselt kuni keskmise veepideme ülemiste veekihtide ja alumiste vahel.

EELIS-e (11.07.2011. a) andmetel detailplaneeringualal ühtegi kaitsealust loodusobjekti ei asu. Ca 217 m kaugusele lõuna-kagusuunda jääb III kaitsekategooria taimeliik villane katkujuur ( Petasites spurius ) ja II kaitsekategooria taimeliik pruun lõikhein (Cyperus fuscus ). Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2004-2006) alusel pole paikkonda määratud rohevõrgustiku alaks.

2.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond

Kallaste linn asub Tartu maakonna kirdeosas Peipsi järve lääneranniku kaldaastangul. Oma 1,9 km 2 suuruse pindala poolest on linn Eesti väikseim. Statistikaameti (2011) andmetel elas Kallaste linnas 01.01.2010. a seisuga 1115 elanikku. Kallaste linna naaberomavalitsuseks põhjas, läänes ja lõunas on Alatskivi vald.

Kallaste linnal puudub kehtiv üldplaneering ning käesoleval hetkel on see koostamisel (konsultant OÜ GeoBaltica), koos vastava KSH-ga (OÜ GeoBaltica). Üldplaneeringu, tööversiooni (oktoober, 2011) maakasutusplaani iseloomustab joonis 2.8. Jooniselt 2.8 nähtub, et kavandatavast tegevusest põhjasuunda jätkuvad valdavalt tootmis- ja sarnase funktsiooniga maad, lõuna-edelasuunda on üldplaneeringuga määratud aga miljööväärtusliku hoonestusega ala. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2004-2006) alusel pole detailplaneeringuala määratud väärtuslikuks maastikuks. Maa-ameti kaardirakenduse (2011) alusel ei asu kavandatava tegevusega hõlmatud alal või selle vahetus läheduses muinsuskaitse ega ka pärandkultuuri objekte.

Legend:

Joonis 2.8. Väljavõte Kallaste linna üldplaneeringu maakasutusplaani tööversioonist. Allikas: OÜ GeoBaltica, 2011.

14 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Üldplaneeringu tööverisooni (OÜ GeoBaltica, 2011) järgselt on Kallaste linnas üks sadam, aadressil Tööstuse tn 1 (27901:001:0030). Väike ja olemasolev rannasadam jääb ka aadressile Tööstuse 10 (27901:001:0096), hetkel on tegemist 100% tootmismaa sihtotstarbelise alaga ja selleks see üldplaneeringu alusel ka jääb.

Veeteede Ameti 2011. a andmetel on Kallaste Suursadam (Tööstuse tn 1) ja selle akvatoorium kinnitatud Kallaste Linnavolikogu poolt 2004. a (25.02.2004/4) ning registreeritud Sadamaregistris (kanne 02.08.2004/EE KLL). Sadama haldamine toimub vastavalt Sadamaseaduses sätestatud nõuetele, nt on võimalik pilsivee, olmeprügi ja heitvee ära- andmine ning tankimine. Töö „Merereostustõrje plaan“ (2008) baasil on vähemalt tankimisvõimalus loodud peale 2008. a ning olemas on 30 m poom võimalike reostusavariide lokaliseerimiseks ja koristamise korraldamiseks.

Sadamas on kolm kaid, üldpikkusega 119 m (Sadamaregister, 2011). Suurim sügavus kaide ääres 1,7 m ja sadamas saavad silduda kuni 24 m pikkused, 6 m laiused alused, süvisega 1,5 m. 2009. a kasutati sadamat peamiselt kalalaevade randumis- ja hoiukohana (3 tk), turismi- ning huvilaevaliiklust selle kaudu praktiliselt ei toimunud (OÜ Elfos Grupp, 2009). Sadamaregistri alusel on tegemist kaubasadamaga, mis teenindab erinevaid väikelaevasid ja riigihaldusülesandeid täitvaid laevu. Sadama haldusega (sh akvatooriumi puhastamine) seonduvat on käsitletud ka töös (teostamisel) „Sadamate Raja sadam, Omedu rand, MIF laine (Omedu), Omedu sadam ja lauter; Sassukvere sadam; Kallaste suursadam; Kolkja sadam, Varnja kalasadam ning Mehikoorma sadam vee erikasutustaotluse keskkonnamõjude eelhinnang“, OÜ Alkranel, 2011.

Kallaste linna arengukava 2011-2017 tööverisoonis tuuakse ühe perspektiivse tegevusena välja sadama tööstuspargi väljaarendamise, mainides muuhulgas: • Laevade remondidoki ehitamist ehk ka infrastruktuuri rajamist. • Veesõidukite remontimiseks ja ülevaatuse korraldamiseks seadmebaasi hankimist. • Doki töötajaskonna komplekteerimist ning vajadusel täiendõppe korraldamist.

Linna arengukavas nimetatud paikkond on hetkel suuremalt jaolt heakorrastamata (joonis 2.9) ja otsese kasutuseta. Samas on alal või selle vahetus läheduses olemas tööstuspargi jaoks vajalik ning kasutatav infrastruktuur (sh ühisveevarustus ja -kanalisatsioon (OÜ Geoweb, 2010)). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2010) andmetel ei ole Kallaste linnas või paikkonnas põhjavee ressursi üleekspluateeritud. Omavalitsusel puudub hetkel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, kuid linna territoorium on määratud reoveekogumisalaks (Keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkiri „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“). Keskkonnaregistri (2011) andmetel Kallaste linnas jääkreostusobjekte ei asu.

Joonis 2.9. Vaated perspektiivsele tööstuspargi alale, vasakul Torila oja paremkalda lähedalt kirdesuunas, paremal Tööstuse tn 3 krundile ja sellel olevale hoonestusele edelasuunas. Allikas: OÜ Alkranel, 2011.

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 15 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011

Sadamasse ja potentsiaalsesse tööstusparki saab maismaatranspordiga lõuna-edelasuunaliselt kulgevalt Oktoobri ja Võidu tn, mis suubub Tööstuse tänavasse. Nimetatud teed on asfaltkattega. Kallaste üldplaneeringu ja selle KSH koostaja (OÜ GeoBaltica) esindajaga (Jaanika Sokman) kohtumisel (04.10.2011. a) selgus, et eelnevalt kirjeldatud tänavad sobivad linna põhjaosasse jäävate tööstusalade teenindamiseks, arvestades ka asjaoluga, et Võidu tn ääres kulgeks perspektiivne matkarada. Lisaks saab tööstuspiirkonnale läheneda põhjasuunalt, kruusakattega teelt, mis saab alguse Kodavere külast (Pala vald).

Kallaste linna (sh Kodavere külla) on võimalik maismaatranspordiga jõuda peamiselt Aovere- Kallaste-Omedu tugimaanteed (nr 43) pidi. Mustkattega teel sõitis 2010. a ja Kallaste linna juures keskmiselt 741 autot/ööpäevas (Maa-amet, 2011). Vastavast liiklusintensiivsusest moodustasid 94% sõidu- ja pakiautod. Tugimaantee lõigus 15,4-30,7 km kavandatakse remonttöid ja nende ettevalmistamiseks on teostatud tehniline projekt (AS Teede Tehnokeskus, 2011). Kallaste linn jääb maantee 37 kilomeetripunkti juurde. Teehoiukava (2010-2013) põhjal kavandatakse remonttöid perioodi 2012-2013. a (Maanteeamet, 2011).

16 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 3. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

Käesolevas ptk kirjeldatavate alternatiivide valikul lähtuti KSH programmist ja selle heakskiitmise otsusest (lisa 1) ning KSH aruande koostamisel täpsustunud teabest (ptk 1 ja 2). KSH aruande koostamise käigus välja tulnud vajadustel kaaluti täiendavaid objektipõhiseid asukohavariante ja/või ehitiste või rajatiste rajamise võimalikkust (sh objektide mõõtmed), andes samal ajal ülevaate ka varasematest hoonete ja rajatiste asukoha vms versioonidest. Reaalsete lisaalternatiivide kajastusvajadust (parema mõistetavuse tagamiseks) ei ilmnenud.

3.1. Alternatiiv I – alale ehitusõiguse andmine (detailplaneering)

Tööstuspargi detailplaneering määrab Kallaste linna kavandatava laevaremondidoki (KSH programmi lisa 1) põhimõttelise tehnilise ja tehnoloogilise lahenduse, mis on ka planeeringu olulisemaks ülesandeks. Dokk kuuluks tulevikus Kallaste sadama maa-alasse (sh akvatoorium), mis on kooskõlas LKS § 38 lg 5 ning doki haldus toimuks Sadamaseaduse alusel.

Kavandatud rajatis kujutab endast sisuliselt olemasoleva Kallaste sadamakanali pikendust. Kallaste laevaremondidoki eelprojektiga (OÜ IBUN, 2010-2011) esitatud lahendused on põhimõtteliselt kiidetud heaks 19.05.2011. a Kallaste Linnavalitsuses toimunud nõupidamisel, millel osalesid Kallaste Linnavalitsuse ja -volikogu, Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Veeteede Ameti, Keskkonnaameti, OÜ IBUNi ja OÜ Alkraneli esindajad. Remondidoki lahendus, kus laevade väljatõstmine toimub lüüsimisega, sobib kõige paremini erinevate, Peipsi järve vesikonnas olevate laevade (kuni 1,5 m süvis) teenindamiseks. Tegemist on ka ENPI Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostööprogrammi „Peipsi järvistu“ projektiga (Kallaste Linnavalitsus, 2011).

Laevade lüüsimiseks kasutataks Torila oja ja sellel oleva paisjärve vett, rajades ojale, peale järve, lisaks reservtiigi (sh paisregulaatori ja lüüsimiskambri täitetoru) ning vajadusel Peipsi järve vett (kavandatud pumbašaht sadamakanalisse). Lüüsimiskamber (veemaht 3600...4400 m3), kuivdokk ja reservtiik jääksid osaliselt senise Torila oja peale. Nimetatud ehitiste kaevemahud on 11 700 ... 12 800 m 3. Toodud kaevemahud on täpsustunud KSH aruande koostamise käigus, mille raames, koostöös OÜ-ga IBUN vaadati üle nt reservtiigi mahud ja variandid (joonis 3.1). Ehitustööde ajal toimub oja ümberjuhtimine ehituskaevikust, hiljem rajatust (vastava kanali (kaevemaht ca 600 m 3) abil) ja renoveeritakse Pärsikivi paisjärve paisregulaator. Tegevuste teostamiseks ja hilisemaks jätkumiseks on vaja taotleda vee erikasutuslubasid (VeeS § 8). Reservtiigile ja oja uuele kanalile rakenduvad ptk 2.1. kirjeldatud kaldavööndid.

Remondidokk on mõeldud Peipsi järve vesikonna suuremate aluste (süvis kuni 1,5 m) teenindamiseks ka järve minimaalsete veeseisude korral. Nimetatu eeldab perspektiivis ka faarvaatri puhastamist (hinnanguliselt on setteid vaja eemaldada 3000 m 3). Tuginedes OÜ Alkranel poolt teostatavale (2011) tööle „Sadamate Raja sadam, Omedu rand, MIF laine (Omedu), Omedu sadam ja lauter; Sassukvere sadam; Kallaste suursadam; Kolkja sadam, Varnja kalasadam ning Mehikoorma sadam vee erikasutustaotluse keskkonnamõjude eelhinnang“ on vaid kavandatava pärast vaja setteid eemaldada kuni 1000 m 3 ulatuses.

Kuivdokk, mida ümbritseks asfaltkattega teenindusala, oleks varustatud sademeveesüsteemiga koos muda- ja õlipüünistega. Doki lüüsimiskamber oleks

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 17 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 sadamakanalist eraldatav vesiväravatega, mille kohale on kavandatud liikuv (lahtikäiv) sild võimaldamaks jalakäijate liikumist ühelt kanali kaldalt teisele. Sild on jalakäijate liikumisele suletud ainult aluste lüüsikambrisse sisenemise või väljumise ajal. Juhul kui lüüsimist ei toimu on lüüsimiskambri vesiväravad avatud. Suletud lüüsimiskambris on võimalik vee alandamine kuni Peipsi järve veetasemeni ilma vesiväravaid avamata, tühjenduslaskme kaudu. Minimaalset ja vajalikku veevahetust saab tagada kavandatava reservtiigi ja lüüsimiskambri täitmistoru kaudu.

Joonis 3.1. Reservtiigi (joonisel nr 4) teostusvariandid, vasakul variant „A“ (kaevemaht 2300 m 3), paremal „B“ (kaevemaht 1200 m 3). Allikas: OÜ IBUN, 2011.

Eelnevalt kirjeldatud laevaremondidoki ümber kavandatakse sisuliselt väikesemahulist tööstusparki, kus asuvad äri- ja tootmisüksused (joonis 3.2). Konkreetseid ettevõtteid, kes planeeritavatel kruntidel perspektiivselt tegutsema hakkavad, käesoleval hetkel otseselt teada ei ole. Siiski on linn näinud ette, arvestades ka sadamaga, peamiselt äri (sh büroo ja teenindus), lao ja kergtööstusliku ala (domineerivaks tootmismaa sihtotstarve) väljakujunemist, mille hulka võib kuuluda nt kiudainetsehh (tööstusliku kanepi, mis pärineb paikkonnast, töötlemine) ja kalakasvatus (inkubaator ja eelkasvatuse sumbad Pärsikivi paisjärves). Samas ei ole ka nende ehk eelnevalt nimetatud tegevuste puhul teada otseseid arendajaid ja mahte. Seega lähtutakse käesolevas dokumendis peamiselt ala kui terviku (tabel 3.1) arendamisest (vt ka ptk 7), mille korral tagatakse ka heakord.

Juurdepääs tabelis 3.1. kirjeldatud POS 2, Tööstuse tn 3a ja 9 krundile oleks võimaldatud Tööstuse tn 7 ja 9 vaheliselt alalt. Tööstuse tn 1 ja 3 kinnistule säilib olemasolev ligipääs Tööstuse tn. Kruus- ja/või kõvakattega teede, ilma jalgteedeta, laiuseks oleks planeeringuala sees 7 ... 14 m ning POS 2 alal oleva laevaremondidoki juures tagataks manööverdusala. Mootorsõidukite parkimine toimuks katastriüksuste sees, nt 6 kohta (a’ 2,5 x 5 m) POS 2 ja 9 kohta Tööstuse tn 9 puhul. Kõvakattega teedelt ja aladelt (sh parklad) kogunev sademevesi juhitaks kohtpuhastitesse (muda-õlipüüdurid) ja sealt Peipsi järve. Täpne lahendus antakse projekteerimisel, sh ehitustööde raames hõlmatud alade haljastuse osas.

Laevadoki ning tööstuspargi ehitiste küte tagatakse eeldatavalt lokaalküttega, kasutamata nt kivisütt. Elektri-, side- ja veevarustus ning kanalisatsioon lahendataks piirkonnas olemasolevate ühissüsteemide baasil. Planeeringulahenduses on arvestatud, et kõik olemasolevad taristuobjektid, mis jääksid laevaremondidoki alale, tõstetaks ümber ja rekonstrueeritakse nii, et senist infrastruktuuri toimimisefektiivsust ei mõjutata negatiivselt (sh vajadusel Tööstuse tn 3a krundil asuv reovee avariipumpla koos mahutiga). Tuletõrjevesi lähtub nt Pärsikivi paisjärvest ja Peipsist. Eelnevalt kirjeldatu detaillahendused antakse projekteerimise käigus, mille raames dimensioneeritaks lõplikult ka näiteks planeeringuala kanalisatsioonitorustikud, määratakse alad (nt doki põrandatrapid), kust vett esmalt ära pumbatakse ning kuhu kavandatakse haljastus (ehitustööde raames hõlmatud paikkondades).

18 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011

Joonis 3.2. Vaated detailplaneeringu alale (sh hilisema olukorra visualiseering), üleval ja all vasakul vaated Võidu tn juurest loode suunas, all paremal vaade Pärsikivi paisjärves juurest kagu suunas. Allikad: OÜ Alkranel, 2011 ja OÜ IBUN, 2011.

Tabel 3.1. Olemasolev ja detailplaneeringu järgne perspektiivne olukord (sh dokk) planeeritaval alal. Allikad: Maa-Amet, 2011 ja OÜ IBUN, 2011. Ala (POS või Olemasolev Detailplaneeringuga määratava kinnistu) Pindala Hoonestus- Siht- põhiparameetrid (lühiülevaade) ja (m 2) ala (m 2) otstarve märkused POS 1 6966 - - Senisest reformimata riigimaast moodustataval krundil (100% tootmismaa) säilib Pärsikivi paisjärv. POS 2 17 244 - - Senisest reformimata riigimaast moodustataval krundil (100% tootmismaa) ehitusalune pind 657 m 2, hooned (sh sadama) maksimaalselt 2 korruselised ning 8 m kõrged. Samuti kuivdokk ja sellega seonduv. Tööstuse nt 1 21 852 Määramata Tootmis- Maaüksus (sadam) jääb planeeringualasse maa vaid osaliselt (647 m 2). Säilib olemasolev, mis korrastatakse. Tööstuse tn 9 7155 877 (1) Ehitusalune pind 877 m2, senised hooned likvideeritakse, uued maksimaalselt 2 korruselised ning 8 m kõrged. Samuti kuivdokiga seonduv reservtiik. Tööstuse nt 3 7373 1553 Säilib olemasolev, mis korrastatakse. Tööstuse tn 3 a 801 26 Maaüksuse üldpindala vähendatakse 218 m2-ni remondidoki tõttu. Säilib olemasolev, mis korrastatakse. Võidu tänav 26 937 - Transpordi- Minimaalselt planeeringualas, otseseid maa tegevusi ei kavandata. (1) – OÜ Alkranel andmeil kasutatakse ühte hoonet ajutise elamuna, kooskõlastatuna Kallaste linnaga.

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 19 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 3.2. Null-alternatiiv – maa-ala koheselt aktiivsesse kasutusse ei võeta

Sadam jätkab tegevust ja muudel maa-aladel säilib olemasolev sihtotstarve ning kasutus (tootmis- ja transpordimaa) ehk lähiaastatel jääb kestma senine olukord. Edasist ja perspektiivset maakasutust hakkab suunama nt teostamisel olev linna üldplaneering (OÜ GeoBaltica), arengukava ja Keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkiri „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“.

Välistada ei saa tööstusala ehk -pargi arengut, kuigi see võib olla vähem ühtlasem kui alternatiiv I korral, kuivõrd puuduks kogu ala hõlmav alusdokument ehk detailplaneering. Pikemas perspektiivis, arvestades ka sadama olemasolu, võib pidada tõenäoliseks, et senistele heakorrastamata (ptk 2.3, joonis 2.9) ja otsese kasutuseta aladele ning hoonetele, vähemalt enamusele, leitakse taas eesmärgipärane kasutus ja tagatakse heakord. Alal olevate hoonete küte tagatakse eeldatavalt lokaalküttega, kasutamata nt kivisütt. Elektri-, side- ja veevarustus ning kanalisatsioon lahendataks piirkonnas olemasolevate ühissüsteemide baasil. Kõvakattega teedelt ja aladelt (sh parklad) kogunev sademevesi juhitaks kohtpuhastitesse (muda- õlipüüdurid) ja sealt Peipsi järve. Eelnevalt kirjeldatu detaillahendused antakse projekteerimise käigus, vastavate arendushuvide tekkimisel.

Vastavalt VeeS § 8 ja 17 peab Pärsikivi paisjärve puhul taotlema vee erikasutusluba ning eeldatavalt peaks loa taotlejaks olema Kallaste Linnavalitsus. Tuginedes OÜ Alkranel poolt teostatavale (2011) tööle „Sadamate Raja sadam, Omedu rand, MIF laine (Omedu), Omedu sadam ja lauter; Sassukvere sadam; Kallaste suursadam; Kolkja sadam, Varnja kalasadam ning Mehikoorma sadam vee erikasutustaotluse keskkonnamõjude eelhinnang“ on perioodilist vaja ette näha Kallaste sadama akvatooriumi puhastustöid (1500-2000 m 3). Samas laevaremondidokki kui sellist ei rajataks.

20 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 4. DETAILPLANEERINGU JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVIDE KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS NING LEEVENDAVAD MEETMED

Alljärgnevalt on analüüsitud nii kavandatavast tegevusest kui ka selle reaalsetest alternatiividest lähtuda võivaid keskkonnamõjusid, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, kestvust, olulisust (lisa 1, intervallskaala), kumuleeruvust ning mõjude leevendusvõimalusi ja -vajalikkust. Leevendavate meetmete rakendamine aitab võimalikke negatiivseid mõjusid vähendada ja/või vältida ning positiivseid mõjusid suurendada. Hinnangute kujundamisel arvestati muuhulgas ka OÜ IBUN ja OÜ GeoBaltica teostatud koostöö tulemusi, sh süvendusaspektide osas.

KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk ehitus- ja kasutusaegseteks. Võttes arvesse peamiselt alternatiiv I, siis võib eeldada, et lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt kuni kahe aastase kestvusega, kuna umbes nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastustööd.

Olemasoleva olukorra, kavandatava tegevuse iseloomu, sisu ja kogutud teabe ning KeHJS § 40 lg 4 p 6 analüüsil selgitati välja järgmised valdkonnad, mida järgnevates alampeatükkides käsitletakse (sh Natura 2000 ala kohane teave): • Põhja- ja pinnavesi ning veekeskkonna elustik. • Maismaa elustik ja ökosüsteemid (loomastik, taimestik). • Sotsiaal-majanduslik olukord (sh inimeste heaolu, liikluskorraldus, jäätmeteke, õhukvaliteet, maastikuilme, maakasutus jms).

Võrreldes KSH programmiga (lisa 1) on eelnevas loetelus tehtud muudatus, et tagada KSH aruande loogiline ülesehitus, jätmata siiski käsitlemata KSH programmis sätestatud. Lähtudes KSH programmi punktist 2 ja KSH aruande ptk 1 ... 3, siis keskendutakse alljärgnevates ptk- s, sobivates kohtades, inimeste heaoluga seonduvate teemade lahkamisele, kuivõrd olulist negatiivset mõju nende tervisele ei saa eeldada.

4.1. Põhja- ja pinnavesi ning veekeskkonna elustik

4.1.1. Põhjavesi ja pinnavesi üldiselt

Ptk 1.1 kirjeldatud ala asub ptk 2.2 järgselt nõrgalt kaitstud põhjaveega (maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleks) paikkonnas. Käsitletavale piirkonnale lähim puurkaev (kat nr 8832) asub aadressil Tööstuse tn 8 (27901:001:0028). Puurkaev on rajatud 1957. a (renoveeritud 2002. a) D2 (Kesk-Devoni) veekihti, sügavus on 70 m. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2010) andmetel ei ole Kallaste linnas või paikkonnas põhjavee ressursi üleekspluateeritud. Linna territoorium on määratud reoveekogumisalaks (Keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkiri „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“) ning ühisvõrkud tagavad veevarustuse ja nõuete kohase reoveekäitluse. Keskkonnaregistri (2011) andmetel Kallaste linnas jääkreostusobjekte ei asu. Ptk 3.1 ja 3.2 järgselt ning pikemas perspektiivis toimuks alade kasutuselevõtul ka sademevee nõuete kohane käitlus. Seega mõjusid põhjaveele (sh selle kasutatavusele) ja pinnaveele üldisemalt ei põhjustata (sh null- alternatiivi korral).

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 21 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 4.1.2. Pärsikivi paisjärv

Nii alternatiiv I kui ka null-alternatiivi korral säilib Pärsikivi paisjärv, mille edasiseks haldamiseks tuleb vastavalt VeeS § 8 vormistada vee erikasutusluba, tuginedes ka VeeS § 17. Ptk 3.1 järgselt renoveeritakse alternatiiv I korral paisregulaator, võimaldamaks optimaalseimat veetaseme reguleerimisulatust, lähtudes ka planeeritud dokist. Null- alternatiivi puhul on vastav tegevus soovituslik, arvestades olemasoleva paisregulaatori üldseisundit ja nimetatud reaalse alternatiivi perspektiive. Tuginedes ptk 2.1, sh Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas (2010) toodule, siis puudub põhjendatud vajadus kalapääsu (alla- ja ülesvoolu) projekteerimiseks, olemasolevale paisreguraatorile.

Paisutamise puhul tekib paisjärve setet, mille hulka tuleb periooditi (vähemalt kord viie aasta jooksul (AS Maves, 2008)) määrata. Näiteks suurematel jõgedel olevate paisjärvede korral tuleb hakata sette eemaldamise peale mõtlema siis kui selle kogus ületab 0,3 m 3 järve pinna 1 m2 kohta (AS K&H jt, 2007). OÜ Alt ja Ülevalt mõõdistustööde (2011) baasil oleks paisregulaatori rekonstrueerimise käigus (null-alternatiivi puhul soovituslik) mõistlik senini järve jõudnud sette (ca 4500 m 3, ptk 2.1.1) eemaldus. Eemaldamisviiside valikul tuleks eelistada sette väljapumpamist, kuid kasutada saab ka ekskavaatorit, mis on varustatud settekopaga, detaillahendus (sh kasutatava tehnika parameetrid) anda tegevuste projekteerimistööde ja neile järgnevate etappide käigus.

Paisregulaatori renoveerimis- (null-alternatiivi puhul soovituslik) ja sette eemaldamistöödel (soovituslik) veetaseme alandamise vajadusel teha seda ühtlaselt ja mitte kiiremini kui 0,3 m/ööpäevas, tagades ka sanitaarvooluhulga paisregulaatorist allavoolu. Tegevuste ajal tagada sanitaarvooluhulk ajutise ja portatiivse äravoolutoruga. Veetaseme taastamise kiirus võib ulatuda kuni 1 m/ööpäevas, kuid samuti peab olema garanteeritud sanitaarvooluhulk paisregulaatorist allavoolu jääval osal. Tööde teostamine võiks toimuda madalveeperioodide ajal, mis minimeerib veelgi ka sette allavoolu kandumise ohtu. Oja veevooluhulkasid ja edasist voolusuunda arvestades ei ole käsitletava tegevuse puhul täiendavate meetmete (nt regulaarselt hooldatavad poonid) rakendamine kohustuslik, va kevadise suurvee ajal, juhul kui vastavad tööd sellesse ajajärku jäävad. Paisregulaatorist ülesvoolu ehk paisjärve paigaldada mõõtelatt, mille abil on võimalik tuvastada veeseisu nii käsitletavate tööde ajal kui ka hiljem.

Paisjärve suubuv Torila oja ja Punikvere peakraav teenindavad ka maaparandussüsteeme (ptk 2.1.1). Analoogsete, kuid suuremamahulisemate objektide puhul (nt Tarbja paisjärv ja Saku mõisapargi tiik (OÜ Alkranel, 2010 ja OÜ Alkranel, 2011a) ei täheldatud või ei esinenud alust eelduseks, et setetes võiks olla ületatud keskkonnaministri 11.08.2010. a määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ sätestatud sihtarve, sh võrdluses varasemate vastavasisuliste määrustega. Arvestades ka võrdlust sette mahtude (OÜ Alkranel, 2011a) ja ümbruskonnaga, siis sette väljamine Pärsikivi paisjärvest ei oma negatiivset mõju veekeskkonnale, va puhastatava ala põhja-elustikule (lühiajaliselt). Püdela pinnase väljamisel ja vajadusel tahendamisel (esmane tahenemine võib toimuda ka põhimõtteliselt veeta järves), nt ptk 1.1 kirjeldatud ja selleks sobival alal, mida hiljem kasutatakse ptk 3.1 ja 3.2 esitatud viisidel, tuleb arvestada VeeS 5. peatükis toodud asjakohaseid nõudeid.

Järve normaalveetasemeks, vee erikasutusloaga võiks nii alternatiiv I kui ka null-alternatiivi puhul taotleda 35,0 m. Maksimaalne veetase, kõrgvee perioodil, ei tohiks ületada 35,15 m. Arvestades järve keskmist sügavust, siis on soovitatav minimaalne veetase 34,4 m, maksimaalselt (alternatiiv I korral) 34,1 m ning veetasemete alandamine ei tohi olla suurem kui 0,3 m/ööpäevas. Enne 22.07.1995. a ehitatud ja ka edaspidiselt reguleeritav pais ei muuda paikkonnas välja kujunenud niiskusrežiimi.

22 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011

Koondhinnang (Pärsikivi paisjärv) – tööde koondmahud ja seega ka koondmõjud on vähesed ja lokaalsed ning leevendatavad. Eeldatavalt on kaalutud alternatiiv I ja null-alternatiivi mõjud samasugused. Leevendavad meetmed: • Kaaluda Pärsikivi paisjärve settinud sette eemaldamist. Eemaldamisviiside valikul tuleks eelistada sette väljapumpamist, kuid kasutada saab ka ekskavaatorit, mis on varustatud settekopaga, detaillahendus (sh kasutatava tehnika parameetrid) anda tegevuste projekteerimistööde ja neile järgnevate etappide käigus. • Paisregulaatori renoveerimis- (null-alternatiivi puhul soovituslik) ja sette eemaldamistööde (soovituslik) teostamine võiks toimuda madalveeperioodide ajal, mis minimeerib veelgi ka sette allavoolu kandumise ohtu. Kevadise suurvee ajal, juhul kui vastavad tööd sellesse ajajärku jäävad, kasutada täiendavalt regulaarselt hooldatavad poone. • Paisregulaatorist ülesvoolu ehk paisjärve paigaldada mõõtelatt, mille abil on võimalik tuvastada veeseisu nii käsitletavate tööde ajal kui ka hiljem. • Püdela pinnase väljamisel ja vajadusel tahendamisel (esmane tahenemine võib toimuda ka põhimõtteliselt veeta järves), nt ptk 1.1 kirjeldatud ja selleks sobival alal, mida hiljem kasutatakse ptk 3.1 ja 3.2 esitatud viisidel, tuleb arvestada VeeS 5. peatükis toodud asjakohaseid nõudeid. • Setteladestusplats peab võimaldama settes oleva vee (sh sademevee) juhtimist veekogusse, projekteerida nii, et hõljumi kaasakanne oleks minimaalne, detaillahendus anda projekteerimistööde ja neile järgnevate etappide käigus. • Järve normaalveetasemeks, vee erikasutusloaga võiks nii alternatiiv I kui ka null- alternatiivi puhul taotleda 35,0 m. Maksimaalne veetase, kõrgvee perioodil, ei tohiks ületada 35,15 m. Arvestades järve keskmist sügavust, siis on soovitatav minimaalne veetase 34,4 m, maksimaalselt (alternatiiv I korral) 34,1 m. Vajadusel täpsustada detailparameetreid edasiste protsesside käigus.

4.1.3. Torila oja ümberkujundamine ja Peipsi (sh Kallaste sadam)

Torila oja, mis ptk 2.1.1 järgselt on juba klassifitseeritud tugevasti muudetud veekoguks, ümberkujundamine toimuks vaid alternatiiv I puhul. Laugete nõlvadega orus, kus voolab ka oja, teostataks enamus veekeskkonda mõjutada võivaid tegevusi madalveeperioodil (OÜ IBUN, 2011).

Esmalt toimub oja ümberjuhtimine ehituskaevikust, hiljem rajatust (vastava kanali (kaevemaht ca 600 m 3) abil). Oja vee ümberjuhtimist võimaldava kanali teostamisel kaevatakse sisse- ja väljavoolu ühendused viimases etapis, minimeerimaks sette allavoolu liikumise võimalikkust.

Planeeritav lüüsimiskamber, kuivdokk ja reservtiik jääksid osaliselt senise Torila oja peale. Nimetatud ehitiste kaevemahud on 11 700 ... 12 800 m 3. Toodud kaevemahud on täpsustunud KSH aruande koostamise käigus, mille raames, koostöös OÜ-ga IBUN vaadati üle nt reservtiigi mahud ja variandid. Reservtiigi osas on kaks mahuvarianti (vt ptk 3.1), erinevus 1100 m 3. Kuigi mahtude erinevus ei ole suur, siis on soovitatav eelistada reservtiigi varianti „B“. Osa väljatud pinnast leiab kasutust paikkonnas (sh planeeringuala vertikaalplaneerimisel) ja osa veetakse ära, vt ptk 4.3, Peipsi järve kaadamist ei toimu.

Ptk 2.1.2., 2.2 ja 3.1 põhjal toimuksid lüüsimiskambri, kuivdoki ja reservtiigiga seonduvad tööd osaliselt ka allpool pinnaveetaset. Arvestades, et tööd toimuksid lauge oru põhjas ja madalveeperioodil, siis enamus väljatavast pinnasest saab kätte pinnaveetasemest kõrgemalt,

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 23 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 vt ka joonis 2.7. Ehitusgeoloogilisi tingimusi (sh pinnaste kandevõime osas) on hinnatud headeks (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1982), liivadesse rajatud süvendite seinad tuleb kindlustada ning järgida varikaldenurkasid (Eesti Maaehitusprojekt, 1979). Soovituslik on peamise vee kogumiseks ajutiste ja nö madalamate alade loomine ning ehitustööde aegse veetõrje teostamisel pumbata vett töötsooni ülemisest veekihist. Peipsist vee juurdevoolu piiratakse ajutise tõkketammiga, soovituslik on kasutada nt veega täidetavaid lahendusi (nt http://www.hydroseal.ee/) või liivakotte. Tööaladelt ärajuhitav vesi suunatakse Kallaste sadama akvatooriumisse, eraldades väljavoolukoha (põhjakaldal) regulaarselt hooldatavate poonidega, mis minimeerib veelgi ka sette laialikandumise ohtu. Püdela pinnase väljamisel ja vajadusel tahendamisel, nt ptk 1.1 kirjeldatud ja selleks sobival alal, mida hiljem kasutatakse ptk 3.1 ja 3.2 esitatud viisidel, tuleb arvestada VeeS 5. peatükis toodud asjakohaseid nõudeid.

Ptk 3.1 põhjal võidakse perspektiivis puhastada Kallaste sadama akvatooriumit ca 1000 m 3 rohkem, kui laevadokita lahenduse puhul. Lähtudes ka Loode-Peipsi hoiuala kaitsekorralduskavast (2010), siis 2003. a Keskkonnaregistrisse kantud II kaitsekategooria aluse taime, väikese konnarohu leiukoht võib olla vahepealsel ajal kahjustada saanud, juhul kui on toimunud nö mitteametlikke sadama akvatooriumi puhastustegevusi. Samas sobib vastavale taimele (vt ptk 2.1.2) madal vesi ja Paal (2004) alusel on näiteks elupaigatüübi „vähe ‐ kuni kesktoitelised mõõdukalt karedaveelised järved“ (3130) puhul väike konnarohi üheks tunnustaimeks. Seega tuleb nimetatud taimele sobivat eluala ka edaspidi sadama akvatooriumi lõunakalda tsoonis säilitada. Perspektiivseid puhastustöid teha madalvee ajal, millal väike konnarohi võib olla ka veetasemest kõrgemal ning tööde ajal eraldada Keskkonnaregistris (2011) määratud väikese konnarohu kasvukoht.

Dokitavad laevad on kavandatud veest välja tõsta lüüsimisega. Lüüsimiseks kasutataks Torila oja ja sellel oleva paisjärve vett, rajades ojale, peale järve, lisaks reservtiigi (sh paisregulaatori ja lüüsimiskambri täitetoru) ning vajadusel Peipsi järve vett (kavandatud pumbašaht sadamakanalisse). Peipsi järve vett vajataks selleks, et Pärsikivi paisjärves ja reservtiigis ei esineks vajadus veetaseme langetamiseks üle 0,3 m/ööpäevas. Veevõtt Peipsi järvest oleks seega vaid perioodiline, sõltudes ka klimaatilistest aspektidest ning ei omaks olulist mõju veekogumitele. Olemasoleva teabe põhjal tuleb veevõtuks vormistada vee erikasutusluba (VeeS § 8). Kavandatud dokiga seonduvat ala hallataks edaspidi Sadamaseaduse alusel.

Ptk 2.1.2 kirjeldab ka Peipsi järvel, kavandatavast tegevusest ca 199 m kaugusel (joonis 2.5) asuvat Loode-Peipsi hoiuala, Peipsi linnuala (IBA) ja Natura 2000 linnuala. Tuginedes eelnevalt analüüsitule, hoiuala kaitsekorralduskavale, IBA ala andmestikule ja Natura 2000 linnuala dokumentatsioonile, sh andmevormi (http://natura2000.eea.europa.eu/, 2011) p 6, siis võib kinnitada KSH programmis toodut (p 2, Natura 2000 ala osas), et olulised negatiivsed mõjud puuduvad nii Natura 2000 aladele kui ka sellega seotud Loode-Peipsi hoiualale ning Peipsi IBA alale.

Torila oja ümberkujundamisel tekkivale reservtiigile ja uuele voolukanalile kehtivad samad kaldavööndid, mida on kirjeldatud ptk 2.1. Reservtiigi paisregulaatorile ei ole vaja kavandada kalapääsu, tuginedes ka ptk 2.1.1 ja 4.1.2. Reservtiigi normaalveetasemeks, vee erikasutusloaga võiks taotleda 32,6 m. Maksimaalne veetase, kõrgvee perioodil, ei tohiks ületada 32,75 m. Arvestades tiigi keskmist sügavust (ca 1,86 m) ja eesmärki, siis on soovitatav minimaalne veetase maksimaalselt 31,1 m ning veetasemete alandamine ei tohi olla suurem kui 0,3 m/ööpäevas. Laugete nõlvadega oru tõttu puudub oht paikkonnas välja kujunenud niiskusrežiimi muutuste osas.

Koondhinnang (Torila oja ümberkujundamine ja Peipsi (sh Kallaste sadam)) – tööde koondmahud, vastavas asupaigas ja seega ka koondmõjud on lühiajaliselt kuni nõrgalt

24 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 negatiivsed, kuid siiski lokaalsed (sh oja põhjaelustiku osas) ning leevendatavad. Kumuleeruvat ja seega negatiivset mõju suurendavat tegevust ei tuvastatud, arvestades muuhulgas Kallaste sadama ja selle puhastamisvajadusega (OÜ Alkranel, 2011 (koostamisel), sh null-alternatiivi puhul). Olulised mõjud puuduvad nii Natura 2000 aladele kui ka sellega seotud Loode-Peipsi hoiualale ning Peipsi IBA alale. Leevendavad meetmed: • Veekeskkonda mõjutavaid süvendustöid teostada madalveeperioodidel, arvestades ka vingerja, hingi, võldase ja tõugja kudeperioode. Parim aeg peamisteks töödeks on juulist-septembrini. Tegevused peavad olema lõpetatud või vastavalt konserveeritud, järgneva aasta märtsiks. • Töid planeerida peale või paralleelselt Pärsikivi paisjärves teostavaga (ptk 4.1.2) ning võimalusel kavandada põhitööetappe, alustades Pärsikivi paisjärve suunalt ja lõpetades Peipsi järvega. • Oja vee ümberjuhtimist võimaldava kanali teostamisel kaevata sisse- ja väljavoolu ühendused viimases etapis, minimeerimaks sette allavoolu liikumise võimalikkust. • Kavandatava reservtiigi osas on kaks mahuvarianti, vt ptk 3.1., millede erinevus on 1100 m 3. Kuigi mahtude erinevus ei ole suur, siis on soovitatav eelistada reservtiigi varianti „B“. • Liivadesse rajatud süvendite seinad tuleb kindlustada ning järgida varikaldenurkasid (Eesti Maaehitusprojekt, 1979). Soovituslik on peamise vee kogumiseks ajutiste ja nö madalamate alade loomine ning ehitustööde aegse veetõrje teostamisel pumbata vett töötsooni ülemisest veekihist. • Peipsist vee juurdevoolu piirata ajutise tõkketammiga, soovituslik on kasutada nt veega täidetavaid lahendusi (nt http://www.hydroseal.ee/) või liivakotte. • Tööaladelt ärajuhitav vesi suunata Kallaste sadama akvatooriumisse, eraldades väljavoolukoha (põhjakaldal) regulaarselt hooldatavate poonidega, mis minimeerib veelgi ka sette laialikandumise ohtu. • Püdela pinnase väljamisel ja vajadusel tahendamisel, nt ptk 1.1 kirjeldatud ja selleks sobival alal, mida hiljem kasutatakse ptk 3.1 ja 3.2 esitatud viisidel, tuleb arvestada VeeS 5. peatükis toodud asjakohaseid nõudeid. • Setteladestusplats peab võimaldama settes oleva vee (sh sademevee) juhtimist veekogusse, projekteerida nii, et hõljumi kaasakanne oleks minimaalne, detaillahendus anda projekteerimistööde ja neile järgnevate etappide käigus. • Säilitada väikesele konnarohule sobivat eluala (madalaveeline paikkond) sadama akvatooriumi lõunakalda tsoonis. Perspektiivseid sadama akvatooriumi puhastustöid teha madalvee ajal, millal väike konnarohi võib olla ka veetasemest kõrgemal ning tööde ajal eraldada Keskkonnaregistris (2011) määratud väikese konnarohu kasvukoht. • Reservtiigi normaalveetasemeks, vee erikasutusloaga võiks taotleda 32,6 m. Maksimaalne veetase, kõrgvee perioodil, ei tohiks ületada 32,75 m. Arvestades tiigi keskmist sügavust (ca 1,86 m) ja eesmärki, siis on soovitatav minimaalne veetase maksimaalselt 31,1 m. Vajadusel täpsustada detailparameetreid edasiste protsesside käigus. • Paisregulaatorist ülesvoolu ehk reservtiiki paigaldada mõõtelatt, mille abil on võimalik tuvastada veeseisu tiigi kasutusajal. • Lavaremondidokiga seotud vee erikasutuslubade taotlemisel on soovitatav ühendada ühte taotlusesse ka Pärsikivi paisjärvega seonduv.

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 25 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 4.2. Maismaa elustik ja ökosüsteemid (loomastik, taimestik)

Käesolevas ptk käsitleb maismaakeskkonda (sh loomastik, taimesti, va veekeskkond). Arvestades kavandatava tegevuse (ptk 3.1) või selle reaalse alternatiivi (ptk 3.2) rakendumisel toimuvat (sh hilisem korrastamine, heakord ja lisahaljastuse (nt Tööstuse tn 3 ja 9 kruntidele) kavandamine), siis ei mõjutata oluliselt negatiivselt ptk 2.2 kirjeldatud maismaakeskkonda. Seega puudub vajadus ka leevendavate meetmete määratlemiseks. Võimalikud kumuleeruvad mõjud puuduvad.

4.3. Sotsiaal-majanduslik olukord

Käesolevas ptk käsitletakse teemasid, mis puudutavad nt inimeste heaolu, liikluskorraldust, jäätmeteket, õhukvaliteeti, maastikuilmet ja maakasutust. Juba ptk 4.1 kirjeldatu näitab, et põhjavee ja selle kasutatavust ei mõjutata ning paikkonnas välja kujunenud niiskusrežiimi muutusi ei ole ette näha, tulenevalt ka ala reljeefist. Samuti ei teki täiendavaid tegevuspiiranguid nt reservtiigi kaldavöönditest. Piirkonna ehitusgeoloogilised tingimused on head (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1982), mistõttu on tagatud ka olemasolevate ehitiste püsivus.

Ümbruskonna elanikkonna heaolu võib mõjutada näiteks välisõhu saaste, mis alternatiiv I puhul saaks lähtuda ka laevaremondidokist (ehitus- ja kasutusajal). Tuginedes paikkonnas domineerivatele tuulesuundadele, elamualade asetusele (sh kaugusele) ja tööle „AS-le BLRT Grupp väljastatud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-222649 välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste inventuur“ (OÜ Alkranel, 2010a), siis ei ületataks käsitletava laevaremondidoki puhul kehtivaid piirnorme. Ka ehitiste kütmine, sh tehnopargi osas (null- alternatiiv) olulisi negatiivseid mõjusid kaasa ei tooks.

Müra normtasemeid kajastab sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Ptk 2.3. põhjal võib paikkonna liigitada III kategooria alla e tegemist on olemasoleva segaalaga (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted), kus rakendatavad müra piirtasemed on toodud tabelis 4.1.

Tabel 4.1. Müra piirtaseme arvsuurused olemasolevatel aladel (alus: sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“). Parameeter III kategooria olemasoleval alal (1) Lubatud müratundlike hoonete (nt elamu) sõidutee poolsel küljel (1) Päeval Öösel Päeval Öösel Liiklusmüra (dB) 65 55 70 60 Tööstusettevõtete 65 50 - - müra (dB) Ehitustööde müra (dB) - 50 (2) - - (1) - päeva (7:00–23:00) ja öö (23:00–7:00); (2) - ehitustööde maksimaalne müratase ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB võrra.

Üldine ja niiöelda vaikne periood algab enne 23:00. Sotsiaalministri määruse nr 42 baasil jaguneb päevane ajavahemik (7:00-23:00) veel kaheks alamvahemikuks e eristatavad on ajaperioodid 7:00-19:00 ja 19:00-23:00. Tuginedes analoogiatele (OÜ Alkranel, 2011a ja b (viimane detsembri 2011. a seisuga eelnõu faasis)), arvestades ka hinnatava tegevusega ja selle reaalse alternatiiviga seonduva pinnase äraveo vajaduse ning teedevõrgustikuga, siis teostada kaeve ja transporditöid perioodil 7:00-19:00 ning võimalusel mitte alustada

26 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 mürarikkama tööga (nt pinnase planeerimist) enne kella 8:00 (vältida puhkepäevi). Laevaremondidoki ja tehnopargi haldamisel on soovitatav hoonetest väljaspool tehtavad tegevused lõpetada ajaperioodiks 23:00-07:00 ning vältida pidevtööd (sh aastase perioodi mõistes) puhkepäevadel. Ehitiste ventilatsiooniseadmed jms kavandada elamualadest eemale, soovitatavalt hinnatava ala (ptk 1.1) sisepiirkonna suunas. Detaillahendused anda projekteerimistööde ja neile järgnevate etappide käigus.

Ptk 4.1.2 ja 4.1.3 kirjeldatud pinnased ei ole eeldatavalt saastunud. Vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ § 4 alusel ei ole süvendamise käigus eemaldatava pinnase (ei sisalda ohtlikke aineid) taaskasutamiseks jäätmeluba vajalik. Äraveetav materjali hulk, arvestades ka sette eemaldust ja üldist vertikaalplaneerimist (OÜ IBUN, 2011) võib küündida kuni ca 23 000 m 3. Pinnas on kasutatav nt maapinna täitmiseks, haljastuses või põllumajanduses. Lõpliku kasutusvaldkonna saab määrata sellel ajal, kui toimuvad tööd ja on teada reaalne nõudlus. Nõudluse puudumisel võib pinnase viia Torma prügilasse. Detaillahendused anda projekteerimistööde ja neile järgnevate etappide käigus.

OÜ Karimek (2011) alusandmetele tuginedes saab ühes tunnis ära vedada kuni ca 100 m 3 pinnast (kuni 4 autot). Kui arvestada, et vedu toimub 08:00-19:00, siis ööpäevas saab ära vedada ca 1100 m 3 materjali (ca 44 autot, edasi-tagasi sõidul 88). Ptk 2.3 põhjal sõitis Aovere-Kallaste-Omedu tugimaanteel 2010. a ja Kallaste linna juures keskmiselt 741 autot/ööpäevas (veoautod, bussid ja autorongid sellest ca 44 masinat). Materjali väljavedu on võimalik korraldada ca ühe kuu jooksul, kuid tegevust saab ka hajutada, sõltudes sh tarnekohtadest ja -võimalustest. Ühel või teisel juhul suureneb küll raskeveokite osakaal tugimaanteel, kuid nimetatu ei suurenda üldist koormust selliselt, et omaks olulist negatiivset mõju. Siinkohal on arvestatud ka ptk 2.3 kirjeldatuga (sh kavandatud tugimaantee remontööd).

Laevaremondidoki ja tehnopargi ehitamisel ja haldamisel (sh Sadamaseaduse alusel) tekkivad erinevad jäätmed (sh ohtlikud) sorteeritakse ja kogutakse nõuete kohaselt kohapeal. Teadaolevalt maa-aladel materjalide otsest või suuremamahulist taaskasutamist plaanis ei ole, seega antakse jäätmed üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Laevaremondidoki ja väikesemahulise tehnopargi haldus, arvestades ka paikkonnaga, ei põhjusta üldise liikluskoormuse olulist suurenemist või senise liikluskorralduse (vt ka ptk 3.2) ümberkorraldusvajadust. Tagatud on ka sadama maa-alast möödumisvõimalused Peipsi kallasraja kasutajaskonnale.

Ptk 3.2 asuvalt jooniselt 2.8 nähtub, et kavandatavast tegevusest lõuna-edelasuunda on üldplaneeringu eelnõuga määratud miljööväärtusliku hoonestusega ala. Peamiselt laevaremondidoki rajamisega muutub üldine maastikupilt (joonis 3.2), mis omab lühiajalist negatiivset mõju, sh ehitustööde tõttu. Pikaajalist negatiivset mõju ei pea käesoleva dokumendi koostaja tõenäoliseks, kuivõrd tagatakse alade korrastamine, heakord ja haljastuse kavandamine. Ehitusalune pindala suureneb (maksimaalselt kuni 14,4%, kogu ala arvestades), võrreldes praeguse olukorraga, kuid ehitusalused alad, mahud ja paigutus tagavad negatiivsete mõjude mitte esinemise maastiku üldilmele.

Maakasutuslikult tuleb alternatiivi I lugeda positiivsemaks kui null-alternatiivi, lähtudes muuhulgas ka linna strateegilistest dokumentidest. Arvestades siinkohal asjaolu, et Peipsi järve vesikonnas puudub suuremate aluste teenindamist võimaldav dokk, siis tuleks alternatiiv I rakendumist lugeda oluliselt positiivseks, võimaldades ka tööhõive täiendavat parendamist. Siinkohal on lähtutud ka Kallaste linna asupaigast, Peipsi järve pikkusest ja laiusest (ptk

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 27 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 2.1.2) ning Kallaste Linnavalitsuses 19.05.2011. a toimunud kohtumisest, kus osalesid muuhulgas Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Veeteede Ameti esindajad.

Koondhinnang – sotsiaal-majanduslikku olukorda (inimeste heaolu, liikluskorraldust, õhukvaliteeti, maastikuilmet) mõjutab alternatiiv I puhul lühiajaliselt enim ehitustegevusega seonduv. Mõjud on siiski leevendatavad. Null-alternatiivi puhul ei saa välistada olemasoleva maakasutuse jätkumist ja seega tööstustegevuse arendust. Lühemas perspektiivis ei pruugi see olla aga piisavalt koordineeritud ning paikkonna eesmärgipärane kasutus võib tekkida alternatiiv I hiljem. Viimati nimetatu tõttu on lühiajalised mõjud alternatiivide vahel samad, kuigi null-alternatiivi korral on ehitusmaht ja –ulatus väiksem. Pika-ajalise perspektiivi puhul võib eeldada nii alternatiiv I kui ka null-alternatiivi korral positiivseid koondmõjusid, millede ulatust saab leevendavate meetmete rakendamisel isegi suurendada. Kuna alternatiiv I annab võimaluse Peipsi järve vesikonna suuremate aluste teenindamiseks, mis seni on puudunud, siis kaasnevad ka tugevamad positiivsemad mõjud. Leevendavad meetmed: • Kaeve ja transporditöid (ehitusajal) teostada perioodil 7:00-19:00 ning võimalusel mitte alustada mürarikkama tööga (nt pinnase planeerimist) enne kella 8:00 (vältida puhkepäevi). • Laevaremondidoki ja tehnopargi haldamisel on soovitatav hoonetest väljaspool tehtavad tegevused lõpetada ajaperioodiks 23:00-07:00 ning vältida pidevtööd (sh aastase perioodi mõistes) puhkepäevadel. • Ehitiste ventilatsiooniseadmed jms kavandada elamualadest eemale, soovitatavalt hinnatava ala (ptk 1.1) sisepiirkonna suunas. Detaillahendused anda projekteerimistööde ja neile järgnevate etappide käigus. • POS 2 puhul, mis teenindab dokki, näha ette, lisaks sõiduautodele, ka veokite seisuplatsid (nt 2 kohta). • Kuigi tööstuspark asetseb linna põhjaosas, siis on soovitatav vältida Kemikaaliseaduse § 6 ja § 11 lg 2 punkt 4 alusel määratletud A- ja B-kategooria ning ohtlikke ettevõtteid vastavas väikesemahulises tehnopargis. Järgida ka keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise kaalumise põhimõtet (KeHJS § 11).

28 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIDE VÕRDLUS NING PAREMUSJÄRJESTUS

Käesolevas peatükis on teostatud alternatiivide (ptk 3) võrdlemine lisas 1 esitletud metoodika alusel ning sobivaima alternatiivi valik (tabel 5.1), arvestades ptk 4 kirjeldatut. Tabel 5.1 põhjal osutus alternatiiv I lühiajaline ehk ehitusaegne mõju kaalutud hindepallide osas negatiivseimaks kui null-alternatiivil. Pikaajaliste mõjude osas osutus positiivseimaks alternatiiv I ning positiivset mõju suurendaks ptk 4 käsitletud leevendusmeetmete rakendamine.

Hindamisel e ühegi alternatiivi analüüsil ei tuvastatud väga olulisi negatiivseid mõjusid. KSH aruande koostaja seisukohalt tuleb väga oluliste negatiivsete mõjude puudumisel (sh lühiajaliste mõjude osas) järgida pikaajalise hinnangu tulemusi ja seda eriti strateegiliste arengudokumentide iseloomu arvestades. Eelpooltoodust lähtuvalt teeb KSH aruande koostaja ettepaneku rakendada alternatiiv I . KSH aruandes kirjeldatud leevendavad meetmed (ptk 4) on reaalsed, teostatavad ning ei kujuta olulist majanduslikku vms ressursikulu ei arendajale ega ka erinevatele ametiasutustele. Siinkohal tuleb rõhutada, et leevendavate meetmete seadmisel ja hinnangute andmisel on lähtutud juba ka tegevuslubade tasandist.

Käsitletud peatükis toodud teabe alusel võib detailplaneeringu menetlemise protsessi jätkata ning selle alusel kavandatavaid tegevusi teostada. Kõigis tasandites peab järgima kehtivaid üldisi nõudeid ja KSH aruande ptk 4, 6 ja 7 kirjeldatud tingimusi ja soovitusi. Alternatiivid ei põhjusta piiriülest (riigipiiriülest) keskkonnamõju ega ka olulist ohtu inimeste tervisele ja heaolule ning Natura 2000 aladele.

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 29 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Tabel 5.1. Alternatiivide võrdlemine ja sobivaima alternatiivi valik (alus: lisas 1 toodud metoodika). Null-alternatiiv (1) Alternatiiv I (1) LA (LA) PA (PA) LA (LA) PA (PA) Valdkond ja tegur Kaal HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP Põhja- ja pinnavesi ning veekeskkonna elustik (ptk 4.1) Põhjavesi ja pinnavesi üldiselt 0,11 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 Pärsikivi paisjärv 0,18 -1 -0,18 0 0,00 -1 -0,18 0 0,00 -1 -0,18 0 0,00 -1 -0,18 0 0,00 Torila oja ümberkujundamine ja Peipsi (sh Kallaste sadam) 0,26 -1 -0,26 0 0,00 0 0,00 0 0,00 -2 -0,52 -1 -0,26 -1 -0,26 0 0,00 Maismaa elustik ja ökosüsteemid (ptk 4.2) 0,08 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 Sotsiaal-majanduslik olukord (ptk 4.3) 0,38 -2 -0,75 -1 -0,38 1 0,38 2 0,75 -3 -1,13 -1 -0,38 3 1,13 4 1,50 Kokku kaal ja KHP 1,00 -1,19 -0,38 0,19 0,75 -1,83 -0,63 0,68 1,50 (1) - LA ja PA – lühi- ja pikaajaline mõju; (LA; PA) – leevendatud; HP – hindepall; KHP – kaalutud hindepall.

6. SEIREMEETMED KESKKONNASEISUNDI JÄLGIMISEKS

Keskkonnaseire seaduse kohaselt teostab arendaja või arendajad keskkonnaseiret oma kulul tegevusega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas kas enda soovil või siis seaduse alusel antavate keskkonnalubadega määratud mahus ja korras. Keskkonnaseire korraldamine on vajalik, et nt ennetada ja leevendada negatiivseid või olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale (sh inimeste tervisele).

Siinkohal esitatakse alternatiiv I kui parima alternatiivi (ptk 5) kohased olulisemad seirealased soovitused nii arendajale kui ka erinevatele ametiasutustele: • Veekeskkonnaga seonduvate tööde läbiviimiseks tuleb taotleda vee erikasutusluba, kus käsitletakse ka veeproovide võtmise ja analüüsimise aspekte ning veetasemeid jms; o seirepunktide asetus – Peipsi järves, arvestades ka sadama akvatooriumiga. Proovivõtukoht peab olema esinduslik, täpsed asupaigad määrata lähtuvalt keskkonnaministri 06.05.2002. a määrusest nr 30 „Proovivõtumeetodid“. o seire sagedus - vähemalt enne tööde alustamist, tööde teostamise perioodil ja lõpetamisel. Tööde aegse seire sageduse määramisel lähtuda ka tööde iseloomust, kuid veeproovide võtmine peaks toimuma minimaalselt kord kuus ning portatiivsete seadmetega tuleks olukorda jälgida minimaalselt kord nädalas. Kuu aega peale tööde teostamise lõppemist võtta kontrollproov, mille alusel määratakse, vajadusel, edasised toimingud. o proovidest analüüsida – vähemalt heljuvaine sisaldust, vajadusel arvestada ka keskkonnaministri 09.10.2002. a määruse nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“ § 5 sätestatut. o veetasemete mõõtmine - mõõtelattidelt veetaset fikseerida vähemalt kaks korda ööpäevas. o keskkonnaparameetrite järgimine - visuaalse vaatluse põhjal teha kord päevas märge õli- ja kütuselekete puudumise või ilmnemise osas. Torila oja ümberkujundamistöödele eelnevalt, ajal (nt kord nädalas) ja järgselt fikseerida väikese konnarohu elupaiga seisund. Kirjeldatud tegevuste alusel määratakse, vajadusel, edasised toimingud. • Paisutamise ja veevõtuga seonduva või seonduvate vee erikasutusloa taotluses või taotlustes näha ette mõõtelattide puhul veetaseme fikseerimine vähemalt kord ööpäevas. • Laevaremondidoki ja väikesemahulise tööstuspargi haldamisega seonduva seire (nt jäätmete kohase arvestuse pidamine jms) läbiviimisel lähtuda kehtivast õiguskorrast (sh Sadamaseadus).

7. AVALIKKUSE KAASAMISE TEAVE NING ARUANDE KOOSTAMISEL ESINENUD RASKUSTE ÜLEVAADE

Detailplaneeringu KSH ja sellega seonduv avalikustamine viidi läbi vastavalt kehtivas KeHJS sätestatud nõuetele. KSH programmi eelnõu avalikustamise protseduure kirjeldab lisa 1, mis muuhulgas hõlmab avaliku arutelu protokolli ning KSH programmi heakskiitmise otsust.

Olulisi raskusi KSH aruande koostamisel ei ilmnenud ehk KSH ekspertgrupi seisukoha järgselt oli informatsioon piisav, et tagada KSH aruande järelduste adekvaatsus ehk võimalik on anda hinnanguid olulise mõju osas ning seada vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid. Töö käigus tekkinud küsimused arutati läbi ja lahendati koos arendaja ja planeerijaga (OÜ IBUN) vm asjasse puutuva isiku või asutustega (OÜ GeoBaltica). KSH aruande kvaliteedi seisukohast olid arutelud tulemuslikud. Erinevate organisatsioonide kaasamisel võeti arvesse ka KSH programmi heakskiitmise otsust, lisa 1.

Siinkohal toome veel välja, et laevaremondidoki (detailplaneeringu põhieesmärk) ümber kavandatava väikesemahulise tööstuspargi puhul hinnati mõjusid ala kui terviku arendamisest lähtuvalt, tuues vajadusel välja tegevusalad, millega seotud ettevõtteid tehnoparki rajada ei tohiks (vt ptk 4.3). Detailplaneeringu seletuskirjas (OÜ IBUN, 2011) käsitletud kalakasvatuse ja kiudainetsehhi puhul ei omanud Kallaste Linnavalitsus detailandmeid, mistõttu tuleb vastavate arenduste konkretiseerumisel järgida ka KMH algatamise kaalumise põhimõtet (KeHJS § 11). Nimetatu ei mõjuta käesoleva KSH aruande järeldusi.

32 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 8. ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE

KSH objektiks oli Tartu maakonnas Kallaste linnas Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneering. Detailplaneeringu peaeesmärgiks on laevade remondidoki, eelnevalt koostatud eelprojektiga (OÜ IBUN, 2010-2011), sobivaima lahenduse leidmine ja rajamise seadustamine. Laevade remondidoki, kui peamise objekti kavandamine lähtub koostamisel olevast Kallaste linna arengukavast 2011-2017 ja asjaolust, et Peipsi järve vesikonnas puudub suuremate aluste teenindamist võimaldav dokk. Viimati nimetatu leidis kinnitust ka Kallaste Linnavalitsuses 19.05.2011. a toimunud kohtumisel, kus osalesid muuhulgas Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Veeteede Ameti esindajad. Lisaks kaalutakse planeeringuala kruntideks jagamist ning ehitusõiguse määramist äri- ja tootmiseesmärgiga hoonetele ning maa osalise sihtotstarbe muutmist jm asjakohast.

KSH algatamise peapõhjuseks oli asjaolu, et planeeritava tegevusega kavandatakse suuremahulisi (üle 500 kuupmeetri) süvendustöid ja teisaldatakse pinnast, mistõttu võib kaasneda mõju veekeskkonnale. KSH eesmärgiks oli selgitada, hinnata ja kirjeldada detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning analüüsida peamiselt negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. KSH ruumilise ulatusega hõlmati nii planeeritav kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust ja kumuleeruvust. KSH viidi läbi vastavalt kehtivale KeHJS.

KSH protsessist huvitatud osapooled on esitatud KSH programmis (lisa 1), kaasamisest pakub ülevaadet ptk 7. Olemasolev informatsioon olukorra ja kavandatava kohta oli piisav, et tagada KSH aruande järelduste adekvaatsus. KSH aruande koostamisel kasutati peamiselt Maa-ameti kaardirakendusi ja arhiivimaterjale, OÜ EGK kaarte, EELIS (11.07.2011. a) andmeid, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdokumente ja õigusakte ning muud saadaval olnud teemakohast informatsiooni. Täpsem dokumentide nimekiri on toodud kasutatud materjalide peatükis. Laevaremondidoki (detailplaneeringu põhieesmärk) ümber kavandatava väikesemahulise tööstuspargi puhul hinnati mõjusid ala kui terviku arendamisest lähtuvalt (vt ka ptk 7).

8.1. Mõjutatava keskkonna kokkuvõte

Planeeringu mõjuala peamine ulatus oli piiritletav planeeringuala ja selle lähialaga, va eeldatav mõju veekeskkonnale, kuid siiski riigipiiri ületava keskkonnamõjuta. Vajadusel, üldise ülevaate andmiseks, kirjeldati KSH ptk 2 ka detailplaneeringu lähialast kaugemaid piirkondi.

Detailplaneeringuala läbib Torila oja (VEE1052200, valgala 16,5 km 2 ja pikkus 4,4 km), millel paikneb kavandatava tegevuse alasse hõlmatud Pärsikivi paisjärv (VEE2059010, valgala 6 km 2, pindala 0,9 ha ja maht ca 20 000 m 3) ning mis suubub Peipsi järve (VEE2075600, valgala 47 800 km 2, pikkus 143 ja laius 48 km). Paisjärve ja seega sisuliselt

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 33 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 Torila ojja suubub ka Punikvere peakraav (VEE1052300, valgala 7,6 km 2 ja pikkus 4,6 km). Vastavate veekogude piiranguvööndite ja Peipsi järve kallasraja parameetrid (sh laius ja lubatavad tegevused) lähtuvad LKS § 35 ning VeeS § 10 ja § 29. Vaid Peipsi järv on hinnatavas asupaigas defineeritud avaliku veekoguna.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2010) andmetel oli oja seisund 2009. a „hea“ ja prognoos 2015. a samuti „hea“ ning täiendavaid meetmeid (sh survetegurite leevendamiseks) ei ole esile toodud. Punikvere peakraavi ja Päriskivi paisjärve ei ole kirjeldatud AS Sweco Projekti 2008. a töös ega ka Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas (2010). Hetkel on Torila oja ehk sellel olev Päriskivi järv paisutatud, kuid puudub vee erikasutusluba (VeeS § 8 lg 1 p 5 ja § 17). Järv on alal täheldatav juba 1930-ndatest, NL ajaperioodil laiendati paisjärve potentsiaalse kalakasvatuse eesmärgil (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1982), mida siiski kestvalt käiku ei antud. Paisjärve ja -regulaatori kavandamisel ei arvestatud tollal kalade üles- ja allvoolupääsemise võimaldamisega. Torila oja keskmise veevoolu järgi (ca 125 l/s (OÜ IBUN, 2011)) toimub veevahetus paisjärves ca 1,4 ... 1,9 ööpäeva tagant.

Kallaste linna juures on Peipsi järve põhi kaetud järveliivaga, milles aleuriidi osakaal on väike. Järve suvine ning talvine madalaim veeseis kõigub 29,0 ja 30,5 m abs vahel, keskmine ca 30,0 m (Raukas jt 2008). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2010) andmetel on Peipsi puhul tegemist keskmise karedusega (kihistumata), madala heledaveelise järvega. 2009. a hinnangu järgselt oli järve seisund „kesine“. „Hea“ seisunditase tuleb saavutada hiljemalt 2021. a, põhjuseks on ka veekogumi looduslikud tingimused. Samas, „kesist“ seisundiklassi põhjustavad nt põllumajanduslik hajureostust ja kanaliseerimata asustusüksuste arvukus. Veekogu seisundi parandamise ühe meetmena on toodud välja ka jäätmete ja pilsivee kogumist Peipsi sadamates.

Peipsi on liigitatud üheks parimaiks kalajärveks (tüüp: tindi-latika-ahvenajärv) Euroopas, kuna selles esinevad küllalt soodsad elutingimused nii külma- kui soojaveelistele kaladele. Tervikuna hinnati 2008. aastal kalastiku seisundit heaks (Kangur jt, 2008). Peipsi järves (sh Kallaste sadamaakvatoorium) elutsevad (EELIS, 11.07.2011. a) III kaitsekategooria loomaliigid vingerjas ( Misgurnus fossilis ), hink (Cobitis taenia ) ja võldas ( Cottus gobio ) ning II kaitsekategooria liik tõugjas ( Aspius aspius ). Järv kuulub keskkonnaministri 09.10.2002. a määruse nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“ regulatsiooni alla, seega tuleb jälgida nimetatud määruses sätestatud veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõudeid, vastavalt § 4 ja 5.

Peipsi järvel, kavandatavast tegevusest ca 199 m kaugusel asub Loode-Peipsi hoiuala (Tartu; registrikood KLO2000164, pindala 232,7 ha (veeala)). Hoiualal (Tartu) kaitstakse järgnevaid liike: viupart ( Anas penelope ), suur-laukhani ( Anser albifrons ), rabahani ( Anser fabalis ), sõtkas ( Bucephala clangula ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), laululuik ( Cygnus cygnus ) ja hallpõsk-pütt ( Podiceps grisegena ). Loode-Peipsi hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 (2010) seab lähimaks eesmärgiks hoiuala soodsa seisundi säilitamise ja pikemas perspektiivis soovitakse olukorda veelgi parandada. Sadamatega seotud tegevustest on nimetatud süvendamist kui haruldase kalaliigi võldase ohutegurit, samuti kaevetöid üldisemalt põhjaloomastiku seisukohast.

Loode ‐Peipsi hoiuala jääb rahvusvahelise tähtsusega Peipsi linnuala (IBA, nr 83) piiridesse MTÜ EOÜ, 2003). IBA ala suuruseks on 1842 ha, millest 1700 ha moodustavad veealad, 111 ha kalda- ja rannikuroostikud ning 31 ha muud alad. Samuti hõlmab eelnevalt nimetatud hoiuala ja IBA ala Natura 2000 linnuala (RAH0000072, 1706,2 ha, millest veeala osa 1699,60 ha), mille kaitse-eesmärk on EL nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I

34 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille isendite elupaiku Loode- Peipsi linnualal kaitstakse on Keskkonnaregistri (2011) andmetel: viupart, suur-laukhani, rabahani, sõtkas, väikeluik, laululuik, hallpõsk-pütt ja kaldapääsuke.

Peipsi järve, Kallaste sadamaakvatooriumile jääb EELIS-e (11.07.2011. a) andmeil II kaitsekategooria taimeliik väike konnarohi ( Alisma gramineum või ka Alisma loeselii ). Käesolevas töös hinnatava detailplaneeringu alast jääb ta vähemalt 20 m kaugusele. Keskkonnaregistris (2011) andmete baasil on väikese konnarohu leiukoht (madalvees, liivapõhjal) registreeritud 2003. a. Kukk (2004) järgi on taim 10-30 cm pikkune ja kasvab nii maismaal (lehed sinakasrohelised) kui ka vees (lehed pruunikasrohelised), sh kanalites ja kraavides. Paal (2004) alusel on näiteks elupaigatüübi „vähe ‐ kuni kesktoitelised mõõdukalt karedaveelised järved“ (3130) puhul väike konnarohi üheks tunnustaimeks, iseloomustades elupaiga head seisundit. Punase raamatu internetilehekülje (2011) andmetel on väikese konnarohu peamisteks ohuteguriteks veekogude eutrofeerumine, kinnikasvamine, õgvendamine, süvendamine ja veetasemete muutmine. LKS-e § 48 lg 2 ja 4 alusel võetakse II kaitsekategooria liikide Keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest kaitse alla, moodustades kaitseala, hoiuala või püsielupaiga, lähtudes esinduslikkusest, vähemalt 50% ning piiritlemata elupaikades rakendub isendi kaitse.

Kavandatav tegevus paikneb Kagu-Eesti lavamaa põhjaosas, maastikutüüp tasandikuline (Arold, 2005). Piirkonnas on sagedaimad on lääne (19%) ja edela (18%) suunalised tuuled, vähim esineb kirde (8%) ja idatuult (9%) ja 5% juhtudel on tegemist tuulevaikusega, detailülevaade ptk 2.2. Planeeringuala maapinna absoluutkõrgused on OÜ Alt ja Ülevalt mõõdistustööde (2011) põhjal keskmiselt 33,7 m (miinimum 29,2 ja maksimum 37,0 m). Maapinna miinimumi ja maksimumi vahet põhjustab muuhulgas laugete nõlvadega oru osa, kus voolab Torila oja (ptk ptk 2.1.1).

Pinnakatte paksus on paikkonnas muutlik (Eesti Maaehitusprojekt, 1979), varieerudes 0,5 ja 8 m vahel, olles sõltuvuses ka aluspõhja (Kesk-Devoni Aruküla ladestu liivakivid) varieeruvast reljeefist. Ehitusgeoloogilisi tingimusi (sh pinnaste kandevõime osas) on hinnatud headeks (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1982), liivadesse rajatud süvendite seinad tuleb kindlustada. 1979. a koostatud dokumendis on antud ka uuritud pinnaste filtratsioonimoodulid ja varikaldenurgad. Pinnavesi valgub 1979. a töö põhjal idasuunda.

OÜ EGK (2004) esialgse radooniriski levilate kaardi põhjal ei ole detailplaneeringualal radooniohtu ehk tegemist on normaalse radooniriskiga alaga. OÜ EGK poolt koostatud (2001) põhjaveekaitstuse kaardi kohaselt on hinnatava ala maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi kaitstus nõrk (kõrge reostusohtlikkus). Käsitletavale piirkonnale lähim puurkaev (kat nr 8832) asub aadressil Tööstuse tn 8 (27901:001:0028). Puurkaev on rajatud 1957. a (renoveeritud 2002. a) D2 (Kesk-Devoni) veekihti, sügavus on 70 m. Nimetatud puurkaevu naabruses, samuti Tööstuse tn 8, oleva puurkaevu (kat nr 16096, sügavus 127 m) läbilõike põhjal on vett andev kiht kaetud aleuroliidi vahekihtidega liivakiviga. Aleuroliit tagab põhimõtteliselt kuni keskmise veepideme ülemiste veekihtide ja alumiste vahel.

Kallaste linn (1,9 km 2) asub Tartu maakonna kirdeosas, Peipsi järve lääneranniku kaldaastangul. Statistikaameti (2011) andmetel elas Kallaste linnas 01.01.2010. a seisuga

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 35 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 1115 elanikku. Kallaste linna naaberomavalitsuseks põhjas, läänes ja lõunas on Alatskivi vald. Linnal puudub kehtiv üldplaneering ning käesoleval hetkel on see koostamisel (konsultant OÜ GeoBaltica), koos vastava KSH-ga (OÜ GeoBaltica). Kavandatavast tegevusest põhjasuunda jätkuvad valdavalt tootmis- ja sarnase funktsiooniga maad, lõuna- edelasuunda on üldplaneeringuga määratud aga miljööväärtusliku hoonestusega ala. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2004-2006) alusel pole detailplaneeringuala määratud väärtuslikuks maastikuks. Maa-ameti kaardirakenduse (2011) alusel ei asu kavandatava tegevusega hõlmatud alal või selle vahetus läheduses muinsuskaitse ega ka pärandkultuuri objekte.

Üldplaneeringu tööverisooni (OÜ GeoBaltica, 2011) järgselt on Kallaste linnas üks sadam, aadressil Tööstuse tn 1 (27901:001:0030). Väike ja olemasolev rannasadam jääb ka aadressile Tööstuse 10 (27901:001:0096), hetkel on tegemist 100% tootmismaa sihtotstarbelise alaga ja selleks see üldplaneeringu alusel ka jääb. Veeteede Ameti 2011. a andmetel on Kallaste Suursadam (Tööstuse tn 1, kolm kaid üldpikkusega 119 m) ja selle akvatoorium (suurim sügavus kaide ääres 1,7 m) kinnitatud Kallaste Linnavolikogu poolt 2004. a (25.02.2004/4) ning registreeritud Sadamaregistris (kanne 02.08.2004/EE KLL).

Sadamas saavad silduda kuni 24 m pikkused, 6 m laiused alused, süvisega 1,5 m. 2009. a kasutati sadamat peamiselt kalalaevade randumis- ja hoiukohana (3 tk), turismi- ning huvilaevaliiklust selle kaudu praktiliselt ei toimunud (OÜ Elfos Grupp, 2009). Sadama (kaubasadam, mis teenindab erinevaid väikelaevasid ja riigihaldusülesandeid täitvaid laevu) haldamine toimub vastavalt Sadamaseaduses sätestatud nõuetele, nt on võimalik pilsivee, olmeprügi ja heitvee ära-andmine ning tankimine. Töö „Merereostustõrje plaan“ (2008) baasil on vähemalt tankimisvõimalus loodud peale 2008. a ning olemas on 30 m poom võimalike reostusavariide lokaliseerimiseks ja koristamise korraldamiseks. Sadama haldusega (sh akvatooriumi puhastamine) seonduvat on käsitletud ka töös (teostamisel) „Sadamate Raja sadam, Omedu rand, MIF laine (Omedu), Omedu sadam ja lauter; Sassukvere sadam; Kallaste suursadam; Kolkja sadam, Varnja kalasadam ning Mehikoorma sadam vee erikasutustaotluse keskkonnamõjude eelhinnang“, OÜ Alkranel, 2011.

Linna arengukavas nimetatud paikkond on hetkel suuremalt jaolt heakorrastamata ja otsese kasutuseta. Samas on alal või selle vahetus läheduses olemas tööstuspargi jaoks vajalik ning kasutatav infrastruktuur (sh ühisveevarustus ja -kanalisatsioon (OÜ Geoweb, 2010)). Ida- Eesti vesikonna veemajanduskava (2010) andmetel ei ole Kallaste linnas või paikkonnas põhjavee ressursi üleekspluateeritud. Omavalitsusel puudub hetkel ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava, kuid linna territoorium on määratud reoveekogumisalaks (Keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkiri „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“). Keskkonnaregistri (2011) andmetel Kallaste linnas jääkreostusobjekte ei asu.

Sadamasse ja potentsiaalsesse tööstusparki saab maismaatranspordiga lõuna-edelasuunaliselt kulgevalt Oktoobri ja Võidu tn, mis suubub Tööstuse tänavasse. Teed on asfaltkattega. Kallaste üldplaneeringu ja selle KSH koostaja (OÜ GeoBaltica) esindajaga (Jaanika Sokman) kohtumisel (04.10.2011. a) selgus, et eelnevalt kirjeldatud tänavad sobivad linna põhjaosasse jäävate tööstusalade teenindamiseks, arvestades ka asjaoluga, et Võidu tn ääres kulgeks

36 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 perspektiivne matkarada. Lisaks saab tööstuspiirkonnale läheneda põhjasuunalt, kruusakattega teelt, mis saab alguse Kodavere külast (Pala vald).

Kallaste linna (sh Kodavere külla) on võimalik maismaatranspordiga jõuda peamiselt Aovere- Kallaste-Omedu tugimaanteed (nr 43) pidi. Mustkattega teel sõitis 2010. a ja Kallaste linna juures keskmiselt 741 autot/ööpäevas (Maa-amet, 2011), millest moodustasid 94% sõidu- ja pakiautod. Tugimaantee lõigus 15,4-30,7 km kavandatakse remonttöid ja nende ettevalmistamiseks on teostatud tehniline projekt (AS Teede Tehnokeskus, 2011). Kallaste linn jääb maantee 37 kilomeetripunkti juurde. Teehoiukava (2010-2013) põhjal kavandatakse remonttöid perioodi 2012-2013. a (Maanteeamet, 2011).

8.2. Hindamistulemuste kokkuvõte

Ptk 3 kirjeldatud alternatiivide valikul lähtuti KSH programmist ja selle heakskiitmise otsusest (lisa 1) ning KSH aruande koostamisel täpsustunud teabest (ptk 1 ja 2). KSH aruande koostamise käigus välja tulnud vajadustel kaaluti täiendavaid objektipõhiseid asukohavariante ja/või ehitiste või rajatiste rajamise võimalikkust (sh objektide mõõtmed (alternatiivis I)), andes samal ajal ülevaate ka varasematest hoonete ja rajatiste asukoha vms versioonidest. Reaalsete lisaalternatiivide kajastusvajadust (parema mõistetavuse tagamiseks) ei ilmnenud.

Hinnatud alternatiiv I (detailülevaade ptk 3.1) - tööstuspargi detailplaneering määrab Kallaste linna kavandatava laevaremondidoki (KSH programmi lisa 1) põhimõttelise tehnilise ja tehnoloogilise lahenduse, mis on ka planeeringu olulisemaks ülesandeks. Dokk kuuluks tulevikus Kallaste sadama maa-alasse (sh akvatoorium), mis on kooskõlas LKS § 38 lg 5 ning doki haldus toimuks Sadamaseaduse alusel.

Laevade lüüsimiseks kasutataks Torila oja ja sellel oleva paisjärve vett, rajades ojale, peale järve, lisaks reservtiigi (sh paisregulaatori ja lüüsimiskambri täitetoru) ning vajadusel Peipsi järve vett (kavandatud pumbašaht sadamakanalisse). Lüüsimiskamber (veemaht 3600...4400 m3), kuivdokk ja reservtiik jääksid osaliselt senise Torila oja peale. Nimetatud ehitiste kaevemahud on 11 700 ... 12 800 m 3. Toodud kaevemahud on täpsustunud KSH aruande koostamise käigus, mille raames, koostöös OÜ-ga IBUN vaadati üle nt reservtiigi mahud ja variandid. Ehitustööde ajal toimub oja ümberjuhtimine ehituskaevikust, hiljem rajatust (vastava kanali (kaevemaht ca 600 m 3) abil) ja renoveeritakse Pärsikivi paisjärve paisregulaator. Reservtiigile ja oja uuele kanalile rakenduvad ptk 2.1. kirjeldatud kaldavööndid.

Laevaremondidoki ümber kavandatakse sisuliselt väikesemahulist tööstusparki, kus asuvad äri- ja tootmisüksused. Konkreetseid ettevõtteid, kes planeeritavatel kruntidel perspektiivselt tegutsema hakkavad, käesoleval hetkel otseselt teada ei ole. Siiski on linn näinud ette, arvestades ka sadamaga, peamiselt äri (sh büroo ja teenindus), lao ja kergtööstusliku ala (domineerivaks tootmismaa sihtotstarve) väljakujunemist, mille hulka võib kuuluda nt

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 37 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 kiudainetsehh (tööstusliku kanepi, mis pärineb paikkonnast, töötlemine) ja kalakasvatus (inkubaator ja eelkasvatuse sumbad Pärsikivi paisjärves). Samas ei ole ka nende ehk eelnevalt nimetatud tegevuste puhul teada otseseid arendajaid ja mahte. Seega lähtutakse käesolevas dokumendis peamiselt ala kui terviku arendamisest (vt ka ptk 7), mille korral tagatakse ka heakord.

Hinnatud null-alternatiiv (detailülevaade ptk 3.2) - sadam jätkab tegevust ja muudel maa- aladel säilib olemasolev sihtotstarve ning kasutus (tootmis- ja transpordimaa) ehk lähiaastatel jääb kestma senine olukord. Samas laevaremondidokki kui sellist ei rajataks. Edasist ja perspektiivset maakasutust hakkab suunama nt teostamisel olev linna üldplaneering (OÜ GeoBaltica), arengukava ja Keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkiri „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“. Välistada ei saa tööstusala ehk -pargi arengut, kuigi see võib olla vähem ühtlasem kui alternatiiv I korral, kuivõrd puuduks kogu ala hõlmav alusdokument ehk detailplaneering.

Alternatiivide (ptk 3) hindamisel (ptk 4 ja 5) ei tuvastatud väga olulisi negatiivseid mõjusid . Alternatiivid ei põhjusta piiriülest (riigipiiriülest) keskkonnamõju ega ka olulist ohtu inimeste tervisele ja heaolule ning Natura 2000 aladele. KSH aruande koostaja seisukohalt tuleb väga oluliste negatiivsete mõjude puudumisel (sh lühiajaliste mõjude osas) järgida pikaajalise hinnangu tulemusi ja seda eriti strateegiliste arengudokumentide iseloomu arvestades. Eelpooltoodust lähtuvalt teeb KSH aruande koostaja ettepaneku rakendada alternatiiv I.

KSH aruandes kirjeldatud leevendavad meetmed (ptk 4) on reaalsed, teostatavad ning ei kujuta olulist majanduslikku vms ressursikulu ei arendajale ega ka erinevatele ametiasutustele. Siinkohal tuleb rõhutada, et leevendavate meetmete seadmisel ja hinnangute andmisel on lähtutud juba ka tegevuslubade tasandist. Järgida ptk 6 esitatud seireparameetreid ja ptk 7 olevat teavet. Järgneb koondkokkuvõte ptk 4 toodust.

Põhja- ja pinnavesi ning veekeskkonna elustik - põhjavesi ja pinnavesi üldiselt (ptk 4.1.1) - mõjusid põhjaveele (sh selle kasutatavusele) ja pinnaveele üldisemalt ei põhjustata (sh null- alternatiivi korral).

Põhja- ja pinnavesi ning veekeskkonna elustik - Pärsikivi paisjärv (ptk 4.1.2) - tööde koondmahud ja seega ka koondmõjud on vähesed ja lokaalsed ning leevendatavad. Eeldatavalt on kaalutud alternatiiv I ja null-alternatiivi mõjud samasugused. Leevendavad meetmed: • Kaaluda Pärsikivi paisjärve settinud sette eemaldamist. Eemaldamisviiside valikul tuleks eelistada sette väljapumpamist, kuid kasutada saab ka ekskavaatorit, mis on varustatud settekopaga, detaillahendus (sh kasutatava tehnika parameetrid) anda tegevuste projekteerimistööde ja neile järgnevate etappide käigus. • Paisregulaatori renoveerimis- (null-alternatiivi puhul soovituslik) ja sette eemaldamistööde (soovituslik) teostamine võiks toimuda madalveeperioodide ajal, mis minimeerib veelgi ka sette allavoolu kandumise ohtu. Kevadise suurvee ajal, juhul kui vastavad tööd sellesse ajajärku jäävad, kasutada täiendavalt regulaarselt hooldatavad poone. • Paisregulaatorist ülesvoolu ehk paisjärve paigaldada mõõtelatt, mille abil on võimalik tuvastada veeseisu nii käsitletavate tööde ajal kui ka hiljem. • Püdela pinnase väljamisel ja vajadusel tahendamisel (esmane tahenemine võib toimuda ka põhimõtteliselt veeta järves), nt ptk 1.1 kirjeldatud ja selleks sobival alal, mida hiljem kasutatakse ptk 3.1 ja 3.2 esitatud viisidel, tuleb arvestada VeeS 5. peatükis toodud asjakohaseid nõudeid.

38 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 • Setteladestusplats peab võimaldama settes oleva vee (sh sademevee) juhtimist veekogusse, projekteerida nii, et hõljumi kaasakanne oleks minimaalne, detaillahendus anda projekteerimistööde ja neile järgnevate etappide käigus. • Järve normaalveetasemeks, vee erikasutusloaga võiks nii alternatiiv I kui ka null- alternatiivi puhul taotleda 35,0 m. Maksimaalne veetase, kõrgvee perioodil, ei tohiks ületada 35,15 m. Arvestades järve keskmist sügavust, siis on soovitatav minimaalne veetase 34,4 m, maksimaalselt (alternatiiv I korral) 34,1 m. Vajadusel täpsustada detailparameetreid edasiste protsesside käigus.

Põhja- ja pinnavesi ning veekeskkonna elustik - Torila oja ümberkujundamine ja Peipsi (sh Kallaste sadam), ptk 4.1.3 - tööde koondmahud, vastavas asupaigas ja seega ka koondmõjud on lühiajaliselt kuni nõrgalt negatiivsed, kuid siiski lokaalsed (sh oja põhjaelustiku osas) ning leevendatavad. Kumuleeruvat ja seega negatiivset mõju suurendavat tegevust ei tuvastatud, arvestades muuhulgas Kallaste sadama ja selle puhastamisvajadusega (OÜ Alkranel, 2011 (koostamisel), sh null-alternatiivi puhul). Olulised mõjud puuduvad nii Natura 2000 aladele kui ka sellega seotud Loode-Peipsi hoiualale ning Peipsi IBA alale. Leevendavad meetmed: • Veekeskkonda mõjutavaid süvendustöid teostada madalveeperioodidel, arvestades ka vingerja, hingi, võldase ja tõugja kudeperioode. Parim aeg peamisteks töödeks on juulist-septembrini. Tegevused peavad olema lõpetatud või vastavalt konserveeritud, järgneva aasta märtsiks. • Töid planeerida peale või paralleelselt Pärsikivi paisjärves teostavaga (ptk 4.1.2) ning võimalusel kavandada põhitööetappe, alustades Pärsikivi paisjärve suunalt ja lõpetades Peipsi järvega. • Oja vee ümberjuhtimist võimaldava kanali teostamisel kaevata sisse- ja väljavoolu ühendused viimases etapis, minimeerimaks sette allavoolu liikumise võimalikkust. • Kavandatava reservtiigi osas on kaks mahuvarianti, vt ptk 3.1., millede erinevus on 1100 m 3. Kuigi mahtude erinevus ei ole suur, siis on soovitatav eelistada reservtiigi varianti „B“. • Liivadesse rajatud süvendite seinad tuleb kindlustada ning järgida varikaldenurkasid (Eesti Maaehitusprojekt, 1979). Soovituslik on peamise vee kogumiseks ajutiste ja nö madalamate alade loomine ning ehitustööde aegse veetõrje teostamisel pumbata vett töötsooni ülemisest veekihist. • Peipsist vee juurdevoolu piirata ajutise tõkketammiga, soovituslik on kasutada nt veega täidetavaid lahendusi (nt http://www.hydroseal.ee/) või liivakotte. • Tööaladelt ärajuhitav vesi suunata Kallaste sadama akvatooriumisse, eraldades väljavoolukoha (põhjakaldal) regulaarselt hooldatavate poonidega, mis minimeerib veelgi ka sette laialikandumise ohtu. • Püdela pinnase väljamisel ja vajadusel tahendamisel, nt ptk 1.1 kirjeldatud ja selleks sobival alal, mida hiljem kasutatakse ptk 3.1 ja 3.2 esitatud viisidel, tuleb arvestada VeeS 5. peatükis toodud asjakohaseid nõudeid. • Setteladestusplats peab võimaldama settes oleva vee (sh sademevee) juhtimist veekogusse, projekteerida nii, et hõljumi kaasakanne oleks minimaalne, detaillahendus anda projekteerimistööde ja neile järgnevate etappide käigus. • Säilitada väikesele konnarohule sobivat eluala (madalaveeline paikkond) sadama akvatooriumi lõunakalda tsoonis. Perspektiivseid sadama akvatooriumi puhastustöid teha madalvee ajal, millal väike konnarohi võib olla ka veetasemest kõrgemal ning tööde ajal eraldada Keskkonnaregistris (2011) määratud väikese konnarohu kasvukoht. • Reservtiigi normaalveetasemeks, vee erikasutusloaga võiks taotleda 32,6 m. Maksimaalne veetase, kõrgvee perioodil, ei tohiks ületada 32,75 m. Arvestades tiigi keskmist sügavust (ca 1,86 m) ja eesmärki, siis on soovitatav minimaalne veetase

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 39 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 maksimaalselt 31,1 m. Vajadusel täpsustada detailparameetreid edasiste protsesside käigus. • Paisregulaatorist ülesvoolu ehk reservtiiki paigaldada mõõtelatt, mille abil on võimalik tuvastada veeseisu tiigi kasutusajal. • Lavaremondidokiga seotud vee erikasutuslubade taotlemisel on soovitatav ühendada ühte taotlusesse ka Pärsikivi paisjärvega seonduv.

Maismaa elustik ja ökosüsteemid (loomastik, taimestik), ptk 4.2 - ei mõjutata oluliselt negatiivselt ptk 2.2 kirjeldatud maismaakeskkonda. Seega puudub vajadus ka leevendavate meetmete määratlemiseks. Võimalikud kumuleeruvad mõjud puuduvad.

Sotsiaal-majanduslik olukord (ptk 4.3) - olukorda (inimeste heaolu, liikluskorraldust, õhukvaliteeti, maastikuilmet) mõjutab alternatiiv I puhul lühiajaliselt enim ehitustegevusega seonduv. Mõjud on siiski leevendatavad. Null-alternatiivi puhul ei saa välistada olemasoleva maakasutuse jätkumist ja seega tööstustegevuse arendust. Lühemas perspektiivis ei pruugi see olla aga piisavalt koordineeritud ning paikkonna eesmärgipärane kasutus võib tekkida alternatiiv I hiljem. Viimati nimetatu tõttu on lühiajalised mõjud alternatiivide vahel samad, kuigi null-alternatiivi korral on ehitusmaht ja –ulatus väiksem. Pika-ajalise perspektiivi puhul võib eeldada nii alternatiiv I kui ka null-alternatiivi korral positiivseid koondmõjusid, millede ulatust saab leevendavate meetmete rakendamisel isegi suurendada. Kuna alternatiiv I annab võimaluse Peipsi järve vesikonna suuremate aluste teenindamiseks, mis seni on puudunud, siis kaasnevad ka tugevamad positiivsemad mõjud. Leevendavad meetmed: • Kaeve ja transporditöid (ehitusajal) teostada perioodil 7:00-19:00 ning võimalusel mitte alustada mürarikkama tööga (nt pinnase planeerimist) enne kella 8:00 (vältida puhkepäevi). • Laevaremondidoki ja tehnopargi haldamisel on soovitatav hoonetest väljaspool tehtavad tegevused lõpetada ajaperioodiks 23:00-07:00 ning vältida pidevtööd (sh aastase perioodi mõistes) puhkepäevadel. • Ehitiste ventilatsiooniseadmed jms kavandada elamualadest eemale, soovitatavalt hinnatava ala (ptk 1.1) sisepiirkonna suunas. Detaillahendused anda projekteerimistööde ja neile järgnevate etappide käigus. • POS 2 puhul, mis teenindab dokki, näha ette, lisaks sõiduautodele, ka veokite seisuplatsid (nt 2 kohta). • Kuigi tööstuspark asetseb linna põhjaosas, siis on soovitatav vältida Kemikaaliseaduse § 6 ja § 11 lg 2 punkt 4 alusel määratletud A- ja B-kategooria ning ohtlikke ettevõtteid vastavas väikesemahulises tehnopargis. Järgida ka keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise kaalumise põhimõtet (KeHJS § 11).

40 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 KASUTATUD MATERJALID

Olulisemad kasutatud kirjandusallikad: • AS-le BLRT Grupp väljastatud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-222649 välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste inventuur. OÜ Alkranel, 2010a. • EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: KeM Info- ja Tehnokeskus), 11.07.2011. a. • Eesti maastikud. I. Arold, 2005. • Eesti põhjavee kaitstuse kaart. OÜ EGK, 2001. • Eesti taimede kukeaabits. T. Kukk, 2004. • EMHI (http://www.emhi.ee/), 2011. • Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart. OÜ EGK, 2004. • Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. MTÜ EOÜ, 2003. • Geodeetiline mõõdistus. OÜ Alt ja Ülevalt, 2011. • Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Eesti Vabariigi Valitsus, 2010. • Internetikeskkond „GreenInfo“ (http://www.greeninfo.ru/), 2011. • Jõgede hüdrobioloogiline seire 2010. a (Eesti riikliku keskkonnareise allprogramm). Eesti Maaülikool, 2011. • Kallaste laevaremondidokk (eelprojekt). OÜ IBUN, 2010-2011. • Kallaste linna arengukava 2011-2017 (tööversioon). Kallaste Linnavalitsus, 2011. • Kallaste linna generaalplaani korrektuur. Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1982. • Kallaste linna kanalisatsioon. Ehitusgeoloogilised uurimistööd. Eesti Maaehitusprojekt, 1979. • Kallaste linna üldplaneering (tööversioon). OÜ GeoBaltica, 2011. • Kallaste linna üldplaneeringu KSH (tööversioon). OÜ GeoBaltica, 2011. • Kallaste vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekti 1. ja 2. etapi teostusmõõdistus. OÜ Geoweb, 2010. • Keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkiri „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“. • Keskkonnaministri 06.05.2002. a määrus nr 30 „Proovivõtumeetodid“. • Keskkonnaministri 09.10.2002. a määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“. • Keskkonnaministri 11.08.2010. a määrus nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. • Keskkonnaministri 21.04.2004. a määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. • Keskkonnaministri 28.07.2009. a määrus nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“. • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). • Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee), 2011. • Keskkonnaseire seadus (RT I 1999, 10, 154). • Kunda hüdroelektrijaama rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine (eelnõu). OÜ Alkranel, 2011b.

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 41 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 • Kunda jõel paiknevate Kunda HEJ, Kunda Estonian Cell veehaarde, Kunda tehase ja Kunda mõisa paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine. AS K&H jt, 2007. • Loode-Peipsi hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020. Keskkonnaamet, 2010. • Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. J. Paal, 2004. • Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258). • Maa-amet (http://www.maaamet.ee), 2011. • Maanteeamet (http://www.mnt.ee/), 2011. • Merereostustõrje plaan, 2008. • Mustvee sadama sotsiaalmajandusliku tasuvuse hindamine ja kompleksi kasutuselevõtu teostatavusanalüüs. OÜ Elfos Grupp, 2009. • Natura 2000 Internetirakendus (http://natura2000.eea.europa.eu/), 2011. • OÜ Hydroseal (http://www.hydroseal.ee/), 2011. • Peipsi. A. Raukas, A. Kangur jt, 2008. • Riigimaantee nr 43 Aovere-Kallaste-Omedu km 15,4-30,7 Meoma-Alatskivi lõigu tehniline projekt. AS Teede Tehnokeskus, 2011. • Sadamaseadus (RT I 2009, 37, 251). • Sadamate Raja sadam, Omedu rand, MIF laine (Omedu), Omedu sadam ja lauter; Sassukvere sadam; Kallaste suursadam; Kolkja sadam, Varnja kalasadam ning Mehikoorma sadam vee erikasutustaotluse keskkonnamõjude eelhinnang (tööversioon). OÜ Alkranel, 2011. • Saku mõisapargi tiigi paisule kalapääsu rajamise eelprojekti keskkonnamõju hindamine. OÜ Alkranel, 2011a. • Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. • Statistikaamet (http://www.stat.ee/), 2011. • Tarbja paisjärve saneerimise ja paisu rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine. OÜ Alkranel, 2010. • Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, 2004-2006. • Tugevasti muudetud veekogumite ja tehisveekogumite hindamine ja lõplik kindlaksmääramine. AS Sweco Projekt, 2008. • Veeseadus (RT I 1994, 40, 655). • Veeteede Amet (http://www.vta.ee), 2011. • Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhend. AS Maves, 2008. • Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneering (tööversioon). OÜ IBUN, 2011.

42 Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011 BRIEF SUMMARY OF STRATEGIC ENVIRONMENTAL ASSESSMENT

Object Detailed plan of industrial park area between Võidu street, Tööstuse street and city northern border Customer LCC IB Urmas Nugin Performer LCC Alkranel Lead expert Elar Põldvere Initiator Kallaste (city government and council) Supervisory Environmental Board (Jõgeva-Tartu region) Location Tartumaa county, Kallaste city Activity Yard and small industrial park (alternative I) or just a small industrial park Allocation About 4,25 hectare Decision Comparing the alternatives, LCC Alkranel concluded that it is purposeful to establish a yard and small industrial park. Therefore the first alternative – planned actions - can be applied, considering the terms and advisory opinions presented in the current paper . Support

Võidu tänava, Tööstuse tänava ja linna põhjapiiri vahelise ala tööstuspargi detailplaneeringu 43 keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne (eelnõu). OÜ ALKRANEL, 2011