INTERVJUU Lk 3 Lk 3 Lk 4 Lk 4 TÕNU GRÜNBERG: Maade Avaliku arvamuse Rail Baltica Eesti Ennustan, et kiirest omandamisel uuringust trassiosale on raudteest saab on esmane selgub, et enim planeeritud meile inimõigus, prioriteet viaduktide- soovitakse häid kokku 11 nagu on mobiilne ökoduktide alla ühendusi Riia ja kohalikku internet jäävatel kinnistutel Berliiniga peatust

JÄRGMINE PEATUSRAIL BALTICA – KIIRE RONGIÜHENDUSE INFOLEHT • 19. MÄRTS 2020

Eelmise aasta 28. novembril sai pidulikult nurgakivi Saustinõmme viadukt, mis tähistab ühtlasi Rail Baltica ehituse algust Eestis. Fotod: Martin Dremljuga

Rail Baltica ehitus Foto: Zaha Hadid & Esplan sai Eestis nurgakivi

Novembri lõpus asetati Rail Baltica põhitrassi tumisi. See tähendab muu hulgas maan- teeviaduktide ehitamist, kõrgepingeliini- esimese objekti, Saustinõmme viadukti de ja gaasitorustike ümberpaigutamist. Ettevõttega AS YIT Infra Eesti sõlmitud nurgakivi, mis tähistas ühtlasi Rail Baltica kiire ehitusleping hõlmab 4,1 kilomeetri pikku- Ülemiste se eraldusribaga neljarajalist maanteed, raudteeühenduse ehituse algust. mis ühendab Luige ja Saku liiklussõlmi. Li- saks Rail Baltica trassi ületavale maantee- viaduktile on lõigule planeeritud ka Saku iimasel paaril aastal on Rail sõnul on oluline projektiga tempokalt eda- liiklussõlme uued paarisviaduktid ja looma- tulevik Baltica projekt Eestis jõudsalt si liikuda. „Rail Baltica on Balti riikide läbi tunnel. Kolmest teelõigule tulevast paaris- edasi liikunud. Trassi põhi- aegade kõige suurem ehitusprojekt, mis- viaduktist üks, Saustinõmme viadukt, hak- Rail Baltica ühisterminali projekteerib Londoni maine- projekteerimine käib, Ülemis- tõttu on iga selline sündmus, kus näeme kab ületama planeeritud Rail Baltica trassi. kas arhitektuuribüroo Zaha Hadid Architects koostöös te ühisterminali arhitektuuri- vahetult projekti edenemist, märgilise tä- Kõik tööd peaksid olema lõppenud 2021. Eesti partneri, projekteerimisettevõttega Esplan. Või- konkurssV on edukalt lõppenud, võitjaga on hendusega,“ sõnas Aas. aasta II kvartaliks. dutöö valiti rahvusvahelise arhitektuurikonkursi käi- sõlmitud leping, alanud on Pärnu termina- Saustinõmme viadukt, mis ületab Rail Ehitustööde kogumaksumus on u 19 gus eelmise aasta novembris, leping sõlmiti tänavu li projekteerimine. 28. novembril kuulutati Baltica põhitrassi, on Rail Baltic ja miljonit eurot, millest Ühtekuuluvusfondi jaanuaris ja projekt peaks valmima pooleteise aasta- alanuks Rail Baltica ehitamine Eestis. Ehitu- Maanteeameti esimene koostööprojekt toetus Maanteeameti tööde osale 10,31 ga. Terminali arhitektuuriline fookus on suunatud su- se lükkasid käima peaminister Jüri Ratas ja ühenduse rajamisel. Koostöös Maantee- miljonit eurot ning Rail Baltic Estonia OÜ juvale liikumisvoogude ühendamisele, avatud ja dü- Euroopa Komisjoni transpordi peadirekto- ameti ja suuremate võrguvaldajatega ehi- finantseeritav Saustinõmme viadukt ja sel- naamilisele keskkonnale, kasutajasõbralikkusele ning raadi peadirektor Henrik Hololei. tatakse lähiaastatel välja erinevaid tuleva- lest tulenevad lisatööd moodustavad 6,92 energiasäästule. Ülemistele tuleb mitmekülgne ja tu- Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa se Rail Baltica ning olemasoleva taristu ris- miljonit eurot. geva identiteediga maamärk. 2 | UUDISED JÄRGMINE PEATUS, 19. märts 2020

Kiirrongid iga kahe tunni tagant

10 min 4x 4 KORDA IGA ÖÖRONG 10 MINUTIT 38 eurot Tallinna-Riia pileti ANVAR SALOMETS PÄEVAS 2 TUNNI BERLIINI RIIA KESK- hinnanguline Raudteeinsener, Rail Baltic Estonia tehniline juht RB rongid Tallinnast Väljumistega maksumus Varssavisse ja TAGANT nii Tallinnast LINNAST Vilniusesse, esimese Baltimaade pealinnad kui Vilniusest LENNUJAAMA Meil on ainult 10 tegutsemisaasta omavahel rongiga järel kasvab see kuue ühendatud Rongid väljuvad Riia rongini päevas Keskraudteejaamast üks Rail Baltica iga poole tunni järel hkki Rail Baltica on jõudnud ehitus- faasi, püüab osa huvigruppe endiselt segadust külvata, nagu poleks raud- teekoridor paigas või raudtee rajami- se üle otsust langetatud. EArvestades, et Rail Baltica projekti üle on dis- kuteeritud juba paarkümmend aastat, võib jul- gelt väita, et seda teatakse raudteena Tallinnast läbi Pärnu Riiga ja sealt edasi Lääne-Euroopas- se. Otsus, mille järgi on Rail Baltica nime kandev raudtee määratud kulgema uues raudteekori- doris suunaga läbi Pärnu, mitte läbi Tartu, teh- ti juba 2011. aastal. Seega on viljatu rääkida ik- ka veel mistahes alternatiividest. Uuringud, kus küsitakse, kuhu inimesed raudteed soovivad (või ei soovi), on valskus – kiiret raudteed enam mu- jale ei paigutata. Alternatiividest saaksime rää- kida juhul, kui oleks päriselt võimalus trassikori- dori valida, aga see faas on juba selja taga. Selle üle arutati aastaid ja valiti välja parim. See ei tä- henda, et Tallinna-Tartu suund või Tallinna-Viljan- di liin raudteekaardilt kaoks – neid arendatakse edasi, aga mitte Rail Baltica nime all. Optimaalsed valikud Loomulikult pole mõeldav, et kõik RB prae- gust trassikoridori toetaksid. Paraku on vas- tuseis sageli tingitud oponentide lõpuni mõt- Riia Pärnu Riia lennujaam Panevéžis Kaunas Vilnius lemata, läbiuurimata ja analüüsimata arva- mustest, mis tekitavad väärarusaamu. Nen- de seiskohtade hulka kuulub ka see, et kiire Pärnu 0:40 raudtee paigutamine Pärnu või Tartu suuna- Rongi sõiduajad lisse nn olemasolevasse koridori oleks lihtne. 1:42 1:00 Pealiskaudselt võib see tõesti niimoodi tun- Riia duda – vanad rööpad üles ja uued asemele. Rail Baltica Raudtee-ehitus selliselt ei käi! Nii nagu pole Riia lennujaam 1:52 1:10 0:08 mõtet kasutuskõlbmatuks muutunud taluma- ja vundamendile ehitada kortermaja, nii po- le mõtet ka uut kiiret raudteed ehitada prae- Panevéžys 2:39 1:57 0:55 0:45 peatuste guse raudtee peale või vahetult selle kõrvale, ilma et see tooks kaasa tohutuid ümberkor- raldusi looduskeskkonna ja kohalike elanike Kaunas 3:18 2:36 1:34 1:24 0:37 vahel jaoks. Projekt muutuks tõenäoliselt veelgi ku- lukamaks ning kaoks mistahes lootus raudtee valmimisele lähema 15 aasta jooksul. See tä- Vilnius 3:38 2:56 1:54 1:44 0:57 0:38 hendaks ka loobumist toimivast läänesuunali- sest rahvusvahelisest raudteeühendusest ja Eu- Varssavi 6:47 6:05 5:03 4:53 4:06 3:27 4:07 roopa toetusest. Tallinn Pärnu Riia Riia Panevéžis Kaunas Vilnius Vähim kõrvalmõju lennujaam Loomulikult võib mõttemängudes vanu trassiko- ridore sirgemaks tehes leida viise, kuidas maa- Allikas: Rail Baltica projektsõiduplaan 2026-2056; ETC Gauff Mobility GmbH ja Institut für Bahntechnik GmbH Saksamaalt ning Taani konsulteerimisfirma COWI A/S kaardil paistaks asi korrektne. Rail Baltica kõi- ge algelisemas faasis läheneti projektile sarna- selt – kaardile joonistati mitmeid alternatiive, Ristumine trassidega Projekteerimislepingud Keskkonnamõju millest nii mõnigi tundus mõistlik ja teostatav, kuid lõpliku kompromissini jõuti alles pärast 80 avalikku arutelu, tuhandeid kirju ja aastaid koh- Rail Baltic Estonia ja süsteemihaldur Ele- Ühisettevõte RB Rail sõlmis 12. veebruaril Ühisettevõtte RB Rail AS-i tellimu- tumisi-koosolekuid. Raudteekoridori ei pandud ring sõlmisid veebruaris koostöölepin- lepingu 93,5 kilomeetri pikkuse raudtee- sel on valminud keskkonnamõjude paika juhuslikult. Trassialternatiive võrreldes ja gu, mis määratleb tingimused Rail Baltica lõigu projekteerimiseks Pärnust Eesti-Läti hindamise (KMH) programmi eel- valiku tegemisel arvestati paljude erinevate as- raudtee ning Eleringile kuuluvate kõrge- piirini. Projekteerimishanke võitis OBER- nõud Rail Baltica trassil lõikudele jaoludega. Tuletagem neid taas meelde: vähim pingeliinide ja gaasitrasside ristumiste üm- MEYER Planen + Beraten GmbH (Saksa- Hagudist Rapla ja Pärnu maakon- mõju Natura aladele, kaitsealadele ja kaitsealus- berehitustel. maa) ja Prointec S.A. (Hispaania) ühispak- na piirini, Rapla ja Pärnu maakon- te liikide elupaikadele, elamualadele (puhver vä- Rail Baltica raudtee ristub Eestit läbival kumine maksumusega 10 779 467,86 eu- na piirist Tootsini, Ülemistelt Kang- hemalt 500 meetrit); vähim mõju kalmistutele, 213 kilomeetril erinevate Eleringi õhulii- rot. Järgneva 27 kuu jooksul teeb konsort- runi ning Kangrult Harju ja Rapla- muinsuskaitsealadele ja -objektidele; trassi teh- nide ja gaasitrassidega. Selleks, et taristu- sium trassil ehitusuuringu ja koostab raud- maa piirini.

niline sobivus ning ehitusmaksumus ja sotsiaal- LÜHIUUDISED te koostoimimine oleks ohutu ja toimiks tee alusehituse, pealisehituse ning raud- KMH raames kirjeldatakse projek- majanduslik tulu. ka pärast uue raudtee ehitamist, on va- teega seotud rajatiste ehitamiseks töö- teeritavat raudteelahendust, võima- Analüüsiti 53 alternatiivi ja valiti selline, mille jalik projekti käigus ümber ehitada kok- projekti. likke alternatiive, mõjutatavat kesk- puhul oli kõikide hinnatavate mõjude lõikes ne- ku viis 330-kilovoldise õhuliini ristumist, Selle lepingu sõlmimine tähendab, et konda ja vajalikke täiendavaid uu- gatiivne efekt kõige väiksem. kakskümmend kuus 110-kilovoldise õhu- kõik Rail Baltica liini 213 kilomeetrit Eestis ringuid ning keskkonnamõju hinda- Positiivse stsenaariumi korral oleme Rail Bal- liini ristumist ja samuti kuus ristumist gaa- on töös. Projekteerimistööde edukas lõ- mise metoodikat. tica esimesest reisist seitsme aasta kaugusel. Prae- sitrassidega. puleviimine on kriitiline eeltingimus pro- Esimese Eesti trassilõigu, KMH pro gu peaks viljatu võitluse asemel mõtlema, kuidas Rail Baltic Estonia ülesanne on raudtee jektiga edasi liikumiseks ja ajakavas ole- grammi avaliku väljapaneku järg- raudteed rahva ja riigi huvides võimalikult häs- ja trasside ümberehituseks vajalike tööde miseks. ne arutelu toimus 25. novembril ti ära kasutada. Ehk oleks lõpuks aeg iseenda ja korraldamine. Elering teeb kogu projekti Lisaks Rail Baltica põhiliini detailsete- Kohilas, ees on veel arutelud Vänd- ammuilma langetatud valikutega rahu sõlmida. vältel tehnilist järelevalvet nii projekteeri- le projekteerimistöödele Eestis on alanud ras ja Raplas. Alternatiivide üle on peetud tuliseid arutelusid misele kui ka töödele. esimese objekti ehitustööd Saustinõm- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järele- mitu aastat ja jõutud raudteekoridorini, mille pa- Elektri- ja gaasitrasside ristumiste ümber- mes ning Ülemiste ja Pärnu reisiterminali- valve Amet otsustas algatada ehi- rameetrid on paigas, mis on kinnitatud rahvusva- ehitamisse investeerib Rail Baltic Estonia suu- de projekteerimine, samuti käivad Muuga tusprojekti keskkonnamõju hinda- heliste lepingutega ja ratifitseeritud kolme riigi rusjärgus 10 miljonit eurot ning tööd valmi- kaubaterminali tehnilise lahenduse aren- mise kokku kaheksale Rail Baltica demokraatlikult valitud parlamentides. vad kavakohaselt 2022. aasta lõpuks. dustööd. raudteelõigule Eestis. JÄRGMINE PEATUS, 19. märts 2020 INTERVJUU | 3 Rail Baltica „roheline bilanss“ on tugevalt plussis

se ja keskkonnanõuetele, inimeste oo- Kas on kostma jäänud, mis saab pärast Märtsi alguses Rail Baltica Estonia juhatuse esimehe ametisse tustele. järgmist EL-i rahastusperioodi? astunud Tõnu Grünberg räägib intervjuus Järgmisele Peatusele, Soovin siin isiklikus plaanis rõhutada, Muidugi me ei saa täpselt tulevikku ennus- et mul on hästi tugev roheline närv ja ma tada. Aga tänase päeva seisuga on see pro- millised on projekti kõige suuremad väljakutsed, kuidas me olen väga loodustundlik. Käin ise metsas, jekt ka Euroopa Liidule ääretult oluline, ka mul on maamaja. Tahan seista 100% sel- roheleppe raames transpordivõrgustiku üks võtame tulevikus kiirrongi iseenesestmõistetavana ning miks le eest, et see, mida teeme, on kõige opti- prioriteetsemaid projekte. Ning just äsja – maalsem ja ökoloogilisem, mida võimalik 4. märtsil – tegi Euroopa Komisjon ettepa- ta ise väga loodussõbraliku inimesena projekti positiivsesse ette näha. On ilmselge, et sellist projekti neku kuulutada 2021. aasta Euroopa raud- ei saa ellu viia nii, et loodusele üldse mõ- tee aastaks, et rõhutada just rongiliikluse mõjusse usub. ju poleks. Mõju on, aga see on valdavalt olulisust roheleppe valguses. ühekordne mõju ehituse ajal. Tähtis on, et keskkonnamõjude hindamised on kõik teh- Mida ütlete inimestele, kes nimetavad seda iitusite Rail Baltica tiimiga märt- tud, me võtame sealt parimad instruktsioo- ebamõistlikuks investeeringuks? si alguses. Millised on teie esime- nid ja vastavalt modifitseerime projekti. Mulle tundub, et on kahte tüüpi skepti- sed muljed siin kontoris? Arvestades paljude riikide kogemust, siis kuid, kes võivad teatud punktides ka kat- Muljed on ääretult head. Meil elektriraudtee on kõige loodussõbralikum, tuda. Üks ütleb, et see ei ole majandusli- Lon paigas väga professionaalne kõige turvalisem ja kiirem transpordivahend. kult tasuv. Ja teine, et see on loodusele pa- tiim, kel silmad säravad ja kes tõesti soovi- Seetõttu olen absoluutselt kindel, et see n-ö ha. Või siis mõlemat. vad selle projekti ära teha. Nad usuvad, et “ökoloogiline bilanss” on tugevas plussis. Loodusest me ennist rääkisime. Mina see projekt on midagi, mida vajab nii Ees- olen sügavalt veendunud, et see on kok- ti rahvas kui kogu Baltikum. Mis seisus on vajalike maade omandamine kuvõttes ääretult positiivse ökoloogilise bi- (vt ka kõrvallugu)? lansiga. Olete ka varem olnud suurte projektide Praegu keskendume esmajoones nn kiire Mis puudutab majanduslikku poolt – juures, rajasite mobiilivõrke, milleta kee- programmi objektidele ja seal on ka maa- sellised suured taristud elavdavad elu ter- gi praegust elu ette ei kujuta. On siin ka ameti fookus. Need on maanteeviaduktid, vikuna, sinna ümber tekib nii majandus- sarnasusi? ökoduktid, trasside ristumised. Saame neid kui kultuuriline elu. Tihtipeale me ei pruu- Igasuguse infrastruktuuri ehitamisel on objekte ehitada ennaktempos, nii et need gi teadagi, kui mingid firmad investeerivad väga palju sarnast. Muidugi, ehitada sel- valmivad praktiliselt 2022. aastaks. Eestisse või Lätti või Leetu justnimelt selle- list riiklikku infrastruktuuri nagu raudtee, Pärast seda saame keskenduda ülejää- pärast, et siin on raudtee. Aga nad teevad on keerukam selles võtmes, milline on sea- nule ja ka põhiprojekt on siis valmis. Ta- seda. Ja juba täna teamegi firmasid, kes on dusandlik pool ja regulatsioonid. Aga ise- hame, et see protsess viidaks läbi hoole ja Eestisse investeerinud just sellepärast, et enesest on selliste suurte taristuprojekti- armastusega ning et kokkulepped oleks nad arvestavad RB perspektiiviga. de tegemine olnud mulle väga põnev väl- mõistlikud, puudutagu need siis näiteks Teine oluline asi – raudtee infrastruk- jakutse – mul oli hiljuti võimalus töötada juurdepääsuteid või muud. Nende kinnis- tuuri tulu-kulu mõõdetakse otse. Ehk et Aasias, kus ehitasime Telia kontsernis side- tute osas langeb Maa-ametile väga suur palju ma saan pileti- või kaubaveotulu ja võrke Nepaalist-Afganistanist kuni Moldo- koormus aastatel 2022–23 ehk siis, kui mis on kulu. Samas maanteed on meil kõi- vani välja. algab põhitrassi ehitus. gil tasuta, sada protsenti doteeritud ja ole- Kui kunagi alustasime mobiilivõrku- me rahul. Aga me eeldame, et uus raudtee de ehitamist, katsime suuri ja „pimedaid“ Millal algab raudteetammi ehitus? peaks ennast 100% ära tasuma. Tegelikult alasid sidevõrguga. Nüüd on see sisuliselt Aastatel 2021–22 peavad kiire programmi ta tasubki, aga me ei teeni neid investee- inimõigus. objektid valmis saama ja selleks on ka Eu- ringuid otse tagasi. See ongi Euroopa abi Kiire elektriraudteega, mis on täna kõi- roopa Liidu Ühtekuuluvusfondist raha eral- meile – muidu me ei suudaks seda kuna- ge ökoloogilisem transpordiliik üldse, on datud. Seejärel algab põhitrassi ehitus – es- gi teha. Kui teenime jooksvad kulud taga- sama asi. Tol ajal oli ka mobiilsidega palju malt 2022. aastal hanked ja seejärel saab si, sellest juba piisab. küsimusi. Inimesed polnud seda usku, et Tõnu Grünbergi sõ- ennustada. Maakonnaplaneeringud, mil- ehitus alata. see on miski, mida peaks ehitama. Ka Rail nul näitab äsjane lega põhitrass ära määrati, pidanuks val- Lõpetuseks – millal te ise viimati rongiga Balticaga on nii. Ja ühel päeval, kui see on Euroopa Komisjoni mis olema 2015. aastal, tegelikult valmisid Kust tuleb ehitusmaterjal ja palju Eesti ehi- sõitsite ja kuhu ostate esimese Rail Baltica olemas, muutub see meie jaoks inimõigu- ettepanek kuuluta- need aastal 2018. See tuleb tagasi tööta- tussektor tööd saab? reisi pileti? seks. Me ei kujuta enam ettegi, et ei saa da 2021. aasta da. 2026 on see aasta, mil rongid peavad See sõltub paljugi sellest, milline aeg on Kusjuures sõidan üsna tihti, kuna elan Kala- Tallinnast Pärnusse 40 minutiga või alla ka- Euroopa raudtee hakkama sõitma ja me ei ole seda plaani majanduses. Kui majandus on tipus, siis majas ja sugulased Keilas. Balti jaam – Kei- he tunni Riiga või väga kiiresti Euroopasse. aastaks EL-i pühen- muutnud. Mina usun siiralt siiani lõppkuu- võistleme sama ressursi üle. Kui aga pole la reis on mul peas. Ja et pole võimalik liigutada kiiresti kaupa dumust raudtee- päevadest kinni pidamisse – tänase päeva tippaeg, siis oleme aktraktiivsemad. Tulevikus saan kindlasti olema tihe Pär- Muugalt Kesk-Euroopasse. transpordi arenda- seisuga on 2026 reaalne. Enamiku materjale oleme planeerinud nus ja Riias käia. Harvem Vilniusesse ja kau- misele. Ettevalmistamise osas on eestlastel tarnida ikkagi Eestist, sh võimalusel ka põ- gemale Euroopasse, aga kindlasti tahan Kas me oleme projektiga ajast maas ja mil- Foto: Raul Mee tõesti hea vanasõna – üheksa korda mõõ- levkivi aherainest lubjakivikillustikku. Kuid ka Varssavisse ja edasi minna. Samuti ta- lal Rail Baltica tuleb? da ja üks kord lõika. Tuleb teha selline kõige kvaliteetsemat pealiskihi killustikku han kindlasti osa oma lende raudteele üm- Tõsi on, et algus oli raskem, kui osati ette eeltöö, mis vastab kõigile seadusandlu- Eestist ei saa ja see tuuakse ilmselt Põhjalast. ber tõsta. Maa omandamine on pikk protsess

se maid, mis asuvad paikades, 20 protsenti tuse alusel. Läbirääkimiste käi- Rail Baltica tarbeks maa omandamine käib küll juba kus trass on detailselt paigas motivatsioonitasu gus kuulatakse ka omanike soo- või kuhu on planeeritud suured Seni peetud läbirääkimiste ve ja täpsustatakse maa oman- kõigis kolmes raudtee läbitavas maakonnas, kuid kohtobjektid, näiteks viaduktid põhjal ostetakse suurem osa damise tingimusi, näiteks võib sõltub otseselt projekteerimise hetkeseisust erinevates ja ökoduktid, mille ehitamisega – 73 protsenti – kinnistutest läbi rääkida vahetusmaa asu- plaanitakse lähema paari aasta omanike soovil välja rahas ning koha osas, metsaraie tegemi- asukohtades – maatükke on mõistlik osta seal, kus trassi jooksul algust teha. Läbirääkimi- selliste müügikokkulepete pu- ses ja saagikoristuse aja üle. Kui sed on käimas Raplamaal Kohi- hul makstakse täiendavat hü- omaniku soovid on põhjenda- või sellega kaasuva taristu täpne asukoht on paigas. Mõne la, Rapla, valdades, Pär- vitist. 16 protsendi kinnistu- tud ja maa omandamises jõu- numaal Põhja-Pärnumaa ja To- te puhul viiakse läbi maakor- takse kokkuleppele, sõlmitakse maaomaniku juurde jõutakse läbirääkimisi pidama alles ri valdades ning Harjumaal Sa- raldus ning 11 protsendi pu- leping või otsustatakse maakor- ku vallas. Mida konkreetsemaks hul kasutatakse kinnisasja- ralduse läbiviimine. Kõik maa järgmisel või ülejärgmisel aastal. trass projekteerimise käigus de vahetust. Kinnisasja avali- omandamisega seotud kulud muutub, seda laiemaks muutub kes huvides omandamise sea- tasub riik. omanike ring, kellega Maa-amet duse alusel on ette nähtud ra- Suuremahuliste taristupro- MERJE KRINAL sustele 78. Ülejäänud 182 maa- dustest muutuda. Enamik oste- saab läbirääkimisi alustada. Ko- has omandamise kokkuleppe jektide ettevalmistus võtab ae- Maa-amet üksust on juba riigi omandu- tavaid kinnistuid on maatulun- gu Rail Baltica ehitamine on jao- eest motivatsioonitasu, mille ga ja seetõttu ei saa ka maad ses, millest tuleb raudtee taris- dusmaa sihtotstarbega ja asuvad tatud kahte suurde etappi – esi- suurus on 20 protsenti kinnis- osta kiirustades. Lätis ja Leedus tu jaoks vajalik maa samuti eral- hajaasustusega piirkondades. mene, mis on plaanis ära teha asja väärtusest, aga seatud on ollakse Eestiga sarnaselt raud- audtee puudutab dada. Kuna raudtee põhiprojek- Maa-amet on Rail Baltica enne 2022. aasta lõppu ja teine, ka keskmisest kuupalgast sõl- tee põhiprojekteerimise faasis, praeguse plaani teerimine kestab veel paar aas- tarbeks maa omandamiseks valdavalt trassiehitus, millega on tuv miinimum ja maksimum. samuti on alustatud või alusta- kohaselt Eestis 911 tat ja maaga tehakse paralleel- praeguseks kokku leppinud 106 soov alustada 2023. aastal. See- Pakkumus esitatakse kutse- takse peatselt esimeste objek- maaüksust, millest selt ka muid vajalikke korraldusi, maaomanikuga, neist lepingud ga peaks raudtee jaoks vajalikud lise kinnisvarahindaja määratud tide ehitusega. eraomanikele kuu- võivad need numbrid aja jook- on sõlmitud enam kui nelja- maad jõudma riigi omandusse väärtuse või metsaga kinnisasja Rluvad 651 ja kohalikele omavalit- sul ja lähtuvalt tegelikest vaja- kümnega. Hetkel omandatak- 2022. aasta lõpuks. kohta arvutuslikult leitud väär- 4 | KOHALIK VAADE JÄRGMINE PEATUS, 19. märts 2020

UUDISED

Oodatuimad Rahva toetus sihtkohad Küsitluse kohaselt sooviksid inimesed enim reisida rongiga Berliini ja Riiga (77%) Rail Balticale on ning Varssavisse (72%). Berliin jätkuvalt suur 77% Riia Varssavi Eesti inimeste toetus Rail Baltica kiirele 72% raudteeühendusele püsib varasemal tasemel – seda toetab ligi kaks kolmandikku elanikest.

PRIIT PRUUL (23 protsenti), on nii projekti duslikule tasuvusele ka rahali- Kommunikatsioonijuht toetajate kui ka mittetoeta- selt kasumlik. jate osakaal kevadega võr- Uuringus küsiti inimestelt reldes pisut vähenenud ehk muu hulgas ka selle kohta, mil- ail Baltica projekti on kasvanud seisukohata ini- lised oleksid kõige enam hu- Pigem elluviimist toetab meste hulk. Toetus on suu- vi pakkuvad marsruudid Rail Kindlasti toetan Pigem eelmise aasta lõpus rim vanusegrupis 30–49 aastat Baltical. Sihtkohtadena tun- toetan ei toeta tehtud arvamus- ja kõrgema haridusega elanik- takse kõige rohkem huvi Ber- uuringu järgi 62 konna seas. liini (77%), Riia (77%) ja Varssa- 39% Kindlasti Rprotsenti Eesti elanikkonnast, Nendest inimestest, kes vi (72%) vastu, nendesse linna- 12% ei toeta ei toeta 24 protsenti ja seisu- Rail Balticat ei toeta, oleks roh- desse tahavad enim reisida noo- Eesti inimeste toetus 12% kohta ei ole 14 protsendil Eesti kem kui pooled valmis kesk- red tallinlased. Tallinnast Pärnus- Rail Baltica kiirele inimestest. Kuigi projekti konnakahjude minimeerimise se loodetakse sõita ühe tunniga, Ei oska raudteeühendusele 23% 14% kindlasti toetavate inimeste korral oma meelt muutma, 40 Riiga kahe tunniga, Varssavisse öelda arv on kasvanud kõigi varase- protsendi sõnul oleksid nad val- maksimaalselt kaheksa tunniga mate mõõtmistega võrreldes mis projekti toetama juhul, kui ja Berliini maksimaalselt küm- kõige kõrgemale tasemele see oleks lisaks sotsiaalmajan- ne tunniga. *Allikas: RAIT Faktum & Ariko arvamusuuring, 25.11-10.12.2019. Küsitleti 1011 Eesti elanikku

Eesti trassile on planeeritudArchitecture, Landscapingüksteist and Visual Identity design Guidelines Draft Final Phase Rail Baltica kohalikku peatust Kiirete rahvusvaheliste ühendustega Peatuste kujundusmallid on välja raudteel võib olla ka kohalike pakutud suvel valminud Rail Baltica arhitektuurijuhendis ja peatused on rongidega regionaalne mõõde. vastavalt suurusele jaotatud ühtset joont järgivateks mooduliteks. Hetkeseisuga on Rail Baltica Eskiis: 3TI Progetti S.p.A. Eesti trassiosale planeeritud kahe rahvusvahelise terminali – Tallinna ja Pärnu – kõrvale ka üksteist kohalikku peatust.

KRISTJAN KAUNISSAARE , Rapla, Järvakandi, Kais- RB koordinaator ma, , Kilksama ning Hää- demeeste. Tegu on siiski esialg- se kavaga, mitte lõpliku otsuse- ohalike peatus- ga, ainult Rapla puhul on kin- te võimalusega del, et sinna peatus tuleb. on arvestatud nii Raudteeprojekti eestveda- maakonnaplanee- jate sõnul eeldab kohalike pea- ringutes kui ka tuste taristu väljaehitamine riigi, Kesialgses rahvusvahelises liik- kohalike omavalitsuste ja kogu- lusgraafikus. Rahvusvahelise kondade koostööd juba praegu, praktika järgi mahuvad kiired et võimaldada parim inimeste rongid ja regionaalrongid üks- liikumisharjumuste ning ootus- teist segamata ühele teele. Sa- tega arvestav lahendus. Hinnan- Tallinn Luige Saku Kurtna Kohila Rapla Järvakandi Kaisma Tootsi Kilksama Pärnu Häädemeeste ma lähenemise on valinud Rail guliselt võib ühe kohaliku pea- Baltica puhul ka Läti ja Leedu. tuse maksumuseks koos ligipää- Käimasoleva raudteetras- suteede ja parklate väljaehitami- te vähendamise eesmärkide saa- tevõtlust. Tänavu kevadel valmi- si põhiprojekteerimise käigus sega kujuneda ligi 2 miljonit eu- vutamise meetmena. Rongiliiklu- nud esialgse opereerimisplaa- on oluline paika saada täp- rot, milleks ülepiiriliste taristu- se kui keskkonnasõbraliku liiku- ni liinigraafikus on lisaks kiire- sed regionaalsete rongipeatus- projektide fondi rahastust ka- Orienteeruv misviisi prioriteetset arendamist tele ekspressrongidele arvesta- te asukohad, rääkida läbi taris- sutada ei saa. näeb ette ka koostatav transpor- tud Rail Baltica trassil igapäeva- tu funktsionaalsus ja alustada Kuna elektrifitseeritud raud- sõiduaeg näiteks di ja liikuvuse arengukava. selt ka kaheksa regionaalrongi- diskussiooni regionaalse täht- tee aitab saavutada Eestile sea- Raplast Tallinnasse Euroopa kogemus kinnitab, ga, mis saavad liikuda kiirusega Kaasrahastatav ELi Euroopa susega peatuste rahastamise tud kliimaeesmärke, on majan- et kaasaegse raudtee lähedust kuni 200 kilomeetrit tunnis. Kui ühendamise rahastust üle. Eesti trassiosale on märgi- dus- ja taristuminister esitanud või Järvakandist peetakse elukeskkonda tunta- kiire rong sõidab Tallinnast Pär- tud Ülemiste ja Pärnu kõrval Rail Baltica trassile kohalike pea- Pärnusse on 30 valt parandavaks teguriks, mis nusse neljakümne minutiga, siis Kontakt: Priit Pruul, [email protected] võimalike kohalike peatustena tuste rajamise ettepaneku 2030. võiks meelitada maapiirkonda- kohalike peatustega rongil ku- Trükk ja teostus: Ekspress Meedia AS ka Assaku, Luige, Saku, Kurtna, aastaks kasvuhoonegaaside hei- minutit. desse nii noori peresid kui ka et- lub sellele pool tundi lisaks. Väljaandja: Rail Baltic Estonia OÜ