NR 6 (19) APRILL 2019 ILMUB KAKS KORDA KUUS Rändkauplus sõidab treppi

ARNIKA TEGELMANN Kommentaar RAIT PIHELGAS Maaelu lahutamatu Järva vallavanem kaaslane rändkauplus Sageli saavad head asjad on Järvamaa külapil- alguse kurbade sündmus- dist kadunud. Välja ar- te järjel, nii ka siin: aprillis vatud Roosnas ja Kä- nelja aasta eest põles ma- ravetel, kus kaubaringi ha Käravete pood, mis toetab Järva vald. teenindas nii kohalikke kui ka möödasõitvaid ini- Järva valla Roosna külas elab mesi. Toona Ambla valla- rahvastikuregistri andmetel 100 vanemana võtsin ühen- inimest. Külast läheb läbi korra- dust autolahvkateenuse lik asfalttee, korrusmajadel on pakkujaga. Roosnas ta ju- kõigil akendel kardinad ees. ba käis ja leppisime kok- Kauplust pole. Ambla pole ku, et ta tuleb ka Kärave- kaugel, seal on RR Lektuse Meie tele ja et me toetame se- pood, mis avas pärast põhjalikku da teenust. remonti sel kuul uksed: müügi- Järvamaal oli lahvkatee- saali pind suurenes 30 m2 ja poe üldpind 42 m2, oluliselt laienes nus just kadunud. Meil toi- ka poe kauba valik – lisandus ca mib siiamaani väga hästi 500 toodet. Ainus häda on, et lii- ja inimesed ütlevad, et se- nibuss peatub Roosnas vaid kaks Jaanus käib rändkaupluses peaaegu iga kord, teda teenindab Valdo Kruve. da on vaja. Aravetele, Pai- korda nädalas ja siis on targem desse või Tapale toidu jä- sellega juba Tapale sõita. leb siinkandis kaheksandat aas- Maarja, Vinni, Tapa ja Rakvere krõbinaid. „Aga kuidas muidu hiljem on esimene peatus kor- rele sõita pole alati mõist- Et elanike toidumuret lee- tat. „Kui vallad toetavad, siis valda, kuigi viimane loobus – ta on ju pereliige. Ütlen talle teriühistu Õunapuu juures. lik, inimene hindab oma vendada, peatub kord nädalas tasub seda tööd teha. Muidu ei toetamast. Iga päev tuleb ma- ikka, et võta järjekord ära. Aga aega ning tahab esmava- kolmapäeviti kolmveerand tun- tuleks mitte kuidagi välja, sest ha sõita sada kilomeetrit, kõige seda teeb ta kalaauto juures, mis 2015. aasta 22. aprilli öösel jaliku saada kodu lähe- niks siin VKK Kaubanduse OÜ üksi seda tööd ei tee ja abiline pikemad päevad on esmaspäev peatub Roosnas üle nädala. Nüüd kell 1.48 teatati tulekahjust Kä- dalt. Ka hinnatase pole nii rändkauplus. tahab palka, ise ka, raamatupi- ja reede. „Kolmapäeva alustasin läks uitama, kevad ju, aga muidu ravetel: leekides oli hoone, mille kõrge. Vallavalitsus on se- Kolmapäeva hommik on päi- daja ka, buss vajab putitamist Väike-Maarja vallast, viimane istub siin tooli peal ja ootab tuppa teisel korrusel asusid eluruumid da meelt, et see on vajalik keseline. Täpselt kell 10.15 kee- ning elukallidus, ka kulutused punkt enne Roosnat oli Aave- laskmist.“ ja esimesel pood. Maja hävis. Ku- rab rändkaupluse buss maanteelt küttele ja elektrile kerkivad,“ re, Järva vald poolitab päeva ja Roosnas käib lahvkal seitse- na põleng jättis lähikonna inime- teenus ja selle toetamist alla ja peatub Roosna korrus- räägib Valdo. Väike-Maarja valda pean veel kaheksa inimest. Ostusummad sed kauplusest ilma, palus Ambla tuleb jätkata, eks seegi ole majade vahel. Minutike hiljem Igal aastal vallad toetust ei tagasi jõudma, nii kuni 15.30ni,“ jäävad kümne ja paarikümne vallavalitsus kauplusautol oma kaudselt sotsiaaltöö – ta- on esimene klient kohal. Jaanus tõsta. Aga Soomes kauplusau- tutvustab Valdo graafi kut. vahele. Kaupa, näiteks torte ja ringi pikendada ja ka Käravetel hame, et inimestel oleks käib rändkaupluses peaaegu iga toks ehitatud buss on 30 aastat Et kaubabuss Roosnas pea- kringleid, saab tellida ja Valdo peatuda, sest lähim kauplus asub hea elukeskkond. kord. „Muidu sõidan bussiga Ta- vana. „Sa pead olema kogu aeg tub, on kohalike inimeste teene. sõnul on torte tellitud küll. Hästi viie kilomeetri kaugusel Aravetel. pale, see käib kaks korda näda- valmis, et kui bussiga midagi „Sain Roosna inimestega kokku lähevad kaubaks Rakvere külje las, esmaspäeval ja neljapäeval, juhtub, sa ei vaata kella, remon- Vajangul (sõitisin Vajangu, Võh- all asuva väikefi rma OÜ Raineri Käravetel ootab juba kolm talvel külmaga oodata. Aga kui ja poering võtab aega kolm tun- did õhtuti ja nädalavahetusel, metu, Karinu ja Kuusna külas, Grupi kapsarullid, sült ja pasteet ostjat ja kohe lisandub veel kolm, te me külast kirjutate, pange ka di,“ ütleb ta. sest esmaspäevahommikul pead aga Järva-Jaani vald ei tahtnud – neid tooteid mujal Järvamaal buss on rahvast täis. kirja, et meie bussipeatuses pole „Siin oli kolm poodi, aga sel- jälle minema. Üks remondipäev toetada ja Karinu külavanema ei müüdagi. Leiba on igale mait- Helgi käib poes iga kord. Tä- sõiduplaani ega pinki, kus istuda. lest on juba hulk aega,“ räägib on 250 eurot, pluss materjal. Sü- sõnul polnud ka vajadust) ja nad sele, kuid terved leivad kaubaks na läheb kodus maiustamiseks, Putkast ei maksa rääkidagi.“ aastaid Roosnas elanud Jekate- gisel olid probleemid, sai kõvasti küsisid, kas ei saaks hakata sõit- ei lähe – ikka poolikud. Viin on sest korvis on nii kook kui ka Helgi elab siinsamas kõrval. rina. Hädavajaliku saab lahvkast remonti teha. Nüüd peab vastu,“ ma. Lubasin tulla ja uurida. Sel- leti all peidus – ostjaid on nii kapsarullid, koguni kaks pakki. Varem käis rändkauplus vaid kätte, muu järele tuleb temalgi kinnitab Valdo. „Ma poleks võib lest võib saada kaheksa aastat.“ vähe. Tikku läheb see-eest küll. „On tõesti väga head,“ kinnitab tarbijate ühistu vana poe ette, Tapale sõita. olla siia kanti enam tulnudki, Valda oli lahvkaringi üks al- Kauba tellib Valdo kauba- Helgi. „Iga nädal käin korra ikka aga sinna oleks rohkem maad. „Ega vanainimesed jõua kau- aga Rait (Järva vallavanem Rait gataja ja esimene ostja. „Tegime baasist, abiline toob kauba kätte bussiga Tapal ka. Aravete oleks Siis sai tellitud see ka korrusma- gele sõita. Mina sõidan paljudes Pihelgas – toim) pakkus, et jät- paberi ja panime üles, et hakkab kaks korda nädalas ja kui vaja, küll lähemal, aga seal on kolm jade juurde, sest käes on raske kohtades inimesele ukse alla. kame koostööd.“ käima. Vaat kui hea on nüüd,“ ka tihemini. tundi lageda taeva all vaja bussi kaupa vedada. Mõne aitan poodigi,“ lausub Lisaks Roosnale peatub kau- ütleb Valda, vinnab end bussitre- Täistunnil paneb Valdo oodata. Ka perearstil käimisega Teine peatus poemaja ees jäi poemees Valdo Kruve. babuss ka Käravetel. Lääne-Vi- pist üles ja laob korvi kaupa täis: poeukse kinni ja stardib Kära- on seepärast probleeme. Tapal on samuti alles. Ja ongi selleks nä- VKK Kaubanduse OÜ kaup- rumaal teenindab lahvka Väike- mitu piima, leiba, saia ja kassile vete poole, kus veerand tundi poode rohkem ja bussijaam, kus dalaks Järva valla ring tehtud. 2 APRILL 2019 Valijakaart Südametervis südameasjaks JAANIKA AAVA Aadressi saate suunata por- vallasekretäri abi taalis eesti.ee, nagu ka kontrolli- da oma ametliku e-posti suuna- Enne valimisi saadab riik hää- mist või lisada aadresse. leõigusega inimestele valijakaardi • E-valijakaarti ei ole va- mitte ainult südamekuul infoga, millal ja kus valida saab. ja välja printida ega hääletami- Valijakaart saadetakse paberil ini- sel näidata. E-valijakaardiga ei AVE JÜRIÖÖ dadel iga ilmaga jooksmas või mese elukoha aadressile või elekt- kaasne kohustust elektrooniliselt Eesti Haigekassa avalike suhete ja tervi- kõndimas ning kes oma sport- Infot ja materjale: rooniliselt e-postkasti. Viimast valida, oma hääle võib anda ka se edenduse osakonna spetsialist liku eluviisiga teisigi nakatada nimetatakse e-valijakaardiks. valimisjaoskonnas. suudavad. Loodusvaatluse andmebaas http://lva.eelis.ee Riigikogu valimiste ajal tagas- • Olles oma @eesti.ee 2018. aasta novemb- Selleks, et oma liikumist Terviseinfo http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/su- tati postiteenuse osutaja Omniva aadressi kord suunanud, saate kaardistada, kutsume üles maa- ris süütasime üle Eesti dametervis poolt Siseministeeriumile 122 e-valijakaardi ka kõigil järgmis- südamehaiguste tõttu kondi, kohalikke omavalitsusi, Järva valla valija valijakaarti. Ta- tel valimistel. sõpruskondi, tervist edendavaid RMK https://loodusegakoos.ee/ lahkunutele 8005 küü- gastamise põhjusena toodi välja • Valijakaart saadetakse töökohti, koole, lasteaedu ja tei- Eesti Terviserajad https://terviserajad.ee/ postkasti puudumist 108 juhul, hiljemalt 20 päeva enne valimisi nalt. Igal aastal kulub si asjahuvilisi korraldama eri- Matkaliit http://www.matkaliit.ee/matkad/matkarajad üheksal juhul ei elanud kaardi kõigile, kellel on hääleõigus ning südamehaiguste ra- nevaid liikumisüritusi ja võtma saaja märgitud aadressil ja viiel kelle elukoha andmed on kantud viks ligi 100 miljonit mõõtu kilomeetrite kogumisel. juhul ei pääsenud kirjakandja Eesti rahvastikuregistrisse. Por- eurot raviraha. Kui juba looduses olla, siis li- postkasti juurde. taalis eesti.ee saate kontrollida, saks kilomeetrite kogumisele Palume paigaldada postkastid kas teie elukohaandmed on õi- Need on mõtlemapanevad kutsume kõiki üles tegema ka ja tagada olemasolevatele post- ged. numbrid, eriti kui teame, et liigivaatlusi. 8. aprillist 9. juuni- Naiskodukaitse Järva kastidele juurdepääs. Võimalusel • Kui valimistel toimub südamehaiguste vältimine on ni terviseradadel ja RMK mat- palume tellida e-valijakaart. E- hääletamine ka välisriigis, saa- meie endi kätes. Südame- ja karadadel tehtavad vaatlused lä- ringkonna valijakaardi saamiseks peab teie detakse välisriigis elavale valijale veresoonkonnahaigustesse hevad tänavuse loodusvaatluste Roosna-Alliku jaoskonna @eesti.ee e-posti aadress olema valijakaart hiljemalt 60 päeva haigestumine on peamiselt seo- kampaania arvestusse. suunatud igapäevaselt kasutata- enne valimispäeva. tud vale elustiiliga. Üheks neist Selleks leidke endale lähim naised kutsuvad vale e-posti aadressile. Lisainfo • Kui te edaspidi peaksite paljudest on vähene füüsiline terviserada või RMK matka- @eesti.ee aadressi kasutamise ja oma @eesti.ee aadressi suunami- aktiivsus. Seepärast pöörame rada ja kasutage kilomeetrite teavitusteenuse kohta saab por- sest loobuma, teile e-valijakaarte südamekuul aprillis sel aastal jälgimiseks ja kogumiseks eri- 27.aprill 2019 taalist eesti.ee. enam ei saadeta. tähelepanu just liikumisele. Te- nevaid liikumisrakendusi ning kell 13.00 gelikkuses on olukorda lihtne liigivaatluseks loodusvaatluste muuta, selleks rõhutamegi lii- rakendust. Liikumise jälgimi- Ehitise ja rajatise ohutuse eest kumise olulisust läbi eeskujude, seks soovitame kasutada ühte lootes seeläbi tõsta motivatsioo- kindlat rakendust. Lihtsaid la- SINILILLEMATKALE vastutab alati omanik ni oma elustiili parandamiseks. hendusi pakuvad näiteks sel- Südamehaiguste ennetusele tä- lised rakendused, nagu Endo- YESSY KIRSIPUU ning varisemisohtlikud. Avalikes helepanu pööramine on oluline mondo ja Charitymiles. Matka algus ja lõpp Kangrumäel. huvides on, et ehitis ei kujutaks abivahend, aitamaks ära hoida Ka Haigekassa püüab aprilli Järva vallavalitsuse järelevalvespetsialist Matka pikkus 7 km. ohtu teiste isikute tervisele ega haigestumisi ja välditavaid sur- keskpaigast alates tõsta kogu Kinnistu ja sellel asuvate ehi- varale. Osaliselt lagunenud ehitis majuhtumeid. elanikkonna motivatsiooni läbi Enne matka Reimo Kaasiku orienteerumiskoolitus. tiste omaniku kohustus on tagada võib kokku variseda ning tekitada Kuna eestlane tahab ikka olla eeskujukampaania. Oma kam- Matkal saab oa Anname Au! kampaania meeneid. hoonete ja rajatiste ohutus ning sellega ohtliku olukorra. Omanik parem kui teine eestlane, siis paanias toome eeskujuks kolm kinnistu üldine heakord. Ka nende vastutab alati oma kinnistul asu- otsigem oma ületamist vajavad inimest, kes oma seisundile või kinnistute eest tuleb hoolitseda, vate hoonete ja rajatiste ohutuse eeskujud üles! eale vaatamata liiguvad rohkem kus alaliselt sees ei elata. Tühjalt eest, sh ka siis, kui temale kuuluval Kutsume teid oma maakon- kui nii mõnigi meist. Kutsume Lisainfo Eve Sissas seisvatel kinnistutel asuvad ma- kinnistul juhtub ohtliku hoone või nas üles otsima ja esile tooma ka teid üles neid sõnumeid oma jad on sageli räämas, lagunemas rajatise tõttu õnnetus. inimesi, kellest teised eeskuju ja maakonnas jagama. 56481165 inspiratsiooni saaksid. Need on Olge terved ja liikuge süda- inimesed, keda näeb tervisera- mest!

Aprillis möödus 100 aastat Eesti Vabariigi esimese par- hetk, kus päevakohaste sõnavõttudega esinesid Ründo lamendi Asutava Kogu kokkutulemisest. Jüripäeval, 23. Mülts, Aldo Tamm, Lagle Parek ja riigikogulane Yoko Alen- aprillil 1919 kogunesid Tallinnas Estonia majas Eesti der. Süüdati austusküünlad August Jürmani mälestuseks, Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikud. See päev mälestustuled viidi ka Koeru kalmistule Jürmanite rahu- on Eesti Riigikogu sünnipäev. Asutava Kogu liikmeks oli lasse ja 1905. aastal Eesti Vabariigi mõtte eest langenute Koeru kihelkonnast Vaali külast Palso talust sirgunud monumendi juurde. Järva valla teises servas Jalgsema kü- agronoom ja Eesti omariikluse rajaja August Jürman. las Ansomardil meenutati aga Asutava Kogu liikme admi- 5. aprillil korraldati Koeru kihelkonnas August Jürmani ral Johan Pitka eluteed, millest andis ülevaate õpetaja Ül- mälestuspäev. Tema kodutalus Palsol toimus mälestus- le Jääger. Sõna sai ka riigikogu liige Jürgen Ligi. APRILL 2019 3

1 küsimus Stipendiaat pole kahetsenud Miks on Järva vallas vaja mõõta müra?

TRIIN TÕNISSON Järva valla mürakaart ja müra keskkonna peaspetsialist vähendamise tegevuskava, mil- otsust koju tagasi kolida le andmeid saame võtta aluseks Järva vallas on kokku 42 planeeringute menetlemisel, pro- ARNIKA TEGELMANN seootel naisi julgemalt tema müraallikat (näiteks suuremad jekteerimistingimuste seadmisel, poole pöörduma. Seni on seda maanteed, tööstused, karjäärid, keskkonnamõju hindamise ja Järvamaa Kogukonna- teinud vähesed. Põhjus võib kardi- ja krossirajad jne), mille keskkonna strateegilise hinda- fond jagas 18. aprillil sti- tema sõnul olla selles, et ta on kohta hankelepingu sõlmimi- mise eelhinnangute koostamisel pendiume. Fondi juha- Koerust pärit ja tunneb noori. sel tehakse müra mõõtmised, ning valla erinevates piirkon- „Ämmaemanda juurde tulek arvutused ja koostatakse valla dades ettevõtete õhusaasteloa tuse esimees Valev on intiimne, aga peljata ei ta- piirkondades mürakaardid. andmise või muutmise taotluste Väljaots rõhutas, et su – see on mu töö ja kogu Järva valla mürakaardi ja kohta arvamuse andmisel. noore spetsialisti stipen- jutt jääb nende kabinetiseinte müra vähendamise tegevuskava Hankes tunnistati edukaks dium on üks väheseid vahele.“ koostamise hange kuulutati välja pakkujaks Akukon OY Eesti fi - võimalusi kui mitte ai- MTÜ Jürid-Marid pälvis Jär- 28. veebruaril, hange avati 20. liaal, tööde maksumus on 20 650 nulaadne terves Eestis vamaa Pärandi Sihtkapitali sti- märtsil. Töö eesmärk on koostada eurot (km-ta). pendiumi suurusega 200 eurot. – esile tõsta ka erasek- Tantsuansamblit Jürid-Marid toris töötavaid noori. juba 19 aastat juhendanud Ülle Vaas ütles, et kui nad algusaas- Enampakkumise teade Järvamaa noore spetsialisti tatel viljelesid rohkem show- ja Järva Vallavalitsus kuulutab välja eelläbirääkimistega pakkumise kas- stipendiumi suurusega 600 eu- estraaditantsu, siis ühel hetkel vava metsa raieõiguse võõrandamiseks Järva vallale kuuluval kinnistul. rot pälvisid Koeru Arstikeskuse said nad aru, et tahaks ikka suu- 1. Võõrandatava vara kirjeldus: pereõde-ämmaemand Mari-Liis rele peole ka ja sinna muudmoo- Laaneotsa küla, Puhkepargi kinnistul (registriosa nr 2488736, Pihlak (pildil), AS Jalax IT-ad- di kui rahvatantsu tantsides ei katastritunnus 31401:002:0129) kasvava metsa raieõigus vastavalt ministraator Pille Männiste ja saa. Selleks ajaks polnud Järva- kehtivatele metsateatistele. AS-i Eesti Pagar logistik Kadi Jaanis juba 29 aastat rahvatantsu 2. Võõrandamise tingimused: Oeselg. tantsitud ja ka juhendajat pol- 2.1. raiejäätmed veetakse langilt ära ja kuuluvad ostjale; Mari-Liis Pihlak on tavali- nud. „Läksin kooli, õppisin kaks 2.3. raie tegemise, saadud puidu väljaveo ja raielangi puhastamise selt esimene, kellega patsiendid aastat ja võtsin kaks rühma,“ tähtaeg on 15.09.2019; arstikeskuses kohtuvad ja kel- ütles Ülle. „Ka sel aastal pürgime 2.4. raieõiguse koguhind määratakse raiutud ja kokku veetud lele muret kurdavad. Mari-Liis kahe rühmaga peole.“ metsamaterjali mõõtmise alusel (nn sortimendileping); lõpetas Koeru keskkooli aastal Esimesele peole minekuks 2.5.raieõiguse koguhind tasutakse 10 päeva jooksul pärast mõõt- 2010. tunnistas, et Koerus või rahvarõivad laenati, aastatega mistulemuste selgumist, arvestades, et ettemaksuna tasutakse 70% vähemalt Järvamaal elavad nen- on need erinevate projektide raieõiguse pakkumise maksumusest enne raiete alustamist; de lennust päris paljud. „Mulle toel muretsetud ja nüüdseks 2.6. ostja peab hoidma oma kulul korras teed, kvartalisihid, kus toimub meeldib maal elada. Olin Tal- Südames ta aga teadis, et ka lapsepõlvekodus, kuid vane- oli puudu ainult neli rõhkvööd. metsavarumine ja sellega seotud tegevus (metsamaterjali kokkuvedu); linnas seitse aastat, õppisin küll hambaravi pole see, kuhu aasta- matest eraldi. „Mulle on alati Selleks sihtkapitalist raha kü- 2.7. ostja peab parandama oma kulul raieõiguse teostamise käigus ämmaemandaks, kuid töötasin teks jääda – arengut pole. meeldinud, et järv on lähedal sitigi. „Sel aastal hinnatakse lõhutud aiad, teed ja muud rajatised, eemaldama oma kulul veekogu- juba ülikooli ajal hoopis ham- Ka hakkas elu pealinnas tüü- – veekogu peab olema. Teen tantsupeol täit rõivakomplek- dest, kraavidest ja väljaveoteedelt ning naaberkinnistutelt raiejäätmed, baarsti assistendina. Kui kooli tama. „Juhtus nii, et Koerus pe- palju tervisesporti, siin on ole- ti,“ märkis Ülle, lubas jätkata mis on sinna pandud või tekkinud raieõiguse teostamise käigus; lõpetasin, polnud muud töö- reõena töötav Pilvi Raudsepp mas suusarajad, kergliiklustee, ja ka noortele eeskujuks olla. 2.8. ostja peab puhastama oma kulul raielangi väheväärtusliku kohta silmapiiril. Käisin küll jäi lapseootele ja helistas mulle metsad, rabad – kõik see mulle „Järvamaa laulu- ja tantsupeole puu ja põõsastiku võsast, et võimaldada selle ala uuenemist või kõigis Tallinna suuremates – kas ma ei tahaks tulla pere- nii meeldib, naudin täiega loo- läheme üheksa rühmaga.“ uuendamist väärtuslike puuliikidega, säilitama kõvade lehtpuude haiglates praktikal, kuid tund- õeks. Ja et Koerus on loomisel duses käimist. Tervisekeskuses MTÜ Koeru Haridus- ja ja okaspuude järelkasvu ning vältima alles jäävate puude juurte sin, et suur haigla pole minu tervisekeskus, kus on koht ka töötades suhtlen väga paljude Kultuuriselts küsis toetust silmnähtavat kahjustamist. koht, pikad 12-tunnised vahe- ämmaemandale. Ideaalne – sel- inimestega. Kui peale tööd saan Kalju Lepikule pühendatud 3. Alghind, osalustasu ja tagatisraha: tused ja öövalved pole minu lises kohas ma tahangi töötada! minna metsa kõndima, jooks- mälestusmärgi loomiseks 3.1. pakkumise alghind on 25 eurot raiutud ja kokku veetud teema,“ ütles ta ja lisas, et ka Olin kohe nõus,“ rääkis Mari- ma, suusatama, on see minu Koeru Aruküla mõisa parki ja metsamaterjali ühe tihumeetri kohta; Soome pole teda kunagi tõm- Liis ja lisas, et pole otsust kor- jaoks ideaalne.“ sai samuti 200 eurot, lepingu 3.2. osalustasu on 10 eurot, pakkumise tagatisraha on 300 eurot; manud. „Raha nimel ma tööd dagi kahetsenud. Koerus ämmaemandana allkirjastas seltsi juhatuse liige 3.3. osalustasu ja tagatisraha tasuda avalduse esitami- ei tee.“ Mari-Liis elab Koerus oma töötav Mari-Liis ärgitas lap- Kirsika Ilmjärv. se tähtajaks Järva Vallavalitsuse arvelduskontole SEB Pank EE211010702000622006 või Swedbank EE222200001120105842, selgituseks märkida „Puhkepargi“; 3.4. osalustasu ei tagastata, tagatisraha tagastatakse pärast pakku- Matkapäev viis unustatud radadele mise lõppu 10 tööpäeva jooksul, enampakkumise võitjale tagastatak- se tagatisraha pärast raietööde teostamist ning raielangi üleandmist. ANNE ROSENBERG Kurb oli vaadata, et probleemist kilomeetri pikkusele matkatee- karstialale kõndima ja sealseid 4. Pakkumise tingimused: Järva-Jaani piirkonna eakate esindaja on räägitud aastaid, kuid pingi le. Teel külastasime Kuksema salapärasusi uurima. Ees ootas 4.1. Pakkumised esitada digitaalselt allkirjastatult märksõnaga „Puh- üks laudadest on ikka katki. kabelit, Mare ja Ines andsid veel neli kilomeetrit kõndimist kepargi“ e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 30.04.2019 kell 12:00. Kuus aastat tagasi 1. april- Dr Kuhlbergi kunagise asjakohast teavet. Oli neid, koju. Üks seltskond valis veidi 4.2. Pakkumine peab sisaldama: lil lahkus meie hulgast tuntud terviseringi liige Hilja Kivila kes polnud siinkandis kunagi pikema teekonna ja pööras sis- 4.2.1. pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või nõelraviarst dr Lembit Kuhl- meenutas „meie tohtrit“, kes käinud ja neid, kes polnud siia sesõiduteelt Kala kurvis asuva registrikood; berg. Tema mälestuseks on alati oli abiks oma nõu, nõelte aastaid sattunud. Sõpruse augu poole. See oli 4.2.2. nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks Järva-Jaani pastoraadi pargis ja ravimtaimedega. Dr Kuhl- Poolel teel Leisu talus ootas koht, kus kunagi rallide ajal esitatud tingimustel; nimetahvliga pink. Märtsi vii- berg rõhutas alati, et rahvas ees päevakeskuse naiste keede- võistlejate autod tihti kurvist 4.2.3. kinnitus, et pakkuja on raieõiguse asukoha looduses üle masel päeval korraldasid Ines sööks kodukohas kasvatatud tud kuum supp ja taimetee koos välja kihutasid. Pealtvaatajaid vaadanud; Kurvits ja Maire Pluum päe- toitu, oleks positiivselt mee- teekõrvasega. Tore oli näha, et kogunes teravaid elamusi saama 4.2.4. sõnadega väljendatud pakkumise summa; vakeskusest iga-aastase mee- lestatud ja liiguks rohkem. meiega oli liitunud nii noori kui alati palju. Läbi Illevere jõudsid 4.2.5. pakkumise esitaja allkiri; nutuskogunemise selle pingi Ainult nii suudame me oma ka vanu, kes varem neil matka- vaprad kõndijad Kagavere kü- 4.2.6. esindaja volitusi tõendav dokument; juures, kuhu kogunes kolme- tervist hoida. del polnud osalenud. las Roosna-Alliku maanteele Informatsioon ja maa-alaga tutvumine tööpäeviti kell 08:00- kümmend inimest. Doktori Peale doktori kuldsete sõna- Näitasin matkalistele Leisu ja sealt pöörati juba alevisse 17:00, kontakt piirkonnajuht Alari Teppan, tel 5302 5975, alari. mälestuseks süüdati küünlad. de meenutamist asuti kaheksa üleujutust ja kutsusin edaspidi tagasi. [email protected]. 4 APRILL 2019 Imaveres kajasid lauluhääled

ARNIKA TEGELMANN koguni viis lauljat. Meribel Tšet- šotka andis laval Andrew Lloyd Webberi „Mälestust“ esitades Türi vallas peetakse terve etenduse ja sai hindajatelt juba aastakümneid kiita ilusa vibraato eest. Ilmeka Laululinnu-nimelist esituse eest teenis suure aplau- si Aleksandra Loorits – tema lauluvõistlust eelkooli- esituses kõlas Elo Kongo „Kõi- Sääsküla ojal avati uus ealistele lastele, Pai- kide laps“. Musikaalsuse eest des on Lauluhäll. Jär- tunnustas žürii Johanna Rand- jalakäijate sild va valla laste ja noorte mäed, kes üllatas Priit Pajusaa- esimene Lauluhääle re lauluga „Aeg“, teda toetas ARLET PALMISTE 2010. aastal valminud Ilmi sild sai nime kandev laulu- juhendaja Teele Tali. Joosep laiem ja tugevam. Jalakäijate sild Jürissaar Imaverest esitas aga võistlus toimus 16. Sääsküla küla asub Sääsküla toetus palkidele, mis tegid sillast Hans Hindpere kelmika laulu oja kaldal. Küla ja oja vahel look- turvalise ja kindla tee. Ometi oli aprillil ja selle võttis „Kevad Kadriorus“, teda toe- leb Aravete-Albu tee. Seepärast seegi sild vaid nädal peale 2018. korraldada Imavere tasid tütarlasteduo, rütmipill, ongi majad vaid ühel pool teed, aasta kevade saabumist pooleks rahvamaja. õpetajad Alan Beck kitarril ja sest teisel pool on oja ja oja taga vajunud ja jõkke kukkunud. Õnnela Lees klaveril. soine võserik. Sadakond aastat Külamehed võtsid hoogu ja sel Imavere kultuurispetsialist Hindajad tundsid kadedust tagasi oli igal talul oma sillake, kevadel rajati Sääsküla ojale juba Õnnela Lees hindas, et vallas on selle üle, et 40 lauljast 1/5 ehk mis viis teisele poole oja, kus kolmas sild, mis on eelnevatest väga häid lauluõpetajaid, kuid kaheksa olid poisid. Joosepi ju- asusid küla heina- ja karjamaad. kõige kapitaalsem, sest betoon- kõik lauluvõistlusele ei tulnud- hendaja Õnnela Lees ütles, et Nõukogude ajal sillad lagunesid talad toetuvad betoonplokkidele. ki. Näiteks polnud Järva-Jaani poisid leiavad võimaluse kõi- või lõhuti, kui mitteolulised. Betoontaladele risti on asetatud piirkonnast ühtegi lauljat. „Las- ge muu kõrvalt ka rahvamajas Eesti vabariigi saabudes hakati terassilaudadest sillakate. Silda tega välja tulla on tohutu töö. Kõige tasavägisem vanusegrupp oli 11-13aastastel laul- muusikastuudios käia. „Alus- tagastama endistele omanikele ääristab tugev käsipuu. Materja- See on osa meie laulukultuurist: jatel, kust maakonnavooru pääsesid Aleksandra Loorits tasime nelja poisiga Järvamaa või omanike järeltulijatele võõ- lid hangiti ja sild ehitati valmis kui ei ole solisti, pole koorilaul- (vasakult), Johanna Randmäe, Joosep Jürissaar, Meribel poiste laulupäevalt, mis toimus randatud metsa- ja karjamaid. kogukonna tööna. Silda valvab jaid ja ka kuulajaid,“ ütles ta. jaanuaris Türil. Esinemisi tuleb Taas tekkis põhjuseid üle oja puust krokodilliskulptuur. Mõnes paigas (Koigis, Ima- Tšetšotka ja Matilde-Meelimari Mänd. ikka ette. Kuna nad on ka pil- saada. Vanahansu talu perenaine 14. aprillil toimus külarahva veres ja Albus) korraldati ka limehed, siis nad saadavad va- Ilmi Kalamann rääkis kohe oma osalusel uue Ilmi silla pidulik piirkondlik lauluvõistlus. Piir- 17-19aastaseid noori esin- vad nelja-aastased olid tõelised hel ka teisi,“ ütles Lees. Joosep abikaasale Uudole, et sild tuleb avamine. Kõnet pidasid Uudo konnast võis valla lauluvõist- das sel korral vaid üks laulja rõõmupallid ja mis peaasi – esi- kinnitas, et laval seista ja laulda tema kunagises kohas taastada. Kalamann ja külavanem Meelis lusele saata kaks lauljat igast – Hendrik Soovere Imavere põ- nesid julgelt. polnud üldse õudne. Läks kümme aastat, kuni Uudo Kaseväli. Esimesena ületas uue vanuserühmast, vanuserühmi hikoolist, kes esitas „Saaremaa Et kevadtuul oli tuisanud Päeva kokku võttes ütles Ly võttis koos lapselapsega ette ja silla nimeomanik Ilmi Kalamann. oli kuus. Imaverre võistu laulma valsi“ ehteestlasliku tõsidusega ringi ka lauljate seas, oli nii mõ- Ipsberg, et hindajad said suu- tegi purde valmis. Purre, mis sai Sild viib küll ojatagusesse metsa, tuli 40 laululast tosina õpetaja ning pälvis sellega eripreemia. nelgi laululapsel hääl kähe. Suur re elamuse, ja tänas õpetajaid külarahva hulgas nime perenaise kuid sel on ka niisama mõnus is- juhendamisel. 14-16aastaste vanuserühmas tänu õpetaja Eha Kalvikule, kes vahva lauluvaliku eest. „Olen Ilmi järgi, oli nii kitsas, et argliku- tuda ja vaadata, kuidas oja voolab Esitusi hindasid naabrid Lää- oli lauljaid viis. Näiteks Õnnela seda märkas, esituse seisma jät- ise mitukümmend aastat laulu- mad inimesed sealt üle käia ei jul- ja kalad ujuvad. Esimene vette- ne-Viru makonnast ehk Kiltsi Rodendau Albust oli valinud tis ja palus lapsel hääle puhtaks võistlusi korraldanud ja sain siit genud. Peatselt see lagunes ja tek- hüpegi sai sillalt tehtud, kui noor põhikooli muusikaõpetaja Eve tõsise pähkli, Heini Vaikmaa köhida. Sai palju parem! täna nii mõnegi laulu,“ ütles ta. kis vajadus uue silla järele. Uus, konn sealt vette kargas. Põldmaa, Väike-Maarja güm- „On läinud aastad“, mis viis ta Kõige tasavägisem oli11- Tema sõnul oli hea, et lapsi naasiumi muusikaõpetaja Ly ka maakonnavooru. 13aastaste vanuserühm, kus saadeti ainult naturaalpillidel, sest Ipsberg ja Rakke kultuurikes- Mida nooremast vanuserüh- laval olid väikesed staarid, kes klaver toetab hästi lapse häält. kuse juht Rene Põllumaa, kõik mast lauljad olid, seda elava- ei peljanud, mikrofon käes, la- Vahel võib ka mitte toetada, aga nad tegelevad ka samalaadsete maks ja rõõmsamaks esitused val lugusid jutustada – niivõrd see sõltub õpetajast. Lauljatele lauluvõistluste korraldamisega, muutusid. Kolmeaastaseid lau- emotsionaalseid esitusi kuuleb soovis ta rohkem julgust ja emot- juhendavad ansambleid, koore lulapsi sedapuhku polnud, kuid harva. Seepärast saatsid hinda- sionaalset energiat. „Tundke end ja soliste. samasse vanuserühma kuulu- jad sellest vanuserühmast edasi laval vabalt,“ soovitas ta. Lauluhääl 2019 tulemused Kõik osalenud 3-4aastased Järva Greete-Ly Kulp (Reet Kaljula) sepp, eripreemia energilise ja lauljaid valla laululapsed said tiitli „Laulu- Adeele Toodre (Sirje Grauberg) toetavad klaverisaate eest) häälekesed 2019“ Meribel Tšetšotka (Sirje Grauberg) Criselle Milder (juhendaja Reet Kaljula) 8-10aastased Johanna Randmäe (Teele Tali) Kaisa Ketlin Laht (Easti Leinart) Brenda Nõva (Ene Puhmaste) Aleksandra Loorits (Ene Puhmaste) Tikva Tikerpalu (Sirje Grauberg), eri- Teet Kustav Paarmaa (Kaja Kraav), eri- Joosep Jürissaar (Õnnela Lees) preemia preemia enda saatmise eest ukulelel Heleriin Rõlkov (Eha Kalvik) Lukas Martti Teas (Õnnela Lees) eripreemia emotsionaalse esituse Mirelle Kaljusaar (Eha Kalvik) Marii Kutsar (Sirje Pääslane-Tippi) eest Alide Kristine Alba (Aino Linnas) Annabel Saavan (Evely Traublum- Vanuserühmade parimad, kes pää- Rambi) 14-16aastased sesid esindama Järva valda Järva- Õnnela Rodendau (Kaja Kraav) maa laste ja noorte lauluvõistlusel eripreemia väga hingestatud esituse Tormi Bäärt (Õnnela Lees) „Laulukaar 2019“ 3. mail Paides eest pälvis Lilith Lilletai (Liana Kulla- Karl Ilmar Loog (Õnnela Lees) 5-7aastased sepp) Arabella Laud (Eha Kalvik) 17-19aastased Sofia Lisell Flink (Aino Linnas) 11-13aastased eripreemia Hendrik Soovere (Õnnela Sädeli Rodendau (Kaja Kraav) Matilde-Meelimari Mänd (Liana Kulla- Lees) APRILL 2019 MAJANDUS 5 Enampakkumise teade Järva vallal on külalistele Järva Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enampak- kumise kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks. 1. Võõrandatava vara kirjeldus: 1.1. Männi haljasalal, asukohaga Albu küla, Järva vald (kinnistu nr palju pakkuda 2767436, katastritunnus 12901:003:0227, hinnanguline raiemaht 144 tm) ja Männi haljasalal 2, asukohaga Albu küla, Järva vald (kinnistu nr Järvamaa turismiaasta 2767436, katastritunnus 12901:003:0226, hinnanguline raiemaht 1052 ARNIKA TEGELMANN 2018 piirkonniti tm) ) kasvava metsa raieõigus vastavalt kehtivatele metsateatistele. 60% kõikidest läinud 20% 2. Võõrandamise tingimused: Majutus 2.1. raiejäätmed veetakse langilt ära ja kuuluvad ostjale; aastal Järva maakon- 1133 771818 da külastanud turisti- 60% 20% Vaatamis- 2.2. raie tegemise, saadud puidu väljaveo ja raielangi puhastamise tähtaeg on 15.09.2019; dest külastas Järva väärsuste külastatavus 2.3. võõrandatava raieõiguse hind tasutakse müüjale enne raie alustamist; valda, Paide ja Türi 2.4. ostja peab hoidma oma kulul korras teed ja kvartalisihid, kus toimub järgnesid võrdse 20 Vaatamisväärsuste külas- metsavarumine ja sellega seotud tegevus (metsamaterjali kokkuvedu); protsendiga. tamine piirkondade järgi 2.5. ostja peab parandama oma kulul raieõiguse teostamise käigus Türi vald 10 objekti lõhutud aiad, teed ja muud rajatised, eemaldama oma kulul veekogu- Karjalaskepäeval 1. aprillil Paide linn 5 ojekti dest, kraavidest ja väljaveoteedelt ning naaberkinnistutelt raiejäätmed, Järva vald 22 objekti kogunesid Vargamäele Järvamaa mis on sinna pandud või tekkinud raieõiguse teostamise käigus; turismiettevõtjad ja -edendajad, 2.6. ostja peab puhastama oma kulul raielangi väheväärtusliku puu ja et võtta kokku möödunud tu- Anne Muhk põõsastiku võsast, et võimaldada selle ala uuenemist või uuendamist väär- rismiaasta. Järvamaa Tursimi- tuslike puuliikidega, säilitama kõvade lehtpuude ja okaspuude järelkasvu ning 55966966 1122 348348 infokeskuse infokonsultandi 38% vaatas numbrite taha. „Eelmisel vältima harvendusraietel alles jäävate puude juurte silmnähtavat kahjustamist. Piret Sihveri sõnul sai täidetud 43% kevadel kulges jüriöö märgutu- 3. Alghind, osalustasu ja tagatisraha:

aasta tagasi võetud eesmärk 6 lede kett mööda Türi-Tamsalu 3.1. pakkumise alghind on 50 000 eurot; pakkuda aasta jooksul teenu- 7 5 5 matkateed Järva-Jaanini, sealt 3.2. pakkumise osalustasu on 100 eurot ja tagatisraha 5000 eurot; 5 7 6

19% 6 1

seid 200 000 turistile – kokku 1 edasi mööda maanteed. Veel 3.3. osalustasu ja tagatisraha tasuda avalduse esitamise tähtajaks Järva külastas meie turismiettevõtteid Majutus 0 4 3 korraldasime matkapäeva, kus Vallavalitsuse arvelduskontole SEB Pank EE211010702000622006 või Swe- 1 101 576 3 34 675 3 33 165 201 448 klienti (aastal 2017 oli Järva vald 19 ettevõtet ühte päeva mahtus kaks matka: dbank EE222200001120105842, selgituseks märkida „Männi haljasalad“; kliente 192 216). Atraktsioonide Paide linn 11 ettevõtete Järva Paide Türi esimene viis koos matkasaatjaga 3.4. osalustasu ei tagastata, tagatisraha tagastatakse pärast pakku- ja vaatamisväärsuste külastata- Türi vald 15 ettevõtet vald linn vald 35kilomeetrisele teekonnale, kus mise lõppu 10 tööpäeva jooksul, enampakkumise võitjale tagastatakse vus tõusis 5% ja majutuasutuste külastasime Wile farmi, Kirna tagatisraha pärast raietööde teostamist ning raielangi üleandmist; külastatavus 6%. saada vaevaline, puudu jäi viie tajates kõige rohkem elevust ühe mõisa, Eesti Jalgrattamuuseumi 4. Pakkumise tingimused: Aktiivseid tegevusi pakkuva- atraktsiooni ja seitsme maju- vana pildi lugu, mille juurde Väätsal ja lõpetasime Paide tege- 4.1. pakkumised esitada digitaalselt allkirjastatult märksõna- test ettevõtetest kasvatasid oma tusasutuse statistika. Anne Muhk pajatas järgmist: vuskeskuses. Teine seltskond, kes ga „Männi haljasalad“ e-posti aadressil [email protected] hiljemalt teenuse tarbijate arvu Valgeho- Seitse andmeid andnud Jär- „Mõisa saali seinal rippus nõu- tahtis ainult rattaga sõita, startis 30.04.2019 kell 12:00; busemäe suusa- ja puhkekes- vamaa mõisa võtsid vastu 21 913 kogude ajal Lenini pilt. Kui see Türilt 65 kilomeetri pikkusele 4.2. pakkumine peab sisaldama: kus ja uute teenustega Kassiaru külalist. Järva valla mõisatest aeg läbi sai, võttis õpetaja Mait teekonnale Tamsalu poole, mis 4.2.1. pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; puhkemaja. külastas Koigi mõisa 2017. aas- Raudsepp pildi maha, aga see kulges suures osas mööda vana 4.2.2. nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks Muuseume külastati aga vä- tal 2304 ja 2018. aastal 2017 libises käest ja raam purunes. raudteetammi – kokku osales sel esitatud tingimustel; hem: kui 2017. aastal oli külas- inimest, Albu mõisa külastajate Lenini pildi alt paistis veel teine- päevale ligi poolsada inimest,“ 4.2.3. sõnadega väljendatud pakkumise summa; tajaid kokku 69 000, siis eelmi- arv kasvas pea poolesaja võrra gi pilt – Lenin. Selle alt veel kol- ütles Taal ja lisas, et sel aastal 4.2.4. pakkumise esitaja allkiri; sel aastal külastas 14 muuseumi 546 külastajalt 2017. aastal 607 maski pilt – ikka Lenin! Ja kui tuleb juba seitsmes matk Türi- 4.2.5. esindaja volitusi tõendav dokument; 66 482 inimest ehk külastajate külastajani läinud aastal. Raudsepp hakkas asja lähemalt Tamsalu matkateel ja see toimub Informatsioon ja maa-alaga tutvumine tööpäeviti kell 08:00-17:00, kon- arv langes 4%. Järva vallas Koerus asuv uurima, tuli eelmiste alt välja 4. augustil. „Kogu info on olemas takt piirkonnajuht Kuldar Tammik, tel 553 3988, [email protected]. Ka Järva vallas asuvate Aruküla mõis andmeid ei edas- veel kolmaski Lenin ja kõige alt ka meie kodulehel www.matka- muuseumide külastatavus tanud. Suvekuudel tegeleb seal ... Konstantin Pätsi pilt.“ tee.ee. Neid, kes ise sellise matka Järva Vallavalitsuse 09.04.2019 korraldusega nr 232 kehtestati Jär- reeglina vähenes. Näiteks turistidega talvel samas häär- Kogu pildiseeria oli eelmi- ette võtavad, pole me registreeri- va valla Imavere küla Viljandi mnt 11 kinnistu osa detailplaneering. A.H.Tammsaare muuseu- beris õpetajaametit pidav Anne sel suvel külastajatele vaadata. nud. Igal aastal käin mitu korda Detailplaneeringu koostamise põhieesmärgiks on planeerida Järva mi külastas läinud aastal Muhk, kelle sõnul külastajaid „Uno Aan annab meile Koeru teed korrastamas. Naabruses vallas Imavere külas asuva Viljandi mnt 11 kinnistu (23401:001:0281) 13 383 inimest, aasta varem oli jagub – eelmisel suvel riietus muuseumi kogudest erinevaid elavate inimeste sõnul liigub sel ca 0,9 ha suurusele osale olemasoleva hoonestuse loogilise jätkuna uus külastajaid 14 686. Eesti Pii- ta mõisaprouaks 15 päeval ja eksponaate, paneme need ühte teel inimesi kogu suve.“ korrusmaja koos vajaliku taristuga. Planeeringualale soovitakse rajada mandusmuuseumis käis 2017. külastajaid oli kokku ligi 2000 klassiruumi kõigile vaadata. Sel Taal kutsus veel 4. mail „Tee- 3-korruseline üürimaja, millega soovitakse leevendada piirkonna üüripin- aastal 6620 ja mullu 6439 ini- (2017. aastast oli kirjas 2221 suvel näitame Uno abiga kooli- me ära!“ talgupäevale Esna va- dade puudust. Planeeritav üürimaja on peamiselt mõeldud noortele ning mest. Aravete külamuuseumil külastajat). „Seal hulgas pul- teemalist väljapanekut.“ nasse vallamajja. „Õhtul kell 19 samuti ka piiratud liikumisvõimega inimestele, kelle tarbeks rajatakse oli külastajaid vastavalt 824 ja malised, sünnipäevalised ja Turismiaasta kokkuvõtte on väike pidu ka,“ lubas ta. elamule vajalikud lahendused liiklemiseks ratastooliga. Planeeringu- 464 ning Eesti Vabadussõja eks- mõisakontserdite külastajad, tarvis küsitletud teemakohta- Järvamaa majutuste aastat lahendusega olemasolevat krundijaotust ja sihtotstarvet ei muudeta. positsiooni Müüsleris uudistas kellele oleme oma maja ja selle de, -parkide ja aktiivse puhku- iseloomustas statistikaameti Vastavalt Imavere valla üldplaneeringule (kehtestatud Imavere Val- 2017. aastal 1200 ja mullu 896 lugu tutvustanud,“ täpsustas se pakkujatest (13) on endiselt andmeil 63% majutatute arvu lavolikogu 19.06.2008 määrusega nr 13) asub planeeritav ala tiheasus- inimest. Johan Pitka tubamuu- ta. „Enamasti käiakse külas- ületamatu Valgehobusemäe tõus, mis on saavutatud suuresti tusega alal, mis on reserveeritud haljasala ja parkmetsa maaks. Imavere seumis käis läinud aastal 43 ja tusmängu „Unustatud mõisad“ suusa- ja puhkekeskus, mis tõi haldusreformiga. Kui see kõrvale valla üldplaneering näeb ette, et üldplaneeringuga planeeritakse valla aasta varem 95 huvilist. päevadel või tulevad sõprus- piirkonda rohkem kui pooled jätta, siis ööbijate arv tõusis maa- ruumiline ja maakasutuslik areng „üldisel tasemel“. Käesoleva üldpla- Päinurme koduloomuuseu- konnad, kes reisivad mööda selle kategooria turistid (45 konnas 6% ja jääb 32 032 ööbija neeringu tulemusel ei toimu kohest maaüksuste sihtotstarbe muutmist, mi külastajate arv aga veidi tõu- Eestit. On ka ekskursioone, kes 709, kokku maakonnas 81 021) kanti. Juurde tuli maakonda ligi vaid maa-alad reserveeritakse mingiks kindlaks otstarbeks. Praegust sis (2017 – 623 ja 2018 – 638), varem aja kokku leppinud, ja ja kasvatas aasta varasemaga 40 uut voodikohta, samas kaks maa-alade sihtotstarvet ja funktsiooni ei muudeta koheselt, maaoma- sama ütlevad arvud ka Järva- juhuslikke külastajaid – minu võrreldes keskuse külastajate suuremat majutusasutust 2018. nik saab maa-ala praegusel sihtotstarbel ja funktsioonil kasutada seni, Jaani kinomuuseumi kohta, telefoninumber on ukse kõrval arvu 9205 inimese võrra. aastal külalisi vastu ei võtnud. kuni ta seda soovib. Seega on detailplaneering kooskõlas Imavere valla mida külastati 2017. aastal akna peal, helistajaid on.“ Külastajaid käis rohkem ka Kokku on hetkel maakonnas 45 üldplaneeringuga, sest maa-ala praegune sihtotstarve on ühiskondlike 1520 korral ja eelmisel aastal Enamasti on külastajaid Kilplaste külas (vastavalt 10 353 majutusettevõtet üle 1000 voo- ehitiste maa ning detailplaneeringu käigus seda ei muudeta. 1797 korral. eestlased, kuid sekka satub ka ja 10866), Aravete kardi- ja va- dikohaga. Suurim ööbijate arv Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju tegevuse ala ja Kokkuvõtte tegemisel küsit- soomlasi (eelmisel suvel käis baajakeskuses (6600 ja 7262), oli Valgehobusemäel, Metsajõe selle lähiümbruse majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ning looduskeskkonnale. les Sihver 36 Järva maakonna Soome Tuglase seltsi rahvas). Matkapesa matkadel (167 ja puhkemajal ja Nelja Kuninga ho- Kehtestatud detailplaneeringu korraldusega saab tutvuda Järva valla muuseumi, mõisa, teemaparki „Vahel tuleb ekskursiooni läbi 190) ja Türi-Tamsalu matkateel tellil. 60% kõikidest maakonda geoportaalis EVALD: https://service.eomap.ee/järvavald/#/planeerin- ja aktiivse puhkuse pakkujat ja viia ka vene või inglise keeles,“ (163 ja 214). külastanud turistidest külastas gud/planeeringud/25 ja Järva valla veebilehel http://jarvavald.kovtp. saatis päringu 45 majutusette- ütles Muhk. MTÜ Türi-Tamsalu Matkatee Järva valda, Paide ja Türi järgne- ee/detailplaneeringud-2019 ning tööpäevadel (E-N 8.00-17.00, R 8.00- võttele. Tema sõnul oli andmeid Eelmisel suvel tekitas külas- juhatuse liige ja giid Tõnu Taal sid võrdse 20 protsendiga. 14.00) Imavere teeninduskeskuses (Viljandi mnt 11, Imavere küla). 6 KOOLIELU APRILL 2019 Enampakkumise teade Pruunid munad Järva Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enam- pakkumise hoonestatud kin- panid fantaasia nistu võõrandamiseks aadressil Mõisa tee 12, Järva-Jaani alev, Järva vald. proovile 1. Võõrandatavavara kirjeldus: Ülestõusmispühade-eelse Plaan oli kasutada köögivilju. 1.1. registriosa nr 40050, ka- nädala alguses said Koeru las- Loomulikult sibulakoored! Ai- teaed Päikeseratas, Koeru kesk- nult et kasutada võib nii kuld- tastritunnus 25701:001:0311, kool ja Koeru perekodu toreda sete kui ka punaste sibulate sihtotstarve ühiskondlike ehitiste kingituse: osaühing Äntu Mõis koori ja need tuleb enne hästi maa 100 % pindala 731 m2; kinkis neile 720 mahemuna. peenikeseks hakkida. Punase 1.2. kinnistul asub mittetöö- Äntu Mõisa juhatuse liige, peakapsa lehtedega keedetud tav veetorn (ehitusregistri kood koerulane Lauri Bobrovski valged munad värvusid inter- 220676514). ütles, et kuna firma tegutseb netis siniseks, aga õpetaja Evel, Lääne-Virumaal, said pühade kes tegi kodus proovivärvimist 2. Võõrandamise eel mune värvida ka Väike- ja lastele näidisedki valmis, tingimused: Maarja, Rakke, Simuna, Avi- see ei õnnestunud. Proovime 2.3. vara ostuhind peab ole- nurme, Kulina ja Roela koo- ikka! Siis veel tilli, punapeeti, ma tasutud enne müügilepingu lid ja lasteaiad, kokku jagati köömneid, kuuseoksi, riisite- sõlmimist; lastele ligi paar tuhat muna. ri, mõni laps oli kaasa võtnud 2.4. kõik vara omandiõiguse Seda selleks, et lapsed saaksid elupuulehekesi, mis võiksid mu- üleminekuga seotud kulub kan- munade värvimisest ja koksi- nakoorele ilusa mustri jätta, kui nab ostja; misest rõõmu tunda. need niidi või värvilise lõngaga Bobrovskil saab seda fi rmat muna külge kinnitada. Kogu see 3. Alghind, osalustasu ja juhitud aasta ja need lihavõtted kraam tuleb koos munaga soki tagatisraha: olid talle seal esimesed. Aas- või suka sisse pista (see peab 3.1. pakkumise alghind on taga on fi rma tubli kukesam- olema õhuke, aga veelgi pare- 1000 eurot; mu edasi astunud. Kanalas on mini sobib võrksukk). Kõige 3.2. pakkumise osalustasu on veidi alla 15 000 muneja, kelle lõpuks tuleb sokile sõlm peale 10 eurot ja tagatisraha100 eurot; söötmine moderniseeriti. See saada nii, et muna koos lisandi- 3.3. osalustasu ja tagatis- teeb töötajate töö lihtsamaks. tega oleks sokis võimalikult tih- raha tasuda avalduse esita- „Ka pakilised võlgnevused said kelt koos – nagu hiljem selgus, likvideeritud. Aga see, et fi rma oli just see edu võti. Kõike seda mise tähtajaks Järva Vallava- normaalselt toimima hakkaks, tuleb teha hellalt – munad ju! litsuse arvelduskontole SEB on mitme aasta protsess,“ ütles Õpetaja Eve katsetas kodus Pank EE211010702000622006 Bobrovski. proovimune värvides, et tubli 2.b klassil õnnestus aedviljadega jätta ka pruunidele munadele toredaid mustreid. või Swedbank Tarbijad eelistavad enne li- sorts äädikat keeduvette muu- EE222200001120105842, selgi- havõttepühi valgeid mune. Et dab pruuni muna koore valgeks aga värvime talle ka,“ ütles tuseks märkida „Mõisa tee 12“; Äntu Mõisa kanalas peetakse ja sukamuster jäi peale. õpetaja Anne) munad ära kee- 3.4.enampakkumisel ostuõi- aastast 2014 ainult Lohmann Õpetaja Kerle jagas lapsed ta. Värvimismaterjal oli neil guse omandanud isiku makstud Browni kanu, siis, nagu nimigi gruppidesse ja munalooming aga hoopis teine – marjad. „Ka- tagatisraha arvestatakse ostu- ütleb, olid munad pruunid ja võis alata. Sokkides munad pai- sutasime arooniaid, mustikaid, summa sisse, teistele osavõt- nende värvimine nõudis suu- gutati vastavalt gruppidele pot- maasikaid, punaseid sõstraid, jatele tagatisraha tagastatakse. remat leidlikkust. tidesse, kuhu lisati veel ohtralt sibula- ja avokaadokoori ning Makstud tagatisraha ei tagastata 17. aprilli hommikul kogu- kapsalehti ja sibulakoori. Siis piparmündi ja melissilehti,“ isikule, kes hoidub lepingu sõl- nes Koeru keskkooli 2.b klass veidi kannatust ja ... selgitas Mirko ja lisas, et see mimisest kõrvale. Osalustasu ei valitsejamajja mune värvima. Häärberist saabus 4.a klassi polnud raske töö. „Midagi tagastata. Õpetajad Kerle ja Eve uurisid juhataja Anne Muhk koos õpi- panime veel,“ tuletas meelde eelnevalt internetist, kuidas se- lase Mirkoga, et nende klassi õpetaja Anne. Meenus, et nad 4. Pakkumise tingimused: da oleks kõige põnevam teha. 11 õpilase („Üks küll puudub, kasutasid ka villast lõnga, na- 4.1. pakkumised esitada di- gu õpetaja lapsepõlves. „Nele gitaalselt allkirjastatult märk- oli kodus nii teinud ja võttis sõnaga „Mõisa tee 12“ e-posti lõnga kaasa, lisaks ka mõned aadressil [email protected] hiljemalt kalanhoeõied,“ ütles õpe- 30.04.2019 kell 12:00; taja Anne. 3.b klass värvis juba keedetud mune ja kasutas selleks eri- 4.2. pakkumine peab sisal- Munad pakkisid nad riidetükkidesse, sidu- nevaid munavärve (kuuma või külma vette lisati sorts ää- dama: sid kinni ja kirjutasid 4.2.1. pakkuja nimi ja elukoht dikat ja muna pisteti sisse), spetsiaalseid munavärvimise nimed peale. Ja et tu- või asukoht ning isikukood või vildikaid ja liimi ning värvilisi nonparelle, millega tavali- lemust saaks võrrel- registrikood; da, muretses õpetaja selt kaunistatakse kooke või mida puistatakse jäätisele. 4.2.2. sõnadega väljendatud Anne lisaks pruu- pakkumise summa; nidele ka karbitäie si laste looming. Põnev oli pak- rem oleme küll toonud näitusele 4.2.3. pakkumise esitaja all- valgeid mune. Suur ke lahti lõigata. „Oh – vaata, kui kodus värvitud mune – eelmi- kiri; munakogus nõudis ilus!“ või „Vaata minu oma – kui selgi kevadel oli näitus,“ ütles 4.2.4. esindaja volitusi tõen- suurt potti ja mu- ilus!“ kostus igast klassi nurgast. õpetaja Kerle ja lisas, et sellest dav dokument; nakeetmine edenes See oli Koeru koolil esime- võib kujuneda traditsioon. visalt. „On lootust, et ne kord koos terve koolipere- „Kutsusime ka Lauri Bobrovskit Informatsioon Uku Talvik, homseks hakkavad kee- ga mune keeta (osade klasside meiega koos mune värvima. Ta piirkonnajuht, tel 5307 0895, ma,“ ütles õpetaja Anne. tarvis keetsid munad ära kooli ei saanud, aga lubas tulla järg- [email protected]. 4 a klassi marjadega värvitud munad. Esmalt kees valmis teise klas- kokad), värvida ja koksida. „Va- misel aastal.“ APRILL 2019 KOOLIELU 7 IT-nohikud süstivad noortesse tehnoloogiavaimustust

Aprillis tuuritab mööda Ees- valitsuse president Karet Härm kaaluma IT-erialasid karjääriva- tuse koju kaasa ning nakatavad ti väikekoole Geeks on Wheels ütles, et töötubasid 7.-12. klas- likuid tehes. „Eelkõige tahtsime sellega ka oma vanemaid,“ ütles projekt, mille raames tutvusta- side õpilastele oli erinevaid ja innustada 5.-12. klasside õpilasi, Ikkonen. vad IT-tudengid noortele ins- huvi suur. Kaasati ka 4. klassi kuid oodatud olid ka nooremad Tuuri raames toimuvatel pireerivat tehnoloogiamaailma. õpilased. „Oli motivatsioonitöö- õpilased, õpetajad ja lapsevane- koolipäevadel pakkus meele- Tartu Ülikooli ja Tallinna tuba, teises räägiti arvutitest ja mad, kes infotehnoloogiast roh- lahutust Xbox Kinect mängu- Tehnikaülikooli IT-tudengid tarkvarast, kolmandas õpetati kem teada tahtsid. Õpetasime konsool, mis jälgib mängija suundusid projektiga Geeks on programmeerimise algtõdesid. mängides ja ise läbi proovides kehaliigutusi ja kannab need Wheels ehk Nohikud Ratastel Ühe tunni ajal oli Marten Mei- näiteks seda, kuidas arvutit lah- edasi mängus tegutsevale te- Aravete (11. aprillil), Kanepi, kopi loeng, ta rääkis oma karjää- ti võtta ja tagasi kokku panna, gelaskujule. Õpilased said oma Kauksi ja Alatskivi kooli, kus rist ning tõi oma elust näiteid, kuidas kirjutada koodi, aga ka täpsuse ja osavuse proovile pan- korraldasid õpilastele program- miks on kasulik õppida IT-d,“ seda, kuidas tehnikaga ümber na võistlustes. meerimise riistvara-, tehnika- meenutas Karet. „Teise tunni ajal käia,“ rääkis Asi. Geeks on Wheels ehk Nohi- ja motivatsioonilaboreid ning saime, virtuaalsed prillid peas, Projekti korraldaja Eva Ikko- kud Ratastel on tudengialgatus, tutvustasid vingeid tehnikavi- ühes vanas majas toast tuppa neni sõnul on Geeks on Wheelsi mis toimus esimest korda 2013. dinaid, mida sai ise järele proo- kolada.“ Lisaks prooviti kätt 3D- projekti eesmärk näidata õpi- aastal. Nohikute eesmärk on vida – näiteks avastada põnevat mänge mängides. lastele, et IT on valdkond, kus jagada ärksatele koolinoortele virtuaalreaalsusmaailma. Lisaks Geeks on Wheelsi peakor- võivad end mugavalt tunda kõik tehnoloogiavaimustust ja tead- said õpilased oma täpsuse ja raldaja Lars Asi sõnul on no- noored. „Tehnoloogia tähtsus misi ning käia koolides tõmbe- osavuse panna proovile Xbox-i hikute eesmärk motiveerida aina kasvab ning inimestel tuleb keskustest väljaspool. Projekti võistlustel, kus parimaid ootasid õpilasi IT-maailma avastama sellega sammu pidada. Looda- aitavad korraldada Microsoft auhinnad. ja tehnikaoskusi kasulikult ära me, et õpilased võtavad õpitu- Eesti, Nissan, Finestmedia, Aravete keskkooli õpilasoma- Aravete keskkooli üheksandikud riistvaralaboris. kasutama, aga panna ka noori badest saadud tehnikavaimus- Photopoint jt.

5. aprillil Koeru keskkoolis toimunud õpilaste omaloo- minguliste tantsude võistlusel esitasid õpilased täna- päevaseid hiphop- ja räpptantse tõestamaks, et moodne tantsukultuur paneb noored liikuma ning annab neile võimaluse end tantsu kaudu väljendada. Tantsuvõistlusel astusid üles kõik klassid. Iga vanuserühma parimad ja peaauhinna saaja kõige muljetavaldavama esi- tuse eest valisid välja hindajad Marita Kutsar, Kätlin Merisalu, Roger Tibar ja Andriana Lomakina. Grand prix tee- nis välja 10. klass kavaga „Abipolitseinikud“ (pildil).

Imaveres, Eesti Piimandusmuuseumi pargis 14. Piimapäeva Grillfest Järvamaa meistrivõistlused grillimises Päevajuhid: Auris Rätsep (Grillfest) Meelis Välimäe (Piimapäev)

[email protected] | tel 5804 4444 [email protected] | tel 5300 8485 8 KODULUGU APRILL 2019 Meenutusi esimeselt üldlaulupeolt

HERBERT LAST koduloolane

1869. aasta laulupeo organi- seerijaks olid Johann Voldemar Jannsen (1819–1890) ja Vane- muise selts. Jannsen sai selle mõtte baltisaksa laulupidudelt, mis toimusid Tallinnas 1857. aastal ja uuesti 1866. aastal. Jannsen nägi koorilaulus häid võimalusi tärkava Eesti rahvus- liku liikumise edendamiseks. Ta õhutas oma Eesti Postimehes Järvamaa muuseumis säilitatakse lippu, millega Ambla köstreid ja kooliõpetajaid asu- tama kirikute juurde mees- ja koor käis 1869. aaastal I üldlaulupeol. segakoore. Nii tegutses Järva-Jaanis pastor J. Gebhardti juhtimisel meeskoor, kuid laulupeole ei sõi- detud arvatavasti majanduslikel põhjustel (Järvamaa II kõide, lk 355). Amblas pani 1867. aas- tal pastor Al. Leopold Paulsen Ambla meeskoori esindus koos 1869. aastal valminud laulupeolipuga 1923. aastal. (1804–1877) kooliõpetajaist Ajakeskus Wittenstein Järvamaa muuseum kokku meeskoori, kes käis igal nädalal pastoraadis harjutamas. meenutab: „Läksin siis ka mina rahva kokkusaamiseks. Raud- proov Aleksander Kunileidi Türil oli 1868. aasta sügisest Koeru meeskoori laulma. Kooris teed Tartusse siis veel ei olnud. juhatusel, mis läks üle ootuste meeskoor köster-kooliõpetaja laulsid kihelkonna vallakoolide Sõitsime hobustega, terve koor hästi. Mehed jagati nelja hää- Mihkel Koigi (1846–1893) ju- õpetajad: Puhmu õpetaja Mih- koos mitme vankri peal. Oli ju lerühma. 18. juuni hommikul hatusel. Koeru meeskoori juhiks kel Pohla, Vahuküla õpetaja Jüri vaja leivakott kaasa võtta, sa- mindi rongkäigus Toomeorgu, sai 1869. aastal elementaarkooli Kruusberg, Ervita õpetaja And- muti ka hobustele toidumoon. kus toimus jumalateenistus. See- õpetaja Wilhelm Tuglas (1840– res Ahrenschild ja teised. Laul- Aruküla mõisast saime suured järel sammuti rongkäigus koori- 1905), keda abistas Koeru kiriku mas olid ka taluperede pojad: plaanvankrid, hobused olid ena- de ning Eesti- ja Liivimaa lippe Järva-Peetri laulukoori lipp 1969. aastal. köster Reinhold Tuglas. (1820– Visusti külast Willem Viitman mikul talupidajatel omad. Ega kandes laulupeo paika – Ülejõe 1891). Järva-Peetri koori juhtis Künsa talust jt. Olid ka Koeru lauljad üksi ei sõitnud, kaasatu- parki. Järva-Peetri koori lipp kuulajate poolt vastu. Kuigi kogu dele ja lauljatele. Pasunakooride kõster Adolf Luck (1833–1913), aleviku käsitöölised: sadulsepp lijaid oli teisigi. Sõitjaist sai siis oli valge, millel oli nimi Peetri päeva sadas vihma, oli peoliste pidulik mäng lõpetas eestlaste kes ise oli kõlava häälega tenor. Adolf Duglas, pagar Stegemann. suur voor. Sõita oli lõbus, tehti ja aastaarv 1869. Paljud lauljad vaimustus ülev, mis suurendas esimese laulupeo. Laulupeo koh- Koeru kihelkonna Kellamäe Üldse oli kooris üle 20 mehe. nalja, lauldi ja hõisati.“ Nii rääkis kandsid kodukihelkonna rahva- eestlaste ühtekuuluvustunnet. ta avaldas C. R. Jakobson laitva küla Kubja talu peremees Gus- Tartu laulupäev aga erutas. See Gustav Vilmansen oma pojale, riideid. Esimesel õhtul toimus Südamlik oli Jakob Hurda peo- arvamuse: „Saksa soost õpetaja tav Vilmansen (1845–1909) andis võimaluse suuremaks Rõhu kooliõpetajale Ernst Vil- vaimulike laulude kontsert. Tea- kõne, mis rõhutas vajadust rah- eesti juubelipeo esimeheks, sak- mansenile (1878–1965), kes isa dustajaks oli hea häälega tenor vuskultuuri arendada. sa laulud, kõik saksa värk! Eesti mälestused kirja pani (võetud Järva-Peetri köster Adolf Luck. Kolmandal päeval, 20. juunil, pidu, aga saksa juhatus!“ Koeru muuseumi kooliajaloo 19. juunil toimus ilmalik oli ilm ilus. Vanemuise seltsi aias Lydia Koidula jagas kaustast). kontsert 13 lauluga, nende hul- Tähe tänaval võistlesid 22 lau- Kreutzwaldile oma peomuljeid: Tartusse saabus 46 meeskoori gas kaks Al Kunileidi laulu „Sind lukoori. Esikohale tuli Estonia „Papa! Susisegu kadedad keeled 822 lauljaga ja viis puhkpilli- surmani“ ja „Mu isamaa on mi- seltsi koor, teise koha sai Kursi ja suled, mis nad tahavad. See oli orkestrit 56 mängijaga. Maju- nu arm“ Lydia Koidula sõnade- koor ja kolmanda koha said Tar- siiski Eesti pidu!“ tusvõimalusi pakkusid lahked le. Populaarseks sai ka Soome tu-Maarja, Palamuse, Tarvastu, Ambla ja Peetri meeskoori tartlased, hobused paigutati Tä- helilooja Friedrich Paciuse „Mu Maarja-Magdaleena, Peetri, Jõh- laulupeole kaasa võetud lipud he tänaval asunud Vanemuise isamaa, mu õnn ja rõõm“, mille- vi ja Koeru koor. on hoiul Järvamaa Muuseumis. seltsimaja hoovile. le Jannsen oli loonud lihtsad ja Laulupeo lõpukõne pidas Jo- 17. juuni päeval kell 12 toi- südamlikud sõnad. Eestikeelsed hann Voldemar Jannsen, avalda- Allikas „130 aastat eesti lau- mus Maarja kirikus esimene laulud võeti suure vaimustusega des südamlikku tänu koorijuhti- lupidusid“ Tln, 2002 Laulupeotuli kulgeb ka läbi Järvamaa

XXVII laulu-ja XX tantsupeo Järvamaal on saatemeeskonnas on kutsutud kõik Järva valla ini- le tulla või neid korraldada.“ „Minu arm“ TuleTulemine Jär- lisaks tule tehnilise meeskonna mesed,“ ütles Linno. https://2019.laulupidu.ee/ vamaal toimub 29.–30. juunil. autole ja kaitseliidu maasturi- Eesti Laulu- ja Tantsupeo uudiskirjad/14-uudiskiri/inter- Järvamaa saab tule Lääne- le Järvamaa vabatahtlikud tu- SA teabejuht Sten Weidebaum aktiivne-kaart-vaata-kus-saad- Virumaalt laupäeval, 29. juunil letõrjujad, nende masinatele ütles, et tuletulemise kaart on sina-aidata-tuleteekonna-puh- kell 10 Ambla kultuurikeskuse lisanduvad eri paigus muud avalikuks tehtud, kuid täie- taks-teha/ ees (Pikk tn 15), liigub selle- liikumisvahendid. neb infoga https://2019.lau- Järvamaal toimub talgupäev ga Paide linnas, Türi vallas ja Järva vallas liigub peotuli läbi lupidu.ee/tuletulemine-2019/ 8. mail kell 17–20 Järvamaa kul- Järva vallas ning annab tule seitsme piirkonna: Ambla, Ima- „Oleme kutsunud üles inimesi tuurihiies Vargamäel. Eva Linno üle Harjumaale esmaspäeval, vere, Koigi, Peetri, Koeru, Jär- osalema „Teeme ära!“ talgu- selgitas, et see on üks peatuspaik 1. juulil kell 10 Mägede kü- va-Jaani, Albu. „Tuleteekonnal päeval ning palunud neil Tu- tuletulemise teekonnal, kuhu lau- las Valgehobusemäe Suusa- ja tutvume meile oluliste laulu- ja leTulemise teekonnale jäävaid lu- ja tantsupeo „Minu arm“ tuli Puhkekeskuses. tantsupeoga seotud kultuuri- paiku koristada. Ehk hetkel on jõuab 30. juunil. „Kõik abikäed Järvamaa kultuuri nõukoja looliste inimeste ja paikadega. kaart avalik eelkõige selleks, on oodatud! Töökindad ja rehad esimees Eva Linno ütles, et Tuleteekonna peatuspaikadesse et inimesed teaksid talgute- palume endal kaasa võtta.“ APRILL 2019 NOORED 9 Esimene tõsisem treeninguaasta tõi edu

ARNIKA TEGELMANN Mehise medalid Eesti meistrivõistlustelt 2019 aastal. „Eks ole see talv juba Lumelaud M16 suusatatud ka,“ ütleb Lumelauakross 2. koht möödunud hooajal eri- nevatel aladel 12 kor- Suusaorienteerumine M16 da Eesti meistrivõist- Tavarada 1. koht Sprint 3. koht luste pjedestaalil seis- Tavarada 3. koht nud Mehis Udam ja Sprinditeade koos Maanus Udamiga 3. koht tunnistab, et temagi ootas kevadet. Kuigi Murdmaasuusatamine M16 suusatada tahaks na- 10km klassika 1. koht gu ka, tuleb kapist väl- Klassikasprint 2. koht ja otsida rullsuusad ja 10km ühisstart uisk 2. koht jooksutossud, et alus- 10km uisk 3. koht tada vundamendi la- Teatesõit Rico Rohi ja Jaan Kirsipuuga RR Suusaklubist 3. dumist uuele hooajale. koht

2018 aasta suve jooksuorienteerumine M14 Mehis treenib Raido Rohi Tavarada 2. koht käe all RR Suusaklubis, kuid te- Lühirada 3. koht ma nõuandja, toetaja, sponsor ja võistlussuuskade (kaks paari uisu- ja kaks paari Fischeri fi rma „Loodame, aga see ei ole alati mehed on siiamaani kadunud. klassikasuuski) määrija ja testija nii. Eks vanemad poisid mõt- Kurb, et see nii on läinud,“ üt- on ka isa Ilmar Udam, kunagi lesid k,a et hakkavad võitma, leb Ilmar. „Ma olen kogu aeg Eesti suusaparemikku kuulunud aga tuli Mehis ja ka tema põhi- arvanud, et doping oli üheksa- sõitja. konkurent Mark Markos Kehva kümnendatel ja kahetuhandatel Mehisel on seljataga väga Sparta Spordiseltsist on aasta suht levinud ja mingis mõttes edukas hooaeg. Medaleid Eesti noorem.“ ei mõistaks ma hukka meie meistrivõistlustelt tuli kokku 12 „Esimesed kaks kohta võtsi- sportlasi, kui nad tunnistaks – (talvehooajal 10: kaks kulda, neli me noortesarjas ära, kolmas oli jah, me kasutasime dopingut. hõbedat ja neli pronksi) nii suu- vanem poiss, neljas oli noorem Aga mind tõsiselt häirib see, satamises, suusaorienteerumises ja viies koht jälle vanem poiss et neis ei ole nii palju mehisust kui üks ka lumelauakrossis. ehk esimesest viiest kohast kolm see asi välja rääkida. Oli, mis oli „Treenisin Valgehobusemäe võtsid ära nooremad poisid,“ – medal on niikuinii piltlikult Lumelauakoolis pargisõitu (see täpsustas Mehis. läinud. Mis see plekitükk seal on Kelly Sildaru trumpala - „Sport on selline. Alati pole kapis maksab, kui sel enam au toim), seal on kõik vajalik ole- nii, et mida rohkem trenni teed, juures pole. Aga au võiks mehel mas, et Eestis tasemel olla. Aga seda paremini läheb,“ teab Ilmar. alles jääda, kui ta kõik ausalt ära välismaal on Eesti tingimustes „Targalt tuleb trenni teha,“ räägiks.“ treenides raske läbi lüüa, sest lisab Mehis. Mehise sõnul treener siiski mujal on mitmekilomeetrised (Udamid elavad Valgehobusemäe ga, kui oli võistlusperiood või laagrit teen mõned kontrolltööd Mida see tähendab? „Üle tree- rääkis sellest, et doping pole laskumised – sõidad alla ja saad lähistel), hakkas ta alles eelmisel Tallinnas polnud lund. Põhitöö järele. Kerge.“ nida ei tohi. Liiga vähe ka mit- hea, et see on petmine – teised teha nii palju hüppeid ja reile suvel korralikult suusa trennis sai laagrites tehtud. Trenn oli Tavaliselt treenivad nad Ara- te. Treeningukavad teeb treener. teevad rasket trenni ja sina võ- järjest. Valgehobusemäel sõidad käima. „Kolmandas klassis käi- meil iga päev, aga ma vist ei käi- vete Kangrumäel (enamik jook- Kui mõnikord olen liiga väsinud, tad mingeid aineid ja saad tänu paarkümmend sekundit alla ja sin jalkas, siis veel ujumis trennis. nud iga päev, sain ka puhata.“ sutrenne on siin) ja Aegviidus, näiteks nädal aega on kõvasti neile head tulemused. „Trenniisu minuti üles,“ ütleb Mehis. Ilmar Ühel suvel ei käinud suusat- Mehis õpib Aravete keskkooli Ahula ja Kaalepi vahel sõidavad trenni tehtud ja käidud ka mõnel tänu sellele juhtumile ei kadu- teab öelda, et treenerid siiamaa- rennis peaaegu üldse, käisin kaheksandas klassis, kus õpilasi rulli. võistlusel, mida treeningukavas nud, pigem tuli tahtmine veel ni räägivad, et anne läheb kadu- orienteerumisvõistlustel,“ütleb on 12, neist suusatrennis käib Ilmar täpsustab, et parem on polnud, lubab treener kodus rohkem trenni teha,“ ütleb ta. ma, kui Mehis sel alal ei jätka. ta. Möödunud hooajal käis ta kolm. treenida Jäneda ja Aegviidu va- puhata.“ „Võiks proovida, kas löön suu- Orienteerub Mehis JOKA trennis neli korda nädalas, lau- Kõik koolivaheajad möödu- hel, kus kergliiklusteed pikendati Ilmar tunnistab, et neid mõ- satamises läbi või ei löö.“ klubi all. Suusatamises on ra- päeval-pühapäeval on enamasti vad neilgi laagrites. „Suvel on teisele poole raudteed ja on na- jutas omal ajal nn Vene kool. Edasi õppida plaanib Mehis da ees – muudkui pane. Suusa- võistlused. Ehk kokku viis-kuus ka neli-viis laagrit seal, kus on tuke tõusu. Kolmas koht on Val- „Venemaal on pikk pink, kõigile Audentese spordikoolis Otepääl, orienteerumine nõuab ka kaar- trennipäeva. jooksurajad või saab rulli sõita, gehobusemäe 900meetrine ring. meestele pandi mahv peale. Kes seda enam, et Aravetelt on seal dilugemisoskust ja mõtlemist, Isa Ilmar meenutab, et samas mitte ainult Eestis, vaid käime Seal on vastupidi – on tõus ja ellu jääb, see võidab. Meie ei saa poisse ees. Isa on mõttega päri, kuhu panna. „Minu probleem vanuses tegi tema sama palju laagrites ka välismaal. Enne siledat maad pole üldse. „Sõidad nii teha. Teinekord teed poole sest suure tõenäosusega tuleb ongi see, et lähen liiga kõvasti trenni. „Viiendast kaheksanda seda hooaega näiteks Poolas tõusu ära, siis on laskumine, mis vähem ja mõtled, et nüüd mul keskkooli niikuinii kodunt kau- sõitma ja ei jõua nii ruttu kaar- klassini õppisin Tallinna 28. mägedes ja ka Norras käisime viib sind tõusu alla. Suhteliselt küll tulemust ei tule – pole na- gemale minna. ti lugeda. Tuleks natuke hoogu 8-klassilises koolis, kus üks klass 700 meetri peal – seal on teist- raske – mõned üksikud trennid gu trenni teinudki, ja tulemus Kas võib juhtuda, et on vaba maha võtta. Puhta sooritusega oli tavaline ja paralleel spordi- sugused treeningutingimused võiks nii teha. Igapäevaseks sõit- tuleb.“ laupäevahommik, võtad suusad, saad kindlasti parema tulemuse, kallakuga. Meie klassist käisid kui Eestis. Sügisel käime Levil miseks on see liiga raske.“ Eesti suusatamisele oli see astud toast õue ja lähed suusa- kui kiiresti, aga vigadega sõites,“ kõik trennis. Süsteem oli paigas. Põhja-Soomes, tavaliselt tree- Mehis arutleb ikka veel selle must talv, kuid isa ja poeg lah- tama? „Talvel oli üks-kaks vaba teab Mehis ja lisab, et spetsiaal- Oli Tallinna Lenini rajooni las- nime seal paar-kolm nädalat. üle, mis võis olla sel hooajal edu vatanud dopinguskandaalist nädalavahetust ja eks ma nii te- selt orienteerumist ta ei treeni, te- ja noorte spordikool (selle Tahtsime minna ka Norras lu- taga. Sel aastal võistles ta oma omavahel suurt ei rääkinud. gingi,“ ütleb Mehis. Kuid kumb vaid käib võistlustel ja õpib seal järglane on Nõmme spordiklubi mele, aga lumi ei tulnud laagriks vanusegrupis (15-16 a) aasta va- „Kõige rohkem paneb mind on kõvem suusamees, Udamid kaarti kasutama. Lisaks mõned – toim). Baas oli Haanjas Kurg- maha – pidime ikka rulle sõitma, nematega, tuleval hooajal aasta nördima see vassimine. Kõige ei tea. „Ühel võistlusel sõitsime laagrid. järvel, käisime seal laagris igal “ ütleb ta. „Mulle sportlase elu noorematega. Siis peaks tule- mehisem tegelane Veerpalu- sama distantsi, aga erineval ajal Mehis tunnistab, et kuigi isa koolivaheajal ja kool võimaldas meeldib – saab palju reisida. mused veel paremaks minema? de peres on pereema Angela, – oleme suhteliselt võrdsed,“ pa- pani ta suuskadele kaheaastaselt käia ka kooliajast nädala korra- Koolis on neljad-viied. Pärast Ilmar seda mõtet ei toeta. kes saadab välja pressiteateid, kub isa Ilmar. 10 KULTUUR APRILL 2019

Kuhu minna Järva vallas Elu risttee pakub uusi võimalusi 22.–30. aprillini Koeru laste- ARNIKA TEGELMANN tööd 1991. aastal, kuigi oli juba aias Päikeseratas südame- 1988. aastast maja taastami- nädal sega seotud. 1993. aastal avati 23.–24. aprillini kell 10–17 15. aprillil oli Järva- kultuurimaja võimaluste piires Järva-Jaani raamatukogus Jaani kultuurimaja renoveerituna. kasutatud raamatute laat kauaaegse direktori Ajad olid rasked, raha ja ma- ,,Raamat teisele ringile“ terjale polnud. Tuve pajatas, et Tuve Kärneri viimane 27. aprillil kell 12 Päinurme majandi kontori keldris seisis rahvamajas hobiaednike õp- tööpäev selles ametis, poolik 200-liitrine tünn ilusa pepäev. Teemaks lillede ja sest muuseumide juh- helebeeži värviga. Keldris käidi maitsetaimede kasvatamine timine ja Järva-Jaani suitsetamas ja üle serva visati rõdukastides, amplites ja vanatehnika muuseu- sellesse tünni konisid, paberi- konteinerites. Lektor Helve mide keskuse ehituse tükke ja kõiksugu rämpsu. „Tõin Vaarmann. Osalustasu 2.-. oksooli, tegin allesjäänud vär- vedamine võtavad Registreerimine tel 521 vi vedelamaks, sõelusin prügi 6434 oma aja. välja. Sain ühe vana värviveski 27. aprillil kell 20 Koeru kul- ja lasin värvi veel sellest läbi. tuurimajas seltskonnaõhtu. „Tuve Kärner ja Järva-Jaa- Mitmedki kultuurimaja kõr- Tantsuks Ivetta trio. Pilet ni – teie vahele võib panna valruumid on sellega värvitud. 10.-. Laudade broneerimine võrdusmärgi. Kõik kohad on Siiamaani.“ Koeru kultuurimajas, siin sinu jalajälgi, mõtteid ja Kino on Tuvele hingeläheda- tel 385 4364 tegemisi täis. Olen sind pikka ne. „1995. aastal kolisime kino 28. aprillil kell 14 Käsukonna aega tundnud kui volikogu endisest pritsimajast kultuuri- külamajas volbripäeva tähis- esimeest, ühiselt oleme läbi majja ja see toimib siiamaani tamine peredega viinud haldusreformi. Olen olenemata sellest, et lindifi lme 29. aprillil kell 18 Imavere näinud sind tuletõrjemasina ei saa näidata enam kolm-neli rahvamajas rahvusvahelise ja bussi roolis, saunamehe- aastat. Plaatidelt oleme näida- tantsupäeva kontsert „Elagu na, kel alati käepärast ka pa- nud, aga seegi on kohe-kohe tants!“ sun. Mäletan ka, kui vilkalt lõppemas – digikino sai Eesti 30. aprill kell 19 Ambla kul- sa tantsu lõid. Imetlen, kust Kultuurkapitalist rahastuse ja tuurimajas Kose Näiteseltsi sa võtad energiat ja ideid – Saksamaalt on aparatuur telli- Kikerdis etendus „Nässu in ega muuseumide tegemine tud, see peaks kohale jõudma memoriam“, pilet 5.-/3.- pole lihtne. Neid ideid, mis 30. aprilliks.“ 2. mail kell 11.25 Imavere sul turismivallas on – selle- „Surnumatja, pulmaisa, rahvamajas lasteetendus laadseid Eestis vaevalt et teisi korstnapühkija, giid, päka- "Saladuste puu" on,“ ütles Järva vallavolikogu pikk, jõuluvana, mängujuht 4. mail „Teeme ära“ talgu- esimees Jüri Ellram, pidades – need koolitused on kõik päev silmas Järva-Jaani vanatehnika elus läbi käidud,“ meenutas 9. mail kell 17 Koeru kultuuri- muuseumide keskuse ehitust, Tuve. Kuid kõige enam on majas Koeru lasteaia Päike- mida Tuve parasjagu veab. meelde jäänud jõuluvanaks seratas emadepäevapidu „Iga tee saab kord otsa. Kuid olemised. „Tead, kuidas las- 10. mail kell 19 Järva-Jaani risteele jõudes on ees valikud, tele pakub rõõmu, kui sa teed kultuurimajas kevadkontsert mis loovad uusi võimalusi.“ mingi viguriga jõuluvana. „Päikest otsimas“, esinevad Tänutäheks tehtu eest andis Sõber Velloga sõitsime jõulu- kõik väikesed ja suured laul- abivallavanem Tiina Oraste Tu- vanakostüümides vanal moo- jad ja tantsijad vele valla tänukirja ja palus sel- torrattal saali, tegime saalile 12. mail kell 12 Esna vanas ga tõmmata valla vapiga pusa. ringi peale, jagasime kingid vallamajas emadepäeva Järva-Jaani ja Kareda piir- kätte, Vello lõi rattale hääled kontsert. Kõik on oodatud! konna juhil Uku Talvikul oli sisse ja sõitsime ära – trepist 13. mail kell 15 Käsukonnas muuseumipapale vääriline kin- alla tegime kaldtee. Oleme tul- emadepäevapidu gitus: Järva-Jaani vallamaja vana nud jõuluvanadena lavaaugust, postkast, milles olid peidus nii aastat Järva-Jaani kinos Saluut pilliorkestri proovid toimusid nurgas rippus üks roostes to- nöörredeliga rõdult või ko- mõnedki ajaloolised dokumen- abimehaanik.“ seal, “ rääkis Tuve. Ainult kaks rujupp. Tublid ehitajad tahtsid putanud saaliaknale – need did, mis sobivad uude muuseu- Tuve tunnistas, et teisipidi on kultuuriosakonda Eesti majan- oma töö kultuurselt lõpetada ja on meelde jäänud,“ meenutas misse. suur rõõm, et kõigi aastate jook- dites loodigi. Töötasid ringid lõikasid gaasilõikuriga torujupi Tuve. „Olen ka ise paljudes Tuve tunnistas, et teda val- sul on tema kõrval olnud head ja tehti üritusi. Kultuurimaja maha. See oli hommikul kell 11. kollektiivides kaasa löönud: davad kahetised tunded, ühed töökaaslased, sõbrad ja abista- oli ka, aga läbisaamine polnud Said vallast töötasu kätte, panid segakooris, Jürides-Marides, kurvameelsed, teised rõõmsa- jad. Tema meelest on tähtis jätta kiita. Maakultuuritöötajale ko- Narva poole minema. Ühtegi puhkpilliorkestris puhun bassi meelsed. „Kurvad selle pärast, oma tegemistest maha jälg. haselt pidi ka Tuve kevadsuvel inimest kultuurimajas polnud, ja olen olnud orkestrivanem.“ et varem sai käidud tihemini Tuve pajatas, et tema töö- põllutöid tegema. „Vedasin am- majal oli aega rahulikult põ- Tuve tööd kultuuritöötajana koolitustel. Ühe koolitaja põ- mehetee algas Õiguse Võidu moniaaki, töötasin mürgipritsi leda – õhtul kell neli kukkus on ka korduvalt tunnustatud: hisõnum oli: õige on töötada nimelises kolhoosis traktoris- ja 20 aastat kombaini peal. Ka katus sisse. Mina olin just sel 2000. aastal nimetati ta koha- ühel töökohal mitte rohkem tina. Hiljem majandite liitudes esimestel töösuvedel Järva-Jaani päeval Paides siia uut kultuuri- liku kultuurielu edendajaks, kui seitse aastat. Sel töökohal sai sellest Järva-Jaani kolhoos, kultuurimaja direktorina tööta- maja direktorit moosimas, kui 2001. aastal pälvis ta Järvamaa ehk kultuurimajas rikkusin ma kus Tuve töötas varustajana. sin suviti kombainerina edasi.“ mulle helistati kultuuriosakon- teenetemärgi, 2002. aastal Eesti OSTAN seda reeglit neljakordselt – just „Siis loodi Rakvere rajooni Kolm märksõna, mis kultuu- da – kultuurimaja põleb lahtise Vabariigi Valgetähe IV klassi IGASUGUSEID VANU FOTOSID sai täis 28 aastat. Ja veel enam Ed Vilde nimelises kolhoosis ritööst eriti meelde jäävad, on leegiga,“ meenutas Tuve, kes on ordeni, 2006. aastal Järvmaa JA KOOLILÕPU MÄRKE ◆ – ka eelmisel töökohal rikkusin kultuuriosakond ja meie ma- maja, kino ja ...jõuluvana. Järva-Jaani Vabatahtliku Tule- Teenetemedali, 2010. aastal Jär- ma seda seadust: seal olin 21 jandi esimehele Kallakmaale 28 aastat tagasi kultuurimaja tõrje Ühingu liige aastast 1965 vamaa Vapimärgi, 2013. aastal TÜRI FOTOGRAAF aastat. Ja üldse ongi mul olnud ei mahtunud hinge, et temal ei juhtima asudes olid majast jä- ja kolmandat põlve pritsumees. Kultuurkapitali aastapreemia ja RENÈ VILJAT ainult kaks töökohta,“ ütles Tu- ole – tegi ka ja mina sain selle rel vaid neli seina. „Maja põles Kokku on Kärnerite peres viis 2014. aastal nimetati Järvamaa Tel 525 8325 ve. „Kui nüüd päris aus olla, siis juhatajaks, teisi töötajaid pol- 1988. aastal maha. Remondi- põlvkonda pritsumehi. Kultuuripärliks. Lisaks kümneid [email protected] üks töökoht oli ikka veel, küll nudki. Kabinet anti majandi ti keskküttesüsteemi, kõik oli Siis direktori otsimine lõp- autasusid tuletõrjuja ja priitaht- poolsalaja: koolipoisina olin neli peahoonesse, kapelli ja puhk- valmis ja majas soe sees. Lava pes. Tuve alustas selles ametis liku pritsumehena. APRILL 2019 SPORT 11 Võitja selgus alles finaalipäeval KSJM Koeru Saalijalgpalli mium liigat, pöördudes meie meistriliiga kuues hooaeg on aja- tippklubide poole palvega ri- looks saanud. Hooaja 2018–2019 kastada klubide ja koondise esikolmik on: 1. FC Järva-Jaani, 2. särkidega meie auhinnalauda. MC Udeva/Havi, 3. Türi Ganvix. Kevin-Kaur Ulk on nüüdsest JK Esimest korda selgus võitja Narva Transi JK Narva Trans ret- fi naalipäeval, mis toimus Koe- rosärgi omanik. Paide LM särgi rus 2. märtsil. A-grupis kohtu- uus omanik on Jarmo Jürgen , sid MC Udeva/Havi, SK Koeru FCI Levadia FC Levadia särgi Veteranid 40+, Türi Ganvix ja võitis Matis Jürgen, Paide LM Rakvere Viru Veri, B-grupis FC Karl Mööli särgi omanikuks sai Järva-Jaani, Paide LM, Tähetä- Andres Viikholm, FC Kuressaare Brent Bürkland (sinises) nava Tähesõdalased, Viljandi kollane särk kuulub nüüd Markus alistas „Nublust Nabiks“ Tuleviku Harrastajad. Poolfi naa- Susile, Maardu LM Maardu Lin- lides kohtusid Ganvix ja FC Jär- nameeskonna särgis võib nüüd Põlva etapil kehakaalus va-Jaani, mäng lõppes viimaste liikumas näha Ardi Kenderit, -48 kg kõik oma vastased. 0:3 võiduga. Teises poolfi naalis Gert Kams pani välja oma Eesti said kokku MC Udeva/Havi ja koondise särgi, võitja oli Riho Paide LM, põnevas mängus tõm- Leevit. FC Flora saatis meile Ni- basid pikema õlekõrre Udeva kita Baranovi särgi ja selle uus „„NublustNublust Nabiks“Nabiks“ IIIIII etappetapp põllumehed 4:2. Kolmanda koha omanik on Urmas Raaper. JK mängus pani Türi Paide paika Tartu Tammeka Tartu Jalgpalli- Põlva Spordihoones toimus skooriga 4:1. Finaal oli kahjuks kooli Tammeka särgi võitis üks 23. märtsil seeriavõistluse „Nub- TULEMUSED -48 kg: Brent Bürkland (Peetri, JMM) 1. väga ühepoolne, kuna Udeval hea mängumees. Suur tänu klu- lust Nabiks“ 3. etapp. Võistlustest Poisid: koht, Lauri Kallas (Koeru, JMM) 6. koht oli kasutada ainult üks vahetus bidele ja nende esindajatele! võttis osa 103 võistlejat Eestist, -29 kg: Kevin Hanko (Koeru, JMM) 5. -68 kg: Virgo Suun (Koeru, JMM) 4. koht ja see andis kõvasti tunda – FC Lätist ja Israelist. Järva valla koht, Renno Mikko Aedmäe (Koeru, JMM) Järva-Jaani võitis oma esimese Hooaja parimad mängijad Tüdrukud maadlejaid oli võistlemas üheksa. 9. koht tiitli tulemusega 6:2. Põhiturniiri parim mängija – Head minekut näitas Koeru tree- -39 kg: Anu-Liis Raudsepp 2. koht (Koeru, Lõpptabel: 1. FC Järva-Jaani, Rando Randjõe (MC Udeva/Ha- -41 kg: Rasmus Peets (Koigi, JMM) 3. ningurühmast Brent Bürkland, Väike-Maarja RSK) 2. MC Udeva/Havi 3. Türi Gan- vi). Suurim väravakütt oli Ran- kes alistas kehakaalus kuni 48 kg koht vix, 4. Paide Linnameeskond, 5. do Randjõe (MC Udeva/Havi), kõik oma vastased ja saavutas esi- -44 kg: Timor Arusaar (Järva-Jaani, JMM) -62 kg: Eva-Maria Raudsepp 1. koht (Koe- Tähetänava Tähesõdalased, 6. parim naismängija Aliis Jürgen koha. Esikohaga lõpetas võistluse 5. koht ru, Väike-Maarja RSK) Rakvere Viru Veri, 7. SK Koeru (Tähetänava Tähesõdalased), pa- ka Eva-Maria Raudsepp. Veteranid 40+, 8. JK Viljandi rim väravavaht Ardi Kender (FC Tuleviku Harrastajad. Järva-Jaani), parim fi naalpäeva Alustasime kümne meeskon- mängija Aliis Jürgen (Tähetäna- naga, lõpetasime kaheksaga, SK va Tähesõdalased). Finaali MVP Tallinn Open 2019 Imavere ja Türi Livernal kahjuks Marko Mitt (FC Järva-Jaani). lõpuni välja ei vedanud. Sügi- Täname kõiki võistkondi, Saku Suurhallis toimus sel alustame järgmist hooaega. mängijaid, kapteneid, kohtu- 29.–31. märtsini järjekord- TULEMUSED FS 2008 ja nooremad -40 kg: Rasmus Huvilised on oodatud osalema. nikke, kaasaelajaid, toetajaid ne maadlusturniir Tallinn Kreeka-Rooma maadlus: Peets (Koigi) 15. koht (kehakaalus 22 Sel hooajal võtsime eesmärgi ja lihtsalt jälgijad. Eriti täname Open, millest võttis osa üle Vanuseklass GR 2008 ja nooremad -40 võistlejat) promoda ka meie kodust Pre- Kevin-Kaur Ulki! 2200 maadleja üle maailma, kg: Rasmus Peets (Koigi) 6. koht (keha- FS 2004-2005 -48 kg: Brent Bürkland tegemist on suurima maadlus- kaalus 31 võistlejat) (Peetri) 26. koht (kehakaalus 31 võistlejat) võistlusega Euroopas. Seekord- GR 2002–2003 -92 kg: Kennet Künnar- sel jõukatsumisel olid kohal puu (Järva-Jaani) 12. koht (kehakaalus 17 Naistemaadlus: ka matimehed Järva vallast. võistlejat) FW 2004 ja nooremad -36 kg: Anu-Liis Kreeka-Rooma maadluspäeval GR 2002–2003 -80 kg: Ats Pajula (Kära- Raudsepp (Koeru) 15. koht (kehakaalus võistlesid Rasmus, Kennet ja vete) 20. koht (kehakaalus 29 võistlejat) 18 võistlejat) Ats, vabamaadluspäeval osa- Vabamaadlus: FW 2004 ja nooremad -58 kg: Eva-Maria lesid Rasmus, Kennet, Timor, FS 2006–2007 -47 kg: Timor Arusaar (Jär- Raudsepp (Koeru) 14. koht (kehakaalus Brent ja naistemaadluses võist- va-Jaani) 8. koht (kehakaalus 39 võistlejat) 18 võistlejat) lesid Anu-Liis ja Eva-Maria. Head minekut näitas Rasmus Kreeka-Rooma maadluses ja toimus reedel maavõistlus Ees- vahel, kus Brent esindas Eestit tal seekord vastu võtta kaotus Timor vabamaadluses. Lisaks ti ja Lõuna-Aafrika Vabariigi kehakaalus -48 kg. Kahjuks tuli oma eakaaslaselt.

Eesti meistrivõistlused Koerus on avatud PAKUME ARBORISTI uus ilustuudio vabamaadluses kadettidele TEENUSEID • Täiuslikud kulmud • Ripsmete koolutus Paikuse Spordikeskuses (karvu eemaldatakase /DVKb/LIWWHKQLNDV xOhtlike puude toimusid 16. märtsil Eesti TULEMUSED vahaga, soovi korral ka • Ripsmete värvimine niiditamisega) meistrivõistlused vaba-, Kree- Vabamaadlus: langetamine • Jumestus • Kulmude värvimine ka-Rooma ja naistemaadluses. -48 kg: Brent Bürkland (Peetri, JMM) 3. koht xSeisukorra S¦HYDQHb·KWXQH • Kulmude kujundamine Kokku osales võistlustel 155 -80 kg: Ats Pajula (Käravete, Tapa VSK) 3. koht hindamine • Depilatsioon ilma värvimiseta Q¦RSLLUNRQGbMDODGN¦HG noormaadlejat, kellest neli oli -92 kg: Kennet Künnarpuu (Järva-Jaani, JMM) 4. koht xPuuhooldustööd • Henna kulmud V·UPHGYDUEDG Järva vallast. Parima tulemuse Kreeka-Rooma maadlus: xPuude istutamine ja maadles välja Ats Pajula Kä- -80 kg: Ats Pajula (Käravete, Tapa VSK) 1. koht .RQWDNWIDFHERRNLV.7,/86788',2WHO järelhooldus $DGUHVV-¦UYDYDOG.RHUX3DLGHWHH$ ravetelt, kes krooniti Kreeka- -92 kg: Kennet Künnarpuu (Järva-Jaani, JMM) 3. koht $UVWLNHVNXVHPDMD,,NRUUXVVLVVHN¦LNPDMDYDVDNSRROVHVWWLLYDVW Rooma maadluses kehakaalus Reigo: 5800 1880 -80kg Eesti meistriks. Hea Naistemaadlus: Gustav: 5919 2441 Aprillis ja mais -20% tulemuse tegi kõik Järva valla -65 kg: Eva-Maria Raudsepp (Koeru, V-M RSK) 2. koht [email protected] KÕIK TEENUSED ON SOODUSHINNAGA maadlejad. 12 APRILL 2019

Reakuulutused OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllu- Ostan sõiduauto või mahtuniversaali, Väljaandja Järva Vallavalitsus FEKAALIVEDU Järva-Jaani, Pikk 56 maad. Tel 504 5215, 514 5215, ka pisema rikkega vôi ülevaatuseta. VÄLIKÄIMLATE RENT Tiraaž 4300 [email protected] Tel 5819 0200 [email protected] TRANSPORDITEENUS 6,/0$'(.21752// Toimetaja Arnika Tegelmann -$35,//,'(0žž. [email protected] Sõiduautode kokkuost. Tuleme ko- Teostame vihmaveesüsteemide ja katu- tel. +372 452 2002 Trükk AS Printall hale üle Eesti. Tel 553 3060. Väga e-mail:[email protected] Toimetus ootab kaastöid iga kuu viimase seturvatoodetega seotud töid. Vihma- täisnädala esmaspäevaks. kiired tehingud! Raha kohe kätte! www.fekaaliabi.ee veerennid toodame kohapeal valtsimis- www.speqagri.ee Müüa saetud ja lõhutud kuivi kütte- masinaga – puuduvad liitekohad. Vih- MXXQLONHOO puid (30 cm, 40 cm ja 50 cm). maveerennid OÜ, tel 527 1059, Tel 504 5632 [email protected] -†59$-$$1, Müüa soodsalt 3-meetriseid kütte- Ostan uuemaid ja vanemaid raama- 3†(9$.(6.86(6 puid. Tel 507 4553 tuid, lisaks vinüüle, helikassette ja CD- plaate. Samuti märke, mänguasju ja (77(5(*,675((5,0,1(WHO Müüa tooreid küttepuid (lepp, sang- muid vanu esemeid. Ootan pakkumisi Ostame lepp, kask, okaspuu). Mõõdud 25-60 üle Eesti. Raha kohe kätte! Konakt: 6LOPDGHNRQWUROOۢSULOOLRVWMDOH7$687$ kasvavat ja cm, vastavalt kliendi soovile. 5330 7540 või [email protected] Tel 501 3862 ladustatud Müüa saetud, lõhutud küttepuud! 25.mail kell 9.00 toimub Järva-Jaani www.puurvesi.ee võsa Eri pikkused. Tel 558 4210 gümnaasiumi ruumides LÕPPASTME KOOLITUS (libedasõit). Info ja regist- Pääru talu Sõrandus müüb lille- ja köö- reerimine tel 528 5125. Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, giviljataimi. Telefon +372 5809 4232. projekteerimine ning hooldus. Raiume võsast puhtaks: Ostan vanaaegseid asju 5555 5527 Vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, [email protected] septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite kraavid, tee- ja põlluääred, paigaldus ning hooldus. lepikud, haavikud jne. Metsa-ja põllumaa ost Järvamaal. Info 510 2224. [email protected] Tel 505 2239 VALVESÜSTEEMIDE +372 5569 4310; taavi@puurv esi.ee puurvesi Müüa lõhutud küttepuid (pikkus vas- PAIGALDUS tavalt soovile, erinevad puuliigid). Hoiame sinu varal silma peal! Müüme ka kuiva ja 3 m küttepuud. Tel 507 4553 www.nordiceye.ee | [email protected] | +372 5913 3778 Müüa kuivi kütteklotse. 504 5632 &IJUVTLFTLVT Hoonete soojustamine puistevillaga, ,PFSV teostame ka vajalikke eeltöid. Kon- Fekaalivedu sultatsioon objektil TASUTA! Puiste- mees OÜ, tel. 501 6689, Järvamaal [email protected] ¼ pütt suurusega 8 t ja 16 t, voolikud kuni 50 m ¼ Metsa korraldamine, hindamine ja Tellimine: 527 6087 Valeri nõustamine alates 1993. Hunting Grupp OÜ ¼ 516 5071, Aarne ¼ ¼ ¼

3lUQDSVW.RHUX ,QIR

KOERU AUTO OÜ AUTOPESULA TEENUSED: Vahupesu Sise- ja välipesu Pigipesu Vahatamine Poleerimine Väikesed värviparandused. Hinnad ja teenused leiad www. koeruauto.ee Broneering tel 5559 9393 Koeru Auto OÜ, Tiigi 6, Koeru