Vastu Võetud Karula Vallavolikogu 27.09.2013 Määrusega Nr 5

Vastu võetud Karula Vallavolikogu 27.09.2013 määrusega nr 5

Karula valla eelarvestrateegia 2013-2017

Sisukord

Sissejuhatus ...... 3

1. Majandusliku olukorra analüüs ...... 4

2. Majandusliku olukorra prognoos eelarvestrateegia perioodiks (2013-2017) ...... 7

3. Eelarvestrateegia 2013-2017 ...... 8

Sissejuhatus

Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37 (KOFS § 20 p 1).

Karula vald asub Lõuna-Eestis, Valga maakonna kagunurgas. Valla pindala on 230 km2.Valla administratiivne keskus on Lüllemäe.

Vald jaguneb 14 külaks: Kaagjärve, Karula, Kirbu, Koobassaare, Käärikmäe, Londi, Lusti, Lüllemäe, Pikkjärve, Pugritsa, Raavitsa, Rebasemõisa, Valtina ja Väheru. Läänes on vallal ühine piir Valga linnaga, loodes ja põhjas Valgamaa Tõlliste vallaga, idas Võrumaa Antsla vallaga, lõunas ja kagus Valgamaa Taheva vallaga, Võrumaa Mõniste vallaga ning edelas ühine piir Läti Vabariigiga.

Karula valla loodust iseloomustab kuppelmaastik ja järvede rohkus. Valla territooriumil asub 32 järve. 1993.a. moodustatud Karula rahvuspark hõlmab 50 km2 valla territooriumist.

Vallas töötab kultuurimaja, hooldemaja ning kaks raamatukogu- üks Lüllemäel ja teine Kaagjärves. Karula vallas tegutseb Lüllemäe Põhikool (liigilt lasteaed-põhikool), mille lasteaiarühmad asuvad Lüllemäel ja Kaagjärves.

Karula valla kohalik omavalitsus taastati 30.jaanuaril 1992.aastal. Vallavolikogu on 9- liikmeline ja vallavalitsus 3-liikmeline.

Põhilised tegevusalad piirkonnas on metsandus, põllumajandus, kaubandus, avalik haldus. Kasutamata on mitmed tootmisalad. Põllumajanduse laienemist takistab vabade põllumaade puudus. Karula valla loodus loob head eeltingimused loodusturismi arendamiseks.

1. Majandusliku olukorra analüüs

Karula vallas oli 01.jaanuari 2013.aasta seisuga 991 elanikku. Valla demograafilist struktuuri iseloomustab tabel 1 ja allolev diagramm 1. Valla elanikkond on aasta-aastalt vähenenud.

Tabel 1. Karula valla demograafiline struktuur aastatel 2008-2013 (01.jaanuari seisuga)* Demograafiline struktuur Aasta Tööealised Rahvaarv Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Vanurid 65… 19-64 kokku 2013 55 119 606 211 991 2012 52 115 624 215 1006 2011 56 118 636 215 1025 2010 65 126 628 220 1039 2009 67 143 623 229 1062 2008 58 156 631 232 1077 *Rahandusministeeriumi andmed (tasandusfondi arvestamisel)

Diagramm 1: Karula valla demograafiline struktuur aastatel 2008-2013

1200

1000

800 Vanurid 65… Tööealised 19-64 600 Lapsed 7-18 400 Lapsed 0-6 200

0 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Tööealisi elanikke oli 2013.aasta alguse seisuga 606. Valla elanike tööhõivet iseloomustab tihe seotus Valga linnaga, sest puuduvad suured tööandjad koha peal. Karula valda on registreeritud 66 füüsilisest isikust ettevõtjat, 49 osaühingut ja 26 mittetulundusühingut (Äriregistri andmed 17.09. 2013 seisuga). Suurimaks tööandjaks vallas on kohalik omavalitsus- palju inimesi töötab Lüllemäe Põhikoolis ja Karula Hooldemajas.

Valla eelarve tulud on viimastel aastatel kasvanud (tabel 2), kuid kulud kasvavad jätkuvalt. Suur osa eelarvest kulub haridusele (tabel 3), kuid ka sotsiaalvaldkonna kulutused on kasvanud. Suuremate investeeringute tegemiseks taotletakse raha projektidega. 2013.aastal võetakse laenu Kaagjärve veetrassi remondiks, Lüllemäe Põhikooli internaadihoone katuse rekonstrueerimiseks ja kooli õpikeskkonna vastavusse viimiseks.

Lüllemäe Põhikoolis õppis 16.septembri 2013.aasta seisuga 68 õpilast ja lasteaia nimekirjades oli 34 last. Karula Hooldemajas on 18 kohta vanurite ja puuetega inimeste hoolduseks.

Tabel 2. Karula valla tulude täitmine aastatel 2003-2012 ja 2013.aasta eelarve

2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 EA 2013 EA

TULUD KOKKU (tuh eurodes) 1111 999 901 846 886 1099 933 803 730 685 684 Füüsilise isiku tulumaks 328 322 312 289 308 364 296 218 174 149 129 Maamaks 60 62 65 52 78 83 79 84 82 89 77 Kaupade ja teenuste müük Riigilõivud 2 2 1 3 2 2 2 1 1 1 2 Laekumised majandustegevusest Laekumised haridusasutustelt 21 29 29 39 32 27 21 24 17 23 5 Laekumised kultuuriasutuselt 1 0 1 1 1 1 0 1 0 0 0 Laekumised spordi-ja puhkeasutuselt 1 1 1 1 1 0 0 37 0 0 0 Laekumised sotsiaalasutuselt 94 90 86 83 76 59 46 0 29 25 17 Laekumised teistelt tegevusaladelt 3 9 7 4 3 4 4 9 5 6 6 Toetused tegevuskuludeks Sihtotstarbelised jooksvateks kuludeks 69 75 23 22 21 74 7 7 16 12 29 Toetused põhivara soetuseks Sihtotstarbelised põhivara soetuseks 122 21 60 28 25 124 128 94 68 104 118 Valitsussektorisisesed toetused Tasandusfond (eraldi aastast 2006) 176 169 180 183 204 228 197 171 Toetusfond (lõige 2) 152 139 123 138 124 124 148 158 304 265 268 muudelt residentidelt 0 0 0 0 2 0 0 0 0 5 19

Muud tulud (põhivara müük jne) 15 12 15 4 11 10 4 1 10 6 14 Laenu võtmine 25 68 0 0 0 0 0 0 24 0 0 Finantseerimistehingud 42 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Tabel 3. Karula valla kulud tegevusalade aastatel 2003-2012 ja 2013.aasta eelarve kulud

Tegevusala

EA 20 EA 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 Üldised valitsussektori teenused 118 117 111 113 122 128 114 98 92 89 77 Vallavolikogu 10 8 8 8 8 9 8 8 8 8 10 Vallavalitsus 96 97 94 98 99 108 96 81 73 65 56 Muud üldised valitsussektori 10 12 9 6 13 8 7 6 9 8 9 Valitsussektori võla teenind. 2 0 0 1 2 3 3 3 2 8 2 Majandus, avalik kord, keskkond 208 130 95 90 138 194 119 102 77 83 67 Päästeteenused 1 1 2 2 2 0 0 0 0 0 0 Maakorraldus 11 11 11 11 12 17 10 11 11 12 12 Maanteetransport 71 43 36 30 41 102 70 54 28 27 26 Side 2 2 4 4 4 3 1 2 5 9 0 Jäätmekäitlus (sh prügivedu) 11 16 5 7 7 8 6 6 5 5 5 Muu keskkonnakaitse 0 0 0 3 16 6 5 5 4 8 1 Veevarustus 97 32 11 8 27 24 0 0 4 2 5 Tänavavalgustus 3 3 4 3 6 6 3 4 3 2 2 Elamu- ja 1 kommunaalmajandus 10 10 10 12 14 12 8 8 7 8 Kalmistud 11 12 11 11 10 11 9 8 7 7 5 Üldmeditsiiniteenused 0 0 1 1 1 3 3 4 2 4 3 Vabaaeg, kultuur ja religioon 74 94 107 80 81 153 124 105 81 96 119 Sporditegevus 1 1 1 1 2 1 64 51 37 36 89 Vaba aja üritused 0 0 0 0 0 2 2 1 1 21 1 Raamatukogud 24 24 24 26 25 25 21 18 15 16 11 Rahva- ja kultuurimajad 44 64 76 41 44 117 32 32 23 19 17 Seltsitegevus 4 4 5 10 8 6 3 2 4 2 1 Ringhäälingu- ja kirjastamis 0 0 0 1 1 1 1 0 0 1 0 Religiooni- ja muud teenused 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0 Haridus 506 509 398 414 414 431 382 326 325 335 339 Põhikoolid 402 409 339 331 313 321 194 173 176 197 289 Gümnaasiumid 50 69 36 61 78 86 58 34 28 24 24 Õpilasveo eriliinid 33 31 23 23 23 24 31 21 27 24 24 Muud hariduskulud 21 0 0 0 0 0 99 98 94 90 2 Sotsiaalne kaitse 191 175 175 177 159 141 140 118 118 75 56 Muu puuetega inimeste kaitse 31 27 30 30 28 26 28 31 27 0 0 Eakate sotsiaalhoolekandeasut. 94 84 86 86 82 77 63 49 50 42 29 Muu eakate sotsiaalne kaitse 1 0 0 0 0 1 0 0 0 1 3 Toitjakaotanute sots. kaitse 3 2 2 3 1 1 2 1 1 0 0 Muu perekondade, laste kaitse 9 5 4 4 4 4 4 3 3 3 0 Riiklik toimetulekutoetus 25 29 28 31 22 10 22 25 29 22 19 Muu sotsiaalsete riskirühmade 5 3 2 2 1 2 1 1 1 1 0 Muu sotsiaalne kaitse 23 25 23 21 21 21 20 8 7 6 5 Laenu- ja liisingumaksed 14 5 14 15 15 14 15 16 11 11 15 KULUD (tuhandetes eurodes) 1111 1030 900 889 929 1061 894 765 704 689 673

2. Majandusliku olukorra prognoos eelarvestrateegia perioodiks (2013-2017)

Prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu oodatust tagasihoidlikuma sisenõudluse toel 1,5 protsenti. Euroala majandusarengu väljavaadete paranemine suurendab alates 2014. aastast kasvuvõimalusi ning järgmisel aastal kiireneb Eesti majanduskasv 3,6 protsendini. Tarbijahindade kasvutempo alaneb 2013. aastal 3,2 protsendini ning 2014. aastal 2,7 protsendini (Rahandusministeeriumi 2013.aasta suvine majandusprognoos, 02.09.2013, http://www.fin.ee/majandusprognoosid ).

Eelarvestrateegia koostamisel eeldasime tasandusfondi summade püsimist samal tasemel ja haridusrahade suurenemist seoses õpilaste arvu kasvuga. Eelarvekulude vähendamiseks tuleb asutustel hoolikalt planeerida oma kulusid ning leida võimalusi kokkuhoiuks.

3. Eelarvestrateegia 2013-2017

Eelarvestrateegia (tabel 4) sisaldab selle vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikke, jooksvaks aastaks eeldatavaid ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavaid põhitegevuse tulusid (maksutulusid, tulusid kaupade ja teenuste müügist, saadavaid toetusi ja muid tegevustulusid), eeldatavaid põhitegevuse kulusid (antavaid toetusi ja muid tegevuskulusid), investeerimistegevuse eelarveosa olulisemaid tegevusi ja investeeringuid koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatavat finantseerimistegevuse mahtu ning likviidsete varade muutust (KOFS § 20 p 3 lg 2).

Eelarvestrateegia tabelis on ära toodud ka põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus.

Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe ning selle lubatav väärtus aruande aasta lõpu seisuga on null või positiivne (KOFS § 33 p 1 ja p 2).

Netovõlakoormus on võetud laenude, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste, tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustuste, tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksete, pikaajalised tarnijate võlgade ja muude pikaajalised kohustuste, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist ehk võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe. Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat (KOFS § 34 p 1-3).

Kohaliku omavalitsuse üksus võib likviidsete varadena omada: 1) hoiuseid krediidiasutustes, kui krediidiasutuse või selle emaettevõtja või filiaalina tegutseva välisriigi krediidiasutuse krediidireiting on mitte rohkem kui kaks reitingu kategooriat madalam rahvusvaheliselt üldtunnustatud reitinguagentuuride poolt Eesti riigile antud reitingust; 2) võlakirju, mille emitendi krediidireiting on vähemalt võrdne rahvusvaheliselt üldtunnustatud reitinguagentuuride poolt Eesti riigile antud reitinguga; 3) rahaturu- ja intressifondi aktsiaid ja osakuid, mis vastavad investeerimisfondide seaduses eurofondide kohta sätestatud nõuetele; 4) sularaha, kuid mitte enam kui valla- või linnavalitsuse kehtestatud sularahas hoitava summa ülemmääras. (KOFS § 36 p 2).

Eelarvestrateegia 2013-2017 valdkondade lõikes on tabelis 5.

Tabel 4. Karula valla eelarvestrateegia 2013-2017 2013 2012 eeldatav 2014 2015 2016 2017 KARULA VALLAVALITSUS täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 899 548 920 908 876 661 878 764 883 200 879 863 Maksutulud 384 534 387 760 386 729 395 729 395 729 395 729 sh tulumaks 321 696 327 760 323 000 332 000 332 000 332 000 sh maamaks 62 838 60 000 63 729 63 729 63 729 63 729 Tulud kaupade ja teenuste müügist 130 826 121 666 116 243 114 635 113 018 113 018 Saadavad toetused tegevuskuludeks 383 125 410 032 372 189 366 900 372 953 369 616 sh tasandusfond ( lg 1) 169 497 175 955 175 955 175 955 175 955 175 955 sh toetusfond ( lg 2) 138 316 153 916 157 101 152 284 158 337 155 000 sh muud saadud toetused tegevusk. 75 312 80 161 39 133 38 661 38 661 38 661 Muud tegevustulud 1 064 1 450 1 500 1 500 1 500 1 500 Põhitegevuse kulud kokku 932 012 920 908 863 308 863 761 868 546 868 605 Antavad toetused tegevuskuludeks 63 299 67 029 67 573 67 573 67 573 67 573 Muud tegevuskulud 868 713 853 878 795 735 796 188 800 973 801 032 sh personalikulud 506 995 541 408 515 158 515 158 515 158 515 158 sh majandamiskulud 361 718 312 470 273 692 273 692 273 692 273 692 sh muud kulud 0 0 6 885 7 338 12 123 12 182 Põhitegevuse tulem -32 463 0 13 353 15 003 14 654 11 258 Investeerimistegevus kokku -62 015 -15 854 -50 -1 700 -1 351 -1 007 Põhivara müük (+) 10 500 15 000 2 000 Põhivara soetus (-) -86 584 -154 057 0 0 0 0 sh projektide omaosalus -5 048 0 0 0 0 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 20 784 124 896 0 0 0 0 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -6 483 0 Finantstulud (+) 75 50 20 20 20 20 Finantskulud (-) -307 -1 742 -2 070 -1 720 -1 371 -1 027 Eelarve tulem -94 478 -15 853 13 303 13 303 13 303 10 251 Finantseerimistegevus 62 923 10 836 -18 342 -18 342 -18 342 -15 290 Kohustuste võtmine (+) 68 256 25 098 Kohustuste tasumine (-) -5 333 -14 262 -18 342 -18 342 -18 342 -15 290 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -31 555 -5 017 -5 039 -5 039 -5 039 -5 039 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 42 265 37 248 32 209 27 170 22 131 17 092 Võlakohustused kokku aasta lõpp 68 256 79 092 60 750 42 408 24 066 8 776 Netovõlakoormus (eurodes) 25 991 41 844 28 541 15 238 1 935 0 Netovõlakoormus (%) 2,9% 4,5% 3,3% 1,7% 0,2% 0,0% Netovõlakoormuse ülemmäär 539 729 552 545 525 997 527 258 529 920 527 918 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 513 738 510 701 497 456 512 020 527 985 527 918

Tabel 5. Karula valla eelarvestrateegia valdkonniti 2013-2017 2013 Põhitegevuse ja investeerimistegevuse 2012 eeldatav 2014 2015 2016 2017 kulud valdkonniti (COFOG) täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve 01 Üldised valitsussektori teenused 117 179 118 722 118 889 118 992 123 428 123 143 Põhitegevuse kulud 116 872 116 980 116 819 117 272 122 057 122 116 sh muude vahendite arvelt 116 872 116 980 116 819 117 272 122 057 122 116 Investeerimistegevuse kulud 307 1 742 2 070 1 720 1 371 1 027 sh muude vahendite arvelt 307 1 742 2 070 1 720 1 371 1 027 03 Avalik kord ja julgeolek 800 500 768 768 768 768 Põhitegevuse kulud 800 500 768 768 768 768 sh muude vahendite arvelt 800 500 768 768 768 768 04 Majandus 56 833 48 227 53 785 53 785 53 785 53 785 Põhitegevuse kulud 56 833 48 227 53 785 53 785 53 785 53 785 sh saadud toetuste arvelt 42 218 34 836 38 661 38 661 38 661 38 661 sh muude vahendite arvelt 14 615 13 391 15 124 15 124 15 124 15 124 05 Keskkonnakaitse 15 691 10 648 4 785 4 785 4 785 4 785 Põhitegevuse kulud 15 691 10 648 4 785 4 785 4 785 4 785 sh saadud toetuste arvelt 8 968 sh muude vahendite arvelt 6 723 10 648 4 785 4 785 4 785 4 785 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 57 147 113 176 19 390 19 390 19 390 19 390 Põhitegevuse kulud 25 671 15 356 19 390 19 390 19 390 19 390 sh muude vahendite arvelt 25 671 15 356 19 390 19 390 19 390 19 390 Investeerimistegevuse kulud 31 476 97 820 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 6 483 1 530 sh muude vahendite arvelt 24 993 96 290 07 Tervishoid 400 400 288 288 288 288 Põhitegevuse kulud 400 400 288 288 288 288 sh muude vahendite arvelt 400 400 288 288 288 288 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 93 744 74 585 65 000 65 000 65 000 65 000 Põhitegevuse kulud 75 460 74 585 65 000 65 000 65 000 65 000 sh saadud toetuste arvelt 4 854 5 460 sh muude vahendite arvelt 70 605 69 125 65 000 65 000 65 000 65 000 Investeerimistegevuse kulud 18 284 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 18 284 09 Haridus 509 013 520 683 419 760 419 760 419 760 419 760 Põhitegevuse kulud 465 706 464 445 419 760 419 760 419 760 419 760 sh saadud toetuste arvelt 131 298 145 068 130 793 126 476 132 529 132 529 sh muude vahendite arvelt 334 409 319 377 288 967 293 284 287 231 287 231 Investeerimistegevuse kulud 43 306 56 237 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 32 669 sh muude vahendite arvelt 43 306 23 568 10 Sotsiaalne kaitse 174 579 189 766 182 713 182 713 182 713 182 713 Põhitegevuse kulud 174 579 189 766 182 713 182 713 182 713 182 713 sh saadud toetuste arvelt 29 605 25 316 26 293 26 293 26 293 26 293 sh muude vahendite arvelt 144 973 164 450 156 420 156 420 156 420 156 420 KOKKU 1 025 386 1 076 707 865 378 865 481 869 917 869 632 Põhitegevuse kulud 932 012 920 908 863 308 863 761 868 546 868 605 sh saadud toetuste arvelt 216 943 210 681 195 747 191 430 197 483 197 483 sh muude vahendite arvelt 715 069 710 227 667 561 672 331 671 063 671 122 Investeerimistegevuse kulud 93 374 155 799 2 070 1 720 1 371 1 027 sh saadud toetuste arvelt 24 768 34 199 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 68 606 121 600 2 070 1 720 1 371 1 027 10