No 3 märts 2012 hind 2.20 €

Heino Eller 125

Heino Eller 125

Lauri Händeli “Julius Caesari” esmalavastusest Väinmaa Rahvusooper Estonias

HändeliMuusika “Julius Caesari” Lembit esietendusest10 Rahvusooper Estonias Üllatused! Orgse Kingitused!

3/2012 43 44 3/2012 3/2012Intro 12/2011 Aasta algul mainisin tulemas olevaid Käes on taas jõulukuu rohkete jõulukontsertide ja jõulu­ üllatusiaskeldustega. ja kingitusi Detsember ajakirja oleks justkui 10. juubeli rõõmuaeg, kingituste, puhul.küünlasära Üks neist ja ehitud asub jõulukuuskedega, nüüd Muusika samas on see aasta märtsinumbris.pimedaim kuu, kus Uurige valgus kaoblähemalt juba kell ERSO neli pärast lõunat. reklaamiNovembris ajakirja olin ühel 13. jumalateenistusel leheküljel. Seal Tallinna oleva Jaani kirikus. Sinna oli toodud klaver Georg Otsa nimelisest Tal­ KAVA võlusõnalinna Muusikakoolist abil saab suurepäraseidning teenistuse lõpul kontserte andsid kooli külastadaklaveriõpilased palju väikese odavamalt. kontserdi. Võlusõna Kontserdi kehtibjärel tänas õpetaja KES? nii Jaaninternetis Tammsalu Piletilevist ilusate sõnadega piletit ja kinkis kõigile asjaosalistele 2 Martti Raide. Kogutud ja kogetud väärtusi raamatuid. Mina, kes ka seal pisut tegev olin, sain endale tema jagamas. Intervjuu Lauri Väinmaaga ostes kui ka kassast 8 Ia Remmel. Püsivast ja muutuvast. Intervjuu jutluste kogu. Loen seda ikka aeg-ajalt linna ja linnast tagasi Lembit Orgsega pääsetsõites. lunastades. Jõuluajast ütleb ta aga järgmist: “Need, kes on targad, UUDISEID MAAILMAST kes leiavad aega, et selles lühikeses päevadeMuusika ja pikkade õhtute 14 Nele-Eva Steinfeld, Ivo Heinloo. Muusika- Ia Remmelajas süüdata küünal ja rännata mälestuste radadel, mõistavad uudiseid maailmast mõeldes ehk seda, et me kõik oleme saanud palju10 enam, TÄHT kui oleme andnud. Kui mõistame, siis saame olla tänulikud 18 Tiina Vahtras. Angola vanameister Bonga teekäijad, kes muudavad maailma elamisväärsemaks paigaks, PILK kinkides seda, mis meile on kingitud.” 21 Risto Lehiste. Elleri loomingulisest pärandist Üllatused! Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Heino Eller Ia Remmel 125 Kingitused! ARVAMUS 25 Kahrut Vilbaste. Sooja muusikasse põimitud Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] külm sahin. Eesti Filharmoonia Kammerkoori Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] esseekonkursi võidutöö Toimetaja Joosep Sang [email protected] Turundusjuht Herje Tamm [email protected] MULJE Kujundaja Ande Kaalep [email protected] 26 Maarja Kindel. “Julius Caesar” Estonias – mee- Keeletoimetaja Kulla Sisask lelahutust oli, aga kuhu jäi armastus? 28 Kristel Pappel. Dionüüsoslik barokk Rahastaja EV Kultuuriministeerium Mustoneni pidustustel. Festivalist “MustonenFest Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital – Barokk!?“” Väljaandja SA Kultuurileht Voorimehe 9, 10146 Tallinn UUDISEID EESTIST 31 Muusikauudiseid Eestist Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus Toimetus: Roosikrantsi 11, II korrus, tuba 256, Tallinn 10119 PLAAT Toimetuse telefon 6 416 016 37 Heliplaatide tutvustus Kodulehekülg: www.ajakirimuusika.ee Trükitud Pajo trükikojas PILL Pärnu mnt. 58, Sindi linn, 86703 Pärnumaa 39 Leanne Barbo, Kati Soon. Väikekannel ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu

Tellimine: AS Express Post Maakri 23A, 10145 Tallinn Tel 617 7717, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 1,47 eurot number Aastatellimus 20,50 eurot Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 16 eurot. Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], Lauri Väinmaa ja

6 416 016, 55 56 18 94 Lembit Orgse muusika Foto Ande Kaalep

3/2012 1 FOTO Ande Kaalep

2 3/2012 auri Väinmaa on üle kolme aasta­ kümne olnud Eesti muusikaelu pia­ Lnistliku tiiva üks juhtfiguure. Bruno Luki õpilasena tõusis ta avalikkuse tead­ vusse võitudega vabariiklikul ja vabarii­ kidevahelisel pianistide konkursil 1980. aastal. Hiljem lõpetas ta Moskva Riikliku Konservatooriumi ja täiendas ennast Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias. Kogutud ja 1980ndate aastate keskpaigast alates on ta pälvinud tähelepanu pianistina, ka suurte kontserdisarjadega, nagu kõigi Beethoveni kogetud sonaatide ettekanne ühel hooajal (pärast sellist ettevõtmist pole inimene enam endi­ ne). Ta on 1998. aastal alguse saanud rah­ väärtusi vusvahelise festivali “Klaver” kunstiline juht ja rajaja, tegeleb aktiivselt Eesti muusika­ hariduses, olles EMTA õppejõud ning Eesti jagamas Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse liige. Lauri Väinmaa mõttehaare on sügavuti minev, nii eelkäijate kogemusest otsiv ja ammutav kui maailma pianistlikust kirevusest väärtuslik­ Intervjuu Lauri ke teri sõeluv. Tema tegevust iseloomustab põhjalik läbimõeldus; see on kulgenud ilma Väinmaaga välise kärata, kuid seda veenvama sisemise iseenesestmõistetavusega. MARTTI RAIDE pianist Kuidas iseloomustada klaverikunsti rolli tänapäeval, millis- te väärtuste kandja ta on? Mis suunas on klaverikunstnik ajateljel liikudes muutunud? Klaverikunst on alati olnud kõrgemate vaimsete väärtuste kandja, aga see on omane kogu süvakultuurile. Tõsi, süvamuu- sika roll on praegu mingil määral muutunud. Esiteks laieneb järjest see valdkond, mida muusika alla paigutatakse ja mida selle all mõistetakse. Teiseks mõjutab olukorda levimuusika üleilmne kõlaruumi monopoliseerimine – eks see pisenda ka klaverikunsti positsiooni. Samas kui rääkida kitsamalt pianist- likest ideaalidest, millele panid aluse suured romantikud Liszt ja Chopin ja mis jätkusid ja arenesid pianismi kuldajastul 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, siis on suur hulk neist tol- mukorra alla vajunud ja unustatud. Kui kuulame vanadelt sal- vestustelt tolle aja pianiste, siis kostab sealt väärtusi, mida täna- päeval vähesed suudavad ja soovivad kultiveerida. Kahjuks. See hea tuleb üles äratada, tagasi tuua ja tänases päevas mõtes- tada.

3/2012 3 heline pianistide konkurss, festival “Eesti klaver ja Euroopa”, noorte Liszti konkurss, Narva Chopini-konkurss, kevadel tu- leb Tartus Eesti noorte pianistide konkurss, sügisel festival “Klaver ‘12”, lisaks mitmed suvekoolid, meistriklassid jne. Samas oleme tunnistajaks klaveriõpilaste arvu jätkuvale vä- henemisele meie muusikakoolides, ka noori klaveriõpetajaid on vähe – seis järelkasvu osas pole just roosiline. Kuidas seda olukorda seletada? Kas oleme tunnistajateks ühe väärika, kuid hääbumisele pöördunud valdkonna jõupingutustele, kus segu- nevad missioon ja meeleheide? Kas see asi ikka on nii hull? Need sündmused on ju läinud suure publikumenu ja osavõtjate arvuga. Ka Muusikaakadeemia lõpe- tab igal aastal üle kümne pianisti-klaveriõpetaja. Mulle tundub, et meie põlvkond on liiga pessimistlik ja kardab. Tihtipeale hoia- tatakse noori, et ärge te seda klaveriõpetaja elukutset küll valige: palk on väike ja tööd pole. Sellega külvatakse liigset paanikat. Tulevikku tuleks vaadata ikka positiivsema lootusega. Õpetaja roll on siin oma õpilasi julgustada ja suunata, sest võimekas ini- mene saavutab alal, mida ta armastab ja millega intensiivselt te- geleb, hea taseme ja edu ning varem või hiljem ka sobiva tööko- ha. Tuleb ju ometi loota riigi majandusliku olukorra kosumisele ja palgaolude paranemisele. Mis puutub klaveriõpilaste osakaalu vähenemisse muusikat õp- pivate noorte seas, siis muutunud situatsiooni taga võib näha uute erialade tõusu (kitarr, rütmimuusika, pärimusmuusika) ja nende valdkondade õpetajate väga head ning organiseeritud tegevust. Nad on saanud sisse koolide õppeprogrammidesse, ilmunud on palju häid õpikuid. Nii et laste valikuvõimalused on suuremad, maailm on muutunud lahtisemaks ja avatumaks. Tuleb kohaneda Noor interpreet 1981. aastal. uute oludega ja oma asja edasi ajada. See ei tähenda väärtustest ta- FOTO KALJU SUUR ganemist, aga lihtsalt ja ainult samamoodi õpetada nagu näiteks kolmkümmend aastat tagasi, ka ei saa: peab lisaks leidma uusi vor- Kas tänapäeval on süvamuusika (või vähemalt selle üks suund) me. Vahemärkusena: huvitav on olukord Hiinas, kus on lausa ühis- läinud väga elitaarseks ja muutunud kitsa ringkonna tsunftisi- kondlikuks normiks, et linnades peaaegu iga laps õpib viiulit, kla- seseks asjaks? Side laiema publikuga on muutunud hapraks ja verit või käib tantsukoolis. See mõjutab perekonna positsiooni ja sellega koos tema kandepind kahanenud? prestiiži ühiskonnas. Tippkunst on ka varasematel aegadel olnud elitaarne. Kui mõtleme näiteks barokile, siis tegeles sellise muusikaga väga kitsas ringkond Millal sina langetasid otsuse tõsise klaverimängu kasuks? õukonna ja kiriku juures ning see kunst ei jõudnud sugugi massi- Seda mäletan ma väga selgelt. Mäletan isegi hetke millal ja kus deni. Piltlikult öeldes läheb teravik või tipp kogu aeg ees ja see on see oli. Olin VII klassis Tallinna 7. keskkoolis (praeguses Inglise pigem suurepärane. Kui rääkida süvamuusika ja laia publiku suhe- Kolledžis) ja Nõmme Muusikakoolis õpetaja Ruuta Tarase juures test üldisemalt, siis mina ei ole üldse nii hirmus pessimistlik, nagu ning seitsmenda õppeaasta talvel hakati seda küsimust mulle üha praegu on tihtipeale kombeks olla. Küll ta kõik säilub. rohkem esitama: kas ma tahan minna edasi VIII klassi Tallinna Muusikakeskkooli või jätkata 7. keskkoolis? Mäletan, kuidas üks- Oled siis pigem optimist ja usud, et pianismi kõrgajal saavuta- kord tulin Hariduse tänavalt koolist ja läksin kino Kosmose vas- tud väärtused on igavikulise mõõtmega ning mingi kriitiline tas asuvasse peatusse, kust buss nr 36 Nõmme Muusikakooli viis. hulk nende väärtuste hoidjaid ja kandjaid eksisteerib ka tule- Seisatasin seal tänaval ja otsustasin: jah, ma tahan minna Muu­ vikus? sika­keskkooli. Täpselt nii. Olen optimist, kuigi on olnud ka aegu, kui mulle tun- dus, et see ala läheb kuidagi kitsaks ja õhukeseks. Sellisel optimis- Kas mingil ajal oli raske harjutada, tekkis n-ö motivatsiooni- mil on ka üks teine tahk ja selleks on teadmine, et asja tuleb aktiiv- kriis? selt edasi viia. Mitte ainult üleval hoida, vaid just nimelt missiooni- Kogu lastekooli aja mind harjutamine kui selline eriti ei huvita- tundega edasi viia ja arendada, sest klaverimäng on arenev ja muu- nud, aga tegin kohusetundlikult ikka ära, niipalju kui vaja oli. tuv kunst. Ega see hädaldamine ja enesehaletsus ka kuhugi välja Muusikakeskkoolis asjad muutusid. Minu klassis oli ees hiilgav vii. seltskond pianiste ning ma tundsin, et mul on suured puudujää- gid. X klassis hakkasin käima Bruno Luki juures ja siis sai vai- Torkab silma, et Eestis toimub väga palju klaveriga seotud kõr- mustus klaverimängust kindla suuna. Nii ma kaks viimast aastat getasemelisi muusikasündmusi, rohkem kui ühelgi teisel pillil. Muusikakeskkoolis selle vaimustuse mõju all elasin ning klaveri- 2011. aasta sügisest siiamaani meenuvad II Tallinna rahvusva- ga töötasin. Tollal oli võimalik võtta suuremahulisi eriprogram-

4 3/2012 me, mille järgi ma lõpuklassis praktiliselt terve aasta õppisin. Mul aru, kuidas õpetada! Teiseks on tähtis oskus näha olukordi rea- olid õpetajatega allkirjastatud kokkulepped, mis tähendasid roh- listlikult. Mõnikord soovivad õpetajad, et õpilased areneksid to- ket iseseisvat tööd ja jätsid rohkem aega klaveri harjutamiseks. hutu kiirusega ja ehitavad õhulosse. Õpetaja võib ju soovida, et Eriprogramm ei olnud seotud konkreetse ettevalmistusega kon- õpilane mängiks mõnd rasket teost, aga õpilane pole selleks veel kursiks või kontserdiks, vaid lihtsalt sooviga teha süvendatud eri- lihtsalt valmis. Oluline on õpilase arengut näha pikas perspektii- alalist tööd. Reaalainete poolne üldharidus jäi seetõttu mõnevõr- vis. Teadvustada, millises etapis ta parasjagu on, kuidas ja kuhu ra nõrgemaks, aga kuna suund muusikat edasi õppida oli niivõrd võiks edasi minna ja millised on need tipud, kuhu võib välja jõu- selge ja toonane matemaatikaõpetaja Kalju Kallaste koostas meile da. väga head programmid (viskas välja kõik, mis oli võimalik visa- ta), siis suuremat kahju sellest ei sündinud. Töömahud olid väga Kuidas suhtud üle jõu käivate teoste mängimisse õigustusega, suured, harjutatud sai päevad läbi. Paljuski tänu sellele võtsin lõ- et see “viib edasi”? puklassis läbi väga suure programmi ja andsin kevadel elu esime- See on minu meelest põhjani vale arusaam. Pooleldi valmis teo- se kahe poolega soolokontserdi Nõmme Muusikakooli saalis. sega esinemine teeb õpilasele suurt vaimset ja tehnoloogilist kah- Motivatsioonikriisist rääkides – tudengitel esineb sageli enese- ju. Minu kindel veendumus on, et lavale peab minema viimistle- otsingute periood, mida võiks nimetada I semestri kriisiks. See tu- tud teosega. Lavalise vastutustunde ja iseseisvuse kasvatamine on leb asjaolust, et keskkoolis on kogu elukorraldus väga reglementee- väga oluline. Raskeid teoseid, uusi ülesandeid ja võtteid tu- ritud, aeg viimse hetkeni ära organiseeritud, ja ühtäkki on näiliselt leb klassis harjutada, samuti pooldan samaaegset tööd suurema väga palju aega. Tegelikult on elu sama pingeline, aga seda tuleb ise hulga teostega pikema aja vältel. Meie õppetöö on korraldatud organiseerida. Siin on õpetaja roll oluline. Esimesel koolipäeval tu- pooleaastaste tsüklite kaupa – kaks eksamit aastas, nii et teosed leb uudne olukord ära selgitada. tuleb ruttu “ära küpsetada”. Ühtpidi on see hea, kui sind miski ta- gant torgib, kuid vahel on vaja teostega pikemalt tööd teha. Selles Kuidas noorel inimesel selliste kriisiolukordadega toime tulla? mõttes on väiksema eksamite hulgaga süsteemides (nagu See on väga keeruline küsimus. Kõik olukorrad on erinevad, ini- Saksamaal ja Soomes) palju head, aga ka mõned miinusküljed: mesed on erinevad, inimeste anded on erinevad. Sellise hetke oskus esinemise stressiolukorraga toime tulla areneb vähem. võib esile kutsuda olukord, kus repertuaar muutub järsku üliras- keks. Õpetajatel võib tekkida kiusatus anda nõudlikke teoseid, Mis suunas liigub klaveripedagoogika? kuid selles puudub järjepidevus ja aste-astmeline liikumine kee- Ta liigub väga paljudes suundades. See on tajutav nii eri maade rukamate ülesannete poole. Nii ületatakse piir, kus jõud enam üle lõikes kui ka ühe maa piires. Samas eksisteerivad väärtused, mis ei käi. Tekivad suured tehnilised probleemid, sest mingi hulk va- kehtivad läbi aegade ja üle riigipiiride. Kuigi ka suurte pianistide- heastmeid jääb läbimata. Üleminek “päris” repertuaarile (VIII–X pedagoogide klaverimängust kirjutatud raamatute tähtsus ei ole klass) nõuab pedagoogilt suurt tarkust, täpset kalkuleerimist – minu arvates nii suur, kui arvatakse(sinna saab kirja panna vaid iga laps on ju omaette mikromaailm oma vajadustega. Aga kui killukese selle töö sisust ja põhimõtetest), on ka väga hinnalisi algõpetus on tugevatel alustel, saab sellest punktist kergemalt üle. märkmeid, kasvõi näiteks Josef Lhévinne’i raamat “Basic Principles Kahjuks tuuakse algõppes lahendamata probleemid sageli kaasa in Pianoforte Playing”. Sinna väikesesse brošüüri koondas see hiil- Muusikakeskkooli VII–VIII klassi või ka lausa Muusikaakadee­ gav pianist ja tark õpetaja oma põhitõed. Need põhimõtted – kõla miasse ja siis tuleb nende muredega siin tegeleda. Paranemine on tekitamine, tähtsamad mänguvõtted, fraasi kujundamine jne on võimalik (mingil määral), kuid see sõltub palju inimese tahtest, väärtused, mis ka minu jaoks jäävad alati õigeks. enesesunnist, sest ümber on vaja kujundada klaverimängu alu- Kui rääkida õpilase ja õpetaja suhtest, siis vaatan õpilasi kui seid kõigepealt ajus ja siis füüsises.

Kui jätta kõrvale otseselt pedagoogikasse puutuv valdkond, siis mis on sinu arvates muusikuks kasvamisel kõige olulisem? Kõige olulisem on muusika ise, et see helide maailm sulle tohu- tult meeldib. Hiljem, näiteks gümnaasiumis, võivad tekkida ka muud motiivid, nagu konkurents ja enesekehtestamise soov. Aga ilma sügava huvita muusika vastu ei vii see kuhugi. Ma mäletan, et kui kuulsin mingit klaveriteost, mis tundus ülimalt fantastiline, siis hiljem, kui sain selle noodi kätte ja hakkasin lugu aeglaselt mängima, kuulsin neid noote oma sõrmede all ning tajusin, et see mind sügavalt rabanud teos on kirja pandud just nende hari- like nootidega kahel noodireal ja ta hakkab minu käes kõlama. Mäletan suurt õnnetunnet, mis sellistes olukordades tekkis. Nii et põhiline on armastus muusika vastu.

Mis on pedagoogiline tarkus? Tõepoolest, mis teeb ühest õpetajast hea õpetaja? Kõigepealt see, et oskad näha ja suudad maksimaalselt avada õpilase potentsiaa- 1989. aastal koos Alfred Schnittkega pärast helilooja klaverikontserdi li. See on asi, mida jääme terve elu õppima. Paljud suured peda- esitust Estonia kontserdisaalis. googid on alles pärast 60. eluaastat teatanud: nüüd ma alles saan FOTO ARNO SAAR

3/2012 5 andekaid pianiste sama palju, aga neid lihtsalt ei jätku kõikidele Õpilase psüühika kaitsmine konkurssidele. Kui vanasti oli kümmekond suurt rahvusvahelist on meie töös väga tähtis. Mit- konkurssi ja sealt tuli näiteks viis maailmatasemel pianisti, siis praegu, kui on sada konkurssi, ei tule sealt mitte viiskümmend te enda pealesurumine, vaid suurepärast klaverimängijat. Väga silmapaistvatel pianistidel on raskem konkursivõitjate suure hulga seest välja paista ja nende aitamine. Õpilase loomingu- tõeliselt vaimustavate mängijate leidmine on kontserdikorraldaja- tele tegelikult suureks pähkliks. Samas on konkursside otseüle- line potentsiaal saab avaneda kanded internetis väga tervitatav ja õhkkonda tervendav nähtus. Võimalus kuulda ja näha kõiki esinejaid ei jäta kohta spekulat- ainult siis, kui ta tunneb en- sioonidele konkursi tulemuste kohta. Kui rääkida lastekonkurssidest, siis neid tuleb hinnata teist- nast vabana, tiivustatuna. moodi, ei saa lähtuda absoluutsetest standarditest. Tuleb arvestada vanust, vaadata potentsiaali. Ja kui lastekonkursil laps eksib mõne nooremaid kolleege. Vastastikune austus on siin väga oluline, just põhimõtte vastu – alustab kaunistust valest noodist, mängib eel- õpetaja austus õpilase vastu. Arusaam, et me oleme samal teel ja löögi vales kohas jne, siis see on õpetuse probleem ja sel ei pruugi mina õpetajana olen eespool, kuna olen sellega kauem tegelnud, olla suurt pistmist lapse üldise arenguga. Kui ta läheb tulevikus tei- kuid olen samuti liikumises, loob terve õhkkonna. Õpilase psüühi- se õpetaja juurde, kes talle need põhimõtted ära seletab, saab selli- ka kaitsmine on meie töös väga tähtis. Mitte enda pealesurumine, seid asju kerge vaevaga muuta. Kui aga täiskasvanute konkursil vaid aitamine. Õpilase loominguline potentsiaal saab avaneda ai- teeb keegi asju ilmselgelt stiilile mittevastavalt, on see tugev mii- nult siis, kui ta tunneb ennast vabana, tiivustatuna. nus. Samal ajal on siin ka teine aspekt. Olen viimasel ajal tähele pannud, et kiputakse rääkima inspiratsioonist ja loovusest, vastan- Kui aga esitada küsimus: kas konkurss, millega kaasneb pinge dades seda teadlikule professionaalsusele. Klaveriõpetus algab ik- ja stress või hoopis festival? Kas peab tingimata võistlema? kagi põhiprintsiipidest – nimetagem seda kooliks. Aluseks on va- Ma arvan, et ikka peab. Lapsed ja noored tahavad tegelikult en- hendite omandamine, mille abil ennast väljendada. Inspiratsioon nast teistega võrrelda. Nad tahavad saada kohti ja laureaaditiit- on jäämäe tipp, kroon, mis tuleb kõigele lisaks, aga sellest ei saa leid, see on innustav. Kui on lihtsalt festivalid, kus kõik ära mär- alustada. Selleks, et tekiks loova hetke vabadus, on vaja väga süga- gitakse, siis on see midagi muud. Lastele on vaja ka väikeseid vä- vat vundamenti, tohutut teadmiste ja oskuste hulka. Ja seda saab ja liseid stiimuleid, see paneb tööle. peab õpetaja õpetama. Inspiratsioon tekib paljudest asjadest: elus Pedagoogiliselt raske ülesanne on aga seletada lapsele ebaõnne kogetust, teistest kunstivaldkondadest, inimestest, kellega sa koh- ja preemiast ilmajäämist. Siin tuleks kasuks psühholoogia-alane tud, kogu muusikast, mida sa kuuled, aga kooli, oma oskused, saad koolitus, mis võiks meie pedagoogilise hariduse juures olla süven- sa 90 protsendi ulatuses õpetajalt. datum. Ka tuleks hoolikalt jälgida, et õpetaja ei ajaks segi enda am- Ma pean lugu ühe õpetaja juures kaua õppimisest ja ei usu, et bitsiooni lapse omaga. pidev pedagoogide vahetamine kaugele viib. Arvan, et vahel tehakse endale illusioone ja loodetakse, et niiviisi saadakse mitmekülgsem Konkursid on toonud kaasa tehnilise perfektsuse nõude. Kas haridus. Pigem ähvardab pealiskaudsuse oht. Õpetus on isiklikul ko- koos nn turvalise mängustiiliga kaasneb aga tihtipeale ka sisu- gemusel põhinev, suusõnal ja pikkade aastate jooksul edasi antav. line konventsionaalsus, orienteerumine keskmisele maitsele, Seetõttu tuleb ka teise kõrgkooli vahetusõpilaseks minemist soov meeldida ja hirm kedagi ärritada? alati hästi kaaluda. Kui tulla akadeemiasse pedagoogi juurde, kelle- Tehnilist perfektsust on alati vaja olnud ja kõrgelt hinnatud, pole ga ei ole varem koostööd tehtud, siis paratamatult kulub mingi aeg siin ajaga midagi muutunud. See ongi üks osa esituskunstist. Ja kohanemiseks, teineteisega harjumiseks, et üldse hakkaks tekkima eks kõrge taseme poole tulebki püüelda. Mis puudutab nn kesk- mingi tulemuslik protsess. Kui see nüüd aasta pärast katkestada ja mist maitset, siis žüriid koosnevad enamasti kõrgetasemelistest minna aastaks välismaale õppima, jääb pärast tagasitulekut veel ning kultiveeritud maitsega muusikutest, kes hindavad väga laia üks aasta ja ongi bakalaureuseõpe lõppenud. Sellest ei pruugi sün- esituse komponentide spektrit. Ei saa oletada, et needsamad dida mingisugust kasu. muusikud žüriisse sattudes äkki oma taseme minetavad ja hakka- Teisest küljest olen veendunud, et iga õppija peaks mingi pe- vad mingite keskmiste standardite järgi esitusi hindama. Selge on rioodi veetma väljaspool oma koduakadeemiat. See on juba silma- see, et hindamise aluseks peavad olema professionaalsed kate- ringi jaoks vajalik. Küsimus on selles, millal ja millisel määral seda gooriad. Žürii ei saa “meeldib” või “ei meeldi” tasandil mängu teha. Samas tuleb tänapäeval suur osa maailmast ka ise koju kätte. hinnata. Küll aga võib žürii liiget ärritada, kui tema arvates min- Mõtlen siinkohal külalisprofessoreid ja meistriklasse. See on väga nakse autori ideest väga kaugele. Interpreedi soov meeldida pub- väärtuslik kogemus. likule on loomulik osa esituskunstist. Kui selleks aga kasutatakse “välispidiseid” võtteid, mis on näiliselt sügavmõttelised, tegelikult Räägi palun konkursside rollist tänapäeval. aga muusikale külge poogitud, on asjatundliku žürii osa see välja Konkursside roll on aja jooksul muutunud. Pool sajandit tagasi kuulda. oli konkursse väga vähe ja rahvusvahelise konkursi võit andis Viimasel ajal on meil hakanud kõlama seisukoht, et konkurssi- võimaluse asuda kontsertpianisti eluteele. Tänapäeval, kui võist- de žüriid on läbinisti korrumpeerunud ja otsuseid langetatakse lusi on suurusjärgu võrra rohkem, see enam nii ei ole. Tekib kü- mittemuusikalistest põhjustest johtuvalt. Mina arvan, et lõviosa simus, kas inimeste anne on niivõrd kahanenud? Tegelikult on rahvusvaheliste konkursside žüriide liikmetest on ausad ja profes-

6 3/2012 Traditsioonilise kontserdi mõiste võib avarduda. Ka praegu on verbaalne publikuga suhtlemine järjest rohkem levimas. Selles ei ole ju põhimõtteliselt midagi uut. See vorm pärineb klaveriõhtu alg­aegadest Lisztilt. Klaveriõhtu ingliskeelne nimetus recital (recite – ingl. k. esitama, deklameerima), mida kasutati esmakordselt Liszti 1840. aasta kontsertidel Londonis, tähendas just seda, et in- terpreet esitas teoseid, vahepeal aga laskus lavalt saali, rääkis ini- mestega, juhtis vestlust ning seejärel jätkas mängu.

Kutsusid aastate eest ellu klaverifestivali. Mis sind selleks ajen- das? See tuli soovist tuua maailma pianism ja selle erinevad tahud Eestisse. Mul oli kogunenud päris suur hulk informatsiooni maa- ilmas toimuvast. Õppisin 1990ndate aastate algul Londonis, käi- sin palju kontsertidel ja olin asjadega kursis. Sealt kasvas välja ja- gamise soov, mis lükkas selle festivali käima. Eesti Kontsert võttis idee vastu, meil tekkis tolleaegse produtsendi Madis Kolgiga tore koostöö ja festival sai 1998. aastal teoks.

Kuidas koostad festivali kava? Kuidas leiad esinejad? Need on esinejad, keda ma soovin tutvustada. Mul on tohutu rõõm, et olen saanud siia pianiste, kes loovad maailmas midagi uut, nagu Angela Hewitt, Piotr Anderszewski, Marc-André Hamelin, Kevin Kenner, samuti muusikuid, kes oma tegevusega on aastakümnete vältel mõjutanud maailma muusikaelu – Step­ Angela Hewittiga 2002. aasta festivalil “Klaver”. foto erakogust hen Kovacevich, Charles Rosen, Leslie Howard. Info tuleb väga erinevatest kanalitest, paljud pianistid ja agentuurid saadavad ka sionaalsed muusikud, kes ka seda tööd teevad puhta südametun- ise pakkumisi. Ka enamikult konkurssidelt on tänapäeval online- nistusega. Aga eks tilk tõrva meepotis võib rikkuda maitse... ülekanded. Aga visioon, keda kutsuda, on ka praegu väga selge. Maailmatasemel esinejatel on tihedad esinemisgraafikud ja nen- Kas võib näha konkursi tüüpi mängu ülekandumist kontserdila- de Tallinna saamine pole kerge. Kuid nüüdseks on festivalile tek- vadele või elame pigem CDde ja Youtube’i põlvkonna maailmas? kinud nimi ja hea maine ning siia ei tulda enam nagu tundma- CD-plaatide ja Youtube’i põlvkonnad on tegelikult eri põlvkon- tusse kohta proovima, vaid teatakse, et meil on toimiv festival ja nad. CD-ajastu saabumine 1990ndatel tõi kaasa ka negatiivset, väga hea publik. Ka suured pianistid on rõhutanud, et neil on hea sest CDd on võimalik monteerida perfektseks ja tavaliselt seda ka mängida publikule, kes “vaikib asjatundlikult”. Nad tajuvad meie tehakse. Tulemusena häirib üht keskmist professionaali n-ö vale- inimeste oskust kuulata. de nootide kuulmine rohkem kui varem. Aga kui palju valesid noote mängivad möödunud sajandi suured pianistid Alfred Kui suur osa on pianistide leidmisel isiklikel kontaktidel, milli- Cortot, Vladimir Horowitz, Edwin Fischer! Youtube’i mõjuga on ne agentuuridel? teine lugu, sest seal on hea kõrval väga palju halba. Noored kuu- Alguses oli rohkem isiklikke kontakte. Praegu on nii, et kõik ni- lavad seda tihti valimatult ja ei oska n-ö terasid sõkaldest eralda- mekad pianistid on mingite agentuuridega seotud. Neist on saa- da. nud ka koostööpartnerid, kes ka ise esinejaid välja pakuvad. Festivali puhul on väga oluline tasakaalu leidmine, et oleks erine- Milliseks võiks kujuneda kontsert kui institutsioon ja kuidas vaid interpreedinatuure, erinevatelt maadelt, erineva lähenemise- muutuvad publiku ootused? ga, erineva repertuaariga muusikuid, kes mängivad erinevatel Ma arvan, et traditsiooniline suund ei kao mitte kuhugi. Sellele ei instrumentidel (ka haamerklaver, klavikord, prepareeritud kla- viita küll palju märke. Klaverimuusika varamu on nii rikas, ka ver). Huvitavat ja põnevat peab olema erinevate soovidega kuula- noorte entusiasm nende väärtuste edasiandmiseks pole kuhugi jale. kadunud. Tuleb käia sellega kaasas, mitte kapselduda, mitte ki- bestuda, mitte olla enesega rahul. Milline on kõige meeldejäävam hetk festivalide ajaloos? Kontserdivormid võivad võrreldes tänasega küll muutuda. Ma Väga erilisena on meeles esimese festivali algus. Alguses on ju kujutlen pilti, kus me istume kümne või kahekümne aasta pärast alati närv sees, et kuidas ikka hakkab minema ja kas üldse mida- oma kodus ja meil on seinasuurune ekraan, mis võimaldab näha gi õnnestub. Festival algas klaverite näitusega fuajees. Ma mäle- ruumilist kujutist. Kui mõelda juba praegu toimuvatele online-üle- tan, et tulin umbes pool tundi enne algust lava tagant. Olin üleni kannetele konkurssidest, siis siit on ainult üks samm sellise kont- muremõtetes ja äkki lahvatas mulle vastu melu: ringi jooksvad serdielu tekkeni. Aga ega elus kontsert kuhugi ei kao. Kunagi en- klaveriõpilased, kes proovisid õhinal instrumente. See hetk oli nustati ka kinole seoses televisiooni arenguga hääbumist, aga mi- väga eriline – äkki teadsin, et asi läks käima. Alatiseks jäävad dagi sellist pole juhtunud. Elavas ettekandes on aspekt, mida ei meelde Mihhail Pletnjovi, Angela Hewitti, Arcadi Volodosi, Paul korva mis tahes kvaliteediga reproduktsioon. Lewise kontserdid, aga ka väga-väga paljud teised...

3/2012 7 foto Harri Rospu

8 3/2012 unnen Lembit Orgset juba mitu aastaküm­ met, oleme kolleegidena aja jooksul kuju­ Tnenud mõttekaaslasteks. Imetlen tema rahulikku meelt, läbinägelikkust ja tarkust eri olukordades; temaga peetud vestlused on minu maailmanägemist ja mõtlemist väga avardanud. Lembit on pianist, aga meie kontserdielus juba mitu aastakümmet tuntud ka klavessinisti ja basso continuo mängijana. Ta on hinnatud peda­ Püsivast goog, õpetab keskastme õppureid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, kus ta oli pikka aega osakonna juhataja ning tudengeid Eesti ja Muusika- ja Teatriakadeemias. Suurt ja olulist tööd on ta teinud Eesti Klaveriõpetajate Ühingu aseesimehena õpetajate täiendkoolitusüritusi muutuvast korraldades, üle Eesti ise õpetades ja loenguid pidades. Ta on Eesti üks erudeeritumaid baroki ja klassitsismi tundjaid ja on tugevalt kujunda­ Intervjuu nud Eesti klaveriõpetajate sellealast mõistmist ja maitset. Loenguid pidanud ja tutvustusi teinud Lembit on ta ka väljaspool Eestit rahvusvahelistel konve­ rentsidel.

Orgsega Meie tegevusvaldkonnaks on klassikaline muusika. Milline on sinu arvates klassikalise muusika tähendus praeguses maailmas, mis on ju küllaltki lõhestunud, eklektiline, vähe süvenemisele suunatud? I A R E M M E L Ütleksin ehk nii, et klassikaline muusika on kvintessents kõige väär- tuslikumast, mis ajaproovile vastu on pidanud. Ta on sillaks aegade ja inimeste vahel. On hulgaliselt neid, kes otsivad oma sisemist pä- ritolu ja liginevad sellele just klassikalise muusika kaudu. Paljudel tekib sellise kogemuse tarve ka alles aja jooksul. Vaatan klassikalise muusika olukorrale lootusrikkalt ja usun, et see on üks üldinimlik tunnetuspüüdluse vahend.

Kas leidmisele aitab kaasa püüdlus klassikat kaasajastada? Kaasajastamine toimub igapäevases elavas esituspraktikas iseene- sest. Usun, et me ei taju Bachi või Händeli muusikat tänapäeval nii, nagu näiteks 18. sajandi inimene. Maailm muutub kogu aeg, inime- ne muutub. Ja kas ajaloolisel informeeritusel põhinev esitustradit- sioon on autentne? Tegelikult me ju ei tea, kuidas täpselt tol ajal musitseeriti. Praegune nn HIP on säilinud infokildudest kokkupan- dud pilt, uus traditsioon, mis tekkis alles 20. sajandil. Kahtlemata on see aidanud kaasa tollases muusikas peituvate uute ja väärtuslike külgede väljatoomisele. Aga klassika nn kaasajastumine kõneleb sel- lest, et temas sisalduvad püsiväärtused on pidevas uuenemises ja kõnetavad meid ajast sõltumata.

3/2012 9 nulik ka oma varasematele õpetajatele, eriti Muusikakeskkoolis Reet Vanaseljale. Aga mida Lukk õpetas... Mulle tundub, et olen temalt kaasa saanud ühe maitsesuuna. Saksa klassikalise muusika ja saksa kultuuri austus on kuidagi sisse kasvanud, mis muidugi ei välista imetlust prantsuse ja teiste koolkondade vastu. Ja teine väga oluline asi, mida Lukk väsimatult rõhutas, oli seoste tähtsus ja seoste otsimise vajadus kõige vahel, mis puudutab muusika mõistmist, pillimängu või õpetamist – tuleb püüda näha tihedalt läbi põimunud osadest koosnevat tervikut.

Aga tema õpetusmeetodid? Praegu tundub tagantjärele mõeldes, et Bruno Lukk mõjus eel- kõige oma isiksusega. Sellist õpetust võiks kutsuda ka “meeto- diüleseks” pedagoogikaks, mida on punktikaupa ammendavalt väga keeruline kirja panna. Õppisin sellest, kuidas ta mängis, mida ütles ja eelkõige, milliseid hoiakuid ja väärtusi ta endas kandis.

Teed, kuidas muusika juurde tullakse, on ühest küljest sarna- sed, teisalt alati täiesti erinevad. Milline oli sinu tulek muusika juurde? Muusikaga viisid mind kokku vanemad: ema on pianist ja klave- riõpetaja, ka Bruno Luki õpilane, isa viiuldaja ja viiulipedagoog. Aga hilisem tee klaveri juurde kulges läbi Nõmme Muusikakooli Tallinna Muusikakeskkooli. Sihiteadlikuks muutus mäng alles 15-aastaselt, kui valmistusin rahvusvaheliseks konkursiks Ústí nad Labemis. Seda vaimustust, mis mind seejärel haaras, võiks nimetada elukutse äratundmiseks. Algas fanaatiline harjutamine, neid tunde ei julge kohe nimetadagi, kui palju siis sai päevas kla- veri taga istutud.

Sa mainisid konkurssi kui ühte tõuget. Mis sind sel teekonnal veel mõjutas? Muusikakeskkooli üleüldine klaverimänguõhustik, kaasõpilaste töökus ja pühendumus. Murdeeas tundub sageli, et teised on ik- Ettekannet pidamas rahvusvahelisel konverentsil Madeiral 2010. ka paremad. See tunne aga ka innustab, kui on võimalus õppida aastal. koos suurepärastest pianistidest klassikaaslastega nagu Lauri Väinmaa, Signe Hiis, Riina Pikani, Pille Saar, Annika Tõnuri, Iive Joamets, Tiiu Treufeldt, Katrin Luhaäär. Ja loomulikult olid suur- teks eeskujudeks vanemate klasside tipp-pianistid: Ivo Sillamaa, Kuidas pianism on ajas muutunud? Vanasti piisas sellest, et pia- Kalle Randalu, Ivari Ilja, Rein Mets ja Rein Rannap, kes kõik nist tuli lavale ja andis kontserdi, nüüd peab ta mõtlema oma koos kujundasid ühe erilise “klaveriõhkkonna”. imagole ja reklaamile ja vestlema publikuga. Üks suurimaid mõjusid oli mõistagi kokkupuude Bruno Nagu kõik muu, on kindlasti ka pianism ja pianistid muutunud. Lukiga, kelle juures sain õppida üheksandast klassist alates. Oluline Aga samas – kui meenutada, kuidas esinesid Liszt ja teised 19. hetk oli ka Paul Mägi kutse 1978. aastal Eesti Raadio kammeror- sajandi virtuoosid? Nende kuvand sisaldas ju neidsamu omadusi, kestrisse klavessiini mängima, mis pakkus haruldase võimaluse sü- mida sa äsja loetlesid. “Pühalik”, üksnes “puhta muusika” vahen- veneda barokkmuusikasse. Õppisin kiiresti Hugo Lepnurme käe damist ja esineja oma isiku taandamist väärtustav esitustava juur- all generaalbassi mängima, otsisin ja kuulasin heliülesvõtteid. dus tugevamalt alles Artur Schnabeli eeskujul. Arvan, et nii ühel kui teisel esinemislaadil on oma õigustus. Esineja peab mõjuma Kust sa neid leidsid tol sügaval nõukogude ajal? terviklikult. Põhirõhk on mõistagi mängu kvaliteedil, aga see ei Kui huvi on suur, siis avanevad ka võimalused. Mul kujunes kon- tähenda, et muid vahendeid, mis publikule mõjuvad, peaks eira- takt Aago Räätsaga, kellelt sain Gustav Leonhardti plaate ja lin- ma. Kui mõelda ülikõrge kullaprooviga muusikutele, siis nende distusi, palju huvitavat kuulsin ka Hortus Musicuse liikmetelt, puhul muidugi ei teki küsimust, et laval toimuvale oleks veel mi- kelle seas selline info kõige enam liikus. dagi vaja lisada. Aga loomulikult on sellise lihtsuseni pikk tee. Leonhardti esitused muidugi vapustasid. See oli midagi absoluut- selt teistsugust, kui siiamaani Nõukogude Liidus tiražeeritud Olid professor Bruno Luki õpilane. Mida tema sulle õpetas ja plaatidelt kuuldu. Eesti Raadio kammerorkestril olid kontaktid ellu kaasa andis? ka Aleksei Ljubimoviga, kellega sai ühel perioodil aktiivsemalt Olen aru saanud, et elus on äärmiselt oluline leida endale sobi- suhelda. vaid suurepäraseid õpetajaid ja eeskujusid. Luki kõrval olen tä-

10 3/2012 Hiljem jätkasid kammermuusikuna ja oled mänginud vist pea- meeritud esitust käsitlevat kirjandust, aga ka Carl Philipp aegu kõigis Eestis tegutsenud barokkorkestrites. Nimeta en- Emanuel Bachi, Johann Joachim Quantzi, Leopold Mozarti jt dale olulisemaid teoseid, mida oled nende kollektiividega ette traktaate. Tegin varasemast pianismi ajaloost põhjalikke töid ja kandnud? ettekandeid. Bachi passioonid, kantaadid, Brandenburgi kontserdid, Händeli concerto grosso’d ja “Messias”, Monteverdi vesprid, Vivaldi kont- Keda suurtest muusikutest imetled? Kuidas nemad on sinu serdid ja veel muidugi rohkelt muid teoseid. maailmanägemist mõjutanud? Nagu juba öeldud, märkan endas palju Lukilt pärit saksa maitse- Räägime pisut ka sinu aspirantuuriõpingutest Peterburis. Mida suunda. Suurkujudest austan väga Brendeli ja Arrau kunsti. sa seal kogesid? Jõudsin veel ära kuulata ühe Brendeli viimastest kontsertidest Puutusin kokku väga huvitavate inimestega, eelkõige oma profes- 2009. aastal Leipzigi Gewandhausis. Väga mõjuv on Murray sori Valdimir Nilseniga, kes oli omakorda Nadežda Golubovskaja Perahia ja muidugi András Schiff, kelle Bachi interpretatsioon õpilane. Golubovskaja mõjutas 1950ndatel aastatel väga tugevalt klaveril on hetkel minu arvates ehk kõige täiuslikum. Kuulen te- Eesti klaveripedagoogikat, ka Bruno Lukk hindas teda väga. Ta ma mängus just neid tahke, mille kokkuviimist olen väga oluli- esindas Venemaal mõneti Moskvale oponeerivat klaverikoolkon- seks pidanud. Lisaks fenomenaalsele pillivaldamisele ja mälule da. Nilsen oli väga erudeeritud muusik, kes aitas mind palju ka tunneb Schiff väga hästi ajalooliselt informeeritud esituslaadi. klaverimängu tehnilistes küsimustes. Sain temalt Luki maitse-ee- Tema mängus on imetlusväärses tasakaalus loomingulis-improvi- listustele lisaks rohkem arusaamist Chopinist ja huvi ka vene satsiooniline ja konstruktiivne-vormihaarav alge. Naudin tema muusika vastu. See oli suurepärane enesetäiendamise võimalus. tantsulisuse tunnetust, mis paneb voolama barokkmuusikas pei- tuva jõulise rütmienergia, samuti imetlen tema detailikuulamise Said sa sealt toetust ka oma vanamuusikahuvile? tihedust. Schiff toob kõigist häältest välja olulise ja erilise, mida Seda sain viljelda rohkem teoreetilistes ainetes. Peterburi pole ei raske ega koormav kuulata. Pill kõlab heledalt, läbipaist- Saltõkov-Štšedrini-nimeline raamatukogu pakkus tolle aja kohta valt ja detailselt välja joonistatud liinidega. Ja muidugi tema or- väga paljut. Sinna oli muretsetud ingliskeelset ajalooliselt infor- namenteerimisoskus, mis on barokis ülioluline! Ta lisab orna-

2005. aastal Tartu ülikooli aulas. FOTO d erakogust

3/2012 11 lis. Kui vaatad neid noori, kes õpivad pilli sooviga saada LEELO KÕLAR professionaal­seks muusikuks: millised tulevikuväljavaated, Lembit on minu meeles sooja südamega hea mõttekaasla- perspektiivid neil avanevad? ne, muusik ja kolleeg, kellel tahe, enesekindlus ja intellekt Olen näinud erinevaid aegu ja ka perioode, kus virisemine ja on baasiks sisemise väärtusmaailma loomisel. Tema põhja- lootusetus on tahtnud võimust võtta. Aga elu ju näitab, et kellel likkus ja järjekindlus oma valitud ja armastatud tegevusalal on õpetaja või mängija kutsumus, leiab ikka tööd; ta toob rõõmu äratab usaldust. Temaga võib koos “luurele minna” küll! oma ümbruskonnale ja on eluga rahul. Noored, kes õppima tule- vad, on endas seda kutsumust tundnud ja jäävad enamikus usta- vaks oma alale. Rõõmustav on vaadata peale kasvanud uut klave- ripedagoogide põlvkonda. Loodan väga, et suurepäraseid noori mente väga maitsekalt, aga imekspandava fantaasiarikkusega ja pedagooge jätkub rohkem ka kaugemal asuvatesse koolidesse! täiesti üllatavates kohtades, hoides kuulaja meeli pidevalt elevil. Kui näen särasilmseid lapsi, keda noored õpetajad on hulganisti Schiff mängib erilise meisterlikkusega välja Bachi harmoonia kursustele või konkurssidele ette valmistanud, ei saa ma küll kui- kummalisuse ja kohati erakordse teravuse, mis tänapäeva ühtla- dagi olla pessimistlik. Klaverimänguga tegelevad toredad ja huvi- selt tempereeritud häälestuses ja ühtlase tooniga klaveril enam tavad inimesed! iseenesest välja ei tule. Tänu erilisele “generaalbassi kuulmisele” kõneleb Bachi muusikaline kangas Schiffi esituses harukordselt Millised on olnud viimase aja inspireerivamad esinemised ja rikkalikult ja kaasahaaravalt. ettevõtmised? Mainiksin eelkõige sügisel lõpetatud Bachi Prantsuse süitide, ka- Oleme sinuga vestelnud ka maalikunstist. Räägi pisut ka oma hehäälsete inventsioonide ja kolmehäälsete sinfonia’de salvestusi selle valdkonna huvidest. Eesti Rahvusringhäälingule, millise võimaluse eest soovin eriti Eriline huvi tekkis ja kasvas vajadusest leida põhjendusi baroki tänada Klassikaraadiot. See oli äärmiselt põnev protsess, mille tõlgendusele pillimängus ja õpetamisel. Kujutav kunst ja arhitek- juures puutusin aga kokku ka probleemiga, et väga heade klaveri- tuur on ju kivistunud või värvides nähtav muusika, mis väliselt te valik peaks meil oluliselt suurem olema. Bach nõuab palju nii säilinud just sellisena, nagu ta omal ajal loodi. Esimene suurem mängijalt kui pillilt. Väga põnev oli eeltöö EMTAs toimunud süvenemine toimus prantsuse 17. ja 18. sajandi maalikunsti. Eriti Liszti päeva klaverikonverentsi ettekandele Bachi ja Liszti oma- Lorrain on jäänud lemmikuks siiani. Suurt naudingut tunnen vahelistest seostest. Oli põhjust imestada, kui palju olulisi muusi- hollandi 17. sajandi kunstist: vaikeludest, loodus- ja meremaali- ka elemente (harmoonia, vorm, temaatiline materjal jm) on ro- dest, hollandi italianistide loomingust. Viimastel reisidel olen mantikud (Liszt sealhulgas) suures Bachi vaimustuses oma heli- üha enam vaimustunud saksa ja inglise romantilisest maalikuns- keelde ammutanud. Rõõmustasin väga Andres Uibo ellu kutsu- tist ja ka saksa ekspressionistidest. Huvivaldkonnad on pidevas tud Uusaasta Bachi festivali sünni üle, kus oli ka võimalus esine- liikumises ja äratundmisrõõm seostest muusikaga ei kustu. da. See on suurepärane algatus meie kontserdielus, mis leiab kindlasti jätku. Palju on pakkunud erinevad koostööprojektid Oled klaveriõpetusega kokku puutunud kõiges kolmes järgus: Corelli Consordiga, kasvõi näiteks viimane kontserdisari “Eesti keskastmes, kõrgastmes ja ka algastmes, kuna oled pikka ae- mõisad”, kus oli võimalik klaveril ja tema mitmetel eelkäijatel ga teinud kursusi ja suvekoole muusikakoolide õpilastele ja mängides toetada Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi rajamist õpetajatele. Olen siit-sealt kuulnud arvamusi, just inimestelt Helme mõisa. Äsja naasin Soome klaveriõpetajate aastakogune- väljastpoolt Eestit, et Eesti muusikaharidus on kõrge taseme- miselt, kus tutvustasin Eesti uuemat klaverimuusikat lastele ja ga ning muusikaharidussüsteem väga hästi toimiv. noortele. Tuli tõdeda, et me siiski sageli ei teadvusta, millist va- Ei saa salata, et meie muusikakoolide süsteem on üks neist vähes- randust kujutab endast eesti tippheliloojate klaverilooming laste- test headest asjadest, mis pärit nõukogude ajast. Aga selle süsteemi le. Selleks tuli käia naabermaa kolleegide juures, kogeda vaimus- kvaliteet püsib võitluse ja pingutusega, mille taga on meie pühen- tust ning tõdemust, et neil olevat selles vallas palju vähem kõrva- dunud õpetajad, kes palgast hoolimata teevad suurepäraselt oma le panna. tööd. Tulemusi on mul olnud korduvalt võimalus kogeda nii žürii- des kui kursustel ja suvekoolides. Sellel süsteemil on aga ka omad ohud ja puudused, näiteks kui vähendatakse tundide arvu ja lange- tatakse nõudeid siirast soovist teha pilliõpingud kättesaadavaks MARKO MARTIN võimalikult paljudele lastele. Kui põhimõtteid põhjalikult läbi ei Lembit Orgse klaveriõpilaseks saamine Nõmme laste- kaaluta, võime saada tulemuse, millega lõpuks mitte keegi enam muusikakooli esimeses klassis on minu jaoks olnud õnn. rahul pole. Keegi ei saa rahuldust halvast mängust. Pillimäng sisal- Mul on praegu tagantjärele raske ette kujutada paremat dab alati teatud annuse pingutust ja sedavõrd suurem on pärastine algõpetust. Sageli mõtlen tänagi alati toetavale, innus- innustav edukogemus. See nõuab aga aega ja vahendeid. Me ei tavale, rahulikule, muheda humoorika olemisega inime- soeta ju endale odavat autot, mis hiljem enam ei sõida. Muusikalist sele, kellega avastasin klaverimuusika maailma tervelt algharidust peaks kompleksselt käsitlema. Olen veendunud, et kümne aasta vältel, mis lapse ja noore inimese muusika- muusikakoolid, mis täidavad osaliselt ka professionaalse alushari- lises arengus on määrava tähtsusega aeg. Ta suutis mi- duse andjate rolli, ei peaks olema majanduslikult ainult omavalit- nus äratada armastuse muusika vastu, varjamata ka se- suste kanda. See on riiklik probleem ja riik peab siin võtma selgelt da, et see eeldab rasket tööd. Minu muusikuks ja inime- piiritletud osa rahalisest vastutusest enda kanda. seks kujunemisel on tal olnud väga tähtis roll.

Õpetad praegu ise nii keskastme koolis kui ka kõrgkoo-

12 3/2012 85. juubelihooaeg

Hooaja peasponsor AAVO OTSA ERSO korraldatud kontserdid MUUSIKASTUUDIO 10 märts-juuli 2012. 14. märts kell 19.00 Tallinna raekoda Ajakirja Muusika lugejatele on kõik ERSO Esinevad solistid ja ansamblid, klaveril korraldatud kontserdid 15% soodsamad. Meeli Ots Pakkumine kehtib kuni 05.07.2012. Kaastegev vaskpilliansambel Brass Soodustus kehtib Piletilevist ostes, sisestades Academy sooduskoodi: muusika

KEVADPÜHITSUS LAUL METSADEST R, 9.03.2012 kell 19, R, 20.04.2012 kell 19, 8. aprill kell 10.00 EMTA kammersaal Estonia kontserdisaal Estonia kontserdisaal Rahvusvaheline noorte Debussy. “Kevadised ringmängud” Šostakovitš. Kantaat “Meie kodu- Bernstein. Serenaad viiulile ja maa kohal särab päike” trompetisolistide konkurss orkestrile Oratoorium “Laul metsadest” Stravinski. Ballett “Kevadpühitsus” Poeem “Stepan Razini hukkamine” “TROMPETITALENDID TALLINN 2012” Sandis Šteinbergs (viiul), ERSO, Konstantin Andrejev (tenor), dirigent OLARI ELTS Aleksei Tanovitski (bass), Eesti Kontsertkoor, ERSO, Toetajad: Eesti Kultuurkapitali helikunsti TULILIND dirigent PAAVO JÄRVI R, 16.03.2012 kell 19, sihtkapital, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Estonia kontserdisaal PIANISSIMO Pacius. Avamäng ooperile N, 26.04.2012 kell 19, “Kuningas Karli jahiretk” Estonia kontserdisaal Šostakovitš. Viiulikontsert nr 1 Scharwenka. Klaverikontsert nr 4 Stravinski. Ballett “Tulilind” Brahms. Sümfoonia nr 3 Anna-Liisa Bezrodny (viiul), ERSO, Aleksandr Markovitš (klaver), ERSO, dirigent MIKK MURDVEE dirigent NEEME JÄRVI

EESTI MUUSIKA PÄEVAD HOOAJA LÕPPKONTSERT. R, 23.03.2012 kell 19, IMPERAATOR Estonia kontserdisaal R, 4.05.2012 kell 19, Eesti heliloojate uudislooming Estonia kontserdisaal Iris Vesik (vokaal), Ansambel U:, Beethoven. Klaverikontsert nr 5 Rein Rannap, ERSO, dirigent RISTO “Imperaator” XII EESTI JOOST Brahms. Sümfoonia nr 4 Kalle Randalu (klaver), ERSO, PASSACAGLIA dirigent NEEME JÄRVI KAMMERKOORIDE R, 13.04.2012 kell 19, Estonia kontserdisaal SUUR SUVINE KOHTUMINE FESTIVAL Vasks. “Viatore” (Hommage à Arvo SÕBRAD ÜLLATUS- Pärt) N, 05.07.2012 kell 20, KONTSERT! Pärt. “Concerto Piccolo teemale Estonia kontserdisaal 13.–14. aprillil Türi kultuurimajas B-A-C-H” ja “Kui Bach oleks ERSO, dirigent NEEME JÄRVI mesilasi pidanud” Kontserdi patroon: Eesti Vabariigi Bach/Stokowski. “Passakalja ja 13. aprillil kell 18 A kategooria konkurss fuuga” president Toomas Hendrik Ilves kell 20 kooride kontsert Türi kirikus Sibelius. Sümfoonia nr 1 Indrek Vau (trompet), ERSO, dirigent DANIEL RAISKIN 14. aprillil kell 11 B kategooria konkurss kell 15 Grand Prix JUBILATE - ERSO 85. juubelile pühendatud sari kell 17 lõpetamine L! HA MEISTRIKLASS - meistriteosed parimas esituses KO ON IHT REK SAAGA - põneva tausta ja süžeega teosed KOO RIDE KOO CONCERTO - suurepärased solistid, atraktiivsed instumentaal- kontserdid Eesti Kultuurkapitali Järvamaa Ekspertgrupp

Piletid on müügil Estonia kontserdisaali kassas, Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti ning Internetis TÜRI VALD www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee. Täpsem info: www.erso.ee ja telefonil 614 7788

3/2012 13 NELE-EVA STEINFELD muusikaajakirjanik

Thomas Quasthoff loobub YLE raadio sümfooniaorkestri dirigent ja lavakarjäärist aastatel 1962–1971 peadirigent. Kaks­ kümmend aastat enne dirigendiametit oli Saksa bariton Thomas Quasthoff kavatseb ta selles orkestris ka viiuldaja ja kontsert- avalikest esinemistest kõrvale astuda, põh- meister. Aastatel 1965–1979 tegutses juseks nõrgenenud tervis. Pärast ligemale Berglund Bournemouthi sümfooniaor- neljakümne aasta pikkust lavateed soovib kestri peadirigendina, 1987–1990 Stock­ 52-aastane laulja keskenduda noorte õpe- holmi Kuningliku Filharmooniaorkestri tamisele, loengute pidamisele ja konkurs- peadirigendina ja 1993–1998 Taani Kuning­ side žüriides osalemisele. Eelmisel aastal liku orkestri peadirigendina. Paavo Berg­ oli Thomas Quasthoff sunnitud tervise lundi tuntakse eriti Sibeliuse loomingu tõttu tühistama mitu kontserti. Oma ko- tõlgendajana. Ta on Sibeliuse sümfooniad dulehel kirjutab ta, et tema füüsis ei luba salvestanud kolmel korral: Bournemouthi tal enam vokaalkunsti täiuslikul tasemel sümfooniaorkestriga, Helsingi Linna­ teha ja ta ei suuda vastata omaenda nõud- orkestriga ja Euroopa Kammerorkestriga. mistele. Quasthoff on viimased kümme Sibelius ise kuulis 1950. aastatel Berglundi aastat salvestanud Deutsche Grammo­­­­­­­­ esitusi oma sümfooniatest ja hindas neid p­honil­e ja sellest koostööst on sündinud kõrgelt. Paavo Berglund on salvestanud mitmed fantastiliselt kõrgetasemelised veel Brahmsi, Mozarti, Griegi, Nielseni ja plaadid, nagu näiteks Schuberti “Winter­ Šostakovitši teoseid. Külalisdirigendina te- reise” jt. Quasthoff jätkab meistriklasside gutses Berglund erinevate maailmakuulsa- andmisega ja õpetamisega Berliini Hanns te orkestrite juures (New Yorgi Filhar­ Ooperisalvestuse Grammy võitja John Eisleri nimelises muusikakõrgkoolis. Ta moo­nikud, Berliini Filharmoonikud ja Adams. on ka kogenud raadio- ja teleajakirjanik FOTO INTERNETIST Londoni sümfooniaorkester). Külalis­ ning Berliini kontserdimajas hakkab ta dirigendina on Berglund juhatanud ka juhtima regulaarset telesaadet, kus külalis- Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit ja Eesti Grammy 2012 teks on avaliku elu tegelased. Rahvusmeeskoori. 12. veebruaril jagati Los Angeleses taas kuld- seid grammofone, tegemist oli 54. Grammy Uus heliteos Johannes Suri pianist Alexis Weissenberg auhinnagalaga. Parima orkestrisalvestuse ka- 8. jaanuaril suri 82-aastaselt pianist tegoorias tulid võitjaks Venezue­la dirigent Brahmsilt Alexis Weissenberg. Tegu on Bulgaarias Gustavo Dudamel ja Los Angelese Filhar­ Hiljuti avastas muusikateadlane Christop­her juudi peres sündinud muusikuga, kes moonikud Brahmsi Neljanda sümfooniaga Hogwood ühest Ameerika arhiivist seni- veetis suure osa elust Pariisis. Deutsche Grammophonile. Parima ooperi- tundmatu Brahmsile kuuluva klaveripala Weissenbergi tuntuimad helikandjad pä- salvestuse kategoorias võitis John Adamsi “Albumblatt”. Pala on kirjutanud 1853. rinevad koostööst Herbert von ooper “Doctor Atomic”, esitajaks Metro­ aastal 20-aastane Brahms. Teose esiette- Karajaniga, eriti silmapaistvaks peetakse politan Opera koor ja orkester ning erine- kanne toimus 21. jaanuaril BBC raadio 3 plaate Rahmaninovi ja Tšaikovski klave- vad solistid, ettekande juhatajaks Alan vahendusel saates “Music Matters”, esita- rikontsertidega. Tema karjääris sisaldub Gilbert. Plaadi on salvestanud firma Sony jaks András Schiff. Klaveripalal on seos pikk vaikuseperiood, mil pianist oli hei- Classical. Parima koorisalvestuse kategoo- Brahmsi Metsasarvetrioga, kuna nad põ- dutatud kriitikutest ja muusika kom- ria võitis Decca poolt välja antud plaat hinevad sarnasel muusikalisel materjalil. mertsialiseerumisest. Ta veetis pikki aas- “Light & Gold”, millel musitseerivad Eric taid kontserdielust eemal, luges palju, te- Whitacre juhatusel erinevad muusikakol- Suri Paavo Berglund geles õpetamise ja oma kunstiliste väär- lektiivid, nende seas The Eric Whitacre tuste ümberhindamisega. Lavale naasis ta Singers ja samuti The King’s Maailmakuulus soome dirigent Paavo 1966. aastal, tehes koostööd Herbert von Singers. Parima vokaalsolisti kategoorias Berglund suri 25. jaanuaril 82-aastaselt. Karajaniga, kes on nimetanud Weissen­ tuli võitjaks Ameerika metsosopran Joyce Paavo Berglund sündis 1929. aastal. Hari­ bergi oma ajastu parimaks pianistiks. DiDonato plaadiga “Diva, Divo” firmale duse sai ta Helsingi Sibeliuse Akadeemias Virgin Classics. Parima nüüdismuusikateo- ja Viini Muusikakõrgkoolis. Tema dirigen- se kategooria võitis Robert Aldridge’i plaat dikarjäär sai alguse 1949. aastal, mil ta ra- Paavo Järvi on Jaapanis parim teosega “Elmer Gantry”, salvestatud firmale jas endale kammerorkestri ja neli aastat muusik Naxos. hiljem asutas ta Helsingi Kammerorkestri. Aastatel 1955–1962 oli Berglund Soome Paavo Järvile kuuluvad esimene ja viies

14 3/20122/2012 koht eelmise aasta Jaapani kontserdielu Plácido Plácido gunemas. Wolfgang Wagneri sõnul on ma- eredamate sündmuste seas. Järvi kont- VARIA ja renoveerimiseks vaja 25 miljonit eurot. serdid Orchestre de Paris’ga Suntory Hallis ja Yokohama Minato Mirai Plácido Domingo ja sir Simon Rattle võit- Helilooja Steve Reich plaanib kahe Radio­ Hallis pälvisid Jaapanis tiitli “Parim sid hiljuti maineka Israeli Wolfi nimelise headi loo põhjal teha klassikalised teosed. kontsert 2011”. Jaapani tunnustatud kunstide preemia panuse eest muusikaellu. Nendeks lugudeks on “Everything in Its muusikaajakirjas avaldatud edetabel Preemia suurus on 100 000 USA dollarit. Right Place” ja “Jigsaw Falling into Place”. toob esile Jaapanis toimunud kaks- Teos peaks hakkama kandma nime “Radio kümmend parimat kontserti eelmisel Austria helilooja, 85-aastane Friedrich Rewrite” ja selle esitavad London Sin­ aastal, mille valisid välja kolmküm- Cerha pälvis hiljuti Ernst von Siemensi fonietta kolmteist liiget järgmise aasta 5. mend viis jaapani muusikakriitikut. preemia 200 000 eurot. Cerha on tuntud märtsil Londonis Southbanki festivalil. Paavo Järvi kontserdid Bremeni veel ka selle poolest, et andis välja lõpeta- Deutsche Kammerphilharmonie’ga, tud versiooni Bergi ooperist “Lulu”. Avastati Arthur Rubinsteini kadunuks kus kavas olid Schumanni sümfoo- peetud video aastast 1966, kus maestro niad, olid tabelis viiendal kohal. Hollandi muusik Jaap van Zweden, kes on musitseerib Hamburgi Steinway vabrikus ja Samas tabelis oli neljandal kohal pia- praegu Dallase sümfooniaorkestri muusi- esitab Chopini, Raveli ja Schuberti teoseid. nist Murray Perahia sooloõhtu ja kaline juht, määrati alates hooajast 2012/13 kuuendal kohal Plácido Domingo Hongkongi Filharmooniaorkestri peadi- Tõnu Kaljuste debüteeris 26. jaanuaril New sooloõhtu. Alles üheksandal kohal rigendiks. Ta alustas oma karjääri 19-aasta- Yorgis Carnegie Hallis Rootsi Rahvusliku olid Berliini Filharmoonikud sir selt Amsterdami Concertgebouw’ orkestris Noorteorkestriga, kellele see oli esimene Simon Rattle’iga ja üheteistkümnendal viiuldajana ja tegi dirigeerimisega algust Ameerika turnee. Peale Carnegie Halli toi- kohal Viini Filhar­moonikud Chri­ 1995. aastal. musid kontserdid veel Chicago Symphony stoph Eschenbachiga. Edetabelis oli Hallis ja Strathmore’i keskuses. Kavas olid samuti mitu Metro­politan Opera eten- August Södermani, Arvo Pärdi, Tobias dust. Londoni Barbicani keskus kutsus enda juurde resideerima kaks uut muusikakol- Broströmi ja Rahmaninovi teosed. lektiivi: ajastu instrumentidel mängiva The Probleemid Taani Academy of Ancient Music ja Britten 26. jaanuaril kõlas Uppsala kontserdi- ja Kuninglikus Ooperis Sinfonia. Mõlemal orkestril on Barbicani kongressihallis Uppsala Kammerorkestri kontserdikavas tulevikus oluline roll, nii esituses Olari Eltsi juhatusel Helena Tulve Taani Kuninglikust Ooperist lahkusid nagu ka senistel residentidel Londoni ja uus teos “Anastatica”. Kontserdi korralda- hiljuti ooperimaja direktor Keith BBC sümfooniaorkestril. jad nimetasid Tulvet heliloojaks, kes on Warner ja peadirigent Jakub Hrůša, kes saavutanud oma ekspressiivse ja emotsio- asus sellesse ametisse alles eelmise aas- Kuulus Salzburgi festival on tembeldatud naalselt laetud muusikaga arvestatava rah- ta oktoobris. Lahkumise taga on Taani finantsilises mõttes vastutustundetuks – nii vusvahelise tähelepanu. valitsuse suured eelarvekärped ooperi- ütleb Austria riigi audiitor Joseph Moser, le, mis tehti teatavaks alanud aastal. kelle hinnangul makstakse festivali artisti- Olari Elts debüteeris 11. jaanuaril Walesi Nüüdseks juba endine direktor Warner dele liiga palju sularahas nn ümbrikupalka. BBC sümfooniaorkestri ees Cardiff Bays, sõnas, et sellises rahanappuses ei suu- Festivali presidendi Helga Rabl-Stadleri sõ- kus ta asendas Kristjan Järvit. Kavas olid da ta ooperimaja oma põhimõtetest nul on tegemist aga laimujutuga. John Adamsi, Aaron Coplandi ja Stravinski lähtudes juhtida. Taani valitsus vähen- teosed ning Erkki-Sven Tüüri “Exodus“. das balleti- ja ooperimaja eelarvet 100 Sama orkestriga astus Elts üles ka Swanseas miljoni Taani krooni võrra. See aga Tunnustatud ooperilaulja Camilla Wil­ 15. jaanuaril, kus tulid ettekandele Stra­ tähendab ainult kaheksa-üheksa lavas- liams, kes oli üks esimesi afroameerika oo- vinski, Lalo ja Rahmaninovi teosed. tuse kavas hoidmist hooaja jooksul, perilauljaid USA suurimates ooperiteatri- samuti saja töökoha kaotust ning oo- tes, suri 92-aastaselt. Williamsi debüüt New perikoori kahandamist 56-lt liikmelt Yorgi Linnaooperis toimus üheksa aastat 13. jaanuaril tegi Pariisis debüüdi Anu Tali, 40-le. Orkestril on kahju sellest, et enne seda, kui New Yorgi Metro­politan kes juhatas Théâtre du Châtelet’s Orchestre ametist lahkub noor tšehhi dirigent Opera laval astus üles esimene afroamee- National de France’i. Tegemist oli festivali Jakub Hrůša, kelle ajakiri Gramo­ riklasest lauljanna Marian Anderson. “Présences” avakontserdiga ja esiettekandele phone arvas möödunud aastal kümne tuli festivali resideeriva helilooja Oscar maailma parima noore dirigendi hul- Bayreuthi Sõprade Ühing avastas, et kuu- Stras­noy teos “Le bal”; kavas olid veel Brit­ ka.. lus Bayreuthi ooperimaja on ohtlikult la- teni “Neli mereinterluudiumi” ja Passacaglia “Peter Grimesist”.

3/2012 15 IVO HEINLOO jazzikriitik

Taas jagati Grammysid Rocki kategoorias tegi viie võiduga puhta Suri Etta James töö legendaarne Foo Fighters, kel polnud 12. veebruaril Los Angeleses toimunud 20. jaanuaril suri seitsmekümne kolme varem kordagi õnnestunud Grammyt või- auhinnatseremooniat varjutas vaevalt öö- aastaselt üks USA kuulsamaid souli- ja ta. päev varem teatavaks saanud uudis maail- bluusilauljaid Etta James. Legendaarne Traditsiooniliselt jagati ka elutöö au- ma ühe kõigi aegade edukaima poplaulja lauljatar oli viimase poole sajandi muusi- hindu. Tänavused laureaadid olid Allman Whitney Houstoni ootamatust surmast. katööstuse üks mitmekesisemaid ja mõju- Brothers Band, Glen Campbell, Antonio Õhtu suurim võitja oli Briti lauljatar kamaid figuure. James alustas karjääri Carlos Jobim, George Jones, The Memphis Adele, kes kandideeris kuuele Grammyle teismeeas Johnny Otise kokku kutsutud Horns, Diana Ross ja Gil Scott-Heron. ning võitiski kõik kuus auhinda. Parimaks tüdrukutebändis, tema debüütalbum “At albumiks valiti tema “21”, aasta lauluks sa- Last!” ilmus 1960. aastal (selle nimilugu malt plaadilt pärit hitt “Rolling in the Lahkus Whitney Houston on ka üks Jamesi tuntumaid laule läbi ae- Deep”. Kõige suurema arvu nominatsiooni- 11. veebruaril jahmatas maailma muusika- gade). James võitis oma esimese Grammy dega hiphop-artist Kanye West sai aga kõi- avalikkust uudis poplauljanna Whitney alles 1994. aastal; hiljem lisandus veel viis gest kolm auhinda, muuhulgas ka parima Houstoni surmast. Houston suri nelja- väärikat auhinda. 2003. aastal pärjas räpialbumi kategoorias plaadi “My Beauti­ kümne kaheksa aasta vanuselt Los Ange­ National Academy of Recording Arts & ful Dark Twisted Fantasy” eest. leses, kuhu ta oli saabunud Grammy tse- Sciences teda ka elutööauhinnaga. Jazzmuusikute vahel jaotati ära neli au- remooniale. Houston on müünud sada Jamesi karjääri varjutas kuuekümnen- hinda. Chick Corea sai Grammy nii parima seitsekümmend miljonit albumit ning on datel ja seitsmekümnendatel heroiinisõltu- jazzisoolo kui ka parima instrumentaalal- olnud oma ainulaadsete vokaalsete võime- vus, mis tingis ka ajutise taandumise ram- bumi eest (“Forever”, kus Corea musitsee- tega paljudele eeskujuks. Houstoni elu bivalgusest ja edetabelite tipust. Seitsme­ rib koos bassist Stanley Clarke’i ja trummar varjupoolele jääb uimasti- ja alkoholisõl- kümnendate lõpul tegi ta comeback’i ja esi- Lenny White’iga, vanade kolleegidega kul- tuvus. nes näiteks ka 1984. aasta Los Angelese tusbändi Return to Forever aegadest). Houston on võitnud kuus Grammyt, olümpia avatseremoonial. 1993. aastal võeti Coreal on nüüd juba kaheksateist Gram­ kaks Emmyt ning veel kümneid auhindu, James muusika suurkujude galeriisse Rock myt, nominatsioone aga koguni viisküm- olles sellega üks kõikide aegade pärjatu- & Roll Hall of Fame. mend üks. Tänavu festivalile “Jazzkaar” maid naislauljaid. Aastatel 1985–2009 val- 2008. aastal valmis Etta Jamesi elust saabuva Christian McBride’i “The Good mis Houstonil seitse albumit. 1992. aastal mängufilm “Cadillac Records”, kus Jamesi Feeling” võitis parima bigbändialbumi tiitli, tegi ta oma näitlejadebüüdi, mängides koos kehastas megastaar Beyoncé Knowles. tallegi pole see esimene kord muusikamaa- Kevin Costneriga filmis “Ihukaitsja”, millest Jamesi tähtsust tänapäeva popkultuuris il- ilma suurima au osaliseks saada. Parimaks paremini teatakse selles kõlanud hitti “ Will lustreerib ka fakt, et rootsi tantsumuusika- jazzi vokaalalbumiks nimetati Terri Lyne Always Love You”, Houstoni karjääri tun- produtsent Avicii kasutas Jamesi laulu Carringtoni “The Mosaic Project”. tuimat laulu. 1980. aastate lõpu ja 1990. “Something’s Got a Hold on Me” sämpleid Jazziauhindadele kandideerisid veel sel- aastate popmuusika tunnusmeloodiate hul- eelmise aasta ühes suurimas klubihitis lised suurkujud nagu viiekordne Grammy ka kuuluvad tema lood “I’m Your Baby “Levels”. võitja Randy Brecker, saksofonilegend Tonight”, “Saving All My Love for You”, Sonny Rollins ning kontrabassist Ron “My Love Is Your Love” jt. Uuel aastatu- Esperanza Spalding jätkab Carter, samuti varem mitmeid nominat- handel kadus Houston avalikkuse eest, kui- tähelendu sioone pälvinud lootustandev, vaid kahe- gi jätkas plaatide väljaandmist. 2009. aasta kümne seitsme aastane USA pianist Gerald lõpul alustas ta oma üheksandat ning vii- 20. märtsil annab bassist, laulja ja heliloo- Clayton. Päris uusi nimesid nomineeritute maseks jäänud kontserdituuri “Nothing ja Esperanza Spalding välja uue albumi nimekirjas esile ei kerkinud, kui ehk vaid But Love World Tour”. “Radio Music Society”, mis on järg tema lauljanna Roseanna Vitro. Temalgi on selja Whitney Houstoni tähtsust popmuusi- 2010. aastal Grammy võitnud plaadile taga pikk, kaheksakümnendatel alanud ka ajaloos on nähtud ka selles, et kaheksa- “Chamber Music Society”. Värske album karjäär, kuid sellele auhinnagalale oli tal as- kümnendatel oli ta üks esimesi naissoost antakse välja ka DVDna, kus sisalduvad ja esmakordselt. afroameeriklasi, kes tollal alles lapsekinga- spetsiaalselt iga loo tarvis loodud muusi- Maailmamuusika kategoorias tunnusta- des MTVs videotega üles astus, olles selle kavideod. Album kutsub noori afroamee- ti Sahara kõrbest pärit tuareegi muusikute panuse poolest võrreldav Michael Jack­so­ riklasi tagasi pöörduma Aafrika esivane- ansamblit Tinariwen. R&b kategoorias või- niga. Tema repertuaar oli stiilikirev, seal mate ning juurte juurde. Plaadil teeb kaa- tis parima albumi tiitli Chris Brown. Pos­ leidus nii souli, jazzi ja gospelmuusika mõ- sa hulk jazzikuulsusi, teiste seas Jack de- tuumselt sai parima popduoesituse eest au- jutusi kui ka diskot, aga ka kauneid popbal- Johnette, Billy Hart ja Gretchen Parlato, hinna Amy Winehouse’i koostöö Tony laade. aga ka hiphop-artist Q-Tip. Bennettiga. Parima uue artisti kategoorias 2011 oli Spaldingile tõeline läbimur- võidutses indie-folki viljelev Bon Iver. deaasta. Ta võitis üllatuslikult Grammy pa-

16 3/2012 Madonna maailmatuur hõl- mab nelja kontinenti Popmuusika maailma hoiab viimasel ajal elevil uudis, et üks maailma kõigi aegade edukamaid popartiste Madonna võtab ke- vadel ette järjekordse maailmatuuri, mis al- gab 29. mail Tel Avivist ning kestab järgmi- se aasta alguseni, jõudes muu hulgas ka Lõuna-Ameerikasse ja Austraaliasse, kus Madonna esines viimati kakskümmend aastat tagasi. Popikoon jõudis oma eelmise turneega “Sticky & Sweet”teatavasti esma- kordselt ka Eesti publiku ette ning siinne piletimüük oli üks kogu tuuri edukamaid – seitsekümmend kaks tuhat piletit müüdi lä- bi ühe päevaga. 2012. aasta turnee Eestile kõige lähemal asuvad peatuskohad on Peterburi ja Helsingi, kus toimuvad kont- serdid vastavalt 8. ja 12. augustil. Madonna albumeid on müüdud üle Noor, nägus ja andekas Esperanza Spalding. kolmesaja miljoni, seda saavutust ei ole ükski teine artist seni üle trumbanud. Tänavune tuur toetab tema märtsis ilmuvat rima uue artisti kategoorias, kus jazzmuu- kümne tegutsemisaasta jooksul välja kuus- stuudioalbumit “MDNA”, mille esimene sikud tavaliselt valituks ei osutu. 2012 tõo- teist helikandjat. Pärast Esbjörn Svenssoni singel “Give Me All Your Luvin” on juba ka tab tulla vähemasti sama edukas – aprilli lahkumist ilmus ka kogumikalbum “Retro­ avalikkuse ette jõudnud. Arvestades asja- keskpaigas alustab Spalding maailmatuuri, spective – The Very Best of e.s.t”. olu, et albumi tegemisel on Madonna peale mis viib ta Põhja-Ameerika suurtele kont- Esbjörn Svensson oli kõrgelt hinnatud vana kolleegi William Orbiti (“Ray of serdilavadele ning toob mai lõpul ka muusik, kelle kontserdid tõid jazzmuusika Light”) kampa võtnud ka tantsumuusika Euroopasse. juurde noort publikut. EST, mille muusikas maailma tippnimed Martin Solveigi ja segunevad jazz, klassika ja rockmuusika, Benny Benassi, võib ennustada, et Madon­ Album Esbjörn Svenssoni pidi 2008. aasta detsembris esinema ka na jätkab klubimuusika sound’iga, mis ise- Tallinnas “Jõulujazzil”. loomustas ka tema eelmist plaati “Hard mälestuseks Candy”. Jaanuari lõpul andis plaadifirma ACT tea- da, et maailmakuulsa Esbjörn Svensson Trio liikmed Dan Berglund ja Magnus Östrom panevad seni välja andmata ma- terjali põhjal kokku uue albumi “301”, mis peaks müügile ilmuma märtsi lõpul. 2008. aastal sukeldumisõnnetuse tagajärjel traa- giliselt hukkunud rootsi pianisti Esbjörn Svenssoni bändikaaslased on viimasel ajal tegelnud sooloprojektidega, kuid otsusta- sid eelmise aasta lõpul, et avaldavad EST viimase plaadi “Leucocyte” lindistamisel kasutamata jäänud muusikat. Esbjörn Svenssoni soov oligi anda “Leucocyte” väl- ja duubelalbumina, kuid tema ootamatu ja jazzimaailma šokeerinud surm tõmbas neile plaanidele tollal kriipsu peale. Albu­ mi nimi on võetud Sydneys asuva stuudio järgi, kus “Leucocyte” 2008. aastal valmis. EST mänedžeri Burkhard Hopperi sõnul ei ole uue albumi materjal nii eksperimen- taalne kui “Leucocyte”, meenutades pigem trio hiilgeaegade sound’i. Esbjörn Svensson Trio andis viieteist- Kadunud Esbjörn Svensson koos oma ustavate triokaaslastega. FOTOD INTERNETIST

3/2012 17 Angola vanameister TIINA VAHTRAS muusikasõber

ortugalikeelsete maade muusika on Angola oli veel Portugali koloonia, oli üsnagi tuntud ka Eesti maailma- Bonga südikas ja kartamatu vabadusvõitlu- Bonga on üks tuntumaid muusika huvilistele. Kes ei teaks se eestkõneleja. Pärast Angola iseseisvust angola muusika esindajaid, mõndaP bossanoovat või sambat Brasiiliast valutas ta oma muusikas südant Angolat või poleks kuulnud Portugali fado’t, samu- räsinud kodusõja pärast. Kaasajal on tema keda armastatakse nii oma ti on Roheneemesaared maailma lavadele laulud sageli ühiskonnakriitilised, kuid tei- kodumaal kui ka väljaspool paisanud külluses staare eesotsas hiljuti salt ka Angola rahva vaprust ülistavad. meie seast lahkunud Cesária Évoraga. Võib-olla veidi vä- rütmid pole mind kunagi hem tuntakse meil Angola ükskõikseks jätnud, nad an- muusikat, kuid just sealt on navad alati võimsa positiivse pärit mitme kuulsa brasiilia laengu. Nagu paljudes teistes- rütmi juured ning ka tänapäe- ki eluvaldkondades, on ka val viljeldakse seal väga popu- muusikas enamiku lõuna- laarseid stiile, millest on tun- poolkeral elavate rahvaste tumad semba ja kizomba. väljenduslaad ehedam, otse- Tasapisi on need rütmid ja kohesem ja vahetum. Nad nende saatel tantsitavad tant- justkui jätavad ära rohked sud kogumas populaarsust ka kultuurilised vahe- ja pealis- Euroopas. Tänavu seitsme- kihid, mis teevad asjade väl- kümnendat sünnipäeva tähis- jendamise ja mõistmise sageli tav Bonga on üks tuntumaid keeruliseks, ning asuvad kohe angola muusika esindajaid, asja tuuma kallale. Aafrika keda armastatakse nii oma muusika kõnetab minu sees kodumaal kui ka väljaspool ja olevat, järjekindlalt maailma kellel on oluline roll selle avastavat last ning seetõttu Lõuna-Aafrikas paikneva riigi leiavadki lõunamaised rütmid muusika maailmale tutvusta- ja meloodiad otsetee minu mises. südamesse. Lisaks ehedatele Põimides oskuslikult erine- rütmidele ja meloodiatele on vaid rütme mitmelt kontinen- Bongal ka väga emotsionaal- tilt (traditsioonilistest angola foto internetist ne ja vahel kaebliku kõlaga kizomba’st ja semba’st kuni la- hääletoon, mis muudab tema dinaameerika rütmide ja Portugali fado’ni), Üheks Bonga teeneks on ka see, et ta äratas muusika veelgi sügavamaks ning ilmestab on Bonga saavutanud tänaseks ülemaailm- uuele elule mitu koloniaalvõimude poolt selles peituvat sõnumit. se tuntuse ning kuulub ka minu vaieldama- alla surutud traditsioonilist stiili. Nende tute lemmikute hulka. Erinevate muusika­ seas on kõige tuntum semba, mida ta ka Laulja elust traditsioonide koosmõju annab tulemuseks peamiselt viljeleb. Bonga Kwendal (sünninimega José Ade­ värvika ja mitmekülgse muusika, mis saab lino Barceló de Carvalho) on selja taga oma jõu poliitilisest ja sotsiaalsest sõnu- Muusika, mis puudutab pikk muusikukarjäär, millest suurema osa mist. Varasemal loomeperioodil, mil Elulised, särtsakad ja tantsulised Aafrika ajast on ta elanud eksiilis, unustamata see-

18 3/2012 juures oma juuri ja jäädes alati truuks Angolale ja laiemalt kogu Aafrikale. Huvitava faktina võib välja tuua ka selle, Minu lemmiklood et nooruses tegi ta emamaal Portugalis “Mona Ki Ngi Xica” (“Laps, kes jääb minust edukat karjääri nii jooksja kui ka jalgpal- maha”) pärineb Bonga esimeselt albumilt lurina. Aastal 1972 pühendus ta ainult “Angola 72” ja on kohalikus kimbundu keeles. muusikale. Muusikaõpinguid alustas ta See on ka Bonga emakeel, milles ta ennast li- nooruses oma isa käe all, kes mängis saks portugali keelele väga sageli väljendab. akordionil traditsioonilist angola muusi- See lugu on värvikas näide lusofoonse (ehk kat. Eduka sportlaskarjääri kõrval toetas portugalikeelse) Aafrika bluusist ning sellest, Bonga salaja Angola vabadusvõitlejaid, kuidas Bonga oskuslikult erinevaid muusika­ mille tagajärjel ta oli sunnitud minema traditsioone ühendab. eksiili. Tuttavate soovitusel otsustas ta 1972. aastal Hollandis pagenduses elades “Sodade” (“Igatsus”) Bonga teiselt albumilt paar lugu linti laulda. Suure üllatusena “Angola 74”. Tegemist on sama loo esmaesitu- saatis tema esimest plaati “Angola 72” sega, millega Cesária Évora palju aastaid hil- suur menu, mille tulemusel toimus jem kuulsaks sai. Laul jutustab nälja all kanna- Bonga elus kardinaalne pööre ning te- tavate caboverdelaste deporteerimisest Angola mast sai professionaalne muusik. Pika istandustesse. Hiljuti Prantsuse ajalehele Le karjääri jooksul on ta välja andnud ligi Monde antud intervjuus meenutab Bonga, et nelikümmend plaati, teda on pärjatud lugu oli väga hinnatud Cabo Verde muusikute rohkete auhindade ja tiitlitega. Laulja on seas, kellega ta Rotterdamis lindistas. Laul auga välja teeninud talle omistatud puudutab kõiki emigrante ja väärkoheldud Aafrika muusika suursaadiku tiitli. naisi. Kui paljud Aafrika riigid iseseisvusid juba 1960. aastatel, siis Portugal hoidis “Mariquinha” (1996. aastal ilmunud kontsert- oma kolooniatest kümne küünega kinni plaadi “Swinga Swinga” nimilugu) jutustab seitsmekümnendate keskpaigani. Et igatsusest rahu ja vaba Angola järele. Tegemist Bongast sai häälekas vabaduse eest kostja, on ilmeka näitega traditsioonilisest semba’st. oli ta sunnitud seitsmekümnendate aasta- Siin tulevad suurepäraselt esile Bonga muusi- te algul Portugalist põgenema. Tema vara- kale iseloomulikud löökpillid, sealhulgas di- sem looming keskendubki peamiselt kaza (bambusevars, mida hõõrutakse puuke- Angola vabadusvõitlusele, mille tõttu on pikesega; pill on Bonga lemmik, mida ta alati teda kõrvutatud Lõuna-Aafrika laulja ja oma kontsertidel mängib), conga, maraca, aktivisti Miriam Makebaga. Ka pärast ise- tamburiin, triangel, güiro ja trummid. seisvust 1975. aastal ei söandanud ta Angolasse naasta, sest vabadusvõitlus Bonga kähe ja sügav hääl ei võlu üksnes kuu- asendus peagi kodusõjaga. Sellel perioodil lajaid, vaid ka teisi staare. “Mulemba Xango­ rääkisid tema laulud sageli rahust, leppi- la” on 1998. aastal koos brasiilia tähtede misest ja andestusest. Angola saatus tegi Marisa Monte ja Carlinhos Browniga linti temast mitmekülgse muusiku, kes muret- lauldud menulugu. Selles loos uurivad erine- seb oma riigi ja inimeste elujärje pärast vatelt kontinentidelt pärit staarid oma rahva ning on teinud sellest murest ühe läbiva- ühiseid juuri. Sama nimega plaat ilmus 2001. ma teema oma muusikas. Tema muusika aastal. populaarsus on aidanud teadvustada Angola ja laiemalt Aafrika käekäiku väl- “Mau Pagador” (“Kitsi ülemus”) on lugu jaspool oma kodumaad. Bonga viimaselt, 2011. aasta plaadilt “Hora Lõpetuseks võib öelda, et Bongal on Kota”, mis on Bonga neljakümnes album. väga oluline roll Angola traditsioonilise Laulu võib interpreteerida kui ühiskonnakrii- muusika taaselustamisel ja tutvustamisel tilist pala – kitsid ülemused ei soovi töötajatele ning vaatamata sellele, et ta on suurema maksta korralikku palka, mille tõttu töötajad osa oma muusikukarjäärist veetnud väl- on sunnitud laenama. Albumil “Hora Kota” jaspool Angolat, on ta oma muusika kau- (“Tarkade tund”) võtab Bonga kokku Angolas du kodumaaga alati olnud tihedalt seotud. valitseva olukorra: “Eldorado, kus on suured Parim viis külma ilma soojemaks nafta, gaasi ja teemantite varud, kalarikkad muuta või meeleolu parandada on elu- veed… Kuid pikale veninud kodusõda on riigi rõõmsa ja päikesest pakatava muusika ära kurnanud ning maad on võtnud kõikehõl- kuulamine. Bonga on üks neid, kes mind mav korruptsioon.” selles aitab!

3/2012 19 Tallinna Muusikakeskkooli kontserdid märtsis

2. – 3. märts 17. märts kell 15.00 EMTA kammersaal Keskraamatukogu suur saal 4. märts Esinevad Jekaterina Rostovtseva Ungern-Sternbergide palee klaveriõpilased Rahvusvaheline kammermuusika konkurss-festival “In corpore” 18. märts kell 18.00 Kadrioru loss 10. märts kell 12.00 Esinevad Anu-Mari Uuspõld (sopran), Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Tuuri Viik (metsosopran) ja Piret Esinevad Niina Murdvee Habak (klaver) viiuliõpilased 31. märts kell 19.00 11. märts kell 17.00 Estonia kontserdisaal EMTA kammersaal TMKK sümfooniaorkester, dirigent EMTA ja TMKK klaveriosakondade Mikk Murdvee ühiskontsert “Tõrudest tammedeni” Sibelius-lukio sümfooniaorkester, dirigent Juhani Lamminmäki 17. märts kell 12.00 Solistid Marcel Johannes Kits (tšello) EMTA orelisaal ja Senja Rummukainen (tšello) Esinevad Aino-Marika Riikjärve Kavas Beethoven, Dvořák, Tšaikovski, viiuliõpilased Mahler

20 3/2012 Heino Eller 125 Elleri loomingulisest pärandist Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis

RISTO LEHISTE Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja

esti Teatri- ja Muusikamuuseum on tati sel päeval neljateistkümnendat korda aga pidevalt ja süvendatult. Samas on osu- üks vähestest õnnelikest kultuuri- välja Elleri-nimelise muusikapreemia lau- tatud sellele, et muuseumi tegevus selles asutustest, kelle hoida on antud he- reaat, seekord Sten Lassmann. Muu­seum valdkonnas vajab analüüsi ja võib-olla ka liloojaE loominguline pärand. Meile kuulu- on leidnud igal aastal võimalusi Elleri muutusi. Aasta-aastalt on vähenenud auto- vad kahe helilooja, Heino Elleri ja Artur muusika esitamiseks oma sinise laega saa- ritasud, järelikult mängitakse Ellerit vähem. Lemba autoriõigused. Kui Lemba pärand lis. Eelmiseks, 120. sünniaastapäevaks Elleri autoritasudest tulev raha on aga pa- tuli muuseumi seetõttu, et puudusid päri- koostas muuseum koos Reet Remmeli, raku ainuke allikas tänu millele on muu- jad, siis Elleri puhul soovisid helilooja ja Mart Humala ning kujundaja Rein Sep­ seumil võimalik süvendatult Elleriga tegel- tema abikaasa Ellu Eller ise kogu oma va- piusega albumi “Heino Eller in modo da. Pilk kontserdiasutuste kavadele näitab, ra, sealhulgas autoriõigused testamendiga mixolydio”, samuti ilmusid sarjas “Elavik” et alanud juubeliaastal mängitakse Ellerit muuseumile pärandada. Nii lisandus Ellu Elleri mälestused pealkirjaga “Ühe su- väga vähe, meie esisümfooniaorkestri kavas 1997. aastal, pärast Ellu Elleri surma muu- ve kroonika”. 2011. aastal Alatskivil avatud ei ole teda sel kontserdihooajal üldse. Selts­ seumi kogusse suure väärtusega Elleri kä- Eduard Tubina muuseumis käsitletakse kondlikus vestluses vaadatakse imestunud sikirjade kogu (453 teost!), hulgaliselt isik- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koosta- ilmel, kui mainime, et muuseum on Elleri likke arhiividokumente, fotosid ning ese- tud ekspositsioonis Tubina kõrval eraldi autoriõiguste omanik ja juriidiline esindaja. meid. Sellest hetkest alates täidab muu- näituseruumis ka Ellerit ja Tartu koolkon- Tundub, et nii Elleri positsioon Eesti muu- seum muude ülesannete seas ka “erimis- da. Tänavu 24. märtsil esitleb Sten Lass­ sikamaastikul kui ka seos Elleri ja Eesti siooni”, milleks on Heino Elleri loo ja loo- mann muuseumi ekspositsioonisaalis teist Teatri- ja Muusikamuuseumi vahel ei ole mingu säilitamine, taaselustamine ning plaati Elleri klaveriteostega, sügisel on tule- nii tugev ja hästi teada, kui võiks. tutvustamine. See muusika on väärtuslik mas ka kolmas CD. Mainitule lisanduvad ja oma. See on eesti algupärand, nii nagu koostööprojektid teiste asutustega (filmid, Elleri-nimeline muusikapreemia? norralastel Grieg ning soomlastel Sibelius. kontserdid, trükised jne). Aeg on seisatada ja enne juubeliaasta toi- Elleriga seotud tegevus on üks muuseu- Kõik on justkui korras... Vähesed heli- metustesse sukeldumist järele mõtelda. mi aastaplaani kindlaid traditsioone. Märt­ loojad pälvivad sellist pidevat tähelepanu, Näiteks Elleri-nimelise muusikapreemia sikuu seitsmendal päeval tähistab muu- enamasti jõutakse nende juurde suuremate kontseptsiooni ja eesmärkide üle. Kas selle seum Elleri sünniaastat. Aasta tagasi kuulu- juubelite puhul. Elleriga tegeleb muuseum preemia edasine määramine samadel põ-

3/2012 21 preemiaga? Idee poolest võib preemia olla Selliste mõtete valguses on kogu Elleri Aasta-aastalt on vähenenud mitme erineva kontseptsiooniga – lihtsalt preemiaga seonduv hetkel muuseumis autoritasud, järelikult män- toetusstipendium heliloojale, muusika- ümber korraldamisel. gitakse Ellerit vähem. Elleri maastiku suurte tegijate äramärkimine, Muuseum vaatab Elleriga seonduvat muuseumipoolne lugupidamisavaldus tee- kindlasti oma mätta otsast, ka läbi mu- autoritasudest tulev raha on nete eest või midagi muud väärtuslikku. seaalse prisma, aga üldistades maadleme aga paraku ainuke allikas Tuleb aru saada, et viimase neljateistküm- sama probleemiga, millega kogu Eesti tänu millele on muuseumil ne aasta jooksul on eesti kultuurimaasti- muusikamaastik – kuidas meile olulist pä- võimalik süvendatult Elleriga kul palju muutunud, protsessid ja seosed randit ja muusikat elus hoida? Muusikas tegelda. Pilk kontserdiasu- pole enam samad, nagu ka kultuuri tege- kõneldakse tihti ekspordist ja tarbimisest, tuste kavadele näitab, et mise ja rahastamise üldisemad põhimõt- sellest, et muusikat (ja heliloojat) hoiab ted. Kindlasti ei tasu anda preemiat inert- elus loomingu esitamine kontserdilavadel. alanud juubeliaastal mängi- sist või seetõttu, et keegi noortest heliloo- Muuseum kui mäluasutus ei peaks endale takse Ellerit väga vähe, meie jatest ei ole veel preemiat pälvinud. Ühe võtma kontserdiasutuse rolli, aga nagu en- esisümfooniaorkestri kavas laureaadi tunnistus ja graveeringuga Elleri ne sedastasin, on Eller muuseumis erilisel ei ole teda sel kontserdihoo- jalutuskepp ootab juba aastaid muuseu- kohal ja me soovime kanda hoolt kogu te- ajal üldse. mis... Sarnaselt teiste suurkujude nimeliste ma pärandi eest. Selles valguses peaks vä- preemiatega, peaks ka selle preemiaga ga hoolikalt jälgima, et Elleri preemiate kaasnema teatud vaimne ja materiaalne andmine või ka üldisemalt Elleri autorita- “investeering” Elleri loomingulise pärandi sud oleksid suunatud ühele eesmärgile – himõtetel õigustab ennast? Kas see teenib edasikestmiseks, vähemasti peab sel ole- et Elleri muusikat rohkem mängitaks, et õiget eesmärki? Kas noore ja andeka heli- ma otsene seos Elleri ja tema muusikaga. teda rohkem uurimustes ja trükistes käsitle- looja saavutusi peaks pärgama just Elleri

22 3/2012 taks, et muuseumi tegevus moodsas keeles öeldes taastoodaks Ellerit. Heino Elleri 125. aasta juubeli Mida teha Elleriga? sündmused Paljud head ideed on saanud teoks koostööprojektidena. Ka Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on alati avatud perspektiivseteks 7. märts – Elleri sünniaastapäevale pühen- koostööettepanekuteks. Käesolevale artiklile on lisatud loetelu esi- datud postmargi esitlus ning Elleri päran- algsetest juubeliaasta sündmustest. Suurem osa neist saab teoks di teemaline avalik arutelu Eesti Teatri- ja kahe või enama asutuse koostöös (Elleri sümfooniate ettekanded, plaadiesitlused, film Ellerist jne). Nii on ka Elleri pärandi ja pree- Muusikamuuseumis. mia puhul plaanis enne edasiste otsuste langetamist kuulata nen- 24. märts – Sarja “Heino Eller. Complete de nõu, kes Ellerist hoolivad. Selleks korraldab muuseum Elleri Piano Music” teise plaadi esitlus. sünnipäeval, 7. märt­sil pärast postmargi tutvustust avaliku arute- lu. Mis seisus on Elleri pärandiga seonduv praegusel hetkel? Mida 1. september – Heino Elleri kolme süm- edasi teha, millele panustada? Kuidas käia ringi Ellu Elleri poolt foonia ettekanne Nargen-festivali raames Saksa­maa kirjastusele müüdud õigustega? Kui­das jääb preemiaga? Mis rolli peaks muuseum üldse tulevikus mängima – olema mä- (Noblessneri valukojas või Lennusadamas). nedžer, dirigent, metseen? 1. oktoober – Sarja “Heino Eller. Complete Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kõige üldisem ja suurem Piano Music” kolmanda plaadi esitlus. eesmärk on saavutada, et Elleri väärtus(tamine) tänases ja tuleva- ses ühiskonnas oleks võrdne tema enda panusega eesti muusikas- Sügis 2012 – Stuudio F-Seitse toodetud filmi se. Samuti tahame oma valikuid teha selles vaimus, et kui maestro “Heino Eller – kodumaine viis” ning Heino veel elaks, tunneks ta oma viimase otsuse üle rahulolu. Elleri kolme sümfoonia partituuride juubeli- Selle väikese kirjatüki lõpul võib tekkida küsimus, miks ma juubeli puhul Ellerist endast ei kirjutanud. Pikema ja põhjalikuma väljaande esitlus. jutu tarvis on muusikateadlased, muuseumil on aga pakkuda üks joonistus, mis ütleb Elleri väärtuse kohta rohkem kui tuhat sõna. Täpsem info muuseumi kodulehel www.tmm.ee See on Kadi Pajupuu kujundatud “Heino Elleri puu”. Me ei räägi Ellerist ainult kui heliloojast, vaid vaatame temale laiemalt.

Heino Elleri õpilaste puu

René Eespere Mati Kuulberg Toomas Siitan Roman Toi Ants Sõber

Olev Sau Arvo Pärt

Kristjan Kõrver Evelin Kõrvits Uno NaissooArne Oit Jüri Reinvere Hans Hindpere Ilmar Sepp Erkki-Sven Tüür Märt-Matis Lill Galina Grigorjeva Ivalo Randalu Mirjam Tally Anatoli Garšnek Heljo Sepp Ville Kell Helena Tulve Eduard Tubin Raimond Lätte Kaljo Raid Boris Kõrver Lepo Sumera Kaupo Uibo Kerri Kotta Gennadi Podelski Katrin Aller Rauno Remme Lepo Sumera Anti Marguste Tõnis Kaumann Heino Jürisalu Timo Steiner Tõnu Kõrvits Viktor Ignatjev Rauno Remme Toomas Trass Helen Tobias-Duesberg Tõnu Raadik Eduard Oja Avi Benjamin Olav Roots Alo Põldmäe Leo Normet Aado Velmet Raimo Kangro Ülo Krigul TatjanaErkki-Sven Kozlova Tüür Karl Leichter Els Aarne Alfred Karindi Mari Vihmand Jaan Rääts Valter Ojakäär Johannes Bleive Udo Kasemets Tartu koolkond Aare Kruusimäe Veljo Tormis Ülo Vinter Richard Ritsing Liis JürgensSiim Liik Boris ParsadanjanEdmund UusVillem Kapp Helmut Rosenvald Harri Otsa TallinnaAleksei koolkond Stepanov Lembit Veevo Heimar Ilves Heino Eller Jaan Koha

Joonistus: Kadi Pajupuu

3/2012 23 24 3/2012 Sooja muusikasse põimitud külm sahin

KAHRUT VILBASTE Tartu Karlova Gümnaasiumi õpilane

Eesti Filharmoonia Kammerkoor 18. no- omadustest puudu ei jäänud. Koht liitis vembril 2011 Tartu Ülikooli aulas. muusikale pildi ja aitas kujutleda sajandite- Dirigent: Daniel Reuss, orelil: Ene Salumäe. tagust elu. Kavas Thomas Tallise, Orlando di Lasso ja Vokaalteoste tooniandjaks on tekst. Tomás Luis de Victoria “Jeremia nutulau- Kontserdil esitati kolme renessansiajastu lud”. helilooja teoseid, mille aluseks on piiblist pärinevad Jeremia nutulaulud. Prohvet ui silmad sulgeda, kõrvad avada ja Eesti Filharmoonia Kam­ Jeremia elas Egiptuses ajal, mil juutide riik mõttesse vajuda, tungib meeltesse merkoor on üheks oma mis­ oli hävitatud ja rahvas vangi viidud. pilt merest, mis kord tõuseb, kord Nutulaulud lõpevad kahtleva pöördumise- siooniks võtnud ka noorte Klangeb. See on inimhäälte kooskõla, kus ga Jehoova poole – “Või oled sa meid tõu- harimise klassikalise muusi­ keegi pole peamine, nii erinev tänapäeva ganud hoopis ära?” Komponeerimine sellel muusikast, mis sunnib kuulama põhihäält, ka valdkonnas. 2008. aastast teemal räägib kahtlemata paralleelidest põhimeloodiat. Vokaalpolüfoonia lubab alates on koor korraldanud teksti ja inimese hingeelu vahel. Selle kont- jälgida hääli oma soovi järgi või alaliselt serdi kolme autorit ühendas edust hooli- tasuta koolikontserte üle muutuvat üldmuljet kõigi detailide ja var- mata teatav kurbus ja kahtlus. Orlando di Eesti, et viia kõrgtasemel junditega. Mesist harmooniat täiendas Lassot nimetati kaasaegsete poolt “muusi- pelgalt publiku kahin. Selline oli kogemus klassika õpilasteni. Kokku kute vürstiks”, siiski muutus ta elu lõpul ai- “Jeremia nutulaulude” kontserdilt Tartu on siiani antud kaksküm­ na raskemeelsemaks. Tallisel oli protestant- Ülikooli aulas. likul Inglismaal probleeme tagakiusamise- mend viis kontserti Tallinna, Selle kontserdi tunnetuse sõnastasin ga, kuna ta oli veendunud katoliiklane. Tartu, Kuusalu ja Rakvere enda jaoks Orlando di Lasso teoses. Victoria oli sunnitud pikka aega elama Võõrkeelse ja võõra ajastu muusika juures koolides, sealhulgas ka vene maal, mida ta ei armastanud. Nende on mulle tunnetus kõige tähtsam. Tuli mõt- koolides. Õpilaste küsitlus­ “Jeremia nutulaulud” on täis kurbust, kuid tesse: “Sooja muusikasse põimitud külm see ei mõjunud mulle masendavalt, pigem tes on need saanud väga sahin.” Koori kurba, kuid kaunisse häälde, innustavalt. positiivset vastukaja. Lisaks mis manas silme ette suure jaheda sam- Kooriosad vaheldusid oreliteostega. mastega ruumi, lisandus külm sahin just- tasuta kontsertidele kor­ Tõenäoliselt pidid instrumentaalpalad kui udu. Kuigi esitatud muusika on mõel- raldab Eesti Filharmoonia täiendama elamust ajastust ja olema kont- dud kõlama vaikuses, polnud see lisaheli Kammerkoor õpilastele ka rastiks koorile, et hoida inimesi kontser- halb ega rikkunud kontserdielamust. See dist huvitatuna. Minu meelest oli see halb esseekonkursse, et moti­ tundus olevat isegi loomulik – polüfoonias- valik, sest nad tundusid kohatud ja niigi veerida noori muusikaga se lisandus veel üks hääl. Ometi tahaksin pikal kontserdil kippus tähelepanu haju- sama muusikat kuulata ka täielikus vaiku- seotud teemadel mõtlema ma. ses, et saavutada sama tunnetust, mis oli ja kirjutama. Viimane võist­ Lahkusin kontserdilt natuke rikkama, Orlando di Lasso kaasaegsetel. natuke parema inimesena. Ei saanud mitte lus toimus Tartu Karlova Kontserdipaik, Tartu Ülikooli aula, an- ainult teadmisi teisest ajast ja teistest ini- Gümnaasiumi õpilastele, dis oma valge klassitsistliku puhtuse ja he- mestest, vaid ka võimaluse vaadata endasse ledusega elamusele lisaväärtuse. Klassitsism kuhu laekus kakskümmend ja värskendada oma mõttemaailma. Näha on ju olemuselt uuendatud renessanss. üks kirjutist. Järgnevalt võib ümbrust renessansiaegsel viisil ning liikuda Mõlemas stiilis hinnatakse kunstis samu tagasi argielu häältesse mälestusega sooja lugeda Kahrut Vilbaste või­ väärtusi: selgust, täpsust ja puhtust. Eesti muusikasse põimitud külmast sahinast. dutööd. Filharmoonia Kammerkoori lauljatel neist

3/2012 25 Monika-Evelin Liiv (Caesar) ja Helen Lokuta (Kleopatra).

“Julius Caesar” Estonias – meelelahutust oli, aga kuhu jäi armastus?

MAARJA KINDEL muusikateadlane

Georg Friedrich Händeli ooper “Julius täisverelisest eesti ooperitraditsioonist. tust õõnestada. Oli ka värskeid ideid, nagu Caesar” Rahvusooper Estonias. Esietendus Niisiis, seekord siiski Georg Rootering näiteks kolmandas vaatuses sõdalaste asen- 27. ja 28. jaanuaril festivali “MustonenFest Saksamaalt, kes lubas “Julius Caesari” näol damine mõõku täristavate nukkudega, ning – Barokk!?” raames. Esmalavastus Eestis. pakkuda head meelelahutust ning jutustada situatsioonikoomikat. Nii liikumises (Kati kuulsa armastusloo huumori võtmes. Kivitar) kui ka lavakujunduses ja kostüü- aadates Rahvusooperi viimaste Kahjuks või õnneks pole Rootering sellise mides (Lukas Noll) jäi silma paar absurdi- hooaegade uuslavastusi, tuleb tõ- lähenemise poolest esimene. Kindlasti huumori piirimail sündinud lahendust: tei- deda, et välislavastajate osa on märkas nii mõnigi teadlikum vaataja, et ses vaatuses lesis Kleopatra suurel pehmel hirmutavaltV suur. Neeme Kuninga lavas- Estonia “Julius Caesaril” oli mitmeid sarna- vähikujulisel asemel, Ptolemaiose naissõda- tuste arv Estonia repertuaaris on tagasi- susi David McVicari 2007. aastal Glynde­ laste rõivastus oli sulam Tomb Rideri agen- hoidlik. Rääkimata siis teistest tegijatest. bourne’i festivalil loodud suurepärase la- di Lara Crofti ja idamaistest riietest, Kleo­ Jääb mulje, nagu puuduks meil usk ja vastusega. McVicar tõestas, et barokkooper patra oli vangistatud Tallinna vanalinna usaldus oma lavastajate ning teatriinimes- võib olla vägagi meelelahutuslik ning täna- müüride vahele, tema kentsakas tants gloo- te vastu. Kas tõesti pole meil enam võime- päeva publikut kõnetav. Ei tahaks hakata bust meenutava suure rannapalliga jne. kaid inimesi, kes oskaksid ooperit lavasta- siin arutama, kui paljus kaks lavastust oma- Kostüümid olid üldiselt väga kirjud nii vär- da? Ma keeldun seda uskumast. Andekad vahel sarnanesid, kuid McVicari vaimukas videlt kui ka ajastustiilidelt, ent kuna see ja asjast huvitatud isikud on vaja lihtsalt lähenemine oli ilmselgelt eeskujuks võetud. haakus lavastuse tervikkontseptsiooniga, üles leida ning anda neile võimalus. Huumoril oli Rooteringi tõlgenduses siis see materjalide, toonide ning stiilide Loomu­likult on teatril lihtsam väljast ke- oluline osa. Ajuti tundus, et Händeli opera paljusus ei häirinud. Lavakujundus oli hu- dagi enam-vähem “turvalist” sisse tuua ja seria’st on saanud opera buffa, ja seda kah- vitav, kuigi laadi poolest üsna vaoshoitud. iseenesest pole selles midagi halba, et juks mitte alati parimas mõttes. Palju oli Kõrged kaarjad liivaluited olid efektsed meie ooperitrupiga töötavad rahvusvahe- kulunud võtteid ja ettearvatavust, mis kin- ning erinevate tasapindade ja poodiumide lise taustaga lavastajad, aga on see mõist- nitas taas kord tõsiasja – nalja tegemine on kasutamine võimaldas vaheldusrikast liiku- lik ja jätkusuutlik? Kardan, et mitte – oma tõeline kunst ning kramplik püüd publikut misrežiid. Arvatavasti oli lauljatel takistus- lavastajaid on vaja, et saaksime rääkida naerma ajada võib lavastuse kunstilist väär- rajaga sarnaneval laval üsna keeruline lii-

26 3/2012 kuda, aga visuaalselt oli selline “akrobaati- vakogemust. Lavalise aktiivsuse ning ka- ka” köitev. rakteri ereduse poolest ei jäänud ta kuidagi Kõige enam tund- Enne mainisin, et tõsisest ooperist kip- Lokutale alla, kohati oli temperamentsem- sin Rooteringi pus saama lõbus vaatemäng, kus trikitami- gi. Vokaalselt oli aga pilt teine. Mitte igas ne varjutas tegelaste sügavamat käsitlust. registris ei hela Targo hääl kaunilt, kõrgetel Koomilise lähenemise puhul peaks siiski nootidel muutus soprani särav hääl kriipi- interpretatsiooni põhitähelepanu koonduma tugeva karakte- vaks, mistõttu polnud Kleopatra aariaid juures puudust riga tegelaste siseheitlusele. Just muutumi- alati meeldiv kuulata. Julius Caesarit kehas- sed ning murrangupunktid tegelaste sise- tanud Monika-Evelin Liiv on lopsaka armastuse kohal- maailmas ning nende võimalikult usutav tämbri ja tugeva häälega laulja, kes näitas esiletoomine on “Julius Caesari” peamine oma tegelaskuju kehastamisel üles äärmist olekust – minu vägi ja võlu. Kõige enam tundsin Roote­ tõsidust. Muusikaliselt kõrgetasemelise esi- ringi interpretatsiooni juures puudust ar- tuse juures jäi ehk puudu vabadusest olla arvates on “Julius mastuse kohalolekust – minu arvates on mänguline ja oskusest näidata Caesari isik- “Julius Caesar” eelkõige armastuse lugu. suse arengut. Selles vallas sai paremini hak- Caesar” eelkõige Siin pole oluline üksnes Kleopatra ja kama järgmisel õhtul nimiosa laulnud Caesari armastus ning selle mõju mõlema armastuse lugu. elutunnetusele, vaid ka Cornelia kustuma- tu, sügav armastus ja austus mõrvatud abi- lavale sündinud. Teisel õhtul laulnud kaasa vastu, Achillase hõõguvad tunded Andres Köstri Sextus oli tõsisem, tundli- Cornelia vastu, mis juhivad ta lõpuks üsna- kum ja hapram. Iseenesest meeldis mulle gi ootamatu käitumiseni jm. Seda kõike selline lähenemine väga, kui ometi oleks justkui oli, aga looritatud kujul, mistõttu jäi kõik vokaalselt õnnestunud. Siin-seal tun- lavastuse lummus üürikeseks. dus, et Köstri lüürilise ja kammerliku hääle Olgu lavastaja tööga nagu on, ahela jaoks oli Händeli aariate esitamine suur kõige olulisem lüli on ikkagi laulja, tema on eneseületus, mis väljendus eelkõige ebaüht- energiavoogude juht ja katalüsaator, kanal lases kvaliteedis. Ooperi kaabakat Ptole­ lavastaja abstraktsete ideede ning tegelik- maiost mängis Mart Laur, kellele kohe so- kuse (publiku) vahel. Mõeldes “Julius bivad sellised karakterrollid (mõeldes hu- Caesari” muusikalisele nõudlikkusele, pani moorikale Kokatari rollile Prokofjevi oope- mind hämmastama Estonia võimekus pan- ris “Armastus kolme apelsini vastu”). Ka na välja kaks koosseisu, kusjuures mõnda seekord kutsus tema mäng esile naerupah- rolli on valmis esitama isegi kolm erinevat vakuid. Sümpaatsed olid ka mitmed kõrval­ inimest. Milline küllus! Paraku tuleb tun- osad: Olari Viikholm Curiona, René nistada, et tasemelt on tegemist kahe üsna- Soom Achillasena, Triin Ella ja Maire Teele Jõks (Caesar) ja Katrin Targo (Kleo­ gi erineva koosseisuga – esietenduse ehk Haava Nirenusena. patra). Rahvusooperi sümfooniaorkestrit juha- esimese koosseisu vokaalne tase on märksa fotod Harri Rospu ühtlasem ning kõrgem. Selle koosseisu sä- tas seekord Andres Mustonen, kelle ener- rav täht oli Helen Lokuta, kes kütkestas giale tugines suuresti etenduse muusikaline publikut eheduse ja mitmekülgsusega. Teele Jõks, kes oli nii lavaliikumises, mii- külg. Mulle tundus, et särinat ja sädemeid Võrratult kaunilt kõlasid Lokuta esituses mikas kui ka psühholoogiliselt dünaamili- oleks võinud orkestri esituses rohkemgi ol- Kleopatra aariad “Piangerò la sorte mia” sem. Samas on Jõksil kõlavõimsuselt ja la – ikkagi barokkooper –, ja ma pole nõus ning “V’adoro, pupille”. Omaette nauding kandvuselt tagasihoidlikum hääl, ehkki Alvar Loogi seisukohaga (Postimees 1. 02. on Lokutat laval vaadata, olgu see siis teise muusikaliselt oli kõik kaunis ja mõtestatud 2012), nagu oleks Mustonen olnud orkestri vaatuse lillades toonides õhtukleidis või (aaria “Se in fiorito ameno prato” oli hun- ees tormakas. Mustonen oli tähelepanelik elades kaasa tema esimese ja kolmanda nitu!). Tundub, et ideaalne nais-Caesar ja arvestas lauljaga. Pillimängijate põhjalik vaatuse mõnusalt koketeerivale näitlemise- oleks sümbioos Liivist ja Jõksist. Lisaks töö kandis vilja ning orkestri musitseeri- le. Kleopatra rollis võib Estonias laulmas Kleopatra ja Caesari loole on ooperis kaalu mist oli nauding kuulata. Eriti hingestatult kuulda ka Katrin Targot, kel on vähem la- Cornelia ja tema poja Sextuse liinil. Juuli ning õrnatundeliselt kõlas orkestrisaade aa- Lill ja Oliver Kuusik mõjusid neis rollides rias “Piangerò la sorte mia” teisel õhtul – tõepäraselt ning siiralt, palju aitas kaasa sellised muusikalised hetked jäävad meel- Oma lavastajaid on lauljatevaheline hea side. Üsna levinud tõl- de. vaja, et saaksime gendusena esitas Kuusik Sextust kui poisi- Estonia “Julius Caesari” lavastuse mõju kest, kes erinevate äparduste ja sündmuste ning hinnang sellele sõltub ilmselt vägagi rääkida täisvereli- käigus lõpuks täismeheks kasvab. Kuusikul palju vaataja varasemast kogemusest, eelar- on meeldivalt velvetine hääl ja kuigi mõnes vamustest, maitsest, tujust, elufilosoofiast: sest eesti ooperi­ aarias kaotas see veidi oma ilust, saavutas ühele suurepärane meelelahutus, teisele lä- ta ooperi lõpuks tämbriliselt hea kontrolli. bikukkunud eklektika, kolmandale ergutav traditsioonist. Sarmi ja näitlemisande poolest on Kuusik muusikaelamus. Mina olen tänulik, et sain Händeli tähtteost Estonias kuulda ja näha.

3/2012 27 Mustoneni pidustuste vürst, tseremooniameister, kapell- meister ja viiulisolist. FOTO MATI HIIS / ÕHTULEHT

Festival “MustonenFest – Barokk!?” Dionüüsoslik 27. jaanuar – 4. veebruar. Georg Friedrich Händeli “Julius Caesar” RO Estonias, “Crazy Opera” Estonia talveaias, kammerorkester Moskva Virtuoosid, Rustavi barokk Mustoneni koor, segakoor Latvija, Gemma Bertagnolli, “21. sajandi Bach” (Jazz Trio Iisraelist ja Art Jazz kvartett Eestist ning festivali ansambel) ja pidustustel galakontsert. Kunstiline juht Andres Mustonen, kes üht- lasi dirigeeris ja mängis paljudes koosseisudes KRISTEL PAPPEL viiulit. muusikateadlane

28 3/2012 üüdsed Mustoneni pidustused väärisid oma nime nii vormilt Mustonen liigub vabalt ühest stiiliruu- kui ka sisult. Mustonen oli ühtae- mist teise, selle vabaduse aluseks on aga Ngu nagu oma muusikutest külalisi võõrus- tav vürst, tseremooniameister, kapellmeis- aastakümnetepikkune tegelemine vara- ter ja viiulisolist. Ta naudib muusikatege- mist ise ja jagab oma vaimustust publiku- se muusikaga, nii et see on lahustunud ga. Nii nagu on laienenud Mustoneni re- pertuaar, on laienenud ka ta kuulajaskond. interpreedi muusikalises arusaamas ja Publik on kaasa haaratud helikunstniku ehedast, peaaegu et kehaliselt tajutavast tõlgendusviisis. energiavoost, laseb end mõjutada baroki ekstaatilistest rütmikordustest ja retoori- listest liialdustest, avastab koos Mustoneni nilisi oskusi tuleb muidugi imetleda. ja ta sõpradega ühisosi baroki ja džässi Pöörane barokk, pöörane ooper – ning 20. sajandi klassika (Henze, Ligeti jt) “Crazy Opera” oli “MustonenFesti” üks üri- vahel või kõrvutab Bachi teoseid ja nende tusi Estonia talveaias: kaks interpreeti (pia- tänapäevaseid töötlusi. Mustonen liigub nist ja laulja) lahkasid vaimukalt ja skalpelli vabalt ühest stiiliruumist teise (lisaksin teravusega ooperižanrit ja selle klišeesid, siia festivaliväliselt näiteks ka tema ja Ivo olles nagu samal ajal teatrisaalis kulgenud Sillamaa detailselt läbi töötatud tõlgendu- “Julius Caesari” sõbralik paroodia. Baroki­ sed Beethoveni viiulisonaatidest), selle va- ga kaasnev teaterlikkus on Mustonenile ja baduse alus on aga väga selge: aastaküm- Hortuse esinemistele olnud ikka lähedane netepikkune tegelemine varase muusika- ning millalgi pidi Mustonen ju päris teatri- ga, nii et see on lahustunud interpreedi ni jõudma – nüüd siis Rahvusooperis muusikalises arusaamas ja tõlgendusviisis. Händeli “Julius Caesarit” dirigeerides. Vanemal põlvkonnal on kindlasti meeles Estonia lavastusest kirjutab käesolevas aja- üks 1970. aastate keskel ilmunud topelt- kirjas lähemalt Maarja Kindel, mina ütlek- plaat keskaja muusikast (gregooriuse laul, Pöörane barokk, pöörane ooper. David Sebba ja Irit Rub “Crazy Opera” reklaamfotol. sin veel vaid paar sõna orkestri kohta. varane polüfoonia, “Taanieli mäng”), FOTO EESTI KONTSERT Orkester esitas Händeli muusikat karak- Hortus Musicuse esimene. Selline muusi- teerselt, selge fraseerimise ja terava rütmi- ka pani aluse Mustoneni ja Hortuse järg- Vivaldi ja Händeli soolokantaatides uhke- tajuga. See oli jõuline ja ergas Händel, nii et mistele “keeleõpingutele”. Seetõttu on te koloratuuridega ja afektirohke, “kõnele- Estonia orkestriga võib igati rahule jääda. Mustoneni baroklikes variatsioonides säi- va” musitseerimisviisiga. Sellise baroki- Esietendusel näis küll, et I vaatuses orkester linud ajastuteadlik lähenemine, näiteks tunnetuse tulevärgi taustal jäi kammeror- justkui otsis sobivat kõla, mis ei mõjuks fraseerimises, artikulatsioonis. kestri Moskva Virtuoosid esinemine kuivalt ega agressiivselt ning ei mataks laul- Väga hea näide niisuguse vabaduse ja üheplaaniliseks. Kahtlemata mõjutas sel- jaid, aga II vaatuses see leitigi. Ja loomuli- teadlikkuse ühendamisest olid 2. veebruari list muljet ka orkestri juhi Juri Bašmeti kult ei saa siin mööda efektsest stseenist, Mustpeade maja kontserdil mängitud inst- ootamatu haigestumine. Mõtlema pani kus Caesar laulab saalis orkestribarjääri rumentaalteosed, eriti Vivaldi triosonaat aga see, et ilma Bašmeti­ juhendamiseta ei juures vallatut “linnulaulu-aariat” (“Se in d-moll “La Follia”. Kahe viiuldaja (Elar olnud orkestril harjumust üksteist kuula- fiorito”), partneriks Mustonen viiulisolisti- Kuiv ja Andres Mustonen) virtuoossus, ta, Bachi Bran­den­burgi kontsertide esita- na. kuulsa teema maagilised kordusringid lõid misel ei tajutud muusika struktuuri an- Ülevoolavalt dionüüsoslik “Mustonen­ kaasakiskuva terviku. Kontserdi peakülali- sambliliselt. See-eest solistide mänguteh- Fest”! ne Gemma Bertagnolli Itaaliast köitis

3/2012 29 1st Xinghai Prize International Choir Championships Guangzhou (Canton), China November 8 – 14, 2012

Guangzhou is different! • Join choirs from all over the world in China’s capital of choral music! • Be part of the big international Festival Choir • Compete in one of 11 categories in the Open Competition! Or go for the Xinghai Prize and win € 5,000 in one of 7 categories! • High class accommodation at low prices • Best time to visit Southern China: sunny weather and pleasant temperature • Combine your journey with additional concerts in Hong Kong and Macao

Beijing

CHINA Shanghai

Guangzhou (Canton) in cooperation with the City of Guangzhou

Macao Hong Kong 0 250 mls http://xinghai.interkultur.com 0 250 km

30 3/2012 Kultuurkapital andis Elutööpreemia välja aastapreemiad Jaan Räätsale

28. jaanuaril anti Endla Helilooja Jaan teatris toimunud pidu- Rääts sai kõrvu- likul tseremoonial üle ti literaat Hellar Kultuurkapitali 2011. aas- Grabbi ja teat- ta auhinnad. rilavastaja Jaan rinevates valdkondades aasta- Toomingaga 64 Epreemia pälvinute seas oli ka mul- 000 euro suuruse lu 80. sünnipäeva tähistanud helilooja kultuuri elutööpree- Anti Marguste, keda tunnustati eesti rahva- mia. Jaan Rääts. muusika traditsioone ja rahvuskultuurilisi Anti Marguste. väärtusi kandva ning arendava loomingu- iigi kultuuripreemiate saa- pärandi eest. Rjate seas olid ka helilooja Tõnu Kõrvits, kes pälvis Muusikaga seotud aastapreemiaid andis välja ka rah- 9600 euro suuruse autasu loomingulise tegevuse eest vakultuuri sihtkapital, premeerides mulluse noorte laulu- 2011. aastal, ning dirigent Arvo Volmer, keda premee- ja tantsupeo juhtfiguure, dirigente Veronika Portsmuthi riti Wagneri ooperi “Parsifal” muusikalise teostuse ja Raul Talmarit ning Kihnu saarel pärimusmuusika eest. Kultuuri­preemiad anti laureaatidele kätte vabarii- õpetust korraldavat Mare Mätast. gi aastapäeval Tartu Ülikooli aulas. (Kultuuriministeerium)

Aastapreemiad Kooriühingult

28. jaanuaril jagati aastapree­ ja tiitli sai dirigent ja pedagoog Lydia miaid 2011. aastal koorimuusikas Rahula, kes juhatab nelja koori, juhendab ansambleid ja õpetab muusikat Tallinna 21. silma paistnud muusikutele ja koolis. kollektiividele. Veel auhindu: asta koori tiitli pälvis mullu mitmel • Aasta puhkpilliorkester – Tallinna rahvusvahelisel konkursil edukalt esi- Muusikakooli puhkpilliorkester (dirigent Aasta dirigent Andrus Siimon. A FOTOd INTERNETIST nenud Collegium Vocale, mille dirigent Valdo Rüütelmaa, ühtlasi aasta orkestridi- Endrik Üksvärav sai ühtlasi aasta noore rigent). lastekoori Rõõm Laulust projektijuht, koo- dirigendi tiitli. Samuti pälvis aasta koori ni- Aasta kooriplaat – “12 laulu püha neitsi • rireiside korraldaja). metuse Miina Härma Gümnaasiumi sega­ Maria auks. Te Deum” (esitajad Pärnu Aasta tegu – kontserdisari “Ants Üleoja koor (dirigent Kadri Leppoja), mis kuulub Kammerkoor, Pärnu Linnaorkester, flöö- • 75 ja Alo Ritsing 75”. oma kaheksakümne lauljaga Eesti suurima- disolist Leonora Palu ja dirigent Ave Aasta koostööpreemia – Klassikaraadio. te segakooride hulka. Sopp). • Aasta üksmeelepreemia – Leelo Talvik. Aasta dirigendiks nimetati Andrus Aasta puhkpilliplaat – noorteorkestrite • • Gustav Ernesaksa Fondi koorimuusika Siimon, kes töötab Eesti Rahvusmeeskoori CD “Aavo Ots 60”. • peastipendiumi pälvis dirigent Hirvo koormeistrina ning juhatab peale selle Eesti Aasta toetajad – Tallinna linn ja Harju­ • Surva, koorimuusika edendamise stipen- Teaduste Akadeemia Naiskoori, Eesti maa omavalitsuste liit. diumi Merike Toro ning õppestipendiu- Teaduste Akadeemia Meeskoori, Eesti Aasta korraldajad – Aet Maatee (Eesti • mi noor dirigent Kaspar Mänd. Koorijuhtide Naiskoori ja Virumaa Noorte Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja, laulupi- Meeskoori. Aasta koorijuhi-muusikaõpeta- dude korraldaja) ja Heli Sepp (Harjumaa (Kooriühing)

3/2012 31 Ewert and the Two Dragons EMTAs tähis­ triumfeeris Eesti Muusika­ tati pianist auhindade galal Anna Klasi 100. sünni- iimasel ajal nii kuulajatelt kui ka krii- V tikutelt ohtralt tunnustust teeninud ansambel Ewert and the Two Dragons oli aastapäeva peategelane ka 2. veebruaril Nokia kontser- dimajas toimunud Eesti Muusikaauhindade 23. jaanuaril möödus sada tseremoonial, võites aasta ansambli tiitli, aastat maestra Anna Klasi plaadiga “Good Man Down” nii aasta albu- (1912–1999) sünnist. Sel puhul mi kui ka aasta rockialbumi auhinna ning sama plaadi nimilooga aasta laulu ja aasta toimus EMTA kammersaalis muusikavideo auhinna. Varem on ühel ja pianisti ja pedagoogi austami- samal aastal viis auhinda võitnud vaid laul- seks muusikaõhtu ning DVD ja ja Tanel Padar. mälestusteraamatu esitlus. Edukas oli ka ansambel Outloudz, kel- Ewerti ja draakonite järjekordne edu. le “Wide Awake” pälvis aasta popalbumi ja FOTO INTERNETIST ontsert “Anna Klas 100” toimus aasta debüütalbumi tiitli. Aasta meesartis- KEMTA kontserdisarja “Jubilate” tiks krooniti Ott Lepland ja naisartistiks neni, Hendrik Sal-Salleri ja Kukerpillide raames. Esinesid Anna Klasi õpilased Liis Lemsalu. Vaiko Epliku ja Kristjan ühisplaat “Meie küla laulud” võitis aasta et- Ada Kuuseoks, Diana Liiv, Marina Randalu “Kooskõla” tunnistati aasta jazzi- no/folkalbumi auhinna, juba neli kümnen- Kostik, Svetlana Kostik, Vladima plaadiks, duo Tehnoloogiline Päike “Kõige dit tegutsenud Kukerpillid said ka auhinna Jeremjan ja Toivo Peäske, viimane duos pikem päev” aasta elektroonikaalbumiks, panuse eest eesti muusikasse. Nata-Ly Sak­kosega, meenutades Anna ansambli Laika Virgin endanimeline CD Auhinnad selgusid saja kuuekümne viie Klasi silmapaistvat klaveriduot koos aasta alternatiivalbumiks ning Metsatöllu muusikaprofessionaali seas läbi viidud hää- Bruno Lukiga. “Ulg” aasta metal-albumiks. Mari Poki­ letuse tulemusena. Eesti- ja ingliskeelse DVD ning mä- lestusteraamatu “Maestra Anna Klas 100” on koostanud pianist ja pedagoog, EMTA klaveriosakonna emeriitdotsent Peep Lassmann valiti tagasi Ada Kuuseoks, kes õppis Anna Klasi juures Tallinna Muusikakoolis aastatel 1955–1959 ning lõpetas tema käe all ka EMTA rektoriks 1964. aastal Tallinna Riikliku Konserva­ tooriumi. Raamatusse on kogutud Anna 8. veebruaril valis Eesti Muusika- aastast töötanud klaveriõppejõuna Tallinna Klasi õpilaste, kolleegide ja ansambli- ja Teatri­akadeemia valimisko- Riiklikus Konservatooriumis ning jätkab partnerite ning poja, dirigent Eri Klasi pedagoogitööd EMTAs, kus ta on alates mälestused. gu uueks ametiajaks tagasi 1992. aastast klaveriosakonna professor. praeguse EMTA rektori Peep Lassmann on oma kunstilise tegevuse eest (EMTA kontserdibüroo) Lassmanni. Rektori järgmine pälvinud 1999. ja 2009. aastal Eesti Kul­ ametiaeg kestab viis aastat, kuni tuur­kapitali helikunsti sihtkapitali aasta- preemia ning 2001. aastal Valgetähe IV aastani 2017. klassi teenetemärgi. alimiskogusse kuulusid EMTA nõu- Peep Lassmann on Eesti Muusika­ Vkogu ja kuratooriumi liikmed, profes- nõukogu president, Eesti Klaveriõpetajate sorid ja üliõpilaste esindajad, kokku kuus- Ühingu juhatuse liige, Rahvusooper Esto­ kümmend neli inimest. Valimiskomisjoni nia nõukogu liige ning Eesti Interpreetide­ esimees oli kompositsiooniosakonna pro- Liidu juhatuse liige ja üks asutajaliikmeid. fessor René Eespere. Osales viiskümmend Peep Lassmann valiti esmakordselt üks valimiskogu liiget, Peep Lassmanni Eesti Muusikaakadeemia rektoriks 1992. poolt andis hääle nelikümmend viis liiget. aastal. Rektoriameti kõrval kontsertpianistina tegutsev Peep Lassmann on alates 1973. (EMTA)

32 3/2012 “Tallinn Music Week”

Festivalil “Tallinn Music Week” kümmend neli taotlust. Eesti Muusika Arenduskeskus koos osalemiseks avaldasid soovi neli- Festivali programmijuht Kristo Interpreetide Liidu ja Pille Lille Muusikute Rajasaare: “Mitmed kontserdikohad ja Toetusfondiga esitleb klassikalise muusika sada kaheksateist artisti programmi korraldajad on saanud juba interpreete Estonia kontserdisaalis ja Eesti kahekümne kolmest riigist TMW klassikaks: “Jazzkaare” ja “Viljandi Muusika Päevad tutvustavad nüüdisloo- folgi” kava teatris NO99, “Hard rock laa- mingut Mustpeade Majas.” änavu neljandat aastat toimuv festival ger” Tapperis, “Hea uus heli” ja “Rabarock” “Tallinn Music Week” toimub 29.–31. Ton kogunud oluliselt rahvusvahelist Von Krahli Teatris, ja baaris. Kahes saalis märtsini. Festivali ning selle raames aset tuntust ning sooviavaldusi on laekunud li- pakub programmi ka Rock Café. Teist aas- leidva muusikatööstuse konverentsi ees- saks Eestile Soomest, Rootsist, Norrast, tat koostab oma showcase’i klubi Korter. märgiks on esitleda kodupublikule põne- Taanist, Islandilt, Lätist, Leedust, Vene­ “Odessa Pop” esitleb koos Briti plaadifir- vaimat ja aktuaalseimat Eesti muusikat, tut- maalt, Valgevenest, Ukrainast, Poolast, maga Brainlove artiste Sõpruse kinos; tege- vustada meie artiste rahvusvahelisele muu- Tšehhist, Itaaliast, Austriast, Saksamaalt, mist on talendivahetusprogrammiga sikatööstusele ja muusikapressile ning olla Hollandist, Inglismaalt, Šotimaalt, USAst, “Projek­ta”, mille raames esinevad Eesti ar- Eesti muusikaettevõtjatele abiks tegevuse Kanadast, Austraaliast ning Jaapanist. tistid mais Londonis toimuval festivalil. laiendamisel välisturgudele. Erakordselt suurt huvi osalemise vastu Uutest kontserdikohtadest on TMW kavva tunnevad meie naaberriikide artistid. lisandunud Katel ning klubi Studio Sauna (“Tallinn Music Week”) Ainuüksi Soomest laekus sel aastal viis- tänaval. Eesti muusika päevad põikavad bändiruumi

aiemale publikule eesti heliloojate koo- Lrekihi loomingut tutvustav festival “Eesti muusika päevad” (EMP) tõstab tä- navu 19.–24. märtsini esile uue muusika ansambleid – keskendutakse bänditegemise vaimule ja vaimustusele. Kuigi bändid seos- tuvad rohkem pop- ja rockmuusikaga, on neil tänapäeva heliloojate loomingus oluli- ne osa. “Ansamblite ja orkestriteta oleks heliloo- jatel võrdlemisi niru elu. Teoseid tuleks kir- jutada põhimõtteliselt sahtlisse, sest keegi ei vajaks neid. Kui aga teose on tellinud püsi- valt koos mängiv ansambel, orkester või koor, on lootust, et esiettekanne ei jää heli- töö viimaseks esituseks,” mõtiskleb EMP üks kunstilistest juhtidest Ülo Krigul. Timo Steiner ja Ülo Krigul “Siit hakkasime edasi mõtteid veereta- 2009. aasta festivalil. ma, et eesti uue muusika ansamblitele on FOTO MAIT JÜRIADO pööratud vähem tähelepanu kui nad vää- riks. NYYD Ensemble oli Eestis kaua ainu- Võrdluseks kohtab EMPl ka “päris bän- olnud üks olulisemaid siinsete heliloojate ke omataoline, hiljem tulid Uus Tallinna de”, sest kavas on tagasi “Eesti muusika loomingule keskenduvaid festivale, korral- Trio, ansambel U:, PaukenfEst, Resonabilis ÖÖ”, mis toimub koostöös festivaliga “Hea dajaks Eesti Heliloojate Liit. Juba kümme- jne,” meenutab teine kunstiline juht Timo Uus Heli”. Audiovisuaalne muusika ja vi- kond aastat on festivali uuenduslikud kuns- Steiner. “Tänavu oleme ühe festivali kavva deomuusika ühendavad eri moel helid lii- tilised juhid olnud heliloojad Timo Steiner koondanud väga palju eesti uue muusika kuvate piltidega. Ja isegi sümfooniaorkestri ja Ülo Krigul. Festivali kava on alati koos- ansambleid. Huvi pärast lugesime kokku ja kontsert on seotud bändiideega – üsna eri- tatud eesti heliloojate värskeimast loomin- saime uskumatu arvu “bände” – seitse palgelises kavas peegeldavad kõik uued teo- gust ja muusika esitajad on olnud peami- Eestis tegutsevat ja üks Taanist tulnud kü- sed ühel või teisel viisil bändimaailma mõ- selt heliloojatega tihedat koostööd tegevad lalisansambel Esbjerg Ensemble, keda diri- jusid. muusikud ja ansamblid. geerib eestlanna Kaisa Roose,” sõnas Eesti muusika päevad toimusid esimest Rohkem infot: www.helilooja.ee korda 1979. aastal ja on juba üle 30 aasta Steiner. (EHL)

3/2012 33 “Jazzkaar” avaldas kevadise Narvas kõlas suurfestivali programmi taas Chopin

Kahekümne kolmandat kor- arvas toimus taas suurejooneline NChopini loomingule pühendatud da toimuv “Jazzkaar” leiab rahvusvaheline noorte pianistide kon­ aset 20.–29. aprillini, pakku- kurss. Võisteldi kolmes vanuserühmas: des kuulamiseks esinejaid kuni 12-aastased, 13–15-aastased ja Prantsusmaalt, Inglismaalt, 16–18-aastased. Noori pianiste hindas žürii koosseisus Lauri Väinmaa (esimees), Bro­ Indiast, USAst, Saksamaalt, nis­ława Kawalla (Poola), Teppo Koivisto Sloveeniast, Taanist, Soomest, (Soome), Julia Tiškina (Venemaa) ja Julijus Norrast, Rootsist ja Austriast. Andrejevas (Leedu). Noorimas vanuserüh- mas asus võistlema 28 last, keskmises ja va- azzkaare” kodu on sel korral mere nemas rühmas 16. Maadest olid esindatud “Jääres – Tallinna Vanasadamasse püs- Venemaa, Läti, Leedu, Aserbaidžaan, titatud erilises merepaviljonis, millist pole Ukraina, Poola, Valgevene ja Usbekistan. Eestis varem nähtud. Paviljon mahutab li- Konkursil kuulis rohkelt noori andeid, väga gi tuhat kuulajat, selle ümber on väliala ja häid mängijaid oli tulnud Venemaalt ning sealt avaneb kaunis vaade Tallinna vana- eriti hästi olid valmistunud Asebaidžaani linnale ja jahisadamale. Nagu alati, toi- osalejad, kus keskmise vanuserühma võit- muvad ka sel kevadel kontserdid mitmel jaks tuli Narmin Najafli ning konkursi ain- pool Eestis. sa grand prix’ pälvis vanima vanuserühma Festivali avakontserdil esineb maail- võistleja Rustam Zeynalov. Eestist osales mamuusika supergrupp Amadou & õpilasi Narva, Sillamäe, Tallinna ja Tartu Mariam, Malist pärit pimedad muusikud. muusikakoolidest. Väikestest koolidest oli Et “Jazzkaare” fookuses on seekord noor silmapaistev Kehtna Kunstide Kooli kahe publik ja noored esinejad, toob festivalile õpilase, Hanna-Liisa Kuusingu ja Evita külakosti Euroopa noorte professionaali- Lauljatar Lizz Wright, üks “Jazzkaare” pea- esinejaid. Lohu osavõtt (õpetaja Hele Saarse). Eesti de festival “12 Points Plus”, mille mullu- FOTO INTERNETIST esindajatest pälvis noorimas vanuserühmas sed kolm parimat kollektiivi Kaja Draks­ diplomi Darja Jasnjuk (Narva MK, õp ler Acropolis Quintet (Sloveenia), Eli­ Lina Jarovaja) ja eripreemia Arko Narits fantree (Soome-Rootsi) ja Metall-O- (Tartu 1. Muusikakool, õp Tiiu Noor). (Austria), Jo Stance (Soome) ja Vigleik Phone (Prantsusmaa) esinevad neljas lin- Eestile tulnud ainsa laureaaditiitli, II koha- Storaas Trio (Norra). nas. Pühapäeval, 22. aprillil kutsub ga naasis Leo Dubovski Tallinna Muu­ Loomulikult väärivad erilist tähelepa- “Jazzkaar” avastama Kalamaja paiku sikakeskkoolist (õp Ada Kuuseoks); nu festivali peaesinejad: Jan Garbarek (kontserdikohtadeks Kalamaja park, Veronika Issajeva Georg Otsa nimelisest Quartet (Norra), kus teeb kaasa maail- Kultuurikilomeeter, Kalju kirik, F-hoone, Tallinna Muusikakoolist (õp Ada Kuuse­ makuulus india löökpilliguru Trilok Boheem, Klaverivabrik, Disaini muu- oks, Jelena Elkind) pälvis IV koha ning au- Gurtu, ja inglise klubimuusika legend seum jpt). kirja ja Chopini Instituudi diplomi Chopini The Brand New Heavies. Eesti muusikud esinevad kontserdil “Barkarooli” parima esituse eest. “Estonian Vocal Gala”, kus astub üles Jazzi kodumaa staaridest on kohal kümme jazzilauljat. Tõnis Mägi suur maailma altsaksofonistide esinumber bluusiansambel esitab kavas “Muus- Rudresh Mahanthappa, kes esitab india Bluus” oma bluusilikke lugusid, meie bas- muusikast inspireeritud kava “Samdi”. siässad eesotsas Raul Vaiglaga on laval USAst tulevad ka maailma üks hinnatu- koosseisus Aces of Basses. maid ja hõivatumaid bassiste Christian Veel esinevad festivalil mullu noore McBride ning noor sametise häälega vo- muusiku preemia pälvinud Joel Rasmus kaaljazzi täht Lizz Wright. Remmel oma trioga, Oleg Pissarenko, Sel aastal saab esmakordselt teoks ka Jaak Sooäär, Raivo Tafenau, Meelis jazziturismi projekt, millega seoses oo- Vind, Villu Veski ja paljud teised. tab Tallinn rohkearvuliselt külalisi Põhja- Euroopa jazzi suundumusi ja tippta- Euroopast, aga ka Saksamaalt ja Vene­ set esindavad ansamblid Das Kapital maalt. Lähemalt annab infot kõige toimu- Eesti ainus laureaat Leo Dubovski (vasakul) (Saksamaa-Eesti-Prantsusmaa-Taani), va kohta veebileht www.jazzkaar.ee. ja tema õpetaja Ada Kuuseoks (keskel) vastu võtmas õnnitlusi. Tingvall Trio (Saksamaa), The Flow (“Jazzkaar”) FOTO IRINA KIVIMÄE

34 3/2012 Keskastme muusikakoolide klaveriõpilaste konkurss

eorg Otsa nimelises Tallinna Muu­ Gsikakoolis toimus 27.–28. jaanuarini järjekordne keskastme muusikakoolide Laureaadid: Hindrek Pärg (õp (Tallinna Muusikakeskkool, Georg Otsa ni- Ülle Sisa) ja Lea Valiulina (õp meline Tallinna Muusikakool, Tartu Heino Ralf Taal), Otsa kool; Dmitri Kurs Elleri nimeline Muusikakool) klaveriõpilas- (õp Ülle Sisa, Otsa kool), te konkurss. See on üks pikema traditsioo- Rasmus Andreas Raide (õp Ell niga klaverikonkurss Eestis, pärit juba Saviauk, Martti Raide) ja Mariin 1960ndatest aastatest. Võistlus peetakse Gill (õp Marju Roots), TMKK; neljas vanuserühmas ja kokku osales kon- Auli Lonks (õp Martti Raide), kursil 46 õpilast, seekord võttis konkursist TMKK ja Madli Marje Sink (õp osa ka VHK Muusikakool. Žüriis hindasid Lembit Orgse), Otsa kool; Karl õpilasi Jussi Siirala Helsingi Sibeliuse Peterson (õp Eike Sild-Neeme, Akadeemiast, Ira Floss, Kadri-Ann Sumera Ivari Ilja), Georg-Mirek King (õp ja Piret Väinmaa. Professor Jussi Siirala tõs- Marju Roots), Priidik Purga (õp tis esile Eesti õpilaste head tehnikat ning Kersti Sumera), Sten Heinoja rõhutas isikupära ja väljenduslikkuse oluli- (õp Marju Roots, Ivari Ilja) sust ettekandes. Seekordsel konkursil kasu- TMKK. tati uudset hindamissüsteemi, kus eristati Täielikku tulemuste nime- kirja vaata ajakirja Muusika ko- eriti hästi esinenute laureaatide rühma ja Konkursandid. Vasakult Lea Valiulina, Kersti samuti hea esituse teinud diplomandide dulehel Leppik ja Karl Peterson. rühma. Lisaks anti välja ka kiituskirju. FOTO ERAKOGUST Tunnustus noorele eesti Netiraadio heliloojale avardunud Tallinnast pärit Jonas Tarmi ärtsis sõidab Tarm New Yorki, kus võimalused kammerteos “Las ruinas circu- M võitnud helitöö esitatakse assot- siatsiooni aastakongressil. Vanema astme ullu avatud Netiraadio, mis pakub lares” võitis esimese koha USA konkursivõiduga kaasneb ka 2000-dolla- internetis kuulamiseks erinevas stiilis suurimal noorte süvamuu- rine auhind. M eesti muusikat, avas koostöös Eesti Muu­ Kaheksateistaastane Tarm on esimene sikakonkursil. Konkursi kor- sika Infokeskusega ka oma kümnenda ka- Eestis sündinud helilooja, kes on selle raldaja on üle kahekümne nali “Klassika avarused”, mis edastab, na- prestiižse auhinna võitnud. Ta konkuree- gu nimigi ütleb, kodumaiste heliloojate nelja tuhande liikmega USA ris sadade noorte heliloojatega kõigist klassikalist muusikat. USA viiekümnest osariigist. Muusikaõpetajate Üleriigiline Teise uuendusena töötab Netiraadio Assotsiatsioon (MTNA). (Delfi) nüüd kõigis arvutites, tahvelarvutites ja mobiiltelefonides, mis toetavad HTML5 Noor helilooja Jonas Tarm. või Flash’i. See teeb suurima kodumaise FOTO INTERNETIST muusikavalikuga raadio veelgi kättesaada- vamaks, pakkudes pidevalt uuenevat muu- sikavalikut ja head ülevaadet Eesti autorite, artistide ja interpreetide loomingust. (MTÜ Eesti Muusika Eksport)

3/2012 35 Klaveriansamblite “Kevad-etno” üleriigiline muusikapidu 2012

4. veebruaril, kui väljas paukus pakane, suur tänu eriti kooli direktorile Maile 21.–24. märtsini toimub Viljandi Pärimus­ oli kuueteistkümne kooli muusikaesindus Harikule ja õpetajatele Anu Pärnale, muusika Aidas teine “Kevad-etno”, mit- nii suurte kui päris pisikeste õpilastega Tiina Muddile ja Veera Nöpsile. Ja mui- mepäevane laager 14- kui 35-aastastele XIV klaveriansamblite festivalil Lasna­ dugi Tallinna Haridusametile toetuse pillimänguhuvilistele, kes soovivad õppida mäe Muusikakoolis. Kakskümmend seit- eest. eesti ja šoti pärimusmuusikat ning süve- se õpetajat oli ette valmistanud kaheksa- Selle festivali traditsioon on tõesta- neda erinevatesse pärimusmuusika stiili- kümmend seitse noort pianisti esinema nud oma eluõigust, eriti tänavu, mil desse. suure saalitäie rahva ees. Palade valik ja Valga analoogiline festival meie suureks Põhijuhendajateks on tänavu Kate esituste nooruslik artistlikkus pakkus pal- kurvastuseks ära jäi. Ansamblimäng on Young Šotimaalt ning Merike Paberits ja ju meeldivaid elamusi ja rõõmsaid üllatu- väga innustav, inspireeriv ja arendav Jaan Jaago Eestist. sigi. Päeva mahtus ka kohtumine an- musitseerimise vorm, mille osa ametli- Kursuse vormiks on õpitoad, kus toi- samblipalade tsükli loonud helilooja Heli kes õppekavades on kahjuks miinimu- mub repertuaarile omaste lugude ja stiili- Kendraga; oli väga põnev neid palu ja mini kärbitud. nippide õppimine kuulmise järgi. Pilli­ autori kommentaare kuulata. tubades jagunevad laagrilised kahte rühma Klaveriansambliseltsi Allegro ja Maie Koldits, klaveriansambliseltsi ning õhtuti toimuvad ühised töötoad. Kuna Lasnamäe Muusikakooli ühine festivali Allegro ja festivali asutajaliige, G. Otsa üks õpetaja tutvustab šoti pärimusmuusi- korraldus oli igati eeskujulik, mille eest nimelise Tallinna Muusikakooli õpetaja kat, on osalejatel hea võimalus võrrelda kaht muusikakultuuri ja vaadata eesti päri- musmuusikale värske pilguga. Laager lõpeb kontserdiga Pärimusmuusika Aida sünni- Noorte muusikateadlaste ja päevapidustustel. Laagrisse on oodatud noored, kes män- heliloojate päev givad ükskõik millist meloodiapilli. (folk.ee) eebruari teisel reedel toimus Tal­ tõlgenduses. Kõik nad on Tallinna Vlinnas IX noorte muusikateadlaste Muusikakeskkooli õpilased, juhendajaks konverents ning V noorte heliloojate Kristel Pappel. Interpretatsiooni analüü- kontsertkohtumine. Üritus on mõeldud siga tegeles ka Pärtel Toompere Otsa Ultima Thule keskastme muusikakoolide õpilastele ning koolist, võrreldes Cyrillus Kreegi teose sedakorda koguneti Tallinna Muu­sika­ “Õnnis on inimene” kuut salvestust tähistab 25. keskkoolis. kuuelt maalt, juhendajaks Maia Lilje. Päeva esimene pool oli konverentsi Elisabeth Kremenetski samuti Otsa koo- tegevusaastat päralt. Kuulda sai mitmeidki väga hästi list vaatles mitmekülgse kultuuritegelase ette valmistatud ja põneva probleemiase- Johann August Hageni rolli sillaehitajana tusega ettekandeid. Huvi konverentsi vas- Lääne-Euroopa ja eesti kultuuri vahel, ju- Paar aastakümmet kodumaise tu oli suur, rõõmustavalt palju oli kuula- hendajaks Raili Sule. rocki eliiti kuulunud ansambel jaid just esinejate kaasõpilaste näol. Noorte loominguõpilaste kontsert läks Ultima Thule saab tänavu vee- Esindatud olid nii traditsioonilisemad täismajale, ettekannete kvaliteet oli heal ta- teemad (muusikaajalugu, muusikateater, semel ning tundus, et noored interpreedid randsaja aasta vanuseks, tähista- repertuaari analüüs) kui ka uuemad po- esitasid uut muusikat innustunult. Heas ta- des seda tähtpäeva 3. märtsil toi- pulaarsed muusikateaduse suunad nagu sakaalus oli erinevate instrumentide kasu- muva juubelikontserdiga. filmimuusika ja interpretatsiooni analüüs. tamine, peale klaveri sai kuulda ka teoseid Johannes Voltri käsitles Veljo Tormise puhk-, löök- ja keelpillidele. Mitmed heli- ltima Thule alustas tegevust 1987. aas- muusika rolli Arvo Kruusemendi filmis loojad olid ise ka interpreedi rollis. Utal koosseisus Riho Sibul (laul ja ki- “Kevade”; Laura-Marie Ojalo vaatles Oma uudisloomingu tõid publiku ette tarr), Tõnis Mägi (laul), Vjatšeslav Kobrin muusikali tulekut Eestisse, keskendudes Alo Põldmäe õpilased Kaisa Kuslapuu, (kitarr), Aare Põder (klahvpillid), Raul “Minu veetleva leedi” lavastusele 1963. Anni Avi ja Marili Tomingas Elleri koo- Vaigla (bass) ja Jaak Ahelik (trummid). aastal Estonias; Merit Tuulingu uurimus list; Dmitri Kurs, Maria Rostovtseva, Tänaseks on Mägi, Kobrin ja Ahelik bän- käsitles Beethoveni esituspraktikat 19. sa- Piret Pajusaar, Ilja Massalov ja Krõõt- dist lahkunud, asemele on tulnud kitarrist jandil Eestis, eriti Tallinnas ning Henri Kärt Kaev Otsa koolist (juhendajad Kalle Vilpuu ja trummar Toomas Rull. Christofer Aavik võrdles Beethoveni 5. Tatjana Kozlova ja Kristo Matson) ning Tallinnas Rock Cafés toimuval sünnipäeva- sümfoonia interpretatsiooni Richard Taniel Kuntu ja Tanel Praakli TMKKst kontserdil astub ansambliga taas lavale ka Straussi, Arturo Toscanini ja Paavo Järvi (juhendajaks Kristo Matson). Tõnis Mägi.

36 3/2012 gelt välja toodud erinevate pilli- hard Henrik Cruselli (1775–1838) katsetamisest ja muusikaliste piiride tämbritega. Minu meelest nähtub ning Wolfgang Amadeus Mozarti avardamisest. Just neile, keda vai- Süda teosest ehk kõige paremini (1756–1791) omad, viimane on küll mustab filmimuusika, muusikalid ja trio tugevus – ajaloolise päritolu ja õigupoolest klaveri-viiulisonaadi popmuusika ühendamine sümfoo- tämbri poolest on kandle, klavessii- seade. Leitud repertuaar on huvitav niaorkestri võimalustega, on see ni ja harfi puhul tegu täiesti erineva- ja vähetuntud, näiteks Mülleri teos detsembris ilmunud plaat mõeldud. te pillidega, ent ometi sobivad nad kannab märget esmasalvestuse Reaalmažoor loodi neli ja pool suurepäraselt kokku, täiendades kohta. Siinsest kultuuriruumist pär- aastat tagasi selleks, et eesti muusi- üksteist tämbrilt. lite otsimine on kahtlemata väärtus kamaastikul oleks orkester, mis Una Cordale kirjutatust on plaa- omaette. Tõesti, milleks plaadistada mängib “mitteklassikalist”, kerge- dile valitud Helena Tulve “Silmajad” tuhandendat varianti lääne suur- mat muusikat ning kus mängijateks ja Mirjam Tally “Joon”. Kuigi olemu- meistri tuntud teosest, kui saab väl- oleksid noored inimesed. (Kunagi selt isesugused, on mõlemad auto- ja tulla millegi erilisemaga. oli ju olemas estraadiorkester, aga Una Corda. Una Corda. rid mänginud pillide kõlavärvidega. Baltisaksa muusikaloo läbikirjutami- sõna “estraad” ei taha tänapäeval Tulve teoses on tämbrid niivõrd se- ne ning -mängimine on alles pooleli paljud kasutada…) Pealkiri “Üle Una Corda gunenud, et kohati pole aru saada, olev töö. Ka salvestuskoht Pidula müüri” sümboliseerib võitude ja mis pillid täpselt koos kõlavad. Tally mõisa näol on hea leid; kammerlik katsumuste rada, mis kaasneb iga Esmapilgul võib harfi, kandle ja kla- on seevastu eksperimenteerinud muusika sobib mõisa tubase akusti- uue ja ebahariliku mõttega. Eba­ vessiini kooslus viidata turvaliselt kontrastidega. kaga kuidagi väga loomulikult. harilik on ju seegi, et orkester loo- “ilusatele” meloodiatele populaar- Ansambliteoste vahele on piki- Arvan, et ei eksi, pakkudes, et di Tallinna Reaalkoolis, kust oota- sest klassikast. Liis Jürgens, Kristi tud soololood (Mirjam Tally “Struk­ kogu selle saavutuse taga on klar- me eelkõige väljapaistvaid tule- Mühling ja Ene Nael ehk ansambel tuurid” kandlele, Rein Rannapi netimängija Toomas Vavilovi initsia- musi reaalainetes. Nime Reaal­ Una Corda seda aga ei paku. Eesti “Variatsioonid” klavessiinile ja Liis tiiv. Tema esitusest hoomab armas- mažoor esimene pool sümbolisee- muusikamaastiku ühe omanäolisi- Viira “Pendel” harfile). Kõlaliselt tust iga fraasi vastu ja hoolt iga käi- rib Reaalkoolis õppinud poiste ma koosseisuga trio on vaatamata ning kompositsiooniliselt on plaadi- gu vormimisel. Iga nüanss, värv ja hullumeelset ideed teha kooliõpi- suhteliselt lühikesele tegutsemisaja- materjal väga hästi kokku sobita- intonatsioon on kannatlikult läbi lastest ja nende sõpradest koos- le (esimene kontsert anti 2009. aas- tud, pakkudes mõnusalt värskenda- mõeldud ja tunnetatud. On tunda, nev orkester. Mažoor aga tähis- tal) sulandunud orgaaniliselt koha- vat ning parimas mõttes lahedat et ta on neid teoseid juba kaua ene- tab rõõmsat muusikat, mida or- likku muusikaellu ning jõudnud esik- kuulamiselamust. ses kandnud (ja ehk ka plaadile vor- kester mängib. plaadini. Albumil kõlava muusika mimist oodanud), sest tulemus on Reaalmažoori esitatavas muusi- ning ansambli ebatavalisusele viitab LIISI LAANEMETS maksimalistlikult küllastunud. Kaas­ kas pole soomeugrilikku pimedust ka plaadiümbris (kujundus Valter muusikateadlane lasteks eesmärgile liikumisel on ja masendust ega tänapäeva muusi- Jakovski). Plaadil kõlavad läbisegi keelpillimängijad Arvo Leibur, ka dissonantse ja pingeid. Seda Una Cordale kirjutatud uudisteo- Toomas Nestor ja Aare Tammesalu, plaati on hea kuulata pärast stressi- sed, seaded eesti muusika klassi- ühtlane ja peategelasega head rohket päeva ning mõelda heldi- kast ja ansamblistide sooloreper- koostööd tegev grupp. nult, et noored tegelevad ilusa ja tuaar, mis annab kompaktse läbilõi- vajaliku alaga ning leiavad sellel alal ke trio repertuaarist, kõlavõimalus- VIRGE JOAMETS ka tühja niši. Ülesanne, mis mängija- test ning tõlgendusviisidest. muusikateadlane te ja dirigentide ees seisab, pole Suure osa materjalist moodus- lihtne – klassikalist muusikat mängi- tavad Una Corda seaded eesti heli- nud interpreet peab harima end loojate loomingust. Väga tuntud kergema muusika vallas ja avasta- teoste puhul on oht ebaõnnestuda, ma oma pillil need võimalused ja just sellesama tuntuse tõttu. Neljast võtted, mis on omased filmimuusi- seatud teosest on lati alt mindud kale ja popile. Dirigendid Rasmus vaid Cyrillus Kreegi “Õnnis on ini- Puur ja Edmar Tuul on suutnud mene” arranžeeringuga, mis järgib koondada orkestri juurde Eesti kul- ehk liiga palju kooripartituuri, teki- Clarinette omnito- tuurielus tuntud dirigente, heliloo- tades paratamatult võrdlusmomen- nique. Toomas Vavilov, jaid ja soliste; koostööd on tehtud di originaaliga. Ootamatult uudsete Tõnu Kõrvitsa, Liisi Koiksoni, Tõnis kõlakombinatsioonidega tõusevad Arvo Leibur, Toomas Mäe ja Timo Steineriga. Solistidena aga esile seaded Heino Elleri teo- Nestor, Aare Tamme­ Üle müüri. esinevad Priit Võigemast, Hanna- sest “Kellad” ja Ester Mägi teosest salu. Noorteorkester Liina Võsa, Rolf Roosalu, Jarek “A tre”. Una Corda tõlgendused Kasar, Ele Millistfer, Hannaliisa toovad oma läbitöötatusega esile ERR Reaalmažoor. Uusma ja Nele-Liis Vaiksoo. Mida on detaile, mis on seni märkamatuks Noorteorkester Reaalmažoor orkester solistidele pakkunud? jäänud ning panevad uue kõrvaga Käesolevale helikandjale on salves- Erakordset võimalust laulda koos kuulama ka teoste originaalvarian- tatud kolm klarnetikvartetti: Eestis Muusikasõprade hulgas on neid, suure orkestriga hästi arranžeeritud te. Mainitutest erinevalt on arran- sündinud klarnetivirtuoosi, -meistri kellele meeldib puhas klassika, jazz, repertuaari ning valmisolekut teha žeeritud Peeter Süda “Gigue (à la ja pilliuuendaja Iwan Mülleri (1786– pärimus- või popmuusika. Aga on koostööd, kus loomingulisi inimesi Bach)”, kus polüfoonialiinid on sel- 1854), soomerootsi helilooja Bern­ ka neid, kes on huvitatud stiilidega ei suruta kindlasse stiiliraami.

3/2012 37 Plaadil on midagi igaühele: laule vestanud ühisimprovisatsiooni. dega” kuulajale pakub plaat kahtle- Kuulasin võrdluseks 1996. aas- muusikalidest ja filmidest, minima- Olgu kohe öeldud, et tulemuseks mata üksjagu elamusi. tal salvestatud Helmut Aniko Trio listlikku kunstmuusikat ja eesti popi on heakõlaline, selge tonaalse kesk- CDd “In a Sentimental Mood”, mille klassikat. Kõigest õhkub energiat, mega helitöö, mitte pillipiinamine JOOSEP SANG kaks kolmandikku moodustasid sa- mis on ainuomane noortele ning stiilis “piiks, prääks ja plärts”, mida muti Margot Kiis ja Mart Soo. stampmõtetest vabadele dirigenti- kuulaja vabaimprovisatsioonilise Püüdsin jälgida, mis on uuel albumil dele ja interpreetidele. Ootan, et muusika puhul võiks esmalt karta ja õigupoolest teisiti. Margot Kiisi ing- järgmine plaat oleks juba mingis kahtlustada. Kohati kõlab Steve lise keele hääldus on tublisti para- kindlas stiilis. Sel plaadil ei sulandu- Reichi laadis minimalism (bassi ast- nenud, aga ka “Less for More” kui nud välismaised muusikalilood minu meliselt liikuvad pedaalnoodid, ki- tervik mõjub mõnusamalt – ta on meelest plaadi tervikpilti. Aga kuna tarri kordusmustrid à la “Electric paraja pikkusega ega muutu väsita- oli tegemist Reaalmažoori esimese Counterpoint” ja süntesaatori foo- vaks nagu toonane trioplaat. plaadiga, siis on arusaadav soov nihelid), teisal taas fusion-jazzi moo- Toreda terviku moodustavad killu- näidata parimat, millega orkester di aktiivsem saatefaktuur ja lennu- kesed nii eesti- kui ka välismaisest alates 2007. aastast on tegelnud. kas klahvpillisoolo selle kohal. jazzmuusikast, sealjuures mitmeke- Katkematult kulgev kompositsioon sistavad sisu valss, kalüpso, ööbiku- PIRET RIPS-LAUL on jaotatud kuueks osaks koos (kül- laul, serenaad, romanss ja kapriis. helilooja lap hiljem antud) tinglike pealkirja- Less For More. Margot Kõik need nimetused leiduvad pala- dega; tervik on meeldivalt sidus, Kiis, Mart Soo, Taivo de pealkirjades, kaks viimast vasta- siin-seal tõusevad pinnale ka teatud valt Uno Naissoo ja Lembit Veevo juhtmotiivid. Sillar, Aivar Vassiljev. kaunites eestikeelsetes lauludes, Trio on heas kõlalises tasakaa- AVRecords mida lauljatar esitab ilusas aktsendi- lus – ühel pool Peedu Kassi reso- vabas emakeeles (õnneks ei ole nantne kontrabass ja Andre Maa­ Üks mõnus Eesti esitajate tehtud võõrsil veedetud ajaga keeleoskus keri kirka kõlaga kitarr, teisel pool jazziplaat on taas valmis saanud. kannatada saanud). Põhjamaises Raun Juurika manipuleeritud tehis- Vähema eest saab rohkem, tõotab saareriigis lauluõpetajana leiba tee- helide vaheldusrikas palett. Lähe­ pealkiri, ja pettuda pole tõesti põh- niv Kiis on ka ise heas vokaalses nemisel, mida inglise keeles kutsu- just. Margot Kiis laulab vaatamata vormis, kuid kahjuks ei näita ta plaa- takse instant composing, on kahtle- tuulisel ja külmal Islandil veedetud dil oma oskusi kuigi ulatuslikult. mata omad voorused (eriline ava- aastatele endise häälega, Mart Soo Küllap on Eestit külastades salves- tus, kaaslaste “antennid püsti”-kuu- kitarr kõlab tuntud headuses ja al- tusaega nappinud (napp on ka plaa- Armada. Raun Juurikas, lamine), aga ka puudused, kuna bumi oma plaadifirmas välja and- diga kaasnev info, esitajate kohta nõnda sündivate teoste vorm allub nud Aivar Vassiljev on löökpillidel pole vähimatki teavet). Aga looda- Peedu Kass, Andre halvasti kontrollile, harmoonia ja omal kohal. Üsna harva plaadile sat- me, et asi edaspidi paraneb ja me Maaker. meloodiate kujundamisest rääkima- tuv bassist Taivo Sillar mängib mõ- kuuleme lauljatarilt peagi lisa, miks Paw Marks Music ta. Sellegipoolest on kolme noore negi meeldiva soolo ja kõik on pai- mitte siis juba mõne teise koossei- jazzmuusiku inspiratsioonirohke gas, nagu peab. Rohkem pole õieti suga. Nelikümmend kolm minutit kestev ühisjämm meeldiv kuulamine, isegi tarvidust midagi lisadagi, sest muu- continuum toob kokku kolm sõpra, kui see laiema publiku poolehoidu sika kõneleb omasoodu ja ütleb MARJE INGEL kes on plaadile ühe ülesvõttega sal- ei peaks võitma. Kuid “kikkis kõrva- kõik, mis vaja. kuulamishuviline

CORELLI MUSIC KUULA KA NEID KIRIKUPÜHAD MAARJAMAAL – Palmipuudepüha Hypnobooster. Viktor Siilatsi 1.aprill kell 19.00 Hypnobooster. muusikal Tallinna Jaani kirik Hypnobooster “Valge laev”. Corelli Barokkorkester, kammerkoor Viktor Siilats Collegium Musicale, solistid ja dirigent Tegemist on Andre Endrik Üksvärav Picheni sooloprojekti- Muusikali keskmes on Kavas J.S. Bachi kantaatide Eesti ga, mis hõlmab nii ku- valge laeva kujund kui parema tuleviku ja esiettekanded! jutavat kunsti kui ka muusikat, kus leiab lootuste sümbol. Nukuteatri saalis tehtud seoseid trip-hop’i, jazzi, ambient’i ja filmi- live-salvestuses osalevad solistid Rosanna NAISTEPÄEVAKONTSERDID muusikale omase “helide visualiseerimise- Lints, Kaire Vilgats, Sepo Seeman, Maria 8. ja 11. märts kell 19.00 ga”. Plaadil teevad kaasa mitmed külalised, Soomets, Tarvo Krall, Mait Trink ja Mari HÜMN ARMASTUSELE teiste seas Ardo Ran Varres bassklarnetil Ann Valkna ning ansamblid Kala ja Blinking Silvi Vrait ja Raivo Tafenau – prantsuse ning lauljatar Marta Laan. Lights. Laulusõnadena on kasutatud asja- šansoonid ja imeline akordion hubases osaliste ning Juhan Liivi, Debora Vaarandi Toompea muusikasalongis ja Villu Kanguri tekste. www.corelli.ee

38 3/2012 Väikekannel

LEANNE BARBO, K A T I S O O N kandlemängijad

Eesti ja setu kannel Mihkel Soone töökojas. FOTO LEANNE BARBO

Pärast üldhariduskooli­ sim, juba kunstmuusika valdkonda kuuluv de ehk virblite külge. Selliseid kandleid on sugulane. mänginud leedulased (kanklės), lätlased de muusikaõpetuse uue Läänemere idakallastel elavad rahvad (kokles), liivlased (kāndla), eestlased ja isu- on kannelt mänginud juba ammu. Arva­ rid (kannel), vadjalased (kannõl), karjala- ainekava vastuvõtmist on takse, et enam-vähem sellisel kujul nagu sed ja soomlased (kantele). väikekannel saanud seni­ praegu on ta siinmail helisenud vähemalt Idapoolne kandletüüp erineb kujult lää- paar tuhat aastat. Aja jooksul on suurene- nepoolsest. Kõlaomaduste parandamiseks sest suurema tähelepanu nud keelte arv ning jõhvide ja loomasoolte ja käetoeks on kandle virblite taga veel pi- asemel on kasutusele võetud vask- ja hil- kendatud laba, mida setud nimetavad sa- osaliseks. Kuigi ajalooliselt jem teraskeeled. baks (helühand) ja lätlased tiivaks (spārns). ei kuulunud kandlemäng Kandle häälestus võib varieeruda, kuid Sellist tüüpi kandleid esineb peale Setumaa üldiselt on tegu diatoonilise helirea järjesti- (kannõl) veel Latgales (kūkles), Loode- üldsegi laste maailma, kuste astmetega. Mujal on väikseimad Venemaal Pihkva ja Novgorodi oblastis kõlab see vahepeal pikka kandled viiekeelsed, kuid kahel ainsal Eesti (gusli) ja vepslaste asualadel (kandel/stri- alalt teada oleval häälestusel on viiele dia- bunnik). aega muuseumiriiulil toonilisele astmele lisatud veel üks kvardi Väikekannel kadus Eestis kasutuselt võrra madalam keel, milles võib näha kesk- veel enne, kui vahast fonograafirullid esi- tolmu kogunud pill nüüd aegse burdoonmuusika mõju. mest korda soome rahvamuusikauurija peale lasteaedade, muusi­ Vaatamata oma rahvusvahelisele levi- Armas Otto Väisäneni reisipaunas 1913. kule on kannel nii eestlaste, soomlaste, lät- aastal Setu- ja Harjumaale jõudsid. Nõnda kakoolide, huviringide ja laste kui ka leedulaste jaoks sügava tähen- teame me läänepoolset tüüpi kandle män- dusega rahvussümbol. gust Eestis üsna vähe. pärimusmuusika laagrite Ärkamisajal sai kannel Setumaal leidus aga 20. ka tavakoolide muusika­ kõige kaunimate rahvusli- Kandle uuestisünni sajandi algul labaga ke väärtuste tähistajaks. pöördeliseks hetkeks kandle mängijaid veel tundides. Kindel on see, et 1886. aastal hakkas Jakob sai paradoksaalselt küll. Labaga kannelt Hurda eestvõtmisel ilmu- klaverivabriku otsus mängiti Setumaal üsna üle Eesti on palju erinevas ma siiani jätkuv eesti rah- samamoodi kui üle vanuses kandlesõpru. valaulude kihelkondlik väikekandled tootmi- piiri tänapäeva Pihkva monumentaalsari, mille sest maha võtta. ja Novgorodi oblasti anasti öeldi väikekandle kohta ikka nimeks iseloomulikult vene külades. Pillimees lihtsalt kannel ja polegi ta ju näi- “Vana Kannel”. pani vasaku käe sõr- teks flöödi või parmupilliga võrrel- med keelte vahele ja liigutades kätt kas desV teab mis tilluke. Täiend “väike” (võeti Labata ja labaga üles- või allapoole, summutas osa keeli. kasutusele 2001. aastal Igor Tõnuristi ette- Pilliajaloo uurijad on jaganud väikekandle Nõnda saab vaheldada kaht akordi ja lugu panekul) aitab selget vahet teha – on ju kaheks põhitüübiks – lääne- ja idapool- on suuresti kantud rütmikast. Setumaalt kandleid väga mitmesuguseid. Ehituslikult seks. salvestatud lood ongi rütmilised kargused ja ajalooliselt käivad arhailised 5–12-keel- Läänepoolne väikekannel on ühest ot- ja kirikukellade imitatsioonid. sed pillid ja uuemad-suuremad läänemõju- sast teravnurkse trapetsi kujuga. Keeled Lätis, Loode-Venemaal ja Soomes, sa- lised tsitri tüüpi kandled omaette lahtrites- paiknevad lehvikukujuliselt, pilli kitsamas muti Leedus on väikekandle mängutradit- se. Kromaatiline kannel on väikekandle uu- otsas kinnituvad need kolju sisse torgatud sioon jõudnud tänapäeva peaaegu katke- põikpulga ja pilli laiemas otsas keerupulka- matu ahelana. Veel 20. sajandi keskpaiku ja

3/2012 39 des. Juba varem oli ja metalse varjundita. keskaegsete pillide Alati on võimalik pill ka ise pillimeis- seas kandleidki tei- terdamislaagris juhendaja käe all valmis te- nud Eesti Rahva ha. Kandleid tehakse ka kooli tööõpetuse Muuseumi konser- tundides. Nõnda valmistatud pillide kujun- vaator Roland Suits. duses leidub mõnikord palju uudseid, pilli- Üsna pea hakati tegija enda maitset peegeldavaid jooni. korraldama ka Nagu alati traditsiooni katkedes, on kandlemeisterdami- elule äratatud kandlemäng midagi muud se laagreid, esimene kui kunagine. Erineb ju tänapäeva inimese toimus Leisis aastal muusikaline mõtlemine vägagi endisaegse 2001. külamehe omast. Alanud on uus kandle- Ent kuidas ajastu uute kõlade, meloodiate ja mängu- mängida? Väike­ tehnikatega. Pill kõlab ka kontserdilavadel, kandle ajaloolistest seda saab õppida mitmes muusikakõrgkoo- mängutehnikatest ja lis. Toimunut võiks võrrelda väljasurnud pillilugudest pole keele uuesti kasutusele võtmisega. Eesti alal täpsemaid Nõnda ongi meil, tänapäevastel kandle- Läti kandlemängija Jānis Poriķis ja Vladimir Povetkin Venemaalt 1982. andmeid säilinud. mängijatel, vaid pooleldi õigus, kui ütleme, aastal Turaidas laulupeol. Esimese mänguõpe- et jätkame iidset traditsiooni. Muutus on VALDIS MUKTUPĀVELSI ERAKOGUst tuse, mis klaveri- toimunud järsult ja hüppeliselt. Ometi on vabriku kandle ost- selle pilli ajalugu väga sügaval meie kandi Venemaal isegi 1990. aasta- Hea pillimeister tun- jatele pilliga kaasa minevikus ning kandle vaikne ja ülemheli- tel leidus pillimehi, kes väi- netab sidet traditsioo- anti, koostas Jaan derikas kõla mõjub kuhugi sügavale ala- kekannelt traditsioonilisel Sööt Soome viie­ teadvusse. Ka praegu, kõige uuemal ajal. niga, pidades au sees keelse kandle män- viisil mängisid. * väikekandlele omaseid guõpetuse põhjal. Väikekandlega seonduvat on Eesti teadlas- Uuestisünd ehituslikke eripärasid. Joonised näitasid, test kõige põhjalikumalt uurinud Igor kuidas mängida Praegu on väikekannel Tõnurist, kelle artikleid oleme kasutanud keeli noppides ja Eestis oma taastulemise lai- ka seda lugu kirjutades. Pilli taassünni lugu kuidas kujundada akordilist saatepartiid. neharjal. See pill köidab algajat muusika- on oma diplomitöös käsitlenud Helle Praegused mängutehnikad on rekonstrukt- sõpra kergesti – lihtsamad mänguvõtted Suurlaht. saab selgeks vähese vaevaga, ometi võivad sioon, mis toetub suuresti Soome ja Läti ka juba esimesed sammud olla kõlaliselt paremini uuritud ja dokumenteeritud nauditavad. kandlemängutraditsioonile. Muidugi on 1989. aastal tekkis toona Tallinna tähtis osa ka tänapäeva mängijate loovatel Klaverivabrikus insenerina töötanud Sirje lahendustel. Voitkal idee, et klaverivabrik võiks selle ka- Hetkel tegutseb Eestis väga mitmeid dunud pilli rahva- ja kromaatiliste kannel- pillimeistreid, kes väikekandleid valmista- de kõrval tootmisse võtta. Nii sündis Saare­ vad. Pilli tellides tasub alati tähele panna, maalt Kaarma kihelkonnast 19. sajandi lõ- kas meister on ka tõesti meister – kas ta pul leitud kuuekeelelise kandle eeskujul uut tunneb kandle ajalugu ja traditsioonilist tüüpi väikekannel. Algul olid klaverivabri- pilliehitust ning -kujunduse peensusi. Hea ku väikekannelde virblid puust, hiljem tsit- meister tunnetab sidet traditsiooniga, pida- rite ja klaveritega sarnaselt metallist. Pillide des au sees väikekandlele olemuslikult korpused liimiti kokku teiste pillide toot- omaseid ehituslikke eripärasid: pill õõnes- misest üle jäänud puidujääkidest. Kandleid tatakse ühest puust, kannelt ei valmistata valmistati aastatel 1990–1997 hinnanguli- vineerist, järgitakse traditsioonilisi proport- selt 1500–1700 tükki. sioone ja üldkujundust ega kasutata üle- Kandle uuestisünni pöördeliseks het- määra sünteetilisi viimistlusvahendeid. keks sai aga paradoksaalselt klaverivabriku Keeled asetsevad kandle peal lehvikukuju- otsus väikekandled tootmisest maha võtta. liselt, kolju ja põikpuu poolt on nad üks- Pärast seda hakati mitmel pool peaaegu teisele lähemal kui virblite pool. Väike­ üheaegselt mõtlema, et kandle valmistami- kandle keelte all ei ole uuematele kandle- ne ei saa olla ületamatult raske. Pilli­ehita­ tüüpidele iseloomulikku keeli pingutavat roopi, nii on sel rikkalikum ja sumedam mise võttis kõigepealt ette Vanalinna Kiievi Riiklikus Ajaloomuuseumis asuval 12. Hariduskolleegiumi tolleaegne tööõpetuse kõla. Ka puidust virbleid ei maksa peljata sajandi hõbekäevõrul mängib mees äratun- õpetaja Indrek Roosi oma õpilastega, lisaks – pilli häälestamine nõuab küll terake tavalt viiekeelset kannelt. Raivo Sildoja ja Rait Pihlap oma töökoda- rohkem vilumust, tämber on aga pehmem FOTO INTERNETIST

40 3/2012 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdid märtsis

7. märts kell 19.00 16. märts kell 18.00 24. märts kell 17.00 EMTA kammersaal EMTA kammersaal Tallinna Rootsi-Mihkli kirik KÜLALISKONTSERT Dots Aavo Otsa TROMPETIKLASS Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia JOHANN VAN DER LINDEN (saksofon, Klaveril Meeli Ots kammerorkester Holland) Kaastegev Eesti Noorte dirigent CLAUDIO IVAN ORDAZ HENRY KELDER (klaver, Holland) Puhkpilliorkester GARCIA solistid: IVI OTS, MARIKE 7. märts kell 19.00 18. märts kell 19.00 KRUUP (viiul) EMTA Lavakunstikool (Toom-Kooli 4) EMTA Lavakunstikool (Toom-Kooli 4) MAGISTRILAVASTUS EMTA Lavakunstikool (Toom-Kooli 4) 25. märts kell 19.00 “AKROBIOGRAAFIA versus MAGISTRILAVASTUS EMTA Lavakunstikool (Toom-Kooli 4) ULMAVAIKUS” “AKROBIOGRAAFIA versus MAGISTRILAVASTUS VELLO VAHER – lavastaja, dramaturg, ULMAVAIKUS” “AKROBIOGRAAFIA versus näitleja ja akrobaat VELLO VAHER – lavastaja, dramaturg, ULMAVAIKUS” Proloog: Artur Alliksaar: Autoportree näitleja ja akrobaat VELLO VAHER – lavastaja, dramaturg, Eelepiloog: Artur Alliksaar: Aeg Proloog: Artur Alliksaar: Autoportree näitleja ja akrobaat Etendusele pääseb eelregistreerides Eelepiloog: Artur Alliksaar: Aeg Proloog: Artur Alliksaar: Autoportree aadressil [email protected] Etendusele pääseb eelregistreerides Eelepiloog: Artur Alliksaar: Aeg aadressil [email protected] Etendusele pääseb eelregistreerides 9. märts kell 18.00 aadressil [email protected] EMTA kammersaal 20. märts kell 19.30 ja 20.45 Dots Arvo Leiburi VIIULIKLASS Kanuti Gildi saal 26. märts kell 19.00 Klaveril Thea Nestor “Audivisionaalne muusika” EMTA kammersaal EMTA üliõpilaste Bigbändide kevadkontsert 11. märts kell 17.00 audiovisuaalkompositsioonide EMTA BIGBÄNDIL on külas BIGBÄND EMTA kammersaal kontserdid EMP 2012 raames TTÜ “Tõrudest tammedeni” VII Kunstiline juht PAOLO GIROL Solistid: Reelika Ranik, Ivi Rausi, Jaan Esinevad EMTA ja TMKK klaveri eriala Krivel, Mirjam Dede õpilased 22. märts kell 16.00 Juhendaja Teet Raik EMTA ooperistuudio 14. märts kell 19.00 EMTA kompositsiooni eriala 28. märts kell 18.00 Tallinna raekoda üliõpilaste teoste kontsert EMP 2012 EMTA kammersaal Dots Aavo Otsa TROMPETIKLASS raames EVA VOROBJOVA (klaver) Klaveril MEELI OTS Kunstiline juht Toivo Tulev Kaastegev VASKPILLIANSAMBEL BRASS ACADEMY 24. märts kell 15.00 Tallinna Linnamuuseum (Vene 17) “EMTA trubaduurid Linnamuuseumis” Dots Heiki Mätliku KITARRIKLASS

3/2012 41 

42 3/2012