Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine

Aruanne

Tellija: Põlva Vallavalitsus

KSH koostaja: OÜ Alkranel

KSH töörühma juht : Tanel Esperk

Tartu 2014-2015

2 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 4 1. ÜLDOSA ...... 6 1.1. Teemaplaneeringu eesmärk ...... 6 1.2. Teemaplaneeringu seos teiste strateegiliste dokumentidega ...... 6 1.2.1. Maakondlikud strateegilised dokumendid ...... 6 1.2.2. Piirkondlikud strateegilised dokumendid ...... 7 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 10 2.1. Teemaplaneeringuga hõlmatava ala asukoht ...... 10 2.2. Looduskeskkond ...... 10 2.2.1. Vesi ja pinnas (sh loodusvarad) ...... 10 2.2.2. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad ...... 12 2.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ...... 15 2.3.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ...... 15 2.3.2. Elanikkond ja liikumised ...... 16 2.3.3. Piirkonna olemasolev kergliiklusteede (jalg- ja jalgrattateede) võrk ...... 17 3. PLANEERINGULAHENDUSE KUJUNEMINE JA ALTERNATIIVID ...... 19 4. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD NING NEID LEEVENDAVAD MEETMED ...... 23 4.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, sisu, metoodika ja ulatus ...... 23 4.2. Jalg- ja jalgrattateed Himmaste piirkonnas ...... 25 4.3. Juurdepääs Himmaste karjäärile ...... 30 4.4. Jalg- ja jalgrattateed Peri piirkonnas ...... 33 4.5. Kumuleeruvad mõjud ...... 44 5. SEIRE ...... 45 6. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSIST (SH AVALIKKUSE KAASAMINE) JA MÕJUDE HINDAMISE KÄIGUS ILMNENUD RASKUSTEST ...... 46 7. ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE ...... 47 7.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess ...... 47 7.2. Teemaplaneeringu eesmärk, planeeringulahenduse kujunemine ja alternatiivid ...... 48 7.3. Teemaplaneeringu mõjuala kokkuvõte ...... 49 7.4. KSH käigus selgunud olulisemad järeldused ja leevendavad meetmed ...... 50 7.5. Kumuleeruvad mõjud ...... 57 7.6. Seire ...... 57 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 58

Lisa 1 . Teemaplaneeringu ja KSH algatamisotsus ning teemaplaneeringu lähteseisukohad Lisa 2 . KSH programm Lisa 3 . KSH programmi heakskiitmise otsus Lisa 4 . KSH aluseks olnud teemaplaneeringu eskiisjoonised Himmaste ja Peri planeeringualal Lisa 5 . Keskkonnaeesmärkide suhtes mõju hindamise tabel Lisa 6 . Teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikustamise dokumentatsioon (sh saabunud seisukohad).

3 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel SISSEJUHATUS Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Põlva maakonnas asuva Põlva valla üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering (edaspidi ka teemaplaneering), mille koostajateks on Artes Terrae OÜ koostöös Põlva Vallavalitusega. Keskkonnamõju strateegilist hindamist viib läbi OÜ Alkranel.

Teemaplaneering Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering ja selle KSH on algatatud Põlva Vallavolikogu 13. septembri 2012. a otsusega nr 25 (lisa 1). Teemaplaneeringu koostamise lähteseisukohad on kinnitatud Põlva Vallavolikogu 13. juuni 2013. a otsusega nr 37 (lisa 1).

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata teemaplaneeringu elluviimisega kaasneda võivat olulist strateegilist keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise meetmeid või positiivse mõju suurendamise meetmeid ja hinnata võimalikke alternatiivseid lahendusi. KSH viiakse läbi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87).

Keskkonnamõju strateegilist hindamist viib läbi töörühm koosseisus:
Tanel Esperk, OÜ Alkranel, KSH juhtekspert;
Alar Noorvee, OÜ Alkranel keskkonnaekspert;
Elar Põldvere , OÜ Alkranel keskkonnaekspert.

Asjast huvitatud asutused/isikud on:
Põlva Vallavalitsus;
Põlva Vallavolikogu;
Põlva Maavalitsus;
Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon;
Muinsuskaitseamet;
Terviseamet;
Maa-amet;
Maanteeameti lõuna regioon;
Põllumajandusameti Põlva keskus;
vallaelanikud, maaomanikud, ettevõtjad;
laiem avalikkus;
valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused (Eesti Keskkonnaühenduste Koda).

Teemaplaneeringu KSH programm on heaks kiidetud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni poolt 20.04.2014 kirjaga nr PVV 6-8/14/1160-4. KSH programm ja sellega seonduv dokumentatsioon on toodud aruande lisas 2, programmi heakskiitmise otsus lisas 3.

Teemaplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus planeeringulahendused pidevalt täienevad. Keskkonnamõju strateegiline hindamine toimub samaaegselt teemaplaneeringu koostamisega.

Käesolevas töös on valdavalt kasutatud mõistet „jalg- ja jalgrattatee“. Samas varasemalt koostatud strateegiliste dokumentide ülevaates (sh ptk 1.2) on kasutatud dokumentide

4 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel termineid, sh mõistet „kergliiklustee“. Käesolevas töös on termineid „kergliiklustee“ ja „jalg- ja jalgrattatee“ kasutatud sünonüümidena.

5 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel 1. ÜLDOSA

1.1. Teemaplaneeringu eesmärk Käesoleva KSH objektiks on Põlva maakonnas asuva Põlva valla üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering.

Teemaplaneeringu eesmärk on liikluse korraldamise põhimõtete väljatöötamine, transpordi, kergliiklus- ja jalgrattateede võrgustiku väljakujundamine ning ettepanekute tegemine liikluse kahjuliku mõju vähendamiseks elukeskkonna parandamise eesmärgil.

Teemaplaneeringuga on vastavalt lähtetingimustele ette nähtud lahendada või määrata: 1. Liikluse korraldamise põhimõtete väljatöötamine; 2. Turvalisus ja liiklusõnnetuste vähendamine; 3. Autostumisele vastanduva alternatiivsete liikumisviiside väljaarendamine; 4. Sportimiseks võimaluste loomine (jooksmine, rulasõit, jalgrattasõit); 5. Tervislikumate eluviiside propageerimine; 6. Looduskeskkonda säästvate liikumisviiside väljaarendamine; 7. Kinnistutele juurdepääsu probleemide lahendamine avalikult kasutatavalt teelt; 8. Ettepanekute tegemine erateede avalikuks kasutamiseks määramiseks; 9. Ettepanekute tegemine sundvõõrandamiste kavandamiseks; 10. Võimalikud kaasnevad mõjud teemaplaneeringu realiseerumisel (käsitletakse põhjalikumalt kavandatavate tegevuste keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus); 11. Teede sidumine olemasolevate teedega (kergliiklusteedega) ja varemvalminud teemaplaneeringutega; 12. Teemaplaneeringuga seotud põhiliste kommunikatsioonide paiknemine (sillad, tunnelid, ülekaigukohad, valgustus, vahendid turvalisuse tagamiseks jne).

1.2. Teemaplaneeringu seos teiste strateegiliste dokumentidega

1.2.1. Maakondlikud strateegilised dokumendid

Põlva maakonna arengukava 2011-2017 (2011) seab eesmärgiks sportimiseks ja liikumisharrastusteks heade tingimuste loomist (sh esmajoones igapäevast liiklemistarvidust teenindavate kergliiklusteede rajamine).

Vastavalt Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2005) jääb Himmaste küla piirkonna planeeringuala osaliselt planeeringuala piiril lääne suunas Orajõe ääres teise taseme väärtusliku maastiku servaalale II-8 (Põlva linn ja selle lähiümbrus) ning planeeringuala põhjaosas osaliselt esimese taseme väärtuslikule maastiku servaalale I-1 (Kiidjärve-Kärsa; joonis 1.1). Peri küla piirkonna planeeringuala ei kattu ühegi väärtusliku maastiku alaga.

6 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel

Joonis 1.1 . Väljavõte Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Himmaste piirkonnas. Väärtuslikud maastikud: Põlva linn ja selle lähiümbrus (laia roosaka joonega piiratud ala) ja Kiidjärve-Kärsa (laia halli joonega piiratud ala). Planeeringuala piir Himmastes on tähistatud punase joonega.

Vastavalt Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ei kattu Himmaste küla piirkonna planeeringuala ühegi rohevõrgustiku alaga. Peri küla piirkonna planeeringuala ei kattu ühegi rohevõrgustiku alaga, planeeringuala vahetusse lähedusse jääb rohekoridor K9 (Peri oja ja selle kaldad, vt täpsemalt peatükk 4.4). Samuti ei kattu planeeringuala rohevõrgustiku aladega vastavalt Põlva valla üldplaneeringule (vt täpsemalt peatükk 4.4).

Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Põlva maakonna sotsiaalne infrastruktuur (2009) alusel toimuvad peamised inimeste liikumised Himmaste ja Peri küladest Põlva linna. Seejuures toimub Himmaste külaga seonduv inimeste liikumine ka teistest ümbritsevatest küladest (Miiaste, Holvandi). Peri küla puhul toimub vastav liikumine Rosma, Holvandi ja Tännassilma küladest (vt lisaks peatükk 2.3.2).

Käesoleval hetkel on algatatud uue Põlva maakonnaplaneeringu koostamine.

1.2.2. Piirkondlikud strateegilised dokumendid Põlva valla arengukava aastani 2018 (2013) seab eesmärgiks sportlike eluviiside ja aktiivse vabaajaveetmise võimaluste edendamist. Samuti peetakse oluliseks turvaliste ja valgustatud teede olemasolu ning ohutut liikluskorraldust. Seejuures nähakse ette järgmisi tegevusi (toodud vaid asjakohased):
kergliikluse võimaluste väljaarendamine koostöös naaberomavalitsustega ja fondide kaasabil ning koostöös Maanteeametiga;
kergliiklusteede võrgustiku rajamine marsruutidel Mammaste-Orajõe-Himmaste ja Põlva-Peri;
matka-, suusa- ja jalgrattateede laiendamine, uuendamine, hooldamine ning järjepidev korrastamine koostöös spordiklubidega; 7 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel
liikumisradade võrgustiku väljaehitamine koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega võimalusel Rosma-Peri-Andre suunal.

Põlva valla üldplaneeringu (2008) alusel on kergliiklustee kavandatud Eoste-Himmaste- Põlva suunal ja Rosma-Meemaste-Peri (kuni Peri ojani) suunal. Samuti on ette nähtud kergliiklustee Himmaste küla keskuses suunal Tööstuse tee-Keskuse tee-Oru tee.

Põlva linna ja lähialade kergliikluse teemaplaneering (2005) nägi lisaks eelnevalt üldplaneeringus kirjeldatud kergliiklusteedele ette kergliiklustee ka Himmaste külas suunal Taevaskoja tee - J.Hurda tee (ühendus peale raudteega ristumist Orajõe tee äärse kergliiklusteega).

Kokkuvõtvalt on kergliiklusteede temaatika kaardistatud Põlva maakonnaplaneeringu kergliikluse teemaplaneeringu eeltööde (OÜ Hendrikson & Ko, 2012) käigus, millest väljavõte Himmaste ja Peri küla piirkondades on esitatud joonisel 1.2.

Himmaste küla arengukava aastani 2020 (2010) seab eesmärgiks kergliiklustee rajamise Mooste-Räpina ristmiku (bussipeatus), külakeskuse ja Põlva linna vahel. Samuti ehitada kõvakattega ja valgustatud kergliiklustee Mammaste külast Himmaste külakeskuseni ning algkoolini. Lisaks on seatud eesmärgiks l iikluse elanike kesksemat korraldamist ja elanike hulgas tervislike eluviiside propageerimist.

Peri küla arengukava aastateks 2010-2020 (2010) seab eesmärgiks tagada küla korteriühistuid teenindava liiklusskeemi väljatöötamine. Ühtlasi peetakse vajalikuks jalakäijatele ja jalgratturitele turvalise ühenduse loomist Peri-Meemaste trassil. Lisaks on seatud eesmärgiks elanike hulgas tervislike eluviiside propageerimist.

Teemaplaneeringuga kavandatav on üldjoontes kooskõlas teiste kehtivate strateegiliste dokumentidega.

8 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel

Joonis 1.2 . Olemasolevad ja kavandatavad kergliiklusteed Himmaste (ülemine pilt) ja Peri (alumine pilt) piirkonnas. Alus: OÜ Hendrikson & Ko, 2012.

9 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

2.1. Teemaplaneeringuga hõlmatava ala asukoht Teemaplaneeringu alaks on osa Põlva maakonnas asuva Põlva valla Himmaste ja Peri külade territooriumitest ja lisaks osaliselt Himmaste naaberkülade Orajõe küla ja Eoste küla territooriumid ning Peri küla naaberküla Meemaste küla kõrvalmaantee nr 18152 Meemaste- Peri ümbruse osas (joonis 2.1). Planeeringuala pindala Himmaste küla piirkonnas (edaspidi ka Himmaste planeeringuala) on ~210 ha ning Peri küla piirkonnas piirkonnas (edaspidi ka Peri planeeringuala) ~21,5 ha. Planeeringu koostamise käigus suurendati Peri planeeringuala kuni Rosma-Tiike-Leevi maanteeni. KSH-s käsitletav ala kattub planeeringuala ja selle lähialaga.

Joonis 2.1. Planeeringuala (sinise joonega on näidatud Põlva valla piir, lilla joonega on näidatud Himmaste ja Peri külade piirid ning punase joonega planeeringuala piirid). Alus: Maa-amet, 2013.

2.2. Looduskeskkond Järgnevalt on esitatud ülevaade planeeringualadele jäävast looduskeskkonnast. Seejuures on rohelise võrgustiku temaatikat käsitletud peatükis 1.2.1.

2.2.1. Vesi ja pinnas (sh loodusvarad) Põhjavee kaitstus OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 alusel jääb Peri planeeringuala suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus; moreeni 20-50 m; savi 5-10 m) ja Himmaste planeeringuala kaitstud (väga madal reostusohtlikkus; moreeni >50 m; savi >10m) põhjaveega alale.

Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid Vooluveekogudest läbib planeeringualasid vaid Himmaste piirkonnas Põlva peakraav (VEE1048810) koos lisaojaga. Planeeringualade (lisa 1 alusel) lähedusse jäävad pinnaveekogudest Himmaste puhul Orajõgi (VEE1048800) ning Peri puhul Peri oja (VEE1049200) koos Peri järvega (VEE2126320; paisjärv).

10 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel

Nii Himmaste kui ka Peri planeeringualal paikneb mitmeid maaparandussüsteemidega kaetud alasid (joonis 2.2).

Joonis 2.2 . Maaparandussüsteemidega kaetud alad (pruunikad alad) Himmaste (ülal) ja Peri (all) planeeringualadel (ümbritsetud punase joonega). Hele- ja tumesinised jooned tähistavad maaparandusehitiste eesvoolusid (sh kollektoreesvool). Aluskaart: Maa-amet, 2014.

Maardlad Himmaste planeeringuala kattub planeeringuala edelanurgas kohaliku tähtsusega Himmaste liivamaardla servaalaga (maardla ID: 13721; joonis 2.3). Vastavalt Keskkonnaameti Põlva- Valga-Võru regiooni kirjale (lisa 2) on Keskkonnaametis menetluses maavara kaevandamise loa taotlus Himmaste külas asuvale Himmaste karjääri mäeeraldisele (Plakki kinnistu, 61902:003:0342). Menetluse raames toimus 18.09.2012. a avalik arutelu, mille tulemusena selgus, et läbi Himmaste küla maavara vedamine ei ole olemasolevaid tingimusi arvestades võimalik ehk lahendamata on karjääri juurdepääs.

11 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel

Joonis 2.3 . Himmaste liivamaardla (ümbritsetud kollase joonega) paiknemine Himmaste planeeringuala (piiritletud punase joonega) suhtes. Aluskaart: Maa-amet, 2014.

2.2.2. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad Kaitstavad loodusobjektid EELIS-e ((Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 15.05.2014) andmetele tuginedes jääb Himmaste planeeringuala piirkonda III kategooria kaitsealuse liigi valge-toonekure ( Ciconia ciconia) pesapaik. Valge-toonekure ( Ciconia ciconia) pesa asub Himmaste külas Keskuse teest põhjasuunas (Keskuse tee 2). Samuti jääb planeeringuala territooriumile ja vahetusse planeeringuala naabrussesse ürgloodusobjekt: Himmaste kooli ja metsa allikad, mis on ka kaitsealune üksikobjekt: Himmaste allikad (KR kood: KLO4001266). Objekt paikneb aadressil Taevaskoja tee 12, Allika tee 1 ja 3 (joonis 2.4).

Antud allikate piirkonnas külgneb planeeringualaga ka Orajõe äärde jääv väärtuslik niiduala, mis ei kuulu kaitsealade ega Natura 2000 alade koosseisu, aga mis on määratud Natura elupaigatüübiks 6450 (põhjamaised lamminiidud; joonis 2.4). Niidualal on ka II kategooria kaitsealuse taime siberi koldkaer ( Trisetum sibiricum ) leiukoht.

12 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel

Joonis 2.4 . Himmaste planeeringuala piirkonnas paiknevad loodusväärtused ja pärandkultuuriobjektid. Joonisel ei kajastu II kaitsekategooria taimeliigi kasvukoht, kuna vastavalt looduskaitseseadusele on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Joonisel esitatud andmete alus: EELIS, 15.05.2014 ja Maa-amet, 2014.

Peri planeeringualale jääb kaitstav looduse üksikobjekt Peri tamm (KR kood: KLO4000402) – asub katastrisse kandmata maaüksusel ehk reformimata riigimaal. Samuti asub planeeringualal osaliselt kaitsealune Peri mõisa park (KR kood: KLO1200433; hõlmab ka alleed), mis paikneb Meemaste-Peri tee T-152 ääres ja Pargi (61903:001:0209), Häärberi (61903:001:0123), Mõisaaida (61903:001:0090) maaüksustel ning reformimata riigimaal (joonis 2.5).

13 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel

Joonis 2.5 . Peri planeeringuala piirkonnas ja lähialal paiknevad loodusväärtused ja pärandkultuuriobjektid. Alus: EELIS, 15.05.2014 ja Maa-amet, 2014.

Muid kaitstavaid loodusobjekte planeeringualadele ei jää.

Natura 2000 alad Himmaste planeeringualale lähim Natura 2000 ala - Ahja loodusala (EE0080217) paikneb planeeringualast ca 1 km kaugusel (joonis 2.4). Ahja loodusala kaitse-eesmärk on: loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide: jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ja vanad loodusmetsad (*9010) kaitse. Lisaks kaitstakse alal järgmiste loodusdirektiivi II lisas nimetatud isendite elupaiku: saarmas ( Lutra lutra ), harilik hink ( Cobitis taenia ), harilik võldas ( Cottus gobio ) ja paksukojaline jõekarp ( Unio crassus ). Kokkuvõtvalt on Ahja loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ja liigid seotud Ahja jõe ja selle kallastega. Arvestades planeeringuala vahemaad loodusalaga, teemaplaneeringuga kavandatava iseloomu ning asjaolu, et loodusala on maastikuliselt planeeringualast eraldatud Orajõega, siis ei ole planeeringu ellu viimisega ette näha negatiivse mõju ilmnemist Ahja loodusalale.

Peri planeeringualale lähim Natura 2000 ala - Kuulmajärve loodusala (EE0080230) paikneb planeeringualast ca 5 km kaugusel. Kuulmajärve loodusala kaitse-eesmärk on: loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Arvestades planeeringuala vahemaad loodusalaga, teemaplaneeringuga kavandatava iseloomu ning asjaolu, et loodusala on maastikuliselt planeeringualast eraldatud Peri oja ja teiste väiksemate vooluveekogudega,

14 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel siis ei ole planeeringu ellu viimisega ette näha negatiivse mõju ilmnemist Kuulmajärve loodusalale.

Eelnevat arvestades ei ole teemaplaneeringu ellu viimisega ette näha negatiivset mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele, alade terviklikkusele ja liikide soodsale seisundile. Seetõttu KSH aruandes Natura 2000 aladele kaasnevat mõju täiendavalt ei hinnata ehk ei viida läbi Natura-hindamist.

2.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond

2.3.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Muinsuskaitsealuseid objekte Himmaste planeeringualal ei paikne. Peri planeeringualal asuvad ehitusmälestised Peri mõisa park ja allee (registrinr: 23787), Peri mõisa ait (registrinr: 23786) ning Peri mõisa viinaköök (registrinr: 23788; joonis 2.6).

Joonis 2.6 . Peri planeeringualale jäävad kultuurimälestised. Alus: Maa-amet, 2014.

Planeeringualadele jääb ka mitmeid Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2005-2011 a koostatud pärandkultuuriobjektide nimistusse kuuluvaid objekte (vt joonised 2.4 ja 2.5 ptk 2.2.2).

Väärtuslike maastike paiknemist planeeringualade suhtes on käsitletud peatükis 1.2.1.

15 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel 2.3.2. Elanikkond ja liikumised Käesolevas peatükis toodu pärineb suures osas Kamenjuk (2014) tööst Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põlva maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ analüüs. Sisend Põlva maakonna toimepiirkondade määramiseks .

Kõnealuses töös on vaadeldavaks ruumiüksuseks kant, mis koosneb asustusüksusest või nende rühmast. Kant on defineeritud kui sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine „meie-tunne“. See on ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile „oma“. Kantide jaotuse määramise aluseks on järgmised tegurid: looduslikud piirid, vahemaad, ajaloolised ja kultuurilised seosed, identiteet, erinevad piirid läbi aegade (külade, alevike, kollektiivmajandite, valdade ja külanõukogude piirid).

Lähtudes käesoleva KSH objektiks olevate planeeringualade paiknemisest käsitletakse alljärgnevalt kahte kanti (joonis 2.7): Himmaste (hõlmab endas Adiste küla, Eoste küla, Himmaste küla, Miiaste küla, Nooritsmetsa küla, Valgesoo küla) ja Peri kant (hõlmab endas Andre küla, Meemaste küla, Metste küla, Peri küla, Tromsi küla).

Joonis 2.7. Himmaste ja Peri kantidesse kuuluvad külad. Alus: Kamenjuk, 2014.

Rahvaarv Himmaste kandis 2014. a 1. jaanuari seisuga oli 842 elanikku. Võrdlusena võib tuua Himmaste kandis varasematel aastatel esinenud rahvaarvu (Kamenjuk, 2014): 901 (rahva ja eluruumide loenduse (REL), 2000) ja 784 (REL, 2011). Peri kandi rahvaarv 2014. a 1. jaanuari seisuga oli 591 elanikku. Võrdlusena varasematel aastatel Peri kandis esinenud rahvaarvud olid (Kamenjuk, 2014): 648 (REL, 2000) ja 546 (REL, 2011). 16 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel

Nii Himmaste kui ka Peri kant jäävad Põlva linna toimepiirkonna lähivööndisse, mis sisuliselt tähendab tiheda sideme olemasolu Himmaste ja Peri kantide ning Põlva linna vahel. Seda kinnitavad nii tööealise elanikkonna kui ka teenuste tarbimiseks tehtavad liikumised.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL) andmete alusel oli Himmaste kandi töökohta omavatest inimestest 35,2% töökoht Põlva linnas. Seejuures paiknes töökoht Himmaste kandi piires 18,2%, ülejäänutel asus töökoht väljaspool Põlva maakonda või ei olnud töökoha asukoha maakonda määratletud. Peale Himmaste Algkooli sulgemist toimub kogu Himmaste kandi õpilaste (sh eelkooliealised) hariduse omandamine väljaspool „oma kanti“, seejuures valdavalt Põlva linnas ja Mammastes (korraldatud koolibussi ja ühistranspordiga). Himmaste algkooli hoones tegutseb Waldorfkool, mis samuti pakub võimalusi põhihariduse omandamiseks. Teistest põhiteenustest puuduvad Himmaste kandis perearst, apteek ja ka kauplus (käib kauplusauto). Mainitud teenuseid käiakse tarbimas Põlvas. Olemasolevad vabaaja- ja spordivõimalused on kandisiseselt valdavalt koondunud Himmaste külla (külakeskus, raamatukogu, mängu- ja spordiväljak, rulapark, rattapark).

Peri kandi töökohta omavatest inimestest omas töökohta (2011. a REL alusel) Põlva linnas 32,5%. Seejuures oli töökoht „oma kandi“ piires 23,5% ning väljaspool Põlva maakonda 12,7%. 5,6% Peri kandi töökohta omavatest inimestest käis tööl Laheda vallas. Peri kandi eelkooliealiste ja kooliealiste laste hariduse omandamine toimub valdavalt Põlva linnas või Mammastes paiknevates haridusasutustes, vähesel määral ka Rosmal. Õpilaste transport on korraldatud ühistranspordi või koolibussiga. Teistest põhiteenustest puuduvad Peri kandis perearst ja apteek (lähimad Põlvas). Samas asub Peri külas kauplus. Olemasolevad vabaaja- ja spordivõimalused on kandisiseselt valdavalt koondunud Peri külla (külakeskus, raamatukogu, korvpalliplats).

2.3.3. Piirkonna olemasolev kergliiklusteede (jalg- ja jalgrattateede) võrk Põlva linna lähiümbruse olemasolevad teed on kaardistatud OÜ Hendrikson & Ko poolt 2012. a koostatud töö Põlva maakonnaplaneeringu kergliikluse teemaplaneeringu eeltööd raames. Seejuures on koondkaardi alusel (joonis 2.8) valdav osa kergliiklusteid rajatud Põlva linna ja selle lähialale ning ka Mammaste ja Rosma suunal. Samuti on üks lõik rajatud Himmaste külla. Täpsemad väljavõtted Himmaste ja Peri külade juures on esitatud peatükis 1.2.2. Põlva Vallavalitsuse kinnitusel (19.05.2014 e-kiri) ei ole olemasolevate kergliiklusteede (jalg- ja jalgrattateede) võrk alates 2012. a täienenud ehk joonisel 2.8 toodud olukord olemasolevate teede osas kajastab ka tänast seisu.

17 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel

Joonis 2.8 . Väljavõte OÜ Hendrikson & Ko (2012) tööst Põlva maakonnaplaneeringu kergliikluse teemaplaneeringu eeltööd Põlva linna ümbruses.

18 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel 3. PLANEERINGULAHENDUSE KUJUNEMINE JA ALTERNATIIVID Võttes aluseks varasemalt koostatud asjakohased strateegilised dokumendid ja arvestades tänaseks väljakujunenud olukorda esitas planeeringu koostaja teemaplaneeringu eskiislahenduse.

Eskiislahendusel oli Himmaste piirkonnas esitatud neli kavandatava eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee varianti (joonis 3.1). Variant 1 – algaks olemasolevalt jalg- ja jalgrattateelt Keskuse tänaval ja kulgeks paralleelselt Kanepi-Leevaku maanteega kuni Põlva linnani. Variant 2 – algaks olemasoleva jalg- ja jalgrattateega (Keskuse teel) ning jätkuks Keskuse tee- Redeli tee-Kanepi-Leevaku maantee suunal. Variant 3 - algaks olemasoleva jalg- ja jalgrattateega (Keskuse teel) ja jätkuks Keskuse tee-Pärna tee suunal, edasi kulgeks tee põldude vahelt Kanepi-Leevaku maanteeni ja paralleelselt maanteega kuni Põlva linnani. Variant 4 – jalg- ja jalgrattatee kulgeks planeeringuala piires paralleelselt Himmaste-Rasina tee (pikeneks ka Eoste külani) ja Kanepi-Leevaku maanteega (kohalike hulgas on mainitud maanteed vaadeldaval lõigul kokku nimetatud ka kui Põlva-Mooste tee). Lisaks nähti eskiislahendusega ette segaliiklusega teed, kus eraldiseisvaid jalg- ja jalgrattateid ei kavandatud ning liiklemine on korraldatud vastavate liikluskorralduslike vahenditega. Samuti määrati eskiislahendusel juurdepääsuservituudi alad, mis kulgevad mööda olemasolevaid teid.

Joonis 3.1 . Teemaplaneeringu eskiislahendus Himmaste piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet, 2014. 19 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel

Eskiislahendus suunati avalikule väljapanekule, mille järgselt toimus 24.03.2014 avalik arutelu Himmaste külakeskuses. Avaliku arutelu käigus otsustati koostöös kohalike elanikega, et jalg- ja jalgrattatee tuleb rajada variant 4 kohaselt. Lisaks tuleb pikendada olemasolevat jalg- ja jalgrattateed Mällo tee nurgani ning näha ette kergliiklejatele võimalused Taevaskoja tee ääres. Peamised põhjused miks ei eelistatud teisi eelnimetatud variante olid asjaolud, et väljakujunenud hoonestusega külakeskuses on raske rajada eraldiseisvat jalg- ja jalgrattateed ning variant 4 tagaks otseühenduse Põlva linnaga ka Eoste küla elanikele. Avalikul arutelul tehti ka ettepanek kaaluda Himmaste karjäärile juurdepääsutee rajamist paralleelselt raudteega. Täpsemalt on avalikul arutelul esitatud käsitletud KSH aruande lisas 2 lk 35.

Peri küla piirkonda nähti eskiislahendusega ette kaks eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee asukoha varianti (joonis 3.2). Variant 1 – jalg- ja jalgrattatee kulgeks paralleelselt Meemaste- Peri maanteega ning liituks Peri mõisa juures asuva olemasoleva jalg- ja jalgrattateega. Variant 2 – jalg- ja jalgrattatee kulgeks samuti paralleelselt Meemaste-Peri maanteega, kuid osaliselt variandi 1 suhtes vastaspool maanteed ja lõppeks peale järsku kurvi Peri küla keskuses. Lisaks määrati eskiislahenduses segaliiklusega alad, millest üks kulgeks Peri külakeskuse juurest Rosma - Tiike – Leevi maanteega ristumiseni ja teine piki Põlluveere teed kuni planeeringuala piirini. Lisaks määrati ka Peri külas juurdepääsuservituutide alad, mis kattuvad olemasolevate teedega.

Joonis 3.2 . Teemaplaneeringu eskiislahendus Peri piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet, 2014.

Eskiisi avalikul arutelul Peri külakeskuses (21.03.2014) toodi kohalike poolt välja, et kaaluda tuleks variant 2 osalist kavandamist Peri keskuse poole suunduvale ühesuunalisele sõiduteele ning vastas sõidusuund laiendada kaherealiseks sõiduteeks. Samuti juhiti tähelepanu nn Peri tõusu ohtlikkusele ja esitati ettepanek rajada eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee kuni Rosma - 20 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel Tiike – Leevi maanteega ristumiseni. Seejuures võiks kaaluda nn Peri tõusu lahendamist läbi pargi, külakeskuse tagant ja diagonaalis Meemaste-Peri maantee suunda. Samuti tehti ettepanek planeerida pikki jõe luhta liikumisvõimalus, mis ühendaks Peri teed matkaradadega (olemasolevad RMK rajad). Täpsemalt on avalikul arutelul esitatud käsitletud KSH aruande lisas 2 alates lk 33.

Avalikel aruteludel esitatut ja laekunud seisukohti arvestades täpsustati teemaplaneeringu lahendust. Täpsustatud versioon (lisa 4) võeti aluseks käesoleva KSH mõjude hindamise peatüki koostamisel.

Kokkuvõtvalt kavandatakse teemaplaneeringuga ehk alternatiiviga I järgmisi tegevusi (lühidalt): 1. Himmaste piirkond: a. eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee (variant 4 ehk paralleeltee Põlva-Mooste teega); b. Keskuse tn paikneva olemasoleva jalg- ja jalgrattatee pikendamine kuni Mällo teeni; c. sõidutee äärsed jalg- ja jalgrattateed Himmaste külas (Taevaskoja teel); d. segaliiklusega teed Himmaste külas; e. juurdepääsuservituudialad; f. kavandatav karjääri teenindustee (kaks varianti). 2. Peri piirkond: a. eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee (variant 1) Meemaste ristmikust Rosma-Tiike- Leevi maanteega ristumiseni (eeldab planeeringuala pikendamist); b. eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee (variant 2) Meemaste ristmikust Rosma-Tiike- Leevi maanteega ristumiseni (eeldab planeeringuala pikendamist) koos kahesuunalise sõidutee rajamisega alleest loode suunas; c. segaliiklusega teed Peri külas d. juurdepääsuservituudialad.

Planeeringuga kavandatavad juurdepääsuservituudialad lähtuvad olemasolevast teede ja radade võrgustikust ning uusi teid seejuures ei rajata. Eelnevast lähtuvalt juurdepääsuservituudialasid KSH-s täpsemalt ei käsitleta.

Kuna käesoleva KSH objektiks oleva teemaplaneeringu koostamine on algatatud eesmärgiga täpsustada kehtivat Põlva valla üldplaneeringut ja täpsemalt suunata valla arengut, siis ei ole otstarbekas hinnata eraldi alternatiivina nö null-alternatiivi. 0-alternatiiv ehk olukord, kus Põlva valla üldplaneeringut täpsustavat teemaplaneeringut Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering ei kehtestata, tähendaks, et valla ruumilist arengut on võimalik suunata kehtiva üldplaneeringu alusel.

Vastavalt Himmaste küla arengukavas esitatud visioonile aastaks 2020 on muuhulgas eesmärgiks seatud, et Himmaste külas on rajatud jalg- ja jalgrattateed ja küla põhitänavad on valgustatud ja asfalteeritud ning kõrvalteed muudetud tolmuvabaks. Peri küla arengukavas on muuhulgas eesmärgiks seatud: tagada korteriühistuid teenindava liiklusskeemi väljatöötamine ning et jalakäijate ühendus Peri, Meemaste trassil vajaks turvalist jalg- ja jalgrattateed.

Seega põhineks null-alternatiiv suuresti üldplaneeringul, mis on oma ajakohasuse Himmaste ja Peri külade teede osas kaotanud ning selle jätkumine oleks vastuolus hetkel aktuaalsete

21 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel arenguvisioonidega. Eelnevast lähtuvalt ei käsitleta 0-alternatiivi reaalse arengustsenaariumina ning seetõttu eraldi KSHs ei hinnata.

22 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel 4. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD NING NEID LEEVENDAVAD MEETMED

4.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, sisu, metoodika ja ulatus KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatavate tegevuste (sh võimalike alternatiivsete asukohavariantide) rakendumisega kaasneda võivat olulist strateegilist keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse mõju suurendamise meetmeid.

KSH viiakse läbi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS). KSH-s hinnatakse planeeringu elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii negatiivset kui positiivset. Keskkonnamõju on oluliselt negatiivne, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt positiivne, kui see vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele.

Töö käigus hinnatakse teemaplaneeringu elluviimisest tulenevat võimalikku olulist lühi- ja pikaajalist keskkonnamõju planeeringuala territooriumil ja vajadusel sellega piirnevatel aladel, sealhulgas kumulatiivseid mõjusid. Ühtlasi pakutakse KSH aruandes välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivsete mõjude suurendamiseks. Mõju hindamise raames hinnatakse ka võimalikke kavandatavate jalg- ja jalgrattateede asukohavariante (vt peatükk 3).

KSH käigus hinnatakse teemaplaneeringuga kavandatavate tegevuste rakendamisega kaasneda võivaid mõjusid järgmiste loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna valdkondade ja nende alamvaldkondade suhtes:

1. Mõju looduskeskkonnale, sh:
Veekeskkond ja pinnas (sh maaparandussüsteemid);
Elustik (sh taimestik, loomastik) ja elupaigad;
Kaitstavad loodusobjektid;
Roheline võrgustik.

2. Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, sh:
Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid;
Maastikuilme, väärtuslik maastik ja maakasutus;
Inimeste heaolu ja tervis (sh müra ja vibratsioon, õhukvaliteet, turvalisus);
Teised sotsiaal-majanduslikud aspektid (sh elanike liikumise vajadused, jäätmeteke, rajamis- ja hooldekulud).

Arvestades peatükis 2.2.2 toodut ei ole teemaplaneeringu ellu viimisega ette näha negatiivset mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele, alade terviklikkusele ja liikide soodsale 23 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel seisundile. Seetõttu KSH aruandes Natura 2000 aladele kaasnevat mõju täiendavalt ei hinnata ehk ei viida läbi Natura-hindamist.

Piiriülest (st riigipiiriülest) keskkonnamõju ette näha ei ole. Arvestades planeeringuala suurust ja paiknemist võib kliimale avalduvat mõju pidada vähetähtsaks, mistõttu hinnatakse mõju vaid lokaalsele õhukvaliteedile.

Kuna teemaplaneeringu näol on tegemist strateegilise arengudokumendiga hinnatakse KSH käigus teemaplaneeringuga kaasnevaid mõjusid samuti säästva arengu printsiipidest lähtuvate keskkonnaeesmärkide suhtes (lisa 5). Igas mõjuvaldkonnas püstitati keskkonnaeesmärgid (tabel 4.1), mille suhtes hinnatakse teemaplaneeringuga kavandatavate tegevustega kaasnevat mõju. Seejuures kasutatakse mõjude olulisuse hindamisel tabelis 4.2 toodud skaalat. Vastavad tulemused on esitatud lisas 5.

Tabel 4.1. KSH valdkonnad ja püstitatud keskkonnaeesmärgid KSH VALDKOND KESKKONNAEESMÄRGID • Vältida pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumist määral, mis võiks ohustada keskkonda. • Vältida vee- ja niiskusrežiimi muutmisest tulenevaid Veekeskkond ja pinnas negatiivseid keskkonnamõjusid. • Vähendada jäätmeteket ja rakenda jäätmete taaskasutust.

Elustik (sh taimestik, • Säilitada elurikkust ja looduslikke alasid. loomastik) ja elupaigad • Vältida olulisi negatiivseid mõjusid kaitsealale, kaitsealustele Kaitstavad liikidele ja kaitstavatele loodusobjektidele. loodusobjektid

• Tagada vajalike ökoloogiliste protsesside toimimine Rohevõrgustik looduslikel aladel ning rohevõrgustiku sidusus.

Maastikuilme, väärtuslik • Säilitada maastiku mitmekesisus ja omapära. maastik ja maakasutus • Tagada kultuuri- ja arhitektuuripärandi (sh kultuurimälestiste ning kultuurimälestised pärandkultuuriobjektide) säilimine ja kaitse ning tagada neile ja avalik juurdepääs. pärandkultuuriobjektid • Vältida ja vähendada keskkonnasaaste, müra ja vibratsiooni, õhusaaste mõjusid inimese tervisele. Inimeste heaolu • Toetada tervislikke eluviise. ja tervis • Tagada elanikkonna turvalisus.

• Tagada avalike teenuste kättesaadavus kõigile. • Tagada spordi-, puhke-, kultuuri- ja vaba aja veetmise Sotsiaal-majanduslik võimaluste kättesaadavus kõigile. keskkond • Tagada taristu kättesaadavus ja kvaliteet. • Tagada jalg- ja jalgrattateede sidusus. • Tagada juurdepääs maavaradele.

24 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel Tabel 4.2. Mõjude olulisuse hindamise skaala Hinne Seletus + + tugev positiivne mõju + nõrk positiivne mõju 0 mõju puudub - nõrk negatiivne mõju -- tugev negatiivne mõju ? mõju olulisust ei ole võimalik määrata

Teemaplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus planeeringulahendused pidevalt täienevad. Keskkonnamõju strateegiline hindamine toimub samaaegselt teemaplaneeringu koostamisega.

4.2. Jalg- ja jalgrattateed Himmaste piirkonnas Looduskeskkond Looduskeskkonnale võivad potentsiaalset mõju avaldada eelkõige uute jalg- ja jalgrattateede rajamine sõiduteest eraldiseisvana või sõidutee laiendusena. Olemasoleva teedevõrgu baasil kujundatavate segaliiklusalade kasutamisega olulist mõju looduskeskkonnale ette pole näha. Eelnevat arvestades keskendutakse alljärgnevalt vaid järgmistele kavandatavatele jalg- ja jalgrattateedele:
jalg- ja jalgrattatee variant 4;
Keskuse tn paikneva olemasoleva jalg- ja jalgrattatee pikendamine kuni Mällo teeni;
sõidutee äärne jalg- ja jalgrattatee Himmaste külas Taevaskoja teel.

Eeltoodud asukohtades ega nende lähialal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega rohevõrgustiku alasid (vt ptk 1.2.1 ja 2.2). Kavandatavate jalg- ja jalgrattateede asukohad jäävad valdavalt madalhaljastusega aladele (sh põllumajandusmaa), üksikutes kohtades (Keskuse tn jalg- ja jalgrattatee pikenduse ja Taevaskoja tee ääres) võib tee koridori jääda ka vähesel määral puid. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et jalg- ja jalgrattateed on kavandatud olemasolevate sõiduteede äärde või lähialale ning looduslike alade vähenemine on minimaalne kaasneb tegevuste ellu viimisel nõrk negatiivne mõju. Mõju on võimalik leevendada tugevamate ja elujõulisemate puude säilitamisega.

Põlva-Mooste teega paralleelselt kavandatav jalg- ja jalgrattatee (variant 4) kulgeb maaparandussüsteemidega kaetud ala servalalal. Samuti ületab kavandatav jalg- ja jalgrattatee maaparandusehitiste eesvoole (Himmaste ja Raudteeäärne). Eelnevat arvestades tuleb jalg- ja jalgrattatee projekteerimisel tagada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine ning vastavalt vajadusele ette näha süsteemide ümberehitamine ja laiendamine.

Leevendavad meetmed :
Kavandatavate jalg- ja jalgrattateede rajamisel (Keskuse tn jalg- ja jalgrattatee pikenduse ja Taevaskoja tee äärde) tuleb võimalusel säilitada tugevamad ja elujõulisemad puud. Lisaks tuleb vajadusel ehitustegevuse käigus kasutada tüvekaitseid.
Põlva-Mooste teega paralleelselt kavandatava jalg- ja jalgrattatee (variant 4) projekteerimisel tagada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine ning vastavalt vajadusele ette näha süsteemide ümberehitamine ja laiendamine.

25 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel Sotsiaal-majanduslik keskkond

Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Kavandatavate jalg- ja jalgrattateede rajamisega ei mõjutata otseselt kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte. Kaudne mõju võib kaasneda piirkonna jalg- ja jalgrattateede võrgustiku parendamise tulemusena, mille tõttu võib suureneda vastavate objektide külastus. Viimane sõltub siiski otseselt sellest kuidas objekte eksponeeritakse ja nende kohta informatsiooni jagatakse.

Maastikuilme, väärtuslik maastik ja maakasutus Planeeritavad jalg- ja jalgrattateed on kavandatud olemasolevate maanteede äärde või lähialale (tee kaitsevööndisse) ehk juba olemasolevasse teekoridori. Seega ei muudeta jalg- ja jalgrattatee rajamisega olulisel määral olemasolevaid vaateid ja maastikuilmet.

Kavandatavad jalg- ja jalgrattateed jäävad Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused määratud väärtuslikest maastikest valdavas osas välja. Teatav kattumine võib esineda planeeringu ala lääne osas, kuid siin on jalg- ja jalgrattateed kavandatud kas segaliiklusalana või olemasoleva tee laiendusena. Seega arvestades, et olemasolevad teed moodustavad samuti osa väärtusliku maastiku elementidest, siis ei ole ka planeeringu ellu viimisega olulist negatiivset mõju väärtuslikele maastikele ette näha.

Uute jalg- ja jalgrattateede rajamisega muudetakse senist maakasutust. Seejuures muutub maakasutus enim sõiduteest eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee ehk antud juhul Põlva-Mooste teega paralleelselt kavandatava jalg- ja jalgrattatee rajamise puhul. Siiski kavandatakse antud jalg- ja jalgrattatee maantee tee kaitsevööndisse, kus maakasutuse võimalused on piiratud. Käesoleval hetkel on ala kasutusel põllu- ja heinamaana. Kuna jalg- ja jalgrattatee rajatakse maantee lähialale ja sellega paralleelselt ning põllumassiivide servaalale, siis ei ole ette näha põllumassiivide olulist killustamist. Samuti on võimalik põllumassiivi pindala vähenemine minimaalne. Seega kokkuvõtvalt kaasneb maastikule ja maakasutusele nõrk negatiivne mõju.

Müra ja vibratsioon, õhukvaliteet Pikaajaline mõju on müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas positiivne, kuna kergliikluse soodustamisega vähendatakse vajadust autoga liiklemiseks ning seeläbi vähendatakse ka autoliiklusega seotud müra ja vibratsiooni. Ajutiselt (lühiajaliselt) võib müra ja vibratsioon suureneda uute jalg- ja jalgrattateede ehituse käigus, kuid sel juhul on tegemist ajutise ja lühiajalise mõjuga, mis ei ole olulise iseloomuga.

Teisest küljest võib sõiduteelt lähtuv müra ja õhusaaste mõjutada rajataval jalg- ja jalgrattateel liiklejaid. Siinjuures on aga oluline, et jalg- ja jalgrattateel viibitakse üldjuhul lühiajaliselt. Seega võimalikust mürast ja õhusaastest tulenevad terviseriskid on minimaalsed. Hendrikson & Ko OÜ (2012) alusel tuleb lubatud müra- ja õhusaastetasemete seisukohast kaaluda võimalusi jalg- ja jalgrattatee viimiseks maanteeliiklusest eemale Eesti mõistes vaid väga kõrge liiklussageduse (10 000-15 000 ja enam sõidukit ööpäevas) korral. Kanepi-Leevaku maantee (nimetatud kohalike hulgas ka kui Põlva-Mooste tee) liiklussagedus 2013. a oli 2730 sõidukit ööpäevas (Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus, 2014), jäädes seega kordades väiksemaks eelnimetatud liiklussagedusest. Seega antud juhul ei ole müra- ja õhusaastetasemetest lähtuvalt vajalik jalg- ja jalgrattateed maanteest eemale kavandada. Küll aga on asjakohane turvalisusest lähtuvalt eraldusriba kavandamine jalg- ja jalgrattatee ja maantee vahele. Teiste kavandatavate jalg- ja jalgrattateede puhul on teede liiklussagedus 26 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel veelgi väiksem ja seega ka võimalikud mõjud väiksemad. Õhukvaliteedist tulenevalt on kergliikluse kasutamise soodustamise osas oluline jalg- ja jalgrattatee paiknemine tolmuvabakattega sõidutee ääres või lähedal.

Liiklusohutus ja turvalisus Jalg- ja jalgrattateede rajamise üheks peamiseks eesmärgiks on liiklusohutuse suurendamine eraldades sõidukid jalgsi või jalgrattaga (ka teised kergliikusvahendid) liiklejatest. Üheseid suuniseid, millal tuleb kergliiklus mootorsõidukiliiklusest eraldada ei ole võimalik anda. Standardi Linnatänavad (EVS 843:2003) alusel tuleb jalakäigu- ja jalgrattaliiklus alati eraldada autoliiklusest, kui autoliikluse sagedus on >1500 autot ööpäevas. Samas kehtib see tingimus linnatänavate ja tiheasustuspiirkondade kohta, kus liikluse iseloom on erinev maanteeliiklusest (nt kiirus). Maanteede puhul tuleb liiklusohutuse tagamiseks eraldiasetsev jalgtee ehitada vastavalt autode, jalgrataste ja jalakäijate eeldatavast liiklussagedusest ning autoliikluse lubatud piirkiirusest (teede- ja sideministri 28.09.1999 määrus nr 55 Tee projekteerimise normid ). Kanepi – Leevaku maantee puhul on tegemist V klassi maanteega (Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus, 2014), kus kehtib 90 km/h piirkiirus. Vastavate parameetrite alusel tuleb jalgtee eraldada sõiduteest olukorras kui jalakäijate ja jalgratturite summaarne ööpäevane liiklussagedus on üle 200.

Täpseid andmeid Põlva-Mooste teel ja Himmaste küla tänavatel jalgsi või jalgrattaga liikuvate inimeste arvu kohta ei ole teada. Teatavaid üldistusi saab teha lähtuvalt elanike liikumisest Himmaste kandis (vt ptk 2.3.2). 2014. a 1. jaanuari seisuga elas Himmaste kandis 842 elanikku, kellest 552 elanikku moodustas tööealine elanikkond (vanuses 19-65). 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL) andmete alusel oli Himmaste kandi töökohta omavatest inimestest 35,2% töökoht Põlva linnas. Seega võiks potentsiaalselt kasutada Põlva-Mooste jalg- ja jalgrattateed kandi ja Põlva linna kui töökoha vahel liikumiseks 194 elanikku. Samas arvestab mainitud väärtus, et kõik (st 100%) vastavatest elanikest käiks tööl jalg- ja jalgrattateed kasutadades. Reaalselt aga ei kasuta kunagi kõik inimesed tööle minemiseks jalg- ja jalgrattateed. Seejuures hakkab jalg- ja jalgrattatee kasutamise osakaal vähenema sihtkoha kauguse suurenemisega. Samuti hakkab tööl käijate liikumisvahendi eelistamist mõjutama asjaolu, et Himmaste kandis puuduvad kauplused ning eelduslikult ostavad Põlvas tööl käivad inimesed endale vajaliku Põlva linna kauplustest. Mainitud asjaolu võib soodustada autode eelistamist jalgrattale, eriti linnast kaugemate piirkondade elanike puhul. Regulaarsetest Põlva-Mooste tee kasutajatest võiksid tööl käijatele lisanduda veel õpilased, kuid ka nende puhul kehtivad valdav osa eeltoodud asjaolusid. Kuigi eelnev hinnang on väga üldistav võib siiski oletada, et Põlva-Mooste tee kasutamine jalakäijate ja jalgratturite poolt ei ületa künnist, mille korral tuleb kindlasti jalg- ja jalgrattatee rajada sõiduteest eraldi. Täpsema tulemuse saamine on võimalik ainult läbi vastavate uuringute. Samas ei vähenda eeltoodu tõsiasja, et sõiduteest eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee on ohutum võrreldes teepeenral liikumisega. Lisaks soodustab jalg- ja jalgrattatee rajamine piirkonda olukorda, kus seni autot või ühistransporti eelistanud inimesed hakkavad teatud olukordades kasutama kergliiklusvahendeid ja –teid.

Tulenevalt olemasoleva hoonestuse paiknemisest vahetult Põlva-Mooste tee vasakpoolse serva ääres on Põlva-Mooste teega paralleelne jalg- ja jalgrattatee kavandatud maanteest paremale poole. Seega paikneb kavandatav jalg- ja jalgrattatee Himmaste küla keskusest lähtuvalt teisel pool maanteed. Antud asjaolu võib vähendada liiklusohutust eelkõige potentsiaalsete teeületuskohtade juures (ringristmik, Redeli tee ristmik). Ringristmiku läheduses on sõidukite kiirused väiksemad võrreldes maantee piirkiirusega (90 km/h) ning juhtide tähelepanu on liikluses toimuval. Seega võib eeldada, et nõuetele vastava 27 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel liikluskorralduslike vahendite kasutamise korral on võimalike õnnetuste esinemise risk minimaalne. Küll aga võib probleemseks osutuda Redeli tee ristumine maanteega ja maanteed ületavad jalgratturid. Antud kohas on nähtavus küll hea, kuid lubatud piirkiirus on 90 km/h. Redeli tee on käesoleval hetkel kaetud kruusakattega, mis eelduslikult vähendab kergliiklejate arvu antud teel võrreldes kõvakattega teega. Samas on Redeli tee Põlva poolt tulles esimene ühendustee Himmaste küla keskusega. Seega jalg- ja jalgrattatee rajamise korral võib eeldada Redeli tee kasutamise suurenemist kergliiklejate poolt. Viimast suurendab ka asjaolu, kui Redeli tee peaks saama kõvakatte alla. Seega tuleb planeeringule järgnevas jalg- ja jalgrattatee projekteerimise etapis pöörata olulist tähelepanu Redeli tee ristumisele maanteega ja võimaliku teeületuskoha rajamisele. Vajadusel tuleb lisaks märgistusele kaaluda ka piirkiiruse vähendamist antud kohas. Lisaks on ohutust võimalik suurendada valgustuse paigaldamisega jalg- ja jalgrattatee äärde vähemalt võimalikes ohtlikes kohtades.

Himmaste küla keskuse kui tiheasustusega ala tänavate liiklussagedus jääb alla standardis Linnatänavad toodud liiklussageduse künnist (>1500 sõidukit/ööpäevas). Seega ei ole tingimata vajalik kergliikluse ja mootorsõidukiliikluse eraldamine. Kuid ka siin kehtib põhimõte, et eraldatud on ohutum.

Leevendav meede:
Planeeringule järgnevas Põlva-Mooste teega paralleelse jalg- ja jalgrattatee projekteerimise etapis tuleb pöörata olulist tähelepanu Redeli tee ristumisele maanteega ja võimaliku teeületuskoha rajamisele. Vajadusel tuleb lisaks märgistusele kaaluda ka piirkiiruse vähendamist antud kohas.

Seega kokkuvõtvalt kaasneb jalg- ja jalgrattateede rajamisega liiklusohutusele positiivne mõju. Samas tuleb maanteega paralleelse jalg- ja jalgrattatee rajamisel arvestada võimaliku probleemse teeületuskoha kaasnemisega Redeli tee piirkonnas.

Elanike liikumise vajadused Temaatikat on osaliselt käsitletud ka eelnevas alamjaotises. Piirkonna peamine tõmbekeskus on Põlva linn. Seejuures toimub Himmaste kandi külade ühendus Põlva linnaga valdavalt Himmaste-Rasina ja Kanepi-Leevaku maanteesid (moodustavad koos ka nn Põlva-Mooste tee) pidi. Eelnevat ning peatükis 2.3.2 toodut arvestades on Põlva-Mooste teega paralleelse jalg- ja jalgrattatee asukoht elanike liikumist silmas pidades sobilik, kuna antud asukohas on potentsiaalsete kergliiklejate osakaal eelduslikult suurim. Samuti loob antud tee jätkuühenduse Põlva linnas kulgeva jalg- ja jalgrattateede võrgustikuga.

Põlva-Mooste teega paralleelne jalg- ja jalgrattatee loob ühenduse ka Himmaste küla kui kandi keskuse olemasoleva jalg- ja jalgrattateega. Tegemist on positiivse mõjuga, kuna Himmaste küla keskuses paiknevad mitmed vabaaja- ja spordivõimalused. Samuti on positiivne Himmaste külas oleva jalg- ja jalgrattatee pikendamine. Antud jalg- ja jalgrattatee seoks Mällo tee äärse elamupiirkonna tervikuks Himmaste küla keskusega. Samas paiknevad Mällo tee ääres valdavalt väikeelamud ning põhiline elanikkond on koondunud Keskuse tn äärsetesse kortermajadesse. Kuna Mällo tee ristmiku läheduses kaasneks jalg- ja jalgrattatee rajamisega ka kõrghaljastuse eemaldamise vajadus, siis arvestades ka elanikkonna paiknemist on otstarbekas jalg- ja jalgratta tee rajada kuni Keskuse tn 19 korterelamu juurdepääsuteeni, mitte Mällo tee ristmikuni.

Taevaskoja tee äärne jalg- ja jalgrattatee kulgeks kuni endise Himmaste algkooli hooneni, kus praegu tegutseb Waldorfkool. Mainitud jalg- ja jalgrattatee looks ühenduse Waldorfkooli ja 28 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel Himmaste olemasoleva jalg- ja jalgrattatee ning Põlva-Mooste teega paralleelselt kavandatud jalg- ja jalgrattateega.

Leevendav meede :
Kuna Mällo tee ristmiku läheduses kaasneks jalg- ja jalgrattatee rajamisega ka kõrghaljastuse eemaldamise vajadus, siis arvestades ka elanikkonna paiknemist on otstarbekas jalg- ja jalgratta tee rajada kuni Keskuse tn 19 korterelamu juurdepääsuteeni, mitte Mällo tee ristmikuni.

Inimeste tervise edendamine Kavandatavad jalg- ja jalgrattateed loovad ühenduse piirkonna tõmbekeskustega (Põlva, Himmaste). Jalg- ja jalgrattateede olemasolu soodustab inimeste kehalise aktiivsuse tõusu ning loob eeldused, et mõnigi varem auto või ühistranspordiga tehtud sõit tehakse nt jalgrattaga. Samuti loob see võimalused tegeleda aktiivsemalt spordiga (jalgratas, rulluisk, jooks jm). Mainitud asjaolud mõjuvad positiivselt inimese tervisele ja aitavad vähendada vähesest liikumisest tulenevate haiguste esinemise tõenäosust.

Jäätmeteke Uute jalg- ja jalgrattateede rajamise käigus tekib jäätmeid (peamiselt pinnas jm püsijäätmed) ning taimestiku eemaldamisega seotud biolagunevaid jäätmeid. Nende nõuetekohase käitlemise korral ei ole olulise mõju ilmnemist ette näha.

Pikas perspektiivis vähendab kergliikluse soodustamine aga autoga liikumise vajadust ning seeläbi vähenevad mõnevõrra piirkonnas autode kasutamisega kaasnevate jäätmete kogused (rehvid, õlifiltrid, kasutatud mootori- ja käigukastiõlid jmt).

Jalg- ja jalgrattateede kasutamisega võib kaasneda jäätmeteke teede kasutajate poolt. Samas arvestades, et teed kasutatakse peamiselt tõmbekeskustesse (Põlva, Himmaste keskus) liikumiseks ja sportimiseks, siis võib eeldada, et tekkivate jäätmete kogus on minimaalne. Siiski tasub kaaluda olulisemate sõlmpunktide juurde prügikastide paigaldamist. Seejuures oleksid mainitud sõlmpunktid näiteks Põlva-Mooste teega paralleelse jalg- ja jalgrattatee puhul ringristmiku ja Redeli tee ristmiku piirkonnad.

Leevendav meede :
Kaaluda jalg- ja jalgrattatee äärde olulisemate sõlmpunktide juures prügikastide paigaldamist. Seejuures oleksid mainitud sõlmpunktid näiteks Põlva-Mooste teega paralleelse jalg- ja jalgrattatee puhul ringristmiku ja Redeli tee ristmiku piirkonnad.

Rajamis- ja hooldekulud Rajamis- ja hooldekulude arvestamisel on alusandmetena kasutatud Hendrikson & Ko OÜ poolt 2012. a koostatud tööd Põlva maakonnaplaneeringu kergliikluse teemaplaneeringu eeltööd . Antud töö käigus selgitati muuhulgas välja Põlva maakonda rajatud jalg- ja jalgrattateede rajamise ja hooldusega kaasnenud kulud.

Hendrikson & Ko OÜ (2012) alusel oli 2010. a Himmaste külla rajatud 636 m pikkuse jalg- ja jalgrattatee ehitusmaksumus 28 898,55 eurot, mis arvestades ka ehitusmaksumuse hinnangulist kasvu võrreldes 2010. a, annab 1 km ligikaudseks maksumuseks hetkel ca 50 000 eurot. Antud väärtuse võib aluseks võtta olemasoleva jalg- ja jalgrattatee pikendamisel kuni Mällo teeni maksumuse leidmiseks. Pikendus toimuks ca 170 m ulatuses ning vastavaks maksumuseks kujuneks ca 8500 eurot. Võrdlusena Elanike liikumise vajadused alamjaotises 29 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel toodud leevendava meetme rakendumise korral kujuneks pikenduseks ca 110 m ja maksumuseks 5500 eurot. Planeeringuga on ette nähtud ka Keskuse tee ja Taevaskoja tee vahelise ca 337 m pikkuse jalg- ja jalgrattatee rajamine, mille maksumuseks kujuneks eelnevat arvestades ca 17 000 eurot.

Põlva-Mooste teega paralleelse jalg- ja jalgrattatee rajamise ligikaudse maksumuse leidmiseks on sobilik kasutada 2010. a Mammaste külla Põlva-Reola maantee äärde rajatud jalg- ja jalgrattatee andmeid. Mammaste külla kavandatud 950 m pikkuse jalg- ja jalgrattatee maksumus oli 147 818,31 eurot, mis teeb 1 km maksumuseks 155 600 eurot. Arvestades ka ehitusmaksumuse kasvu, siis võib 1 km hinnanguliseks maksumuseks hetkel arvestada ca 160 000 eurot. Võrdluseks 2012. a Hendrikson & Ko OÜ töös on Põlvamaa puhul soovitatud kavandatavate jalg- ja jalgrattateede rajamismaksumuseks arvestada ca 150 000 eurot kilomeeter. Põlva-Mooste tee äärde rajatava jalg- ja jalgrattatee hinnanguline pikkus on ca 3,1 km. Võttes rajamismaksumuse vahemikuks 150 000-160 000 eurot/km, saame rajatava tee rajamismaksumuseks vahemiku 465 000-496 000 eurot.

Kohalike huvi oleks jalg- ja jalgrattatee rajada ka kruusakattega Taevaskoja tee äärde või selle laiendusena. Milliseks kujuneks antud asukohas jalg- ja jalgrattatee rajamismaksumus ei ole võimalik hetkel prognoosida, kuna tegemist on maastikuliselt liigendatud piirkonnaga, kus olemasolev tee on kohati rajatud süvendisse. Lisaks oleks enne jalg- ja jalgrattatee rajamist otstarbekas Taevaskoja tee planeeringuala mahus viia kõva katte alla. Kui rajada jalg- ja jalgrattatee Taevaskoja tee äärde lõigul ringristmik kuni endise Himmaste algkooli hoone (praegune Waldorfkool), kujuneks vastava tee pikkuseks ca 1 km.

Ka jalg- ja jalgrattateede hoolduskulude määratlemine sõltub konkreetse tee asukohast, selle kasutatavusest jm asjaoludest. Hendrikson & Ko OÜ (2012) töös on Põlvamaa puhul soovitatud lähtuda aasta keskmise hooldekuluna vahemikust 500-1000 eurot/km aastas. Võttes arvesse Himmaste külla kavandatava jalg- ja jalgrattatee pikenduse, Keskuse tee ja Taevaskoja tee vahelise jalg- ja jalgrattatee ning Põlva-Mooste tee äärse jalg- ja jalgrattatee kogupikkust (3,6 km) kaasneksid aastased hoolduskulud vahemikus ca 1800-3600 eurot. Siia lisandub juba olemasolev jalg- ja jalgrattatee (636 m; 318-636 eurot) ja Taevaskoja tee äärde kavandatava jalg- ja jalgrattatee (1 km; 500-1000 eurot) ehk kokku vahemikus ca 2618-5236 eurot aastas.

Seega kokkuvõtvalt kujuneksid Himmaste piirkonnas planeeritavate jalg- ja jalgrattateede (olemasoleva tee pikendus Mällo teeni, Keskuse tee ja Taevaskoja tee vahelise jalg- ja jalgrattatee ning Põlva-Mooste tee äärne jalg- ja jalgrattatee) rajamismaksumuseks summaarselt vahemikus 490 500-521 500 eurot. Siia lisanduvad veel Taevaskoja tee äärse jalg- ja jalgrattatee maksumus (hetkel ei ole võimalik prognoosida) ja võimalikud märgistusega seotud kulud kavandatavatel segaliiklusaladel. Himmastes olemasoleva ja kavandatavate jalg- ja jalgrattateede aastaseks hooldekuluks kujuneks hinnanguliselt vahemikus ca 2618-5236 eurot.

Eeltoodud maksumused on väga üldistatud ning sõltuvad reaalselt mitmetest teguritest (nt tee asukoht, reljeef, tee laius, hooldamise vajadus ja viis jms).

4.3. Juurdepääs Himmaste karjäärile Vastavalt Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kirjale (lisa 2) ei ole Himmaste karjäärist materjali väljavedu läbi Himmaste küla olemasolevaid tingimusi arvestades

30 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel võimalik. Seetõttu on planeeringuga karjäärile ette nähtud uue juurdepääsutee rajamine paralleelselt raudteega, mille mõjusid alljärgnevalt hinnatakse. Planeeringu lahenduses on kavandatud karjäärile kaks võimalikku teenindustee asukohta, mis kohati kattuvad või paiknevad lähestikku. Variant 1 põhjal asub teenindustee paralleelselt raudteega, kuid tee ise jääb raudtee kinnistust välja ning asub erakinnistutel. Variant 2 põhjal asub teenindustee paralleelselt raudteega jäädes suures osas raudtee kinnistu piiridesse.

Looduskeskkond

Veekeskkond ja pinnas OÜ Eesti Geoloogiakeskus (2012a) alusel toitub piirkonna pinnaseveekiht sademest. Veepidemeks on saviliivmoreen. Vesi on vabapinnaline ja paikneb maapinnast rohkem kui 2 m sügavusel ning selle tase alaneb põhja suunas. Erandiks on vaid Põlva peakraavi suubuva oja piirkond, kus pinnaseveetase võib kohati ulatuda maapinnani (ühtib oja veetaseme abs. kõrgusega). Antud asjaolule viitab ka Maa-ameti kaardirakenduse (2014) mullakaart, kus mainitud oja ümbritsevad alaliselt liigniisked sügavad madalsoomullad. Ülejäänud osas levivad valdavalt kahkjad leetunud mullad ja deluviaalmullad.

Tee ehituse osas võivad probleemseks osutuda eelkõige kohati alal paiknevad järsud nõlvad ning oja ületamine. Eelduslikult tuleb oja ületamiseks rajada truup (või sild üle oja) ja ala kaldaid täita. Siinkohal tuleb arvestada, et sügavate madalsoomuldade levikualal esineb pinnases üle 1 m paksune turbakiht. Mainitud oja ei ole registreeritud EELISe andmebaasis. Samuti ei ole teada, et antud oja ja selle suudmeks olev Põlva peakraav omaksid looduskaitselist väärtust. Siiski tuleb truubi ehitust teostada madalveeperioodil ning ehituse käigus maksimaalselt vältida heljumi kandumist allavoolu. Täpsemad tingimused tuleb seada tee-ehitusprojekti koostamise käigus. Eeltoodu kehtib mõlema juurdepääsu variandi korra, kuna toodud asukohas variandid kattuvad.

Leevendav meede :
Karjääri juurdepääsutee ehitusel tuleb teega ristuvale ojale truubi ehitust teostada madalveeperioodil ning ehituse käigus maksimaalselt vältida heljumi kandumist allavoolu. Täpsemad tingimused tuleb seada tee-ehitusprojekti koostamise käigus.

Kokkuvõtvalt võib juurdepääsutee rajamine veekeskkonnale avaldada lühiajaliselt negatiivset mõju tee ehituse etapis. Mõju on võimalik leevendada. Pikaajalist olulist mõju ei ole ette näha.

Elustik, elupaigad ja roheline võrgustik Juurdepääsutee ehituse käigus tuleb tee alalt eemaldada pinnas. Ühes sellega eemaldatakse vastava ala taimestik ja elupaigad. Siiski teadaolevalt (EELISe andmetel) ei paikne mainitud juurdepääsutee alal (variant 1 ja 2) kaitsealuseid ega muid väärtuslikke taime- ja loomaliikide kasvu- ja elupaiku. Samuti puuduvad piirkonnas teised kaitstavad loodusobjektid (kaitsealad, hoiualad jne). Kuna juurdepääsutee tuleks rajada ca 1,2 km pikkuselt ning tee hakkaks teenindama karjääriliiklust (eeldatav väljaveo sagedus oleks ca 1 auto/tunnis; aluseks kaevandamise loa taotluses esitatud mahud, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2012b), siis tuleb looduskeskkonnale avalduvate mõjude minimeerimiseks kaaluda tee rajamist üherealisena, vajadusel rajada kohati möödasõidutaskud. Asukoha valikul vältida võimalusel paralleelselt raudteega kulgeva kõrghaljastuse likvideerimist.

31 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel Vaadeldav ala ei jää rohevõrgustiku elementidele (vt ptk 1.2.1). Lokaalne metsloomade edela- kirde suunaline liikumine on juba käesoleval hetkel häiritud valdavalt süvendis paikneva raudteetammi poolt. Juurdepääsutee kavandamine süvendi nõlva pealsele alale ei põhjusta seejuures olulist täiendavat takistust loomade liikumisele, arvestades seejuures ka asjaolu, et karjääriveokite liikumine toimub eelduslikult põhimahus vaid päevasel ajal.

Kokkuvõtvalt kaasneb elustikule ja elupaikadele lühi- ja pikaajaline nõrk negatiivne mõju, tulenevalt teealuse loodusliku pinnase eemaldamise vajadusest. Mõju on võimalik leevendada.

Leevendav meede :
Looduskeskkonnale avalduvate mõjude minimeerimiseks tuleb kaaluda karjääri juurdepääsutee rajamist üherealisena, vajadusel rajada kohati möödasõidutaskud.
Juurdepääsutee asukoha valikul vältida võimalusel paralleelselt raudteega kulgeva kõrghaljastuse likvideerimist.

Sotsiaal-majanduslik keskkond

Kultuurimälestised, pärandkultuuriobjektid, väärtuslik maastik ja maakasutus Juurdepääsutee maa-alal ega selle läheduses ei paikne kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte. Seega pole vastavas osas mõju ette näha.

Kavandatav tee jääb karjääri poolses osas osaliselt väärtuslikule maastikule - Põlva linn ja selle lähiümbrus. Arvestades, et tee rajatakse vahetult olemasoleva raudtee lähedusse (variant 1) või raudtee kõrvale (variant 2) ning kõrghaljastuse eemaldamise vajadus on minimaalne, siis ei ole ette näha ka olulist negatiivset mõju väärtusliku maastiku säilimisele.

Juurdepääsutee variant 2 on valdavas mahus kavandatud raudtee 30 m laiusesse kaitsevööndisse, kus kehtivad raudteeseadusest tulenevad kitsendused. Tee rajamine raudtee kaitsevööndisse on võimalik vaid Tehnilise Järelevalve Ameti ja AS Eesti Raudtee loaga. Osaliselt võib tee rajamine vähendada põllu- ja heinamaana kasutusel olevaid alasid, kuid ka antud juhul on tegemist vastavate alade servaaladega. Tee rajamine väljas poole raudtee kaitsevööndit on võimalik vaid vastavate maaomanikega kokkuleppe saavutamisel.

Kokkuvõtvalt võib juurdepääsutee rajamisel variant 1 asukohas kaasneda pikaajaline nõrk negatiivne mõju, tulenevalt kasutusel olevate põllu- ja heinamaade vähenemisega. Variant 2 puhul ei ole negatiivse mõju ilmnemist ette näha.

Inimeste heaolu ja tervis Antud alamvaldkonna juures on juurdepääsutee spetsiifikat arvestades peamised võimalikud probleemid seotud karjääriveokite liikumisega kaasneva tolmu ja müraga. Juurdepääsutee kasutamisest tulenev tolm ja müra võib potentsiaalselt mõjutada kahe teele lähima (minimaalselt ca 70 m kaugusel, nii variant 1 kui 2 puhul) majapidamise (J. Hurda tee 18 ja J. Hurda tee 20) elanikke. OÜ Eesti Geoloogiakeskus (2012b) poolt koostatud Himmaste liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluses on keskmiseks ammutatavaks maavara aastamääraks määratud 10 000 m 3 täiteliiva. Antud koguse juures kujuneks keskmiseks karjääriveokite liikumissageduseks ca 1 veok tunnis. Mainitud liiklussagedusega kaasnevad müratasemed ja tolmu (tahked osakesed) kontsentratsioonid jäävad vastavatest lubatud piirnormidest/-väärtustest madalamaks juba tee lähialal. Siinkohal võib näitena tuua Viljandimaal asuvad Pombre kruusakarjäärid, kus kaevandamise loa taotluse KMH käigus teostati tahkete osakeste (PM 10 ) kontsentratsioonide ja mürataseme modelleerimised 32 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel muuhulgas ka kruusateel liikuvate karjääriveokite kohta (OÜ Alkranel, 2014a ja 2014b). Seejuures oli arvestatud karjääriveokite liiklussageduseks 10 autot tunnis. Modelleerimine näitas, et tahkete osakeste puhul võib karjääriveokite liikumine kruusateel põhjustada 24 tunni keskmise piirväärtuse (50 µg/m 3; alus: keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43) ületamist kuni 40 meetri kauguseni tee telgjoonest. Arvestades, et Himmaste karjääri kavandatava juurdepääsutee kaugus lähimate elamuteni on tunduvalt suurem ja karjääriveokite liiklussagedus kordades väiksem kui eeltoodud näite puhul, siis ei ole piirväärtusi ületava PM 10 (tolmu) kontsentratsioonide esinemine lähimate elamute juures tõenäoline.

Pombre karjääride mürataseme modelleerimine (Alkranel OÜ, 2014b) näitas, et päevase aja (karjäärid töötavad üldjuhul päevasel ajal) liiklusmürale kehtestatud piir- ja taotlustase (60 dB; alus: sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42) saavutatakse maantee teljest ca 10 m kaugusel. Seega arvestades Himmaste karjääriveokite liiklussagedust ja juurdepääsutee kaugust lähimatest elamutest ei ole ülenormatiivse mürataseme esinemist lähimate elamute juures ette näha.

Võttes arvesse Himmaste karjääri juurdepääsutee kavandatavat asukohta, eeldatavat karjääriveokite liiklussagedust ning eeltoodud analoogiat saab kokkuvõtvalt järeldada, et juurdepääsutee kasutamisest tulenev tolmu kontsentratsioon ja müratase jäävad lähimate elamute juures oluliselt alla lubatud piirväärtuste/-normide ehk olulise negatiivse mõju esinemist ei ole ette näha. Lisaks on tekkiva tolmu osas pikematel kuiva aja perioodidel ja võimaliku suurema liiklussageduse korral võimalik teed niisutada, mis vähendab veelgi tunduvalt tekkiva tolmu kogust.

Teised sotsiaal-majanduslikud aspektid Kinnitatud maavaravaruga maardlale juurdepääsutee rajamine, loob eeldused kaevandatava materjali (täiteliiv) kasutamiseks teede jm objektide ehitusel. Seejuures on potentsiaalseteks objektideks ka käesoleva KSH objektiks oleva teemaplaneeringuga kavandatavad jalg- ja jalgrattateed.

Lisaks on maavarade säästliku kasutuse poole pealt oluline ammutada varu kohtades, kus on juba kaevandamine varasemalt toimunud. OÜ Eesti Geoloogiakeskus (2012a) alusel on maa- alal osaliselt toimunud kaevandamine perioodil 1975-1990.

Seega eelnevaid asjaolusid arvestades kaasneks juurdepääsutee rajamisega ja karjääri avamisega positiivsed mõjud.

4.4. Jalg- ja jalgrattateed Peri piirkonnas Alljärgnevalt on analüüsitud Peri piirkonda planeeritavate jalg- ja jalgrattateede võimalikke asukohavariante ja nende keskkonnamõjusid. Seejuures hinnatakse järgmisi asukohavariante (lisa 4): a. eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee (variant 1) Meemaste ristmikust Rosma-Tiike- Leevi maanteega ristumiseni (eeldab planeeringuala pikendamist); b. eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee (variant 2) Meemaste ristmikust Rosma-Tiike- Leevi maanteega ristumiseni koos kahesuunalise sõidutee rajamisega alleest loode suunas (vajalik ühe sõiduraja juurdeehitus); c. alates Peri järvest kuni Rosma-Tiike-Leevi maanteega ristumiseni kulgeks tee segaliiklusalana, mitte eraldiseisva jalg- ja jalgrattateena (variant 3). Eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee kulgeks Meemaste ristmikust kuni Peri järveni

33 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel (variant 1 või variant 2 asukohas). Tegemist on lisavariandiga, mis lisa 4 joonistel ei kajastu (vt lisaks joonis 4.3 käesoleva peatüki lõpuosas).

Looduskeskkond

Veekeskkond ja pinnas (sh maaparandussüsteemid) Variant 1 ja 2 korral kulgeks jalg- ja jalgrattatee osaliselt maaparandussüsteemidega kaetud ala servaalal. Seejuures oleks variant 2 puhul mõjutatav ala mõnevõrra suurem, kuna Peri allee juures tuleks variant 2 puhul laiendada olemasolevat sõiduteed ühe sõidurea võrra. Eelduslikult mahuks valdavas osas uus sõidurida ka olemasoleva teemaa piiresse, kuid teataval määral võib osutuda vajalikuks nö lisamaa juurde võtmine põllumaa ja maaparandussüsteemidega kaetud ala arvelt. Täpsed mahud saab määratleda projekteerimise käigus. Seejuures tuleb jalg- ja jalgrattatee ja lisa sõiduraja projekteerimisel tagada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine ning vastavalt vajadusele ette näha süsteemide ümberehitamine ja laiendamine. Variant 3 ala äärde maaparandussüsteemidega kaetud alasid ei jää.

Kõigi asukohavariantide korral hakkaksid kergliiklejad ületama Peri oja, mille paisutuse tulemusena külgneb Meemaste-Peri maantee ojaga ristumise asukohas mõlemalt poolt Peri järvega (ka Peri paisjärv). Pais-regulaator asub maanteest ca 130 m põhja pool ning maantee alt on läbivool tagatud truubiga. Teeregistri (teeregister.riik.ee, 13.06.2014) andmetel on antud kohas Meemaste-Peri maantee sõidutee laius 6 m ja mulde laius 10,75 m ning truubi seisukord „hea“.

Variant 1 ja 2 korral rajatakse eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee, mis on maanteest eraldatud eraldusribaga. Minimaalselt on lubatud eraldusriba laius 3 m ja kui eeldada jalg- ja jalgrattatee laiuseks samuti 3 m, siis jääb koos sõiduteega olemasoleva mulde laiusest väheks. Reaalselt võib eraldusriba laius kujuneda aga veelgi suuremaks, sõltudes maantee parameetritest. Seega tuleb eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee rajamiseks kindlasti laiendada olemasolevat maanteetammi (mullet). Kuna Peri paisjärv paikneb vahetult maanteetammi ääres, tuleb jalg- ja jalgrattatee rajamisel täita Peri paisjärve maanteepoolset külge. Täpsemad täitmismahud selgitatakse välja projekteerimise käigus. Samuti on vajalik maanteealuse truubi pikendamine/välja vahetamine. Veekeskkonnale põhjustavad antud tööd peamiselt heljumi kontsentratsiooni suurenemist ja levikut. Tegemist on lühiajalise, ehitusetapil kaasneva mõjuga. Heljumi leviku ulatust on võimalik vähendada vastavate ujuvtõkete kasutamisega. Kuigi tegemist on paisjärvega, mille veetase sõltub pais-regulaatoriga seatud tasemest, tuleb võimalikke täitmistöid teostada siiski oja madalveeperioodil (juuli-september). Madalveeperioodiks on lõppenud ka valdava osa kalastiku peamised kudeperioodid. Pikaajaliselt kaasnev mõju on seotud järve mahu vähenemisega, kuid eelduslikult on tegemist minimaalse mõjuga. Täpsemalt võimalik hinnata projekteerimise etapis.

Võttes arvesse mulde laiust (10,75 m) on teoreetiliselt võimalik jalg- ja jalgrattatee koos sõiduteega mahutada ära ka olemasolevale muldele. Kuid sellisel juhul oleks tegemist vahetult tee ääres ilma eraldusribata paikneva jalg- ja jalgrattateega. Antud lahenduse teostatavus sõltub samas mitmetest asjaoludest, näiteks: kas on võimalik sõiduteed antud kohas nihutada mulde serva, kas vajalik sõiduteed perspektiivis laiendada (senise kitsa 6 m pealt tavapärase 7 m peale), milline on mulde olukord jne. Nendele küsimustele ja ühtlasi vastuse jalg- ja jalgrattatee rajamise võimalikkuse kohta olemasolevale muldele annab vastav projekteerimine. Olemasoleva mulde kasutamise korral, eeldusel, et mullet ei ole vajalik laiendada ei ole veekeskkonnale olulisi mõjusid ette näha. 34 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel

Variant 3 puhul määratakse olemasolev maanteelõik Peri järvest Rosma-Tiike-Leevi maanteega ristumiseni segaliiklusalaks. Antud lahenduse puhul veekeskkonnale olulisi mõjusid ei kaasne.

Kokkuvõtvalt on veekeskkonna valdkonnast lähtuvalt eelistatud variant 3 või lahendus, kus jalg- ja jalgrattatee rajatakse olemasoleva maantee laiendusena ja olemasolevale muldele (võimalikkus määratakse vastava projektiga). Ülejäänud lõigu osas oleks eelistatud variant 1, kuna variant 1 piirneb maaparandussüsteemidega kaetud alaga võrreldes variandiga 2 väiksemas ulatuses.

Leevendavad meetmed:
Meemaste-Peri maanteega paralleelselt kavandatava jalg- ja jalgrattatee (variandid 1 ja 2) projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine ning vastavalt vajadusele ette näha süsteemide ümberehitamine ja laiendamine.
Variant 1 või variant 2 lahenduse korral tuleb mulde laiendamisel Peri ojaga ristumise piirkonnas heljumi leviku takistamiseks kasutada vastavaid ujuvtõkkeid. Töid tuleb teostada oja madalveeperioodil (juuli-september).

Kaitstavad loodusobjektid, elustik, elupaigad ja roheline võrgustik Variant 3 puhul olemasolevat looduskeskkonda ei muudeta (v.a võimalikud liiklusmärgid tee ääres). Seega olulisi mõjusid antud alamvaldkonnale ette näha ei ole.

Variant 1 ja 2 kulgevad rohkemal või vähemal määral läbi kaitsealuse Peri mõisa pargi ja allee. Pargi kaitsekorra aluseks on Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

Variant 1 puhul kulgeks kavandatav jalg- ja jalgrattatee allee asukohas vahetult kaitseala piiril. Hetkeks on välja kujunenud olukord, kus allee keskelt ja alleest vasakul kulgevad kõvakattega teed (joonis 4.1). Variant 1 puhul hakkaks kõvakattega jalg- ja jalgrattatee kulgema ka alleest paremal pool (puud eraldatud haljasriba puhvriga). Nii olemasolevad kui ka kavandatav tee kulgevad paralleelselt alleega sisuliselt kogu allee ulatuses. Kuigi teed ei ole ristlõikelt suured, soodustab teede ehitamine ja kasutamine pinnase tihenemist. Lisaks väheneb puude vahetus ümbruses sademete pinnasesse imbumise ala suurus. Siiski on juba kaitseala piiride määratlemisel jäetud puude ja kaitseala piiri vahele haljasribana puhvervöönd, mis valdavas osas peaks katma ka puude peamiste juurte leviku ulatuse maapinnas. Eelnevat arvestades ei ole tugevat olulist negatiivset mõju kaitsealuse allee puude kasvutingimuste säilimisele ette näha. Samas võib jalg- ja jalgrattatee variant 1 asukohas koosmõjus olemasolevate teedega kasvutingimusi siiski vähesel määral halvendada (allee keskel, alleest vasakul ja paremal paikneksid kõvakattega alad) ehk tegevusega kaasneb nõrk negatiivne mõju.

35 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel

Joonis 4.1 . Vaade Peri mõisa pargi alleele Peri küla keskuse suunas. Foto: maps.google.com, 16.05.2014.

Peale alleed kulgeks variant 1 läbi Peri mõisa pargi mööda olemasolevat jalg- ja jalgrattateed ning edasi kaitseala piiridest väljas Peri külakeskuse hoone tagant mäest alla. Peri külakeskusest põhja suunas paiknevad üksikud vanad puud, mida on võimalik jalg- ja jalgrattatee rajamisel säilitada. Peri külakeskuse tagant mäest alla kulgeva jalg- ja jalgrattatee maa-alal teadaolevalt kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ei esine. Samas arvestades nõlva järskust ning reljeefis esinevaid lokaalseid ebatasasusi, tuleks kavandatud asukohas jalg- ja jalgrattatee ehitamisel pinnast ümber planeerida. Et maapinna ümber kujundamise vajadus ja seeläbi ka mõjutatavate elupaikade pindala oleks väiksem tuleb jalg- ja jalgrattatee variant 1 asukohas Peri tõusul/langusel kavandada maksimaalselt olemasoleva maantee lähistele. Nii on võimalik vähendada ka võimalikku looduslikul alal paikneva ehitusaegse töötsooni ulatust. Jalg- ja jalgrattatee soovituslik asukoht antud lõigus on toodud joonisel 4.2.

36 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel

Joonis 4.2 . Alternatiivne jalg- ja jalgrattatee asukoht (kollane joon) Peri külakeskuse taga paikneval Peri tõusul/langusel. Planeeringuga kavandatav variant 1 – roheline joon, variant 2 – sinine joon. Alus: Maa-amet, 2014.

Variant 2 puhul kulgeks jalg- ja jalgrattatee Peri mõisa pargi allee keskelt mööda olemasolevat sõidurada ehk olemasolev sõidurada jääks ainult kergliikluse kasutada. Antud lahenduse korral tuleks autoliikluse tagamiseks rajada täiendav sõidurada alleest loode suunda olemasoleva sõiduraja kõrvale. Laienemine toimuks suunaga kaitsealusest alleest eemale. Seejuures jääks kaitsealuse allee ja rajatava sõidutee vahele juba olemasolev kõvakattega sõidurada ning ca 3 m laiune haljasriba puhver. Kuigi ka antud variant suurendaks allee läheduses kõvakattega pindade osakaalu, toimuks tegevus siiski puudest mõnevõrra kaugemal kui variant 1 korral ning alleest selles suunas, kus juba paikneb kõvakattega tee. Allee vahelisele kitsale sõidurajale sõidukite mittelubamine vähendab ka võimalike õnnetustega kaasnevate puude kahjustuste tekkimise tõenäosust. Eelnevat arvestades ei ole variant 2 korral ette näha olulise negatiivse mõju ilmnemist kaitsealuse allee puude kasvukoha tingimuste säilimisele ning seetõttu on variant 2 eelistatum kui variant 1. Täiendava sõidurea rajamisel võetakse osaliselt juurde maad olemasoleva põllumaa arvelt (vt täpsemalt eelmine alamjaotis Veekeskkond ja pinnas (sh maaparandussüsteemid)).

Teine elustiku seisukohast oluline lõik on Peri külakeskuse juures, kus variant 2 asukohta saaks jalg- ja jalgrattatee rajada vaid kas olemasoleva tühjalt seisva hoone osalisel lammutamisel või vanade puude eemaldamisel. Kuigi mainitud puud ei kuulu kaitsealuse pargi koosseisu moodustavad nad siiski osa endisest mõisakompleksist. Seejuures on vanad puud ühed tähtsamad elurikkuse kandjad asulates (Keppart, 2011). Eelnevat arvestades tuleb vältida jalg- ja jalgrattatee rajamist vanade puude rivi asemele ning eelistada antud asukohas kas varianti 1 või lammutada osaliselt olemasolev tühjalt seisev hoone.

37 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel Nii variant 1 kui ka variant 2 jäävad kaitstava looduse üksikobjekti – Peri tamm 50 m kaitsevööndisse. Eelnevat arvestades tuleb Peri tamme kaitsevööndisse jalg- ja jalgrattatee rajamine kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Eelpool käsitlemata lõikudes jääb kavandatava jalg- ja jalgrattatee (variant 1 ja variant 2) asukoht valdavalt madalhaljastusega aladele, kohati võib tee koridori jääda ka puid. Kuna jalg- ja jalgrattatee on kavandatud olemasoleva maantee lähialale on looduslike alade killustamine ja vähenemine minimaalne.

Kui algne Peri planeeringuala (lisa 1) ei kattunud rohevõrgustiku elementidega, siis variant 1, 2 ja 3 puhul toimub kavandatava jalg- ja jalgrattatee ristumine Peri oja ja selle kallaste rohekoridoriga. Samas arvestades, et jalg- ja jalgrattatee on kavandatud olemasoleva maantee äärde või lähialale (variandid 1 ja 2) ja paralleelselt maanteega ei ole jalg- ja jalgrattatee rajamisel olulist muutust võrreldes praeguse olukorraga piki oja kallast kulgevale rohevõrgustiku toimimisele ette näha. Lühiajalised mõjud võivad olla seotud ehitusmasinate müraga kaasnevate häiringutega. Jalg- ja jalgrattatee rajamisega (variandid 1 ja 2) ei ole ette näha ka pikaajalist negatiivset mõju Peri ojas ja järves liikuvale vee-elustikule, kuna ka jalg- ja jalgrattatee rajamise ajal ja järgselt tuleb tee alt truubi kaudu tagada vee läbivool. Ehitusaegsete mõjude leevendamiseks on vastavad meetmed esitatud alamjaotises Veekeskkond ja pinnas (sh maaparandussüsteemid). Variant 3 puhul uut teed ei rajata, mistõttu võimalikud mõjud puuduvad.

Kokkuvõtvalt on looduskaitselistest aspektidest ja elupaikade säilimise seisukohast Peri mõisa pargi allee asukohas eelistatud variant 2 lahendus ning Peri tõusu piirkonnas variant 1 alternatiivne lahendus (joonis 4.2). Mainitud lahenduste puhul on elustikule ja elupaikadele kaasnevad mõjud minimaalsed ning tagatud on Peri mõisa pargi kaitse-eesmärkide täitmine.

Leevendavad meetmed :
Variant 1 lahenduse korral tuleb Peri külakeskusest põhja suunas paiknevad üksikud vanad puud jalg- ja jalgrattatee rajamisel säilitada.
Peri küla keskuse juures eelistada jalg- ja jalgrattatee paiknemist variant 1 alternatiivses asukohas ehk olemasoleva jalg- ja jalgrattatee pikendamine külakeskuse tagant joonisel 4.2 näidatud asukohas. Vältida variant 2 asukohas maantee ääres paiknevate vanade puude rivi eemaldamist.
Peri mõisa pargi allee juures eelistada jalg- ja jalgrattatee paiknemist variant 2 asukohas ehk allee keskel kulgeval sõidurajal. Autoliikluse tarbeks rajada täiendav sõidurada alleest loode suunas.

Sotsiaal-majanduslik keskkond

Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Jalg- ja jalgrattatee variandid 1 ja 2 kulgevad rohkemal või vähemal määral läbi muinsuskaitsealuse Peri mõisa pargi ja allee. Kuna kultuurimälestise piirid kattuvad eelnevas alamjaotises käsitletud kaitsealuse Peri mõisa pargi piiridega ning ka kaitse-eesmärk osaliselt kattub – ala ja alal kasvavate puude säilitamine, siis on ka kaasnevad mõjud sarnased ning ka vastavad leevendavad meetmed asjakohased. Eelnevat arvestades ei hakata siinkohal uuesti vastavaid võimalikke mõjusid kirjeldama. Muinsuskaitsealustest hoonetest paikneb lähim Peri mõisa ait variant 2 asukohast teisel pool Meemaste-Peri maanteed. 2013. a läbi viidud hoone inspekteerimine näitas, et hoone seisukord on halb. Kuna variant 2 asukohas paikneb jalg- ja jalgrattatee Peri mõisa aida hoonest ca 10 m kaugusel võib tee ehituse käigus tekkiv 38 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel vibratsioon hoone seisukorrale avaldada negatiivset mõju. Seetõttu tuleb vajadusel kasutusele võtta hoone stabiilsust tagavad meetmed. Täpsed tingimused ja meetmed tuleb välja töötada koostöös Muinsuskaitseametiga jalg- ja jalgrattatee projekteerimise etapis. Ülejäänud muinsuskaitsealused hooned jäävad kavandatava jalg- ja jalgrattatee asukohavariantidest eemale, seetõttu ei ole ka olulist mõju esinemist neile ette näha.

Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2005-2011 a koostatud pärandkultuuriobjektide nimistusse kuuluvad objektid jäävad planeeritavatest jalg- ja jalgrattatee variantidest eemale. Arvestades ka planeeritava tegevuse iseloomu ei ole olulist mõju pärandkultuuriobjektide säilimisele ette näha.

Leevendav meede :
Variant 2 asukohta jalg- ja jalgrattatee kavandamisel tuleb tee ehitamise etapis vajadusel kasutusele võtta muinsuskaitsealuse Peri mõisa aida hoone stabiilsust tagavad meetmed. Täpsed tingimused ja meetmed tuleb välja töötada koostöös Muinsuskaitseametiga jalg- ja jalgrattatee projekteerimise etapis.

Maastikuilme ja maakasutus Planeeritav jalg- ja jalgrattatee on kõigi variantide korral kavandatud olemasoleva maantee äärde või lähialale ehk juba olemasolevasse teekoridori. Seega ei muudeta jalg- ja jalgrattatee rajamisega olulisel määral olemasolevaid vaated ja maastikuilmet.

Uute jalg- ja jalgrattateede rajamisega muudetakse senist maakasutust. Seejuures muutub maakasutus enim sõiduteest eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee puhul. Maakasutust muudetakse nii variant 1 kui ka variant 2 korral. Seejuures rajatakse tee valdavalt kas põllu- ja heinamaana või Peri küla keskuses haljasalana kasutusel olevale maa-alale. Samuti kasutatakse variant 1 ja variant 2 puhul eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee rajamisel osaliselt veekogude maad (Peri järv). Kuna jalg- ja jalgrattatee rajatakse valdavalt maantee lähialale ja sellega paralleelselt ning põllumassiivide või haljasalade servaalale, siis ei ole ette näha põllumassiivide ja haljasalade olulist killustamist. Samuti on võimalik põllumassiivi ja haljasalade pindala vähenemine minimaalne. Peri külakeskuse lähialal aitab variant 1 asukohas haljasala killustatust vähendada ka alamjaotises Kaitstavad loodusobjektid, elustik, elupaigad ja roheline võrgustik toodud leevendav meede jalg- ja jalgrattatee paiknemise osas (joonis 4.2). Maakasutuse muutust ei ole ette näha variant 3 rakendumisel. Seega kokkuvõtvalt kaasneb jalg- ja jalgrattatee rajamisega variant 1 ja variant 2 korral maakasutusele nõrk negatiivne mõju. Peri järvest Rosma-Tiike-Leevi maanteega ristumiseni on jalg- ja jalgrattatee variantidest eelistatud variant 3, kuna antud variandi korral ei kaasne maakasutuse muutust. Samas ka teiste variantide korral on võimalik mõju minimaalne (nõrk).

Müra ja vibratsioon, õhukvaliteet Pikaajaline mõju on müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas positiivne, kuna kergliikluse soodustamisega vähendatakse vajadust autoga liiklemiseks ning seeläbi vähendatakse ka autoliiklusega seotud müra ja vibratsiooni. Ajutiselt (lühiajaliselt) võib müra ja vibratsioon suureneda uute jalg- ja jalgrattateede ehituse käigus, kuid sel juhul on tegemist ajutise ja lühiajalise mõjuga, mis ei ole olulise iseloomuga.

Teisest küljest võib sõiduteelt lähtuv müra ja õhusaaste mõjutada rajataval jalg- ja jalgrattateel liiklejaid. Siinjuures on aga oluline, et jalg- ja jalgrattateel viibitakse üldjuhul lühiajaliselt. Seega võimalikust mürast ja õhusaastest tulenevad terviseriskid on minimaalsed. Arvestades Meemaste-Peri maantee liiklussagedust (2013. a 367 sõidukit/ööpäevas) ei ole müra- ja 39 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel õhusaastetasemetest lähtuvalt vajalik jalg- ja jalgrattateed maanteest eemale kavandada (vajalik, kui liiklussagedus 10 000-15 000 ja enam sõidukit ööpäevas; OÜ Hendrikson & Ko, 2012).

Elanike liikumine, liiklusohutus ja turvalisus Jalg- ja jalgrattateede rajamise üheks peamiseks eesmärgiks on liiklusohutuse suurendamine eraldades sõidukid jalgsi või jalgrattaga (ka teised kergliikusvahendid) liiklejatest. Peri kandi elanike (töölised ja õpilased) liikumine toimub suures osas Põlva suunal (vt ptk 2.3.2). Lisaks autoga liiklemisele on Perilt võimalik Põlvasse liikuda ka ühistranspordiga. Peatus.ee veebikeskkonna ( www.peatus.ee , 17.06.2014) alusel toimub päevas Peri-Põlva vahel ühistranspordiga 5 otseühendust ja Põlva-Peri suunal 6 otseühendust. Täiendavad reisid Põlva suunal toimuvad Meemaste peatusest.

Peatükk 2.3.2. alusel omas 2011. a „oma kandi“ sisest töökohta ligikaudu veerand kandi elanikest. Peamised kandisisesed töökohad on koondunud Peri küla keskusesse ja selle lähialale. Lisaks paiknevad suuremad ettevõtted Meemaste külas. Kandi elanike elukohad on valdavas osas koondunud Peri külla (enamuses külakeskusesse) ning ka Metste ja Meemaste küladesse. Peri küla keskus toimib ka kohaliku tõmbekeskusena (pood, raamatukogu jms). Elanike paiknemist arvestades, võib eeldada, et põhiline liikumissuund Peri keskusesse toimub Meemaste poolt ning vähemal määral Rosma-Tiike-Leevi maantee suunast.

Eelnevat arvesse võttes toimub valdav osa elanike liikumisi eelduslikult Peri küla, Metste ja Meemaste küla piirkonnas ning Meemastelt Põlva suunas.

Planeeringuga on variant 1 ja variant 2 asukohas jalg- ja jalgrattatee kavandatud suures osas Meemaste-Peri maanteega paralleelselt ja eraldusribaga eraldatult. Antud lahendus suurendab jalgsi või jalgrattaga liikuja turvalisust. Samas on Meemaste-Peri maantee liiklussagedus suhteliselt tagasihoidlik ning ka raskeliikluse osakaal on ametlike loendusandmete alusel väike (3%). Samas arvestades, et Peri keskuses asub ka Peri Põllumajanduslik Ühistu OÜ masinapark võib periooditi olla põllumajandustehnika liikumise osakaal Meemaste-Peri maanteel suurem eelmainitud raskeliikluse osakaalust. Kuna aga aasta keskmine liiklussagedus ei ole suur on jalgsi või jalgrattaga liikuja turvalisust võimalik suurendada ka vahetult maantee äärde rajatava jalg- ja jalgrattateega (vajalik väiksem maa-ala kui eraldusribaga jalg- ja jalgrattatee korral).

Jalakäijatele võib Peri külakeskuses liikluskorralduslikult ohtlikuks (sh põllumajandustehnika liikumine teel) pidada Meemaste-Peri maantee pimedat kurvi (nähtavus piiratud endise Peri mõisa aidahoone poolt) ja kitsast Peri tõusu/laskumist. Planeeringuga kavandatav jalg- ja jalgrattatee variant 1 asukohas suunab jalakäijad nii kurvist kui ka kitsast tõusust eemale, omades seejuures liiklusohutusele positiivset mõju. Variant 2 eraldab jalakäijad maanteeliiklusest ning muudab seeläbi ohutumaks pimeda kurvi läbimise. Samas tekib variant 2 puhul pimeda kurvi ja Peri tõusu ehk kahe nähtavust halvendava elemendi vahelisel alal kergliiklejatel maantee ületamise vajadus, mis võib antud asukohta arvestades vähendada liiklusohutust. Eelnevat arvestades on Peri kahe peamise liiklusohutuse seisukohast probleemse koha lahendamiseks eelistatud jalg- ja jalgrattatee paiknemine variant 1 asukohas. Siinjuures on sobilik ka variant 1 alternatiivne lahendus, mida on kirjeldatud joonisel 4.2 alamjaotises Kaitstavad loodusobjektid, elustik, elupaigad ja roheline võrgustik.

Arvestades peatüki alguses toodud eelduslikku elanike peamisi liikumissuundasid, Meemaste- Peri maantee liiklussagedust ja asjaolu, et antud lõigul ei ole registreeritud liiklusõnnetusi, ei 40 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel ole ohutusest tulenevalt põhjendatud Peri järvest Rosma-Tiike-Leevi maanteeni kulgeval lõigul eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee rajamine. Seega on antud asukohas eelistatud variant 3. Kaaluda võib ka maanteeäärse teepeenra kohandamist kergliiklejatele sobivamaks ja ohutumaks (teekatte laiendamine, füüsiline eraldamine sõiduteest (äärekivid, piirded) jms) ehk sisuliselt vahetult maantee ääres paikneva jalg- ja jalgrattatee rajamist.

Kokkuvõtvalt kaasneb jalg- ja jalgrattateede rajamisega liiklusohutusele ja turvalisusele positiivne mõju. Seejuures on mõju võimalik suurendada leevendavaid meetmeid rakendades.

Leevendavad meetmed :
Kuna aasta keskmine liiklussagedus Meemaste-Peri maanteel ei ole suur on jalgsi või jalgrattaga liikuja turvalisust võimalik suurendada ka vahetult maantee äärde rajatava jalg- ja jalgrattateega (vajalik väiksem maa-ala kui eraldusribaga jalg- ja jalgrattatee korral) ehk ei ole tingimata vajalik rajada eraldusribaga iseseisev jalg- ja jalgrattatee.
Peri kahe peamise liiklusohutuse seisukohast probleemse koha (pime kurv ja Peri tõus/langus) lahendamiseks on eelistatud jalg- ja jalgrattatee paiknemine variant 1 asukohas. Siinjuures on sobilik ka variant 1 alternatiivne lahendus, mida on kirjeldatud joonisel 4.2 alamjaotises Kaitstavad loodusobjektid, elustik, elupaigad ja roheline võrgustik.
Peri järvest Rosma-Tiike-Leevi maanteeni kulgeval lõigul on eelistatud variant 3 ehk segaliiklusala. Kaaluda võib ka maanteeäärse teepeenra kohandamist kergliiklejatele sobivamaks ja ohutumaks (teekatte laiendamine, füüsiline eraldamine sõiduteest (äärekivid, piirded) jms) ehk sisuliselt vahetult maantee ääres paikneva jalg- ja jalgrattatee rajamist.

Inimeste tervise edendamine Jalg- ja jalgrattateede olemasolu soodustab inimeste kehalise aktiivsuse tõusu ning loob eeldused, et mõnigi varem auto või ühistranspordiga tehtud sõit tehakse nt jalgrattaga. Samuti loob see võimalused tegeleda aktiivsemalt spordiga (jalgratas, rulluisk, jooks jm). Mainitud asjaolud mõjuvad positiivselt inimese tervisele ja aitavad vähendada vähesest liikumisest tulenevate haiguste esinemise tõenäosust.

Jäätmeteke Uute jalg- ja jalgrattateede rajamise käigus tekib jäätmeid (peamiselt pinnas jm püsijäätmed) ning taimestiku eemaldamisega seotud biolagunevaid jäätmeid. Nende nõuetekohase käitlemise korral ei ole olulise mõju ilmnemist ette näha.

Pikas perspektiivis vähendab kergliikluse soodustamine aga autoga liikumise vajadust ning seeläbi vähenevad mõnevõrra piirkonnas autode kasutamisega kaasnevate jäätmete kogused (rehvid, õlifiltrid, kasutatud mootori- ja käigukastiõlid jmt).

Jalg- ja jalgrattateede kasutamisega võib kaasneda jäätmeteke teede kasutajate poolt. Samas arvestades, et teed kasutatakse peamiselt tõmbekeskustesse (Põlva (Meemaste bussipeatus), Peri keskus) liikumiseks ja sportimiseks, siis võib eeldada, et tekkivate jäätmete kogus on minimaalne. Arvestades ka kavandatava jalg- ja jalgrattatee pikkust ei ole prügikastide paigaldamine jalg- ja jalgrattatee äärde otseselt vajalik.

KSH alusel eelistatud variant Eelnevates alamjaotistes analüüsitu põhjal on alljärgnevalt kokkuvõtvalt esitatud KSHst lähtuvalt eelistatud jalg- ja jalgrattatee variant (joonis 4.3). Tegemist oleks sisuliselt variant 1 41 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel ja 2 alusel kombineeritud variandiga. Eelistatud variant kulgeks Meemaste bussipeatusest kuni Peri mõisapargi alleeni variantidega 1 ja 2 samas asukohas. Allee juures kulgeks tee piki olemasolevat sõidurada (variant 2 asukohas). Antud lahendusega on võimalik minimeerida võimalikke olemasolevate teedega kumuleeruvaid negatiivseid mõjusid allee puude kasvutingimuste osas. Allee järgselt kulgeks tee variant 1 asukohas kuni Peri külakeskuse taguse alani, kus tee jätkuks joonisel 4.2 toodud asukohas ehk variandiga 1 võrreldes mõnevõrra rohkem maantee poolt. Lahendus aitaks vähendada võimalikku looduslikul alal paikneva ehitusaegse töötsooni ulatust ning seeläbi kahjustada vähem looduslikke elupaiku. Samuti oleks eelduslikult vähem pinnase planeerimistöid. Edasi kulgeks eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee kuni Peri järveni. Peri järvest Rosma-Tiike-Leevi maanteeni eraldi jalg- ja jalgrattateed ei rajata, ala määratletakse segaliiklusalaks.

Joonis 4.3 . KSH alusel eelistatud jalg- ja jalgrattatee asukoht ja tüüp. Alus: Maa-amet, 2014.

Rajamis- ja hooldekulud Rajamis- ja hooldekulude arvestamisel on alusandmetena kasutatud Hendrikson & Ko OÜ poolt 2012. a koostatud tööd Põlva maakonnaplaneeringu kergliikluse teemaplaneeringu eeltööd . Antud töö käigus selgitati muuhulgas välja Põlva maakonda rajatud jalg- ja jalgrattateede rajamise ja hooldusega kaasnenud kulud.

Põlva valda rajatud jalg- ja jalgrattateede ja Hendrikson & Ko OÜ (2012) töös soovitatu alusel jääb jalg- ja jalgrattatee rajamise ligikaudse maksumus vahemikku 150 000 – 160 000 eurot/km. Antud väärtuste alusel erinevates asukoha variantides rajatavate jalg- ja jalgrattateede ligikaudsed maksumused on esitatud tabelis 4.3. Võrreldavuse huvides on variant 1 ja variant 2 pikkused arvestatud alates Meemaste bussipeatusest kuni Peri oja

42 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel truubini. Tabelis on esitatud andmed ka KSH käigus kujunenud (vt eelmine alamjaotus) lahenduse pikkuse ja maksumuse kohta.

Tabel 4.3 . Jalg- ja jalgrattateede ligikaudsed pikkused ja maksumused erinevate asukohavariantide korral Variant Pikkus, Ligikaudse maksumuse Lisakulud, märkused km vahemik, eurodes 1 (Meemaste 2,100 315 000-336 000 Pikkus ei sisalda Peri mõisa pargis bussipeatusest olemasolevat jalg- ja jalgrattateed Peri oja (ca 125 m). truubini) 2 (Meemaste 1,900 285 000-304 000 314 m ulatuses kulgeb jalg- ja bussipeatusest jalgrattatee allee vahel olemasolevat Peri oja sõiduteed pidi (ei ole pikkuses truubini) arvestatud ), ca 375 m ulatuses vajalik ehitada täiendav sõidurada autodele (ei ole maksumuses arvestatud) 1 ja 2 (Peri 0,375 56 250-60 000 Arvestatud eraldusribaga oja truubist eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee Rosma-Tiike- rajamisega. Maksumust võib Leevi oluliselt mõjutada maanteetammi maanteeni) laiendamise vajadus Peri oja ja järve piirkonnas. KSH variant 1,800 270 000-288 000 314 m ulatuses kulgeb jalg- ja (Meemaste jalgrattatee allee vahel olemasolevat bussipeatusest sõiduteed pidi (ei ole pikkuses Peri oja arvestatud ), pikkus ei sisalda Peri truubini)* mõisa pargis olemasolevat jalg- ja jalgrattateed, ca 375 m ulatuses vajalik ehitada täiendav sõidurada autodele (ei ole maksumuses arvestatud) * Allee vahel kulgeks jalg- ja jalgrattatee variant 2 asukohas, külakeskuse juures variant 1 alternatiivses asukohas ehk joonisel 4.2 (ptk 4.4) toodud asukohas (vt eelmine alamjaotis).

Tabel 4.3 põhjal on kõige rohkem vaja jalg- ja jalgrattateed rajada variant 1 korral ja kõige vähem KSHs pakutud variandi puhul. Erinevus on tingitud asjaolust, et KSH variandi korral kasutatakse maksimaalselt ära juba olemasolevat jalg- ja jalgrattateed ja allee vahel paiknevat sõidurada. Samas maksumuse osas tuleb arvestada, et variandi 2 ja KSH variandi puhul tuleb lisaks jalg- ja jalgrattateele rajada ka ca 375 m ulatuses täiendav sõidurada autodele. Antud sõidutee lõigu maksumust on hetkel keeruline prognoosida, kuna see sõltub paljudest tehnilistest asjaoludest, näiteks praeguse sõiduraja olukord ja kas ning kui suures ulatuses on vajalik olemasolevat sõidurada rekonstrueerida; milline on uue sõiduraja rajamiseks vajalik mulde laius; kas ja millises ulatuses on vajalik ümber ehitada maanteeäärsed maaparandussüsteemid jne. Seega hakkab variant 2 ja KSH variandi asukohas reaalset kogumaksumust mõjutama lisaks jalg- ja jalgrattatee enda maksumusele ka uue sõiduraja rajamine. Seetõttu ei ole jalg- ja jalgrattatee variantide pikkuse erinevus eelduslikult kogu lahendust arvesse võttes rajamise maksumuses variantide võrdluses nii selgesti eristuv.

43 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel Küll aga tekib maksumuse osas selge eelistus variant 3 puhul (Peri järvest Rosma-Tiike-Leevi maanteeni). Olukorras kui lõik kujundatakse segaliiklusalaks kaasneksid rajamisega kulutused vaid liikluskorralduslike vahendite paigaldamisega. Antud kulud on oluliselt väiksemad võrreldes eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee rajamisega (sh võimalik teetammi laiendamine Peri oja ja järve piirkonnas). Arvestades seejuures, et ka eraldiseisva tee puhul on samuti vajalikud liikluskorralduslikud vahendid.

Jalg- ja jalgrattateede hoolduskulude määratlemine sõltub konkreetse tee asukohast, selle kasutatavusest jm asjaoludest. Hendrikson & Ko OÜ (2012) töös on Põlvamaa puhul soovitatud lähtuda aasta keskmise hooldekuluna vahemikust 500-1000 eurot/km aastas. Kuigi hoolduskulude määratlemisel on aluseks samuti tee pikkus, tuleb ka siinkohal arvestada, et variant 2 ja KSH variandi (reaalselt vajalik rajada vähem jalg- ja jalgrattateed kui variant 1 puhul) puhul kaasnevad hooldekulud ka olemasoleva allee vahel paikneva teelõigu hooldamiseks.

Seega kokkuvõtvalt ei ole jalg- ja jalgrattatee rajamise maksumuse ja hoolduskulude osas variantide puhul selgesti eristuvat lahendust. Pikkusest lähtuvalt oleksid eelistatud variant 2 ja KSH variant, samas kaasneksid antud variantide puhul lisakulud uue sõiduraja rajamisega.

4.5. Kumuleeruvad mõjud Oluliste negatiivsete mõjude kumuleerumist planeeringuga kavandatavate tegevuste korral üldjoontes ette näha ei ole. Erandiks on siinkohal Peri mõisa pargi alleed puudutav temaatika, mida on käsitletud peatükis 4.4 alamjaotises Kaitstavad loodusobjektid, elustik, elupaigad ja roheline võrgustik .

Positiivsed kumuleeruvad mõjud on seostud erinevates piirkondades jalg- ja jalgrattateede rajamisega ja seeläbi tekkiva jalg- ja jalgrattateede võrgustikuga. Antud asjaolud avaldavad positiivset mõju nii liiklusohutusele ja turvalisusele, kui ka inimeste tervisele üldisemalt. Samuti paraneb sihtkohtadele juurdepääs ja sidusus. Samuti soodustatakse jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisega üldiselt autoga liikumise vajadust, mis pikemas perspektiivis võib kaasa tuua positiivse mõju lokaalsele õhukvaliteedile.

44 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel 5. SEIRE Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Seire aitab jälgida keskkonnameetmete rakendamise käiku, hinnata nende tõhusust ning varakult avastada võimalik oluline keskkonnamõju.

Arvestades teemaplaneeringuga kavandatava iseloomu ning käesoleva KSH aruande peatükis 4 toodud mõju hindamise tulemusi ei pea KSH koostaja teemaplaneeringu ellu viimisel seiremeetmete seadmist otseselt vajalikuks.

Samas on soovituslik jalg- ja jalgrattateede (kavandatavatest eriti Põlva-Mooste teega paralleelne tee ja Peri küla jalg- ja jalgrattatee) kasutatavuse uuringu teostamine. Uuringu võiks läbi viia vähemalt kord aastas (soovituslikult kaks korda aastas - suvel ja talvel) 3 aasta jooksul peale jalg- ja jalgrattatee(de) valmimist. Uuringu eesmärgiks oleks selgitada välja jalg- ja jalgrattateedel tööpäeva ja puhkepäeva jooksul liikuvate inimeste arv, liikumise suund ja kasutatava kergliiklusvahendi liik. Uuringu tulemustest lähtuvalt saaks hinnata jalg- ja jalgrattatee kasutamise efektiivsust ja selle muutumist ajas. Samuti kasutada andmeid hoolduskulude optimeerimisel. Lisaks annaks uuring teatava ülevaate piirkonna elanike liikumisharjumustest.

45 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel 6. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSIST (SH AVALIKKUSE KAASAMINE) JA MÕJUDE HINDAMISE KÄIGUS ILMNENUD RASKUSTEST

KSH objektiks on Põlva maakonnas asuva Põlva valla üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering , mille koostajateks on Artes Terrae OÜ koostöös Põlva Vallavalitusega. Keskkonnamõju strateegilist hindamist viib läbi OÜ Alkranel.

Teemaplaneering Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering ja selle KSH on algatatud Põlva Vallavolikogu 13. septembri 2012. a otsusega nr 25 (lisa 1). Teemaplaneeringu koostamise lähteseisukohad on kinnitatud Põlva Vallavolikogu 13. juuni 2013. a otsusega nr 37.

KSH programmi eelnõu sisu osas küsiti seisukohti Põlva Maavalitsuselt, Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonilt, Muinsuskaitseametilt, Terviseametilt, Maa-ametilt, Põllumajandusameti Põlva keskuselt ja Maanteeameti lõuna regioonilt. Saabunud seisukohad ja vastused on toodud lisas 2.

KSH programm avalikustati koos teemaplaneeringu eskiislahendusega. Avalikustamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes (26.02.2014), Põlvamaa maakonnalehes Koit (27.02.2014) ning menetlusosalisi kirjalikult (26.02.2014). Avalikustamisest teavitati ka Põlva Vallavalitsuse veebilehel. KSH programmi ja teemaplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus ajavahemikul 06.03-21.03.2014 ning avalikud arutelud 21.03.2014 Peri Külakeskuses ja 24.03.2014 Himmaste Külakeskuses. KSH programmi ja teemaplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu ajal saabunud seisukohad, neile antud vastused ja avaliku arutelu protokoll on esitatud lisas 2. KSH programm on heakskiidetud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 20.04.2014 kirjaga nr PVV 6-8/14/1160-4 (lisa 3).

Teemaplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus ajavahemikul 08.06-06.07.2015 ning avalik arutelu 13.07.2015 Põlva Kultuuri- ja huvikeskuses. Avalikustamisest teavitamise dokumentatsioon, avaliku väljapaneku ajal saabunud seisukohad ja nendega arvestamine ning avaliku arutelu protokoll on esitatud lisas 6.

Olulisi raskusi KSH koostamise käigus ei esinenud. Tekkinud küsimused arutati läbi ja leiti lahendused KSH töögrupi siseselt või koostöös planeeringu korraldaja ja koostajaga.

46 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel 7. ARUANDE JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE 7.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Põlva maakonnas asuva Põlva valla üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering (edaspidi ka teemaplaneering). Teemaplaneering ja selle KSH on algatatud Põlva Vallavolikogu 13. septembri 2012. a otsusega nr 25 (lisa 1).

KSH viidi läbi vastavalt kehtivale keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Teemaplaneeringu KSH programm on heaks kiidetud Keskkonnaameti Põlva- Valga-Võru regiooni poolt 20.04.2014 kirjaga nr PVV 6-8/14/1160-4. KSH programm ja sellega seonduv dokumentatsioon on toodud aruande lisas 2, programmi heakskiitmise otsus lisas 3.

KSH käigus hinnati teemaplaneeringuga kavandatavate tegevuste rakendamisega kaasneda võivaid mõjusid järgmiste loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna valdkondade ja nende alamvaldkondade suhtes:

1. Mõju looduskeskkonnale, sh:
Veekeskkond ja pinnas (sh maaparandussüsteemid);
Elustik (sh taimestik, loomastik) ja elupaigad;
Kaitstavad loodusobjektid;
Roheline võrgustik.

2. Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, sh:
Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid;
Maastikuilme, väärtuslik maastik ja maakasutus;
Inimeste heaolu ja tervis (sh müra ja vibratsioon, õhukvaliteet, turvalisus);
Teised sotsiaal-majanduslikud aspektid (sh elanike liikumise vajadused, jäätmeteke, rajamis- ja hooldekulud).

Töö käigus hinnati teemaplaneeringu elluviimisest tulenevat võimalikku olulist lühi- ja pikaajalist keskkonnamõju planeeringuala territooriumil ja vajadusel sellega piirnevatel aladel, sealhulgas kumulatiivseid mõjusid. Ühtlasi pakuti KSH aruandes välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks ning positiivsete mõjude suurendamiseks. Mõju hindamise raames hinnati ka võimalikke kavandatavate jalg- ja jalgrattateede asukohavariante (vt peatükk 3). Kuna teemaplaneeringu näol on tegemist strateegilise arengudokumendiga hinnati KSH käigus teemaplaneeringuga kaasnevaid mõjusid ka säästva arengu printsiipidest lähtuvate keskkonnaeesmärkide suhtes (lisa 5).

Arvestades peatükis 2.2.2 toodut ei ole teemaplaneeringu ellu viimisega ette näha negatiivset mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele, alade terviklikkusele ja liikide soodsale seisundile. Piiriülest (st riigipiiriülest) keskkonnamõju ette näha ei ole. Arvestades planeeringuala suurust ja paiknemist võib kliimale avalduvat mõju pidada vähetähtsaks, mistõttu hinnatakse mõju vaid lokaalsele õhukvaliteedile.

Teemaplaneeringu koostamine on pikaajaline protsess, mille käigus planeeringulahendused pidevalt täienevad. Keskkonnamõju strateegiline hindamine toimub samaaegselt 47 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel teemaplaneeringu koostamisega. Teemaplaneeringuga kavandatav on üldjoontes kooskõlas teiste maakondlike ja piirkondlike strateegiliste dokumentidega.

7.2. Teemaplaneeringu eesmärk, planeeringulahenduse kujunemine ja alternatiivid Teemaplaneeringu eesmärk on liikluse korraldamise põhimõtete väljatöötamine, transpordi, kergliiklus- ja jalgrattateede võrgustiku väljakujundamine ning ettepanekute tegemine liikluse kahjuliku mõju vähendamiseks elukeskkonna parandamise eesmärgil.

Võttes aluseks varasemalt koostatud asjakohased strateegilised dokumendid ja arvestades tänaseks väljakujunenud olukorda esitas planeeringu koostaja teemaplaneeringu eskiislahenduse. Eskiislahendus suunati koos KSH programmiga avalikule väljapanekule ja sellele järgnenud avalikele aruteludele (Himmastes ja Peril). Avalikel aruteludel esitatut ja laekunud seisukohti arvestades täpsustati teemaplaneeringu lahendust. Täpsustatud versioon (lisa 4) võeti aluseks käesoleva KSH mõjude hindamise peatüki koostamisel.

Kokkuvõtvalt kavandatakse teemaplaneeringuga ehk alternatiiviga I järgmisi tegevusi (lühidalt): 1. Himmaste piirkond: a. eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee (variant 4 ehk paralleeltee Põlva-Mooste teega); b. Keskuse tn paikneva olemasoleva jalg- ja jalgrattatee pikendamine kuni Mällo teeni; c. sõidutee äärsed jalg- ja jalgrattateed Himmaste külas (Taevaskoja teel); d. segaliiklusega teed Himmaste külas; e. juurdepääsuservituudialad; f. kavandatav karjääri teenindustee (kaks varianti). 2. Peri piirkond: a. eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee (variant 1) Meemaste ristmikust Rosma-Tiike- Leevi maanteega ristumiseni (eeldab planeeringuala pikendamist); b. eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee (variant 2) Meemaste ristmikust Rosma-Tiike- Leevi maanteega ristumiseni (eeldab planeeringuala pikendamist) koos kahesuunalise sõidutee rajamisega alleest loode suunas; c. segaliiklusega teed Peri külas d. juurdepääsuservituudialad.

Planeeringuga kavandatavad juurdepääsuservituudialad lähtuvad olemasolevast teede ja radade võrgustikust ning uusi teid seejuures ei rajata. Eelnevast lähtuvalt juurdepääsuservituudialasid KSH-s täpsemalt ei käsitleta.

Kuna teemaplaneeringu koostamine on algatatud eesmärgiga täpsustada kehtivat Põlva valla üldplaneeringut ja täpsemalt suunata valla arengut, siis ei ole otstarbekas hinnata eraldi alternatiivina nö null-alternatiivi. Null-alternatiiv põhineks suuresti üldplaneeringul, mis on oma ajakohasuse Himmaste ja Peri külade teede osas kaotanud ning selle jätkumine oleks vastuolus hetkel aktuaalsete arenguvisioonidega. Eelnevast lähtuvalt ei käsitleta 0-alternatiivi reaalse arengustsenaariumina.

48 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel 7.3. Teemaplaneeringu mõjuala kokkuvõte Teemaplaneeringu alaks on osa Põlva valla Himmaste ja Peri külade territooriumitest ja lisaks osaliselt Himmaste naaberkülade Orajõe küla ja Eoste küla territooriumid ning Peri küla naaberküla Meemaste küla kõrvalmaantee nr 18152 Meemaste- Peri ümbruse osas. Planeeringuala pindala Himmaste küla piirkonnas (edaspidi ka Himmaste planeeringuala) on ~210 ha ning Peri küla piirkonnas piirkonnas (edaspidi ka Peri planeeringuala) ~21,5 ha (aluseks teemaplaneeringu lähtetingimused). Planeeringu koostamise käigus suurendati Peri planeeringuala kuni Rosma-Tiike-Leevi maanteeni. KSH-s käsitletav ala kattub planeeringuala ja selle lähialaga.

LOODUSKESKKOND OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 alusel jääb Peri planeeringuala suhteliselt kaitstud ja Himmaste planeeringuala kaitstud põhjaveega alale. Vooluveekogudest läbib planeeringualasid vaid Himmaste piirkonnas Põlva peakraav koos lisaojaga. Planeeringualade (lisa 1 alusel) lähedusse jäävad pinnaveekogudest Himmaste puhul Orajõgi ning Peri puhul Peri oja koos Peri järvega (paisjärv). Nii Himmaste kui ka Peri planeeringualal paikneb mitmeid maaparandussüsteemidega kaetud alasid.

Himmaste planeeringuala kattub planeeringuala edelanurgas kohaliku tähtsusega Himmaste liivamaardla servaalaga. Vastavalt Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kirjale (lisa 2) ei ole läbi Himmaste küla maavara vedamine olemasolevaid tingimusi arvestades võimalik ehk lahendamata on karjääri juurdepääs.

EELIS-e ((Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 15.05.2014) andmetele tuginedes jääb Himmaste planeeringuala piirkonda III kategooria kaitsealuse liigi valge-toonekure ( Ciconia ciconia) pesapaik. Samuti jääb planeeringuala territooriumile ja vahetusse planeeringuala naabrussesse ürgloodusobjekt: Himmaste kooli ja metsa allikad, mis on ka kaitsealune üksikobjekt: Himmaste allikad. Antud allikate piirkonnas külgneb planeeringualaga ka Orajõe äärde jääv väärtuslik niiduala, mis ei kuulu kaitsealade ega Natura 2000 alade koosseisu, aga mis on määratud Natura elupaigatüübiks 6450 (põhjamaised lamminiidud). Niidualal on ka II kategooria kaitsealuse taime siberi koldkaer (Trisetum sibiricum ) leiukoht.

Peri planeeringualale jääb kaitstav looduse üksikobjekt Peri tamm. Samuti asub planeeringualal osaliselt kaitsealune Peri mõisa park (koos alleega).

Himmaste planeeringualale lähim Natura 2000 ala - Ahja loodusala (EE0080217) paikneb planeeringualast ca 1 km kaugusel. Peri planeeringualale lähim Natura 2000 ala - Kuulmajärve loodusala (EE0080230) paikneb planeeringualast ca 5 km kaugusel. Peatükk 2.2.2. alusel ei ole teemaplaneeringu ellu viimisega ette näha negatiivset mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele, alade terviklikkusele ja liikide soodsale seisundile.

Vastavalt Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ei kattu Himmaste küla piirkonna planeeringuala ühegi rohevõrgustiku alaga. Peri küla piirkonna planeeringuala (määratud teemaplaneeringu lähtetingimustes) ei kattu ühegi rohevõrgustiku alaga, planeeringuala vahetusse lähedusse jääb rohekoridor K9 (Peri oja ja selle kaldad). Planeeringu koostamise käigus suurendati Peri planeeringuala kuni Rosma-Tiike-Leevi maanteeni, mille tulemusena jääb rohekoridor K9 osaliselt planeeringualale, vt täpsemalt peatükk 4.4.

49 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND Muinsuskaitsealuseid objekte Himmaste planeeringualal ei paikne. Peri planeeringualal asuvad ehitusmälestised Peri mõisa park ja allee, Peri mõisa ait ning Peri mõisa viinaköök. Planeeringualadele jääb ka mitmeid Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2005-2011 a koostatud pärandkultuuriobjektide nimistusse kuuluvaid objekte.

Vastavalt Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2005) jääb Himmaste küla piirkonna planeeringuala osaliselt planeeringuala piiril lääne suunas Orajõe ääres teise taseme väärtusliku maastiku servaalale II-8 (Põlva linn ja selle lähiümbrus) ning planeeringuala põhjaosas osaliselt esimese taseme väärtuslikule maastiku servaalale I-1 (Kiidjärve-Kärsa). Peri küla piirkonna planeeringuala ei kattu ühegi väärtusliku maastiku alaga.

Piirkonna elanike liikumiste määratlemisel on aluseks võetud Kamenjuk (2014) töö Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põlva maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ analüüs. Sisend Põlva maakonna toimepiirkondade määramiseks . Kõnealuses töös on vaadeldavaks ruumiüksuseks kant, mis koosneb asustusüksusest või nende rühmast. Lähtudes käesoleva KSH objektiks olevate planeeringualade paiknemisest käsitletakse alljärgnevalt kahte kanti: Himmaste (hõlmab endas Adiste küla, Eoste küla, Himmaste küla, Miiaste küla, Nooritsmetsa küla, Valgesoo küla) ja Peri kant (hõlmab endas Andre küla, Meemaste küla, Metste küla, Peri küla, Tromsi küla). Nii Himmaste kui ka Peri kant jäävad Põlva linna toimepiirkonna lähivööndisse, mis sisuliselt tähendab tiheda sideme olemasolu Himmaste ja Peri kantide ning Põlva linna vahel. Kantide sisesed tõmbekeskused on Himmaste ja Peri külad.

Rahvaarv Himmaste kandis 2014. a 1. jaanuari seisuga oli 842 elanikku. Peri kandi rahvaarv 2014. a 1. jaanuari seisuga oli 591 elanikku .

Valdav osa piirkonna jalg- ja jalgrattateid on seni rajatud Põlva linna ja selle lähialale ning ka Mammaste ja Rosma suunal. Samuti on üks lõik rajatud Himmaste külla. Põlva Vallavalitsuse kinnitusel ei ole olemasolevate jalg- ja jalgrattateede võrk viimastel aastatel täienenud.

7.4. KSH käigus selgunud olulisemad järeldused ja leevendavad meetmed

JALG- JA JALGRATTATEED HIMMASTE PIIRKONNAS Looduskeskkonnale võivad potentsiaalset mõju avaldada eelkõige uute jalg- ja jalgrattateede rajamine sõiduteest eraldiseisvana või sõidutee laiendusena. Olemasoleva teedevõrgu baasil kujundatavate segaliiklusalade kasutamisega olulist mõju looduskeskkonnale ette pole näha.

Jalg- ja jalgrattateede kavandatavates asukohtades ega nende lähialal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte ega rohevõrgustiku alasid. Kavandatavate jalg- ja jalgrattateede asukohad jäävad valdavalt madalhaljastusega aladele (sh põllumajandusmaa), üksikutes kohtades (Keskuse tn jalg- ja jalgrattatee pikenduse ja Taevaskoja tee ääres) võib tee koridori jääda ka vähesel määral puid. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et jalg- ja jalgrattateed on kavandatud olemasolevate sõiduteede äärde või lähialale ning looduslike alade vähenemine on minimaalne kaasneb tegevuste ellu viimisel looduskeskkonnale nõrk negatiivne mõju.

50 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel Kavandatavate jalg- ja jalgrattateede rajamisega ei mõjutata otseselt kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte. Jalg- ja jalgrattateede rajamisega ei muudeta olulisel määral olemasolevaid vaateid ja maastikuilmet. Arvestades, et olemasolevad teed (mille laiendusena või lähialale nähakse ette jalg- ja jalgrattateed) moodustavad samuti osa väärtusliku maastiku elementidest, siis ei ole ka planeeringu ellu viimisega olulist negatiivset mõju väärtuslikele maastikele ette näha. Uute jalg- ja jalgrattateede rajamisega muudetakse teede asukohas senist maakasutust.

Pikaajaline mõju on müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas positiivne, kuna kergliikluse soodustamisega vähendatakse vajadust autoga liiklemiseks ning seeläbi vähendatakse ka autoliiklusega seotud müra ja vibratsiooni. Arvestades Kanepi-Leevaku maantee (kohalike hulgas nimetatud ka kui osa Põlva-Mooste teest) liiklussagedust ei ole müra- ja õhusaastetasemetest lähtuvalt vajalik jalg- ja jalgrattateed maanteest eemale kavandada. Küll aga on asjakohane turvalisusest lähtuvalt eraldusriba kavandamine jalg- ja jalgrattatee ja maantee vahele. Õhukvaliteedist tulenevalt on kergliikluse kasutamise soodustamise osas oluline jalg- ja jalgrattatee paiknemine tolmuvabakattega sõidutee ääres või lähedal.

Jalg- ja jalgrattateede rajamisega kaasneb liiklusohutusele positiivne mõju. Samas tuleb Kanepi-Leevaku maanteega paralleelse jalg- ja jalgrattatee rajamisel arvestada võimaliku probleemse teeületuskoha kaasnemisega Redeli tee piirkonnas.

Piirkonna peamine tõmbekeskus on Põlva linn. Põlva-Mooste teega paralleelse jalg- ja jalgrattatee asukoht on elanike liikumist silmas pidades sobilik, kuna antud asukohas on potentsiaalsete kergliiklejate osakaal eelduslikult suurim. Samuti loob antud tee jätkuühenduse Põlva linnas kulgeva jalg- ja jalgrattateede võrgustikuga. Põlva-Mooste teega paralleelne jalg- ja jalgrattatee loob ühenduse ka Himmaste küla kui kandi keskuse olemasoleva jalg- ja jalgrattateega. Samuti on positiivne Himmaste külas oleva jalg- ja jalgrattatee pikendamine. Antud jalg- ja jalgrattatee seoks Mällo tee äärse elamupiirkonna tervikuks Himmaste küla keskusega. Samas paiknevad Mällo tee ääres valdavalt väikeelamud ning põhiline elanikkond on koondunud Keskuse tn äärsetesse kortermajadesse. Kuna Mällo tee ristmiku läheduses kaasneks jalg- ja jalgrattatee rajamisega ka kõrghaljastuse eemaldamise vajadus, siis arvestades ka elanikkonna paiknemist on otstarbekas jalg- ja jalgratta tee rajada kuni Keskuse tn 19 korterelamu juurdepääsuteeni, mitte Mällo tee ristmikuni. Taevaskoja tee äärne jalg- ja jalgrattatee kulgeks kuni endise Himmaste algkooli hooneni, kus praegu tegutseb Waldorfkool. Mainitud jalg- ja jalgrattatee looks ühenduse Waldorfkooli ja Himmaste olemasoleva jalg- ja jalgrattatee ning Põlva-Mooste teega paralleelselt kavandatud jalg- ja jalgrattateega.

Jalg- ja jalgrattateede olemasolu soodustab inimeste kehalise aktiivsuse tõusu ning loob eeldused, et mõnigi varem auto või ühistranspordiga tehtud sõit tehakse nt jalgrattaga. Samuti loob see võimalused tegeleda aktiivsemalt spordiga (jalgratas, rulluisk, jooks jm). Mainitud asjaolud mõjuvad positiivselt inimese tervisele ja aitavad vähendada vähesest liikumisest tulenevate haiguste esinemise tõenäosust.

Uute jalg- ja jalgrattateede rajamise käigus tekib jäätmeid (peamiselt pinnas jm püsijäätmed) ning taimestiku eemaldamisega seotud biolagunevaid jäätmeid. Nende nõuetekohase käitlemise korral ei ole olulise mõju ilmnemist ette näha. Jalg- ja jalgrattateede kasutamisega võib kaasneda jäätmeteke teede kasutajate poolt. Samas arvestades, et teed kasutatakse peamiselt tõmbekeskustesse (Põlva, Himmaste keskus) liikumiseks ja sportimiseks, siis võib

51 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel eeldada, et tekkivate jäätmete kogus on minimaalne. Siiski tasub kaaluda olulisemate sõlmpunktide juurde prügikastide paigaldamist.

Jalg- ja jalgrattateede rajamis- ja hooldekulude arvestamisel on alusandmetena kasutatud Hendrikson & Ko OÜ poolt 2012. a koostatud tööd Põlva maakonnaplaneeringu kergliikluse teemaplaneeringu eeltööd . Kokkuvõtvalt kujuneksid Himmaste piirkonnas planeeritavate jalg- ja jalgrattateede (olemasoleva tee pikendus Mällo teeni, Keskuse tee ja Taevaskoja tee vahelise jalg- ja jalgrattatee ning Põlva-Mooste tee äärne jalg- ja jalgrattatee) rajamismaksumuseks summaarselt vahemikus 490 500-521 500 eurot. Siia lisanduvad veel Taevaskoja tee äärse jalg- ja jalgrattatee maksumus (hetkel ei ole võimalik prognoosida) ja võimalikud märgistusega seotud kulud kavandatavatel segaliiklusaladel. Himmastes olemasoleva ja kavandatavate jalg- ja jalgrattateede aastaseks hooldekuluks kujuneks hinnanguliselt vahemikus ca 2618-5236 eurot. Eeltoodud maksumused on väga üldistatud ning sõltuvad reaalselt mitmetest teguritest (nt tee asukoht, reljeef, tee laius, hooldamise vajadus ja viis jms).

Leevendavad meetmed :
Kavandatavate jalg- ja jalgrattateede rajamisel (Keskuse tn jalg- ja jalgrattatee pikenduse ja Taevaskoja tee äärde) tuleb võimalusel säilitada tugevamad ja elujõulisemad puud. Lisaks tuleb vajadusel ehitustegevuse käigus kasutada tüvekaitseid.
Põlva-Mooste teega paralleelselt kavandatava jalg- ja jalgrattatee (variant 4) projekteerimisel tagada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine ning vastavalt vajadusele ette näha süsteemide ümberehitamine ja laiendamine.
Planeeringule järgnevas Põlva-Mooste teega paralleelse jalg- ja jalgrattatee projekteerimise etapis tuleb pöörata olulist tähelepanu Redeli tee ristumisele maanteega ja võimaliku teeületuskoha rajamisele. Vajadusel tuleb lisaks märgistusele kaaluda ka piirkiiruse vähendamist antud kohas.
Kuna Mällo tee ristmiku läheduses kaasneks jalg- ja jalgrattatee rajamisega ka kõrghaljastuse eemaldamise vajadus, siis arvestades ka elanikkonna paiknemist on otstarbekas jalg- ja jalgratta tee rajada olemasolevast jalg- ja jalgrattateest kuni Keskuse tn 19 korterelamu juurdepääsuteeni, mitte Mällo tee ristmikuni.
Kaaluda jalg- ja jalgrattatee äärde olulisemate sõlmpunktide juures prügikastide paigaldamist. Seejuures oleksid mainitud sõlmpunktid näiteks Põlva-Mooste teega paralleelse jalg- ja jalgrattatee puhul ringristmiku ja Redeli tee ristmiku piirkonnad.

JUURDEPÄÄS HIMMASTE KARJÄÄRILE Vastavalt Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kirjale (lisa 2) ei ole Himmaste karjäärist materjali väljavedu läbi Himmaste küla olemasolevaid tingimusi arvestades võimalik. Seetõttu on planeeringuga karjäärile ette nähtud uue juurdepääsutee rajamine paralleelselt raudteega, mille mõjusid alljärgnevalt hinnatakse. Planeeringu lahenduses on kavandatud karjäärile kaks võimalikku teenindustee asukohta, mis kohati kattuvad või paiknevad lähestikku. Variant 1 põhjal asub teenindustee paralleelselt raudteega, kuid tee ise jääb raudtee kinnistust välja ning asub erakinnistutel. Variant 2 põhjal asub teenindustee paralleelselt raudteega jäädes suures osas raudtee kinnistu piiridesse.

Looduskeskkonna poole pealt võivad juurdepääsutee ehituse osas probleemseks osutuda eelkõige kohati alal paiknevad järsud nõlvad ning Põlva peakraavi lisaoja ületamine. Eelduslikult tuleb oja ületamiseks rajada truup ja ala kaldaid täita. Siinkohal tuleb arvestada, et oja lähialal levivate sügavate madalsoomuldade korral esineb pinnases üle 1 m paksune 52 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel turbakiht. Mainitud oja ei ole registreeritud EELISe andmebaasis. Samuti ei ole teada, et antud oja ja selle suudmeks olev Põlva peakraav omaksid looduskaitselist väärtust. Siiski tuleb truubi ehitust teostada madalveeperioodil ning ehituse käigus maksimaalselt vältida heljumi kandumist allavoolu. Täpsemad tingimused tuleb seada tee-ehitusprojekti koostamise käigus. Eeltoodu kehtib mõlema juurdepääsu variandi korra, kuna toodud asukohas variandid kattuvad.

Elustikule ja elupaikadele kaasneb lühi- ja pikaajaline nõrk negatiivne mõju, tulenevalt teealuse loodusliku pinnase eemaldamise vajadusest. Mõju on võimalik leevendada. Teadaolevalt (EELISe andmetel) ei paikne mainitud juurdepääsutee alal kaitsealuseid ega muid väärtuslikke taime- ja loomaliikide kasvu- ja elupaiku. Juurdepääsutee asukoha valikul vältida võimalusel paralleelselt raudteega kulgeva kõrghaljastuse likvideerimist.

Juurdepääsutee maa-alal ega selle läheduses ei paikne kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte, mida tegevus võiks mõjutada. Arvestades, et tee rajatakse vahetult olemasoleva raudtee lähedusse (variant 1) või raudtee kõrvale (variant 2) ning kõrghaljastuse eemaldamise vajadus on minimaalne, siis ei ole ette näha ka olulist negatiivset mõju väärtusliku maastiku (tee jääb osaliselt Põlva linn ja selle lähiümbrus väärtuslikule maastikule) säilimisele.

Juurdepääsutee variant 2 on valdavas mahus kavandatud raudtee 30 m laiusesse kaitsevööndisse, kus kehtivad raudteeseadusest tulenevad kitsendused. Tee rajamine raudtee kaitsevööndisse on võimalik vaid Tehnilise Järelevalve Ameti ja AS Eesti Raudtee loaga. Osaliselt võib tee rajamine vähendada põllu- ja heinamaana kasutusel olevaid alasid, kuid ka antud juhul on tegemist vastavate alade servaaladega. Tee rajamine väljas poole raudtee kaitsevööndit on võimalik vaid vastavate maaomanikega kokkuleppe saavutamisel.

Inimeste heaolu ja tervise valdkonna juures on juurdepääsutee spetsiifikat arvestades peamised võimalikud probleemid seotud karjääriveokite liikumisega kaasneva tolmu ja müraga. Võttes arvesse Himmaste karjääri juurdepääsutee kavandatavat asukohta (variant 1 ja 2), eeldatavat karjääriveokite liiklussagedust (ca 1 veok tunnis) ning Pombre karjääri analoogiat saab kokkuvõtvalt järeldada, et juurdepääsutee kasutamisest tulenev tolmu kontsentratsioon ja müratase jäävad lähimate elamute juures oluliselt alla lubatud piirväärtuste/-normide ehk olulise negatiivse mõju esinemist ei ole ette näha. Lisaks on tekkiva tolmu osas pikematel kuiva aja perioodidel ja võimaliku suurema liiklussageduse korral võimalik teed niisutada, mis vähendab veelgi tunduvalt tekkiva tolmu kogust.

Kinnitatud maavaravaruga maardlale juurdepääsutee rajamine, loob eeldused kaevandatava materjali (täiteliiv) kasutamiseks teede jm objektide ehitusel. Seejuures on potentsiaalseteks objektideks ka käesoleva KSH objektiks oleva teemaplaneeringuga kavandatavad jalg- ja jalgrattateed. Lisaks on maavarade säästliku kasutuse poole pealt oluline ammutada varu kohtades, kus on juba kaevandamine varasemalt toimunud. OÜ Eesti Geoloogiakeskus (2012a) alusel on maa-alal osaliselt toimunud kaevandamine perioodil 1975-1990. Seega eelnevaid asjaolusid arvestades kaasneks juurdepääsutee rajamisega ja karjääri avamisega positiivsed mõjud.

Leevendavad meetmed :
Karjääri juurdepääsutee ehitusel tuleb teega ristuvale ojale truubi ehitust teostada madalveeperioodil ning ehituse käigus maksimaalselt vältida heljumi kandumist allavoolu. Täpsemad tingimused tuleb seada tee-ehitusprojekti koostamise käigus. 53 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel
Looduskeskkonnale avalduvate mõjude minimeerimiseks tuleb kaaluda karjääri juurdepääsutee rajamist üherealisena, vajadusel rajada kohati möödasõidutaskud.
Juurdepääsutee asukoha valikul vältida võimalusel paralleelselt raudteega kulgeva kõrghaljastuse likvideerimist.

JALG- JA JALGRATTATEED PERI PIIRKONNAS Alljärgnevalt on kokkuvõte Peri piirkonda planeeritavate jalg- ja jalgrattateede võimalike asukohavariantide ja nende keskkonnamõjude kohta. Seejuures hinnati järgmisi asukohavariante (lisa 4): a. eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee (variant 1) Meemaste ristmikust Rosma-Tiike- Leevi maanteega ristumiseni (eeldab planeeringuala pikendamist); b. eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee (variant 2) Meemaste ristmikust Rosma-Tiike- Leevi maanteega ristumiseni koos kahesuunalise sõidutee rajamisega alleest loode suunas (vajalik ühe sõiduraja juurdeehitus); c. alates Peri järvest kuni Rosma-Tiike-Leevi maanteega ristumiseni kulgeks tee segaliiklusalana, mitte eraldiseisva jalg- ja jalgrattateena (variant 3). Eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee kulgeks Meemaste ristmikust kuni Peri järveni (variant 1 või variant 2 asukohas). Tegemist on lisavariandiga, mis lisa 4 joonistel ei kajastu (vt lisaks joonis 4.3).

Veekeskkonna valdkonnast lähtuvalt on eelistatud variant 3 või lahendus, kus jalg- ja jalgrattatee rajatakse Peri järve piirkonnas olemasoleva maantee laiendusena ja olemasolevale muldele (võimalikkus määratakse vastava projektiga). Ülejäänud lõigu osas oleks eelistatud variant 1, kuna variant 1 piirneb maaparandussüsteemidega kaetud alaga võrreldes variandiga 2 väiksemas ulatuses.

Looduskaitselistest aspektidest ja elupaikade säilimise seisukohast on Peri mõisa pargi allee asukohas eelistatud variant 2 lahendus ning Peri tõusu piirkonnas variant 1 alternatiivne lahendus (joonis 4.2). Mainitud lahenduste puhul on elustikule ja elupaikadele kaasnevad mõjud minimaalsed ning tagatud on Peri mõisa pargi kaitse-eesmärkide täitmine. Peri oja ja selle kallaste rohekoridori toimimisele ei ole pikaajalisi mõjusid ette näha ja seda kõikide variantide korral. Lühiajalised mõjud võivad olla seotud variant 1 ja 2 korral ehitusmasinate müraga kaasnevate häiringutega. Variant 3 puhul uut teed ei rajata, mistõttu võimalikud mõjud puuduvad.

Jalg- ja jalgrattatee variandid 1 ja 2 kulgevad rohkemal või vähemal määral läbi muinsuskaitsealuse Peri mõisa pargi ja allee. Kuna kultuurimälestise piirid kattuvad eelnevalt käsitletud kaitsealuse Peri mõisa pargi piiridega ning ka kaitse-eesmärk osaliselt kattub – ala ja alal kasvavate puude säilitamine, siis on ka kaasnevad mõjud sarnased ning ka vastavad leevendavad meetmed asjakohased. Muinsuskaitsealustest hoonetest paikneb lähim Peri mõisa ait (2013. a seisukord hinnatud halvaks) variant 2 asukohast ca 10 m kaugusel teisel pool Meemaste-Peri maanteed. Arvestades kaugust võib tee ehituse käigus tekkiv vibratsioon hoone seisukorrale avaldada negatiivset mõju. Seetõttu tuleb vajadusel kasutusele võtta hoone stabiilsust tagavad meetmed. Täpsed tingimused ja meetmed tuleb välja töötada koostöös Muinsuskaitseametiga jalg- ja jalgrattatee projekteerimise etapis. Ülejäänud muinsuskaitsealused hooned jäävad kavandatava jalg- ja jalgrattatee asukohavariantidest eemale, seetõttu ei ole ka olulist mõju esinemist neile ette näha. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2005-2011 a koostatud pärandkultuuriobjektide nimistusse kuuluvad objektid jäävad planeeritavatest jalg- ja jalgrattatee variantidest eemale. Arvestades ka planeeritava tegevuse iseloomu ei ole olulist mõju pärandkultuuriobjektide säilimisele ette näha. 54 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel

Planeeritav jalg- ja jalgrattatee on kõigi variantide korral kavandatud olemasoleva maantee äärde või lähialale ehk juba olemasolevasse teekoridori. Seega ei muudeta jalg- ja jalgrattatee rajamisega olulisel määral olemasolevaid vaated ja maastikuilmet. Maakasutusele kaasneb jalg- ja jalgrattatee rajamisega variant 1 ja variant 2 korral nõrk negatiivne mõju (põllu- ja heinamaa, haljasala vähenemine, Peri järve pindala vähenemine). Peri järvest Rosma-Tiike- Leevi maanteega ristumiseni on jalg- ja jalgrattatee variantidest eelistatud variant 3, kuna antud variandi korral ei kaasne maakasutuse muutust. Samas ka teiste variantide korral on võimalik mõju minimaalne (nõrk).

Pikaajaline mõju on müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas positiivne, kuna kergliikluse soodustamisega vähendatakse vajadust autoga liiklemiseks ning seeläbi vähendatakse ka autoliiklusega seotud müra ja vibratsiooni. Teisest küljest võib sõiduteelt lähtuv müra ja õhusaaste mõjutada rajataval jalg- ja jalgrattateel liiklejaid. Siinjuures on aga oluline, et jalg- ja jalgrattateel viibitakse üldjuhul lühiajaliselt. Seega võimalikust mürast ja õhusaastest tulenevad terviseriskid on minimaalsed. Arvestades Meemaste-Peri maantee liiklussagedust (2013. a 367 sõidukit/ööpäevas) ei ole müra- ja õhusaastetasemetest lähtuvalt vajalik jalg- ja jalgrattateed maanteest eemale kavandada (vajalik, kui liiklussagedus 10 000-15 000 ja enam sõidukit ööpäevas; OÜ Hendrikson & Ko, 2012).

Peri kandi elanike (töölised ja õpilased) liikumine toimub suures osas Põlva suunal, aga ka Peri küla keskuse ja selle lähiala suunal. Kandi elanike elukohad on valdavas osas koondunud Peri külla (enamuses külakeskusesse) ning ka Metste ja Meemaste küladesse. Elanike paiknemist arvestades, võib eeldada, et põhiline liikumissuund Peri keskusesse toimub Meemaste poolt ning vähemal määral Rosma-Tiike-Leevi maantee suunast. Eelnevat arvesse võttes toimub valdav osa elanike liikumisi eelduslikult Peri küla, Metste ja Meemaste küla piirkonnas ning Meemastelt Põlva suunas.

Jalakäijatele võib Peri külakeskuses liikluskorralduslikult ohtlikuks (sh põllumajandustehnika liikumine teel) pidada Meemaste-Peri maantee pimedat kurvi (nähtavus piiratud endise Peri mõisa aidahoone poolt) ja kitsast Peri tõusu/laskumist. Antud asukohas on eelistatud jalg- ja jalgrattatee paiknemine variant 1 asukohas. Siinjuures on sobilik ka variant 1 alternatiivne lahendus, mida on kirjeldatud joonisel 4.2. Variant 2 eraldab jalakäijad maanteeliiklusest ning muudab seeläbi ohutumaks pimeda kurvi läbimise. Samas tekib variant 2 puhul pimeda kurvi ja Peri tõusu ehk kahe nähtavust halvendava elemendi vahelisel alal kergliiklejatel maantee ületamise vajadus, mis võib antud asukohta arvestades vähendada liiklusohutust.

Arvestades eeltoodud eelduslikku elanike peamisi liikumissuundasid, Meemaste-Peri maantee liiklussagedust ja asjaolu, et antud lõigul ei ole registreeritud liiklusõnnetusi ei ole ohutusest tulenevalt põhjendatud Peri järvest Rosma-Tiike-Leevi maanteeni kulgeval lõigul eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee rajamine. Seega on antud asukohas eelistatud variant 3. Kaaluda võib ka maanteeäärse teepeenra kohandamist kergliiklejatele sobivamaks ja ohutumaks (teekatte laiendamine, füüsiline eraldamine sõiduteest (äärekivid, piirded) jms) ehk sisuliselt vahetult maantee ääres paikneva jalg- ja jalgrattatee rajamist.

Jalg- ja jalgrattateede olemasolu soodustab inimeste kehalise aktiivsuse tõusu ning loob eeldused, et mõnigi varem auto või ühistranspordiga tehtud sõit tehakse nt jalgrattaga. Samuti loob see võimalused tegeleda aktiivsemalt spordiga (jalgratas, rulluisk, jooks jm). Mainitud asjaolud mõjuvad positiivselt inimese tervisele ja aitavad vähendada vähesest liikumisest tulenevate haiguste esinemise tõenäosust. 55 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel

Uute jalg- ja jalgrattateede rajamise käigus tekib jäätmeid (peamiselt pinnas jm püsijäätmed) ning taimestiku eemaldamisega seotud biolagunevaid jäätmeid. Nende nõuetekohase käitlemise korral ei ole olulise mõju ilmnemist ette näha. Jalg- ja jalgrattateede kasutamisega võib kaasneda jäätmeteke teede kasutajate poolt. Samas arvestades, et teed kasutatakse peamiselt tõmbekeskustesse (Põlva (Meemaste bussipeatus), Peri keskus) liikumiseks ja sportimiseks, siis võib eeldada, et tekkivate jäätmete kogus on minimaalne. Arvestades ka kavandatava jalg- ja jalgrattatee pikkust ei ole prügikastide paigaldamine jalg- ja jalgrattatee äärde otseselt vajalik.

Eelnevaid mõjusid kokkuvõtvalt arvesse võttes esitati joonisel 4.3 KSHst lähtuvalt eelistatud jalg- ja jalgrattatee variant.

Rajamis- ja hooldekulude arvestamisel on alusandmetena kasutatud Hendrikson & Ko OÜ poolt 2012. a koostatud tööd Põlva maakonnaplaneeringu kergliikluse teemaplaneeringu eeltööd . Jalg- ja jalgrattatee rajamise maksumuse ja hoolduskulude osas ei ole variantide puhul selgesti eristuvat lahendust. Pikkusest lähtuvalt oleksid eelistatud variant 2 ja KSH variant, samas kaasneksid antud variantide puhul lisakulud uue sõiduraja rajamisega Peri allee juures. Küll aga tekib maksumuse osas selge eelistus variant 3 puhul. Olukorras kui lõik Peri järvest Rosma-Tiike-Leevi maanteeni kujundatakse segaliiklusalaks kaasneksid rajamisega kulutused vaid liikluskorralduslike vahendite paigaldamisega. Antud kulud on oluliselt väiksemad võrreldes eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee rajamisega (sh võimalik teetammi laiendamine Peri oja ja järve piirkonnas). Arvestades seejuures, et ka eraldiseisva tee puhul on samuti vajalikud liikluskorralduslikud vahendid.

Leevendavad meetmed :
Meemaste-Peri maanteega paralleelselt kavandatava jalg- ja jalgrattatee (variandid 1 ja 2; ka joonisel 4.3 esitatud KSH variant) projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine ning vastavalt vajadusele ette näha süsteemide ümberehitamine ja laiendamine.
Variant 1 või variant 2 lahenduse korral tuleb mulde laiendamisel Peri ojaga ristumise piirkonnas heljumi leviku takistamiseks kasutada vastavaid ujuvtõkkeid. Töid tuleb teostada oja madalveeperioodil (juuli-september).
Variant 1 (ka joonisel 4.3 esitatud KSH variandi korral) lahenduse korral tuleb Peri külakeskusest põhja suunas paiknevad üksikud vanad puud jalg- ja jalgrattatee rajamisel säilitada.
Peri küla keskuse juures eelistada jalg- ja jalgrattatee paiknemist variant 1 alternatiivses asukohas ehk olemasoleva jalg- ja jalgrattatee pikendamine külakeskuse tagant joonisel 4.2 (ka joonis 4.3) näidatud asukohas. Vältida variant 2 asukohas maantee ääres paiknevate vanade puude rivi eemaldamist.
Peri mõisa pargi allee juures eelistada jalg- ja jalgrattatee paiknemist variant 2 asukohas ehk allee keskel kulgeval sõidurajal. Autoliikluse tarbeks rajada täiendav sõidurada alleest loode suunas.
Variant 2 asukohta jalg- ja jalgrattatee kavandamisel tuleb tee ehitamise etapis vajadusel kasutusele võtta muinsuskaitsealuse Peri mõisa aida hoone stabiilsust tagavad meetmed. Täpsed tingimused ja meetmed tuleb välja töötada koostöös Muinsuskaitseametiga jalg- ja jalgrattatee projekteerimise etapis.
Kuna aasta keskmine liiklussagedus Meemaste-Peri maanteel ei ole suur on jalgsi või jalgrattaga liikuja turvalisust võimalik suurendada ka vahetult maantee äärde rajatava

56 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel jalg- ja jalgrattateega (vajalik väiksem maa-ala kui eraldusribaga jalg- ja jalgrattatee korral) ehk ei ole tingimata vajalik rajada eraldusribaga iseseisev jalg- ja jalgrattatee.
Peri kahe peamise liiklusohutuse seisukohast probleemse koha (pime kurv ja Peri tõus/langus) lahendamiseks on eelistatud jalg- ja jalgrattatee paiknemine variant 1 asukohas. Siinjuures on sobilik ka variant 1 alternatiivne lahendus, mida on kirjeldatud joonisel 4.2 (ka joonis 4.3).
Peri järvest Rosma-Tiike-Leevi maanteeni kulgeval lõigul on eelistatud variant 3 ehk segaliiklusala. Kaaluda võib ka maanteeäärse teepeenra kohandamist kergliiklejatele sobivamaks ja ohutumaks (teekatte laiendamine, füüsiline eraldamine sõiduteest (äärekivid, piirded) jms) ehk sisuliselt vahetult maantee ääres paikneva jalg- ja jalgrattatee rajamist.

7.5. Kumuleeruvad mõjud Oluliste negatiivsete mõjude kumuleerumist planeeringuga kavandatavate tegevuste korral üldjoontes ette näha ei ole. Erandiks on siinkohal Peri mõisa pargi alleed puudutav temaatika, mida on käsitletud peatükis 4.4 alamjaotises Kaitstavad loodusobjektid, elustik, elupaigad ja roheline võrgustik .

Positiivsed kumuleeruvad mõjud on seostud erinevates piirkondades jalg- ja jalgrattateede rajamisega ja seeläbi tekkiva jalg- ja jalgrattateede võrgustikuga. Antud asjaolud avaldavad positiivset mõju nii liiklusohutusele ja turvalisusele, kui ka inimeste tervisele üldisemalt. Samuti paraneb sihtkohtadele juurdepääs ja sidusus. Samuti soodustatakse jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisega üldiselt autoga liikumise vajadust, mis pikemas perspektiivis võib kaasa tuua positiivse mõju lokaalsele õhukvaliteedile.

7.6. Seire Arvestades teemaplaneeringuga kavandatava iseloomu ning käesoleva KSH aruande peatükis 4 toodud mõju hindamise tulemusi ei pea KSH koostaja teemaplaneeringu ellu viimisel seiremeetmete seadmist otseselt vajalikuks.

Samas on soovituslik jalg- ja jalgrattateede (kavandatavatest eriti Põlva-Mooste teega paralleelne tee ja Peri küla jalg- ja jalgrattatee) kasutatavuse uuringu teostamine. Uuringu võiks läbi viia vähemalt kord aastas (soovituslikult kaks korda aastas - suvel ja talvel) 3 aasta jooksul peale jalg- ja jalgrattatee(de) valmimist. Uuringu eesmärgiks oleks selgitada välja jalg- ja jalgrattateedel tööpäeva ja puhkepäeva jooksul liikuvate inimeste arv, liikumise suund ja kasutatava kergliiklusvahendi liik. Uuringu tulemustest lähtuvalt saaks hinnata jalg- ja jalgrattatee kasutamise efektiivsust ja selle muutumist ajas. Samuti kasutada andmeid hoolduskulude optimeerimisel. Lisaks annaks uuring teatava ülevaate piirkonna elanike liikumisharjumustest.

57 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel KASUTATUD KIRJANDUS
Alkranel OÜ, 2014a. Viljandimaal Pombre maardlas asuvate Pombre ja Pombre II kruusakarjäärides kaevandamise õhusaaste modelleerimine;
Alkranel OÜ, 2014b. Viljandimaal Pombre maardlas asuvate Pombre ja Pombre II kruusakarjäärides kaevandamise müralevi modelleerimine;
EELIS-e ((Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur) andmebaas, 15.05.2014;
Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000;
Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2012a. Liiva varu geoloogiline uuring Põlva vallas Himmaste uuringuruumis;
Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2012b. Maavara kaevandamise loa taotlus Himmaste liivakarjääris;
Hendrikson & Ko OÜ, 2012. Põlva maakonnaplaneeringu kergliikluse teemaplaneeringu eeltööd;
Himmaste küla arengukava aastani 2020, 2010;
Kamenjuk, P., 2014. Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põlva maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ analüüs. Sisend Põlva maakonna toimepiirkondade määramiseks;
Keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad 1 (RT I, 12.07.2011, 3);
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);
Keppart, V., 2011. Põlispuud parkides: elurikkuse hoidjad. Eesti Loodus 2011/08;
Maa-ameti kaardirakendus, 2013-2014;
Peri küla arengukava aastateks 2010-2020, 2010;
Põlva maakonna arengukava 2011-2017, 2011;
Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, 2005;
Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneering Põlva maakonna sotsiaalne infrastruktuur , 2009;
Põlva valla arengukava aastani 2018, 2013;
Põlva valla üldplaneering, 2008;
Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL, 14.03.2002, 38, 511);
Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RT I 2006, 12, 89).

58 Põlva valla teemaplaneeringu Himmaste ja Peri külade teede teemaplaneering keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne – OÜ Alkranel