IDEE NR.1 KODILA VÄLIJÕUSAAL

Kodila küla on taotlemas Leader programmi kaudu rahastust, et luua Kodilasse esimene avalikus kasutuses olev mänguväljak. Meil on kohe varsti olemas projekt, millel on olemas nii mänguväljak, kui ka välijõusaal, kuid rahastust hakkame Leaderi kaudu taotlema ainult mänguväljaku osale, sest muidu ajaksime niigi kitsa eelarve kolossaalselt lõhki. Kuid ainult mänguväljakust jääb väheks Kodila kandi inimestele, sest paljud noored on huvitatud spordiga tegelemisest ja seega oleme omaalgatuslikult töösse saamas tavalist jõusaali. Kahjuks on sealsed ruumid väikesed ja korraga palju rahvast ei mahuta. Nüüd, kus suvi tulemas, oleks tore kõik noored ikkagi õue saada ja mis oleks selleks veel parem, kui mitte sportima. Jõusaal oleks samuti avalikus kasutuses ja oleks esimene siinkandis. Kindlasti aitab see kaasa Kodila ja Kodila kandi inimeste sportimisharrastuste juurutamisele ja annab jumet ka vallale, kui tervikule, kui võimalused on muudetud inimestele rohkem kättesaadavamaks.

Sihtrühmaks oleks Kodila küla ja ümberkaudsete piirkondade noored ja täiskasvanud. Jõusaal on sobilik kasutada reeglina alates 12 eluaastast. Kindlasti saavad asjaga tutvust teha ka nooremad. Kodilast, Oelast, Rakast, Kelbast ja Ohulepast on tulemas ka järelkasvu, seega tegevust pakuks see aastateks.

1

2

IDEE NR.2 KODILA KÜLAPLATSI ARENDAMINE- LAVA

Kodila on üsna suur küla, kuhu kuulub ametlikult üle 500 inimese. Külal on väljakujunenud külaplats, kus korraldatakse välisüritusi nagu jaanipäev ja volbriöö, kuid kuna seal puudub nö sümboolika ja tegevused, siis on osalemine üritustel kahanemas. Nüüd ongi uus põlvkond Kodilas haaramas ohjasid, et taaselustada külaelu ja anda külaplatsile jumet. Kuna enamus inimesi on Kodilas siiski pensionärid või noorpered, kellel rahalisi vahendeid ei jagu, siis ongi Kodila küla noored otsimas erinevaid rahastusviise, et anda külaelule jumet. Alustuseks leiame, et meie külale kuluks ära üks korralik laululava, kuhu saaks hakata esinejaid kutsuma, kus läbi viia oma küla näitetrupi lavastusi ja kus oleks vahva kõikide erinevate generatsioonide esindajatel aega veeta. Kuna Kodila jääb loodeosa kantide keskuseks, siis tasub täiesti mõelda siinsete külade arendamisele ja taaselustamisele. Kodila küla inimestel on ka väga soojad suhted naaberküladega ja ka nemad võtavad meie tegemistest aktiivselt osa. Tegemist ei ole kindlasti Rapla linna magalarajooniga vaid siiski toimiva kogukonnaga, kus on lihtsalt asjad pikaks ajaks suiku jäänud. Kodila kasuks räägib kindlasti ka see, et vaba elamispinda siin leida on üsna keeruline, pigem õnnemäng, sest vabanevad korterid või majad ostetakse ära ennem, kui keegi jõuab kuskil seda otseselt kuulutama hakata. Nõudlus Kodilas elada on suur ja seega vajaks ka küla veidi ""üles vuntsimist".

Lava(joonis 1.) on lahendatud 30⁰ kaldkatusega puitlavana. Lavaehitis on jaotatud kahte ossa: tasapinnaline esinemisplats ja abiruum. Lavaehitis teha puitsõrestikkonstruktsioonina, välis- ja sisekülg, sh katusealumine pind vähemalt lava piires kaetakse sileda (profileerimata) lihtsa voodrilaudisega. Abiruumi siseseina ei ole otsest vajadust laudisega katta. Lava ehitusel kasutada sügavimmutatud hööveldatud saematerjali. Lavaehitise konstruktiivne lahendus, sh vundament, anda tööjoonistega. Katusekate – bituumensindel, hall. Seinte laudise suund külgedel on diagonaalne, tagaseinas horisontaalne, postidel vertikaalne. Isteala on ette nähtud lava ette muruplatsile, kuhu on võimalik asetada teisaldatavad pingid.

Joonis 1 Joonis on illustratiivne ja reaalsuses ei pea olema lava just selline. Võib olla väiksem lahendus.

3

IDEE NR.3 osavalda peoplatsi/külaplatsi rajamine

2016. aasta lõpus sõlmiti tänase Rapla suurvalla ühinemisleping, mille üheks lisaks (Lisa 4) on haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute tabel. Tabelis on kajastatud prioriteetsed investeeringud ning üheks investeeringu vajaduseks on märgitud Kaiu osavalda peoplatsi projekteerimine ja rajamine. Teadaolevalt on Kaiu osavallal nimetatud projekt olemas, seda on öelnud tänane osavalla piirkonnajuht kodanikega kohtumisel (terviseraja projekteerimisega loodud), mistõttu tuleks rajada vaid peoplats/külaplats ise. Kaiu osavallas elab täna, 2018. aastal, ligikaudu tuhat kolmsada (1300) elanikku, neist ligi nelisada (400) elab Kaiu alevikus ehk Kaiu kandi keskuses. Viimased aastad on näidanud, et aina enam hakkavad noorpered väärtustama maaelu ning Kaiu kant ei ole vaid magalarajoon Raplas või Tallinnas tööl käivatele elanikele – elanikud on näidanud omapoolset initsiatiivi Kaiu kandi külaelu aktiivsemaks muutmisel. Seda saab öelda selle põhjal, et Kaiu kandi elanikud kohtuvad omal initsiatiivil, mille eesmärgiks on teha ajurünnakuid mõttetalgute näol, kuidas külaelu edendada ning mida siinsetele elanikele pakkuda. Tulenevalt eelöeldust, sündis ka ühel mõttetalgul mõte ja reaalne vajadus peoplatsi/külaplatsi järgi. Kohalikud elanikud näevad peoplatsi/külaplatsi (edaspidi plats) rakendusvõimalusi mitmeid: 1) Kui Kaiu kandis oleks olemas plats, ei peaks erinevate ürituste korraldamisel rentima rekkat esinemislavaks (see kulu korraldajale jääks ära); 2) platsi saaksid tulevikus kasutada ja oma tegemistes rakendada nii kool kui ka lasteaed, mis asuvad platsi vahetus läheduses; 3) plats võimaldaks erinevate ürituste päevi kokku võtta ja lõpetada – näiteks kui Kaiu kandis korraldatakse kohvikutepäeva, siis saaks selle päeva platsil kokku võtta ja üheskoos toreda õhtupooliku elanikega veeta; 4) plats võimaldaks kutsuda Kaiu kanti erinevaid esinejaid ja ansambleid, kes täna esinevad väga paljudes väikekülades; 5) kutsuda külla vabaõhuteatreid ning kasutada kohalikku teatritruppi Kuimetsast; 6) korraldada ja läbi viia külapäevi, mis ehk võimaldaks meil tulevikus Kaiu kanti ka külavanem leida; 7) Rapla suurvallal oleks võimalik roteeruvalt erinevaid kultuurilisi üritusi läbi viia platsi olemasolul – Rapla vald ei saa jääda suurvallana Rapla keskseks, vaid pigem peaks keskuse elanikke kutsuma väike osavaldadesse ja inimesi teadvustama nende olemusest ja sealsetest võimalustest; Peoplatsi/külaplatsi lõplik rajamine on kulukam, kui kaasav eelarve ette näeb. Küll aga kui alustada peoplatsi/külaplatsi lava ehitustöödest, on ka see Kaiu kandi elanikele väga suureks abiks ja rõõmuks. See võimaldaks juba sealsetele elanikele erinevaid üritusi läbi viia, mis

4 omakoda aktiviseeriks kogukonna koostööd. Peoplatsi/külaplatsi ehitustöödes ja nende ettevalmistamisel on kogukonna elanikud nõus käe külge panema ning igakülgset abi tööna pakkuma. Visioonid ja nägemused lavast

5

IDEE NR.4 Kõiki vanuserühmi kaasava mänguala arendus Järlepas

Idee eesmärk on Järlepa keskuses välja arendada kõiki vanuserühmi kaasav mänguala.

Umbes 10 aasta eest õnnestus Leader projekti raames saada Järlepa majadevahelisele külaplatsile 2 kiike, liumägi ja mõned turnimisredelid ning paar trenažööri täiskasvanutele. 2017. aasta suvel tellisime Valla toetusel ekspertiisi olemasolevate atraktsioonide korrashoiu hindamiseks ning selgus, et päris mitmed detailid vajavad renoveerimist ja vahetamist. Küla aktiivsete elanike abiga koguti raha uute detailide ostmiseks ning liiva vahetamiseks tolmuvaba liiva vastu. Kõik need vajaminevad tööd sai teostatud aktiivsete lastevanemate abiga.

Kuid kuna praegune mänguväljak on rohkem väikelastele, siis soovime juurde osta mõned olulised atraktsioonid, et kaasatud oleksid kõik vanuserühmad (lapsed kuni 16.a)

Väikeste külade probleem on tihti see, et noortel pole tegevust ning siis kiputakse koerusi tegema või niisama ringi hulkuma. Mänguväljaku arendusega soovime pakkuda rohkem tegevust noortele, et ka nemad arvuti tagant õue meelitada. Soovime, et Rapla vallas kasvaksid kehaliselt aktiivsed ning suhtlemishimulised lapsed, kellest kasvavad edukad täiskasvanud.

Mänguväljakut kasutavad kõik Järlepa ja naaberkülade (, Lõiuse, Sadala, , , Härgla) lapsed (kokku u 120 last). Suuremat kasutamist näeme suvekuudel kui ka kaugemalt rahvas käib Järlepa järves ujumas ning vanavanematele tulevad külla lapselapsed (kokku u 200 last). Kõigil on võimalus Järlepa mängu- ja spordiväljakut kasutada, sest antud maaalal on ka võrkpalliplats, kus tihti isad-emad võrkpalli mängivad või trenažööridel treenivad.

• Paraneb maaelanike elukvaliteet. Pärast pikki tööpäevi ja ka puhkeajal on mängu- ja spordiväljakul kogu perel võimalus aega veeta.

• Paraneb elanikkonna koostöö ja erinevate põlvkondade vahelised suhted

• Noored arvutist välja

• Liikumine on tervis ja terve inimene on õnnelik.

Mänguväljakut hakkavad hooldama lapsevanemad koostöös Järlepa Kodukultuuri Seltsiga

6

7

IDEE NR.5 LAUATENNISELAUAD VÄRSKES ÕHUS

Lauatenniselauad värskes õhus on hea võimalus lapsi arvutite tagant õue liikuma meelitada. Lauad paigaldatakse valla terviseradadele-parkidesse-puhkealadele (Rapla lastepark, Vesiroosi tervisepark, Öökulli järve puhkeala) ja Rapla valla koolide juurde (Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Rapla Ühisgümnaasium, Põhikool, Juuru Eduard Vilde Kool, Kabala Lasteaed-Põhikool, Kaiu Põhikool, Alu Kool). Eesmärgiks on Rapla valla noortele ajaliste piiranguteta lauatennise mängimise võimalus.

SIHTRÜHM: lapsed, tervisesportlased

8

9

IDEE NR.6 Väli-jõusaalid/ virgestusalad Rapla valda

Välijõusaalid on heaks täienduseks tervisesportlastele, kes naudivad sportimist värskes õhus. Sobilikud kohad: Öökulli järve puhkeala ja Vesiroosi tervisepark või Rapla lastepark.

Tervisesportlased, kes kasutavad vesiroosi terviserada jooksmiseks, kõndimiseks või suusatamiseks ning, kes käivad ujumas või uisutamas Öökulli järvel, saavad treenida lisaks välijõusaali trenažööridel. Eesmärk on treenimisvõimaluste mitmekesistamine ja ajaliste piiranguteta treenimise võimaluste loomine Rapla valla elanikele.

SIHTRÜHM: tervisesportlased - sobilik nii noortele kui ka eakamatele tervisespordi armastajatele

10

IDEE NR.7 Kaiu väliujula likvideerimine

Kaiu alevikus olid ajad mil suviti ujula ümbruses toimuski tõeline elu. Seal päevitati ja veedeti puhkused. Seoses uue olukorraga kus veele ja heitveele tekkis hind ei olnud enam majanduslikult otstarbekas ujulat suve jooksul mitmeid kordi täita kuna kõik toimus valla eelarve baasil. Nüüd on juba aastaid olukord, kus ujula seisab pooltühjana. Sinna koguneb sademete vesi ning on muutunud ohtlikuks ümbruses mängivatele lastele. Oleks mõistlik täita ujula täitepinnasega ning pealt mullaga. Kasu saaksid selles kõik Kaiu kandi elanikud, kuna turvalisus suurendamine kogukonnas on aktuaalne. Haljastamine võiks alata siis kui objekt on vajunud ning selge, mis sellele maa-alale planeeritakse . Haljastamine oleks eraldi kulu.

Tööde teostamine on võimalik kahe päevaga juuni- või juulikuu sees.

Hetkeolukord:

11

IDEE NR.8 Koerte mänguväljak Raplasse

Kas teadsid, et värskes õhus liikumine tagab nii inimesele kui ka koerale pikema eluea? Seetõttu olemegi veendumusel, et Rapla vald vajab üht interaktiivset koerte mänguväljakut, et Rapla valla elanikel oleks võimalik rahuldada oma koerte liikumisvajadust. Me ju armastame oma lemmikuid ja tahame neile parimat!

Kui oled omale koera võtnud, siis saab temast sinu pereliige, kes võidab koha su südames oma võrratu käitumise ja lojaalsusega. Sel päeval saab sinust Rapla vallas elav koeraomanik, kes vastutab koera kõikide tegude eest. Koer on inimese parim sõber, ta rõõmustab sind nähes alati. Sinu rikkus või vaesus ei ole talle tähtis, sest ta on alati sinuga. Oluline on koera sotsialiseerumine, treenimine, temaga jalutamine ja mängimine. Samuti on Rapla valla koerte pidamise eeskirja sisuks see, et oleks välditud loomade lahtipääsemine ning lemmikloomad ei kahjustaks teiste isikute huve. Lisaks tuleb koerale tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja tempramenti.

Sellest tulenevalt oleks hädavajalik luua Raplasse aiaga piiratud koerte mänguväljak. Mänguväljaku suurus võiks olla 900 ruutmeetrit ja see võiks asuda asuda Vesiroosi terviseradade lähistel, kus koerte aktiivne mäng ei häiriks naabruskonnas elavaid inimesi. Lemmiklooma omanikud saaksid koos koeraga metsa veerel looduskaunil väljakul veeta turvaliselt kvaliteetaega.

Tallinna linna on ehitatud 20 koerte mänguväljakut, et igas linnaosas oleks kodu lähedal oma väljak. Rapla vallas koertele eraldi väljakut veel pole. Mänguväljaku ehitamisel oleks oluline põhimõte, et suured ja väiksed koerad peaksid saama mängida eraldi aladel. Planeeritav koerte mänguväljak koosneks kahest eraldi aiast. Suurem aed 600 m2 oleks mõeldud suurtele koertele alates 15 kg. Koerte väljakule sisenedes tuleks läbida väike aed. Topeltväravaga süsteem tagaks, et koerad ei saaks üksinda alalt väljuda. Väljaku värava juures asuks prügikast, mille küljest saaksid väljaku kasutajad võtta biolagunevaid kilekotte koera väljaheidete korjamiseks. Iga mänguväljaku külastaja peaks ka oma lemmiklooma järel koristama. Väljakul asuks ka pink lemmiklooma omaniku jaoks.

Aina populaarsemaks on muutunud koerte Agility. Agility on koeraspordiala, milles koer peab omaniku juhendamisel läbima erinevaid takistusi. Seetõttu pakuks lisaks rihmata jooksmisele väljakul rõõmu ja tegevust ka kahepoose kaldteega poom, mille pind oleks karestatud ning libisemist takistavate liistudega. Loodud oleks ka takistushüppe müür, et koerad saaksid harjutada kõrgeid hüppeid. Lisaks asuks seal takistusrõngas, slaalomipostid ja põnevust lisaksid ka tunnelid. Ehitamisel arvestatakse suuremat kasvu koera suurusega.

12

Foto on võetud google.com, et anda ettekujutust millist väljakut sooviksime Raplasse võidu korral ehitada.

Väiksemate koerte ala suuruseks oleks 300 m ja see oleks sobiv alla 15 kg kaaluvatele koertele. Väljaku ehitusel arvestatakse pisikeste koerte turvalisusega, lisatakse klassikalisest poomist poole madalam kahe kaldteega poom, rõngas, rippsild, tunnelid ja tasakaalupostid.

13

Foto – google.com

Koerte mänguväljak aitaks nii koeri kui ka nende omanikke sotsialiseeruda ning annaks võimaluse panna proovile ka nende taiplikkus ja oskused. Kuna Eestis ilmaolud on muutlikud ja muruniitmine vallale püsiv kulu, siis sooviksime, et väljakul oleks liivakate. Rapla koerte mänguväljaku maksumus jääks 25-30 000 eurot, mille hind sõltub järgmistest teguritest –

• Pinnakattetööd – et väljak ei muutuks sügisel/talvel sopaseks kohaks, mida koeraomanikud ei soovi kasutada. • Valgustus • Projekteerimine • Varustus – poomid, tunnelid, rõngad, spetsiaalsed prügikastid jmt. • Tugev paneelaed • Vastupidavad väravad • Paigaldus Täpse asukoha kooskõlastaks vallaga. Eeldatav valmismisaeg on sügis 2018.

Sarnane väljak ehitati Tartusse Laulupeo pst 2 kinnistule ja maksumus oli 25 991eurot. Väljaku suuruseks 1568.5 ruutmeetrit. Väljakul on vähem sisustust ja puudub topeltväravate süsteem.

Foto: Ove Maidla

Kohilas asuva väljaku suuruseks on 1300 ruutmeetrit ja maksumus oli 40 000 eurot. Väljaku rajamist toetas PRIA.

14.04 – 15.04.2018 kogunesid Rapla valla koeraomanikud koos 30 koeraga, et avaldada toetust koerte mänguväljaku rajamiseks.

Foto galeriid saab vaadata siit : https://vahtrefoto.eu/blog-post/koerte-manguvaljak-raplasse/

Selle idee poolt tasub hääletada ka neil, kellel omal kodus koera pole, sest õnnelik ja väsinud naabrite koer segab vähem teiste elanike rahu.

14

IDEE NR.9 MÄNGUVÄLJAK KABALASSE

Kabala kandi lapsevanemad ja aktiivsed inimesed soovivad ehitada avaliku vabaaja- ja mänguväljaku meie laste ja noorte tarbeks sest meie piirkonnas puudub avalik mänguväljak.

Lastevanemate meelest on väljaku jaoks sobiv koht Kabala Spordimaja ja terviseraja vahetus läheduses asuv maa-ala, mis kuulub kohalikule omavalitusele. Mänguväljaku lustialale tulevad erinevad kiiged, ronimisala ja käimisrada noorematele lastelele. Terviserajale paigaldatakse kolm välitrenažööri erinevate harjutuste tegemiseks, mis sobivad noortele, täiskasvanutele, kui ka eakatele. Mänguväljak rajatakse Kabala Spordimaja ette ja terviseraja kõrvale paigaldatakse välitrenažöörid, mida saavad kõik soovijad aktiivselt kasutada. Mänguväljakule ja terviserajale paigaldatakse pingid, et veeta looduses vaba aega ja prügikastid, et hoiaksime loodust. Mänguväljaku elementide ja terviseraja trenažööride turvaala rajatakse liivast. Loome koos kogukonnaga täiendavaid võimalusi aktiivseks vaba aja veetmiseks. Täiendades vaba aja veetmise võimalusi loome juurde olulisi uuendusi piirkonnale. Läheduses asuva Kabala Lasteaia-Põhikooli lapsed ja õpilased ning noortetoa noored ja spordimaja kasutajad saavad kõik mänguväljakut kasutada.

Meie kohalikud aktiivsed inimesed oleme koostöös Kappeli Külad MTÜ-ga Kabala piirkonnas eelnevatel aastatel Kohaliku Omaalgatuse Programmi kaasabil korrastanud laululava ja paigaldanud ujumissilla Vigala jõele.

Kabala Spordimaja kõrval korrastati möödunud aastal valla eelarvest olemasolev jalgpalliplats ja vahetati välja vanad väravad uute vastu. Rajati kahe aasta jooksul multsikattega terviserada. Rajades sinna ka mänguväljaku on erinevaid ja huvitavaid tegevusi ühel alal kogu perele.

Kabalas on lapsi ja noori peresid seega oleks koht, kus nad värskes õhus koos vanemate, õdede – vendadega ning sõpradega mängida ja ennast ka sportlikult arendada väga vajalik. Soovime, et meie lapsed ja noored oleksid füüsiliselt aktiivsed liiguksid rohkem ja selle võrra ka oleksid ka parema tervisega.

Teostamise eeldatavat ajakava: Hinnapakkumised - märts 2018 (on olemas juba) Mänguväljaku arenduse ehitus - juuni-september 2018

15

IDEE NR.10 Juuru Rahvamaja kõnniteede ja platside väljaehitamine (tänavakivide ja kõnniteeplaatide paigaldus)

Kirjeldus: Juuru Rahvamaja uuendamine on toimunud etapiviisiliselt. Juuru valla vahenditega on renoveeritud maja välisfassaad, vahetatud aknad ja paigaldatud uus katus.

Käesoleva aasta alguses laiendati saali ja paigaldati uus parkettpõrand. See sai teoks tänu rahvamaja majanduskulude kokkuhoiule, aga suuresti ka rahvamaja poolt korraldatud mitmetel sihtotstarbelistel tänuüritustel kogutud rahaga. Põrandavahetuseks eraldati raha ka ühinenud Rapla valla eelarvest.

Tänu oluliselt kenamaks saanud välimusele ja tunduvalt paranenud soojapidavusele on rahva, sh ka ruume rentida või üritusi korraldada soovivate inimeste huvi rahvamaja tegevuse vastu märgatavalt kasvanud.

Uuenenud fassaadile ja siseruumidele on praegu negatiivseks kontrastiks hoonet ümbritsevad lagunenud asfalt- ja muldkattega kõnniteed ja platsid, mis eriti kevad- sügishooajal muutuvad poriseks ja raskesti läbitavaks

Eesmärk: Juuru keskasula kultuuri-, haridus- ja spordikeskuse väljaehitamise jätkamine vastavalt Juuru aleviku kultuuri- ja spordipargi detailplaneeringule ( Projekt OÜ, 2009).

Olulisus: valla üks renoveerimisprojekt saab ühe etapi võrra valmimisele lähemale. Tegemist on kompleksse lähenemisega: üle tee asuva kooli hoonete renoveerimine, rahvamaja etapiviisiline korrastamine, spordiala (staadioni ja mänguväljakute) väljaehitamise.

Sihtrühm: eelkõige Juuru piirkonna erinevas vanuses inimesed, ürituste külastajad, huvi- ja taidlusringides osalejad, laiemalt kõik Rapla valla kultuurilembesed elanikud. Kindlasti ka potentsiaalsed ruumide rentnikud, kes rendirahaga annavad panuse maja ülalpidamiseks.

Ajakava: juuli – september 2018

16

IDEE NR.11 Kultuuriklubi BAAS sisehoov ja Kultuurifestival SÄRIN 2018 ehk Rapla hakkab kolmandat korda särisema

Juba kaks aastat on noorte omaalgatuslikul initsatiivilt toimunud Raplas ainulaadne kaks päeva kestev festival, mis keskendub Rapla kui väikelinna kultuurielu mitmekesistamisele ja siinse piirkonna kunstnike, näitlejate, muusikute, kirjanike, luuletajate, režissööride, lavastajate ja kogu kultuurse kogukonna esiletoomisele üle kogu Eesti. Särin loob kohtumispaiga ja elamused, mida on eelneva kahe aasta jooksul toodud kogu Rapla kontekstis mitmeti esile – esimest Särinat pärjati Aasta Tegu 2016 tiitliga ja teise aasta festival esindas kogu maakonda turismialaselt. Ja mis kõige ilusam – külastajad on kogu festivali väga kiitnud, toonud esile läbimõeldud kujunduse ja programmi mitmekesisuse ning korraldava meeskonna kunstilise terviktugevuse.

Kolmas SÄRIN toob Raplasse nii meie vallast sirgunud artistid kui ka üle-eestiliselt tuntud kollektiivid. Lisaks soovime põhjalikult kujundada Kultuuriklubi BAAS ehk Särina pesapaiga sisehoovi – eesmärk on luua sinna loomelinnakulik õhkkond, renoveerida kolme sisehoovi seinad, luua juurde 2 pinksilauda ja tekitada mugavad istumiskohad nii festivalikülastajatele kui ka edaspidi Kultuuriklubi BAAS hoovis toimuvatele avalikele kontsertidele.

Kultuuriklubi BAAS on Rapla valla jaoks väga eriilmeline paik ja selle tugevus seisneb alternatiivsetes lahendustes nii kujunduse kui ka programmi osas. SÄRIN on kultuuriklubi lipulaev ja festivali meeskond soovib jõuda kogu festivaliga üle-eestilisse tuntusse. Selle poole on astutud tugevaid samme ja praeguseks soovivad tuntud ansamblid juba ise Raplasse esinema tulla. Vallal oleks igati kasulik toetada siinseid kultuurseid noori professionaale, kes oma elu soovivad väikese linnaga siduda ja siia oma energiat, aega ja ideid panustada. Kogukonna poolne toetus on noortele tugev ja on kindel, et BAASi ja SÄRINa tegemisi on Raplale tervikuna väga vaja.

SIHTRÜHM - lastega pered, kultuurihuvilised noored, keskealine kultuurilemb ja vanemad looduse ja muusika inimesed. Festivali külastab 700 inimest ja Baasi külastab aastas 1800 inimest.

17