VÄRSKA VALLA ARENGUKAVA 2006-2010
Värska 2006
Värska valla arengukava 2006-2010 Sisukord
SISSEJUHATUS...... 4
1. VÄRSKA VALLA HETKEOLUKORD...... 5
1.1 ASUKOHT JA TERRITOORIUM ...... 5 1.2. RAHVASTIK ...... 6 1.3. MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS ...... 8 1.4. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID ...... 11 1.5. HARIDUS ...... 13 1.6. KULTUUR JA SPORT ...... 14 1.7. KOMMUNIKATSIOONID , ELAMU - JA KOMMUNAALMAJANDUS...... 19 1.8. MAAOMAND JA PLANEERINGUD ...... 21 1.9. HEAKORD JA TURVALISUS ...... 22 1.10. VALLA JUHTIMINE ...... 23
2. VÄRSKA VALLA ARENGUKAVA SEOTUS VALLA ARENGUT MÕJUTAVATE RUUMILISE ARENGU DOKUMENTIDEGA ...... 27
2.1. RIIKLIK ARENGUKAVA RAK 2004-2006...... 27 2.2. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2010 ...... 27 2.3. ARENGUKAVA ”P ÕLVAMAA ARENGU PÕHISUUNAD ” ...... 28 2.4. PÕLVA MAAKONNAPLANEERING ...... 28 2.5. ARENGUKAVA ”S ETOMAA 2005”...... 30 2.6. SETOMAA ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE ...... 30 STRATEEGIA 2004-2007...... 30 2.7. PÕLVA MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERING ”P ÕLVA MAAKONNA ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ” ...... 31
3. VISIOON JA MISSIOON...... 32
3.1. VISIOON AASTAL 2010 ...... 32 3.2. MISSIOON...... 33
4. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSED AASTANI 2010 ...... 34
4.1. VALLA HALDAMINE ...... 34 4.2. ETTEVÕTLUS JA TURISM ...... 35 4.3. SOTSIAALSFÄÄR ...... 37 4.4. HARIDUS ...... 39 4.5. KULTUUR JA SPORT ...... 42 4.6. KOMMUNIKATSIOONID , ELAMU - JA KOMMUNAALMAJANDUS...... 46 4.7. MAAOMAND JA PLANEERINGUD ...... 49 4.8 TURVALISUS JA HEAKORD ...... 50 4.9. VALLA HALDAMINE ...... 50
5. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, SEIRE JA HINDAMINE...... 52 2 Värska valla arengukava 2006-2010 L I S A 1 ...... 3
MUNITSIPALISEERITAVAD MAAD VÄRSKA VALLAS...... 3
3 Värska valla arengukava 2006-2010
Sissejuhatus
Käesolev dokument on Värska valla arengukava aastateks 2006-2010, mis on valminud eelneva dokumendi ”Värska valla arengukava 2003-2010” muudatuste ja täienduste tulemusena. Arengukava muutmine viidi läbi 2005. ja 2006. aasta lõpus. Esialgse dokumendiga võrreldes samaks jäi peatükkide arv ja valdkondade jaotus, olulisemate uuendustena võib välja tuua uued projektide valdkonnad.
Arengukava koostamisel toimusid tähtsamate teemavaldkondade (haridus, kultuur ja sport; sotsiaalsfäär; majandus ja infrastruktuur ning turism ja ettevõtlus) arutlemiseks ja võimalike lahenduste leidmiseks avatud arutelud töögruppides. Töögruppide tegevust juhtis arendusnõunik. Vajalikud statistilised andmed koguti valdkondade eest vastutavate isikutelt ja organisatsioonidelt.
Arengukava on kohalikele omavalitsustele seadusega kohustuslikuks tehtud dokument. Arengukavas määratletakse tähtsamad eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Tähtsamate eesmärkide väljatoomine tagab järjepideva arengu ja aitab keskenduda olulisele.
Arengukava koosneb viiest osast. Esimene osa kirjeldab lühidalt hetkeolukorda, teine osa sisaldab valla arengukava seotust teiste valla arenguks tähtsate arengudokumentidega. Kolmandas osas on valla visioon aastaks 2010 ja missioon. Neljandas osas on peamiste teemavaldkondade kaupa välja toodud arengueeldused, võtmeprobleemid, eesmärk ja vajalikud tegevused püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Viies osa kirjeldab strateegiate elluviimise, seire ja hindamise põhimõtteid.
Arengukava on pidevalt uuendamist vajav dokument. Igal aastal peab volikogu hindama aasta jooksul saavutatut ja määratlema järgmised eesmärgid. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisel.
4 Värska valla arengukava 2006-2010
1. VÄRSKA VALLA HETKEOLUKORD
1.1 Asukoht ja territoorium Värska vald paikneb Lõuna-Eestis Põlva maakonna kaguosas. Värska valla pindala on 187,82 km 2 ja asustustihedus 7,8 elanikku km 2 kohta. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Värska vald osa Setomaast, mis moodustab üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel ja on jagatud Eesti-Vene kontrolljoonega kahte ossa. Värska valla naaberomavalitsused: • Mikitamäe vald põhjas; • Orava vald läänes; • Kulje vald idas; • Petseri linn lõunas. Liiklussuunad: • Tartu – Pihkva raudtee; • Valga - Petseri raudtee; • Tartu - Petseri maantee. Kaugus keskustest: • Tallinnast asub vallakeskus 275 sõidukilomeetri, valla äärealad isegi kuni 300 kilomeetri kaugusel; • Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 sõidukilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam; • Maakonnakeskus Põlva 41 km kaugusel; • Petseri 20 sõidukilomeetri kaugusel; • Räpina linn 24 km kaugusel; • Võru linn 50 km kaugusel; • Pihkva 50 sõidukilomeetri kaugusel; • Riia – Peterburi maantee 35 kilomeetrit.
1.1.1. Värska valla ajalooline ülevaade Vanemad külad praeguse Värska ümbruses on tekkinud suhteliselt ammu. Ürikutes on nimetatud 1536.a. Säpina küla Piiroja oru nõlval, 1561.a. Voropi küla Piusa kaldal, 1652.a. dokumentides esinevad juba paljud praegused külad varem kui nende nimed ürikulehtedele jõudsid. Möödunud sajandi lõpul oli Värska kümnekonna perega väike külake Petseri kreisi Lobotka vallas. Käesoleva sajandi alguseks lähenes elanike arv sajale (J.Hurda andmetel 93, neist mehi 41). 1759. aastal ehitati Värskasse esimene puust kirik ja 1904.a. ehitati selle kõrvale praeguseni säilinud kivist kirik. See andis tõuke vallakeskuse ületoomiseks Värskasse. 1922.aastal nimetati Värska ametlikult Järvesuu valla keskuseks, vald hõlmas 34 küla, 3223 elanikuga. Värska vald on moodustunud endise Petserimaa kolmest vallaosast: Järvesuu, Petseri ja Satserinna vallast. Värska vallale anti omavalitsuslik staatus 04. juunil 1992. aastal. 5 Värska valla arengukava 2006-2010
Värska on Setomaa üks tähtsamaid keskusi, maapiirkonna kohta on võrdlemisi hästi arenenud teenused ja infrastruktuur. Siin on kontrast vana ja uue, mineviku ja tänapäeva vahel ehk suurem kui kusagil mujal Eestis. Siin on säilinud ning suudetud säilitada meie rahva hinnatavat minevikupärandit: iidsed kaunid rahvarõivad, tänapäeval laialt populaarsust võitnud seto leelo, arhailine keelemurrak inimeste keelepruugis.
1.2. RAHVASTIK Värska vallas elab seisuga 31.12.2004 kokku 1550 inimest, neist 790 mehed ja 760 naised. Võrreldes 1997. aastaga on Värska valla elanike arv kahanenud 128 elaniku võrra ehk 7,6% (vt. joonis 1).
Rahvaarv Värska vallas aastatel 1997-2004
1800 1678 1669 1656 1642 1595 1550 1600 1473 1400 1200 1000 Kokku 865 839 839 813 817 817 831811 776819 790 800 764709 760 Naised 600 Mehed 400 200 0 1997 1999 2000 2001 2002 2003 2004
Joonis 1. Värska rahvaarv aastatel 1997-2004
Valla keskuseks on Värska alevik (2004. aastal 585 elanikku), suuremad külad on Treski (120 elanikku), Väike-Rõsna (89 elanikku), Saatse (79 elanikku) ja Lobotka (73 elanikku). Elanike asustus on toodud tabelis 1. T a b e l 1. Elanike asustus Värska vallas külade lõikes
1999 2003 2004 Majapidamiste Kohalolevate Kohalolevate Kohalolevate Küla, alevik arv inimeste arv inimeste arv inimeste arv 1 Koidula küla 6 15 6 4 2 Kolodavitsa küla 16 44 43 36 3 Kolossova küla 8 12 9 15 4 Korela küla 6 13 15 16 5 Kostkova küla 9 20 27 21 6 Kremessova küla 13 21 21 19 7 Kundruse küla 9 14 12 9 8 Litvina küla 10 20 26 24 9 Lobotka küla 32 67 70 73 10 Lutepää küla 7 11 9 8 11 Matsuri küla 24 52 55 58 12 Määsovitsa küla 9 20 18 18 6 Värska valla arengukava 2006-2010
13 Nedsaja küla 22 44 44 43 14 Pattina küla 12 23 23 22 15 Perdaku küla 18 32 29 20 16 Podmotsa küla 10 20 22 22 17 Popovitsa küla 7 12 10 10 18 Rääptsova küla 8 19 9 9 19 Saabolda küla 21 37 41 41 20 Saatse küla 41 78 75 79 21 Samarina küla 7 14 7 6 22 Säpina küla 15 27 28 24 23 Sesniki küla 17 26 24 27 24 Tonja küla 13 27 24 21 25 Treski küla 46 121 127 120 26 Ulitina küla 8 22 20 20 27 Vaartsi küla 8 10 11 10 28 Vedernika küla 7 10 10 10 29 Velna küla 22 41 41 39 30 Verhuulitsa küla 11 31 27 25 31 Voropi küla 3 7 4 5 32 Võpolsova küla 9 20 15 15 33 Väike-Rõsna küla 32 96 93 89 34 Värska alevik 221 632 590 585 35 Õrsava küla 7 11 9 6 KOKKU 714 1669 1595 1550
Võrreldes naabervaldadega on Värska valla elanikkond suhteliselt noorem ja parema haridusega. Siiski on Värska valla elanike arv pidevalt vähenenud. Võrreldes 1970. aastaga, mil vallas elas 2200 elanikku, on käesoleval aastal seisuga 01.10.2005 vallas 1536 elanikku (Allikas: elanikeregister).
Alates 2000. aastast on Värska vallas sündide arv kasvanud ja surmade arv vähenenud, mis aastaks 2002 viis sündide-surmade arvu peaaegu tasakaalu. Valla sündide ja surmade arv on toodud tabelis 3. Kuid 2004. aastal oli iive rekordiliselt madal -28. Arvatav põhjus on elamispinna puudus Värska alevikus kuna noortel peredel puudub võimalus asuda elama Värskasse, kuigi huvi on selleks olemas. T a b e l 2 Elanike arv Värska vallas ja Põlva maakonnas
1970 1979 1989 1995 2000 2002 2003 2004 2005 Värska vald 2200 1941 1840 1733 1656 1473 1595 1550 1536 Põlva maakond 37296 36148 36017 36063 34 497 33 858 33 557 33 313 32 846 (Allikas: Põlva Maavalitsuse perekonnaseisuosakond 2005)
T a b e l 3 Sündide ja surmade arv Värska vallas
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Sünnid 16 9 18 10 13 18 16 5 Surmad 37 38 34 33 29 20 27 33 Iive -21 -29 -16 -23 -16 -2 -11 -28 7 Värska valla arengukava 2006-2010
Värska valla elanike sooline struktuur (31.12.2004)
0-6 Mehed; 34 Naised ; 40
.7-15 Mehed; 92 Naised ; 86
16-60 Mehed; 512 Naised ; 395 Mehed Naised 61- Mehed; 152 Naised ; 239
;
0% 20% 40% 60% 80% 100%
61- 16-60 .7-15 0-6 Naised 239 395 86 40 Mehed 152 512 92 34
Joonis 2. Värska valla elanike sooline struktuur (seisuga 31.12.2004)
1.3. Majandus ja ettevõtlus ETTEVÕTLUS Värska vallas on 1536 elanikku (seisuga 01.10.2005), neist ca 62% moodustab töövõimeline elanikkond. Värska vald peab ettevõtluse ja majanduse arengut piirkonnas oluliseks, kuna see: tagab elanike tööhõive; parandab elukeskkonda ja – kvaliteeti; toob rahalist ressurssi piirkonda ning loob omavalitsustele tulubaasi valla töö koordineerimiseks.
Värska vallas on registreeritud (seisuga 25.10.2004) 138 ettevõtjat, neist 29 äriühingut ja 109 füüsilisest isikust ettevõtjat (Allikas: Justiitsministeeriumi Registrikeskus). Võrreldes kogu Põlva maakonnaga, kus on kokku 1582 ettevõtet sh füüsilisest isikust ettevõtjad (seisuga 01.11.2005), moodustavad Värska valla ettevõtted maakonna ettevõtetest 8,7 % (vaata Tabel 4.). T a b e l 4. Ettevõtted Värska vallas ja Põlva maakonnas
Äriühingud Tulundus- Täis- Usaldus- Osa- Aktsia- FIE ühistud ühingud ühingud ühingud seltsid Kokku Põlva mk 703 26 8 4 770 71 1582 Värska 109 0 0 0 25 4 138
Värska vallas on 109 füüsilisest isikust ettevõtjat (79%), 25 osaühingut (18%) ja 4 aktsiaseltsi (3%). Peamisteks tegevusaladeks on puhkemajandus, puidutööstus, mineraalvee tootmine ning jaekaubandus ja teenindus.
8 Värska valla arengukava 2006-2010
Värska ettevõtjate jagunemine ettevõtlusliikide lõikes
Osaühingud 18% Osaühingud Aktsiaseltsid Aktsiaseltsid FIE-d 3% 79% FIE-d
Joonis 3. Värska ettevõtjate jagunemine ettevõtlusliikide lõikes
Valla suurimad ettevõtted ja tööandjad: • AS Värska Sanatoorium – taastusravi (70 töökohta); • AS Värska Vesi – mineraalvee tootmine, puhkemajandus (sh Hirvemäe Puhkekeskus) (38 töökohta); • Verska Mineraalvee OÜ – mineraalvee tootmine (7 töökohta); • OÜ Värska Laht – saematerjali töötlemine ja müük (25 töökohta); • AS Värska Puit – saematerjali töötlemine ja müük (12 töökohta);
Ainsana on suurenenud töökohtade arv võrreldes 2003. aastaga Värska Sanatooriumis, sama on töötajate arv Verska Mineraalvee OÜ, teistel on töötajate arv vähenenud. Suuremad ettevõtted: AS Värska Sanatoorium, AS Värska Vesi on teinud märkimisväärseid investeeringuid põhivarasse, infrastruktuuri ja seadmetesse. AS Värska Vesi omab alates 2005.aastast ainukese ettevõttena Eestis loodusliku mineraalvee tunnistust, mis annab talle võimaluse turustada oma toodangut Euroopa Liidus. AS Värska Sanatoorium omab alates 2005.aastast tunnistust, mis võimaldab pakkuda rehabilitatsiooniteenust.
Värska vallale on iseloomulik elanike suur hõivatus avalikus sektoris, kuna Värska vallas on kaks kooli, lasteaed ja muuseum (kuni 100 töötajat). Piiriäärse asukoha tõttu on palju hõivatuid Piirivalveametis (Värska, Koidula, Saatse) ja Maksu- ja Tolliametis.
TEENINDUS Peamised teenused on vallas esindatud, kuid kohati on teenindussektori areng Värska vallas problemaatiline kuna kohalik klientuur pole piisav. Vallas pakutavad teenused: iluteenindus, postindus, massaaz, perearstiteenus, hambaarstiteenus, autoremont. Värska valda külastab küll suvehooajal palju turiste ja külalisi, kuid klientide hooajalisus takistab mõningate teenuste pakkumist aastaringselt (n: toidukaupade osas on suurte ürituste ajal puudujääke). Valla teenindussektori arengueelduseks on otsida võimalusi erineva sesoonsusega tegevuste kombineerimisel. Üldine teeninduse tase on maapiirkonna kohta hea.
9 Värska valla arengukava 2006-2010 TURISM Värska vald on Eestis tuntud eelkõige omapärase seto kultuuri, kauni looduse ja geograafilise asukoha – Eesti lõunapoolseim piiriäärne vald - tõttu. Värska vallale on tuntust toonud siinsed suuremad ettevõtted – AS Värska Sanatoorium ja AS Värska Vesi, kes on aidanud kujundada Värska valla positiivset mainet kui kohalikku toorainet turustavad ettevõtted. Värska piirkond on juba 1971.aastal tunnistatud ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 212 kohaliku tähtsusega kuurortpiirkonnaks, kuna olemas kohalik ravimuda ja looduslik mineraalvesi.
Värska valla külastatavaimad kultuuriga seotud paigad on Värska alevikus asuv Seto Talumuuseum koos rahvustoitu pakkuva Tsäimajaga, Seto Talumuuseumi filiaal Saatse Seto Muuseum, Värska ja Saatse kirikud, tsässonad (küla palvemajad) Matsuri, Väike-Rõsna, Treski ja Podmotsa külades. Vaatamisvääruseks on nn Saatse „Saabas“, mis tähendab, et Saatse külla sõites tuleb läbida Venemaa kaks korda ilma viisa nõudeta. Kasutamata turismiressurssideks on ajaloolised eravalduses asuvad Petseri Põhjalaagi hooned Värska alevikus ning omapärane ja huvitav Mustoja maastikukaitseala kutsub matkama ja tutvuma kaitseala taimestikuga.
Viimastel aastatel on Värska valda külastatavate turistide arv pidevalt kasvanud ning sellel tendentsil on mitmeid põhjuseid: 1) siseturismi suurenemine Eestis; 2) pidevalt aktiviseeruv kultuurielu (sh Seto Talumuuseumi areng); 3) turismimajanduse kasv (2005. aastal lisandunud Hirvemäe puhkekeskuse kämpingud, Värska Sanatooriumi voodikohtade arvu tõus, uus ettevõte Järve talu puhkeküla ja laager, 2005. aastal Vahtraoru talu aktiivse puhkuse teenus- kanuusõit); 4) Värska valla parem tutvustamine ja reklaamimine (Värska TIK, valla videofilm, Värska TIK koostöö kohalike ettevõtjatega jmt).
Võrreldes 2003. aastaga kasvas 2004. aastaks Värska Turismiinfokeskusest (edaspidi TIK) infopäringute ja külastajate arv ligi 3264 päringu võrra. 2005. aastal on eelmise aastaga päringute arv enam-vähem sama (seisuga 31.10.2005 6058). Suuremate külastuskohtade külastuste arv on kasvanud: STM-s sh Saatse filiaal 2003- 15 753 külastajat 2005 (seisuga 18.11.2005)- 20 950 külastajani. AS Värska Sanatooriumi külastajate arv 2003 – 5580-lt, 2005 (seisuga 30.10.2005)– 9000 külastajani. Hirvemäe Puhkekeskuse ööbijate arv 2002- 1544, 2003-1717, 2005 (10 kuud)-2549.
2006. aastal korrastati koostöös Värska OK Peko, Värska Vallavalitsuse ja Riigimetsa Majandamise Keskusega Õrsava järve 5,2 km matkarada, ehitati sild, purded, puhkekohad, paigaldati viidad, infotahvlid.
Turismi valdkonna suurimaks probleemiks on riikliku finantseerimise puudumine turismiinfokeskuses – lisatöötaja vajadus suvehooajal, majutuskohtade hõivatus hooajal sh taluturismi väike osakaal, väike loodusobjektide osakaal vallas, ebapiisav on matkaradade osakaal.
10 Värska valla arengukava 2006-2010
Värska TIK-i külastatavus ja päringud 2001-31.10. 2005
8000 7000
6000 Külastajad 5000 e-post 4000 telefon 3000 messid 2000 Kokku 1000 0 2001 2002 2003 2004 31.10.2005
Joonis 4. Värska Turismiinfokeskuse külastatavus ja päringute tegemise arv 2001- 2005 (oktoober)
Suurimaks plussiks pidevalt arenev riikliku toetusega munitsipaalmuuseum Seto Talumuusem. Külastajate arv 2004 aastal oli 20 000. 2004 aasta kevadel valmis tsäimaja, millega on leitud turuosa rahvustoidu pakkumisega kvaliteetsel tasemel nii üksikkülastajale kui suurtele turismigruppidele. Samas majas olev õppeklass leiab palju kasutust ettevõtete ja asutuste seas, mis toob külastajat Värska piirkonda ka madalhooajal. Seto Talumuuseumi filiaal Saatse Seto Muuseum on väärtusliku fondiga muuseum. 2006. aastal renoveeriti muuseumi hoone Euroopa Liidu struktuurfondi programmi Phare EBI 2003 ja Setomaa Kultuuriprogrammi toel.
2006. aasta algul loodi MTÜ Setomaa Turism, mille eesmärgiks on turismiettevõtluse arendamine Setomaal, turismiga seotud ettevõtete ühendamine ja piirkonna turismi arengust huvitatud mõttekaaslaste, liikmete ühiste huvide esindamine ja kaitsmine, koostöö edendamine teiste organisatsioonide ja ühendustega, osalemine piirkonna turismiinfrastruktuuri arendamisel ja haldamisel. Turismiümarlauadade läbiviimine, piirkonda tutvustavate trükiste väljaandmine, osalemine messidel. MTÜ-d tegevust suunab viieliikmeline nõukogu, juhatusse kuulub kolm liiget, liikmeid on ligi 20. MTÜ Setomaa Turism haldab alates oktoobrist 2006.a. Värska Turismiinfokeskust, turimiinfokeskuse asukoht jäi samaks.
Värska valla turismi arendamise puhul tuleb jälgida looduskeskkonna säilitamist ja kaitsmist (Natura alad, rohelise võrgustiku alad ja looduskaitsealad).
1.4. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid SOTSIAALHOOLEKANNE Värska valla hoolekande ülesandeks on toimetulekuraskustesse sattumise ennetamine, toimetulekuraskuste puhul kohene ja igakülgne abi raskustest ülesaamiseks või ühiskonnas minimaalsel aktsepteeritaval tasemel toimetuleku tagamine ning tööhõive olukorra parandamine.
11 Värska valla arengukava 2006-2010 Värska vallas töötab 1 sotsiaalnõunik, 2 hooldustöötajat Saatse Sotsiaalkorteris vanuritele abiks ning 3 avahooldustöötajat erinevates piirkondades – Matsuris, Värskas ja Saatses. Lähimad hooldekodud asuvad naabervallas Mikitamäel ja Leevil. Lähiaastatel renoveeritakse endise Saatse Põhikooli hooned ja sinna rajatakse hooldekodu-pansionaat. Välja on töötatud sotsiaalteenuste osutamise ja sotsiaaltoetuste maksmise kord. Hea sotsiaalse keskkonna loomiseks on vallal olemas haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutused ja sotsiaalhoolekandeks vajalik süsteem. 2005- 2007 töötab Värska vallas töötugiisik, kelle ülesandeks töötute nõustamine, tööhõive kaardistamine vallas, koolituste ja ürituste korraldamine, koostöö piirkonna ettevõtjatega. Riskirühma kuuluvate tööealsete elanike sotsiaalne rehabilitatsioon läbi töise tegevuse. 2006. a. võeti vastu pikaajaliste töötute sotsiaalse rehabilitatsiooni kord. Setomaa Valdade Liidu tellimusel viidi läbi põhjalik valdade elanike küsitlus 2005 sügisel, mille põhjal kaardistati tööhõive, ettevõttlikkuse ja omakultuuri olukord elanikkonna hulgas.
Abivajajatel võimalik taotleda koduteenust ja sotsiaalabitranspordi teenust arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Transporditeenuse paremaks osutamiseks on tulevikus plaanis osta invabuss.
Valla eelarvest makstavate toetuste määramise põhimõtteks on, et toetust saaksid taotleda kõik hättasattunud vallakodanikud. Selleks on eraldatud rahalisi vahendeid majanduslikust raskusest tingitud ühekordse sotsiaaltoetuse taotlemise vajaduse puhuks ning vältimatu abi tarvis. Valla eelarvest makstakse samuti kindlaksmääratuid toetusi kõigile vastavasse sihtgruppi kuuluvatele vallakodanikele. Värska vallas makstakse sünnitoetust, matusetoetust, ranitsatoetust I klassi astujatele, küttepuudetoetust ja maakasutustoetust pensionäridele, jõulutoetust lastele (põhikooli õpilastle) ja vanaduspensionäridele, hooldajatoetust puuetega isikute hooldamiseks, transporditoetust erikoolides õppivatele puuetega lastele ja hooldusperetoetust. 2007.a. on plaanis eakate õnnitlemine kodus 70, 75, 80 aasta vanuseid igal sünnipäeval. Kõigile valla koolide õpilastele on tasuta töövihikud ja koolilõuna (finantseerijaks riik ja valla eelarve).
Tabelis 5 on toodud toetuste jagunemine 2005. aastal (seisuga 31.12.2005) erinevate sihtgruppide lõikes. Toetuse liigid ja summad on kinnitatud Värska Vallavolikogu 28. jaanuari 2005.a määrusega nr 4. T a b e l 5 Värska valla ühekordsete sotsiaaltoetuste jagunemine 2005. aastal
Sihtgrupp Toetuse liik Summa Saajate arv Lapsed Ranitsatoetus 300 12 Jõulutoetus 50 240 Lastega pered ja Ühekordne töötud sotsiaaltoetus Küttepuudetoetus 800 5 Sünnitoetus 3000 9 Matusetoetus 600 - Vältimatu abi - Prillitoetus 500 5 Eakad ja puudega Ühekordne 12 Värska valla arengukava 2006-2010 inimesed sotsiaaltoetus Küttepuudetoetus 800 15 Matusetoetus 600 26 Jõulutoetus 50 400 Maakasutustoetus 75 148 Vältimatu abi -
TERVISHOID Valla elanikke teenindavad hambaarst, perearst ja apteek ning tegutseb Kagu-Eesti ainuke sanatoorium, kus alates 2005. aastast osutatakse ka rehabilitatsiooniteenust. Värska Tervisekeskus – apteegi, perearsti ja hambaarsti ruumid remonditi 2005. aastal, millega on loodud head töötingimused valdkonnas ja parem avalik teenus elanikkonnale. Lähimad erialaarstid asuvad Põlvas, Räpinas ja Võrus. 2005. aastal on alustatud tervise edendusega, mille raames viiakse igal aastal läbi erinevaid terviseedenduslikke üritusi.
NOORSOOTÖÖ Värska vallas on noori vanuses 8 kuni 23 eluaastat 333, neist 168 poissi ja 165 tüdrukut. Praegu tegutseb piirkonnas muusikakool ja erinevad huvialaringid koolide juures ning rahvamajas. Alustatud on noortekeskuse ehitusega, mis peaks valmima 2007.a. 2006.a. kevadel valmis katusealune ekstreemspordiväljak. 2005. aastal osalesid gümnaasiumi 14-16 aastased noored rahvusvahelises noortelaagris Haapajärvil. 2006. a. juulis käisid Värska noored Haapajärvil muusikalaagris. Koostatud ja kinnitatud on Värska Avaliku Noorte Keskuse arengukava, põhimäärus, noortekeskusele on antud sihtotstarbeliseks kasutuseks ruumid. Olemas on sotsiaaltöötaja kelle üheks ülesandeks on noorsootöö.
1.5. Haridus Värska vallas on alates 01.09.2006 üks üldhariduskool, kus õppis 2006/2007 õppeaastal kokku 201 õpilast ja üks lasteaed 38 lapsega (2006. aastal). Värska vallas gümnaasiumiga samas hoones tegutseb muusikakool, kus 01.10.2006 seisuga õpib 48 last nii Värska vallast kui Värska naabervaldadest (Mikitamäe ja Orava). Põhierialad: klaver, akordion, viiul, klassikaline kitarr, lisapillina plokkflööt.
T a b e l 6 Värska valla haridusasutused (seisuga 01.11.2006)
Klassi- Haridusasutus Õpilasi/lapsi Töötajate/kohtade arv komplekte Värska Gümnaasium 201 12 36/36,7 Värska Muusikakool 48 7 8/5,58 Värska Lasteaed 38 2 rühma 12/10,5
Koolidesse minevate laste arv on alates 2001. aastast vähenenud, kuid olukord on rahuldav (vt tabel 8), kooliminevate laste arv kõigub seitsmel aastal 9 ja 18 vahel. Saatse PK-s alates 2005. aastast I klassi minejaid polnud ja õpilaste arv vähenes pidevalt, mistõttu otsustas volikogu alates 31.08.2006 Saatse PK tegevuse lõpetada. 2003. aastast on Matsuri algkool suletud. Endised Värska Gümnaasiumi õpilased on
13 Värska valla arengukava 2006-2010 suundunud õppima: Nõo Reaalgümnaasiumisse, Tartu Raatuse Gümnaasiumisse, Tartu Tamme Gümnaasiumisse, Tallinna Tehnikagümnaasiumisse. T a b e l 7 Kooliminevate laste arv Värska Aasta Gümnaasium Saatse Põhikool 1998 17 5 1999 9 4 2000 15 3 2001 17 4 2002 16 2 2003 11 3 2004 15 2 2005 12 0 2006 13 0 2007 10 0 2008 8 0 2009 15 0 2010 12 0
Värska lasteaia vana osa renoveeriti ja lõpetati laienduse ehitus 2005. aasta septembris. Juurdeehituse II korrusel on olemas liikumissaal ja väike aula ning avar mänguruum ja magamistuba vanemale rühmale. Juurdeehituses on uued personaliruumid, logopeedi ja haige lapse tuba. Vanas osas renoveeriti kõik ruumid: vahetati aknad ja siseuksed, paigaldati ventilatsioonisüsteem, viimistleti seinad ja laed ning ruumides. Kõik sanitaarruumid on saanud uue rõõmsa ilme. Uuendati lasteaia mänguväljakut ja kõnnitee koos piirdeaiaga ning kogu hoone on saanud soojustuse koos kollase-oranzilise-rohelise välisilmega. Vajalik on juurdepääsu tee ja väikese parkla uuendus. Hetkel on lasteaias kaks liitrühma.
Laste registreeritud sündide arv Värska vallas näitab, et lasteaia kohtade täituvus on kindlustatud. Laste sündide arv aastas kõigub 13-18 vahel vt tabel 6. Madal oli sündivus 2004-ndal aastal sündis vaid 5 last. T a b e l 8 Potentsiaalsed lasteaia lapsed Värska vallas
Aasta 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Sündide 18 10 13 18 16 5 9 arv
Vabaharidust Värskas ei pakuta. Lähimad vabahariduskoolid asuvad Räpinas ja Põlvas.
1.6. Kultuur ja sport KULTUURIKESKUSED JA RAAMATUKOGUD Värska vald on märgatavalt aktiivsema kultuurieluga kui enamus maapiirkondi ning kultuuril on väga tähtis osa valla identiteedist. Valla elanike jaoks on erinevatel üritustel osalemine ja harrastustega tegelemine meeldivaks vahelduseks igapäevaelule. Samal ajal tõstab aktiivne kultuurielu Värska atraktiivsust ka turistide silmis. Sellise olukorra säilitamine ja edasiarendamine on väga vajalik. 14 Värska valla arengukava 2006-2010
Värska vallas on järgmised kultuurikeskused ja raamatukogud: • Värska Kultuurikeskus; • Värska Kultuurikeskuse Saatse filiaal; • Värska Kultuurikeskuse Matsuri filiaal; • Värska Raamatukogu; • Saatse Raamatukogu.
Värska Kultuurikeskus ehitati 1960.aastatel ning tänaseni pole kultuurimaja ruumides remonti tehtud. Kõige halvemas olukorras on Kultuurikeskuse põrandad ja aknad. Põrandad on kohati nii kulunud ja amortiseerunud, et valitseb läbivarisemise oht. Aknad on samuti vanad ning ei pea külma ega tuult. Akende kehva olukorraga kaasnevad energia- ja soojakaod ning seetõttu on kultuurimaja küttekulud suured. Vajalik on renoveerimise elluviimiseks sisekujundusprojekti tellimine.
Suureks piiranguks Värska Kultuurikeskuse tegevusele ja kultuuri arengule Värska vallas on ka kohati puudulik helitehnika varustus ning praktiliselt olematu valgustussüsteem, mistõttu kannatab korraldatavate kultuurisündmuste kvaliteet. 2005. aastal muretseti küll uued kõlarid, mikrofonid, muusikakeskus, võimendus olukorda võib hinnata rahuldavaks. Värska Kultuurikeskuse renoveerimisega ja vajaliku tehnika ning valgustussüsteemi soetamisega oleks võimalik pakkuda kultuurikeskuse külastajatele kvaliteetsemat ning mitmekesisemat teenust ning korraldada üritusi, mida praegune Kultuurikeskuse olukord ei võimalda.
Värska valla suurimad traditsioonilised kultuuriüritused on: Vastlapäev, Lihavõttepühad, emadepäev, seto pitsi päevad, Lastekaitsepäev, vana jaanipäev ja jüripäev, Muinastulede öö Lobotkas, Leelopäev, Värska Kurgi Rock, päätnitsapäev, Laste laulupäev, isadepäev, Anna Vabarna nimeline omakultuuriõhtu- preemia kätteandmine, P.Haavaoksa nimeline konkurss, jõululaat, jõulupeod.
Värska vallas on kokku 28 taidluskollektiivi ja huvialaringi (vaata tabel 9), mida juhendavad 20 juhendajat. T a b e l 9 Värska valla taidluskollektiivid ja huvialaringid Kollektiivide arv Juhendajate Kollektiivid ja ringid Kultuuri- arv Kokku Koolis keskuses Taidluskollektiivide arv, sh 11 16 6 9 Vokaalmuusika 1 5 0 5 Pillimuusika 2 2 1 1 Tantsurühmad 3 4 3 1 Folkloorirühmad 3 3 2 1 Rahvamuusika-ansamblid 1 1 1 0 Huvialaringid 9 12 0 12 Sport 4 6 0 6 Sõnakunst 1 1 0 1 Muu 4 5 0 5
6 KOKKU 20 28 21 15 Värska valla arengukava 2006-2010
Värska valla raamatukogudes on registreeritud 543 lugejat ning teeninduspinda on Saatse raamatukogus 80 m 2 ja Värska raamatukogus alates oktoobrist 171 m 2. Värska raamatukogu ruumid on saanud kaasaegsed ja avarad ruumid, lasteaia hoone I korrusele. Olemas on arhiiviruum, arvutitöökohad, ajalehtede lugemisnurk. Alates 01. oktoobrist 2005 on käivitanud maakonnas 3-nda külaraamatukoguna elektrooniline laenutus. Alates 2006.a. jaanuarist suureneb raamatukogu ametikohtade arv 0,5 võrra.
T a b e l 10 Raamatukogude teeninduspiirkond ja külastajate arv
Teenindus- Lugejate Laenutuste Märkused piirkond arv Pind m2 Fondide ili arv Saatse Vastab raamatukogu 247 143 80 8301 6584 nõuetele. Värska Vastab raamatukogu 1146 395 171 14 667 11 511 nõuetele
MUUSEUMID. KIRIKUD Värska vald on üks vald Setomaa neljast vallast ning seto omakultuuri tõttu on Värska valla muuseumidel ja kirikutel väga oluline roll valla kultuurielus. Värska vallas asuvad järgmised muuseumid ja kirikud: • Seto Talumuuseum Värskas; • Seto Talumuuseumi filiaali Saatse Seto Muuseum; • Värska kirik; • Saatse kirik; • Tsässonad (Podmotsa, Treski, Matsuri, Väike-Rõsna)
Muuseumid. Seto Talumuuseum on pärimuskultuuri uurija, säilitaja ning kultuuriruumi identiteedi üks kujundaja ja seto kultuuri järjepidevuse kandja. Vastavalt Seto Talumuuseumi põhimäärusele ja kinnitatud arengukavale on muuseumi ning filiaali ülesanded: • Autentse seto pärimuskultuuri edasiandmine läbi muusuemipedagoogika ja ürituste; • Setode vanade käsitööoskuste taaskasutusele võtmine, kommete ja tavade tutvustamine; • Kodu- ja kultuuriloo uurijate ja uurimustöö tegijate nõustamine ja juhendamine muuseumikogu baasil. • Setomaa omakultuuri arengus algupärandi ja autentsuse tähtsustamine; • Setomaa keskmuuseumi funktsiooni täitmine, sellest tulenevalt teiste Setomaa muuseumide nõustamine (Obinitsa Seto Muuseumitarõ, Radaja muuseum venemaal). Kogumistöö koordineerimine koostöös Eesti Rahva Muuseumiga, Eesti Kirjandusmuuseumiga, Ajaloo Instituudiga. • Tasuta muuseumitundide ja ekskursioonide võimaldamine Setomaa koolidele. • Olla praktikabaasiks Eesti Kunstiakadeemia, Muusikaakadeemia jt omakultuuriga seotud tundengitele ning neile välitööde võimaldamine. • Seto toitude tutvustamine.
16 Värska valla arengukava 2006-2010 Läbi regulaarselt toimuvate mitmekesiste pärimuskultuuri ürituste, muuseumitundide, püsi- ja teemanäituste on tagatud pidev külastajate ning koostööpartnerite huvi seto pärimuskultuuri vastu, mis tagab iga-aastase külastajate kasvu. Autentsed korraldatavad omakultuuriüritused muuseumis: talsipüha, suvisted, iloõdagud, seto pitsipäevad, ahunapäiv, porovikupäiv. Näitused: üte talo näpütüü, vana ja uus värviline seto pits, seenenäitus jne.
Värska valla muuseumide külastatavus aastatel 1999-31.10.2005
25000
20000 Seto Talumuuseum Värskas 15000 STM filiaal Saatse 10000 Seto Muuseum Kokku 5000 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005
Joonis 5. Värska valla muuseumide külastatavus aastate lõikes (Allikas: Seto Talumuuseum)
T a b e l 11 Seto Talumuuseumi ja Saatse filiaali külastatavus
kasv kasv kasv 2001 2002 01/02 2003 02/03 2004 03/04 Seto Talumuuseum Värskas 12 559 13 716 8 % 14 751 7 % 19 766 25 % SMT filiaal Saatses 553 1 286 57 % 1 002 - 28 % 1 302 23 % (Allikas: Seto Talumuuseum)
Seto Talumuuseumi rajamist alustati 1994. aastal ning muuseumi põhihoone avati muuseumina 1998.aastal. 2005. aasta seisuga on Seto Talumuuseumi üldpind kokku 61 768 m2. Tsäimaja valmimisega 2004.aastal sai muuseum juurde hoidla pinda, arhiivi, koosoleku, käsitöö ruumi, töötajatele töökabinetid ning rahvusliku toidu tutvustamiseks ja söögi valmistamiseks tsäitarõ köögiruumid.
Jätkuvalt on puudu teaduslik töötaja ning endiselt on päevakorras võimaluste leidmine seto ajaloo püsinäituse: ”Setomaa läbi sajandite” koostamine ja ruumide leidmine. STM eesmärk on kindlustada järjepidevalt seto kultuuripärandi alase muuseumikogu pidev täiendamine, säilimise tagamine ja jätkusuutlik kasutamine. STM on seto kultuuri arengut kindlustav avatud koostööpartner ja seto kultuuri tutvustaja väljaspool ajaloolist Setomaad ja Setomaal. Seto Talumuuseumi tegevust rahastavad Kultuuriministeerium läbi Seto Kultuuriprogrammi ja Värska Vallavalitsus, kuid siiski on pidev ebakindlus riigipoolses rahastamises.
17 Värska valla arengukava 2006-2010 Seto Talumuuseumi filiaal Saatse Seto Muuseum on väärtusliku fondiga muuseum. 2006. aastal renoveeriti muueumi hoone Euroopa Liidu struktuurfondi programmi Phare EBI ja Setomaa Kultuuriprogrammi toel. Välja ehitati personaliruumid. Tööle võeti filiaali varahoidja, kelle ülesandeks on fondi korrastamine ja töö ekspositsioonidega.
Värska valla kirikud on ainulaadsed ning kuna usk ja kombed seoses kultuuriga on valla elanike jaoks olulised, siis külastatakse neid tihti. Kirikuid ja tsässonaid külastavad ka paljud turistid, seega on kirikud vallale olulisteks turismiobjektideks. Eelpool toodud põhjustest lähtuvalt on vajalik kirikuhoonete korrashoid ja avatud olek turismihooajal. Tsässonate eest kannavad hoolt külakogukonnad.
SPORT Värska vallas toimub hulgaliselt spordiüritusi ja –võistlusi, traditsioonilised neist on: • jooksu-, orienteerumis- ja suusapäevakud, • jalgpalli-, võrkpallivõistlused, • jalgrattavõistlused;
Spordiklubidest tegutseb Värskas ametlikult Värska Orienteerumisklubi PEKO ning tegutsema ja koos käima on hakanud jalgpallurid, kes tegutsevad Põlva Jalgpalliklubi Lootose treenerite juhendamisel. Tegevust on alustanud motoklubi Setu Riders ning võrkpallurid. Spordiüritusi ja võistluste jaoks saab toetust taotleda igal aastal valla spordi eelarvest (2006. aastal 93 000.-). Alustatud on terviseedenduslike üritustega. Plaanis on rajada lähiaastatel Värskasse maakondliku tähtsusega tervisespordikeskus. 2005. aastal tunnistati Värska vald kõige sportlikumaks vallaks Põlvamaal.
Spordiürituste korraldamiseks ja traditsiooniliste ürituste läbiviimiseks kasutatakse kohalikke spordirajatisi ja mänguväljakuid (tabel 12). T a b e l 12 Värska valla spordirajatised ja mänguväljakud
Spordirajatis Asukoht Märkused Värska Gümnaasiumi võimla Olukord rahuldav Suur renoveerimisvajadus võimlas ja Võimlad Saatse Põhikooli võimla pesemisruumides Värska Gümnaasiumi staadion Vajab pidevat hooldamist, korras Staadionid Saatse Põhikooli staadion amortiseerunud Staadionimaja Värska Gümnaasiumi staadionil Vajab renoveerimist AS “Värska Sanatooriumi” ujula Korras Lobotka ujumiskoht Vajab korrastamist Õppebaasi ujula Õrsava järvel Ujumiskoht, kinnikasvanud. Ujulad, Hirvemäe Puhkekeskuse ujumiskohad ujumiskoht Korras Verhulitsa suusamaja ümbruses Valgustamata Suusarajad Hirvemäe ümbruses Valgustamata Verhulitsa Värska Orienteerumis- Mustaoja polügoonid Ulitina Jahtklubi Tonja Erakätes Matkarajad Õrsava järve matkarada, 5,2, km Olukord hea 18 Värska valla arengukava 2006-2010 Väike-Rõsna (sanatooriumi) matkarada 1,5 km Olukord hea Hirvemäe: tennis, palliplatsid, minigolf Korras, erakätes Lobotka võrkpalliplatsid Kuulub külale Podmotsa võrkpalliplats Kuulub külale Välisväljakud Värska Sanatoorium: palliplatsid Korras, erakätes
1.7. Kommunikatsioonid, elamu- ja kommunaalmajandus TELEFONISIDE JA INTERNET Värskas on telefoniside digitaalne ning olukord rahuldav. Saatse piirkonnas on kasutusel analoogtelefoniside, mille olukord ei ole hea, kuid lähitulevikus pole Eesti Telefonil plaanis Saatse piirkonna telefoniside digitaliseerida. Mobiilvõrkude levialadest on Värska piirkond kaetud Elisa, EMT ja TELE 2 levialaga. Valla territooriumile jääb 6 mobiiltelefonimasti.
Interneti püsiühenduse tagab alevikus valgusoptiline sidekaabel ning hinnang andmeside ühenduse kiirusele on hea. Põlva maakonnas 2006. aastal läbi viidud ühiste internetiseerimise projektidega on vallas saanud traadita internetiühenduse Saatse, Kolossova, Kolodavitsa, Korela, Sesniki, Tonja, Treski, Lobotka, Saabolda, Verhulitsa, Kostkova, Matsuri, Õrsava, Ulitina külad. Värska vallamaja ja Hirvemäe Puhkekeskuse territoorium Värska alevikus on kaetud traadita interneti levialaga.
ELEKTRIVÕRK JA GAASIVARUSTUS Värska valda teenindab elektriga Lobotka – Treski ristis asuv elektri alajaam ning see tagab piisava energiavajaduse. Lähtuvalt elektrialajaama paiknemisest on kavas rajada Lobotka külla uus tehnoküla tulevastele tootmisettevõtetele.
ELAMUD Värska valla suurim probleem, seoses elamutega, on elamiskohtade puudus . Värska Vallavalitsuse eesmärk on rajada valda juurde kaks uut elamurajooni, mis soodustataks valla arengut. Siinjuures on eesmärk seotud valla arengukava teise eesmärgiga luua eeldused kvalifitseeritud tööjõu ja elanikkonna sisserändeks. Valla elanikkonna kasv soodustab valla kasvamist ja arenemist suuremaks ja elujõulisemaks keskuseks maakonnas.
Elamurajoonide rajamisega tekib paljudel Värska vallas tööl käivatel, kuid naabervaldades (Mikitamäe, Räpina) elavatel inimestel võimalus rajada oma kodu Värska valda. Samuti on elamurajoonidesse loodavatest kruntidest väga huvitatud kohalikud valla elanikud. Kuna lähima paari aasta jooksul on näha valla ettevõtluse laienemist ja uute töökohtade loomist (Koidula piiripunkt ja raudteejaam, Värska Veekeskuse rajamine), siis on oluline soodustada elanike sisserännet valda pakkudes neile kvaliteetse infrastruktuuriga krunte uutes elamurajoonides.
Eluasemeprobleemi lahendamiseks renoveeris vallavalitsus 2005. aastal neli munitsipaalkorterit Värska alevikus, aadressil Pikk 30C, valda tulevale uuetele töötajatele. Lähiajal ehitatakse välja veel kaks korterit.
19 Värska valla arengukava 2006-2010 TEED, ÜHISTRANSPORT JA TÄNAVAVALGUSTUS Värska valla teede pikkus on 109 kilomeetrit. Hetkel ei kata valla eelarvest teede hoolduseks eraldatud raha tegelikke vajadusi. Eraldatud rahaga on võimalik teha vaid hädapäraseid hooldustäid ning lumetõrjet, kuid korralikku teedeparandust eelarves eraldatud raha ei võimalda. Valla teede korrashoid ning talvised lumetõrjetööd on valla kaugemates asulates elavate inimeste jaoks väga olulised. Samuti tuleb turismi arendamise seisukohast arvestada teede kvaliteetse korrashoiuga. Värska valla volikogu poolt on 2005. aastal vastu võetud teehoiukava 2005-2013 ja register, millest lähtuvalt teid remonditakse. Teehoiukava täitmiseks on Setomaa programmist Setomaa valdadele eraldatud 2006. aastaks igale vallale kuni 2,5 miljonit krooni.
Valda läbib Tartu-Petseri ja Valga-Petseri raudtee kus toimub ainult kaubavedu.
Ühistranspordist toimib hästi bussiliiklus: Tartu-Värska-Tartu (5 korda päevas), Värska-Põlva-Värska (4 korda päevas), Värska-Saatse-Värska (4 korda päevas), Värska-Koidula-Värska (4 korda päevas), Värska-Podmotsa-Värska (2 korda päevas). Bussiliiklus puudub Võru linnaga ja Meremäe vallaga.
Värskas on tänavavalgustusega kaetud Pikk, Silla, Järvesuu ja Allika tänavad. 2005. aastal on paigaldatud tänavavalgustus Saatsesse. 2006.-2007. aastal on plaanis paigaldada tänavavalgustus Kalda ja Haavaoksa tänavale Värska alevikus.
VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON JA PUHASTUSSEADMED Vesi 2002. aastal vahetati projekti ”Infrastruktuur 3” raames Värska aleviku veetrassid 100% ulatuses plasttorustikuga ning vee kvaliteet ületab kehtestatud norme neljakordselt. Projekti maksumuseks oli 435 875 krooni, millest omafinatseering moodustas 87 175 krooni ja toetus EAS Setomaa programmist 348 700 krooni. Aastatel 2004-2006 on planeeritud pikendada veetrasse Kalda ja Pedaja tänavatele ning pikendada ja välja ehitada veetorustikud uuselamurajoonide tarbeks.
Saatse piirkonna vee kvaliteet on hea kuna veetrassid on 2005. aastal välja vahetud. Samuti on joogivee trassid välja vahetatud Sanatooriumi piirkonnas. Matsuri piirkonnas on veekvaliteet endiselt halb ning torude väljavahetamine nõuab suuri investeeringuid. Probleemiks on Matsuris tarbijate vähesus, mille tõttu on vee omahind mitmeid kordi kõrgem kui Värskas.
Kanalisatsioon Värska aleviku olemasolevad kanalisatsioonitrassid on amortiseerunud, vajunud ning kohati negatiivse kaldega. Ülepumpamisjaamast puhastusseadmeteni on rajatud 2 liini, kuid üks nendest on ummistunud. Hetkel on kasutusel varu kanalisatsiooniliin, kuid selle ummistumisel tekib tõsine ning reaalne oht, et reovesi jookseb Värska järve.
Hiljemalt 2007. aasta jooksul on planeeritud kanalisatsioonitorustik välja vahetada Värska alevikus (isevooluline), survetrass Väike-Rõsna-Kremessova. Paigaldada kanalisatsioonitrass 2008. a Kalda ja Pedaja tänavale ning uuselamurajoonide piirkonda. Puhastusseadmed ei tööta ning vald maksab täies ulatuses saastemaksu. Samuti on suureks probleemiks kinni kasvanud biotiigid. Planeeritud on ehitada uued 20 Värska valla arengukava 2006-2010 reoveepuhastid. Reoveepumpla on Värska alevikus toimiv – 2002. aastal vahetati välja pumbad ja 2003. aastal teostati täiendavad raudbetoneerimistööd pumpla renoveerimisel.
SOOJAVARUSTUS Värska alevikus kaugküte puudub ning kaugkütte katlamaja vajadust pole. Valla asutuste ja hoonete soojavarustuse majandamisega vallas tegeleb OÜ Verska Calor ning põhiliseks kütuseks on maagaas. Enamikes valla korterelamutesse on paigaldatud lokaalkatlamajad nind katlamajad kuuluavad eraomandisse. Väljaspool alevikku kasutatakse puidukütet. Planeeritavateks tegevusteks on pikendada gaasitorustikku uuselamurajoonini ja ehitada välja uuselamuid varustav võrgustik. Saatse piirkonnas on katlamaja Saatse koolihoones ja 4 korteriga elamus.
1.8. Maaomand ja planeeringud MAAOMAND Värska valla üldpindala on 18 782,2 ha. Seisuga 01.10.2005 on maakatastris registreeritud 15 867,1 ha maad (84,5% kogu valla pindalast) 2216 kinnistuna ja registreerimata 2915 ha (15,5%). T a b e l 13 Maakatastris registreeritud Värska valla kinnistud hektarites
1993-2002 2003 2004 2005 Kinnist. Pindala Kinnist. Pindala Kinnist. Pindala Kinnist. Pindala arv arv arv arv Registreeritud 1948 14 882,8 2021 15 183,0 2156 15 751,3 2216 15 867,1 maaüksused
Värska vallal on munitsipaalis Seto Talumuuseumi maa ning Värska vald taotleb munitsipaali veel 44 kinnistut (vt lisa 1 Munitsipaliseeritavad maad Värska vallas).
TEEMA_ JA DETAILPLANEERINGUD 2006.a. kehtestati Värska valla üldplaneering 2006-2016. Ehitustegevuse aluseks vallas on planeerimisseadus ja ehitusseadus ning valla ehitusmäärus. Vallas pole välja kujunenud ühtseid elamu- ja tööstuspiirkondi. Eesmärgiks on rajada tehnoküla Lobotka külla, mida arendada tööstuspiirkonnaks. Kuna Värska valla suur probleem on elamispindade puudus, on planeeritud algatada detailplaneeringud kahe uue elamurajooni rajamiseks Värska valda.
Kehtestatud on järgmised detail- ja teemaplaneeringud: • Sosna saare detailplaneering – kehtestatud Värska Vallavolikogu määrusega nr.36 22.06.1999; • Koidula transpordikeskuse detailplaneering – kehtestatud Värska Vallavolikogu määrusega nr. 5 27.09.2000a. • Laane 530 kinnistu puhkeala „Hirvemäe Puhkekeskuse“ osa detailplaneering – kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr. 256 30.10.2001.a. • Seto Talumuuseumi detailplaneering - kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr. 288 29.01.2002
21 Värska valla arengukava 2006-2010 • Koidula - Kolodavitsa raudtejaama piirijaama detailplaneering - kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr.59 20.05.2003 • Lobotka küla ülekandemasti maa-ala detailplaneering – kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr 86, 25.11.2003 • Värska Sanatooriumi II detailplaneering - kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr 26, 21.08.2004 • Värska aleviku kinnistu Maie detailplaneering – kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr 1, 28.01.2005 • Värska alevikus, Värska kalmistu detailplaneering – kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr 36, 23.11.2004 • Värska alevik, Värska lasteaia ja sellega piirneva maa-ala detailplaneerig – kehtestatud Värska Vallavolikogu otsusega nr 13, 26.04.2005
Värska vallas algatatud detail- ja teemaplaneeringud: • Lobotka küla külakeskuse detailplaneering – algatatud 15.12.2003 • Algatatud detailplaneering Väike-Rõsna küla kinnistu Matu 22.12.2003. • Võpolsova küla Paju I katastriüksuse 23.08.2004 • Värska lasteaia ja tervisekeskuse detailplaneering, Värska lasteaia ja PIKK tn 30C hoonega piirneval maa-alal, 8,2 ha, eesmärgiga kruntide moodutamine ja piiride määramine - 12.01.2004. • Värska järve idakalda äärse elamurajooni Järve maa-ala detailplaneering, 4,6 ha, eesmärk kruntide jagamine, infrastruktuuri paigutamine – 12.01.2004 • Lobotka küla Hooldekodu maa-ala detailplaneering, 6,2 ha, kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine – 12.01.2004. • Väike-Rõsna küla, Piiri kinnistu detailplaneering – algatatud 22.11.2004 • Väike-Rõsna küla, Kure kinnistu detailplaneering- algatatud 29.11.2004 • Värska valla üldplaneering – algatatud 19.02.2004 • Värska tervisespordikeskuse detailplaneering – algatatud 24.10.2005
Planeeritavad planeeringud: • Planeerida ja välja ehitada tehnoküla koos vajaliku infrastruktuuriga Lobotka külla, Lobotka – Treski tee äärde; • Planeerida ja välja ehitada elamurajoon koos vajaliku infrastruktuuriga Õrsava järve äärde Õppelaagrist Gümnaasiumini; • Planeerida ja välja ehitada elamurajoon koos vajaliku infrastruktuuriga endisele Laane talu maa-alale koos juurdepääsuteega olemasoleva lasteaia tee pikenduse näol; • Planeerida ja välja ehitada elamurajoon koos vajaliku infrastruktuuriga Väike- Rõsna külla; • Planeerida uus Matsuri – Saatse ühendustee; • Planeerida Matsuri külla elamu- ja teeninduspiirkond; • Planeerida Põhjalaagri muuseumiks Õrsava järve äärne endine Reegi suvila ümbrus.
1.9. HEAKORD JA TURVALISUS HEAKORD Värska vallas korraldab heakorda vallavalitsuse majandusnõunik ning valla 100%lise osalusega ettevõte OÜ Verska Calor. Värska prügivedu korraldab OÜ Verska Calor 22 Värska valla arengukava 2006-2010 ning prügiveo teenust alevikust ja Saatse külast ostetakse aktsiaseltsilt Põlva Heakord ja Ragn Sells. Prügi veetakse Põlva Adiste prügilasse. Käimas on Kagu-Eesti jäätmekeskuse asukoha leidmine, milles Värska vald on üks aktsionäre.
Igal kevadel korraldab valla majandusnõunik ohtlike jäätmete kogumisringi, mil valla aleviku ja külade elanikud saavad tasuta ära tuua ohtlikud jäätmed. Aastaringselt on võimalik ohtlikke jäätmeid viia AS Mahta tanklas asuvasse ohtlike jäätmete konteinerisse ja kolmes valla poes on ülesseatud vanade patareide kogumiskonteinerid.
Igal kevadel ja sügisel korraldab vald ka heakorranädala, kuhu on haaratud aleviku koolid, eraisikud, lasteaed ja vallavalitsus, et koristada ja korrastada valla avalikud kohad.
2006. aastal on plaanis algatada detailplaneering valla aleviku haljastuse planeerimiseks.
TURVALISUS Värska vald kuulub oma piirkonnaga Räpina Politseijaoskonna piirkonda ning turvalisuse eest vastutab Värska ja Mikitamäe valla konstaabel. Valla peamised korrarikkumised on salajased vargused ning metsavargused. Konstaablile lisaks tagavad valla elanike turvalisuse vallas tegutsevad vabatahtlikud abipolitseinikud. Värskas asub ka Põlvamaa Päästeteenistuse Värska tugikomando.
1.10. VALLA JUHTIMINE Värska valla valitsemise aluseks on ”Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus”. Värska Vallavolikogu koosneb 11 liikmest. Värska vallavalitsuses töötab täistööajaga 10 ametnikku ning neist 6 töötajat on vallavalitsuse liikmed. Värska Vallavalitsus jaguneb 5 osakonnaks, mida juhivad nõunikud. (vaata joonis 6). Osakondade töökorralduse ning oma valdkonna eest vastutavad nõunikud.
Värska vallavalitsus koordineerib valla majandamist (küte, vesi, kanalisatsioon, heakord, teede korrashoid), arendustegevust, sotsiaalabi osutamist, haridus- ja kultuurielu jm.
Vallavanem Valla kantselei
Majandus- Arendus- Finants- Sotsiaal- Maa-
osakond osakond osakond osakond osakond
Joonis 6. Vallavalitsuse struktuur
Värska Vallavalitsusel on 7 allasutust (1 üldhariduskool, 1 huvihariduskool, 2 raamatukogu, lasteaed, kultuurikeskus ja muuseum). Vallale kuulub osalus alljärgnevates äriühingutes: 23 Värska valla arengukava 2006-2010 • OÜ Verska Calor, mis tegeleb valla kütte-, vee- ja kanalistatsiooni- majandusegaja (Värska vallale kuulub 100 %) • AS Värska Veekeskuse • AS Räpina Haigla • AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus Värska vald osaleb järgmistes omavalitsusliitudes, organisatsioonides ja sihtasutustes: • Põlvamaa Omavalitsuste Liit – POL; • Eesti Maaomavalitsuste Liit – EMOL; • Setomaa Valdade Liit – SVL; • Põlvamaa Arenduskeskus – PAK; • Sihtasutus Põlvamaa Kultuur; • Setomaa Turism – MTÜ; • Piiriveere Liider – MTÜ.
FINANTSOSA
Värska valla 2006. aasta eelarve on 25,07 miljonit krooni . Võrreldes 2005. aastaga on Värska valla eelarve maht vähenenud ligi 3,82 miljonit krooni. Eelarve mahu üldist vähenemist võib põhjendada 2005. aastal lõppenud suuremate ehitusprojektide nagu lasteaed-raamatukogu juurdeehituse ja munitsipaalkorterite valmimisega.
T a b e l 14 Värska valla eelarve tulud ja kulud tegevusalade lõikes 2003-2006. aastal
Tulu/kulu 2003 2004 2005 2006 eelarve eelarve eelarve eelarve TULUD Füüsilise isiku tulumaks 2 916 000 3 372 000 4 080 964 4 967 172 Maamaks 1 152 000 1 256 549 1 300 000 1 000 000 Kaupade ja teenuste 1 002 004 2 416 431 2 462 940 2 777 802 müük Muud tulud 55 220 117 300 235 759 263 648 Toetused riigilt ja 9 799 215 11 623 632 13 599 003 14 115 243 mujalt KULUD Üldised valitsussektori 2 345 742 2 979 996 3 242 122 3 541 748 teenused Avalik kord ja 10 000 24 000 18 000 19 000 julgeolek Majandus 1 543 595 1 993 148 1 530 359 3 721 682 Keskkonnakaitse 40 750 0 0 124 515 Elamu- ja 221 522 580 098 2 524 797 540 000 kommunaalmajandus Vaba aeg, kultuur ja 3 251 974 5 940 067 5 572 496 7 074 611 religioon Haridus 6 965 789 7 931 001 14 111 005 8 206 991 Sotsiaalne kaitse 781 280 1 018 642 1 644 954 1 842 996
24 Värska valla arengukava 2006-2010 2006. aasta 31. oktoobri seisuga on valla laenukohustus 7 169 065 krooni ning 2006. aasta maksuosa koos intressidega on 725 798 krooni. Laenude viimase tagasimakse tähtaeg on august 2020. Laenu makstakse tagasi võrdsete põhiosadena (518 503 krooni aastas) millele lisandub intress vastavalt lepingule.
Värska valla suurimad tuluallikad on füüsilise isiku tulumaks (2006. aasta eelarve kohaselt 4 967 172 krooni) ja maamaks (2006. aasta eelarve kohaselt 1 000 000 krooni) (vaata tabel 15). Värska valla 2006. aasta eelarve tulud on 2003. aastaga võrreldes suurenenud ligikaudu 55 %. T a b e l 15 Värska valla eelarve suurimad tuluallikad 2001-2006
Maks 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Üksikisiku 2 296 098 2 677 785 2 916 000 3 372 000 4 080 964 4 967 172 tulumaks Maamaks 1 064 372 1 043 952 1 150 000 1 256 549 1 300 000 1 000 000
T a b e l 16 Värska valla laenuvõime aastatel 2005-2020
60000000
50000000
40000000
eelarve laenu jääk intress % 30000000 põhimakse võimalik laenukoormus võimalik tagasimakse+intress
20000000
10000000
0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
25 Värska valla arengukava 2006-2010 SÕPRUSSIDEMED OMAVALITSUSTEGA Haapajärvi on Värska valla sõpruslinn alates 1996. aastast ning sellest ajast saadik on valdade vahel sõlmitud koostöö- ja sõpruslepinguid. Sõpruslepingud omavalitsuste vahel käsitlevad kultuurivahetust, noorsootööd, omavalitsuste ja koolide vahelisi külaskäike ning arendustegevust. 2005-2006 aasta sõprusleping sõlmiti 2004.a 02. detsembril Värskas.
Sõpruslepingu kohaselt jätkuvad Haapajärvi ja Värska ametnike ning koolide õpetajate ja õpilaste esinduste külaskäigud, edendatakse vastastikku reisimist sõprusomavalitsustess, keeleõpet ning jätkatakse erinevate piirkondlike näituste ja väljapanekute vahendamist. Arendatakse vastastikust koostööd ja osaletakse projektides partneritena.
26 Värska valla arengukava 2006-2010
2. VÄRSKA VALLA ARENGUKAVA SEOTUS VALLA ARENGUT MÕJUTAVATE RUUMILISE ARENGU DOKUMENTIDEGA
2.1. Riiklik arengukava RAK 2004-2006 Värska valla arengukava koostamisel on arvestatud riikliku arengukavaga ja valla arenguvõimalustel on lähtutud riigi prioriteetidega
2.2. Üleriigiline planeering Eesti 2010
Vastavalt ehitus- ja planeerimisseadusele on üleriigiline planeering riigi territoriaalse arengu kava. Tema ülesannete hulka kuuluvad: - riigi territoriaalse arengu strateegia ja kontseptsioonide kujundamine; - kestva ja säästva arengu põhimõtete sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; - asustuse suunamine; - territoriaal-majanduslike aluste loomine riigi regionaalpoliitika kujundamiseks; - üleriigilise tähtsusega teede, raudteede ja tehnovõrkude trasside, sadamate, lennuväljade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine;
Asustus Väiksusest tulenevate nõrkuste kompenseerimine. Selleks sobivad näiteks: • Tartu, kui teise üleriigilise keskuse mõju kasutamine • Tallinn – Tartu – Pihkva arenguvööndi väljakujunemine • spetsialiseerumine, nii et mõnel kitsamal alal suudetakse pakkuda sama häid ärieeldusi kui suuremais keskustes, • piiriületava koostöö kasutamine arengumootorina
Innovaatika ja intellektuaalne infrastruktuur • Vallakeskustes peab kindlustama eeskätt kvaliteetse põhihariduse. Põhikooli juures saab korraldada täiskasvanute täiendõpet. Vallakeskuses peaks olema võimalused kvalifitseeritud nõustamist vajavate inimeste suunamiseks vastavatesse asutustesse väljaspool valda. • Väikekeskustes on vaja säilitada kodulähedased lasteaed-algkoolid, mis võivad koos raamatukogudega olla ka kohaliku rahva kogunemise ja isetegemise paikadeks.
Transport • Laevaühenduse taastamine Tartu ja Pihkva vahel, millel on oluline turismi- majanduslik tähtsus. • Logistiliste jaotuskeskuste väljaarendamine, seda eelkõige Läänest Venemaale suunduvate kaupade ümberlaadimiseks, komplekteerimiseks ja töötlemiseks. 27 Värska valla arengukava 2006-2010
Energiavarustus • ökonoomsus, • kooskõla säästva arengu põhimõtetega, • energiakandjatega varustamise alternatiivsus.
Roheline võrgustik Rohelise võrgustiku planeerimisega taotletakse järgmisi konkreetsemaid eesmärke: • keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine inimesele vajalikul tasemel; • väärtuslike looduskoosluste kaitse; • looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni võimaldamine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine; • pärandkultuurkultuurmaastike ökoloogilise, kultuurilis-ajaloolise, esteetilise ja identiteeti toetava väärtuse säilitamine.
2.3. Arengukava ”Põlvamaa arengu põhisuunad” 1999. a koostatud arengukavas on välja töötatud Põlvamaa arengu põhisuunad, mis on aluseks järgnevate arengukavade koostamisel. Arengukava sätestab Põlvamaa arengu üldeesmärgina Põlva maakonna kui terviku jätkusuutliku arengu ja heaolu kasvu, maakonna kui elu- ja tööpaiga ning turismipiirkonna teadvustamise Eestis ja väljaspool Eestit.
Määratletud on Põlvamaa unikaalsustegurid, arengueelised ja -takistused ning võtmeprobleemid. Visioonis Põlvamaa 2005 nähakse muuhulgas täitevfunktsioonide kandjana piirkondlikke nn koostööpiirkondi, ennustatakse väikeettevõtluse II laine saabumist ning alternatiivsete põllumajanduslike maakasutuste arengut, samuti kolmanda sektori aktiviseerumist. Halduslikult nähakse Põlvamaal ette 3-5 omavalitsuse olemasolu ning omavalitsustevaheliste koostööpiirkondade teket.
Strateegiliste eesmärkide täitmiseks on koostatud tegevusplaan, kus ühe tegevusena on märgitud ka kohaliku omavalitsuse planeerimistegevuse parendamist.
2.4. Põlva maakonnaplaneering Maakonnaplaneering sätestab strateegilise eesmärgina Põlva maakonna kui terviku jätkusuutliku säästva arengu ja heaolu kasvu, maakonna kui väga hea elu- ja tööpaiga ning turismipiirkonna teadvustamise Eestis ja väljaspool Eestit.
Maakonnaplaneeringus on visioonid, selle saavutamiseks vajalikud strateegilised eesmärgid, strateegiad ja tegevuskavad välja töötatud peamiste teemavaldkondade kaupa.
Looduskaitse Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti raames välja valitud uued kaitsealad • Mustoja kaitseala (praeguse Mustoja maastikukaitseala laiendus) Kaitset väärivad märgalad (perspektiivsed kaitsealad ja võimalikud Natura alad): • Piusa - Võmmorski luht 28 Värska valla arengukava 2006-2010
• Tõrvamäe soo (raba) • Kaivosoo (raba) • Tiipsaare soo (raba)
Majandus: turism • Põlvamaa majandus areneb põhiliselt kohalikele ressurssidele baseerudes. Maakonda tulevad välisinvesteeringud lähtuvad olemasolevatest tingimustest ja ressurssidest, ning nende kasutamise võimalustest. Tartu teaduspotentsiaali ära kasutades ja koostööd tehes Tartu Ülikooli ja Tartu Teaduspargiga renoveeritakse mitmed mahajäänud tehnoloogiaga ettevõtted. • Põlvamaa turismitoode põhineb siinsel loodusressursil, siis on kõige olulisemaks mõjutavaks faktoriks keskkonna üldist seisundit säästev areng. Taluturismi ja kogu maaturismi arengu seisukohalt on oluline, et säiliks traditsioonilised tegevused (põllumajandus, metsandus), elulaad, kultuur, kombed st maaelu selle sõna parimas mõttes. Põlvamaa üheks trumbiks on Värska looduslik ravimuda ja mineraalvesi, mis annab eelduse ravi- ja kuurortpuhkuseks.
Põllu- ja metsamajanduses • Parandada põllumajandustootmise efektiivsust, viia see vastavusse turunõuetega ja arendada keskkonnasõbralikku põllumajandust • Kaitsta ja alal hoida piirkonna kultuurilist eripära (Setu külad ja elamisviis)
Teed ja transport • Rekonstrueerida Saatse - Värska maantee • Kruusateed muuta sõidetavaks aastaringselt • Rekonstrueerida Tartu – Põlva - Koidula raudtee • Kohandada Värska Piirikordoni sadam reisijate teenindamiseks
Energeetika Elektrienergia säästmiseks alustatakse jaotusvõrkude renoveerimist, millega paraneb ka tarbijatele edastatava elektri kvaliteet ( pinge ) ja töökindlus.
Jäätmekäitlus • kompleksne jäätmehooldus- mitmesuguste jäätmehooldusvõtete (jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutus, põletamine, komposteerimine, ladestamine jne) koosrakendamine, et vähendada jäätmetest lähtuvat ohtu tervisele ja keskkonnale; • kõikide väikeprügilate sulgemine või ümberkujundamine komposteerimis- platsideks • lõppladestamisele kuuluvate jäätmevoogude suunamine Adiste või naaber- maakondade prügilatesse, mis töötavad kuni uue, keskkonnanõuetele vastava Kagu-Eesti jäätmekäituskeskuse valmimiseni
29 Värska valla arengukava 2006-2010 2.5. Arengukava ”Setomaa 2005” Setomaa Arendusseltsi koostatud arengukava seab eesmärgiks saavutada võimalikult laia osalejate ringi kokkuleppeks Setomaa valikutes ning teha tänaseid otsuseid tulevikutundega. Arengukavas tuuakse välja piirkonna arengueeldused: • sobiv elukeskkond nii alaliseks kui sesoonseks elamiseks, puhke- ja suvituspaikade paljusus • elementaarse tehnilise infrastruktuuri olemasolu • turismimajanduse arengueelduste olemasolu • haritud ja kultuuritraditsioone austav elanikkond • suhteliselt turvaline elukeskkond • Vene Föderatsiooni lähedus • vabade odavate tootmispindade olemasolu • loodusressursside (savi, mineraalvesi, ravimuda, liiv) olemasolu
2.6. Setomaa ettevõtluse arendamise strateegia 2004-2007
2004 aastal koostati Setomaa Valdade Liidu tellimusel antud strateegia, mis määrab 10 peamist strateegilist arengusuunda: • perspektiivikad ettevõtlusalad Setomaal; • infrastruktuur, planeeringud; • looduskeskkond ja ressursid; • inimressursi arendamine; • külaliikumine ja mittetulundusühingute tegevus; • ettevõtjate koostöö; • tulude legaliseerimine; • ettevõtluskobarate arendamine; • inkubatsioonikeskuste ja tööstusparkide loomine; • Setomaa Sihtasutuse ümberkujundamine Setomaa arenduskontoriks/- keskuseks struktuurüksusena Setomaa Valdade Liidu juures.
30 Värska valla arengukava 2006-2010
2.7. Põlva Maakonna planeeringu teemaplaneering ”Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”
II tähtsusklassi on määratud Setumaa alad (Värska – Õrsava – Lutepää, Rääptsova – Ulitina piirkond, Mustoja mõhnastik ja Matsuri ümbrus) kui väärtuslik maastik, sh kasutustingimused ja soovitused. Oluline on säilitada põllumajandusmaastiku avatust ning vältida ebasobivaid uusehitisi avamaastikul. Hooldada tuleb mälestiste ümbrust (niitmine, võsaraie). Võimalusel lammutada mittevajalikud endised kolhoosiaegsed tootmishooned. Tagada Värska Vallavalitsuse ehitusmäärusega ajaloolis-kultuuriliselt tähelepanuväärse asustusstruktuuri ja arhitektuuriga külade üldilme säilitamine ning üldplaneeringuga määrata miljööväärtuslikeks aladeks Rääptsova, Õrsava, Verhuulitsa, Saabolda, Kolossova (eraldi rõhutada Laane talu hoonestust Kolossova külas), Korela küla ja Matsuri ümbruse külad. Omavalitsus võib nõuda detailplaneeringut. Matsuri ümbruse küladesse uusehitiste asukohavalikul järgida olemasoleva hoonestuse paiknemist pinnavormide (mõhnade) suhtes.
II tähtsusklassi on määratud ka Tonja küla ümbrus. Valla ehitusmäärusega täpsustada väärtusliku maastiku ehitustingimused ja arhitektuurilised nõuded; ehitamisel tuleb lähtuda küla ehitustraditsioonidest ja hoiduda muutmast küla üldilmet, soovitav on kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale. Elamuala tihendamisel (ehitamine, rekonstrueerimine ja renoveerimine) tuleb järgida traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne.) ning ajalooliselt väljakujunenud asustustihedust, hoonegruppide paiknemise ning õuealade paigutusmustrit ja asustusstruktuuri, et säiliksid ajalooliselt välja kujunenud tüpoloogilised iseärasused.
III tähtsusklassi on määratud Podmotsa küla. Valla ehitusmäärusega täpsustada väärtusliku maastiku ehitustingimused ja arhitektuurilised nõuded; ehitamisel tuleb lähtuda küla ehitustraditsioonidest ja hoiduda muutmast küla üldilmet, soovitav on kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale. Avada ja säilitada avalikuks kasutuseks vaated järvele.
31 Värska valla arengukava 2006-2010 3. VISIOON JA MISSIOON
3.1. Visioon aastal 2010
1) Säilitatud elujõuline Seto kultuur – seto keele rääkijate hulk on tõusnud 10 % • Seto Talumuuseum kui kultuuripärandi säilitaja ja edasiandja; • Värskas tegutseb seto omakultuuri teadusasutus Seto Instituut; • Seto omakultuuri kaasajalikkus algse kultuuripärandi baasil; • Üldhariduskoolides on tagatud omakultuuriõpe; • Setomaa rahvuspark oma piirangute ja arendustegevusega säilitab Seto kultuuri koosluse; • Omakultuuri kommete ja traditsioonide taaskasutusele võtmine ja järjepidevuse kindlustamine; • Pidev ja stabiilne Seto käsitöö õppe pakkumine; • Seto kultuuri edasiandjate tunnustamine.
2) Hariduse ja haritusega saavutatud täistööhõive • puhkemajandus ja turismiettevõtluse soodustamine eesmärgiga koolitada vastavaid spetsialiste ja suunata tööhõive poliitikat; • välja on kujunenud tööstus ja logistikapiirkonnad (Matsuri, Koidula); • Majandusõpe, piiri- ja tolliametnike õpe gümnaasiumis; • Töökohad metsa- ja puidutööstuses lisandväärtuse loomisega.
3) Atraktiivne puhke- ja turismipiirkond • Seto Tsäimaja - kohaliku seto toidu pakkuja; • Aktiivse puhkuse teenused aastaringselt; • Matkarajad; • Veesport ja purjespordikeskus; • Sadama ehitamine vajaliku infrastruktuuriga; • Värska Sanatooriumi raviteenused koos vaba aja veetmise võimalusega Veekeskuses; • Turismipaketid piirkonna külastajatele; • Valmiv tervisespordikeskus Värska Gümnaasiumi staadioni maa-alal.
4) Turvaline ja meeldiv elukeskkond • Toimiv noortekeskus; • Iga valla elanik on vallale oluline ja kõikidele on võrdsed võimalused; • Kättesaadav kvaliteetne arstiabi; sotsiaal- ja avalikud teenused; • Pidev ja operatiivne koostöö politsei ja päästeteenistusega; • Kõikidele lastele lasteaiakohad ja mitmekülgne algharidus; • Piisav isikuteeninduse tase, vajalike teenuste (juuksur jne) kättesaadavus omas piirkonnas; • Heakorratööde jätkamine ja puhta ning meeldiva väliskeskkonna säilitamine; • Piisavalt erinevaid sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi valla elanikkonnale.
32 Värska valla arengukava 2006-2010 3.2. MISSIOON
Värska vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne ning eesmärk on luua Värska vallast elamisväärseim elukeskkond Lõuna-Eestis.
33 Värska valla arengukava 2006-2010 4. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSED AASTANI 2010
4.1. Valla haldamine
4.1.1. Elanikkond Rahvastiku areng sõltub suurel määral riigi rahvastiku- ja regionaalpoliitikast. Vald omalt poolt saab rahvaarvu püsimisele kaasa aidata vaid kaudsete vahenditega. Rahvastik võib suureneda sisserände tulemusena. Värska valla eelisteks on meeldiv ja puhas looduskeskkond, haridusasutused ja aktiivne kultuurielu.
Arengueeldused: • Värska valla iive on võrreldes teiste Põlva maakonna valdadega parem; • Värska vallas on tulevikus ette näha töökohtade arvu kasvu; • Planeeritud on valda juurde kahe uuselamurajooni rajamine;
Võtmeprobleemid: • Elanikkonna vähenemine (noorte, aktiivsete ja haritud inimeste lahkumine); • Ülalpeetavate osakaalu suurenemine; • Sündivuse vähenemine;
EESMÄRK: Värska on turvaline ja meeldiva elukeskkonnaga piirkond.
Vajalikud tegevused: • Ettevõtluse soodustamine uute töökohtade tekkeks ning seeläbi soodustada noorte jäämist piirkonda; • Tõsta vallas infrastruktuuride kvaliteeti; • Propageerida keskkonnahoidlikku eluviisi; • Planeerida ja rajada uued elamurajoonid; • Avada toimiv noortekeskus ja ekstreemspordiväljak; • Tagada vallaelanikele kättesaadav kvaliteetne arstiabi; sotsiaal- ja avalikud teenused; • Teha pidevat ja operatiivset koostööd politsei ja päästeteenistusega; • Tagada kõikidele lastele lasteaiakohad ja mitmekülgne algharidus; • Jätkata heakorratöid ja puhta ning meeldiva väliskeskkonna säilitamist; • Luua ja säilitada piisavalt sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi valla elanikkonnale;
4.1.2. Tööturg Arengueeldused: • Vallas on ette näha töökohtade arvu kasvu; • Viiakse läbi töötute koolitusi;
Võtmeprobleemid: • Valla tööjõuturu olukord on kaardistamata; • Demograafilise olukorra halvenemine, eakate inimeste osakaalu kasvamine elanikkonna struktuuris; 34 Värska valla arengukava 2006-2010 • Varjatud töötute arv on suur ning kasvamas; • Puuduvad töötutele täiend- ja ümberõppe võimalused vallasiseselt; • Alkoholismi levik ja seeläbi tööjõu ebastabiilsus;
EESMÄRK: Soodustada vallas ettevõtlikkust ning arendada tööjõuressurssi läbi töötutele suunatud koolituste ja infopäevade
Vajalikud tegevused: • Kaardistada tööjõuturu olukord vallas (sh töötud, töövõimelised, oskused); • Osaleda inimressursi arendamise projektides, et pakkuda töötutele võimalusi täiend- ja ümberõppeks; • Teha vallas infopäevi ja seminare tööturule naasmise võimalustest; • Jätkata ja arendada gümnaasiumis majandusõppe, tolli- ja piiritöö eelkutseõppe osutamist ning suunata noori kohalikule tööjõuturule.
4.2. Ettevõtlus ja turism
4.2.1. Ettevõtlus Arengueeldused: • Geograafiline asukoht – Venemaa lähedus, koos valmiva piiri- ja tollijaamaga transiitjaama tekkimine; • Loodusressursid – vaheldusrikas loodusmaastik, mets, jõed ja järved, mineraalvesi, ravimuda, savi, ehitusliiv; • Omakultuur ja keel.
Võtmeprobleemid: • Kohaliku turu väiksus ja madal ostujõud; • Kaugus ja eraldatus suurtest keskustest; • Kvalifitseeritud tööjõu vähesus; • Noorte lahkumine vallast; • Puudub ümber- ja täiendõppesüsteem; • (Alg) kapitali vähesus; • Vähene ümberorienteerumis- ja algatusvõime; • Elamispinna puudus
1. EESMÄRK: Ettevõtjasõbraliku keskkonna loomine.
Vajalikud tegevused : • reklaamida ja tutvustada piirkonda ja investeerimisvõimalusi (valla kodulehel, valla välispartnerid, osalemistel erinevatel seminaridel, konverentsidel, ettevõtluse infopäevadel); • Ettevõtjatele info jagamine erinevatest rahastamisvõimalustest ning osalemine koos ettevõtjatega koostööprojektides; • lõpetada maareform ja lahendada maaküsimused võimalikult kiiresti; • arendada tehnilist infrastruktuuri (teed, side, transport); • toetada Lobotka tehnoküla rajamist ja vastavate eeluuringute tegemist;
35 Värska valla arengukava 2006-2010 • arendada keskkonnatehnilist infrastruktuuri (vesi ja kanalisatsioon, jäätmemajandus); • arendada sotsiaalset infrastruktuuri (haridus, kultuur, elukeskkond); • taotleda riiklikke investeeringuid infrastruktuurile; • soodustada töötajate täiend- ja ümberõpet; • leida uusi koostööpartnereid naabermaadest.
4.2.2. Turism Arengueeldused: • Värska on 1971.aastal tunnistatud üheks viiest Eestis asuvas kuurortpiirkonnaks; • Värska piirkonna turismipotentsiaali analüüs 2002 (koostanud TIK); • Vaheldusrikas ja puutumatu loodusmaastik; • Värskas tegutseb alates 1995. aastast turismiinfokeskus. • Värska on Setomaa piirkond ning turismiarendamise nišiks Värska piirkonnas on omapärane seto kultuur ja sadu aastaid säilinud kombestik; • Mitmete väga oluliste turismiobjektide olemasolu vallas – Värska ja Saatse kirikud, Seto Talumuuseum, tsässonad, nn „Saatse saabas”; • Pidev turismi- ja puhkemajanduse areng, sh aktiivsete puhkamisvõimaluste kasv; • Värska Terviseveekeskuse rajamine; • Looduslike ressursside olemasolu – mineraalvesi ja ravimuda; • Viitade ja teabetahvlite olemasolu; • Venemaa naabrus;
Võtmeprobleemid: • Vähe majutusvõimalusi piirkonnas, sh taluturismi vähesus, eriti suvehooajal; • Vähe võimalusi õhtuseks vaba aja veetmiseks piirkonnas; • Puudub Värska valla ja Setomaa turismimeene; • Valla turismiobjektid vajavad renoveerimist (Saatse muuseum, kirikud, tsässonad), matkaradade vähesus, infotahvlite vähesus –laudsipettäi; • Vähene koostöö RMK-ga loodusturismi arendamiseks; • Piirkondliku reisikorraldaja puudumine. • Koidula piiripunkt kui Eesti visiitkaart peab olema korrektne ja heakorrastatud, liikluse läbilaskevõime suurendamine.
EESMÄRK: Turismisektori järjepidev arendamine ja konkurentsivõime tõstmine
Tegevused: • Suurendada Värska kui reisisihi tuntust Venemaa ja Läti suunas (Toetada Värska piirkonna turustamist valla kodulehel, erinevatel messidel, konverentsidel, infopäevadel ja väliskülastustel, mainekujundus); • Toetada mitmekülgsete, atraktiivsete ning sesoonsusest mittesõltuvate komplekssete turismitoodete väljatöötamist; • Korraldada kohaliku käsitöö (eriti meeste käsitöö) ja toidu alaseid koolitusi; • Rajada, hooldada ning valgustada valla jalgratta-, matka- ning suusarajad;
36 Värska valla arengukava 2006-2010 • Arendada vallas välja matkaradade võrgustik (Kremessova-Velna, Mustoja); • Jätkata Värska Turismiinfokeskuse tööd, laiendades teenuste pakkumist ja vahendamist; töötada välja paindlikud teenused, suurendada avalikkusele suunatud PR tööd tuntuse suurendamiseks; • Piirkondlike turismiümarlaudade jätkamine.
4.3. Sotsiaalsfäär
4.3.1. Sotsiaalhoolekanne Arengueeldused: • Vallas olemas vanurite sotsiaalkorterid vanuritele Saatses; • Olemas sotsiaaltöötajate võrgustik: avahooldustöötajad erinevates piirkondades Saatses, Matsuris ja Värskas ja Saatses, hooldustöötajad Saatses. Olemas transport sotsiaalabi osutamiseks; • Välja on töötatud „Täiendavate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord Värska vallas“ (kinnitatud Värska Vallavolikogu 28.01. 2005. määrusega nr 4.) ning “Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord Värska vallas” (kinnitatud Värska Vallavolikogu 29.03.2005 määrusega nr 7); • Kaardistatud on valla elanikkonna sotsiaalne olukord ning vajadus sotsiaalteenuste järele;
Sihtgrupid Hoolekande sihtgruppideks on: • lapsed ja lastega pered • noored • töötu(te)ga pered • eakad inimesed • erivajadustega inimesed • sõltuvusprobleemidega inimesed
Võtmeprobleemid: • Sotsiaalkorterite ja – pinna puudumine Värskas; • Saatse sotsiaalkorter vajab kaasajastamist ja kohaldamist; • Eakate inimeste sh puuetega inimeste suur osakaal elanikkonnast - ca 1/3 elanikkonnast; • Alkoholismi levik piirkonnas; • Töötus; • Vanurite päevakeskuse puudumine; • Sotsiaalsete toimetulekuraskustega perede olemasolu; • Liikumisraskustega inimeste juurdepääs ametiasutustesse sh vallavalitsusse.
EESMÄRK: Teenuste ja toetuste sihipärane korraldamine arvestades kõikide hoolekande sihtgruppide vajadusi.
Vajalikud tegevused: • Ehitada endise Saatse Põhikooli hoone baasil välja ööpäevaringset hooldusteenust pakkuv hoolekandeasutus (hooldekodu-pansionaat); • Uuendada Saatse sotsiaalkorteris inventari vastavalt sihtgrupi vajadustele; 37 Värska valla arengukava 2006-2010 • Ehitada liikumispuudega inimeste poolt enamkasutatavaisse ametiasutustesse liikumist kergendavad toed ja kaldteed; • Korraldada erinevaid koolituspäevi kõigile sotsiaalsetele riskigruppidele, et tõsta nende sotsiaalse teadlikkust ja vähendada toimetulekuraskusi; • Toetada jätkuvalt Värska valla pensionäride seltsi tegevusi; • Tagada pidevalt töötugiisiku olemasolu vallas; • Kaasata pikaajaliselt tööturult eemal olnuid valla heakorratöödesse.
4.3.2. Tervishoid Arengueeldused: • Perearsti, apteegi ja hambaarsti teenuste ning ruumide olemasolu; • Värska Sanatooriumi olemasolu ja seal pakutavad taastus- ja kuurortraviteenused sh rehabilitatsiooniteenused; • Aktiivravihaiglate suhteline lähedus- Põlva haigla ja Võru haigla ning hooldus- ja pikaravihaigla Räpinas; • Loomisel Värska Veekeskus, milles pakutavad veeprotseduurid aitavad ennetada haiguste tekkimist; • Alustatud terviseedenduslike tegevustega, Värska vald – sportlikum vald 2005 aastal Põlva maakonnas; • Sporditraditsioonid.
Võtmeprobleemid: • Tervise väärtustamine mõnedes ringkondades alles tekkimas; • Alkoholismi levik; • Madal elatustase; • Eriarstiabi kättesaadavus on halb; • Kaugus keskusest; • Demograafiline olukord. EESMÄRK: Tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine ja tervislike eluviiside propageerimine.
Vajalikud tegevused: • Soodustada sanatooriumis pakutavate meditsiiniteenuste kasutamist kohaliku elanikkonna poolt; • Tervise edendamine läbi avalike loengute ja infopäevade; • Tuua erialaspetsialiste ja erialaarste piirkonda ning muuta nende teenus kättesaadavaks valla elanikele; • Osaleda erinevates tervishoiualastes projektides ning teha tervise edendamise valdkonnas koostööd lasteaia ning koolidega ja erinevate vallas tegutsevate kodanikeühendustega; • Aidata kaasa Värska Veekeskuse projekti töösse käivitumisele; • Välja arendada ja töösse rakendada Värska tervisespordikeskus.
4.3.3. Noorsootöö Arengueeldused: • Vallas olemas üks üldhariduskool- Värska gümnaasium;
38 Värska valla arengukava 2006-2010 • Piirkonnas tegutseb muusikakool; • Alustatud Värska Avatud Noortekeskuse ehitust ja valminud on 2006. a. katuselalune ekstreemspordiväljak; • Koostatud on noorsootöö arengukava ja vastu võetud põhimäärus Värska avatud noortekeskuse tegutsemiseks; • Tööle on võetud sotsiaaltöötaja, kelle üheks ülesandeks on noorsootöö korraldamine; • Noorte huvi noortekeskuse loomise vastu; • Alustatud koostööd Haapajärvi noorsootöötajatega.
Võtmeprobleemid: • Noortekeskuse ruumide remont lõpetamata; • Alkoholismi ja teiste sõltuvusainete levik piirkonnas; • Põhiharidusega noorte töötus; • Puudub põhitöökohaga noorsootöötaja vallas; • Sotsiaalsete toimetulekuraskustega perede olemasolu.
EESMÄRK: Ühtse noorsootöökontseptsiooni loomine ja noorsootöö järjepidevuse tagamine.
Vajalikud tegevused: • Kaardistada valla noorte sotsiaalne olukord ning tulemustest lähtuvalt töötada välja ning käivitada vajalikud tegevused; • Lõpule viia noortekeskuse ruumide ehitamine vallale kuuluva maja Pikk tn 30 keldris. Võtta tööle noortekeskusse noorsootöötaja; • Sisustada noortekeskuse ruumid lähtuvalt noorte huvidest ja vajadustest; • Osaleda aktiivselt preventatiivsetes programmides ja seeläbi vähendada ning ära hoida sõltuvusainete tarbimist noorte seas; • Tagada pidev noorsootöö; • Töötada välja eraldi noorsootöö arengukava; • Toetada noorsooühenduste tegevusi Värska vallas; • Osaleda erinevates noorsootööd rikastavates programmides ja projektides; • Toetada ja tunnustada noorsootööga tegelevaid inimesi; • Kaasata noortega tegelemisse sobivaid ja huvitatuid vabatahtlikke; • Teha koostööd erinevate noortegruppidega ja –ühendustega vabariigis ja välismaal.
4.4. Haridus
4.4.1. Üldharidus Arengueeldused: Lasteaed: • 2005.aastal renoveeriti Lasteaia vanem osa ning ehitati lõpuni juurdeehitus, muretseti uus mööbel; • Olemas aula ja võimlemisruum; • Mänguaed on uuendatud 2005; • Lasteaia personal on erialase haridusega ja osalevad koolitustel;
39 Värska valla arengukava 2006-2010 • Lasteaias töötab osaliselt Hea Alguse programmi põhimõtete alusel, osaleb tervist edendavate lasteaedade ühenduses; • Võimalus avada kolmas rühm; • Jätkata osalemist SA Tiigrihüpe konkurssidel.
Värska Gümnaasium: • Kvalifikatsiooninõuetele vastav personal; • Sihipärane hoolekogu töö; • 2006. a. renoveeriti poiste tööõpetuse klass; • Pidev arengukava analüüs ja tegevussuundade korrigeerimine; • Pidevalt arenev töökeskkond; - hooldatud maa-ala 10,27 ha sh staadion ja õppekatseaed; - täismõõtmetega võimla koos olmeruumidega, raamatukogu, arvutiklass, õppeklassid õppekava täitmiseks vajalike õppe- ja tehniliste vahenditega, söökla, olmeruumid ja ruumid muusikakooli tegevuseks. • Mitmekülgne tunniväline tegevus, mis toetab õpilaste õppe- ja huvitegevust (ringid, õppekäigud); • Osalemine erinevatel haridus- ja kultuuriüritustel (aineolümpiaadid, konkursid, võistlused, kodu-uurimuslik tegevus); • Õpilasomavalitsuse (ÕOV) tegevus; • Piirkonna kultuuri ja keele eripära arvestamine õppekavas; • Eelkutseõpetuse arendamiseks on õppekavas teooria seostatud praktilise tegevusega (piiriõpe, erialane võõrkeel, majandusõpetus, õpilasfirma, arvutiõpetus, autoõpetus).
Võtmeprobleemid: Värska lasteaed: • Laste vähesus; • Õppevahendite vähesus; • Vajadus on pidevaks logopeedi olemasoluks.
Saatse Põhikool: • 2006. aasta veebruris otsutas volikogu lõpetada Saatse Põhikooli tegevuse alates 01.09.2006 kuna õpilaste arv oli vähenenud 1 klassikomplekti tasemele ja uusi õpilasi pole 1. klassi tulemas.
Värska Gümnaasium: • Laste arvu vähenemine koolides ning selle seotus riigi sihtotstarbelise pedagoogiliste eraldistega; • Koolihoone ja õpperuumide täielik renoveerimisvajadus; • Hariduse kvaliteedi tõstmine; • Ainespetsialistide töölevõtmiseks puudub elamispind ja mõnes õppeaines on koormus väike; • Pidevalt vananevad ja kallinevad õppematerjalid uueneva õppekava täitmiseks; • Huvitegevuse mitmekesistamine keeruline kuna puuduv vastav personal.
EESMÄRK: 1. Pakkuda kõigile kättesaadavat ja konkurentsivõimelist üldharidust. 40 Värska valla arengukava 2006-2010 2. Säilitada Värska Gümnaasium kui ainuke gümnaasium Setomaal. 3. Tagada lasteaias laste tervislikuks arenguks soodne kasvukeskkond.
Vajalikud tegevused: • Leida eesmärkide täimiseks vajalikke lisaressursse.
Värska Lasteaed: • Leida lasteaia huvi- ja õppetegevuseks lisavahendeid; • Toetada logopeedi regulaarset tegevust Värska Lasteaias;
Saatse Põhikooli hoone: • Hoones tegutseb edasi Saatse raamatukogu. • Ehitada endise Saatse Põhikooli hoone baasil välja ööpäevaringset hooldusteenust pakkuv hoolekandeasutus (hooldekodu-pansionaat).
Värska Gümnaasium: • Kooli sise- ja välishindamise korra täiustamine, • Leida elamispinna võimalused uutele spetsialistidele. • Jätkata olemasolevate õpetajate suunamist ümberõppeks ja täiendõppeks Avatud Ülikooli, arvestades kooli vajadusi. • Õppematerjalide täiendamisel analüüsida olemasolevat (õppekirjandus, tehnilised vahendid). • Leida uusi lisaressursse õppevahendite hankimiseks. • Õpilaste arvu säilitamiseks ja suurendamiseks otsida võimalusi õpilaskodu loomiseks, mis võimaldaks kaugematel õpilastel käia Värskas koolis. • Õppetegevuses jätkata erivajadustega õpilastele tugiõpet (logopeed, parandusõpe, pikapäevarühm). • Leida võimalusi täiendavaks õppetööks riigieksamite ainetes. • Leida uusi võimalusi eelkutseõpetuse arendamiseks. • Leida uusi võimalusi õpilaste tunniväliseks tegevuseks, mis toetab õpilaste õppe- ja huvitegevust (koostöös Kultuurikeskusega, spordklubidega, muuseumiga jne.). • Järjepidevalt taotleda erinevatest fondidest vahendeid õpilasürituste ja ekskursioonide läbiviimiseks. • Osa võtta rahvusvahelistest koostöö projektidest hariduse valdkonnas. • Pidevalt teostada kutsenõustamist. • Jätkata koostööd sõpruskoolidega Soome Vabariigist ja Pihkva oblastist (Haapajärvi, Petseri, Krupa). • Õppekeskkonna parandamiseks: • renoveerida võimla, • renoveerida kooli vee- kanalisatsiooni, ventilatsiooni ja küttesüsteem, • välja vahetada koolimööbel; • välja vahetada hoone ruumide põrandad; • leida ressursse tüdrukute tööõpetuse klassi renoveerimiseks ja sisustamiseks, • alustada automaatse tuletõrjesüsteemi paigaldamist.
41 Värska valla arengukava 2006-2010 4.4.2. Huvi- ja vabaharidus Arengueeldused: • Olemas Värska muusikakool; • Vallas tegutseb 29 huvialaringi ja taidluskollektiivi; • Sihipärane hoolekogude töö muusikakoolis ja lasteaias; • Ruumid huvi- ja vabahariduse pakkumiseks on olemas; • Loodud MTÜ Käsitöö Selts Kirävüü.
Võtmeprobleemid: • Vallas on kaardistamata elanikkonna huvid vabahariduse omandamiseks (ära kasutada koduloouurijaid gümnaasiumis); • Värska vallas vabahariduse pakkumine hetkel puudub, lähimad väljakujunenud vabahariduse pakkumise kohad on Räpinas, Põlvas • Koostöö vähesus vabahariduse pakkujatega ja naaberomavalitsustega sellel tasandil; • Elanikkonna vähene teadlikkus vabahariduse omandamise võimalustest ning transpordikulude lisandumine õppida soovijatele on madala elatustaseme juures liiga kallis; • Juurdetulevale personalile pole võimalik pakkuda vaba elamispinda.
EESMÄRK: Inimressursi arendamine ja tööjõupotentsiaali suuerendamine ning parem ärakasutamine
Vajalikud tegevused: • Renoveerida Värska Muusikakooli aula (akustika ja heliisolatsioon); • Huvialategevuse (ringid, laagrid) mitmekesistamine kohapeal; • Jätkata valla kultuuriürituste toetamist valla kultuuri- ja spordiürituste finantseerimise kaudu; • Jätkata huvihariduse projektides tegevust koostööpartnerina (vallasiseselt ja väljaspool valda); • Kaardistada valla elanikkonna huvid vabahariduse omandamiseks; • Toetada erinevatele sihtgruppidele – noored, haridustee katkestanud, tööturult väljatõrjutud tööealised, külavanematele, erivajadustega inimesed – täiendkoolitusi, et arendada inimressursi; • Valla kodulehel kajastada huviringide info; • Järjepidevalt uuendada pille muusikakoolis.
4.5. Kultuur ja sport
Värska vald on üks Setomaa neljast vallast ning siin on väga suur tähtsus on setode omakultuuril ja identiteedi säilitamisel ja levitamisel. Seto kultuuri on vaja hoida elujõulisena ning seda läbi omade traditsioonide ja kommete jätkamisena. Valla arengu seisukohalt on seto kultuur oluline ka turistide meelitamiseks piirkonda.
42 Värska valla arengukava 2006-2010
4.5.1. Kultuurikeskus, raamatukogud Arengueeldused: • Olemas kultuurimaja Värska alevikus ja rahvamajad Saatses ning Matsuris; • Olemas vastava erialase haridusega spetsialistid, kes juhendavad kultuuriringide ja taidluskollektiivide tööd; • Kohalikul elanikkonnal on suur huvi isetegevuse ja kultuuri vastu, mis tuleneb pikaajalistest traditsioonidest kohalikus kultuurielus, rohke kultuuriürituste ja asutuste arv; • Kultuurielu edendamisel ja kultuuriürituste korraldamisel on välja kujunenud hea koostöö kultuurikeskuse, koolide, raamatukogu, muusikakooli, vallavalitsuse, lasteaia ja muuseumide vahel; • Kultuurielu edendamisel võetud suund suunata koolitusele kohalikke inimesi ringijuhtideks; • Olemas hea külastatavusega raamatukogud Värskas ja Saatses; • Värska ja Saatse raamatukogudes olemas kummaski avalik internetipunkt 2 arvutiga; • Värska raamatukogus uued, kaasaegsed, avarad, nõuetekohased ruumid, olemas arhiiv. • Värska raamatukogus käivitatud elektroonne laenutussüsteem.
Võtmeprobleemid: • Värska Kultuurikeskuse ja Saatse rahvamaja hoonete suur renoveerimisvajadus; • Kultuuriüritusteks vajaliku valgustehnika puudumine; • Kino puudumine; • Inimeste maksejõuetus tarbida kallimat kultuuriteenust; • Ringijuhendajate leidmise probleem kuna kohalike inimeste seas erialaspetsialistid puuduvad, kuid kaugemalt spetsialistide sisseostmine on kallis; • Puudub piisav omakultuuri edasikandjate järelkasv, eriti vanuses 20-40 aastased; • Värskas pole välja kujunenud oma suurüritust, mis oleks ainuomane vaid Värska vallale; • Värska laululava vähene kasutus (probleemideks kaugus keskusest, raske piiratavus); • Värska raamatukogus vajalik lisatöötaja olemasolu (asendaja).
1. EESMÄRK: Pakkuda elanikkonnale kvaliteetset ja mitmekesist kultuuriteenust 2. Raamatukogude kujundamine kõigile kättesaadavaks info- ja vaba aja keskuseks.
Vajalikud tegevused: • Renoveerida Värska Kultuurikeskuse hoone – vahetada põrand, aknad, lavakonstruktsioonid; renoveerimistöödel ja sisearhitektuuris lähtuda kohaliku kultuuri keskkonnast; • Teha kapitaalremont Saatse rahvamaja hoones; • Korrastada Värska laululava ja selle ümbrus; • Täiendada ja uuendada Värska Kultuurikeskuse heli- ja valgustehnikat; 43 Värska valla arengukava 2006-2010 • Jätkata traditsiooniliste kultuuriürituste toetamist valla spordi- ja kultuuriürituste eelarvest projektipõhiselt; • Jätkata valla kultuuri- ja spordiürituste kalendri koostamist ja avalikustamist; • Jätkata taidluskollektiivide ja huviringide tööd Värska kultuurikeskuses ja Värska koolides; • Toetada pidevalt Värska rahvamuusikaansamblite tegevust; • Pakkuda võimalusel kohalikule elanikkonnale kõrgkultuuri – muusika, teater, kujutav kunst; • Kaaluda Matsurisse raamatukogu laenutuspunkti loomist; • Suurendada Värska raamatukogu töötajate arvu ühe töötaja võrra; • Suurendada Värska raamatukogus AIP arvutitöökohtade arvu.
4.5.2. Muuseum. Kirikud Arengueeldused: • Elujõuline seto kultuur ja seto keel; • Elanikkonna järjepidevus seto kultuuri- ja usukommete ning -tavade järgimisel • Olemas perspektiivikas ja arenev Seto Talumuuseumi kompleks; • Valminud Seto Tsäimaja, mis pakub ja tutvustab seto sööki ning jooki; • Olemas õigeusu kirikud Värskas ja Saatses, tässonad Matsuris, Treskis, Podmotsas, Väike-Rõsnas ning usk on kohaliku elanikkonna jaoks oluline; • Seto omakultuuriringide tegevus koolides; • 2006. a. on renoveeritud Saatse filiaali hoone; • STM koostöö haridus- kultuuri ja teadusasutustega on järjepidev.
Võtmeprobleemid: • Seto Talumuuseumi ebakindel riigipoolne finantseerimine; • Vajadus korrastada Saatse muusemi filiaalis püsiekspositsioon; • Värska ja Saatse kirikud on korrastamata.
EESMÄRK: Säilitada elujõuline seto kultuur luues võimalusi omakultuuriõppeks ja teadustööks, tunnustades kultuurikandjaid.
Vajalikud tegevused: • Tagada pidev muuseumite areng; • Võtta Seto Talumuuseumisse tööle teaduslik töötaja, teine varahoidja ja järelvaataja; • Koostada ja ellu viia ajaloo püsinäitus ”Setomaa läbi sajandite” Seto Talumuuseumis; • Leida vahendid muuseumile näitusemaja ostuks; • Koos Kaitseministeeriumiga rekonstrueerida Reegi suvila Põhjalaagri muuseumihooneks.
Kirikud: • Pidevalt hooldada Värska, Podmotsa, Saatse kiriku kalmistuid; • Koostöös kogudustega tagada Värska ja Saatse kirikute külastajatele lahtihoidmine kindlatel aegadel suveperioodil;
44 Värska valla arengukava 2006-2010 • Renoveerida Väike-Rõsna, Podmotsa, Treski ja Matsuri tsässonad.
4.5.3. Sport Arengueeldused: • Vallas on spordiga tegelemine pikkade traditsioonidega ja väärtustatud; • Pikka aega on vallas tegutsenud Värska Orienteerumisklubi PEKO; • Vald toetab kohalikke spordiüritusi spordi- ja kultuuriürituste eelarvest projektipõhiselt; • Vald toetab noorte spordiga tegelemist; • Vallas on olemas suusa- ja terviserajad, supluskohad; • Korrastatud, uute purrete, sildade, infotahvlite ja viitadega on varustatud Õrsava järve äärne matkarada 5,2 km; • 2006.a. on valminud noortele katusealune ekstreemspordiväljak endisesse masuudihoidlasse; • Vallas on ette nähtud vahendid osa võtta ja võistelda Eesti meistrivõistlustel, Põlva maakonna meistrivõistlustel ja Peipsi suve- ja talimängudel ning piirkondlikel võistlustel.
Võtmeprobleemid: • Spordirajatiste olukord on kohati ebarahuldav; - suusa ja käimisrajad on valgustamata, - puuduvad kergteed - spordirajatised pole tähistatud • Spordiklubide ja –alade vähesus; • Osadel aladel vallasiseste võistluste vähesus; • Spordivarustuse aegumine ja mittekvaliteetsus; • Professionaalse spordialatöötaja puudumine vallas;
EESMÄRK: Edendada ning igakülgselt toetada spordiga tegelemist
Vajalikud tegevused: • Toetada ja propageerida Värska vallas tervislikke eluviise; • Võtta valda tööle professionaalne spordialatöötaja • Rajada Värskasse spordi- ja tervisekeskus Värska Gümnaasiumi staadioni baasil; • Vallasiseste spordivõistluste algatamine ja jätkamine; • Toetada uute spordiklubide teket ja jätkata spordiürituste rahastamist kultuuri- ja spordiürituste eelarvest; • Rajada valda jõusaal; • Leida koht motokrossiraja rajamiseks; • Valgustada suusa- ja terviserajad; • Täiustada olemasolevaid spordirajatisi ning soetada pidevalt uut spordivarustust; • Oluline on jätkata randadesse loodud spordiväljakute hooldust ja uute rajamist; • Käivitada noortespordi arendamiseks noorte spordikool ja käivitades nende arengus pearahasüsteem;
45 Värska valla arengukava 2006-2010 • Rajada valda erinevaid matka- ja tervisespordiradasid (Kremessova-Velna, Mustaoja).
4.6. Kommunikatsioonid, elamu- ja kommunaalmajandus
4.6.1. Telefoniside ja internet Arengueeldused • Alevikus hea kvaliteediga digitaalne telefoniside olemasolu; • Mobiilvõrkude levialadest on piirkond kaetud Elisa, Tele 2 ja EMT leviga; • Alevik on kaetud interneti püsiühendusega (valgusoptiline sidekaabel); • Avalikud internetipunktid – AIP-id – Värska ja Saatse raamatukogudes ning Värska turismiinfopunktis; • Põlva maakonnas 2006. aastal läbi viidud ühiste internetiseerimise projektidega on vallas saanud traadita internetiühenduse Saatse, Kolossova, Kolodavitsa, Korela, Sesniki, Tonja, Treski, Lobotka, Saabolda, Verhulitsa, Kostkova, Matsuri, Õrsava, Ulitina külad. • Värska vallamaja ja Hirvemäe Puhkekeskuse juures on traadita interneti leviala.
Võtmeprobleemid • Saatses ja Matsuris kasutusel analoog telefoniside ning lähitulevikus pole Elionil plaanis digitaalsidet luua; • Alevikust väljaspool on interneti püsiühenduse loomine kohati raskendatud.
EESMÄRK: Tagada interneti kättesaadavus kogu valla territooriumil.
Vajalikud tegevused: • Luua võimalus interneti püsiühenduseks külakeskustes, Saatse ja Matsuri piirkonnas; • Uuendada olemasolevate AIP arvuteid ja tarkvara; • Telefoniside parandamine väljaspool alevikku; • Leida lahendusi (traadita) internetiside leviku laiendamiseks küladesse; • Muuseumi juures olevale Elisa mobiilimastile uue asukoha leidmine.
4.6.2. Elektrivõrk ja gaasivarustus Arengueeldused • Elektriliinide ja vabade võimsuste olemasolu; • Aleviku gaasivarustus on hea. Võtmeprobleemid • Enamus valla elektrivõrgust on õhuliinidel ja läbivad metsamassiive; • Madalpinge elektriliinide lõppudes jääb voolupinge nõrgaks ning esinevad voolukõikumised; • Energiakadu hoonetes on suur (tingitud eelkõige amortiseerunud hoonetest); • Gaasitorustiku ehitus ja renoveerimine on pika tasuvusajaga ning seega sõltub gaasi omahind suurel määral tarbijate arvust. EESMÄRK: 1. Säästlik ja optimaalne energia tarbimine. 2. Suurendada taastuvenergia osakaalu valla energiakasutuses.
46 Värska valla arengukava 2006-2010 Vajalikud tegevused • Pikendada gaasitorustikku uuselamurajoonini ning ehitada välja uuselamuid varustav võrgustik. • Propageerida taastuvenergia kasutuselevõttu.
4.6.3. Teed, ühistransport ja tänavavalgustus Arengueeldused: • Valla teed hoitakse aastaringselt läbitavana; • Aleviku peamised tänavad on tänavavalgustusega kaetud. • Vastu on võetud valla teehoiukava ja register
Võtmeprobleemid: • Teede korrashoiuks ja remondiks on vallal ebapiisavalt raha; • Puudub tänavavalgustus suuremates külades; • Nõrga tuiskliivpinnase tõttu on olemasolevad pinnasteed nõrga kandevõimega ja vajavad pidevat hooldust, teede kruusakatte ehitus on kulukas, kuna materjal tuleb kaugelt vedada EESMÄRK: Võttes aluseks teehoiukava parandada pidevalt valla teid ja tänavavalgustust ning hoida teed läbitavatena aastaringselt.
Vajalikud tegevused: • Suurendada teede korrashoiu finantseerimist läbi projektide ning kaasata teedehooldusesse kohalikke ettevõtjaid; • Hoida valla teed pidevalt korras ja läbitavana; • Hooldada pidevalt valla teepervesid; • Võimalikult kiiresti muuta pinnasteed kruusakattega teedeks, millega vähenevad teehoolduse kulutused pideva hööveldamise arvelt. • Välja ehitada Matsuri-Saatse ühendustee; • Laiendada tänavavalgustusega alasid suuremates külades; • Taotleda Värska-Saatse maantee mustkatte alla viimist; • Rajada Väike-Rõsna-Verhulitsa ja Lobotka-Värska kergliiklustee.
4.6.4. Elamud Arengueeldused • Enamikus korruselamutes on loodud ühistud; • 2005. aastal välja ehitatud 4 valla munitsipaalkorterit.
Võtmeprobleemid: • Elamispinna puudus; • Kõigis korruselamutes pole loodud ühistud ning seetõttu on majade hooldamine ja remontimine probleemiks; • 2 munitsipaalkorterit on välja ehitamata.
1. EESMÄRK: Luua kõikidesse elamutesse ühistud 2. EESMÄRK: Luua valda täiendavat elamispinda;
47 Värska valla arengukava 2006-2010 Vajalikud tegevused: • Soodustada elanikel korteriühistute loomist elamutesse; • Planeerida elamurajoonid ning taotleda maa munitsipaali; • Projekteerida kaks uut elamurajooni – Ida-elamurajoon ja Kagu-elamurajoon (vesi, kanalisatsioon, gaas, elekter, side ja teede ehituslike projektide koostamine); • Rajada uuselamurajoonid koos kommunikatsioonidega; • Valmis ehitada projekteeritud munitsipaal korterid Pikk 30 majja;
4.6.5. Veevarustus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Arengueeldused • 2002. aastal vahetati aleviku veetrassid täies mahus plastiktorudega; • 2002. aastal vahetati välja reoveepumbad ja 2003. aastal renoveeriti pumbajaam; • Olemas projekt sanatooriumi piirkonna vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimiseks; • Vee- ja kanalisatsioonimajandust hõlmab vallas üks ettevõtte – OÜ Verska Calor; • vee- ja kanalisatsioonitrassid on valla omanduses, mis lubab taotleda finantseerimist EL fondidest; • koostatud on Värska aleviku isevoolulise, Väike-Rõsna-Kremessova survetrassi ja Värska Sanatooriumi survetrassi, reoveepuhasti ehitusprojekt.
Võtmeprobleemid • Veekvaliteet Matsuri piirkondades on halb – vesi on vanadest trassidest tingituna suure rauasisaldusega; • Kanalisatsioonitrassid umbes ja kastusel hetkel varu kanalisatsioonitrass; • Väljaspool alevikku puudub kanalisatsioonitrass; • Puhastusseadmed ei tööta ja biotiigid on täis kasvanud, seetõttu suur keskkonna reostuse oht;
EESMÄRK: Renoveerida kanalisatsiooni infrastruktuurid ning tagada kvaliteetne ja keskkonnasõbralik reoveekäitlus.
Vajalikud tegevused • Välja ehitada vee- ja kanalisatsioonitrassid Kalda ja Pedaja tänavale; • Pikendada ja välja ehitada vee- ja kanalisatsioonitorustikud uuselamurajoonide tarbeks; • Rekonstrueerida Matsuri joogiveetrass ja pumbajaam. Paigaldada seadmed joogivee puhastamiseks; • Vahetada välja aleviku kanalisatsioonitrass; • Soetada uued joogivee puhastusseadmed, paigaldada uus reoveepuhasti ja puhastada biotiigid; • Rekonstrueerida ja optimeerida kanalisatsioonitrassid Värska Sanatooriumi piirkonnas.
48 Värska valla arengukava 2006-2010
4.6.6. Soojavarustus Arengueeldused • Enamikus aleviku kortermajades on lokaalkatlamajad ning need on eraomandis; • Saatse piirkonnas on olemas katlamaja kortermajas ja Saatse põhikooli endises hoones; • Olemas maa- ja metsamassiivid taastuvenergia tagavaraga.
EESMÄRK: 1. jätkata vallas toimivat soojamajandust. 2. Suurendada taastuvenergia osakaalu valla soojamajanduses.
4.6.7. Jäätmemajandus Arengueeldused • Vallas pole suuri tööstusettevõtteid, seega saasteoht on väike; • koristatud kalmistu prügi ning paigaldatud konteinerid prügi kogumiseks; • Valla elanikud saavad pidevalt ära anda ohtlikke jäätmeid; • Värska vald on üks aktsionäre rajatavas Kagu-Eesti jäätmekeskuses; • Toimib sorteeritud jäätmete (plastmass, klaastaara) kogumine vallas. Võtmeprobleemid • Vallas on vähe nii elamute konteinerid ning jäätmemajanduse korraldamine on kulukas; • Vallas ei ole rakendunud uus jäätmeseadus, mis kohustab majaomanikke liituma organiseeritud jäätmeveoga. EESMÄRK: Puhta looduskeskkonna säilitamine läbi jäätmemajanduse efektiivse reguleerimise Vajalikud tegevused • Toetada jäätmealast teavitustööd ja tõsta elanike keskkonnateadlikkust; • Jätkata ohtlike jäätmete kogumist ja heakorrastuspäevi; • Viia läbi projekte kinnistamaks elanikes olmeprügi sorteerimise vajalikkust ja keskkonna säästmist; • Karmistada kontrolli jäätmete ladustamise osas.
4.7. Maaomand ja planeeringud Arengueeldus: • Kehtestatud on Värska valla üldplaneering aastateks 2006-2016.
Vajalikud tegevused: • Selgitada välja vallale vajalikud vabad maad ja need munitsipaliseerida; • Viia maareform tervikuna lõpule; • Aidata kaasa korteriomandite seadmisele; • Kaardistada vald järgmiste gruppide järgi: tagastamised, kompenseerimised, erastamised ja munitsipaliseerimised; • Munitsipaliseerida valla teed.
49 Värska valla arengukava 2006-2010 4.8 Turvalisus ja heakord Arengueeldused • Olemas kohalik konstaabel, päästeteenistus ja abipolitseinikud; • Vallas toimivad iga-aastased heakorrastuspäevad; • Vald taotleb erinevaid kinnistuid munitsipaalomandisse ning on seadnud eesmärgiks nende korrashoiu ja haljastuse tagamise;
Võtmeprobleemid • Vallas puudub haljastusalane planeering; • Heakord vallas nõuab pidevalt kasvavaid kulutusi; • Eramajade prügivedu on korraldamata ning seetõttu ohustatud valla üldine heakord.
EESMÄRK: Turvalise ja meeldiva elukeskkonna tagamine valla elanikele. Vajalikud tegevused • Efektiivsemaks muuta abipolitseinike tööd ja kaasata neid rohkem valla avalikele üritustele korrakaitse eesmärgil; • Viia valla alevikku sisse videovalve; • Kaardistada haljastustööd vallas ning teha haljastuse üldplaneering Värska alevikus; • Kehtestada Värska kalmistu detailplaneering; • Soodustada vallas heakorratööd ja jätkata heakorrastuspäevi igal kevadel; • Haarata aktiivsemalt külavanemaid külade heakorra tagamiseks;
4.9. Valla haldamine Arengueeldused: • Vallavalitsuse ametnikud on hea ja erialase haridusega spetsialistid; • Võetud on suund koostöö edendamiseks valla elanikkonna ja ettevõtjatega; • Koostöö külavanematega; • Kogukondlik tegevus on muutumas aktiivseks – Lobotka külas loodud MTÜ Lobotka Küla Selts, Värska Aleviku Seltsing ja Saatse Küla Seltsing. Koostatud Lobotka küla, Verhulitsa küla, Värska Aleviku arengukava külade jätkusuutliku arengu elluviimiseks; • Olemas on head võimalused külakeskuste loomiseks Saatses ja Matsuris; • Olemas valla teehoiukava ja teeregister, jäätmehoolduseeskiri, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava, jäätmekäitluskava, valla üldplaneering.
Võtmeprobleemid: • riigi poolt vallale antud ülesannete ja vahendite mittevastavus; • riigipoolsete vahendite jaotamise ja eraldamise kõikumine; • valla sektorarengukavade vähesus; • Vallale kuuluvate hoonete ja rajatiste alune maa on enamuses munitsipaliseerimata; • Valla asutuste arvutipark ja tarkvara vajab järjepidevat kaasajastamist; • Külaelanike ja ka külavanemate vähene aktiivsus ning omaalgatusvõime; • Mitmete külade jätkusuutlikuks arenguks puuduvad arengukavad. • Väljaarendatud külakeskuseid on vähe. 50 Värska valla arengukava 2006-2010
EESMÄRK 1: Tõsta valla haldussuutlikkust ja efektiivsust ning koordineerida info parem levitamine ja kättesaadavus valla elanikele EESMÄRK 2: Külakogukondade aktiviseerumine ja kaasatus külakeskuste ning teabetubade arendamisega
Vajalikud tegevused: • teha pidevat koostööd ministeeriumitega; • kinnitada valla või piirkondlikud sektor arengukavad (haridus- ja sotsiaalsfääri arengukava, turismi ja puhkesektori arengukava); • tõsta valla haldussuutlikkust läbi e-teenuste rakendamise; • koolitada vallavolikogu liikmeid ja vallavalitsuse ametnikke; • aktiivselt kajastada vallavalitsuse tegemisi ja vallaametnike tööülesanded valla interneti koduleheküljel, valla ajalehes, Põlva maakonna infoportaalis; • leida rahalised vahendid valla ajalehe väljaandmiseks ja tagada valla lehe väljaandmise pidevus; • Jätkata küladele või ühistele piikondadele arengukavade koostamist koostöös külavanemate ja –elanikega; • Täiendavate külakeskuste ja teabetubade väljaarendamine; • MTÜ-de, klubide ja seltside loomise toetamine ja kaasamine valla arengu edendamisel; • Külavanematega koostöö tugevdamine ja külavanematele koolituste organiseerimine.
51 Värska valla arengukava 2006-2010 5. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, SEIRE JA HINDAMINE
Strateegiate elluviimine toimub iga-aastase valla eelarve, riiklike investeeringute ja erinevate toetuste (projektide) abil.
Arengukava täitmist kontrollib ja hindab vallavolikogu, kes iga aasta 01. oktoobriks teeb analüüsi ja kokkuvõtte saavutatust. Järgneva aasta tegevused määratakse kindlaks enne uue eelarve vastuvõtmist ja seejärel seotakse tegevused eelarvega.
52 L i s a 1
Munitsipaliseeritavad maad Värska vallas
Jrk nr Nimi, asukoht Munitsipaliseerimise eesmärk
1.* Värska Gümnaasium Gümnaasiumi teenindamiseks vajalik maa 2. Raatuse, Värska Värska surnuaia laienduseks vajalik surnuaed ja laiendus maa ala 3.* Sadama, Lobotka (Rajatava) sadama teenindamiseks sadam vajalik maa- ala 4.* Sadama, Värska Ülepumpamisjaama teenindamiseks reovee vajalik maa-ala, reovesi suunatakse ülepumpamisjaam Kremessova biotiikide juurde 5. Laululava, Värskas Aleviku laululava teenindamiseks ja välisündmuste läbiviimiseks vajalik maa ala. 6. Värska turuplats Turuplatsi teenindamiseks vajalik maa-ala. 7. Värska uus bussijaam Kuna praegune bussijaam asub eramaal, on vajalik leida uue bussijaama teenidamiseks uus maa- ala. 8.* Pikk 30-C Tervisekeskuse teenindamiseks (Tervisekeskuse) vajalik maa-ala. 9. Värska Lasteaed Lasteaia ja raamatukogu teenindamiseks vajalik maa-ala, sh mänguplats 10. KIRMASKI,Värska Värska aleviku kiigeplatsi ja nn. kiigeplats külakeskuse teenindamiseks vajalik maa-ala. Väiksemate traditsiooniliste ürituste läbiviimise koht. 11. Värska vallamaja Vallamaja teenindamiseks vajalik maa-ala. 12. Pikk 30-B (1/2) erastamine 13. Kindrali, Õrsava järve STM püsinäituse ”Setomaa läbi Värska poolne külg sajandite” ekspositsiooni hoone (Pikk tn 21) teenindamiseks vajalik maa-ala. 14. STM laiendus, Kolhoosiaja talu ja arhiivi Leppoja maa+hooned teenindamiseks vajalik maa-ala 15. Silla 2, elamu(1/2) erastamine 16.* Teedevahe, Lobotka Tööstuspiirkonna väljaarendamiseks ristist Treski poole vajalik maa- ala. 17. Luige suvila ja Uuselamurajooni infrastruktuuri metskonna vaheline rajamiseks vajalik maa-ala. ala 18. Porilombi, Metskonna Värska hooldekodu rajamiseks kontori kõrval vajalik maa-ala. Värska valla arengukava 2006-2010 19.* STM Saatse osakond STM Saatse filiaali koos kõrvalhoonega teenindamiseks vajalik maa-ala. 20.* Saatse kool Saatse kooli teenindamiskes vajalk maa-ala. 21.* Saatse kultuurimaja Saatse kultuurimaja ja Saatse külaplatsi (väliürituste korraldamiseks) teenindamiseks vajalik maa-ala. 22. Saatse 12-krt elamu Munitsipaalkorterite teenindamiseks (munitsipaalkorterid vajalk maa-ala. 4 tk) 23. Saatse 3-krt maja Munitsipaalkorterite teenindamiseks vajalk maa-ala. 24. Matsuri külakeskus Värska kultuurikeskuse Matsuri filiaali teenindamiskes vajalik maa- ala. 25. Matsuri 4–krt elamu+kuurid (3/4)erastamine 26. Matsuri 8–krt elamu+kuurid (1/2)erastamine 27.* Mäeotsa karjäär Karjääri teenindamiseks vajalik maa-ala. Teede korrashoiuks tarviliku liiva võtmise koht. 28. Silla 2A kuurid (3/5) erastamine 29. Külaplats, Lobotkas Lobotka laululava ja külakeskuse teenindamiseks vajalik maa-ala. 30.* Lasteaia tee, Värskas Lasteaia hooneni viiva tee rajamiseks vajalik maa-ala. 31. Tsässon, Väike-Rõsnas Tsässona teenindamiseks ja külapüha läbiviimiseks vajalik maa- ala. Seotud õigeusu traditsioonidega. 32. Tsässon, Treskis Tsässona teenindamiseks ja külapüha läbiviimiseks vajalik maa- ala. Seotud õigeusu traditsioonidega. 33. Tsässon, Podmotsas Tsässona teenindamiseks ja külapüha läbiviimiseks vajalik maa- ala. Seotud õigeusu traditsioonidega. 34.* Tsässon, Matsuris Tsässona teenindamiseks ja külapüha läbiviimiseks vajalik maa- ala. Seotud õigeusu traditsioonidega. 35. Katlamaja- Valla garaazi, noorte ekstreem- tuletõrjegaraaž, spordiväljaku ja Päästeameti värska Värskas Tugikomando teenindamiseks vajalik maa-ala. 4 Värska valla arengukava 2006-2010 36. Tuletõrjegaraaž, Olemasolevate hoonete (garaaz) Saatses teenindamiseks vajalik maa-ala. 37. Töökoda, Saatses Olemasolevate hoonete (garaaz) (kiriku juures) teenindamiseks vajalik maa-ala. 38. Reoveepuhasti, Värska aleviku, Väike-Rõsna küla Kremessovas reoveepuhasti teenindamiseks vajalik maa-ala. 39.* Koidula Koidula raudtee tollijaama ja Transpordikeskus logistikakeskuse teenindamiseks vajalik maa-ala. 40. Värskas asuva tsässona Värska endise tsässona asukoht, varemed säilinud ainulaadsed kivikalmed. Rajatavale tässona teenindamiseks vajalik maa-ala. 41.* Matsuri Olemasoleva telefoni keskjaama telefonikeskjaam hoone teenindamiseks vajalik maa- ala. 42. Treski külaplats Treski laululava ja väliürituste teenindamiskes vajalik maa-ala. 43. Podmotsa külaplats Podmotsa külaplatsi teenindamisks vajalik maa-ala. 44. Podmotsa surnuaed Tegutseva Podmotsa surnuaia teenindamiseks vajalik maa-ala.
*- Katastri toimik olemas.
5