Are Valla ÜVKA Arendamise Kava Aastateks 2011-2023

Riia 15b, 51010 TARTU Tel: 7 366 676 Reg. nr: 10607878

Töö nr. 31-03-11-ÜVK

Tellija: Are Vallavalitsus

ARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2011-2023

Uuendatud 2011. aastal OÜ Alkranel poolt Varasem versioon: AS Maves, 2005/06 (töö nr 5191)

JUHATAJA: ALAR NOORVEE

PROJEKTIJUHT: KRISTJAN KARABELNIK

TARTU 2011 SISUKORD

EESSÕNA...... 5 SISSEJUHATUS ...... 6 1 LÄHTEANDMED ...... 7 1.1 Õiguslik baas ...... 7 1.2 Planeeringud, projektid ...... 10 1.3 Põhjaveevarude uuringud...... 13 1.4 Tehnovõrkude joonised ...... 14 1.5 Vee-erikasutusload ...... 14 2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNA NÄITAJAD...... 15 2.1 Omavalitsusüksus – Are vald...... 15 2.2 Elanikkond ...... 17 2.2.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuste kasutajad ...... 18 2.2.2 Leibkonna sissetulek ja maksevõime, tööpuuduse faktor ...... 20 2.2.3 Teenindav infrastruktuur ja asutused/ettevõtted ...... 20 2.2.4 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond ...... 21 2.3 Keskkond ...... 22 2.3.1 Maastik, geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused...... 22 2.3.2 Pinnavesi ...... 22 2.3.3 Kaitsealused objektid ja kaitsealad ...... 23 2.3.4 Reostusohtlikud objektid ...... 24 2.3.5 Ülevaade puurkaevudest ja kaevuvee kvaliteedist ...... 24 3 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OBJEKTID ...... 26 3.1 Ühisveevärgi objektid ...... 26 3.1.1 Puurkaev-pumplad ...... 27 3.1.2 Veetorustikud ja veevõrgu kontrollkaevud ...... 28 3.1.3 Siibrid, siibrikaevud ...... 29 3.1.4 Hüdrandid, veereservuaarid ...... 29 3.1.5 Ühisveevõtukohad...... 29 3.2 Ühiskanalisatsioon ...... 29 3.2.1 Kohtpuhastusseadmed...... 30 3.2.2 Purglad ...... 31 3.2.3 Kanalisatsioonitorustikud, -kaevud...... 31 3.2.4 Reovee ülepumplad ...... 32 3.2.5 Reoveepuhastid ...... 33 3.2.6 Sademeveekanalisatsioon ...... 35 3.3 Reovee kogumisalad ...... 36 4 VEE-ETTEVÕTTED ...... 37 4.1 OÜ Are Vesi ...... 37 4.2 Veeühistud ...... 38 4.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinna kujunemine Are vallas ...... 38 5. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ...... 39 5.1 Investeerimisprojektide maksumuse hindamise ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi kujundamise põhimõtted ...... 40 5.2 Arendamise kava koostamise lähte- ja alusmaterjalid ...... 41 6 ARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMINE ...... 42 6.1 Veevarustuse ja kanalisatsiooni seisukord Are vallas ...... 42 6.2 Ülevaade möödunud perioodil valminud arendusprojektidest ...... 43

6.3 Are alevik ...... 43 6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 43 6.3.2 Perspektiivne veetarve Are alevikus ...... 44 6.3.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 44 6.3.4 Veevarustuse edasine areng ...... 45 6.3.5 Kanalisatsiooni peamised probleemid ...... 47 6.3.6 Are aleviku perspektiivne reostuskoormus ...... 47 6.3.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 48 6.3.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 49 6.3.9 Sademeveesüsteemide edasine areng ...... 51 6.4 Suigu küla ...... 52 6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 52 6.4.2 Perspektiivne veetarve Suigu külas ...... 52 6.4.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 53 6.4.4 Veevarustuse edasine areng ...... 53 6.4.5 Kanalisatsiooni peamised probleemid ...... 54 6.4.6 Suigu küla perspektiivne reostuskoormus ...... 54 6.4.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 55 6.4.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 56 6.4.9 Sademeveesüsteemide edasine areng ...... 57 6.5 Niidu küla...... 58 6.5.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 58 6.5.2 Perspektiivne veetarve Niidu külas ...... 58 6.5.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 59 6.5.4 Veevarustuse edasine areng ...... 59 6.5.5 Kanalisatsiooni peamised probleemid ...... 60 6.5.6 Niidu küla perspektiivne reostuskoormus ...... 60 6.5.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 61 6.5.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 61 6.5.9 Sademeveesüsteemide edasine areng ...... 61 7 Finantsanalüüs...... 63 7.1 Arendustegevuse finantseerimisvajadused, prioriteedid ning võimalused ...... 63 7.2 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif ...... 66 7.2.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted...... 66 7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu ...... 70 7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus ...... 70 KOKKUVÕTE ...... 71

LISAD

Lisa 1. Terviseameti Lääne talituse kooskõlastus Lisa 2. Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kooskõlastus

JOONISED

Joonis 1 Are aleviku olemasolev ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 2 Suigu küla olemasolev ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 3 Niidu küla olemasolev ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 4 Are aleviku perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 5 Suigu küla perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 6 Niidu küla perspektiivne ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

EESSÕNA

Käesolev ARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA on ühtlasi ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI SEADUSE §4 “Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni rajamine ja arendamine” mõistes ARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA.

Arengukava koostajad tänavad Are Vallavalitsust, Pärnumaa Keskkonnateenistust, Pärnu Tervisekaitsetalitluse Pärnumaa osakonda hea koostöö ja osutatud abi eest. Are valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on koostatud AS-i Maves poolt 2006. aastal ning uuendatud OÜ Alkranel poolt 2011. aastal (töö nr 31-03-11-ÜVK).

SISSEJUHATUS

Are vald asub Edela-Eestis, Pärnu maakonna põhjapoolses osas ning piirneb põhjas Halinga ja Vändra vallaga, läänest Tori vallaga, lõunast Sauga vallaga ja idast Halinga vallaga. Are valda läbib riikliku tähtsusega Tallinn-Pärnu-Ikla maantee, vallakeskuseks on Are alevik.

Ajalooliste uurimuste väidetel oli Are valla territoorium asustatud mesoliitikumis. 1253.a pärinevad muinsustähelepanekud, kivikalmed, elanikud olid ühistegevuses seotud Pärnu - Jaagupi kihelkonnaga, valla idapoolsete külade elanikud ühistegevuses Tori kihelkonnaga. XVIII sajandi algul kuulusid Are valla maad Are ja Suigu kroonumõisatele. Hiljem 1797.a sai Are mõis pärisomanduseks. 1816.a Eestimaa talurahva seadusega moodustati mõisate maavaldustele Are ja Suigu vallad.

Are ja Suigu vallad eksisteerisid eraldi kuni 19. sajandi lõpuni. 1890-1895. aasta reformide käigus ühendati nad Suigu vallaks. Järgneva viiekümne aasta vältel muudeti praeguse Are valla administratiivset staatust neljal korral. Kõigepealt 1920. aastal, kui vastiseseisvunud Eesti Vabariik taastas talurahva soovidekohaselt Are ja Suigu vallad. 1939.a. 1. aprilli ümberkorraldustega liideti Are ja Suigu vallad taas üheks – seekord Are vallaks. Pärast suuri valdade liitmisi ja lahutamisi, arusaamatuid olukordi halduskorralduses ja 1991. aastal Eesti riigi taasiseseisvumisega taastati uuesti Are vald 30. juulil 1992. aastal praegustes piirides.

Territooriumilt on Are vald väike — 161 km². Elanike arvu järgi on Are vald Pärnumaa valdade hulgas keskmine vald, elanikke seisuga 01.01.2011.a oli 1278. Valla territooriumil on 1 alevik – Are alevik - 425 elanikku, 11 küla Eavere, Elbu, Kurena, Pärivere, Lepplaane, Võlla, Murru, Tabria, Suigu, Niidu, Parisselja, suurim Suigu küla - 282 elanikku.

Ühisveevärk- ja kanalisatsioon on valla kolmes asulas, s.o Are alevikus ning Suigu ja Niidu külades. Asulate ühisveevärk ja kanalisatsioon on valla omanduse. 2006. aastal on Vallavolikogu poolt asutatud OÜ Are Vesi, kes hooldab vee- ja kanalisatsioonirajatisi ning osutab elanikkonnale vee- ja kanalisatsiooniteenust. Lisaks toimivad mõningate külade pisemad veevõrgusüsteemid kas vallale kuuluva (Lepplaane, Kurena) või eraettevõttele (Niidu küla Mõisapargi, Murru küla Roigumõisa) kuuluva puurkaevu baasil.

Are valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamise aluseks on Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus [viimane redaktsioon 03.08.2010 (RT I 2010, 56, 363)] ning Eesti Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu poolt kohalikele omavalitsustele mõeldud soovitusliku iseloomuga Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise juhend .

Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava on koostatud AS Maves spetsialistide Peeter Kais ja Silver Riige poolt. Are valla ühisveevõrguga asulate surve kontrollarvutused on teinud alltöövõtu korras AS Eesti Veevärk Konsultatsioonid.

Arengukava koostamise ja uuendamise käigus on kasutatud järgmisi materjale: 1) Are valla arengukava 2004-2010, 2) Are valla arengukava 2009-2015 3) Pärnu jõe valgala veemajanduskava, 4) Tervisele ohutu joogiveeallika valik Pärnu maakonna Are, Audru, Halinga, Kaisma, Koonga, Lavassaare, Tori ja Tõstamaa valla asulates. EGK, 2003.

5) Eesti Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee

1 LÄHTEANDMED

1.1 Õiguslik baas

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ja arendamine tugineb kehtivale seadusandlusele.

Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest Eesti Vabariigis kehtivast õigusaktidest: • Asjaõigusseadus [09.06.1993.a., parandustega terviktekst RT paberkandjal (RT I 1999,44,509), viimati muudetud 09.06.2011 (RT I, 29.06.2011, 1)], • Asjaajamise rakendamise seadus [terviktekst RT paberkandjal (RT I 1999,44,510), viimati muudetud 09.06.2011 (RT I, 29.06.2011, 1)], • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus [terviktekst RT paberkandjal (RT I 1999,82,755), viimati muudetud 23.02.2011 (RT I, 18.03.2011, 1)], • Veeseadus [terviktekst RT paberkandjal (RT I 1996, 13, 240), viimati muudetud 22.02.2011 (RT I, 10.03.2011, 2)], • Looduskaitseseadus [RT I 2004,38,258, viimati muudetud 31.05.2011 (RT I, 10.06.2011, 3)], • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus [10.02.1999 (RT I 1999,25,363), viimati muudetud 03.08.2010 (RT I 2010, 56, 363)], • Planeerimisseadus [13.11.2002 (RT I 2002,99,579), viimati muudetud 23.02.2011 (RT I, 21.03.2011, 4)], • Ehitusseadus [15.05.2002 (RT I 2002,47,297), viimati muudetud 22.02.2011 (RT I, 10.03.2011, 2)], • “Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid [29.07.2010.a (RT I 2010, 54, 352)], • “Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord 1” [29.12.2009.a (RTL 2010, 2, 22), muudetud RT I 2010, 62, 452], • “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” [31.07.2001.a (RTL 2001, 100, 1369), viimati muudetud 14.12.2009 (RTL 2009, 99, 1482)], • “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded” [02.01.2003.a (RTL 2003, 9, 100), viimati muudetud 14.12.2009 (RTL 2009, 99, 1482)], • “Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele

vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord” [28.07.2009.a (RTL 2009, 64, 941), muudetud RT I, 25.11.2010, 7], • “Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad 1” [21.07.2010.a (RT I 2010, 51, 318)], • “Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad”. [09.10.2002.a (RTL, 2002, 118, 1714)], • “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” [15.06.2004 (RTL 2004,87,1362), muudetud RTL 2005,47,652], • “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” [31.07.2001.a (RT I 2001, 69, 424), viimati muudetud 19.03.2010 (RT I 2010, 13, 70)], • “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” [16.05.2001.a (RT I 2001, 47, 261), viimati muudetud 15.04.2010 (RT I 2010, 16, 88)]; • “Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta” [16.10.2003.a (RTL2003,110,1736)], • “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” [13.12.2002.a (RTL 2003,5,48), muudetud RTL 2004,64,1056], • “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid 1” [19.03.2009.a (RT I 2009, 19, 125)]; • “Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded” [16.05.2001.a (RT I 2001,47,262), viimati muudetud 15.07.2010 (RT I 2010, 49, 305)], • “Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded 1” [28.08.2001.a (RT I 2001,72,443), viimati muudetud 29.12.2009 (RT I 2009, 66, 452)].

Vastavalt kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) korralduse seadusele on kohalike omavalitsuste ülesandeks korraldada oma territooriumil veevarustust ja kanalisatsiooni. Sama seaduse § 37 "Arengukava": „Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele“.

Olemasolev veeseadus reguleerib õiguslikult vee, kui loodusvara, kasutamist ja kaitset ning sellega seonduvaid omandisuhteid. Veeseaduse §3 2 "Vee kasutamise ja kaitse kavandamise ning korraldamise alused" lg. 5 sätestab, et KOV oma halduspiirkonnas: annab nõusoleku vee erikasutuseks, korraldab kohalikule omavalitsusele kuuluvate veekogude haldamist, korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist, kehtestab ajutised piirangud avalikult kasutatavate veekogude kasutamisele vastavalt käesoleva seaduse § 7 lõikele 4, kehtestab reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja, korraldab ja tagab meetmeprogrammis kavandatud meetmete elluviimist vastavalt oma pädevusele.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistuste reovee, sademevee, drenaaživee ja muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, KOV, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Seaduse §2 “Ühisveevärk ja –kanalisatsioon” lg 1: „ühisveevärk ja –kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või

teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitletakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos“. §4 "Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine ja arendamine" lg 1 järgi rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon KOV volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel ning lg 2 järgi koostatakse see 12-aastase perioodi kohta. Arendamise kava peaks sisaldama vähemalt ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, s.h reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.

Määrus "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" käsitleb joogivee kvaliteeti ja kvaliteedikontrolli; veeanalüüside tegemise korda ja meetodeid, samuti joogiveeallikate valikut.

Määrus “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna ja põhjavee kvaliteedi ja kontrollinõuded” kehtestab kvaliteedi- ja kontrollnõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest.

Määrusega "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord" määratakse kindlaks, millise kontsentratsiooniga heitvett ja saastunud sademevett tohib juhtida veekogusse või pinnasesse kaitsmaks keskkonda reostamise eest.

Määruse lisas 2 “Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed” järgi peab alates 31. 12. 2004 a. asulates reostuskoormusega 2000 - 9999 ie veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajad vastama järgnevatele piirväärtustele või reovee puhastusastmetele:

Reostusnäitaja Piirväärtus (mg/l) Reovee puhastusaste %

Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7) 15,0 suurem /võrdne 90 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125,0 suurem /võrdne 75 Heljum 25,0 suurem /võrdne 80 Üldfosfor 1,5 suurem /võrdne 80 Ühealuselised fenoolid 0,1 suurem /võrdne 75 Kahealuselised fenoolid 15,0 suurem /võrdne 70 Naftasaadused 1,0 suurem /võrdne 75 Määruse § 6 järgi väikese reostuskoormusega (alla 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et see vastaks vee erikasutusloas toodud nõuetele, millised aga ei tohi olla karmimad kui 2000 – 9999 ie toodud nõuded, lisaks peab reostustundlikkusse suublasse juhitaval heitveel olema tagatud fosforiärastus.

Pinnasesse võib hajutatult juhtida heitvett, kui selle kaugel asuvasse veekogusse juhtimine on ebamajanduslik ning ei ole põhjavee reostamise ohtu järgmistes kogustes: 1) 10 – 50 m 3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist, 2) kuni 10 m 3 ööpäevas pärast reovee mehhaanilist puhastamist.

Keelatud on süvapuhastamata heitvee immutamine kaitsmata põhjaveega aladel. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada ööpäevas kuni 10 m 3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel on tuginetud ka Are Vallavolikogu poolt vastu võetud määrustele ja eeskirjadele: - Are valla põhimäärus, vastu võetud 22.10.2010; - Are valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri, vastu võetud 19.12.2006. - Are valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, vastu võetud 19.12.2006. - Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abonenttasu arvestamise kord Are vallas, vastu võetud 20.10.2006 - Are vallas vee- ja kanalisatsiooni teenuste hindade kehtestamine, vastu võetud 22.12.2008.

Are valla põhimäärust on iseloomustatud ptk 2.1.

1.2 Planeeringud, projektid

Are valla arengukava 2009-2015 on vastu võetud vallavolikogu poolt 24.oktoobril 2008.a. otsusega nr 57 ning täpsustatud 11. märtsil 2011. aastal otsusega nr 14. Arengukava peatükis 2.4.5 “Vesi ja kanalisatsioon” on esitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni üldine kirjeldus ja probleemid. Hetke olulisemate probleemidena on välja toodud: • puuduvad vee- ja kanalisatsioonitorustike skemaatilised joonised, • suurem osa valla omanduses ja hoolduses olevatest vee- ja kanalisatsiooni rajatistest on amortiseerunud.

Are valla üldplaneering 2009-2024 on kehtestatud vallavolikogu 29. detsembri 2009. a otsusega nr. 73. Are valla üldplaneeringu peatükis 2.5.4 „Infrastruktuur ja kommunikatsioonid“ on esitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni üldised arengusuunad: • Veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisel tuleks kaaluda võimalust luua ühissüsteeme. Uutel ja olemasolevatel kompaktse hoonestusega aladele (sh tiheasutusalad) tuleb detailplaneeringutega kavandada elamupiirkonda teenindav ühiskanalisatsiooni ja -veevõrk, st lokaalsed süsteemid pole lubatud. Vajadusel määratakse vastavad alad reoveekogumisaladeks • Reoveekogumisalasid laiendatakse vastavalt uute planeeritavate alade laienemisega. Kui reostuskoormus (asustustihedus) vastab Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määruse nr 57 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“ kriteeriumitele, peab reoveekogumisala vajadusel laiendama vastavate elamu- ja tootmisaladeni; • Heitvee pinnasesse immutamine on keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. • Hajaasutusega alade reoveekäitlus lahendatakse kogumiskaevude, imbsüsteemide või kohalike puhastite abil. • Uute joogivee tarbeks kavandatud puurkaevude rajamisel tuleb eelistada madalamaid (35-40 m sügavusi) puurkaeve. Seejuures on kohati vajalik kasutada rauaärastusfiltreid • Nõutav on mittekasutuses olevate puurkaevude tamponeerimine ning salvkaevude sulgemine • Kohaliku omavalitsuse nõudmise korral tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. • Arendusprojektide koostamisel tuleb läbi viia võimalike riskide analüüs, kui seda nõuab kohalik omavalitsus

Are vallas kehtivad detailplaneeringud on: • Are alevikus Oja katastriüksuse detailplaneering, kehtestatud 21.09.2001 Are Vallavolikogu otsusega 140 Ühendatakse Are aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga.

• Kurena külas Saareke kinnistu detailplaneering, kehtestatud 26.08.2005 Are Vallavolikogu otsusega nr 42 Planeeritav maa-ala on suurusega ligikaudu 3 ha ning paikneb Are valla Kurena külas. Detailplaneeringu järgselt on maaüksus jagatud 8-ks väikeelamu ehituskrundiks ja juurdesõidutee aluseks liiklusmaaks (eraldatav maatükk). Liiklusmaale on ette nähtud paigutada vajalikud tehnorajatised, seda ka perspektiivis. Maaüksuse detailplaneeringu alusel: - on 8 väikeelamust koosneva hoonestuse eeldatavaks veetarbeks 4,16 m 3/d (s.t 130 l inimese kohta ööpäevas), - väikeelamute tarbevesi saadakse olemasolevast puurkaevust, veetorustikud tarbijateni plaanitakse rajada 63 mm läbimõõduga plasttorudest, - kavandatakse tuletõrjevesi võtta Are veevõtukohtadest, - elamutes formeeruva reovee kogumiseks on kavas rajada elamutegrupile ühine kogumismahuti mahutavusega 40 m 3, kogutav reovesi viiakse edasiseks puhastamiseks piirkonda teenindavasse reovee puhastusseadmesse. - eramurajooni kanalisatsiooni projekteerimisel ja rajamisel arvestatakse perspektiivse võimalusega liitumiseks valla ühiskanalisatsiooniga.

• Kurena külas Ristiku maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 26.08.2005 Are Vallavolikogu otsusega nr 41 Planeeringuala asub Pärnumaal Are vallas Kurena külas, on piiratud Aadu teega ja Sauga jõega ning hõlmab Ristiku kinnistut. Detailplaneering teeb ettepaneku jagada olemasolev kinnistu 31 väikeelamumaa krundiks suurusega 1200…3502m 2. Jõe kaldal paiknevad suuremad krundid (keskmiselt 2100m 2), mis on osaliselt tingitud Sauga jõe ehituskeeluvööndist 50 m. Planeeringu alusel: - on kavandatava 31 kinnistu arvutuslikud veevajadused 18,6 m³/d e 6,04 m³/h. Kinnistuste tarbevee varustamiseks on kavas rajada puurkaev-pumbamaja sanitaarkaitsealaga R=50m, veetorustikud (PEH, PEM, PN 10 D63x4,7…32x2,9) on planeeritud tänavate sõidutee serva rajamissügavus mitte vähem kui 1,5m. - on kavandatavate kinnistuste arvutuslikud reovee kogus 18,6 m³/d. Kanalisatsioonitorustike (D160 PVC) rajamissügavus 1,2… 2,5m ning need on kavas rajada sõidutee ja kinnistute esipiiri vahelisele haljasribale. Kinnistutelt formeeruv reovesi suunatakse rajatava reovee ülepumpla abil Are aleviku kanalisatsiooni. Juhul, kui survetrassi Are keskasulasse ei jõuta rajada enne kanalisatsiooni töölerakendamist, on ette nähtud rajada 2 ajutist pool-maa-alust 50m 3 hermeetilist plastist kogumismahutit, mida perioodiliselt tühjendatakse väljaveoga Are keskasula reoveepuhastisse - sademeveed kavandatakse juhtida tänavate äärde planeeritud madalate kraavidega olemasolevasse kraavi Aadu tee ääres ja Ristika tänavalt ning väikelaevade juurdepääsu teed pidi Sauga jõkke - tulekustutusvee saamiseks kavandatakse tuletõrje veehoidla mahuga 110m³. Veehoidla juurde on planeeritud soojustatud veevõtukaev mahuga vähemalt 3m³ ning veehoidla täitmine toimub jõest teisaldatava pumbaga.

• Are alevikus Are Põhikooli võimla detailplaneering, kehtestatud 16.12.2005 Are Vallavolikogu otsusega nr 4 Olemasoleva põhikooli laiendamine. Ühendatakse Are aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga.

• Are alevikus Kase kinnistu detailplaneering, kehtestatud 21.11.2006 Are Vallavolikogu otsusega nr 61 Planeeringu eesmärgiks on kinnistu jagamine ning ehitusõiguse andmine ühele uuele ühepereelamule. Vesi saadakse kinnistule rajatavast kaevust ning reovesi kogutakse lokaalsesse mahutisse.

• Kurena külas Kaldapealse kinnistu detailplaneering, kehtestatud 14.12.2007 Are Vallavolikogu otsusega nr 91 44 elamumaa krunti ühepereelamute rajamiseks. Ühisveevärk vallale kuuluvast Räägu puurkaev-pumplast. Tsentraalne reoveekanalisatsioon alale rajatavasse reoveepuhastisse.

• Kurena külas Teeveere kinnistu detailplaneering, kehtestatud 19.01.2007 Are Vallavolikogu otsusega nr 1 8 elamumaa krunti ühepereelamute rajamiseks, 3 ärimaa krunti. Ühisveevärk Ritsiku varem planeeritud puurkaev-pumplast. Tänaseks on antud puurkaev rajatud, kuid vesi ei vasta joogivee nõuetele ja puurkaevul on väike tootlikus.

• Are alevikus Uus tn 11 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 25.05.2007 Are Vallavolikogu otsusega nr 34 5 elamumaa krunti ühe korterelamu ja nelja ridaelamu rajamiseks. Planeeritud elamud ühendatakse Are aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga.

• Kurena külas Räägunurga kinnistu detailplaneering, kehtestatud 27.06.2008 Are Vallavolikogu otsusega nr 41 • 9 elamumaa krunti ühepereelamute rajamiseks. Ühisveevärk vallale kuuluvast Räägu puurkaev- pumplast. Tsentraalne reoveekanalisatsioon alale rajatavasse reoveepuhastisse.

• Kurena külas Räägujõe kinnistu detailplaneering, kehtestatud 29.08.2008 Are Vallavolikogu otsusega nr 49 • 2 elamumaa krunti ühepereelamute rajamiseks. Ühisveevärk vallale kuuluvast Räägu puurkaev- pumplast. Lokaalne kanalisatsioon: 3-kambriline septik ja imb-või filterväljak.

• Are alevikus Uus tn 7 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 29.08.2008 Are Vallavolikogu otsusega nr 50 4 elamumaa krunti ühepereelamute rajamiseks. Planeeritud elamud ühendatakse Are aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga.

• Are vallas Elbu külas asuva Peedi kinnistu detailplaneering, kehtestatud 17.04.2009 Are Vallavolikogu otsusega nr 11 8 elamumaa krunti ühepereelamute rajamiseks. Planeeringusisene ühisveevarustus ning lokaalne kanalisatsioon.

• Are alevikus Vana tn 2 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 12.08.2009 Are Vallavolikogu otsusega nr 38 Olemasoleva ühepereelamu laiendamine ja abihoonete ehitamine. Vesi saadakse kinnistule rajatavast puurkaevust ning reovesi kogutakse lokaalsesse mahutisse.

• Are vallas Suigu külas asuva Suigu Lasteaed-Algkooli maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 12.11.2009 Are Vallavolikogu otsusega nr 69 Olemasoleva lasteaed-algkooli detailplaneering. Suigu küla ühisveevärk ning –kanalisatsioon.

• Kurena külas asuva Ritsika tn 10 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 19.02.2010 Are Vallavolikogu otsusega nr 10. Ühe ühepereelamu detailplaneering. Vesi saadakse kinnistule rajatavast puurkaevust ning reovesi kogutakse lokaalsesse mahutisse.

• Eavere külas asuva Sepapõlli ja sellega külgneva tee (1490470) detailplaneering, kehtestatud 29.12.2009 Are Vallavolikogu otsusega nr 75

Kahe ärimaa sihtotstarbega kinnistu moodustamine. Planeeritud ärihooned ühendatakse tsentraalsesse veevõrku, vajalik II astme pumpla rajamine. Reovesi puhastatakse kahe krundi tarbeks rajatavas reoveepuhastis.

• Niidu külas asuva Lemmiku kinnistu detailplaneering, kehtestatud 24.09.2010 Are Vallavolikogu otsusega nr 32 Kinnistu jagamine, ühele ühepereelamule ehitusõiguse andmine. Planeeritud elamu ühendatakse Niidu küla ühisveevarustusega. Lokaalne kanalisatsioon: 3-kambriline septik ja imb-või filterväljak.

• Niidu külas asuva Mõisamaja kinnistu detailplaneering, kehtestatud 17.12.2010 Are Vallavolikogu otsusega nr 48 Kinnistu jagamine, ühele ühepereelamule ehitusõiguse andmine. Planeeritud elamu ühendatakse Luha pumpla ühisveevarustusega. Lokaalne kanalisatsioon: 3-kambriline septik ja imb-või filterväljak.

Menetluses olevad detailplaneeringud: • Suigu külas asuva Farmi kinnistu detailplaneering Olemasoleva karjalauda rekonstrueerimine ja laiendamine. Kanalisatsioon tsentraalsesse trassi, majandus- ja joogivesi kinnistul asuvast puurkaev-pumplast.

• Are alevikus asuva Ave kinnistu detailplaneering Kolme uue elamumaa krundi moodustamine ühepereelamute rajamiseks. Planeeritavad elamud ühendatakse Are aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga.

• Võlla külas asuva Kingu I kinnistu detailplaneering Olemasolevale taluhoonele abihoone (saun) ehitamine, Sauga jõe ehituskeeluvööndi vähendamine. Vesi kinnistule rajatavast puurkaevust. Lokaalne kanalisatsioon: 3-kambriline septik ja imb-või filterväljak.

1.3 Põhjaveevarude uuringud

Are vallas põhjaveevarude uuringute ja põhjavee varude kinnitamise vajadus puudub, kuna asulate ühisveevärgi süsteemides tarbitav vee kogus ei ületa 500 m 3/d.

2003. a on OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt teostatud hüdrogeoloogiline uurimistöö “Tervisele ohutu joogiveeallika valik Pärnu maakonna Are, Audru, Halinga, Kaisma, Koonga, Lavasaare, Tori ja Tõstamaa valla asulates”. Uuring käsitles Are valla kahte küla s.o Suigu ja Pärivere küla (järgnevalt aruandes Are alevik).

Uuringute ajal võeti Are aleviku Oja tn ja Pärivere puurkaevudest ning Suigu küla keskuse ja suurfarmi puurkaevudest veeproovid fluori, üldraua, kloriidide sisalduse määramiseks. Lisaks määrati Suigu keskuse puurkaevu vees boori ja naatriumi sisaldus ning Suigu suurfarmi puurkaevu vees ammooniumi ja nitraadi sisaldust.

Võetud veeproovide tulemuste põhjal: • ületas Are aleviku Oja tn puurkaevu vees üldraua sisaldus joogiveele kehtestatud piirnormi, • oli Suigu keskuse puurkaevu vees üle joogiveele kehtestatud piirnormi fluori, üldrauda, kloriidi, naatriumi ja boori ning Suigu suurfarmi vees üle joogiveele kehtestatud piirnormi fluori ja ammooniumi.

Teostatud uuringu järeldustena:

• Are aleviku puurkaev-pumplate osas veehulga ja kvaliteedi probleeme ei ole pärast raua ärastamist. Rauaärastusseadmed on paigaldatud Oja ja Pärivere puurkaev- pumplatesse,

2006. aastal alustas OÜ Salveesia Suigu külas geoloogilis-hüdroloogilise uurimistööga. Tööde käigus uuriti eelnevalt piirkonna olemasolevaid madalaid puurkaeve. Seejärel valiti võimalikud kohad puurimistöödeks. Geoloogilis-hüdroloogilise uurimistöö „Suigu küla joogivee paremustamise võimalustest” valmis põhjalik koondaruanne ning kaks võimaliku puurkaevu mille põhjal on võimalik varustada Suigu küla keskust kvaliteetse joogiveega.

Võetud veeproovide tulemuste põhjal: • Suigu piirkonna madalamates puurkaevudes ületas joogiveele kehtestatud piirnormi üldraua sisaldus.

Teostatud uuringu järeldusena: • Leiti uuele veehaardele sobiv koht, mille vee kvaliteet vastab mitte ainult joogiveeallikana kasutada kavatsetava põhjavee kvaliteedinäitajatele, vaid ka joogivee kvaliteedinäitajatele. • Eraldi võiks esile tõsta puuraugu S-3 kärni ja läbilõike detailset kirjeldust ning teaduslikku väärtust, mis võimaldab paremini selgitada kivimite litoloogilise koostise ja fluori esinemise vahelisi seoseid ja seaduspärasusi põhjavees. • 2009. ja 2010. aastal renoveeriti KIK-i toel täielikult Suigu küla keskuse veevarustus ning kasutusele võeti madalam kaev mille tulemusena vastab joogivee kvaliteet kehtivatele nõuetele.

1.4 Tehnovõrkude joonised

Digitaalsed vee- ja kanalisatsioonirajatiste joonised valla ühisvee- ja kanalisatsioonivarustusega asulate kohta on täielikult olemas Suigu küla keskuses kuid Are alevikus on osaliselt puudulikud.

Are valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulate vee- ja kanalisatsioonirajatised (eelkõige torustikud) on käesoleva arengukava koostamise raames märgitud digitaalsele Eesti põhikaardile. Kasutatud on omaaegseid projektjooniseid ning vallavalitsuse töötajate ja külaelanike teadmisi. Vee- ja kanalisatsioonivõrgu skeeme täpsustati välitööde käigus. Torustike läbimõõtude ja torumaterjali kohta käiv teave on puudulik.

1.5 Vee-erikasutusload

Are vallas omavad Keskkonnaameti poolt väljastatud kehtivaid vee-erikasutuslubasid järgmised ettevõtted: • Are Vesi OÜ, vee erikasutusluba nr L.VV/319936, • Kurena Farmid OÜ, vee erikasutusluba nr L.VV/319456, • Elbu Farmer OÜ, vee erikasutusluba nr L.VV/319947.

Alljärgnevalt on esitatud väljavõte Osaühingule Are Vesi väljastatud vee erikasutusloast (tabeli kujul). Asula – Are alevik, Niidu, Suigu, Loa valdaja ettevõte – Are Vesi OÜ Vee-erikasutusloa väljastaja asutuse nimetus Keskkonnaamet Vee-erikasutusloa nr. ja Nr L.VV/319936 kehtestamise kuupäev 23.02.2011 Vee-erikasutusloa kehtivuse kuupäev 31.03.2016 VEEVÕTT Veehaarde nimetus Põhjaveekihi nimetus Lubatud kogus Tegelikult võetav Vee erikasutustasu /Puurkaevu aadress m3/d kogus m 3/d EEK/aastas (2004.a) (2010.a) Oja puurkaev Silur-Ordoviitsiumi (S-O) 33,8 19,1 6510 Keskuse (Pärivere) puurkaev Silur-Ordoviitsiumi (S-O) 33,8 19 6394 Lasteaia puurkaev Silur-Ordoviitsiumi (S-O) 55,5 28,6 9691 Suigu suurfarmi puurkaev Silur-Ordoviitsiumi (S-O) 55,5 41,6 14169 KOKKU 178,6 108,3 36764 HEITVEE ÄRAJUHTIMINE Reoveepuhasti nimetus, suubla Reostusnäitajad Lubatud Tegelik Saastekahjude hüvitis nimetus (kood) reostuskoormus reostuskoormus EEK/aastas t/aastas t/aastas

Are alevik OXYD BHT 7 0,61 0,114 8053 Sauga jõgi (14870) KHT 3,05 0,24 HA 0,85 0.192 1909 Püld 0,048 0,023 12368 Nüld 0,107 8630 Suigu asula BIO-100 BHT 7 0,5 0,144 2432 Sauga jõgi (14870) KHT 2,5 0,24 HA 0,7 0,192 1032 Püld 0,023 914 Nüld

2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNA NÄITAJAD

2.1 Omavalitsusüksus – Are vald

Are vald asub geograafiliselt Edela-Eestis, haldusjaotuslikult Pärnu maakonna keskosas. Vald moodustati endise Are külanõukogu aladel 30. juulil 1992.

Käesoleval ajal on Are valla territoorium 161 km², elanike arv seisuga 01.01.2011.a oli 1278 inimest. Vallas on 1 alevik – Are alevik - 425 elanikku ning 11 küla Eavere, Elbu, Kurena, Pärivere, Lepplaane, Võlla, Murru, Tabria, Suigu, Niidu, Parisselja.

Piirkonna tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine ja puidutööstus. Turism ei ole veel vallas arenenud majandusharu.

Are valla kui omavalitsusüksuse juhtimine toimub tuginedes Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele [viimane redaktsioon RT I, 18.03.2011, 1)] ja Are valla põhimäärusele (kinnitatud vallavolikogu poolt 22.10.2010.a määrusega nr 11).

Are valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. Põhimääruse tervikversiooni vt http://www.arevald.ee.

Valla ülesanne on korraldada ja pakkuda vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, noorsootööd, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, vallasisest ühistransporti, territoriaalplaneerimist, valla teede ja tänavate korrashoidu.

Vallavolikogus peab olema vähemalt 7 liiget, kelle tegevust juhib volikogu esimees. Volikogul on oma eestseisus, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ning fraktsioonide ja alaliste komisjonide esimehed. Volikogu juures tegutseb viis komisjoni: revisjonikomisjon, eelarve- ja arengukomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon ning maa-, ehitus- ja planeerimiskomisjon. Vallavolikogu korralised istungid toimuvad igal kuul, välja arvatud juulis ja augustis.

Volikogu ainupädevusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud küsimused. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

Vallavalitsus on volikogu poolt kinnitatav täitevorgan, mida juhib vallavanem. Valitsuse liikmete arvu, valitsuse struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab vallavolikogu poolthäälte enamusega vallavanema ettepanekul. Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 3) kehtestab oma korraldusega vallavalitsuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

Volikogu ja vallavalitsus annavad üldaktidena määruseid, üksikaktidena võtab volikogu vastu otsuseid ning vallavalitsus korraldusi, mis kehtivad Are valla haldusterritooriumil. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem, kaasallkirja annab vallasekretär.

Alljärgnevalt antakse ülevaade valla kahe viimase aasta (2009, 2010) eelarvetest ja 2011.a eelarveprojektist. Eelarve tulud ( €) Eelarve kulud (€) 2009 2010 2011 2009 2010 2011 MAKSUD 489 657 476 702 474 200 ÜLDISED 164 165 140 752 159 140 VALITSEMISSEK- TORI TEENUSED SEGATULUD JA TULUD 17 610 3 896 4 870 AVALIK KORD JA 230 505 120 VARADELT JULGEOLEK LAEKUMISED 66 311 65 177 59 300 MAJANDUS 61 221 58 821 59 370 MAJANDUSTEGEVUSEST LAEN 82 833 0 KESKKONNA- 7 546 6 377 32 163 KAITSE ELAMU- JA 96 519 83 699 129 100 KOMMU- NAALMAJANDUS TERVISHOID 659 789 880 SIHTOTSTARBELISED 56 780 7 420 2 185 VABA AEG, 82 131 116 382 84 705 TOETUSED KULTUUR, JOOKSVATEKS RELIGIOON KULUDEKS SOTSIAALMINISTEERIUM 351 1107 KAPITALILIISING 1 146 1 291 298 HARIDUS 1 445 558 573 256 603 226 PÕLLUMAJANDUS- 1 558 1504 1 917 SOTSIAALNE 104 498 61 396 60 182 MINISTEERIUM KAITSE KULTUURIMINISTEERIUM 349 372 LAENUD 7 516 33 754 36 275

Eelarve tulud ( €) Eelarve kulud (€) RAHANDUSMINISTEE-RIUM 2 370 1 733 268 AKTSIATE OST 0 4 154 MAAVALITSUSED 1 607 869 VALITSUSSEKTORISSE 48 871 0 KUULUVAD SIHTASUTUSED LAEKUNUD MUUDEST 1 674 1 835 EELARVETEST SIHTOTSTARBELISED 806 643 87 602 147 743 TOETUSED PÕHIVARA SOETUSEKS MAJANDUS- JA 35 254 37 382 37 961 KOMMUNIKATSIOONI- MINISTEERIUM MAAVALITSUSED 0 6391 VALITSUSSEKTORISSE 771 389 43 829 109 782 KUULUVAD SIHTASUTUSED TASANDUSFOND 444 794 442 001 399 886 KOKKU 1 964 628 1 082 798 1 088 184 KOKKU 1 971 189 1 081 176 1 165 459

Valla 2009.a. eelarve tuludest kasutati keskkonnakaitse investeeringuteks 0,38% ning laenude tagasimaksmiseks 0,38% aastaeelarve tuludest.

Valla 2010.a. eelarve tuludest kasutati keskkonnakaitse investeeringuteks 0,59% ning laenude tagasimaksmiseks kulus 3,12% aastaeelarve tuludest.

Valla 2011.a. eelarveprojekti planeeritavatest tuludest kavandatakse kasutada keskkonnakaitse investeeringuteks 2,76% ja laenude tagasimaksmiseks 3,11%.

2.2 Elanikkond

Vallas elas 01.01.2006 seisuga 1412 inimest. Alalise vallarahvastiku näitajad aastatel 1996 – 2010 on ära toodud alljärgnevas tabelis (allikas: Statistikaamet, Are valla arengukava 2003- 2006, Rahvastikuregister): Asula 01.01. 01.01. 01.01. 01.01. 01.01. 01.01. 01.01. 01.01. 01.01. 01.01. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2011 1 Are alevik 497 497 493 491 417 417 416 436 446 425 2 Niidu küla 158 166 163 160 147 147 148 151 158 125 3 Elbu küla 66 66 53 46 57 57 57 61 51 68 4 Parisselja küla 42 47---- 44---- 42---- 38 38---- 38---- 40---- 44 39 5 Eavere küla 56 56---- 57---- 57---- 40 40---- 41---- 50---- 33 28 6 Pärivere küla 45 45---- 45---- 48---- 48 48---- 48---- 48---- 33 31 7 Kurena küla 71 71---- 66---- 60---- 57 57---- 57---- 57---- 66 56 8 Lepplaane küla 53 57---- 57--- 57---- 49 49---- 49---- 49---- 63 49 9 Suigu küla 330 348---- 324---- 325---- 301 301---- 304---- 326---- 322 282 10 Võlla küla 74 80---- 80---- 80---- 65 65---- 64---- 64---- 67 58 11 Murru küla 92 97---- 90---- 95---- 88 88--- 88---- 88---- 92 83 12 Tabria küla 58 58---- 49---- 52---- 42 42---- 42---- 42---- 46 31 Σ KOV andmeil 1542 1588 1521 1513 1521 1349 1352 1412 1412 1278 Σ Statistikaameti 1542 1588 1521 1513 1348 1349 1352 1351 1350 andmeil

Elanike arv aastate lõikes 2007 2008 2009 1322 1315 1279

Kõige tihedamini asustatud punktid on Are alevik ning Suigu ja Niidu küla. Ülejäänud valla külade rahvaarv jääb juba alla 100 inimese.

Sündide, surmade, sisse- ja väljarände näitajad aastate lõikes: Aasta 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Sünde 16 20 15 15 14 18 15 18 Surmasid 25 17 21 17 9 9 13 20 Sisseränne 75 32 0 10 - - 67 62 Väljaränne 20 102 2 0 177 6 - -

2005 2006 2007 2008 2009 2010 Sünnid 13 18 16 16 15 12 Surmad 18 16 25 17 16 12 Sisseränne 64 26 22 30 26 42 Väljaränne 62 61 73 44 61 48 Aadressi 20 23 21 25 28 100 täpsustamised vallasiseselt

Laste sündivus on vallas stabiilne. Valla rahvastiku liikumised on erinevate aastate lõikes erinevad, kuid viimasel aastal on näha stabiliseerumise ja võrdsustumise märke, kuis väljaränne ei ületa sisserände arvu. Tingitud on see tõenäoliselt valla soodsast asukohast, st lähedus Pärnu linnale, valda läbiv rahvusvahelise tähtsusega maantee ning inimeste püüd elama asuda suurlinna lähedusse.

2.2.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuste kasutajad

Valla asulatest on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga suuremal või vähemal määral varustatud kolm asulat või selle osa – Are alevik ning Suigu ja Niidu külad.

Are alevikus on ühisveevärki ühendatud 85% elanikkonnast e 361 inimest ja ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 60% elanikkonnast e 255 inimest. Aleviku piires on kaks eralditoimivat ühisveesüsteemi, mis planeeritakse omavahel ühendada vastavalt OÜ Arvi Vainula Projektbüroo poolt koostatud tööprojektile (Are vallas asuva Are aleviku Kooli ja Kaldeni tänavate veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike tööprojekt nr 2010018). Ühisveevärgi toiteks on kaks puurkaevu: Oja tn. ja Pärivere keskuse puurkaevud.

Alates 2008. aastast on alevikus formeeruva reovee kogumiseks ja juhtimiseks puhastile üks kanalisatsioonisüsteem, mis katab suurema osa aleviku hoonestusest (va. aleviku lääneserv). Tekkiv reovesi suunatakse puhastamiseks reoveepuhastisse OXYD-180. 2008. aastal toimunud vee- ka kanalisatsioonisüsteemide renoveerimistööde käigus (Are aleviku, kooli ja kaldeni tn-e vee- ja kanalisatsiooni torustiku ehitamise I etapp) ühendati eraldi toimivad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid (Are Põhikool ja Kooli tänaval asuvad ridaelamud) ühtsesse Are aleviku võrku.

Alljärgnevalt on esitatud aleviku ühisveevõrgust tarbitavad veekogused ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi vee-ettevõtjalt saadud statistiliste aruannete baasil (andmed esitatud m3/kvartalis) Aasta / Pumbatud Realiseeritud Reovee hulk kvartal kaevuvesi tarbevesi 2010/ I kv 3418 2334 2010 / 2 kv 3393 2766 Aleviku reoveepuhastile suunatavat reoveehulka ei 2010 / 3 kv 3667 1924 mõõdeta. Alevikus formeeruv reovee kogus 2010 / 4 kv 3174 2799 saadakse summeerides kanalisatsiooniga ühendatud elanikkonna ja ettevõtete veetarbe 2010 13652 9823

Suigu külas on ühisveevärgi varustatud küla keskosas 193 inimest e 60% elanikkonnast ning ühiskanalisatsiooniga on varustatud küla keskosas 120 inimest e 37% elanikkonnast.

Suigu ühisveevärk on hargvõrk ning selle toiteks on asulas kaks puurkaevu. Elamud saavad vee 2009. aastal rajatud Suigu Lasteaia puurkaev pumplast ja OÜ-le Roigumõisa kuuluv suurfarm saab tarbevee Suigu suurfarmi puurkaev-pumplast. Küla keskosa hoonestuses ja OÜ Roigumõisa farmis formeeruv reovesi pumbatakse puhastamiseks Suigu reoveepuhastisse (2*BIO-50 + 2 biotiiki).

Alljärgnevalt on esitatud küla ühisveevõrgust tarbitavad veekogused ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi vee-ettevõtjalt saadud statistiliste aruannete baasil (andmed esitatud m3/kvartalis). Aasta / Pumbatud Realiseeritud Reovee hulk kvartal kaevuvesi tarbevesi 2010 – 1 kv 6261 3417 2010 / 2 kv 7536 3962 Küla reoveepuhastile suunatavat reoveehulka ei 2010 / 3 kv 5940 4710 mõõdeta. Külas formeeruv reovee kogus saadakse 2010 / 4 kv 5559 3888 summeerides kanalisatsiooniga ühendatud Σ2010 elanikkonna ja ettevõtete veetarbe 25296 15977 1-4 kvartal

Niidu küla keskuses on ühisveevärgiga varustatud ca 30 inimest (valla halduses olev veevarustuse süsteem) ja ühiskanalisatsiooniga varustatud 25 inimest.

Küla tiheasustatud keskosas toimib kaks eraldiseisvat veevarustuse süsteemi. Küla loodeosas hoonestus (kortermajad, eramud) saavad oma tarbevee vallavalitsuse halduses olevast Luha puurkaevust. Küla kagupoolse osa eramud saavad oma tarbevee Mõisapargi kinnistul asuvast endise suurfarmi puurkaevust.

Niidu keskuses on kanalisatsiooniga ja reoveepuhastusega varustatud vaid loodeosa hoonestus. Elamutes formeeruv reovesi puhastatakse pinnase filterväljakul.

Alljärgnevalt on esitatud küla ühisveevõrgust tarbitavad veehulgad ning puhastisse ja sealt pinnasesse juhitava heitvee kogused vee-ettevõtjalt saadud statistiliste aruannete baasil (andmed esitatud m 3/kvartalis). Aasta / Pumbatud Realiseeritud Reovee hulk kvartal kaevuvesi tarbevesi 2004 / 2 – 4 kv 1771 ------2005 / 1 kv 286 262 Küla reoveepuhastile suunatavat reoveehulka ei 2005 / 2 kv 448 498 mõõdeta. Alevikus formeeruv reovee kogus saadakse 2005 / 3 kv 744 ------summeerides kanalisatsiooniga ühendatud elanikkonna Σ 2005 veetarbe 734 760 I-II kvartal

NB! Käesolev andmestik ei sisalda FIE Tiiu Kepp farmi puurkaevust tarbitavaid veekoguseid, kuna need ei olnud aruande autoritele kättesaadavad.

Ülejäänud ühisveevarustusega külad Vähesel määral on ühisveega varustatud Lepplaane ja Kurena külade eramud.

Lepplaane külas on ühisveega varustatud ca 10 inimest. Puurkaev ja veetorustikud on rajatud 1980-ndatel aastatel.

Kurena külas on ühisveega varustatud ca 20 inimest. Puurkaev ja veetorustikud on rajatud 1960-ndatel aastatel.

2.2.2 Leibkonna sissetulek ja maksevõime, tööpuuduse faktor

Statistikaameti koduleheküljel http://www.stat.ee esitatu alusel on leibkonnaliikme keskmised sissetulekud ja kulutused järgmised: Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek Leibkonnaliikme keskmine väljaminek EEK/kuus EEK/kuus (s.h kulutused eluasemele) 2002 2003 2004 2002 2003 2004 Eesti 2 499,5 2 788,9 3 029,0 2 465,0 (388,2) 2 539,8 (401,9) 2 799,2 (431,9) Pärnumaa 2 360,2 2 652,2 2 958,6 2 378,0 (355,9) 2 575,7 (341,4) 2 208,2 (380,4) Leibkonnaliikme netosissetulekust kulus Pärnumaal 2004.aastal eluasemele kuus 12,8% (Eesti keskmine 14,2%).

Eesti Töötukassa andmeil oli Pärnu maakonnas 2010. aasta seisuga registreeritud töötuid 7,4% (kogu Eesti 12,3%) tööhõivelisest elanikkonnas (vanusest 16 kuni pensioniiga).

Are vallast saadud andmeil oli töötuse osakaal valla tööhõivelisest elanikkonnast 2009. a lõpu seisuga 9,8% ja 2010. a lõpu seisuga 7,3%. Valla tööealine elanikkond on ca 800 inimest.

2.2.3 Teenindav infrastruktuur ja asutused/ettevõtted

Valla peamised ettevõtlusharud on põllumajandus, puidutöötlemine ja teenindus. Põllumajandusettevõtete peamised tegevussuunad on piima- ja lihatootmine ja müük, hobusekasvatus ja vähem ka köögiviljakasvatus. Puidutöötlemises domineerib mööbli valmistamine. Valla peamised teenindusettevõtted on koondunud kahte suuremasse keskusesse – Are alevikku ja Suigu külla.

Are vallal on arenenud tehniline infrastruktuur, mis loob head võimalused ettevõtluse arenguks vallas. Teenindus ja turism aga on perspektiivsed valdkonnad, mille arenguks loob head võimalused Are valla asukoht Pärnumaa südames, head ühendusteed maakonna suuremate keskustega ja eelkõige valda läbiv Via Baltica magistraaltee.

Suuremad ettevõtted ja/või asutused on 1. suuremad põllumajandustootjad OÜ Are STK OÜ Elbu Farmer OÜ Kalmumäe OÜ Kurena Farmid OÜ Roigumõisa 20

OÜ Strausson OÜ Vahtmäe Arude talu (Tõnu Luur) Kase talu (Tiiu Lehiste) Lipuvälja talu (Arti Soosaar) Lõo talu (Urmas Hiienurm) Mangaru talu (Einu Kahest) Murru talu (Arnold Prints) Peedi talu (Ain Marksaar) Pähkli talu (Endel Pähkel) Põlluaasa talu (Juhan Alamaa) Uida talu (Peeter Aassalu)

2. Muud suuremad ettevõtted: OÜ Are Vesi Vee-ja kanalisatsiooniteenused, torujuhtmed, AS Bovistar heakord OÜ Cellufuel Söödalisandite tootmine OÜ Elbu Puit Puidugraanulite tootmine OÜ Gererio Metsamaterjali töötlemine Jaagu talu Transporditeenused, OÜ Omatec metsamajandus Pärivere Suike Tõuhobusekasvanduse OÜ OÜ Rigor Puidutöötlemine OÜ Ronella Kaevetööd, transport, torujuhtmed OÜ Skenderland Hobusekasvatus ja tõuaretus OÜ Suigu Veod Mööblitootmine AS Treffex Ehitus Vita Turismitalu Kaevetööd, transport, torujuhtmed Transportteenus Turbatootmine Majutusteenus

Vallaasutustest paikneb Vallakeskus Are alevikus, koolid Ares (Are Põhikool) ja Suigus (Lasteaed-Algkool). Raamatukogud on Ares ja Suigus, Pärivere klubi ja Avatud Noortekeskus asuvad Are vallakeskuses.

2.2.4 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond

Valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga asulatest puudub vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutamise võimalus külade äärealade majapidamistel (tarbevesi saadakse oma kaevust ning reovesi kogutakse kogumiskaevu).

Ülejäänud valla piires paiknevate külade elanikud kasutavad tarbevee saamiseks oma puurkaevude vett ja koguvad reovee kogumiskaevudesse. Tuginedes eelnevatele kogemustele veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas ei vasta erakaevude vesi reeglina sademeterohkel ajal kvaliteedinõuetele, samuti on küsitav kogumiskaevude vettpidavus.

2.3 Keskkond

2.3.1 Maastik, geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Are vald kuulub maastikuliselt Pärnu madaliku regiooni. Ala on tasane, ühtlase languga valla põhjaosast lõuna ja edela suunas. Absoluutkõrgused on vahemikus 10 meetrist lõuna- ja edelaosas kuni 30 meetrini põhjaosas.

Ligikaudu 60% alast on metsa all, ülejäänu moodustavad sood ja põllumaad. Põllumaad ja asustus on koondunud põhiliselt Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ja Are-Suigu-Tootsi tee äärde.

Are valla territooriumil levivad 3–17 m paksuse savikate kvaternaarisetete (liivsavi, liivsavimoreen, soosetted, harvem saviliiv ja saviliivmoreen) kihi all Alam-Siluri vettandvad karbonaatkivimid, mis jagunevad kaheks veekihiks: Jaagarahu–Jaani (S 1jg–jn) ja Adavere– Raikküla (S 1ad–rk). Veevarustusallikana kasutatakse valdavalt maapinnalt esimest, Jaagarahu–Jaani veekihti. Puurkaevude sügavus on 30–50 m. Veetase püsib +0,8–3 m maapinnast. Puurkaevude erideebit muutub EGK andmetel väga suure ulatusega — 0,1–3,7 l/s·m, valdavalt 0,1–0,3 l/s·m. Vee keemiline koostis vastab enamikus tarbekaevudes joogivee kvaliteedinõuetele, v.a rauasisaldus, mis üksikutes kaevudes ulatub 1,5 mg/l (joogiveenormidega lubatud rauasisaldus on aga 0,2 mg/l). Põhjavee fluoriidide sisaldus on analüüside andmetel väike – 0,87 mg/l.

Maapinnalt teine, Adavere–Raikküla veekiht levib 90–140 m sügavusel. Veekiht on suhteliselt veevaene, puurkaevude erideebit on 0,08 ja 0,42 l/s·m, veetase ulatub 10–13 m maapinnast. Keemiliste analüüside andmete põhjal ei vasta põhjavesi kõrge kloriidide, fluoriidide, naatriumi- ja boorisisalduse tõttu kohati joogivee nõuetele.

Valla ühisveevarustuses kasutatavate kaevude üldandmed on:

KATASTER PASS PUURIMISE SÜGAVUS NR NR KAEVU ASUKOHT AASTA m VEEKIHT 6293 1777 Are osak. pumbamaja (Niidu) 1966 50,0 S1 jg-jn 6299 1356 Keskuse (Pärivere) pumbamaja 1965 31,0 S1 jg-jn 6317 3388 Keskuse elamukooperatiiv "Oja" 1972 45,0 S1 jg-jn 6320 4537 Suigu suurfarm 1978 140,0 S1 ad-rk 19929 784 SL Suigu lasteaia pumbamaja 2006 30 Siluri

2.3.2 Pinnavesi

Are vald kuulub Pärnu jõe valgalasse, mis on suurima valgalaga jõgi Eestis. Pärnu jõe valgalal on jõgede võrgustiku tihedus Eesti keskmisest (0,23 km/km 2) suurem. Are valda läbib kirdest edelasse Sauga jõgi (pikkus 77 km, valgala 570 km 2), mille ääres asuvad ka Are ja Suigu asulad. Sauga jõkke suubuvad rohked jõed ja kraavid, milledest märkimisväärsemad on Are jõgi (pikkus 31 km, valgala 117 km 2), Kaldaoja oja (läbib Are alevikku põhjast lõunasse ja suubub Sauga jõkke alevi lõunaservas, pikkus 19 km, valgala 31 km 2), Elbu oja (pikkus 22 km, valgala 102 km 2) ning Räägu oja (pikkus 16 km, valgala 43 km 2) valla

22 lõunapiiril. Keskmine äravoolumoodul Pärnumaa jõgedel on 9 l/s km 2, kuid Sauga jõel Elbi lävendil (Are valla idaosas) on äravoolumoodul isegi 13,6 l/s km 2.

Piirkonna jõgesid iseloomustab vihmaveega toitumuse suur osakaal. Vihmavete osa paljuaastases keskmises vooluhulgas on valdavalt üle 40%. Suure sademeteveega toitumusega jõgedele on iseloomulikud äravoolu suured sesoonsed kõikumised — keskmise ja väikseima vooluhulga erinevused on ligikaudu 20–30 kordsed. Pikaajaliste vaatluste põhjal on Pärnumaa jõgedel suurim äravool aprillis ja väikseim juulis. Vooluveekogude väikene lang soodustab laialdasi üleujutusi ja maade soostumist. Näiteks on liigniiskeid alasi kogu Pärnu jõe valgalast 22%. Tasane maapind ja väike vooluhulk soodustavad madalveeperioodil jõgede täiskasvamist.

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi alusel on ette nähtud veekogud jaotada füüsikalis- keemiliste kvaliteedinäitajate alusel klassideks. Kvaliteediklassid on kinnitatud keskkonnaministri 28.07.2009. a määrusega nr 44.

Sauga jõel Nurme lävendis teostatud riikliku seire järgi on 2001–2003 a andmete alusel jõgi Nüld osas IV kvaliteediklassiga ehk halva seisundiga, Püld osas III kvaliteediklassiga ehk kesise seisundiga, vees lahustunud hapniku osas II kvaliteediklassiga ehk hea seisundiga ning BHT 7 osas I kvaliteediklassiga ehk väga hea seisundiga. Enamik lämmastiktoitainetest, mis jõuab sademevee või põhjavee kaudu jõgedesse, pärineb põllumajandusest.

Seisuveekogudest võib nimetada endistesse karjääridesse tekkinud järvi Suigu külast 700 m kagus (4,4 ha) ja Niidu külas (1,7 ha) ning Are jõe alamjooksul asuvat Are veehoidlat (Are paisjärve, 2,6 ha).

2.3.3 Kaitsealused objektid ja kaitsealad

Are valla ainus looduskaitse all olev objekt on Niidu külas paiknev kuue hektari suurune Are park.

Natura 2000 alasid on valla territooriumil 2 — Kõrisoo loodusala ja osa Kuiaru loodusalast. Kõrisoo Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgiks on III kategooria kaitsealuse taime - eesti soojumikas elupaikade kaitse, tulevikus on alast plaanis moodustada püsielupaik. Kuiaru Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüüpide — vanade loodusmetsade ja rohunditerikaste kuusikute kaitse. Tulevikus on alast plaanis moodustada kaitseala.

Elusa looduse objektidest pesitseb vallas kaks I kaitsekategooria linnuliiki — väike- konnakotkas (3 püsielupaika) ja must toonekurg (1 elupaik).

Arheoloogiamälestised Are vallas on järgmised: • Linnus “Akupere linnus” • Linnus “Lõimemägi” • Tabria Kivikalme

2.3.4 Reostusohtlikud objektid

Veekeskkonnale on kõige suuremaks ohuks vedelkütustega ning põlluväetiste ja mürkkemikaalidega seonduv. Teadaolevad on hooletusse jäetud mürgi- ja väetisehoidlad praeguseks likvideeritud.

Vedelkütusega seonduvalt on kõige keskkonnaohtlikumad vanade amortiseerunud naftasaaduste mahutite kasutamine ning kasutuseta või hüljatud naftasaaduste mahutid. Sageli on naftasaaduste mahutite alused avariivannid nõuetele mittevastavad (pragunenud põhjaga vedelikku mittepidav betoonvann) või mahutitealune avariivann üldse puudub.

Suuremad vedelkütuse hoidlad vallas puuduvad. Katlamajad on likvideeritud, elanikkond on üle läinud oma küttele. Vedelküttel (põlevkiviõli) lokaalkatlamajad on Suigu Lasteaed- Algkoolil, Suigu Klubimajal, Are Põhikoolil ja Are Vallakeskusel. Tööstusobjektidest paiknevad Are alevikus end. Pärivere töökoda koos ladude ja juurde kuuluvate hoiuruumidega ning endine katlamaja. Pärivere töökoda kuulub põhilises osas OÜ Gereriole, mis remondib ja hooldab oma tehnikat. Katlamaja, kus tänasel päeval asub töökoda, kuulub vallale ja on antud OÜ-le Are Vesi tasuta kasutusse. Suigu külas moodustab samuti tööstuspiirkonna endine kolhoosi töökoda ja katlamaja. Töökojas tegutseb OÜ Suigu Veod ja OÜ Valev Udras, ettevõtted osutavad transpordi- ja remondi teenust. Suigu katlamaja kuulub AS Bovistarile. Katlamaja ehitati ümber lõssi- ja piimapulbri tehaseks, samas valmistatakse erinevaid söödasegusid põllumajandusloomadele. Endine kartulihoidla kuulub AS-le Cellfuel. Hoones toimub puidugraanulite valmistamine.

Põllumajanduses on kõige keskkonnaohtlikumad farmide ja lautade sõnnikumajandus. Enamus farme on tänu Euroopa Liidu toetustele asunud sõnnikumajandust korrastama ning kaasajastama, kuid arenguruumi veel on. Are valla suuremad farmid on:

1. Suigu külas endine Suigu suurfarm ca 450 veist - omanik Roigumõisa OÜ. 2. Pärivere külas endine Karu farm, ca 200 veist, kus tegutseb OÜ Kurena Farmid. 3. Elbu külas endine Elbu noorkarja laut. Täna on seal ca 100 veist, ruumi oleks 400´le. Omanik OÜ Elbu Farmer. 4. Tabria külas asuv Uida talu, ca 150 veist. 5. Pärivere külas asuv Arude talu, ca 300 veist.

Kuna Suigu, Karu ja Elbu suurfarmid ehitati omal ajal küladesse laiali, ehitati neile juurde ka eraldi biopuhastid. Tänaseks päevaks on need biopuhastid täielikult amortiseerunud ning igasugune pesuvesi jookseb praktiliselt otse kraavi. Elbu ja Suigu suurfarmis on käimas renoveerimistööd ja probleem on osaliselt juba kõrvaldatud.

2.3.5 Ülevaade puurkaevudest ja kaevuvee kvaliteedist

Ülevaade Are valla kaevuvee kvaliteedist on antud Eesti Geoloogiakeskuse (EGK) 2003. a valminud töös Tervisele ohutu joogiveeallika valik Pärnu maakonna Are, Audru, Halinga, Kaisma, Koonga, Lavassaare, Tori ja Tõstamaa valla asulates .

Are aleviku ja Niidu küla veevarustuses kasutatakse Siluri veekompleksi ülemise veekihi (S 1jg–jn) põhjavett. Puurkaevude sügavus on 31–50 m. Vee keemiline koostis vastab

24 joogivee kvaliteedinõuetele, v.a rauasisaldus Oja tn puurkaevus. Põhjavee fluoriidide sisaldus oli analüüside andmetel väike – 0,87 mg/l. Oja puurkaevule on praeguseks paigaldatud rauafilter ning veekvaliteediga enam probleeme pole.

Suigu küla varustab veega kaks puurkaevu, mis avavad alumise, Adavere– Raikküla veekihi, kaevude sügavus 113–140 m. Keemiliste analüüside andmete põhjal on põhjavees kloriide kuni 363 mg/l, fluoriide kuni 4,8 mg/l, naatriumi kuni 227 mg/l ja boori 1,8 mg/l, mis ületavad joogivee kvaliteedinõuetes normeeritud piirsisaldusi. EGK töös soovitatakse veevarustuse parandamiseks kasutada 30–40 m sügavusi puurkaeve, mis avavad Jaagarahu– Jaani veekihti.

Alljärgnevalt kokkuvõte 2003. aastal Are vallast võetud veeproovidest (väljavõte nimetatud EGK tööst). Põhja- Analüüside Analüüsitud komponendid, mg/l Asula veekiht arv F>1,5* Fe ≥0,2 NH 4≥0,5 Cl ≥250 4 30 25 36 Are S jg–jn 37 1 0 25 2 0 1 5 2 7 Suigu S ad–rk 7 1 1 3 1 2 lugejas – veeproovide koguarv nimetajas – veeproovide arv, kus komponendi sisaldus ületab lubatud sisalduse ülempiiri

Alljärgnevas tabelis on toodud Are valla asulate ühisveevõrgust võetud vee kvaliteedi analüüside tulemused 2010 ja 2011 aastal.

Are valla asulate ühisveevõrgust võetud vee kvaliteedi analüüside tulemused 2010. ja 2011. aastal. Suigu Pärivere Oja pumpla Luha Oja pumpla Pärivere Lasteaed- PK (Are PK Lubatud Luha (Are pumpla Algkool 13.09. Vallavalitsus) 13.09. piirnorm pumpla Vallavalitsus) (töökoda) 16.08.2010 2010 31.03.2011 2010 Näitaja * Ühik 16.08.10 16.08.10 16.08.10 mg/l Värvus Pt - - - - 12 19,5 - Lõhn palli - - - - 1 1 - Maitse - palli 1 - Hägusus NHÜ - - - - 1,4 <1 - pH 6,5-9,5 - - - - 7,3 7,1 - Elektrijuhtivus 2500 µS/cm - - - - 768 717 - Ammooniumioon NH 4-N 0,5 mg/l - - - - 0,15 0,13 - mgO 2/ Oksüdeeritavus 5 l - - - - 1,3 - - Üldraud 200 µg/l 70 70 70 40 190 60 - Mangaan 50 µg/l - - - - 6 - - Kloriidid 250 mg/l - - - - 18 - - Fluoriidid 1,5 mg/l - - - 0,4 0,7 - 2 Sulfaadid 250 mg/l - - - - 23 - - Naatrium 200 mg/l - - - - 40,6 - - mg- Üldkaredus ekv/l - 6,6 - 6,9 7,9 - - PMÜ/ Coli-laadsed 100 bakterid 0 ml - - - - 0 - 0 PMÜ/ 100 Escherichia coli 0 ml 0 0 0 0 0 - 0 PMÜ/ 100 Enterokokid 0 ml 0 0 0 0 0 - 0 Kolooniate arv PMÜ/ 22ºC 100 1 ml - - - - 0 - -

Tabelist on näha, et Are aleviku ning Suigu küla joogivesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Niidu külas Luha puurkaevust (katastri nr 6293) võetavas vees on mõningal määral 13.09.2010 võetud proovi põhjal olnud üle piirnormi fluoriidi sisaldus. Samuti on olnud fluoriidi sisaldus üle piirnormi varasemates proovides. 3 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OBJEKTID

3.1 Ühisveevärgi objektid

Are vallas on ühisveevärk kolmes asulas, nendeks on Are alevik ning Suigu, Niidu külad.

Are alevikus on kaks eralditoimivat veevõrgusüsteemi, mille kaudu saavad tarbevee aleviku kortermajad, eramud ning seal paiknevate asutused ja ettevõtted. Veevõrgusüsteemide toiteks

26 on alevikus kaks ühisveevõrgu puurkaevu, neile järgnevad veetorustikud on rajatud hargvõrguna.

Suigu küla keskosas on ühisveevärgiga varustatud 193 inimest ja seal paiknevad ettevõtted. Veevõrk on rajatud hargvõrguna ning selle toiteks on kaks ühisveevõrgu puurkaevu.

Niidu külas tiheasustatud keskosas paikneb kaks veevarustuse süsteemi. Küla loodeosa eramud saavad oma tarbevee Luha puurkaevust, küla kaguosa eramute veevärk baseerub aga Mõisapargi kü. asuval puurkaevul. Mõisamaja detailplaneeringuga ( kehtestatud 17.12.2010 Are Vallavolikogu otsusega nr 48 ) on kavandatud küla kaguosas asuva veesüsteemi ühendamine Luha puurkaevuga.

Alljärgnevalt kirjeldatakse detailsemalt valla asulate ühisveevärgi süsteemide hetkeolukorda.

3.1.1 Puurkaev-pumplad

Are vallas kasutatakse ühisveevõrkude toiteks viis puurkaev-pumplat. Alljärgnevalt esitatakse puurkaev-pumplate tehnilised andmed ja nende lühikirjeldus.

Jrk. Puurkaevu Puur- Keskmine Kasutusel Puurkaevu Iseloomustus ja hinnang Nr. nimetus, kaevu pumbatud oleva passi nr või tehn. seisukorra kohta asukoht ja valmimis vee kogus pumba akti nr katastri nr. -aasta m3/d mark ja tootlikus OBJEKTIDE HALDAJA – Are Vesi OÜ 1. Pärivere Keskuse 1965 19 Calpeda 4SD Pass nr 1356 Kaev omas hoones. Seisund hea, PK, 5/15, 1,1 kw; veesurve tagatakse 500 L katastri nr 6299 max 4,8 hüdrofooriga. Veemõõtja ja m3/h proovivõtukraan olemas. Kasutusel veepuhastusseade NSB 40 2. Oja tn PK, 1972 19,1 Calpeda Pass nr 3388 Kaev omas hoones. Seisund hea, katastri nr 6317 4SDF 54/15; veesurve tagatakse 3F 1,5 Kw; sagedusmuunduriga ja 300 L 3 Qmax 8,1 hüdrofooriga. Veemõõtja ja m3/h proovivõtukraan olemas. Kasutuses veepuhastusseadmed 2* ORWA ARS 330D

3. Suigu Suurfarmi 1978 41,6 CALPEDA Pass nr 4537 Kaev omas hoones. Hüdrofoor, PK, 4ST 10/12, Veemõõtja ja proovivõtukraan katastri nr 6320 2,2 kW, (pärast hüdrofoori) olemas. 7,2 m 3/d 4 Suigu lasteaia PK 2006 28,6 Calpeda Pass nr 784 SL Hoone ehitatud ja süsteemid 4SDF 54/15; paigaldatud 2009. aastal. 3F 1,5 Kw; Süvaveepump, veemõõtja ja Qmax 8,1 veepuhastusseade 2*ORWA ARS m3/h 410. Surve tagatakse sagedusmuunduriga ja 100 L hüdrofoor. 5 Luha PK (Niidu 1966 5,68 PEDROLLO Pass nr 1777 Kaev omas hoones. Üldine seisund asula), 4SR 4/7, hea. Veemõõtja ja proovi- katastri nr 6293 0,55 kW, võtukraan olemas. Surve tagatakse 6,6 m 3/d 300L hüdrofooriga ning kasutuses on filterseade ORWA ARS 250

3.1.2 Veetorustikud ja veevõrgu kontrollkaevud

Are alevikus on kaks eralditoimivat ühisveevõrgu süsteemi.

Oja tn veevõrk on rajatud hargvõrguna ning varustab tarbeveega Are aleviku keskosa eramuid, Vallakeskust ja Kooli tänava piirkonda. Veevõrgu ehituseks kasutatud torumaterjalid ja pikkused on esitatud järgnevas tabelis: Torustiku või tänava nimi Läbimõõt (mm) Pikkus (m) Materjal Oja tänav 50 515 malm, polüetüleen Uus tänav ja ühendus Kooli tänava süsteemi 63 1002 plasttoru Põllu tänav 50 526 polüetüleen Oja PK – Vallakeskus (Pärivere 17) 50 257 polüetüleen Tori tänav 50 438 polüetüleen Kooli tänav 50/65 220 malm, polüetüleen Torustik kokku (m) 2958

Pärivere keskuse veevõrk on rajatud hargvõrguna ning varustab tarbeveega aleviku lõunaosa korruselamuid ja tööstuspiirkonda. Veevõrgu ehituseks kasutatud materjalid ja pikkused on esitatud järgnevas tabelis: Torustiku või tänava nimi Läbimõõt (mm) Pikkus (m) Materjal Pärivere tänav 80 549 malm Kaldeni tänav 65 212 malm Pärivere tänav - katlamaja 100 151 malm Töökojad ja tall 65 304 malm Pärivere ühislaut 50 210 polüetüleen Torustik kokku (m) 1 426

2011. aastal on kavas KIK-i toel renoveerida Pärivere tee ja Kaldeni tänava ääres asuvate elamute veetorustikud ning ühendada Oja puurkaev Keskuse puurkaevuga.

Ühisvee torustike pikkuseks Are alevikus on 4 384 m, sellest ca 60 % on rajatud kasutades plasttoru.

Suigu küla tiheasustatud keskosas on veetorustikega ühendatud ja tarbeveega varustatud korruselamud, eramud, endise põllumajandusettevõtte töökojad ja asula keskosast põhjapool asuv suurfarm.

Veevõrgu ehituseks kasutatud materjalid ja pikkused on esitatud järgnevas tabelis: Torustiku või tänava nimi Läbimõõt (mm) Pikkus (m) Materjal Suigu küla keskuse renoveeritud torustikud 110 357 75 119 63 1158 veevarustuse plasttoru 50 179 40 222 32 194 Suurfarmi torustik 100 487 Malm Torustik kokku (m) 2522

Niidu külas on valla vee-ettevõtja hooldada küla loodeosa elamuid tarbeveega varustav veevõrk. Veevõrk on rajatud hargvõrguna, ehitamisel kasutatud 50 mm läbimõõduga plasttoru. Veevõrgu pikkuseks on 410 m.

Lisaks on veevõrgu torustikud rajatud 1980-nendatel aastatel Lepplaane küla keskuses ja Kurena küla keskuses 1960-nendatel aastatel. Vallavalitusese majandusüksusel ei ole täielikku teavet veetorustike paiknemise ja seisukorra kohta.

Are valla ühisvee jaotusvõrgud on rajatud osaliselt 20-30 aastat tagasi ning nende ehitamisel on lähtutud omaaegsetest veenormidest. Projekteeritud suurtele perspektiivvajadustele ja ehitatud kaootiliselt, Ühisvee jaotusvõrgud on kohati üle dimensioneeritud. Asulatesse rajatud ühisvee hargvõrgustiku miinuseks on ka asjaolu, et veetorustike remonditööde korral jääb suurem osa tarbijaskonnast ühisveeta, võimalused vee edastamiseks paralleeltorustikke mööda puudub. Veekaod asulate ühisveevõrkudest OÜ Are Vesi andmeil on ca 15%.

3.1.3 Siibrid, siibrikaevud

Valla ühisvee jaotusvõrkudes olevate siibrite ja siibrikaevude seisukord on hea.

Peale Suigu küla keskuse ühisveevärgi renoveerimist töötavad kõik vahesiibrid ja maakraanid. Suigu asulas säilis võimalus ühe puurkaevu rikke või hooldustööde korral terve veevõrk viia üle teise puurkaevu veetoitele. Are alevikus on võimalik veevõrgust välja lülitada tänavate kaupa. Suureks probleemiks on kahe puurkaevu vahelise ühenduse puudumine.

Valla ülejäänud külade väikestel veevõrkudel reeglina siibrikaevud ja siibrid puuduvad või kui on, siis ei tööta. Avariide puhul suletakse toide veevõrku puurkaev-pumplast, mille järgselt kogu veevõrgu tarbijaskond on veeta.

3.1.4 Hüdrandid, veereservuaarid

Are valla ühisveevõrgu süsteemidest on: - kolm tuletõrje veereservuaari Are alevikus (Vallakeskuse ja Põhikooli juures ning Suigu küla keskuses). Are Põhikooli veereservuaaril ühisveevõrguga ühenduses ei ole, reservuaari täitmine toimub paakautoga. Are Vallakeskuse ja Suigu küla keskuses veereservuaaridel on ühendus ühisveevõrguga ning nende täitmine toimub veevõrgu kaudu. Veereservuaare hoiab korras kohalik omavalitsus.

3.1.5 Ühisveevõtukohad

Teadaolevalt on Are vallas üks ühisveevõtukoht (kolonka), mis asub Niidu külas Mõisamaja kinnistul. Veevõtukoht saab toite Mõisapargi kinnistul asuvast eraomandisse kuuluvast kaevust.

3.2 Ühiskanalisatsioon

Are vallas on kanalisatsiooniga varustatud Are alevik, Suigu küla ja Niidu küla loodeosa hoonestus.

Are alevikus on kanalisatsiooniga varustatud 184 inimest, millele lisanduvad ettevõtted ja asutused. Alevikus formeeruv reovesi puhastatakse reovee bioloogilises puhastusseadmes OXYD-180 + 2 biotiiki.

Suigu külas on kanalisatsiooniga varustatud ca 120 inimest; millele lisanduvad külas paiknevad ettevõtted ja asutused. Külas formeeruv reovesi puhastatakse bioloogilises reoveepuhastis 2*BIO-50 + biotiigid.

Are alevikus ja Suigu küla keskuses olevad kanalisatsiooni süsteemid on suures osas ühisvoolsed. Selle tulemusena juhitakse sadamete rikkal ajal ühiskanalisatsiooni võrku ja reoveepuhastitesse liiga palju sademevett, mis takistab reoveepuhastite tööd.

Niidu külas on ühiskanalisatsiooniga varustatud loodeosa eramud. Hoonetegrupis formeeruv reovesi puhastatakse pinnase filterväljakul.

Alljärgnevalt kirjeldatakse detailsemalt valla asulate ühiskanalisatsiooni süsteemide hetkeolukorda.

3.2.1 Kohtpuhastusseadmed

Are valla ühiskanalisatsiooniga objektidest omavad kohtpuhastusseadmeid: • Are Põhikool – rasvapüüdjat, • Suigu lasteaed-algkool – rasvapüüdjat, • Suigu töökoja autopesula – õlipüüdjat.

Kõik eelpool mainitud kohtpuhastid on rajatud aastakümneid tagasi ning on amortiseerunud.

Are Põhikooli ja Suigu lasteaed-algkool rasvapüüdjateks on r/b rõngastest kanalisatsioonikaevud, millest väljavoolav toru on põlvega. Ülevaatusega selgus, et tegemist on rohkem settekogujatega (vältimaks toidujäätmete sattumist kanalisatsiooni) kui rasvapüüdjatega.

Are töökoja autopesula õlipüüdja koosneb kolmest r/b rõngastest läbivoolukaevust, kus õli eraldatakse veest separeerimise teel.

Kohtpuhastite ülevaatuse põhjal on alust arvata, et oma põhilist funktsiooni (s.o rasva või õli eraldamist kanaliseeritavast reoveest) need ei täida ning seetõttu vajaksid olemasolevad kohtpuhastid vahetamist kaasaegsemate seadmete vastu.

Kuna bioloogilised reoveepuhastid on projekteeritud asulareovee ja sellele lähedase koostisega tootmisreovee puhastamiseks, ei tohi reoveepuhastisse juhitav reovesi sisaldada lahustamata õlisid, vaike, masuuti, bioloogiliselt mittelagunevaid pindaktiivseid aineid ning sisaldada biogeenseid elemente vähem kui BHT t : N : P = 100 : 5 : 1 ning ohtlikke aineid määruses “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” §4 esitatud piirväärtusi ületavas kontsentratsioonis.

3.2.2 Purglad

Osaühingul Are Vesi on traktori taga veetav fekaalipaak, millega osutatakse valla piires reovee kogumiskaevude tühjendamise teenust. OÜ Are Vesi kasutab purgimiskohtadena: • Are alevikus kanalisatsioonikaevu enne reoveepuhastit töökojahoone juures, • Suigu asulas kanalisatsioonikaevu enne suurfarmi juures paiknevat reovee ülepumplat.

Reovee kogumiskaevude paks sete viiakse AS Pärnu Vesi purglasse.

3.2.3 Kanalisatsioonitorustikud, -kaevud

Are alevikus – on üks kanalisatsioonisüsteem. Varasemalt eraldi süsteemidena toiminud Põhikooli ja Kooli tn ridaelamute reoveesüsteemid on ühendatud Are aleviku üldisesse võrku.

Are alevikus on ühiskanalisatsiooniga varustatud eramud, korruselamud ning seal paiknevad asutused ja ettevõtted. Kanalisatsioonitorustikega kogutav reovesi suunatakse reovee ülepumplate abil aleviku reoveepuhastisse. Kanalisatsiooni süsteem on osaliselt ühisvoolne. Ühiskanalisatsiooni suunatakse Uue tn üksikelamute drenaažis formeeruv sadevesi ning Pärivere tn korterelamute drenaažis formeeruv sadevesi.

Alljärgnevalt on esitatud andmed kanalisatsioonitrustike pikkuste, läbimõõtude ja torumaterjalide kohta: Torustiku või tänava nimi Läbimõõt (mm) Pikkus (m) Materjal Oja tänav 200 225 asbotsement Oja tänava surveline 100 185 malm Uus tänav ja selle ühendus Kooli tänavaga 200 563 plasttoru … surveline 110 430 Plasttoru Põllu tänav 200 676 Asbotsement Oja ja Uue tänava 200 263 Asbotsement Vallakeskus 150/200 287 Asbotsement Pärivere tänav 200 384 Asbotsement Pärivere tänava surveline 100 91 Malm Karja tee 200 163 Asbotsement Kaldeni tänav - reoveepuhasti 150/200 484 Asbotsement Torustik kokku (m) 3751

Are Põhikoolis kogutakse ühiskanalisatsiooniga ja suunatakse Are aleviku reoveepuhastisse seal formeeruv reovesi. Põhikooli kanalisatsioon on isevoolne, rajatud 200 mm läbimõõduga asbotsement torumaterjalist, väliskanalisatsiooni pikkuseks on 112 m.

Kooli tn korrusmajade ühiskanalisatsioon on isevoolne, rajatud 200 mm läbimõõduga asbotsement torumaterjalist, väliskanalisatsiooni pikkuseks on 223 m. Kogutud reovesi juhitakse Are aleviku reoveepuhastisse.

Are aleviku kanalisatsioonisüsteemid on halvas olukorras, nii torustikud kui ka kontrollkaevud ei ole veetihedad. Seetõttu kuival perioodil imbub osa kanalisatsiooni suunatavast reoveest pinnasesse, sademeterohkel ajal on aga reoveepuhastile suunatavad reoveekogused mitu korda suuremad sama perioodi jooksul tarbitavatest veekogustest.

Suigu külas on ühiskanalisatsiooniga varustatud keskasula hoonestus (korruselamud, lasteaed-algkool, tootmishoonete piirkond) ning asulast põhjapool paiknev suurfarm. Küla keskosa kanalisatsioonitorustikud on isevoolsed, mis suunavad kogutava reovee asula reovee ülepumplasse. Suurfarmi reovee ülepumplasse formeerub suurfarmi reovesi ning sellele lisandub küla keskosa ülepumplast pumbatav reovesi.

Alljärgnevalt on esitatud andmed kanalisatsioonitorustike pikkuste, läbimõõtude ja torumaterjalide kohta: Torustiku või tänava nimi Läbimõõt (mm) Pikkus (m) Materjal Korterelamute kanalisatsioon 200 260 Asbotsement Ridaelamute kanalisatsioon 200 105 Asbotsement Söökla kanalisatsioon 150 85 Asbotsement Töökoja tee kanalisatsiooni peatorustik 200 170 Asbotsement Kanalisatsiooni surveline torustik 150 872 Asbotsement Torustik kokku (m) 1 492

Suigu küla kanalisatsioonisüsteemid (torustikud ja kanalisatsiooni kontrollkaevud) on halvas olukorras. Omal ajal rajatud süsteem ei ole veetihe, mistõttu kuival perioodil imbub osa kanalisatsiooni suunatavast reoveest pinnasesse, sademeterohkel ajal on aga reoveepuhastile suunatavad reoveekogused mitu korda suuremad sama perioodi jooksul tarbitavatest veekogustest. Aruande koostajate poolt teostatud ülevaatuse ajal selgus, et keskasulas toimib kohati kaks paralleelset süsteemi, asulasse algselt rajatud ja hilisema renoveerimise käigus rajatud kanalisatsioonitorustikud.

Niidu külas on valla poolt hallatava kanalisatsiooniga varustatud küla loodeosa eramud. Kanalisatsioon on isevoolne, rajatud 200 mm läbimõõduga asbotsementtorudest ning väliskanalisatsiooni pikkuseks on 240 m.

Niidu küla kanalisatsiooni ülevaatuse käigus selgus, et kolhoosi ajal rajatud kanalisatsioonitorustikud ja -kontrollkaevud ei ole veetihedad, mistõttu kuival perioodil imbub osa kanalisatsiooni suunatavast reoveest pinnasesse, sademeterohkel ajal on aga reoveepuhastile suunatavad reoveekogused mitu korda suuremad sama perioodi jooksul tarbitavatest veekogustest.

Enam kui 25 aastat tagasi rajatud kanalisatsioonitorustikud ja – kontrollkaevud Are valla asulates on amortiseerunud (ei ole veetihedad). Sellest tingituna on kanalisatsioonitorustikud ja/või kontrollkaevud sageli ummistunud, reovee ülepumplad uputatud ning reoveepuhastite tavaline puhastusprotsess pärsitud.

3.2.4 Reovee ülepumplad

Are valla ühiskanalisatsiooniga asulates on kokku kaheksa reovee ülepumplat. Alljärgnevalt esitatakse reovee ülepumplate detailsem kirjeldus (s.h tehnilised andmed).

Obj. Ehitus- Objekti nimi Kasutatava Tootlikus Üldhinnang tähis aasta pumba m3/d mark HALDAJA –OÜ Are Vesi 3 m läbimõõduga r/b kaevurõngastest pinnasesse süvendatud ZENIT EGR RP-1 Oja tn ülepumpla Max 38 reoveepumpla. Pump vahetatud energiasäästlikuma vastu, 200.T samas on pumpla ehituslikult ja muu seadmestiku osas

Obj. Ehitus- Objekti nimi Kasutatava Tootlikus Üldhinnang tähis aasta pumba m3/d mark amortiseerunud. Reovee kogumisšaht on tõenäoliselt halva hüdroisolatsiooniga, elektriseadmestik vananenud.

3 m läbimõõduga r/b kaevurõngastest pinnasesse süvendatud reoveepumpla. Pump vahetatud energiasäästlikuma vastu, Torni ülepumpla ZENIT EGR samas on pumpla ehituslikult ja muu seadmestiku osas RP-2 Max 38 (Vallakeskuse juures) 200.T amortiseerunud. Reovee kogumisšaht on tõenäoliselt halva hüdroisolatsiooniga, elektriseadmestik vananenud.

3 m läbimõõduga r/b kaevurõngastest pinnasesse süvendatud GRUNFOS DN80 reoveepumpla. Pump ja elektriseadmestik on vahetatud. Are reoveepuhasti RP-3 EF30.50.2.5 MAX Reovee kogumisšaht on tõenäoliselt halva ülepumpla 0B 50M3/h hüdroisolatsiooniga, elektriseadmestik vananenud.

3 m läbimõõduga r/b kaevurõngastest pinnasesse süvendatud reoveepumpla. Pump vahetatud energiasäästlikuma vastu, Suigu asula ZENIT EGR samas on pumpla ehituslikult ja muu seadmestiku osas RP-4 Max 46 ülepumpla 200/2T amortiseerunud. Reovee kogumisšaht on tõenäoliselt halva hüdroisolatsiooniga, elektriseadmestik vananenud.

3 m läbimõõduga r/b kaevurõngastest pinnasesse süvendatud reoveepumpla. Pump vahetatud energiasäästlikuma vastu, Suigu suurfarmi ZENIT EGR samas on pumpla ehituslikult ja muu seadmestiku osas RP-5 Max 46 ülepumpla 200/2T amortiseerunud. Reovee kogumisšaht on tõenäoliselt halva hüdroisolatsiooniga, elektriseadmestik vananenud.

Pumpla PipeLife D1600/1400 on paigaldatud 2008 aastal. ABS Max 36 RP-6 Kalda ülepumpla Plastkorpusega ning varustatud paarispumpadega. Pumpla AS8040 m3/h seisukord on väga hea. ABS Pumpla PipeLife D1600/1400 on paigaldatud 2008 aastal. Max 26 RP-7 Kooli ülepumpla AS0530.110 Plastkorpusega ning varustatud paarispumpadega. Pumpla m3/h -S12/2 seisukord on väga hea. ABS Pumpla PipeLife PRO D1100 on paigaldatud 2008 aastal. Kooli tänava Max 26 RP-8 AS0530.110 Plastkorpusega ning varustatud ühe pumbaga. Pumpla ülepumpla m3/h -S12/2 seisukord on väga hea.

3.2.5 Reoveepuhastid

Alljärgnevalt on esitatud valla territooriumil paiknevate reoveepuhastite tööparameetrid ja nende iseloomustus.

Are alevik Puhasti valdaja/haldaja OÜ Are Vesi Puhasti asukoht Are aleviku lõunaosa Puhasti tüüp OXYD-180 + Biotiigid (2 tk, pindalaga 1920 m 2) Valmimisaasta 1990-ndate alguses Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb aktiivmudapuhastist OXYD-180 ja kahest paralleelselt asetsevast biotiigist üldpindalaga 1920 m 2. Reoveepuhasti parameetrid (alus A. Maastik “Veekaitse põllumajanduses”) 3 on: hüdrauliline koormus 288–400 m /d, reostuskoormus R= 75-111 kg BHT 7 /d ehk kuni 2000 ie. Ekspluatatsioonilised andmed Are aleviku keskmine tarbevee kogus on ca 34 m 3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta. Reoveepuhasti on rajatud ca 25.a tagasi ning käesolevaks ajaks osaliselt amortiseerunud. Aastal 2010 paigaldati Are reoveepuhastile SA KIK abiga järgmised seadmed: • õhupuhurid 2 tk; • Peenmull aeraatorid, • Hapniku analüsaator, • Kemikaali dosaatorpump fosfori ärastamiseks. • Võreseade • Uued pumbad pumplasse ja reovee annustamiseks.

Alljärgnevas tabelis on toodud Are aleviku reoveepuhastisse siseneva reovee ning puhastist väljuva heitvee proovide analüüsitulemused 2010. ja 2011. aastal. Tabelis on võrdlusena toodud ka vee erikasutusloaga (nr L.VV/319936) suublasse juhitava heitvee saasteainete lubatud sisaldused. Vastavalt vee erikasutusloale on Are aleviku reoveepuhasti suublaks Kaldaoja (suubla kood VEE1150100)

Are aleviku reoveepuhasti reo- ja heitvee proovide analüüsitulemused 2010. ja 2011. a. Aasta 2010 aasta 2011 aasta Sisenev Väljuv Väljuv

Kuupäev 26.11. 2.03. 15.03. 31.03. 28.04. 17.11. 19.01. 31.03. Vee- erikasutusloaga konts. konts. konts. konts. konts. konts. konts. konts. lubatud suurim Komponent sisaldus mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l 19 BHT 7 25 60 27 17 13 3,2 15 19 KHT 125 - 103 ------Heljum 35 58 60 26 14 16 15 29 30 Üldlämmastik - 25 44 39 23 11 18 22 28 Üldfosfor 2 - 7,5 6,2 5,2 1,8 3,4 3,7 3,5 pH 7,6 7,9 7,6 7,4

Tabelist on näha et üle piirnormi on heitvees olnud peamiselt üldfosfori sisaldus. 2010. Aasta alguses võetud proovides on üle piirnormi olnud ka BHT 7 ja heljumi sisaldused.

Suigu küla Puhasti valdaja/haldaja OÜ Are Vesi Puhasti asukoht Suigu külast ca 600 m kaugusel põhja suunas Puhasti tüüp 2*BIO-50 + biotiigid pindalaga 0,48 ha Valmimisaasta 1980-ndate lõpus Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb aktiivmudapuhastist 2*BIO-50 ja kahest paralleelselt asetsevast biotiigist üldpindalaga 4800 m 2. Reoveepuhasti parameetrid (alus A. Maastik “Veekaitse põllumajanduses”) 3 on: hüdrauliline koormus 80–150 m /d, reostuskoormus R= 23-50 kg BHT 7 /d ehk kuni 800 ie. Ekspluatatsioonilised andmed Suigu küla keskmine tarbevee kogus on ca 50 m 3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta. Reoveepuhasti on rajatud ca 25.a tagasi ning käesolevaks ajaks osaliselt amortiseerunud. Reoveepuhastit hooldatakse, kuid: • samuti ei vasta reoveepuhasti VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele - puhastatud heitvesi suunatakse Sauga jõkke, mis on reostustundlik. Sellest tulenevalt peaks reoveepuhasti olema varustatud ka fosforiärastusega. Alljärgnevas tabelis on toodud Suigu küla reoveepuhastisse siseneva reovee ning puhastist väljuva heitvee proovide analüüsitulemused 2010. ja 2011. aastal. Tabelis on võrdlusena toodud ka vee erikasutusloaga (nr L.VV/319936) suublasse juhitava heitvee lubatud saasteainete sisaldused. Vastavalt vee erikasutusloale on Suigu küla reoveepuhasti suublaks Sauga jõgi (suubla kood VEE1148700)

Suigu küla reoveepuhasti reo- ja heitvee proovide analüüsitulemused 2010. ja 2011. a. Aasta 2010 2011 Sisenev Väljuv Väljuv

Kuupäev Vee- 26.11. 2.03. 4.05. 26.08. 17.11. 19.01. erikasutusloaga lubatud suurim konts. konts. konts. konts. konts. konts. sisaldus mg/l Komponent mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT 7 25 220 18 12 15 3 6,8 KHT 125 - 58 - - - - Heljum 35 207 22 33 12 6,4 8,6 Üldlämmastik - 22 13 3,8 8,7 9,4 7,8 Üldfosfor - - 3 0,62 1,3 1,9 1,6 pH - 7,4 - 7,4 7,7 7,3 Tabelist on näha, et suublasse juhitav heitvesi on vastanud vee erikasutusloa nõuetele.

Niidu küla pinnase filterväljak Rajatud tõenäoliselt 1980-ndatel aastatel küla loodeosa eramute kanaliseerimise käigus. Reoveepuhasti kohta projektdokumentatsioon puudub. Visuaalse ülevaatuse ja saadud informatsiooni alusel läbib puhastisse suunatav reovesi läbivooluseptikut ning pinnasfiltrit (killustikust filterkeha). Heitvesi suunatakse Vahtmäe peakraavi.

3.2.6 Sademeveekanalisatsioon

Are valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulatest on sademeveekanalisatsiooniga ja/või drenaažiga varustatud osaliselt Are aleviku ja Suigu küla elamud. Are alevikus valgub kõvakattega teedelt ja asfaltplatsidel sademevesi teeäärsetesse kraavidesse või haljasaladele. Drenaažiga on alevikus varustatud Pärivere tn korterelamud, milles formeeruv sademevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni võrku. Are Vallakeskusel on lokaalne sademevee kanalisatsioonivõrk, mis juhitakse vallakeskuse kõrval olevasse peakraavi .Samuti on drenaažiga varustatud Oja ja Kooli tn elamud mille vesi juhitakse Kaldojasse, Uue tn elamute drenaaživesi juhitakse ühiskanalisatsiooni.

Suigu külas on projektijärgselt sademeveekanalisatsiooniga varustatud töökodade ala. Alalt kogunev sadevesi on suunatud asulat ida poolt läbivasse Sauga jõkke.

Käesoleva aruande autorite poolt tehtud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ülevaatuse ajal tõdeti, et sademevee kanalisatsiooni puudumine või amortiseerumine ja ühiskanalisatsiooni halb olukord põhjustab sademeterohkel ajal avariiolukordi Are ja Suigu asulate ühiskanalisatsioonis. Ülevaatuse ajal oli tegemist sademeterohke perioodiga, mistõttu: • Are aleviku reovee ülepumplad ei jõudnud kanalisatsiooni suunatud ja imbunud reo- ja sademevett ära pumbata ning olid uputatud vaatamata pidevale töötamisele, • Vallakeskuse esine haljasala ja kõnniteed olid kaetud ca 5 cm paksuse veekihiga. • hoonete drenaažisüsteemide kontrollkaevud olid uputatud, ülevaatuse käigus ei suudetud avastada drenaažide väljavoole kraavis. Kohapealt saadud info (Pärivere 11

maja elanik) alusel on drenaažisüsteemide väljavoolud ummistunud või ära vajunud, mistõttu drenaažisüsteemid ei toimi, • aleviku läbiv Kaldaoja oja veetase oli tõusnud üle kallaste, • Suigu lasteaed-algkooliesine plats (nii asfalt kui ka haljasala) oli ca 5 cm veekihiga kaetud ning hoonest lääne poole jäävad kraavid pinnavett triiki täis.

Valla teistes ühiskanalisatsiooniga asulates või asulaosades sademevee kanalisatsiooni puudub ning liigveega seotud probleemid seal otseselt puuduvad. Kõvakattega aladele formeeruv sademevesi valgub reeglina haljasaladele ning imbub sealt ka pinnasesse.

3.3 Reovee kogumisalad

Vastavalt “Veeseadusele” on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt reostusallikaid reovee juhtimiseks kogumissüsteemide või kanalisatsiooni kaudu puhastamiseks reoveepuhastisse. Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal reovee kogumissüsteemi või kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid kehtestab keskkonnaminister ning reovee kogumisalade piirid määratakse üldplaneeringuga.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse [RTI 1999,25,363, viimati muudetud RT I 2010, 56, 363)] alusel on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks.

KKM määruse nr 57 “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid 1” alusel tuleb reovee kogumisalad moodustada, kui: 1) kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (edaspidi ie ), 2) keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie., 3) nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumiga, s.o tuleb arvestada leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust.

Sisuliselt käsiteleb see alasid, kus paiknevad korruselamud (s.h kaitsmata põhjaveega alal üks korruselamu). Ühe inimekvivalendiga on võrdsustatud ühe inimese poolt põhjustatud keskmine ööpäevane veereostus. Reovee kogumisalad määratakse valla üldplaneeringuga ning vald peab tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse.

Kuna Are valla suuremad asumid (Are, Suigu, Niidu) paiknevad nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, siis peaksid reoveekogumisaladeks olema alad, kus 1 hektaril elaks vähemalt 10 inimest. Selliseid tiheasustusega piirkondi on Are vallas kaks – Are alevik ning Suigu küla. Are vallas on vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 1080 (2. juuli 2009) kinnitatud kaks reoveekogumisala: • Are alevik – 427 ie • Suigu küla – 308 ie

4 VEE-ETTEVÕTTED

Are valla asulate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste haldamisega ning ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenuse osutamisega tegeleb OÜ Are Vesi.

4.1 OÜ Are Vesi

2006 aastal on Vallavolikogu poolt asutatud 100 % valla osalusega ettevõte, OÜ Are Vesi, kes tegeleb järgnevate tegevusaladega: veemajandus (pumplate ja veetorustike hooldus ja remont), heitveemajandus (kanalisatsioonitorustike ja biopuhastite hooldus ja remont, purgimisteenuse osutamine); haljasalade hooldamine (parkide, koolide ja Vallakeskuse ümbruste hooldamine ja muru niitmine); vallateede hooldus (põhiliselt lume lükkamine, liikluskorraldus ja väiksemahulised suvised teehooldustööd) ning tänavavalgustuse hooldamine.

Kõige nende tegevusalade keskmeks on Are valla töökoda (end. katlamaja) Are alevikus, kus on olemas elementaarsed tööriistad ja seadmed ning masinad kõigi nende teenuste pakkumiseks. Põhilisteks töödeks on väike- ja korterelamutes amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustike vahetus.

OÜ Are Vesi koosseisus on 4 töötajat: • Biopuhasti hooldaja – mehaanik, kelle tegevusaladeks on pumplate, ülepumplate ja biopuhasti hooldamine ja remont. Tegeleb veel torulukksepa töödega, avariide likvideerimisega vee-ja heitvee majanduses, vajadusel ka traktoritööd. • Valla traktorist-mehaanik - tegeleb põhiliselt traktoritöödega. Lisaks treimis- ja keevitustööd. • Raamatupidaja – OÜ Are Vesi raamatupidamise korraldamine • Juhataja - OÜ Are Vesi juhatamine

OÜ-l Are Vesi on olemas tööriistad, seadmed ja tehnika hooldustööde teostamiseks.

OÜ Are Vesi on: • likvideerinud vee- ja kanalisatsioonitrasside avariid ning rekonstrueerinud vajaminevad sõlmed oma jõududega. On olemas vastav kogemus ja vastavad tööriistad, • teenusena on tellitud kaeve- ja laadimistöid, kuna ise sellist tehnikat ei omata.

OÜ Are Vesi raamatupidajale toimetatakse klientidelt kogutud veenäidud, mille alusel väljastatakse arve.

OÜ Are Vesi tulu-kulubaas 2010. a Tulud Kulud Vee kogumine ja varustamine 377538 Kaubad, toore, materjal 665076 Kanalisatsioon ja heitveekäitlus 308094 Tegevuskulud 119625 Muud teenused 770225 Põhivara kulum 69388 Muud äritulud 66065 Tööjõukulud 664043 Tulud kokku 1521922 Kulud kokku 1518132

4.2 Veeühistud

Veeühistud s.t tarbijate enda poolt hallatavad ja majandatavad veevarustuse süsteemid vallas puuduvad.

4.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinna kujunemine Are vallas

Tuginedes Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse [10.02.1999 (RT I 1999,25,363), viimati muudetud RT I 2010, 56, 363]: § 14 "Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind": lõige 1 järgi moodustub vee ja kanalisatsiooniteenuse hind abonenttasust, tasust võetud vee eest ja tasust reovee ärajuhtimise eest, lõige 3 järgi teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud tootmiskulude katmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, keskkonna tingimuste täitmine ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale, piirkondades, kus vee ja kanalisatsiooniga ühendatakse üle 50% tarbijates ja millele on ehitusluba väljastatud enne 22.03.1999.a, lõike 4 alusel ei tohi teenuse hind olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv.

Vastavalt eelpooltoodule peaks vee- ja kanalisatsiooni teenuse hind kujunema abonenttasust, tasust võetud vee eest ja tasust reovee ärajuhtimise eest.

Seisuga 1.06. 2009 a. on Are valla poolt osutatavate teenuste hinnad (alus Are Vallavalitsuse määrus nr 3, 22.12.2008.a; muudetud Are Vallavalitsuse määrusega nr 3, 25.01.2011): Teenuse hind Vesi Heitvesi EUR/m 3 0,73 1,08 Abonenttasu 0,64 Abonenttasu ühistuteta korterelamutes 0,96 NB! Veearvesti puudumisel arvestatakse vee kulu ühe elaniku kohta 3 m 3 kuus ning vee ja kanalisatsiooni kulu ühe elaniku kohta 6 m 3.

5. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED Käesolev arendamise kava on valminud Are Vallavalitsuse, Are valla vee-ettevõtte (OÜ Are Vesi) ja töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest: • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide komplekseks arendamiseks Are vallas; • Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt valla ja vee-ettevõtte majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab valla eelarvele langevat finantskoormust ja vee-ettevõtte laenukoormust ning aitab ära hoida ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine, rekonstrueerimine eelnevate etappidega; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid (vt töö lisades esitatud joonised 4-6). • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegeleb Are Vallavalitsuse poolt kinnitatud vee-ettevõte; • Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Are Vallavalitsuse poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringu tehniliste tingimuste määramisel arvestatakse ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide arendamise kavas esitatud perspektiivskeeme; • Are valla ühisveevarustuse-ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ja probleemidega; • Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides; • Vastavalt Veeseaduse § 24 1 lõige 6 järgi ei ole reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett;

• Lähtuvalt joogivee direktiivi nõuetest, peab kõikides olemasolevates veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku, joogivesi vastama kvaliteedinõuetele. Vastavalt 2003. aasta Euroopa Liiduga ühinemise lepingu lisa VI artiklile 9C ei kohaldata Eestis värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. Vastavalt sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusele nr 82. „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ on kuni 01. jaanuarini 2013 on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab vähem kui 2000 inimest; • SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul arvestatakse, et (KOV) omafinantseering moodustab 15%. Investeeringute elluviimine eeldab vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna järk-järgulist tõstmist 3%-ni leibkonnaliikme netosissetulekust. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. • Vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel tuleb süsteemid liita uute vee- ja kanalisatsioonitorustikega, kui see on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt põhjendatud; • SA-st KIK saadava toetuse abil rajatakse ja rekonstrueeritakse Are vallas Are aleviku ning Suigu ja Niidu külades torustikud ja rajatised aastatel 2011-2023, mille tulemusena on tagatud kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning nõuetekohane reoveepuhastus enamusele asulate elanikele (sh kõigile reoveekogumisala elanikele); • Vastavalt ÜVK seadusele tagatakse liitumistasuga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Liitumistasu ei saa võtta vastavalt arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50% elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Nendes piirkondades tuleb vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja rajamise kulud katta vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga.

5.1 Investeerimisprojektide maksumuse hindamise ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi kujundamise põhimõtted Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud alljärgnevas tabelis esitatud hindadest.

Vee-ja kanalisatsioonitorustike rajamismaksumuse arvutamise aluseks võetud torustike hinnad Maksumus VEEVARUSTUS Ühik Läbimõõt (eur) Veevõrgu rajamine/rekonstrueerimine veetorustiku rajamine m De32-De110 115 majaühendus tk 767 KANALISATSIOON Kanalisatsioonivõrgu rajamine/rekonstrueerimine isevoolne kanalisatsioonitoru rajamine m De160-De315 134 survekanalisatsioonitoru rajamine m De110 102 majaühendus tk 767 vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine ühises kaevikus m 185

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatariifide kujundamisel on arvestatud järgmisi aspekte: 1. vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks tehtud investeeringud; 2. igaaastaseid vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimise kulutusi; 3. vee- ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tehtavaid investeeringuid; 4. leibkonna maksevõimet. Are valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on: • ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu kiirendamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Are vallas; • kaasa aidata Are valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele; • perspektiivse veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni üldskeemide koostamine; • veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine; • arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

5.2 Arendamise kava koostamise lähte- ja alusmaterjalid • Eesti Põhikaart M 1:20 000; • Are valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. AS Maves, 2005-2006; • Suigu küla keskuse veevarustuse tööprojekt, OÜ Arcus Projetk, 2009; • Are alevik Kooli ja Kaldeni tänavate veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike tööprojekt, OÜ Arvi Vainula Projektbüroo, 2010; • Eesti veeõiguse jt. õigusakte.

6 ARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMINE Are vallas on tarbijad ühisveevarustuse teenusega varustatud kolmes asumis: Are alevik, Suigu ja Niidu küla. Are alevikus ja Suigu külas on moodustatud reoveekogumisalad. Arendamise kava koostajate seisukohalt on parimaks lahenduseks ÜVK süsteemide arendamisel jagada vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja arendamine etappideks. See tagab tööde jätkusuutliku teostamise ja arvestab valla ja vee-ettevõtte majanduslike võimalustega.

Alljärgnevalt on üldiselt välja toodud planeeritavad veemajanduse arendustegevused Are valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga varustatud asulates aastatel 2011-2023:

o 2011-2015 (I etapp) - Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine Are alevikus ja Suigu külas. Selle tulemusena võimaldatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumine kõigile reoveekogumisala elanikele. o 2016-2023 (II etapp) . Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine Are alevikus, Suigu ning Niidu külas. Käesoleva arengukava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte: • tehnilised – puudub ülevaatlik tehniline andmebaas enne 1995. aastat rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu paiknemise ja seisukorra kohta (teostusjoonised jm.); • keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest; • majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kogu valla territooriumil; • sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte loomise ja majandamisega.

6.1 Veevarustuse ja kanalisatsiooni seisukord Are vallas Suurem osa Are valla ühisveevõrgu rajatistest on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi. Tingituna omaaegsest ehituskvaliteedist, projekteerimisel ja rajamisel tolleaegseid perspektiivvajadusi silmas pidades, aga samuti vahepealsete investeeringute puudumist veevõrgu rajatiste korrastamiseks, on puurkaev-pumplad ning veetorustikud suures osas amortiseerunud ja vajavad renoveerimist. Are valla asulate ühisveevõrgu süsteemid on hargvõrgud, veekvaliteedi teenuse kvaliteedi parandamise eesmärgil on otstarbekas vee jaotusvõrgud ringistada. Are valla ühiskanalisatsiooni rajatised on ehitatud eelmise sajandi 70-ndate aastate lõpus. Tingituna omaaegsest ehituskvaliteedist (torustikud ja kaevud ei ole veetihedad, isevoolsete torustike negatiivsed langud) ja vahepealsetest investeeringute puudumisest kanalisatsioonirajatiste korrastamiseks on kanalisatsioonitorustikud suures osas amortiseerunud, mistõttu vajavad renoveerimist. 42

Tegelikult vajaks ühiskanalisatsiooniga asulates renoveerimist kogu kanalisatsioonivõrk, mis aga kogumahus on kulukas. Seepärast on otstarbekas ühiskanalisatsiooni renoveerimise ettevalmistavas staadiumis käivitada kanalisatsioonivõrgu või selle probleemsemate lõikude detailne uuring (s.h torustike TV-vaatlus). Kanalisatsioonitorustike TV-vaatluse alusel selguvad renoveerimist vajavad torustikulõigud, renoveerimistööde prioriteetsus ja erinevate lõikude puhul optimaalsed renoveerimismeetodid. Rekonstrueerimist vajavad ka Are aleviku ning Suigu küla reoveepuhastid. Reoveepuhastite projekteerimisele ja renoveerimisele ja/või ehitamisele peavad eelnema reovee koguste ja reostuskoormuste mõõtmised.

6.2 Ülevaade möödunud perioodil valminud arendusprojektidest • „Pärivere pumpla seadmete rekonstrueerimine ja Suigu küla põhjavee uuringud” Tööde käigus renoveeriti Pärivere keskuse pumpla seadmestik ning paigaldati rauaärastus filter. Teise objektina viidi läbi Suigu küla põhjavee uuringud mille tulemusena valmisid võimalikud puurkaevud Suigu küla keskuse veega varustamiseks. Kogu projekti maksumus oli 462407 EEK (ca 29553,2 eur) ning tööd valmisid 2007. a. lõpuks. • „Are alevikus Are Põhikooli ja Oja pumplate veetorustiku ühendamine ja Are Põhikooli ühendamine, Are aleviku kanalisatsiooni võrguga” Tööde käigus rekonstrueeriti veetorustik Oja puurkaev pumplast kuni Tori tänavani, sealt edasi rajati uus vee torustik kuni Are Põhikoolini. Rajati uus kanalisatsiooni torustik Kooli tn ridaelamutest kuni Oja tänavani. Kogu projekti maksumus oli 2058703,15 EEK (ca 131585,1 eur) ning tööd valmisid 2008 aasta keskel. • „Luha puurkaev-pumpla hoone korrastamine ja seadmete rekonstrueerimine” Tööde käigus korrastati luha pumpla hoone ja rekonstrueeriti pumpla seadmed. Paigaldati rauaeraldus filter ning häireedastus. Kogu projekti maksumus oli 147342 EEK (ca 9416,9 eur) ning tööd valmisid 2009 aasta lõpus. • „Suigu küla keskuse elanikele kvaliteetse ja tervisele ohutu joogivee tagamine” Tööde käigus rajati uus puurkaev-pumpla hoone koos seadmetega ning rekonstrueeriti suurem osa Suigu küla keskuse veetorustikust. Projekti eeldatav maksumus on 1894782 EEK (ca 121098,6 eur). Töö valmib 2010 aasta suveks.

6.3 Are alevik

6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid

Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Are aleviku ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. • Ühisvee jaotusvõrgud on hargvõrgud , mis koosnevad pikkadest ja ülemäära suure läbimõõduga tupiktorustikest. Sageli vesi tupiktorustikes seisab ning roiskub • Amortiseerunud veetorustikest tulenevalt on veekaod võrdlemisi suured. Aastakeskmine lekke osakaal väljapumbatavast veest on ca 15%.

• Puurkaev-pumplate (Oja ja Pärivere Keskuse pumplad) hooned vajavad rekonstrueerimist. • Olemasolevad tuletõrje veevõtumahutid ja –kohad ei taga piirkonnas piisavat tuletõrjevee varu.

6.3.2 Perspektiivne veetarve Are alevikus

Are aleviku ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud 300 elanikku. Ühisveevarustuse tarbeks on kasutusel kaks eraldi süsteemi kuuluvat puurkaevu: Pärivere Keskuse puurkaevu ja Oja puurkaevu. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Are aleviku ettevõtteid ja asutusi. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Are Põhikool ning Are Vallavalitsus. 2010. aastal tarbiti Are aleviku puurkaevudest ligikaudu 9887 m 3 vett, ehk ligikaudu 27,1 m 3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis on toodud Are aleviku perspektiivne veetarve.

Are aleviku ühisveevarustuse perspektiivne veetarve ja liitunud arv. Parameeter Ühik 2011 2013 2015 2017 2019 2021 2023 Elanike arv 425 421 417 417 417 417 417 ÜV-ga ühendatud elanike arv 300 297 315 324 327 327 327 Liitunute osakaal % 71 71 76 78 78 78 78 Ühiktarbimine l/d*in 80 82 84 86 88 90 90 Elanike veetarve m3/d 24,0 24,4 26,5 27,9 28,8 29,4 29,4 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 3,3 3,3 3,3 3,3 3,3 3,3 3,3 Veetarve kokku m3/d 27,3 27,7 29,8 31,2 32,1 32,8 32,8 Veekaod m3/d 4,1 3,3 3,0 3,1 3,2 3,3 3,3 Veetootmine kokku m3/d 31,4 31,0 32,8 34,3 35,3 36,0 36,0 Elanike veetarve m3/a 8 760 8 889 9 658 10 170 10 503 10 742 10 742 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 1 212 1 212 1 212 1 212 1 212 1 212 1 212 Veetarve kokku m3/a 9 972 10 101 10 870 11 382 11 715 11 954 11 954 Veekaod m3/a 1 496 1 212 1 087 1 138 1 172 1 195 1 195 Veetootmine kokku m3/a 11 468 11 314 11 957 12 520 12 887 13 149 13 149

Perspektiivne veetarve Are alevikus on aastal 2023 ligikaudu 32,8 m3 ööpäevas. Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 90 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et ligikaudu 100 % Are aleviku keskuse elanikest on liitunud ühisveevarustusega. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2010. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse.

6.3.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid

Are alevikus on planeeritud tegevuseks ühisveevõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine. Ühisveevarustuse tarbeks on alevikus kasutusel kaks eraldi veevõrku, mis on veevarustuse kindluse tagamiseks vajalik omavahel liita. Tulenevalt torustike vanusest vajavad need rekonstrueerimist.

6.3.4 Veevarustuse edasine areng

Perspektiivis (aastal 2023) tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud kõik Are reoveekogumisalal elavad elanikud. Lisaks elanikele tuleb arvestada ettevõtete ja asutuste veetarbega. Are aleviku veevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi (2011-2015). Teises etapis (2016-2023) toimub eelkõige ühisveevarustuse laiendamine Tori tee piirkonnas ning ringlustorustiku rajamine. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Are alevikus. Are aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitatavatel joonistel 1 ja 4. Ühisveevärgi arendamise I etapp, 2011-2015 Are aleviku puurkaev-pumplate hooned on käesolevaks ajaks osaliselt amortiseerunud, mistõttu on vajalik nende rekonstrueerimine. Are aleviku veevarustuse kindluse tagamiseks on vajalik rajada ühendustorustik Oja ja Pärivere Keskuse puurkaevudel baseeruvate veevõrkude vahel. Tulenevalt veetorustike vanusest on suur osa nendest käesolevaks ajaks amortiseerunud ning lekivad. Ühisveevärgi arendamise esimeses etapis rekonstrueeritakse suurem enamus aleviku keskuse ning Oja ja Põllu tänava veetorustikest. Kuna paljud veetorud on rajatud erakinnistutele, on raskendatud torustike hooldustööd, seetõttu paigaldatakse torustikud rekonstrueerimise käigus teede ja tänavate äärde. Lisaks rajatakse ühisveevarustuse torustikud Vana ja Metsa tänava ning Pärnu maantee piirkonda, tagamaks tarbijatele kvaliteetse joogivee saamise võimalus. Kuna olemasolevad tuletõrje veevõtumahutid ning veevõtukohad ei taga piirkonnas piisavat tuletõrje varu (vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile EVS 812-6:2005), rajatakse täiendavalt alevikku lõunaossa Pärivere Keskuse puurkaev-pumpla juurde veevõtumahuti ning rekonstrueeritakse olemasolev Pärnu maantee ääres Are kaupluse juures olev veevõtukoht. Pärivere Keskuse puurkaev-pumpla juurde rajatava tuletõrje veevõtumahuti orienteeruv maht on ligikaudu 160 m 3. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2011-2015: • Oja ja Pärivere Keskuse puurkaev-pumpla hoone rekonstrueerimine; • Are aleviku keskuse piirkonna veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine kogupikkusega hinnanguliselt 1594 meetrit (vastavalt ”Are alevik Kooli ja Kaldeni tänavate veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike tööprojektile”); • Oja, Põllu ja Kaldeni tänava veetorustike rekonstrueerimine kogupikkusega hinnanguliselt 967 meetrit; • Tori tee ja Uue tänava piirkonnas veetorustike rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 338 meetrit; • Vana ja Metsa tänava ning Pärnu maantee piirkonda veetorustike rajamine kogupikkusega ligikaudu 1037 meetrit; • Tuletõrje veevõtumahuti rajamine Pärivere Keskuse puurkaev-pumpla juurde ning olemasoleva tuletõrje veevõtukoha rekonstrueerimine Pärnu maantee piirkonnas.

Ühisveevärgi arendamise II etapp, 2016-2023 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava teises etapis toimub ühisveevarustuse torustike rajamine selliselt, et perspektiivis oleks ühisveevärgiga liitumise võimalus ning kvaliteetne joogivesi tagatud lisaks Are aleviku reoveekogumisalal olevatele tarbijatele ka Tori tee piirkonnas olevatele tarbijatele. Lisaks rajatakse veevarustuse kindluse eesmärgil ning kvaliteetse joogivee tagamiseks ringlustorustik Põllu tänavalt piki Karjateed Pärivere tänavani. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2023: • Veetorustiku rajamine Põllu tänavalt piki Karjateed Pärivere tänavani. Rajatava torustiku hinnanguline kogupikkus on 581 meetrit; • Veetorustiku rajamine Tori teele alates Uuest tänavast Suigu poole jäävate elamute varustamiseks. Rajatava torustiku hinnanguline kogupikkus on 420 meetrit; Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Are alevikus on toodud alljärgnevas tabelis.

Are aleviku ühisveevarustuse rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Are aleviku Are aleviku keskuse piirkonna veetorustike rajamine ja ühisveevärgi rekonstrueerimine (vastavalt ”Are alevik Kooli ja Kaldeni arendamine ja tänavate veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine tööprojektile”) kmpl 1 71 189 2011-2015 Oja ja Pärivere Keskuse PK hoonete rekonstrueerimine tk 2 11 504 Oja tn veetorustiku rekonstrueerimine m 434 45 384 Põllu tn veetorustiku rekonstrueerimine m 447 51 400 Tori tee ja Uue tn piirkonnas veetorustike rekonstrueerimine m 338 38 907 Kaldeni tn veetorustiku rajamine m 87 8 053 Vana ja Metsa tn ning Pärnu mnt piirkonnas veetorustiku rajamine m 1037 99 958 Majaühenduste rajamine ja rekonstrueerimine tk 34 26 076 Tuletõrje veevõtumahuti rajamine ja veevõtukoha rekonstrueerimine tk 2 51 129 Uuringud, projekteerimine 10% 33 241 Ettenägematud kulud 10% 33 241 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 16 621 KOKKU: 486 704 Are aleviku Põllu tn ja Karja tee veetorustiku rajamine m 581 58 835 ühisveevärgi Tori teel veetorustiku rajamine m 420 48 294 arendamine 2016- Majaühenduste rajamine tk 1 767 2023 Uuringud, projekteerimine 10% 10 790 Ettenägematud kulud 10% 10 790 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 5 395 KOKKU: 134 870 Are aleviku ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine KOKKU: 621 574

6.3.5 Kanalisatsiooni peamised probleemid

Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Are aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal. • Kanalisatsioonitorustik ning –kaevud on amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. • Reoveepuhasti on osaliselt amortiseerunud ega suuda aegajalt taga heitvee vastavust kehtestatud vee-erikasutusloa nõuetele. Üle piirnormi on heitvees peamiselt üldfosfori sisaldused. Samuti puudub reoveepuhastil juures paikneval reoveepumplal ülevool, mistõttu võib sademeterohkel ajal puhastile suunatav reo-, sademete- ja pinnasevesi põhjustada häireid puhasti töös. • Olemasolevad Oja tn, Torni ning reoveepuhasti ülepumplad on ehituslikult ja seadmete osas amortiseerunud. • Ühiskanalisatsioon on rajatud paljudes kohtades läbi erakinnistute, mistõttu on raskendatud selle hooldamine. Peamiselt Oja ja Uue tänava piirkonnas.

6.3.6 Are aleviku perspektiivne reostuskoormus

Prognoositav Are aleviku reoveepuhasti reostuskoormus on ligikaudu 461 ie. Ühiskanalisatsiooni arendamise järel suureneb ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal ligikaudu 74 protsendini aleviku elanikest. Peamiselt suureneb ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal Are alevikus Metsa ja Vana tänava piirkonda rajatava ühiskanalisatsiooni tõttu. Are aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis . Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Infiltratsioonivee osakaal väheneb kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise tulemusel ning väheneb 30 %-ni üldisest vooluhulgast. Perspektiivse reoveepuhasti vooluhulga ning reostuskoormuse prognoosimisel on vajalik arvestada ka Kurena külas Ristiku, Saare ja Teeveere planeeringualal tekkiva elanike reoveega.

Are aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike, asutuste ja ettevõtete perspektiivne reovee vooluhulk. Parameeter Ühik 2011 2013 2015 2017 2019 2021 2023 ÜK-ga ühendatud elanike arv 285 282 300 309 309 309 309 Liitunute osakaal % 67 67 72 74 74 74 74 Ühiktarbimine l/d*in 80,0 82,0 84,0 86,0 88,0 90,0 90,0 Elanike kanalisatsioon m3/d 22,8 23,1 25,2 26,6 27,2 27,8 27,8 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 2,4 2,4 2,4 2,4 2,4 2,4 2,4 Kanalisatsioon kokku m3/d 25,2 25,6 27,6 29,0 29,6 30,3 30,3 Infiltratsioon m3/d 25,2 20,4 11,1 8,7 8,9 9,1 9,1 Reovesi kokku m3/d 50,4 46,0 38,7 37,7 38,5 39,3 39,3 Elanike kanalisatsioon m3/a 8 322 8 445 9 207 9 709 9 934 10 160 10 160 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 881 881 881 881 881 881 881 Kanalisatsioon kokku m3/a 9 203 9 326 10 088 10 590 10 815 11 041 11 041 Infiltratsioon m3/a 9 203 7 461 4 035 3 177 3 245 3 312 3 312 Reovesi kokku m3/a 18 406 16 787 14 123 13 767 14 060 14 354 14 354

Are aleviku elanike, asutuste ning ettevõtete poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 30,3 m3. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 27,8 m3 reovett, mis on ligikaudu 92 % kogu tekkivast vooluhulgast. Are aleviku reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 27,7 kg BHT 7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.3.7 Reovee puhastamise alternatiivid

Olemasolev Are aleviku reoveepuhasti on osaliselt amortiseerunud ning tuleb seetõttu rekonstrueerida. Are aleviku reoveepuhasti on osaliselt 2010. aastal rekonstrueeritud, seetõttu on otstarbekas kasutada reoveepuhasti rekonstrueerimisel ära olemasolevaid OXYD-180 tüüpi aktiivmudapuhasti mahuteid ning hooneid. Reoveepuhasti rekonstrueerimise peamised tegevused on: • Reoveepuhasti tehnohoone rekonstrueerimine • Reoveepumpla rekonstrueerimine ning möödavoolu rajamine • Reovee kogumismahutite purgimiseks käsivõrega varustatud purgimiskaevu (-mahuti) rajamine • Reoveepuhasti mahutite rekonstrueerimine (sh mudatihendi rajamine) ning katmine • Reoveepuhasti seadmete (segisti, mudapump, jne) paigaldamine ning elektri ja automaatikatööd • Amortiseerunud kanalisatsioonitorustike ja –kaevude rekonstrueerimine • Biotiikide puhastamine • Reoveepuhasti territooriumi (sh biotiikide) ümbritsemine aiaga • Teede ja platside korrastamine ning haljastustööd Olemasoleva puhasti rekonstrueerimine on nii tehniliselt kui ka majanduslikult parem lahendus kui uue aktiivmuda või biokile tehnoloogial põhineva individuaallahendusega või

48 kompaktpuhasti (tehase valmidusega) rajamine. Sellest tulenevalt reovee puhastamise alternatiivid Are alevikus puuduvad.

6.3.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng

Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2023) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Are aleviku reoveekogumisalal elavatest elanikest. Lisaks elanikele on arvestatud ka ettevõtete ja asutuste reoveega. Perspektiivis on plaanis ühiskanalisatsiooni juhtida ka Kurena külas Saare, Ristiku ja Teeveere planeeringualal tekkiv reovesi. Liitumistorustiku arendamine selleks tarbeks toimub liitumistasude eest. Are aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja arendamine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi (2011-2015). Ühiskanalisatsiooni laiendamine toimub Vana ja Metsa tänava ning Pärnu maantee piirkonnas koos veetorustike rajamisega, kuna torustike rajamine ühises kaevikus on majanduslikult ning tehniliselt otstarbekam kui torustike rajamine eraldi kaevikus. Teises etapis (2016-2023) ühiskanalisatsiooni arendamist ning rekonstrueerimist pole ette nähtud. Ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla ja vee- ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Are alevikus. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise I periood, 2011-2015. Are aleviku reoveepuhasti on osaliselt amortiseerunud ning ei suuda aegajalt tagada reovee nõuetekohast puhastust, mistõttu ei vasta vee-erikasutusloa (nr L.VV/319936) nõuetele ka reoveepuhastist suublasse juhitav heitvesi. Üle piirnormi on heitvees eelkõige üldfosfori sisaldus. Vajalik on reoveepuhasti rekonstrueerimine ja puhastusprotsessi seadistamine. Samuti vajab rekonstrueerimist puhasti juurde kuuluv tehnohoone ning reoveepumpla. Kuna amortiseerunud kanalisatsioonikaevude ja –torustike tõttu suureneb sademeterohkel perioodil oluliselt reoveepuhasti hüdrauliline koormus tuleks enne puhasti rekonstrueerimist ja seadistamist rekonstrueerida halvas seisukorras olevad kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud. Samuti peavad reoveepuhasti rekonstrueerimisele eelnema reovee vooluhulga ja reostuskoormuse mõõtmised. Tulenevalt vanusest on amortiseerunud ka olemasolevad kanalisatsioonitorustikud ja – kaevud. Amortiseerunud torustike ja –kaevude tõttu toimub kanalisatsioonisüsteemi ka sademete ja lumesulamisvee infiltratsioon, mis suurendab oluliselt sademeterohkel perioodil reoveepuhasti hüdraulilist koormust ning võib põhjustada häireid puhasti töös. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Seetõttu on oluline rajada reoveepuhasti juures paiknevale reoveepumplale ülevool, mis võimaldab sademeterohkel ning lumesulamise perioodil üleliigse vee suunata reoveepuhastist mööda otse suublasse. Ülevoolu rajamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusest nr 269 „Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord 1“. Määruse § 7 lg 4 kohaselt tohib ühisvoolukanalisatsioonist sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu veekogusse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud tuleb projekteerida nii, et ülevoolud hakkavad tööle vaid juhul, kui suublasse juhitavas heitvees sisaldub üks osa reovett ja neli osa sademevett. Vana ja Metsa tänava ning Pärnu maantee piirkonnas kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaeve ja –mahuteid. Mahutite seisukorra, veepidavuse ning tühjendamise sageduse kohta andmed puuduvad. Tõenäoliselt toimub lekkivatest reovee kogumismahutitest ja - kaevudest reovee imbumine pinnasesse. Kuna põhjavesi on piirkonnas peamiselt nõrgalt kaitstud, võib pinnasesse imbuv reovesi põhjustada maapinnalähedase põhjavee reostumist.

Seetõttu rajatakse Vana ja Metsa tänava ning Pärnu maantee piirkonda koos ühisveevarustuse torustike rajamisega ka ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooniga kaetava ala laienemisega seoses tuleks muuta ka Are aleviku reoveekogumisala piiri. Seega tuleb enne rahastuse taotlemist esitada Keskkonnaametile põhjendatud taotlus reoveekogumisala piiride muutmiseks. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2011-2015: • Are aleviku keskuse piirkonnas kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 351 meetrit ning Torni (Vallakeskuse) reoveepumpla rekonstrueerimine (vastavalt ”Are alevik Kooli ja Kaldeni tänavate veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike tööprojektile”); • Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Oja ja Uue tänava piirkonnas kokku ligikaudu 625 meetri ulatuses; • Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine korrusmajade ja Vallakeskuse piirkonnas ning Kaldeni tänavalt kuni reoveepuhastini kokku ligikaudu 1273 meetri ulatuses; • Oja tn ja reoveepuhasti reovee ülepumplate rekonstrueerimine ning Pärnu mnt piirkonda uue reoveepumpla rajamine; • Uute kanalisatsioonitorustike rajamine Metsa ja Vana tänavale ning Pärnu maantee piirkonda kogupikkusega hinnanguliselt 931 meetrit. • Are aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine (sh biotiikide puhastamine); • Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Põllu tänavalt kuni reoveepuhasti juures oleva reovee ülepumplani kogupikkusega ligikaudu 451 meetrit. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Are alevikus on toodud alljärgnevas tabelis .

Are aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Are aleviku Are aleviku keskuse piirkonna kanalisatsioonitorustike ühiskanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine ning reoveepumpla arendamine ja rekonstrueerimine (vastavalt ”Are alevik Kooli ja Kaldeni rekonstrueerimine tänavate veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike 2011-2015 tööprojektile”) kmpl 1 28 811 Kanalisatsioonitorustike TV-uuringu läbiviimine m 2087 2 667 Pärivere tee ja Kaldeni tn piirkonnas kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 1033 135 918 Kaldeni tn kuni reoveepuhastini kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 239 32 131 Oja tn piirkonnas kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 625 73 199 Karja teelt reoveepuhastini kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine m 451 45 376 Uute kanalisatsioonitorustike rajamine Pärnu mnt ja Vana ning Metsa tänava piirkonda m 931 91 615 Majaühenduste rajamine ja rekonstrueerimine tk 45 34 512 Are reoveepumplate rekonstrueerimine ja rajamine kmpl 2 47 934 Are reoveepuhasti (sh reoveepumpla) rekonstrueerimine kmpl 1 116 903 Uuringud, projekteerimine 10% 57 759 Ettenägematud kulud 10% 57 759 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 28 879 KOKKU: 753 463 Are aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine KOKKU: 753 463

6.3.9 Sademeveesüsteemide edasine areng

Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2011-2023. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Are alevikus on sademevee ärajuhtimiseks korrusmajade ja Vallakeskuse juures kasutusel sademevee- ja drenaažitorustikud ning kraavid. Uuel tänaval asuvate üksikmajapidamiste drenaaživesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Mujal piirkondades juhitakse üleliigne sademe ja pinnasevesi ära kraavide abil. Tulenevalt maapinna langusest juhitakse sademetevesi kraavide abil alevikku läänepoolt läbivasse Kaldaojasse ning alevikust lõunasse jäävasse Sauga jõkke. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse. Samuti on vajalik vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisel korrusmajade ja Vallakeskuse piirkonnas rekonstrueerida ka olemasolevad sademe- ja drenaaživee torustikud. Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel Uuel tänaval jäetakse olemasolev kasutuseta isevoolne kanalisatsioonitorustik kasutusele

51 sademeveekanalisatsiooni torustikuna. Sademe- ja drenaaživesi juhitakse selle abil Kaldaojasse.

6.4 Suigu küla

6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid

Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Suigu küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. • Ühisvee jaotusvõrgud on hargvõrgud , mis koosnevad pikkadest ja ülemäära suure läbimõõduga tupiktorustikest. Sageli vesi tupiktorustikes seisab ning roiskub • Suigu Suurfarmi puurkaev-pumpla hoone vajab rekonstrueerimist.

6.4.2 Perspektiivne veetarve Suigu külas

Suigu küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud 185 elanikku. Ühisveevarustuse tarbeks on kasutusel kaks puurkaevu: Lasteaia puurkaev ja Suurfarmi puurkaev. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Suigu küla ettevõtteid ja asutusi. Asutustest on ühisveevärgi vee kasutajad Suigu Lasteaed-Algkool ning Suigu seltsimaja. 2010. aastal tarbiti Suigu küla puurkaevudest ligikaudu 17620 m3 vett, ehk ligikaudu 48,3 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis on toodud Suigu küla perspektiivne veetarve.

Suigu küla ühisveevarustuse perspektiivne veetarve ja liitunud arv. Parameeter Ühik 2011 2013 2015 2017 2019 2021 2023 Elanike arv 282 280 278 276 275 275 275 ÜV-ga ühendatud elanike arv 185 183 181 179 185 185 185 Liitunute osakaal % 66 65 65 65 67 67 67 Ühiktarbimine l/d*in 65 70 72 74 76 78 80 Elanike veetarve m3/d 12,0 12,8 13,0 13,2 14,1 14,4 14,8 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 36,8 36,8 36,8 36,8 36,8 36,8 36,8 Veetarve kokku m3/d 48,8 49,6 49,8 50,0 50,9 51,2 51,6 Veekaod m3/d 7,3 7,4 7,5 7,5 7,6 7,7 7,7 Veetootmine kokku m3/d 56,2 57,1 57,3 57,6 58,5 58,9 59,3 Elanike veetarve m3/a 4 389 4 676 4 757 4 835 5 132 5 267 5 402 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 13 433 13 433 13 433 13 433 13 433 13 433 13 433 Veetarve kokku m3/a 17 822 18 109 18 190 18 268 18 565 18 700 18 835 Veekaod m3/a 2 673 2 716 2 728 2 740 2 785 2 805 2 825 Veetootmine kokku m3/a 20 495 20 825 20 918 21 008 21 350 21 505 21 660

Perspektiivne veetarve Suigu külas on aastal 2023 ligikaudu 51,6 m3 ööpäevas. Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et ligikaudu 100 % Suigu küla keskuse elanikest on liitunud ühisveevarustusega. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei

52 suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2010. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse.

6.4.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid

Suigu külas on planeeritud tegevuseks ühisveevõrgu laiendamine. Ühisveevarustuse torustikud on 2010 aastal suures osas rekonstrueeritud ning veevõrgust võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele. Sellest tulenevalt ühisveevärgi arendamisel alternatiivid puuduvad.

6.4.4 Veevarustuse edasine areng

Perspektiivis (aastal 2023) tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud kõik Suigu reoveekogumisalal elavad elanikud. Lisaks elanikele tuleb arvestada ettevõtete ja asutuste veetarbega. Suigu küla veevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava teise etappi (2016-2023), mil toimub ühisveevarustuse arendamine valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Suigu külas. Suigu küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitatavatel joonistel 2 ja 5. Ühisveevärgi arendamise II etapp, 2016-2023 Kuna enamus küla keskuse veetorustikest on 2009 aastal rekonstrueeritud, siis täiendavaid torutöid pole arendamise kava esimeses etapis ette näha. Suigu küla Suurfarmi puurkaev-pumpla hoone käesolevaks ajaks osaliselt amortiseerunud, mistõttu on vajalik selle rekonstrueerimine. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava teises etapis toimub ka ühisveevarustuse torustike rajamine veevarustuse kindluse tagamiseks. Kuna Suigu külas on veetorustik rajatud hargvõrguna, siis rajatakse arendamise kava teises etapis veetorustiku ringistamise eesmärgil uus veetorustik Pootsmani teelt kuni küla keskuse korrusmajade veetorustikuni. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2023: • Veetorustike rajamine Pootsmani tee lõpust paralleelselt Are-Suigu mnt-ga kuni küla korrusmajade veetorustikuni. Rajatava torustiku hinnanguline kogupikkus on 526 meetrit; • Suurfarmi puurkaev-pumpla hoone rekonstrueerimine; Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Suigu külas on toodud alljärgnevas tabelis.

Suigu küla ühisveevarustuse rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Suigu küla Veetorustike rajamine Pootsmani teelt Suigu küla ühisveevärgi keskuseni m 526 47 025 arendamine Majaühenduste rajamine tk 3 2 301 2016-2023 Suigu suurfarmi puurkaev-pumpla hoone rekonstrueerimine kmpl 1 7 190 Uuringud, projekteerimine 10% 5 652 Ettenägematud kulud 10% 5 652 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 2 826 KOKKU: 70 645 Suigu küla ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine KOKKU: 70 645

6.4.5 Kanalisatsiooni peamised probleemid

Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Suigu küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal. • Kanalisatsioonitorustik ning –kaevud on amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. Lisaks toimib Suigu küla keskuses kaks paralleelset kanalisatsioonisüsteemi. • Reoveepuhasti on osaliselt amortiseerunud ega taga nõuetekohast reoveepuhastust. Olemasolev 2*BIO-50 tüüpi reoveepuhasti on rajatud ca 25 aastat tagasi, mistõttu puhasti mahutid on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Sellest tulenevalt võtavad suure osa reostuskoormusest vastu järelpuhastuseks kasutatavad biotiigid, mis on käesolevaks ajaks mudastunud. • Olemasolevad Suigu asula ja Suurfarmi reovee ülepumplad on ehituslikult ja seadmete osas amortiseerunud. Olemasolevad reoveepumplad on 3 m läbimõõduga r/b kaevurõngastest pumplad, mis on tõenäoliselt halva hüdroisolatsiooniga ning ei pea vett. • Ühiskanalisatsioon on rajatud paljudes kohtades läbi erakinnistute, mistõttu on raskendatud selle hooldamine.

6.4.6 Suigu küla perspektiivne reostuskoormus

Prognoositav Suigu küla reostuskoormus on ligikaudu 198 ie. Ühiskanalisatsiooni arendamise järel suureneb ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal ligikaudu 59 protsendini küla elanikest. Peamiselt suureneb ühiskanalisatsiooniga liitunute osakaal Suigu külas Pootsmani tee piirkonda rajatava ühiskanalisatsiooni tõttu. Suigu küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis . Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Infiltratsioonivee osakaal väheneb

54 kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise tulemusel ning väheneb 30 %-ni üldisest vooluhulgast.

Suigu küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike, asutuste ja ettevõtete perspektiivne reovee vooluhulk. Parameeter Ühik 2011 2013 2015 2017 2019 2021 2023 ÜK-ga ühendatud elanike arv 150 148 146 144 156 161 161 Liitunute osakaal % 53 53 53 52 57 59 59 Ühiktarbimine l/d*in 65 70 72 74 76 78 80 Elanike kanalisatsioon m3/d 9,8 10,4 10,5 10,7 11,9 12,6 12,9 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 8,5 Kanalisatsioon kokku m3/d 18,2 18,8 19,0 19,1 20,3 21,0 21,4 Infiltratsioon m3/d 18,2 15,1 7,6 5,7 6,1 6,3 6,4 Reovesi kokku m3/d 36,5 33,9 26,6 24,9 26,4 27,3 27,8 Elanike kanalisatsioon m3/a 3 559 3 781 3 837 3 889 4 327 4 584 4 701 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 3 094 3 094 3 094 3 094 3 094 3 094 3 094 Kanalisatsioon kokku m3/a 6 653 6 875 6 931 6 983 7 421 7 678 7 795 Infiltratsioon m3/a 6 653 5 500 2 772 2 095 2 226 2 303 2 339 Reovesi kokku m3/a 13 306 12 376 9 703 9 078 9 648 9 981 10 134

Suigu küla elanike, asutuste ning ettevõtete poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 21,4 m3. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 12,9 m3 reovett, mis on ligikaudu 60 % kogu tekkivast vooluhulgast. Suigu küla reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 11,9 kg BHT 7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.4.7 Reovee puhastamise alternatiivid

Olemasolev Suigu küla reoveepuhasti on amortiseerunud ning tuleb seetõttu rekonstrueerida. Olemasoleva puhasti rekonstrueerimise käigus rajatakse uus aktiivmuda ja/või biokile tehnoloogial põhinev individuaallahendusega või kompaktne (tehase valmidusega) reoveepuhasti. Samuti on vajalik settest puhastada ka olemasolevad järelpuhastuseks kasutatavad biotiigid kogupindalaga ligikaudu 0,48 ha. Suigu asula reovee puhastamiseks rajatava individuaallahendusega aktiivmudapuhasti hinnanguline maksumus on ligikaudu 225 000 eurot. Kompaktpuhasti maksumus ja ka ekspluatatsioonikulud on üldjuhul mõnevõrra väiksemad. Lisaks on kompaktpuhasteid lihtne rajada ja hooldada. Samas on kompaktpuhastite peamiseks puuduseks võrreldes individuaallahendusega aktiivmudapuhastitega aga väiksem koormustaluvus ning järelpuhastuse vajadus. Vaatamata sellele on kompaktpuhasti rajamine Suigu külla majanduslikult ja tehniliselt sobilikum kui individuaallahendusega aktiivmudapuhasti rajamine. Kuna turul pakutavaid kompaktpuhastite erinevaid lahendusi on mitmeid, tehakse lõplik reoveepuhasti tehnoloogilise lahenduse valik hankedokumentide põhjal esitatud pakkumiste alusel.

6.4.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng

Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2023) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Suigu reoveekogumisalal elavatest elanikest. Lisaks elanikele on arvestatud ka ettevõtete ja asutuste reoveega. Suigu küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava esimesse etappi (2011-2015). Teises etapis (2016-2023) toimub ühiskanalisatsiooni arendamine Pootsmani tee piirkonnas. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine toimub valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Suigu külas. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise I periood, 2011-2015. Suigu küla reoveepuhasti on amortiseerunud ning biotiigid mudastunud, mistõttu reoveepuhasti ei suuda aegajalt tagada reovee nõuetekohast puhastust, mistõttu ei vasta vee- erikasutusloa (nr L.VV/319936) nõuetele ka reoveepuhastist suublasse juhitav heitvesi. Üle piirnormi on heitvees olnud heljumi ja BHT 7 sisaldused. Sellest lähtuvalt on vajalik reoveepuhasti rekonstrueerida ning biotiigid mudast puhastada. Tulenevalt vanusest on amortiseerunud ka olemasolevad kanalisatsioonitorustikud ja – kaevud. Amortiseerunud torustike ja –kaevude tõttu toimub kanalisatsioonisüsteemi ka sademete ja lumesulamisvee infiltratsioon, mis suurendab oluliselt sademeterohkel perioodil reoveepuhasti hüdraulilist koormust ning võib põhjustada häireid puhasti töös. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Kuna põhjavesi on piirkonnas peamiselt nõrgalt kaitstud, võib pinnasesse imbuv reovesi põhjustada maapinnalähedase põhjavee reostumist. Rekonstrueerimist vajavad ka olemasolevad asula reoveepumplad. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2011-2015: • Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine küla korrusmajade juures ning Töökoja tänaval kokku ligikaudu 767 meetri ulatuses. • Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Suigu-Tootsi mnt piirkonnas kokku ligikaudu 541 meetri ulatuses; • Suigu asula survekanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine kogupikkusega ligikaudu 917 meeri ulatuses. • Suigu asula ja Suurfarmi reovee ülepumplate rekonstrueerimine. • Suigu küla reoveepuhasti rekonstrueerimine aktiivmudatehnoloogial ja/või biokiletehnoloogial põhineva reoveepuhastina; Kanalisatsioonisüsteemi arendamise II periood, 2016-2023. Kanalisatsioonisüsteemide arendamisel teises etapis toimub uute ühiskanalisatsiooni torustike rajamine tagamaks ühiskanalisatsioonige liitumise võimalus Suigu külas Pootsmani tee piirkonna elanikele. Selleks rajatakse kokku hinnanguliselt 750 meetrit isevoolseid ning survelisi kanalisatsioonitorustikke ning reoveepumpla. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2023: • Uute kanalisatsioonitorustike rajamine Pootsmani teele kogupikkusega hinnanguliselt 749 meetrit.

• Reoveepumpla rajamine Pootsmani tee elanike reovee juhtimiseks Suigu küla keskuse kanalisatsioonisüsteemi. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Suigu külas on toodud alljärgnevas tabelis .

Suigu küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Suigu küla Kanalisatsioonitorustike TV-uuringu läbiviimine m 1308 1 671 ühiskanalisatsiooni Töökoja tee ja küla korrusmajade piirkonnas isevoolse arendamine ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine m 767 102 916 rekonstrueerimine Suigu-Tootsi tee piirkonnas isevoolse 2011-2015 kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine m 541 72 570 Majaühenduste rekonstrueerimine tk 20 15 339 Suigu küla survekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine m 917 93 812 Suigu küla asula ja Suurfarmi reoveepumplate rekonstrueerimine tk 2 57 520 Suigu küla reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 180 411 Uuringud, projekteerimine 10% 52 257 Ettenägematud kulud 10% 52 257 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 26 128 KOKKU: 654 881 Suigu küla Uute kanalisatsioonitorustike rajamine Pootsmani teelt küla ühiskanalisatsiooni keskuseni m 749 78 272 arendamine 2016- Majaühenduste rajamine tk 7 5 369 2023 Reoveepumpla rajamine Are-Suigu mnt äärde tk 1 19 173 Uuringud, projekteerimine 10% 10 281 Ettenägematud kulud 10% 10 281 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 5 141 KOKKU: 128 518 Suigu küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine KOKKU: 783 398

6.4.9 Sademeveesüsteemide edasine areng

Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.5 Niidu küla

6.5.1 Veevarustuse peamised probleemid

Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Niidu küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal. • Ühisveevarustuseks tarbeks on kasutusel kaks eraldi veevõrku ning jaotusvõrgud on hargvõrgud , mis koosnevad pikkadest ja ülemäära suure läbimõõduga tupiktorustikest. Sageli vesi tupiktorustikes seisab ning roiskub. • Luha puurkaevust väljapumbatav vesi ületab mõningal määral piirnormi fluori osas.

6.5.2 Perspektiivne veetarve Niidu külas

Niidu külas on OÜ Are Vesi tegevuspiirkonnas ühisveevärgiga käesoleval ajal ühendatud 25 elanikku. Ühisveevarustuse tarbeks on kasutusel Luha puurkaev. Lisaks saavad Niidu küla idaosas ligikaudu 6 majapidamist joogivett Niidu endise suurfarmi puurkaevust. Ühisveevärgi vett kasutatavad asutused ja ettevõtted Niidu külas puuduvad. 2010. aastal tarbiti Niidu küla Luha puurkaevust ligikaudu 569 m3 vett, ehk ligikaudu 1,6 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis on toodud Niidu küla perspektiivne veetarve.

Niidu küla ühisveevarustuse perspektiivne veetarve ja liitunud arv. Parameeter Ühik 2011 2013 2015 2017 2019 2021 2023 Elanike arv 125 123 121 119 118 118 118 ÜV-ga ühendatud elanike arv 25 25 25 30 30 30 30 Liitunute osakaal % 20 20 21 25 25 25 25 Ühiktarbimine l/d*in 65 70 72 74 76 78 80 Elanike veetarve m3/d 1,6 1,8 1,8 2,2 2,3 2,3 2,4 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Veetarve kokku m3/d 1,6 1,8 1,8 2,2 2,3 2,3 2,4 Veekaod m3/d 0,2 0,3 0,3 0,3 0,3 0,4 0,4 Veetootmine kokku m3/d 1,9 2,0 2,1 2,6 2,6 2,7 2,8 Elanike veetarve m3/a 593 639 657 810 832 854 876 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Veetarve kokku m3/a 593 639 657 810 832 854 876 Veekaod m3/a 89 96 99 122 125 128 131 Veetootmine kokku m3/a 682 735 756 932 957 982 1 007

Perspektiivne veetarve Niidu külas on aastal 2023 ligikaudu 2,4 m3 ööpäevas. Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett.

Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et ühisveevarustusega liidetud tarbijate arv suureneb Niidu küla ida- ja lääneosa veevõrkude ühendustorustiku väljaehitamise tulemusena.

6.5.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid

Niidu külas on planeeritud tegevuseks ühisveevõrgu laiendamine ning mõningal määral ka rekonstrueerimine. Ühisveevarustuse torustike seisukord on valdavalt rahuldav. Luha puurkaev-pumplast võetavas vees on üle piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud fluoriidi sisaldused. Are vallas läbiviidud geoloogilis-hüdroloogilise uurimistöö „Suigu küla joogivee paremustamise võimalustest” (OÜ Salveesia, 2006) põhjal järeldati, et madalamates puurkaevudes vastab joogivesi fluoriidi sisalduse osas joogivee kvaliteedi nõuetele. Samas ületab madalamatest puurkaevudest võetud vesi joogiveele kehtestatud piirnormi üldraua sisaldus osas. Võttes arvesse Niidu küla ühisveevarustusega varustatud tarbijate arvu ning veetarvet (569 m3/d ehk ca 1,6 m 3/d) pole Luha puurkaev-pumplasse otstarbekas paigaldada täiendavaid joogiveetöötlusseadmeid (pöördosmoos), kuna seadmete maksumus ning ekspluatatsioonikulud ületavad uue puurkaevu rajamise kulusid. Sellest tulenevalt on majanduslikult ning tehniliselt otstarbekas Niidu küla olemasoleva puurkaevu lähedusse rajada madalam puurkaev. Olemasolev puurkaev tuleb likvideerida (tamponeerida).

6.5.4 Veevarustuse edasine areng

Perspektiivis (aastal 2023) tuleb arvestada, et nõuetekohane joogivesi on tagatud kõigile käesoleval ajal ühisveevärgiga ühendatud Niidu küla elanikele. Niidu küla veevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava teise etappi (2016-2023), mil toimub ühisveevarustuse arendamine valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Niidu külas. Niidu küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitatavatel joonistel 3 ja 6. Ühisveevärgi arendamise II etapp, 2016-2023 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava teises etapis toimub ühisveevarustuse torustike rekonstrueerimine ning ühendustorustik rajamine küla idaosa veevõrguga. Olemasoleva Luha puurkaev-pumpla juurde rajatakse ühisveevarustuse tarbeks uus madalam puurkaev. Olemasolev puurkaev likvideeritakse (tamponeeritakse). Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2016-2023: • Veetorustike rekonstrueerimine ning ühendustorustike rajamine küla idaosa veevõrguga . Rajatava torustiku hinnanguline kogupikkus on 421 meetrit; • Niidu küla ühisveevarustuse tarbeks uue puurkaevu rajamine Luha puurkaev-pumpla juurde. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Niidu külas on toodud alljärgnevas tabelis.

Niidu küla ühisveevarustuse rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Niidu küla Olemasolevate amortiseerunud veetorustike ühisveevärgi rekonstrueerimine Niidu külas m 116 13 333 arendamine Majaühenduste rekonstrueerimine tk 1 767 2016-2023 Ühendustorustiku rajamine küla idaosa veevõrguga m 305 35 053 Luha puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kmpl 1 2 876 Uuringud, projekteerimine 10% 5 203 Ettenägematud kulud 10% 5 203 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 2 601 KOKKU: 65 036 Niidu küla ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine KOKKU: 65 036

6.5.5 Kanalisatsiooni peamised probleemid

Niidu küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimisel olulisi probleeme pole esinenud. Reoveepuhastuse toimimise seisukohalt on oluline septiku regulaarne tühjendamine settinud settest.

6.5.6 Niidu küla perspektiivne reostuskoormus

Prognoositav Niidu küla reostuskoormus on ligikaudu 16 ie. Arendamise kava ei näe ette tegevusi ühiskanalisatsiooni arendamiseks Niidu külas. Reovee puhastamiseks kasutatakse olemasolevat septikust ja pinnasfilterpuhastist koosnevat reoveepuhastit. Üksikmajapidamistes (sh. hajaasustusega külad), mis jäävad välja reoveekogumisaladest on lubatud pinnasesse immutada kuni 5 m3 vähemalt mehaaniliselt puhastatud heitvett ööpäevas ning 5-50 m 3 bioloogiliselt puhastatud heitvett. Seetõttu on otstarbekas üksikmajapidamistes mehaaniliselt puhastatud heitvesi immutada pinnasesse või reovesi koguda lekkekindlatesse kogumiskaevudesse (-mahutitesse) ning purgida lähipiirkonnas olevale suuremale reoveepuhastile. Niidu küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis. Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et täiendavaid liitujaid perspektiivis ei lisandu. Infiltratsioonivee osakaaluks on arvestuslikult võetud 100 % üldisest vooluhulgast.

Niidu küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike, asutuste ja ettevõtete perspektiivne reovee vooluhulk. Parameeter Ühik 2011 2013 2015 2017 2019 2021 2023 ÜK-ga ühendatud elanike arv 16 16 16 16 16 16 16 Liitunute osakaal % 13 13 13 13 14 14 14 Ühiktarbimine l/d*in 65 70 72 74 76 78 80 Elanike kanalisatsioon m3/d 1,0 1,1 1,2 1,2 1,2 1,2 1,3 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku m3/d 1,0 1,1 1,2 1,2 1,2 1,2 1,3 Infiltratsioon m3/d 1,0 1,1 1,2 1,2 1,2 1,2 1,3 Reovesi kokku m3/d 2,1 2,2 2,3 2,4 2,4 2,5 2,6 Elanike kanalisatsioon m3/a 380 409 420 432 444 456 467 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Kanalisatsioon kokku m3/a 380 409 420 432 444 456 467 Infiltratsioon m3/a 380 409 420 432 444 456 467 Reovesi kokku m3/a 759 818 841 864 888 911 934

Niidu küla elanike poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 1,3 m3. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud asutused ja ettevõtted Niidu külas puuduvad. Niidu küla reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 1 kg BHT 7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.5.7 Reovee puhastamise alternatiivid

Niidu külas puudub reoveekogumisala ning perspektiivis täiendavaid liitujaid ühiskanalisatsiooniga ei lisandu. Seetõttu kasutatakse reovee puhastamiseks olemasolevat septikust ja pinnafiltrist koosnevat puhastit. Üksikmajapidamistes on otstarbekas mehaaniliselt puhastatud heitvesi immutada pinnasesse või reovesi koguda lekkekindlatesse kogumiskaevudesse (-mahutitesse) ning purgida lähipiirkonnas olevale suuremale reoveepuhastile.

6.5.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng

Arendamise kava ei näe aastatel 2011-2023 ette tegevusi ühiskanalisatsiooni arendamiseks Niidu külas.

6.5.9 Sademeveesüsteemide edasine areng

Tulenevalt maapinna langusest juhitakse sademetevesi kraavide abil peamiselt Vahtramäe peakraavi. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

7 Finantsanalüüs

7.1 Arendustegevuse finantseerimisvajadused, prioriteedid ning võimalused Alljärgnevas tabelis on kokkuvõtlikult välja toodud investeeringute maht, mis on vajalik Are valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks ning laiendamiseks arendamise kava perioodi jooksul. Investeeringu kogusumma, mis on vajalik vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks ja rekonstrueerimiseks on suurusjärgus 2,29 miljonit eurot (investeering ei sisalda käibemaksu). Tuleb arvestada, et investeeringu suurus on välja arvutatud vastavalt peatükis 5.1. toodud hindadele, mis võivad kuni 10% vahemikus erineda reaalsetest ehitushindadest. Investeeringute tegemisel tuleb arvestada ka rahaliste finantseerimisvõimalustega ning Euroopa Liidu poolt kehtestatud direktiividega, millele peavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid vastama, et vähendada elanikkonna terviseriske ning keskkonna reostumist. Tabelis on jaotatud investeeringud eelkõige EL direktiividest tulenevate kohustuste tähtaegasid ja elanikkonna maksevõimet arvestades. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine üksnes valla ja vee-ettevõtte omavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite puudumise tõttu võimalik. Arenguetappide elluviimiseks tuleb taotleda abi erinevatest finantsallikatest. Töös on arvestatud, et finantsabi taotletakse planeeritavate tegevuste tarbeks siseriiklikest allikatest (KIK). Keskkonnainvesteeringute Keskse toetus ühisveevärgi ja – kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel on kuni 85% projekti investeerimisvajakust (investeerimisvajak võib projekti tulu-kulu analüüsi põhjal moodustada kuni 100% projekti maksumusest). SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul eeldatakse, et KOV ja vee-ettevõtte omafinantseering on 15 %. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Alljärgnevas tabelis on välja toodud ka Are vallas arendatavate projektide planeeritavad teostamise ajad ning eeldatav valla ja vee-ettevõtte omafinantseeringu suurus.

Are valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalikud investeeringud. Projekti nimetus Periood Ühik Kokku Kogumaksumus*, eur Omaosalus**, eur Rahastajad Are aleviku ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2011-2015 486 704 73 006 OV, vee-ettevõte, KIK Are aleviku keskuse piirkonna veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine (vastavalt ”Are alevik Kooli ja Kaldeni tänavate veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike tööprojektile”) kmpl 1 71 189 10 678 Oja ja Pärivere PK hoonete rekonstrueerimine tk 2 14 380 2 157 Are alevikus veetorustike rekonstrueerimine m 1306 179 680 26 952 Are alevikus veetorustike rajamine m 1037 124 948 18 742 Majaühenduste rajamine ja rekonstrueerimine tk 34 32 595 4 889 Tuletõrje veevõtumahuti rajamine ja veevõtukoha rekonstrueerimine tk 2 63 912 9 587 Are aleviku ühisveevärgi arendamine 2016-2023 134 870 20 230 OV, vee-ettevõte, KIK Are alevikus veetorustike rajamine m 1001 133 911 20 087 Majaühenduste rajamine tk 1 959 144 Are aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2011-2015 753 463 113 020 OV, vee-ettevõte, KIK Are aleviku keskuse piirkonna kanalisatsioonitorustike rajamine ja rekonstrueerimine ning reoveepumpla rekonstrueerimine (vastavalt ”Are alevik Kooli ja Kaldeni tänavate veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike tööprojektile”) kmpl 1 28 811 4 322 Kanalisatsioonitorustike TV-uuringu läbiviimine m 2087 2 667 400 Are alevikus kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 2348 358 280 53 742 Are alevikus kanalisatsioonitorustike rajamine m 931 114 519 17 178 Majaühenduste rajamine ja rekonstrueerimine tk 45 43 140 6 471 Are reoveepumplate rekonstrueerimine ja rajamine kmpl 2 59 917 8 988 Are reoveepuhasti (sh reoveepumpla) rekonstrueerimine kmpl 1 146 129 21 919 Suigu küla ühisveevõrgu arendamine 2016-2023 70 645 10 597 OV, vee-ettevõte, KIK Veetorustike rajamine Pootsmani teelt Suigu küla keskuseni m 526 58 782 8 817 Majaühenduste rajamine tk 3 2 876 431 Suigu suurfarmi puurkaev-pumpla hoone rekonstrueerimine kmpl 1 8 988 1 348 Suigu küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2011-2015 654 881 98 232 OV, vee-ettevõte, KIK

Projekti nimetus Periood Ühik Kokku Kogumaksumus*, eur Omaosalus**, eur Rahastajad Kanalisatsioonitorustike TV-uuringu läbiviimine m 1308 1 671 251 Suigu külas amortiseerunud isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 1308 219 357 32 904 Majaühenduste rekonstrueerimine tk 20 19 173 2 876 Suigu küla survekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine m 917 117 265 17 590 Suigu küla reoveepumplate rekonstrueerimine tk 2 71 901 10 785 Suigu küla reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 225 514 33 827 Suigu küla ühiskanalisatsiooni arendamine 2016-2023 128 518 19 278 OV, vee-ettevõte, KIK Uute kanalisatsioonitorustike rajamine Pootsmani teelt küla keskuseni m 749 97 840 14 676 Majaühenduste rajamine tk 7 6 711 1 007 Reoveepumpla rajamine reovee juhtimiseks Pootsmani teelt küla keskuse kanalisatsiooni kmpl 1 23 967 3 595 Niidu küla ühisveevõrgu arendamine 2016-2023 61 441 9 216 OV, vee-ettevõte, KIK Olemasolevate amortiseerunud veetorustike rekonstrueerimine Niidu külas m 116 16 667 2 500 Majaühenduste rajamine tk 1 959 144 Ühendustorustiku rajamine küla idaosa veevõrguga m 305 43 816 6 572 Luha puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kmpl 1 3 595 539 Investeeringud kokku 2011-2015 1 895 048 284 257 Investeeringud kokku 2016-2013 399 069 59 860 Kõik kokku 2 294 117 344 118 * Hinnad sisaldavad projekteerimise, projekti juhtimise, järelvalve ning uuringute kulusid, mis moodustavad koos ettenägematute kuludega projekti maksumusest 25% ** Arvestatud, et süsteemide väljaarendamiseks taotletakse raha KIK-ist. Omaosaluseks KIK-ist taotlemisel on arvestatud 15%

Eelnevas tabelis toodud projektide maksumustes ei ole kajastatud käibemaksu ning maksumused on arvestatud praegustes hindades. Konkreetse finantsskeemi väljatöötamine on küllaltki aeganõudev ja keerukas protseduur, mistõttu seda käesoleva arendamise kava raames ei teostata. Töö järgmises peatükis (vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid) on vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna kujundamisel arvestatud alginvesteeringule lisaks ehitushindade tõusu. Keskmiselt on prognoositud ehitushinna tõusuks aastatel 2011- 2023 ligikaudu 1,0-4,8 % aastas. Samas täpne projekti maksumus määratakse konkreetsete ehitajate poolsete hinnapakkumistega ning seetõttu ei pruugi pikaajaline investeeringute planeerimine kirjeldatud finantsskeemi alusel ühtida reaalse turusituatsiooniga igal järgneval aastal.

7.2 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Käesoleva arendamise kava raames hinnatakse üldiselt, milline peaks olema arendamise kava elluviimise järgselt rakendatav veetariifipoliitika ja ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise tasu. Lõplikud tariifid töötab välja vee-ettevõte ja kinnitab Are Vallavolikogu.

7.2.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted

Kõige tähtsamaks teguriks veetariifide väljatöötamisel on alaliselt elavate elanike arv vallas või veelgi täpsemalt inimeste arv, kes on ühendatud ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning kes hakkavad tasuma veemaksu. Otstarbekas on määrata tariifid tarbitava vee hulga järgi. Väga oluline vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel on arvestada elanike maksevõimega. Tariifid peaksid jääma vahemikku 2-3% leibkonna netosissetulekutest. Keskmiseks leibkonnaliikme kuu netosissetulekuks on võetud ca 319,53 eurot (2007. aasta Statistikaameti andmed Pärnumaa kohta). Vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel lähtutakse teostatavate investeeringute omaosalusest (15%) ja ekspluatatsioonikuludest, mis on arvutatud praegustes hindades. Lisaks tuleb arvestada nii ehitushindade kui ka tarbijahindade tõusuga arendamise kava perioodi vältel. Järgnevas tabelis on välja toodud koondtabel vee- ja kanalisatsioonitariifide kujunemisest. Arvestades palgatõusuks KIK-i ametlikud prognoosandmed (http://struktuurifondid.ee/index.php?id=11279 ), võiks 2023. aastal Pärnumaa leibkonnaliikme netosissetulek olla ligikaudu 659,4 eurot. Maksimaalseks veetariifi suurusjärguks peetakse 2-3 % netosissetulekust kuus. Seega on sobiv suurusjärk 13,2- 19,8 eurot inimese kohta kuus. Kui arvestada keskmiseks veetarbeks 80 l inimese kohta ööpäevas, siis annab see tarbimiseks ligikaudu 2,4 m 3 vett inimese kohta kuus. Selle arvestuse järgi kujuneks 1 m 3 tarbitava vee optimaalseks maksumuseks aastaks 2023 ilma käibemaksuta 5,5-8,3 eurot. Tegemist on arvutuslike numbritega ning tegelik situatsioon võib erineda analüüsitavast. Seetõttu on oluline Are valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava korraline ülevaatamine iga nelja aasta tagant, mis võimaldab analüüse korrigeerida. Põhjendatud vee hinna ja reoveepuhastuse hinna kalkulatsioon skeem on esitatud järgnevalt.

Tariifide määramise eesmärgid: – tootmiskulude katmine; – kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

– keskkonnakaitse tingimuste täitmine; – põhjendatud tulukus; – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Veetariif koosneb veetootmise/puhastamise omahinnast ja sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, millest osa suunatakse investeeringuteks. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise tabelis on arvestatud KIK-i kaudu rahastatavate projektide amortisatsioonikulusid tehtavatelt investeeringutelt 15%- liselt. I Veetootmise omahind : 1. elektrienergia maksumus. 2. amortisatsioonikulud 2,5% a. puurkaevpumplate, torustike ja mahutite rekonstrueerimis/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 3. ressursimaks, mis devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi veele on 2011. aastast 6,65 senti/m 3. Ressursimaksu tuleb arvestada väljapumbatud vee hulga, mitte tarbitava vee hulga alusel. 4. töötasud inimestele, kes haldavad veevarustussüsteeme (arendamise kava perioodil on palkade tõusuks arvestatud 2,5-6,0%); 5. remondikuludena on arvestatud 5% eelnevate kuluartiklite kogusummast. II Reovee puhastamise omahind kujuneb : 1. Are aleviku ja Suigu küla reovee puhastamise ja pumpamise elektrikulud. 2. amortisatsioonikulud 2,5% a. reoveepumplate, torustike ja reoveepuhastite rekonstrueerimis/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 3. töötasud inimestele, kes haldavad kanalisatsioonisüsteeme (arendamise kava perioodil on palkade tõusuks arvestatud 2,5-6,0%); 4. Saastetasud on arvestatud reovee puhastamise omahinna sisse, tingimusel, et vett puhastatakse vastavalt vee-erikasutusloas väljastatud tingimustele. 5. remondikuludena on arvestatud 5% eelnevate kuluartiklite kogusummast. Seega võiks Are vallas arenguperioodi jooksul kujuneda vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks kokku ligikaudu 5,55 eur/m 3. Välja kujunenud hind on praegusest hinnast küll kõrgem, kuid elanikkonna heaolu ja maksevõime kasvades siiski suhteliselt madal (kuni 2,5% leibkonnaliikme kuu sissetulekust). ÜVK kasutamise hinda on võimalik minimeerida vastavalt vee- ettevõtte laienemise ning sellest tuleneva ÜVK väljaehitamisulatuse optimeerimisega pikemale ajaperioodile (ÜVK täielik väljaehitamise võimalikkus ning hinnakujunemine sõltub suuresti ka finantseerimisallikate poolt pakutavatest tingimustest). Vee-ja kanalisatsiooniteenuse kujunev hind on näidatud alljärgnevas tabelis , kus on muuhulgas arvestatud elanikkonna prognoositava palgatõusuga. Oluline on arvesse võtta, et allpool toodud tabelit ei saa ega tohi kasutada vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamiseks Are vallas, kuid kindlasti tuleb tariifide kujundamisel arvestada finantsanalüüsi peatükis kirjeldatud põhimõtteid, mille alusel

67 kujuneb veetootmise ja reovee puhastamise omahind. Perspektiivis tuleb kõikidel Are valla ÜVK süsteemide aladel kujundada ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind. Ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind peaks olema nii eraõiguslikel isikutel kui ka juriidilistel isikutel. Erinev reoveeteenuse hind juriidilistel isikutel on põhjendatud ainult siis, kui ettevõtte tegevuse tulemusena tekib reovett, mille reoainete sisaldus on kõrgem olmereovee parameetritest. Tulevikus tuleb vajadusel kasutada oma haldusterritooriumil juriidilistele isikute poolt tekitatud reovee tariifi kujundamisel põhimõtet, et reoveeteenuse hind kujundatakse vastavalt reostuskoormusele. Alljärgnevas tabelis kajastatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste hind sisaldab käibemaksu. Tabelist on näha, et vee- ja kanalisatsioonihindu tuleb tõsta küllaltki märgatavalt ning järsult, kuna vee ja reovee hind peab sisaldama nii ekspluatatsioonikulusid kui ka teostatud investeeringute amortisatsioonikulusid. Suurem hinnatõus on tulemas aastatel 2011-2015, mis on tingitud KIK-i kaudu rahastatava veemajandusprojekti raames tehtavatest suurtest lühiajalistest investeeringutest. Kuigi perspektiivse ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni tariifi prognoosimisel on arvestatud amortisatsioonikulusid üksnes teostatavate investeeringute omaosaluse põhjal, on vee-ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks Are vallas vajalik pikemas perspektiivis jõuda etalontariifiga tähistatud vee- ja kanalisatsioonitariifini, mis arvestab teostatavate investeeringute amortisatsioonikulu 100 %-lisena (vt. alljärgnevas tabelis esitatud etalontariif). Arendamise kava koostajad on seisukohal, et nii pika perioodi vältel, nagu seda on arendamise kavas kajastatud, ei ole võimalik väga täpselt prognoosida palkade tõusu ja inflatsiooninäitajate muutust, mistõttu on soovitatav kindlasti iga nelja aasta tagant arendamise kava ülevaatus. Arendamise kava ülevaatusega on otstarbekas kontrollida vajalike investeeringute mahtusid ning vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna prognoosi.

Are valla vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind (käibemaksuga) Aasta Ühik 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Ühisveevärgiga liitunute arv - 510 510 508 505 513 521 531 533 538 542 542 542 542 542 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv - 451 451 449 446 454 462 470 469 474 481 486 486 486 486 Veeteenuse maht m3/a 28 076 28 387 28 766 28 849 29 452 29 716 30 406 30 460 31 001 31 112 31 508 31 508 31 665 31 665 Kanalisatsiooniteenuse maht m3/a 15 975 16 235 16 558 16 610 17 173 17 439 18 032 18 005 18 487 18 681 19 174 19 174 19 304 19 304 Veeteenuse hind eur/m 3 0,73 0,90 1,10 1,30 1,50 1,69 1,63 1,70 1,74 1,81 1,86 1,92 1,98 2,06 Kanalisatsiooniteenuse hind eur/m 3 1,08 1,25 1,45 1,75 2,15 2,50 2,80 2,91 2,99 3,10 3,14 3,25 3,35 3,49 Komplekshind eur/m 3 1,81 2,15 2,55 3,05 3,65 4,19 4,43 4,61 4,73 4,91 4,99 5,17 5,33 5,55 Hinnatõus % 0,0 18,8 18,6 19,6 19,7 14,8 5,7 4,3 2,5 3,8 1,6 3,6 3,1 4 Etalontariif (kogukulu, kasum, KM) eur/m 3 3,80 4,05 4,93 5,75 6,38 7,15 7,10 7,39 7,59 7,90 7,92 8,10 8,24 8,45 Leibkonnaliikme netosissetulek eur/kuu 340,1 348,7 360,5 375,6 391,4 414,9 439,8 466,2 494,2 523,8 554,7 588,0 622,7 659,4 Leibkonnaliikme kulutus VK teenusele eur/kuu 3,9 4,8 5,8 7,1 8,7 10,0 10,8 11,3 11,8 12,3 12,8 13,2 13,8 14,3 VK teenuse kulu osakaal sissetulekust % 1,2 1,4 1,6 1,9 2,2 2,4 2,5 2,4 2,4 2,3 2,3 2,2 2,2 2,2

7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu

Liitumistasu on tasu, mida kinnistu omanik või valdaja tasub vee-ettevõttele liitumislepingu kohaselt osaliselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise eest. Liitumistasu suurus kinnistu omanikule või valdajale sõltub investeeringuprogrammi suurusest, teiste finantseerimisallikate osakaalust kogu programmi maksumuses ja liituvate abonentide arvust. Liitujate arv on otseses sõltuvuses kinnistu omanike ja valdajate soovist kasutada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid ning osaleda vastavate süsteemide rajamisel. Liitumistasu on ühekordne, seda võib maksta kas ühekorraga või osadena vastavalt kinnistu valdaja võimalustele. Järgnevalt on näitena esitatud üks võimalik metoodika liitumistasu arvutamiseks:

M = K/G kus M on liitumistasu, G on uutele elamualadele asuvate elanike arv ja K on liitumisteks tehtavate investeeringute suurus. Investeeringute suurus kujuneb reaalselt ÜVK süsteemiga ühendamiseks tehtud kulutustest.

7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus

Piirkondades, mis paiknevad reoveekogumisaladel, kuid kus puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, peavad reovee kogumiseks olema veetihedad kogumisakaevud. Kogumiskaevude tühjendamist teostatakse äravedamisteenust pakkuva paakautoga. Kaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise. Üksikmajapidamistes (sh. hajaasustusega külad), mis jäävad välja reoveekogumisaladest on lubatud pinnasesse immutada kuni 5 m 3 vähemalt mehaaniliselt puhastatud heitvett ööpäevas ning 5-50 m 3 bioloogiliselt puhastatud heitvett. Heitvee pinnasesse juhtimisel on oluline silmas pidada, et heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Kogumismahutite purgimine toimub käesoleval ajal Are alevikus töökojahoone juures asuvasse kanalisatsioonikaevu enne reoveepuhastit. Suigu külas purgitakse reovesi enne suurfarmi juures paiknevat reovee ülepumplat asuvasse kanalisatsioonikaevu. Nõuetekohased reovee purgimissõlmed hetkel vallas puuduvad, kuid arendamise kava realiseerumise järel rajatakse reovee kogumiskaevude (-mahutite) tühjendamiseks purgimiskaev Are aleviku reoveepuhasti juurde. Kogumiskaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise. Septiku sette ning kuivkäimlate sisu purgimine toimub lähipiirkonnas oleva suurema reoveepuhasti juurde (Pärnu-Jaagupi, Pärnu).

KOKKUVÕTE

Are vald asub Edela-Eestis, Pärnu maakonna põhjapoolses osas ning piirneb põhjas Halinga ja Kaisma vallaga, läänest Tori vallaga, lõunast Sauga vallaga ja idast Halinga vallaga. Are valda läbib riikliku tähtsusega Tallinn-Pärnu maantee, vallakeskuseks on Are alevik.

Ühisveevärk- ja kanalisatsioon on valla kolmes asulas, s.o Are alevikus ning Suigu ja Niidu külades. Asulate ühisveevärk ja kanalisatsioon on valla omanduse. vee- ja kanalisatsioonirajatisi hooldab ning elanikkonnale vee- ja kanalisatsiooniteenust osutab OÜ Are Vesi. Lisaks toimivad mõningate külade pisemad veevõrgusüsteemid kas vallale kuuluva (Lepplaane, Kurena) või muudele ettevõttele kuuluvate puurkaevude baasil (Mõisapargi, Roigumõisa).

Valla asulate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised on ehitatud enam kui 25 a tagasi ning tingituna omaaegsest ehitusmaterjalide ja –tööde kvaliteedist on vee- ja kanalisatsiooniga seotud rajatised halvas olukorras, kohati amortiseerunud. Are vallas ühisveevõrgu ja –kanalisatsiooni olulisemateks probleemideks on: - puurkaev-pumplate ehituslik osa on amortiseerunud; - asulate ühisvee jaotusvõrgud on hargvõrgud, mis koosnevad pikkadest ja kohati ülemäärase läbimõõduga tupiktorustikest. Sageli vesi tupiktorustikes seisab ning roiskub. Samuti puuduvad veevõrkudes sulgsiibrid või on need amortiseerunud, mistõttu võimalike avariitööde ajal veevõrk remonditavas asulas ei tööta; - lekkivad kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud, millest tingituna kuival ajal imbub reovesi pinnasesse ning sademeterohkel ajal aga on reoveepuhastisse juhitavad reovee hulgad tavapärastest mitu korda suuremad, - Are aleviku ja Suigu küla reoveepuhastid on amortiseerunud, järelpuhastusena kasutatavad biotiigid on mudastunud. Suigu puhastil puuduvad seadmed fosfori ärastuseks heitveest.

Käesolevas arendamise kavas on kirjeldatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise aluseid ja võimalusi vallas ning määratletud arendamise kavaga piiritletav territoorium. Samuti on välja toodud valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks vajalikud tegevused ning hinnatud nende elluviimiseks vajalikke investeeringute mahtusid. Töö viimases, seitsmendas peatükis on analüüsitud lähtuvalt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arenguks vajalike investeeringute mahtudest teenuste tariifipoliitikat ning kirjeldatakse arendamise kavas etappide elluviimiseks vajalikke finantseerimisvõimalusi. Arendamise kava ellurakendamise järgselt paraneb valla elanike elukvaliteet, väheneb piirkonna reostuspotentsiaal ning luuakse soodsad tingimused piirkonna edasiseks igakülgseks arenguks.

L I S A D