ILMUB 2 KORDA KUUS!

Asutatud P A L U P E R A 1932 vald P U K A vald

O T E P Ä Ä vald Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja SANGASTE Reede, 16. märts 2012 Nr 5 (335) vald Esimene Otepää Teataja ilmus 80 aastat tagasi www.otepaa.ee/ot 1932. aasta märtsis asutasid aprillis loodud arenduskeskus eesotsas oskaksin praegu sõnadesse panna neid oli tegemist täiesti uue ajastuga. Sellest Otepää trükikoja „Pallas“ Avo Raidiga, koos abilistega (Laine Lin- tundeid, tegusid ja lootusi, mis tollal ajast alates laaditakse ajalehefailid namägi ja Riho Mällo) koostas ja saatis Otepääl valitsesid! See aeg – Otepää lehe interneti kaudu trükikoja serverisse omanikud Linda ja Elmar vabariiklikule konkursile linna arengu- tegemise-toimetamise 7 aastat tähendasid ning varahommikune Postimehe lehe- Olümpiaadide tulemusi Praks alevi oma ajalehe. kava, mis tõi preemiana olulise rahalisa. mulle nagu teist elu, sellest annab mõelda auto toob värsked Otepää Teatajad pos- Arenduskeskuse kutsel tulid arhitektid (ja kirjutada) kuni elu antud.” tkontorisse. Esimene Otepää Teataja Kokku Suurenes ka lehe piirkond, sest Keemiaolümpiaadi piirkonnavoor. ilmus 18. märtsil 1932. Otepää Teatajaga liitus Puka vald. osales 51 õpilast maakonna 8 koolist. Meie piirkonna parimad simesed 12 numbrit ilmusid Rõngu 8. klass (16 osalejat) lähedal Salulaanes elanud August Otepää Teataja muutus nelja valla I koht Lilian Mitt, Otepää gümnaasium, õpe- Toominga (rohkem tuntud Kusta leheks taja Tiiu Sander E II koht Maris Sala, Otepää gümnaasium, Toome nime all) toimetamisel. Seejärel õpetaja Tiiu Sander läks lehe toimetamine Pühajärve mehe Otepää Teataja ilmus alates 1999. aastast 9. klass (22 osalejat) Arvo Orni kätte. Pärast uue võimu tu- kord kuus. 2006. aastast liitus ajalehega II koht Sten Teemant, Otepää gümnaasium, lekut oli 1940. aastal kuu aega toimetaja Sangaste vald ning selle aasta märtsist õpetaja Tiiu Sander ja väljaandja Vello Pekomäe. taastati Otepää Teataja väljaandmine III koht Katrina Ojavee, Otepää gümnaasium, Esimesel aastal trükiti 39 lehenum- kaks korda kuus. Lehte hakkas tegema õpetaja Tiiu Sander brit mahuga 4-8 lehekülge. 1933. aastal MTÜ Meediagrupp Süd-Est. Otepää anti välja juba 51 numbrit. Lehe tiraaž Teataja tiraaž kasvas 4200ni. 2006. aasta Matemaatika maakondlik olümpiaad (4.- 6. tõusis 1000 eksemplarini. Alates 1935. teisest poolest on leheruum jagatud klass) - osales 90 õpilast 14-st koolist. aasta 21. numbrist seisis lehe nime all: valdade vahel ära – iga vald sai oma Meie piirkonna parimad ”Otepää, Kambja, Rõngu, Sangaste ja kindlad leheküljed. 4. klass (31 osalejat) Urvaste ümbruskonna häälekandja”. 2007. aastal ilmus ajalehe 75. sünni- I koht Kaspar Laineste, Aakre algkool, õpetaja Otepää Teataja jõudis ilma suurema- päevaks raamatuke „Elust ja inimestest Merle Kiissa te vaheaegadeta lugejani aastatel 1932- ajalehe peeglis. Otepää Teataja – 75“, II koht Albert Unn, Otepää gümnaasium, 1940 ja pärast aastast vaheaega taas mille koostas Aili Miks. Rohkem kui õpetaja Merike Laiv aastatel 1941-1944. Sõja ajal toimetas sajal leheküljel sai lugeda käidud teest, 6. klass (23 osalejat) Otepää Teatajat Aleksander Tiitsmaa. lehest ja lehe tegijatest. I koht Rasmus Jaagant, Pühajärve põhikool, Pärast sõda kohalikku lehte enam ei Nime poolest on Otepää Teataja küll õpetaja Karin Järv vajatud. ajaleht, olles aga omavalitsuste rahasta- konkureerima Otepää kesklinna parima Toimetaja Aili Miks pani ameti maha da, oleks õigem teda nimetada infole- Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor (7.- eskiisprojekti koostamiseks. IMO (ise- 1996. aasta detsembris. heks. Kirjasaatjate osa on jäänud vähe- 1989. aasta tõi kaasa Otepää 12. klass) - osales 70 õpilast 14 koolist. majandava Otepää) arenguplaani maks. Suures osas edastatakse valdade Meie piirkonna parimad Teataja taassünni arutati teadlaste ja rahvaga, toimusid elanikele omavalitsuste ametlikku infot Otepää Teatajast sai uutmoodi 7. klass (18 osalejat) ajutreengud mitme kuu jooksul igast ning valdadest positiivset kuvandit II koht Markus Punnar, Otepää gümnaasium, Otepää Teataja toimetaja aastail 1989- eluvaldkonnast eraldi, kohtuti tuntud ajaleht loovaid lugusid. Aga lugeda saab ka kul- õpetaja Anu Kikas 1996 oli Aili Miks, kes lehe ilmumise teadlaste ja poliitikutega, kultuurimaja tuuri-, spordi-, noorte- ja kooliuudiseid. 8. klass (19 osalejat) algusest ja esimestest toimetajatest kir- oli suurtel rahvakoosolekutel kuulajaist Uued muutused toimusid 1997. aastal. Oma kindla koha on võitnud kuulutuste I koht Silvia Luup, Otepää gümnaasium, jutas k.a. alguses kolm joonealust.(OT lõhkemas. Kõike seda tuli kaasa teha, Vastne Otepää abilinnapea Ain Kruus- ja reklaamikülg. õpetaja Ene Ever 2012 nr 1, 2, 3). näha, kuulda ja kirjutada, sageli öötun- maa sai ülesandeks Otepää Teataja Nüüd on käes lehe 80. sünnipäev. 9. klass (12 osalejat) Nüüd meenutab ta lehe taasilmu- didest lisa võttes.” taaskäivitamise. Koos linnavalitsuse Vahepealsetel aastatel on proovitud I-II koht Sten Teemant, Otepää gümnaasium, tamise algust 1989. aasta detsembris Esimesel aastal (7. dets. 1989-21. nov. majandusnõuniku Meelis Naudiga käidi Otepää Teataja piirkonda laiendada, õpetaja Ene Ever kui eriliste elamuste ja seikluste aegu: 1990) ilmus 11 lehenumbrit. Kirjasaat- lehetoimetustes ja trükikodades. Uue paraku pole läbirääkimised teiste naa- 10. klass (8 osalejat) „Kõik oli uus ajas ja inimestes, valiti taa- jaid, autoreid oli selle aja jooksul 52, ajalehe tegijate meeskonda kaasati ka bervaldadega andnud tulemusi. Mitmed II-III koht Anni Suun, Puka keskkool, õpetaja siseseisvumisaja esimene omavalitsus ja neist linnavalitsuse ja volikogu liikmeid Ave Kruusmaa ja Kirsti Lambot. lugejad on soovinud, et leht võiks ilmuda Ester Muni volikogu, algas Vabadussõja ausamba 11. Toimetaja tehniline varustus: vana Kaasaegse, so ajalehemõõdus Otepää igal nädalal, sest muidu ei mäleta enam 12. klass (7 osalejat) taastamise pikk lugu, kirikuõpetaja Jüri saksa trükimasin „Optima“, oma lau- Teataja esmanumber jõudis lugejani 14. eelmises kirjutatut. Seegi soov ootab I koht Maiko Plinte, Otepää gümnaasium, Stepanov kutsus Võrust Otepää kiriku atelefon, tööruum oma kodus aedlin- märtsil 1997. aastal. Lehte trükiti Tartus, paremaid aegu. õpetaja Ene Ever bareljeede taastajad, leidis skulptori nas, kindel soov ja tahe: teha, mida sai kunagise Otepää mehe Arnold Soomet- Tänan kõiki, kes on Otepää Teata- pealinnast, Jakob Hurda mälestussam- lubatud. sa juhitud Levilehes. Kui see trükikoda jat teinud, lugenud, kiitnud ja kritisee- Muusikaõpetuse olümpiaadi piirkonnavoor ba looja, toimus esimene oikumeeniline Arvude ja faktidega pole mõtet seda tegevuse lõpetas, saadi kaubale Kroon- rinud! Meie piirkonna parimad kirikukooride laulupäev. lugu koormata. Olulisemaks arvab tollane pressi trükikojaga. Toimetaja ARVO SAAL 6.-7. klass (5 osalejat) Otepää ärkas igas mõttes. 1989. aasta toimetaja ühte soov-unelmat: “Kui ma Nii kvaliteedilt kui ka tehnoloogialt II koht Maris Turb, Otepää gümnaasium, 6. klass, õpetaja Eve Eljand III koht Britta Mõttus, Otepää gümnaasium, 7. 14. märtsil tunnustati laskesuusatamise noorte ja juuni- klass, õpetaja Eve Eljand oride MMil Soomes Kontiolahtis 7,5 km jälitussõidu võit- Gümnaasium (4 osalejat) Tähelepanu! nud Grete Gaimi ja tema treenerit Ants Orassoni. I koht Helen Aluvee, Otepää gümnaasium, Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres 12. klass, õpetaja Eve Eljand Kaitseministeerium koostöös Otepää Visnapuu andsid Grete Gaimile 1000 euro suuruse III koht Triinu Aasaroht, Otepää gümnaasium, Vallavalitsusega kutsub preemia ja treener Ants Orassonile 500 euro suuruse 11. klass, õpetaja Eve Eljand Pilkuse küla elanikke preemia. Gretet ja tema treenerit olid tervitamas Eesti ARUTELULE. Laskesuusatamise Föderatsiooni, Valgamaa Spordiliidu, Saksa keele olümpiaadi piirkonnavoor (10.- Kaitseministeerium kavandab SA Tehvandi Spordikeskuse, Audentese Spordigümnaa- 12. klass) - 3 osalejat. radar-posti ehitamist Tõikamäele Meie piirkonna parimad siumi Otepää filiaali, Oti Spordiklubi ja Otepää Güm- Pilkuse külas asuvale riigimaale I–II koht Silja Kukk, Otepää gümnaasium, 12. (maaüksuse katastritunnus naasiumi esindajad ning Valga maavanem Margus Lepik. klass, õpetaja Katrin Keremäe 63602:003:1420) – senisest sidemas- Kohal viibis ka Grete Gaimi ema Margit Lintsi. III koht Markus Eensoo, Otepää gümnaasium, tist ca 1 km kagusuunas. Gretele esinesid kunagised kooli- ja klassiõed OG-st. 12. klass, õpetaja Katrin Keremäe Arutelu peaeesmärk on anda infor- matsiooni radarposti asukohavaliku, Matemaatikaviktoriini NUPUTA piirkonna- hoonete/tegevuse olemuse ja eda- voor siste plaanide kohta ning vastata Meie piirkonna paremad nendeteemalistele küsimustele. 5.-6. klass Arutelul osalevad Kaitseministeeriu- II koht Pühajärve põhikool (Ekke Kaha, Laura mi, Kaitseväe, Otepää Vallavalitsuse Mootse, Rasmus Jaagant, Hanna Liis Kiho), ja Keskkonnaameti õpetaja Karin Järv Põlva-Valga-Võru regiooni esindajad. III-IV koht Puka keskkool (Birgit Pedajas, Arutelu toimub 22. märtsil Isabel Possul, Karli Kõiv, Raul Semsugov), kell 18.00 Pilkuse küla Seltsimajas. õpetajad Ester Muni ja Anne Paulus OTROKOVA Täiendav informatsioon kaitseministee- riumi esindajalt, Kaupo Kaasik 717 0118, 7. klass 504 0643, [email protected]. I koht Otepää gümnaasium (Markus Punnar, Triin Rüütli, Kenno Ruukel), õpetaja Anu Kikas Otepää Vallavalitsus Otepääl toimusid Eesti Eriolümpia talvemängud. 2X MONIKA Valga maavalitsuse andmete põhjal OT Otepää vallavalitsus, www.otepaa.ee Lipuväljak 13 67405, Otepää 2 Tel 766 4800, e-post: [email protected] O T E P Ä Ä 16. märts 2012 www.otepaa.ee AMETLIK INFO Kui piiratud on omavalitsuse AMETLIK INFO

Otepää Vallavalitsuses AUTONOOMIA? vate katastriüksuste kohanimed, koha-aadressid ja kasuta- mise sihtotstarbed vastavalt moodustatud katastriüksuse 08.03.2012 artu halduskohus andis lahendi, mis de facto ei tähenda, et omavalitsus peab jätkama konkreet- plaanidele. � piirab edaspidi oluliselt Eesti omavalitsus- se maja ülalpidamist. Ometi on ringkonnakohus Väljastati Otepää vallale ehitusluba Otepää valla � te tegutsemisautonoomiat. Selles valguses, erinevaid põhiseaduse sätteid kaaludes asunud Peeti võimalikuks Otepää vallas Pedajamäe külas paikneva Kastolatsi külas Otepää reoveepuhasti kinnistule T arvestades omavalitsuste võimalusi, peame vajali- just seisukohale, mis sillutab tee lapsevanemate 23237 Pedajamäe-Pühajärve tee maaüksuse pindalaga 750 jäätmete käitlushoone püstitamiseks. m² jätmist riigi omandisse. � kuks pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, et see subjektiivsetest õigustest lähtuvalt omavalitsuse ja Väljastati Otepää vallale ehitusluba Otepää valla � analüüsiks omavalitsuse sõltumatust, ülesandeid, selle volikogu autonoomia sisulisele piiramisele. Peeti võimalikuks jagada Teekoha katastriüksus kaheks Kastolatsi külas Otepää reoveepuhasti kinnistule kohustusi ning õiguskeskkonda. Ringkonnakohus Oleme seisukohal, et Otepää vallavolikogu katastriüksuseks ning määrata moodustatavate katastriük- rajatava jäätmejaama platside ja tehnovõrkude on väljendanud oma seisukohta, millest järeldub, et otsus koolivõrgu ümberkujundamisest on olnud suste kohanimed, koha-aadressid ja kasutamise sihtotstarbed rajamiseks. ka vallasisese koolitee logistika (mitte isegi teepik- kooskõlas senise käsitlusega omavalitsuse õigus- vastavalt moodustatud katastriüksuse plaanidele. � Väljastati SA Tehvandi Spordikeskusele ehi- � kuse!) muutus riivab kodanike põhiõigusi sellisel test oma võimu teostamisel. Sealhulgas on tegevu- Kanti Otepää Vallavalitsuses maha kasutuskõlbmatu tusluba Otepää valla Nüpli külas Olümpiakeskus määral, et on võimalik asuda positsioonile, justkui ses lähtutud kehtivatest seadustest ja põhiseadu- sülearvuti Dell stuudio 1535/1536 summas 606,62 eurot.

Tehvandi kinnistule ehitise (puhkemaja) rekonstru- � ei saa sellist mõju omavaid koolivõrgu ümberkor- sest ning jälgitud menetlusnõudeid. Muidugi puu- Eraldati Otepää valla külaseltsidele toetust kogusummas eerimiseks. raldusotsuseid kohalik omavalitsus teha. Taoline dutab kooli sulgemise otsus koolis õppivate õpilas- 1000 eurot. � Väljastati Tartu Ülikoolile ehitusluba Otepää kohtu nägemus seab omavalitsuse pädevusküsi- te ja nende vanemate õigusi, aga ühe valla piires � Vabastati korraldatud jäätmeveoga liitumisest kaks isi- valla Kääriku külas Kääriku peahoone välisfassaadi mustes uusi ning revolutsioonilisi piirjooni. hariduse omandamise füüsilise koha muutus ei Siiani on Eesti omavalitused, nende volikogud ole sedavõrd ebavõrdeline, et kaaluks üles oma- kut. rekonstrueerimiseks. � Jäeti rahuldamata kuus korraldatud jäätmeveoga liitu- � Kinnitati Allan Edesi taotlusel projekteerimis- ja vallavalitsused tegutsenud lihtsas mõistmises: valitsuse autonoomiat talle seadusega pandud omavalitsuse ülesanded on sepistatud seadustes- õiguste ja kohustuste täitmiseks. misest vabastamise taotlust. tingimused Otepää linnas, Valga põik 3 kinnistul � se, nende täitmiseks peab riik tagama eelarvelise Vaadates viimase aja arenguid ning lähtudes nii Kinnitati avatud riigihanke hankemenetluse „Otepää asuva ärihoone laiendamiseks. rahastuse. Põhihariduse (oleme siin alati mõelnud peaministri kui ka haridusministri sõnavõttudest, koolikvartali planeering“ riigihanke läbiviimise komisjoni � Otsustati premeerida laskesuusatamise noorte kvaliteetset teenust, mitte tellistest ja lubjamör- kus öeldakse, et haridusreform on möödapääsma- otsused. Tunnistati edukaks pakkumiseks OÜ Artes Terrae ja juuniorite maailmameistrivõistlustel maailma- dist konkreetset koolimaja konkreetses asuko- tu ja selle arvelt saaks tõsta õpetajate palkasid, siis pakkumus.

meistriks tulnud Grete Gaimi 1 000 euroga ja tema � has) andmine on Eestis kohaliku omavalitsuse siit ka järgmine mõte: ehk anda kohalike omavalit- Kinnitati lihthankemenetlusega riigihanke „Otepää treenerit Ants Orassoni 500 euroga. kohustus. Hiljuti uuendatud Põhikoolide ja güm- suste hallata olevad koolid hoopiski riigi kätesse? linnahaljastus 2012–2014” riigihanke läbiviimise komis- � Vabastati korraldatud jäätmeveoga liitumisest naasiumide seadus justkui avardas veelgi omava- Seisame ju dilemma ees – ühelt poolt on meil joni otsused. Tunnistati edukaks pakkumiseks AS Plantexi kaks isikut. litsuse autonoomiat koolivõrgu ümberkorralda- kohustused seadusi täita, teiselt poolt piiratakse pakkumus. � Kinnitati Otepää Lasteaia hoolekogu koosseis � misel – riik andis omavalitsustele signaali, et ees kohaliku omavalitsuse autonoomiat otsustada. Määrati sünnitoetust viiele vallakodanikule kogusummas 2011/2012 õa. on rasked ajad, koolis käivate laste arv 20 aastaga Kokkuvõtvalt võime öelda, et antud kohtuot- 1344 eurot. � Määrati kuuele isikule puudega inimese toetus vähenenud 40% võrra ja omavalitsused peavad sus on loonud pretsedendi, selles valguses oleks � Määrati matusetoetust ühele vallakodanikule summas erivajadusest tingitud lisakulude kompenseerimi- hakkama ise ressurssi koondama. meie arvates mõistlik muuta seadusi nii, et kohtus Ringkonnakohus on oma kohtumääruses ise annab eelnevalt kohalikele omavalitsustele loa 128 eurot. seks. � Anti EO Eesti Ühendusele luba korraldada Otepää valla � Määrati koduteenus kahele isikule. möönnud, et lapsevanema õigus osaleda oma haridusvõrgustiku ümberkorraldamiseks. See haldusterritooriumil 2 avalik üritus Eesti Eriolümpia tali- � Sõlmiti leping OÜ KH Hooldusega koduteenuse lapse (mida noorem laps, seda rohkem) hariduse hoiab ära asjatuid pingeid kohaliku omavalitsuse suunamisel. (Kohus käsitleb seda vaikimisi mitte sees. mängud. osutamiseks. � hariduse sisu või kvaliteedi perspektiivist, vaid Anti MTÜ-le Otepää Õhujõud luba korraldada Otepää � Määrati ühekordset toetust kahele isikule kogu- endiselt telliskivi ja mördi paradigmas – st lapseva- Otepää vallavolikogu esimees AIVAR NIGOL linnas Virulombi 2 avalik üritus Lumelaua ja freestylesuusa summas 128 eurot. nema õigusena valida oma lapsele koolimaja). See Otepää vallavanem ANDRES VISNAPUU Eesti meistrivõistlused afterparty 03.-04. märtsil 2012. a kella � Määrati sihtasutuse Otepää Spordirajatised 10.00 kuni kell 05.00.

nõukogu liikmeks kolmeks aastaks Ahto Saar. � Kutsuti SA Tehvandi Spordikeskuse nõukogust tagasi � Kutsuti sihtasutuse Valgamaa Arenguagentuur Keskkonnamõju strateegilise nõukogu liige Andres Arike ja määrati nõukogu liikmeks nõukogust tagasi nõukogu liige Andres Arike ja DETAILPLANEERINGUD hindamise mittealgatamine kolmeks aastaks Neeme Sild. määrati sihtasutuse Valgamaa Arenguagentuur � Määrati ühekordne toetus ühele vallakodanikule summas nõukogu liikmeks kolmeks aastaks Margo Otepää Vallavalitsus otsustas oma 08.03.2012 istungil kor- 64 eurot. Krüünvald. Detailplaneeringu eskiisi arutelu � raldus nr 2-4-117 mitte algatada Otepää vallas Pühajärve Anti otsustuskorras kuni 31. jaanuarini 2017 MTÜ-le � Võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule külas Päikese-Tuule detailplaneeringu keskkonnamõjude Otepää Naisselts tasuta kasutusse heategevuse ja sotsiaalabi Otepää vallas Pühajärve külas asuva Päikese-Tuule Otepää Vallavalitsus korraldab Sihva külas asuva Juusa- strateegiline hindamine. Planeeringu eesmärk on alal keh- korraldamiseks Otepää linnas Lipuväljak 13 asuva asutus- detailplaneering. Peetri kinnistu (katastritunnus 63601:002:0039) detail- tiva Tamme detailplaneeringu muutmine juurdepääsutee ehoone keldrikorruse äriruumid. � Otsustati mitte algatada Otepää vallas Pühajärve planeeringu eskiisi avaliku arutelu 29.03.2012 kell 15.00 osas ja ehitusõiguste määramine Päikese kinnistul elamu külas asuva Päikese-Tuule keskkonnamõjude stra- Otepää Vallavalitsuse volikogu saalis (Lipuväljak 13, III ja kõrvalhoonete ehitamiseks. Planeeringu algataja ja keh- teegiline hindamine. korrus). Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva testaja, koostaja ja korraldaja on Otepää Vallavalitsus. Ala � Algatati Otepää vallas Märdi külas Niidu kin- kinnistu kruntideks jagamine, kruntidele ehitusõiguse asub Otepää Looduspargi piiranguvööndis. nistu detailplaneering. alade määramine, maa sihtotstarbe muutmine, tehnovõr- kude ja -rajatiste määramine, servituutide vajaduse mää- Keskkonnaametiga on otsus kooskõlastatud. Enam infot: Kadri Ader 7664820, [email protected] 29.02.2012 ramine. Detailplaneeringuga kavandatakse toitlustus,- � Peeti võimalikuks jagada Suurekase katastriük- spordihoone, SPA-hotelli rajamine ning hoonetele juur- sus kaheks katastriüksuseks ning määrata moo- depääsude tagamine. Märdi külas asuva dustatavate katastriüksuste kohanimed, koha- Info: Otepää vallavalitsuse planeerimisteenistus Kadri Ader, 7664820 Niidu kinnistu detailplaneeringu aadressid ja kasutamise sihtotstarbed vastavalt algatamine Otepää Vallavalitsuses on tööl uus moodustatud katastriüksuse plaanidele.

� planeerimisspetsialist Kadri Ader Peeti võimalikuks jagada Tehase 15 katastriük- Detailplaneeringu Otepää Vallavalitsus algatas oma 08.03.2012 istungil kor- sus kaheks katastriüksuseks ning määrata moo- Planeerimisspetsialisti tööülesanneteks on detailplanee- avalik väljapanek raldusega nr 2-4-119 Märdi külas asuva Niidu kinnistu dustatavate katastriüksuste kohanimed, koha- ringute menetluse korraldamine ja üldplaneeringualane detailplaneeringu. Detailplaneeringuala hõlmab Niidu aadressid ja kasutamise sihtotstarbed vastavalt Otepää Vallavalitsus võttis vastu ja suunas avalikule väl- tegevus ning keskkonnamõjude hindamisega seotud maaüksust (katastritunnus 63601:002:3294), mille maa- moodustatud katastriüksuse plaanidele. japanekule Pühajärve külas Päikese-Tuule detailplanee- toimingud. kasutuse sihtotstarve on elamumaa. � Peeti võimalikuks jagada Tammemäe katastriük- ringu. Detailplaneeringuala hõlmab Nurga (katastritunnus Kadri Ader on lõpetanud Nõo Reaalgümnaasiumi Detailplaneeringu käigus muudetakse 2004. aastal ja 2006. aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri- sus kaheks katastriüksuseks ning määrata moodus- 63601:002:0018), Päikese (katastritunnus 63601:002:0017), kehtestatud Kakulaane maaüksuse detailplaneeringus teaduskonna. Eelnevalt töötas Kadri arhitektuuribüroos tatavate katastriüksuste kohanimed, koha-aadres- Tamme (katastritunnus 63601:002:0016) ja Tuule (katastri- määratud maa kasutuse sihttotstarvet ja määratakse ehi- Novel nooremarhitektina, kus tema tööülesandeiks olid sid ja kasutamise sihtotstarbed vastavalt moodus- tunnus 63601:002:0028) kinnistuid. Planeeringuala asub Otepää looduspargi territooriumil. Alal kehtib Otepää tusõigus vastavalt uuele sihttotstarbele. Niidu kinnistu arhitektuurne projekteerimine, sisekujunduslahenduste tatud katastriüksuse plaanidele. väljatöötamine, ehitusprojektide koostamine. Varem on � Vallavalitsuse poolt 28.11.2007 korraldusega nr 2-4-734 detailplaneeringu eesmärk on majutushoone rajamine. Peeti võimalikuks jagada Kullamäe katastriük- Kadri Ader töötanud maastikukujundusrmas Kivisilla kehtestatud Tamme kinnistu detailplaneering, mis hõl- Enam infot: Kadri Ader 766 4820, [email protected] sus kaheks katastriüksuseks ning määrata moo- OÜ arhitekti abina. mab Nurga, Päikese ja Tamme kinnistuid. dustatavate katastriüksuste kohanimed, koha- Kontaktid: tel. 766 4820, e-post: [email protected]. aadressid ja kasutamise sihtotstarbed vastavalt Kavandatud on alal kehtiva Tamme detailplaneeringu Detailplaneeringu eskiisi arutelu moodustatud katastriüksuse plaanidele. muutmine juurdepääsutee osas ja ehitusõiguste määra- � Määrati Otepää valla Ilmjärve külas asuva 0,8 ha mine Päikese kinnistul elamu ja kõrvalhoonete ehitami- Otepää Vallavalitsus algatas 21.09.2011 istungil Otepää Otepää valla medalile suuruse katastriüksuse kasutamise sihtotstarbeks: seks. Detailplaneering on kooskõlastatud Keskkonnaameti, linnas asuvate Lipuväljak 24, Lipuväljak 24a, Lipuväljak 100% elamumaa. Päästeameti, OÜ Jaotusvõrgu ja AS Otepää Veevärgiga. 28, Lipuväljak 28a kinnistute kandidaatide esitamine � Kinnitati Viljard Laksi taotlusel projekteeri- Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 29.03- (katastritunnused 55601:004:1830; 55601:004:1410; Otepää Vallavalitsus ootab taotlusi valla medali kandi- mistingimused Otepää vallas, Vana-Otepää küla, 12.04.2012. Avalik arutelu toimub 23.04.2012 kell 16.00 55601:004:1060; 55601:004:1160) detailplaneeringu. Otepää Vallavalitsuse nõukojas aadressil Lipuväljak 13, daatidele. Taotluste esitamise tähtaeg on 19. märts 2012. Tammemäe kinnistule varjualuse (saeraamile) püs- 26.03.2012 kell 16.00 kutsume asjast huvitatuid aru- Otepää medal antakse füüsilisele isikule austusavaldu- Otepää. Detailplaneering on avaliku väljapaneku ajal kät- titamise projekti koostamiseks. telule. Tutvustame Otepää linnas asuvate Lipuväljak sena silmapaistvate saavutuste eest. Otepää medal on � tesaadav Otepää valla veebilehel _www.otepaa.ee_(Areng Peeti võimalikuks ümberkruntida Kellamäe 24, Lipuväljak 24a, Lipuväljak 28, Lipuväljak 28a kinnis- valgevasest, hõbetatud ja oksüdeeritud. Otepää medali katastriüksus, Mäe-Kauru katastriüksus ja ja planeerimine/Planeeringud/Planeeringute avalikusta- tute ja lähiümbruse detailplaneeringu eskiislahendust andmise otsustab vallavalitsus. Järvekalda katastriüksus kahekümne kuueks mine) ning tööajal Otepää Vallavalitsuses. ja lähteseisukohti. Arutelu toimub Otepää vallavalitsu- Ettepanekuid Otepää medali andmise kohta võivad katastriüksuseks ning määrata moodustatavate Igal isikul on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ses (Lipuväljak 13, III korrus). Ala suurus on 1,3 ha, maa vallavalitsusele esitada kõik juriidilised ja füüsilised isi- katastriüksuste kohanimed, koha-aadressid ja ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringute sihtotstarve on ärimaa. Alal asuvad Postimaja, Konsum, kud. Vabas vormis avaldus, mis sisaldab isiku eluloolisi kasutamise sihtotstarbed vastavalt moodustatud kohta. Palume ettepanekud ja vastuväited esitada kirja- Mellex ja Ilusalong. Planeeringu eesmärk on selgitada välja andmeid ning põhjendust, miks isik võiks pälvida valla medalit, palume esitada 19. märtsiks 2012 Otepää valla- katastriüksuse plaanidele. likult posti või elektronposti teel Otepää Vallavalitsusele olemasolevate avaliku kasutusega ärihoonete laiendamise valitsusele postiaadressil: Lipuväljak 13, 67405, Otepää, � üldaadressidel (Otepää Vallavalitsus, Lipuväljak 13, Otepää võimalused ja täpsustada liiklus- ja parkimiskorraldus Peeti võimalikuks ümberkruntida Mäe-Oriku või e-posti teel [email protected]. katastriüksus ja Ääre-Kauru katastriüksus seits- 67405 või [email protected]). Kirjale tuleb kindlasti lisada piirkonnas. meks katastriüksuseks ning määrata moodustata- oma postiaadress või e-posti aadress, kuhu soovite vas- Täpsem info: Otepää valla planeerimis- ja ehitusteenistus, Otepää Vallavalitsuse kommunikatsioonijuht tust. 766 4821; [email protected]. MONIKA OTROKOVA

Otepää Teataja on Otepää, Palupera, Puka E-kiri: [email protected] Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid nende ja Sangaste valla tasuta jagatav infoleht. Ajaleht internetis: www.otepaa.ee/ot selguse huvides toimetada ja lühendada. Järgmine Otepää Teataja Aadress: Lipuväljak 13, Otepää 67405 Teostus: MTÜ Meediagrupp Süd-Est: Kaastöid ei retsenseerita ega tagastata. Arvo Saal (toimetaja), Aili Miks. Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide ilmub 30. märtsil. Telefon: 7664 818 Trükk: AS Kroonpress sisu eest. Otepää vallavalitsus, www.otepaa.ee Lipuväljak 13 67405, Otepää 16. märts 2012 O T E P Ä Ä Tel 766 4800, e-post: [email protected] 3 www.otepaa.ee

Otepää Aasta ema Anu Kase nimeline kammermuusikapäev KULTUURIÜRITUSED Nii imeline – nii tavaline, meeldesööbiv ning kaduv – see ongi muusika. tepää Naisselts koostöös Otepää Val- lavalitsusega ootab ettepanekuid valla 15. veebruaril toimus Otepää Gümnaasiumi ei jäänud, lisas ainult elevust. 16. märts kell 11.30 Kultuurikeskuses Viljandi Laste- ja Noorte- OAasta ema aunimetusele. Ettepanekute aulas Anu Kase nimeline kammemuusika Zürii koosnes kahest Tartu H.Elleri nim. teatri etendus „Sookoll ja sisalik”. Pilet 3,50 €. Info: 765 5212 esitamistähtaeg on 20. aprill 2012. päev. Lõuna-Eesti muusikakoolide ansambli- Muusikakooli õpetajast (Pille Taniloo, Anneli 16. märts kell 19.00 Kultuurikeskuses TANTSUSALONG. Veiko Aunimetuse Otepää valla Aasta ema väl- muusika huvilistel on saanud toredaks tradit- Kuusk), Otepää Muusikakooli esindajana Ratase juhendamisel tantsime sambat. Tantsuks mängib jaandmise eesmärgiks on väärtustada ema ja siooniks koguneda kord aastas Otepääle, et osales žüriitöös Evelyn Ainlo. Ansambli esi- ansambel Melody. Pilet 5 €. emadust, tunnustada naise rolli laste kasvata- koosmusitseerimisest rõõmu tunda. Ürituse nemisest toodi välja parim, mis kajastus igale 20. märts kell 18.00 Kultuurikeskuses sokikudumise jätkukur- misel. Aunimetust antakse igal aastal emadepä- algatajaks 1997. aastal oli Otepää Muusika- ansamblile antaval diplomil. Kõik osavõtjad sus. Oodatud on kõik huvilised! Korraldab MTÜ Karukäpp. eva pidulikul kontsertaktusel üle ühele peree- kooli kauaaegne klaveriõpetaja Anu Kase. said kingituseks Otepää Muusikakooli logoga Info: Mari Mõttus 766 4816 male, kelle peres kasvab kaks või enam last, Kammeransamblite päev on mõeldud eeskätt pastapliiatsi ja šokolaadi. 22. märts kell 20.00 Kultuurikeskuses kino „Salakaup”. Alla 12 a. kes saavad kodunt armastust, hoolt, eeskuju ja Lõuna-Eesti Muusikakoolide õpilastele, Kõige suuremad ja südamlikumad tänusõ- keelatud. Pilet 1,60 €. õpetust. Kandidaat peab olema Eesti Vabariigi kellele see üritus on saanud heaks esinemisko- nad meie toetajatele ja auhindade väljapanija- 24. märts Kohvik-restoranis l.u.m.i kontsert. Esineb kodanik ja tema elukoht elanike registri alusel gemuseks ja üksteise kuulamise võimaluseks. tele. Lahke toetus lisas päevale sära. Meil on Helin-Mari Arder. Pilet 8 €. Info ja kohtade broneerimine telefonil peab olema Otepää vallas. Tänavu tõdesime taas, et kammermuusika- hea meel, et õpingutele pühendunud lapsed 742 4020 või [email protected] Ettepanek esitatakse Otepää Naisseltsile. päev on Lõuna-Eesti Muusikakoolide hulgas said tõepoolest vääriliselt hinnatud. Austatud isiku nimi kantakse Otepää Naisseltsi jätkuvalt populaarne. Valga muusikakoolist oli Noorte muusikute lõpulaud kaeti tänu 28. märts kell 19.00 Kultuurikeskuses MTÜ Seasaare auraamatusse ja antakse üle Aasta ema meene kohal keelpillitrio, Tartu H.Elleri nim. muusi- Otepää Lihatööstusele Edgar ja tema lahkele Näitemängu Seltsi lustlik näitusmäng lauludega „Päike süda- mes”. Pilet 3 €. Info:765 5212 ja Otepää valla tänukiri. Ettepanekud esitada kakool oli esinadatud viie eripalgelise ansamb- perenaisele Maie Niidule. Auhinnad panid 20.ndaks aprilliks e-mailile: riitaaader@gmail. liga. Viljandi Muusikakooli suur ansambel välja: Otepää Seikluspark, Indrek Taukar; 30. märts kell 19.00 Kohvik-restoranis l.u.m.i külas Jaan Sööt com või tuua kirjalikult Anni Butiiki Riita Aade- üllatas žüriid ja publikut loomingulisuse ja väga Otepää Snowtubing, Ülle Mündi ja OÜ Püha- (üks Jääääre asutajaid) rile. Aasta ema statuudiga saab tutvuda Otepää huvitava repertuaarivalikuga. Nõo Muusika- järve Puhkekodu AS, Kaili Kaits. Soovime teile 1. aprillil kell 12.00 Kohvik-restoranis l.u.m.i lastehommik Tormi valla kodulehel rubriigis www.otepaa.ee. kool oli esindatud öödiduo- ja saksofoniduo- edasisekski jõudu ja jaksu! Kevvaiga. Info: Riita Aader 5332 6679 ga. Ja muidugi ei puudunud meie oma kooli Suur tänu Valgamaa Omavalitsuste Liidule, 1. aprill kell 17.00 Kultuurikeskuses „Otepää Noor Talent toredad pillimängijad. Otepää Muusikakoolist Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupile. 2012”. Info: 5343 5173. osales kolm ansamblikollektiivi Külli Teearu, Täname meie õpetajaid, juhendajaid, lapseva- 10. aprill kell 19.00 Kultuurikeskuses Pärnu Endla Teatri eten- Romantiline armastuslugu Anne Are ja Arno Antoni juhendamisel. nemaid ning kõiki õpilasi, kes on leidnud tee dus „Esimesed suudlused”. Osades Sepo Seeman ja Piret Esimesed suudlused Noori muusikuid ei heidutanud ka asjaolu, muusika juurde. Laurimaa. Pilet 8/10 €. Piletid müügil Otepää Kultuurikeskuses ja et kontserdi teine pool möödus küünlavalgel. Turismiinfokeskuses. Info: 765 5212, 5804 3215. 10. aprillil kell 19.00 Voolukatkestuse tõttu ükski lugu mängimata LII PETERSON, Otepää Muusikakool 25. aprill kell 19.00 Kultuurikeskuses Rein Rannap ja Mihkel Otepää Kultuurikeskuses Mattiisen. “Esimesed suudlused” toob vaatajate ette J.D. Lõuna-Eesti regiooni konkursil Võrus Hanagani näidendi kahe tegelase – Johni ja Mary vaimuka, hella 1. märtsil toimus Võrus Lõuna-Eesti regioo- koha, lisaks eripreemia vabalt valitud pala eest. ”Päike südames” ja südantsoojendava ni viiuliõpilaste konkurss. Eripreemia vabalt Vivian Mitt saavutas III vanuserühmas III koha, Lustlik näitusmäng elu maitsmisest. Tegevus toimub esimese armastusloo, mis saab valitud pala eest pälvis Otepää Muusikakooli ka tema sai eripreemia vabalt valitud pala eest. Eesti Vabariigi ajal ühes tavalises eesti talus. Tegevuse keskmes alguse ühistest mängu- õpilane Laura Danilas, kelle õpetaja on Eveli Esimest ja teist kohta kummaski vanuserühmas on mehelemineku eas isepäine peretütar Mari, kellel käib arvu- dest lapseeas, kulgeb Roosaar ja kontsertmeister Olga Silaeva. välja ei antud. Et harjutamisind ei raugeks, said kalt kosilasi kuid kes kõik tagasi lükkab kuni ilmub see õige... läbi teismeliste maail- 7. märtsil toimus samas kohas Lõuna-Eesti mõlemad tüdrukud tänutäheks mitu akordioni- Kuid “see õige” on samasugune kõva kivi kui peretütar Marigi mavalu, kooliaja, abielu, regiooni akordioniõpilaste konkurss. Otepää nooti. ja peale ootamatuid keerdkäike jõuab ehk asi ka kuhugi välja. laste kasvatamise ning Muusikakooli akordionistidest võtsid osa Õnnitleme ja täname kõiki õpilasi, õpetajaid Tegevust ilmestab arvukalt värvikaid karaktereid, kes kõik ot- kestab kustumatult üle Maris Turb ja Vivian Mitt, õpetajaks Merike ja lapsevanemaid, kelle ühise koostööna sündi- sivad oma õnne ja päikest südames. Kuidas kõik laheneb, näete kuuekümne aasta. Meie Roop. sid ilusad hetked. juba siis kui vaatama tulete. ees laotuvad lahti elu Maris Turb saavutas II vanuserühmas III Näidendi autor ja lavastaja on Margus Vaher (“Ugala”). Etendu- väikesed, isiklikud ja LII PETERSON, Otepää Muusikakool ses teeb kaasa 18 näitlejat. käestlibisevad hetked. Loo lavastas Madis Kalmet, osades Piret Laurimaa ja Sepo Seeman. Otepää valla laste lauluvõistlus Otepää noortebänd Les 3.14 Lätis Piletid 10 ja 8 € (sooduspilet) müügil Otepää Laupäeval, 24. märtsil kell 12 Kultuurikeskuses Otepää Turismiinfokeskuses. Otepää kultuurimajas “OTEPÄÄ LAULULAPS 2012” Otepää ANK noortebänd osaleb 12.-19. märtsil Lätis, Vilakase Info tel. 765 5212, 5804 3215. Eesti MV etapp toimub pühapäeval, 15. aprillil algusega omavalitsuses noortevahetusprojektis „Muusikaga koos päik- *sooduspilet kehtib õpilastele, üliõpilastele, õpetajatele ja kell 14.00 Otepää Kultuurikeskuses. setõusust kuni päikseloojanguni“. Projekti on alga-tanud Läti pensionäridele. paarisMÄLUMÄNGUS Kohtumiseni teatris! MTÜ Aicin�jums, projekti ametlikuks partneriks on Valgamaa ”Aarne Steinbachi memoriaal” Lauluvõistluse juhendi ja registreerimislehe saab Partnerluskogu. Noori saadab Otepää ANK juhataja Kadri Orav. Ootame osalema ka Valgamaa ja Otepää valla kodulehelt www.otepaa.ee või Otepää Valgamaa Partnerluskogu korraldas konkursi projektis osale- Otepää TERVISEKESKUS Otepää mälumängureid! Kultuurikeskusest. jate leidmiseks (6 noort + 1 juhendaja), valituks osutus Otepää Parimatele eriauhinnad! Info tel. 765 5212 noortebänd Les 3.14. Projekti esimesel koosolekul Lätis (17.-19. veebruar) osalesid bändiliikmed Seiko Kuik ja Andreas Nigol. „Tutvustame Eestit ja Otepääd, Eesti folkloori ja religiooni, pakume osalejatele traditsioonilisi Eesti toite ja esitame rahva- 2012. aasta EELARVEST tantse“, sõnas Otepää ANK juhataja Kadri Orav. „Loodame leida Otepää valla sõpru ja ka koostööpartnereid edaspidiseks.“ lates 2012. aastast muutus kohalike tehnoloogiline LED-lampide arendus) lampide Projekti kogumaksumuseks on 16 844,29€. Toetuse maksu- omavalitsuste eelarvete ülesehitus. Kui vastu. mus on 15 054,29€, omaosaluse (30% transpordikulus) katavad varem eraldati tulud, kulud ja nant- 2012. aastal jätkame turvakaamera soetamist osalejad. Valgamaa Partnerluskogu toetab transpordikulu hüvi- A tamisega. Noorte omaosaluseks jääb 5€ osaleja kohta. Perearst Gerta Sontak seerimistegevus ning kassajääk, siis alates kä- ja paigaldamist Otepää linna territooriumi- Lisaks Eestile osalevad projektis Leedu, Bulgaaria ja Läti. Kok- Olen lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna esolevast aastast koostatakse eraldi põhitege- le, alustame Lipuväljak 13 hoone soojasõlme vuse tulude eelarveosa ja põhitegevuse kulude uuendamise ning akende vahetusega, hoolde- ku osaleb 29 inimest, neist 5 on grupijuhid. residentuuri peremeditsiini erialal 2001. aastal. „Oleme väga rõõmsad, et noored võtavad sellest projektist Perearstitöö kogemused sain järgneva 10 aasta eelarveosa. Ja investeerimistegevuse eelarve- kodu katuse remondi ning otsaseina soojusta- osas vaadatakse koos vara soetust ja müüki, misega. Tehakse ka ettevalmistustöid lipumuu- osa,“ ütles Valgamaa Partnerluskogu noortemeetmete “Noorte jooksul töötamisest perearstikeskustes teenindus- algatused ja koostöö” koordinaator Aile Viks. „Loodame, et põhivara soetuseks antud ja saadud sihtnant- seumi uuendamiseks. piirkonnaga Tartus ja Tartumaal. Oma nimistuga õppides seekordsest kogemusest, hakkavad Valgamaa noored töötamise kogemus on alates 2009. a. Medicum seerimist, nantstulusid ja -kulusid jne. Põhitegevuse eelarve tuludeks on planee- tulevikus taolisi projekte ise algatama.“ Perearstikeskusest Tartus. Finantseerimistegevuse eelarveosas kajas- ritud 3 522 122 eurot. Võrreldes 2011. aastaga Projekti toetab Euroopa Liidu programm “Youth in action”. Olen töötanud TÜ Eesti Geenivaramus mo- tatakse laenude võtmist ja tagasimakseid. suurenesid eelarve tulud 6,7%. Tulubaasi kasvu MONIKA OTROKOVA nitoorijana. See periood andis projektipõhise Eelarve viimane osa käsitleb likviidsete varade võimaldab füüsilise isiku tulumaksu suurem töökogemuse, õpetades koostööd erinevate muutust. Esmakordselt tuuakse välja eelarve laekumine ning toetuste mahu suurenemine. erialade spetsialistidega (näiteks IT), dokumentide tulem, mis saadakse põhitegevuse tulude eelar- Ligi poole tuludest, 49,4% moodustavad väljatöötamist ja nende täitmise järgimist, juhti- veosa kogusumma ja põhitegevuse kulude maksutulud, järgnevad toetused 41,1%, oma- Otepää valla noored valisid mist ja kvaliteedi hindamist. Paar aastat andsin TÜ eelarveosa kogusumma vahest, millele on lii- tulud 9,2% ning muud tulud 0,3%. Alates 2009. sisehaiguste õppetoolis praktikume arstiteadus- detud investeerimistegevuse eelarve kogusum- aastast on meie vallas suurenenud maksutulu noortevolikogu konna üliõpilastele. ma. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete osatähtsus ning vähenenud saadavate toetuste 5.-7. veebruarini toimusid Otepää valla noortevolikogu valimi- Elan praegu perega Tartu linnas. Peres on üks varade muutuse eelarveosa kogusumma ja osakaal. sed. Noortevolikogu on 13liikmeline. poeg. Sündinud ja koolis olen käinud Tallinnas. nantseerimistegevuse eelarve kogusumma Põhitegevuse kuludeks on eelarves planee- 1. märtsil, noortevolikogu liikmete vastuvõtul vallavalitsuses, Otepää ja selle ümbrusega olen kaua aastaid vahega. ritud 3 522 122 eurot, mis on 6,4% suurem valiti noortevolikogu esimeheks Merit Nigula. Aseesimeheks seotud oma hobide tõttu. Tegelen vabal ajal murd- Otepää valla eelarve on kassapõhine ning 2011. aastal planeeritust. 2012. aasta põhitege- sai Birgit Maranik. Noortevolikogu liikmeid tervitasid volikogu maasuusatamise ja jooksmisega, seetõttu kauni selle mahuks planeeriti 2012. aastal 5 406 314 vuse eelarves suurenesid tööjõukulud (tööta- esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu. loodusega Otepää piirkond on igati tuttav. eurot. Seoses investeerimistegevuse aktivisee- sud koos maksudega) ja sotsiaaltoetused ning Noortevolikogu liikmete valimisel said hääletada kõik Otepää rimisega eelarve maht suureneb. Investeerin- vähenesid majandamiskulud ning eraldised. valda sissekirjutatud noored vanuses 13-26 eluaastat. Igal Asutuse nimetus Perearst Gerta Sontak OÜ. Aadress Tartu mnt 2, Otepää, Otepää vald 67404, Valgamaa. guteks planeeriti 1 765 598 eurot. Nimetatud Sisu järgi kulub valla eelarvest kõige enam noorel oli võimalik hääletada ühe kandidaadi poolt. Oma kandi- Kontakttelefon: 765 5343. summa kaetakse sihtnantseerimisest saada- tööjõukuludele (49%), teisel kohal on majan- datuuri oli üles seadnud valla 14 noort. Otepää Avatud Noor- Kabinet on avatud E, K-R 8.00-16.00 ja T 10.00-18.00. vate vahendite, võetava laenu ning kassajäägi damiskulud (33%), järgnevad sotsiaaltoetused tekeskuse juhataja Kadri Orava sõnul käis valimas 83 noort. Perearsti vastuvõtule on vajalik etteregistreerimine. arvelt. Suuremate investeerimisobjektidena (9%), eraldised 8% ning muud kulud (1%). Noortevolikogu on vabatahtlik ühendus, mille põhitegevu- tuleks nimetada jäätmejaama rajamist Kasto- Üle poole tegevuseelarve kuludest suunatakse seks on võimaldada noortel aktiivsemalt osaleda ühiskondlikus Perearst Gerta Sontak vastuvõtuajad on: latsi teele, Otepää lasteaia projekti koostamist, haridusvaldkonda (52,3%), järgnevad kulutused elus. Noortevolikogu tegeleb Otepää valla noorte seisukohtade E 9.00-14.00 Pühajärve põhikooli lasteaiarühma üleviimise- majandusele (12,1%) ning kultuurile ja spordi- väljaselgitamisega valla elu suhtes ning nende seisukohtade T 13.00-18.00 K 9.00- 14.00 ga seotud kulutuste katmist, kultuurikeskuse le (11,5%). Valitsemiskulud koos reservfondiga esitamisega vallavolikogule ja -valitsusele. Noortevolikogu N 9.00-13.00 (imikud ja terved lapsed) katuse vahetamist, Pühajärve laululava reno- moodustavad 9,2% ning sotsiaalne kaitse 7,8 % hakkab koos käima vähemalt korra kuus. 13.00-14.00 (kõik patsiendid) veerimise toetamist, Vana-Otepääle puurka- tegevuseelarve kuludest. Ülejäänud valdkonda- Otepää valla Noortevolikogu liikmed on: Annika Tiideberg, Elina R 9.00-13.00 evu rajamist ning täiendava rahastuse saamisel de kulutuste osatähtsus on märgatavalt väiksem, Eensoo, Eike Karo, Birgit Maranik, Tairi Jõe, Maarit Stepanov, Hen- Pereõe Tiiu Kärti vastuvõtuajad on: drik Tiido, Alice Raidmets, Merit Nigula, Lauri Tiido, Martin Krüün- terves vallas olemasolevate naatriumlampide moodustades kokku 7,1%. vald, Merylin Tihomirova ja Gertrud Aasaroht. E, K-R 13.00-16.00 ÜLLE VEEROJA T 11.00-14.00 väljavahetamist kaasaegsete RaLED (nano- Otepää Avatud Noortekeskus Palupera vallavalitsus, www.palupera.ee Hellenurme sjk 67514, Valgamaa 4 Tel 767 9502, e-post: [email protected] P A L U P E R A 16. märts 2012 www.palupera.ee AMETLIK INFO Palupera valla 2012. aasta eelarvest Palupera Vallavalitsuses alupera Vallavolikogu võttis 14. veebru- KULUD 6.03.2012: aril vastu valla 2012. aasta eelarve. � Anti kaheksateist õppetoetust kesk-erihariduse ja 2012. aasta eelarve tulude-kulude üld- 2011 2012 P VOLIKOGU 9 225 2539 kõrghariduse omandajatele a´ 40 eurot, kaks toetust mahuks kavandatakse 958 000, mis on ligi 45 kutseõppekooli lõpetajatele a´ 30 eurot ja üks toetus 35 000 eurot väiksem 2011. aasta eelarvest. Vä- VALLAVALITSUS, RAHANDUS, ÜLDKULUD 75 770 63 673 eurot kõrgkooli lõpetajale, üks toetus lapse 1-aastaseks henemine on tingitud üksikisiku tulumaksu, MAAKORRALDAJA-EHITUS 13 235 13 200 saamisel a´100 eurot ja üks sünnitoetus 130 eurot. riigi poolt eraldatavate hariduskulude jaoks SOTS. TÖÖTAJAD 14 900 15 790 � Kinnitati täiendava sotsiaaltoetuse puudega ini- eraldatud summa ja tasandusfondi vähene- MAAKORRALDUS 10 480 3 000 meste toetuse nimekiri 10 inimesele kogumahus 245, 38 misest. See tegi aga raskeks eelarve tasakaa- LIIKMEMAKSUD, OSALUS 13 410 14 420 eurot. lustamise, mis eeldas hulgaliselt kärpeid meie MAANTEETRANSPORT, KORRALDUS 32 245 42 112

� harjunud elukorralduses. Kinnitati veebruarikuu toimetulekutoetuse saajate TURISM 955 0 Vastavalt tulumaksuseadusele eralda- nimekiri 6 perele kogusummas 861, 78 eurot. INVESTEERINGUPROJEKTID, ARENDUS 37 978 115 311 � takse maksumaksja elukohajärgsele koha- Kinnitati hooldajatoetuse saajate nimekiri 25 inime- likule omavalitsusüksusele 11,4% protsenti KOMMUNAALMAJ., ELAMUMAJ., VALGUSTUS 48 081 7 383 sele veebruarikuus kogusummas 469,09 eurot ja otsustati residendist füüsilise isiku maksustatavast MUUSIKAKOOLID 14 995 17 029 maksta viie hooldaja eest sotsiaalmaksu summas 458,75 tulust. Kohalikule omavalitsusele laekuva HELLENURME RMT. KOGU 9 490 8 850 eurot. tulumaksu osa arvestuse alused võivad lähia- NÕUNI RMT. KOGU 10 365 9 690 � Väljastati üks liikumispuudega inimese sõiduki par- astatel oluliselt muutuda. Samas on rahvas- 46 770 HELLENURME KULT. MAJA 6 727 kimiskaart 28.02.2014-ni. tiku vananemine megatrendina teada kogu (sh katuse vahetus) � Määrati Allika puhkeala maaüksuse sihtotstarbeks maailmas ja seda Eestimaalgi. Põhjuseks on NÕUNI KULT. MAJA 34 990 26 995 30% transpordimaa, 50% sotsiaalmaa, alaliik üldmaa, see, et möödunud kümnenditel toimunud KULTUURI, HARIDUSE MUUD 900 300 supelrandade ja kallsradade alune maa ja 20% veekogude demograaline plahvatus vaibub ja sellega PALUPERA PÕHIKOOL 279 914 272 930 maa. kaasneb rahvastiku vananemise ilming järjest ALUSHARIDUS 112 710 102 382 � Kinnitati Hellenurme külas munitsipaalomandisse uutes riikides. Traditsiooniliselt on meil ka 2012. eelar- OSTETUD TEENUS-HARIDUS 55 450 64 253 taotletava Allika puhkeala maaüksuse, pindalaga 18030 ÕPILASLIINID 34 000 32 335 m² maa maksumus – 57,66 eurot. ves kõige suuremad kulutused haridusele. Alates lasteaedadest, kooliharidusest kuni HOOLDEKODUD 31 960 21 960 õpilastranspordini moodustab nimetatud SPORT, VABA AEG, SELTSITEGEVUS 21 045 15 742 8.03.2012: artikkel 51% eelarvest ehk 489 000 eurot. PERETOETUSED, MUU SOTS. KAITSE, KORRALDUS 25 490 21 100 � Anti üks sünnipäevatoetus 20 eurot 90a. ja vanemale Töötasudes ei muudetud rohkem, kui vaid TOIMETULEKUTOETUS 12 455 10 605 eakale. miinimumpalga tõusust tingitud muuda- HOOLDAJATOETUS, PUUDEGA LAPSED 18 223 18 469 � Moodustati Palupera põhikooli hoolekogu, jät- tus. 2012. aastal töötab meie vallavolikogu PÄÄSTETEENISTUS 100 0 kuks lapsevanemate üldkoosolekule jt seotud otsustele. hüvitist saamata. Oma kulusid pidid kokku Hoolekogu on ikka 7-liikmeline, koosseisus Kalev Lõhmus hoidma kõik asutused vaatamata sellele, LAENU TEENINDUS 43 300 36 405 – vallavolikogu esindaja; lapsevanemate esindajad Maia et kulutused küttele ja elektrienergiale on OTEPÄÄ TEATAJA 4 475 4 475 Sarapson, Made Treial, Egle Käos ja Rein Tiimann; Ellen pigem tõusnud. KALMISTU 320 300 Peik – õppenõukogu esindaja ja Artur Lõhmus – õpilases- Suurenesid ka kõik osalemistasud teiste RESERV 10 031 9 635 induse esindaja. Selles koosseisus tegutseb hoolekogu kohalike omavalitsuse haridusasutustesse. KOKKU 1 002 217 957 610 kuni 3 aastat. Sügisesest õppeperioodist tuleb vähendada aasta) 2011. võrdluseks (eurodes, eelarve a 2012. valla Palupera toetust muusikakoolidele, kärbiti kõikide seltside, seltsingute tegevustoetusi ja pere- pargile tellitakse uus restaureerimistööde toetusigi. Täpsemalt nendest muudatustest projekt. PROJEKTID aga järgnevates lehenumbrites, sest osa neist Kokku on arendusprojektide tulupoo- eeldab veel vastavate õigusaktide ja -kordade lel 88 000 eurot, kulupoolel 115 000 eurot. muutmisi. Eelarves olev reservfond, 9,6 000 eurot pla- TULUD Teater maale Sügisest läheb meie lasteaed taas üherüh- neeritakse suunata just uute projektide kaas- malisele õppetööle, sest kooliminejate arv nantseeringutesse, kus 1 euro toob valda Toetuse saaja – Palupera põhikool, sel ja järgmisel aastal kahandab sedavõrd investeeringu- ja tegevustoetusi mitmekord- 2011 2012 põhitaotleja. eelkooliealiste laste arvu, kes lasteaeda kasu- selt tagasi. Edasiste arendusprojektide osas ÜKSIKISIKU TULUMAKS 392 470 384 000 Toetaja – Kultuuriministeerium. tavad. Võimalus taas avada teine rühm on saab peagi igaüks kaasa rääkida, sest koosta- MAAMAKS 40 712 40 712 Toetus – programmist „Teater maale” nüüd olemas, kui vaid noored selle vajadu- misel on valla uus arengukava aastani 2020. eraldati 108 eurot sõiduks Viljandi teatrisse se tagaksid. Eelarve vastuvõtmise eel peeti Üks on selge, juba täna tuleb tutvuda uute RIIGILÕIV 2 556 2 556 Ugala H.C. Anderseni „Inetu pardipoeg“ ainestikul mitmeid arutelusid, et võimalikult paljudele struktuurivahendite kasutamise põhimõtete- KANTSELEI 380 380 lavastatud noortemuusikali “ Inetu” vaatamiseks selgitada kärbete paratamatust. Vaatamata ga, et tuua edasiseltki valda uusi investeerin- MAAVARAD, VEE ERIKASUTUS JM. 4 792 21 597 maikuus 2012. sellele jäi ja jääb ikka õhku pahameelt, küsi- guid. Ja koostöö saab siis veelgi olulisemaks, TOETUSED RIIGILT 147 095 142 369 musi, sest igaüks näeb oma tegemisi oluliste sest nimetatud vahendite kasutamise stratee- TEEDE KORRASHOID 26 733 37 000 ja põhjendatutena. Kahjuks ongi raske üksi- gia on just sellele üles ehitatud. HARIDUSKULUDEKS 159 867 139 176 kisikul näha valda kui tervikut, kuid voliko- Riigieelarvest eraldatud tasandusfondist, LASTEVANEMATE OSALUS 1 598 1 598 Meenutusi Tartu Maratoni gu seda eelarvet vastu võttes endale lubada mis 2012. aastal on 139 000 eurot, kulub 88 1. teatemaratonist ei saa. 000 eurot erinevatele toetustele ja hooldeko- ÜÜRI- JA PILETITULU 3 259 3 455 Vaatamata „püksirihma” koomale tõm- dus kohtade ostmiseks. Ka see on kohaliku VALLAVARA MÜÜK 7 709 6 000 bamisele toimivad kõik hallatavad asutused omavalitsuse üks olulisi ülesandeid. SA KIK, EAS jt. 61 609 87 753 Klubi Tartu Maraton lisas meie liikumisharrastusele endiselt. 2012. aastal lõpetatakse ka 2009. Kokkuvõtvalt, suurim osa kuludest (51%) TEISED KOV-id 31 880 23 243 tänavu uue, väga huvitava võistluse – teatemaratoni. aastal võetud pangalaenu tagasimaksetega on järjekordselt suunatud haridussektoris- ÕPPELAEN 1 475 1 475 Osavõtjad võtsid selle soojalt vastu. Kinnitas seda (kokku enam kui 30 000 eurot), mis võeti se, sotsiaalhoolekandele ja toetustele kulub TOIMETULEKUTOETUS 0 8 126 105 neljaliikmelist võistkonda, kes sõidu lõpetasid. tookord Nõunisse uue raamatukogu ehi- eelarvest 9%, kultuurile ja spordile koos Osavõtjate rohkus lubab ka tuleval aastal samasugust A/A JÄÄK 119 992 58 080 tustöödeks. Osaletakse ka mitmetes pro- kolmanda sektoriga 7%, arendusprojektide MUUD 90 90 võistlust korraldada. jektides, kus investeeringu teostamiseks on kaudu investeeringuteks 12%, majandami- Oma väikse ent tubli panuse andsid võistluse kor- vajalik omaosaluski meie eelarves olemas. sele koos pangalaenu tagasimaksega 10%. KOKKU 1 002 217 957 610 daminekuks ka Palupera valla spordimehed ja seda Nii rekonstrueeritakse Nõunis sel aastal üle Volikogu ja vallavalitsuse kulutuste katteks kahe võistkonnaga. Üks võistkond oli Palupera külade võistkond, kes “Maalehe“ korraldatud konkursil valiti 1 km kanalisatsioonitorustikku, ehitatakse kulub 9% eelarvest, ülejäänud 2% osalemis- viie õnneliku sekka ja keda leht toetas. Palupera staadionile miniarena, Hellenur- tele maakondlikes ühistegemistes (Valga- Valla võistkond koosseisus Anti Kulasalu, Lembit mes osaletakse Via Hanseatica projektis, et maa Omavalitsuste Liit, VVV SA, Otepää Uibo, Priit Vakmann ja Kalmer Salundi saavutas tubli puhkealasid parendada ja Palupera mõisa- Teataja, liikmemaksud) ning reservile. 14. koha 105 lõpetanud võistkonna seas. Palupera külade võistkond tuli 34. kohale, olles „Maalehe“ toetatud võistkondatest parim. Võistkonnas sõitsid Nägin tearit!teatrit! Ilvar Sarapson, Marek Uuemaa, Reim Tiimann ja Kaur 19. mälumäng Palupera valla karikale. Lõhmus. Teatrit käisin „Vanemui- Kaunis ilm ja uudne võistlus meeldis kõigile ja keegi ses“ vaatamas, sest ei kurtnud mahavisatud aja üle. Lubati hoopis järgmi- ka minu joonistus oli II voor selgi aastal osavõtjate hulgas olla. Seniks, head ini- üks neist, mis joonis- mesed, minge loodusesse, suusatage, tundke rõõmu tuskonkursilt „Nägin 2. märtsil oli Nõuni Maakultuurimajja kogunenud kakrast. Rohelist nõgesest, sinist andsid sinililled ja toredast talvest, sest kohe-kohe saabub juba kevad. teatrit“ välja valiti ja au- mälumängijaid 15 võistkonna jagu, et mängida rukkililled. Hoopis sagedamini kasutati aga pesu- KALEV LÕHMUS tasutamisele kutsuti. Oli 19. Palupera mälumängu 2. voor. Mängujuhtide kindlat potisinist. hästi vahva päev! Saime Tõnu Talve ja Valdis Meose juhtimisel peeti tuline Küsimus: Mida kasutati Lõuna-Eestis taimede toredaid kingitusi, heitlus, kust võitjana väljus Kuke talu Räpinast, asemel potisinise värvi saamiseks? Vastus: naiste- pakuti kringlit- morssi. järgnesid Otepää ja Põlva mõttesportlased. rahva uriini. Armsad sõbrad! Edasi jätkus päev lõbusa Meeskondliku Valgamaa MV arvestuses juhib Olete oodatud pühapäeval, seiklusmänguga, kus praegu Otepää Sangaste ja Valga võistkondade kaardi järgi pidime üles 18. märtsil algusega kell 14.00 ees. Tihedalt on nende kannul Puka ja Tsirguliina Mälumängu kolmas ja ühtlasi viimane voor otsima Tartu linnale Gümnaasium. Kohaliku võistkonna külalislahkus algab 23. märtsil kell 19.00. Nõuni kultuurimajja, et koos tähtsate meeste kujusid. on siiani olnud piiritu. Tublilt heitlesid omavahel tähistada meie 15. SÜNNIPÄEVA. Kell viis ootas aga „Väikeses Vanemuises“ üllatus Palupera valla noored, seekord võitis Nõuni võis- – nägime, kuidas näitleja Marilyn Jurmanile eten- tkond. Pakume väikest kontserti, kohvi-torti ja duseks Nukitsamehe grimmi tehti ning soovijad Muu hulgas küsiti seekord ka järgmist: Lõngade mõnusat koosolemist kapelliga „Supsti“. said autogrammi küsida. Seejärel vaatasime väga värvimiseks kasutati vanasti mitmeid metsatai- vahvast „Nukitsamehe“ lavastusest. Oli küll pikk ja mi: punase saamiseks madarajuuri, pruuni saadi SÜNNID Nõuni kultuurimaja naissansambel väsitav päev, selle eest aga hästi tore! „Lõbusad lesed“. kadakaokstest, kanarbikust, noortest rohelistest Emili Mändma 17. veebruaril URMO KOGER, Palupera Põhikooli 5. klass käbidest. Kollast kaselehtedest, pajukootest, kari- � �������������� ������������������

���������������������������� ��������������������� ����������������� ������������������������ Lõppenud kooliveerandi jooksul on toimunud Vabariiklikult on kõrgel tasemel silma paistnud piirkondlikud (Valga maakonna) aineolümpiaa- HELEN ALUVEE (pildil vasakul), kes saavutas did 9 õppeaines. Otepää Gümnaasiumist on neist Tallinnas muusikaolümpiaadi finaalis 24 võistleja kõigist kokku osa võtnud 118 õpilast. Nagu igal hulgast I koha, pälvides seejuures eraldi diplomi aastal, nii ka seekord saame jätkuvalt rõõmustada, parima kirjaliku töö eest. Aprilli lõpus esindab et kõikides ainetes on just OG noored olnud edu- Helen Aluvee Eestit rahvusvahelisel muusika- kaimad, kindlustades oma kohad esimese kolme olümpiaadil. Abiturient Helen oli edukas ka vaba- tublima hulgas. riiklikul bioloogiaolümpiaadil, kus pälvis 6. koha Sel aastal on aktiivseim olümpiaadidel osaleja lõpuklasside 30 võistleja hulgast. Ühtlasi avanes olnud 8 b klassi tütarlaps MARIS SALA (pildil pa- tal võimalus osaleda Tartu Ülikooli poolt korral- remal), kelle auhinnariiul sai päris kopsakas: I koht datavas e�evalmistuslaagris, mille edukalt läbi- saksa keeles, füüsikas, bioloogias, ajaloos, II koht jaid ootab rahvusvaheline bioloogia olümpiaad keemias, III koht emakeeles, 4. koht geograafias. Singapuris. Lisaks eelnevale saavutas ta 2. märtsil Tallinnas toi- Tähelepanuväärne on seegi, et mitmed piirkond- munud vabariiklikul saksa keele võistlusel, millest likud voorud toimusid sel aastal ka Otepääl, mi�e võ�is osa 90 õpilast, oma vanuseklassis II koha. Valgas, nagu see siiani tavaks on olnud. Uhke ilme ja Otepää Gümnaasium oli sel võistlusel Valga maa- heade võimalustega koolihoone ning e�evõtlikud pe- konnast ainuke esindatud kool. dagoogid on selleks omapoolse võimaluse loonud. kingib võtme Käes on jälle aeg, kui põhikoolilõpetajad peavad langetama valiku: kas minna edasi õppima gümnaa- tulevikku siumisse või kutseõppeasutustesse. Neile, kes valivad edasiseks haridusteekonnaks gümnaasiumi, soovi- tame õppima tulla Otepää Gümnaasiumisse. Miks? Sest Otepää Gümnaasium on jätkuvalt üks parimaid õppeasutusi Valgamaal. Siin on toredad ja targad õpe- tajad, mõistev juhtkond ning suurepärased võima- lused nii teadmiste omandamiseks kui ka spordiga tegelemiseks.

„Sport on üks peamisi põhjuseid, miks ma tu- GümnaasiumGümnaasium – toim.)toim.) onon lin Otepää Gümnaasiumisse. Tegelesin põhikoolis kool,kool, kuskus lastelelastele õpetatakseõpetatakse kirglikult suusatamisega ja Otepääl on ju selleks vastamavastama kküsimusteüsimuste „„millal/millal/ parimad võimalused. Ma küll proovisin saada sisse mis“mis“ asemeleasemele „miks“.„miks“. AAruteludrutelud ka Audentese Spordikooli, kuid see ei õnnestunud, stiilisstiilis ‘‘’mida’mida ssellestellest õõppida’’,ppida’’, ‘‘’kui-’kui- mille üle ma tagantjärele mõeldes olen väga õnne- dasdas teinekordteinekord sellisessellises olukorrasolukorras lik, sest Otepääl hakkas mind rohkem huvitama pareminiparemini hakkamahakkama saada/käituda?’’saada/käituda?’’ korvpall, millega tegelemiseks on just gümnaa- annavadannavad õpilasteleõpilastele vägaväga kasulikkukasulikku siumil väga head tingimused,“ on öelnud Otepää informatsiooniinformatsiooni jaja analüüsimisoskuse,“analüüsimisoskuse,“ Gümnaasiumi aastatagune vilistlane Tenno-Raul leiableiab HenriHenri Ruul,Ruul, lisades,lisades, etet OtepääOtepää Taimur, kes tuli talvepealinna õppima Jänedalt GümnaasiumGümnaasium ppoleole kkool,ool, kkusus llihtsaltihtsalt õõp-p- (pildil korvpalli mängimas). Peale suusatamise ja pekavapekava täidetakse,täidetakse, vaidvaid kaka igaleigale õpilaseleõpilasele korvpalli on siin võimalik tegeleda paljude spordi- kuikui iisiksuselesiksusele llähenetakse,ähenetakse, llisaksisaks oonn ssiiniin kaka vvägaäga hheadead ttingimusedingimused kkeelteeelte õõppimi-ppimi- aladega. Käesolev õppeaasta on selles valdkonnas Helen Aluvee Maris Sala olnud väga toetav, sest õpilane, valinud tavatundi- seksseks jaja meediagameediaga tegelemiseks.tegelemiseks. SuureksSuureks dele lisaks tervislike eluviiside suuna, omandavad plussiksplussiks oonn kkaa õõpilaskodu,pilaskodu, mmilleille õõhkkondhkkond kogemusi väga põnevatel aladel. „Enne Otepää onon ssõbralikõbralik jaja asukohtasukoht lihtsaltlihtsalt suurepä-suurepä- Gümnaasiumisse tulekut käisin koolis ühes väi- ranerane - ttäpseltäpselt kkooliooli vvastas.astas. „„ToreTore oonn aaeg-eg- ������������������������������������ keses Norra mägikülas. Kui Eestisse tagasi tulin, ajaltajalt oomama kkallisseallisse õõpilaskodussepilaskodusse nnaastaaasta siis kohe kuidagi ei tahtnud ma linnas olla, veel jaja nüüdnüüd jubajuba täiskasvanudtäiskasvanud inimesenainimesena siinsiin vähem seal õppida. Juhuse tahtel sa�usin Otepää ringiringi lliikuda,“iikuda,“ ttäheldasäheldas ssuusasõberuusasõber TTenno-enno- ������������������������������� Gümnaasiumisse ja olen selle üle väga õnnelik,“ Raul,Raul, kellelekellele nädalnädal enneenne TartuTartu maratonimaratoni on kooli 83. lennu vilistlane Henri Ruul rahulolev. meiemeie õpilaskoduõpilaskodu taastaas lahkeltlahkelt vvastuastu tulituli jaja Tänu oma rahulikule keskkonnale on Otepää suu- ttreeningutereeningute ajaksajaks peavarjupeavarju pakkus.pakkus. ����������������� repärane koht õppetööks. Siin ei ole linnamüra ega OOtepäätepää GümnaasiumisGümnaasiumis onon esmatähtisesmatähtis muid segavadi faktoreid, mis võiksid õppetööd õpilasteõpilaste hharidusaridus jjaa sselleelle kkvaliteet.valiteet. SSiiniin eeii OtepOtepää Gümnaasiumis toi- kuidagi segada. Siin on kevaditi kuulda linnulaulu, toodatooda vabandusi,vabandusi, vaidvaid tunnistataksetunnistatakse viguvigu mubmub TartuTartu Ülikooli kaasabil igal talviti suuskade sahinat ja sügisel langenud leh- ningning õõpitaksepitakse nneist.eist. „„MinaMina jjulgenulgen kkõigileõigile kuulkuul bioloogiabioloogia õpikoda. See on tede krabinat. Siin jääb aega tegeleda koolitööga ja soovitadasoovitada OG-d,OG-d, sestsest sellelsellel koolilkoolil onon omaoma suunatudsuunatud lloodushuvilisteleoodushuvilistele õpi- keskenduda oma tulevikule, mis suurtes linnades hing:hing: kõikkõik tegutsevadtegutsevad ühisesühises rütmis,rütmis, va-va- lastele.lastele. OsalisiOsalisi onon kokkukokku ligiligi 30.30. võib melu tõ�u jääda tagaplaanile. Nii väidavad ka nemnem suunabsuunab nooremat,nooremat, õpetajadõpetajad toeta-toeta- HuvitavaidHuvitavaid katseidkatseid viivadviivad läbi praegused OG-ga rahulolevad õpilased, põhjenda- vadvad iigatigati oomama õõpilasi.pilasi. SSellistellist ppiltiilti eeii kakskaks ülikooli doktoranti – Julia des, miks just selline väiksemat sorti gümnaasium näenäe justjust paljudespaljudes koolides,koolides, kuskus talveltalvel UstinovaUstinova jjaa PPavelavel KKudrin.udrin. on parim valik. enamusenamus õõpilasipilasi vvõtabõtab ssuusatunnistuusatunnist ÜÜhelhel selliselsellisel kokkusaamiselkokkusaamisel vaa-vaa- Teadmiste omandamisele aitavad kaasa ka meie osa,“osa,“ onon HenriHenri RuulRuul toonudtoonud väljavälja OtepääOtepää datidati lläbiäbi mmikroskoobiikroskoobi eendanda rrakke.akke. GümnaasiumiGümnaasiumi meeskonnavaimu.meeskonnavaimu. „Olin„Olin sedaseda kohtumistkohtumist jubajuba kauakaua abivalmid õpetajad, kes annavad endast parima, Tenno-Raul oodanud,“ sõnas 11. klassis käiv et õpilastest sirguksid isemõtlevad aktiivsed noo- Taimur Marleen Ein oma rakku uurides. red, kes ei karda oma pead kasutada. „OG (Otepää Maarja Treimut (XII klass) Rakuvaatlus oli väga huvitav, sest palja silmaga me oma epiteelrakke ei näe. Järgmine katse algas aga üsna ebameeldivalt. Kuna eesmär- ����������������������� giks oli eraldada DNA, pidid kõik soolalahusega suud loputama. Pärast mõningast toimetamist oli �������������������� igaühe katseklaasis näha valkjat ue õppekava käivitumisega on gümnasistidel sel- seonduvast. Koduseks tööks jääb vastata küsimustele, DNA-d. Lisaks uuriti ka seda, kui- Ulest õppeaastast alates väga huvitavaid võima- mis saadetakse õpilastele e-mailile. „Kohustus on suur, das saab kahest rakust terve orga- lusi omandada valitud õppesuuna teadmisi ka väljas- kuid avardab ka silmaringi,“ möönavad hakkajad nism. Ilmselt ei jätnud mi�e kedagi pool kooliseinu. Ühena neist tuli pakkumine osaleda noormehed, kelle koolipäevad tänu sellisele kohustu- külmaks arenema hakkav tibupoeg Maaülikooli loodusteaduste kursusel, kus uuritakse sele väga pikaks venivad. kanamunas. Nelja päeva vanuses Eesti siseveekogusid. Kursusest võtavad osa paljud Aasta jooksul peab igal rühmal valmima uurimis- munas oli näha tulevase tibu sü- huvilised üle Eesti. Tööd juhivad bioloogid Juhani töö, mida kooliaasta lõpus ka kaitsma peab. Rauno ja dametukseid. Pärast seda oli nii Pü�sepp ja Eha Järv. Martin valisid selleks Kääriku järve, kuna sealt on hea mõnegi õpilase suust kuulda, et �������������������� Otepää Gümnaasiumist osalevad sellel kursusel paati laenutada ja samas asub see ka kodule lähedal. mune ta enam ei söö. Pavel ja Julia Rauno Põldsepp ja Martin Voolaid XI b klassist. Töö peajuhendajateks on kooli vilistlane Priit Voolaid rääkisid ka geneetilistest problee- Õppetöö toimub neljapäeva pärastlõunati. Selleks pea- ja bioloogia õpetaja Marge Kaiv. „ See on hea võima- midest ja sellest, millist rolli män- Kõigile osalejatele on programm tasuta, kuna vad poisid Tartusse sõitma, kus neid ootab ees õppe- lus koolirutiinist välja astuda,“ arvab viimane. givad meie elus kromosoomid. Eriti huvitav oli seda rahastab haridusministeerium. käik erinevatele veekogudele või lihtsalt üks huvitav Kursuse läbijad saavad diplomi ja lisaks Avatud aga kuulda molekulaarbioloogia meetoditest, Otepää Gümnaasium on üks õnnelikest koo- loeng. Õppekäikudel tutvutakse erinevate Lõuna- Eesti ülikoolist ka kolm ainepunkti, mis lähevad arvesse, mida kasutatakse ka tänapäeva diagnostikas lidest, kes sellisest toredast igapäevasele koo- mageveekogudega ning käiakse ka limnoloogiakesku- kui minna õppima kõrgkooli. See motiveerib õpilasi ning identifitseerimisel. litunnile vaheldust pakkuvast e�evõtmistest ses. Loenguid peetakse nii jõgedest, järvedest, plankto- väga. Igas õpikojas saavad õpilased palju uusi osa saab. nist, veeussidest, kaladest kui ka muust vee-elustikuga Anne-Mai Niit (XI b) teadmisi. Eksperimendid ja laboratoorsed tööd muudavad loodusained veelgi põnevamaks. Anne-Mai Niit, üks osalejatest (XI b) � ����������������� �������������� �������������������� üllap paljudele tuli üllatusena, et gele e�evõtjale kohane, ikka kontrollida. kuna see protsess on iga kord oma- hemalt mi�e sellisel kujul, nagu me ta- Kmeediaklass on võtnud eesmär- Ühtlasi annab tööjaotus Ingridil endal moodi huvitav. Valminud töid vaatab haksime. Ingrid on vaikne töömesilane, giks luua päris oma koolitelevisiooni. pühenduda rohkem oma lemmiktööle – tüdruk aga kriitilise pilguga, kuigi kõr- ta ei kurda kunagi, et ei jõua või et on Mõte küpses meediaõpetaja Marika monteerimisele. „Algselt tundus mees- valtvaatajate jaoks on saade perfektne. mingeid takistusi. Ta lihtsalt eirab kõiki Paavo peas juba mõnda aega, aga kui konnatöö hirmuäratav, kuid endalegi Inspiratsiooniallikatena vaatab neiu sa- vastulööke ja toimetab omae�e, teistele ta märkas uute ajakirjandusõpilaste ni- üllatuseks sujus kõik positiivselt. Saate geli teiste valmistatud klippe, ammuta- märkamatuks jäädes, ja tulemus on suu- mekirjas Ingrid Kelderi nime, oli asi materjali kogudes on väga oluline teis- des nendest ka endale kasulikke ideid. repärane. On hämmastav, kuidas nii otsustatud. Kuuldus Ingridi huvist fil- tega läbi rääkida ja kuulata kaaslaste Professionaalset õpet pole Ingrid saa- väikesekasvulises tütarlapses on nõnda mimonteerimise vallas oli juba enne arvamusi, just nii sünnib hea lõpptule- nud rohkem kui vabariiklikest meedia- palju jõudu, originaalseid mõ�eid, aga teda meie kooli seinte vahele jõudnud. mus,“ on koolitelevisiooni vedur Ingrid laagritest. Samuti oli hariv meediaklassi ka julgust oma tõekspidamisi kaitsta. Nüüdseks on filmikaamera ja erinevad praegu veendunud. mullusügisene reis Tallinna erinevatesse Ingridi tööpanuseta oleks meie meedia- arvutiprogrammid selle tagasihoidliku Esimene filmimontaaž valmis Ingridil telestuudiotesse, et piiluda tõelise te- klass kõvasti vaesem ja ühekülgsem.” tütarlapse igapäevased kaaslased. juba 13-aastasena. „Selliste töödega letöö köögipoolt. Tema ja ta kaaslaste Nüüd, kui me võime uhkusega öelda, saaks hakkama igaüks, kui tal vaid tööst oli huvitatud ka TV3 kohalik re- et OGTV saated toimuvad regulaar- Poolteist aastat tagasi Otepää huvi ja tahtmist oleks,“ on tüdruk ta- porter, kes noori telehakatisi koolis in- selt, on paslik ka tulevikku vaadata. Gümnaasiumisse õppima tulles ei osa- gasihoidlik. Jah, tagasihoidlik on Ingrid tervjueerimas käis. Mis saab televisioonist siis, kui Ingrid nud Ingrid oodatagi, et peab hakkama Kelder ehk üleliiagi, seda kinnitab ka Ingrid ei taha ennast sugugi eksponee- Kelder aasta pärast gümnaasiumi lõpe- vedama koolitelevisiooni ning pühen- klassijuhataja Heivi Truu: „Ta on tubli, rida, kuigi kaasõpilased iseloomustavad tab? Neiu loodab, et tema poolt alustatu dama ennast üha enam kaamerale ja vaikne ning meeldiva käitumisega õpi- teda kui sõbralikku ja rõõmsameelset jätkub veelgi edukamalt, sest õnneks arvutile. kõik ikka ühe õilsa eesmärgi lane, kes ütleb oma arvamuse välja koolikaaslast. „Olen tavaline eestlane, on märgata nooremate koolikaaslaste nimel: teha valmis saade, mis meel- alles siis, kui seda temalt küsitakse. kes oma töid üle ei tähtsusta. Tavaliselt, huvi ja juba praegustki panust. Tüdruk diks tervele kooliperele, alates esimese Häälekalt ta ennast ega oma tegemisi kui olen ise filmikaadrile jäänud, lõikan kaamera taga on üks neist e�evõtlikest klassi jütsist, lõpetades pedagoogidega. ei eksponeeri. Koolitelevisiooniga tege- ennast välja, eelistan olla kaamera taga, noortest, kes kujundavad tänase Otepää Esimene saade, mis valmis selle õppe- lemisest sain ma teada teistelt, mi�e aga mi�e selle ees.“ Meediaklassi juhendaja Gümnaasiumi näo, ja peab tunnistama, aasta sügisel, oli peamiselt Ingridi ai- temalt endalt. See näitab minu arvates, Marika Paavo sõnul on Ingridi-sugused et see nägu on tulevikku vaatav, opti- nuisikuline kätetöö. Tagantjärele mee- et Ingrid on tegutseja ning tühje sõnu ta õpilased suurim töörõõm, kellest üks mistlik ja teotahteline. nutades tundub see üsna hullumeelne, ei tee.” Koolitelevisiooni jaoks tehtav pedagoog üldse unistada võib: ”Ingrid kuna kõigega tuli toime tulla õigeaeg- töö nõuab omajagu aega, hirmuäratav ei eksponeeri ennast, pigem püüab ta Eve Kurvits, selt ja kellelegi polnud loota. Nüüdseks on juba seegi, et filmitud materjali läbi- alati kuidagi varjuda ja öelda nii muu- koolilehe vastutav toimetaja (XI b) on Ingridil oma meeskond, keda võib vaatamine võtab vabast ajast ära väga seas: „Ah, mis nüüd mina!“ Ilma temata usaldada, aga kelle tööd tuleb, nagu õi- palju tunde, kuid Ingrid ise ei kurda, ei oleks meil hetkel koolitelevisiooni, vä- ������������ ��������� ������

Jah, tõesti, Otepää Gümnaasiumi kodu- lehel on juba mitu kuud olnud näha sellist tähekombinatsiooni, mis ju pealiskaudsel vaatamisel ehk väga imelikuna tundub, vaevalt, et erilist usaldustki äratab. Aga lähemal vaatlusel saab kiiresti aru, et see ju lihtne kooslus on: OG tähendab Otepää Gümnaasiumi ja TV ei valmista ühelegi põlvkonnale peamurdmist – see ju vihjab televisioonile. Ja kui hästi see veel kõlab - OGTV (oo-gee-tee-vee). Gümnaasiumi seinte vahel käivad juba pikemat aega ringi telereporterid, operaa- pilasvahetus on viimastel aastatel väga torid, uudisteankrud, režissöörid ja muud Õmoodi läinud, olgu tegu siis riikidevahe- teletegijad. Ainult et – need kõik on meie lise või riigisiseste programmidega. Selle õppe- igapäevased koolikaaslased – meedia- aasta algusest (2011. a septembrist) võib ka Otepää klassi õpilased, kes sel õppeaastal sead- Gümnaasiumis kohata üht häbelikuvõitu salapä- sid endale veel ühe suure eesmärgi: tuua rast sakslannat. Õpilasvahetusprogrammiga YFU regulaarselt rahva e�e meie kooli tege- Eestisse sa�unud 17-aastane Ursina Bisang on misi. mugavalt sisse seadnud end ühes külalislahkes Kogu selle mahuka töö „veduriks“ on kodus Hellenurmes ning hoolimata kohatisest kee- XI a klassi nääpsuke neiu Ingrid Kelder, lebarjäärist, tegeleb jõudsalt õppetööga Eestimaa kes on vajadusel nii režissöör, toime- talvepealinnas. taja, stsenarist, eelkõige aga monteerija. Ursina on pärit Mainzist Frankfurti lähedalt. Operaatoritena abistavad teda abiturien- Oma kodulinnas mängis ta trompetit ja käis judo did Kaisa Roosbaum ja Stella Rein ning treeningutel. Trompetimäng on hetkel pooleli jää- Kadri Palmiste (XI b klass). Reporterite � nud, kuid judoga tegeleb ta ka Eestimaal edasi, töö on siiani samuti Kaisa ja Kadri õlul �������� käies Elvas treeningutel. Otepääl köitis teda aga olnud, kuid rõõm on tõdeda, et noore- draamaklassi tegevus, mille töös ta mõnuga kaasa mateski on asja vastu huvi tekkinud. lööb. Uudisteankru raske töö oli esimestes saa- �������������������������������� Mõte vahetusõpilaseks minna küpses Ursina detes Triinu Aasarohu (XI b) õlul. Alates peas pikkamisi, mille käigus ta ka Eesti kohta kolmandast saatest on tal ka abilised, noo- Meediaklassi korrespondent Maarja Treimut (XII arvamus infot otsis. Praegu tunneb neiu, et langetas õige red „telediktorid“ Karoliina Kruusmaa otsuse. Otepää Gümnaasium talle meeldib. Ka (VII b) ja Erkki Teder (IX a). kl) käis mööda gümnaasiumihoonet uurimas, kui- das suhtuvad uutesse telesaadetesse need, kellele eesti keelest arusaamine ei valmista enam suuri Huvi saadete vastu on suur, sest need Kahju ainult, et neid saateid nii vähe on,“ ütles 4.a raskusi, kuid rääkimine tekitab veel väikest kõhe- pakuvad nii meelelahutust kui informa- see eelkõige mõeldud on – õpilased. Arvamused olid klassi õpilane Anna-Maria Palk ning tema ei ole valdavalt positiivsed, sest eks modernses koolielus dust. Kirjutamine läheb seevastu aga päris hästi. tiivset materjali, nagu ühes kaasaegses ainuke, kes nii leiab. Ka abiturientide seas on palju Sakslanna lemmikaineks on keemia, sest sellest uudistemagasinis olema peab. Samas on on selline asi väga teretulnud. Kiidusõnu tegijatele fänne. „Mina leian, et saated on olnud senimaani jätkus kõigil küsitletuil. saab ta kõige paremini aru. Viimasel ajal on lem- teletegijatel saate materjali e�e valmistada huvitavad ja ülevaatlikud. Need õpilased, kes on mikuteks kujunenud ka eesti keele ja ajaloo tunnid. päris raske, sest see peab kasulik olema saated kokku pannud, on äärmiselt tublid, sest “Meie meediaklass on väga tubli, et on saanud sel- Kohustuslikku kirjandust loeb Ursina siiski veel nii kooli kõige noorematele kui vanimaile. koolielus juhtub nii palju ning nende sündmuste inglise, mi�e eesti keeles. Suurim töötasu tublidele „teletöötajatele“ lise suure tööga hakkama, kuid arenguruumi veel seast teha valikut on kindlasti väga raske. Saadete on. Kindlasti peaks saade olema palju informatiiv- Praeguse kooli kiitmisega ei ole Ursina kitsi. on aga häälekad naerupahvakad ja koo- juures on ka see hea, et sündmusi on võetud kõigist Kindlasti annab selleks oma panuse ka erinev likaaslaste rõõmsad näod, kui nad hea- sem ja kajastama koolielu laialdasemalt,“ arvas õpi- kolmest kooliastmest ja ei ole eelistatud üht tei- lasesinduse liige Tairi Jõe, nähes televisioonis suurt õpilaste arv: tema Saksamaa koolis oli 1300 õpi- tujulistena saadete ühisvaatamise järel sele. Muidugi minu vaieldamatuks lemmikuks on last, praeguses aga pea kolm korda vähem. Kuid kooliaulast lahkuvad, mõni isegi tänu võimalust tuua just õpilasesindust tavaõpilastele saateapsud. Minu arvates nende lisamine saatele lähemale. Paljud õpilased on leidnud, et just selline neiule meeldib oma klassikollektiiv ja koolis toimi- avaldab. näitab, et meediaklass ei karda näidata oma vigu vad traditsioonid. Eriti kiidab ta koolitelevisiooni Kõigil huvilistel on aga võimalust meie meelelahutus on meie koolis puudunud ning soovi- ning saadet valmistavad õpilased, mi�e õpetajad. vad veelgi rohkem saateid. „Mulle meeldib OGTV, ja raadiosaateid, sest nende kaudu tähtsustavad saateid vaadata kooli kodulehelt. Loodan, et järgmised osad tulevad sama head ja õpilased oma kooli ja on selle üle uhked. sest seal näidatakse lõbusaid asju, mis koolis juhtu- isegi paremad kui eelmised,“ kiitis tegijaid Gertrud nud on. Eriti head on apsud, mis on lõppu jäetud. Millisena ja millises riigis näeb Ursina Bisang Marika Paavo, Leopard. oma tulevikku, ta hetkel veel ei tea, kuid Eesti ja juhendaja/nõuandja eestlased on sügavalt positiivse jälje tema süda- messe jätnud. Vaieldamatult on sellele kaasa aida- OG koolilehe materjalid koostasid meediaklassi õpilased (juhendaja Marika Paavo), nud nii teda võõrustav pere kui ka koolirahvas. lehe kujundas Ave Kruusmaa (kunstikodu õpetaja) Triinu Aasaroht, Ursina klassiõde (XI b) �������������� ����������������� � ������������������������� ������������ ui siiamaani oli tavaline, et Otepää Eesti kaarti. Kindlasti tekib seda probleemi ka tijuhi Teele Jakobsoni (pildil seisab paremal) KGümnaasiumi õpetajad osalesid mit- teiste piirkondade õpilastel. Rääkisin enda mõt- ülesandeks on kontakteeruda põhijuhendajaga metes tähtsates Eesti hariduselu kujundavates test sõbrannadele, kes kiitsid selle heaks, ja me ning jälgida, et õpilasvahetus sujuks tõrgeteta. projektides, siis nüüd on nende jälgedes ul- moodustasime meeskonna, mille nimeks sai la- Lisaks on ta Emmaste Põhikooli ning Haljala ja jalt käimas ka õpilased. Eeskuju on ju nakkav, dinakeelne väljend „Veni. Vidi. Vici“ ehk eesti Puhja Gümnaasiumi VeniVidiVici kontaktisik. teadis öelda juba vanarahvas. Sestap ongi neli keeles „Tulin. Nägin. Võitsin“.“ Gerle Trifanov (pildil istub paremal) haldab e�evõtlikku tütarlast Teele Jakobson, Gerle Õpilasvahetusprogrammis saavad osaleda Facebooki lehekülge, tegeleb finantsplaaniga Trifanov, Iti Uusküla ja Kerli Suviste (kõik XI kõik Eesti koolide noored, kes käivad 7.-12. klas- ning suhtleb külalisjuhendajaga, on kontakt- b klassist) algatanud Eesti-sisese õpilasvahetus- sis. Vahetused toimuvad kahel moel: ühe poole isikuks Tõrva, Valga Vene ning Kuressaare programmi, et korraldada ühe- ning kahenäda- vahetus, kus õpilane läheb enda poolt soovitud Gümnaasiumi kooliperedele. Kerli Suviste (pil- lasi õpilasvahetusi erinevate Eesti koolide va- kooli ning samal ajal tema kooli kedagi vastu ei dil istub vasakul) teeb Entrumi jaoks vajalikke hel. Kuidas küll neiud sellise mõ�e peale tulid? tule, või siis kahepoolne vahetus, kus õpilane koduseid ülesandeid ning aitab vajadusel mees- Projekti eestvedaja Teele Jakobson annab sellele vahetub teise kooli õpilasega. „Majutamine toi- konna liikmeid, juhendab Narva Humanitaar-, vastuse nii: „Läksin möödunud sügisel e�evõt- mub peredes,“ selgitas meeskonnaliige Gerle Rakvere Reaal- ja Otepää Gümnaasiumi pro- likkuse arenguprogrammi Entrum esimesele Trifanov. „Majutatavateks peredeks võivad olla jektitööd. Iti Uusküla (pildil seisab vasakul) sessioonile, mis kandis nime “Julgen unistada nii osaleja õpilase perekond, mõne tulevase va- hoiab kontakti Viljandi Paalalinna ning Narva ja algatada”. Esimesel koolitusel sündis projekti hetusse mineva õpilase pere või keegi vabataht- Soldino Gümnaasiumiga ja teeb sissekandeid esialgne idee. Kuna meie klassis on vahetus- lik, kes lihtsalt soovib kogemust.“ VeniVidiVici blogisse, mille aadress on õpilane Saksamaalt, tekkis mõte korraldada Programmiga on tänaseks liitunud juba h�p://venividiviciii.blogspot.com/ õpilasvahetus Eestis, sest selline projekt aitab päris palju koole erinevaist Eesti paigust – saar- Küllap on eeskuju nakkav ka kaasõpilastele noortel saada julgemaks, avatumaks, sisendab telt kuni Ida-Virumaani. Vahetusse minevate ning peagi saame lugeda teistestki põnevatest ühtekuuluvustunnet, muudab iseseisvamaks õpilaste arv tõuseb päev-päevalt. Esimene va- õpilasalgatustest gümnaasiumi seinte vahel. ning aitab tundma õppida Eestimaad. Eesti- hetus algas 27. veebruarist pilootprojektina. Ka sisese õpilasvahetusprogrammi vajalikkust ta- Otepää Gümnaasiumi saabus sel päeval 2 va- VeniVidiVici meeskonna mõ�ed vormis jusin ka aastaid tagasi Hiiumaad külastades, hetusõpilast. Igal meeskonna liikmel on oma Marika Paavo kui veendusin, et kooliõpilased ei osanud täita konkreetne vastutusala. Idee autori ja projek- ��������������������������������� �������������������������������

Teele ja Rando vanematega Kaire Ojavee oma sipsikutega Talvepealinnas ollakse harjunud tundi. „Alguses teeme soojendust ja siis ikka tublide suusatajate ja kergejõus- kütame täiega!“ annab tantsupaari tuge- aire Ojavee vastu on meie kooli meediaklass mitmel üle jäänud? „Mõte tuli meil koos õpetaja Heivi Truuga, tiklastega. Aga et meie noorte hulgas vam pool Rando väga usutava ülevaate. Kkorral huvi tundnud ning temast mitme kandi pealt kuna ta saadab minu kahte rühma klaveril ning tahab ka ka esileküündivaid tantsusportlasi on, Lemmiktantsudeks on mõlemal aeglane kirjutanudki. Kuid ilmsiks tulnud fakt, et meie oma kooli ise hirmsasti tantsida. Esialgne plaan oli teha projektirühm see tekitab veel paljudes suurt imes- valss, samba, pasodoble ja t�a-t�a. Kooli algklassiõpetaja ning väga paljudele ka rahvatantsuõpe- eesmärgiga saada koolinoorte tantsupeole. Ega ma selle tust. Kooliraadio uudistest kõlama jää- ja trenni kõrvalt tegeleb Teele veel ratsuta- taja on eeloleval suvel Tehvandi staadionil toimuva Valga grupi sündi suurt ei uskunud, aga kui registreerimisleht nud teated, et taas on algklassiõpilased misega, mängib viiulit ja käib samas rah- maakonna laulu- ja tantsupeo „Ma ise ilu tegija“ tantsuosa ühel päeval täis sai, polnud enam taganemisteed. Ja kuigi Teele Mägi ja Rando Enno kusagil Eesti vatantsurühmas, kus Randogi. Õnneks üldjuhiks määratud, ajendas meid taas tema tegemisi veidi enamus nendest polnud varem rahvatantsu harrastanud, T rus. Paljud meist tõstavad käe üles, kui Helmo auto võistlustel väga hästi esinenud, tekitasid jääb neil trenni kõrvalt piisavalt aega ka lähemalt uurima. Seekord keskendusime peamiselt õpetaja on kõik väga tublid. Nad on asjast väga huvitatud,“ on paistma hakkab, et talle lehvitada. Kuna Helmo vee- suuremateski koolikaaslastes huvi selle õppimiseks ja hinded on neil samuti head. Kaire tantsupisikule. juhendaja oma kolleegidest vaimustuses. dab suure osa päevast autos, tegin temaga isegi in- toreda tantsupaari vastu. Kes nad siis on Mõlema klassijuhatajad kiidavad samuti Tantsupeo üldjuhiks ei saada üleöö, enne seda tuleb Praeguses Eestis on üha rohkem kuulda hädaldamist tervjuu autos. Sõitsime parasjagu Põlvast Otepääle – need meie väikesed tantsustaarid? oma kasvandikke. Õpetaja Merike Laiv palju vaeva näha, ise õppida, teisi õpetada ja eelkõige en- ning kodumaalt mõneks ajaks lahkujadki pole enam mingi ja kuna autoroolis saab ju paljude asjadega tegeleda, iseloomustab Randot hea suhtleja, alati dale kõrgeid eesmärke seada. Võiks arvata, et tantsupisik haruldus. Ka Kaire Ojavee on mõnda aega oma elust ela- siis polnud ka intervjuud seal raske teha. Nii Teele (praegu 9-aastane, III a klassi rõõmsameelse ja sõbraliku poisina, lisa- on geenidega edasi antud. Kaire Ojavee väidab aga vas- nud Rootsis. Kas süda aeg-ajalt sinna tagasi ei ihka? „Ei, õpilane) kui Rando (11-aastane, IV a) te- des, et on ka hea sportlane, eriti kergejõus- tupidist: „ Kumbki vanematest mu peres küll ei tantsi- ma ei taha sinna tagasi, kuigi siis, antud hetke, ma nauti- gid tantsutreeningutega algust verinoorelt. tikus ja rahvastepallis. Ka Teele klassijuha- nud, aga mu emale meeldis hirmsasti rahvatants ja ta viis sin. Mul avanes võimalus õppida rootsi keelt ja kultuuri, ametikohale ning Otep Teele oli neljane, kui ema ta treeningut tajal Heli Laikasel jagub Teele kohta kiit- mu kodukohta Nõuni tantsuõpetaja juurde trenni. Nii ma aga Eesti on minu kodu ja mulle meeldib siin,“ arutleb vaatama viis ning kohe ka tantsupisikust vat. Tüdruk on abivalmis, kohusetundlik, sinna jäingi. Väiksena tahtsin saada hoopis juuksuriks või pedagoog täie veendumusega. Siin loodab ta kunagi ehk õpetuse õpetaja kutse ning samast koolist sain ka nakatus. Rando sa�us tantsu juurde viie- võtab agaralt osa klassiüritustest. õpetajaks, aga pärast keskkooli kavatsesin minna Viljandi ka oma suurima unistuse täita: olla nelikjuht Tallinnas, sõiduõpetaja kutse. Pärast kooli lõpetamist tulin selt, kui mõ�e algatajaks oli õpetaja ise. Tublide tantsulaste suurimateks toe- Kultuurikooli tantsueriala õppima. Tol korral tundus see kuid tõdeb siiski, et praeguse töö kõrvalt on seda ikka Põlvamaale ja olin Ahja koolis tööõpetuse õpetaja. Tantsimise juures meeldivad Teelele kõige tajateks on nende pered, kes käivad alati väga raske olevat – nii minust algklassiõpetaja saigi, aga võimatu ellu viia. Samas peab ta enda ülesandeks rahva- Sinna kooli tuli Põlva Auto autokooli tunde tegema rohkem ilusad riided ja Randole kogemu- võistlustel kaasas, olles igati toeks. Kuna õnneks tuli mul hiljem võimalus õppida ka tantsupeda- tantsu kui eesti kultuuri lahutamatut osa rahvahulkadele ning nad nägid, et mul on vajalikud paberid olemas sed ning uued sõbrad, keda iga võitlusega tantsijatel on väga olulised ka särtsakad ja googiks.“ Kaire Ojavee on lõpetanud eelmise aasta ke- propageerida. Samas tõdeb ta et noored tulevad usinalt ja tehtigi e�epanek loenguid pidada. Esimesel aas- järjest rohkem juurde saab. Mõistagi tun- silmapaistvad kostüümid, peavad emad vadel Rahvakultuurikeskuse tantsuõpetajate kooli ning kaasa, sest kaasaegne rahvatants on muutunud modern- tal pidasin loengud ära ja siis tuldi minu juurde ja nistavad väikesed tantsulõvid, et sageli koos õmblejaga nende kallal päris palju juhendab lausa 11 kollektiivi nii Otepää Gümnaasiumis semaks, baseerub huvitaval muusikal. Ka suvisel peol öeldi, et kui ma siin juba olen, võiksin ju sõita ka. kujunevad treeningud raskeks ja pikaks pead murdma. Aga väga oluliseks peab kui ka väljaspool oma õppeasutust. „Esimene tantsurühm „Ma ise ilu tegija“ võib näha tantse erinevatest Eestimaa Mõtlesin, et okei, võin ju proovida. Hakkasin siis ning nii mõnigi kord ei oleks üldse viitsi- särtsakas tantsupaar toredat väljakuju- oli mul juba 20 aastat tagasi Nõuni algkoolis ning prae- nurkadest. Ja kindlasti pakuvad silmailu kirevad rahva- sõitma ja nii ta järjest läks… Kuna Põlva autokool mist sinna minna. Kuid tõdevad kohe, et nenud traditsiooni: kui nad on võistluse guse 9. klassi rühmaga olen tegelenud juba nende koolitee riided. „Kahjuks on Lõuna-Eesti rahvariie tunduvamalt tegi tol ajal Otepääl sõite ja sõiduõpetaja Otepäält edusammud on andnud nii palju indu, et võitnud, minnakse koos peredega välja algusest saadik,“ meenutab Kaire neid kollektiive, mida kahvatum, võrreldes Põhja-Eesti omadega, aga Otepää ära läks, pakuti mulle seda kohta. Ja hakkaski täitsa huvi ja hasart tõuseb iga võistlusega. sööma. See annab omakorda jõudu järg- juba ajaloolisteks saab nimetada. rõivad on ilusad, neis peituvad mulle südamelähedased meeldima Otepääl! Teele ja Rando treenivad otepäälaste misel päeval taas tõsiste treeningutega Koolirahvast on aga kihama pannud üks enneolematu kombinatsioonid,“ võtab õpetaja Kaire Ojavee nostalgiliselt südamesse pugenud treeneri Veiko Ratase alustada, sest kes siis ei tahaks ikka ja seltskond – Otepää Gümnaasiumi õpetajate tantsurühm, oma rahvatantsu vaimustuse kokku. Kohtumiseni suvisel nud? käe all kuus korda nädalas: argipäeviti jälle võita. kes viimasel kooli jõulupeol tegi õpilastele ka meeleoluka Tehvandi staadionil! poolteist tundi ja pühapäeval koguni 2 Liisa Kalve (X klass) e�easte, mis pälvis lakkamatu aplausi. Kust küll tekkis Karoliina Kruusmaa, hea rehkendada. selline idee? Kas õpilaste kollektiividest on veel energiat Eva-Maria Koha (VII b) � ������������������ �������������� ����������������������������� 23. veebruaril oli Pühajärve põhikoolipere �������������������� �������������� kogunenud aulasse, teadmata, mida fantaa- siapillide kontserdilt oodata. Üllatus oli suur, ����������� kui laval oli näha tööriistakasti, naelu, haam- ��������������� reid, jalgra�a kumme ja muud, mida ei os- Matemaatikanädal toimus 23.-27. jaanua- kaks muusikaga seostada. Muusikast rääki- rini. Sel nädalal toimusid erinevad matemaa- mine pole ilmselt küllalt mõjus, seega alustas tilised nii klassidesisesed kui ka ühised män- ��������������� Silver Sepp ehitusmaterjalide poest ostetud gud. Teisipäeval toimus matemaatiline teate- „torupillide“ mängimisega, mida keerutasid võistlus algklasside vahel. See seisnes selles, viis vabatahtlikku. Ise mängis Sepp veetorust et õpilased pidid läbima takistusraja, kui tõid ��������� flööti. Tulemuseks oli meditatiivne improvisat- vastustelehti. Kõige paremad võistkonnad olid sioon, mis meenutas tuulevihinat ning haaras Munad ja JOM. Neljapäeval toimus 6.-8. klas- 10.-12. veebruaril toimus Ülenurme Güm- publiku enda lummusesse. naasiumis noorteseminar „Tulevikukool“. side ühismäng nimega „Kuldvillak“. Toimusid Üritus algas 10. veebruaril kell 12 Haridus- ja „Kellel on kodus trummikomplekt?“ küsis ka klassisisesed mängud: 4.-5. klassile arvutis Teadusministeeriumisse kogunemisega, kus esineja publikult. Tõusid üksikud käed. „Kellel ja teistele paberil. Selles mängus olid osalejad toimusid tutvumismängud ja tehti ka ringkäik on aga jalgratas?“ Saalis tõusis kätemeri. Kohe nupukad ning kõigi klasside tulemused väga majas. Edasi sõitsime Intellektikale, kus saime tõestas esineja lihtsate vahenditega, kuidas on tasavägised. Terve nädala jooksul toimusid ka- uurida erinevate koolide huvitegevusi ja oma- võimalik jalgra�a ra�ast välja võluda trummi- bevõistlused algklassidele ja suurematele klas- pärasid. komplekti heliefekte. Laval läksid kasutusse sidele. Algklassides oli kõige parem Hendrik ja Pärast Intellektikat suundusimegi Ülenurme vanad viiulipoognad, kõveraks taotud naelad, suuremates klassides Imre. Me loodame, et see Gümnaasiumisse, kus leppisime kokku reeglites, haamrid. Tööriistakast oli esinejal kogu aeg nädal meeldis kõigile osavõtjatele ning saadi ka mängisime mänge jne. Pärast seda algas disko. käepärast. Parima kõla saavutamiseks kasu- uusi ja huvitavaid matemaatilisi teadmisi. Edasi hakati tegutsema Disainilaboris, milles tas Silver Sepp võimendust. Selgus, et kellel 9. klass saime pakkuda välja ideid, millel polnud piire on vähegi tehnilist taipu, saab kodus kõik tri- – ei rahalisi ega realistlikke. Kui mõ�ed olid kid ise järele proovida. Kontserdi lõpuks esi- jagatud, hakkasime neid ideid ehitama ning tas Silver Sepp improvisatsioonilise regilaulu ���������������� teostama. Vahepeal läks 10 inimest tegema foo- ning kutsus värsi vormis kõiki Tallinnasse oma Silver Sepa fantaasiapillide kontsert tõestas, et kõik meie rumteatrit, mida näidati ka teistele. Päev lõppes kontserdile. ümber võibki olla muusika. ������������������� Tartumaa noortebändide e�eastetega. Priit Peterson, 7. klass 12. veebruaril pidime me esitama on make�e 15. veebruaril otsustasime oma klassiga minna ja tulevikukooli ideid. Meie rühmal läks väga Otepääle suusatama. Külastasime talispordi- hästi ja samuti ka teistel. Mina olin väga rahul muuseumi, kohtusime Jana Maega, kes tutvus- üritusega ja üldse kogu seltskonnaga, kes olid tas meile eksponaate ja rääkis spordist. Saime väga lahedad ja sain sealt palju uusi sõpru. Kui teada erinevatest talispordialadest. Vaatasime mõnikord tuleb veel sellelaadne üritus, siis kind- filmilõike spordist, mängisime suusatajatega, lasti osalen. õppisime hooldama suuski. Jana Mae tutvustas Kärol Belov, 9. klass meile ka medaleid. Üks karikas kaalus 40 kilo- grammi. Nägime vanu puusuuski. Seal olid ka uisutajate võistlemiskleidid ja kaks paari uiske. Muuseumis oli väga huvitav. Edasi suundusime suusatama. Suusad libisesid hästi. Läbisime edu- ������������ kalt Tehvandi tõusu ja olimegi Tehvandi vaate- torni juures. Üles torni sõitsime li�iga. Vaatepilt ������������������ oli ilus: nägime Otepää kirikut, vallavalitsuse maja ja muid Otepää suuri hooneid. Leidsime ka Kuutsemäe. Kui vaade imetletud, jätkasime ���������������������� oma suusamatka juba Tehvandi staadionil. Tore 9. veebruaril käisime Valga muuseumis ja aja- oli kohvikus jalgu puhata ning süüa pannkooke lehe Valgamaalane toimetuses. Algul läksime moosiga. Ats jõi lausa kolm kruusitäit teed – nii Valga muuseumi, kus oli väljas Eesti Rahva maitsev oli see. Talvepäeva eest suur aitäh! Muuseumi näitus „Muuseum näitab keelt“. Annabel Eensoo ja Saime teada erinevatest murretest, pimekirjast, �������������� Isabel Võrk, 3. klass viipekeelest. Samuti sai ise pimekirjas kirjutada. Selle jaoks oli spetsiaalne masin. Kes tahtis, võis eieeie kooliskoolis toimustoimus 14.14. veebruarilveebruaril sõbrapäevasõbrapäeva viipekeeles rääkida, kuna kõik tähemärgid olid Mtähistamine. Aulas oli postkast, kuhu sai ��������������� ���������������������� panna kaarte, mis hiljem sõpradeni jõudsid. ära näidatud. Näitus vaadatud, läksime töö- 15. veebruaril saime jälle kokku oma väikeste sõp- Samuti oli kõigil võimalus osaleda kõige sõbra- 21. veebruaril toimus Käärikul Pühajärve tuppa sõbrapäeva kaarte valmistama. Kõigil radega – lasteaiarühmaga Pipi, et tähistada sõb- likuma õpetaja ja õpilase valimistel. Kõige sõb- Põhikooli vastlapäev, mille korraldas 6. klass. tulid erinevad ja toredad kaardid. Seejärel kü- rapäeva. Lasteaialapsed laulsid ja tantsisid oma ralikumaks õpetajaks valisid õpilased vene keele Alustuseks rivistuti klasside kaupa ning jagati lastasime Valgamaalase toimetust. Seal rääkis sõprusklassile. Siis esinesime meie õpetliku lühi- õpetaja Olga Alova ja koolikaaslaseks Lisl Linda õpilased võistkondadesse. Esimene tund kulus ajalehe peatoimetaja Sirli Homuha meile toi- näidendiga „Jäi kahe silma vahele“ ja luuletusega. Oinuse. Aulas oli ka fotonurk, kus sai koos sõbraga 1.-5. klassi ja teine tund 7.-9. klassi võistlustele. metuse tööst. Näidati, kuidas ajalehte küljen- Sõprusklassil oli üle anda väikestele sõpradele kom- pilti teha. Eks ikka selleks, et hiljem oleks tore seda Algul oli teatevõistlus. Pärast seda võisteldi datakse. Keeletoimetaja tõi näiteid erinevatest mikarbid ja kaart. Lasteaed kinkis oma sõprusklas- päeva meenutada. Oma mõ�eid valentinipäevast kõige pikema liu laskmises. Kõige kaugemale vigadest, mis e�e tulnud. sile väikesed südamed. Pärast ühiseid laulu- ja tant- võis kirja panna suurele tapeediribale, mis laius sõitsid Oliver Kiho 3. klassist ja Magnus Leopard Ekskursioon oli väga põnev. Saime teada palju sumänge ehitasime koos torni, mängisime kodu ja üle aula põranda. Kes tahtis, võis sinna ka joo- 9. klassist. Seejärel moodustati uuesti väikesed uut ja huvitavat. poodi. Siis oli aeg sööma minna. Laual oli väga palju nistada. Näputööd sai proovida eri värvi paelte võistkonnad ja hakati lumekorvpalli mängima. Signe Täär, 9. klass lasteaialaste toodud maiustusi ja meie valmistud punumises. Terve aula oli täis sõbrapäeva rõõmu Edasi järgnes reesõit. Pärast seda autasustati iga moorapallid ning söödavad pintslid. Pärast söömist ja usun, et kõigile tõi see päev naeratuse suule. ala parimaid. Sellega polnud päev veel läbi. Kui aitasime lasteaialapsed riidesse ja läksime õue, kus Karl Kimmel, 7. klass olime tagasi koolimajja sõitnud, pakuti meile her- tegime kelgurallit ja sõitsime mäest alla. Sel päeval nesuppi ja maitsvaid vastlakukleid. Selline oli olid kõik väga õnnelikud. meie kooli tore vastlapäev. Cärolin Trik, 4. klass Mirjam Leopard, 5. klass ����������������� ��������������� ������������������������� ������������������������� 55.-10..-10. mmärtsiniärtsini vviibisidiibisid OOtepäätepää GGümnaasiumiümnaasiumi 99.. Paaril viimasel aastal on tavaks saanud, et klassi suusatüdrukud Ane�e Veerpalu, Katrina Ojavee, Otepää Gümnaasiumi õpilased käivad mõne- Katrin Kurg, Kristin Peterson ja Sandra Tarikas Itaalias del tähtpäevadel lasteaialastel külas. Nii on suu- Valle d`Aostas Koolinoorte Maailmameistrivõistlustel red koolilapsed väiksemaid külastanud jõulu- suusatamises. üritustel või emakeelepäeva puhul. Veebruaris Võistlused toimusid Gressoney-Saint-Jeanis merepin- näitasid oma atleedioskusi lasteaias Võrukael 5. nast 1420m kõrgusel. Programmis oli 1 km proloog ja klasside poisid Karl Aarne Vihm, Tero Tamm 5 km vabatehnikas. Eriti emotsionaalne oli suusatada ja Aleksander Alev. Nende eeskujul tahavad Monta Rosa suusakeskuse mäel, mis asus merepinnast nüüd kindlasti kõik väikesed võrukaelad tuge- 2930m kõrgusel. Viimasel päeval toimus klassikalises vateks ja võimsateks saada. Tüdrukutepäeva pu- tehnikas teatesõit ja õhtul autasustamine ning disko. hul käisid õpetaja Ene Raagi e�evõtmisel külas Iga riik tutvustas oma maad. Võistlused oli kõrgetase- väikesed iluvõimlejad. Emakeelepäeva sisustasid melised ja konkurents oli tihe, kuid meie võistkond sai Pähklikeses laulutüdrukud Triinu ja Gertrud sellelt suurürituselt väga olulise kogemuse. Aasaroht, muinasjutuvestjad Merly Teder, Jan- Täname Eesti Koolispordi Liitu, Eesti Suusaliitu, Ander Kundla ja luulemeister Eva- Maria Koha. Otepää Vallavalitsust, Technet, Merlin Müüri, Rein Sellised kohtumised on toredad nii esinejatele Leppikut ja lapsevanemaid, kes toetasid ja aitasid kui publikule. meid. Maive Pulles, OG kehalise kasvatuse õpetaja, õpilaste saatja Puka vallavalitsus, www.puka.ee Kooli 6, Puka, 67217, Valgamaa 16. märts 2012 P U K A Tel 766 9412, e-post: [email protected] 9 www.puka.ee

TULUD Tulude nimetused Eelarve Puka vallavolikogu võttis vastu AMETLIK INFO Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 665086 Füüsilise isiku tulumaks 582000 2012. aasta EELARVE Maamaks 83086 Puka Vallavolikogus Kaupade ja teenuste müük 104800 1. märtsil 2012. aastal toimus Puka valla- Eelarve kulude planeerimisel seadis Riigilõivud 4000 volikogu istung, mille päevakorra üheks vallavalitsus allasutustele ülesandeks oma 9. veebruaril ja 1. märtsil 2012. a. Laekumised haridusasustuste majandustegevusest 65000 punktiks oli Puka valla 2012. aasta eelarve tegevuste kavandamisel jääda 2011. aasta � Kinnitati Puka valla 2012. aasta eelarve tulud ja kulud Laekumised kultuuri- ja kunstiasutustest 2000 teine lugemine. Eelmisel istungil oli valla- eelarve tasemele, sest tulude suurenemist summas 1 448 730,33 € ja suunati 2011. aasta eelarve vaba Laekumised elamumajandusest 25000 valitsus volikogule eelarvet tutvustanud ja ei ole toimunud ja maailma ning Eesti jääk summas 53 755,64 € 2012. aasta rahaliste kulude kat- Laekumised spordi- ja puhketegevusest 6500 varasemalt oli ka eelarvekomisjon 2012. majanduses toimuv ei ole andnud opti- teks. Laekumised transpordi- ja sideasutuste majandustegevusest 2300 aasta eelarve projekti läbi vaadanud. mismi lähiajal tulude oluliseks kasvuks. � Kinnitati Puka Lasteaia arengukava aastateks 2012- Toetused 622088,69 Ettepanekuid volikogult ei laekunud ja Asutused said ülesandega ka hakkama, 2016. Sihtotstarbelised toetused kokku 125473,69 seepärast suunas istungit juhtinud voliko- kuigi kõlama jäi sõnum, et arenguks raha � Vaadati läbi ning kinnitati Puka valla 2003-2017 aren- gu aseesimees Kalle Põldmägi eelnõu ei jagu ja vajalikke investeeringuid teha ei Valitsussektorisse kuuluvad SA 13638,87 gukavas tegevuskava ja prioriteetsed tegevused. hääletusele. Poolt oli seitse volikogu liiget ole võimalik. Põllumajandusministeerium 2800 � Valiti alatise hariduskomisjoni esimeheks Andrus Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium 52608 ja vastu üks liige. Nagu kahel varasemalgi aastal teeme Looskari. Valitsussektorisse kuuluvad SA (põhivara) 56426,82 Eelarve tulude ja kulude kogumahuks investeeringuid fondidest saadud rahaga on käesoleval aastal 1 448 730,33 eurot. ja vald panustab ainult omaosalusse. � Kinnitati Puka Kunstikooli õppemaksu määraks 7.- Mittesihtotstarbelised toetused 496615 eurot kuus (senine 4,79 €) alates 1. märtsist 2012. Tasandusfond 496615 Kui mitte arvestada projektidega taotletud Muret tekitavad ka sel aastal küttekulud vahendeid, siis on eelarve maht võrreldes ja selleks mõeldud raha nappus, sest talv � Puka Vallavalitsus 01. novembri 2011 korraldusega nr Muud tulud kokku 3000 2011. aastaga üldjoontes sama. Ainult on olnud möödunust küll pehmem, aga 210 “ Peremehetute ehitiste hõivamine” võttis arvele Puka rendi- ja üüritulud mittetoodetud põhivaradelt 3000 tulude osas on vähenenud riiklik toetus- siiski piisavalt külm. vallas asuva järgmine vara, millel puudusid omanike kohta TULUD KOKKU 1394974,69 fond ja seda on tasandatud tulumaksu Kokkuvõttes tuleb öelda, et ka 2012. teated: Puka alevikus Tööstuse tänaval kaks puurkaevu Vabade vahendite jääk 53755,64 laekumise kasvuga. Suurenenud on ka aasta eelarve on säästueelarve ja sellest Kokku 1448730,33 ning kuur; Aakre asulas asuv endisele Aakre kolhoosile teede remondiks eraldatud vahendid. lähtuvalt saame oma tegevust kavandada. kuulunud töökoja hoone; Plika külas asuv endisele Puka Tervikuna on tulud endiselt väga madalad, Arvan siiski, et vaatamata keerulisele sovhoosile kuulunud Puka mõisa aida hoone. KULUD kuid omavalitsustele pandud ülesanded ei ajale ei ole valla areng peatunud ega tagasi AS-i Valga Gomab Mööbel poolt esitati vastuväited ühe Kulude nimetus Eelarve ole vähenenud, inimeste nõudlikkus teenus- läinud, vaid me oleme suutnud arengut puurkaevu kohta. Volikogu leidis, et need on põhjendatud te kvaliteedi osas on aga tõusmas. jätkata. Volikogu 4968 HEIKKI KADAJA ning omandiõigus dokumentidega tõestatud. Sellest tule- Vallavalitsus 48038 nevalt üks puurkaevudest ei ole peremehetu. Ülejäänud Reservfond 2716,84 ehitiste, mille kohta puudusid teated omanike kohta, Rahandus 70291 Omavalitsuste liikmemaks 19289 Maakondlik memmede talvine tantsupäev peremehetuse kohta vastuväiteid Puka vallavalitsusele Korrakaitse 182 ei laekunud. Need tunnistati peremehetuks ning valla- Maakorraldus 8178 aakondlik memmede tantsupäev siis lapsed tantsisid puhtalt, ühegi veata. valitsusel oli õigus kanda need Ehitisregistrisse kui Puka Ehitus 10330 toimus sel aastal Pukas. Aastaid Kontserdi teises pooles nägime meie ning vallale kuuluv vara. Volikogu otsustas eelpoolnimetatud Teed 52608 Mtagasi tuli mõte, et ka memme- muude rahvaste rahvatantse. Elina Kütt vara aluse ja neid teenindava maa munitsipaliseerimiseks Majanduse haldamine 29568 del võiks olla oma tantsupäev, nagu seda juhatas luuletusega „Vokiratta“ tagasi alustada menetlust. Jäätmekäitlus 2382 on ansamblite ja kooride päev. Ei osanud aastatesse 1960 ning nemad tulid lavale � MTÜ Puka Naisselts soovib Puka alevikus Ääre tn 9a Haljastus 10296 siis arvata, et sellest kujuneb traditsioon pioneeridena, saal rõkkas kaasaelust ja asuvat haljasala ümber kujundada avalikuks pargiks, Veevarustus 3879,29 aga nii see on. Ja sel aastal jõudis kord taas aplausist. volikogu andis nõusoleku vallavalitsusega vastavasisuliste Tänavavalgustus 4515 meie kätte korraldada see tore päev. Juba Seda päeva jäi meenutama ilus küün- rendi ja avaliku kasutamise lepingute sõlmimiseks; Elamumajandus 99570 varakult hakkas rahvas kogunema, saabus laalus, tänukiri ja lilleõis. � Kalmistu 4848 MTÜ Puka Arenduse ja Noorte Koda soovib kasutada ju osa tantsijaid liinibussiga Valgast. Tulid Tänan ringijuhte, kes tõid oma tantsijad Puka alevikus Kooli tn 6b maa-ala, eesmärgiga rajada sel- Hulkuvate loomadega seotud tegevus 150 „Rõõmurullid“ Sangastest, “Tantsurõõm“ meie ilusasse rahvamajja! Need on: Katrin lele alale turuplats, volikogu andis nõusoleku vallavalitsu- Ambulatoorium 640 Otepäält, “Nurmenukk“ Riidajast, “Madli Kõiv, Helle Kuldmaa, Anne Jaakson, Eha Puka Kunstikool 21779 „Tsirguliinast, “Meie memmed“ Lüllemä- Mandel, Heidi Kõvask, Hele Teras, Mare sega vastavasisuliste rendi ja avaliku kasutamise lepingute Vabaaja- ja spordiüritused 6839 elt, “Karikakar“ Valgast, “Südamesõbrad“ Oherjus, Silvi Ablokan, Salme Ablokan, sõlmimiseks. � Aakre Raamatukogu 11281 Valgast, “Elujõud“ Valgast, “Hõbetäht“ Vaike Eiche. Südamlikud tänusõnad mee- Kehtestati vee hinnaks 0,82 €/m³ ja kanalisatsiooni- Kuigatsi Raamatukogu 13649 Alalt, “Hõbejuus“ Hummulist, “Eideratas“ sansamblile, Aakre väiketele tantsjatele teenuse hinnaks 0,55 €/m³, mis hakkavad kehtima 1. Puka Raamatukogu 8545 Tõrvast ning meie „Vokiratas“ ja kokku sai ja nende juhendajale Eha Päivistele, Val- maist 2012 Puka alevikus (v.a Puka tsehhi piirkond), Aakre Aakre Rahvamaja 26325 külas ja Komsi külas. Puka Rahvamaja 21390 meid 156 tantsjat. gamaa Kultuurkapitali ekspertgrupile, Kino 2213 Kontserdi avas Enno Pung sakso- Valgamaa Omavalitsuste Liidule ja Puka Ringhäälingu- ja kirjastamistegevus 4155 fonil meloodiaga „Pidu hakkab“ ning Vallavalitsusele toetuse eest peo korralda- Puka Vallavalitsuses: Muu vabaaeg 15420 „Vokiratas“esitas selle tantsu. Volikogu misel. Puka Lasteaed 111089 aseesimees Kalle Põldmägi tervitas rõõm- Puka rahvamaja juhataja HELGI PUNG � Kinnitati Puka vallas Aakre külas asuva korterelamu Aakre Lasteaed-Algkool 165386 sameelseid tantsumemmesid ning soovis Aakre 6 korteriomandi seadmise teel erastatava ehitise kerget jalga ja head äraolemist. Edasi tuli Puka Keskkool 442499 aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 3271 meesansambel oma tervituslauludega, Õpilasliinid 44730 m2 ning korteriomandi seadmise teel erastatava maaük- Logopeed 4721 aplaus ei tahtnud lõppeda ning mehed suse Aakre 6 müügihinnaks 0,38 €/m². Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 35505 lubasid hiljem veel laulda. Algas kont- � Anti nõusolek Aktsiaseltsile Valga Gomab Mööbel Hooldekodu 35443 sert, igal rühmal tuli tantsida kaks tantsu. Perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 15480,71 Aeg läks kiirelt ja juba oligi vaheaeg mille Puka tsehhile uue vee erikasutusloa taotlemiseks. � Sotsiaaltoetused (toimetulek) 10226,29 sisustasid Aakre väikesed tantsulapsed ja Määrati hooldaja ühele puudega isikule. Muud sotsiaaltoetused 8950 meesansambel. Väikesed tantsulapsed � Toimetulekutoetust maksti veebruaris kuuele, sünni- Sotsiaaltöötajad 16330,20 esitasid oma kava ja üheks tantsuks oli toetust kahele, matusetoetust kahele ja ühekordset toetust KULUD kokku 1448730,33 tantsijate hümn „Oige ja vasemba“. Kui kokku kümnele taotlejale. eakatel tuleb selles tantsus ette apsakaid, � Nõustuti ehitusloa väljastamisega AS-le Eesti Energia Võrguehitus Meegaste külas asuva Teppani kinnistu lii- Edukad noored FOTOD ID-kaardi taotlemiseks tumiseks elektrivõrguga. Naistepäevapidu Pukas � Puka vallast osaleb Karupesa Teami murdmaasuusata- NUTIKAD matemaatikud – III-IV koht Birgith Pedajas, Lõuna Prefektuur palub kontrollida oma dokumentide kehti- mise treeningrühmas kolm last, vallavalitsus tasub osaluse vusaega ja esitada taotlus uue dokumendi saamiseks aegsasti, Isabel Possul, Karli Kõiv, Raul Semsugov. iimasel kultuurirahva ümarlaual ot- 2012. aasta eest summas kokku 150 eurot. soovitavalt umbes 6 kuud enne selle kehtivusaja lõppemist. sustati, et naistepäevapeole kutsutakse Emakeeleolümpiaadi maakonnavoor – I koht Anni Uue dokumendi taotlemisel on vajalik ajakohane dokumendi � Nõustuti Soontaga külas asuva Pliuska katastriüksuse sõbrad teistest valdadest. Segakoor U- Suun 10. kl. arvestuses. foto. Oleme kokku leppinud fotograaga, et ta tuleb ja teeb V jagamisega neljaks iseseisvaks katastriüksuseks: Pliuska, Ajalooolümpiaadi maakonnavoor – I koht Anni soovijatel dokumendi jaoks fotod nende kodudes. Samas tuur on esinenud Rõngus, Hellenurmes, San- Pliuskajõe, Pliuskajärve ja Pliuskamäe, sihtotstarvetega Suun, II koht Kersti Undrits. abistame ka ID-kaardi taotluse vormistamisel. gastes ja mujal. Otsustati kutsuda Sangastest Nendel, kes soovivad sellist teenust kasutada, palume teada maatulundusmaad. Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor – II-III koht kantritantsijad, Hellenurmest kõhutantsijad, anda märtsi lõpuks Puka vallavalitsusse telefonil 766 9412. � Anni Suun 10. kl. arvestuses. tantsurühm Matilde ja Rõngust noored peo- Anti nõusolek Kibena külas asuvate Kaevu, suurusega Valga maakonna inglise keele olümpiaad – III-IV tantsijad. 8,00 ha ja Järveääre, suurusega 3,39 ha, katastriüksuste koht Raul Semsugov 6. klass. Otepää Teataja 80 Pooleteisetunnise kontserdi avasid noored kasutusvaldusse andmisega. Valgamaa MV korvpallis – III koht 8.-9.klassi poiste peotantsijad. Nägime viini valssi, tangot ja teisi � Tunnustati Puka Keskkooli edukaid õpilasi. arvestuses (Mart Neemeste, Pärt Kuvvas, Romet lehomme saab Otepää Teataja 80 aasta vanu- tantse. Puka rahvamajas on alati kõlanud palju Pedajas, Kaimar Koslov, Gerdo Jõesaar, Joel Popov, seks. See on kindlasti väärikas vanus ühele aja- laulu, kuid sel peol oli tants ülekaalus. Kant- Vello Eller, Ott Laut). I koht põhikooli ja gümnaasiumi Ülehele ja viitab sellele, et inimesed on sellist in- ritantsijailt oli hoogsaid tantse ja eriti tugeva tüdrukud (Kaisa Ööbik ,Triin Nurmetu, Kertu Tilga, fokandjat vajanud. Puka vald liitus Otepää Teatajaga aplausi said lavale ilmunud neli valget luike. TEADE Agne Sööt, Merlicande Lehtsaar, Helena Hendrik- loomulikult hilisemalt, sest Puka vald ise loodi 1992. Aakre tantsurühm Vahetpole võlus täpse lii- Puka Vallavolikogu 01.03.2012 määrusest nr 4 „Vee- ja son, Cärol Tutk). III koht gümnaasiumi poisid (Alari aastal pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. kumise ja graatsiaga. U-tuur laulis ja rahvas kanalisatsiooniteenuse hindade kehtestamine Puka Suun, Reeno Sööt, Kaidar Kingo, Keido Luik, Erki Esialgselt kaalusime värske volikoguga kahte või- elas kaasa, on ju Evald Raidma õpetanud neile vallas” tulenevalt: Kurvits, Reijo Jõesaar, Alar Sarnit). I koht 4.-5. kl. malust: kas teha lehte eraldi ja luua Puka vallas ilmuv selgeks nii ilusad laulud! Naisansambel esines 1)Kehtestati Puka vallas vee hinnaks 0,82 €/m³. poisid (Henri Härm, Karel Objartel, Eiki Puiestee, ajaleht või teha seda kellegagi koos. Leidsime, et koos küll vähendatud koosseisus, aga neilegi kõlas 2)Ühisveevärgist müüdava vee kogus tehakse kindlaks Rene Tamm). lehe väljaandmine on majanduslikult kasulikum, sest tugev aplaus. Tantsurühm Matilde võlus oma veearvesti näidu alusel. Valga maakonna ja Valmiera rajooni noorte 2012. a mitmeid kulusid sai ühildada ja ka trükikulud olid tantsude ja riietusega. Meie rahval oli või- 3)Kliendilt kanalisatsiooni juhitava heitvee hulk loetakse avavõistlused kergejõustikus – II koht Andry Tutk 60 võrdseks veevõrgust tarbitud vee kogusega. suure koguse puhul soodsamad, nii liitusimegi Otepää malus jälgida kõhutantsijaid, kus koos tantsis 4)Kehtestati kanalisatsiooniteenuse hinnaks 0,55 €/m³. m jooksus (7,46) poiste A-vanuserühm. Teatajaga. Hiljem oleme pidanud otsust õigeks, sest mitu põlvkonda. Segakoor U-tuur tänas oma Valgamaa meistrivõistlused murdmaasuusatami- meie inimestele meeldib, et lehest saab infot ka naab- sõpru, iga esineja oli väärt kuldmedalit ja selle Nimetatud määrusega kehtestatud vee- ja kanalisat- ses – III koht Birgit Pedajas tüdrukute D-vanuserühm rite kohta ning on, millega oma tegemisi võrrelda. nad ka said. Etteaste lõpetasid U-tuuri mehed siooniteenuste hindu rakendatakse alates 01. maist 2012. II liiga 1,5 km vabatehnika 7.03, I koht Karel Romet Tänaseks on Otepää Teataja juba nelja valla ajaleht. oma koori naistele pühendatud üllatuslauluga. Pedajas poiste B-vanuseklass II liiga 3 km vabatehni- Olen kuulnud ka nurinaid, et Otepää Teataja pakub Pärast kontserti oli võimalus tantsida ansamb- ka 7.39, I koht Steve Vahi poiste D-vanuseklass I liiga konkurentsi kommertsajalehtedele. Pean seda lehele li Melody muusika saatel. Pidu lõppes alles 1,5 km vabatehnika 4.49. ja tegijatele heaks reklaamiks, sest konkurendiks pee- pärast südaööd. Karel Romet Pedajas võttis 10. jaanuaril osa 50 km SÜNNID suusamaratonist Tshehhis, saavutades III koha kuni takse ikka tugevaid. Tänan segakoori U-tuur abi eest peo korral- 18aastaste sportlaste arvestuses ajaga 4:10:24,7 Õnnitlused Otepää Teatajale juubelisünnipäeval ja damisel ja läbiviimisel. Janne Rebane 24. veebruaril edu tegijatele ja lugejatele! (Klubi AT Nobe). Puka Vallavalitsus Puka rahvamaja juhataja HELGI PUNG Luka Kasepalu 2. märtsil Sangaste vallavalitsus, www.sangaste.ee Sangaste 67001, Valgamaa 10 Tel 766 8040, e-post: [email protected] S A N G A S T E 16. märts 2012 www.sangaste.ee Naistepäevast Sangastes Meestele pühendatud naistepäev ore oli vaadata, kui laval tantsivad uhketes ballik- una meestel päris oma päev kalendris oksjon, siis sel aastal oli oksjon nimega „Armastus kogutud 91 eurot läheb lastekaitsepäeva korral- leitides daamid ja frakkides ning valgetes kinnas- puudub, otsustasid Sangaste valla tant- käib kõhu kaudu”. Tublid naised valmistasid erine- damiseks. Suur suur tänu Hiie Vähile, Katrin Ttes härrasmehed. Just sellised uhked, sirge selja Ksurühmade naised korraldada selle aasta vaid hõrgutisi, millele käis tihe rebimine. Oksjoni Kõivale, Tiina Kukele ja kõikidele tantsunaistele, ja kiirete tantsusammudega eakad daamid-härrad olid naistepäev meestele. Tantsurühmade ühendatud läbiviijad Ott Papagoi ja Rait Elvet tegid väga head kelle abiga meie suurepärane pidu teoks sai. meil külas, meiega naistepäeva tähistamas. Kui lisada veel laulukoor avas 9. märtsil meestele pühendatud tööd, sest kokku annetati ligi sada eurot. Oksjonil koor, ansamblilaulud, solistid, siis see kõik moodustaski naistepäeva enda tehtud lauluga oma valla mees- toreda, sõbraliku rühma „Oduvantšiki” Valgast. Rõõm tele. Tanukese, Kõvvera Kõdara ja kantritantsu oli nende hulgas näha mehi tantsimas ja laulmas. Kõiki naised valmistasid ette meeleoluka programmi, etteasteid võttis publik soojalt vastu, eriti aga lõpetuseks mis õhtu vältel ka ette kanti. kõlanud eestikeelse laulu Valgast. Kui eelmisel aastal toimus tantsupartnerite

Pidu jätkus peolauas ja soovijaile tantsuga, kuni aeg HIIE VÄHI lihtsalt otsa sai. Sõpruse kinnituseks kutsusid eakaaslased Tänulaul meestele meid endale Valka külla. Oli lõbus ja eriline päev! Sangastes on äge rahvas Armsad eakad, järgmine üritus toimub 5. aprillil. Siis Täna pidu suur ja vahva toimub tervisepäev hiina meditsiini teemadel. Ilusat kevade saabumist kõigile! Meie naised noorukesed LEA KORBUN Niikui roosinupukesed Kiidame ja tänu toome Oma meestel’ rõõmu loome 80 aastat vana? Ja kõnnib niii Mehi on meil julgeid, tarku kõbusalt?! Neil ei ole tarvis karku Suured-terved nagu karud Raha taskus, pääs on aru ui inimene on kaheksakümmend täis ja vuhib nagu noor põder käia, on ikka põhjust uurida, mida ta Olge ikka terved, vahvad Ksööb ja kuidas elab, et nii kobe välja näeb. Soovivad teil’ naesterahvad Piirkondlik ja meile kõigile teada ja tuntud ajaleht Täna teile kallid mehed Otepää Teataja ongi just taoline 80nene vanavärske Teeme maani kummarduse TEOKS SEE SAAB kobedik. Aeg üha läheb ja ajaleht ikka tuleb. Olles ise ka Pidu see on täna teile juba piisavalt stagnatsioonihõnguline tegelane kohalikus AGA TÄNU MEILE poliitikas, kui seda ametipostil oldud ajaga mõõta ning viibinuna ka meie ühisajalehe (4 valla lehe) sünni juures, on kena hindav pilk visata olnule. On hea meel ja ilus tunne, et asi tehtud sai ja tuhud Sangaste vastlad on erilised vastlad 31. märtsil algusega 17.00 titte ei tapnud. Eks ikka on vahel olnud ühel või teisel Sangaste seltsimajas kohalikul poliitilisel üksusel või skandaalilembesemal 25. veebruaril pidasid Sangaste valla noored ja üksiktegelasel kiusatus lehte omaenda ruuporina kasuta- lapsevanemad Jaanimäel meeleoluka vastla- VALGA MAAKONNA da, kuid enamjaolt on suudetud asja ühise ohjamisega päeva. arukas laines hoida. Eks vist see magus mägede õhk oma Jaanimäel toimusid eri võistlused ja tegevus- KÕHUTANTSUPÄEV suusalõhnalise kargusega õhutab ohjamata uljusele ja ed lastele ning täiskasvanutele. Oli pikima liu üksteisele sparringupartneriks olemisele. sõitmine ja sõit isevalmistatud kelguga. Vaata- Leht on oma põhiolemuselt jäänud infokandjaks ja misväärsuseks oligi viimati nimetatu – Sangaste Lavale astuvad kõik Valga maakonnas -andjaks piirkonna elanikule ja siinsele asjatoimetajale Tank, millega kõige nooremad liugu lasksid. Palju tegutsevad kollektiivid ja sõbrad Lätist. ilma väga ,,mägikollaseks“ muutumata. See on üks hea ärevust ja suurt pinget tekitas võistkondlik suus- näide, et mõnda asja on ikka mõtet küll koos teha ja et atamine, mängu eesmärk oli võistkonnaga kiires- Tulge nautima ja kaasa elama! mitu kätepaari ongi kokku rohkem näppe. Paremaks ti teha suusatiir nõudmisega, et ühel suusapaaril muutumise ja muutmise ruumi on absoluutselt igal asjal pidi olema terve võistkond korraga. Rajale läks siin elus ja sedasi peabki olema, kuid ka stabiilsusel on korraga kaks meeskonda. Lubatud olid ka alatud oma roll kanda ja anda. võtted, nt teise võistkonna häirimine ja müksa- SANGASTE BEEBIKOOL Kindlasti oleks ühisajalehes veelgi enam tuuma ja mine. Väga palju nalja pakkus köievedu põlvini sisu, kui kohalikud kogukonnaaktivistid ja vabaliikumi- lumes. Kes liugu ei lasknud, said juua kuuma teed 2011. aastal sündinud lastele pereõe Hiie Vähi sed rahva seast rohkem sekkuksid valdade juhtimisse, või grillida. Päev lõppes võistkondliku lumemem- juhendamisel koguneb esimest korda võttes seal õigustatult ning oodatultki suuremat rolli ja mede ehitamisega. neljapäeval, 29. märtsil 2012 a. Sangaste mõju, kasutades tribüünina ka OT-d, kui kogukondade Hiljem kogunesid vastlapäevast osavõtjad Seltsimajas algusega kell 14.00. Kavas väike- tarbeks loodut ja selleks ellukutsutut. Elu on näitamas, Keeni noortekeskusesse, kus neid kostitati kuuma laste võimlemisharjutused ja massaaž. et ühiskond vajab ,,jäätumisohust“ väljumiseks kodaniku tee ja hernesupiga. Pikima liu omanikke premee- enamat võimuosalust ja kaasarääkimist. Vahel tuleb see riti diplomitega. Kiita sai ka lapsevanemate ehi- Järgmised kohtumised samas kohas õigus ka võtta, eriti siis, kui keegi andma ei kipu. tatud kelk „Sangaste Tank“ (pildil). neljapäeval, 12. aprill kell 14.00, neljapäeval, 26. aprill kell 14.00. Mina usun küll, et taoliselt saame meie, vallajuhid Sangaste ANK noorsootöötaja DEA MARGUS kõige enam kasu. Kui kõiki asju kogu aeg läbi sama prilli ja pikka aega ühest kohast vaadata, jääb valus jälg ninale ja kortsud sangadest kõrvade taha, pilgu tardumisest rää- kimata. Kas Otepää Teataja on meie kõigi ühisosa või osa kel- Tõrva KEK võitis San- lestki ühest? Siiani on ühisosa tunnused valdavalt üle ja gaste võrkpallikarika see on hea. Meie ühine piirkond on, vaatamata mõnin- gatele lokaalpoliitika ilmingutele, siiski ühesarnane ja omataoline Kagu-Eesti ilusala ja võrratu elukeskkond. 11. veebruaril toimusid juba kolmandat korda Popslik ellusuhtumine ja väiklane oma urgu hoidmine Sangaste valla lahtised võrkpallivõistlused talvi- on küll veel kohati olemas, aga loodetavasti vaba tuul ja sele rändkarikale. uued voolud viivad ka selle rudimendi meie ilusa ja kauni Esikoha saavutas Tõrva KEK (Kärolin Rauds- kandi pinnalt minema. Ehk siis palju õnne ,,Nelja märk“ epp, Mari Loormann, Egon Ilisson, Aigo Jaani, – Otepää Teataja, jõudu selle käigushoidjatele ning kõvu Sergei Dinis ja Janek Pisartsik). Järgnesid Otepää küüniseid püsimiseks pluralismi libedal laudteel! (Ülle Pekk, Kristiina Kopli, Toomas Tiidt, Toomas Jõudu ja heledat energiat meie kodanikule igapäeva- Raak, Kristjan Fedossejev ja Margus Mooses) se ilmaeluga toimesaamisel ning ilusat kevade lirtsuvat ning Valgjärve (Merit Nigula, Darja Müürsepp, lähenemist kõigile! Mikk Maidla, Marek Peterson, Ardi Mark ja KAIDO TAMBERG Urmo Prants). Neljas oli Sangaste (Marili Vihmann, Kelli Vällo, Marit Gross, Mikk Vihmann, Janek Kets, Marjan Pavlovits ja Kristo Koik) ning viies Keeni Sangaste valla (Liisi Falkenberg, Randa Undrus, Raiko Kõrkjas, Revo Falkenberg, Andres Lohuväli ja Jürgen VII mälumänguturniir Varik). Võistlust toetasid: Sanwood, Silva (Rukkimaja) ja Sangas- Esireas Kärolin Raudsepp ja Mari Loormann I voor 30. märtsil kell 19.00 te Linnas. Tagumises vasakult paremale Sergei Dinis, Aigo Jaani, Egon Ilisson ja Janek Pisartsik. Sangaste seltsimajas Registreerimine ja lisainfo Mati Raudsepp, Info: [email protected] või tel 5664 8555 5562 8537, [email protected] Noortekeskuses SWANK Vabandus 17. märtsil väljasõit Õru Noortekeskusesse Palun vabandust kõigilt, kes tulid 4. märtsi hommikul Sangaste Seltsimajja „Arukat blondiini“ vaatama. Otepää 18. märtsil Teataja toimetaja püüdis kuulutusel olnud kellaaega väljasõit Kuprjanovi jalaväepataljoni loetavamaks teha, aga sõrm leidis arvutiklaviatuuril 8 asemel 0-i ja nii saigi 18-st 10. 22. märtsil Loodetavasti käisite ikka õhtul ka etendust vaatamas. väljasõit Tõrva Noortekeskusesse Püüame edaspidi sellistest vigadest hoiduda. 31. märtsil kell 11 JALGPALLIVÕISTLUS Toimetaja 16. märts 2012 K U U L U T U S E D 11

KUULUTUSED

Müüa kuivad kütteklotsid ja pliidi- puud. Vedu tasuta. 505 6107

Ohtlike puude raie, tel. 56 796 176

Kuiv kütteklots, puitbrikett. 5197 8500

Juhani Puukool pakub hooajalist tööd Otepää linna lillepeenarde hoolda- jale. Töö on sobiv kohusetundlikule, taimede hingeelu tundvale hakkajale inimesele. Tel. 5342 4486 või e-mail [email protected] Pangabuss peatub: Müüa kvaliteetne Peipsi sibula seeme 4€/kg. Õhtuti tel. 5371 3990 Rõngu vallamaja juures I ja II kvartalis 250 ¤ / kell 9.00–10.15 20. märts Müüa lõhutud küttepuid. Lepp 28 Puka A ja O kaupluse juures 3. ja 17. aprill €/rm, kask 34 €/rm. Hind koos veoga, kell 11.15–12.30 4., 15. ja 29. mai koorem 6 rm. Tel. 5394 6271 12. ja 26. juuni

Müüa lõhutud küttepuid koos veoga. Keeni kaupluse „Takt“ juures I ja II kvartalis Tel. 5373 0644 kell 9. 45–10.45 27. märts Sangaste Silva-Agro Rukkimaja 10. ja 24. aprill Otepää takso 4-, 6- ja 8-kohaline parklas 8. ja 22. mai (ettetellimisel). Raido, tel 507 1256. kell 11.30–12.30 5. ja 19. juuni Rebase talu puukool Eurocsim OÜ pakub soodsalt arvuti- Antsla vallavalitsuse juures I ja II kvartalis PAKUB: parandust ja veebilehtede tege- kell 14.00–16.00 22. märts mist. Telefon: 58 043 046, e-mail: [email protected]. 5. ja 19. aprill � istikute ettetellimine 3. ja 17. mai � istikute müük Soovid kodulehte, pilkupüüdvat ja 14. ja 28. juuni � haljastusteenus soodsa hinnaga? Võta ühendust: Otepää keskväljakul I ja II kvartalis [email protected], 76 55959. � kevadine oksalõikus kell 13.30–17.30 27. märts www.hm-kodulehed.ee 3., 10., 17. ja 24. aprill tel. 528 6605 [email protected] Vajatakse aprilliks töölisi vaarikaistan- 4., 8., 15., 22. ja 29. mai www.rebasetalu.net dusse hooldustöödeks. Asukoht: Ilm- 5., 12., 19. ja 26. juuni järve küla, Tedre talu. Tel. 5698 5765

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole Helmo Autokool sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil mak- REGISTREERIB seid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid. Südamlik kaastunne Vaike ÕPILASI Avaldame kaastunnet Kaja Rauale Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantstee- Väärsile kalli abikaasa algavatele nuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot ANTS VÄÄRSI ISA kaotuse puhul B- kategooria pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta surma puhul. saate 24h telefonilt 6 310 310. Otepää Gümnaasiumi kollektiiv autojuhi Tanja, Inga ja Nataša kursustele (ka lõppaste). Tel. 5648 1462 Südamlik kaastunne Tunneme kaasa Annele, Marekile, Janekile kalli AARE PIHO KAAREL VIPPER Tiiu Baumannile 30.01.1956 - 11.02.2012 1.05.1942 - 05.01.2012 abikaasa ARVED UJUKI surma puhul. kaotuse puhul. Helju, Vello, Karel, Avo Vello ja Vaike LINDA VÄHI 21.02.1926 - 18.01.2012 Avaldame kaastunne Vaike Südamlik kaastunne Ilmarile venna Südamlik kaastunne Svetale Väärsile kalli ELDUR SOE perega kalli ANTS VÄÄRSI 22.12.1929 – 02.03.2012 REIKO KRILLO kaotuse puhul. surma puhul. kaotuse puhul. Tunneme südamest kaasa Tiiule Südamlik kaastunne Tiiule kalli abikaasa abikaasa HELVI SAAR Endised töökaaslased hoolde- Töökaaslased Pühajärve 16.11.1942 - 4.02.2012 kodust Marina, Eda, Ellen, Liivi peredega Puhkekodust FELIX BAUMANNI FELIX BAUMANNI kaotuse puhul. kaotuse puhul.

Marju, Silvia ja Kersti peredega Majanaabrid SILVI-MAIE MALS Sügav kaastunne Matile ja Marjule Südamlik kaastunne Vaikele kalli Sügav kaastunne Vaikele, Matile, 15.10.1928 - 7.02.2012 abikaasa Indrekule ja Endlale peredega ANTS VÄÄRSI ANTS VÄÄRSI ANTS VÄÄRSI surma puhul. kaotuse puhul. kaotuse puhul. Südamlik kaastunne Tiiule Mälestame abikaasa Lembit, Linda, Elmu, Eevi, Peeter, EINAR LEPPUND Perekonnad Mõts ja Roose Piia ja Helle Ellen ja Helju FELIX BAUMANNI FELIX BAUMANNI 05.09.1929 - 05.03.2012 surma puhul ja avaldame kaastunnet lähedastele. Laulurõõm ja Tantsurõõm Hooldekodu pere On sulgunud igaveseks üks eluraamat, Su jalg ei astu enam armsaks saanud Tärkava kevade radu, rohelised silmad ANNE LOOSKARI jäävad teod, jäävad mõtted, ei ava käsi koduväravat. jääb mälestus. valupisaraid täis 29.09.1927 - 12.03.2012 Sind leinama jääb kodumaja, Sügav kaastunne Vaikele kalli igatsema koduõu … ANTS VÄÄRSI abikaasa Siiras ja südamlik kaastunne Sügavas leinas langetame pea Oli armastus, oli elu ja töö, Vaikinud on rõõm ja mure, ja oleme sel raskel hetkel koos Jäänud on lein… jääb järele miski, mis ei sure. Vaikele ja Matile peredega armsa ANTS VÄÄRSI abikaasa ja venna abikaasa Vaike, õde Endla pere ja kaotuse puhul. vend Mati perega. Oleme leinas Sinuga, kallis Tiiu, REIKO KRILLO ANTS VÄÄRSI abikaasa FELIX BAUMANNI 04.05.1911 - 28.02.2012 ootamatu kaotuse puhul. Rein, Eda, Angela perega ja 03.08.1934 - 11.03.2012 Õnne, Tiina, Silvi Koidula, Salme, Ellen, Helge, Endel Alar perega FELIX BAUMANNI surma puhul sügav kaastunne kaotuse puhul. Sulle, Tiiu!

Otepää Teatri pere Meediagrupp Süd-Est Vaikus kõnnib ümber maja, Mõni hetk on elus valusam kui teine, siin kased leinalehtedes. Lein valmistab valu, mõni hetk on kohe väga-väga valus. Mälestus on nagu muusika, mälestus meenutab elu. mis ei vaiki iial, Kodupaik sind nutab taga, Avaldame kaastunnet Markole, vaid heliseb igavesti. koduaed on kurbuses. Tunneme sügavalt kaasa Matile, Merlele, Ricale, Svetlanale, Mälestame lahket ja alati Marjule, Vaikele (perega) ja kalli pisipoja, venna ja abivalmis naabrimeest Valge päeva on varjanud kõigile teistele omastele kalli ANTS VÄÄRSI mure kivine sein. lapselapse Sügav kaastunne Vaikele armsa ANTS VÄÄRSI`t Tõde valus on uskuda, ANTS VÄÄRSI REIKO abikaasa kaotuse puhul. ja avaldame siirast kaastunnet raske on kaotuse lein. kaotuse puhul. kaotuse puhul. Vaikele ja Matile perega, abikaasa ANTS VÄÄRSI Reet, Urmas, Viive, Taivo, Toivo, Evi Savi ja naisansambel Relami ja venna kaotuse puhul. 09.10.1941 – 08.03.2012 Silvia ja Kersti peredega Eve, Liina, Enelin Lille ja Evald perega Mälestavad leinas lesk ja Eve perega

Ei astu jalg sul enam kallist kodurada. Elu ei peatu,ei küsi Ei ava käsi koduväravat. Ei astu jalg Sul enam koduradu, Aastad mööduvad, ta käib omaenese teed... mälestus jääb. Ei kustu leinavalu hingest, ei ava käsi koduväravat... ei kuiva silmist pisarad. Aeg mured ja leina kergemaks muudab, ANTS VÄÄRSI Mälestame kallist onu Antsu. kuid mälestust sinust aeg võtta ei suuda. ANTS VÄÄRSI 09.10.1941 - 08.03.2012 VALVE MÕTTUST 09.10.1941 – 08.03.2012 Siiras kaastunne abikaasa Vaikele, ANTS VÄÄRSI Kallist meenutavad, süütavad küünla Siiras kaastunne Vaike Väärsile Eve perele, vend Mati, õde Endla Sügav kaastunne omastele. 25. surma-aastapäeval perekonnaga abikaasa TÕNU TEDERIT kaotuse puhul. perele ja poja perele. rõõmsameelsele sõbrale, naabrile Jäägu tuulekene Kortina 15.11.1947 – 21.03.2009 Kaubandustöötajate ametiühing ja Meile väga kallist lellepoega talumaadelt unelauluks Sinule... mälestab kolmandal surma-aastapäeval elukaaslane. Lehte, Õie, Ally, Meelis, Eduard endised töökaaslased Otepää mälestavad Tiiu, Evi, Alice ja Helen peredega Tarbijate Kooperatiivi päevilt Mall abikaasadega. 12 M I T M E S U G U S T 16. märts 2012 Otepääl toimusid suured Saalijalgpalli meister on FC Otepää meeskond võimlemisvõistlused Valga Spordihallis toimunud maakonna 2012. aasta meistrivõistlustest saalijalgpallis võttis Võimlemisklubi Rütmika Tartust korraldas talvepealinnas teist aastat osa 12 võistkonda. järjest kahepäevaseid ilu- ja rühmvõimlemise lahtised võistlusi. Osavõt- Nelja parema hulka jõudsid kohtusid pool- jaid oli 15 klubist üle Eesti, kokku 250 iluvõimlejat ja 22 rühma (~ 300 naalides: rühmvõimlejat). FC Otepää - FC Tõrva II (1:1, penaltidega Otepääl ollakse harjunud talialadega, seega on eriti tähelepanuväär- ne, et Tartu võimlemisklubi viitsib, hoolimata vahemaast ja asjaaja- 6:5) ja FC Warrior - FC Tõrva I (1:0). misest teises maakonnas, nii osavõtjaterohket võistlust korraldada. Kolmanda koha mängus kohtusid FC Tõrva Sündis see koostöös kohaliku omavalitsuse ja Otepää Spordihoone I ja FC Tõrva II, tulemus 3:2. vahva personaliga. Ja mitte ainult. Õla panid alla paljude võimlemisega Finaalis võitis FC Otepää FC Warriori 1:0 ja tegelevate kohalike laste emad: kes puhastas vaipa, kes kirjutas dip- sai maakonna meistritiitli. lomeid jpm. Samuti ei saa mainimata jätta sponsoreid: Snowtubing FC Otepää võistkonnas (pildil) mängisid (Ülle Mündi ja Aare Tamme) võimaldas võistlustest osavõtjatel ja nende Taavi Lassmann, Mihkel Teder, Mart Kaur, saatjatel ülisoodsalt kahel päeval tuubimäel lustida. Dermoshopist Mihkel Täär, Lauri Raev ja Martin Raid. korraldas auhinnad Jana Mae. Mõlema pere tüdrukud on ka tublid Esindaja Kerli Kärsna. iluvõimlejad. Soodustingimustel toitlustust pakkus Oti Pubi. OT Võistlused läksid korda ka Otepääl treenivatele võimlejatele. Otepääl treenib igapäevaselt 50 last ja Tartust sõidab siia 4 treenerit ning bal- letiõpetaja Helen Tooming. Enamik lastest sai ka võistlustel kaasa lüüa ning pälvisid eriauhinnadki. Parimad Otepääl treenivad individuaalvõimlejad: 2005B Grete Kudu, 2004B Eliise Peerna, 2003B Karmen Matsalu, 2002B Augustiine Tamme, Grete-Lisette Gulbis, Lauren Mae. Treener on Elsa Sinijärv ja abistav treener Kadri Rohtmets. Samuti sai kodupubliku ees võistelda lasteklassi rühm (treenerid Laura-Liisa Kruusamäe ja Merili Hein) ning noorteklassi rühm (treener Elsa Sinijärv). Publik sai nautida väga graatsilisi etteasteid, kaunist muusikat ja sätendavaid trikoosid. Pealtvaatajatele oli üritus tasuta, mida kohtab tänapäeval harva. Loodame, et Otepäält sirgub palju tublisid võimlejaid tänu VK Rütmika pühendunud treeneritele ja Otepää piirkonna inimesed oskavad seda koju kätte toodud võimalust hinnata ning selle üle rõõmustada. Silmailu ja liikumisrõõmu pakkus nädalavahetus kuhjaga ning sellest reklaam Otepääle missugune! Usutavasti meenutavad nüüd ka mittesuusatajad talvepealinna ning Lea Kriibi juhitud võimlemiskooli hea sõnaga. TIINA TULP, võimlemishuviline

Neljapäeval, 29. märtsil kell 18 toimub Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää aedlinn) LOODUSÕHTU “Pilk minevikku järvesetete abil” – Liisa Puusepp RannuRannu RahvamajasRahvamajas Eesti järvede arengulugu saame uurida pisut enam kui 11000 aasta taha. 18. aprillil kell 19.00 Sellest, kuidas on võimalik kirjeldada järvede kujunemislugu ja neis toi- 18. aprillil kell 19.00 munud sündmusi minevikus, räägib Liisa Puusepp Ökoloogia Instituudist. Komöödiateatri etendus Näitlikuks objektiks on Otepää lähistel asuv Väike Juusa järv, mille 11 000- Komöödiateatri etendus aastast arengulugu on Ökoloogia Instituudi teadlased oma uurimustöödes kirjeldanud. “Kala“Kala neljale”neljale” Loodusõhtu on TASUTA, oodatud on kõik huvilised. PääsePääse 1010 € €,, Korraldajad on Keskkonnaamet, Otepää Loodusselts ja Otepää Kultuu- rikeskus, ürituse läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. õpilasedõpilased ja pensionärid 8 8€ .€. Lisainfo: Margit Turb, keskkonnaameti keskkonnahariduse spet- sialist, tel 766 9293, 518 6747, [email protected].

Otepää Avatud Noortekeskus Arthur ja Anna, kuulutab välja konkursi maiuspala teatripäevaks

OTEPÄÄ NOOR TALENT 2012 Otepää ajaloo kultuurikalendrisse on meie 1. aprillil kell 17.00 Otepää Kultuurikeskuses kadunud kodu-uurija Heino Mägi kindlalt raiu- tes suhetes ega maailmaelus üldse, ja seda lõpuks Tallinnast 1872. aastal ja sedagi tänu Osalejate registreerimine 27. märtsini. nud ühe olulise fakti: 130 aastat tagasi (1887. riigikorrast või sajandi numbrist hoolimata! tutvusele! “Tänu” nendele võitlustele sai a märtsis) lavastati C.R.Jakobsoni näidend Näidendis on kandev armastuse liin, Arthur eestikeelse teatri alguse märgiks 1870. aastal Täpsem info: www.noortekeskus.otepaa.ee “Arthur ja Anna” – see märgib näitekunsti ei loobu Annast tema vaesusest hoolimata. hoopis Lydia Koidula “Saaremaa onupoeg” viljelemise algust Otepääl. Varandused, rahad ja rikkused tõusevad esile (mida teatakse saksa keelest kohandatuna), Pealtvaatajatele pilet 1 € Autor on lisanud näidendile alapealkirja: aga peres, kus hoopis teine tütarlaps Arthurit lavastatuna Tartus. Esimene algupärane eesti- “Vana ja uue aja inimesed. Üks rõõmulik näi- endale tahab võita. Samast perest loodab keelne näidend tuli lavale ikkagi Otepääl! temäng kolmes järgus.” Teatrikuu puhul meie tuge ja abi koolmeister Torba (kirjanduse Kodanikualgatuse korras mõtlesin pak- KUTSUME SIND SEMINARILE! armsast raamatukogust lugemist laenates oli uurijad on teda nimetanud autori teisikuks), kuda neid fakte ja paljut muudki Otepää otsus kindel – tuleb süvenenult tundma õppi- keda aga rikkas peres lubatakse majja ainult väärtuslikust ning seiklusrikkast elust oma Pühajärve Haridusseltsi ja Pühajärve Põhikooli seminar da selle näidendi sünnilugu, tegelasi, keelt ja köögiukse kaudu… korter-muuseumis teatripäeva pärastlõunaks. KOOL JA KOGUKOND käsitletud teemasid. Veel huvitavam on 1870. aastal valminud Esimesed tulijad Valgast ja Tartu piiridelt on toimub Pühajärve põhikoolis C.R.Jakobsoni “Kogutud teosed” (1959) näidendi lugu. Tsensuurikomitee Peterburis juba registreerunud. reedel, 30. märtsil kell 15.30 – 19.00. peidab endas ka autori ainukest näidendit, ega Riias ei andnud ilmumisluba, nõuti kär- Meie teatripapa Kalju meenutuseks on mille ilmumisloost ja sündmustikust sünnib peid rikaste ja koolielu käsitlevais tekstides. plaanis ka näidendi esimene lugemisproov. Seminari teemaks on „ Erinevused meie väärtustes.“ taas kord tõdemus – ei ole midagi uut inimes- Ilmumisloa sai Jakobson oma näidendile Sügisel saab ju meie teater 55! Sel aastal on seminari kavandamisel lähtutud teadmisest, et erinevate AILI MIKS põlvkondade väärtused on väga erinevad, nooremal ja vanemal põlvkonnal on ühiseid väärtusi vähe. Küsime, kuidas tugevdada kogukonnaliikmete omavahelist sidet. Ühtlasi püüame leida vastust küsimusele, kuidas leida Talispordimuuseumi puutepunkte erinevate väärtusmaailmade vahel. MÄLUMÄNGU Seminari päevakava: neljapäevakud 15.30 Avamine – Teet Reedi, juhtimis- ja suhtlemistreener, koolitaja 15.45 Läbivad teemad õppekavas kui võimalus koostööks – Eve Koser, 30-küsimusega paarismälumäng Pühajärve põhikooli huvijuht Tehvandi staadioni hoone 16.05 Väärtuskasvatus Krabi põhikoolis – Ale Sprenk, Krabi kooli direktor 16.25 Rühmatöö kohvikus. 17.25 Väärtused meie vanasõnades – Ene Lukka-Jegikjan, Viljandi Kultuuri- 22. märts, 12. aprill, akadeemia õppejõud 17. mai 18.00 Erinevate põlvkondade väärtused – Marju Lauristin, Tartu ülikooli professor algusega 18.00. 19.00 Kokkuvõte – Teet Reedi Mäng on tasuta, parimatele auhinnad. Seminarist osavõtt on tasuta. Osalema on oodatud kõik kaasamõtlejad ja huvilised. Info: www.spordimuuseum.ee

Mapomets OÜ: ÜLDEHITUS – REMONTTÖÖD - erametsade majandamine, - metsakinnistute ja kasvava metsa ost, OMANIKU JÄRELVALVE - metsamaterjali ost, EhitusEST OÜ - metsaomanike nõustamine. 506 7848 Info tel: +372 505 0375 e-post: [email protected] www.mapomets.ee [email protected]