Töövõime Toetamise Reformi Põhimõtted Sotsiaaltööst Ühinevas

Hind 2,50 €

Töövõime toetamise reformi põhimõtted Sotsiaaltööst ühinevas omavalitsuses Puudega kohanemine ja toimetulek Probleemid kohtu poolt määratava ööpäevaringse erihooldusteenusega 4 2013 Ajakirja SOTSIAALTÖÖ tellimust saab vormistada:

■ kohalikus postkontoris ■ toimetuse aadressil [email protected] ■ Eesti Posti e-teeninduses www.post.ee

Üksiknumbreid saab tellida Tervise Arengu Instituudi koolituskeskusest (Hiiu 42 Tallinn) ja osta kaupluses Ülikooli Raamatupood (Raekoja plats 11 Tartu).

Ajakiri SOTSIAALTÖÖ Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumi väljaanne 16. aastakäik. Ilmub kuus korda aastas: veebruaris, aprillis, juunis, augustis, oktoobris ja detsembris

Toimetuse kolleegium: Mailiis Kaljula, Riina Kiik, Aleksander Ljudvig, Valter Parve, Riho Rahuoja, Koidu Saia, Judit Strömpl, Piret Tamme, Triinu Tikas, Taimi Tulva

Vastutav toimetaja: Regina Lind Toimetajad: Signe Väljataga, Margit Raias, Liana Rumvolt Kujundus ja trükk: Atlex AS Tiraaž: 1000 eksemplari

Kontakt Ajakiri Sotsiaaltöö, Tervise Arengu Instituut, Hiiu 42, 11619 Tallinn Tel (+372) 659 3931, faks (+372) 659 3925, e-post [email protected]

Autoritele: Ajakirja toimetus ootab avaldamiseks analüüsivaid, uurimuslikke, nõuandvaid, kogemuslikke, informatiivseid ja silmaringi laiendavaid artikleid, mis aitavad kaasa sotsiaalvaldkonna arengule. Teretulnud on ka info värskelt ilmunud raamatute ja erialaste koolituste kohta. Artiklite maht tuleks kooskõlastada toimetusega. Artiklid saata meiliaadressil [email protected]. Skeemid ja joonised saata töötlemist võimaldavate failidena, mitte pildina tekstis. Pildid palume varustada selgitava tekstiga ja saata elektrooniliselt resolutsiooniga 300 dpi või postiga. SISUKORD nr 4/2013

Toimetuse veerg Sotsiaalse rehabilitatsiooni, tehniliste Riho Rahuoja ...... 2 abivahendite ja erihoolekande korralduse analüüs Uudised Karin Hanga ...... 27 Uudised ja pressiteated ...... 3 Intervjuu ESTA uudised ...... 4 Jean Pierre Wilken: Inimeste Persoon kogemustel on hindamatu väärtus Regina Lind ...... 41 Valter Koppel: Hinge vajadusi ei tohi eirata Vabaühendused Rain Uusen ...... 5 Kartus hooldekodu ees ja valehäbi MTÜ Balti Sotsiaalteenuste peaksid ühiskonnast ajapikku kaduma Kvaliteedi Liit Rain Uusen ...... 7 Ene Arus ...... 45 MTÜ Eesti Omastehooldus ühendab Peegeldusi Euroopast oma jõud omastehooldajatega Euroopast Sotsiaaltöö teadmiste kogum Helle Lepik, Ivar Paimre ...... 47 Hans van Ewijk ...... 9 Vaimne tervis Sotsiaaltöö korraldus Tervislik eluviis ja tervisekäitumine Sotsiaaltööst ühinevas omavalitsuses hilisemas elueas Ene Saar (Paistu vald), Ülle Erman Airi Mitendorf ...... 50 (Taebla vald) ...... 11 Sotsiaaltöö küsimuste lahendamisest Sotsiaaltöö kui elukutse Kohtla vallas ja haldusreformist Etti Kagarov ...... 13 Supervisioonist sotsiaal- ja Kohaliku omavalitsuse roll tahtest lastekaitsetöötajatele olenematu psühhiaatrilise ravi Reet Rääk ...... 53 korralduses Meeli Tuubel ...... 16 Sündmus Seminar lapse kaasamisest Uurimus asenduskodus Probleemid kohtu poolt määratava Ingrid Sindi ...... 57 ööpäevaringse erihooldusteenusega Tiina Unukainen ...... 20 Teraapia Liikumispuudega inimeste kogemused Aitame luua uut lugu puudega kohanemisest ja toimetulekust Eha Berezjuk ...... 59 Kaie Pilme ...... 31 Eesti geide identiteedi kujunemisest Kokkuvõte heteronormatiivsuse taustal Inglise ja vene keeles ...... 62–63 Marina Moltšanov ...... 37 Kirjandus ...... 64 Seadus/sotsiaalpoliitika Sotsiaaltöötajal on vaim ja võim aidata töövõimetut Anu Viita-Neuhaus ...... 24 Tervitused Hiiumaalt! Olen nüüd mõned nädalad kauem kui aasta Hiiumaal töötanud ja tõepoolest, Hiiumaa on teistmoodi maa. Pea poolteist tundi laevasõitu ja väike kogukond eelda- vad mõnevõrra teistsugust ellu- ja töössesuhtumist kui suures Tallinnas. Üks, mis siiski igal pool jääb, on suur vajadus kootöö järele. Selleski ajakirja numbris on ühe teemana juttu omavalitsuste ühinemisest ja lootustest, mis selle tulemusena paremuse poole võiks muutuda. Viimased aastad on vä- ga palju räägitud omavalitsuste erinevast võimekusest just sotsiaalvaldkonnas ning probleemidest, mida see endaga kaasa toob. Nüüdseks on olemas päris mitu positiivset näidet, kus pärast omavalitsuste ühinemist on teenuste kättesaadavus ja kvaliteet paranenud ning teenuseid juurde tulnud. Hiiumaalgi ühinevad kaks omavalitsust – Kõrgessaare vald ja Kärdla linn, haarates enda alla pool saare elanikkonnast. Ühinemislepingus on püütud tagada võrdsed arenguvõimalused uue valla kõigile piirkondadele. Suure valla tekkega liigub osa teenustest inimestele isegi lähemale, sest avatakse uued teeninduskeskused. Hiidlaste jaoks on tegemist märgilise tähendusega ettevõtmise- ga, mille õnnestumine võib innustada ka saare teisi omavalitsusi. Eesti on väike riik ja Hiiumaa väike saar, mistõttu me ei saa endale lubada vastanduvaid ja konkureerivaid arengustsenaariume. Vajame koostööd, mis näeks saart ühe tervikuna ja tagaks sel teel parimad võimalused eluks ja toimetulekuks kõigile Hiiumaa elanikele. Inimestele on oluline avalike teenuste kättesaadavus ja kõrge kvaliteet, töökoha olemasolu, võimalus mitmekesiselt vaba aega veeta kultuuri või pere seltsi nautides ning hobidega tegeledes. Selle saavutamiseks ei ole ilmtingimata vaja valitseda Hiiumaad viiel erineval moel. Pigem vastupidi, ühtne elukorraldus koos ametnike spetsialiseeru- misega tagaks suurema professionaalsuse ja teenuste kõrgema taseme. Tõenäoliselt on Hiiumaa jaoks kõige arukam valik üks omavalitsus, kuid väga tähtis on, kuidas selleni jõutakse. Hiidlased oskavad aega hinnata, käivad sellega ümber ettevaatlikult ja kiirustamata. Aja väärtustamine on elukvaliteedi küsimus, midagi ei tehta ülepeakaela ega liiga ruttu. Eraldatus mandrist, mitmekesised suhted mere ja loodusega on õpetanud hiidlastele kannatlikkust ning oskust oodata õiget aega. Õige aeg tuntakse saarel alati ära, ka see aeg, millal Hiiumaa on valmis üheks omavalitsuseks.

Riho Rahuoja Hiiu maavanem

2 sotsiaaltöö UUDISED

Hooldajatoetust saaval omastehooldajal Palav suvi Võrumaal tekib õigus võtta ennast tööotsijana arvele Soe suvi ei ole suutnud uinutada Võrumaa sot- Tuleva aasta jaanuarist jõustub tööturuteenuste ja siaaltöö tegijaid. -toetuste seaduse muudatus, millega muudetakse Intellektipuudega noortele mõeldud toe- tööotsijana arveloleku tingimusi. Uuest aastast tuskeskus Meiela on viimasel ajal leidnud saab omastehooldaja võtta ennast tööotsijana ar- kaasamõtlejaid ning seetõttu olnud rohkem pildil. vele ka siis, kui valla- või linnavalitsus maksab Viidi läbi uuring sihtrühma olukorra ja vajaduste talle hooldajatoetust. väljaselgitamiseks, millele oli hea toetuda, kui Sotsiaaliministri sõnul on tehtud esimesed sotsiaalminister augusti alguses Võrru äkk- sammud selleks, et edendada omastehooldajate visiidi tegi. Jutuks ikka intellektipuudega laste töö- ja pereelu ühitamist. „Sotsiaalministeeriumil ja noorte vanemate mure oma järeltulijate edasise on kavas Euroopa Sotsiaalfondi rahast järgmisel elukorralduse pärast ning eesmärgiks kogukon- programmperioodil toetada ka päevahoidu, et nas elamise teenuse loomine ka Võrumaal. Suvel puudega isikute hooldajad saaksid tööle minna,” käidi Tartumaal tutvumas sarnaste eesmärkidega selgitas sotsiaalminister Taavi Rõivas. „Seetõttu Tammistu Perekeskuse tegemiste ja kogemustega. loome hooldajatele võimaluse ennast tööotsijana Juuni keskpaigas pidas MTÜ Eesti Omaste- arvele võtta, et nad saaksid valmistuda tööellu hooldus oma aastakoosolekut Lahmusel naasmiseks. See on kasulik inimeste majandus- erivajadustega laste koolis. Samas jagati tunnis- likule toimetulekule, et tööealised ja -võimelised tusi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga kahasse inimesed ei peaks hoolduskohustuse tõttu tööot- toimunud hooldajate kursuse lõpetajatele. singutest ja töötamisest loobuma,” lisas minister. Juuli alguses pidasid oma suvepäevi maakonna Tööotsijana võetakse arvele isik, kes vastab sea- hooldekodude töötajad, sedapuhku Antsla vallas duses sätestatud tingimustele: on ilma tööta, otsib Kaikamäel. tööd, on valmis osalema tööotsimiskava koosta- Nöörimaa Tugikodu hakkab sügisest pakkuma misel ja seda täitma, pöörduma töötukassasse uusi teenuseid: võlanõustamist kogu maakonna määratud ajal, olema valmis vastu võtma sobiva abivajajatele ning tugiisiku ja isikliku abistaja töö ja kohe tööle asuma. teenust Võru linna raske ja sügava puudega lastele. Arvestades tööealiste omastehooldajate arvu, Laste- ja pereabi keskus kutsus kokku mõttekoja, tekib võimalus end tööotsijana arvele võtta ligi et koostada arengukava. Esimesteks tegevusteks 2500 toetust saaval omastehooldajal. Seaduse on koostada infopank, kuhu koondada info teenu- muudatus jõustub 1. jaanuaril 2014. sepakkujate kohta, et maakonnas oleks üks koht, Sotsiaalministeeriumi pressiteade kust näiteks puudega laste vanemad saaksid alati küsida nõu ning kontakte. ISCI töötas välja lastekaitsetöötajate Võrumaa selle suve suurpäev oli 30. juuli, mil supervisioonisüsteemi kuue veokiga jõudis kohale 133,7 tonni kaaluv MTÜ Rahvusvaheline Supervisiooni ja Coach ingu ning kaheksast eri nimetusest koosnev PRIA Instituut (ISCI) viis sotsiaalministeeriumi tellimu- toiduabi saadetis. Kuue tunniga suudeti see ka- sel läbi lastekaitsevaldkonna uuringu, mille käigus dudeta laiali jagada 13 omavalitsusele. Suur tänu tehti hulgaliselt ettepanekuid supervisiooni üldise põhjaliku ettevalmistuse ja operatiivse korraldu- korralduse, rahastamise, sisu ja kestuse kohta ning se eest Eesti Punase Risti Võrumaa osakonnale toodi välja supervisioonisüsteemi rakendamist eesotsas Riina Paadiga! takistavad tegurid ja riskid. Uuringu tulemusi ja Marianne Hermann ekspertgrupi ettepanekuid arvestades töötati välja Võrumaa OL sotsiaaltöö peaspetsialist, lastekaitsetöötajatele suunatud supervisioonisüs- [email protected] teemi kirjeldus. Uuringuga saab tutvuda veebilehel www.isci.ee.

sotsiaaltöö 3 UUDISED

Eesti sotsiaaltöö 5. kongress Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon korraldab koostöös Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi ja sotsiaalministeeriumiga Eesti sotsiaaltöö 5. kongressi, mis toimub 6.–7. novembril Tallinna Ülikoolis. Kongress kannab pealkirja „Sotsiaaltöö – tänuväärne või tänamatu töö?” (vt ka infot ajakirja tagakaanel).

Ettepanekud erihoolekandeteenuste psüühikahäiretega inimestele, kes võiksid toime arendamiseks tulla oma igapäevases elukeskkonnas; ESTA eetikakomitee analüüsis erihoolekandetee- 4) korraldada kohalike omavalitsuste sotsiaal- nustega seotud probleeme. Analüüsi ajendiks oli töötajatele ja külgnevate erialade esindajatele Kadri Ibruse 10.05.2013 Eesti Päevalehes avalda- tasuta koolitusi psüühikahäirega inimeste hoo- tud artikkel „Vaimupuudega inimest peeti aastate lekandest, et kindlustada pädevad spetsialistid kaupa alusetult kinni”, milles viidati probleemidele kohapeal; kohtu poolt määratava ööpäevasele erihooldustee- 5) töötada välja metoodika, kuidas hinnata nusele paigutamisel. inimese ohtlikkust ning suunata teda vajadusel Analüüsi põhjal esitas ESTA sotsiaalministeeriu- kinnisesse osakonda, moodustada professionaalsed mile järgmised ettepanekud teenuste arendamiseks: meeskonnad (psühhiaater, sotsiaaltöötaja, teised 1) suurendada riigi rahastatava igapäevaelu võrgustiku liikmed); toetamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise 6) vaadata üle ja kehtestada meditsiinisüsteemi teenuse mahtu, et ennetada olukordi, kus inimesed ja hoolekande vahelise infovahetuse protseduurid, vajavad ööpäevasele erihooldusteenusele suuna- et vältida põhjendamata kohtuasju ja juhtumeid, mist; kus kohalikele omavalitsustele laekumata info tõttu 2) võimaldada inimesele, kellele kohus ei pi- jääb vajalik avaldus kohtule tegemata; kenda viibimist kinnises osakonnas, väljaspool 7) informeerida avalikkust ja kohalike oma- järjekorda muid sobivaid erihoolekandeteenuseid; valitsuste juhte vaimupuude ja psüühikahäirete 3) toetada senisest enam kohalikke omava- olemusest ning sihtgrupile osutatavatest teenus- litsusi alternatiivsete teenuste (sh tugiisikud, test, samuti kogukonna rollist puudega inimeste omastehooldajate eneseabigrupid) arendamisel eest hoolitsemisel.

ESTA võtab tööle tegevjuhi Tegevjuhi ülesanne on tegutseda aktiivselt ESTA põhikirjaliste eesmärkide täitmise nimel, sh koordineerida ESTA tegevuskava täitmist; koostada ja juhtida tegevuskava täitmiseks projekte; koordineerida struktuu- riüksuste projekte; koordineerida asjaajamist; osaleda ürituste ja koolituste (sotsiaaltöö päev, suvekool, teemapäevad, muud koolitused) korraldamisel; korraldada eestseisuse, volikogu ja üldkogu ning vajadusel ka piirkondlike ühenduste, sektsioonide ja komisjonide koosolekuid; administreerida kodulehte sisuliselt; täita töö käigus ettetulevaid või eestseisuse antud ülesandeid.

Nõuded kandidaadile: ■ ESTA liige ■ sotsiaaltöö eriharidus ■ vähemalt kolmeaastane sotsiaaltöö ja juhtimiskogemus

Pakume huvitavat ja mitmekülgset tööd, võimalust kaasa rääkida tänapäevase hoolekandesüsteemi kuju- nemisprotsessis, eneseteostus- ja arenemisvõimalusi. Töötasu käsunduslepingu alusel 2013. aasta lõpuni 285 eurot kuus. Edaspidine töötasu sõltub projektide rahastamisest ning ESTA liikmemaksu laekumisest. Tööle asumise aeg soovitavalt 01.10.2013. Kandideerimisavaldus ja CV saata hiljemalt 15.09.2013 aadressil [email protected].

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni tegevusest ja liikmeks astumise korrast saab üksikasjaliku ülevaate meie kodulehelt www.eswa.ee.

4 sotsiaaltöö selt ja pühendunult, energili- niivõrd 20aastat kui et enam tinud saab aeg-ajalt juh- hooldekodu oma Paunküla on Koppel Valter Rain Uusen nõuavad. ja aega pühendumist pooleli mis ja ootel, onhooldekodus palju töid käsil, praegu Sest veel eiütle. ta milline, täpselt siis kui, ja saab raamat ka sellest Kas kohta. ja oleviku hooldekodu mineviku asunud tat aas- 65 selles ning mõisakompleksi Paunküla ka materjali ta kogub raamatukogu, isiklik kodus austajana suure onkirjanduse et tal kodus iluaiaks kujundada. Lisaks sellele, etneid ja põõsaid, lilli kokku ta ostab juhul igal võimalikul tantsida; sirgeks rühti liigas pro Ta onjõudnud haiglaid, onehitanud saadetud. mööda konutades nurgas niisama pole eluaasta Koppeli ükski sest ja aukirju, karikaid riiulitäis justkui ette silme kerkib pikemalt kohvitamajuhatajahärraga jääda, riietunud heledasse agasuviselt Kui nistrilt. kolleegide algatatud tänukirja sotsiaalmi- agaveelkord juubeliaastal oma hiljem, aastat viis ja nüüd, valdkonnas sotsiaaltöö eest töö elu- kolleegidelt tunnustuse aastal 2008. vis päl- Koppel pidanud ametit kolme vaid Elus samas. kolleegidele end ütleb ta sulgeda,” eitohi sa maga telefonikoosolekut pidada tahab. „Aga te- keegi hilja veel õhtul hooldekodu” kui –, jälle see –„ah, riielda seetõttu abikaasaltki mõtlema „toolipärija” peale. mis onpaljusid pannudpikaltkeelt suusringikeerutama –aegonhakata europrojektile. Hiljutisel juhatuse koosolekul ütles taagaometi välja selle, mes „tuunida”, praegu kirjutab taaruannet möödunudkevadel teostatud raa- telesarja seda et mõisaaeda, hooldekodu Paunküla noored ta lubas 70 aastat noor Hinge vajadusieitohieirata * Valter Koppel Valter igavust eitunne–tunamullusel kevadhooajal sotsiaaltöö ﬁ - kui onvaja puhata? kui magada ja puhata jõuab. Mida Koppel ta palju siis küsima, teeb, vägisi sunnib Mõte tehaksegi. Ja küllap teha. veelkõik võiks selles selgitab Koppel, aias Energiliselt mis õõtsuvad. siia-sinna ilmaga jatega tormise õitsevad kus saaeda, Valter Koppel näitab noorte istutatud mõi- rahustavad Loodus, muusikajakohv ﬂ oksid, mis koos kõrk- koos mis oksid, Foto: RainUusen Foto: 5

PERSOON PERSOON 6 tunnikeseks kohvikusse.” kasvõi oleksid etmul aja pausid –lähen nii, viibimise Tallinnas olen planeeringi –ma lega ma palju tegelen, siis kui ma Tallinnas mil- aed, onkodus mul „Kuigi looduses. kust Energia taastamiseks naudib Koppel ka puh- teistelegi. ta soovitab maandab,” muusika Üleüldse vägahästi. maandab agasee muusika, see ka on seda eks ja tekst, traagiline suhteliselt on „Warumi” mis sõnadele, Korjuse Goethe Miliza peale panen kripeldama, hakkab ki või mis- närvi etlähen tunnen, kui „Alati, tean.) isegi mina midagi,” lisab ta mõistvalt. (Tuleb välja,ga. et Noorem põlvkond ei tea laulu- tast Korjuse Miliza ju ennast praegu maandan ma, kee- üle hakkab etmiski tunnen, kui juures, „Töö ta: ... vastab ?” taganen ma „Kuidas „See oli minu jaoks suur eneseületus.” suur jaoks oli minu „See ekstreemseid teeolusid ja oma üleelamisi. otsas istuma,” meenutab Koppel toonaseid ees- bussi jualati peab kes giidina, juures „Töötasin Inturisti sel kõrvalt ajal põhitöö kuristikku. buss sõitis turistide mehe ees tagasi Bulgaarias grupiga matkamas käinud kartma õppinud, on kõrgus – palju aastaid Ainus, mida Valter Koppel onpüsida elu jooksul Positiivsus aitab noorena nõu pidama. kolleegidega Euroopa töölähetused viivad aeg-ajalt ikka hooldekodu juhatajat kuhu nas, või suurlin- Londonis muus mõnes Pariisis, kohvikud sobivad ka Agatalle pidanud. tu onajaproovile vas- mis Vabaduse väljakul, ma käin.” kus Põhiline kohvikud, neist teatud on on Wiiralti „Mul kohvik hoolega. kuid kohvi- külastatavaid valib ta mistõttu gia, kultuuris ikka veel teatud salapära ja maa- onkohviku- jaoks Koppel selgitab, ettema lahendus –tunneli lõpus onalati valgus.” negatiivne, vaid positiivne. Leia ka kõige halvemale olukorrale sul on. Naudi seda kas üksinda või mitmekesi. ole kunagi Ära hommikul,„Ärka vaata peeglisse, näe päikest, naudi seda, mis sotsiaaltöö ge halvemale olukorrale lahendus – tunneli –tunneli lahendus olukorrale ge halvemale kõi- ka Leia positiivne. vaid negatiivne, nagi ole ku- Ära või mitmekesi. üksinda kas seda „Naudi lugedes. üles soovitusi peal sõrmede ta, on,” sul vuristab mis seda, naudi kest, päi- näe peeglisse, vaata hommikul, „Ärka palju ka rohelist. toidulauale tuleb ja turult üleliia.” aiast see Oma üleliia, meeldib! Toitumisel ma tõesti jälgin, et mis see mulle pole teha, midagi –mitte konjakit pits igal õhtul võtta meeldib „Mulle tustega. soovi- palju,” ta agamitte palju, alustab joon, mitte aga „Söön, nõuandeid. lihtsaid kuid sa selleks teed,” küll jagab Koppel tarku, välja, etmis hea nii näed sa etoh, küsitakse, ikka „Mult mõelda. vanaks tingimata ei tule vaid hoopis selleks, et mõista anda – ennast Tundub, eiole etsee öeldud eputamiseks, viga tehtud. kes on veendunud, et passis tema on lihtsalt pidav Koppel, ise42-aastaseks end selgitab etigav on,” ütelnud, veel seltskonnas mulle pole ja keegi öelda, onnendele midagi et mul „Arvan, seltskonda. nooremate ka nautinud elu onterve rahustab, lausa omamoodi teda mis talvetuisku, naudib kes eriliselt Mees, mik, kes hakkas saama nii Eesti-siseseid kui kui Eesti-siseseid nii saama kes hakkas mik, Nii hoolekandeasutuste tekkis juhtidest tuu- tusi.” kooli- igasuguseid MePõldemaa. tahtsime Kersti nagu inimene selline tuli etsinna õnn, suur oli töötasime, sotsiaalvaldkonnas juba kesme jaoks, „Meie koolitusosakond. loodi tänu sellele, et sotsiaalministeeriumi juurde tulid Koppel. Muutused eiolnud,” ohkab tat ju „Seda 50pedagoogilises aas- instituudis. Tallinna ka kui „pisipedas” nii koolitama sotsiaalvaldkonna Eestis personalihakati alguses ja lõpust 90ndate 80ndate Alates Koolitustest algasid muutused valgus.” onalati lõpus inimesena, inimesi enda ümber ja oma tööd. ja tööd. oma ümber enda inimesi inimesena, veel –, aga Valter Koppel armastab ennast ja –oh, kuidas olnud poleks aegu raskeid et paberit.” Mitte, kes toodab inimene, see eiole agama Tallinnast, siia tulin ma sest korda, kümme vähemalt tagasi, Tallinnasse „Mind külalistele. ka kui hoolealustele nii on onlahti kutsutud süda ja personali uksed kus dekodus, hool- Paunküla näiteks olla selle tunnistajaks võivad –kõik lõpus siit tunneli konna-nimelise sotsiaalvald- ka paistma majast hakkas Valgusekiir lust näha, kuulda ja õppida ning ära, koos võima- olla.” iga otsisime Me soomlased. olid jad „Tugevad koolita- koolitusi. piiritaguseid ka muutunud tundmatuseni nii suhtumine kui kinnitusel Koppeli juhtinud hooldekodu neid nüüdon aastaküm- siis häbiväärseks, peeti paigutamist vanemate hooldusvajadusega jakinnised alarahastatud asutused, kuhu ajal olid hooldekodud korra nõukogude Kui niivõrd palju muutunud. enam põhjendatud, sest hooldekodu on valehäbi lõputu ajas imbunud eestlastesse ka ega hooldekodu ees eioleMehe sõnul kartus onvägaväike. summa seegi ning oled töötu kui vaid siis, toetust saab eest Koppel ja selgitab, hooldamise etema-isa küsib Paunküla hooldekodu juhataja Valter kõik lapsed-lapselapsed ja töötavad?” kus vajav vanem hooldamist ööpäevaringset elab kus perekond, toime tuleb „Kuidas Rain Uusen „Me otsisime iga võimalust näha, kuulda jaõppida ning koos olla.” peaksid ühiskonnastajapikkukaduma Kartus hooldekodueesjavalehäbi sotsiaaltöö ka hooldekodudes pakutavate teenuste sisu Sotsiaaltöö. vabatahtliku tegevuse praktikant ajakirjas ning tudeng kursuse teise sotsiaaltöö tuudi Tallinnametaja, Ülikooli sotsiaaltöö insti- toi- Postimees onajalehe autor * Artikli jueimuuda.” sa hinge „Inimese pöörata: tähelepanu tuleb vajadustele hinge Ka piisa. ei hooldekodus enam tänapäeva ja öökapist ge tulevik – peab mõistma, et vaid voodist kau- tulek –olgu ta Ja ettoolipärija sellest, Inimlähedusest. jaPersonali- rahamuredest. suhtlemisest. Klientidega tunnikese. veel Valame ja räägime täis kohvitassid uuesti teemi esimesed aasta- suuremad summad hoolekandesüs- tekkisid sõnul Koppeli iseenesest.” kõik eiole See tulnud ketoad. ja puh- söögisaalid onvägailusad kodudes „Voodist hoolde- välja ratastooliga, ka saab Koppel ringkäigul Paunküla hooldekodus. eioleks igav, etinimestel näitab vustubasid, Väga palju onhooldekodudesse loodud tege- jueakaga.” ja toimetad – suhtled ja selge arusaadav sõnum sõbralik, aga siiski veidi valjem, olema vahel peab „hääl Koppel, selgitab ja rahulik,” olema pikk peab „Jutt hoopis see nüüd läbimõeldumalt. toimub ja kärkiv, siis tahumatu dekodu elanikega hool- suhtlemine hooldajate oli ajal omal Kui kvaliteet. ja 7

PERSOON PERSOON 8 kiireid muutusi – aga kiiresti ei sünni jumi- eisünni –agakiiresti muutusi kiireid tahtsime juhid kui „Meie hoolekandesse. katuma rahandusministeeriumi suhtumine muu- sõnul Koppeli hakkas lõpus 90ndate koostatud. ja õigeaegselt põhjalikud saaksid aruanded tust ei leia ja need, mida rahas- Kõik projektid muuta. turvalisemaks remontida, teenuseid parandada ning hoonet kirjutab aastas mitu projekti, et hooldekodu Koppel täna. ka tehta ei seda ja sinna, ja siia niisama raha toona eijagatud Loomulikult midagi rohkemat.” meie siis tahtsime ja öökapp, voodi oli ainult vanasti „Kui ta. muutusi,” meenutab näha tahtsid kes juhid, vägapositiivsed musid „Sotsiaalministeeriumi osakondadesse il- 1996–1997,tel ja ehitada. etrenoveerida ajakirjanikud ei tee kahel süsteemil vahet. vahet. süsteemil kahel eitee ajakirjanikud sest hooldusravihaiglatega, hooldekodud ni segami- tihti sõnul Koppeli aetakse Samas peksa.” ju ainult –mesaame foonil ajakirjanduse sellele täna ... vaatame valdkond see Koppel. „Ega –kui tööle,” hooldekodusse läheb töötaja räägib sotsiaal- koolitatud kas on, „Iseküsimus kliente. vähem paigutatakse pinnale samale kuna perekesksemaks, tunduvalt kinnitusel üldhooldekodudKa on Koppeli muutunud seid perekodusid,” Koppel. pajatab väike- on loodud suletud, on sakompleksid väga suured muutused toimunud: vanad mõi- ontõesti Sellel aastal Liidu raha. Euroopa hoolekandest ees, sest sinna tuli väga palju kanne. „Tänaseks ongi erihoolekanne üld- erihoole- muutuma hakkas tugevasti Eriti olid.” toona nad nagu tüüpi, kasarmu selline mitte inimlikum, oleks hooldekodu et muud, voodeid või veel midagi funktsionaalseid või vaja onmeil seinavärvi, –kas muuta vaja oleks majas mida nägid, tõesti ja kohale „Ka rahandusministeeriumi inimesed tulid püüti. julgustada teadlikult muutusi kuidas Koppel, selgitab asjapulgad,” kõik kutsusime vaid hooldekodudes, kuhu ministeeriumis, dagi –, tegime palju koolituspäevi, aga mitte toovad endaga kaasa öötöö tunde, et kõik fi nantseeritakse, nantseeritakse, sotsiaaltöö vajadusel hooldekodusse minema. hooldekodusse vajadusel Koppel ja kinnitab, et ta onTäna ka ise ei valmis ole enam midagi siis.” isegi pidasime, ikkagi häbeneda, ju me Aga ... pidada ütleb hooldekodus tohtinud ei jõule ka asutus, oli suletud see tulla, dusse reldes teine: vene ajal ei tohtinud hooldeko- Hooldekodude sisu onagavene ajaga võr- pretensioone. ning vajadusi iseloomusid, palju erinevaid onka nii oninimesi, kui ju, pal- „Nii realistlikuks. Koppel jääb meeldi,” või ei mis onviltu mis onmidagi, 5+, ikka olema kunagi eisaa „Hooldekodude maine tähelepanu pöörata. ei piisa.Kahingevajadusteletuleb öökapist tänapäevahooldekodusenam Valter Koppel usub,etvaidvoodistja Foto: RainUusen Foto: maga, mis mõistab sotsiaaltööd pelgalt nende erialade kombinatsioonina, kuid ei tunnista ei tunnista kuid kombinatsioonina, pelgalt erialade nende sotsiaaltööd mõistab mis maga, valearusaa- puutunud olen Tihti agakokku teooriasse. ja sotsiaaltöö praktikasse lõimimises teadmiste asjaomaste valdkondade seisneb nende meisterlikkus ja sotsiaaltöötajate Sotsiaaltöö pedagoogika, haldus, õigus, tervis, sotsiaalpoliitika, 2. Teooriad. 2013). (Van Lanen ja tunnused põhialused äratuntavad väga hästi onometigi välja, millel ja häguse urbse (1984). rikka, esile see toob Sotsiaaltöös poolte ja interaktsioonide – sealhulgas tervik seosed teiste väljadega – ühise sees diskursuse sotsiaaltöö tegevusvälja Bourdieu väljateooria selle nimetus(ed), määratlused, põhiülesanded, määratlemine. Kutseala 1. ajalugu, positsioon ühiskonnas. neid lühidalt tutvustan Järgnevalt kõrgkoolidest. õpetavatest kõigist sotsiaaltööd peaaegu professoritega Movisie sotsiaaltöö koostöös instituut riiklik innovatsiooni lõi sotsiaalse Rakenduse Hollandis. rakendusele interneti mõeldud avatud akent seitset maks. Oma ühes hiljutises kirjutises tegin ettepaneku kasutada selle kogumi kirjeldamiseks kirjeldamiseks selle kogumi kasutada ettepaneku tegin kirjutises hiljutises ühes Oma maks. ja kogukonna pere- ning hariduses tööturul, ühiskonnas, osalemises ning ja suhtluses vuses tege- sotsiaalses nende inimesi toetab Sotsiaaltöö osalejatena. ja selle kogukondades konnas ühis- ning sotsiaalsetena nähakse inimesi puhul mille vaatenurk, onsotsiaalne lähtepunktiks mudeli Sotsiaalse mudelile. juriidilisele ja meditsiinilisele vastukaaluna toimib mis mudel, onsotsiaalne tuumaks Nimetatud teooria. sotsiaaltöö ehk raamistik onmõisteline keskmes –selle professiooni tuum onoma Sotsiaaltööl ruumis. tühjas ehk vaakumis eitoimu see si, kuid ja osku- teadmisi valdkondade eri lõimima sotsiaaltöö peab Tõepoolest teadmisi. valdkondade eri kombineerib mis elukutseks, professiooni oma abistavaks peab sotsiaaltöötajaid Enamik teadmiste kogumist, mis muudaks sotsiaaltöö valdkonna valdkonna sotsiaaltöö muudaks mis kogumist, teadmiste ja teooria sotsiaaltöö ja laiahaardelisemast üldisemast vajaka tihti jääb Ometigi valdkonnaks. ja elukutsete sotsiaalala praktika laiapõhjaliseks üheks ja koolituskavu läinud rikkalikuks teed eri lõimida püüame ülikoolides Hollandi ilmingud. eri kogumi teadmiste pelgalt sama onsama ametitel etkõigil sotsiaalala Sellega tunnistame, hakkasime Hollandis kuid võrdkuju, hea on küll ühendavaks ameteid keeles vägaerisuguseid inglise tööd sotsiaal- nimetab Payne olemus. Malcolm eriline ja sotsiaaltöötajate sotsiaaltöö ära tunda ning leida ühisosa saada, aru kerge üksteisest onmeil kui olen pannud, tähele maailma, kogu üle sotsiaaltöötajatega kohtunud Olles äratuntav. hästi siiski tervikuna kuid ja arusaamu, oskusi teooriaid, praktikaid, erinevaid tulvil määratletud, kitsalt mitte onlaiahaardeline, kogum See kogumile. teadmiste kindlale mudel onrajatud Sotsiaalne panda ja rehabilitatsioonile. ei aktiveerimisele Rõhku toetamine. vaid teraapiale, toimimise mitte vaid juhendamisele, ravile, mitte vaid toetamisele, sotsiaalse tervendamisele, mitte argieluga, toimetulek on Põhitegevuseks elus. (Van Ewijk 2010), mis võeti aluseks sotsiaaltöötajate ja sotsiaaltöö tudengite jaoks jaoks (Van tudengite Ewijk 2010), ja sotsiaaltöö sotsiaaltöötajate aluseks võeti mis Sotsiaaltöö toetub niisugustele erialadele nagu sotsioloogia, psühholoogia, sotsioloogia, psühholoogia, nagu erialadele niisugustele toetub Sotsiaaltöö Sotsiaaltöö teadmistekogum University forHumanisticStudies,Utrecht(Holland) Hans vanEwijk See See aken uurib käsitletavat kutseala: mis selle juurde kuulub, kuulub, selle juurde mis kutseala: käsitletavat uurib sotsiaaltöö põhimõttel: väli kui üksteisest sõltuvate osa- sõltuvate üksteisest kui väli põhimõttel: aknaid vihmavarju fi losoo . tüve vihmavarjuks tüvi asemel kasutama hoopis ja ja fi a, ajalugu ja antropoloogia. ja samad samad ja juured sitkemaks ja tugeva- ja sitkemaks (2005). Vihmavari Vihmavari (2005). juured . Aken Oksad uurib uurib puud on . 9

PEEGELDUSI EUROOPAST PEEGELDUSI EUROOPAST 10 Metoodika on formaalne (kirja pandud) ning aitab professionaalidel töötada tulemuslikult tulemuslikult professionaalidel töötada aitab ning pandud) (kirja onformaalne Metoodika ne ja süstemaatiline töötamisviis, nagu on seda sotsiaaltöös ja5. Metoodika meetodid. pikka aega olnud juhtumitöö. jaoks. klientide ja nende sotsiaaltöötajate otsinguga ja inspiratsiooni perspektiivide tenurkade, loovate vaa- tähendust kohtume liikudes kaugemale professionaliseerumisest normatiivsest ka professionaliseerumise ja normatiivse normatiivsuse arutelu leiame töötajate koodeksites, on sotsiaalvaldkonnas 4. Eetika. üsna populaarne. sotsiaalpoliitika, nt nagu Eetikast kaugemale tegutsevad, liikudes ja määrused. seadused ning -teenused professionaalid sotsiaalala milles kontekstile, 5) ja misele tavatele teguritele teenusetarbijais endis puuded) (häired, ja ühiskonnas, 4) professionaliseeru- ja soodus- takistavatele 3) elavad, toimimist sotsiaalset teenusetarbijad 2)kale, kus kontekstile, uurimus. 3. Sotsiaaltöö sotsiaaltöö. karistav/distsiplineeriv usupõhine, ökoloogiline, orienteeritud, põhinev, teenustele kodakondsusel rõhumisvastane, kriitiline, konstruktiivne, näiteks nagu käsitleda, teooriat millest vaatenurkadega, hulga terve kokku puutume tehes Seda kogumiks. teadmiste terviklikuks määral või vähemal suuremal ja praktikaid valdkondi eri teadmisi, teadusharude eri ja lõimib raami mõistelise põhialuste loob sotsiaaltöö See keskmes. gumi põhiteooriat sotsiaaltöö 1 Publishers. Wilken, J.P. governance, andtheNeo-Weberian State (2nded.).New York: OxfordUniversityPress. Pollitt, C.,Bouckaert,G. Delft: Eburon. Van Lanen, M. rity Press. Van Ewijk,H millan. Payne, M. Viidatud allikad tööd. tulemuslikku professionaalina sotsiaaltöö etteha enesetõhusust, vajab varjatud ta ning kogemusse isiklikku ja oskusi teadmisi ja erilaadseid tasemega eri maks lõimi- ja meisterlikkuse, oskused omandama peab ta rakendada, võimet teadmisi arusaamu, seitset kõiki valdama professionaal peab Sotsiaaltöö teadlikkuse. professionaalse Epsteini ning ja kriteeriumid teooriad, nagu puudutavad nt Schöni professiooni leiame Siit re koolitamisega. ja õppimise seotud liseerumine seda tehakse, kirjeldades ametialaseid ülesandeid, pro 7. Professionaliseerumine. ja suhtlusele. nendevahelisele professionaalidele, kodanikele avaldavad sotsiaalpoliitilised ideed, ja otsused, ja tegevuskorrad interaktsioonid juhtimisalased mõju millist seda, uurime jne loogika). Mikrotasandil tavainimese professionaalne, turu-, (bürokraatlik, loogikad ja erinevad kehtestamine või tegevuskorra volitamine diküsimused, kvalitee- juhtimisstrateegia, valitsemistava, hea nagu teemasid selliseid ning suhtlust sotsiaaltöötajate ja vahelist korraldajate sotsiaaltöö sotsiaaltöötajate, ja poliitikakujundajate arutame Mesotasandil sotsiaaltööle. mõju uurimine eelkõige sotsiaalpoliitika mõju uurimine, dumuste 6. Poliitika ja juhtimine. rikas. liiga isegi vahest Sotsiaaltöö rikas, poolest on meetodite rakendada. ja valida hallata, meetodeid pädevus on Sotsiaaltöötajal metoodikast. üldisest osa ja moodustavad ulatusega onkitsama Nad kirjeldused. formaalsed matiseeritud mõeldud spetsii saavutamiseks eesmärgi onkindla Meetodid ja kulutõhusalt. Normatiivne professionaliseerumine (ingl.k ka esteetiliselt (st hea maitse kohaselt ja taktitundega) – Autori selgitus. ka esteetiliselt (stheamaitse kohaseltja taktitundega)– Autoriselgitus. heaolu ja toetabheadhoolekannet sellega, ettöödtehakse hästi,seda niieetiliselt,tehniliselt kui (2005).ModernSocial Work Theory. 3rdedition,Houndsmill,Bassingstoke,New-York: PalgraveMac- Eetika kui moraalsete dilemmade lahendamine ja see, mida rakendatakse sotsiaal- rakendatakse ja mida see, lahendamine dilemmade moraalsete kui Eetika (2010).RecoveringCare. A contributiontoa theoryandpracticeofgoodcare. Amsterdam: SWP . (2010).Maatschappelijkwerkineensociaalgevoeligetijd. Amsterdam: SWP/HumanisticsUnive- (2013). Wat doensociaalwerkersalszewerkdoen? Eenetnogra fl ektiivse praktiku, Polanyi vaiketeadmised, Freidsoni ametialase loogika loogika ametialase Freidsoni Polanyi vaiketeadmised, praktiku, ektiivse (2004).PublicManagementReform: acomparativeanalysis–NewPublicManagement, tüve Sotsiaaltöö-alane uurimistöö keskendub 1) keskendub professionaalsele prakti- uurimistöö Sotsiaaltöö-alane Makrotasandil on sotsiaaltöö peamiseks teemaks ühiskondlike suun- ühiskondlike teemaks peamiseks onsotsiaaltöö Makrotasandil See on seotud professiooni määratlemise ja positsioneerimisega ja ja positsioneerimisega ja määratlemise professiooni seotud on See ja raamistikuna. Sotsiaaltöö teooria peaks olema teadmiste ko- olema teadmiste peaks teooria Sotsiaaltöö ja raamistikuna. Metoodika on teatud professiooni onMetoodika teatud juurde spetsii kuuluv normative professionalization fi akent ile ja pädevusi, samuti onprofessiona- samuti ile ja pädevusi, . Ta vajab ülevaadet, teoreetilisi . Ta teoreetilisi vajab ülevaadet, 1 üle. Ning nii eetikast kui kui eetikast nii Ning üle. Tõlkinud Inga Mölder Inga Tõlkinud ) kasvatab inimeste ) kasvatabinimeste fi e vanprofessionaliteit. fi lised ja süste- fi li- olulised; vallaametnikud on kodanike parimad abistajad asjaajamises jateenindamises. asjaajamises abistajad kodanike on parimad olulised; vallaametnikud on, Eesmärk et täiendõppeks. oluliseltpare jakindlasti tekkeks sünergia tööt eelkõige näen otsese kasuna Ühinemise vald. Viljandi saab ritseva nimeks rõngasvalla ümb- linna vald. Uue, jaViiratsi Viljandi ühinevadPaistu, Pärsti, Saarepeedi Viljandimaal Ene Saar, jakvaliteeti. sotsiaalteenuste kättesaadavust ühineminemõjutab –kuidas elanike jaoks valdade ningmismuutub korraldus sotsiaaltöö muutub kuidas eluarendamiseks, ühineminekohaliku annab eelised juhtidekäest,mis ühinevad,sed siisuurisimeühinevatekohalike omavalitsuste Eesti valimised, onkohalikud millekäigus omavalitsu- mitmed lähenemas Kuna omavalitsused on üheskoos SA Perekodu omanikud. Asutus pakub erinevaid hoole- erinevaid pakub Asutus Perekodu omanikud. SA üheskoos on omavalitsused näide: Viljandimaa koostööd teinud. varem ka positiivne Üks on omavalitsused Viljandimaa osapoolt eri rääkinud, sellestkaua kust. Oleme ühiselt planeerida mõistlik vajavad ujulat-veekes- valla elanikud Viljandi juhul ka kui Niilinna linnalt. teenust või ostaseda igal on päevahoidu inimeste puuetega ja eakate Näiteks jauute avalike teenuste osutamiseks arendamiseks. teenuse leidauusilahendusi saab ningkultuuritee hariduse-huvihariduse noorte Koos on lihtsam teha ka kestlikku väga vajalikud. on väga vähe, need aganeid kuigi on Saarepeedis vallas Viiratsi ja Paistu on näiteks Pärstis ja jatoetatud – eluruumidega. sotsiaalkorteritega olukordväga hea renoveeritud kättesaadavamaks ühinemisega muutuvad Teenused jainnustamiseks. koolitamiseks riskigruppide piirkonna ka kui vähe. nä Liitumisel kasutanud projektitoetusi vallad EL on seni kuid märkimisväärne, on toetus sotsiaalvaldkonnale Liidu Euroopa töötukassa. koostööpartner tele on vajalik abi töökoha leidmisel, ümberõppes vms, selles osas on kindlasti oluline inimes- olnud sissetulekuta aega Pikka likvideerimisele. tagajärgede kulusid kokku hoida Sotsiaalvaldkonnas planeerimisega. arengu sotsiaalvaldkonna tegeleda jõulisemalt saab meeskonnana Ühise sotsiaaltöötajat. neli ning tugispetsialist lasteaedade ja lastekaitsetöötajat jaeestkoste koolide- korraldaja, kaks Vallas olema arenguks. saab võimalusisotsiaaltöö näen eelkõige sotsiaalkomisjoni esimehena Ühinemisläbirääkimiste teid kokku. remonditavaid oluliselt rohkem, valdades täna kui igaaasta plaanitakse omavalitsuses Liituvas aidata taristukaasa väljaehitamisel. Maainime alustavatele ettevõtjale, nõustada japakk jale. Liitumise tulemusena suuremal tekkinud omavalitsusel on võimalus ettevõt- olla partner Küsitluste tulemuste põhjal saab väita, et inimestele on kõige olulisemad töökohad. Ettevõtlus hoiab elu maal Sotsiaaltööst ühinevasomavalitsuses Paistu vallavanem Paistu on eesmärk panustada senisest enam ennetavasse tegevusse, et tegevusse, et ennetavasse enam senisest panustada eesmärk on omavalitsus oleks inimese jaoks inimese oleks omavalitsus : oluline on väärtustada ettevõtlust, luua tugimeetmeid ettevõtlust, luuatugimeetmeid väärtustada on : oluline koostööd Viljandi linnaga sotsiaaltöö uda abi programmidest tugimeetmete leidmisel, leidmisel, tugimeetmete programmidest abi uda mad võimalused töötajate enesearenduseks ja ja töötajatemad võimalused enesearenduseks nuste paremale kättesaadavusele. Koostöös ajate spetsialiseerumist, mis loob eeldused eeldused misloob ajate spetsialiseerumist, en selle võimaluse kasu sellevõimaluse en sele on väga olulised ka juurdepääsuteed. rekonstrueerida ligi 20 km teed, mida on teed, midaon km ligi20 rekonstrueerida e koostöö korral on ka sellelperspektiivi. e koostöö ka on korral , see aitab kaasa laste ja kaasa aitab , see – nende ootused on on ootused –nende tamist nii töötajate 11

SOTSIAALTÖÖ KORRALDUS SOTSIAALTÖÖ KORRALDUS 12 lepitud, et muudatused ei tohi kaasa tuua sotsiaalhoolekande olukorra halvenemist, vaid vaid halvenemist, olukorra vajadustest süsteem. ühtlustatakse optimaalne, Kõikluuakse sotsiaaltoetused lähtuv sotsiaalhoolekande tuua kaasa tohi ei muudatused et lepitud, dise Oru, Risti ja Taebla valla asemel kolm Lääne-Nigula omaval ühineda otsustanud on Läänemaal vald. Ühinemislepingus on kokku Ülle Erman, arendustegevusse. kaasamisest kogukondade ja koostööst meeskonnast, lii edasi arengus me kuidas See, jätk. giline ümbritseva linna Viljandi tuua. elanikele kasu eipruugi jatulem liitumisttõsiselt tuleb neid, kus kaaluda erinevad. On on Omavalitsused ja1. üksmeel käigus 2014arutelude korrad. ühtsed jaanuarist meil käivituksid volikogudes etsaavutada õigusakte, sotsiaalvaldkonna valmistamas koos ette Oleme Maavalitsus. sotsiaaltööt lastele.hoolitsuseta partner Hea jarehabilitatsiooniteenuseid haridus- kande-, seda nii elanike kui ka sotsiaaltöötajate jaoks. sotsiaaltöötajate jaoks. ka niielanike kui seda sotsiaal- et see, on Kindel praegustes ja kui valdades paremini korraldatud olema omavalitsuses uues töö peab otsustamist. ja kaalumist vajavad mis teemasid, veel on Küllap otsuseidteha korralduslikke saab. kui enne analüüsi, täpsemat logistiliselt ja kuidassee sotsiaaltransport, töötaja või on võimalik palgata autojuht? Kas on vaja ja võimalik korraldada regulaarne sotsiaal- haritud jne. juurde, autojuhiks olema apteeki, Kas arsti vaja poodi peab jõuda abivajajal on Sageli korraldamine. sotsiaaltranspordi üksolulisiteemasid on Kindlasti juhtumiplaane. teha või valla kõigis teenin sotsiaaltöötajad saaksid Siis andmebaas. üksühine tekkima peaks edaspidi valla elanike andmebaasidele, oma Korraldamist vajab ka andmebaaside kasutamine. Praegu on sotsiaaltöötajatel ligipääs kogu vallas. sotsiaaltöötaja valdkonnale. konkreetsele mingile sialiseeruda valdav teha sotsiaaltööd mõistlik Ilmselt oleks täiendama ja on vaheldusrikkam. Ka üksteise asendamist saaks lihtsamalt korraldada. pidevalt end sunnib sihtgruppidega, tööjaotus Piirkondlik tööd eri põlemist. võimaldab läbi- ja võibtekitada rutiinsem valdkonnaga on töö kuid kitsa spetsialiseerumist, ja head konkreetse valdkonna sihtgrupile või piirkonn kitsamalt olulisevaliku: ühe spetsialiseeruda kas langetama peavad Sotsiaaltöötajad on. tavaks valdades väiksemates nagu valdkondadega, teiste tegelema pea ei sotsiaaltöötaja ning ametnikud muud mistahes või haridus-, tegelema kultuuri-, spordi- enam sotsiaaltööga eipea Loodetavasti aega. pr pakiliste tegeleda jõutakse sotsiaaltö olevatele Tööd kõigile ametis jätkub katteks. kulude alade hooldekodud jätkavad tööd ning vald ei kasuta hooldekodude tulu valla muude tegevus- Toimetulekutoetuse piirmäärad eluasemekulude aastal. 2015. hiljemalt rakendatakse kord maksmise sotsiaaltoetuste Ühtne ülespoole.

Taebla vallavanem Taebla obleemidega, järjepideva ennetustöö jaoks jääb liiga vähe sotsiaaltöö majanduslikult mõistlikuks osutub? Seevajab duspunktides arvestada toimetulekutoetusi gume, teguritest sõltubpaljudest –juhtivast te valdade liitumine on senise koostöö loo- alt piirkondlikult, kuid igatöötaja kuid piirkondlikult, võiksspet- alt ajate infovahetuse korraldajana on Viljandi ötajatele vaja oleks janeid juurdegi. Praegu ale. Esimene võimaldaks väga põhjalikku vägaale. võimaldaks põhjalikku Esimene Viljandimaalt pärit peredele ja vanemliku Nii tegeleks raskemate Niitegeleks juhtumitega vastav ühtlustatakse 2014. ühtlustatakse jaRisti Oru aastal. itsust; pärast volikogu valimisi tekib en- tekib valimisi volikogu itsust; pärast Kuna vallavanema poole pöördub palju vallaelanikke oma murede ja kaebustega, siis ka- siis ja kaebustega, murede oma palju vallaelanikke poole pöördub vallavanema Kuna magistrikraadi. Kuidasseoteomatöösteooriatjapraktikat? Olete õppinud Tallinna Ülikoolissotsiaaltöödjaomandanudsotsiaalteaduste arendanud nende toimetulekuvõime parandamiseks avahooldusteenust. Pakume ka tasulist tasulist ka Pakume avahooldusteenust. parandamiseks toimetulekuvõime nende arendanud Oleme valupunkt. suurim valdade onenamiku tagamine toimetuleku elavate eakate Üksi arendanud erinevatele sihtrühmadele? Kuidas sotsiaalsedprobleemid avalduvadteievallas?Milliseidsotsiaalteenuseid olete seda. teen ma siis aega, onvähegi mul kui kuid energiat, täiendavat see võtab Loomulikult kuulata. ära inimest alati püüan etma loomulik, nii onsee jaoks Minu kuulati. ära etta oli vägarahul, inimene rahulolevana lahkunud. Ma olen onsiiralt ja nad põhjendanud küsinud, otsust enda kuulanud, miks ära Maolen nad te tänate, tänulikud. olnud ki ma ei saanud ju teid aidata, kuid Minu juures on käinud kliente, kes on saanud oma abipalvelepiisavalt etinimest selleks, aega äraütleva vastuse, kuid siis- miks selgitama, inimesele peab siis Ka aidata. pole võimalik tõttu muude takistuste või mingite tulenevate seadusest kas tõesti kus olukordi, selliseid ka Esineb väljund. reaalne mingi leida on peaasi ametnik, isevõi asutuse klient mõneteise kas on, taga lahenduse kes konkreetse Pole –kasvõi kõige oluline, väiksem. lootusekiir reaalne kaasa inimesele anda ning versioone omapoolseid pakkuda olukorrale, lahendusi inimese küsida olukorda, täpsustada situatsiooni, lühidalt peegeldada välja lasta, aur tal lubada kuulata, ära etinimene selleks, aega leida tuleb alati Kuid leida. lahendusi jooksul 15 minuti võimalik ei olejuhtumitele rasketele sellistele Loomulikult lahendaks. mured nende teine etkeegi ikka, ja ootavad uue elukeskkonnaga kohaneda kes eiole suutnud oninimesed, Need iseendas. mitte teistes, süüdlasi Otsivad peale. ja valitsuse riigi kogu onsolvunud kes inimesed, vastuvõtule tulevad Tihti täpsustamist. ei osuta, küll aga on iga päev vaja vallavanemana ma sellist kui kuulamisoskust, teenust Sotsiaalnõustamise iselahenduse. enamasti rel situatsiooni leiab ta peegeldamist ja olukorra Vahel vajagi, seejä- rohkem pole inimesele hooliv. ärakuulamiseks. liiga inimeste aega leida positsioonist, olla võimalik ole ei et veendunud, Olen töötaja. hooliv, sotsiaal- liiga nagu rohkem olen etma vallavanemana heidetud, ette onmulle Kohati ministeeriumitega. kolleegidega, ettevõtjatega, suheldes oskused ja analüüsimise läbirääkimise on vajalikud samuti neid innustades; andes, ülesandeid neile suheldes, töötajatega iga päev ka vajalikud aga onmulle sotsiaaltööst Teadmised sotsiaalnõustamisest. kõige teadmisi ma enam sutan tema küsimusele lahendus puudub. küsimusele lahendus tema Igal peab olema sotsiaaltöötajal, igal ametnikul Sotsiaaltöö küsimustelahendamisest Kohtla vallasjahaldusreformist kuidas võiks abiolla haldusreformist. teenuste arendamiseks kohalikul tasandil ning kas ja sotsiaal- võimalused on millised töös, tema toetanud Kagarovilt Ajakiri Sotsiaaltöö uuris Kohtla vallavanemalt ära kuulata ning selgitusi anda selgitusi ning kuulata ära , kuidas sotsiaaltööharidus on teda sotsiaaltööharidus on kuidas , sotsiaaltöö Igal ametnikul Igal . tuleb, olenemata Etti Etti 13

SOTSIAALTÖÖ KORRALDUS SOTSIAALTÖÖ KORRALDUS 14 sellest, kas tegu on munitsipaal- või eralasteaiaga. Toetasime Kohtla-Järve lasteaia remonti, ta- Kõigil remonti, lastel on võimalus lasteaia osaleda huviringides Kohtla-Järve ja huviala- lapsele. Kohtla 30-le valla lasteaiakoha Toetasime ning spordikoolides. Sellega kindlustasime kuludest. tehtud poole linna sudes See on olu- eralasteaiaga. või munitsipaal- on tegu kas sellest, sõltumata eest lapsehoiuteenuse ning Tasume lasteaia lapsehoiuteenust. nende kasutavad ning Kohtla vallas pole lasteaeda, mistõttu meie lapsed inimesed. vanuses käivad naaberomavalitsuste igas osalevad üritustel Külade lasteaedades ennetada. sotsiaalprobleeme aitavad suhted inimestevahelised kapital”. Head –„sotsiaalne sõnavara majandusteadlaste kasutades inimesesse, investeering on soodustamine suhtlemise omavahelise elanike Küla aastas. eurot 640 kuni tegevusteks taotleda õigus onigal külal järgi mille välja korra, toetuseks tegevuse külade Töötasime vastuvõtu. perearsti külades kord kuus Oleme võimaldanud jne. koju abivahendite toimetamisega aitame transpordiga, aitame vastuvõtule, arsti minna vaja on neil Kui kojutoomisega. koos küttepuud lõhutud tellinud oleme eakatele Üksikutele noortekeskuses. küla Järve ka kui rahvamajas Saka nii koos käia neil oleme võimaldanud avardamiseks ja suhtlemisvõimaluste nende aktiviseerimiseks Eakate noortekeskuses. ka kui rahvamajas nii võimalust kasutamise duši pakume lahenduseks Selle olukorra kõige eiole paremad. talvel külades Pesemisvõimalused tasuma. ja selle eest tellima vanematele oma teenust seda valmis on kuid kaugemale, maakonnast kelle onkolinud lapsed eakatele, neile avahooldusteenust sotsiaalse kaitse korraldamisel. Määratlemata on ülesannete jaotus riigi ja omavalitsuse vahel. omavalitsuse ja riigi jaotus ülesannete on Määratlemata korraldamisel. kaitse sotsiaalse tingimustesse ebavõrdsetesse onseatud Omavalitsused vägakeeruliseks. meie töö muutnud on tagamiseta, piisava rahastuse ilma kohalikele omavalitsustele, teisele haldustasandile, üleandmisega ülesannete ja sotsiaalprobleeme puudujääke riigieelarve lahendada katsed Riigi on teiearvatesomavaheltasakaalus, midatuleksmuuta? Kas riigijaomavalitsuseülesanded jarahalisedvõimalusedsotsiaaltöökorraldamisel vajadustest. inimese konkreetse sõltuvad ja lahendused väga individuaalsed on probleemidest vallaelanike Enamik teenusega. päevahoiu ning hooldusega päevaringse öö- teenusega, elamise SAgaHooldekodu Jõhvi toetatud ning Hooldekodu, kes onaidanud SAga Sillamäe Koda, Inimeste Puuetega Ida-Virumaa MTÜga koostöös abistanud inimesi oleme neid Seni kliendiga. erivajadusega toime kes tuleksid tugiisikuid, ettevalmistusega vastava leida onraske piirangutele rahaliste lisaks kuna onkeeruline, pakkumine teenuse mine ei käi käsikäes teenuse tegeliku spetsii vajadusega. vajadus kuid vähe, väga rahasta- on Riiklik järjekorrad. onpikad teenusele Ööpäevaringsele järele suureneb. teenuste teenuseosutajaid Riiklike vahel. seaduste ja kondade onabistada Kõige keerulisem kogemuse. juhendamise ja inimeste juhtimise tutvustele uutele tänu agaprojektide leidnud on koostööpartnerid territooriumid, inimesed korrastatud Kohtlatöökoha. vald onsaanud Mõned kogemusi. ja oskusi uusi omandada tada, taas- enesekindlust suhelda, omavahel töötutel onvõimaldanud Projektid töötud. pikaajalised olid all tähelepanu Erilise projekte. aktiviseerimise töötute mitmeid ellu viinud laarmõis Po- SA-ga Kukruse aktiviseerimiskeskuse, töötute seltsi, Virumaa küla Ontika töötukassa, töötus võib muutuda harjumuseks ja väheneb, inimene enesekindlus Töötu onebastabiilne. muutub majandus kuna igaüht, võib apaatseks. tabada Töö kaotus Kohtla vald on koostöös edendamisesse. tervise noorte hoopis investeering mõttes mingis lahendus kuid probleem, sotsiaalne küljest onühest tegevusetus Noorte leida. tegevust neile võimalus se ja onüks see tegevus- onvaja suunata energia Noorte jalgpalliväljaku. külasse Järve rajasime hendamiseks la- Selle probleemi vandaalitsemine. ning tegevusetus noorte onmurdeealiste Murettekitav vaba veeta. aega lihtsalt ning arvutit kasutada tantsuringis, osaleda jõusaali, kasutada saab koht, kus kooskäimise line laste arengu ning tuleviku seisukohast. Järve küla noortekeskus on populaarne laste psüühikahäiretega inimesi psüühikahäiretega sotsiaaltöö

Psüühikahäiretega inimestele tugiisiku tugiisiku inimestele Psüühikahäiretega . Siin oleme tihti jõuetud eri amet- eri jõuetud oleme. Siin tihti ﬁ liste Vajaduspõhine peretoetus ei tundu mõistlik: liiga palju raha kulub selle rakendamisele, toe- selle rakendamisele, kulub palju liiga raha mõistlik: eitundu Vajaduspõhine peretoetus tähelepanu. ja kasvatajate elutingimused vajalikud tagatud onlastele peres puhul arvu laste suurema ka kui erandeid, ka jääda võiks alati kuid lapsekesksemaks, asenduskoduteenust muuta aitavad normid kehtestatud suurusele et pere aru, Saan seadust. ja rikuti seega normi, suuruse sellega pere ületades õed-vennad, peresse asenduskodu- ühte paigutati lastekodus Kiikla kuidas lugeda, võisHiljuti ajakirjandusest olla paindlik. võiks peredes arv laste ülenormeeritud: hinnangul onminu Asenduskoduteenus vahel. omavalitsuste arvu ja eri paiknevate territooriumil suurusega eri koostöö otstarbekas oleks kus valdkondades, seda ja täpsustada seadusandlust analüüsida tuleks osutamiseks tõhusamaks ja teenuste haldussuutlikkuseks edendamiseks, koostöö omavalitsuste Kohalike riigieelarvest. kulupõhiselt ülesandeid riiklikke ja rahastada likest koha- ülesanded riiklikud täidetavad omavalitsuste kohalike onvaja eristada Õigusaktides eitoimi. riigieelarvest, kaetakse kulud seotud kohustustega riiklike pandud omavalitsusele kohalikule etseadusega ette, näeb mis põhiseaduses, seadusepunkt Seega tasuna. makstava eest täitmise ülesannete riiklike vaadelda arvates minu eisaa osa laekuvat eelarvetesse omavalitsuste maksudest Riiklikest seaduses. seaduses, kuid raha eraldamist ainete ja psühhotroopsete nende narkootiliste abi seaduses, täitmiseks psühhiaatrilise perekonnaseaduses, on käsitletud ainult sotsiaalhoolekande lastekaitseseaduses, seaduses, sotsiaalhoolekande küll onloetletud kohustusi Omavalitsuste lahenda haldusreform lihtsalt reformina omavalitsuse rahastamise ja sotsiaaltöö küsimusi. küsimusi. ja sotsiaaltöö rahastamise omavalitsuse reformina lihtsalt haldusreform lahenda ei Kahjuks spetsialiste. valdkondade eri palgata eisuuda omavalitsus väike sest kondadest, vald- vajavatest arendamist teistest valla oma kasvõi tunnen –seda onvajalik Haldusreform edasisele ülalpidamisele ja kestlikkusele. nende mõtlema pigem peab oleks ja arendamiseks, käivitamiseks juhul sotsiaalteenuste uute võimalusi sellisel kuna eianna põhimõtted maakonnapõhiselt, rahastamise arv. omavalitsuste Kehtivad kasutajate piisav teenuse tagatud sotsiaalteenuseid arendada mõistlik on Enamasti katteks. püsikulude toetusi neid ka üleval pidada. Selleks onvaja hiljem sest et erinevad kestlikkusele, teenuste nende peab mõtlema kuid teenused arendada, toel jektide toimiksid stabiilselt, on pro- vaja teenuseid ja vajalik onvõimalik riiklikke Loomulikult koostööpartnereid. mitmeid ka nimetanud olen Eespool jubapraegu. teeme korraldamisel ja sotsiaaltöö arendamisel teenuste Koostööd kogemusi ühisprojektides osalemisel? koostööd teenustearendamisel jasotsiaaltöö korraldamisel? KasKohtlavallalon Mida arvatehaldusreformist javõimalusest, et omavalitsusedteeksidomavahel maha. tõusust elukalliduse onjäänud ning muutmata aastaid välja. Toimetulekupiir on sissetulekust pere lastetoetused arvestamisel toimetulekupiiri jätta tuse saajad peavad läbima bürokraatia kadalipu. Lihtsam, loogilisem ja ka odavam olnuks kenduda ühel kindlal ajahetkel.” kindlal ühel kenduda kes- millele valima, vabad Olgem valima. suuteline on Inimene koostööle. kutsume ja käe sirutame võibolla tea, ega ja südamega kergema palju poole musta astume et helgemaks, sedavõrd meeleolu teha aga Võib olematuks. musta tee ei mõtlemine Valgele loomulikult. olemas, mõlemad on must ja Valge pole. tüliks meile inimene sama kus olukordi, palju ellu kuulub selle Peale hindame. mida on, kindlasti temas midagi siis inimest, tülikat kohtame Kui otsimine. leevenduse õigustatud on olemas, on mure Kui visata. välja last vaja pole koos Pesuveega samasuguseks. jätta tahame mida seda, teisalt ja vajavat muutmist palju on Elus tegutsemiseks. motivatsioon olemas ja mobiliseerida end põhjust on –siis nud muutu- valusaks eriti on probleem kui lähemale, isegi lahendus tuleb Mõnikord malused. lahendusvõi- ka kui probleemid nii olemas on et juurde, selle tagasi tulgem „Lõpetuseks sotsiaaltöö Artikkel „Lahendusele suunatud lähenemisviis” „Lahendusele Artikkel

Mari Saari, http://tnk.tartu.ee 15

SOTSIAALTÖÖ KORRALDUS SOTSIAALTÖÖ KORRALDUS 16 1 jätkami- ravi olenematu tahtest peab ajaks lõppemise Esialgse õiguskaitse päevani. kuni neli päeva, mida kohaldada ravi ja talle pidada kinni haiglas saab pikendada 40 õiguskaitse korras võib haiget psühhiaatria- metatakse esialgseks õiguskaitseks. Esialgse tehakse, kasutades kiirmenetlust, mida ni- otsus Sellekohane nõusoleku. kohtu saama ja ravimiseks piiramiseks haige liikumise peab Selle aja jooksul 48tundi. kuni ravida arvestamata tahet ja tema pidada get kinni hai- seisundis kohtu nõusolekut ägedas enne ning seetõttu lubatakse psühhiaatriahaiglatel sekkumist viivitamatut ägenemine haiguse loal. Tavaliseltkohtu psühhiaatrilise nõuab Taolist vaid võib ravi osutada otsustamisel. ravi psühhiaatrilise olenematu tahtest ülesandeid vastutusrikkaid le kaasa tõi kohalikele abi omavalitsuste- seadus lise psühhiaatri- hakanud kehtima 2009. aastast käekäik pärast haiglaravi. on aga suurema jäänud tähelepanuta ravile sattumise vältimine ja inimese titutsioonid, kelle tegutsemine ette onsamm-sammult kirjutatud. Samas ins- erinevad kaasatud on sellesse reguleerida, seadusega väga täpselt Tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi formaalset korraldust on püütud Tahtest olenematutpsühhiaatrilist ravionvaja,kuiägedashaigusseisundisinimeneeiole nõus endale võiteistele. või eiolevõimelineandmanõusolekut raviksningtemakäituminevõibmuutudaohtlikukstalle Kohaliku omavalitsuserolltahtest olenematu psühhiaatriliseravi Valga Linnavalitsusesotsiaalabiametijuhataja Meeli Tuubel 1 kohaldamise kohaldamise korralduses sotsiaaltöö Psühhiaatrilise abi seadust ja sellega seotud ja sellega seotud abi seadust Psühhiaatrilise võiseks lõpetamiseks. pikendami- tähtaja õiguskaitse esialgse muti sa- rakendamiseks, õiguskaitse esialgse kui kauemaks kohaldamiseks ravi olenematu test tah- isiku taotlus esitada vajadusel kohustus ja on õigus omavalitsusel hajärgsel kohalikul eluko- Isiku põhilahend. olema kohtult seks ga, viidates omavalitsuste haldussuutmatu- omavalitsuste viidates ga, tähtae- esitamise avalduse tehtava damiseks raken- õiguskaitse esialgse pikendati Hiljem vajadust. ravi psühhiaatrilise olenematu test tah- hindamaks valmidust ööpäevaringset eeldati omavalitsuselt siis ehk avalduse, tule koh- esitama jooksul 48tunni isegi valmis olema omavalitsused pidid kohalikud Algul tähtaegu. ja menetlemise kohustusi litsuse omava- kohaliku puudutab mis osas, detud muu- igal aastal onpea seadustikku netluse tsiviilkohtume- reguleerivat kohtumenetlust Teisest küljest – milline on kohaliku oma- onkohaliku Teisest –milline küljest mitte usaldada arstieetikat ja raviotsuseid. põhjust pole etmeil enam nud niikaugele, jõud- arengus ja isikuvabaduste demokraatia inimeste arusaamasid. Praegu oleme oma mõtteviisiga teistsuguse korrigeeriti haiglas ajal et võis psühhiaatria- riigikorra juhtuda, jendamatu kinnipidamise. Tõsi, eelmise põh- inimeste välistama peaks kaasamine üle: institutsioonide ravi haiglaväliste tu olenema- tahtest kontrolli selle eesmärgiks nimetatakse abi seaduses Psühhiaatrilise psühhiaatrilise ravivajaduse hindamisel? olenematu tahtest roll ja eesmärk valitsuse või olema valla- linna- peaks siis Milline ja eesmärk Omavalitsuse ebamääraneroll omavalitsusi. süüdistada eiole mõistlik mittetoimimises regulatsiooni kehtestatud etläbimõtlematult sele. Leian, psühhiaatrilise haigusloo, varasemad diag- detailse inimese omavalitsusele kohalikule haigla saadab korral ravi olenematu tahtest onalust: levitamises liigses isikuandmete delikaatsete kahtlusel Õiguskantsleri halt. seisuko- kaitse isikuandmete korraldusse samise põhjendatust tahtest olenematu ravi § 13 lõike 1 2010. PsAS õiguskantsler kontrollis aastal Probleemid andmetekaitsega mõistlik. pidades silmas eiole eesmärki formaalsus avalduste Selline avaldusse. omavalitsuse trükkida ümber salt liht- hinnang psühhiaatriahaigla jaoks kohtu kui muud, üle eijää ning hinnata olukorda kese ajaga ei jõua teha sisulist analüüsi lühi- Nii jooksul. tunni ega või paari päeva isegi paari kas koostama avalduse oma peab sus omavalit- hetkele ja kohalik sega viimasele esitami- taotluste oma psühhiaatriahaiglad kohtule. Sageli jäävad esitamise avalduste formaalsete kaasa tähtaeg lühike jäetud otsustamiseks omavalitsusele kohalikule Praktikas toob ülesannete ebamäärasus ja raviotsust? arsti hinnata siis ehk prognoosi, ohtlikkuse ja kulgu ilminguid, haiguse psühhiaatrilise valitsuse sotsiaaltöötaja pädevus, hindamaks muuhulgas ka kohaliku omavalitsuse kaa- 1 vastavust põhiseadusele ja sotsiaaltöö esitamisel olemas teave, mis raviasutusel raviasutusel mis teave, olemas esitamisel onavalduse omavalitsusel kohalikul sest õigusi, isiku kaitsta aitab ja lõpetamiseks paigutamiseks, selleasutusse pikendamiseks kinnisesse isiku avaldus esitada asutusena Kohaliku omavalitsuse kohustus järgmiselt: eeskoste-vemenetluses järeleval- õiguskantsleri rolli omavalitsuse kohaliku põhjendas Justiitsministeerium mõte sotsiaalteenustel onerinev Tahtest olenematulravilja seisukohad. te usaldusisiku- ja pereliikmete ära kuulatakse ning ekspertiis läbi kohtupsühhiaatriline riigi õigusabi korras ka advokaat, viiakse isikule määratakse raames menetluse kus kontrollib tahtest olenematut ravi ju kohus,olenematu ravi õiguspärasust. Õiguslikult tahtest kontrollida eesmärgiga võrreldes eraelu kaitse ebaproportsionaalselt riivatud ongi Seega levinud. vähe praktika selline on kes sellega tegeleb. Kahjuks ametnikule, isiklikult või paberil krüpteeritult ainult gub lii- info seotud haigusseisundiga et inimese kohustus, kehtida võiks Siin tagada. on raske kaitstust info mispuhul faksile, üldisele suse linnavalit- haigusloo inimese kokkuleppeta eelneva ilma saatis psühhiaatriahaigla kus juhtumeid, esinenud On ja kaitstakse. dakse navalitsuses tegelikult nõuetekohaselt kohel- või valla- igas lin- neid andmeid ja kas teada omavalitsuse töötajatel on tarvis seda kõike kohaliku kas küsitav, On üksikasjadeni. te ravi kulu kuni inimest vallanud luulumõte- kõik asjaolud, ägenemise haiguse noosid, lega peab tegelema kohalik omavalitsus. omavalitsus. kohalik tegelema peab lega asutusse ka muud olulised küsimused, mil- kinnisesse paigutamisega isiku kaasnevad Samuti asutuses. kinnises viibimine edasine olevajalik ei tema ningseetõttu asutust kinnist väljaspool hoolitsust vajalikku ajaks ravi võimaldada saab isikule et teave, on sel tuses pikendada, kuid kohalikul omavalitsu- asu- kinnises viibimist isiku võiks hinnangul arsti kus olukordi, võibesineda Näiteks jne. sissetulek toimetulek, isiku eestkostjaks, tud olenimeta- ei keda lähedased, olemasolevad paigutada, raviasutusse mitte teda malus või- tegevus, varasem isiku Näiteks puudub. 17

SOTSIAALTÖÖ KORRALDUS SOTSIAALTÖÖ KORRALDUS 18 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühi- juhtida; seda või saada aru võimet käitumisest oma tema piirab mis psüühikahäire, 1) onraske isikul osutamiseks: ravi nematu ole- tahtest paigutamine asutusse kinnisesse vajalik onvältimatult puhul mille tingimust, kolm sätestab abi seadus Psühhiaatrilise ga. abi mõtte- psühhiaatrilise olenematu tahtest olevat vastuolus tundub tõlgendus Selline seisukohast. jate säilimise vara ningvaid onoluline päri- ka ainult piiratud puudutama tingimata pea ei hoolitsemine teovõimega isikut Vara eest hoolitsemisega. eest vara tema ka ennast, vajalik arvestada omavalitsusel kohalikul hoolitsemisel eest isiku teovõimega piiratud ning onlähedasteta kauaks ja kui põhjustel mis onvaja teada, omavalitsusel Kohalikul hoolitsemisel. eest vara isiku siirduva tusse asu- kinnisesse küsimus tekkida gutamisel pai- asutusse kinnisesse võibisiku Näiteks 3 2 kardinaalselt erinev eesmärk: tahtest olene- Neil on ravile. psühhiaatrilisele olenematule tahtest kohaselt alternatiiviks ole mõtte oma ei sotsiaalteenused abi kohalikud ja ka daste lähe- Isiku lähedastel. isiku ja veelgi vähem omavalitsusel agakohalikul mitte süsteemis, meditsiini- vaid olemas teave kahtlemata on kohta abi võimaluste Muu psühhiaatrilise pemist ei ole võimalik üldjuhul egalõp- saabumist mille seisundiga, piiratud ette näha. kohe lõpetada. Tegemist on ajutise, piiramine vabaduste ajaliselt isiku tuleb langemisel ära- ohtlikkuse hetkeseisundit, Hinnatakse taustal. psüühikahäire põhjalprognoosi tema tehakselikkus kindlaks inimese käitumise on kättesaadav vaid meedikutele. Isiku oht- võttes aluseks ka varasemat haiguslugu, mis noositakse inimese haiglaravile sattumisel, diag- Psüühikahäire arst? kui rohkem dab val- omavalitsus kohalik teave, mida selline asjaoludest on eelpoolnimetatud Milline abi eiole küllaldane. 3) muupsühhiaatriline või julgeolekut; või elu, tervist teiste iseenda tõttu kahäire Psühhiaatrilise abiseadus§11lõige1 Õiguskantsleri 04.04.2010teabenõueEestiLinnade Liidule 2 sotsiaaltöö 3 matu ravi on mõeldud ägeda haigusseisundi haigusseisundi onmõeldud ägeda ravi matu Niisama uudistama minna, etegavesi eijää- minna, uudistama Niisama ohuga teistele inimestele ja nende varale. ilmse pole just tegemist kui eraomandisse, sotsiaaltöötajal, pole õigust siseneda kellegi omavalitsuse kellelgi, kohaliku ka Mitte hoolitseda. eest vara teadaoleva inimese sus omavalit- kohalik saakski viisil mil matuks, arusaa- Jääb saaduga. registritest ametlikest vaid piirdub olukorrast teave inimese kogu ning paigutamisega ravile tema seoses alles kokku korda esimest inimesega olla puutub võib- sotsiaaltöötaja kus ja valdades, nades lin- agasuuremates mitte kindlasti asjadest, üksik- teavet eraelulistest saada on võimalik kogukonnas väikeses vaid Kuid ühendamine. omavalitsuste väikeste ongi eesmärk reformi haldus- ja kavandatava üle väiksuse litsuste nevad juhtivad riiki asutused muret omava- tun- Enamasti võimete suhtes. omavalitsuste ilmekaltillustreerib ambivalentset retoorikat üksikasjadest, puudutavatest toimetulekut ning lähedastest inimese psüühikahäirega gutatu vara eest ja et omavalitsusel on info et omavalitsusOotus, hoolitseb ravile pai- ägedust. haigusseisundi inimese arvestab ja meditsiiniline onpuhtalt otsus osutamise Tahtest ravi kohta. olenematu ja sissetuleku toimetuleku olemasolu, isiku lähedaste isiku tikku. Ka ei saa raviotsust mõjutada teaveasendada sotsiaalteenuseid ja sotsiaalvõrgus- omakorda eisaa ravi Tahtestnud. olenematu pakutakse, kui akuutne seisund on möödu- isiku toimetulekut toetavad tegevused, mida onaga sotsiaalteenused leevendamiseks, patsientide ambulatoorse ravi üle onmeil üle ravi ambulatoorse patsientide psühhiaatriliste Järelevalve teemadele. le hoopis teistele, paljukenduda olulisemate- oleks vaja kes- puhul inimeste le sattunud ravi- psühhiaatrilisele Tahtest olenematule korraldust haiglaravi vajabparemat Patsiendi käekäikpärast või koduloomadest. ka pereliikmetest jäänud hoolitsuseta aganäiteks se kindlasti võimalust. Väiksemates maavaldades teatak- pole sisse, mingit võinud jooksma triikraud ratsionaalselt. ratsionaalselt. ööpäevaringse lõpetades ning toetamisest igapäevaelu alustades lekandeteenuseid, erihoo- nähtud ette plaanis kohe osutama asuda ning kõigil raviasutustel, pea õigus koostada rehabilitatsiooniplaan, milleks on onvaja Selleks elu järgse korraldamist. vi haiglara- tema alustama viivitamatult peaks sattudes ravile olenematule tahtest Inimese delikaatsusele. andmete viidates keeldunud, lausa arstid on valitsuste sotsiaaltöötajatele ei jagata, sellest oma- või haiguslugusid Raviskeeme misest. jät- võtmata ravimite korrapärasest tingitud etteada, haiguste ägenemine on enamasti on Samas egaperearst. eipsühhiaater sena manustamine. Seda ei käsita oma vastutu- vajalik ravimite psühhiaatriliste kavakindel kellele oneluliselt inimesest, saab mis huvi, egatunne eikontrolli keegi Mitte olematu. demokraatia ja isikuvabadus olema kaitstud ka menetluslike reeglitega ning just siinkohal siinkohal just ning reeglitega menetluslike rolli taht ka suurt omavalitsusel kohalikul näemegi kaitstud olema isikuvabadus ja demokraatia seisukohta tuleb jagada,kuidsi us mitte põhjus etpuudub niikaugele, jõudnud arengus jaisikuvabaduste demokraatia praeguseks et oleme veendunud, autor on Artikli kontrollitud japõhjendatud. on kaasnev et temajakõik ravi sellega põhjustelsiendile, tule kelle suhtes tervislikel täiuslik oleks regulatsioon õiguslik kehtiv ja praegu ei et vajaks arva, ei parendamist, kuid siiski Justiitsministeerium pakubsukohalt. hetkel kehtiv psühhiaatrilise abi seadusolenematule ravile paigutamisel on ebavajalik ja mõnikord pat- isegi kahjulik andmekaitse sei- tahtest isiku seisukohale, asunud autor kaasamine on omavalitsuse etkohaliku Artikli vastu sellele, vaielda ka Ei saa kindlasti on trauma,mistõttu emotsionaalne mine. autori seisukohta, Jagan ettahtest olen nagu niioluliselteemal kirjutada leiavad aega etkohalike meel, hea inimesi, omavalitsuste season kes ametnike On muretsevad ja juhataja Indrek Niklus, ja haigla pendeldama. vahele kodu patsiendid psühhiaatrilised jäävadki kahetsusväärselt siis aastat), neli vähemalt on sed (järjekorrad ööpäevaringsele hooldusele erihoolekandeteenu- on riiklikud saamatud erihooldusteenusega. Teades aga, kätte- kui KOMMENTAAR justiitsministeeriumi õiguspoliitijustiitsministeeriumi et tervishoiusüsteemis olevat vähest raha tuleb kasutada kasutada tuleb raha vähest olevat ettervishoiusüsteemis iski ka silmas pidada, et meie põhiseaduse kohaselt peab peab kohaselt põhiseaduse meie et pidada, silmas ka iski sotsiaaltöö b tahtest olenematut ravi kohaldada, kindlust, kohaldada, kindlust, ravi b tahtest olenematut ematule ravile sattumine on patsiendile suur suur patsiendile on sattumine ravile ematule seda on isiku kinnisesse asutusse paiguta- asutusse isikukinnisesse on seda oluline patsiendi käekäik pärast haiglaravi. haiglaravi. pärast käekäik patsiendi oluline tamist silmas pidades. pidades. silmas tamist saavu- tulemuse ja läbimõeldumalt kasutada kasutada piiratud hulk raha, siis tuleks seda ja hoolekandesüsteemis ontervishoiu- meil kuus). Kui arvuga päevade 396,29 jagatuna 13,20 (kuumaksumus eurot päevamaksumus arvuga), ööpäevaringse erihooldusteenuse (kuumaksumus 92,03 jagatuna tööpäevade on4eurot hind päeva teenuse toetamise 10 12 Igapäevaelu pea eurot. odavam, korda on koduvisiit 112 psühhiaatriaõe päev; eurot vi on kalleim raviteenus intensiivravi järel, siis raha kindlasti: psühhiaatriline akuutra- muuei kõneta, miski siin Kui all. kontrolli oleks ravi nende kui hakkama, edukalt kodus kes saaksid elavatedekodudes inimestega, erihool- paljude ka olukord on Sama levalve. ravijäre- kodune oleks toimiv kui ennetada, osas suures annaks paigutamist ravile matule Tahtest olene- jõu kasutamine. ka ne ja tihti mittearvestami- hetketahte inimese kaasneb sellega sest trauma, emotsionaalne suur ti enamas- jaoks onpatsiendi le paigutamine ravi- psühhiaatrilisele Tahtest olenematule es olenematule ravile paigutamisel. Kohalik aldada arstieetikat ja raviotsuseid. Seda jaraviotsuseid.aldada arstieetikat Seda ka osakonna eraõiguse talituse talituse eraõiguse ka osakonna 19

SOTSIAALTÖÖ KORRALDUS UURIMUS 20 menetluse käigustegutseda. määramise ravi kohalike tahtest kuidas olenematu omavalitsustele soovitused, kaasabil 2011. justiitsministeerium. ka sotsiaalministeeriumi kohtute ja andnud saatsime aastal panuse koostööd. oma teha on tihedat osapooltel Sellesse eri korraldamine, tuleb ravi tahtest on olenematu naguseda küsimuses jakeerulises tundlikus etniivõrd rõhutada, on Oluline tavate toimetada, avalikuks mittesaamine. ettagadaandmete andmetega kohalik omavalitsus, ül ollesteadlikIga oma isikudelikaatsete ohtu seaks kohaldamisse Ma ei jaga seisukohta, et kohaliku omavalit täita. ülesandeid oma algu koheprotsessi Kui on kohalik omavalitsus kaasneb. siiski vajadus selline siissageli ülesandeid, eestkostja teostada või eestkostja isikule vajadusega määrata seotud vahetult pole osutamine ravi Kuigi tahtest olenematu tulevikus. ka eioleks etprobleeme tagama, ametnikke. Õiguskordomavalitsuse peab siissellesosas olnud tegemist kuritarvitusega, tähelepanu ohule. Ning kui praeguseks ei kes instants, saaks esimene on omavalitsus ole veel esinenud ühtegi juhtumit, kus oleks omakorda neljaks: ööpäevaringne erihool- Ööpäevaringne erihooldusteenus jaguneb elamine ja ööpäevaringne erihooldusteenus. se toetamine, toetatud elamine, kogukonnas teenuseid: igapäevaelu toetamine, töötami- järgmisiEestis pakutakse erihoolekande- Sissejuhatus AS Hoolekandeteenuste klientidest, kellele seda teenust osutatakse. gul eisobi kohtu määratud ööpäevaringne erihooldusteenus 50,3%-le teenindavateHooldekodu hinnan- psühhiaatrite kodude personali ja ööpäevaringse erihooldusteenusega Probleemid kohtupooltmääratava AS Hoolekandeteenusedkvaliteedinõunik Tiina Unukainen sotsiaaltöö suse kaasamine isiku tahtest olenematu ravi ravi tahtest isiku olenematu suse kaasamine esannetest, saab seada reeglid, kuidas vas- isikuandmete kasutamise. seaduspärase võimalike kuritarvituste puhul juhtida kohtu juhtidakohtu puhul võimalike kuritarvituste enim inimeste põhiõigusi. Aastal 2013 on ööpäevaringne erihooldusteenus piirab ringne erihooldusteenus. Kohtu määratav ööpäeva- isiku liitpuudega ja sügava kule remissiooniga ebastabiilse dusteenus isi- erihooldusteenus, ööpäevaringne erihooldusteenus, kohtu määratav ööpäevaringne sest peale kaasatud, on tal parem võimalus võimalus parem tal on kaasatud, sest peale tuleb tunnustada nii arste kui ka kohaliku kohaliku ka niiarste kui tunnustada tuleb diagnoosid RHK10alusel2012.aastal Joonis 1.Kohtu pooltmääratavaööpäevaringseerihooldusteenuse klientide andmed. Analüüsist jäid välja kuue kliendi kliendi jäid välja kuue Analüüsist andmed. läbi 174 vaadati kliendi Kokku si andmeid. sotsiaal-demograa klientide sel viibivate Uurimuse esimeses etapis analüüsiti teenu- Metoodika ASis Hoolekandeteenused. osutamiseks teenuse arusaam 3) kujundada probleeme, 2) teenuse kliente, analüüsida järgmised: 1) kirjeldada teenusel viibivaid hooldusteenust. Analüüsi eesmärgid olid eri- ööpäevaringset määratavat kohtu sida aastal ASis Hoolekandeteenused analüü- argumente arvestades otsustasime 2012. kogu osalemist eelnevaid elus. Kõiki konna klientideasjakohast toetada metoodikat ja kasutades osutama teenust vastavat nali perso- koolitada onvõimalik mõeldud, nus selge, missugusele kliendirühmale on kui on kaasamist: tee- ühiskonda klientide ka vaid toetab säästlikum, ainult ei ole mitte teenus Täpselt sihitud onpiiratud. eelarve etsotsiaalvaldkonna seetõttu, ka randada pa- ja selle kvaliteeti määratleda täpsemalt teenus onoluline Lisaks kvaliteedile. nuse tee- pöörata tähelepanu rohkem aina leb tu- hästi, võimalikult põhiõigusi klientide Et osutab. kaitsta teenust kes nimetatud AS Hoolekandeteenused ainukene asutus, 10% 20% 30% 40% 50% 60% 0% laadsed häired Skisofreenia- )ï 55,8% alalareng )ï Vaimne 13,5% Orgaanilised dementsus häired sh )ï sotsiaaltöö 20,3% ﬁ li- Võisiku ja Koluvere kodu klientidega tegele- ja KoluvereVõisiku kodu klientidega Erastvere, Valkla, küsitleti sel. Neljandaks mist vanusrühmade ja psüühikahäirete alu- jaotu- klientide ja vaadati andmeid ruannete statistikaa- hoolekandealaste kasutati etapis kolmandas Uurimuse juures. määramise teenuse muuta tuleks mida ning mitte listele sobib ja mil- teenus klientidele me, millistele miseid teenuste osutamisega seotud problee- pea- Uuriti tegevusjuhendajatega. ja dajate vanemtegevusjuhen- juhtide, kodu Erastvere Koluvere Valkla, ja Võisiku, intervjuud tud Teisesaega. läbi poolstruktureeri- viidi osas lühikest teenust olid kes kasutanud andmed, ei olnud lõpetanud põhikooli või olid oman- põhikooli lõpetanud ei olnud 2%. 25% klientidest kliente rahvusest muust naisi 29%, eestlasi 58%, venelasi 40% ja 71% oli mehi kasutajaist hooldusteenuse ja eri- ööpäevaringse poolt määratava Kohtu iseloomustus Teenusel viibivateklientide osutamisel. teenuse dekodus hool- muuta tuleks 4) mida juures; petamise lõ- ja teenuseosutamise määramise teenuse kellele teenus sobib; 3) iseloomustus, mida 2) klientide tuleks probleemid; nuse muuta tee- 1) peamised asjaolusid: järgmisi ana- lüüsiti alusel Küsimustiku psühhiaatreid. vaid aktiivsete ainete aktiivsete tingitud häired tarbimisest Psühho- )ï 9,2% Neurootilised )ï häired ,%0,6% 0,6% käitumishäired Isiksuse- ja )ï 21

UURIMUS UURIMUS 22 jaotus vanusrühmadealusel2011.aastal Joonis 2.Kohtu pooltmääratavaööpäevaringseerihooldusteenuseklientide vajalikuks suunata ta kohtu poolt määratava poolt määratava kohtu ta suunata vajalikuks tutvustata kliendile põhjusi, miks on peetud ei ettihti selgus, ja küsitlusest Intervjuudest ■ probleemid Teenuse osutamisegaseotud 5,8% klientidest). selle teenuse aastal (2009. 4% ja 2011. osakaal aastal klientide aastast on pidevalt kasvanud 75–80-aastaste 2009. klientidest). Alates sellekogu teenuse (50,6% eluaastat 40–50 vanuserühma kliente 2011. jaotusest. enamik lisest kuulus aastal 2 Joonis (13,5%). kliente se alaarenguga onvaim- vähem Mõnevõrra psüühikahäired. asümptomaatilised) (k.a orgaanilised on dest luululised häired ning üle viiendikul klienti- ja skisotüüpsed skisofreenia, diagnoositud 21) on (lk 56%-l etligi klientidest onnäha, 2012. alusel Jooniselkoodide 1 seisuga. aasta klassi haiguste vahelise rahvus- diagnoosi välja klientide Selgitasime gemus. ko- töölkäimise 52% oli varasem klientidel puudus. kohta info 7,6% hariduse klientide oli 3,6%. kliente Kõrgharidusega ridusega. alusel. 21% olid 26% põhi-, kesk- õppekava ja 17% kutseha- lihtsustatud hariduse danud  Klientide suunamine teenusele suunamine Klientide 10% 20% 30% 40% 50% 60% 0%

annab ülevaate klientide vanuse- klientide ülevaate annab 3,5% 49 24,9% 24,9% 52,6% 0921 2011 2010 2009 15,0% 4,0% ﬁ katsiooni RHK 10 RHK katsiooni 3,4% 55,9% sotsiaaltöö 11,3% 4,5% ■ ja väljaõpet. lähenemist erisugust hendajalt tegevusju- nõuab kliendirühm Iga nimetatud inimesed. ajukahjustusega orgaanilise 6) inimesed, 5) sügava liitpuudega 4) käitumishäirega vaimupuudega inimesed, skisofreeniahaiged, 3) 2) noored, dementsed 1) eakad, dementsed rühmad on: dusega kliente. Peamised teenuse kasutajate abivaja- vägaerineva Teenusele suunatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusele. Erihooldekodudes pole aga tegevusjuhen- erihooldekodusse 2011). (Armolik ja Kiik pigem eakas ajal sobib vägivaldne Samal et üldhooldekodu ei sobi dementsele eakale. onselgunud, jt 2004). Uuringutest (Bean tid korraldavad eriväljaõppegamida spetsialis- sekkumisstrateegiaid, mitmesuguseid mab hõl- ning ja mitmetahuline pikaaegne ravi agaonsõltuvushäirete järgi Teadusartiklite litatsiooni ega dementse eakaga tegelemist. rehabi- inimeste sõltuvushäiretega ei õpetata etsüvendatult ilmneb, koolitusmaterjalidest Tegevusjuhendajate töötajatele. koolitusi erinevaid ka vaja on siis klientidele, jadusega abiva- vägaerineva osutatakse teenust Kuna  Tegevusjuhendajate koolitus Tegevusjuhendajate 3,2% 28,2% 50,6% 12,2% 5,8% 75–80 ja vanemad ja vanemad 75–80 60–74 aastased aastased40–59 aastased 25–39 aastased 16–24 Teenuse sobivusklientidele teenusel. riiklikul hoidmisest kliendi onhuvitatud eteestkostjad juhtuda, ja võib eestkostel klientidest viibinud nusel 95% ajal ligi tee- Nimelt oli uuringu nata. suu- ära teenuselt onraske klienti kus meid, juhtu- etonesinenud selgus, Intervjuudest ■ käsitletud. süvendatult teemat koolitusel kuid suitsidaalsust, ei ole seda palju esineb seas klientide lekandeteenuse Kohtumetoodikast. poolt erihoo- määratud arendamise ja kliendi eripäradest käitumise kliendi liitpuudega sügava süvateadmisi ka vatele tava ööpäevaringse erihooldusteenust osuta- poolt Kohtu määra- eakaga. käitumishäirega dajatel vastavat ettevalmistust, et tegeleda tud personali. Kogu tegevus peaks olema peaks tegevus Kogu personali. tud ja koolita- keskkonda vajavad spetsiaalset dementsetele eakatele. Dementsed eakad teenus ei sobi praeguse erihooldus- ööpäevaringne määratav Kohtu korralduse juures teenus sobib. ohtlikud, onotseselt nad kui klientidele, Nendele kelleltidega, onkäitumishäired. klien- alaarenguga ja vaimse sega isikutega sofreeniahaigetega, orgaanilise ajukahjustu- ski- tegelemaks oskused on professionaalsed kodude personalil AS Hoolekandeteenused aega. lühikest liiga viibinud olid teenusel nad sest anda, hinnangut võimalik kohta polnud 1,9% mõeldud teenus. klientide klientidele remissiooniga ebastabiilse 2,9%-le teenus, erihooldus- ööpäevaringne isiku liitpuudega 1%-le sügava mõeldud teenused, mentsetele 6,7%-le de- spetsiaalselt üldhooldusteenus, ne erihooldusteenus; 1%-le sundravi, 5,7%-le ööpäevaring- sobiks teenus, määratud kohtu sobi ei kellele klientidest, 30,5%-le anda. hinnangut oli raske puhul kliendi 60 jäänud üle- sobiks, selle neile asemel teenus sugune mis- hinnangu, puhul 105 kliendi Andsime osutatakse. kellele teenust seda klientidest, teenus 50,3%-le AS Hoolekandeteenuste tu määratud ööpäevaringne erihooldus- eisobi koh- hinnangul personali kodude Hooldekodu teenindavate ja psühhiaatrite  Teenuse lõpetamine osutamise

tegevusjuhendajatele ei anta koolitusel sotsiaaltöö korraldamises. litatsiooni, ning ülejäänud erihoolekande arenguid sundravi, sõltuvusravi ja rehabi- sitlus ja tulevikunägemus,ööpäevaringse erihooldusteenuse tervikkä- võttes poolt määratava kohtu arvesse4) riiklikult luua teenusekeskkond; asjakohane abi ning tele piisav psühhiaatriline ja psühholoogiline inimes- erivajadustega 3) psüühiliste tagada peks; eeldused personali asjakohaseks väljaõp- loob ja vajadusi sihtrühmade kõigi kajastab 2) luua tegevusjuhendajate õppekava, mis tada seda teenust sihtrühmapõhiselt; ja osu- poolt kohtu määratakse kandeteenust kliendirühmadele ööpäevaringset erihoole- missugustele kokku, tasandil riigi 1) leppida ettepanekud: järgmised de lahendamiseks Käesoleva analüüsi põhjal teeme probleemi- Ettepanekud ööpäevaringne erihooldusteenus. määratav kohtu ei sobi nendele klientidele siis sõltlaste abistamiseks, oskusi sionaalseid tuvus. Kuna tegevusjuhendajatel pole profes- alkoholi-, muu sõl- mõni teistel diagnoositud 70% Üle neiston psüühikahäire. tingitud ainest tekitavast sõltuvust mõnest noositud diag- klientidest 2012 9,2%-l oli Aastal stabiilset tervishoiuteenust. vajavad aega pigem mõnda kliendid Need remissiooniga. onebastabiilse kliente Osa 2011) ja Kiik (Armolik aktiviseerimisele. eaka dementse suunatud tel. hoolduse olukordüldhooldekodus Tartu maakonnanäi- R. Kiik Armolik A., 57–84. the treatmentofdrugproblems. Abingdon: Routledge, works. Teoses: GossopM.,(toim.)Developmentsin Bean P., Nemitz, T. Viidatud allikad Sotsiaaltöö 1,46–53. (2004).Drugtreatment:what (2011). Dementsusega eakate 23

UURIMUS SEADUS 24 si. Artikkel tutvustab reformisi. tutvustab Artikkel olulisemaid tegevusi ning võimalusi, kuidas mi, mille eesmärk onaidata tööturule tagasi tervisekahjustusega inime- refor- süsteemi toetamise töövõime ette valmistab Sotsiaalministeerium meid haigestunud töötaja tööle naasmiseks. tööle naasmiseks. töötaja meid haigestunud meet- rakendada nõudega täiendatud hustusi ko- tööandja jooksul aasta kümne on viimase (sh Taani, Rootsi) Holland, riikides Euroopa remal määralagakäesolevalaastatuhandel. alates eelmisesajandilõpukümnenditest,suu- tööhõive küsimusteleonhakatudpöörama da; suuremattähelepanupuudegatöötajate dit reguleerimajubapärastteistmaailmasõ- nud töövõimega)töötajateõiguslikkuseisun- Euroopa riikideshakatipuudega(shvähene- Teiste Euroopariikidekogemus 6,6%. 10%, keskmiselt jaid OECD-s Eestis saa- hüvitiste seonduvate on töövõimetusega kohaselt OECD 2012. majandusraporti aasta gu hinnangul neist ligikaudu 2/3 ei tööta. 2011. tööjõu-uurin- Statistikaameti aasta 176 jubaligi 2020. 000. aastaks pensionäre töövõimetus- on jätkudes süsteemi Praeguse kiiresti. kasvab ja arv see valt töövõimetu onpüsi- inimene Eesti 98 062. Iga kümnes 93 451. Käesoleval aastal on viimaseid juba eluaastat, sealhulgas töövõimetuspensionäre 16–62 vanuses 874 inimest 221 tööealist oli seisuga Eestis 2012. 1. jaanuari aasta inimeste tööturule. suunamisele kaotusega töövõime aidata kaasa praegu sotsiaaltöötajad juba saavad 1 Muda, M.(2013).Rahvusvahelistepraktikateanalüüs tööandjategevustekohtaterviseseisun- Töövaldkond Kättesaadav sotsiaalministeeriumi kodulehelwww.sm.ee ->Meie–>Uuringudja analüüsid–> dist tingitudpiiratud töövõimegatöötajatetöölhoidmiseks janendetöökohasäilitamiseks. Sotsiaaltöötajal onvaimjavõim teavituse peaspetsialist Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuseosakonna Anu Viita-Neuhaus aidata töövõimetut sotsiaaltöö on dialoogimeetodiltehakindlaks,millal töötajaga läbiviimaintervjuu,milleeesmärk Taanis peabtööandjahaiguspuhkuseloleva rammi, milletäitmisttakafinantseerib. koostama töötajajaoksrehabilitatsiooniprog- peab tööandjalisakssobivatööpakkumisele Hollandis kehtibregulatsioon,millekohaselt ga kindlustamiseks. töö- edaspidiseks töötaja meetmeid kendama ra- ning seisundit tervislikku tema jälgima metuks jäänud töötajaga pidevalt suhtlema, töövõi- oma peab ettööandja tähendab, See tes rahalisi sanktsioone. rahalisi tes (ntdes ja Rootsis) suh- Hollandis tööandjate riiki- kohaldatakse korral rikkumise nende ülesanded on aja- ning ja ressursimahukad tööandja seotud täitmisega Kohustuse mist. töötaja töölepingu tööandjapoolset ülesütle- sellise piiratud onriigiti säilimine, töösuhte töövõimega töötaja vähenenud Et tagada jal leidatöökohtmõneteisetööandjajuures. töökoha kohandamissüsteemvõiaidatatööta- hustuse tagadatöötajarehabiliteerimine,luua töökeskkonna seadusnäebettetööandjako- kuidas saabtedaseejuurestoetada.Rootsi töötaja võimelinetööletagasitulemaning 1 line, b)line, c) töövõimeline, osaliselt inimesel on:a) töövõime- inimene kas Hinnatakse, on konkreetne inimene suuteline tegema. duda; pöör- tööle tagasi tal aitavad mis meetmetes, riske ennetama ning olema valmis osalema 2) vähe- töövõimega; nenud ka võimalik on töötada hoida, tööturul 1) peamised põhimõtted: süsteem). Süsteemi töövõimeUus toetamise põhimõtted (vt www.sm.ee ->Aktuaalne -> reformi süsteemi töövõime toetamise heaks valitsus kiitis juunis aasta Käesoleva mid. se ka tööõnnetuste ja kutsehaiguste süstee- jagus- töövõimetusperiood), millele lisatak- (hai- skeemiks üheks ja püsiv töövõimetus siaalministrile ülesandeks sot- 2012 ühendada ajutine aprillil 5. seadis Valitsus Vabariigi Eestis Töövõime toetamisereform siv töövõimetus. Võimalik, et sellisel juhul juhul etsellisel Võimalik, siv töövõimetus. pü- 100% ulatuses on määratud talle kui siis, ka suuteline võib olla töötamiseks inimene eikeela töötamist: protsent kaotuse töövõime määratav alusel kehtiva regulatsiooni Ka vabatahtlikult. osaleda meetmetes kassa töövõime täielikult puudub, saavad töötu- toetuse maksmist piirata. kellel Inimesed, onõigus töötukassal siis aktiivsusnõudeid, eitäida töövõimega inimene osalise Kui või töötama. 30. eluaastani) (kuni õppima tööturumeetmetes, aktiivsetes osalema ning arvel olema töötuna saamiseks toetuse peab töövõimega inimene Osalise ga inimestele. dub, või täissuuruses kas maksma hakatakse Töövõimetoetust töövõime puudub. hindama ramise asemel hakatakse uues süsteemis mää- töövõimetuse uutele alustele, stsenise viiakse metoodika Töövõime hindamise 4) soodustamiseks; töötamise võimalused tervisekahjustusega inimese töökeskkonna parandamiseks ning looma 3) tervisekahjustusega tööealist inimest tuleb tuleb inimest tööealist tervisekahjustusega riik toetab nende põhimõtete elluviimist. elluviimist. põhimõtete nende toetab riik inimene peab oma käitumisega tervise- käitumisega oma peab inimene tööandjad peavad rakendama tegevusi tegevusi rakendama peavad tööandjad pooles suuruses töövõimet – neile, kellel töövõime puu- ehk seda, millist tööd tööd millist seda, ehk – osalise töövõime- –osalise sotsiaaltöö Üleminekuperiood: Reformi etapid ennetamisel. terviseriskide ja töötajate hindamisel riskide tulenevate ohuteguritest töökeskkonna mine töösuhetes,kujundamine ettevõtete abista- randamine töökohtadel, käitumise teadliku pa- –ohutuskultuuri püsimist tööl töötajate gevused toetavad samuti töövõimekaoga Tööinspektsioon ka panustab läbiviimisse Reformi Töötukassa Eesti maksma hüvitisi/toetusi ning pakkuma meid töövõimet aktiivseid hindama, tööturumeet- koondamine ühte asutusse: edaspidi hakkab tiivsust toetab töövõimega seotud küsimuste koha- efek- Süsteemi vahel. omavalitsused) likud sotsiaalkindlustusamet, (töötukassa, ei toimuks dubleerimist erinevate asutuste sotsiaalteenused)turuteenused, osutamisel (töö- teenuste eteri tagatakse, lähenemisega töövõimet. Juhtumipõhise ja toetada langust töövõime või vähendada ajal, etennetada ja õigel terviklikult osutada teenuseid likke dust rehabilitatsiooni ja abivahendite korral- ka hõlmab süsteem töövõimeUus toetamise töötama. või koormusega osalise kas- olema võimeline inimene peaks ulatuses töövõime etsäilinud 90%), eeldatakse, siis (10– püsiv töövõimetus osaline on määratud inimesele Kui sobivat tööd. terviseseisundile tema teist, mõnda tegemast tal eitakista see ent tööd, endist oma jätkata inimene ei saa maksmine haigekassast üle töötukassasse. Jaanuarist 2017 viiakse haigushüvitise küsimused. seotud sehaigustega tuskindlustuse süsteem ja lahendatakse kut- tööõnne- põhinev erakindlustusel Luuakse etapid: järgmised Reformi viieks aastaks. kuni tähtajaliselt Töövõimet hinnatakse lõppevad. sotsiaalkindlustusametis tähtajad kelle püsiva töövõimetuse duvtaotlejad, 2016 Jaanuarist juhtumid). makordsed (nn es- määratud püsivat töövõimetust rem nende inimeste töövõimet, kellel ei ole 2015 va- Juulist . Reformi tulemusena soovitakse vaja- soovitakse tulemusena . Reformi hakkab töötukassa hindama võtab töötukassa üle kor- üle töötukassa võtab , kelle kavandatavad te- , kelle kavandatavad . 25

SEADUS SEADUS 26 autoroolis on sundasendi ja raskete mater- väikeses ettevõttes. Kolmkümmend aastat (56) Arvo elav töömees oli tubli Väikelinnas toetamiseks kahjustusega inimestetööhõive Praegused võimalusedtervise- tööandjat. takse toeta- samuti või ning leidmisel sobiva töö hoidmisel töö inimest tervisekahjustusega võimalikult vara abistatakse ja toetatakse töövõimeliku kus toetamise süsteemini, tervik- jõuda soovitakse lõppedes Reformi datusi. ja puuetega inimeste toetuste süsteemi muu- Kaalutakse puude raskusastme määramise töötamist. osalist datakse võimal- perioodil Haigushüvitise saamise lisakulutused. Töötaval puudegainimeselon märk onosaliselthüvitadapuudest tingitud samuti äraeivõeta,kunanende toetusteees- Puudega inimesetoetusi protsent. kaotuse töövõime muutub tulemusena tiisi korduveksper- kui juhul, muutuda suurus võib aga selle Küll eivähendata. pensionit töövõime kaotuse ulatuses. Tööleasumisel Töövõimetuspension onasendussissetulek saada õigus tal me kaotus vähemalt 40% ulatuses, siis on töövõi- püsiv onmääratud inimesele Kui va sotsiaalmaksust töötaja eest tööandja töövõimetuspensionäride töötamist, makstes soodustab eikeela. Vastupidi –riik töötamist regulatsioon töövõimetuse püsiva Praegune töötajat ja riik tööandjat?tab toe- võivad? Kuidas sellegajärjed kaasneda lubatud ning millised kohustused või taga- on töölevõtmine inimese erivajadusega kas ontalle ebaselged: asjaolud mitmed kuid le, tööturu- naasta ontahe Mehel poole. litsuse omava- kohaliku ja küsimiseks abi nõu mees põhjustada toimetulekuprobleeme, pöördus võib eemalolek töölt Teades, pikaajalisem et töövõimetus. püsiv 60% määrati Arvole le. tööelu- autojuhi tunnustatud peale kriipsu tundidega lausa tõmbas käes vasakus põletik Ränk jälje. oma jätnud tõttu tõstmise jalide osa töövõimetuspensionisaa- töövõimetuspensionit töötamisekorral . sotsiaaltöö . -vahendite kohandamine, vajadusel antak- inimesi. Siia hulka erivajadusega töötavaid ja tööandjaid kuulubtada tööruumide ja mida tööandjamaksabpuudegainimesele kes tutvustas talle võimalusi tööle naasta. naasta. tööle talle võimalusi tutvustas kes juhtumikorraldajat, oma töötukassas lastas kü- käsi, üks vaid töötab praegu kellel Arvo, tööandjatel. ka kui töötajatel nii nõustamist saada on võimalik Töötukassast teenust. tugiisiku töötukassa pakub abi ja töökohal juhendamist, oma rest tervisehäi- võilenevalt puudest pikaajalisest vajab tu- inimene Kui abivahend. tehniline se tasuta kasutamiseks töötamiseks vajalik pakub Töötukassa Eesti tatakse riigieelarvest. osa) ületav hüvi- (28 osa lest kalendripäeva 35-kalendripäevasele pikendatud õigus võimetuspensionäril ontöö- tulenevalt seadusest Töölepingu seoses isikliku määratud puuderaskusaste,ning töövõime kaotusalates40%võikelleleon abivahendeid le tagajärjel saadudtervisekahjustuseravi- tusi töötaja Tulumaksuga eimaksustatatööandja kulu- sotsiaalkindlustusametisse. inimeste toetustesaamisekstulebpöörduda leda ka on võimaliktöötavalpuudegainimeseltaot- lisakulutusi. Tööalaseks jatasemekoolituseks tal puudesttingitunaontöötamisegaseotud võimalik taotledalisaks väljakutseteks. iseenda võimetesse ning olla valmis uuteks leidub sobivaid töid. Peaasi on säilitada usk inimestele tervisekahjustusega ka et nüüd, on mees positiivselt häälestatud, nõustamisele juhtumikorraldaja sesttöötukassa teab mõistvale ja julgustavale suhtumisele ning sotsiaaltöötaja piirkonna oma tänu Suuresti vastuvõtule. läheb juhtumikorraldaja ta taas pärast nädala kolme entusiastlik, on Arvo tusobjektil. Tänu motiveerivale tagasisidele ehi- mõnel turvatöötajana isegi asutuses, nes nimüügiga, töötada administraatorina mõ- telefo- tegeleda ta võiks Näiteks leidub. dusi lahen- sobivaid võimalikke et tundus, Mehele . Samutieimaksustatatööandjasoetatud täienduskoolitustoetust tööõnnetuse võikutsehaiguse töötajale,kellelontuvastatud mootorsõiduki põhipuhkusele töötamistoetust teenuseid kasutamisega. kasutamisega. . Puuetega hüvitisi , ettoe- , mil- , kui , nuste – rehabilitatsiooni, erihoolekandeteenuste ja tehniliste abivahendite eraldamise korral- eraldamise abivahendite ja tehniliste erihoolekandeteenuste –rehabilitatsiooni, nuste sotsiaaltee- rahastatavate riiklikult all olid Koja vaatluse analüüsis Inimeste Puuetega Eesti Analüüsi eesmärkja põhimõtted saavutada. tulemusi etloodetud süsteemides, nimetatud liikumine inimese korraldatud olema peaks kuidas ning kitsaskohad onpraegused millised meetmeid, toetavaid töötamist pakkuda läbi, kuidas terviklikult mõelda onoluline Seetõttu killustunud. vahel on asutuste osutamine teenuste ning maksmine toetuste keeruline; jaoks inimese töövõimekaotusega puudevõi püsiva onjubapraegu Süsteem omavalitsused. kohalikud maavalitsused, amet, sotsiaalkindlustus- töötukassa, –haigekassa, asutused eri haldavad praegu mida meetmeid, erisuguseid vajada töötamise inimene võib puudevõi töövõimekaotusega tagasipöördumiseks Tööturule riiklikke kõiki Töötukassa. Eesti saab administreerima meetmeid, suunatud ning toetamiseks hüvitisi seotud töövõimetusega maksma met, töövõi- inimese hindama hakkab mis asutuseks, etpeamiseks Planeeritakse, tööturule. tagasi kiiresti võimalikult tõttu) töövõimetuse või ajutise pikaajalise kutsehaiguse, tööõnnetuse, (nt jäänud eemale põhjusel tööturult kes oneri inimesed, aidata eesmärgiks seades reformi, töövõime korraldusel valitsuse 2012. Ikvartalis aasta sotsiaalministeerium algatas Seetõttu 2011). Baltics (KPMG lõimitult abi osutama peaks korral võimaluse 2012); (Praxis pakkuda talle tuleks meetmeid töövõimet toetavaid milliseid võime olla ning ﬁ on on Uuringutes 2012). 2011, OECD seisundi meditsiinilise Praxis 2010, toetamine, arendamisel vajadust hindamissüsteemide keskenduda ka rõhutatud efektiivne (Riigikontroll inimeste uuringud vajavate abi mitmed ning ka viidanud kestlikkus sotsiaalkaitsekulutuste tagada et aluseid, tuvastamise püsiva töövõimekaotuse Vajadusele puu- meetmeid. toetavaid korrastada analüüsida vajaduse esile toimetulekut inimeste kutsunud erivajadusega ning aluseid ning tuvastamise arv. de /püsiva töövõimekaotuse inimeste sotsiaalkaitsekulutusi riigi töövõimekaotusega püsiva ja kasvatanud on puudega See suurenenud Eestis on aastatel Viimastel Taust gused riiklikud sotsiaalteenused. prae- ja tööleaitamine inimese töövõimehindamine, siduda kuidas natiivi, Eesti alter- välja Puuetega Inimeste kolm Koja võimalikku pakuti analüüsis kseerimise asemel aktiivsusele ja töötamisele, lähtudes sellest, milline võiks inimese töö- inimese võiks milline sellest, lähtudes ja töötamisele, aktiivsusele asemel kseerimise tehniliste abivahenditejaerihoolekande Sotsiaalse rehabilitatsiooni, Tallinna Ülikoolisotsiaaltööinstituudidoktorant Eesti PuuetegaInimesteKojategevjuht Karin Hanga korralduse analüüs sotsiaaltöö 27

SOTSIAALPOLIITIKA SOTSIAALPOLIITIKA 28 Analüüsi teostamisel lähtusime järgmistest põhimõtetest: põhimõtetest: järgmistest lähtusime teostamisel Analüüsi Alternatiiv 1: sotsiaalteenused. riiklikud ja praegused tööleaitamine inimese võimehindamine, töö- siduda kuidas alternatiivi, välja kolm võimalikku analüüsis pakuti eelnevast Lähtudes Võimalikud mudelid puhul: inimese tööealise sega Analüüsi lähteküsimused olid, tulemusi. paremaid etsaavutada lõimitult, teha oleks neid toiminguid Mõistlik osutamist. ja planeerimist tööea- meetmete on ja vastavate hindamist rehabilitatsioonivajaduse ka kui töövõime- sihtrühm sotsiaalteenuste ja võivad kes nii vajada töövõime langus tingitud riiklike ja kellel onterviseolukorrast inimesed, lised Töövõimehindamise tööturumeetmed. ka kui hoolekande- olemuselt nii teenused töövõimet. onnimetatud Seega riiklike ja säilitada suurendada nimetatud ju On töövõimelangust, ennetada kõrval erihoolekandega. ja arendamise toimetuleku iseseisva eesmärk sotsiaalteenuste abivahendite rehabilitatsiooniteenuse, seotud on eri teenuste liikumist inimeste vahel oli analüüsida Eesmärk misega. dus nende ning seosed planeeritava töövõimehindamise sisseviimisega ja töölesaamise toeta- pakutavate meetmete saamiseks (erihoolekandeteenused SKA-st, hoolekandeteenused valdkondade teiste KOVst, inimest ja nõustaks abi – juhendaks juhtumikorralduslikku töötukassa mete planeerimine ja osutamine. Teiste inimesele meet- ühtne vajalike abivahendid), rehabilitatsioon, meetmete (tööturuteenused, kasutamiseks hindamine vajaduse osutaksteenuste toetavate töötamist peamiste Sellele järgneks maksmine. hüvitiste ne ja töövõimega seotud Kõik tööealised pöörduksid inimesed esmalt toimub kus töötukassasse, töövõime hindami- mudeli kohaselt hindaks inimese vajadusi ja pakuks peamisi meetmeid ainult töötukassa. 2 1 Nt tuginebrehabilitatsioonivajaduse hindamineSKAs WHODAS 2.0 metoodikale. Teenusele suunamiseleeelnebvajadusehindamine niitööturuteenuste,rehabilitatsiooniteenuse, 1) teenustele suunamine peab tuginema inimese vajaduste ja tegevusvõime hindamisele ja tegevusvõime vajaduste inimese tuginema peab suunamine teenustele 1) asutuste tõhustöökorraldus(koostööjasamasfunktsioonide mittedubleerimine). 4) tulemuslik juhtumikorraldusjaefektiivneseostaminemuudemeetmetega(lisaksrehabi- 3) 2) teenustele suunatakse varakult, see toetab inimese töövõimet (st ennetab või vähendab või töövõimet (st vähendab ennetab inimese toetab see varakult, suunatakse teenustele 2) 6) hindamiselt teenusele jõudmise kestus peab olema optimaalne. peab kestus jõudmise teenusele hindamiselt 6) teenuste taotlemise ja5) teenustele suunamise protsess peab olema ühetaoline ja läbipaistev; eriasu- olema ristkasutatav peab informatsioon kogutav hindamisel vajaduste inimese 4) metoodilistele kindlatele tugineb terviklik, onühetaoline, hindamine vajaduste inimese 3) ja mittebürokraatlikul lihtsal võimalikult pakkumine meetmete tulenev vajadustest tema 2) ja abi- (nt töövõime, rehabilitatsiooni hindamine terviklik võimalikult vajaduste tema 1) abivahendite eraldamisekuika erihoolekandele suunamisepuhul. litatsioonile jaabivahenditelekaKOV, haridus-jatervishoiuteenused jm); maavalitsusest); toimetulekuks abivahendit töötukassast, töötamiseks hendit nt abiva- asutusest, mitmest taotlema teenuseid samasisulisi eipeaks (etviisil inimene eidubleeriks); –teineteist sotsiaalkindlustusamet –töötukassa, hindamised asutuste eteri silmas, pidades hindamine, vajaduse vahendite info kogumisel); (mittedubleerimine etappidesse järgmistesse osutamise teenuse ülekantav ning tustele alustele töövõimetuse väljakujunemist); töövõimetuse 2 ;

riiklikult, st süsteemi tasandil lõimitud nn nn lõimitud tasandil stsüsteemi riiklikult, kuidas tagada terviseolukorrast töövõimelangu- tingitud tervise olukorrasttervise tuleneva töövõimelangusega tööealiste – kuidas inimese töövõime hindamine ja tööleaitamine ja tööleaitamine töövõime hindamine inimese – kuidas sotsiaaltöö one-stop shop one-stop mudel . Selle 1 ; Iga alternatiivi on analüüsitud eraldi, tuues välja selle peamised põhimõtted, asutuste (töö- asutuste põhimõtted, välja selle peamised tuues eraldi, onanalüüsitud Iga alternatiivi pöörduda. kuhu õige asutuse, valima vajadusest oma lähtudes peab Inimene Inimese vajadusi hinnatakse ja teenuseid osutatakse ning eitoimuks. koordineerimist teenuste olulist ning asutused eri pakuksid meetmeid ka sid kui hindak- vajadusi meetmete nii Seega SKAs. hindamine vajaduse sotsiaalteenuste töötukassas, Alternatiiv 3: SKA). osutama jääb mida erihoolekandeteenustega, seostaks inimese asutuste eri pakutavate teenustega (nt rehabilitatsiooni-, abivahendite- ja ning tööturuteenuseid osutaks hüvitist, maksaks hindamise, vajaduste ja teenuste võime- läbi töö- viiks KOV jne. töötukassa Seega sotsiaalteenuseid; hoolekandeteenuseid riiklikke SKA tööturuteenuseid, töötukassa asutused: eri pakkuma hakkaksid meetmeid edasisi kuid järele, teenuste toetavate töötamist vajadust inimese Vastavaltsasse. vajadusele hinnatakse Alternatiiv 2: sotsiaalkindlustusamet. teenuseid nimetatud osutaks käigus), töövõime puudub (see hindamise selgub tingituna kellel terviseolukorrast Inimestele, (osalise) tööealistele töövõimega abivahenditega varustamise inimestele. ning osutamise raviteenused haigekassast). Töötukassa võtaks täies mahus üle ka rehabilitatsiooniteenuse on, et töötukassa juhtumikorraldaja juhataks nad vajaliku abi osutajate juurde (SKA, KOV). (SKA, juurde abi osutajate vajaliku nad juhataks juhtumikorraldaja ettöötukassa on, olulisem kuid osaleda, meetmetes töötukassa võivad Nad töövõimehüvitist. vabatahtlikult teenuseid (näiteks erihooldusteenuseid, hooldusteenuseid jm), maksma töötukassa hakkaks puudumise, täieliku töövõime tõi välja töövõime hindamine kelle puhul Inimestele, toetamisel. tagasipöördumise tööturule ning hindamiseks terviklikuks vajaduste töövõimega inimeste osalise ka sealhulgas ealiste, töö- kompetentsikeskus peamine kujundada saaks/tuleks Töötukassast abivahendid. nilised ja teh- –rehabilitatsioon osutamine teenuste riiklike toetavate ja töötamist tööturuteenuste samuti järele, ja abivahendite rehabilitatsiooni vajadust ka hinnatakse käigus mille damine, töövõime hin- kaudu: töötukassa kujul kõige lõimitumal abi osutamine inimestele ealistele töö- 1. toimuks juhul Sellisel alternatiiv eelistus oli töögrupi lihtne, olema inimesele peaks Pidades silmas töövõime reformi eesmärke ning põhimõtet, et teenuste taotlemiseJäreldused jareformiläbiviimiseeeldused protsess toimida. saaks sellisel kujul süsteem et eeldused, ning vajavad küsimused lahendamist samuti küljed, ja nõrgad tugevad mudeli ja sotsiaalteenustega; seostumine riiklike teenuste osutamine, hindamine) vajaduse ja abivahendite rehabilitatsiooni (töövõime vahel hindamine, teenuste eri liikumine inimese töövõime langusega jt) põhirollid, sotsiaalkindlustusamet tukassa, muudatused tegelikult ellu rakendatakse. ellu tegelikult muudatused põhjalikult läbi kaalutud. Reformi edukus sõltub sellest, kuidas muudatused, mis nimetatud valdkonnas tehakse, peavad olema suurel määraltöövõimetuspensionist japuudetoetusest. Kõik üks haavatavam sihtgrupp, kelle igapäevane toimetulek sõltub Puude japüsiva töövõimelangusega inimesed onühiskonnas

juhtumikorralduslik mudel. mudel. juhtumikorralduslik eraldatud teenuse osutamine. teenuse eraldatud ning kes vajavad suuremat toetust, juhendamist ja spetsii juhendamist toetust, vajavad kes suuremat ning sotsiaaltöö Kõik tööealised pöörduvad inimesed töötukas- Töövõime hindamine toimuks nagu praegu praegu nagu toimuks Töövõime hindamine fi nantseeritakse eraldiseisvalt. nantseeritakse fi nantseerimine, järelevalve; nantseerimine, fi lisi 29

SOTSIAALPOLIITIKA SOTSIAALPOLIITIKA 30 audit, www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2159/Area/21/language/et-EE/Default.aspx (09.08.2013). Riigikontroll viies EuroopaLiiduriigis,www.praxis.ee/index.php?id=1043 (09.08.2013). Praxis www.praxis.ee/index.php?id=socsec (09.08.2013). Praxis turul. Avatud tööturul töötamiseks on vaja täiendavaid toetus- ja motiveerimismehhanisme ja motiveerimismehhanisme toetus- onvaja täiendavaid töötamiseks Avatud tööturul turul. töö- avatud töötama eiole valmis inimestest erivajadusega osa etsuur arvestades, vajalikud, Praegu on väga vähe kaitstud töövõime langust. etennetada teenused, ja toetatud töötervishoiuarsti ning töökohti ja taastusraviteenused ravi- puudega inimestele, mis on äärmiselt Lisaks peavadpakkuda. töövõimelangusega inimestele olema kättesaadavad piisavas mahus tagasitoomiseks ja tööturule suurendamiseks aktiivsuse nende inimestele töövõimekaotusega puudegaja püsiva mida meetmeid, vaja onmitmesuguseid ja hüvitised; hindamismetoodika objektiivse töövõimet hindama, inimeste kes hakkavad spetsialistid, pädevad tagada suutma takse muudatused, sõltub reformi sellest, edukus kuidas muudatused kavandatud heaks ja kiidavad vajalikkust reformi isetajuvad kond ja puudegainimesed ühis- kui isegi tähendab, See rakenduskriitiliseks. äärmiselt pidada Töövõime saab reformi mõjudega. pikemaajaliste ning üleminekuaja arvestada tuleb läbi kaalutud, olema põhjalikult peavad tehakse, valdkonnas nimetatud mis kelle muudatused, sihtgrupp, haavatavam üks ühiskonnas on igapäevane toimetulek sõltub suurel inimesed määral töövõimetuspensionist ja puudetoetusest. Kõik töövõimelangusega püsiva ja Puude ja pakkumisele. arendamisele teenuste vajalike sihtgrupile nimetatud just spetsialiseeruda saaksid asutused kellel mõlemad töövõime puudub, ning inimestele, sotsiaalkindlustusamet töövõime; osaline kellel onsäilinud inimestele, teenuseid osutama jääks töötukassa Seega, OECD www.sm.ee/ tervikliku koostoimetagamisel”. Tellijad: justiitsministeerium,sotsiaalministeerium KPMG Baltics Viidatud allikad toel. Sotsiaalfondi Euroopa „Töövõime raames programmi valmis Analüüs ettevalmistamine” skeemi tuskindlustuse kirjalikult. osapooltega konsulteeriti ning sotsiaalministeeriumiga pakkujatega, Analüüsi koostamise käigus kohtuti puuetega inimestemõjusid organisatsioonidega, hindas Gert Schultz. abivahendite Töögruppi kaasnevaid konsulteerisid muudatustega ning koostas Sõmer-Kull. ja Protsessiskeemid Sirlis Maas Hille Dagmar Narusson ja Külli Hanga, Roht. Karin kuulusid töögruppi ekspertide Koda, Inimeste Puuetega läbi Eesti viis Analüüsi -> Sotsiaalvaldkond. ja analüüsid Uuringud -> Meie -> www.sm.ee kodulehel sotsiaalministeeriumi onkättesaadav täistekst Analüüsi ja rahastamistingimusi. tegutsemis- stabiilseid vajavad tegutsemiseks nemad ka kuid töötukassas), töötades mitte miks himõttel, puudespetsii poolt omalt panustada ja nõustamisteenustega, partneriks olla inimeste aktiveerimisega saavad ja motiveerimisega (kogemusnõustamise organisatsioonid põ- inimeste puudegapereliiget). kes hooldavad Puuetega inimesed, tööealised hoolduskoormusest bastada etva- hooldusteenused, inimestele; erivajadusega teenus abistaja või tugiisiku isikliku aga ka transporditeenus, (eeskätt teenuseid toetavaid olevaid töötamist kohustuses nende pakkuda suutlikkust omavalitsuste kohalike toetada ning teenuseid ja abivahendite rehabilitatsiooni- onvaja arendada eiole Samuti selleks piisavad. olnud meetmed praegused kuna tööandjatele, (2012).Reformingdisabilitybene . Et reform saaks olla edukas, peavad pingutama kõik osapooled – töötukassa peab peab –töötukassa kõik osapooled pingutama peavad olla edukas, saaks . Et reform (2012). Töövõimetuse hindamine,asendussissetulekuvõimaldamine jatööalanerehabilitatsioonEestis (2011). Eestisotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkurahastamisevõimalused. Analüüsi raport. fi leadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/KPMG_lõpparuanne_5.pdf .(09.08.2013). (2010).Riigitegevuspuudegainimeste ningtöövõimetuspensionäridetoetamisel.Riigikontrolli OÜ(2011). Uuring„Kliendi keskne esmatasandijuhtumitööningjuhtumikorraldussotsiaalkaitse fi t schemes:whatcanEstonialearnfromohterEuropeancountries? sotsiaaltöö tegelikult ellu rakenda-tegelikult fi liste Artiklis annan ülevaateArtiklis 2013. aastal Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudis (Cullberg 2008, 115–116). 2008, (Cullberg ja probleemid vajadused tunnused, iseloomulikud onoma Igal faasil berorienteerumisfaas. ja üm- läbitöötamis- reaktsiooni-, onšoki-, milleks etapis, mitmes puudega kohanemine sotsiaalvõrgustikegategratsiooni (Waldén 2006,54). kohaselt Reaktsiooniteooria toimub in- ning puudesse oma suhtumist ja realistlikku positiivset tähendab kohanemine Puudega mudel. (1996)ja Wimani toimetulekueelduste Uurimistöö teoreetilise raamistiku Uurimistöö teoreetilisedlähtekohad kogemusi. ja toimetuleku argieluga puudegakohanemise inimeste omandanud liikumispuude elu mõista jooksul aitavad uurimistulemused esitatud Artiklis ja probleeme igapäevaelus. toimetulematust abi põhjustab ja vähene ajal puudulik vajab. abi, mida Samal saab ta kui vaid siis, tulla toime edukalt suudab Inimene toetusest. abist ja osutatavast inimesele sõltub ja toimetulek kohanemine Puudega abi ühiskonnalt. vajab inimene saada, hakkama etraskustega Selleks tulla. isetoime eisuuda lega inimene esitab inimese kohanemisvõimele suuri väljakutseid ning võib omandamine Puude tekitada samm-sammult. kriisiolukorra, toimub kohanemine olukorraga ja muutunud Puude mil- toimetulekut. üldist ja võimalusi vähendada inimese puhkamise mõjutada võib Puue tema piirata olukorda, majanduslikku ning -suhetega. ja ja karjäärivalikuid tööelu omandamist, hariduse inimväärikuse ka seotud on vaid kaotust, töövõime ja/või tegevus- inimese ainult mitte eihõlma omandamine Puude igapäevaelus. probleemid olukorraga muutunud seoses tekivad teisalt ning ja emotsioonidega tunnete oma tulla toime poolt paneb. Ühelt proovile onraske ja toimetulekuvõime tundeelu inimese mis sisituatsiooni, krii- kui võib vaadelda Seda elu jooksul. onpuudeomandamine valmistatud, eiolekeegi ette milleks kaotus, kõige suurem Üks näha. ette eiosata mida ja sündmusi, olukordi juhtub Elus Sissejuhatus tulekut, abivajadust ning saadud abi. Magistritööd juhendas Tiia Tamm. inimeste selgitada toime- ja kogemusi inimeste kohanemise omandanud kaitstud magistritööst, mille eesmärk oli kirjeldada elu jooksul liikumispuude puudega kohanemisestjatoimetulekust Liikumispuudega inimestekogemused Kaie Pilme

moodustavad Cullbergi (2008) (kriisi-)reaktsiooniteooria , sotsiaalteadusemagister sotsiaaltöö 31

UURIMUS UURIMUS 32 toimetulekut, abivajadust ning saadud abi Eesti Liikumispuudega Inimeste Liitu (ELIL) Liitu Inimeste Liikumispuudega abi Eesti saadud abivajadust ning toimetulekut, inimeste kogemusi ja selgitada puudegakohanemise inimeste omandanud liikumispuude sul elu jook- oli kirjeldada eesmärk Magistritöö uurimisviisi. kvalitatiivset kasutati Uurimistöös Uurimuse eesmärk,valimjametoodika 29–30.) 1996, (Wiman kergesti toimetulekuraskused tekivad või piiratusel puudumisel eelduse ühe Kasvõi eeldused. kõik eelpool nimetatud olema täidetud peavad tulla, toime etedukalt Selleks 3) 2) 1) on: milleks teguritest, keskkondlikest ka kui personaalsetest nii mudeli sõltub alusel toimetulekueelduste (1996) Wimani toimetulek inimese Puudega tulla. elus toime võimet igapäevases siaalset de seaduses Toimetulekut onsotsiaalhoolekande meeleheide. ja lootusetus stress, masendus, olid järel kurbus, teadasaamise puudest Valdavad tunded onajutine. etsee lootsid, ning uskuda seda suutnud ei Respondendid šokk. suur saamine teada oli osalenutele puudest uurimuses Enamikule pideva halvenemisena. tervise tingitud haigusest aegamööda, teistel tagajärjel, või õnnetuse trauma ootamatult, tekkinud oli see respondentidest põhjustel. Osal eri oli puuetekkinud inimestel liikumispuudega osalenud etuurimuses selgus, Intervjuudest kohanemine Puudega Uurimistulemused 1–14) ja (INT number intervjuu märgitud N–naine). –mees, (M sugu sulgudesse on intervjueeritava juures tsitaatide kasutatud rimiseks illustree- uurimistulemuste esitatud Alljärgnevalt teel. tematiseerimise analüüsiti Andmeid 11–54. vanusevahemikus oli omandatud Liikumispuue oli 39–79 vanus nende eluaastat. ning ja 7naissoost oli meessoost 7 intervjueeritavat ELILi. keskuuluvad inimesest, omandanud liikumispuude elu jooksul neljateistkümnest Valim moodustati teemaintervjuudega. poolstruktureeritud koguti ainestik Töö empiiriline ■ ■ ■ ■ ■ uurimisülesanded: järgmised püstitati tulenevalt Eesmärgist näitel. inimeste kuuluvate 6) 5) 4)      selgitada, kes on olnud abi kes onolnud osutajad. selgitada, lahendamiseks toimetulekuprobleemide oma saanud abi oninimene millist uurida, ja järel hiljem abivajadust kohe puudeomandamise inimese selgitada puudeomandamisega seoses toimetulekuprobleeme inimese kirjeldada puudeomandamisega (tundeid) seoses reaktsioone inimese uurida välised tingimused välised oskused teadmised motivatsioon tervis tervis võimed teadvusesse see ei jõudnud. See jõudis pikkamööda.” (INT13/N) pikkamööda.” jõudis See jõudnud. ei see teadvusesse /…/. tulnud. ei just millega agaminu lõpeb, see „Ega rõõmusõnumina see teadsin, Ma küll onajutine.” agasee toolis, olen ma (INT7/M) okei, no et invaks, et sa ootasid tervenemist. /…/. Sa nagu ei seostanud ennast … Ma ei pidanud mingiks „Šokk ikka, šokk. Ma pakuks, et see võis umbes paar aastat kesta. Ja šokk seisnes selles, selles, seisnes Jašokk kesta. aastat paar umbes võis see et Ma pakuks, šokk. ikka, „Šokk – terve olemine (haiguste puudumine), funktsioneerimisvõime; (haiguste olemine – terve – füüsilised ja vaimsed võimed/ressursid (Wiman 1996, 29). (Wiman võimed/ressursid ja vaimsed –füüsilised – toimetulekuks vajalikud praktilised oskused ja vilumused; oskused praktilised vajalikud –toimetulekuks – piisav ja adekvaatne informatsioon ning teadmised; ning informatsioon – piisav ja adekvaatne – inimese enda soov ja tahe antud situatsioonis toime tulla; toime situatsioonis antud soov ja tahe enda –inimese – keskkonna võimalused ja ressursid, sh sotsiaalsed suhted; shsotsiaalsed ja ressursid, võimalused –keskkonna sotsiaaltöö ﬁ neeritud kui isiku füüsilist või psühhosot- füüsilist isiku kui neeritud piirangute tundmisega. piirangute vähest kõrvalabi. Samuti seostati kohanemist puudele mittemõtlemise ja võimalikult osalejatele ja eelkõige toimetulekut iseseisvat oma uurimuses võimete tähendas ningKohanemine mõne respondendi hinnangul isegi aastakümneid. isegi hinnangul mõne respondendi aega, rohkem tunduvalt võttis ning raskem teisel oli siis kohanemine jooksul, aasta paari ja kergesti, kiiresti suhteliselt kohanes mõni Kui kesrohkem. kesvähem, dega kohanenud, puu- oma etonpraeguseks inimesed, liikumispuudega osalenud leidsidaeg, kõik uurimuses erinev oli möödunud sellest ning vanuses eri olid puudeomandanud intervjueeritavad Kuigi hobidega tegelemine ja lootus paranemisele. ja lootus hobidega tegelemine puudegainimesed, teised tugi, eelkõige lähivõrgustiku onsoodustanud kohanemist Puudega Ma olen nii, nagu olen. Ma arvan, et see ongi see kohanemine, et ma enam ei juurdle selle selle juurdle ei enam ma et kohanemine, üle.” see probleemi (INT3/N). ongi see et arvan, Ma olen. nagu nii, olen Ma vahel. kõrva siinkahe aeg kogu olemul ei See onpuue. mul oh, et üldse, enam selle peale mõtle ei agama saavad, teised mis /…/ saa, ei asju kõike viletsamaks. üldse Ma tõepoolest ,,See ongi see, et ma ei mõtle selle peale kogu aeg. Ja teisipidi, ma ei pea ennast teistest elus.” minu oleks (INT8/M) kõrvalabi vähe Etvõimalikult välja ratastooliga. minna kodust ja saan hakkama, ratastooliga kodus ,,Kohanemine minu jaoks tähendab seda, et kui ma siin ratastooliga liigun, et ma saan aasta.”kümne (INT1/N) üle aega mul võttis elama, edasi elu valmis oled et See, raisku. aega ikkagi Mul läks kohanenud olen ma „Jah, meeleheide.” (INT12/M) masendus, Ükskõiksus, natuke. haiglane isegi ja võib-olla masendus Väga tugev masendus. tugev niisugune tekkis siis tud, halva- olen ma et mõistsin, täiesti ikka ma kui pärast, nädala paari „Peale operatsiooni, muidugi.” oli jube (INT9/N) See kõik. ja Olin niistressis algul. eladagi tahtnud ei ma jäin jalata, ilma ma Kui oli õudne. ,,See see olegi kohanemine.” olegi see (INT4/M) kohase tegevuse välja leiutada, kasvõi see /…/. ole. nihukese eks omale sama sant, olen et suutsid juba mõtlegi, niivägaei kui auto siis, enam hooldamine ja parandamine, eks /…/. oli tegevust. mul siis osta, „/…/ auto sain endale ma Egasiis kui see, palju aitas palju jõudu.” hästi (INT14/N) ikka natuke nagu vunts selliseid läks ülesse. täis maja Ma ei terve osanud oli /…/. naerda, /…/ omal Seal juba aja naersid pärast niilõbusad, seal olid natukese Kõik ainult nad mina. nagu nutsin rehabilitatsiooni. kogu aeg. Haapsallu Sealt otse sai viidi mind siis ,,Ja kohanemisraskusi.” (INT5/N) mingeid olnud oleka ei mul mõttes selles et hetkegi, olnud võitoeta abita olenagu ei ma /…/. olemas. tugi suur poolt Et kõikide oli nagu ja mul õdesid-vendasid, onpalju aga mul väiksed, olid siis ja lapsed no abikaasa, onvägahea ja mul võrgustik ,,Mul oli vägatugev mõnel inimesel isegi aastakümneid. paari aasta jooksul, siis teisel võttis see tunduvalt rohkem aega, kõrvalabi. Kuimõni oli kohanenud suhteliselt kiiresti jakergesti, inimestele eelkõige iseseisvat toimetulekut javõimalikult vähest Kohanemine tähendas uurimuses osalenud liikumispuudega [puudega] sotsiaaltöö ; ma käin tööl ja väljas. Selles suhtes on kõik okei. 33

UURIMUS UURIMUS 34 loogiliselt. psühho- ka kui füüsiliselt nii saada hakkama kes aitasid ja tuttavad, pereliikmed oma toeks ja abiks suureks igapäevaeluga olid järel toimetulekul respondentidele omandamise Puude sõltusid vägapalju kõrvalabist. nad teiste mistõttu ja -keskkonnast, eluruumist Liikumispuudega inimeste raskused olid tingitud eelkõige mittesobivast ja kohandamata jne. juures hügieenitoimingute riietumisel, liikumisel, sh sooritamisel, tegevuste vajati vajasid igapäevaste Kõrvalabi nad vägapalju kõrvalabi. ning oluliselt häiritud toimetulek inimeste oli järel liikumispuudega omandamise Puude inimesetoimetulek Puudega eluviisile. ja/või säästlikule toetusele materiaalsele lähivõrgustiku või tänu masolule selle puudumisel puudest ja tööelus piirangud on Tekkinud tingitud vähenenud. lisakulutused. varasemaga Üldiselt võrreldes said on nad majanduslikultsissetulekud hakkama. Seda kas tänu töö ole- sest halvenemist, olukorra majandusliku osalenute uurimuses enamiku on põhjustanud Puue saada. isehakkama tahe ja soov eluhoiak ning positiivne kohandamine, keskkonna puudegainimesed, teised abi ja toetus, lähivõrgustiku (sh taastusravi), ja harjutamine mine õppi- oskuste uute paranemine, võimekuse füüsilise onsoodustanud toimetulekut Iseseisvat heaks. igapäevaelus toimetulekut üldist oma hinnati Enamasti abivajadus vähenenud. ning oluliselt paranenud toimetulek onrespondentide Aja jooksul uksepakud ja siis tuli kõik nagu ringi ehitada ja maha võtta.” ja maha ehitada (INT8/M) ringi nagu kõik tuli ja siis uksepakud ja kõrged ja trepp oli maamaja Siis pääseda. teisegi toast ühest nagu üldse et kohandada, ,,Kodu ei olnud ju kohandatud üldsegi ratastoolis liikumiseks. Kõigepealt tuli kodu ära algul.”ikka (INT14/N) /…/. õppimist. kohutavalt tahtis olid ja ikka abitu See Mannetu Palju seal. sõita kukkusin. egaosanud aeg.jube /…/. saanud ei ise ratastooliga ma egasiis saioldud, suvilas kui Siis, /…/ töötanud Põis ei kõik. aeg oli Uh, jube See riidesse. ja ja tooli pandi voodisse Tõsteti riidesse panemisest rääkimata. Tähendab, istuda, isegi Ma jõudnud ei egatooli. voodisse ise saanud ei ma et oli niimoodi, ,,Algul et midagi ei saanud teha, olid nii kui sült. saab tehtud.”saab (INT13/N) lahendusi hakata otsima. /…/. Ja kui ma iseei ei mõtle, saa, siis et midagi organiseerin ei saa; kogu nii, aeg et peab teiste saama. /…/. abiga teha. kõike /…/. ise ma Ma tahan toimetaja. ,,Põhimõtteliselt olnud aeg kogu Ma olen Kui mingi olukord on, siis niiiseseisev.” olen ma et tuleb (INT9/N) ka, mind aitasid need et Ma arvan, teinud. läbi olen kõik lõdvestusharjutused …need võimlemist mulle õpetati käima, sin proteesiga Keilas käisin ,,/…/. ma (INT6/N) saada. hakkama kuidas et tegemine, ja järgi eeskuju et aitaski, see siis inimesi, noori samasuguseid ja nägid ,,/…/ taastusravile sasattusid kui peal.” (INT9/N) ratastooli niimoodi siis /…/. õppisin teha. saan kuidagi tööd kodused kõik Ettasapisi ma mis vaatama, üle; hakkasin midagi jäänud ei koju, tõimind poeg kui ,,Aga pärast, nagu silmas pidada. Väga heaks ma kindlasti ei hinda seda, pigem heaks.” seda, (INT8/M) hinda ei kindlasti ma Väga heaks pidada. silmas nagu „Noh ma ütleks, et viimased aastad siis … hea, ma julgeks öelda, kui nüüd toimetulekut tulekuga.” (INT6/N) toime- igapäevaeluga vägaprobleemi olenagu ei mul siis onauto, välja, ja sul päevaselt iga- ja saad keskkond, kohandatud onümberringi ,,Tulen sul Kui toime. tavaliselt täiesti [taastusravikeskuses]. /…/ sotsiaaltöö Seal ma õppisin karkudega käima, õppi- käima, karkudega maõppisin Seal Enamik uurimuses osalenutest nimetas, et puue on muutnud raskeks osalemise tööelus ning ning tööelus osalemise raskeks etpuueonmuutnud nimetas, osalenutest uurimuses Enamik ja ratastooliga õppehoonetesse ligipääsu puudumine. ligipääsu õppehoonetesse ja ratastooliga kooli asukoht kauge kooli tervis, pooleli. halb olid Põhjusteks muuhulgas jättis teine jätma, Puue on olnud takistuseks hariduse omandamisel. Mõni respondent pidi õppeaasta vahele eluruumi kohandamist, abivahendite teenust, kodu- ja eluasemeteenuseid. teenust, abivahendite kohandamist, eluruumi koolitustoetus), rehabilitatsiooniteenust ja -toetust, invatransporti, abistaja isikliku teenust, abi, sh töövõimetuspensionit ja sotsiaaltoetusi (puudega töötamis-, toetus, inimese täiendus- Uurimuses osalejad olid saanud avalikult sektorilt toetuste ja teenuste näol mitmesugust abi vähesus. ja psühholoogilise puudulikkus välja informatsiooni toodi piisavalt abi. Probleemidena sektorilt avalikult inimesed eisaanud järel omandamise Puude Abivajadus jasaadudabipuudeomandamise järelninghiljem ja liikumisraskused. terviseprobleemid ning transport või ebapiisav kulukas töökohta, ja ligipääs kodust väljapääs füüsiline halb ja keskkond kohandamata takistavad ja töötamist Tööle saamist karjäärivalikuid. piiranud mingit abi ja toetust või nõustamist ei olnud, siis paratamatult ma jäingi algul nagu enda enda nagu algul jäingi ma paratamatult siis muredega üksi.” olnud, (INT8/M) ei nõustamist või toetust ja abi mingit nagu mul Tänu et sellele, tegelikult. onhädavajalik osas abivõimaluste selline nõustamine esmane see siis lõigatud, ära elust nagu mõttes selles ja oled saad „Kui trauma sasellise seda.” saanud ei (INT3/N) siis olnud, rohkem kõige vaja oleks kui /…/. vaja olnud. kindlasti oleks „/…/. Etsiis, Alguses psühholoogi. Haapsalus olnud ei Siis (INT9/N) transporti.” onvaja agamul seda kuhugi, „/…/ dispetšerina meelega hea Läheks teha.” saa ei tööd sellel erialal (INT3/N) siis olin ma medõde, Kuna tööd. onleida raske Jube /…/ juba. ligi. aasta pääse ei ülekahe oleleidnud Tööd ei ma sobitingimused, ei need just et on, Aga samas vastu. peab lühikest teatud siis seda saan või /…/ istuda. paigal peal ilmselt Poole koha kohaga ühe aega väljaspool vägapikka suuda Ma ei aega. kodust töötada raske on siis kontrolli, ei põit liikujale.” (INT8/M) ratastoolis ligipääsmatu oli täiesti see käisin, koolis nagu ma kus koolimaja, see kuna saanud, olekski Jaei läinud. kalliks suhteliselt oleks transport see et kaugusel, oli 30 km kool Jasiis veel. jäi ju pooleli. Maal elasime. Sealkandis mul tolajal ja kool noh keskkoolis nagu Ma käisin pooleli. jäi õigel koduõppest ajal ikkagi „Haridustee ka ei oldud midagi kuuldud osta.” saa ei …mina (INT9/N) kingituse sünnipäevaks mulle teeb poeg Võib-olla ratastoolipadja. uue osta …tahan telefoniarve. /…/ ja ja ratastoolile. /…/ abivahenditele interneti mul Poeg kulutused maksab veel Siis rohtudele. jätkuks et hoidma, kokku igat moodi pead Sa vähe. onniivõrd raha „Seda teenisin ma siis tegema, tööd taga laua juurde.” (INT4/M) hakata sain kui pärastpoole, Aga aastatel. mestel esi- oli ikka probleem …rahaline armetu. „/…/ päris ikka oli jupalga kõrval pension edasi ei saanud.” ei (INT1/N) edasi ja hiljem kuhugi jäin koduõppele Alguses haigestumist. pärast saanudki kooli „Pole eriti „Kodust ma ei pääsenud välja. Ja üleüldse tänu sellele, et see füüsiline ligipääs, ja et ma ma et ja ligipääs, füüsiline see et sellele, tänu üleüldse Ja välja. pääsenud ei ma „Kodust raske hakkama saada ning suureneb vajadus riikliku abi järele. olulisem roll lähivõrgustikul. Kuitoetav lähivõrgustik puudub, siis on Liikumispuudega inimeste kohanemisel jatoimetulekul onkõige sotsiaaltöö [töökohad] , mis kodust väljas, tihti ei sobi. Kas Kas sobi. ei väljas, tihti kodust , mis 35

UURIMUS UURIMUS 36 sega, kuna nende teenuste maht ja kvaliteet ei vasta puudega inimeste tegelikele vajadustele. puudegainimeste eivasta ja kvaliteet maht teenuste nende kuna sega, abistaja ja rehabilitatsiooniteenu- isikliku invatranspordi, rahul eiolnud osalejad Uurimuses STAKES. Wiman, R. tukemisesta. Finland:Kuopion Yliopisto. Waldén, A. Sotsiaalhoolekande seadus Cullberg, J. Viidatud allikad arendamisse. kogemusnõustamise panustada ning kättesaadavamaks inimestele puudega abivõimalustest olemasolevatest informatsioon muuta onvägaoluline Samuti ja huvidega. vajaduste inimeste puudega rohkem arvestada ning osutamispõhimõtteid teenuste nende ja korrigeerida vaadata üle tuleb toimetulekut, inimeste liikumispuudega etparandada Selleks vähesus. niteenuse abistaja ja rehabilitatsioo- isikliku invatranspordi, esile teravalt tõuseb Siinkohal dustega. vaja- tegelike inimeste liikumispuudega egaarvesta jäik onsuhteliselt see kuid on olemas, abisüsteem abi järele. Riiklik riikliku vajadus suureneb ning saada hakkama onraske siis lähivõrgustik, toetav puudub Kui sooritamisel. toime- tegevuste abi ja igapäevaste ka kui tuge loogilist kohanemisel inimeste ja psühho- emotsionaalset nii kellelt saadakse onkõige liikumispuudega roll lähivõrgustikul, olulisem et tulekul järeldada, võib põhjal Uurimistulemuste Järeldused jaettepanekud vaba aja ka veetmiseks. kui enesetäiendamiseks nii ja laagreid koolitusi üritusi, korraldab ning informatsiooni mekülgset mit- kes annab ELILlt, onpalju abi saanud inimesed liikumispuudega osalenud Uurimuses taastusravi, mitte mingit viietunnist füsioteraapiat terve selle viie päeva jooksul.” päeva selle viie (INT6/N) terve füsioteraapiat viietunnist mingit mitte taastusravi, toetavat sellist iga-aastast tulenevalt „ /…/ puudest onvaja oma isikul puudega Füüsilise selles.” (INT5/N) selle alusel koostati mulle ja minu minutit, kümme mind rehabilitatsiooniplaan küsitlesid korraga terapeuti viis et tähendas, mis nõustamist, viieks aastaks, siis ma kahtlen grupi- ja mulle tehti nähtud kunagi oldud ei mind kus „ /…/ keskkonda, läksin ma Kui niipalju üritusi.”jääb (INT3/N) taha Sõitude vaja minna. ka juurde ja arsti teatrisse kinno, Vahel poodi, tahad nädalas. korra käia trennis ja sõita tahad kuus saad korda saneli Kui käia. seal et ole transporti, ei agamul võtta, korda kümme aastas korda /…/. kaks isegi taastusravi seda Ma saaks vähesus. /…/„/…/ vähe. tundide abistaja onmaru isikliku see sõidukordi Javeel neid toetust.” rahalist (INT12/M) mingisugust sainka tamisel /…/.läks. väljas. /…/ siis käin ma kellega abistaja, ümberehi- Mulonisiklik vannitoa Selle siinkäima /…/ ta kuna onnii, sotsiaaltoetus. väike Invatransport mingisugune veel juurde /…/. sinna käib ja siis kompensatsiooniga. Pension, riigi tugeva väga saab ratastoole või /…/ enamasti keskuses. rehabilitatsiooni /…/. Abivahendeid Haapsalu seal ikka päeva kümme abi. aastas Käin korra suurem koristab kõige ja praegu nüüd on toiduaineid See Toob käia. abiks. vannis aitab ja tuba sotsiaalhooldustöötaja nädalas korda kaks käib „Mul suvelaagrid.” (INT3/N) ja käia saad kus ja üritused, koolitused Janeed ole. eks läbi, jookseb mis infolist, sama see pluss vahetamine, ja jagamine teadmiste ja kogemuste nippide Jasiis suur. juka kond tutvusring- see ongi Sedakaudu üritused. ühised ja need „Põhiline informatsioon see ongi (2006).Muurinsärkijät. Tutkimus neurologisestisairaan taivammaisenlapsenperheenselviytymisen (1996). The disabilitydimension:manualoninclusiveplanning indevelopmentaction.Helsinki: (2008).KrisealsEntwicklungschance.Germany:Psychosozial-Verlag. (1995). Riigi Teataja I sotsiaaltöö , 21,323. Seksuaalne orientatsioon ei pea olema takistuseks võrdsele kohtlemisele. Teema onühiskon- olema takistuseks eipea orientatsioon Seksuaalne tagamine. heaolu kõigi inimeste kui oluline sama tagamine heaolu inimeste orientatsiooniga ja vabadus ennast teostada on üleüldise poliitika on keskne teistsuguse väärtus, seksuaalse heaolu iga inimese kus ühiskonnas, Demokraatlikus välja astuda. kaitseks õiguste et oma kindlalt, küllalt Eestis ennast eitunne etseksuaalvähemused võib järeldada, millest praktika, kui statistika nii onpuudulik võitlemisele. Samas vastu põhjal diskrimineerimise toimuva suundumuse seksuaalse piisavalt tähelepanu suundumu- pöörata või eipööra eitaha ametkonnad et Eesti seksuaalse diskrimineerimisest ning se alusel ( homofoobiast uuring õiguslik läbi tellimusel Agentuuri abiga Liidu Põhiõiguste ja Euroopa ekspertide keskuse inimõiguste viidi alguses 1997–2001). (Haavio-Mannila aasta 2008. vastu inimeste ja samasooliste huvi tundeid tilisi homoeroo- etontundnud küsitluses, tunnistas 12% mil eestlastest aastal, läbi 2000. viidi sest seksuaalkäitumi- ning seksuaalvähemustesse suhtumisest elanike Eesti uuringud Esimesed Sissejuhatus Artiklis annan ülevaateArtiklis sellel talvel Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sot- soolise võrdõiguslikkuse Ülle-Marike Papp. ekspert juhendasid Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Judit Strömpl ja kond mõjutab homoseksuaalse identiteedi kujunemist. Magistritööd tiivsus, missugused probleemid sellega kaasnevad jasest, kuidas kuidas nendestekstides peegeldubühiskonna heteronorma- ühis- kujunemi- identiteedi seksuaalse oma räägivad sellest, geid kuidas mid ja tõekspidamised. Omauurimusega püüdsin saada ülevaate iseärasused ja vajadused kui kaühiskonnas levinud väärtused, normist käsitlesin kui protsessi, mida mõjutavad nii indiviidi sisemised elavate geide identiteedi kujunemise uurimisele. Identiteedi kujune- Eestis keskendus mis magistritööst, kaitstud instituudis siaalpoliitika Eesti geideidentiteedikujunemisest European Union Rights Fundamental Agency heteronormatiivsuse taustal Marina Moltsanov sotsiaaltöö , sotsiaalteadustemagister 2008). Selle uuringu käigus selgus, selgus, käigus 2008). Selle uuringu 37

UURIMUS UURIMUS 38 lihtne arendada positiivset grupikuuluvustunnet, samas on neil raske hinnata võimul oleva hinnata raske onneil samas grupikuuluvustunnet, probleemiks positiivset arendada lihtne poleks institutsioonid, eiole liikmetel grupi erinevad negatiivselt hinnatud Ühiskonnas onhomoseksuaal. etkeegi see, ka ühiskonna pidevalt kinnitaks ei surutakse roseksuaalsus, seega ja onhete- etnormiks stigmatiseeritakse seda, Kui kujunemist. identiteedi positiivse geide individuaalse ka ühiskonnas maha geisid miks põhjus, on Heteronormatiivsus heteronormatiivsusega. levinud ühiskonnas seotud onotseselt reaktsioonid Kõik subjekti teistele homoseksuaalina. ennast esitab kõige inimene raskem: ühiskonnas heteronormatiivses kuid kõige seisukohalt tervem, psüühika oninimese reaktsioon Kolmas on. tegelikult kes ta sellena, mitte kellegi teisena, ennast valves olema ja esitama alati peab inimene ning valetamisega sarnaneb varjamine kuna kannatusi, psüühilisi talle tekitab da omakor- mis eest, ümbruskonna seksuaalsuhteid oma varjab Teineüldse. etinimene onsee, loobub intiimsuhetest ning orientatsiooni seksuaalset oma eirab ja isegi varjab etinimene see, on reaktsioon poolt. Üks inimeste kuuluvate hulka seksuaalvähemuste reaktsioone erinevaid esile olukord kutsub Selline peetud. määravaks hulgas ja muudeiseärasuste tõstetud esile olema kipub orientatsioon seksuaalne nende ning kohtlemist ebavõrdset kogevad tavaelus heteroseksuaalsusest, ehk peetavast normiks ühiskonnas erineb kelle orientatsioon Inimesed, ja 2011). Papp (Kütt aktuaalsust teema tõendab ning uuringutest käsitlevatest olukorda LGBT-inimeste gei, (lesbi, bi- Eesti ja transseksuaalide) ülevaate annab mis uuring, instituudi õiguse Tehnikaülikooli Tallinna tehtud hiljuti ka näitab Seda objekt. elava diskussiooni nas kasutasid uurimuses osalejad intervjuu vältel oma emotsioonide kirjeldamiseks selliseid sõnu selliseid kirjeldamiseks emotsioonide vältel oma intervjuu osalejad uurimuses kasutasid mittevastamisega ootustele häbi. Seoses võib tekitada kujunenud mittevastamine nõuetele. Ootustele suhtes soo nende üldkehtivatele jne vastavalt räägivad ühiskonnas riietuvad, käituvad, ning ootustele vastavad sotsiaalkultuurilistele inimesed Üldjuhul enesehinnang. ning teet käitumisnor- ning kultuurimustreid identi- poisid kujuneb alusel ja ja nende oodatakse, esindajatelt soo poolt vastava ühiskonna me, mida tüdrukud omandavad käigus Sotsialiseerimise Olulisemad tulemused uurimisküsimustele. vastata oli võimalik kaudu mille ainult selle võtsin andmetest analüüsimiseks osa materjalist, Rikkalikest sisuanalüüsi alaliik. kvalitatiivse onüks mis meetodit, sisuanalüüsi suunatud kasutasin Tekstide analüüsimiseks pikkuses. täies intervjuud salvestatud transkribeerisin seejärel ning diktofonile lindistasin 2012.juud novembris intervjuud Kõik intervjueeritavate leidmisega ei olnud probleeme.kontaktandmed, Uurimistöö käigus kes olid viisin inimeste nõus keskusest läbi sain jooksul päeva intervjuus Paari 7 interv- kirja. osalema. tutvustava uurimust saatsin Antudpoole, kuhu viis osutus tulemuslikuks ning keskuse avardamise) (oma OMA ka maailma ajal pöördusin Samal kontaktid. edasised sain ja kelle geina kaudu ennast kes määratleb noormehega, läbi tuttava viisin intervjuu mese esi- ning lumepallimeetodit kasutasin leidmiseks 2012,Bell 194–197). Intervjueeritavate ja ja (Bryman väljendab tunnetab näeb, iseasju tema nagu nii, just rääkima inimene panna on põhieesmärk etsüvaintervjuu seisukohast, Lähtusin süvaintervjuu. poolstruktureeritud oli Andmekogumismeetodiks ja eelarvamustega. kehtivate stereotüüpide ühiskonnas vad suhestu- nad kuidas ning kujunemist identiteedi homoseksuaalse oma esitlevad mehed das kui- mõista, püüdsin abil mille uurimismeetodit, kvalitatiivset kasutasin uurimuses Oma Metoodika suunatud. oli uurimus valgustamisele aspekti viimase Just ja seksuaalsusest. soolisusest stereotüüpe levinud ühiskonnas mõistes agaka teistega, kaudu suhete positiivsete minaga, ja vaimse füüsilise iseenda kaudu rahulolu tugevdada saab Positiivset identiteeti saavutusvõimet. inimese pärsivad välisgrupi liikmeid negatiivselt. Samuti on teada, et identiteedi negatiivsed stereotüübid sotsiaaltöö geide vihkamine. Uurimuses osalejad kirjeldasid oma esimesi kogemusi läbi negatiivsete kogemusi läbi negatiivsete esimesi oma kirjeldasid osalejad Uurimuses geide vihkamine. ning ebamugavus viha, vastumeelsus, vastikus, ärevus, kuuluvad hulka mille emotsioonid, homofoobsed ning arusaamad heteronormatiivsed onomandatud käigus sotsialiseerimise das kui- sellest, kõige näiteks onüheks selgemaks See ja ebamugavust. häbitunnet respondentidel kogemust tekitas homoseksuaalset esimest pärast aktsepteerida ja iseennast tegevusi tundeid, oma Võimatus imelik. endalegi seksuaalsus tema teismeliseleHomoseksuaalsele tundub pidevalt end ebamugavalt. tunnevad eivasta, kes normile kohaselt). oleva käsitluse positsioonil poisid, Need domineerival suhtes käsitluste helikkuse kohaselt me- (nn teiste ideaalmalli mingi konstrueeritud onmehelikkus avalikkuses ning poolt, kaaslaste ja „pedetamine” „homotamine” sellele levinud laialt lisandub noortekultuuris spordialadega”. „poiste Meie olema tugev, peab tegelema kindlasti võitluslik, etta sellest, arusaama poisile sisendama hakatakse bioloogilise tõttu soo ainuüksi kui selgumist, dumuse suun- seksuaalse enne välja ammu kujuneb identiteet sooline Lapse poistega. teiste võrreldes erinevatena ennast nad tõid tundsid välja, etjubalapsepõlves intervjueeritavad kõik Peaaegu poistelt. teistelt tunnustust soovisid saada etnad respondendid, meenutasid Samas se poisterühma. homogeenses- mittekuulumine agaka maskuliinsusele, ootustega valitsevate on vastuolus mis nohikuks, poissi peetakse kui see, nii Häbi tekitab emotsioonidest. seotud kujunemisega identiteedi onosa võib ethäbitunne öelda, Üldistades „häbi”, „piinlik”. nagu „häbenemine”, neriikide olukorraga. Eriti heteronormatiivseks regiooniks peeti Ida-Virumaad, kus Venemaa kus Ida-Virumaad, peeti regiooniks heteronormatiivseks Eriti olukorraga. neriikide poolt ühelt Venemaa võrreldi ja teiselt poolt lää- Suhtumist venelased. Eesti homofoobsed kui eiole nad nii ontolerantsem, suhtumine eteestlaste rõhutasid, uuritavad Vene rahvusest homoseksuaalsust. peetud poolt valeks ühiskonna sioonilist, ebatradit- oma varjata püütakse Seepärast põhivajadus. loomulik oniga inimese See rikad. meist on oluline ümbruskonna, teiste inimeste heakskiit, kõik tahavad olla austatud ja vää- Igaühele sugu. partneri oma egaavalikusta identiteedist seksuaalsest oma avalikult rääkida mitte eelistavad osalenud uurimuses mõned pärast väärtuste heteronormatiivsete Ühiskonna ja häbitunnet. segadust kuulujates hulka seksuaalvähemuste tekitab koolis ning kui peres ühiskonnas, nii veel tabuks osaliselt Teema onikka aktsepteeritav. laialdaselt eiole see veel nüüdki kuigi otsida, informatsiooni saab kaudu etinterneti see, aja on eelis Praeguse leida. teavet kuskilt vajalikku polnud osalenutel uurimuses vanematel ning „normaalne” teema ajal homoseksuaalsuse eiolnud nõukogude kättesaadavusele: siooni Intervjuudest selgub ka ajalooline ja kultuuriline mõju protsessini. ühiskonna pikkuse suhtumisele aastakümnete ja kuni informat- inimesega soost mast sa- vahekorrast ühest –alates erinev inimestel onerinevatel omaksvõtmine identiteedi Gei kujunemisel. gei identiteedi sotsiaalse kui personaalse nii teguriks oluliseks arengufaasiks, väga tähtsaks osalenud pidasid uurimuses inimestega orientatsiooniga seksuaalse samalaadse Suhtlemist eelkõige näitamiseks”. „teistele kohaselt normide mehelike käituma hakatakse äratundmist paremat oma tugev, vastu etisegi onnii Kehtiva sooideoloogia loomisega. surve suhete või heteroseksuaalsete peita varjata homoseksuaalsust oma osalejad püüdsid uurimuses vältimiseks tunnete Homoerootiliste mõttetuna. märgistatuna, end tundsid häbenesid, Nad tunnete. eelkõige „teistele näitamiseks”. paremat äratundmist hakatakse käituma mehelike normide kohaselt Kehtiva sooideoloogia onnii tugev, surve et isegi vastu oma sotsiaaltöö 39

UURIMUS UURIMUS 40 instituut. Kütt, R.,Papp,Ü.-M. R. www2.hu-berlin.de/sexology/IES/estonia.html#6 (24.01.2013). Haavio-Mannila, E. (22.10.2009). nation onGroundsofSexualOrientation http://fra.europa.eu/fraWebsite/attachments/FRA-hdgso-NR_EE.pdf European UnionFundamentalRights Agency. Центр seksuaalseid orientatsioone, ei tunneks ka seksuaalvähemuse hulka kuuluvad mehed hulka seksuaalvähemuse ka eitunneks orientatsioone, seksuaalseid erinevaid vorme ning etonpalju mehelikkuse sellega, nõustudes pehmemalt, kuidagi käiks ülesehitamine identiteedi ja soolise tehakse praegu seda nagu nii mehelikkust vägaraskelt elatakse. hiljem üle mida onsee, kaudu pidamise meesteks homode mitte ning eitamise naiselikkuse konstrueerimine kuliinsuse suaalseid huve üldse märgatakse sek- enda kui veel ja enne, homofoobiahirm määratletaksegi. tekib käigus kujunemise identiteedi Juba soolise Poiste „pedetamine” ja nende või poolest. mas- väljanägemise käitumise oma kas normidele kon sisemise puutuma kokku hakkavad nad eas Juba varases avalikustamisel. ning selle teadvustamisel semääratlemisel, Intervjuude käigus selgus, et paljud geid puutuvad kokku raskustega enda seksuaalsel ene- Kokkuvõte muudaksid. arvamust avalikku mis olulisust, ja seaduste otsuste poliitiliste ka Rõhutati Kahtlemata sooviksid intervjueeritavad, et ühiskond omad. eesti muutuks mõistvamaks, sallivamaks. kui agressiivsemad ja ka kohati onnegatiivsemad ja netikommentaarid vene meedia näiteks nähti mõjutegurina Ühe erinevusi: ka täheldati kusjuures vene inimesi. keelt kõnelevat Eestis isikud, tarbivad mida meediat, kõnelevaid keelt vene ka rohkem on seal ja lähedal väga on Bryman, A., Bell,E./ Viidatud allikad alusel. orientatsiooni seksuaalse mitte ja saavutuste, tegevuse ühiskondliku tema hinnataks etinimest onoluline, arengust, isiksuse lähtuda Kui (sealhulgas ka homonormatiivsuse) vägivaldneolemusest ka kui LGBT kehtestamine inimeste väikeste erinevustega arvestamisest. Igasuguste normide ei kanna tavaliselt orientatsiooni seksuaalse head nii olla vilja. teadlik onoluline ja haridustöötajatel shsotsiaal- sialistidel, spet- mängivatel rolli kõigil sotsialiseerimises ka kui muutuv. olla ka Nii pereliikmetel pealegi võib see identiteedist, inimese osa üks onainult orientatsioon Seksuaalne ühiskondades. traditsioonilistes nagu nii, enam eluteed inimese määrata maailmas nüüdisaegses tohiks ei ja seksuaalkäitumine seksuaalsus ka nagu ja poistele. soolisus, just Sugu survevahend poolt onränk kehtivate diskursuste ruumis avalikus agaka õpetajate, kasvatajate, kaaslaste, nõuepereliikmete, ja sellele „Õige vastamise mehe”kuvand vabaarengut. isiksuse kistavad olemisele ta- meheks soorollidele ja eriti ootused vägajäigad kuidas näitas, uurimus Minu jõuda. selgusele identiteedis oma aitab geidele ning tuge annab ritakse, aktseptee- homoseksuaalsust kus kultuuriruumis, eluga teises mõnes Võrdlemine meedias. kui töökohtadel haridussüsteemis, peredes, nii ilmnevad praegugi mis väärtushinnanguid, üheks põhjuseks, miks ühiskond on tänaseni poole, kuid paremuse muutusi ebatolerantne, küll ajal, nägid nõukogude üles keskasvasid esindajad, siooni peavad nad nõukogudeaegseid kon viis võtta omaks väärtusi selliseid püüd Kuid vastassooga. suhteid traditsioonilisi luua ning norme vastavaid ühiskonnale gida jär- püüdsid intervjueeritavad miks põhjuseks, üheks ka võib nimetada Heteronormatiivsust ja ebakindlalt. halvasti nii eas puberteedi endid . (1997–2001). The InternationalEncyclopediaofSexuality. Volume I–IV. EditedbyFracouer, Браймен (2011). LGBT inimesteolukorrauuringuteanalüüs. Tallinn. Tallinna Tehnikaülikooli õiguse , А ., Белл ﬂ iktiga, kuna nad ei vasta ühiskonnas kehtivatele sooideoloogia ühiskonnas eivasta nad kuna iktiga, , Э . (2012). ﬂ iktini oma tegeliku minapildiga. Vanema generat- Vanema minapildiga. tegeliku oma iktini sotsiaaltöö (2008). Thematic LegalStudyonHomophobiaandDiscrimi- Методы

социальных Kui ühiskonnas ei konstrueeritaks konstrueeritaks ei ühiskonnas Kui

исследований . Харьков : Гуманитарный

valdkonnas. tervise vaimse arengusuundi uusi ning kasutamisel uurimismeetodite eri CARe võrgustiku toimunud üle-euroopalise kogukonna ja taastumise põhise hoolekande soriks. Järgnevas intervjuus, mis onsalvestatud selle aasta mais Tallinnas Tallinna sügisest külalisprofes- alates Ülikooli tuleb Wilken Pierre Jean sor Tunnustatud uurija psühhosotsiaalse ja 1 ja omavalitsuse tasandil. riigi Need perspektiiv kõik ja poliitikakujundajate koos vastutajate ees peaksid juhtimise teenuste Sellele lisandub moodustama terviku. Väga huvitav on kõigepealt teenuste kasutajate kogemusi, kuidas nemad näevad professionaalset hoolekannet. vaadata meeldib Mulle eipiisa. sellest arvates minu kuid tööd, spetsialistide uurida näiteks vaatenurgale, ühele vaid keskenduda Võib küll viia. kokku aspektid erinevad alati püüan teadustöös Oma ja rühmadele. üksikisikutele tuge onvaja, etpakkuda spetsialiste tüüpi mis kindlaks, teeme Samuti toimetulekule. toele, iseseisvale kogukonna ka suunatud nad abi või on kliiniline onainult fookuses nende kas koos toimivad, need kuidas teenuseid: tervise ja vaimse hoolekande neid teostada; saaksid ja nad seadusega oleksidsed tagatud õigu- etinimeste ontähtis, kuna Vaatleme poliitikat, neid ka ületada. etaidata selleks, teha saavad spetsialistid ja mida elu oma korraldamisel, silmitsi seisavad nad millega takistusi, ja olukorda inimeste Uurime ja Budapesti. linna Hollandi kahte Tallinna peale hõlmab mis inimestele”, erivajadusega psüühilise tugi „Kogukonna projektis Euroopa osalen instituudiga dades: eluase, haridus, tööhõive, uurinud, elu kõigis valdkon- kogukonna Olen vaba osaleda saaksid etnad aeg, olevaid inimsuhted.sitsioonil ühiskonnaliikmeid, toetamine. Koos Tallinna inimeste Ülikooli riskis po- sotsiaaltöö ja ebasoodsal teisi puudegainimesi tõrjutuse toetada kõige saab paremini sotsiaaltöötaja kuidas sotsiaalse on rakendada, uurimisviisi seda saab kus ja teine, uurimus põhinev onpraktikal töötan, ma millega valdkond, põhiline Üks Millistele põhiteemadeleteomateadustööskeskendute? CARe Europeonrahvusvahelinevaimsetervise spetsialistide,teenusetarbijatejaorganisat- kogukonna- jataastumise põhisega.Vtlähemalt www.thecareeurope.com sioonide võrgustik,kestegutsevad sellenimel,etasendadainstitutsionaalnehoolekanne Inimeste kogemustelon 1 seminaril, tutvustab ta seminaril, tutvustab hindamatu väärtus rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö professor. sotsiaaltöö rakenduskõrgkooli täiskohaga) (aastast ontaUtrechti Aastast 2002 2009 Storm Rehabilitation koolitaja, arendaja jadirektorina. ning psühhosotsiaalse rehab uurija jakonsultandina Hollandi vajadustega valdkonnas, hoolduse inimeste pikaajalise psühholoog. Ta aegatöötanud onpikka psüühiliste eri- Jean Pierre Wilken sotsiaaltöö rehabilitatsiooni arendaja profes- arendaja rehabilitatsiooni on hariduselt sotsiaalteadlane ja hariduselt on oma huvitavamaid kogemusi ilitatsiooni uurimiskeskuse riikliku haigla instituudis haiglainstituudis riikliku 41

INTERVJUU INTERVJUU 42 võib palju õppida, kuidas teenuseid parandada ja mis on tegelikult sotsiaalala spetsialistide spetsialistide sotsiaalala ontegelikult ja mis parandada teenuseid võib kuidas palju õppida, kohtavad. Sellest seal nad takistusi milliseid ja ühiskonnaga; süsteemi spetsialistidega, ga, teenuste- kogemused inimeste onolnud missugused seda, Samuti elus juhtunud. on tema mis silmade, inimese läbi Saõpid teise nägema rääkida. lugu oma tahtmine tekib inimesel ja usalduse võidab intervjueeritava uurija kui juhul kuulates, inimesi lihtsalt on võimalik etsee imestama, jätkuvalt paneb Mind jamaailma. nende inimesi tõeliselt tundma õppida võimalus ka vaid andmeid, palju väärtuslikke saada kuidas viis, pole See ainult olemas. kõik on lugudes etinimeste avastus, oli suur jaoks Minu neid. ja analüüsisin lugusid klientide teenuste tervise palju vaimse Kogusin teadmistest. põhjal kogemuste kujunenud inimeste kasutama hakkasin ma kui oli siis, See Mis onolnudkõigehuvitavamasi,midaoleteuurijanaavastanud? taastumise toetamine. rehabilitatsioon, psühhosotsiaalne kaasatus, sotsiaalne toetamine, osalemise kogukonnas mida on aastaid arendatud. Need ongi abil, meetodite mu professionaalsete ekspertvaldkonnad: erinevate ja töötamisviis kogum teadmiste ka aga ühtlasi praktikal põhinev uurimus, liikumine, onüleilmne rehabilitatsioon Psühhosotsiaalne liikmetena. selle täisväärtuslike end ja tunda rolle, olla ühiskonnast osa sotsiaalseid mõtestatud täita saaksid etnad kondades, vald- elu eri toetamine inimeste puuetega kujutab: endast rehabilitatsioon, psühhosotsiaalne valdkond, teadmiste algne minu mida see, tegelikult ongi See vastasmõju. tegurite eri uurida mida saab kasutada sisendina, et parandada teenuseid või töötamisviisi. Seejärel tuleb jäl- tuleb Seejärel või töötamisviisi. teenuseid etparandada sisendina, kasutada saab mida neil mõelda lahendustele – töötades ülikoolis ontöökorraldust mul või ligipääs konkreetse teenuse koostoimimist teiste teenustega. mitmesugustele Uurija saab aidata või töötamisviisi oma kas teadmistele, parandada püüavad ja inimesed kitsaskohtadega tööd alustatakse Edasi perspektiivist. teistsugusest olukorda hinnata uurija saab Esiteks parandamist. töö tide ja spetsialis- teenuste uuendamist, praktika viisil mitmel toetab uurimus Selline kogukond. üks kui jooksul ajavahemiku mingi toimivad ja kliendid praktikud Uurijad, töötama. nimel pereliikmetega. nende ja lahendamise ja mille analüüsima teenusetarbijate hakatakse koos mida probleemid, ka kindlaks tehakse Üheskoos võimalik, kui rühmaga, spetsialistide koos Ta või töötab osalusuuring. tegevus- onomamoodi see praktikast, sellest osaks muutub Uurija hoolekandeasutus. mõni agaka meeskond, või spetsialistide võib teenus olla näiteks Selleks koos kõigi asjaosalistega. eluolukorras tegelikus leiab aset selle etuurimistöö poolest, uurimisviisist traditsioonilisest onvägaerinev uurimus tüüpi Seda aastat. kümme mased Teine, millest tahaksin rääkida, on teenusele. kõrge kvaliteediga onaluseks see siis ja visioonidega, vajaduste reaalsuse, tema inimesega, siduda töö oma saad sa kui teadmisi: väärtuslikke sotsiaaltöötajale kategooriatesse, kuid tõeline lugu võib Töötamine kaduma minna. narratiivsel viisil annab kindlatesse reaalsuse jagad kasutades hindamisinstrumente neisteipiisa: kohal, kuid omal on Needki ja küsitlusi. instrumente standardiseeritud kasutada uuringut, kliinilist teha tuleb et õppinud, varem olin mida sellega, võrreldes lähenemine teistsugune Täiesti avastus. suur oli see uurimusega, tegelema sedalaadi hakkasin ma kui tagasi, Aastaid tuumpädevused. ümber häälestuma, aga ka teenused, isegi riikide valitsused. teadmised. Seetähendab, et sotsiaaltöö professionaalid peavad puhul aina tähtsamaks muutuvad inimeste endi kogemuslikud määrasid spetsialistid jateadlased, sotsiaalsele mudelile, mille Tähelepanu keskpunkt nihkub meditsiiniliselt mudelilt, kus kõike praktikal põhinev uurimus põhinev praktikal narratiivset uurimisviisi. sotsiaaltöö Viisin läbi mahuka uuringu uuringu mahuka läbi Viisin , mida olen arendanud vii- erinevaid erialaseidmeetodeidjasekkumisi? Kuidas kommenteeriteseisukohta,etsotsiaaltöötajadpeaksidomatööshästivaldama kasutada. seda saab ja mispuhul teha seda palju kogemusi, kuidas päris oleme omandanud aastaga kümne kuid traditsioon, pikk kuigi uurimusel põhineval pole praktikal riigis ja teises mõnes Hollandis Ka uurimisviis. uudne päris onsee etEestis on, kogemus siiamaani Minu anda. ja tagasisidet analüüsida saame mida ainestik, huvitav med re tööd oma saavad et nad sellest, onkasu Praktikutele märkmeid. teha töötavad, klientidega nad kuidas panna, ja kirja koguda andmeid praktikutel palume Alati võivad olla kaasuurijateks. teenusetarbijad kui kud Jah, see käib kogu aeg praktikaga kaasas, on osa praktika ja käib kohta. praktika Nii prakti- Uurimus onkoguaegseotudpraktikaga? ühtlasi tõenduspõhine. ja on toimib mis praktikani, jõuda lõpuks Nii õnnestubki ennast. õigustab töötamisviis see et kinnitab, tagasiside Klientide töötamisviisi. ühtset etkujundada neljas linnas, Euroopa seme ka selle projekti puhul, mida Nii tegut- juurde. ma nimetasin, praktika välja ja jõuame tõenduspõhise kogumisega kustõendusmaterjalide me töötame samade probleemidega põhinevate praktikal Alustame Sellega meloome tõenduse. hiljem. või aasta kohe, pool aastat hindamiseks saab kasutada ka standardiseeritud instrumente. Hindamised viiakse läbi kas osalemise eluvaldkondades ja eri Teenusetarbijate elukvaliteeti nende rahuolu, paremaks. onmuutunud midagi stkas tulemusi, hinnata ja lõpuks protsessi elluviimise muutuste gida toimida, kuid mingis olukorras ja mingi kliendi puhul enam mitte. Siis pead olema võimeline olema võimeline Siis pead mitte. enam puhul kliendi ja mingi olukorras mingis kuid toimida, juhtudel võib See enamikul rutiiniks. muutumise töö hoiab ära kasutamine teadlik Teadmiste onkahju. Sellest taga. või tegevuse ühe seisab teise mudel või mis teooria seda, teadvustavad vähem kuid edukalt, päris meetodeid najal. kasutavad Nad intuitsiooni oma töötavad tagasi, aastaid hariduse kes on omandanud selgroog. Paljud töö spetsialistid, onotsekui teadmised õppinud. Tõsi, õppida saab on mida ka oleksid töökogemustest. unustanud, nad justkui tööle, tundub, siis asutakse Agakui toetada. mesi Kuid erialaste õpingute käigus omandatud Sageli juhtub, et tudengid õpivad palju meetodite,Kas sellekõigeomandamisekstulekssotsiaaltöötajaidkoolitada? teooriate ja mudelite kohta, kuidas ini- ja probleeme. tugevusi vajadusi, inimese hinnata abil mille instrumente, kasutada saab etapis Hindamise kommunikatsioonistrateegiaid. mitmesuguseid kasutada saab tõrjuv, suhtes onkoostöö inimene kui etapis, loomise kontakti esimeses, Näiteks jätkuv on instrumente. see ning evalvatsioon ja monitooring protsess. elluviimine, See on plaani ja üldine töötamisviis, planeerimine kuid igas etapistegevuste saab kasutada kindlaid meetodeid püstitamine, ja eesmärkide ja hindamine Sellele järgneb saavutamine. usalduse vahel, kliendi ja spetsialisti loomine suhte onalati etapiks Esimeseks etappidena. kindlate ehitatud on üles ettöö see, töötamisviisiks põhjal, onüldiseks rehabilitatsiooni välja psühhosotsiaalse tasin töö- ma mille metoodikas, toetamise taastumise Näiteks rakendada. saab mida sekkumised, ning meetodid ja konkreetsed töötamisviis üldine onoma Igal metoodikal midagi. ei tea kõike, kõrgemal ja agaklient teab kliendist asub etspetsialist nii, suhtuda mitte partneriga, võrdse kui kliendi olema soov suhelda peab etsotsiaaltöötajal Teinevajadusi. on, põhimõte alustada aluspõhimõtetest, nagu see, et ta peab tundmaNäiteks õppima kui keegi oma klientide soovib hakata kasutama arusaamu psühhosotsiaalset ja ja missiooni. visiooni hoiakuid, professionaalseid rehabilitatsiooni, aluspõhimõtteid, ka meetoditele lisaks siis tal tuleb hõlmab Metoodika Tuleb ja metoodikal. meetoditel meetodid. vahet onomad teha elukutsel Igal sekkumistest. ning meetoditest ja konkreetsetest teooriatest oskustest, hoiakust, naalsest koosneb professio- mis kogumit, teadmiste kasutab etta see, iseloomustab Professionaali ﬂ ekteerida ja sellest õppida. Uurimuse jaoks on spetsialistide märk- onspetsialistide jaoks Uurimuse ja õppida. sellest ekteerida sotsiaaltöö 43

INTERVJUU INTERVJUU 44 Hollandis – koolitatakse kogemusnõustajaid, kellest saavad professionaalsed hoolekandetöö- professionaalsed kellest saavad kogemusnõustajaid, –koolitatakse Hollandis –USAs, Ühendkuningriigis, Paljudes professionaalideks. riikides võivadnad isehakata siis teadmisteks, erialasteks kogemusi oma edasi arendavad inimesed elanud üle olukorra mistele tead- pöörama tähelepanu suuremat järjest onhakatud rehabilitatsioonis Psühhosotsiaalses ajakirja lugejatele. uusi arengusuundi tööspsüühilisteerivajadustega inimestega.Paluntutvustageneid Üle-euroopalise võrgustikuCAReseminaril, midateaitasitekorraldada,arutati tuge. vajavad superviisori teised vägaedukalt, seda teevad õigeid Mõned meeskonnad meteeme asju. kas kasutame, me ja meetodeid põhimõtteid milliseid teeme, meniimoodi miks meteeme, mida küsimusi: re töö oma aega võtaksid telt, meeskonnakaaslas- oma ka õpiksid etspetsialistid oluline, On õppesse. elukestvasse kasse, dünaami- õppimise uurimusse, praktikapõhisesse usun ma Seepärast muutuvad. meetodid ka olukorrad, uued tekivad kunagi: Vajadus järele eikao õppida. pidevalt juurde õppimise onoluline mistõttu teadmisi, erialaseid oma kasutada saab Selleks minna. edasi olukorras selles ja kuidas etapis, oled, millises parasjagu kliendiga sa kus ja järele mõtlema, peatuma Kirja pani Regina Lind Regina pani Kirja ja vajadusi huve. teenusetarbijate palju arvestaksid võimalikult et need nii ja reegleid, siseeeskirju asutuse korraldust, töö muuta tuleb Ilmselt vms. argitoimingutes poodi, sest ta peab samal ajal tegelema kliendiga koos ühe etminna selleks, isegi ülejäänud majast lahkuda eitohi selliselt, etta korraldatud hoolealustega, abistama kodu elanikke on töö sotsiaaltöötaja Kuid või vabatahtlikega. koos sugulaste võimalusel kohti ja asutusi, avalikke külastada välja kodust minna, inimestega nende tuleks kaasata, kogukonda et kliente Selleks inimest. erivajadusega majas elab koos kümmekond asuvas elamupiirkonnas tavalises ühes kus hoolekandeasutuses, töötab Sotsiaaltöötaja läbi Hollandis. viisin ma mida projektist, uurimis- välja mitmest tuli mis näide, Selle kohta üks tingimusi. või selleks lubata eilooda ei neil kuid teisiti, töötada isesoovivad Sageli töötajad töötajat. tuhat viis ligi riigi kogu üle üksustes väikestes töötab kus asutustes, suurtes Eriti korraldus. ja juurdunud traditsioonid riigi rohkem taastumisele üle suunatuks. teenused tervise vaimse muuta Pole soovitakse millega projekti, sugugi lihtne Ühendkuningriigis kes juhib muuta teenuseid, millel on pikad prof Shepperd, Geoff ettekande tegi Seminaril veelgi kogukonnapõhisemaks. muutuksid dakse, kuidas ümber korraldada hoolekandeteenuseid ja asutuste töökorraldust nii, et need mõel- onjubaläbitud, protsess see kus Läänes, kogukonnateenustele. hoolekandest toimuvast asutustes eraldatud maailmast muust traditsioonilistes, veel üleminek jätkub Ida-Euroopas päevakeskused. spetsialiseeritud näiteks teenused, spetsialistide nähtud onette ne, selleks võrgustik. sotsiaalne ja perekond nende jõukoha- teha ümbruskonnale teha loomulikule ise eganende saab pole inimestele mis puudu, sealt jääb Mis mida saavad seejärel inimesed mida parandamiseks, kõigepealt, olukorra oma kirjeldatakse seaduses Uues abiandjad. kutselised abi osutavad millist loetlemisega, Vana piirdus fookus. seadus uus peegeldub seesama milles seadus, toetamise sotsiaalse uus vastu hiljuti võeti Hollandis Näiteks valitsused. riikide isegi teenused, agaka häälestuma, ümber peavad professionaalid etsotsiaaltöö tähendab, See teadmised. kogemuslikud endi inimeste muutuvad tähtsamaks aina puhul mille mudelile, puudesotsiaalsele ja teadlased, spetsialistid kõike määrasid kus mudelilt, meditsiiniliselt nihkub keskpunkt tähelepanu muutmist: fookuse traditsioonilise tähendab See uude ajajärku. üleminek teenuste oli ümberfokuseerimine, teemaks seminari toimunud Tallinnas misteks. tead- professionaalseteks kogemused inimeste muundada kuidas uuritakse, kus projektis, mitmes Osalen töötamisviis. onvõimas Kogemusnõustamine tugirühmi. ja juhivad kes tajad puhul olulised. Teiseks on hakatud kõrgelt hindama kõrgelt Teiseks olulised. hindama puhul onhakatud

inimeste taastumisest fl ekteerimiseks. Iga natukese aja tagant peaks endale esitama esitama endale peaks aja tagant Iga natukese ekteerimiseks. raskest psüühilisest haigusest ja sellest, mis tegurid onselle tegurid ja mis sellest, haigusest psüühilisest raskest sotsiaaltöö teenusetarbijate kogemusi . Kui raske raske . Kui kvaliteediga teenuste järele. Kvaliteedi tee- ka kui nõudlusinimeste teadlikkus parema onnii Suurenenud kvaliteedist. küsimus tõusnud keskmesse tähelepanu aastatel tel Hoolekandeteenuste osutamisel on viimas- liteedijuhtimise süsteemiks on EQUASS sotsiaalteenustemetoodikaid. Üheks kva- erinevaid hindamiseks kvaliteedi teenuse kasutanud on juhid Hoolekandeasutuste mõjunende hinnata. kuidas ning mõjutavad seda tegurid millised sellest, teadmisi eeldab pakkumine teenuse Kvaliteetse hindamiseta. rahulolu ja kliendi ne on mõeldamatu ilma teenuste kvaliteedi arendami- asutuse sest parendamisega, teedi asutused aktiivselt tegelenud teenuste kvali- sotsiaalvaldkonna onEesti aastatel Viimastel hooldust. lähtuvat test vajadus- ja kliendi head võimalikult juures ressursside piiratud pakkuda simus: kuidas kü- muutunud vägaaktuaalseks jaoks tajate onpaljude teenuseosu- dekodudes. Seetõttu hool- ja hoolimatusest hooldamisest halvast setest juhtumitest, negatiiv- lugeda võime tihti misAjakirjandusest räägivad klientide võimalused heaksteenuseks Kvaliteedi hindamineloob lähtuma. üldhooldekodud teenuse peaksid osutamisel Samuti pole kehtestatud standardeid, millest kriteeriumitest. ja põhimõtetest kvaliteedi teenuse arusaama ühtset kujunenud tamisega osu- pole hoolekandeteenuse seoses Kahjuks selle tarbijatele. ka kui omavalitsused) kohalikud lähedased, kliendi (klient, rahastajatele osutajatele, se hooldusteenu- nii tähtsaks onmuutunud ma MTÜ BaltiSotsiaalteenusteKvaliteediLiit juhatuse esimees Ene Arus sotsiaaltöö dusteenuste kvaliteedi määratlemise, põhi- määratlemise, kvaliteedi dusteenuste hool- seoses palju mõtteid oli tekkinud Kuna Liit ühendabjaarendab veel kasutada. miseks osutatava hooldusteenuse kvaliteedi hinda- hoolekandeasutused mida saaksid toodikaid, peale EQUASS kas onhuvitanud, juhte Hoolekandeasutuse serti vastava onomandanud tele ning EQUASSvastavad kes sotsiaalasutusi, mitmeid on Eestis teedi. kvali- saajatele hea sellega teenuse tagades serti võtta osa tustel võimaldab sotsiaalteenuseid osutavatel asu- te kvaliteedi ja kvaliteedikontrolli. Süsteem on serti audiitor. EQUASSläbi sõltumatu saldab sise- ja välisauditit. viib Välisauditi si- ja mis tarbeks sotsiaalsektori on loodud ( ne hoolekandes. ning kvaliteedijuhtimise süsteemi arendami- ja tõstmine parendamine kvaliteedi teenuse onhooldus- eesmärk peamine Liidu tegevuse üksikisikud. samuti ja Poola teenuseosutajad, Leedu Läti, ka da astu- liikmeks liidu saavad Seega maadega. soovi arendada koostööd teiste Läänemere Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit märkimaks Balti valiti nimeks Mittetulundusühingu väljastpoolt. ja Eestist üksikisikuid kui tajaid teenuseosu- nii onühendada Liidu eesmärk Baltiühingu Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit. mittetulundus- moodustada augustis aasta 2012. juhti 12 hoolekandeasutuse otsustasid mõtete, ja kriteeriumite hindamisega, siis European Quality in Social Services in Social European Quality fi tseerimissüsteem, mis tagab teenus- tagab mis tseerimissüsteem, Assurance Assurance fi tseerimise protsessist, protsessist, tseerimise ’i on ka teisi me- ’i kriteeriumi- ’i Assurance fi kaadi. ), mis mis ),

VABAÜHENDUSED VABAÜHENDUSED 46 ’ Sociale l a i c o S n o i t a r g é t n L’I CEDIS ( ehk Komitee Arendamise Integratsiooni Sotsiaalse Liit Kvaliteedi Sotsiaalteenuste Balti onMTÜ 2012. aastast abil. T.I.Q.S.S hindamismetoodika vi avaldanud hoolekandeasutustele Valoris soo- selleks välishindamist ka Liit pakub Kvaliteedi Sotsiaalteenuste Balti MTÜ metoodika Valoris T.I.Q.S.S hindamis- konkurentsivõimet. dusteenuse hool- osutatava tugevdab kokkuvõttes mis arengut, ja kestvat orienteeritust tulemustele õigusi, personali, juhtimist, hõlmab le, mis kaasa hooldusteenuse kvaliteedi arendamise- soov –aidata ühine liidab keda seosutajad, teenu- suurusega erineva kuuluvad Liitu tööd Euroopa Vanadekodude Euroopa tööd Direktorite koos- Liit teha soovib edendamine. koostöö onrahvusvahelise tegevussuund oluline Üks Rahvusvaheline koostöö kohta tunnistus. selle ja onantud neile koolituse, läbi viidud nud 2011. poolt CEDIS spetsialistide aastal Liidu liikmete seas on inimesi, kes on läbi- esitavad. asutusele hindajad mille kokkuvõttega, kirjaliku lõpeb Hindamine osutamist. nuste et tagada teenuse kasutajatele paremate tee- tegelda, asutusel tuleb millega väljakutseid, hinded C ja D. Viimased kujutavad endast tähistavad mida nõrkused, A jaded B,ning süsteemi tugevused, mida tähistavad hin- esile toovad ja hindamine analüüs Iga teema ja nistratiiv- (konsensuspoliitika, piloteerimine, admi- 3) avatust ja institutsionaalset dünaamikat jne),sus asjakoha- nende arendamine, ja tegevuste te 2) arendamist (indiviidi arendamine, teenus- jne), ümbruskonda oma 1) integratsiooni (asutuse asukoht, sobivusteenuse komponenti: kolme Hinnatakse ja välishindamiseks. sise- ja tervishoiuasutuste hoolekande- sutada ka- saab ja seda hindamismetoodika teedi Prantsusmaal välja töötatud teenuste kvali- Valoris T.I.Q.S.ST.I.Q.S.S hindamisõigus. Européen pour le Développement de ﬁ nantsjuhtimine). ) liige ja tal onValoris ja) liige tal Comité sotsiaaltöö Association for Directors of Residential ofResidential for Directors Association Assotsiatsiooniga E.D.E palju ära tehtud, kuid see pole kajastamist pole see kajastamist kuid tehtud, palju ära on parendamiseks hooldusteenuse kus tusi, hoolekandeasu- palju on – praktikaid maid tada hoolekandeasutustes kasutatavaid pari- Lisaks sellele soovib liit koguda ja tunnus- ministrile. sotsiaal- tunnustamiseks töötajate panekud ette- esitame samuti sees, liidu tunnustame Tublisid töötajaid tunnustamist. töötajate korraldab hoolekandeasutuste parimate Liit Kvaliteedi Sotsiaalteenuste Balti MTÜ Tulge liikmeks! vahetusprogrammis. töötajate deasutuste ja Poola Leedu hoolekan- Läti, Eesti, musi koge- praktilisi saada võimalust töötajatele hooldekodude pakkuda onkavas Tulevikus edasiseks koostööks. sihte seati lõppedes üle. Seminari osutajate ja järelevalvest teenuse standarditest katest, hindamismetoodi- hindamisest, teenuse sest, räägiti sotsiaalteenuste kvaliteedi tagami- Eesti hoolekandeasutuste juhid. Seminaril Poola osalesid Läti, ja kus Bauskas, Lätis 5. märtsil toimus esimene koostööseminar tagamisel. kvaliteedi teenuse kogemustest ja Poolast, et saada teadmisi nende maade tikast huvitatud kolleegidega Lätist, Leedust temaa- kvaliteedi hoolekandeteenuse suhteid ja hoida luua oluliseks Eelkõige agapeame ( organisatsioonidele üleeuroopalistele teistele for Elderly) the Homes abil leiate veebilehel www.qualitysocial.eu. Valoris T.I.Q.S.S hindamisest metoodika kohta, samuti hooldusteenuse kvaliteedi astumise ja liikmeks tegevuse liidu Infot jne). tudengid esindajad, klientide järelevalve ametnikud, osutajad, se kvaliteedi (sotsiaalteenuste arendamisse hoolekandeteenu- panustada soov ja huvi on kellel inimesi, aktiivseid liikmeks oma ootab Liit Kvaliteedi Sotsiaalteenuste Balti MTÜ ning arendamises. väljatöötamises ja standardite süsteemide kvaliteedi juhtimise ning kujundamises tika kvaliteedipolii- ja juhtimise osutamise nuse siaalministeeriumile ja osaleda hooldustee- Soovime olla aktiivne koostööpartner sot- leidnud. European Long-Term Care Center ning olla partner ka (European jt). „Olin sunnitud 2,5 aastat ennepensionile jäämist vahetama erialase töö, antud ei aega ega õpetust. Kuigi omastehool- Kuigi egaõpetust. eiaega antud pole või valmistumiseks selleks harjumiseks uueolukorraga hooldussuhe, saab risuhtest hooga segi kõik pere tulevikuplaanid; paa- ühte abikaasadest raske haigus ja see lööb tabab tööeas Parimas lapsed. teised pere ka sageli kui vajadused iseenda nii sealjuures unustades tugiteenuseid, lapsele vajalikke puudega oma võitleb etsaada ema lõvina, Noor olematuks. hetkest sellest elu muutub isiklik tema kuid hooldajaks, ema eaka oma ja hakkab otsuse möödapääsmatu teeb Tütar õiglaselt. eihinnata tööd nende ning märgata etneid ei tunnevad, pühendumusega, kordse Omastehooldajad, kes teevad oma tööd era- ole ammendamatud Omastehooldajate jõuvarudei kidele hoolekandesüsteemis. puudujää- tähelepanu ja juhivad hetkeseisu omastehoolduse hästi iseloomustavad päris read Tema kodutöös. oma lasi kirjapandud õpi- kõige optimistlikumaid üks koolituse Nii kirjutas meie äsjalõppenud hooldaja- hooldustasu34-eurost kuus.” se alusel. Leping sisaldab ööpäevaringset hooldust ja mulle määratud õige otsuse. Olen vormistatud hooldajaks kohaliku omavalitsuse määru- pere ja endise elukoha omahaige emaheaolu vastu. Süda ütleb, et tegin MTÜ EestiOmastehooldusühendaboma jõud omastehooldajategaEuroopast juhatuse liige Omastehooldus MTÜ Eesti Helle Lepik sotsiaaltöö just, miks peaks omastehooldajate niigi ras- niigi omastehooldajate peaks miks just, www.omastehooldus.eu): põh- ole „Ei ühtki veebilehel tutvuda saab (arengukavaga vad Eesti valminud Värskelt või võimatuks. lausa raskeks muutub nii mõnigi siiani enesestmõistetav tegevus ja enam eijaksa lihtsalt kus punkti, jõuda hetkel ühel ta võib rõõme, palju on töös daja le omastehoolduse seis kohale jõuaks. seiskohale jõuaks. le omastehoolduse etotsustajate- survet, sihtrühma järjepidevat ja tugevat on Vaja viimine. vastavusse eluga tihedalt seotud ka õiguslike aluste tegeliku Sellega on kandjatesse. põhilistesse muse hoolduskoor- kui pereliikmetesse muutumist suhtumise põhimõttelist nõuavad punktid millised ja selle ükskõik perspektiiviga tud Eesti omastehoolduse arengukava on teh- arendada.” teenuseid ja vajalikke toetada ni paremi- tööd tehtavat kuidas pigem mõelda, lähedase hooldamise eest tasu, vaid tuleb oma nõuda õigus onikka neil kas sellest, aruteludega tühjade täiendama ket koormat arengukava tööversiooni koostajad tõde- juhatuse liige Omastehooldus MTÜ Eesti Ivar Paimre omastehoolduse omastehoolduse 47

VABAÜHENDUSED VABAÜHENDUSED 48 sartmängumaksu nõukogu. Lisaks loengute sartmängumaksu Tervishoiu Kõrgkooliga ja seda toetas ha- 80-tunnine kestnud juunini oli veebruarist ettevõtmiseks mahukamaks üheks ise.tehooldajad Ühingu omas- ka kui sotsiaaltöötajad omavalitsuste kogemusrühmad pereliikmetele hooldusega seotud lähedase paigas Eesti mitmes tegutsemist jätkavad aastal Käesoleval aktiivsust. kondlikku ühis- nende toetada ja oskusi hooldajate omaste- arendada eesmärgiks oma üheks onseadnud Omastehooldus Eesti MTÜ ja foorum – kogemusrühmad,koolitused Selle aastasuuremadprojektid tehooldajatele teadmisi ja oskusi, et oma 2013 meesomas- onanda ja selle eesmärk luubi all” „ projekt elluviidav toel Nõukogu tejutud”. Hasartmängumaksu eiole mis „nais- midagi, meestele pakkuda püüamegi ettevõtmisega Järgmise mehed. paljud ka onseotud omastehooldusega tud tanud, et seni kindlalt avas- naisküsimuseks oleme pee- meesomastehooldajad, mitmed Tänu sellele, musest. et ühendusega koge- saadavast aia” külastamisest „meelte on onkõik osa maitsed ning tekstuurid liitunudtaime pinnad, ebatasased lõhnad, helid, vormid, loodusreisiette ja Lääne-Virumaale. Värvid inimeste meelte arendamiseks ja mis näeb onmõeldud puuetega aiad”, tegevused mille „Meelte onprojekt Ettevalmistamisel Kodu. Toimetulekukool, Salu Kool ja SA Haraka tele. Projektide on olnud partneriteks Türi õpetaja- agaka ja peredele, nende noortele nud suunatud tegevusi seotud eelkõige puuetegatel aastatel läbi viinud mitmeid lastele, oleme viimas- Ökokratt MTÜga Koostöös peaks. vastu ethooldaja tervis ja -tingimusi, töövõtteid õigeid vaja on kodus ka et rõhutati, Töödes seisukohast. ergonoomika keskkonda töö- kui kodu oma analüüsiti milles kodutöö, iseseisev ka teha õppuritel tuli kuulamisele Tallinna koostöös teoks sai Koolitus ramm. miinimumprog- oli sotsiaalhooldaja aluseks Õppekava 43osa Eesti. üle omastehooldajat kestab septembrist detsembrini hooldajakoolitus . Loodusprojektid on ol- . Loodusprojektid , mida veavad nii kohalike kohalike veavad nii , mida Meesomastehooldajad Meesomastehooldajad , millest võttis võttis , millest loodusega sotsiaaltöö

hoolduskoormusega toime tulla, ning uusi ning tulla, toime hoolduskoormusega omastehooldajatele. EuCa asutasid 2004. meie sündida võiks olemisest le liikmeks sel- kasu onja see milline organisatsioon Järgnevaltmelisse sellest, juhatusse. mis seitsmeliik- ühenduse valiti Helle Lepik, siinkirjutajatest, ning liikmeks üks likuks täieõigus- ühenduse vastu Omastehooldus Eesti MTÜ võeti (EuCa) üldkoosolekul Eurocarers’i toimunud Dublinis mais Tänavu jate ühendusErocarers Üleeuroopaline omaste ja Soomest. Iirimaalt (www.eurocarers.org) asjatundlikud liikmed omastehooldajate ühenduse Eurocarers Euroopa üles astuvad Esinejatena kohtlemist. aitavad edendada omastehooldajate võrdset mis kohta, ja meetmete poliitika seisukohad teenused. Foorumil osalejad sõnastavad oma toetavad vajalikud kaitse, ja sotsiaalne tervis ühitamine, ja tööelu pere- tunnustamine, töö selliste teemade üle nagu omastehooldajate ja arutletakse ELliikmesriikides olukorrast Foorumil antakse ülevaate omastehooldajate kujundamises. poliitika osalema aktiivselt neid innustada ning Liidus Euroopa test nendeseotud inimeste teadlikkust õigus- märk on suurendada lähedase hooldusega ja selle ees- aastaga kodanike Euroopa tud Viljandis. Rahvusvaheline foorum on seo- ja Kohaliku Regionaalse Eesti koostöös korraldatakse Arengu foorum omastehoolduse II Eesti SAga 24. onjubatoimunud ajaks ilmumise Artikli augustiltehooldajate võrgustikule Eestis. meesomas- alus panna toel mille kontakte, EuCa tegevuskava näeb ette tegutsemist Liit. Sclerosis Ühingute Multiplexi Eesti ka Omastehooldus Eesti MTÜle lisaks EuCasse kuulub Eestist üksikisikud. mõned ning lid meste ühendused, teadusasutused, kõrgkoo- riigist, sh omastehooldajate ja puuetega ini- on56 26 liiget Ühenduses kem kuuldavaks. teha omastehooldajate hääl Euroopas roh- inimeste olukorda. Ühenduse eesmärk on tik võrgus- ja teadlaste hooldusküsimustega, tud võrgustikku: hoolekande tegutsevat Euroopas kaks aastal Eurofamcare Carmen , mis uuris eelkõige eakate eelkõige eakate uuris , mis , mis tegeles integreeri- , mis hoolda- , mis võimalik kohandada ka Eestile, on et omaste- tugimeetmeid pakutavaid hooldajatele veebilehel. Paljusid teistes riikides omaste- onühenduse mis faktilehest, saab Euroopas olukorrast omastehoolduse Andmeid kaudu. veebikeskkonna ja uudiskirjade e-kirjade, infot asjakohast vahendab EuCa metega. ja vahetada kogemusi teiste ühenduse liik- infot le; teadusprojektides); saada osaleda põhinekskujundamine tõestele materjalide- vajadustest; aidata kaasa sellele, et poliitika tusprotsesse (teavitada otsustajaid hooldajate otsus- mõjutada võimaluse ühendusse lisse Loodetavasti annab kuulumine üle-euroopa- tulemusi. projektide projektides, osaledes ja levitades uuringutes nendes lüüa kaasa saab Eesti Ka projektides. Liidu Euroopa osalemist ning nimel satuse omastehooldajate tööhõive ja sotsiaalse kaa- dajate panusest tervishoidu, sotsiaalsesse ■ alljärgnevalt:nastanud eesmärkide poole, mille Eurocarers on sõ- liikuda Euroopas ühendustega hooldajate Ka meie Eestis tahame koos teiste omaste- aastaks. 2016.sioon kooskõlla soovitusega komisjoni Soomele aega viia vastav õiguslik regulat- andis ning ebavõrdsejate fakti kohtlemise toodud pöördumises omastehoolda-kindlaks Komisjon tegi lõikes. Euroopa omavalitsuste kohalike erinevus ja nende se kriteeriumid määrami- hooldajatoetuste määratavate suste omavalit- kohalike oli sisuks Avalduse poole. Komisjoni Euroopa pöördumine ametlik du lii- ja lähedaste omastehooldajate Soome nes voliniku külaskäigu ajal Soome. Sellele järg- inimõiguste Euroopa kohtlemise küsimuse ebavõrdse agaomastehooldajate nad tatasid tõs- sügisel aasta Eelmise barrikaadidele!” „Omastehooldajad, üleskutset ühenduse jate liku meeleavalduse, järgides omastehoolda- korra- ees parlamendihoone Helsingis dasid kolleegide eeskuju, kes 2008. korral- aastal Soome seisma julgemini eest õiguste oma innustama peaks omastehooldajaid Meie hool Seisame üheskoosomaste- muuta. inimväärsemaks olukorda hooldajate suurendada ühiskonna teadlikkust hooldajate õigusteeest! sotsiaaltöö heaolusse ja majandusse tervikuna ning ning tervikuna majandusse ja heaolusse Olen terve ja tubli!” terve Olen saab. abi kust Vajadusel tean, rõõmuga. tööd targemini, tunnen ennast töös kindlalt, teen neid mõtteid silmas nüüd tegutsen pidades vaheldumine pinge ja lõdvestuse seadmine, eesmärkide tunnustamine, enese nautimine, võitude väikeste leidmine, „Saavutusrõõmu lõpetame: sellega ka kodutööst, õpilase väljavõttega meie artiklit Alustasime omastehooldajate toetusgrupis. omastehooldajate hääl Euroopa Parlamendi olla Eesti nõusoleku onandnud Padar Ivari liige etEuroparlamendi onsee, Hea uudis edaspidi. jubatäpsemalt nendest kuid sata, projekte, millesse ka meid on plaanis huvitavaid mitmeid kaa- onalgatanud Eurocarers palgatööle. jääda arendamist ning võimaldada hooldajatele tugiteenuste ja suunatud neile set kaasatust ga; muuhulgas edendada hooldajate sotsiaal- omastehooldajate- arvestaks poliitika riiklik ■ tunnustada seda panust Foto: erakogu. Foto: tehtut jaümbritsevatrohelust. de jaaiatööga,samutivõib nautida teiste mese heaoluedendaminetoimub taime- Meelteaias oneesmärgiksteraapia –ini- litatsiooni eesmärgilrajatud aedEestis. Lääne-Virumaal, misonesimenerehabi- Metsamõisa talusserajatudMeelteaeda Ökokratt. Sügiselkorraldatakseväljasõit on loodusprojektidkoostöösMTÜga Liidu omanäolisekstegevussuunaks Üheks MTÜEestiOmastehooldajate kindlustada, et nii Euroopa Liidu kui ka ka Liidu kui Euroopa etnii kindlustada,

VABAÜHENDUSED VAIMNE TERVIS 50 käsiraamatul ( edendamise tervise vaimse projekti MHPHands põhineb artikkel rubriigi tervise vaimse See 2009 12 13) sotsiaalministeeriumilt 2009 ja nr (Leping programmist rahvatervise Komisjoni Euroopa rahaliselt toetatud –on siraamatud) kä- edendamise tervise (Vaimse Handbooks Promotion Health –Mental projekti MHPHands kaotuse. ja sõltumatuse iseseisvuse kaasa võib tuua mine haigestu- kuna vanusrühmad, teised kui rohkem isegi väärtustada võivad tervisekäitumist parandab elukvaliteeti. ning eluiga pikendab langust, ja funktsioonide hilja. Vastupidi,liiga eluviisiga alustada ontervisliku eas etvanemas väidab, müütidest kaasnevatest nanemisega tunduvalt tegelikult tekkinud terviseseisundit vähese liikumise, eakate puuduliku võimalik toitumise Mitmedparandada. varem vananemise pandud süüks ja kroonilised tõenäoliselt haigused ja on muutused söömisvigade on abil tõttu. Üks edendamise va- eluviisi Tervisliku elukohas. võimalustest soodustavatest aktiivsust kehalist toidust ning täisväärtuslikust sist, oskused ja motivatsioon, mistõttu on suurendada tarvis eakate uskumused, teadmisi tervislikust hoiakud, eluvii- väärtushinnangud, tema otseselt mõjutavad tervisekäitumist Inimese tegevustega. sportlike kaasa alustama inimesi sageli toob keskkond julgustab piirkonda toetav ehitamine Tervist kergliiklusteede Näiteks tervisekäitumises. keskkonda. inimese muutused toetavat tervist kujundada aidata ning soo- töötaja, omastehooldaja, tervisekäitumise ja koduhooldustöötaja) eluviisi sotsiaal- omavalitsuse kohaliku Tervisliku (perearst, koostöös esindajate elukutsete suurendada erinevate tuleb tähtis. eakatedustamiseks terviseteadlikkust eriti säilitamisel heaolu vaimse ja kehalise inimese eluviis ontervislik vaegused, esimesed võivad tekkida ning väheneb võimekus kehaline kui eas, Hilisemas eluea pikkusele. ka kui heaolule üldisele mõjuavaldavad nii ühekülgse- ning muutunud on terviseseisundit tema agaotseselt mõjutavad ja tervisekäitumine eluviis toitumine et Inimese maks. öelda, Võib köögivilju. ja puu- toitu, tervislikku vähe liiga ning ja suhkrut palju liiga rasva Süüakse rahvastikus. hulk inimeste ülekaaluliste ning Sotsiaalministeeriumi andmetel (2013) ja toitumisharjumusi. elustiili inimeste shmõjutanud valdkonnas, on suurenenud tervisekäitumise mes suitsetavate, alkoholi liigtarvitavate Sotsiaalmajanduslikud muutused ja üleilmastumine on toonud kaasa muutusi mit- eas. vanemas tähendust tervisekäitumise ja eluviisi tervisliku käsitleb ning hoolekandeasutustele, onmõeldud eakate mis matud), Tervislik eluviisjatervisekäitumine Mental Health Promotion Handbooks Mental Health Promotion Tallinna Ülikoolisotsiaaltööinstituudidoktorant di (ERSI)projektijuht Eesti-Rootsi Vaimse Tervise jaSuitsidoloogiaInstituu- Airi Mitendorf tervisliku eluviisi edendamine eluviisi eakatel võibtervisliku ennetada haigestumist hilisemas elueas , sotsiaaltöö MSW , Vaimse tervise edendamise käsiraa- edendamise , Vaimse tervise Eakad inimesed inimesed Eakad harjumused on seotud ka madalama sotsiaalse toetuse ja kõrgemate depressiooninäitajatega. võib kõike, mis süüa mõõdukalt õiges vahekorras; toitaineid vajalikke organismile tuleb depressiooninäitajatega. kõrgemate ja vajadusele; vastavalt tarvitada tuleb süüa toetuse põhimõtet: onneli aluseks toitumise Tervisliku sotsiaalse madalama ka seotud on harjumused tervislikumat ja heaolu mitmel viisil põhjalikumat ja eeldab võib viia organismi mõjutab puudus toitainete paljude tekkiv tagajärjel toidukogusest toitumise Ühekülgse haigustetoiduvalikut. tekkeni. väiksemast Eakate ebatervislikud kättesaamine toitumis- nende mistõttu samaks, eakatel ka jääb vajadus ja valgu mineraalainete Vitamiinide, ne ja mineraalaineid. vitamii- toidust saada onesmatarvilik eakatel seega vähenema, vajadus toiduenergia hakkab keskea jõudvatel inimestel Üle süsivesikud). 55–60% 25–30% rasvad, valgud, moodustama leks õigetest toitainetest (Tervise Arengu Instituudi soovitusel peaksid 10–15% tu- etenergia on, toitainetest tähtis ning energia vajaliku elutegevuseks saama toidust peab Organism Toitumisharjumused jatervisliktoitumine ■ ■ ■ ■ ■ teemasid: järgmisi hõlmab mõjutav tervisekäitumine ja elukvaliteeti tervist Inimeste juhiseid ning suudab neid järgida. Ravimite mõju mitmekordistub alkoholi tarvitamisel. Eriti Eriti tarvitamisel. alkoholi mitmekordistub mõju Ravimite järgida. neid suudab ning juhiseid tarvitamise ravimite onmõistnud inimene eakas kas teha, kindlaks tuleb Samuti kontrollida. prob- tervise keha vaimse on ravimite risk suhtes suureneb mitu neil korda vananev sest ning ja segadust, tundlikum. ärevust unehäireid, Ravimite võivad ravimeid tekitada Mõned ravimid tekkeks. leemide kõrvalmõjusid sagedamini tuleb regulaarselt tarvitavad inimesed Eakad Ravimite tarvitamine üksinduse ka viia omakorda võib ja isolatsioonini. liigtarvitamine alkoholi kuid tarvitamist, alkoholi justada isolatsioon võivad põh- ja sotsiaalne etüksindus täheldatud, On perekonnas. surve sotsiaalne või diskrimineerimine vanuseline kaotamine, toimetuleku iseseisva isolatsioon ja üksindus, sotsiaalne tervis, füüsiline halb stress, negatiivne ja lein, lesestumine põhjustada tarvitamist ravimeid ning nende koosmõju rohkem tarvitavad alkoholiga Vanemad inimesed eas. muus tahes mis kui võib kahjulikumaks hol osutuda olla väga ohtlik. Eakatel võib alkoholi võib eas alko- vanemas liig- ning paljudele võibSiiski olla teerajajaks terviseprobleemidele see Enamikule inimestest ei tekita alkoholi tarvitamine tagasihoidlikes kogustes probleeme. Alkohol toime. eluga oma paremini ja tulevad ontervemad eakad harrastavad Liikumist kolm nädalas. korda vähemalt vältimiseks ja kukkumise tugevdamiseks tasakaalu harjutusi tegema peaksid eakad Kehvema liikuvusega tsüklitena. 10-minutiliste vähemalt teha tuleb harjutusi tugevdavaid Aeroobseid ja aastates). lihaseid vanus 220enda arvust lahutades leida saab (ealist pulsist pulsisagedust ealisest ajal 60–70% maksimaalsest kumise aeroobika, jmt) tegevust nädalas. vesi- matkamine, Aeroobse (näiteks kõndimine, aeroobset mõõdukat 150 vähemalt minutit treeninguinimestel käigus on soovitav pulsisagedus eakamatel koormus kehaline onkriitiline lii- Tervise säilitamiseks ja võimekusega. elustiili Füüsiline kõhetuma. hakkavad tema kokku sobima ning tegevusest igapäevasest lihased ja inimese olema eaka osa peaks aktiivsus aeglasemaks ainevahetus muutub kasvades Vanuse Regulaarne kehalineaktiivsus mitmekesiselt. tuleb maitseb; süüa piisav uni ja puhkus. piisav uni tarvitamine ravimite tarvitamine) alkoholi (suitsetamine, sõltuvusaineid tarvitada harjumus aktiivsus kehaline regulaarne toitumisharjumused tervislikud sotsiaaltöö 51

VAIMNE TERVIS VAIMNE TERVIS 52 gustik on üks positiivsemaid strateegiaid aitamaks inimesel kinnistada uut tervisekäitumise tervisekäitumise uut kinnistada toituda. inimesel tervislikult eakal aidata kuidas leiab soovitusi, tabelist aitamaks Järgnevast mustrit. strateegiaid positiivsemaid üks on gustik või iseselle võtab. ka üle selles toetab Toetav teda võr- lähivõrgustik tema kui tervislikult, käituda motivatsiooni oma onoluliselt säilitada kergem Inimesel käitumist. uutmoodi nõuab ning elukeskkonnas inimese eaka muutused kaasa toob harrastamine elustiili Tervisliku ohtu. tekkimise probleemide tervise vaimse ka suurendab uni Ebapiisav riski. mise tekki- haiguste, shsüdame-veresoonkonna haiguste, kehaliste mitmete võib suurendada uni Ebapiisav oluline. iseäranis eas onvanemas mis ja mälu, keskendumisvõimet parandab Uni on kehalise heaolu vaimse seisukohalt ning jaPiisav säilitamise hädavajalikud. puhkus uni Piisav unijapuhkus probleeme. tervise vaimse tõsiseid võibSee põhjustada ja vererõhuravimid. allergia- valuvaigistid, koos alkoholiga rahustid, reageerivad ohtlikult TerviseInstituut Arengu TerviseInstituut Arengu Sotsiaalministeerium Kehamassiindeks.com Kasutatud allikad toitumise edendamiseks toitumise tervisliku eakate nipid lihtsad Mõned ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ Selgitage välja eaka lemmiktoidud lemmiktoidud eaka välja Selgitage Selgitageeakaletervislikutoitumise Olge kursis tervisliku toitumise Olge põhi- kursis tervisliku osa aktiivselt võtma eakat Innustage Veenduge, et eakal on piisavalt tead- piisavalt on eakal et Veenduge, Muutke söömine korrapäraseks, see- Pöörake tähelepanu muutustele eaka Julgustage eakat olema füüsiliselt ak- Muutke söömine nauditavaks, veendu- tähtsust japõhimõtteid,kaasakesel- lulisuse kindlakstegemiseks arvuta- alakaa- või rasvumise kehakaalus; vahendid. vajalikud selleks talle kindlustage ja tamiseks, misi ja oskusi toidu tervisliku valmis- koostisosi. ja toiduaineid tuttavaid kasutage alternatiive, vislikke ning vajadusel julgustage leidma ter- ja lihtsaid retsepte. mitmekesiseid pakkuge mistamisel, val- toidu eakat abistage mõtetega, lesse eakapereliikmedjalähivõrgustik. söögiisu. isegisest vähene liikumine suurendab õhus, värskes aega veetma ning tiivne ja vajadusi arvestades. harjumusi juures eaka individuaalseid kaunid. nõud ja isuäratav on toit et ge, valmistamisest. toidu (2013). Tervislik eluviis.www.sm.ee (2013). Toidupüramiid. http://toitumine.ee (2013).Kehamassiindeksikalkulaator. http://toitumine.ee/kmi-kalkulaator sotsiaaltöö ■ ■ ■ ■ ■ ■ ■ Eaka tervisliku toitumise Eaka harjumuste tervisliku tei- ümbritsevad eakat et Veenduge, Veenduge, et eakas tarvitab piisavalt piisavalt tarvitab eakas et Veenduge, Vajadusel informeerige eakat erineva- eakat informeerige Vajadusel kättesaada- toitainete vajalike Jälgige Eakal, kes ei viibi regulaarselt päikese päikese regulaarselt viibi ei kes Eakal, Austage eaka Austage inimese isiklikke eelistu- täpsemalt kehamassiindeks.com või (vt kehamassiindeks eaka välja ge (http://toitumine.ee). Toidupüramiid hindamisel kasutage toidupüramiidi jased pereliikmed professionaalid vitamiini D3 (10 D3 päevas). mg vitamiini juurde võtta toidule lisaks tuleks käes, tuda tervislikult ja tasakaalustatult. toi- et süüa, mida ja palju kui näitab, oluline. tustest, sest lähikondlaste toetus on ning toimunud nendes mustest muu- oleksid teadlikud eaka toitumisharju- teda neile ligipääsemisel. abistage ning toitlustusteenustest test proovima. neid eakat gustage jul- ning vahepalasid pakkuge vust, juua. „unustavad” lihtsalt nad neb keha janutundele ja reaktsioon nõrge- eakatel sest tuletada, meelde seda aeg-ajalt on –oluline vedelikke si ja isikuvabadust. http://toitumine.ee/kmi-kalkulaator). siaalvaldkonna organisatsioonide juhid peaksid vajalikuks toetada oma sotsiaal- ja lastekaitsetöötajaid kasutama. supervisiooni Tähtis on, et sot- käsitlenArtiklis mõningaid tahke, supervisiooni samuti tahan julgustada … ( arenguvajadusi. ja rolle ning re gatakse tööga seotud infot, täpsustatakse pii- tatakse töökorraldust, järelevalve korda, ja- täpsus- puhul mille tööjuhendamist, hõlmab nagement supervision supervisioon Administratiivne 23). 2002, Harkness ja (Kadushin ja protseduure poliitikat siooni organisat- järgima pidi ta samas kvantiteeti, ja kvaliteeti töö nende kaudselt seega jutades mõ- superviseeritavatega, suhtluses vahetus ta kõike tegi Seda tööd. perviseeritavate su- ja hindas täiustas koordineeris, juhtis, kes liige, oli administratsiooni superviisor 8): (Tsui 2004, administratiivne pervisioon 1979). (Munson oli su- välja kujunes Algul professioon kui sotsiaaltöö mil ajast alates, roll sellest onolnud oluline Supervisioonil tehnikaid. ja mudeleid mitmesuguseid kasutatakse superviisorist ning viseeritavast super- eesmärgist, Sõltuvalt töötulemused. ja paremad areng professionaalne seeritava onsupervi- eesmärk mille ning viseeritav sessi, milles osalevad prot- superviisor kui seda ja super- määratletakse enamasti kuid definitsioone, onmitmeid Supervisioonil Mõiste jakategooriad töötajaid supervisiooniga ja oskaksid seda teha. 2007). Administratiivne supervisioon võib võib supervisioon Administratiivne 2007). Supervisioonist sotsiaal-ja Supervisioonist koolitaja jasuperviisor Reet Rääk lastekaitsetöötajatele või või staff supervision staff Supervision (ingl. k k (ingl. sotsiaaltöö ma- ) liteetselt ( kva- tööd oma teeks etsuperviseeritav eest, erinevalt koolitajast, vastutab ühtlasi ka Juhendaja, selle 2006). Shohet ja (Hawkins teel se õpetami- ja koolitamise arengule viseeritava agasuper-2006), koolitavas supervisioonis ja Gern (Tõnismäe kavandamisele õpingute ja selgitustele vahendamisele, informatsiooni ja Shohet 2006), (Hawkins küsimustele tud enampööratakse tähelepanu arenguga seo- supervisioonis 2000). Juhendavas ja Palmer või koolitav (Morton-Cooper olla juhendav visiooni (ingl. k ministratiivse supervisiooni alla enesesuper- Cooper ja Palmer (2000) paigutavad mittead- ja Hojer 2009). (Bradly lisega organisatsioonivä- supervisiooni sioonisisest organisat- kombineeritakse Skandinaavias siis supervisioonile, nu administratiivsele Kui Inglismaal pööratakse enam tähelepa- ja frustratsiooni (Davys muresid seotud organisatsiooniga oma da ja Beddoe 2010). väljenda- vabamalt superviseeritaval dab võimal- See organisatsiooni. väljastpoolt pervision) pervisioonile tähelepanu suuremat järjest pööratakse Tänapäeval ibid , mille puhul superviisor tuleb tuleb superviisor puhul , mille mitteadministratiivsele su- ). (ingl. k k (ingl. self-supervision non-managerial su- ), nõuand- 53

SOTSIAALTÖÖ KUI ELUKUTSE SOTSIAALTÖÖ KUI ELUKUTSE 54 satsiooni. Organisatsioonisiseselt võib seda seda võib Organisatsioonisiseselt satsiooni. organi- väljastpoolt superviisor koolitatud läbi viib supervisiooni Professionaalset kovisiooniks. ka supervisiooni sellist nimetatakse Meil 2006). Shohet ja (Hawkins spetsialisti ja tasemega eesmärkidega tega, vajadus- samasuguste seitse tavaliselt kuni Professional supervision k (ingl. võib pidada ka vastastikuseks nõustamiseks supervisiooni toimuvat vahel grupiliikmete 5). ja Shohet Võrdsete 2006, (Hawkins külgi enesehinnangul ja võimel näha enda varju- adekvaatsel põhineb mis supervisioonist, enese- alguse saab supervisioon Igasugune visiooni (ingl. k peer supervision k (ingl. supervisiooni toimuva vahel liikmete mise (ingl. k ja teenuste kvaliteedi tõstmise funktsioo- kasutamise ressursside parema arendamise, ja Shohet töötajate (2006) Hawkins davad kirjel- Nii erinevalt. neid mõnevõrra vad nimeta- autorid eri kusjuures funktsiooni, Tavaliselt eristatakse kolme supervisiooni 2010). ja Beddoe (Davys pool osa- onkumbki supervisiooniks ja valmis avatud kui sellest, sõltub mis suhe vaheline superviseeritava ja superviisori ka on Tähtis raamistiku. supervisiooni moodustavad deks ja eetikakoo- pädevus teadmised, Erialased ja seadustega. poliitikaga organisatsiooni onvastavuses mis onpraktika, See lemist. läbipõ- töötajate etennetada selleks aga ka mise ja kvaliteedi eesmärgil, parandamise arenda- teenuse kasutatakse Supervisiooni Supervisiooni funktsioonid sobiks. asjaosalistele vorm ni vormi kasutatakse, supervisioo- vaid millist etpolerõhutavad, tähtis, see, et valitud tsiteerinud (2007, teel või muud kasutades. tehnikat Roche jt telefoni ka läbi viia saab Supervisiooni niga. või organisatsioo- meeskonnaga grupiga, da Supervisioon võib olla individuaalne, toimu- tasuline ( tavaliselt ja konfidentsiaalne on konda, toimub regulaarselt, väljaspool töökesk- Supervisioon töötaja. saanud ettevalmistuse vastava ka raames töökohustuste oma teha peer consultation) peer Professional supervision consultancy professional supervision ) ja super- professionaalse National Guidelines National ), võrdsete grupi- võrdsete ), 2011). on Grupis (Benshoff 1994; 2011). 2009) sotsiaaltöö ). ).

suhete keerukusega.Omadeelisedonsuper- – lastehaavatavuseganingnendevaheliste arvestada niitöötajatekuikanendeklientide tekaitsetöötajatele eeldaberioskusi.Siintuleb inimene (Stevenson2005).Supervisioonlas- sega jasupervisioonialaseettevalmistusega tajatele peaksläbiviimasotsiaaltööharidu- Professionaalset supervisioonisotsiaaltöö- sioonilt oodatakse(DavysjaBeddoe2010). ja kassedaväärtustatakseningmidasupervi- oleneb, kuidassupervisioonivastuvõetakse Shohet 2006,214).Organisatsiooni kultuurist selget supervisioonipoliitikat(Hawkinsja ja Beddoe2010).Igaorganisatsioon vajab pida ningprofessionaalsustarendada(Davys la omaemotsioonidega,ebakindlusega,õp- turvalisuse tagamises,aidatesneiltoimetul- Supervisioon mängibolulistrollitöötajate Vaja onselgetpoliitikat 2010, ja Beddoe (Davys 48).mustest koge- oma ja õppida tegevust oma hinnata ja re vaadata kõrvalt tööd oma võimaldab Supervisioon funktsiooni. kon omavahel vahel kolme, kõike seob mis tugi, pakutav seeritavale onsupervi- eeltingimuseks funktsioonide ( ja Beddoe olukordadele. Davys esinevatele tamist ning keskendumist praktikute töös soodus- arengu professionaalse töötajate 2010)Beddoe juhtimist, osutamise teenuse ni; Hughes ja Pengelly (1997, tsit Davys ja Eestis selle tulemusolemamõõdetavjasoovitud. sellest, millisesupervisioonigaontegu,peab Beddoe (2010,19)rõhutavad,etsõltumata olla kohustuslikvõivabatahtlik.Davysja (Davys jaBeddoe2010).Supervisioonvõib perviseeritavate erialaseidoskusijanõudeid kuid kaseljuhultulebalatiarvessevõttasu- visioonil, midaviibläbiteiseerialaesindaja, objektiivsuse ja arusaamise oma tööst, aitab aitab tööst, oma ja arusaamise objektiivsuse asutustes, kus viiakse läbi supervisiooni, läbi supervisiooni, viiakse kus asutustes, tõdes, et ning suhtes nendessupervisiooni kogemusi ja ootusi sotsiaaltöötajate linna Tartu (2008) Olga uuris Hramtsova tahtlik. onvaba- osalemine Supervisioonis lustest. davus sõltub kohaliku omavalitsuse kättesaa- selle võima- sotsiaaltöötajatele, vähestele ibid ) lisavad, et kõigi eespool nimetatud nimetatud etkõigi eespool ) lisavad, on supervisioon kättesaadav ainult ainult kättesaadav onsupervisioon fl ekteerida. See tagab suurema suurema tagab See ekteerida. fl ikti minevat minevat ikti seminari osavõtjadtöötasidseitsme-kuni võtnud 100sotsiaaltöötajale.Sügiskoolija Assotsiatsiooni korraldatudseminaristosa aasta detsembrisEestiSotsiaaltöötajate viisoriks. Samadküsimusedesitasin2011. deid eelistavadningkedatahavadsuper- milliseid supervisioonivormejameeto- madega seosesnadvajavadsupervisiooni, osaleja käest,millisteküsimustegavõitee- sügiskoolis küsissuperviisor Triin Vana 45 kaitsetöötajate jalastehoolekandeasutuste 2011. aseptembristoimunud Tallinna laste- Arvamused supervisioonist erialakirjandust. lugenud ning või koolitustel ülikoolis sellest kes onkuulnud supervisioonist, teadlikud kes onrohkem aga nendel sotsiaaltöötajatel, puudus. Suurem ja motivatsiooni teadmiste huvi, põhjuseks huvi ja motivatsioon onloobumise puhul sotsiaaltöötajate Mõnede on motiveerida. alluvaid oma kond agaeioska paljud sotsiaaltöötajad loobuvad sellest, juht- Tähtis on, et supervisioon toimuks regulaar- toimuks et supervisioon on, Tähtis koolitust. supervisioonialast muselt või kogenud kes on saanud kolleegilt, üle- oma nõusaamist ka peetakse Vajalikuks psühholoogiat. kes tunneb inimest, hetakse Individuaalset supervisiooni läbi viima ta- valdkonda. sotsiaaltöö tunneks kes sorit, supervii- süsteemivälist Eelistatakse da. olema positiivne ja oskama motiveeri- olla ressursside leidmisel,suutma abiks Ta olukorda. peab tegelikku näha oskust Superviisorilt eeldatakse objektiivsust ja ■ paremini klienti mõista ning ■ ■ lisaressursse avastada ■ jälgida kõrvalt tegevust ja enda teerida ■ läbipõlemist ■ meeskonnatööd javahel parandada ■ ja eesmärke ne, töökorraldust ■ siaaltöötajad vajavadsupervisioonisellekset: kümneliikmelistes gruppides.Selgus,etsot- arutada juhtumeid, leida uudseid lahendusi lahendusi uudseid leida juhtumeid, arutada jagada kogemusi, saada tagasisidet, re tagasisidet, saada kogemusi, jagada paremini mõista tööga seotud regulatsioo- seotud tööga mõista paremini tõsta teenuse kvaliteeti. teenuse tõsta õppida ja arendada professionaalsust ennetada suhtlemisprobleeme ennetada kolleegide saada toetust, motivatsiooni ja ennetada ja ennetada motivatsiooni toetust, saada õppida iseennast paremini tundma ning fl sotsiaaltöö ek- kogenud kolleeg oleks suuteline neidkogenud super- kolleeg oleks suuteline või juht vahetu kui oleks hea, lahendamiseks juhtumite etkeeruliste arvamust, avaldasid Töötajad eiolnud. välja kujunenud regu- laarsust kindlat võimalust, igat kasutati miseks ja kolleegidelt.ülemuselt rääki- Tööasjadest otseselt abi oma saada võimalik onalati neil Lastekaitseametnikud olid rahul sellega, et liteedi, otsustustejaprioriteetidejärgimine). ganisatsioonipoliitika, protseduuride,töökva- erialane reeglistikjaparimadpraktikad(or- lahendamine, kaasamine)ja4,2punktisai ne, respekteerimine,turvalisus,kon omandamine), toetus–7,7punkti(hindami- – 8punkti(oskuste,teadmistejaressursside edendamine), seejärelprofessionaalneareng kendumine (klienditööre enam punkte(9,1)saipraktiliseletöölekes- funktsioone kümnepallisüsteemis.Kõige Respondentidel palutihinnatasupervisiooni küsimustele. kirjalikele ka sid nad kogemus. vasta- Lisaks saamise pervisiooni su- kellel oli regulaarse linnaosast, Tallinna ühest lastekaitseametnikuga kümne tervjuu 2012. aasta mais viisin läbi fookusgrupi in- tuge. ootas töötaja kui samas õpetama, kippus superviisor kus olukorda, nimetati näitena kogemusi. Ebameeldiva negatiivseid ka supervisiooniga oli seoses Lastekaitsetöötajatel kättesaadav. alati jatele olema soovi- see peab samas vabatahtlik, ma ole- peaks Osavõtt vahelduma. peaksid sioon sul, kusjuures individuaalne ja grupisupervi- jook- kord kolme kuu kui harvem mitte lasti kind- kuid kord kuus, toimuda selt. võiks See tõdeti, et supervisioon on oluline ning sel- ning onoluline etsupervisioon tõdeti, on tarvis täita kiireid tööülesandeid. Samas kui kohal, alati olla vajadust silmas pidasid supervisioon toimuks töökohas. Viimased et kes soovisid, ja neid, väljaspool töökohta, toimuks etsupervisioon kes tahtsid, Oli neid, moodi. mitut vastati toimuma, supervisioon peaks ja kuidas kus Küsimusele, eitaha. da väljaspool kontorit tööasjadest üldse rääki- kes inimesi, on Samas koolitustel. näiteks Tööasju arutatakse ka väljaspool töökohta, vajadusele. vastavalt spontaanselt kujunevad arutelugrupid Sellised omavahel. leegidega kol- arutatakse Tavalinemusi. ettööasju on, küsi- iseloomuga kriitilise ainult lahendada koosolekutel jõuab –korralistel viseerima fl eksioon, õppimise fl iktide 55

SOTSIAALTÖÖ KUI ELUKUTSE SOTSIAALTÖÖ KUI ELUKUTSE 56 meelsust. Superviisorilt oodatakse arukust, vastu- tekitab seanss supervisiooni leeritud regu- rangelt väga õhkkonnas, meeldivas toimuma kem onväsitav. peab Supervisioon kesta kolm tundi, vähemast ei piisa ja võiks sessioon roh- supervisiooni Üks planeerida. ette tööd oma ja saaks segama supervisiooni hakkaks ei tööasjad et kavandamist, visiooni super- vajalikuks peavad Lastekaitsetöötajad kolm aastas. korda kuni kaks võiksid toimuda mis ja ühisüritustega, koolitustega supervisiooni kombineerida hea on Seega taastamiseks. ja jõuvarude miseks ajaveet- ühiseks võimalus olla võiks visiooni super- pärast kusjuures väljaspool töökohta, osaleda et kõige onsupervisioonis parem seisukohale, jõuti tulemusena arutelu Ühise tantseerida. leks peab suutma ennast igapäevatööst dis- võimalused supervisiooni saamiseks peak- saamiseks võimalused supervisiooni järele. Lastekaitsetöötajate supervisiooni hea vajadust tunnevad Sotsiaaltöötajad omandamist”. teadmiste jätkata vastutus aktiivselt rahuldada oma vajadusi ja Abistajatel lasub meie eiole valmis. selleks aga nõuab, seda klient kui siis, ainult mitte kui me tunneme, et meil siis, andma on ja rahuldatud: midagi ontunnetatud sed anda, vajadu- meie isiklikud kui vaid siis, andma (2006, 14) oleme „Me suutelised onöelnud: suudab aidata kliente. ta hästi sõltub, kui heaolust Sotsiaaltöötaja Hawkins ja Shohet peletada. eemale sellest kauaks võivad inimese supervisiooniga kogemused ebameeldivad Varasemad positiivne. see eiole kellel kõigil, on, see ning nikogemus supervisioo- on sotsiaaltöötajatel Vähestel ja paindlikkus. vabatahtlikkus supervisiooni ja isiksus professionaalsus,rolli superviisori suurt mängib õnnestumises Supervisiooni 2) ja mina meeskond ning 3) tööküsimused. supervisiooni ajalhilist teemat, mida vajalikuks peetakse käsitleda:Kokkuvõtteks 1) mina ise, võib öelda,Kolm põhisuunda et on kolm põ- kon järgima peab Ta teinud. isesotsiaaltööd onka ta kui rem, veel pa- sotsiaaltööd, ja praktilist õigusakte lastekaitse sotsiaaltöö korraldust, tundma peab Superviisor energiat. grupile sor lisab Hea supervii- ja paindlikkust. empaatilisust ﬁ dentsiaalsuse nõudeid. dentsiaalsuse sotsiaaltöö Benshoff, J.M Viidatud allikad lastekaitsetöötajatele kohustuslikuks. muutub ja selles osalemine kaitsetöötajatele laste- läbiviimist supervisiooni toetama riik eelnõu kohaselt hakkab lastekaitseseaduse veebilehel www.isci.ee. Uue MTÜ tutvuda oleva saab ja selle analüüsiga dusega aluseks kirjel- lastekaitsetöötajatele. Süsteemi mise väljatööta- supervisioonisüsteemi Instituut ja Coachingu Supervisiooni Eesti MTÜ-lt siaalministeerium tellinud käesoleval aastal Nimelt onsot- avarduma. sid lähitulevikus social work.4 Kadushin, A., Harkness,D Ülikool. siaaltöötajate kogemusedjaootused.Magistritöö, Tartu Hramtsova, O. McGraw-Hill Education. ping professions. Third edition.OpenUniversityPress. Hawkins, P., Shohet,R Jessica KingsleyPublishers:LondonandPhiladelphia. sional Supervision. A GuidefortheHelpingProfessions. Davys, A., Beddoe,L www.ericdigests.org/1995-1/peer.htm (15.10.2011). se onCounselingandStudentServicesGreensboroNC, Supervision. ERICDigest.Source:Clearinghou- areng. Aripäeva Kirjastuse AS. areng. Aripäeva Tõnismäe, E.,Gern 2004, Vol. 11 Nos1&2,7–55. From NaturetoCulture. Tsui, M.-S. vision.html (7.04.2012) Work. www.unison-edinburgh.org.uk/socialwork/super- Stevenson, J. facts/supervision.pdf (07.04.2012). NSW. www.yapa.org.au. www.yapa.org.au/youthwork/ youth workers. Youth Action &Policy Association Professional supervision tion-nurses (05.01.2012). professional-supervision-of-mental-health-and-addica- tepou.co.nz/library/tepou/national-guideline-for-the- force development. Te Pouo Te Whakaaro Nui, www. centre ofmentalhealthresearch,informationandwork- mental healthandaddictionnurses(2009). The national National guidelines Publishing Co.Inc.,New York. statements andcriticalissues. A DivisionofMacmillan Munson, C. Blackwell publishing. fessional SupportRolesinClinicalpractice.2 Preceptorship andClinicalsupervision: A GuidetoPro- Morton-Cooper,Palmer, A., A. (2004).SupervisionModelsinSocial Work: (1979).Socialworksupervision:classic (2005).ProfessionalSupervisioninSocial th edition.PrintedinUSA. . (1994).PeerConsultationasaFormof (2008).Supervisioon: Tartu linnasot- fortheprofessionalsupervisionof , H.(2006).Mentorlus –jagatud . (2010).BestPracticeinProfes- . (2006).Supervisioninthehel- Asian JournalofCounselling, (2011). A survivalguidefor . (2002).Supervisionin (2000).Mentoring, nd edition. Seminaril osalenud töötajad, asenduskodude kolmandat tegutsemisaastat Põltsamaal. 17.duskodus” Lasteküla SOS tähistati mail Kaasen- inimene. vaidvõrdväärne mene, ini- väike lihtsalt –mitte „Laps Seminariga arendada praktikat, misarvestablapsekui kuuldu põhjal on hädavajalikmõtestadaja kida, etseminariettekannetes jaaruteludes või aktiivsust.Peansiiskivajalikuks mär- asendushooldus kujundablapse passiivsust Artiklisse eimahuaruteluselle üle,kuivõrd ne ningausjasüdamliksuhtlemine lapsega. gad asjadonlihtsad:peaminesuhteloomi- ega ametijuhend.Seminariltõdeti,etkõiktar- teemasid eiavaterviklikultükskiseadusesäte seisvaks eluksettevalmistamisel,kuidneid on olulinelastegakoostegutsemisesjaise- õigustega arvestaminejanendekaasamine täidab lasteasendushooldustulevikus.Laste Eesti asendushoolduseleningmissugustrolli sel; millineonolnudsenistereformidemõju tähendab; misvaheonkaasamiseljaosalemi- on lapssubjektinajamidasubjektiksolemine esimest korda.Seminarilräägitisellest,kes duskodu argipäevas, arutatilaiemasringis seotud küsimusi,misonhuvikeskmesasen- raldatud kavarem,kuidlapsekaasamisega osutamisel. Seminarejakonverentseonkor- ne kogemusperepõhisehoolekandeteenuse gutsenud SOSLastekülalonmärkimisväär- Taasiseseisvumise algusaastatest Eestiste- dab lapsekaasaminetegelikult Praktikute mure:midatähen- töösse. asenduskodu neid igapäevasesse ning kaasata subjektina lapsi kohelda kuidas arutasid, arendajad na ja valdkon- uurijad vanemad, hooldusperede Seminar lapsekaasamisestasenduskodus Lasteküla SOS Põltsamaa Ingrid Sindi sotsiaaltöö täiskasvanud. Vahe on selles, et lapsel on vä- on lapsel et selles, on Vahe täiskasvanud. meie, ja nagu tõlgendab, ümbritsevat vaatab osalejaelupäevast /.../ alates aktiivne Laps se objektideks. Laps on aga oma esimesest on passiivseteks lapsed hoolitsu- muutunud /.../ Tänapäeval kogukonnas. või perekonnas oma ülesanded olid tal tegema, midagi line oli võime- laps kui –niipea, liige kollektiivi oli aktiivne laps „Kunagi Strömpl. Judit les osaleja,” arut- aktiivne vägagi olnud on laps „Ajalooliselt lapsi kaasata. eiõnnestugi siis puudub, see Kui ja praegu. –siin aktiivne olla etlapsel onõigus arusaam, lähtekohaks uurija ülikooli Tartu nende põhisõnumid Laps subjektina:ettekandedja järgnevalt kaväljatoon. arutelusid kuulatespaninkirjamõtted,mida kohta puudubselgeteadmine.Ettekandeidja tetega agasedatehaasendushoolduses,selle isiksus japotensiaal.Kuidasmillistevõ- suhetega lapsepõlves,etareneksväljatema laps saakshakkamaiseendajaümbritsevate nueluga toime,siistulebtegeledasellega,et asendushooldusel olevlapstulekstäiskasva- mine. Miksonseeoluline?Kuisoovime,et igakülgne tundmaõppiminejalapsestlähtu- tegutsemist, millealuseksonlapseolukorra võrdväärse subjektiga.Seetähendabpädevat plaan vajaks täiendamist. Juhtumiplaanis Juhtumiplaanis täiendamist. vajaks plaan etkehtiv juhtumi- jäi kõlama, mõttena Ühe lähtudes. aspektist kaasamise lapse just musi tule- läbi kontrollkäikude duskodudes viidud Sarv Margit vanemnõunik kantselei Õiguskantsleri hel. vaja lapse täiskasvanu suhtlemist tiivset efek- see tähendab Praktikas küsimustes. teid ja avaldada arvamust teda puudutavates haselt on lapsel õigus väljendada oma vaa- 12 ko- konventsiooni artikli õiguste Lapse osaleda”. neil lubada ta, kaasa- lapsi taas ülesanne: uus nüüd onmeil produtseerinud lapsi, kes on passiivsed, siis et laps ei ole aktiivne. Seega, seda, see eitähenda teistmoodi, tõlgendab kuna oleme laps Kuigi täiskasvanul. kogemusi kui hem tekande järgi on lapsega koostegutsemise koostegutsemise onlapsega järgi tekande tutvustas oma ettekandes asen- ettekandes oma tutvustas Judit Strömpli Judit et- 57

SÜNDMUS SÜNDMUS 58 jaoks tähendab see midagi koledat ja hirm- midagi see tähendab jaoks inimeste vanemate siis võtmes, positiivses nooremad inimesed mõistavad asenduskodu „asenduskodu”. sõnast Kui arusaamu meste raldatud küsitluse tulemused, kus uuriti ini- kor- tõi välja Oro ühingu Margus paistab. ka sellele, kuidas see, mida me teeme, välja mõtlema peame ontähtis, sisu etkuigi must, Ta lastehoolekandega. arva- seosest avaldas Oro Margus tegevdirektor ühingu Eesti SOS Lasteküla lapseta. ilma vahendusel, te töötaja- kuid küll, etsuheldakse aga ilmneb, Asja kontollides regulaarselt. lapsega suhtleb esindaja etomavalitsuse kirjas, miplaanides rääkis ja arvas. Näiteks on paljudes laps juhtu- mida ning arutati lapsega koosolekul meeskonna selgemalt, mida kajastuda võiks kaalutlusi”. „kasvatuslikke ja vähem vastu isiku lapse austust eeskätt sisaldama tugi täiskasvanu kasvatama. Lapse arengu toetamiseks peab peab teda kuidas onlapsele ning hea mis ja suhtumise, et mina täiskasvanuna tõrjumise laste jätma peaksime Seljataha tean, raske. küllalt võibsee olla täiskasvanutele kuid vajavad seda, Lapsed ga suhtlemine. südame- avatud ja empaatiline julge, ning oninimlikkus professionaalsus et suurim onõpetanud, Töö asenduskodudes uurimine. ja kolleegide töö enda suhtlemine, on olnud nevates asenduskodudes, märksõnadeks kus Ingrid Sindi avatus. hingeline ontäiskasvanu et oluline sõnum, jäi Kõlama arusaamu. ja vajadusi omi väljendama tugevamalt üha hakkavad tarvis kujundada eluväärtusi, kuid noorukid on küljest Ühest ja autoriteet. diselt lähedane en- kasvandikele olla oma kuidas küsimusi, tekitab sirgumisel kõige Laste kasu. rohem onolnud millest onsee, lähtumine lastest viiele lapsele. Just SOS-ema temast sai gasi Kaljuvald pereema Lasteküla SOS Põltsamaa Lood lastegakooskasvamisest Oro. onväike”, Margus tõdes muutunud, onmidagi sisus etasenduskodu usk, kuid muutusi, väliseid näevad „Inimesed sõnagi. ei –lastest bränd hingetu justkui on Eestis asenduskodu et see, aga on Murettekitav sat. mittekaasamisest. lapse näide rääkis, kuidas kaheksa aastat ta- aastat kaheksa kuidas rääkis, kõneles brändi mõistest ja selle selle ja mõistest brändi kõneles rääkis omarääkis töökogemustest eri-

See on kõnekas onkõnekas See Maire Maire sotsiaaltöö kuid praktiliste lahendusteni seekord veel ei lahendusteni praktiliste kuid teemasid, seotud kaasamisega lapse käsitleti osaliselt: eesmärki oma täitis etseminar da, Võib öel- rääkida. kaasa arengus valdkonna oma soov on neil ning järele arutelude ühiste vajadustAsenduskodutöötajad tunnevad asenduskodutöös. teemasid ja küsimusi uusi esile tõi seminar hinnangul Osalejate Kokkuvõtteks teenusele. spetsialiseeritud onõigus lastel probleemidega psüühiliste Ka lastele. elanud läbi traumasid raskeid habilitatsiooniasutusi Vaja teenusesaaja. onre- ei oleks passiivne etlaps ja seda, töökasvatust oluliseks peeti rääkides ja osalemisest kaasamisest Laste takerduda. formaalsustesse ei tohiks tika ja prak- tegevus onloominguline vatamine kas- võimalusi: laste olema mitmeid peaks etasendushoolduses Tõdeti, asutustesse. dest hoolduspere- lapsed jõuavad miks see, kitab te- Muret hooldusperenduseks. valmisolekut ühiskonna Eesti ning koolitusvajadust tajate ka asenduskodutöö-asenduskodusid. Arutati onvaja perevanematega ja kas prioriteediks asendushoolduse edaspidi ka jääb hooldus ne perepõhi- kas muret, tundsid töötoas selles Osalejad arutatut. töötoas viimases siinkohal hoolduse loomisel. Käsitlen kontseptsiooni mate käsundusleping; prioriteedid asendus- perevane- ja valetamine; mõjutusvahendid kaasamiseks; valmisolek aruteluteemat: neli läbi viia aitas meetodil ruumi avatud arutelusid Töötubade Töötubade arutelud rubriigist „Uudised”. www.sos-lastekyla.ee kodulehel ühing Eesti Lasteküla SOS leiab kokkuvõtted Seminari tore! ongi See teel. õppimise ikkagi misväärsed teadmised ja kogemused, oleme õigustele. laste märki- onolemas meil Kuigi pööratud ontähelepanu vähem tunduvalt siis aspekte, lapse kasvatuslike käsitletud onpalju asenduskodutöös etkui ilmnes, Lisaks vajalik. ühiskonnas onEesti hooldus asendus- ja onolulised laste etnad – tunnet, hoolduse tegutsevad praktikas täiskasvanud vajavad asendus- ka etkaasatust oli see, teemadest tõusnud päevakorda Üks jõutud. Robert Oetjen Robert . Kujunes välja . Kujunes todeid. leja rolli. Mõlemaljuhul saablast aidata, kasutades selleks sobivaid mee- abistamiseks. Edasises elus võib laps omaks võtta nii ohvri kui väärkoht- tutvustatakse võimalusiArtiklis väärkohtlemise ohvriks langenud laste oma sisemisi kannatusi, lapse ainuvõimalik ainuvõimalik lapse kannatusi, sisemisi oma väljendada oskab laps kuidas viis, olla ainus võib sageli hälbiv käitumine Normist anda. teada viisil sõnatul kaudselt, probleemist midagi öelda. See on meile tema käitudes võihalvasti kummaliselt võimalus oma püüab Laps „lekkima”. kipuvad Need peita. täielikult meeleheide, onvõimatu abitus, segadus, viha, häbi, süü, muserdatus, hirm, teeb kurvaks. Väga tugevaid tundeid nagu Sellinetema mõtted ja mõtisklus unistused. võiksid olla millised käitub, ta neb, kuidas tun- ennast ta kuidas mõtiskleda, vaid põhjal Meie võime pildi Marek. ennast Nii kujutas kaks poolt”juht Projekti „Väärkoheldujaväärkohtleja–samamündi Tartu LasteTugikeskusepsühholoog Eha Berezjuk Aitame luuauutlugu sotsiaaltöö käitumisest tuleb nagu iseenesest. On pere- On iseenesest. nagu tuleb käitumisest vanemlikust osa suur sest raskem, lemata kaht- onsee olukorras Pingelises võimalik. onsee Agaloomulikult töötada. si” ümber sid, peavad pingutama, et mõttes „salvestu- käitu- nendega vanemad nende kui teisiti, teha tahavad kes Need, kanda. vabalt edasi mesed, kes saavad põlvkondade kogemust ini- onneed etõnnelikud päevik”, „Beebi raamatus oma kirjutab N. Stern Daniel Lapsepõlvekogemuse mõju kimiseks. või rää- kogemustest keel üleelamistest oma mismustrid ikka edasi ja edasi. ja edasi. edasi ikka mismustrid tõenäoliselt kanduvad käitu- kinnistunud bits ja ümberõppimine on keeruline ning aa- elu esimene onjulapse Lapsevanemate palju teavet tahtmatult. annab täiskasvanu ja tahtmatult palju võtab Laps teavet vastu poolest. kahest mündi ühe kui väärkohtlejast ja väärkoheldust rääkida sageli meil tulebki agressiivse, sõjaka ja vägivaldsemidagi rolli? saab Nii muuta ja ei üritagi, et kes eiusu, või ohvrina, –kas läbi elu astub võtab ise lapsele mõjub, see tema kellena Kuidas perekonnas toimuvat lähisuhtevägivalda. pealt ja kuuleb lapsnäeb kus on perekondi, ja väärkohtlemist, tunda saab laps kus kondi, 59

TERAAPIA TERAAPIA 60 tunnetest ja võtaks järk-järgult omaks uued uued omaks järk-järgult võtaks ja tunnetest negatiivsetest tugevatest ohver vabaneks Mida me saameTeraapia teha, aitabtaastuda et väärkohtlemise eivõimalda. kut ja terviseprobleemid normaalset toimetule- suhtlemisraskused elu, kus lapsele tulevikus oma olnud, vägivaldne suhtes onlapse kes see, ka lapsevanem, ükski eisoovi kindlasti gimata väärkohtlemist minevikus. Aga kohe ilmtin- eitähenda muidugi mis jms, misest käitu- suitsidaalsest käitumisest, vigastavast ennast- suheteprobleemidest, depressioonist, ärevusest, rääkida Me võime siinkohal mid. problee- tekkida hiljem võivad tõenäosusega suurema seda kogemus, onnegatiivne duvam kor- ning tõsisem ja mida kaitsetumaks mese Lapsepõlvetrauma üleelamine muudab ini- eesmärk ja laps tajub toetust ja mõistmist. ja mõistmist. ja toetust tajub laps eesmärk Tekib otsida. ühine lahendusi probleemile ühiselt aitab häbi- ja lapse süütunnet, dada vähen- aitab lähenemine Selline vaja muuta. on mida teha, tööd tuleb millega selgemaks, saab andes nime Probleemile putukana). ta mus- (nt teeb käitumist halba muret mis gi, probleem inimesest, kujutades seda millena- lahutada tähendab See tähendusega. keskse onnarratiivteraapias Eksternalisatsioon saada. tahab kelleks ta leks, sel- saada kuidas võimalustega, erinevate inimene tutvub vahendusel Narratiivteraapia järeldustest. „nõrkadest” puudutavatest teeti elu oma ja identi- vabaneda aidates kohta, lusse, lammutades negatiivseid eeldusi enese käsit- identiteedi oma muutusi tuua aitab mis narratiivteraapia, võtta appi võib Siinjuures nanguid ja tulevikuunistusi.” väärtushin- loob lootust, annab mis lugu, uus valida olema võimalus peab „Kõigil Norra pereterapeut Robert Lars Lund ütleb: suhteid? terveid ja et ta oskaks luua enda ümber tugevaid suhtlemisstiilid ja tõhusamad suhtemudelid, väärtushinnanguid ja tulevikuunistusi.” ja väärtushinnanguid olema võimalus valida uus lugu, mis annab lootust, loob onöelnud: Lund Norra pereterapeut Robert Lars „Kõigil peab sotsiaaltöö das saame üksteist aidata, nagu puudmet- nagu aidata, üksteist saame das kui- ühist, omavahel meil on mida ühist, del Puud moodustavad metsa: mis on kõigil puu- hoolitsus, armastus. toetus, olemas, sul mis asjad, anded, Viljad –sinu inimesed. olulised olnud sulle elus sinu on läbi –kes tegema? oled pidanud Lehed mida kõigele, alal hoida vaatamata neid unistusi aitab olnud? Mis ja lootused unistused need on sul kaua Kui etjuhtuks. loodad/ootad, sa mida elu võtta, su võiks suuna mis unistad, sa –millest Oksad öelda. kohta sinu sõber hea võiks mida kasutad, iga päev mida on, sul oskusi –milliseid Puutüvi päevad. sinu kes on su ümber, mida sa teed, millised on Muld jms. – kodus lemmikkohast oma nud, õpeta- olulist midagi kes ontalle on, pärit sellest. Juured – laps saab rääkida, kust ta puuja räägib joonistab Laps tegutseda. elu suunas parema ja suutlikkust julgust lootust, annaks etsee viisil, rääkimine dest ja asja- vestlemine lapsega joonistamine, puu ümberkirjutamine”: „mineviku oma on sisuks mille metoodika, pärit Aafrikast ka tuua aitab minapilti Positiivseid muutusi iseenesest. eiteki mine käitu- etselline tajuks, etta üle, käitumise oma kontroll lapsel saada onaidata Oluline da ja teadvustada, mis astmel ollakse: kas tunneta- aitab võib mis abi olla meetodist, lega ja ohvrist on saanud väärkohtleja, siis poo- teise mündi onjubategemist Aga kui Abimeetod väärkohtlejale elus. tema ja inimesed olulised toetavad oskused, lootused, unistused, tema pandud põhjal onkirja joonistuse tema kus saab? Vestluse tunnistuse, laps saab lõpus mil pole torme, ja mida pärasttused ja lootused tormi alal teha hoida? Kas on aegu, Mida me teha saame, et tormis neid varitsevad? oma mis onohte, kas puudega, unis- mis sama võib lastega juhtuda kas puudega, võib mis juhtuda siis torm, tõuseb sas? Kui leja mõistab, et ettekäänded onotsitud. leja etettekäänded mõistab, etväärkoht- selleni, jõuda tuleb Arutlustega vähendamist. eitamist, otsimist, banduste va- barjääre, sisemisi hõlmab Teine aste mistused väärteoks. hiljem lisanduvad mõtted, ja tunded etteval- analüüsist, käitumise tuleb Alustada tamist. hirmu- hoiatusi, ähvardusi, näiteks sutanud samme teadlikult planeerinud, et ta on ka- neid etollakse onarusaamine, Tähtis hoida. ära oleks saanud ettegu ja teada, tunda ära onneed Oluline onületatud. piire väliseid milliseid kirjeldatakse, astmel Kolmandal toimunud. on mis kirjeldatakse, kus astmest, jandast nel- tuleb Alustada väärkohtlejatega. tööks onmõeldud mis meetod, se neljaastmeline vältimi- korduvuse onD.See Finkelhori või tehtud. onteoksil jubategu kus neljandal, või hoida ära väärtegu saab kus esimesel, me sellega ka tema eneseusku. eneseusku. tema me sellega ka suurenda- ja julgustame toetame, siis napib, usku endal tal kuigi lapsesse, välja, etusume menäitame Kui edusamme. imepisikesi ka ja märkama märgata õpetab ressursse omi aitab Usk muutusesse minapilti. positiivsesse enesehinnangut ja see on ka panus inimese sidet, tõstab luua aitab see vatele külgedele, Keskenduda lapse ressurssidele tuleb ja tuge- … hirme nende Mõista elu. Tunneta nende näevad. nemad mida Näe, on. öelda neil mis Kuula, värsina: kirjutanud jaoks on oma sõnumi terapeutide ja nõustajate vise teraapiakeskuse juhataja Lars R. Lund Norra pereterapeut ja teismeliste vaimse ter- Kuula, näejajulgusta lugu. kujunemise on tema milline käitumiseni, nud väärkohtleja sellise onvii- mis ja mõista, võime tunda nõustaja mõtete ja tunnetega ja sama oluline väärkohtleja ontöö Väga tähtis ravimiseks. on ka sõltuvushäirete sobibma? ka meetod See Millised panid tunded mind selliselt käitu- plaan. kavatsus, selline oli sisemuses mul et onnõustuda, Raske soovidega. mõtete, tunnete, töö kuulub juurde astme Esimese sotsiaaltöö Nõukogu. teeb rõõmsaks! Sellinetema mõtted ja mõtisklus unistused. olla võiksid millised ja käitub ta kuidas neb, tun- ennast ta kuidas põhjal mõtiskleda, pildi Meie võime vaid Maria. ennast kujutas Nii onmööduvad. elus asjad et halvad usku, tab jõus- Võlupildi joonistamine hirme. oma da ja vähenda- tunnetest negatiivsetest malduda ee- justkui välja elada, tundeid omi kaudu Abi on ka kunstist – lapsise muinasjutte! saab joonistuse ja looge rebased jänesed, Võtke appi karud, ja emotsionaalsetoma psüühilist olemust. tunnetada sügavamalt ja aitab le lahendusi probleemide- ka pakub muinaslugu pingeid, sisemisi oma paremini laps jub ja mõistab abi ka muinasjuttudest. Muinasjutu toel ta- onkindlasti puhul laste Traumakogemusega Projekti spetsialistidele. töötavatele mõeldud lastega olid ja töötoad Konverents Keskusest. Janus Andres K. Jensen psühholoogid ja Mimi Strange Norrast, Taanist, Lund R. Lars terapeut ja töötuba läbi sotsiaaltöötaja viimas ja pere- raames käisid Tartus konverentsil esinemas poolt”. Projekti kaks mündi kohtleja –sama väär- ja „Väärkoheldu projekti vusvahelist rah- koordineeris Tugikeskus Laste Tartu uutlugu. luua saaksid se näitajad lastele, kes seda vajavad, olla valgu- .Meie saame et süüdates” tuld nadikka vaid välja kandes, pimedust teha valgeks saa ei tuba ütleb: „Pimedat rahvatarkus Hiina ﬁ nantseeris Põhjamaade Ministrite 61

TERAAPIA SUMMARY 62 public sectorprovidesdifferent kinds ofassistance(socialbene conditions, apositiveattitudetolife,andthedesirewillingnesscopeindependently. Although the and otherpeoplewithdisabilities,aswellbyimprovedphysicalabilities,newskills,adjustedliving with aslittleassistancefromotherpeoplepossible. This wasachievedwithhelpfromfamily, friends Over time,theintervieweesgenerallyadaptedtotheirdisabilities,whichmeantindependentcoping most commonreasonsfordif signi to shock,denial,sadness,stress,hopelessnessanddespair. After theevent,intervieweeswere Mobility Impairment. The results showedthatacquiringadisabilitywastraumaticevent, 14 respondentswithacquiredphysicaldisability, allmembersoftheEstonianUnionPersonswith lives. The studyusedsemi-structural interviews,analysedbythematicanalysis. The samplecomprised the thesiswastoexploreadaptationandcopingofpeoplewhoacquiredadisabilityduringtheir The articlegivesanoverviewofaMaster’s thesisdefended in Tallinn Universityin2013. The aimof for implementingthenewsystemwillbeEstonianUnemploymentInsuranceFund. with partialcapacityforworkasquicklypossible,andsupportsemployers. The authorityresponsible measures, studyingorworking. The reformaimstoestablishacomprehensivesystemthatreachespeople depending onthelevelofincapacityandwhetherpersonisactivelyparticipatinginlabourmarket and capacity, andnottheirincapacity. The bene for assessingthelevelofincapacityworkwillalsobereformed,nowfocusingonpeople’s abilities measures thatsupportreturntoemployment,andonimproveworkenvironment.Methods part time. There isalsoastrongfocus onpreventinghealthdamages,willingnesstoparticipatein with longtermhealthproblemsshouldbekeptonthelabourmarketwhenitispossibleforthemtowork work andoccupationaldiseases. According totheprinciplesofreformapprovedinJune2013,people of temporaryandpermanentincapacityforworkintoonescheme,whichwouldalsocoveraccidentsat show thatabout2/3ofthemdonotwork.In2012,thedecisionwasmadeinEstoniatounitesystems for incapacityworkinEstoniaandthisnumberisincreasingatafastpace. The statisticsof2011 longterm healthproblemstothelabourmarket.In2013,therewere98062personsreceivingapension The MinistryofSocial Affairs ispreparingareformtosupportcapacityforworkandhelppeoplewith and thewayitin Sotsiaaltöö The upcominglocalelectionswillwitnessthemerger ofanumberlocalgovernmentsinEstonia. and psychologicalsupport,aswelltransportation,personalassistance andrehabilitationservices. mobility impairmentareoftennotmet. There areshortcomingsinprovidinginformationonassistance specialise andbetteropportunitiesforin-servicetrainingintheir municipality, believesoneoftheadvantagesmerger isthatsocialworkerswillgetachanceto Paistu, Pärsti,Saarepeediand Viiratsi formingthemunicipality of Viljandi. EneSaar, mayorofPaistu for moresocialworkerstofocus on preventivework. bene establish anoptimalneed-basedsystem, aswelltoimplementacommonprocedureforpayingsocial the merger contractprovidesthatnochangeshouldworsenthesituation insocialwelfare. The aim isto Risti toformthemunicipalityof Lääne-Nigula. According toÜlleErman, mayorof Taebla municipality, services. InLääneCounty, themunicipalityof Taebla willmerge withthemunicipalitiesofOruand social servicesandenablebettercooperationwiththecityof Viljandi to ensureeducationalandcultural work, theaimistohaveastrongerfocusonprevention. The merger willalsobringimprovedaccessto better partnerforpeopleandbusinessestoensurethatthereare enoughjobsintheregion.Insocial fi fi Anu Viita-Neuhaus tsnolaterthanin2015. All socialworkerswillretain theiremploymentandtherewillbeaneed cantly impairedandneededassistancefrom otherpeopletocopewitheverydayactivities. The Experiences inadaptingtoandcopingwithmobilityimpairment askedtheleadersofsomelocalgovernmentsaboutwhatare advantagesofmerging New capacityforworksystemtohelppeoplewith fl uences socialwork. Viljandi Countywillseethemerger ofthemunicipalities , ChiefSpecialist,SocialSecurityDepartment,Ministryof Affairs Social workinmergingmunicipalities fi culties weredecreasedphysicalabilities andunsuitablelivingconditions. long-term healthproblems Kaie Pilme sotsiaaltöö fi t forincapacity forworkcanbepaidinfullorpartly , MSc fi ts andservices),theneedsofpeoplewith fi eld. The municipalityhopesto be a fi rst leading с а магистерского предусматривает нарушением социальных волости которой выяснить университета местных волостей нескольких опорно Статья Министерство отражается Статья Предстоящие мере Юлле Признанный здоровья связаны политики европейской как трудоспособности социальные Голландии Формирование идентичности геев в Эстонии нафонегетеронормативности. геев в Эстонии Формирование идентичности

трудоспособность важнейшими

геи О социальной работе в объединяющихся местных самоуправлениях. О социальнойработе самоуправлениях. вобъединяющихся местных

ее

Эрман

дает -

дает —

двигательного , получают рассказывают

Пайсту CARe, , самоуправлений и ,

У социального работника есть возможности иполномочияпомочь возможности У социального есть работника и Тартуского

как какое

обзор приступит пребладающее

как

помочь местных работники

исследований

. сети опорно обзор

. Опыт адаптации и совладания людейОпыт адаптации исовладания снарушением опорно- исследователь

выборы

Личный опытлюдей им

В исследования они

социальных

оно

Вильяндиского , влияние интервью

положениями

магистерского . он попечительства помимо

Исследование на

справляются защищенного

отразится - людям , Ану

двигательного

знакомит

рынок

самоуправлений

университета

аппарата с . могут о

органы

Марина

е этой

Вийта общество

формировании поделиться .

прочего

, в и

Кайе

с то записанном

, обществе труда новыми дел

психосоциальной

целью уже

двигательного аппарата.

нарушением ,

на

осени Регина со

исследования , какую

реформы уезда местного

- нетрудоспособным.

в Пильме готовит ,

социальной приобретших основано

Нойхауз Молчанов

сегодня . ,

основанного в своим повседневной

что

оказывает аппарата которого институте

Целью направлениями своими

гетеронормативное Эне

в Линд в работу

работе

на

дальнейшем Эстонии , , своей

еет непреложную ценность. еет непреложную ценность. реформу sotsiaaltöö опытом содействовать

самоуправления ,

магистр

Саар на состоявшемся а здоровья Министерство

исследования . ,

мыслями магистр , было

работе

журнал также

защищенного интервью на

на человек социальной в реабилитации

сексуальной и

недостаток

формирование

жизни . качестве общинной старейшина

применения описать Журнал

мер социальных .

в вернуться

с На Sotsiaaltöö будет

о области социальных

возможностями , том

Стр. 24

с способен по вопросы возвращению

14 в мировоззрение

было

будут Sotsiaaltöö Стр. 31

опыт гостевого какой ,

социальных оцениваться мае в работы поддержке

здоровья какую работе

членами институте идентичности

профессор

душевного

волости

различных

на этого гомосексуальной

наук

получить адаптации

сопутствоваться

журнала помощи

выполнять пользу

наук рынок и Таллиннского

восстановлении

профессора Эстонского года

в людей

попросил , социологии

Таэбла трудоспособности

течение дел не ,

при

какие

принесет

здоровья

Жан Стр. 41 труда

отвечают нуждаются

представление в

, нетрудоспособность людей методов

Таллинне как

. со

помощи Ляэнеского

Статья

Пьер проблемы

стойкой

жизни

Новая

идентичности руководителей

союза

объединением

с Таллиннского .

университета

и их

объединение

нарушением Стр. 11 старейшина

социальной проведения

душевного Вилкен

и рассказах семинаре , знакомит

которых Стр. 37 людей система а утратой в

с , о

также какой уезда

этим цель том

из

с . , ,

РЕЗЮМЕ KIRJANDUS 64 plaanid. www.praxis.ee. takse, midanooredomaelustarvavadningmillisedonnende tuleviku- Uuringuga soovitiväljaselgitada,kuidasNEET-noore staatusessejõu- poliitika instituudipoolt2012.aläbiviidudkvalitatiivuuringu tulemusi. Euroopas jaEestis,millejäreltutvustatakseTÜsotsioloogia jasotsiaal- musi, teisesosasesitataksestatistilineülevaadeNEET-noorte olukorrast osas tutvustatakseNEET-noortega seotudvarasemateuuringutetule- analüüsile javõimalikepoliitikalahendusteleidmisele.Ülevaate esimeses vate noorte(NEET-noorte) igapäevaelujasellegaseotudprobleemide Poliitikaülevaade keskendubEestiselavatemittetöötavatejamitteõppi- Praxis jaEestiNoorsootööKeskus. „Noorteseire Eestis”5/2013.SAPoliitikauuringute Keskus käi?” (2013).KaireKasearu,Avo Trumm. Poliitikaülevaade NEET –„Noored,kellegakeegieiarvestajakeskuskil www.sm.ee väljaanneterubriigis. tehtavatest kulutustest.Kättesaadavsotsiaalministeeriumikodulehel test teenustest,makstavatesttoetustestjahüvitistestningtööpoliitikale pakutavatest vakantsidestjatöölerakendumisest;töötukassapakutava- olevatest töötutest,registreeritudtöötutekuulumisestriskirühmadesse, ka töökeskkonda.Kogumik annabülevaatekaEestiTöötukassasarvel tööturul. Samutivaadeldaksetööerivormejatööajakorraldust,aga selle muutusitegevus-ningametialadekaupa,töötustjamitteaktiivsust tusi jatuuakseväljavõrdlusteisteriikidega;käsitletaksetööhõivet Kogumikus iseloomustatakse2012.aEestitööturulasetleidnudmuu- toimetised Põldis, HäliTarum, EsterRünkla. Töövaldkonna areng2012(2013).ÜlleMarksoo,Eva www.eldemproject.eu. tud probleemidekorralninghooldajateigapäevasekstoimetulekuks. ja misonsellepõhjused;antaksepraktilisinõuandeidmäluhäiregaseo- gitatakse, misonmälujamäletamine,midakujutabendastmäluhäire duskõrgkool Soomest.Omastehooldajatelemõeldudkäsiraamatussel- oli Tallinna ÜlikooliPedagoogiline SeminarjapartnerDiakooniaRaken- mentsusest jasellegakaasnevatestprobleemidest.Projektijuhtpartner te toimetulekutningtõstanendegatöötavateinimesteteadlikkustde- „ELDEM” eesmärkolitoetadamäluhäiretegainimestejanendeomas- Aastatel 2011–2013programmiINTERREGIVAtoelläbiviidudprojekti Seminar. Kauber, MerikeKravets.Tallinna ÜlikooliPedagoogiline kuks mäluhäiretegainimestega(2013).Koostajad: Maiu Kui lähedaselonmäluhäired:abiksomasteletoimetule- tituudi kodulehel www.tai.ee väljaanneterubriigis. uuringute korraldamist toetavaidtegevusi.Kättesaadav Tervise ArenguIns- sobivaid kasutusalasid, uuringuanalüüsijaraporti koostamistningteisi de, tegevus-jaajagraafikuseadmist, uuringuteläbiviimisemeetodeidning uuringu planeerimisprotsessi,olukorra javajadustehindamist,eesmärki- ülevaade, kuidasiseseisvaltuuringuid planeeridajaläbiviia,kirjeldatudon uurin Juhendmaterjal onmõeldud abimaterjaliks tervisejaheaolugaseotud Instituut Koostajad LauraAaben,KarlViilmann. Tervise Arengu Tervise jaheaoluuuringuteläbiviiminepaikkonnas(2012). gute ja analüüside läbiviimiseks kohalikul tasandil. Juhendis antakse gute jaanalüüsideläbiviimiseks kohalikultasandil.Juhendisantakse nr2. sotsiaaltöö Sotsiaalministeeriumi „Õnnelikud on need, kes leiavad tarkuse. See on väärtuslikum kalliskividest, ja sellega ei saa võrrelda ühtki asja, mida sinu hing ihaldab … Inimese ajul on tohutu mälu, õppimise ja loovuse potentsiaal. Nii ka teie ajul – ja kaugelt suurem kui teie ise arvate. Sada miljardit neuronit on lihtne fakt inimese füsioloogiast, kui võtta arvesse tuntud neuroloogi Sir Charles Sherringtoni, kes kirjeldas inimaju „võlutud kangastelgedena”, mis on valmis kuduma loova eneseväljenduse kordumatut kangast … Ajalugu on andnud meile piisavalt vaimuhiiglasi, et veenda igaüht inimajus peituva potentsiaali suuruses … Maailmas, mis sunnib meid madalaima ühise maitse, mõtte ja tunde nimeta- ja alla, on igasugune abi teretulnud, et suudaksime endast välja tuua parima. Mõelge vaid: teie aju on maailma võimsaim õppimis- ja loovaim probleemide lahendamise süsteem … Isikud, keda ajalugu tunnustab revolutsiooniliste geeniustena, on tulnud kaasasündinud vaimujõu kasutamisega teistest paremini toime … Mis on peamine, mida õppida neilt kuulsatelt mõtlejatelt? Kuidas rakendada nende suurkujude tarkust ja kogemusi õnne, ilu, tõe ja headuse toomiseks nii enda kui ka oma laste ellu keset tänapäeva välkkiireid muutusi, ohjeldamatut materialismi ja kul- tuurikaost? … Platon (u 428–348 eKr): süvendage endas tarkusearmastust. Platon tõstatas fun- damentaalseid küsimusi, mis õhutavad oskust iseseisvalt mõtelda, õppida ja areneda. Arusaam õppima õppimisest, on vististi olulisim meie teadmiste pagasis … Filippo Brunelleschi (1377–1446): avardage perspektiivi. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunelleschi lõi teadvusnihke, mida tänapäeval kutsutakse renessansiks – klassikalise jõu ja võimekuse ideaali taassünniks. Brunelleschi Duomo on vastand varem ehitatud gooti katedraalide esindatud maailmavaatele … Brunelleschi geniaalsus aitab teil avardada oma perspektiivi … ning soovitab teil eesmärgile truuks jääda … Mikolaj Kopernik (1473–1543): viige läbi revolutsioon oma maailmavaates. Kui te tunnete muret, kuidas kohaneda sel muutuste ja ümberkorralduste ajajärgul, siis las- ke Kopernikul ja tema geniaalsusel endale nõu anda … William Shakespeare (1564–1616): arendage oma emotsionaalset intelligentsust. Shakespeare teeb seda (ja tema kangelased üritavad teha seda) nii intrapersonaalset („Sa iseendale jää truuks!”) kui interpersonaalset („Teid kõiki tunnen ma!”) intelligentsust arendades … Iseenda tundmine ja teadmine, kuidas teistega hästi läbi saada, osutuvad veelgi olulisemaks „neil aegadel nii segastel ja tuuletiivul tormlevail.”… Albert Einstein (1875–1955): andke vaba voli kujutlusvõimele ja kombineerimis- mängule. Briti Kuningliku Ühingu president märkis, et Einsteini teooria oli „üks suu- remaid – võib olla isegi suurim – saavutusi inimkonna mõtlemise ajaloos”. … Einstein väitis, et tema geniaalsuse saladus peitub oskuses näha asju lapseliku kujutlusvõime tasandil. Ta kutsus seda „kombineerimismänguks”. Kui teile meeldib sirgeldada ja unistada, siis astutegi juba Einsteini jälgedes …”

Michael J. Gelb (1952) on ameerika kirjanik ja inimisiksuse arendamise ekspert. Sellest annab tunnistust tema eesti keeles 2003. aastal ilmunud raamat „Avastage endas geenius”. Vahendanud Jüri Raudsepp Florence, Tuscany. Italy Foto: Mirari Erdoiza. www.fotopedia.com Eesti sotsiaaltöö 5. kongress Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon korraldab koostöös Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi ja sotsiaalministeeriumiga Eesti sotsiaaltöö 5. kongressi, mis toimub 6.–7. novembril Tallinna Ülikoolis. Sotsiaaltöö kongresse korraldatakse igal neljandal aastal. Seekordne kongress kannab pealkirja „Sotsiaaltöö – tänuväärne või tänamatu töö?”. Kongressi eesmärk on sotsiaaltöö arendamine, hetkeseisu kirjeldamine ja teravamatele probleemidele lahenduste otsimine.

Kongressi esimesel päeval toimuvad suure saali ettekanded sotsiaaltöö arengut puudutavatel olulistel teemadel. Päev lõpeb piduliku koosviibimisega. Teisel päeval töötatakse ennelõunal sektsioonides ning seejärel tehakse kokkuvõtteid sektsioonides arutletust suures saalis. Fuajees toimub teenuste ja projektide tutvustamine. Kohvi- ja lõunapausidesse mahuvad stendiettekanded.

Infolaua ja/või stendi ja/või stendiettekande tegemise soovist palume teatada hiljemalt 15. septembriks aadressil [email protected].

Kongressi kava avalikustatakse ja osalejate registreerimine avatakse septembri teisel poolel. Jälgige infot ESTA kodulehel www.eswa.ee.

MTÜ Pallium teabepäev ■ 26. septembril SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (J. Sütiste tee 19, Tallinn) Patsiendi vajaduste hindamine palliatiivses ravis – miks ja kuidas / Eutanaasia. www.pallium.ee

Koolitused Tervise Arengu Instituudis ■ 7.–8. oktoobril koolitus „Kriis ja psühholoogiline esmaabi”. Koolitaja: Sirje Agan ■ 21.–22. oktoobril koolitus „Psüühikahäired ja taastumine – kuidas mõista ja toetada”. Koolitajad: Triin Vana ja kogemusnõustajad Lisainfo: www.tai.ee

Koolitused Tallinna Ülikoolis ■ 11. septembril avatud ülikooli koolitus „Andmekaitse ja isikuandmete käitlemine” Vt www.tlu.ee -> Koolitus -> Koolituskalender ■ Tellitavad täienduskoolitused Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudis. Tutvu koolituste uuenenud loeteluga www.tlu.ee -> Sotsiaaltöö Instituut -> Täienduskoolitused

Koolitused Tartu Ülikoolis ■ alates 7. oktoobrist TÜ Pärnu kolledžis tegevusjuhendajate koolitus ■ 7.10 –15.12 TÜ veebipõhine koolitus „Nõustamine ja psühhoteraapia I” ■ 28.10 –22.12 TÜ Narva Kolledži veebipõhine koolitus „Sotsiaaltöö alused” ■ 11.11–22.12 TÜ Narva Kolledži veebipõhine koolitus „Uimastikasutuse preventsioon” Koolituste täisnimekirja ja rohkem infot leiab www.ut.ee -> Täiendusõpe -> Otsi koolitus