Puhtu – tükike baltisaksa ajalugu

Puhtu – tükike ajalugu sillad” ning põletati ka peaaegu kõik hooned, välja arvatud kutsarimaja koos tall-tõllakuuriga, mis on täna- Puhtulaid, praegu küll juba Puhtu poolsaar, on juba seni alles valvuri maja nime all. rohkem kui sadakond aastat inimesi meelitanud oma lopsaka ja pisut teistmoodi loodusega ning kultuuritähistega. Uexküllide aeg II 1914. aastal pärandati Puhtulaid Jakob von Uexküllile, Viidad TAMM, MÄND JA SCHILLER näitavad teed tõe- Tartu ülikooli kasvandikule ja Heidelbergi ülikooli liste tähelepanuväärsuste juurde. Puhtu tamm on ligi professorile, kes saabus Puhtusse 1929. aastal, kuid 400-aastane ja rohkem kui 5-meetrise läbimõõduga sai Eesti riigi käest ainult õiguse tegutseda siin rent- hiiglane. Puhtu mänd on võib-ollamõnikümmend aas- nikuna. Jakob von Uexküll ehitas endise Valgu maja tat noorem ja ka ümbermõõt on kolmveerand meetri asemele suvekodu, kus ta oma perega igal suvel puh- jagu väiksem. Siiski tasub mõlema juures peatuda ja kas. Selleks, et Puhtus oleks ka alalised elanikud, pal- endistest aegadest mõtteid mõlgutada. kasid Uexküllid 1934. aastal saare hooldajaks krahv Alexander von Keyserlingki, loodusesõbra ja harrastus- Laiust poolsaareks ornitoloogi, kes elas Puhtu kutsarimajas 1939. aastani. Puhtulaid on merest kerkinud veidi rohkem kui 2000 Keyserlingk elas siin oma perega, teenis lisasissetule- aastat tagasi ja on kogunud kõrgust keskmise Lääne- kut linnukoerte dresseerimise ja faasanite ning nutriate Eesti maakerke kiirusega, st 2–3 mm aastas. Kõrgemad kasvatamisega. Oma linnustikualased märkmed koon- künkad poolsaare keskosas on pisut üle 5 meetri mere- das ta 1936. aastal avaldatud põhjalikku ülevaatesse. pinnast. Tõenäoliselt on siin juba ammusest ajast kasva- Tema loodusehuvi ja aktiivne linnukaitseline tegevus nud lehtpuumets. Esimest korda on Puhtu saart maini- viisid selleni, et 1939. aastal võeti Puhtulaid ja Adralaid tud 15. sajandi maajaotusdokumentides nime all Holm looduskaitse alla. Keyserlingki mäletatakse kui karmi zu Pucht. Werderi mõisa kaartide järgi on Puhtulaiu ja käega loodusekaitsjat, kes paugutas saartel linnumune Virtsu poolsaare vahelise väina laius olnud 700 meetri korjavate kohalike elanike pihta haavlipüssi ja pani lin- ringis. Selles väinas asus ka teisi väiksemaid laide. nupesade juurde linnumunade korjajate karistamiseks Kohalike kalurite mälestuste järgi sõitsid püügimehed püünisraudu. oma noodalaevaga veel 19. sajandi keskel Virtsu ja Puhtu linnuvaatlustorn (1960) Puhtulaiu vahelisest väinast vabalt läbi. Umbes sellel Teadlaste aja algus ajal ehitati mandri ja laiu vahele teetamm ja sild. 1952. Puhtulaiu ja selle ümbruse loodusväärtused olid silma Puhtu ornitoloogiajaam ja üks von Helwigi skulptuuridest aastal asendati sild kivitammiga ja sellest ajast peale on jäänud juba saare omanikele ja nende külalistele, aga Puhtulaid tegelikult poolsaar. ka piirkonnas liikunud looduseuurijatele. 1803 aas- tal külastas muuhulgas ka Puhtut botaanik Gottfried Helwigi aeg Albrecht Germann. 1852 aastal käis siin botaanik ja geo- 18. sajandi keskpaigast sai Puhtust asustatud saar – loog, hilisem Peterburi teaduste akadeemia akadeemik kohalik mõisnikust maanõunik Carl Thure von Helwig Friedrich Schmidt. Sama aastasaja 70-ndail aastail käis rajas sinna suvituskoha. Mets kujundati ümber hollandi mitmel korral Pivarootsi ja Virtsu ümbruses linde uuri- stiilis pargiks. Metsa raiuti sihte ja avati vaateid, istutati mas Tartu Ülikooli Zooloogia Muuseumi konservaator puid ja põõsaid ning kujundati saare keskelt kiirtekuju- Valerian Russow. Selgrootuid uurisid Gustav Flor, Max liselt hargnev teede võrk. Ehitati Hiina maja, mis oli von Gustav Christian Carl Braun ja Alexander Gustav von Helwigite suvilaks ning mitmeid väiksemaid suvituspa- Schrenk. viljone. Virtsu poolt vaadatuna olevat Puhtulaiu keskel Puhtut on kirjeldanud veel Eestimaa aiandusseltsi inst- kõrguv hoone pakkunud väga romantilist vaatepilti. ruktor Friedrich Winkler, botaanikud Rudolph Lehbert Von Helwig, üks tolle aja ja selle kandi rikkamaid mõi- ja Karl Reinhold Kupffer. sahärrasid, lasi parki püstitada umbes viiskümmend 1926. aastal kirjeldas Virtsu ümbruse niitusid Alfred mälestussammast ja skulptuuri suguvõsa tähtsatele isi- Blumberg (Lillema), keskendudes ka piirkonna geo- kutele ja pereliikmetele. Nimistusse kuuluvad näiteks loogiale ning mullastikule. 1930-ndatel aastatel uuri- Wrangel, Tiesenhausen, Kursell jt. Helwigi kogus oli sid Puhtu taimestikku Gustav Vilbaste, August Reeben, näiteks leinava kariidi kujuline monument perekonna Arthur Rühl, Gustav Isotamm, Priidu Kochtitsky rahulas, monument “kõikidele armastusväärsetele nai- (Kohava), Teodor Lippmaa jt. siludustele”, monument iseendale, kui “neitsiliku loo- 1939. aastal lahkus Jakob von Uexküll Eestist ja asus duse hardale imetlejale”. elama Caprile, maaomand läks Tartu Ülikoolile. Kuulsaim kõigist on kahtlemata ausammas Friedrich 1949. aastal anti Puhtulaiu maad omandi õigusega Schillerile. Von Helwigite naispere polnud mitte lihtsalt tähtajata kasutamiseks Bioloogia Instituudile (hilisem kuulsa luuletaja austajad ja imetlejad, vaid kuulusid Zooloogia ja Botaanika Instituut) bioloogiajaama raja- luuletaja abikaasa Charlotte von Schilleri tutvusring- miseks. 1950. aastal loodi Eesti NSV Teaduste Akadeemia konda. Puhtu kivi pandi tõenäoliselt püsti 1813. aastal Bioloogia Instituudi algatusel Puhtu zooloogiline-bo- Üks säilinud skulptuuridest von Helwigi lese Wilhelmine poolt. Ilmasõdade aegu taaniline kaitseala. Kuna ametlikku looduskaitset enne sai sammas tugevasti kannatada. Praegu asuvad origi- 1957. aastat veel polnud, hooldati Puhtut instituudi oma naali säilinud tükid Läänemaa Muuseumi ekspositsioo- jõududega. Nii oli Puhtu esimene pärastsõjaaegne loo- nis. 1957. aastal Paul Horma valmistatud ja 1958. aas- duskaitseala Eestis. 1953. aastast rajati siin Eerik Kumari Puhtu kutsarimaja (valvuri maja) tal parki pandud sammas erineb oma lakoonilisusega eestvedamisel ornitoloogiajaam. mõneti originaalist. 1940-ndatest ja 50-ndatest aastatest algas väga aktiivne Uexküllide aeg I väliuurimiste aeg, Puhtut külastas ridamisi noorema ja vanema põlvkonna teadlasi ja üliõpilasi. Avastati märki- 19. sajandi teises pooles kujundati park pisut ümber ja misväärne ja omapärane linnuränne ning liigirikas taim- tollest peale võib seda nimetada inglise stiilis pargiks. kate. Nimetada võiks ornitolooge Eerik ja Aino Kumarit, Sirged teed asendusid looduslikumate, pisut kõvera- akadeemik Johann Eichfeldi, entomoloog Aleksander mate vormidega, samuti lasti puistul ja põõsastel pisut Stackelbergi, mükoloog Erast Parmastot, botaanik lopsakamalt ja omasoodu kasvada. Tollest ajast on Maret Kaske (tema leidis esimesena Puhtust hiljem teada mitmeid hooneid, näiteks saare keskel asunud Vilma Kuuse poolt määratud väga haruldase Ruthe mitmekorruseline Perekonnamaja, pisut lõuna poole sõrmkäpa), entomoloog Hans Remm, zooloogid Kalju jäänud Söögimaja, samuti mõned ühepereelamud ning Paaver ja Harry Ling. Tollest ajast peale on Puhtut külas- paviljonid mitmes grupis pargi eri osades. Enamasti tanud kõikide põlvkondade ornitoloogid. Tuntumatest olid majadel ka nimed vastavalt sellele, kes neis maja- nimedest ehk ainult mõned: Ahto Jõgi, Taivo Kastepõld, des tavaliselt suvitamas käis. Leo Aumees, Olav Renno, Heinrich Veromann, Sven Pargis oli 7 kilomeetrit liivateid, mida igal hommikul Onno. Putukaid on uurinud Harald Haberman, ämbli- Mälestustahvel Jakob von Uexküllile rehitseti, et tollane omanik ja oma iseloomu poolest tun- kulaadseid Asta Vilbaste, samblaid Aino Kalda, mullas- ornitoloogiajaama hoonel tud Virtsu mõisaproua paruness Elisabeth von Uexküll tikku Alfred Lillema ja Herman Michelson, kevadräime saaks esimesena oma jala rajale tõsta. Perekonnamaja kasvukiirust hilisem ornitoloog Valdur Paakspuu. kõrval oli iluaed ja selle taga looduslik puisniit, kus kas- Pärast Virtsu-Laelatu-Puhtu Zooloogilis-Botaanilise vasid saare kõige vanemad, suuremad ja kaunimad keeluala loomist 1959. aastal rakendus ametlikult kait- tammed. Võõrastel polnud pargis käimine lubatud, serežiim. 1960. aastal ehitati tänaseni püsti olev linnu- ehkki kohalikud elanikud tohtisid sealtkaudu käia, kui vaatlustorn. 1969. aastal valmis Puhtus lindude ökofü- neil oli asjatoimetusi, näiteks kalurid. sioloogia labor ja sellest ajast peale kuni 1980. aastate Sellest perioodist saame pildi kunstnik W. S. lõpuni oli Puhtu Jüri Keskpaiga eestvedamisel lindude Stavenhageni 1867. aastast pärit gravüürikogu “Album ökofüsioloogia uurimise esirinnas kogu tolleaegses Ehstländischer Ansichten” abil. Kunstnik külastas 19. Nõukogude Liidus. sajandi keskel Eestimaad, muu hulgas Puhtu saart. 1987. aastal püstitati Puhtu Ornitoloogiajaama juurde Esimese maailmasõja ajal oli Puhtulaiul Vene armee pööravale teekäänule (samuti ka Kirbla astangule) kujur vesilennukite lennubaas, läänerannikul asus ka maa- A. Taniloo-Bogatkini poolt loodud mälestuskivi Puhtu bumissild. Pärast sakslaste õnnestunud Saaremaa des- Ornitoloogiajaama rajajale Eerik Kumarile. Vaade Puhtulaiule santi 1917 aastal lahkus vene armee kiiruga, “põletades