KEHTNA VALLAVALITSUS

K O R R A L D U S

Kehtna 18.03.2014 nr 90

Kehtna valla terviseprofiili kinnitamine

Võttes aluseks Kehtna valla tervisenõukogu esimehe ettepaneku ning kuulanud ära valitsuse liikmete arvamuse, Kehtna Vallavalitsus

k o r r a l d a b

1. Kinnitada Kehtna valla terviseprofiil.

2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest, esitades vaide Kehtna Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Indrek Kullam vallavanem Veljo Väärsi vallasekretär

KEHTNA VALLA TERVISEPROFIIL

2014

2

Sisukord

SISSEJUHATUS ...... 5 ÜLDANDMED ...... 6 Rahvaarv ...... 6 Kohaliku omavalitsuse eelarvetulud ühe elaniku kohta...... 7 Rahvastik ...... 8 Sündide ja surmade võrdlus ...... 8 Suremus ...... 8 Loomulik iive ...... 9 Rahvastikupüramiid ...... 9 Meeste ja naiste võrdlus ...... 10 Demograafiline tööturusurveindeks ...... 11 Rahvastiku haridustase...... 12 SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED ...... 13 Tööturu situatsioon ja toimetulek ...... 13 Ettevõtlus ...... 13 Maksumaksjad ja eelarve ...... 14 Maksumaksjad ...... 16 Töötus ...... 17 Sotsiaalvaldkond ...... 17 Paikkonnas pakutavad sotsiaalteenused ...... 18 Kaasatus kogukonna tegevusse ...... 19 Asustus ...... 19 LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG ...... 21 Laste arv vallas ja haridusasutustes ...... 21 Koolikohustuse täitmine ja tegevused noortele ...... 22 Terviseteenused koolis/lasteaias ...... 23 Tugiteenused ...... 23 Laste ja noortega seotud nõustamised ...... 23 Kohaliku omavalitsuse initsiatiiv ja toetused tagamaks teenuste kättesaadavust ...... 23 Õpilastransport ...... 23 Tervist edendavad lasteaiad ...... 24 Tervist edendavad koolid ...... 24 Lastele ohutu elu-ja õpikeskkond ...... 24 Mänguväljakud...... 24 TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND ...... 28 Looduskeskkonnamõjurid ...... 28 Transport ja teedevõrk ...... 29 Tänavavalgustus...... 30 Rohealad/rekreatsioonialad...... 30 Kergliiklusteed...... 31 Üldkasutatavad spordirajatised ja terviserajad ...... 31 Liiklusstatistika ...... 32 Raplamaa suuremate valdade kuritegevuse võrdlus ...... 33 Naabrivalvesektorid ...... 33 Tuletõrje ...... 33 TERVISLIK ELUVIIS ...... 34 TERVISETEENUSED ...... 37 3

Tervishoid ...... 37 Nõustamine ...... 37 Planeeritavad tegevused ...... 38 Kehtna valla tervisetegevuste kava aastateks 2014-2016 ...... 39

4

SISSEJUHATUS Terviseprofiili koostamine on omavalitsuse elanike tervise ja seda mõjutavate tegurite kaardistamine. Profiil on aluseks tervisedenduse tegevuskava koostamisele, milles püstitatakse konkreetsed eesmärgid tervisetulemite parandamiseks. Terviseprofiil on abivahend inimeste ja keskkonna terviseseisundi mõõtmisel, hindamisel, analüüsimisel, paremate tervisetulemite eesmärgistamisel ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste ja vahendite määratlemisel. Terviseprofiili koostamise eesmärk on: • juhtida tähelepanu omavalitsuses või maakonnas tehtavate otsuste tervisemõjudele; • tagada tervise arendamise temaatika integreerimine omavalitsuse arengukavasse; • anda terviseküsimustele laiem kõlapind nii elanike kui ka otsusetegijate hulgas; • aktiviseerida kogukonna liikmeid tegutsema paremate tervisetulemite saavutamiseks ning eeldused rahvastiku tervise parendamiseks.

2014 kevadel valmis ja jõudis vallavalitsusse kinnitamiseks 2009 alustatud valla terviseprofiil 2014-2016. Terviseprofiili lisa on tegevuskava.

5 ÜLDANDMED Kehtna vald kuulub Eesti suuremate valdade hulka. Ta paikneb Kesk-Eestis maakonna lõunaosas. Valla halduskeskus on Kehtna alevik. Valla pindala on 50 730 hektarit, sellest haritavat maad 24%, metsa 49%, ülejäänud on elamu- ja tootmishoonete maa, sood ja rabad. Põhjast lõunasse on valla pikkus ligi 40 kilomeetrit, idast läände ligi 15 kilomeetrit. Vald piirneb Rapla, , , Käru, Vändra, Märjamaa, Raikküla ja Vändra valdadega. Kehtna vald ümbritseb rõngasvallana Järvakandi valda. Kehtna vallal on soodne asend ja hea teedevõrk, mis soodustab ühendust Tallinna, Türi, , Haapsalu, Pärnu ja Tartu suunal. Valda läbivad Tallinn-Rapla-Türi maantee ja Rapla-Järvakandi-Pärnu maantee ning Tallinn – Pärnu / Viljandi raudtee. Asend on soodus headeks töö ja vaba aja veetmise võimalusteks. Vallas on 5 alevikku ja 43 küla, arengu käigus on kujunenud välja kuus omanäolist piirkonda, mille keskusteks on Kehtna, , , ja alevikud ning küla. Asustustihedus on 9,0 inimest ruutkilomeetril. Kõige tihedamini on asustatud Kehtna alevik, väiksema asustustihedusega on külad, suure osa nende pindalast moodustavad põllumajanduslik maa ja rabad. Rahvaarv

Kehtna valla rahvaarv oli 2000 aastal 5232 elanikku ja see arv langes 2014 aastaks 4567 elanikuni.

6 Kohaliku omavalitsuse eelarvetulud ühe elaniku kohta.

Allikas stat.ee Eelarvetulud ühe elaniku kohta on tõusnud. Jooniselt on näha majanduskriisiaegne langus, kuid 2012 aastaks on ületatud kriisieelne majanduslik seis.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse oli kõrgeim 2008 aastal 2 480.63 eurot. Peale majanduslangust ei ole see näit tõusnud endisele tasemele, 2012 aastal oli see näit 2129,34 eurot.

7 Rahvastik Kehtna vallas on 2014 aasta 1. jaanuari seisuga registreeritud 4567 elanikku. Rahvaarv on pidevalt vähenenud. Sündide ja surmade võrdlus aasta Sündide arv Surmade arv

2008 59 49

2009 47 71

2010 49 57

2011 41 58

2012 46 58 Allikas stat.ee Suremus Südame-veresoonkonna haiguste tekitatava koormuse oluliseks vähendamiseks on Euroopa Südamevõrgustik ja Euroopa Kardioloogia Selts koostanud rahvatervise programmi toetusel Euroopa Südametervise Harta ning ellu on rakendunud Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020. Kõige rohkem sureb Kehtna vallas inimesi vereringeelundite haigusesse, järgnevad pahaloomulised kasvajad ja õnnetusjuhtumid, mürgistused, traumad. See ei erine Eesti ja Euroopa peamistest surmapõhjustest. Surmad põhjuse järgi, Kehtna vald (allikas stat.ee

8 Loomulik iive Loomuliku iibe kordaja 1000 elaniku kohta 2012 aastal on -2,6 Loomulik iive näitab piirkonna rahvaarvu muutust kindla ajavahemiku (aasta) jooksul, mis moodustub sünni- ja surmajuhtude arvu vahena. Kui sünde on rohkem kui surmajuhtumeid on loomulik iive positiivne (rahvaarv kasvab), kui sünde on vähem kui surmajuhtumeid, siis negatiivne (rahvaarv väheneb). Kehtna vallas rahvaarv väheneb.

Rahvastikupüramiid Erinevad vanusegrupid ja nende muutused on näha rahvastikupüramiidi võrdlustest 2000a ja 2012a.

9 2000 ja 2012 aastate võrdlusest nähtub, et aastal 2012 on poole võrra langenud 10-20 aastaste noorte osakaal, kuid 20-34 aastaste osakaal jäänud peaaegu samaks. Sama seis on ka 40-64 aastate inimestega. Mõnevõrra on suurenenud eakate, 65 ja vanemate inimeste osakaal.

Meeste ja naiste võrdlus

Mehi ja naisi on vallas võrdselt.

10 Sisserännanuid oli 2012 aastal 138 elanikku ja väljarännanute arv 41. Kui sisseränne püsib stabiilne siis väljarännete arv on järsult tõusnud. Näiteks aastatel 2000- 2003 jäi see arv alla 10-ne ja 2004- 2009 oli arv alla 20-ne.

Demograafiline tööturusurveindeks Demograafiline tööturusurveindeks näitab eelseisva kümnendi tööturule sisenevate noorte (5-14 aastased) ja sealt vanuse tõttu potentsiaalselt lahkuvate inimeste (55-64 aastased) suhet. Kui indeks on suurem kui 1, siseneb järgmisel kümnendil tööturul rohkem inimesi kui sealt vanuse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Kehtna valla tööturusurveindeks on alla 1, mis näitab et valla elanikkond vananeb. Võrdlusest 2008 – 2012 selgub, et kõige parem tööturusurveindeks oli 2008 aastal 0,97. Aastal 2012 on näitaja juba 0,76, mis näitab, et Kehtna vallas siseneb järgmisel kümnendil tööturule vähem kui pensionile jääb.

11 Rahvastiku haridustase.

Kõige enam on Kehtna vallas üldpõhiharidusega inimesi, 28,15%, järgnevad kutse-, kesk- ja keskeriharidusega 23,82%, üldkeskharidusega on 19,12%, kõrgharidusega 11,72, algharidusega 9,61% ning kutseharidusega keskkooli baasil on 7,59%.

12

SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED

Rahvatervise ohutegurid on vaesus, pikaajaline töötus, inimestevahelise usalduse puudumine, info kättesaadavuse puudulikkus, ebatervislikud eluviisid ja keskkonnategurid. Mida suurem on sotsiaalne sidusus, seda paremad on tervisenäitajad.

Tööturu situatsioon ja toimetulek Ettevõtlus Kehtna vallas oli 2012 aastal 467 ettevõtjat, neist 182 füüsilisest isikust ettevõtjat, 6 aktsiaseltsi, 271 osaühingut, 1 täisühing, 2 usaldusisikut, 5 tulundusühingut. Juurde on tekkinud väikseid, kuni 10 töötajaga ettevõtteid. Kehtna valla ettevõtjad tegutsevad peamiselt põllumajanduse, metsa- ja puidutöötlemise jaekaubanduse, teeninduse ning ehituse alal. Ettevõtete arv vallas töötajate arvu järgi 2004, 2008, 2012 aastatel

13

Võrdlusest ilmneb, et valdavaks on ettevõtted, kus töötajaid alla 10. 2012 aastal oli selliseid ettevõtteid üle 300. Ettevõtteid, kus töötajaid üle 250, Kehtna vallas ei ole. Ettevõtete arvu kasv näitab, et omavalitsuses on ettevõtluse arenguks piisavalt perspektiivi. Ettevõtte suuruse alusel saab vaadata, kuivõrd on piirkonnas ettevõtlikke inimesi, kes eelistavad ise olla ettevõtjad (suur arv väikese töötajate arvuga ettevõtteid) või eelistavad piirkonna inimesed olla palgatöötajad (väike arv suure töötajate arvuga ettevõtted) Maksumaksjad ja eelarve Maksumaksjate arv vallas on langenud. 2012 aastal oli see 1827 inimest ( 2007 aastal oli maksumaksjaid 2097). 2012 aasta keskmine brutotulu oli 772,01 eurot, registreeritud töötuse määr oli 8,7 ja ülalpeetavate määr 42,2%.

14 Eelarve tulud, aastate võrdlus

Eelarve tulude võrdlusest nähtub, et 2012 aasta eelarve on peale langust jõudnud 2008 aasta tasemele.

15 Keskmine brutotulu

Keskmine brutotulu näitab KOV-is elavate töötavate inimeste jõukust. Koos brutotulu saajate osakaaluga saame kirjeldada kohaliku omavalitsuse suhtelist jõukust , mis määrab kohaliku eelarve omatulude mahtu elaniku kohta. Kui vaadata koos maksumaksjate osakaaluga elanikkonnast, siis aitab see kirjeldada võimalusi teenuste planeerimiseks, samuti seda, kui maksujõulised on paikkonna inimesed. Graafikust näeb, et brutotulu on tõusvas joones ning ületanud 2008 aasta seisu, mis on positiivne näitaja.

Maksumaksjad

16 2012 aastal on valla maksumaksjate osakaal 38,1 %.

Töötus

Statistilised andmed töötuse kohta Kehtna vald 2013 (Töötukassa andmed). 2013 aastal töötus langes.

Sotsiaalvaldkond

Kehtna valla eelarvetest makstakse järgmisi sotsiaaltoetusi: • sünnitoetust; • toetus toidupäeva maksumuse kompenseerimiseks lasteaias; • toetust toidupäeva maksumuse kompenseerimiseks koolis; • muud sotsiaaltoetused.

17

Paikkonnas pakutavad sotsiaalteenused Asutused, mida haldab MTÜ Elupuu: • Hooldekodu Kalbus • Sotsiaalmaja Kalbus • Lokuta Rühmakodu (eakad, kes saavad ise osaliselt endaga hakkama) • Eidapere õpilaskodu (õpilased)

Vallas pakutavad sotsiaalteenused teenused: • 11 sotsiaalkorterit : Lokutal 3 ja Kehtnas 8. Vastavalt võimalustele eraldatakse soovijale kas sotsiaalkorter, või eraldi tuba korterist. Ühiskorteris on köök ja sanitaarruumid ühiskasutuses, kommunaalteenuste eest maksab üürnik ise. • Sisseostetav invabussi teenus. • Juhtumiplaanide koostamine valla lastele. • Koduhooldusteenus. • Kehtna Valla Sotsiaalkeskus - esmane eesmärk on integreerida ühiskonda isikut, kes on kõrvale jäänud aktiivsest tööelust, andes võimaluse töökogemuse- ja harjumuse saamiseks. Sotsiaalset rehabilitatsiooni korraldatakse töötukassas registreeritud ja Kehtna vallas toimetulekutoetust taotlevatele pikaajalistele mittetöötavatele isikutele. • Kehtna valla taaskasutuskeskus - koht, kuhu saab tasuta ära tuua oma vanad ja kasutuskõlblikud esemed. Kogutud esemed sorteeritakse ja korrastatakse, võimaluse korral ka remonditakse ja suunatakse uuesti ringlusesse. • Kodutus puudub. • Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele. Toimetulekutoetust maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks.

Vastavalt 2014. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiiri määr 2014. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 90 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 72 eurot kuus. 2012 aastal oli väljamakstud toimetulekutoetusi 49,49 eurot elaniku kohta. Kõrgeim väljamakstud toimetulekutoetus elaniku kohta oli 2011 aastal 51,87 eurot. Võrreldes 2000 aastaga on toimetulekutoetused elaniku kohta suurenenud üle kahe korra ( 2000 aastal oli see 21,47 eurot

18 elaniku kohta). Puuetega lapsi oli 2009 aastal vallas 20 ja puuetega täiskasvanute arv 308, neist sügava puudega 43.

Kaasatus kogukonna tegevusse Rahvatervise ohutegurid on vaesus, pikaajaline töötus, inimestevahelise usalduse puudumine, info kättesaadavuse puudulikkus, ebatervislikud eluviisid ja keskkonnategurid. Mida suurem on sotsiaalne sidusus, seda paremad on tervisenäitajad.

Asustus Kehtna vallas on 4 alevikku ja 43 küla. Alevikest suurim on Kehtna alevik- 1204 elanikku ja väiksem on Eidapere alevik- 258 elanikku. Küladest suurimad on Ingliste küla -215 elanikku, Lokuta küla- 146 elanikku ja Kumma küla- elanikke 106. Küladest väikseim on Mukri küla- 2 elanikku. Lisaks on üks mitteametlik küla Saidapere (kuulub Pae küla koosseisu). Külavanemad on valitud 17 külas. Koostatud on külavanema statuut ning kasutusel on külavanema aumärk. Erinevates piirkondades on tegevuste rõhuasetus väga varieeruv. Kehtna valla külavanemad on tihedates sõprussuhetes Märjamaa külavanematega. Kaks korda aastas kohtutakse, et õppida midagi uut, vaadata naabrite tegemisi ning vahetada kogemusi. Külades on väljakujunenud traditsioonilised üritused. Igas piirkonnas (Ingliste, Kaerepere, Kehtna, Lelle, Eidapere, Keava) on ka tegutsevad pensionäride päevakeskused. Kohaliku elu edendamiseks on loodud paikkonniti külaseltsid ja ühendused. Kehtnas, Kaereperes, Lelles ja Eidaperes on töötavad rahvamajad ühistegevuse korraldamiseks.

19 Seisuga 13.11.2013 külad ja elanikud Elanike Külava PIIRKOND asula arv nem - - EIDAPERE Ahekõnnu küla 49 EIDAPERE Eidapere alevik 258 EIDAPERE Ellamaa küla 19 EIDAPERE küla 21 KAEREPERE küla 74 KEHTNA küla 27 X INGLISTE Ingliste küla 215 X KAEREPERE Kaerepere alevik 457 KAEREPERE Kaerepere küla 49 KEHTNA küla 101 LELLE Kastna küla 22 KEAVA Keava alevik 260 KEHTNA Kehtna alevik 1204 KEAVA Kehtna-Nurme küla 15 EIDAPERE küla 18 KEAVA Koogimäe küla 49 EIDAPERE küla 10 KAEREPERE Kumma küla 106 X EIDAPERE Kõrbja küla 7 KEHTNA Käbiküla küla 73 X KEHTNA Kärpla küla 43 KEHTNA küla 22 LELLE Lalli küla 26 INGLISTE Lau küla 73 X KEHTNA küla 59 KEHTNA Lellapere-Nurme küla 9 LELLE Lelle alevik 353 KEAVA küla 116 X EIDAPERE Lokuta küla 146 X KEHTNA Metsaääre küla 38 X

20 EIDAPERE Mukri küla 2 KEHTNA Nadalama küla 26 EIDAPERE Nõlva küla 3 X KEAVA küla 68 X INGLISTE Pae küla 95 X LELLE Palasi küla 5 LELLE Paluküla küla 34 LELLE Põllu küla 58 KAEREPERE Põrsaku küla 41 X EIDAPERE küla 46 KEHTNA Rõue küla 25 X EIDAPERE Saarepõllu küla 26 KAEREPERE küla 52 X KAEREPERE Saunaküla küla 34 X EIDAPERE Selja küla 15 KEHTNA küla 20 KAEREPERE Valtu-Nurme küla 30 X KEHTNA küla 19

LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG Laste arv vallas ja haridusasutustes

Kehtna vallas on 3 põhikooli: Kehtna Põhikool, Valtu Põhikool, Eidapere Kool ja 3 lasteaeda: Kehtna lasteaed Siller, Eidapere lasteaed Kukupai, Valtu lasteaed Pesapuu. Kehtna alevikus asub Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool.

21 Õpilaste arv Lasteaiad 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Kehtna 125 150 144 151 157 164 Valtu 37 37 38 30 34 41 Eidapere 28 22 30 27 30 22 Koolid Kehtna 202 189 172 168 155 147 Valtu 140 121 114 120 124 128 Eidapere 79 72 62 56 47 49

Kehtna lasteaial on lahusrühmad Lelles ja Inglistel. Kokkuvõte : Kehtna vallas on head võimalused lastel kasvada. Kaereperre ehitati uus Valtu lasteaed Pesapuu, mis on nõuetele vastav lasteaed. Laste arv on koolides langenud, lasteaedades on püsinud stabiilsena.

Koolikohustuse täitmine ja tegevused noortele Kõik lapsed on seaduse järgi koolikohustuse täitjad. EHIS-e andmetel on õpilasi, kes ei ole ühegi kooli nimekirjas ja otsingud infosüsteemis saavad alati tagasiside välismaale õppima asumise kohta seoses pere elukoha vahetusega välisriiki. Eidapere Koolil on õpilaskodu sotsiaalsete raskustega lastele. Alaealiste komisjon arutab alaealiste poolt toime pandud õiguserikkumisi ning rakendab mõjutusvahendeid (hoiatus, koolikorralduslikud mõjutusvahendid, vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi või muu spetsialisti juurde, lepitamine, üldkasulik töö, käendus jt) või taotleb kohtult luba erikooli suunamise kohaldamiseks. Tegevused noortele: • Kehtna Valla Avatud Noortekeskus (Kehtna noortetoa külastusi päevas 25 in, 4p nädalas, 100 külastust nädalas ja umbes 400 külastust kuus). • Kehtna Kunstide Kool 11 eriala muusikas (klaveri põhiõpe, klaveri huviõpe, klaveri vabaõpe, kitarri vabaõpe, löökpillide vabaõpe, trompeti põhiõpe, metsasarve põhiõpe, laulustuudio, lastekoor, muusika eelõpe, pärimusring) ja 2 kunstis (kunst põhiõpe, kunst eelõpe). • Spordiklubisid vallas, kes tegelevad noorte õppega on .. • Valla noored osalevad väljas pool valda 7 spordiklubis (korvpall, vibu, võrkpall, jalgpall, ratsutamine, peotants, auto-motosport), kellest 5ga on vallal spordiõppelepingud. Kokkuvõte: Koolides on ametis huvijuhid ja lastele pakutakse arvukalt mitmekesiseid huvialaringe. Kindlasti ei ole huvialaringide nimekiri selline nagu suurtes linnades, sest eeskätt on puudus oskustega inimestest, kes lapsi peale kooliaega sooviks õpetada.

22 Terviseteenused koolis/lasteaias

• Koolitervishoid. Valla põhikoolides osutavad koolitervishoiteenust pereõed/perearstid. • Lasteaedades : Eidaperes ja Valtus perearstid, Kehtna LAs tervishoiutöötaja. Tugiteenused • Kehtna valla koolides on sotsiaalpedagoogid Eidapere Koolis, Kehtna Koolis • Logopeedid Eidapere Koolis, Valtu Koolis, Kehtna LA, Eidapere LA ja Valtu LA • Eripedagoog Kehtna põhikool, Kehtna lasteaed, Eidapere kool Laste ja noortega seotud nõustamised • omavalitsus toetab Rapla Maakonna Psühholoogiateenistust (2 psühholoogi) ja Rapla noorte nõustamiskeskust (1 psühhoterapeut) ning maakonna usaldustelefoni aastaringselt. • karjääri- ja õppenõustamise teenust pakub 2009.aastal avatud Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus. Õppenõustamine on laste, lastevanemate ja lastega töötavate isikute nõustamine lapse võimete ja arenguvõimaluste väljaselgitamisel ning õppimise või käitumisega seotud probleemide ennetamisel ning lahendamisel. Õppenõustamisprogrammi raames töötavad keskuses psühholoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog. Allikas : Kehtna Vallavalitsus

Kohaliku omavalitsuse initsiatiiv ja toetused tagamaks teenuste kättesaadavust • Koolitoit: Kehtna Põhikoolis ja Eidapere Koolis on õpilastel võimalik süüa ka hommikuputru. • Pikapäevarühmad toimivad kõikide koolide juures. • Ujumisõpe . Valla koolide II klassi õpilased saavad ujumiseõpet Valtu Spordimaja ujulas. Valla poolt tasutakse transpordikulud ning treeneri töötasu. • Õpilasmalev on Kehtna vallas suviti tegutsenud 5 aastast, 2009 malevat ei toimunud. • Alushariduses õppekavavälised tegevused on ujumise õpetus Kehtna lasteaia basseinis. Toimub ka beebidele. Valtu lasteaed käib Valtu ujulas lapsi ujuma õpetamas. Õpilastransport Valla koolidel on oma teeninduspiirkonnad, õpilastransport on korraldatud koolide ja teeninduspiirkondade järgi. Koolitranspordi teenust pakuvad Remfakt OÜ ja FIE Lembit Kutser. Koolitransport on Kehtna valla põhikoolides käivatele lastele tasuta. Gümnaasiumiastmes käivad õpilased saavad osalist toetust, ühe tasuta sõidukorra päevas. Allikas : Kohalik omavalitsus

23

Tervist edendavad lasteaiad

Lasteaias käidud aastad annavad muu arendava kõrval ka positiivse tervisekäitumise suuna kogu eluks. Nii laps ise kui ka tema vanemad on sellel eluetapil enam mõjutatavad kui hilisemas eas. Oluline on julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse arengut ning tervist kogu selle paljutahulisuses. Väga tähtis on see füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond, milles laps kasvab ning areneb. Toetades laste tervise arengule suunatud tegevusi paikkonnas, sealhulgas lasteaias, ning suurendades investeeringuid laste füüsilise, emotsionaalse ja sotsiaalse potentsiaali arendamiseks, loome eelduse noorte riskikäitumise vähendamiseks ja terviseolukorra paranemiseks. Kehtna valla kolmest lasteaiast on tervist edendavate lasteaedade (TEL) võrgustikuga liitunud Kehtna lasteaed Siller (2003.a). Tervist edendavat tööd lasteaias suunab ja korraldab tervisemeeskond.

Tervist edendavad koolid

Tervist edendava kooli (TEK) eesmärk on tõsta teadlikkust tervist toetava keskkonna loomise võimalustest ja teedest, tervist edendava tegevuse integreerimine õppekavades ja igapäevaelus. Kehtna valla kolmest koolist on TEK võrgustikuga liitunud kõik kolm kooli, kus toimub aastaringne sihipärane tervisedenduslik tegevus ja osaletakse ka maakondliku võrgustiku ühistes tegevustes. Kokku on Raplamaal 15 tervist edendavat kooli. Eidapere Kool liitus 2006a, Kehtna Põhikool liitus 2011 aastal, Valtu Põhikool liitus 2012 aastal tervist edendavate koolidega.

Lastele ohutu elu-ja õpikeskkond

Mänguväljakud. Standartitele EN 1176 ja EN 1177 vastavaid laste mängualasid on vähe. Täiesti uus mänguväljak on Valtu Lasteaias. Kehtna Lasteaia mänguväljakud on osaliselt renoveeritud ja ohutustatud, kuid siiski vajavad mitmel pool täiustamist ja turvaaluste rajamist.

24 Laste traumade jaotuvus valdade lõikes

vald el.arv juhtumite arv 1000/el Juuru 1527 178 117 Järvakandi 1314 128 97 Kaiu 1454 174 118 Kehtna 4858 609 125 7010 759 108 Käru 615 41 67 Märjamaa 6983 756 108 Raikküla 1666 231 139 Rapla 9183 1376 149 Vigala 1535 166 108

2009 aastal juhtunud traumade jaotuvus valdade lõikes ja nende raviks kasutatud rahasumma. Võrreldavuse saavutamiseks on juhtude arv esitatud ka 1000 elaniku kohta Allikas: Eesti Haigekassa

Laste traumade pingereas on Kehtna neljandal kohal. Need arvud on liiga suured. Laste traumade arvu vähendamiseks on võimalik tegeleda ennetustööga ning noorte vanemate teavitamisega.

25 Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2013 Eidapere, Kehtna, Valtu kokku

26

Kokkuvõte Ligi veerand 5. klassi lastest ja 35% 8.klassi õpilastest ei osale mitte üheski huviringis. Probleemiks on see kindlasti keskusest eemal elavatel lastel kes kasutavad õpilastransport ning see ei võimalda ajaliselt ringides ja treeningutel osaleda. Kui vanematel puudub isiklik transport või ajad ei sobi siis jääbki laps kõrvale. Kooliväliselt huviringis osalemine on tasuline ja saab osaliselt takistuseks kehvemas seisus perede lastele. Alkoholi ja tubakatoodete kerge kätte saamine alaealistele on probleemiks kogu riigis. Järjest rohkem aega võtab õpilastelt moodne tehnika. Arvuti, mängud jm. võtab üha enam võimust ning vanuse kasvades veedavad lapsed järjest rohkem aega teleri, arvuti vm sarnase seltsis. Osaliselt on see seotud õppimisega, kuid mängud ja suhtlusvõrgustikud võtavad põhilise aja. 18% 5.kl. õpilastest ja 36% 8. Klassi õpilastest veedab 5 ja rohkem tundi päevas ekraani taga. Sellest on saamas elustiil, mis ei sobi kokku tervislike eluviisidega. Halb trend on narkootikumid. 20%-le 8.klassi õpilastest on pakutud narkootikume. Järelikult on see kättesaadav kaup. Teavitustöö on ainus lahendus sellest pahest hoidumiseks.

27 TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND Looduskeskkonnamõjurid Vesi. Täpsemad vee ja heitvee analüüsid on toodud dokumendis „Kehtna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2004-2015“ ja „Kehtna aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava2002- 2013“. 2007. aastal lõppes EL Ühtekuuluvusfondi vee- ja kanalisatsiooniprojekt Kehtna alevikus; 2009 Ühtekuuluvusfondi Matsalu valgala piirkonna veeprojekt Keava alevikus. Nende projektide tulemusena paranes ka joogivee kvaliteet nendes asulates ning see vastab joogiveele esitatud nõuetele, esineb veel probleeme Kehtna alevikus. Kavandatakse arendada ja renoveerida ka Pärnu valgala alamvesikonda jäävate asulate Lelle, Lokuta ja Eidapere asulates ning Matsalu valgala alamvesikonda jäävate Kaerepere aleviku ja Hertu küla samuti Harju valgala alamvesikonda jääva Ingliste küla vee- ja kanalisatsiooniprojekti .Joogivesi on olnud üsna hea kvaliteediga, kuid pisut kõrge rauasisaldusega, seda just madalamates vee kihtides ja rabade äärsetel aladel. Tähelepanekute järgi on puurkaevude vesi üsna tugeva korrodeeriva toimega mis on tingitud kõrge raua sisaldusega vees, mis halvendab vee kvaliteeti tarbija kraanis ja mõjub lagundavalt torustikele. Veeseaduse § 24 lõike 5 kohaselt määratakse reovee kogumisalad üldplaneeringuga. Käesoleva üldplaneeringuga määratakse reovee kogumisaladeks Kaerepere, Kehtna, Keava, Lelle ja Eidapere alevikud ning Ingliste ja Lokuta külakeskuste kompaktse hoonestusega alad. Lisaks on reoveekogumisalana määratud ala Ahekõnnu külas, mis kuulub Järvakandi valla reoveekogumisala hulka. Täpsed reovee kogumisalade piirid on toodud üldplaneeringu kaartidel. Vastavalt Veeseaduse § 24 lõikele 4 peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse.

Õhk. Õhu kvaliteedi kohta täpsed andmed seni puuduvad kuna ei ole teostatud vastavaid mõõtmisi. Hinnanguliselt on välisõhu kvaliteet hea ja avalikes asutustes ei täheldata ka tubakasuitsu. Liiklusummikuid ei esine, seetõttu on ummikutest tekkinud õhusaaste minimaalne. Aeg ajalt levib põllumajandus tootmisest tingitud ebameeldivat lõhna eriti just Kehtna, Kaerepere alevikes ja Kumma külas ning nende vahetus läheduses. Samuti puuduvad Kehtna vallas kütusehoidlad ja tootmised mis võiksid paisata õhku saastavaid aineid mis oleksid ohtlikud inimtervisele.

Jäätmed ja jäätmekäitlus. Vallas on toimiv jäätmehoolduseeskiri ja jäätmekava. Rapla jäätmejaam asub Rapla lähedal Ülejõe külas samuti on hästi toimiv Kehtna Keskkonnajaam Kehtna alevikus Staadioni tänaval. Vallas on korraldatud

28 jäätmevedu, olemas on avalikud vanapaberi- ja pappi samuti segapakendikonteinerid. Kehtnas, Keavas, Kaereperes, ning Lelles on olemas reoveepuhastid ja tekkiv jääkmuda ladestatakse Rapla Jäätmejaama kompostväljakul Lokuta ja Eidapere reoveepuhastid on amortiseerunud.

Muud mõjurid. Müra ja vibratsioon ei ole vallas suureks probleemiks. Nende toime on täheldatav suurema liiklusintensiivsusega teede ning raudtee ääres. Radooni mõju on vallas kas keskmine veidi üle Eesti keskmise taseme.

Hulkuvad loomad Vallas on koerte ja kasside pidamise eeskiri. Leitud loomad viiakse Tallinna Loomade Hoiupaika, sõlmitud koostööleping.

Transport ja teedevõrk Ühistransport. Suur osa valla elanikke liikleb igapäevaselt väljapoole Kehtna valda kodu ja töökoha või kooli vahel. Täpseid andmeid igapäevaste pendelrändajate kohta ei ole. Lisaks liiguvad paljud Raplamaa ja kaugemate maakondade elanikud igapäevaselt tööle ja teenuseid tarbima läbi Kehtna valla mujale. Hinnanguliselt kasutab suurem osa pendelrändajatest liiklemiseks autotransporti, kuid liigeldakse ka keskkonnasõbralikemate liiklusvahendite bussi ja rongiga. Mitmed asutused kasutavad oma töötajate tööle- ja kojuveoks spetsiaalseid bussiliine.

Bussitransport. Valdav osa Kehtna valda läbivatest bussidest on maakonnaliinid, mis läbivad ka erinevaid valla peatusi. Valla suuremate maanteede ääres asuvaid peatusi läbivad mitmed kaugliinidest. Kaugbussiliinidega on lisaks võimalik liigelda Tallinna, Paide, Viljandi, Haapsalu ja Suure-Jaani suundadel. Üheks probleemiks on, et Tallinna suunal ei saa õhtuti bussiga hilja liikuda (siiski on võimalik Tallinna, Pärnu ja Viljandi suunal sõita hilisematel aegadel rongiga). Kooli õpilasliin toimib.

Raudteetransport. Reisijate vedu raudteel toimub Kehtna vallas Tallinn – Viljandi/Pärnu suunal. Kehtna vallas asuvad Keava ja Koogiste peatused ning Lelles ja Eidaperes jaamahooned. Veidi probleemne on, et Kehtna ja Kaerepere elanike jaoks asuvad rongi Keava peatus või Rapla raudteejaam kaugel, s.t. enamik inimesi peab kasutama elukoha ja raudteejaama vahel liiklemiseks oma transporti või käima jalgsi.

29

Transpordi intensiivsus. Valda läbivatest teedest on suurima liiklusega riigiteed. Liiklejate arv kasvab. Raplast väljuvatel suundadel on liiklus kõige suurem Kehtna-Rapla-Tallinna suunal: 2008.a. mõõdetud Kehtna-Rapla lõiku 4190 (2006.a 3070), Kehtna-Türi suunal Kehtna-Türi lõik 4000 (2006.a. 3850), Järvakandi suunal Raikküla - Järvakandi lõiku 1510 (2006.a 1320) autot. (AS Teede Tehnokeskus). Nende autode seas on Kehtna valda erinevatesse suundadesse läbisõitjaid st. vallast mujale sõitvaid inimesi ning vähesemal määral mujalt valda sõitvaid inimesi. Transiitliikluseks kasutatakse valdavalt samu suuremaid maanteid.

Tänavavalgustus. Kehtna vallas on vallale kuuluv tänavavalgustus Eidaperes, Inglistel, Kaereperes, Keavas, Kumma külas, Lelles, Palukülas, Lokutal ja Kehtnas. Täiendava tänavavalgustuse rajamist nähakse ette piirkondades, kus inimeste liikumistihedus suurem ning samuti on kõrgem omavalitsuse pakutavate avalike teenuste hulk. Võimaluse korral nähakse ette tänavavalgustuse rajamist kergliiklusteede ääres, eesmärgiga tõsta liiklemise turvalisust. Kaereperes Saare tänaval LED valgustus, rajati 2013 aastal.

Rohealad/rekreatsioonialad. Ulatuslik osa Kehtna vallast on kaetud rohelise võrgustiku aladega. Tugiala T7 üks osa hõlmab Kehtna vallas Linnaaluste, Ohekatku, Palasi, Lalli, Paluküla küla ning sellel paikneb ka Kõnnumaa maastikukaitseala. Tugiala T7 teine osa hõlmab Saarepõllu, Kõrbja, Mukri, Reonda, Ellamaa küla ning sellel paikneb Mukri maastikukaitseala. Tugiala T7 kolmas osa hõlmab Nõlva ja Selja küla. Tugiala T8 on samuti kahes osas: Kastna, Põllu, Koogiste ja Mukre külas ning Lokuta külas. Tugialad seostuvad omavahel terviklikuks võrgustikuks roheliste koridoride kaudu, mis ühtlasi ka metsloomade rändeteedeks. Koridoridel võib esineda konfliktikohti, kus raudtee või suurem maantee lõikab läbi loomade rändetee. Kehtna vallas paiknevad koridorid K8 (laiusega 1 km) ja K9 (laiusega 0,25 km) alljärgnevalt: • Koridor K9 Ellamaa külas. Konfliktikohti ei ole. Tugialadel T8 on konfliktikohtadeks tugiala läbiv Tallinn-Pärnu raudtee Kenni ja Koogiste külas. Rohelist võrgustikku toetavad looduskaitsealad, Natura 2000 alad, püsielupaigad, hoiualad, pärandkultuurmaastikud. Rohelise võrgustiku piire on üldplaneeringu koostamise käigus korrigeeritud ning muudetud piirid on esitatud üldplaneeringu kaardil.

30

Kergliiklusteed. Vallas asuvad kergliiklusteed Rapla - Türi mnt ääres (Kehtna -Rapla), Eidapere alevikus Tallinna mnt ääres. Mõlemad teed on varustatud istepinkidega ja heas korras ning kuuluvad Kehtna vallale, Eidapere kergliiklustee ja lõigul Kehtna-Saksa küla on valgustatud. Lelles Viljandi mnt ääres. Kergliiklustee rajamist on plaanis Lelle ja Lelle kalmistu vahelisel lõigul, ning Ingliste – Rapla .

Üldkasutatavad spordirajatised ja terviserajad Kehtna vallas on sportimisvõimalused head. Kõige suurem kompleks on Valtu Spordimaja kus on ujula, laste- ja massažibassein, võimla, jõusaal, täismõõtmetega kunstmurukattega jalgpalliväljak, tenniseväljak, 3 rannavolle väljakut, miniarena ja staadion. Ümber jalgpalliväljaku on suusasprindi rada mis on valgustatud. Eidapere ja Kehtna koolidel on olemas võimlad, Valtu Kool kasutab Valtu spordimaja võimlat. Eidapere Koolil on spordiväljak, Kehtna põhikool kasutab Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli (MTK) staadioni, Valtu põhikool kasutab Valtu spordimaja staadioni (amortiseerunud). Kehtnas asub Hammerlocki klubi maadlussaal. Palukülas on Paluküla Puhke- ja Tervisekeskus. Talvel on suusarajad ja suvel terviserajad. Mäge kasutavad ka lumelaudurid. Plaan on arendada korralik puhke- ja looduskeskus koos matkaradadega. Paluküla kasutavad aktiivselt ka jalgrattasportlased ja maastikuvibu harrastajad. Valtu Spordimaja juures asuvat miniarenat kasutatakse talvel liuvälja ja hokiväljakuna. Väljak on valgustatud. 2010 aastal peeti seal Rapla maakonna ajaloos esimesed meistrivõistlused jäähokis. Saunakülas asub jahimaja koos lasketiiruga. Seal saab lasta 100m jooksvat siga ja põtra, kõrget kukke ja sooritada erinevaid laskeharjutusi. Valtu Põhikoolis on võimalik lasta vibu.

Spordirajatised Kehtna vallas: 1.Staadionid- Kehtna MTK staadion, Kehtna Tuletõrjestaadion, Lelle staadion, Eidapere ja Keava spordiväljak, Kaerepere staadion 2.Jalgpalliväljakud- 2 väljakut Kehtnas ,2 väljakut Kaereperes, 1 Lelles 3.Ujulad- Valtu Spordimaja 4.Lastebasseinid- Valtu Spordimaja, Kehtna Lasteaed Siller 5.Võimlad- 2 võimlat Kehtnas, Lelle, Keava, Valtu Spordimaja, Eidapere, Ingliste 6.Maadlussaal- Kehtna Jõustikumaja 7.Rannavõrkpall- 3 väljakut Kaereperes,1 Aleti järve ääres 8.Loodusrajad- Paluküla, Mukri raba

31 9.Suusarajad ja lumelaudurite rajad- Paluküla 10.Laskesport- Valtu Jahimaja lasketiir 11.Vibusport- Valtu Põhikool 12. Skatepark – Kehtna alevik 13. Jõusaalid – Kehtna MTK, Kehtna Jõustikumaja, Valtu spordimaja, Eidapere Kool, Lelle rahvamaja, Ingliste Rüütlimõisa ait, Keava ETKÜ 14. Puhkealad- Räägu veehoidla Kehtnas, Aleti tehisjärv Eidaperes, tehisjärv Saunakülas, Ohekatku puhkeala Hiie külas

Liiklusstatistika 2009 2010 2011 2012

Inimkannatanutega liiklusõnnetused 6 1 1 6

Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute 11 2 1 14 arv

Tabatud joobes sõidukijuhtide arv 21 24 42 29

Suurenenud on liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv. Joobes juhte tabati kõige rohkem 2011 aastal.

32 Raplamaa suuremate valdade kuritegevuse võrdlus

Kuritegevuse tase oli kõige kõrgem 2009 aastal, kuritegevus on langemas kogu Raplamaal.

Naabrivalvesektorid 1. Saunaküla sektor loodi 17.06 2010 a. Sauna küla taludest, naabrivalvesse kaasati 13 kodu. 2. Valtu-Nurme sektor loodi 10.11. 2011 a. Valtu-Nurme küla taludest, naabrivalvesse kaasati 17 kodu. 3. Lokuta küla sektor loodi 25.09.2013 a. Lokuta, Haakla külade elamutest, naabrivalvesse kaasati 17 kodu.

Tuletõrje Kehtna vallas on kaks vabatahtlikku tuletõrje seltsi: Kehtna ja Lokuta. Mõlemal seltsil on sõlmitud Lääne- Eesti Päästekeskusega leping päästetööde teostamiseks ja ennetustöö leping. Lisaks eelnevale on tegutsevad Lelle priitahtlikud, kes ei oma ühtegi lepingut, kuid tegelevad aktiivselt tuletõrjespordiga ja on aktiivsed oma kogukonna turvalisuse loomisel. Noortega on tõsisemalt tegeletud Lokutal ja Kehtnas. Lelles kaasatakse noored ainult treeningutele ja tuletõrjevõistlustele. Kindlasti oleks vaja kaasata Kaerepere piirkonna lapsed pääste algteadmistesse. Kodukülastusi tehti 2013. aastal 30. Kodukülastusel hinnatakse kodu üldist tuleohutust, kütteseadmete ja elektri korrasolekut. Kodukülastusel koostatakse ankeet, kuhu märgitakse antud kodu andmed ja tuleohutuse olukord. Kodukülastused peaksid jätkuma, kuna suitsuandurite patareid aeguvad ja andurid võetakse laest alla.

33 Veevõtukohtadega on hästi varustatud Eidapere piirkond. Eidaperes on 3 kinnist veevõtukohta ja ümbruses kolm tiiki. Lokutal 2 kinnist veevõtukohta ja 1 tiik. Lelles 1 kinnine ja 2 lahtist veevõtukohta. Kehtnas 1 kinnine ja kaks lahtist veevõtukohta. Kehtnas on toimiv hüdrandisüsteem. Keavas üks lahtine ja kinnine veehoidla, Kaereperes üks lahtine (tiik) ja 2 kuivhüdranti ja Inglistel lahtine veevõtukoht (jõgi). Ametlik veevõtukoht on puudu Inglistel. 2014 aastal rajatakse Inglistele üks nõuetele vastav kuiv hüdrant.

Tulekahjude arv vallas 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Tulekahjude arv vallas 27 25 28 15 23 19 17 Tulekahjus hukkunud ja 1 0 0 0 0 0 0 vigastatud

Tulekahjude arv Kehtna vallas on vähenenud. Kindlasti on selle üks põhjuseid kohustuslik suitsuandur ja kasu on olnud kodude külastustel. Kampaania korras jagati tasuta suitsuandureid pensionäridele ja lastega peredele.

TERVISLIK ELUVIIS

Kehtna vallas liitus Tervist Edendavate Töökohtade (TET) võrgustikuga on liitunud MTÜ Ingliste Arenduselts ja Kehtna vallavalitsus. Tänaseks on väljakujunenud hulk traditsioonilisi üritusi, mis toetavad tervist ning aktiivset elustiili: • Südamepäev- kevad • Tervisepäev- sügis • Kehtna valla lahtised võistlused õngitsemises- juuni, jaanuar • Spordi Lusti Päev- sügis • Lastekaitsepäeva Rattaralli- 1. juuni • Triatlon • Kehtna rahva suur ujumispäev: kadrid mardid vette- November • Lokuta – Eidapere suurjooks- sügis • Kehtna PK MV ja järelkasvuturniir maadluses • Kehtna Liud kreeka-rooma maadluse rahvusvaheline turniir • Õunajooks – Kaerepere • Jüriöö jooks - Kehtna ja teised piirkonnad • Sügisjooks – Kehtna

34 • Lasteaedade terviserongkäik Kehtnas • Maadluse treeninglaagrid (kevad, sügis) • Vutiralli Kehtnas (mai) • Naisekärutamine Eidaperes (juuni) • Köievedu Eidaperes (juuni) • Kehtna ja Käru valla lasteaedade liikluspäev (september) • ja Kehtna lasteaialaste ühine maadluspäev

35

36 Kokkuvõte TAI tervisenäitajate uuringust. Antud uuring koosnes seitsmest valdkonnast: terviseseisund, hoiakud, toitumine, liikumine, uimastid, kogukond ja turvalisus. Kehtna valla negatiivne näitaja on toitumisharjumuste parandamise vajadus. Samas on üle keskmise tulemus toitumisvaldkonnas. Negatiivsed näitajad olid ka hoiakute valdkonnas. Alla Eesti keskmise on alkoholi tarvitamise vajaduse vähendamine, suitsetamise loobumise valmidus ja alkoholi ja tubakatoodete müügipiirangute toetamine. Ka kuulumine organisatsioonidesse on 13,6 %, Eesti keskmine 22% ja eesti parim 42,3%. Rahulolematud on Kehtna valla inimesed huvi- ja vabaaja tegevuste võimalustega. Positiivsed tulemused olid Kehtna vallas puu- ja köögiviljade söömisega, turvavöö kasutamine juhil ja tagaistmel, helkuri kandmine ja kodukandi inimeste usaldamine. Kõrge protsent 75,2 oli vastatud küsimusele turvatunde kohta pimedal ajal kodukohas. Siiski andis see Eesti keskmise tulemuse (75,3%), parim tulemus oli 95,6% ja halvim 21,4%.

TERVISETEENUSED

Tervishoid • Vallas tegutsevad arstid-teenust osutavad kolm perearsti, Ingliste piirkonna elanikud kasutavad Juuru ja Rapla perearsti teenust. • Vallas tegutsevad apteegid- Kehtnas, Lelles, Eidaperes. • Lähim kiirabi ja erakorraline meditsiiniline abi on Raplas, Vändras • Haiglaravi saab Rapla maakonnahaiglas, kuulub Tervist Edendavate Haiglate üleriigilisse võrgustikku. Ambulatoorset eriarstiabi osutab maakonnas Rapla maakonnahaigla polikliinik järgmistel erialadel sisehaigused, neuroloogia, kardioloogia, reumatoloogia, dermatoveneroloogia, üldkirurgia, traumatoloogia- ortopeedia, günekoloogia, otorinolarüngoloogia, uroloogia, endokrinoloogia, pediaatria, psühhiaatria, radioloogia, koduõendus (litsents Rapla Maakonnahaiglal, teenust pakutakse ka Kehtna vallas)

Nõustamine Kohapealne nõustamisteenus Perearsti poolt pakutav nõustamisteenus Sotsiaalnõustamist ja juriidilist abi, mida osutab vallavalitsus ja mis on elanikele tasuta Kõigi nõustamisteenuste kontaktid on võimalik leida valla sotsiaalnõuniku abiga

37 Nõustamised Rapla Maakonnahaigla juures Suitsetamisest loobuda soovijate nõustamine Diabeedialane nõustamine Psühholoogiline nõustamine Rinnavähi ja emakakaela vähi varase avastamise sõeluuring Füsioteraapia

Nõustamised Praxis Rapla Seksuaalnõustamine Perenõustamine Laste psühhiaatriline nõustamine Rasedusaegne nõustamine

Planeeritavad tegevused 1.Ujumisõpetus täiskasvanutele 2. Ohutuspäevad piirkondades (esmaabi, tuleohutus, veeohutus, turvalisus) 3. Valla koolides asuvate spordiruumide avaliku kasutamise võimaldamine 4. Kehtna tuletõrjestaadionil valgustuse taastamine 5. Kergteede laiendamine Kehtnast Lelleni 6. Liikluskasvatus lastele ja täiskasvanutele 7. Valla elanike teavitamine sportimisvõimalustest 8. Luua liikumisürituste sari, mis läbiks valla 6 piirkonda (koostöö külavanemate ja aktivistidega) 9. Propageerida koolides tervisekäitumist ja tervislikku toitumist 10. Lumelaua päev ja teised taliüritused Palukülas 11. Liuväljade rajamine valla erinevates piirkondades. 12. Naabrivalve propageerimine 13. Kaasata rohkem inimesi sportlike tegevuste korraldamisse 14. Tervisenõukogu koolitus. 15. Koolitused lastevanematele

38 Kehtna valla tervisetegevuste kava aastateks 2014-2016

Tegevus 2014 2015 2016 Läbiviija

1 Vallaelanike teavitustöö tervisenõukogu liikumise vajadusest x tervisenõukogu tervislik toitumine x tervisenõukogu üldine tervis x x x perearst

2 Naabrivalve liikumise laiendamine x x x külaseltsid

Koolitus külaseltside aktiividele - kuidas rohkem tähelepanu pöörata 3 tervetele eluviisidele oma tegemistes x külade komisjon 4 Lapsevanemate koolitus x x x tervist edendavad koolid-lasteaiad 5 Noorte koolitussari (turvalisus) x x x noorsootööspetsialist, koolid Tervise- ja spordipäevad (vastavalt 6 sündmuste kavale) spordi- ja tervisedenduse spetsialist SpordiLustiPäev x x x spordi- ja tervisedenduse spetsialist Südamepäev (aprill) x x x tervisenõukogu Tervisepäev (oktoober) x x x Eidapere kultuurikeskus Ujumispäev (november) x x x spordi- ja tervisedenduse spetsialist

Tervisedenduse- ja spordispetsialisti 7 töökoha moodustamine x vallavalitsus Valla ajalehes ja veebilehel 8 tutvustatakse tervislikke eluviise x x x valla ajalehe toimetaja Kehtna tuletõrjestaadionil 9 valgustuse taastamine x vallavalitsus Veeohutuspäevad Valtu Spordimaja 10 ujulas x x x Päästeamet

Ohutuspäevad (esmaabi, tuleohutus, 11 veeohutus, turvalisus) piirkondades x x x külaseltsid 12 Terviserongkäik (mai) x x x TEL 13 Liikumissari x x x tervisenõukogu, kepikõnd (aprill) x jalgratas (mai) x rulluisk (juuni) x ujumine (juuli) x jooksmine (august) x 14 Lasteaialaste esmaabikoolitus x x x TEL Lasteadade liikluspäev (Käru, 15 Kehtna) x x x TEL

39